Aitäh! Kõigepealt ma tahan öelda seda, et küsimust oli kuulda natuke hakituna. Ma tean, et te olete suur viimase miili projekti eestvedaja, ja ma loodan, et see viimase miili juhtmeots jõuab ka teie juurde Pärnumaale, siis on internetiühendus parem. Aga ma ei välista, et internetiühendus ka siin Tallinnas ministeeriumis võib olla lünklik. Nii et loodame, et kõigepealt saame selle korda.
Nii palju kui ma kuulsin, esitasite te kõigepealt kaks küsimust, mis olid seotud arengukavadega ja puudutasid just nimelt Vabariigi Valitsuse saja päeva töökava. Siin tuleb ära markeerida, et me ei räägi ju kummagi tegevuse puhul arengukava valmimisest, vaid me räägime mõlema puhul – nii metsanduse kui ka keskkonnavaldkonna arengukava puhul, mille hulka kuulub teie viidatud elurikkuse arengukava – nende algatamisest. Tõepoolest, protsess on selline, et keskkonnavaldkonna arengukava all me näeme viit või kuut peatükki. Neist kahe peatüki puhul tõite olulisena esile selle, et üks on tõepoolest metsandus. Aga veel kord, metsandus on [keskkonnavaldkonna arengukavas] pigem üldisemat laadi, keskkonnavaatlikku laadi, ja metsanduse arengukava koostatakse täiesti eraldiseisva dokumendina.
Teine oluline [keskkonnavaldkonna arengukava] peatükk, mis on ka koalitsioonis olulisena ära markeeritud, on see, et me soovime panna erilist rõhku just nimelt elurikkusele (nii linnalises keskkonnas kui ka hajaasustuse piirkonnas) ning kogu sellele elurikkuse strateegiale ja sellega seotud väljakutsetele. Koostöös teadlastega me tahaksime keskkonnavaldkonna arengukava raames panna erilist rõhku just sellele temaatikale. Ma arvan, et selle esimese punkti – algatada keskkonnavaldkonna arengukava –, oleme oma saja päeva tööplaanis juba ära teinud. Eelmise nädala neljapäeval kiitis Vabariigi Valitsus selle algatamise heaks.
Nii et veel kord, need kaks protsessi liiguvad paralleelselt, need on teatud mõttes seotud, aga täielikult ei kattu. Metsanduse arengukava on eraldiseisev dokument, selle [koostamise vajadus] tuleb metsandusseadusest, ja keskkonnavaldkonna arengukava on samamoodi eraldiseisev dokument.
Teine küsimus, millele mul eelnevalt jäi vastamata, kuna lihtsalt aega nappis. Mulle tundus läbi hakkiva ühenduse, et te soovite, et ma veel kord vastaksin küsimusele, kas ja kuidas antakse lisavahendeid eramaaomanikele, kellele laienevad ühed või teised piirangud. Nagu ma ütlesin, oleme riigi eelarvestrateegias esitanud keskkonnaministri ja Keskkonnaministeeriumi nimel lisataotluse, et saada eramaale tehtavate kitsenduste kompenseerimiseks rahalisi vahendeid juurde. Ma pean väga põhjendatuks, et mitte ainult sihtvööndisse, vaid ka kaitsevööndisse jäävatele maatükkidele see kompensatsioonimehhanism laieneks. Nagu ma ütlesin, seda täies mahus ei kompenseerita, aga teatud tasakaalukoht nii eramaaomaniku kui ka riigi vaates võiks olla.
Üks oluline punkt, mida ma tahaksin veel rõhutada, on see, et me kulutame igal aastal umbes paar miljonit eurot selle peale, et ostame eramaaomanikelt välja kaitsealuseid maatükke. Seega tekib neil võimalus maatükk teatud õiglase hinna eest riigile võõrandada.