Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

14:58 Istungi rakendamine

15:00 Esimees Jüri Ratas

Austatud Riigikogu! Head ametikaaslased! Alustame Riigikogu täiskogu V istungjärgu 9. töönädala esmaspäevast istungit. Kõigepealt palun Riigikogu kõnetooli neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi.

15:00 Üllar Saaremäe

Austatud Riigikogu esimees! Head ametikaaslased! Edastan arupärimise eestikeelse hariduse olukorrast Ida-Virumaal haridus‑ ja teadusminister Liina Kersnale. Eesti riigikeel on eesti keel. Riigikeeleoskus kõikide elanikkonnagruppide seas on üks meie kultuuri, riikliku iseseisvuse ja ühiskondliku turvatunde püsimise olulisimaid tagatisi. Puuduliku eesti keele oskuse tõttu vähenevad mitte-eesti kodukeelega laste eneseteostusvõimalused, aheneb suhtlusvõrgustik ning tekib oht jääda Eesti suhtes ebasõbralike riikide poolt kallutatud infovälja. Kõige selle tagajärjed on nii majanduslikud, sotsiaalsed, hariduslikud, kultuurilised, julgeoleku‑ kui ka rahvatervisealased, nagu märgib seletuskiri Riigikogu otsuse eelnõu nr 2 "Ettepanek Vabariigi Valitsusele Eesti alus- ja koolihariduse ühtseks ja eestikeelseks muutmiseks" kohta, mille üks algatajatest oli ka fraktsiooni koosseisu kuulunud opositsioonipoliitik Liina Kersna. See eelnõu edastati aprillis 2019.

Meil on mitu küsimust. Ajanappusel vaid mõned neist. Milliseid samme kavatsete astuda Eesti üldhariduskoolide süsteemi täielikuks üleminekuks eesti õppekeelele? Milline on teie arvates realistlik tähtaeg vene õppekeelega koolide üleminekuks eesti õppekeelele Tallinnas, milline Ida-Virumaal? Milliste meetmetega kavandate hoida ära eestikeelse hariduse olukorra veelgi enam halvenemise Ida-Virumaal, sealhulgas kohalike omavalitsuste algatusi eesti õppekeelega koolide sulgemiseks, nagu on juhtumas Lüganusel? Millised on Haridus‑ ja Teadusministeeriumi konkreetsed sammud, parandamaks eestikeelse hariduse ja noorsootöö kvaliteeti, eesmärgiga hoida ära eesti noorte lahkumist Ida-Virumaalt?

15:02 Esimees Jüri Ratas

Austatud Üllar Saaremäe ...

15:02 Üllar Saaremäe

Arupärimine on edastatud digitaalselt. Esitajad: Helir-Valdor Seeder, Urmas Reinsalu, Sven Sester, Raivo Tamm ja Üllar Saaremäe Isamaa fraktsioonist. Aitäh!

15:03 Esimees Jüri Ratas

Head Riigikogu liikmed, püüame püsida ajas. Ma palun, valitsuse esindaja Heili Tõnisson! Austatud Heili Tõnisson, teid ei ole hetkel saalis kuulda, nii et kas te saate vaadata oma seadistusi?  Nüüd on kuulda. Proovime, palun! Jah, teid on nüüd kuulda. Palun, Heili Tõnisson! Kahjuks ei ole teid jätkuvalt kuulda ...

15:03 Valitsuse esindaja Heili Tõnisson

(Kõne ei ole arusaadav.)

15:04 Esimees Jüri Ratas

Ma vabandan. Heili Tõnisson, ma vabandan, ma pean katkestama. Ma vabandan. Halloo!

15:04 Valitsuse esindaja Heili Tõnisson

... Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust ettevõtlus‑ ja infotehnoloogiaminister. Teiseks, loovisikute ja loomeliitude seaduse ja sotsiaalmaksuseaduse muutmise eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel valitsust kultuuriminister. Ja kolmandaks, töölepingu ... 

15:05 Esimees Jüri Ratas

Austatud Riigikogu ja head ametikaaslased, kuna tõesti ei ole Vabariigi Valitsuse esindajat kuulda, siis ma ei saa kuidagi hetkel neid eelnõusid vastu võtta. Ma teen ettepaneku, et me püüame uuesti katsetada kohe jooksvalt. Anname uuesti sõna Heili Tõnissonile ja palume proovida see ühendus luua. Heili Tõnisson, palun proovige uuesti, kui te meid kuulete. Palun!

15:05 Valitsuse esindaja Heili Tõnisson

... Nii. Kas nüüd on ...?

15:05 Esimees Jüri Ratas

Ma kardan, et ei ole. Juba see teie küsimus oli katkendlik, nii et ma arvan, et selle ühendusega me ei saa praegu jätkata. Hea Riigikogu, ma võtan juhataja vaheaja neli minutit. Püüame ühendust luua ja kui see ei õnnestu, siis läheme istungiga edasi. Nii et vaheaeg neli minutit.

V a h e a e g 

 

15:10 Esimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased, juhataja võetud vaheaeg on lõppenud. Püüame nüüd uuesti saada ühendust valitsuse esindaja Heili Tõnissoniga. Palun, Heili Tõnisson!

15:10 Valitsuse esindaja Heili Tõnisson

Austatud esimees! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna kolm seaduseelnõu. Esimeseks, infoühiskonna teenuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Selle seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust ettevõtlus‑ ja infotehnoloogiaminister. Teiseks, loovisikute ja loomeliitude seaduse ja sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust kultuuriminister. Kolmandaks, töölepingu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust tervise‑ ja tööminister. Aitäh!

15:11 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Aitäh teile ja aitäh meie tehnilisele personalile, et see side sai loodud! Rohkem kõnesoove ei ole. Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud kolm eelnõu ja ühe arupärimise ning Riigikogu juhatus otsustab nende edasise menetlemise vastavalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusele.

Head ametikaaslased, viime nüüd läbi kohaloleku kontrolli. Kohaloleku kontroll.

15:12 Esimees Jüri Ratas

Kohalolijaks registreerus 92 Riigikogu liiget, puudub 9.

Liigume nüüd edasi päevakorra kinnitamise ja päevakorra täpsustamise juurde. On tulnud teade, et maaelukomisjon on teinud ettepaneku arvata selle töönädala kolmapäevase istungi päevakorrast välja 11. päevakorrapunkt, Vabariigi Valitsuse algatatud maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 309 esimene lugemine. Kalle Grünthal, palun, kas teil on protseduuriline küsimus?

15:13 Kalle Grünthal

Aitäh! Ma sooviks teada, tähendab, millistel kaalutlustel see on välja jäetud.

15:13 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Vastavalt korrale on juhtivkomisjon selle ettepaneku praegu juhatusele ja täiskogule teinud. Juhtivkomisjonil on õigus selliseid ettepanekuid teha. Minule ei ole praegu põhjendatud, mis olid põhjused.

Koos selle muudatusega panen päevakorra hääletusele ja läheme V istungjärgu 9. töönädala päevakorra kinnitamise hääletuse juurde. Head Riigikogu liikmed, kas me võime minna hääletuse juurde?

Panen hääletusele Riigikogu täiskogu V istungjärgu 9. töönädala päevakorra. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

15:14 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 87, vastu 1 ja 2 erapooletut on meie selle töönädala päevakord heaks kiidetud.


1. 15:15 Arupärimine teadusgrantide rahastuse mahu vähenemise kohta aastal 2021 (nr 56)

15:15 Esimees Jüri Ratas

Läheme esmaspäevase istungi juurde. Tänasel istungil on kolm arupärimist ja nendele vastamine, peale seda on vaba mikrofon. Esimese arupärimise esitasid Riigikogu liikmed Mihhail Lotman ja Helir-Valdor Seeder 25. veebruaril 2021. aastal. Arupärimine on teadusgrantide rahastuse mahu vähenemise kohta aastal 2021 ja kannab numbrit 56. Ma palun Riigikogu kõnetooli arupärijate esindaja, Riigikogu liikme Mihhail Lotmani, et ta seda arupärimist tutvustaks. Palun!

15:15 Mihhail Lotman

Austatud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu! Austatud minister! 25. jaanuaril küsisin peaministrikandidaat Kaja Kallaselt, miks pole koalitsioonilepingus ühtegi sõna teaduse kohta. Mitte ühtegi sõna. Selle peale vastas peaministrikandidaat, et esiteks investeeritakse teadus‑ ja arendustegevusse 1% SKP‑st ning teiseks tegeldakse doktorantide ja noorte teadlaste küsimusega. "Aga igal juhul ma arvan, et see teaduse rahastamise punkt on üks väga oluline punkt," kinnitas peaministrikandidaat. Mis aga tegelikult juhtus? Natuke enam kui kaks nädalat pärast uue valitsuse ametisse astumist teatas ETAg, et sellel aastal eraldatakse teadusgrantidele vaid 6,2 miljonit eurot võrreldes 16 miljoniga möödunud aastal. Tuletan meelde, et 1% SKP‑st eraldas teadusele mitte praegune, vaid eelmine valitsus, kes suurendas võrreldes eelmise aastaga teaduse eelarvet 56 miljoni ulatuses.

Sel taustal tundub teadusgrantide rahastamise mitmekordne vähendamine eriti arusaamatu. Ei ole vist vaja meelde tuletada, et teadusgrantidel on väga oluline koht Eesti teaduse püsimajäämisel ja eriti puudutab see noori teadlasi. Doktoriõppe reform on oluline, kuid see ei lahenda kaugeltki teadlaste järelkasvu probleemi. Põhiline mure seisneb hoopis selles, et pärast doktorikraadi kaitsmist on noortel väga keeruline teaduses jätkata, kui praktiliselt puuduvad meetmed, mis seda neile võimaldavad. Mitte ainult stardigrantidel, vaid ka rühmagrantidel on olnud tähtis osa noortele uurijatele töökohtade loomisel, mida hiljem on väga keeruline korvata. Noored uurijad kas lahkuvad Eestist või üldse teadusest.

Lähtudes eelnevast esitasin teile, austatud minister, arupärimise, kus küsisin kuus konkreetset küsimust. Esiteks, kuidas on Haridus‑ ja Teadusministeeriumil kavas tagada teadus‑ ja arendustegevuse jätkusuutlikkus grandirahastuse vähenemise tingimustes? Teiseks, kuidas selgitate asjaolu, et hoolimata teadus‑ ja arendustegevuse lisarahastusest 56 miljoni euro võrra, ei suudeta teie vastutusalas tagada järeldoktori‑, stardi‑ ja rühmagrantide rahastamist ka möödunud aastaga võrreldaval tasemel? Kolmandaks, kuidas mõjutab riigi antavate teadusgrantide rahalise mahu vähenemine erasektori panust teadusrahadesse? Milliseid meetmeid kavandab Haridus‑ ja Teadusministeerium erasektori panuse suurendamiseks teadusrahastuses? Neljandaks, millised on ministeeriumi plaanid teadusgrantide mahu vähenemisest tuleneva rahulolematuse ja motivatsioonilanguse ärahoidmiseks teadlaskonna seas? Viiendaks, milliseks hindate teadusgrantide vähenemise ja koroonakriisist tuleneva ebastabiilsuse koosmõju teadlaskonnale? Kas teadlaste sotsiaalne kindlustunne on nende asjaolude koosmõjul paranenud? Kuuendaks, milliste ettepanekutega teadus‑ ja arendustegevuse rahastamiseks lähete vastu eelseisvatele riigi eelarvestrateegia läbirääkimistele?

Ma palun eriti, et vastates esitatud küsimustele, austatud minister, te ei keskenduks mitte sellele, kuidas olukord on tekkinud, vaid sellele, kuidas kavatsete neid Eesti teaduse jaoks eksistentsiaalseid probleeme lahendada. Aitäh!

15:20 Esimees Jüri Ratas

Suur tänu teile, Mihhail Lotman! Ma palun sellele arupärimisele vastata haridus‑ ja teadusminister Liina Kersnal. Palun!

15:20 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid Riigikogust! Head arupärijad! Vastan teie esitatud küsimustele.

Esimene küsimus: "Kuidas on Haridus‑ ja teadusministeeriumil kavas tagada teadus‑ ja arendustegevuse jätkusuutlikkus grandirahastuse vähenemise tingimustes?" Grandirahastus 2021. aastal ei vähene, vastupidi, Haridus‑ ja Teadusministeerium on järjepidevalt uurimistoetuste eelarvet tõstnud. 2020. aastal lisandus uurimistoetustesse 2,04 miljonit eurot ning tänavusel aastal 4 miljonit eurot. 2021. aastal on Haridus‑ ja Teadusministeeriumi teaduseelarves uurimistoetusteks kokku 46,31 miljonit. Lisaks uurimistoetuste mahu järjepidevale suurendamisele on Haridus‑ ja Teadusministeerium oluliselt tõstnud ka teadusasutuste stabiilset rahastust ehk baasfinantseerimist, mis on viimase viie aastaga lausa kolmekordistunud, tõusnud 13,9 miljonilt 46,3 miljoni euroni. Eesti on tõesti üks väheseid Euroopa Liidu riike, kes on tänaseks eraldanud riigieelarvest teadus‑ ja arendustegevusele 1% sisemajanduse kogutoodangust. Suur tänu eelmisele valitsusele selle otsuse eest! Lisaks uurimistoetustele rahastatakse teadus‑ ja arendustegevust ka mitmest teisest üldisest ja sihistatud meetmest.

Teine küsimus: "Kuidas selgitate asjaolu, et hoolimata teadus‑ ja arendustegevuse lisarahastusest 56 miljoni euro võrra ei suudeta teie vastutusalas tagada järeldoktori‑, stardi‑ ja rühmagrantide rahastamist 2020. aastaga võrreldaval tasemel?" Ma alustan oma vastust nii, nagu eelmist vastustki. Juhin teie tähelepanu, et kuigi 2021. aasta riigieelarves lisandus teadus‑ ja arendustegevuse toetuseks 56 miljonit eurot, jagunes see 40 : 40 : 20 põhimõttel Haridus‑ ja Teadusministeeriumi, Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning valdkondlike ministeeriumide vahel ja seda teadusnõukogu soovitusel. Haridus‑ ja Teadusministeeriumi teadus‑ ja arendustegevuse eelarve suurenes 22,4 miljoni euro võrra. Rõhutan, et uurimistoetuste eelarve ei ole sel aastal vähenenud. Uurimistoetusi rahastati 2020. aastal 42,31 miljoni euroga ning sel aastal, taas kord, 46,31 miljoni euroga. 2021. aastal on küll uute, algavate grantide maht väiksem, kuid sedavõrd on suurem käimasolevate grantide maht. Tõesti, uurimistoetuste puhul tuleb arvestada sellega, et uurimistoetused antakse välja kuni viieks aastaks, viieaastase kestvusega, ja aastatevaheline lainetus uurimistoetuste taotlemise voorudes on probleem ja see vajab kindlasti lahendamist. Me oleme palunud ka teadusagentuuril teha ministeeriumile ettepanekuid, kuidas aastatevahelist lainetust veelgi vähendada.

Kolmas küsimus: "Kuidas mõjutab riigi antavate teadusgrantide rahalise mahu vähenemine erasektori panust teadusrahastusse? Milliseid meetmeid kavandab Haridus‑ ja teadusministeerium erasektori panuse suurendamiseks teadusrahastuses? Kehtiva riigieelarve seletuskirja kohaselt peab baasfinantseerimise ja uurimistoetuste jätkuv kasv võimaldama ülikoolidel jätkata akadeemiliste karjäärimudelite elluviimisega ning aitama kaasa tihedama koostöö arendamisele ettevõtete ja teadusasutuste vahel." Taas kord kinnitan, et uurimistoetuste eelarve aastal 2021 mitte ei vähene, vaid kasvab. Vastavalt Riigikogus arutlusel olevale teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukavale vastutab ettevõtete teadus‑ ja arendustegevuse ja innovatsioonivõimekuse suurendamise eest ettevõtlus‑ ja infotehnoloogiaminister. Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumil on kavandamisel mitu meedet ettevõtete teadus‑ ja arendusvõimekuse arendamiseks, näiteks innovatsiooniagentuur, rakendusuuringute programm ja teised meetmed. Haridus‑ ja Teadusministeerium on omalt poolt aidanud teadussüsteemi osapooltel paremini leida endale koostööpartnereid ettevõtjate hulgast ning toetanud ka ettevõtluse huvidest lähtuva teadusvõimekuse arendamist. Näiteks, IT Akadeemia IKT‑alase teadusvõimekuse tugevdamiseks ressursside väärindamise programm, mille kaudu toetatakse ettevõtete vajadusest lähtuvaid teadus‑ ja arendustegevusi puidu, toidu ja maapõueressursside valdkonnas, sektoritevahelise mobiilsuse toetamine ja on veel teisi tegevusi.

Nii. Neljas küsimus: "Millised on ministeeriumi plaanid teadusgrantide mahu vähenemisest tuleneva rahulolematuse ja motivatsioonilanguse ärahoidmiseks teadlaskonna seas?" Ütlen veel kord, et uurimistoetuste eelarve ei ole sel aastal vähenenud. Haridus‑ ja Teadusministeerium on oma pikaajaliseks sihiks seadnud konkurentsipõhiste uurimistoetuste ja teadusasutuste stabiilse rahastamise võrdsustamise, et võimaldada teadusasutustel ellu viia oma strateegilisi sihte, aga ka vähendada konkurentsipõhistest uurimistoetustest põhjustatud ebastabiilsust ning tagada teadus‑ ja arendussüsteemi jätkusuutlik toimimine ka uurimistoetuste taotlusvooru väiksemate mahtude juures. Baasfinantseerimise maht on viimase viie aastaga kolmekordistunud, nagu ma varasemalt ka ütlesin. Lisaks uurimistoetustele ja baasfinantseerimisele on Haridus‑ ja Teadusministeerium käivitanud mitu teist meedet, mis mitmekesistavad teadlaste võimalusi teadlaskarjääris ning võimaldavad taotleda rahastust ka muudest allikatest.

Viies küsimus: "Milliseks hindate teadusgrantide vähenemise ja koroonakriisist tuleneva ebastabiilsuse koosmõju teadlaskonnale? Kas teadlaste sotsiaalne kindlustunne on nende asjaolude koosmõjul paranenud? Millised on Haridus‑ ja teadusministeeriumi plaanid koroonakriisi ja toetuste languse negatiivsete mõjude vähendamiseks teadusasutustes?" Ütlen taas kord, et uurimistoetused ei ole sel aastal vähenenud, vaid suurenenud 4 miljoni euro võrra. Uurimisgrandid on COVID‑19 kriisile vaatamata jätkunud tõrgeteta ning meile teadaolevalt ei ole kriis teadustegevust märkimisväärselt häirinud. COVID‑19 kriis on toonud kaasa teadlaste ning teadus‑ ja arendustegevuse väärtustamise ning mõju suurenemise ühiskonnas. Seega on Haridus‑ ja Teadusministeeriumi hinnangul teadlaste sotsiaalne kindlustunne pigem kasvanud. Me töötame jätkuvalt selle nimel, et hoida teadussüsteemi jätkusuutlikkust ning veelgi tõsta teadlaste sotsiaalset kindlustunnet. Lisaks tahan ma öelda, et COVID‑kriisi kontekstis on näiteks sel aastal meie eelarves 5,5 miljonit COVID‑i seireuuringuteks.

Ja kuues küsimus: "Milliste ettepanekutega teadus‑ ja arendustegevuse rahastamiseks lähete vastu eelseisvatele riigieelarve strateegia läbirääkimistele?" Kinnitan, et hoiame kinni kokkuleppest rahastada riigieelarvest teadus‑ ja arendustegevust 1%‑ga sisemajanduse kogutoodangust ning austame TAN‑i soovitusi tagada lisanduv raha proportsioonis 40 : 40 : 20. Järgnevatel aastatel on meie eelistus kindlustada doktoriõppe reformi elluviimine ja leida lahendus struktuurivahenditest väljumisega seonduvatele tegevustele, ennekõike teaduse tippkeskuste ja riikliku teadustaristu toetamise jätkamiseks. Samuti plaanime uurimistoetuste ja baasrahastamise suurendamist, järgides proportsiooni 50 : 50. Aitäh!

15:30 Esimees Jüri Ratas

Suur tänu teile, austatud haridus‑ ja teadusminister! Teile on ka küsimusi. Läheme küsimuste juurde. Jevgeni Ossinovski, palun!

15:30 Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Austatud teadusminister! See proportsioon 50 : 50 on tegelikult mulle isiklik asi, sest 2014, kui mina teie eelkäija rolli täitsin, siis me vastava töörühma ka kokku panime, kes tuli välja selle ettepanekuga. Edasiste aastate teaduse rahastamise poliitika põhisuund on olnud, et baasfinantseerimine ja konkurentsipõhised rahastusinstrumendid peaksid olema omavahel tasakaalus. Ma tean ja teie ütlesite ka, et mitme aasta jooksul on selles suunas liigutud. Aga nüüd, kui 1% on käes, oleks ju loogiline, et me selleni oleksime jõudnud. Te ühes oma vastuses ütlesite, et see on pikemaajaline siht, kuhupoole liikuda. Kas te võiksite öelda, milline on baasfinantseerimise ja konkurentsipõhiste instrumentide proportsioon aastal 2021 ja mis on rahalised summad ühel ja teisel?

15:31 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh küsimuse eest! Tõesti, 2014, kui teie olite haridus‑ ja teadusminister, siis baasrahastus oli 17% uurimistoetuste summast. Sealt ongi iga aastaga liigutud selle 50 : 50 suunas. Tuleb öelda, et mul on kahju, kui minu vastustest jäi vale mulje, sest juba 2019 oli see 49%, 2020 oli juba 50%, 2021 on ka 50%. Need summad on järgmised: 2021 on 46,3 miljonit nii baasrahastust kui ka uurimistoetusi.

15:31 Esimees Jüri Ratas

Ruuben Kaalep, palun! 

15:32 Ruuben Kaalep

Aitäh! Lugupeetud minister! Te küll lugesite ette palju ilusaid numbreid, aga reaalsus on kahjuks selline, et tihti saavad suure osa sellest rahast endale üksikud tipud ja terved valdkonnad jäävad ilma väga olulisest rahastusest. Näiteks on viimastel aastatel paljud kirjandus‑ ja rahvaluuleteadlased avaldanud muret, et piisavas mahus ei saa rahastust Eesti Kirjandusmuuseum ega selle koosseisus olev rahvaluule arhiiv. Viimastel aastatel ei ole kirjandusmuuseumi teadlastel õnnestunud saada rahastust ühelegi suurele projektile ja selle tulemusel on katkenud selliste monumentaalteoste nagu Vana Kannel või "Eesti muinasjutud" koostamine. Kuidas te seda olukorda kommenteeriksite ja kas on loota mingisugust paranemist selles valdkonnas?

15:33 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh! See on väga oluline teema. Meil on kirjandusmuuseumi direktori konkurss välja kuulutatud või kohe kuulutame selle välja. Ma loodan, et kui kirjandusmuuseum saab uue direktori, siis vast need asjad saavad paremini joonde. Seal on olnud segadust ja me loodame, et see olukord paraneb. Kindlasti on see oluline valdkond teaduses, kuhu investeerida. 

15:33 Esimees Jüri Ratas

Helir-Valdor Seeder, palun!

15:33 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Austatud minister! Teaduse rahastamise puhul on väga oluline ülikoolide üldine rahastamine. Riigil on sõlmitud kolmeaastased halduslepingud, aeg on uute lepingute sõlmimiseks. Kas teil juba läbirääkimised ülikoolidega uute halduslepingute sõlmimiseks käivad? Kas teil on plaanis sinna sisse jätta ka tingimus, et välisüliõpilased peavad läbima teatud mahus eesti keele ja kultuuri tundmaõppimise? Minu arvates on see ääretult oluline. Eelmistel läbirääkimistel halduslepingute sõlmimise puhul oli see üheks arutelu objektiks ja on praegu lepingutes sees. Kas te kavatsete nõuda, et see jääks sisse? 

Teiseks, kuidas te kommenteerite olukorda, kus ülikoolide õppejõudude töötasu võib olla ja sageli ongi üldhariduskoolide õpetajate omast väiksem? Kas see olukord on normaalne? Kas on siin mingeid lahendusi lähiajal oodata?

15:34 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh! Ülikoolide baasfinantseerimise maht on ka iga aastaga 5% kasvanud. Halduslepingute läbirääkimised on meil kohe-kohe algamas. Need ongi läbirääkimised. Eks me vaatame, millistele tulemustele me jõuame.

Kui küsida, kas ma pean normaalseks, et õpetajate õpetajad saavad vähem palka kui õpetajad ise üldhariduskoolides, siis ma loomulikult ei pea seda normaalseks. Minu meelest oleks sellega vaja ka sihitatult rohkem tegeleda. Ma saan aru, et tegemist on ka ülikoolide autonoomsuse küsimusega, et kuidas nad oma vahendeid kasutavad, aga see kindlasti ei ole haridusministri vaates õige. Kindlasti peaksid õpetajate õpetajad saama väärikamat palka. 

15:35 Esimees Jüri Ratas

Mihhail Lotman, palun! 

15:35 Mihhail Lotman

Aitäh! Austatud minister! Ma ei tea, kas teid on eksitatud või milles asi on. Te lugesite hea meelega ette selle, mida eelmised valitsused on teinud, kaasa arvatud kaasfinantseerimise kolmekordistamine jne. Aga individuaalsed professionaalsed uurimisrahad on sel aastal vähenenud kolm korda, peaaegu kolm korda – see minu väide vastab tõele, vähemalt loen seda praegugi Eesti Teadusagentuuri kodulehelt –, ja mingisugust 2 miljonit, millest teie räägite, siin ei kajastu. Pealegi, jutt ei ole 2 miljonist, vaid 12 miljonist. See on see arv, kui palju vähenes rahastamine sellel aastal. Ja granditaotluste protsess juba käib. Palun vastake sellele konkreetsele küsimusele!

15:37 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh! Ma saan aru küll, kus see probleem asub. Uurimistoetuste puhul tuleb arvestada sellega, et need antakse välja viieaastase kestusega. See tähendab, et lepingu sõlmimisel võetakse kohustused kuni viieks eelarveaastaks ning jooksval aastal saab uurimisgrante välja anda ainult selles mahus, mis ei ole varasemate kohustustega kaetud. Sealt tulebki see probleem, et uurimistoetuste mahtudest on varasemate kohustustega juba nii suur hulk kaetud, et uusi grante saab tõesti taotleda teie nimetatud summas. See ongi probleem, et see lainetus eri aastate vahel on niivõrd suur. Mina rääkisin Haridus‑ ja Teadusministeeriumi uurimistoetuste üldisest eelarvest. Teie räägite sellest, mida sel aastal saab teadusagentuur uuteks grantideks välja anda. See ongi tõesti väiksem, sest ülejäänud raha on juba varasemate kohustustega kaetud ja need lepingud veel kestavad. See ongi probleem ja me püüame teadusagentuuriga sellele probleemile lahendust leida, et see lainetus eri aastate vahel ei oleks nii suur. Nii et ma täiesti mõistan seda ja saan sellest probleemist aru. Me püüame leida lahendust. 

15:38 Esimees Jüri Ratas

Margit Sutrop, palun!

15:38 Margit Sutrop

Aitäh! Suur aitäh selle sõnavõtu ja selgituste eest! Kindlasti olen nõus sellega, et kuna uurimistoetuste üldine maht ei ole vähenenud, siis ei ole riik jätnud oma lubadusi täitmata. Aga me teame, et granditaotlustest rahuldati humanitaarteadustes ja kunstides eelmisel aastal 15% ja näiteks Eestile olulises tehnika- ja tehnoloogiavallas vaid 17%. Paljud nendest rühmadest on aastate jooksul sihtfinantseerimisi, institutsionaalsete uurimistoetuste grante ja Eesti Teadusfondi grante varasemalt saanud. Seetõttu on need rühmad jäänud ilma rahata. Küsimus ei ole ainult selle aasta väikeses mahus, kuna meil on grantide perioodilisus. Kas oleks mõistlik sel juhul mõelda üleüldse ikkagi uurimistoetuste raha kasvule ja võib-olla ka grantide suuruse vähendamisele, sest näiteks teatud erialadel annaks väiksemad grandid palju rohkematele võimaluse rahastust saada?

15:39 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh! Jah, me oleme esitanud palve teadusagentuurile, et nad ka esitaksid oma ettepanekuid, kuidas seda olukorda lahendada. Vaevalt me saame seda lahendada nii, et kõik on rahul, aga see olukord võiks olla rahuldavam. Tõesti, rahulolematust on ja ma mõistan seda, kuna ebastabiilsus on suur. Samas, Euroopa Liidu vahenditest tuleb meile ka päris suuri summasid, väga suuri summasid teadus‑ ja arendustegevuseks. Me homme kohtume minister Andres Sutiga, et vaadata Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumi kavandatud teadus‑ ja arendustegevuse innovatsioonimeetmeid ning Haridus‑ ja Teadusministeeriumi kavandatud meetmeid, et rohkem koostööd teha. Tõesti, peab väga targalt seda raha kasutama, olen täiesti nõus, nii et ka valdkondlikult oleks see võimalikult õiglane. 

15:40 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Andres Metsoja, palun!

15:40 Andres Metsoja

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Innovatsioon ja avalik sektor. Üks idee on, et kahtlemata on vaja ka tugevat erasektori panust. Tegelikult on kogu aeg räägitud sellest, et just nimelt erasektori panus peaks oluliselt kasvama. Nüüd me oleme kriisisituatsioonis, kus on vaja mõelda selle peale, kuidas tulevikuvaates üldse majandus taastub. Kas tänasel koalitsioonil on ka mingisugune arusaam, kuidas tulevikku vaatavalt ikkagi eraraha kaasatakse ja kas see on prognoosi järgi pigem kasvav või kahanev? Koalitsioon on erakapitali lubanud rohkem teadus‑ ja arendustegevusse kaasata.

15:41 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh! Ma väga loodan, et ühel hetkel te saate Riigikogu suures saalis, kui on teadus‑ ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava arutelu ja Andres Sutt on teie ees, nendel teemadel põhjalikumalt rääkida. Tõesti, meie teadus on väga kõrgel tasemel, aga probleem on selles, et teadus on natukene nagu üksi jäänud. Meie ettevõtetes sünnib vähe läbimurdelist innovatsiooni. Miks see on niimoodi läinud? Meil tõesti puudub ettevõtete innovatsioonivõimekuse kasvu toetav süsteem. Seda me püüamegi nüüd parandada nii selle arengukava tegevustega kui ka Euroopa teadusraha kasutamisega, et innustada ettevõtteid rohkem tegelema arendus‑ ja teadustegevusega, et ettevõtetes töötaks rohkem teadusnõunikke, doktorikraadiga inimesi. Näiteks, teadmussiirde doktorantuur, millest te tõenäoliselt olete ka kuulnud. Selle üks eesmärke ongi see, et teadlased käiksid ettevõtetes, aga ka näiteks koolides tööl ja samal ajal teeksid teadust. On mitu meedet, kuidas innustada ettevõtteid rohkem panustama teadus‑ ja arendustegevusesse. Eesti on praegu üks vähestest Euroopa Liidu liikmesriikidest, kes panustab 1% sisemajanduse kogutoodangust teadus‑ ja arendustegevusse. Kes on veel sellised riigid? Need on Soome, Rootsi, Taani, Suurbritannia. Selle kõrval peab kindlasti olema erasektori panus. See on väga oluline. Ma tõesti siiralt loodan, nähes ka Andres Suti silmades tõelist sära selle teema puhul, et me saame üht-teist tehtud selleks, et ettevõtted teadus‑ ja arendustegevust rohkem väärtustaksid.

15:44 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Rohkem küsimusi hetkel ei näe. Kas soovitakse pidada läbirääkimisi? Soovitakse. Avan läbirääkimised. Kõigepealt Mihhail Lotman, palun!

15:44 Mihhail Lotman

Austatud Riigikogu esimees! Austatud kolleegid! Eestil on väga hea teadus ja Eesti eduloos ei ole teadusel sugugi mitte viimane osa. See on eriti märkimisväärne, arvestades, kui nappide vahenditega on see edu saavutanud. Paraku aga ei saa Eesti teaduse rahastamise mudel tagada jätkusuutlikku arengut. Sellele viitavad indikatsioonid on ärevust tekitavad. Me liigume allamäge.

Eesti ühiskond vananeb ja paraku vananeb ka Eesti teadlaskond. Noortele võimekatele inimestele ei ole teadlasekarjäär nii atraktiivne, kui see oli eelmistele ja üle-eelmistele generatsioonidele, kuna materiaalselt on palju ahvatlevamaid väljakutseid, ennekõike erasektoris ja välismaal. Võimekate noorte teadlaste järelkasv on suur ja vastutusrikas väljakutse. See ei taandu sugugi doktoriõppe reformimisele. Probleemi tuum seisneb selles, et pärast doktorikraadi kaitsmist on noortel väga keeruline teaduses jätkata. Klaaslagi on ees. Võimalused teadlasekarjääri jätkamiseks on väga kitsad, mõnes valdkonnas peaaegu olematud. Meetmed, mis tagaksid edukatele noorteadlastele pärast doktorikraadi kaitsmist [töökoha], on puudulikud. Just noorte teadlaste pääle mõeldes tuleb otsustavalt tõsta nii teaduse baasfinantseerimist kui ka teadusgrantide rahastust. Stardigrantidel ja eriti rühmagrantidel on tähtis osa noortele uurijatele töökohtade loomisel. Praegu jääb ETAg‑i grandikonkurssidel edukuse määr mõnes valdkonnas pidevalt alla mõistlikuks peetava 20–30% barjääri. Selline olukord ei ole jätkusuutlik ja võib kaasa tuua tervete teadusharude väljasuremise Eestis.

See aga, mis hakkab toimuma järgmisel aastal, kui personaalsed uurimisgrandid vähenevad peaaegu kolm korda – 6 miljonit võrreldes 16 miljoniga eelmisel aastal –, käib üle mõistuse. Minister seletas seda lainetusega ja viie aasta plaanidega. See on seletus, aga meil on vaja praegu mõelda väljapääsule. Ka väiksemate kärbete puhul oleme olnud tunnistajaks sellele, et aastatel, kui piisavalt vahendeid ei leita, toimub katkestus, mida hiljem on väga keeruline korvata, sest noored uurijad kas lahkuvad Eestist või üldse teadusest.

Austatud minister! Teadus ja selle rahastamine ei tohi sõltuda päevapoliitikast, veel vähem erakondade kemplemisest. See on meie ühine mure ja püüame koos otsida vastuseid valusatele küsimustele. Eelmine valitsus leidis teadusele 56 miljonit. See polnud lihtne, kuid seda tehti. Palun, austatud minister, näidake ka teie üles initsiatiivi, et vältida valusat taandarengut Eesti teaduses! Praegu on menetluses lisaeelarve. Kui te ei leia muid lahendusi, siis palun kasutage seda. Kindlasti oleks see vaid ajutine lahendus, aga see annaks teile hingetõmbeaega põhimõtteliste lahenduste otsimisel. Palun leidke puuduvad 12 miljonit ja suunake need konkreetselt personaalsetele uurimisgrantidele. Aitäh!

15:49 Esimees Jüri Ratas

Aitäh teile! Ma palun Riigikogu kõnetooli Helir-Valdor Seederi.

15:49 Helir-Valdor Seeder

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Kuna Riigikogu kodu‑ ja töökord võimaldab selles päevakorrapunktis esitada ühe küsimuse, siis ma kasutan oma sõnavõttu selleks, et esitada teine küsimus, täpsustav küsimus või õigemini küsimus, mille abil saada vastust sellele, millele Mihhail Lotman vist head vastust ei saanud. Mina ka ei saanud head vastust ja ausalt öelda ei saanud ma täpselt aru.

Eesti Teadusagentuur teatas, et sellel aastal eraldatakse teadusgrantidele vaid 6,2 miljonit eurot võrreldes 16 miljoniga möödunud aastal, ja teie vastus oli, et see on uute grantide rahastamine ja põhjus oli see, et tuli katta varem võetud kohustusi, ja tegemist on viieaastaste kohustustega. Kuidas on see võimalik, kui möödunud aastal eelmine valitsus otsustas esmakordselt viia rahastamise 1%‑ni sisemajanduse kogutoodangust, mis tähendas täiendavalt 56 miljonit eurot aastas? See oli alles möödunud aastal. Kuidas on võimalik, et kaks, kolm või neli aastat tagasi võeti kohustusi, mis, nüüd selgub, on juba kohustustega, tulevikku vaatavalt, kaetud? Kas siis võeti katmata kohustusi, kaks-kolm aastat tagasi võeti kohustusi, mida nüüd täiendava rahastamisega – 56 miljonit – rahastatakse? Kolm korda tuli võrreldes eelmise aastaga vähendada grantide rahastamist sellel aastal. Minu arust siin midagi ei klapi. Või on tõepoolest tehtud nii, et varem on võetud riigieelarvest katmata kohustusi? Ministril on võimalus lõppsõnaformaadis ka oma sõna öelda ja kaasa rääkida arupärimisele vastamisel. Ma väga seda loodan, selleks et ma saaksin sellest aru. Mina sellest arvutuskäigust ja rahastamisest praegu täpselt aru ei saanud. Aitäh!

15:51 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Kas on veel kõnesoove? Rohkem kõnesoove ei näe. Kas minister soovib omalt poolt sõna võtta läbirääkimiste voorus? Soovib. Palun, haridus‑ ja teadusminister Liina Kersna!

15:51 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Tahtsin öelda seda, et lisaeelarve peaks olema Riigikogu menetluses ja seal saab teha vastavaid ettepanekuid. Tõesti, see lisaeelarve sai koostatud põhimõttel, et see on väga otseselt seotud COVID‑i kriisist põhjustatud kahjude leevendamisega. COVID‑i kriisiga seoses ma ütlesin, et me oleme 5,5 miljonit seireuuringuteks investeerinud ja seda on ka valitsusel – oli nii eelmisel kui on ka praegusel valitsusel – väga vaja. Oleme juba otsinud ka võimalusi, kuidas rahastust suurendada.

Aga mis puudutab uurimistoetusi ja baasfinantseerimist, siis ma vaatan, et näiteks 2018 oli uurimistoetuste summa 40,2 miljonit ja nüüd, 2021, on see 46,3 miljonit. 2018 ja 2019 oligi see 40 miljonit ja 2020 oli 42,3 miljonit. No ja siis 2021 on 46,3 miljonit. Nii et uurimistoetuste üldine baas on kasvanud, aga see ei ole kasvanud väga kiiresti. Me kindlasti tegutseme selle nimel, et nii baasfinantseerimine kui ka uurimistoetuste summa tulevikus kasvaksid. Kindlasti me läheme eelarveläbirääkimistele selle palvega.

Ma väga tänan selle sisulise arutelu eest! Võtsin siit kaasa erinevaid mõtteid. Aitäh teile!

15:53 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Arupärimisele on vastatud ja oleme esimese päevakorrapunkti käsitlemise lõpetanud.


2. 15:54 Arupärimine oluliste küsimuste kohta metsanduse valdkonnas (nr 51)

15:54 Esimees Jüri Ratas

Läheme teise päevakorrapunkti juurde. See on Riigikogu liikmete Jevgeni Ossinovski, Ivari Padari, Kalvi Kõva, Helmen Küti, Indrek Saare ja Riina Sikkuti 11. veebruaril 2021 esitatud arupärimine oluliste küsimuste kohta metsanduse valdkonnas. Arupärimine kannab numbrit 51. Arupärijate esindaja, Riigikogu liige Jevgeni Ossinovski, teil on sõna, et arupärimist Eesti avalikkusele tutvustada. Palun, Jevgeni!

15:54 Jevgeni Ossinovski

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud kolleegid! Tutvustan meeleldi sotsiaaldemokraatide esitatud arupärimist keskkonnaminister Tõnis Möldrile. See puudutab metsanduse teemat. See kindlasti ei ole meil esimene kord seda tüüpi arutelu arupärimise vormis Riigikogu suures saalis korraldada. Eks see tuleneb sellest, et keskkonnaministrid on meil olnud viimasel ajal nagu küpsed õunad: alles jõuavad ametisse sisse elada, kui on juba ametist läinud. Viimase poole aasta jooksul on nüüd juba kolmas minister. Loodame, et ka tema teeb metsanduse asjad endale kiiresti selgeks.

Mets on Eesti inimestele kahtlematult ääretult oluline, tulenevalt sellest, et meil on väga metsarikas riik. Olukorras, kus viimase kümnendi jooksul on raietegevus oluliselt intensiivistunud, lageraiete maht hektarites on viimase kümnendiga kolmekordistunud, on loomulikult koos sellega märkimisväärselt kasvanud ka ühiskondlikud pinged, ühiskondlik vastasseis liigintensiivsele metsamajandamisele, on see siis väljendunud protestides kodulähedaste metsade raie, metsalindude elupaikade rikkumise, looduskaitsealadel teostatud lageraiete või ka näiteks puidu masspõletamise vastu, mida me kõiki oleme viimasel ajal näinud. Need pinged on muutumas peaaegu et igapäevaseks.

Enamik Eesti inimesi usub, et Eestis raiutakse liiga palju metsa. Tegelikult on sama meelt ka valdav osa ökolooge, kes on veendunud, et metsade ökoloogilisi väärtusi tuleb senisest tõhusamalt kaitsta ning et metsamajandamise huvide esiplaanile seadmisega Eesti riigi poolt viimastel kümnenditel on tehtud tõsist kahju nii liigirikkusele kui ka metsade laiemale mitmekesisusele ja nende ökoloogilisele võimele.

Kahtlemata on olulise lisateemana tõstatunud ja lisandunud sellesse diskussiooni globaalne kliimakriis ja globaalsest kliimakriisist tulenevad otsused, mida on langetatud ka Euroopa Liidu tasandil ja millega Eesti on liitunud. Nimelt, kliimaneutraalsuse saavutamise vaates on metsal kahtlemata oluline roll. See roll väljendub loomulikus süsiniku sidumise võimes, mis metsal on. Kahtlemata on oluline vaadata ka seda, millisel viisil Eesti mets ja Eesti metsamajandamine suudavad anda oma positiivse panuse, selleks et tasakaalustada ja korvata neid emissioone, mis Eesti ühiskonnal, Eesti rahval on teistes valdkondades, ja et me metsamajandamise teatud praktikatega tegelikult ei teeks vastupidist ehk ei võimendaks kliimamuutusi. Arvestades seda, et Eesti metsast läheb ligi pool ahju ehk väga lühikese kasutusajaga toodetesse, me teame, et Eesti metsamajandamise tänane seis süsinikuemissiooni globaalselt suurendab. Me raiume metsa maha ja poole sellest põletame kohe ära. Selles kontekstis ei ole see kahtlematult jätkusuutlik, mis on juba Euroopa Liidu tasandil teravalt tõstatunud seoses uue Euroopa Komisjoni raportiga sellel teemal, aga kindlasti vajab see ka Eestis palju süsteemsemat arutelu.

Kõik see kokku ütleb selle kohta, kas Eestis tuleb metsa rohkem raiuda, et meil tuleb metsanduse arengukava kontekstis saavutada ühiskondlik kokkulepe, mis puudutab metsaraiumise piiramist, vähem intensiivsemat metsamajandamist. Keskkonnaministeerium, kes peaks olema tegelikult ju keskkonnakaitsja, on üks viimaseid instantse Eesti ühiskonnas, kes miskipärast selles küsimuses võtab väga selgelt puidutööstuse, metsamajandamise huvide kaitse, rohkem kui ökoloogiliste huvide kaitse poole. Ma arvan, et see peab väga kiiresti muutuma, meil ei ole muud varianti. Sellest tulenevalt on meil keskkonnaministrile kuus küsimust ja me ootame sisukat ja konkreetset arutelu sellel teemal. Aitäh!

15:59 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Nüüd ma annan sõna keskkonnaminister Tõnis Möldrile, et ta saaks arupärimisele vastata.

15:59 Keskkonnaminister Tõnis Mölder

Kõigepealt suur aitäh kogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonile selle olulise teema tõstatamise eest, mida metsandus kahtlemata on! Sissejuhatuses viitas arupärija õuntele. Kindlasti on ka õunad oluline saadus, aga mitte nii väga metsas, vaid ikkagi pigem koduhoovis.

Kõigepealt vastan nendele kaheksale esitatud küsimusele. Läheme esimese juurde. Palutakse kirjeldada konkreetselt ministri nägemust sellest, miks ei ole ministeerium laiapõhjalistele aruteludele vaatamata metsanduse arengukava tähtaegselt valmis saanud ja millal jõuab metsanduse arengukava eelnõu Riigikogusse kinnitamiseks. Tuleb tunnistada seda, et erinevalt tavapärasest riiklike strateegiliste dokumentide koostamise protsessist on metsanduse arengukava vastu olnud huvi oluliselt suurem. Esimeses etapis on tehtud ära laiapindne kaasamise ring, need arutelud on olnud väga mitmekesised ja laiapindsed. Eesmärk on tõepoolest olnud ka arutelude kaudu jõuda ühiskondlikule kokkuleppele. Täna me näeme, et need arutelud ei ole mitte viinud sinnamaani, et ühiskonnas kokkulepe saavutataks, vaid need positsioonid on aastast aastasse läinud kogu metsanduse temaatikas selliseks, et need pigem ühiskonda polariseerivad kui liidavad.

Kui 2018 metsanduse arengukava juhtkogu kokku kutsuti, siis, ma usun, tegid ministrid seda parimas usus, aga tuleb tunnistada ka seda, et see protsess jäi viibima kuskil aastast 2019 aastani 2020, kui toimus paar päris olulist muudatust. Kõigepealt, juhtkogu töö ei kulgenud sellise plaani järgi, nagu võib-olla esialgu prognoositi ja loodeti. Teine oluline takistus oli see, et nii nagu ka kõigi teiste riiklike strateegiliste dokumentide puhul, algatati paralleelselt dokumendi algatamisega keskkonnamõjude strateegiline hindamine. Strateegilise hindamise partnerit nelja riigihankega aga ei leitud ja seetõttu jäi see protsess 2020. aastal esialgsest ajagraafikust maha. Täna on hea meel teatada, et rahvusvahelisel hankel on õnnestunud leida partner, kes on asunud koostama metsanduse arengukava keskkonnamõjude strateegilise hindamise programmi. Lisaks ma siiralt loodan, et lähiajal saab kinnitatud ka uus juhtkogu, nii et metsanduse arengukava võiks küll jõuda parlamendi menetlusse 2022. aasta teises pooles.

Teine küsimus on seotud just nimelt juhtkoguga, mille minu eelkäija Rain Epler laiali saatis. Siin on markeeritud ära ka see, et metsanduse arengukava koostamisse kaasatakse võrdsetel alustel asjasse puutuvaid huvigruppe. Nii nagu ma ütlesin, üks eesmärke on see, et metsanduse arengukava uus töine juhtkogu kiiremas korras kokku panna ja tagada neile ka mõistlik töörahu. Ma olen korduvalt öelnud, et minu nägemuse järgi peaksid metsanduse arengukava juhtkogusse kuuluma eelkõige meie teadlased, eksperdid, parimad praktikud, kes oskavad metsakeskkonda ja metsa kaitsmist õigesti hinnata. Nii nagu ma olen öelnud, ma loodan, et lähinädalatel saab see käskkiri allkirjastanud ja uus, kuni üheksaliikmeline metsanduse arengukava juhtkogu on valmis. See koosneb peaasjalikult meie teadlastest-ekspertidest, seal on nii Tartu Ülikooli, maaülikooli kui ka väljaspool Eestit olevate ülikoolide esindajad. Nii et see saab olema vägagi tugevate teadmistega juhtkogu. Ma loodan siiralt, et nad saavad oma tööga rahulikult pihta hakata, eesmärgiga panna kokku selline arengukava, koostöös Keskkonnaministeeriumiga, mida on võimalik järgmise aasta teises pooles anda üle Vabariigi Valitsusele ja arutamiseks Riigikogule.

Kolmas küsimus on seotud RMK‑ga ja kõrgendatud avaliku huviga aladel raiete tegemisega. Nii nagu ma ütlesin, RMK‑d tuleb kiita kõigepealt selle eest, et riigimetsa majandamisel on aasta-aastalt kaasarääkimisi ja ühiskondlikke kokkuleppeid otsitud just nimelt nendel KAH‑aladel ehk kõrgendatud avaliku huviga aladel. Kui ma ei eksi, siis eelmisel aastal peeti ca 167 sellist avalikku arutelu. Ma pean oluliseks, et RMK peab kaasamise kaudu arvestama kohalike kogukondade seisukohtadega ja väga selgelt suutma eri osapoolte vahel selliseid pikki kokkuleppeid saavutada. Mul on ministrina õnnestunud KAH‑alade kohalike elanike kaasamise protsessis osaleda, see oli Häädemeestel. Ma tean, et Häädemeestel osalesid selles ka mitu Riigikogu liiget. Mul on hea meel, et RMK, kohaliku kogukonna ja kohaliku omavalitsuse koostöös saavutati kokkulepe järgmiseks viieks aastaks, et tõepoolest seal piirkonnas metsaraieid ei tehta ja järgnevatel perioodidel analüüsitakse, milline võiks tervikuna olla nendel aladel metsamajandustegevus.

Neljas küsimus: "Miks ei ole RMK endiselt avalikustanud kõikide KAH‑alade andmeid?" Tuleb tunnistada, et RMK oma kodulehel on 2021. aasta 15. jaanuari seisuga avalikustanud need andmed, kus ta käesoleval aastal plaanib metsamajandamistöid. Nii nagu ma ütlesin, kõikidel eelnevatel aastatel kokku on toimunud paarsada arutelu ja ka sellel, käesoleval aastal neid arutelusid peetakse, millist raiemahtu või millist majandustegevust just nimelt KAH‑aladel RMK planeerib. Need jäävad aasta esimesse poolde. Kui need ühiskondlikud kokkulepped saavutatakse, siis KAH‑alade majandamine jääb teise poolaastasse.

Viies küsimus: "Mida arvate raietegevusest Loodusdirektiivi metsaelupaikades, mille seisund on Keskkonnaagentuuri hinnangul viimastel aastatel just raietegevuse tõttu pigem halvenenud?" Raietegevus kaitsealadel on rangelt reguleeritud ja saab toimuda ainult Keskkonnaameti kaalutletud heakskiitva otsuse alusel. Igal kaitsealal on oma kindlad reeglid, tulenevalt elupaiga ja seal elavate liikide kaitse vajadusest. Oluline on üle vaadata kõikide kaitsealade kaitse-eeskirjad ja seda me ka regulaarselt teeme. Me liigume edasi, pidades silmas seda proportsiooni, et ikkagi kõik väärtuslikud kaitstavad piirkonnad oleksid võimalikult maksimaalse kaitse all. Me räägime ka sellest, et metsaelupaikade kaitsel on kõige parem meetod loodusliku arengu tagamiseks see, et kaitsealad tsoneeritakse kaheks: üks on sihtkaitsevöönd ja teine on selle sihtkaitsevööndiga n‑ö paralleelselt olev piiranguvöönd. Sihtkaitsevööndis on majandustegevus praktiliselt olematu, piiranguvööndis on see teatud puhkudel leebema režiimiga lubatud. Oluline on ära märkida see, et paljud nii sihtkaitsevööndisse kui ka piiranguvööndisse jäävad alad ei ole mitte ainult RMK‑le kuuluvad maatükid ehk riigi omanduses olevad tükid, vaid seal on ka palju maatükke, mis kuuluvad erametsaomanikele. Siin tuleb leida looduskaitse ja eraomanike huvide vahel teatud tasakaal. Ma pean oluliseks, et neid loomaliike ja linnuliike, mille puhul me oleme looduskaitseseaduse alusel kokku leppinud, et nende huve me tahame kaitsta ja nende kaitse eesmärgil me oleme neid piiranguid seadnud, tuleb kaitsta kõikjal, nii erametsas kui ka riigimetsas. Aga veel kord: siin tuleb leida mõistlik tasakaal. Olulise faktina on siin vaja ära markeerida, et viimaste aastate jooksul on täiendavalt range kaitse alla võetud ca 75 000 hektarit metsa.

Kuues küsimus: "Kas olete puidutööstusega sama meelt, et vana mets on ühiskondlikult kahjulik element ..." Ma vastan sellele, et ei ole. Ma arvan, et igas vanuses mets pakub suurel hulgal erinevaid väärtusi ökosüsteemidele, seda kõikjal metsamaal. On oluline, et meil oleks eri vanuses ja eri liiki metsi. Vanuseliselt ja liigiliselt erinevad metsad pakuvad ka laiemalt ökosüsteemide võimalikku mitmekesisust, sealhulgas just nimelt metsa eri arenguetappide jaoks. See on oluline selleks, et säiliks meie metsade mitmekesisus ja taastootmine. Vanemate metsade tähtsus peegeldub tagasi ka kehtivas metsaseaduses, kus me oleme kokku leppinud, millised on minimaalsed uuendusraie vanused, ehk me oleme selgelt ära piiritlenud, milline on vana mets, milline on noor mets ja kuidas me neid metsasid majandame.

Seitsmes küsimus, mis on kindlasti oluline, on see: "Millal saavad statistilise metsainventuuri (SMI) andmed kõigile ekspertidele kättesaadavaks, et oleks võimalik teadlastel iseseisvalt verifitseerida Keskkonnaagentuuri arvutusi ning metsanduse tulevikustsenaariume?" Siin on oluline markeerida seda, et statistilise metsainventuuri tulemused on kõikidele avaandmetena kättesaadavad. Alusandmed, välja arvatud ainult – rõhutan veel kord: ainult – alaliste proovitükkide koordinaadid, ei ole avalikud. Ülejäänud andmed on avalikud ning kõigil huvilistel on võimalik neid Keskkonnaagentuurist kätte saada. Siin on viide ka sellele, et need ülikoolid ja teadlased, kes on neid avaandmeid küsinud, on neid saanud. Oluline on ära märkida see, miks me nende proovitükkide koordinaate ei avalikusta. Proovitükkide asukoha mitteavaldamise eesmärk on see, et vältida metsa omaniku ja majandaja metsamajanduslike otsuste sõltuvust nende statistiliste metsainventuuri proovitükkide paiknemisest. Ma arvan, et tervikuna Euroopas on selline ühtse võrgustiku loomine ja ühtsetel alustel selle statistika tegemine ja samadel alustel nende andmete eriliigiliselt hoidmine igati mõistlik ja põhjendatud. Teadupärast on üks olulisi muudatusi selles küsimuses parlamendi menetluses. Nii et see arutelu on parlamendis ees.

Viimane ehk kaheksas küsimus: "Eesti on seadnud koos teiste EL riikidega sihiks kliimaneutraalsuse saavutamise. Kas raiemahtude vähendamine suurendab Eesti metsade süsinikuvaru aastal 2050?" Kindlasti võimaldab metsade raie vähendamine metsatagavaral ajutiselt kasvada. Siin tuleb muidugi jälgida seda tasakaaluperioodi, et metsad muutuvad pikas perspektiivis, kui nad vananevad, süsinikuneutraalseks, sest sidumisega samaväärses koguses hakkab aset leidma ka puidu lagunemine ja süsinikuheide. Nii et meil peavad olema kindlasti tasakaalus keskmise vanusega metsad, vanad metsad ja noored metsad. Ma arvan, et see on mitmekesisuse ja pikaaegsete eesmärkide mõttes väga oluline. Oluline on ka see ära markeerida, et metsa kasvatamisel ja majandamisel on oluline seada pikemaid perspektiive kui ühe-kahe või miks mitte ka viie või kümne aasta vaates. Meil peavad olema selgemad, konkreetsemad, kokkulepitud piirid, kuidas me metsa kaitseme, kuidas me metsa hoiame, aga ka see, millistel tingimustel me metsa majandane. Seetõttu on väga oluline, et meie metsanduse arengukava täidaks kõiki seatud kriteeriume ja ikkagi tervikuna vaataks ka seda pilti, mille me Euroopa Liidus oleme kokku leppinud, saavutamaks kliimaneutraalsust aastaks 2050. Aitäh!

16:12 Esimees Jüri Ratas

Aitäh, austatud minister! Teile on ka küsimusi. Kalvi Kõva, palun!

16:12 Kalvi Kõva

Aitüma, hea minister! Hea Riigikogu esimees, jõudu-jaksu töös, esimene päev on teil täna seal puldis! Aga minister, selline küsimus. Mõni päev tagasi kirjutas Postimees, et RMK kavatseb [maha] raiuda inimeste armastatud metsad Kubijal ja Kiidjärvel. Seda sellepärast, et need metsad olla raieküpsed. Hea minister, aita natuke kaasa mõtelda, mõtle minuga kaasa: miks paganama pärast küll RMK seda teeb? Ta teab, kui suur surve tuleb inimestelt, et neid metsi hoida, sest need on kogukonnametsad, väga vajalikud. Või on pigem nii, et RMK püüab täita ministeeriumi seatud raiemahtude plaani, sest see tuleb täis saada ja selle raiemahtude plaani saavutamiseks tuleb isegi sellised metsad maha võtta? Selline küsimus.

16:14 Keskkonnaminister Tõnis Mölder

Aitäh selle küsimuse eest! Kõigepealt mõtleme siis korra kaasa. Nagu ma ütlesin, mina tahaksin kõigepealt RMK‑d kiita läbipaistvuse eest, sest kui KAH‑aladel planeeritakse majandustegevust, siis seda tehakse koostöös kogukonnaga, koostöös kohaliku omavalitsusega. Nagu ma ütlesin, eelmine aasta oli 163 avalikku arutelu. Nendest n‑ö kriitilisemat tagasisidet saadi, sest kohalik kogukond ei olnud RMK plaanidega nendel KAH‑aladel rahul, viiel või kuuel. Eks nendes viies või kuues kohas, paigas, tuleb saavutada laiem konsensus, kokkulepe kohaliku kogukonnaga. 

Muidugi on oluline, et RMK peab arvestama sellega: kõigi majandustegevuste puhul, olgu need KAH‑aladel või majandusmetsas, peab kogu see tegevus, mis seal toimub, olema tasakaalus loodushoiuga, see peab olema jätkusuutlik ja täitma ikkagi kõiki neid kriteeriume, mida me riigina oleme RMK‑le ette pannud.

Teie väide, et me oleme riigina tõstnud ootused kuidagi sellele tasemele, et RMK on sunnitud oma majanduslike näitajate täitmiseks ka sellistes inimeste jaoks emotsionaalselt [oluliste] ja looduslikult tugevate väärtustega metsades majandama, ei pea paika. Mina arvan küll, et RMK‑l on võimalus leida konsensus eri osapoolte vahel ja erinevate metsamajandamistüüpide vahel. Siin on vaja pisut terviklikumat lähenemist, selleni võib-olla minu ametiajal ei ole jõutud. Aga see on kindlasti oluline teema: saavutada ühiskondlik kokkulepe, mis asjad need KAH‑alad tervikuna on ja kuidas me tervikuna saaksime neid paremini majandada. Ma jätkuvalt tahan rõhutada, et RMK jaoks peab olema kindlasti oluline, et kui ta neid KAH‑alasid majandab, siis majandamisel on oluline märksõna "jätkusuutlik". Me ei taha, et need meile väärtuslikud metsad laguneksid, me tahame, et need metsad oleksid kestlikud. Siin tuleb leida pikem tasakaal kogu selles metsamajandamise küsimuses. Aga veel kord: majanduslikku survet neile peale pandud ei ole, et nad peaksid inimeste jaoks emotsionaalselt suure väärtusega metsades kindlasti majandama. Nii nagu te hästi teate, sest ma arvan, et teie olete kindlasti koalitsioonilepingu läbi lugenud, on koalitsioonilepingus ka märksõna, et me veel kord vaatame üle RMK dividendipoliitika just nimelt sellest vaatevinklist, et see surve metsamajandamisele aasta-aastalt väheneks.

16:16 Esimees Jüri Ratas

Austatud Kalvi Kõva, ma tänan ka enda nimel hea sõna eest! Aitäh! Ruuben Kaalep, palun!

16:16 Ruuben Kaalep

Aitäh! Austatud minister! Tahan ka küsida sellel samal teemal. Eelmisel nädalal saatis RMK laiali teated mitmekümne üle Eesti paikneva väärtusliku puhkemetsa kohta, kus plaanitakse metsaraiet. Sain ka kohaliku kogukonna liikmena sellise kirja, mis puudutab plaanitavat raiet Otepää vallas Tartu maratoni raja lähedal. Teie ütlesite, et eesmärk on igal juhul saavutada konsensus kohaliku kogukonnaga. Kuidas see konsensuse saavutamine käib? Paraku on asjalood sellised, et ettepanekute tegemiseks on kogukonnale jäetud aega ainult 21 päeva, kuni 7. aprillini, mis ei võimalda tegelikult mingisuguseid pikki arutelusid, ei saa seda teemat korralikult läbi valgustada. Teiseks ei ole tegelikult võimalik esitada ettepanekuid, mis puudutavad seda, kas raiuda ja millistel meetoditel raiuda. Kas teie arvates on normaalne selline suhtumine kohalikku kogukonda, mis tegelikult ei jäta neile otsustusõigust kõige olulisemates küsimustes?

16:18 Keskkonnaminister Tõnis Mölder

Aitäh, härra Kaalep, selle küsimuse eest! Nii nagu ma ütlesin, kaasamise protsess ei tohi olla näiline, vaid peabki olema tegelik kaasamise protsess ja tuleb arvestada kohaliku kogukonna, kohaliku omavalitsuse mõtteid ja ideid. Ja nagu te ise väga selgelt ütlesite, see peab olema kogukondlik kompromiss: kompromiss RMK tegevuse, metsamajandamise vaatevinkli ning kohaliku omavalitsuse ja kohalike elanike ootuste vahel. Ma olen selles küsimuses teiega sama meelt, et muidugi, nagu ma ütlesin ka eelnevale küsijale, tuleb tervikuna vaadata, millist majandustegevust me üleüldse nendel KAH‑aladel lubame, millist raiemeetodit me kasutame ja millise ajaintervalliga me seda kasutame. Veel kord rõhutan: kui RMK saatis eelmisel nädalal välja suure hulga selliseid teateid, siis nende saatmise ainus eesmärk oli veel kord kaasata kogukonda, näitamaks, et RMK plaanib nendel metsaaladel majandustegevust. Küsimus on selles, kas see majandustegevus on igal korral alati põhjendatud. Veel kord, see majandustegevus peab lähtuma eelkõige tasakaalustatud metsamajandamisest, jätkusuutlikkusest, loodushoiust, aga ka sellest, et inimeste jaoks on see emotsionaalselt ja loodusväärtuslikult tähtis mets ja seda ei pea alati ilmtingimata majandama. Nii nagu ma ütlesin, minul on olnud võimalus lühikese ministriaja jooksul ühel KAH‑ala arutelul Häädemeestel osaleda. Ma arvan, et see oli väga sisutihe ja hea arutelu. Selles küsimuses saavutati kohaliku omavalitsuse ja kohaliku kogukonnaga teatud kokkulepe ja seda RMK ka täitis. Nii et kindlasti RMK jälgib siin inimeste ootusi ja vastavalt sellele tegutseb.

16:20 Esimees Jüri Ratas

Ivari Padar, palun!

16:20 Ivari Padar

Aitäh! Lugupeetud härra minister! Nagu ma teie vastusest aru sain, siis see, mis puudutab statistikat ja statistika kättesaadavust, ehk seda, et kõik algandmed on kõikidel osapooltel usaldusväärselt käes, on lahendatud. See on iseenesest päris häiriv olnud, et seda on vaidlustatud. Minu esimene haridus on puidutehnoloogi haridus ja selge see, et mul on kahetised tunded kogu selle teema puhul. Ütelge mulle sellist asja: kui KAH‑piirkondadest rääkida, siis kas on ka mingid variandid, kus antakse kogukonnale näiteks riigimets rendile, et kogukonnad saaksid ise majandada ja teha raiet nii, nagu kogukond seda õigeks peab?

16:21 Keskkonnaminister Tõnis Mölder

Kõigepealt tulen nende statistilise metsainventuuri andmete juurde. Nii nagu ma rõhutasin, vaidluse objekt on olnud siiamaani ainult proovitükkide koordinaadid. Ma põhjendasin oma vastuses eelnevalt ära, miks me neid koordinaate ei avalikusta. Aga ülejäänud avaandmed on olnud kõigile kättesaadavad. Kui teadlastel on vaja veel teisi statistilisi andmeid, siis nad üldjuhul pöörduvad Keskkonnaagentuuri poole teabenõudega, teabenõudele vastatakse ja need andmed avalikustatakse, välja arvatud, veel kord, proovitükkide koordinaadid. Ma seletasin, miks me proovitükkide koordinaate ei avalikusta: selleks, et vältida metsaomaniku ja metsamajandaja metsamajanduslike otsuste tegemise sõltuvust nendest proovitükkidest. Võib tekkida olukord, kus tahtlikult hakatakse nendel proovitükkidel olevate metsamaadega manipuleerima ja nii võib tekkida ka statistilistes andmetes teatud kallutatus. Nii et veel kord: see on ka parlamendis arutelu all ja ma loodan, et me saavutame siin mingisugusegi konsensuse.

Teie teine küsimus oli seotud sellega, kas nende KAH‑alade puhul oleks võimalik anda metsa kogukondadele rendile või kuidagi neile majandada. Siin on olulised kaks märksõna. Esmajoones me pakume kohalikule omavalitsusele seda, et neil on võimalik kehtestada selles metsas looduskaitselised piirangud. Kohalik omavalitsus on kahtlemata see organ, kes esindab rahvalt mandaadi saanuna just nimelt kohalikke huve. Kui kohalik omavalitsus millegi tõttu peaks mitte soovima seda metsa ise majandada ja RMK‑ga kokkuleppeid ei saavutata, siis on kindlasti teatud arutelude tekke järel võimalik neid maatükke anda kasutusele mittetulundusorganisatsioonidele. On olemas teatud reglemendid, teatud protsessid maa kasutusse andmiseks. Veel kord ma ütlen, et eelkõige on soov anda need üle kohalikule omavalitsusele ja kui kohalik omavalitsus seda ei soovi, siis me võime rääkida kolmanda sektori MTÜ‑dest, aga tuleb väga selgelt aru saada, millised MTÜ‑d need on, kui pikaajalise kestusega need MTÜ‑d on. Ega siis metsamajandamine ei kesta ainult hoogtöö korras üks aasta, see on pikk protsess, see on vastutusrikas protsess, see võib kesta kümneid ja kümneid aastaid. Seetõttu on oluline, et kui me mõne metsa või maatüki kellelegi usaldame, siis see partner oleks kindlasti ka selge silmavaate ja tugeva organisatsioonikultuuriga. Nii et kindlasti kohalikud omavalitsused on esimene eelistus, aga teistel puhkudel võib seda teemat arutada.

16:24 Esimees Jüri Ratas

Jüri Jaanson, palun!

16:24 Jüri Jaanson

Aitäh, austatud istungi juhataja! Austatud minister! Kas te olete hinnanud desinformatsiooni mõju metsanduse dokumentides, mis tegelikult on paljuski kogukondade pahameele aluseks või selliseks juurpõhjuseks? Ma räägin siin konkreetselt metsateatisest, mis tuleb täita enne puude mahavõtmist mingil langil ja kuhu tuleb märkida hinnanguline raiemaht. Selle põhjal kogukonnas inimesed, naabrid, seda hindavadki ja sätivad oma meelsuse nende mahavõetavate puude suhtes. Harvendusjärgset raiet tehes võetakse puid maha ikkagi täiuse järgi, see ei pruugi üldse kattuda metsateatises märgitud hinnangulise raiemahuga ja võib olla sellest oluliselt suurem.

16:25 Esimees Jüri Ratas

Palun küsimust!

16:25 Jüri Jaanson

Siis tekibki tagantjärgi väga-väga suur pahameel. Ma küsimuse küsisin juba ära. Kas te olete analüüsinud sellise desinformatsiooni mõju sellistes avalikes dokumentides?

16:26 Esimees Jüri Ratas

Selge. Aitäh, härra Jaanson! Palun, minister, vastata!

16:26 Keskkonnaminister Tõnis Mölder

Aitäh selle küsimuse eest! Esimene vastus on kindlasti see, et sellist pikka ja põhjalikku analüüsi tehtud ei ole. Selle lühikese ajaga lihtsalt ei ole jõudnud kõiki metsandusvaldkonna probleeme lõpuni ära lahata. Raieteatise ja selle n-ö tegelikkusele vastavuse probleemist olen teadlik ja seda on esile toonud nii mitu teistki osapoolt. Eks tule vaadata seda küsimust tervikuna. Ilmselgelt peavad inimese ootus, kes vaatab raieteatist, ja hiljem toimuv metsamajandamise protsess olema omavahel tasakaalus. Siin ei tohi tekkida tervikuna halbu üllatusi. Ma veel kord rõhutan, et need kirjeldused ja see metsategevus peavad ikkagi tervikuna üksteisega n‑ö kokku langema. Ma saan aru, et teatud hetkedel võib tekkida inimestel keerulisi olukordi ja emotsioone. Eks siis neid tuleb üritada ajapikku seadusandlikul tasemel või ka muude praktikate käigus analüüsida ja parandada, nii et inimeste ootused metsamajandamisele ja tegelikkus läheksid kokku.

16:27 Esimees Jüri Ratas

Eduard Odinets, palun!

16:27 Eduard Odinets

Aitäh, härra juhataja! Austatud minister! Vastates kolleeg Kõva küsimusele, avaldasite lootust, et me oleme koalitsioonilepingut lugenud. Oleme küll lugenud. Koalitsioonileppes on muu hulgas märgitud, et valitsus vähendab raiesurvet riigimetsale. Kui aga sinna kõrvale vaadata tegevusprogrammi, siis selle konkreetse eesmärgi elluviimine on planeeritud alles veebruariks 2023. See tähendab, et sinna on veel kaks aastat minna ja [see lõpeb] täpselt kuu aega enne praeguse valitsuse mandaadi lõppu. Sellest võib loomulikult järeldada, et tegelikult ei plaani valitsus RMK raiemahtusid vähendada. Miks te siis, austatud minister, keskkonnasõprade seas asjatuid lootusi tekitate, et te soovite just nagu metsi kaitsta?

16:28 Keskkonnaminister Tõnis Mölder

Aitäh! Härra Odinets, te olete suhteliselt uus parlamendiliige. Ma soovitan teil võtta hea kolleegi Kalvi Kõvaga koalitsioonileping tervikuna ette. Kui te tahate, kutsuge ka mind appi, loeme koos need punktid läbi ja saame selgemalt üksteisest aru, mida miski selle lause taga tähendab ja millised tegevused sellele nii Vabariigi Valitsuse kui ka parlamendi poolt järgnevad. Veel kord: nii nagu ma rõhutasin, koalitsioonileppes on tõepoolest punkt, mis ütleb, et riik vähendab metsamajandamises survet RMK‑le ja selle üks meetodeid võiks olla tõepoolest see, et me vähendame ka RMK‑le seatud dividendiootust. RMK‑l on mitu majandustegevust, mitte ainult metsa raiumisega seotud majandustegevus, on ka muid tegevusi. Nii et siin tuleb leida selline mõistlik tasakaal. Aga veel kord:  ootus ühiskonnas on väga selgelt teistsugune. Ma mõistan, millele ka teie viitasite. Teie märksõna oli see, et see on planeeritud aastasse 2023. Ma arvan, et esimene koht, kus RMK majandustegevuse näitajad üle vaadatakse, on käesoleva aasta riigi eelarvestrateegia, mis seab paika pikema perspektiivi aastaiks 2022, 2023, 2024, 2025. Seal kindlasti tuleb need metsamajandamisega seotud tulud, aga ka ootused RMK‑le dividendi suhtes üle vaadata. Nii et veel kord: mina olen valmis neid mõtteid üheskoos üle vaatama. Mis puudutab seda, milline on meie ootus majandatavatele või ka kaitstavatele metsadele, siis see võiks olla ikkagi tervikuna ja ühiskondliku kokkuleppena ära määratud metsanduse arengukavas aastani 2030.

16:30 Esimees Jüri Ratas

Andres Metsoja, palun!

16:30 Andres Metsoja

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister Tõnis Mölder! Meil tõepoolest metsanduse arengukava ei ole, aga ühiskondlik debatt on toonud kaasa ka kohtu sekkumise. Me teame, et metsateatis või selle väljastamine on võrdsustatud haldusaktiga. Mõni päev tagasi tegi Tallinna Halduskohus otsuse, et 2004. aastast kehtiv metoodika, millega riik omandab looduskaitsealaste piirangute all olevaid maid erametsaomanike käest, on põhiseadusvastane ega kaitse omanike huvisid piisavalt. Alati on kaks poolt: on vaja kaitsta loodust, selleks on avalik rahakott, aga selleks, et kehtiks ka kaine mõistus, tuleb leida tasakaal inimese ja riigi vahel. Kas siin on plaanis mingeid olulisi samme astuda või ootate jätkuvalt kohtuotsust, et siis selgitada seda tulevikus?

16:31 Keskkonnaminister Tõnis Mölder

Aitäh! Kõigepealt see, mis puudutab konkreetset kohtulahendit. Seda on kindlasti vaja veel detailsemalt analüüsida ja täna on sellele natuke vara vastata. Õhtu lõpuks on seaduste n‑ö vettpidavuse kriteerium ikkagi see, kui on teatud mõttes kohtulahendid ja me saame lõplikult selguse. See ei tähenda alati seda, et iga seaduseelnõu puhul me peaksime alati minema kuni Riigikohtuni välja ja siis ütlema, kas parlament on teinud oma tööd hästi või mitte. Eks see ole selline tasakaalu koht.

Keskkonnakomisjoni liikmena te olete võib-olla tähele pannud, et ma olen mitu korda nii keskkonnakomisjonis kui ka teistes aruteludes rõhutanud, et me peame leidma erametsaomanikega teatud tasakaalu, konsensuse selles, et me oleme ühiskondlikult kokku leppinud, et meil on teatud linnu‑ ja loomaliike, keda me kaitseme, ja sõltumata sellest, kas tegemist on riigimetsa või erametsaga. Ilmselgelt selline kaitsepiirangute panemine seab ka erametsas majandustegevusele olulisel määral majandamispiiranguid. Siin on siiski vaja mõistlik mehhanism leida ja vaadata üle ka kehtivad määrad, et meil oleks võimalik maksta erametsaomanikele hektari kohta kõrgemas määras toetusi või kompensatsiooni. Kompensatsioon kindlasti ei ole ju võetud aluseks tervikuna kogu metsamajandamise mõttes, vaid see on selline kergelt leevendav meede. Selleks on vaja lisavahendeid. Teine võimalus kindlasti, mida riik aeg-ajalt kasutab, on võõrandada see maatükk looduskaitstava objektina riigi omandusse. Siin on jällegi seesama kohtulahend, millele te viitasite. Ka siin tuleb läbirääkimisi pidada ja võib-olla vaadata lahendus tervikuna üle. See eeldab muidugi ka riigilt suuremat rahalist ressurssi, et kui me võtame maatükke looduskaitselise väärtuse hulka, siis meil oleks võimalus igal aastal samas mahus, kas ilmtingimata just alati, aga võib-olla mingil perioodil mingid maatükid võõrandada riigi omandusse. Kolmas võimalus on see, millest ma olen ka korduvalt rääkinud. Kui on soov pidada avalikku debatti, siis kindlasti üks variante on teha erametsaomanikega ära maadevahetus: riik annab ühe metsatüki vastu ja nende metsatüki, mis on looduskaitselise väärtusega, võtab riik enda bilanssi. Maadevahetust on ajaloos praktiseeritud ja kindlasti on sellel meetodil omad plussid ja omad miinused. Kui on soov debatti pidada, siis maadevahetuse küsimustes võime pidada seda veel kord.

16:34 Esimees Jüri Ratas

Rene Kokk, palun!

16:34 Rene Kokk

Aitäh, lugupeetud esimees! Austatud minister! Soovin sulle, Tõnis, jõudu-jaksu ja rahulikku meelt nende oluliste küsimuste lahendamisel ja parimate lahenduste leidmisel. Ma palun, markeeri ära see ajavahemik, mille jooksul see edukas keskkonnamõjude strateegilise hindaja leidmine sai lõpuks läbi viidud. Kuna jah, tõesti, minu ajal me neli korda sellega ebaõnnestusime ja siis lõpuks sai tehtud rahvusvaheline hange. Palun, markeeri kuulajatele-vaatajatele, ole hea, see aeg, millal lõpuks edukas hange sai läbi viidud. 

16:35 Keskkonnaminister Tõnis Mölder

Aitäh! Kõigepealt tahaksin alustuseks tänada sind, Rene, kulutatud aja ja tehtud töö eest Keskkonnaministeeriumis. Nii nagu ma ütlesin, ma arvan, et sa tegid seda tööd heas usus, hea südamega ja kindlate eesmärkidega. Nii et veel kord sulle ka suur aitäh selle tehtud töö eest!

Tulles sinu konkreetse küsimuse juurde, siis ma saan aru, millele sa viitad. Keskkonnamõjude strateegilise hindamise partnerit minu meelest otsiti alates aasta 2019 lõpust. Seda tõepoolest otsiti neli korda ja selle rahvusvahelise hanke algusaeg või selle otsimise algusaeg jääb minu meelest sinu valitsemisperioodi, sügisesse 2020. See ei olnud kindlasti minu ministriks oleku ajal, et nüüd mina tulin selle mõttega lagedale. See on juba sinu ajal algatatud mõte, idee, et rahvusvahelise hanke abil leida kindel partner. Lihtsalt tuleb tunnistada, et ministrite vahetus ja sellega seotud probleemid, ka ametisse astumise ja lõpetamise aeg, juhtkogu laialisaatmise aeg, on kogu seda protsessi pidurdanud. Midagi ei ole teha, tuleb tunnistada, et see üks riigihange või strateegilise partneri leidmine ei ole olnud peamine põhjus, miks metsanduse arengukava on takerdunud. Ma arvan, ta on takerdunud paljuski sellepärast, et me ei suutnud toona juhtkogus head ja mõistlikku töörahu säilitada. Ma arvan, et juhtkogu liikmete arvamused olid väga erinevad ja kokkuleppekohti seal ei saavutatud. Siin on päris mitu osapoolt, ka eri ministrid, alates Siim Valmar Kiislerist ja lõpetades minuga, aga sinna vahepeale jääb veel mõni minister. Nii et see protsess on olnud piisavalt pikk ja kirju, aga ma arvan, et meie kõigi ühine eesmärk, sõltumata poliitilisest jõust ja taustast, on ikkagi see, et arengukava saaks ükspäev valmis. Me saaksime selle parlamendile üle anda ja siis parlament saaks, lähtudes iga fraktsiooni maailmavaatest, pidada seda debatti, milline Eesti metsa looduskaitseline ja majandamise meetod on järgmisel kümnel aastal kõige parem.

16:37 Esimees Jüri Ratas

Riina Sikkut, palun!

16:37 Riina Sikkut

Aitäh, hea esimees! Lugupeetud minister! Vastates Kalvi Kõvale KAH‑aladega seoses, ütlesite, et metsad lagunevad, aga metsad peavad olema jätkusuutlikud. See peegeldab justkui mõtet, et mets saab halvaks minna, et kui inimene ei sekku ega majanda metsa, siis mets justkui ei saagi liigirikkuse eesmärki teenida või on kuidagi vähetähtis. Seda, et mets võib raiujale halvaks minna ehk liiga vana metsa raiudes ei saa sealt sellist kasumit nagu õigel ajal raiudes, võib küll juhtuda. Süsinikuneutraalsuse saavutamiseks seatud eesmärkidega seoses võib vaielda, kas süsinik peab olema metsas seotud või peab mets jooksvalt seda siduma, seal võib see küsimus olla, aga vana mets ei ole halvaks läinud mets. Vanu metsi on meil umbes 5%. Kuidas neid paremini kaitsta?

16:38 Keskkonnaminister Tõnis Mölder

Aitäh! Ma kõigepealt täpsustan selle lause üle. Minu mõte oli see, et metsa tuleb hooldada, ükskõik millist metsa. Hästi hooldatud mets on pikaaegses strateegilises vaates kõige olulisem. Ma arvan, et siis on metsa hoidmine tasakaalustatud, meie metsad on jätkusuutlikud ja vajaduse korral ka majandatud. Veel kord: vajaduse korral majandatud. Nii et selles mõttes tuleb metsa hooldada. Metsa hooldamine ei tähenda alati seda, et me peame tegema raieid ja väga suures mahus. Ei, see ei ole metsa hooldamine, metsa hooldamine käib teistmoodi.

Aga tulles vanade metsade juurde, siis nii nagu ma ütlesin oma vastuses teile, kui te küsisite, kas ma olen nõus selle väitega, mida te oma küsimuses tõstatasite, et vana mets on ühiskondlikult kahjulik element: ei ole. Ei ole. Minu meelest peegeldub vanade metsade tähtsus ka selles, mida me oleme ühiskondlikult kokku leppinud meie metsaseaduses: millist metsa me peame küpseks, millist metsa nooreks. Need ei ole paika pandud mitte kellelegi isikliku tunde pinnalt, vaid me oleme need ühiskondlikud kokkulepped pannud seadusesse. Minu meelest on see oluline. Veel kord: ma ütlesin, et igas vanuses mets pakub suurel hulgal erinevaid hüvesid. See tähendab, et ökosüsteemid on tasakaalus. Meil on vaja noori metsi, meil on vaja vanu metsi ja seda kõikjal, et meie metsade liigirikkus ja tasakaal säiliks. Jätkusuutlik ja pikk majandamine.

16:40 Esimees Jüri Ratas

Peeter Ernits, palun!

16:40 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea minister! Ma arvan, et sa oled minuga ühte meelt, et seda KAH‑alade asja peaks olema võimalik juba suhteliselt kiiresti ära lahendada, võib-olla isegi enne jaanipäeva. Ma ei näe siin erilisi takistusi, kuna maastik on nagu küps. Aga sa täna keskkonnakomisjonis rääkisid uue eelarve prioriteetidest ega jätnud ütlemata seda, mis puudutab erametsaomanikke ja saamata tulu kompenseerimist, kaasa arvatud VEP‑aladel. Kui suur see summa on, mis selle rea peal on ette nähtud? Ülejäänutel olid need numbrid olemas: keskkonnamaja 23 miljonit ja radioaktiivsete jäätmete puhul 5 miljonit. Kui suur see on?

16:41 Keskkonnaminister Tõnis Mölder

Aitäh, hea Peeter! Ma arvan, et me oleme sinuga selles küsimuses oma arvamustega päris lähestikku. Ma arvan, et meil on vaja kõigepealt ära defineerida, millised meie ootused ühiskonnana neile KAH‑aladele on ja milliseid alasid me peame KAH‑aladeks ja milliseid mitte. Ma vaatan, et pahatihti jookseb see arusaam KAH‑aladest huvigruppide, kohalike elanike ja RMK vaates pisut lahku. Kui me siin saavutame ühisosa, siis me saame ka kokku leppida selle, kas me neid KAH‑alasid majandame, kuidas me majandame ja millise konkreetse perspektiiviga.

See, mis puudutab riigi eelarvestrateegiat ja sinna tehtud taotlusi, siis kõigepealt ma tänan keskkonnakomisjoni selle eest, et mul oli võimalus seda lühidalt tutvustada. Ma loodan, et see tutvustamine läheb edasi 5. või 6. aprillil, kui Riigikogu taas kord koguneb oma tavapärast tööd tegema. Siis saame ka neid küsimusi täpsustavalt arutada. Aga vastuseks sinu küsimusele: ma hetkel ütlen küll peast, aga ma eeldan, et ma ei eksi, et minu meelest kogusumma, mida me taotlesime juurde riigi eelarvestrateegias nelja-viie aasta peale, oli ca 5 miljonit. Seal eelarves on minu meelest VEP‑idele kuskil 300 000 eurot ja me soovisime seda summat suurendada. Aga see 5 miljonit ei ole mitte ühe aasta peale, see on tervikuna mitme aasta peale. Nagu ma ütlesin, seal hulgas on need toetused hektaripõhiselt, aga ka see pool, mis puudutab metsamaa võõrandamist riigi kasuks, kui seal on looduskaitstavad objektid.

16:43 Esimees Jüri Ratas

Heljo Pikhof, palun!

16:43 Heljo Pikhof

Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Õiguskantsleri kinnitusel võib keskkonnaminister metsaseaduse järgi piirata metsaraiet loomastiku ja linnustiku kaitseks sigimisperioodil mitme rindega puistutes ja segapuistutes, seda 15. aprillist kuni 15. juunini. Paraku ei ole keskkonnaminister siiani seadusega antud võimalust kasutanud ega raiepiiranguid oma määrusega kehtestanud. Minu küsimus teile on: kas teie kavatsete keskkonnaministrina oma õigusi kasutada ... linde ja loomi kaitsta?

16:44 Esimees Jüri Ratas

Ma vabandan, Heljo Pikhof, küsimuse lõpp kadus kuidagi ära. Kas minister kuulis?

16:44 Keskkonnaminister Tõnis Mölder

Ma üritan vastata nii palju, kui ma kuulsin. Ma sain tegelikult sellest küsimusest aru, seal oli viide õiguskantsleri märgukirjale, mida ta ühele MTÜ‑le või organisatsioonile vastas. Ma kõigepealt tahan öelda, et jah, teie viide oli õige, proua Pikhof, ükski keskkonnaminister ei ole seda metsaseadusest tulenevat võimalust rakendanud. Siin on päris mitu põhjendust. Te oma küsimuses ka viitasite sellele, et metsaseadusest tulenev piirang kehtib ainult tõepoolest mitme rindega puistus ja segapuistus, see ei kehti kõikidele metsaliikidele ja see raierahu ei oleks selles mõttes terviklik.

Ma tahan kindlasti rõhutada, eelkõige kõigile metsaomanikele, kaasa arvatud meile kõigile RMK kaudu, seda, et looduskaitseseadus juba võimaldab ja palub ja tegelikult ka kohustab veel kord metsa hoidjat ja metsa võib-olla majandajat järgima looduskaitseseadust. Pesade ja munade tahtlikku hävitamist ja kahjustamist ei tohi toimuda. Me ilmselgelt teame, et lindude pesitsemise ajal märtsi keskpaigast kuni juuli keskpaigani, sõltuvalt linnuliigist ja lindude pesitsuse eripärast, tahtlik häirimine, eriti pesitsusperioodil, on juba looduskaitseseadusega keelatud. Nii et veel kord: tahtlik pesade ja munade hävitamine ja tahtlik häirimine pesitsusajal on looduskaitseseaduses juba reglementeeritud ja sellelt aluselt me alati lähtume.

Siin on kaks aspekti, mida ma tahaksin veel sisse tuua. Üks on see, et Riigimetsa Majandamise Keskus toob alati esile selle vaate, et meie Riigimetsa Majandamise Keskusena näitame eeskuju ja oma majandustegevuse 15. aprillist kuni 15. juunini riigimetsas üldjoontes peatame. Ma tean, et ka väga paljud erametsaomanikud, just nimelt lähtudes looduskaitseseadusest, peatavad ka majandustegevuse. Ma väga kiidan neid. Ka kiidan neid, kes seda järgivad, ilma selleta, et seadus selgepiiriliselt ja konkreetselt sunniks neid seda tegema (ma rõhutan sõna "sunniks"). Aga ma kutsun üles [seda tegema] ka neid metsaomanikke, kes sellest kinni ei pea ja siiski üritavad minna kuidagi sellisele hallile alale. Jätkuvalt ma rõhutan, et looduskaitseseadus ütleb väga selgelt, millistel puhkudel me metsamajandamistegevust peame metsas piirama, ja see on just nimelt pesitsusperiood. Lisaks sellele, aprillikuu jooksul või vähemalt lähinädalatel on plaanis anda Vabariigi Valitsusele üle seaduseelnõu looduskaitselisel teemal, mis puudutab just nimelt lindude raierahu järgnevatel aastatel. Ma arvan, et see vajab natukene laiemat ühiskondlikku kokkulepet ornitoloogide, erametsaomanike ja riigi vahel. See arutelu, ma loodan, jõuab parlamenti lähikuudel.

16:47 Esimees Jüri Ratas

Heljo Pikhof, kas teil on protseduuriline küsimus? Palun!

16:47 Heljo Pikhof

Nagu ma aru sain, minister ei kuulnud minu küsimust. Kas teie kavatsete ministrina oma õigusi kasutada ning sel aastal linde ja loomi kaitsta? Juttu on just sellestsamast, mida õiguskantsler on kinnitanud, et keskkonnaminister võib metsaseaduse järgi piirata metsaraiet loomastiku ja linnustiku kaitseks sigimisperioodil. Ma küsisin, mida teie kavatsete teha.

16:48 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Palun mikrofon ministrile!

16:48 Keskkonnaminister Tõnis Mölder

Aitäh! Ma juba korra vastasin sellele küsimusele, aga kui hea Riigikogu esimees palub mul sellele veel vastata, eks ma võin veel korra vastata. Ma ütlesin, et looduskaitseseadus väga selgelt piiritleb ära selle, mis puhkudel on võimalik seda tegevust peatada ja millistel mitte, viidates sellele, et kui inimese majanduslik tegevus tahtlikult häirib lindude pesitsemise perioodil nende rahu ja selle tagajärjel tekib ka pesade ja munade tahtlik hävitamine, siis see ei ole juba seaduse järgi lubatud ja selliseid tegevusi ei ole vaja rohkem ekstra piirata. Küll on aga soov lähimate aastate jooksul üle vaadata just nimelt see pool, et see oleks veel selgemini ja veel konkreetsemalt piiritletud.

See metsaseaduse säte, millele teie viitasite, nagu te ka väga ilusti oma küsimuses mitu korda mainisite, ei ole täiuslik ja seal on ka teatud puudusi. Nii et ma veel kord soovitan vaadata seda pilti tervikuna. Ma siiralt loodan, et neid üleskutseid, mida mina siin praegu tegin ja mida ka teie oma küsimuses tegite, järgivad erametsaomanikud. Nendest kindlasti lähtub ka RMK.

16:49 Esimees Jüri Ratas

Merry Aart, palun!

16:49 Merry Aart

Aitäh sõna andmast! Lugupeetud minister! Ma osaliselt juba sain oma küsimusele vastuse. Ma tahan teid väga tänada kahe sõna eest, mida te kasutasite, need on "mõistlik tasakaal". Metsakaitsjad, sealhulgas looduse fond ja ökoloogid, soovivad järjest rohkem raha oma tegevuse finantseerimiseks. Ernst & Young on oma sotsiaal-majanduslikus analüüsis toonud välja, et 1 miljoni tihumeetri puidu töötlemisel saadakse 150 miljonit eurot lisandväärtust. Ka Kagu-Eestis sõltub üle 20% inimesi metsamajandamisest ja metsast. Me alati asetame ennast nagu sellisesse positsiooni, et raha tuleb seina seest ja meie oleme sealpool seina, kus raha jagamine toimub. Aga me peaksime mõtlema ka selle peale, kust see raha sinna seina sisse tuleb. Siit ka minu küsimus. Kas metsaga seotud otsustele eelnevad ka sotsiaal-majanduslikud analüüsid?

16:50 Keskkonnaminister Tõnis Mölder

Aitäh! Ma mõistan, kuhu te oma küsimuse olete tervikuna suunanud. Minu meelest oleme me seda debatti pidanud nii komisjonides kui ka infotunnis. Jah, sellist terviklikku üleüldist sotsiaal-majanduslikku analüüsi, mis puudutab just nimelt metsale majandustegevuse piirangute seadmist ja sellest tulenevalt kas sellele metsaomanikule või tervikuna Eesti majandusele majanduskahjude tervikmõju, minu teada ei ole tehtud, et kui palju üks piirang mõjutab meie majandustegevust tervikuna. Nii nagu ma ütlesin, siin tuleb leida mõistlik tasakaal. Me saame ju aru, et erametsaomanik – ma veel kord rõhutan – tahab ka oma metsa majandada mõistlikult, säästlikult ja jätkusuutlikult. Kõik need kolm komponenti on väga olulised.

Aga teistpidi tuleb aru saada, et me ka loodushoiu koha peal oleme teinud ühiskondlikult teatud kokkulepped. See on väga mõistlik, et me neid loomaliike, kes Eestis vajavad kaitset, tõsiselt kaitseme ja kaitseme sõltumata sellest, kas tegemist on riigimetsa või erametsaga. Veel kord: minu meelest ka metsanduse arengukava jaoks, sealhulgas keskkonnamõjude strateegilise hindamise protsessis, me planeerime tellida lisaks tavapärasele muu mõju analüüsile juurde sotsiaal-majandusliku mõju hinnangu. See peaks andma teada ka seda, kui palju on mõistlik Eestis metsa kaitsta, kui palju on mõistlik Eestis metsa majandada ja milliste eesmärkidega seda metsa peaks majandama, et meil oleks iga otsuse taga väga selgepiirilised mõõtmed. Et kui me võtame nii palju kaitse alla, siis mida see meie majandusele teeb, ja kui me nii palju metsa majandame, mis siis need tagajärjed loodushoiu seisukohalt on. Siin on mõistlik leida jätkusuutlik tasakaal.

16:52 Esimees Jüri Ratas

Indrek Saar, palun!

16:52 Indrek Saar

Aitäh sõna andmast, lugupeetud Riigikogu esimees! Lugupeetud minister! Mina küsin väga lihtsakoelise küsimuse, ilma igasuguste paragrahvideta. Te olete keskkonnaminister, küllap teil on oma positsioon. Aga sellest positsioonist ei ole mul õnnestunud siiamaani aru saada, sellepärast küsingi. Mida teie arvate, kas Eestis raiutakse metsa liiga palju või liiga vähe või parasjagu? Mis suunas te tahaksite Eesti metsanduspoliitikaga liikuda tulenevalt sellest, mis on teie arusaam sellest, kas Eestis raiutakse metsa liiga palju või liiga vähe?

16:53 Keskkonnaminister Tõnis Mölder

Aitäh, austatud Indrek Saar! Ma arvan, et kogu metsanduspoliitikas ei ole lihtsakoelisi küsimusi ega lihtsaid, selgeid ja konkreetseid vastuseid. Alati on igal vastusel oma varjund, oma värv, ja neid varjundeid ja värve tuleb ka n‑ö üritada selgitada. Teie küsimus oli, kas Eestis majandatakse metsa palju või peaks majandamise mahtu veel ajapikku tõstma. Ma kindlasti arvan, et seda majandamise mahtu aastate jooksul tõsta ei ole mõistlik, sest pikas perspektiivis selliste mahtudega jätkates ei ole meie metsa kestlikkus ja jätkusuutlikkus tagatud. Me peame jälgima seda, milline on metsa küpsusaste ja vastavalt sellele seda majandama. Aga sellises mahus metsamajandamine, nagu võib-olla viimasel poolteisel-kahel aastal, ka eelneval perioodil on toimunud, ma arvan, ei ole Eesti metsa pikaaegset perspektiivi arvestades jätkusuutlik. Nii et tuleks teha teatud samme mõistlikuma metsamajandamise suunas. Aga tuleb arvestada, et kui me riigimetsas saame metsamajandamist piirata Riigimetsa Majandamise Keskuse kaudu, siis erametsas nende majandamispiirangute tegemine eeldab suuremat ja laiemat ühiskondlikku kokkulepet. Ma siiralt loodan, et ka see sotsiaal-majanduslik analüüs, millele eelnev küsija viitas, aga ka muud looduskaitselised eesmärgid ja meie metsas toimuv majandustegevus, kogu see tervik saab kokku pandud metsanduse arengukavasse, mis peaks järgmise aasta teises pooles valmima. Seal on kirjas see ühiskondlik kokkulepe, kuidas me näeme, kui palju me metsa Eestis kaitseme, kuidas me seda kaitseme, kuidas me metsa Eestis majandame ja mis alustel me seda majandame.

16:55 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Jevgeni Ossinovski, palun!

16:55 Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Austatud minister! Ma ei saanud päris täpselt aru teie vastusest meie kaheksandale küsimusele, mis puudutas süsiniku sidumist kliimaneutraalsuse saavutamise kontekstis. Me teame, et väga pikas perioodis on asemele istutatud metsapõlv võimeline uuesti ära siduma selle süsiniku, mis raiumisega kaasneb, aga seda tõesti väga pikas perspektiivis. Kliimakriisi lahendamiseks meil nii pikka perspektiivi ei ole. Aastaks 2050 oleme me selle kliimaneutraalsuse eesmärgi võtnud ja Keskkonnaministeeriumi värske hinnangu kohaselt muutub juba aastast 2031 LULUCF-sektor tegelikult netoemiteerijaks, kusjuures metsa enda sidumispotentsiaal väheneb kaks korda. Sellest tulenevalt kasutan seda sõna, mille eest teid kiideti: kas see teie arvates on mõistlik, et me Eestis metsa raiumisega jõuame sinna, et tema [süsiniku] sidumise võime väheneb kaks korda?

16:57 Keskkonnaminister Tõnis Mölder

Aitäh! Nii nagu ma selles vastuses teie küsimusele, mis oli vist kaheksas, vastasin, siis minu meelest on hästi oluline see, et kui me planeerime Eestis metsamajandamist, siis me lähtuksime ka nendest klimaatilistest eesmärkidest, mida me riigina oleme endale võtnud. Ma pean siin silmas Euroopa Liidu riikide sihti saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050. See vaade, ma veel kord rõhutan, metsamajandamisel ja ka süsiniku sidumise mõttes peab olema selgem ja pikem kui see, mida siin paari aasta kontekstis tehakse. See peaks olema kümnete ja kümnete aastate vaade. Ma loodan, et metsanduse arengukava on just nimelt see dokument, mis annab sellise selgema ja pikaaegsema vaate kogu metsamajandamise poliitikale ja metsakaitsepoliitikale ning mis arvestab ka seatud sihte, saavutamaks tõepoolest Eestis süsinikujalajälje vähenemine ja kliimaneutraalsus aastaks 2050.

Mis on oluline, mida tuleb ka selles mõttes silmas pidada? Jah, te ütlesite väga õigesti, see protsess on väga pikk. Aga see protsess siiski toimub ka süsiniku sidumise mõttes. Vanemad metsad hakkavad lagunemise käigus süsinikku eritama. Siin tuleb leida mõistlik tasakaal noorte metsade, vanade metsade ja keskmiselt küpsete metsade vahel. See tasakaalustatus peaks olema võimalikult mõistlikult jaotatud, nii et me saaksime ühtemoodi täita ära loodushoiukriteeriumid ja metsamajandamise kriteeriumid ning need langeksid kokku meie seatud pikemate eesmärkidega.

16:59 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Peeter Ernits, kas teil on protseduuriline küsimus?

16:59 Peeter Ernits

Ei ole.

16:59 Esimees Jüri Ratas

Kahjuks saab arupärimise ajal esitada ühe küsimuse, selle te küsisite ära. Yoko Alender, palun!

16:59 Yoko Alender

Aitäh! Austatud minister! Väga tore on kuulda siin metsanduse arutelu. Mulle meeldis väga teie vastus kolleeg Indrek Saare küsimusele. Sellest tekkis ka endal küsimus. Me näeme, et keskpikas perspektiivis on vaja ikkagi mingil määral raiesurvet eelkõige riigimetsale vähendada. Me teame samal ajal, et riigimets on oluline ressursikoht ka tootjatele. Kuidas siis tagada see, et see ressurss tõepoolest ei läheks mitte väheväärtuslikku n‑ö põletusse, vaid näiteks mööbli või puitarhitektuuri juures saaks pikalt see süsinik seotud ja rohkem lisandväärtust tekitatud? Kas ka selle koha pealt on mõtteid?

17:00 Keskkonnaminister Tõnis Mölder

Aitäh keskkonnakomisjoni esinaisele selle hea küsimuse eest! Ma arvan, et siin tuleb vaadata pilti tervikuna. Nõus, kui me kasutame metsa majandamise eesmärgil, siis meie eesmärk peaks olema see, et me võimalikult palju lisandväärtust sellele metsast saadavale puidule pakuksime siin Eestis kohapeal ja sellest tekiks rohkem lisandväärtust meie majanduskeskkonnale ja majandusele tervikuna. See on kindlasti üks olulisi kohti. Selle üheks suureks eelduseks on muidugi see, kuidas me metsa majandame. See on üks asi. Aga teine asi on ka see, milline see meie metsa tervikväärtus on. Ehk küsimus on, millist metsa me tulevikus ja praegu istutame. See annab paljuski selle tulemi, millist metsa me, ma ei tea, 80 või 100 aasta pärast saame ja millist väärtust ma sellest metsast saame luua. 

Ma olen jätkuvalt seda meelt, ja ma usun, et ka paljud minust targemad majanduses tegutsevad inimesed nõustuvad minuga, et kui puidule anda kohapeal lisandväärtus ja seda [toodet] eksportida või kasutada Eesti siseturu jaoks, siis seda ka tehakse, juhul kui puidule on võimalik luua Eestis kohapeal lisandväärtust, ma ütlen veel kord. Aga see puit, väheväärtuslik puit, mida ei ole võimalik hõlpsasti lisandväärtusega vääristada – jah, siin on erinevaid alternatiive, kuidas seda Eestis kasutatakse. Kui on majanduslikult paremaid ja efektiivsemaid meetodeid, siis tuleb neid kindlasti arutada. Aga ma veel kord ütlen, et me peame vaatama oma metsamajandamist tervikuna. Meie eesmärk peaks olema ikkagi see, et kui me seda meie loodusvara, nagu mets kahtlemata on, majandame, siis lisandväärtus peaks maksimaalses mahus jääma ikkagi Eesti ühiskonna hüvanguks.

17:02 Aseesimees Hanno Pevkur

Helmen Kütt, palun!

17:02 Helmen Kütt

Suur tänu, austatud eesistuja! Lugupeetud minister, aitäh teile vastuste eest! Mulle jäi natukene ebaselgeks see, mida te kolleeg Riina Sikkutile vastasite. Ta tõi välja, et meil selliseid 100+ aasta vanuseid metsi on 5–6%. Kas on mingeid meetmeid – te küll rääkisite, et iga mets vajab korrashoidu, ja ma olen teiega väga sama meelt – sellistele vanadele metsadele, mis kahtlemata on liigirikkuse mõttes väga suur varaait? Kas midagi sellist ka on? Te küll räägite pikast plaanist ja see on mõistlik, see ongi väga pikk tee, aga kas on mingeid konkreetseid mõtteid ka selles asjas?

17:03 Keskkonnaminister Tõnis Mölder

Mis puudutab metsamajandamist, siis see on meil ju kokku lepitud ka selles mõttes, kuidas me majandame meie jaoks olulise väärtusega vanu metsi. Nagu ma ütlesin, need on enamikus metsad, mis on osaliselt kaitse all. Kaitsealused metsad ja nende majandamine on väga selgelt ja rangelt piiritletud Keskkonnaameti kaudu. Mis puudutab meie vanemaid metsi, mida me ei ole otseselt kaitse alla võtnud, siis ka siin on ju väga selgelt piiritletud, kuidas me neid metsi võiksime majandada või peaksime majandama. Oluline on ära markeerida, et metsa pindala, mida me võtame aasta-aastalt looduskaitselise väärtusena bilanssi, ju suureneb ja see suureneb ikkagi väga selgelt ja jõudsalt. See tähendab ka seda, et sellise piiranguga me seame olulisel määral piiranguid ka selle metsa majandamisele. Nii et siin see tervikvaade on olemas ja bilanss on pigem positiivne. Me võtame rohkem metsa looduskaitse alla, kui me anname seda looduskaitselisest bilansist ära. Oluline on rõhutada muidugi seda, et me peame vaatama seda tervikuna ja me peame aru saama, kui palju metsa me võtame looduskaitse alla ning kas alati see looduskaitse alla võtmine on põhjendatud ja vajalik. Ma arvan, et enamikul puhkudel on. Siis on küsimus, et on vaja see ühiskondlik kokkulepe saavutada, kui palju on seda metsa, mida me majandame, sest ka ühiskondlik ootus metsamajandamisele on teatud määral olemas. Ja see nõudlus, mis on tekkinud, ei kao ka üleöö, ja nii nagu Merry Aart oma küsimuses viitas, ka sellel on sotsiaal-majanduslik mõju. Aga vanade metsade hoidmine ja väärtustamine – ma arvan, et kindlasti saab alati paremini, aga see, et me oleme selle bilansiga positiivses pooles, on väga oluline ja kiiduväärt.

17:05 Aseesimees Hanno Pevkur

Hea minister, rohkem teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised ja annan sõna Jevgeni Ossinovskile.

17:05 Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Ma võtaks kohe kolm minutit lisaaega ka.

17:05 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun! Kolm minutit lisaaega, kokku kaheksa minutit.

17:05 Jevgeni Ossinovski

Austatud kolleegid! Kahtlematult täname ministrit nende vastuste eest. Mõni faktiline täpsustus võis ministril kahtlemata jääda kahe silma vahele. Aga mis puudutab statistilise metsainventuuri andmeid, siis see väide, et need on alati olnud kõigile kättesaadavad, ei pea paika. Riigikogu keskkonnakomisjon on seda tuvastanud, et need on justkui olnud avaandmed, aga tegelikult Eesti teadlased ei ole neile vabalt ligi saanud. Nüüd on lootus selleks olemas, arutelud selle üle käivad.

Aga üldiselt suures pildis minister sellesse teemasse kahtlemata veel alles süveneb. Kuulsime palju ilusaid lauseid, mis tervikuna alati tähendust ei omanud. Ei saa olla niimoodi, et me lihtsalt ütleme, et väärtuslik on vana mets ja samal ajal ka noor mets on hea, et metsaasukaid on vaja kaitsta, aga samal ajal on vaja metsaomanikku kaitsta ja et metsade majandamise puhul on emissioon, aga teiselt poolt on ka [süsiniku] sidumine. Need väited kõik põhimõtteliselt ju vastavad tõele, aga Keskkonnaministeeriumi ülesanne ja eesmärk ongi leida see tasakaal, leida nendes küsimustes, mis on tihtipeale konfliktsed, kuna huvid on siin vastandlikud – ökoloogilised huvid, sotsiaalsed huvid, majanduslikud huvid –, selge nägemus ja see ka ära sõnastada. Ei ole võimalik lihtsalt öelda, et tuleb leida mõistlik tasakaal, kuigi ministrit siin üks Riigikogu liige selle eest kiitis, sest see, mis on mõistlik, sõltub sellest, missugune on arusaam reaalsusest, arusaam sellest, kus me täna oleme. Kahtlemata on oluline nendest faktilistest asjaoludest, mis metsamajandamise kontekstis ilmnevad, õigesti aru saada ja neid arvesse võtta nende otsuste langetamisel.

Esiteks, süsiniku sidumine, kliimaneutraalsuse kontekstis kahtlematult väga oluline teema. Meie metsa sidumisvõime on umbes 3 miljonit tonni süsiniku ekvivalenti aastas, mis on neljandik viimase aasta süsinikuemissioonist. Nii et me suudame päris palju Eesti ühiskonna kasvuhoonegaasidest oma metsaga neutraliseerida. Kuna meil metsa on palju, siis see potentsiaal on tegelikult väga suur. Keskkonnaministeeriumi enda tellitud analüüs "Mets ja kliimamuutused" näitab, et hüpoteetilises olukorras, kus me üldse raieid ei teosta, oleks võimalik lähikümnenditel tegelikult sadu miljoneid tonne täiendavalt metsadesse siduda. Nii et on olemas võimalus kliimaneutraalsuse saavutamiseks põhimõtteliselt kasutada metsamajanduse valdkonda, siis jäävad metsad püsti, ökoloogiline ja sotsiaalne väärtus kasvab ja teisest küljest me panustame ka kliimaneutraalsuse saavutamisse.

Mida me tegelikkuses teeme? Tegelikkuses me teeme seda, et pool Eesti metsast läheb ahju. See ei lähe mitte puitarhitektuuri, nagu keskkonnakomisjoni esinaine ütles, ei lähe paljudesse teistesse kestvustoodetesse, vaid läheb otse ahju ja sealt loomulikult ei teki keskkonna‑ või kliimaprobleemile mitte lahendust, vaid vastupidi. Nagu hiljutine Euroopa Komisjoni raport meile väga ilusti näitas, metsa selline bioenergia tootmine, nagu Euroopa Liidus on ja mida ka subsideeritakse, tegelikult vähendab metsa süsinikuvaru ja samal ajal on sel negatiivne mõju ka liigirikkusele. Nii et siin ilmselgelt on vaja muutusi nii Eesti tasemel kui ka Euroopa Liidu tasandil. Valitsus ei toetanud kahetsusväärselt sotsiaaldemokraatide ettepanekut näiteks biosäästlikkuse kriteeriumi ülevaatamiseks taastuvenergia direktiivis, mis siin oleks oma mõju andnud. Valitsus ei ole siiamaani tagasi võtnud ka puidu masspõletamise ettepanekut Narva jaamades, mis täpselt samamoodi on keskkonnavaenulik, sõge tegevus.

Teine küsimus puudutab elurikkust ja laiemalt ökoloogiat. Me teame, et Eesti intensiivne metsamajandamine on kaasa toonud selle, et meil on vana metsa aina vähem ja vähem, 100+ aastat vana metsa, nagu öeldud, on 5–6%. Samal ajal on seal väga suur osa Eesti metsade liigirikkusest. Meie reeglistik tegelikult ei kaitse neid metsi. Metsaseadus reguleerib raieid ju ainult raievanuse ja rinnasdiameetri kaudu. Ei ole võimalik keskkonnaministril lihtsalt öelda, et jah, korraga on head nii noored kui ka vanad metsad. Tänase seisuga me liigume sinnapoole, et meil 100+ aastat vana metsa jääb aina vähemaks ja vähemaks. Sellel on väga oluline negatiivne mõju liigirikkusele ja see tuleb peatada, need metsad tuleb rohkem kaitse alla võtta, selleks et seda saavutada.

Sellest järeldub ilmselgelt ja ühemõtteliselt see, mida enamik ökolooge ja Eesti elanike enamus arvab: Eestis raiutakse liiga palju metsa ja raiemahtusid tuleks kokku tõmmata. See muu hulgas vähendaks loomulikult raiesurvet kodulähedastele metsadele, mis inimestele nii armsad on, sest kui keskkonnaministri korralduse kohaselt peab RMK oma raiemahud täis raiuma, kus tal siis mujale lõpuks minna on kui mitte kodulähedastesse metsadesse. Nii et raiemahtusid tuleb vähendada.

Selles kontekstis me peame loomulikult hindama ka metsamajandamise teemat, seda, kui suur on metsamajandamise sotsiaal-majanduslik mõju. Kahtlemata jääb metsade majandamine ka edaspidi oluliseks. Aga me peame mõistma, et kui me oleme kliimaneutraalsuse, elurikkuse, ökoloogilised ja kogukondlikud väärtused saavutanud, siis jääb alles see ruum, kus me arutame, millisel viisil ja millises mahus metsamajandamine toimub. See on võimalik. Seesama lisandväärtus on võimalik tagada ka väiksema raiemahuga, kui me ei põleta poolt oma metsast ära. Me ajame poole oma metsast ahju ja selle lisandväärtus on kohutavalt madal. Selles kontekstis raiemahu vähendamine, mis suurendaks metsades süsiniku sidumist ja millel oleks positiivne mõju elurikkusele ja ökoloogilistele väärtustele, tegelikult ei tooks kaasa metsamajandamise üldise panuse vähenemist Eesti majanduses ja Eesti ekspordis. Mõni üksik ettevõtja, kes on oma ärimudeli bioenergia peale üles ehitanud, peaks ärimudeli võib-olla üle vaatama. Aga tervikuna on võimalik seda saavutada.

Aga selleks, et me jõuaksime üldse sisuliselt nende aruteludeni ja otsusteni nendes valdkondades, me peame adekvaatselt ja selgelt ära ütlema, mis on need teaduslikud reaalsused, mis on meie ökoloogiline olukord, mis on need otsused, mida riik teeb ökoloogiliste väärtuste kaitseks, ja siis selles kontekstis loomulikult jõudma ka selleni, milline on see majandusmudel, mis sellesse sobitub. Aga mitte vastupidi, et alustame metsamajandamisest: ütleme, et kuna seal töötab palju inimesi ja seal on palju raha, siis ah, mis nendest vanadest metsadest ja metsaelukatest ikka, võtame metsa maha. See kindlasti adekvaatne ei ole. Soovime, et minister jõuaks oma seisukohtades tööstuse jutupunktidest kaugemale. Aitäh!

17:13 Aseesimees Hanno Pevkur

Oleme selle päevakorrapunkti ammendanud ja läheme tänase kolmanda ... Vabandust! Siiski, keskkonnaminister soovib veel eelmise punkti lõpetuseks sõna. Palun, Tõnis Mölder!

17:13 Keskkonnaminister Tõnis Mölder

Aitäh! Jah, ma sooviksin ka lõppsõna. Ma saan aru, et see võimalus mul on.

Alustuseks tahan kõiki Riigikogu liikmeid tänada selle arupärimise ja selle arutelu eest. Ma arvan, rääkides metsandusest ja metsanduspoliitikast Eestis tervikuna, et on väga oluline ühiskonna ootus, et me suudaksime poliitikutena panna paika need prioriteedid, kuidas me metsa järgmisel kümnel aastal Eestis kaitseme, kuidas me seda majandame, nii et oleks tagatud see, et meie metsad oleksid liigirikkad, jätkusuutlikud ja ka metsasaadustega seotud tegevused oleksid kõigile Eestimaa inimestele tagatud, nii nagu praegu on, ning tuleks vaadata üle, kus me saame seda teha veel paremaks. 

Ma tahan kindlasti rõhutada mõnda asja, mis jäid kõlama eelkõneleja mõtetest. Just see väide, et me ajame ligemale poole Eesti metsast ahju, ma arvan, et see väide on loosunglik ja tuleks vaadata natukene selle tausta taha. Kõigepealt tahan rõhutada, et puit ja puiduga meie pliitide ja ahjude kütmine on olnud juba sajandi või veel kauemgi meie igapäevane tegevus. See on täiesti mõistlik tegevus.

Ma tean, olles noore poisina või ka praegu, mehena, käinud metsas, et kindlasti, kui metsas teha metsamajandustöid, siis sealt tuleb välja sellist palki, mida on mõistlik majandada, mida on mõistlik kasutada ehitustegevuseks, aga kraavipervel on lepavõsa, mida on mõistlik kasutada ahjukütteks või mõneks muuks otstarbeks, selle puidu väärtus võrreldes teiste metsas olevate palkide väärtusega ei ole niivõrd kõrge. Tuleb veel kord vaadata tervikuna ka seda, et kui me metsa majandame, siis millise väärtusega puitu me sellest metsast saame. Veel kord, ma rõhutan: meie eesmärk peaks olema see, et kui me majandame seda Eesti loodusressurssi, metsa, siis saadud metsasaadustele lisandväärtuse majanduslikus mõttes andmine peab toimuma siinsamas Eestis kohapeal ja see lisandväärtus peab tagasi tulema Eesti ühiskonda. See on väga oluline. Aga metsasaadustest või metsamajandamisest jääb alles ka jääke, mille kasutamise otstarve ja ka lisandväärtus mingitel teistel juhtudel peale selle, kui seda kasutada küttematerjalina, ei ole nii tõhus. Kui siin on paremaid tehnoloogiaid, mida kasutusele võtta, kui siin on uusi mõtteid, kuidas seda kõrgema klassiga lisandväärtust luua, siis kindlasti need on debatid, mida tuleb pidada parlamendis.

Veel kord: mul on selle üle ääretult hea meel, et me seda arutelu siin sissejuhatuseks oleme pidanud. Ma siiralt loodan, et sellist arutelu enne metsanduse arengukava valmimist toimub parlamendis veel ja veel. Eesti metsad on meile tähtsad, need on meie inimestele tähtsad, ja me poliitikutena peame ka vastutama selle eest, et me oma tegevuses peegeldaksime tagasi ühiskonna ootust. Aitäh!

17:17 Aseesimees Hanno Pevkur

Tänan! Härra Ossinovski on soovinud vasturepliiki, kuigi ma ei tea, kas oli ... Palun, härra Ossinovski, repliik!

17:17 Jevgeni Ossinovski

Ma tänan, istungi juhataja! Oli ikka. Eelkõneleja nimetas loosunglikuks minu seisukohta, et pool Eesti metsast läheb ahju. Ei, härra minister, see ei ole loosunglik. Keskkonnaagentuur on tootnud materjali nimega "Puidubilanss". Võtke palun see ette, teie enda haldusala asutus seda ülevaadet teeb. Sealt te näete, et tõepoolest läheb energiaks pool Eesti metsast ja sealhulgas selleks, mida teie nimetate küttepuuks, millega saab ahjusid kütta, läheb ainult alla 2 miljoni tihumeetri, aga puidugraanuliks läheb juba üle 3 miljoni, puiduhakkeks ka umbes 3 miljonit tihumeetrit. Nii et tegemist ei ole kindlasti mitte loosungliku väitega, vaid täiesti reaalse hinnanguga sellele, kuidas Eesti puitu kasutatakse. Kahtlemata, küsimus ei ole ju eeskätt mitte selles, kas keegi kuskil oma sauna kütab lepahaluga, vaid küsimus on elektri tootmises ebaefektiivsetes fossiilkütuste jaamades sel viisil, nagu soovitakse nüüd ka Narvas teha, aga mida muidu tehakse Hollandis ja Suurbritannias Eesti metsast toodetud graanulist. Enamik sellest energiast läheb raisku. Selle energia tootmisel tekib väga suur CO2 heide sellest puidust ja mets võetakse täpselt samamoodi maha. Siin on vaja muutusi ja neid muutusi oleks vaja kiiresti. Nende muutuste vajalikkuse eitamine teid ministrina õigele teele kindlasti küll kuidagi ei juhi. Nii et ma soovitan tutvuda selle analüüsiga, selle ülevaatega, mis puudutab Eesti metsa kasutamist, mille Keskkonnaministeeriumi allasutus on meile ilmutanud. Aitäh!

17:19 Aseesimees Hanno Pevkur

Hea minister! Ma siiski teile praegu rohkem sõna ei anna. Vasturepliigivõimalus käib Riigikogu liikmete kohta ja ministril oli võimalus oma, võib ju nii öelda, lõppsõna öelda. Aga kui väga-väga on soovi, siis ma näen, et ka järgmise päevakorrapunkti juures on keskkonnaministril võimalus vastata. Nii et eks te siis ise otsustate, kui palju te järgmise arupärimise vastusest tahate veel pühendada metsateemale või keskendute ainult järvede ökoloogilisele seisundile. Sellega loen teise päevakorrapunkti käsitlemise lõppenuks.


3. 17:20 Arupärimine Eesti järvede ökoloogilise seisundi kohta (nr 52)

17:20 Aseesimees Hanno Pevkur

Läheme kolmanda päevakorrapunkti juurde, Riigikogu liikme Ruuben Kaalepi 15. veebruaril k.a esitatud arupärimine Eesti järvede ökoloogilise seisundi kohta. Avakõneks saab sõna Ruuben Kaalep. Palun!

17:20 Ruuben Kaalep

Lugupeetud Riigikogu! Austatud minister! Üks tuntud eesti luuletaja on kunagi kirja pannud sellised read: "Ma arvasin, et mul on kõnelda järvedest aeg. / Ma arvasin, et mul on kõnelda järvedest kohustus." Täna arutamegi viimase päevakorrapunktina veel ühte väga olulist keskkonnateemat, mis puudutab ühte lahutamatut osa Eesti loodusest, Eesti maastikest. Järved katavad 4,8% Eesti Vabariigi pindalast ja selle järgi on Eesti neljandal kohal Euroopas. Järved moodustavad Eesti looduses olemusliku niši, ilma milleta Eesti ei ole Eesti. Selle tõttu on järvedel olnud hindamatu osa eesti kultuuris, eesti rahvaluules ja Eesti ajaloos. Kui nendest argumentidest ei ole veel küllalt, siis saab välja tuua Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiivi, mis on seadnud eesmärgiks kaitsta ja parandada veeökosüsteemide seisundit. Selle järgi pidid hiljemalt 2015. aastaks kõik pinnaveekogud olema heas ökoloogilises seisundis. Need, mis eranditena ei jõudnud heasse seisundisse, pidid siiski oma seisundilt paranema. Seda eesmärki hiljem pikendati kuni aastani 2021. Samal ajal oli aastaks 2018 hinnatud ainult 10% Eesti järvede ökoloogilist seisundit. Needki uuringud näitasid, et kaitse‑ ja parandusmeetmeid vajab 43% Eesti järvedest. Eriti suures ohus on järved, mis on madalad ja keskmise veekaredusega. See on ühtlasi kõige levinum Eesti järvetüüpidest. Selliseid järvi ohustab inimtegevuse ja eutrofeerumise tulemusel kinnikasvamine ja hääbumine.

Sellest tulenevalt esitasin 15. veebruaril lugupeetud keskkonnaministrile arupärimise koos järgnevate küsimustega. Esiteks, kas vastavalt raamdirektiivi eesmärkidele on Eesti järved suudetud 2021. aastaks viia heasse ökoloogilisse seisundisse? Teiseks, kui suurt osa Eesti järvedest ei ole seni suudetud viia heasse ökoloogilisse seisundisse ja millised tegevuskavad rakenduvad neile järvedele edaspidi? Kolmandaks, millised meetmed järvede tervendamiseks ja taastamiseks on ette nähtud tulevastes veemajanduskavades ja muudes vastava valdkonna dokumentides? Neljandaks, mis tähtajaks plaanitakse lõpule viia kõigi Eesti järvede ökoloogilise seisundi hindamine, et oleks võimalik leida ja rakendada sobivaid meetmeid kõigile halvas seisundis järvedele? Viiendaks, millised kaitsemeetmed peaksid lisanduma inimtegevusest mõjutatud järvedele, et peatada nende edasine eutrofeerumine? Kuuendaks, millises mahus investeeringuid järvede taastamiseks ja tervendamiseks näeb Keskkonnaministeerium ette järgnevateks aastateks? Ja viimaseks, käesoleva aasta veebruaris kustutas Keskkonnaministeerium avalikult kasutatavate veekogude nimekirjast 28 järve, millest suurem osa oli hävinud kinnikasvamise või soostumise tõttu. Kui palju järvi tuleb teie hinnangul sel põhjusel veel nimekirjast kustutada lähema kümne aasta jooksul? Loodan, et saame nendele küsimustele sisukad ja konstruktiivsed vastused, mis ühtlasi väljendavad meie kõigi ühist soovi kaitsta Eesti loodust ning Eesti järvi, mis on oluline ja lahutamatu osa meie loodusest ja maastikest. Aitäh!

17:24 Aseesimees Hanno Pevkur

Nüüd on sõna keskkonnaminister Tõnis Möldril, et nendele küsimustele vastata. Palun!

17:24 Keskkonnaminister Tõnis Mölder

Head Riigikogu liikmed! Ma kõigepealt vabandan Ruuben Kaalepi ees, aga ma ühe minuti klatin veel seda eelmist arupärimist. Ma arvan, et Jevgeni Ossinovski on kindlasti tark poliitik ja ta oskab võtta Keskkonnaagentuuri numbritest välja täpselt selle statistilise numbri, mis talle sobib. Mina võtan siit välja hoopis teise numbri, kas seda on vähe või palju, see on omaette debatt, aga number 32 on see, mida mina tahaksin välja öelda. See ei tähenda ilmtingimata seda, et üle poole Eesti metsast läheb ahju. See on kindlasti statistika ja siin on alati huvitavad vaidlused.

Aga veel kord vabandan Ruuben Kaalepi ees, kes tegelikult tahab saada hoopis teada Eesti järvede ökoloogilisest seisundist. Ma vastan tema küsimustele hea meelega. Ma kõigepealt tänan Ruuben Kaalepit selle eest, et ta sellise olulise teema on tõstatanud ja ka Riigikogus sellise arupärimise on esitanud. Aga läheme vastuste juurde.

Kõigepealt, esimeses küsimuses soovib härra Kaalep saada teada, kas vastavalt raamdirektiivi eesmärkidele on Eesti järved suudetud 2021. aastaks viia heasse ökoloogilisse seisundisse. Eestis on üle 1500 loodusliku järve, lisaks rohkem kui 1000 tehis‑ ja paisjärve. Pinnavee seisundi, sealhulgas järvede üle peetakse arvestust pinnaveekogumite kaupa. Pinnaveekogumeid, mille seisund tuleb määrata, on praegu 744, sealhulgas 635 vooluveekogumit, 93 seisuveekogumit ja 16 rannikuveekogumit. Pinnaveekogumi seisund määratakse pinnaveekogumi ökoloogilise seisundi või keemilise seisundi alusel, olenevalt sellest, kumb neist on halvem. Keskkonnaagentuuri koostatud 2019. aasta seisundihinnangu alusel on 93 järvest 35 heas ökoloogilises seisundis. Perioodi 2015– 2021 veemajanduskavadega seati eesmärgiks saavutada 84 järve hea seisund 2021. aasta lõpuks. Kuigi hetkel 2021. aasta kohta andmeid veel ei ole, saab eeldada, et 2021. aasta lõpuks kõikide nende järvede head seisundit ei saavutata.

Teine küsimus: "Kui suurt osa Eesti järvedest ei ole seni suudetud viia heasse ökoloogilisse seisundisse ja millised tegevuskavad rakenduvad neile järvedele edaspidi?" Ligikaudu 38% järvedega seotud veekogumitest on heas ökoloogilises seisundis ning ülejäänute hea ökoloogilise seisundi saavutamiseks peab rakendama meetmeid. Jõgede, järvede, põhjavee ja rannikuvee seisundi parandamiseks koostatakse veemajanduskavasid. Konkreetsed meetmed iga mitteheas seisundis veekogumi seisundi parandamiseks määratakse veemajanduskavade meetmete programmis, võttes arvesse veekogumi seisundit mõjutavaid survetegureid. Nii et oluline märksõna on see, et me vaataksime seda komplekti tervikuna.

Kolmas punkt: "Millised meetmed järvede tervendamiseks ja taastamiseks on ette nähtud tulevastes veemajanduskavades ja muudes vastava valdkonna dokumentides?" Perioodi 2021–2027 veemajandamiskava meetmeprogrammid on koostamisel. Hetkeseisuga on pinnavee meetmeprogrammi eelnõus kavandatud mis tahes seisundis järvede seisundi parandamiseks kokku 106 meedet. Järvedel, mille seisundi parandamise võimaluste väljaselgitamine vajab uuringuid, on ette nähtud uuring ebasoodsa seisundi põhjuste väljaselgitamiseks ja tehniliste meetmete väljatöötamiseks. Järvedel, millele eelnevalt tehnilisi meetmeid välja töötatud ei ole, on ette nähtud nende meetmete rakendamine, sealhulgas näiteks pilliroo niitmine, veetaseme stabiilsuse tagamine, setete eemaldamine ja palju muud. Mitme ebaselge koormusega järvel on kavandatud ka hinnata ja vajaduse korral muuta veekogumi võrdlustingimusi, mille tulemusena võib kogumi seisund täpsustuda.

Neljas küsimus: "Mis tähtajaks plaanitakse lõpule viia kõigi Eesti järvede ökoloogilise seisundi hindamine, et oleks võimalik leida ja rakendada sobivad meetmed kõigile halvas seisundis järvedele?" Keskkonnaagentuur ajakohastab igal aastal pinnaveekogumite seisundiinfot, kasutades selleks riikliku keskkonnaseireprogrammi raames kogutavat infot, veekasutuse aruannetest laekuvat infot, modelleerimist ja muud kättesaadavat infot.

Viies küsimus: millised kaitsemeetmed peaks lisanduma inimtegevusest mõjutatud järvedele, et peatada nende edasine kinnikasvamine? Viimastel sajanditel on inimmõjutustest tulenev surve keskkonnale järjest kasvanud ja on toonud kaasa paljude järvede ökoloogilise seisundi järsu halvenemise. Järvede kinnikasvamine on veekogu seisundi muutumine, mis on põhjustatud veekogu rikastumisest toitainetega, mille tõttu on veetaimestik asunud järves vohama. Väheneb vee läbipaistvus, tekib hapnikuvaegus järve põhja lähedastes veekihtides ning põhjasetete mudastumine. Edasise peatamiseks on väga oluline vähendada valgalalt järve kantavate toitainete koormust. Seda saab teha põllumajandusest toitainete sissekande vähendamisega ning kestlike põllumajandusettevõtete kasutamise abil, lisaks ühiskanalisatsioonide laiendamisega, kanaliseerimata piirkondades reoveepuhastuse tagamisega, aga ka individuaalsete reovee kohtkäitlussüsteemide rajamisega.

Kuues küsimus: "Millises mahus investeeringuid järvede taastamiseks ja tervendamiseks näeb Keskkonnaministeerium ette järgnevateks aastateks?" Järgmiste aastate võimalike investeeringute maht ei ole hetkel veel teada. Keskkonnaministeerium on teinud ettepaneku perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava vahendite kasutamisel suunata 4 miljonit eurot välisabi veekogumite, sealhulgas järvede tervendamiseks, kuid sellekohaste sekkumiste võimalikkus ei ole veel selgunud. Läbirääkimised Euroopa Komisjoniga on pooleli ja neid koordineerib Rahandusministeerium.

Seitsmes küsimus: "Käesoleva aasta veebruaris kustutas Keskkonnaministeerium avalikult kasutatavate veekogude nimekirjast 28 järve, millest suurem osa oli hävinud kinnikasvamise või soostumise tõttu. Kui palju järvi tuleb Teie hinnangul sel põhjusel veel nimekirjast kustutada lähema kümne aasta jooksul?" Järvede kinnikasvamine on pikk protsess, mis toimub looduslikult, kuid mis on inimmõju tagajärjel kiirenenud. Kinnikasvamine on kiirem madalates ja väikejärvedes. Seda, kui palju järvi järgmise kümne aasta jooksul võiks kaduda, ei ole võimalik hetkel prognoosida. Kui toitainete koormus järvedes jääb samaks kui eelneval perioodil, siis võib prognoosida, et väikejärvi kaob sarnases tempos. Seetõttu on oluline, et toitainete koormus järvedele edaspidi veelgi väheneks, mistõttu väheneks ka kinnikasvavate järvede arv. Aitäh!

17:32 Aseesimees Hanno Pevkur

Esimesena küsib Jevgeni Ossinovski. Palun!

17:32 Jevgeni Ossinovski

Ma tänan, austatud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Ka teie viidatud protsent, 32, on kahtlemata väga suur. Aga kas te võiksite oma statistika allika nimetada, siis oleks võimalik sellel teemal edasi debatti pidada, muus formaadis?

Aga selle arupärimise kohta ma küsiks samuti. Te ütlesite väga õigesti, et põllumajanduslik toitainete pealevool järvedele on üks eutrofeerumise põhjustest. Mida teie ministrina plaanite teha selleks, et Maaeluministeerium võtaks ambitsioonikamad sihid selles kontekstis, eriti, mis puudutab elurikkuse strateegiat, kus Eesti on olnud vastu näiteks väetiste kasutamise rangematele ettepanekutele, samamoodi põllumajanduse ja kalanduse arengukava kontekstis, kus keskkonnaeesmärgid on väga väheambitsioonikad? Kas te olete juba selle kohta oma sellised jõulisemad seisukohad maaeluministrile edastanud või kas te plaanite seda teha? Kuidas te selle teemaga edasi lähete?

17:33 Keskkonnaminister Tõnis Mölder

Aitäh, härra Ossinovski, selle hea küsimuse eest! Kõigepealt vastuseks: minu number pärineb ka Keskkonnaagentuuri andmetest, nii et me saame seda debatti võib-olla pidada eraldi. Nii nagu ma ütlesin: Keskkonnaagentuuri n‑ö numeroloogias on väga palju huvitavaid arve. Kui vaatame tervikuna nende andmete taha, siis saame seda debatti pidada. Ma olen selles mõttes teiega nõus, et mina oma vastuses kordagi ei rõhutanud seda, kas üks number on suur või väike. Ma üritasin aru saada ja kokku leppida selles küsimuses, millise numbri üle me seda debatti peame. Ma ei võtnud seisukohta.

Aga tulles teie küsimuse juurde, mis puudutab seda konkreetset arupärimist, siis kahtlemata, põllumajandustegevuse, ütleme, jalajälje tõttu on paljude Eesti järvede ökoloogiline seisund oluliselt halvenenud. Siin on ikkagi olulised kaks märksõna, mis on kindlasti, ma arvan, ka Maaeluministeeriumi jaoks olulised: vaadata üle veel kord väetiste koostis, vaadata üle, kas see vastab tänapäevastele kriteeriumidele ja kas see läheb kokku meie pikaaegsete strateegiatega. Veel kord: see on nende väetiste kaasajastamine, mida me põllumajanduses kasutame.

Teine oluline märksõna on kindlasti see, kuidas me põllumajanduses vähendame pestitsiidide kasutamist tervikuna, mis jätab samamoodi väga selge ja suure jälje nii elurikkusele kui ka samamoodi ökoloogilise jalajälje meie järvede ökosüsteemile. Ma arvan, et siin on oluline märksõna see, et põllumajandussektor peab liikuma veel kaasaegsemate tehnoloogiate ja veel kaasaegsemate lisavahendite kasutamise suunas. Ma tahan teile kindlasti rõhutada sõna "elurikkus", mille te mängu tõite ja mis haakub ka selle arupärimise küsimusega. Kahtlemata, koalitsioonileppes on paika pandud, et me liigume edasi elurikkuse strateegia koostamisega tervikuna. Vabariigi Valitsus kuskil kaks nädalat tagasi kiitis heaks keskkonnavaldkonna arengukava 2030 koostamise ja selle koostamise protsessis on kesksel kohal just nimelt elurikkuse peatükk, mis peaks käsitlema neid teemasid, mida teie esile tõite ja mis kindlasti aitavad vähendada ka Eesti järvede ökoloogilise seisundi halvenemist.

17:36 Aseesimees Hanno Pevkur

Ruuben Kaalep, palun!

17:36 Ruuben Kaalep

Aitäh! Tahan küsida tulevaste investeeringute kohta järvede tervendamisel. Te ütlesite, et Eesti on selle jaoks taotlenud 4 miljonit eurot, aga selle raha saamine oleneb Rahandusministeeriumi läbirääkimistest Euroopa Liiduga. Juhul kui need läbirääkimised peaksid minema halvasti ehk seda raha ei saada või ei saada nii suures ulatuses, kui loodetud, siis kas see tähendab, et praegu ohustatud järved jäävadki päästmata või olete te sel juhul valmis võitlema alternatiivsete rahastusallikate eest, et see väga oluline ökoloogiline küsimus leiaks ikkagi lahenduse?

17:37 Keskkonnaminister Tõnis Mölder

Aitäh! Ma arvan, et see on kindlasti oluline küsimus, mis te küsite. Nii nagu ma ütlesin, läbirääkimised järgmiste Euroopa Liidu struktuurivahendite ja teiste vahendite kasutamise üle Rahandusministeeriumi ja Euroopa Komisjoniga ju alles käivad. Seal on palju neid positsioone, mida Eesti on pidanud muutma just nimelt seetõttu, et meie taotlused ei ole olnud abikõlblikud. See 4 miljonit, millele ma viitasin – meie hinnangul ja ka eelkõneluste ajal Euroopa Komisjoniga on see selgunud –, peaks olema abikõlblik. Nii et see 4 miljonit välisabi veekogumite, sealhulgas järvede tervendamiseks peaks olema see vahendite hulk, mida me järgmisel perioodil kasutame just nimelt meie Eesti järvede ökoloogilise seisundi parandamiseks. Kahtlemata tuleb üle vaadata meie riigieelarve küsimus, erinevad vahendid ja see, kas siia on võimalik mingit lisaressurssi saada. See on kindlasti eelarvestrateegia ja ka riigieelarve läbirääkimiste koht. See on kindlasti arutelu koht ja siin saab erinevaid, ka meie riiklikke programme kasutada, sealhulgas suudab minu meelest Keskkonnainvesteeringute Keskus aidata ja lisainvesteeringuid tuua.

17:38 Aseesimees Hanno Pevkur

Leo Kunnas, palun!

17:38 Leo Kunnas

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Millised Eesti järved praegu kõige rohkem ohustatud olukorras on? Küsin sellise päris lihtsa küsimuse.

17:38 Keskkonnaminister Tõnis Mölder

Aitäh! Eelkõige, veel kord ma ütlen, et need järved, mille veetase on looduslikult madal ja kus on juba soodumus kinnikasvamisel tekkida. Lisaks on seal ümbruses muldade viljakus võib-olla keskmisest kõrgem, mis veel omakorda soodustab kinnikasvamist, muu hulgas teeb seda põllumajanduslik tegevus. Jah, need järved on, ma arvan, kõige kriitilisemas seisus, nende kinnikasvamine on rohkem tõenäoline. On palju meetmeid, kuidas seda kinnikasvamist vähendada. Korra ma eespool selle kohta ka vastasin. Selleks on kas pilliroo niitmine, veetaseme stabiilsuse tagamine (nendes järvedes me peaksime rääkima veetaseme stabiilsuse tõstmisest), ka setete eemaldamine. See eeldab kõiki selliseid tegevusi. Iga kord tuleb seda hinnata sellest perspektiivist, et mida need tegevused konkreetselt selles järves kaasa toovad ja milline ökoloogiline mõju sellisel inimtegevusel järve tulevikule on. 

17:40 Aseesimees Hanno Pevkur

Riho Breivel, palun!

17:40 Riho Breivel

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Ida-Virumaal asuv Kurtna järvistu on üks tõsisemaid, kuidas öelda, järvede koosluseid Eestis üldse. Kuidas Keskkonnaministeerium hindab Kurtna järvistu olukorda ja millised on tema perspektiivid?

17:40 Keskkonnaminister Tõnis Mölder

Aitäh! Mis puudutab konkreetselt Kurtnat, siis pean ausalt tunnistama, et detailselt kõigi Eesti järvede, sealhulgas suurte järvede ökoloogilist seisundit ma peast ei tea. Ma saan kindlasti selle täpsustava hinnangu teile saata. Nii nagu ma ütlesin, Eestis on kokku üle 1500 loodusliku järve ja kõikide seisundit ma peast ei taha hinnata ega taha ka eksida. Ma arvan, et teie küsimus on selles mõttes heatahtlik. Ma saan ka teistmoodi sellele vastata. Me kindlasti seirame järvede seisundit regulaarselt, iga aasta. Me teeme nii kohtseiret kui ka vaatame meile erinevate tegevuste tõttu laekuvat infot ja andmeid, modelleerime neid, ja selle infopagasi alusel anname hinnangu nende järvede ökoloogilisele seisundile. Nii et selle konkreetse järve või järvistu kohta, mille kohta teie küsisite, ma arvan, andmed on meil olemas ja seda hinnangut me saame teiega hiljem jagada, kui see soov on. Ma hetkel siin ministrina seda hinnangut ei hakkaks andma, sest ma kindlasti ei ole piisavalt hästi informeeritud.

17:41 Aseesimees Hanno Pevkur

Rohkem ministrile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Palun, Ruuben Kaalep!

17:41 Ruuben Kaalep

Aitäh! Kõigepealt tahan tänada keskkonnaministrit neile olulistele küsimustele vastamise eest. Paraku need numbrid, mida me kuulsime, ei võtnud siiski ära seda muret, mis on tekkinud Eesti järvede seisukorra pärast. See, et Eesti ei suutnud endale võetud eesmärke järvede ökoloogilise seisundi asjus täita ei aastaks 2015 ega ka edasilükatuna aastaks 2021, on tegelikult lati alt minek. See on muret tekitav, et seni ei ole meil ka selget plaani ega strateegiat, kuidas tulevikus edasi minna niimoodi, et tõesti kõik Eesti järved jõuaksid heasse ökoloogilisse seisundisse, kuhu nad peaksid jõudma, kui me oma loodusest hoolime.

Kui võtta kokku neid kahte arupärimist, millest üks puudutas Eesti metsade olukorda ja teine järvede olukorda, siis need mõlemad annavad tunnistust sellest, et me ei saa näha loodust lihtsalt kui inimesele kasutamiseks antud ressurssi. Eriti meile, eestlastele, põlisrahvana, kes me oleme sündinud hõimuna, rahvusena üles kasvanud sellesama loodusega koos, alates jääajast aastatuhandete jooksul. See loodus, need maastikud on vorminud meie kultuuri, meie keelt ja meie rahvust selliseks, nagu me oleme. Meile on see loodus ja see maa eriti püha ja eriti oluline. Nii et kõigis nendes keskkonnaküsimustes on väga oluline, et me saaksime nende üle arutleda ka erakondadeüleselt ja leida ühist keelt, ühiseid arusaamu, ühiseid lahendusi nendele ohtudele, mis puudutavad meie loodust, meie maad ja maastikke, mis on rahvana meie üks kõige kallimaid varasid. Tahan veel kord tänada kõiki, kes selles arutelus osalesid. Loodame, et selle teema püstitamine ja tõstatamine aitab ka tulevikus kaasa sellele, et need mured leiaksid lahenduse. Aitäh!

17:45 Aseesimees Hanno Pevkur

Nüüd on võimalus keskkonnaministril teema kokku võtta. Palun!

17:45 Keskkonnaminister Tõnis Mölder

Aitäh! Ma tänan kõigepealt arupärimise koostajat Ruuben Kaalepit. Ma tänan ka Riigikogu selle olulise arutelu eest. Ma arvan, et mitte ainult järvede, vaid ka metsade seisund ja terviklik Eesti looduspilt on hästi oluline. Ma arvan, et see, mida ka eelkõneleja oma lõppsõnas mainis, et me peaksime vaatama siin terviklikku pilti ja poliitiliselt võimalikult hästi ühiskohti otsima, on õige märksõna. Õhtu lõpuks tuleb ju tunnistada ka seda, et see on meie ainuke loodus ja me peame seda Eestimaa loodust hoidma nii hästi, kui me oskame, sest see on meil ainult üks ja ainus, see on meile kallis, oluline. Aga selle loodusega ümberkäimisel on meil veel väga palju õppida.

Tulen korra tagasi selle juurde, millele ka eelkõneleja oma kõnes viitas, et millal me jõuame sinna ajajärku, kui meie järvede ökosüsteem on olulisel määral paranenud. Jah, me liigume aasta-aastalt samm-sammult selles suunas, et meie järvede ökoloogiline süsteem paraneks. Me näeme siin teatud paranemise tendentsi, aga see ei ole toimunud looduslikult nii kiire protsessina, kui me võib-olla esialgu prognoosisime. Ma arvan, et selline iga-aastane seire on oluline ja iga-aastast seirehinnangut saab ka kindlasti teha. Aga pikemas perspektiivis ma siiralt loodan, et järgmiste Euroopa Liidu struktuurivahendite rahastus ning riigieelarvest ja Keskkonnainvesteeringute Keskusest tulevad lisavahendid annavad olulise tõuke meie järvede ökoloogilise seisundi parandamiseks, et need meie pikaaegsed eesmärgid, mida me oleme seadnud Eesti järvede kaitsmiseks ja hooldamiseks, oleksid ikkagi selged ja selgepiirilised ja me suudaksime neid järgida. Ma küll loodan, et 2027 võiks olla see aeg, 2025, kui me kõigi Eesti järvede ökoloogilise seisundi oleme viinud heale või rahuldavale tasemele. Selle nimel tuleb pingutada. Ma usun, et kõik eelnevad ministrid ja ka ametnikud on väga valutanud südant just nimelt Eesti järvede ökoloogilise seisundi pärast. Mul on hea meel, et selline mure on kandunud ka parlamenti, ja mul on hea meel selle üle, et me selle ühise murega tegeleme ja lahendusi otsime. Sellised debatid on kahtlemata tervitatud. Aitäh teile!

17:47 Aseesimees Hanno Pevkur

Oleme kolmanda päevakorrapunkti ammendanud. Kõik arupärimised on käsitletud.


4. 17:47 Vaba mikrofon

17:47 Aseesimees Hanno Pevkur

Nüüd on jäänud veel vaid vaba mikrofon. Kes soovib vabas mikrofonis midagi öelda, siis pärast haamrilööki palun registreeruda. (Haamrilöök.) Seda soovi ei ole. Järelikult oleme tänase päevakorra kenasti ammendanud. Tänan kõiki, kes vastu pidasid! Kohtume homme kell 10. Istung on lõppenud.

17:48 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee