Lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu liikmed! Head Eestimaa inimesed! Uus valitsus on olnud ametis neli nädalat ja nagu ma ütlesin, on valitsuse peamine prioriteet kooronapandeemia kriisiga toimetulek. Seetõttu annan hea meelega Riigikogule ülevaate sellega toimetulekust Eestis.
Oleme pidanud viirusega elama pea aasta. See on paljuski tähendanud tasakaalu otsimist Eesti sulgemise ja lahtihoidmise vahel, meditsiinisüsteemi vastupidamise ja ühiskonna toimimise vahel. Need on tõsised otsused, mis puudutavad kõiki Eesti inimesi. Ma sooviksin, et suudaksime koroonakriisiga tegelemisel jääda väärikaks. Ärme teeme COVID-19 kriisist tavapärast erakondade vägikaikavedu! Me ei vaja kähmlust selle pärast, et koroonakriisist maksimaalselt poliitilist kasu lõigata. Kindlasti ei ilmutanud läinud kevadel pandeemia esimese laine ajal Riigikogu opositsioon ligilähedastki riiakust võrreldes sellega, millega astuvad üles tänased valitsuse kriitikud ehk suuresti needsamad inimesed, kes veel kuu aega tagasi olid ise valitsuses. Neile, kes süüdistavad uut valitsust piirangute leevendamises, olgu meelde tuletatud, et piirangute leevendamise otsuse langetas Keskerakonna, EKRE ja Isamaa valitsus 15. jaanuaril. Millal astus ametisse uus valitsus? 26. jaanuaril.
Mida siis uus valitsus kohe tegi? Vastavalt teadusnõukoja ettepanekule otsustasime 29. jaanuaril ühtlustada piirangud üle-eestilisteks. Usun seniajani, et ühtlustamine, mis tähendas enamikule Eesti maakondadest hoopis karmimaid piiranguid, oli põhjendatud. Usun sedagi, et väikeses ja tihedalt läbi käivas Eestis ei olnud eristamine, mis detsembrikuus tehti, piisavalt põhjendatud. Tõenäoliselt andis see täiendava impulsi viiruse levimiseks varem vähem nakatunud piirkondadesse.
Koroonaviiruse leviku olukord on väga tõsine. Haigestumise intensiivsus on endiselt väga kõrge ja viiruse levik ulatuslik. Ühiskonnas suureneb stress ja väsimus piiratud elukorralduse tõttu. Samas on pikemas plaanis põhjust olla lootusrikkam kui varem. Selle aasta alguses käivitasime vaktsineerimise ja see võimaldab viirusega koos elamist nii, et Eesti püsib avatud.
Head Riigikogu liikmed! Meil on endiselt hädaolukord. Valitsus teeb oma otsuseid mitmeid näitajaid jälgides, millest üks tähtsaimaid on haiglavõrgu võimekus. Terviseameti hädaolukorra meditsiinijuhi Urmas Sule sõnul on Eesti haiglate hetkevõimekus COVID-patsientide ravimiseks 755 voodikohta, millest intensiivravivõimekus on 67 voodikohta. Haiglaravi on kokku vajanud 7,4% inimesi haigete üldarvust. Praegu on haiglas 525 inimest ning nendest juhitaval hingamisel 26 patsienti.
Numbrid on suured, aga kui nendes leida midagi positiivset, siis see on see, et meie meditsiinisüsteem on suutnud ravida inimesi nii, et juhitaval hingamisel olevate patsientide arv ning COVID-haigete suremus on Eestis olnud üsna väike. Me eraldasime valitsuse reservist 621 000 eurot Remdesiviri ostuks, mis tunduvalt leevendavat haiguse rasket kulgu. Eestis on surmaga lõppenud 540 haigusjuhtu ehk 0,9% COVID-19 juhtudest. Sellest saab järeldada, et testimissüsteem on Eestis hea, me leiame kiirelt haiged üles ja haigete ravi on tulemuslik. Selle eest suur tänu meie arstidele ja kogu meditsiinipersonalile!
Austatud Riigikogu! Väga suur mure on viiruse kiire levik. Alates eelmise aasta novembrist, kui Eestisse jõudis teine laine, on jõudsalt kasvanud päevane positiivsete testide arv ning positiivsete testide osakaal testides on kõikunud päeviti vahemikus 7–15%. Kokku on kinnitatud 895 345 laboratoorset testi, millest 58 445 ehk 6,5% on olnud positiivsed vastused.
Kus inimesed nakatuvad? Terviseameti koroonadetektiivid on kindlaks teinud, et viimase kuu jooksul on nakatumine toimunud peamiselt pereringis (32%-l juhtudest) ja tööl (14%-l juhtudest). Aga muret tekitav on see, et 33%-l juhtudest me ei tea tegelikult, kus inimesed nakatuvad. See näitab, et viiruse epideemiline levik on Eestis ulatuslik ja viirust võib saada igalt poolt, kus ei hoita teineteisega distantsi, näiteks kaubanduskeskustes, ühissõidukites ja nii edasi. Kõrgele nakatumusele aitab kaasa inimeste langenud ohutunne seoses koroonaviiruse levikuga. Elanike ohutaju on alates jaanuari algusest stabiilselt langenud. Veebruari alguses hindab olukorda kriitiliseks 52% elanikest. Detsembris oli see näitaja 75%. 31% hinnangul on terav kriis möödas. Ja jätkuvalt on olemas 11% suurune riskirühm, kes on arvamusel, et olukord ei ole kunagi kriitiline olnud.
Viiruse kontrolli alla saamine on meie igaühe võimuses ja meie kõigi ülesanne. Teadusuuringud on näidanud, et kõige tõhusamad viisid viiruse ohjeldamiseks on need, mis tulenevad inimeste enda käitumisest ja hoolsusest ehk endast ja teistest hoolimisest. Ainult enda ja teiste suhtes vastutustundlikult käitudes saame hoida nakatumise madala ja Eesti elu võimalikult avatud.
Me tegime sellise pingutuse kevadel. Hoidsime distantsi, töötasime kodust, piirasime oma kontakte ja jäime haigena koju. Need olid meie edutegurid, miks olime esirinnas oma madalate nakatumisnäitajate poolest ja suutsime vältida meditsiinisüsteemi tõrkeid. Meditsiinitöötajad on teinud ennastsalgavat tööd ja meil tuleb meditsiinisüsteemi ülekoormuse eest kaitsta ka edaspidi. Teeme pingutusi ka selle nimel, et hoolekandeasutuste elanikud saaksid oma vanaduspõlve veeta ohutult. Usun, et inimesed, kes hoolekandeasutustes töötavad, on võtnud selle saavutamise oma südameasjaks.
Valitsus pole teadlikult teinud väga rangeid ja lausalisi piiranguid ehk läinud seda teed, mille on valinud meie naaberriigid. Me rakendame piiranguid, mis on vältimatud ja mille eesmärk on vähendada inimeste omavahelist suhtlust kohtades, kus oht nakatuda ja viirust levitada on kõige suurem. Oleme lähenenud probleemipõhiselt, sekkunud seal, kus on kolded, ja tegelenud nende põhjustega. Katsume vältida vigu, mida näitas meile eelmine koolivaheaeg. Püüame vältida inimeste liikumist ja kokkupuuteid erinevate piirkondade vahel.
Piirangute kehtestamisel hindasime iga piirangu mõju nii majandusele kui inimestele, sest lisaks nähtavatele ohvritele on meil ka nähtamatuid ohvreid. Alates koroonakriisi algusest on Eesti tööpuudus tõusnud 8,8%-ni, Ida-Virumaal isegi 14,6%-ni. Kui suured on lüngad hariduses, me veel ei tea. Ja just seetõttu on põhikooli lõpueksamid sel aastal kohustuslikud, kuid seotud lahti kooli lõpetamisest. Vaimse tervise probleeme on raske mõõta, kuid kriisiväsimust tunneme me kõik. Sellepärast oleme piirangud teinud vastavalt ekspertide ja teadlaste arvamusele. Iganädalased arutelud teadusnõukoja ja Terviseametiga annavad parima võimaliku ning tasakaalustatud pildi viiruse levikust Eestis, selle põhjustest ning sellest, mida peaksime järgmiste sammudena tegema. Jätkame seda pingutust, et suudaksime otsuseid teha teadus- ja teadmuspõhiselt, hinnata neid mõjusid ja hoida meie riik avatuna.
Ja nüüd vaktsineerimisest, mis on isegi suurem murekoht kui ohutaju langus. Pean tunnistama, et vaktsineerimisega on olnud probleeme rohkem, kui me eeldasime. Üks asi on, et Euroopas on üldine vaktsiinidefitsiit, aga kindlasti oleks saanud asju paremini läbi mõelda ja vaktsineerimise planeerimist varem alustada. Rääkisime juba mais opositsioonis olles, et suve tuleb kasutada vaktsineerimise ettevalmistamiseks. Aga eelmine valitsus otsustas esimest korda vaktsineerimiskava arutada 27. novembril ja järgmine kord 15. detsembril. Seda oleks võinud teha märksa varem.
Nagu te teate, on Euroopa Liidus üldine vaktsiinide defitsiit, lubatud kogused ja reaalsed tarned ei lähe kokku. Sotsiaalministeeriumi sõnul on Eesti Euroopa Liidu ühishangete raames saanud seni kolmelt tootjalt kokku 121 470 doosi koroonavaktsiini, millest on tänahommikuse seisuga ära kasutatud 88 790 doosi. Eesliini vaktsineerimine toimub haiglate vaktsineerimiskabinettides ja muude tervishoiuteenuse osutajate juures, riskirühmi vaktsineeritakse perearstikeskustes. Alates maikuust, kui algab elanikkonna laiem vaktsineerimine, lisanduvad ajutised vaktsineerimiskeskused.
22. veebruari seisuga on vaktsineeritud 62 415 inimest ehk rohkem inimesi, kui selle seisuga on saanud koroonaviiruse positiivse diagnoosi. Kahe doosiga on vaktsineeritud 26 375 inimest. Vanuses 50–59 aastat on vaktsineerimise hõlmatus 12,1%, vanuses 80–89 aastat 20%, vanemate kui 90 aastat puhul 19%. Meie eakad on olnud heaks eeskujuks vaktsineerimises aktiivselt kaasalöömises.
Olen andnud tervise- ja tööministrile suunised, et me peame tõstma igapäevast vaktsineeritute arvu. Selleks peame kasutama ära kõik päevad, ka nädalavahetused, et kaitsesüstida riskirühmi, õpetajaid, politseinikke ja kõiki teisi. Viimastel päevadel on vaktsineerimise tempo kasvanud ja eelmisel nädalal vaktsineeriti rekordilised 20 322 inimest. Loomulikult võiks alati rohkem, aga nagu ma ütlesin, see on väga palju seotud sellega, et vaktsiini lihtsalt ei ole.
Lisaks eeltoodule on meie igaühe vastutus väga oluline. Panen kõigile südamele, et kui arst kutsub vaktsineerima, siis kasutage seda võimalust! Väga raske on kuulata uudist, et pereõed peavad ületama tohutuid takistusi kutsutute veenmisel. Mida rohkem inimesi suudame vaktsineerida, seda suurem on ühiskonna kaitsevõime COVID-19 vastu. Iga süst loeb!
Head kuulajad! Lõpetuseks tahan uuesti rõhutada, et kõige suurem mõju viiruse levikule on igaühe enda käitumisel. Panen kõigile südamele: vähendage kokkupuuteid teiste inimestega, püsige kodus! Kui töö võimaldab, siis olgem kodukontoris – sellel on suur mõju viiruse leviku vähendamisele. Kui kaugtööd teha pole võimalik, siis kandke tööl maski ja hoidke distantsi!
Sel nädalal on vabariigi aastapäev. Viiruse leviku takistamiseks on ära jäetud tavapärased suured rahvakogunemised ja tungivalt soovitan inimestel sel aastal tähistada vabariigi aastapäeva kodus ja väikeses ringis. Ja ka teie, lugupeetud Riigikogu liikmed, kes te paljude inimestega suhtlete! Teie olete eeskujuks, kutsuge inimesi sel aastal jääma koju ja mitte kogunema suurtes rahvahulkades.
Mul on hea meel, et sain teile selle ülevaate anda, ja olen valmis vastama küsimustele.