Head parlamendiliikmed! Eesti riigi ja rahva tähtsaim ülesanne on koroonaviiruse tõrjumine. Praegu oleme viiruse plahvatusliku leviku tõttu jõudnud katastroofilisse seisu. Eesti on tõusnud mõne nädalaga oma suhtelise viirusesse nakatumise arvuga nii Euroopas kui kogu maailmas teisele kohale.
Rahvaesindus peab arutama olukorda koroonaviiruse tõkestamisel ja andma selgeid sõnumeid, milliseid tegevusi oodatakse valitsuselt praeguses kriitilises olukorras. Võtmetähtsusega on otsustamise kiirus, tõhus juhtimissüsteem ning kartmatus rakendada venitusteta kõiki asjakohaseid meetmeid viiruse tõkestamiseks.
Avaldan lugupidamist kõigile tervishoiusüsteemi eesliinitöötajatele, kes iga päev tõrjuvad viirust aina suureneva koormuse all. Riigijuhtidel, kellel on pädevus otsuseid langetada, lasub vastutus langetada otsuseid, mis aitaksid eesliinitöötajatel viirust tõrjuda ja säästaksid inimelusid.
Riigieelarve kontrolli erikomisjon on viinud läbi avalikud kuulamised, et hinnata viiruse leviku tõkestamise meetmeid, olukorda vaktsineerimisel ning kriisi uute majanduslike leevendusmeetmete väljatöötamist ja senist rakendamist. Kuulamiste käigus komisjonis tuvastatud ja protokollitud teabel on kriisi lahendamisel sisuline tähendus. Küsimus ei ole süüdlaste leidmises, vaid võimalike probleemide tuvastamises. Küsimus on selles, kuidas venitusteta rakendada sobivaid meetmeid ja kõrvaldada takistusi kriisi lahendamisel.
Kuid esmalt peame ausalt saama vastuse, miks olukord on lühikese ajaga käest läinud. Annan täna ülevaate olulisematest tähelepanekutest, mis kuulamiste käigus tekkisid, ning komisjoni kujundatud seisukohtadest.
22. veebruaril kuulas komisjon ära peaminister Kaja Kallase, terviseminister Tanel Kiige ning eksperdina Tartu Ülikooli bioloogiaprofessori Andres Meritsa.
Tuletan meelde, et sel päeval oli viiruse leviku koefitsient 14 päeva kestel 100 000 inimese kohta 794. Keskne küsimus komisjoni arutelul oli, milline on valitsuse seatud peamine indikaatoreesmärk viiruse kasvava leviku olukorras. Komisjoni käsutuses olid teadusnõukoja 16. veebruari ettepanekud. Teadusnõukoda seadis kesksena valitsuse ette eesmärgi, et nakkuskordaja R tuleb viia alla 0,9. Selle päeva info alusel oli nakkuskordaja R 1,2 ning sellise taseme korral pidi prognoositav haigestunute arv 12. märtsiks ehk homseks olema ca 1300 inimest päevas. Selle eesmärgi täitmiseks, R-i alandamiseks, pani teadusnõukoda 16. veebruaril valitsusele muu hulgas ette avalike ürituste keelamise, kõigi, ka eraviisiliste kokkusaamiste piirarvu kehtestamise – kuni kuus inimest –, toitlustusasutuste lahtioleku aja piiramise, spaade ja veekeskuste sulgemise, vabatahtlike koroonahotellide sisseseadmise, et hoiduda pereliikmete nakatamisest. Neid ettepanekuid valitsus ei arvestanud.
Peaminister Kaja Kallase hinnang komisjoni istungil oli, et valitsuse eesmärk on meditsiinisüsteemi vastupanuvõime tagamine. Peaminister ei vastanud, kas valitsus hindas eelnevalt valitsuse 18. veebruaril jõustatud teadusnõukoja selektiivsete piirangute mõju nakkuskordajale R. Peaminister ei osanud vastata, millal ta sai teada, et nakkuskordaja R on jõudnud 1,1-ni.
Koosolekul osalenud terviseminister Tanel Kiik kinnitas, et ta ei pea valitsuse kehtestatud piiranguid piisavaks ning et valitsus sai teada nakkuskordaja R liikumisest üle 1 juba 26. jaanuaril. Kiige sõnul ei olnud valitsus teadlik otsustamise ajal langetatud otsuste prognostilisest mõjust nakkuskordajale, kuid seda teavet loodeti hiljem saada.
Professor Merits rõhutas oma ettekandes, et ülimalt tähtis on tagada meditsiinisüsteemi toimetulek, kuid see on siiski tagajärgedega tegelemine. Kogu olukorra põhjus on ikkagi see, et viiruse levik on suur ning selle põhjused ja nendega tegelemine võiksid olla osade kaupa selgemalt välja toodud. Tema hinnangul ei tohiks viirusevastaseid meetmeid leevendada olukorras, kui viiruse levik on stabiliseerunud. Stabiliseerimisest ainuüksi ei piisa, viiruse levik tuleb alla tuua.
Riigieelarve kontrolli erikomisjon asus seisukohale, et valitsus peaks seadma viiruse tõkestamisel keskseks eesmärgiks nakkuskordaja allaviimise, ning rõhutas, et tuleks rakendada teadusnõukoja ette pandud meetmeid, mis prognostiliselt lubavad seda saavutada. Samuti pidas komisjon tähtsaks töötada venitusteta välja ettevõtetele mõeldud kompensatsioonimeetmed.
Teise keskse teemana käsitles riigieelarve kontrolli erikomisjon 22. veebruaril just nimelt muteerunud viiruse levikut Eestis ja selle leviku tuvastamist. Juba 22. veebruariks oli väikese juhuvalimi uuringu järgi näha vähemalt 5%-ne muteerunud viiruse levik Eestis. Komisjoni liikmed väljendasid muret, et muteerunud viiruse leviku tuvastamiseks ei ole läbi viidud ulatuslikku populatsiooni uuringut, et tekiks adekvaatne ohupilt seoses muteerunud viiruse kiirema levikuga. Terviseminister vastas, et Eesti on lootnud selle uurimises pigem Euroopa Liidu tsentraalsele süsteemile. Ta nõustus, et neid uuringuid saab teha ka Eestis, aga selle maksumus on 1000 eurot ühe proovi kohta.
Komisjoni liikmed küsisid murelikult, kas peaks Eesti piiridel seadma sisse üldise testimisnõude, et tõkestada muteerunud viiruse sissetungimist riiki. Terviseministri kinnitusel seda ei kavatseta. Komisjon asus pärast kuulamist seisukohale, et vaja on läbi viia ulatuslik regulaarne üldpopulatsiooni uuring muteerunud viiruse leviku tuvastamiseks.
Mis juhtus edasi? Järgmisel päeval, 23. veebruaril pani teadusnõukoda valitsusele ette muu hulgas kaubanduskeskuste ning meelelahutus- ja kultuuriasutuste sulgemise. Kõigilt riiki sisenejatelt võiks nõuda koroonaviiruse testi ning piirata kõigil kokkusaamistel osalejate arvu kuue inimesega. Valitsus neid ettepanekuid ei toetanud.
2. märtsil, kui viirusekoefitsient 100 000 inimese kohta oli kerkinud juba üle 1000, pani teadusnõukoda valitsuse ette nii 23. veebruaril tehtud ettepanekud kui lisaks ka välitingimustes 2 + 2 reegli taasjõustamise ning toitlustusasutuste sulgemise. Valitsus sellisel kujul ettepanekuid oma 4. märtsi istungil ei toetanud.
8. märtsil, esmaspäeval, kui koefitsient oli juba üle 1300, otsustas valitsus kehtestada täiendavad piirangud, mida teadusnõukoda oli nädalate jooksul viiruse plahvatusliku tõusu tingimustes taotlenud. Kehtestamata jäi siis ja on endiselt kehtestamata piirang, et koguneda tohib vaid kuus inimest, samuti muteerunud viiruse tõkestamiseks piiridel üldise testimise kohustus.
Nii näeme, et praeguse katastroofi anatoomia oli paraku sammsammuline. Kui mõni meede ühel päeval tagasi lükati, oli tagajärg, et teadusõukoda tegi järgmisel nädalal ettepaneku kehtestada rangemad meetmed. Ja nii on olnud nädalate kaupa, kuni on tulnud kehtestada jäigemad reeglid, kui eksperdid algselt ette panid. Viirusetulekahju on kiiresti ja pidevalt edasi arenenud.
Sellise kõhkleva käitumise hind ühiskonnale on olnud ränk. Kuna põhieesmärgiks ei seatud viiruse leviku vähenemist, vaid peamiseks indikaatoriks peeti haiglate ülekoormuse näitajat, siis kuna üks tuleneb paratamatult teisest, ei suudetud viiruse kasvava levikuga sammu pidada. Täna oleme silmitsi olukorraga, kus on reaalne oht ületada haiglate ülekoormuse kriitiline piir.
Komisjon kuulas 8. märtsil seoses olukorraga tervisesüsteemis ära Terviseameti peadirektori asetäitja ja haigekassa juhatuse liikme, et saada ülevaade olukorrast. Direktori asetäitja Mari-Anne Härma teavitas, et Terviseameti peadirektor on väljastanud käskkirja, et hakata ette valmistama tervishoiu valmisoleku kolmandat taset. Praeguse teise taseme korral antakse kiirabile õigus töö ümber korraldada, et vähendada ravikvaliteeti. Samuti on kiirabil õigus tegemata jätta madalama prioriteediga väljakutsed. Perearstidel on õigus jätta ära sõeluuringuid ning haiglatele antakse korraldus seada ennast valmis ajutiseks triaažiks, mille kohaselt peatatakse haiglates plaaniline ravi ja võetakse vastu ainult erakorralise abi vajajaid.
Terviseameti ressurss põhjaregioonis nakatunuid kindlaks teha ammendus juba kaks nädalat tagasi. Terviseameti põhieesmärk on endiselt kõik nakatunud ja nende lähikontaktsed kindlaks teha, kuid kui kõiki nakatunuid tuvastada ei saa, võib juhtuda, et nad oma lähikontaktsetest ei teavita. Senimaani on ida-, lõuna- ja lääneregioon vastu pidanud ja suutnud nakatunuid ja lähikontaktseid tuvastada, kuid juba on esimesed märgid raskustest ka seal.
Vaktsineerimise korraldusest rääkides tõi haigekassa juhatuse liige Maivi Parv välja aruandluse küsimused. Praegu on kokku lepitud, et kasutatakse TEHIK-us olemas olevaid vaktsineerimisteatisi, kuid vaja oleks need liidestada töötajate registri andmetega. See aga vajab teatud seadusemuudatusi.
Et vaktsineerimise protsess kulgeks, viiakse need andmed praegu kokku käsitööna ja kord nädalas. Esmaspäeva hommikul võetakse TEHIK-ust vaktsineerimisteatised ja seotakse need haigekassale kättesaadavate kindlustatute registri ja tervishoiutöötajate registriga. Sealt edasi saadetakse haigekassale nimekirjad eesliinitöötajate kohta, et vaktsineerimise hõlmatust võrrelda. Haigekassa juhatuse liikme sõnul peaks aruandlus kindlasti kiiremaks ja detailsemaks muutuma. Samuti peab haigekassa juhatuse liige vajalikuks, et inimeste teavitamine muutuks kiiremaks.
Rääkides HOIA äpist, tõdes Terviseameti direktori asetäitja, et HOIA on Terviseameti ja Sotsiaalministeeriumi TEHIK-u ühisprojekt. Selle parameetrite muutmine anti töösse ning talle teadaolevalt plaaniti juba kuu aega tagasi selle 2 meetri perimeeter muuta 10 meetriks, kuid seda pole tehtud. Direktori asetäitja tõdes, et Terviseamet on tervishoiusüsteemi ülekoormamisest rääkinud kogu aeg ja praegune olukord ei saa kellelegi üllatusena tulla.
Komisjoni liikmed uurisid, kas nakatumise epitsenterpiirkondades, näiteks Maardus, on testimine muudetud inimestele kättesaadavamaks, ja kui ei ole, siis kas seda plaanitakse teha. Terviseameti esindaja sõnul ei ole seda lepingupartneriga arutatud, sest see muudatus võib praeguse testimise süsteemi ummistada, kuid ta lubas, et see võetakse aruteluks lauale. Teadusnõukogu on välja pakkunud, et antigeeniteste võiks hakata kasutama kiiretestidena koolides.
Komisjoni liikmed uurisid, kas olukorras, kus ilma sümptomiteta inimestel ei ole tavaolukorras võimalik testima minna, tuleks kaaluda epitsenterpiirkondades massilist kiirtestidega testimist. Mari-Anne Härma ütles, et sellised masstestimised eeldavad tervishoiupersonali olemasolu, nii et selline testimisvõimalus sõltub sellest, kui palju meil on meditsiinipersonali. Ta lubas, et testimisvõimekuse suurendamist hakatakse lepingupartneritega arutama.
Nende ülevaadete saamise järel komisjon konstateeris, et meie haiglavõrk on jõudnud kriitilisse seisu. Komisjon on seisukohal, et viivitamatult on vaja seadustes täpsustavaid muudatusi teha, et tagada vaktsineerimise tõrgeteta läbiviimine. Ka tuleb täiustada HOIA rakendust, nii et see toimiks tõhusamalt. On vajalik jooksvalt viia läbi üleriigilised üldpopulatsiooni uuringud kooronaviiruse mutanttüve leviku kiiruse kohta ühiskonnas.
Meile antud informatsiooni põhjal tuleb nentida, et 80+ vanusegrupi vaktsineerimine on üle riigi nimistutes ebaühtlane. 32 nimistus ei olnud esmaspäevase seisuga vaktsineerimist selles grupis alustatud. Komisjon asus seisukohale, et nendes nimistutes tuleb vaktsineerimist alustada viivitamatult. Lisaks pidas komisjon oluliseks, et Terviseamet kaaluks viiruse epitsenterpiirkondades täiendavate testimisvõimaluste kasutusele võtmist.
Valitsuse kavandatud toetusmeetmetest ettevõtetele piirangute kompenseerimisel andis ülevaate rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus. Ta tutvustas komisjonile eelmise aasta leevendusmeetmete kasutamist ja selle korda ning informeeris parlamendikomisjoni sellest, et eelmise nädala otsus ülekantava raha kohta puudutas kõige enam KredExit. KredExi laenu- ja käendusemeedet 180 miljoni euro ulatuses saab ka sellel aastal kasutusele võtta.
Eelmisel nädalal jäi valitsusel veel lahtiseks, kuidas liikuda edasi osaluste omandamisega. Eelmise nädala otsus oli, et esialgu jäetakse 300 miljonit eurot KredExisse reservi ja ettevõtlusminister tuleb lähinädalatel meetmete täpse disaini ettepanekuga valitsusse. Samuti otsustati eelmisel nädalal pikendada hoonete rekonstrueerimise meedet. Lisaks pikendati sellesse aastasse Maaelu Edendamise Sihtasutuses kasutamata jäänud vahendite tähtaega.
Raol Lättemäe Rahandusministeeriumist esitas analüüsi eelmise aasta toetusmeetmete mõju kohta, millele tuginedes sai makromajanduslikus tähenduses järeldada, et eelmisel aastal rakendatud ettevõtluse toetamise meetmed on täitnud oma eesmärki ning see on hea alus meetmete planeerimiseks ka sel aastal. Komisjoni käsutuses on ulatuslikku teavet eri ametiasutuste kohta ning tahan rõhutada, et see on kindlasti kõigile Riigikogu liikmetele tarviduse korral kättesaadav.
Kokkuvõtteks: tuleb tegutseda kiiresti. Tuleb venitusteta töötada viirusetõrje kitsaskohtade lahendamisel, parandada vaktsineerimise logistilist korraldust, jõustada majanduskriisi leevendusmeetmed ning koostada väljumiskava. Tähtsaim praeguses üleriigilises kriisis on tõhus juhtimine ja õige eesmärgi seadmine.
Otsuste kujundamise kvaliteeti süvenenuna on mu hinnang, et ennekõike just tõhusama juhtimise kehtestamiseks tuleb riigis välja kuulutada eriolukord. Praegune otsuste langetamise mudel on näidanud, et see ei võimalda kriisi tõsisemas faasis vajalikul määral operatiivset tegutsemist, ja selle hinda maksab kogu Eesti ühiskond.
Aitäh teile! Olen valmis vastama teie küsimustele.