Austatud Vabariigi President Kersti Kaljulaid! Austatud Riigikogu! Lugupeetud lahkuva valitsuse ja uue valitsuse liikmed! Alustame Riigikogu täiskogu V istungjärgu 3. töönädala teisipäevast istungit. Alustuseks on Riigikogu liikmetel võimalus üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Eelnõude ja arupärimiste üleandmise soovi Riigikogu liikmetel ei ole. Head kolleegid, palun kohaloleku kontroll! 

Kohalolijaks registreeris ennast 93 Riigikogu liiget, puudub kaheksa.

Head kolleegid! President Kersti Kaljulaid nimetas oma tänase otsusega ametisse Kaja Kallase moodustatud Vabariigi Valitsuse. Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse §-le 91 astub Vabariigi Valitsus ametisse ametivande andmisega Riigikogu ees. Lugupeetud ametisse astuva Vabariigi Valitsuse peaminister Kaja Kallas, palun teid ametivande andmiseks Riigikogu kõnetooli!

Austatud Vabariigi President! Austatud Riigikogu aseesimees! Austatud lahkuv valitsus! Hea Riigikogu! Asudes täitma Vabariigi Valitsuse liikme kohustusi, olen teadlik, et kannan selles ametis vastutust Eesti Vabariigi ja oma südametunnistuse ees. Tõotan pühalikult jääda ustavaks Eesti Vabariigi põhiseaduslikule korrale ning pühendada oma jõu eesti rahva heaolu ja tuleviku kindlustamisele. (Peaminister Kaja Kallas annab allkirja.) 

Palun ametivannet andma minu juhitava valitsuse ministrid. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt. Haridus- ja teadusminister Liina Kersna. Justiitsminister Maris Lauri. Kaitseminister Kalle Laanet. Keskkonnaminister Tõnis Mölder. Kultuuriminister Anneli Ott. Maaeluminister Urmas Kruuse. Uuele ajale kohaselt annab majandus- ja taristuminister Taavi Aas oma vande kaugosaluse teel. Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus. Riigihalduse minister Jaak Aab. Siseminister Kristian Jaani. Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. Tervise- ja tööminister Tanel Kiik. Välisminister Eva-Maria Liimets. (Ministrid kirjutavad alla ametivande tekstile. Aplaus.)

Rahu-rahu! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Me jõuame, me jõuame õnnitleda. Lubage mul ette lugeda Vabariigi Presidendi otsus: "Vabariigi Presidendi otsus nr 692, Toompeal 26. jaanuaril 2021. Vabariigi Valitsuse ametist vabastamine. Vabastan ametist 24. aprillil 2019. aastal nimetatud Jüri Ratase juhitud Vabariigi Valitsuse seoses uue valitsuse ametisse astumisega 26. jaanuaril 2021. aastal. Alus: Eesti Vabariigi põhiseaduse § 78 punkt 10, § 92 lõige 2. Allkiri: Kersti Kaljulaid."

Nii, head kolleegid, õnnitlen ametisse astunud Vabariigi Valitsust ja tänan lahkuvat valitsust tehtud töö eest! Austatud president Kersti Kaljulaid, teil on võimalus õnnitleda uut ametisse astuvat valitsust, ja kõigil kolleegidel [on see võimalus] samamoodi. Tähelepanu, kõik Riigikogu kolleegid! Võimalus uut valitsust õnnitleda ja lahkuvat valitsust tänada on meil kõigil kohe Valges saalis. Selleks võtan juhataja vaheaja 20 minutit.

V a h e a e g 

Head kolleegid! Juhataja võetud vaheaeg on lõppenud ja me saame tänast istungit jätkata.

Läheme päevakorra juurde. Tänase istungi esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 227 teine lugemine. Ja ma palun ettekandjaks maaelukomisjoni esimehe Tarmo Tamme.

Aitäh, juhataja! Head kolleegid! Valitsused vahetuvad, aga parlament töötab ikka edasi ja vaatamata sellele, et uus valitsus alles ametisse sai, on eelnõud juba valmis. Teie ees on seaduseelnõu 245 teiseks lugemiseks. Ja räägin sellest, kuidas toimus menetlus juhtivkomisjonis esimese ... 

Ma palun vabandust! Meil on päevakorras eelnõu 227, mitte 245.

Oi, vabandust! See on järgmine siis. Aitäh, väga-väga hea tähelepanek! Olgugi et need mõlemad eelnõud puudutavad põllumajandust. Aga läheme siis selle eelnõu, mis päevakorras varem oli – 227 –, teise lugemise juurde.

Menetlus juhtivkomisjonis esimese ja teise lugemise vahel. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu algatas Vabariigi Valitsus 2020. aasta 14. septembril. Eelnõu esimene lugemine Riigikogu täiskogus toimus 2020. aasta 24. novembril ning esimene lugemine lõpetati.

Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu on välja töötatud seoses vajadusega muuta mesindussektori toetuse rakendamist ja täiendada nende meetmete loetelu, mille puhul ei ole ette nähtud toetuse taotluste hindamist. Mesindussektori toetuse rakendamisega seotud muudatuste eesmärk on mesindusprogrammi tõhusam rakendamine, lisades mesindusaasta kohta koostatavasse tegevusaruandesse mesindusprogrammi tulemused ja rakendades toetuse menetlemisel PRIA-s e-teenuse keskkonda. Meetmete, mille puhul ei ole ette nähtud toetuse taotluste hindamist, loetelu täiendamise eesmärk on lihtsustada toetuse taotluste menetlemist ja kiirendada taotluste rahuldamise otsuste tegemist.

Maaelukomisjon arutas Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 227 oma istungil 2021. aasta 18. jaanuaril. Istungil osalesid maaeluminister Arvo Aller, Maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban, põllumajanduspoliitika osakonna juhataja Kristel Maidre, õigusosakonna nõunik Jaana Lepik ja peaspetsialist Helen Palginõmm. Kaasamisprotsessis ei esitatud komisjonile ühtegi arvamust ega ettepanekut. Eelnõu on saadetud tehnilise ja keelelise korrastamise eesmärgil Riigikogu Kantselei stenogrammi- ja tõlkeosakonda ning keeletoimetaja märkused, millega eelnõu algataja esindaja nõustus, on sisestatud eelnõu teksti.

Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks oli 8. detsember 2020 kell 17.15. Ei laekunud ühtegi muudatusettepanekut Riigikogu liikmetelt, fraktsioonidelt ega teistelt komisjonidelt.

Juhtivkomisjoni menetluslikud otsused. Juhtivkomisjon võttis vastu otsuse saata Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 227 Riigikogu täiskogule teiseks lugemiseks 2021. aasta 26. jaanuariks ettepanekuga teine lugemine lõpetada, ning juhul kui teine lugemine lõpetatakse, viia läbi eelnõu kolmas lugemine 10. veebruaril ja panna 227 lõpphääletusele. Ma tänan teid!

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Teile on ka küsimusi. Tarmo Kruusimäe, palun!

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Mesinduse puhul mulle meenub eelmine koosseis, kus oli kogu aeg probleemiks see, et mee kvaliteedi [hindamise] ja päritolu [kindlakstegemise] jaoks on sakslastel olemas selline molekulaarbioloogiline tehnoloogia, mis on väga täpne. Kas te komisjonis jõudsite ka selle küsimuseni, mis takistab meid juba kolm aastat üle minemast mee päritolu kindlakstegemise tehnoloogiale?

Aitäh küsimuse eest! Seda eelnõu otseselt ei hõlma, aga sellest on komisjonis juttu olnud. Eestis sellega ka tegeletakse, et saaks kindlaks määrata mee päritolumaa ja -piirkonna. See on väga tähtis, et meile kusagilt odavat mett sisse ei toodaks. Ja me teame, et kui me läheme ikka turu peale ja mett ostame, siis me ostame seda tõelist eestimaist mett. Sellega tegeldakse. Soomlased on küll jõudnud meist kaugemale, aga see on töös.

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole.

Aitäh!

Kas Riigikogu liikmetel on soovi avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole. Muudatusettepanekuid eelnõu kohta ei ole esitatud, juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 227 teine lugemine lõpetada. Sellega on teine lugemine lõpetatud ja see päevakorrapunkt läbitud.

Läheme edasi. Tänane teine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 245 teine lugemine. Palun ettekandjaks maaelukomisjoni esimehe Tarmo Tamme.

Aitäh! Sissejuhatava osa ma juba tegin ära, aga alustame uuesti. Eelnõu 245 on siis täna teisel lugemisel. Menetlus juhtivkomisjonis esimese ja teise lugemise vahel toimus järgmiselt. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu algatas Vabariigi Valitsus 2020. aasta 21. septembril. Eelnõu esimene lugemine Riigikogu täiskogus toimus 2020. aasta 24. novembril ning esimene lugemine lõpetati.

Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (edaspidi ELÜPS) muutmise seaduse eelnõuga kehtestatakse muuks otstarbeks kui külvamiseks ette nähtud kanepiseemnete impordilitsentsi saamise tingimused ning antakse impordi ja ekspordi turukorraldusabinõudega seonduv volitusnorm Vabariigi Valitsuse asemel valdkonna eest vastutavale ministrile. Täpsemalt reguleerivad ELÜPS-i muudatused muuks otstarbeks kui külvamiseks ette nähtud kanepiseemnete impordilitsentsi saamise eeltingimust, selle impordilitsentsi saanud isikule kanepiseemnete kasutamise kohta dokumentide esitamise kohustust ning selle nõuete üle Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti kontrolli tegemise pädevust. Valdkonna eest vastutavale ministrile antakse võimalus kehtestada heakskiidu saamise täpsemad nõuded ning lisaks muudetakse ELÜPS-i § 53 volitusnormi. Kaasamisprotsessis ei esitatud komisjonile ühtegi arvamust ega ettepanekut.

Maaelukomisjon arutas Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 245 oma istungil 2021. aasta 18. jaanuaril. Istungil osalesid maaeluminister Arvo Aller, Maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban, põllumajanduspoliitika osakonna juhataja Kristel Maidre, õigusosakonna nõunik Jaana Lepik ja peaspetsialist Helen Palginõmm. Eelnõu on läbinud tehnilise ja keelelise korrastamise Riigikogu Kantselei stenogrammi- ja tõlkeosakonnas. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, mis oli 8. detsember 2020 kell 17.15, ei laekunud ühtegi muudatusettepanekut Riigikogu liikmetelt, fraktsioonidelt ega teistelt komisjonidelt.

Juhtivkomisjon võttis vastu otsuse saata Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 245 Riigikogu täiskogule teiseks lugemiseks 2021. aasta 26. jaanuariks ettepanekuga teine lugemine lõpetada, ning juhul kui teine lugemine lõpetatakse, viia läbi eelnõu kolmas lugemine 10. veebruaril ja panna 245 lõpphääletusele. Aitäh!

Aitäh! Teile on ka küsimusi. Tarmo Kruusimäe, palun!

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Ma jäin kuulatama seda, et neid kanepiseemneid mingiks muuks tegevuseks kui külvamiseks ... Võib-olla, noh, me teame, et toodetakse seemnetest ka õli, ma võtan siin näiteks kõrvitsaseemned, kõrvitsaseemneid ka süüakse. Ma olen teadlik, et ogaõunaseemneid ei tohi süüa, need tekitavad narkootilist joovet. Aga mis need muud tegevused seal on? Kooli ajal oli keelatud kruupide õhutransportimine läbi pastapliiatsi kesta. Mis tegevused need on, mis on keelatud?

Aitäh! Seda, mis on keelatud, see eelnõu ei käsitle. Tänasest meediast võib kusagilt lugeda, et mingist kauplusest kõrvaldati mingid kanepiseemned, aga selle eelnõu eesmärk on muuta tegevus paindlikumaks. Seni korraldas loa andmist volitusnormi alusel Vabariigi Valitsus, aga nüüd saab seda teha vastava valdkonna minister – see muutub paindlikumaks ja lihtsamaks. 

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole.

Aitäh!

Kas Riigikogu liikmetel on soovi avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole. Eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 245 teine lugemine lõpetada. Oleme teise lugemise lõpetanud.

Läheme edasi. Tänane kolmas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud toiduseaduse muutmise seaduse eelnõu 228 teine lugemine. Ma palun ettekandjaks maaelukomisjoni liikme Ivari Padari.

Lugupeetud kolleegid! Toiduseaduse muutmise peamine eesmärk on vähendada toidu käitlejate halduskoormust, kasutada võimalust kehtestada ettevõtte hoonete ja ruumide kohta paindlikumad nõuded ning võimaldada loomse toidu turustamist teatamiskohustuste alusel.

Eelnõuga kavandatavad muudatused on seotud toiduhügieeni valdkonnaga, mis on reguleeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega. Seetõttu tuleb seaduse muutmisel arvestada nendest määrustest tulenevate põhimõtete, kohustuste ja võimalustega. Eriti tuleb arvestada põhimõttega, et toiduhügieeninõuete paindliku rakendamise võimaldamise ning tegevusloakohustuse asendamise korral teatamiskohustustega ei vähene inimeste tervise kaitse kõrge tase toiduvaldkonnas ning nõuetekohaselt käideldud toit on ohutu inimeste tervisele. Tuleb rõhutada, et toiduhügieeni üldnõuded kehtivad ka edaspidi ning alustavad ja juba tegutsevad toidukäitlejad peavad neid täitma olenemata ettevõtte suurusest või tegevusest.

Maaelukomisjon arutas toiduseaduse muutmise seaduse eelnõu 228 oma istungil 2021. aasta 19. jaanuaril. Istungil vaadati läbi komisjonile kaalumiseks esitatud muudatusettepanek ning langetati eelnõu menetluslikud otsused. Komisjoni istungil osalesid Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna juhataja asetäitja Anneli Tuvike ja teised spetsialistid.

Kaasamisprotsessis andis Eesti Toiduainetööstuse Liit teada, et on oma tagasiside toiduseaduse muudatuse kohta andnud Maaeluministeeriumile eelnõu koostamise faasis. Toiduliit tõi välja kaks olulist sõnumit, mida riik peaks sektori jaoks rakendama.

Esiteks tuleb planeerida teavitustegevus käitlejate seas nii enne kui ka pärast seadusemuudatuse jõustumist, sest teadlikkus nõuetest on eriti mikro- ja väiketootjate hulgas väga madal. Loakohustusest loobumise infot on juba hakatud käsitlema kui kohustustest ja nõuetest vaba tegevust. Teavituskohustus aga ei tähenda nõuete eiramist toidu töötlemisel.

Teiseks tuleb planeerida muudatused järelevalve korralduses ja protseduurides ning tagada toiduohutus kõige laiemas mõttes ning tagada aus turukorraldus ja -konkurents. Eelnõu algataja esindaja kinnitas komisjoni istungil, et nad peavad teavitustegevust oluliseks, nad on sellega juba alustanud ja jätkavad ka edaspidi. Viiakse läbi infopäevi, valmistatakse ette teavitustekste kodulehel avaldamiseks ning koostatakse ja levitatakse juhendmaterjali. Maaeluministeeriumi esindajad kinnitasid, et eelnõuga ei muudeta järelevalve üldiseid põhimõtteid. Pigem puudutab Toiduliidu kirja teine punkt Põllumajandus- ja Toiduameti sisemist töökorraldust ja protseduure, mille kehtestab asutuse juht.

Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks oli 8. detsember 2020. Ei laekunud ühtegi muudatusettepanekut Riigikogu liikmetelt, fraktsioonidelt ega teistelt komisjonidelt. Juhtivkomisjon koostöös eelnõu algataja esindajaga koostas ise muudatusettepaneku seaduse jõustumise sätte muutmiseks. Seaduse jõustumise esialgne kuupäev oli 2021. aasta 1. jaanuar, mis asendatakse 2021. aasta 1. aprilliga. Kuna seaduse jõustumise aeg lükkub edasi 1. aprilliks 2021, siis tuleb sama kuupäev sätestada ka tegevusloakohustuselt teatamiskohustusele üleminekut reguleerivas rakendussättes. Komisjon tegi otsused muudatusettepanekute kohta hääletuse teel.

Juhtivkomisjoni menetluslikud otsused. Juhtivkomisjon võttis vastu otsuse saata Vabariigi Valitsuse algatatud toiduseaduse muutmise seaduse eelnõu 228 Riigikogu täiskogule teiseks lugemiseks 2021. aasta 26. jaanuariks ettepanekuga teine lugemine lõpetada, ning juhul kui teine lugemine lõpetatakse, viia läbi eelnõu kolmas lugemine 10. veebruaril ja panna 228 lõpphääletusele. Tänan teid!

Aitäh, austatud ettekandja! Teile on ka küsimusi. Tarmo Kruusimäe, palun!

Tänan, härra aseesimees! Hea ettekandja! Kas selle eelnõu raames oli ka arutusel see, et Euroopa Liidu eri regioonides võidakse toiduaineid või toitu erinevalt käsitleda? Näiteks saamide jaoks on hülgerasv toit, aga itaallaste jaoks on see juba saapamääre – ühel pool on see seespidiseks kasutamiseks, teisel pool välispidiseks. Või näiteks meie hapukapsas on prantslaste jaoks energiaallikas biometaani tootmiseks. Kas neid asju saaks kuidagi ühtlustada?

Aitäh küsimuse eest! Ei, selle eelnõu menetlemisel seda ei käsitletud, sest tegemist on nende geograafiliste erisustega, mis näiteks lepiti juba kokku eri valdkondades Euroopa Liitu astumisel. Antakse erisused mingite produktide tootmiseks, mis on selline rahvuslik omapära.

Tarmo Kruusimäe, palun!

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Mul on selline küsimus, mis on ajendatud president Ilvese kunagisest ütelusest, et me peame Ameerikale õpetama toiduainete kasvatamise asemel toidu kasvatamist. Kuidas on täna Euroopa Liidus? Kas me kasvatame rohkem toitu või toiduaineid, millest me saaksime valmistada toitu?

Aitäh! Ma arvan, et Euroopa Liidus, nagu kogu maailmas, on mõlemat. On väga industriaalset tootmist, mille puhul on oluline saada suurt mahtu ja odavat hinda. Ja ega ma seda ei taha ka hukka mõista. Teiselt poolt on niimoodi, et on selline käsitöö või rätsepategevus, mille puhul on seda iseloomu toidul rohkem. Kui me räägime sellest konkreetsest eelnõust, siis see konkreetne eelnõu on väga hea eelnõu andmise kontekstis: antakse vabamad võimalused just kulinaarse rätsepatöö tegemiseks. Ehk siis need, kes on täna esmatootjad ehk siis põllumehed, nendele antakse paremad võimalused, kuidas nad saavad ümber töödelda ja kuidas nad saavad kaubastada. See on olnud ju tegelikult terve taasiseseisvusaja jooksul hästi suur vaidlus, kuis see nõelasilm nii peenikeseks on läinud, et üleüldse enam kuidagi inimlikumal moel turustada ei saa. Just see ongi vastus teie küsimusele ehk ilmselgelt jääb selline industriaalne pool toiduainetööstuses ja põllumajanduses, aga teisest küljest tuleb selline pool, kus antakse valiku-, maitse- ja kvaliteedivabadusi, rohkem mängu. "Kvaliteedivabadusi" ei saa siin isegi ütelda, sest toiduhügieeni üldeeskirjad on ikkagi kehtivad.

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Kas Riigikogu liikmetel on soovi avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole. Eelnõu kohta on esitatud üks muudatusettepanek. Selle muudatusettepaneku on esitanud maaelukomisjon ise ja juhtivkomisjon – arvestada täielikult. Rohkem muudatusettepanekuid esitatud ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 228 teine lugemine lõpetada. Sellega on teine lugemine lõpetatud.

Läheme tänase viimase päevakorrapunkti juurde, milleks on Riigikogu liikme Kalle Grünthali algatatud Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu 283 esimene lugemine. Ma palun ettekandjaks Riigikogu liikme Kalle Grünthali!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Hea Eestimaa rahvas, kes jälgib ülekannet telesilla vahendusel! Olen esitanud Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärk on luua Eesti Rahvusringhäälingu tegevuses õigusselgus, mis vastaks avalik‑õigusliku meediateenuse põhimõtete rakendamisele, ning viia Eesti Rahvusringhäälingu seadus korrelatsiooni äriseadustikuga.

Eelnõu sihiks on vajadus tagada, et Eesti Rahvusringhääling oma saadete ja programmide tootmisel ja edastamisel ei eiraks poliitilise tasakaalustatuse printsiipi ega eelistaks ühte erakonda või poliitilist liikumist teisele. Samuti muudetakse eelnõuga sisekontrolli teostamist, et tagada seadusest tulenevate nõuete täitmine. Lisaks eelmärgitule viiakse Eesti Rahvusringhäälingu seadus kooskõlla äriseadustikuga ja seda osas, mis puudutab nõukogu ja juhatuse liikmete õigusi, kohustusi ja vastutust, sest praegusel juhul on õigused, kohustused ja vastutus täiesti segamini, piltlikult öeldes nagu puder ja kapsad. Selle eelnõu koostamisel olen ma aluseks võtnud mõningad 31. detsembrini 2006 kehtinud ringhäälinguseaduses sätestatud normid, sest need olid väga head normid ja need aitaksid kindlasti kaasa avalik-õigusliku ringhäälingu õiguslike põhimõtete järgimisele.

Eelnõu ettekandmisel ei hakka ma ette lugema kõiki paragrahve, sest need on teil olemas, vaid ma keskendun kolmele põhiprintsiibile. Etteruttavalt nii eelnõu põhjenduste osas kui ka küsimuste esitajatele tahan märkida ära ühe olulise asjaolu, millest tuleks eelnõu arutamisel rääkida. Kõigepealt lähtepunkt: milline on rahvusringhäälingu õiguslik seisund? Tulenevalt eelmärgitust on just selle lähtepunkti määratlemine olulise tähtsusega küsimus kogu selle seadusemuudatuse käsitlemisel. Niisiis, milline on rahvusringhäälingu õiguslik seisund? Vastuse sellele küsimusele annab rahvusringhäälingu seaduse § 2 lõige 1, mis sätestab: "Rahvusringhääling on käesoleva seadusega asutatud avalik-õiguslik juriidiline isik." Talle kehtib eraldi seadusega kehtestatud õiguslik regulatsioon. Nüüd, järgmine küsimus: kuidas me defineerime mõistet "avalik-õiguslik juriidiline isik"? Ka sellele definitsiooniküsimusele on olemas vastus. Avalik-õiguslik juriidiline isik on loodud seaduse alusel avalikes huvides ehk, rõhutan, ühiskonna huvides.

Siit tõusetub järgmine küsimus: mis asi on ühiskond? Ma ei hakka siin käsitlema ühiskonna klassikalist mõistet, mille kohaselt moodustavad ühiskonna kolm sektorit – avalik sektor, erasektor ja mittetulundussektor –, vaid lähtun kõige domineerivamast, milleks on inimene, sest tegelikult on ju inimtegur kõigi teiste sektorite aluseks. Niisiis, kellest koosneb ühiskond? Ma arvan, et puudub vaidlus selle üle, et ühiskond koosneb vähemusgruppidest, kellel on teiste gruppidega võrreldes erinev maailmavaade, erinevad huvid ja arusaamad maailmas toimuvast, kusjuures väga sageli ka vähemusgruppide põhimõtted maailmas toimuva kohta vastanduvad. Arusaadavuse mõttes teen väikese loetelu. Näiteks võivad teatud mõttes vastanduda ja isegi põrkuda huvid ja vaated looduskaitsjatel ja metsatöötlejatel, ateistidel ja usklikel, karsklastel ja viinaviskajatel, traditsioonilise peremudeli ehk mehe ja naise abielu toetajatel ning samasooliste abielu pooldajatel. Loetelu võiks muidugi jätkata, kuid kõik need näited koonduvad ühise nimetaja alla – ühiskond.

Nüüd, kus meil on teada nii rahvusringhäälingu õiguslik seisund ja avaliku huvi ehk ühiskonna huvi mõiste, saame minna edasi rahvusringhäälingu ülesande juurde, milleks lihtsustatult öeldes on kajastada oma saadete ja programmide kaudu ühiskonda puudutavaid teemasid ja teenida avalikku huvi ning uudistega kajastada informatsiooni, mida tuleb samuti mõistlikult kontrollida ehk anda kõikidele huvigruppidele, kellest ühiskond koosneb, võimalus rääkida kaasa oma maailmavaatest ja põhimõtetest lähtudes.

Mis eristab rahvusringhäälingut kommertskanalitest, kes on oma saadete ja programmide tootmisel suhteliselt vabad, aga siiski teatavate erisustega? Tulenevalt kehtivast seadusest peavad rahvusringhäälingu programmid olema tasakaalustatud, sh poliitiliselt, aitama kaasa ühiskonna sotsiaalsele sidususele ning kajastama erisuguseid arvamusi ja tõekspidamisi. Ja tegelikult siit me jõuamegi probleemi juurde, mis on tinginud minu seaduseelnõu esitamise. Olen nõus, et ülesanded, mida ERR peaks täitma, on määratud kehtivas seaduses. See on kõigile programmi tootjatele ja toimetajatele kohustuslik. Aga see on kahjuks ainult n-ö enesekontrolli tasandil ja reguleeritud rahvusringhäälingu seaduses üldnormina ning ma julgen arvata – andke andeks, kui ma eksin –, et suurem osa toimetajaid ei ole seda isegi läbi lugenud. Miks ma olen selles nii veendunud? Toon näitena samasooliste abielu kajastanud saated, kus pidevalt olid ekraanil vikerkaarevärvilised lipud ning stuudiot väisasid intervjuude tarbeks kohale kutsutud gei- ja lesbiaktivistid. Kui keegi tahab öelda, et [traditsioonilise] abielu pooldajatele anti võimalus samas mahus oma seisukohti esitada, siis tegemist on otsese valega, mis ei põhine faktidel. Toon näite ühest intervjuust, mille käigus pärast selle eelnõu esitamist ERR minu käest küsis: mis on selle eelnõu põhjus? Ma muidugi põhjendasin selle ära. Kuid vastuseks minu küsimusele, kui palju on antud võimalusi [traditsioonilise abielu pooldajatel] oma seisukohti esitada, jäi mind intervjueerinud reporter igatahes hätta. Ta suutis öelda ainult ühe kajastuse, milleks oli aasta isa tiitli andmine, ja see oli kõik. Ma arvan, et juba selle näite põhjal tuleks seadust muuta, sest enesekontroll, mis on kehtestatud uue rahvusringhäälingu seadusega, ei ole toiminud.

Põhimõtteliselt on toimetajatel ja ka saatejuhtidel kinnistunud arvamus, et neil on saadete tegemisel piiramatu vabadus. Juba see eelnev näide on viide sellele, et on toimunud vaid üheainsa ühiskonnagrupi eelistamine. Muide, eks neid näiteid võib tuua veelgi. Me ju teame, mismoodi poliitiliselt kajastati sündmusi näiteks Ameerikas, kus valdavalt tulid sõnumid demokraatide poole pealt, vabariiklaste omi edastati vähe, hästi vähe, ning Trumpi seisukohti esitati suhteliselt, ma võiks öelda, irooniliselt ja halvustavalt. [Tuleb] vältida sellist olukorda, et rahvusringhäälingus kaob poliitilise tasakaalustatuse printsiip (viimase näite puhul) ja ühiskonnagruppe selekteeritakse saatejuhi või toimetaja nägemuse järgi. See ei ole õige ega ole kooskõlas ka kehtiva rahvusringhäälingu seadusega. Seda olukorda on väga lihtne parandada. Enne rahvusringhäälingu seadust kehtinud ringhäälinguseaduse järgi oli olemas vastutava toimetaja ametikoht, kes kontrollis nõuete täitmist. Kuna ma olen ise ka aasta otsa töötanud Eesti Televisioonis saatejuhi ja toimetajana, siis on mul selles osas nägemus olemas. Ma võin meenutada, et igal hommikul toimusid koosolekud, kus pandi paika teemad, mida käsitleda, ja anti hinnang eelnevale päevale. Tõsi, sain ise kriitikat ja said ka teised kriitikat, kui oli kaldutud kõrvale n-ö erapooletuse seisukohast.

Vastutava toimetaja koha sisseviimisel ongi see mõte, et tegemist on rahvusringhäälingu esmase sisekontrolliga, et tagada toimetuses Eesti Rahvusringhäälingu seaduse nõuetekohane täitmine. Siin pole midagi imelikku, sellised sisekontrollid kehtivad ka politseis ja kindlasti ka panganduses. See oleks äärmiselt vajalik. Vastutava toimetaja ametikoht oleks oluline ka seetõttu, et ei toimuks toimetaja ega saatejuhi otsest propagandat ühiskonna ühe või teise grupi kasuks, nagu see avaldus just samasooliste abielu propageerimisel. Muide, propaganda tähtsus ja olemus – teatud eesmärgi saavutamisel pannakse sellele väga suurt rõhku, sest toimub ju igasugune tegevus lisaks aktiivsele tegevusele ka inimese peas. Selleks, et võita vaenutegevust n-ö inimese peas, kasutab kumbki "sõdiv pool" tema eksitamist, moonutades infot, liialdades, edastades subjektiivset või ebatäpset ja kohati isegi väljamõeldud infot vaid selleks, et pälvida toetust rahva hulgas ning kinnitada oma arvamuse õigsust. Samuti teeb "sõdiv pool" kõik selleks, et takistada vastasele info edastamist. Selle võitluse nimi on propagandasõda. Seega, propaganda teenib eesmärki, milleks on tahtlik ja süstemaatiline püüd vormida inimese ettekujutusi, manipuleerida tema tunnetusega ning suunata inimese käitumist, saavutamaks propagandisti soovitud eesmärke. Selline propaganda on aga rahvusringhäälingu tasandil lubamatu. Antud juhul samasooliste abielu näitele tuginedes on eelistatud vaid üht ühiskonnagruppi, jättes täielikult kõrvale traditsioonilise peremudeli, mehe ja naise liidu toetajad. See ei ole tasakaalustatuse printsiibi järgimine. Kuna seda seadusepunkti ei ole täidetud, on vastutava toimetaja ametikoha loomine möödapääsmatu. Lisaks sellele, et vastutav toimetaja kontrollib tasakaalustatuse printsiibi täitmist, lasub tal ka kohustus anda aru oma tegevusest nii juhatusele kui ka nõukogule.

Sellesse eelnõusse olen ma lisanud veel ühe punkti, mis minu arvates on samuti väga oluline. Nimelt, Vabariigi Valitsus kehtestab nimekirja nendest sündmustest, mida peetakse Eesti üldsuse jaoks oluliseks ning mida tuleks seetõttu edastada nii, et märkimisväärne osa üldsusest saaks neist vabalt osa võtta kas tervikuna või osaliselt, otseülekandes või hiljem [salvestusena]. Muuseas, ka varem kehtinud ringhäälinguseaduses oli selline punkt olemas. Kahjuks on praegune olukord olnud selline, et tihtipeale väga tähtsaid küsimusi rahvusringhääling ei kajasta. Ma toon siin näite selle kohta, kui möödunud aasta märtsis toimus COVID-i küsimuse arutamine, et kas kuulutada välja pandeemia või mitte. Tegelikult kogu ühiskond ootas, ootas väga pingsalt, mis saab. Aga selle kajastamise asemel näitas ERR mingit filmi. Olen kuulnud hiljem, et see oli tehniline eksitus. Tehnilist eksitust sellises küsimuses ei ole. Nii et ma arvan, et rahvusringhääling võiks ja peaks kandma ka neid funktsioone, kuna ta on avalik-õiguslik ja tema sihtgrupp on kogu ühiskond. Seda informatsiooni peab rahvas saama.

Ajapuudusel ma räägin lühemalt. Kindlasti tuleks üle vaadata ka kogu juhtimisstruktuur. Ma olen viidanud siin äriseadustikule, seda sellepärast, et kogu see juhtimisstruktuur on tegelikult üle võetud äriseadustiku aktsiaseltsi juhtimise osast, kuhu on kirjutatud sisse teatud muudatused, mis muudavad nõukogu kui kõige kõrgema juhtimisorgani sisuliselt tegutsemisvõimetuks. Näiteks ei ole minu hinnangul praegu üldse võimalik tagasi kutsuda juhatuse liikmeid. Kui juhatuse esimeest saab tagasi kutsuda näiteks raskete juhtimisvigade ilmnemisel või selle seaduse raskel rikkumisel, siis tekib põhjendatud küsimus, milline on raske juhtimisviga ning milline on käesoleva seaduse raske rikkumine. Igal juhul on sõna "raske" näol tegemist määratlemata õigusmõistega, sest on teadmata, mida me liigitame selliste väärtushinnangute hulka.

Lõpetuseks ütlen seda, et tegelikult on minu esitatud eelnõu leidnud päris kõva vastukaja nii sotsiaalmeedias kui ka avalikus meedias. Sotsiaalmeedia tasandil on antud äärmiselt positiivseid hinnanguid. Ka Rein Lang, kes minu mäletamist mööda on osalenud koos Märt Raskiga selle praegu kehtiva seaduse väljatöötamisel, on Kuku Raadio saates otse-eetris öelnud välja, et selles seaduses on ka väga palju häid punkte. Sellega ma praegu lõpetangi ja olen valmis vastama minule esitatud küsimustele.

Aitäh! Teile tõepoolest on ka küsimusi. Tarmo Kruusimäe, palun!

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Paar kuud tagasi oli meil võimalus siin menetleda Euroopa Liidu filmidirektiivi, milles oli samuti kasutatud mõisteid "vägivald" ja "pornograafia" [ning öeldud], et nende korral kaasrahastust ei tule. Vägivallast räägiti ka vihakõneseadusega seoses, aga me ei jõudnud nende debattideni. Väga keeruline on aru saada, mis asi on põhjendatud vägivald, sest minu meelest on igasugune vägivald põhjendamatu – kui, siis võib-olla ainult jahimehe sooritatud halastuslask, aga see on jälle kellegi teise poolt [vaadatuna] põhjendamatu. Kuidas seda reguleeritakse? Ja teine asi on pornograafia. Tuletan meelde, et meid okupeerinud riigi arvates oli ka ansambel Sex Pistols pornograafia – kes kust poolt seda näeb. Oskate öelda, kuidas neid asju kindlaks määrata, et siitmaalt hakkab vägivald ja siitmaalt hakkab põhjendatud vägivald?

Ma arvan, et see küsimus taandub üldjoontes järgmisele. Vägivalda kui sellist kahtlemata tänases filmitööstuses ja teistes programmides võib esineda, aga on olemas ka selliseid filme ja saateid, milles on ääretut julmust. Ja siin tegelikult mina seda piiri ei hakkakski muudatusettepaneku tegijana määrama, see asi võiks ikkagi jääda toimetajate ja programmi tootjate mängumaale. Ma ei oska seda seletada, sest mina ei ole ju meediatöötaja. Siin on omad kriteeriumid. Sama asi käib ka tegelikult pornograafia kohta, ka siin on olemas n-ö valulävi toimetusel, kes otsustab selle küsimuse üle. Mina jätaksin praegu selle üle otsustamise ikkagi saate tootjate valdusesse.

Paul Puustusmaa, palun!

Kas see eelnõu näeb ette ka seda, kuidas piirata rahvusringhäälingus praegu vohavat varjatud reklaami?

Ma arvan, et see varjatud reklaami mõiste on vägagi selline küsimus, mis vääriks tähelepanu. Kui mina aastal 1994 töötasin Eesti Televisioonis, siis jälgiti varjatud reklaami n-ö kajastamist saadetes ja videolõikudes ülima hoolega. Näiteks kui sa tegid kellegagi intervjuud ja juhtus niimoodi, et arvuti oli intervjueeritava selja taga, ühel hetkel ekraanikaitse läks eest ära ja seal hakkas jooksma ettevõtte logo, siis selline videolõik lükati momentaanselt kõrvale. Varjatud reklaami [vältimiseks] on võimalik valida võttenurka ka platsi peal, sa ei pea tegema seda mingisuguse reklaamsildi all. Muidugi oli siis reklaam tasuline, aga neid põhimõtteid järgiti ja vaadati üle ka kogu eetrisse minev materjal.

Ma ei tea, kui palju seda oli, aga tean, et tollel ajal esines ka selliseid olukordi, kui mõned toimetajad või saatejuhid teenisid natukene kõrvalt sellega, et valmistasid mingisuguse klipi ja said selle eest oma kehvale palgale natukene lisa. Ma ei hakka praegu siin ühtegi nime nimetama, sellest on niivõrd palju aega mööda läinud ja seetõttu ei ole mul ka ühtegi tõendusmaterjali. Aga minu mäletamist mööda see niimoodi oli.

Siit me jõuame nüüd teise küsimuse juurde, et kas praegu on tegelikult võimalik teha sellist n-ö varjatud reklaami, mille korral sul võib olla ka natukene omakasu mängus. Ma väidan, et praegu on see võimalik, sest saatejuht või toimetaja valib teema, tema kajastab seda täpselt nii, kuidas tema tahab, ja puudub selline instituut nagu vastutav toimetaja, kes ütleks stopp, siin on juba tegemist reklaamimaigulise asjaga, siin on tegemist saatejuhi või toimetaja isiklike seisukohtade avaldamisega. Ma rõhutan, et tegelikult rahvusringhääling ei võrdu kommertstelevisiooniga, vaid ta edastab kogu avalikule ühiskonnale suunatud informatsiooni.

Tarmo Kruusimäe, palun!

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Vaatasin pühapäeval ETV2 pealt filmi "Äratus" ja ma leian, et meil on tulevaste põlvede ees ikkagi kohustus näidata seda julmust, mida meie suhtes on tehtud. See oli selle vägivalla kohta. Ma arvan, meil ei ole vaja kasvatada lumehelbekeste põlvkonda ja rääkida, et küüditamine oli tegelikult tasuta seiklus looduskaunitesse kohtadesse. Aga mu küsimus on selline: väga paljud pöörduvad Eesti Rahvusringhäälingu eetikanõuniku poole ja kahtlustavad, et tegemist on robotiga, sellepärast et sealt tulevad vastused alati justkui vaid haakuvad teemaga või on sellega riivamisi seotud. Kuidas te ise ütleksite, kas seda eetikanõuniku funktsiooni on seal võimalik, peale selle peatoimetaja või vastutava toimetaja, muuta nii, et see tagasiside toimiks? Minu jaoks oli hästi keeruline, et meil oli küüditamise aastapäev ja siis näidati filmi "Seitseteist kevadist hetke".

Aitäh! Teie tähelepanek on õige. Minu esitatud eelnõus olen ma kõrvaldanud eetikanõukogu koha seetõttu, et minule laekunud informatsiooni põhjal n-ö majasiseselt tegeldakse seal ainult kaebuste läbivaatamisega ja vastuste koostamisega, kuid see kõik toimub selliselt, et ühtegi kriitikanoolt vastava toimetuse või saatejuhi aadressil ei tule. Ehk siis, ütleme, toimub puhtaks pesemine. Eetikanõukogu koha täidaks väga hästi ära tegelikult seesama vastutav toimetaja, kes saadab n-ö otse rahvale tagasisidet, mis on valesti, kas on rikutud mingisuguseid seadusest tulenevaid printsiipe, kas on olnud vähem kajastusi, kas mingit infot on antud ebaõiglaselt. Temal on nüüd otsene side ka selle kaebuse esitajaga. Ja küsimus on ka veel selles, et tema saab ju otseselt viia oma toimetuse töös sisse korrektiive, kui on vaja üht, teist või kolmandat muuta, või juhtida toimetaja tähelepanu, et selliseid asju ei tohiks enam sellisel kujul kajastada, või anda ebaõigete faktide ümberlükkamiseks eetriaega.

Ja muidugi ma tahaksin tuua siin sisse veel ühe asjaolu, mis on samuti olnud rahvusringhäälingu n-ö konnasilmaks. Ma toon praegu üheainsa näite. Mäletate, kui Johannes Tralla küsitles Mart Helmet – kui ma nüüd õigesti mäletan, oli see saates "Esimene stuudio" – ja väga ründavas stiilis väitis, et EKRE omad loopisid kividega proua Krossi? Kusjuures see info laekus ju tegelikult ainult sotsiaalmeedia vahendusel ja oli kontrollimata. Kuigi rahvusringhäälingu seaduse praegu kehtiv norm ütleb, et selliseid kontrollimata fakte ei tohi kajastada, see situatsioon toimus. Küsimus ei ole praegu üldse Mart Helmes, küsimus on praegu selles, et mustati tegelikult Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda – kontrollimata faktide esitamisega. Küsin: mis siis järgnes? Ma ei tea, mitte midagi. Kõik toimib edasi, saatejuht töötab ja teeb saateid. Ma tean, et selle kohta esitati ka kaebusi, aga ma küsin, kas eetikakontrolli olemasolu andis siis mingeid tulemusi. Ma julgen väita, et ei andnud.

Urmas Reitelmann, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Ka mina olen olnud mõnda aega rahvusringhäälingu nõukogus ja võin kinnitada, et rahvusringhäälingu juhatuses ja loomingulistes kollektiivides ei vastuta mitte keegi mitte kunagi mitte millegi eest. Sealt mingit vastust, kes selle otsuse vastu võttis või kes selle taga on või miks see oli selliselt motiveeritud, ei tule. Hästi informeeritud optimistina ehk pessimistina ma üldiselt kahtlen, kas teie esitatud vastutav toimetaja suudab selle ülesande täita, sest tegelikult ka praegune seadus näeb ju ette kontrolli ja vastutuse teatud määral. Aga kui selle vastutava toimetaja maailmavaade on identne kultuurimarksistlike või politrukkidena töötavate ajakirjanike omaga, siis ma kardan, et ta ei ole piisavalt autoriteetne. Kas te näete ka mingit muud kontrollivõimalust oma seadusemuudatuse ettepanekus?

Aitäh küsimuse eest! Ma viitasin tegelikult ka vist sellele – ma ei hakka praegu paragrahvi välja tooma –, et vastutav toimetaja on oma tegevuses aruandekohustuslik nii juhatuse kui ka nõukogu ees. Ma siiski eeldan, et ta päris oma suva järgi, oma maailmavaate järgi ei saa tegutseda, sest on ju teada, et tema, vastutav toimetaja, on töötaja ja kui ta ei täida tööandja nõudmisi, siis võib juhtuda niimoodi, et tema jaoks lõpeb vastutava toimetaja ametikoht või üldse ametikoht rahvusringhäälingus katastroofiga. Tema tööleping öeldakse lihtsalt üles, sest ta ei täida neid kohustusi, mille jaoks ta on ametisse pandud.

Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Kuna selle seaduseelnõu esitamise mõtteks on rahvusringhäälingu programmide suurem tasakaalustatus ja te mainisite ka saadet "Ringvaade", siis huvitava faktina võin teie ettekandele täienduseks öelda, et aastatel 2013–2018 sellesama "Ringvaate" saate vastutava toimetajana töötanud isik siirdus ETV-st "Ringvaate" saate vastutava toimetaja kohalt tööle otse Reformierakonna kontorisse, täpsemalt Reformierakonna kommunikatsioonijuhi ametipostile, mida täidab tänaseni. Kas te olete minuga nõus, et eeltoodust tulenevalt võib vähemalt teoreetiliselt eksisteerida võimalus, et isik, kes "Ringvaate" saatest lahkumise järel töötab juba pikalt Reformierakonna kommunikatsioonijuhina, võib kasutada oma sidemeid teatud ideoloogiliste teemade järjepidevaks viimiseks nimetatud saatesse?

Aitäh! Ma ütleks, et see on silmaga nähtav fakt. Küsimus on selles, et noh, ma ei ole siin väga kaua olnud, aga see varsti kahe aasta pikkune Riigikogus oldud aeg on näidanud, et esineb väga huvitav faktor. Piisas meie kunagisel heal kolleegil Katri Raigil saata sõnum, et põhiseaduskomisjonis toimub mingi asja arutelu, kuigi see ei olnud üldse arutelusse jõudnudki, oli ainult mingisugune eelnõu või, tähendab, ettepanek oli jõudnud n-ö lauale, sisu ei olnud veel taga, kui juba ootasid kaamerad ukse taga. Seda juhtus tegelikult korduvalt. Ma olen ka üritanud paar korda enda arvates väga tähtsa küsimuse jaoks kutsuda kaameraid kohale, aga mul ei ole see õnnestunud.

Kui me vaatame kogu seda pilti tervikuna, siis tegelikult minu hinnangul, võib-olla ma ei ole kogu aeg juures olnud, on umbes 2/3 intervjueeritavatest alati reformierakondlased. Ja põhimõte lähtub ju sellest, et olenemata sellest, kas see on mingisugune Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna eelnevalt esitatud suurepärane asi, mis on leidnud kooskõlastust, siis selle asemel, et küsida EKRE inimestelt asja kohta arvamust, otsitakse hoopis kriitikanooli ja ei kuskilt mujalt kui just konkreetselt Reformierakonna käest.

Ma väidan, et teie tähelepanek on absoluutselt õige. Ka siin saalis filmides kasutavad reporterid n-ö poliitilise eelistuse printsiipi, mis tegelikult tähendab seda, et nii nagu elus ikka, ainult läbi tutvuste ja sidemete saad seda, mida sa tahad. Aga see ei ole ju rahvusringhäälingu seaduse mõttega kooskõlas.

 Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Ma olen kaua aega olnud ajakirjanik ja ajakirjandusjuht. Leidsin üles 2008. aastal rahvusringhäälingu nõukogule kirjutatud avaliku kirja pealkirjaga "Kelle käes on tõe monopol?". See oli 2008. Seal ma tsiteerisin lugupeetud Siim Kallast. Ma kordan, et ma väga austan teda, tema intellektuaalseid võimeid ja ettepanekuid. Ja nüüd minu küsimus sulle. Ma tsiteerin, mida lugupeetud Siim Kallas, endine Rahva Hääle asetoimetaja, on öelnud: "Poliitikute ja ametnike kõrval peaksid ka ajakirjanikud ja väljaanded, kus nad töötavad, oma poliitilise tausta kui ka majanduslikud huvid avalikustama. Siis oleks pilt selgem, kes kelle peost ikkagi sööb ja kelle laulu laulab." Minu küsimus on, et kas sa toetad Siim Kallase ettepanekut? Võib-olla peaks ka sellise parandusettepaneku sinu esitatud eelnõu kohta tegema?

Ma arvan, hea kolleeg Peeter, et sinu tähelepanek selle asjaolu sisseviimiseks sellesse eelnõusse on minu hinnangul mõistlik. Ma ei toetu ühelegi faktile, ma ei taha öelda midagi konkreetset, kuid  mulle jääb üks asi arusaamatuks ja ma saan siin tugineda ainult oma empiirilisele kogemusele aastast 1994. Miks teevad toimetajad seda tänuväärset ja rasket tööd, samuti saatejuhid, kui riigi antud võileib on nii õhuke? Aga nad teevad ikka. Siin on kaks põhjust. Üks on inimese ego, talle meeldib olla tähelepanu objekt. Tal on meeldiv olla ekraanil rahva poolt tuntud, täiesti mõistetav. On inimesi, kes teevad seda südame ja hardumusega. Neile meeldib see töö, mida nad teevad, mis sellest, et see võileib on õhuke. Aga ma täheldasin ka seda, et on inimesi, kes teevad seda tööd selleks, et teenida varjatult kõrvalt. Need rahad ei jookse kuskilt läbi, nende rahade liikumist ei ole teada. Ma ei saa öelda konkreetseid fakte, aga minu jaoks on see teatud mõttes kummaline ja kahtlustäratav. Võib-olla ma eksin, ja annaks jumal, et ma eksin, aga neid asjaolusid tuleb kontrollida. Miks tehakse teatud mõttes poliitilisi eelistusi nii poliitikute kui ka huvigruppide osas? Miks tehakse propagandat, mis väljub selle seaduse raamidest?

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Kas mind on kuulda?

On kuulda.

Aitäh, hea eesistuja! Hea Kalle! See on väga tänuväärne, et sa oled selle teema tõstatanud ja et me saame nendel teemadel ausalt ja avameelselt rääkida. Me teame, et Eesti Rahvusringhääling saab maksumaksjalt umbes 40 miljonit eurot aastas, aga lisaks sellele kasutatakse programmide tootmiseks päris palju rahalisi vahendeid ka väljastpoolt. Sa juba rääkisid teemal, et kes maksab, see tellib muusika, ehk varjatud reklaam. Me teame, et ERR-is on õige mitu saadet, kus peaks tegelikult olema juures silt "Sisuturundus". Päris palju raha tuleb sisse ka Euroopa Liidu meediaprogrammidest ja nende tingimus on, et saated peavad olema Euroopa Liidu propagandasaated. Seoses sellega kannavad need ka väga tugevat maailmavaatelist pitserit. Kas sinu eelnõu aitaks muuta raha liikumise protsessi läbipaistvamaks, ausamaks ja tasakaalustatumaks?

Aitäh küsimuse eest! Ma ütlen ausalt, et ma ei oska sellele küsimusele vastata – sellele, kas see eelnõu saab ja suudab panna raha liikuma selliselt, et see oleks läbipaistev. Raha mitteläbipaistev liikumine on ju teada, tegelikult. Isegi pankades on rahapesujuhtumid. Ma väga kahtlen selles [läbipaistvuse tagamises], aga eks me kõik tahame optimistid olla. Ma ei usu, et see eelnõu nüüd [raha liikumist läbipaistvamaks] muudab. Küll aga muudab ta seda, et sellist propagandat, nagu hea küsija nimetas, ei kajastataks valimatult ja et see ei oleks kellegi tellimustöö. Selles, et ta on tellimustöö, olen ma veendunud. Kõigepealt, seesama samasooliste abielu. Miks seda kogu aeg propageeriti, küll vikerkaarelippudega, küll demonstrantidega, küll intervjuudega? 

Kuna ma olen Euroopa Liidu asjade komisjoni liige, siis ma tean ka seda, et tegelikult seadis Euroopa Liit COVID-iga seotud suure rahastuspaketi andmise kohta Eestile kolm tingimust: kõigepealt, esiteks see, et võetakse vastu vihakõneseadus; teiseks see, et toetatakse migratsiooni; ja kolmandaks see, et seadustataks samasooliste abielu. Teie tähelepaneku peale ma tahangi väita, et seda protsessi minu hinnangul – see ei pruugi langeda kokku teie omaga – suunati hoopis Euroopa Liidust. Ma ei tea, kas selle jaoks eraldati raha, kuigi ma arvan, et mingid rahad siiski liiguvad, aga nende jälgi ei ole ju võimalik otsida. Me ei suuda isegi pankade rahapesu kohta mingeid konkreetseid tõendeid saada, ometi need rahad liiguvad. Need asjad toimuvad ju varjatult.

Aga mida me selle seaduseelnõuga saame, on see, et me saame luua tasakaalustatuse printsiibi kõigi ühiskonnaliikmete osas. Tegelikult ei ole ju ühiskond selline enamus. Seesama enamus, keda me nimetame enamuseks, koosneb tegelikult vähemuste gruppidest, kes teatud küsimustes lihtsalt moodustavad enamuse. Aga me ei saa ega tohi selle seadusega ERR-i tingimustes propageerida ainult üht ühiskonnagruppi.

Paul Puustusmaa, palun!

Suur tänu! Hea Kalle! Kuna ERR praegusel kujul pakub meediaturul sisuliselt ebatervet konkurentsi, olles nagu turu solkija staatuses, siis kas poleks hoopis mõistlikum ERR täielikult reorganiseerida ja kirjutada uus seadus, et tagada ERR-i tegevuse ausus, selgus, konkreetsus ja poliitika neutraalsus ehk tegelik vastavus üldisele avalikule huvile? Mis sa arvad?

Ma olen teatud mõttes, hea Paul, sinuga nõus. Herakles puhastas kunagi tallisid – teatud mõttes tuleks, jah, selline puhastus läbi viia [ka ERR-is], vaadata üle, võib-olla on seal midagi sellist, mida tuleks muuta nii juhtimises, juhtide osas, kui ka muus. Ma ei taha väita seda, et kõik saatejuhid tuleks sealt minema ajada. Ei, seda kindlasti mitte. Iga inimene, kes on seda tööd teinud, on teinud seda hästi. Küsimus on pigem selles, kui palju tal on piiranguid, kui palju tal on võimalik realiseerida oma seisukohti ja kui palju tal on võimalik käia kooskõlas kehtiva õigusega, mis peab tagama avalik-õigusliku meedia tasakaalustatuse. See printsiip tegelikult ei kehti erakanalitele, kus on programmi ja saadete tootmine suhteliselt vaba – noh, sõltub ainult, ütleme, võib-olla ainult selle saate kanali omanike suhtes. Aga nagu ma oma tänast juttu alustasin, ma tõin välja põhimõtted ja printsiibid, mida on avalik-õiguslik televisioon kohustatud järgima.

Peeter Ernits, palun! 

Hea juhataja! Hea ettekandja! Nii labane pole see enam hulk aega Eesti ajakirjanduses olnud, et keegi annaks sulle raha. Peatoimetaja, tegevajakirjaniku ja ajakirjanike liidu pikaaegse juhina [julgen öelda, et] seda võib veel olla rudimendina kusagil Vene ajakirjanduses, aga mitte Eesti omas. Oled sa kuulnud, et ajakirjanduse kohta öeldakse, et ta on valvekoer, ühiskonna valvekoer? Koeraomanikuna ma tean, et koer loeb juba peremehe silmist, mida tuleb teha. Ei pea ümbrikku andma. Aga ma tsiteerin jälle oma – jah, tunnistan – iidoli Siim Kallase kunagi kirjutatut. Siim Kallas kirjutab: "Ajakirjandusest endast on saanud väli, kus erinevad tõed ja valed omavahel armutult võitlevad. Paraku kaitseb üks ennast künka otsast, teine on sunnitud soos võitlema. Üks näeb kaugele, teisele puhub tuul suitsu silma. Aeg on maskid maha kiskuda." Aastaid on juba palju läinud, aga olukord on täpselt sama. Kas sulle ei tundu ...

Palun küsimus!

... et see võitlus on lootusetu, isegi siis kui selline inimene nagu Siim Kallas on seda ammuilma soovitanud ja ütelnud, mida tegema peaks?

Ma arvan, et see võitlus ei ole lootusetu. Ükskord ju Heinz Valk ütles lause: "Ükskord me võidame niikuinii!"

Aitäh! Urmas Reitelmann, palun!

Aitäh sõna eest! Austatud ettekandja! Tegelikult me seisame siin Eestis probleemi ees, mille ees seisavad riiklikud või rahvusringhäälingud ka mujal Euroopas. Kahetsusväärselt rahvusringhäälingust lahkunud Neeme Raud tegi mõned aastad tagasi usutluse Taani rahvusringhäälingu juhiga, kes nimetas suure probleemina just nimelt sedasama poliitaktivismi, mis on rikkunud ära Taani rahvusringhäälingu usaldusväärsuse. See, et toimetajad edastavad oma agendat, mitte ei vahenda erapooletult, on probleem ja mitte ainult Eestis. Eesti kohta on tuua üks eriti drastiline näide. Rahvusringhäälingus on ainult üks poliitikatoimetaja, kes võeti tööle otsustuskorras, ilma vähimagi konkursita, otse sotsialistliku partei peakontorist. Pean silmas Toomas Sildamit ...

Palun küsimus!

... kes on edendanud sotsiaaldemokraatlikku ja vasakpoolset ilmanägemist ilma igasuguse mõõdutundeta ja piiranguteta. Ütle mulle, palun, kas me saaksime kuidagi tulevikuks muuta seadusi selliselt, et poliitiliselt äramärgistatud inimesed ei läheks mitte mingil juhul tööle rahvusringhäälingusse või et kehtestataks mingisugune, ma ei tea, seitsmeaastane üleminekuperiood, et kui lahkud erakonnast, siis alles mingi aja pärast [saad ERR-i tööle minna].

Ma ei oska seda nüüd täpselt öelda, aga eks meil ju siin Riigikoguski võivad poliitilised vaated mõne hetkega muutuda. Tähendab, ühe korra oled Keskerakonnas, siis oled Reformierakonnas, ja vastupidi. Nii et ma ei tea, kas selline määratlemine ja, ütleme, sellisel kohal töötamine seitse aastat, kui ma nüüd õigesti aru sain, on mõistlik. Aga ma ei lähekski tegelikult üldse nii kaugele, sest meil on ju hoovad kogu sellise süsteemse ühesuunalise propaganda tõkestamiseks tegelikult olemas. Meil on olemas rahvusringhäälingu seadus ja kui, ütleme, teie näite puhul seda tasakaalustatuse printsiipi eiratakse, siis on ju piisavad alused selleks, et tööleping üles öelda, kuna isik ei täida talle pandud kohustusi. Olenemata sellest, millise maailmavaatega ta on – on ta sotsialist, on ta reformaator, on ta EKRE-st või on ta Keskerakonnast –, see ei muuda tähtsust. Küsimus on selles, et kui ta täidab seaduse nõudeid, siis saab ta oma tööga hakkama. Täpselt samamoodi on ju ka liikluses: kui me ületame kiirust või kihutame valimatult, siis me saame selle eest trahvi, ja kui me korduvalt rikume liikluseeskirju, võetakse meilt load ära. Täpselt sama printsiip peaks ja võiks ja saaks tegelikult kehtida ka rahvusringhäälingu puhul. Kui toimetaja ei täida neid ülesandeid, olenemata sellest, milline on tema maailmavaade, milline on tema arvamus kogu sellest poliitilisest olukorrast – ta lihtsalt kas täidab seadusest tulenevaid nõudeid või ta on sunnitud lahkuma, see on juba tema valik. Need hoovad on praegu tegelikult täiesti olemas.

Head kolleegid! Kodu- ja töökord näeb küsimuse esitamiseks ette ühe minuti. Ma olen seni juhatajana väga heatahtlikult suhtunud [ajapiiri ületamisse], aga ma vaatan, et meil reeglina tekivad küsimused, mille sissejuhatav osa võtab ühe minuti ja alles siis hakkame küsimust esitama. Mul on palve, et püüame küsimuse ja kogu oma eelneva kommentaari ära mahutada ühe minuti sisse. Kert Kingo, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Kas ERR peaks oma saadetes lähtuma ka üldistest väljakujunenud moraalinormidest? Näiteks ERR-i sünnipäeval oli eetris "Öö TV", milles tutvustati põhjalikult Svingerite klubi ja saatejuht andis väga detailse ülevaate nende tegevusest, mis paistis ikkagi rohkem nagu reklaamina ja tundus lausa propagandana. Selle kohta ma tahaksingi, Kalle, sinu käest küsida. Kas sinu arvates on kohane, kui meie rahvusringhäälingus selliseid asju propageeritakse ja reklaamitakse?

Aitäh küsimuse eest! Propaganda olemuse rääkisin ma juba eelnevalt lahti. Ma siiski ei tahaks siin minna praegu toimetajate mängumaale selles osas, mida nad teevad. Oluline on see, et nende tegevus oleks kooskõlas rahvusringhäälingu seaduses sätestatuga. Küll aga olen ma nõus Kert Kingo kui küsimuse esitajaga selles, et siit kumab läbi seesama varjatud reklaami moment. Ja me ju ei tea, mis tingimusel seda tehti. Võib-olla oli see teema tõesti huvitav ja rahvas tahab seda teada, aga kõike saab teha ka teisel viisil. Mul on väga selgesti meeles, kuidas ma 1994. aastal, kui Armin Karu avas tollases Kungla restoranis ühe oma esimese kasiino, läksin sinna lugu tegema ja filmisin ka, et oi kui vahvad automaadid jne, mänguraha tuleb. Tegime seal intervjuusid. Ja siis ütles praegu ETV-s töötav Vahur Lauri vist – andke andeks, kui ma eksin –, et see on puhas propaganda, see on reklaam kõrvale. Ja nii läkski.

Tegelikult siin ongi, ütleme, võib-olla needsamad jõujooned selle vastutava toimetaja osas. Spetsialist, kes on keskendunud ja teab kogu selle programmi tootmist ja teab ka neid põhimõtted, mida edasi antakse, saab aru – minu hinnangul, ma arvan, et saab aru –, kas tegemist on reklaamiga, tellimustööga või lihtsalt informatiivse looga. Ühte lugu on võimalik, näiteks sellesama svingerite klubi kohta, millest siin juttu oli, teha erinevalt. Ja siin on oluline juba toimetaja või saatejuhi enda fantaasia, aga ta ei tohiks taanduda reklaamitasandile.

Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Eesti riigimees ja ajakirjanduse suurkuju Jaan Tõnisson pidas Postimehes ranget korda, nii et ajakirjanik pidi reportaaži või uudisloo koostamisel sündmuste käiku kajastama täiesti erapooletult. Kui ajakirjanik soovis kajastataval teemal väljendada isiklikku seisukohta, siis tuli see panna loo lõppu ja tuua eelnevalt selgesõnaliselt välja, et selles lõigus väljendatu näol on tegemist ajakirjaniku isikliku seisukohaga. Täna erameedias sellist vaimu enam ammu ei kohta ning väljaanded ja lood on tugevalt kaldu ajakirjaniku isiklike sümpaatiate ja antipaatiate ja maailmavaate suunal. Kas olete minuga nõus, et olukorras, kus erameediamajad ja ajakirjanikud on enamikus asunud ideoloogilistele positsioonidele, on ERR-i suurim ja tähtsaim ülesanne pakkuda ühiskonnale erapooletut ja tasakaalustatud infot, meediapilti, ja kui ERR ise selle rolli tagamisega hakkama ei saa, siis on teie eelnõuga edasiminek kindlasti vajalik?

Aitäh, hea küsija! Ma arvan, et see märkus on täiesti asjakohane. Selle eelnõuga me kindlasti ei reguleeri erakanalite tegevust. Nendel on kõik piirid vabad, täpselt nii, kuidas omanik lubab. Küll aga te viitasite siin väga õigesti rahvusringhäälingu eesmärgile. Kui erakanalites esineb teatud mõttes ideoloogilist ja poliitilist tasakaalustamatust – minu subjektiivsel hinnangul –, siis rahvusringhääling peaks olema just see tasakaalustav jõud, mis täidaks selle võimaliku tekkiva tühimiku. Ma võin öelda seda, et tegelikult on rahvusringhääling, no vähemalt minu tuttavate hulgas, ikkagi kõige usaldusväärsem informatsiooni kandja ja andja, ning väga suur patt oleks see, kui me rikuksime ära selle hea maine, mis on juba tasapisi hakanud tekkima. Minu jaoks oli arusaamatu, kui ma selle eelnõuga välja tulin, millist vastukaja sotsiaalmeedias anti, et selline ERR-i kallutatus tuleb lõpetada. Nii et see ei ole pelgalt minu kui üksikisiku arvamus, vaid ma leian, et see on meie rahva seisukoht, vähemalt osa seisukoht kindlasti.

Aitäh, auväärt ettekandja! Teile on siiski veel küsimusi. Imre Sooäär, palun!

Aitäh, hea juhataja! Ja aitäh ka selle eest, et pöörasite Riigikogu liikmete tähelepanu sellele, et hoiaksime kodu- ja töökorra seadusest kinni! Te olete väga aupaklikult käitunud ja neil mikrofoni mitte kinni keeranud. Aitäh!

Aga mul on küsimus ettekandjale. Nüüd on tekkinud saalis kummaline olukord. Väga paljud teie enda erakonnakaaslased leiavad, et see eelnõu ei hakka niimoodi tööle, ja on seda siin kritiseerinud. Võib-olla oleks mõttekam uuesti läbi mõelda, kas võiks selle eelnõu üldse tagasi võtta, sest selle teravik paistab olevat suunatud ühe saate, nimelt "Ringvaate" reguleerimisele. Kuhu me niimoodi jõuame, kui Riigikogu hakkab ükshaaval kõiki telesaateid reguleerima? Võib-olla oleks vaja veel natuke selle eelnõu üle järele mõelda ja see praegu tagasi võtta?

Aitäh teile selle ettepaneku eest! Aga nagu ma olen aru saanud, nii nagu lugupeetud kultuurikomisjoni juht Aadu Must ütles, kui ma selle eelnõu kultuurikomisjonis ette kandsin, et jah, las ta läheb meil siia riiulisse, siin on neid ERR-i seaduse muudatusettepanekuid juba küllaga. Põhimõtteliselt mina näen selles protsessis hoopis seda olukorda, et tegelikult on olemas jõud, kes püüavad selle eelnõu edasiarengut takistada, et säilitada tekkinud olukord. Ma olen absoluutselt veendunud selles. Meil on tegelikult kaks varianti, hea Imre Sooäär: ma kas võtan selle tagasi ja see asi jääb seisma, nii nagu oli, ta läheb sinna riiulisse ja sellega asi lõpeb või teine variant on see, et ükski inimene ei ole lõpmatult tark ega jumal taevas – kahtlemata on võimalik selle eelnõu kohta esitada muudatusettepanekuid, mida teie nägemuses oleks võimalik paremini teha, mida peaks muutma ja mille välja jätma. Ma arvan, et praegu selle protsessi katkestamine ei ole just kõige õigem, sest rahvas vajab avalik-õiguslikku telekanalit, mis ei oleks kallutatud ja kus toimiks erapooletuse printsiip. See on põhiline.

Aadu Must, palun!

Ma pean ütlema ainult ühe repliigi esineja ühe väite kohta. Jutt oli sellest, nagu oleksin ma viidanud sellele, et nagunii läheb [see eelnõu] riiulisse, mis võrdub peaaegu nagu prügikastiga. Aga minu komisjonis öeldud repliigi mõte oli hoopis muu: isegi siis, kui seaduseelnõu ei menetleta lõpuni, kui see nii peaks juhtuma, oleme me alati [hiljem] vaadanud ka varasemaid eelnõusid. Mõte on selles, et rahvusringhäälingu temaatika tuleb meil [kindlasti] laialt arutlusele, ja ma väga loodan, et see positiivne kild, mis on Kalle Grünthali eelnõus, tuleb sealt kaasa ka sel juhul, kui täna lugemist ei lõpetata.

See vist ei olnud küsimus, see oli repliik.

Aitäh! Lugupeetud ettekandja, teile rohkem küsimusi ei ole. Ma palun nüüd ettekandjaks kultuurikomisjoni aseesimehe Heidy Purga.

Suur tänu, lugupeetud aseesimees! Head kolleegid! Vahendan siin kultuurikomisjonis toimunud arutelu kõnealuse eelnõu sisu üle. Eelnõu kannab numbrit 283. Kultuurikomisjon arutas seda eelnõu videosilla vahendusel teisipäeval, 19. jaanuaril aastal 2021. Komisjoni juhatas esimees Aadu Must ja komisjoni koosolekust võtsid osa kultuurikomisjoni liikmed Signe Kivi, Viktoria Ladõnskaja-Kubits, Eduard Odinets, Heidy Purga, Jaak Valge, Kristina Šmigun-Vähi, Marko Šorin ning Riigikogu liige Kalle Grünthal. Kohal olid loomulikult ka komisjoni ametnikud Angelika Berg ja Urvo Klopets. Puudus Helle-Moonika Helme. Lisaks mainitud inimestele olid külalistena kohale kutsutud kultuuriminister Tõnis Lukas, Kultuuriministeeriumi kantsler Tarvi Sits ning õigusnõunik Karin Ligi.

Päevakord jooksis sedapidi, et kõigepealt tutvustas oma eelnõu selle esitaja, Riigikogu liige Kalle Grünthal. Eelnõu sisust ma siin vist pikemalt juttu ei tee, kuna hea kolleeg on ülevaate andmisel ja teie küsimustele vastamisel olnud äärmiselt põhjalik. Aga tutvustan, milline arutelu peale Kalle Grünthali eelnõu tutvustust kultuurikomisjonis aset leidis.

Kultuuriminister Tõnis Lukas andis ülevaate Vabariigi Valitsuse otsusest eelnõu mitte toetada ning tõi välja eelnõu mittetoetamise põhjused, millest ma mõned siin ka üles loen. Kõigepealt, esiteks, Vabariigi Valitsus ei saa nõustuda ettepanekuga vähendada tele- ja raadioprogrammide kohustuslikku miinimumarvu, kuna praeguse tervisekriisi ajal on väga oluline, et adekvaatne informatsioon jõuaks operatiivselt võimalikult paljude Eesti inimesteni. Samuti tuleb arvestada seda, et vabalevis on tasuta kättesaadavad ainult rahvusringhäälingu teleprogrammid. Teiseks lisas Lukas, et mitmed eelnõu kohaselt lahendamist vajavad küsimused, näiteks mainis ta alaealiste kaitset, kõlbluse ja seaduslikkuse tagamist ning vastutava toimetajaga seonduvat, on meediateenuste seaduses juba reguleeritud ja kohalduvad ka rahvusringhäälingule ning nende dubleerimine Eesti Rahvusringhäälingu seaduses ei ole vajalik. Kolmandaks, mis puudutab teleülekande ainuõiguse kasutamise piirangut puudutavat regulatsiooni, tuleb arvestada, et Eesti Rahvusringhäälingu seaduse § 3 kohaselt on rahvusringhääling oma saadete, programmide ja muude meediateenuste tootmisel ja edastamisel sõltumatu. Ainuõiguse kasutamise piirangut puudutav regulatsioon tuleneb audiovisuaalmeedia teenuste direktiivist ja selleks ainuõiguseks loetakse õigushüve, mille alusel on võimalik ainult ühel meediateenuste osutajal sündmusest otseülekannet teha.

Räägiti ka eelnõuga kavandatavatest muudatustest ning sellest, et need sisaldavad vastuolusid. Näiteks nähtub eelnõu seletuskirjast ühelt poolt soov tagada tõhus sisekontroll Eesti Rahvusringhäälingu seaduses sätestatu, sealhulgas saadete poliitilise tasakaalustatuse nõude täitmise üle, samas tehakse põhjendamatult ettepanek kaotada rahvusringhäälingust eetikanõuniku koht. Arusaamatu on seletuskirjas märgitud eesmärk viia rahvusringhäälingu juhtimine kooskõlla äriseadustikuga, kuna rahvusringhääling on avalik-õiguslik juriidiline isik ja tema juhtimine toimub Eesti Rahvusringhäälingu seaduse 2. peatüki kohaselt.

Kalle Grünthal vastas ministri küsimustele ja lihtsalt sisu mõttes võin markeerida, et Kalle Grünthal on täna siin oma ettekannet tehes ja küsimustele vastates olnud isegi oluliselt põhjalikum. Nii et, head kolleegid, teil on ülevaade tema seisukohtadest olemas.

Aga küsisid ka teised kultuurikomisjoni liikmed. Näiteks Eduard Odinets, keda huvitas loogika, küsis, miks peaks äriseadustiku sätteid laiendama avalik-õiguslikule institutsioonile. Odinets toetas ka Eesti Rahvusringhäälingu eetikanõuniku ametikoha olemasolu ja markeeris täiendava sisekontrolli loomise vajadust, mille kohta ta ütles, et see on üleliigne ning koormab olemasolevat juhtimisstruktuuri. Rahvusringhääling on [tema sõnul] silma paistnud väga tugeva eneseregulatsiooni, sõltumatuse ning loomingulise vabaduse ja vastutusega. Odinets küsis ka seda, kuidas täiendavate toimetajate palkamine tagab tasakaalustatuse ning välistab tellimustööd. Selle peale vastas Kalle Grünthal, et ka olemasolevas toimetuses võib juba olla inimene, kes on võimeline täitma juhtiva toimetaja kohustust, ning sel juhul puudub vajadus uute inimeste palkamise järele.

Sõna võttis ka Jaak Valge, kultuurikomisjoni liige, kes sõnas, et probleem on olemas. Valge viitas infole, et 2020. aasta detsembris oli Eesti Rahvusringhäälingus abielureferendumi rahvahääletusega seotud negatiivse sisuga kajastusi 48, neutraalseid 10 ning jah-sõnumeid 7. Valge küsis, kas algataja kavatseb teemaga edasi tegeleda juhul, kui komisjon eelnõu ei toeta. Kalle Grünthal vastas, et ei saa sellele küsimusele enne lõpptulemuse selgumist vastata. Sellega meie arutelu piirdus.

Aadu Must tegi komisjoni esimehena ettepaneku määrata komisjoni esindajaks Heidy Purga ning suunata eelnõu esimesele lugemisele 26. jaanuariks. Protokolli huvides pean märkima, et komisjoni koosolekul viibinud Signe Kivi avaldas arvamust, et eelnõu on nõrk, ning tegi ettepaneku eelnõu edasist menetlemist mitte toetada. Aadu Must pani Signe Kivi ettepanekust lähtudes hääletusele eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Poolt hääletasid Aadu Must, Eduard Odinets, Heidy Purga, Kristina Šmigun-Vähi, Marko Šorin, Signe Kivi, Viktoria Ladõnskaja-Kubits, vastu oli Jaak Valge. Otsustati teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 26. jaanuariks 2021 (konsensuslikult). Teiseks otsustati teha ettepanek eelnõu tagasi lükata. Poolt olid Aadu Must, Eduard Odinets, Heidy Purga, Kristina Šmigun-Vähi, Marko Šorin, Signe Kivi ja Viktoria Ladõnskaja-Kubits, vastu oli Jaak Valge, erapooletuid ei olnud. Ja kolmandaks otsustati määrata ettekandjaks Heidy Purga. Suur tänu!

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Küsimusi teile ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimised? Kuna see on esimene lugemine, on läbirääkimistel võimalik osaleda ainult fraktsioonide esindajatel. Läbirääkimistel osalemise soovi ei ole. Meil on juhtivkomisjoni ettepanek eelnõu 283 esimesel lugemisel tagasi lükata. Koguneme!

Lugupeetud kolleegid! Kutsungi aeg on läbi. Panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 283 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Eelnõu tagasilükkamise poolt on 62 Riigikogu liiget, vastu 19. Eelnõu on menetlusest väljas, tagasi lükatud. Istung on lõppenud.