Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

13:58 Istungi rakendamine

14:00 Aseesimees Hanno Pevkur

Head kolleegid! Alustame Riigikogu täiskogu V istungjärgu 5. töönädala kolmapäevast istungit ja nagu ikka, on võimalus üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Esimesena palun Lauri Läänemets!

14:01 Lauri Läänemets

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Sotsiaaldemokraatide nimel annan üle Vabariigi Presidendi valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu, et suurendada valimiskogu koosseisu ja anda nii omavalitsustest pärit valijameestele riigipea valimisel tagasi nende varasem esindatus. Pärast viimast haldusreformi jäi Eesti kaardile 79 omavalitsust. See kärpis valijameeste kogus omavalitsuste esindajate ridu kaks korda. Meie lahendus näeb ette 107 valijamehe asemel taastada osalus 232 valijamehele ehk presidendi valijameeste kogus ei oleks valijaid mitte tänased 208, vaid ikkagi 333, enam-vähem nii, nagu see siiamaani oli. Selline muudatus tagab rahva laiapõhjalisema esindatuse valimiskogus ja lisaks saab valijameeste seas olema rohkem ka neid mehi ja naisi, kes kuuluvad mõnda valimisliitu või parlamendivälisesse erakonda, ehk inimesed on palju paremini esindatud. Aitäh!

14:02 Aseesimees Hanno Pevkur

Rohkem sooviavaldusi ei ole. Oleme ühe eelnõu vastu võtnud ja edasise otsustame loomulikult kodu- ja töökorra seadusest lähtuvalt. Nüüd aga kohaloleku kontroll. Palun kohaloleku kontroll!

14:03 Aseesimees Hanno Pevkur

Kohalolijaks registreerus 86 Riigikogu liiget, hetkel on puudu 15. Saame istungit alustada.

Enne, kui me läheme tänase päevakorra juurde, on meil vaja otsustada üks protseduuriline küsimus. Nimelt, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, Eesti Keskerakonna fraktsioon ja Eesti Reformierakonna fraktsioon tegid Riigikogu juhatusele ettepaneku viia järgmise töönädala täiskogu istungid läbi kaugosalusega istungi vormis. Juhatus arutas seda ettepanekut eile, konsensust ei saavutanud ja seetõttu on Riigikogu esimees Henn Põlluaas juhatuse liikmena teinud ettepaneku see küsimus otsustada suures saalis vastavalt kodu- ja töökorra seaduse § 16 lõikele 4. Härra Reinsalu, palun!

14:04 Urmas Reinsalu

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Küsimus istungi töövormist on oluline, kuid ma usun, et sellest olulisem on istungi sisu. Küsimus puudutab kolm päeva parlamendiliikmete tähelepanu pälvinud üleskutset opositsiooni kolme fraktsiooni poolt kutsuda proua peaminister Riigikogu täiskogu ette poliitilise ettekandega seoses koroonaviiruse levikuga ja valitsuse kavandatavate võimalike meetmetega seoses viiruse eskalatsiooniga. Minu küsimus teile, härra Riigikogu aseesimees, on järgmine. Proua peaminister kahjuks Riigikogu infotunnis, millele ta viitas kui vastuse andmise [kohale] selles küsimuses, tegelikkuses vastust ei andnud. Me ei saanud mitte mingisugust vastust selle kohta, kas ja millal kavatseb peaminister Riigikogu täiskogu ette tulla. Mu küsimus on: kas Riigikogu juhatus on seda küsimust arutanud ja kas Riigikogu juhatus on saanud peaministrilt vastuse saadikurühmade konkreetsele ja selgele ettepanekule?

14:05 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh, härra Reinsalu! Riigikogu juhatus eile põgusalt seda teemat arutas. Võtsime olukorra teadmiseks, aga peame arvestama sellega, et meil on ju käesoleva nädala päevakord kinnitatud. Ja veel kord kinnitasime Riigikogu juhatuses, ka Riigikogu esimees kinnitas seda, et kui tuleb peaministri palve tulla Riigikogu ette, siis seda loomulikult kohe ka võimaldatakse. Leppisime ka kokku, et kui mina Riigikogu juhatusest juhtun suhtlema Kaja Kallasega, siis ma kindlasti annan talle edasi Riigikogu esimehe palve, et Riigikogu esimees ja peaminister omavahel suhtleksid. Seda ma ka tegin. Nii et minu arvates on teema praeguseks küll ammendunud ja me ei peaks uuesti avama seda debatti, mida me kaks päeva oleme siin enne istungi sisulist arutelu pidanud. Härra Reinsalu, teine küsimus.

14:06 Urmas Reinsalu

Härra Pevkur! Vastupidi! See probleem dialoogi katkemisest parlamendi ja valitsusjuhi vahel ei ole mitte ammendunud, vaid ta jõudis tänase infotunni käigus algpunkti, sest kahetsusväärselt retooriliselt peaminister lubas parlamendiga koostööd, kõike muud, aga nendel sõnadel puudub tähendus, kui tegelikkuses me ei ole peaministrilt saanud vastust, millal ja kas ta on valmis sellekohase ettekandega parlamenti tulema. Keegi ei sea kahtluse alla, et meil on töönädala päevakord kinnitatud, see ei ole praegu asjakohane probleemiasetus. Parlamendi juhatus juhib parlamendi tööd ja parlamendi juhatus kindlasti peab õiglaselt esindama kõikide fraktsioonide taotlusi, mis on tulnud parlamendi kui rahvaesinduse järelevalvepädevusest ja oluliste küsimustega tegelemise pädevusest. Nii et minu küsimus on konkreetne: milline vastus on tulnud peaministrit Riigikogu juhatusele kolme saadikurühma konkreetsele ettepanekule? Millal ja kas peaminister kavatseb esineda poliitilise ettekandega selles küsimuses kriitilises viiruse leviku faasis?

14:07 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Minule teadaolevalt Riigikogu juhatusele peaministri vastust kirjalikult praeguseks hetkeks ei ole tulnud. Mart Helme, palun!

14:07 Mart Helme

Jaa, aitäh! Ma jätkan sedasama teemat, mille tõstatas rahvasaadik Reinsalu. See küsimus ei ole ammendunud. See võib olla küll aseesimehe ettekujutus, et küsimus on ammendunud, kuid küsimus ei ole ammendunud, sest me ei ole saanud vastust. Ja kui Riigikogu juhatus ei saa vastust sellise heatahtliku kollegiaalse suhtlemise vormis, et peaministri poole pöördutakse suuliselt või helistatakse ja palutakse tal tulla siia praegu nii Eestis kui ka Euroopas ühe kõige pakilisema teema üle arutelu pidama, siis ma teen ettepaneku Riigikogu juhatusele minna täisbürokraatlikku teed ja teha peaministrile kirjalik esildis või nõudmine või ükskõik, kuidas me seda nimetame, ettepanekuga tulla Riigikogu ette sellel teemal aru andma näiteks teisipäeval, näiteks kolmapäeval – kolmapäeval, vabandust, on 24. veebruar –, näiteks neljapäeval. Me teeme siis talle juba konkreetse ettekirjutuse konkreetse päevaga ja konkreetse ajaga, sest kui heaga ei saa, siis peab saama kuidagi survega.

14:09 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh, härra Helme! Riigikogu kodu- ja töökord, millest me siin kõik lähtume ja millest loomulikult lähtub ka Riigikogu juhatus, reguleerib üsna täpselt selle ära, kuidas peaminister meie ette siia Riigikogusse tuleb. See palve, mille Isamaa fraktsioon on esitanud, on juhatuse poolt edastatud peaministri büroole ja sellest tulenevalt saab peaminister otsustada selle hetke, millal või kas ta Riigikogu ette tuleb. See on kodukorras reguleeritud. Ma tõesti siiralt loodan, et me mõistame seda, et me oleme kaks päeva samal teemal arutanud, te olete saanud täna küsida ka infotunnis täpsustavaid küsimusi peaministrilt, et me saaksime minna tänase päevakorra juurde. Sellepärast et veel kord, ka Riigikogu juhatus ei saa otseselt sundida kedagi Riigikogu pulti tulema. Isegi Riigikogu liige, kes kannab ette eelnõu, ei ole kohustatud siia pulti tulema, kui ta on näiteks komisjoni ettekandjaks määratud. Härra Reinsalu, palun!

14:10 Urmas Reinsalu

Lugupeetav istungi juhataja! Meil hakkavad need asjad nüüd kuidagi veidike kiiva kiskuma. Tähelepanu [pööramine] sellele, et me peaksime peaministrit hakkama sundima siia parlamendi, rahvaesinduse ette tulema ja kas meil on selleks kuidagi pädevust või võimu, ma arvan, on täiesti vildakas. Parlamentaarne kultuur eeldab dialoogi, see eeldab kahekõnet valitsuse ja parlamendi vahel. Sunnimomendid on siin täiesti asjatud tuua sisse. Vabandada välja sellega, et kui parlamendil ei ole sunnimehhanismi kasutada jõudu peaministri suhtes ja tuua ta seda ettekannet tegema, siis me loobume sellest ja surume täiesti legitiimse rahvaesinduse suure osa liikmete taotluse selle ettekäändega alla – ma ei ole sellega kategooriliselt nõus. Minu küsimus puudutab väga põhimõttelist küsimust. Te ütlesite, et kirjalikku vastust proua peaminister juhatusele ei ole andnud, kuid juhatus tegi teile, kui ma õigesti aru sain, ülesandeks viia läbi vestlus peaministriga. Minu küsimus on: kas te esitasite peaministrile ettepaneku tulla poliitilise ettekandega parlamenti, nagu saadikurühmad on taotlenud? Milline oli teile antud peaministri vastus, sest täna infotunnis me paraku selle kohta peaministrilt vastust, mis oleks mõõdetav või hinnatav, ei saanud?

14:11 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh, härra Reinsalu! Ärge palun tõlgendage mu sõnu sellisena, nagu nad ei olnud. Ma vastasin härra Helmele ja see oli härra Helme ettepanek, et äkki peaks tegema konkreetse ettepaneku peaministrile. Mis puudutab minu vestlust peaministriga, siis minu vestluse sisu peaministriga oli eelkõige suunatud sellele, et kui Riigikogu esimees peaministrile helistab, siis kindlasti on viisakas, et peaminister Riigikogu esimehega suhtleb. Kui ei saa kohe [kõnet] vastu võtta, mis on ka mõistetav, siis ta helistab tagasi. See oli selle vestluse sisu. Mart Helme, palun!

14:12 Mart Helme

Aitäh! Ma soovitan teil lugeda Riigikogu stenogramme, kuupäeva täpselt ei mäleta, kuskil 12. detsember või midagi taolist, kui Reformierakonna saadikud, sh praegune peaminister Kaja Kallas, raevukalt ründasid tollast peaministrit Jüri Ratast, kes teatas, et ta ei saa tulla samal päeval, kuid ta on kohe nõus tulema järgmisel päeval Riigikogu ette aru andma. Missugused raevukad rünnakud ja süüdistused tol korral reformierakondlaste poolt välja käidi! Süüdistati peaministrit selles, et ta ei arvesta Riigikoguga, ta ei soovi Riigikoguga suhelda jne, jne. Nüüd on rollid vahetunud ja me millegipärast ei näe praeguse peaministri poolt mitte mingit soovi ega valmisolekut Riigikoguga suhelda. Vastupidi, te püüate meile selgeks teha, et küsimus on päevakorrast maas. Kuidas saab küsimus olla päevakorrast maas, kui peaminister ei ole meile öelnud, millal ta on valmis tulema meiega diskussiooni pidama?

14:13 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh selle märkuse eest! Kindlasti vaatan selle stenogrammi üle. Aga mis puudutab seda, kas Riigikogu juhatus või Riigikogu istungi juhataja on praegu õige adressaat sellele küsimusele, siis ma kardan, et mitte. Peeter Ernits, palun!

14:13 Peeter Ernits

Kisub juba tragikoomiliseks. Mu küsimus teile. Me peaks olema parlamentaarne riik, aga praeguse peaministri käitumine lõhnab otseselt selle järele, et tema on arrogantne kummitempli hoidja ja meie oleme need armetud kummitemplid, seejuures ka Riigikogu lugupeetud juhatus. Kas see näitab seda, et praeguse peaministri käitumismuster parlamendi suhtes on selline, et lõuad pidada ja edasi teenida?

14:14 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Ma usun, et parlament kujundab ise oma kultuuri nii sõnavõttudes kui ka olekus. Härra Reinsalu.

14:14 Urmas Reinsalu

Aitäh! Austatud Riigikogu aseesimees! Te ütlesite istungi juhataja võimu ja pädevusega, et küsimus on päevakorralt maas. Aga minu küsimus teile on: mis küsimus on päevakorralt maas? Need parlamendi opositsioonifraktsioonid, kes on taotlenud peaministri ettekannet, ei ole teile küll andnud mingisugust mandaati asuda parlamendi nimel erapooletu istungi juhatajana seisukohale, nagu need kolm fraktsiooni oleksid loobunud oma taotlusest, et peaminister viivitamatult, võimalikult kiire aja jooksul tuleks parlamendi ette poliitilise ettekandega. Mida te pidasite silmas asjaga, et küsimus on istungi juhataja hinnangul päevakorralt maas? 

Teiseks ma tahan öelda, et te vestlesite peaministriga sellest, et telefoni võtta. Aga ega siis telefonikõne ei ole praegu fookuses. Fookuses on küsimus, millal on peaminister valmis ja kas on peaminister valmis tulema parlamendi ette. Ega küsimus ei ole kõnest iseeneses, küsimus on selles, et rahvaesindus, suur osa rahvaesindusest ootab – ma saan aru, et ka koalitsioonifraktsioonid ei kavatse seda kuidagi vastustada – peaministrit siia parlamendi ette kiires ja kriitilises küsimuses tegema poliitilist ülevaadet selle kohta, milline on viiruse leviku olukord ja millised on valitsuse kavandatavad võimalikud meetmed.

See ei ole mitte peaministri ründamiseks mõeldud samm. Vastupidi. Meil peab olema võimalikult suur legitiimsus nendes meetmetes, mida me soovime rakendada rahva tervise kaitseks, ja ma arvan – kõneledes siin enda nimel, aga ma usun, et sellega ühinevad ka opositsiooni teised saadikud –, selleks, et leida suuremat ühisosa, et ühiskonnas oleks koosmeelt viiruse tõkestamisel.

14:16 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh, härra Reinsalu! Veel kord, see, millele ma alguses osutasin, oli fakt, et Riigikogu suur saal on selle nädala päevakorra kinnitanud. Ja fakt on ka, et teie saadetud kiri peaministrile on läinud ja meie kodukord reguleerib, kuidas ja millal peaminister saab meie ette tulla. Nii et need otsused on praeguseks läbi arutatud. Härra Lotman, palun!

14:17 Mihhail Lotman

Aitäh, austatud eesistuja! Mul on selline tunne, et te ei saa aru probleemi sügavusest. Asi ei ole selles, et siin opositsioon tahab kedagi kiusata. Nii eelnevast diskussioonist kui ka täna infotunnis tuli absoluutselt selgelt välja, et kommunikatsioonis on väga suured tõkked Riigikogu ja valitsuse vahel. Peaminister saab teada Riigikogu soovidest ja erakondade soovidest ajakirjandusest ja soovitab meile ka lugeda ajakirjandust, et saada teada tema seisukohta. Paraku ajakirjanduses me näeme vastuolulisi sõnumeid. Meil on tungiv soov näha siin Riigikogus peaministrit, et ta annaks meile autoriteetse, adekvaatse ja operatiivse informatsiooni. See ei ole kellegi kius, see on riigi funktsioneerimise, normaalse funktsioneerimise küsimus.

14:18 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh, härra Lotman, selle arvamuse eest! Veel kord: Riigikogu juhatus saab lähtuda kodu‑ ja töökorrast, kuidas me oma tööd korraldame. Me oleme selle nädala kohta avaldanud arvamust ja otsustanud, kuidas me sel nädalal töötame. Kui siia peaks tulema täiendusi, näiteks peaministri palvel, siis, nagu Riigikogu esimees seda korduvalt esmaspäeval ütles ja olen ka mina teile öelnud, loomulikult see päevakorda kohe ka lisatakse. Proua Helme, palun!

14:19 Helle-Moonika Helme

Aitäh mulle sõna andmise eest! Te räägite täna, et töö- ja kodukord reguleerib seda, kas peaminister tuleb siia või ei tule. Eelmine kord te kogu aeg väitsite, et seda reguleerib peaministri soov. Ma ikkagi näen siin väga selgelt seda, et meie oleme oma tahet avaldanud, töö- ja kodukord võimaldaks tal siia tulla, aga mida ei ole, on peaministri soov. Ma tegelikult ka ühineksin siin mõningate eelkõnelejatega, kes on öelnud, et me ei tee seda sugugi mitte selleks, et peaministrit kuidagi kiusata, vaid vastupidi, me pakume talle siit foorumit, mis on terve Eesti. Ta saab tervele Eestile väga pikalt rääkida, selgitada, mitte ei pea kasutama neid väikseid võimalusi, minutilisi võimalusi kusagil ajakirjanduses öelda midagi kord siin, kord seal. Äkki te siiski kuidagi mõjutaksite teda, kui teil on vähemalt selline otseliin, et ta sooviks lõpuks siia tulla ja kasutada siin seda unikaalset võimalust ja platvormi suhelda Eesti rahvaga ja meiega ka.

14:20 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Veel kord: need on otseselt omavahel seotud, mis puudutab kodukorda ja peaministri võimalusi ja soove. Meie kodukord reguleerib selle, et Riigikogu suur saal kehtestab töökava, töökava järgi me hakkame liikuma. Kui töökavasse soovitakse teha muudatusi, siis need muudatused on võimalik teha. Riigikogu esimees saab kohe lisada peaministri avalduse Riigikogu päevakorda erakorraliselt. Nii et siin ei ole kuidagi midagi teistmoodi.

Kuna küsimused on kõik ühe ja sama teema ümber, siis ma võtan viimased viis küsimust ja siis me läheme tänase päevakorra juurde, sest meil ei ole mingit põhjendust tänase päevakorraga mitte edasi minna. Me saame päevakorraga edasi minna ja siis saame juba edasisi otsuseid teha ka järgmise nädala suhtes. Või enne, kui me saame isegi päevakorra juurde minna, on meil vaja veel teha järgmise nädala kohta otsus, milleni me ei ole veel jõudnud. Keerutame sellesama ühe teema ümber, mida me oleme siin juba mitu päeva arutanud. Nii, viimased viis küsimust. Härra Reinsalu, palun!

14:21 Urmas Reinsalu

Aitäh, austatud istungi juhataja! Te olete suure empaatiavõimega inimene ja teie etteheide, et parlamendi opositsioonisaadikud raiskavad aega või keerutavad ühe ja sama koha ümber, on täiesti kohatu. Vastupidi, see eitav seisukoht, mis puudutab praegu dialoogi katkemist valitsusjuhi ja parlamendi vahel, on saanud põhjuseks sellele, et kas vähem või rohkem iroonilises võtmes parlamendiliikmed protestivad. Ja ma väidan teile, et see protest ei katke enne, kui me ei ole saanud vastuseid, ja selliseid vastuseid, mis meid sisuliselt rahuldavad. Te ütlesite, et peaministri soovid ja võimalused ei pruugi tegelikult olla need asjaolud, miks ta ei anna meile vastuseid. Mis soove ja võimalusi, kui te ütlete, et peaminister ei anna meile vastust, kas ja millal ta kavatseb tulla parlamendi ette koroonakriisist rääkima, te silmas pidasite? Millised peaministri soovid või võimalused takistavad tal parlamendiliikmetele tagasisidena vastust anda?

Ja teiseks, ma pöörduksin teie kui aseesimehe poole sama küsimuse või ettepanekuga, mis ma tegin Riigikogu esimehele, ja mulle tundus, et Riigikogu esimees suhtus sellesse ettepanekusse möönvalt. Kas meil ei oleks praegu asjakohane, et koguneks Riigikogu vanematekogu, juhatuse ja kõigi fraktsioonijuhtide koosolek ja arutaks, kuidas me saame naasta parlamendi normaalse töötempo juurde ja leida ühisosana töövorm, mis ei oleks takistatud. See takistus sai alguse kolmapäeval sellest vastasseisust, me ju suurepäraselt teame, sisulise vastuse puudumisest. Me peame selle sisulise vastuse saama. Enne seda, ma väidan, parlament ei naase normaalse töötempo juurde, ja see on vastutustundetu. Kindlasti oleks ka vanematekogul võimalik kohtuda peaministriga, arutada see probleem, dialoogi katkemise küsimus läbi. Kaks konkreetset küsimust teile.

14:23 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Reinsalu, kui te kuulasite tähelepanelikult, siis soovidest ja võimalustest oli juttu lähtuvalt sellest, mis on kodu- ja töökorras kirjas, elik kodu- ja töökorras on ... Kas ma vastan või lähete ära või kuidas teil plaan on? Väga meeldiv. Soovidest ja võimalustest oli juttu selle koha pealt, kui me rääkisime kodu- ja töökorrast, kuidas me oleme sätestanud meie töökava ja kuidas töökava on võimalik täpsustada ja täiendada. Indrek Saar, palun!

14:24 Indrek Saar

Aitäh, lugupeetud aseesimees ja Riigikogu juhatuse liige! Riigikogu juhatuse roll on tagada see, et Riigikogu saab oma tööd teha, ja muu hulgas, et Riigikogu saab seda tööd teha niimoodi, et ka avalikkus saaks aru, millega Riigikogu tegeleb, ja Riigikogu maine vähemalt mingilgi määral säiliks. Väga tore oleks, kui selle käigus säiliks ka peaministri ja valitsuse maine. Me näeme, et juba kolmandat päeva ja tegelikult juba neljandat ringi – sest täna on juba teine ring, me oleme sellesama teema juures tagasi – see teema ei lõpe, kui parlament ei saa selgeid vastuseid. Aga parlament ei ole saanud piisavalt selgeid vastuseid. Minu küsimus on: kuidas sina meie esindajana ja juhatuse liikmena näed, et see olukord saaks lahenduse, nii et parlament saaks oma tööga edasi minna, peaminister saaks oma tööga edasi minna ja Eesti ühiskond saaks aru, millega me siin tegeleme? Sest tõepoolest, Eesti ühiskonna jaoks täna kõige aktuaalsem teema, mille lahendamist meilt oodatakse, on tervisekriis.

14:25 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Sellega ma olen sada protsenti päri, et tervisekriis on esmane ja kõige olulisem, millega tuleb tegeleda. Minule teadaolevalt Vabariigi Valitsus homme arutab taas, lisaks eilsele, viirusega seotud olukorda ja võimalikke piiranguid ja nende võimalikke muutmisi. Sellega valitsus igapäevaselt tegelebki – nii ministrite tasandil kui ka valitsus tervikuna. Meie saame oma tööd teha nii, nagu meil on võimalik seda tööd teha, kuidas sätestab ka meie töökord. Meil on täna päevakorras kuus päevakorrapunkti ja me peaksime need läbi menetlema. Meile on ette antud see, kuidas peaminister meie ette saab tulla, ja sellest me peame kinni pidama. Nii et kui peaminister annab märku Riigikogu juhatusele edasistest sammudest, siis loomulikult Riigikogu juhatus teeb kohe need sammud. Urmas Reitelmann, palun!

14:26 Urmas Reitelmann

Aitäh, härra istungi juhataja! Tervisekriis on niivõrd tõsine asi, et kui me vaatame näiteks 5,5 miljoni elanikuga Soome nakatunute arvu ühes ööpäevas, mis on poole väiksem kui 1,3 miljoni elanikuga Eestis, siis piltlikult öeldes on Eesti katastroofi lävel. Te just enne mainisite, et parlament kujundab oma poliitilist kultuuri ise. Täna me pidime veel kord kahetsusega tõdema, et ka peaminister kujundab oma poliitilist kultuuri ise. Teie jutust on jäänud kõlama, et Riigikogu kodu- ja töökord ei oma mingisuguseid hoobasid. Ja praegu me oleme sellises olukorras, kus irooniliselt öeldes alamad peavad ootama, kuni Tema Majesteet suvatseb meie ette ilmuda. Kas meil ei oleks põhjust väga tõsiselt mõelda Riigikogu kodu- ja töökorra muutmise peale, et seadusandja saaks täitevvõimuga suhelda?

14:28 Aseesimees Hanno Pevkur

Tänan küsimuse eest! See läheb küll natukene võib-olla teemast välja, aga hea meelega vastan. Ka mina näen vajadust Riigikogu kodu- ja töökorra muutmiseks, sellepärast et seal on väga palju punkte, mis on viimaste nädalate, kuude ja aastate praktikast välja tulnud, kus on vajadus kodu- ja töökorda muuta. Nii et ma usun, et Riigikogu juhatus tõepoolest võiks vanematekogu ühel hetkel kokku kutsuda ja arutada seda, et alustada uue kodu- ja töökorra seaduse koostamist. Heljo Pikhof, palun!

14:28 Heljo Pikhof

Aitäh, austatud Riigikogu juhatuse liige! Tulemas on 24. veebruar, järgmine nädal algab lastel koolivaheaeg, nakatumisnäitajad on siin väga kõrged. Minu jaoks on väga kummaline, et te ütlesite, et Vabariigi Valitsus arutab iga päev praegust tervise olukorda, tervisekriisi, aga selle valitsuse arutelud võiks valitsusjuht ikkagi tuua ka Riigikokku ja anda võimaluse meil kaasa rääkida, küsimusi esitada. Mulle tundub, et proua peaminister oleks võinud ju öelda, kui ta see nädal ei saa tulla, et tuleb järgmine nädal, näiteks esmaspäeval. Me oleks kõik rahul olnud ja täna ei oleks sellist arutelu siin saalis. Minu palve ongi, et te olete ühes erakonnas, äkki annate talle head nõu.

14:29 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Ma annan peaministrile teie palve edasi. Siim Pohlak, palun!

14:29 Siim Pohlak

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Kõigepealt küsin: kas teie kui Riigikogu juhatuse liikmeni on jõudnud ka Eesti sõltumatu ja erapooletu meedia päringud ja mure selle pärast, miks peaminister parlamendiga koostööd ei taha teha? Kas meedia on pöördunud selle küsimusega Riigikogu juhatuse poole? Ma kujutan ette, et eelmise valitsuskoalitsiooni ajal oleks täna juba suured pealkirjad olnud ajalehtede kaantel, kui peaminister oleks ignoreerinud koroonakriisiga võitlemisega seotud küsimusega parlamendi ette tulemist. Aga teiseks, paar minutit tagasi andis proua peaminister siinsamas kümne meetri kaugusel teisel pool seina intervjuud ühele sõltumatule meediakanalile. Äkki saaks asja kiiresti selgeks, et võtate vaheaja ja vestlete proua peaministriga või võtate Riigikogu juhatuse kokku ja räägite. Hetk tagasi ta oli igatahes veel kümne meetri kaugusel meist.

14:30 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Vaatasin veel kord kiiresti ka telefonist oma postkasti üle, minule meediapäringuid ei ole sel teemal tulnud. Peeter Ernits, palun!

14:30 Peeter Ernits

Aitäh! Eelmise aasta detsembris peaminister, toona mitte peaminister, vaid Kaja Kallas nõudis toonase peaministri viivitamatut ilmumist Riigikogusse ja ütles, et need arvud on [suured], 760 nakatanut sel päeval, ja miks peaminister ei ilmu kohe kell 10. Tänane seis on 811 nakatunut, veelgi hullem, aga peaminister maakeeles öeldes millegipärast jonnib või mängib lolli. Miks selline lapsik käitumine? Juba kolmas päev. Riigikogu juhatus ja sina kui Kaja Kallase erakonnakaaslane, miks sa lubad sellise jama kordumist? Tegelikult puhas jonn ju!

14:31 Aseesimees Hanno Pevkur

Jah, aitäh! Ma püüan Riigikogu juhatuse nimel tõesti juhatada neid istungeid, nii nagu ka teised juhatuse liikmed, kenas kooskõlas kodu- ja töökorraga ja me oleme need kodu- ja töökorra reeglid omavahel kokku leppinud juba ammu enne seda koosseisu. Tõepoolest, mis puudutab peaministri poliitilisi avaldusi, siis selleks on oma kord. Kas see kord vajaks muutmist või mitte? Nagu ma ütlesin, minu arvates jah, kodukord tervikuna vajab muutmist, aga praegu me elame nende regulatsioonidega, mis meile on ette antud, ja need regulatsioonid tähendavad seda, et aja, millal parlamendi ette tulla, valib peaminister. Kalle Grünthal, palun!

14:32 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Te olete täna küsimustele vastamisel korduvalt viidanud sellele, et meie töö- ja kodukord ei näe selle küsimuse lahendamist sellisel kujul ette. Ja see pole mitte üksikjuhtum, vaid te olete korduvalt seda rääkinud. Mind tegi ärevaks see teie lause, et me võtame veel ainult viis protseduurilist küsimust ja sellega piirdume. Tuletan meelde, lugupeetud istungi juhataja, et see koht, kus te praegu istute, ei ole diktaatori tool. See on see tool, kus te juhatate istungit ning peate kinni pidama kodu- ja töökorra seadusest. Kodu- ja töökorra seaduses ei ole reguleeritud, mitu protseduurilist küsimust võib esitada. Seega, teie nõudmine, et nüüd rohkem enam protseduurilisi küsimusi esitada ei saa, on õigusvastane. Tuletan meelde: te ei ole diktaator, vaid te peate järgima kehtivat õigust. 

14:33 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh, härra Grünthal! Tõepoolest, kodukorras on istungi juhatajale antud teatud volitused. Protseduurilised küsimused tuleb lahendada ja protseduuriliste küsimuste lahendamine muu hulgas tähendab seda, et kui neid lahendatakse, siis võimaluse korral tuleb kõikidele küsimustele vastata. Aga kui need küsimused korduvad ja on samasisulised, siis ka praegune Riigikogu esimees on siin saalis lõpetanud küsimuste arutelu ja läinud päevakorra sisulise arutelu juurde. See on üks osa Riigikogu istungi juhataja tööst, et tagada Riigikogu istungi tõrgeteta toimimine. Leo Kunnas, palun!

14:34 Leo Kunnas

Tänan, austatud istungi juhataja! Kui me sama kriisi raames eelmine kord palusime peaminister Ratast tulla meie ette, siis ta tuli meie ette teisel päeval, tema juhtimisvälp oli kaks päeva. Praegu proua peaminister ei ole isegi vastanud meile, millal ta võiks meie ette tulla. Loomulikult, kui homme tehakse olulisi otsuseid, siis võib ju teha erakorralise istungi ja mul ei ole midagi selle vastu, et teeme siis seda näiteks reedel. Aga see juhtimisvälp siin ei tohiks ju olla lõputu ja siin ei tohiks olla meil erinevaid standardeid eri valitsustele. Et siis me ei ole rahul, kui üks peaminister ei tule samal päeval, ja nüüd põhimõtteliselt meil on ükskõik, kas ta meie ette üldse tuleb. Kas see oleks hea praktika? Ma arvan, et mitte. Ma teen ettepaneku, et proua peaminister tõesti leiaks selle aja ja me saaksime seda kriisi põhjalikult käsitleda kas või pärast seda, kui ta on need juhtimisotsused teinud, mis tal on vaja teha.

14:35 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh, härra Kunnas! Nagu ma ütlesin ka proua Pikhofile vastates, et ma annan proua Pikhofi palve peaministrile edasi, ja ma usun, et ka Riigikogu juhatuse palve on peaministrini jõudnud, samamoodi nagu fraktsioonide palve. Tulles korraks tagasi härra Grünthali küsimuse juurde, siis § 72 lõige 2 on see, mis siis reguleerib istungi juhatamist ja seda, kuidas lugeda sõnavõtud lõppenuks, kui kõik on sõna saanud ja päevakorraküsimust on piisavalt käsitletud. Antud [teemal] oleme protseduurilisi küsimusi käsitlenud juba kolmel istungil. Aga võtame need kolm küsimust, mis on praegu registreeritud, kenasti ära kõik. No näed, tuli kohe! Härra Laneman.

14:36 Alar Laneman

Mul on olemuselt puhtalt protseduuriline küsimus. See on nimelt selles, et mulle tundub, et terve hulk protseduure, mis on mõeldud riigi sujuvaks juhtimiseks, ei toimi. Hullemgi veel, mul on tunne, et selle olukorra tõsidusest ei ole vajalikul määral aru saanud ei peaminister ega kahjuks ka Riigikogu juhatus. Mõned faktid. Peaminister ei ole olnud seni nõus Riigikogu ette tulema. Seadusandlik võim ei saa teha oma tööd nii, nagu ta peaks seda tegema ja nagu valijad ootavad. Ühiskonnas on kriis. Ja taustaks on huvitav: täna just Välisluureamet kirjeldas Eestit väljastpoolt ähvardavaid ohte, sh räägiti sügisel tulevast suurõppusest. Minu mure protseduuride osas ongi nüüd see, et kui sellises suhteliselt pehmes kriisis meie protseduurid ei taga oluliste võimuorganite ja ametiisikute tööd, kuidas me saame olla kindlad, et me võime vastu minna tõsisematele kriisidele, mis on seotud julgeolekuga. Konkreetne küsimus on: mida ja millal te kavatsete ette võtta Riigikogu juhatuse tasemel, et seda olukorda kuidagi paremuse poole lükata?

14:38 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh, härra Laneman! Te olete olnud ka valitsuse liige, küll põgusalt, aga siiski, ja teate, et tervishoiukriisi lahendamisel otsuste langetamise õigus, kiirete otsuste langetamise õigus ka piirangute osas on Vabariigi Valitsusel. Ja Vabariigi Valitsus neid piiranguid homme taas kord arutab, nii nagu ka teie ajal valitsus tegi. Nii et selles mõttes, mis puudutab kriiside ja olukordade lahendamist, siis tegelikult kõik on senimaani näidanud, et need seadused toimivad. Siim Pohlak, palun!

14:38 Siim Pohlak

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Minu eelmisele küsimusele vastates te vältisite või ignoreerisite mu küsimuse teist poolt, kus ma viitasin, et peaminister alles mõni minut tagasi viibis siinsamas hoones meist mõnekümne meetri kaugusel. Kas siin ei ole ikkagi selgelt tegemist tahtmisega? Kui ikkagi tahaks, saaks asjad kokku leppida, vaadata kalendrit ja otsida selle sobiva päeva. Minu meelest on see selgelt tahtmise küsimus, et peaminister ei tahagi tulla parlamendi ette sellel teemal kõnelema.

14:39 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Raske on kommenteerida peaministri soove või tahtmisi. Ma saan juhatada praegu istungit. Peeter Ernits, palun!

14:39 Peeter Ernits

Hea juhataja! Ma ei hakka enam ettepanekut tegema, et helistame peaministrile, ja kõike muud sellist. Kas sulle kui Riigikogu aseesimehele ei tundu, et me peaks äkki algatama kiireloomulisena Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise? Ja mõned punktid näiteks, mis võiks seal olla, et viis viimast küsimust, mida sa siin vahepeal tegid, või Riigikogu esimehe kõnedele teatud kindla aja jooksul vastamise kohustus. Kuni selleni välja drastiliselt, kuni peaministri sundtoomiseni, sest siiski me oleme parlamentaarne riik. Olete sellega nõus, et algataksime selle kodu- ja töökorra seaduse muutmise seaduse kiireloomuliselt, et saaks lahendada seda kujunenud absurdset olukorda?

14:40 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh selle mõtte eest! Kui te sellise muudatusettepaneku kodu- ja töökorra kohta esitate, siis ma saan öelda ainult oma isikliku seisukoha: mina ei poolda sundtoomist, kellegi sundtoomist siia Riigikogu pulti. Helmen Kütt, palun!

14:40 Helmen Kütt

Aitäh, austatud eesistuja! Hetkel on selline halenaljakas olukord nagu Eesti filmiklassikas "Siin me oleme", kus naispeategelane teatab, et ta ei tule alla. (Naer saalis.) Ma tõepoolest loodan, et kuna reedel on peaminister kohtumas Soome sotsiaaldemokraadist peaministri Sanna Mariniga, siis ilmselt kuuleb ta Soome riigis nende kogemustest ja saab infot. Võib-olla olekski hea, kui neljapäeval arutab siin teadusnõukogu, reedel kohtub [peaminister] Soome peaministriga, ja järsku annaksite ka selle palve edasi, et esmaspäeval ta tuleks ja jagaks seda [infot], kuidas Soomel on nakatumiskordaja nii väike ja mida seal tehakse, ka Riigikogule.

14:41 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Ma annan selle teie informatsiooni talle edasi, aga ma olen veendunud, et Riigikogus toimuv jõuab peaministrini ja ka need debatid, mis meil siin on, on peaministrile teada. Mart Helme, palun!

14:41 Mart Helme

Aitäh! Ma värskendan siis mälu ja tuletan meelde praegustele koalitsioonierakondadele ja nende liikmetele, missugune oli suhtumine peaministri kohustusse tulla Riigikogu ette, kui te olite opositsioonis. Ma loen ette stenogrammist Kaja Kallase sõnavõtu. "Aitäh! Ma täpsustaksin. Tegelikult oli hoopis sedapidi, et peaminister teatas, et tema tahab tulla teisipäeval kell 10 Riigikogu ette rääkima COVID‑ist, mille peale nii sotsiaaldemokraadid kui ka Reformierakond tegid ettepaneku, et ta tuleks kohe täna kell kolm, sest ta on eneseisolatsioonist vaba ja mitte midagi ei saa olla olulisemat kui COVID‑iga tegelemine praegu, kui meil on ühel päeval 760 nakatunut." Nagu Ernits ütles, tänasel päeval on neid rohkem. "Mis peaminister selle peale vastas? Miks teda täna siin ei ole? Miks meil on päevakorras rahvahääletuse eelnõu ja miks me ei räägi koroonakriisist?"

No ma küsin nüüd, miks meil on siin päevakorras meediateenuste eelnõu ja vihakõne eelnõu ja muud niisugused eelnõud ja miks me ei räägi COVID‑ist. Miks peaminister ei tule? Me ju nägime tegelikult infotunnis, et valitsusel ei ole efektiivset tegutsemismudelit ega võimekust kriisiga toime tulla. Me täiesti üheselt mõistame peaministri keeldumist meie ette tulla kui soovimatust ja hirmu anda aru, sest millestki aru anda ei ole. Ja kui te praegu mängite sõna otseses mõttes ühte väravasse oma erakonnakaaslasest peaministriga, siis on Riigikogu fraktsioonid sunnitud käituma teistmoodi ja astuma teistsuguseid samme, et peaminister ikkagi lõpuks siin puldis meile aru andma hakkaks.

14:43 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh selle arvamuse eest! Lihtsalt remargi korras ütlen, et need seaduseelnõud, mida te mainisite, meil täna päevakorras ei ole. Mis puudutab Kaja Kallase varasemaid sõnavõtte siin Riigikogu liikmena, siis ma olen veendunud, et ta neid sõnavõtte kindlasti ise ka mäletab. Helle-Moonika Helme, palun!

14:44 Helle-Moonika Helme

Aitäh! Te just natuke aega tagasi ütlesite, et teil on raske kommenteerida peaministri soove ja tahtmisi. Tõsi, te ei peagi seda tegema. Ma olen seda juba täna küsinud ja see tuleb järjest enam ja enam välja, et me istume siin tegelikult ühel väga lihtsal põhjusel: peaminister ei soovi tulla siia meie ette. Küsimus ongi, mida me siin üritame teada saada kõige muu hulgas, et miks ta siis ei soovi.

Aga ma tuleksin tagasi veel ka teie eelneva käitumise juurde, millele Kalle Grünthal küll väga reljeefselt, aga siiski tähelepanu juhtis. Enne te siin oma mingisuguses vastuses ütlesite, et noh, lõpetame selle asja ära, sest meil on täna kuus päevakorrapunkti. Kas te tõesti arvate, et me ise ei tea seda? Ma tuletan meelde, et meil on täna, kolmapäeval võimalus pidada pikka istungit ja me võime kuni homse istungi alguseni siin istuda ja neid kuut päevakorrapunkti arutada. Me teame seda ise ka. Ja mis puudutab protseduuriliste küsimuste piiramist, siis muidugi te võite seda teha, see õigus teil on kodu- ja töökorra seaduse järgi tõepoolest, aga ma siiski tungivalt soovitan seda mitte teha. Sellepärast, et muidu minu kolleegi selline reljeefselt esitatud arvamus teie rollist ja teie käitumisest võib äkki tõeks osutuda.

14:45 Aseesimees Hanno Pevkur

Ma tänan! Nagu te näete, me oleme küsimustega jätkanud. Ruuben Kaalep, palun!

14:45 Ruuben Kaalep

Lugupeetud aseesimees! Te olete täna mitu korda viidanud sellele, et parlamendil justkui ei ole mingit sunnimehhanismi, millega peaministrit füüsiliselt tuua siia Riigikogu ette esinema. Sel juhul ma küsin analoogilise olukorra kohta: milline oleks protseduur juhul, kui peaminister näiteks ei ilmuks kohale infotundi?

14:46 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Sellisel juhul tuleks peaministri asemel peaministri esimene asendaja infotundi ja kui midagi sellist erakorralist oleks, siis vastaksid peaministri asemel need inimesed, kes siin on. See peaks olema siis midagi täiesti erakordset, et peaminister ei saa tulla. Aga tavaline kord on ka ette nähtud, kuidas peaministrit asendatakse. Siim Pohlak, palun!

14:46 Siim Pohlak

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Te isiklikult olete ka Riigikogu kõrgeima organi, Riigikogu juhatuse liige. Kas teie Riigikogu juhatuse liikmena tunnete ennast häirituna sellest, et peaminister sisuliselt ignoreerib parlamendi soovi, ignoreerib parlamenti? Kas te tunnete ennast Riigikogu juhatuse liikmena sellest häirituna või teie arvates on see täiesti normaalne käitumine?

14:46 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Ma sooviksin hea meelega Riigikogu istungiga edasi minna, sest see reeglistik, kuidas peaminister meie ette tuleb, on korduvalt meil siin läbi käidud. Ja minu ülesanne siin täna teie ees on tänast istungit juhatada. Kalle Grünthal, palun!

14:47 Kalle Grünthal

Aitäh, austatud Riigikogu istungi juhataja! Tuginen Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 74, mis reguleerib protestide ja küsimuste lahendamist istungi läbiviimise korra suhtes. Selle esimeses lõikes on kirjas, et kui Riigikogu liige leiab, et istungi läbiviimise reegleid rikutakse, võib ta esitada istungi juhatajale protesti. Seda ma ka tegin, kuna mina leidsin, et tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusest teie seisukoht, et te võtate ainult viis küsimust veel vastamiseks protseduurireeglite kohta ja rohkem ei saa, [ei ole õige]. Mina muidugi läksin väga emotsionaalseks ja tõesti, ma tõlgendasin teie käitumisviisi diktaatorlikuks. Siis te andsite hiljem selgitusi, et teil on ikkagi see õigus olemas. Aga mina loen sellesama paragrahvi neljandast lõikest välja, et istungi juhataja lahendab protesti või vastab küsimusele viivitamata. Ma ei suuda kuidagi leida mingisugust õiguslikku põhjendust selle kohta, et teil on see õigus olemas. Ma oleksin kohe valmis vabandama, kui te nüüd viitaksite konkreetselt sellele normile paragrahvi, punkti või lõike täpsusega. Siis oleks see küsimus selge, kas teil on õigus piirata protestide hulka istungi läbiviimisel või mitte. Ja kui ma olen eksinud, siis ma vabandan teie ees selle väljenduse eest.

14:48 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Tõepoolest, Riigikogu kodu- ja töökorda tuleb lugeda tervikuna. Riigikogu istungi juhataja õigus ühe sõnavõtu või ühe teema ammendamisel on toodud § 72 lõikes 2. Härra Ruuben Kaalep, palun!

14:49 Ruuben Kaalep

Lähtun teie vastusest minu eelmisele küsimusele. Kas olukorras, kus peaminister on selgelt näidanud välja huvipuudust tulla Riigikogu ette arutama koroonakriisi teemal, peaks siia tulema tema asetäitja? Millal te tema asetäitjaga ühendust võtate?

14:49 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Ei, see ei ole korrektne tõlgendus. Peab ikka tulema peaminister, kui peaministrile palve on esitatud, või saab peaminister otsustada, kas ta tuleb või ei tule. Helle-Moonika Helme, palun!

14:49 Helle-Moonika Helme

Aitäh! Ka mina ei saa siin lõpetada ikka veel olukorras, kus me kuidagi ei suuda seda küsimust ära lahendada. Ma juhin tähelepanu, et meie küsimustele vastates te räägite kogu aeg iseendale vastu. Ma küsin teie käest nüüd konkreetselt: mida me peame tegema, et saada peaminister meile siia olukorrast rääkima? Kas me räägime reeglistikust või peaministri soovist? Kord te ütlete ühte asja põhjuseks, miks ta ei tule, ja siis te räägite peaministri soovist, kas ta tuleb või ei tule. Millest me siis räägime? Meil on need asjad tänu teie vastustele ikka vist täiesti sassis juba.

14:50 Aseesimees Hanno Pevkur

Meie reeglistik baseerub sellel, et peaministri avaldus sõltub sellest, millal peaminister meie ette tuleb, ehk tema soovist. Rene Kokk, palun!

14:50 Rene Kokk

Aitäh! Jah, see väljakujunenud olukord on muidugi väga-väga muret tekitav. Mul on ettepanek Riigikogu juhatusele, et võib-olla te võtate ühendust peaministri büroo juhatajaga. Ma sealt valitsuse kodulehelt vaatan, seal on tema ülesannete hulgas ka peaministri nõustamine ja tema toetamine. Proovime siis äkki tiibmanöövriga peaministrile läheneda. Äkki oskab büroo juhataja öelda, millal võiks peaminister tulla ja alustada suhtlemist Riigikogu liikmetega.

14:51 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Ma võin teile kinnitada, et palve on peaministrini jõudnud. Kert Kingo, palun!

14:51 Kert Kingo

Aitäh! Ma siin kuulan seda juttu ja mul tekkis küsimus. Oskate äkki teie öelda, millised on need võimalused, et parlamendil oleks võimalik näha peaministrit siin Riigikogu ees arutamas väga olulist teemat ehk koroonaprobleemi lahendamist? Kuigi teda ei paista see huvitavat. Mis oleks need võimalused, et teda panna sellest huvituma ja sellega aktiivselt tegelema?

14:51 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Üks võimalus oli kindlasti täna, kui oli infotund, kus peaminister oli kohal. Ja muus osas on võimalused toodud meie kodukorras, mille järgi on võimalik teha peaministrile ettepanek ja siis ta saab otsustada, kas ja millal ta tuleb.

Aga, head kolleegid, tõepoolest, meil on päevakord, mis vajab täna menetlemist, ja ma ei ole küll aru saanud, et meil võiks praegu lisandväärtust selles debatis tekkida. Kalle Grünthal, palun!

14:52 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Te tegite mulle mõni hetk tagasi märkuse, et töö- ja kodukorda tuleb lugeda tervikuna, ja viitasite siin sellele, et istungi juhatajal on õigus need sõnavõtud katkestada. Mina jälle väidan seda, et teie tõlgendamismeetod selle normi kohaldamisel on asjakohatu. Ja seda järgmistel kaalutlustel. Nimelt sätestab see § 72, mida teie osundasite, istungi juhataja õigusi päevakorraküsimuse arutelu läbiviimisel. Juhin tähelepanu, lugupeetud istungi juhataja, et päevakorras ei ole proteste. Seda esiteks. Esimene lõige ütleb: kui ettekanne, sõnavõtt või küsimus kestab ettenähtust kauem ... Siis on need teie poolt antud võimalused olemas. Juhin tähelepanu, et praegu ei ole tegemist ettekande, sõnavõtu või küsimusega, vaid siin on tegemist §-ga 74, protestid ja küsimused [istungi] läbiviimise [korra] kohta, mille neljas lõige ütleb, et istungi juhataja lahendab protesti või vastab küsimusele viivitamata. Seega puudub teil legitiimne õigus piirata n-ö protestide küsimustele vastamist. Seetõttu, kui te ei ole veel leidnud paremat lahendit protseduuriküsimuste piiramiseks, mõnda normi, siis ma võtan selle n-ö esialgse vabanduse tagasi, mille ma eelnevalt esitasin.

14:54 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh, härra Grünthal! Tõepoolest, Riigikogu kodu- ja töökord käsitleb ka tihtipeale selliseid sätteid, mida tuleb kasutada analoogiana. Antud juhul see § 72 lõige 2 on ka selline säte, mida ka Riigikogu esimees, istuv Riigikogu esimees on siin saalis kasutanud. Võite meenutada ja kindlasti kolleeg Põlluaas võib teile seda kinnitada, et ta on kasutanud siin seda võimalust, et me oleme lõpetanud küsimuste arutelu mingil hetkel. Ma olen tõepoolest võimaldanud praegu kõikidel küsimused ära küsida, konstruktiivselt neile ka vastanud. Ruuben Kaalep, palun!

14:54 Ruuben Kaalep

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Minu eelmisele küsimusele te vastasite, et praeguses olukorras peaminister peab tulema Riigikogu ette esinema või siis on tal võimalus otsustada, kas ta tuleb siia või ei tule. Kas teile teadaolevalt ta on seda otsustanud? Mis on tema otsus? Või kui ta ei ole seda veel otsustanud, siis mis tähtajaks peaminister selle otsuse langetab ja millal meie sellest teada saame?

14:55 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Nagu ma ütlesin, Riigikogu juhatusele ei ole praeguseks laekunud peaministri otsust. Mart Helme, palun!

14:55 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Ma pean kahetsusega tõdema, et Riigikogu liige, Riigikogu juhatuse liige, Riigikogu aseesimees sõna otseses mõttes irvitab praegu Riigikogu üle, naeruvääristades Riigikogu kahe fraktsiooni liikmete, tegelikult kolme fraktsiooni liikmete – vabandust, et ma sotsid kõrvale jätsin! – tungivaid soove jõuda selgusele, mida kavandab Riigikogu juhatus seoses obstruktsionismiga, mida peaminister teeb, ignoreerides Riigikogu opositsioonifraktsioonide soove, et ta tuleks meile aru andma COVID-i kriisist.

Ma laiendan teemat veel sellega: kui praegune valitsus ja praegune peaminister nii hambutult, nii kõrvale hiilivalt, põõsasse hoidvalt selle kriisi puhul tegutsevad, siis missugust juhtimist ja efektiivset tegutsemist me võime oodata sellelt peaministrilt ja tema valitsuselt juhul, kui puhkeb tõeliselt laastav kriis – olgu selleks siis sõda või looduskatastroof või midagi muud, mis tõepoolest vapustab ühiskonda ja riiki tervikuna ootamatult ja suures ulatuses? Nii et minu väga sügav ja tungiv palve Riigikogu aseesimehele on mitte veeretada siin sellist pallikest ja põrgatada seda edasi-tagasi, vaid öelda konkreetselt välja, kas te juhatuse liikmena olete kategooriliselt seda meelt, et juhatusel on õigus ja kohustus praegu peaministriga arutatavas küsimuses kiires korras selgusele jõuda.

14:57 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Juhatusel on õigus ja kohustus edastada peaministrile saadetud palve peaministrile viivitamata. Seda ka tehti. Siim Pohlak, palun!

14:57 Siim Pohlak

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ühest küljest te olete Riigikogu juhatuse liige ja teisest küljest ka Reformierakonna juhatuse liige, peaministri erakonnakaaslane. Milliseid pingutusi te isiklikult olete teinud, et tuua peaminister siia parlamendi ette? Kas teil on olnud alates esmaspäevast temaga kõnelusi sellel teemal ja mis ta on vastanud teile? Kas te olete ka isiklikke pingutusi rakendanud selleks, et peaministrit siia parlamendi ette koroonakriisist kõnelema tuua?

14:57 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh küsimuse eest! Istungi alguses ma ütlesin, et eilsel juhatuse koosolekul me leppisime kokku, et ma täna vestlen peaministriga. Seda ma tegin ja peaminister lubas Riigikogu esimehega rääkida. Helle-Moonika Helme.

14:58 Helle-Moonika Helme

Jaa, aitäh! Ma tegelikult tahaksin teid hoopis nüüd lõpuks kiita ja tunnustada ka. Ma tahan teid kiita ja tunnustada selle eest, et te istute seal puldis nagu õilis rüütel. Nii ennastsalgavalt olete viskunud dzotile ühe nõrga ja abitu naisterahva kaitsel. Aitäh teile selle eest!

14:58 Aseesimees Hanno Pevkur

Ma tänan nende tunnustavate sõnade eest! Püüan jätkuvalt Riigikogu istungit juhatada parima äranägemise järgi ja nii, nagu seadus ette näeb. Ruuben Kaalep, palun!

14:58 Ruuben Kaalep

Aitäh! Ma saan teie varasematest vastustest aru niimoodi, et kuigi peaministril on kohustus langetada otsus, kas ta tuleb Riigikogu ette koroonakriisi teemal kõnelema või mitte, siis seni ei ole ta seda otsust langetanud või siis vähemalt ei ole Riigikogu Kantselei sellest teadlik. Palun öelge, kui pikk peaks olema see periood, mille jooksul ta otsust langetamast keeldub, et ka teie tunnistaksite, et tegemist on probleemiga.

14:59 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Ma väga loodan, et me ei pea siin hakkama tsiteerima avaldustele ja kirjadele vastamise seadust. Ma arvan, et see ei ole antud juhul kohane. Parlamendi ja peaministri suhtlus ja debatt ei peaks olema raamitletud selles seaduses, millele ma viitasin, toodud sätetega. Anti Poolamets.

14:59 Anti Poolamets

Austatud juhataja! Olukord on keeruline, oleme patiseisus mitmes mõttes. Mul on kahju, et te olete esinenud kuidagi külmalt, bürokraatlikult, et noh olen kirjakese edasi saatnud ja kogu lugu. Aga minu meelest, kuna te esindate suhtluses valitsusega parlamenti, mitte üksnes oma erakonda, te võiksite kasutada oma veenmisoskust ja autoriteeti, et lahendada see keerukas olukord, mis ei kipu muidu lahenema, kui see parlamendi ignoreerimine jätkub. Ma soovitan teil oma päris pikka parlamentaarset kogemust mängu panna ja veenda veel üsna rohelist peaministrit selles, et see on nii parlamendi maine huvides kui ka tema maine huvides.

15:00 Aseesimees Hanno Pevkur

Tänan soovituse eest, võtan arvesse! Peeter Ernits, palun!

15:00 Peeter Ernits

Hea juhataja! Tegelikult tunnike on juba läinud, justiitsminister istub vaikselt nurgas, tahaks ka midagi rääkida. Aga võiks nagu minna positiivselt edasi. Kuna sina oled peaministri parteikaaslane, siis ma teen ettepaneku võtta kas või viieks minutiks või kümneks minutiks aeg maha, ja kui sina helistad peaministrile või saadad sõnumi, kindlasti ta vastab sulle. Saab selle asja lõpuks korda, et ta ütleb, millal ta siis tuleb. Nii lihtne see ongi. Henn Põlluaasa kõnele ta ei pruugi vastata, aga sinu omale võiks ju vastata. Võta aeg maha palun ja helista talle kohe praegu!

15:01 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh pakkumise eest! Ei pruugi peaminister ka minu kõnele vastata. Aga me eile juhatuses leppisime kokku, kuidas me täna edasi liigume, ja peaminister lubas, et ta räägib Riigikogu esimehega. Henn Põlluaas, palun!

15:01 Henn Põlluaas

Aitäh, austatud aseesimees! Te mainisite, justkui ma oleks Riigikogu esimehena kasutanud sellist praktikat, et lõpetanud protseduurilistele küsimustele vastamise. Oma mälu järgi ei ole ma seda kunagi teinud. Olen alati vastanud lõpuni, nii palju kui küsimusi on. Seda võib muidugi üle kontrollida, aga oma teada ei ole ma sellist praktikat kasutanud. See oli lihtsalt repliigiks vahepeal.

15:02 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh, hea Henn! Me kindlasti juhatuses saame omavahel täpsemalt üle käia ja vaadata vajadusel ka protokollid üle, aga see ei ole hetkel oluline. Aitäh selle repliigi eest! Urmas Reinsalu, palun!

15:02 Urmas Reinsalu

Aitäh! Austatud istungi juhataja! Esmaspäeval me kinnitasime Riigikogu selle töönädala päevakorra ja leidsime – minu meelest konsensuslikult –, et kodukorraseaduse tõlgendamise järgi on võimalik töönädala päevakorda täiendada, ilma et ühelgi fraktsioonil oleks õigust vetot kasutada, peaministri poliitilise avaldusega Riigikogu ees. Hetkeseis on selline, et me ei ole saanud peaministrilt ei eitavat ega jaatavat vastust selles küsimuses. Valitseb vaikus. Dialoog on pandud pausile – dialoog parlamendi ja valitsuse vahel. Minu ettepanek on selline: tuginedes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 155 lõikele 3 võiks istungi juhataja võtta vaheaja ning selle minu viidatud sätte alusel langetada otsuse täiendada homme päevakorda päevakorrapunktiga, mis on peaministri ettekanne. Kui peaminister ei soovi seda võimalust kasutada – me oleme jõudnud ühisele seisukohale, nagu te tõdesite ja ma täiesti ühinen teiega, et parlament mingisugust sundi kasutada ei saa –, siis selle päevakorraküsimuse arutelu homsel täiskogu istungil raugeb. Need oleksid minu konkreetsed kodukorraseaduse eesmärgipärasele tõlgendusele rajanevad ettepanekud. Palun!

15:04 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh, härra Reinsalu! Ma siiski pean juhtima ka teie tähelepanu § 155 lõikele 2, mis eelneb lõikele 3. Sina õpetatud juristina kindlasti oskad seda ka lugeda. See ütleb, et avalduse, ettekande või ülevaatega esineda sooviv ametiisik esitab Riigikogu juhatusele sellekohase taotluse, märkides muu hulgas ka aja, millal ta soovib tulla. Härra Reinsalu, teil on veel [küsimus]?

15:04 Urmas Reinsalu

Jaa. Aga meil ongi selline olukord, kus meil ei ole ei jahhi ega eid, vaid valitseb, noh, ma ütlen, võrdlemisi piinlikuks muutuv vaikus. Mu küsimus on tegelikult selline ja see ei ole isegi retooriline, vaid pigem nentiv: mida on Eesti parlamendist karta? Mida siin karta on? Vastupidi, me peaksime silda ehitama, usalduse silda selles kriisis praegu ja lahendusi leidma. Me teame, et parlament on ka sisemine kahekõne, opositsiooni-koalitsiooni kahekõne, see on kahekõne parlamendi ja valitsuse vahel.

Kui olukord on selline, et valitseb vaikus, siis me peame ka kodu- ja töökorra seadust tõlgendama eesmärgipäraselt. Ja see eesmärgipärane tõlgendus rajaneb sellel põhiseaduse tõdemusel, et Riigikogu on seadusandja ja rahvaesindus parlamentaarses vabariigis, järelikult rahvaesindusel peab olema võimalus sellekohaseks üleskutseks. Ma arvan, et õige on see võimalus, et kui peaminister ei ole määratlenud seda, kas ta tahab või ei taha ja kui, siis millal tulla parlamendi ette, siis pakkuda välja see konkreetne formaat, mis hetkel me siis õigupoolest peaministrit ootaksime. Kui ma sain [õigesti] aru ka teie nendingust selle kohta, et teie ei ole isiklikult vastu sellele, et peaminister parlamendi ees selle poliitilise avalduse teeks, te ei seadnud selle ettepaneku mõistlikkust ega legitiimsust kahtluse alla, siis kas ei oleks meil mõistlik siin parlamendis tuvastada see aeg, millal me sooviksime parlamendis peaministrit näha, ja seda selgelt kommunikeerida õigusliku otsuse langetamise kaudu?

15:06 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Ma võtan seda siis retoorilise märkusena, nagu te seda ütlesite. Tarmo Kruusimäe, palun!

15:06 Tarmo Kruusimäe

Tänan! Kas meil ei oleks võimalik võib-olla kutsuda parlamendi ette kõnelema kedagi valitsusest, kes on pädevam ja kes võtab vastu ka, ütleme, otsuse? Ma saan aru, et meie peaminister küll soovis olla peaminister, aga ta ei teadnud, et sellega kaasneb ka vastutus. Teie kui juhatuse liige peaksite ju teadma, millised on tegelikult tema võimekused. Praegu me lihtsalt keerutame ühe koha peal, et kas peaminister ... (Jutt ei ole arusaadav, ühendus hakib.) Kes on temast järgmine, kes suudaks vastu võtta selle otsuse, tulla Riigikogu ette ja esitada meile need andmed, mida me soovime?

15:07 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh, härra Kruusimäe! Teil on võimalus loomulikult kutsuda ka teisi ministreid parlamenti, nii komisjoni kui ka suurde saali. Head kolleegid, sellega oleme ... Palun, Helle-Moonika Helme!

15:07 Helle-Moonika Helme

Ma lihtsalt markeerin ära selle, et veel kord ja taas kord ja ma ei tea mitmendat korda me oleme olukorras, kus me peame tõdema, et peaminister ei soovi siia tulla. Ma ei tea, ma teeksin siin võib-olla tõesti ka meie uurivale ajakirjandusele ettepaneku, et nad teeksid pealkirjad, et peaminister ei soovi tulla parlamendi ette, peaminister ignoreerib parlamenti, ja hakkaksid uurima, miks ta niimoodi käitub ja miks ta nii teeb.

15:08 Aseesimees Hanno Pevkur

Ma usun, et ülekannet vaatavad ka ajakirjanikud. Nad said teie sõnumi kätte. Urmas Reitelmann, palun!

15:08 Urmas Reitelmann

Aitäh, härra eesistuja! Me oleme aru saanud, et peaminister ei tule, ja motivatsioon või põhjus, miks ta ei tule, võib olla eskapism, aga ei saa välistada ka lihtsalt tavalist inimlikku kasvatamatust, mida annab tavaliselt inimesele kodu, aga me ei saa välistada, et tänasel peaministril see puudub. Minu teada on Stenbocki majas olemas protokolliosakond. Äkki oleks mõistlik Riigikogu juhatusel pöörduda peaministri kantselei protokolliosakonna poole. Ehk see suudaks peaministrile selgitada, et seisus kohustab mõningaid asju tegema, isegi kui see on sügavalt vastumeelne.

15:09 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh nende mõtete eest! Ma usun, et peaminister tajub parlamendi ja valitsuse vahelise debati vajalikkust, seda ta ka infotunnis väljendas. Tarmo Kruusimäe, palun!

15:09 Tarmo Kruusimäe

Tänan! Ma ei väljenda siin mitte enda isiklikku soovi, vaid ikkagi seda soovi, et me saaksime sellest punnseisust kuidagi edasi minna. Ma võib-olla eksitavalt küsisin, et kas oleks kedagi Reformierakonnast, aga ma küsin, kas oleks võimalik kutsuda siia valitsusest kedagi Keskerakonnast, sest need inimesed on juba karastunud valitsusvastutusega. Hea aseesimees, teades seda, et teie koostatud valitsus on nõrk, keda te soovitaksite parlamendile, kes tuleks peaministri ülesannetes ja täidaks selle rolli Riigikogu ees? 

15:10 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh, härra Kruusimäe! Nagu ma ütlesin, teil on võimalik see otsus teha, keda te soovite parlamendi või komisjoni ees näha. Peeter Ernits, palun!

15:10 Peeter Ernits

Hea juhataja! Meil on siin naisterahvastega tekkinud probleeme viimasel ajal. Üks naisterahvas tuli siia saali kirjaga dressipluusiga. Teine naisterahvas millegipärast hoiab siit eemale. Kas ei oleks võimalik – see ei ole muidugi kodu- ja töökorra seaduses – see olukord nii lahendada, kui helistada ka ei saa, sest äkki ei võeta parteikaaslase, juhatuse liikme telefoni vastu, et kutsuda siia hea kolleeg Siim Kallas? Tal on head kombed lõppude lõpuks ja ta võiks oma tütart nagu esindada siin ja päästa selle olukorra ära. Ja ta ei tule kindlasti ka dressipluusiga siia. Saaksime sellest piinlikust olukorrast kuidagi välja.

15:11 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh, härra Ernits! Minul naisterahvastega probleeme ei ole. Helle-Moonika Helme, palun!

15:11 Helle-Moonika Helme

Aitäh! Ma sooviksin, et kui teil on see võimalus, äkki te ütleksite peaministrile edasi, kui ta ei ole veel ise selle peale tulnud, et kogu seda kemplemist siin vaatavad pealt ka noored ja vaatavad pealt lapsed, kes on ikkagi meie tulevik. Kui me räägime siin eeskujudest, siis millise sõnumi peaministri käitumine praegu annab meie tulevasele põlvkonnale? Kas annabki sellise sõnumi, et ma võin küll midagi väga tahta ja kui ma olen selle kätte saanud, siis ma tegelikult võin panna jala üle põlve ja ütelda, et edasi mind ei huvita, et noh ma ei peagi seda vastutust kandma, peaasi on ainult soov, suur soov ja tahtmine, aga sealt edasi ei peagi midagi järgnema? Äkki selline eeskuju andmise printsiip võiks olla, kui miski muu ei motiveeri head peaministrit? Äkki see eeskuju printsiip noorsoole võiks näiteks olla, sest noorte eest on ta alati väga tugevalt rääkinud?

15:12 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Kindlasti peaminister kannab endas ka vastutust olla eeskujuks. Tarmo Kruusimäe, palun!

15:12 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Ma ei saa aru, miks te arvate, et ma väljendan siin ainult enda isiklikku soovi sellest punnseisust välja tulla. Võib-olla ei olegi punnseis ja tegemist on Reformierakonna tahtliku venitamisega, et vaatame nüüd, kas me peame ikka kaks nädalat vastu sellele, et peaminister ei tule. Minu küsimus on teile kui aseesimehele. Antud olukorras, kui te ei oleks võib-olla peaministripartei liige ja nende kaasabil ka Riigikogu aseesimees, kas Riigikogul oleks võimalik kutsuda astmelt järgmine minister mõnest teisest erakonnast? Sellepärast, et minu valijad ootavad tegelikult vastuseid COVID-19 kriisi kohta.

15:13 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Kordan veel kord üle, et nii teil kui ka fraktsioonil on õigus kutsuda ministreid siia. Kalle Grünthal, palun!

15:13 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Teie ja teie erakond olete eelnevalt pidevalt rääkinud Eesti heast mainest maailmas. Eile juhtus selline paha lugu, te ütlesite, et terve diplomaatiline korpus jälgis siin saalis toimuvat, kui arutelu all oli täpselt sama küsimus mis täna ehk siis meie peaministri võimalik saabumine siia Riigikogu saali. Te põhimõtteliselt minu hinnangul blokeerisite selle kõik ära, selle asemel, et võtta väikene vaheaeg ja saada otsene kontakt peaministriga. Ja kogu seda skandaali nägi praktiliselt terve maailm, kes kannab selle ka oma meedias laiali. Seda, et te seda teha ei soovinud, kinnitasite te eile ise, et te pole 24 tunni jooksul peaministriga ühendust võtnud. Võib-olla oleks täna aeg lõpetada ära see Eesti maine kahjustamine, sest seda, ma usun, jälgitakse juba päris huviga, mis siis saab, millal see peaminister välja ilmub. Asi ei ole praegu enam mitte Eesti Vabariigi maine kahjustamises, praegu te kahjustate tegelikult ka Reformierakonda, tema suutlikkust üldse toime tulla riigi juhtimisega.

Mul on teile tõsine palve, hea eesistuja. Unustame selle sõnavahetuse, mis on siin toimunud. Võtke palun 15 või 10 minutit vaheaega. Tuleme sellest punnseisust välja, olenemata sellest, mida Kaja Kallas teeb, kas ta võtab telefoni või ei võta, andke see info edasi. Kui ta võtab vastu, siis leppige kokku ja andke see info siia. Palun võtke see 10 minutit vaheaega!

15:15 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh selle ettepaneku eest! Ma siiski pean mõistlikuks istungiga edasi minna. Peaminister oli siin infotunnis, teil oli võimalik küsida, millal ja kuidas ta teie küsimustele reageerib. Mina vaatan, et praegu on tulnud kõikidele Riigikogu liikmetele kell 15.03 ülevaade COVID-19 arengutest, muu hulgas viimase 24 tunni jooksul.

Raimond Kaljulaid, ma tahtsin üle täpsustada, kas teil on protseduuriline [küsimus] või teil on sõnavõtt praegu [registreeritud], kumba te soovite. Äkki te korrigeerite oma puldi ära. 

15:15 Raimond Kaljulaid

Protseduuriline küsimus, jah.

15:15 Aseesimees Hanno Pevkur

Kui protseduuriline, siis, palun, Raimond Kaljulaid!

15:15 Raimond Kaljulaid

Jaa, tõepoolest, ma väga vabandan istungi juhataja ees! Olen esimest koosseisu Riigikogus, see Riigikogu kodu- ja töökorra seadus on paks raamat ja võib-olla ma pole veel kõigist asjadest õigesti aru saanud. Me oleme täna olukorras, kus meil on riigis umbes poolsada inimest haiglaravil ja kuskil 50 000 inimest on kaotanud töö. Ja ma näen, et needsamad kaks erakonda – Isamaa ja EKRE –, kes eelmise valitsuse ajal raiskasid Riigikogu aega ühe rahvaküsitluse peale, nüüd teevad seda uuesti. Ma tahtsin lihtsalt küsida, kas Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kohaselt kuidagi on võimalik lõpetada nendele kahes äärmises reas olevatele saadikutele selleks ajaks, kui nad siin Riigikogu tööaega ja kantselei tööaega kulutavad, vähemalt palga maksmine. Ma arvan, et see oleks õiglane maksumaksja suhtes.

15:16 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Palga maksmise lõpetamist ei ole võimalik teha, küll saaksin ma istungi juhatajana § 72 lõikest 2 tulenevalt panna suure saali hääletusele, kas me selle arutelu lõpetame. Aga ma olen olnud arvamusel, et praegu me võiksime need küsimused kiiresti lõpuni käia ja siis me saaksime minna istungi juurde. Tarmo Kruusimäe, palun!

15:17 Tarmo Kruusimäe

Tänan! See protseduuriline mõttevahetus, mis praegusel hetkel on, et kas me saame enda tahet sellisel kujul teostada, et me saaksime järgmisse nädalasse kuskile võib-olla sisse kirjutada, et peaminister tuleks, siis ma olen kohustatud esimeses ringkonnas valitud saadikuna teatama, et mina isiklikult enam ei oota peaministrit siia. Ütlen, et mul on olemas televiisor, mul on olemas raadio, mul on meil, ma saan sealt kõik selle piisava informatsiooni, nii et ta ei pea minu pärast küll tulema. Kui seal kellelgi teisel on hirmsasti teda vaja, siis ma ütlen: ostke endale televiisor. See on hea vahend.

15:17 Aseesimees Hanno Pevkur

Kalle Grünthal, palun!

15:17 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Kui ma nüüd õigesti aru sain, siis te andsite teada hetk tagasi, et kõigile Riigikogu liikmetele tuli sõnum COVID-i seisukorrast. Kas see tähendab teie arvates seda, et kui on sõjaseisukord, siis saadetakse meile peaministri sõnum, et vaenlase väed on jõudnud Tartusse, vaenlase väed on jõudnud Paidesse? Ma ei saa praegu aru sellest loogikast, mida teie olete edasi andnud. Kui on kriisiolukord, siis on vaja vahetut suhtlemist, et saada vastus kõigile [küsimustele]. Mul on teile veel kord palve, hea Hanno Pevkur! Palun võtke see 10 minutit vaheaega, tulge välja aumehena sellest asjast, andke konkreetne vastus!

15:18 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! See oli täiendav informatsioon Riigikogu liikmetele, et 15.03 on meile saabunud täiendavat infot. Mart Helme, palun!

15:18 Mart Helme

Aitäh! No eelmine valitsus saatis ka kogu aeg laiali kõikvõimalikku informatsiooni ja istus kaks korda nädalas täpselt samuti koroonateemalistel nõupidamistel koos teadlaste ja muude asjapulkadega. Nii et see ei ole nüüd küll mingisugune selgitus ega mingisugune vabandus. Ma näen siin ikkagi praegu väga selgelt seda tüüpilist reformierakondlikku arrogantsi, seda ülbust ja häbematust: me teeme, mis me tahame, ja teie ärge segage meid. See on muutunud praegu puhtalt vägikaikavedamiseks ja kahjuks, nagu ma juba ühes sõnavõtus ütlesin, Riigikogu aseesimees on andmas oma panust Riigikogu mõnitamisse. See ei ole vastuvõetav! Palun astuda Reformierakonna kingadest praegu välja, panna pähe Riigikogu aseesimehe müts ja erapooletult seista Riigikogu kui rahvaesinduse õiguste ja kohustuste eest, mis tal on seoses suhtlusega valitsusjuhiga.

15:19 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Siin oli arvamusega tegemist, vastust ei ole vaja. Ruuben Kaalep, palun!

15:19 Ruuben Kaalep

Aitäh! Te vihjasite enne, et võimalik on suure saali hääletuse kaudu peatada protseduuriliste küsimuste võtmine. Nüüd minu küsimus on: kuidas sellisel juhul on selle hääletuse käigus võimalik sellesama hääletuse kohta esitada protseduurilisi küsimusi?

15:20 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Protseduurilised küsimused peab juhataja lahendama kohe. Helmen Kütt, palun!

15:20 Helmen Kütt

Suur aitäh! Minu küsimus tuleneb teie eelnevast kommentaarist, et 15.03 on tulnud kõigile parlamendiliikmetele [sõnum]. Ma väga vabandan, seda kirja ei ole kõigil parlamendiliikmetel. Ka eelmine, eilne kiri tuli näiteks sotsiaaldemokraatidest ainult Indrek Saarele ja härra Odinetsile, kes siis meile selle kirja edastasid. Jüri Ratas saatis kõigile 101-le. Meil on olemas link, vaadake seda adressaatide nimekirja. Järsku tohiks paluda, et Indrek Saar ei peaks seda edastama oma fraktsiooni liikmetele. Ta kindlasti teeb seda, aga lihtsam on, kui panna 101 Riigikogu liiget ühe meiliga ja kõigile tuleb see kätte, sõltumata sellest, millal Indrek avastab, et talle teade on tulnud.

15:20 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh selle märkuse eest! Kindlasti annan selle Riigikantseleile edasi, see on väga mõistlik ettepanek. Siit vaadates ma ei näe ka oma meiliaadressi, vaid mind on lisatud järelikult ühte listi, kus, ma eeldasin, on kõik Riigikogu liikmed. Aga annan selle märkuse kohe edasi. Urmas Reinsalu.

15:21 Urmas Reinsalu

Aitäh! Ma olen ka üllatunud, et tegelikkuses Sven Sester siin kõrval, Urmas Reitelmann, Anti Poolamets ja mina – meie ei ole saanud mingisugust kirja. Ma saan aru, et kui te tõite selle kirja viite mängu, siis see on nagu vastus nendele protseduurilistele protestidele parlamendiliikmete poolt. Järelikult on äärmiselt oluline teada selle kirja sisu. Opositsioonifraktsioonid on palunud peaministrilt ülevaadet viiruse leviku olukorra kohta ja kavandatavate valitsuse sammude kohta. Mu küsimus on: kas see kiri, mis on teile kättesaadavaks tehtud, on vastus, kirjalik peaministri seisukoht nendes küsimustes poliitilise avaldusena, tekstina, ja mis listi kaudu neid kirju parlamendile edastatakse?

15:22 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Nagu ma ütlesin eelmisele küsimusele vastates, täpsustan selle üle, et saaksid kõik Riigikogu liikmed selle: see on situatsiooni ülevaade, nagu sa eelmise valitsuse ministrina ise samamoodi said. Peeter Ernits, palun!

15:22 Peeter Ernits

Jah. Hea juhataja! See vodevill muutub juba selliseks täielikuks jamaks. Aga et ikkagi olla positiivne ja see jama ära lõpetada, siis ütleme, kui sina tagasihoidliku inimesena ei tihka peaministrile helistada, teda segada, siis meil on saalis veel üks inimene. Nurgas istub lugupeetud justiitsminister. Äkki tema helistaks, et noh, naised omavahel. Ta on poolteist tundi juba istunud vaikselt ja saaksime selle asja lahendada ära.

15:23 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh selle ettepaneku eest! Justiitsminister kuulis seda. Head kolleegid, nüüd läheme kaugosalusega istungi läbiviimise ettepaneku juurde, mille on teinud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, Eesti Reformierakonna fraktsioon ja Eesti Keskerakonna fraktsioon. Asume hääletust ette valmistama.

Head kolleegid, panen teie ette hääletusele ettepaneku viia ajavahemikus 22.–25. veebruar Riigikogu istungid läbi kaugosalusega istungi vormis. Kes seda ettepanekut toetab, palun anda märku puldi kaudu ja hääletada! 

15:25 Aseesimees Hanno Pevkur

Poolt hääletas 63 Riigikogu liiget, vastu oli 19, erapooletuid 1. Riigikogu otsustas, et järgmise nädala täiskogu istungid viiakse läbi kaugosalusega istungi vormis.


1. 15:26 Täitemenetluse seadustiku ja kohtutäituri seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (291 SE) esimene lugemine

15:26 Aseesimees Hanno Pevkur

Tänane päevakorrapunkt nr 1 on Vabariigi Valitsuse algatatud täitemenetluse seadustiku ja kohtutäituri seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 291. Esimesel lugemisel teeb valitsuse ettekande justiitsminister Maris Lauri. Palun!

15:27 Justiitsminister Maris Lauri

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Eelnõu 291 eesmärk on teha muudatusi kohtutäiturite süsteemis, muutes seda süsteemi efektiivsemaks ja elujõulisemaks, ning parandada täitemenetluse erinevaid kitsaskohti. Tutvustan teile neid muudatusi täpsemalt.

Esiteks hakkab riik maksma kohtutäiturile tasu igakuiselt elatise sissenõudmise eest. Praeguse korra kohaselt makstakse kohtutäiturile üks kord täiteasja algatamisel 292 eurot, kuid elatise maksmisega seotud probleemid on tihti pikaajalised ja püsivad. Halvemal juhul võib tegemist olla 18‑aastase perioodiga. Loomulikult tähendab see seda, et täituri jaoks on tegemist kahjumliku tegevusega. Samal ajal on aga ühiskonna ja elatise saajate jaoks ülioluline, et elatist makstaks. Seetõttu hakkabki riik maksma ühe täiteasja kohta kuni 100 eurot kalendriaastas. Arvestuslik kogukulu on pool miljonit eurot.

Teine muudatus on järgmine. Avalik-õigusliku nõude omanik võib edaspidi valida ise kohtutäituri, aga ta ei pea valima. Võib jääda senise süsteemi juurde, kus nõudeid jagatakse juhuslikult Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja hallatava süsteemi kaudu. Ootus on, et see motiveerib kohtutäitureid, kuna eelduslikult valitakse edaspidi kohtutäitur, kes on olnud oma tegevuses edukam.

Kolmanda muudatuse põhjal tõstetakse kohtutäituri tasu määra juhtudel, mil toimingu tegelik kulu on tasust selgelt suurem. Uue võimalusena, motiveerides sellega võlgnikku, oleks kohtutäituri põhitasu 50% tasumäärast, kui võlgnik täidab kogu nõude maksegraafiku alusel ja maksegraafik sõlmitakse nõude vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja jooksul.

Neljas muudatus. Täiteasja üleandmine teisele kohtutäiturile muutub lihtsamaks ja sissenõudja ei pea selle eest enam tasuma. Kui täiteasja on menetletud vähemalt kolm aastat, võib sissenõudja selle üle anda teisele kohtutäiturile. Praegune periood on neli aastat.

Viies muudatus. Kehtestatakse uus kohtutäituri ametitoiming: võlgniku täitemenetlusliku profiili koostamine. Selle profiiliga saab kohtutäitur anda sissenõudjale täieliku ülevaate võlgniku vastu algatatud täitemenetlusest ja võlgniku majanduslikust olukorrast, mis omakorda võimaldab sissenõudjal hinnata, kas täitemenetluse algatamine on otstarbekas. Selle profiili koostamise tasu on 15 eurot ja tasujaks on sissenõudja.

Kuuendaks ühtlustatakse Maksu‑ ja Tolliameti ning kohtutäiturite läbiviidava sundtäitmise regulatsioone, näiteks sundtäitmisega ühinemise, tulemi jaotamise ja muul puhul.

Eelnõuga ettepandud muudatused peaksid parandama rahaliste nõuete laekumist ehk vabakutseliste kohtutäiturite efektiivsus ja jätkusuutlikkus kasvab. Jätkusuutlikum büroo pidamine ühtlustab ka kohtutäiturite praktikat. Paremini on tagatud võlgnike ja sissenõudjate õigused ja huvid. Oodata on kohtute ja Justiitsministeeriumi halduskoormuse langust. Elatisnõuete parem sissenõudmine ja kohtutäiturite õiglasem tasustamine on ka kindlasti üheks tagajärjeks. Eelnõus muudetakse kokku nelja seadust. Täitemenetluse seadustikus ja kohtutäituri seaduses on muudatused suuremad, maksukorralduse seaduses ja tsiviilkohtumenetluse seadustikus on muudatused n‑ö seotud eelnevate muudatustega.

Planeeritud on, et eelnõu jõustub üldises korras, välja arvatud laste elatise sissenõudmise eest riigi poolt kohtutäiturite tasu maksmist puudutavad sätted, mis jõustuksid 1. jaanuaril 2023. Põhjuseks on see, et tuleb ette valmistada infosüsteemid ja teha muud ettevalmistused. Aitäh!

15:32 Aseesimees Hanno Pevkur

Hea ettekandja, teile on ka küsimusi. Heljo Pikhof alustab.

15:32 Heljo Pikhof

Aitäh! Austatud minister! Eelnõuga muudetakse kohtutäituri tasu sätteid, nagu te ka ütlesite. Alandatakse kohtutäituri põhitasu 50%-le tasumäärast, kui võlgnik täidab kogu nõude maksegraafiku alusel ja maksegraafik sõlmitakse nõude vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja jooksul. Minu küsimus on: kui suur on kohtutäituri tasu, millest see koosneb ja mis alustel seda arvutatakse? Ütleme näiteks, et nõue on 4000 eurot. Kui suur on kohtutäituri tasu, et sellest seda 50% siis arvestada?

15:33 Justiitsminister Maris Lauri

Nii. Ma pean tunnistama, et kuna ma olen selles valdkonnas natukene võhik ehk ei puutu selle asjaga kokku, siis ma ei oska seda peast ütelda ega leia kiiresti kahjuks ka vastust sellele küsimusele. Oot-oot! (Lehitseb pabereid.) Ei, see ei olnud see. Jah. Ma vabandan, kahjuks ma ei oska hetkel teile vastata, aga saadan selle vastuse või lasen saata.

15:33 Aseesimees Hanno Pevkur

Helmen Kütt, palun!

15:33 Helmen Kütt

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Ma arvan, et see on hea eelnõu. Kindlasti on siin mitmeid punkte, mis võimaldavad ka elatise kiiremat jõudmist võlgnike käest neile, kellel seda tegelikult kasvamiseks iga päev vaja on. Ma tean, et see küsimus tegelikult ei puuduta otseselt seda eelnõu, aga mulle piisab jaa‑ või ei‑vastusest, sest elatisenõue ja elatis on siia juba sisse toodud. Eelmine valitsus algatas ka selle, mis puudutab elatisemäära sõltuvust palgast. Kas sellega minnakse edasi? Kas te tegelete sellega, kas olete juba jõudnud tegeleda? Te olete väga vähe saanud ametis olla. Aga mulle piisab lihtsalt jaa‑ või ei‑vastusest. Väga paljud inimesed ootavad, kuidas sellega edasi minnakse.

15:34 Justiitsminister Maris Lauri

Tänan küsimast! Selle eelnõu puhul on arvamused kokku kogutud, praegu tegeldakse nende arvamuste analüüsiga ja soov on leida adekvaatne lahendus sellele probleemile.

15:34 Aseesimees Hanno Pevkur

Heljo Pikhof, teine küsimus.

15:34 Heljo Pikhof

Aitäh! Austatud minister! Üks asi veel, mis võib-olla vajaks täpsustamist. Pool miljonit võib kohtutäituritele anda täiendavate kohustuste täitmise eest elatise sissenõudmisel, kui see kestab kauem kui üks aasta. Kas see riigi makstud tasu kohtutäiturile nõutakse pärast võlgnikult sisse või see jääbki riigi kanda?

15:35 Justiitsminister Maris Lauri

Ma loodan, et ma ei eksi, aga mina sain sellest asjast niimoodi aru, et see jääb pärast riigi poolt sissekandmiseks või, ühesõnaga, nõutakse võlgnikult hiljem sisse. 

15:35 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh, hea ettekandja! Rohkem teile küsimusi ei ole. Õiguskomisjoni ettekande teeb Heljo Pikhof. Palun!

15:36 Heljo Pikhof

Aitäh, austatud juhataja! Head kolleegid! 25. jaanuaril k.a toimus õiguskomisjoni istung, kus me arutasime eelnõu, millest praegu jutt on, st eelnõu 291, ja valmistasime seda ette esimeseks lugemiseks. Võib-olla lühidalt, mida toonane minister meile komisjonis rääkis. Ma loen mõned kohad protokollist ette, et tekiks täpsem ülevaade. Loomulikult said ka meie komisjoni liikmed kõik küsimusi esitada.

Minister Raivo Aeg sõnas, et eelnõuga soovitakse luua eeldused suurearvulise toimeraskustes kohtutäiturite süsteemi efektiivsuse ja jätkusuutlikkuse suurendamiseks. Eelnõu üks olulisi muudatusi on, et riik hakkab maksma kohtutäiturile tasu igakuise elatise sissenõudmise eest. Igakuise jooksva elatise sissenõudmine on kohtutäiturile selgelt kahjumlik tegevus, kuna enamasti aastaid kestva sissenõudmismenetluse eest saab kohtutäitur küsida tasu ühe korra, täiteasja algatamisel 292 eurot. Ministri sõnul näitab esmane analüüs, et sellest summast piisab üksnes esimese aasta täitemenetluskulude finantseerimiseks. Ettepanek on, et riik hakkaks rahastama kohtutäiturite tegevust elatisnõuete sundtäitmisel kuni 100 euro eest kalendriaastas. Orienteeriv kulu aastas oleks sellele pool miljonit eurot. 

Veel rõhutas ta, et eelnõuga muudetakse senist avaliku võimu kandja nõuete jagamise mudelit selliselt, et nagu ka eranõude omanik võib avalik-õigusliku nõude omanik valida ise kohtutäituri. Samas säilib senine võimalus jagada nõudeid keskse jagamise lahenduse kaudu.

Eelnõuga muudetakse kohtutäituri tasu sätteid, et need vastaks viimastel aastatel toimunud muudatustele ja võimaldaks hüvitada kohtutäiturile täiteasja menetlemisega tekkinud kulud. Eelnõuga muudetakse sissenõudjale odavamaks ja lihtsamaks täiteasja üleandmine teisele kohtutäiturile ja sissenõudja ei pea selle eest tasu maksma. Edaspidi võib sissenõudja täiteasja üle anda menetlemiseks teisele kohtutäiturile, kui täiteasja on menetletud vähemalt kolm aastat.

Nii nagu siin täna minister ütles ja ka eelmine minister rõhutas, eelnõuga kehtestatakse uus kohtutäituri ametitoiming, milleks on võlgniku täitemenetlusliku profiili koostamine. Ametitoiming on mõeldud sissenõudja abistamiseks nõude sissenõudmise perspektiivikuse hindamisel. Ametitoimingu eest maksab tasu sissenõudja ning see tasu on 15 eurot. 

Justiitsministeeriumi justiitshalduspoliitika osakonna vabakutsete talituse juhataja Gunnar Vaikmaa lausus, et eelnõu valmimine on võtnud aega üle kahe aasta ja toimunud on põhjalikud arutelud huvigruppidega. Selleks, et süsteemi tugevdada, on muu hulgas Riigikohus osutanud lahenditele, [näidates], et mingite toimingute puhul, mis on selgelt sotsiaalsema iseloomuga, peaks riik toetama. Kohtutäituri põhitasusid on mõned aastad tagasi oluliselt kärbitud ja igakuulise elatise [sissenõudmise puhul] toetamise pakett võiks olla see, kuidas riik tundlikumate teemade korral toetab. Süsteemi toetaks ka avaliku võimu kandja nõuete vabaturustamine ja täiteasja üleandmise lihtsustamine.

Hea kolleeg Urve Tiidus küsis, kas on olemas analüüs, kui palju elatisraha sissenõudmise parendamiseks antav pool miljonit eurot parandaks summaarselt või protsendiliselt elatisraha kättesaamist. Gunnar Vaikmaa vastas, et kui riik toetab selliselt täitemenetlust, siis saavad kohtutäiturid kasutada neile antud tööriistade paketti tõhusamalt. Ta sõnas, et täpseid numbreid ei tea keegi.

Hea kolleeg Toomas Kivimägi lausus, et juttu oli meetmetest, mille abil kohtutäiturid saavad täiendavat tasu, kui toimingu tegelikud kulud on suuremad. Ta küsis, kas selle kulu kannab võlgnik või hoolitseb selle eest n‑ö riik. Gunnar Vaikmaa vastas, et riigi tugi on vaid siis, kui ei toimu laekumist ja kohtutäitur ei saa tasu.

Heljo Pikhof küsis, kuidas mõjutatakse neid kohtutäitureid, kes teevad oma tööd ebaefektiivselt. Gunnar Vaikmaa vastas, et Justiitsministeeriumi järelevalve on antud küsimuses väga pädev. Näiteks, kui kohtutäitur keelduks täitemenetluse algatamisest, kuigi seaduses sellist alust ei ole, saab Justiitsministeerium teha ettekirjutusi. Kohtutäitureid on ka karistatud ja raskemate rikkumiste eest tagandatud. Kui riigieelarvest leitakse see täitemenetlust toetav summa, siis hakkab Justiitsministeerium ka jälgima, mida selle raha eest tehakse.

Raivo Aeg sõnas, et kui kohtutäitur paneb toime rikkumisi, siis saab järelevalve korras vastavad meetmed kasutusele võtta. Eelnõus on pakutud välja võimalus, et kolme aasta möödudes on võimalik kohtutäiturit vahetada, kui kohtutäituri tööga ei olda rahul. Raivo Aeg sõnas, et tulevikus võiks kaaluda näiteks kohtutäiturite piirmäära kehtestamist. Ta leidis, et kohtutäitureid on liiga palju, sest sundtäitmiste arv on oluliselt vähenenud.

Heljo Pikhof küsis, kas eelnõuga lahendatakse ka probleem, et kohtutäituritel on keeruline võlgnikuga ühendust saada. Gunnar Vaikmaa vastas, et eelnõuga ei ole selleks spetsiifilisi abivahendeid juurde antud ja kättetoimetamise paketti ei ole täiendatud. Sellel teemal on olnud palju arutelusid, kuid parima lahenduse leidmisega veel tegeletakse. Käesolev eelnõu võiks võlgnikku vähemalt motiveerida koostööle.

Toomas Kivimägi küsis, kas riigieelarves on arvestatud täiendava kuluga pool miljonit eurot. Gunnar Vaikmaa vastas, et Justiitsministeerium on taotlenud vahendeid ja taotlus on suunatud aastaks 2023.

Mis on siin eelnõus oluline? Nii nagu ka minister Maris Lauri ütles, samamoodi nagu eranõude omanik võib avalik-õigusliku nõude omanik ise kohtutäiturit valida. Eelnõuga muudetakse ka kohtutäituri tasu sätteid. Minu arvates on hästi oluline, et alandatakse kohtutäituri põhitasu 50%‑le tasumäärast, kui võlgnik täidab kogu nõude maksegraafiku alusel ja maksegraafik sõlmitakse nõude vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja jooksul. Kui kohtutäituri põhitasust rääkida, siis ma pean tunnistama, et seaduses on see mõneti ebaselgelt väljendatud ja sellepärast ma ministrile selle küsimuse esitasin.

Nüüd võlgniku täitemenetlusliku profiili koostamisest. See on mõeldud sissenõudjate abistamiseks sissenõude perspektiivikuse hindamisel. Tegelikult tehakse sissenõudeid sageli ja see sissenõudjale mitte midagi ei maksa. Võib-olla tulevikus sissenõudja vaatab, et perspektiivi ei ole ja ta ei hakkagi selle asjaga või selle võlgnikuga  tegelema. Ta saab ka teada, kas näiteks on võlgniku vastu algatatud täitemenetlus, [infot] võlgniku majandusliku olukorra kohta jne.

Üks asi on veel hästi oluline: avaliku võimu kandja nõuete jaotamine. Inimesel, kes elatist nõuab, st sissenõudjal endal, on võmalik pöörduda ühe või teise kohtutäituri poole. Kui ta seda õigeks ei pea või ta ei tunne asja, siis ta usaldab [ja läheb] nagu teist liini pidi, siis ei pea enam olema vahendajaks kohtutäiturit. Ütleme nii, et praegu jagatakse nõudeid juhuslikkuse põhimõttel koja kaudu ja kõigi tööpiirkonna kohtutäiturite vahel.

Nii. Aga veel on oluline, et reguleeritakse ära menetlusteadete kättetoimetamine, mis ei ole praegu päris täpselt reguleeritud. See, et saab teisele kohtutäiturile üle anda, on hästi oluline.

Olen ministriga igati nõus, meil on 40 kohtutäiturit ja nagu öeldud, seda on liiga palju, kõik ei tööta efektiivselt. Elatise kättenõudmise puhul on hästi oluline, et kohtutäitureid motiveeritaks rahaga, nii et ikkagi ka elatist jõuaksid kohtutäiturid välja nõuda.

See on lühidalt kõik. Kui on küsimusi, siis olen nõus vastama. Aitäh!

15:47 Aseesimees Hanno Pevkur

Küsimusi ei ole. Tänan ettekande eest! Enne kui me läheme juhtivkomisjoni ettepaneku juurde, tõepoolest, võib-olla on fraktsioonidel soovi pidada sel teemal läbirääkimisi. Soovi ei paista. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 291 esimene lugemine lõpetada. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määran 1. märtsi kell 16.


2. 15:47 Täitemenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (315 SE) esimene lugemine

15:47 Aseesimees Hanno Pevkur

Tänane teine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud täitemenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu numbriga 315. Vabariigi Valitsuse nimel tutvustab seda justiitsminister Maris Lauri. Palun!

15:48 Justiitsminister Maris Lauri

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Ma tutvustan teile eelnõu, mille eesmärk on võimaldada täitemenetluse lihtsustatud lõpetamist tsiviilnõuete sundtäitmise aegumise tõttu. 2011. aasta aprillis jõustus tsiviilseadustiku üldosa seaduse muudatus, millega lühendati üldist täitmise aegumise tähtaega 30 aastalt 10 aastale. Selle tulemusena aeguvad selle aasta aprillis väga paljud, arvestuslikult kümned tuhanded eraõiguslikud nõuded. Võib arvata, et paljud hakkavad nõudma täitemenetluse lõpetamist. Kehtiv seadus nõuab, et lõpetamise algatamiseks peab võlgnik pöörduma kohtusse.

Eelnõu eesmärk on muuta täitemenetluse lõpetamine lihtsamaks. Täpsemalt öeldes saab võlgnik aegumise puhul pöörduda esmalt kohtutäituri poole, kui seaduslik aegumistähtaeg on möödunud. Ehk siis, kui 10 aastat on mööda saanud ja sissenõudja ei vaidle vastu, saab kohtutäitur täitemenetluse lõpetada täitmise aegumise tõttu. Kui need kaks tingimust, seaduslik aegumistähtaeg ja sissenõudja nõusolek, ei ole täidetud, siis saab võlgnik pöörduda kohtusse ja taotleda aegumise tõttu nõude lõpetamist. Kohtus vaadatakse täitmise aegumisest tingitud täitemenetluse lõpetamise avaldus edaspidi läbi hagita menetluses. See on inimesele lihtsam ja vähem koormav, võimaldades sealjuures kohtul menetleda asju paindlikumalt. Riigilõiv oleks 30 eurot, hagiga on see praegu 300 eurot. Kusjuures, kui võlgnik on eelnevalt pöördunud avaldusega kohtutäituri poole, kuid mingil põhjusel pole tema avaldust rahuldatud, siis ei pea riigilõivu tasuma.

Muudetakse ka kohtutäituri tasu sätteid. Nimelt peavad võlgnikud tasuma menetlusega kaasnevad kulud. Et kohtutäitur ei jääks täitmise aegumise tõttu tasust ilma, saab ta täitemenetluse lõpetamise korral nõuda võlgnikult pool menetluse põhitasust, arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt.

Eelnõuga täpsustatakse täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumise katkemise ja peatumise aluseid. Näiteks, kohtuvaidluse ajal pole võimalik läbi viia täitemenetlust, kuid kui kohtuvaidlus on pikk, siis võib täitemenetlus aeguda.

Kokku muudetakse selle eelnõuga seitset seadust, mis puudutavad selle muudatuse eri aspekte: täitemenetluse seadustikku, kohtutäituri seadust, riigilõivuseadust, tsiviilkohtumenetluse seadustikku, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seadust, tsiviilseadustiku üldosa seadust ning võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seadust. 

Eelnõu koostamisel nähti ette selle jõustumine 1. märtsil. Arvestades selle teema olulisust, oleks mul väga hea meel, kui Riigikogu suudaks seda eelnõu menetleda võimalikult kiiresti, aga loomulikult tuleb seda menetlust teha seadusesätteid järgides. Aitäh!

15:52 Aseesimees Hanno Pevkur

Hea justiitsminister, teile küsimusi ei ole. Tänan! Õiguskomisjoni ettekande teeb Urve Tiidus. Palun!

15:52 Urve Tiidus

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Täitemenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu oli õiguskomisjonis arutlusel 25. jaanuaril. Eelnõu tutvustas eelmine justiitsminister Raivo Aeg. Väga lühidalt räägin veel korra, mida ta meile rääkis.

Plaanitavate muudatustega tahetakse lihtsustada täitemenetluse lõpetamist tsiviilnõudes. Need on teatavasti eraõigussuhtest tulenevad nõuded. Muudatused puudutavad täitemenetluse seadustikus täitemenetluse lõpetamise regulatsiooni, aga sellega seonduvalt ka teisi seadusi, näiteks kohtutäituri seadust, riigilõivuseadust, tsiviilkohtumenetluse seadustikku ja veel ühte rakendusseadust, mis on tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seadus.

Mõned näited ka. Võib-olla kordan. Aga mis siis muutub? Eelnõuga muudetakse kohtutäituri tasu sätteid. Kohtutäiturile nähakse ette uus tasu nõude täitmise aegumisest tuleneva täitemenetluse lõpetamise avalduse läbivaatamise eest ja tasu suurus on 15 eurot. Korrastatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduse sätete teksti, et tagada parem õigusselgus. See käib näiteks ka § 157 kohta ja puudutab nõude täitmise aegumist. Muudatusi, nagu me ministri, proua Lauri ettekandest kuulsime, on veel.

Tasub mainimist, et see eelnõu on kompromisside tulemus ja eelnevalt toimus palju arutelusid huvigruppidega. Seda kinnitas komisjonile Justiitsministeeriumi justiitshalduspoliitika osakonna vabakutsete talituse juhataja Gunnar Vaikmaa. Õiguspoliitika osakonna eraõiguse talituse juhataja Vaike Murumets selgitas komisjonile, et kuigi eelnõu sisaldab muudatusi tsiviilseadustiku üldosa seaduses, ei tehta eelnõuga põhimõttelisi sisulisi muudatusi.

Pikka arutelu komisjonis eelnõu üle ei sündinud. Komisjoni liikmed soovisid teada, miks jõudis eelnõu parlamenti alles jaanuaris. Ministeeriumi eraõiguse talituse juhataja selgitas, et eelmise aasta kevadel, kui selle eelnõuga tegelema hakati, oli päevakorras COVID‑19 haigusest põhjustatud kriis ja see aeglustas eelnõuga tegelemist, toimusid ka põhjalikud arutelud huvigruppidega ja kompromissi leidmine toimus üsna optimaalse aja jooksul. Nii kinnitas eelnõu koostanud ministeeriumi esindaja. Komisjoni liikmetele selgitati, et eelnõu puhul ei ole tegemist olukorraga, kus õiguslik lahendus üldse puudub. Küsimus seisneb selles, kas eksisteeriv lahendus on optimaalne. Tõusetus ka jõustumistähtaja küsimus, eelnõus on see kavandatud 1. märtsiks s.a. Ajagraafikut arvestades ei ole antud jõustumistähtaeg enam sobiv ega ka reaalne, aga komisjoni esimees Karilaid kinnitas, et menetluse käigus see küsimus lahendatakse.

Otsused tehti ka: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 16. veebruariks, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada, teha ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtajaks 22. veebruar kell 16 ja määrata ettekandjaks siinkõneleja Urve Tiidus. Kõik otsused olid üksmeelsed. Need otsused tegid Jürgenson, Karilaid, Kingo, Kivimägi, Kruusimäe, Pikhof, Puustusmaa, Toomast ja Tiidus. Suur tänu kuulamast!

15:56 Aseesimees Hanno Pevkur

Hea ettekandja, kolleegidel teile küsimusi ei ole.

15:56 Urve Tiidus

Suur tänu!

15:56 Aseesimees Hanno Pevkur

Nüüd on läbirääkimised. Kas fraktsioonid soovivad? Ei soovi. Oleme eelnõu 315 esimese lugemise lõpetanud ja määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 22. veebruari kell 16.


3. 15:56 Vangistusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (arestimaja ülesannete üleandmine) eelnõu (275 SE) kolmas lugemine

15:56 Aseesimees Hanno Pevkur

Tänane kolmas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud vangistusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (arestimaja ülesannete üleandmine) eelnõu numbriga 275. Kavas on kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Fraktsioonidel on võimalus sõna võtta. Kert Kingo, palun!

15:56 Kert Kingo

Lugupeetud istungi juhataja ja head kolleegid! Räägin siin taas käesolevast seadusemuudatusest, eelnõust, millega antakse Tartu ja Jõhvi arestimaja ülesanded üle kohalikele vanglatele.

Kui kõnealune eelnõu Riigikogu õiguskomisjoni jõudis ja seda seal tutvustati, tekitas see minus kohe mitmeid küsimusi politseitöö korraldamise kohta ja eelkõige selle kohta, kui efektiivseks plaanitud ja tehtavad muudatused kujunevad ning kas need muudatused tagavad kriminaalpolitsei töö operatiivsuse ka edaspidi.

Käisin jõulude paiku ka kohapeal Tartu arestimajas, politsei peahoones ja vanglas sisseviidavate, täpsemalt öeldes osaliselt juba elluviidud korralduslike muudatustega tutvumas. Kuulasin selgitusi ning põhjendusi, lootusega hajutada tekkinud skeptilisus. Kõik nähtu ja kuuldu ei veennud mind kahjuks mingit moodi nende muudatuste põhjendatuses ega headuses. Vastupidi, mulle on jäänud senini täiesti mõistetamatuks, miks näiteks Tartu politseijuht kõige sellega nõus on. Andis temagi oma heakskiidu sellele eelnõule.

Kõigile peaks olema teada ka tõsiasi, et kabinetivaikuses võib nii mõnigi idee paista suurepärane, aga praktikas ei kõlba kuskile. Selle eelnõuga on just selline olukord. See on halb eelnõu ja see ei tee midagi muud, kui ainult nõrgestab meie kriminaalpolitseid ja selle võimekust.

Meie, rahva valitud saadikute ülesanne ja kohustus on seista selle eest, et Riigikogus vastuvõetud seadused oleksid võimalikult kvaliteetsed. Kvaliteetsed mitte ainult sõnaliselt, vaid ka oma sisus, selles, kuidas nad mõjutavad midagi või kedagi ja millised on tagajärjed. Kõik me loodame raskes olukorras, eelkõige kuriteo ohvriks sattudes, politsei peale. Soovime, et keeruline ja ruineeriv olukord saaks võimalikult kiiresti ja tulemuslikult lahendatud. Selle eelnõu poolt hääletades te rikute selle lootuse, sest ülesannete ümberjagamise tulemusena hakkab kriminaalpolitsei töö lonkama ning kohtueelsed menetlused hakkavad venima. See ei hakka nii olema ainult Tartus või Jõhvis. Sarnased ümberkorraldused on plaanis kõikides arestimajades üle Eesti. See mõjutab meid kõiki ja kahjuks negatiivses suunas.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon ei toeta seda eelnõu. Siinkohal koputan ma kõigi teie südametunnistusele, head kolleegid, ning kutsun teid hääletama selle seaduseelnõu vastu. Aitäh!

15:59 Aseesimees Hanno Pevkur

Rohkem sõnasoove ei ole. Tuletan meelde, et tegemist on Riigikogu koosseisu häälteenamust nõudva hääletusega. Alustame hääletuse ettevalmistamist.

Head kolleegid, tuletan teile veel kord meelde, et tegemist on eelnõuga, mis vajab Riigikogu koosseisu häälteenamust. Panengi teie ette hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud vangistusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu numbriga 275. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

16:02 Aseesimees Hanno Pevkur

Eelnõu seadusena vastuvõtmise poolt hääletas 56 Riigikogu liiget, vastu oli 17 Riigikogu liiget, erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.


4. 16:02 Kemikaaliseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (296 SE) esimene lugemine

16:02 Aseesimees Hanno Pevkur

Neljas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud kemikaaliseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu numbriga 296. Vabariigi Valitsuse nimel tuleb seda tutvustama, ettevõtlus‑ ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt. Palun!

16:03 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt

Aitäh, hea juhataja! Head Riigikogu liikmed! Kemikaaliseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu eesmärk on selgemalt välja tuua reeglid, mis puudutavad selliste keemiliste ainete müüki, mida võidakse kasutada lõhkeseadeldise valmistamiseks. Vajadus selle eelnõu järele tuleneb ühelt poolt soovist tagada Euroopa Liidu siseturul kaupade vaba liikumine, et ettevõtjad saaksid jätkuvalt pakkuda oma tooteid erinevatel turgudel ja võimalikult sarnaste põhimõtete alusel. Aga teisalt on oluline ka see, et  mitmes Euroopa pealinnas toimunud rünnakute puhul on tuvastatud, et kahju tekitamiseks kasutati turul vabalt kättesaadavaid kemikaale, näiteks väetiste koosseisus olevat ammooniumnitraati.

Tegemist ei ole täiesti uue õigusliku olukorra tekitamisega. Juba kuus aastat on Euroopas kehtinud lõhkeainete lähteainete käitlemise nõuded selleks eraldi kehtestatud määruse alusel. Uuendatud tingimused peavad lihtsustama toodete tarneahelas olevate ettevõtete elu. On teada, et ettevõtjate teadlikkus lõhkeainete lähteainetele kehtestatud nõuetest on madal ja see on olnud siiamaani ebapiisav. Edaspidi peab toote liikumisel vabrikust kauplejani lõhkeaine lähteainega liikuma kaasa info toote ohutuskaardi vormis. See kõik aitab kaasa nende kohustuste täitmisele.

Lähteainete hulka kuuluvateks loetakse 18 ainet, näiteks väävelhape, nitrometaan ja atsetoon. Samas, tooteid või segusid, kus neid aineid leidub, on märgatavalt rohkem, just peamiselt majapidamisega seotud puhastusvahendites. Siiski ei minda hädavajalikust kaugemale ehk piirangud ei puuduta näiteks autoakusid, kuigi akuhappes sisaldub väävelhape.

Vaatamata sellele, et Eestis on terrorismioht madal või madalam kui mitmes teises Euroopa Liidu liikmesriigis, peame me suutma ettevõtjaid nõustada ja koolitada, et nad saaksid oma müügiprotsessi kujundada viisil, mis võimaldab kahtluse korral teavitada nii kahtlust äratavatest tehingutest, toodete kaotsiminekust kui ka vargusest. Selliste juhtumite korral tuleb ühendust võtta Politsei‑ ja Piirivalveametiga 24 tunni jooksul, arvates tuvastamise hetkest. Et üha enam tehakse selliseid tehinguid e‑kaubanduse vahendusel, on ka internetis tegutsevatel kauplejatel täpselt samasugused kohustused.

Seoses suurõnnetuste ohu ennetamisega tehakse kaks muudatust, et korrektselt lõpule viia 2015. aastal jõustunud nn Seveso III direktiivi ülevõtmine vastavalt Euroopa Komisjoni märkustele. Üks puudutab ohtlike ettevõtete ohutustaseme hindamiseks vajalike dokumentide koostamist ning uuendamist enne tegevuse muutmist või uue tegevusega alustamist. Teisega soovitakse täpsustada avalikkuse kaasamise protsessi, kui koostatakse kõige kõrgema taseme riskiga ettevõtetele, näiteks kemikaalide tootmise valdkonnas, hädaolukorra lahendamise plaani või tehakse selles plaanis olulisi muudatusi.

Lisaks tehakse muudatus majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses ja toote nõuetele vastavuse seaduses, millega viiakse ministeeriumi pädevusest Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti pädevusse rakenduslikud ülesanded, nagu ettevõtjate tegevuslubade registri haldamine, mis oma olemuselt sinna paremini sobivad. Eelnõu on kavandatud jõustuma üldises korras.

Ma tänan teid tähelepanu eest ning loodan, et te seda eelnõu ka toetate. Aitäh!

16:07 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh, austatud minister! Teile on ka küsimusi. Peeter Ernits, palun!

16:07 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea minister! Kuna nüüd on see n‑ö Beiruti aine tõstetud teisest kategooriast esimesse, aga ohtlikkuse alampiir on sellel teisel kategoorial ammooniumnitraadi puhul 500 tonni, siis minu küsimus on see. Ma ei leidnud seda kusagilt dokumentidest. Milline on siis, kui on kraad kangem, esimese kategooria puhul, see kriitiline miinimummass? Mitu tonni see on?

16:07 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt

Seda eelnõus kirjas ei ole, aga ma saan selle üle kontrollida ja täpsustada ning saata teile kirjalikult, kui niimoodi sobib.

16:08 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Ma tänan!

16:08 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt

Aitäh!

16:08 Esimees Henn Põlluaas

Järgmisena kutsun siia kaasettekandjaks keskkonnakomisjoni liikme Peeter Ernitsa. Palun!

16:08 Peeter Ernits

Hea juhataja ja vähesed kolleegid! Seda eelnõu on keskkonnakomisjonis natuke arutatud. Esimene kord oli esmaspäeval, 18. jaanuaril ja teine kord teisipäeval, 9. veebruaril. Esimesel korral oli komisjoni esimees Erki Savisaar, teisel korral enam ei olnud, esimees oli siis Yoko Alender. Komisjoni liikmed on ka muutunud. Ma ei tea, kas ma seda ette loen. Toona olid Yoko Alender, mina, Heiki Kranich, Igor Kravtšenko, Jevgeni Ossinovski, Siim Pohlak, Üllar Saaremäe, Marko Torm. Nüüd on seltskond muutunud selle koha pealt, et mina, Heiki Kranich, Igor Kravtšenko ja Jevgeni Ossinovski oleme samad [liikmed], aga Natalia Malleus, Andres Metsoja, Jüri Ratas ja Timo Suslov on uued. Nii et selline tehniline värk.

Ma ei hakka ette lugema, mida ametnik, tööstusohutuse nõunik Merike Ring rääkis. Aga lühidalt ütlen, et ta rääkis sellest, et eelnõu eesmärk on piirata selliste ainete ja segude kättesaadavust tavainimestele, mida võidakse kasutada jõmmkäraka tegemiseks, lõhkeainete ebaseaduslikuks valmistamiseks. See Euroopa Liidu määruse ülevõtmise tähtaeg on möödas, see oli 1. veebruaril. Nii et me oleme natuke taga lohisenud, aga mitte eriti palju. Jutt oli siin sama, mida ma ka ministrilt küsisin. Tõesti, see ammooniumnitraat või see Beiruti segu, mis hiljuti Beirutis metsiku jõmmkäraka põhjustas, lööklaine jne, on viidud nüüd teisest kategooriast esimesse. Aga kui palju seda peab olema, see kahjuks ei ole mul teada. Taustaks: neid koguseid on tuhandeid tonne siin Tallinnas ja Tallinna vahetus läheduses.

Rohkem ei tahakski midagi rääkida, kõik läks kiiresti ja suhteliselt vähese huviga keskkonnakomisjonis. Aitäh!

16:11 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh, hea ettekandja! Tundub, et teile küsimusi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 296 esimene lugemine ... Kuidas? Õige! Oleksin äärepealt ära unustanud. Kas fraktsioonidel on läbirääkimiste soovi? Aga tundub, et seda soovi ei ole. Nii et juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 296 esimene lugemine lõpetada. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 4. märtsi kell 17.15. Aitäh! Oleme selle päevakorrapunkti käsitlemise lõpetanud.


5. 16:12 Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (keskkonnaregistri seaduse kehtetuks tunnistamine) eelnõu (292 SE) esimene lugemine

16:12 Esimees Henn Põlluaas

Järgmine on Vabariigi Valitsuse algatatud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (keskkonnaregistri seaduse kehtetuks tunnistamine) eelnõu 292 esimene lugemine. Palun ettekandjaks keskkonnaminister Tõnis Möldri!

16:12 Keskkonnaminister Tõnis Mölder

Aitäh, hea istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Teie ees on Vabariigi Valitsuse algatatud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, sh keskkonnaregistri seaduse kehtetuks tunnistamine. Eelnõu eesmärk on ajakohastada keskkonnateabe käitlemise korda andmekogudes. Uus kord vastab sellele, kuidas keskkonnateavet on tegelikult kogutud, sh eristab seni keskkonnaregistri alaminfosüsteemides nimetatud infosüsteemid iseseisvate andmekogudena. Keskkonnaregistri asemel luuakse keskkonnaandmeid koondav keskkonnaportaal ja iseseisvate andmekogudena asutatakse Eesti looduse infosüsteem EELIS ning maavarade register, mis on senini toiminud keskkonnaregistri alaminfosüsteemina. Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks 2003. aastal jõustunud ja praeguseks aegunud keskkonnaregistri seadus.

Eelnõuga loodav keskkonnaportaal on veebileht, mis võimaldab keskset juurdepääsu riigi andmekogudes hoitavale keskkonnateabele ja annab keskkonnaseisundist põhjaliku ülevaate, nii ruumiliselt seostatud ülevaate kui ka muu. Keskkonnaportaal ei tähenda iseseisva andmekogu loomist, vaid infotehnoloogilist lahendust, mis kuvab eri andmekogusid ja seob need omavahel kokku. Ehk infovahetus oleks hõlpsam, korrektsem ja info üheselt leitav.

Eelnõuga iseseisva andmekoguna asutatava Eesti looduse infosüsteemi eesmärk on süstematiseeritult koguda avalikku infot keskkonnaga seotud ruumiobjektide kohta ja tagada selle kättesaadavus, näiteks kaitsealad, kaitsealused liigid, üleujutusalad ja veekogud. Kõik Eesti looduse infosüsteemi andmed avalikustatakse avaandmetena uues keskkonnaportaalis. Selle IT‑arendusega on juba alustatud. 

Teise iseseisva andmekoguna asutatava maavarade registri, endise nimega keskkonnaregistri maardlate nimistu eesmärk on geoloogilise teabe kogumine ja selle kättesaadavuse tagamine.

Keskkonnavaldkonna andmekogude korrastamise protsess on toimunud juba pikema aja vältel. Keskkonnaregistri alaminfosüsteemidest on eraldi andmekogudena asutatud juba keskkonnaseire infosüsteem, keskkonnaotsuste infosüsteem ning teadus‑ ja harrastuskalapüügi andmekogu.

Eelnõuga muudetakse ka puurimispäeviku temaatikat ja andmete esitamise korda. Täiendatakse aluseid, mis puhul ei ole vaja enam taotleda maapõue seisundit ja kasutamist mõjutava [tegevuse korral] tegevuslube. Nimelt saab edaspidi puurimispäeviku ehk rajatud puurkaevu või ‑augu andmeid esitada meili teel saatmise asemel otse Eesti looduse infosüsteemi keskkonnaportaali. See aitab hõlbustada ametnike tööd, aga ka loa taotlemist. Muudatus vähendab nii kohaliku omavalitsuse üksuste kui ka lubade taotlejate halduskoormust ja töökoormust. See on lühidalt kõik, mis puudutab andmete ümbertõstmist või korrastamist.

Ma arvan, et see on selles mõttes hästi oluline eelnõu, et see aitab teadlastel, praktikutel ja üliõpilastel, kes soovivad saada häid avaandmeid Eestimaa looduse ja keskkonna kohta, saada terviklikumat pilti. Seadus peaks jõustuma alates 1. jaanuarist 2022. Aitäh!

16:16 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Hea minister, teile on ka küsimusi. Peeter Ernits, palun!

16:16 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea minister! Iseenesest hea algatus. Aga kui vaadata detaile, siis saatan ongi nendes peidus ja neid saatanaid on päris palju. Ma küsin mõne küsimuse. See portaal, mis nüüd tuleb, kus peaks olema hopsti mõne klikiga kõik kättesaadav, on väga ebaühtlane. Näiteks nende maavarade kohta, millest sa rääkisid, maardlad, on öeldud, et võib kaaluda, et liita portaaliga. Kasvav mets ei ole seal, kalavarud, jah, aga kutseline kalapüük on eraldi. Mis veel? GMO‑de asi – võib-olla kunagi ühendatakse. Miks ei ole kõiges selles ühtsust ja ambitsiooni? On nagu natukene liikumist õiges suunas, aga tervikpilti ei ole. Keskkond on ju tervik, pole ju vahet, on see siis kala, GMO, mets või maardlad. 

16:17 Keskkonnaminister Tõnis Mölder

Aitäh! Hea küsija! Ma arvan, selles mõttes see teie tähelepanek on õige, et tõepoolest kogu andmekogu me ümber ei tee, siit jäävad mets ja veel mõned asjad välja, mida te ka mainisite. Me läheme järk-järgult üle ühtsele süsteemile, nii et tõepoolest on selle portaali kaudu inimestel võimalik saada erinevaid andmeid. Ma arvan nende teie viidatud andmekogude kohta, mis jäävad praegu eraldiseisvalt toimima, või ka näiteks mõnede lubade taotlemise ja selle muu poole kohta, mis jääb nüüd iseseisvana n‑ö kehtima, siis muidugi tulevikuvaates ja pikemas perspektiivis nende siia juurde liitmine ja andmete kättesaadavuse ühtlustamine ongi eesmärk, mille poole tegelikult on sammu kaupa juba liigutud. Nii nagu ma oma kõnes ka ütlesin, see protsess ei ole olnud esimene etapp, see on päris mitmes etapp andmebaaside süsteemi ühtlustamisel, meie avaandmete  täpsustamisel. Nii nagu ma ütlesin, ma arvan, see on selles mõttes oluline tööriist selle valdkonna töötajatele, aga ka Eesti ettevõtjatele ja teadlastele. 

16:18 Esimees Henn Põlluaas

Peeter Ernits, palun!

16:18 Peeter Ernits

Aitäh! Ma lähen natuke edasi. Kiidan taas, et hea asi, aga saatanaid on seal enam kui palju. Tegelikult, enne kui selle portaalini jõuda, peaks olema mängureeglid selgelt paika pandud, et mida tuleb sinna esitada, mis andmeid, ja milline on juriidiline taust. Ametnikud näiteks Keskkonnaametis, kus nad istuvad, ja ka omavalitsuses lähevad sinna portaali, ronivad sinna, ja hakkavad vaatama, kas seal on ühte, teist või kolmandat. Kui seal neid andmeid ei ole või need on puudulikud, siis need otsused eelkõige planeeringute puhul, kui rääkida ainult planeeringutest, jäävad väga vildakale ja ebausaldusväärsele tasemele, mis võimaldab hiljem protestida ja pahandus on taevani. Miks ei ole selle eelnõuga rohkem tööd tehtud ja püütud parandada eelkõige seda, milline on kõigepealt see lähtepunkt? See peatükk puudub ju tegelikult.

16:20 Keskkonnaminister Tõnis Mölder

Aitäh! See sõltub võib-olla ka vaatenurgast. Mina näen küll siin selles mõttes väga selget edasiminekut ja  andmete õigsuse olulisel määral täpsustamist. Kui andmekogud on omavahel seotud ja andmete liikumine toimub interaktiivselt, siis on andmed oluliselt usaldusväärsemad. Vana süsteemi järgi pidid inimesed neid käsitsi sisestama. Käsitsi sisestades võisid tõepoolest tekkida eri portaalides ja andmekogudes andmehulkade vahel erisused. Midagi pole teha, oleme kõik inimesed ja eksime. Seal võivad tulla vead sisse. See, millele te oma küsimuses viitasite, jah, on problemaatiline. Kui me läheme ühtsemale süsteemile üle, andmete sisestamise protsess on ühtsem, andmete töötlemise protsess on ühtsem, siis, ma arvan, me läheme ka vigade tekkimise mõttes oluliselt paremas suunas, ma arvan, et vigade tekkimise hulk läheb ka väiksemaks, sest süsteem on ühtsem.

16:21 Esimees Henn Põlluaas

Austatud minister, rohkem teile küsimusi ei ole. Ma tänan! Nüüd ma palun kõnetooli keskkonnakomisjoni liikme Peeter Ernitsa.

16:21 Peeter Ernits

Hea juhataja ja kolleegid! Annan teile lühikese ülevaate sellest eelnõust, mille mõju on palju suurem kui eelneval, mida ma ka siin lühidalt tutvustasin.

Aga taas toimus menetlemine keskkonnakomisjonis kahe juhataja juhtimisel. Esmaspäeval, 11. jaanuaril juhtis Erki Savisaar komisjoni ja nüüd, teisipäeval, 9. veebruaril Yoko Alender. Komisjoni liikmete vahetust ma ei hakka kirjeldama, eelnevalt ma seda kirjeldasin.

Esimesel koosolekul rääkis toonane keskkonnaminister Rain Epler lühidalt öeldes sisuliselt sama, mida praegune minister: kui hea see  keskkonnaportaal on, et keskkonnaregister on ajale jalgu jäänud ja muu tehniline lahendus aegunud ja nüüd on aeg õigele üle minna.

Erki Savisaar küsis, kas lisaks esmastele vormidele ja aruannetele on plaanis teha ka selline kasutajaliides, mille kaudu saavad näiteks kogukonnad ja ettevõtjad neid andmeid töödelda. Minister Epler ütles, et kui on olemas need liidesed, siis jah, aga neid praegu ei ole, neid tehakse. Kätlin Mandel ütles, et EELIS‑e arendamisel järgitakse avaandmete nõudeid. Samuti saab teha juurde erinevaid liideseid, aga oluline on see, et neid veel ei ole, töö alles käib.

Tehti ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 20. jaanuariks (konsensusega), nii oleks pidanud olema, aga siis tulid sündmused vahele ja selle konsensuse realiseerimine suures saalis jäi ära. Tehti ettepanek esimene lugemine lõpetada. Ettekandjaks oleks pidanud siin olema Erki Savisaar minu asemel.

Aga edasi tuli 18. jaanuari koosolek. Siis oli tegelikult otsus täpselt sama, et ikkagi 20. jaanuaril. Aga lõpptulemusena otsustasime 9. veebruaril konsensuslikult, et see [lugemine] toimub 17. veebruaril ja et ülevaate kannan siin ette mina. See oligi selle pika asja lühike kokkuvõte. Aitäh!

16:24 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh, hea ettekandja! Teile on ka küsimusi. Urve Tiidus, palun!

16:24 Urve Tiidus

Suur tänu, lugupeetud juhataja! Lugupeetud komisjoni ettekandja! Te seda teemat valdate ja esitasite ka eelnevalt ministrile küsimusi. Kahtlemata, need andmebaasid ja registrid on vajalikud, ütleme, puhtalt info mõttes, teaduse mõttes jne. Aga teine oluline küsimus on see: kas te oskate seletada, kuidas see info sinna tekib, näiteks kalavarude teemal? Kui tihti neid andmeid uuendatakse, näiteks jahiulukite kohta? Kas sellele on võimalik vastata? Natuke läheb see sellest eelnõust võib-olla mööda, aga põnev oleks kuulda.

16:25 Peeter Ernits

Aitäh küsimuse eest! Ei lähe mööda. Tegelikult on seda siin erinevalt paljudest meie eelnõudest üsna põhjalikult kirjeldatud ja enam-vähem selges keeles ka. Siin on ju kokku, kui ma õigesti mäletan, 25 positsiooni, kõik need kalad, veekogud, pinnaveehaarded jne. Need on suhteliselt erinevad. Ka tabelis on toodud see, mis peaks olema ja mis on kajastatud selles uues portaalis ja mis on millegipärast kusagil eraldi, olgu see mets, maavarad või GMO‑d ja need muud asjad. Mõned asjad on jäetud ripakile või EELIS-e arhiivi. Näiteks, jahimehed, kes trofeesid jahivad ja nendega võistlustel käivad, ei ole kindlasti rõõmsad, sest need on nüüd unustatud, see kõik jääb ainult EELIS‑e arhiivi. Aga kalavarusid hinnatakse erinevalt. Kalavarude ja kalapüügi puhul on see erinev. Üks on harrastuskalapüük, need [andmed] on praegu ühes teises, sellises alamkogus, mille nimi on TEHA, ja kutseline kalapüük on mujal. Nende administreerimine ja nende andmetega täitmine käib eri kohtades. Nii et siin on neid lahtisi otsi enam kui küll, siin ei jõua kõigest rääkida. Ma rõhutan, et erinevaid positsioone on kokku 25, kuni radioaktiivsete jäätmete hoidlateni välja. Siin on üsna põhjalikult antud ülevaade kõikide kohta, et mida need endast kujutavad ja kas nad kvalifitseeruvad uues portaalis. Iseenesest oleks hea seal klikata ja vaadata, viia kokku, olgu need kalad, GMO‑d, radioaktiivsed jäätmed, ehituskeeluvööndid vms. Aga sinnani on veel väga-väga pikk tee kahjuks.

16:27 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 292 esimene lugemine lõpetada. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks ... Aga enne, kui ma tähtaja määran, ma ikkagi tahaks ära kuulata fraktsioonide esindajate sõnavõtud. Avan läbirääkimised. Peeter Ernits Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel.

16:28 Peeter Ernits

Hea juhataja! Head kolleegid! Nüüd on natukene vabam ja ka Urvele saan ma pikemalt vastata. Tegelikult, see seadus võeti vastu 2003. aastal, see hakkas siis kehtima ja ministriks oli meie hea kolleeg keskkonnakomisjonis Heiki Kranich. Toona oli 40 andmebaasi ja taheti luua selline riigi põhiregister, mis koondaks kõik need andmed. Nii tehtigi. Tagantjärgi vaadates olid sellel seadusel ambitsioonid, iseenesest oli see hea seadus, keskkonnaregistri seadus, aga hiljem ministeeriumiametnikud ei suutnud seda seaduses olevat ambitsiooni realiseerida. Seda on Riigikontroll öelnud ja seda ka praegu, n‑ö uue seaduse tegemisel. Tegelikult selle seadusega see Heiki Kranichi aegne laps saadetakse prügikasti. Me muudame küll seitset või kaheksat seadust, aga see keskkonnaregistri seadus lõpetab sellega oma eksistentsi.

Ma tsiteerin näiteks, et Vambo Kaal, toonane rahvasaadik, muretses, et erametsaomanikke teeb murelikuks, miks hakkavad need andmed olema riiklikus registris, kust metsavargad ja kõik muud võivad neid näha. See oli toonane aeg, 2003.

Aga tegelikult on, nagu ma siin enne juba ministrile ütlesin, neid igasuguseid alamandmebaase, mille nimed on JATS, VEKA, OSIS, TEHA, KESE, KOTKAS jne, päris palju ja see kõik on väga ebaühtlane ka praegu. Näiteks, ühelt poolt on iseenesest suurepärane idee viia see kõik kaasaegselt ühte portaali, kus ühe või kahe hiireklikiga on võimalik ülevaade saada, milline tegelikult tulemus on. Põhilised asjad on siin aga need, et paljud andmed on kas aegunud või ei ole adekvaatsed. Näiteks on seaduseelnõu puhul välja toodud, et kui vaadata selliseid riiklikes registrites olevaid andmeid, mis puudutavaid erinevaid taime- ja loomaliike, esimese ja teise kategooria kaitsealuseid liike, siis riiklikus keskkonnaregistris on olemas ainult mingi kümmekond protsenti. Tegelikult need andmed on olemas loodusvaatluste andmebaasis, aga see ei ole ühendatud riikliku keskkonnaregistriga, ka hiljem mitte, ja need andmed, mis seal on, ei jõua näiteks planeerijate ja ametnikeni, kes otsuseid langetavad. Või teine asi. Tartu Ülikooli on olemas hiiglaslik andmebaas PlutoF elurikkuse kohta. Seal on praegu ligi 600 000 liigikirjet, aga riiklikus keskkonnaregistris on ainult 65 000. Mis see siis kokku tuleb – kümnendik. Neid ei ole ka ühendatud. Aga see selleks.

Oluline on, et need andmekogud on väga ebaühtlased ja väga ebatäiuslikud. See ambitsioon on iseenesest õige, et kõik peaks jõudma sellesse portaali. Tegelikult ei jõua. Või kui jõuab, siis ei ole teada, millal.

Kõige huvitavam on see, et olen rääkinud ministeeriumi spetsialistidega, kes on mulle öeldud, et terves suures Keskkonnaministeeriumi süsteemis on võib-olla üks inimene, kes üldse kogu seda pilti jagab. See on aus vastus. Igaüks on oma silotornis või kuidas seda nimetada, kes vaatab seal kalu, kes maavarasid jne, aga tervikpilti ei ole. Ja seda ambitsioonigi pole. Nagu ma ministrile küsimust esitades lühidalt tõin välja ... 

Kas võib paluda veel mõne minuti?

16:33 Esimees Henn Põlluaas

Palun! Kolm minutit lisaaega.

16:33 Peeter Ernits

... et kõige selle positiivse juures ei ole siin ühtseid reegleid ja kõik need andmebaasid ei ole kahjuks ühitatavad. Sellist üldreeglit, kes peaks sellesse süsteemi andmeid sisestama ja milliseid andmeid ja milline on nende juriidiline kaal, ei ole. On lihtsalt liikumine õiges suunas.

Aga oluline on – ja miks ma seda kõike räägin –, et tegelikult kogu sellest elusloodusest ja mitte ainult elusloodusest, vaid kogu loodusest, maavaradest, metsast, õhust, veest jne, sõltub üsna palju, kogu planeerimine, detail‑ ja üldplaneeringud, otsused, mida teevad kohalikud omavalitsused, riik jne. Selleni välja, et inimesed tahavad näiteks teada, kus koha peal midagi on, on nad siis mingid loodushuvilised või mis iganes huviga inimesed või ka arendajad. Nad saavad reaalselt väga ebatäiusliku pildi, kuigi me oleme digiajastus ja meil on tohutu palju andmeid eri valdkondades. Aga me ei ole suutnud ka selle eelnõuga kahjuks viia asju nii kaugele, et tõesti saaks ühe-kahe hiirekliki tulemusena andmed kätte ja vastavalt sellele saaks teha ka adekvaatseid otsuseid.

Nii et see on selline teema, mida me peaksime veel arutama. Muuseas, eelmist seadust menetleti 2001. ja 2002. aastal, poolteist aastat, vahepeal võeti aeg maha isegi, et eelnõu lihvida. Mulle tundub, et ka praegu peaks tõsiselt esimese ja teise lugemise vahel neid olulisi küsimusi arutama. Aga rõhutan: iseenesest on asi õigel teel, siht on õige, aga saatanaid on kõiges selles väga-väga palju. Aitäh!

16:35 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Rohkem fraktsioonidel kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised. Nagu ma juba ütlesin, juhtivkomisjoni ettepanek oli eelnõu 292 esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 4. märts kell 17.15.


6. 16:36 1996. aasta rahvusvahelise konventsiooni vastutusest ja kahju hüvitamisest ohtlike ja kahjulike ainete mereveol (HNS-konventsiooni) 2010. aasta protokolliga ühinemise seaduse eelnõu (302 SE) esimene lugemine

16:36 Esimees Henn Põlluaas

Läheme nüüd tänase viimase päevakorrapunkti juurde: Vabariigi Valitsuse algatatud 1996. aasta rahvusvahelise konventsiooni vastutusest ja kahju hüvitamisest ohtlike ja kahjulike ainete mereveol (HNS‑konventsiooni) 2010. aasta protokolliga ühinemise seaduse eelnõu 302 esimene lugemine. Palun kõnetooli keskkonnaminister Tõnis Möldri.

16:36 Keskkonnaminister Tõnis Mölder

Aitäh, austatud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Rahvusvaheline konventsioon vastutusest ja kahju hüvitamisest ohtlike ja kahjulike ainete mereveol võeti vastu 1996. aastal. Konventsioon ei ole veel jõustunud, kuna vajalik arv riike ei ole sellega ühinenud. Selleks on olnud kaks peamist põhjust: ohtlike ja kahjulike ainete vastuvõtja kohustuste erinevad määratlused ning probleemid ohtlike ja kahjulike ainete aruandlusega. Nende küsimuste lahendamiseks võeti 2010. aastal vastu konventsiooni muutev protokoll. Protokolli kohaselt tuleb konventsiooni ja protokolli lugeda, tõlgendada ja kohaldada ühtse õigusaktina ning selles nähakse ette, et pärast protokolli jõustumist nimetatakse muudetud konventsiooni ja protokolli konsolideeritud lepingu teksti ohtliku ja kahjulike ainete 2010. aasta konventsiooniks ehk HNS-konventsiooniks. Konsolideeritud versioon lepingu tekstist on informatiivne ega ole avatud ühinemiseks. Ühineda saab vaid protokolliga, aga osalus protokollis tähendab ühtlasi osalust muudetud sõnastusega konventsioonis ja seega ühinemist HNS‑konventsiooniga terviklikult.

Konventsiooniga luuakse ohtlike ja kahjulike ainete mereveol tekkinud mereveereostuse kahjude hüvitamiseks rahvusvaheline süsteem sarnaselt rahvusvaheliste naftafondidega, millega Eesti on juba ühinenud. Konventsioon kohustab osalisriigis registreeritud laeva registreeritud omanikku võtma piisava kindlustuse või muu finantstagatise, et katta kehtivate määrade kohaselt ohtlike ja kahjulike ainetega tekitatav võimalik reostuskahju.

Asutatakse fond, mille eesmärk on ohtlikke ja kahjulikke aineid vedava laeva registreeritud omaniku kindlustuse piirmäärasid ületava kahju hüvitamine. Kahju hüvitamise vahendid kujunevad HNS‑fondi sissemaksetest. Sissemakseid HNS‑fondi teevad isikud, kes riigis eelmise kalendriaasta jooksul maksustatavat lasti vastu võtsid. HNS‑i liikmesus tugevdab laevade konkurentsiolukorda, sest annab täiendava kindluse ohutuses ja keskkonnahoius. HNS‑konventsiooni kohase finantstagatise omamise kohustus ei too laevadele kaasa negatiivset majandusmõju, kuna reeglina on laevadel kindlustusleping või muu õnnetusjuhtumitagatis juba olemas.

Konventsiooni osaliseks saamine suurendab Eesti riigi usaldusväärsust meresõiduohutuse ja keskkonnakaitse alal. Silmas pidades Läänemere väiksust, liiklustihedust ning halbu ilmastikuolusid, on õnnetuse toimumise risk kõrge ning õnnetuse tagajärjel tekkida võiv keskkonnakahju võib oluliselt kahjustada ka merekeskkonna seisundit.

Eestile tähendab konventsiooni ratifitseerimine oma lipu all sõitvatele laevadele kindlustuse või samalaadse finantstagatise olemasolu kinnitava tunnistuse andmist ning sadamasse saabuvatel laevadel tunnistuse olemasolu kontrollimist. Tunnistuse andmine ning selle olemasolu kontrollimine jääb Transpordiameti (vana nimega Veeteede Amet) ülesandeks. Konventsioonikohast dokumentatsiooni kontrollitakse tavapärase laevakontrolli käigus. Konventsiooni tõhusa rakendamise tagamiseks on menetluses meresõiduohutuse seaduse ja kaasnevate seaduste muutmise seaduse eelnõu. Riigile tunnistuste väljaandmine ja nende kontrollimine täiendavaid kulutusi kaasa ei too.

Selle konventsiooni, õigemini, selle protokolli, mis tähendab ühtlasi selle konventsiooniga liitumist, ratifitseerimist alustas 2017. aastal Norra. Lisaks on praeguse seisuga protokolli ratifitseerinud või sellega juba ühinenud Kanada, Lõuna-Aafrika Vabariik, Taani ja Türgi. Plaanis on ühineda ka kõigil teistel Euroopa Liidu liikmesriikidel. Ma arvan, et see, et Eesti on üks esimesi Euroopa Liidu liikmesriike, kes sellega ühineb, näitab seda, et meresõiduohutus ja tekkida võivad keskkonnaalased kahjud ja nende minimeerimine on meie olulised eesmärgid. Nii et palun seda liitumist toetada. Aitäh!

16:41 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Tundub, et austatud ministrile küsimusi ei ole. Kas on? Järgmisena saab kaasettekandjana sõna keskkonnakomisjoni esimees Yoko Alender, kes teeb seda video vahendusel. Palun!

16:41 Yoko Alender

Aitäh, austatud juhataja! Head kolleegid! Keskkonnakomisjon arutas eelnõu esimest korda 11. jaanuaril. Eelnõu kandis ette toonane minister Rain Epler, kes andis lühidalt ülevaate eelnõu sisust. Ma ei hakka seda välja tooma, kuna see kattus ministri poolt siin saalis esitatuga. Lisaks täpsustas merekeskkonna osakonna peaspetsialist Agni Kaldma, et konventsiooni eesmärk on tagada riigile võimalike reostuskahjude korvamine. Eesti on varem liitunud sarnaste fondidega, mis käsitlevad naftatooteid. Nüüd laiendatakse kindlustatust õnnetuste puhul ka teistele ohtlikele ja kahjulikele ainetele.

Komisjoni liige Erki Savisaar küsis täpsustuseks, kas Eesti tõepoolest ei ole ühinenud 1996. aasta konventsiooniga ja kas praegune ühinemine on ühinemine nii konventsiooni kui ka 2010. aasta muudatustega. Agni Kaldma täpsustas, et ühineda saab ainult protokolliga. Aga nagu minister oma ettekandes välja tõi, see tähendab, et protokolliga ühinemist loetakse ka konventsiooniga ühinemiseks. Lisaks uuris Erki Savisaar teiste riikide kohta. Agni Kaldma tõi välja, millised riigid on protokolli allakirjutamise juures olnud ja kes on hiljem ratifitseerinud protokolli, nii nagu ka eelnev ettekandja välja tõi. Samuti küsis Erki Savisaar veel kord, millise täiendava kaitse annab protokolliga liitumine. Agni Kaldma ütles, et kui riik on selle protokolliga ühinenud, siis riigile hüvitatakse tekitatud kahju, mida kindlustus ei korva, selle HNS‑fondi kaudu.

Tookord tehti ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 20. jaanuariks ja määrata ettekandjaks Erki Savisaar. Vahepeal need otsused tühistati, uued otsused tehti 9. veebruaril juba keskkonnakomisjoni uues koosseisus: määrati ettekandjaks Yoko Alender ja otsustati saata eelnõu 17. veebruariks suurde saali. Aitäh!

16:44 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh, hea ettekandja! Tundub, et teile küsimusi ei ole. Ma tänan! Kas fraktsioonidel on läbirääkimiste soovi? Läbirääkimiste soovi ei ole. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 302 esimene lugemine lõpetada. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 4. märtsi kell 17.15. Ma tänan kõiki! Istung on lõppenud. Kohtumiseni Riigikogu istungil homme.

16:45 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee