Tere hommikust, head kolleegid! Alustame Riigikogu täiskogu V istungjärgu 6. töönädala neljapäevast istungit. Kas Riigikogu liikmetel on soovi üle anda arupärimisi või eelnõusid? Jah, on. Mihhail Lotman, palun!

Austatud Riigikogu aseesimees! Austatud Riigikogu! Ma annan üle arupärimise haridus- ja teadusminister Liina Kersnale. Arupärimine on teadusgrantide rahastuse mahu vähendamise kohta 2021. aastal. Eelmise valitsuse ajal sai teadusagentuur nendeks grantideks märkimisväärse rahasumma ja eelmine valitsus suurendas oluliselt teaduse rahastamise mahtu, 56 miljoni euro ulatuses. Sellel aastal aga teadusagentuur kuulutas välja, et grandiraha hulk väheneb kolm korda. Möödunud aastal oli 16 miljonit, ülemöödunud aastal 18 miljonit, sel aastal tuleb 6 miljonit. See otsus tehti 9. veebruaril, st uue valitsuse ajal. Peaminister Kaja Kallas oma n-ö troonikõnes igas teises lauses kasutas sõna "teaduspõhine". Samas, koalitsioonilepingus ei olnud teaduse kohta ühtegi sõna ja nüüd me näeme, et see ei olnud juhuslik. Ka rahastamine väheneb drastiliselt.

Mul on sellega seoses terve rida küsimusi ja ma palun, et nendele vastates minister ei keskenduks sellele, kuidas selline häbiväärne olukord tekkis eelmiste valitsuste süü läbi, vaid sellele, kuidas ta tahab seda probleemi lahendada ja kuidas teha nii, et see aasta ei oleks Eesti teaduses must aasta, nagu ta kardetavasti tuleb ka teistes valdkondades. Aitäh!

Aitäh! Riho Breivel, palun! (Vaikus.) Kas meil on ühendusega probleeme? Ootame hetke. Riho Breivel, kas oled kuuldel? (Vaikus.) Praegu on raske aru saada, kas Riho Breiveli juures on probleem või on probleem mujal. Riho Breivel, ühendust ... Ole hea, me ei kuule, Riho! Palun mikrofon sisse lülitada! (Vaikus.) Tundub, et meil on siiski ühendusega probleem, aga me lahendame selle niimoodi, et hundid söönud ja lambad terved. Kuna Riho Breivelil on soov üle anda arupärimine elektroonselt ja elektroonselt on see meile laekunud, siis me loeme selle arupärimise vastuvõetuks ja kõik Riigikogu liikmed saavad täpselt teada, mis teemal see arupärimine on esitatud ja kellele. Aga hetkel meil ühendus ei võimalda seda online'is teha. Kalle Grünthal, kas on protseduuriline küsimus?

Jah, aitäh, austatud istungi juhataja! Minu meelest näitab praegune hetk, kui meil ei ole võimalik ühendust saada, seda, et me ei tohiks väga kergekäeliselt minna elektroonilisele istungile, sest ilmselgelt sellega tekivad ja on juba tekkinud tõrked Riigikogu tavalises töökorras. Oleks olnud ikkagi väga huvitav teada, mille Riho Breivel esitas – tähendab, meie praegusel hetkel seda ei tea. Paluksin Riigikogu juhatusel vaadata üle need põhimõtted, mille alusel minnakse üle kaugistungile. Viimane kord oli juhus, et taheti üle minna, aga saali täituvus ja haigestumiste osakaal siin ei olnud üldse ... no seda praktiliselt ei olnudki. Mul on Riigikogu juhatusele selline palve, et suhtutaks tõsisemalt sellesse küsimusse, et minna üle kaugistungile.

Aitäh! Ma olen täiesti nõus. See kaugistungi vorm ei ole meil tavapärane, see on erakorraline. Ja nagu me kõik väga hästi teame, juhatus ei jõudnud selles üksmeelele ja me hääletasime seda suures saalis. Nii et kodu- ja töökorrast tulenevalt on selline otsus tehtud ja praegu me töötame kaugtöö vormis. Aga nii nagu ma ütlesin, Riho Breiveli arupärimine ... Või on see eelnõu? Ei, arupärimine. Arupärimine, mis on esitatud keskkonnaminister Tõnis Möldrile, on vastu võetud, kuna see on elektrooniliselt esitatud. Nii et see läheb menetlusse ja me saame tulenevalt kodu- ja töökorrast asjadega edasi minna.

Nii. Rohkem eelnõude ja arupärimiste üleandmise soovi Riigikogu liikmetel ei ole. Olen vastu võtnud Riigikogu juhatuse nimel kaks arupärimist ja Riigikogu juhatus menetleb neid vastavalt kodu- ja töökorra seadusele.

Head kolleegid, kohaloleku kontroll, palun!

Kohalolijaks registreeris ennast 84 Riigikogu liiget, puudub 17.

Läheme tänase päevakorra juurde. Täna on meil kaks päevakorrapunkti. Esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 295 teine lugemine. Ma palun ettekandjaks sotsiaalkomisjoni esimehe Siret Kotka. 

Aitäh, hea istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! 15. veebruaril k.a toimus sotsiaalkomisjoni istung, kus osalesid kõik komisjoni liikmed. Arutasime sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu ja selle ettevalmistamist teiseks lugemiseks. Kutsutud olid veel Sotsiaalministeeriumi laste heaolu osakonna nõunikud Helen Jõks ja Marge Hindriks ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu asedirektor Jan Trei ja nõunik Mailiis Kaljula. Vaatasime üheskoos veel selle seaduseelnõu läbi.

Eesti Linnade ja Valdade Liidu nõunik Mailiis Kaljula juhtis tähelepanu sellele, et järelhooldusteenuse saajate gruppi on vaja laiendada. Selle kohta esitati komisjonile ka kirjalik arvamus. Ta selgitas, et kohalikule omavalitsusele määratakse vastavalt riigieelarve võimalustele toetus asendus- ja järelhooldusteenuse osutamiseks, korraldamiseks ning hooldusperede toetamiseks. Kuna järelhooldusteenuse saajate grupi laiendamine võib tuua kaasa kulutuste suurenemise, siis tegi ka Eesti Linnade ja Valdade Liit ettepaneku täiendada sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seadust. Sotsiaalministeeriumi esindajad olid selle tähelepanekuga nõus ja ütlesid, et on oluline see sinna sisse viia, ning Sotsiaalministeerium eeldab, et see täiendavaid kulutusi ei tekita, kuna ka kehtiva seaduse järgi tuleb sellele sihtgrupile teenust osutada.

Veel uurisid komisjoni liikmed, et nüüd, kus lisaks käsunduslepingule on võimalik veel töölepinguid sõlmida, et miks see nii on. Sellele anti konkreetsed vastused ja öeldi, et nüüd on ka võimalik töölepingule üle minna ja see tähendab, et [võimalused] on paindlikumad ja sotsiaalsed garantiid paremad.

Vaadati läbi üks muudatusettepanek ja kõik olid komisjonis konsensuslikult selle muudatusettepaneku poolt. Ja siis tehti alljärgnevad otsused: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 25. veebruariks ehk tänaseks, teha ettepanek teine lugemine lõpetada (konsensusega) ja kui teine lugemine lõpetatakse, siis teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda kolmandaks lugemiseks ja viia läbi lõpphääletus 10. märtsil k.a (samuti  konsensusega), ja määrata juhtivkomisjoni esindajaks Siret Kotka. Sellega siis saadetigi see seaduseelnõu tänaseks täiskokku teisele lugemisele. Aitäh!

Aitäh! Austatud ettekandja, teile küsimusi ei ole. Kas fraktsioonidel on soov avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole. Eelnõu kohta on esitatud üks muudatusettepanek, selle on esitanud sotsiaalkomisjon. Juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada seda täielikult. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 295 teine lugemine lõpetada. Seega on teine lugemine lõpetatud ja meie esimene päevakorrapunkt läbitud. 

Läheme edasi. Tänane teine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Soome Vabariigi valitsuse vahelise investeeringute soodustamise ja kaitsmise lepingu muutmise ja lõpetamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu 294 esimene lugemine. Ma palun ettekandjaks välisminister Eva-Maria Liimetsa. Vabandust, lugupeetud minister! Enne kui me läheme teie ettekande juurde, on Ivi Eenmaal protseduuriline küsimus. Ivi Eenmaa, palun!

Ma tänan! See on tõesti protseduuriline. Ma lihtsalt millegipärast ei saanud ennast sisse logida ja sellepärast pöördungi, et palun arvestada, et ma võtan istungist osa.

Kantselei kindlasti vaatab läbi tehnilised võimalused ja me nüüd nägime kõik ka visuaalselt, et te tõesti osalete istungil. Aitäh! Läheme nüüd edasi. Palun, lugupeetud minister, sõna on teil!

Aitäh! Austatud Riigikogu! Toon täna Riigikogu ette Eesti Vabariigi valitsuse ja Soome Vabariigi valitsuse vahelise investeeringute soodustamise ja kaitsmise lepingu muutmise ja lõpetamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu.

Lepingu eesmärk on muuta ja lõpetada kahepoolne investeeringute soodustamise ja kaitsmise leping Soomega. Sarnaselt on hiljuti, sügisel 2020 lõpetatud ka leping Rootsiga. Muutmisele ja lõpetamisele kuuluvale lepingule kirjutati alla 13. veebruaril 1992 Tallinnas ja see jõustus 2. detsembril samal aastal. Lepingu lõpetamine on vajalik, et tagada Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevalt kõikide Euroopa Liidu liikmesriikide investorite võrdne kohtlemine. Investeeringute soodustamise ja kaitse lepingud käsitlevad valdkondi, mis on reguleeritud Euroopa Liidu õigusega, eelkõige asutamisvabadust ning kapitali ja maksete vaba liikumist. Seega reguleerib liikmesriikide omavahelist investeeringute kaitset ja investorite võrdset kohtlemist Euroopa Liidu õigus ning liikmesriikide kahepoolsetel lepingutel puudub sisuline mõte. Lepingupooled on otsustanud lepingut enne selle lõpetamist muuta, kuna lepingu sätete järgi kehtib leping selle jõusoleku ajal tehtud investeeringute suhtes veel kümme aastat pärast lepingu lõpetamist. Muutmisega saavutatakse see, et lepingu lõpetamisel lõpeb täielikult ka lepingute kohaldamine.

Siinkohal lõpetan. Vastan hea meelega küsimustele. Aitäh!

Aitäh, austatud minister! Riigikogu liikmetel teile hetkel küsimusi ... Siiski on. Urve Tiidus, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Te lõpetasite oma esitluse seal kohal, kus te ütlesite, et lepinguga lõpeb see kõik, mis varasemalt on olnud. Palun öelge, kuidas jätkub investeerimise protsess Eesti ja Soome vahel!

Eesti ja Soome vahel jätkub investeerimise protsess, tuginedes Euroopa Liidu õigusele. Praegu on selline olukord, kus see kahepoolne leping tegelikult dubleerib seda, mis meil on Euroopa Liidu alusaktidega kokku lepitud. Nii et investeerimise protsess kahe riigi vahel jätkub senistel alustel.

Peeter Ernits, palun! 

Hea juhataja! Hea ettekandja! Ma loen siit, et Euroopa Liidu liikmesriikide vahel on sõlmitud umbes 190 kahepoolset investeeringute soodustamise ja kaitse lepingut. Euroopa Liidu riike ei ole 190. Ja nüüd ma loen, et Euroopa Komisjon on nõudnud kõikide nende omavaheliste lepingute lõpetamist. Avage natuke seda tausta! 190 liikmesriiki ei ole, Euroopa Komisjon nõuab. Siin on see kohtule viitamine. Mida see tähendab? Kas see tähendab sisuliselt seda, et omavahel riigid nagu ei suhtle, vaid suheldakse läbi Brüsseli?

Aitäh! Siin on mitu komponenti teie küsimuses. Alustan esimesest poolest, mis puudutab lepingute arvu. See on nende lepingute arv, mis on sõlmitud erinevate liikmesriikide vahel. Nii nagu Eestil oli see sõlmitud Soomega, enne viitasin lepingule Rootsiga ja neid oli mitmeid. Samamoodi näiteks on nii Soomel kui ka Rootsil kahepoolsed lepingud teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega, mis sõlmiti enne nende liitumist Euroopa Liiduga. Seetõttu see 190 ei viita mitte liikmesriikide arvule, vaid liikmesriikide kahepoolsetele lepingutele. See on kogumaht. Mitte ainult Eesti lepingud, vaid Euroopas kehtivate kahepoolsete lepingute kogumaht. Ja tõepoolest, praegu ongi käsil liikmesriikide n-ö lepingulise baasi korrastamine, kus need kahepoolsed lepingud, mis on riikidel sõlmitud enne Euroopa Liiduga liitumist, muudetakse kehtetuks ja jäädakse ainult selle ühise Euroopa Liidu kokkuleppe juurde. Selle Euroopa Liidu lepingu raames jätkuvad kahepoolsed investeeringutealased tegevused riikide vahel, need ei käi läbi Euroopa. Lihtsalt see õiguslik raamistik on Euroopas ühiselt kokku lepitud.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Küsimus on väga lihtne. Kas see seaduseelnõu, mis käsitleb lepingu muutmist, korreleerub ka Lissaboni leppega? Ja kui ta korreleerub, siis palun nimetage selle Lissaboni leppe punktid, et ma saaksin täpselt järele vaadata!

Aitäh selle küsimuse eest! Sellele ma pean teile küll hiljem kirjalikult vastama, et täpsetele Lissaboni leppe punktidele viidata, kui see seos on.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Proua minister! Jah, 190 lepingut. Tahaks teada, kas need kõik on juba Euroopa Liidu liikmesriikidel omavahel lõpetatud. Aga spetsiaalselt selline küsimus. Siin on kirjas, et kolm riiki – Austria, Rootsi ja Soome – ei allkirjastanud Euroopa Liidu liikmesriikide vahelist kahepoolsete investeeringulepingute lõpetamise lepingut ja soovivad need lepingud lõpetada kahepoolselt. Kuidas seda hinnata n-ö üldisemas plaanis, et kolm riiki – neist üks on Soome –, kelle lepingust me täna räägime, deklareerivad, et nad teevad seda ise, mitte ei allu Brüsseli korraldusele?

Aitäh selle küsimuse eest! Praegu on käsil lepingulise baasi korrastamine. Ja miks ma ei too kõiki neid lepinguid teie ette ühekorraga või ei toonud ka minu eelkäija neid ühekorraga, kui ta tõi teie ette, austatud Riigikogu, Rootsiga investeeringute lepingu lõpetamise möödunud aastal? See tuleneb sellest, et kõik need kahepoolsed lepingud, mis Eesti riik sõlmis 1990. aastate alguses, peamiselt enne Euroopa Liiduga liitumist 2004. aastal, on oma sisult erinevad. Seetõttu kõigepealt, enne kui me selle toome Riigikogu ette või teeme valmis ratifitseerimise eelnõu, me räägime nende riikidega kahepoolselt läbi ja arutame, kuidas me täpselt selle lepingu lõpetame. Seetõttu see käib niimoodi ühe lepingu kaupa. Ja selle varem sõlmitud lepingu sisust tuleneb ka see, kuidas me seda lepingut praegu saame lõpetada.

Paul Puustusmaa, palun!

Suur tänu, hea juhataja! Austatud välisminister! Mul on selline küsimus, et kas need kahepoolsed lepingud, mis praegu on sõlmitud, kas nad on tähtajatud. Ja kui nad on tähtajatud, kas ei oleks siis mõistlikum need lepingud peatada? Sest kui juhtub selline olukord, et lakkab olemast Euroopa Liit, siis me saaksime automaatselt lepingutega edasi minna.

Aitäh! See on väga huvitav õiguslik küsimus. Seda peatamise alternatiivi ei ole minu teada käsitletud. Kindlasti järgmiste lepingute puhul võib seda vaadata, kuid praegu jah, me oleme pidanud õigeks need lepingud lõpetada just seetõttu, et need dubleerivad meie paralleelset õigusraamistikku Euroopa Liidus, kus juba on investeeringute kaitse samal moel tagatud.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Te ütlesite, et see korreleerub väidetavalt Lissaboni leppega. Mul on selline küsimus, et mis on teie hinnang. Te ei ole mulle neid punkte nimetanud, millise punkti alusel teie selline seisukoht tuleneb. Ma tahaksin teada seda, milline on teie arvamus üldse Euroopa Komisjoni poolt, Euroopa Liidu poolt tulnud õigusaktidest ja korraldustest. Kas need on ülimuslikumad kui Eesti põhiseadus või on Eesti põhiseaduses ka mingi võimalus jätkata ja teostada oma riigi suva ja soove ja tahet?

Aitäh selle olulise küsimuse eest, austatud Riigikogu liige! Eesti on oma otsustes olnud iseseisev, kui ta on Euroopa Liidu liikmeks astunud, ja kogu aeg räägib kaasa selle õiguse kujundamises ja ka nendes otsustes, millised tegevused on liikmesriigi pädevuses, millised tegevused on ühispädevuses ja millised on usaldatud Euroopa Liidu kätte. Selles jätkab Eesti riik kogu aeg kaasarääkimist ja vastavalt ka toimetab.

Aitäh, lugupeetud minister! Teile rohkem küsimusi ei ole. Läheme edasi. Palun ettekandjaks väliskomisjoni liikme Imre Sooääre. 

Aitäh, hea juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Vabariigi Valitsus algatas antud eelnõu 2020. aasta 7. detsembril. Riigikogu juhatuse otsusega määrati juhtivkomisjoniks väliskomisjon. Riigikogu väliskomisjon arutas eelnõu ettevalmistamist esimeseks lugemiseks oma 15. veebruari istungil. Osa võttis seitse komisjoni liiget, puudus kaks. Eelnõu arutelul andis välisminister Eva-Maria Liimets ülevaate eelnõu sisust ja vastas komisjoni liikmete küsimustele. Küsimused olid sarnased juba täna siin saalis kõlanutega ja minister andis neile põhjalikud vastused. Teadmiseks, et Eesti on varem lõpetanud kahepoolselt investeeringute kaitse lepingud Tšehhiga, Itaaliaga, Taaniga, Poolaga ja Rootsiga. 17. novembril 2020 Riigikogus ratifitseeritud Euroopa Liidu liikmesriikide vaheliste kahepoolsete investeerimislepingute lõpetamise lepinguga lõpetas Eesti kaheksa kahepoolset lepingut. Need on Hispaania, Madalmaade, Kreeka, Läti, Leedu, Prantsusmaa, Saksamaa ja Belgia-Luksemburgi majandusliiduga.

Väliskomisjon tegi konsensusega järgmised menetluslikud otsused: ettepanek võtta eelnõu 294 Riigikogu täiskogu päevakorda neljapäevaks, 25. veebruariks esimeseks lugemiseks ning komisjoni ettepanek on esimene lugemine lõpetada. Väliskomisjoni otsusega on eelnõu ettekandja väliskomisjoni liige Imre Sooäär. Kuna väliskomisjon muudatusettepanekute tähtaja kohta otsust ei teinud, siis määrab juhatus muudatusettepanekute tähtajaks tavapärase kümme tööpäeva. Aitäh! 

Aitäh, austatud ettekandja! Teile küsimusi ei ole.

Sellega kõik.

Kas fraktsioonidel on soov avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 294 esimene lugemine lõpetada. Head kolleegid, esimene lugemine on lõpetatud ning määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 11. märtsi kell 17.15.

Head kolleegid, tänane päevakord on läbitud ja istung lõppenud. Kohtumiseni järgmisel töönädalal.