Head kolleegid, tere hommikust! Alustame Riigikogu täiskogu V istungjärgu 7. töönädala teisipäevast istungit. Nüüd on võimalus üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Seda soovi Riigikogu liikmetel täna ei ole, millest tulenevalt saame järgmisena läbi viia kohaloleku kontrolli. Palun kohaloleku kontroll!

Kohalolijaks registreerus hetkel 81 Riigikogu liiget, puudu on 20. Saame istungiga kenasti pihta hakata.

Meie tänase päevakorra esimene punkt on rahanduskomisjoni algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu numbriga 297 kolmas lugemine. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 297 lõpphääletus. Seega panen teie ette võimaluse alustada läbirääkimisi. Kas fraktsioonid soovivad alustada läbirääkimisi? Ei soovi. Siis saame asuda lõpphääletuse juurde.

Hea Riigikogu, panen teie ette hääletusele rahanduskomisjoni algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu 297. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Eelnõu poolt hääletas 85 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu 297 on seadusena vastu võetud.

Meie tänane teine päevakorrapunkt on sotsiaalkomisjoni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse "COVID-19 vaktsineerimise korraldamine" arutelu. Ja lubage mul üle käia ka meie tänase teise päevakorrapunkti arutamise kord. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §‑le 153 määras Riigikogu juhatus sotsiaalkomisjoni ettepanekul olulise tähtsusega riikliku küsimuse "COVID-19 vaktsineerimise korraldamine" arutamiseks järgmise korra. Kõigepealt on tervise- ja tööminister Tanel Kiige ettekanne, kuni 20 minutit, seejärel on küsimusteks ja vastusteks aega 40 minutit. Head kolleegid, palun natuke vaiksemalt! Teiseks on Eesti Haigekassa esindaja Maivi Parve ettekanne, kuni 15 minutit, küsimusteks-vastusteks ka kuni 15 minutit. Kolmandaks on Terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma ettekanne, kuni 15 minutit ja küsimusteks-vastusteks ka kuni 15 minutit. Neljandaks on Eesti Perearstide Seltsi juhatuse liikme doktor Elle-Mall Sadraku ettekanne, kuni 15 minutit ja küsimusteks-vastusteks ka kuni 15 minutit. Tuletan teile, head kolleegid, meelde, et iga Riigikogu liige võib esitada ettekandjatele kokku kuni kaks küsimust. Seejärel läheme läbirääkimiste juurde. Läbirääkimistel võivad sõnavõttudega esineda Riigikogu liikmed ning komisjonide ja fraktsioonide esindajad. Sotsiaalkomisjon on teinud ka ettepaneku, et kõigepealt võtaksid sõna fraktsioonide esindajad ja seejärel Riigikogu liikmed. Ja kui me selle arutelu lõpetame, siis me Riigikogus otsust vastu ei võta.

Niisiis ... Ahaa, meil on ka mõned protseduurilised küsimused. Kas Aivar Sõerdil on protseduuriline küsimus või ta on registreerinud ennast sõnavõtuks? Nii, Kalle Grünthal, kas teil on protseduuriline küsimus või olete soovinud sõna? Teil on käsi protseduurilise küsimuse koha peal.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Mul on protseduuriline küsimus. Te ütlesite seda, et igal Riigikogu liikmel on võimalus küsida kaks küsimust. Äkki te täpsustate? Ma vaatasin, et kodu‑ ja töökorra seaduse § 153 lõige 2 ütleb seda, et arutelu kestuse, ettekandjad ning küsimuste esitamiseks ja sõnavõttudeks ettenähtud aja määrab Riigikogu juhatus. Siin see regulatsioon puudutab aega. Millest tulenevalt te olete aga määratlenud, et on ainult kaks küsimust?

Nii nagu meil on ka varem olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelul olnud, nii on ka seekord Riigikogu liikmetel kõikidele ettekandjatele kokku kaks küsimust. See on kuni kaks küsimust, st seda võimalust ei pea kasutama, ja tuleb arvestada ka seda, et meil on küsimiseks ette nähtud kindel aeg, mille kohta on meile ettepaneku teinud sotsiaalkomisjon. Nii et arvestades tänast esinejate hulka on sotsiaalkomisjon teinud meile ettepaneku selliseks töökorraks. Ehk siin tuleb lähtuda põhimõttest, kes ees, see mees. Ja meie tänane tööpäev kestab – kui me pikendame – kella kaheni. Aitäh! Jaa, palun, Kalle Grünthal, teine protseduuriline küsimus!

Suur aitäh selgituse eest! Aga küsimus on praegu selles, et ma viitasin konkreetsele õigusnormile ehk siis, ütleme, seaduse § 153 lõige 2, eks ju. Ja ma tahaksin lihtsalt teada, kas siis me ei rakenda praegu seda seadusest tulenevat normi, mis reguleerib ainult aega, aga mitte küsimuste esitamist. Äkki te ikkagi täpsustate natukene ära, millest tuleneb see ainult kaks küsimust. Ma saan aru, et seda praktikat on rakendatud, aga mind huvitab see, et tavad ei saaks ikkagi minna vastuollu, ütleme, seaduse sättega.

Aitäh! Teie viidatud paragrahv täpselt nii ütlebki, et arutelu kestuse, ettekandjad ning küsimuste esitamiseks ja sõnavõttudeks ettenähtud aja määrab Riigikogu juhatus komisjoni ettepanekul. Täpselt seda me tegimegi. Komisjon tegi meile ettepaneku selliseks arutelu vormiks, kus igaühel on kokku maksimaalselt kaks küsimust. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Mul ei ole mingit pretensiooni juhatuse otsuse kohta, kuidas me täna menetleme seda riiklikult tähtsat küsimust. Ma olen ise ka juhatuses selle otsuse langetamise juures olnud ja see on nii, nagu senine praktika on olnud – komisjon on teinud oma ettepaneku ja juhatus on sellest lähtunud. Aga ma tuleksin siiski hea tava juurde parlamendis. Pikka aega ei ole sellist tava olnud, et nobedate näppude loogikat kasutatakse selleks, et tasalülitada opositsiooni. Kui see praktika siin saalis hakkab levima, siis me peaksime ka juhatuses tõsiselt mõtlema, kuidas neid olulise tähtsusega riiklikke küsimusi arutada. Ma vaatan praegu, et Keskerakond on oma ministrile registreerinud küsimused, mis tähendab, et ise vastan – ise küsin, ise küsin – ise vastan. Opositsioon tegelikult selle aja raamides oma küsimusi esitada ei saa. See ei ole hea praktika, koalitsiooniliikmetel on võimalik oma ministrilt alati küsida, on see fraktsioonis või mis iganes parteikoosolekutel. Opositsioonil see võimalus puudub. See on hea tava ja praktika küsimus. Võib-olla me juhatuses peaksime hakkama seda praktikat muutma ja andma tulevikus võimaluse kõikidele piiramatu ajaga esitada küsimusi, sest muidu näeb see asi väga halenaljakas välja siin saalis.

Aitäh, hea kolleeg! Võtame seda repliigina ja hetkel arvestame ikkagi sellega, et igal Riigikogu liikmel on õigus olulise tähtsusega riikliku küsimuse puhul küsimusi esitada. Ja OTRK-de puhul iseenesest ei ole tegemist ei opositsiooni ega koalitsiooni vaatega. Aga loomulikult, kui sul on soov meil juhatuses seda teemat tõstatada, siis me saame seda arutada. Härra Grünthal, palun!

Aitäh! Tegelikult ma toetan täiesti Helir-Valdor Seederi mõttekäiku, et sisuliselt, kui tegemist on olulise tähtsusega riikliku küsimusega, siis peab olema absoluutselt kõikidele parlamendiliikmetele tagatud võimalus küsimuses sõna võtta, küsida ja saada teavet. Ma olen täiesti nõus ka sellega, et praegusel hetkel toimub n-ö opositsiooniliikmete blokeerimine, et nad ei saaks esitada ebameeldivaid küsimusi, millele ei taheta võib-olla vastust anda. Nii et igal juhul tuleb seda olukorda muuta. 

Head kolleegid! Juhin tähelepanu, et me ei ole veel aruteluni jõudnud, me arutame alles protseduurilisi küsimusi. Mida rohkem me protseduurilisi küsimusi arutame, seda vähem jääb meil aega olulise tähtsusega riikliku küsimuse aruteluks. Härra Seeder, palun!

Ma täpsustuseks tahan öelda, et kõikide küsimuste arutelul on siin ikka opositsioon ja koalitsioon olemas. Mina ei tea, et Isamaa oleks tänaseks kuidagi koalitsioonierakonnaks saanud, me oleme ikka jätkuvalt opositsioonis. Ja teiseks, kui küsimuste esitamine on  ajaliselt piiratud – ma saan aru, et ministrile saab esitada küsimusi ainult 40 minutit –, aga ministri vastamise pikkus ei ole ühegi seadusesättega reguleeritud, siis lihtsalt ajaliselt ei ole võimalik kõikidel Riigikogu liikmetel küsimusi esitada. Sellele ma tähelepanu juhtisingi. Nii et seda võimalust tegelikult täna praktikas ei teki.

Aitäh selle repliigi eest! Aga veel kord, et meil on tegelikult olulise tähtsusega riikliku küsimuse puhul kõikidel Riigikogu liikmetel võimalus küsida. Ja ma kujutan ette, et kui meil on saalis olulise tähtsusega riiklik küsimus, siis tegemist ongi nii olulise teemaga, et see peabki olema erakondadeülene ja kõigil peaks olema võimalus küsida. Aga veel kord, ma loodan, et me saame minna selle arutelu juurde, seda rohkem on teil kõigil võimalik küsida. Härra Ernits, palun, protseduuriline!

Aitäh! Ma vaatan, et juba 12 minutit on möödunud. Ja ma tuletan meelde, et mina ei ole koalitsiooniliige praegu. Nii et tahaks nagu jõuda sisuliste juttude juurde. Muidugi ei maksa müstifitseerida seda, et kui mõnele küsimusele ei pruugi üldse vastata, võib rääkida hoopis aiast või aiaaugust, siis see nagu lahendab olukorda. Tähendab, olukord on kriitiline. Asume palun töö juurde! 

Ma olen teiega väga nõus. Rohkem protseduurilisi küsimusi ei ole, järelikult me saame asuda esimese ettekande juurde. Ja mul on hea meel paluda kõnetooli tervise- ja tööminister Tanel Kiik. Palun!

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud Riigikogu liikmed! Olen väga nõus, et olukord on kriitiline, nagu ütles Riigikogu liige Peeter Ernits. COVID-19 kriis on hetkel Eestis võtnud tõesti seni kõrgeimad võimalikud mõõtmed. Ja tõsi on ka see, et need piirangud, mis on kehtestatud valitsuse eilsete otsustega, on kõige laiaulatuslikumad, mis on selles kriisis olnud. Nii et selles vaates küll järk-järgult nii tõkestamise meetmete kui ka inimeste mõistliku käitumise ja vaktsineerimise toel me sellest kriisist välja tuleme.

Täna räägin põhjalikumalt vaktsineerimisest, hetkeseisust ja plaanidest, ning vastan ka nii paljudele küsimustele, kui selle käigus jõuan. (Näitab slaide.) Siin on andmed nüüd natukene viitega, sest tegemist on eilehommikuse seisuga, aga täna lisandus veel umbes 3600 vaktsineerimist. Me näeme seda, et Eesti vaktsineeritute üldarv on jõudsalt kasvanud seitse nädalat järjest. Ka sel nädalal ootame kindlasti seni suurimaid tulemusi. Tänase seisuga on ära manustatud umbes 150 000 vaktsiinidoosi, enam kui 100 000 inimesele on jõutud teha vähemalt ühekordne vaktsineerimine ja enam kui 40 000 on saanud teise doosiga vaktsineeritud. Ma tean, et uuendatud slaidid pidid olema ka juba välja prinditud ja need tulevad hiljem Riigikogu liikmetele. Eks see seis muutubki ju mitte ainult iga päeva, vaid sisuliselt iga tunniga. Aga samal ajal tõesti on ka viiruse enda levik, nagu öeldud, väga laiaulatuslik. Kui vaadata kas või seda testimise mahtu, siis tegelikult me oleme nüüd kohe-kohe ületamas miljoni testi piiri kogu selle kriisi peale kokku. Positiivne on siiski see, et juba mõnda aega on iganädalane vaktsineeritute hulk siiski kordades suurem kui positiivselt nakatunud inimeste arv. See tähendab seda, et vaktsineerimisega saab üha rohkem ja rohkem inimesi kaitse võrreldes haiguse läbipõdemisega. See on aga tervise vaates kindlasti oluliselt parem viis antikehade saavutamiseks ja ka oluliselt ohutum inimese tervisele.

Eri vaktsiinitootjatega on ministeerium ja Vabariigi Valitsus teinud koostööd Euroopa Liidu ühishanke kaudu, võib öelda, juba ligemale aasta aega. Tegelikult need ühistegevused ja planeerimised algasid juba kevadel, siis olid ka esimesed Balti ministrite kohtumised sel teemal ja ka Euroopa Liidu tasandil. Tol hetkel loomulikult veel ühtegi vaktsiini ei olnud, aga juba siis hakkas Euroopa Komisjon liikmesriikide palvel kaardistama võimalikke vaktsiinitootjaid, kes võiksid esimestena jõuda vaktsiini valmimiseni. Tagantjärele tarkusena võime öelda seda, et Euroopa Komisjoni tehtud valikud ja ennustused, kui nii võib öelda, toonase info pinnalt olid tegelikult valdavalt õiged. Kui vaadata kolme esimest vaktsiinitootjat, kes on müügiloa saanud, need on Pfizer/BioNTech, Moderna ja AstraZeneca, siis kõik need kolm on olemas Euroopa Liidu ühishankes. Lisaks sellele on neid seal tegelikult veel. Me teame, et sel nädalal, täpsemalt 11. märtsil on oodata müügiluba Janssen Pharmaceuticale ning müügiloa taotlused on sees veel mitmel tootjal. Põhimõtteliselt on toonane algselt tehtud valik – algselt oli tootjaid seitse, Valneva ühines hiljem – tagantjärele vaadates igal juhul osutunud õigeks. On tehtud õigete ettevõtetega eelostulepingud ning ei ole tekkinud näiteks sellist olukorda, et esimesena oleks jõudnud müügiloani hoopiski keegi selle hanke väline tootja. Siis oleksime olukorras, kus kõik riigid peaksid üksteise võidu sealt doose taotlema ja siis oleks sellistel väiksematel riikidel nagu Eesti kahtlemata jõuõlg nõrgem.

Siin on toodud tegelikult praegu kehtivad doosid. (Näitab slaide.) Võin kohe öelda, et see võib veel muutuda. Ehk kui vaatame neid põhilepinguid, siis Eestil oli üle 4,5 miljoni doosi kokku, aga nii nagu olen varemgi väljendanud, ei ole peamine probleem praegu mitte see, mis on dooside arv aasta lõpuks, vaid peamine probleem on see, millal need vaktsiinidoosid Eestisse jõuavad. Tänagi arutame Vabariigi Valitsuses veel ostuvõimalusi, just nimelt selles vaates, et kui näiteks Pfizer/BioNTechi lisadoosid jõuavad kohale prognoositust varem, kui nad hakkavad tulema näiteks teises kvartalis, siis on kaalutluskoht, kas tuleks neid juurde soetada. Isiklikult arvan, et sel juhul tuleks. Samamoodi, kui teistel tootjatel, kes saavad müügiloa, on võimekust tuua vaktsiine kiiremini, kui algne leping ette näeb, siis loomulikult ka siin tuleb arvestada võimalusega vajaduse korral osta doose selles mõttes varuga ja teisest poolaastast tegelda juba nende müümise või annetamisega, aga pakkuda kiiremini Eesti elanikele vaktsineerimise võimalust.

Numbritest veel nii palju, et kui vaatame tõesti neid müügiloa saanud vaktsiinitootjaid, praegu Pfizer/BioNTech, Moderna ja AstraZeneca, siis kõik need kolm kokku tagavad Eestile, võib öelda, laias laastus 2,5 miljonit vaktsiinidoosi ehk igal juhul juba piisava arvu selleks, et kogu täisealine elanikkond ära vaktsineerida. Aga nagu viitasin, siis Janssen Pharmaceutica peaks samuti õige pea siia nimekirja lisanduma ja järgmised tooted peale. Nii et igal juhul, ütleme, praegune vaktsiinidefitsiit hiljemalt suve jooksul asendub vaktsiinide piisava hulgaga, et tagada kõigile elanike vaktsineerimise võimalus. Seda me sihime alates maikuust.

Räägin kiirelt ka natuke vaktsiinitarnetest, sellel teemal on olnud palju küsimusi. (Näitab slaide.) Siin on lihtsalt pandud kaks tabelit kõrvuti: üks on see, mis oli algne kava, teine on see, mis need numbrid tegelikult tegema hakkasid. Siin on meelega tehtud selline muudatuste jaotus ette, mis näitab natukene seda protsessi. Võib-olla kõige märgilisem on see, kui vaadata, kuidas AstraZeneca tarnete puhul on numbrid muutunud mõne nädalaga. Pidi tulema 26 000, aga tuli null, teisel nädalal, kui pidi tulema vähem, on jälle oluliselt kasvanud. Konkreetselt see nädal, mis praegu algab, tuleb vaktsiinide saabumise mõttes kõige parem nädal, siis tuleb Eesti riiki üle 52 000 doosi. Algse jaotuskava alusel oleks pidanud tulema siia ainult 6000. Nii et need numbrid on mitu korda muutnud ja seda tabelit on seepärast isegi keeruline lugeda.

Aga panen kohe ette ka puhtandi, mis näitab päris seisu. Siin on iseenesest need vaktsiinitarned, mis on Eestisse toimunud kuni üheksanda nädalani, ja need, mis on toimumas, ehk kümnes nädal. Eile jõudis kohale Pfizer/BioNTech, AstraZeneca esimene tarne jõuab täna, teine jõuab nädala teises pooles ja Moderna tuleb samuti nädala teises pooles. Eks need vaktsineerimised jaotuvad nii selle nädala lõpu kui ka järgmise nädala peale, aga igal juhul annab see võimaluse taas tempot tõsta. Ja kui vaadata neid kuu lõppusid, siis samamoodi tegelikult need numbrid on nüüd laiaulatuslikult tõusnud. Ehk märtsikuus tuleb Eestisse oluliselt rohkem vaktsiini, kui tuli kogu talve peale kokku, ja teises kvartalis ootame samuti kasvu.

Kui rääkida järgmistest vaktsiinidest, siis põgusalt juba peatusin sellel, aga lisan, et Janssen Pharmaceutica vaktsiin saab peagi müügiloa, 11. märts on see kuupäev, mida on lubatud välja öelda. Kõigi eelduste kohaselt see otsus tuleb positiivne. Ravimiamet on loomulikult siin sõltumatu ja ka Euroopa Komisjon oma hinnangu andmises. Lisaks sellele on kolm vaktsiinitootjat, kes on hetkel n‑ö eelhindamisfaasis. Kasutatakse sellist väljendit nagu rolling review, see tähendab seda, et nad saadavad jooksvalt andmeid ja lisainfot Euroopa Ravimiametile, kokkuvõttes selleks, et kiirendada hindamise protseduuri. Nendest kõige varem on vaktsiinitootmise käivitanud CureVac, nende vaktsiin on samuti Euroopa Liidu ühislepingus. Eesti ostab sealt suurusjärgus 660 000 doosi. Teine on Novavax, mis on juba veebruaris käivitunud, kuupäevaliselt isegi mõnevõrra varem, ja samuti Euroopa Liidu ühislepingus. Kolmas, kes on tõesti praegu eelhindamisfaasis, on Venemaa vaktsiin Sputnik V. Nad taotlevad praegu esialgset tagasisidet ja hinnangut enda andmetele ja uuringutele, et oleks võimalik anda sisse ametlik müügiloa taotlus. Selle ütlen küll ära, et minu seisukoht on ka see, et mis tahes vaktsiin, sõltumata tootjariigist, kui ta saab Euroopa Liidu müügiloa, on Eesti turule oodatud. Siis me saame seda kasutada ja kui see aitab kaasa vaktsineerimisega hõlmatuse tõstmisele, siis on mõistlik seda teha.

Vaktsineeritavad sihtrühmad oleme peaasjalikult määranud immunoprofülaktika ekspertkomisjonis, nii nagu tegelikult laiemalt riiklik immuniseerimine käib. Tavapäraselt see loomulikult nii palju tähelepanu ei pälvi, aga võib-olla ongi hea, et nüüd on ka laiemalt vaktsiinialane teadlikkus kõrgem. Kõige olulisem on tõesti kasutada defitsiidi tingimustes vaktsiine võimalikult sihipäraselt ehk alustada tervishoiuvaldkonnast, hoolekandeasutustest, töötajatest ja elanikest. Mul on väga hea meel, et tervishoiuvaldkonnas on 70% inimesi seda võimalust kasutanud. On haiglaid, kus see protsent on veel kõrgem. Ja loomulikult vaktsineerimise tase veel tõuseb. Kindlasti eraldi võib tunnustada kohe perearste, kelle seas see protsent on üle 80. Nii et see on ka heaks eeskujuks kõigile inimestele, keda perearst vaktsineerima kutsub. Peab arvestama, et ka nad ise väga suures osas ehk enamik neist on seda võimalust kasutanud, osa on juba ka haiguse läbi põdenud, osa laseb ennast vaktsineerida hiljem, aga väga selge konsensus siin valitseb.

Hoolekandeasutustest samuti tänan elanikke ja nende lähedasi, kes tegelikult annavad sellega oma panuse just kollete pidama saamisesse. Hoolekandes on umbes 85% kliente ehk elanikke vaktsineeritud. Kui te vaatate uudiseid ja vaatate ka koldeid, siis selliseid suuri, sadade kaupa nakatumisi, nagu me nägime nii eelmisel kevadel, sügisel kui ka talvel, tõesti enam tulla ei saa, sest lihtsalt hooldekodu elanikud on juba n-ö kohapealse karjaimmuunsuse saavutanud, kui nii võib öelda. Kui tekibki üksikuid nakatumisi, üksikuid koldeid, siis on need mahud kordades väiksemad ja see tähendab ka seda, et haiglaravi vaates on koormust vähem. Kui vahepeal oli tipp-perioodil nii, et haiglaravivajadusest suurusjärgus 15% tuli hooldekodudest ja kõigist surmajuhtumitest 40% tuli tegelikult hooldekodude ringist, siis nüüdseks on mõlemad numbrid kordades vähenenud ja vähenevad edasi, kuna siin on ka teatud viitaeg sees. Näiteks oli hooldekodude puhul viimati haiglaravivajaduse osakaal vist 3% juures kunagise 15% ja enama asemel.

Kui me räägime nüüd eakamatest, siis siin oleme tõesti keskendunud omakorda vaktsineerimise korraldamisel just nimelt sellele, et ka riskirühmade seas saaksid vaktsineeritud esmajärjekorras need, kes on kõige suuremas ohus, ehk üle 80-aastased elanikud. Perearstide selts on ise koostanud täiendavad põhimõtted, mille alusel riskirühma puhul vaktsineerima kutsutakse. Sellest räägib doktor Elle‑Mall Sadrak oma ettekandes kindlasti täpsemalt. Ehk loogika on tõesti selline, et kui me teame, et meil on riskirühmas 360 000 inimest, siis tuleb meil selle hulgas omakorda teha valikuid ja gruppimisi, olukorras, kus vaktsiine lihtsalt on kordades vähem, kui tegelik vajadus oleks. Aga ma olen siin ka selles mõttes optimistlik, et aprillikuu lõpuks oleme jõudnud kõigile riskirühma kuuluvatele inimestele vaktsineerimise võimalust pakkuda. See tähendabki seda, et see kõige kriitilisem faas praeguse kriisi ohjamisel saab jälle taas ühe otsustava sammu võrra lahendusele lähemale.

Vaktsineerimise sihtrühmade seas on ka kõrgema nakkusriskiga eesliinitöötajad ja elutähtsate teenuste osutajad. Me alustasime tegelikult seda tööd juba aasta lõpus. Saatsime igale ministeeriumile palve kaardistada oma valdkonnas kriitilise tähtsusega sihtrühmad. Eesmärk oli jaanuari lõpuks need koostada, osa täpsustusi tehti ka veebruaris.

Natukese see tempo muutus, kuna AstraZeneca müügiloa saamine koos immunoprofülaktika komisjoni soovitusega kasutada seda vaktsiini alla 70-aastaste inimeste vaktsineerimisele tähendas seda, et meil tuli mõnes mõttes käivitada eesliinitöötajate vaktsineerimine varem, kui algne plaan seda ette nägi. Võib öelda, et võimalus tekkis selleks varem. Ootus oli tõesti see, et saaks alustada üldhariduskoolidega veebruari alguses, kui veebruari esimese nädala lõpus ja teisel nädalal jõudsid esimesed AstraZeneca vaktsiinitarned. Selleks koostati vajalikud nimekirjad, see kõik võttis aega, see on aus vastus. Ehk tegelikult selle käivitamisel tekkisid ajalised tõrked. Tagantjärele vaadates tundub, et oleks pidanud tol hetkel suunama esimesed tarned AstraZeneca vaktsiini hoopiski alla 70-aastastele riskirühmadele, seniks, kuni on nimekirjad koostatud ja tehniline korraldus lahendatud, ning siis alustama eesliiniga.

See on nüüd tarkus, mida oleks tagantjärele vaadates teistmoodi teinud. Aga igal juhul on ka haridustöötajate huvi vaktsineerimise vastu olnud väga suur. Veebiseminaril oli osalejaid ja vaatajaid ca 11 000 ja see on ka järelvaadatav. Samuti on näidanud väga suurt huvi üles siseturvalisuse valdkond, kus samuti umbes veebruari keskel koos haridustöötajate vaktsineerimisega vaktsineerimist alustati. Teatud määral on vaktsineerimisi tehtud ka Kaitseväes ja esmase prioriteediga inimesed on välismissioonidel osalejad, need on toimepidevuse tagamiseks olulised instantsid. Loomulikult teavitus- ja selgitustöö käib nii eesti kui ka vene keeles. Nüüd, sel nädalal on üha suuremas fookuses ka sotsiaaltöötajad ning lasteaedade-lastehoidude töötajad. Ehk liigume vaktsineerimisega edasi. 

Ma tean seda, et nendest nimekirjadest, mis anti, on haridusvaldkonna inimestest praeguseks vaktsineeritud üle 80% neist, kes huvi avaldasid. Seal on kindlasti inimesi, kelle puhul on veel vaja vaadata, kas varem ei olnud sobivat vaktsiini või oli tegemist ajalise mittesobivusega. Aga 83% või 84% protsenti nendest nimekirjadest on tehtud. Päästjate ja politseinike seas on see protsent veelgi kõrgem. Sellest nimekirjast, mis oli üles antud, on üle 90% vaktsineeritud ja kindlasti vaktsineerimine jätkub veel nende puhul, kellel mingil põhjusel see aeg kas muutus või ajutiselt ei sobinud. Hiljem saame teha laiemaid kokkuvõtted, mis puudutab tervikhõlmatust selles konkreetses sihtrühmas, sest need protsendid 80 ja 90 on tõesti nende hulgast, kes vaktsineerimiseks soovi avaldasid. Hiljem saame teha kokkuvõtte sellest, kui palju inimesi haridusvaldkonnas tervikuna vaktsineerimise võimalust kasutab, kui palju siseturvalisusest, sotsiaalvaldkonnas jne.

Väga palju küsitakse AstraZeneca vaktsiini vanusepiiri kohta. Need küsimused arutab immunoprofülaktika ekspertkomisjon läbi. Siin on küsimus eeskätt selles, kui palju on lisauuringuid ja lisaandmeid tulnud, selleks et hinnata just nimelt selle vaktsiini sobivust sõltumata inimese vanusest. Mitmed riigid on oma praktikat muutnud ja kindlasti on see ka meile kaalutluskoht. Meie vanusepiir pole muidugi olnud kunagi nii madal nagu mõnes riigis. Me panime selle piiri alla 70, mis on tegelikult natuke kõrgem, kui oli valdavas osas Euroopas, just seetõttu, et tegelikult ei olnud otsest põhjust, miks seda eakate puhul kasutada ei tohi, vaid küsimus oli puhtalt uuringute kättesaadavuses.

Kiirelt näitan ära ka need vaktsiinitarned koos planeeritud sihtrühmadega. Erinevate tervishoiutöötajate ja hooldekoduplokiga, võib öelda, on tegelikult lõpetatud. Peamine rõhk on riskirühmadel, kuhu läheb kogu Pfizer/BioNTechi vaktsiin, Moderna vaktsiin ja kaks kolmandikku riiki jõudvast AstraZeneca vaktsiinist. Üks kolmandik on see, mida me kasutame elutähtsate teenuste osutajate ja kõrgema nakkusriskiga töötajate vaktsineerimiseks.

Väga tahan, et kõigi soovijateni jõuaks see maikuus. Kui vaktsiinitarned võimaldavad, on see võimalik isegi varem, aga siin tõesti sõltub kõik nüüd sellest, kuidas tootjad suudavad tarnegraafikutest kinni pidada, ja näiteks ka sellest, millal Janssen Pharmaceutica hakkab enda tarneid tegema.

Me teame seda, et teises kvartalis kokku ainuüksi neilt kolmelt tootjalt on Eesti riiki oodata 800 000 vaktsiinidoosi. Täpsematest arvudest on teada hetkel ainult see, et aprillis saabub Pfizerilt 110 000 doosi, aga ka siin võib tegelikult tulla muutusi, kui me ostame vaktsiinidoose juurde ja kui neid on võimalik ajaliselt ettepoole tuua.

Vaktsineerijateks on olnud peamiselt tõesti arstid, õed ja ämmaemandad, kes on vastava koolituse läbinud. Võib-olla peamise rõhuasetusega alguses haiglad, hiljem üha rohkem perearstikeskused, pereõed, kellel on parem ülevaade enda nimistutest. Just riskirühmade puhul me teame seda, et kõigile perearstikeskustele pole jõudnud nii palju vaktsiini, kui soovitakse. See on täpselt ka meie mure. Tervisevaldkonnas ei ole ühtegi inimest, kes ei sooviks vaktsineerimise tempot tõsta. Pigem on küsimus vaktsiini piiratuses, tarnegraafikute ebakindluses ja loomulikult selles, et meil tuleb neid gruppe jaotada, et võimalikult mõistlikult just nimelt nakkusriski alusel vaktsineerimisi teostada.

Haiglad ja töötervishoiuteenuse osutajad, samuti eratervishoiuasutused on kaasatud, on need riskirühmade puhul, on need eesliinitöötajate puhul. Ja hiljem, kui loome suure nõudluse ajaks ka vaktsineerimise keskused, siis siin sõltub pakkumistest, kes seda teenust osutavad. Selle vastu on huvid tundnud haiglad ja ka eratervishoiuteenuse osutajad. Sel teemal on meil väga mitmeid nõupidamisi toimunud ja veel toimumas. Igal juhul tuleb ühel hetkel need keskused avada. Ja aegade broneerimiseks kasutame üha rohkem ka digiregistratuuri lahendusi, mida on nüüd piloteeritud. Seda saab kasutada samuti järk-järgult sihtrühmi laiendades. Ehk esialgu on eakamad inimesed – nagu ütlesin, mitte üle 80 vanuses, vaid räägime 70. eluaastast ja sellest allapoole – ning siis juba laiemalt keskealine elanikkond jne. Me ei saa kahjuks veel kõigile korraga digiregistratuuri kasutamise võimalust pakkuda, sel lihtsal põhjusel, et vaktsiini tuleb nädalas tavaliselt 20 000 või 30 000, viimane tarne oli 50 000, aga kui vajadus on kokku miljonil inimesel, siis ei ole arusaadavalt mõistlik nendele miljonile inimesele kutset saata.

Vaktsineerimise seis. (Näitab slaidi.) Siin on taas, nagu öeldud, eilne seis. Siin on alati näha selline jõnks graafikus, st nädala teine pool on kiirem. Eks see ongi eeskätt seotud sellega, et nädala alguses saabuvad tarned, Pfizer/BioNTech tuleb alati esmaspäeviti ja AstraZeneca enamasti teisipäeviti, see nädal tuleb see teisipäeval pluss reedel, kui ma peast öeldes ei eksi, ja samamoodi on näha ka siis sõltuvalt sellest, et teise doosi vajadus saadakse teada esmaspäeva hommikul, sel lihtsal põhjusel, et Pfizer/BioNTechi vaktsiin teatavasti tavatingimuste, tavakülmiku tingimustel säilib ainult viis tööpäeva. Ehk seni hoitakse Terviseameti laos ühe nädalase doosi katet ja esmaspäeva hommikul saadetakse laiali ning nädala teises pooles on rohkem vaktsineerimisi, samuti on rohkem vaktsineerimise teatisi. Nii on kindlasti ka sellel nädalal.

Järk-järgult on tõusnud ka nädalavahetusel tehtavate vaktsineerimiste hulk ja arv. Meil on ka selleks nädalavahetuseks mitmed projektid töös. Eilse seisuga oli vähemalt ühe doosiga vaktsineeritud 7,7%, täpsemalt ühe doosiga 4,4% ja kahe doosiga 3,3% elanikkonnast. Sellega me oleme Euroopa Liidus keskmisest selgelt kiirem, aga loomulikult, teades seda kriisi laiaulatuslikkust, see protsent meid ei rahulda. Oleme sel teemal väga palju suhelnud nii tootjatega kui ka Euroopa Komisjoni esindajatega, et vaktsiini hulka, mis riik jõuab, tõsta ja sellega ka vaktsineerimistempot suurendada.

Hõlmatus 80+ rühmas, nagu enne viitasin, on üks olulisemaid. See on 27,2% ja ka kasvab pidevalt. Me tahame jõuda märtsikuu lõpuks selleni, et kõik üle 80-aastased inimesed on saanud võimaluse ennast vaktsineerida. Need on kõige suures riskirühmas inimesed. Me teame, et meie seast lahkunud COVID-19 patsiendi vanus on keskmiselt 80 eluaastat. See on see koht, kus inimene on kõige haavatavam. Ja tegelikult ka vahemik 50–70 eluaasta vahemikus inimesed, keda me AstraZenecaga vaktsineerime, niisamuti. Ka haiglaravi vajajate keskmine vanus on nüüd langema hakanud, paljuski tänu sellele, et eakam osa ühiskonnast ja hooldekoduelanikud on vaktsineeritud.

Tervishoiutöötajate hõlmatusest korra enne põgusalt rääkisime. Siin tõesti perearstid torkavad positiivselt silma. Kindlasti tunnustan neid. Ja need numbrid on kõik ju veel esialgsed. Nii et praeguse seisuga vähemalt ühe doosi saanud inimeste hulk ainult kasvab, ehk see protsent saab ainult tõusta. Ja on ka haiglaid, näiteks Tartu Ülikooli Kliinikum, kus me teame, et need protsendid on veel keskmisest märgatavalt kõrgemad.

Siin on nüüd eilse seisuga Euroopa Liidu riikide tabel. (Näitab slaidi.) Palju on küsitud, miks on Malta nii kiire. Ma vastan selle ka kohe ära. Malta on kiire, sest tal on oluliselt rohkem vaktsiini kui teistel Euroopa Liidu riikidel. Ja samal põhjusel on Läti teistest maas, sest tal lihtsalt on vähem vaktsiine. Siin tekkis selline moment, kus osa riike loobus teatud tarnekogustest. Eesti ostis kõiki vaktsiine vähemalt nii palju, kui ette nägi, osa ka rohkem. Ja Malta ostis tol hetkel ära, õigemini Malta, Taani ja Holland kolmekesi ostsid ära Lätist üle jäänud doosid. See on ka põhjus, miks Lätil ka parima tahtmise korral pole võimalik sealt tabeli lõpust oluliselt kõrgemale vähemalt praegu tõusta ja Maltal omakorda on väga selge edumaa teiste Euroopa Liidu riikide ees. Eesti on, nagu öeldud, viiendal kohal. Kindlasti meie eesmärk on esiviisikus aktiivselt olla ja oma protsente pidevalt tõsta.

Tänan tähelepanu eest! Vastan hea meelega kõigile küsimustele. 

Hea minister, tänan teid väga täpse ajast kinnipidamise eest! Nüüd läheme küsimuste juurde ja alustab seda vooru Peeter Ernits. Palun!

Hea juhataja! Hea minister! Kõik on tore, me liigume kiires tempos, aga mulle helistavad pidevalt inimesed ja need ei ole mitte vanakesed, vaid enamasti noored, sageli naised. Nad küsivad, miks ühes perearstikeskuses käib nii ja teises naa. Need keskused võivad olla ühes linnas või ka lähestikku. No näiteks, ühes perearstikeskuses jääb vaktsiini üle ja siis saavad seda suvalised inimesed, nagu mulle on öeldud, nad ei pruugi olla üldse riskigrupis, aga teises keskuses, näiteks kõrval olevas, ei saa ka riskigrupi omad. Minu küsimus on see: kas keegi jälgib perearstikeskuste tegevust ja seda, et see oleks ühtlane ega oleks selliseid anomaaliaid, et ühes on vaktsiini kõigile, aga teises ei saa isegi need, kes tahaksid? On küsitud, kus ja kuidas ennast registreerida, kui ollakse nõus minema, selleks et vaktsiin ei läheks raisku. 

Suur tänu küsimuse eest! Väga arusaadav teemapüstitus, täitsa siiralt. Ehk tõepoolest on niimoodi olnud, et perearstikeskused on saanud vaktsiini lihtsalt erinevalt. See tuleneb sellest, et vaktsiinitarned, mis riiki jõuavad, on olnud väga piiratud. Ehk kui me alustasime tõesti tsüklit niimoodi, et me jaotasime perearstikeskused viide rühma, siis see tähendaski seda, et ajalises mõttes esimesena said Harjumaa, Pärnumaa ja Ida-Virumaa suuremad nimistud, kuna tol hetkel oli nendes kõige kõrgem nakatumise näitaja, siis sealt edasi said järgmised rühmad jne. Ehk et see tempo, millal jõutakse eakamate inimesteni ehk üle 70 aasta vanuses inimesteni ja ka noorema riskirühmani, ongi erinev. Nüüd, kus riiki saabuvad vaktsiinitarned järk-järgult kasvavad, me saame laiendada ka vaktsineerimisega korraga tegelevate perearstinimistute arvu ja seda ongi järjest tehtud. Eestis on vaktsineerimisi teostanud üle 460 tervishoiuasutuse ning nüüd seesama viie nädala põhine graafik lüheneb kolmele nädalale. See tähendab seda, et igal kolmandal nädalal on võimalik saada vastavate riskirühmade kaitsmiseks vajalikke vaktsiine.

Sellest on mul endal ka väga kahju, et ta nii on, aga lihtsalt meil on perearstinimistuid 785, keskuseid üle 400 ja näiteks riiki jõuab Pfizer/BioNTechi vaktsiini, nagu enne näitasin, mõnel nädalal 8000 doosi juures, mõnel nädalal 10 000 juures. Nüüd edaspidi hakkavad kogused olema õnneks kõrgemad ja see võimaldab tõesti kõigile seda pakkuda. Varem jõudis meile piltlikult öeldes 10 doosi nimistu kohta ning arusaadavalt ei oleks ka logistiliselt mõistlik hakata 785 eraldi saadetist laiali vedama, ütleme, 400 eri keskusesse.

Sama küsimus on AstraZeneca vaktsiiniga olnud, tõesti, kuna seda on kasutatud eesliinitöötajate puhul, nooremate riskirühmade puhul, siis ka siin on olnud nii, et seda on tavaliselt pakendatud 100 kaupa, lihtsalt teadmiseks, kuna on olnud tõesti 10 viaali karbis, igas viaalis 10 doosi, siis on 100 kaupa jaotatud. Kui näiteks riiki jõuab 16 800 vaktsiinidoosi, siis see tähendab seda, et on 168 punkti, kuhu on võimalik seda viia, nende seas on nii haiglad kui ka töötervishoiuteenuse osutajad. Osas kohtades on numbrid loomulikult kõrgemad, ehk tegelikult see asutuste arv, mis selle vaktsiinisaadetise konkreetsel nädalal saab, on selle võrra väiksem. Arusaadavalt tekitab see inimestes küsimusi ja pahameelt. Sellest kõigest saan igati aru. Ja me hea meelega jagaksime kõigile, kui Terviseameti laos oleks neid vaktsiine, mida laiali saata. Sellest saab kindlasti rääkida ka perearstide esindaja teile põhjalikumalt, mis kaalutlused on olnud, mis loogikad on olnud. Me oleme need kõik ju läbi rääkinud ka arstide esindajatega. Vaktsiinidefitsiidi tingimustes võib öelda, et mis tahes valik tekitab arusaadavalt ebaõiglustunnet ja tekitab ebavõrdsust, aga me oleme püüdnud seda võimalikult mõistlikult teha, just nimelt nakkusriskist lähtuvalt, riskirühmade suurusest lähtuvalt konkreetses nimistus jne. 

Head kolleegid, mul on teile üks palve, eriti neile, kes te olete istungil kaugosaluse kaudu. Tõesti võiks kasutada neid võimalusi ja vahendeid, mis on meile eraldatud, et ka meil siin saalis ja eelkõige ettekandjal oleks mugav teid vaadata, lisaks kuulmisele. Palun lülitage oma kaamerad sisse! Nii. Palun, Kaido Höövelson!

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Kaks lühikest küsimust. Esiteks, kas me oleme teinud ka teiste riikidega koostööd vaktsiinitarnete kiirendamisel? Ja teine küsimus: kui palju ja kas üldse on meil lootust oma Eesti vaktsiinile?

Suur tänu! Alustan esimesest. Teiste riikidega koostööd ühest küljest Euroopa Liidus me teeme niikuinii kogu aeg, aga oleme tõesti teinud ka eraldi pöördumisi. Näiteks, ehk mäletate, kui jaanuaris toimus seesama Pfizer/BioNTechi ajutine tarne vähenemine, siis Eesti oli üks neist riikidest, kes initsieeris pöördumise Põhja- ja Baltimaade Euroopa Komisjoni poole, et see ei ole vastuvõetav nii lühikese etteteatamisega või peaaegu olematu etteteatamisega. Toona oli juttu neljast nädalast, st isegi alguses pidid hakkama riikidesse jõudma väiksemad vaktsiinimahud. Selle protesti tulemusena ja kindlasti ka Euroopa Komisjoni töö tulemusena toimus selline tarnegraafiku vähendamine ainult ühel nädalal, see oli jaanuari kolmas nädal, ja edasi juba taastusid normaalsed mahud, mis aitasid meil taas jõuda rohkemate riskirühmadeni.

Lisaks sellele oleme pöördunud ka mõne riigi poole otse. Oleme suhelnud ka nädalavahetusel ja eelmisel nädalal mitme meie, võib öelda, mõttekaaslasega. Hetkel on planeerimisel taas üks ühispöördumine, just nimelt selleks, et natukene muuta seda vaktsiinide jaotamise põhimõtet. Loogika on selles, et kuna Euroopa Liidus on riike, kus on tõesti vaktsineerimise tempo olnud teistest kiirem, ja ka neid riike, kus on nakatumise tase selgelt kõrgem, siis võiks neid kaalutlusi arvesse võtta tarnete tegemisel. Eesti vastab mõlemale kriteeriumile: me oleme keskmisest kiiremini vaktsineerinud ja meil on keskmisest suurem nakkusrisk ja haiglaravi vajadus. See tähendab seda, et Eestil on puhtobjektiivselt hinnates kõrgem vaktsiinivajadus. Me teeme sellise ettepaneku komisjonile ja oleme selle juba tegelikult teinud Euroopa Liidu vaktsineerimise juhtrühma kaudu, et neid kriteeriumeid võiks tulevaste vaktsiinitarnete puhul arvesse võtta ja hiljem tasaarveldada. 

Nagu enne viitasin, Eesti on tellinud 4,5 miljonit doosi ehk meie puhul ei ole küsimus mitte selles, et soetatud või broneeritud dooside arv oleks väike, vaid selles, et nüüd ja praegu on nende defitsiit. Ma võin seda paralleeli kasutada veel kord: piltlikult öeldes on 100 000 vaktsiinidoosi märtsikuus rohkem väärt kui 200 000 – 300 000 aasta teises pooles.

Teine küsimus puudutas Eesti enda vaktsiini. Tõesti, meil on väga tublid ravimiarendajad ja väga tublid teadlased, kes on teinud ka koostööd ja aidanud vaktsiinikandidaate välja töötada. Aga loomulikult, kui me räägime sellisest, ütleme, ka vaktsiini tootmise võimekusest ja just nimelt kliiniliste uuringute läbiviimisest täisfaasidega ning ka reaalsest ravimi müügiloa saamisest, siis siin peame arvestama suuremate maailma tootjatega, eeskätt Saksamaa ja USA ettevõtetega, aga ka Oxfordi ülikooliga koostööga, näiteks AstraZeneca puhul. Ehk paratamatult on nüüd ja praegu vaktsiinide saamiseks kõige realistlikum arvestada suurte tootjatega, kellel on varasem vaktsiinide väljatöötamise kogemus, tootmiskogemus ning ka meeletu rahaline võimekus investeerida teadusesse ja arendusse. Nii on mitmed riigid ja Euroopa Liit oma eelarvest toetanud European Support Instrumenti (ESI), Eesti on samuti sinna panustanud, ning mõni riik on teinud sinna otse investeeringuid.

Kindlasti on Eestis teadlasi – Eesti ravimivaldkonna eksperte hindan väga kõrgelt –, aga kui me räägime tõesti sellise kiireloomulise kriisi lahendamisest, siis on mõistlikud ikkagi ühishanked ja ainult maailma suuremad tootjad on need, kes suudavad meile vajalikke vaktsiine sellises kiires tempos pakkuda.

Marko Šorin, palun! Hetkel ei kuule Marko Šorinit. Palume siis Marko Šorinil uuesti ennast järjekorda panna. Me ei tahaks hoida küsimusi kinni. Hetkel me, Marko, sind tõepoolest kahjuks ei kuule. Võtame järgmise küsimuse. Marika Tuus-Laul, palun!

Aitäh, istungi juhataja, sõna eest! Lugupeetud härra minister! Minu küsimus puudutab vaktsiine. Ma saan aru, et erinevad COVID-19-vastased vaktsiinid põhinevad väga erineval tehnoloogial. Kas need kõik on ühtviisi usaldusväärsed, ütleme, üheväärsed? Selles kontekstis on väga palju räägitud just AstraZeneca vaktsiinist, selle seosest vanusega, ja loomulikult on ka kõik teised, Moderna, Pfizer jne, samuti kõik need, mis on juurde tulemas, näiteks Sputnik, kui see kunagi saab loa jne. Kuidas inimene ikkagi peab suhtuma? Ja kas tal on ka mingi võimalus oma vaktsiini valida või mitte?

Suur tänu küsimuse eest! Tõesti, neid vaktsiine on välja töötatud erineva tehnoloogiaga, on see adenoviirusvektoripõhine nagu AstraZeneca, on see mRNA-põhine nagu Moderna ja Pfizer/BioNTech või on see valgupõhine, nagu on alles väljatöötamisel Novavax ja Sanofi. Ka nende vaktsiinide enda tehnoloogia sees on veel teatud erisused. Ma arvan, et siin on kõige õigem usaldada tervisevaldkonna eksperte. Täpselt nii nagu me ei suuda tegelikult ka erinevate ravimite puhul hoomata, kuidas täpselt ühe või teise ravimi väljatöötamise protseduur käib, millist tehnoloogiat on kasutatud, millised on need komponendid jne. Seda oskab hinnata Euroopa Ravimiamet, seda oskavad hinnata Eesti Ravimiamet, riiklik immunoprofülaktika ekspertkomisjon ning ka konkreetne raviarst või õde, kes inimest vaktsineerib. Mina isiklikult usaldan kõiki Euroopa Liidus müügiloa saanud ja saavaid vaktsiine, sõltumata nende tootjariigist või tehnoloogiast.

Ja kui me räägime usaldusväärsusest, siis kinnitan, et Euroopa Liidus on väga kõrged standardid. Ehk kui miski saab siin müügiloa – mis tahes valdkonnas tegelikult, aga eeskätt mõtlen ravivaldkonnas, tervishoiuvaldkonnas –, siis ta on väga selgelt uuritud ja kontrollitud, st nii teoreetiline pool, praktiline pool, tootmise pool, uuringute pool kui ka kliinilised faasid jne. Ehk need vaktsiinid on usaldusväärsed, efektiivsed ja ohutud. Nende kõigi puhul on hinnatud nende kasutegur igal juhul märkimisväärseks haigestumise ärahoidmisel, suremuse vähendamisel. Võib öelda, et nii AstraZeneca, Moderna kui ka Pfizer/BioNTech, kes on müügiloa saanud, aitavad kõik ühtviisi ligi sajaprotsendiliselt ära hoida tõsisemat haigestumist ja ära hoida surmajuhtumeid. Teatud juhtudel võib tõesti olla tegemist kergema nakatumisega, kergemate sümptomitega, aga need ei ole võrreldavad reaalse ja tõsise COVID-19 haiguse läbipõdemisega ega nende mõjudega, mis võivad sellel olla inimese tervisele nii lühiajaliselt kui ka pikaajaliselt.

Sama puudutab kõiki järgmisi vaktsiine. Nagu enne viitasin, järgmisena, kui saavad müügiloa Janssen Pharmaceutica, tõenäoliselt 11. märtsil, ning hiljem, siis kui eelhindamine läheb edukalt ja reaalne müügiloa taotlus sisse antakse, tulevad CureVac, Novavax ja Sputnik V. Nende kõigi puhul, kui Euroopa Komisjon ja Euroopa Ravimiamet leiavad, et need on usaldusväärsed, efektiivsed ja ohutud, siis täpselt nii see ka on, st seda võib igal juhul usaldada ja kasutada.

Aga praeguse seisuga, kui teiega võtab ühendust perearst, pereõde või muu tervishoiutöötaja, siis ma soovitan vaktsineerimise võimalust nüüd ja praegu kasutada, sõltumata sellest, mis vaktsiini täpselt pakutakse, sest nagu viitasin, kõik need vaktsiinid on väga efektiivsed tõsiste haigestumiste ärahoidmisel, tõsiste murede ärahoidmisel. Praegu on risk nakatuda koroonaviirusesse ja saada tõsine tervisekahjustus COVID-19 haigusest lihtsalt niivõrd suur, et igasuguse vaktsiini saamise edasilükkamine või, ütleme, mõtlema hakkamine, et kas ma soovin või ei soovi, kas ma soovin midagi muud, see ei ole lihtsalt tervisemõistlik käitumine. Praegu on mõistlik ennast vaktsineerida lasta, anda sellega kaitse endale ja oma lähedastele ning oma panus sellest kriisist väljatulekusse.

Erki Savisaar, palun!

Lugupeetud minister! Ma soovin teid esmalt tunnustada hea töö eest juba eelmises valitsuskabinetis, kus sa peaminister Jüri Ratasega suutsid Eestile välja võidelda väga piiratud vaktsiiniturul piisava koguse koroonavaktsiine. Suur osa sellest edust põhines eeltellimustel, mis said tehtud juba enne, kui Euroopa Liit väljastas load vaktsiinide kasutamiseks.

Tänaseks on kahetsusväärselt selgunud, et tootjad ei suuda lubatud koguseid alati tarnida. Kuid tunneli lõpus paistab valgus ja tarned on paranenud ning menetlust on alustatud ka CureVac, Novavax, Sputniku ja Jansseni vaktsiini suhtes. Siit ka minu küsimus. Kuigi te seda teemat oma ettekandes juba põgusalt puudutasite, küsin siiski üle, kas Eestil on plaanis teha eeltellimus ka praegu loamenetluses olevatele vaktsiinidele, et juhul, kui nad loa saavad ning Eestil on endiselt vaktsiinide defitsiit, saaksime neilt otsekohe tarnida kokkulepitud koguse. Kas siis, kui piisav vaktsiinitagavara on saavutatud, eeldatavalt aasta teisel poolel, tekib erakliinikutel võimalus ka vaktsiinide müümiseks?

Tänan küsimuse eest! Vastame järjest. Eestil on eraldi eelbroneering, eelmüügileping tegelikult Janssen Pharmaceutica NV tootjaga 300 000 vaktsiinikuuri saamiseks. Selle vaktsiini üks selline eelis, mis on varem jäänud mainimata, on see, kõigi eelduste kohaselt tuleb see ühe doosiga. Ehk kui kõik ülejäänud vaktsiinid vajavad kahte doosi, siis selle vaktsiini puhul piisab ühest. See arusaadavalt lihtsustab ja kiirendab vaktsineerimise protsessi nii tervishoiutöötaja jaoks, patsiendi jaoks kui riigi jaoks. Seal oligi lepingus alguses niimoodi kirjas, et me ostame 300 000 vaktsiinikuuri. Kui oleks vaja olnud kahte doosi, siis oleks see tähendanud 600 000 doosi, aga kuna on vaja ühte doosi, siis tähendab see 300 000 doosi.

Teiseks, eelhindamisel on hetkel CureVac. Eesti on broneerinud 660 000 doosi. Toonane arvutus oli see, et ta igal juhul kataks ära meie riskirühmade vajadused, kuna tõesti, nagu te ise õigesti ütlesite, tol hetkel me ei teadnud, kes jõuab esimesena müügiplaani, kes saab esimesena vaktsiini valmis jne. Oli mõistlik riske hajutada ja mitte panna n-ö kõiki mune ühte korvi, nagu Eesti rahvatarkus ütleb.

Siis on eelhindamisel Novavaxi vaktsiin, millest Eesti ostu suurus on 300 000, täpsemalt 293 000 doosi. Nende puhul on samuti eellepingud sõlmitud ja meil on võimalus osta seda kohe, kui müügiluba välja antakse, ja siis hakata riiki tarnima.

Mis puudutab vaktsiini Sputnik V, siis selle puhul Eestil ei ole eelostulepingut Euroopa Liidu raames tehtud. See on teema, mille puhul põhjalikumat arutelu Euroopa Liidu tasandil toimunud ei ole, kuna väga värskelt on alles selline n-ö eelhindamine sisse antud. Tõesti, alles 4. märtsi seisuga reaalselt alustati n-ö rolling review'd ehk sellist tõsisemat tööd müügiloa saamiseks.

Mis puudutab erakliinikuid ja üldse laiemalt nende vaktsiinide müümist ja maaletoomist, siis jah, ma olen üsnagi veendunud, et aasta teine pool tuleb selles vaates juba kergem. Siis on ka vaktsiinitootjatel endal rohkem võimekust. Praegu on nad kahjuks pidanud oma tarnegraafikuid vähendama, aga ma arvan, et ükski tootja seda ju teha ei soovi, tootja püüab samuti pigem pakkuda vaktsiini, toota seda rohkem ja jõuda võimalikult paljude riikideni, inimesteni. Aga hetkel lihtsalt on tekkinud probleeme tootmisvõimsusega ja on ka tarneraskusi teatud toorainete saamisel. Üks tagasiside, millest paljud räägivad, on see, et turul on reaalselt vaktsiinide tootmiseks vajalike toorainete defitsiit. See kõik on tõesti tähendanud seda, et ka need kogused, mis on riiki jõudnud, nii Eestisse kui ka Euroopa Liitu tervikuna, on olnud väiksemad, kui me lootsime ja algselt lepingutega ette nägime. Aga aasta teises pooles on seis kindlasti parem. Ma olen veendunud, et siis on ka juba eraturul võimalik vaktsiine pakkuda. Siin on aluseks sama kriteerium, millele enne viitasin: kui on olemas Euroopa Liidu müügiluba ja Euroopa Ravimiameti positiivne hinnang, mis kinnitavad, et vaktsiin on usaldatav, efektiivne ja ohutu, nii nagu muude ravimite puhul, siis on võimalik neid juba ka muul viisil maale tuua. 

Siret Kotka, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea minister, aitäh väga hea ettekande eest! Minu tänane küsimus on natukene laiem kui lihtsalt vaktsineerimine. Teatavasti meedias ja sotsiaalmeedias on sihukene üleskutse, et need inimesed, kes ei kanna maski, võiksid loobuda ka riiklikust haiglaravist, kui nad seda vajavad. Kas teie ministrina või valitsuses olete arutanud seda, kas nendele inimestele, kes ei kanna maske ja on tegelikult maskivastased, siis, kui nemad jäävad haigeks ja satuvad haiglasse, tagatakse tasuta haiglaravi või mitte? 

Suur tänu küsimuse eest! Ma olen isiklikult hästi tugev solidaarse ravikindlustuse ja solidaarse tervishoiu toetaja. Ma arvan, et kõik need inimesed, kellele mis tahes põhjusel tundub, et nende teadmised ja arusaam mis tahes nakkushaiguse tõrjest, viiruse leviku tõkestamiseks vajalikest meetmetest, ravitööst ja ravimitest on kõrgemad kui tervishoiuvaldkonna ekspertidel‑teadlastel, vajavad lihtsalt rohkem selgitustööd. Nad vajavad võib-olla rohkem kannatlikku veenmist ja kahtlemata ka isiklikku kogemust ja arusaamist, et tervishoid ei ole hookuspookus, see ei ole miski, mida sa teed Youtube'i põhjal. Ma arvan, et siis, kui ükskõik meist satub näiteks mõnda õnnetusse, langeb mõne trauma ohvriks, me tahame, et meid aitaks ja raviks valdkonna eksperdid ning juures oleks kirurg, kes on läbinud arsti väljaõppe, kes on õppinud kuus aastat ja olnud neli-viis aastat residentuuris, oma tööd praktiseerinud. Me ei taha, et seda teeks inimene, kes on vaadanud sotsiaalmeediast mõnda videot, kuidas autot remonditakse vms tehakse. Siin on sama loogika. Ehk paratamatult tuleb inimestele kõike selgitada.

Ma arvan, et ei ole õige jätta inimesi seetõttu ravist ilma, ei ole õige seetõttu nendele kuidagimoodi riigi vaates selga pöörata. Küll aga on see kindlasti haridussüsteemi väljakutse, tervishoiu väljakutse ja iga Eesti elaniku väljakutse: mitte aidata kaasa sellise jama levitamisele, mitte aidata kaasa igasugustele, otse öeldes, jaburustele. Seni, kui keegi arvab näiteks, et maa on lapik, siis ta üldjuhul ei pane sellega ennast ja teisi ohtu, aga kui ta hakkab juba arvama, et ta oskab paremini ravida kui tervishoiuvaldkonna inimesed, ja hakkab müüma mingit, ma ei tea, mingit kloorisoga või muud jama, siis sellega ta paratamatult ohustab ennast ja teisi. Need on tegelikult juba sellised kohad, kus ka riigil tuleb reageerida.

Aga ma usun, et Eesti ühiskonna enamus – see võib kõlada siin küll kuidagi patroniseerivalt, aga siiski, ühiskonna domineeriv enamus – on hariduse usku, teaduse usku, teadmis- ja tõenduspõhise meditsiini usku. Seda näitab tegelikult ka suhteliselt suur huvi vaktsineerimise vastu, seda näitab ka, ma ütleksin, kõrge tase reeglite täitmisel.

Tihtipeale on need kõik, mida me näeme, erandid. Ja erandid tihti võimenduvad, aga valdav osa inimesi saab väga selgelt aru, millises kriisis me oleme, ja saab aru, et jätkusuutlik lahendus sellele on tervishoiuvaldkonna lahendus, teadlaste lahendus, olgu see vaktsineerimine või mõistlik reeglite täitmine seniks, kuni piisav vaktsineerimise hõlmatus on saavutatud. Kindlasti olen seda meelt, et ühiskonna enamus Eesti riigis on vastutustundlik, mõistlik ja terviseteadlik. 

Maria Jufereva-Skuratovski, palun! Palun mikrofon! Maria, palun mikrofon! Ei, me praegu ei kuule, mikrofon on väljas. Ei ole parem. Ma suudan su huultelt lugeda, aga ei, me ikka veel ei kuule. Sul on vist süsteemis vaja lülitada mikrofon sisse, siis me kuuleme sind. Kahjuks praegu ei kuule. Ole hea, vaata oma seaded üle, me jätame sind ootele. Vaata, sul on vaja vist heliseadetes korrigeering teha, et oleks järgi. Võtame seniks Natalia Malleuse küsimuse. Palun, Natalia Malleus! Me ei kuule ka Natalia Malleust. Natalia, me tõepoolest ei kuule sind. Peame jätma ka sind ootele. Võtame järgmisena Helmen Küti. Palun, Helmen Kütt! Üks hetk, palun! Mikrofon Helmen Kütile, palun!

Suur aitäh, lugupeetud eesistuja! Austatud minister, aitäh teile põhjaliku ülevaate eest! Oma ülevaate ühel slaidil, kus te tõite välja vaktsineeritavate sihtrühmad, see on sihtrühmad (III), on kirjas ka sotsiaaltöötajad, lasteaia- ja lastehoiutöötajad. Me teame, et 5. märtsi seisuga oli väga suur erinevus isegi 80+ inimeste seas, siis kes olid vaktsiini saanud. Minu kodumaakonnas Viljandimaal oli ka see erinevus suur, näiteks Põhja-Sakala vallas oli koguni kolm korda vähem vaktsineerituid kui Viljandi linnas. Seal oli see protsent 11 või 13, peast pakun, aga nii ta oli, et peaaegu kolmekordne vahe Viljandi linnaga. Kas te saate öelda seda, mille kohta ma ka infotunnis teilt küsisin – selles olukorras, kus isegi üle 80-aastaseid on vaktsineerituid heal juhul 30% –, millal siis on reaalne, et jõuavad vaktsiini saada sotsiaaltöötajad, kes iga päev abistavad just nimelt eakaid? 

Jaa, suur tänu küsimuse eest! Ma arvan, et väga õige teematõstatus. Siin on tõesti niimoodi, et meil on vaktsiinidel, võib öelda, kaks paralleelset liini, õigemini, kui väga täpne olla, siis isegi kolm. On Pfizer/BioNTech ja Moderna, mis praegu läheb tõesti ainult riskirühmadele, kes on vanuses 70 ja enam ja teatud diagnoosidega. Valdavalt me teeme üle 80-aastaste vaktsineerimisi maakondades, kus tõesti on saavutatud keskmiselt umbes 30%-ne hõlmatus, ja sihime me igal juhul märtsikuu lõpuks juba seda, et kõik, kes soovivad, oleks selle võimaluse saanud. Sotsiaaltöötajaid ja sotsiaalvaldkonna töötajaid, nii nagu haridusvaldkonda, päästjaid ja politseinikke vaktsineerime hetkel AstraZeneca vaktsiiniga. See vaktsiin on riikliku immunoprofülaktika ekspertkomisjoni soovituste kohaselt alla 70-aastastele, tulevikus võib-olla see vanusepiir muutub. Sotsiaaltöötajate vaktsineerimist on tegelikult alustatud, sel nädalal on laiali saadetud neid nimekirju, mille alusel sotsiaalvaldkonna töötajaid ja teenuseosutajaid vaktsineeritakse. Minu teada oli neid vist 3600. Sotsiaalkindlustusameti kaudu on need andmed koondatud ja edastatud haigekassale. Näiteks konkreetselt Tallinna puhul teeb vaktsineerimisi munitsipaalperearstikeskus, kes on juba ära vaktsineerinud umbes 500 sotsiaalvaldkonna töötajat ja tulemas on kokku suurusjärguna veel 1000 sotsiaalvaldkonna töötaja vaktsineerimine. Neile lisanduvad hiljem ka omastehooldajad. Omastehooldajatega on tõesti olnud keerulisem, sest nagu te isegi hästi teate, siin ei ole sellist riiklikku registrit, kus see üldarv kirjas on, aga see on tegelikult ääretult suur, me räägime antud juhul eri hinnangutel 70 000 inimesest või veelgi enamast. Ehk me peame arvestama sellega, et nende inimeste vaktsineerimine käib pigem perearstisüsteemi kaudu, teatud määral ka, ütleme, muude eesliinide kaudu, kui inimene töötab näiteks ise mõnes sellises valdkonnas, kus juba vaktsineerimist pakutakse.

Aga siin on kindlasti mõistlik inimestel endil ausalt ja vahetult suhelda ka oma perearsti või pereõega. Ehk kui on tegemist inimesega, kes hooldab mõnda kõrges vanuses, riskirühmas olevat inimest, kelle enda vaktsineerimine pole võimalik, näiteks liikumisvõimetuse tõttu, siis kindlasti saab paluda vaktsineerimist. Ma tean, et perearstid ja pereõed on üldiselt seda praktikat kasutanud, just nimelt selleks, et taas aidata kaasa selle konkreetse pere nakkusriski vähendamisele ja tervise hoidmisele ning seeläbi ka hooldatava inimese kaitsele.

Ehk me jõuame tõesti inimesteni läbi erinevate liinide. Nagu viitasin, praegu läheb Pfizer/BioNTech ja Moderna üleni 70+ inimestele, AstraZeneca puhul kaks kolmandikku läheb riskirühmadele, kes on alla 70, aga teatud diagnoosidega, ja üks kolmandik läheb eesliinitöötajatele, kellest praegu on peamise rõhuasetusega haridus, sotsiaalvaldkond, siseturvalisusvaldkond ja tulevikus järgmised eesliinid. Hariduse alla loeme loomulikult ka lasteaiad ja lastehoiud.

Kert Kingo, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea minister! 15. veebruaril 2021. aastal saadeti PERH-i töötajatele, täpsemalt õdedele e-kiri, milles hoiatatakse, et vaktsineerimisest keeldumise korral ei arvestata nende puhkusesoovidega, ei arvestata nende töögraafikusoovidega, ei maksta jooksva kuu lisatasu ega lubata teha lisatunde. Lisaks veel, vaktsiinist keeldujatel ei tasustata karantiinis olles haigla poolt enam vaheraha ehk töötaja saab ainult 70% töötasust. Karantiinis olevad, kuid vaktsineeritud töötajad saavad raha esimesest päevast, vaktsineerimata töötajad aga teisest päevast. Kuidas te sellist tegevust kommenteerite ja mida kavatsete ette võtta sellise survestamise lõpetamiseks?

Suur tänu küsimuse eest! No see on tegelikult natuke laiem temaatika. Mis seal salata, on ka neid inimesi ja ka riigi esindajaid, kes vastupidi, soovivad, et just sarnaseid toetusmeetmeid, toetusmehhanisme vaktsineeritud inimestel oleks rohkem, et seeläbi soodustada vaktsineerimist. Näiteks alustame haiguspäevade näitest, mis te tõite. Haiguspäevade puhul tõesti – kui see keeld vastab üks ühele väidetule – tuleb seaduse järgi hüvitada alates teisest päevast kuni viienda päevani tööandja ja alates kuuendast päevast maksab haigekassa 70% inimese senisest sissetulekust. Kõik üle selle ongi juba tööandja enda vastutulek ja võimalus, aga mitte kohustus.

Ma tean tõesti, et on haiglad, kes on seda praktikat kasutanud: kui inimene on ennast vaktsineerinud ja siis mis tahes põhjusel haigestub, siis on see tegelikult toimunud n-ö sõltumata tema enda tegevusest, st sõltumata sellest, et ta on andnud oma panuse enda kaitseks, ja tema haiguspäevi on selle võrra kõrgemalt hüvitatud. See on tegelikult tööandja valik, see on tööandja paindlikkus ja otsustamise võimalus. 

Kedagi vaktsineerima sundida ei tohi, seda ei tehta. Üldiselt, kui inimene keeldub mis tahes põhjusel, siis püüavad tööandja ja töötaja leida parima võimaliku lahenduse. Näiteks, kui inimene töötab COVID-19 osakonnas või on seni seal töötanud, siis arusaadavalt see on probleem, arusaadavalt see on risk. Sellisel juhul on mõistlik vaadata ringi, kas on võimalik talle pakkuda mingit muud tööd, leida mingi muu lahendus. Kui ta töötab näiteks kuskil, kus ta patsientidega kokku ei puutu, siis arusaadavalt on riskitase väiksem ja selle võrra seda ohtu sellisel määral ei talle ega teistele ka ei ole. Aga vaktsineerimine on mõistlik ikkagi, ka enda tervise kaitseks, sõltumata sellest, mis ametikohal keegi tegutseb või töötab.

Aga jah, see temaatika on tõesti laiem. On neid, kes soodustavad ja soovivad enamgi sellekohaseid meetmeid. Meil ei ole ühtegi karistusmehhanismi, nagu viitasin, meil ei ole riigi tasandil ühtegi sunnimehhanismi. Ei peagi olema. See ongi õige, et ei ole. Aga mõned tööandjad loovad teatud motivatsioonivõimalusi ja toetavad täiendavalt neid töötajaid, kes oma käitumisega aitavad tegelikult kaasa haiglasiseste kollete vähendamisele ja haigla toimepidevuse tõstmisele, just selles vaates, et on rohkem inimesi, kes saavad olla tööl.

Me näeme, kuidas vaktsineerimine on vähendanud haiglate nakkuskoldeid ning on tõstnud haiglate toimepidevust võrreldes vaktsineerimiseelse ajaga. Tegelikult ma võin täiesti ausalt öelda seda, et praegust haiglaravivajadust arvestades – täna hommikul oli 640 patsient haiglas –ilma vaktsineerimiseta tegelikult haiglad selle survega enam toime ei tuleks. Ehk vaktsineerimine on ära hoidnud tõenäoliselt saja patsiendi lisandumise ja sadade tervishoiutöötajate haigestumise. Me teame enda lähiriike, näiteks Leedu, kus enne vaktsineerimist, nakkuse tipu ajal oli hetki, kui ühekorraga oli COVID-19 haigete seas üle 2000 tervishoiutöötaja. Nii et arusaadavalt on see suur lisakoormus tervishoiusüsteemile, kui sul paralleelselt tuleb teha ära tavapärasest suurem töö väiksema personaliga ning lisaks tegeleda nendesamade tervishoiutöötajate enda tervise hoidmise ja põetamisega. Ehk selles vaates ma saan haiglatest aru, kui nad teevad teatud valikuid just nimelt motiveerimaks ja toetamaks neid inimesi, kes ise oma tegevusega aitavad kaasa haigla toimepidevuse tagamisele kriisi tingimustes.

Ja mis puudutab kõike muud, survestamisi vms, kui sellist tõesti esineb, siis see on juba teine temaatika. Nagu öeldud, seda teha ei tohi. Aga motivatsiooni pakkuda, täiendavaid hüvitisi pakkuda ja lisatuge pakkuda – see kõik on tööandja enda õigus, kui ta ohuhinnangust tulenevalt näeb, et just nimelt konkreetse haiguse vastu vaktsineerimine aitab inimesel rohkem panustada ja pakkuda rohkem lisandväärtust nii haiglale kui ka Eesti tervishoiusüsteemile tervikuna.

Kas Riina Sikkutil on protseduuriline küsimus või läks küsimus vale märgiga?

Aitäh! Tahtsin lihtsalt öelda, et Helmen Küti küsimuse ajal mind viskas istungisüsteemist välja. Kas mul on võimalik oma küsimus ära küsida või lükati mind ka sellest järjekorrast välja?

Tuleb ennast järjekorda tagasi panna. Nii on. Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Ma tõin eile teie ette fakti Valkla hooldekodus toimunust, kus vägivalda kasutades ja ähvardades vaktsineeriti, toimus sundvaktsineerimine. Eile te ei olnud sellest teadlik, kuid kuna see intsident on teie vastutusalas ja toimub räige inimõiguse ja põhiseaduse rikkumine, siis küsin, millises teadmises te täna olete. Eile ütlesite, et te ei ole sellest teadlik.

Ja teine küsimus, mis on ka asjakohane, ma arvan. Valitsus kehtestab pikaajalised piirangud. Inimesed ei saa enam tööle minna, aga nad peavad maksma pangalaene ja muid makse, kuigi sissetulekud puuduvad. Kas valitsusel on plaanis kehtestada selleks puhuks mingid meetmed, näiteks miinimumpalk vms? Või ootab neid inimesi näljasurm?

Aitäh küsimuse eest! Valkla juhtumi puhul tõesti palusin uurida, kas selline intsident on aset leidnud ja millised on teadaolevad andmed selle kohta. Hindan kõrgelt, kui teil on võimalik saata mulle mingeid kirjalikke viiteid sellele või mingitki kronoloogiat, mille abil oleks võimalik paluda sellel asutusel täpsemalt sellesse sisse vaadata. Sotsiaalvaldkond jääb küll nüüd minu hea kolleegi kureerida, aga tervishoiuvaldkond kui selline, sh vaktsineerimine, on loomulikult minu valitsemisalas, igal juhul on see Sotsiaalministeeriumi pädevuses.

Teine küsimuse pool. Hästi nõus sellega, et mis tahes piirangute puhul on oluline hüvitamise pool. Teatavasti oleme käivitanud hüvitamismehhanismi, töötukassa maksab välja 38 miljonit eurot varem kehtestatud piirangute kompenseerimiseks. Ma pean õigeks seda pikendada olukorras, kus piirangud lähevad üle märtsikuust. Me teame täna juba seda, et need kehtivad vähemalt aprilli keskpaigani. Kui aus olla, siis on tõenäoline, et vähemalt osaliselt tuleb piirangute kehtimise aega veel enam pikendada. Nakkuse kõrgtase võib küll langema hakata, aga meil pole mõistlik ega võimalik teha piiranguid nii, et me vahepeal neid jälle lõdvendame, aga uut tõusu nähes jälle karmistame. Siin tuleb olla jätkusuutlik ja järjepidev. Piirangute leevendamine on alati keerulisem protsess kui nende rakendamine ja see peab toimuma veelgi järk-järgult, et mitte tekitada uut nakatumise tõusu. Nii et hüvitamine on hästi oluline.

Ma arvan, et siin on mitu mõõdet: üks on tööandja vaade ja töötaja vaade ehk tema töötasu hüvitamine, teine on loomulikult lisakulud, mis tekivad selliste piirangute täitmisel ja lühiajalisel käivitamisel, kolmas on kindlasti toimetulekutoetuste pool, sest kohalike omavalitsuste kaudu makstakse inimestele, kellel tõesti on sissetulekuraskused, ka toimetulekutoetust. Nii et neid kohti, kus inimesed lisatuge vajavad, on palju.

Sotsiaalministeeriumi ministrina, sõltumata sellest, kas ma vastutan tervise, töö või sotsiaalpoole eest, kindlasti toetan laiaulatuslikku hüvitamist inimestele, kes on kogu selle kriisi tagajärjel kas töö kaotamise riskis, töötasu kaotamise riskis või laiemalt toimetulekuraskustes. Me oleme tegelikult teinud meetmeid eelmises valitsuses ja ka praeguses valitsuses. Nüüd, kui me alustame lisaeelarve kokkupanemist, tuleb meil täpselt niisamuti vaadata, kuidas toetada inimesi, kes on haiguslehel, kuidas toetada inimesi, kes on piirangute tõttu ajutiselt töölt eemal, ning kuidas toetada ka töötukassa eelarvet, sest töötukassa saab omakorda ressurssi inimestele edasi suunata. Arusaadavalt on praegu kasvanud koormus nii haigekassal, töötukassal, kohalikel omavalitsustel kui ka sotsiaalvaldkonnal üldse. 

Kristina Šmigun-Vähi, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Minu küsimus hästi kiirelt: millal saavad huvilised vaktsiini – need, kes on nõus selle eest maksma? 

Tänan küsimuse eest! Kui me räägime Euroopa Liidu ühishangetes soetatud vaktsiinidest ja vaktsineerimisest üldiselt, siis on see vastavalt valitsuse kokkuleppele käesoleval aastal kõigile tasuta. Kindlasti on oluline, et järgmistel aastatel oleks riskirühmadele tagatud tasuta vaktsiini võimalus, nii nagu on gripivaktsiini puhul, on need hooldekodu elanikud või on need kõrgemas vanuses inimesed, just nimelt selleks, et hoida seal ära nakatumisi, tõsist haiglaravivajadust ja suremust.

Tõenäoliselt aasta teises pooles on eri tootjatel võimalik tuua turule ja hulgimüüjate kaudu riikidesse vaktsiine, mis ei ole Euroopa Liidu ühislepingutega broneeritud või mida suured riigid ei ole ette tellinud. Praegu on küsimus selles, et tootjatel ei ole nii suurt tootmisvõimsust. Pigem on olnud probleeme isegi jooksvate lepingute täitmisega. Nende lepingute raames me tõesti jagame vaktsiine solidaarselt ehk kõigile elanikele meditsiiniliste näidustuste alusel, mitte inimese enda jõukuse alusel, vaid just lähtuvalt sellest, kui suures nakkusriskis või kui suures haiglaraviriskis keegi on. Ma arvan, et see on ka õige, sest praegu oleme tõesti epideemia tippfaasis, kus iga vaktsiin võib päästa elusid. Selles valguses on mõistlik ja õige vaktsiine just nimelt sellel alusel suunata. Aasta teine pool tuleb tõenäoliselt mõnevõrra erinev, sest siis on vaktsiine rohkem kui tahtjaid ja kindlasti tekib ka võimalusi seda müüa, annetada või muul viisil toimetada.

Marek Jürgenson, palun!

Hea istungi juhataja! Austatud minister! Mul on selline küsimus: kas on plaanis lähiajal tuua ikkagi tasulised vaktsiinid nendele inimestele, kes oleks võib-olla mingi summa eest nõus laskma ennast vaktsineerida, ise selle eest tasuma? Ja kas tasuta vaktsiinide jagamine või siis, ütleme, andmine inimestele sündis valitsuses konsensuslikult või oli seal ka teisi arvamusi?

Aitäh küsimuse eest! Selle esimesele poolele põhimõtteliselt juba vastasin. Tõenäoliselt on see aeg aasta teine pool, võib-olla ka järgmine aasta. Praegu on väga raske öelda kuupäeva, millal on võimalik tootjatel ise vaktsiine turule tuua ja pakkuda neid tasuliselt. Need vaktsiinid, mis on Euroopa Liidu ühishankes soetatud, on tõesti vastavalt Euroopa Liidu enda kokkulepetele ja ka riigisisestele kokkulepetele suunatud eeskätt riskirühmadele, kõrgema nakkusriskiga inimestele.

Eelmine Vabariigi Valitsus otsustas ära, et käesoleval aastal on vaktsineerimine kõigile tasuta. Tuleb tunnistada, et ka toona oli debatte ja arutelusid sellel teemal, et kuna vaktsiinihinnad on ju piisavalt kõrged, siis missugune täpselt on õiglane jaotusmehhanism. Toona oligi see otsus, milleni jõudsime, selline, et 2021. aasta puhul me siis fikseerime ära, et vaktsiin on inimesele tasuta, järgmise aasta suhtes jäi teema n-ö õhku.

Mina isiklikult toetan ka seda, et vähemalt riskirühmade vaktsineerimisvõimalus peaks olema järgmistel aastatel tasuta. Kui me räägime üldse epideemia tõrjest ja leviku tõkestamisest, siis peame arvestama sellega, kui tegemist on eakamate inimeste või krooniliste haigustega inimestega, siin on oluline solidaarsus, vaktsiini kättesaadavus, vaktsineerimisvõimaluse kodulähedane kättesaadavus. Seda kõike mitte inimese rahakoti või jõukuse alusel, vaid just meditsiinilise näidustuse ja reaalse vajaduse alusel.

Kindlasti tuleb 2022. aasta üle debatt teha nüüd selles valitsuses, et otsustada, missugune peaks olema vaktsineerimise loogika, aga mina isiklikult toetan, vähemalt kriisi tingimustes, kui me näeme, et pandeemia jätkub, võimalikult laialdast tasuta vaktsineerimise võimaluse pakkumist Eesti elanikele. Kindlasti on see võimalus tagatud sellel aastal ja kindlasti on mõistlik kõigil inimestel seda käesoleval aastal ka kasutada, et tagada endale kaitse selle haiguse vastu. Loodetavasti on võimalik seda hiljem vajaduse korral, kui on revaktsineerimise vajadus vms, samamoodi tasuta teha. 

Oudekki Loone, palun!

Aitäh, härra minister, selle hea ja huvitava ettekande ja ka vastuste eest! Kuid siiski ma tahaksin veel paari asja täpsustada. Jätkaks kõigepealt selle sama tasulisuse teema üle. Kõige suuremat muret tunnevad inimesed, kes ei ole haigekassas kindlustatud, aga kes näiteks kuuluvad riskirühma. Kas neile võiks mingil moel minna tasuliseks? 

Ja teine küsimus on mul loomulikult töötajate õiguse kohta oma terviseandmete üle otsustada. Kas näiteks ettevõtjal on õigus töötajalt küsida, kas inimene on vaktsineeritud? Kas ettevõtja võib panna oma ettevõttetes seinale nimekirja nendest, kes on või kes ei ole vaktsineeritud? Ja lõpuks, kas inimest võib näiteks vallandada, kui ta millegipärast ei soovi lasta ennast vaktsineerida? Mõnikord võivad inimesel olla selleks ka tervislikud põhjused – mitte tihti, aga see võib juhtuda. Millised on töötaja õigused säilitada oma töökohta, kui ta on vaktsineerimata? 

Suur tänu küsimuste eest! Taas arusaadav teemapüstitus. Kõigepealt see tasuline-tasuta pool. Eestis on COVID-19 nii testimine, ravi kui ka vaktsineerimine tasuta kättesaadav kõigile elanikele, sõltumata sellest, kas nad on ravikindlustatud või mitte.

Kui inimene on näiteks riskirühmas ja ravikindlustamata, siis on tal igal juhul õige pöörduda perearsti või pereõe poole, sest tal on samamoodi õigus vaktsineerimist saada. Niisamuti, kui me räägime n-ö riiklikest nimekirjadest, siis oleme arvestanud kõigi Eesti inimestega vaktsiinide tellimisel, nii riskirühmadele, eesliinitöötajatele – need on üldjuhul siiski kindlustatud inimesed – kui ka laiemale elanikkonnale. Ehk kui me tahame selle epideemia tõkestada, siis siin ei tohi olla kindlasti erisusi kindlustatuse alusel.

Ja laiemalt, minu arvates on üldse õige see ravikindlustuse pool üle vaadata, et tagada kõigile Eesti elanikele ravikindlustatus. See, et meil on 6% elanikke, kellel on kas katkendlik või püsivalt puuduv kindlustatus, on tegelikult probleem. See on tervikuna rahva tervisele kahjulikum kui nende inimeste kindlustamine. Tuleb tagada ka neile raviteenuste kättesaadavus. See eeldab loomulikult natuke laiemalt konsensust ja debatti, millistel alustel ja kuidas see käib maksupoliitiliselt jne, aga ma arvan, et see on eesmärk, mille poole tuleks püüelda.

Nüüd see teine pool. Kui me räägime terviseandmetest, siis loomulikult need ei ole kuskile seinale panemiseks, need ei ole kõigile laiali jaotamiseks. Terviseandmeid tuleb austada. On töökohti, kus on põhjendatud küsida vaktsineerimise kohta, kus on põhjendatud seadagi sisuliselt see eeldus, et inimene ennast vaktsineerib. Enne tõin näite, see koht võib olla COVID-osakond, intensiivravi osakond või laiemalt nakkushaigustega tegelemine. Aga ka siis on tööandjal alati õigus ja kohustus pakkuda võimaluse korral töötajale muid tööülesandeid ja leida mingi kokkulepe või kompromiss tööandja ja töötaja vahel. Ehk selline sunniviisiline lausvaktsineerimine või kuidagi kohustuslikus korras vaktsineerimine ei ole vähemasti 95%-l töökohtadest põhjendatud. Põhjendatud on see tõesti näiteks nendes kohtades, kus inimene iga päev COVID‑19-haigetega kokku puutub. Sel juhul on arusaadavalt risk lihtsalt niivõrd suur, et seal on eeldus: inimene kas on vaktsineeritud või töötab mõnes muus osakonnas, mõnes muus sektoris.

Aga terviseandmete avaldamise puhul on loomulikult siin töötaja enda õigus ja valik, kas ta soovib neid laiemalt jagada või mitte. Üldjuhul tööandjad loomulikult seda teha ei tohi ega ei teegi nii, et nad need andmed kõigile, kogu kollektiivile kuidagimoodi kättesaadavaks muudavad. Vaktsineerimine on täpselt samasugune terviseinfo nagu see, kui kellelgi on näiteks mingi diagnoos, mõne ravi saamine vms. Ma usun, et ükski meist ei soovi, et sellised andmed muutuks kättesaadavaks kogu meie kollektiivile või laiemale üldsusele. 

Hea minister, teile planeeritud aeg on seekord ümber saanud. Täname teid ettekande eest ja kui kellelgi on teile mingi spetsiifiline küsimus, siis loodetavasti saab ta selle teile ka otse esitada. Tänan väga! 

Suur tänu!

Järgmisena palun kõnetooli Eesti Haigekassa esindajana Maivi Parve. Või on ta meil elektrooniliselt? Maivi osaleb elektrooniliselt. Maivi, oota korraks, me ei kuule sind praegu. Saad sa korraks rääkida, et me saaksime kontrollida, kas me kuuleme sind? Ei, praegu kahjuks ei ole kuulda. Vaata, kas sa saad oma heliseadeid kontrollida. Videopilt on kena, aga meie sind kahjuks ei kuule. Nii, proovi nüüd. Ei, kahjuks ei ole kuulda. Nii. Meie süsteem näitab, et me peaksime kuulma, aga sinu enda arvuti seaded ilmselt ei võimalda seda. 

Siis on mul selline ettepanek: kuna me Maivit hetkel ei kuula, siis me palume Riigikogu Kantseleil Maiviga ühendust võtta ja kontrollida tema ühendus üle. Aga kuna nii Maivi Parve kui ka Mari-Anne Härma ettekanne on mõlemal 15 minutit ja ka küsimusteks-vastusteks on 15 minutit, siis me liigume edasi Terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma ettekandega ja tuleme haigekassa ettekande juurde tagasi poole tunni pärast.

Terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma. 15 minutit. Palun!

Aitäh kõigile! Ja tervist minu poolt ka! Terviseametile on vaktsiini korraldamises jäänud selline tehniline ja võib-olla ka natuke igav pool. Aga ma räägin veidi lahti selle, millega Terviseamet vaktsiini korraldamisel hetkel peamiselt tegeleb. Need on kolm punkti. Esiteks räägin vaktsiinide tellimisest, tellimuste vormistamisest, teiseks räägin natukene laojäägi põhimõtetest, kuidas me hoiame varusid, millistel põhimõtetel, ja kolmandaks natukene ka logistikast, millise põhimõtte järgi logistika on praegu korraldatud.

Tellimisest nii palju, et selleks, et teenuseosutajad saaksid üldse tellimusi Terviseametile esitada, peab olema teenuseosutajatele – vaktsineerijatele, on need siis haiglad, perearstid või hoolekandeasutused – saadetud eelteavitus haigekassalt, kes on kokku leppinud selle nädala, millal võib tellimust esitada, selle täpse koguse, kui palju on teenuseosutajal õigust tellida, ja annab siis edasised juhised, kuidas tegutseda. Teiseks, mida on tarvis, on  juurdepääsu Terviseameti tellimiskeskkonnale. Sellele juurdepääs on enamikul tervishoiuteenuse osutajatel olemas. On juhtumeid, kus ligipääsu ei ole, nendega tegeleb Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus, kuhu teenuseosutajad saavad pöörduda ja registreeruda, et tekiks juurdepääs tellimiskeskkonnale.

Tellimuste esitamise põhimõte on see, et kõik tellimused tuleb esitada kolm tööpäeva ette ja kogus peab vastama etteantud limiidile, mille haigekassa on teenuseosutajatele ette andnud. Lihtsalt näiteid selliste limiitide kohta: perearsti nimistu kohta on õigus tellida minimaalselt 100 doosi, aga kui perearst süstib ainult oma nimistu patsiente, siis ei ole õigust tellida rohkem kui 100 doosi. Ehk AstraZeneca puhul 100 doosi on limiit. Kui perearst süstib näiteks ka kooliõpetajaid või talle lisandub mingisuguseid muid vaktsineerimiskohustusi, siis on õigus tellida seda vaktsiini rohkem. Aga üldiselt need limiidid on väga kindlalt paika pandud. Pfizer/BioNTechi puhul on esimesi doose õigust tellida praegu, sellel nädalal 30 doosi nimistu kohta. Ja me üritame nendest limiitidest kinni pidada, et võimalikult paljudele tellijatele vaktsiini saaks laiali jagada.

Kui tellimus on esitatud Terviseametile, on see siis korrektselt esitatud või valesti esitatud, igal juhul tuleb tellimiskeskkonnast automaatvastus, mis annab märku, et tellimus on registreeritud. Seal on kirjas, et teie tellimus on Terviseametis ülevaatamisel. Järgmise päeva jooksul vaatab Terviseamet ükshaaval üle iga tellimuse ja kontrollib, kas see tellimus vastab sellele õigusele, mille haigekassa eelmisel nädalal andis teenuseosutajatele, kas neil oli õigus sellel nädalal esimesi doose tellida, kas see tellimus vastab sellele kogusele, mis on selleks nädalaks kinnitatud, et võib tellida ainult 100 doosi nimistu kohta, ja kas tellimus on õigeaegselt vormistatud ehk siis kolm tööpäeva enne tellimuse täitmist. Kui tellimus vastab kõigile nendele nõuetele, siis Terviseamet saadab järgmise kinnituskirja, et jah, teie tellimus on kinnitatud. Tellimuse kinnitusel on kirjas dooside kogus ja kuupäev, millal tellimus kohale tuleb.

Kui tellimus ei vasta nõuetele, siis on kaks võimalust. Kui tellimus on valesti esitatud, näiteks tellijal ei ole sellel nädalal õigus tellida, siis Terviseamet lükkab selle tellimuse tagasi. Teine variant on see, et tellimust tagasi ei lükata, see kinnitatakse, aga Terviseamet korrigeerib seda tellimust. Näiteks kui perearst või haigla on tellinud, talle on antud õigus tellida 100 doosi, aga ta on tellinud 300 doosi, siis Terviseamet korrigeerib tellimuse 100-le doosile, kinnitab selle ära. See on üks neid kohti, kus meil praegu on tekkinud palju vaidlusi. Küsitakse, et miks Terviseamet vähendab dooside kogust, st kui ma olen tellinud 300 doosi, miks ma ainult 100 saan. See tuleneb rangelt etteantud limiitidest, milles haigekassa on eelmisel nädalal tellimuse esitajatega juba kokku leppinud.

Teinekord tuleb ka ette, et on tellitud teatud kogus vaktsiine, aga enne, kui tellimus on kinnitatud, on kutsutud juba ka patsiendid vaktsineerima. Neid juhtumeid on vähe, aga neid on ette tulnud. Sellisel juhul me üritame probleemi lahendada niimoodi, et me palume osal, kes on esitanud suuremaid tellimusi, näiteks haiglad, kellel on veel inimesed vaktsineerimata, laenata teatud kogused nendele vaktsineerijatele, kellel on juhtunud nii, et patsiendid on kutsutud, aga tellitud kogus ei ole enne kas kinnitatud või siis ei ole kinnitatud seda kogust, mis nad on tellinud.

Laojäägiga on niimoodi, et hetkel on meil Terviseametis ja [üldse] Eestis olemas kolme tüüpi vaktsiini. Kõigi nende vaktsiinide puhul on laojäägi hoidmise põhimõtted natukene erinevad. Esiteks, AstraZeneca vaktsiini põhjal meie laojääki ei hoia, vähemalt kuni märtsi lõpuni. See tähendab seda, et kõik doosid, mis Terviseameti lattu selle nädala jooksul sisse tulevad, lähevad nädala lõpuks välja. Me ei hoia mingisugust varu enam Terviseameti laos. Eelmisel nädalal tulnud 16 800 doosi läksid nädala lõpus kõik eranditult välja, laoseis oli null. Alates 14. nädalast või aprilli algusest hakkame me väljastama AstraZeneca teisi doose. Põhimõte on väga lihtne, sellepärast et hetkel veel ei ole AstraZeneca esimese doosi vaktsineerimisest möödunud kaheksa nädalat, mis AstraZeneca esimese ja teise doosi vahel on. Ehk siis, kui see kaheksa nädalat esimestest vaktsineerimistest täitub, siis me hakkame väljastama teisi doose. Ja siis hakatakse ka hoidma teatud laojääki.

Pfizer/BioNTechi puhul on laojäägi hoidmise põhimõte hetkel selline, et me hoiame laos teist doosi ehk siis n-ö järgmise nädala teist doosi kuni selle hetkeni, mil saabub meile järgmine tarne. Lihtsalt selleks, et tagada, et kui midagi selle tarnega peaks juhtuma, siis kõik need inimesed, kellel on järgmiseks nädalaks ette nähtud teise doosi aeg, kindlasti oma teise doosi ka kätte saaksid.

Ja siis meil on Moderna vaktsiin, mille kohta meil ei ole hetkel tarnegraafik kindlalt teada. Ehk siis need kuupäevad, millal doosid kohale jõuavad, muutuvad. Seetõttu me hoiame Modernat hetkel Terviseameti laos niisuguses koguses, et meil oleks kaetud kõik teised doosid, enne kui järgmine tarne jõuab. Pluss veel 10%-line varu sellepärast, et see päev, millal Moderna tarne kohale jõuab, võib muutuda ja me peame vaatama, et ka nende päevade varu oleks kaetud ja et kõik inimesed, kellel on teine doos kirja pandud, kindlasti selle teise doosi ka saavad, isegi kui see tarne peaks hilinema.

Logistikast niipalju, et kõikide vaktsiinitüüpide esimestel-teistel doosidel on logistiliselt erinev põhimõte. Esmaspäeviti me tavaliselt esimesi doose ei väljasta, sellepärast et esmaspäeviti tulevad tarned sisse. Ehk esimeste dooside väljastamise loogika on see, et neil on kindel tarnegraafik, mis sõltub partii tulemise ajast. Kui doosid tulevad teisipäeval, nagu praegu on – täna jõuavad AstraZeneca doosid –, siis me hakkame neid doose väljastama homme. Meil on haigekassaga eelneval nädalal kokku lepitud kindlad maakonnad, kuhu vaktsineerijatele doose väljastatakse, mis tähendab, et homsest hakkame vaktsiini saatma nendesse maakondadesse, kus eelmisel nädalal vaktsineerijad tellisid ja oma kinnituse said. Teiste dooside väljastamisega on nii, et teisi doose me väljastame kogu aeg. Ehk niipea, kui vaktsineerijal täitub aeg, millal vaktsineeritul see teise doosi aeg kätte jõuab, siis täpselt nii, nagu tellimusi esitatakse, need teised doosid ka väljastatakse. Aga siin me samamoodi jälgime põhimõtet, et tellimus tuleb esitada kolm tööpäeva ette. Ja nendest reeglitest tuleb kinni pidada.

Vaktsiinid, mis meil laos on, vajavad erinevaid transpordi- ja ladustamistingimusi. AstraZeneca on +4 kraadi juures hoitav vaktsiin, Pfizer/BioNTech tahab saada hoiustamisel –70 kraadi ja Moderna vaktsiin –20 kraadi. Hetkel on kõiki vaktsiine võimalik ladustada ja komplekteerida Terviseametis. Kasutame transpordiks ka Terviseameti meeskonda ja autosid ning ka neid autosid, mis kuuluvad meie lepingupartnerile, kes aitab neid vaktsiine üle Eesti laiali vedada. Lepingupartneri abi kasutame hetkel ka osa süstalde laovarude hoiustamisel ja infolehtede hoiustamisel.

Vaktsiinide efektiivsuse kohta meil praegu [on teada] – vähemalt niipalju, kui Terviseametisse on andmeid laekunud –, et kõikide vaktsiinide puhul on tegemist väga efektiivsete vaktsiinidega. Meil on kõigest seitse haigestunud inimest, kes on saanud nakkuse peale täit kuuri lõppu. Neid inimesi, kes on peale esimese doosiga vaktsineerimist nakatunud, või tähendab, kes on peale vaktsineerimist nakkuse saanud, on kokku 311. Neid, kes on nakkuse saanud peale teist doosi, aga mitte kuuri lõppu, on 38. Ja neid, kes on nakkuse saanud peale kuuri lõppu, on seitse. Protsentuaalselt on see väga väike hulk ja hetkel me ikkagi teame, et kõik vaktsiinid on väga tõhusad just nimelt raskelt haigestumise vältimiseks ja ka nakatumise vältimiseks. Minult praegu kõik. Vastan küsimustele hea meelega. Aitäh!

Tänan teid! Esimesena küsib Imre Sooäär. Palun, Imre!

Aitäh, hea juhataja! Mu küsimus oli küll ministrile, aga küsin siis ettekandja käest. Mida arvate Eesti Päevalehes ilmunud arvamusest, milles ettevõtja Indrek Kasela ütleb, et kogu Euroopa on läbi kukkunud ja Eesti peaks olema vaktsiinide ostmisel egoistlikum, nagu seda on näiteks olnud Ühendkuningriigid, Malta või Iisrael? Samuti arvab ta, et on täiesti absurdne, et ministrid ise on vaktsineerimata ja istuvad eneseisolatsioonis. Riiki pole võimalik kriisist välja juhtida, kui valdkonnajuhid lamavad varsti koroonaosakondades. Siit ka küsimus: miks ei tee Terviseamet ettepanekut, et vaktsineeritaks ministrid ja kriisijuhtijad, kes samas ka vaktsiinivastastele eeskujuks oleksid?

Ja teiseks: kui haiglad töötavad seitse päeva nädalas, siis miks väheneb vaktsineerimine nädalalõppudel? Kas erasektor ei saaks siin rohkem vaktsineerimisele kaasa aidata ja kas Eesti ei peaks initsiatiivi võtma, et digivaktsineerimispass kiiresti maailma viia? Praegused paberpassid on digiajastul ausalt öeldes naeruväärsed, need on ilma igasuguste turvaelementideta, neid võib iga koopiamasinaga paljundada.

Aitäh! Ma hakkan nende küsimustega tagantpoolt ettepoole tulema, [ja vastan] nii palju, kui ma oskan Terviseameti nimel neile vastata. Minu teada vaktsineerimispassi kallal töötab nii Eesti riik kui ka terve Euroopa, et leppida kokku nendes andmetes, mida me aktsepteerime, et võimalikult kiiresti see pass turule tuua. Eesti on üks nendest riikidest, kes on võtnud aktiivsema rolli selle digipassi väljatöötamisel.

Nüüd, kas sellele eelnev küsimus oli nädalavahetusel vaktsineerimise kohta? Nädalavahetustel vaktsineerimine praegu juba kasvab. Enamik perearste töötab ikkagi nädala sees, peame arvestama, et nad peavad hakkama saama ka kogu muu ravi toimimise tagamisega. Nädalavahetustel oleme  vaktsineerimise mahtu suunanud rohkem haiglatele, et saaks vaktsineerida koolitöötajaid, õpetajaid, sotsiaaltöötajaid ja ka siseturvalisuse töötajaid. Vähemalt mina tean, et hetkel käivad ka läbirääkimised, et veelgi suurendada nädalavahetustel tehtavate vaktsineerimiste mahtu. Mis oli järgmine küsimus? Vabandust!

Aga siis võtame järgmise [küsija]. Ja kui Imrel jäi midagi veel kripeldama, siis ta kindlasti saab teiega ühendust võtta. Aivar Sõerd, palun!

Aitäh! Olen ma kuuldel? Austatud juhataja! Austatud ettekandja! Mul on küsimus selle kohta, kas Eesti on huvitatud ja kas vaktsiinitootjad on Eestile pakkunud võimalust osaleda uuringutes. Uuringutes osalemine on vaktsiinitootjate suur huvi ja see võib-olla annab võimaluse ka saada suuremaid koguseid vaktsiini selle raamlepinguväliselt, kui see lubatud on. Kas ravimi- või vaktsiinitootjad on Eestile pakkunud uuringutes osalemist? Eestil võiks väikese riigina olla siin mingisugused eelised. Või kas Eesti on üldse olnud huvitatud sellistes uuringutes osalemisest?

Aitäh! Hetkel käivad kliinilised uuringud, kliinilised katsetused eelkõige läbi Ravimiameti. Niipalju kui mina tean, siis osasse nendesse vaktsiiniuuringutesse, mis praegu käivad, on ka Eesti inimesi [kaasatud]. Ja võib-olla on ka oluline teada, et kõigi nende vaktsiinide puhul, mida hetkel Eestis kasutatakse – Pfizer/BioNTech, AstraZeneca, Moderna –, jätkuvad ikkagi edasised kliinilised uuringu faasid. Ehk siis Ravimiamet kogub aktiivselt infot kõikide kõrvaltoimete kohta ja edastab need siis ka Euroopa Ravimiametile ja ka vaktsiinitootjatele, et nad saaksid koguda pikaajalise ohutuse ja tõhususe informatsiooni.

Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Mul oli ka küll küsimus ministrile, aga ma arvan, et te oskate sellele vastata või seda kommenteerida. Ma tean, kui keeruline on see töö, mida te teete, aga vaatamata sellele olen üsna kriitiline. Kui esialgu oli vaktsiinide puhul tegemist logistikaprobleemidega, siis nüüd jääb avalikkusel justkui mulje, et mingi probleem on tekkinud perearstidel, kuigi me teame, et perearstidel vaktsineerimisega mingeid probleeme ei ole. Tegelikult on vaktsiine liiga vähe, aga kui neid oleks Eestis piisavalt, siis mulle tundub, et need probleemid, mis meil on korraldajate tõttu, oleksid veel suuremad. Kas segane kommunikatsioon ongi olnud korraldajate teadlik ja tahtlik tegevus, et me sellises olukorras oleme?

Segane kommunikatsioon ei ole kindlasti korraldajate eesmärk omaette. Eks selle vaktsineerimise üks põhilisi vajadusi, mis meil hetkel on, on see, et meil oleks piisavalt doose, et me saaksime need võimalikult kiiresti inimestesse süstida. See, kui palju meil doose on, ei ole sõltu hetkel meist endast, aga seda, kui kiiresti need inimesteni jõuavad, seda me saame korraldada ja see eeldab väga suurt paindlikkust. Iga paindlikkusele ülesehitatud süsteem on väga mitmete muutujatega ja n-ö keskendumist vajav ülesanne. Kui need muutujad muutuvad, siis paratamatult iga süsteem, mis väga kiiresti peab kohanema, vajab ka kiiret kommunikatsiooni. Aga tõepoolest, kommunikatsioon sellise paindlikkuse korral ei saagi olla lõplikult selge.

Tõesti, need muutujad muutuvad liiga tihti selleks, et pikaajaliselt ette kommunikeerida piisava selgusega, et kõik sellest aru saaksid. Hetkel me keskendume sellele, et võimalikult kiiresti vaktsiin jõuaks vaktsineerijateni ja vaktsineerijad saaks omakorda võimalikult kiiresti inimesed ära vaktsineerida. Sellisel hetkel, kui nüüd see kiirus, kiirusemoment või [kiiruse] olulisus siit juurest ära kaob, kaob ka ära paindlikkus. Paindlikkus selles, et me saaksime kiiresti need vaktsiinid kohale toimetada, paindlikkus selles, et me saame valida neid päevi, millal vaktsiin kohale jõuab, paindlikkus selles, kes saab esimese või teise doosi ning mis ajal ja kui palju. Kui need protsessid muutuvad vähem paindlikuks, on võimalik selgem ja arusaadavam kommunikatsioon.

Marko Torm, palun!

Austatud juhataja! Hea ettekandja, jõudu tööle teile vaktsineerimiskava elluviimisel! Minu isiklik soovitus on muidugi vaktsineerimiskava pidevalt uuendada, üle vaadata ning mitte peljata ka selle muutmist. Lihtsalt selgitada muudatusi piisava põhjalikkusega ja kaasata kindlasti avaliku elu tegelasi, et saata positiivset signaali inimestele, et vaktsiini ei pea valima tootja järgi. Kindlasti on seda mõistlik teha, et me saaksime tavapärase elurütmi juurde tagasi.

Aga küsimus on mul eeskätt väljumiskava kohta. Vaktsineerimiskava me järgime ja teeme kõik endast oleneva. Tarnetega on probleeme, mõistame seda. Kuidas me hakkame sellest olukorrast välja tulema? Milline on teie isiklik seisukoht võimaliku avanemise, passide kasutuselevõtu suhtes, et majandust, teenusesektoreid toetada, ning ka ühekordsete testide suhtes, mille kallal praegu arutelu käib? Kuidas nendest võiks abi olla sellest olukorrast väljumisel, on see siis kuu või kahe või kolme pärast?

Aitäh küsimuse eest! Väljumiskava on midagi, mille kallal praegu Riigikantselei töötab. Selle kava koostamisse on kaasatud ka Terviseamet. Minu teada ei ole see kava veel avalik, aga sellega liigutakse edasi ja praegu on täpselt õige aeg seda kava teha, kui me just liigume ulatuslike piirangute faasi. Aga konkreetseid ettepanekuid ma praegu kahjuks esile tuua ei saa.

Kiirtestidest nii palju, et kiirteste tuleb Eestisse nüüd järjest rohkem. Käivad ka arutelud, kuidas kiirteste, kui me räägime antigeenikiirtestidest, mis määravad aktiivse viiruse olemasolu inimese süljest või ninaneelu kaapest, laialdasemalt [kasutusele tuua]. Otsitakse võimalusi nende laialdasemalt kasutusele toomiseks.

Kindlasti on võimalusi kriisist väljuda juba palju rohkem, kui me seda aasta tagasi nägime. Aga ma arvan, et need põhimõtted on [tollastega] sarnased, et igasugune väljumine peab olema järkjärguline. Need teenused, mis on kõige vähem hädavajalikud, avatakse viimasena ja eeskätt avatakse need, mis on kõige olulisemad. Aga jällegi, väljumiskava koostamine hetkel käib. Ma usun, et on lähinädalate küsimus, kui sellest ka juba rohkem räägitakse.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja, aitäh suurepärase ülevaate eest! Aga ma küsin sama, mida ma ministrilt küsisin. Perearstikeskusi on palju ja isegi kõrvuti olevad [perearstikeskused] võivad tegutseda hoopis erinevalt: ühel jääb [vaktsiini] üle ja et see raisku ei läheks, siis võetakse kiiruga [vaktsineerima] ükskõik keda, à la nagu kantsler Priske, aga teises perearstikeskuses inimesed, kes on riskirühmas – ja ma ei räägi üldse vanematest inimestest, vaid ka noorematest, kes on samuti minu poole pöördunud – ei saa. Kas Terviseamet kuidagi jälgib seda olukorda, et see oleks enam-vähem ühtlane? Kuigi jah, need sajakaupa või kümnekaupa tulekud muudavad asja keeruliseks.

Aitäh! Kindlasti seda küsimust on juba varem tõstatatud. Ma eeldan, et ka perearstide seltsi esindaja sellest teemast natukene räägib. Terviseamet seda hetkel ei reguleeri ega kontrolli. Meie põhiline eesmärk on muuta vaktsiinide tellimine, kohaletoimetamine võimalikult sujuvaks ja perearstide jaoks võimalikult mugavaks, et oleks võimalik patsiente kutsuda kohale võimalikult palju ja siis nad ka ära vaktsineerida. Kindlasti tekivad piirkondlikud erandid. Mõnes kohas on inimesi natukene raskem veenda, äraütlejaid võib olla natukene rohkem, tekivad mõned muud tõrked. Kõik ei saagi töötada ühtemoodi ja me ei eeldagi, et kõik töötavad täpselt ühtemoodi. Ma arvan, et see oleks vähemalt praeguses olukorras väga palju nõutud. Aga ma loodan, et ka perearstide seltsi esindaja saab veel natukene kommenteerida, mis need täpsemad asjaolud on olnud, et selliseid juhtumeid on ette tulnud.

Ja nüüd veel üks kiire küsimus ja vastus. Viimasena Riina Sikkut, palun!

Aitäh! Mina küsin ravikindlustamata inimeste kohta. Meil on kümneid ja kümneid tuhandeid, sageli noori ja liikuvaid inimesi, kellel ravikindlustust ei ole. Kas need, kes on perearsti nimekirjas, saavad tubli perearsti kaudu oma vaktsiini kätte või on plaanis eraldi kommunikatsioon? Kas ravikindlustamata isikud jäävad siis kuidagi vaktsineerimiskava lõppu või saavad koos teistega vastavalt oma riskirühma kuulumisele vaktsiini kätte? Mis plaan on ravikindlustamata inimestele ja kuidas nad info kätte saavad?

Ma pean kahjuks tunnistama, et ma jään vastuse hetkel võlgu. Ravikindlustamata isikute arutelud on vahepeal läbi käinud. Minu teada tänaseks on tellitud piisavalt vaktsiine, et kõik inimesed saaksid vaktsineeritud, sh ka ravikindlustamata isikud. Samamoodi nagu meil on COVID-i testimise ja ravi jaoks olemas perearsti valvekeskused, mis tegelevad ka ravikindlustamata isikutega, peaks sarnasel põhimõttel toimuma ka ravikindlustamata isikute vaktsineerimine. Aga jällegi, selle kohta saab võib-olla täpsemat infot anda perearstide seltsi esindaja.

Austatud Mari-Anne Härma! Tänan teid väga selle ettekande ja küsimustele vastamise eest. Me liigume edasi ja proovime uuesti ühendust saada haigekassa [esindajaga]. Vaatame, kas Maivi Parv on meil nüüd heli ja pildiga ekraanil. Nii, hea Maivi, ole hea!

Tere kõigile veel kord! On mind kuulda?

Jaa, nüüd olete väga kenasti nii pildi kui ka heliga siin Riigikogu saalis.

Väga hästi! Väga vabandan selle segaduse tekitamise eest!

Lugupeetud Riigikogu! Aitäh võimaluse eest selgitada siin haigekassa COVID-19 vastu vaktsineerimise korraldust! Haigekassa ülesandeks on viia ellu vaktsineerimise kava meie lepingupartnerite kaudu. Seda tehes me juhindume eeskätt riiklikust vaktsineerimise plaanist. Vaktsineerimist teostavad täna ligikaudu 500 tervishoiuteenuse osutajat. Need on haiglad, perearstid, aga ka näiteks need eriarstiabi ja õendusteenuse osutajad, kes ei kuulu haiglavõrgu arengukava haiglate hulka. Vaktsineerivad täna ka Kaitseväe ja vangla meditsiiniteenistused.

Räägin vaktsineerimise korraldamisest lähemalt. Alustasime ju tervishoiutöötajate vaktsineerimisest: haiglavõrgu arengukava haiglad ja perearstid vaktsineerisid ise oma asutuste töötajaid ning seejärel aitasid haiglad vaktsineerida ka haiglavõrgu arengukava haiglate väliste eriarstiabi, hambaravi ja õendusteenuse osutajate ning apteekide töötajaid. Suurem osa neist on vaktsineeritud, samas vaktsineerimine kindlasti jätkub. Eelmisel nädalal lisandus tervishoiutöötajate seas uusi vaktsineerituid, näiteks 67 arsti ja ligikaudu 200 õendustöötajat. Me arvame, et vaktsineerimine peabki sellises tempos jätkuma. Eeldame, et me ikkagi püüdleme tervishoiutöötajate grupi suurema hõlmatuse poole, millest kõneles ka minister Tanel Kiik.

Nüüd, selgitan veel eesliinitöötajate, sh suuremate gruppide vaktsineerimist. Me oleme kokku leppinud, et eesliinitöötajate esimeses grupis vajavad vaktsineerimist sisejulgeoleku ja haridusasutuste töötajad. Politsei- ja päästetöötajate vaktsineerimine on korraldatud meie lepingupartneri kaudu, töötervishoiuteenuse osutaja Qvalitase arstikeskuse kaasabil. Üldhariduskoolide töötajate vaktsineerimise korraldamiseks kogusime Haridus- ja Teadusministeeriumi abil andmed kõikide vaktsiini soovijate kohta. Haigekassani jõudnud nimekirjad edastasime haridusasutusele lähimale vaktsineerimiskeskusele. Vaktsineerimine ise toimus peamiselt selle haridusasutuse asukohajärgses haiglavõrgu arengukava haiglas või siis haigekassa nimetatud perearstikeskuses.

Vaktsineerimise kiirendamiseks kaasasime siinkohal ka teisi tervishoiuteenuse osutajaid. Nii Politsei- ja päästetöötajate kui ka üldhariduskoolide töötajate vaktsineerimine on täna lõpusirgel. Kogutud nimekirjades olevad isikud saavad sel nädalal vaktsineeritud. Aga jälle, nii nagu tervishoiutöötajate vaktsineerimisel, on ka nendes gruppides nii, et kui lisandub uusi vaktsiinisoovijaid, siis loomulikult vaktsineerimise protsess jätkub. 

Nüüd veel eesliinitöötajate vaktsineerimisest. Põgusalt oli siin ka juba eespool [sellest] juttu. Hetkel vaktsineeritakse lasteaedade ja lastehoiuasutuste töötajaid ja sellel nädalal alustatakse ka teiste sotsiaalvaldkonna eesliinitöötajate vaktsineerimist. Vaktsineerima suunatakse näiteks kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajad, lastekaitsetöötajad, koduhooldustöötajad, omastehooldajad. See nimekiri on pikem. Haigekassale on Sotsiaalkindlustusamet edastanud ligikaudu 3600 sotsiaalvaldkonna töötaja nime. Vaktsineerimise korraldus on siin sarnane üldhariduskoolide töötajate vaktsineerimisega. Konkreetselt näiteks sotsiaalvaldkonna töötajaid vaktsineerib 35 raviasutust üle Eesti.

Nüüd riskirühmade vaktsineerimisest. Sellest on olnud palju juttu ja [on olnud] küsimusi ning ka meedia tunneb huvi, kes siis on need riskirühma isikud. Riskirühma kuuluvad need inimesed, kes on määratud sinna lähtuvalt vanusest või lähtuvalt kaasnevatest haigustest. Rääkides vaktsineerimisest, siis põhitähelepanu riskirühmade puhul on suunatud just eeskätt vanusegruppide 80+ ja 70+ vaktsineerimisele. Siinkohal on vaktsineerimist korraldades oluline, et nende vanusegruppide inimesed saaksid vaktsineeritud oma perearsti juures. Selle tagamiseks on vaktsineerimine korraldatud viie nädala maatriksi printsiibil, mille korral iga perearst sai ühel nädalal võimaluse tellida vaktsiini ja vaktsineerida oma kõige eakamaid nimistu liikmeid. Eelmisel nädalal sai see viienädalane tsükkel läbi, Eestile ring peale. Ja sellest nädalast me liigume edasi juba kolmenädalase sammuga. Korraldus on sama.  Näiteks sellel nädalal saavad võimaluse vaktsiini tellida üks osa Harju maakonna perearstidest, aga ka Järva, Jõgeva, Pärnu, Rapla, Valga ja Viljandi maakonna perearstid. Järgmisel kahel nädalal saavad vaktsiini tellida juba järgmiste maakondade perearstid.

Siinkohal on eesmärk hõlmata ikkagi kõik perearsti nimistud. Esimese viie nädala kogemus ütleb, et tegelikult on enamik perearste vaktsineerimist alustanud, vaktsineerimist teostanud. Eilse seisuga on meil paraku numbrid, [mis näitavad, et] 785 perearstist ei olnud vaktsineerimist alustanud 32 perearsti. Sellel on erinevad põhjused. Üks põhjustest oli näiteks see, et pereõde oli haige sel nädalal, kui oli võimalik vaktsiini tellida. Kindlasti on oluline hoida tähelepanu all see, et ikkagi kõik perearstid liituksid vaktsineerimisega. Ja kui keegi perearstidest vajab oma riskirühmade vaktsineerimisel abi, siis koostöös perearstide seltsiga me kindlasti saame selle korraldatud.

Riskirühmade vaktsineerimisest rääkides käsitlen põgusalt ka hoolekandeasutuste vaktsineerimise hetkeseisu. Lõpusirgel on hoolekandeasutuste klientide ja töötajate vaktsineerimine. Julgen väita, et kõik meie hoolekandeasutused on vaktsineerimise võimaluse saanud. Meie tänase statistika järgi on hoolekandeasutuste töötajatest-klientidest esimese doosiga vaktsineeritud rohkem kui 14 000 inimest. Aga ilmselgelt ka siin vaktsineerimise protsess jätkub. Kui hoolekandeasutustes lisandub vaktsineerimise soovijaid, on need siis töötajad, kes seni ei ole soostunud vaktsineerima, või on need hoolekandeasutuste uued kliendid, siis ka nende vaktsineerimine peab jätkuma.

Millest veel rääkida? Suure tähelepanu all on täna see, kuidas muuta vaktsineerimise protsess ladusamaks ja vaktsineerijale vähem töömahukaks. Selleks me plaanime automatiseerida vaktsineerimisele registreerimise, tehes seda üleriigilise digiregistratuuri kaudu. Vajalikud arendustööd on tehtud ja me piloteerime hetkel vaktsineerimisele registreerimist, mille korral anname inimestele võimaluse broneerida vaktsineerimise aeg digiregistratuuris. Seda saab teha alates selle nädala esmaspäevast ja [see võimalus avaneb] 50–61‑aastastele teatud haigustega inimestele, kes moodustavad ühe osa perearstide riskirühmadest. Neid inimesi saavad vaktsineerijad kutsuda vaktsineerimisele digiregistratuuri kaudu. Praegu kasutavad digiregistratuuri vahendusel registreerimist veel vähesed raviasutused. See võimalus on kõikidel haiglavõrgu arengukava haiglatel, nende puhul on liidestumine tehtud, ja ka mitmed perearstikeskused on liidestunud. Kuid liitub üha uusi asutusi ja huvi selle vastu on.

Lõpetuseks lühidalt ka vaktsiinide jaotusest. Mari-Anne Härma sellel küll peatus, aga [räägin ka ise], milline siis hetkeseis on. Kindlasti on haigekassa eesmärk tagada kiire vaktsiinide jaotus, tagada kiire vaktsiinide jõudmine vaktsineerijateni ja ka kiire vaktsineerimise läbiviimine. Seda eesmärki hoiame silme ees ja selle nimel me töötame iga päev. Mis seisus me täna oleme? Seda nädalat me alustasime [selliselt] – teadaolevalt meil on kolm vaktsiini –, et nii Pfizeri kui ka Moderna vaktsiini laojääk, seis laos, oli tegelikult selle nädala teise doosi broneering. AstraZeneca vaktsiini hetkel on meil Eestis üle 50 000 doosi. Nädala alguses kogu AstraZeneca vaktsiinitarne oli vaktsineerijateni tarnitud. Tänahommikuse seisuga AstraZeneca vaktsiinist ootab vaktsineerimist ca 10 000 doosi, mis on tegelikult umbes kaks kolmandikku või natuke vähem sellest viimasest tarnest. Ja tegelikult see viimane arv jõudis meieni eelmise nädala teises pooles. Samas on AstraZeneca vaktsiinitarnete all väga selged n-ö töökäsud. Haiglavõrgu arengukava [haiglad] jätkuvalt vaktsineerivad sellega näiteks eesliinitöötajaid, perearstid eeskätt oma 70-aastaseid ja nooremaid riskirühma inimesi. Seega on meie kui korraldajate prognoos, et ka AstraZeneca tänane vaktsiinijääk saab lähipäevadel süstitud. Uus AstraZeneca tarne, üle 21 000 doosi, jõuab Eestisse täna õhtul. Ka siin on n-ö tellimused peal ja selle vaktsiini tarne jõuab vaktsineerijateni homme ja ülehomme.

Mida kokkuvõtteks öelda? Tuleb tõdeda, et tegelikult meie suurimaks väljakutseks täna on anda vaktsineerijatele pikem vaktsiinitellimuste plaan. Seda küsitakse, seda oodatakse ja on igati arusaadav, et see on vajalik. Aga siiani on seda olnud tõesti keeruline teha just ebastabiilsete vaktsiinitarnete tõttu nii ajalises kui ka mahtude mõttes. Aitäh teile! Ootan küsimusi.

Küsimustega me tõepoolest edasi läheme. Esimesena küsib Kert Kingo. Palun!

Tänan! Minu küsimusele, ma kujutan ette ja usun, oskaksid kõik tänased esinejad vastata, aga hetkel sattusite selleks teie. Kui pikaks ajaks need kõnealused vaktsiinid immuunsuse tagavad? Ja mis saab peale seda, kui vaktsiini mõju või kaitse kaob? Kas kogu see segadus vaktsineerimisega hakkab jälle otsast peale?

Aitäh küsimuse eest! Ma arvan, et ma ei oska sellele eriti hästi vastata, sellega tegeleb Ravimiamet ja erialainimesed teavad rohkem. Aga ma oskan kommenteerida seda, et me kõik ootame ja jälgime huviga pikemaid prognoose ja seda ka sellesama vaktsiini mõju kohta. Uut infot, materjali tuleb juurde. Jälgitakse just kõrvaltoimete mõju, ka siin nende kolme vaktsiini puhul. Vaadatakse, milliseid kõrvaltoimeid esineb pärast esimese doosi ja pärast teise doosi saamist Pfizeri ja Moderna vaktsiini korral, kas on erinevusi näiteks AstraZeneca vaktsiiniga võrreldes, mille korral revaktsineerimise aeg on pikem, mis juhtub siis, kui revaktsineerimise aega pikendatakse, ja milline on üldine vaktsineerimise mõju. Ühtset vastust kindlasti ei oska keegi anda. Peame vaatama ikkagi veel kord tulevikku ja vaatama materjale nendest riikidest, kus vaktsineerimist alustati enne meid.

Palun Maria Jufereva-Skuratovski!

Austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja, aitäh sisulise ülevaate eest! Küsimus: kui teie nüüd peaksite ise mõnda inimest veenma vaktsineerima minema, millised oleksid teie argumendid?

Aitäh küsimuse eest! Väga hea küsimus. Siinkohal ma tõesti julgustan meid kõiki. Me oleme selles vaktsineerimise protsessis kõik koos ja see on meie vastutus ja üks osa sellest vastutusest on julgustada ka minna vaktsineerima. Need vaktsiinid, mis jõuavad Eesti riiki, jõuavad teistesse riikidesse, on ilmselgelt kvaliteedi osas kontrollitud, selle kvaliteedimärgi annab müügiloa olemasolu. Meil on kolm head tõhusat vaktsiini. Minnes vaktsineerima, me ilmselgelt kaitseme ennast selle haiguse eest. Me võime arvata, et kui me nakatume koroonaviirusega, siis võib-olla on meie puhul see haiguse kulg kergem. Aga me ei tea edasisi mõjusid, see risk on etteaimamatu. Meie enda haigestumine – me ei tea, kui pikalt või raskelt see võib kulgeda ja kas meie haigestumine mõjutab meie lähedaste inimeste haigestumist. Nii et ilmselgelt on selle riski maandamiseks täna tõenduspõhine meetod minna vaktsineerima, mitte karta vaktsineerimist, mitte karta ühte, teist või kolmandat vaktsiini, võtta see julgus, vajadusel konsulteerida oma perearsti või pereõega, kes nõustab, ja kindlasti teha see protseduur läbi. Kõik, keda täna kutsutakse vaktsineerima, võtke sellest võimalusest kinni ja kasutage seda.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Möödunud aasta 5. oktoobril on ekspeaminister Jüri Ratas ilma parlamendi nõusolekuta sõlminud WHO-ga memorandumi töötada välja toimiv digitaalselt toetatud rahvusvahelise vaktsineerimistõendi ehk kollase kaardi kontseptsioon, et suurendada ja tugevdada COVAX-i ning muude vaktsineerimise läbiviimise ja seireprotsesside tõhusust, et võimaldada laiendamiskõlblikkus kogu maailmas ning aidata kaasa ka digitaalsete terviseandmete piiriülesele vahetamisele. Meie delikaatsed isikuandmed lähevad rändama laia maailma. Selle memorandumi 13. osa ("Rakendamine") punkt 1 ütleb järgmist: "Osalised määravad kontaktisikud, kes toetavad, jälgivad, vaatavad üle ja haldavad käesoleva vastastikuse mõistmise memorandumi rakendamist." Küsin, kas teie olete selle kontaktisikuna kirjas, ja kui te ei ole, siis kas te oskate öelda, kes on need isikud, kes rakendavad seda memorandumit tegelikkuses? 

Aitäh küsimuse eest! Haigekassa ei ole sellesse töölõiku kaasatud. Ei konkreetselt mina ja ma tean, et ka keegi haigekassa töötajatest [ei ole kaasatud]. Ja tõesti, paraku rohkem ma sellele küsimusele vastata ei oska.

Imre Sooäär, palun!

Aitäh, hea juhataja! Kuna ma ei saanud enne vastust, siis küsin sama küsimuse ka haigekassalt, kes on samuti osalenud vaktsineerimiskava ettevalmistamisel, ja küsimus on väga lihtne. Riiki lihtsalt pole võimalik kriisist välja juhtida, kui kriisijuhid lamavad eneseisolatsioonis või koroonaosakondades. Vaktsineeritud on küll enamik eesliinitöötajaid, aga kriisijuhid on siiani vaktsineerimata. Siit ka küsimus: miks ei tee haigekassa ja Terviseameti ettepanekut, et vaktsineeritaks kõik ministrid ja kriisijuhid, kes samas ka vaktsineerimise vastastele eeskujuks oleksid? [Nende vaktsineerimata jätmine] on sama absurdne, kui varustada sõjaväes jalavägi soomusrüüga, aga kindralid jäetakse pommirahe alla. Kes siis neid eesliini töötajaid haigekassa arvates juhtima hakkab, kui süsteemi juhid langevad koroonakoomasse ja süsteem kokku kukub? Millest see valehäbi tuleb, et juhte ei julgeta vaktsineerida ja räägitakse mingist eliidist? Ma täpsustan, et ma ei räägi siin Riigikogu vaktsineerimisest. Meil, nagu näete, on võimalik kontaktivabalt istungeid pidada.

Aitäh küsimuse eest! Millest me täna lähtume, seda ütlesin ka oma ettekandes. Vaktsineerimise plaan on kõige aluseks ja selles vaktsineerimise plaanis on väga selgelt määratletud, millised rühmad vajavad vaktsineerimist. Eesliinitöötajate nimekiri on palju pikem, kui täna on jõutud vaktsineerida. Puudutasin ise suuremaid gruppe, aga see nimekiri on pikem. Ma tean, et ka siin olid selliseid oma prioriteedid seatud. Seda mõni aeg tagasi valitsuskabinetis arutades anti vaktsineerimise korraldajatele väga selge suunis keskenduda pigem perearsti riskirühmadele, räägime siinkohal teatud vanuses ja kaasuvate haigustega inimestest.  Teadaolevalt tegelevad eesliinitöötajate nimekirja edasise prioriseerimisega, kuhu tegelikult ka kindlasti kuuluvad valitsuse liikmed, riskijuhid, juba vastava valdkonna ministeeriumid ja Riigikantselei.

Mille alusel valitakse, kes vajab vaktsineerimist? Kindlasti on siin üks oluline tingimus see, et kas inimene reaalselt töötab täna raviasutuses ja käib regulaarselt raviasutuses, või saab ta oma tööd korraldada distantstööd viljeledes. Selles suhtes ma arvan, et eesliinitöötajate nimekirja juurde tullakse kohe-kohe uuesti tagasi ja sealt me näeme – ka meie vaktsineerimise korraldajatena –, kes on järgmised vaktsineeritavate eesliinitöötajate grupid.

Urve Tiidus, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud Maivi Parv! Te oma ettekandes mainisite, et meil on 500 tervishoiuteenuse osutajat, kes tegelevad praktilise vaktsineerimisega. Oma ettekande lõpus te tegite niisuguse kokkuvõtte, et needsamad inimesed ootavad tegelikult kindlamat plaani, millal vaktsiinid saabuvad, ja nentisite, et ebastabiilsed vaktsiinitarned, ma saan aru, riiki on [probleemne] teema. Mis võimalus on Eesti riigil mõjutada, et need vaktsiinitarned muutuksid stabiilsemaks?

Aitäh küsimuse eest! Minule teadaolevalt teeb Sotsiaalministeerium kõik, et saada vaktsiinitarnetes kindlus kas või varasemate lubaduste osas, ja siin käib tõesti pidev suhtlus. Samas tänane praktika ütleb seda, et me saame reaalselt alles mõned päevad enne [vaktsiini tarnimist] kindluse, mis on see päev, kui vaktsiin meieni jõuab, ja mis on see kogus. Ja tegelikult me ei tea ka sellel päeval, kas vaktsiin jõuab meile lõuna ajal, õhtul või hilisõhtul. Nii et see on see tegelikkus.

Aga tõesti, selline pikem vaktsineerimise plaan, milliseid gruppe [esmajärjekorras vaktsineerida], millised ootused on vaktsineerimise korraldamise osas meile, haiglatele, ja millised ootused on perearstidele, missuguses tempos me saame liikuda, on hädavajalik. Aga ilmselgelt seda on keeruline korraldada sellises, vähemalt osalises, teadmatuses. Paraku ma arvan, et sellist teadmatust on meil ka veel sellel kuul ja võib-olla isegi aprilli alguses. Aga eks me peame sellega hakkama saama. Ja nii nagu Mari-Anne Härma ütles, peame me olema paindlikud, loovad. Meid aitab see, kui me teeme sellise pikaajalisema plaani kindlate vaktsiinitarnete kohta, kui vaktsiinitarned ja mingi osa peab jääma sellisesse muutuvasse olukorda. Samas kui vaktsiinitarned suurenevad, võimalused kasvavad, peame olema valmis kohe suunama neid järgmistele vaktsineerijatele. Meie vaktsineerijate hulgas on tõesti kõik perearstid ja haiglad. Me otsime juurde eratervishoiuteenuse osutajaid ja just selle suunitlusega, kes oleks valmis alustama vaktsineerimist kohe, kui me korraldajana saame seda lubada, viima vaktsineerimise läbi kahe-kolme päeva jooksul, vaktsineerida ka nädalavahetustel. See on, ütleme, selline koostööprojekt, kus kindlasti saan ma tunnustada kõiki meie tervishoiuteenuse osutajaid. Me tegutseme siin koos.

Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Täna hommikul kell 7 tuli haigekassast pressiteade "Perearstidele vaktsineerimiskoguste jaotamise tsükkel lüheneb", kus räägiti, et viienädalaselt tsüklilt minnakse üle kolmenädalasele tsüklile. Ja seal esimeses lõigus on ka viimane lause, mis on: "Aprilli alguseks peaks olema jõudnud vanemaealistele sobivate vaktsiinide teine kogus kõigi Eesti perearstideni." Ma olen hästi kriitiline kogu selle kommunikatsiooni suhtes. Nagu ma enne ka küsisin, et ma päris täpselt ei saa aru, kellele ja milleks see sõnum vajalik on. Siit tekib taaskord surve perearstidele, et kui inimesed nüüd ootavad. Aga mis saab siis, kui aprilli lõpuks te ei ole suutnud täita [lubadust]? Need tarned ju, nii nagu te kirjeldate, ei sõltu teist. Milleks meil on vaja perearstidele sellist survet peale panna?

Ja teine küsimus on selle sama eratervishoiu valdkonna kohta, millele te viitasite: kui palju ja mis tasandil neid läbirääkimisi on? Ma tegelikkuses üldse ei saa aru, miks me perearste peame kurnama vaktsineerimisega, kui tegelikult võiks nad tegeleda korralise raviga ja kui meil meditsiinisüsteem on kokku kukkumas jne.

Aitäh küsimuste eest! Kindlasti olulised teemad ja alustan perearstide poole pealt. See kommunikatsioon, et kolmenädalase tsükli peale anda kõikidele perearstidele uus ja teine võimalus – see puudutab Pfizeri vaktsiini. Me läheme kindla teadmisega, et tõesti Pfizeri vaktsiini tarned on juba oma teatud kindluse saanud ja see risk, et me ei suuda seda lubadust pidada, on väga väike.

Lisan juurde veel selle, mis ka varasematest ettekannetest ja küsimustest käis läbi, et kuidas tagada võrdsus. Kui ühes maakonnas minna detailsemaks, lausa valla tasemele, on täna vaktsineerimise hõlmatus ka meie jälgimise all olevas 80+ vanusegrupis väga erinev. See sõltub jah ühtepidi sellest, et kõik perearstid on saanud võimaluse vaktsineerida, aga see sõltub ka sellest, et perearstidel on nimistute suurused väga erinevad. Ja siinkohal peame me liikuma selles suunas, et me täna anname kõigile perearstidele võrdselt [vaktsiini] ja nad saavad konkreetselt Pfizeri vaktsiini konkreetse koguse oma nimistu kohta. Aga järgmine samm peab olema ka see, et me anname võimaluse vaktsineerida rohkem neil, kellel on suuremad nimistud. Kindlasti on see järgmine muutus perearstide maatriksi parendamises.

Kommunikatsioon – nõus, alati saab paremini. Siinkohal nii haigekassa, Terviseameti kui ka ministeeriumi kommunikatsiooniinimesed töötavad koos ja me tunnistame, et siin tuleb rohkem selgitada, rohkem oma sõnumeid juba proaktiivselt välja anda. Täna on meie murekoht see, et meedial on väga-väga suur huvi, kõrgendatud huvi kogu selle vaktsineerimise protsessi vastu ja me oleme natuke hädas selliste detailsete päringutega, kus küsitakse mingi konkreetse maakonna, ühe konkreetse piirkonna vaktsineerimise kohta. Need on sellised töömahukad ja lisaressurssi nõudvad selgitused. Tunnistame, et tahame liikuda püsivama, stabiilsema aruandluse juurde, ja sellega ka täna tegeletakse.

Aitäh, Maivi Parv, ettekande ja küsimustele vastamise eest! Aga küsimustele vastamiseks ettenähtud aeg on meil läbi. Vabandan kõigi registreeritud küsijate ees. Me peame minema päevakorraga edasi, järgmise ettekande juurde. Järgmiseks ettekandeks palun kõnepulti Eesti Perearstide Seltsi juhatuse liikme doktor Elle-Mall Sadraku. Ettekanne on kuni 15 minutit ja seejärel on küsimused. Palun!

Tervist kõigile ka minu poolt! Olles perearst, olles perearstide seltsi liige, olen viimased viis kuud vedanud Eesti Perearstide Seltsi aktiivset koroonagruppi ja alates oktoobri lõpust olen tegelikult perearstide ja Terviseameti n‑ö ühenduslüli ehk olen ka Terviseameti tervishoiustaabi liige. Loodan, et oskan kõigile teie küsimustele vastata, aga hea meelega annan ülevaate sellest, milline on COVID‑19 vaktsineerimise korraldus praegu perearstide vaatevinklist olnud.

Seda pilti on meist vist kõik näinud. [Pildil on haigla ees järjekorras seisvad kiirabiautod.] Ma ei saa näidata sama pilti perearstikeskusest, sellepärast et meie tööd on võimalik väga palju ette planeerida. Meil on väga palju suurenenud telefonikonsultatsioonide hulk. Ehk ma oleks pidanud siia panema pildi, kus on üks pereõde ja kogu meie kõnesüsteem. Eile oli esmaspäev ja esmaspäevad on teadupärast perearstidel kõige kiiremad tööpäevad. Meile tuli umbes 1000 kõnet. Neist me jõudsime vastata umbes pooltele. See tähendab seda, et perearstide kättesaadavus on natukene piiratud. Miks see on piiratud? See on piiratud sellepärast, et kõik otsused, mida teeb riik, kõik otsused, mida teeb Terviseamet, mida teeb haigekassa, mõjutavad otseselt perearsti tööd. Piirangute kohta tuli info, et soovitatakse lapsi lasteaeda mitte viia – kohe helistasid inimesed, küsisid, kas nad saavad hoolduslehe, sellepärast et nad ei saa lapsi üksinda koju jätta. Kui Terviseameti Põhja regionaalosakond loobus lähikontaktsetega tegelemisest ehk enam ei kaardistanud neid, ei andnud neile enam informatsiooni testimise kohta, ei andnud neile enam informatsiooni, kui kaua nad kodus peavad olema, ega informatsiooni isolatsiooni kohta, siis kõik need inimesed hakkasid pöörduma ju perearsti poole selle info saamiseks. See kõik suurendab oluliselt perearstide tööd. Ehk kommunikatsioon on ülioluline.

Taustaks, et oleks kõigil teada, millest me üldse räägime: perearstinimistuid on Eestis 785, perearstikeskusi (perearstid, kes on koondunud) on 422, neist 42 on tervisekeskused. Tervisekeskus on selline perearstikeskus, kus on lisaks perearstiabile ka füsioterapeut, ämmaemand, koduõde. Need on teatud suurusega keskused. Keskmine nimistu suurus – et me üldse teaks, millest me räägime – on 1724. Perearstinimistu suurus varieerub üle Eesti väga suures ulatuses. On väga väikseid nimistuid, on väga suuri nimistuid. Enamik perearste töötavad Eestis üksikpraksises. See tähendab seda, et on üks perearst ja üks-kaks pereõde.

81% perearstidest on vaktsineeritud. See loob patsientide jaoks kindlustunde ja see loob tegelikult ka kogu meeskonna jaoks kindlustunde, sa saad kergemini hingata.

On juttu olnud ka sellest, et on olemas riskirühmad, riskigrupid. Lihtsalt selleks, et kõik saaksid aru, mis need riskigrupid on: need jaotuvad vanuse järgi ja võetakse juurde ka teatud haigusseisundid. Esimene prioriteet on kõik üle 80‑aastased inimesed. Teine prioriteet on vanus 70–79, pluss neil peab olema teatud haigus või haigusseisund, mille tõttu nad kuuluvad väga kõrge riskiga gruppi. Ja need riskirühmad lähevad edasi. Siin on välja toodud haigused, mille alusel inimesi on liigitatud kas kõrge riskiga patsientide hulka või mitte. See on pikk loetelu. Nõus, iga loetelu häda on see, et mõni oluline haigus võib välja jääda. Sellest tulenevalt ütleksin selle kommentaari ka, et need nimekirjad on perearstile suuniseks, need ei ole kohustuseks. Ehk siis, kui tal on 70‑aastane patsient, kellel on mõni haigus, mida siin loetelus ei ole, siis ta võib selle inimese ka ära vaktsineerida. Ka madalama prioriteediga haigused on siin välja toodud: diabeet, astma, rasvumus, ülekaal. Ütlen lihtsalt selleks, et oleks aimu, kui paljud Eesti inimesed missugusesse prioriteetsesse gruppi kuuluvad: esimesse prioriteeti kuuluvaid ehk 80+ inimesi on meil umbes 80 000 ja kõiki riskigrupi patsiente on kokku umbes 370 000. Need on päris suured hulgad. Maakondade lõikes on esimest ja teist riskigruppi (70+ inimesed) umbes 145 000 kokku. Maakonnad on erineva suurusega, riskirühmad on samuti erineva suurusega.

Ma ise töötan Laagri Perearstikeskuses. Meil on neli nimistut. Ma tõin siia kaasa skeemi. Kui ma vaatan prioriteetsuse järgi, siis esimene ja teine prioriteet hõlmab mul kokku umbes 600 patsienti. Aga kui ma vaatan vanuse järgi, siis see number on juba peaaegu 750. Need on need patsiendid, kes meie keskuses peaksid saama Pfizeri või Moderna vaktsiini.

Reaalne elu: vaktsiini on väga vähe. See on kõige olulisem asi. Me oleme defitsiidi tingimustes. Ükskõik kui palju meil on tervishoiuteenuse osutajaid, kes tahaksid osutada vaktsineerimisteenust, kui meil vaktsiini lihtsalt ei ole, siis pole ka millegagi vaktsineerida.

Kuidas see siis käib? Reedeti saadab haigekassa perearstile pakkumise, kui palju ta saab tellida ülejärgmiseks nädalaks. Ehk perearstidel on teadmine kaks nädalat ette, mitte kauem. Siiamaani on olnud 30–36 doosi ühe nimistu kohta ja iga kolme kuni viie nädala tagant. See ei ole suur kogus, see on ääretult väike kogus. Perearst peab tegema oma tellimuse esmaspäeval, kinnituse saab kolmapäeval, kui saab, sest siin on ka see jama, et see tellimiskeskkond, nagu Maivi Parv ütles, muutub jälle. See on juba kolmas kord, kui see muutub. See on nii ebakindel perearstide jaoks. Sa saad kinnituse (ma kohe näitan teile slaidi pealt, milline see välja näeb), vaktsiin jõuab pühapäeval või esmaspäeval Eestisse, tarne perearstikeskusesse on teisipäeval või kolmapäeval, alustada sa saad kolmapäeval või neljapäeval. Aga päriselus on nii, et sa hakkad reaalselt kutsuma patsiente kohale siis, kui sul vaktsiin on kohal. Põhjus on selline. Su tellimuse kinnitusel on kirjas: sõltuvalt vaktsiini kättesaadavusest võib tarnekogus olla väiksem tellitud kogusest. Kuidas ma siis tean, kas ma saan 30 doosi või ma saan 38 doosi, äkki ma tellisin 100, saan 50, eks ju? Ma ei saa sellist kinnitust usaldada, et ma julgeksin planeerida seda, kui palju ma inimesi kutsun. See ongi see põhjus. Perearstid on läinud ka seda teed, et on usaldanud neid kinnitusi ja patsiendid kohale kutsunud, aga kui tuleb väiksem kogus, siis on arusaadav, et frustreeritud on perearst, pereõde, kes on näinud vaeva kohalekutsumisega, frustreeritud on kõik need patsiendid, kes saavad kõne, et sorry, vaktsiini ei ole. Ehk me peamegi arvestama seda, et hetkel see süsteem on selline, mis soosib väikest ajanihet igas etapis.

Detsembris me tegime oma perearstikeskuse jaoks valmis ideaalskeemi, kuidas see käib, kust me nimekirjad saame, et me teeme kindlaks prioriteedid, patsiendid helistatakse läbi, registreeritakse vastuvõtule, kõik toimiks nagu kellavärk. Aga siin alguses on väike lünk: ma ei tea, kui palju seda vaktsiini mulle päriselus tuleb. Meie võisime üks kord – siin on meie vaktsineerimised ka – teha tellimuse 156 inimesele. Ja meile toodi 180 doosi ehk siis meil oli "positiivne üllatus". Me leidsime nende ülejäänud dooside jaoks ka inimesed, aga see ei saa niimoodi olla, et ma saan kas rohkem või vähem. See üllatusmoment peab ära kaduma.

Ja mis nüüd siis on? Mis meid ootamas on? Meie oleme kõikidest vaktsineerimisvõimalustest kinni haaranud. Oleme vaktsineerinud tervishoiutöötajaid, erihoolekande elanikke ja töötajaid, elutähtsate teenuste osutajaid, õpetajaid, lasteaiaõpetajaid. Esimesse prioriteeti kuuluvaid ehk 80+ inimesi on meil 248, me oleme saanud neil ka juba mõned vaktsineerimised teha.

Kui tuli uudis, et saab AstraZenecat tellida, siis kiri, mis saadeti perearstidele, oli selline, et tellige vähemalt 100 doosi, ehk ülempiiri ei antud. See loob samamoodi sellise olukorra, et ma planeerin, et ma teen ära 300, ja siis tuleb mulle kinnitus, et ma saan, või tuleb kohale 100 doosi. See ei saa niimoodi käia. Homme peaks meile tulema jälle 30 doosi nimistu kohta, 120 doosi kokku ehk märtsi lõpuks on meil oma 70+ patsientidest, keda on 749, vaktsineeritud 348. Need numbrid on väikesed.

Me oleksime suutelised vaktsineerima iga päev mõistlikus mahus tööaja sees, nii et see ei sega igapäevatööd, ning teatud nädalavahetustel ka massvaktsineerimiseks organiseeruma. Vaja oleks paremat kommunikatsiooni elanikkonna jaoks vaktsineerimise vajalikkuse kohta ja ka korralduse kohta, et perearst ei oleks inimese isiklik abiliin.

Nagu ma enne ütlesin, iga riiklik otsus mõjutab otseselt perearstide tööd. Kõigis küsimustes helistatakse perearstile. Tuli välja, et saab eesti.ee kaudu teavitusi, et digiregistratuuri kaudu aegu broneerida. Arvake, kui paljud perearstikeskused said kõne: kuidas ma seda teen, ma ei oska ümber suunata? Nad helistavad perearstikeskusele, sest seda infot ei ole laiemalt avalikustatud. Väga on vaja, et ka perearstid saaksid uue info õigeaegselt ja usaldusväärsest allikast.

Et ma ei räägiks lihtsalt kõhutunde pealt, kuidas perearstid massvaktsineerimist korraldada võiksid, tegin reedel kiire küsitluse kahe tunni jooksul. 179 keskust 440‑st vastas küsimusele, kui paljud oleksid valmis korraldama oma riskigrupi, 70+ inimestele massvaktsineerimist. Ma sain vastuse, et 80,7% oleksid valmis seda tegema. Ma toon siia ühe näite ka, mida meie Laagris mõtlesime, kuidas see massvaktsineerimine võiks käia. See ei saa toimuda meie perearstikeskuses, me ei suuda tagada nii suurt hajutatust. Me suudaks vaktsineerida 450 inimest tunnis. Vaja on 36 inimest, osa neist meditsiiniharidusega, vaktsineerimise õigusega, osa neist abistav personal. Aga eeldus on see, et vaktsiini on piisavalt, vaktsiin on kohal õigeaegselt, vaktsineeritud on registreeritud, olemas on varunimekiri, keda asemele kutsuda.

Siin oli juttu, kes on need inimesed, kellele seda vaktsiini pakutakse. Perearstid on omavahel kokku leppinud, et eelistame riskigruppi kuuluvaid patsiente. Kui nende hulgast ei õnnestu kedagi mõistliku aja jooksul leida, siis on lubatud see vaktsiinidoos süstida ka mõnele teisele inimesele, kes ei kuulu riskigruppi, et see doos ei läheks raisku.

Küsisime ka seda, kui paljud perearstid oleksid alates maikuust valmis oma nimistu riskigruppidesse mittekuuluvaid patsiente vaktsineerima. Ka siin olid üle 60% vastanutest nõus selliseid massvaktsineerimisi tegema.

Ehk minu sõnum on see, et perearstid on väga valmis osalema massvaktsineerimistes. Aga põhiline probleem on, et meil pole vaktsiini.

Mida siis teha? Esiteks võiks suurendada vaktsiinitarneid, teha kokkuleppeid eri riikidega, vaadata, kas saab kuskilt midagi osta.

Siis on selline müstiline küsimus, millest me ka aru ei saa. Kuidas see Pfizeri auto sõidab sealt tehasest Eestisse 72 tundi? Äkki oleks võimalik hoopis Eestist saata mingi transpordiauto sinna kohale? Riskide hajutamiseks (auto võib kraavi sõita) võiks olla kolm-neli autot, mis sõidaks Eestis kohe kolme-nelja regiooni. Tarned võiksid toimuda ikkagi esmaspäeval, teisipäeval, kohe, kui see auto on meil kohal. Nüüd on olukord selline, et Pfizeri vaktsiini veab laiali kolm Terviseameti autot. Kolm. Aga kui me annaks juurde autosid, mis neid vaktsiine laiali veaks, siis me saaks kiiremini, me säästaks tegelikult kallist vaktsineerimise aega.

Pfizeri ja Moderna jaotus peab olema ikkagi seotud ka sellega, kui palju on perearstil 70+ riskirühma kuuluvaid patsiente. Või AstraZeneca vaktsiini vanuselise ülempiiri kaotamine, kahe doosi vahe pikendamine – see annaks meile ka kohe võimaluse, et me saame rohkem inimesi ära vaktsineeritud.

Perearstide kõige suurem mure on see: tellimiskeskkond ja kinnitused tuleb teha usaldusväärseks, lõpetada ära üllatused kogustega, nii et sa saaksid seda, mida sa tellisid. Vaja on, et regulaarselt uueneksid riskigruppi kuuluvate isikute vaktsineerimise andmed ja need tuleks kokku viia positiivse koroonatesti saanud isikute andmetega. Viimane tabel, mille perearstid said, on 11. jaanuari seisuga. Seal ei ole informatsiooni, milline patsient kust on vaktsiini saanud. Vaktsineerivad, nii nagu enne üteldi, haiglavõrgu arengukava haiglad ja muud asutused. Tuleks võimaldada nendel perearstidel teha massvaktsineerimisi, kes seda soovivad. Lisaks on vaja üleriigilise digiregistratuuriga liidestumise kiirendamist ja vajalik on see, et see oleks perearstikeskustes ka kasutatav.

Kommunikatsiooni kohta: venekeelne kommunikatsioon lonkab väga tugevalt, see on vaja korda saada. Nemad [venekeelsed inimesed] peavad ka saama seda informatsiooni. Kuigi Eesti riigikeel on eesti keel, vajavad inimesed vene keeles lihtsat ja arusaadavat infot.

Probleem on ikkagi see, et vaktsiini pole. Siinkohal lõpetaksin. Tahan tänada kõiki inimesi, kes tegelevad koroonakriisi lahendamisega, ja kõiki patsiente ja inimesi, kes ise oma käitumisega on meile kõigile eeskujuks, kannavad maske, on isolatsioonis. Ja põhiline sõnum, mis ma ütlen, on see: suhtuge igasse inimesse nagu koroonapositiivsesse, sest nii me suudame hoida seda, et need numbrid ei lähe enam suuremaks. Aitäh! Vastan hea meelega küsimustele.

Aitäh ettekande eest! Teile on tõepoolest küsimusi. Riina Sikkut, palun!

Aitäh, doktor Sadrak, põhjaliku ettekande eest ja perearsti perspektiivi jagamise eest! Tõesti, tänan selle viimasel aastal tehtud töö eest ja patsientidele jagatud info eest! Ma küsin riskirühmade vaktsineerimise kohta just regionaalsest perspektiivist. Riik on defineerinud riskirühmad vanuse põhjal, pluss eesliinitöötajad. Aga kui inimene on 85‑aastane, siis kuidas vältida olukorda, kus tema jaoks on see nagu loto, et sõltub sellest, kui tubli on tema perearst, kas perearst jõuab õigeks ajaks korrektselt esitada oma tellimuse Terviseametile ja kas tal veab ja ta saab tellitud koguse vaktsiine? Kuidas kindlustada paremini seda, et need inimesed, kes kõige rohkem oma elu ja tervise kaitseks seda vaktsiini vajavad, saaksid selle, ükskõik kas nad elavad Tallinnas, Tartus, Kilingi-Nõmmel või kuskil mujal?

Aitäh küsimuse eest! Vastus on minu meelest väga lihtne. Me võiksime anda nendele perearstidele, kellel on riskirühmas olevaid, 80+ patsiente kõige rohkem, vaktsiini sagedamini, mitte kolme nädala tagant, vaid  näiteks iga nädal. Jah, me ei saa, arvestades, et Eestisse tuleb väike kogus, anda mingeid ulmenumbreid välja, aga kui me anname vaktsiini sagedamini, siis ta jõuab kõigi oma 80+ patsientideni.

Peeter Ernits, palun!

See on puhtalt protseduuriline küsimus. Ma tahaksin kõigepealt sügavalt tänada ettekandjat. See oli esimene väga hea ja arukas ettekanne. Mu küsimus on, miks on niipidi, et doktor Sadrak on pandud viimaseks, temalt on võimalik vähe küsida, ka mina ei saa küsida. Selle asemel olid eespool inimesed, kelle ettekanne oleks võinud olla palju hiljem.

Aitäh! See oli protseduuriline küsimus, mis ei olnud küll protseduurilise küsimusena registreeritud, aga ma vastan sellele. See on sotsiaalkomisjoni ettepanek ja juhatus on senise praktika kohaselt alati lähtunud sotsiaalkomisjoni või selle komisjoni ettepanekutest, kes teema suurde saali toob. See on olnud senine praktika. See on reeglina läbi arutatud komisjonis kõigi komisjoni osapoolte vahel. Aga nii nagu ma ka ise Riigikogu liikmena alguses küsisin, me peame tõsiselt mõtlema oluliselt tähtsa riikliku küsimuse menetlemise korraldusele tulevikus, et Riigikogu liikmetel avaneks võimalus just sellele ettekandjale küsimusi esitada, kellele nad neid esitada soovivad, ja et seda saaksid teha kõik Riigikogu liikmed. Piiratud aeg, mis on ette nähtud vastusteks, seda praktikas ei võimalda. Nii et see on meil tulevikus läbimõtlemise koht tõepoolest. Jevgeni Ossinovski, protseduuriline küsimus, palun!

Aitäh! Härra Ernitsa küsimuse ja teie vastuse peale läks kaks minutit sellest ajast ära ning minu küsimus ja tõenäoliselt vastus minu küsimusele võtab veel vähemalt minuti. Kas me saame selle aja tagasi, austatud istungi juhataja? Tõesti tahaks selle asjaliku ettekandja käest küsida.

Jah, juhataja võtab endale õiguse lisada see aeg vastuste jaoks, nii et me saame täiendavalt kolm minutit juurde. Aga läheme edasi registreeritud küsimustega. Urve Tiidus, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud Elle-Mall Sadrak, suurepärane ettekanne, tõepoolest, ja terve rida häid ettepanekuid! Ma küsin hüpoteetilise küsimuse: kui teie oleksite vaktsiinide logistikajuht, siis mis nendest ettepanekutest oleksid võtmeettepanekud?

Aitäh küsimuse eest! Tellimiskeskkond korda! Täna on vigu kahel pool. Üks on see üllatus, mis jõuab koha peale, aga teine viga on perearstide poole peal, ma üldse ei varja seda. Perearst on lihtne inimene, perearsti keskmine vanus on 55, enamik või suur hulk neist on vanemad inimesed. Ma ütlesin, tellimiskeskkond on teist korda muutunud, tellimiskeskkond ei ole inimesesõbralik, ta ei ole üldse perearstisõbralik. See peab olema selline, kus on välistatud vigade tegemine. Kurb on iga päev saada perearstidelt kirju, et nad on saanud Terviseametilt tagasilükkamise või tühistamise teate lihtsalt sellepärast, et nad magasid maha õige aja, millal tellida, või tellisid valeks nädalaks. See peab olema nii selge: kui mulle tuleb pakkumine, siis minule on see tellimiskeskkond roheline, mina saan sealt tellida, mulle tuleb meeldetuletus, et sul on à la paar tundi jäänud aega tellimust teha, tee see ära. See peab olema nii lihtne kõikide perearstide jaoks. Tellimiskeskkond korda ja siis on juba väga palju sellest murest lahendatud.

Indrek Saar, palun!

Tervist! Ma väga tänan ettekandjat selle väga praktilise ülevaate eest, kuidas perearstid selles kriisisituatsioonis tegelikult tegutseda saavad. Minu küsimus on ühe teie põhilise ettepaneku kohta, mis puudutas vaktsineerimisalast kommunikatsiooni ja teavitustööd. Kas te täpsustaksite ja laiendaksite seda? Mis see sõnum on, mida ootaks rohkem ja konkreetsemalt riigilt, mis puudutab vaktsineerimist? Kus on need kitsaskohad, kus on see vääritimõistmine, mis takistab selle kriisi lahendamist ja teil oma töö tegemist? Üks pool on kindlasti see, nagu te mainisite, et ka venekeelsed inimesed saaksid paremini informatsiooni kätte, aga mis on selle sõnumi sisu ning mida te valitsuselt ja riigilt selles kontekstis veel ootaksite?

Aitäh! Ootaksime kõigepealt seda, et inimestele tuleb ikkagi hästi lihtsalt ära rääkida, mis haigus see koroonaviirus on, mis on need sümptomid, millega ta kulgeb, miks osa satub haiglasse ja teised ei satu, miks peaks vaktsineerima, milline on vaktsiinide võrdlus. Siin enne oli ka küsimus, kas üks on parem kui teine. Raske haiguse ärahoidmise mõttes on nad kõik sama efektiivsed. Neil on väiksed detailid, nüansid. Seda võiks inimestele veel detailsemalt rääkida. Võiks ära rääkida selle, kuidas vaktsineerimise korraldamine käib. Need on asjad, mis kõik on justkui meediast läbi jooksnud, aga inimesed tahaksid reaalselt aru saada. Perearstide materdamine on meedias olnud, et kellegi mingid noored tuttavad on saanud vaktsiini, aga tema 78‑aastane ema ei ole. Aga vähe on kommunikeeritud seda, et perearst saabki kolme nädala tagant 36 doosi, kuigi tal selles nimekirjas on üle 200 inimese. Selliseid väikseid asju tuleks palju paremini kommunikeerida. Peaks kommunikeerima ka seda, mis need kõrvaltoimed on, mida tähendab see, kui inimene on lõpuks ära vaktsineeritud, mis piirangud see talle kaasa toob, või vastupidi, millised piirangud see ära võtab. Samamoodi see, et kui riik teeb uued piirangud haiguse tõkestamiseks, siis ka need tuleb laiemalt lahti rääkida, mida need kaasa toovad. Inimene kuuleb, et nüüd on poed kinni. Kas see tähendab seda, et ma nüüd jooksen kohe või? Kõik sellised väiksed asjad tuleb lihtsalt ja arusaadavalt ära rääkida. Tähtis oleks ka see: ma ütlesin, et perearstid vajavad usaldusväärset infoallikat, aga samasugust usaldusväärset allikat vajavad kõik Eesti inimesed.

Jevgeni Ossinovski, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja, ma väga tänan teid selle ettekande eest ja tänan nii teid kui ka teisi perearste, teie kolleege selle erakordse töö eest, mida te olete teinud ja lähikuudel peate veel tegema. Ma püüan mahutada mitu küsimust selle 45 sekundi sisse.

Esimene. Ma jätkan Riina Sikkuti küsimust regionaalse ebavõrdsuse kohta. Ma vaatan näiteks, et Kastre vallas on 80+ inimestest vaktsineeritud 40%, aga Mulgi vallas napilt peale 10%. Kuidas seda selgitada? Saan ma õigesti aru, et kõik perearstinimistud said 36 doosi, sõltumata sellest, kas 80+ inimeste osakaal nimistus on 5% või 15%? See on esimene küsimus.

Teine küsimus puudutab venekeelset elanikkonda. Ma vaatan, Narvas on 7%, Sillamäel 6% 80+ vaktsineeritute hõlmatus. See on ikkagi katastroofiliselt madal. Mis seal põhjus on, kas ainult patsientide soovimatus või on küsimus siiski ka perearstides? 

Kolmas küsimus. Kas te võiksite oma reaalse praktika pealt anda ülevaate kõrvaltoimetest? Selle kohta on hästi palju sellist rahvapärimust.

Aitäh! Regionaalse ebavõrdsuse kohta: jah, ongi niimoodi, et kõik saavad võrdselt. 36 doosi oli esimesel korral, see lõppes viienädalase tsükliga. Nüüd see kolmenädalane tsükkel on 30 doosi. See oli see, mille alusel me saimegi sagendada neid tarneid. 30 doosi on praegu kõigile võrdselt [ette nähtud].

Narva 6–7% ei ole selgelt tingitud mitte ainult patsientidest, seal on oma osa ka perearstidel. Narvas oli teadupärast vahepeal olukord, kus üks suur perearstikeskus oli rivist väljas ja nad ei saanud sellel nädalal vaktsineerida, sest see oli täpselt nende nädal, kui nad olid rivist väljas. Nende järgmine rong tulebki nüüd ehk nemad saavad nüüd vaktsineerida. Nende 32 perearsti hulgas, kes pole Eestis üldse vaktsineerimisega alustanud, on osa selliseid perearste, kelle esimene võimalus tellida läks mööda sellel ajal, kui nad olid haiged. See süsteem on mingil määral jäik, ilmselt sellesama kolme auto pärast. Perearstid ei saa tellida muul ajal kui oma transpordinädalal. Nüüd nad ootavadki, kuni jälle see auto ja ring jõuab nendeni.

Kõrvaltoimetega on niimoodi, et meie keskuses raskeid kõrvaltoimeid, mille puhul oleks vaja teha Ravimiametile kõrvaltoimete teatist, ei ole olnud. Küll aga on olnud inimesi, kellel on olnud süstekoht valus, kellel on visanud üles palaviku, kellel on olnud väsimust, jõuetust, nõrkust. Selliseid sagedasemaid kõrvaltoimeid ikkagi on esinenud, nii nagu kirjeldatakse. Nägime selgelt ära, et AstraZeneca puhul on nii: mida vanem on inimene, seda vähem on kõrvaltoimeid, mida noorem, seda rohkem neid on. Aga ei saa ütelda, et kõrvaltoimeid oleks nüüd nii meeletult. Enamikul inimestel on ikkagi maksimaalselt süstekoha punetus, valulikkus, mitte midagi muud. Pfizeri vaktsiini puhul nägime seda, et jälle, mida noorem inimene, seda rohkem kõrvaltoimeid. Meie 70+ ja 80+ patsientidel on minimaalselt kõrvaltoimeid. Selles mõttes on selle vaktsiiniga päris hästi. Aga me tegime vaktsineerimisi ka erihooldekodus, kus töötajad olid vanemad ja elanikud olid nooremad. Siis ei olnud veel seda erisust, et alla 70‑aastased peavad AstraZenecat saama, hooldekodus said kõik veel Pfizerit või Modernat. Seal me nägime küll, erihooldekodus, kus me vaktsineerisime ja kus elanikud olid vanuses 25–50, et mida noorem inimene, seda rohkem vaktsiin ikkagi neid kõrvaltoimeid andis. Nende vaktsiinidega niimoodi on. Aga see on ainult minu keskuse näide, eri keskustel on erinevad näited. Pigem ma ütleksin niimoodi, et need kõrvaltoimed ei ole võrreldavad sellega, kui inimene saab koroonaviiruse ja selle tõttu satub haiglasse. Igal juhul tasub vaktsineerida, kõrvaltoimed lähevad paari päevaga mööda ja elu jätkub oluliselt turvalisemalt.

Merry Aart, palun!

Ma väga tänan! Lugupeetud ettekandja, ma väga tahan tänada selge ja arusaadava ettekande eest ja tänan ka perearste, kes tegelikult on valmis panustama. Ma arvan, et nad on natukene alakasutatud. Ma olen päris palju vastuseid juba saanud, aga ma küsiksin igaks juhuks enda jaoks üle. Kuidas teile tundub, kas piirkondi ja perearstide nimistuid on koheldud võrdselt? Mis teie arusaam asjadest on?

Aitäh küsimuse eest! Ma ütleksin siinkohal nii, et muidugi on natukene ebavõrdsemas olukorras saared oma logistilise asukoha poolest. Nendele on võimaldatud suuremas koguses vaktsiini võrrelduna teiste Eesti perearstidega. Aga muus mõttes on hetkeseisuga niimoodi, et ei ole ebavõrdsust, kõik saavad sama vähe.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea ettekandja! Hea eesistuja! See oli tõesti superettekanne, selles mõttes, et see oli väga informatiivne ja te kajastasite vaktsineerimisega seotud tegelikku situatsiooni ja perearstide olukorda väga-väga kenasti. Aga paraku kuulsime enne teid just ministri ja valitsuse raportit, kus reipalt teavitati avalikkust, et kõik on väga hästi, et esineb, jah, veel mõningaid pisipuudusi, aga väike peenhäälestus ja kõik läheb suurepäraselt. Tegelikult aga kuulsime seda, et avalikkus, patsiendid ega perearstid pole saanud valitsuselt adekvaatset kommunikatsiooni ning üllatusmomendid perearstide vastutusrikkas töös on igapäevased. Kas teil on olnud võimalus oma muresid sama reljeefselt, konkreetselt ja täiesti asjakohaselt emotsionaalselt esitada ka valitsuse esindajatele ja kas neid on kuulda võetud?

Aitäh! Tegelikult ongi kõik peenhäälestuse taga, ütlen ma ausalt. Kõik need väiksed asjad ei ole sihukesed asjad, mis vajavad mingisuguseid megasuuri lahendusi, megasuurt rahasummat, et need ära lahendada. See ongi peenhäälestus. Olen Terviseameti tervishoiugrupis ja olen seal perearstide n‑ö häälekandja. Me oleme neid ettepanekuid teinud. Iga nädal on meil haigekassa, Terviseameti ja Sotsiaalministeeriumi inimestega kohtumised, kus me ka avaldame ikkagi enda seisukohta, enda nägemust. Ma ütleksin, et nad on väga hästi kursis sellega, et see peenhäälestus tuleb teha. Ma saan aru, et liigutakse selles suunas, et neid lahendusi leida ja seda teha. Aga see liigub perearstide vaates natukene aeglaselt, ütleksin ma selle kohta.

Andres Metsoja, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja, doktor Sadrak, tänan selle otsekohese ettekande eest! See on kindlasti abiks, et olukorda paremini hinnata. Minu küsimus puudutab tervisekindlustuseta isikuid. Kas perearstid peavad, samal ajal, kui nad püüavad leida klienti sellest sihtrühmast, kellele on vaja vaktsineerimist kiiremas korras teha, jälgima ka seda, et tal on olemas tervisekindlustus? 

Teine küsimus tuleb sellest valdkonnast, et kuidas te tunnete, kas seadusandja peaks tegelema rohkem motivatsioonipaketiga, et inimesed siiski laseks ja tahaks ennast vaktsineerida, oleks teatud hulk soodustusi või kõrgem motivatsioon, et vaktsineerimine õnnestuks.

Aitäh küsimuste eest! Esimene küsimus on hästi lihtne. Ravikindlustuseta isikud on koroonakriisis võrdsustatud ravikindlustatud isikutega, see tähendab seda, et need inimesed on ka kajastatud selle riskigrupi 370 000 inimese seas. Perearstid mingit vahet ei tee, nad kutsuvad need inimesed vaktsineerimiseks vastuvõtule võrdsetel alustel teiste isikutega. Nii et vaktsiini saamine ei jää ravikindlustuse olemasolu taha. Samamoodi on ju ka sellega, et koroonakahtlusega patsientide esmane abi ehk seesama testile suunamine ja ravimine on samuti ravikindlustuseta isikutele tasuta. Ma isiklikult seda pooldan, nii see peabki olema, antud haigusega ei tohikski see kuidagi teistmoodi olla.

Motivatsioon. Ma ütleksin selle kohta niimoodi, et peaks rohkem rääkima, mida see juba niigi endaga kaasa toob. Kui sa oled kahe doosiga ära vaktsineeritud, siis sa ei pea järgmised kuus kuud enam lähikontaktsena isolatsiooni jääma. Juba see on tegelikult üsna suur motivatsioon. Täiendav motivatsioon, ma arvan, tuleb ükspäev arutelu alla võtta. Sellega minu arvates megakiire ei ole, ma arvan, et see võiks tulla päevakorrale aprillis-mais.

Mati Raidma, palun!

Suur tänu, austatud eesistuja! Suured tänud väga hea ja praktilise ettekande eest doktor Sadrakule! Minu küsimus on teie ettekandes olnud ettepanekute kohta, mis olid väga head, väga praktilised. Kas on ka selge, kellele konkreetselt need suunatud olid, kas Sotsiaalministeeriumile, Terviseametile või Terviseameti hädaolukorra staabile, kelle liige, ma saan aru, te ka ise olete? Ehk siis osa ettepanekuid olid ka endale.

Kuna nii palju inimesi tegeleb selle vaktsineerimisteemaga, siis need ettepanekud ongi kõik natukene eri osapooltele suunatud. Hädaolukorra staap ei tegele hetkel sellega, kuidas on korraldatud perearstide vaktsiinitellimuste keskkond või kui palju neid autosid sõidab või ei sõida. Küll on seal oma kommunikatsiooniinimesed ja loodetavasti saab kommunikatsiooni parandada. Perearstide selts ka tegeleb, ma ütleksin, iga päev elanikkonna ja patsientide ning perearstide kommunikatsiooni parandamisega. Paraku oleme meie mittetulundusühing. Ma arvan, et seda kommunikatsiooni peaks juhtima ikkagi keegi teine.

Marko Šorin, palun! Marko Šorin ei saa vist jälle ühendust. Tundub nii. Aga siis aitäh, austatud ettekandja, küsimustele vastamise eest! Küsimustele vastamise aeg on ka ümber ja me saame minna läbirääkimiste juurde. Aga enne, kui me läheme läbirääkimiste juurde, on sotsiaalkomisjon teinud ettepaneku pikendada vajaduse korral istungi aega kuni päevakorrapunkti ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14‑ni. Selge on see, et me enne selle päevakorrapunkti menetlemist ei lõpeta, kui kell saab üks, nii et ma panen selle ettepaneku hääletusele.

Austatud Riigikogu, panen hääletusele sotsiaalkomisjoni ettepaneku pikendada istungi aega kuni päevakorrapunkti ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14‑ni. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt hääletas 66 Riigikogu liiget, vastuolijaid ja erapooletuid ei ole. Otsus on vastu võetud ja oleme tänast istungit pikendanud.

Läheme läbirääkimiste juurde. Kõigepealt fraktsioonide esindajad. Kas Siret Kotka on keskfraktsiooni esindaja? Jah, palun, Siret Kotka keskfraktsiooni esindajana!

Lugupeetud istungi juhataja! Head saadikud siin saalis ja video vahendusel jälgijad! Kõik ettekanded olid väga asjalikud ja neid ühendas mure Eesti inimeste tervise pärast. Just inimeste tervisele, sh ka vaimsele tervisele ning keerulise olukorraga toimetulekule ja riigi rollile on suunatud ka minu järgmised sõnad.

Koroonaviiruse SARS-CoV-2 levik Eestis on kriitiliselt suur ning tervishoiusüsteem töötab ülekoormusel. Lootust annab teadmine, et vaktsineerimise tempo on seitse nädalat järjest tõusnud ja tõuseb edasi. Märtsis suurenevad nii Eestisse jõudvad vaktsiinitarned kui ka perearstikeskuste saadavad vaktsiinikogused. Samuti liitub vaktsineerimise korraldusega üha uusi teenusepakkujaid,  sh erameditsiiniasutusi, et pakkuda vaktsineerimise võimalust nii riskirühmadele kui ka eesliinitöötajatele.

COVID-19 on paraku majandust väga kõvasti kahjustanud. Praegune valitsus on ettevõtjaid, kultuuriasutusi ja spordiklubisid toetanud, kuid Keskerakonna fraktsiooni hinnangul peaksid riiklikud abimeetmed olema ulatuslikumad. Lisaks töötasudele tuleb ettevõtjatel tasuda ka kommunaalkulud, maksta laene ja liisinguid. Keskerakonna fraktsioon on seisukohal, et praegused meetmed ei paku inimestele piisavat kaitset ja turvatunnet ega hoia ära tegusate ettevõtete võimalikke pankrotte. Valitsus peaks koostama laiapõhjalise lisaeelarve, mis aitab vältida sotsiaal-majanduslikku krahhi. Tunnustan rahandusminister Keit Pentus-Rosimannust, kes, seda küll mõningase viivitusega, lisaeelarve ja laenuvõtmise algatusega eile välja tuli.

Nüüd tuleb otsustavalt tegutseda ja kuulutada võimaluse korral välja eriolukord. See tagab otsuste selge ja kiire vastuvõtmise. Jalgratast ei ole vaja leiutada. Jüri Ratase valitsuse kehtestatud eriolukord oli efektiivne ja seda tuleks uuesti rakendada.

Koostatava lisaeelarvega tuleks laialdaselt toetada kogu ettevõtlussektorit. Meenutagem, et mullu kehtestatud töötasu hüvitamise meede aitas enam kui 250 miljoni euroga 17 000 ettevõtet ning 137 000 töötajat. Kohalikele omavalitsustele eraldati kokku 130 miljonit eurot. Põhimõttelisi otsuseid tehti ka töö kaotanud inimeste toetamiseks, tõstes töötutoetust ja töötuskindlustushüvitist. Ühtlasi kinnitas valitsus aastateks 2021–2023 uue tööhõiveprogrammi, mis leevendab COVID-19 levikuga seotud negatiivseid tööturumõjusid ning võimaldab Eesti Töötukassal jätkata paindlikumalt tööturuteenuste ja -toetuste pakkumist. Samuti tuleb vähemalt aasta lõpuni kindlustada haiguspäevade hüvitamine alates teisest haiguspäevast.

Tervishoid on läbinisti teadus- ja tõenduspõhine ning Keskerakond peab oluliseks tervishoiusüsteemi jätkusuutlikku rahastamist. Kevadise ja sügisese COVID-19 kriisi ajal eraldati haigekassale kokku üle 100 miljoni euro erakorraliste kulude kompenseerimiseks, sh tervishoiutöötajatele lisatasude maksmiseks. Sellele lisandusid veel kümned miljonid eurod inimeste testimiseks ja vajalike isikukaitsevahendite soetamiseks. Riigieelarve läbirääkimistel otsustati eraldada haigekassale käesolevaks aastaks 143 miljonit eurot ning aastateks 2021 ...

Palun lisaaega üks minut! 

Palun! Kolm minutit lisaaega.

... kuni 2024 kokku 540 miljonit eurot, et katta sotsiaalmaksu laekumise langusest tingitud puudujääk.

Riigieelarvega tuleb ringi käia vastutustundlikult, kuid praeguses olukorras tuleb esikohale seada inimelud ja Eesti elanike toimetulek. Lõpetuseks panen igale inimesele südamele, et igapäevategemistes tuleb lähtuda vastutustundliku inimese käitumise põhimõtetest, tuleb vältida kontakte ja püsida võimaluse korral kodus ning liikuda värskes õhus, arvestades 2 + 2 reeglit. Aitäh!

Priit Sibul Isamaa Erakonna fraktsiooni nimel, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Ma palun ka lisaaega!

Viis pluss kolm minutit, palun!

Viimati kõnelenud doktor Sadrakule jagub vaid kiidusõnu, nii nagu kõikidele teistele tema kolleegidele, kes meditsiini valdkonnas täna toimetavad. Kahjuks minu ettekanne ei ole niigi positiivne, kui oli doktor Sadrakul, sest minu meelest see olukord, mis meil valitseb, ei võimalda palju positiivseid sõnu jagada.

Koroonakaos on see, mis meie ühiskonna praegust olukorda kõige paremini iseloomustab. Postimehest paluti minult möödunud nädalal arvamust valitsuse kehtestatud piirangute kohta. Saatsin loo ära möödunud nädala kolmapäeva õhtul ja see ilmus täna. Mõjub pärast eilseid valitsuse otsuseid nagu sea seljas sadul. Kahjuks saab samamoodi öelda valitsuse ja valitsejanna tegevuse kohta. Veel ei suudeta jõustada kehtestatud piiranguid, kui juba uusi kehtestatakse. Miks midagi tehakse, jääb selgusetuks ja arusaamatuks. Otsuseid ei selgitata piisavalt.

Otsused peavad olema õiged ja need tuleb teha õigel ajal. Valdkonna eest vastutav minister ei saa öelda, et nüüd on tema ka rahul, sest ta on neid karmimaid piiranguid, mis eile valitsuses vastu võeti, juba varemgi toetanud. Ei loe mitte ministri sõnad, vaid loevad tema teod ja valitsuse otsused. Meile kõigile on selge, et need otsused tulid liiga hilja. Mina siin opositsioonisaadikuna võin arvata ja kritiseerida, sest mul ei ole piisavalt infot, aga me teame, et teadusnõukoda on eile kehtestatud riigi lukku panemist soovitanud varem. Loomulikult mõistan, et see on liberaalina näida soovivale poliitikule keeruline otsus. Peaminister ja valitsus aga peavad otsustama ja kui seda ei soovita teha, siis ei saa ka oma ametit pidada.

Nüüd mõni sõna kaosest vaktsineerimise valdkonnas. Mul on tänaseks kujunenud selge arusaamine, et korraldajate saamatust aitab varjata vaktsiinide puudus ning sõnumi segasus. Kui esimest ei ole võimalik siin kellelegi ette heita, siis sõnumi segasus näikse olevat korraldajate relv oma saamatuse varjamiseks. Esmalt oli probleem logistilise ülesande lahendamisel. Muist vaktsiine käideldi valesti ja need riknesid – algajal ikka juhtub. Oli otsus hoida vaktsiine laos, et teha teine süst. Näib, et vaktsiinide parema tarnekindluse puhul hakkame ka sellest probleemist üle saama. Vähemalt selline mulje tänase arutelu käigus kujunes, kui rääkis haigekassa esindaja proua Parv.

Veel oli segadus prioriteetsete valdkondade määratlemisel: millised valdkonnad on prioriteetsed. Seejärel tekkis kohe probleem nende inimeste nimekirjade koostamisel, kes peaks esmajärjekorras vaktsiine saama. Ja nõnda edasi. Endiselt ei ole e-riigile kohast süsteemi vaktsineerimise broneerimisel. See käib endiselt perearstikeskuste töötajate läbihelistamise ja aegade kokkuleppimisega ja nii edasi. Täiesti jabur ressursikasutus  meditsiiniharidusega inimeste kasutamisel praegusel hetkel! 

Nädalavahetusel rakendati pilootprojekt osade nimistute puhul elektroonilise kutse kaudu. 32 perearsti ei ole endiselt vaktsineerimist alustanud ja sellegi põhjused on palju laiemad kui perearstide vähene võimekus. Nagu ettekandest kuulsime, on oluline osa probleemist tellimissüsteemi paindumatus. See kõlab täiesti absurdselt. Halloo, haigekassa! Kus on kontakt reaalsusega? Praegu jääb avalikkusele mulje, et probleem on perearstidega seonduv, aga me kõik teame, et see pole nõnda. Perearstide jõudlus on määratult suurem, aga nende võimalus vaktsiine tellida ja neid saada on endiselt problemaatiline ning see on korraldajate, mitte perearstide probleem, nagu just ettekandes rääkis Elle-Mall Sadrak.

Minule aga jääb arusaamatuks, miks kurnatakse üldse perearste vaktsineerimisega. Arvestades meie meditsiinivaldkonna seisu riigis, oleks mõistlik, et perearstid saaksid tegeleda korralise ravimisega ja aidata sel moel kriitilisel piiril olevat valdkonda. Vaktsineerimist võiks vabalt teha koostöös erameditsiiniasutustega, sest neil on ju olemas positiivne kogemus koroonatestide tegemisel.

Uskuge, ma ei tahaks olla kriitiline, sest selles poliitilises võitluses ei ole võitjaid, kui inimesed kaotavad elusid. Aga tähelepanu pööramine kitsaskohtadele on vajalik. Ma tänan kõiki, kes panustavad ja annavad oma parima, arstidest ja õdedest kuni hooldajate ja vabatahtlikeni välja. Suur tänu teile! Valitsusele soovitan otsustusjulgust ja palun selgitame oma otsuseid, sest ainult siis, kui otsused on üheselt mõistetavad, on ühiskonnal võimalik neid täita ja nõnda on võimalik viiruse selgroog murda. Tänan tähelepanu eest!

Aitäh! Martin Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel.

Ma palun ka kolm minutit lisaaega. 

Viis pluss kolm minutit. Palun!

Lugupeetud asespiiker! Head kolleegid! Ma kõigepealt teen märkuse kolleegidele Keskerakonnast. Eks me kõik oskame oma ministreid pika paiga toetada. Parlamentaarseks kontrolliks seda nimetada muidugi ei saa ja opositsiooni arutelu aja umbe ajamine sellisel viisil on äärmiselt kehva poliitilise kultuuri märk. Aga mida me Porto-rollo valitsuse erakondadest siis ikka ootame?

Kaja Kallase valitsus on koroonavõitluses läbi kukkunud ja kogu rahvas maksab selle eest väga ränka hinda. Paraku kõige rängem aeg on veel ees. Täna on haiglad võimete piiril, kuid haiglatesse jõuavad alles need inimesed, kes nakatusid siis, kui meie päevased nakatumisnumbrid olid alla 1000, ligi poole väiksemad viimaste päevade numbritest.

Kuna me teame kogemusest, et koroonahaiged jõuavad haiglasse kaks-kolm nädalat pärast nakatumist, siis praegused haiglanumbrid kajastavad vabariigi aastapäeva eelseid ja aegseid haigestumisi. Märtsi alguse plahvatus jõuab haiglatesse nädala-kahe pärast. Kas selleks ollakse valmis? Tegelikult valmis? 

Seni ei ole uus valitsus näidanud, et tal oleks kolme kriisis toimetulekuks üliolulist omadust: esiteks, kõige lihtsamat vastutustunnet; teiseks, proaktiivsust; kolmandaks, ettenägelikkust. Vastupidi, valitsus alustas süüdimatult poliitiliste pooside võtmisega, et odavat populaarsust koguda. Nagu nii mitmes teises küsimuses, alates rahapesust, jätkates teedeehitusega ja lõpetades võõrtööjõuga, positsioneeritakse end põhimõttel, et teeme risti vastupidi eelmisele valitsusele. Sellise lapsiku, väiklase, rumala poosi eest maksavad nüüd Eesti inimesed oma eludega ja maksavad kõik tervishoiusüsteemi töötajad oma ebanormaalse ülekoormusega. Valitsus ei saanud aru, et tema vastutus on hoida olukord kontrolli all, vaid asus poliitilisi mänge mängima. Ja tulemus on käes.

Teiseks ei ole valitsus, aga eriti konkreetselt Sotsiaalministeerium ja eelkõige tervishoiuminister Tanel Kiik viimase aasta jooksul näidanud, et suudaks natukenegi ette näha ja teha vajalikud plaanid selleks, kui olukord peaks halvenema. Meid ähvardab Itaalia stsenaarium. See on olukord, kus haiglad ei jõua enam pakkuda abi kõigile haigetele ning inimesed, kes ravi puhul saaks päästetud, ilma selle abita surevad.

Eesti oli eelmisel aastal, eelmise valitsuse ajal koroona edulugu. Madalad nakatumisnäitajad isegi teises laines sügisel, väga väike surmade arv, väga lauge majanduslangus. See kõik ei juhtunud kogemata või iseenesest. See tuli keerulistes oludes raskete ja läbimõeldud otsuste tulemusel.

Kui meid tabab meditsiinisüsteemi umbe jooksmine, siis oleme riik, kes on kogu edu maha mänginud. Meid tabab surmade kaskaad. Pandeemia väljumine kontrolli alt toob kaasa majanduse olukorra järsu halvenemise. Ilus jutt ja toetavad küsimused parteikaaslastelt siin ei aita. Seda ei ole võimalik ära rääkida, ära siluda, teiste süüks ajada.

Kutsun valitsust üles otsustavalt parandama oma aktiivsust olukorra ohjamisel, valdkondadeülese koostöö käivitamisel ja inimestele selgete sõnumite andmisel. Võtmetähtsusega on kiirendada vaktsineerimist, sest teiste riikide kogemus näitab, et vaktsineeritud inimesed ei haigestu ega kanna ka nakkust edasi. Kõige rohkem on aga vaja, et nii Riigikogu kui ka avalikkus saaks tagasi kindlustunde, et Eestil on valitsus, kes riigi juhtimisega toime tuleb. Aitäh!

Aitäh! Hele Everaus Reformierakonna fraktsiooni nimel, palun!

Härra eesistuja! Daamid ja härrad! Kõigepealt suur tänu, südamest tulev tänu kõikidele esinejatele, ja seda ka väga konkreetsete vastuste eest! Ning suur tänu ka küsimuste küsijatele! 

Kus me täna oleme, mis seis meil täna on? Põhiküsimus on nähtavasti, kui kaua me laseme epideemial ennast juhtida. Tänane keskne aruteluteema on vaktsineerimine. Prantslased oma emotsionaalsel moel küsivad: "La vaccinacion – miracles ou mirages?" Vaktsineerimine – ime või meelepete?

Kahtlemata, tänase teadmise baasil on vaktsineerimisel oma oluline roll kogu selle pandeemilise situatsiooni lahendamisel. Seda kahest aspektist, mis täna teada on: raskete haigussümptomite ärahoidmisel ja surmade takistamisel. Teiselt poolt tahaksime me, et vaktsineerimine aitaks viirusega nakatumise ahela katkestamisel olulise ära teha.

Usaldust on suurendanud viimased andmed Iisraelist ja Suurbritanniast, kus on enam inimesi vaktsineeritud, kus eakate ja muude haiglaravi vajavate inimeste hulk on oluliselt langenud. Aga me ei tea midagi lõplikult enne, kui pikaajaline jälgimine näitab, milline on reaalne olukord. Kiirema vastuse saamiseks peaksime meelega nakatama neid, kes on vaktsiini saanud, see on aga kahtlemata ebaeetiline.

Ka nakatumist takistav toime ei ole uuringutes täna kahjuks tõendatud, sest see viirus pääseb meie organismi hingamisteedesse läbi nina ja tal oleks vastast vaja kohe seal nina limaskesta rakkudes. Praegu me süstime vaktsiini lihasesse ja see teeb pika teekonna läbi, läbi erinevate immuunmediaatorite, et tegelikult antikehad verre saaksid. Tänase teadmise kohaselt see hoiab ära lihtsalt haiguse levimise organismis.

Niisiis, meil on vaja ikkagi aega, et saada teada, kas see osutub samasuguseks vaktsiiniks nagu rõugevaktsiin ja teised efektiivsed vaktsiinid. Ometi on hea märkida, et 125 maal on üle 300 miljoni doosi juba manustatud ja meiegi püüame kas või tänase üritusegagi oma riigi probleeme optimaalselt lahendada.

Kõige olulisem on tõesti saavutada vaktsineerimise kõrge tase. Aga nagu te juba aru saite, see ei tähenda seda, et kõik muu on ebaoluline. Ikkagi peame kandma maski, peame pesema käsi, peame kaitsma ennast tihedate kontaktide eest. Seda kõike on näidanud teised maad. Me oleme palju kehvemas situatsioonis, kui on kogu Euroopa, kui on Aasia maad, kui on Austraalia, kus tänavu on nakatumine peaaegu olematu ja kus vaktsineerimist alustatakse hoopis teistes tingimustes ja kus edu on hoopis suurem.

Kindlasti on probleemiks uued viirusevariandid. Me teame, et praegused vaktsiinid võivad aidata Briti variandi vastu, aga me ei tea, kas ka Lõuna-Aafrika ja Brasiilia mutantvariandi vastu. Ja mida rohkem meil viirus levib, seda tõenäolisem on, et me saame ka oma Eesti variandi, ja me ei tea, milline selle viiruse aktiivsus võiks olla.

Igatahes, mina olen optimist koos kõikide teadlaste ja meedikutega. Me loodame, et vaktsineerimine tõesti muudab pandeemia kulgu ja me saame jagu situatsioonist, kus me täna oleme, kus meid juhib epideemia. Küllap me saame ühel hetkel jälle kontrolli iseenda üle ja oskame kogu situatsiooni vaos hoida. Aitäh!

Aitäh! Jevgeni Ossinovski Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel, palun! Annab intervjuud? Siis läheme läbirääkimistega edasi ja Jevgeni Ossinovski saab sõna järgmisena. Marika Tuus-Laul, palun!

Aitäh, istungi juhataja! Mina võtaksin ka natukene aega juurde, siis kolm minutit.

Viis pluss kolm minutit, palun!

Head rahvasaadikud! Head külalised! Alustan sellest, et aasta on möödunud sellest ajast, mil esialgu kaugena tunduva Wuhani puhangu ülisünge prognoos jõudis uskumatult lühikese ajaga suurte hirmude näol juba meie igapäevaellu. Nähes, kuidas kümne päevaga ehitati Hiinas üles mitu uut haiglat ja ränka haigusesse surnud inimesi külmutusautodes nagu puuhalgusid hoiti, tuli meil tegutseda imekiiresti. Ainuõige otsus oli kuulutada välja eriolukord ja kogu riik pandi seisma, lukku, nii et isegi matused lükati edasi. Polnud maske, respiraatorite hinnad ulatusid mitmekümnetesse eurodesse. Vaktsiine lubati alles käesoleva aasta lõpuks. Aga me võitsime selle kurja ja siis veel tundmatu viiruse, sest me tegutsesime kõik koos, ka siin saalis. Tollane opositsioon sai aru, et kurja haiguse pinnal ei tehta poliitikat. Sügisel arvas Keskerakonna, EKRE ja Isamaa valitsus, et nüüd enam riiki kinni ei panda, vaktsiinid olid peaagu käega katsutavad ja olukord polnud üldsegi mitte halb.

Uue valitsuse loomise ajal kaotasime tõepoolest hinnalist aega. Keskerakonnal oli juba ligi aastane kogemus ja oli väga selge, et tuleb kasutada hoopiski ulatuslikumaid sulgemisi ja piiranguid, kui seni tehtud, aga selles päris konsensust ei saavutatud. Saan ka väga hästi koalitsioonikaaslastest aru. Opositsioonis olles ju räägiti, et valitsus seab liiga karme piiranguid ja ahistab vabadusi. Ei oldud kindel, et viirus levib söögikohtades, ja rahaliste hüvitiste asemel räägiti hoopis halvast olukorrast rahanduses. Räägiti küll justkui suurtest piirangutest, kuid tegelikult mängiti veidikene vaid lahtioleku kellaaegadega.

EKRE-st ma ei saa praegu üldse aru. Nii mõnigi nende poliitiline põhimõte mulle meeldib, aga COVID-i teemal on olnud nii palju spekuleerimist, manipuleerimist ja topeltstandardeid. Te räägite, et olukord on käest lastud, kuid just osa teie saadikute pärast me ei saa siin saalis turvaliselt istuda. Osa teist lihtsalt ei kandnud maski ja ei kanna ka praegu, mis tähendab, et te ei hooli enda ega ka teiste tervisest. Just teie ümber on koondunud kõige enam vaktsiinivastaseid, maskivastaseid, COVID-i-skeptikuid. Me nägime, et tõrvikurongkäigus oli ikkagi väga palju maskita inimesi.

Ja meie tubli ministri Tanel Kiigega vägikaika vedamine on juba tõesti halenaljakas. See konflikt on muidugi ammune. See algas siis, kui peale ei jäänud teie sõnum, millega te hirmutasite Eesti rahvast: et alates eelmise aasta aprillist on kõik maa-apteegid kadunud. Aga kõik läks väga hästi, midagi ei pandud kinni. Paar apteeki tuli veel juurdegi. Ja eks neid punkte oli teisigi.

Me tõesti anname nõu, et sellel teemal spinniga ei ole mõtet tegeleda. Kiik tunnistati ju parimaks ministriks ja COVID-i-teemaline argipäev, vaktsineerimine ja muu sellega seonduv on ju tegelikult juba ka eelmise valitsuse kujundatud. Mul on hea meel, et valitsus on jõudnud kokkuleppele, et mõneks ajaks tuleb kehtestada hoopis rangemad piirangud. Kokkuvõttes tuleb see odavam kui pikaajaline vindumine, kus olukord väljub täielikult kontrolli alt.

Veel paar momenti tulevikuks. Biomeditsiiniprofessor Mart Ustav on välja töötanud koroonavaktsiini, kuid asi seisab tootmisettevõtte taga. Kavandatav tehas ootab praegu valitsuse vastust rahastuse kohta. Näiteks Leedus on ravimitehas olemas. Vaja on selle asjaga edasi minna.

Teiseks, mul on käes meditsiinidoktor Jaak Uibu artikkel "Kuhu kadusid sanitaararstid ja Eesti sanitaarteenistus?". Tuletan meelde, et 1991. aastal oli meil 75 epidemioloogi ja 161 hügieenikut. Mõni aasta hiljem said nad tervisekaitsearstideks ja minister Toomas Vilosiuse ajal vähendati nende arstide arvu enam kui poole võrra. Sotsiaalminister Eiki Nestor lõpetas aga ülikoolis tervisekaitsearstide koolitamise üldse. Doktor Uibu on nimetanud seda ametiseisundi kuritarvitamiseks ja absoluutseks asjatundmatuseks.

Nii et tublide raviarstide kõrval võiks meile täna suureks abiks olla nakkushaiguste ennetuse ja tervisekaitse eest vastutav teenistus. See nn sanepidsüsteem oli omal ajal ikkagi väga tasemel ja ma arvan, et nende spetsialistide koolitust tuleks praegu kindlasti alustada.

Ja veel, koos uue Eestiga kadus nn tsiviilkaitsesüsteem, mis oli omal ajal ellu kutsutud, tegelemaks epideemiate, katastroofide ja mitmesuguste õnnetustega. Vanemad inimesed väga hästi mäletavad neid tsiviilkaitseõppusi. Kriisiolukordadeks olid nii tavalised inimesed kui ka kõrged tegelased ette valmistatud, oli teada, kes kuhu läheb, mida teeb. Plaan oli paigas, kõik toimis vastavalt käsuliinidele. Selline tsiviil- ehk siis elanikkonnakaitse süsteem tuleks, ma arvan, samuti taastada.

Aga lähim ülesanne: kriisis tuleb tegutseda kõik üheskoos, ühe eesmärgi nimel. Ei maksa siin praegu rahvaga meedia kaudu manipuleerida. Seega olen rangete piirangute ja trahvide poolt. Kui rääkida, et piirangud ahistavad inimeste vabadusi, siis ma arvan, et ülim vabadus on see, kui me oleme seljatanud COVID-i. Aitäh!

Jevgeni Ossinovski Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel, palun!

Austatud istungi juhataja! Palun ka kolm minutit lisaaega. Aitäh!

Lugupeetud kolleegid! Vaktsineerimine on kahtlemata erakordselt vastutusrikas ja oluline protsess selle epideemia puhul. See on ainus pikaajaline lahendus, kuidas me saame varju alla. Nii see vaktsineeri.ee slogan kõlab – väga tark ja oskuslik sõnastus minu hinnangul.

Samas on selge – ja see on olnud selge pikema aja jooksul –, et vaktsineerimine selles tempos ja selle graafiku kohaselt, nagu see kulgeb ka ülejäänud Euroopas, tegelikult ei hoia ära epideemia edasist levikut lähimatel kuudel. Me rääkisime seda detsembris, aga nii muude inimeste seas kui ka poliitikute seas oli näha tunnet, et nüüd kohe vaktsiinid tulevad, seega võime ära unustada sotsiaalse distantseerumise, kõik need ettevaatusabinõud, piiranguid enam nii palju ei ole vaja. Vaktsiinid ju aitavad. 

Loomulikult vaktsiinid aitavad, vaktsiinid on tõhusad. Aga enne, kui need populatsioonis laiemat mõju hakkavad avaldama, kulub praeguse tempo juures veel kuid. Ja paraku lasime me ühiskonnana ja valitsus otsustajatena köie lubamatul viisil lohisema, mille tagajärjel me oleme täna tervishoiukriisis, mille sarnast Eesti Vabariigis olnud ei ole. Kiirabiautod seisavad EMO-de uste taga järjekorras ja inimeste suremuse näitajad kerkivad hirmuäratava kiirusega.

Loomulikult on selles kontekstis lihtne, populaarne, aga minu hinnangul vale kritiseerida valimatult kogu selles protsessis vaktsineerijaid ja vaktsineerimisprotsessi tervikuna. Loomulikult, selles on olnud puudujääke. Loomulikult võib küsida konkreetsel puhul, kas oleks võinud päev varem need 2000 või 3000 süsti teha. Aga peame mõistma, et suures pildis ei oleks see epideemia levikule erilist mõju avaldanud.

Põhiline probleem, nagu ka tänastest ettekannetest välja tuli, on vaktsiinide vähesus Eesti Vabariigis ja laiemalt tegelikult kogu Euroopa Liidus. See on fakt. Ja sellest tulenevalt ma ei soovi siin saada odava populaarsuse punkti, öeldes, et pange kõik vaktsiinid, mis on, kohe autosse ja vedage laiali ja süstige sisse kas või öösel. Seda võib teha, aga arvata, et sellest põhimõtteliselt midagi muutuks – tegelikult ei muutuks.

Samas on korralduses suuri kitsaskohti juba ilmnenud ja ilmneb peagi veel. Need tuleb riigil kas kohe lahendada või siis nende lahendus piisavalt ette näha. Toon välja kolm küsimust. Esimene nendest on regionaalne ebavõrdsus, mis on juba ilmnenud. Ma olen välja võtnud 80+ aasta vanuste inimeste hõlmatuse maaomavalitsuste kaupa. Käärid on väga-väga suured. Me näeme, et mõnes omavalitsuses on see hõlmatud 10%, samal ajal kui teises omavalitsuses juba 40%.

Loomulikult, nagu me täna kuulsime, sellel on erinevaid põhjusi: kas perearst oli haige, kui tellimissüsteem avati, või mõni tarne jäi just sellel nädalal ära, kui tema kord pidi tulema, või lihtsalt ei jõutud tellimust õigel ajal esitada või siis ei osatud seda teha. Neid põhjuseid võib olla erinevaid ja loomulikult need ongi erinevad. Aga fakt on see, et riik on näiteks Mulgi valla memmed jätnud vähem kaitstuks kui Põhja-Viljandimaa memmed. Ja kas see on õiglane? Kas inimese õigus vaktsineeritud saada võib sõltuda sellest, kas tema perearst oli piisavalt nobe selles nobedate näppude voorus, et vaktsiini tellida? 

Kuulsime perearstilt ka seda, et tegelikult jagati vaktsiini ühe puuga: 36 doosi kõikidele perearstinimistutele, sõltumata sellest, kas 80+ inimeste osakaal nimistus on 5% või 15%. Me teame, et meil on regionaalselt rahvastiku koosseis väga erinev – väikestes valdades on vanuseline struktuur hoopis teistsugune kui linnades. See küsimus on vaja ära lahendada regionaalselt, et inimesed tunneksid üle Eesti, et riik prioritiseerib neid võrdselt ja nad saavad vajalikku kaitset samamoodi kui naabervalla elanikud.

Teine küsimus puudutab rahvuselist ebavõrdsust. Eks seda on natukene kajastatud, aga see on valdavalt olnud seda tüüpi, et ah, venelased ei oska eesti keelt ja vaatavad suure riigi televisiooni ja ootavad kõik Sputnikut. Täna ütles perearstide esindaja siinsamas, et küsimus on ka perearstides, mitte ainult patsientides. Me teame, et tõepoolest valmisolek vaktsineerimiseks on venekeelse elanikkonna seas väiksem. Ja see on meie kõigi probleem. Ei piisa ainult nentimisest, et niimoodi on. Me peame sellega süsteemselt tegelema, sellepärast et me saavutame piisava karjaimmuunsuse ainult juhul, kui me rahva tervikuna vaktsineerime. Ja kui meil on teatud gruppe, kes eristuvad kas piirkondlikult või rahvuse või mingil muul pinnal, näiteks tulevikus ka vanuse pinnal võib-olla, siis me peame nendega tegelema. See vajab hoolikat läbimõtlemist. Praegu on 80+ vanusegrupi hõlmatus Narvas 7%, Sillamäel 6%, Kohtla-Järvel 9%, aga Toilas, mis on sealsamas maakonnas, 29%. See on Eesti riigi ja ühiskonna jaoks tõsine probleem, mis tuleb ära lahendada.

Kolmas küsimus puudutab paar kuud ette nägemist. Ma mõtlen süsteemset kommunikatsioonitegevust, mis peab silmas aega, kui me jõuame riskirühmadest ja eesliinitöötajatest laiemasse populatsiooni. Me võime juba täna ette näha, et vaktsineerimise kõhklust saab olema päris palju, ja see hakkab ilmselgelt mõjutama üldist hõlmatust vaktsiiniga. Taas kord: see on meie kõigi ühine küsimus, sest kui me ei saavuta ühiskonnas piisavat hõlmatust, siis viiruse levik ei peatu.

Me teame, et loomulikult on umbes 10% inimesi, kes on veendunud vaktsiinivastased ja arvavad, et see on suurte farmaatsiafirmade vandenõu Eesti rahva vastu, et see ongi mõeldud selleks, et meile viga teha. Aga neid inimesi on vähe. Valdav osa koroonavaktsiinis kõhklejaid on just nimelt kõhklejad. Neil ei ole piisavalt informatsiooni, neil on erinevaid küsimusi, mis puudutavad kõrvaltoimeid ja muid aspekte, mis vaktsineerimisega kaasnevad.

Tegemist ongi ju uue vaktsiiniga, nagu me teame. Ja nendele küsimustele on vaja vastuseid, on vaja avatud kommunikatsiooni, on vaja läbi mõelda, millisel viisil me nende erinevate rühmadeni jõuame. Kui viimaks tekib olukord, kus inimene piltlikult öeldes saab e-kirja või SMS-i või telefonikõne, et palun, te võite tulla vaktsineerima, siis peavad need küsimused olema tema jaoks juba ära vastatud, nii et ta enam ei kõhkle ja ütleb: väga hea, lõpuks on järjekord jõudnud minuni, ma lähen teen selle ära. Kui me hakkame sellega tegelema alles siis, sõbrad, kui maikuu juba käes on, siis on selleks liiga hilja. Nii et võtame seda tõsiselt, proovime ette näha! 

Jõudu kõikidele, kes eesliinil töötavad – nii haiglates väga suure koormuse all kui ka loomulikult perearstid, kes vaktsineerimisega tegelevad! Teeme need väiksed mured ja probleemid, mis meil on, korda, lahendame selle asja ära ja saame piisava hõlmatuse! Aitäh!

Aitäh! Helmen Kütt, palun!

Austatud eesistuja! Head ametikaaslased ja kõik need, kes jälgivad seda olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu telesilla abil! Miks ma tulin üldse täna siia pulti? Mul on tegelikult väga hea meel, et ma sain siia tulla peale Jevgeni Ossinovskit, kes väga selgelt rääkis ka eakate teemal, sellest murest ja sellest erinevast hõlmatusest, mis 80+ vanuses inimeste vaktsineerimisel on.

Ma tahan väga tänada tänast esinejat perearst Elle-Mall Sadrakut, kes rääkis nii, nagu asjad on. Ta ei ilustanud, ta oli väga siiras. Ja tema sõnum, et perearstid on valmis vaktsineerima, andke ainult vaktsiini, kinnitab veel kord, et meil on inimesi, kes vaktsiini soovivad, siis rohkem kui neid, kes ei soovi.

Minul on mure just nimelt eakate pärast. Lubage, et ma loen teile ette 17. veebruaril ilmunud  artikli "Eakad väärivad paremat". Selle on kirjutanud Ants Erm, kes on Tallinna Tehnikaülikooli vanemteadur ja Põhiseaduse Assamblee liige. Ja uskuge, et Ants Erm seda kirjutades ei rääkinud ainulot enda nimel. Ta rääkis väga-väga paljude eakate inimeste nimel, keda solvab ja kellele teeb haiget selline vanuseline eristus. Ja nüüd ma võtan ette tsiteeritava lõigu. Arvestage, et täna on 9. märts ja see artikkel on kirjutatud 20 päeva tagasi, aga need tõed, mis siin on kirja pandud, ei ole muutunud.

Tsitaadi algus: "Meil oli jaanuaris koroonasurmasid sama palju kui eelmisel aastal kokku. Praeguse hapra tasakaalu juures sureb "tänu" koroonale iga päev umbes viis inimest." Tänaseks me teame, et see arv ei ole enam viis. "Seejuures võib see tasakaal katkeda kiiremini, kui valitsus on suuteline reageerima."

Ja edasi: "Hiljuti lugesin uudist, et Eestil jäi koroonakriisi tõttu välisturistidelt saamata miljard eurot. Ega see uudis vale ei ole, aga kui on ikkagi käimas maailmasõda koroonaga, siis on majanduslikud kaotused paratamatud. Vastasel korral võime kaotada kõigepealt tuhanded inimelud ja siis veel miljardid eurod lisaks. Valitsust on süüdistatud välisturismi ja kõrtside väljasuretamises. Paraku, seni kuni me ei saa viirust kontrolli alla, ei tule siia ka välisturiste. Mis omakorda tähendab, et ka hotellid ja restoranid ei saa jalgele. Ja ei oodata ka meid, eestlasi, kusagil – igas riigis on ju sama mure. 

Ehk oleks siiski mõistlik riik kuuks-paariks lukku panna, säästa inimelusid ja siis "restart" teha. See oleks etem kui praegune vindumine, mis meil juba novembri algusest käib. Ei meeldi luku taga olemine ka mulle – kellele meeldib –, aga kui muidu ei saa?

Jah, noorema põlvkonna vaatevinklist on koroona tõttu lahkunud enamasti "muldvanad". Aga nad on meie vanemad ja vanavanemad, nad on põlvkond, tänu kellele meil täna Eesti Vabariik on. Nad väärivat paremat saatust kui olla lihtsalt küünilise pensionireformi statistilised ohvrid. Inimõigusi, sealhulgas õigust elule järgiv riik ei tohiks sellist suhtumist lubada." Tsitaadi lõpp ja artikli lõpp.

Selle artikli kirjutas väärikas Ants Erm 17. veebruaril. Täna on 9. märts ja praeguseks ei ole enam surnuid mitte viis inimest päevas, vaid rohkem. 

Palun lisaaega! 

Palun, kolm minutit lisaaega.

Ja kuidagi see kommunikatsioon, kus loetakse ette, et suri 89-aastane, 73-aastane, 61-aastane ja siis natuke ka allapoole, jätab sellise mulje, et no mis seal ikka, vanad inimesed ju surevadki. Aga veel kord, nii nagu selles tsitaadis öeldud oli: need on meie vanaemad ja vanaisad, meie emad ja isad.

See, et eakate vaktsineerimine on piirkonniti väga erinev, on probleem. See, et paljudes hooldekodudes on vaktsineeritud nii seal elavad vanainimesed kui ka seal töötavad inimeed, nagu me ka täna kuulsime, on suurepärane. Aga me ei saa olla rahul ja öelda, et kõik on hästi, kui me teame, et tõepoolest minu ja Heliri kodumaakonnas on ühe ja mõne teise valla näitajate vahe kolmekordne. Ja ükskõik, mis põhjused sellel on, sellega tuleb tegeleda. Ei piisa, kui lihtsalt öelda, et see kõik on esimest korda, see ongi raske probleem. Siin ei loe vanus, loeb tegelikult iga inimene Eestis. Meil on tõesti inimesi vähe ja iga inimene loeb.

Loodame, et me ühisel jõul siiski liigume edasi ning eakamate seenioride rühmad ja ka sotsiaaltöötajad, kes nende väärikate inimeste heaks töötavad ja neid toetavad, saavad paremini hakkama, saavad vaktsineeritud.

Ja veel: mul oli hea meel kuulda ministri tänaseid vastuseid. Loodame, et sotsiaaltöötajad saavad vähemalt märtsi lõpus või isegi juba nädala pärast vaktsineeritud. Minister ütles ka seda, et Riigikogu peaks samuti olema vaktsineeritud eelisjärjekorras. Ütlen ausalt: nii kaua kui on üksainuski sotsiaaltöötaja veel vaktsineerimata, mina kindlasti seda vaktsiini ei võta, sest meie tõepoolest saame teha kaugistungeid. Aga kõik inimesed, kes on eesliinil, näiteks poemüüjad, kelle tervisest, kui nad peaks haigestuma, võib sõltuda nakkuse levik ja väga-väga paljude inimeste elu, väärivad seda kõigepealt. Aitäh!

Aitäh! Kalle Grünthal, palun! Viis pluss kolm minutit, palun!

Aitäh! Austatud kolleegid! Kõigepealt ma tahan öelda ühe väga konkreetse lause: mina ei ole vaktsiinide vastane. Ma leian, et inimene, kes tahab lasta ennast vaktsineerida, võib seda täiesti vabalt teha. Kui pöörata pilk ajalukku, siis ma mäletan väga selgelt, kui Kanal 2 reporter läks kaamerate ette ja lasi endale gripisüsti ära teha. Täiesti normaalne! Aga see, mis toimub praegu, on minu hinnangul täielik survestamine inimesi vaktsineerima. Ja kui ma täna hommikul vaatasin televiisorit, siis see "Terevisiooni" hommikune saade – ma ütlen, ma väsisin sellest ära.

Aga ma tahan puudutada aspekti, mida ei ole siin eriti käsitletud, ja panna inimesi selle üle mõtlema. Kõigepealt tahan öelda seda, et möödunud aasta 5. oktoobril on endine peaminister Jüri Ratas sõlminud lepingu WHO-ga. Selle lepingu nimi on vastastikuse mõistmise memorandum koostöö kohta digitaalse tervishoiu ja innovatsiooni valdkonnas. Kõnealune dokument on nagu iga teine kavatsuste memorandum lõviosas üldine ja üldsõnaline. Mis aga teeb murelikuks ja paneb häirekella tööle, on lepingu sõlmimise taust, ajastus ja seda valitsuse tasandil ümbritsenud infosulg. Põhimõtteliselt peaks välislepingu põhiseaduse kohaselt ratifitseerima ikkagi Riigikogu.

Pahaendelisus kumab praegusest üldisest taustsüsteemist, kuhu igal muul ajal Eesti kübereduloo ja oskusteabe impordina tõlgendatav tegevus paigutub. Oleme ülemaailmse COVID-i pandeemia küüsis juba aasta jagu päevi. Selle lahendamiseks rakendatavad ning planeeritud meetmed on globaalselt tõstatanud küsimusi eraelu ja isikuandmete puutumatuse, liikumis- ja sõnavabaduse ja muude põhiõiguste püsimisest ning inimeste diskrimineerimise ja segregeerimise lubatavusest, nüüd siis juba vaktsineerimist aluseks võttes.

On kummastav, et EKRE valitsuspartnerid Keskerakonnast ei pidanud vajalikuks teavitada, veel enam kaasata koalitsioonipartnerit sellise väga paljudele elualadele siirdeid eviva ning kohustusi loova lepingu sõlmimise protsessi. Kõikide lepingute puhul, nagu paljud juristid ja ka praeguses Riigikogu koosseisus olevad kogenud seaduseloojad teavad, peitub saatan pisiasjades: sõnastuses, lingvistilistes detailides ja tõlgendamises. Kõnealuse konkreetse teksti puhul on ebamugav tõdeda ehk meelevaldselt lepingust johtuvat tegevusaladele rakenduda võivat salastatust – osa 6 –,  WHO vastutusest vabastamist nende tegevusest tulenevate võimalike kahjude puhul – osa 9 – ja viimaseks jäetud võimalust kaasata ükskõik keda ükskõik milleks kõigis sektorites, alustades avalikust sektorist ja lõpetades erasektoriga. 

Kirss tordil on memorandumi 2. osa, kus on üheselt öeldud, et eesmärk on välja töötada digitaalselt toetatud rahvusvahelise vaktsineerimistõendi ehk kollase kaardi kontseptsioon, et suurendada ja tugevdada COVAX-i ning muude vaktsineerimise läbiviimise ja seire protsesside tõhusust, et võimaldada laiendamiskõlblikkust kogu maailmas. Sisuliselt on antud jah-sõna väga vastuolulise ja inimese põhiõiguse, liikumisvabaduse piiramise aluseks oleva instrumendi väljatöötamiseks ja kasutamiseks.

Kas see on maine, mida meie riik vajab? Kas me oleme andnud nõusoleku olla katsepolügoon ja muuta meie inimesed katsejänesteks selles protsessis? Kõigepealt, digitaalne vaktsineerimistõend, mida ma märkisin, toob kaasa põhimõtte, et kes ei vaktsineeri, see ka ei reisi. Inimesed tahavad kuhugi minna, aga tegelikult pannakse neid sundvaliku ette, toimub selles kontekstis sundvaktsineerimine.

Memorandumi 6. osas räägitakse ka konfidentsiaalsusest. "Tunnistatakse, et iga osalise valduses võib olla konfidentsiaalset teavet, mis kuulub talle või temaga koostööd tegevatele kolmandatele isikutele. Mis tahes sellist teavet jagatakse ainult osalistega sõnaselgelt kõnealust teavet käsitleva eraldi konfidentsiaalsuskokkuleppe lepingu alusel." See tähendab, et meie ei tea, millist infot jagatakse.

Memorandumi 9. osa käsitleb vastutust. "Iga osaline vastutab ainuisikuliselt selle eest, millisel viisil ta teostab oma osa käesoleva vastastikuse mõistmise memorandumi kohasest ühisest tegevusest. Seega ei vastuta osaline teise osalise või selle osalise töötaja või alltöövõtja käesoleva vastastikuse mõistmise memorandumiga seoses või selle tõttu kannatatud või tekitatud kaotuse, õnnetuse, kahju või vigastuste eest." Sisuliselt tähendab see seda, et WHO pühib kõikidest võimalikest probleemidest oma käed puhtaks.

Lähme edasi: rakendamine. Igat memorandumit, lepingut rakendatakse. Ja punkt 1 ütleb ilusti: "Osalised määravad kontaktisikud, kes toetavad, jälgivad, vaatavad üle ja haldavad käesoleva vastastikuse mõistmise memorandumi rakendamist." Minu küsimus: kas keegi teist siin saalis teab, kes on need kontaktisikud? Mina ei tea. Tõesti ei tea, aga kui ma vaatan praegu toimuvat, kui teadusnõukoda annab nõu valitsusele, siis neid dokumente, mille alusel otsuseid soovituste näol langetatakse, ei ole. Kõik käib suulises vormis.

Huvitav on veel see, et selle lepingu kontaktisikuks on märgitud selline inimene nagu Marten Kaevats. Tema vahendab selle lepinguga seotud teateid. Nüüd on huvitav moment: määratud aadressil ehk Marten Kaevatsi aadressil on temal volitus kiita heaks selle vastastikuse mõistmise memorandumi täiendavad lisad. Tähendab, kõik need lisad, mis võivad hiljem selle lepinguga kaasneda, on ühe inimese valduses.

Me teame, et Valkla hooldekodus toimus sundvaktsineerimine: vägisi vaktsineeriti inimesi. Ja nüüd ma küsin: kas kogu see protsess lähebki selliseks? Kes veel mäletab, kunagi oli Molotovi-Ribbentropi pakt. Oli põhileping ja olid selle salaprotokollid. Kas me oleme jälle samal teel? Me ei tea, milliseid lisasid sellesse WHO lepingusse juurde tuleb. Aitäh!

 

Aitäh! Tarmo Kruusimäe, palun!

Hea aseesimees! Head töökaaslased nii siin saalis kui ka interneti vahendusel jälgimas ning kõik inimesed, kes te olete meiega ühte ja sedasama infovälja jagamas! Just sellest informatsioonist tahan ma rääkida.

Kõikide kriiside ohjamine algab sellest, et tuleb vallata informatsiooni. Strateegiline kommunikatsioon räägib informatsioonist ja täna me räägime peamiselt ka, et meie informatsioon on olnud puudulik.

Meie informatsioon on olnud väga puudulik! Me võime öelda, et praegu jääb mulje, et toimub infosõda enda inimeste vastu. Ühel hetkel saabus teadmine, et me oleme kaotanud infosõja, ja nüüd, selles valguses, toome välja, et me anname politseile täiendavaid õigusi. Jah, me kõik teame, et politsei tagab avaliku korra. Aga see sõnum, mil moel see saadetakse ... 

Me oleme maailma küberkaitse keskus, me oleme meeletu e-riik, meie tiiger hüppab. Me tulime eelmine kevad olukorrast välja ja siis me võtsime neli uut PR-inimest tööle Terviseametisse, et veel edukamalt välja tulla. 28. aprilli Eesti Päevaleht kirjutas, et need inimesed olid kõrgemini tasustatud kui Popov. Kus on need inimesed? Te saate aru: ühest kriisist me väljusime, me võtsime sinna lisajõude, aga täna me oleme veel rohkem, lausa kõhuli maas. Heake küll, üks PR-inimene sellest meeskonnast lahkus. Ilmselgelt ei suuda Imre Kaas praegu mingit imet teha. Aga mida on need neli inimest, need neli kõrgepalgalist, sellest ajast peale teinud?

Te ehk mäletate, meil oli kunagi toonekurg Jaak, keda me kõik  jälgisime: Jaak lendas sinna, Jaak lendas tänna. Võib-olla saaks jälgida, mida teevad need neli väga kõrgelt tasustatud inimest?  Võimalik, et nende pädevus oligi maha müüa mõni bränd, mõni toode, igatahes kriisisituatsioonis tegutsemisega ei ole nad hakkama saanud. Meil on tegelikult väga palju tugevaid strateegilise kommunikatsiooni gurusid, kes peaksid praegusel hetkel tegutsema. Aga meil on tekkinud meeletu infovaakum, mille kohta üks teine Popov, stand-up'i vennike, ütles eelmisel nädalal, et fake news tundub reaalsem kui päris uudis.

Me praegu tegeleme põhjustega, aga ma arvan, et me ei saa enam lihtsalt lahata, millest see olukord tuli ja kuidas see kujunes. Me ei saa enam pealt vaadata, et see olukord püsib. Ega tervisega seotud asutustes heal töökohal olemine ei ole mingi sotsiaalse ameti pidamine. Inimeste elud on mängus!

Selles valguses nüüd välja tulla veel lisaks vihakõne eelnõuga ... Esiteks, me ei anna inimestele infot. Inimesed on juba väsinud, sest nad ei tea kindlaid seisukohti, inimestel tekib ... Mulle ei meeldi see võõrkeelne sõna, ma ütlen, et inimesed murduvad, inimesed on tüdinud, inimesed tahavad midagi kindlat. No kas või see lihtne näide, et ühe kuu jooksul öeldakse kõrtsmikele kolm erinevat kellaaega. Ühe kuu jooksul! Kuuest kinni, üheksast kinni, seitsmest kinni. Seda võib muidugi ületada, proovime, äkki muudame märtsis kellaaegu iga nädal. Aga nüüd võib-olla läheb elu päriselt kinni.

Aga nüüd veel vihakõne eelnõu siia juurde panna! See tähendab seda, et keegi justkui pelgab iseenda rahvast. Ta ei julge midagi välja öelda või ta ei suuda enda rahvaga kommunikeerida.

Me siin Riigikogus täpselt samamoodi ootame. Ma ei vaata täna mitte ühelegi erakonnale otsa. Eelmisel aastal, ilmselt te mäletate, kui me andsime kõik enda volitused Terviseametile, olin ma äärmiselt kriitiline ja tollane koalitsioon arvas, et see ei olnud hea kõne. Me oleme need asjad käest ära andnud.

Nüüd me peaksime otsa vaatama ministrile, vaatama tema vastutusalasse. Tanel on tore mees televiisoris rääkima, aga nüüd oleks vaja, et suur luud puhastama hakkab: kas toimuvad muudatused Terviseametis või mujal. Tanel, sa oled see viimane sammas Keskerakonna ministrite reas, kes ehk läheb, ja siis on kõik ülejäänud uued. Me vajame lahendusi ja inimestega rääkimist. Aitäh! 

Riina Sikkut, palun!

Hea juhataja! Tänan minagi kõiki ettekandjaid! Väga tore, et me oleme siin saanud pidada debatti vaktsineerimise teemal. Toon välja paar asja, mis senistes kõnedes kas ei ole piisavalt tähelepanu saanud või on päris fookusest kõrvale jäänud.

Kõigepealt ütlen, et me oleme ju ligi aasta kuulnud, et vaktsiinid on meie lootus, et vaktsiinid on need, mis meid sellest piirangutega elust päästavad. Seetõttu on väga loogiline ja ootuspärane, et kui meie praeguse piirangutega elu ja pideva haigusohu ning normaalse elu vahel seisab ainult vaktsineerimine, siis ühiskonna ootus ongi hästi suur. Seda tulekski teha kiiresti, tuleks teha korralikult. Nii et saaks sellest haiguse ohust vabaks ja piirangutest lahti.

Nii et surve tõsta kas või külmikuid ringi, kasutada lisaautosid, panna püsti telgid, haarata kaasa rohkem vaktsineerijaid, helistada, luua digitaalne registreerimissüsteem – see kõik on ootuspärane. Igaüks soovib anda oma panuse, et kiiremini jõuda normaalse ja piirangutevaba eluni. Ja täna olid ka nii ettekannete kui paljude küsimuste fookuses tehnilised küsimused, kuidas saaks paremini, kuidas saaks kiiremini ja kuidas saaks nii, et inimese elukoht või valitud perearst ei määraks seda, kas ta riskirühma liikmena saab enda jaoks vajaliku vaktsiini kätte või ei saa.

Aga kui me kogu energia oleme tehniliste küsimuste lahendamisele pannud ja jõudnud viimaks inimeste vaktsineerimiseni ja korraliku hõlmatuseni, siis me paratamatult seisame pooleks jagatud ühiskonna ees: meil on inimesed, kes on vaktsineeritud, ja teised, kes ei ole. Ja nende teiste hulgas on nii neid, kelleni vaktsineerimise järjekord ei ole veel jõudnud, kui ka neid, kellel on olnud võimalus vaktsineerida, aga nad on sellest ära öelnud. Kuidas me ühiskonnana sellises olukorras edasi toimetame?

Seda puudutasid otsapidi ka tänased küsimused, näiteks kas maski mittekandjad ei peakski haiglaravi saama või küsimus, kas mittevaktsineeritud ei peaks võrdselt saama tasuta abi, kuidas hüvitada haiguspäevi – kas olla heldem nende puhul, kes on vaktsineeritud –, kui palju tööandja võib teada, kui tegemist on delikaatsete terviseandmetega, nagu vaktsineerimine seda on. Tegelikult tööandja ei saa ju teada, kas inimene on vaktsineeritud või mitte.

Sellised siin saalis kõlanud küsimused minu arust viitavad ikkagi väga muret tekitavale probleemile.  Osa meetmeid võib-olla on sellised, mida saab rakendada, et motiveerida inimesi vaktsineerima tulema. Aga minu meelest on siin peidus midagi palju-palju ohtlikumat. Kuidas me lahendame küsimuse, kas hooldekodusse võib võtta vaktsineerimata inimest? Kas hooldaja haiglas võib olla vaktsineerimata? Aga arst? Kas vaktsineerimata õpetaja võib vaid isikukaitsevahendiga tundi anda või võib ta ka isikukaitsevahendita tundi anda, või võib anda ainult veebitundi?

Need mured ei ole vaid ühes koolis, ühes haiglas või ühe tööandja juures. Juba praegu on väga palju töökollektiive, keda need puudutavad. Puudutagu see siis ühist kohvijoomist, sünnipäevade tähistamist või tööülesannete jagamist. Kuidas need kokkulepped tehakse, nii et kellelgi ei ole survet delikaatseid isikuandmeid avaldada, keegi ei tunne, et teda diskrimineeritakse, pannakse ta kuidagi ebamugavasse olukorda? 

Ma arvan, et see on tegelikult palju keerulisem arutelu ja palju tundlikum kui need tehnilised küsimused, mis puudutavad vaktsiini inimesteni jõudmist. Jah, esimese hooga kahtlemata tuleb meil sellest käest lastud viiruse leviku olukorrast välja tulla. Vaktsineerimine on juba näidanud, et see avaldab mõju, ja sellega tuleb edasi tegeleda. 

Palun kolm lisaminutit! 

Kolm lisaminutit, palun!

Aga ka Riigikogus me võiksime palju enam arutada, kuidas me ühiskonnana toimime edasi siis, kui osa meist on vaktsineeritud ja osa mitte. Nagu me praegu näeme, oli väga suur avalik surve n-ö Eesti lukku panekuks, suuremate piirangute kehtestamiseks. Ka tänastes sõnavõttudes oli ühelt poolt surve inimestele, et kõik ennast vaktsineeriksid, teiselt poolt jälle suur vastuseis sellele, et vaktsineerimine ei ole äkki inimese vaba otsus, vaid seda surutakse peale.

Oleme konfliktiolukorras, kus valitsevad väga erinevad arvamused ja tõekspidamised, kuidas seda lahendada. Kui see ei ole meil ühiskonnas laiemalt kokku lepitud, siis need konfliktid kanduvad igasse perekonda ja töökollektiivi, koolide ja haiglate personali sekka. Nii et teeme järgmise arutelu teemadel, mis puudutavad seda, mis saab pärast paari järgmist kuud, kui me oleme suure osa vaktsineerimisest ära teinud, kui vaktsiin on ka riskirühma mittekuuluvatele inimestele kättesaadavaks muutunud ja me peame teadma, kuidas me edasi toimetame. Aitäh!

Aitäh! Läbirääkimised on lõppenud. Suur tänu kõigile ettekandjatele, kõigile Riigikogu liikmetele, kes olid aktiivsed küsijad ja sõnavõtjad! Oleme selle päevakorrapunkti menetlenud ja sellega on ka tänane istung lõppenud. Kohtumiseni homme!