Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

11:58 Infotund

12:00 Esimees Henn Põlluaas

Austatud kolleegid, alustame oma igakolmapäevast infotundi. Ja nagu ikka, kõigepealt kohaloleku kontroll.

12:01 Esimees Henn Põlluaas

Kohal on 35 Riigikogu liiget, puudub 66.

Peeter Ernits, kas on protseduuriline küsimus?

12:01 Peeter Ernits

Jah, protseduuriline küsimus. Esmaspäeval me siin pikalt arutasime ja soovisime nädala päevakorda punkti, et peaminister tuleks meile aru andma hulluks läinud koroonaolukorrast. Lugupeetud Riigikogu esimees on öelnud, et ta helistas peaministrile ja tema lähikonnale korduvalt, aga peaminister ei pidanud vajalikuks vastata. Nüüd on juba kolmapäev. Ma küsin sinult, kas peaminister on selle aja jooksul pidanud vajalikuks sulle kui Riigikogu esimehele vastata.

12:02 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh, väga hea küsimus! Peaminister ei ole suvatsenud vastata ei Riigikogu esimehele ega ka Riigikogu teistele liikmetele. Ja ma tahangi teha täiesti tõsise etteheite peaministrile, sest selline olukord, kus peaminister keeldub toru tõstmast ja ka muul moel vastamast Riigikogule ja Riigikogu esimehele, on täiesti pretsedenditu ja lubamatu. Meil on põhiseadusega paika pandud subordinatsioon, Riigikogu on ülem valitsusest ja peaministrist. Ja sellega, kui peaminister ei suvatse meile vastata ega üldse reageerida, ta solvab väga sügavalt Riigikogu ja ka alandab meid. Riigikogu on peaministri tööandja ja tal tuleb reageerida kõikidele signaalidele, mis tulevad Riigikogust. Helle-Moonika Helme, palun!

12:03 Helle-Moonika Helme

Aitäh! Ma küsin protseduurilise küsimusena seda. Eile aseesimees Hanno Pevkur väitis, et temale teadaolevalt peaminister tuleb kolmapäeval infotundi ja me siis saame seal talle need küsimused esitada. Mina tahan küsida, kuidas see protseduuriliselt ette nähtud on. Peaks ikka vist olema niimoodi, et peaminister ei kirjuta Riigikogu liikmetele ette, mida nad peavad temalt infotunnis küsima. Iga Riigikogu liige küsib seda, mis tal hingel on, mida ta peab riigielu toimimise seisukohalt vajalikuks. Kas peaministril on õigus Riigikogu liikmetele infotunni küsimusi ette kirjutada ja määrata ära teemad, et ma tulen sinna ja te saate minu käest seda ja seda küsida. Või ei ole? Kuidas see protseduuriliselt on? 

12:04 Esimees Henn Põlluaas

Jah, loomulikult mitte keegi ei saa Riigikogu liikmetele ette kirjutada, mida nad küsivad ja millal nad küsivad. Seda on igal Riigikogu liikmel õigus vabalt otsustada, seda ei saa mitte keegi määrata. Urmas Reinsalu, palun!

12:04 Urmas Reinsalu

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Tõepoolest, see on piinlik. Kolm Riigikogu opositsioonifraktsiooni on palunud peaministrilt eraldi poliitilist ettekannet seoses kriitilise olukorraga epideemia leviku tõttu. Me ootame informatsiooni kavandatavate valitsuse sammude kohta, et me saaksime ka pidada debatti. Juhul kui peaminister siiski soostub sellel nädalal või lähiajal seda ettekannet tegema, kas te olete valmis erakorraliselt selle ettekande lülitama töönädala päevakorda? Kas Riigikogu juhatus on seda arutanud?

12:05 Esimees Henn Põlluaas

Jah, kui esmaspäeval oli meil siin arutelu sellel teemal, siis ju täiesti selgelt ka koalitsioonierakonnad toetasid seda, et peaminister tuleks siia. Ma isiklikult vastasin Isamaa taotlusele kirjaga – ja see koopia läks peaministrile –, kus ma kinnitasin, et ma olen valmis andma esimesel võimalusel peaministrile aega, et ta saaks tulla siia Riigikokku Riigikogu liikmete ette tegema poliitilise avalduse koroonakriisiga seotud meetmete kohta. Me arutasime seda eile ka Riigikogu juhatuses ja juhatus oli täpselt sama meelt. Nii et esimesel võimalusel, nii kui peaminister peaks soovi avaldama, on tal võimalus tulla siia saali meie ette. Aga nagu ma ütlesin, kahjuks peaminister ei ole suvatsenud reageerida Riigikogu selgelt väljendatud soovile ja see on täiesti pretsedenditu. Helle-Moonika Helme, palun!

12:06 Helle-Moonika Helme

Siiski veel üks protseduuriline küsimus. Ma saan aru, et ma võib-olla survestan teid ütlema mingisuguseid asju, aga ma siiski palun teil öelda, kas peaminister on eksinud ka protseduurireeglite vastu. Ta ei ole vastanud Riigikogu esimehe kõnedele, aga on saatnud meile Riigikogu aseesimehe kaudu sõnumi, eks ole, et ta tuleb infotundi ja seal saab talle esitada kõik küsimused, mida me tahame küsida seoses koroonakriisiga. Kas meil on sätestatud ka mingisugune hierarhia, et peaminister siiski on kohustatud vastama Riigikogu esimehe kõnedele ega tohi piirduda sõnumite saatmisega aseesimehele, kes on kõigele lisaks tema erakonna liige? 

12:07 Esimees Henn Põlluaas

Minul puudub igasugune informatsioon selle kohta, et peaminister on Hanno Pevkurile, aseesimehele, edastanud mingisuguse sõnumi, selleks et see kas esimehele või juhatusele edasi anda. Aseesimees lubas juhatuses, et räägib peaministriga. Aga kas ta on rääkinud, kas peaminister on oma käitumisest mingeid järeldusi teinud, selle kohta ma ei oska kahjuks mitte midagi öelda. Urmas Reinsalu, palun!

12:08 Urmas Reinsalu

Austatud härra Riigikogu esimees! Milline on teie riigiõiguslik hinnang, lähtudes ka Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse loogikast: kas praegusel ajakriitilisel hetkel parlamentaarses riigis selle küsimuse arutamine erakorraliselt poliitilise ettekande vormis on kohasem töövorm kui selle teema jooksev käsitlemine infotunnis? Tegu on vajadusega saada teada valitsuse liini ja selle üle arutelu pidada. Kas parlamendiliikmete ettepanek peaministrile see ettekanne teha oli legitiimne?

12:09 Esimees Henn Põlluaas

Kahtlemata see taotlus oli legitiimne ja väga õigustatud, väga ajakohane, eriti kui me arvestame koroonakriisi tõsidust. Kui me meenutame selle kriisi algust, siis peaminister Jüri Ratas tuli siia Riigikogu ette, küll ühepäevase viivitusega, kuna ta teatas, et soovib ära oodata teadusnõukoja arutelud ja seisukohad ning tulla siis kõige täpsema informatsiooniga meie ette. Kas praegusel peaministril ka mingisugune sarnane soov oli, kas ta soovis samuti täpsemat informatsiooni koguda, seda me ei tea. See, et ta täielikult ignoreerib siiamaani Riigikogu selles küsimuses, räägib selle vastu. Peaminister peab reageerima otsekohe, viivitamatult Riigikogu signaalidele. Kui Riigikogu esimees isiklikult üritab temaga kontakti saada, siis ei ole mitte mingisuguseid õigustusi selleks, et lihtsalt poetakse peitu. Urmas Reinsalu, palun!

12:10 Urmas Reinsalu

Aitäh! Eile oli Riigikogu juhatuse korraline istung, kus ilmselt vaeti Riigikogu protseduurilisi ja töökorralduslikke küsimusi. Kas Riigikogu juhatus arutas, mis on see põhjus, miks meil on tekkinud olukord, kus olulisemat küsimust Eesti riigi toimimise, Eesti ühiskonna toimimise küsimuses ei ole, aga ometi on dialoog valitsuse ja parlamendi vahel katkenud? Mis on tegelikult selle n-ö tagasiside puudumise tegelik põhjus? Kas see on riigiõigusliku iseloomuga? Kas valitsusel või valitsuse juhil on teistsugune arusaam nende küsimuste käsitlemise loogikast või on see tegelikult mingit pidi sisulise iseloomuga probleem? Kas see küsimus pole valitsuse arvates nii keskse tähtsusega, et parlamentaarne debatt ja parlamendile täiendava info andmine ei ole praegu kõige olulisem?

12:11 Esimees Henn Põlluaas

Paraku tuleb ilmselt nõustuda selle seisukohaga, et tõepoolest valitsus ja valitsuse juht ei pea seda teemat ja seda olukorda oluliseks. Ta ei pea oluliseks ka dialoogi Riigikoguga. Ja nagu ma ütlesin, selline olukord on pretsedenditu ja selline olukord on lubamatu. Kalle Grünthal, palun!

12:12 Kalle Grünthal

Mul on väga lihtne küsimus: kas peaminister Kaja Kallas on oma käitumise eest vabandanud ja seda kahetsenud?

12:12 Esimees Henn Põlluaas

Ei ole, kuigi täiesti selge on, et selline käitumine nõuab kindlasti peaministrilt avalikku vabandamist ja lisaks ka lubadust, et selline olukord ei kordu. Tuleks tunnistada fakti, et peaminister on kohustatud Riigikogu ees aru andma. Urmas Reinsalu, palun!

12:12 Urmas Reinsalu

Austatud Riigikogu esimees, milline on teie kui istungi juhataja seisukoht? Siin on silma jäänud hoiak, et kui opositsioonierakonnad on taotlenud parlamentaarset dialoogi ja debatti selles olulises küsimuses, siis see on kuidagi ründav või valitsuse positsiooni õõnestav. Minu vaade on vastupidine. Seda ei maksa käsitada mitte rünnakuna, see on tegelikult käsitatav konsensuse otsimisena parlamendis, et olla sõltumata erakondade poliitilistest suundumustest selles kriitilises olukorras valitsusele toeks lahenduste otsimisel. Ma usun, et mida laiem on mandaat lahendusteedeni jõudmisel, mida kiiremini me saame selle parlamendidebati läbida, seda tugevam on ka valitsuse mandaat ühiskonnas konsensust otsida ja lahendusi rakendada. Milline on teie seisukoht?

12:13 Esimees Henn Põlluaas

Jah, tõepoolest, selles kriisis, kus me oleme, ei tohi olla vahet koalitsioonil ja opositsioonil ega eri erakondadel, Riigikogul ja valitsusel. Me oleme kõik ühe suure probleemi ees, mida me suudame lahendada ainult koostöös. Ja kui sellest koostööst keeldutakse mingisugustel teadmata põhjustel, siis see on ääretult kahetsusväärne. Peeter Ernits, palun!

12:14 Peeter Ernits

Tõesti pretsedenditu! Aga minu küsimus on selline. Meie oleme valitsuse ja peaministri tööandjad. Aga kui nii ülbelt on peaminister käitunud, kas ei oleks alust alustada talle umbusalduse avaldamist?

12:14 Esimees Henn Põlluaas

Peaministri vastu või ükskõik millise ministri umbusaldamise algatamine on Riigikogu ja erakondade ja Riigikogu liikmete pädevuses. Ja kui on tõsised põhjused, kui peaminister seab ennast ülemaks Riigikogust, siis on siin mõtlemisainet küllaga. Urmas Reinsalu, palun!

12:15 Urmas Reinsalu

Aitäh, härra Riigikogu esimees! Ka mina olen nukker selle dialoogi katkemise pärast. Ma arvan, et me peaksime kõik siin saalis ühiselt pingutama selle nimel, et see dialoog viivitamatult taastada. See on äärmiselt oluline. Meil ei ole parlamentaarses riigis sellele alternatiivi, sest, nagu te õigesti ütlesite, me peame viirusekriisi lahendamisega tegelema ühiselt, ühise rindena, kogu rahvas. Minu küsimus on selline. Kas teie, härra Riigikogu esimees, olete valmis kaaluma niisugust käiku, et kutsuda kokku Riigikogu vanematekogu, kuhu kuuluvad kõikide fraktsioonide juhid ja Riigikogu juhatuse liikmed, ja kohtuda proua peaministriga, et üritada leida selles olukorras lahendus, kuidas see dialoog taastada parlamentaarsele riigile väärikal moel?

12:15 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! See on väga asjalik ettepanek ja seda tasub tõesti kaaluda. Seda enam, et praeguse hetkeni ei ole peaminister suvatsenud Riigikogule vastata ja nimetada põhjust, miks ta ei ole seda teinud. Selle taustal, mis esmaspäeval siin saalis toimus, kui kõik fraktsioonid pidasid oluliseks, et peaminister tuleks ja informeeriks meid sellest olukorrast – miks mitte tõepoolest vanematekoguna kohtuda peaministriga ja arutada seda teemat. Paul Puustusmaa, palun!

12:16 Paul Puustusmaa

Suur aitäh, austatud juhataja! Mul on väga konkreetne küsimus. Ma olen tegelikult seda kaks päeva järjest küsinud, täna on kolmas päev. Kas on mingeid fakte, et peaministri tervisega pole kõik korras? Teda ju lihtsalt nagu ei ole. Äkki meil on riigis kriis? 

12:17 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Selle kohta ma ei oska midagi öelda. Peaminister on tõepoolest olnud kolm päeva kadunud, nii nagu Jossif Stalin peale suure sõja puhkemist puges peitu. Aga kuna austatud peaminister on oma elusuuruses täna siin kohal ja tundub täiesti hea tervise juures olevat, siis ma arvan, et selles suhtes kahtlust ei ole. Temaga on siiski kõik korras. Helir-Valdor Seeder, palun!

12:17 Helir-Valdor Seeder

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Ma näen, et peaminister on meil täna infotunnis. Me oleme siin päris pikalt nüüd omavahel küsinud ja arutlenud selle teema üle, aga annaks võimaluse minna infotunni raames küsimuste juurde. Küllap siis peaminister saab ka nendele sisulistele küsimustele vastata. Vähemalt minul on enam-vähem samasisuline infotunni küsimus kavas. Nii et mul on ettepanek: hakkame infotunniga pihta ja saame peaministrilt endalt kõigile nendele küsimustele vastused.

12:18 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Jah, see on väga hea ettepanek ja ma oleksin ka ise sellega välja tulnud. Nii et ma arvan, et praeguse küsimustevooru võime ära lõpetada ja minna infotunni juurde. Peaaegu 20 minutit on kulunud nendele küsimustele vastamisele. Need olid küll väga olulised ja väga õigustatud, aga me oleme siiski eelregistreeritud küsimustest ühe kaotanud. 

Aga ma tutvustan infotunnis osalevaid valitsuse liikmeid, need on peaminister Kaja Kallas, kaitseminister Kalle Laanet ning tervise- ja tööminister Tanel Kiik. Ja nagu ikka, kõigepealt saavad võimaluse küsida registreeritud Riigikogu liikmed. Nemad saavad võimaluse ka täpsustavaks küsimuseks ja saalist võib tulla  üks küsimus veel. Küsimuse esitamise aeg on kaks minutit, vastamiseks on aega kolm minutit.


1. 12:19 Tervise- ja majanduskriis

12:19 Esimees Henn Põlluaas

Ja kõigepealt küsib Helir-Valdor Seeder ja talle vastab peaminister Kaja Kallas. Palun!

12:19 Helir-Valdor Seeder

Aitäh, lugupeetud peaminister! Viimasel paaril nädalal on viiruse levik Eestis järsult kasvamas ja tänased numbrid on negatiivses mõttes rekordilised. Terve aasta jooksul me Eestis midagi sellist näinud ei ole. Olukord on tõesti kriitiline. Oma kõnes peaaegu kuu aega tagasi, kui te veel peaministrikandidaat olite, siis te ütlesite muu hulgas: "COVID-19 teine laine on absoluutselt esimene asi, millega uus valitsus hakkab tegelema." Ja ma arvan, et see tõepoolest ongi Eestis praegu kõige olulisem teema. Aga Reformierakonna ja Keskerakonna koalitsioon on alustanud hoopis teistsuguste eelnõudega siin parlamendis, näiteks esitanud sõnavabaduse piiramise eelnõu. Eile anti üle parlamentaarse demokraatia likvideerimise eelnõu, millega traditsiooniliselt opositsiooni kontrolli all olevad erikomisjonid ja probleemkomisjon püütakse proportsionaalselt ümber mehitada, et koalitsioon saaks neis igal juhul ülekaalu. Tegelikult fookus on hoopis teistel küsimustel. Ja minu ettepanekule, et te tuleksite parlamendi ette – see oli suunatud ka kõikidele Riigikogu fraktsioonidele ja Riigikogu esimehele – ei ole te vastanud ei suusõnaliselt, kirjalikult ega meili teel. Nagu me oleme kuulnud, te ei suhtle ka parlamendi esimehega, kes on teile helistanud ja püüdnud teid tabada. Öelge palun, miks te käitute niimoodi! Kas te kardate parlamenti või te ei pea vajalikuks arutelu parlamendis ja Riigikogule ülevaate andmist? Või see teema ei ole nii oluline, et seda peaks parlamendis arutama?

12:21 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Ja aitäh, et ma lõpuks ka sõna sain! Mulle tundus, et teil on omavahel nii tore seda debatti minu kohta pidada. Aga te olite ise – mõlemad erakonnad – veel kolm nädalat tagasi valitsuses ja teate väga hästi, et teisipäeval toimub COVID-i teemal kabinetinõupidamine, kus teadusnõukoda annab ülevaate olukorrast ja teeb oma ettepanekud, kuidas olukorda lahendada. Meie soov on tõepoolest see olukord lahendada ja vaadata nendele numbritele selgelt otsa, et mõelda, millised võiksid olla lahendused. Siin peeti sel teemal maha pikk loeng ja need noomitused, mis te siin esitasite, ma olen kõik kätte saanud. Ma arvan, et seda suhtlust saab teha selle abil paremaks, et alates tänasest saavad ka kõik Riigikogu liikmed samad ülevaated olukorrast, mida saavad valitsuse liikmed.

Ühte asja tahan veel öelda. See, mis toimub Riigikogus, milliste algatustega tulevad Riigikogu fraktsioonid välja, otseselt valitsusse ei puutu. Põhiline asi, millega me valitsuses tegeleme, on koroonakriisi lahendamine. Me mõtleme, millised on meetmed, millised on numbrid, mida jälgides me otsuseid teeme, kuidas mingid piirangud võiksid tuua kaasa muutuse, mida me soovime, mis numbrit me ikkagi kokkuvõttes vaatame – on see haiglas olevate inimeste arv, on see juhitaval hingamisel olevate inimeste arv, ja kui me teeme mingeid piiranguid, siis milline on põhjuslik seos piirangute ja nende toime vahel.

Meie valitsus on olnud ametis kolm nädalat ja tõepoolest, kõik need otsused, mis on teinud eelmine valitsus, on meid toonud sellesse olukorda, kus me täna oleme. Mis puutub näiteks vaktsineerimisse, siis me ütlesime juba maikuus, et suvel peaks koostama vaktsineerimise kava. Aga kui ma palusin teha endale ülevaate, siis selgus, et vaktsineerimiskava on esimest korda valitsuskabineti istungil puudutatud 27. novembril, kui öeldi, et järgmisel kabinetiistungil võiks selle kava esitada. 15. detsembril seda kava ka arutati. Need on need asjad, millega me pakiliselt tegeleme, et asjad saaksid liikuma. Ja teisipäeval me tõepoolest just neid küsimusi arutasime, et lahendusi leida.

12:24 Esimees Henn Põlluaas

Helir-Valdor Seeder, täpsustav küsimus, palun!

12:24 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Ega ma oma küsimusele vastust ei saanud ning küsin natukene teise nurga alt uuesti. Praegust olukorda on võimalik lahendada valitsuse ja parlamendi heas koostöös ja siin kindlasti ei tohiks jagada parlamenti koalitsiooniks ja opositsiooniks. Me ajame ühist asja. Viirus levib nii koalitsiooni- kui opositsioonisaadikute ja -toetajate hulgas ühtemoodi. See on meie ühine mure ja probleem ja me peaksime seda ühiselt lahendama.

Mulle jääb sügavalt arusaamatuks, miks te ei ole valmis suhtlema. Kui valitsus sellega tegeleb, siis riigi toimimise seisukohalt on oluline, et te oleksite valmis, aldis koostööks ja suhtlema parlamendiliikmetega. Ja elementaarne viisakuski näeb ette, et kui te ei saa kõnet kohe vastu võtta, siis te õhtul või järgmisel päeval või kasvõi ülejärgmisel päeval annate tagasisidet meili teel või telefoni teel. Te ei ole seda teinud. Me oleme siin parlamendis täielikus teadmatuses ja minu arvates on see ka väga ebaviisakas. Aga ma ei saanud vastust oma küsimusele, kas te olete valmis tulema parlamenti andma ülevaadet uue valitsuse tegemistest. Te olete kehtestanud ka uusi piiranguid. Millised on plaanid? Milline on vaktsineerimise kava, majanduse toetamise kava, tervishoiusüsteemi ja haridussüsteemi toimimise kava? Mis plaan valitsusel on ja kas te olete valmis seda arutama ka parlamentaarses formaadis?

12:26 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Ma olengi aldis ja valmis suhtlema Riigikoguga. Selle eest, et ma ei saanud võtta telefoni, ma loomulikult vabandan ja katsun edaspidi paremini. Seetõttu ma olengi andnud korralduse, et Riigikogu saaks täpselt samasid ülevaateid, mida saab valitsus. Kui teil on häid mõtteid, kuidas neid asju lahendada, siis loomulikult me oleme valmis kuulama, aga mul on väga hea meel, et te ütlete, et see COVID-i kriis on meie ühine mure ja probleem. Aga olen saanud teada, et Isamaa ja EKRE fraktsioon kavatsevad inimesi kutsuda üles suurtes hulkades kogunema avalikule koosolekule järgmisel kolmapäeval. See on tegelikult pehmelt öeldes vastutustundetu. Vastupidi, kõik erakonnad peaksid oma toetajaid üles kutsuma tähistama vabariigi aastapäeva tänavu kodudes, väikestes seltskondades, välisõhus, aga mitte suurte avalike üritustega. Kui te tõesti olete mures viiruse leviku pärast, siis tehke oma toetajatele üleskutse, et ärme koguneme. Kõige rohkem vähendab viiruse levikut see, kui me suudame kontakte vähendada vähemalt 20%. 

12:27 Esimees Henn Põlluaas

Helir-Valdor Seeder, kas on protseduuriline küsimus?

12:27 Helir-Valdor Seeder

Mul on protseduuriline märkus. Peaminister on nüüd eksitava info küüsi sattunud. Olekski väga kasulik ja vajalik, et te tulete siia ja saate parlamendist otse informatsiooni. Isamaa ei ole kutsunud üles mingisugustele massikogunemistele ei sellel ega järgmisel nädalal. See on täpsustus, teadmine peaministrile ja stenogrammi jaoks ka oluline. 

12:27 Esimees Henn Põlluaas

Jevgeni Ossinovski, palun!

12:27 Jevgeni Ossinovski

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Ma ka loodan, et te siiski leiate võimaluse parlamendi ette tulla ja tõepoolest arutleda epideemia üle. Olukord on tõsine ja aina tõsisemaks läheb. Puhtfaktiliselt: 26. jaanuaril oli Eestis nakatumiskordaja 1,0. Tõsi on see, et eelmine valitsus vastutab selle eest, et meie nakatumiste baas nii laiaks lasti. See oli viga, millele mina olen korduvalt tähelepanu juhtinud. Nüüd on uuel valitsusel pärast ametisse astumist risk, et kui asi läheb käest ära, siis selle mõjud on palju ulatuslikumad ja raskemad. Need asjad olid teada ja see on tegelikult viimase kuuga juhtunud. Ja eks vastutama selle eest peab ka praegune valitsus.

Minu küsimus on ajendatud teie eilsest "Aktuaalses kaameras" antud intervjuust, kus te ütlesite, et see, milliseid meetmeid rakendada, millisel viisil ühiskonda juhtida läbi koroonaviiruse praeguse etapi, sõltub sellest, mis on eesmärk. Kui eesmärk on haiglate ülekoormuse vältimine, siis on ühed meetmed, kui eesmärk on mingi teine, siis on meetmedki muud. See on suhteliselt fundamentaalne küsimus tõepoolest, kuidas eesmärgistada seda, mida valitsus ühiskonnalt ootab praeguses etapis. Ja ma olin üllatunud, et te ei väljendanud mitte seda, mida valitsus teeb, vaid viskasite õhku sellise fundamentaalse küsimuse. Kas te võiksite öelda, millisest eesmärgist lähtudes valitsus praegusel hetkel kaalub neid ettepanekuid, mis teadusnõukoda valitsusele eile hommikul esitas? Kas selleks on ainult haiglate ülekoormuse vältimine või midagi muud? Ja missugused on eesmärgid nakatumiskordaja osas, uute haigestumiste osas ja nii edasi?

12:29 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Lihtsalt, kõigepealt pean ütlema veel Helir-Valdor Seederile korrigeerimiseks – ma ei tea, kus ta on –, et minule on laekunud info, et Isamaa on registreerinud avaliku ürituse 24. veebruaril kell 12 Vabaduse väljakul. EKRE on registreerinud avaliku ürituse kell 18 Vabaduse väljakul, kutsudes üles inimesi sellel avalikul üritusel osalema. Minu soovitus on küll öelda oma toetajatele, et ärge kogunege, kui te tõesti olete mures praeguse nakatumiskordaja pärast.

Aga tulen nüüd teie küsimuse juurde. Jah, on erinevad näitajad ja küsimus on eesmärgis. Iseenesest me vaatame eri näitajaid koostoimes. Üks on nakatumiskordaja, mis tõepoolest on suur ja on probleem. Teiseks, haiglas olevad inimesed, see, et meie meditsiinisüsteem peaks vastu ja meie õed ja arstid ei oleks ülekoormatud. Kolmas näitaja on see, kui palju inimesi on juhitaval hingamisel. Ja neljas on see, kui paljud haigusjuhtudest on teadmata päritolu ja kui paljude puhul on teada, kust nakkus tuli. Põhimõtteliselt nendest näitajatest lähtuvalt me teemegi otsuseid.

Ma tahan öelda seda, et kui me vaatame meditsiinisüsteemi, siis ka teadusnõukoja inimesed ütlevad, et need numbrid, mida meile teatatakse haiglate toimepidevuse kohta, ei ole veel kriitilised. Aga jah, tõepoolest, need on omavahel seotud. Kui nakatumiskordaja tõuseb, siis tõenäoliselt haiglas olevate inimeste arv kasvab. Mida me näeme nakatumiste puhul praegu? Me näeme, et kasvab eelkõige noorte inimeste nakatumine. Noored inimesed ei jää selliselt haigeks, et nad vajaksid haiglaravi, ja seetõttu koormus haiglaravile või meditsiinisüsteemile ei ole nii suur. Suur koormus tuleb rasketest juhtudest. Ja  mis puudutab vanemate inimeste nakatumist, siis see on pigem vähenemistrendis. Ja samamoodi suremus ei ole kuidagi tõusuteel, vaid pigem on languses. Ja samamoodi on languses juhitaval hingamisel olevate inimeste arv.

Kui me räägime piirangutest, siis me peame vaatama, et need oleksid põhjuslikus seoses sellega, mida me soovime saavutada. Mingid piirangud on hästi lihtsad teha, aga neil puudub seos sellega, mis see lõppeesmärk ikkagi kokkuvõttes on. Ja see on see, et meie meditsiinisüsteem peaks vastu ja me saaksime selle viirusega elada, nagu me suudame, kuni vaktsineerimiseni.

12:32 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


2. 12:32 Koroonakriisi juhtimine

12:32 Esimees Henn Põlluaas

Järgmisena küsib Martin Helme ja talle vastab peaminister Kaja Kallas. Palun!

12:32 Martin Helme

Aitäh, lugupeetud spiiker! Lugupeetud peaminister! Ma olen nüüd küll tõesti mures. Kõigepealt te ei tule parlamendi ette, kui parlament kutsub, ei võta lihtsalt toru, ei leia aega kahe päeva jooksul tagasi helistada või kirjagi kirjutada, mingitki kommunikatsiooni pidada. Ja siis te esinete sealt puldist süüdistuste ja üleskutsetega, et inimesed loobuksid oma poliitilistest ja kodanikuõigustest, näiteks kogunemisõigusest. No kohe päris kindlasti me ei loobu selle peale, et Kaja Kallas kutsub inimesi üles mitte kogunema, kuigi see on välisõhus ja kuigi kogunevate inimeste arv on piiratud. Siis te esitate parlamendile meediateenuste seaduse, mis on meediaettevõtteid tsensuurile allutav seadus. Teie justiitsminister räägib vihakõne kriminaliseerimisest ehk poliitiliste konkureerivate ideoloogiate levitamise kriminaliseerimisest Eestis. Kas te tõepoolest ehitate juba kolmandal valitsemise nädalal Eestis vaikivat ajastut või mingit totalitaarset ühiskonda, kuulutades  iseennast liberaalseks erakonnaks?

Aga ma tulen küsimuse juurde. Lugesin täna teie – vist ERR-ist – sõnavõtte kogu selle vaktsineerimise ja tervishoiukriisi kohta. Ja seal kõlas, nagu oleks süüdi eelmine valitsus. Eelmine valitsus võttis vastu vaktsineerimiskava. Seda vaktsineerimiskava teie valitsus ei järgi, lastes tekkida eliitvaktsineeritutel ja selle peale seisukohta mitte võttes. Teie valitsus ei saa hakkama sissetulnud vaktsiinide inimesteni toimetamisega. Kes selle eest vastutab? Kas teie või teie sotsiaalminister? Või te tõesti tahate, et eelmised ministrid eelmisest valitsusest vastutaks, kusjuures pooled nendest ministritest on samad?

12:34 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Ma loomulikult ei kutsu üles kedagi loobuma oma poliitilistest vaadetest või nende poliitiliste vaadete väljendamisest. Eesti on vaba riik ja kõik võivad seda teha. Ma tahan öelda seda, et kui te ühelt poolt olete väga mures viiruse leviku pärast, nagu me kõik oleme, siis me teame, et see on pidude, koosviibimiste haigus. Kõige rohkem aitab viiruse levikut vähendada see, kui me vähendame kontakte, et me lihtsalt ei puutu teiste inimestega kokku. Ja sellepärast ma ütlen, et üleskutsega tulla avalikule üritusele, kuhu tuleb kokku palju erinevaid inimesi, kes ei ole perekonnad, vaid kes on eri seltskondadest pärit, me suurendame neid kokkupuuteid, mida me tavapäraselt iga päev ei tee. Ja seeläbi me suurendame viiruse leviku ohtu.

Me ei keela neid avalikke üritusi ära, aga minu tungiv soovitus on see, et kui te tõesti tahate oma sõnade järgi käia, kui te olete mures viiruse leviku pärast, siis vastutustundlik oleks oma toetajatele öelda, et teeme see aasta teistmoodi. Tähistame seda peredes, sööme ühe väikese kiluvõileiva, võtame pitsikese valget viina ja oleme seal sinimustvalgetega, aga me ei kogune suurtes hulkades, sellepärast et see suurendab oluliselt viiruse levikut. See on minu üleskutse. Kui te peate oluliseks, et viiruse levik läheks alla, siis igal juhul ma soovitan ja tungivalt palun, et te sellise signaali oma toetajatele annate. Loomulikult ma ei saa teid kuidagi sundida, seda nõuda, aga see on palve.

Mis puudutab vaktsineerimise korraldust, siis vaktsineerimiskava tõepoolest on kabinetis kinnitatud, aga sellel puudub konkreetne rakenduskava. See ongi selle kohta, kust vaktsiinid tulevad, kuhu lähevad, kes vastutab selle korraldustöö eest. Sellega me tegeleme iga päev, et saada see paremini toimima. Siin on ka palju muutujaid. Sel hetkel, kui teie seda kava tegite, ei teadnud me, kui palju meile neid vaktsiine tuleb. Ja partiid on ka viibinud, tarned on hilinenud. Praegu me tegeleme sellega, et see kõik paremini tööle saada. Põhiline eesmärk on see, et me saaksime võimalikult palju inimesi vaktsineeritud võimalikult lühikese ajaga.

12:37 Esimees Henn Põlluaas

Martin Helme, täpsustav küsimus, palun!

12:37 Martin Helme

Aitäh! Ma võin kinnitada, et pitsikese valge viina võtmine ja kiluvõileiva söömine vabariigi aastapäeval ei ole teistmoodi tähistamine kui tavaliselt. Aga mis puudutab tõrvikurongkäiku, siis teeme teistmoodi kui tavaliselt. Kui tavaliselt on seal 10 000 inimest, siis seekord loomulikult piiratud arv inimesi.

Nüüd aga tuleme tagasi vaktsineerimisteema juurde. Rakenduskava on Sotsiaalministeeriumi vastutusvaldkond. Mina mäletan veel eelmisest valitsusest, et me andsime neile õudse hunniku raha külmkappide ostmiseks, sügavkülmikute ostmiseks, inimestele igasuguste muude vahendite hankimiseks. Need läksid jaotusse. Ja mina ei tea, seda peaks ikkagi üle küsima selle vastutava ministri käest, miks seda kava ei ole tehtud või miks see kava, mida meie oleme näinud ja rahastanud, ei ole rakendunud.

Sellepärast ma küsin uuesti: kes ikkagi vastutab selles olukorras? Ajada see eelmise valitsuse süüks ei ole kohane. Me teame, et koroonanumbrid on umbes kahe-, maksimaalselt kolmenädalase viitega. Kui te olete olnud juba kolm nädalat võimul, siis ei ole mõtet rääkida sellest, mis oli või ei olnud novembris. Kui meie selle vaktsineerimiskava tegime, siis olid arvud kontrolli all ja oli teada, et kohe-kohe tuleb vaktsineerimine, mistõttu oli võimalik piirangutesse suhtuda teistmoodi.

Mina olen täiesti nõus, et lahmivalt piiranguid teha ei tohi. See on majandusele kahjulik ja seal on sellised negatiivsed tagajärjed, millega me pärast oleme väga hädas. Aga nii nagu teie ise nõudsite opositsioonis olles: mis ikkagi see konkreetne plaan on? Mida pannakse kinni, mida piiratakse, mida ei panda kinni, mida ei piirata? Mis on inimestele antavad suunised? Inimesed ootavad ju ka suuniseid.

12:39 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Lihtsalt, teid kuulates mulle küll meenub, et kui teie olite valitsuses, siis te igat vastust alustasite sellega, et te olite 17 aastat võimul ja midagi ei teinud. Meie oleme nüüd kolm nädalat võimul olnud ja juba peame vastutama kõige selle eest, mis on toimunud kuu aega tagasi. Aga loomulikult me tajume seda vastutust väga selgelt. See, et see vaktsineerimine saaks korralikult tööle, on meie töö ja sellega me tegeleme.

Meil on vaktsineerimise eksperdikomisjon. Sellesama kavaga, millest te rääkisite, on paika pandud, kes sinna kuuluvad ja seda asja järjest korraldavad. Aga ma tahan rõhutada, et siin on ka väga palju muutujaid mängus. Esiteks see, millal vaktsiinid kohale jõuavad. Need tarned paraku on hilinenud. Teiseks on muutunud ka järjekord, keda vaktsineerida. Kui me tahame koole lahti hoida, siis on hästi oluline, et õpetajad ja kõik teised haridustöötajad saaksid vaktsineeritud. Seetõttu nende vaktsineerimine tuli ettepoole ja see tõi kaasa probleeme. Me nüüd saame selle paremini tööle. Me loome rohkem kohti, kus saab vaktsineerida, meil on tegelikult neid töötajaid, kes saavad vaktsineerida. Meil on vaja vaktsineerimise kohti, meil on vaja need inimesed kokku viia, logistika korraldada. 

Ka vaktsiinide logistika on erinev. Seesama AstraZeneca vaktsiin ei nõua selliseid hoiutingimusi, nagu nõuab Pfizeri vaktsiin, ja seetõttu on seda lihtsam laiali saata. Aga seal on ka see nüanss, et me ei vaktsineeri AstraZeneca vaktsiiniga üle 70-aastaseid inimesi, kuna ei ole piisavalt tehtud uuringuid, kuidas see vanematele inimestele mõjub. Seetõttu me seda vaktsiini saame kasutada teiste inimeste jaoks.

Ma väga loodan, et me saame mõne kuuga selle asja sujuvalt toimuma. Alguses olid ju ka testimisega probleemid, aga see toimib väga sujuvalt ja peagi peaks ka vaktsineerimine minema sama sujuvalt. 

12:42 Esimees Henn Põlluaas

Mart Helme, palun!

12:42 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud peaminister! No ei ole mõtetnäpuga näidata eelmise valitsuse peale. Teie olete olnud kolm nädalat ametis, aga teie kõrval olev koroonaminister on ametis kaks aastat ja on ka viimaste kuude jooksul pidanud tegelema sellesama tööga, millega ta tegeles eelmises valitsuses. Nii et kui praegune valitsus ei suuda vaktsineerimist käima saada, ei suuda vaktsiine õiglaselt jagada, ei suuda tekitada olukorda, kus inimestel tekib kindlustunne, et valitsus suudab pandeemiaga Eestis võidelda, siis vaadake ringi oma valitsuse sees. See ei ole täiesti uus valitsus, see on poolenisti uus valitsus. Ja kui te ütlete, et eelmises valitsuses tehti kõik valesti, siis võib-olla te peaksite mõtlema selle ministri väljavahetamise peale, sest see minister ei ole ju sel juhul hakkama saanud. Nii et minu soovitus: mitte näidata näpuga opositsiooni pingireas istuvate inimeste peale, kes konkreetselt selle valdkonnaga ei tegelenud, vaid vaadake ringi oma valitsuse sees.

See on kommentaar teie sellistele, ma ütleksin, arrogantsetele süüdistustele eelmise valitsuse ministrite pihta. Aga minu küsimus puudutab hoopis midagi, mida ma lugesin ajakirjandusest. Nimelt, õpetajaid, politseinikke ja teisi eesliinitöötajaid vaktsineeritakse odavama ja vähem tõhusa vaktsiiniga kui n-ö võtmeisikuid. Kas see vastab tõele ja kui see vastab tõele, siis kas see on eetiline?

12:44 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Peab ütlema, et te sobite opositsiooni nii hästi, et kipub ära ununema, et te olite valitsuses alles mõni nädal tagasi ja kõikide otsuste eest, mis valitsus tegi, vastutate te täpselt samamoodi. Aga ma ei ütle, et eelmine valitsus tegi kõik valesti. Ma pole seda öelnud. Ma ütlen, mis seisus me praegu oleme, ja tunnistan, et meil on teatud probleeme, mida me saame ületada, kui me tahame seda asja paremaks teha. Seda ma tahan rõhutada.

Aga mis puudutab vaktsiine, siis kõik vaktsiinid, mis on saanud Euroopa Ravimiametilt loa, mille tõhusus on tõestatud – kõik need on võrdselt kasutatavad ja täpselt nii me neid kasutamegi. Kõik vaktsiinid annavad kaitse ja seda ongi vaja selleks, et ühiskonda kokkuvõttes lahti hoida. 

12:45 Esimees Henn Põlluaas

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


3. 12:45 Tervisekriis

12:45 Esimees Henn Põlluaas

Järgmisena küsib Indrek Saar ja talle vastab peaminister Kaja Kallas. Palun!

12:45 Indrek Saar

Aitäh sõna andmast! Lugupeetud peaminister, hea Kaja! On mitmeid põhimõttelisi asju, milles ma tihtipeale ei ole nõus Henn Põlluaasaga tema rollis Riigikogu esimehena. Aga täna ma pean küll ütlema, et see infotund algas mõnevõrra piinlikult, ja selle eest lasub vastutus siiski sinul kui peaministril. Seda ei oleks juhtunud, kui kommunikatsioon Riigikoguga oleks olnud piisav ja selline, nagu parlament valitsuselt reeglina ootab. Nii et ka minu palve on kindlasti teha korrektuurid oma suhtlemises Riigikoguga ja leida esimesel võimalusel võimalus pidada pikem diskussioon parlamendis teemal "Koroonakriis ja sellega hakkama saamine".

Aga minu küsimus puudutab sedasama, mida ma küsisin ka eelmises infotunnis. Ma tsiteerin taas sind ennast detsembri keskelt, kui sa ütlesid, et esiteks on meil vaja lähimateks kuudeks väga selget plaani, kuidas koroonasse nakatumise kõver murda. Kas sa palun annaksid meile aimu, mis see plaan on?

Eelmises infotunnis sa ütlesid, et küll see plaan jooksvalt tuleb ja et kõige olulisem on see, et inimesed käituksid vastutustundlikult. Aga kui me tahame, et inimesed käituksid vastutustundlikult, siis ka selle jaoks on vaja inimestele selgitada, mida me peame saavutama, mida me peame koos tegema ja millised on selle tegemise või mittetegemise tagajärjed. Kuidas see plaan valmib? Kuidas me saaksime sellest plaanist osa ja kuidas me peaksime selle plaaniga suhestuma? 

12:47 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kõigepealt, mis puutub Riigikoguga suhtlemisse, siis kõik need noomitused ma olen kätte saanud ja need on arusaadavad. Nii et me parandame suhtlust Riigikoguga.

Mis puudutab koroonakriisi, siis üks muutuja või üks näitaja, mida me vaatame, on nakatumisnäitaja, mida me võrdleme teiste Euroopa riikide omaga. Aga on ka teisi näitajaid. Üks näitaja on suremus, mis Eestis on väga väike. Veel on haiglate toimepidevus ehk meditsiinisüsteemi vastupidamine – see on ka üks number, nagu ka juhitaval hingamisel olevad inimesed. Kõik need arvud näitavad, kas me oleme n-ö punases või rohelises tsoonis.

Probleem on selles, et kui oleks kõik näitajad võrdselt punases, siis oleks pilt väga selge. Aga nii see ei ole. Näiteks juhitaval hingamisel olevate inimeste arv läheb pigem alla ja on pikalt juba langustrendis olnud. Ja see on väga selge näitaja.

Mida me rohkem teame võrreldes kevadega? Me esiteks teame sellest haigusest rohkem, me oskame seda paremini ravida. See, et me teeme palju teste, tähendab seda, et me saame haiged inimesed varakult teada ja saame hakata neid varem ravima. See on kindlasti positiivne.

Ja kui nüüd vaadata, siis nakatunute seas on väga palju neid, kes on nakunud haiglas või hooldekodus. Näiteks ma vaatasin just järele, et 192 hooldekodust 175 on juba esimesed süstid oma inimestele andnud, mis tähendab seda, et see toob nakatumise hooldekodudes alla. Meie eesmärk on vältida eelkõige raskeid juhte ja surmasid, ja need on eelkõige vanemas riskirühmas. Ja nende inimeste puhul on haigestumine pigem vähenemas ja vähenemas on ka raskete juhtude arv.

See on tervikpilt, millest lähtuvalt me neid otsuseid peame tegema. Aga ega seal ei ole lihtsaid otsuseid selles mõttes, et ei ole nii, et teed ühe asja, ja kõik asjad lahenevad. Aga need on arvud, millest lähtudes me tegutseme.

12:50 Esimees Henn Põlluaas

Indrek Saar, täpsustav küsimus, palun!

12:50 Indrek Saar

Aitäh vastuse eest! Ma saan aru, et see käis ka ühest varasemast vastusest läbi, et hoolimata sellest, et kõik muud näitajad on tõusutrendis – haiglas on järjest rohkem inimesi, suremus ei ole minu teada vähenenud ja nakatumisnäitajad tõusevad –, on raskeid haigeid vähem. Aga see, et juhitaval hingamisel ehk ühes ravifaasis on vähem inimesi, tegelikult vist ei pruugi olla see, mis kogu selle nakkussituatsiooni tegelikkuses nakatumiskõvera kasvu murrab. Ma siiski küsin, kas see ongi kõik või on valitsusel mingi plaan, nähes, et olukord läheb järjest kriitilisemaks, teha midagi kas teistmoodi või teha rohkem? Ja kui on selline plaan, siis mis need asjad on?

12:51 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Võrreldes kevadega on muutunud see, mida me sellest viirusest teame. Me teame, kuidas ta käitub, ja me oskame seda haigust ravida. Ma tahan öelda, et tegelikult sellesse haigusse suremus pole olnud Eestis nii suur, kui me kevadel kartsime. Inimeste ohutaju on sellega seoses alanenud.

Seesama näide, mille ma juba tõin. Me näeme, et põhilised kolded on kodudes ja töökohtades, kuhu ükskõik mis piirang tegelikult ei ulatu. Me ei lähe kodusid piirama, me ei lähe kontrollima, mitu inimest kellelgi külas on. Tegelikult koht, kus me saaksime nakatumise alla viia, ongi töökohad. Kui tööandjad ütleksid ise, ilma et neile kehtestada konkreetset reeglit, et palun minge kõik distantstööle, töötage kodudes, hoidke üksteisest eemale, siis me saaks nakatumiskordaja alla. Aga me kuuleme siin, et ühelt poolt öeldakse küll, et tehke ometi midagi, aga samas öeldakse, et meie ei piira midagi, meie teeme suuri üritusi, me koguneme avalikult, kutsume inimesi üles avalikele üritustele tulema ja nakkust omavahel levitama.

Mida ma tahan öelda? Miks ma olen rõhunud inimeste enda vastutustundele? Lihtsalt piirangud on võimalikud teatud maani. Me teame, mis on lihtne. Lihtne on panna koolid kinni ja see toob nakatumise numbri alla. Aga sellel on hind, sellel on tagajärjed. Kui inimesed ise nendest piirangutest, mis meil praegu kehtivad, kinni ei pea, kui nad ei hoia üksteisest distantsi, ei kanna siseruumides maski jne, jne, siis me nakatumiskordajat muud moodi ju murda ei saa, kui minnes täielikule sulgemisele, mida aga ei soovita.

Mida me näeme Euroopa teistes riikides, kus on pikalt olnud täielik sulgemine? No Läti näiteks. Lätil oli eile sama suur nakatumine kui Eestis, kuigi neil on kõik suletud. Inimesed on piirangutest väsinud ja võib-olla inimesed nendes riikides enam ei lähe testima. Nii et nende numbrid, jah, tulevad alla, aga suremus on Eestis ikkagi väiksem kui näiteks Lätis või Leedus.

12:54 Esimees Henn Põlluaas

Jevgeni Ossinovski, palun!

12:54 Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Eks selle suremusega on nii, et kui me tõepoolest saime pikka aega rääkida, et meil on üks Euroopa madalamaid, siis nüüd oleme juba keskmiste hulka jõudnud ja trend on samamoodi üles, nii nagu nakatumisjuhtude puhul. Eks erinevaid näitajaid võib jälgida, aga tuvastada võime tegelikult sedasama. Et kui nakkust ja levikut on ühiskonnas rohkem, siis on rohkem surmasid, siis on rohkem ka raskeid juhte, on rohkem hospitaliseerimist. Ka Eesti hospitaliseerimine on praegu ju viimase aasta kõige kõrgemal tasemel, nii et tõepoolest, kas seal vajatakse assisteeritud hingamist või mitte, see on oluline haigla toimepidevuse kontekstis, aga suures pildis on see siiski detail.

Probleem on ju milles? Probleem on selles, et kui R on 1,2, siis kahe nädala pärast on meil nakkust kaks korda rohkem kui täna ja siis on haiglasüsteemiga lõpp. Sellepärast on olukord kriitiline ja siin arutleda selle üle, et noh, aga vaadake, ühtpidi on nii ja teistpidi on naa ja võib-olla restoranis ei olegi haigeks jäädud, on hoopis kodus haigeks jäädud – see tegelikult minu meelest peegeldab seda, et ei ole piisavat arusaama, et olukord on kriitiline.

Ja sellest tulenevalt ma kordan oma küsimust: mis on valitsuse eesmärk? Kas eesmärk on hoida hospitaliseerimine, ma ei tea, samal tasemel, lasta tal teatud maani kasvada või seda vähendada? See viimane võiks minu meelest olla eesmärk. Aga mis see eesmärk ikkagi on? Me suudaksime seda teades hinnata, kas valitsuse tegevuskavaga eesmärgid ise, aga ka otsused, mis langetatakse nende eesmärkide saavutamiseks, on adekvaatseed või mitte. Loodetavasti me homme kuuleme neid otsuseid ja on arusaamatu, miks see ei sündinud eile. Aga see selleks. Kas proua peaminister suudab meile sõnastada, mis on valitsuse viirusetõrje eesmärk tänasel päeval, 17. veebruaril olukorras, kus R on 1,2 ja haiglas on 500 inimest?

12:56 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Eesmärk on see, et meditsiinisüsteem peaks vastu ja samal ajal me suudaks hoida ühiskonna võimalikult avatud. Muide, mis puutub nendesse numbritesse, siis näiteks Mario Kadastik on teinud prognoosi. Te siin ütlete, et kui on palju haigestunuid, siis järelikult järgnevad raskemad juhud, siis on ka rohkem inimesi juhitaval hingamisel jne. Aga see graafik näitab tõepoolest, et haiglaravi läheb justkui selle R1 järgi, aga juhitav hingamine läheb alla, ja läheb juba pikalt niimoodi alla.

Nüüd, meditsiinisüsteemi vastupidavusest. Kui me vaatame haiglates olevate inimeste arvu, siis nüüd me katsume rohkem arvet pidada selle üle, kas need on COVID-iga haiged, kes on jõudnud haiglasse – selles mõttes, et nad on toodud haiglasse sellepärast, et neil on COVID –, või nad on haiglas ja saavad seal COVID-i. Praeguse seisuga on meil info, et 1/3 nendest haigetest, kes on haiglas, on seal mingil muul põhjusel ja neil on ka COVID. Ehk siis see arv ei näita tegelikult seda, kui palju inimesi jõuab haiglasse COVID-i tõttu. Ja see tekitab segadust.

Samamoodi on anomaalia, et kui me vaatame eri haiglaid ja nende COVID-i-haigete arvu ning täitumust, siis meil on suured haiglad, kus tegelikult pool kohtadest on tühjad, ja meil on väikesed haiglad, nagu Põlva ja Viljandi, kus need voodikohad on 100% täis. Ja sellepärast, et need inimesed, kes juba haiglas on, said ka COVID-i.

Nii et mis puutub sellesse suurde numbrisse, siis ma absoluutselt ei eita, et see on suur probleem, aga seal on ka nüansid, mida tuleb arvesse võtta. Mida me teame? Me teame seda, et rasked juhud tekivad eelkõige vanematel inimestel. Nüüd me oleme hakanud neid riskirühmi, vanemaid inimesi vaktsineerima. Samamoodi oleme hakanud vaktsineerima tervishoiutöötajaid, et ei tekiks haiglasiseseid puhanguid. Seetõttu me peaksime neid numbreid alla saama ja tegelikult seda asjaomased graafikud praegu ka näitavad. Nakatumine on suurem nooremate hulgas. Nemad ei satu haiglasse.

12:59 Esimees Henn Põlluaas

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


4. 12:59 Vaktsineerimine

12:59 Esimees Henn Põlluaas

Järgmisena küsib Priit Sibul ja talle vastab tervise- ja tööminister Tanel Kiik. Palun!

12:59 Priit Sibul

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Austatud minister! Eile oli sotsiaalkomisjoni avatud istung, kus me rääkisime sellestsamast vaktsineerimiskavast, millest praegu palju juttu on olnud. Aga minu meelest oli see ümmargune ja auke täis nagu juustukera. Seal räägiti küll, et osal perearstidel või tervisekeskustel läheb kõik jube hästi ja muid haigeid polegi. Rääkisime ka sellest, et päris paljudes perearstikeskustes, eriti maapiirkondades, ongi tegelikult ainult üks perearst ja üks pereõde, kes peaks hakkama tegema detektiivi- ja sekretäritööd, et vaktsineerimiskavas olevaid prioriteetseid sihtrühmi taga ajada, neile aegu leida, toimetada. Minu küsimus on see, et kas me mitte ei pane perearstikeskustele [liiga rasket] ülesannet, nii et lõpuks on probleem selles, et me ka esmatasandil varsti ühegi teise sihtrühma ja teiste haigustega ei jõua tegeleda ja tekib probleem. Ja teine nüanss, mis mind eile häirima jäi, oli seotud hooldekodudes olevate vanemaealiste inimeste vaktsineerimisega. Jäi kõlama, et kui on olemas meditsiiniõde, siis vaktsineerib tema, aga kui ei ole, siis äkki saadakse kokkuleppele kohaliku perearsti või pereõega ja leitakse see võimalus. See viitab küll rohkem juhusele kui mingile konkreetsele riiklikule strateegiale või kavale. Kuidas sellega siis tegelikult on?

13:01 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Austatud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu liige Priit Sibul! Aitäh küsimuse eest! COVID‑19 vastu vaktsineerimine on Eestis põhiosas sujunud vastavalt vaktsineerimisplaanile. Nagu viitasite, alustasime tervishoiuvaldkonnast ja sotsiaalhoolekande valdkonnast. Ka peaminister oma täpsustavas vastuses tõi välja, et täna on esimese vaktsineerimiskuuri läbinud 175 hooldekodu 192 hooldekodust. Just täna hommikul suhtlesin haigekassaga, kümnega tegeldakse lähiajal ja seitsme puhul on veel täpsustamisel, miks vaktsineerimise soovist pole märku antud. Kogu see töö on olnud n-ö proaktiivne ehk hooldekodudega on võetud ise ühendust. Me ei ole jäänud ootama, kas ja kuidas nad toimetavad, vaid haigekassa on seda protsessi koordineerinud tihedas koostöös Terviseameti ja Sotsiaalministeeriumiga. Seetõttu on ka nii suurte numbriteni jõutud suhteliselt lühikese aja jooksul. Erihoolekande puhul on vaktsineeritud 56 hoolekandeüksust 61 üksusest ja viimased viis on samuti töös. Võime öelda, et hoolekandesektoris, nii üldhoolekandes kui ka erihoolekandes, tegelikult ka kogukonnateenuste puhul on vaktsineerimisega praktiliselt täisring peale tehtud.

Nüüd sellest, mis puudutab küsimust selle kohta, et kui tuleb uus inimene hooldekodusse või kui näiteks on keegi, kes algselt loobus vaktsiinist haigusseisundi, mis tahes eriarvamuse või ka selle tõttu, et oli värskelt COVID‑19 haiguse läbi põdenud, siis kuidas nende vaktsineerimine käib. Sellisel juhul tõesti toimub n-ö järelvaktsineerimine kas läbi perearsti, pereõe või konkreetse õendusteenuse pakkuja, kes on haigekassa hinnakirjas. Aga täpselt nii tehakse vaktsineerimist laiemalt, ka näiteks gripi vastu vaktsineerimist. Siin ei ole alust muretseda ega kahelda, me hoiame kätt pulsil ja silma peal, et ka järelvaktsineerimised saaksid tehtud nende inimeste puhul, kes selle vastu huvi tunnevad. Kindlasti laiendame praegu vaktsineerimist sotsiaalvaldkonnas – räägime omastehooldajatest, räägime sotsiaaltöötajatest, räägime teiste sotsiaalvaldkonna sektorite töötajatest, kes samuti puutuvad tihedamalt kokku haigemate inimeste või teenuste pakkumisega. Midagi juhuslikku siin ei ole.

Mis puudutab perearstikeskuste kaasamist, siis ma arvan, et see on ainuõige. Eestis on 400 perearstikeskust 785 nimistuga, kokku on umbes 2000 inimest – perearstid, pereõed. See on kõige pädevam ja kõige võimekam ressurss vaktsineerimise läbiviimiseks. Need on need inimesed, kellel on vastavad koolitused läbitud, vastavad kvalifikatsioonid omandatud ja olemas on ka vastav kogemus laste immuniseerimiskava järgse vaktsineerimisega, samuti hooldekodus vaktsineerimisega (koostöös haigekassaga) ja loomulikult ka teiste vaktsiinide puhul inimeste vaktsineerimisega. Perearstid on algusest peale olnud kaasatud nii immunoprofülaktika eksperdikomisjoni töösse – doktor Marje Oona –, samamoodi vaktsineerimisplaani väljatöötamisse. Kõik need küsimused on läbi räägitud: koormuse küsimused, järkjärguline laiendamine nii riskirühmade vaates kui ka maakondade lõikes. Me ei ole kogu seda ressurssi veel kasutusele võtnudki, kuna lihtsalt vaktsiinitarned on olnud väga väikesed.

13:04 Esimees Henn Põlluaas

Priit Sibul, täpsustav küsimus, palun!

13:04 Priit Sibul

Aitäh! Möödunud korral, kui poliitikas nii palju külmkappidest räägiti, siis varjas külmkapp pigem ühe poliitiku siivutuid tegevusi. Nüüd varjavad need inimeste eest vaktsiine. Te ütlesite, et vaktsineerimine on kulgenud sujuvalt. Aga eile oli juttu sellest, miks need vaktsiinid neis külmkappides on. Kui saabus uus kogus vaktsiine, siis selgus, et Terviseameti logistika ei olnud võimeline seda olukorda lahendama, polnud õigeid nimekirju ja oli tohutu segadus. Eile vähemalt komisjonis sain ma sellise ülevaate. Mina ei ole kordagi seadnud kahtluse alla perearstide pädevust, vaid pigem just sedasama võimekust, mille kohta võib ka tänasest Postimehest lugeda. Tõesti, ma arvan, et on tervisekeskusi, kes saavad vaktsineerimisega väga hästi hakkama, seal on mitmeid perearste, õdesid ja abilisi. Aga on ka neid, nagu ma viitasin ja nagu võib ka tänasest Postimehest lugeda, kus valitseb segadus. Kas te oskate öelda, milline on teie tänane parim teadmine, millal me saame prioriteetsed sihtrühmad vaktsineeritud? Vastake nende teadmiste põhjal, mis teil täna on vaktsiinide võimaliku Eestisse saabumise ja meie kõikvõimalike probleemide kohta, mis selles valdkonnas on. Kunas me sinna jõuame?

13:05 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Tänan küsimuse eest! Alustame sellest esimesest poolest. See on tõsi, et eelmise nädala vaktsineerimise tempo ei olnud kooskõlas Eesti riiki jõudnud vaktsiinikogusega. See tulenes sellest, et me laiendasime vaktsineeritavate ringi, lisandus eesliinitöötajaid, tuli koostada nimekirju, kokku leppida vaktsineerimise aegu, korraldada logistikat. See tavapärane sissetöötatud protseduur, mis oli korraldatud haiglate ja perearstikeskuste kaudu, toimis tol hetkel edukalt edasi Pfizer-BioNTechi ja Moderna vaktsiinide puhul, seal ei tekkinud tõrkeid. 15 000 vaktsineerimist on senine rekord, seda on rohkem, kui meile tuli Pfizer-BioNTechi vaktsiini eelmine nädal sisse. Aga AstraZeneca vaktsiin tõesti tol hetkel seisis. 

Me oleme sellega seoses teinud koostööd erinevate ametkondadega. Tänase parima teadmise järgi peaks AstraZeneca vaktsiini, arvestades kõiki neid tarneid, mis seni kohale on jõudnud, nädala lõpuks olema laos umbes 2100 doosi. Siis tuleb peale uus, järgmine tarne, mis omakorda on põhiosas tellimustega kaetud. Ehk praegu võib öelda, et sel nädalal läheb välja üle 10 000 AstraZeneca vaktsiini doosi – kas on juba läinud või on lähiajal minemas. Pfizer-BioNTech on põhiosas samuti välja läinud, seda on laos umbes 4000 doosi, mis on mõeldud teise süsti jaoks. See läheb välja esmaspäeva hommikul, nii nagu AstraZeneca järgmise saadetise esimesed tarned. Laos on tõesti ka natuke Moderna vaktsiini, 1950 doosi, mida on hoitud teise süsti jaoks, kuna Moderna vaktsiini tarned on suhteliselt katkendlikud ja pika vinnaga ning peab arvestama, et 28 päeva möödudes vajab inimene teist doosi. Nii et tegelikult väheneb laoseis väga kiiresti.

Sel nädalal oleme saanud süsteemid toimima haridusvaldkonnas, siseturvalisuse valdkonnas ja kaitsevaldkonnas, laiendame sotsiaalvaldkonda. Vastavalt prioriseerimisele jätkatakse järgmisel nädalal nende kõigi sihtrühmade vaktsineerimist. Eesliinitöötajaid lisandub ja samal ajal laieneb ka perearstikeskuste ring, kes hakkavad kutsuma eakaid ja teiste krooniliste haigustega inimesi vaktsineerima. Nii et ajutised tõrked olid, tunnistan, siin pole küsimust. Aga rääkida, et üldprotsess on kohe pikali – see ei vasta tõele.

Eesti on Euroopa Liidu keskmisest kiirem vaktsineerija, meie tempo on olnud ka regioonis keskmisest suurem võrreldes teiste riikidega siin lähipiirkonnas. Vaktsiinid tulevad meil sisse päris heas tempos, tulenevalt sellest, et eelmine valitsus otsustas Pfizer-BioNTechi vaktsiini osta mõnevõrra üle ettenähtud normi ja AstraZeneca vaktsiini oluliselt üle ettenähtud normi. Võtsime ligemale 50% rohkem, kui oli meie tavapärane elanike arvu järgi pakutud kogus. See annab meile tegelikult võimaluse olla lähiajal Euroopa Liidus üks kiiremaid vaktsineerijaid. See on kindlasti eesmärk. Ja kui me seda ei ole, siis saate mind kutsuda sel teemal vastust andma. Kahtlemata seda ma hea meelega teen.

Mina perearstide seltsiga aktiivselt suhelnuna ei oma üldse mingit kahtlust perearstikeskuste võimekuse suhtes. Loomulikult me olemegi alustanud just seetõttu suurematest kohtadest, et seal on lihtsam logistikat läbi proovida ja vaadata, et kõik toimiks. Järk-järgult liigutakse väiksemate perearstikeskuste juurde. Nendele, kes vajavad tuge, on kohapealsed haiglavõrgu haiglad valmis seda pakkuma. Haiglad on teinud Eestis umbes pooled kõigist vaktsineerimistest. Loomulikult, kui tekib mis tahes tõrkeid, siis Terviseamet ja haigekassa on abiks. Nimekirjad on koostatud koostöös haigekassaga, andmed on välja võetud diagnoosipõhiselt ja vanuse kaupa, seal ei pea keegi tegema mingit käsitööd.

13:08 Esimees Henn Põlluaas

Helle-Moonika Helme, palun!

13:08 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud minister! Ma alustan võib-olla natukene laiemalt. Tegelikult see valdkond, millest me täna siin räägime ja millega seoses on ka proua peaministrit kas õiglaselt või ebaõiglaselt siin nahutatud, on tegelikult valdkond, mille eest vastutate teie. Vastutasite eelmises valitsuses ja vastutate ka praegu. Te saite kümneid miljoneid eurosid koroonaga võitlemiseks juba eelmiselt valitsuselt ja ma ei tea, kas seda siis ei ole osatud kasutada või on see ära raisatud. Ühesõnaga, soovitus: hakake lõpuks ükskord tööle ja küsige kas või rohkem raha või tehke midagi rohkemat, muidu te seate jätkuvalt oma uue peaministri tule alla.

Aga mul on ka üks väga spetsiifiline küsimus. Ma tean, et teie ametkonnale on neid küsimusi esitatud ja mingisuguseid vastuseid on sealt ka tulnud, aga ma küsin nüüd teiegi käest. Tänaseks on arvukate teadusuuringute ja WHO soovituste põhjal selge, et PCR-metoodika sellisel kujul, nagu me seda kasutame, vajab kiiret ülevaatamist. Nimelt on tulnud teadlastelt selge signaal, et praegu kasutatav PCR-testimine toob kaasa massiliselt valepositiivseid vastuseid. Seega on meie statistika, millele tuginedes me teeme otsuseid ettevõtete sulgemise või inimeste isolatsiooni määramise kohta, suure tõenäosusega samuti puudulik. Kas ja millal hakatakse Eestis tegema PCR-testimist kohendatud tõenduspõhistel alustel ja tõesemaid tulemusi näitaval meetodil? Ja kas teadusnõukoda on sotsiaalministrile ning töö- ja terviseministrile esitanud kirjalikus vormis kasu ja kahju analüüse erisuguste piirangute õigustamiseks?

13:10 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Tänan küsimuste eest! Alustan võib-olla viitega algusele. Mis puudutab töötegemist, siis tervisevaldkond on seda kriisi aidanud lahendada varsti juba üle 12 kuu ja jätkab seda tööd. Euroopa vaates ja Eesti vaates on meil tegelikult läinud pigem hästi. See on reaalsus. Siia on panustanud eelmine valitsus ja peab panustama praegune valitsus, nii rahaliselt kui ka otsuste teel. Kahtlemata on need kümned miljonid olnud abiks. Aga ärme unustame seda, et see ei ole mitte Eesti eripära, vaid see on globaalne kriis, kuhu riigid on pannud miljardeid, et tervisesüsteemi tugevdada, ja panevad edaspidigi.

Mis puudutab PCR-meetodit, siis Eesti lähtub siin Euroopa Liidu tasandil kokku lepitud protokollidest, WHO tasandil kokku lepitud protokollidest. Need küsimused on eeskätt Terviseametile, loomulikult ka COVID-19 teadusnõukojale hindamiseks. Me oleme tunnustanud PCR-testimist, tavalist kaapeproovi ninast. Nüüd on saadaval ka kurguloputusvedelik, mida tükk aega testiti ja mida SYNLAB pakub näiteks lastele ja neile, kellelt mingil põhjusel on keerulisem ninast proovi võtta. Teatud juhtudel kasutatakse ka antigeeniteste, need annavad kiiremini tulemuse. Näiteks mõnes konkreetses koldes, kui on vaja kiiresti nakatunud tuvastada, kasutatakse antigeeniteste, mida võetakse üldjuhul samuti kaapeproovina.

Meil ei ole hetkel alust arvata, et Eestis tehtavad testid oleks ebatäpsed, vaadates kordustestide tulemusi ja vaadates ka üleüldist haiglaravivajaduse protsenti võrrelduna haigestunutega. Ehk pigem on Eestil üsna hea ülevaade sellest, kui laialt meil on viirus levinud. Loomulikult me teame, et see test on ülitundlik. Seda on ennegi räägitud, et PCR-test võib anda positiivse tulemuse ka siis, kui inimene on juba tervenenud, ka siis, kui teatud n-ö viiruse prügi on tema organismi jäänud. See kõik on teadaolev info. Ka siis tuleb inimesel olla ettevaatlikum, kui test võib olla veel positiivne, on võib-olla piiri peal. Juhul, kui arst leiab, et inimene on tegelikult juba nakkusohutu, siis on tal õigus inimene nakkusohutuks kuulutada ning isolatsioonikohustusest vabastada.

Kui teil on täpsemaid küsimusi, võite alati saata need kirjalikult. Saame vajaduse korral lasta kas teadusnõukojal või Terviseametil anda hinnangu neile analüüsidele, millele te varasemalt viitasite.

13:12 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


5. 13:12 Vaktsiinid, Euroopa koostöö ning julgeolek

13:12 Esimees Henn Põlluaas

Järgmisena küsib Helle-Moonika Helme ja vastab peaminister Kaja Kallas. Palun!

13:12 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud peaminister! Kuna te olete seda meie tulevast avalikku üritust nii palju siin käsitlenud, siis ma kõigepealt tuletan meelde, et avalik üritus on hetkel piiratult lubatud. See toimub värskes õhus, see on Terviseametilt heakskiidu saanud kaitsevahenditega kaetud ja see on suurel territooriumil, kus saab tagada hajutatuse. Ja ma tuletan meelde, et kui te soovitate inimestel koju jääda, siis viimaste uuringute järgi tegelikult kolmandik nakatumisest ei toimu mitte avalikel üritustel ega värskes õhus, vaid kodus.

Aga läheme küsimuse juurde. Te ütlesite eelmisel nädalal saates "Otse Postimehest", et kui Euroopa Ravimiamet annab Venemaa koroonavaktsiinile Sputnik rohelise tule, siis te ei näe põhjust, miks ei peaks Eesti kaaluma Venemaa koroonavaktsiini soetamist. Me teame, et Euroopa Komisjon kukkus vaktsiinide tootmislepingute puhul täielikult läbi ja asus meeleheites vaatama isegi sellise riigi poole, kelle suhtes oli just hakatud arutama uute sanktsioonide kehtestamist seoses sealse inimõiguste rikkumisega. Euroopa Liidu kõrge välisasjade esindaja Josep Borrelli visiit Moskvasse oli Euroopa jaoks suur läbikukkumine igas mõttes. Paraku avaldas ka tema Moskvas käies mõtet, et Euroopa Liit võiks Sputniku vaktsiini kasutusele võtta – hoolimata sellest, et see on toodetud riigis, mis näitas just väga selgelt, et nad ei jaga teie kiidetud euroopalikke väärtusi. Ometi tegite ka teie samal ajal samasisulise avalduse ning loomulikult reageeris selle peale Vene saatkond ja jagas teie intervjuulõiku igati positiivse sõnumina. Alles see oli, kui Reformierakond saatis Vene saatkonnale häid sõnumeid, et Eesti tahab NATO-st välja astuda ja Venemaa koosseisu kuuluda. Nüüd valmistas Reformierakond Kremli propagandamasinale taas rõõmu.

Jah, te võite öelda, et need muudatusettepanekud ei olnud tõsiseltvõetavad, ja Sputniku kohta, et [kaalute seda siis,] kui Euroopa Ravimiamet annab loa. Aga ilmselgelt ei ole te siiamaani aru saanud, et teie sõnadel on kaal. Te kommunikeerite mitte ainult iseennast, vaid kogu riiki. Ja nii teie muudatusettepanekud, mille üle käis elav arutelu Vene meedias üle nädala, kui ka teie entusiasm võimaluse suhtes võtta Eestis kasutusele Sputniku vaktsiin ...

13:15 Esimees Henn Põlluaas

Palun küsimus!

13:15 Helle-Moonika Helme

... on Vene propagandamasina käivitanud. Minu küsimus on järgmine: kas te teete nende avaldustega Kremlile rõõmu rumalusest või on see sihikindel käitumine ja milline võiks olla teie järjekordne idasuunaline avaldus, mis sealse propagandamasina käivitab?

13:15 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Teil on ilmselgelt täiesti eriõigused siin Riigikogu saalis. Kui tavaliselt peab olema küsimus piiratud kahe minutiga, siis teie saite hakkama peaaegu kolme minutiga. Aga teil on see privileeg, et teie erakonna liige on Riigikogu esimees ja käitub vastavalt.

Kõigepealt tahaks öelda selle avaliku ürituse kohta, et tõepoolest, praegu on nii, et peaks olema kuni kümnesed grupid ja maksimaalselt 500 inimest kogu üritusel. Tõepoolest, kui te suudate seda tagada ja ütlete, et sinna üritusele tuleb 500 inimest, te käite ise ringi ja veendute, et need on maksimaalselt kümnesed grupid, siis olete tubli. Ma väga loodan, et saab teid sellest sõnast võtta, et viiruse leviku üle kontrolli rakendate.

Nüüd, mis puudutab Sputnikut, siis täpselt nii see ongi, et Euroopa Ravimiamet teeb kõik need eelotsused selle kohta, kas vaktsiin on tõhus ja kas vaktsiini saab kasutusele võtta. Aga Venemaa ei ole sellist taotlust teinud. Talle on korduvalt öeldud, et kui tõepoolest see vaktsiin on niivõrd tõhus, siis esitage taotlus ja Euroopa Ravimiamet menetleb selle kahe kuuga, nii nagu ta menetleb kõiki teisi vaktsiine. Venemaa soovib tegelikult kasutada seda vaktsiini pigem geopoliitiliselt mõjuvõimu ostmiseks. Miks muidu, kui sul on väidetavalt nii tõhus vaktsiin, ei vaktsineeri sa sellega oma elanikkonda esmajärgus, vaid pigem üritad seda kasutada geopoliitilise tööriistana, et mõjuvõimu osta. Ja seda on Venemaa teinud.

Aga selle juurde ma jään, et Euroopa Ravimiamet otsustab vaktsiinide sobivuse või mittesobivuse üle. Kui luba on antud ja kui meil on vaja lisavaktsiini, siis me saame kaaluda, kas eraldada selleks raha, kui see on tõhus. Aga seda me praegu ei tea, seda pole mõtet arutada, sest sellist taotlust Euroopa Ravimiametile tehtud ei ole. Sellist vaktsiini Euroopa turul kasutusel ei ole.

13:18 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Ma pean peaministrile märkuse tegema, et jutt siin mingisugustest privileegidest on absoluutselt alusetu. [Ma ei tea,] kas see tuleneb kella mittetundmisest või millestki muust. Kolme minutit ei ole siin mitte kellelegi mitte kunagi lubatud. Helle-Moonika Helme, täpsustav küsimus, palun!

13:18 Helle-Moonika Helme

Aitäh! Ma katsun jääda parlamentaarse matemaatika piiridesse minutite arvestamisel. Püüan oma lisaküsimuse kiiremini küsida, nii et kokku tuleks kenasti neli minutit. Kuna mu küsimus on ka Euroopa koostööst ja julgeolekust, siis järgmisena küsin Euroopa Liidu ühise poliitika kohta, mille eest seismise olete nii teie kui ka uus välisminister ja uus valitsus oma tegevuses prioriteediks seadnud. Seoses viimatiste sündmustega Venemaal on taas kord üles kerkinud sanktsioonide küsimus. Ma olen nõus, et sanktsioonid on teinekord väga tugev välispoliitika mõjutamise vahend ja neid tuleb kindlasti kasutada, kui on näha, et neist tõuseb silmanähtavat kasu näiteks rahvusvahelise õiguse ja inimõiguste järgimisel. Milline võiks olla Eesti Vabariigi valitsuse ja Eesti Vabariigi Välisministeeriumi seisukoht uute sanktsioonide kehtestamisel Euroopa Liidu poolt? Kas me peaksime algatama küsimuse ka Nord Stream 2 sanktsioneerimise kohta või on see Euroopa Liidu diplomaatias liiga keeruline küsimus, mida tõstatada?

13:19 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh, Helle-Moonika Helme, et seekord ajast kinni pidasid! Mihhail Lotman, teil on vist protseduuriline küsimus. Palun mikrofon härra Lotmanile!

13:19 Mihhail Lotman

Mul on protseduuriline küsimus: kuidas need nimed tabloole ilmuvad? Praegu tundub nii, et need, kes kaugosalevad, tulevad enne, sest algul oli minu nimi eespool kui Uno Kaskpeit, aga nüüd ilmus ta minu ette. Kuidas seda seletada?

13:20 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Tegelikult peaksid nimed tulema nupule vajutamise järjekorras ja nendel, kes osalevad interneti teel, ei tohiks minu teada mingisugust eelist olla. Härra Lotman, palun!

13:20 Mihhail Lotman

Tablool nimed vahetasid kohti.

13:20 Esimees Henn Põlluaas

Ma ei oska seda küll seletada. Ma ei jälginud nii täpselt seda järjekorda, et oskaksin nüüd seda kinnitada või ümber lükata. Aga paraku ma pean lähtuma sellest tabloost. Ma loodan, et järgmise küsimuse juures jõuate nupule vajutada ja oma küsimuse ära esitada. Uno Kaskpeit, palun! Vabandust! Kõigepealt vastus Helle-Moonika Helme küsimusele.

13:21 Peaminister Kaja Kallas

Jah, ma vastaks ka. Igal kohtumisel, mis mul video teel Euroopa liidritega on olnud, on see sanktsioonide küsimus tulnud üles. Borrelli visiit tegelikult aitas sellele kaasa. Ka need riigid, kes enne suhtusid pehmelt öeldes mitte nii soosivalt sanktsioonide kehtestamisse, nägid pärast seda, et Venemaa tegelikult dialoogi ei soovi ja Venemaaga peab rääkima teistsuguses keeles. See sanktsioonide teema tuleb arutusele märtsi ülemkogul. Võib-olla tuleb see isegi järgmisel nädalal veebruari ülemkogul arutusele.

Aga sanktsioonid töötavad. Nende kehtestamine Venemaale ei meeldi, seda on Venemaa väljendanud väga selgelt. Ma tahaks rõhutada veel seda, et need sanktsioonid kehtestatakse ikkagi konkreetsete isikute suhtes, kes nende tegude eest vastutavad, ka Navalnõi kaasuses, ja kes on kogu selle protsessiga seotud.

Ma ise olen Euroopa tasandil näinud seda, et Euroopa liidrid on natuke kannatamatud sanktsioonide tagajärgede või tulemuste nägemisel. Väga kiiresti öeldakse, et noh, ma ei tea, kuus kuud on läinud, kas nüüd on midagi saavutatud, võtame sanktsioonid maha. Selline on osa riikide suhtumine. Kindlasti ei tohi sellega kaasa minna. Meie peame siin väljendama väga selgeid ja tugevaid seisukohti – meie, kes me Venemaad hästi tunneme. Aga oluline on ka see, et me väljendame neid seisukohti, otsides liitlasi.

13:23 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Ma võtan kõigepealt Uno Kaskpeiti küsimuse, aga kuna istungi juhataja võib võimaldada küsida ka väljaspool järjekorda, siis peale seda saab härra Lotman võimaluse esitada küsimuse. Uno Kaskpeit, palun!

13:23 Uno Kaskpeit

Aitäh! Loodan, et olen kuuldav.

13:23 Esimees Henn Põlluaas

Jaa. Palun!

13:24 Uno Kaskpeit

Aitäh! Loodan, et mind kuuldakse. Küsisin juba ühe korra proua peaministri käest Valga ja Valka vahelise piiriületuse kohta. Teie vastus oli siis ükskõikne, et las lätlased käivad meile viirust vedamas. Lätlased kontrollivad juba neljandat nädalat Eesti inimesi, kes tahavad Lätti minna. Neil peab olema kaasas tõend, et proov on negatiivne. Kas meie valitsusel on tõesti ükskõik sellest, et lätlased veavad meile viirust, ja me ei pea piirikontrolli vajalikuks?

13:24 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Lätis on nakatumisnumbrid hetkel väiksemad, kui nad on Eestis, nii et kui keegi kellelegi viirust veab, siis pigem eestlased lätlastele kui vastupidi. Aga nagu ma olen korduvalt öelnud, loomulikult ei ole me ükskõiksed, vaid pigem on asi selles, et see viirus ei tunne piire ja piiride kinnipanekul ei ole sellist efekti, mida me nakatumiskõvera murdmisel tahaks näha.

13:25 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Mihhail Lotman, palun!

13:25 Mihhail Lotman

Aitäh, austatud juhataja! Austatud peaminister! On väga piinlik, et te suhtlete Riigikogu ja selle fraktsioonidega ajakirjanduse vahendusel. Te edastate sõnumeid ajakirjanduse vahendusel ja seda, mida Riigikogu fraktsioonid tahavad teile öelda, te ka loete ajakirjandusest, selle asemel et tulla siia meie ette. Ma ei taha olla kuidagi pahatahtlik ja minu meelest, erinevalt mõnest kolleegist, oleks praegu väga halb tekitada uus valitsuskriis. Ka eelmise valitsuskriisi tekitamine koroonakriisi ajal oli minu meelest täiesti vastutustundetu. Te olete ilus naine – vabandust, võtan tagasi, te olete ilus inimene. Ja suu peale ka ei ole kukkunud. Te räägite väga soravalt, aga kahjuks selle jutu sisu on piinlik. Mida te ütlete? Ütlete, et vaatame numbritele otsa, teeme plaane, koostame strateegia, koostame kava, arvutame, arutame, täpsustame eesmärke. Teil on igasugused plaanid. See ei ole peaministri töö. Te isegi koostasite meile pidupäeva menüü – ka see ei ole teie pädevuses. Te muudkui kordate, et ainult kolm nädalat. See areng hakkas kaks nädalat tagasi, pärast seda, kui teie tegite oma otsused. Te väga tahtsite olla peaminister, ja olge see. See tähendab, et ärge ainult kandke peaministri nime, vaid tegutsege. Tegutsege otsustavalt ja kiiresti ...

13:27 Esimees Henn Põlluaas

Palun küsimus!

13:27 Mihhail Lotman

... aga mitte nii, nagu te siiamaani olete teinud. Tegelikult mul küsimust ei olegi, see oli lihtsalt mu heatahtlik soovitus teile.

13:27 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh!

13:27 Peaminister Kaja Kallas

Jaa, Riigikoguga suhtlemine – olen juba saanud selle sõnumi igatpidi kätte. Ma pean seda väga oluliseks ja ütlen, et parandan Riigikoguga suhtlemist. Jah, valitsuse töö on otsustada. Otsustada ka selle koroonakriisi lahendamine või nende probleemide lahendamine, mis selle koroonakriisi tõttu on meie ees. Aga otsused peavad olema põhjendatud ja tuginema faktidele ja argumentidele. Peab olema põhjuslik seos otsuse ja tagajärje vahel. Ja see on see põhjus, miks neid otsuseid tuleb kaaluda. Tõepoolest, kui me räägime piirangutest, siis on piiranguid, mida on väga lihtne teha. Aga nagu ma olen korduvalt rääkinud, on üks pool puhtalt see nakatumisnäitaja, inimesed, kes saavad selle viiruse. Aga on ka teine pool – need on nähtamatud ohvrid, keda me iga päev ei näe, aga kes samuti kannatavad selle kriisi tõttu. Nii et me peame leidma tasakaalu. Ja see, et me võtame otsuste tegemiseks aega – see, kui teadusnõukoda tuleb ettepanekutega välja teisipäeval ja me võtame otsuste tegemiseks aega neljapäevani, ei ole tegelikult pikas perspektiivis väga palju.

13:29 Esimees Henn Põlluaas

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


6. 13:29 Mured seoses vaktsineerimisega

13:29 Esimees Henn Põlluaas

Järgmisena küsib Helmen Kütt ja talle vastab tervise- ja tööminister Tanel Kiik. Palun!

13:29 Helmen Kütt

Tänan, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud tervise- ja tööminister! Eile toimus juba kolmas avalik sotsiaalkomisjoni istung ning mitmed vaktsineerimisega seotud küsimused ja mured said vastuse ja olukord selgemaks. Tõsi, kriitikat leidis eile komisjonis eri ametkondade ja ka valitsusliikmete sõnumite ebaselgus, kohati ka vastukäivus, ja tundus, et koostöö puudumine. Selle tõid välja nii perearstide esindajad kui ka patsientide esindusorganisatsioonid. Istungi järel oli mitmeid pöördujaid, küll helistajaid, küll e-kirjade saatjaid, ja mõned nende küsimused ma jõuan teile edastada. Järsku te saate asjakohase vastuse anda.

Paar nädalat tagasi koguti andmeid kohalikes omavalitsustes sotsiaaltööd tegevate inimeste kohta, küll avahoolduses, aga ka päevakeskuses töötavate inimeste kohta. Väga tihti on just nimelt eakate inimeste puhul see avahoolduse raames kodusid külastav sotsiaaltöötaja ainukeseks lüliks eaka ja välismaailma vahel. Aga ta on ka oht sellele inimesele, kes on kodus – ta on võimalik haiguse tooja. Meedia ja pressiteadete vahendusel on teada, et õpetajate vaktsineerimine on alanud väga hästi, ja nagu täna siin rõhutati, on sotsiaalhoolekandeasutustes, sh erihoolekandeasutustes, vaktsineerimine praktiliselt lõpusirgele jõudmas. Aga midagi pole kuulda olnud kohaliku omavalitsuse sotsiaalvaldkonnas töötavatest inimestest. Järsku te saate natuke infot jagada selle kohta, millal võiks neil inimestel olla lootus saada vaktsineeritud.

13:31 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu liige Helmen Kütt! Tänan küsimuse eest ja tänan ka sotsiaalkomisjoni nende koostöö ja kaasamõtlemise eest selle kriisi ajal – nii kevadel, sügisel kui ka nüüd, talvel! Tõepoolest, Sotsiaalministeerium on kaardistanud kohalike omavalitsuste sotsiaalhoolekandetöötajate vaktsineerimise vajaduse. Tegime selle kaardistuse 22. jaanuariks. Kohalike omavalitsuste sotsiaalvaldkonna töötajate hulka loeme sotsiaaltöötajad, lastekaitsetöötajad, koduhooldajad, sotsiaaltransporditeenuse osutajad, omastehooldajad, tugiisikud, isiklikud abistajad ja mõned teised. Täpsemat nimekirja nendest töötajatest, kes soovivad kindlasti lasta enda vaktsineerida, hakatakse kokku panema sel nädalal Sotsiaalkindlustusameti kaudu. Tema omakorda edastab need andmed haigekassale, kes on meie vaates vaktsineerimise peamine korraldaja. Siin teevad tihedat koostööd Sotsiaalkindlustusamet, haigekassa ja Terviseamet, kes vastutab lao- ja logistikapoole eest koostöös erasektori partneritega.

Igal juhul olen ma väga nõus sellega, et kui räägime eesliinitöötajatest, siis, nagu ma olen algusest peale rääkinud, kuuluvad nende hulka ka sotsiaaltöötajad. Ma ei kujuta ette, et saaks olla teisiti. Haridusvaldkonna vaktsineerimise käivitamine oli tingitud sellest, et siin on ühest küljest väga tugev ootus ja murekohaks haridusvaldkonna toimepidevus. Aga kindlasti ei ole see mõeldud mitte mingis mõttes n-ö prioriteetsuse seadusena. Haridusvaldkond, siseturvalisus, sotsiaalvaldkond ja kaitsevaldkond on kõik Eesti riigi toimimiseks ühtviisi olulised. Sotsiaalvaldkonnas on riske ja murekohti kindlasti rohkem. See on ka põhjus, miks me oleme alustanud eri riskirühma kuuluvate inimeste ja hooldajate vaktsineerimist perearstide kaudu – me teame, et Pfizer-BioNTechi ja Moderna vaktsiini ei ole võimalik niimoodi transportida, et kodutingimustes vaktsineerida. Esiteks, igas viaalis on kuus doosi. Teiseks on see raputamise küsimus ja muud sellised küsimused, rääkimata ülimadalast külmutustemperatuurist. Hetkel oleme läinud seda teed, et need inimesed, kelle terve püsimisest sõltub kellegi teise elu ja tervis, [esmajärjekorras] ära vaktsineerida. Kindlasti vähendab see mõnevõrra ka nakkusriski, kuigi täpsemad uuringud teatavasti alles käivad, et selgitada välja, millisel määral võib vaktsineeritud inimene omakorda olla teistele nakkusohtlik.

Kodus vaktsineerimist soovime samuti hakata lähiajal ellu viima, kui räägime sotsiaalvaldkonnast, eeskätt võib-olla hooldatavatest. Seda on tõenäoliselt võimalik teha AstraZeneca vaktsiiniga. Töötame hetkel välja vastavat juhist, kuna ka siin on tegelikult logistika küsimused, just jälle see raputamise küsimus. Aga mõnevõrra lihtsam on kõik see, mis puudutab säilitamist, ehk see vaktsiin säilib tavalisel külmikutemperatuuril. Ja erinevalt Pfizer-BioNTechist ja Modernast, mille puhul tuleb avatud viaal kuue tunni jooksul ära kasutada, on AstraZeneca puhul aega, et viaal külmikusse tagasi panna, 48 tundi. Nii et põhimõtteliselt on võimalik teha see kümnene viaal lahti, teha osa vaktsineerimisi perearstikeskuses ja minna järgmisel päeval osa doosidega inimeste koju. Seda võimalust Pfizer-BioNTechi ja Moderna puhul ei ole, nende puhul peab kogu protseduur alates lahustamisest mahtuma kuue tunni sisse. Arusaadavalt ei ole see väga realistlikult teostatav kõiki neid säilitamis- ja transporditingimusi arvestades. See on üleüldine praktika, mida kasutavad ka teised riigid. Loodan, et jõuame peagi lisaks sotsiaaltöötajatele ka selliste kodus olevate inimeste vaktsineerimiseni, kelle liikumisvõimalused on mis tahes põhjusel piiratud.

13:34 Esimees Henn Põlluaas

Rene Kokk, kas on protseduuriline küsimus?

13:34 Rene Kokk

On tegemist tõesti protseduurilise küsimusega. Kolleeg Lotman viitas enne sellele, et kui ta oli ennast järjekorda pannud, siis tuli tema ette teine kolleeg, kes viibib väljaspool Riigikogu saali ehk osaleb kaugistungil. Ma arvan, et ma nägin õigesti, kuidas [selle küsimuse puhul oli algul] Mart Helme esimene ja pärast, veidi hiljem viskas [süsteem] ta küsimuste järjekorras teisele kohale, kui väljastpoolt tuli sisse kolleeg Odinetsi küsimus. Nii et ma palun selle asja meie IT-inimestel üle vaadata. Praegu tundub küll sedasi, et eelis küsimuste järjekorda saamisel on selgelt kaugistungil olijal.

13:35 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Kas seda märkasid ka teised saalis olijad? Märkasid. Aitäh! Sellisel juhul tõepoolest on meil süsteemis mingisugune probleem, me laseme seda kontrollida ja kindlasti parandame ära. Aga kuna ka teised saalis olijad märkasid, et Mart Helme oli tegelikult küsijana esimene, siis ma annangi kõigepealt talle võimaluse. Aga enne seda on Helmen Kütil võimalust täpsustavaks küsimuseks. Palun!

13:35 Helmen Kütt

Suur aitäh, austatud koosoleku juhataja! Ma olin juba mures, et te annate Mart Helmele võimaluse küsida ja mind ei märkagi seal nimekirja lõpus. Minister, ma tänan teid väga eelmisele küsimusele antud vastuse eest ja jääme lootma, et see info läheb ka sotsiaaltöötajatele ja omavalitsustele. Minu teine küsimus oleks puudutanud Sputniku vaktsiini, kuid peaminister juba vastas sellele väga põhjalikult. Ilmselt ei ole mõtet küsida teie arvamust selle kohta, aga kui te soovite, siis võite vastata.

Ma küsin hoopis selle küsimuse, mis tekkis pärast eilset komisjoni istungit. Te saate kontrollida, kas see vastab tõele. Täna hommikul helistati, et järgmisel nädalal, kui on kodumaa sünnipäev ja tööpäevad on lühendatud ja mõnel päeval võib-olla üldse perearstikeskused kinni, mõned perearstikeskused ei vaktsineeri 80-aastaseid ja vanemaid. Seda kahel põhjusel: nädal on selline, kus [mõnel] päeval [on perearstikeskused] kinni, ja ka vaktsiine on puudu. Kas te võite seda kinnitada? Kas see on kuidagi Terviseameti või Sotsiaalministeeriumiga koordineeritud? Tegelikult iga päev loeb ja kui vaktsiini praegu siiski on, siis tuleks riskirühmi kindlasti vaktsineerida.

Kui te soovite ja aega jätkub, siis võite ka Sputniku kohta vastata, kui teie arvamus erineb peaministri omast.

13:37 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Aitäh täpsustava küsimuse eest! Alustame lõpust, kuna ütlesite, et ootate eeskätt sellele vastust. Mul ei ole sellist infot, et oleks perearste, kes pühade tõttu järgmise nädala vahel jätaksid. See, et Pfizer‑BioNTechi ja Moderna vaktsiine, mis sobivad vanemaealiste vaktsineerimiseks, on vähe, võib olla tõsi. Teeme lihtsa matemaatika tehte: kui meil on 718 nimistut ja iga nädal tuleb Pfizer-BioNTechi ja Moderna vaktsiini sisse kokku keskmiselt alla 15 000 doosi, siis tähendab see seda, et meil tuleb iga nädal sisse alla 20 doosi ühe nimistu kohta. Loomulikult on tegelik vajadus kordades suurem. Praegu on üle 80-aastastest vaktsineeritud umbes 15–16% ja see protsent järk-järgult kasvab. Tuleb arvestada ka sellega, et osa inimesi on juba teise doosi ootel. Ehk igaks nädalaks on meil kõrvale pandud ka see kogus, mis läheb korduvvaktsineerimiseks, et täita 21 päeva nõuet. Aga kindlasti järgmisel nädalal jätkub eakate vaktsineerimine ja jätkub ka eesliinitöötajate vaktsineerimine.

Nagu enne viitasin, on praeguse seisuga tellitud järgmiseks nädalaks AstraZeneca vaktsiini umbes 12 000 doosi. Pfizeri vaktsiini on üle 4000 doosi praegusest laoseisust teise doosi süstimiseks ning uus tellimus tehakse selle nädala lõpus järgmiseks nädalaks ja ka järgmise nädala alguses. Kindlasti me mingit n-ö vaheperioodi ei luba. Pigem olid laoseisuga tegelevad inimesed mures, et tellimuste arv võib olla taas suurem, kui on laoseis. Seda on ka varem juhtunud. Ehk võib tekkida olukord, kus pole võimalik kõiki tellimusi täita. Seetõttu oleme alati palunud, et perearstid ja ka haiglad enne, kui nad konkreetse patsiendi kohale kutsuvad, veenduksid Terviseameti kaudu, et vastav tellimus on kinnitatud ja vaktsiin neile tuleb. Nii ei teki olukorda, et peab patsiendi tagasi saatma ja viimasel hetkel vaktsineerimise tühistama. Kahjuks on ka seda ette tulnud, see on aus vastus.

Mul on natuke aega, nii et ma vastan ka sellele teisele poolele, aga ma vastan natuke teises võtmes. Hetkel on Euroopa Ravimiametis sees uus müügiloa taotlus. See on Janssen-Cilag International NV vaktsiin, mis on ka Euroopa Liidu ühishankes üks vaktsiinidest. Eesti on seda broneerinud 300 000 inimese jagu. Kui see vaktsiin on ühedoosiline, siis me saame 300 000 doosi, ja kui vaja läheb kahte doosi, saame 600 000 doosi ehk seda jagub 300 000 inimesele. Selline on kokkulepe tootjaga. Praegu Euroopa Ravimiamet hindabki uuringute põhjal, kas selle puhul piisab ühest doosist või on vaja kahte nagu teiste seni Eestisse jõudnud vaktsiinide puhul. Nii et järgmine vaktsiin, mis üsna suure tõenäosusega müügiloa saab, on Janssen Pharmaceutica oma.

Kui räägime eelhindamise protseduurist, siis järjekorda on praeguse seisuga jõudnud ka CureVaci ja Novavaxi vaktsiin. Need mõlemad on samuti Euroopa ühishankes osalevad vaktsiinitootjad. Eesti on broneerinud – peast ütlen – 660 000 doosi CureVaci ja umbes 300 000 doosi Novavaxi vaktsiini. Mõlema puhul on oodata üsna suurt efektiivsust, Novavaxi puhul on räägitud ka kuni 90%. Kindlasti on lähiajal oodata ka sealt uudiseid, aga nende puhul ei ole eelhindamise protsess veel nii kaugel. Muid vaktsiinitooteid ei ole ei eelhindamise protsessis ega müügiloa taotluse protsessis. See on vastus sellele küsimusele, milliseid vaktsiine lähiajal turule on oodata ja mida ei ole oodata.

13:40 Esimees Henn Põlluaas

Mart Helme, palun!

13:40 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Ma juba valitsuses olles märkasin, et te olete sellise bürokraatliku tühja toimetamise ja mittemidagiütleva jutu väga hästi ära õppinud, ja seda me kuulsime ka täna. Aga ma juhiksin teie tähelepanu mõnele väga lihtsale asjale. Kõik need jutud vaktsineerimisest ja erisugustest vaktsiinidest ja sellest, et tuleb 15 000 doosi – kas te annate endale aru, et meil on Eesti Vabariigis 1,3 miljonit elanikku ja selleks, et vaktsiiniga epideemia tõepoolest kontrolli alla saada, on vaja vaktsineerida 80% elanikkonnast? 80%! Kui palju on 15 000 doosi sellest 80%-st? Minu perearst pakkus mulle vaktsineerimisvõimalust, ma keeldusin, et mitte olla Marika Priskega ühes paadis. Aga tal on ainuüksi üle 70-aastaseid inimesi nimekirjas üle 500. Üle 500! Tal oli 36 doosi. 36 doosi oli tal nende enam kui 500 inimese peale. Kogu see jutt, mida te praegu meile olete küsimustele vastates rääkinud, on lihtsalt häma. Lihtsalt häma! Seni, kuni Eesti Vabariigi valitsus ei suuda garanteerida meile sellist hulka doose, mis annaks võimaluse elanikest 80% vaktsineerida, on kogu see muu jutt lihtsalt üks kärbeste pähe ajamine. Mika Waltarit tsiteerides: su jutt on nagu kärbeste sumin mu kõrvades. Mis plaan valitsusel siis ikkagi on? Mis plaan on valitsusel, et vaktsineerida lähema kuu-pooleteise jooksul 80% Eesti Vabariigi elanikest?

13:42 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Enne kui ma annan ministrile võimaluse vastata, on Eduard Odinetsil protseduuriline küsimus. Palun!

13:42 Eduard Odinets

Aitäh, härra juhataja! Ma olen pisut segaduses. Enda teada olen ma sõnavõttude järjekorras kolleeg Helmest eespool. Kas mulle antakse sõna küsida või ma pean ühinema peaministri kahtlusega, et kellelegi siin saalis tehakse eeliseid?

13:42 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Siin kahjuks selgus, et meie elektrooniline süsteem viskab ettepoole need, kes osalevad infotunnis kaugteel. Seda kinnitasid siin saalis viibijad, kes seda märkasid. Seetõttu järjekord muutus ja võimaluse küsida sai Mart Helme, kes oli enne just nimelt see saalipoolne küsija, kolmanda küsimuse esitaja. Ma olen kindel, et see süsteem tehakse võimalikult kiiresti korda, et järjekord oleneks ikkagi just sellest, kui kiiresti keegi on jõudnud nuppu vajutada, mitte sellest, kas seda vajutatakse siin saalis või kaugtööd tehes. Vabandust, jah, ministril on nüüd võimalus küsimusele vastata.

13:44 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Lugupeetud Riigikogu liige, aitäh küsimuse eest! Selles oli jälle omajagu ka selliseid kommentaare vahel, aga eks igaüks valib ise oma väljendusstiili, suhtluslaadi. Kinnitan, et enda omas ei kavatse ma korrektuure teie märkustest tulenevalt teha.

Mis puudutab vaktsineerimise tempot, siis eelmises valitsuses me arutasime päris mitu korda neid vaktsineerimise lepinguid, nendega ühinemist ja tarneid. Ma mäletan, et oli erakondi, kes olid ühinemise suhtes kriitilisemad, ja oli neid, kes olid toetavamad. Ma arvan, et on väga õige ja hea, et peale jäid need, kes olid toetavamad, sest vastasel juhul poleks meil Eestis täna neidki vaktsiine, mis meil praegu on. See on reaalne seis. Seda, et praegused vaktsiinitarne mahud meid ei rahulda, me teame kõik. See ei ole ainult meie mure, see on kogu Euroopa Liidu mure. See on debatt, mida on peetud terviseministrite tasandil, peaministrite tasandil, välisministrite tasandil. Ja loomulikult, seetõttu on ka liikmesriigid koostöös Euroopa tootjatega teinud tööd, et tootmisvõimsust Pfizer-BioNTechi puhul suurendada. Samamoodi on teised vaktsiinitootjad, kes hankega ühinevad, pakkunud oma koostööpinda, et vaktsiine, mis on müügiloa saanud, kiiremini toota. Me teame, et tarned on tegelikult tõusuteel. Detsembris jõudis Eestisse alla 10 000 vaktsiinidoosi, jaanuaris umbes 40 000 doosi, veebruaris me ootame ligi 120 000 ja märtsikuus juba üle 200 000 doosi. Nii et tegelikult me näeme väga selgelt kiiret edasiliikumist. Me tahaksime, et see oleks kiirem, loomulikult, aga praeguse tempo korral keskendume just neile riskirühmadele, kelle elu ja tervis on enim ohus.

Viitasite õigesti, et 36 doosi võis olla teie perearsti nimistule antud. Nagu ma enne rääkisin, tulebki meil riiki umbes 20 doosi ühe nimistu kohta. On võimatu pakkuda rohkem vaktsiini, kui riigis füüsiliselt olemas on. Selline on seis. Oleme tootjatega ise pidanud läbirääkimisi. Tegime Põhja- ja Baltimaade tervishoiuministritega ühispöördumise toona, kui toimus ajutiselt lepingu ühepoolne muutmine Pfizer-BioNTechi puhul ja teatati tarnekoguste vähenemisest. Me teatasime, et see ei sobi, ja nõudsime, et tarned tuleb taastada. Seda ka tehti, algselt neljaks nädalaks lubatud tarnekatkestused olid ühenädalased. Nüüdseks on mahud taastunud, järk-järgult kasvavad. Tootjaid tuleb juurde, nagu viitasin, võime rääkida ka Janssen Pharmaceutica vaktsiinist, mis võib saada märtsis müügiloa. See tähendab, et aasta teises kvartalis on oodata lisamahtu.

Kindlasti ei võimalda see meil jõuda 80% inimeste vaktsineerimiseni paari kuuga, aga see, et vaktsineerimise võimalus oleks tagatud kõigile Eesti elanikele sel aastal, on tegelikult praeguste lepingutega kahekordselt Eesti riigile tagatud. Ehk meil on võimalik osta 4,5 miljonit doosi. Kui on vaja kahte doosi ühe elaniku kohta, siis ükskõik mis pidi me arvutame, saab 78% inimestest ehk täisealine osa elanikkonnast, keda saab vaktsineerida – laste vaktsiini veel ei ole –, igal juhul võimaluse ennast vaktsineerida, vajaduse korral ka revaktsineerida. Seda need lepingud meile tagavad. Ajaraam meid ei rahulda, siin oleme teiega ühel pool rindejoont. Oleme selle teema korduvalt ka Euroopa tasandil tõstatanud. Aga kui oleksime tegutsenud väljaspool neid hankeid, siis oleksime seal, kus on paljud maailma riigid, kes alles ootavad oma esimest vaktsiinidoosi. Praegu on vaktsineerimine siiski privileeg, mida ei ole sugugi kõigil maailmajagudel.

13:47 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Vahepeal on natukene selgunud selle segaduse tagamaad. On võimalik, et kaugosaluse korral antud nupusignaal, kuigi nuppu võib olla vajutatud enne kui siin saalis, jõuab siia tabelisse hilinemisega. Sellest võib tekkida natuke segane olukord, aga kindlasti me lahendame selle. Kuna meil hetkel olukord päris selge ei ole, siis ma annan selle küsimuse puhul küsimisvõimaluse ka Eduard Odinetsile. Kas te soovite esitada protseduurilise küsimuse või küsimuse ministrile?

13:48 Eduard Odinets

Aitäh! Ma esitaksin küsimuse ministrile, kuna minu protseduuriline mure, ma saan aru, on lahendatud ja loodan, et Riigikogu Kantselei lahendab selle ka edaspidiseks. Vastasel juhul ei saagi kaugtööl olevad Riigikogu liikmed mitte kunagi sõna. Aga küsimus ministrile on seotud minu murega Ida-Virumaa vaktsineerimise pärast. Nii meedias kui ka sotsiaalmeedias on lugeda, kuulda ja näha, et isegi need eelistatud sihtrühmad, kes peaksid praegu vaktsineeritud saama, ei ole väga altid seda tegema. On väga palju umbusku ja kuulujutte. Isegi õpetajad, jõustruktuuride töötajad ja ka meditsiinitöötajad, kellel on õigus [vaktsiini saada], ei ole väga valmis end vaktsineerima. On teada juhtumeid, kui isegi perearstikabinetist on helistatud vanematele inimestele ja palutud mõelda pikemalt, kas soovitakse vaktsineerida või mitte ja millised tagajärjed sellega võivad kaasneda. Üha rohkem on kuulda juba selle uue, naaberriigi vaktsiini võimalikust tulekust. Inimestel on ootus, et kohe varsti jõuab see vaktsiin Euroopasse ja siis nad kõik saavadki vaktsineerida vaktsiiniga, mis ei ole nii ohtlik kui need, mis praegu on turul. Minu küsimus ministrile ongi selle kohta, et millised kommunikatsioonialased tegevused, millised sammud on valitsusel planeeritud, et suurendada Ida-Virumaa inimeste vaktsineerimisteadlikkust ja maandada hirme, mis inimestel on. Muidu me satume jälle sellisesse stereotüüpsesse mõtlemisse, et Ida-Virumaa elanikud on kuidagimoodi teistsugused kui ülejäänud Eestis ja suhtuvad meie tervisekriisi ja selle lahendamisse teistmoodi kui ülejäänud Eesti.

13:50 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Austatud Riigikogu liige, aitäh küsimuse eest! Igati põhjendatud mure. Loomulikult me teeme teavitustööd pidevalt nii tervisevaldkonnas, hoolekandesektoris kui ka laiema elanikkonna hulgas. Teema ka monitooringut, milline on huvi vaktsineerimise vastu, millised on peamised murekohad ja küsimused, millele tuleb vastata. On olnud infotunde nii tervishoiutöötajatele kui ka haridustöötajatele ja nüüd veebruarikuus käivitame sellise vaktsineerimiskampaania, kus järk-järgult saadetakse konkreetsetele sihtrühmadele sõnumeid. Praegu räägime eakatest inimestest ja teatud diagnoosiga inimestest, aga hiljem see ring laieneb, sest siht on loomulikult see, et võimalikult paljud inimesed vaktsineerimise võimalust kasutaksid, kui see neile avaneb.

Ida-Virumaa osas võib-olla – tegelikult siiski kõigi maakondade puhul – me oleme teavitustegevustega liikunud mööda asutuste kanaleid. Tervishoiuvaldkonna sees [oleme liikunud] ka mitmesuguste valdkondlike ühenduste kaudu, olgu see Eesti Perearstide Selts, kes on meie hea koostööpartner, olgu see haigekassa, kes kohapeal n-ö teenuste partneritega suhtleb, ja loomulikult kohaliku omavalitsuse tasand. Need kõik saavad siin kaasa aidata. Ja ma olen kindel, et ka iga Riigikogu liige saab anda oma panuse, näidates avalikult eeskuju sellel teemal teadlikkuse suurendamisega, sellele tähelepanu juhtimisega ja loomulikult küsimustele vastamisega, kui neid valijaskonnal tekib.

Kui mõtleme konkreetselt Ida-Virumaa peale, siis näiteks täna on mul kohtumine Narva linnapeaga, et arutada temaga Narva tervisevaldkonna küsimusi, mis on seotud nii haigla ehituse kui ka vaktsineerimisega. Ta on ise võtnud siin väga aktiivse rolli, et just nimelt teadlikkust ja aktiivsust kindlasti suurendada. Meie kõigi huvi on see, et sa vaktsineerimise võimalust – ela sa Tallinnas, Tartus, Narvas või Kärdlas –, kui seda sulle pakutakse, maksimaalsel määral kasutaksid.

Aga selles olen ma teiega nõus, et me ei tohi tekitada mingeid stereotüüpe, et meil on üks konkreetne murepiirkond. Vaktsineerimise skeptikuid, selliseid murelikke ja küsivaid inimesi on palju ja nende küsimustele tuleb vastata, neist tuleb aru saada. Aga ma kordan üle selle, mida ma ütlesin enne Helmen Kütile vastates, et vaatame neid vaktsiine, mis on tänaseks müügiloa saanud. Neid on kolm. Tulemas on neljas, Janssen Pharmaceutica oma. Lähiajal – võib öelda, et lähikuudel, on aus vastus – on oodata lisaarenguid ja lisainfot ka CureVaci ja Novavaxi kohta. Hetkel ei ole alust oodata mitte ühtegi muud müügiluba selle aasta esimese poole jooksul Euroopa Liidu tasandil. See tähendab, et inimestel tuleb mõelda, kas vaktsineerida ennast nende vaktsiinidega, mida pakutakse ja mis on usaldusväärsed, ohutud, efektiivsed, tagavad väga suure kaitse raske haigestumise eest ja üldjuhul väga suure kaitse ka kergete sümptomite eest, või jääda ootama mingit alternatiivi, mis võib kunagi tulla, aga ei pruugi. Minu soovitus kindlasti on kasutada neid võimalusi, mis olemas on, sest enda ja teiste tervise kaitsmine on parim, mida me saame kriisi ületamiseks teha.

13:53 Esimees Henn Põlluaas

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


7. 13:53 Riigikogu ja valitsuse koostöö

13:53 Esimees Henn Põlluaas

Järgmisena küsib Urmas Reinsalu ja vastab peaminister Kaja Kallas. Palun!

13:53 Urmas Reinsalu

Aitäh! Proua peaminister! Riik on tõsine asi ja see kriis on tõsine asi. Otsustamine nende valikute tegemisel ja erisuguste väärtuste kaalumisel ei ole sugugi kerge. Ma tahan igati valitsusele jõudu soovida nende raskete otsuste langetamisel praeguses kriisi eskaleerumise faasis. Ja ma luban teile isiklikult, et ma mitte kuidagi ei hakka mõnitama ega naeruvääristama seda, kui otsustamise istungid kujunevad pikaks. Hoidun sellisest retoorikast, mida Reformierakond opositsioonis olles kasutas, kui ühel detsembri esmaspäeval tulid uudised kriisi kohta, viiruse leviku tõusu kohta Ida-Virumaal ja Harjumaal, öeldes, et valitsus munes teisipäeval 16 tundi, kui me tegelikult langetasime otsuseid. Ei, niisugust retoorikat te minu suust ei kuule.

Ma tahan öelda seda, et mulle oli sümpaatne teie hoiak, mis puudutas seda, et te peate asjakohaseks dialoogi ja koostööd parlamendiga. Võttes vabaduse esineda praegu ühe osa parlamendi nimel, opositsioonierakondade nimel, küsin ma teilt, proua peaminister, seda, mida on kolm päeva taotlenud opositsioonierakondade liikmed vähem või rohkem iroonilise protesti võtmes. Proua peaminister, kas te olete valmis homme tulema Riigikogu ette ja esinema poliitilise avaldusega viirusekriisi kohta ja valitsuse kavandatavate võimalike abinõude kohta?

13:54 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Homme hommikul me alustame kohe valitsuse istungiga ja kabinetinõupidamisega nendel teemadel. Nagu te ise väga hästi teate, kuna olite valitsuses alles kolm nädalat tagasi, kestab kabinetiistung ka peale kella kahte. Nii et juhul, kui me jõuame homme nende otsusteni, siis ma kahtlen, kas Riigikogu sel ajal enam koos on, et seda ärakuulamist teha. Aga nagu ma ütlesin, ma kindlasti olen valmis Riigikoguga debateerima.

Aga ma tahan öelda veel üht. Kuna teie olete see põhiline etteheidete tegija, et mina ei suhtle Riigikoguga, siis ma lihtsalt huvi pärast vaatasin oma telefoni. Kui mina olin opositsioonilise erakonna, Riigikogu kõige suurema fraktsiooni juht, siis ma helistasin teile kui välisministrile korduvalt. Te ei võtnud minu kõnesid vastu ega helistanud tagasi. Ma mõtlesin, et võib-olla teil ei ole mu numbrit. Saatsin sõnumi, panin sinna veel oma nime ilusti taha, ja küsisin, et kas leiad kohtumiseks aega. Vaikus. Noh, välisministril on tõenäoliselt kiire. Aga siis tuli mu sünnipäev ja tuli sinult teade õnnesooviga, millest ma kohe haarasin kinni, et sa ikka tead, kes ma olen, ja soovisin uuesti kohtumiseks aega. Sellele jällegi vastust ei tulnud. Mina tol korral ei teinud sellist polundrat. Nagu ma ütlesin, pean ma Riigikoguga suhtlemist väga oluliseks, aga samuti pean ma oluliseks otsuste tegemist kriisiolukorras, et oleks midagi kommunikeerida. Kindlasti saab seda suhtlust parandada ja seda ma ka teen.

13:56 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Hästi kiire küsimus veel Urmas Reinsalult, üks minut küsimiseks ja üks minut vastamiseks. Palun!

13:56 Urmas Reinsalu

Proua peaminister, teie sünnipäev püsib mul alati meeles, selles võite kindel olla. Aga see, mis puudutab minu esitatud konkreetset küsimust – ma kordan oma küsimust. Ma ei tee siin mingisugust polundrat. Kolm parlamendi opositsioonifraktsiooni on taotlenud parlamendis peaministri poliitilist ettekannet viirusekriisi kohta. Minu küsimus teie nimetatud polundra definitsiooni järgi on see, proua peaminister, et millal te kavatsete tulla Riigikogu ette. Teiega ei ole saanud kontakti Riigikogu esimees, me ei ole saanud teilt tagasisidet. Andke see tagasiside konkreetse seisukohana, millal te esinete poliitilise avaldusega Eesti Vabariigi rahva esinduse ees. Millisel konkreetsel ajahetkel? 

13:57 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Hetkel on oluline selle kriisi lahendamine ning see, et vaktsineerimine saaks korrektselt tööle ja me saaksime läbi arutada need piirangud, mida on vaja kehtestada ja mis tooksid kaasa nakatumiskõvera muutumise. Kõik ettepanekud selle kohta [on oodatud]. Ma olen täna kaks tundi siin vastanud teie küsimustele ja saanud teada neist muredest, mida Riigikogu liikmed väljendasid. Selle teadmise võtan ma kaasa homsetele nõupidamistele, kus me neid otsuseid hakkame tegema. Ja loomulikult siis, kui sellised väga kiired otsused on tehtud, olen ma alati valmis Riigikoguga suhtlema ja vastama küsimustele, nagu ma teen seda igal kolmapäeval infotunnis.

13:58 Urmas Reinsalu

Aitäh! Tänan kõiki küsijaid ja vastajaid! Infotund on läbi.

13:58 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee