Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

14:58 Istungi rakendamine

15:00 Esimees Henn Põlluaas

Austatud Riigikogu! Avan Riigikogu täiskogu V istungjärgu 6. töönädala esmaspäevase istungi. Kõigepealt, palun, eelnõude ja arupärimiste üleandmine. Ruuben Kaalep, palun!

15:00 Ruuben Kaalep

Lugupeetud Riigikogu! Eelmisel nädalal käis siin Riigikogu ees välisminister, kes muu hulgas oma kõnes ütles, et nagu teistele riikidele, on ka Eestile äärmiselt tähtsad head suhted Hiinaga, et Eesti tunnustab ühe Hiina poliitikat ja seda ei ole plaanis muuta. Ja ta nimetas Taiwani üheks Hiina piirkonnaks. Kahetsusväärselt välisministri väljaöeldud seisukohad, eriti viitamine ühe Hiina poliitikale, võimaldavad tõlgendada Eesti positsiooni kui toetust Hiina Rahvavabariigi tegevusele oma võimu kehtestamisel põlisrahvaste üle ning põlisrahvaste enesemääramise õiguse kaitsmisest loobumist. Selline samm oleks selges vastuolus Vabariigi Valitsuse poolt 9. juulil 2020 vastu võetud välispoliitika arengukavas seatud eesmärkidega ja seaks sügava kahtluse alla Eesti välispoliitika väärtuspõhisuse. Sellest tulenevalt ma annan üle arupärimise välisministrile. See sisaldab kaheksat küsimust, mis puudutavad Eesti poliitikat Hiinas. Aitäh!

15:02 Esimees Henn Põlluaas

Eduard Odinets, kas on protseduuriline küsimus?

15:02 Eduard Odinets

Jah, härra juhataja, on protseduuriline küsimus. Minul on hetkel väga suur mure: olukorras, kus Eesti on koroonasse nakatumisel Euroopas eesrinnas ja viirus levib üsna kiiresti, eriti töökohtadel, näen ma siin saalis ringi vaadates vähemalt kuute inimest, kellel ei ole maski ees. Igaks juhuks kontrollisin ka töötervishoiu ja tööohutuse seadusest järele. Seadus ütleb, et tööandja peab kujundama töökoha niimoodi, et oleks võimalik vältida tervisekahjustusi ja säilitada töötajate töövõime ja heaolu. Ma saan aru, et Riigikogu liige ei ole tavaline töötaja selle seaduse mõistes, aga ikkagi see laieneb ka meie töökohale siin saalis, kuna see saal on meie töökoht. Kas juhatusel või istungi juhatajal on võimalik midagi ette võtta, et siin ruumis viibivad kolleegid kannaksid maski ega seaks teiste inimeste tervist ohtu?

15:03 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Tegemist ei olnud küll protseduurilise küsimusega, aga ma jagan täiesti teie muret. Juhatus on varem pannud ja ma panen ka siinkohal meie headele kolleegidele südamele, et anname kõigile, tervele Eesti rahvale eeskuju sellega, et käitume nii, nagu praeguses olukorras on kohane ja õige ja nii, nagu ka Terviseamet soovitab. Kandkem maski! Martin Helme, palun!

15:04 Martin Helme

Ma lihtsalt tahan murelikule kolleegile öelda, et eelmisel nädalal hääletati siin kaugtöö üle just selle põhjendusega, et kes muretseb, läheb kaugtööle.

15:04 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Tundub, et rohkem küsimusi ei ole. Viime läbi kohaloleku kontrolli.

15:04 Esimees Henn Põlluaas

Kohal on 92 Riigikogu liiget, puudub 19. Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud ühe arupärimise ja juhatus otsustab selle edasise menetlemise vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele.

Ja nüüd läheme päevakorra täpsustamise ja kinnitamise juurde. Tänase istungi kolmandaks päevakorrapunktiks oli kavandatud haridus- ja teadusminister Liina Kersnale esitatud arupärimine hariduse kvaliteedi kohta koroonakriisi tingimustes – arupärimine nr 49. Ministri haigestumise tõttu lükkub sellele arupärimisele vastamine aga edasi. Seega jääb see päevakorrapunkt tänasest päevakorrast välja. Koos selle muudatusega panen hääletusele Riigikogu täiskogu V istungjärgu 6. töönädala päevakorra kinnitamise. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

15:06 Esimees Henn Põlluaas

Poolt on 85 Riigikogu liiget, vastuolijaid ja erapooletuid ei ole. Päevakord on kinnitatud.


1. 15:07 Peaminister Kaja Kallase poliitiline avaldus koroonaviiruse olukorrast

15:07 Esimees Henn Põlluaas

Tänane esimene päevakorrapunkt on peaminister Kaja Kallase poliitiline avaldus koroonaviiruse olukorrast. Enne, kui annan sõna peaministrile, tuletan meelde meie protseduurireeglid. Kõigepealt on peaminister Kaja Kallase poliitiline avaldus kuni 15 minutit. Seejärel võib iga Riigikogu liige esitada peaministrile ühe suulise küsimuse. Ja peale seda avatakse läbirääkimised, mille käigus saavad sõnavõtuga esineda kõikide fraktsioonide esindajad, nende kõne puldist võib kesta 5 + 3 minutit. Palun kõigepealt siia poliitilise avalduse ettekandmiseks peaminister Kaja Kallase!

15:08 Peaminister Kaja Kallas

Lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu liikmed! Head Eestimaa inimesed! Uus valitsus on olnud ametis neli nädalat ja nagu ma ütlesin, on valitsuse peamine prioriteet kooronapandeemia kriisiga toimetulek. Seetõttu annan hea meelega Riigikogule ülevaate sellega toimetulekust Eestis.

Oleme pidanud viirusega elama pea aasta. See on paljuski tähendanud tasakaalu otsimist Eesti sulgemise ja lahtihoidmise vahel, meditsiinisüsteemi vastupidamise ja ühiskonna toimimise vahel. Need on tõsised otsused, mis puudutavad kõiki Eesti inimesi. Ma sooviksin, et suudaksime koroonakriisiga tegelemisel jääda väärikaks. Ärme teeme COVID-19 kriisist tavapärast erakondade vägikaikavedu! Me ei vaja kähmlust selle pärast, et koroonakriisist maksimaalselt poliitilist kasu lõigata. Kindlasti ei ilmutanud läinud kevadel pandeemia esimese laine ajal Riigikogu opositsioon ligilähedastki riiakust võrreldes sellega, millega astuvad üles tänased valitsuse kriitikud ehk suuresti needsamad inimesed, kes veel kuu aega tagasi olid ise valitsuses. Neile, kes süüdistavad uut valitsust piirangute leevendamises, olgu meelde tuletatud, et piirangute leevendamise otsuse langetas Keskerakonna, EKRE ja Isamaa valitsus 15. jaanuaril. Millal astus ametisse uus valitsus? 26. jaanuaril.

Mida siis uus valitsus kohe tegi? Vastavalt teadusnõukoja ettepanekule otsustasime 29. jaanuaril ühtlustada piirangud üle-eestilisteks. Usun seniajani, et ühtlustamine, mis tähendas enamikule Eesti maakondadest hoopis karmimaid piiranguid, oli põhjendatud. Usun sedagi, et väikeses ja tihedalt läbi käivas Eestis ei olnud eristamine, mis detsembrikuus tehti, piisavalt põhjendatud. Tõenäoliselt andis see täiendava impulsi viiruse levimiseks varem vähem nakatunud piirkondadesse.

Koroonaviiruse leviku olukord on väga tõsine. Haigestumise intensiivsus on endiselt väga kõrge ja viiruse levik ulatuslik. Ühiskonnas suureneb stress ja väsimus piiratud elukorralduse tõttu. Samas on pikemas plaanis põhjust olla lootusrikkam kui varem. Selle aasta alguses käivitasime vaktsineerimise ja see võimaldab viirusega koos elamist nii, et Eesti püsib avatud.

Head Riigikogu liikmed! Meil on endiselt hädaolukord. Valitsus teeb oma otsuseid mitmeid näitajaid jälgides, millest üks tähtsaimaid on haiglavõrgu võimekus. Terviseameti hädaolukorra meditsiinijuhi Urmas Sule sõnul on Eesti haiglate hetkevõimekus COVID-patsientide ravimiseks 755 voodikohta, millest intensiivravivõimekus on 67 voodikohta. Haiglaravi on kokku vajanud 7,4% inimesi haigete üldarvust. Praegu on haiglas 525 inimest ning nendest juhitaval hingamisel 26 patsienti.

Numbrid on suured, aga kui nendes leida midagi positiivset, siis see on see, et meie meditsiinisüsteem on suutnud ravida inimesi nii, et juhitaval hingamisel olevate patsientide arv ning COVID-haigete suremus on Eestis olnud üsna väike. Me eraldasime valitsuse reservist 621 000 eurot Remdesiviri ostuks, mis tunduvalt leevendavat haiguse rasket kulgu. Eestis on surmaga lõppenud 540 haigusjuhtu ehk 0,9% COVID-19 juhtudest. Sellest saab järeldada, et testimissüsteem on Eestis hea, me leiame kiirelt haiged üles ja haigete ravi on tulemuslik. Selle eest suur tänu meie arstidele ja kogu meditsiinipersonalile! 

Austatud Riigikogu! Väga suur mure on viiruse kiire levik. Alates eelmise aasta novembrist, kui Eestisse jõudis teine laine, on jõudsalt kasvanud päevane positiivsete testide arv ning positiivsete testide osakaal testides on kõikunud päeviti vahemikus 7–15%. Kokku on kinnitatud 895 345 laboratoorset testi, millest 58 445 ehk 6,5% on olnud positiivsed vastused.

Kus inimesed nakatuvad? Terviseameti koroonadetektiivid on kindlaks teinud, et viimase kuu jooksul on nakatumine toimunud peamiselt pereringis (32%-l juhtudest) ja tööl (14%-l juhtudest). Aga muret tekitav on see, et 33%-l juhtudest me ei tea tegelikult, kus inimesed nakatuvad. See näitab, et viiruse epideemiline levik on Eestis ulatuslik ja viirust võib saada igalt poolt, kus ei hoita teineteisega distantsi, näiteks kaubanduskeskustes, ühissõidukites ja nii edasi. Kõrgele nakatumusele aitab kaasa inimeste langenud ohutunne seoses koroonaviiruse levikuga. Elanike ohutaju on alates jaanuari algusest stabiilselt langenud. Veebruari alguses hindab olukorda kriitiliseks 52% elanikest. Detsembris oli see näitaja 75%. 31% hinnangul on terav kriis möödas. Ja jätkuvalt on olemas 11% suurune riskirühm, kes on arvamusel, et olukord ei ole kunagi kriitiline olnud.

Viiruse kontrolli alla saamine on meie igaühe võimuses ja meie kõigi ülesanne. Teadusuuringud on näidanud, et kõige tõhusamad viisid viiruse ohjeldamiseks on need, mis tulenevad inimeste enda käitumisest ja hoolsusest ehk endast ja teistest hoolimisest. Ainult enda ja teiste suhtes vastutustundlikult käitudes saame hoida nakatumise madala ja Eesti elu võimalikult avatud.

Me tegime sellise pingutuse kevadel. Hoidsime distantsi, töötasime kodust, piirasime oma kontakte ja jäime haigena koju. Need olid meie edutegurid, miks olime esirinnas oma madalate nakatumisnäitajate poolest ja suutsime vältida meditsiinisüsteemi tõrkeid. Meditsiinitöötajad on teinud ennastsalgavat tööd ja meil tuleb  meditsiinisüsteemi ülekoormuse eest kaitsta ka edaspidi. Teeme pingutusi ka selle nimel, et hoolekandeasutuste elanikud saaksid oma vanaduspõlve veeta ohutult. Usun, et inimesed, kes hoolekandeasutustes töötavad, on võtnud selle saavutamise oma südameasjaks.

Valitsus pole teadlikult teinud väga rangeid ja lausalisi piiranguid ehk läinud seda teed, mille on valinud meie naaberriigid. Me rakendame piiranguid, mis on vältimatud ja mille eesmärk on vähendada inimeste omavahelist suhtlust kohtades, kus oht nakatuda ja viirust levitada on kõige suurem. Oleme lähenenud probleemipõhiselt, sekkunud seal, kus on kolded, ja tegelenud nende põhjustega. Katsume vältida vigu, mida näitas meile eelmine koolivaheaeg. Püüame vältida inimeste liikumist ja kokkupuuteid erinevate piirkondade vahel.

Piirangute kehtestamisel hindasime iga piirangu mõju nii majandusele kui inimestele, sest lisaks nähtavatele ohvritele on meil ka nähtamatuid ohvreid. Alates koroonakriisi algusest on Eesti tööpuudus tõusnud 8,8%-ni, Ida-Virumaal isegi 14,6%-ni. Kui suured on lüngad hariduses, me veel ei tea. Ja just seetõttu on põhikooli lõpueksamid sel aastal kohustuslikud, kuid seotud lahti kooli lõpetamisest. Vaimse tervise probleeme on raske mõõta, kuid kriisiväsimust tunneme me kõik. Sellepärast oleme piirangud teinud vastavalt ekspertide ja teadlaste arvamusele. Iganädalased arutelud teadusnõukoja ja Terviseametiga annavad parima võimaliku ning tasakaalustatud pildi viiruse levikust Eestis, selle põhjustest ning sellest, mida peaksime järgmiste sammudena tegema. Jätkame seda pingutust, et suudaksime otsuseid teha teadus- ja teadmuspõhiselt, hinnata neid mõjusid ja hoida meie riik avatuna.

Ja nüüd vaktsineerimisest, mis on isegi suurem murekoht kui ohutaju langus. Pean tunnistama, et vaktsineerimisega on olnud probleeme rohkem, kui me eeldasime. Üks asi on, et Euroopas on üldine vaktsiinidefitsiit, aga kindlasti oleks saanud asju paremini läbi mõelda ja vaktsineerimise planeerimist varem alustada. Rääkisime juba mais opositsioonis olles, et suve tuleb kasutada vaktsineerimise ettevalmistamiseks. Aga eelmine valitsus otsustas esimest korda vaktsineerimiskava arutada 27. novembril ja järgmine kord 15. detsembril. Seda oleks võinud teha märksa varem.

Nagu te teate, on Euroopa Liidus üldine vaktsiinide defitsiit, lubatud kogused ja reaalsed tarned ei lähe kokku. Sotsiaalministeeriumi sõnul on Eesti Euroopa Liidu ühishangete raames saanud seni kolmelt tootjalt kokku 121 470 doosi koroonavaktsiini, millest on tänahommikuse seisuga ära kasutatud 88 790 doosi. Eesliini vaktsineerimine toimub haiglate vaktsineerimiskabinettides ja muude tervishoiuteenuse osutajate juures, riskirühmi vaktsineeritakse perearstikeskustes. Alates maikuust, kui algab elanikkonna laiem vaktsineerimine, lisanduvad ajutised vaktsineerimiskeskused.

22. veebruari seisuga on vaktsineeritud 62 415 inimest ehk rohkem inimesi, kui selle seisuga on saanud koroonaviiruse positiivse diagnoosi. Kahe doosiga on vaktsineeritud 26 375 inimest. Vanuses 50–59 aastat on vaktsineerimise hõlmatus 12,1%, vanuses 80–89 aastat 20%, vanemate kui 90 aastat puhul 19%. Meie eakad on olnud heaks eeskujuks vaktsineerimises aktiivselt kaasalöömises.

Olen andnud tervise- ja tööministrile suunised, et me peame tõstma igapäevast vaktsineeritute arvu. Selleks peame kasutama ära kõik päevad, ka nädalavahetused, et kaitsesüstida riskirühmi, õpetajaid, politseinikke ja kõiki teisi. Viimastel päevadel on vaktsineerimise tempo kasvanud ja eelmisel nädalal vaktsineeriti rekordilised 20 322 inimest. Loomulikult võiks alati rohkem, aga nagu ma ütlesin, see on väga palju seotud sellega, et vaktsiini lihtsalt ei ole.

Lisaks eeltoodule on meie igaühe vastutus väga oluline. Panen kõigile südamele, et kui arst kutsub vaktsineerima, siis kasutage seda võimalust! Väga raske on kuulata uudist, et pereõed peavad ületama tohutuid takistusi kutsutute veenmisel. Mida rohkem inimesi suudame vaktsineerida, seda suurem on ühiskonna kaitsevõime COVID-19 vastu. Iga süst loeb! 

Head kuulajad! Lõpetuseks tahan uuesti rõhutada, et kõige suurem mõju viiruse levikule on igaühe enda käitumisel. Panen kõigile südamele: vähendage kokkupuuteid teiste inimestega, püsige kodus! Kui töö võimaldab, siis olgem kodukontoris – sellel on suur mõju viiruse leviku vähendamisele. Kui kaugtööd teha pole võimalik, siis kandke tööl maski ja hoidke distantsi! 

Sel nädalal on vabariigi aastapäev. Viiruse leviku takistamiseks on ära jäetud tavapärased suured rahvakogunemised ja tungivalt soovitan inimestel sel aastal tähistada vabariigi aastapäeva kodus ja väikeses ringis. Ja ka teie, lugupeetud Riigikogu liikmed, kes te paljude inimestega suhtlete! Teie olete eeskujuks, kutsuge inimesi sel aastal jääma koju ja mitte kogunema suurtes rahvahulkades.

Mul on hea meel, et sain teile selle ülevaate anda, ja olen valmis vastama küsimustele.

15:20 Esimees Henn Põlluaas

Austatud peaminister, tõepoolest, teile on terve hulk küsimusi. Head kolleegid, tuletan meelde, et küsimuse pikkus on kuni üks minut. Esimesena küsib Peeter Ernits, palun!

15:21 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea peaminister! Omal ajal lubas peaminister Ansip viia Eesti Euroopa viie esimese riigi hulka. Praegu olete teie vähem kui nelja nädalaga viinud Eesti koroona teemal maailma esimese viie riigi hulka. Kui te alustasite, lisandus 26. jaanuaril 467 koroonapositiivset. Täna, vähem kui neli nädalat hiljem, lisandus 829 ja peagi, mõne nädala pärast, on neid 1500–2000. Minu küsimus teile on: millega te olete mööda pannud? Enam ei saa öelda, et see on eelmise valitsuse möödalaskmine. Ausalt öeldes on teie valitsus pöörase spurdiga hakkama saanud. Millega te olete mööda pannud ja millal te kehtestate eriolukorra? Või pigem lasete inimestel surra ja nakatuda ja loodate, et majandus ei kuku kokku?

15:22 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Piirangute puhul on teada, et nende mõju avaldub umbes nelja nädala pärast – kahe, kolme, nelja nädala pärast. Seda on ju kõik möönnud. Näiteks tänasel riigieelarve kontrolli erikomisjoni istungil möönis professor Merits, et otsus koolid lahti teha tõi kaasa nakatumise kiire tõusu. 15. jaanuaril otsustas eelmine valitsus piiranguid oluliselt leevendada ja seda tagajärge me täna näeme. Nende piirangute tulemust, mis me oleme nüüd kehtestanud, näeme vastavalt nelja nädala pärast. Kui te ütlete, et eestlane on edetabeli usku rahvas ja tahab pidevalt vaadata, kus me edetabelites oleme, siis vaktsineerimise tempo poolest oleme me viiendad Euroopas. Me oleme siiski suutnud vaktsineerimise päris hästi käima saada. Muidugi võiks palju paremini, aga igal juhul me liigume iga nädal aina paremas tempos ja niipea, kui tuleb rohkem vaktsiine, saame tempot kiirendada. Praegu on see väga palju defitsiidis kinni.

Nüüd, te küsisite eriolukorra kohta. Te olete Riigikogu liige ja teate, et me muutsime seaduseid nii, et valitsus saab anda kõiki korraldusi ilma eriolukorda kehtestamata. Eriolukorda on vaja siis, kui on vaja sõjavägi tänavale tuua. Minu soovitus teile kui EKRE liikmele on, et kutsuge üles oma inimesi mitte tulema tõrvikurongkäigule. Miks te kutsute inimesi üles kogunema suurtes rahvahulkades Eestimaa eri paikades, kui te teate, et see tegelikult soodustab viiruse levikut? Kõik teadlased teadusnõukojas ütlevad, et jääge koju, vähendage oma kokkupuuteid teiste inimestega vähemalt 20%. Meie ise oleme eeskujuks.

Ma käisin Riigikogu riigieelarve erikontrolli komisjonis. See on pisike ruum. Saab ometi teha video teel koosolekut pisikeses ruumis. Ühelt poolt komisjoni esimees justkui ütleb, et ta on väga mures viiruse leviku pärast, aga teisest küljest istuvad seal inimesed, kes maski ei kanna, ja istuvad üksteisest vähem kui 2 meetri kaugusel. Ka minul ei olnud võimalik minna neist kaugemale. Oleks seal olnud – ja võib-olla oligi – üks positiivne, siis kogu see seltskond on rivist väljas ja kannab viirust edasi. Milleks võtta selliseid riske, kui Riigikogus on loodud ka võimalus teha tööd distantsilt, teha video teel oma koosolekuid, mitte koguneda üksteise kõrvale! See on see, mida me saame teha ja peaksime kõik tegema – olema eeskujuks ka teistele.

15:25 Esimees Henn Põlluaas

Helle-Moonika Helme, palun!

15:25 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Hea peaminister! Tore, et ilmusite lõpuks siia parlamendi ette, leidsite selleks viimaks aega. Loodan, et teil õnnestub nii meid kui Eesti avalikkust lõpuks veenda, et järjest rohkem käest ära minev olukord on siiski teie kontrolli all. Terve eelmise nädala vältisite parlamenti ja teil ei paistnud olevat olukorrale lahendusi ega vastuseid. Siis on juba algatatud petitsioon, nõudmaks teie tagasiastumist, sinna on 48 tunni jooksul kogunenud rohkem kui 2000 allkirja. Aga ma loodan, et te suudate arengutega sammu pidada ka olukorras, kus äsja toimus üle 4000 osavõtjaga Tartu maraton, kus inimesed vähemalt pildigalerii järgi otsustades olid suuremalt jaolt lähikontaktis. Ning hoolimata sellest, et koolid on distantsõppele suunatud, on kõik koolivaheaja reisid välja müüdud. Kuidas lõppes see eelmisel aastal, seda me teame. Loodame, et teil on tagajärgede osas ka plaan olemas. Aga küsimus on mul väga konkreetne ja see on vaktsineerimisest. Selle vastu on huvi tundnud väga paljud Eesti inimesed. Öelge, kas sundvaktsineerimine tuleb või ei tule! See annaks mingit aimu, mis suunas Eesti riik selle valitsuse ajal hakkab minema ja millega tema kodanikud peavad tulevikus arvestama.

15:26 Esimees Henn Põlluaas

Palun kinni pidada küsimuse esitamise ajast! 

15:26 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kõigepealt, Tartu maraton. Tartu maratoni toimumiseks andis eriloa EKRE, Keskerakonna ja Isamaa valitsus. See oli eriluba ürituse toimumiseks ja seda ei olnud võimalik ära võtta. See oli ikkagi teie enda otsus. Mis puudutab vaktsineerimist, siis vaktsineerimine on Eestis vabatahtlik. Ja vabatahtlikkus tähendab seda, et saab keelduda, kui tahta keelduda. Aga minu tungiv soovitus on kuulata arste. Kui arstid soovitavad vaktsineerida, siis tuleks vaktsineerida. Ja arstid on siin näidanud head eeskuju – ligi 90% arstidest on vaktsineeritud.

15:27 Esimees Henn Põlluaas

Siim Pohlak, palun!

15:27 Siim Pohlak

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea peaminister! Ütlesite alustuseks, et ärme teeme koroonateema arutamisel poliitikat. Aga järgmise lausega te sujuvalt hakkasite lükkama kogu vastutust praeguse olukorra eest eelmise valitsuse kaela, unustades samas, et valdkonna eest vastutav minister on ju täna sama mees. Kas teie süüdistustest eelmise valitsuse pihta võib lugeda välja umbusaldust või seda, et minister Kiik on oma kohta kaotamas? Seda küsin esimese küsimusena. Ja teiseks: miks pidi teie tööandja Eesti parlament ootama nii pikalt teie vastust, millal te saate tulla siia parlamendi ette koroonasituatsioonist rääkima? Miks te viivitasite vastusega peaaegu poolteist nädalat? (Kaja Kallas: "Mis jutt see on!") Aasta tagasi nõudsite peaministrit siia kohe, nüüd ja praegu, ja kui peaminister tuli ühe päeva pärast, siis te ei olnud sellega rahul. Palun nendele kahele küsimusele vastust!

15:28 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Esiteks, ma ei ole kuidagi ennast varjanud. Ma olin kolmapäeval siin teie ees infotunnis, vastasin kaks tundi teie küsimustele. Teiseks, mis puudutab peaminister Ratase tulekut Riigikogu ette, siis tol korral oli ju asi sedapidi, et peaminister Ratas tahtis siia tulla poliitilise avaldusega, tahtis tulla siia teisipäeval pärast rahvahääletuse eelnõu hääletamist. Meie küsimus oli siis, miks ta kohe ei tule, see oli nii kiire asi. Praegu ei olnud ju. Poliitilise avalduse puhul on peaministri enda valik, millal ja kuidas ta seda teeb. Seda ei saa Riigikogu nõuda. Riigikogu saab kutsuda peaministrit loomulikult infotundi ja kõikidesse komisjonidesse. Ja sinna ma olen ka tulnud, täna ma olen juba kahe komisjoni töös osalenud.

Mis puudutab sotsiaalministrit, siis valitsus teeb ju otsuseid kollektiivselt. Ja nii palju, kui mina olen suutnud materjalidega tutvuda, on olnud üks erakond, kes ei ole sotsiaalministri erakond, aga kes oli väga pikalt vastu vaktsiinide ostmisele. Ja tänu sellele, et tegelikult kaks teist erakonda jõuliselt surusid, on need vaktsiinid meil siiski olemas. Muidu me oleksime Läti olukorras, kes neid vaktsiine ei ostnud, ja selle tulemusena tegelikult Malta ja Taani saavad praegu Läti koguseid kasutada. Nii et see vastutus on kollektiivne. Aga praegu ei ole aeg otsida süüdlasi. Ma saan aru, et te tahate mind teha süüdlaseks selle eest, mis on tehtud kogu selle aja jooksul. Aga ma lihtsalt juhin tähelepanu sellele, et mina olen olnud valitsuses neli nädalat. Loomulikult ma siit edasi vastutan, aga ei maksa näpuga ainult minu peale näidata, kui tegelikult see on olnud väga pikk kriis. Ja ma ei ütle, et eelmine valitsus käitus suures pildis valesti. Ei, ma ei arva seda, aga praegu me teame, et nende otsuste mõju on pika vinnaga. 

15:31 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Mart Helme, kas on protseduuriline küsimus?

15:31 Mart Helme

Ma tahan juhtida tähelepanu, et peaminister valetab, kui ta räägib, et üks erakond eelmises valitsuses oli vaktsiinide ostmise vastu. Eelmise valitsuse liikmena ma võin öelda, et küsimus oli detailide üle arutamises: mis tähtaegadega, mis hindadega, mis kogustes. See ei ole vastu olemine, see on asjaolude selgitamine ja maksimaalselt hea tulemuse saavutamine. Aga väita, et me olime vastu, on otsene valetamine. Seda enam, et ta ei olnud kohal ega saa teada, mille üle täpselt vaieldi. 

15:31 Esimees Henn Põlluaas

Alar Laneman, palun!

15:31 Alar Laneman

Aitäh! Austatud peaminister! Ka mul on hea meel teid siin Riigikogus näha. Ma tänan selle ettekande eest! Ma olen nõus inimeste individuaalse vastutustundega, aga teatud reservatsioonidega. Sellepärast et inimestel ei ole suurt pilti ja nad lähtuvad hoopis teistest asjaoludest, kui on kriisi reguleerimiseks vaja. Siin on ikkagi Vabariigi Valitsusel suur roll ja vastupidist väita tähendaks seisukohta, et valitsusel ei ole mingit tähtsust. Aga te ütlesite, et te otsite tasakaalu meditsiinisüsteemi võimekuse, ühiskonna taluvuse ja majanduse jätkusuutlikkuse vahel. Kas te saaksite kuidagi laiendada, mismoodi te seda teete? Mis valemiga? Kas te olete midagi muutnud võrreldes eelmise valitsusega? Ehk saaksite natukene lahti seletada?

15:32 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Esiteks ma pean Mart Helmele vastuseks ütlema, et mina ei väitnud, et EKRE oli vastu. Seda väitsite teie. Aga kui te tundsite ennast puudutatuna, siis ju seal mingi tõetera oli. Ma ütlesin, et väidetavalt üks erakond valitsuses oli vastu. Aga see selleks. 

Tulles selle küsimuse juurde, ma arvan, et suures pildis me läheme edasi sellesama suunaga, mille eelmine valitsus võttis. Kõike tuleb kaaluda. Loomulikult, ühel pool on väga selged numbrid: kui palju inimesi on haiglas, milline on nakatumiskordaja ja kui palju inimesi annab iga päev positiivse testi. On teada, kui palju inimesi on juhitaval hingamisel. Need on hästi täpselt mõõdetavad numbrid. Aga teisel pool on numbrid, mida nii kerge teada saada ei ole. Üks on tööpuudus, teine on lüngad laste hariduses. Nagu ma ütlesin, neid numbreid me tegelikult praegu ei tea. Me näeme eelmise aasta eksamitulemustest, et kõikides klassides oli pilt halvem kui varem. Aga eelmine aasta ei olnud eksamid kohustuslikud. Sel aastal on haridus- ja teadusminister välja pakkunud, et eksamid võiksid olla kohustuslikud, aga poleks seotud kooli lõpetamisega. Eksameid on vaja just sellepärast, et meil tegelikult oleks ülevaade, kui suured hariduslikud lüngad on. Tuginedes mujal maailmas tehtud uuringutele võib öelda, et hariduslikud lüngad kindlasti on. Ja kui on hariduslikud lüngad, siis tulevad ka suuremad ühiskondlikud lõhed, sest üks võimendab teist.

Kõiki neid numbreid on väga raske panna kaalukausile, mängus on väga palju tunnetuslikku. Aga täpselt nii, nagu eelmine valitsus püüdis neid erinevaid protsesse tunnetada, peame seda tegema ka meie, üritades leida tasakaalu. Ühelt poolt on vajadus haiguse levikut piisava kontrolli all hoida, teiselt poolt on vaja hoida ühiskond võimalikult avatuna.

15:34 Esimees Henn Põlluaas

Mart Helme, protseduuriline küsimus.

15:34 Mart Helme

Ma pean juhtima tähelepanu, et meil ei olnud mingit kaheti mõistmist. Selle ühe erakonna all peeti silmas meie erakonda, sest peaminister vaatas täiesti ühemõtteliselt meie fraktsiooni poole ja keeldus vastamast Siim Pohlaku küsimusele, kas ta on rahulolematu Tanel Kiige tegevusega, kes sama valdkonna eest, koroonateemade eest vastutas ka eelmises valitsuses. Järeldus on üks: ta ei kritiseeri mitte oma partnererakonda praeguses valitsuses ja ilmselt mitte ka Isamaad. Ja tema täiesti ühemõtteline pilk meie fraktsiooni suunas oli väga kõnekas.

15:35 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Uno Kaskpeit, palun!

15:35 Uno Kaskpeit

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud peaminister! Ma olen juba paar korda küsinud, aga küsin nüüd uuesti, sest asi on Valga ja Valka vahel hullemaks läinud. Läti piirivalve kontrollib hoolega. Nüüd on hakatud nõudma, et kui Eesti poole pealt keegi tahab Lätti minna, siis peab olema tehtud proov ja negatiivse proovi tõend võib olla ainult 48 tundi vana. Nagu ma aru saan, siis meie valitsusele eesotsas teiega on täitsa ükskõik: las lätlased käivad üle piiri ja toovad oma viirust meile. Kõik Eesti poed on lätlasi täis. Ja mitte midagi meie valitsus ette ei võta.

15:36 Peaminister Kaja Kallas

Lätis on nakatumisnumbrid väiksemad kui Eestis. Selles mõttes on meil probleem ikkagi riigi sees. See, et lätlased meile seda viirust toovad, ei ole vist reaalne oht. Praeguse seisuga peame võitlema viirusega oma riigi sees.

15:36 Esimees Henn Põlluaas

Jaak Valge, palun!

15:36 Jaak Valge

Aitäh! Lugupeetud peaminister! Ma algatuseks tsiteerin teie postitust 15. detsembrist 2020. See käib niimoodi: "Aga nüüd räägin sellest, mida meil veel tuleks teha. Esiteks on meil vaja väga selget plaani lähimateks kuudeks, kuidas koroona nakatumiskõver murda ja seejärel hoida viirus sellisel tasemel, et me suudaksime ühiskonna kõige vajalikumad teenused lahti hoida. [---] Ma olen veendunud, et selline plaan on võimalik kokku panna, kui me ei tegeleks poliitilise eneseupitamisega ja asendustegevusega." Ja nüüd ma julgen siis küsida, milline on teie plaan. Konkreetselt: missugune on teie teadmise kohaselt karjaimmuunsuse saavutamiseks tarvilik immuniseeritute hulk või osakaal rahvastikus ja milline on selle eesmärgi saavutamiseks teie seatud tähtaeg? 

15:37 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Tõepoolest, teil on õigus, et selget plaani pole siiamaani olnud ja selle plaani kokkupanemisega me olemegi tegelenud. Eesmärk on, et 60–70% inimestest oleksid kas vaktsineeritud või antikehadega. See suurusjärk oleks 680 000 inimest. Millal me selle suudame saavutada? Me peaksime liikuma sellises tempos, et meil on circa 35 000 vaktsineerimist nädalas, et lõpuks see number saavutada. Aga sellele lisanduvad ka need, kellel on antikehad. Alles eile ma sain informatsiooni, et kui on uuritud seda, kui paljudel inimestel on antikehad, siis on välja tulnud, et praegu on veidi rohkem kui 10% inimestel antikehad. See lisandub vaktsineeritute hulgale juurde. Praeguse tempoga me liigume sellepärast, et nagu ma ütlesin, vaktsineerimise puhul on pudelikaelaks eelkõige see, et meil ei ole piisavalt vaktsiine. Aga edasi me peame tegelema ka sellega, kuidas eri valdkondades piirangute maailmast välja tulla. 

15:39 Esimees Henn Põlluaas

Merry Aart, palun! 

15:39 Merry Aart

Lugupeetud peaminister! Ajakirjanik Nils Niitra ütleb, et kaitsepookimise süsteem Eestis on liiga keeruline ja ebatõhus, on loodud regionaalne diskrimineerimine. Ta pidas silmas Tallinna ja Ida-Virumaad, kus samas jätab päris palju inimesi vaktsineerima minemata. Selle pärast kannatavad Eesti teised piirkonnad. Küsin teilt, kuidas jõuda nendeni, kes soovivad tegelikult vaktsineerida, kes vajaksid seda, aga selleni ei jõua. Kas probleem on kommunikatsioonis või milleski muus? Näiteks Lätis on veebileht, kuhu igaüks paneb kirja, et ta on valmis vaktsineerima. See kergendaks selekteerimist, kes seda tahab, kes ei taha. 

15:40 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Ma hakkan tagantpoolt peale. Lätis on süsteem, aga ei ole vaktsiine. Inimesed vaktsiini ikkagi ei saa, kuigi on registreerimise koht. Peamine probleem mitte ainult Lätis, vaid ka Eestis on see, et meil on vaktsiinide defitsiit. Oleks meil vaktsiine nii palju, et jagub kõigile, kui kõik need 4,5 miljonit doosi oleks kohal, siis saakski digiregistratuur töötada. Digiregistratuur hakkab tööle märtsi keskpaigast, nii on mulle praegu lubatud. Seal saab ennast vaktsineerimisele kirja panna.

Ma olen teiega nõus, et see süsteem on praegu natuke liiga keeruline. Miks see on keeruline? See on keeruline sellepärast, et me oleme lisanud riskirühmade vaktsineerimisse ka õpetajad, päästjad, politseinikud, eesliini töötajad. See ajab süsteemi natuke keeruliseks. On vaja nimekirju, kes sinna kuuluvad, kellel on õigus vaktsiini saada. Aga see kõik langeb ära siis, kui meil on vaktsiine piisavalt, nii et me saame vaktsineerida järjest kõiki soovijaid.

15:41 Esimees Henn Põlluaas

Kalle Grünthal, palun!

15:41 Kalle Grünthal

Lugupeetud peaminister! Hiljuti juhtus selline halb lugu, et meie tohtrile Peep Talvingule visati näkku uriini, mis valgus ka tema silma sarvkestale. Aga tubli tohter, nagu ta on, ta võttis kanistris olnud uriini jäägi kaasa ja läks regionaalhaigla EMO-sse testima. Edasi rääkis Peep Talving "Ringvaate" saates umbes järgmist. "Mulle tundusid seal olevat väikesed HIV-i jäägid. Me tegime PCR järgi hästi tundliku testi, aga õnneks ei olnud." See tähendab seda, et põhimõtteliselt on võimalik nende testitulemustega manipuleerida. Ühel hetkel on HIV ja teisel hetkel ei ole. Samasugused anomaaliad on olnud ka Paides hooldekodus, kus esialgne test näitas, et on olemas nakatunu, aga pärast selgus, et ei ole. Ja seda on olnud veel ja veel. Tuletan meelde, et testimise maksumus on nende 895 000 tehtud testi juures seni olnud 52 miljonit eurot. Mul on küsimus: kas teil on kavas testimise üle kontroll võtta, et selliseid manipuleerimisi toimuks ja meie nakatunute arv nii palju ei kasvaks?

15:43 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Mul ei ole andmeid selliste manipuleerimiste kohta, millest te räägite. Need testid on usaldusväärsed, sellest on räägitud. Jah, need on väga tundlikud, see on ka teada. Aga positiivne pool on see, et me saame varakult viirusekandjad teada ja tänu sellele võib-olla paljud nakatumised ära hoida. Mis puudutab nende testide hinda, siis see hind on alla läinud. Aga see hind on ka liikmesriigiti väga erinev. Eelmine valitsus on raha eraldanud, et neid testimisi teha, ja ma arvan, et suurem testimine annab võimaluse haigusjuhte varakult avastada ja seeläbi rasked juhud ära hoida.

15:44 Esimees Henn Põlluaas

Paul Puustusmaa, palun!

15:44 Paul Puustusmaa

Suur tänu! Hea peaminister! Räägime immuunsusest, räägime vaktsineeritusest. Peale seda, kui inimene on saanud oma süsti või paar süsti kätte või mingil muul moel saavutanud immuunsuse, on ta kolm-neli kuud või pool aastat just nagu terve ja võiks vabalt ringi liikuda. Nüüd on küsimus selles, milline on see tunnus, mida ta peab kandma. Kuidas ta saab tõendada, et ta ei peaks maski kandma, et ta on terve, kui ta tahab minna näiteks välismaale või mingisugusesse seltskonda? Millised on need tunnuseid või dokumendid, mida ta peab kandma või kuidas seda tõestada saab? Millised plaanid riigil sellega on?

15:44 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh, see on väga hea küsimus! Sellepärast, et see on nüüd koht, kus me oleme osake maailmast. Eesti on siin eestvedaja. Eesti töötab koos Maailma Terviseorganisatsiooniga välja sellist andmevahetuskihti. Mismoodi see toimib? See toimib niimoodi nagu meie X-tee süsteem, nagu meie ID-kaart toimib. Tekivad digitaalsed vaktsineerimispassid. Põhimõtteliselt seal on kaks kihti. Üks on see, et riigid ütlevad, näiteks kes Eestis võib anda välja tõendi, et sa oled vaktsineeritud. Näiteks sa oled PERH-is käinud süsti saamas, PERH annab selle tõendi, ja Terviseamet ütleb, et jah, PERH-il on õigus seda tõendit anda, ja see läheb sinna andmebaasi. Teine kiht on aga see, kuidas see praktikas tööle hakkaks. Praktikas hakkaks see tööle niimoodi, et sul on põhimõtteliselt see QR-kood. Sa lähed näiteks piiri peale ja näitad seda. Nagu te mäletate, vanasti, kui me käisime veel reisimas, siis oli nii, et sul oli pardakaart ja pult näitas sulle, kas sul on roheline või punane. Põhimõtteliselt samamoodi peaks see ka toimima. Eesti on seda pilootprojekti välja töötanud koostöös Maailma Terviseorganisatsiooniga. Oluline on muidugi see, et kõik riigid oleksid seal n-ö pardal.

Neljapäeval ja reedel toimub Euroopa Ülemkogu ja seal tuleb sellest ka juttu. Ma saan seda projekti tutvustada ja veenda, et ka teised tuleksid koos meiega sinna paati. Oluline on see, et need väiksed kollased raamatud, mis näitavad vaktsineerimisi  – neid on tegelikult päris lihtne võltsida. Palju parem oleks, kui oleks selline andmevahetuskiht. See ei tähenda seda, et meie andmed kuhugi lähevad, lihtsalt üks andmebaas suhtleb teise andmebaasiga. See on korrektne dokument ja see võib töötada. Nii et see on tõesti globaalne, laiem probleem, ja mul on väga hea meel, et Eesti on selle lahendamisel eestvedaja.

15:46 Esimees Henn Põlluaas

Martin Helme, palun!

15:46 Martin Helme

Aitäh, lugupeetud spiiker! Lugupeetud peaminister! Meil on juba väike sissejuhatus teiega tehtud. Täna hommikul olime koos riigieelarve kontrolli erikomisjonis, kus me neid teemasid käsitlesime. Mulle jäi sealt ja jääb praegusest suure saali diskussioonist ikkagi väga mage maik suhu. Te endiselt ei saa aru, et teie oletegi peaminister, et teil ongi vastutus. Jutt sellest, mida eelmine valitsus tegi või tegemata jättis, ei huvita kedagi. Teie plaani on vaja! Ja ma ei saa sellest ka aru, et te räägite, et maratoni otsustas eelmine valitsus ja seda ära jätta ei saa, aga Freeh' lepingu saab ära jätta, neljarealiste maanteede ehitamise saab ära jätta, immigratsioonitulva väravad saab lahti teha, aga vaat seda vaest maratoni ära ei saa jätta. Te ikka teate, et te olete peaminister ja juhite valitsust?

Aga mul on ikkagi seesama küsimus, mis mul oli komisjonis. Meil laias laastus on kaks varianti: kas me ütleme, et me tahame majanduse ja ühiskonna lahti hoida, ning selle tagajärjel on suuremad nakatumisarvud ja rohkemad surmad, või me ütleme, et me tahame hoida nakatumisnäitaja maas, surmad maas, ja selle tagajärjed tuleb kompenseerida ettevõtetele. Kumb põhimõtteline suund teie valitsusel on? Te ei anna meile mingit indikatsiooni. Me tahame, kogu ühiskond tahab aru saada, mis siis saama hakkab.

15:48 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Jaa, vastutan küll, loomulikult ma vastutan nende otsuste eest. Aga naljakas on kuulda teilt, et ma pärast seda, kui ma olen neli nädalat peaminister olnud, seda ei tohi rääkida. Ise rääkisite kaks aastat, et me olime 17 aastat võimul, ja nii edasi. Me seda juttu oleme kõik kuulnud. Ma võib-olla rõhutan uuesti üle. Mis on meie plaani eesmärk? Plaani eesmärk on see, et me hoiame ära väga suure koormuse meditsiinisüsteemile. Meditsiinisüsteemi toimepidevus on eesmärk ja need on numbrid, millest me lähtume. Teisel pool sellest võrrandist on tõepoolest majanduse avatuna hoidmine, aga see on võimalik niivõrd, kuivõrd me suudame meditsiinisüsteemi koormuse hoida niisuguse, et meie õed, arstid ja meditsiinisüsteem üldiselt peab vastu. See on see tasakaalu koht, mida teie otsisite täpselt samamoodi, nagu otsib ka meie valitsus. 

15:49 Esimees Henn Põlluaas

Mart Helme, palun!

15:49 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud peaminister! Teate, mu isal oli tore ütlus. Kui keegi rääkis juttu, millest oli aru saada, et ta ise ka päris täpselt ei tea, mida ta räägib, ja ei usu, mida ta räägib, siis isa ütles, et kulla mees, sul ei ole ettekujutustki. Ma tahan teie ettekande peale täpselt samamoodi öelda: kulla peaminister, teil ei ole ju ettekujutustki! Ma loen uudistest, et reoveeproovid näitavad, et meil võib nakatumine tõusta kuni 2000 nakatumiseni päevas. Ma tean statistikast, et meil eelmisel aastal suri südame- ja veresoonkonna haigustesse ümmarguselt 9000 inimest – vabandust, iga elu on tähtis, aga ütlen "ümmarguselt" –, umbes 3000 ja natuke peale suri vähki ja niimoodi riburada pidi tuhandetes allapoole suri teistesse haigustesse. Koroonasse on meil surnud, nagu te ise ütlesite, natuke üle 500 inimese aasta jooksul. Kui meil nakatumine jõuab tõepoolest ...

15:50 Esimees Henn Põlluaas

Palun küsimus!

15:50 Mart Helme

... paari tuhane juhtumini päevas, siis kas on olemas plaan, kas on olemas rahaline ressurss, kava arstide ümberpaigutamiseks, hingamisaparaadid ja kõik muu vajalik, et sellega toime tulla nii, et meil ...

15:50 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh!

15:50 Mart Helme

... veresoonkonna haigustesse suremine, vähki suremine jne samuti hüppeliselt ei kasvaks?

15:50 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kõigepealt ma tahan teie jutu peale öelda, et kõigi nende hirmsate piltide ees, mis te maalisite, selle kõige juures te ometi kutsute inimesi üles kogunema 24. veebruaril Eestimaa eri paikadesse suurtes hulkades. Miks te seda teete? Ärge tehke seda, siis on teie jutt usutav. Kandke ka maski! Teie fraktsioonis väga paljud ei kanna maski, teie sealhulgas. Te ju teate, et on soovitus siseruumides maski kanda, hoida distantsi jne.

Mis puudutab muid haigeid, siis praegu ei ole plaanilist ravi piiratud. Praegu me oleme saanud edasi minna niimoodi, et plaaniline ravi on täies mahus alles. Ja need numbrid, millest ma alguses rääkisin, lähtuvadki sellest, et nendest numbritest üles peab hakkama plaanilist ravi piirama. See tähendab seda, et tõepoolest, kõrgvererõhktõvega inimestel või onkoloogiahaigetel on keerulisem arstiabi saada. Aga seda me ei taha ja meie eesmärk ongi, et me ei pea plaanilist ravi piirama. Kui nakatumisnumber läheb teatud piirist üle, siis on oht, et meil on voodikohti juurde vaja.

15:52 Esimees Henn Põlluaas

Kert Kingo, palun!

15:52 Kert Kingo

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! On tore näha, et te olete julguse kokku võtnud ja peidust välja tulnud ning seisate nüüd meie ees. Aga minu küsimus on selline. Praeguseks on koroonaepideemia siin Eestis ringelnud juba peaaegu aasta ja aasta on piisav aeg, mille pinnalt on teadlastel võimalik teha analüüse ja järeldusi viiruse käitumise kohta. Näiteks, kuidas mõjutab viiruse levikut ja viirust üldse välistemperatuur, suvine kuumus või talvine pakane. Või kuidas on seni kehtestatud meetmed, olgu need maskid või desinfitseerimised või siis inimeste-asutuste tegevuse piiramine, viiruse levikut mõjutanud. Ja millega te seletate seda, et vaatamata sellele, et meil on olemas nii väärtuslikud andmed meie keskkonnas viiruse käitumise kohta, ikka nakatumisnäitajad jätkuvalt tõusevad? Ja palun jälle mitte hakata eelmist valitsust süüdistama! Sest sellel ajal, kui meil oli eelmine valitsus, ei olnud kõiki neid andmeid olemas. Ei olnud näiteks ka sellist pakast.

15:53 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Pakase mõju kohta sain just äsja informatsiooni, täpselt samamoodi, nagu ka teie seda saite.  Riigieelarve kontrolli erikomisjonis Andres Merits rääkis sellest. Ja see mõju viirusele on selline, et kui on külmad ilmad, siis aknad on kinni ja õhuniiskus on teistsugune ja viirus levib ruumides paremini. Seda on järeldatud selle põhjal, kuidas kõik teised viirused käituvad. Seetõttu jah, suvel tuleb üldiselt leevendus, see on hooajaline viirus. See on teadmine, mis meil on ja oli ilmselt teil ka neli nädalat tagasi.

15:54 Esimees Henn Põlluaas

Anti Poolamets, palun!

15:54 Anti Poolamets

Austatud juhataja! Hea peaminister! Te olite hiljuti ülimalt kriitiline abielureferendumi käsitlemise osas koroonapandeemia ajal. Aga kui seda teemat käsitleti, olime me epideemia mõttes üsna heas olukorras võrreldes tänasega. Ja mida ma kuulen uue valitsuse esmastest prioriteetidest viimasel ajal? See on hoopis vihakõne seadus – vaenukõne, vihakõne seadus. Kuidas nüüd ajal, kui me oleme oma nakatumisega esimese viie riigi hulka rühkinud, on selline sõnavabaduse piiramise eesmärgil kehtestada tahetav seadus äkki nii oluliseks muutunud? Alles hiljuti te rõhutasite, et millegi muuga ei tohi suurt tegeleda, ikka ainult pandeemiaga.

15:55 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Sellist seaduseelnõu ju ei ole. Ma saan aru, et te olete kõvasti vahtu üles kloppinud, aga sellist eelnõu ju praegu pole olemas. Kõik räägivad millestki, mida pole olemas. Me ei aruta ju seda praegu siin Riigikogu saalis. Ja mina usun endiselt, et see referendumiteemaline madin tegelikult väsitas inimesi ka sedasi, et nende immuunsüsteem on nõrgem. Inimesed on frustreerunud. Aga see selleks. Ma kordan, et sellist eelnõu ju praegu ei ole. Arutame seda teemat siis, kui see eelnõu on olemas.

15:56 Esimees Henn Põlluaas

Andres Metsoja, palun! 

15:56 Andres Metsoja

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud peaminister! Minu küsimus tuleb turismi ehk kitsamalt spaade kohta. Olen ka täna olnud ühenduses paari spaa juhiga. Ma saan aru, et operatiivjuhtimise tasandil on etteulatuvaid otsuseid suhteliselt keeruline teha. Ometi, kui langetada otsus spaade sulgemiseks, siis tuleb mõelda selle peale, kuidas ikkagi mõningast kompensatsiooni pakkuda. Spaade juhid ütlevad, et tegelikult võib juhtuda see, et kaks nädalat ei ole piisav, see aeg võib olla pikem. Sellest sõltub nende tegevuskava. Aga peamine küsimus seisneb ikkagi selles, kas riik tuleb ka kuidagi neile appi. Tööjõumaksudena on jätkuvalt üleval ka eelmise aasta märtsikuu ajatatud maksed ja nüüd tulevad uued, nii et tegelikult probleemid kuhjuvad selga. Kas vastab tõele, et 25. veebruaril arutatakse mõningaid selliseid leevendusmeetmeid?

15:57 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Me põgusalt arutasime juba eelmisel neljapäeval, kuidas olukorda leevendada. Teiselt poolt on arusaadav, et kriisis peavad kõik andma oma osa. Me kõike kindlasti ei suuda kinni maksta. Aga meil on, jah, plaanis seda arutada ja võimalikult kiiresti välja saata sõnumid, milline seis on ja kuidas me saame probleemidele läheneda.

15:57 Esimees Henn Põlluaas

Raivo Tamm, palun!

15:57 Raivo Tamm

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud peaminister! Millal tehakse otsused edasiste piirangute kohta, mis peaksid kehtima hakkama pärast 8. märtsi? Tööandjad heidavad valitsusele ette kommunikatsiooni puudulikkust ning ebaselgeid sõnumeid piirangute kohta. Te sulgete spordiklubid rühmatreeninguteks, kuid lubate kuni 200 pealtvaatajaga etendusi. Neljapäevane otsus oli spaad sulgeda kaheks nädalaks alates tänasest. Kõige rohkem tekitab muret valitsuse puudulik kommunikatsioon ja meedias lubaduste andmine seoses toetustega töötajatele.

15:58 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Esiteks, me ei ole lubadusi andnud, enne kui meil on selge, mis võimalik on. Kindlasti on inimesed nende toetuste üle spekuleerinud, aga lubadusi me kindlasti andnud ei ole. Mis puudutab edasisi piiranguid, siis juba teisipäeval ehk homme me arutame olukorda. Teadusnõukoda, ma tean, koguneb täna, võib-olla peab veel täiendavaid piiranguid kehtestama. Ma põhjendan ka seda, miks on keelatud tegevus spordiklubides ja miks mitte etendused. Rühmatreeningud on tegevus, mida teadusnõukoda peab kõrgema riskiga tegevuseks. Seal võib higi sõna otseses mõttes pritsida ja seeläbi viirus levida, samas kui etendusel inimesed istuvad maskidega üksteise selja taga ja kehtib ka nõue hajutatuna olla. Kokkupuuteid teiste inimestega ei ole või vähemalt piisknakkuse oht ei ole nii hull. Kontserdikorraldajad, etendusasutused jälgivad, et inimesed kannavad maski, kui nad hoonesse sisse tulevad. Kui sa esitad pileti, siis pead maskiga olema. Aga spordiklubides ju seda teha ei saa.

Minu jaoks ikkagi on põhiprobleem, et inimesed päris ei taju omavastutust. Ma ütlen näiteks tööandjate kohta, et me esitasime palve tööandjatele, et palun saatke inimesed kaugtööle. Me ei saa sellist reeglit valitsuses kehtestada, aga me näeme, et töökohtades levib viirus palju. Tööandjad aga ütlevad, et inimesed on väsinud ja sellist võimalust väga ei ole. Samas on ka teistsuguseid tööandjaid, kes lihtsalt ei saa oma inimesi kodutööle saata, ja me peaks ilmutama solidaarsust nendega. Aga ei tohiks levida seisukoht, et las keegi teine teeb midagi.

16:01 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Rene Kokk, palun!

16:01 Rene Kokk

Austatud esimees! Lugupeetud peaminister! Kui te siin opositsioonis olite, siis te kogu aeg rääkisite sellest, et teil on olemas plaan, kuidas COVID-iga võidelda ja see seljatada. Ja nüüd täna te räägite, et te koostate seda plaani. Palun võtke see plaan välja, mis teil oli, ja saate kohe edasi minema hakata, ei pea midagi  koostama hakkama.

Aga küsida tahan seda. Täna oli rahanduskomisjonis  Rahandusministeeriumi ettekanne majandusest ja kriisimeetmetest. Ja silma jäi selline info, et Euroopas on kaks riiki, Eesti ja Valgevene, kus ei ole sissetulekutoetust töö kaotanud inimestele ja töövõimetutele inimestele. Kas teil on täna meile ja Eesti rahvale välja käia mingid meetmed, mis on töös või mis on tulemas? 

16:02 Peaminister Kaja Kallas

Esiteks ei ole mina kunagi rääkinud viiruse seljatamisest, seda rääkis eelmine peaminister. Mina olen rääkinud, et õpime viirusega elama, et see viirus ei kao kuhugi. Ja ma olen endiselt seda meelt.

Ning plaan meil ju on. See plaan on lihtsalt dünaamiline ja muutub vastavalt sellele, kuidas muutuvad need numbrid. Ma ütlesin, mis on eesmärgid, millest lähtuvalt me oma otsuseid teeme. Kui me oleme rääkinud, mis plaani me välja töötame, siis me peame silmas plaani, kuidas sellest kriisist välja tulla. Need on kaks erinevat asja.

Ja töötuskindlustushüvitis on ju sõltumata kriisist olemas, see töötab. Ma võib-olla ei saanud teie küsimusest päris täpselt aru, aga meil on töötukassa, kes aitab neid inimesi, kes on jäänud tööta.

16:03 Esimees Henn Põlluaas

Urmas Reitelmann, palun!

16:03 Urmas Reitelmann

Aitäh, härra Riigikogu esimees! Peaminister Kallas! Arvud on julmad. Tänane statistika: 1,3 miljonit Eesti inimest, 829 uut haigusjuhtumit; 5,5 miljonit Soome inimest, 390 uut haigusjuhtumit. See ei ole läbikukkumine, see on totaalne läbikukkumine, see on katastroof. Nagu me teie ebalevast ettekandest kuulsime, te räägite mingisugusest volatiivsest või dünaamilisest plaanist. Aga tegelikult teil ju plaani ei ole.

Võrdluseks britid. Brittidel oli plaan, olid vaheetapid, olid tärminid. Nad täitsid oma plaani, isegi ületasid seda, said haiguse kontrolli alla. Ja nagu peaminister Johnson laupäeval ütles, juuli lõpuks saavad kõik täiskasvanud britid vaktsineeritud. Aga brittidel on see õnn, et nad ei kuulu enam Euroopa Liitu, nad ei pea ootama mingite Brüsseli seltsimeeste üleliidulise jaotuskava järgi saadud vaktsiini. Taani muide lubas, et 27. juuniks saavad kõik soovijad vaktsineeritud.

Mul on sellest johtuvalt teile kaks küsimust. Kas Eestis on mõni inimene või mõni asutus, kes tegeleks lisavaktsiinide otsimisega? Ja mis juhtub nende inimestega ... Te ütlesite, et praeguse tempo juures ... (Juhataja: "Aitäh!") ... umbes 20 nädala pärast saame vaktsineeritud ühe ringi. Aga siis on vaja kohe teist ringi alustada. On teil selle kohta ka midagi öelda?

16:05 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! See on huvitav, et toote eeskujuks britte. Vaadake, kui palju inimesi on seal selle haiguse tagajärjel surnud! Kui me vaatame suremuse määra, siis see on meil muide madalam kui Soomes, ja see on olnud niimoodi kogu aeg.

Mis puudutab vaktsiiniplaani, siis nagu ma ütlesin, seda plaani ei ole. See on jäänud eelmise valitsuse soovimatuse taha. Praegu me tegeleme sellega ja liigume sinnapoole, et saaks 70% inimesi vaktsineeritud. Nagu ma enne ka ütlesin, probleem on selles, et meil pole tegelikult piisavalt vaktsiine. Meil ei ole vaktsiine nii palju, kui oleks vaja.

Mis ajaks me saame kõik inimesed vaktsineeritud? Praegu on eesmärk mais alustada kõikide inimeste vaktsineerimist, sest siis meil peaks olema piisavalt vaktsiine. Kokku on meil vaktsiine tellitud 4,5 miljonit doosi, mis kataks 2,6 miljoni inimese vajaduse. Aga et soovijaid on vähem, siis me peame tegema positiivset kampaaniat, et inimesed ikkagi laseksid ennast vaktsineerida, et ka ühiskonda piisavalt kaitsta. 

Mis ajaks see õnnestub, see sõltub sellest, millal me need vaktsiinid kätte saame. Ja teine probleem on see, et kui kevadel ja suvel haigus niikuinii läheb alla, siis inimestel võib tekkida ekslik mulje, et vaktsineerida polegi vaja. Aga me peaksime suve selleks samamoodi kasutama. Ent kuna mingit sundvaktsineerimist ei tule, see on vabatahtlik, siis palju sõltub ikkagi ka inimeste tahtest.

16:07 Esimees Henn Põlluaas

Peeter Ernits, kas protseduuriline küsimus?

16:07 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea peaminister! Kuulasin huviga, kui te rääkisite, kuidas koroonaviirust on võimalik seljatada. Koroonaviirus on teatavasti ümmargune ja karvane ja selga tal pole. Kuidas te sellist ümmargust asja seljatate? (Kõrvalt öeldakse midagi.)  

16:07 Esimees Henn Põlluaas

Jevgeni Ossinovski, palun!

16:07 Jevgeni Ossinovski

Ma tänan! Austatud peaminister! Lisaks üldisele nakatumistasemele  on loomulikult vaja vaadata ka seda, kui kiiresti viirus levib. Mõlemad näitajad on olulised. Ja selles kontekstis kahtlematult eelmise valitsuse liikmed võiksid võtta tagasihoidlikuma joone. 5. novembril, kui teine laine alles algas ja teadusnõukoda soovitas juba eos kiiremini piiranguid rakendada, selleks et ära hoida kõrge platoo tekkimist, neid ignoreeriti. 

See on põhjus, miks me uue aasta alguseks jõudsime nii kõrgele tasemele, kus me olime selleks ajaks, kui teie ametisse astusite. Ja muidugi meil tuleb arvesse võtta ka nakkuskordaja tõusu 1-lt 1,2-le, mis loomulikult riske võimendab, kuna platoo oli juba enne väga kõrge.

Sotsiaalminister Kiik ütles täna riigieelarve kontrolli erikomisjonis, et kui valitsus eelmisel nädalal osa teadusnõukoja ettepanekuid eri põhjustel tagasi lükkas, siis tema hinnangul tähendas see seda, et valitsuse langetatud otsused ei olnud tegelikult piisavad, et nakkuskordaja alla ühe viia. Kas te olete oma sotsiaalministriga nõus, et valitsuse langetatud otsused ei olnud piisavad, et nakkuskorda alla viia? Ja kui te olete, siis miks valitsus ebaadekvaatsed otsused langetas?

16:09 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Vaatame neid konkreetseid piiranguid. Osa piiranguid, mida teadusnõukoda välja pakkus, ei olnud piirangud, vaid soovitused, mida valitsus ei saa kehtestada. Neid lihtsalt ei saanud kuidagi reeglitena kehtestada. Üldiselt me järgisime ikkagi väga selgelt teadusnõukoja ettepanekut. Ainuke vahe puudutas toitlustusasutuste lahtiolekuaegasid ja meelelahutusteenuste osutamise aega: kas see on lubatud kella 21-ni või kella 19-ni. Ja põhjendus oli see, et kui toitlustuskohad on lahti pikemalt, siis nad saavad teha n-ö kaks katet ja me väldime seda, et inimesed kogunevad kuhugi ühel ajal. Asutused saavad lähtuvalt sellest kogu oma tegevust hajutada, kuna inimesed tulevad eri aegadel. 

Aga nagu ma ütlesin, teadusnõukoda ilmselt ka täna arutab neid teemasid ja meie arutame neid homme. Ma olen teiega nõus, et numbrid on väga hirmutavad. Need piirangud, mis me nüüd oleme kehtestanud – nende mõju me näeme alles 3–4 nädala pärast. Probleem on selles, et siis me ei saa ajas tagasi tulla ja neid otsuseid ümber teha. Nii et selles mõttes me peame kindlasti kuulama, mida meile öeldakse.

Kõige lihtsam viis on muidugi öelda, et sulgeme kõik. See on ka üks variant, et kõik läheb kinni. Aga sellel on jälle teistpidi hind: teistpidi hind laste hariduse ja vaimse tervise arvel. Kõik majanduse näitajad on samamoodi seal teisel poolel. Aga kui põhieesmärk on see, et me hoiame meditsiinisüsteemi võimalikult toimivana, siis selliste numbrite korral me loomulikult peame rakendama rangemaid piiranguid.

16:11 Esimees Henn Põlluaas

Riho Breivel, palun! 

16:11 Riho Breivel

Lugupeetud peaminister! Pandeemia on suureks ohuks kogu maailma erinevatele tsüklitele. Ja sellest väljatulekuks, nii nagu ka täna on räägitud, on kaks võimalust. Peab tekkima massiline immuunsus. Me teame, et Ida-Virumaal on suur probleem see, et Eesti inimeste inforuum on suures osas väljaspool meie vabariiki. Sellest tulenevalt on muidugi ka see probleem, et vaktsineerimise soov ei ole nii suur, kui on teistes Eesti regioonides. Milline on valitsuse plaan, et me saaksime meie inimestele seda teemat rohkem selgitada, et Ida-Virumaal nii meedikud kui ka teised inimesed selle probleemiga rohkem tegeleksid?

16:12 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Esiteks, Eesti vene elanikkonna hulgas on ETV+ väga arvestatav kanal, üldse ERR-i kanalid vene keeles. Tegelikult on selle kriisi puhul tehtud uuringuid, mille kohaselt väga paljud saavad infot sealt. Aga meil on plaan teha nendes piirkondades positiivset hõlmamiskampaaniat just vene keeles ja nendele oluliste kõneisikutega, et jõuda inimesteni, kes selles osas tuge vajavad. Ida-Virumaa üldiselt on ju nendest ohtudest teadlik, aga käitumismuster on seal teine. Meil on vaja arvamusliidreid, kes sealset elanikkonda paremini kõnetavad, et nad otsustaksid lasta end vaktsineerida.

16:13 Esimees Henn Põlluaas

Oudekki Loone, palun! Mikrofon on väljas. Me ei kuule, mikrofon on väljas.

16:14 Oudekki Loone

Kas nüüd ma olen kuulda? Aitäh! Lugupeetud peaminister! Jüri Ratase valitsusel oli väga selge põhimõte. Koroonakriisi haldamisel ei tohi kaaluda, kas elud või majandus, elud või töökohad. Mõlemad on olulised, mõlemat tuleb kaitsta. Inimesed ei tohi olla valiku ees, kas suren koroonasse või nälga.

Mul oli hea meel teie kõnest kuulda, et praegune valitsus soovib seda suunda jätkata. Tuletan aga meelde, et kui me rahva tervise huvides piirame riigina tootmist, tööl käimist, ettevõtlust, näiteks sulgeme veekeskused, siis tuleb töötajatele ja ettevõtjatele tekkinud kahju mõistlikus ulatuses korvata. Näiteks möödunudaastane palgatoetus võimaldas Eestis väga olulisel määral töökohti säilitada ja sektoriaalsed abimeetmed hoidsid ennustatud suure majanduslanguse ära. See, et meil täna on töökohad alles, et meil tööpuudus ei ole 30 või 40%, on just tänu riigi tugevale sekkumisele.

Kas teil on plaanis seda mõistlikku suunda jätkata? Kui riik tervise kaitseks, elude kaitseks, meditsiinisüsteemi ülekoormuse vältimiseks keelab ajutiselt mingit tööd teha, sulgeb ettevõtted, sulgeb terve sektori, kas siis tööturu osapooltele need kahjud mõistlikus ulatuses korvatakse? 

16:15 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Jah, ma olen sellega absoluutselt nõus, et ühel pool on elud ja teisel pool on ka elud. Ja kindlasti on eelmise valitsuse otsused, mis puudutasid palgatoetust, olnud õiged. Nüüd on küsimus selles, kas me saame seda teha sihitatumalt. Lihtsalt me ikkagi ei tea, kui kaua see kriis kestab ja kui palju meil kokkuvõttes raha on. Aga neljapäeval me arutame toetusmeetmeid, et seda suunda hoida. 

16:16 Esimees Henn Põlluaas

Imre Sooäär, palun!

16:16 Imre Sooäär

Ma tänan! Hea peaminister! Umbes aasta tagasi ütles endine peaminister härra Siim Kallas, et Eesti majandus vajab koroonakriisi üleelamiseks üheksa miljardit eurot. Tsiteerin: "Riigi toel tuleb ettevõtteid aidata elus püsida. [---] Üheksa miljardit on muidugi väga suur summa. Nii suur on ta siis, kui kriis kestab terve aasta." Muu hulgas nägi ta võimalusena ka laenamist ja maksusoodustusi ettevõtetele. Olen härra Kallase tollase avaldusega täiesti päri. Ja võimalik, et see summa on veelgi suurem, sest aastaga me sellest kriisist jagu ei saa. Samas on meil kõige rohkem kannatanud ettevõtete toetamine olnud seni väiksem kui paljudes teistes Euroopa Liidu riikides – nii per capita kui ka protsentuaalselt.

Sinu viimased avaldused teevad mind veidi murelikuks. Kas valitsus mõistab, kui suur saab olema meie tulevikukahju maksutulude kahanemise näol, kui laseme olulistel majandusharudel välja surra? Turismisektor on näiteks kaotanud juba üle miljardi. Töötukassa meetmed enam ei aita. Kas sa ei leia, et me kaotame riigina konkurentsivõimes, kui me kannatada saanud sektoritele lisaraha ei leia ja ainult piiranguid suurendame? Üheksa miljardini on veel pikk maa. Aitäh!

16:17 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kõigepealt, me tegime ju otsuse, mis puudutab Euroopa raha, ümber nii, et turismisektor saaks nendest Euroopa toetusmeetmetest suurema osa. Ja just sellepärast – ma olen sinuga absoluutselt nõus –, et turismisektor on selles kriisis kõige rohkem pihta saanud.

Mis puudutab laenamist, siis ma arvan, et kõik on seda meelt ja ühel nõul, et kriisi ületamiseks laenu võtmine on vajalik. Riigieelarve varasem seis on andnud meile võimaluse laenu ka sellises ulatuses võtta, aga seda ei saa teha lõputult. Küsimus on selles, kas me võtame laenu selleks, et teha investeeringuid, mis aitavad meid kriisist välja, või me võtame laenu jooksvate kulude katteks. Ja meie seisukoht on olnud see, et need laenud peaksid olema kasutatud konkreetsete investeeringute tegemiseks. Aga ma kinnitan, et me suurendasime turismisektori meetmeid Euroopa taasterahastut kasutades ja neljapäeval arutame seda kõike laiemalt.

16:18 Esimees Henn Põlluaas

Jaak Juske, palun!

16:18 Jaak Juske

Aitäh, austatud esimees! Hea peaminister! Ma alustan sellest, et eelmine peaminister Jüri Ratas leidis kevadel eriolukorra ajal iga päev võimaluse saata kõigile Riigikogu liikmetele ülevaate viiruse levikust ja valitsuse meetmetest. On väga tore, et te olete hakanud seda ka tegema, aga millegipärast saab selle ülevaate ainult osa Riigikogu liikmed. Ma palun teil Riigikogu liikmeid kohelda võrdselt ja saata meile kõikidele see ülevaade. Mina väga soovin seda.

Aga nüüd minu küsimus. Nagu te ütlesite, viirus levib väga suures ulatuses töökollektiivides. Ning inimesed sõidavad tööle ja pärast koju tagasi valdavalt ühissõidukiga. Selgelt on vajalik haiguspäevade hüvitamine võimalikult varakult. Me teame, et eelmine valitsus selle otsuse lõpuks tegi, aga see kord hakkas kehtima alles uuest aastast ja lõpeb aprilli lõpus. Sotsiaaldemokraadid on esitanud eelnõu, mis pikendaks haiguspäevade hüvitamist juba esimesest päevast alates, ja seda kuni viirusekriisi lõpuni. Kas te olete valmis seda sotsiaaldemokraatide ettepanekut ja sellekohast eelnõu toetama? 

16:20 Peaminister Kaja Kallas

Kõigepealt nendest ülevaadetest. Tõepoolest ma palusin neid ülevaateid Riigikogu liikmetele saata ja minu teada homsest hakkavad kõik Riigikogu liikmed neid saama. Seni said ainult komisjonide ja fraktsioonide esimehed, aga homsest peaks see olema tehtud.

Mis puudutab haiguspäevade hüvitist, siis esimesest päevast hüvitama ei saa hakata. Meil lihtsalt ei ole nii palju rahalisi võimalusi, aga see ei tundu ka suures pildis õige. Nii et seda me tegema ei hakka. 

16:20 Esimees Henn Põlluaas

Eduard Odinets, palun!

16:20 Eduard Odinets

Aitäh, härra juhataja! Hea peaminister! Lisaks sellele murele, et osa kolleege ei kanna siin saalis maski – mina võtsin praegu korraks ära, küsimuse ajaks –, on mul ka mure Ida-Virumaa pärast, mille kohta üks kolleeg hetk tagasi juba küsis. Sealne nakatumise suhtarv on üle 900–950. Lisaks avalikus ruumis käitumise mustrile – vähene maski kandmine ja distantsi hoidmine, mis on kindlasti murekoht kogu Eestis – on murekoht ka vaktsineerimine. Arvamusliidrina suhtlen ka mina inimestega ja üritan neid veenda, et vaktsineerimine on ülimalt oluline, et kogu see kriis Eestis ära lõpeks. Inimesed on põhimõtteliselt nõus vaktsineerima, aga meie naaberriigi propagandamasin töötab oluliselt paremini kui Eesti oma ja inimesed on valmis ootama, millal lõpuks jõuab meieni Sputniku vaktsiin. Me teame minister Kiige vastustest, et selleks on vaja läbida teatud menetlus Euroopa Ravimiametis. Aga miks ei saa seda otse Eestisse tuua, nagu on toonud teised Euroopa Liidu liikmesriigid? Mis mõtted teil seoses sellega on? Me saaksime ju päästa rohkem elusid.

16:22 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kõigepealt Ida-Virumaast. See probleem ei ole ainult Ida-Virumaal, tegelikult puudutab see muukeelset elanikkonda laiemalt. Kui me vaatame nakatumisnäitajaid, siis need on kõrged just sellistes asulates, kus on suur muukeelne kogukond: Lasnamäe, Maardu, Ida-Virumaa linnad. Nii et ma jagan teie muret ja me tegeleme sellega, etkampaaniaga sinna jõuda.

Mis puudutab Sputnikut, siis Venemaa kasutab seda ka oma mõjuvõimu kasvatamise tööriistana. Miks muidu nad oma inimesi ei vaktsineeri, aga pakuvad seda justkui väljapoole? Ja kui me vaatame neid riike, kes on soovinud Sputnikut hankida ilma selleta, et seal oleks Euroopa Ravimiameti tõestus taga, siis nad on hädas. Ega nad ei ole ju seda saanud. Tegelikult pole seal tootmisvõimsust taga, nagu ma olen aru saanud.

Selles mõttes on meie ühine seisukoht et me kasutame kõiki vaktsiine, mis Euroopa Ravimiameti loa saavad. Me kaalume näiteks ka selle neljanda vaktsiini, Johnson & Johnsoni vaktsiini ostmist. See läheb samamoodi sinna hulka. Aga Sputnik seda luba saanud ei ole. Ja mis puudutab seda juhtumit, et Venemaa konsul laskis ennast ikkagi Eestis vaktsineerida, siis ma arvan, et see võiks olla hea signaal: tema usaldab neid teisi vaktsiine.

16:23 Esimees Henn Põlluaas

Maria Jufereva-Skuratovski, palun!

16:23 Maria Jufereva-Skuratovski

Lugupeetud eesistuja! Austatud peaminister! Kas te olete valitsuses arutanud, kuidas aidata inimestel toime tulla psühholoogiliste ja emotsionaalsete pingetega, mis on tekkinud kriisi ajal? Äkki olete mõelnud selle peale, et võimaldada inimestele tasuta psühholoogilist abi?

16:24 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Tõepoolest, me oleme seda arutanud, kuidas üldse mõõta vaimse tervise probleeme, mis on seotud selle kriisiga. On ju vaja aru saada, kui palju neid on ja kuidas nendega toime tulla. Kõik tunnetavad kriisiväsimust ja pingeid, mis on sellega seoses tekkinud. Me ei ole arutanud seda, et psühholoogi juurde võiks pääseda tasuta, aga me igal juhul vaimse tervise muresid peame ka silmas, kui me arutame erinevaid piiranguid. Minu teada on suur probleem, et tegelikult pole võimalik psühhiaatri ja psühholoogi jutule pääseda. Meil on neid liiga vähe.

16:25 Esimees Henn Põlluaas

Helir-Valdor Seeder, palun!

16:25 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Lugupeetud peaminister! Nakkuse tase on meil Euroopa tipus ja samas vaktsineerimise tase on meil alla Euroopa Liidu keskmist. Vaktsineerimise tase on meil alla Euroopa Liidu keskmist, mitte kiirus, millest te rääkisite, vaid kui me vaatame inimeste hulka, kes on vaktsineeritud, ja võrdlemine seda teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega. Siit tulenevalt minu küsimus. Mitmed Euroopa riigid on võtnud kasutusele ka kiirtestid. Kiirtestidega testitakse koolilapsi, mõnes riigis kasutatakse neid ka lennujaamades Need on kättesaadavad ka apteekides, inimesed saavad neid kasutada, need on odavad ja annavad kiire vastuse. Neid kasutatakse n-ö ennetava meetmena, mis võimaldab ka nakkuse levikut takistada ja saada vajalikku informatsiooni. Kas valitsus on arutanud, et Eestiski neid rakendada? Ja kui on, siis mis on otsused, või kui ei ole, siis miks ei ole?

16:26 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Vaktsineerimise tase on meil siiski võrreldes Euroopa keskmisega tunduvalt kõrgem. Niisuguse vaktsineerimise tempoga võiks kindlasti kiiremini edasi minna, kui meil oleks rohkem vaktsiine. Aga mis puudutab neid teste, siis ma juba enne vastasin sellele küsimusele. Jah, me teame, et testid on liiga tundlikud, aga me ei ole neid kiirteste arutanud. Eelmine valitsus on eraldanud raha nende testide tegemiseks, mis praegu on ja mis on läinud aja jooksul odavamaks. Aga praegu me kiirtestide kasutuselevõttu pole arutanud.

16:27 Esimees Henn Põlluaas

Tarmo Kruusimäe, palun!

16:27 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea esimees! Hea ettekandja! Eks me ootasime teid siia ju ikka selleks, et informatsiooni saada. Probleem ongi see, et on ebavõrdne kohtlemine. Osa Riigikogu liikmeid, aseesimehed või ma ei tea kes, said informatsiooni, mis oli märgitud ametkondlikuks kasutamiseks, ja teised, kellel on isegi ka riigisaladuse luba, seda ei saanud. Ma eeldan sellest, et midagi kurja on selle informatsiooniga tehtud.

Kas on teada, et mõned rahvasaadikud või meie moodustatud toetusrühmad on selle infoga toitnud vaktsiinivastaste vandenõuteooriaid? Või millest selline vahetegemine on tulnud? Inimesed Stenbocki majas on ju ühed ja samad, kes vajutavad Send-nuppu. Kui enne läks info tervele Riigikogule, siis nüüd keegi pidi ju tegema selle rehnuti, et võtame need inimesed välja, nad on usalduse võib-olla kaotanud. Millest see vahetegemine? 

16:28 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Minu teada saadeti seda informatsiooni komisjonide esimeestele ja fraktsioonide esimeestele, aga nagu ma ütlesin, homsest peaks see tulema kõikidele Riigikogu liikmetele.

16:28 Esimees Henn Põlluaas

Üllar Saaremäe, palun!

16:28 Üllar Saaremäe

Austatud eesistuja! Lugupeetud peaminister! Härra Kaskpeit rääkis olukorrast Läti piiril, mina küsin Soome kohta. Eelmisel nädalal tuli teade, et Soome valitsus otsustas pikendada ... (Ühendus katkeb korraks.) Nii teie kui ka välisminister proua Liimets on öelnud, et otsitakse lahendusi piiri taasavamiseks. Milline oli teie sõnum Soome peaministrile Sanna Marinile reedel ja kuidas lahenduse otsingud kulgevad?

16:29 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Lahenduse otsingud kulgevad niimoodi, et tõepoolest Soome esialgu pikendab seda korda 18. märtsini, aga nad eelmisel reedel algatasid seaduseelnõu, mis võimaldab lubada inimesed riiki, kui on negatiivne testi tulemus. Neil enne seadus seda ei võimaldanud ja seetõttu nad ei saanud seda ametlikult nõuda. Praeguse seisuga see peaks jõustuma, kui kõik läheb plaanipäraselt, 1. aprillil. Siis saab hakata piiril küsima negatiivset testi. Minu teada on ka laevafirmad selleks ettevalmistused teinud. Loomulikult oleks hea, kui me saaksime oma nakatumiskordaja nii alla, et liikumine ei oleks enam probleem.

16:30 Esimees Henn Põlluaas

Indrek Saar, palun!

16:30 Indrek Saar

Aitäh! Lugupeetud peaminister! Teadupärast kroonviirus on kõige ohtlikum nn riskirühmadele. Seega ka vaktsineerimise puhul on väga oluline silmas pidada, mis ajaks saavad riskirühmad vaktsineeritud. See tekitab mõnevõrra leebema olukorra üldise tervisepildi mõttes, inimeste elude mõttes. Milline see graafik teil ikkagi täpselt on? Mis ajaks me jõuame sinnamaani, et riskirühmad saavad vaktsineeritud? Ja mis on need meetmed, mida me peame hoidma sinnamaani vähemalt? Milliseid nakatumisnäitajaid me peame silmas pidama? Võib-olla te kirjeldaksite seda meile täpsemalt? 

16:31 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kui kõik sujub plaanipäraselt, just selles mõttes, et vaktsiine tuleb piisavalt peale, peaksid riskirühmad olema aprilli lõpuks vaktsineeritud. Kuidas me praegu jaotame vaktsiine riskirühmade ja eesliinitöötajate vahel? Umbes 72% läheb riskirühmadele ja 28% eesliinitöötajatele. Kui meil enam ei ole vaktsiinide defitsiiti, siis meil sellist vahetegemist pole vaja teha. Praegu aga on seatud eesmärgiks, et me aprilli lõpuks saame kõik riskirühmad vaktsineeritud. 

16:32 Esimees Henn Põlluaas

Leo Kunnas, palun!

16:32 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud proua peaminister, kõigepealt ma tänan ettekande eest! Ma tunnistan, et minu küsimus võib olla natuke liiga spetsiifiline või tehniline ja sobiks rohkem sotsiaalministrile, aga ma küsin selle siiski.

Itaalia ravimiamet kiitis hiljuti heaks kroonaviirusevastase ravimi, mille rahvapärane või mittemeditsiiniline nimetus on antikehakokteil. Teaduslikult on tõestatud, et see on efektiivne haiguse varases etapis, kuni viienda-kuuenda päevani, kui viirus ei ole veel kopsudesse tunginud. Seni olnud probleemiks selle ravimi liiga kõrge hind, aga itaallased on suutnud selle tootmiskulud viia alla kuni 2000 euroni doos. Mu küsimus ongi: kas teil Vabariigi Valitsuses on rohkem informatsiooni selle ravimi kohta? Kas teil on mingit kontakti Itaalia kolleegidega ja kas teil on ka mingit kavatsust Eestis seda ravimit kasutada?

16:33 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Jah, see on antikehade kokteil, mida manustati ka Donald Trumpile. Tol hetkel maksis see vist isegi palju rohkem. Praegu tõepoolest võib artiklitest lugeda, et see maksab 2000 eurot doos. See on väga kallis. Meie riik ei ole praegu rahanduslikult olukorras, et maksta 2000 eurot doosi eest. Isegi vaid 1000 doosi oleks sel juhul korralik väljaminek. Pluss see probleem, kes oleks need 1000 inimest. Mille järgi sa neid siis valid, kui meil on haigestunuid tegelikult 52 000? Kõigile me seda ravimit ju osta niikuinii ei jaksa. Aga küllap need ravimid lähevad odavamaks. Näiteks Remdesivir oli samamoodi kallis ja selle ostmiseks me eraldasime 621 000 eurot, sest see leevendab oluliselt haiguse kulgu ja hoiab ära raskemad juhud, mida me tahame vältida. See vähendab ka meditsiinisüsteemi koormust. Ma ei välista, et kui need asjad arenevad edasi, siis me oleme valmis seda arutama, kui see kokteil paljusid inimesi aitab.

16:34 Esimees Henn Põlluaas

Urmas Reinsalu, palun!

16:34 Urmas Reinsalu

Aitäh! Proua peaminister! Riigieelarve kontrolli erikomisjon jõudis pärast kuulamist järeldusele, et valitsuse püstitatud strateegiline eesmärk on viiruse plahvatusliku leviku ajal ebapiisav. Sellest ei piisa, et seada keskseks eesmärgiks üksnes haiglate ülekoormuse vältimine. Eesmärgiks tuleb seada nakkuskordaja viimine alla 1, sest see peatab viiruse täiendava leviku kasvu. Ja sedasama on soovitanud ka teadusnõukoda. Sellekohase informatsiooni sai riigieelarve kontrolli erikomisjon.

Valitsus paraku eelmisel nädalal oma selektiivseid piiranguotsuseid – võrreldes teadusnõukoja ettepanekutega – langetades ei tuvastanud, milline on nende mõju nakkuskordajale. Kas Vabariigi Valitsus, arvestades riigieelarve kontrolli erikomisjoni üleskutset ja otsust, on valmis muutma oma strateegilist eesmärki, et saada viiruse plahvatuslik levik kontrolli alla? 

16:35 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Nagu ma vastasin teile ka riigieelarve kontrolli erikomisjonis, valitsus jälgib erinevaid näitajaid, mille hulgas nakatumiskordaja on üks näitaja. Teine on see, kui paljud haiglakohad on hõivatud. Kolmas on see, kui palju inimesi on juhitaval hingamisel intensiivravis. Ka on oluline, kui palju on nakatumisi, mis on teadmata päritolu.

Valitsus loomulikult teeb otsuseid, mille mõju me peame hindama tulevikku suunatult. Seda pidi arvestama ka eelmine valitsus, kes 15. jaanuaril võttis vastu otsuse oluliselt leevendada kõiki piiranguid, sealhulgas avada koolid, mille kohta teadusnõukoda ütles, et see toob kaasa viiruse plahvatusliku leviku. Ja seda on see toonud. Need on need numbrid, mida me praegu näeme. Aga nagu te ise teate, olles valitsuses selle viirusega kaua võidelnud, need on rasked otsused. Sa pead võtma arvesse erinevaid indikaatoreid ja paraku oma otsuste tulemust me teame alles nelja nädala pärast. Ent eks me proovime anda endast parima. 

16:37 Esimees Henn Põlluaas

Riina Sikkut, palun! Riina Sikkut, vabandust, enne seda ma annan veel Urmas Reinsalule sõna protseduuriliseks küsimuseks.

16:37 Urmas Reinsalu

Austatud istungi juhataja, ma tahtsin juhtida tähelepanu sellele, et mu küsimus oli konkreetne: kas keskse eesmärgina viiruse leviku tõrjes valitsus võtab kasutusele selle indikaatori, et püüab saavutada nakkuskordaja viimise alla ühe? Sellele küsimusele ma paraku vastust ei saanud. Vaatamata oma osutusele praegu kõnetoolis ja ka komisjoni istungil peaminister rõhutas, et valitsuse keskne eesmärk on just nimelt haiglate ülekoormuse vältimine.

16:38 Esimees Henn Põlluaas

Riina Sikkut, palun!

16:38 Riina Sikkut

Aitäh, hea esimees! Lugupeetud peaminister! On jah tõesti nii, et inimene ise vastutab oma tervise eest, pensioniaegse sissetuleku eest ja piirangute järgimise eest. Inimene saab ise otsustada, kas ta soovib lasta ennast vaktsineerida või mitte. Aga kriisi lahendamist juhib valitsus, kellel on seatud eesmärgid, on need siis nakkuskordaja alla ühe viimine või haiglate ülekoormuse vältimine. Ja kui valitsusel on soov, et tegelikult kõik inimesed töötaksid kriisi lahendamiseks vajalike eesmärkide saavutamise nimel, siis tuleb arvestada seda, et inimestel on erinevaid infokanalid. Neil on erinev usaldus valitsuse vastu, erinev hirm haiguse ees ja samamoodi ka erinev võimalus oma kontakte vähendada sõltuvalt sellest, mis tööd nad teevad.

Sellises olukorras tulevikku vaadates ja vaktsineerimist silmas pidades ma küsingi, kuidas on valitsus plaaninud kas kommunikatsiooniplaani täiendada, muuta või ellu viia.  Tuleb ju tegelikult saavutada suur vaktsineerimisega hõlmatus, mis oluliselt vähendab viiruse levikut ja seeläbi koormust haiglatele. Kas äkki võtta kasutusele eeskujud? Kes seda tööd ikkagi teeb ja millal teeb, et veenda inimesi, et tegelikult on meil kõigi tervise huvides mõistlik lasta end vaktsineerida?

16:39 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kõigepealt ma üritan Urmas Reinsalule uuesti rõhutada seda, mida ma juba ütlesin: nakatumiskordaja on üks näitaja mitme näitaja hulgas. Me vaatame kõiki näitajaid kogumis ja täpselt nii vaatas olukrda ka eelmine valitsus.

Vaktsineerimise osas positiivne kampaania meil tõepoolest tuleb. See on suunatud erinevatele gruppidele ja me püüame leida eeskujusid, kes ühele või teisele grupile paremini mõjuvad. Et kui juba tema vaktsineerib, siis mina vaktsineerin ka. Minu soov oli tuua see kampaania varasemaks, aga ma selgitan, mis asja teine pool on. Osa inimesi ütleb, et meil ei ole mõtet teha vaktsineerimiskampaaniat enne, kui meil on piisavalt vaktsiine. Muidu tekib olukord, kus inimesed nõuavad seda vaktsiini, sest kampaania justkui on, aga vaktsiini pole piisavalt. Et seni, kuni meil vaktsiini piisavalt ei ole, ei maksa seda kampaaniat alustada.

Aga minu tunnetus on, et me pigem peaksime seda kampaaniat siiski juba varem alustama. Selleks ajaks, kui need vaktsiinid tulevad, on soov vaktsineerida juba olemas. Hea on see, et praeguse seisuga me teame, et otseselt vaktsiinivastaseid on 3–4%. Neid ei ole palju. Aga on palju inimesi, kes kõhklevad. Ja nendeni peab kindlasti jõudma. Tuleb mõelda, kuidas saavutada positiivne efekt ja need inimesed vaktsineerimisega nõusse saada. Aga jah, et see töö peaks olema suunatud erinevatele gruppidele, et inimesed mõistaksid vaktsineerimise olulisust.

16:41 Esimees Henn Põlluaas

Lauri Läänemets, palun!

16:41 Lauri Läänemets

Aitäh, lugupeetud Riigikogu istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! See on väga hea, et te neljapäeval arutate meetmeid, kuidas ettevõtjatele ja inimestele korvata seda, mis neil piirangute tõttu saamata jääb. Kui me tahame, et inimesed järgiksid reegleid, et inimesed tuleksid kaasa ja panustaksid – te olete ju teinud üleskutse, et igast inimesest oleneb, kuidas selle viiruse levikuga läheb –, siis selleks, et inimesed seda teha saaksid, peavad valitsus ja riik neile võimalused looma.

Te ütlesite siin, et haiguspäevade hüvitamine esimesest päevast ei ole see, mida te toetate. Aga kui inimene jääb isolatsiooni kümneks päevaks, siis ta saab 70% eelmise aasta keskmisest palgast. 600-eurose sissetuleku korral kaotatakse umbes 100 eurot, see on väga suur raha. Kas te seda olete nõus muutma, et inimesed saaks sel juhul 100% eelmise aasta keskmisest palgast?

16:43 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Me ei ole seda arutanud, aga mulle tundub, et siin ongi ideoloogiline erinevus teie vaadete ja meie vaadete vahel. Mina olen seda meelt, et inimesel peab olema ka mingi omavastutus ja me peame vältima selles osas kuritarvitusi. Kui selline ettepanek tuleb, eks me peame seda arutama, aga praegu me ei ole arutanud.

16:43 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh, hea peaminister! Rohkem teile küsimusi ei ole. Ma tänan! Nüüd on meil võimalus avada läbirääkimised. Sõna saavad fraktsioonide esindajad. Palun kõigepealt kõnetooli Martin Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna nimel. Kolm minutit lisaaega, palun!

16:43 Martin Helme

Aitäh! Lugupeetud peaminister! Lugupeetud spiiker! Head kolleegid! Tahaksin öelda, et vaene Eesti. Tuli Kaja Kallase valitsus, kütuse hind hakkas tõusma ja koroonanumbrid lähevad läbi lae. Ma muidugi sissejuhatuseks pean ütlema ka seda, et tore, et me täna saime peaministri Riigikogu ette. Sisu oli muidugi, nagu ta oli. Aga nädal aega ootas Riigikogu, ootasid Riigikogu fraktsioonid, Riigikogu juhatus, et valitsusjuht kuidagigi suvatseks vastata, kas ta leiab aega ja tahtmist tulla Riigikogule aru andma kriisist või mitte. Minu meelest ei ole see parlamentaarses riigis absoluutselt sobilik ega kohane. Ma lausa julgen öelda, et see on väga vale viis oma peaministriametis oleku aega alustada. Loodan, et sellist asja mitte kunagi enam ei juhtu. Ja ma pean stenogrammi huvides ütlema ka, et mulle tundub, et peaminister lõpuks tuli parlamendi ette pärast seda, kui opositsioonis hakkasid tõsiselt kõlama ettepanekud korraldada umbusaldusavaldus peaministrile, sest sellise algatuse korral ei ole tal valikut, kas tulla või mitte tulla.

Aga ma saan aru, miks peaminister ei tahtnud parlamendi ette tulla. See on tänase arutelu sisust väga ilusti välja tulnud. Ega mingit selget plaani ja mingeid selgeid, kindlaid suuniseid, mille järgi ühiskond peaks edasi minema, tänasel valitsusel ei ole. Keskeltläbi põhiline vastus kõikidele küsimustele on: me peame arutama, me peame vaatama, me peame jälgima.

Jah, loomulikult tuleb vaadata, arutada, jälgida. Loomulikult tuleb numbreid analüüsida. Aga kõige rohkem on Eesti riigil ikkagi vaja seda, et meie riigil oleks juhtimine. Minu meelest ei saa praegune peaminister ega praegune valitsus absoluutselt aru, et vastutus selle eest, mis riigis toimub, ongi nende peal. Täna vastutatakse selle eest, mis juhtub homme.

Läbiv toon kogu selles arutelus, nii algses sõnavõtus kui ka hilisemas vastuste voorus oli katse süüdistada eelmist valitsust. No vabandage väga! Pool eelmisest valitsusest istub praeguses  koalitsioonis. Sotsiaalminister on sama. Need asjad tuleks siis omavahel ära klaarida, kui milleski on etteheiteid. Aga objektiivselt: tulla üles ehitama narratiivi, et eelmine valitsus sai halvemini hakkama või ei saanud hakkama koroona ohjamisega ja Eesti majanduse joonel hoidmisega – see on ikka, noh, obamalikult öeldes, selline lootuse julgus. See on väga kõva PR-eesmärk, kui soovitakse suuta ajalugu nii põhjalikult ümber kirjutada. See objektiivselt lihtsalt ei vasta tõele. Eesti oli 2020. aastal üks Euroopa musterriike koroonaga toimetulemisel.

Väidetakse sedagi, et eelmine valitsus pani praeguse valitsuse alla mingi hirmsa miin, jättes mingid asjad jaanuari keskel otsustamata või tehes detsembri keskel mingeid otsuseid valesti. See ei ole ka tõsi. Need otsused, mis tol ajal tehti, tuginesid – ka praegune peaminister ütleb, et meie küsime teadlastelt – teadlaste ettepanekutele ja nende kohaselt käituti. Ja prognoos, mis oli, oli, et meie nakatumine ei suurene.

Peamiselt kuulsime täna lihtsalt kirjeldusi sellest, mis on tehtud. Noh, mind ajab see haigutama, need kirjeldused ei anna meile mitte midagi. See ongi väga vaevaline protsess. Me kuulsime veel selliseid, noh, ma ei tea, banaalsusi selle kohta, mis probleemid meil on. Aga kuidas neid lahendada või mis suunas valitsus läheb, seda me ei kuulnud. Plaani oleks vaja! Sedasama plaani, mida eelmine opositsioon nõudis eelmiselt valitsuselt. Sedasama ma ütlen täna ka: plaani ei ole.

Põhimõtteliselt seisab igal riigil, kes on koroonakriisi sattunud, ees enam-vähem kaks lihtsat valikut. Kui püütakse ühiskonda hoida nii avatud kui võimalik, siis tuleb ühiskonnal teadvustada ja valitsusel välja öelda, et sellel on oma hind. Hinnaks on laiem nakatumine, rohkemate inimeste haiglasse sattumine ja kõrgem suremus. Rootsi valis selle tee eelmisel aastal. Tundus, et see on Rootsis ühiskondlikult aktsepteeritud tee. Ja kui valitsus seda teed tahab minna, siis valitsus peaks meileütlema, et jah, numbrid on koledad, aga meil on need ja need ja need põhjendused, miks me leiame, et me väga palju rangemaks korda keerata ei taha või ei saa, ja sellel on need tagajärjed, millega ühiskond peaks leppima.

Teine võimalus on minna sulgemiste, piirangute, ütleme siis ka, piirangute karmide jõustamise teed. Ja sellel on oma hind, sellel on eelarveline hind. Aga ma saan aru, et praegune valitsus on täielik sendisaagija valitsus. Isegi elusid päästvaid ravimeid ei raatsita osta, sellepärast et nendel on tükihind liiga kõrge. Ja selle sendisaagimise juures ei taheta kompenseerida suletud ettevõtetele ja valdkondadele mingisugustki saamata jäänud tulu või tegevustoetust anda.

Komisjonis me hommikul kuulsime, et põhjus on selles, et raha on otsas. Ei ole raha otsas. Ei ole raha otsas! 2020. aasta eelarve puhul oli planeeritud laenu võtta rohkem kui miljardi jagu rohkem, kui tegelikult lõpuks võeti. Nii et raha ei ole otsas ja ei ole otsas isegi mitte valitsuse reservid. Lihtsalt valitsuse reservist tuleb tõsta eelmise aasta jäägid üle sellesse aastasse, ja teil on sadu miljoneid vaba raha.

Nii et kõik need on ainult vabandused. Põhiliselt on nende vabanduste taha peitumisel üks ja sama põhjus: ei juleta otsustada, ei teata, mida teha, ja nagu ma aru saan, ei ole jõutud ka kokkuleppele oma koalitsioonikaaslasega.

Ja see on kriitika, mis meil on praeguse valitsuse vastu. Keegi ei süüdista valitsust selles, et maailmas on koroona. Selles on süüdi Hiina kompartei. Keegi ei süüdista valitsust selles, et vaktsiine on liiga vähe. Me süüdistame valitsust selles, et need vaktsiinid, mis jõuavad Eestisse, istuvad laos või et neid antakse eliitvaktsineeritutele väljaspool järjekorda või et toimub vaktsiinide jaotamine väljaspool hankeid mingite omale sobivate firmade kaudu. Selles me süüdistame, mitte selles, et neid kätte saada ei ole võimalik. See on kogu kriitika põhituum. Ja muidugi, tänane arutelu siin või tänane esinemine peaministri poolt – ma ütlen veel kord: vaene Eesti. Aitäh!

16:51 Esimees Henn Põlluaas

Siret Kotka Keskerakonna fraktsiooni nimel, palun!

16:51 Siret Kotka

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Tänan peaminister Kaja Kallast, kes andis ülevaate koroonapandeemia piirangutest ja riigi sammudest, kuidas Eesti elanikkonna vaktsineerimisega edasi minnakse. COVID-19 pandeemiaga võitlemine oli suur väljakutse ka eelmisele valitsusjuhile Jüri Ratasele, kes juba toona rõhutas, et iga inimese elu on tähtis ning seetõttu peame ühiselt pingutama, et see haigus ületada. Keskerakonna fraktsiooni nimel ütlen Jürile aitäh selle eest, et ta suutis pidevalt koputada Eesti inimeste südametunnistusele, et nad väldiksid kontakte ja hoiaksid seeläbi nii enda kui ka lähedaste tervist. Eelmine valitsus astus ridamisi samme pandeemia vastu võitlemisel, olgu nendeks täiendavate isikukaitsevahendite eraldamine nii meditsiinitöötajatele, vähekindlustatud elanikele kui ka ettevõtjatele või siis kohalike omavalitsuste toetamine eelkõige investeeringute tegemisel.

Eraldi tahan esile tõsta neid samme, mis aitasid tagada ettevõtete püsima jäämise ja töötajate sissetuleku. Eriolukorra ajal eraldas valitsus üle 200 miljoni euro tervishoiu täiendavate kulude ja makstavate hüvitiste katmiseks. Ligi 100 000 inimesele hüvitati haiguslehe puhul saamata jäänud palk esimesest kuni kolmanda haiguspäevani, mis toetas haigestunute isolatsiooni jäämist. Kevadel ja suvel maksti töötasuhüvitist rohkem kui 137 500 töötajale enam kui 17 000 ettevõttest. Selleks kulus üle 250 miljoni euro, kuid sellega hoiti ära suur hulk koondamisi ja ettevõtete sulgemisi. Riigi abipakett oli laiapõhjaline ja loetelu võiks jätkata.

Ka praegune valitsus ei tohi jätta ettevõtjaid omapäi. Olukord on tõsine ja selles küsimuses tuleb jõuda mõistliku kokkuleppeni. Piirangute tõttu on tõsiselt häiritud tuhandete inimeste elu ning ära langevat sissetulekut peab riik kompenseerima. Seda tehti varem ja seda tuleb jätkata.

Vaktsineerimine on alanud ja meditsiinitöötajad, hooldekodutöötajad ja nende hoolealused on soovi korral juba vaktsineeritud. Praegu vaktsineerib riik nii õpetajaid kui riskirühmas olevaid inimesi. Kava kohaselt peaks maist alates olema võimalus vaktsineerida kõikidel Eesti inimestel. Pean oluliseks, et enne otsustamist inimene uuriks vaktsiinide kohta arstidelt ja muudelt teadjatelt inimestelt, mitte ei langetaks otsust nn kollase meedia või tuttava inimese jutu järgi.

Õige pea saab täis aasta esimesest koroonajuhtumist Eestis ja seejärel aasta esimeste piirangute kehtestamisest. Tunnen, kuidas inimesed on sellest kõigest väga väsinud ja paljud on emotsionaalselt valmis käega lööma. Tegelikkuses on praegu oluline hetk. Me peame edasi minema ja ei tohi mitte kuidagi alla anda. Iga inimese emotsionaalne allaandmine väljendub majanduses – nii töökohtades kui ka teenuste toimimises.

Oleme jõudnud lõpusirge algusesse. Kui praegu ühiselt pingutame, siis hakkavad nakatumisnäitajad taas langema. Kevadel läheb loodetavasti kergemaks. Seni peame ühiselt vastu pidama. Jõudu vaimu hoidmisel! Aitäh teile!

16:56 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Järgmisena palun kõnetooli Helir-Valdor Seederi Isamaa fraktsiooni esindajana. Kolm minutit lisaaega, palun!

16:56 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Head kolleegid! Austatud juhataja! Lugupeetud peaminister! Peaministri jõudmine Riigikogu ette on olnud väga vaevaline. Võttis terve nädala selles koroonakriisi olukorras, enne kui ta Riigikogu ette jõudis, aga mul on hea meel, et ta lõpuks siiski jõudis. Ja ma julgustan peaministrit, et ärge kartke parlamenti, tehke parlamendiga koostööd, siis on tulemused kindlasti paremad. Ei ole põhjust parlamenti karta.

Aga see tänane ülevaade ja need vastused Riigikogu liikmetele olid rohkem ajalooline ülevaade ja puudutasid eelmist valitsust. Rohkem oleks tahtnud kuulata, mida on plaanis praegusel valitsusel teha, millised on piirangud, vaktsineerimiskavad ja muud väga olulised sammud, mis ametisse astunud valitsusel kavas on. Esialgsed sõnumid on kahjuks ääretult segased, kord lõdvendatakse piiranguid, kord tehakse neid rangemaks.

Minu arvates 28. jaanuari otsused, mis langetas ametisse astunud valitsus ja millega lõdvendati piiranguid Eestis, ei olnud õiged. Need polnud õiged ei praktilisest seisukohast ega õiged ka sõnumina ühiskonnale, justkui asjad hakkaksid paranema ja koroonakriis taanduma. See oli viga ja sellele järgnes ka eeldatud tagasilöök. Sõnumid piirangute kohta on olnud ääretult segased – piirangud spaade, basseinide ja saunade tegevuse kohta, välja arvatud sportlik tegevus. Minu käest on küsinud väga mitmed inimesed, millist sportlikku tegevust meil saunades harrastatakse. Jah, me teame, et on sauna-MM ja muud võistlused, aga Eesti spaade saunades sportlikku tegevust ei toimu.

Millised on kompensatsioonimehhanismid, kui valitsus kavatseb neid rakendada, ja kas ta üldse kavatseb neid rakendada? Peaministrile meeldis väga rääkida eelmisest valitsusest. Eelmisel valitsusel oli kombeks – ja minu arvates oli see väga hea –, et kui rakendati piirangud, siis öeldi ka, mis põhimõtete alusel piiranguid kavatsetakse hüvitada ja kellele kavatsetakse hüvitada, ja sinna taha töötati välja ka mehhanism. Nii ettevõtjatel, töötajatel kui ka tavainimestel on ääretult vajalik teada, mis alusel valitsus hakkab kompenseerima võimalikke piiranguid.

Ametisse astudes ütles peaministrikandidaat Kaja Kallas siin, et selle valitsuse esimesi prioriteete on võitlus koroonaviirusega. Aga ometi esimesed eelnõud, mis sellelt valitsuselt on tulnud, on hoopis teistsuguse iseloomuga. Kavas on järelevalvet teostavate parlamendikomisjonide koosseisude ümbermehitamine nii, et need oleksid koalitsiooni kindla kontrolli all. On justiitsministri initsiatiiv vihakõne eelnõuga astuda vastu sõnavabadusele Eesti Vabariigis jne. Kas need on kiireloomulised eelnõud, mida praegu tingimata tuleb parlamendis menetleda? Minu arvates ei ole see õige ja need tegevused võiks jätta kaugesse tulevikku. Tegelikult võiks ühe nendest eelnõudest üldse tagasi võtta ja teise esitamata jätta. Need ei ole eelnõud, mida siin saalis oleks praegu mõistlik arutada.

Edasi: vaktsineerimine, vaktsineerimiskava, vaktsiinide tarne, nimekirjade koostamine, vaktsineerimise tempo. Me näeme, kui heitlik on vaktsineerimise tempo. Nädalavahetustel see raugeb, nädala sees jälle aktiviseerub, siis jälle raugeb. Olukorras, kus vaktsiinid ootavad ladudes, ei tohiks vaktsineerimisel lubada nii pikki loide nädalavahetusi.

Samuti on selgusetu vaktsineerimisnimekirjade koostamine. Täna me siin paljudele küsimustele vastuseid ei saanud ja seetõttu ka mina oma sõnavõtus keskendun väga palju küsimustele, milline siiski on nimekirjade koostamise loogika. Ka seda on väga paljud inimesed ja ettevõtjad küsinud, kas inimesed, kes on haiguse läbi põdenud ja saanud teatud ajaks immuunsuse, peaksid praegu üldse olema vaktsineerimisnimekirjas esmajärjekorras või peaks meil olema nii palju paindlikkust ja teovõimet, et me neid, kui nad on saanud immuunsuse, praegu ei vaktsineeri ja vaktsineerimine neid, kes ei ole haigust läbi põdenud ja on nakkusohtlikud. Neid, kes on põdenud, võiks vaktsineerida veidi hiljem. Kas meil on sellist paindlikkust? Millistest printsiipidest lähtudes koostatakse vaktsineerimisnimekirjasid, siin selgust ei ole, valitsuselt vastust ei ole.

Samamoodi on kiirtestidega. Saime täna vastuse, et valitsus ei ole üldse arutanudki kiirtestide rakendamise võimalust. Mitmed riigid neid kasutavad: Austrias kasutatakse neid koolilaste testimiseks, Prantsusmaal kasutatakse lennujaamades saabujatele, veel mitmes riigis kasutatakse. Neid on võimalik kasutada ka apteekides. Need on inimestele odavad ja vastus on kiiresti kättesaadav, need võimaldavad ennetavat seiret ja on valitsustele abivahendiks piirangute ja meetmete rakendamisel. Tundub, et oleks igati põhjust, et valitsus arutaks seda, kujundaks seisukoha ja annaks sellest ka avalikkusele teada.

Ja lõpetuseks. Meil on sotsiaalminister, kes on saanud tegutseda järjepidevalt ja kellel lasub väga suur koormus ja väga suur vastutus ning kes on väga lobeda jutuga kõikides telesaadetes. Kuid mulle tundub, et Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas ei ole piisavalt hästi hakkama saadud just nimelt nende küsimustega, millele ma täna rõhku panin.

Ma ei räägi siin koroonahaiguse olemuslikust levikust. Selles ei saa süüdistada ei üht ministrit ega valitsust, et see koroonaviirus meil on, küll aga saab neid süüdistada ebaselgetes plaanides-meetmetes ja nende meetmete rakendamises. See on küll asi, mis suuresti langeb sotsiaalministri vastutusalasse, tema õlgadele. Sotsiaalminister on tegutsenud nii eelmises valitsuses kui ka praeguses valitsuses ja oli natukene kummaline kuulda peaministri etteheiteid eelmisele valitsusele tegematajätmiste ja hiljaksjäämise kohta. Ja seepärast tahan mina tõesti teada, kas see on siis ka sõnum praeguse valitsuse sotsiaalministrile, kes oli sotsiaalminister eelmiseski valitsuses.

Aitäh ja jõudu tööle!

17:04 Aseesimees Hanno Pevkur

Nüüd Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Indrek Saar, palun!

17:04 Indrek Saar

Aitäh sõna andmast! Lugupeetud peaminister! Kolleegid! Oleme aasta jagu päevi elanud koroonaajastus, tuleb paraku juba tõdeda. Ja loogiline, et kõik inimesed on väsinud piirangutest, hirmust enda ja lähedaste tervise, sissetulekute ja ka vaimse hakkama saamise pärast. Tulevik on ebakindel. Veelgi ebakindlam tundub aga olevat olevik. Iga päeva lahutamatuks osaks on uudised uute nakatumiste ja haigestunute, paraku tihti ka surmade kohta. Oleme oma haigusnäitajatega rühkinud Euroopa tippu.

Lõplikku kindlust tuleviku ees loomulikult ongi raske luua. Aga kindlasti aitavad ebakindlust vähendada otsustajate ratsionaalsed ja teaduspõhised sammud, külma peaga antud olukorra selgitused, aga ka arusaadavad sihid ja tuleviku stsenaariumid. Ma olen veendunud, et kriisi saab juhtida otsustavamalt ja mõistuspärasemalt. Seda saab juhtida nii, et ühiskond tuleks paremini kaasa ega lööks koroonareeglitele ja valitsuse juhistele käega.

Hetkekski ei tohi unustada, et võitlus käib rahva tervise, iga elu nimel. Eesmärk ei tohi olla vaid haiglate võimekus nakatunutele voodikohad tagada. Eesmärk peab olema Eesti inimeste elude maksimaalne säästmine. Vaktsineerimiskavadest tuleb suuta kinni pidada, kui juba lubadus on antud. Ja tempo peab kindlasti tõusma. Iseäranis kiire on loomulikult riskirühmade vaktsineerimisega. Nakkuskordaja tuleb alla saada enne, kui paljude jaoks on juba hilja.

Olen siinkohal nõus peaministriga, et nähes, kui paljudel inimestel on jätkuvalt küsimusi vaktsineerimise turvalisuse ja mõttekuse kohta, ei ole kindlasti aega oodata selgituskampaaniaga maikuuni, nagu valitsuse poolt seni on kostnud. Viimase aasta jooksul on korduvalt rõhutatud, et praeguses rängas kriisis on võtmetähtsusega heal tasemel kommunikatsioon, mis ennekõike tähendab üheselt mõistetavaid sõnumeid.

Oli põhjust loota, et mure rapsiva kommunikatsiooni pärast kaob valitsusest koos Helmetega, koos äärmuspopulistidega. Aga võta näpust! Tundub, et jaanuaris ametisse astunud valitsus on komistamas sama reha otsa ja üksteise ületrumpamine valitsustasandil jätkub. Ärevas olukorras püüavad inimesed lootusrikkalt valitsuse iga liikme sõna. Just kriisisituatsioonis on eriti tähtis, et valitsuse liikmed suudaksid omavahel kokku leppida ega lubaks endile oletusi ja arvamusavaldusi enne, kui puudub kindlus, mida siis ikkagi tegelikult tehakse. Kui enne otsuseid käiakse välja erinevaid spekulatsioone ja tekitatakse võltsootusi, siis on meil ülejäänutel keeruline või suisa võimatu aru saada, kuidas käituda.

Segaste ja vastuoluliste sõnumite taustal ei ole mõtet inimesi süüdistada, kui nad ei jõua enam järge pidada, millised piirangud sel nädalal parasjagu kehtivad, ega suuda hoomata, kui tõsiseks üldine tervisepilt on tegelikult muutunud. Valitsustasandi poliitviroloogide avalikud spekulatsioonid ja mõtisklused erinevate võimalike piirangute osas tuleks ära lõpetada. Või kui seda ei suuda, siis vähemasti mõneks ajaks pausile panna. See kehtib paraku eriti ekspeaministri kohta. Kahe peaministriga kriisi tulemuslikult ei juhi.

Elu ja muu maailma praktika on näidanud, et tulemusliku kriisijuhtimise seisukohalt on kasulik vastutajate ringi laiendada ja kaasata ka opositsioon sisulistesse aruteludesse. Teise laine kontrolli all hoidmisel väga edukad Põhjamaad on otsustajate ringi laiendades saavutanud oluliselt suurema ühisosa ja selgema kommunikatsiooni. Eestvedajateks saavad siin olla ikka need, kes on võimul. Ja hea, et oleme vähemasti täna jõudnud ka Riigikogus toimuva suure saali aruteluni, sest kriisiolukorras on debatt Riigikogus elementaarne osa parlamentaarse riigi juhtimisest ja kommunikatsioonist.

Ma palun lisaaega! 

17:09 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun, kolm minutit lisaaega!

17:09 Indrek Saar

Aga loomulikult on väga kahju, et selleni jõudmine terve nädala aega võttis. Loodetavasti olid peaministri esimesed kohmakad sammud Riigikogu ja opositsiooni suunal tingitud ebakindlusest, mis tulenes sellest, et ta alles harjub valitsusjuhi vastutusega, mitte tema suhtumisest rahva valitud parlamenti.

Loomulikult peavad kõik koroonarindel tehtavad otsused tuginema parimale saadaolevale ekspertiisile, ennekõike teadusnõukoja soovitustele. Oleme seda ühiselt opositsioonis olles Reformierakonnaga nii palju kordi valitsuselt nõudnud. Ka siin näeme paraku, et mitmed valitsuse otsused ei arvesta teadusnõukoja ettepanekutega. Ja peaministri tänased selgitused nende eiramise põhjendatusele ei anna kindlust, et see ei too kaasa terviseolukorra olulist halvenemist.

Kordan veel kord: lootes parimat, tuleb samas lähtuda parimast teadmisest ja ekspertiisist. Haiguse kontrolli alla saamiseks peavad tervisekriisi lahendamisel poliitviroloogia ja poliitiline rivaliteet taanduma. Palun püüame leida siin suurima võimaliku ühisosa ja saavutada valitsuse sõnumite ühtsuse. Kui poliitilisel tasandil valitseb korrastatus, siis jaksab ka ühiskond tervikuna rohkem pingutada ning inimesed suudavad järgida nii vajalikku kontaktide vähendamise, maski kandmise ja distantsi hoidmise distsipliini. Meil on targad ja vastutustundlikud inimesed – seda on kriisis korduvalt tõestatud. Loodame väga, et valitsus suudab olla nende vääriline. Aga selleks tuleb end kokku võtta. Kohe! Tänan tähelepanu eest!

17:11 Aseesimees Hanno Pevkur

Rohkem fraktsioonidel sõnavõtusoove ei ole. Peaminister on palunud veel sõna. Palun, proua minister!

17:11 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Ma väga tänan teid selle debati eest! Palju mõtteid sai siit kaasa võetud. Aga paar kommentaari tahan veel lõpuks öelda.

Osa kõnede kohta ma pean ütlema, et see kõlas natuke niimoodi, et käige minu sõnade, mitte minu tegude järgi. Kui ühelt poolt kuuled kõnepuldist peetud kurja kõnet ja justkui tohutut muret viiruse leviku pärast, aga teiselt poolt kutsutakse üles inimesi kogunema suurtes hulkades meeleavaldustele, siis seal on kerge vastuolu sõnade ja tegude vahel. Tundub täpselt nii, et tegelikult las keegi teine teeb. Minu meelest see ei ole hea eeskuju. Tunnustan igal juhul Isamaad, kes jättis oma rahvakogunemised ära ja neid 24. veebruaril teha ei plaani. See on meie kõigi ühine mure.

Nüüd teiseks: meil on plaan ja selle plaani järgi me ka tegutseme pidevalt. Ma rõhutasin siin selle plaani erinevaid elemente, mida me arvesse võtame, kuidas me liigume. Aga sellel plaanil ongi erinevad stsenaariumid, sest pandeemia kulus ja inimeste käitumises on väga palju muutujaid ja selle käigus muutub ka meie plaan.

Nüüd, see plaan, kuidas selle haigusega toime tulla, ja teiselt poolt, kuidas kiiresti inimesi vaktsineerida ja samal ajal hoida ühiskonda nii lahti kui vähegi võimalik. Mis puudutab kompensatsioonimehhanisme, siis üks asi, mida me praeguseks teame, on see, et eelmine valitsus tõepoolest üldse raha ei lugenud. Ja see annab tunda. Kui üldse raha ei loe, siis varem või hiljem saabub pankrot. Ja kompensatsioonimehhanisme puudutanud otsuseid tehti tegelikult mitmenädalase viivitusega. Ei olnud sugugi nii, et kohe koos piirangute kehtestamisega lepiti kokku ka kompensatsioonimehhanism. Seal oli ajaline vahe. Me katsume teha igal juhul paremini ja kiiremini.

Isamaa esimees viitas siin, et me 29. jaanuaril justkui leevendasime piiranguid. Ei,  piiranguid leevendati 15. jaanuaril üle-eestiliselt igal pool ja seda tegi eelmine valitsus. Praegune valitsus astus ametisse 26. jaanuaril.

Ja veel: haiguse läbi põdenuid ei olegi vaktsineerimise nimekirjas. Läbi põdenud ei saagi vaktsiini ja nad ei tohikski seal nimekirjas olla. Selles osas ma olen teiega absoluutselt nõus. Ja kui keegi läbipõdenu seal nimekirjas on, siis tuleb ta sealt välja võtta. Mõte on ju selles, et need inimesed, kellel antikehasid ei ole, saavad vaktsiini, teised aga on kaitstud antikehadega. Uuringud ju pidevalt näitavad, et tegelikult need antikehad kestavad kauem. Aga kui kaua, selle kohta pole olnud piisavalt uuringuid.

Üks suur etteheide puudutas Riigikogu ette tulekut – et kuidas selleks läks nädal aega. Minu poole pöörduti sel ajal, kui praegused opositsioonierakonnad, endised valitsuserakonnad teadsid väga hästi, et on toimumas COVID-i teemal valitsuse nõupidamised, mis kestavad tunde. Me arutame neid asju põhjalikult. Ja oli ka teada, et teatud piirangud saavad läbi, et me peame uusi otsuseid tegema. Lihtsalt need arutelud olidki väga põhjalikud.

Ma vastasin kutsele tulla Riigikogu ette. Ma mitte kuidagi Riigikogu ei pelga ja kavatsen teha Riigikoguga head koostööd, nagu ma ütlesin. COVID-iga seotud informatsiooni jagatakse homsest kõikidele Riigikogu liikmetele, siiamaani saadeti see ainult fraktsioonide ja komisjonide juhtidele. Aga Riigikogu ette tuleb tulla siis, kui on võimalik arutada asju, mida me oleme otsustanud, mida me oleme kaalunud ja mille kohta me ka Riigikogu mõtteid kogume.

Nii et ma loodan heale koostööle. Vaatame, kuidas me saame ka opositsiooni rohkem kaasata nendesse aruteludesse, et kõik oleksid ühel teadmisel, mis seisus me oleme ja mida oleks parem teha. Aga aitäh teile!

17:16 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh, austatud peaminister! Sellega oleme esimese päevakorrapunkti ammendanud. 


2. 17:16 Korruptsioonivastase seaduse muutmise seaduse (GRECO soovituste täitmine ja julgeolekuasutuste juhtide huvide deklaratsioonide avalikkuse piiramine) eelnõu (323 SE) esimene lugemine

17:16 Aseesimees Hanno Pevkur

Läheme tänase teise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud korruptsioonivastase seaduse muutmise seaduse (GRECO soovituste täitmine ja julgeolekuasutuste juhtide huvide deklaratsioonide avalikkuse piiramine) eelnõu 323 esimene lugemine. Valitsuse ettekande teeb justiitsminister Maris Lauri. Palun!

17:16 Justiitsminister Maris Lauri

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! See eelnõu on tegelikult hästi lihtne ja lühike. Siin on kaks teemat. Esiteks see, et ministrite poliitilised nõunikud hakkavad edaspidi kohustuslikus korras esitama oma huvide deklaratsioone. Ja teiseks see, et julgeolekuasutuste juhtide deklaratsioone ei avalikustata.

Ma räägin pisut tagamaast. Miks peaksid ministrite poliitilised nõunikud esitama huvide deklaratsioone? See tuleneb sellest, et poliitilistel nõunikel on päris oluline roll selles, kuidas ministri tegevus kujuneb, millised on teemad, millised on seisukohad. Kindlasti oleneb see väga palju sellest, mida konkreetne minister teeb ja milliseid ülesandeid ta oma nõunikele annab. Aga et suhtumine, tingimused ja nõuded oleksid ühesugused, siis on oluline, et kõik poliitilised nõunikud esitaksid oma huvide deklaratsioonid. See on ka samm selles suunas, et võimaldada ministril, aga ka nõunikel mõelda selle üle, kas nad sellesse ametisse tegelikult sobivad, nii et ametisse astudes ei tekiks nõunikel mingisuguseid huvide konflikte. See on üks nendest soovitustest, mida GRECO on Eestile andnud. Etteruttavalt võin öelda, et veel kaks soovitust – üks puudutab huvide konflikti vältimise juhiseid ning teine lobistidega suhtlemise juhiseid ja soovitusi – tuleb lähiajal valitsuses päevakorda ja loodetavasti üpris pea võetakse need vastu.

Nüüd, mis puudutab julgeolekuasutuse juhi deklaratsiooni mitteesitamist – selle põhjuseks on soov vältida välist, n-ö ebasoovitavat survet julgeolekuasutuse juhile. Praegu on meil kaks julgeolekuasutuse juhti. Lisaks on meil julgeolekuasutuste ametnikud, kes kõik esitavad oma huvide deklaratsioonid, kuid nende deklaratsioonid ei ole avalikud. Sama tee peale läheksid ka nende asutuste juhid. Kuid lihtametnike deklaratsioone kontrollitakse sisekontrolli meetmena, seevastu nende kahe asutuse juhi deklaratsioonide kontrollimiseks on olemas Riigikogu korruptsioonitõrje komisjon. Need deklaratsioonid ei ole avalikud ka näiteks Soomes, Poolas, Lätis ega Saksamaal. Eesmärk on, nagu ma ütlesin, et need andmed, mis ei pea olema avalikud, ei oleks teada meie suhtes mittesõbralikele riikidele.

See on minu poolt kõik. Aitäh!

17:21 Aseesimees Hanno Pevkur

Hea minister, teile on ka vähemalt üks küsimus. Alustab Eduard Odinets. Palun!

17:21 Eduard Odinets

Aitäh, härra juhataja! Proua minister! See on kindlasti vajalik samm – GRECO soovituste täitmine ja poliitiliste nõunike huvide deklareerimine –, aga vähemalt väljapoole, avalikkusele paistab see sellise kosmeetilise sammuna kõikide nende korruptsioonijuhtumite ning mõjuvõimu ja poliitilise võimuga kauplemise skandaalide taustal. Olete te juba mõelnud, olles ametisse astunud ja deklareerinud, et korruptsiooniga võitlemine on praeguse valitsuse üks olulisimaid tegevusi, millised on järgmised ja võib-olla jõulisemad sammud, mida seadusandja peaks astuma, et vältida erakondade mõjuvõimuga kauplemist, poliitiliste nõunike samasugust tegevust, erakondade rahastamisega seotud skandaale? Millised olulised sammud on veel vajalikud, et see ei paistaks välja sellise kosmeetilise sammuna, mis on järjekordselt just nagu mingitele Euroopa nõudmistele allaandmine? Milliseid konkreetsemaid ja jõulisemaid samme te võiksite pakkuda?

17:22 Justiitsminister Maris Lauri

Tänan küsimuse eest! Ma unustasin mainida, et valitsuses on juba kinnitatud korruptsiooni vastu võitlemise tegevuskava järgmiseks viieks aastaks. Ja tõesti, [tulemas on] need kaks nimetatud juhendit, mis samuti loodetavasti lähinädalatel saavad kinnituse. Mis on tegevuskavas ette nähtud? Seal on hästi palju tegevusvaldkondi, sest korruptsiooniprobleeme on täheldatud väga erinevates valdkondades. Mis on konkreetsemad plaanid? Kindlasti on plaanis vaadata Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni tegevust, aga mitte selles mõttes, et lihtsalt vaadata, mis nendest saab, vaid vaadata, millised on nende ülesanded, kas seda ülesannete ringi võiks laiendada, kuidas komisjoni tugevdada, kas leida sinna juurde rohkem inimesi ja lisaraha. Ühesõnaga, see on väga lai ring. Kindlasti on plaanis arutada ka seda, kas on vaja erakondade rahastamises teha mingisuguseid muudatusi.

Kõik need teemad on planeeritud järgmisse poolaastasse ja seda põhjendusel, et ma tõesti tahan, et see tegevus toimuks võimalikult paljusid osapooli kaasates. Ma tean, et mõtteid on hästi erinevaid, need on tihtipeale vastandlikud, ja tõenäoliselt sellise ühisosa leidmine on keeruline. Aga ma leian, et eelkõige poliitilist korruptsiooni puudutavad sammud peavad olema läbi räägitud vähemalt kõikide parlamendierakondadega. Ja tegelikult oleks kena, kui diskussiooni oleks kaasatud ka teisi asutusi, organisatsioone, kindlasti Korruptsioonivaba Eesti, ja teisi olulisi gruppe, et me saaksime konsensusliku arusaama – nii et mitte kellelgi ei tekiks tunnet, et sellest asjast rullitakse üle, ja et kõik saaksid aru, et jah, just see lahendus on kõige parem. See võtab natukene aega.

Aga ka muudes valdkondades on neid korruptsioonijuhtumeid kindlasti palju, näiteks kohalike omavalitsuste tasandil. Kuidas seal seda teha? Kindlasti on see üks teema, millega tuleb tegeleda ja millest rääkida omavalitsusjuhtidega ja mõelda selle üle, kuidas see asi oleks avalik, arusaadav. Näiteks võiksid olla nimetamisnõukogud või midagi sarnast ka kohalike omavalitsuste tasandil, ettevõtetes. Neid mõtteid on kindlasti hästi palju, neid tuleks arutada. Ma alati mõtlen ka selle peale, et ega kõiki asju ei peagi tingimata seadusesse panema. Väga tore oleks, kui inimesed ja asutused täidaksid kohustusi vabatahtlikult. Huvide deklaratsioone kahjuks väga paljude omavalitsuste volikogude liikmed ei ole esitanud, kuigi see kohustus on olemas. Samas on asutusi, kes on oma sisereeglitega kehtestanud nõude, mida seaduses ei ole. Ka see on võimalus näidata oma avatud suhtumist ja püüda vältida korruptsiooni.

17:25 Aseesimees Hanno Pevkur

Paul Puustusmaa, palun!

17:25 Paul Puustusmaa

Aitäh, hea eesistuja! Austatud minister! Minu jaoks on tekitanud küsimuse see, et siin on palju süüdistatud EKRE-t, justkui EKRE oleks selle seadusmuudatuse vastu. Ma tahan kohe üle rõhutada, et EKRE pole kunagi selle vastu olnud. EKRE on alati olnud vastu ebavõrdsusele. Antud juhul mina näengi siin ebavõrdset kohtlemist väga erisugusel moel ja selle ebavõrdsuse vastu ma olen. Minu küsimus tuleb selline. Vastavalt ATS-ile (avaliku teenistuse seadus) saavad nõustavad isikud olla ministri juures nii nõustavas positsioonis kui ka abistavas positsioonis, need on erinevad. Nüüd, nõustavas positsioonis olevate isikute puhul on see deklaratsioon nõutav, aga abistavate isikute puhul ei ole. See on ju ainult üks n-ö näpuliigutus. Miks see nii on?

17:26 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh küsimuse eest! Tegelikult oli vastus teie küsimusele minu eelmise vastuse lõpus olemas. Alati on võimalik esitada deklaratsioone ka nendel inimestel, kes ei kuulu seaduse järgi nimekirja. See võimalus on olemas. Piir on tõenäoliselt tõmmatud selle järgi, et ministritel on nõunikud ja on abid. Abid on sisuliselt sekretärid. Kui leitakse, näiteks minister leiab, et ka sekretär peaks oma huvisid deklareerima, siis see võimalus on olemas.

17:27 Aseesimees Hanno Pevkur

Tarmo Kruusimäe, palun! 

17:27 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Te tõite sisse erakondade rahastamise järelevalve temaatika. Kas ei peaks ka erakondade rahastamise järelevalve komisjoni liikmed enda huve [deklareerima]? On ju näha, et mõne kaasuse puhul põletakse suure kirega ja mõne puhul leitakse, et see ei ole nii akuutne teema.

17:27 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh küsimuse eest! Kindlasti võib väga paljudel erisugustel juhtudel diskuteerida selle üle, et huvisid esindatakse. Põhimõtteliselt ei saa sellist lähenemist välistada. Aga nagu ma ütlesin, alati on võimalik ka vabatahtlikult deklareerida oma huve. Ja muidugi on Riigikogul alati võimalus teha sellesse eelnõusse muudatusi.

17:28 Aseesimees Hanno Pevkur

Nüüd veebi vahendusel Imre Sooäär, palun! 

17:28 Imre Sooäär

Aitäh, hea Hanno! Austatud minister! Siin saalis on olnud igivana küsimus hästi paljude eelnõude puhul see, et on kontrollija ja on kontrollitav, kes kontrollib kontrollijat. Nähes juba ette neid tavapäraseid süüdistusi, mis tulevad saali teisest poolest ja mille järgi eksisteerib üks süvariik, mida keegi meil ei kontrolli, siis miks ei võiks needsamad julgeolekuasutuste juhid, keda te mainisite, deklareerida oma huve näiteks kapo komisjonile, mis nende deklaratsioone hoiab. Mis seda takistab? Siis nad ei läheks sellesse ühtsesse avalikku andmebaasi ja nende arusaadavalt vajalik isikukaitstus oleks tagatud.

17:29 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh küsimuse eest! Jah, ka see on täiesti võimalik ja loogiline.

17:29 Aseesimees Hanno Pevkur

Jevgeni Ossinovski, palun!

17:29 Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Austatud minister! Mulle natuke valmistas pettumust teie vastus kolleeg Odinetsi küsimusele, kes küsis, millised oleksid teie jõulisemad sammud poliitilise korruptsiooni ohjamisel. Te ütlesite, et teeks ümarlaua ja arutaks. Sel ajal kui teie teete ümarlauda, on siin erakondi ja poliitikuid, kes poliitilist korruptsiooni teostavad – sel ajal kui te arutate, mida võiks teha. Sellest tulenevalt julgustaksin teid küll väheke ambitsioonikam olema selles, mida on lubatud teha. Ma küsin konkreetselt. Sotsiaaldemokraadid on ERJK ettepanekute alusel teinud eelnõu, millega antakse ERJK‑le täiendavaid õigusi, et tõepoolest läbipaistvust suurendada ja korruptsiooni ohjata. Kas te toetate seda ettepanekute paketti, et see kiiresti vastu võtta ja korruptsiooniriski vähendada, või te ei toeta seda?

17:30 Justiitsminister Maris Lauri

Tänan küsimuse eest! Minul ei ole kombeks asju tormakalt teha, vaid asjadesse süveneda ja kuulata eri osapoolte seisukohti isegi siis, kui ettepandud idee tundub esimese hooga väga hea. Ma tahan alati vaadata natukene kaugemale. Ja nagu ma ütlesin, on tegevuskava olemas, mul on see isegi kaasas. Näete. Ma olen sellega kõvasti tegelenud. Aga see, millised tegevused täpsemalt tulevad ja millal need juhtuvad, pannakse nüüd ajaliselt paika.

Mis puudutab teie eelnõu, siis selle kohta seisukoha kujundamine hetkel käib. Kindlasti on seal mitmeid häid ideid. Aga eks me vaatame. Nagu ma ütlesin, mina leian, et iga selline otsus või ettepanek võiks olla laiema ringiga kooskõlastatud, mitte ainult n-ö ühe erakonna idee, ja võib-olla võiksime vaadata asju ka natuke laiemalt. Kuigi teie eelnõu on päris lai ja päris põhjalik, on seal mõned teemad, mille puhul ma tean kindlasti, et on kõhklusi, vastuväiteid teistel osapooltel, erakondadel. Võib-olla oleks hea sinna juurde tõmmata veel mitmeid muid ideid. Aga milline see arvamus tuleb? See selgub siis, kui see tuleb.

17:32 Aseesimees Hanno Pevkur

Paul Puustusmaa, palun!

17:32 Paul Puustusmaa

Suur tänu! Me oleme fraktsioonis seda seaduseelnõu korduvalt arutanud ja me ei suuda mõista seda erinevat kohtlemist, mis sellest tuleneb. Ma toon esile asjaolu, et põhiseaduse § 12 näeb ette, et mitte kedagi ei tohi ebavõrdselt kohelda tulenevalt tema varalisest, sotsiaalsest või muust asjaolust. Kuid antud juhul on nii, et paari ameti juhil varjatakse deklaratsioon ära, aga teistel kõrgetel ametnikel on deklaratsioon avalik. Millega see on põhjendatud?

17:32 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh küsimuse eest! Ma seletan veel kord. Te ilmselt teate, et julgeolekuasutustes töötavad inimesed on meie jaoks valdavalt tundmatud ja ka meie n-ö vastaste jaoks tundmatud. Nende asutuste juhid on teada ja tuntud, aga see ei tähenda, et nende elu eri aspektid peaksid olema avalikult teada ka meie vastaspoolele. Ja ma tuletan teile meelde, et võrdsus ei ole absoluutne. Ka meie põhiseaduses on öeldud, et on teatud aspektid ja teatud olukorrad, kus justkui ebavõrdne kohtlemine on õigustatud.

17:33 Aseesimees Hanno Pevkur

Mart Helme, palun!

17:33 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Majanduslike huvide deklaratsioone on suur ring inimesi esitanud väga pikkade aastate vältel ja me võime veendunult öelda, ma ei hakka üksikuid kaasusi ette lugema, et see ei ole takistanud inimestel sattuda korruptiivsetesse tehingutesse, korruptiivsetesse sidemetesse jne. Aruandjate ringi laiendamine minu arvates ei anna seda efekti, et me kindlasti ühiskonnas korruptsiooniohtu vähendame. Eriti arusaamatu on see, et sellesse ringi ei taheta lülitada julgeolekuasutuste juhte. Väide, et nende huvide deklaratsioon ei peaks olema avalik, on mõistetav. Aga julgeolekuasutuste komisjonil peaks olema võimalik sellega tutvuda. Ja vähe sellest, et tutvuda – kuna nendest inimestest sõltub riigi julgeolek ja nendest inimestest sõltub ka väga paljude üksikisikute julgeolek, siis peaks olema võimalik nende huvide deklaratsioone ka arutada, nende kohta lisaküsimusi esitada. Kas te peate seda vajalikuks ja võimalikuks?

17:35 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh küsimuse eest! Nagu ma ühele eelnevale küsimusele vastates ütlesin, ei ole minul midagi selle vastu, kui julgeolekuasutuste juhtide deklaratsioone hindab ka Riigikogu julgeolekukomisjon. Nii et kui te peate seda vajalikuks, siis palun. Aga see peab kindlasti toimuma vastavate nõuete ja tingimuste järgi.

Mis puudutab seda, kas nõunikud peaksid deklaratsiooni esitama või mitte, siis mina olen sügavalt veendunud, et nõunikud peaksid esitama. Ma arvan, et viimaste aastate kogemus näitab, et see on karjuvalt vajalik. Tõsiasi on see, nagu ma enne ütlesin, et väga paljud omavalitsuste volikogude liikmed seda ei tee ja on veel mõningaid inimesi, kes ei ole oma kohustusi ja nõudeid täitnud. Selle vastu aitab kõige paremini see, et avalikustatakse nende nimed, kes oma huvisid ei deklareeri, vaid varjavad neid. Kindlasti on ka olukordi, kui võib-olla valetatakse või midagi sellist. Aga ma põhimõtteliselt leian, et ausal inimesel ei ole põhjust karta.

Deklaratsiooni tegemine annab deklarandile ka võimaluse mõelda oma rolli üle, oma võimalikele konfliktikohtadele. Ja kui ta seda ei tee, siis kahju küll, aga ju see inimene siis ei ole võimeline seda tegema. Aga mulle siiski tundub, et inimesed, kes väga selgelt tajuvad oma konfliktisituatsiooni, väldivad deklaratsiooni esitamist, sest deklaratsioone üldjuhul ikkagi kontrollitakse. Mitte küll kõiki, aga pisteliselt.

17:36 Aseesimees Hanno Pevkur

Lauri Läänemets, palun!

17:37 Lauri Läänemets

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Tõugatuna teie siinsetest vastustest, vaatasin ma läbi selle korruptsiooni ennetamise tegevuskava või strateegia. See on selles mõttes väga hea dokument, et seal on tervishoid ja kõik eri valdkonnad väga hästi välja toodud. Aga mida ma sealt ei leia, on kõik see, mis puudutab erakondi. Mul on teile küsimus. Seal võiks ju vabalt olla täpselt samasuguse täpsusastmega poliitilise korruptsiooni väljajuurimise plaanid, näiteks see, mis puudutab valimisi, varjatud annetusi, nende asjade kordategemist. Öelge mulle, miks ma ei leia sealt mitte ühtegi sõna erakondi puudutava korruptsiooni väljajuurimise kohta.

17:38 Justiitsminister Maris Lauri

Tänan küsimuse eest! Põhjus on selles, et see tegevuskava koostati enne selle valitsuse ametisse asumist. See koostati läbirääkimistes Korruptsioonivaba Eesti ja teiste organisatsioonidega. See on see kontekst, milles ta tekkis. See tegevuskava oli olemas enne, kui praegune valitsus ametisse astus.

Nüüd, mis puudutab poliitilise korruptsiooni teemat, siis jah, seda selles tegevuskavas ei ole. Te peate küsima selle kohta [nendelt, kes] läbirääkimistel [osalesid]. Ma tean, et seda arutati ka korruptsioonikomisjonis, mille liige ma ei ole kunagi olnud. Nii et [ma ei tea,] mis need põhjused on, miks ta just selline on ja miks seal poliitilist korruptsiooni sees ei ole. Aga poliitilise korruptsiooniga on planeeritud hakata tegelema n-ö selle programmi väliselt. Nagu ma enne seletasin, tahetakse sügiseks kokku koguda nii need ideed, mis aitaksid tugevdada erakondade rahastamise järelevalve komisjoni tegevust, kui ka vaadata erakondadega seotud rahastamist laiemalt ja muid probleeme – võtta kõik need teemad ette kompleksselt. Ma kutsun selles osalema.

17:39 Aseesimees Hanno Pevkur

Jevgeni Ossinovski, palun! 

17:39 Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Nagu spetsialistid ütlevad, on suur korruptsioon ja väike korruptsioon. See korruptsiooni tegevuskava tegeleb valdavalt selle väikesega, et kuidas ikka tervishoius on ja kas arstile tohib konjakipudeli viia või mitte. Kahtlemata on ka see oluline küsimus, aga olukorras, kus riigi tasemel müüakse miljoni euro eest poliitilisi otsuseid, saate ju aru, peaks tegelikult seal olema justiitsministri teravik. Sellest ka küsimus. Meil ei ole vaja sellel teemal ümarlaudasid, need ettepanekud on mitme aasta jooksul tehtud, need on filtreerunud, neist osa kohta on ka analüüsid tehtud. Tegelikult oleks vaja kiirelt läbi arutada, huvirühmad kokku võtta, jõuda otsusteni ja need otsused vastu võtta. Te ütlete, et tuleb pikk ja põhjalik protsess, asja arutatakse kunagi sügisel. Vägisi jääb mulje, et Keskerakond on teile öelnud, et mingit reaalset muutust ei tule, ärme sellest suurt teemat teeme. Väikesed kosmeetilised muudatused, nõunikele väike huvide deklaratsioon ja eetikakoodeks ning aitab küll. Kas te saate kinnitada, et te esitate parlamendile päriselt suure ambitsioonika kava, kuidas poliitilist korruptsiooni ohjata?

17:41 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh küsimuse eest! Te just soovitasite mul n-ö ümarlaua kokku kutsuda. Täpselt sama, mida ma ütlesin: kutsuda osalised kohale ja rääkida, korjata kokku kõik need ideed. Selle aja jooksul, mis ma olen ametis olnud, olen ma korjanud nii palju ideid, kui olen jõudnud. Aga ministriametisse astudes tuleb korjata teavet ka terve hulga muude asjade ja teemade kohta ning neid on olnud päris palju.

Ma kinnitan, et korruptsioonimaterjalid on ühed sellised, mida ma olen kõige põhjalikumalt lugenud. Ja olen jõudnud arusaamisele, et seisukohad on vasturääkivad. Need on mingites kohtades vasturääkivad – mitte igal pool, aga siin-seal on vasturääkivusi. Seisukohad lahknevad. Nagu ma enne ütlesin, soovin ma, et me ei läheks seda teed, et on üks idee – ükskõik, kelle oma see on – ja sellega me lihtsalt rullime ülejäänutest üle.

Kindlasti ei tule keegi minule ütlema, mida ma ei tohi teha või tohin teha. Kuna minule on antud ülesanne tegeleda korruptsiooni vastu võitlemisega, siis seda ma teen. Selle kohta, kuidas see õnnestub, saate mulle kunagi hinde anda, aga ma kinnitan, et annan endast parima.

17:42 Aseesimees Hanno Pevkur

Kalle Grünthal, palun! 

17:42 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Te vastasite hea kolleegi Paul Puustusmaa küsimusele, et julgeolekuasutuste juhtide deklaratsioone ei saa avalikustada, kuna siis pahad tegelased teisel pool piiri saavad kõik asjad täpselt teada. Ma võin teile kinnitada, et see teie selgitus sellele küsimusele ei ole absoluutselt asjakohane, kuna välisluurajad, kes tahavad meilt midagi teada saada, teavad neid asju juba ammu. Nende võimekus on äärmiselt suur. Seega, küsimus on praegu selles, et minu hinnangul langeb ära see põhjendus, mispärast me ei saa neid [deklaratsioone] avalikustada. Küsimus on hoopis teine. Tähendab, me ei saa lubada meie riigis sellist olukorda, kus mõned kõrged ametiisikud on pühad lehmad, keda ei tohi üldse torkida. Mispärast peame siis üldse meie, Riigikogu liikmed, mingit deklaratsiooni esitama? See on ka võib-olla oht julgeolekule.

17:43 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh küsimuse eest! Kõigepealt, mul on muidugi kurb kuulda, et Riigikogu liige on veendunud, et Eesti luurel ja vastuluurel ei ole mitte mingisugust võimekust. Andke andeks, just selline mulje mulle jäi. Mis puudutab julgeolekuasutuste juhtide deklaratsioonide esitamist, siis tõsi on see, et hetkel on need avalikud. Olemasolevate juhtide deklaratsioonid on tõesti teada. Kui need muutuvad salajaseks, siis muutuvad teatud mõttes salajaseks ka võimalikud muutused, aga uute juhtide deklaratsioonid samuti. Nii et vähemalt mõne aja pärast on meie riigi suhtes vaenulikel asutustel pisut keerulisem saada seda informatsiooni, millest nad tõenäoliselt huvituvad, ja ma tõesti loodan, et nad kõike ei leia.

17:44 Aseesimees Hanno Pevkur

Erki Savisaar, palun!

17:44 Erki Savisaar

Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Oma eelnõu tutvustuses te rääkisite poliitilistest nõunikest ja ka seletuskiri keskendub nendele. Kuid kui eelnõu teksti lugeda, siis seal on kirjas pisut teisiti. Räägitakse isikust, kes täidab Vabariigi Valitsuse liikme juures nõustavaid ülesandeid. Sellest ka küsimus: kuidas selle seaduse kontekstis hakatakse vahet tegema poliitilistel ja apoliitilistel nõunikel? Kas see kohustus [esitada deklaratsioon] laieneb tulevikus ka näiteks teadusnõukoja liikmetele, kes nõustavad Vabariigi Valitsuse liikmeid koroonaküsimuses või mingis muus küsimuses?

17:45 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Kui te seda lõiget täpselt loete, siis seal on osutatud Vabariigi Valitsuse liikmele ehk [räägitakse] ainsuses, konkreetsest liikmest, mitte valitsusest: [täidab] nõustavaid ülesandeid Vabariigi Valitsuse liikme volituste lõppemiseni. Kehtiva seaduse kohaselt on poliitilised nõunikud ehk ministri nõunikud need, kelle tööleping lõpeb sel hetkel, kui minister oma ametipositsioonilt lahkub. Ehk selle kaudu ongi need nõunikud defineeritud: nad on ametis koos ministriga ja lahkuvad siis, kui minister lahkub oma positsioonilt. Need on n-ö poliitilised nõunikud ja nendele laieneb deklaratsiooni esitamise kohustus.

17:46 Aseesimees Hanno Pevkur

Mart Helme, palun!

17:46 Mart Helme

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Olete siin korduvalt maininud kohalikke omavalitsusi, kohalike omavalitsuste juhte ja nende puhul sügavamalt nende varanduslikku seisu tungimise vajadust. Ma siiski ütleksin, et esiteks ei ole kohaliku omavalitsuse juhi ja eriteenistuse juhi kahju tegemise võimalused ja võimekus absoluutselt kõrvutatavad. Seetõttu tahaksin ma selle eelnõu puhul juhtida tähelepanu sellele, et minu meelest on tegemist põhimõtteliselt asendustegevusega – asendustegevusega, sest deklarantide ringi laiendamine tegelikult mingit korruptsioonivastast võitlust paremaks ei tee. See on lihtsalt asendustegevus. Paneme kirja veel ühed inimesed, kes peavad esitama deklaratsioone, ja sellega kõik piirdubki. Eriteenistuste juhtide puhul peaks läbivalgustatus olema absoluutne! [See peaks hõlmama] ka nende välismaal olevaid varasid jne, nagu mõnes teises riigis on. Sellele ma tahtsin tähelepanu juhtida, see ei olegi küsimus.

17:47 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Huvide deklaratsioon – ma usun, et te olete seda ka ise täitnud – sisaldab kõiki huvisid, sealhulgas ka neid huvisid, mis on välisriikides, majanduslikke huvisid. Kahtlemata on teil õigus arvata, et huvide deklaratsioone ei peaks esitama, ja te võite arvata ka seda, et selle ringi laiendamine on kasutu tegevus ja et üleüldse kõik on kasutu tegevus. See on teie vabadus. Aga ma ei nõustu teiega.

17:48 Aseesimees Hanno Pevkur

Lauri Läänemets, palun!

17:48 Lauri Läänemets

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Mul tekkis siin väikene segadus. Ma saan aru, et eelmise valitsuse ajal tehti see korruptsiooni vastu võitlemise tegevuskava põhimõtteliselt valmis. Aga vahepeal on valitsuse koosseis muutunud. Teie olete selle valitsuse liige, minister, kes selle tegevuskava valitsusse viis. Valitsuse vahetus toimus sellepärast, et tulid ilmsiks väga suured võimalikud poliitilise korruptsiooni juhtumid. [Selle vastu võitlemine] oli üks teie olulisi lubadusi, mis koalitsioonilepingut sõlmides anti. Aga te ei pannud sinna sisse poliitilise korruptsiooni punkte, seda, kuidas selle vastu võidelda. Põhimõtteliselt kõige olulisemat asja sellel ajahetkel ja selles kontekstis pole sinna sisse pandud. Mulle jääb lihtsalt arusaamatuks, kust kohast mina Riigikogu liikmena ja teised inimesed saavad lugeda neid mõtteid ja plaane, mida valitsus kavatseb teha. Öelge mulle, sest koalitsioonileping on selle koha pealt väga üldine.

17:49 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh küsimuse eest! Ütlen veel kord, et kui see tegevuskava minuni jõudis – see jõudis esimesel päeval –, siis üks esimesi kohtumisi oli mul Korruptsioonivaba Eestiga. Me rääkisime sellest ja nad leidsid, et see on sobiv. Nendel ei olnud mingisuguseid etteheiteid. Ja kuna see on koostatud diskussioonide käigus, siis ma leidsin, et minu poolt sinna midagi juurde kirjutada ilma läbirääkimiste ringi tegemata – see on väga suur [ettevõtmine, millesse tuleks kaasata] ka Riigikogu korruptsioonikomisjon ja kõik need organisatsioonid – ei oleks võib-olla adekvaatne ja venitaks vähemalt osaliselt korruptsiooni vastu võitlemist. Ja ma ei ole nõus selle väitega, et tegemist on vähetähtsate probleemidega. Mis puudutab poliitilist korruptsiooni, siis konkreetsed tegevused saavad avalikuks kohe, kui valitsuse tegevuskava kinnitatakse. Loodetavasti toimub see sel nädalal, võib-olla homme, võib-olla neljapäeval.

17:50 Aseesimees Hanno Pevkur

Kas Helle-Moonika Helmel on protseduuriline küsimus või tavaline küsimus?

17:50 Helle-Moonika Helme

Minul on protseduuriline küsimus või õigemini on mul protseduuriline märkus. Ma tahaksin praegu ettekandja ja ka kõigi teiste tähelepanu juhtida sellele, et ettekandja interpreteeris Mart Helme sõnu tõenäoliselt tahtlikult valesti. Mina kuulasin ja sain aru, et Mart Helme ütles, et asendustegevus on esitajate ringi laiendamine. Ta ei väitnud mitte kordagi, et ta üldse ei poolda nende deklaratsioonide esitamist. See on minu protseduuriline märkus. Palun esinejal jääda tõlgendamisel korrektseks!

17:51 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Nagu ka varem siin saalis on läbi käinud, küsija küsib ja vastaja vastab nii, nagu talle sel hetkel tundub õige olevat. Kalle Grünthal, läheme küsimustega edasi!

17:51 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Kui te täna siin küsimustele vastasite, siis ütlesite, et teie esmane võitlus on võitlus korruptsiooniga ja hinne selle eest antakse teile teie ametiaja lõpus. Ma ütlen teile, et minult on teil võimalus juba täna oma hinne kätte saada, kui vastate minu küsimusele. Teatavasti esitas Eesti Konservatiivne Rahvaerakond eelnõu, millega osa kuriteoliike, sealhulgas korruptsioon ja mõjuvõimuga kauplemine, liigitatakse nende kuritegude hulka, mille toimepanemisel juriidiline isik sundlõpetatakse – siis, kui tegemist on retsidiivse käitumisega. Minu küsimus on selleks, et anda teile hinne: kas te toetate seda eelnõu, mille järgi korduvalt kuritegusid toime pannud juriidiline isik sundlõpetatakse?

17:52 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh küsimuse eest! Ma eelnevalt ühele teisele küsimusele vastates juba osutasin, et ma ei kujunda oma seisukohti niimoodi, et tuleb kuskilt ootamatult ettepanek. Ma tahan asju kaaluda. Selle eelnõu sisu, mille te olete esitanud, ei ole veel minu lauale jõudnud ja seetõttu ma hetkel sellele küsimusele vastata ei saa.

17:53 Aseesimees Hanno Pevkur

Tarmo Kruusimäe, palun!

17:53 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Mul on selline küsimus, et äkki te seletate lahti selle huvide konflikti versus huvide kaitse. Kustmaalt see piir jookseb? Aga küsimuse teine pool on huvitav. Te ütlete, et vabatahtlikult võiks kogu aeg deklareerida. Ma saan aru, et see on vabatahtlik tegevus, ja meie siin võib-olla ei tea, et see on päris laialdane, massiline. Kui palju inimesi, kes on töötanud ministri abina, on soovinud [deklaratsiooni täita] ja selle juba ka vabatahtlikult täitnud? On neid inimesi sadu või tuhandeid, kes on Eestis öelnud, et ma tahaks ka majanduslike huvide deklaratsiooni täita? Me peaksime teadma, kas on tegemist suure, valdava osa rahva sooviga. Ja mis neid täna takistab?

17:54 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Tähendab, lugu on selline, et osale isikutele on seadusega kehtestatud huvide deklaratsiooni esitamise kohustus. Seaduses on kirjas, mida [peab esitama] ja kes peavad esitama. Peale selle on võimalik ka ametiasutuste juhtidel, tegevjuhtidel kehtestada reeglid, et nende asutustes teatud võtmeametikohtadel töötavad isikud peaksid samuti deklaratsiooni esitama. See enam ei ole kohustuslik, selles mõttes, et see ei ole seadusest tulenev sund, vaid see on n-ö vabatahtlik. Organisatsioon või asutus otsustab, et neil ametikohtadel oleks hea see esitada.

Huvide deklaratsioon on mõeldud eelkõige selleks, et näidata majanduslikke huve ja sellest tulenevaid võimalikke konflikte, mingite otsuste langetamisel. Kui keegi näiteks omab mingis asutuses osalust või on mingis valdkonnas mingi ettevõtte omanik, siis ta ei tohiks selles valdkonnas otsuseid langetada. Need on tegelikult sellised suhteliselt elementaarsed asjad. Ma arvan, et enamik inimesi saab aru, et iseenda kohta otsuste langetamise protsessis ei peaks inimene osalema ja ta peaks kõrvale astuma. See ei tähenda ilmtingimata ametist loobumist, aga vähemalt otsuse tegemisest loobumist ja hoidumist sellest, et mõjutataks neid, kes otsuseid langetavad valdkondades, kus sul on isiklik huvi. Näiteks on sul ettevõte, sinu naisel, lastel või väga lähedastel inimestel on mingi osalus.

Kindlasti on küsimus ka selles, et on täheldatud, et inimestel, kellel on väga suured võlad ja esineb raskusi võlgade tagasimaksmisel, võib tekkida kiusatus küsida altkäemaksu või teha selliseid otsuseid, mis nendele majanduslikult soodsalt mõjuvad. Selles mõttes on hea vaadata see küsitlus läbi, et mida tuleks jälgida ja millised on võimalikud ohukohad, ja [on oluline, et] just nimelt inimene ise saaks seda kõigepealt vaadata. Aga ma arvan, et kui need deklaratsioonid esitatakse, siis peaksid ka need inimesed, kes on kellegi palganud, tajuma võimalikke riske, ja kui töötaja ise ei oska õigel hetkel kõrvale astuda, siis võib-olla seda talle meelde tuletama.

Mõnest deklaratsioonist, nagu te teate ja olete tähele pannud, ollakse ajakirjanduses äärmiselt huvitatud ja neist tehakse mitmesuguseid kokkuvõtteid. Avalikul inimesel, kes langetab riigi jaoks olulisi otsuseid, ei peaks olema põhjust häbeneda, et tal on huvid – isiklikud, majanduslikud, rahalised huvid –, ja ta ei peaks häbenema seda, millised need on. Aga sel hetkel, kui ta peab otsustama, siis ta muidugi peab suutma sellest otsustusprotsessist kõrvale astuda. Ma loodan, et ma vastasin teie küsimusele.

17:57 Aseesimees Hanno Pevkur

Leo Kunnas, palun!

17:58 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud proua justiitsminister! Julgeolekuasutuste juhi deklaratsiooni avalikustamise ärajätmine ei oleks lahendus. Lahendus oleks see, et me ei määra julgeolekuasutuste juhtideks isikuid, kelle majandustegevus võib olla nii problemaatiline, et see võiks tekitada vaenulike eriteenistuste või lihtsalt propaganda huvi või ka lihtsalt üldist negatiivset vastukaja avalikkuses. See oleks lahendus. Küsimust ei ole, see oli repliik.

17:58 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Ma usun, et kui kaalutakse seda, kes ühe või teise julgeolekuasutuse juhiks saab, siis kaalutakse ka tema huvisid ja huvide hindamiseks on hea neid deklaratsioonis näha. Küsimus sellest, miks neid peaks varjama – ütleme nii, et vastased võivad vahetevahel olla üpris leidlikud ja sellises olukorras oleks võib-olla hea, kui vastased neid andmeid väga lihtsalt kätte ei saaks. Need huvid võivad olla väga süütud, aga me teame, et võidakse kasutada ära seda, et sul on pereliikmed jne. Väga süütutest asjadest võidakse tekitada keerulisi olukordi. Nii et vast ei tasuks teha asju vastastele väga lihtsaks.

18:00 Aseesimees Hanno Pevkur

Eduard Odinets, palun!

18:00 Eduard Odinets

Aitäh, härra juhataja! Hea minister! Mina kindlasti ei pea seda eelnõu ebavajalikuks ega asendustegevuseks. Aga siiski kordan oma esimeses küsimuses öeldut, et tundub, et see on liiga väike samm, et lahendada need suured probleemid, mis meil päevakorras on. Te mainisite, et olete juba päris palju ettepanekuid ja mõtteid korruptsiooniga võitlemisel läbi töötanud ja olete leidnud eri osapoolte vahel vastuolusid või erinevaid arusaamasid. Kas te saaksite mõne näite tuua, mis on need asjad, mis meie ühises võitluses ausa mängu eest võivad eri osapooltel vastakaid arvamusi tekitada, kui te olete need tuvastanud [ning leiate], et me peame veel nõupidamisi, arutelusid ja ümarlaudasid korraldama?

18:00 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! See eelnõu on eelmise valitsuse eelnõu ja see on esimene eelnõu, mille praegune valitsus Riigikokku saatis. Põhjus oli lihtne: see eelnõu tundus olevat valmis, aga millegipärast jäänud seisma. Eks põhjust oskavad paremini kommenteerida eelmise valitsuse liikmed, aga tundub, et siin saalis on kuulajatel juba tekkinud mulje, miks.

Mis puudutab seda, kus neid vastuolusid võib näha, siis näiteks küsimus sellest, kuidas peaks erakondi rahastama. Mõned arvavad, et raha peaks tulema ainult riigieelarvest, mõned leiavad, et riigieelarve summasid tuleks suurendada, teised ütlevad, et riigieelarvest rahastamine tuleks ära keelata, ühed ütlevad, et tuleb eraannetused ära keerata, teised ütlevad, et võiks ettevõtete annetusi lubada, ja muidugi teisi ettepanekuid samas eitatakse. See ongi üks näide hästi laiast spektrist.

Küsimus on kindlasti ka selles, mismoodi Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni tugevdada. Ka selle kohta on hästi palju erisuguseid ideid, millele mõned inimesed on vastu. Näiteks kas talle tuleks anda uurimisasutuse õigused või mitte ja mida see endaga kaasa tooks? Kui selline õigus anda, siis sellel on järelmid. Kui näiteks suurendada rahastust, siis kui palju? Kas muuta rahastamise aluspõhimõtteid? Ka see on diskussiooni koht: mõned leiavad, et ei pea [muutma], mõned leiavad, et peab. Neid on.

Ma arvan, et need eri arvamused – mul ei ole nad süstematiseeritud ja ma ei ole kõiki lugenud, sellepärast ma ei julge öelda, kas üks või teine on hea või halb. Aga pilt on tekkinud, see on päris kirju, ütleme nii. Ma kindlasti tahaksin leida aega ise kõik need läbi vaadata, natuke mõelda ja rääkida ka ettepanekute tegijatega, et vaielda nende nõrkade ja tugevate külgede üle. Võib-olla on mõni idee suurepärane, aga ma tahan olla kindel, et on kaalutud ka vastuväiteid ja et see suurepärane idee tunduks ka teistele kui mitte suurepärasena, siis vähemasti hea või aktsepteeritavana.

18:03 Aseesimees Hanno Pevkur

Indrek Saar, palun!

18:03 Indrek Saar

Tänan sõna andmast! Ma loodan, et mind on kosta. Huvitaval kombel, kuigi ma olen Riigikogu hoones, tundub Riigikogu kaugtöösüsteem millegipärast mõnevõrra tõrkuvat ja hakib, nagu oleks probleeme mobiilileviga. Aga ma siiski loodan, et minister kuuleb mu küsimust. Ja minu küsimus on järgmine. Te olete nüüd vaadanud otsa sellele valdkonnale, mis on praegusel hetkel ja mis loomulikult peabki olema tänase valitsuse jaoks üks prioriteetsetest teemadest, kui valitsus tahab taastada kindluse poliitilise süsteemi toimimise suhtes – see on poliitiline korruptsioon ja selle tõrjumine. Mida teie ministrina peate kõige olulisemaks asjaks, mis kindlasti tuleks teie ministriksoleku ajal ära teha, et poliitilist korruptsiooni ja poliitilise korruptsiooni riski oluliselt vähendada?

18:05 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh küsimuse eest! See on teatud mõttes keeruline küsimus. On raske öelda, milline see üks ja kõige õigem samm võiks olla. Kas või seetõttu, et kui ma ütlen ühe asja, siis kindlasti keegi teine ütleb, et hoopis mingi teine asi on väga oluline. Aga ma arvan, et kõige olulisem on tagada see, et erakonnad toimetaksid võrdsetel alustel ja ühesuguste põhimõtete alusel, nii et ei oleks valemängijaid. Valemängud tuleks ära lõpetada.

18:05 Aseesimees Hanno Pevkur

Hea minister, rohkem teile küsimusi ei ole. Ütlen Indrek Saarele tagasisidena, et nii heli- kui ka videosignaal jõudsid väga kenasti tema toast suurde saali.

Nüüd läheme põhiseaduskomisjoni ettekande juurde ja selle teeb komisjoni esimees Toomas Kivimägi. Palun!

18:06 Toomas Kivimägi

Väga lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid nii saalis kui ka veebis! Põhiseaduskomisjon arutas seda eelnõu oma 16. veebruari istungil. Peale põhiseaduskomisjoni liikmete olid istungile kutsutud ka justiitsminister Maris Lauri, Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna analüüsitalituse juhataja Mari-Liis Sööt, Siseministeeriumi personalipoliitika osakonna juhataja Aivi Sirp ja Riigikogu avalike suhete osakonna kommunikatsioonijuht Epp-Mare Kukemelk.

Esmalt andis justiitsminister Maris Lauri sellest eelnõust ülevaate, nimetades kahte olulist muudatust. Esiteks peavad selle eelnõu kohaselt esitama huvide deklaratsiooni ka ministrite poliitilised nõunikud. Teine sisuline muudatus on see, et julgeolekuasutuste juhtide huvide deklaratsioone enam ei avalikustata. Viimase puhul on kindlasti oluline viidata ka praktikale, et julgeolekuasutuste juhtide huvide deklaratsiooni ei avalikustata näiteks Soomes, Lätis, Poolas ega Saksamaal. Selles mõttes ei ole siin midagi unikaalset.

Seejärel küsis siinkõneleja, kas huvide deklaratsiooni esitamise kohustus puudutab kõiki poliitilisi nõunikke. Tõepoolest, siin tuleb täpsustada, et kui me loeme seaduseelnõu teksti, siis selles ei räägita poliitilistest nõunikest, vaid räägitakse nendest, kes täidavad valitsuse liikme juures nõustavaid ülesandeid. Tõepoolest, kõik poliitnõunikud, kes töötavad ministri või peaministri juures, ei ole kohustatud huvide deklaratsiooni esitama. Selle kohta on tegelikult öelnud ka GRECO, et mitte kõikide ministri nõunike suhtes ei kehti kohustus esitada huvide deklaratsioon, vaid see kohustus kehtib ennekõike nende puhul, kes on seotud sisuliste otsuste tegemisega. Sisuliselt peab GRECO silmas selliseid ministri nõunike, kellel on korruptsioonivastase seaduse mõttes ametiisikule omane ametiseisund. See tähendab, et neil on õigusaktist, tehingust või asutuse töökorraldusest tulenev õigus ja kohustus teha avaliku ülesande täitmisel otsuseid või toiminguid, millega kaasnevad kolmandale isikule õigused või kohustused. Nii et veel kord: mitte kõigile nõunikele [ei laiene see kohustus]. Kuigi minu jaoks on see veidi kummaline, et ametinimetus on "nõunik", aga ei anta nõu. Ma eeldan, et kui ma olen nõunik, siis ma annan nõu, ja [see kohustus] peaks laienema [kõigile nõunikele]. Aga siiski, see eeldab riskianalüüsi. Minister või kantsler on päeva lõpuks see, kes määrab kindlaks poliitilised nõunikud, kellele huvide deklaratsiooni esitamise kohustus laieneb.

Paul Puustusmaa lausus, et EKRE fraktsioon on seda muudatust – ma pean silmas julgeolekuasutuste juhtide huvide deklaratsiooni mitteavalikustamist, mis sellest eelnõust tuleneb – põhjalikult arutanud, nagu ta ka siin saalis kirjeldas. EKRE ei ole selle vastu, et poliitilised nõunikud peavad hakkama huvide deklaratsiooni esitama, küll aga ollakse vastu julgeolekuasutuste juhtidega seotud muudatusele. Ta viitas samamoodi põhiseaduse §-le 12, mis ütleb, et kõik on seaduse ees võrdsed.

Sellele vastas mõnevõrra hiljem Aivi Sirp, kes sõnas, et Riigikohus on korduvalt leidnud, et võrdselt tuleb kohelda sarnaseid gruppe. Julgeolekuasutuste hulka kuuluvaid asutusi on praegu ainult kaks: Välisluureamet ja Kaitsepolitseiamet. Hästi oluline on see, mida ka minister rõhutas, et kõikide nende töötajate isikkoosseis on riigisaladus. Nende puhul ei ole huvide deklaratsioonide esitamine ka praegu avalik. Kui me räägime võrdsest kohtlemisest, siis sellelesamale nimekirjale ehk Kaitsepolitseiameti ja Välisluureameti ametiisikutele, kes on seni huvide deklaratsioone esitanud, aga need ei ole olnud avalikud, lisandub nüüd veel kaks isikut. Need on Kaitsepolitseiameti peadirektor ja Välisluureameti peadirektor, nende huvide deklaratsiooni [eelnõu järgi] ei avalikustata.

Lisaks sõnas Aivi Sirp, et tõepoolest, nii nagu ka minister viitas, julgeoleku olukord on muutunud ning inimesi profileeritakse, mõjutatakse erisuguste andmete teadasaamise kaudu. Loomulikult välisluure ei maga selles olukorras, aga siiski ei ole meil endal mõtet teha olukorda [vastastele] lihtsamaks. Ja teiselt poolt – vabandust, et lisan isikliku repliigi –, kui panna ühele kaalukausile see, kui suur on avalikustamise korral risk Eesti julgeolekule, ja teisele see, milline on nende kahe isiku huvide deklaratsiooni avalikustamata jätmise korral korruptsioonirisk, siis ma arvan, et kaalukausid on äärmiselt erineva kaaluga. Seetõttu ma arvan, et see väga tõsine probleem ei ole.

Lisaks sellele on hästi oluline ära märkida see, mille kohta Mart Helme küsis: nad ei vabane huvide deklaratsiooni esitamise kohustusest. Ja ei ole ka nii, et mitte keegi ei kontrolli nende huvide deklaratsiooni. Kaitsepolitseiameti ja Välisluureameti peadirektori huvide deklaratsiooni üle teostab kontrolli Riigikogu korruptsioonivastane erikomisjon. Nemad saavad selle lõpuni lahti võtta ja ma arvan, et kindlasti on neil võimalus esitada ka küsimusi. Aga see jääb Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni pädevusse.

Urmas Reinsalu ühest küljest kiitis Maris Laurit, et ta on selle eelnõuga parlamenti tulnud. Ent Urmas Reinsalu oleks soovinud näha seda teemakäsitlust oluliselt laiemana. Ta tõi välja paar sellist ettepanekut, mis ka siin saalis leidsid kajastamist. Ta tegi ettepaneku, et eelnõu võiks täiendada ja lisada juurde sätte, et kui on tegemist korduvusega, s.t juriidiline isik on retsidiivselt nii riigivastases kui ka korruptsioonikuriteos süüdi mõistetud, siis see võiks tuua kaasa tema sundlõpetamise. Lisaks sellele tegi Urmas Reinsalu komisjoni istungil ettepaneku, et kui juriidiline isik on süüdi mõistetud korduvas korruptsioonikuriteos, siis peaks ka juhatuse liikmetele laienema ettevõtluskeeld. Need olid ettepanekud, mis Urmas Reinsalu komisjoni istungil välja tõi.

Selle kohta võttis sõna ka Eduard Odinets, kes ka täna siin saalis võttis sõna ja kes osales komisjoni istungil Lauri Läänemetsa asendusliikmena. Ka tema soov oli käsitleda teemat oluliselt laiemalt. Muu hulgas mainis ta sedasama korruptsioonivastast strateegiat, mis on vaja vastu võtta, ja GRECO-l on terve rida teisigi soovitusi. Aga nii nagu Maris Lauri täna siin selgitas, sõnas ta ka komisjoni istungil, et Vabariigi Valitsuse eelmise neljapäeva istungil kinnitati korruptsioonivastane strateegia ja lähiajal on väljatöötamisel tegevuskava. Nii et see ülesanne on täidetud. Peale selle nimetas Maris Lauri, et ettevalmistamisel on lobitöö regulatsioon ja huvide konflikti vältimise juhis. Nii et see tööpõld on oluliselt laiem ja ministri valmisolek kõikide nende teemadega tegeleda on täiesti olemas. Lisaks märkis minister, et GRECO soovitustele peab Eesti vastama märtsi lõpuks.

Veel sõnas minister, nii nagu ka siin saalis korduvalt, et kõik need suured ettepanekud vajavad põhjalikumat analüüsi. Tõepoolest, see eelnõu, mille algatas eelmine valitsus, kuid mis natukene arusaamatutel põhjustel siia suurde saali ei jõudnud, vajab pikemat arutelu või kaalumist. Käigu pealt nööbi külge pintsakut õmblema hakata ei ole väga õige. Peaks enne üle vaatama.

Urmas Reinsalu küsimustele vastas Mari-Liis Sööt, et ettevõtluskeeld on karistusseadustikus olemas. Altkäemaksu andmise ja mõjuvõimuga kauplemise kuriteo puhul ei tohi kohtu määratud ajavahemikul olla see isik ettevõtja.

Sellega see väga põhjalik ja lai arutelu komisjonis piirdus. Lõpetuseks tegi komisjon menetluslikud otsused. Esiteks, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 22. veebruaril (see oli konsensuslik). Teiseks, teha ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada (samuti konsensuslik). Ja kolmandaks, määrata ettekandjaks põhiseaduskomisjoni esimees Toomas Kivimägi (samuti konsensuslik). Eraldi menetluslikku otsust ei tehtud muudatusettepanekute tähtaja kohta. Sekretariaadi selgituse kohaselt, kui muudatusettepanekute tähtaeg on seadusest tulenev üldine tähtaeg, siis ei ole vaja selle kohta eraldi menetluslikku otsust teha. Ent teadmiseks kolleegidele olgu öeldud, et muudatusettepanekute tähtaeg on 9. märts. Tänan tähelepanu eest!

18:15 Aseesimees Hanno Pevkur

Hea komisjoni esimees, teile ei olegi küsimusi.

18:15 Toomas Kivimägi

On ikka, ma näen ...

18:15 Aseesimees Hanno Pevkur

Ei, see on kõne. See ei ole küsimus.

18:15 Toomas Kivimägi

Aa, vabandust! 

18:15 Aseesimees Hanno Pevkur

Ja nüüd tõepoolest läheme läbirääkimiste juurde. Esimesena on kõnesoovi avaldanud Isamaa fraktsiooni nimel Tarmo Kruusimäe. Palun!

18:15 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Head vabariigi kaitsjad! Nagu me kuulsime, leidsid põhiseaduskomisjonis mitmed erakonnad, et seda teemat tuleks käsitleda laiemalt. Aga kui me nüüd ministri ettekannet kuulasime, siis me peaksime tegelema ikkagi kitsamalt.

Kui laiemalt öelda, siis on ju tore, et tegeldakse korruptsiooni väljajuurimisega, aga kui kitsamalt vaadata, siis lähenetakse täiesti arusaamatust otsast. Siin ühes vastuses ma kuulsin, et meie vastased on leidlikud. Justkui meie ettevõtlikud inimesed ei oleks mõjuvõimuga kauplemisel leidlikud. No häda see nüüd siis ei ole sul poliitiline nõunik vormistada lihtsalt juhiabiks. Ja siis see, kes on juhiabi ja kellelt ikka teadmisi võib-olla nagu väga ei tule, saaks olla ka nõunik. Lihtsalt, et öelda. Sellisel hetkel on see asi juriidiliselt korrektne.

Me ei rääkinud täna siin kordagi sanktsioonidest, et mis saab siis[, kui deklaratsiooni ei esitata]. Mina tutvusin majanduslike huvide deklaratsiooniga esimest korda vist 2005. aastal Tallinna Linnavolikogus olles ja innukalt täitsin neid kuni sinnamaani, kui selgus, et ametist tagandatud Tallinna linnapea – ilmselt te teate, kellest ma räägin – oli lihtsalt unustanud kirjutada, et ta oli kuskilt Šveitsist 60 kilo pappi saanud. No oli ununenud lihtsalt, köki-möki. Ja mis siis tehti? Öeldi: möki-möki. Kõik läks edasi. Millega meil siis praegusel hetkel tegemist on? Osal me saeme selle puujala ikka neljaks ja vaatame, mis seal sees on, klõbistame, kas on öösel käinud Lollidemaalt kuldmünte välja korjamas või ei ole.

See jutt, et kõik saavad vabatahtlikult deklareerida – no see ikka ei ole nii. Sa ühel hetkel muutudki siis tegelikult avaliku elu tegelaseks. Ma mäletan, et minu kallal noomiti päris asjalikult, kui ma asusin Tallinna Linnavolikogus tööle. Küsiti, et miks mul ei ole mitte mingisugust laenu võetud. Tuli välja, et see on tegelikult kahtlane, kui noorel inimesel ei ole laene.

Minu meelest on küsimus hoopis selles, et korruptsioon ja see kõik on edasi arenenud. Jah, me mäletame neid aegu, kui mõni abilinnapea käis perega kuskil reisil. Täna me teame, et Egiptusesse saad sa 300 euroga, kõik on hinna sees. Kas on nüüd vaja kahemiljonilist otsust mingil määral mõjutada selle tühipalja 600 euro eest? Samas me jätame korruptsiooni puhul rääkimata selle, et mõjuvõimuga kauplemine on ju laiem: mitte üksnes otsuste teatud suunas liigutamine, vaid ka see, kui teadlikult hoitakse mõningaid otsuseid kinni ehk nende tegemist pidurdatakse. See toob ju tegelikult kaasa omamoodi väga suured probleemid, sest tähtajad lähevad üle. Kui on tegemist PPP-projektiga, siis kõigepealt lahkub sealt riik ja siis lahkub sealt kohalik omavalitsus, nii et lõpuks võib-olla jääbki see MTÜ selle asjaga sinna omaette.

Omaette küsimus on see, mis puudutab huvide konflikti ja huvide kaitsjat. Just täna me arutasime seda ja tuleb välja, et need inimesed, keda loetakse lobistideks, on eesti keeles huvide kaitsjad. Täna öeldakse, et ka Riigikogu liikmed on huvide kaitsjad. Me olemegi huvide kaitsjad, aga me ei ole selles mõttes lobistid. Sügisel tullakse uuesti välja selle huvide kaitse või lobeerimise teemaga. Aga miks me ei võiks kõiki neid asju korraga teha? Sest me ei julge täna tegelikult poliitilist korruptsiooni kui sellist hakata välja juurima, aga me proovime ühte, teist või kolmandat.

Selleks, et see pakett oleks arusaadavam ja võimekam, võiks ju sinna panna muid laiendusi. Üks küsimus on see, et mida võidab sellest tavaline Riigikogu liige. Need majanduslikud huvid on ju tegelikult, noh, et kui sul neid või teisi ei ole ... Minu jaoks on päris suur küsimärk see, et kui inimesed on ludomaanid – neil on hasartmängusõltuvus ja nad käivad kasiinos – ja kui nad on juba nii eakad, et neil võib-olla ei ole enam vaja neid deklaratsioone täita või pangast laenu saada, siis on väga lihtne: ta võibki võita 10 000 eurot, suure jackpot'i, ja siis, kui ta on juba seal otsustajate juures, ei oska meie selle kohta midagi öelda.

Eelnõu on praegu veel toores, aga me loodame, et saame seda muudatusettepanekutega täiendada. Aitäh!

18:20 Aseesimees Hanno Pevkur

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Lauri Läänemets, palun!

18:20 Lauri Läänemets

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Kahtlemata on see eelmises valitsuses valmis tehtud eelnõu, mida me täna siin menetleme, oluline. Väga oluline on see, et me kõik teaks ja meile oleks läbipaistvalt näha, mis seis on nende inimestega, kes poliitikute-ministrite kõrval seisavad, neile nõu annavad, aitavad seadusi teha, riiki juhtida. Mulle tundub, et selle eelnõuga on kõik väga hästi.

Aga kogu sellel korruptsioonil on ka teine pool, mida me enne siin saalis lugupeetud ministriga natukene arutasime. Ma arvan, et ei saa öelda ühegi korruptsiooniseaduse või korruptsiooni ennetamise tegevuse kohta, et üks on olulisem kui teine. Aga ma arvan, et on küsimusi, mis on väga suure mõjuga. Ja mida suurem on mõju, seda kiiremini peaks nendega tegelema. See, millel on suur mõju, me oleme näinud, on poliitiline korruptsioon – poliitilise korruptsiooni ennetamine, kontrollimine ja väljajuurimine. Mis puudutab Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni ja erakondi, siis nii kahju, kui see ka ei ole, valitsuse tegevuskava, mis käsitleb korruptsiooni ennetamist, ei sisalda selle kohta mitte midagi. Jah, koalitsioonileping midagi sisaldab, aga väga keeruline on sealt välja lugeda, mida täpselt plaanitakse.

[Toon välja] mõned asjad. Haaran kinni sellest, mida lugupeetud minister ennist ütles, kui vist Jevgeni Ossinovski küsis sotsiaaldemokraatide eelnõu kohta, mille me oleme Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni ja üldse erakondade rahastamise järelevalve tugevdamiseks esitanud. Minister ütles umbes niimoodi, et erinevatel erakondadel on erinevad nägemused ja kõik ei ole vist nõus nende asjadega, mis selles eelnõus on. Ma saan aru, et valitsuses on kaks erakonda: Reformierakond ja Keskerakond. Mul tekkis seepeale kohe küsimus, kumb erakond nende asjadega nõus ei ole. Aga mõtleme, mis seal kirjas on. Seal on kirjas umbes järgmised asjad. Näiteks on Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjonil õigus küsida ja saada dokumente kõigilt isikutelt, kellelt vaja, et kontrollida neid asju, mida nad kontrollima peavad. Tuletan meelde, et täna on see seaduses puudulikult reguleeritud, sisuliselt saab ERJK küsida neid ainult erakondade käest. [Meie eelnõus] on kirjas ka see, et kui kedagi on kriminaalkorras karistatud selle eest, et andis või võttis raha keelatud annetusena, siis ta järgmise kolme aasta jooksul seda teha ei saa. Samuti on täpsustatud seda, kuidas saab erakonnalt, kes on kriminaalsel teel tulu või keelatud annetuse saanud, riigieelarvest raha kinni pidada.

No ma ei tea, mis saab neis küsimustes olla probleemiks, et neid asju ei ole võimalik vaadata. Minu arvates peame nende ja veel päris paljude teiste asjadega, mida Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon on Riigikogule mitme aasta jooksul ettepanekutena teinud ja mida ka õiguskantsler on teinud, palju kiiremini edasi liikuma. Muidu on niimoodi, et me tegeleme nõunike küsimustega, me tegeleme lobistamise küsimusega ja me tegeleme nende kommikarpidega, mida arstid saavad – need kõik on väga olulised küsimused –, aga lõppkokkuvõttes juhtub niimoodi, et aeg saab otsa, valimised tulevad peale. Me oleme siin arutanud, et jah, nende küsimustega tuleb tegeleda, aga tehtud ei ole midagi. Praegu on käimas veel mitmed uurimised, mis neid küsimusi puudutavad. Ja kui te kuulate Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni selgitusi, siis on asju, mida nad peaks uurima, aga ei saa. Seaduses on küll kirjas, et nad peavad seda tegema, aga pole öeldud, kuidas. Vaat seda seadus ei täpsusta.

Minu üleskutse, lugupeetud parlamendikaaslased ja valitsus, on järgmine: palun tegeleme kiiresti sellega, mis puudutab poliitilist korruptsiooni! Aitäh!

18:25 Aseesimees Hanno Pevkur

Fraktsioonidel rohkem sõnavõtusoovi ei ole. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 323 esimene lugemine lõpetada. Oleme esimese lugemise lõpetanud ja määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 9. märtsi kell 17.15. Täna meil päevakorras rohkem punkte ei ole.


3. 18:26 Vaba mikrofon

18:26 Aseesimees Hanno Pevkur

Peale haamrilööki on meil võimalik, nagu ikka esmaspäeviti, kasutada vaba mikrofoni. Esimesena palun siia Jevgeni Ossinovski.

18:26 Jevgeni Ossinovski

Ma tänan, austatud istungi juhataja! 20. jaanuaril astus Ameerika Ühendriikide uus president Joe Biden ametisse ja ühena oma esimestest otsustest kohustas kõigis föderaalhoonetes kandma maski. Tegemist oli märgilise sammuga, et pärast kaootilist Trumpi aega võetakse koroonaepideemia nüüd päriselt ja tõenduspõhiselt käsile ning lahendatakse. Tol hetkel oli Ameerika Ühendriikide nakatumisnäitaja 868.

26. jaanuaril umbes 7000 kilomeetrit eemal Tallinnas astus ametisse peaminister Kaja Kallas. Uus peaminister lubas samuti, et koroonaepideemiaga võitlemine saab olema valitsuse tähtsaim ülesanne. Eesti nakatumisnäitaja oli tol päeval 525. Ja ehkki detsembrikuised piirangud olid toonud nakatumiskordaja alla 1,0 peale, oli nakatumiste platoo nii kõrge, et langevat trendi oleks tulnud veel kolm-neli-viis nädalat hoida, et vähendada haiglate hõivet ning uute tüvede levikust tulenevaid riske. Selle asemel aga avanesid Eestis koolid ja taastus huvitegevus. Kõige tipuks leevendati piiranguid ka kahes kõige suurema nakatumisega maakonnas: Harjumaal ja Ida-Virumaal. Tagajärg loomulikult ei lasknud ennast kaua oodata. Me oleme selle viirusega piisavalt kaua elanud, et teada ja järeldada teatud seaduspärasusi. Tänaseks on Eesti nakatumisnäitaja kasvanud 45%, vähem kui kuu ajaga oleme jõudnud 760-ni. Aga Ameerika oma on langenud enam kui kaks korda, 415-ni.

Kuidas meil küll nii läks? Ma ausalt öeldes olen kimbatuses sellele küsimusele vastamisel, sest Kaja Kallas on ju intelligentne inimene, kes mõistab põhjuse ja tagajärje seoseid, oskab lugeda epidemioloogilist prognoosi ja saab aru, et 0,2 võrra kasvanud nakatumiskordaja – tundub küll hästi pisike number, ainult 0,2 – toob kolme nädalaga kaasa uute juhtude kahekordistumise. Kas see tõesti on Reformierakonna instinktiivne kalduvus eelistada ärihuvisid tervisehuvidele, nagu siin hea kolleeg Läänemets on tähelepanu juhtinud, või oli see peaministri soov kiiret populaarsust saavutada, kuna paljud inimesed on kogu sellest distantselust väsinud? Ma ei tea, mis vastus on. Aga seda, et olukord koroonarindel on päris tõsine, näitas tänane päev väga kujundlikult ja hästi – seda, kuidas peaminister hakkas eristama, et teie valitsus tegi seda, aga meie valitsus teeb toda. Ja ega siis endised koalitsioonipartnerid ka kitsiks ei jäänud ja püüdsid vastutust veeretada jällegi teisele poolele. Vastutuse veeretamine ühelt valitsuselt teisele ei ole minu arvates asi, mis meid praegu kuidagi edasi viiks. Küll aga on oluline, ma arvan, tähele panna, et tõetera on mõlemal sees.

Eelmise valitsuse suur vastutus ja viga oli see, et 5. novembril, kui teadusnõukoda ütles, et tuleb kiiresti rakendada üleriigilisi täppispiiranguid, et teise laine tekkimine ära hoida, jokutati [piirangute kehtestamisega] kuu aega ja lasti viiruse platoo väga kõrgeks, 600 peale. Loomulikult olidki selles olukorras riskid, et 600 pealt võib see asi käest ära minna, palju suuremad jaanuariks, kui Kaja Kallase valitsus ametisse astus. Aga see, et selles olukorras otsustati ka osa teadusnõukoja ettepanekuid eirata ja minna palju leebemat teed, on tegelikult kaasa toonud tagajärje, et me oleme nakatumisnäitaja poolest jõudmas Euroopa tippu.

Aga nagu öeldud, ega Eesti inimesi ei huvita ju tegelikult see, kes täpselt koolid avas. Tähtis on see, et tegemist oli ennatliku ja väära otsusega. Kahtlematult on meie ülesanne nüüd ühiselt leida ja anda Eesti ühiskonnale see vajalik sõnum, mis saab edasi ja missugused valikud on meie ees. Selge on see, et asi on niivõrd halb, et on viimane aeg teha selle epideemia kontekstis tõsine süsteemne otsus. Niimoodi poolotsustavalt edasi liikumine toob tegelikult kaasa väga rasked tagajärjed, 1500 uut juhtu päevas jne.

Sellest tulenevalt ma tõepoolest loodan, et täna toimunud arutelud toovad juba sellel nädalal valitsuselt selgeid korrektuure, mis seavad eesmärgiks nakkuskordaja viimise alla 1,0 – eelistatavalt alla 0,9, nagu teadusnõukoda soovitas –, ning ka vastavaid samme ja sõnumeid ühiskonnale selleks, et see eesmärk saavutada. See on meie ühine kohustus ja vastutus, tõepoolest, hoida ära hullemat ja epideemia lõpuks kontrolli alla saada. Aitäh!

18:31 Aseesimees Hanno Pevkur

Kalle Grünthal, palun!

18:31 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Möödunud nädalal pidasin ma siitsamast puldist kõne selle kohta, mis on tulnud välja maskide kandmise kohta. Ütlen meenutuseks, et nakatumine kasvas pärast seda, kui tuli käsk hakata maske kandma. Ma põhimõtteliselt palusin teadusnõukojal vaadata need asjad üle, et kas siin võib olla mingisugune seos ka sellega, et me kanname igal pool maske. Ja huvitav-huvitav, täna võtsin lahti [veebilehe] kriis.ee ja seal on kirjas, et tõepoolest maskid ei pea seda koroonaviirust kinni, kuid maski kandmine vähendab viiruse levikut, kui seda kanda siseruumides, kus on koos hulk inimesi. Maski kandmine vähendab võimalust, et sotsiaalsete kontaktide, köhimise ja aevastuse kaudu jõuavad nakkuse piisad teiste inimesteni. Samuti võib maskist olla abi tervel inimesel, kui mõni viirusekandja tema suunas köhib või aevastab. Täpselt sama asi, mida lugupeetud Irja Lutsar rääkis 15. aprillil valitsuse pressikonverentsil. Ja veel üks huvitav tähelepanek, mis on tekkinud kriis.ee põhjal: maski ei ole üldjuhul mõtet kanda kodus ega õues.

Aga ma ei tahtnud tegelikult sellest rääkida. Ma tahan rääkida hoopis sellest, millest mul möödunud korraljäi rääkimata. Nimelt testimisest. Teatavasti targad raamatud räägivad seda, et viiruse nukleiinhape RNA määratakse PCR-meetodiga. Viiruse RNA määramine on nii Eestis kui ka mujal maailmas kasutusel koroonaviiruse avastamiseks ja positiivse tulemuse korral COVID‑19 esimeseks diagnoosimiseks ninaneelust võetud proovi põhjal. Me tegelikult iga päev testime, testime, testime. Avastame üha rohkem haigeid ja oleme praegu nakatumise poolest teisel kohal Euroopas.

Aga ma siiski natukene kahtlen selles nakatumisnäitajas ja seda ühe olulise sündmuse põhjal. See sündmus seisnes selles, et lugupeetud Peep Talving, haigla peaarst, sai ühelt pahalaselt näkku uriinisahmaka. Uriin valgus tal silma sarvkesta peale. Arstina asus ta kohe tegutsema, võttis kaasa kanistri uriinijäägiga, mis oli jäänud auto kõrvale, ning läks regionaalhaigla EMO-sse testima. Ma rõhutan: testima. Edasi räägib Peep Talving saates "Ringvaade", et talle tundus [proovis] olevat väheke HIV-i jääke, misjärel tehti talle PCR-i järgi hästi tundlik test ning õnneks HIV-i ikkagi ei olnud. Mida sellest lausest arvata? Tehti test, alguses olid HIV-i osakesed. Pärast tehti uuesti ja enam ei olnud. Tegelikult on see tõega manipuleerimine, mis näitab seda, et me saame testidega manipuleerida ja põhimõtteliselt tuvastada haiguse ka nendel isikutel, kellel võib-olla seda ei ole.

Veel kaks näidet. Paides hooldekodus tuvastati koroonahaigusesse nakatunu. Maja kinni! Aga õnneks Terviseamet tuvastas, et tegelikult tal seda ei olnud. Teine näide siitsamast Riigikogu saalist. Ühe hea kolleegi abikaasa sattus haiglasse ravile. Tehti test – negatiivne. Nelja tunni pärast selgub, et positiivne. Ravi lõpetati ja [abikaasa] löödi teise kambrisse. Ta nõudis uut testi – test positiivne. Nelja tunni pärast jookseb Terviseameti tegelane kohale: me ajasime laboris asjad sassi. Sellel on põhjus: testimine maksab raha. 21. veebruaril testiti 4589 inimest miinimumhinnaga 58 eurot [inimese kohta]. See teeb 266 162 eurot. Täna ütles Kaja Kallas, et kokku on meil testitud 895 000 isikut ehk 52 miljoni euro eest. Ma tahan väita seda, et testijatel on otsene huvi kasu saada. Ja kui te ütlete, et ma räägin valet juttu, siis ei peaks Peep Talving praegu olema mitte arst, vaid HIV-i ravis, aga ta jätkab oma tööd. Järelikult on see võimalik.

Valitsus peab võtma selle küsimuse tähelepanu alla, sest muidu meenub mulle laul ABBA-lt (1976) "Money, money, money". Tänan!

18:37 Aseesimees Hanno Pevkur

Ja nüüd palun siia Lauri Läänemetsa.

18:37 Lauri Läänemets

Austatud kolleegid! Kahtlemata me oleme tervisekriisi tõttu väga keerulises olukorras, sellises pole me varem olnud ja kindlasti olla ei taha. Loomulikult tuleb võtta kasutusele erisuguseid meetmeid, et sellest kriisist jagu saada. Ja loomulikult tuleb tervist kaitsta, kuid seda ei tohi teha nii, et luuakse juurde ebavõrdsust ja ebaõiglust.

Kui valitsus otsustab piirangud kehtestada ja inimesed ei saa midagi teha ning kui me soovime, et inimesed neid piiranguid järgiks, siis tuleb luua ka tingimused piirangute täitmiseks. Vaatame näiteks sellist olukorra, kus inimene osutub lähikontaktseks ja peab olema kodus vähemalt kümme päeva või ta osutub isegi viirusekandjaks ja peab olema kodus vähemalt kaks nädalat või rohkem. Tänase seisuga hakatakse tõesti teisest päevast alates kodusolemist haiguskuludena hüvitama. Aga kahjuks makstakse ainult 70% eelmise aasta keskmisest palgast. Kui me mõtleme inimese peale, kes teenib 700 eurot kuus, siis tema perekond kaotab ligi 100 eurot. Nende inimeste puhul ei ole küsimus selles, et nad ei taha piiranguid järgida, vaid selles, et nad ei saa neid järgida. Neil on vaja pere toita, neil on vaja maksta ära kodu üür, kommunaalkulud. Need inimesed on tegelikult päris keerulises olukorras.

Ma arvan, et kui me tahame, et me tuleksime nendest piirangutest või sellest viiruseolukorrast välja, siis me peame selle teise poolega tegelema. Praegu sellega eriti tegeldud ei ole. Ühe võimaluse selleks annab sotsiaaldemokraatide esitatud eelnõu, mis võimaldaks vähemalt viiruseperioodil maksta inimestele 100% nende töötasust, mitte 70%. [Ei tohiks olla] nii, et inimene, kes satub kõige raskemasse olukorda, näiteks jääb tööst ilma, peab kandma ka kõik need ühiskonna viirusekriisist väljatuleku kulud.

Kui me räägime koolist, laste kojujäämisest ja õppe peatamisest, siis me ei tea, kas see jääb nii ainult nädalaks või palju pikemaks perioodiks. Tegelikult on ka siin vaja õiglast lähenemist. Selles mõttes õiglast, et kui valitsus on teinud otsused ja need otsused on olnud pigem sellised, mis ei piira viiruse levikut, vaid aitavad selle levikule kaasa, ja selle tagajärjel on nakatumine kasvanud, siis on väga kahju, kui selle peavad kinni maksma need noored inimesed, kes koolis käivad. Nende puhul ei ole ju küsimus ainult selles, et nad ei saa õppida, vaid võib juhtuda, et nende noorte inimeste tulevikus jääb üks tükikene saamata. Neil lihtsalt pole enam seda eelist, mis neil võib-olla koolis käies oli.

Tegelikult on väga oluline küsimus see, et kui lapsed peavad koju jääma, siis me peame võimaldama neil saada haridust. Me peame võimaldama nende vanematel näiteks kodus olla, võib-olla ka töölt varem ära tulla. Võib-olla tuleb see hüvitada ettevõtjatele, võib-olla tuleb see hüvitada lapsevanematele. Aga eelkõige peaks me seisma selle eest, et kannatajad ei oleks lapsed. Need inimesed, kes kannavad Eestis selle viiruse või kriisi koormat – need, kes kaotavad töö, need, kes peavad õpingutest kõrvale jääma, need, kes jäävad muudmoodi hammasrataste vahele –, ei peaks olema ainukesed, kes oma elu ja valuga selle kõik kinni maksavad.

Kui me seame ühiskondlikke piiranguid, et ühiskond sellest keerulisest olukorrast välja tuleks, siis peame ühiskonnana ka võrdselt vastutama. Ei ole ainult niimoodi, et tööandjad on hädas ja mures. Ettevõtjatel on võib-olla parem hääletoru ja loomulikult tulebki neid aidata, aga kõige tähtsam on siinjuures see, et need ettevõtted koosnevad inimestest. Riik koosneb inimestest. Ärme seame piiranguid, kui me ei loo inimestele võimalusi nendest piirangutest kinni pidada. Aitäh!

18:42 Aseesimees Hanno Pevkur

Head kolleegid! Rohkem vabas mikrofonis kõnesoove ei ole. See tähendab, et me oleme tänase päeva edukalt lõpetanud. Kohtume homme kell 10! Tänane istung on lõppenud.

18:42 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee