Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

11:57 Infotund

12:00 Esimees Henn Põlluaas

Austatud Riigikogu ja valitsuse liikmed! Alustame oma igakolmapäevast infotundi. Kõigepealt palun kohaloleku kontroll.

12:01 Esimees Henn Põlluaas

Kohal on 25 Riigikogu liiget, puudub 76. Tänases infotunnis osalevad järgmised valitsuse liikmed: peaminister Jüri Ratas, kultuuriminister Tõnis Lukas ning majandus- ja taristuminister Taavi Aas. Nagu ikka saavad kõigepealt võimaluse küsimuse esitamiseks registreerunud Riigikogu liikmed. Nemad saavad võimaluse ka täpsustavaks küsimuseks, ja siis saalist üks küsimus veel lisaks. Küsimuse pikkus on kaks minutit. Vastamiseks on aega kolm minutit.


1. 12:01 Haiglate toimetulek COVID-19 tingimustes

12:01 Esimees Henn Põlluaas

Esimese küsimuse esitab Urve Tiidus ja talle vastab peaminister Jüri Ratas. Palun!

12:02 Urve Tiidus

Lugupeetud peaminister! 3. jaanuaril aasta tagasi informeerisid Hiina ametnikud Maailma Terviseorganisatsiooni Wuhanis aset leidnud seletamatutest haigusjuhtumitest. Siis räägiti veel teadmata põhjusega viiruslikust kopsupõletikust. Õige pea teadsid kõik maailmas uuest viirusest SARS-CoV-2 ja haigusest COVID-19. Kolme kuu pärast levis uuest koroonaviirusest põhjustatud nakkus kiirelt kontinentide vahel. Täna hommikuks on kogu maailmas registreeritud kokku üle 96 miljoni nakatumise, neist 2 miljonit juhtumit on lõppenud letaalselt. Eestis on tänaseks nakatumisi 37 941, haigusele on pidanud kahjuks alla andma 344 inimest.

Kui enamikul inimestest algas eelmisel aastal kujundlikult öeldes elu kõige pikem bioloogiatund, siis tervishoiusüsteemi on sõna otseses mõttes proovile pandud iga päev. Uus olukord töökorralduses, piirangud, sotsiaalne distants, aga ka alateadlik hirm nakatumise ees on saanud meie igapäevase elu osaks. Ja nagu ikka, langeb haiguspuhangute ajal põhikoormus eesliini inimestele: arstidele, õdedele, muudele haiglatöötajatele, ja ka nendele, kes lihtsalt peavad paljude inimestega lävima.

Teil, lugupeetud peaminister, on aasta jooksul saadud palju informatsiooni. Teil on väga hea ülevaade Eesti tervishoiusüsteemi toimimisest ja ka raskematest juhtumitest, kus inimelud on arsti kätes. Kõige karmimad prognoosid, kui me mäletame, on olnud sellised, et haiglaravi vajavate patsientide arv võib ulatuda isegi 1000-ni. Õnneks nii ei ole läinud. Palun jagage kõige uuemat informatsiooni, mis seisus on Eesti haiglates COVID-19 patsientide ravi, kuidas selle kõrval kulgeb korraline ravi, kuidas terve tervishoiusüsteem on hakkama saanud. Ja milline on olnud teie kui valitsusjuhi jaoks kõige tõsisem õppetund sellel pandeemia-aastal?

12:03 Peaminister Jüri Ratas

Austatud Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed! Hea küsija, suur tänu selle küsimuse eest või nende küsimuste eest. Kõigepealt, tänahommikuse seisuga on haiglaravil, nagu me teame, üle 400 inimese, täpsemalt 405.  Eile oli see number 424 ja kõige kõrgem näitaja on olnud 444.

Teie küsimus oli haiglate toimetuleku kohta COVID-19 tingimustes. Eesti on COVID-19 haigusega iga päev tegelenud kogu selle aasta jooksul või, ütleme siis, kuu vähem kui aasta jooksul, alates eelmise aasta veebruarikuu lõpust. Teadusnõukoja hinnangul on nakatumine Ida-Virumaal ja Harjumaal stabiliseerunud, kuid nakkuse levik on ulatuslik terves Eestis. Kui me räägime levikust, siis me näeme erinevatest uuringutest, et tegelikult on haiguse levimus kõrgem, kui ta oli veel detsembrikuu lõpus, ja on tublisti kõrgem. See teeb hetkel kindlasti väga suurt muret.

Haiglaravi vajavate COVID-19 patsientide arvu kasv on samuti viimastel nädalatel stabiliseerunud. Jah, teil on õigus, on olnud ka neid prognoose, et kui R ei lange, siis haiglaravil võib-olla1000 inimest või isegi rohkem. Täna me saame tõesti öelda, et see näitaja on 420 ringis, mõned päevad natuke suurem, mõned päevad natukene väiksem. Nakatamiskordaja R oli eilse seisuga teadusnõukoja teatel langenud alla 1. See on 0,9 ja 0,95 vahel koos usaldusvahemikega.

Selge on see, et Eesti meditsiinisüsteem, haiglasüsteem on näidanud, ma julgeks öelda, kõrgpilotaaži, on näidanud väga professionaalset suhtumist. See on andnud väga paljudele inimestele võimaluse pärast haiglasse sattumist pöörduda sealt tagasi tervena. Eesti arstid ja laiemalt kõik Eesti meditsiinitöötajad, kõik  tervishoiutöötajad on teinud suurepärast tööd.

Milleks me ei olnud kindlasti valmis? Ma arvan, et me ei olnud kogu ühiskonnas, aga laiemalt ka Euroopas ja terves maailmas valmis selleks, et ühel hetkel võib reaalselt plaaniline ravi katkeda mingi viiruse tõttu. See on olnud tegelikult see nn viimane piir või viimane vall, mida me oleme kogu aeg silmas pidanud. Oleme  püüdnud tagada, et plaaniline ravi ei katkeks täielikult, nii nagu see oli detsembris. See on tähendanud kõiki teisi piiranguid, et me ei peaks sellest vallist üle minema. Samas ei saa öelda, et plaaniline ravi on sada protsenti toimunud nii nagu ilma viiruseta. See oli lühiülevaade vastuseks teie küsimusele, proua Tiidus. 

12:07 Esimees Henn Põlluaas

Urve Tiidus, täpsustav küsimus palun!

12:07 Urve Tiidus

Lugupeetud peaminister, aitäh selle vastuse eest! Viimane aasta on näidanud meile kõigile, kui tähtis on protsesside juhtimisel igal tasandil asjatundlikkus ja teaduslikult põhjendatud argumendid. Me oleme ka kogenud, et kellegi käes ei ole lõplikku tõde, teadus ise areneb võidu reaalsete sündmustega. Kas või seesama teema, mis on seotud viiruse kohanemisega, teistkordsete nakatumistega, vaktsiinide mõjuga. Tervisekäitumise asjatundjad väidavad, et inimeste enda tegevus võib olla uute nakatumislainete peamine käivitaja, mitte niivõrd viirus ise. Mis annaks inimestele kindluse, et see hull periood läheb üle, viirus taganeb ja elu suundub normaalsusse tagasi või õieti suundub edasi normaalsusesse? Öelge palun seda kui valitsusjuht sellel keerulisel perioodil, aga ka tavalise inimesena!

12:07 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh teile! Mis annab selle kindluse? Ma arvan, et kindluse annab kindlasti see, et me oleme suutnud – ja siin ma pean silmas Eesti ühiskonda, Eesti inimesi – seista sellele viirusele vastu targemini, kui me tegime seda kevadel. Meil on õppetund kevadest meeles. Loomulikult, see valgus, mida on kogu maailm oodanud, on vaktsiinid. Vaktsiinid suudavad, ma arvan, seda olukorda väga suuresti muuta. Nad peaksid selle viiruse põhjustatud suletuse ühiskonnas, languse ühiskonnas nii tervisekriisi kui ka majanduskriisi igal juhul pidurdama ja peaksid tagasi viima tõusule. Nagu te ütlesite väga õigesti, see peaks tähendama seda, et me saame normaalse elu juurde naasta.

Ma arvan, et me kõik peame pingutama selle nimel, et vaktsiin tuleks nii kiiresti kui võimalik. Samas me teame, et tarnetes on probleeme üle Euroopa. Eesti on pannud kaardid kõikidele vaktsiinikandidaatidele ja ma arvan, et see on olnud õige lähenemine.

Te ütlesite väga õigesti, et elu on näidanud seda, kui oluline on tegelikult mitte ainult teaduse tegemine, vaid ka teaduse rakendamine igapäevaelus. Ja ma ütleksin nii, et viimase kümne-üheteistkümne kuu jooksul pole valitsus kujutanud enda tegemisi ette ilma teadusnõukojata. Võib öelda nii, et me muidugi ei ole seadust rikkunud, aga selles valitsuses on olnud nagu üks minister kogu aeg juures – see on olnud teadusnõukoda, eriti professor Irja Lutsar.

Aga tõsi on see, et ka teadusest ei tule täna lõplikke vastuseid. Mida see tähendab? See tähendab küsimusi, mida ka teie mainisite, et kui inimene on saanud kaks doosi vaktsiini, siis kui kaua see vaktsiin tegelikult töötab. Kas ta töötab kuus kuud? Kas ta töötab kümme kuud või mingi muu perioodi jooksul? Meil ei ole lõplikku teaduslikku tõde olemas, sellepärast et ei ole olnud võimalik neid näitajaid selgitada. See periood on liiga lühike olnud.

Ma tahan öelda veel üht asja, mida ma väga kõrgelt hindan. See on olnud selle viimase 11 kuu jooksul tehtud Eesti ametkondade koostöö, kõigi väga tugev panustamine. On selgelt näha olnud, kuidas Terviseamet on kõige paremas mõttes kasvanud, läinud professionaalsemaks, tugevamaks. Politsei- ja Piirivalveamet on sellega ka kogu aeg seotud olnud, samuti Ravimiamet. Me ei saa jätta kõrvale ka meie kaitsevõimet – kas või seesama märgiline ja väga sisuline samm, mis tehti kevadel, kui Kuressaares pandi üles Kaitseliidu haigla. Nii et kõik on panustanud. Rahva vaimse tervise huvides on väga suure panuse andnud meie kultuurivaldkond, et see püsiks võimalikult tervena ja tugevana, aga ka meie õpetajaskond. 

12:11 Esimees Henn Põlluaas

Rohkem sellel teemal küsimusi pole, lõpetan selle käsitlemise.


2. 12:11 Teehoiukava

12:11 Esimees Henn Põlluaas

Järgmisena esitab küsimuse Aivar Sõerd ja talle vastab majandus- ja taristuminister Taavi Aas. Palun!

12:11 Aivar Sõerd

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Austatud minister! Eelmise aasta lõpus, mõned päevad peale seda, kui Riigikogu oli riigieelarve vastu võtnud, kinnitas valitsus teehoiukava tulenevalt riigieelarve seadusest ja riigieelarve seadusega liituvast eelarvestrateegia finantsplaanist. Kui me nüüd seda valitsuses kinnitatud teehoiukava vaatame, siis tänavu on teederahast umbes pool ette nähtud teede hoidmiseks ja umbes pool on arendamiskulu, ehitused jne. Aga juba aastaks 2023 väheneb teevõrgu arendamise raha 28 miljoni euroni. Tõsi, siin ei ole Euroopa Liidu uue perioodi välisvahendeid, aga nagu teada, neid on 140–150 miljonit seitsme aasta peale. Ka see ei kata seda vähenemist ära.

Teatavasti oli oma tööd lõpetava valitsuse rahandusministril kinnisidee, et teedevõrku, neid põhimaanteid, tuleb ehitada PPP rahadega. Sellest tulenevalt ma küsingi, miks seda PPP lahendust üldse vaja on. Praegu saavad riigid palju odavamalt laenu. Eesti riik saab palju odavamalt laenu kui erasektor, aga PPP vormis ehitamisel peab riik lõpuks selle kallima erasektori intressi kinni maksma. Miks on vaja, et need projekteerimised ja kõik need riskid jäävad erasektorisse ja riik peab selle kõik lõpuks kinni maksma? Ja lõpetuseks, see PPP-projektide ettevalmistamine on palju aeganõudvam kui otse riigieelarve rahaga ehitamine. Ma küsingi, miks ei saa maanteid ehitada laenurahaga. 

12:13 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh küsimuse eest! Austatud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu liikmed! Austatud küsija! Veel kord, aitäh küsimuse eest! Kui vastata hästi lühidalt, siis loomulikult saab. Kui sisusse minna, siis saab teehoiukava tugineda ainult kehtestatud eelarvestrateegiale, sinna ei ole põhimõtteliselt võimalik teisi numbreid sisse kirjutada. Ka praegune teehoiukava lähtub riigi eelarvestrateegiast. Me kõik saame väga hästi aru, et siin ei ole sees, jah, Euroopa Liidu rahastust, mis kindlasti lisandub siis, kui otsused saavad tehtud. Aga me kõik saame aru ka sellest, et selleks, et kiiremini oma teid välja ehitada, on vajalik täiendav finantseering.

Kas see raha leitakse Eesti riigist endast ehk riigieelarvest või see raha leitakse nii, et infrastruktuuri väljaehitamiseks võetakse laenu, või leitakse kolmas võimalus, milleks on välja pakutud see PPP-projekt? Kui panna need võimalused järjekorda, kui palju need maksma lähevad, siis tegelikult see järjekord ongi selline, et kõigepealt riigi enda raha, siis laenuraha ja lõpuks kindlasti kõige kallim PPP. PPP annab tegelikult selle võimaluse, et kui ei soovita tõsta riigi laenukoormust, siis on tõesti võimalik PPP-d rakendades teed välja ehitada. Loomulikult tuleb siin arvestada sellega, et tulevikus tuleb perioodilised maksed loomulikult riigieelarvest leida.

Nüüd, milline on järgmise valitsuse kurss: kas soovitakse jätkata PPP-ga või tehakse mingisugused teised otsused? Sellele on täna väga raske vastata. Kindlasti minu eelistus on see, et riik teeks seda ise, sest see tõepoolest on odavam. Samas, kui neid võimalusi ei leita, siis tasuks kaaluda ka PPP varianti. Aga nagu ma ütlesin, prioriteetide järjekorras peaks see olema kolmandal kohal, enne seda on riigi enda raha või laenuraha.

12:16 Esimees Henn Põlluaas

Aivar Sõerd, täpsustav küsimus palun!

12:16 Aivar Sõerd

Tänan selgituse eest! Ma veel täpsustaksin seda teehoiukava asja ja küsin nüüd konkreetsemalt lähiaastate kohta. On selge, et ei sellel aastal ega järgmisel aastal pole mingeid PPP-sid. Heal juhul jõutakse nende hangeteni 2023. või 2024. aastal, kui üldse jõutakse, sest nende ettevalmistus on küllaltki keeruline ja Eestil puudub ka kogemus. Aga jätame nüüd need PPP-d.

Mis siis sellel aastal saab? Te olete öelnud, et tänavu on ehituses 40 kilomeetrit neljarealisi teid. Kõige suurem lõik on Võõbu–Mäo lõik, see on põhiline osa sellest. Aga on ka kaks uut lõiku: Kärevere–Kardla enne Tartut, kui Tallinna poolt tulla, ja siis peale Pärnut Pärnu–Uulu lõik. Kui võtame need täitsa uued lõigud, mida nüüd hakatakse tegema – neid on päris kaua juba ette valmistatud, projektid peaks valmis olema. Mis nende uute lõikude ajakava on? Kuhumaani me sel aastal jõuame? Te olete öelnud, et sellest 40 kilomeetrist üle 5 kilomeetri saab aasta lõpuks liikluseks avatud. Kas nende uute Kärevere–Kardla ja Pärnu–Uulu lõikudega jõutakse sellesse etappi, et seal juba ehitus käib või isegi äkki teerullid saadetakse välja?

12:18 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Kõigepealt, tõesti meil on sellel aastal ehituses Võõbu–Mäo ja Kärevere–Kardla lõik. Ja kaudselt võib siia lugeda ka Tartu Riia ringi eritasandilise ristmiku, sest tegelikult see on objekt, mis pole tähtis ainult Tartu linnale, vaid tervele Lõuna-Eestile, selleks et saaks Lõuna-Eestist Tallinna suunas paremini liikuda. Ja lisaks siis Tallinna–Pärnu–Ikla maanteel Pärnu–Uulu lõik ja Tallinna–Narva maanteel Väo sõlm ja Sillamäel Pavlovi tänava ja Viivikonna maantee eritasandiline ristmik. Tallinna–Narva maanteel Väo sõlm ja Pavlovi-Viivikonna ristmik saab käesoleval aastal valmis. See ehitus lõpeb. Pärnu–Uulu lõik on pikem projekt, selle lõpp on ette nähtud aastaks 2023. Võõbu–Mäo ja Kärevere–Kardla lõik ja Riia maantee eritasandiline ristmik – nende ehitus on planeeritud aastateks 2021 ja 2022. Olemas on ka projektdokumentatsioon Libatse–Nurme lõigu ehituseks. Siin tuleb otsustada, kas seda tehakse PPP-projektina, pilootprojektina või siis riigi enda projektina. Võimalused on olemas.

See on tõsi, et PPP-projektide ettevalmistamine või vähemalt esimese pilootprojekti ettevalmistamine võtab kauem aega. Kokku tuleb panna kogu juriidiline dokumentatsioon, kõik algusest peale. Järgmiste projektide korral oleks see protsess kindlasti kiirem ja lihtsam. Ma arvan, et järgmise valitsuse ülesanne ongi teha kõigepealt otsus, kas soovitakse see protsess üldse käivitada, teha näitks üks pilootprojekt ja sedakaudu valmistada ette kogu see dokumentatsioon, käia see protsess läbi, saada kogemus ja teha siis pärast kogemuse saamist lõplik otsus, kas me läheme sedakaudu või jätame selle variandi üldse kõrvale.

Veel kord: on järgmise valitsuse otsustada, kuidas teha, kas teha üks pilootprojekt, teha see protsess läbi. Aga on päris selge, et kui seda teed minna, siis valitud lõigu valmimine kindlasti saab olema hilisem, nagu te ütlesite, algus ei saa olla enne aastat 2023. Võimalik, et protsess on veel keerulisem, nii et võib-olla läheb veel kauem. 

12:21 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Sellel teemal rohkem küsimusi pole. Sulgen selle arutelu.


3. 12:21 Miks ei ole täidetud avalikkusele antud lubadust moodustada Estonia huku uurimiseks komisjon?

12:21 Esimees Henn Põlluaas

Läheme edasi järgmise küsimuse juurde, mille esitab Kalle Grünthal. Talle vastab peaminister Jüri Ratas. Palun!

12:21 Kalle Grünthal

Detsembris möödunud aastal te lubasite ja tõotasite nii "Reporteri" saates kui ka Stenbocki majas antud pressikonverentsil, et Estonia huku uurimine peab toimuma läbipaistvalt, auväärselt ja ausalt, kõik miks-küsimused peavad saama vastuse. Samuti teatasite, et teie soov on hoida ühiskonda ajakirjanduse kaudu uurimise käigu osas täielikus avatuses. Kahjuks on tegelik olukord teine. Möödunud aasta 9. detsembril toimus Eesti, Rootsi ja Soome kolmepoolne mitteametlik kohtumine Estonia hauarahu lepingu tõlgendamise küsimustes, kuid avalikkus ei tea sellest midagi. Sellel lasub salastatuse tempel, kuna selles sisaldub teave, mille avalikuks tulek kahjustab väidetavalt riigi välissuhtlemist. Samuti ei andnud Ohutusjuurdluse Keskuse direktor Jens Haug pressikonverentsil mingitki infot, milliseid töid ja kellega kavatsetakse Estonia vrakil teostada. Miks te petate rahvast, murdes oma lubadust, et uurimine toimub täielikus avatuses ja selle käik saab ajakirjanduse kaudu valgustatud? 

12:23 Peaminister Jüri Ratas

Suur tänu, härra Kalle Grünthal! Ma olen jätkuvalt seda meelt, et see väga raske katastroof, mis on Eestis lähiajaloos olnud ja Eesti inimestega seotud seoses parvlaev Estonia hukuga – kõik miks-küsimused peavad selle puhul saama vastuse. Ma olen jätkuvalt ka seda meelt, et seda tuleb teha võimalikult avatult, kaasates ka erinevaid omaste organisatsioone, ja loomulikult tuleb anda infot ajakirjandusele. Ja minu meelest see on täpselt nii ka läinud. Ma arvan, et kui need uued asjaolud välja tulid, siis me ütlesime kohe valitsuses ja ütlesin ka mina seda, et uurimine peab toimuma läbipaistval, austaval ja väärikal viisil. Ja kindlasti see edasi nii ka läheb.

Nüüd, me ei saa üle ega ümber teatud rahvusvahelistest kokkulepetest, mis on sõlmitud 1995. aastal. Minu meelest see põhimõte, milleni on tänaseks jõutud ... Ma just vaatasin täna hommikul üle, Rootsi siseminister on eelmisel nädalal teinud sellise avalduse või öelnud välja, et Rootsi valitsus alustab riigisisese seaduse muutmist, mis võimaldaks allveeuuringuid parvlaeva Estonia vraki juures. Kolme riigi ohutusjuurdluse keskused andsid 18. detsembril eelmisel aastal teada, et uute asjaolude selgitamiseks on vaja täiendavaid allveeuuringuid, milleks on eelkõige merepõhja kaardistamine ja kogu laevakere filmimine vigastuste tuvastamiseks ning nende tekkepõhjuse selgitamiseks. Loomulikult ma rõhutan siin, et ohutusjuurdluse keskused töötavad autonoomselt, töötavad iseseisvalt. Aga tegelikult on olnud kogu aeg meiegi soov, et uurimised tuleb läbi viia ka merepõhjas vraki juures.

Valitsus on otsustanud 1. oktoobril eelmisel aastal, et tuleb alustada uute, seni dokumenteerimata asjaolude uurimist. Ja viis päeva hiljem, 6. oktoobril on valitsus täpsustanud, mida me soovime esimeses etapis teha. Ja need on järgmised tegevused. Tuvastada tuleb laevavraki asend merepõhjas ning analüüsida ja kirjeldada, kas ja kui, siis kuidas on see muutunud võrreldes varasemate faktiliste andmetega. Lisaks, tuvastada ja kirjeldada tuleb merepõhja detailne reljeef laevavraki vahetus ümbruses. Kolmandaks, tuvastada tuleb ka, kas laevakeres on läbivaid vigastusi, ning kui on, siis dokumenteerida nende täpsed parameetrid, paiknemine, suurus, ka vigastuste iseloom. Edasi, neljandaks, tuvastada tuleb läbivate vigastuste tekkimise iseloom ja ajaraam ning hinnata nende võimalikku seost parvlaeva uppumisega. Kahjuks on mu aeg nüüd otsas.

12:26 Esimees Henn Põlluaas

Kalle Grünthal, täpsustav küsimus palun!

12:26 Kalle Grünthal

Aitäh! Eelmine valitsus või, ütleme, see valitsus, kes praegu hakkab oma tegevust lõpetama, oli moodustamas Estonia huku uurimise komisjoni, kuhu oleksid muu hulgas kuulnud sellised inimesed nagu Rene Arikas Veeteede Ametist, teadlastest Tarmo Soomere, Priit Kama Justiitsministeeriumist ning ka kõigile teada-tuntud Margus Kurm. Kahjuks just teie vastasseisu tõttu jäi komisjon "ajutiselt" moodustamata. Otsus langetati 17. detsembril valitsuskabineti istungil. Samas on avalikkusele teada, et praegune Estonia lõpparuande koostanud uurimiskomisjon ei tegelenud vastutuse määramise ega kellegi süüdistamisega. Ta andis uurimise Ohutusjuurdluse Keskuse vedada. Tulem on aga tegelikult sama, sest kehtiva ohutusjuurdluse korra § 1 ütleb selgelt, et nende eesmärk ei ole süüle ja vastutusele osutamine. Seega, sisuliselt oleme jälle samas seisus, mis alguses: süüdlasi jällegi ei otsita, sest see ei kuulu lihtsalt Ohutusjuurdluse Keskuse kompetentsi. Seoses sellega oleme olukorras, et me ei tea, mida uuritakse, ning puudub võimalus ka protsessi mõjutada, kuna Ohutusjuurdluse Keskus on oma tegevuses sõltumatu ja iseseisev.

Mina kuulun Riigikogu Estonia huku uurimise toetusgruppi ja me oleme selle lühikese aja jooksul saavutanud märkimisväärseid tulemusi. On olemas tõendid või vähemalt on vaja kontrollida tõendeid, et Venemaa on 2000. aastatel või,  ütleme, mingil perioodil on süvaveetuukrid käinud seal sukeldumas. Neid asju on vaja kontrollida. Samuti ... No aeg saab otsa. Miks te olete nii meeletult vastu sõltumatule, läbipaistvale ja kõikehõlmavale uurimisele, mis tegelikult annaks rahu kõigile?

12:28 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh! Ma lõpetan vastuse eelmisele küsimusele ja ütlen, mida veel valitsus soovib esimeses etapis teha. Lisaks veel, uute asjaolude uurimine peab olema sõltumatu, läbipaistev ja usaldusväärne. Kaasata ja informeerida tuleb lähedaste esindajaid Eestis. Ja nagu ma ütlesin, seda on mitmel korral ka tehtud. Valitsuse otsusest tuleb teavitada Soomet ja Rootsit ning teha ettepanek koostööks seni dokumenteerimata vigastuste täiendaval uurimisel. Ja viimaseks: kuni projektijuhi määramiseni korraldab uurimise ettevalmistamist Riigikantselei koos Siseministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Välisministeeriumi ja Justiitsministeeriumiga.

Nüüd, vastuseks teie teisele küsimusele, kus te väitsite, et mina olen isiklikult peatanud sellise komisjoni moodustamise, ma kinnitan, et see ei vasta absoluutselt tõele. Tänane valitsusliit, tänased koalitsioonipartnerid on sellise komisjoni moodustamist arutanud. See vastab tõele. Aga me oleme ühiselt leidnud, et kõigepealt tuleb ohutusjuurdluse keskuste töö ära oodata. Peale seda on õige luua asjaomane valitsuse komisjon või valitsuse moodustatud komisjon. See on olnud meie ühine positsioon. Meie soov on tõesti see, nii nagu ka seadus ütleb ja nagu teie ütlesite, et Ohutusjuurdluse Keskus saab oma tööd teha iseseisvalt ja autonoomselt.

Ja selge on see, et hauarahuleping on olemas. Et seda muuta, on minu teada Rootsis kindlasti, aga minu meelest ka Soomes vaja muuta seadust. Ja nagu ma ütlesin teile, Rootsi on valmis seda vähemalt siseministri sõnul tegema.

Ja peale selle te ütlesite, et pole määratud juhti. On küll määratud. Tegelikult kogu selle temaatikaga on tegelenud ka riigisekretär, see on olnud samuti valitsuse ühine otsus. Ei saa öelda, et keegi on jäänud selles otsuses peale või keegi on jäänud selles otsuses alla. Ma arvan, et selle teemaga on edasi liigutud piisavalt heal kiirusel, ja see on ju tegelikult eeldanud ka Rootsi ja Soomega koos liikumist. Ja tõesti, mul on väga hea meel, et ka Ohutusjuurdluse Keskus on iseseisvalt, autonoomselt oma töös jõudnud seisukohani, et on vaja lisauurimist, lisauuringuid teha. Ja ma loodan väga, et nii kiiresti, kui on võimalik, seda ka tegema hakatakse.

Need nimed, mis te nimetasite – see ei ole mingi saladus, et neid nimesid on arutatud. Ma arvan, et nad kõik on auväärsed ja lugupeetud inimesed, kes võiksid sellesse töösse ühel hetkel panustada. See on olnud koalitsiooni ühine positsioon, et see panustamine võiks tulla, kui ohutusjuurdluse keskused on oma töö lõpetanud.

Ja ma tahtsin öelda aitäh teile ka selle toetusrühma töö eest siin Riigikogus. Ma arvan, et Riigikogu tasandil seda teemat arutada on ääretult vajalik.

12:31 Esimees Henn Põlluaas

Rohkem sellel teemal küsimusi ei ole, lõpetan selle käsitlemise.


4. 12:31 Sportimisega seotud uued piirangud

12:31 Esimees Henn Põlluaas

Läheme edasi järgmise küsimuse juurde, mille esitab Kristina Šmigun-Vähi ja talle vastab kultuuriminister Tõnis Lukas. Palun! Ei ole kuulda. Ei kuule! Ma sain aru, et Kristina Šmigun-Vähi tuleb saali – lugesin huultelt. Nii et ta on siinsamas lähedal. Hetke ootame, palun. Jah, kaardi peab sisse panema ja siis töötab. Palun, Kristina Šmigun-Vähi!

12:33 Kristina Šmigun-Vähi

Aitäh teile! Ja palun vabandust, et nii läks, aga me kõik õpime. Ma natuke hingeldan, ma ei ole nii heas füüsilises vormis. Igal juhul aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud kultuuriminister! Nüüd ma teen lühemalt, eks ju. Esmaspäevast kehtestati uued piirangud spordiklubidele. Spordiklubid on väga mures, et info jõuab nendeni liiga aeglaselt ja on lünklik. Soovitakse teada, et kui kehtestatakse uued piirangud spordiklubidele, siis millistele uuringutele need piirangud tuginevad. 

12:34 Kultuuriminister Tõnis Lukas

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Hea küsija, palju õnne selle aeroobse kangelasteo puhul, et saali jõuda. Aga tõepoolest, 18. kuupäevast alates pikendati piiranguid Harju- ja Ida-Virumaal. Kusjuures tehti väike muudatus siiski. Individuaalne treening, mis oli Harjumaal ja Ida-Virumaal siseruumides seni keelatud, on nüüd lubatud. Nii et võrreldes ajaga tõnisepäevani, 17. jaanuarini on alates 18. jaanuarist sporditegemine siseruumides võimalikum. See tähendab, nad said uksed lahti teha.

Missugustele uuringutele valitsus oma otsustes tugineb? Ta tugineb  teadusnõukoja seisukohtadele. Selles nõukojas on meditsiiniasjatundjad, aga ka laiemalt ühiskonda tundvad inimesed. Nii et see on teadlaste ettepanek. Võib öelda, et valitsus tegi võrreldes teadlaste ettepanekutega isegi spordile soodsama otsuse sellega, et lubas spordiklubid avada 1 + 1 versioonis individuaaltreeninguks. Nii et mõnes mõttes võib öelda, et teadlaste ettepanek oli karmim, aga me mõtlesime, et võiks ikkagi edasi minna. Terves kehas on terve vaim ja füüsilise, kehalise liikumisega saame me ka COVID-it võita, inimeste immuunsüsteemi tugevdada. Omalt poolt ma ütlen, et see oli samm avanemise suunas. Aga me teeme koostööd teadlastega iga päev.

12:36 Esimees Henn Põlluaas

Kristina Šmigun-Vähi, täpsustav küsimus palun!

12:36 Kristina Šmigun-Vähi

Aitäh teile vastuse eest! Eile oli väga tore, me saime teiega ka kultuurikomisjonis kohtuda ja sellest rääkida. Aga kindlasti seda infotundi jälgib ports inimesi, kes tahaks üht-teist isiklikult teie suust kuulda. Te eile tegelikult ütlesite meile, et kultuuri- ja spordivaldkonnale eraldatakse üle 5 miljoni euro ja et järgmisest või ülejärgmisest nädalast hakkavad tööle ka töötukassa abipaketid. Kui te võite, siis palun korrake üle, millal täpselt need töötukassa abipaketid tööle hakkavad. Harjumaa ja Ida-Virumaa spordiklubid on mures sellepärast, et nendes maakondades on piirangud palju karmimad kui ülejäänud Eestis. Nii on neil küsimus, kas seal, kus piirangud on tugevamad, on ka mingi lisatoetus ette nähtud. 

12:37 Kultuuriminister Tõnis Lukas

Aitäh! Tõepoolest, piirangud on olnud üle Eesti erinevad, sellepärast et viiruse levik on olnud erinev. Ja valitsus on alati, kui ta on piiranguid seadnud, lisanud ka kriisipaketi, mis toetab neid ühinguid, organisatsioone, ettevõtteid, kes rohkem kahju kannavad. Detsembrikuus oli tegemist üle-eestiliste kitsendustega ja Ida-Virumaa kitsendustega. Ja siis võeti vastu selline täiendav kriisipakett, mille raha jagamine on ministeeriumi ning Spordikoolituse ja -Teabe SA kui rakendusüksuse ülesanne.

Edasised suuremad piirangud, kaasa arvatud Harjumaa piirangud ja Ida-Virumaa piirangud – nende iseloomulik joon on see, et need löövad eelkõige töötajaskonda, näiteks klubides. Selle tõttu on vaja just tööjõukulusid katta ja selle toetuse andmine on sajaprotsendiliselt liikunud töötukassasse. Töötukassa avab need meetmed veebruari alguses ja sealt taotletakse raha koodi alusel. Registris olevad töötajad saavad automaatselt kompensatsiooni selle palga kaotamise  eest, mida ettevõte, klubi neile maksta ei suuda. Nii et see peaks olema, nagu on väidetud ja nagu töötukassa nõukogu on otsustanud, sajaprotsendiliselt garanteeritud. Nad saavad seda tuge.

Aga spordile on valitsus väga palju tähelepanu pööranud. Niipea kui võimalik oli, avasime ka siseruumides 10 + 1 võimaluse uuesti sporti teha 13 maakonnas, ülejäänud maakondades välisõhus. Loomulikult teretulnud otsus. Eile otsustasime, et suured rahvaspordiüritused Estoloppeti sarjas – kuus maratoni, millest eriti tähtis on Tartu maraton – saavad toimuda. Tippsportlaste ja Eesti kõrgliiga klubide treeningud on sajaprotsendiliselt võimaldatud ja sportlaste testimiseks on eraldatud Kultuuriministeeriumi ettepanekul Terviseametile täiendavalt 200 000 eurot selleks, et nad saaksid vajaduse korral teste täiendavalt teha. Sportlaste tervist kogu aeg jälgitakse. Lisaks sellele me taotleme, et vaktsineerimisel oleks olümpia ja paraolümpia kandidaadid eelisjärjekorras.

12:40 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole sellel teemal, lõpetan selle käsitlemise.


5. 12:41 Rahvusteaduste lisafinantseerimine

12:41 Esimees Henn Põlluaas

Läheme järgmise küsija juurde, kelleks on Priit Sibul. Talle vastab kultuuriminister Tõnis Lukas. Palun! Kuidas, palun? (Saalist selgitatakse midagi.) Kuidas? Mingi tehniline viga on. Ootame ühe hetke. Priit Sibulal on käsi püsti. Kas me kuuleme teda?

12:41 Priit Sibul

Ma loodan, et te kuulete mind ja ma saan küsida. Või milles on see protseduuriline probleem ?

12:41 Esimees Henn Põlluaas

Ma ei oska öelda, aga tundub, et see tehniline viga on nüüd möödas ja Priit Sibul saab tõesti küsida. Aga nüüd ta kadus jälle ära. Priit Sibul, palun! Hetk läheb veel aega, seda probleemi lahendatakse. Viis minutit vaheaega.

V a h e a e g

 

12:47 Esimees Henn Põlluaas

Vaheaeg on lõppenud. Head kolleegid, tehniline probleem on ületatud. Ma palun nüüd Priit Sibulal küsimus esitada, talle vastab kultuuriminister Tõnis Lukas. 

12:48 Priit Sibul

Aitäh! Eelmisele küsimusele vastates sa viitasid, kui suur on teaduse roll Eestis praeguses koroonakriisis. See valitsus, keda ma tahan kiita, on võtnud vastu otsuse tõsta teadus- ja arendustegevuse rahastamise 1%-ni SKT-st, mis on väga oluline. Kindlasti väikestes rahvusriikides on väga olulised rahvusteadused ja minu küsimus ongi sellel teemal. Esmakordselt on Kultuuriministeeriumi eelarves eraldatud vahendid rahvusteaduste lisafinantseerimiseks. Mul on mure, et ega see nüüd ei ole mingi dubleerimine. Milleks ja kellele need vahendid täpselt ette on nähtud? 

12:49 Kultuuriminister Tõnis Lukas

Aitäh, austatud küsija! Tõepoolest on teaduse rahastamise ja üleüldse teaduse rolli puhul räägitud väga palju sellest, et teadus on teadmistepõhise majanduse ankur ja innovatsiooni mootor. Aga võib-olla vähem on räägitud ja rahastamises on see ka tunda, et ei arvestata, et teadusi on mitmesuguseid. Teaduse roll on ka ühiskonna tundmaõppimine ning kultuuri ja keele uurimine. Kogu meie riigi püsimine on väga palju seotud sellega, kuidas me selle riigi ja rahva identiteeti loome ja kui palju me teame tema keelest, kultuurist, aga ka loodusest. Ja siin on teadlastel suur sõna öelda.

Humanitaaria rahastamisel ei ole loodusteaduste rahastuse mudeli alused alati sobilikud olnud ja nii on humanitaaria puhul jäänud päris mitmed olulised teemad võib-olla uurimata. Paljud uurijad peavad tegelema rahvusvahelistes väljaannetes artiklite avaldamisega. Humanitaaria nõuab teistsugust süvenemist. Seal ei saa süvenemist töögrupi vahel jaotada, nii et kümme inimest istub arhiivis ja pärast peab grupi juht põhilise töö ära tegema. See on rohkem individuaalne pingutus, selleks on vaja rohkem aega ja seega on vaja humanitaaria valdkonnas teadustegevust täiendavalt toetada. Seda muidugi kõrgtasemel uuringute puhul.

Selle tõttu Kultuuriministeerium algataski sellest aastast – ja valitsuse ja Riigikogu otsustega on see rahaliselt ka kaetud – selle SKT-st 1% ulatuses teaduse rahastamise sees humanitaariale spetsiaalse riikliku tugiprogrammi, et saaks eesti keele ja kultuuriga seotud kõrgel tasemel uuringuid täiendavalt toetada. See ei ole teadusagentuurile alternatiivne teaduse rahastamise süsteem, see on täiendava toetamise süsteem sellele lisaks. Ja lisaks uuringutele saaks ka teaduse populariseerimist ning monograafiate avaldamist sellest toetada. Meil on Kultuuriministeeriumis koostöö teaduste akadeemiaga. On kokkulepe, et teaduste akadeemia humanitaar- ja sotsiaalvaldkonna osakond moodustab komisjoni, kes hindab projekte, mille alusel raha peaks teadlasteni jõudma. Nii et mul on hea meel, et on avatud humanitaaria täiendava rahastamise riiklik programm.

12:52 Esimees Henn Põlluaas

Priit Sibul, täpsustav küsimus palun.

12:52 Priit Sibul

Aitäh! Teie vastusest tulenevalt mul on täpsustav küsimus. Kes saavad sealt vahendeid taotleda? Kellele need on ette nähtud? Näiteks kas kohalikud teadusasutused nagu Seto Instituut ja Võru Instituut saavad sealt ka kohaliku pärimuse uurimiseks raha taotleda?

12:52 Kultuuriminister Tõnis Lukas

Aitäh hea küsimuse eest! Nagu ma ütlesin, toetatakse teaduslikult kõrgel tasemel uuringuid, mis on kooskõlas Frascati käsiraamatuga, kus toodud parameetreid üldiselt teaduse rahastamisel ja ka valdkondade proportsioonide kujundamisel arvestatakse. Nii et uuringud peavad olema igati rahvusvahelisel tasemel. Taotleda saavad kõik humanitaarvaldkonna teadlased. Tegemist on uurimisrühmadega, mitte raha eraldamisega instituutidele kui asutustele, kus see raha võiks minna nende eelarve aukude lappimiseks ja lõpuks ei jõuagi konkreetsete uute projektideni. Töörühm moodustatakse ühe teadlase juhtimisel, kellel peab olema kindlasti doktorikraad. Seal võib olla vabakutselisi teadlasi ja emeriteerunud teadlasi, võib olla mitmes teadusinstituudis töötavaid teadlasi. Võetakse mingi eesmärk ja selle eesmärgi nimel siis uuringut alustatakse. 

Nii et täiesti vabalt võivad ka kohalikud kultuuriinstituudid osaleda nendes teadusprojektides. Lisaks ma ütlen, et ka viimastel aastatel – eelmisel aastal ja käesoleval aastal – on Kultuuriministeerium suurendanud Seto Instituudi rahastamist ning Võru Instituudi rahastamist sellel aastal. Tegemist on allkeeltega, niisuguste rahvusvaheliselt tunnustatud vähemuskeeltega, mille uurimine ja mille alalhoidmine on lausa riiklik ja rahvuslik kohustus. Nii et me oleme seda rahastamist suurendanud. Lisaks ka Mulgi Kultuuri Instituut saab raha juurde. Me toetame Abja-Paluoja tõusmist sellel aastal soome-ugri rahvaste pealinnaks. Samuti kiidan hiidlasi, kihnlasi, kõiki väikseid rahvaid, kes on oma kultuuri uurinud. Koostöös ülikoolide teadlastega saab kindlasti humanitaaria programmis rahastada ka neid kohaliku kultuuri uuringuid, sest lõpuks see, kes armastab oma kodu ja kodukanti, uurib seda. See kindlasti on ka kogu Eesti jaoks väga olulise panuse andnud ja on tõeliselt isamaaline tegevus.

12:55 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


6. 12:55 Ettevõtlustoetused

12:55 Esimees Henn Põlluaas

Järgmisena küsib Marko Torm. Talle vastab majandus- ja taristuminister Taavi Aas. Palun, olge lahke, küsige!

12:55 Marko Torm

Halloo! 

12:56 Esimees Henn Põlluaas

Ei kuule! Küsimust ei kuule ... Nüüd kuuleme!  

12:56 Marko Torm

Austatud istungi juhataja! Võib-olla saate mõned sekundid juurde lisada? Küsimuse valdkonnaks on ettevõtlustoetused ja EAS-i meede "Turismiettevõtete ärimudelite rakendamise toetus". Need avanesid teadupärast 7. jaanuaril ning mulle teadaolevalt käis infopäeval ligi 200 ettevõtete esindajat ja eelnõustamisel sadakond ettevõtjat. Me teame, et seda meedet rakendati kiirete näppude põhimõttel, mis tähendab seda, et süsteemi avanedes 7. jaanuaril kell 9 oli 26 minuti jooksul võimalik oma taotlusi sisestada. Koos ülekattega võeti hindamisele mõnikümmend taotlust. Meede ise oli ettevõtlussektoris suunatud uuenduste ja innovatsiooni läbiviimisele ning ärimudeli muutmisele. Praktikas tähendab see spetsialistide palkamist, projektijuhtimist, tasulisi konsultatsioone, kümneid, kui mitte sadu töötunde taotluse kokkupanekuks, seega kulusid ja närvikadu. Praktikas tähendab see ka suuremat ajakulu dokumentatsiooni üleslaadimiseks ja taotluste süsteemis kirjeldamiseks. Samas oleme hindamise ja menetluse üles ehitanud moel, mis soosib lihtsamaid ja vähem nõudlikke projekte, mida saab kiiremini süsteemi üles laadida.

Minu poole on pöördunud paljud pettunud Virumaa ettevõtjad, kes avaldavad sellise kohtlemise üle nördimust, ja ma kahjuks pean nendega nõustuma. Oleme kujundanud teadlikult või kogemata olukorra, kus ootame parimaid ja läbimõeldumaid taotlusi, kuid tegelikkuses oma menetlusega seda eesmärki ei toeta. Austatud minister, kas te saate veidi kaasa mõelda, mida saaksime tulevikus teha, et suure vaeva nägijad ja keerulisemad ettevõtlusprojektid saaksid vääriliselt tähelepanu ja võrdsetel alustel hinnatud? See on vähim, mida ettevõtjate suhtes saame teha.

12:58 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Austatud eesistuja! Austatud Riigikogu liikmed! Austatud küsija! Jah, paraku on nüüd küll nii, et ma püüan vastata kaasministri eest. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis on kaks ministrit ja tihtipeale on niimoodi, et ühele või teisele esitatakse küsimusi, mis on seotud pigem teise ministri valdkonnaga. Antud juhul see täpselt niimoodi ongi.

Tõepoolest, eraldatud oli 4,1 miljonit eurot ja minister otsustas seda summat vähendada. Hiljem selgus, et kahtlemata oli taotlusi rohkem. See, et teatud valdkondades tekivad olukorrad, kus taotlusi on rohkem, kui on vahendeid, ei ole ju esmakordne. Ja raske on hinnata, kas ka see 4,1 miljonit eurot oleks olnud kõikide taotluste rahuldamiseks piisav summa. Varem oli üsna sarnane olukord mitmes teiseski valdkonnas, näiteks kohalike omavalitsuste teede rahastamisel ettevõtlusega seotud teede ja transiitteede toetuse puhul. Sama olukord oli varem ka kortermajade renoveerimisel, kui voorud said väga kiiresti täis, rahasumma nende voorude katmiseks polnud piisav. Ma arvan, et kõik need meetmed vajaksid tegelikult suuremat rahastamist.

Antud juhul on tegemist turismiettevõtete uue ärimudeli arendamise toetusega. Ma arvan, et sellest kogemusest on mõistlik õppida. Me kõik tahame, et Eesti riik võimalikult kiiresti selle kriisi seljataks ja tuleks kriisist välja oluliselt tugevamana, et ettevõtted oleksid tugevamad ning et nad suudaksid rakendada uusi meetmeid, uusi ärimudeleid. Ma arvan, et järgmise valitsuse ülesanne peabki olema vaadata läbi eri ettevõtlusvaldkondade toetusmeetmed. See oli ka tänase valitsuse üks eesmärkidest. Tuleb vaadata need meetmed veel kord üle ja selgitada välja, kuhu oleks võimalik ja vajalik meetmetest, mille raha ei ole nii palju ära kasutatud, kui oli eraldatud, raha ümber paigutada.

13:01 Esimees Henn Põlluaas

Marko Torm, täpsustav küsimus, palun!

13:01 Marko Torm

Suur tänu, austatud minister! Ma saan täiesti aru, et see teema otseselt teie vastutusvaldkonda ei kuulu. Minulegi teadaolevalt oli see minister Raul Siemi suunis vähendada mõned päevad enne meetme avanemist selle vooru mahtu ligi poole võrra. Aga küsimus oli jah võib-olla pigem tulevikku vaatav ja läbimõtlemiseks EAS-i järgmiste rahastusmeetmete puhul, et tõesti neid inimesi, kes näevad rohkem vaeva ja tihtipeale palkavad ka välisabi, koheldaks ikkagi võrdselt kõikide teiste taotlejatega. Me kõik tahame, et rahastatud saaksid parimad projektid, mitte ainult need, mida on võimalik kiiresti üles laadida. Aga ma praegu rohkem ei küsigi. Tänan teid! Tõenäoliselt kolleeg Annely Akkermann küsib samuti millegi sarnase kohta.

13:02 Esimees Henn Põlluaas

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


7. 13:02 Eesti keele õppe tulevik

13:02 Esimees Henn Põlluaas

Järgmisena küsib Üllar Saaremäe ja talle vastab kultuuriminister Tõnis Lukas. Palun!

13:02 Üllar Saaremäe

Austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Ühiskonna tugevuse mõõt on see, kui ollakse ühes ja samas inforuumis. Aga et selles ühises inforuumis olla, on tarvis, et Eestis oskaksid kõik inimesed riigikeelt. Ida-Virumaal, kust ma ise pärit olen, on need probleemid püsinud aastakümneid. Tihtilugu teenindajad kas ei valda eesti keelt või väldivad eesti keeles rääkimist. Aga kurioosse näitena võime tuua ka Kohtla-Järve Gümnaasiumi, kuhu vene põhikoolist tulnud noored tulevad suhteliselt kesise eesti keele oskusega. Arutluse all on olnud ja on praegugi eesti keele strateegia. Oskate öelda, kuidas peaks arenema eesti keele õpetamine nüüd ja lähiajal?

13:03 Kultuuriminister Tõnis Lukas

Aitäh, hea küsija! Lugupeetud juhataja! Ma tulin siia infotundi Integratsiooni Sihtasutusest, kus selle juhataja Irene Käosaar ja tema kaastöölised, kes tõepoolest teevad oma tööd suure pühendumusega, tegid kokkuvõtteid eelmisest aastast. Eelmisel aastal me hüppeliselt tõstsime tasuta keelekursuste rahastamist. Nii Narvas kui ka Tallinnas, eriti nendes kohtades, sai eelmisel aastal kokku ligi 6000 inimest keeleõpet, mitmekülgset keeleõpet. Täiskasvanute keeleõppe intensiivistamine kahtlemata jätkub, selleks on vahendid planeeritud ka järgmisteks aastateks.

Mis puudutab üldist perspektiivi, siis loomulikult [tuleb tähelepanu pöörata] alus- ja põhiharidussüsteemile – nii lasteaiale kui ka põhikoolile. Me oleme suurte pingutustega viinud gümnaasiumid üle eesti õppekeelele. Ja uutes arengukavades on ette nähtud ka lasteaia ja põhikooli üleminek eesti õppekeelele. Eesti keelenõukogu juhtimisel on valmis saadud eesti keele arengukava. Kas panite tähele, et eelmine versioon lõpetas kehtivuse 2017. aastal ja ka keelenõukogu saadeti laiali? Uue valitsuse ajal – selle valitsuse ajal, mis nüüd lõpetab – poolteist aastat tagasi kutsusime uuesti kokku nii keelenõukogu kui ka käivitasime selle arengukava intensiivse edendamise. Ja tõepoolest, selles eesti keele arengukavas on ette nähtud, et eesmärgiks on lasteaedades ja põhikoolides minna üle eesti õppekeelele. Lisatud on ka rahastamistabel. Kui on räägitud, et millal see võiks toimuda, siis lisatud rahastamistabel näeb kulminatsioonina ette perioodi 2025.–2028. aastani. 2028. aastani on n-ö tõusvad rahad ette nähtud. Kuna see protsess on finantsmahukas, tuleb ette valmistada õpetajaid, eriti teatud piirkondadesse, kus keele rääkijaid on vähem. Tuleb ette valmistada õppevara ja maksta lisa nendele õpetajatele, kes on valmis eesti keeles Ida-Virumaal või Lasnamäe koolides õpetama. See on kallis protsess. Aga selleks on vahendid ette nähtud ja arengukavas eesmärgid seatud, nii et üleminek toimub.

13:06 Esimees Henn Põlluaas

Üllar Saaremäe, täpsustav küsimus, palun!

13:06 Üllar Saaremäe

Suur tänu, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Kuna ma alles harjutan opositsioonisaadiku vähetähtsat, ent olulist rolli, siis tahan küsida, kas teil jäi midagi ütlemata.

13:07 Kultuuriminister Tõnis Lukas

Jäi ütlemata see, et arengukava reaalse elluviimiseni on muidugi pikk samm. Ma loodan, et seda kokkulepet, mis oli senises koalitsioonis, viiakse ka uues koalitsioonis edasi, sest haridussüsteemi üleminek eesti õppekeelele on väga oluline. Mina soovitan panna rõhku keelekümbluse programmile, mis enamasti tegelikult ongi eestikeelne õpe nii põhikoolides kui ka lasteaedades. Praegu on venekeelsetest põhikoolidest kolmandik ühinenud keelekümbluse programmiga ja nende lõpetajad oskavad eesti keelt päris hästi, nad integreeruvad ka Eesti ellu ja saavad gümnaasiumides-ülikoolides hästi hakkama. Keelekümbluse programmi toel oleks võimalik tegelikult lihtsa vaevaga metoodiliselt asja edasi arendades, vahendeid juurde pannes ja õpetajaid juurde värvates minna sajaprotsendiliselt eesti õppekeelele üle nii, et venekeelsetest perekondadest pärit lastel – või, ütleme, põhiliselt venekeelsetest perekondadest pärit lastel, sest nende hulgas on ka teisi, näiteks ukrainlasi ja valgevenelasi – oleks võimalus süvendatult juurde õppida ka oma keelt ja tutvuda oma kultuuriga.

Minu jaoks ei tähenda haridussüsteemi üleviimine eesti õppekeelele mitte nn ühtset Eesti kooli – pinnapealselt nimetatuna –, kus lihtsalt tehakse kõigile ühesugune programm ja öeldakse, et palun väga. Tegelikult enamiku määrab ära see, milline on keelekeskkond. Koolitundides võidakse ju õppida eesti keeles, püüda seda teha, aga kui ülejäänud koolikeskkond kuni huvitegevuseni välja on näiteks venekeelne, siis tähendab see pigem vene keele viimist eesti kooli. Meie ülesanne on ikkagi eesti keel viia vene kooli. Ja selle tõttu võiks põhimääratluseks olla üldine eestikeelne õpe, see tähendab üldist eesti õppekeelt kõigis lasteaedades ja põhikoolides lisaks juba sellel tasemel olevatele gümnaasiumidele. See tähendab, et need, kes tahavad õppida süvendatult oma keelt ja kultuuri, jäävad tõepoolest n-ö oma programmiga eraldi, aga eestikeelsed lapsed võivad süvenenult ja häbenemata süveneda eestimeelsesse ja -keelsesse õppesse ega pea olema n-ö abiõpetajad eesti keele õpetamisel teiskeelsetele lastele.

13:10 Esimees Henn Põlluaas

Priit Sibul, palun!

13:10 Priit Sibul

Aitäh! Koalitsioonikõnelustel, mida ma kodus haiguse kõrvalt jälgin – võib-olla ma ei ole nii tähelepanelik olnud kui teie –, on räägitud rohkem eestikeelsest õppest, mitte eesti keele õppest. Mulle tundub, et keelsuse kõrval on sama oluline ka meelsus. Näiteks Valga linnas, kus Keskerakond võimu teostab, otsustati mõni aeg tagasi, et koolidirektor, kes püüdis seal keelekümblusasjadega toimetada, võeti maha ja asendati ühe erakonnaliikmega, kes alles hiljuti käis linnavalitsuse või vallavalitsuse nimel ja volikogu nimel panemas Georgi lindiga pärgasid. Ma uuringi, et milline on teie arvates keelsuse ja meelsuse vaheline seos ning kas ja milliseid metoodikaid on võimalik kasutada. Ma olen Riigikogu eesti keele probleemkomisjoni liige ning seal me oleme keeleõppe ja keele õpetamise teemadega üsna pikalt, nüüd juba peaaegu kaks aastat tegelenud. Ja nii nagu inimesi on erinevaid, ei saa ka öelda, et on olemas üks õige metoodika või metodoloogia, mille alusel õppimine ja õpetamine peaks [kõigi puhul] edukas olema. Seda näitavad ka haridusministeeriumi andmed, mille järgi eri koolides, sõltumata sellest, kas tegemist on keelekümbluse kooli, eestikeelse kooli või venekeelse kooliga, on tulemused hästi erinevad ja sõltuvad ikkagi väga palju koolist, koolijuhist ja sellest, millisel kujul neid teemasid veetakse. Palun teie kommentaari nende teemade kohta.

13:12 Kultuuriminister Tõnis Lukas

Aitäh küsimuse eest! Tõepoolest, eesti keele õppimine on väga oluline, riigikeele õppimine keeleõppe mõistes on oluline. Samas, selleks et lõimuda Eesti ühiskonda, tunda seda kultuuri, suuta läbi lüüa tööturul ja õppida edasi, ka eesti keeles, on vaja eestikeelset õpet, eestikeelset keskkonda, sh õppekeskkonda. Seda me saame arendada nii, et koolides on rohkem eestikeelseid, eesti keelt hästi valdavaid õpetajaid ja ka teisi aineid [peale eesti keele] õpetatakse eesti keeles – elus hakkamasaamisel on ju olulised ka teised ained. Sa võid keeleõppetunnis olla tubli või vähem tubli ja saada selle ühe hinde kätte, aga siis süvened teistesse ainetesse ja praktika eesti keele õppes – Saksamaal saksa keele õppes, Rootsis rootsi keele õppes – võib jääda väheseks. Selle tõttu ongi kõik teised riigid Euroopas, rahvusriigid, läinud seda teed, et nad ei ole ehitanud üles teiskeelset paralleelset haridussüsteemi, sest oluliseks on peetud keelsust, millega koos käib tihti ka meelsus. Muidugi on erandeid. Aga ikkagi, kui sa tunned seda kultuuri, oled samas inforuumis, siis tuleb ka meelsus, ma räägin õpilastest.

Õpetajate puhul on samuti, kui ollakse siin Eestis haridus saanud. Muide, me ei ole Eestis venekeelsete põhikoolide õpetajaid taasiseseisvumisjärgsel ajal ette valmistanud. Järelikult need, kes venekeelsete koolide õpetajaks on õppinud, tulevad kas Venemaalt või on suhteliselt eakad. Neil on raske eesti keeles õpetada ja võib-olla ka Eesti kultuurilist programmi tajuda. Selle tõttu, mida rohkem me viime koolides sisse eestikeelset õpet, see tähendab ka eesti keeles õppinud ja kõrghariduse omandanud õpetajaid, [seda rohkem] on ka meelsust. Nii et jah, ma olen teiega nõus, et keelsus ja meelsus, eriti sellise väikese rahva ja väikese kultuuri puhul, on väga seotud.

13:14 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


8. 13:14 Turismi toetusmeetmed

13:14 Esimees Henn Põlluaas

Järgmine küsija on Annely Akkermann ja talle vastab majandus- ja taristuminister Taavi Aas. Palun!

13:14 Annely Akkermann

Tänan, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Minu eelkõneleja kolleeg Torm juba natuke puudutas seda küsimust. Ja ma ausalt öeldes mõistan seda kimbatust, et turismivaldkonna küsimused ja ettevõtlusvaldkonna küsimused laiemalt esitatakse teile, sellepärast et Siem nimelt ei vasta. Selle nädala esmaspäeval ei tulnud Siem nendelesamadele küsimustele vastama isegi Riigikogu majanduskomisjoni. Ma võin ette kujutada, kuidas ta tegelikult eirab turismisektori ja ettevõtlussektori küsimusi. Te kindlasti olete valitsuse liikmena tuttav plaanidega, kuidas riik kavatseb kasutada REACT-EU ja taasterahastu vahendeid, mis Eestisse on tulemas. Ma tean, et läbirääkimised alles käivad. Kas ettevõtlussektoril ja kitsamalt turismisektoril on nendest rahastutest rohkem abi kui seni?

13:16 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Austatud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu liikmed! Austatud küsija! Pean tunnistama, et mina valitsuse liikmena olen selles valitsuses toetanud seisukohta, et kriisis tuleb riigil rohkem panustada – nii infrastruktuuri arendamisse, et sedakaudu toetada ehitusettevõtteid, infrastruktuuri rajajaid, kui ka teistesse sektoritesse. Ma arvan, et praegune valitsus ei ole tänaseks teinud otsuseid, kuidas kasutada nende vahendite jääki, mis on meil täna juba KredExisse, EAS-i ja MES-i eraldatud, sest päris kindlasti ei oli kõiki vahendeid ära kasutatud. Ja ma saan öelda seda, et uus valitsus, kui see kokku pannakse, saab nendele vahenditele uuesti peale vaadata ja teha oma otsuse, kas midagi muuta. Kindlasti on tarvis midagi muuta, kui kuskil jääb vahendeid üle, aga [uus valitsus] saab teha otsuse, kuidas midagi muuta ja kelle kasuks need muudatused ellu viia.

Nüüd, mis puudutab Euroopa vahendeid, siis selle kohta on lahkuv valitsus oma ettepanekud teinud. Euroopas on teatud osa ettepanekuid kaalumisel. Eelarveperioodi vahendid saab kindlasti ka uus valitsus üle vaadata ja teha oma ettepanekud. Mis puudutab konkreetselt turismisektorit, siis lahkuv valitsus on päris mitmel korral mitmesuguste meetmetega seda ettevõtlusvaldkonda toetanud. Aga ma arvan, et kuna tegemist on valdkonnaga, mis on kõige enam selles kriisis kannatanud, siis kindlasti on mõistlik siia täiendavaid vahendeid eraldada. Millisel moel seda teha, peaks kindlasti olema uue valitsuse otsustada – kas tegemist on otsetoetustega või on tegemist selliste meetmetega, nagu siin enne jutuks tulnud uue ärimudeli arendamise meede, millesse võiks rohkem panustada. Kahtlemata peab see sektor sellest kriisist välja tulema mõnevõrra muutununa.

13:19 Esimees Henn Põlluaas

Annely Akkermann, täpsustav küsimus, palun!

13:19 Annely Akkermann

Suur tänu, lugupeetud juhataja! Ma toon infotunni kuulajate jaoks välja mõned numbrid. Turismi osakaal riigi SKP-st on 8% ja eksport on koguni 10%, kokku 2 miljardit eurot. Nüüd, kui need suured turismiettevõtjad, kes kahtlemata on turismiekspordi vedajad, nad asuvad siin Tallinna kesklinnas – suured hotellid, restoranid, konverentsikeskused, reisibürood –, seda kriisi üle ei ela, tuleb riigil välja mõelda, millega asendada see 10% eksporti. Turismi toetamiseks on põhimõtteliselt kaks meetodit: kas tööturutoetused või mõnes riigis rakendatud vautšerid, mida jaotatakse potentsiaalsetele klientidele. Eestis ei ole neid vautšereid kasutatud. Kas selle peale on mõeldud ja kas neist võiks olla abi?

13:20 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Jaa, turismi panus Eesti majandusse on kahtlemata väga suur. Aga loomulikult neid tulevasi meetmeid kavandades peame arvestama ka sellega, et päris sellisel kujul, nagu turismisektor sellesse kriisi sisenes, ta kindlasti edasi minna ei saa, vähemalt mitte lähiajal. Siin kahtlemata muutused tulevad. Eks see on see, mis teeb turismiettevõtete toetamise mõnevõrra keerulisemaks kui mõne teise valdkonna toetamise, sest mingi osa toetustest võib minna sinna, kus tegelikult enam midagi päästa ei ole. Selles mõttes on see keeruline, see peab olema väga läbimõeldud. Aga veel kord, needsamad uued ärimudelid – kindlasti see on see koht, mida toetada.

Mis puudutab vautšereid, siis seda teemat on praegune valitsus arutanud. Aga ma pean märkima, et vautšerite osas ei ole päris selget üksmeelt ka turismisektoris endas. Ma arvan, et see on teema, mida võiks tulevikus turismisektoriga uuesti läbi rääkida – kas neid vautšereid rakendada ja kuidas neid rakendada. Ma ise pean vautšerite süsteemi suureks eeliseks seda, et riik panustab osa raha ja inimene panustab osa raha. Me kõik teame, et selle kriisi tõttu ei ole inimesed väga palju reisinud. See tähendab omakorda seda, et on väga palju selliseid inimesi, kellel on reisimisest üle jäänud raha kogunenud pangakontodele. Vautšerite süsteem aitaks seda pangakontodele kogunenud raha tuua majandusse, tuua sellessesamasse turismisektorisse. Selles mõttes oleks see minu meelest väga positiivne majanduse turgutamise või aitamise meede. Aga veel kord, see meede tuleb kindlasti sektori endaga läbi rääkida, sest sektoris ei ole päris selget üksmeelt, kas see meede aitab neid või see meede ei aita neid.

13:20 Esimees Henn Põlluaas

Imre Sooäär, palun!

13:23 Imre Sooäär

Aitäh, hea juhataja! Austatud minister! Loomulikult peaks küsimus olema suunatud vastutavale ministrile, aga nagu kolleeg Annely Akkermann ütles, tema küsijate ette ei ilmu, nii et siis tuleb teie käest küsida. Mul on hea meel, et te mainisite, et tõepoolest kõige rohkem on eri sektoritest kannatada saanud turismisektor, ja te tunnistate, et sinna on lisaraha juurde vaja. Kui võrrelda Eestit teiste Euroopa riikidega, kus turismisektori olukord on sama hull, siis nii per capita kui ka SKT suhtarvuna on osas riikides turismitoetused olnud viimase poole aasta jooksul kohati lausa kümme korda suuremad kui Eestis. Ma saan aru, et see küsimus on suunatud küll rohkem järgmisele valitsusele, aga kas lahkuval valitsusel muidu oli plaanis sellesse viimasesse meetmesse, millest Annely Akkermann rääkis, raha juurde panna, et sealt ära võetud 2 miljonit eurot mingisuguste teiste meetmete arvel sinna tagasi tuua, et need innovatsiooni ja turismitoodete arendamise meetmed, mis peaksid praegu fookuses olema, ikkagi lisaraha juurde saaksid? Seal oli üle 200 taotleja, kes olid väga põhjalikult oma projektid ette valmistanud, ja oli teada, et taotlejaid on väga palju rohkem. See oli teada ka vastutavale ministrile Siemile.

13:25 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Aus vastus on see, et sellesse meetmesse lisaraha suunamist ei ole jõudnud see valitsus, mis praegu veel ametis on, arutada. Seetõttu on mul väga keeruline võtta seisukohta, milline oleks olnud valitsuse positsioon. Ma saan aru, et valdkonna eest vastutava ministri positsioon oli selline, et sealseid vahendeid tuleks mõnevõrra vähendada, aga veel kord: valitsus tervikuna ei ole seda teemat arutanud.

Samas see taotluste hulk, mis laekus, annab märku sellest, et tegemist oli vajaliku meetmega. Meil on olnud päris palju selliseid meetmeid – ma ei saa öelda, et päris palju, aga on olnud meetmeid –, mille kohta ei ole piisavalt taotlusi laekunud ja on tekkinud [rahaline] jääk. Mõistlik on sellistest meetmetest raha ümber paigutada. Ja kui nüüd küsida, kuhu see raha paigutada, siis loomulikult on mõistlikum paigutada see meetmetesse, kus tõesti huvi on suur ja raha leiab kasutust. Loomulikult tuleb ka taotlused üle vaadata, et need oleksid korrektsed ja elluviidavad.

Ma veel kord võrdleksin seda näiteks kortermajade rekonstrueerimise või kohalike teedega, mille puhul on läbi aastate olnud olukord selline, et taotlusi on olnud rohkem kui võimalusi. Nüüd me oleme saanud sisuliselt rahuldada kõik või peaaegu kõik laekunud taotlused. Ma arvan, et uus valitsus peaks kindlasti ka turismisektorile vaatama just nimelt selle pilguga, et kus on turismisektori enda huvi raha kasutada ja kus on tõesti olukord, et taotlusi on rohkem, kui on olnud võimalusi nende rahuldamiseks. See kindlasti tagab selle, et raha läheb õigesse kohta. Ja veel kord: kindlasti turismisektor ei välju kriisist sellisena, nagu kriisi siseneti, ja loomulikult on kõikvõimalikud uued ärimudelid, uued lahendused mõistlikud.

13:28 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


9. 13:28 Individuaalsete piirangute leevendamine

13:28 Esimees Henn Põlluaas

Järgmine küsija on Signe Riisalo ja talle vastab peaminister Jüri Ratas. Palun! (Signe Riisalo ei ole kuulda.) Ei kuule kahjuks. Signe Riisalo, me kahjuks ei kuule teid. Kas mikrofon on sees? Mulle tundub, et ta tuleb saali. Hüppas püsti ekraani tagant, ootame hetke. (Signe Riisalo jõuab saali.) Palun, Signe Riisalo!

13:29 Signe Riisalo

Vabandust! Selle tehnikaga harjumine võtab aega. Valitsus on seadnud piiranguid tõenäoliselt oma parima äranägemise järgi teadusnõukoja arvamusi arvesse võttes. Loomulikult on printsiibiks olnud suurim kasu ja vähim kahju ühiskonnale. Aga kui me mõtleme individuaalselt inimeste peale, siis kindlasti on olnud üheks oluliseks märksõnaks ka see, et riskide realiseerumist, nende tõenäosust jälgitaks. Inimesed, kes on olnud isolatsioonis – see aeg on vähenenud kahelt nädalalt kümnele päevale, reisimise puhul seitsmele päevale, seda on kogu aeg tagasi tõmmatud. Arvestades seda, et inimesed peavad jätkuvalt ka ise vastutama selle eest, et nad kannavad maski, hoiavad distantsi, pesevad käsi, kõiki neid nõudeid täidavad, ja lõpuks lasevad ennast ka vaktsineerida või on nad selle haiguse läbi põdenud ja on tõenäoline, et antikehad on neil organismis olemas ja nad ei nakatu, kuigi test võib anda positiivse tulemuse, siis millised on olnud arutelud? Ma saan aru, et eelmisel nädalal neid peeti. Kas me hakkame inimesi, kes on vaktsineeritud või selle haiguse läbi põdenud, natukene teisiti kohtlema, näiteks lähikontaksetena, ja nendele isolatsiooninõue ei kehti?

13:31 Peaminister Jüri Ratas

Suur tänu küsimuse eest! Ja ma kiidan kõigepealt Riigikogu esimeest, ta tunnetab hästi, et Riigikogu liige tuleb saali. Ma arvan, et see on väga oluline küsimus, mida te küsite. Ma mäletan, et meil oli ka eelmisel nädalal samal teemal teiega jutuajamine, austatud Signe Riisalo. Kuhu me oleme täna jõudnud? Me oleme täna jõudnud selleni, nagu ma siin ühele eelnevale küsimusele vastates vist ka ütlesin, et on teadus ja meil on kogu aeg tulnud uut infot sisse. Hetkel on üleval olnud küsimus, kui kaua vaktsiinid toimivad, kui on saadud kaks doosi. Ja see, mis te ütlete, et eneseisolatsioon või karantiiniperiood on vähenenud – see on ka ju tulnud läbi nende nädalate ja kuude uue tarkusena Euroopale, maailmale, Eestile, et tõesti, me saame karantiiniaega vähendada. Kokkuvõttes on ju soov ikkagi see, et hoida ühiskond võimalikult avatuna.

Nüüd on mul tehniline probleem. Ma arvan, et vastamise aeg, kolm minutit, päris läbi vist ei ole, aga ma ei tea, kuidas Riigikogu esimees ütleb. Kui palju ma tohin seda aega veel kasutada, et ma seda kurjasti ei teeks?

13:32 Esimees Henn Põlluaas

Jah, võite küll. Teil on veel vähemalt minut aega.

13:32 Peaminister Jüri Ratas

Vähemalt minut aega, selge. Suur tänu teile!

Nüüd ma tulen teie küsimuse juurde. Jah, 12. jaanuaril valitsuskabineti nõupidamisel esitasid teadusnõukoda ja Terviseamet ettepaneku, et ilma piiranguteta võiksid liikuda isikud, kes on COVID-19 läbi põdenud, ehk need, kes on olnud positiivsed ja kes on saanud terveks. Arvati, et selle alus võiks olla arstitõend. Siit tuleb kohe minu meelest jätkuküsimus, et kas see arstitõend peaks olema rahvusvaheline või rahvusvaheliselt aktsepteeritav. Vähemalt esimeses ringis võiks see minu meelest olla Euroopa Liidu tasandil, liidu sees aktsepteeritav.

Seejärel öeldi välja see, et isikud, kes on saanud kaks doosi vaktsiini, võiksid samuti vabalt liikuda kuus kuud pärast teise vaktsiinidoosi saamist ja et isikute puhul, kelle veres on SARS-Cov-2-vastased antikehad, mis on määratud viimase kuue kuu jooksul, võiks samuti olla liikumine piiranguteta. Nüüd tekkis meil kohe selline arutelu, et kas see tähendab ka seda, et kui keegi siin austatud Riigikogus on saanud kaks vaktsiinidoosi või haiguse läbi põdenud, siis kas tema võiks siia ruumi tulla ilma maskita. Vähemalt teadusnõukoja soovitus oli selline, et ei, maskikandmise, kätehügieeni ja distantsi hoidmise tagamise nõue peaks igal juhul kehtima jääma.

Aga kui küsida, kas on lõplikult raamistatud see, kuidas üle piiri liikumisel on lood eneseisolatsiooniga jne, siis see ei ole veel lõplikult paigas ja selle üle arutelu kogu aeg käib. Ma väga loodan, et lähiajal on meil olemas selline lõplik, ütleme, juhend inimestele, kes on COVID-19 läbi põdenud ja terveks saanud või kes on saanud kaks vaktsiinidoosi.

13:34 Esimees Henn Põlluaas

Signe Riisalo, täpsustav küsimus, palun!

13:34 Signe Riisalo

Jaa, aitäh! Selle teise küsimuse vastuse ma sain juba kätte ja see puudutaski seda rahvusvahelist vaadet, kuidas me seda Euroopa Liidu sees või ka laiemalt maailmas kunagi perspektiivis vaatame. Aga ma küsin siiski täpsustuseks, et kui inimene on vaktsineeritud või haiguse läbi põdenud ja antikehad on veres olemas, siis kas ka muudes valdkondades, näiteks hooldekodus olevate lähedaste külastamise või muude taoliste olukordadega seoses, on kõne all olnud leevenduste võimaldamine ja inimestele individuaalselt, tulenevalt nendest tunnustest, millest me räägime, rohkemate vabaduste andmine.

13:34 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh, väga õige küsimus! Ma isiklikult küsisin hooldekodude kohta professor Irja Lutsari käest. Ma arvan, et me peame seda küsimust küsima kahes suunas. Üks suund on see, et kui inimene, kes läheb külastajana hooldekodusse, läheb oma lähedase juurde, läheb oma sõbra juurde, läheb pereliikme juurde, on saanud kaks vaktsiinidoosi või on COVID-19 läbi põdenud, siis kas tal peaks olema kohustus hooldekodule öelda, et siin on minu vaktsineerimise pass ja arstitõend, palun laske mind hooldekodusse sisse. Me teame, et vaimse tervise pool, ma arvan, on olnud ääretult ränk – ränk neile, kes ei saa külastada, ja veel rängem neile, kes hooldekodudes ootavad oma lähedasi külla. Ei ole seda lõppotsust olemas, aga minule jäi vähemalt teadusnõukoja esinaise jutust selline tunne, et tema arvates me peaksime mõtisklema laiemalt, mitte ainult piirangute üle.

Ja nüüd ma ütlen enda arvamuse. Muidugi tuleks laiemalt mõtiskleda ja ka toetada laiemalt. Kui me ütleme, et vaktsiin toimib – ja teadusuuringud näitavad, et vaktsiin toimib, eriti peale teist doosi –, ja kui me ütleme, et inimene on haiguse läbi põdenud ja terveks saanud, siis miks me tegelikult [neid piirame]. Kui täidetakse ikkagi teatud usaldusmeetmeid, nagu maski kandmine ja kätehügieen, siis ma arvan, et peaksime igal juhul ütlema, et sellisel juhul saavad inimesed külastajana hooldekodudesse minna.

Nüüd on teine küsimus. Kui on hooldekodus klient, kes on ise selle haiguse läbi põdenud või [vaktsiini saanud] – täna me ju teame, et hooldekodude elanikke üle Eesti tegelikult juba vaktsineeritakse, mitte kõiki, aga järjest rohkem ja rohkem, ja varsti on ka hooldekodude seis selline, et inimesed on saanud kaks doosi –, siis minu meelest on täiesti õigustatud küsimus, et kas lähedasel, kes ise ei ole vaktsineeritud ega ole põdenud COVID-19, aga hooldekodu klient on vaktsiini saanud, me lubame külastada seda klienti, lähedast, pereliiget, sõpra. Ma arvan, et ka siin me peaksime tegema lõdvendusi. Jah, ma mõistan, et võib-olla on samas ruumis või samas palatis teine hooldekodu klient, kes on vaktsiinist keeldunud. Aga siis, ma arvan, tuleks hooldekodul tagada, et on mingi ruum, kus inimesed saavad kohtuda. Minu meelest on see ääretult oluline.

Ma keskendusin nüüd eelkõige hooldekodudele, aga ma arvan, et see on väga paljude eestimaalaste hinges – on väga palju neid, kes ühelt poolt tahavad sinna minna ja keda teiselt poolt sealsed inimesed ootavad. Nii et jah, mina arvan küll, et see peaks olema palju laiem kui ainult piiriülene liikumine ja puudutama muu hulgas ka hooldekodusid.

13:37 Esimees Henn Põlluaas

Urve Tiidus, palun!

13:37 Urve Tiidus

Austatud juhataja! Lugupeetud peaminister! Jätkuks Signe Riisalo küsimustele tärkas mul huvi selle vastu, et minu meelest, kui ma ei eksi, on homme Euroopa Liidu liikmesriikide juhtide kokkusaamine. Kui palju häid praktikaid ja kogemusi on Eesti saanud teistelt liikmesriikidelt? Me loeme, et olukord on riigiti väga erinev. Saksamaal kasvab nakatunute arv, Suurbritannia juhtis tähelepanu uutele mutatsioonidele ja need liiguvad maailmas ringi. Heade praktikate ja kogemustega seoses, kui hea on koostöö liikmesriikide vahel?

13:38 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh! Mina saan seda kõige paremini hinnata enda ametikaaslastega ehk ülemkogu formaadis, ja tõesti, homme õhtul see videokoosolek ülemkogu formaadis meil taas toimub. Mul on, ma arvan, natukene rohkem infot. Lihtsalt suhtlus on tihedam nii välisministri kui ka sotsiaalministriga just Euroopa tasandil tehtava koostöö osas. Ma kindlasti saan öelda, et see koostöö on läinud järjest paremaks ja paremaks. Kas jagatakse kogemusi? Jah, jagatakse kogemusi. Eile me tegime koostöös Leedu presidendi ja Läti peaministriga omapoolse pöördumise, millele ka mina kirjutasin alla. See on seotud näiteks vaktsiinide teemaga, milles komisjon on võtnud juhtrolli. Me teame, et tarned ei ole olnud sellised, nagu oli meie kõigi lootus detsembris. Nii et ma arvan, et koostöö on olnud hea, koostöö on paranenud, me jagame kogemusi. Ma tean ka seda, et näiteks teadusnõukoja professor Irja Lutsar on mitmeid kordi öelnud, et ka tema osaleb teatud formaatides Euroopa Liidu siseselt, lisaks on tal loomulikult isiklikud kontaktid. Nii et selles osas koostööd meil on. Ma arvan, et ka vaktsiinide hankimise puhul on olnud ikkagi väga õige suund, et Euroopa Liit on hoidnud siin ühte ega ole hakatud tegema eri läbirääkimisi. Ma arvan, et siis oleks meil siin laiuskraadil praegune seis raskem, kui see hetkel on, ma olen selles päris veendunud.

Kas koostöö võiks olla, näiteks kui me räägime sellest uuest mutatsioonist, veelgi tihedam? Ma arvan, et seda saab alati teha tihedamaks. Aga me näeme, et tegelikult reisimise puhul, isolatsiooni puhul, testimise puhul on jätkuvalt alles teatud erisused, ja ma arvan, et need erisused jäävad. Võtame kas või selle, et meil ei ole täna Eesti turistina võimalik kõikidesse Euroopa Liidu liikmesriikidesse minna, isegi siis, kui me oleme nõus olema karantiinis või isolatsioonis. Nii et eks neid lähenemisi ole natukene erinevaid. Aga jah, homme on samuti põhiteema loomulikult koroonaviirus ja COVID-19.

13:41 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


10. 13:41 Vabakutseliste loovisikute sotsiaalsed garantiid

13:41 Esimees Henn Põlluaas

Järgmisena küsib Signe Kivi ja talle vastab kultuuriminister Tõnis Lukas. Palun!

13:41 Signe Kivi

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud minister! Eilsel kultuurikomisjoni istungil andsite ülevaate meetmetest, mida koroonakriisist tingitud olukorra leevendamiseks on tehtud kultuurivaldkonnas, sealhulgas vabakutseliste loovisikute toetamiseks. Nimetagem siin tõhusa meetmena vabakutseliste loovisikute toetuste reservi erakorralist suurendamist 2020. aastal. Kuid järjest teravamalt tõuseb esile ravikindlustuse puudumine. Kunstnike liidu ettepanek vabakutseliste ravikindlustusega seoses on selline, et üheks kiireks leevendavaks alternatiiviks võiks olla sotsiaalmaksu summeerimise ajavahemiku pikendamine praeguselt ühelt kuult vähemalt kolmele kuule. Seda on koos teiste loomeliitudega arutatud ka Sotsiaalministeeriumis. Kas te toetate seda ettepanekut ning millised on olnud teie ettepanekud vabakutseliste loovisikute sotsiaalsete garantiide süsteemi täiendamise osas ja millised olulised otsused jäävad n-ö lauale?

13:42 Kultuuriminister Tõnis Lukas

Aitäh, austatud küsija! Lugupeetud Riigikogu esimees! Jah, sotsiaalmaksu summeerimine on üks neid võimalusi, millega tekitada alus, millelt sotsiaalseid garantiisid vabakutseliste puhul arvestada. Aga see teema on keeruline ja siiamaani ei ole ühiskonnas olnud väga selget ülevaadet, kes on vabakutselised. Nad on väga erineva profiiliga inimesed, mõned saavad väga hästi hakkama, kukuvad auku ainult kriisi ajal, mõnel on kogu aeg raske. Ka valdkonniti jaotuvad nad väga erinevalt.

Nüüd kriisi ajal, eelmisel aastal ja selle aasta alguses oleme võtnud vastu väga palju taotlusi ja saanud ühendust nende inimestega ning on selgunud vabakutselise profiil, tema põhiprobleemid. Selle kogemuse põhjal saab Kultuuriministeerium koos Sotsiaalministeeriumiga töötada välja seaduseelnõu sotsiaalsete garantiide loomiseks. Üks neist on ravikindlustus. Selles paketis on tegelikult ette nähtud ka pensionikindlustuse andmine tulevikuks. Aga võib-olla ka pideva sissetuleku ja loometoetuste mahu iga-aastase suurendamise vajadus senisega võrreldes tuleneb sellest n-ö olukorra analüüsist. Seda saab tulevikus arvestada. Lisaks on Praxiselt tellitud eraldi uuring, mis valmib selle suve alguseks. Aga paralleelselt käib juba algatuse, seadusemuudatuse ettevalmistamine, mis on plaanis selle aasta suve lõpuks seaduse algatuse või kavatsuse eelnõuna valitsusse saata ja selle alusel liikuda Sotsiaalministeeriumiga koostöös kiiresti seadusemuudatuseni, mis looks vabakutselistele kõik garantiid.

Samal ajal on väga oluline mitte jääda ootama seda seadust, vaid toetada inimesi kohe, sest selles kriisis on just vabakutselised eriti haavatavad. Eestis on kultuur suhteliselt lahti, 13 maakonnas on peaaegu kõik [kultuuriasutused] lahti, ülempiiriks 400 inimest saalis, ja vabakutselised nii tehniliste teenindajate kui ka esinejatena saavad seal sissetulekut teenida. Tallinn ja Ida-Virumaa on rohkem suletud olnud. Eelmisel aastal me pakkusime tõesti 4,2 miljonit eurot lisa nendele vabakutselistele, kes on löögi alla sattunud. Selle aasta kriisipaketist on juba 1,7 miljonit eurot ette nähtud selle aasta alguse eest. Kui kriis pikeneb, siis tuleb raha muidugi juurde taotleda.

13:45 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Rohkem sellel teemal küsimusi ei ole, lõpetan selle käsitlemise.


11. 13:45 Rail Baltic

13:45 Esimees Henn Põlluaas

Järgmisena küsib Andres Sutt ja talle vastab majandus- ja taristuminister Taavi Aas. Palun!

13:45 Andres Sutt

Ma alustan oma küsimusega natuke kaugemalt. Me oleme siin Riigikogu infotunnis, komisjonides ja suures saalis rääkinud palju COVID-i kriisi lahendamisest, tervishoiumeetmetest ja piirangutest. Oleme rääkinud ka majanduse tugimeetmetest. Minu küsimus vaatab sellest akuutsest faasist natuke kaugemale. Kui me vaatame, mis Eesti majandust ja arengut kõige rohkem mõjutab, siis trend number üks on demograafia. Me teame, et meie rahvastik vananeb. Meil on tegelikult Eestisse vaja rohkem investeeringuid ja meile on oluline, et siin oleks piisavalt töökäsi, kes tööturu nõudlust rahuldaksid ja kes suudaksid ka muutunud töövormidega kaasas käia. Kui me vaatame edasi, siis investeeringute koha pealt on kõige olulisemad need investeeringud, mis suurendaksid tulevikus majanduse kasvupotentsiaali. Rail Baltic on kindlasti üks sellistest investeeringutest. Minu küsimus teile ongi järgmine: mida on meil veel võimalik teha, et Rail Balticu ehitust praeguses majandusfaasis kiirendada, et saaksime maksimaalselt ära kasutada Euroopa Liidu lõppeva rahastusperioodi kasutamata vahendeid?

13:47 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Austatud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu liikmed! Austatud küsija, aitäh küsimuse eest! Ma alustan sellest, et COVID ei ole Rail Balticust mööda läinud. Täpselt samamoodi on ta ka seda puudutanud. Miks ja kuidas ta on puudutanud? Eestis on hetkel käimas raudtee projekteerimine, ent kuna projekteerija on Hispaania ettevõte, on tal olnud keeruline projekteerimistöö käigus Eestisse tulla. Loomulikult saab põhitöö ära teha kodus, aga aeg-ajalt on vaja ka looduses käia. Veelgi hullem on see, et Hispaanias on olnud märgatavalt suuremad piirangud kui Eestis ja projekteerijad ei ole saanud Hispaanias oma kodustki väljas käia. Õnneks muidugi on projekteerimisprotsess tänapäeval selline, et paljugi on võimalik ära teha arvutis, aga igasugused piirangud on paraku sellesse protsessi oma jälje jätnud.

Üks asi, mida meil tuleb teha, on see, et püüda see projekteerimisprotsess võimalikult kiiresti läbida. Meil on iga kahe nädala tagant Rail Balticu Eesti juhtkonnaga protsessi läbivaatamise kohtumised. Vaatame, kuidas on toime tuldud, kui kiiresti ja kuidas projektid liiguvad, kas kuskil on mahajäämusi. On tehtud uued projekteerimise ajakavad ja nende graafikute täitmist jälgitakse väga pingsalt.

Me kõik teame, et meil oli juba varem mahajäämus ja nüüd on ka COVID jätnud oma jälje. Täna oleme siiski olukorras, et neid graafikuid täites suudame ära kasutada selle perioodi vahendid. Nende vahendite kasutamise aja pikendamiseks on Euroopa Liidult juba luba taotletud. Arusaadavalt on siin jällegi põhjuseks seesama COVID-i kriis. Nii Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kui ka Rail Balticuga seotud Eesti töötajad teevad kõik, et selles olukorras töögraafikutest kinni pidada.

13:50 Esimees Henn Põlluaas

Andres Sutt, täpsustav küsimus, palun!

13:50 Andres Sutt

Aitäh vastuse eest! See ainult kinnitab Rail Balticu projekti kiire jätkamise vajadust ka COVID-i tingimustes. Kindlasti on COVID teinud kogu selle töö keerukamaks, nagu te oma vastuses kirjeldasite. Nüüd, Rail Baltic ei lõpe Eesti piiril Lätiga. Ja minu teine küsimus ongi selle kohta, kuidas edeneb projekt Lätis, Leedus ja Poolas, et ta lõplikult, tervikuna oleks meil kasutatav.

13:51 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Kui vaadata riikide kaupa, siis Lätis on käimas Riia kesklinna ja Riia ümbersõidu projekteerimine. Riia kesklinnas on ehitamisel raudteejaam ja lennujaama ühendus peaks olema hankes 2021. aasta jaanuaris ehk selle kuu sees. Riiast Eestisse ja [Leetu] on projekteerimislepingud sõlmitud eelmise aasta märtsis. Projekteerimine on käimas. Maade omandamisega alustatakse Lätis sellel aastal.

Leedus on Kaunasest Läti suunas maad omandatud, ehitushanked on osaliselt käimas, projekteerimine on samuti käimas. Kui kunagi oli hirm, kas Leedus ikka peetakse oluliseks Kaunasest Läti pool olevat lõiku või kuidas sellega edasi liigutakse, siis siin tuleb öelda, et täna on selle lõiguga jõutud isegi kaugemale kui Kaunase–Vilniuse ja Kaunase–Poola suunal. Seal on hetkel käimas planeeringud.

Poolas on olukord selline, et Varssavi–Bialystoki raudtee on rekonstrueeritud kaherealiseks ja Bialystokist põhja suunas ehk piirini on osal lõikudel käimas projekteerimine, aga osal lõikudel ka ehitus. Tuleb öelda, et kui me oleme käinud Poolas ja sõitnud sealsetel maanteedel, siis tuleb poolakatele au anda, kui palju ja kuidas nad on oma infrastruktuuri panustanud. Ja tuleb öelda sedagi, et Poola on väga tõsiselt panustanud ka Rail Balticu väljaehitamisse. Selline on seis.

13:53 Esimees Henn Põlluaas

Kai Rimmel, palun!

13:53 Kai Rimmel

Aitäh! Austatud minister! Euroopa Kontrollikoda leidis, et Rail Balticu projektides on liiga optimistlikud ja pealiskaudsed nii liiklusprognoosid kui ka kaupade raudteele ümbersuunamise prognoos. Kes MKM-i ametnikest vastutab tasuvusanalüüsi õigsuse eest? Ja teine küsimus siia juurde: kes on see ekspert, kes on kinnitanud, et avalikult Rail Balticu puhul väljatoodud vigu Rail Balticu tasuvusanalüüsis ei ole?

13:54 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Kõigepealt, jah, Rail Balticu tasuvusanalüüs on auditeeritud, aga iga tasuvusanalüüs on ajas muutuv. Kindlasti ei ole praegune olukord sama, mis oli siis, kui seda tasuvusanalüüsi tehti. Peab ütlema, et olukord on kindlasti muutunud päris palju Rail Balticu kasuks. Kuid ka varasem analüüs on auditeeritud ja on leitud, et see analüüs on õige.

Aga veel kord, tänaseks on olukord märgatavalt muutunud ja arvestades kliimaeesmärke, mis Euroopas on seatud, ootab nende eesmärkide täitmisega seoses Euroopa transpordisektorit tervikuna ees väga-väga suur muutus. Terves Euroopas on seatud väga selge eesmärk suunata kaubad raudteele. Ma arvan, et need muutused autotranspordis on kindlasti tulemas ja need [tuleksid] isegi ilma kliimaeesmärkideta, sest tegelikult me kõik teame, et Euroopa maanteed on üle koormatud.

Eesti Euroopa ääremaana oleks tulevikus transpordi valdkonnas väga suure probleemi ees, kui meil ei oleks head raudteeühendust Mandri-Euroopaga. Nii et kõikide nende muutuste tuules ma arvan, et ilma Rail Balticuta oleks Eestil tulevikus ülikeeruline ning kõik need muutused on liikunud ja liiguvad edaspidigi selles suunas, et Rail Baltic ei muutu tulevikus mitte ainult tasuvamaks lahenduseks, vaid muutub ka ainuvõimalikuks lahenduseks.

13:56 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Mul on kuri kahtlus, et kuna me peame ka saalikutsungit laskma, siis kahjuks täna me rohkem küsimusi kuulata ei jõua. Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Tänan kõiki küsijaid! Tänan ka vastajaid! Infotund on läbi.

13:57 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee