Nii. Aitäh! Kõik toimib.
Austatud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Eks see tehnoloogia toimimine ja mittetoimimine ole ka osake teadus‑ ja arendustegevusest, mis ilmselt vajab veel arendamist.
2020. aasta oli seoses pandeemiaga meeldejääv. Teadlastele tõi see kaasa muutusi tööprotsessides, nii uusi kiireloomulisi uuringuteemasid kui ka seni vähem praktiseeritud teadusnõustamise tööd. Kui otsida sammutud teekonnast positiivset, siis on selleks kindlasti teaduse ja teadlaskonna rolli märkimisväärne suurenemine riigi ja ühiskonna murede lahendamisel.
Pandeemia olukord on näitlikult kinnitanud, et tugeva ja mitmekesise teadusbaasiga riigid on sellisteks üllatusteks paremini valmis. Ka Eesti teadlased on oma võimekusega kiiresti reageerida silma paistnud ja on muu hulgas üleeuroopalistes võrgustikes hinnatud partnerid.
Tänan ja tunnustan ka valitsusele nõu andvat teadusnõukoda, kes on COVID‑i kriisis andnud oma panuse. Nad on professor Irja Lutsari juhtimisel juba pea aasta regulaarselt valitsust nõustanud, valmistades ette nõuandeid, mis on kogu Eesti elu sel perioodil oluliselt mõjutanud ja aidanud riigil koroonaga toime tulla. Lisaks teadusnõukojale on oma panuse andnud mitmed teised tublid inimesed. Professor Ruth Kalda meeskonna regulaarselt kogutavad seireandmed annavad usaldusväärse hinnangu viiruse leviku kohta. Samuti on meil tänu professor Tanel Tensonile ja tema meeskonnale igal nädalal uued andmed viiruse sisalduse kohta reovees. See info viitab nii lähenevatele viiruspuhangutele kui ka nende vaibumisele just piirkonniti.
Kokkuvõttes saame neile uuringutele tuginedes teha kiiresti muutuvas ja raskesti etteaimatavas olukorras teadmistepõhiseid otsuseid. Raske on üle hinnata teadlaste uuringuid, mis puudutavad COVID‑19 ja selle mõjusid väga erinevates eluvaldkondades, sh näiteks varustuskindluse tagamise, vaimse tervise, hariduse, viiruse levikut pärssivate materjalide ja kriisi sotsiaal-majanduslike mõjude teemal. Need teadmised on meile olulised kriisi pikaajaliste mõjudega toimetulekuks.
Eelmisel aastal väljatöötatud teadusbaromeeter, mis hindab Eesti inimeste usaldust teaduse vastu, kinnitab, et Eestis näeb 89% elanikest teadlasi ekspertidena. Näiteks Saksamaal on see osakaal 64%.
Peame mõistma, et investeeringud teadusesse on pikaajalised. Täna maitseme eile ja üleeile tehtud investeeringute vilju ning meie tänased otsused ja investeeringud loovad paremad eeldused tulevastele põlvedele.
Soovin, et tihe koostöö teadlastega jätkuks ka peale pandeemia seljatamist ja seda juba järgmiste proovikivide puhul. Pean silmas suuri väljakutseid, nagu kliimateemad ja sellega seotud rohepööre, mis eeldavad sisulist eestvedamist ja peavad lähtuma värskeimast teaduspõhisest infost.
2020. aastal lõppes Eesti teadus‑ ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014–2020 elluviimine. Eesti teaduse kõrge taseme tagamiseks ja mitmekesisuse suurendamiseks on kasvatatud nii teaduse baasfinantseerimise kui ka uurimistoetuste mahtu, rahastatud teaduse tippkeskusi ja toetatud ülikoolide arendustegevust.
Publitseerimise mõttes on investeeritud raha ja teadlaste pingutused on kandnud vilja. Kõrgetasemeliste artiklite arv miljoni elaniku kohta oli 2019. aastal 2072, mis ületas 2020. aastaks ettenähtud 1600 artikli eesmärki. Kõigist kõrgetasemelistest teaduspublikatsioonidest 8,4% kuulub maailmas 10% enim tsiteeritud teaduspublikatsioonide hulka, mis jääb seatud eesmärgile pisut alla, sest see eesmärk oli 11%. Samuti pole suudetud täita doktorikraadi kaitsmiste arvu eesmärki. Eesmärk oli 300, aga kaitsti 221 doktorikraadi. Sellest saame veel rääkida, kuidas seda suundumust muuta.
Eesti teaduse ühiskondliku mõju kasvatamiseks on viidud läbi mitmeid uuendusi. Ministeeriumidesse ja ettevõtete haruliitudesse on palgatud teadusnõunikud, kes veavad neis asutustes teadus‑ ja arendustegevusi ja korraldavad tihedat koostööd ülikoolidega. Teadusnõunikud viivad teaduse ka kõigi teiste valdkondade poliitikasse ja selle tegevuse mõju on kahtlemata oluline. Lisaks on välja töötatud ettevõtjate vajadusest lähtuvad temaatilised teadus‑ ja arendusprogrammid IKT ja ressursside väärindamise valdkondades. Nimetatud ressursside väärindamise programm loob eeldused puidu biokeemilise väärindamise ja uudse toidutehnoloogia abil uute, kõrge lisandväärtusega toodete loomiseks, mis asendavad naftal põhinevaid materjale ja toetavad tervist.
2019. aastal kasvasid erasektori teadus‑ ja arendustegevuse investeeringud Statistikaameti andmetel 85,8 miljoni võrra. Erasektori teadus‑ ja arendustegevuse kulud ulatusid kokku 246,8 miljoni euroni. See moodustab 0,88% sisemajanduse kogutoodangust, mida on siiski tunduvalt vähem kui aastaks 2020 eesmärgiks seatud 2%. Suur osa neist investeeringutest on tehtud infotehnoloogia sektoris, traditsiooniliste sektoriteni jõudmiseks pole veel võluvitsa leitud. Viimastel aastatel on tootlikkus küll kiiresti kasvanud, jõudes 2019. aastal 78,8%‑ni Euroopa Liidu keskmisest, aga see jääb eesmärgiks seatule siiski alla. Ekspertide hinnangul on ilma erasektori süsteemse teadus‑ ja arendustegevuseta siit ka väga raske sinna tõusta. Aga see tähendab meile tõsist proovikivi ja sellest räägin edaspidi.
Oleme sihiks seadnud ka Eesti osaluse ja nähtavuse suurenemise rahvusvahelises koostöös teadus‑ ja arendustegevuse ning innovatsiooni alal. Eesti on olnud Euroopa Liidu teadus‑ ja arendustegevuse raamprogrammis "Horisont 2020" aktiivne ja võidetud lepingute maht elaniku kohta moodustas 2019. aastal 241% Euroopa Liidu keskmisest. Eesti teadlaste kompetentsus on silma paistnud. Kindlasti on kogu Eestile tunnustuseks Tallinna Tehnikaülikooli arvutisüsteemide instituudi professori akadeemik Maarja Kruusmaa valimine üheks seitsmest Euroopa Komisjoni peateadusnõunikust. Need seitse inimest annavad Euroopa Komisjonile asjatundlikke soovitusi poliitikasuundade väljatöötamiseks ja otsuste langetamiseks, teisisõnu, nad mõjutavad ligikaudu 446 miljoni Euroopa Liidus elava inimese elu. Soovin professor Maarja Kruusmaale ka palju tarkust nende suure kaaluga otsuste või soovituste kujundamisel.
Austatud Riigikogu! Pöörakem nüüd pilgud ettepoole. Suur Prantsuse matemaatik Henri Poincaré on kirjutanud, et teadus on üles ehitatud faktidele, nii nagu maja on üles ehitatud kividest, kuid korrastamata faktide kogum on samavõrd teadus, kui kivihunnik on maja. Riigi pikaajaline arengustrateegia "Eesti 2035" seab meile strateegilised väärtuspõhised sihid. Nende sihtide saavutamiseks peame igas eluvaldkonnas pingutama. Neist lähtub ka uus teadus‑ ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava TAIE.
Esimest korda on teadus‑ ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse eesmärgid ja tegevussuunad koondatud ühte TAIE arengukavasse. See arengukava seab sihiks kogu Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkuse kasvu, mis saavutatakse teaduse ja ettevõtluse koostoimes. Edasine areng peab tuginema teadmuspõhistele innovaatilistele lahendustele, mida toetab kõrgetasemeline, mõjus ja mitmekesine Eesti teadus ning soodne ettevõtluskeskkond. Teadus peab käima ühiskonna ja selle vajadustega ühte jalga, olles eestvedajaks.
"Tänane teadustöö peab lahendama homseid vajadusi," nagu Tallinna Tehnikaülikooli professor Jarek Kurnitski on rõhutanud. Palju rõhku panebki arengukava teadmussiirdele, mis on ettevõtete ja ülikoolide koostöö. See viib teaduse majandusele ja ühiskonnale lähemale. Väikse riigi piiratud vahendite tingimustes on mõttekas oma tegevusi prioriseerida. Nii pööratakse erilist tähelepanu Eesti arenguvajadustele viies fookusvaldkonnas. Need on: esiteks, digilahendused igas eluvaldkonnas; teiseks, tervisetehnoloogiad ja ‑teenused; kolmandaks, kohalike ressursside väärindamine; neljandaks, nutikad ja kestlikud energialahendused; viiendaks, elujõuline Eesti ühiskond, keel ja kultuuriruum. Peame kõik koos – riik, ettevõtted ja teadusasutused – neis valdkondades pingutama, et luua alus kiireks majanduskasvuks ja teisalt pakkuda lahendusi olulisematele arenguvajadustele, mis "Eesti 2035" strateegias välja on toodud, et turvalised digilahendused jõuaks igasse valdkonda, tervishoiuteenused paraneks ja pakuks personaalseid lahendusi ja me kasutaks oma loodusressursse säästlikumalt, võttes kasutusele uued kestlikud energialahendused, ning selle kõige juures ei unustaks ka eesti keele ja kultuuriruumi arendamist. Sest kui meie seda ei tee, siis ei tee seda ka mitte keegi teine.
Numbrilised mõõdikud muudavad need kaunikõlalised eesmärgid konkreetsemaks. Lisaks harjumuspärastele rahastamise eesmärkidele seatakse uues arengukavas tootlikkuse kasvu sihiks 110% Euroopa Liidu keskmisest. Esmapilgul ülimalt ambitsioonikas siht. Ja see ongi ülimalt ambitsioonikas siht, aga see on teostatav, kui mõtleme läbi kogu selle teekonna, kuidas me selle saavutame. Hoiame ja tõstame jätkuvalt oma teaduse taset ja parandame teadlaste, sh noorteadlaste töötingimusi, et meil oleks teadlaste pealekasvu. Toetame igakülgselt teadustulemuste kasutuselevõttu erasektoris.
Käesoleva aasta alguses käivitati Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuses selleks rakendusuuringute toetamise programm kogumahuga 23 miljonit eurot. Soovin kindlasti seista selle eest, et programmi hoog ei raugeks, just sellepärast, et nendest headest teadusavastustest või ‑uuringutest tuleks ka reaalne kasu majanduses. Ainult rahast aga ei piisa, me vajame inimesi, kes kõiki neid võimalusi ka kasutada oskavad. Selle jaoks me viime ellu doktoriõppe reformi, et enam noori asuks doktoriõppesse ja et meil oleks, kellega neid suuri plaane ellu viia. Seda me saavutame, ma loodan, sellega, et me parandame doktorantide sissetulekuid ja sotsiaalseid tagatisi ning vähendame ebakindlust. Samuti soodustame teadlaste liikumist akadeemia ning era‑ ja avaliku sektori vahel, ilma milleta ka teadmussiiret ei toimu.
Tallinna Tehnikaülikooli rektor Tiit Land rõhutas hiljuti, et aeg on elevandiluutornist alla tulla. Tööd elevandiluutornis ei tohi ka unarusse jätta, sest kus see teadus muidu tekib, aga loodame, et üha suurem osa doktorikraadi omandanutest leiab töökoha erasektoris, et me saavutaks erasektoris ka suurema teadus‑ ja arendustegevuse osakaalu. Nagu ma alguses ütlesin, sealt tuleb innovatsioon ja sealt tulevad ka konkurentsieelised. Me saavutame senisest enam kui kolm korda suurema teadlaste ja inseneride arvu ettevõtlussektoris, mis on selle arengukava üks sihte.
Eesmärkide saavutamiseks neist tegevustest üksi ei piisa. Peame kiiresti viima ellu ka rohe‑ ja digipöörde, millele teadus‑ ja arendustegevus valitud fookusvaldkondades kindlasti kaasa aitab. Uksed rahvusvahelistesse tarneahelatesse meie ettevõtete jaoks ei avane, kui ettevõtete protsessid ei ole digitaliseeritud. Samamoodi eeldavad arenenud riikide eesrindlikud ettevõtted oma partneritelt läbimõeldud tegutsemist kliimaneutraalsuse saavutamisel ja ressursside taaskasutuse teemadel. See ei tähenda mõne üksiku tooraine või pakendi väljavahetamist, see tähendab väärtuspõhiselt kogu äriloogika ja ‑protsesside ülevaatamist. Paljudel Eesti ettevõtetel on see teekond veel ees. Meie teadlastele on see unikaalne võimalus: pakkuda Eesti ettevõtetele rohepöörde elluviimiseks tehnoloogilisi lahendusi, testida ja arendada neid, et hiljem juba täiustatud lahendusi ka väljaspool Eestit pakkuda. Üksnes uus tehnoloogia ei muuda inimeste mõttemalle, käitumist ja eelistusi. Rohepööre hakkab hõlmama kõiki teadusharusid ja teadlasi, alates sotsiaal‑ ja käitumisteadlastest ja lõpetades inseneridega.
Valitsus on valmis võtma neil teemadel initsiatiivi ja muutuste eestvedaja rolli. Me töötame selle nimel, et Euroopa roheline kokkulepe mõttemallina jõuaks ka Eesti inimeste ja ettevõtjateni ning Eesti teadlased ja ettevõtted saaksid rohepöördega seonduvatest uutest kasvuvõimalustest osa. Eesti investorid on muutuste toimumist juba mõistnud. Seda kinnitab suur huvi nn roheliste pensionifondide vastu, mis eelmisel aastal ka suurepäraseid tulemusi näitasid. Skeleton Technologiesi asutaja ja juht Taavi Madiberk nimetab Euroopa rohelise kokkuleppega seonduvaid investeerimis‑ ja ärivõimalusi suurimateks pärast internetirevolutsiooni. Seisan selle eest, et meie toetus nende võimaluste ärakasutamisele ei jääks poliitiliseks retoorikaks, vaid juba järgmine aasta teie ees seistes saaksime rääkida reaalsetest astutud sammudest.
Majanduslike huvide kõrval ei tohi aga unustada, miks me tegelikult seda kõike teeme. Mu soov on, et meie järgnevad põlvkonnad ei peaks igapäevaselt võitlema muutunud kliimast tingitud kriisidega, olgu need põuad, tormid, üleujutused või metsapõlengud. Ka neile peab jätkuma puhast vett, õhku ja elurikkust. Selleks peab muutma oma käitumist iga inimene, iga ettevõte. Peab eelistama asju, mille suhtes on kindlustunne, kuidas ja mis väärtustest lähtuvalt need on toodetud. Ostame vähem, parandame ja jagame enam. Ettevõtjad kohandavad oma ärimudelid neile ootustele vastavaks, vähendavad ressursimahukust ja kasutavad puhast energiat.
Käitumisteadlased kinnitavad, et kiired muutused pole inimestele kuigi omased. Me peamegi koos teadlastega läbi mõtlema kogu selle teekonna ja lahendused, kuidas viia neid muutusi ellu samm-sammult, elustandardit säilitavalt ja kedagi maha jätmata. Targalt toimides on võimalik pandeemiast tingitud olukord ka võimaluseks pöörata ja neid protsesse kiirendada. Saame nii mõneski sektoris vabanevaid ressursse kaasata meie tulevikku kujundavatesse ettevõtmistesse.
Mul on hea meel, et ülikoolid on oma rolli suunanäitajana hästi tunnetanud. Tartu Ülikool rõhutab oma uues arengukavas ülikooli vastutust ühiskonna ees seisvate ülesannete lahendamisel. Tallinna Ülikool on andnud teada, et nad pürgivad esimeseks kliimaneutraalseks ülikooliks aastaks 2035. Hea näide on ka seltskond Eesti tudengeid, kes on algatanud päikeseenergia jõul liikuva sõiduki ehitamise, mis pannakse juba oktoobris proovile maailma tippülikoolide konkurentsis mainekal päikeseautode võistlusel World Solar Challenge.
Nii. Ka Eesti idufirmade seast 2020. aasta uustulijaks valitud Woola on näide selle kohta, kuidas taaskasutus ja roheline mõtlemine kombineerituna hea äriideega loob head eeldused kiireks kasvuks. Nimelt, kui te küsite, mida see Woola siis teeb: nad leidsid kasutuse lambavillale, mida Eestis igal aastal 153 tonni ära visatakse. Koostöös Eesti Kunstiakadeemia teaduritega arendasid nad välja keskkonnasõbralikku alternatiivi pakkematerjalina kasutatavale mullikilele. See on juba pälvinud märkimisväärse rahvusvahelise tunnustuse: firma võitis aasta idufirma tiitli ja peaauhinna Euroopa suurimal säästva tehnoloogia idufirmade konkursil PowerUp. Seda kasutab näiteks Tallinna Kaubamaja oma e‑poes. Mul tekkis ka huvi, ma ei teadnud enne, et kui sealt tellida, siis võib lasta pakkida kauba villakilesse.
Head kuulajad! Kuigi me tegutseme tervishoiu- ja majanduskriisi tingimustes, on meil head eeldused kirjeldatud suurte eesmärkide saavutamiseks. Märgilise tähtsusega on otsus tõsta riigipoolne teadus‑ ja arendustegevuse rahastamine 1%‑ni sisemajanduse kogutoodangust. Selle taseme hoidmist jätkame, nagu koalitsioonilepingus oleme lubanud. Teadus‑ ja arendustegevuse riigipoolne rahastus kasvab 2021. aastal täpsemalt 56 miljoni euro võrra, küündides kokku 286,4 miljoni euroni. Meie esmased prioriteedid on doktoriõppe reform ning ettevõtete arendus‑ ja innovatsioonivõimekuse tõstmine. Kasvab ka humanitaarteaduste rahastamine. Peame mõistma, et teadus‑ ja arendustegevuse rahastamise kasv toob kõigile osapooltele kaasa enam tööd ja vastutust.
Ma loodan, et me tulevikus ei kuluta enam nii palju aega rääkimisele, et rääkida teaduse rahastamisest, vaid saame rääkida strateegilistest valikutest ehk sellest, mille jaoks me seda raha kasutame. Ootame teadlastelt initsiatiivi võtmist ja oleme avatud teadlaste soovitustele, kuidas leida lahendused nii tervise‑ kui ka majanduskriisile, nii töö‑ kui ka tööjõupuudusele ning sellele, kuidas lappida ka erinevaid lõhesid, kuidas hoida tervist, loodust, meie keelt ja rahvast.
Soovin tänada ettekande valmimisele kaasaaitamise eest Riigikantseleid, Haridus‑ ja Teadusministeeriumi ning Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumi – kõiki, kes aitasid infot koguda. Suur tänu ka ülikoolidele ja kõikidele teadlastele sellel [möödunud] aastal tehtud pingutuste eest! Aitäh!