Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

XIV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Teisipäev, 16.02.2021, 10:00

Toimetatud

09:58 Istungi rakendamine

10:00 Aseesimees Hanno Pevkur

Head kolleegid, tere hommikust! Alustame Riigikogu täiskogu V istungjärgu 5. töönädala teisipäevast istungit. Nagu ikka, istungi alguses on võimalik üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Kõigepealt palun Martin Helme.

10:00 Martin Helme

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Kui me siin arutasime abielureferendumi teemat, siis tuli Reformierakonnast tohutu hulk ettepanekuid alandada iga, millest alates on lastega seksimine lubatud. Meie erakonna fraktsioon on teisel seisukohal, me arvame, et Eestis on see iga liiga madal. Kui me eelmises koosseisus sellise seadusemuudatusega välja tulime, siis me pakkusime ka valitsuses, et me peaksime seda iga tõstma. Tookord oli Keskerakond sellele vastu. Sellegipoolest me teame, meil on viimasel ajal olnud mitmeid tõsiseid inetuid ja jubedaid uudiseid selle kohta, et pedofiilia on meil Eestis probleem. Eelmises valitsuses oli ka plaanis teha vastav register, see jäi aga Justiitsministeeriumis toppama jalgade lohistamise taha. Nii et me tuleme välja seadusemuudatusega, millega me tõstaksime Eestis legaalse ea 16 aasta peale. 

10:01 Aseesimees Hanno Pevkur

Järgmisena palun Riho Breiveli.

10:01 Riho Breivel

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Esitan arupärimise majandus- ja taristuministrile, härra Taavi Aasale. Küsimus on riigipiiri seaduse jätkuvas rikkumises STS-operatsioonidel. See tähendab, et selle aasta algusest kuni 8. veebruarini toimus gaasikondensaadi ümberlaadimine Eesti sisemerel. Samas on juba väljastatud üks STS-i operatsiooni luba gaasikondensaadi laadimiseks Naissaare lähedal H‑ankrualal. Keskkonnaministeerium märkis, et viimasel nädalal on meedias levinud vastuoluline info, nagu oleks ohtlike kaupade laevadelt laevadele ümberlaadimist tehtud Paldiski D‑ankrualale jääval hoiualal. On ka tuvastatud, et kaks sel alal tänavu aset leidnud laevalt laevale kauba laadimist ei toimunud hoiualal.

Vastavalt riigipiiri seadusele ei tohi sellisele majandustegevusele luba väljastada või kui, siis mingitel väga erandlikel riiklikel põhjustel. STS-operatsiooni teema peab olema põhjalikult ning lõplikult läbi arutatud. Eesti riik reguleerib õigusaktidega kütuse käitlemist sadamas üpris rangelt. Peavad olema turvaülemad, kes vastutavad selle eest, ja ka muud reeglid peavad olema väga rangelt kehtestatud, samuti piirangud. See tähendab seda, et avamerel vastavate tööde teostamine peab toimuma täpselt samadel tingimustel kui sadamates. Informatsiooni põhjal on teada, et Pakri saarte taga toimub vedelgaasi ümberpumpamine laevalt laevale. See ohustab Eesti julgeolekut jne. Eeltoodust lähtudes on mul küsimused majandus- ja taristuministrile. Aitäh!

10:04 Aseesimees Hanno Pevkur

Nii, Martin Helme, kas protseduuriline küsimus?

10:04 Martin Helme

Ikka. Meil oli eile siin üle tunni aja arutelu selle üle, kas ja kuidas saaks peaminister tulla Riigikogule rääkima koroonakriisist. Me teame, et ka fraktsioonidelt on tulnud pöördumine Riigikogu juhatusele ja Riigikogu juhatus on selle peaministrile edastanud. Mul on küsimus, kas peaminister on midagi vastanud. On meil võimalik täna targem olla? Millal tuleb peaminister rääkima parlamendile koroonakriisist?

10:04 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh küsimast! Minule teadaolevalt ei ole veel vastust juhatusele laekunud. Aitäh! Härra Reinsalu, palun!

10:05 Urmas Reinsalu

Aitäh, austatud istungi juhataja! Kõigepealt parlamendiliikmetele nii siin saalis kui ka teleekraanide taga: ilusat vastlapäeva! Teine küsimus puudutab tegelikult seda, millele osutas ka härra Helme. See on see, et eile Riigikogu esimees ütles, et peaministriga ei ole olnud võimalik kontakti saavutada. Kas istungi juhatajal on informatsiooni, kas peaministriga on kontakt saavutatud ja milline on tagasiside selle kontakti põhjal?

10:05 Aseesimees Hanno Pevkur

Nagu ma ütlesin, peaminister ei ole praegu veel informeerinud Riigikogu, millal ta saab meie ette tulla. Kindlasti on ta meie ees kolmapäeval ehk homme infotunnis. Soovitan kindlasti teil kõigil ette valmistada küsimused. Minule teadaolevalt tuleb infotundi ka tervise- ja tööminister Tanel Kiik, nii et kõigil aktuaalsetel teemadel saab vastatud.

Head kolleegid! Ma näen, et küsimusi on palju. Arvestagem ka seda, et meid vaatab täna veebi kaudu suur hulk diplomaatilise korpuse inimesi, kes kõik ootavad välispoliitika arutelu. Nii et palun teil oma küsimused kiiresti ja konkreetselt ära küsida ning kui võimalik, siis isegi jätkata homme. Martin Helme, palun!

10:06 Martin Helme

Aitäh! Jaa, mul on väga protseduuriline küsimus. Minu mäletamist mööda Eesti on parlamentaarne riik ja Riigikogu juhatusel on ikkagi kohustus parlamentaarse korra eest seista. Kui meil peaminister ei tõsta toru parlamendi soovi peale riiki haaravast kriisist rääkida, siis kuidas me parlamendina peaksime selles olukorras edasi käituma? Kas tõesti on meil siis ainus võimalus esitada umbusaldusavaldus, nii et ta peab siia tulema seaduse kohaselt küsimustele vastama, sest infotund on rutiinne poliitilise debati vorm? 

10:06 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Nii nagu ka eile sai siin arutatud, Riigikogu juhatus on edastanud peaministrile Isamaa fraktsiooni kirja. Kindlasti, kui see vastus saabub, siis saab adressaat sellest teada, ja kui on soovi, siis ka teised Riigikogu liikmed. Tarmo Kruusimäe, palun!

10:07 Tarmo Kruusimäe

Tänan! Minul on küsimus: mille järgi otsustab Riigikogu aseesimees, kas peaminister tuleb siia kõnelema või võib ta rääkida COVID-i kriisist meile lihtsalt infotunni formaadis? Kust selline otsus?

10:07 Aseesimees Hanno Pevkur

Tänan küsimast! Minu soovitus oli lähtuda sellest, et peaminister on homme infotunnis, ja kasutada ka seda võimalust, et küsida siis tema käest tervishoiu teemadel. Peeter Ernits, palun!

10:07 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea, et välisdiplomaadid meid kuulavad ja vaatavad. Ma küsin nüüd sinult kui aseesimehelt. Kas peaminister peaks Riigikogu esimehe kõnele vastama või jätab ta selle kus seda ja teist ning Riigikogu esimeest lihtsalt ei ole tema jaoks olemas? On see nii?

10:08 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh küsimuse eest! Ma usun, et nii nagu igaüks meist saab telefoni vastu võttes ise otsustada, kas ja millal ta nuppu vajutab või kas ta üldse on võimeline sellel hetkel vastama ega ole näiteks muu koosolekuga hõivatud, on see iga inimese, sh peaministri enda otsus. Kalle Grünthal, palun!

10:08 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Praeguses hetkes on olemas faktiline olukord, et peaminister ei reageeri ei Riigikogu esimehe ega parlamendi kutsele. Minule isiklikult on küll jäänud mulje, et peaminister ei arvesta absoluutselt parlamendiga. Millised võiksid olla need tegurid, mis suudaksid kummutada minu seisukoha, et peaminister Kaja Kallas ei pea parlamenti mitte millekski?

10:09 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Minule teadaolevalt tuleb peaminister homme infotundi. Ja kindlasti ta austab parlamenti väga palju, nii et selle pärast ei ole vaja muretseda.

Peeter Ernits, palun!

10:09 Peeter Ernits

Jaa, aitäh! Teine võimalus, ei plaaninudki küsida, aga ikkagi. Nagu ma aru saan, peaminister ei pea isegi 24 tundi hiljem vastama Riigikogu esimehe kõnele. Nagu oleks lihtsalt helistanud keegi külamees või mingi suvaline tüüp. On see teie meelest normaalne? 

10:09 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Ei ole minu asi olla kellegi suuvooder. Igal inimesel, kes on kõne adressaat, on endal võimalik helistajale vastata.

Kalle Grünthal, palun!

10:09 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Praegusel hetkel te minu küsimusele vastasite, et peaminister ei tule siia saali sellepärast, et ta tuleb infotundi. Ikkagi see süvendab minu veendumust selles, et peaminister suhtub parlamenti üleolevalt ja täidab ainult neid ülesanded, mis on seaduses kirjas, ehk tal lasub kohustus tulla infotundi. Ärge rääkige mulle infotunnist, vaid vastake, millega on võimalik muuta minu ja enamiku parlamendiliikmete arvamust [ning näidata,] et Kaja Kallas ei suhtu parlamenti üleolevalt.

10:10 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! No tundub, et meil on siin erinev seisukoht. Minule teadaolevalt peaminister suhtub parlamenti väga austavalt ja on siin puldis nii infotunni raames kui ka muude eelnõude raames. Seega, teil on kindlasti võimalik seda debatti mitte ainult infotunnis, vaid ka siis, kui peaminister on siin kõnetoolis, temaga jätkata. Mart Helme, palun!

10:10 Mart Helme

Lugupeetud aseesimees! Te ei ole siin praegu oma erakonna, Reformierakonna esindaja, te olete siin praegu asespiiker. Te olete ametiisik, te esindate parlamenti, te peate lähtuma töö- ja kodukorrast. Mind ärritab muidugi see, kui te hakkate meile sõnu peale lugema ja ütlema, kuidas me peaksime oma küsimusi esitama. See pole teie asi. Vabandust, aga see pole teie asi! Kui me teeme seda vastavalt kodu- ja töökorrale, siis on see meie asi ja teil ei ole võimalust ega õigust sekkuda ega meile siin isa moodi sõnu peale lugeda. See on minu märkus.

Teine märkus on veel. Eile nägin mingeid uudiseid, kus Kaja Kallas väga nipsakalt teatas: Riigikogu liikmetel on igal kolmapäeval infotunnis võimalik mulle küsimusi esitada. See ongi tema seisukoht, et tal ei ole kohustust, tal ei ole vajadust, tal ei ole ka mingisugust moraalset kohustust Riigikogule aru anda ja Riigikogu esimehe pöördumisele reageerida. See on ülbus ja seda ülbust tuleb taltsutada. Ja teie kui Riigikogu aseesimees peaksite olema siin solidaarne Riigikoguga, mitte oma erakonnakaaslasest peaministriga.

10:12 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh selle märkuse eest! Kindlasti täidan siin Riigikogu juhataja ülesandeid ja teavitan ka teid sellest, mis võimalused on, mitte ei ütle seda, mida te peate tegema. Meil on tõepoolest fraktsioonidel ja ka Riigikogu liikmetel võimalus saata peaministrile ettepanekuid. See, kuidas nendele vastatakse, on peaministri otsus. Ja meil kui Riigikogu liikmetel on võimalus küsida peaministrilt igal kolmapäeval infotunnis küsimusi. Paul Puustusmaa üle veebi. 

10:12 Paul Puustusmaa

Suur tänu! Hea juhataja! Mina olen ausalt öeldes mõnevõrra häiritud, sellepärast et meil on praegu teada asjaolu, et kaks päeva ei ole õnnestunud peaministriga ühendust saada. Meil on olemas ka info selle kohta, et homme ta siiski tuleb. Kuidas teile see info siis on laekunud, kui juba kaks päeva pole õnnestunud peaministriga ühendust võtta? 

10:13 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh veel kord! Me oleme seda teemat juba käsitlenud. Aga nii nagu ka Riigikogu esimees eile ütles, Isamaa fraktsiooni palve edastati peaministri büroosse ja küll siis peaministri büroo sellele vastuse annab.

Nii. Härra Reinsalu.

10:13 Urmas Reinsalu

Aitäh! Küsimuseasetus ei ole ju mitte selles, et me peaksime arutama praegu siin seda, kas peaminister on info kätte saanud või mitte, kas ta on vastanud või mitte, kas homme on infotund või mitte. Küsimuseasetus on selles, esiteks, nagu ma oma informatsiooni alusel tean, et Riigikogu esimehel ei ole vaatamata erinevatele püüdlustele olnud võimalust peaministriga kontakti saavutada. Selleks, et seda kontakti saavutada, võttis Riigikogu esimees eile ju teatavasti lausa juhataja vaheaja. Ja teine küsimus, mis minu aspektist on keskne sellel teemal, on ju see, et praegu on meil kõrgeim nakatumise ühiknäitaja kogu koroonaviiruse aja jooksul. Parlamendiliikmed peavad oluliseks – kuigi võib-olla on eri saadikurühmadel siin erinevad vaated –, et parlament saaks ülevaate praegu viiruse leviku olukorrast ja valitsuse kavandatavatest meetmetest. Praegu ei ole olulisemat küsimust Eesti riigis ühiskonna jaoks, rahva jaoks ja riigi jaoks. See on kogu see sõlmküsimus.

Ma olen veidikene üllatunud, et eile oli suhtumine sellesse opositsiooni ja koalitsiooni liini pidi erinev. Tõepoolest, parlament on avatud, parlament ootab. Aga nüüd on tegelikult tulnud teine retoorika ja muudatus ka teie seisukohtadesse – nüüd te ütlete, et hoopis infotund on see koht, kus käsitleda muude päevakajaliste küsimuste kõrval koroonakriisi ja epideemia levikut. Minu meelest on keskne teema just nimelt see ja parlament peab tegelema kõige tähtsamate küsimustega riigis, see ongi parlamendi ülesanne parlamentaarses riigis. Mu küsimus on selline: kas teil on Reformierakonda esindava juhatuse liikmena olnud peaministriga kontakti sellel teemal ja milline on olnud peaministri tagasiside teile isiklikult?

10:15 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Reinsalu ja teised kolleegid! Juhin teie tähelepanu sellele, et eile me otsustasime, millise töökavaga me sellel nädalal töötame. Me hääletasime päevakorra kinnitamise üle ja me kinnitasime päevakorra, mida mööda me nüüd liigume. Sellest tulenevalt on võimalik siia täiendusi teha ainult siis, kui näiteks peaminister annab juhatusele teada, et ta soovib Riigikogu ette tulla, ja siis Riigikogu juhatus täiendab päevakorda. Minu soovitus on täna minna päevakorraga edasi. Ja kui peaminister annab märku, et ta soovib erakorraliselt tulla Riigikogu ette, siis kindlasti Riigikogu juhatus võimaldab selle viivitamata.

Siim Pohlak, palun! 

10:16 Siim Pohlak

Aitäh, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Hea asespiiker, kas te ikka mõistate, et infotund on piiratud formaat? Minu meelest ei ole isegi kohane võrrelda seda eraldi kriisiolukorra arutelu punktiga Riigikogu päevakorras. Selline reformierakondlik arrogants on minu meelest piinlik. Ja siinkohal peaks Kaja Kallas küll võtma õppust eelmisest koalitsioonist, kus viiruskriisi tõttu tuli peaminister väga kiiresti parlamendi ette. Tõesti, piinlik on kuulata, kui infotundi võrreldakse eraldi päevakorrapunktiga kriisiolukorra kohta.

10:16 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh selle märkuse eest! Ma saan aru, et vastust see ei eelda.

Kalle Grünthal, palun!

10:16 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Minu jaoks on olukord muret tekitav. Eesti Vabariigi parlament soovis ühendust saada peaminister Kaja Kallasega, aga siiamaani ei ole sellele reageeritud. Mul tekib küsimus, kas temaga on äkki midagi juhtunud, kas ta on üldse elus vms. Kuna teie olete praegu, ütleme, Kaja Kallase kaitseks kõneisik, siis küsin, kas teil on olnud Kaja Kallasega kontakti. Sest ma juhin tähelepanu, et teie olete ikkagi praegu Riigikogu puldis ehk aseesimees. Siin oleks võib-olla vajalik, et me võtaksime kas või kümme minutit vaheaega, et te võtaksite ühendust Kaja Kallasega ja annaksite meile teada, kõigepealt, esiteks, kas ta on elus, ja teiseks, millal ta kavatseb parlamendi ette tulla. See on ennekuulmatu, et parlament saadetakse, eesti keeles öeldes, lihtsalt pikalt.

10:17 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh küsimuse eest! Riigikogu juhatusele ei ole laekunud informatsiooni, et peaministril oleks mingisuguseid muresid. Peaminister täidab oma töökohustusi. Peeter Ernits, palun!

10:18 Peeter Ernits

Aitäh! Kolleeg Reinsalu küsis konkreetse küsimuse, kas sina kui Riigikogu aseesimees isiklikult oled peaministriga suhelnud viimase 20 tunni jooksul. Või sina ka ei kvalifitseeru selleks, kelle kõnele peaminister peab vastama? Sa ei ole ju Reformierakonna aseesimees, sa oled ainult juhatuse liige.

10:18 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh küsimast! Peaministriga ei ole mina isiklikult viimase 20 tunni jooksul, nagu sa küsisid, suhelnud. Kalle Grünthal.

10:18 Kalle Grünthal

Aitäh! Aga siis tõusetub ikkagi seesama olukord, millele viitas minu teise küsimuse ettepanek, et tuleks võtta vaheaeg ja kontrollida, mis on Kaja Kallasega juhtunud, et ta enam parlamendile ei vasta. Äkki ta on teovõimetu tsiviilseadustiku üldosa seaduse mõttes. Siin oleks vaja kindlasti võtta kümneminutiline vaheaeg, kuna te ise ka ütlesite, et ei tea temast midagi ja pole 24 tunni jooksul temaga suhelnud. Nii et see olukord tuleb viivitamatult lahendada, siin on tegemist juba riigi julgeolekuohuga, kui me ei tea peaministri saatusest.

10:19 Aseesimees Hanno Pevkur

Head kolleegid! Kutsun teid üles siiski jääma tänase päevakorra juurde. Veel kord: peaminister täidab oma töökohustusi. Ei ole vaja muretseda ka näiteks selle pärast, kas peaminister on saanud Riigikogu liikmete kirjad kätte või mitte – kindlasti on. Peeter Ernits, palun!

10:19 Peeter Ernits

Hea juhataja! Lugupeetud välisriikide saadikud, kes istungit jälgivad! Nagu me oleme selgelt aru saanud, ei pea peaminister Kallas vastama Riigikogu esimehele, kes on sisuliselt riigi asepresident. Kas see on normaalne olukord? 

10:20 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh küsimuse eest! Head kolleegid! Ma tõesti kutsun veel kord teid üles minema tänase päevakorra juurde. Need küsimused, mis te esitate, keerlevad ühe ja sama teema ümber. Peaminister annab Riigikogule kindlasti teada, kui ta tuleb Riigikogu ette. Esimene võimalus selleks on minule teadaolevalt homme infotunnis. 

Kalle Grünthal.

10:20 Kalle Grünthal

Aitäh! Ma esitan teile konkreetse taotluse: austatud Riigikogu aseesimees, palun võtke vaheaeg ja kontrollige, milline on Kaja Kallase tervislik seisund ning miks ta ei vasta kõnedele!

10:21 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh, hea kolleeg Grünthal! Ma ei pea seda vajalikuks, sest meie tänane päevakord on kinnitatud. Välisminister ootab ja välisdiplomaadid ootavad, nii et ma pean õigeks minna tänase päevakorra juurde. Mart Helme, palun!

10:21 Mart Helme

Aitäh! Ma toetan Kalle Grünthali soovi. Te ütlesite, et peaminister tuleb siis, kui ta soovib. No päris nii need asjad ei saa ikka olla. Ma juhin tähelepanu sellele, et meil istub saalis praegu ka endine peaminister Jüri Ratas. Ma mäletan, missuguse joorupi tõmbas üles Reformierakond, kui Jüri Ratas ei saanud samal päeval tulla Riigikogu ette ja lükkas selle edasi, ma ei mäleta, kas päeva või kaks, ühe päeva vist. Siis oli Reformierakond opositsioonis oleva erakonnana täiesti marus, trampis jalgu ning süüdistas peaministrit Riigikogu alandamises ja ignoreerimises. Nüüd me näeme Reformierakonna täpselt samasugust käitumist.

Ja teie enda käitumine praegu ei ole ka kõige soliidsem. Te ei anna meile vastuseid ja keeldute võtmast ühendust peaministriga, et parlamendiliikmed saaksid veenduda, et peaminister ei ole pohmellis, vastutusvõimetu, haige, riigist põgenenud või mis iganes. Palun tehke see kõne ära! Kui Kaja Kallas ei vasta, siis helistage Riigikantseleisse, seal keegi ikka on, kes vastab. Võib-olla keegi läheb vaatab oma silmaga üle, et peaminister on elus ja terve, ning esitab talle küsimuse, millal ta tuleb parlamenti. Ja siis te edastate selle info meile. 

10:22 Aseesimees Hanno Pevkur

Head kolleegid! Veel kord: ma arvan, et teemade ring on ammendunud. Mis puudutab peaministri seisundit, siis kindlasti, kui peaministril peaks olema mingi tööd takistav asjaolu, saab Riigikogu juhatus, eelkõige Riigikogu esimees sellest viivitamata teada. Kuna uusi teematõstatusi ei ole, siis ma arvan, et need kolm, kes on praegu registreerinud, küsivad viimased protseduurilised küsimused ära ning seejärel me läheme päevakorra juurde, et mitte hoida siin kinni teist valitsuse liiget, välisministrit, ja meie kuulajaid diplomaatilisest korpusest teisel pool ekraani. Kalle Grünthal, palun!

10:23 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Kas ma saan õigesti aru teie keeldumisest – teie Riigikogu aseesimehe ja istungi juhatajana keeldute praegu täitmast parlamendi soovi?

10:23 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Ma juhin Riigikogu istungit vastavalt meie kinnitatud päevakorrale. Urmas Reinsalu, palun!

10:23 Urmas Reinsalu

Aitäh, austatud istungi juhataja! Ma tahaksin siin tõesti korrigeerida. Mart Helme ütles, et me näeme täpselt samasugust käitumist, aga minu hinnangul me näeme täpselt vastupidist käitumist eelmise peaministri käitumisjoonisele, mis puudutab dialoogi rahvaesindusega kõige olulisemas riiklikus küsimuses. Vaadake, probleem või pinge on esile kerkinud. Loomulikult on parlamendiliikmete üleskutse tuvastada peaministri asukohta jne tegelikult ju iroonia, see on iroonias väljenduv protest. Parlamentaarne kultuur eeldab dialoogi olulistes küsimustes ja ühisosa otsimist. Kui opositsioonis tuntakse, et parlamendi tasemel ei ole väljundit kõige tõsisema küsimuse käsitlemiseks või ei ole tagasisidet, siis see kutsub esile protesti ja töö takistamise. Aga töö takistamise algpõhjus ei peitu mitte selles, et ei soovita arutada oluliselt tähtsa küsimusena välispoliitika arengukava, vaid see peitub selles, et ei ole dialoogi vormi.

Minul on küll koalitsiooni poolele üleskutse fraktsioonijuhtide tasemel otsida seda dialoogi. Sest siin me peame ka Eesti rahvale andma signaali ühisosa leidmisest ja sellest, et Eesti on parlamentaarne riik ja parlament peab olema informeeritud. Parlament ei saa olla kotis, [kui tuleks arutada teemasid,] mis puudutavad kõige tähtsamaid küsimusi, nagu rahvatervis ja riigi hakkamasaamine epideemiaga.

10:24 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Reinsalu, ma tänan, teie sõnaosavus teeb teile au! Aga veel kord juhin tähelepanu, et eile me kinnitasime Riigikogu päevakorra, mismoodi me sellel nädalal töötame. Samamoodi me leppisime kokku – ja Riigikogu esimees kinnitas seda –, et kui peaminister avaldab soovi tulla meie ette sellel nädalal, siis me viivitamata selle võimaluse ka leiame.

Ma arvan, nii nagu ma mõned minutid tagasi ütlesin, et nüüd on viimane küsimus, Peeter Ernitsa oma, ja siis me läheme välispoliitika arutelu juurde. Peeter Ernits, palun!

10:25 Peeter Ernits

Aitäh! Ma arvan, et see ei ole kindlasti viimane küsimus. Lugupeetud suursaadikud, kes te jälgite ja ootate Eesti välispoliitika arutelu! Te näete, kuidas Eesti riigis, kus koroonaoht [ja nakatumisnäitaja] on juba Euroopa viiendal tasemel, vabariigi peaminister väldib seadusandjat, parlamenti, ei suhtle Riigikogu esimehega, kes on sisuliselt riigi asepresident. Minu küsimus või pigem ettepanek on see: palun võtame siiski vaheaja ja teeme asja selgeks! Enne ei ole mõtet kuulata lugupeetud välisministrit. Lugupeetud suursaadikud, vaadake, mis toimub siin Eestis, Euroopa ühes ohtlikumas koroonakoldes täna! 

10:26 Aseesimees Hanno Pevkur

Head kolleegid! Veel kord: me oleme päevakorra kinnitanud ja ma väga loodan, et te mõistate ka Riigikogu austust välisministri suhtes, kes siin ootab, et pidada oma ettekannet ja seda, et me saaksime pidada välispoliitika arutelu.

Aga nüüd on viimane registreeritud sõnavõtt Siim Pohlakult ja rohkem me ei võta.

10:26 Siim Pohlak

Hea asespiiker! Te muudkui kordate siin ennast, et läheme päevakorra juurde, läheme päevakorra juurde. Mulle tundub, et te ikkagi ei mõista hästi parlamendi soovi. Ja kui teie räägite austusest välisministri vastu, siis eelkõige ootaks ka peaministrilt austust parlamendi vastu. Kordan veel ka härra Ernitsa ettepanekut: võtame vaheaja ja selgitame välja, millal peaminister tuleb Riigikogu ette olulisel teemal kõnelema, sellepärast et koroonakriisi numbrid kasvavad. Ma arvan, et me ei saa tänast päevakorda alustada enne, kui meil on selgus, millal peaminister tuleb.

10:27 Aseesimees Hanno Pevkur

Tänan! Sama vastus: me peaksime minema tänase päevakorra juurde ja kindlasti on võimalik alustada homset infotundi küsimusega peaministrile [ja uurida siis temalt], millal ta kavatseb tulla parlamendi ette.

Head kolleegid! Asume nüüd tegema kohaloleku kontrolli, mis on meil veel tegemata. Palun teeme kohaloleku kontrolli!

10:28 Aseesimees Hanno Pevkur

Kohalolijaks registreerus 88 Riigikogu liiget, hetkel puudub 13. Saame istungiga pihta hakata.

Enne veel meenutan üle, et võtsime vastu ühe eelnõu ja ühe arupärimise. Nende edasise menetluse otsustame juhatuses vastavalt kodu- ja töökorra seadusele.


1. 10:28 Väliskomisjoni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimusena välispoliitika arutelu

10:28 Aseesimees Hanno Pevkur

Meie tänane esimene päevakorrapunkt on väliskomisjoni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimusena välispoliitika arutelu. Enne, kui me selle juurde läheme, meenutan teile, kuidas on meie menetlemise kord. Kõigepealt on sõna välisminister Eva-Maria Liimetsal, kuni 30 minutit, seejärel on küsimusteks ja vastusteks aega kuni 90 minutit. Väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni ettekanne on kuni 15 minutit, küsimused ja vastused kuni 30 minutit. Tuletan teile meelde, et iga Riigikogu liige võib esitada ettekandjatele kokku kuni kaks küsimust ja läbirääkimiste käigus on võimalik sõna võtta Riigikogu liikmetel ning fraktsioonide ja komisjonide esindajatel, aga loomulikult eelistame seda, et kõigepealt kõnelevad fraktsioonide esindajad.

Niisiis, head kolleegid, austatud ekstsellentsid siin- ja sealpool ekraani! Nüüd on kõnepult avatud välisminister Eva-Maria Liimetsale välispoliitika arutelu peakõneks. Palun! 

Proua välisminister, ma pean siiski korraks veel vabandust paluma, sest ma näen, et meie kolleegidel on veel kaks protseduurilist küsimust. Siret Kotka kõigepealt. Palun kiiresti protseduurilised küsimused, et välisminister saaks rääkima hakata. Palun, Siret Kotka!

10:30 Siret Kotka

Ei olnud protseduuriline, tahtsin sõna võtta.

10:30 Aseesimees Hanno Pevkur

Selge. Aitäh! Kalle Grünthal, kas teil on ka küsimus või on protseduuriline?

10:30 Kalle Grünthal

Minul on küsimus.

10:30 Aseesimees Hanno Pevkur

Selge. Siis palun valige puldilt "Sõna". Nii, proua välisminister, palun, pult on teie!

10:30 Välisminister Eva-Maria Liimets

Aitäh! Austatud Riigikogu liikmed! Head kuulajad! Eesti tegutseb välispoliitikas suveräänse riigina, et meie huvid oleksid esindatud ja julgeolek kindel ning meie inimeste elujärg paraneks. Tänavu tähistame meie iseseisvuse taastamise 30. aastapäeva. Täitub 100 aastat diplomaatiliste suhete sõlmimisest paljude meie liitlaste ja partneritega, kes on seisnud meie kõrval heas, aga toetanud meid ka rasketel hetkedel. Kuulume koos väärtusruumi, kus lähtutakse demokraatiast, õigusriigi põhimõtetest, vabaturumajandusest, inimväärikusest, kõigi rahvaste kultuuri, identiteedi ja tavade mitmekesisusest, sõnavabadusest ning inimõiguste järgimisest.

Viimasel kümnendil oleme näinud selle väärtusruumi mõjukuse ja ühtsuse murenemist. Reeglitel põhineva maailmakorra kaitsmisel ja lääne ühise väärtusruumi püsimajäämiseks peame tegelema nende probleemide juurtega meie ühiskondades ning edendama ja tihendama koostööd demokraatlike riikide vahel. Muutuvas maailmas on meie jaoks eluliselt tähtis, et Eesti inimesed saaksid üksteisest aru ning me ei seisaks riigina enam iial üksi geopoliitika tõmbetuultes. Selleks peame oma välispoliitikas pingutama, et läänemaailm säiliks ühise ja teovõimelisena ning et meie kuuluksime mööndusteta selle poliitilisse tuumikusse.

Paraku on rahvusvaheline julgeolekuolukord pingestunud. Juba varem surve alla sattunud reeglitel põhinev rahvusvaheline süsteem seisab silmitsi tõsiste katsumustega, millele lisaks on COVID-19 pandeemia tekitanud ülemaailmse tervishoiu- ja majanduskriisi. Autoritaarsed režiimid tegutsevad jõuliselt rahvusvahelise õiguse, demokraatia ja selle toimimise aluste vastu, eirates nii põhivabadusi kui ka inimõigusi. Maailmas, kus suurriikide vahel konkurents teravneb, tuleb Eestil enda eest vapralt seista.

Austatud Riigikogu! Eesti diplomaatia töötab iga päev selle nimel, et Eesti julgeolek oleks hoitud ja kindel ning eesti rahvas, keel ja kultuur kestaks läbi aegade. Rahvusvahelistest kokkulepetest ja demokraatlikest väärtustest lähtumine kaitseb Eesti rahvuslikke ja riiklikke huvisid ning moodustab osa vundamendist, millele toetub nii meie riigisisene areng kui ka stabiilsed ja rahumeelsed suhted teiste riikidega. Eesti julgeolek sõltub meie enda diplomaatide heast tööst ja oskustest, meie kaitsetahtest ja meie mainest ning meie liitlassuhete tugevusest. Loomulikult on äärmiselt oluline meie võimekus tegutseda rahvusvahelisel areenil tõsiseltvõetava koostööpartnerina, kes annab oma panuse liitlaste ja seeläbi ka globaalsesse julgeolekusse.

Eesti huvides on tugev Atlandi-ülene julgeolekukord. Eesti julgeolek on lahutamatult seotud kogu Euroopa julgeolekuga. Selle nurgakivi on meie liikmesus NATO-s, kus osaleme kõigi kolme tuumikülesande täitmises: kollektiivkaitses, kriisiohjes ja koostöises julgeolekus.

Koroonaepideemia on näidanud, et NATO on võimeline kiiresti reageerima ainukordsetele kriisidele ning liitlassuhted on tugevad ka siis, kui omavahelised suhted on keerulised. Allianss on hea tervise juures. Sellel aastal vaatab NATO tulevikku, toimub tippkohtumine, kus arutatakse järgmise kümnendi tegevusplaani ning tõenäoliselt hakatakse uuendama NATO strateegilist kontseptsiooni. Eesti huvides on, et NATO kaitse- ja heidutushoiaku tugevdamine jätkuks, ka meie piirkonnas. Allianss peab jätkuvalt tulema toime nii otseste sõjaliste kui ka ebakonventsionaalsete ja uute ohtudega. On mõistetav, et NATO tegeleb lisaks otsesele Atlandi-ülese ruumi kaitsele ka globaalpoliitiliste küsimustega, koordineerides liitlaste julgeolekupoliitikat.

Julgeolekusse investeerimine on iga riigi kohustus. Sellest sõltub liitlassuhete usaldusväärsus. Eesti kaitsekulutused ületavad juba pikka aega 2% meie sisemajanduse kogutoodangust. Transatlantilised suhted ei saa aga põhineda ainult rahalisel osalusel, vaid on alati lähtunud huvist kaitsta ühiseid väärtusi, hoida rahu ja säilitada vabadus.

USA juhtroll NATO kollektiivkaitse tagamisel on asendamatu. USA pühendumisel liitlassuhetele on praktiline ja sümboolne väärtus. Sellepärast töötame jätkuvalt edasi ka Ameerika Ühendriikidega usaldusliku liitlassuhte kinnistamise nimel nii kahepoolselt kui ka rahvusvahelistes organisatsioonides ja soovime USA jätkuvalt aktiivset osalust meie regiooni julgeoleku tagamises, sealjuures sõjalise kohaloleku kaudu.

USA aktiivse osaluse kõrval on Eesti julgeolekule kriitilise tähtsusega ka Euroopa enda tugevnemine, kuid see ei ole alternatiiv Atlandi-ülesele koostööle. Vastupidi, Atlandi-ülese sideme tihendamine nii NATO raamistikus kui ka Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide koostööteljel peab olema üks Euroopa tugevnemise olulisi komponente. Eesti toetab üheselt Euroopa Liidu ja NATO koostöö tihendamist. Euroopa Liidu välis- ja julgeolekupoliitika kujundamisel räägib Eesti aktiivselt kaasa, sest meie huvides on ühel häälel rääkiv, põhimõttekindel, ennast kehtestav liit, ja seda mitte ainult lihtsates, vaid ka sellistes keerulistes küsimustes nagu suhted Venemaa ja Hiinaga. Me toetame algatusi, mis arendavad Euroopa Liidu kaitsevõimet, kuid rõhutan veel kord üle Eesti seisukoha: NATO-le ja tihedale Atlandi-ülesele koostööle USA‑ga pole Euroopa julgeoleku tagamisel alternatiivi.

Euroopa Liit suudab globaalses konkurentsis end kehtestada eelkõige majanduse ja kaubandussuhete kaudu. Seepärast peame veelgi enam keskenduma vaba rahvusvahelise kaubandussüsteemi tugevdamisele, sh vabakaubanduslepingute sõlmimisele. Et hoida tihenevas globaalses konkurentsis initsiatiivi, tuleks taasalustada läbirääkimisi vabakaubanduse ja investeeringute lepingu üle Euroopa Liidu ja USA vahel. See peab olema geopoliitilise Euroopa Komisjoni üks suur eesmärk.

Eesti osaleb aktiivselt ja konstruktiivselt Euroopa Liidu poliitika kujundamises. Meie enesekehtestamise strateegia Euroopa Liidus on tabavalt sõnastanud Lennart Meri, kes oli veendunud, et selleks peab olema "jah", mitte passiivne, vaid aktiivne ja nõudlik "jah". Me peame täpselt teadma, mida me tahame, ning oma otsuseid ja valikuid argumenteeritult põhjendama.

Eesti aktiivsel osalusel tehtud ühised otsused ja poliitikameetmed Euroopa Liidus võimendavad meie poliitikat ja ka Eesti majanduse arengut. 2020. aastal Euroopa Liidu pikaajalise eelarve ja taaskäivitamise kava küsimuses saavutatud kokkulepe oli Eesti jaoks oluline saavutus – tagasime vahendid Rail Balticu ehitamiseks ning digi- ja rohepöörde elluviimiseks Ida-Virumaast Hiiumaani. Käesoleval aastal algab Euroopa tuleviku teemaline konverents, mille arutelud peavad Eesti hinnangul keskenduma majanduse arendamisele, Euroopa Liidu globaalse rolli mõtestamisele ning digi- ja rohepöörde kujundamisele selliselt, et me ei jätaks ühtegi oma inimest sellest maha. Liikmesriikide parlamentidel peab neis tulevikuaruteludes olema kandev roll.

Lugupeetud Riigikogu! Eesti väiksus ei tähenda, et peaksime maailmapoliitikat kõrvalt vaatama. Vastupidi, Eesti peab kehtivat maailmakorda aktiivselt kaitsma. Meie huvide edendamine sõltub tihedast koostööst ja headest suhetest liitlastega nii rahvusvahelistes organisatsioonides, regionaalses koostöös kui ka kahepoolsetes suhetes. ÜRO Julgeolekunõukogus jätkame nii oma regiooni julgeolekuküsimuste tõstatamist – Ukraina, Valgevene ja Venemaa – kui ka aktiivset tegevust kaugemate kriisikolletega. Sellel aastal veame julgeolekunõukogu tööd ühe pealäbirääkijana Afganistani rahuprotsessi ja Liibüa relvaembargo teemal. Samuti peame oluliseks rääkida kaasa aruteludel, kus käsitletakse kliimamuutuste mõju rahvusvahelisele julgeolekule. Et meie pingutus ei jääks ühekordseks, oleme juba otsustanud kandideerida uuesti ÜRO Julgeolekunõukogusse aastaks 2050. Mitmepoolses diplomaatias oleme lisaks ÜRO Julgeolekunõukogu liikmesusele seadnud eesmärgiks taotleda Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni eesistuja kohta, osalemaks aktiivselt konfliktide lahendamises Euroopa Liidu naabruses ning edendamaks inimõigusi, põhivabadusi ja demokraatlikke norme, mis kõik ju ka meile siin Eestis on olulised. Meie jaoks on oluline ka Euroopa Nõukogu, kus kaitseme koos samameelsete riikidega inimõiguste ja õigusriigi põhimõtteid.

Daamid ja härrad! Ka inimõiguste kaitse on julgeolekupoliitika osa. Eesti lähtub oma poliitikas sellest, et riigid peavad austama inimõigusi ja põhivabadusi, mis on üheks oluliseks eelduseks stabiilsele riikidevahelistele suhetele ja edukale konfliktiennetusele. Eesti inimõigusdiplomaatia eesmärk on nende, meie põhiseaduseski sätestatud põhimõtete kaitsmine rahvusvahelisel areenil. Sellest lähtuvalt on Eesti taas esitanud oma kandidatuuri ÜRO Inimõiguste Nõukogu liikme kohale aastateks 2026–2028. Esitan õige pea Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks Eestile omaselt põhjamaisele mõtte- ja väärtusruumile toetuva inimõigusdiplomaatia tegevuskava.

Aina tähtsamaks välispoliitika teemaks on kujunemas kliimadiplomaatia, mille keskmes Eesti jaoks on energiapoliitika, kus oleme läbi tegemas rohepööret. Üleminek taastuvenergeetikale on Pariisi kliimaleppe keskne element. Eesti peab haarama võimalusest selle kaudu energiamajandust kriisi taandudes edendada. Seda võimaldavad uued tehnoloogiad on juba olemas ja arenevad kiiresti edasi. Muutuv energiapoliitika mõjutab üldist geopoliitilist olukorda, millega tuleb ka Eestil julgeolekupoliitika kujundamisel arvestada. Esitan lähiajal Vabariigi Valitsusele Eesti kliimadiplomaatia tegevuskava, mille üks komponent on Eesti pürgimine Arktika Nõukogusse. Arktika Nõukogu välisministrite kohtumisel mais arutatakse Eesti taotlust saada organisatsiooni aktiivseks vaatlejaks. Vaatlejastaatus võimaldab süvendada regionaalset koostööd teiste Arktika Nõukogu riikidega ning annab Eesti teadlastele võimaluse selles kasvava tähtsusega piirkonnas kliimamuutuste ja keskkonna teemadel kaasa rääkida.

Eesti julgeolek sõltub ka turvalisest küberruumist. Oleme aastaid olnud rahvusvahelisel areenil aktiivsed küberturvalisuse eestkõnelejad ja teeme seda ka edaspidi. Eesti jätkab osalemist USA ja Ühendkuningriigi juhitud küberheidutuse koalitsioonis, et tugevdada meie kõigi küberjulgeolekut. Rõhutan siinkohal, et küberruumis edukalt agressiooni tõrjumisel on demokraatlike riikide tihe koostöö määrava tähtsusega. Arenenud digitaalsete teenuste riigina saame elutähtsa taristu ja uute 5G‑võrkude ülesehitamisel toetuda ainult turvalisele tehnoloogiale.

Lugupeetud Riigikogu! Mitmepoolse diplomaatia kõrval on meile kriitilise tähtsusega aktiivsed kahepoolsed suhted liitlastega. USA olulisusest kõnelesin eespool, aga nende kõrval on meile väga olulised ka meie liitlased ja partnerid Euroopas. Kuigi Ühendkuningriik lahkus Euroopa Liidust, on ta endiselt tähtis osa Euroopa koostööst ja jääb meile oluliseks liitlaseks. Meie suhted on olnud tihedad eri valdkondades. Soovime, et Briti väed osalevad kollektiivkaitses Eesti pinnal ka edaspidi. Meie huvides on, et Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi tulevased suhted oleksid võimalikult lähedased. 2021. aastal tähistame diplomaatiliste suhete sõlmimise 100. aastapäeva paljude meie liitlaste ja partneritega, mis annab meie kahepoolsetele suhetele kindlasti positiivse lisatõuke. Eriti südamelähedased partnerid on meile muidugi Balti riigid ja Põhjamaad. Meil on ühised väärtused, ühisosa ajaloos ja kultuuris ning suurepärane pikaajalise koostöö kogemus. Just nendega on koroonaepideemiast taastumisel eriti oluline läbikäimine nii majanduse, kaubavahetuse, investeeringute, keskkonna kui ka piirkonna julgeoleku tugevdamise seisukohast.

Regionaalne koostöö aitab suurendada Eesti ja kogu piirkonna konkurentsivõimet, sh arendada transpordi-, energia- ja digiühendusi. Üheskoos Läti ja Leeduga viime edasi Rail Balticu ning Balti riikide elektrivõrkude Mandri-Euroopa sagedusalaga sünkroniseerimise, mida on tänuväärselt toetanud Euroopa Liit. Kaasame Euroopa Liidu vahendeid, et jätkata Eesti-Läti ühise meretuulepargi arendamist. Soome ja Rootsiga on aastatel 2021–2022 kavas panna kokku kahepoolsete suhete raportid, mis aitaksid kaardistada lähituleviku koostöövõimalusi, näiteks tuuleenergia ja ühise gaasituru kujundamise vallas.

Eestile on oluline Kesk- ja Ida-Euroopa riike hõlmav kolme mere algatus, mis vajab meie jätkuvat ja igakülgset tähelepanu. 2020. aastal koordineeris Eesti formaadi tööd ning võõrustas selle tippkohtumist. Samuti sai Eestist ametlikult kolme mere algatuse investeerimisfondi liige ja investor. Initsiatiiv on meile tähtis, sest ta annab võimaluse parandada Euroopa Liidu liikmesriikide vahelist ühendust ning arendada suhteid oluliste liitlastega, nagu USA ja Saksamaa. Soovin tunnustada siinkohal nii Vabariigi Presidenti kui ka eelmist valitsust kolme mere algatuse edendamise eest.

Lugupeetud Riigikogu! Eesti jaoks on Euroopa vahetus naabruses toimuv esmajärgulise julgeolekupoliitilise tähtsusega. Venemaa agressiivne välispoliitika, vabatahtlikult võetud rahvusvaheliste kohustuste ja demokraatlike väärtuste hülgamine ning Euroopa julgeolekuarhitektuuri muutmise katsed mõjutavad otseselt meid ümbritsevat julgeolekukeskkonda. Eesti ja Venemaa vahelisi suhteid ei saa vaadelda eraldiseisvalt Venemaa käitumisest rahvusvahelisel areenil ega ka Euroopa Liidu ja NATO Venemaa-poliitikast. Loomulikult on meie pikemaajaline huvi olla enda naabri Venemaaga heades suhetes, kuid selleks peab nende poliitika ja käitumine samuti heanaaberlikuks muutuma. Olen veendunud, et Eesti huvides on endiselt see, et Eesti ja Venemaa ratifitseerivad allkirjastatud piirilepingu ning ametisolev Vabariigi Valitsus on põhimõtteliselt valmis selles küsimuses edasi liikuma.

Daamid ja härrad! Eesti on toetanud ja toetab ka edaspidi Gruusia ja Ukraina territoriaalset terviklikkust. Krimm on endiselt okupeeritud, sõjategevus Ida-Ukrainas jätkub ja osa sellest on Venemaa käes. See määrab ka meie välispoliitilise tegevuse piirkonnas. Eesti on süvendanud Ukraina ja Gruusiaga kahepoolseid suhteid ning hoidnud nende territoriaalse terviklikkuse küsimuse järjekindlalt fookuses rahvusvahelistes organisatsioonides, sh ÜRO Julgeolekunõukogus, Euroopa Liidus ja NATO-s. Eesti jätkab ka Valgevene rahva demokraatiapüüdluste toetamist. Vägivald peab lõppema, poliitvangid tuleb vabastada ning alustada tuleb poliitilise dialoogiga, mille tulemuseks oleksid vabad ja demokraatlikud valimised. Oluline on hoida kõrgel ka idapartnerluse poliitika laiemat ambitsiooni. Eesti huvides on tuua Euroopale majanduslikult, poliitiliselt ja väärtuspõhiselt lähemale need idapartnereid, kes seda soovivad. Eesti töötab selle nimel, et tänavu toimuks idapartnerluse tippkohtumine, kus soovime kinnitada selle järgmise kümnendi pikaajalised eesmärgid ja tegevused.

Austatud Riigikogu liikmed! Kinnitan teile, et valitsus pühendub välispoliitikas Eesti majandusliku arengu toetamisele aktiivse äridiplomaatiaga, mille eesmärk on ekspordi, investeeringute ja turismi edendamine. Avatud ja ekspordist sõltuva Eesti majanduse areng on parimal võimalikul viisil tagatud rahvusvahelistel kokkulepetel ja reeglitel põhineva vaba kaubandusega. Majandusarengu üks eeldus on välisinvesteeringute ligitõmbamine. Peame oluliseks sõlmida kahepoolseid investeeringute kaitse lepinguid ja aidata kaasa Eesti ettevõtete tegevusele välismaal. Kavas on kujundada investeeringute kaitse tegevuskava, mille eesmärk on kokku leppida põhilised töösuunad nii rahvusvahelistes organisatsioonides kui ka kahepoolsete investeeringute kaitse lepingute sõlmimisel.

Oleme oluliselt suurendanud meie äridiplomaatia haaret. Sel eesmärgil oleme avanud uued saatkonnad Singapuris ja Lõuna-Koreas. Suurendame tähelepanu Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnale ning oleme kiitnud heaks Aafrika strateegia. Tegelikult on iga Eesti saatkond meie äridiplomaatia esindus, kelle ülesannete hulgas on Eesti ettevõtete toetamine ning meile välisinvesteeringute meelitamine. Oluline eeldus meie äridiplomaatiliseks eduks on Eesti särav kuvand – et meid ainult mitte ei teataks, vaid tuntaks edumeelse, innovatiivse, tegusa ja usaldusväärse ühiskonnana.

Ka arengukoostöö ja humanitaarabiga seotud tegevused toetavad Eesti välispoliitilisi eesmärke ja tugevdavad meie positiivset mainet. Meie prioriteetseteks koostööpartneriteks on ka siin idapartnerlusriigid – Ukraina, Gruusia, Moldova ja Valgevene –, aga laiendame tegevusi ka Aafrikas. Eesti on Euroopa Liidu üks juhtriike digipöörde toetamisel arenguriikides. Meie kogemuse järele on väga suur nõudlus ning just selles teemas on avarad võimalused arengukoostöö ja äridiplomaatia sidumiseks, kaasates projektidesse Eesti erasektori asjatundmist.

Head kuulajad! Eesti jaoks on iga meie inimene tähtis. Sellest juhindume ka konsulaarvaldkonnas ja hoides head sidet üleilmse eestlaskonnaga. Võõrsil elavate eestlaste läbimõeldud ja tõhus kaasamine aitab kaasa meie riigi tulevikueesmärkide saavutamisele ning rahvusvahelisele edukusele. Üleilmse eestluse programmi üks eesmärkidest on diasporaa kaasamine Eesti arengusse ja ühiskonnaellu. Selle elluviimiseks on vajalikud uued eesmärgipärased ja Eesti tulevikku toetavad tegevused. Oleme mõned sammud selle eesmärgi poole juba astunud. Diasporaapoliitika väljatöötamiseks ja konkreetsete arendustegevuste algatamiseks tegime Välisministeeriumis sügisel küsitlusuuringu. Selle tulemused annavad meile teadmise, milline on välismaal elavate eestlaste häälestatus, mil määral nad soovivad Eesti elus kaasa lüüa ning mida nemad Eesti riigilt ootavad. Diasporaa senisest tõhusamaks kaasamiseks loome Välisministeeriumis ka diasporaa küsimuste erisaadiku koha.

Head Riigikogu liikmed! Väikeriigi eduka toimimise jaoks on oluline tulemuslik ja järjekindel välispoliitika. Eesti on viimased 30 aastat olnud rahvusvahelises suhtlemises edukas, sest meie välispoliitilised huvid ja eesmärgid on olnud selged ja nende saavutamise nimel on koos tegutsetud. Välispoliitikas saame olla edukad ainult siis, kui suudame kavandada ja ellu viia ühtset välis- ja julgeolekupoliitikat. Kinnitan, et Eesti diplomaatia on täielikult pühendunud meie julgeolekule, meie kodanike kaitsele ja meie inimeste heaolu kasvatamisele. Tugev välisteenistus ja ühiskondlik toetus, sh muidugi teie abi, austatud Riigikogu liikmed, aitavad neid reaalseid eesmärke ellu viia. Tänan tähelepanu eest!

10:54 Aseesimees Hanno Pevkur

Austatud proua välisminister, Riigikogu liikmetel on teile ka hulk küsimusi. Esimesena küsib Dmitri Dmitrijev. Palun!

10:54 Dmitri Dmitrijev

Aitäh, austatud aseesimees! Lugupeetud välisminister! Kuna Venemaa Föderatsiooni puudutav tekitab tavaliselt Riigikogus suurt elevust, alustan ka Riigikogu liikmete küsimuste vooru [sellekohase] küsimusega. Kuidas te hindate Eesti-Venemaa üldist piiriülest koostööd ja millised on teie hinnangul olulisemad koostööprojektid?

10:55 Välisminister Eva-Maria Liimets

Aitäh selle küsimuse eest, austatud Riigikogu liige! Eesti ja Venemaa Föderatsiooni suhted on mitmetasandilised. Meile teevad muret Venemaa sammud, näiteks Minski lepete mittetäitmine, inimõiguste rikkumised ja endale rahvusvaheliselt võetud kohustuste mittetäitmine Venemaal. Need on põhjused, miks me ei saa praegu edendada Venemaaga heanaaberlikke suhteid, ja need on ka põhjused, miks ei saa näiteks Euroopa Liit edendada Venemaaga edukaid kahepoolseid suhteid. Kuid, nagu varem öeldud, Venemaa on Eesti naaberriik, seetõttu on mitmed teised projektid meile äärmiselt olulised. On äärmiselt oluline, et jätkuks Venemaaga koostöö näiteks piirialadel elanike võimalikult mugavaks liikumiseks üle piiri, näiteks kui inimestel on kodukoht ühel pool piiri, kuid hauaplats teisel pool piiri vms. Samuti on äärmiselt olulised keskkonnaprojektid. Näiteks, kui on arendatud reoveepuhastust ühel pool ja teisel pool Peipsi järve sarnaselt, siis sellised koostööprojektid Venemaaga on olulised ja täidavad mõlema poole huvisid ning sealjuures kaitsevad keskkonda.

10:56 Aseesimees Hanno Pevkur

Üle veebi liitub nüüd meiega Maria Jufereva-Skuratovski. Palun!

10:56 Maria Jufereva-Skuratovski

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Esiteks tahaks mainida, et mul on hea meel selle üle, et meie välispoliitika jätkub samas suunas. Tõesti, endine peaminister Jüri Ratas seisis ka tugevate liitlassuhete eest Euroopa Liiduga ja tugevdas kahepoolseid suhteid. 

Aga küsimuse juurde. Mainisite oma kõnes, et Eesti arengukoostöö geograafiliseks prioriteediks on idapartnerlusriigid, nimelt Ukraina, Gruusia, Moldova ja Valgevene. Millised on konkreetsemalt Eesti tegevused ja projektid nende riikide toetamiseks?

10:57 Välisminister Eva-Maria Liimets

Suur aitäh! Jah, Eesti jaoks on äärmiselt oluline toetada demokraatia edendamist ja väljendusvabadust just nimelt Eesti lähinaabruses ja nimetatud riikides. Eestil on loodud selleks ka idapartnerluse keskus, mille kaudu me oleme edendanud mitmeid projekte. Samuti on meil näiteks Valgevenes meediavabadust toetav projekt. Eesti eraldab 800 000 eurot järgmiseks viieks aastaks, et toetada mitmeid projekte Valgevene kodanikuühiskonna jõustamiseks. Eesti on toetanud ka koostöös E-riigi Akadeemiaga kohalike omavalitsuste jõustamist nii Moldovas, Gruusias kui ka Ukrainas, tehes selleks koostööd näiteks Tšehhi Vabariigiga. Selliseid rohujuure tasandil projekte on väga mitmeid, mida Eesti nendes riikides viimasel kümnel aastal on ellu viinud, ja samasugused projektid on Eestil ka tulevikku vaatavalt.

10:59 Aseesimees Hanno Pevkur

Järgmisena küsib Erki Savisaar. Palun!

10:59 Erki Savisaar

Aitäh! Austatud minister! Riigikogu liikmena olen märganud, et Eestil on pikalt puudunud süsteemne lähenemine välisriikidele või vähemasti ei jagata seda visiooni Riigikogu liikmetega. Ma mõtlen sellega seda, et puudub visioon, kellega me soovime paremaid kokkuleppeid turisminduses, kellega teha koostööd näiteks vesinikuarenduses, kuhu müüa oma IT-lahendusi jne. Oma kõnes rääkisite, et see olukord on selgelt muutumas. Sellest tulenevalt ka küsimus. Mida on juba tehtud Eesti diplomaatilise haarde laiendamiseks ja positsioonide kindlustamiseks Euroopa Liidu ja NATO liikmesriikides, millised on plaanid kolmandate riikidega ning milline on selles kõiges Riigikogu liikmete roll? 

11:00 Välisminister Eva-Maria Liimets

Suur aitäh nende küsimuste eest, austatud Riigikogu liige! Jaa, Eesti jaoks on äärmiselt oluline, et Eesti välispoliitika on järjepidev, süsteemne ja eesmärgistatud. Eesti on oma välispoliitikat selliseks kujundanud ja kindlasti on olnud viimastel aastatel veel oluliselt aktiivsem just selles, kuidas teha sihipärasemaks Eesti tegevust enda huvide kaitsmisel. Mida Eesti on teinud Euroopas ja Euroopa partneritega ja NATO liitlastega? Eesti on tihendanud kahepoolseid suhteid mitmete oluliste liitlastega. Näiteks on Eesti koos Prantsusmaaga osalemas sõjalises missioonis Malis. See on kaalukalt tugevdanud Eesti kahepoolseid suhteid Prantsusmaaga. Eesti on tugevdanud oma diplomaatilist mehitatust olulistes pealinnades, näiteks Washingtonis ja Varssavis. Need on mõned näited, kuidas Eesti on oma suhteid tihendanud Euroopa liitlastega.

Oma ettekandes tõepoolest tõin välja selle, kuidas Eesti plaanib just nimelt kolmandate riikide suhtes veel oma kasutamata potentsiaali paremini rakendada ja tagada selle, et eri valdkondades oleksid Eesti ettevõtjate ja Eesti inimeste huvid kaitstud. Seetõttu tuleme Välisministeeriumis välja Aasia strateegiaga. Möödunud nädalal tutvustas Välisministeerium Aafrika strateegiat. Need on need kohad, kus me soovime tagada, et Eesti ettevõtjate kas turismialased, ekspordialased või muud huvid oleksid võimalikult ühtselt kaitstud ning oleks läbi mõeldud, kuidas välisteenistus saaks toetada Eesti ettevõtjaid võimalikult hästi. Loomulikult tuleb tagada ka riigisisene koostöö teiste seotud asutustega, näiteks ettevõtluse toetuse sihtasutusega või majandusministeeriumiga parimal võimalikul ja efektiivsel moel.

11:02 Aseesimees Hanno Pevkur

Martin Repinski, palun!

11:02 Martin Repinski

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud välisminister! Kindlasti on välispoliitika majandusdiplomaatia edendamiseks hästi tähtis. Minu arvates on kiiduväärne, et  Jüri Ratase kahe viimase valitsuse ajal sai rajatud terve hulk majandusdiplomaatia esindusi maailma eri kohtades. Ma saan aru, et poliitika mõttes ja ministri jaoks on kolm nädalat [ametis olemist] loomulikult üsna lühike aeg, aga tahan ikkagi küsida, kellega välisriikide kolleegidest te olete jõudnud suhelda selle kolme nädala jooksul ja mida olete ära teinud.

11:03 Välisminister Eva-Maria Liimets

Suur aitäh selle küsimuse eest! Alustan sellest, et kellega ma olen suhelnud. Ma olen tõepoolest pidanud väga oluliseks kõigepealt suhelda meie esmaste naabritega. Olen suhelnud peaaegu kõigi Põhjala ja Balti riikide välisministritega, välja arvatud Islandiga, sest see suhtlus on veel ettevalmistamisel. Olen suhelnud mitme olulise liitlasriigi välisministriga, viimati näiteks Saksamaa kolleegiga, kuid olen vestelnud ka Türgi, Kreeka ja Hispaania kolleegiga. Mitmed kõned on veel töös. Siis olen vestelnud loomulikult Euroopa kõrge esindaja Borrelliga, kellega on kavandatud järgmiseks esmaspäevaks ka kohtumine. 

COVID-19 pandeemia tõttu on olnud minu tavapärane töö natuke piiratud. Ma ei ole saanud külastada nagu tavapäraselt oma lähedasi naabreid, kuid õnnestus käia Soomes visiidil ja töös on visiit Lätti, mis toimub homme. Samuti olen andnud oma panuse ja osalenud juba ka mitmel rahvusvahelisel arutelul sõnavõttudega, näiteks inimõiguste nõukogus, aga ka relvastuskontrollileppe foorumil. Nii et tegemisi on olnud väga mitmeid. Loomulikult olen kaasa aidanud, kaasa mõelnud ja kaasa töötanud Eesti jaoks olulistes küsimustes, nagu koroonapiirangute tõttu peatatud tööjõu vaba rände küsimuste arutelud, kus olen selgitanud Eesti seisukohti ja meie huvisid. Neid küsimusi on väga mitmeid, mida olen võtnud südameasjaks, sest nendega tuleb tegeleda.

Kas ma olen konkreetselt midagi ära teinud selle kolme nädalaga? Ma arvan, et see on natuke liiga ambitsioonikas vaatenurk küsimusele. Loodan, et kui mul on ametis möödunud sada päeva, siis on võimalik sellele küsimusele oluliselt sisukamalt vastata.

11:06 Aseesimees Hanno Pevkur

Marek Jürgenson, palun!

11:06 Marek Jürgenson

Lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Kui te üle-eelmisele küsijale vastasite, siis käis läbi sõnaühend "Aasia strateegia". Kuna teie viimane töökoht oli Prahas, siis ma küsingi siinkohal, kuidas te võrdleksite Eesti ja Tšehhi välispoliitikat, seda eriti Aasia suunal. Millised muutused on toimunud, ütleme, Tšehhi välispoliitikas Aasia suunal viimase aasta jooksul, selle pandeemia ajal?

11:06 Välisminister Eva-Maria Liimets

Suur aitäh, austatud Riigikogu liige! Tõepoolest, hea meelega meenutan ka oma eelmist ametit, millest on vähem kui kuu möödas. Eesti ja Tšehhi on globaalses mõistes pigem väikeriigid, kuigi Tšehhi on rahvaarvult Eestist 8,3 korda suurem. Ka oma ekspordipoliitika ambitsioonis on need riigid olnud erinevad. Näiteks on Tšehhile olnud äärmiselt tähtis avada Hiina turg Škoda autodele. Kuid kindlasti on ka sarnasusi. Ja üks olulisim sarnasus Eesti ja Tšehhi Aasia suuna poliitikas on seotud Hiina küsimusega. Oleme näinud just nimelt küberjulgeoleku vallas, et Hiina on mitmete Euroopa ja teiste liitlasriikide infrastruktuuri suhtes teinud küberründeid. Näiteks võeti Prahas 2019. aastal vastu Praha põhimõtted, millele tuginedes on mitmed liitlasriigid otsustanud, et 5G‑infrastruktuuri ülesehitamisel lähtutakse just seal kokkulepitud põhimõtetest, et tagada selle infrastruktuuri turvalisus ja julgeolek.

Nii et on mitmeid sarnasusi Eesti ja Tšehhi Aasia poliitikas, eelkõige näiteks Hiina küsimuses, kuid laiemalt muidugi mõlemad riigid tähtsustavad Aasia suunda, sealset potentsiaali meie ettevõtlusele ja turismiarendusele. Oleme ka märganud, et oluliseks peetakse Tšehhis kindlasti ja üha rohkem ka Eestis seda, et oskusteave sellest piirkonnast oleks tugevam ja vastavalt on näiteks ka just Välisministeerium toetanud Aasia-suunalist õpet Eesti ülikoolides. Kindlasti on Aasia selline kasvava tähtsusega piirkond, millele tähelepanu pööramist tuleb jätkata. 

11:09 Aseesimees Hanno Pevkur

Ruuben Kaalep, palun!

11:09 Ruuben Kaalep

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Ametist lahkunud valitsuses oli konsensus, et Venemaaga uue piirilepingu sõlmimisel edasi ei liiguta. Seda sel põhjusel, et Eesti Vabariigi territoriaalsest terviklikkusest loobumine ja Eesti õigusjärgsete valdade Petserimaal ning Narva-tagusel loovutamine Venemaale sisuliselt mitte midagi vastu saamata oleks Eesti rahvuslikele huvidele kahjulik, reetlik Tartu rahulepingu suhtes ja ka põhiseadusevastane. Teie ütlesite oma ettekandes, et uus valitsus on valmis uue piirilepingu küsimuses edasi liikuma. Ja hetk hiljem ütlesite te, et Eesti toetab Gruusia ja Ukraina territoriaalset terviklikkust, rääkides riikidest, kelle territooriumist osa on Venemaa õigusvastaselt okupeerinud. Siit küsimus: kas uue piirilepingu sõlmimisel peaks Eesti lähtuma eelkõige Tartu rahulepingust? Kui ei peaks, siis millest tuleneb erinev suhtumine Eesti ning Gruusia ja Ukraina territoriaalsesse terviklikkusesse? 

11:10 Välisminister Eva-Maria Liimets

Aitäh! Riigipiiri kokkuleppimine Eesti ja Venemaa vahel on kooskõlas Eesti põhiseadusega. Põhiseaduse § 122 esimene lause sätestab, et Eesti maismaapiir on määratud 1920. aasta 2. veebruari Tartu rahulepinguga ja teiste riikidevaheliste piirilepingutega. Praeguse piirilepingu tekst on alla kirjutatud 18. veebruaril 2014. aastal ja see on see leping, millega edasiminekut ka praegune valitsus toetab. Miks me seda toetame? Põhjusel, et piirilepingu sõlmimisel Venemaaga on Eesti julgeolekule positiivne mõju, sest see aitab suurendada stabiilsust ja ettearvatavust riikidevahelistes suhetes ning välistab võimalikke arusaamatusi ja vääritimõistmisi nii olulisel teemal, nagu seda on riikide riiklikud territooriumid. Selgelt paika pandud ja maha märgitud piir on seega oluline julgeolekut kindlustav faktor. 

11:11 Aseesimees Hanno Pevkur

Oudekki Loone, palun!

11:11 Oudekki Loone

Aitäh, hea juhataja! Hea välisminister, aitäh huvitava ettekande eest! Mainisite põgusalt ka Eesti uut Aafrika strateegiat. Eesti-Aafrika parlamendirühma juhina tervitan seda suurepärast asjaolu, et me lõpuks ometi hakkame laiendama kohalolekut sellel kontinendil. Selles strateegias ühelt poolt me räägime digilahendustest ja rohepöördest, teiselt poolt Aafrika loodusvarade jätkusuutlikumast kasutusest. Kui me nüüd vaatame loodusvarade kasutust ja digipööret korraga, siis me jõuame paratamatult selliste asjade juurde nagu Kongo koobaltikaevandused, kus lapstööjõudu väga jõhkralt ära kasutatakse. Seal on olnud ka mõned suured kohtuasjad Google'i vastu, Tesla vastu jne. Kui meil on nüüd see olukord, et meie telefonide ja elektriautode akudeks vajatakse siirdemetalli aina rohkem, rohepööre ja digipööre nõuavad seda aina rohkem, ja teiselt poolt pakutakse seda eelkõige Aafrikas, aga ka Hiinas, mis toob kaasa väga paljude inimeste kannatuse, siis mida me Eestina teeme? Kuidas me võitleme sellise tööjõu, eriti lapstööjõu ärakasutamise vastu, arvestades meie teisi eesmärke?

11:13 Välisminister Eva-Maria Liimets

Suur aitäh! Inimõiguste tagamine on äärmiselt tähtis küsimus ka Eesti välispoliitikas. Eesti on oma välispoliitikas otsustanud, et on mitmed inimõiguste aspektid, millele horisontaalselt tähelepanu pööratakse, seda nii arenguabi andmisel kui ka teiste välispoliitiliste küsimuste edendamisel. Peamine foorum, kus Eesti tõstatab inimõiguste küsimusi, sh lapstööjõu käsitlemine, on sellised rahvusvahelised organisatsioonid nagu ÜRO kolmas komitee, inimõiguste nõukogu ja eraldi ka ILO, Rahvusvaheline Tööorganisatsioon. Need on need kohad, kus Eesti selliseid küsimusi tõstatab ja käsitleb.

Samal ajal on Eestile oluline ikkagi toetada meie ettevõtjaid ning anda võimalus nendele Eesti ettevõtjatele, kes soovivad Eesti digikogemust tutvustada kolmandatele riikidele üle maailma ja sageli kasutada selleks ka rahvusvaheliste organisatsioonide finantseerimist. Me leiame, et näiteks meie digilahendused, mis tagavad läbipaistvuse ja suurendavad korruptsioonivastast võitlust nendes riikides, tegelikult toestavad nende riikide avanemist demokraatlikele ja õigusriigi põhimõtetele. Kuigi me nende projektide raames otseselt inimõigusi ei käsitle, aitavad digiarendused ja digilahendused nendes riikides kaudselt sellele ikkagi kaasa.

11:15 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Head kolleegid, küsijaid on palju, tuletan meelde, et küsimus peaks mahtuma ühe minuti sisse. Marko Šorin, palun!

11:15 Marko Šorin

Aitäh, juhataja! Hea minister! Ma tahan kõigepealt avaldada teile tunnustust. Ei ole lihtne tulla siia saali, mis vahetult enne teie esinemist küllaltki korralikult ära pingestati. Te olete saanud oma tööd teha vähem kui kuu aega. Nii et kiitus teile selle eest, sest ettekanne oli ka väga professionaalne. Aga tulen teie kõne algusesse. Te mainisite ära, et see aasta on meil vähemalt kaks ilusat ümmargust aastapäeva ja üks puudutab ka meie diplomaatilisi suhteid välisriikidega. Loomulikult, meie edu rahvusvahelisel areenil sõltubki sellest, kui tihe koostöö ja head liitlassuhted meil on teiste riikidega. Kuidas me tähistame seda ümmargust 100 aasta möödumist diplomaatiliste suhete kehtestamisest meie välispartneritega? Kas me teeme selles ka mõne välisriigiga koostööd?

11:16 Välisminister Eva-Maria Liimets

Suur aitäh selle küsimuse eest! Jaa, see on tõepoolest meile äärmiselt pidulik aasta. Väga mitmete oluliste liitlastega on meil kahepoolsete diplomaatiliste suhete 100. aastapäev ees ja mõnega tõepoolest ka möödas. Näiteks, kui meil oli siin Skandinaavia riikidega diplomaatiliste suhete tähistamine, siis Eesti ja Taani korraldasid ühiselt keskkonnakaitset edendava konverentsi. See toimus küll paraku digitaalselt epidemioloogilise olukorra tõttu, kuid selle konverentsi kaudu oli meil võimalus näidata, kuidas me seisame samade põhimõtete ja samade väärtuste eest, antud juhul keskkonnakaitses. See konverents käsitles rohepööret väga mitmest nurgast, samuti võimalusi, mida me saame edaspidi just taanlastega siin regioonis koos teha.

Sagedasti me tähistame seda aastapäeva mõne näitusega. Näiteks on plaanis viia Hispaaniasse Eesti tänavakultuuri tutvustav fotonäitus, mis on Hispaanias nii Madridis kui ka mitmes teises linnas tänavatele kavandatud. See on ka äärmiselt praktiline praegusel epidemioloogilisel perioodil, kui siseruumides ei ole võimalik üritusi korraldada, kuid sellest hoolimata me soovime just Eesti eluolu viia Hispaania tänavatele. Loomulikult tähistatakse neid suhteid ka kahepoolsete visiitidega, mida meil on kavas mitu. Kuidas koroona neid võimalusi mõjutab? Ma jään hetkel vastuse võlgu, kuid ma väga loodan, et siiski on meil võimalik mitmed projektid sel aastal ellu viia ning selle juubeliürituse kaudu kinnistada kahepoolseid suhteid ja tihendada inimestevahelisi kontakte.

11:18 Aseesimees Hanno Pevkur

Kalle Grünthal, palun!

11:18 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Mul on äärmiselt hea meel näha teid siin puldis, sest ma arvan seda, et Vabariigi Valitsus on teinud parimatest parima valiku, valides sellele alale kõige kompetentsema isiku. Ma soovin teada, missugune on Eesti Vabariigi valitsuse seisukoht Euroopa Komisjoni presidendi hiljutise katse suhtes sulgeda piir Iirimaa ja Põhja-Iirimaa vahel seoses COVID-19 vaktsiini konfliktiga ja samal ajal Saksamaa mõningate piiride sulgemise kohta. Nimelt, Brexiti puhul jäi Iirimaaga seotud piir avatuks ja nüüd on Euroopa Liidus seoses Saksamaaga vastuoluline seis. Mida peaks Eesti tegema?

11:19 Välisminister Eva-Maria Liimets

Suur aitäh heade sõnade eest ja suur aitäh nende oluliste küsimuste eest! Tõepoolest, käesolev aasta on selles mõttes väga erakordne, et Euroopa riigid on selle epideemiaga hädas. Vajadus rahva tervist kaitsta on kaalunud üles meil Euroopas kokkulepitud põhimõtted, mille järgi oleks õige tagada inimeste ja kaupade vaba liikumine Euroopa territooriumil. Sama küsimuse ees tegelikult seisab ka Eesti, kus me arutame valitsuses kaks korda nädalas, kuidas tagada rahva tervise kaitse niimoodi, et Eesti ühiskond oleks samal ajal avatud, oleks võimalik tagada majandustegevus ja koolid oleksid avatud.

Euroopa liikmesriikidel on igaühel pädevus otsustada ja teha nii, kuidas liikmesriik on pidanud õigeks. Tõepoolest, me oleme näinud, et riigid on valinud väga erinevaid lähenemisi. Teie viimati toodud näited tulenevad just sellest, et uued muteerunud tüved levivad oluliselt kiiremini ja nende eest on riigid otsustanud ennast tõsisemalt kaitsta, selleks et hoida oma rahvast, oma rahva tervist. Ega siin ei olegi välispoliitiliselt võimalik väga palju rohkem kaasa rääkida kui loota, et riikide tervishoiuasutused suudaksid saada viiruse leviku kontrolli alla ning Euroopa Liidus ühiselt kokkulepitud vaktsineerimiskava oleks võimalikult edukas, tellitud vaktsiinid jõuaksid inimesteni ning selle tulemusel oleks tagatud rahva tervis ja inimeste tervise kaitse. Nii oleks võimalik taas piirid avada ja jätkata selliselt, nagu Euroopa toimimis enne veebruari 2020.

11:21 Aseesimees Hanno Pevkur

Riho Breivel, palun!

11:21 Riho Breivel

Lugupeetud juhataja! Hea minister! Hommikul esines televisioonis Andres Tarand ja rääkis meile natukene Arktika probleemidest. Teie oma kõnes ka neid suundi valgustasite. Aga ma tahaksin natuke täpsemalt teada, kuidas on meil Antarktika suuna peal Eesti plaanid tulevikus.

11:22 Välisminister Eva-Maria Liimets

Suur aitäh selle küsimuse eest! Arktika suunal on meie ambitsioon seetõttu selline, et me soovime tagada Eesti uurijatele ja teadlastele võimaluse, et nad saaksid kaasa rääkida sealsetes kliimaküsimustes. See on olnud nende soov ja seda me oleme ka toetanud, tegutseme selle nimel. Mis puudutab Eesti huvisid Antarktikas, siis ma pean tõdema, et mul ei ole selle kohta head vastust. Ma jään vastuse võlgu, mis on meie huvid ja tegevused seal. Kuid hea meelega viin ennast sellega kurssi ja tulen teie juurde selle vastusega tagasi hiljem. 

11:22 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Imre Sooäär, palun!

11:23 Imre Sooäär

Aitäh, hea juhataja! Hea välisminister! Olen kuulanud ja vaadanud teie intervjuusid ja osutusi viimaste nädalate jooksul. Ma ei ole seal kordagi tähele pannud radikaalset suunamuutust Eesti välispoliitilises kursis. Ka täna siin teie kõnet kuulates paistab, et te jätkate neidsamu algatusi, mida eelmised ministrid tegid, kas või seesama kolme mere initsiatiiv, mida peaminister Jüri Ratas koos presidendi ja eelmise välisministriga vedas. Ometi on teie kriitikud juba esimesest päevast peale öelnud, et te toote väga suuri muutusi ja teete eelmiste ministrite töö n-ö maatasa. Mina neid muutusi siiamaani pole näinud. Teie seisukohavõtud on olnud pädevad, tasakaalukad ja vaoshoitud. Kas teil on plaanis mingisugune suur suunamuutus, millest me veel kuulnud ei ole, või kuidas te seda põhjendate? Milline on siis olukord tegelikult, kas te selgitaksite Riigikogule? 

11:24 Välisminister Eva-Maria Liimets

Suur aitäh, austatud Riigikogu liige, nende küsimuste eest! Väga kõikehõlmavad küsimused. Ma olen tõepoolest juba oma esimestest tööpäevadest saadik rõhutanud, et Eesti välispoliitika kurss on kindel ja järjepidev ning ma ei kavanda mingeid olulisi muutusi. Ma ei näe selleks ka põhjust. Eesti välispoliitika ja julgeolekupoliitika eesmärk on Eesti julgeoleku tagamine ja selles raamistikus Eesti välisteenistus tegutseb.

Kui me räägime veel üldisemalt ja pikaajalisemalt, siis Eesti Välisministeeriumi initsiatiivil on vastu võetud "Eesti välispoliitika arengukava 2030". See vaatab ette tänasest kümme aastat ja selle alusel me oma tegevusi Välisministeeriumis ellu viime. Selle põhimõtted on järgmised: kindlustada Eesti julgeolek, tugevdada välismajandust ning tagada, et eestlased kõikjal tunneksid, et Eesti riik seisab nende eest. Selles ma tõepoolest mingeid suuri muudatusi ei kavanda.

Küll aga võib märgata mingeid muutusi detailides või selliseid muutusi, mis tulenevad välispoliitika keskkonna mõjudest. Kindlasti on äärmiselt oluline, et Eesti välispoliitikat vaadatakse aeg-ajalt üle vastavalt sellele, mis meie väliskeskkonnas toimub, millised on ohutegurid, mis on muutunud ja millised on uued võimalused. See töö kõik jätkub ja seda ma ka oma kõnes sedastasin, viime lähiajal ühe või teise strateegia valitsusse, et niimoodi süsteemselt neid küsimusi arutada ja otsustada, kuidas on Eestile kõige otstarbekam edasi minna. Kuid üldpõhimõtted jäävad sellisteks, nagu need on Eesti riigil olnud viimased 30 aastat.

11:26 Aseesimees Hanno Pevkur

Paul Puustusmaa, palun!

11:26 Paul Puustusmaa

Suur tänu! Hea välisminister! Teie valitsusel on koalitsioonipartneri kaudu sõlmitud koostööleping Venemaa juhtiva poliitilise jõuga. Seal on märgitud, et pooled tuginevad Eesti ja Venemaa välispoliitilistes suundades võrdsele usaldusväärsusele, partnerlusele ja pikaajalisele koostööle. Esimene punkt selles koostöökokkulepes ütleb, et pooled viivad läbi konsultatsioone ja vahetavad informatsiooni aktuaalsetes küsimustes Eesti ja Venemaa suhetes ning laiemas rahvusvahelises kontekstis. Nad tutvustavad üksteisele oma kogemusi täitevvõimuorganites, poliitilistes ühendustes, koostöös ja rahvusvahelistes suhetes. Kuidas teie seda koostööd rahvusvaheliselt plaanite järgida ja kas see on kuidagi seotud uue piirilepingu toetamisega?

11:27 Välisminister Eva-Maria Liimets

Suur aitäh, austatud Riigikogu liige, selle olulise küsimuse eest! Ja siin ma viitaksin kõigepealt Keskerakonna seisukohale selles küsimuses. See on püsinud aastaid muutumatuna: koostööprotokolli alusel pole tegelikku koostööd toimunud ning see protokoll vastavalt ei toimi.

Kui osa teie küsimusest puudutas seda, milline mõju sellel protokollil on Eesti välispoliitikale, siis ütlen, et sellist mõju Eesti välispoliitikale praegu ei ole. See ei mõjuta Eesti võimalikke läbirääkimisi Venemaaga piirileppe või üheski teises küsimuses.

Samuti me nägime, et Keskerakond oli koalitsioonis eri Riigikogu erakondadega ka viimased neli aastat ja sellel ajal oli Eesti välispoliitika samasugune, nagu ta oli ka enne seda. Eesti oli edukas Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja, Eesti valitsus viis edukalt Eesti ÜRO Julgeolekunõukogusse ja toimusid mitmed tegevused liitlassuhete tugevdamiseks Eestile oluliste liitlastega. Need tegevused on kõik läbi aastate jätkunud, hoolimata sellest, et Keskerakonnal on see leping Ühtse Venemaaga.

11:28 Aseesimees Hanno Pevkur

Henn Põlluaas, palun!

11:28 Henn Põlluaas

Aitäh! Reformierakonna liige, väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson võrdles Vikerraadio saates "Välistund" meie head NATO ja Euroopa Liidu partnerit Ungarit Venemaaga. See on üks hullemaid avaldusi, mis on ühegi meie liitlasriigi kohta tehtud. Selline laim rikub meie häid suhteid Ungariga ja kahtlemata ka Eesti rahvusvahelist mainet, eriti kui sellega tuleb välja Riigikogu väliskomisjoni esimees. 26. jaanuaril kirjutas Mihkelson sotsiaalmeedias: "Tahan oma kogemusega pakkuda uuele välisministrile Eva-Maria Liimetsale tuge meie välispoliitika kujundamisel." Tänases ettekandes, kus te rääkisite kahepoolsete suhete tähtsusest meie regioonis, mainisite küll Balti- ja Põhjamaid, kuid mitte Ungarit ega ka Poolat. Kas selline hakkabki olema uue valitsuse välispoliitika ning millist tuge meie välispoliitika kujundamisel pakuvad teile sellised väliskomisjoni esimehe vastutustundetud ja lõhestavad seisukohad?

11:29 Välisminister Eva-Maria Liimets

Suur aitäh nende küsimuste eest, austatud Riigikogu liige! Küsimus oli mitmetahuline. Ma alustan ehk Poolast, kuna Poola on Eestile äärmiselt oluline liitlane NATO‑s. Kui me räägime idasuuna tugevdamisest NATO‑s, siis on Poola selles küsimuses olnud äärmiselt aktiivne liikmesriik, ja Eesti jaoks on liitlassuhted Poolaga väga tähtsad. Eesti jaoks on väga tähtsad suhted Poolaga ka meie majanduskoostööd arvestades. Väga paljudel Eesti firmadel on huvid Poola turu vastu. Oleme näinud Eesti IT‑firmasid, kes on teinud Poolasse investeeringuid. Siin on väga mitmetahulised koostööhuvid Poolaga. Ja traditsiooniliselt on Eestil olnud Poolaga ka väga head suhted.

Eestil on olnud traditsiooniliselt väga head suhted ka meie hõimurahva Ungariga ja selles kindlasti ei ole mingit küsimust. Isegi kui me võib-olla ei nõustu kõikide õigusriiki puudutavate küsimustega Poola ja Ungari koha pealt, siis on kindlasti äärmiselt oluline, et Euroopa Liidus jätkuks õigusriiki puudutav dialoog, kus liikmesriigid omavahel saaksid seda küsimust arutada. Loomulikult peame oluliseks, et õigusriigi põhimõtete järgimine jätkuks kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides.

Ma olen väga tänulik kõikidele Riigikogu liikmetele, kes on mind toetanud esimestel nädalatel välispoliitikas kas sõnumite või vahetu kontakti kaudu. Ma arvan, et Riigikogu liikmed saavad kindlasti väga palju kaasa aidata välispoliitika edendamisele ja koostööle teiste riikidega. Ja olen väga tänulik juba ettevaatavalt selle koostöö eest, nii ühe kui ka teise eest, samuti väliskomisjoni esimehega, kellega meil on olnud mitu konstruktiivset arutelu välispoliitilistes küsimustes. Usun, et see koostöö on ka edaspidi viljakas. 

11:32 Aseesimees Hanno Pevkur

Urmas Reitelmann, palun!

11:32 Urmas Reitelmann

Suur tänu, härra aseesimees! Lugupeetud proua välisminister! Te mainisite Euroopa Liidu ja NATO sidemete, tihedama läbikäimise vajadust ja sellest johtuvalt on mul küsimus Valgevene teemal. Teatavasti on president Lukašenka, vaatamata oma Vene-flirdile, siiski säilitanud Valgevene teatud autonoomia, ei ole lasknud sisse baase jne. Kui uskuda Izvestijat, mis on üsna Kremli‑lähedane ajaleht, siis venelased ehitavad Valgevenesse nüüd uut logistikabaasi. Tavaliselt tehakse neid baase selleks, et nad ka jääksid. Meie koos Euroopa Liidu liikmesriikidega olime väga jõuliselt protestimas Valgevene presidendivalimiste tulemuste vastu. Nüüd on aga ilmselgelt suunamuutus Lukašenka meelest toimunud. Me oleme nüüd heategevuse asemel sattunud väga halba julgeolekupoliitilisesse olukorda, sest Suwałki koridori sulgemine on juhul, kui Vene baasid Valgevenesse tekivad, veel lihtsam, kui ta praegu on.

11:33 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Reitelmann, palun küsimus!

11:33 Urmas Reitelmann

Öelge palun, kas Islandi väljak ja Kaitseväe Peastaap suhtlevad omavahel ka mingite sõnumite edastamisel ja poliitika elluviimisel. Sest on selge, et ühe asutuse sammudele tekivad vastusammud, mis mõjutavad jällegi teist institutsiooni.

11:33 Välisminister Eva-Maria Liimets

Suur aitäh selle olulise küsimuse eest! Loomulikult, Eestile lähevad väga korda meie julgeoleku tagamisega seotud teemad ja küsimused. Kindlasti teeb meile muret Vene vägede liigutamine meie idapiiri lähedal – kas nende liigutamine vahetult Venemaa territooriumil meie piiridele lähemale, õppuste korraldamine või ka vägede liigutamine teistesse riikidesse meie naabruskonnas. 

Teie viidatud Izvestija infoga ei ole ma detailides kursis, kuid mis puudutab koostööd Islandi väljaku ja Kaitseväe ja Kaitseministeeriumi vahel, siis see on loomulikult olemas ja jätkub selleks, et Eesti julgeolek oleks tagatud. Eestil on väga tugevad asutused, nagu Välisluureamet ja teised, kes on seatud ja üles kutsutud selleks, et nad tegeleksid sellise eeltööga, et valitsusele ja valitsusliikmetele oleks tagatud informatsioon, mis puudutab Eesti riigi julgeolekut. See töö kõik käib.

Aitäh selle info eest! Sellele tuleb kindlasti otsa vaadata, kuid detailsemaks ma siinkohal ei oska minna.

11:35 Aseesimees Hanno Pevkur

Aadu Must, palun!

11:35 Aadu Must

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud proua välisminister! Välispoliitiline aktiivsus Euroopa mullis on väga kiiduväärne ja ka parlamendi delegatsioonid on andnud sellesse koostöösse oma osa. Teeme koostööd eri regioonide parlamentaarsete assambleedega. Ja mulle on isiklikult emotsionaalselt kõige meeldejäävam olnud osalemine Balti Assamblee delegatsiooni juhina Musta mere regiooni parlamentaarse assamblee (PABSEC) aastakoosolekul. Teatavasti on Eestile omane vaid üks välispoliitika korraga. Just selles plaanis huvitavad mind teie seisukohad kolme mere initsiatiivi kohta. Missugune on Eesti välispoliitika sisuline ja strateegiline huvi kolme mere initsiatiivi puhul?

11:36 Välisminister Eva-Maria Liimets

Suur aitäh selle väga olulise küsimuse eest! Kolme mere initsiatiiv on tänaseks viis aastat vana initsiatiiv ja Eesti jaoks on väga mitmed aspektid seal olulised. Eesti jaoks oli äärmiselt tähtis, et eelmise aasta lõpus, just Eestis toimunud virtuaalse tippkohtumise ajal, käivitati kolme mere investeerimisfond, kuhu väga paljud riigid juba on panustanud, nende seas ka Ameerika Ühendriigid. Selle investeerimisfondi kaudu on eesmärk suurendada investeerimist infrastruktuuriprojektidesse, nii digitaalsetesse kui ka füüsilistesse. On äärmiselt tähtis, et see fond käivitub ja aitab niimoodi kaasa meie piirkonna majanduskasvule. Selle initsiatiivi üks siht ongi aidata kaasa Kesk- ja Ida-Euroopa majanduskasvu kiirendamisele, et see jõuaks järele läänepoolsete liikmesriikide majanduskasvule ja edule. Teine väga oluline teema on liitlassuhete tugevdamine selle initsiatiivi raames, st suhted USA-ga ja ka Saksamaa kaasatus. Eesti peab oluliseks, et selles initsiatiivis tekiks süsteemne tugi projektide elluviimisele ja töö korraldamisele. Eesti on toetanud mõtet, et sellel initsiatiivil võiks olla ka oma sekretariaat, kes tagab selle, et see tegevus oleks seal järjepidev. Need oleks lühidalt sellised põhimõtted, mis ma siinkohal praegu ära tooksin.

11:38 Aseesimees Hanno Pevkur

Siret Kotka, palun!

11:38 Siret Kotka

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea välisminister, aitäh teile suurepärase ettekande eest! Minu küsimus puudutab aga koroonaepideemiat. Teatavasti koroona ei ole ainult Eestis, vaid see on ka mujal maailmas. Väga palju Eesti kodanikke on eri riikides laiali. Millised on Välisministeeriumi kogemused, kuidas on aidatud eestlasi teistes riikides? Missugused on konkreetsed tegevused? Ja missuguste küsimustega on pöördutud Välisministeeriumi poole?

11:38 Välisminister Eva-Maria Liimets

Suur aitäh selle küsimuse eest! Tõepoolest, konsulaarvaldkond ja Eesti inimeste teenindamine on äärmiselt oluline teema ja küsimus Välisministeeriumile. Eesti Välisministeeriumi tegevused on tõepoolest viimasel aastal olnud väga erinevad. Siis, kui koroonakriis algas, olid väga-väga paljud, tuhanded Eesti inimesed kas töö tõttu või reisimise pärast välisriikides. Ja Välisministeerium käivitas sellise ööpäevaringse sekretariaadi, kus tegeleti Eesti inimeste eri piirkondadest tagasi aitamisega. Välisministeerium kasutas ära oma välissuhtlusest tulenevaid kontakte teiste riikidega, näiteks aidates kaasa, et eestlased Indoneesiast saaksid Tšehhi lennukile, mis tõi tagasi tšehhe, või korraldades Balti riikidega koos ühiseid lende Air Balticuga Hispaaniasse, et tuua tagasi sinna lõksu jäänud inimesed, või rääkides läbi Poolaga, et Poola lubaks transiiti Eesti kodanikele läbi Poola. Nii et oli väga erinevaid tegevusi, kuidas Eesti tol väga aktuaalsel kriisihetkel aitas kaasa meie inimeste kojunaasmisele.

Praegu, kus see reisimine enam ei ole nii aktuaalne ei Euroopas ega ka globaalselt, on sellised ad-hoc-sekretariaadid loomulikult oma töö lõpetanud. Nüüd me tegeleme tavapärase tööga. Selle raames uuendavad Eesti diplomaadid iga nädal portaali Reisi Targalt, et tagada eestlastele aktuaalne info võimalikult paljude riikide kohta, et inimestel oleks teada, mis tingimustel ja kuhu parasjagu on võimalik reisida.

Siinkohal on kindlasti oluline silmas pidada, et Välisministeerium ei soovita praegu endiselt reisida, sest epideemia tõttu on olukord endiselt äärmiselt dünaamiline. Kunagi ei ole teada, kuidas võivad asjad paari nädala jooksul muutuda ja panna inimesed uuesti raskesse olukorda, nii et neil ei ole võimalik hõlpsasti koju naasta. Praegu oleks meil selline abistamine kindlasti oluliselt keerulisem, sest selliseid ühiseid tagasi- ja kojutoomise lende praegu Euroopa ega ka teised riigid ei võimalda. Kuid kui inimene jääb kuskil hätta, siis loomulikult Välisministeerium on avatud selleks, et inimese murele kaasa mõelda ja aidata leida parim lahendus, kuidas tagasi koju jõuda. 

11:41 Aseesimees Hanno Pevkur

Jüri Jaanson, palun!

11:41 Jüri Jaanson

Aitäh, istungi juhataja! Austatud välisminister! Mul on hea meel tervitada teid välisministri positsioonil. Aitäh ka selgesõnalise kõne ja seisukohtade eest nii Ukraina ja Venemaa suhtes kui ka üldse julgeolekupoliitika suhtes! Te olete oma kõnes ja vastustes väljendanud, et meil on selge initsiatiiv ka Aasia suunal, nii äridiplomaatia arendamiseks kui ka kaubandussuhete ja haridussuhete loomisel. Oleme avanud saatkondi näiteks Singapuris, Lõuna-Koreas jne. Aga nüüd on üks probleem: rahvusvaheline olukord on pingestunud just Hiina Vabariigi ümber. Sellest te siin ei rääkinud, aga ma tahan küsida, milline on meie poliitika selles, mis puudutab Taiwani ümber lahvatanud pingeid. Need on nüüd kulmineerunud isegi Hiina Rahvavabariigi sõjaähvardusega.

11:43 Välisminister Eva-Maria Liimets

Suur aitäh selle olulise küsimuse eest! Eesti jaoks on äärmiselt tähtsad head suhted kõigi riikidega, nende seas loomulikult Hiinaga, ja Eesti on neid suhteid vastavalt ka edendanud. Eesti on tunnustanud ühe Hiina poliitikat ja seda ei ole plaanis muuta. Eestile teeb kahtlemata muret inimõiguste olukord Hiinas. Eestile teeb muret väljendusvabaduse piiramine Hiinas, on see virtuaalruumis või füüsilises ruumis, ja nende küsimustega Eesti tegeleb. Eesti on tõstatanud neid küsimusi inimõigustega tegelevates organisatsioonides. Eesti toetab ka Euroopa Liidu ja Hiina inimõigusdialoogi. On äärmiselt oluline, et see formaat jätkub ja Hiinaga neid küsimusi tõstatatakse. Need on need kohad, kus Eesti peab oluliseks neid küsimusi tõstatada. Kindlasti teeb Eestile muret see, kuidas on inimõiguste olukord, on see siis Taiwanis või mõnes teises piirkonnas, Hiinas kahjustatud.

11:44 Aseesimees Hanno Pevkur

Peeter Ernits, palun!

11:44 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea välisminister! Tunneksin huvi Ungari teema vastu, mu pinginaabri küsimusele te selle koha pealt eriti ei vastanud. Kõik need Euroopa Liidu sanktsioonid ja katsed ja jutud ka meie kodusest meediast, et Ungari on paariariik, st me oleme küll ühiselt vabanenud, aga nüüd on ungarlased vabast maailmast lahkunud. Samas, Ungari on käitunud iseseisvalt. No viimasel ajal on ta äpardunud vaktsiinitarnete tõttu võtnud kasutusele nii Hiina kui ka Venemaa koroonavaktsiinid, ei ole soo muutmist lubanud, parlamendi tasemel, ja on oma õiguste eest pidevalt seisnud. Kas teie kui praeguse välisministri arvates on Ungari paariariik? Ja kas Eesti hakkab edaspidi ka Ungari suhtes seisukohti võtma ja näppu viibutama, kuni sanktsioonideni välja, lähtudes sellest, et Ungari käitub nii nagu suveräänsele riigile kohane, kuigi jah, Euroopa Liidu koosseisus? Mis te sellest arvate? 

11:45 Välisminister Eva-Maria Liimets

Suur aitäh selle jätkuküsimuse eest Ungari kontekstis! Ungari on Eesti liitlane NATO-s ja partner Euroopa Liidus, see on nii olnud ja see nii ka jätkub. Mis puudutab õigusriigi küsimust, siis Eesti jaoks on äärmiselt oluline, et riigi aluspõhimõteteks on demokraatlikud väärtused ja õigusriigi põhimõtete tunnustamine. Eesti on nende põhimõtete kaitsmist alati pidanud tähtsaks, on see Euroopa Liidu liikmesriigis või kolmandas riigis. Seetõttu kindlasti teeb Eestile ja ka mulle muret, et Ungari on otsustanud nendest põhimõtetest eemalduda. Seda küsimust on arutatud Euroopa Liidus ja Eesti on nendes aruteluprotsessides osalenud. Nagu ma ütlesin ka enne, on meie jaoks äärmiselt oluline, et neid arutelusid jätkatakse Euroopa Liidus. Selleks on vastavad mehhanismid artikkel 7 näol, kus seda dialoogi pidada.

Kuidas meie edasised suhted Ungariga lähevad? Ma arvan, et meie kahepoolsed suhted Ungariga jätkuvad kenasti. Selleks diplomaatia ongi, et edendada suhteid riikidega ka siis, kui mõnedes küsimustes ei olda täpselt ühel meelel. Kui me räägime koostööst NATO‑s, siis NATO on suutnud olla ühtne ka siis, kui riikide vahel on olnud erimeelsusi. Eestile on kindlasti äärmiselt oluline, et NATO jätkab ühtsena, hoolimata sellest, et mingites küsimustes võivad riikidel olla erinevad arvamused.

11:47 Aseesimees Hanno Pevkur

Mihhail Lotman, palun!

11:47 Mihhail Lotman

Aitäh, austatud juhataja! Austatud proua välisminister! Ka mina tänan teid selle põhjaliku ettekande eest. Kahjuks te keskendusite rohkem põhimõtetele, mis on meil enam-vähem stabiilsed, aga vähem oli juttu aktuaalse poliitika teemadest. Mulle meeldis, et te rõhutate väärtuspõhise poliitika vajadust ning Balti riikide ja Põhjamaade ühisrinnet Euroopa Liidus jne. Tõepoolest on nüüd tekkinud Balti-Skandinaavia liit, alates Rootsist ja lõpetades paha Poolaga. Selles mõttes mind halvas mõttes üllatas 2. veebruari Navalnõi protsess, kus oli esindatud 14 meie liitlast, kaasa arvatud Rootsi, Poola ja mõlemad Balti riigid, aga selles Balti‑Skandinaavia ketis oli üks lünk – Eesti. Kuidas te seda seletate? Teiselt poolt ma hindan seda, et järgmisel protsessil oli Eesti esindatud, aga mind huvitab see olulisem protsess, mis oli 2. veebruaril.

11:49 Välisminister Eva-Maria Liimets

Suur aitäh selle küsimuse eest, austatud Riigikogu liige! Sellele mul on ainult üks vastus. Kõigepealt ma soovin rõhutada, et Eesti väga teraselt jälgib demokraatlikke protsesse Venemaal ja nii füüsiliselt kui ka virtuaalselt. Kõnealuse protsessi puhul oli Euroopa riikidega ühiselt koordineeritud, mitu inimest sinna läheb. Selle üks ajend oligi epidemioloogiline olukord Venemaal ja sinna otsustati minna nii, et mitte kõikidest liikmesriikidest ei ole esindajaid. Ka Eesti diplomaat tol päeval puudus sealt istungilt ja protsessil vahetult ei osalenud, kuid me jälgisime seda sündmust virtuaalselt.

11:50 Aseesimees Hanno Pevkur

Anti Poolamets, palun!

11:50 Anti Poolamets

Lugupeetud eesistuja! Austatud välisminister! Mis puudutab Poolat ja Ungarit, siis sõltumatute demokraatiauuringute järgi on nende demokraatia asukoht tabelis kõrgemal kui Belgial ja Prantsusmaal. Ma soovitan soojalt sellega tutvuda, enne kui te selle kambakaga ühinete ja hakkate kaasa lööma Ungari ja Poola kiusamises. Teiseks märgin seda, et nii kõrget rahva toetust valitsustele ei leia terves Euroopa Liidus kui Ungaris ja Poolas. Sisuliselt on tegu suveräänsete valitsuste ahistamisega. Poola justiitsminister on öelnud, et tegu on radikaalse suveräänsuse piiramisega. See käis selle kohta, kui Euroopa Liit tahtis õigusriigi teemat siduda taastepaketiga. Milliseid positiivseid initsiatiive te tahaksite nende riikide suunas arendada? Olge hea! Kas teil on oma vaatenurk?

11:51 Välisminister Eva-Maria Liimets

Suur aitäh nende oluliste küsimuste eest! Positiivsete initsiatiivide seas tooksin esimesena välja kolme mere initsiatiivi. Poola koos Horvaatiaga on selle initsiatiivi algataja. Seal on väga mitmeid tegevusi, mis vastavad regiooni huvidele, iga liikmesriigi huvidele ja tihendavad koostööd nende riikide vahel. Selles protsessis osaleb ka Ungari.

Teine teema, mis on kindlasti Eesti jaoks äärmiselt oluline, puudutab julgeolekut. Eesti jaoks on olulised head ja tihedad liitlassuhted kõigi NATO liitlastega, nende hulgas ka Poola ja Ungariga. Poola kandvat rolli meie regiooni julgeoleku tagamisel ma enne juba põgusalt nimetasin, see on vaieldamatult üks olulisemaid, samuti Poola-USA suhted, mille tulemusel on tõenäosus, et USA väed kinnistavad enda kohaloleku Poolas. Need on sellised küsimused, mis on Eesti jaoks väga olulised. Kindlasti Eesti tihendab suhteid Poolaga, aga Eesti ei sekku nende riikide sisemistesse küsimustesse ja jätkab koostööd nendes valdkondades, mis pakuvad meile huvi või on vastastikku huvi pakkuvad. 

11:53 Aseesimees Hanno Pevkur

Rene Kokk.

11:53 Rene Kokk

Aitäh, hea aseesimees! Lugupeetud välisminister, tänan teid ettekande eest! Soovin teada teie seisukohta võimaliku Tallinna–Helsingi, Helsingi–Tallinna tunneli rajamises, mille puhul on räägitud ka võimaliku Hiina kapitali kaasamisest. Kuidas see võiks mõjutada Eesti välispoliitikat tulevikus, kui üldse?

11:53 Välisminister Eva-Maria Liimets

Suur aitäh selle küsimuse eest! On kindlasti äärmiselt oluline, et Eesti ja Soome vahel oleksid tagatud parimad ühendused. Milline neist on majanduslikult Eesti jaoks kõige otstarbekam, sellele mina täna vastata ei oska. Jätaksin selle küsimuse hea meelega nende asutuste‑ettevõtete ja huvigruppide arutada, kes tegelevad majandusarengu, infrastruktuuri arengu ja majanduskoostööga. Kindlasti on Eesti jaoks oluline, et loodav tunnel ja infrastruktuur oleks Eesti julgeoleku huvides, kuid millised teised tegurid seda mõjutavad, see on jah, tõepoolest, laiem küsimus, millel ma täna oma välispoliitika ettekandes ei peatuks. 

11:54 Aseesimees Hanno Pevkur

Alar Laneman, palun!

11:54 Alar Laneman

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud välisminister, tänan hea ja huvitava ettekande eest! Mul on kahju, et see hommikune arutelu istungi käivitamisel seda natuke varjutab, sest mul on tunne, et siin tehti tahtmatult kahju nendelesamadele asjadele, millest me täna oleme palju rääkinud. Tundub, et taktikaline kaalutlus, taktikalise võidu soov tõi strateegilises mõttes natukene kahju. See on kahetsusväärne ja varjutab teie väga head ettekannet. Te rääkisite Valgevenest ja ütlesite üsna selgelt, et Eesti kavatseb tegeleda demokraatia arendamisega Valgevenes. See ei ole lihtne ülesanne ja on ka väga ambitsioonikas. Kas te oleksite nii kena ja kirjeldaksite, millised vahendid meie käsutuses on? 

11:55 Välisminister Eva-Maria Liimets

Aitäh! Jah, Eesti soovib aidata kaasa demokraatia edendamisele Valgevenes võimaluste piires, sest loomulikult on Valgevene edasine käekäik valgevenelaste kätes. Aga mis on Eesti võimalused? Eesti võimalused on kaasa rääkida ja tuua see küsimus rahvusvahelisele areenile. Seda on Eesti teinud. Eesti eelmine valitsus ja välisminister olid selles küsimuses äärmiselt aktiivsed. Viimati 22. jaanuaril käsitleti ÜRO Julgeolekunõukogu avatud debatil Valgevene küsimust. Seal sai Eesti abil sõna ka Valgevene opositsiooni liider Tsihhanovskaja, kellega ma ka ise rääkisin 7. veebruaril toimunud solidaarsuspäeva eel. Ta oli Eestile väga tänulik selle eest, et Eesti abil on Valgevene opositsioon saanud tutvustada oma muresid rahvusvahelisel areenil.

Teine valdkond või teema, kus Eesti saab kaasa aidata, on Eesti arenguabiprogrammid. Aastatel 2021–2023 on Eestil kavatsus toetada Valgevene püüdlusi 800 000 euro väärtuses. See on suunatud eelkõige kõrgharidusse ja tehnikakõrgharidusse ning ka nutikate IKT-õppevahendite kasutusele võtmiseks Valgevenes. Eesti peab äärmiselt oluliseks aidata kaasa sellele, et õppimist saaksid jätkata eelkõige need üliõpilased, kes on olnud Valgevenes poliitilistel põhjustel tagakiusatud. Ma arvan, et ma siinkohal nende kahe näitega piirdun, aga selliseid näiteid on veel, kuidas me tõepoolest praktiliste tegevustega aitame Valgevene demokraatlikule protsessile kaasa. 

11:57 Aseesimees Hanno Pevkur

Uno Kaskpeit, palun!

11:57 Uno Kaskpeit

Aitäh! Mis vahe on sise- ja välispoliitilisel efektiivsusel ning kuidas seda välja tuua Eesti näite puhul?

11:57 Välisminister Eva-Maria Liimets

Vabandust, ma ei kuulnud seda küsimust. Kas te saate palun korrata? 

11:57 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun mikrofon Uno Kaskpeitile! Jah. Palun!

11:57 Uno Kaskpeit

Mis vahe on sise- ja välispoliitilisel efektiivsusel ning kuidas seda välja tuua Eesti näite puhul?

11:58 Välisminister Eva-Maria Liimets

Aitäh selle küsimuse eest! Ma arvan, et Eesti-sugusel väikesel riigil on äärmiselt oluline olla efektiivne nii sisepoliitikas kui ka välispoliitikas. Ega neid ei saagi vaadata eraldi, sellepärast et Eesti välispoliitika tugineb ju tegelikult Eesti sisepoliitilistele huvidele. Kui Eesti riigi siseselt on otsustatud, et Eesti julgeolek peab olema tagatud, siis Eesti välispoliitika on vahend selle eesmärgi täitmiseks. Kui Eesti riigi siseselt on otsustatud, et eestlastele või Eesti jaoks on oluline põhiõiguste ja vabaduste kaitse, siis Eesti välispoliitika on selleks, et seda väärtusruumi meie ümber laiendada. Ma näen, et need kaks valdkonda peavad siin sünergias toimima.

11:59 Aseesimees Hanno Pevkur

Leo Kunnas, palun!

11:59 Leo Kunnas

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud proua välisminister! Kõigepealt lubage teile jõudu soovida uues vastutusrikkas ametis! Tulenevalt Eesti geopoliitilisest asukohast on meie välispoliitika paljuski julgeolekupoliitika. Ja meil on siin seoses meie liitlastega kaks suurt probleemi. Kõigepealt see, et meie liitlasvägede kohalolek Baltikumis ei taga meile praegu usutavat sõjalist heidutust. Teiseks, ka alliansi juhtimisstruktuur Baltikumis ei taga meile seda, et me võiksime sõja korral siin praegu efektiivselt sõjalisi ühendoperatsioone juhtida. Mul on teile selline küsimus: milliseid konkreetseid samme on teil kavas ette võtta, et nendes kahes väga olulises küsimuses olukorda parandada? 

12:00 Välisminister Eva-Maria Liimets

Suur aitäh nende oluliste küsimuste eest, mis on Eesti julgeoleku aspektist tõepoolest kriitilise tähtsusega! Eesti kindlasti jätkab vähemalt 2,3% suunamist sisemajanduse kogutoodangust Eesti kaitsekuludesse, näidates sellega, et Eesti on pühendunud oma julgeoleku kaitsele, ja näidates eeskuju ka teistele liitlastele. Eesti on olnud väga tulemuslik, Eesti võtab väga hästi vastu liitlaseid, kes siin paiknevad, ja Eesti on taganud väga hea infrastruktuuri nii Tapal, kus on meie liitlasväed, kui ka Ämari lennuvälja väljaehitamise kaudu. Eesti jätkab erinevate tegevustega kaitsekulude sisustamist. Kuid siin ma tõepoolest ei läheks rohkem detailidesse selles, mida teeb Kaitseministeerium kaitseministri eestvedamisel ja kuidas me täpselt oma kaitsevõimet Eestis tugevdame.

Mis puudutab aga koostööd NATO-s, siis sellel aastal on tulemas NATO tippkohtumine, kus Eesti räägib aktiivselt kaasa, et NATO jätkaks ühtsena ning NATO keskenduks ka transatlantilisele kaitsevõimele ja julgeolekule, mitte ei läheks näiteks kaasa üksnes uute ohtude aruteludega. Eesti jaoks on äärmiselt oluline, et juhul kui otsustatakse uuesti käsitleda strateegilist kontseptsiooni ja avada see arutelu – tõenäosus selleks on olemas –, oleksid Eesti julgeoleku- ja kaitsehuvid selles uues arutelus kaitstud.

12:02 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Marko Torm, palun!

12:02 Marko Torm

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud minister, suur tänu teile ettekande eest! Minu küsimus on kaheosaline ja puudutab Euroopa Liidu ühtsust olukorras, kus kroonviiruse pandeemias on riikide lähenemine liikmesriikide elanike õiguste ja vabaduste piiramisele erinev. Millist mõju näete sellel keskpikas perspektiivis Euroopa Liidu sisesele koostööle? Ja teine küsimus puudutab meie julgeolekut, mida väikeriigina tagame paljuski liitlaste olemasoluga. Kas liitlasvägede kohaloleku suurendamine on olnud teie juhitavas ministeeriumis arutusel, kas see on vajalik, meile jõukohane ja mida selleks teha, juhul kui vastus on jaatav? Küsimus on ajendatud osaliselt ka meie suurte liitlaste tõenäoliselt muutuma hakkavast välispoliitilisest suunast, sh vägede võimalikud ümberpaigutused Euroopas. Ehk küsimus on piiride sulgemise ja liitlasvägede kohta.

12:03 Välisminister Eva-Maria Liimets

Suur aitäh kahe olulise ja kaaluka küsimuse eest! Alustan Euroopa Liidu koostöö teemast. Kindlasti on piiride sulgemine olnud äärmiselt kahetsusväärne, kuid kuna selle eesmärk on olnud riikides rahva tervise kaitse – loomulikult on igale riigile äärmiselt oluline oma inimeste tervis –, siis on see mõistetav. Eesti jaoks on olnud oluline paljude teiste riikidega ühiselt suurendada usaldusmeetmeid ehk tagada see, et inimesed, kes reisivad, ei kannaks endaga kaasa viirust. Selles suunas Eesti tööd ka jätkab. Eesti on siin tulnud välja ka innovaatilise lahendusega, mida praegu WHO-s testitakse ja mis puudutab elektroonilist passi, kus oleks info reisija tervise kohta.

Kas see kahjustab pikaajaliselt Euroopa riikide vahelisi suhteid? Selles ma ei oleks siiski nii veendunud. Pigem oleme näinud, et Euroopa on hoidnud selle kriisi ajal ka ühte. Näiteks, kui me arutasime vaktsineerimisplaani, siis otsustasid Euroopa Liidu riigid ühiselt anda voli Euroopa Komisjonile, kes aitaks kaasa sellele, et liikmesriigid saaksid ühtselt vaktsiine ja liiguksid jõudsalt edasi vaktsineerimiskavadega oma riikides, mis omakorda tagab selle, et kui see protsess õnnestub, siis on võimalik ka riigipiirid taas avada. Teise näitena tooksin siin juulikuise Euroopa liidrite arutelu, kus ühiselt võeti vastu Euroopa majandust ergutav ja turgutav taastepakett. Me nägime seal, et Euroopa Liidu riikide liidrid jõudsid väga kiiresti sellele otsusele, kuidas Euroopa majandust ühiselt turgutada. Ma arvan, et need on need näitajad, mis näitavad, et hoolimata sellest raskest ajast ei ole Euroopa lõhenenud, vaid otsib üheskoos lahendusi.

Mis puudutab liitlasvägede kohalolekut Eestis, siis see on Eesti jaoks äärmiselt oluline küsimus. Eesti jaoks on äärmiselt olulised ka kahepoolsed suhted Ühendkuningriigiga, kes on Eestis paiknevate liitlasvägede juhtriik. Nüüd ma vabandan, aga ma ei mäleta, kas see küsimuse teine pool puudutas liitlasvägesid või ... Kas on võimalik seda küsimust tagasi võtta?

12:06 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ei ole.

12:06 Välisminister Eva-Maria Liimets

Ei ole. Selge, siis ma siinkohal lõpetan. Need liitlasvägedega suhted on olulised. Eestile on oluline, et head suhted Ühendkuningriigiga jätkuvad ka nüüd, kui see riik on Euroopa Liidust väljunud, seda nii kaitsevaldkonnas kui ka julgeolekuvaldkonnas. 

12:06 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ruuben Kaalep, palun!

12:06 Ruuben Kaalep

Lugupeetud minister, ma kahjuks ei saanud vastust oma esimesele küsimusele, nii et ma palun teil ikkagi konkreetselt vastata. Millest tuleneb see, et teie suhtumine Eesti Vabariigi territoriaalsesse terviklikkusesse on erinev teie suhtumisest Ukraina või Gruusia territoriaalsesse terviklikkusesse?

12:06 Välisminister Eva-Maria Liimets

Suur aitäh selle küsimuse eest! Mina lähtun sellest, et Venemaaga on käinud läbirääkimised piirilepingu punktide üle ja 2014. aastal lepiti kokku, kust see piir jookseb. See piir on antud rahvuslikesse parlamentidesse heakskiitmiseks. Mis puudutab Ukrainat ja Gruusiat, siis nendel puhkudel me räägime sündmustest, mis Gruusia puhul algasid 1990-ndate alguses. Ja viimati me nägime sõjalist tegevust 2008. aastal, kui Vene väed kinnistasid oma kohalolekut Abhaasias ja Lõuna-Osseetias sõjalise tegevusega. Ning kui me räägime Ukrainast, siis räägime 2014. aasta sündmustest, kui Vene väed sõjalise tegevusega annekteerisid Krimmi poolsaare. Need on selles mõttes erinevad sündmused. Eesti peab äärmiselt oluliseks nende riikide territoriaalset terviklikkust, aga ka Eesti enda territoriaalset terviklikkust. Just selleks, et tagada Eesti riigi julgeolek ja kinnistada meie territoriaalne terviklikkus, oleks kindlasti äärmiselt oluline, kui Eesti ja Venemaa vahel sõlmitaks piirileping ja see ka ratifitseeritaks mõlemas parlamendis.

12:08 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kalle Grünthal, palun!

12:08 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Kui ma küsisin oma esimest küsimust, siis ma etteulatuvalt kiitsin teie vaieldamatut kompetentsust, kuid kahjuks te millegipärast ei vastanud sisuliselt minu esimesele küsimusele, mis oli seotud COVID-19 vaktsiini konfliktiga Põhja-Iirimaa ja Iirimaa vahel ja ka Saksamaa tegevusega. Te rääkisite kõike muud, aga mitte seda, mis oleks nagu seondunud selle küsimusega. Tulenevalt eeltoodust lõi teie kompetentsi usaldusväärsus minu silmis isiklikult natukene kõikuma. Võib-olla oli ka minu küsimus natukene liiga keeruline. Ma esitan seetõttu lihtsama küsimuse. Kas teie isiklikult pooldate Putini kutsumist soome‑ugri rahvaste kongressile? Põhjendage kindlasti ära oma vastus laiemalt.

12:09 Välisminister Eva-Maria Liimets

Suur aitäh nende küsimuste eest! Mis puudutab eelseisvat soome‑ugri rahvaste kongressi, siis on kindlasti äärmiselt oluline, et seal kongressil osalevad nende riikide esindajad, kus põlisrahvad elavad. On väga oluline, et põlisrahvaste õigused oleksid kaitstud ning nende kultuuriline ja keeleline toimimine oleks toetatud. Eesti on oma välispoliitiliste tegevuste kaudu hõimurahvaid pikka aega toetanud. Juba 1990-ndate lõpus hakkas Eesti toetama põlisrahvaste fonde ka rahaliselt, olles ise tollel ajal veel suhteliselt vaene riik. Nii et selles mõttes on kindlasti äärmiselt tähtis, et eelseisev soome-ugri rahvaste kongress panustaks sellesse, et soome-ugri rahvaste kultuuriline järjepidevus ja keeleline võime oma keeles oma kultuuri käsitleda jätkuks ning et Eesti sellele ka kaasa aitaks. 

12:11 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Riho Breivel, palun!

12:11 Riho Breivel

Lugupeetud juhataja! Hea minister! Mina oma eelmisele küsimusele sain muidugi vastuse. Aitäh selle eest! Loodame, et kui see asi selgeks saab, siis saame ka meie teada, kuidas see läheb. Aga teine küsimus oleks mul hoopis sellest valdkonnast, et koroonaviirus on kujunenud ülemaailmseks probleemiks ja me ei saa sellest ümber ega üle. Probleem on see ka selles suhtes, et kui see nakatab meie kaitsevõimekust ja liitlasi, on ka päris tõsine mure. Ja siit mu küsimus: kas te olete mõelnud, kuidas me peaksime käituma meie diplomaatilise korpuse ja ka meie liitlaste suhtes, kes on meile tulnud? Kuidas peaks olema nende vaktsineerimisega, kas me peaksime selle panema prioriteediks? 

12:12 Välisminister Eva-Maria Liimets

Suur aitäh nende oluliste küsimuste eest! Tõepoolest, see käimasolev epideemia kahjustab väga erinevaid tegevusvaldkondi. Ja kindlasti on see kahjustanud ka Eesti välisteenistuse toimimist, peamiselt seetõttu, et välisteenistuse üks peamine tegevus on inimestega suhtlemine ja virtuaalne suhtlusviis on küll hädaabivõimalus, kuid tõepoolest ei taga kõikide nende eesmärkide täitmist, mis tegelikult on välispoliitikale ülesandeks pandud. Eestis on vastu võetud plaan, kuidas kriitilistes valdkondades töötavaid sihtrühmi vaktsineerida. Eesti välisteenistus on ka kusagil seal oma järjekorras. Millal meie vaktsineerimisprotsess jõuab Eesti välisteenistuseni, seda ma ei oska kahjuks praegu öelda. Kuid me tegeleme selle küsimusega iga päev ja oleme ka suhelnud otse Sotsiaalministeeriumiga, et me püsiksime seal järjekorras ja saaksime oma inimesed vaktsineeritud. 

12:13 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Kalle Grünthal, kas protseduuriline küsimus?

12:13 Kalle Grünthal

Jah, mul on protseduuriline küsimus. Tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusest peab valitsusliige vastama liikmete küsimustele. Ja minu küsimus oli see: kas teie isiklikult pooldate Putini kutsumist soome-ugri rahvaste kongressile ja milline on selle põhjendus? Siin ei tulnud absoluutselt ühtegi vastust peale selle, et soome‑ugri kongress on väga tore asi. Minu küsimus oli, milline on välisministri seisukoht Putini kutsumise kohta, aga sellele küsimusele ei vastatud. Valitsusliige peab vastama küsimusele. Ma leian, et siin oleks Riigikogu istungil aseesimehe kohustus sekkuda sellesse olukorda, kus valitsusliige jätab küsimustele vastamata.

12:14 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Minister vastab oma parimate teadmiste ja võimete piires küsimusele. Järgmine küsija on Paul Puustusmaa ja Paul Puustusmaale vastates on ministril nüüd võimalus repliigi korras vastata ka härra Grünthali küsimusele. Loodame, et see nii läheb.

Paul Puustusmaa, palun!

12:14 Paul Puustusmaa

Suur tänu! Hea minister! Vastused Ruuben Kaalepi küsimusele, teie viited uue piirilepingu ratifitseerimise vajadusele ja samas ka põhiseaduse §-le 122 tekitavad minus parajat segadust. Ma pean küsima, milline on teie välispoliitiline arusaam seotuna meilt okupeeritud idaaladega, meie Ingeri-, Petserimaaga, ja kas tegemist on siis Eesti Vabariigilt ebaseaduslikult võõrandatud territooriumidega. Kas uue piirilepingu ratifitseerimise näol on tegemist Eesti territooriumide tasuta loovutamisega Venemaale või ei ole? 

12:15 Välisminister Eva-Maria Liimets

Suur aitäh nende küsimuste eest! Vabandust, kui ma põikasin mööda teie küsimusest, austatud Riigikogu liige härra Grünthal! Jaa, ma pean oluliseks, et kõikide riikide liidrid on kutsutud põlisrahvaste kongressile, et arutada neid küsimusi, kuidas riigid tagavad põlisrahvaste õiguste kaitse oma riigis. 

Liigun edasi piirilepingut puudutavate küsimuste juurde ja viitan siinkohal 2014. aastal kokku lepitud piirilepingu tekstile, see on kahe riigi vahel kokku lepitud piirilepingu tekst. Mis puudutab riigipiiri, siis riigipiiri seaduse § 22 kohaselt on ajutine kontrolljoon katkematu mõtteline joon ja seda mööda kulgev vertikaaltasapind, mis eraldab Eesti jurisdiktsioonile alluvat Eesti territooriumi sellele mittealluvast osast. Nendel põhimõtetel on see leping sõlmitud ja sellega edasiminekut Eesti piiri kinnistamiseks, jah, ma toetan.

12:17 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Kalle Grünthal, kas protseduuriline küsimus?

12:17 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Mul on tõepoolest jälle protseduuriline küsimus. Austatud minister! Riigikogu istungi juhataja juhtis teie tähelepanu sellele, et küsimustele tuleb vastata selliselt, nagu neid küsitakse, ja andis teile võimaluse praegu vastata minu küsimusele, kas teie isiklikult pooldate Putini kutsumist soome-ugri rahvaste kongressile, ehk teise võimaluse Paul Puustusmaa küsimuse raames. Kas on äkki võimalik lõpuks saada teada, milline on teie isiklik seisukoht Putini kutsumise kohta?

12:17 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Isiklikke seisukohti ametiisikud ei ole otseselt kohustatud väljendama. Kodukord seda ei nõua. Aga see võimalus loomulikult kõikidel esindajatel on.

Oudekki Loone, kas protseduuriline küsimus? Palun!

12:17 Oudekki Loone

Absoluutselt protseduuriline küsimus. Kas me nüüd jätkamegi niiviisi, et mõnel Riigikogu liikmel on võimalik neli küsimust esitada ja teised võivad ainult kaks küsimust esitada? Kas me oleme selle korra vahepeal kuidagi ümber teinud?

12:18 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ei ole. Kodukord näeb ette ikka ainult kaks küsimust, nii nagu me oleme kokku leppinud, ja protseduuriliste küsimuste arvu piiratud kodu- ja töökorra seaduses ei ole.

Henn Põlluaas, palun!

12:18 Henn Põlluaas

Aitäh! Hea välisminister! Iga suveräänne riik peab oma sise- ja välispoliitikas lähtuma enda rahvuslikest ja riiklikest huvidest. See on vaieldamatu imperatiiv. Ometigi hülgate selle printsiibi, kuna ütlesite oma kõnes, et Eesti strateegia Euroopa Liidu poliitika kujundamises peab olema jah‑poliitika. Teisisõnu, meie huve eirav, kõigega alati nõus olev ja teistele takkakiitmise poliitika, hoolimata sellest, kas see on Eestile kasulik või hoopistükkis kahjulik või lausa hävitav. Kas te soovitate sarnast jah‑poliitikat ja kõigega nõustumist ka meie partneritele, näiteks Lätile, Leedule, Prantsusmaale, Saksamaale, Itaaliale jne?

12:19 Välisminister Eva-Maria Liimets

Suur aitäh selle küsimuse eest ja viite eest austatud president Lennart Meri tsitaadile! Jah‑poliitika Euroopa Liidus ei tähenda seda, et Eesti on nõus kõikide küsimustega, kõikide teemadega. Vastupidi, nagu te oma küsimuse alguses viitasite, lähtub Eesti oma välis- ja julgeolekupoliitikas, on see Euroopa Liidus, NATO‑s, rahvusvahelistes organisatsioonides või kahepoolsetes suhetes, Eesti enda huvidest ja põhimõtetest. Nendest põhimõtetest Eesti on lähtunud ja lähtub. Jah‑poliitika tähendab seda, et me räägime aktiivselt kaasa nendes küsimustes, mis meile huvi pakuvad, ja see on see, mis on Eesti jaoks oluline. Mitte see, et me ei jälgi, kuidas need küsimused kulgevad, omasoodu, me ei räägi nendele kaasa, aga hiljem need otsused mõjutavad meid niimoodi, et me ei ole saanud sõna sekka öelda. See on see aspekt.

12:20 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Urmas Reitelmann, palun!

12:20 Urmas Reitelmann

Aitäh, härra Riigikogu aseesimees! Proua välisminister, te täna kordasite mitmel puhul väärtuspõhise välispoliitika tähtsust. Katalaanide iseseisvust toetavad jõud said pühapäevastel valimistel parlamendis enamuse ja ilmselgelt hakkavad nad oma valijate tahet ellu viima ning liigutavad Kataloonia iseseisvusprotsessi jälle käima. Seda, mis juhtus viimasel korral, me kõik väga hästi mäletame: sekkus Hispaania politsei, iseseisvust taotlevaid inimesi peksti jõhkralt tänavatel ja lõppkokkuvõttes mõisteti iseseisvust taotlevad liidrid ka vangi. Me küll päris otseselt nii välja ei ütle, aga Euroopa Liidu sees on meil tegemist ikka päris pikaks ajaks vangi mõistetud poliitvangidega. Kui nüüd peaks seesugune protsess uuesti käivituma ja käivitub ka repressiivne menetlus iseseisvust taotlevate inimeste suhtes, siis kas Eesti peaks jääma pealtvaatajaks, peaks olema vait nagu toona, või tasuks meil siinkohal meenutada ...

12:21 Urmas Reitelmann

... kuigi me ei saa võrdlust tuua Eesti vabanemisega Vene okupatsioonist, aga teatud moraalsed paralleelid on siin siiski olemas. Ma tahaksin teilt teada, kas ...

12:22 Urmas Reitelmann

... uue vasakliberaalse valitsuse meelest ...

12:22 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Küsimuse esitamiseks on üks minut aega igal Riigikogu liikmel.

12:22 Urmas Reitelmann

... rahvastel peaks olema õigus iseseisvusele ja kas riikidel peaks olema ka voli lahkuda näiteks vabalt Euroopa Liidust, kui nad sellega samal moel omal ajal liitusid. Ja mitte kättemaksu ja väiklase ...

12:22 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Hea kolleeg, küsimus on juba üle kahe minuti kestnud. Aitäh! 

12:22 Välisminister Eva-Maria Liimets

Suur aitäh selle Euroopale nii olulise teema tõstatamise eest! Ma pean tunnistama, et mul see küsimus natuke libises kõrvust mööda. Ma loodan, et mu vastus siiski vastab teie küsimusele. Kindlasti on äärmiselt oluline, et kõik Euroopa Liidu liikmesriigid näitaksid tegelikult eeskuju selles, kuidas õigusriigi põhimõtteid liikmesriigis täidetakse, kuidas on tagatud väljendusvabadus, kogunemisvabadus, meediavabadus jne. Seega teie viidatud poliitvangide kinnipidamine ei ole kindlasti asjakohane, millega Hispaania peab tegelema, kui need asjaolud seal sellised on.

Mis puudutab Euroopa Liidust väljumist, siis just hiljuti nägime Ühendkuningriigi näitel, et see on täiesti vabatahtlikult tehtav, kui liikmesriik seda soovib. Selles mõttes ma küll kuidagi ei näe, et see peaks olema mõne teise riigi puhul teistmoodi, kui see oli Ühendkuningriigi puhul.

12:23 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Imre Sooäär, palun!

12:23 Imre Sooäär

Aitäh, hea juhataja! Austatud minister! Olete mitmes oma intervjuus maininud, et inimõigused ning kodanikuõiguste ja ‑vabaduste kaitse on teile südamelähedased teemad. Selline hoiak teeb teile au. Teatavasti lükkas Vabariigi President Riigikogus vastu võetud uue välisteenistuse seaduse tagasi, põhjendades seda just nimelt diplomaatide võrdse kohtlemise puudumisega kooseluseaduse valguses. Ta leidis, et välisteenistuse seadus pole põhiseadusega kooskõlas ega kohtle diplomaate võrdselt. Nimetatud seadus vajab sellegipoolest menetlemist, seal on väga palju erinevaid olulisi teemasid, mis tagavad Eesti välisteenistuse jätkusuutlikkuse. Kas teie ministrina olete nõus vastavad puudused, millele ka president viitas, seadusest kõrvaldama ja eelnõu uuesti Riigikokku tooma, et tagada kõigi Eesti diplomaatide perede võrdne kohtlemine?

12:24 Välisminister Eva-Maria Liimets

Suur aitäh selle Eesti välisteenistusele äärmiselt olulise küsimuse eest! Tõepoolest, Eesti välisteenistus saab olla tugev ainult siis, kui seadusandlikult on toetatud Eesti välisteenistuses töötavate diplomaatide elu. Kuidas läheb edasi välisteenistuse seadusega? Seda ei ole praegu menetlusest välja võetud, see on jätkuvalt n-ö töös, ja kindlasti on väga oluline, et need küsimused saaksid lahenduse.

Lisaks sellele välisteenistuse seadusele on väga mitmed küsimused, mis on võimalik lahendada ka seaduse kõrval ehk rakendusaktide kaudu. Kindlasti me Välisministeeriumis töötame kõigepealt selle nimel, et lahendada need küsimused, mis on võimalik lahendada rakendusaktide kaudu, et tugevdada Eesti välisteenistust. Seejärel jõuame tagasi välisteenistuse seaduse juurde, et lahendada need kontseptuaalsed küsimused, mis olid ajendiks, et seda välisteenistuse seadust ei võetud eelmisel korral, eelmise aasta suvel vastu. Nendes küsimustes ma usun, et kindlasti tuleb tulla tagasi ka Riigikogusse. Aga selleks ma ootan, et Välisministeeriumi kantsleri eestvedamisel liiguksid need protsessid edasi, enne kui saab detailsemalt vastata sellele küsimusele, millal ja kuidas sellega edasi minnakse.

12:26 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Head kolleegid, ma vabandan nüüd kõigi Riigikogu liikmete ees, kes on ennast registreerinud küsimusteks. Kahjuks on kokku lepitud aeg ministril küsimustele vastamiseks läbi ja rohkem küsimusi me enam vastu võtta ei saa. Aitäh ministrile ettekande ja vastuste eest! 

Enne kui me läheme päevakorraga edasi, peame läbi viima ühe hääletuse, sest väliskomisjon on teinud ettepaneku määrata sõnavõttude kestuseks istungi lõpuni jääv aeg ja vajaduse korral pikendada läbirääkimiste aega kuni kella 14‑ni. Õiguskomisjon on teinud ettepaneku pikendada Riigikogu täiskogu tööaega täna päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14‑ni. Ma panen õiguskomisjoni ettepaneku hääletusele. Juhul kui see leiab toetust, on rahuldatud ka väliskomisjoni ettepanek. Nii et, head kolleegid, me hääletame õiguskomisjoni ettepanekut.

Austatud Riigikogu, panen hääletusele õiguskomisjoni ettepaneku pikendada 16. veebruari Riigikogu täiskogu tööaega päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14‑ni. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

12:30 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ettepaneku poolt hääletas 64 Riigikogu liiget, vastu ei olnud ühtegi, erapooletuid oli üks, seega ettepanek leidis toetust.

Läheme tänase päevakorraga edasi. Ma palun nüüd ettekandjaks kõnepulti Marko Mihkelsoni, väliskomisjoni esimehe. Palun!

12:30 Marko Mihkelson

Aitäh! Lugupeetud kolleegid! Austatud välisminister! Külalised! Riigikogu väliskomisjon on läbi aastate mänginud üht keskset rolli Eesti välispoliitika kujundaja ja mõjutajana, sest mida tugevam on meie demokraatliku ja parlamentaarse vabariigi välispoliitiline ühisosa, seda paremini on ka Eesti huvid ja julgeolek maailmas tagatud. Seda põhimõtet on siit kõnetoolist korduvalt rõhutatud ja välispoliitikas reaalsete tegevustega ka kinnitatud. Eesti välispoliitika nurgakiviks on järjepidevus ja selle eest seisab ka väliskomisjoni praegune koosseis.

Esimest korda peeti välispoliitika debatti tänases formaadis siin Riigikogu saalis juba 27 aastat tagasi. Ma tuletan meelde, et 1994. aasta alguses viibis Eesti territooriumil veel 2500 Vene ohvitseri ja sõdurit, me alles alustasime teed NATO ja Euroopa Liidu suunas ning Soome sõiduks oli vaja saada viisat.

Selles reaalsuses 17. veebruaril 1994. aastal toimunud esimesel välispoliitilisel debatil rõhutas valitsuse nimel peetud kõnes toonane välisminister ja meie tänane kolleeg Jüri Luik nelja põhimõtet: "Peame paremini kasutama olemasolevaid võimalusi, et suurendada ja säilitada erinevate riikide huvi Eesti vastu ja leida kõige efektiivsemaid teid meie olemasolu kindlustamiseks nende riikide teadvuses. Teiseks pean ma oluliseks senisest suuremat keskendumist Eesti julgeolekule. Iga välispoliitilise sammu puhul on ilmselt asjalik endalt küsida, kas need sammud tugevdavad meie julgeolekut või nõrgendavad seda. Kolmandaks põhimõtteks on Eesti välispoliitika senisest suurem tähelepanu Eesti majanduslikele huvidele. Eesti majanduslikust heaolust sõltub otseselt meie riigi tulevik, seetõttu on välispoliitika ülesandeks jälgida, et me ei satuks ühestki riigist majanduslikku sõltuvusse ja et Eesti kaupadel oleks piisavalt vabu turge. Neljandaks tahaksin senisest suuremat rõhku asetada stabiilsusele rahvusvahelistes suhetes. Kui Eesti muudab sageli oma seisukohti, on oma pürgimustes ebajärjekindel ja kaldub rabelemisse, ei saavuta ta ka oma välispoliitilisi sihtmärke."

Luik leidis siis vajaliku rääkida ka Eesti rahvusvahelise kuvandi olulisusest, öeldes: "Eesti on väike riik, nagu Šveits, Taani või Holland, mis eksisteerib suuresti inimeste ettekujutusel nendest riikidest. Eesti imagot loob iga välismaailmaga kokkupuutuv eestlane, eriti muidugi parlamendisaadikud, sõjaväelased, diplomaadid. Üritame seda pilti mitte rikkuda."

Kõik need põhimõtted on Eesti välispoliitikas ühtviisi olulised ka praegu, 27 aastat hiljem. Olgugi et Eesti on peagi juba 17 aastat olnud Euroopa Liidu ja NATO liikmesriik ning meie diplomaatiline kogemustepagas on palju suurem, seisab meie välispoliitika järjekindlalt endiselt kolmel põhisambal. Need on meie kodanike julgeoleku tagamine, majandusliku heaolu kindlustamine ja globaalse eestlaskonnaga tiheda sideme hoidmine.

Läinud aastal valitsuses heaks kiidetud Eesti välispoliitika arengukava aastani 2030 rõhutab, et Eesti välispoliitika ülesanne on riigi ning kodanike julgeoleku ja heaolu kindlustamine ning huvide kaitsmine rahvusvahelistes suhetes. Välispoliitika on ühtne ning teiste valdkondadega läbi põimunud, selle üldine edukus sõltub kõigi osaliste, sh era‑, avaliku ja kodanikuühiskonna sektori koostööpõhimõtete selgusest ja toimimisest.

Välispoliitika arengukava koostamine ja vastuvõtmine oli hea näide Riigikogu väliskomisjoni ja Välisministeeriumi sisulisest koostööst, mis päädis laia ühisosa leidnud strateegilise dokumendi üllitamisega. Just strateegilise planeerimise tugevdamine, oma ressursside ehk välispoliitiliste vahendite parem planeerimine ja taktikaliste sammude läbimõeldus võimaldavad mitmekesiste rahvusvaheliste ohtude ja väljakutsete keskkonnas ka meie väikeriigil edendada rohkem proaktiivset välispoliitikat.

Aktiivsus ei tähenda jooksmist korraga kõigis suundades. Meie välispoliitiline aur ei tohi minna üksnes hetkepoliitikas atraktiivsetele projektidele või meile kaugelt üle pea olevate kriiside lahendamise katsetele. On selge, et me ei saa igal rahvusvahelisel teemal juhtida või kaasuda ega peagi seda tegema. Tuleb teha kaalutletud valikuid. Ja iga otsuse juures on tähtis küsida, kas ja kuidas see töötab meie endi välispoliitiliste eesmärkide saavutamise nimel.

Prioriteetide seadmisel tuleb seejuures lähtuda meie välispoliitika laiemast toetuspinnast: Euroopa Liidust, NATO‑st ja strateegilistest suhetest Ameerika Ühendriikidega. Viimastel aastatel on palju tähelepanu pööratud suhetele USA‑ga. See on positiivne. Samas on oluline, et suudaksime aktiivsust suurendada ka Berliinis, Pariisis ja teistes Euroopa Liidu mõjukeskustes. Brexiti järel on oluline tugevdada kahe‑ ja mitmepoolseid suhteid Ühendkuningriigiga.

Proaktiivsuse tõstmisele aitab kaasa meie diplomaatia tööriistakasti regulaarne audit  rahvusvahelistest organisatsioonidest ja kahepoolsetest esindustest üle maailma idapartnerluskeskuse ja arengukoostöö projektideni välja. Eesti välispoliitiline võimekus sõltub sellest, kui oskuslikult suudame piiratud võimaluste tingimustes siduda eesmärgid reaalsete tegevustega.

Regiooni‑ või teemapõhised strateegiad, nagu äsja avaldatud Aafrika strateegia ja kavandamisel olev Aasia riikide strateegia, aitavad diplomaatilist ressurssi tõhusamalt kavandada ning loovad seejuures võimaluse vältida poliitiliselt tundlike rahvusvaheliste teemade muutumist siseriiklikult toksiliseks.

Eesti välispoliitikas tuleb saavutada selline tegevuste sügavus, millega viia ellu tarka diplomaatiat, mis on oskus oma rahvuslikke huve realiseerida viisil, kus ei satuta ohtlikku konflikti ühegi teise riigiga, ning võimekust navigeerida keerulises geopoliitilises reaalsuses sõpru ja liitlasi veenvalt kaasates oma julgeoleku tõhusama kaitsmise nimel.

Ükskõik kui kõlavad pole eesmärgid ja ükskõik kui aktiivseks me oma välispoliitikat ka ei mõtle, ilma tugeva ja motiveeritud välisteenistuseta, ilma meie kogenud diplomaatideta pole see võimalik. Läinud aastal tekitas palju pingeid uue välisteenistuse seaduse eelnõu menetlemine, mis lõpuks päädis hoopiski presidendi vetoga. Uuel välisministril ja ka Välisministeeriumi uuel kantsleril on hea võimalus siin pinged maha võtta ja keskenduda reaalselt eksisteerivate probleemide lahendamisele.

Välisteenistuse avatus on vajalik, kuid see ei tohi kahjustada Eestit hästi teeninud karjääridiplomaatia mudelit. Viimastel aastatel on mitmed karjääridiplomaadid kas lahkunud või nad on olnud lahkuma sunnitud. Koos inimestega on kaduma läinud ka kogemus, mis on diplomaatias suur väärtus. Targa diplomaatia peamine alustala on hästi motiveeritud inimesed. Selle juurde käib ka professionaalne karjääriplaneerimine, mis aitaks korraga tugevdada meie välispoliitika kõige olulisemaid võimekusi ning looks diplomaatidele pingevabama arengukeskkonna.

Head kolleegid! Meie diplomaatiat kõigil tasanditel on viimasel aastal tugevasti pärssinud koroonapandeemia. Riigikogu väliskomisjon tegi näiteks oma seni viimase välissõidu eelmise aasta veebruaris. Riigikogu välisdelegatsioonid on samuti olnud eelmisest kevadest distantssuhtlemisel. Vaid Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee kutsus eelmisel kuul Strasbourgi osaliselt kohale tavapärase plenaaristungi. Väikeriigile on selline suletus kindlasti halb. Juba tavaoludes on meil oma häält keeruline kuuldavaks teha ja suurriikide tähelepanu võita, mis siis veel nüüd. Samas pole rahvusvaheline dünaamika seiskunud. Eesti seisukohti tuleb pidevalt levitada ja meie huvisid kaitsta. Kas poleks mitte asjakohane siiski üleriigilises vaktsineerimiskavas mõelda ka eesliinidiplomaatide kaitsesüstimisele, et võimaldada Eestile eluliselt olulise välissuhtlemise kiiremat taastamist?

Otsesuhtlemise vähesus siiski ei tähenda, nagu suhtlemist üldse poleks. Tehnoloogia on võimaldanud meil tekitada harjumuse, mis jääb ka siis, kui reisimine on täielikult taastunud. Veebikohtumised on loonud kiiruse ja paindlikkuse, mida varem ei osatud hinnata. Näiteks õnnestus paljuski tänu tehnoloogiale eelmisel aastal taaselustada kolme Balti riigi väliskomisjonide kohtumised. Alates 2015. aastast ei suutnud kolm riiki ühitada kalendrit nii, et leida võimalust füüsiliseks kohtumiseks. Meie komisjoni eestvedamisel detsembris toimunud veebikohtumine näitas, et saame koosoleku kenasti peetud ja teemad käsitletud. Alles eelmisel nädalal otsustasime koos Läti ja Leedu kolleegiga muuta komisjonide esimeeste veebikohtumised regulaarseks, et jagada informatsiooni ja vajaduse korral ühtlustada oma välispoliitilisi samme.

Komisjoni endisel esimehel Enn Eesmaal, keda ma siinkohal tänan väga hea pikaajalise koostöö eest, oli aga jaanuaris koos Balti kolleegidega võimalus veebikohtumiseks USA Esindajatekoja väliskomisjoni esimehe Gregory Meeksiga. Sellel lepiti kokku nii tulevased kohtumised kui ka ühine tegevus Ukraina, Valgevene, Gruusia ja teiste idapartnerlusriikide toetamisel. Veebipõhiselt on viimastel kuudel toimunud näiteks meie iga-aastane kokkusaamine Soome kolleegidega, aga samuti sellised rahvusvahelised formaadid nagu NB 8 väliskomisjonide esimeeste kohtumine või Euroopa Liidu eesistuja korraldatud välis‑ ja julgeolekupoliitika konverentsid.

Head kolleegid! Läinud aasta 25. augustil võttis Riigikogu oma erakorralisel istungil vastu avalduse "Demokraatia ja kodanikuühiskonna toetuseks Valgevenes". Selle poolt hääletas 92 saadikut. Avalduse tingisid Valgevene presidendivalimiste tulemuste massiline võltsimine ja rahumeelsete protestiavalduste vägivaldne mahasurumine võimude poolt. Valgevene võimud eesotsas mittelegitiimse presidendi Aljaksandr Lukašenkaga on üritanud rahva protestimeeleolu vaigistada repressioonidega. Valgevenes on umbes 300 poliitvangi. Käivad pidevad arreteerimised ja töökohtadelt vallandamised. Inimesi hirmutatakse kõikvõimalikul moel, kaasa arvatud üksikvanematelt laste äravõtmisega ähvardades.

See kõik pole aga vaigistanud rahvuslikku ärkamist ning protestimeeleolu. Just rahvusliku eneseteadvuse sünd ja hirmust võitu saamine on see määrav jõud, mis on andnud Valgevene arengule täiesti uue dünaamika. Hiljuti Riigikogu külastanud Valgevene opositsiooni liider Svjatlana Tsihhanovskaja kinnitas, et vaatamata laialdastele repressioonidele, jätkatakse rahumeelset võitlust vabade valimiste ja demokraatliku Valgevene eest.

Valgevene rahva vabaduspüüdlused on leidnud suurt sümpaatiat nii Eestis kui ka mujal läänemaailmas. Lukašenka režiimi sanktsioneerimine ja samas kodanikuühiskonna toetamine on kaks hooba, millega saavad lääneriigid mõjutada Valgevene kui Euroopa riigi demokraatlikku arenguteed. Me peame olema valmis pikaks ja keeruliseks protsessiks, kuid just valgevenelaste endi südikus annab kindla aluse arengu pöördumatusele.

Eesti üks välispoliitilisi prioriteete on Valgevene, Ukraina ja teiste idapartnerlusriikide toetamine nii diplomaatiliste sammude kui ka arengukoostöö programmide kaudu. See töö peab jätkuma veelgi aktiivsemalt, sest nende riikide edust demokraatliku ühiskonna loomisel ja tugevdamisel sõltub vahetult kogu regionaalne julgeolek. Valgevene ja Ukraina õnnestumine avatud ühiskondadena peaks olema niisama oluline ka Venemaa kodanikele, kes soovivad oma riigi arengus näha alternatiivi autoritaarsele ja naabreid pidevalt ähvardavale poliitikale. Valgevene sündmused on juba mõjutanud meeleolusid ka Venemaal, kui jõhkrast mürgitamisest toibunud Aleksei Navalnõi vahistamise ja vangistamise järel on paljudes linnades toimunud protestimeeleavaldused. Ka selles küsimuses on Riigikogu väljendanud oma arvamust: eilsel istungil võeti 57 saadiku algatusel vastu avaldus "Euroopa Liidu ühtse välispoliitika toetuseks ja kodanikuühiskonna kaitseks Venemaal".

Kahjuks on Venemaa juba aastate eest oma rahvusvaheliselt võetud kohustuste täitmisest järk-järgult eemaldunud – ärgem unustagem, et varsti möödub seitse aastat Krimmi annekteerimisest ja Venemaa agressiooni algusest Ida-Ukrainas –, mis on loonud olukorra, kus lääne ja Venemaa suhted on jõudnud madalaimasse punkti pärast Nõukogude Liidu lagunemist. Asi on jõudnud nii kaugele, et Venemaa välisminister ähvardas suhted Euroopa Liiduga üldse katkestada ja mängis mõtteliselt sõjaks valmistumise retoorikaga. Moskvas ei näi keegi isegi poole sõnaga arvavat, et pingete kasvu taga on Venemaa enda agressiivne välispoliitika. Sellises olukorras on äärmiselt oluline, et lääneriigid teeksid kiiresti ühise Venemaa-poliitika auditi ja töötaksid välja strateegia, mis võimaldaks meil oma põhimõtetest taganemata jahutada kasvanud pingeid. Seejuures on väga oluline Atlandi-üleste suhete tugevdamine, et vältida liitlaste omavahelisi lahkhelisid mõjusa poliitika kujundamisel. Me ei tohi unustada, et mida halvemad on Venemaa ja lääne suhted, seda keerulisem on ka meie julgeolekukeskkond.

Eesti välispoliitiline võimekus koostöös liitlastega Venemaa-poliitikat kujundada on seda edukam, mida paremini on meil endil suhted idapoolse naaberriigiga läbi mõeldud. See agenda on palju laiem kui üksnes heidutustasand, hõlmates küsimusi piiriülestest ühisprojektidest senini ratifitseerimist ootava piirilepinguni. Eesti huvides on töötada koos liitlastega selle nimel, et meie suhted Venemaaga rajaneksid heanaaberlikkuse põhimõttel.

Head kolleegid! Eesti kui Põhja-Euroopa avatud, innovaatilise ja tulevikku vaatava riigi kuvandiga passib väga hästi kokku meie taotlus saada Arktika Nõukogu vaatlejaliikmeks. Riigikogu väliskomisjon on pühendanud sellele teemale palju tähelepanu, tellides muu hulgas teadlastelt analüüsi Arktika Nõukogu tähendusest ja vaatlejaliikme võimalustest meie välispoliitika edendamisel suhetes Põhjala naabrite, aga samuti Venemaa, USA ja Kanadaga. Jaanuari lõpul toimus komisjoni avalik istung, mis juhatas sisse Eesti Arktika Nõukogu vaatlejaliikmeks kandideerimise perioodi. Veel enne kevadist ministrite kogunemist viib väliskomisjon läbi tellitud analüüsi tutvustuse.

Väliskomisjonil on kevadistungjärgu jooksul kavas pöörata põhjalikumat tähelepanu ka äridiplomaatia strateegia elluviimise hetkeseisule. Riigikontrolli hiljutine audit leidis terve rea lünki meie väliskaubanduspoliitika koordineerimises ja seatud eesmärkide poole liikumises. Meie eesmärk on saada valitsuselt tagasisidet sammudest, mis võimaldaksid paremini sünkroniseerida EAS‑i ja Välisministeeriumi majandusdiplomaatide tegevuse meie ettevõtjate toetamisel välisturgudel või investeeringute toomisel Eestisse. Samuti võtame juba lähinädalatel komisjoni päevakorda globaalse eestluse programmi arendamise ja erisaadiku tegevuse tutvustamise. Tänan tähelepanu eest!

12:46 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Nüüd on Riigikogu liikmetel võimalus esitada ettekandjale küsimusi. Riina Sikkut, palun!

12:46 Riina Sikkut

Aitäh! Tänan ka ministrit väga põhjalike vastuste eest! Ma ei jõudnud [temalt] küsida, õnneks saan küsida väliskomisjoni esimehelt. Tegelikult sobibki mu esimene küsimus selle ettekande järele paremini. Viide Eesti pikale demokraatlikule protsessile või demokraatlikule teele minekule oli kõnes olemas, samamoodi meie jaoks prioriteetne idapartnerlus. Sellega seoses tahaksingi küsida. Mulle jäi tunne, et me ei ole teinud kõike, mis on vajalik ja võimalik, et toetada Ukrainat, Valgevenet, Moldovat ja Gruusiat nende teel tänapäevase demokraatiani. Mida peaks Eesti tegema või võiks järgmistel aastatel rohkem teha, et kasutada ära oma kogemust ja seda spetsiifilist rolli, mida me saame mängida nende riikide tulevikus?

12:47 Marko Mihkelson

Aitäh, Riina, selle väga olulise ja tähtsa küsimuse eest, millele võiks väga pikalt vastata, aga ma peatun võib‑olla mõnel olulisemal momendil. Ma arvan, et Eesti on teinud läbi aastate päris palju nende riikide toetuseks ja seda kindlasti kauem, kui ametlikult eksisteerib idapartnerluspoliitika. Teatavasti saab idapartnerluspoliitika kui Euroopa Liidu poliitikasuund sellel aastal 12‑aastaseks, 2009. aastal olid Poola ja Rootsi toonased välisministrid Carl Bildt ja Radek Sikorski selle poliitika eestvedajad Euroopa Liidu tasandil. Aga Eesti toetus Ukrainale ja teistele riikidele nendes demokraatlikes protsessides algas kaugelt varem kui 2009. aastal.

Kui vaadata viimaste aastate arengukoostöö programme, seda, kuidas me diplomaatiliselt oleme nende riikide muresid ja soove rahvusvahelises koostöös tõstatanud ja neid toetanud (ka oma kõnes ma viitasin ju Riigikogu tegevusele kas või viimasel aastal), siis ma usun, et Euroopa Liidu ja üldse lääneriikide hulgas paistab Eesti selgelt välja. Kui vaadata kas või arengukoostöö vahendeid, mida me oleme suunanud Ukrainasse, Gruusiasse, Moldovasse ja teistesse riikidesse, siis inimese kohta, ma usun, on need numbrid päris-päris esireas. Küsimus ei ole lihtsalt vahendite suunamises erinevatesse programmidesse, et saada kirja linnukest, vaid Eesti selgelt ju tajub, võib-olla paremini kui paljud teised lääneriigid, millist konkreetset abi need riigid oma praeguses arengus vajavad, millist toetust rahvusvahelistes organisatsioonides ja ka kodanikuühiskonna tugevdamisel ning õigusriigi põhimõtete ja printsiipide juurutamisel oma ühiskonnas. Eestil on pakkuda omast kogemusest väga palju, aga kindlasti on erakordselt oluline, nagu ma rõhutasin oma kõnes, teha kõik, et need riigid õnnestuksid. Ühelegi nimetatud riikidest, kui me räägime Ukrainast, Valgevenest või Moldovast, ei ole keegi peale surunud neid valikuid, mida rahvas on teinud tõesti dramaatiliste revolutsioonidega, nagu me oleme seda võib-olla kogenud ennekõike Ukrainas, aga ka kindlasti Gruusias või käimasoleva rahvarevolutsiooni käigus, mis meie silme all ju rullub jätkuvalt Valgevenes. Valgevene rahva kõige olulisem soov, mis on väljendunud viimase 180 ja enama päeva jooksul pärast presidendivalimisi 9. augustil, on ju saavutada võimalus ise vabalt otsustada oma tuleviku üle.

Mis seal salata, väga ohtuderikas ja väljakutseterohke maailm võib aeg-ajalt jätta nende riikide mured tagaplaanile. Selle tõttu on just väga oluline olnud ka Eesti roll eri valitsuste aegadel nende teemade tõstatamisel  rahvusvahelistel foorumitel. Kindlasti me seda tööd  jätkame ka tulevikus. Rääkides Riigikogu toetusest, ma rõhutasin ka Valgevene demokraatia ja kodanikuühiskonna toetuseks tehtud avalduse toetamist siinsamas saalis, kus selle poolt hääletas 92 saadikut. See demonstreerib väga märkimisväärselt seda solidaarsust, mis Eestis nende riikide arengu suhtes valitseb.

12:51 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Peeter Ernits, palun!

12:51 Peeter Ernits

Hea juhataja ja ettekandja! Täpselt 30 aastat tagasi, 11. veebruaril 1991 loodi Haagi Rahupalees Esindamata Rahvaste Organisatsioon. See oli suuresti meie oma mehe Linnart Mälli teene, kes oli esimesed paar aastat ka selle organisatsiooni juht. Minu küsimus on nüüd see: kuidas praegune valitsus suhtub sellesse organisatsiooni, mis on meie oma mehe loodud? Muuseas, asutajaliikmed olid Eesti, Läti, Gruusia jt. Sa räägid nüüd, et rahvarevolutsioon rullub üle Valgevene. Ma tuletan sulle meelde, samu sõnu kasutades, et need rulluvad üle maailma mitmel pool ja ka nendes piirkondades, mis hõlmavad üle 300 miljoni [inimese]. Praegu on Esindamata Rahvaste Organisatsioonis 45 liiget. Minu küsimus on: kuidas praegune valitsus vaatab nende 300 miljoni peale, kellel veel ei ole oma riiki?

12:52 Marko Mihkelson

Aitäh! See on väga-väga oluline küsimus just nimelt selle nurga alt vaadates, et seda tööd, mida meie ühine tuttav Linnart Mäll tegi, ta tegi hingestatult ja paljuski tänu tema väga laialdastele kontaktidele ja ka isiklikule energiale tegelikult see organisatsioon pälvis väga palju tähelepanu. Kindlasti mängis ta ka kaasavat rolli nendes sündmustes, mis toona meie regioonis n‑ö sündisid. Mul endal oli ka 1990. aastatel ajakirjanikuna töötades vahetult kokkupuude näiteks nende püüdlustega, mis olid Tšetšeenia rahval 1990. aastate keskpaigas, kui nad püüdlesid samuti nagu Eesti, Läti ja Leedu oma vabaduse suunas. Kahjuks on nende nii ajalugu kui ka lähiajalugu meie omaga võrreldes palju dramaatilisem. Sama võib öelda ka väga paljude teiste teie mainitud 300 miljoni inimese kohta, kes kas erinevate rahvusgruppide või rahvastena on olukorras, kus puudub vaba riigi staatus. Eesti kindlasti järgib ju oma rahvusvahelises poliitikas [rahvusvahelist õigust] ja ma usun, et siin ei ole küsimus ainult selles, kuidas vaatab praegune valitsus või ka Riigikogu koosseis ning Riigikogu väliskomisjon nendele teemadele, vaid meie jaoks on ülimuslikult oluline rahvusvahelise õiguse tugevus, kehtivus ja selle järgimine kõigi rahvusvahelises poliitikas osalejate poolt, sh riikide poolt, kus eksisteerivad probleemid, kaasa arvatud see, mida te mainisite. Nii et igal juhul lähtub kõik rahvusvahelise õiguse põhimõtetest ka nendes küsimustes. Ja kui nendel rahvastel on soov, et riik oleks vaba ja demokraatlik, nii nagu me räägime näiteks enam kui 26 aastat diktatuuri küüsis oleva Valgevene rahva vabanemistahtest, siis vaieldamatult on Eestil väga oluline jälgida ja toetada neid tegevusi, mis on kõigiti kooskõlas ennekõike rahvaste enda enesemääramise õiguse ja rahvusvahelise õigusega.

12:55 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Helle-Moonika Helme, palun!

12:55 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Hea Marko! Tegelikult oli mul küsimus välisministrile, aga ma ei jõudnud seda tema käest küsida, nii et ma küsin siis sinu käest. Välisminister mainis oma kõnes seoses meie naaberriikidega, et me peame riigina igati toetama sealset demokraatiat ja arvamusvabadust. Ma olen sellega igati nõus. Kuidas aga suhtuda asjaolusse, et samaaegselt oleme Eestis praeguse valitsuse eestvedamisel tegemas samme just nimelt sellesama arvamusvabaduse piiramiseks, plaanides suruda läbi nn vihakõneseadust, ning seadusemuudatusega tahetakse täiendada ka meedia[teenuste] seadust, millega samuti saab rohelise tee arvamusvabaduse piiramine ja allasurumine. Kas Eesti Vabariigi välisminister, Välisministeerium ja teised põhiseaduslikud institutsioonid, kaasa arvatud väliskomisjon, millel on teie sõnade kohaselt suur roll välispoliitika kujundamisel, peaks äkki kasutama oma positsiooni ja võimalusi pigem selleks, et selgitada oma Euroopa Liidu ametikaaslastele, et Eestis on arvamusvabaduse, sõnavabaduse ja demokraatiaga kõik väga hästi ning meid ei peaks survestama nimetatud direktiivi vastuvõtmiseks ega ähvardama trahvidega? Meie karistusseadustikus on vastavad punktid juba olemas ning lisaks on see direktiiv vastuolus meie põhiseadusega, mis ütleb selgelt, et tsensuuri Eestis ei ole.

12:57 Marko Mihkelson

Aitäh, Helle-Moonika! See küsimus on kindlasti selles saalis juba tekitanud päris palju kirgi, täiesti normaalset demokraatlikku arutelu, ja ju ta tekitab seda ka pärast tänast välispoliitika debatti. Ilmselt saab ka välisminister järgnevates infotundides, kui see teema tõstatub, sellele küsimusele vastata. Ma võin öelda niiviisi, et väliskomisjonis me ei ole otseselt sellest konkreetsest teemast lähtuvalt ühtegi kuulamist läbi viinud. Aga kui see küsimus juba selliselt on tõstatatud, siis ma arvan, et meil oleks täiesti põhjust ka väliskomisjonis võib-olla laiemalt vaadata, kuidas on olukord Eesti jaoks tähtsa teema, meediavabaduse kajastamisega või käsitlemisega nii partnerite hulgas kui ka laiemalt rahvusvaheliselt. Eesti ju ka eelmise välisministri Urmas Reinsalu eestvedamisel lõimus aktiivselt rahvusvahelise meediavabaduse kogukonnaga. Endise ajakirjanikuna võin kinnitada, et minu arvates on läbi 30 aasta Eesti meediavabadus olnud pidevalt maailmas ikkagi eesrindlikul positsioonil. Seda on näidanud paljud võrdlustabelid maailma riikide kohta. Ma peaksin ütlema, et Eesti ajakirjandus on ka tänasel päeval väga professionaalne, olgugi et kõlab ju erinevaid etteheiteid. Aga kindlasti ma ei näe siin, et Eesti demokraatia üks põhialuseid ehk väljendusvabadus või meediavabadus oleks kuidagiviisi ohus.

Küsimus võib olla pigem selles, et viimase paarikümne aasta või isegi vähema aja jooksul on ennekõike tehnoloogilise revolutsiooni tõttu tekkinud juurde neid kanaleid, mille kaudu on, eriti ühismeedia või sotsiaalmeedia kontekstis, palju lihtsam, ja ütlen ausalt, teinekord ka vastutustundetu levitada oma seisukohti, üleskutseid või arvamusi. Ma ei avasta siin ju Ameerikat: igal sõnal, mida välja öeldakse, on kindlasti väga oluline vastutuskaal taga. See debatt küsimuses, millele te vihjate, kindlasti Eestis on käimas ja jätkub. See peab sisaldama ka seda arusaamist, et ükskõik, kas me räägime sisepoliitikast, sisemistest arengutest Eestis endas või ka välispoliitikast, diplomaatiast, sõnadel on kaal ja sõnadest võib väga palju sõltuda ka selles mõttes, mida meist arvatakse või mis nende sõnade tõttu võib juhtuda, nagu me oleme rahvusvahelises uudistepildis viimastel nädalatel või kuudel näinud. Alles ju toimusid selleteemalised debatid meie ühe peamise liitlase Ameerika Ühendriikide Kongressis ja Senatis.

13:00 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Indrek Saar, palun!

13:01 Indrek Saar

Tervist! Ma loodan, et ma olen kosta.

13:01 Indrek Saar

Millegipärast minu kaamera mulle enam pilti ei näita.

13:01 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Meie teid ka ei näe, aga kuuleme väga hästi, nii et küsimuse saate esitada.

13:01 Indrek Saar

Selge. Ma tänan! Lugupeetud väliskomisjoni esimees, hea Marko! See küsimus tuleb samamoodi nüüd sulle, tegelikult oleks tahtnud seda välisministri käest küsida, aga ma arvan, et kuna sa oled koalitsioonis ja väliskomisjoni esimees, siis on sul sellele kindlasti samamoodi vastus olemas. Välisminister ühes oma vastuses väitis, et Jüri Ratase valitsuste ajal oli Eesti välispoliitika järjepidev. Teatavate mööndustega võin öelda, et Jüri Ratas peaministrina enam-vähem tõepoolest oli välispoliitiliselt järjepidev, kuigi aeg-ajalt oli ta ka oma valitsuse pantvang. Aga välispoliitikat kujundab mitte ainult peaminister, vaid ka välisminister ja kujundavad mitmed teised Vabariigi Valitsuse liikmed. Kas sa nõustud tänase välisministriga, et Jüri Ratase valitsuste välispoliitika oli järjepidev, nii nagu me sellest 1990. aastate algusest saadik oleme aru saanud?

13:02 Marko Mihkelson

Aitäh, Indrek! Küsimus on täiesti arusaadav ja väga asjakohane. Ega ma asjata ei toonud oma kõnes seda tsitaati, mida Jüri Luik ütles 1994. aastal veebruaris siin meie ehk Riigikogu toonase koosseisu ees esinedes. Mõnes mõttes vaadanuks ta nagu tänasesse või eilsesse päeva, väga asjakohased ja ajakohased märkused, kaasa arvatud see, kui ta ütles, et kui Eesti muudab sageli oma seisukohti, on oma pürgimustes ebajärjekindel ja kaldub rabelemisse, ei saavuta ta ka oma välispoliitilisi sihtmärke. Või imagost rääkides, et see on oluline, sest väikeriiki tuntakse selle ettekujutuse kaudu, mida me ise rahvusvaheliselt loome oma sõnade, oma tegevuste abil. Ma arvan, et ju oli Jüril 1994. aastal põhjust nendele momentidele tähelepanu juhtida. Eks me oleme ju viimasel paaril aastal ja võib-olla isegi veidi kaugemalgi ajal seda aeg-ajalt märganud. Kui ikkagi rõhutada seda, et igal valimisel – Urmas vaatab mulle teraselt otsa, aga ma ei saa kuidagi nõus olla Urmas Reinsalu mõttega, mida ta välisministrina väljendas – peaksid olema tagajärjed meie välispoliitikale, siis see tegelikult osutaks just nimelt sellele mõttele, mida Jüri Luik juba 1994. aastal alla joonis, et kui me liiga sageli oma seisukohti muudame, siis me muutume ärplevaks ja oma liitlastele, partneritele mittearusaadavaks. Eesti hääle kostmine ja tegelikult sõnumi kohaleviimine meie liitlastele, me kõik teame, ei ole lihtne töö, see nõuab aastate‑, võib-olla isegi aastakümnetepikkust tegevust.

Nagu me näeme, need eesmärgid, mis olid 1990. aastate alguses, on meil täna täpselt samasugused. See tähendab seda, et meile on edu toonud see, kui me vaatame pikaajaliselt ette, kui me suudame siin saalis ka poliitilise debati kaudu (see ei tähenda seda, et meil ei võiks olla erinevaid seisukohti ja arvamusi, kuidas suhtuda ühte või teise välispoliitilisse põhiküsimusse) kokkuleppe saavutada ja käituda ühiselt, ühtse häälena just nimelt välissuhtlemises, sest siis me oleme oma liitlastele arusaadavad. Kui me räägime väärtuspõhisusest oma välispoliitikas, järgime seda omaenda tegevusega, siis see on töö, õigemini, need on seisukohad, mis kindlasti meid edasi viivad. Kas või eilegi, kui me siin Riigikogus arutasime avaldust seoses Euroopa Liidu välispoliitika hetkeseisuga või olukorraga Venemaal, siis selle avalduse toetuseks andsid oma hääle kõigi Riigikogus esindatud erakondade liikmed. Ma arvan, et see on täpselt see, mida me välispoliitikas esile peaksime tõstma ja mis Eestile edu toob.

13:06 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Mart Helme, palun!

13:06 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud komisjoni esimees, ettekandja! Tahaksin tähelepanu juhtida sellele, et välispoliitika ettekandes ja ka sinu ettekandes praktiliselt ei pööratud tähelepanu suurele ja laiale islamimaailmale ja Euroopa islamiseerumise probleemidele, islamiäärmusluse probleemidele, ega suhetele Türgiga, mis on meie NATO‑partner ja on pikaajaliselt pidanud läbirääkimisi Euroopa Liiduga ühinemise teemal, mis on samal ajal aga ka väga paljude probleemide allikas suhetes islamimaailmaga (Süüria konflikt jne, me ei saa siin üksikasjadesse minna). Ka meie eriteenistused on pööranud tähelepanu sellele, et viimastel aastatel on julgeolekus selgelt tekkinud uus dimensioon, mis on seotud just nimelt islamiriikidega, eriti teatud riikidega ja sealt pärit sisserändega. Kuidas on nüüd komisjoni vaade, kas me peaksime parlamendis need küsimused rohkem fookusesse tooma ja pidama dialoogi ka Välisministeeriumiga, et need küsimused oleksid meil põhjalikumalt, adekvaatsemalt ja ka kompetentsemalt käsitletud? Või missugune on komisjoni esimehe vaade?

13:08 Marko Mihkelson

Aitäh, hea Mart! Ma arvan, et 15 minutit komisjoni ettekandeks mõnevõrra piirab nende prioriteetide kirjeldamist, mis meie välispoliitikas hetkel võib-olla kõige olulisemad on. Teemad, mida sa mainisid, mis puudutab näiteks tõesti sündmustes järjepidamist, et olla hästi kursis arengutega, mis toimuvad laiemalt Lähis-Idas, mitte ainult Süürias, aga ka näiteks seoses Iraaniga, võib-olla ka olukord Afganistanis, Saudi Araabias, Jeemeni konflikt jne, on tegelikult võtmetähendusega, kaasa arvatud Lähis-Ida rahuprotsess, arengud suhete taastamisel või loomisel, täpsemini öeldes, Iisraeli ja mitmete araabia riikidega. Need on väga olulised protsessid. Viimane visiit, mille Riigikogu väliskomisjoni delegatsioon tegi eelmise aasta veebruaris, oli just nimelt sinna regiooni ehk Araabia Ühendemiraatidesse ja Kuveiti. Sealsed kohtumised olid väga huvitavad, sai ka kohalike mõttekodade esindajatega arutleda nendel teemadel, kuidas selles regioonis nähakse globaalseid arenguid, muu hulgas näiteks Euroopa Liidu või lääneriikide mõju sealses piirkonnas toimuvale versus näiteks Türgi ambitsioonide laienemine, aga samas ka Hiina tegevus. Üks valdkondi või, ütleme, suuri teemasid Eesti välispoliitikas ja mitte ainult Eesti välispoliitikas on vaieldamatult suhete seis Hiinaga ja nende tuleviku n‑ö projitseerimine. Väliskomisjonis me alles sellel nädalal palusime Välisministeeriumil teha meile põhjalik analüüs selle kohta, kuidas nähakse Eesti ja Hiina suhete edasist arengut. Aga mis puudutab neid küsimusi, nagu konflikt Liibüas, konflikt Süürias, mis on vahetult meie liitlasruumi piirialadel, siis väliskomisjon on läbi aegade saanud nii luurealast briifingut kui ka mõttekodadest vihjeid või analüüsi selle kohta, kuidas me võiksime seal toimuvaid arenguid käsitleda. Vaieldamatult on neil kaudne mõju meie julgeolekule ja kindlasti on need teemad meie komisjoni tegevuse päevakorras ka edaspidi.

13:10 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Tarmo Kruusimäe, palun!

13:10 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Mul on teile küsimus. Kas teil oli välisministriga vestlus enne seda, kui te saite teada, et on tekkinud kustumatu soov osaleda 17 + 1 formaadis? Mina olen aru saanud, et see on ikkagi ajendatud võib-olla sellest folkloorist, kust pärineb see lause, et Eesti piir peaks käima vastu Hiina müüri. Millised on antud olukorras suhted Venemaaga ning kas läheb tule alla leping Ühtse Venemaaga, kui see on ajendiks, miks osaleda selles 17 + 1 formaadis?

13:11 Marko Mihkelson

Aitäh selle küsimuse eest! Kui ma vaatan selle küsimuse tuuma, kuidas Eesti on selles formaadis osalenud, siis see ajalugu on mõnevõrra pikem kui viimane aasta. Tegelikult sai see protsess alguse laias laastus kümmekond aastat tagasi. Selge on see, et selle aja jooksul on päris palju muutunud. Päris palju on muutunud ennekõike selles, kuidas Hiina käsitleb maailma, kuidas ta käsitleb eri regioone, kaasa arvatud seda, kuidas ta soovib suhelda Euroopa eri riikidega. Selline on võib-olla olnud ka selle formaadi veidi kaugem, sügavam ajalooline kontekst. Need arutelud on komisjonis juba toimunud. Nagu ma mainisin, me palusime ka Välisministeeriumil meile esitada põhjalik analüüs, võttes arvesse viimati toimunud kohtumise kogemust, kuidas me võiksime liikuda edasi suhetes Hiinaga. Hiina on sellel sajandil väga arvestatav mõjur maailma majanduses, maailma poliitikas, ka julgeolekuküsimustes ning ta ka jääb selleks. Hea kolleeg Jüri Jaanson tõi mängu küsimuse Taiwanist ja võimalikust konfliktiohust ümber Taiwani. Vaieldamatult on meile ülimalt oluline tajuda, millises maailmas me elame või hakkame elama ja kuidas me seda arvestades oma suhteid seame. 

Aga meie kogemus, kaasa arvatud suhetes Venemaaga, mida sa ka oma küsimuses mainisid, näitab, et kui me taandame kõik ainult kahepoolsusele ehk püüame üksinda nende suurte jõudude ja mõjuritega hakkama saada, siis me iseseisvalt amputeerime endalt nagu mõned jäsemed. Tegelikult me peame kaasuma nendesamade Eesti välispoliitika platvormidega, mis meie jaoks on üliolulised, nagu Euroopa Liit, NATO, strateegilised suhted üleatlandiliselt. Seetõttu on minu arvates väga oluline keskenduda ka suhetes Hiinaga Euroopa Liidu ühtse Hiina‑poliitika kujundamisele. Selleks on tegelikult väga hea võimalus juba eeloleval kevadel. Kui koroonapandeemia selleks ikkagi võimaluse annab, siis eelmisel sügisel edasilükkunud Euroopa Liidu ja Hiina tippkohtumine peaks toimuma Saksamaal Leipzigis hiliskevadel. Ma arvan, et see on selline hea koht, kus ka Eestil on võimalus näidata, et me oleme osa 27 riigi ühistegevusest ja ühisest poliitikast Hiina suunal. Ma arvan, et me peaksime koos Välisministeeriumiga ja kõigi osalistega, keda mõjutab vaieldamatult Hiina‑suhete formaat, seda kõike arutama.

13:14 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Maria Jufereva-Skuratovski, palun!

13:15 Maria Jufereva-Skuratovski

Austatud istungi juhataja! Hea ettekandja, tänan põhjaliku esitluse eest! Eesti ja Venemaa suhted poliitilises mõttes on hästi pingelised, tegemist on üldtunnustatud faktiga. Minu küsimus: kas meie riik võiks kaaluda Venemaa vaktsiini Sputnik V kasutusele võtmist, seda enam, et paljud inimesed on nõus ennast laskma sellega vaktsineerida? Kas meie riik peaks tegema pingutusi selles asjas? Mulle tundub, et see teema tõepoolest kuulub juba ka meie välispoliitika valdkonda.

13:15 Marko Mihkelson

Aitäh, Maria, selle küsimuse eest! Sa viitasid, et suhted Eesti ja Venemaa vahel on pingelised. Need ei ole, kahjuks võib nii öelda, pingelised olnud vaid viimasel ajal. Seda pinget, nii emotsionaalset, ajaloolist kui ka muud pinget, mida nendes suhetes on tunnetada olnud, on olnud päris pika aja jooksul, viimase 30 aasta jooksul. Aga ikkagi, me peame ju riikidevahelisi suhteid analüüsima ka läbi ajaloolise kogemuse ja nende mõjurite, mis meie igapäevast suhtlemist võivad ühel või teisel viisil mõjutada. Alates Eesti iseseisvumisest 1918. aastal kuni tänase päevani, ma juhin tähelepanu, ei ole erinevatel ajalooetappidel selle 100 aasta jooksul, ennekõike sellel ajal, kui Eesti ei olnud Nõukogude Liidu poolt okupeeritud, Eestit külastanud ega diplomaatiliselt seeläbi ka Eestile sellist tähelepanu osutanud ükski naaberriigi riigipea, peaminister ega ka välisminister. Seetõttu jah, paraku me võime öelda, et meil on veel palju tööd teha selle nimel, et meie kahepoolsed suhted baseeruksid mõistel, mis on kindlasti Eesti huvides – heanaaberlikkusel. Nii minister tõi oma kõnes kui ka mina tõin komisjoni kõnes välja, et igal juhul on Eesti jaoks seda halvem, mida pingelisemad, teravamad, ohtuderikkamad on suhted Venemaa ja lääne vahel. Me ei saa kindlasti kuidagi eristada Eesti ja Venemaa suhteid ega hoida lahus nendest suhetest, mis on Venemaa ja lääneriikide vahel, need mõjutavad meid üheselt. Eesti jaoks on väga oluline, et meie kaitsekilp, meie heidutus ei tulene ainult meie enda tegevusest, mis on aastatega muidugi nii kaitseküsimustes kui ka muudes valdkondades oluliselt tugevnenud ja paranenud, vaid väga palju sõltub ka sellest, kui edukalt me ühiselt käitume Venemaa agressiivse poliitika, välispoliitika heidutamisel, tõrjumisel ükskõik millises valdkonnas. 

Mis puudutab teemat, mille kohta sa küsisid, siis minu arvates ei ole siingi olnud kahjuks puudu sellest tunnetusest, et ka vaktsineerimistemaatika puhul, kui vaadata näiteks Venemaa telekanalite klišeesid, kuidas seda teemat kirjeldatakse, on tegemist ikkagi sageli, üheselt öeldes, mõjutusoperatsiooniga, millel vaieldamatult on mõju siin Eestis, aga ka laiemalt Euroopas. Ma arvan, et kõigi nende küsimuste lahendamisel, kaasa arvatud selle küsimuse käsitlemisel me peame silmas pidama, et kahjuks on head tahet naaberriigis ka globaalse pandeemiaga tegelemisel nappinud. Aga veel kord: Eesti peab käsitlema kõiki oma suhteid, eriti suhteid, millel on ka meie julgeolekule kriitiline tähendus, võimalikult laiapindselt ja läbimõeldult. Igat sammu tehes me peame mõtlema, kas see on Eesti julgeolekuhuvides ja kas see töötab meie pikaajalistes välispoliitilistes huvides.

13:19 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, austatud ettekandja! Head kolleegid, küsimustele vastamise aeg on möödas. Suur tänu, Marko, ettekande eest ja küsimustele vastamise eest! Vabandan kõigi registreeritud saadikute ees, aga me peame minema päevakorraga edasi. Avan läbirääkimised. Kõigepealt siis fraktsioonide esindajad. Siim Kallas Reformierakonna fraktsiooni nimel, palun!

13:20 Siim Kallas

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Head kolleegid! Eesti välispoliitikal on minu jaoks kaks mõõdet. Üks on piirkondlik mõõde: koostöö naaberriikidega, Soomega, Lätiga, Balti koostöö, Läänemere maade koostöö, Põhjamaade koostöö ja miks mitte ka Arktika koostöö, mida minister mainis. Ja on suurem, globaalne mõõde: Eesti osaleb maailmapoliitikas Euroopa Liidu 27 liikmesriigi seas.

Maailmapoliitikas on kolm suurjõudu: Ameerika Ühendriigid, Hiina ja Euroopa Liit. Eesti välispoliitika huvi on, et Euroopa Liit oleks suhetes kahe ülejäänud suurjõuga võimalikult tugev, nii et ta saaks nende kahega suhteid korraldada, läbirääkimisi pidada ja kokkuleppeid sõlmida meile kasulikel tingimustel.

USA on muidugi Euroopa Liidu loomulik liitlane. Euroopa Liit ja USA annavad poole kogu maailma sisemajanduse kogutoodangust ja kolmandiku kaubakäibest. Aga suhted on keerulised. Donald Trump teravustas Euroopa ja USA kaubandussuhete ebavõrdsuse probleemi ja see on eelmise presidendi sisepoliitiline pärand. Aastal 2009 oli kaupade ja teenuste käibes väike ülejääk USA poolel (5,2 miljardit dollarit), 10 aastat hiljem on Euroopa ülekaal 120,7 miljardit dollarit. See on kogu aeg kasvanud, vaatamata ka eelmise presidendi rakendatud tariifimeetmetele. Loetelu teemadest, kus Euroopa ja USA huvid põrkuvad, on päris pikk. Nimetame siin: Boeing, Airbus, geneetiliselt muundatud organismid jne. Maailma Kaubandusorganisatsioonis on menetluses 23 Euroopa Liidu kaebust USA vastu ja 10 USA kaebust Euroopa Liidu vastu. Väga tundlikud on suhted teljel "julgeolek versus inimõigused". Tuleks tingimata taastada USA ja Euroopa Liidu transatlantilise kaubandus‑ ja investeerimispartnerluse läbirääkimised, kuulus nn TTIP. Selle mõtte propageerimine võiks olla tõesti üks Eesti välispoliitika juhtmõtteid ja mul on väga hea meel, et minister ka sedasama mainis. Konkreetsetele probleemidele lahenduse leidmine on oluline väljakutse transatlantilise telje taastamisel.

Hiina majandusliku võimsuse kasv ei äratanud 15 aastat tagasi õigupoolest mingeid erilisi emotsioone. Turg suurenes, eurooplaste investeeringud Hiinas tõid kasumeid, Huawei oli Euroopas teretulnud külaline. Olukord muutus, kui Hiina hakkas oma majanduslikku võimsust kasutama poliitilise võimu saavutamiseks maailmas. 2012. aastal löödi nuga Euroopa Liitu, kui moodustati nn 17 + 1 rühmitus, Kesk‑ ning Ida-Euroopa ja Hiina koostöögrupp, riikide ühendus, mille sekretariaat, st juhtimine on Pekingis. Sellesse rühmitusse kuulub ka Eesti. Kaubandussuhetes survestab Hiina Euroopa Liitu, nõudes kõikide kokkulepete osana tehnoloogiasiiret. Euroopa ja ka meie huvi on loomulikult kaitsta oma tehnoloogilisi saavutusi, sh Eesti omi. Hiina investeeringutesse suhtuti Euroopas varem soodsalt. Alles viimasel ajal on hakatud tähele panema nüansse, mis puudutavad julgeolekut ja ebaausat konkurentsi nii kaubanduses (riigiabi) kui ka ebavõrdseid tingimusi investeerimises Hiina ettevõtetesse.

Aastal 1996 olin ma Euroopa Nõukogu ministrite komitee esimees. Mitmel korral andsin pressikonverentse koos Hans van den Broekiga, Euroopa Liidu välissuhete volinikuga. "Nojah," ütles ta mulle enne ühte pressikonverentsi, "kui minu käest midagi küsitakse, siis on see raha, kui teie käest midagi küsitakse, siis on see venelased." Eesti pole täna enam kindlasti ainult ...

Ma paluksin kolm minutit lisa.

13:25 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kolm minutit lisaaega. Palun!

13:25 Siim Kallas

... Vene teema maa, meil on muid teemasid, millest rääkis ka minister, millega punkte koguda. Aga eks see Vene teema ja muude teemade vahekord tuleb hoida tasakaalus. Selles mõttes on väga oluline ka see, et tugev suurjõud Euroopa Liit on just see, kes saab korraldada suhteid Venemaaga meie, mitte Lavrovi tingimustel.

Välispoliitika viljelemisel Euroopa Liidu sees on omad nüansid. Tuleb arvestada, et üks kirjutamata reegleid on – vähemalt oli –, et Euroopa Liit kaitseb suhetes kolmandate riikidega eelkõige väikeriike, sest suured saavad omadega ise hakkama. Selle kohta on palju näiteid. See aga ei tähenda, et oleks võimalik midagi saavutada ilma teisi rahvaid arvestamata. Eesti kui väikeriigi välispoliitika peaks hoiduma riikidevahelistest intriigidest. Tihti on kiusatus moodustada mingeid riikide gruppe liidu sees, et ajada ühiselt mingit asja. See on saatuslik eksitus, sellega ei saavuta midagi, küll aga kasutab mõni riik, grupi initsiaator, seda oma huvides ära ja väikeriigil on võimalus üsna rumalasse olukorda sattuda.

Võib tunduda, et väikeriik on vaid tühine tolmukübe, kellel mingit välispoliitilist mõju ei ole. See pole tõsi. Saavutada on võimalik mõndagi, tingimusel, et valime jõukohased eesmärgid ja õiged vahendid. Tänan tähelepanu eest!

13:26 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Nüüd ma küsin, kellel on keskfraktsiooni nimel volitus. Kas Sooäärel? Imre Sooäär, palun!

13:26 Imre Sooäär

Palun kaheksa minutit! Aitäh!

13:26 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Viis pluss kolm minutit. Palun!

13:27 Imre Sooäär

Hea minister! Austatud Riigikogu liikmed! Kõrged külalised! Kui keegi oleks kaks aastat tagasi öelnud, et kogu maailm pannakse kinni, lennukid ei lenda, puhkusereisidele ei saa minna, tuleb koos lastega kuude kaupa kodus istuda, siis oleks see tundunud ulmefilmi käsikirjana. Ometi sai just see ulme möödunud aastal reaalsuseks ja paraku jätkub see ka tänavu. Maailm meie ümber on tundmatuseni muutumas ja kõik see puudutab otseselt ka meie riigi välis‑, kaitse‑ ja julgeolekupoliitikat. Meie suurim väljakutse on Eesti riiklike huvide kaitsmine hapras rahvusvahelises kliimas, tervishoiukriisi ohjamine ja majanduse taastamine. Säilitada meie ja liitlaste ühist väärtusruumi, mis põhineb demokraatial, õigusriigil ning kõigi inimeste õiguste ja vabaduste tagamisel, on ka kriisist väljumise perioodil ülioluline. Riigikogu keskfraktsioon toetab välisministri ettekande seisukohti ja soovib talle jõudu Eesti ees seisvate väljakutsete lahendamisel.

Tahan peatuda ainult mõnel teemal, neid veidi laiendades.

Head kolleegid! Eesti suurim väljakutse on kahtlemata majanduse taastamine. Näiteks, välisturistide puudumise tõttu oleme juba kaotanud üle miljardi euro ja see summa kasvab iga päevaga. Mida paremini suudame muutustega kohaneda targa ja kiire tegutsemise ning uute toodete ja teenuste innovatsiooni abil, seda edukamad oleme. Kõigil, kes suudavad muutuvas maailmas kiired, paindlikud ja nutikad olla, on teiste riikide ees edumaa. Eesti konkurentsieeliseks peaks jätkuvalt olema reageerimiskiirus, e‑riik ja e‑residentsuse võimaluste avardamine. Ka COVID-i järel ei tule keegi Eestile midagi kandikul kätte tooma. Küll võime aga ressursside väiksusele vaatamata nende ressursside nutika ja tõhusa kasutamise korral palju rohkem ise teistele pakkuda, rohkemgi kui suurriigid oma inertsuses ja bürokraatiaga. Oluline on, et me ise oma konkurentsipotentsiaali märkame ja sellele hoogu anname.

Kriisis on meie eesliinitöötajateks meedikud, päästjad ja politseinikud. Kriisist väljumise perioodil saavad seevastu meie eesliinitöötajateks just diplomaadid. Äridiplomaatial hakkab rahvusvahelises suhtluses olema suurem roll kui kunagi varem. On täiesti selge, et taastumise korral algab maailmas võidujooks ressursside järele, nii materiaalsete kui ka näiteks inimvoogude ehk turistide järele. Need, kellel on uusi ideid ja nobedust oma ideid rakendada, jõuavad taastumise järel teistest ette. Siin on eriti oluline väliskaubandusministri ja välisministri koostöö. Konkureerimise asemel peavad EAS ja Välisministeerium hakkama astuma ühte jalga, et meie ideed, loomemajandus, kaubad ja teenused maailma jõuaksid.

Aastaid oli Eesti konkurentsieeliseks meie e-riigi kuvand, mis on veidi tuhmuma hakanud. Kui tahame jätkuvalt maailmas selles vallas tegijad olla, siis tuleb neid võimekusi edendada ja müüa. Eestis loodud virtuaalkonverentside lahendus võitis näiteks äsja suure ÜRO hanke. Eesti firmade osalemine rahvusvaheliste organisatsioonide hangetel võiks tunduvalt aktiivsem olla. Mullu novembris korraldas Välisministeeriumi äridiplomaatia büroo arvamusliidrite ja ettevõtlusliitude ümarlaudu, et selgitada, mis samme peaks Eesti lähiaastatel astuma, et kasvaks eksport ja Eestisse tehtavad välisinvesteeringud. Neil ideekorjetel jäi kõlama see, et Eesti peab fokuseerima oma prioriteedid. Tehes rahvusvaheliselt natuke kõike, ei saavuta me lõpuks suurt midagi. Killustamisest kujuneb ajapikku raiskamine. Kriisist taastumisel tuleb koonduda ühiste tuumikideede ümber. Ettevõtlusliitude arvamusi refereerides pakun välja, et Eesti kuvand tulevikus oleks roheline digiriik. See oleks uus visioon, mis aitaks koondada nii riigi kui ka ettevõtjate pingutused, et luua Eestile uusi arenguvõimalusi. Roheline digiriik võiks saada rahvusvaheliselt Eesti tuumikideeks ja ka uueks tunnuslauseks. See aitaks tugevdada Eesti kuvandit maailmas, suurendada eksporti ja konkurentsivõimet ning meile uusi uksi avada.

Diasporaa kaasamine on seejuures ülioluline. Maailmas elavat 200 000 eestlast tuleb lisaks eesti keele ja kultuuri hoidmisele ka Eesti majandusedu suurendamiseks kaasata. Nii peab tulevikus Välisministeeriumi alt kureeritav globaalse Eesti programm saama uue sisu, uue juhtimise ja reaalselt kaasama eestlasi maailmas eestluse püsimise ja Eesti rahvusvahelise kuvandi tugevdamise nimel. Siin tasub eeskujuks võtta riigid, kes on [oma diasporaaga] seda väga edukalt teinud, näiteks Iirimaa, Saksamaa või Itaalia.

Eesti keele ja kultuuri kestmine läbi aja on meile põhiseadusega pandud kohustus. See on väärtus, mida tuleb hoida. Samas, kultuuriline ja keeleline mitmekesisus on olnud Eesti võimalus, mitte arengupidur. Kõige olulisem selle juures on aga ühise inforuumi loomine. Kahjuks on osa Eestis elavatest inimestest jätkuvalt Vene propagandakanalite mõju all. Ei maksa siis imestada, kui nad väljendavad seisukohti, mida just neis kanalites avaldatakse.

Selleks, et kõik Eesti inimesed nii kodumaal kui ka laias maailmas oleks meie oma inforuumis, meie keele‑ ja meeleruumis, on elementaarne, et eesti keele õpe vähemalt interneti‑ ja äpipõhiselt oleks kõigile üle maailma tasuta kättesaadav. See aitaks nii välismaal elavaid eestlasi, eesti kogukondi kui ka neid, kes kodumaal piisavalt eesti keelt ei valda. Ka eestikeelsete telesaadete nii inglis‑ kui ka venekeelsete subtiitritega varustamine aitaks keeleõppele kaasa. Praegu tehakse seda vaid üksikute saadete puhul. Aga kui tahame suurendada eestimeelse inforuumi mõju, siis just seda tuleks teha ja mitte ainult riigitelevisioonis, vaid ka eratelekanalites.

Lõpetuseks tahan tänada kõiki suursaadikuid, kes meid täna jälgivad, ja õnnitleda teid meie riikidevaheliste suhete juubelite puhul. Vajame jätkuvalt teiega koostööd. Austatud saadikud, pole mingit kahtlust, et rahvusvaheliselt edukas saab Eesti olla ainult siis, kui me suudame erakondadeüleselt Eesti välis‑, kaitse‑ ja julgeolekupoliitikas ühte jalga astuda. Nii on see aastakümneid olnud ja seda ei tohi murda ka ulmeliselt muutuv maailm meie ümber. Aitäh!

13:35 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Urmas Reinsalu, palun, Isamaa fraktsiooni nimel! Viis pluss kolm minutit.

13:35 Urmas Reinsalu

Nii. Proua välisminister, siirad tunnustussõnad! Ilus kõne ja silm puhkas peal, kui proua välisminister lubas jätkata neid toredaid, huvitavaid initsiatiive, mis on Välisministeeriumis algatatud. Ma tahaksin juurde öelda veel paar asja. Esiteks, OSCE eesistumine. Ma arvan, et see on asi, millega, ma loodan, meil õnnestub hakkama saada. Loomulikult, see sõltub konsensusest OSCE organisatsioonis. Teine asi, meil on kokkulepped olnud Soome ja Rootsiga, ja ma usun, et välisminister toob need valitsusse, s.o uute tulevikukoostöö raportite koostamine tarkade meeste ja naiste, ekspertide poolt Soome ja Rootsiga koostöös.

Nüüd konkreetsematest teemadest. Mis puudutab välismajandust, siis kui ma alustasin välisministriametis, oli neli diplomaati, kes täiskohaga tegelesid Välisministeeriumis välismajandusega. Ma võin öelda, et Euroopa Liidu struktuurifondide vahendid, 40 miljonit eurot, eeldatavalt eraldatud vahendid, ja ka tegevuskulude ajalooliselt suurim kasv võimaldab meil eriti just keerulises majandusolukorras keskenduda uue raha toomisele välisinvesteeringute abil ja teiselt poolt rahvusvaheliselt meie ettevõtjatele uste avamisele. See on hästi oluline tahk, mis minu hinnangul oli siis, kui mina välisministriametisse asusin, alaesindatud. Kindlasti kutsun ma üles jätkama seda initsiatiivi, mis meil oli eelmise aasta lõpul, s.o ülemaailmne digitaalne ärifoorum. Seda me tegime koos Araabia Ühendemiraatidega ja see võiks kindlasti muutuda rutiiniks, samuti kahepoolsed ärifoorumid eri riikidega, mida meil on olnud ennekõike koos Põhjala riikidega. Selle ulatust tuleks kindlasti laiendada.

Mis puudutab julgeolekunõukogu, siis Marko Mihkelson veidi kritiseeris, et võetakse ette suuri asju, suuri tükke, topitakse oma nina [igale poole]. Ei, ma arvan, et Eesti on esimese aasta jooksul olnud aktiivseim julgeolekunõukogu ajutine liige ja me ei ole midagi valesti teinud. Vastupidi, me oleme just nimelt Ida-Euroopast valitud julgeolekunõukogu liikmena võtnud sõna nii Mägi-Karabahhi kriisi küsimustes, Valgevene kriisi küsimustes kui ka demokraatia, inimõiguste rikkumise küsimuses Venemaal. Me peame seda liini jätkama. Meie eesistumise ajal juunis, ma arvan, peavad meie teemad, kindlasti küberjulgeoleku teema, jätkuma. Teiseks, meil on kokkulepe ÜRO raportööriga laste õiguste teemal konfliktisituatsioonides, kindlasti niisugune üldine humanistlik vaade. Kolmandaks kutsun ma üles Arria-formaadis tegema julgeolekunõukogus eesistumise ajal ülemaailmse arutelu, mis puudutab anneksioonide mittetunnustamise poliitikat Euroopas kui rahu ja julgeoleku tagatist meie maailmajaos. 

Nüüd küsimus, mis puudutab idapartnerlust. Ma arvan, et aeg on küps selleks, et me peame idapartnerluse formaati hakkama reformima. Ka poliitilist integratsiooni Euroopa Liiduga taotlevad idapartnerlusriigid on selleks avaldanud valmisolekut. Me peame idapartnerluse kaheks eraldama: need riigid, kes näevad oma tulevikku Euroopas, Euroopa Liidus poliitiliselt, ja need riigid, kes soovivad naabruspoliitikas lihtsalt arendada Euroopa Liiduga koostööd ja heanaaberlikke suhteid. Praegu on mõneti oht, eriti sündmuste tõttu või patiseisu olukorras Valgevenes, et idapartnerluse formaat võetakse pantvangiks.

Küsimus, mis puudutab erinevaid initsiatiive. See diplomaatiainvesteeringute initsiatiiv, mis selleks aastaks käivitati, ma usun, tõotab meile huvitavaid üritusi. Härra Mihkelson juba mainis meediavabaduse ministeriaali. Aset leiab eeldatavasti füüsilisel kujul NATO idatiiva välisministrite kohtumine. Ma arvan, et meil oleks aeg koroonakriisi tingimustes, kui me koos Singapuriga oleme teinud ülemaailmse foorumi, kus 70 riiki ühines digitaalse võitlusega koroonaviiruse vastu, samuti selle foorumi teine vaatus läbi viia.

Meie määrav julgeolekutagatis on NATO ja kahtlemata on meie jaoks oluline Ameerika Ühendriikide sõdurite kohalolek siin Eestis. Selle nimel tuleb töötada.

Nüüd minoorsemas toonis. Tunnistan ausalt, et eelmises valitsuses tegelesime koos peaministriga – Mart jalutab ringi – EKRE sõnavõttudega, kui öeldi välja asju, mida ei oleks pidanud ütlema. Tuli riielda. Aga ma vaatan, praegu on perenaised-peremehed uues koalitsioonis nagu ära kadunud. See on minu meelest olukord, kus riigijuhid, olgu ta koalitsioonierakonna juht Jüri Ratas või peaminister Kaja Kallas, ei saa vaikida. Proua välisministriga ma ei riidle, ma saan temast aru. Tema toetub Keskerakonna fraktsiooni häältele, see on arusaadav, ministrina praegu Riigikogus. Aga ma lugesin eile, millest parlamendi koalitsioonisaadikud kõnelesid. Nad kõnelesid sellest, et Aleksei Navalnõi on kurjategija, nats. Nad kõnelesid sellest – ma juhin tähelepanu, et seda rääkis koalitsiooni esindav poliitik –, et Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide sanktsioonipoliitika on olnud Venemaa agressiooni tõrjumisel ebaõnnestunud. Kui ma loen, et pronksiööl mässamist võrreldakse rahumeelsete protestidega Venemaal Aleksei Navalnõi ja sõnavabaduse kaitseks, siis ma ütlen, et vaikimine on täiesti karjuv ja kohatu. Ei saa vaikida, ei saa olla nagu Kingpoole mänguhiir kuskil taskus, kui aetakse selliseid Kremli jutupunkte meile kõrvu. Marko Mihkelson, minu vana sõber! Ei saa olla nagu Rapuntsel kuskil kindluse tornis, lihtsalt vaikida sellel ajal, kui täiesti Kremli jutupunkte tuleb koalitsioonipoliitikute suust. Meie hoidsime neid omal ajal Jüri Ratasega ahju all, Keskerakonna poliitikuid sellise retoorika kasutamise puhul, aga nüüd on kuidagi Overtoni akent hakatud väga ulatuslikult laiendama.

Teine teema puudutab Sputniku vaktsiini. Mis siis on, kui peaminister annab hinnanguid Sputniku vaktsiinile, kas ta esineb kui meditsiiniteaduste eriteadlane, viiruse ekspert või ta avaldab poliitilisi seisukohti? Ma kuulsin Eesti peaministri seisukohti, mida Venemaa Föderatsiooni saatkond tervitas. Ma pean tunnistama, et mulle meeldisid rohkem Leedu uue pea- ja välisministri seisukohad. Nad ütlesid selgelt: loomulikult on Sputniku vaktsiin Venemaa Föderatsiooni hübriidrelv jaga-ja-valitse-poliitikas. Loomulikult on see poliitika küsimus, kui Venemaa Föderatsiooni infooperatsioonid õõnestavad usaldust lääne vaktsiinide suhtes. Täiesti arulage loogika on väita midagi vastupidist, aga selle asemel me kuuleme kuidagi külg-ees-retoorikat, et see ei ole poliitiline küsimus, kui saab Euroopa Liidu loa, võtame kasutusele, hakkame seda Sputniku vaktsiini ostma. Marine Le Pen tervitas Sputniku vaktsiini ja ütles, et tuleb kasutusele võtta. Aga ma arvan, et meie peaksime siin olema läbinägelikumad ka paljudest meie Euroopa liitlastest, mis puudutab arusaama, kui holistlik on Venemaa mõjutustegevus.

Nii et kokkuvõttes tahan loota, et koalitsioon korrigeerib oma käitumisjoonist, annab nendele asjadele selge vastuse. Täiesti ühinen kõigi nende üleskutsetega, et riik on üks, naaber on üks, Eesti huvid on ühed ja neid tuleb julgelt kaitsta, otsida liitlasi, teha siin saalis koostööd kõigi poliitiliste jõududega. Meil ei ole alternatiivi välispoliitikale, mis peab keskenduma meie julgeoleku tagamisele, sest meie esiisad ja esiemad valisid just nimelt selle maalapi siin, kuhu oma kodu rajada. Teist Eestit meile pole antud. Aitäh!

13:44 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Mart Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel, palun!

13:44 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud välisminister! Kolleegid! Kuulasin ettekannet väga suure huviga. Kuulasin küsimusi ja vastuseid. Raske on millelegi vastu vaielda või süüdistada, et nagu kuidagi ebaadekvaatne oleks. Jah, me oleme kindlasti olukorras, kus mõned teemad, mis vääriksid süvendatumat käsitlemist, leidsid väga pealiskaudset käsitlust. Ühele juhtisin ma tähelepanu, see on islami ekspansioon ja sellega seotud julgeolekuohud, kaasa arvatud Eestis. Hiina teema vajaks kindlasti palju-palju olulisemat käsitlemist. Kindlasti on kogu meie riigi huvides see, et meie Hiina-alane kompetentsuse tase olulisel määral ja kiiresti tõuseks. Nii et põhimõtteliselt aitäh. Ega lugupeetud välisministril ei olnud ilmselt ka kõige kergem poliitikas uustulnukana meie ette tulla. Ma tänan teda südi esinemise eest.

Aga ... Öeldakse küll, et kõigel, mis oli enne "aga", ei ole mingit tähtsust. Ma siiski päris nii ei ütleks, ka enne "aga" öeldul on kindlasti sisu. Ma tahaksin juhtida tähelepanu sellele, et kokkuvõttes, vaatamata sellele, et kõik räägitu oli tähelepanuväärne ja võib küll leida laiendatud käsitlust, kõige selle puhul mind isiklikult, inimest, kes on välispoliitika vastu huvi tundnud aastakümneid, jäi saatma mingi rahuldamatuse tunne. Kuidagi fantaasiavaene, kuidagi hall, kuidagi bürokraatlik. Innovatiivsust ei ole, teravust ei ole, konkreetsust ei ole, reageerimisvalmidust ei ole.

Maailm on praegu väga rajus muutumises. Vaatame ida poole, näeme tormituuli, vaatame lääne poole, näeme tormituuli, vaatame üle ookeani, näeme tormituuli. Aga meil nagu ei ole valmisolekut selle kõigega adekvaatselt tegeleda. Me räägime ikka sama juttu, nagu me rääkisime ajaloo lõpus. Meie ajaloo lõpp oli aastal 2004, kui me saime Euroopa Liidu ja NATO liikmeks. Vaat siis oli meie jaoks ajaloo lõpp. Ja me räägime ikka sama juttu. Kõik teemad, kõik käsitlused – kõike seda väljendatakse nendesamade stampütlustega, mida ma olen kuulnud juba mitukümmend aastat.

Ja see on etteheide. Raputame ennast lahti sellest stampkäsitlusest, sellest fantaasiavaesusest, sellest kõikidele uutele väljakutsetele reageerimise võimetusest! Raputame ennast lahti! See käib meie kõikide kohta, kõigi kohta, kes me siin parlamendisaalis istume, aga ka kõigi kohta, kes on diplomaatiarindel, ka valitsusliikmete kohta. Raputame ennast lahti! Mõtleme plaan B-dele, mõtleme plaan C-dele! Kes siin ütles, et kas keegi oleks osanud ette kujutada, et maailm pannakse lukku, et lennukid ei lenda, hotellid on tühjad? Keegi ei oleks osanud seda aastapäevad tagasi ette kujutada, aga nii see on. Aga kas keegi kujutab ette seda, kui Hiina, kes pistis Hongkongi taskusse – noh, ajakirjandusliku nurinat ja lõrinat oli, aga põhimõtteliselt Hiina pistis Hongkongi taskusse ja mingeid negatiivseid järelmeid Hiinale sellest praktiliselt ei tekkinud –, otsustab, et ta pistab järgmisena taskusse Taiwani? Võib-olla peab väikese sõja maha, aga pistab Taiwani taskusse. Ja meie suur liitlane teisel pool ookeani, Ameerika Ühendriigid, teeb küll natukene kisa-kära, saadab laevastiku kohale ja ütleb, et aga Lõuna-Koread ja Jaapanit me ära võtta ei lase. Aga Taiwan läheb. Aga mis siis, kas see on totaalne maailma julgeolekuparadigma muutus, millel on vältimatult järelmid ka meile, arvestades meie liitlassuhteid Ameerika Ühendriikidega? Või mis on meie järeldused sellest, mis on meie sammud, mis sellest järelduvad? See on puhtspekulatiivne küsimus, aga see võib juhtuda.

13:49 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Auväärt kõneleja, kas te vajate lisaaega? 

13:49 Mart Helme

Jaa, vajan lisaaega.

13:49 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Palun! Kolm minutit lisaaega.

13:49 Mart Helme

Islamist ma rääkisin või õigemini meil oli väike teematõstatus Marko Mihkelsoni esinemise ajal. Aga ka NATO ei ole ju enam see, mis ta oli 20 või 15 aastat tagasi. Me näeme, et NATO otsib uut identiteeti. Nende identiteediotsingud on otseses sõltuvuses ka sellest, missugused on Ameerika Ühendriikide välispoliitilised, julgeolekupoliitilised ja majanduspoliitilised huvid. Need on väga selgelt nihkunud Vaiksele ookeanile, need on nihkunud Hiina – Ameerika Ühendriikide teljele. Pole seetõttu ka midagi imeks panna, kui NATO peasekretär ütleb, et me peame leidma NATO‑le uued liitlased: Austraalia, Uus-Meremaa ja veel mõned riigid seal. Mida see tähendab meile? Kas see tähendab, et me vajume fookuses kuskile äärealale? Et silmanurgast vaadates on näha jah, et seal kuskil Venemaa piiri ääres on mingisugune riikide rida, aga põhihuvi on Vaiksel ookeanil ja olulisemad liitlased on Austraalia, Uus-Meremaa, Singapur ja võib-olla veel keegi. Mida see meile tähendab, mida see kaasa toob, mida see teeb meie diplomaatiaga, mida meie diplomaatia teeb, mis samme astub? Jällegi spekulatiivne küsimus. Aga ma ei näe hetkel mitte vähimatki valmisolekut niisuguse väljakutsega tegelikult tegeleda.

Need ei ole süüdistused ega etteheited, palun seda mitte nii võtta. Need on üleskutsed näha maailma oluliselt suurema pildina, kui me võib-olla siiani oleme harjunud oma stampmõtlemises nägema.

Ja veel, me näeme, et meie suure sõbra Ameerika olukord, sisepoliitiline olukord on keeruline. Ma vaatasin paar päeva tagasi, kui need jauramised Ameerika senatis ja esindajatekojas käisid. Mind hämmastas, mind siiralt hämmastas see raev, mis pärast läbikukkunud katseid presidenti, ametist lahkunud presidenti tagandada, just nagu tagandada, paiskus selle läbikukkumise järel välja demokraatide eestkõnelejate suust. Isegi see raev, mida ei suutnud varjata Mitch McConnell, vabariiklaste enamuse juht senatis. See on väga kõnekas ja see on väga muret tekitav, sest see näitab, et meie suure liitlase sisepoliitika võib ühel hetkel osutuda niisuguses seisus olevaks, et see halvab Ameerika Ühendriikide välispoliitilise tegevuse vabaduse. Ja sellel on juba kõige otsesemaid tagajärgi meie julgeolekule.

Nii et minu üleskutse on: loobume nendest stampidest, nendes stampides mõtlemisest ja rääkimisest, mis meile on omased, ja vaatame maailma ilma silmadelt äravõetud kaeta. Me oleme ennast ära kaetanud, me oleme mugavustsoonis olnud, astume sellest mugavustsoonist välja ja võtame kae silmade pealt ära. Aitäh!

13:53 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Indrek Saar, palun, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel!

13:53 Indrek Saar

Aitäh! Austatud Riigikogu! Lugupeetud välisminister! Tänan selle arutelu eest ja ministrit ettekande eest! Tahan omalt poolt kinnitada, et ministri ettekandes toodud välispoliitilised prioriteedid on igati sümpaatsed. Loodan väga, et neid õnnestub välisministril oma äsja alanud töös maksimaalselt järgida.

On siiski üks nüanss, mille ma tahaksin eriti välja tuua. See on välisministri kõnes olnud osa, mis rääkis sellest, et Eesti jaoks on iga meie inimene tähtis, ja üleilmse eestluse programmist. Ma tõepoolest usun, et meie diasporaa suurem võimalus Eesti arengusse ja ühiskonnaellu panustada on väga oluline. See on üks suur võimalus, kuidas täiendavalt teha Eestit suuremaks ja luua nendele inimestele, kes mõnda aega või pikemalt on viibinud väljaspool Eestit, tugevam side meie riigiga. Mul on ka hea meel, et Välisministeerium on värske algatusena diasporaaküsimuste erisaadiku koha loonud. Loodan, et sinna tekib ka sisu taha. Usun, et kindlasti on diasporaa tänulik sellise võimaluse eest sidepidamiseks ja ideede vahetamiseks, vastastikku üksteise toetamiseks.

Aga pean tulema tagasi selle juurde, mida ma küsisin ka väliskomisjoni esimehe käest. Küsimuste aeg sai läbi, oleksin tahtnud seda ministri käest küsida. Minister vastas küsimusele, mis puudutas Keskerakonna lepingut Ühtse Venemaaga, et Jüri Ratase valitsuste ajal oli Eesti välispoliitika järjepidev. Ma ei saa kahjuks siinkohal ministriga nõustuda. Mina saan Eesti välispoliitika järjepidevusest teistmoodi aru. Jüri Ratase viimane valitsus tegi kõik selleks, et selle ministri väitega mitte nõustuda. Paraku tuleb mul nõustuda sellega, mida ütles ka väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson, osutades oma kõnes väga ilusasti sellele, mida aastaid tagasi välisminister Jüri Luik siit puldist rääkis, et meie üks suuri tugevusi on see, kui me suudame olla oma liitlastele etteaimatavad ja järjepidevad enda poliitika ajamises. Seda me paraku viimasel paaril aastal pole tihtipeale suutnud. Meenutagem, kui mitmel eri moel on meil õnnestunud solvata oma liitlasi või neid rahvusvahelisi organisatsioone, mis meie jaoks on eluliselt olulised meie julgeoleku tagamiseks, meie eduka välispoliitika tagamiseks, ning nende strateegiaid ja toimimisviise küsimärgi alla panna. Paraku ka peaministri võib-olla kõige siiramad kinnitused, et see oli lihtsalt ühe ministri arvamus, ei suutnud seda välispoliitilist kahju olematuks teha.

See on tegelikult ka uue valitsuse, uue välisministri, ma arvan, kõige suurem töö ja kõige suurem katsumus, kuidas seda kahju, mida Eestile on lühikese aja jooksul, viimase vähem kui kahe aasta jooksul tekitatud, kompenseerida. See on tekitanud kahju Eesti riigile, Eesti valitsuse kuvandile, Eesti ettevõtjatele, Eesti inimestele laiemalt. Ma tahan siiralt soovida palju jõudu selleks tööks. Eesti diplomaadid, Eesti diplomaatiline korpus on saanud väga raskete tööülesannetega selle aja jooksul tihtipeale hakkama ja püüdnud neid nurki mahendada, aga see ei ole paraku möödunud siiski jälgi jätmata.

Ma palun lisaaega, sest ma näen, et kella kaheni on veel aega.

13:57 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Palun! Kolm minutit lisaaega.

13:57 Indrek Saar

Aga sellega tuleb veel pikalt tegeleda, et saavutada uuesti välispoliitiline usaldusväärsus, ja tuleb kinnitada, et me oleme saanud õppetunni. Me oleme saanud õppetunni, et jah, vahest on nii, et Riigikogus on erinevaid arvamusi selle kohta, milline täpselt peaks olema Eesti välispoliitiline joon, aga kui need erinevad arvamused hakkavad oluliselt kujundama valitsuse nägu ja tegu, siis lööb see meie kuvandit ja meie liitlassuhteid väga valusalt. Sellepärast ma tõepoolest loodan, et uus valitsus ja välisminister pühendavad oma jõu sellele, et kinnitada meie liitlastele, et välispoliitiline järjepidevus, välispoliitiline konsensus, mis Eestis üldiselt on valitsenud, on tagasi ja me oleme [eelnevast] õppinud, seda ei juhtu uuesti. Me oleme head partnerid. Me väärtustame endiselt neid demokraatia, õigusriigi ja inimõiguste põhimõtteid, mille ümber me rahvusvahelistes organisatsioonides oleme koondunud. Ja me ei lase n-ö loksesse oma välispoliitikat ega üllata meie partnereid muu hulgas näiteks sellega, et me keelame enda diplomaatidel ühineda vähemuste õiguste kaitseks ettevõetavate algatustega rahvusvahelisel tasandil. Ka see häbiväärne seik jääb viimase valitsuse ajast meid paraku saatma ja meenutama.

Kokkuvõtvalt. Teil on väga sarnane taust minu hea kolleegi Marina Kaljurannaga. Aasta tagasi Marina Kaljurand, kui Riigikogus oli arutelu, kirjutas sel teemal artikli ja ütles selle lõpetuseks väga ilusasti: "Valitsused tulevad ja lähevad, aga Eesti on igavene." Ma loodan, et Eesti üldine välispoliitiline joon hakkab siitpeale olema jälle see, mida me läbi aastate oleme näinud. Soovin teile ja kõigile teie kolleegidele Välisministeeriumis jõudu. Tänan veel kord Riigikogu selle arutelu eest.

14:00 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Head kolleegid, kell on kaks, tänaseks tööks ettenähtud aeg suures saalis on läbi. Suur tänu välisministrile ettekande ja sisukate vastuste eest küsimustele! Aitäh kõigile Riigikogu liikmetele, kes aktiivselt osalesid, küsimusi küsisid ja kõnesid pidasid! Välispoliitika arutelu on lõppenud ja ka tänane istung on lõppenud. Kohtumiseni homme!

14:01 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee