Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

11:58 Infotund

12:00 Esimees Henn Põlluaas

Austatud Riigikogu! Alustame oma iganädalast infotundi. Nagu ikka, on kõigepealt kohaloleku kontroll.

12:00 Esimees Henn Põlluaas

Kohal on 33 Riigikogu liiget, puudub 68.

Tänases infotunnis osalevad järgmised valitsusliikmed: riigihalduse minister Jaak Aab peaministri ülesannetes, haridus- ja teadusminister Liina Kersna ning keskkonnaminister Tõnis Mölder. Kõik ministrid osalevad veebi vahendusel. Nagu ikka, saavad kõigepealt võimaluse esitada küsimuse eelnevalt registreerunud Riigikogu liikmed, nemad saavad esitada ka täpsustava küsimuse. Seejärel saab küsimuse esitada saalist üks Riigikogu liige. Küsimuse esitamiseks on aega kaks minutit, vastamiseks kolm. Kuna täna on küsimusi vähem kui tavaliselt, siis juhul, kui meil jääb aega üle, on kõigil saalisolijatel veel üks võimalus registreeruda küsimuse esitamiseks nende enda valitud ministrile.


1. 12:02 Eesti julgeolek

12:02 Esimees Henn Põlluaas

Esimese küsimuse esitab Helir-Valdor Seeder ja talle vastab riigihalduse minister Jaak Aab peaministri ülesannetes. Palun!

12:02 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Lugupeetud minister peaministri ülesannetes! Riigi julgeolek on lai mõiste. See ei ole ainult kaitseväeteenistus, Kaitsevägi ja Kaitseliit, vaid see on kindlasti ka oma kodanikkonna määratlemine, sest kodanikel on poliitilised õigused teostada võimu riigiasutustes, töötada, kandideerida, olla valitud, noormeestele laieneb kaitseväekohustus jne. Sellest tulenevalt on iga riigi jaoks oluline – see on ka julgeoleku küsimus –, kuidas ta määratleb oma kodanikkonna ja kes on kodanikud.

Möödunud nädalal oli siin Riigikogus meie ees siseminister Kristian Jaani, kes teatas, et valitsus andis tõepoolest erandina ühele isikule, keda on korduvalt kriminaalkorras karistatud, kodakondsuse. Mina tutvusin veel kord valitsuse materjalidega, ja mis ma näen: möödunud nädalal ei andnud valitsus kodakondsust mitte ühele, vaid lausa mitmele inimesele, keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud. Ja see on haruldane, sest mitmed eelmised valitsused ei ole mitte ühelegi kriminaalkorras karistatule andnud kodakondsust. On muutunud tavaks, et me seda ei tee, nii on olnud läbi mitmete koalitsioonivalitsuste. Aga siin on antud kodakondsus [isikule], keda on Venemaa Föderatsioonis kolmel korral kriminaalkorras karistatud, samuti [isikule,] keda on kriminaal- ja väärteo korras karistatud, ja siis veel iskule, keda on kahel korral kriminaalkorras karistatud. Öelge, kas valitsus on tõepoolest valinud kodakondsuspoliitika kujundamisel uue suuna ja annab kriminaalkorras korduvalt karistatutele erandkorras Eesti kodakondsuse. Mis on selle põhjus? Kas te tajute ka mingisugust vastutust Eesti riigi julgeoleku eest senise poliitika muutmise pärast?

12:04 Riigihalduse minister Jaak Aab

Austatud Riigikogu esimees ja Riigikogu liikmed! Hea küsija! See, kui erandkorras tuuakse valitsuse istungile kodakondsuse andmise või kodakondsuse andmisest loobumise küsimus, on olnud ju pikka aega Eesti praktika. Kõikides valitsustes on need küsimused laual olnud. Ma mäletan, et ka eelmises valitsuskabinetis me päris põhjalikult arutasime, kui Siseministeerium taolisi ettepanekuid lauale tõi. Ma ei saa nõustuda selle väitega[, et valitsus on suuna muutnud]. Eelmises valitsuses vaadati tõesti kõigepealt karistusregistrit ja seejärel teisi asju, sh inimese soovi saada [kodakondsust], keele valdamist, tausta. Kui karistused olid väga ammusest ajast, määratud juba kümneid aastaid tagasi, siis minu teada ka eelmises valitsuses vaadati nii kriminaalkaristusi kui ka väärteona käsitletavaid rikkumisi ja erandkorras kodakondsus siiski anti.

Väga oluline on ikkagi taust, mis sel inimesel on, see, milline on tema pereelu, kas ta on ka etniliselt kuidagi eestlane. Neid põhjuseid on olnud väga palju. Erandkorras kodakondsuse andmine ühele või kahele isikule kindlasti ei tähenda seda, et praegune valitsus oleks käitunud kuidagi teisiti kui varasemad valitsused. Kindlasti ei muuda see kuidagi meie kodakondsuspoliitika aluseid. Juhtumid vaadatakse läbi ühekaupa. Nii palju kui mina mäletan, olid selle juhtumi puhul, mida küsija mainis, karistused määratud vähemalt paarkümmend aastat tagasi. Ja eks siin tuleb alati lähtuda ka sellest, et inimene saab aja jooksul meelt parandada ning teha omad järeldused varasemast käitumisest ja rikkumisest. Ei saa eluaeg karistada nende asjade eest, mida inimene on sooritanud mitukümmend aastat tagasi. Ja minu teada on [see kodakondsuse saaja] sooritanud ka eksamid, mis on kodakondsuse saamiseks vajalikud.

12:06 Esimees Henn Põlluaas

Helir-Valdor Seeder, täpsustav küsimus, palun!

12:06 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Auväärt minister! Oleme täpsed. Faktidega ei saa manipuleerida ja vassida. Tõepoolest, nii eelmises kui ka üle-eelmises koalitsioonis, kuhu kuulus ka Isamaa Erakond, tõid siseministrid, olgu nad ükskõik millisest erakonnast, olgu EKRE-st või Keskerakonnast või kust iganes – vabandust, Keskerakonnast vist ei olnud, oli sotsiaaldemokraatidest Anvelt –, korduvalt valitsusse aruteluks erandkorras kodakondsuse andmise kriminaalkorras karistatutele. Ma võin teile kinnitada, et mitte ühtegi sellist taotlust eelmine ega üle-eelmine valitsus ei rahuldanud. See oli Isamaa tööjaotuse korras minu isiklik ülesanne, ma vaatasin need valitsuse materjalid läbi ja kõik taolised taotlused lükati tagasi. See on olnud pikk traditsioon, et kriminaalkorras, veel enam, korduvalt kriminaalkorras karistatutele kodakondsust ei ole antud. Nii et see on oluline praktiline muudatus valitsuse tegevuses võrreldes varasemate valitsustega.

Ma ikkagi küsin teilt, mis on need põhjused, et erandkorras [antakse kodakondsus kriminaalkorras karistatule]. Selle [erandkorras kodakondsuse andmise] võimaluse näeb ka seadus ette ja see muudatus viidi muide sisse siis, kui koalitsioonis olid Reformierakond, Keskerakond ja EKRE, omaaegne Rahvaliit, 2005. aastal. Siis viidi see võimalus sisse, varem sellist võimalust üldse ei olnud. Mis on need põhjused, et me nüüd hakkame praktiseerima kriminaalkorras karistatutele kodakondsuse andmist? Eestis puudub selleks praktiline vajadus, me oleme demokraatlik õigusriik, meil on kõik inimõigused tagatud ka mittekodanikele. Vajadus anda korduvalt kriminaalkorras karistatutele kodakondsus, et nad saaksid tulevikus ka poliitilist võimu Eestis teostama hakata – ma näen siin ainult ühte põhjust: kuna need inimesed on valdavalt venekeelsed, siis see on Keskerakonna valijate baas. Kas on nii või ei ole?

12:08 Riigihalduse minister Jaak Aab

Tänan küsimuse eest! Pean just sellele viimasele osale vastama, et Keskerakond ei ole valitsuses teinud neid otsuseid üksi ja kindlasti ei ole see mingisugune Keskerakonna poliitiline taotlus. See on tõenäoliselt ikka isikupõhine otsustamine. Kui te ütlete, et eelmise valitsuse ajal [kriminaalkorras karistatutele kodakondsust ei antud], siis ma pean täpsustama, millistel põhjustel seda erandkorras anti või ei antud. Võib-olla tõesti oli nii, et väärtegude korral, kui need olid juba pikemalt aegunud, anti ja võib-olla siis korduvalt kriminaalkorras karistatuse korral ei antud. Aga ühe korra kriminaalkorras karistatuse korral vist ikkagi anti, ma pean neid detaile täpsustama.

Mis puudutab erandkorras kodakondsuse andmist, siis ka eelmises valitsuses me ju neid põhimõtteid arutasime ja kabinetti neid taotlusi toodi ja ühekaupa me need taotlused ka üle vaatasime. Ma saan teha ettepaneku, et võiksime edaspidi neid materjale põhjalikumalt käsitleda. Praegune valitsus on nõustunud Siseministeeriumi ettepanekutega. Valitsuses selle üle debatti, diskussiooni pole olnud. Mingit poliitilist värvi sellel ei ole. Ja kinnitan endiselt, et Eesti kodakondsuse andmise aluseid need üksikotsused kindlasti ei muuda.

12:10 Esimees Henn Põlluaas

Siim Pohlak, palun!

12:10 Siim Pohlak

Lugupeetud juhataja! Hea minister! Mina küsin samuti meie julgeoleku kohta, aga teen seda tänase koroonakriisi võtmes ja seoses piirikontrolliga. Enamik meie naaberriikidest kontrollib täna oma piire ja on kehtestanud riiki pääsemiseks piirangud: küsitakse tõendeid koroonaviiruse läbipõdemise kohta, saabujatele tehakse koroonateste, inimesi suunatakse karantiini. Olukorda püütakse piirdel maksimaalselt kontrollida, et riigisisesed piirangud tühja ei läheks. Meil aga on tehtud praegu poolik töö. On riigisisesed piirangud, rahvas istub kodudes, ettevõtete tegevus on häiritud või piiratud, aga tegelikult olukorda kontrolli alla ei saada, sest riiki saavad inimesed sisendada endiselt vabalt. Meil ei ole mingisugust teadmist, kas üle piiri tulevad isikud tekitavad meil uusi koroonakoldeid, kannavad viirust edasi. Terviseametil on lähikontaktsete jälgimisega selgeid probleeme juba riigisiseselt, rääkimata üle piiri saabuvast rahvast. Millal plaanib valitsus ka piiridel käivitada eelmise kevadega võrreldava kontrolli ja laustestimise?

12:11 Riigihalduse minister Jaak Aab

Tegelikult me oleme nii eelmise valitsuse viimastel kuudel kui ka selle valitsuse alguses kõiki neid meetmeid ja piiranguid arutanud. See on endiselt aktuaalne küsimus. Meile on antud ju [andmed] ette, ega me ise ei mõtle neid välja ja ei vaata lakke. Kui tekkis suurem puhang ja nakatumisnäitajad kasvasid, olid meil alati olemas arvud ja seireandmed ka selle kohta, kui palju liigutakse üle piiri ja kui palju on nakkust sisse toodud. Ka Terviseametil on sellest ülevaade. Kui me vaatame nakkuse pandeemilist levikut meil riigipiiride sees, siis nende juhtumite arv, mis välismaalt siia jõuavad, on selle kõrval tegelikult väga pisike.

Ma tean, et osa riike on üritanud vähemalt osaliselt piiride sulgemist uuesti rakendada. Eelmisel kevadel me seda tegime. Ma ei saa seda selgi korral välistada, keegi ei tea, kuidas olukord areneb. Aga momendil me oleme kaalutlusotsusena teinud nii[, et piird on lahti]. Neist numbritest, kui palju üldse üle piiri liigutakse, isegi siin Schengeni alal, on Siseministeeriumil ja PPA-l teatud ülevaade olemas. On teada, kui palju inimesi või autosid üle piiri liigub. Need numbrid on väga väikesed võrreldes kas või sügisperioodi näitajatega ja me ei ole esialgu pidanud piiride laussulgemist vajalikuks. Te teate, et see on päris keeruline, see on ressursimahukas ja me ei näe – ka kõik eksperdid ütlevad seda –, et [üle piiri liikumine] oleks meil prioriteetne põhjus, miks viirus riigis levib. Esimese viie või kuue hulgas see kindlasti pole. Viirus levib meil hoopis teistel põhjustel. Pigem on asi ikkagi riigisisestes kontaktides ja riigisisene levik mõjutab neid numbreid. Esialgu seda otsust [piirid sulgeda] pole langetatud, aga ma ei saa kinnitada, et me taolise kaalutluse juurde ei pea tagasi tulema. Kõik oleneb olukorrast.

Me oleme rakendanud nüüd ju enam-vähem sama karme piiranguid, kui olid eelmisel kevadel, ja need on kuuks ajaks. Lähinädalate jooksul me kindlasti saame näha, kas kontaktide arvu vähendamine on aidanud kaasa nakatumiste arvu vähenemisele. Kindlasti avaldub see viitega, mõningaid märke on. Me seirame olukorda. Ja alati seisab ees küsimus, kas on vaja veel mingeid piiranguid. Esialgu me seda vajadust ei näe, aga seda teemat ei ole kindlasti võimalik ka sulgeda.

12:14 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


2. 12:14 Hariduse väljumine kriisist

12:14 Esimees Henn Põlluaas

Läheme järgmise küsimuse juurde. Selle esitab Eduard Odinets ja talle vastab haridus- ja teadusminister Liina Kersna. Palun!

12:14 Eduard Odinets

Aitäh, härra juhataja! Austatud haridus- ja teadusminister! Kõigepealt tunnustan teid viimaste nädalate väga aktiivse tegevuse eest koroonakriisi tagajärgedega võitlemisel haridussüsteemis, samuti kommunikatsiooni ja kõigi nende meetmete eest, millega te olete viimastel nädalatel välja tulnud. Kuid me teame, et mitte kõik meetmed ei sobi kõikidele õpilastele ja õpetajatele, ning me teame, et näiteks eksamiteks ettevalmistavad kursused ei ole kättesaadavad venekeelsetele õppuritele vene keeles. Nii et siin on võimalus veel olukorda parandada. 

Kõik need meetmed, millest te olete rääkinud, on seotud selle aasta kevadsuvise perioodiga. Samas olete te informeerinud avalikkust sellest, et ministeeriumil on koostatud ka mitmeaastane COVID‑i kriisist väljumise strateegia. See ilmselt vaatab natukene kaugemale ja võtab rohkem arvesse selle kriisi mõju hariduslikele lõhedele, millest ka peaminister eile siin suures saalis rääkis. Kas te saaksite palun natuke saladusloori eemaldada ja tutvustada meile, milles seisneb see mitmeaastane kriisist väljumise strateegia haridussüsteemis? Kuidas vähendada süvenevat ebavõrdsust ja tasandada umbes aasta jagu lünkasid?

12:16 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Kõigepealt aitäh heade sõnade eest! On olnud väga raske aeg ja me oleme püüdnud kohe olla koolidele võimalikult palju toeks. Mis puudutab õpilünki, siis ma ütlen, et kõige kiirem ja kõige odavam viis on neid lünki ennetada. Me oleme juba praegu teinud koolidele erandeid, nii et neid lapsi, kellele distantsõpe hästi ei sobi, neid lapsi, kelle puhul õpetajad on näinud, et on tekkinud mahajäämus, saab ka täna kutsuda individuaalseteks konsultatsioonideks kooli. Ma palun, et seda võimalust ka päriselt koolides kasutataks, sest kui õpilüngad süvenevad, on hiljem nendega tegeleda oluliselt keerulisem.

Me oleme tõesti pakkunud õpetajatele abi ka lisatööjõu näol. Meil on 250 tudengit, kes on valmis koolidesse appi minema ja ongi läinud, ning on 110 kooli, kes on andnud teada, et nad vajavad seda abi. Lisaks oleme pakkunud koolidele ka asendusõpetajate teenust. Te viitasite koolilõpetajate ettevalmistuskursustele. Need on väga populaarsed, juba tuhanded noored on nendele registreerunud ja ma usun, et neid tuleb juurde.

Nüüd sellest pikemast vaatest. Pikemas vaates ma jagaksin meie tegevused kolme plokki. Esiteks, kõik see, mis puudutab just nimelt õpilünkade tasandamist ehk tasandusõpet. Selleks on meil loodud programmid, mida saab kasutada siis, kui laps astub uude kooliastmesse, näiteks kutsekooli või kõrgkooli, et siis esimese asjana tema võimalike õpilünkadega tegeleda. Kindlasti tuleb ka klassi vahetuse korral õpilünkadega tegeleda. Need programmid on väga suured ja väga mahukad, ka rahaliselt mahukad. Selleks, et õpilünki üldse tuvastada, on meil vaja diagnostilisi teste. See on eraldi valdkond, millega me tegeleme. Meil on juba praegu kasutusel diagnostilised testid, millega mõõta õpilaste õpitulemuste hetketaset. Nii teame tegeleda personaalselt nende lastega, kellel on milleski õpilünk tekkinud. Neid diagnostilisi teste me ka arendame.

Eraldi plokk on kogu õppevaraga seotud temaatika. Distantsõpe on näidanud, et kõige rohkem on tekkinud mahajäämust reaalainetes. Loodetavasti saame sügiseks piloodina valmis 8., 9., 11. ja 12. klassi matemaatika digiõppevaramu, mis sisaldab videotunde ja mille õppematerjalide hulgas on ka needsamad diagnostilised testid, millega saab mõõta, kuhumaani on laps õppimisega jõudnud, ja õpetajad saavad automaatselt tagasisidet.

Nii et jah, kindlasti on vaja tegeleda distantsõppe käigus tekkinud õpilünkadega – mitte ainult sel kevadel ja sügisel, vaid ka pikemalt järgnevate aastate jooksul.

12:20 Esimees Henn Põlluaas

Kert Kingo, palun!

12:20 Kert Kingo

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Nüüdseks ligemale aasta on koolides toimunud õppetöö veebi vahendusel ehk interneti kaudu. Aga kuidas ja milliste tegevustega on arvestatud nende perede ja kodude puhul, kuhu internet ei olegi jõudnud? Meil on väga palju selliseid piirkondi, kus internetiühendust ei ole. Kuidas on arvestatud nende peredega, kellel ei ole internetti, või nende peredega, kellel ei ole vahendeid ehk arvuteid, et veebiõppes osaleda?

12:21 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh küsimuse eest! See on väga oluline probleem, et distantsõppe ajal ei jääks lapsed tehniliste vahendite tõttu õppetööst eemale. Juba pärast eelmise aasta kevadist kogemust kaardistas Haridus‑ ja Teadusministeerium koostöös Lastekaitse Liidu ja kohalike omavalitsustega, kus elavad need lapsed ja pered, kellel puudub arvuti või vajalik internetiühendus. On ju ka paljulapselisi peresid, kus on vaja mitut arvutit. Ma olen väga tänulik Lastekaitse Liidule ja kohalikele omavalitsustele, et nad said selle kaardistuse tehtud. Nüüd märtsis peaks jõudma 1200 arvutit abi vajavatele peredele ja lisaeelarvega saame raha juurde, nii et 1400 arvutit tellime hästi kiiresti veel. Loodame, et suurema osa vajadusest saab sellega rahuldatud. Koolidel on õigus ka oma arvuteid lastele koju laenutada, kui nad näevad, et selleks on vajadus.

Mis puudutab internetiühendust, siis see on taas väga õige teemapüstitus. Näiteks kui ma Võru muusikakooli direktoriga rääkisin, siis tema ütles, et nemad saavad väga hästi õppetööd teha ka distantsilt, valmisolek on olemas, aga probleemiks on see, et lastel ei ole kodudes piisavalt võimsat internetti, et tundides kvaliteetselt osaleda. Lisaeelarves me saime ühe miljoni selleks, et kohalikud omavalitsused saaksid nendele peredele, kus on internetiühendusega probleeme, anda mälupulkadega interneti mahtu juurde, et lapsed saaksid kvaliteetsemalt distantsõppe videotundides osaleda.

12:23 Esimees Henn Põlluaas

Eduard Odinets, palun!

12:23 Eduard Odinets

Aitäh! Aitäh, proua minister, selle ülevaate eest! Ääremärkusena lisan, et päris paljud nendest tegevustest on seotud teie mainitud lisaeelarvega. Aga ma lihtsalt tuletan meelde, et lisaeelarvet ei ole veel vastu võetud, seda ei ole isegi Riigikogule üle antud – need kõik on alles plaanid.

Aga ma tulen õpetajate juurde. Me oleme sellel teemal teiega diskuteerinud ja rääkinud, et tegelikult on lisaks õpilastele selle koroonakriisi ajal kannatada saanud ka õpetajad – nii nende füüsiline kui ka vaimne tervis. Tänan selle tugiliini eest, mis te olete õpetajatele avanud! Aga te olete maininud või vihjanud ka kultuurikomisjonis, et taotlete eelarvest lisavahendeid, et kompenseerida õpetajatele ületunnid. Selle ületundide probleemiga on pöördunud poliitikute poole nii munitsipaalkoolide kui ka riigikoolide direktorid, see on üle-eestiline probleem. Te olete lubanud, et seisate selle eest riigieelarve läbirääkimistel. Samas olete ühes intervjuus öelnud, et ükspuha, mis jutuga rahandusministri juurde minna, tema ütleb ikka, et raha ei ole. Kuidas sellega siis on? Kas te olete taotlenud koolidele lisavahendeid ületundide kompenseerimiseks ja mis vastuse te olete rahandusministrilt saanud? Kas selle, mida te eeldasite, et raha ei ole, või on selle küsimusega võimalik edasi liikuda ja me näeme siin mingit progressi ja õpetajad saavad selle ränga ületunnitöö eest ka tasustatud?

12:24 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh küsimuse eest! Esiteks, lisaeelarvega saame juurde 14,4 miljonit eurot. Aga juba sel aastal panustab haridusministeerium omaenda vahendeid kasutades õpilünkade tasandamisse ja distantsõppesse 8,2 miljonit eurot, nii et kokku on meil kasutada enam kui 22 miljonit eurot sel aastal. Nii palju kui võimalik, kasutame kindlasti ka Euroopa Liidu vahendeid, et toetada koole ja õpetajaid.

See väide, mis ma ütlesin, oli võetud peaaegu kuu aega tagasi antud intervjuust. Ma ütlesin, et rahandusminister ütleb iga asja peale "Ei". Täna seda enam öelda ei saa, sest me teeme lisaeelarvet ja haridusvaldkond on saanud lisavahendeid. Jah, ma tegin ettepaneku, et õpetajad saaksid ületundide eest tasu, aga see ettepanek ei saanud lisaeelarve läbirääkimisel heakskiitu. Me teame seda, et uuringute järgi 75% õpetajatest ütleb, et distantsõppe ajal on nende töökoormus kasvanud, 30% ütleb, et see on oluliselt kasvanud. Ja kui õpetajate käest küsida, mis on lisatööd tekitanud, siis tuleb välja, et lisatööd ongi tekitanud eelkõige videotundide ettevalmistamine. Näiteks Suurbritannias on tehtud uuring, mille järgi ühe videotunni ettevalmistamiseks kulub õpetajal 12 akadeemilist tundi. Lisaks nõuab aega ka õpilaste tagasisidestamine ja hindamine.

Jah, me oleme püüdnud anda koolidele kohe praegu lisatööjõudu, et õpetajate töökoormust veidigi vähendada. Aga on täiesti selge, et ei tundu õiglane, et õpetajad on pidanud nii pikalt ületunnitööd tegema ja seda ei ole saanud tasustada. Me jätkame sel teemal läbirääkimisi.

12:27 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


3. 12:27 Koroonapiirangud

12:27 Esimees Henn Põlluaas

Järgmine on küsimus nr 3, selle esitab Helle-Moonika Helme ja talle vastab riigihalduse minister Jaak Aab peaministri ülesannetes. Palun!

12:27 Helle-Moonika Helme

Hea minister peaministri ülesannetes! Tundub, et piirangutega olete praegu juba enam-vähem hakkama saanud, samas olete kas meelega või kogemata sisse jätnud mõningad erisused, millega on loodud teatud ebaõiglus ja ka terviseoht. Minu küsimus on järgmine: kui kaua hoitakse ametlikult lahti ilusalonge? Nende suhtes on see ühest küljest ebavõrdne kohtlemine, sellepärast et nii palju neil kliente ei ole, et nad saaksid oma tulu teenitud, aga teisest küljest ei kvalifitseeru nad ka toetuse saajaks. Teisalt, see on sektor, kus klientidega, kes seal käivad, on teenindaja ikkagi ülilähedalt kontaktis ja seda pikka aega. Toome võrdluseks näiteks solaariumid. Need on kinni, kuigi sealne tehnoloogia on selline, et teenindaja praktiliselt ei puutugi kliendiga kokku. Ja ometi nemad on kinni.

Piirangute eesmärk on ju ikkagi kaitsta meie meditsiinisüsteemi ülekoormuse eest. Tuletame meelde, et peaminister tegi eile sotsiaalmeedias väga emotsionaalse avalduse, kutsudes ka erasektori õdesid haiglatesse appi, sest olukord pidi olema väga halb. Ja nii ongi, tunnistame seda. Sellepärast ma küsingi, miks on iluteenindus veel lahti. Rahva hulgas levib arvamus, et võib-olla sellepärast, et prouad ministrid ja mõned teadusnõukoja liikmed tahavad aeg-ajalt juuksuris käia.

12:29 Riigihalduse minister Jaak Aab

Tänan küsimuse eest! Nagu te teate, pole praegused piirangud kehtestatud mitte hea elu tõttu, vaid põhjus on ikka see, et viiruse levik suurenes väga kiiresti, nädala või kahega, ja sellesse tuli kindlasti päris resoluutselt sekkuda. Mul on hea meel, et valitsus need otsused tegi. Nende otsuste tegemisel me tuginesime teadusnõukoja ettepanekutele, kuulates muidugi ära ka Terviseameti ja ettevõtlussektori ettepanekud, et kas neil on midagi välja pakkuda, kuidas saaks piiranguid rakendada nii, et need oleksid mõistlikumad. Näiteks üks asi, mis kaubanduse puhul erandina on võimalik, on kaasamüümine ja mitte ainult toidukauplustes, vaid ka teistes kauplustes. Ehitus- ja lillepoodides on minu teada organiseeritud drive-in-võimalus. Selliseid mõistlikke erandeid võib teha.

Mis puudutab teenuseid – juuksureid, ilusalonge –, siis ka eelmisel kevadel me neid ei sulgenud. Ma tuletan meelde, et ka eriolukorra ajal jäid need lahti. Ja tol korral, nagu selgi korral, kui me arutasime, milliseid piiranguid eri sektorites rakendada, ei teinud teadusnõukoda ettepanekut, et need oleks vaja kinni panna. Kindlasti ei ole need lahti ministriprouade ja Riigikogu prouade pärast. Kõigil on vaja juuksuris käia. Minu enda kogemus räägib, et seal käib inimesi väga vähe. Ka mina üritan sellistes tingimustes võimalikult harva käia.

Tegelikult seesama kurtmine – nad kurdavad, et nad ei ole kinni, ja ütlevad, et kui me paneksime nad kinni, siis oleks neil lisaargument toetusi taotleda. Tõenäoliselt on nii, et kui see palgatoetus, mis eelmisel kevadel oli, nüüd aprillikuus jälle tuleb ja vaadatakse üle ka märtsikuu palgatoetus, siis kõik on suundumas sinnapoole, et ettevõtjaid ei piirata enam nende EMTAK-i koodidega, mille hulgast kippusid mõned koodid välja jääma, vaid kõigil ettevõtjatel, kogu ettevõtlussektoril on juhul, kui nende käive on piisaval määral vähenenud, võimalus taotleda palgatoetust. Ja juhul, kui teenusepakkujatel, olgu need juuksuri- või ilusalongid, on samuti käive kukkunud, saavad põhimõtteliselt nemadki toetust taotleda vaatamata sellele, et nende uksed on hetkel lahti. Nii et selline erand.

Aga muidugi ma kinnitan, tänagi oli siin sellest juttu, et koos piirangutega – see oli meie põhimõte ka eelmises valitsuses – peaksid tulema ka toetused. Me oleme päris kiiresti jõudnud lisaeelarve juurde, mille loodame täna-homme Riigikogusse saata.

12:32 Esimees Henn Põlluaas

Helle-Moonika Helme, täpsustav küsimus, palun!

12:32 Helle-Moonika Helme

Ma puudutan oma teise küsimusega ühte teist teemat, mis võib-olla ei olegi piirangutega niivõrd seotud, aga see teema tundub olevat ühiskonnas juba päris terav. See on seotud vaktsiinikahjustustega. Me oleme olukorras, kus mõne vaktsiini puhul on nüüd juba päris suured probleemid ilmnenud. Hetkel on üle Euroopa need probleemid seotud küll ühe konkreetse vaktsiiniga, kuid ei ole välistatud, et neid tuleb ka teistega. See on täiesti mõistetavalt toonud kaasa vastuseisu vaktsineerimisele. See on täiesti arusaadav, sellepärast et meil kõigil on ju üks ja ainuke elu.

Väidetavalt on Eesti alla kirjutanud WHO lepingule, millega ravimifirmad on vabastatud igasugusest vastutusest. Kui see niimoodi on, siis kas riik ei peaks ise looma mingisugust fondi, millest kompenseeritakse meie kodanikele tekkinud tervisekahju? Me peame väga selgelt – eriti praeguses olukorras, kus inimeste ebalus vaktsineerimise suhtes järjest suureneb ja riik tahab panustada veel 150 000 eurot propagandasse või inimeste vaktsineerima kutsumisse –, me peame tegelikult riigina väga selgelt kommunikeerima, et riik ei jäta selles küsimuses kedagi üksi. Pean silmas neid, kellel on avaldunud kõrvaltoimed ja tekkinud tervisekahjustused. Isegi surmasid on juba olnud. Minu küsimus on, et kas peaks äkki kaaluma sellise riikliku fondi loomist.

12:34 Riigihalduse minister Jaak Aab

Tänan aktuaalse küsimuse eest! Eks me kõik siin oleme viimastel päevadel kuulnud erinevaid sõnumeid erinevatest riikidest. See lootus, mis siin juba sügisest peale on olnud, et kui saame piisavalt inimesi vaktsineeritud, siis saame pidurit tõmmata ka pandeemia levikule – mitte ainult ühe riigi kaupa, vaid kogu maailmas –, see lootus jätkuvalt püsib. Te teate ise ka, et neid vaktsiini tootjaid ja tarnijaid, kelle vaktsiinid tulevad ka Eestisse ning kelle vaktsiinid on saanud Euroopa Ravimiametilt ja Euroopa Komisjonilt heakskiidu, on esialgu kolm. Tõenäoliselt on üks veel saamas heakskiitu ja tuleb samuti Eestisse, et saaksime sellega inimesi vaktsineerida.

Kõrvalnähtude alal mina ei ole ekspert ja otsuse, mida teha meil näiteks selle AstraZenecaga, millest nii palju juttu on olnud, teevad ikkagi eksperdid. Minu teada on homme või lähipäevil kaalumisel ja läbivaatamisel kõik need võimalikud juhud, mis Euroopas on vaktsineerimisega seoses esinenud (kõik need kõrvalnähud ja muud mõjud), ka Euroopa Ravimiametis. Euroopa Ravimiamet ja seejärel Euroopa Komisjon peaksid samuti andma hinnangu sellele, mis siis saab AstraZenecast. Osa riike on ajutiselt juba peatanud sellega vaktsineerimise. Samas on eksperdid, Euroopa Ravimiamet ja WHO öelnud, et eriliselt suuri kõrvalnähte ei tohiks olla. Need ei ole kuidagi erandlikud, eks kõigil vaktsiinidel on mingid kõrvalmõjud. Arusaadav, et need vaktsiinid on väga kiiresti välja töötatud ja tõenäoliselt ei ole suudetud läbi käia seda pikka kadalippu, mis tavaliselt vaktsiinide tootmise ja arendamisega kaasneb ja mis kestab 5–10 aastat.

Mis puudutab nende võimalike tervisekahjude või kõrvalmõjude leevendamist, siis minu teada ei ole me ühelegi ravimifirmale andnud mingit blankovekslit. Kui kahju on põhjustatud ravimist, siis vastutus on ikkagi ravimifirmal. Siin oli diskussioon selle üle, kas esimese ja teise süsti vahet võib pikendada. Meie Ravimiamet ja Sotsiaalministeerium pidasid vaktsiinitootjaga selgelt läbirääkimisi, et kui me seda teeme, siis kas vastutus jääb endiselt vaktsiinitootjale. Kui meil oli kindlus käes, [et vastutus jääb vaktsiinitootjale,] siis anti soovitus, et jah, me võime esimese ja teise doosi vahet pikendada. Argument oli see, et me kontrollisime täpselt üle, ega me ei võta vaktsiinitootjalt nüüd mingil moel seda vastutust üle, kui me neid tingimusi ja süstimise vaheaegu ise muudame.

See on lühidalt vastus. Aga teema on muidugi keeruline, raske. Põhiline on see, et me järgime neid otsuseid, mis tulevad Euroopa Ravimiametilt ja WHO-lt, ning kindlasti operatiivselt reageerime, kui tõsiseid asju avastatakse.

12:37 Esimees Henn Põlluaas

Kalle Grünthal, palun!

12:37 Kalle Grünthal

Aitäh! Lugupeetud minister! Te ütlesite, et teie ei tea sellist kokkulepet, et vastutus jääb riigi kanda. Ma soovitan teil kätte võtta Jüri Ratase ja WHO vahel sõlmitud lepingu. Selle lepingu järgi vastutab iga riik tagajärgede eest iseseisvalt. Teine kontaktisik selle lepingu täitmisega seoses on Martin Kadai.

Minule kirjutas üks kodanik ja rääkis oma probleemist. Ta pöördus ühe kindlustuspakkuja poole ja soovis teada, kas ta on kaitstud elukindlustusega juhul, kui ta peaks laskma end COVID-19 vastu vaktsineerida ning sellest peaksid tekkima mingid tüsistused. Ta soovis vastust meili teel. Mandatum Life'ist tuli selline vastus, et täname teid kirja eest ning et olete kaitstud elukindlustusega surma korral pärast COVID-19-ga nakatumist, kuid vaktsiini vastu kaitset ei ole. Küll aga on kindlustus õnnetusjuhtumi osas.

Nüüd ma jõuan oma küsimuse põhiteema juurde. On ju teada, et nende vaktsiinide kohta pole ametlikku kinnitust veel tulnud ja kõik on uurimisjärgus. Siinsamas saalis Tanel Kiik ütles, et me oleme selle vaktsiini võtnud kasutusele tingimuslikult. Palun rääkige meile praegu siin Riigikogu saalis, millistel tingimustel on valitsus võtnud vastu otsuse neid vaktsiine kasutada tingimuslikult. Kuna ma eeldan, et te niikuinii seda ei tea, siis palun saatke need tingimused Riigikogu liikmetele kirjalikult. Ma loodan, et see palve oli arusaadav.

12:39 Riigihalduse minister Jaak Aab

Tänan küsimuse eest! Palve oli arusaadav. Ma ei suuda praegu täpselt öelda, mis seal WHO-ga sõlmitud lepingus oli, ma ei ole seda täpselt tudeerinud. Mina tean üldist informatsiooni, mis on antud: mingisugust vastutust me vaktsiinitootjate eest enda peale küll ei võta. Aga ma kindlasti täpsustan seda ja annan vastuse.

Mida tähendab "tingimuslikult"? See protsess on ikkagi niimoodi, et, pikalt kirjeldamata, need vaktsiinid on pidanud läbima teatud uuringud, kliinilised katsed jne, ja alles seejärel saadakse taotleda ravimiluba. Jah, Euroopa Liit on kokku leppinud põhimõtteliselt selles, et nendele vaktsiinidele annab esialgse loa Euroopa Ravimiamet ja selle kinnitab komisjon. Kui kinnitatud luba on saadud, siis on need vaktsiinid põhimõtteliselt ka Eestis kasutatavad. Vaatame, mis tingimused seal on, ma tõesti ei oska öelda.

Kui vaktsiini kasutamise käigus ilmnevad mingisugused probleemid, siis on meie kompetentne asutus seda hindama ikkagi Eesti Ravimiamet, mis kuulub Euroopa Ravimiameti võrgustikku. Tema on see, kes saab öelda, kas või mis probleemid on, ja kui vaja, siis ka peatada teatud ravimite või vaktsiinide kasutamise. Ma loodan, et lähinädalatel või juba lähipäevadel saab see asi selgemaks ja me saame anda välja selge signaali, mis puudutab ühe või teise vaktsiini kasutamist. Mina ei ole ekspert, kes oskab vaktsiine täpsemalt hinnata. Ma usaldan eksperte, kes neid otsuseid teevad.

Meil on olemas immunoprofülaktika komisjon, kes minu teada eile kaalus neid asju, vaatas andmeid, mis on praegu Eestis vaktsineeritutelt tagasi tulnud, vaatas ka teiste riikide andmeid, Euroopa Liidu andmeid, ja nende põhjal otsustas, et vähemalt praeguse teadmise põhjal pole tõestatud, et mingid rasked haigestumised või surmad oleksid seotud vaktsiiniga. Kõigepealt tuleb see ikkagi ära tõestada. Igal vaktsiinil on mingi väike kõrvalmõju, seda me teame ka traditsiooniliste vaktsiinide kohta. Kõrvalmõjusid ikka esineb. Seda, kas koroonavaktsiinide mõju ja kõrvalnähud on nii tugevad, peab näitama vastavate ametite ja kompetentsete asutuste uurimine. Ma loodan, et me need vastused lähiajal saame.

Aga üldjuhul ütlen mina ikkagi nii, et meil on vaja vaktsineerida, kui saame need küsimused selgeks, ja teha seda võimalikult kiiresti, et saada piir viiruse levikule. Ma arvan, et teisi võimalusi meil eriti ei ole.

12:42 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


4. 12:42 Eestikeelne haridus

12:42 Esimees Henn Põlluaas

Üllar Saaremäel on käsi püsti. Kas on protseduuriline küsimus? Palun!

12:42 Üllar Saaremäe

Jah, mul on protseduuriline küsimus. Riigikogu esimees, äkki te seletate üle, kuna ma olen alles mõnda aega opositsioonis olnud, milline see küsimuste esitamise järjekord ikkagi on. Kas kõigepealt saavad esitada küsimuse need, kes on end registreerinud – nad saavad esitada oma esimese ja seejärel ka täpsustava küsimuse? Või on nii, nagu juhtus Eduard Odinetsiga, et ta esitas ühe küsimuse ära, vahepeal esitas küsimuse Kert Kingo ja alles siis sai Eduard oma teise küsimuse esitada? Olge hea, äkki te teeksite selle mulle selgeks.

12:43 Esimees Henn Põlluaas

Jah, tõepoolest, küsimuse esitamise võimalus on eelnevalt registreerunud küsijatel ja neil on võimalus esitada ka täpsustav küsimus. Aga kui nad ei ole nuppu vajutanud, siis on võimalik, et tulevad vahele teised Riigikogu liikmed, kes soovivad küsida. Kui sellel ajal vajutab nuppu ka registreerunud küsija, siis tema saab igal juhul küsida, ükskõik mitu küsida soovijat on vahepeal veel nuppu vajutanud. Kui aga registreerunud küsija ei vajuta täpsustava küsimuse esitamiseks nuppu, siis ta seda võimalust ei saa. Ei ole kohustust esitada täpsustavat küsimust. Ma loodan, et selgitasin piisavalt arusaadavalt. Täpsustava küsimuse esitaja saab igal juhul küsimiseks võimaluse.

Aga läheme nüüd järgmise küsimuse juurde. Küsijaks ongi Üllar Saaremäe ja talle vastab haridus- ja teadusminister Liina Kersna. Palun!

12:44 Üllar Saaremäe

Suur tänu, austatud esimees! Väga selgeks tegite mulle selle süsteemi. Aitäh! 

Austatud minister! Me teame, et eesti keele olukord Ida-Virumaal on keeruline, nii koolides kui ka mujal. Aga sellele vaatamata jõudis hiljuti avalikkuse ette informatsioon, et Reformierakonna juhitav Lüganuse vald plaanib lõpetada põhihariduse andmise pika ajalooga Lüganuse koolis. Juba sellest sügisest tahetakse koolist, mis alles hiljuti oli üks Eesti parimaid gümnaasiume ja mis mõni aasta tagasi muudeti põhikooliks, teha kolmeklassiline algkool ja kolida needki kolm allesjäänud klassi kooli sööklamajja, et saaks spetsiaalselt kooliks ehitatud hoones hakata pidama hooldekodu. Loomulikult hääbuvad ka need esialgu alles jäetavad kolm klassi peagi, see on ilmselge, kuigi viimasel aastal on õpilaste arv kasvanud 66-ni. Kasvanud! Tase on hea, plaanis on kujundada seal välja loodushariduskeskus.

Lüganuse kool asub Lüganuse valla kõige ajaloolisemas paigas, pika hariduslooga kihelkonnakeskuses. Selle kooli hävitamine on ajalooliste juurte puruks lõikamine. Eestikeelse põhihariduse andmise lõpetamine Lüganusel on löök eesti keele niigi haprale olukorrale Ida-Virumaal. Eesti ja vene kodukeelega laste suunamine ühte põhikooli, mis asub Kiviõlis, ohustab ka eesti laste kultuurilist identiteeti, mida uus segakooli keskkond ei pruugi toetada. Lugupeetud minister, kuidas te kavatsete peatada selle arutu eestluse ja kohaliku koolihariduse kahjustamise katse?

12:46 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh küsimuse eest! Esiteks ma muidugi kohe ütlen seda, et koolivõrgu korrastamine on kohaliku omavalitsuse autonoomsuse küsimus. Riik ei lähe kohalike omavalitsuste asemel kuidagi koolivõrku korrastama. On kohaliku omavalitsuse otsustada, kuidas seda tehakse.

Kui ma vaatan ministrina Lüganuse valla haridusvõrku, siis näen, et praegu on Lüganuse vallal kaheksa laste- ja üldharidusasutust. Kui vaadata laste arvu Lüganuse vallas üldiselt, siis viimase kaheksa aastaga on see vähenenud 151 lapse võrra. Ja kui vaadata kümne aasta prognoosi, siis vähenemine jätkub. Samas, teie öeldu, et Lüganuse koolilaste arv on kasvanud, on iseenesest muidugi hea märk.

Mis mind ministrina veel murelikuks teeb, on see, et Lüganuse valla õpetajate keskmine palk on väiksem kui Ida-Virumaa õpetajate keskmine palk üldiselt, lausa 10%, ja Eesti keskmise õpetajate palgaga võrreldes on see 13% väiksem. See on märk, et hoolimata sellest, et vald on pannud lisaraha juurde, ja hoolimata sellest, et riik on andnud Lüganuse vallale lapse pearaha 38% rohkem, ei ole siiski suudetud õpetajatele konkurentsivõimelist palka maksta. Ja koolijuhtide palk on seal lausa 20% väiksem kui Eestis keskmiselt.

Nii et on selge, et Lüganuse valla haridusvõrku peaks Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt vaadates korrastama, aga kuidas kohalik omavalitsus seda teeb, see on juba kohaliku omavalitsuse otsustada.

12:49 Esimees Henn Põlluaas

Üllar Saaremäe, täpsustav küsimus, palun!

12:49 Üllar Saaremäe

Hea eesistuja! Suur tänu vastuse eest, austatud minister! Minu järgmine küsimus nõuab veidi pikemat sissejuhatust.

Eestikeelsel maakoolil on eriline roll, mis ei ole rahaga mõõdetav. Sellega oleme arvatavasti kõik nõus. Kooli säilitamise eest seisvas petitsioonis väljendatakse kartust, et Lüganuse alevikust põhikooli kadumisega hääbuvad ka raamatukogu ja noortekeskus. Samas kavandatakse valda mitmeid elukeskkonda muutvaid arendusi, näiteks tuumajaam, lubjakivikarjäär ja uus põlevkivikaevandus. Kuna, nagu me teame, elavad eestlastest põliselanikud Ida-Virumaal põhiliselt maal, siis muudab nii elukeskkonna pöördumatu muutmine kui ka kohalikku traditsiooni kandva väikese maakooli väljasuretamine kodukandis elamise järjest võimatumaks. Pean eriti silmas noorte lahkumist sellest piirkonnast.

Kohalikud inimesed Lüganuse ja ka Maidla ajaloolises vallas on selle kavandatava pöörase reformi vastu. Pärast Lüganuse kooli sulgemist jõuab kätte ka Maidla kord, sealne ajalooline kool likvideeritakse samuti sel aastal. Jah, lastel justkui lubatakse koolihoones edasi käia, aga ega kohalikud seda enam eriti ei usu.

Lugupeetud minister! Kuidas on võimalik, et suure valla kohalikke piirkondi ei kuulata neid endid puudutavate otsuste langetamisel? Ja kuidas ikkagi kavatsete teie ministrina veenda kohalikke inimesi piirkonda jääma, kui nad näevad, et vallavõim nendega ja nende pingutustega absoluutselt ei arvesta?

12:51 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh! Minu teada on Lüganuse vald korraldanud märtsikuus kolm kohtumist kogukonnaga, et neid reforme arutada, ja eks see ongi see koht, kus oma muresid väljendada ja leida võimalik kompromiss. Samas, kui te ütlete, et mure on tõesti selles, et noored lahkuvad, siis – mis hoiab noori kodukohas? Ma arvan, et üks põhjuseid, miks noored tahavad olla oma kodukohas, on kvaliteetne haridus. Ja me peamegi vaatama, kuidas sellistes piiratud tingimustes noortele võimalikult kvaliteetset haridust pakkuda.

Kui Lüganuse vallas saavad õpetajad süsteemselt madalamat palka kui Eestis keskmiselt, kuigi vald maksab rohkem ja riik maksab rohkem, siis kas me saame olla kindlad, et need lapsed saavad hea hariduse? Samas, Lüganuse ja Kiviõli vahel on ju vaid viis kilomeetrit, see ei ole väga pikk maa. Aga igasuguste selliste reformide puhul, eriti veel siis, kui plaanitakse kokku panna eestikeelne ja venekeelne kool, peab seda tegema väga teadlikult, koolitades õpetajaid ja arendades õppemeetodeid. Kindlasti ei saa seda teha kuidagi uisapäisa, see peab olema hästi ettevalmistatud reform. Ma loodan, et seda ka tehakse.

12:52 Esimees Henn Põlluaas

Eduard Odinets, palun!

12:52 Eduard Odinets

Aitäh! Proua minister! Mitte väga kaugel Lüganuse valla koolidest asuvad Kohtla-Järve linna koolid. Kohtla-Järve ainsa eesti õppekeelega kooli tulevik on minu südameasi. Ilmselt ka selles piirkonnas sõltub just selle kooli tulevikust sealse eestikeelse hariduse tulevik. Me juba praegu teame, et üle poole selle eestikeelse kooli õpilastest on muu emakeelega. Aga viimastel aastatel ei ole Kohtla-Järve Järve kool saanud riigilt tuge, et selle kasvava muukeelse õpilaskonnaga hakkama saada. Ma tean, et teil on plaanid, kuidas seda kooli toetada, et saada hakkama venekeelsete õpilastega, kes peavad eesti keeles õppima. Kui kaugele te olete nende plaanidega jõudnud? Kui palju te olete leidnud raha kas lisaeelarvest või oma sisemistest ressurssidest, et kooli aidata, kuna te olete lubanud seda rahaliselt toetada?

Teine teema, mis on sellega seotud, on see, et kui me tahame, et lapsed õpiksid eesti keeles ja armastaksid eesti keelt, siis võiksid nad kõigepealt armastada oma emakeelt. Aga me teame, et valitsuse määruse alusel peavad need lapsed, kelle emakeel on vene keel, õppima eesti koolis vene keelt võõrkeelena ja neil puudub võimalus seda omandada emakeelena. Millised plaanid on teil selle küsimuse lahendamiseks, et need venekeelsed lapsed, keda aina rohkem tuleb eestikeelsesse kooli, saaksid omandada oma emakeelt emakeelena, mitte võõrkeelena?

12:54 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh küsimuse eest! Ja ma tänan ka selle kohtumise eest, mis meil, Eduard, teiega oli Kohtla-Järvel Järve koolis. See oli ka minu jaoks väga silmi avav kohtumine. Me teame, et riik ei ole seni julgenud ära teha eestikeelsele haridusele ülemineku reformi, meil on siiani kaks paralleelset haridussüsteemi. Samas lapsevanemad on väga selgelt näidanud soovi, et nende lapsed õpiksid eestikeelses haridusasutuses. Iga aastaga kasvab nende venekeelsete laste arv, kes õpivad eestikeelses haridusasutuses.

Tõesti, Kohtla-Järve Järve kool on üks nendest koolidest – neid ei ole küll palju, aga neid siiski on –, kus on juba väga suur hulk muukeelseid lapsi. Mul on väga kahju, et riik ei ole siiani neid eestikeelseid haridusasutusi, kus on palju vene- või muukeelseid lapsi, süsteemselt toetanud. Me püüame seda viga parandada. Selle aasta sügisest piloteerime uue rahastusmudeli, mille korral saaksid lisatuge just need eestikeelsed lasteaiad ja üldhariduskoolid, kus on muukeelseid lapsi rohkem. Meie eesmärk on, et see tugi oleks võimalikult paindlik, nii et iga kool saaks ise lisaraha kasutuse üle otsustada. Aga eesmärk on aidata järele muukeelseid lapsi, et nad kohaneksid kiiremini eestikeelse hariduskeskkonnaga. Selleks oleme ministeeriumis leidnud vahendeid ja loodame, et sügisel saame näha, kuidas see toimima hakkab.

Väga oluline teema on ka see, et venekeelsed lapsed ja eestikeelsed lapsed saaksid õppida oma emakeelt emakeelena. Täna on tõesti nii, et kui venekeelne või ka muukeelne laps läheb eestikeelsesse kooli, siis ta õpib eesti keelt koos eesti emakeelega lastega justkui emakeelena ja vene keelt kõigiga koos esimese või teise võõrkeelena. See kindlasti ei ole kohane. Vaja on õppekava muuta ja seda me kindlasti plaanime teha. See ei aita kaasa ei eestikeelsete laste keele arengule ega ka venekeelsete laste keele arengule. Seda peab muutma. Aitäh selle teema tõstatamise eest!

12:57 Esimees Henn Põlluaas

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


5. 12:57 Looduskaitseliste piiranguvööndite laienemine Eestis

12:57 Esimees Henn Põlluaas

Järgmine on küsimus nr 5, selle esitab Merry Aart ja talle vastab keskkonnaminister Tõnis Mölder. Palun!

12:57 Merry Aart

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Meil on 2,33 miljonit hektarit metsamaad, sellest erametsa on 48%, kaitse all on üle 25%. Omand peaks justkui olema püha ja puutumatu. Vaatame näiteks Alutaguse rahvuspargi laiendamist ja sealset lendorava kaitset, see on praegu hästi aktuaalne teema. Rahvuspargi pindala on 44 300 hektarit ja seda soovitakse laiendada. 2019. aastal leiti sealt 51 [lendorava] leiukohta, pikaajaline eesmärk on 250 leiukohta. Kui suureks me peaksime selle pargi siis tegema? Kaitse alla võetakse ka potentsiaalsed leiukohad, kuna lendorav võib sinna kunagi tulla.

Piirangud määratakse metsaomanikke kaasamata. Nii on vähemalt mulle väidetud ja ma olen seda lugenud ka ühest 2019. aasta bakalaureusetööst. Metsaomanik saab tavaliselt teada, et midagi on toimunud, väga kaudseid kanaleid mööda. See kõik mõjub ka metsale halvasti: on laienenud seente tekitatud mädanikud, üraskikahjustused, tuulemurrud, heide. Omanik ei tohi isegi lamapuitu koristada, kuna see mõjub lendoravale negatiivselt. Ebamõistlik piiramine on põhjustanud selle, et omanikud hakkavad tegema hädaraiet, mida tehakse tunduvalt varem, kui muidu raiet tehtaks. Ja ega lendoravast küll enam keegi teatama ei lähe.

Siit tuleb minu küsimus. Mis te arvate, kui palju metsamaad võiks Eestis kaitse all olla? Milline oleks mõistlik tasakaal? Ja kas enne piirangute kehtestamist tehakse korralik sotsiaal-majanduslik analüüs, näiteks selle kohta, kui palju läheb aastas maksma ühe lendorava kaitse? Kaitsealal on väga palju erametsaga seotud inimesi, kes seal elavad ja kelle sissetulek sõltub otseselt metsast ja selle metsa majandamisest.

13:00 Keskkonnaminister Tõnis Mölder

Aitäh, hea Riigikogu juhataja! Hea Riigikogu liige, aitäh selle küsimuse eest! Kui me räägime sellest, kui palju üldse on Eestis kaitstavat loodushoiuväärtuslikku pinda, siis tõepoolest, te märkisite õigesti, et tervikuna on meil maismaast kaitse all 19,4% ja merealast umbes 28%. Viimase viie aasta jooksul on see pindala väga-väga palju kasvanud, ca 55 000 hektarit. See tähendab seda, et me liigume aasta-aastalt pigem selles suunas, et see protsent üle-eestiliselt nii maismaa kui ka mere arvel uute kaitsealade loomisega suureneb.

Üheks peamiseks liigiks, nagu te ka ise viitasite, kes on meil kaitse alla võetud ja kelle tõttu me uusi kaitsepiiranguid seame, on lendorav. Varasemad prognoosid on näidanud, et aastaks 2020 või 2021 on lendorav Eestis välja surnud, kuid jumalale tänu, õnneks seda ei ole juhtunud. See näitab, et kõik need sammud ja loodushoiualased ettepanekud ja muudatused, mida me oleme teinud, kaasa arvatud eramaadel rakendatavad piirangud, on selle siiski ära hoidnud. Lendorav on jätkuvalt Eestis olemas olev liik, kaitsealune liik, esimese kategooria liik, mis tähendab seda, et kõik temaga seotud elupaigad, väärispaigad tuleb võtta kaitse alla. Eelkõige on see seotud sellega, et lendorav saaks Eestis edaspidigi elutseda.

Nüüd, teie küsimus oli seotud konkreetsemalt Alutagusega. Jah, sealse piirkonna kaitsealuse ala laiendamine on tekitanud palju vastukaja. Kõigepealt, ma ei ole ühe teie esitatud väitega nõus – sellega, et sellesse protsessi ei kaasata kuidagi ei maaomanikke ega kohalikke omavalitsusi. Ma tean väga selgelt, et nüüd esimesel poolaastal, kui me seda Alutaguse piiranguvööndit oleme laiendamas, oleme saatnud kõikidele maaomanikele teate, et nende maatükk on arvestatud kas sihtkaitsevööndi või piiranguvööndi sisse. Me ootame kõigilt maaomanikelt 15. aprilliks tagasisidet. Peale tagasiside saamist selekteerime koostöös kohaliku omavalitsuse ja kogukondadega välja need võimalikud maatükid, mille kaitse alla võtmist me peame põhjendatuks. Ja alles selle aasta teisel poolaastal on ministril võimalik teha otsus, kas laiendada Alutagusel seda ... (Ühendus katkes.)

13:03 Esimees Henn Põlluaas

Pilt hangus ja me ei kuule sind. Tundub, et meil on ühendus keskkonnaministriga üsna jäädavalt kadunud. Läheme ...

13:03 Keskkonnaminister Tõnis Mölder

Kas te kuulete mind?

13:03 Esimees Henn Põlluaas

Jaa, nüüd kuuleme.

13:04 Keskkonnaminister Tõnis Mölder

Ma eelmisele küsimusele vastasin ära, aga ma ei tea, kas mulle vahepeal esitati uus küsimus, seda ma ei kuulnud. Kas te minu esimese küsimuse lõppu kuulsite?

13:04 Esimees Henn Põlluaas

Päris lõppu ei kuulnud.

13:04 Keskkonnaminister Tõnis Mölder

Ma tahtsin ainult nii palju lisada Merry Aarti küsimusele, et ... Videopilt võiks ka tekkida. Nii, väga hea! ... Tahtsin lisada veel seda, et me ootame 15. aprillini kõigilt maaomanikelt tagasisidet ning peale seda, teisel poolaastal tekib meil koostöös kogukonna ja kohaliku omavalitsusega õigus ja võimalus anda maaomanikele tagasisidet, kas ja kuidas me lendorava püsielupaikade ja kaitsevööndi kitsendustega seal piirkonnas edasi liigume. Nii et see väide, mis võib-olla selles küsimuses oli, et me ei kaasa kogukonda, ei pea kindlasti paika. Kõik maaomanikud saavad sellest teada ja saavad oma arvamuse esitada.

13:05 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Merry Aart, täpsustav küsimus.

13:05 Merry Aart

Aitäh vastuse eest! Ma lihtsalt selgitan, et minu andmed olid võetud 2019. aasta bakalaureusetööst, milles oli sel teemal väga paljusid metsaomanikke küsitletud ja sealt tuli see välja. Kui olukord on läinud paremaks, siis seda on hea kuulda. Aga ma tegelikult ikkagi väga tahaks vastust ka sellele teisele küsimusele. Millised on need sotsiaal-majanduslikud analüüsid? Mida sealsed inimesed peaksid siis tegema – sealt ära minema? On neil võimalik saada õiglast kompensatsiooni? Ja kui palju maksab ühiskonnale näiteks see lendorav? Siin on kindlasti teisigi liike, mida peab hoidma, ja liike peabki hoidma, ma ei taha sugugi väita, et neid ei ole vaja hoida, aga kuskil on mõistlik tasakaal. Kui palju maksab ühiskonnale näiteks lendorava kaitsmine? Kas teil on selle kohta andmeid?

13:06 Keskkonnaminister Tõnis Mölder

Aitäh teile täpsustava küsimuse eest! Alustuseks, jah, tõepoolest, lendorav, nii nagu ma ütlesin, on Eesti mõistes esimesse kategooriasse kuuluv kaitsealune liik. Koostöös Euroopa Liidu ja teiste partneritega oleme käivitanud mitmeid projekte just nimelt lendorava kaitsmiseks, sh kaitstavatele maatükkidele n-ö ... (Ühendus katkeb.) ... lisandväärtuse loomiseks. Selle kogumaksumus on ca 1,5 miljonit eurot, kui me räägime puhtalt sellest, et tegeleme lendorava kaitse alla võtmisega.

Nüüd sellest, kui palju saavad riigilt toetust need eramaa omanikud, kelle puhul me piirame maa kaitse alla võtmise tõttu nende maatükkidel majandustegevust. Kõigepealt ma tahan öelda, et mis puudutab konkreetselt Alutagust, siis seal peaks täna olema minu hinnangul umbes paarsada hektarit seda alal, mis on erakätes, ülejäänud kaitse alla minev ala on kõik Riigimetsa Majandamise Keskuse ehk riigi ja meie kõigi oma. Kompensatsioonimehhanismide hulgas on mitmeid meetmeid. Üks on see, et kui maatükk läheb kaitse alla, siis osaliselt või täielikult vabastatakse see maamaksust. Teine on see, et kui maatükk jääb sihtkaitsevööndisse, siis on riigilt võimalik saada täiendavat rahalist toetust, sh Natura aladel olevate maatükkide eest, sõltuvalt hektarite arvust. Kolmas on see, mille kohta me oleme selle aastal riigieelarve strateegia läbirääkimistel esitanud lisataotluse – see on see, et ka väljaspool Natura ala ja sihtkaitsevööndit olevatele piiranguvööndialadele oleks võimalik maksta lisatoetust.

Ma arvan, et siin tuleb leida mõistlik tasakaal. Selles küsimuses mõistan ma väga hästi neid inimesi, kellel piirangute tõttu jääb mets majandamata. Aga ma pean põhjendatuks ka seda, et looduskaitseliselt tähtsaid ja väärtuslikke objekte saaks kaitsta tervikuna. Siin on vaja lisavahendeid juurde hankida, et kompensatsioonimehhanism oleks võimalikult mõistlik ja hea, sest me keegi ei taha, et inimesed, kes elavad maakohtades väljaspool suuri asulaid, kaotaksid töö seetõttu, et me oleme seadnud sellised piirangud, et majandustegevus pole enam mõistlik. See on kindlasti tasakaalu otsimise koht loodushoiu ja majandamise vahel.

Kindlasti tuleks fookusesse tõsta ka üks poliitiliselt keeruline teema. Seda eelmised ministrid teinud ei ole, aga kui on poliitilist soovi, siis me võime seda tervikuna parlamendiga arutada. Ajalooliselt on olnud võimalik see, et maaomanikele pakutakse välja maade vahetuse tehing. Hetkel seadused seda sellisel kujul ei võimalda, aga kui poliitilist tahet ja soovi on, siis võib seda debatti pidada. See on ka kindlasti üks võimalik kompensatsioonimeede.

13:09 Esimees Henn Põlluaas

Kalle Grünthal, palun!

13:09 Kalle Grünthal

Suur tänu, austatud istungi juhataja! Hea minister, mul on teile selline küsimus, millel on samuti pisikene eellugu. Teatavasti siis, kui Krimm annekteeriti, kehtestas Euroopa Liit Venemaale sanktsioonid ja kõik need konservi-, juustu- ja muu kauba tarned Venemaale põhimõtteliselt peatati. Aga ometi selgus hiljem, et mõnel Saksamaa suurfirmal oli õnnestunud saata [Venemaa] elektrijaamadele vajalikke, väga olulisi seadmeid ja nad tegid seda läbi kolmandate riikide. Formaalselt tehingut ei toimunud.

Avalikkusele on teada, et mõni aeg tagasi toimus ühel Venemaa ja ühel Eestimaa laeval siinses looduskaitselises piiranguvööndis mingisuguste ainete ümberpumpamine, millele rahvas oli väga resoluutselt vastu. Minu küsimus on selline: kas mõni Eesti alus ei osalenud mitte analoogses toimingus, kus Venemaalt tulnud laevalt pumbati midagi ümber Eesti laevale või vastupidi ja sellega mindi formaaljuriidiliselt mööda Venemaale kehtestatud teatud kaupade embargost? Tekib küsimus, miks seda ei tehtud kuskil sadamas. Miks seda tehti just looduskaitselises piiranguvööndis ja kes selle tehingu pealt rahalist tulu sai? Kui te ütlete, et sellist asja ei olnud, siis palun põhjendage ära, kuidas te seda teate.

13:11 Keskkonnaminister Tõnis Mölder

Kõigepealt alustuseks sellest, mis puudutab laevalt laevale saaduste pumpamist ... (Ühendus hakib, heli puudub.) ... Ma pean seda selles mõttes väga oluliseks, samuti eri huvigruppidega tihedat suhtlemist.

Kõigepealt, tulles korraks selle STS-i teema juurde tagasi, tuletan meelde, et umbes aasta aega tagasi on Riigikogu heaks kiitnud [ohtlike ainete] vees käitlemise ja vees tehtavate toimingutega seotud seaduseelnõu ning keskkonnaminister Rene Kokk on kiitnud heaks määruse nr 51. Selle põhjal on tõepoolest tekkinud selline kurb olukord, et Pakri hoiualal ja sellega piirnevatel ankrualadel on võimalik teha STS-tehinguid ehk lastida laevalt laevale mitmesuguseid naftasaadusi ja muid kaupu.

Nüüd sellest, millele te kaudselt viitasite. Kõigepealt, hetkel minule teadaoleva info kohaselt enamik neist laevadest, mis viimase paari aasta jooksul on Eesti vetes STS-operatsioone teinud, ei ole olnud Eesti lipu all sõitvad laevad. Tegemist on teiste riikide laevadega, kes teevad oma toiminguid Eesti vetes. Vastavalt meie riigi seadustele ja kehtivale määrusele on neil võimalik seda teha. Mina isiklikult pean looduse ja keskkonnahoiu seisukohast ebamõistlikuks, et seda tegevust on võimalik teha hoiualadel. Ma arvan, et määrus nr 51, mille Vabariigi Valitsus eelmisel suvel vastu võttis, tuleb üle vaadata ja välistada, et hoiualadel oleks võimalik teha nii suure keskkonnariskiga tegevust.

Teine oluline asi, millele te oma küsimuses viitasite – ma arvan, et see on oluline küsimus ja õige märkus selle teema kohta –, on see, et nii Rahandusministeerium kui ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium peaksid analüüsima veel selgemini seda, et kui STS-tegevus Eesti vetes toimub, siis millist kasu Eesti riik tervikuna sellest saab. Jah, me teame, et väikelaevaettevõtjad, kes aitavad seda toimingut teha, saavad tõepoolest teatud ärikasumit või majanduslikku hõlptulu. Me teame, et ka vahendusfirmad saavad tulu. Aga ma arvan, et tervikuna Eesti majandus sellest looduse mõttes ohtlikust tegevusest väga palju ei võida. Ma arvan, et kogu see maksupool tuleb kindlasti üle vaadata.

Ja kolmas asi on see, et minu meelest tuleks aina rohkem vähendada ankrualasid, kus kogu seda STS-operatsiooni on üldse võimalik seaduste raames teha, sest, veel kord, ma ei pea põhjendatuks, et Eesti vetes saaks seda teha nii suurel hulgal ja nii suurel määral, nagu seda on viimasel kahel või kolmel aastal tehtud.

13:14 Esimees Henn Põlluaas

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


6. 13:14 Metsanduse arengukava

13:14 Esimees Henn Põlluaas

Järgmisena küsib Andres Metsoja ja talle vastab keskkonnaminister Tõnis Mölder. Palun!

13:14 Andres Metsoja

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud keskkonnaminister! Minu küsimus tõepoolest puudutab metsanduse arengukava. Võib öelda, et see teema on mitmesugustel põhjustel juba tükk aega kuidagi kännu või puu taga kinni olnud. Kui lugeda valitsuse saja päeva plaani, siis on see teema rohelise Eesti üldeesmärgi all sõnastatud ja seatud olulisele kohale. Kirjas on, et otsitakse kokkulepet metsanduse arengukava osas, kaasates võrdsetel alustel asjasse puutuvaid huvigruppe. Kahtlemata on debatt metsanduse teemal – metsandus kui ökokeskkond ja kui looduskaitseline paradigma – paisunud väga suureks. Tegelikult ühtepidi on hea, et inimesed soovivad sel teemal kaasa rääkida, aga ma arvan, et tööstussektori vaates on väga oluline, et jõutaks ikkagi kokkuleppele, sest iga ettevõtlusharu vajab kindlustunnet. Loomulikult soovitakse seejuures säilitada meile olulist elu- ja looduskeskkonda.

Küsimused teile: milliseid samme olete astunud, mis seisus meie metsanduse arengukava on ja millal me võiksime kuulda positiivsemaid uudiseid? Kas te kavatsete astuda ka selliseid looduskaitsealaseid jätkusamme, mis puudutab just metsamaad, et ometi need Natura ala ja mitte-Natura ala toetused, mida omanikele makstakse, järgmise Euroopa Liidu finantsperioodi kestel mingilgi kujul võrdsustuks?

13:17 Keskkonnaminister Tõnis Mölder

Aitäh selle küsimuse eest! Kõigepealt tulen metsanduse arengukava juurde. Kui ma ei eksi ja mu mälu mind ei peta, siis metsanduse arengukava koostamist alustas teie hea erakonnakaaslane ja endine keskkonnaminister Siim Valmar Kiisler. Minu meelest oli tema see, kes võttis selle protsessi tulenevalt Eesti metsaseadusest ette, et panna järgmiseks kümneks aastaks paika kogu Eesti metsapoliitika. Järgmisel kümnel aastal ... (Ühendus hakib.) ... metsi, kui palju me majandame metsi ning milline on sotsiaalne ja majanduslik mõõde kogu selles metsanduse poliitikas. Ma arvan, et ta tegi seda selles mõttes väga hästi, et ta üritas läheneda võimalikult laiapindselt ja minna väga selgelt sellist suure kaasamise teed.

Kui ma ei eksi, kiitis Vabariigi Valitsus 2019. aastal arengukava koostamise heaks ja see protsess läks lahti. Moodustati väga suuremahuline, kui ma ei eksi, üle 40 inimesest-organisatsioonist koosnev juhtkogu, kes neid tegevusi väga pikalt arutas. Kaasamine, arvamuste paljusus oli väga suur. Seetõttu juhtus 2020. aasta teises pooles, võib-olla ka 2019. aasta ja 2020. aasta vahetuse paiku selline asi, et paljud juhtkogus olevad inimesed tunnetasid sellist võib-olla mitte väga head koostöömeelt metsanduse arengukava koostamisel. Tekkis palju kommunikatsiooniprobleeme ja sisulisi probleeme ning minu eelkäija, härra Epler, otsustas tõepoolest kogu selle metsanduse arengukavaga seotud [arutelu peatada] ja juhtkogu laiali saata.

Üks põhiline probleem, miks metsanduse arengukavaga nii kiirelt edasi ei liigutud, oli see, et me ei leidnud keskkonnamõjude strateegilisi hindajaid, partnereid. Nii mitmedki sellega seotud riigihanked läksid luhta. Ja kui teie küsimus oli, et kuhu me tänaseks päevaks selle protsessiga jõudnud oleme, siis esimene positiivne sõnum on see, et meil on nüüdseks leitud keskkonnamõjude strateegiliseks hindamiseks partner. Meil on tema kui riigihanke võitjaga sõlmitud leping, nii et selles mõttes liigume metsanduse arengukavaga tempokalt edasi. Ma loodan, et lähinädalatel saame ka uue juhtkogu kinnitatud, hetkel oleme inimestega läbirääkimise faasis. Kokku peaks uude juhtkogusse kuuluma kaheksa või üheksa inimest. Neist enamik, ma rõhutan sõna "enamik", on tegevad ja lugupeetud Eesti teadlased, professorid, eksperdid. Mõni ekspert on ka väljastpoolt Eestit. Nii et me läheme edasi natukene teistsuguse fookusega. See muidugi ei tähenda seda, et kõik eelnevatel aastatel tehtud töö läheks kuidagi lauasahtlisse. Kõik need mõtted, mis eelnevas kaasamisprotsessis on välja käidud, tulevad samuti juhtkogu lauale.

Ma olen optimistlikult meelestatud ning usun, et 2022. aasta lõpuks saame selle dokumendi juba parlamendile esitada ja parlament saab seda menetleda.

13:20 Esimees Henn Põlluaas

Andres Metsoja, täpsustav küsimus, palun! (Vaikus.) Kas meil on ühendusega probleeme? Härra Metsoja, me ei kuule ega näe teid. Nüüd näeme.

13:20 Andres Metsoja

Aitäh! Kas te kuulete?

13:20 Esimees Henn Põlluaas

Jaa.

13:20 Andres Metsoja

Aitäh, minister, selle vastuse eest! Tõepoolest, Isamaa oli metsanduse arengukava algatamise, uue perioodi arengukava koostamise juures. Soovime teile edu, et see ühiskondlik kokkulepe tõepoolest sõlmitaks.

Kui nüüd aga vaadata saja päeva kava, siis seal on toodud ühe alaeesmärgina välja plaan koostada teadlastega elurikkuse arengukava. Minu küsimus tuleb selline: kas metsanduse ja elurikkuse arengukava on valitsusel plaanis kuidagi omavahel siduda, et nad oleksid üksteisest sõltuvad? Kas on mingisugune eeldus, et üks neist peaks valmima enne teist? Millisena te seda koosmõju olete mõelnud?

Ma kordan veel ka seda väga olulist omandivaatelist küsimust, et tõepoolest, loodust kaitsta on avalikkuse huvides väga mõistlik, aga seda ei saa teha kitsalt omaniku rahakoti peal. Kas Eesti on astumas sammu selles suunas, et nii Natura ala kui ka mitte-Natura ala piiranguvööndid saaksid võrdse kohtlemise osaliseks just nimelt omaniku vaates, et kui me kaitseme, siis me ka kompenseerime? (Ühendus hakib.)

13:22 Keskkonnaminister Tõnis Mölder

Aitäh! Kõigepealt ma tahan öelda seda, et küsimust oli kuulda natuke hakituna. Ma tean, et te olete suur viimase miili projekti eestvedaja, ja ma loodan, et see viimase miili juhtmeots jõuab ka teie juurde Pärnumaale, siis on internetiühendus parem. Aga ma ei välista, et internetiühendus ka siin Tallinnas ministeeriumis võib olla lünklik. Nii et loodame, et kõigepealt saame selle korda.

Nii palju kui ma kuulsin, esitasite te kõigepealt kaks küsimust, mis olid seotud arengukavadega ja puudutasid just nimelt Vabariigi Valitsuse saja päeva töökava. Siin tuleb ära markeerida, et me ei räägi ju kummagi tegevuse puhul arengukava valmimisest, vaid me räägime mõlema puhul – nii metsanduse kui ka keskkonnavaldkonna arengukava puhul, mille hulka kuulub teie viidatud elurikkuse arengukava – nende algatamisest. Tõepoolest, protsess on selline, et keskkonnavaldkonna arengukava all me näeme viit või kuut peatükki. Neist kahe peatüki puhul tõite olulisena esile selle, et üks on tõepoolest metsandus. Aga veel kord, metsandus on [keskkonnavaldkonna arengukavas] pigem üldisemat laadi, keskkonnavaatlikku laadi, ja metsanduse arengukava koostatakse täiesti eraldiseisva dokumendina.

Teine oluline [keskkonnavaldkonna arengukava] peatükk, mis on ka koalitsioonis olulisena ära markeeritud, on see, et me soovime panna erilist rõhku just nimelt elurikkusele (nii linnalises keskkonnas kui ka hajaasustuse piirkonnas) ning kogu sellele elurikkuse strateegiale ja sellega seotud väljakutsetele. Koostöös teadlastega me tahaksime keskkonnavaldkonna arengukava raames panna erilist rõhku just sellele temaatikale. Ma arvan, et selle esimese punkti – algatada keskkonnavaldkonna arengukava –, oleme oma saja päeva tööplaanis juba ära teinud. Eelmise nädala neljapäeval kiitis Vabariigi Valitsus selle algatamise heaks.

Nii et veel kord, need kaks protsessi liiguvad paralleelselt, need on teatud mõttes seotud, aga täielikult ei kattu. Metsanduse arengukava on eraldiseisev dokument, selle [koostamise vajadus] tuleb metsandusseadusest, ja keskkonnavaldkonna arengukava on samamoodi eraldiseisev dokument.

Teine küsimus, millele mul eelnevalt jäi vastamata, kuna lihtsalt aega nappis. Mulle tundus läbi hakkiva ühenduse, et te soovite, et ma veel kord vastaksin küsimusele, kas ja kuidas antakse lisavahendeid eramaaomanikele, kellele laienevad ühed või teised piirangud. Nagu ma ütlesin, oleme riigi eelarvestrateegias esitanud keskkonnaministri ja Keskkonnaministeeriumi nimel lisataotluse, et saada eramaale tehtavate kitsenduste kompenseerimiseks rahalisi vahendeid juurde. Ma pean väga põhjendatuks, et mitte ainult sihtvööndisse, vaid ka kaitsevööndisse jäävatele maatükkidele see kompensatsioonimehhanism laieneks. Nagu ma ütlesin, seda täies mahus ei kompenseerita, aga teatud tasakaalukoht nii eramaaomaniku kui ka riigi vaates võiks olla.

Üks oluline punkt, mida ma tahaksin veel rõhutada, on see, et me kulutame igal aastal umbes paar miljonit eurot selle peale, et ostame eramaaomanikelt välja kaitsealuseid maatükke. Seega tekib neil võimalus maatükk teatud õiglase hinna eest riigile võõrandada.

13:26 Esimees Henn Põlluaas

Kalle Grünthal, palun!

13:26 Kalle Grünthal

Ei, aitäh, ma ei soovi.

13:26 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Sellisel juhul lõpetan selle küsimuse käsitlemise. 


7. 13:26 Bürokraatia

13:26 Esimees Henn Põlluaas

Läheme seitsmenda küsimuse juurde ja selle esitab Paul Puustusmaa. Talle vastab riigihalduse minister Jaak Aab peaministri ülesannetes. Palun!

13:26 Paul Puustusmaa

Hea minister! Bürokraatia on meie riiki kurnav nähtus. See alandab meie riiki ka rahva silmis. Bürokraatia on teatavasti kallis, naeruväärne ja kohmakas. Sellest on räägitud ning sellest räägitakse edaspidigi. Lubatakse, et kui valitsetakse, siis selle [vähendamise] nimel ka toimetatakse. 2016. aastal alustas valitsus Rahandusministeeriumi eestvedamisel nullbürokraatia egiidi all riigiasutuste bürokraatia vähendamise projekti. Eesmärgiks oli vähendada bürokraatiat riigisisesel asjaajamisel ja töökorralduses, mille tulemusena muutuks kodanikule riigiga suhtlemine lihtsamaks, odavamaks ja kiiremaks. Ka riigi administreerimise teeks see odavamaks.

Praegu on meil aasta 2021, möödunud on viis aastat. Bürokraatia vähendamine ei ole tajutav. Samas toodab euroliit seda üha juurde, nii regulatsioone kui ka ametnike kohti. Vahepeal, 2018. aastal koostas meie enda kohalik rakkerühm aruande muu hulgas riigisisese bürokraatia vähendamise ja riigi halduskoormuse vähendamise kohta. Küsimus on selline: kui palju on bürokraatia meil tegelikult vähenenud ja milles see vähenemine seisneb? Konkreetsemalt, kui palju on ajavahemikul 2016–2021 ehk viimase viie aasta jooksul vähendatud ametnike arvu?

13:28 Riigihalduse minister Jaak Aab

Tänan küsimuse eest, hea küsija! Eks bürokraatia vastu võitlemine olegi nagu kümnepealise lohega võitlemine. Tõesti, juba alates 2017. aastast on üks nende tegevuste kaardistaja ja elluviija olnud just riigihalduse minister, mitte küll üksinda, vaid ikka koostöös teiste ministeeriumidega, tehes valitsuses ettepanekuid. Need on enamikus olnud riigireformiga seotud tegevused.

Kui räägime viimasest kahest aastast, tuleme lähiminevikku, siis tänada tuleb ka teisi valitsuspartnereid, koalitsioonipartnereid – EKRE-t ja Isamaad. Koos tegime ära ühe suhteliselt olulise ettevõtmise. Nelja ministeeriumi haldusalas toimus asutuste-ametite konsolideerimine, millega tõenäoliselt kaasneb mitmesaja töökoha kokkutõmbamine ja raha kokkuhoid. Nii suurt konsolideerimist ei ole meie riigi ajaloos varem tehtud.

Aga see ei tähenda, et me lihtsalt liidame mingid asutused-ametid kokku ja ongi kõva kokkuhoid leitud. Sellele eelneb väga tõsine sisuline töö ja seda me siin 2019–2020 päris tõsiselt ka tegime. Eesmärk ei ole ju see, et me lihtsalt kuskilt midagi ära lõikame, vaid et seesama tegevus selles riigivalitsemisalas muutuks paremaks. Ehk et tulemus oleks parem, teenus oleks parem ja abi oleks parem – nii ettevõtjatele, üksikisikutele kui ka huvigruppidele. Neid tegevusi on palju. Me jätkame sellegi valitsusega riigireformi tegevuskava täiendamist ja koostamist. Riigireformi otsuse eelnõu on, Paul, sinu eestvedamisel tegelikult ka Riigikogus töös olnud. Ma loodan, et riigikogulased annavad sellesse oma sisendi.

Eks tegelikult on bürokraatia ja halduskoormuse vähendamisel ikkagi väga oluline meie infotehnoloogia ja e‑teenuste arendamine. Me oleme jõudnud sinnamaani, et andmete ristkasutus, millega on vaeva näinud näiteks Statistikaamet, maksuamet ja Eesti Pank, toimib, nagu te isegi näete. Maksudeklaratsioonist ei tasu rääkidagi, me oleme ammu harjunud, et riik täidab selle enamjaolt ette. Aga ka statistikaaruanded on viimastel aastatel järjest enam muutunud selliseks, et riigi käes olevad andmed ilmuvad sinna automaatselt. See teeb elu nii inimestele kui ka ettevõtjatele lihtsamaks.

13:31 Esimees Henn Põlluaas

Paul Puustusmaa, täpsustav küsimus, palun!

13:31 Paul Puustusmaa

Aitäh, hea Jaak! Aga ikkagi, küsimus oli ka selles, kuidas meil ametnikega on. Ma tuletan, Jaak, sulle meelde sinu enda sõnu, et on täiesti jõukohane vähendada ametnike arvu umbes 300 inimest aastas, see ei ole probleem. Seega oleks kolme aasta jooksul võimalik vähendada ametnikkonda ligi 1000 inimese võrra. Kuidas me selles vallas edasi liikunud oleme? Kui palju on ametnikke vähendatud? Kui vaatame viie aasta raames, 2016–2021, siis kui palju on ametnike hulka vähendatud ja kas üldse on vähendatud? Või mis nendega siis toimub?

13:32 Riigihalduse minister Jaak Aab

Tänud täpsustava küsimuse eest! Ametnikega on selline lugu. Nagu sa tead, on olemas avaliku teenistuse seadus, mille alusel töötab osa riigitöötajaid. Neid võib ametlikult ka ametnikeks nimetada. Aga küllaltki suur osa töötab töölepingu alusel, nemad on riigitöötajad. Ma ei hakka seda pikalt kirjeldama, aga igal aastal teeb riigihalduse minister ülevaate, kui palju inimesi töötab keskvalitsuses, kui palju valitsussektoris ja kui palju kohalikus omavalitsuses. Viimastel aastatel on riigi keskvalitsuse töötajate arv vähenenud keskeltläbi umbes 300–500 inimese võrra. On juhtunud, et mõnel aastal rohkem. Ma tuletan meelde haldusreformi ja maavalitsuste reformi aastat, kui töötajate arv vähenes selgelt üle 500 töötaja aastas. Aga eks see on eesmärk edaspidigi.

Kõik need muudatused, needsamad konsolideerimised, millest ma siin rääkisin, peaksid tegelikult töötajate arvu asutustes-ametites vähendama kolme aastaga – käima läks see eelmisel aastal, nii et veel see aasta ja ka järgmine aasta – niimoodi etapiviisiliselt igal aastal tõesti umbes 300 võrra. Seda eesmärki võiks hoida. Aga nagu ma ütlesin, ei ole eesmärk mitte lihtsalt vähem töötajaid, vaid parem tulemus. Eesmärk on see, et me üritame saada vähema arvu töötajatega parema tulemuse.

Mis puudutab üldse numbreid, siis keskvalitsuse sektoris – ministeeriumides, asutustes, ametites – on riigitöötajaid tegelikult 8000. Tihtipeale žongleeritakse mõistetega ja öeldakse, et ametnikke on 132 000. See ei ole õige. See on kõigi avaliku sektori töötajate koguarv, mille sees on ka haiglatöötajad, politseitöötajad, õpetajad jne. Kui räägime tüüpilisest ametnikust, siis neid töötab tegelikult riigi keskvalitsuses umbes 8000. Nende hulka me üritame vähendada. Kui 8000 ametnikust iga aasta 300 maha võtta, on see päris suur vähendamine. Ja ka sellele peab eelnema või sellega paralleelselt toimuma sisuline tegevus. Muudatused peavad olema hästi läbi mõeldud ja analüüsitud ning need ei tohi riigi toimimist või riigi teenuseid muuta halvemaks, vaid ikka paremaks. Samal ajal peavad need muidugi tooma kaasa ka kokkuhoiu.

13:34 Esimees Henn Põlluaas

Mart Helme, palun!

13:35 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Minu küsimus puudutab samuti riigi administratiivset korraldust, kokkuhoidu ja ametnike vähendamist. Teatavasti kaotas uus valitsus rahvastikuministri ametikoha ja rahvastikuministri, noh, ma ei saa öelda, et ministeeriumi, aga vähemalt Siseministeeriumi koosseisus oleva büroo. Mind huvitab, kas valitsus tegi selle kohta konkreetsed kalkulatsioonid? Kui palju toob see riigieelarvesse kokkuhoidu ja kui palju annab see kokkuhoidu ametnike värbamisega seoses? Samas ma tuletan meelde, et Euroopa Komisjon lõi hiljaaegu demograafiavoliniku koha. See näitab seda, et Euroopa tasandil peetakse rahvastikuküsimusi väga-väga oluliseks, aga meie liigume nagu vastuvoolu. Kuivõrd on see vastuvoolu liikumine põhjendatud kokkuhoiuga?

13:36 Riigihalduse minister Jaak Aab

Tänan küsimuse eest! Kui rääkida, kuidas vastutuse jaotamine käis, siis tegelikult said eri ministeeriumid – Kultuuriministeerium ja Sotsiaalministeerium –, kust vastutus oli viidud Siseministeeriumi rahvastikuministri alla, need funktsioonid tagasi. Seal on päris mitu valdkonda, nagu sa, hea Mart, tead, sa olid ise minister. Mina julgen küll kinnitada, et rahvastikuküsimused on jätkuvalt tähtsad ka Eesti jaoks. Ma ei oska öelda, kas eraldi minister aitaks neid paremini lahendada või mitte.

Erilist kokkuhoidu rahvastikuministri koha kaotamine iseenesest tõenäoliselt ei toonud. Need ametnikud, kes rahvastikupoliitikaga eri ministeeriumide all tegelevad, toimetavad edasi. Me oleme tegelikult ka koalitsiooniläbirääkimistel seda teemat arutanud, see puudutab Sotsiaalministeeriumi, Siseministeeriumi ja teatud osas ka Kultuuriministeeriumi. Kõik, mis puudutab meie kohalikku rahvastikku, aga ka eestlasi laiemalt, meie diasporaad välismaal – kõiki nendega seotud tegevusi ja nende olulisust me peame endiselt silmas.

Ega demograafia vallas kergeid valikuid ei ole. Pigem ütleksin nii, et kui me soodustame emaks olemist ja laste muretsemist – seda on Eesti riik teinud päris heldete süsteemidega, näiteks vanemahüvitise, lastetoetuste ja muude toetuste abil –, siis võib öelda, et meil on need eeldused teatud mõttes isegi paremad. Aga kunagi ei saa öelda, et me oleme selle tulemusega rahul. Muidugi me tahame, et meil siin Eestimaal sünniks rohkem lapsi. Kõik perepoliitika ja demograafilise poliitika meetmed on teretulnud. Ka valitsuse tööplaanis on mitmeid selliseid meetmeid ja me loodame, et vastavad ministeeriumid need ka lauale toovad.

Kordan üle, et rahvastikupoliitika ei ole ka selle valitsuse ajal kuskile lina alla peidetud või vähem tähtsaks muutunud, kuigi valitsuses pole eraldi rahvastikuministrit. Me püüame nende ülesannetega hakkama saada veelgi paremini.

13:38 Esimees Henn Põlluaas

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. 


8. 13:38 Muud küsimused

13:38 Esimees Henn Põlluaas

Kuna meil on infotunni lõpuni veel aega, siis on kõikidel Riigikogu liikmetel võimalus esitada vabalt valitud ministrile, kes osaleb infotunnis, üks küsimus. Esimesena registreerus Kert Kingo. Palun!

13:39 Kert Kingo

Aitäh, hea istungi juhataja! Minu küsimus on peaministri ülesandeid täitvale riigihalduse ministrile Jaak Aabile. Valitsus on ehitanud kogu koroonatõrje üles vaktsineerimisele. Lennukitel lubatakse edasi-tagasi liikuda ja tuua teistest riikidest sisse uute tüvedega koroonahaiged, leides, et see ei mõjuta midagi. Loodetakse vaktsiinile. Aga sain Terviseametilt vastuse, milles nemad esitasid sellise statistika: vaktsineeritute seas on 15. märtsi seisuga haigestunud koroonasse esimese doosiga vaktsineeritutest 104 inimest ja teise doosiga vaktsineeritutest 55 inimest, kusjuures 16 inimest haigestusid hiljem kui seitsmendal päeval pärast teise doosi manustamist. Palun kommenteerige seda! Kuidas me saame ainult vaktsiinile loota, kui statistika näitab sellist suunda?

13:40 Riigihalduse minister Jaak Aab

Aitäh küsimuse eest! Ma ei ole öelnud, et me saame ainult vaktsiinidele loota. Loodame ikka meie tervishoiusüsteemile ja meie tublidele eesliinitöötajatele, seni kuni me selles pandeemia olukorras oleme. Küll aga on selge, et kui suudame rohkem inimesi vaktsineerida, siis on viiruse leviku tõenäosus väiksem.

Tuua välja numbrid, kui paljud vaktsineeritutest võivad uuesti positiivseks osutuda – seda pole kunagi salatud. 100%‑list kaitset ei anna ükski vaktsiin, te teate seda väga hästi. Vaktsiinitootjad ise on toonud välja oma vaktsiini efektiivsuse. Põhiline on vaktsiinide puhul ikkagi see, et need inimesed, kes on [pärast vaktsineerimist] positiivse proovi andnud, on enamikul juhtudel asümptomaatilised või põevad haigust kergemalt. Aga nakatumise tõenäosus on ikka kordades-kordades väiksem, kui inimene on vaktsineeritud. Küll võib see inimene viirust edasi kanda.

Kui vaktsineerima hakati, siis võib-olla tekkis avalikkuses vale arusaam, et nüüd on asi kohe möödas. Kinnitan teile, et kohe see möödas ei ole. Kui meil näiteks kevade või suve jooksul saab teatud protsent inimesi vaktsineeritud – hea oleks, kui me jõuaks 70–80%-ni –, siis ega pärast seda viirus veel kadunud ei ole. Ka neile, kes on vaktsineeritud, me oleme ju andnud selged juhised, et endiselt tuleb järgida kõiki viiruse leviku tõkestamise meetmeid. Tuleb kanda maski, tuleb hoida distantsi. Nii et kui arvatakse, et tegin vaktsiini ära ja nüüd olen kõigist kohustustest prii, siis nii see kindlasti ei ole. Seda me tuletame ka meelde. Vaktsiin ei ole võluvits, aga see on üks vahend, mis kindlasti aitab viiruse levikut oluliselt piirata – oluliselt piirata –, ja sellepärast on see oluline.

13:42 Esimees Henn Põlluaas

Riina Sikkut, palun!

13:42 Riina Sikkut

Aitäh, hea esimees! Lugupeetud Jaak Aab! Jätkan sealt, kus teie oma vastusega pooleli jäite. Tõesti, ega vaktsiin meid mõne kuuga sellest olukorrast nii palju välja ei päästa, et saaksime viiruse ära unustada. Seda, et inimesed peaksid haigusnähtudega kodus püsima ja viiruse leviku tõkestamiseks kokkulepitud reegleid järgima, on ilmselt vaja ka järgmisel sügisel-talvel. Sellega seoses küsin. Homme tuleb Riigikogusse lisaeelarve eelnõu, mis toetab nii tervishoiusüsteemi kui ka inimesi, kes on kriisis kannatada saanud. Kas seal on sees ka heldem haiguspäevade hüvitis (hüvitise maksmine alates esimesest päevast) koroonapositiivsetele ja lähikontaktsetele? Nagu me teame, on suurema sissetulekuga inimestel tihtipeale võimalik kaugtööd teha, kuid väiksema sissetulekuga inimesed peavad ikkagi töökohta kohale minema, et töö tehtud saaks. Kui ta kodus püsib, tähendab see tema jaoks olulist sissetuleku kaotust. Kriisi ajal ei ole õige inimeste toimetulekut niimoodi ebaproportsionaalselt löögi alla panna. Nii et ... (Ühendus katkes.)

13:43 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Pilt ja hääl hangusid, aga minister saab vastata. Küsimus on selge.

13:43 Riigihalduse minister Jaak Aab

Jah, ma sain küsimusest aru. Tänan Riinat sellele tähelepanu juhtimise eest. Me tõesti peame kordama, et isegi siis, kui meil on osa inimesi vaktsineeritud, peame endiselt täitma kõiki neidsamu ennetusnõudeid. Me ei ole veel kuskile pääsenud. Loodame, et suve ja sügise poole läheb elu lihtsamaks, aga ka mina ei usu, et see viirus selleks ajaks täielikult kadunud on.

Mis puudutab lisaeelarvet, siis juba eelmisel nädalal oli valitsuses arutusel ja leidis toetust eelnõu – see peaks jõudma ka Riigikogusse –, mis pikendab seda ajutist meedet, mis oli praegu kehtestatud minu teada kuni 1. aprillini ja mille kohaselt makstakse haigushüvitist alates teisest päevast. Seda meedet on pikendatud selle aasta lõpuni. Kui varem oli nii, et kolm esimest päeva pidi inimene olema ilma hüvitiseta, siis nüüd saab ta hüvitist alates teisest päevast, nagu oli ajutise meetmena eelmisel aastal ja selle aasta alguses. See meede jätkub selle aasta lõpuni. Minu teada on selle rahaline mõju eelarvele umbes 12 miljonit eurot ja sellega on lisaeelarves arvestatud.

Kuna lisaeelarve juba tuli jutuks, siis ütlen teile lihtsalt informeerimiseks, et tõenäoliselt täna õhtupoole või homme hommikul üritame valitsuses selle heaks kiita. Kui kõik läheb ootuspäraselt, siis anname selle homme Riigikogule üle. Kogu lisaeelarve maht on 641 miljonit eurot. Ja selge on see, et põhirõhk on nendelsamadel küsimustel, mida me ka täna siin arutasime – tervishoiul ja kriisiga seotud kulutustel. Näiteks on ette nähtud kahe kuu eest palgatoetuse maksmine, nii märtsi kui ka aprilli eest. Tingimuste üle käivad läbirääkimised. Loodame, et need leevenevad, nii et kõik inimesed, hoolimata igasugustest EMTAK-i koodidest, saaksid abi. Selle toetuse peaks inimene saama oma pangaarvele. Reservis on igaks juhuks ette nähtud kolmandagi kuu raha, et ka seda oleks võimalik maksta.

Lisaks sellele on ette nähtud mitmesugused leevendustoetused. Kultuuriministeeriumil on selleks ligikaudu 42 miljonit eurot, kohalikud omavalitsused saavad 75 miljonit eurot. Ettevõtluse toetamiseks on koos mitme teise toetusega, mitte ainult palgatoetusega, ette nähtud veel 50 miljonit eurot. Haridus saab toetust 12 miljonit, nii palgatoetusteks kui ka suvel õppelaagrite läbiviimiseks, et täita kiiremini hariduses tekkinud lünkasid. Neid sektoreid ja valdkondi on lisaeelarves päris palju. Ma usun, et homme jõuab see ka Riigikokku.

13:47 Esimees Henn Põlluaas

Anti Poolamets, palun!

13:47 Anti Poolamets

Austatud juhataja! Lugupeetud riigihalduse minister! Maaeluminister Urmas Kruuse tegi hiljuti ettepaneku väljastada põllumajandussektorisse töötama suunduvatele Ukraina kodanikele viisad eelisjärjekorras. Minister märkis, et põllumajanduses hakkab töökoormus kõvasti kasvama, juttu on tuhandetest töötajatest. Kuidas COVID-i kriisi olukorras, kus just üle piiri – vähemalt eelmisel aastal – on väga palju viirust sisse tulnud, teie arvates tagada ohutust ja maandada riske? Ja kuidas leida töökohti meie inimestele, kes on töötuks jäänud? Töötute hulk üha kasvab.

13:48 Riigihalduse minister Jaak Aab

Aitäh küsimuse eest! Kindlasti oluline teema. Mina saan rääkida sellest, milles me leppisime kokku koalitsiooniläbirääkimistel. Üldkokkulepe Reformierakonnaga oli selline, et mingeid väga radikaalseid muudatusi immigratsioonipoliitikas kindlasti ei tule. Kehtivad praegused reeglid. Jah, ajutist tööjõudu on võimalik sisse tuua, kuid seal on omad reeglid. Aga kui räägime nüüd sellest kevadest või suvest, siis me kindlasti peame olukorda hindama. Ka koalitsioonilepingus oleme rõhutanud, et võõrtööjõu kaasamine sõltub väga palju sellest, milline on meie oma tööturu olukord. Nagu te mainisite, on Eestis töötuse määr kasvanud, ja ma arvan, et prioriteet on teha töötukassa meetmete ja ümberõppe kaudu kõik selleks, et kõigepealt leiaks tööd meie oma inimene. Aga ma muidugi ei välista, et ajutiselt on võimalik ka võõrtööjõudu kasutada. Valitsus ei ole arutanud küsimust, et siia peaks kedagi massiliselt sisse tooma. Ju siis see oli maaeluministril avaldus, mille kohta ta kabinetti ettepanekuid veel toonud ei ole. Kui toob, siis arutame.

13:49 Esimees Henn Põlluaas

Kalle Grünthal, palun!

13:49 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Küsimus on riigihalduse minister Jaak Aabile peaministri ülesannetes. Kõigepealt ma tuletan teile meelde, et oma eelnevas küsimuses palusin teil saata mulle dokument, mille alusel Eesti nõustus tingimuslikult vaktsineerimisega. Ärge seda ära unustage, palun saatke mulle see ametlik dokument! 

Aga minu küsimus puudutab sundvaktsineerimist. Teatavasti toimus Valkla hooldekodus selline intsident, et sealseid asukaid hoiti kinni ja neile süstiti väevõimuga seda COVID-i vaktsiini. Kui ma küsisin selle kohta peaminister Kaja Kallaselt, siis tema teatas rahumeeli, et Eestis sundvaktsineerimist ei toimu. No mina ei tea, talupojamõistus ütleb küll seda, et tegemist on sundvaktsineerimisega. Samuti rakendatakse nende inimeste suhtes, kes ei taha vaktsineerida, teatud varjatud survestamist. Nii töölepingutes kui ka isegi Kaitseväes antakse märku, et kui te end ei vaktsineeri, siis te ei sobi sellesse töökollektiivi. Kõik see meenutab kangesti omaaegset Ameerikat, kus olid väljas sildid "Ainult valgetele". Teame väga hästi, millega see lõppes.

Mu küsimus läheb edasi selles plaanis, et meie peavoolumeedia kajastab pidevalt, milliseid edusamme Iisraelis on seoses vaktsineerimisega tehtud. Aga hämmastav on see, et tegelikult oleme praegu olukorras, kus Iisrael on kaevatud Haagi kriminaalkohtusse, kuna seal on pandud toime inimsusevastaseid tegusid seoses sundvaktsineerimisega. Kuidas kommenteerite, palun?

13:51 Riigihalduse minister Jaak Aab

Aitäh küsimuse eest! Ma vist juba korra selle küsimuse siin kuskil ka sain, kas infotunnis või eelnõu menetlemisel. Siis oli samuti juttu sellest Valklast. Minu teada sai selle kohta kaebuse ka õiguskantsler. Õiguskantsleri büroo käis kohapeal neid väiteid kontrollimas ja andis sellest valitsusele ülevaate. Nimelt, õiguskantsler ega tema büroo töötajad, olles põhjalikult vestelnud hoolealuste ja töötajatega, ei tuvastanud ühtegi sundvaktsineerimisele viitavat fakti. Mina saan toetuda ainult sellele informatsioonile. Kui väidetakse, et kuskil avaldatakse vaktsineerimiseks survet või toimub puhtalt sundvaktsineerimine, tuleb sellest kindlasti teatada ja küll siis vastavad organid seda uurivad. Valkla kohta oskan öelda nii palju, kui palju õiguskantsler on meile oma ülevaates teada andnud.

Iisraeli kohta ma ei oska öelda. Ma ei tea neid case'e, mis seal Iisraelis on olnud. Meil on kindlasti õigusriik, meil on kindel põhimõte, et vaktsineerimine on vabatahtlik. Ma loodan, et nii on ka Riigikogu puhul, kui see võimalus antakse. Iga inimene saab selle üle ise otsustada. Kui keegi survestab või kasutab mingisuguseid sunnimeetodeid, siis see on kõige lihtsamalt öeldes seaduse rikkumine.

13:53 Esimees Henn Põlluaas

Mart Helme, palun!

13:53 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Ma tahaksin tänada peaministri ülesannetes olevat riigihalduse ministrit. Kallis Jaak! Sina annad meile täna palju paremaid ja informatsiooniküllasemaid vastuseid, kui peaminister seda ükskõik missugusel varasemal korral Riigikogus on teinud. Nii et suur aitäh sulle selle eest! 

Minu küsimus puudutab sedasama teemat, mis on siit juba läbi käinud: see on välispiiri sulgemine ja konkreetselt Ukraina tööjõu sissetoomine. Teatavasti ei ole Ukraina kohta väga usaldusväärset ülevaadet sealsest koroonasituatsioonist, aga nii palju me teame, et haigus on seal väga levinud ja vaktsineerimist seal praktiliselt ei toimu. Ukraina riik on minu andmetel saanud mõni tuhat doosi, mõni tuhat doosi umbes 40 miljoni inimese peale. See ei ole kõneväärtki! Kui me selles olukorras väidame, et üle piiri meile haigust sisse ei tooda ja Ukraina hooajaline tööjõud põllumajanduses meile probleeme ei tekita, siis on see iseendale valetamine. Ma soovin ikkagi väga selget seisukohta: kas valitsus on seda arutanud ja peab võimalikuks praeguses olukorras, ka platool püsimise korral, välispiiri sulgemist või on see valitsuse vaates täiesti välistatud samm?

13:55 Riigihalduse minister Jaak Aab

Tänan küsimuse eest! Sellele viimasele poolele saan ma vastata väga kindlalt: me ei ole arutanud võõrtööjõu sissetoomise soodustamise küsimust. Praeguses olukorras kehtivad väga kindlad reeglid, kuidas inimesed üldse üle piiri liikuda saavad. Kui see küsimus kerkib, siis seda tuleb arutada. Mina kujutan ette, et kui praeguses olukorras üleüldse on võimalik kuskilt meie riiki siseneda, siis rakendatakse väga-väga karme ennetusmeetmeid. 

Mis puudutab piiride sulgemist, siis nagu ma korra juba vastasin, pole ükski riik, ka need, kes on proovinud vähemalt osaliselt piire sulgeda, suutnud vältida uute tüvede levikut. Sulgemine ei ole võluvits. Viirus levib endiselt, ta on suhteliselt agressiivne ja kiire. Ja need numbrid, mis näitavad meil üle piiri liikumist, on mõne kuuga mitu korda vähenenud. Neid inimesi, kes liiguvad üle piiri, on suhteliselt vähe. Eesti kodanikele me teadupärast ei saa ju puhtalt põhiseaduse põhjal teha takistusi riigist välja minemiseks või riiki tagasi tulemiseks. Küll aga on kasutusel ennetusmeetmed: kui inimene riiki tuleb, siis ta teeb testi või istub 14 päeva isolatsioonis. Minu teada on praegu selline see reegel. Kas seda ka täidetakse? Terviseamet on viimasel ajal hakanud seda tihedamalt kontrollima. Mäletate, kuidas eelmisel kevadel helistati koju ja kontrolliti, kas inimene on ikka isolatsioonis – seda tehakse praegugi ja viimasel ajal veidi suuremas mahus.

Mis puudutab välistööjõudu, siis kindlasti peab arutama, kas selle sissetoomine on võimalik ja millistel tingimustel see on võimalik. Ütleme nii, et 2021. aasta märtsis ja selle praeguse laine ajal on liikumine igal juhul piiratud ja me peame seda võimalikult palju piirama seni, kuni olukord paremaks läheb.

13:57 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Kell on kiirelt edasi läinud ja kahjuks ei ole meil rohkem aega küsimustele vastata. Ma tänan kõiki valitsuse liikmeid ja ma tänan austatud kolleege! Infotund on läbi.

13:57 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee