13:57 Istungi rakendamine
14:00 Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Tere päevast, austatud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu V istungjärgu 1. töönädala kolmapäevast istungit. Kas Riigikogu liikmetel on soovi üle anda arupärimisi ja eelnõusid? Eelnõude ja arupärimiste üleandmise soovi ei ole. Jah, Andrei Korobeinik, kas protseduuriline küsimus?
14:01 Andrei Korobeinik
Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel teen ettepaneku välja arvata tänasest päevakorrast esimene ja ainus päevakorrapunkt: otsuse "Rahvahääletuse korraldamine abielu mõiste küsimuses" eelnõu. Tänan!
14:01 Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Imre Sooäär, palun, protseduuriline küsimus! (Kõne saalis.) Ei ole viga, see võimalus meil on. Imre Sooäärel on soov üle anda eelnõu. Palun!
14:01 Imre Sooäär
Austatud Riigikogu liikmed! Annan erakondadeülese Riigikogu liikmete algatusena üle perekonnaseaduse muutmise seaduse eelnõu. Pere on nii isiklik ja nii püha meie kõigi jaoks, et riik ei saa ette kirjutada, milline pere on õige ja milline vale. Põhiseadus kaitseb kõiki perekondi võrdselt, olgu need siis õnnelikud või katkised, traditsioonilised või kaasaegsed, eestlaste või muust rahvusest [inimeste], samast või eri soost, punapäiste või vasakukäeliste perekonnad. See eelnõu on kirjutatud lakmuspaberil. Ridade vahele on piimaga kirjutatud sõnad, mida juriidiline trükimust ei kannata. Need sõnad hoiavad koos kõiki meie peresid, sõltumata peremudelist. Need on üksteisest hoolimine, usaldus, lootus ja armastus. Loodan siiralt, et kes iganes ühendavad oma jõud, et Eestit sellest punktist, kuhu me oleme jõudnud, singulaarsusest edasi viia, viivad selle seaduse menetlemise lõpuni. Albert Einstein kirjutas sada aastat tagasi teesid aegruumist ja relatiivsusteooriast. Oma elu kõige viimases kirjas oma tütrele kirjutas ta sõnad: "Kallis tütar! Pärast kõike, mida ma olen kirjutanud ja avastanud, olen ma leidnud, et armastus võidab kõik ja suudab ületada kõik, sest armastus on kogu elu ja universumi liikumapanev jõud. Albert Einstein." Palun teil seda eelnõu toetada! Aitäh!
14:04 Siim Pohlak
Põhimõtteliselt küll, jah. Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! EKRE fraktsioon ei toeta Keskerakonna ettepanekut esimene päevakorrapunkt välja hääletada, tahtsin lihtsalt seda öelda.
14:04 Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Selge, aitäh! Te jõudsite natuke sündmuste käigust ette, aga me kõik saame ühtemoodi aru, et Keskerakonna ettepanek arvata tänane ainus päevakorrapunkt välja ei leidnud toetust ja seetõttu jääb see vastavalt kodu- ja töökorra seadusele tänasesse päevakorda.
Austatud Riigikogu! Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud ühe eelnõu ja Riigikogu juhatus menetleb seda vastavalt kodu- ja töökorra seadusele.
Head kolleegid! Kohaloleku kontroll, palun!
14:04 Kohaloleku kontroll
14:07 Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Kohalolijaks registreerus 96 Riigikogu liiget, puudub 5.
Head kolleegid, enne kui me läheme tänase päevakorrapunkti juurde, peame läbi viima kaks hääletust, mis puudutavad Riigikogu juhatuse otsuseid. Ma tutvustan teile lühidalt enne hääletust ka olukorda, et te kõik oleksite informeeritud ja saaksime ühtemoodi aru, mida me hääletama hakkame. Riigikogu juhatus arutas oma eilsel istungil Riigikogu liikmetelt laekunud proteste seoses Riigikogu otsuse "Rahvahääletuse korraldamine abielu mõiste küsimuses" eelnõu 288 menetlemisega põhiseaduskomisjonis. Kuna protestid olid sisuliselt paljuski kattuvad ja puudutasid kõik põhiseaduskomisjoni töökorraldust, otsustas juhatus neid käsitleda ühe tervikuna. Mõningaid nii juhatusele kui ka põhiseaduskomisjonile adresseeritud proteste on arutanud ka komisjon oma 10. jaanuari istungil, jättes need kõik rahuldamata. Hiljem laekunud proteste on põhiseaduskomisjon lubanud arutada tulevikus.
Riigikogu esimees Henn Põlluaas ja aseesimees Helir-Valdor Seeder tegid ettepaneku võtta Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 13 lõike 2 punkti 21 alusel vastu järgmised juhatuse otsused. Esiteks, lükata Riigikogu juhatusele Riigikogu otsuse "Rahvahääletuse korraldamine abielu mõiste küsimuses" eelnõu 288 menetlemise kohta laekunud protestid tervikuna tagasi. Arvestades komisjonide väga laia eneseregulatsiooniõigust on põhiseaduskomisjon oma töövõime tagamiseks tegutsenud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse raamides. Teiseks, Riigikogu juhatus aktsepteerib obstruktsiooni kui parlamendi opositsiooni vahendit, millega demonstreeritakse oma vastumeelsust mõne parlamendi enamuse otsuse vastu. Ent parlamendi töö takistamine peab jääma väärikuse piiridesse. Tuhandete parandusettepanekute esitamine, millest suur osa on põhiseaduse vastased, solvavad, Eesti julgeolekut kahjustavad ja Eesti rahvusvahelist mainet õõnestavad, ei teeni demokraatia huve, vaid madaldavad Riigikogu mainet ning diskrediteerivad demokraatliku riigi toimimist tervikuna. Riigikogu juhatus mõistab hukka selliste ettepanekute tegemise ning kutsub parlamendiliikmeid üles loobuma nende esitamisest tulevikus. Põhiseadusest tulenevalt peab parlamendi toimimine olema tagatud igas olukorras ning obstruktsioon ei tohi viia Riigikogu igapäevase seadusandliku töö seiskumiseni.
Riigikogu aseesimees Siim Kallas jäi eriarvamusele ega toetanud neid otsuseid. Kuna juhatus konsensust ei saavutanud, soovib juhatuse liige Siim Kallas panna need otsused Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 16 lõike 4 alusel hääletusele. Kuna tegemist on kahe erineva otsusega, siis peame läbi viima ka kaks hääletust. Loen teile ette kõigepealt esimese otsuse teksti ja siis hääletame, kas pooldate juhatuse otsuse vastuvõtmist sellises sõnastuses. Seejärel kordame sama teise otsuse tekstiga. Kas oli Riigikogu liikmetele arusaadav, et kaks erinevat juhatuse otsust, mis ei saanud konsensuslikku toetust, kuuluvad suures saalis hääletamisele? Jevgeni Ossinovski, palun!
14:09 Jevgeni Ossinovski
Aitäh, austatud istungi juhataja! Ei olnud paraku arusaadav. Esimeses pooles sellest, mis te ette lugesite ja mis puudutab Riigikogu liikmete protesti komisjonis toimepandud õigusrikkumiste vastu, olid teie ja härra Põlluaasa seisukohad mulle mõistetavad, ehkki ma nendega ei nõustu. Ja tõepoolest, sellisel juhul võib veel rääkida, et Riigikogu otsustab need protestid tagasi lükata või et juhatus pidi otsustama, kas need sisuliselt lahendada või tagasi lükata, ja kui konsensusele ei jõuta, siis tuuakse need siia enamushääletusele. Aga on sügavalt arusaamatu, mis asi on Riigikogu juhatuse avaldus, mille suhtes juhatus kokkuleppele ei jõua. Mina Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses Riigikogu juhatuse avaldust kui töövormi ei näe. Kui Riigikogu liikmed Helir-Valdor Seeder ja Henn Põlluaas soovivad midagi öelda, siis kahtlematult vaba mandaadi põhimõttest lähtuvalt on teil seda õigus teha nii eraldiseisvalt kui ka koos. Aga Riigikogu juhatuse avaldus, mille suhtes ei jõutud kokkuleppele ja mida siis täiskogu häälteenamusega peaks hakkama heaks kiitma, on ju ka sisuliselt täielik nonsenss. Kas te võiksite selgitada oma mõttelõnga?
14:10 Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Ma ei saa aru, millisest avaldusest te räägite. Hääletusele pannakse kaks Riigikogu otsust ja mitte ühtegi Riigikogu juhatuse avaldust. Riigikogu juhatuse otsust, vabandust, mitte Riigikogu juhatuse avaldust. Kaks otsust, mille ma ette lugesin. Teise otsuse ma lugesin ette ja ma võin selle veel kord ette lugeda enne hääletust, kui me selle hääletusele paneme. Ma loen selle täies mahus ette, loomulikult, nii nagu kord ette näeb. Mõlemad on Riigikogu [juhatuse] otsused sellisena sõnastatud, nagu ma teile ette lugesin. Keit Pentus-Rosimannus, palun!
14:11 Keit Pentus-Rosimannus
Aitäh, hea juhataja! Ma pean ütlema, et endiselt on segane, kas on konkureeriv hääletus ja mis selle hääletuse tulemusest sõltub. Kui üks või teine teie etteloetud tekst saab Riigikogu saalis toetuse, siis mis sellele järgneb?
14:11 Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Riigikogu võtab mõlema otsuse puhul vastu otsuse lihthäälteenamusega. Kuidas? (Saalist selgitatakse.) Riigikogu võtab vastu otsused ehk kinnitab Riigikogu juhatuse mittekonsensuslikult langetatud otsused lihthäälteenamusega suures saalis. Jevgeni Ossinovski, palun!
14:12 Jevgeni Ossinovski
Siiski, kui mina õigesti aru sain, mida teie ütlesite, siis soovivad kaks juhatuse liiget konkreetse eelnõu, 288 põhiseaduskomisjonis toimunud menetluse kohta arvamust avaldada. Arvamust selles kontekstis, et kas võib hinnata, kas need muudatusettepanekud olid asjakohased või ei olnud asjakohased, kas need olid tehtud eesmärgiga parandada õigusloome olukorda või need olid tehtud selleks, et juhtida tähelepanu mingitele üldpoliitilistele küsimustele. Kahtlematult, Riigikogu liikmetel on eraldiseisvalt ja ka kogumina õigus seisukohta väljendada, igasuguseid avaldusi vastu võtta. Aga milles seisneb see otsustamise koht? Otsustada saab ju siiski asju, mis on Riigikogu kodu- ja töökorra seadusega juhatuse otsustada antud. Kas üks või teine muudatusettepanek on mõistlik, meeldiv, eesmärgipärane – minu teada ei ole kodukord andnud juhatusele sellist pädevust, et hinnata muudatusettepanekute meeldivust või sobivust.
14:13 Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Ma võin teile kinnitada, et mõlemad otsused on kooskõlas kodu- ja töökorra seadusega, ja see, millises sõnastuses Riigikogu juhatus otsuseid teeb, ei ole täpselt kodu- ja töökorra seadusega kuidagi reguleeritud. Riigikogu juhatus on ka varem võtnud vastu soovituslikke otsuseid, andnud juhtnööre komisjonidele ja Riigikogu töö kohta, viimati ka kaugistungite läbiviimiseks. Nii et neid otsuseid võetakse vastu väga erinevas vormis ja ka mõlemad etteloetud otsused on igati kooskõlas kodu- ja töökorra seadusega. Hanno Pevkur, palun!
14:14 Hanno Pevkur
Aitäh, austatud istungi juhataja! Ma saan aru, et te panete suure saali ette hääletuseks Riigikogu juhatuse otsuse, millega tehakse ettepanek protestid tagasi lükata. Kui see oli teie juhatuse otsus, millega üks juhatuse liige ei nõustunud, siis loogiliselt järeldub sellest see, et kui suur saal ei nõustu juhatuse sellise otsusega, tähendab see seda, et need protestid rahuldatakse. Sellest tulenevalt, kui need protestid rahuldatakse, ei ole meil võimalik tänast esimest päevakorrapunkti arutada. Kas teie mõttekäik on sarnane minu mõttekäiguga?
14:14 Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Ei ole, ei ole sarnane. Kui täna suur saal ei toeta neid otsuseid, siis ei ole juhatus üldse otsust vastu võtnud ja juhatus peab neid proteste uuesti arutama. Aga see ei tähenda, et juhatus oleks need protestid rahuldanud. Nii ei saa kindlasti seda hääletustulemust tõlgendada. Keit Pentus-Rosimannus, palun!
14:15 Keit Pentus-Rosimannus
Hea juhataja! Ikkagi väga segane on see lugu. Ja väga keeruline on aru saada nendest järelmitest, mis nende otsuste hääletamisest ühel või teisel puhul tulenevad. Kui te ütlete, et suure saali hääletus, juhul kui nüüd see teie tekst lükatakse tagasi, ei tähenda sisuliselt midagi muud, kui et juhatus peab uuesti arutama, siis kuidas vastupidisel hääletusel saab olla täiesti teistsugune tulem? Esiteks, ikkagi endiselt, mida me täpselt hääletame ja mis on ühe või teise hääletustulemuse järelm?
14:15 Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Ma püüan seletada. Seadused võivad olla väga keerulised, aga see hääletus on siiski lihtne nagu ikka. Kui hääletatakse ühte otsust ja see saab [rohkem] poolthääli, siis see otsus on vastu võetud poolthäältega, ja kui see otsus, mis ma hääletusele panen, ei saa [piisavalt] poolthääli, siis seda ei ole vastu võetud ja seda otsust ei ole. Needsamad kaks juhatuse otsust, mis ma panen hääletusele, ikka nendest otsustest räägin, ei millestki muust. Jüri Jaanson, palun!
14:16 Jüri Jaanson
Suur tänu! Ma saan aru, et juhatus on tagasi lükanud kõik protestid. Ma soovin küsida otse teie käest. Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 100 lõige 2 ütleb üsna selgelt – minu meelest päris selgelt –, et muudatusettepaneku esitaja peab saama oma ettepanekut komisjonis selgitada. Kuidas te tõlgendate seda? Kas siin on võimalust mööda vaatamiseks või mis põhjusel lükkas juhatus selleteemalised protestid tagasi?
14:17 Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Juhatus kaalus päris põhjalikult põhiseaduskomisjonis toimunut – nii võimalusi tutvustada muudatusettepanekuid kui ka hääletusprotsessi ja eri muudatusettepanekute kimpu sidumist – ja kaks isikut leidsid, et see tegevus oli kooskõlas kodu- ja töökorra seadusega. Kolmas liige leidis, et see nii ei olnud, ta kasutas oma õigust jääda eriarvamusele ja seetõttu me oleme täna siin suures saalis, et me kõik ühiselt hääletuse kaudu otsustaksime. See tuleb kodu- ja töökorrast. Aga ma võin kinnitada, et juhatus arutas sisuliselt kõiki neid proteste.
Hanno Pevkur, palun!
14:17 Hanno Pevkur
Aitäh, austatud istungi juhataja! Enne kui tänasele istungile koguneti, 17 minutit tagasi, kutsus põhiseaduskomisjoni esimees kokku erakorralise põhiseaduskomisjoni istungi. Ja sellel istungil tegi põhiseaduskomisjoni esimees ettepaneku – sarnase ettepaneku, mille tegi Keskerakonna fraktsioon praegu –, et seda päevakorrapunkti nr 1 täna ei arutataks. Kuna protestid on otseselt seotud päevakorrapunktiga nr 1, siis langetas komisjon konsensusliku otsuse, et täna seda päevakorda ... Okei, härra Hepner täpsustab ja ma seletan siis lahti, mis põhiseaduskomisjoni istungil toimus.
Kuna kodu- ja töökorra seaduse järgi ei ole võimalik päevakorrast välja võtta punkti juhul, kui Riigikogu suur saal on päevakorra kinnitatud, siis päevakorrapunkti mittearutamiseks – mis oli põhiseaduskomisjoni esimehe tahe – on kaks legaalset viisi. Üks legaalne viis on see, et komisjoni esindaja, antud juhul põhiseaduskomisjoni esimees, ei tule pulti seda ette kandma ehk ettekandmine on võimatu. Ja teine on see, et algatajad võtavad selle eelnõu tagasi. Kuna protestid on otseselt sellega seotud ja kuna ma näen, et põhiseaduskomisjoni esimees on siiski valmistumas selle punkti ettekandeks ja EKRE ei olnud nõus selle punkti väljavõtmisega, siis olen mina kimbatuses, mida me nüüd ikkagi hääletame ja mis on selle tagajärg. Sest, nagu ma ütlesin, protestid olid otseselt seotud sellega, et Riigikogu liikmete õigusi on rikutud. Tahaksin ka teie arvamust kuulda, kuidas teie Riigikogu juhatajana näete hetkel olukorda, kus põhiseaduskomisjon konsensuslikult võttis teadmiseks selle, et põhiseaduskomisjoni esimees seda eelnõu ette kandma ei tule, aga nüüd on meil ikkagi see päevakorrapunkt päevakorras.
14:20 Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Siin oli nüüd mitu küsimust koos. Kõigepealt kordan veel kord üle ja, head kolleegid, kutsun üles mitte laskuma praegu siin suures saalis nende protestide sisu arutelusse, sellepärast et seda on tehtud põhiseaduskomisjonis, seda on tehtud Riigikogu juhatuses ja suure saali pädevus täna on juhatuse otsus kas kinnitada või jätta kinnitamata. Ja selle üle me hääletame. Nii et ma palun olla konstruktiivsed ja teeme selle hääletuse ära. Me kõik oleme vabad arvamust avaldama.
Mis puudutab põhiseaduskomisjoni ettekandjat, siis juhatuse ega minuni ei ole jõudnud mingisugust põhiseaduskomisjoni ettepanekut päevakorra kohta. Keskerakonna liikme, härra Korobeiniku tehtud ettepanekut me kuulsime, aga üks Riigikogu fraktsioon ei olnud selle ettepanekuga nõus ning tulenevalt kodu- ja töökorra seadusest jääb sel juhul see päevakorrapunkt päevakorda. Kui ettekandja tuleb kõnepulti ja selle päevakorrapunkti arutelu on võimalik, siis see ka toimub. Mina juhatajana ei saa seda kuidagi takistada. Lauri Läänemets, palun!
14:21 Lauri Läänemets
Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma arvan, et sellega, et me peaks jääma konstruktiivseks ja ka otsuseid selliselt tegema, on kõik siin saalisolijad nõus. Meie tava ja ka protseduurika näeb ette, et me teeme ikkagi teadlikult ja argumenteeritult otsuseid. Sellega, et te ütlesite, et me peaks lihtsalt neid juhatuse otsuseid hääletama, ma ei saa kuidagi nõustuda. Ma arvan, et kui me neid juhatuse otsuseid hakkame hääletama, siis enne seda me peaksime arutlema ja mõistma, mis on juhatuse argumendid selliste otsuste tegemiseks. Ja meid kindlasti huvitab ka see sisuline pool, kuidas juhatus selliste otsusteni jõudis.
Minul on teile nüüd küsimus: alati, kui me siin saalis midagi arutame, siis on meil peale elektrooniliselt kättesaadavate materjalide olemas ka materjalid füüsilisel kujul. Mina sooviksin näha kõiki neid materjale koos protestidega, ma sooviksin neid [paberi peal] kirjalikult ja ma arvan, et siin saalis on väga palju inimesi, kes soovivad neid materjale [paberi peal] kirjalikult saada. Lisaks soovin ma juhatuse otsuseid [paberi peal] kirjalikult koos argumentatsiooniga, miks juhatus üht- või teistmoodi arvas.
14:22 Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Noh, arupidamiseks enne hääletust on teil võimalik 10 minutit vaheaega võtta, see võimalus teil on. Mis puudutab juhatuse otsuste kättesaadavust, siis minu teada kodukord ei reguleeri seda, et need peaksid praegu siin saalis paberil kättesaadavad olema. Aga juhatuse otsused ei ole salajased, need on kõik elektroonilisel viisil kättesaadavad Riigikogu liikmetele, nii et loomulikult on igal Riigikogu liikmel võimalik nendega tutvuda.
Eerik-Niiles Kross, palun!
14:23 Eerik-Niiles Kross
Mul oli sama mure – sooviks juhatuse otsuseid, eriti seda teist otsust, kirjalikult näha, sest ettelugemisest jäi mulje, et tegemist on ikkagi kodu- ja töökorra seaduses Riigikogu liikmele antud õiguste piiramise soovitusega, vähemalt. Tekib tunne, et juhatus tahab nüüd suure saali kätega meile natuke nagu mütsi pähe tõmmata. Et me võtame ise ette ja hääletame oma õiguste piiramist niimoodi üle jala. Kahtlasevõitu. Esitage siis parem juba seadusemuudatus!
14:24 Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Ma võin teid rahustada, et teie tunne petab teid. Ei, kõik on korrektne ja mind praegu informeeriti, et EMS-is on kõik juhatuse protokollid ilusti kättesaadavad kõigile Riigikogu liikmetele. Neid on võimalik lugeda ja nendega on olnud võimalik tutvuda. Jevgeni Ossinovski, palun!
14:24 Jevgeni Ossinovski
Aitäh, austatud istungi juhataja! Ma kutsuksin teid üles seda teemat praegu päevakorrast maha võtma, sellepärast et tõepoolest, olukord nende põhiseaduskomisjonis toimunud õigusrikkumiste suhtes on kaunis terav – nagu teate väga hästi ka teie –, seda kajastab seesama protestide hulk. Kogenud Riigikogu liikmena saate te täpselt samamoodi aru nagu minagi, et seaduse sätet on rikutud. On võimalik kahtlematult argumenteerida, nagu teie olete argumenteerinud, et see on mingi suurema hüve nimel ja sellest tulenevalt on see proportsionaalne ja õigustatud, aga need on tegelikult väga põhimõttelised vaidlused, mille suhtes Riigikogu pikaajalise toimimise eesmärgil on oluline saavutada laiaulatuslik kokkulepe ja kompromiss. Teie soovite praegu enamushääletusega jõuda sinna, et sõita veel kord siin suures saalis, oma istungi juhataja õigust kasutades, vähemusest ja ka vähemuse tõlgendusest üle Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse suhtes. Ja see, ma arvan, ei lisa konstruktiivsust siin saalis edaspidi ja loob tegelikult ka ohtliku pretsedendi. Samamoodi võib ju enamusega hääletada seda, et kõik muudatusettepanekud, mis ei ole koalitsioonileppega seotud, heidetakse kohe kõrvale. Juhatus ei jõua kokkuleppele, suur saal hääletab. Tegelikult see ei ole normaalne. Ja see, kui te sellega praegu edasi lähete, siis te kindlasti provotseerite siin päris suure ja laiaulatusliku arutelu sellel teemal, milles loomulikult mina näiteks pean vajalikuks väljendada protesti kõikide nende rikkumiste vastu, mis nende 10 tunni jooksul aset leidsid, kui mina isiklikult osalesin põhiseaduskomisjonis sellel istungil, kus teid ei olnud. Võib-olla on tõesti konstruktiivsem – arvestades ka kujunenud poliitilist olukorda – täna see teema maha võtta ja tulla selle juurde tagasi hiljem, kasutades ka neid mitteformaalseid kanaleid, mis Riigikogu juhatuse töös on olemas, nagu vanematekogu jne, ja püüda jõuda nendes küsimustes laiaulatusliku kokkuleppeni. Aga mitte luua ohtlikku pretsedenti, kus lihtsalt enamuse häältega sõidetakse vähemusest üle.
14:26 Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Mis puudutab Riigikogu töö korraldamist ja vanematekogu kogunemist võimalike probleemide lahendamiseks või Riigikogu töö paremaks korraldamiseks, siis see on kindlasti võimalik. Tava kohaselt otsustab selle Riigikogu esimees, kui ta selle kokku kutsub. Seda on ka varem juhtunud, nii et võib-olla on selleks vajadus. Aga see on Riigikogu esimehe pädevus ja niisugune on olnud tava, ma arvan, et selle juurde me jääme. Aga teie ettepanekule ma ei saa kuidagi vastu tulla, sest siis ma satun ise libedale teele. Tulenevalt kodu- ja töökorra seadusest on mul kohustus see [otsus] tänasel istungil suures saalis hääletusele panna, kuna juhatus ei saavutanud konsensust ja ma ei taha kuidagi siin kodu- ja töökorda rikkuda.
Heljo Pikhof, palun!
14:27 Heljo Pikhof
Aitäh, austatud juhataja! Teil on kohustus panna [otsused] hääletamisele, aga samas ei ole te täitnud teist kohustust, et meil oleks võimalus nende paberitega tutvuda. Kui nüüd rääkida istungi päevakorrast, siis see on samuti üleval Riigikogu kodulehel, ja samamoodi eelnõud, aga need on ometi ka paberkandjal olemas. Minu palve on: palun võimaldage Riigikogu liikmetel tutvuda nende materjalidega paberkandjal. Ma lisan, et me võib-olla ei teadnudki, et selline otsus tuleb, ja selle otsuse oleks võinud enne Riigikogu liikmetele ka meili teel või kuidagi saata.
14:28 Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Muudatusettepanekuid oli tuhandeid, üle 9000, ja Riigikogu liikmed avaldasid arvamust, et neid ei pea paberkandjal saalis kättesaadavaks tegema. Minu arvates oli see mõistlik, et säästa Eesti loodust, olla ökonoomne, ja see oli ka praktiline – e-riigina me ju ammu juba kasutame elektroonilisi vahendeid. Enamik Riigikogu liikmeid on võimelised need materjalid saama elektrooniliste kanalite kaudu kätte ja praeguse arutelu käigus on võimalik neid lugeda. Need ei ole väga mahukad. Mul on küll ettepanek, et jääme konstruktiivseks, ärme sunnime võtma vaheaega, et ametnikud paljundaksid paberile neidsamu materjale, mida te saate ise arvutist lugeda ja mis on elektroonilises süsteemis kõikidele Riigikogu liikmetele kättesaadavad. See ei ole praktiline ja see ei ole mõistlik.
Eduard Odinets, palun!
14:29 Eduard Odinets
Aitäh, härra juhataja! Ma ikkagi päris hästi aru ei saa. Meie tänases päevakorras on eelnõu 288, milleks ma olen väga põhjalikult valmistunud. Päevakorras ei ole juhatuse otsuste kinnitamist või tagasilükkamist. See tähendab, mina isiklikult Riigikogu liikmena ei olnud selleks üldse valmis. Nüüd ma tulin siia saali ja teie pakute minule suuliselt ette lugedes hääletada juhatuse otsuste poolt või vastu, võtta seisukoht. Palun selgitage minule, mille alusel ma peaksin nüüd seisukohta kujundama! Te soovitate, et selle diskussiooni ajal otsige arvutist ja lugege. Ma olen isegi võib-olla nõus sellega, et mitte nõuda paberi peal, aga minul Riigikogu liikmena, selleks et kujundada seisukoht ja hääletada, peaks olema võimalus tutvuda kõikide asjasse puutuvate materjalidega. Selle tõttu mina küll tahaksin selleks aega ja et te näitaksite mulle konkreetselt need kohad EMS-is või veebilehel või kus iganes, kus ma saan tutvuda protestidega või juhatuse protokollidega selle kohta. Ja selleks on vaja aega.
14:30 Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Kodu- ja töökorra seadus näeb ette, et kui juhatuse [koosolek] on toimunud, siis me paneme need [otsused] hääletusele järgneval istungil. Nii et materjalidega on olnud võimalik tutvuda. Ka enamikku proteste on arutatud, või kõiki neid, mis juhatusse jõudsid, loomulikult arutati neid ka eelnevalt põhiseaduskomisjonis. Igal fraktsioonil on põhiseaduskomisjonis oma fraktsiooni esindaja, kelle kaudu on olnud võimalik tutvuda nende protestidega väga pikalt. Kõikidel fraktsioonidel on olemas põhiseaduskomisjonis esindajad, kes olid nende protestide esindamise juures ja ka nende arutelude juures. Nii et siin peaks olema olnud see võimalus ja kõikidel fraktsioonidel ka varem juurdepääs nendele materjalidele. Võib-olla tuleks siis tihedamini suhelda oma fraktsioonikaaslastega ja fraktsiooni sees, et saada see informatsioon, mida komisjonis ühe või teise fraktsiooni esindaja teada sai, et ta selle adekvaatselt edasi annaks.
Jevgeni Ossinovski, palun!
14:31 Jevgeni Ossinovski
Aitäh! Pühapäevasel põhiseaduskomisjoni istungil osalesin mina fraktsiooni esindajana ja ma pean küll ütlema, et seal ei antud edasi informatsiooni, et eeloleval kolmapäeval hääletab suur saal juhatuses konsensust mittesaanud otsuseid. Nii et ma arvan, et juhatusel on täitsa asjakohane neid fraktsioone, kellel ei ole oma liiget Riigikogu juhatuses, siiski informeerida, kui soovitakse päevakorraväliselt, täiesti korrektselt päevakorraväliselt neid küsimusi suures saalis hääletusele panna, eriti kui need on oma olemuselt väga kaalukad ja võivad omada ka pretsedendi tähendust.
Nüüd, minu küsimus puudutab teie väidet, et te peate selle hääletusele panema, sest muidu lähete te päevakorraga vastuollu. Kodu- ja töökorra seaduse § 16 lõige 4 teine lause ütleb järgmist: "Kui konsensust ei ..." Kolmas lause, vabandust: "Kui konsensust ei saavutata, võib Riigikogu juhatuse liige panna küsimuse päevakorraväliselt hääletamisele Riigikogu istungil." Kas te võite öelda, milline juhatuse liige nõudis seda hääletust siin istungil? Võib-olla see juhatuse liige on valmis selle palve tagasi võtma ja me saaksime siiski konstruktiivselt selle asja ära lahendada, mitte nii, et enamus sõidab vähemusest üle?
14:33 Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh küsimuse eest! Võin vastata küll. See juhatuse liige oli Siim Kallas. Ta ei hääletanud juhatuse koosolekul nende otsuste poolt, ta nõudis nende hääletamist tänasel istungil ja ta ei ole oma nõudmisest loobunud.
Heljo Pikhof, palun!
14:33 Heljo Pikhof
Austatud juhataja! Kui ma enne protseduurireeglite suhtes sõna võtsin, siis ma tahtsin öelda seda, et me tegelikult sooviksime seda juhatuse otsust, mida me peame praegu hääletama hakkama, paberil. Sest ma pole sellega enne tutvunud ja ma arvan, et enamik Riigikogu liikmeid ei ole sellega tutvunud, seda võimalust pole lihtsalt antud. Tahaks vaadata, mis seal kirjas on.
14:34 Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Ma saan aru, et te tahate sedasama materjali, mille ma teile ette lugesin – sest ma lugesin otsuse teksti ette –, paberil? Sellest ei piisa, et ma loen ette ja et see on elektrooniliselt kättesaadav olnud. Te soovite tingimata paberil saada. (Saalist räägitakse midagi.) Selge. Siis mul on palve, et meie tehniline personal valmistaks need materjalid paberil ette, et kõikidel Riigikogu liikmetel oleks võimalik tutvuda paberil vastavate juhatuse koosoleku materjalidega.
Indrek Saar, palun!
14:34 Indrek Saar
Tänan! Mul on selle sama küsimuse jätkuküsimus. Te väitsite, et juhatuse otsused on elektrooniliselt meie elektroonilises infosüsteemis kättesaadavad. Kas te selgitaksite meile, millal ja mis kujul on juhatus informeerinud Riigikogu liikmeid sellest, et need otsused on elektrooniliselt kättesaadavad? Et te üldse olete millestki informeerinud? Kas me peaksime selle peale iseenesest tulema, me peaksime pidevalt seirama kodulehte, kas juhatus on järsku midagi vahepeal otsustanud? Kuidas see teie arvates tavapärases Riigikogu töörutiinis käima peaks?
14:35 Aseesimees Helir-Valdor Seeder
See käib tavapärase rutiini järgi: kui EMS-i riputatakse materjalid üles, siis sellest hetkest on nad kõigile Riigikogu liikmetele kättesaadavad ja eraldi teavitust ei tule. Nii on reeglina ka kõikide teiste materjalidega.
Tõnis Mölder, palun!
14:35 Tõnis Mölder
Aitäh! Ma tahtsin öelda, et keskfraktsioon saab küll aru, kui te [otsused] ette loete, ja meie paberil neid ettepanekuid ei vaja.
14:35 Raimond Kaljulaid
Aitäh, istungi juhataja! Minul on see teie otsus siin digitaalselt praegu ees ja ma loen seda ja see tõepoolest on sõna-sõnalt selline, nagu te ette lugesite. Minu küsimus on teile sisuline, kuna ma loen protokolli ja sellest protokollist ei ole võimalik välja lugeda selle arutelu sisu, mis juhatuses oli. Väga põgusalt, lühidalt kirjeldan. Eelmisel nädalal toimus põhiseaduskomisjoni [istung] neljapäeval, reedel, laupäeval ja pühapäeval. Neljapäeval kutsuti hulk meie kolleege tutvustama oma muudatusettepanekuid. Selle kohta saadeti eelnevalt info ja aeg. Sel ajal seda arutelu ei toimunud. Reedel saadeti uuesti, vähem kui 24 tundi varem, info selle kohta, et toimub arutelu, ja aeg, millal Riigikogu liikmed on sellele arutelule palutud. Reedel avanes selline pilt, et toimus virtuaalne istung, kuid sinna ei lubatud Riigikogu liikmeid, kes olid kutsutud selleks ajaks osalema, ja seda arutelu kutses märgitud ajal ei toimunud. Ühtlasi ei saadetud Riigikogu liikmetele ka mingit teavitust selle kohta, et ajagraafik on muutunud või mingil põhjusel toimub see arutelu hiljem. Ehk situatsioon oli sarnane sellega, et te kuulutate välja näiteks Riigikogu istungi, ma tulen kohale, saali uksed on lukus ja keegi ei ütle mulle, mis on muutunud, kas on koht muutunud või aeg muutunud. Ja põhimõtteliselt sama kordus ka laupäeval, kui kutse ajagraafikuga tuli laupäeva hommikul mõnetunnise etteteatamisega ja seejärel toimus taas täpselt seesama, mis kolmel päeval varem: ette nähtud ajal ei toimunud muudatusettepanekute arutelu. Palun olge nii kena ja seletage, kuidas siis – ma saan aru, et teie ja Henn Põlluaas olete selle otsuse poolt olnud – on see kodu- ja töökorra seadusega kooskõlas. Palun selgitage mulle, kuidas saab selline töökorraldus olla kooskõlas kodu- ja töökorra seadusega! Minu arvates ei ole tagatud rahvasaadikutele õigus oma muudatusettepanekuid tutvustada, kui kolmel korral teatatakse neile aeg, millal see toimub, ja koht, ja siis ühelgi nendest kordadest ei toimu sellel ajal ja selles kohas komisjoni istungit.
14:38 Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Mul oli ettepanek mitte laskuda sisuliselt kõikide nende protestide arutellu, mida oli päris palju, ja kõikidel nendel päevadel toimunud põhiseaduskomisjoni istungite üksikasjade arutellu suures saalis. See ei ole väga viljakas tegevus. Ma võin kinnitada, et juhatus arutas päris põhjalikult ja sai tunduvalt põhjalikuma ülevaate põhiseaduskomisjonis toimunust, kui teie praegu selle lühikese aja jooksul suutsite tutvustada. Me arutasime, kaalusime ja leidsime, et põhiseaduskomisjonil, nii nagu ka teistel komisjonidel, on väga lai enesekorraldusõigus ja komisjoni esimees komisjoni koosolekut juhatades peab tagama koosoleku toimimisvõime, eelnõude menetlemise võime, muudatusettepanekute menetlemise võime, ning konsulteerides ekspertide ja ametnikega, hindasime, et see on olnud piisav. Jõudsime sellisele tulemusele, mis ei olnud konsensuslik, ja täna me saalis hääletame. Nii nagu õigusriigis ikka on Riigikogu liikmetel võimalik kasutada kõiki oma võimalusi, mida õigusriik pakub. Meil on ka Riigikogu üle järelevalve teostajad, on õiguskantsler, on Riigikohus, nii et ei maksa karta, et opositsioonist lihtsalt sõidetakse üle, nagu te siin väidate. Ei ole nii. Tegelikult näidati ka põhiseaduskomisjonis üles head tahet kõigi nende enam kui 9000 muudatusettepaneku, millest suur osa ei olnud sisulised ja konstruktiivsed, arutamise ja hääletamise suhtes. Nendele kulutada ebamõistlikult palju aega ei oleks kindlasti olnud kuigi mõistlik.
Indrek Saar, palun!
14:40 Indrek Saar
Ma küsin uuesti. Jah, ma saan sellest aru, et dokumendid on elektrooniliselt üles pandud. Aga meie senine tava on see, et Riigikogu liikmed, kellel on ühel või teisel moel puutumus selle dokumendiga – ja antud juhul, kui me tahame suures saalis hääletada, siis on meil kõigil sellega puutumus –, neile saadetakse automaatselt teavitus, et neid puudutav dokument on EMS-i üles pandud. Kas te ütleksite mulle, millal ja mis kujul see teavitus on Riigikogu liikmetele saadetud?
14:40 Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Ma arvan, et nii nagu ma eelnevalt vastasin, samamoodi saan ma vastata praegu teile: see pandi EMS-i üles ja sellest hetkest oli ta kõigile Riigikogu liikmetele kättesaadav ja mingisugust eraldi teavitamist ei ole olnud, nii nagu ka tavapäraselt Riigikogu juhatuse väga paljude otsuste puhul.
Jevgeni Ossinovski, palun!
14:41 Jevgeni Ossinovski
Ma tänan! Väga paljude poliitikute seisukohad Riigikogus läbi aegade ei ole olnud ei sisulised ega konstruktiivsed, aga ma ei usu, et see on põhjendus Riigikogu juhatusele hakata piirama Riigikogu liikmete õigust teostada oma vaba mandaati. Te viitasite oma seisukoha selgitamisel, et komisjonidel on lai enesekorraldusõigus. Neil tõepoolest on lai enesekorraldusõigus, aga siiski jätkuvasti põhiseaduse ja kodu- ja töökorra seaduse raamides. Tõepoolest, põhiseaduskomisjon arutas neid proteste väga põhjalikult, olin ka ise üks, kes selles osales, aga paraku nendele Riigikogu liikmete õiguste rikkumistele, mis aset leidsid, sisulist vastust komisjoni esimees anda ei osanud. Ta lihtsalt pani need tuimalt hääletusele, nii nagu tahate teiegi täna hääletusele panna. See, ma arvan, ei ole kuidagi kohane, ei lahenda sisuliselt seda küsimust, ei edenda parlamentarismi ega lahenda seda probleemi väärikalt, nii nagu Riigikogu juhatus peaks seda lahendama. Teie kolleeg härra Põlluaas kõneles selles kontekstis sellest, et Riigikogu liikmete suid tuleb kinni toppida. See on see kontekst, milles me arutame neid proteste, härra Seeder.
Nüüd, minu küsimus on, et üks osa nendest protestidest – väga oluline küsimus – puudutab Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 35 lõike 2 täitmist, ehk siis seda, millised õigused on komisjoni esimehel erakorralise komisjoni koosoleku kokkukutsumisel. Need on tõepoolest laiad, ta võib seda teha suvalisel ajal ja suvalises kohas. Küll aga, nagu kommentaarid seda ütlevad, peab komisjoni esimees tagama selle, et kõikidel Riigikogu liikmetel on võrdne õigus ja võimalus, reaalne võimalus selles arutelus osaleda. Nüüd, eri Riigikogu liikmed on eri põhjustel – nii tervislikel kui ka muudel põhjustel – protesteerinud selle vastu, et neile seda võrdset õigust osaleda komisjoni koosolekul ei antud. Missugune on juhatuse sisuline vastus nendele protestidele?
14:43 Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Sisuline vastus on see, et peale pikka arutelu juhatus leidiski – mitte konsensuslikult, aga häälteenamusega –, et põhiseaduskomisjoni tegevus oli kooskõlas kodu- ja töökorra seadusega. Ja nii nagu näeb kodu- ja töökorra seadus ette, ei kuulu see siin suures saalis arutusele. Siin ei ole ette nähtud ei sõnavõtte, ei muudatusettepanekuid nende eelnõude kohta, vaid see on selline formaat, mille korral Riigikogu suure saali enamus kas kinnitab selle juhatuse otsuse või ei kinnita. Ja vastavalt seadustele on loomulikult Riigikogu liikmetel õigus protestida ka Riigikogu juhatuse otsuste vastu. Aga see tuleneb ka juba kodu- ja töökorra seadusest ja teistest seadustest. Ka see võimalus on olemas.
Siim Pohlak, palun!
14:44 Siim Pohlak
Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Siin sotsiaaldemokraadid muretsevad, et ei saanud ja ei saa oma muudatusettepanekuid tutvustada, ja protesteerivad, räägivad midagi läbisegi väärikusest ja kõigest sellest. Minu meelest needsamad muudatusettepanekud on ühed kõige vääritumad asjad, mida siin Riigikogus läbi ajaloo on tehtud, samuti see täiesti sisutühi debatt praegu, kus lihtsalt junditakse samamoodi. Ma kutsun häid kolleege üles, et lõpetage ära. Te olete Riigikogu mainele juba piisavalt kahju teinud ja ma tõesti sooviksin, et me läheksime päevakorraga edasi. Muidu peaks hakkama küsima, et millised on need muudatusettepanekud, mille üle te kõige uhkemad ikkagi olete ja mida te kõige rohkem tahaksite arutada ja milles probleemid on. Nii et veel kord, ma teen ettepaneku, et läheme palun päevakorraga edasi.
14:45 Kalvi Kõva
Aitäh! Teen ühe ettepaneku. Kuna me siin näeme, et nii põhiseaduskomisjon kui ka mingi osa juhatusest läheb meil Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses sätestatust väga räigelt mööda, siis ma teen ettepaneku, mis võib-olla ka ei ole meie kodu- ja töökorra seadusega kooskõlas. Härra Helir, suhelge põhiseaduskomisjoni liikme härra Hepneriga. Nagu te enne meile ütlesite, et võiksite fraktsioonis rohkem omavahel suhelda, suhtle ka sina, hea Helir, härra Hepneriga. Tema põhiseaduskomisjoni liikmena võib kinnitada, et härra Poolamets täna lubas, et ta ei lähe pulti, mida ta minu arust ka meedias on ütelnud kuigipalju välja, et sellega täna seda päevakorrapunkti ei arutata. Ma loodan, et härra Poolamets oma sõna peab. Ja sellest tingituna küsige suure saali arvamust hääletuse kaudu. Kas me võime neid juhatuse otsuseid, kas need on legitiimsed või mitte, hääletada enne seda, kui see seaduseelnõu tuleb reaalselt siia saali arutelule?
14:46 Aseesimees Helir-Valdor Seeder
(Hääled saalis.) Ega ma nüüd päris aru ei saanud. Te eeldate, et härra Poolamets ei lähe pulti. Mina seda Riigikogu [istungi] juhatajana tõesti ei tea. Seda me näeme pärast. Aga sellest sõltumata on meil õigus ja kohustus Riigikogu juhatuse langetatud otsused, mis ei ole konsensuslikud, suurde saali tuua ja neid siin hääletada. Sellest me ei pääse. See, kas härra Poolamets tuleb siia ette kandma või mitte, seda me näeme lähitulevikus, kui oleme protseduuriliste küsimustega ühele poole saanud.
Lauri Läänemets, palun!
14:47 Lauri Läänemets
Aitäh, istungi juhataja! Muidugi see, mida Siim Pohlak, lugupeetud kolleeg, siin ütles, nimetades neid küsimusi kuidagi ... Täpseid sõnu ei mäleta, aga ma sain aru, et need on mingi naljategemine ja mõttetu asi, mis sinna on esitatud. No ma lihtsalt korra vaatan enda küsimuste peale, need puudutavad regionaalse ebavõrdsuse vähendamist Eestis, väikekoolide tulevikku, seda, kuidas need püsima võiks jääda, inimeste tööküsimusi ja kõiki selliseid asju – mina küll ei arva, et sellised küsimused ei ole olulised Eesti inimeste jaoks. Aga kuna niimoodi väidetakse, siis ma saan aru, et teil juhatuses oli ka mingisugune selline seisukoht, vähemalt umbes niimoodi loen siit välja ka.
Teate, ma nüüd vaatan seda juhatuse protokolli või seda istungi protokolli nr 3 sellest aastast. Mina olen esitanud protesti ja te soovite, et ma võtaksin nüüd vastu otsuse, aru saamata, millele tugines Riigikogu juhatus sellisele seisukohale jõudmisel. Teil ei ole ju ühtegi viidet, ühtegi argumenti. Kui me arutasime põhiseaduskomisjonis – te olete sellele viidanud –, siis ma tuletan teile meelde, et põhiseaduskomisjoni liikmetest enamik – muidugi seda osade poolt läbi meedia öelduna – on seisukohal, et põhiseaduskomisjonis rikuti räigelt Riigikogu kodu- ja töökorda. Näiteks seda on öelnud Andrei Korobeinik. Ta on öelnud, et jah, ta hääletas poolt, sellepärast et koalitsiooni teerull nagu käskis, aga tema arvates rikuti kodukorda. Mind nüüd väga huvitaks see: öelge mulle koht, kustkohast ma saan teada – kuna te ütlete, et teie ei taha siin sisust rääkima hakata –, millistele argumentidele, millistele paragrahvidele Riigikogu juhatus sellist otsust kujundades tugines. Mul ei ole ju Riigikogu liikmena võimalik teha otsust nagu lambist selle peale, et te ütlete, et hääletage nii. Ma tahaks õigusselgust.
14:49 Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Riigikogu juhatus arutas neid põhjalikult ja see, mille alusel me otsuse langetasime, on siin ka kirjas. Mis puudutab proteste ja kõiki võimalikke kommentaare, siis neid on võimalik saada juhatuse liikmete käest, on võimalik saada ametnike käest, kes viibisid ka juhatuse koosolekul. Nii et täiendavaid selgitusi on võimalik saada. Aga protokoll on vormistatud täpselt sellises vormis, nagu ta on, ning kodu- ja töökord ei sätesta täpselt, kui mahukalt või millised detailid peavad olema protokollis välja toodud. See on tavapärane juhatuse koosoleku protokoll, mis on aastaid olnud niisugune.
Henn Põlluaas, palun!
14:50 Henn Põlluaas
Aitäh! Kuna mind on siin opositsioonist Jevgeni Ossinovski otseselt süüdistanud, justkui mina sooviksin Riigikogu liikmete suud kinni toppida, justkui ma oleks selliseid avaldusi teinud – ma tahan rõhutada, et lõpetage selline räige valetamine ära! Ma pole mitte iialgi nõudnud Riigikogu liikmete suude kinni toppimist! See on alatu, ilge, vastik ja tülgastav vale!
14:50 Jevgeni Ossinovski
Oi, härra Põlluaas erutub iseenda sõnade peale! Tasub meenutada esmaspäevast Riigikogu istungit, kus ma küsisin härra Põlluaasalt selle kohta isiklikult – tsiteerides ERR-i uudist –, kas ERR on tema sõnu kuidagi valesti mõistnud. Ümberlükkamist ma sellele väitele tol ajal ei kuulnud. Nii et sellest tuleb järeldada, et rahvusringhääling on neid sõnu korrektselt esile toonud. Võib juhtuda, et inimesel hakkab pärast häbi, aga see ei muuda varasemat käitumist olematuks.
Minu küsimus, austatud istungi juhataja, puudutab selle eelnõu materjale, mis meile täna siia on pandud, ja tõepoolest see on seotud ka nende protestidega, mis esitati. Vastavalt kodu- ja töökorra seaduse § 102 lõikele 2 peab olema võimalik muudatusettepanekuid eraldi hääletada ja seda siin täna selle materjali puhul tehtud ei ole. Sellest tulenevalt on komisjon esitanud Riigikogu täiskogule materjali, mis seaduse nõuetele ei vasta. Kui seaduse nõuetele vastavat materjali ei ole tähtajaks Riigikogule laekunud, siis ei ole seda arutelu võimalik pidada. Miks on Riigikogu juhataja lubanud selle punkti päevakorda panna, ehkki dokumendid ei vasta seadusele?
14:52 Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Materjalid ja dokumendid vastavad igati seadusele ja olid ka õigeaegselt kättesaadavad. Vaidlus selle üle, kuidas need on kimpu köidetud, on olnud üks protestide objekte, selle üle on vaieldud. Põhiseaduskomisjon on selle teinud, leidnud, et nii on see kooskõlas kodu- ja töökorra seadusega ja kimpuköitmist muudatusettepanekute puhul on Riigikogu praktikas ka enne tehtud, see ei ole pretsedent. Riigikogu juhatus on häälteenamusega jõudnud samale järeldusele, nii et me võime pärast juhatuse otsuste hääletamist minna rahulikult tänase päevakorra arutelu juurde.
Tarmo Kruusimäe, palun!
14:53 Tarmo Kruusimäe
Tänan, hea istungi juhataja! Ma küsin, kas kodukord võimaldab ka sellist olukorda, et kui kolmest kaks leidsid ühe seisukoha ja üks ühe seisukoha, et siis oleks esindatud ja konstrueeritud ka sotsiaaldemokraatidele sobilik seisukoht, mida panna hääletusele. Sest ma saan aru, et opositsioon on praegusel hetkel lõhki ning neile ei sobi Siim Kallase signeeritud ettepanek. Kas kodukord lubab sellist võimalust?
14:53 Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Ei, kodukord ei luba sellist võimalust.
Eerik-Niiles Kross, palun!
14:53 Eerik-Niiles Kross
Aitäh! [Märgin] meile siin ettepandava Riigikogu juhatuse otsuse eelnõu teise punkti kohta. See on nüüd küll sisuline märkus, aga selle tekstiga Riigikogu juhatus üritab ümber defineerida obstruktsiooni. Te ütlete siin, et obstruktsiooni eesmärk on demonstreerida oma vastumeelsust mõne parlamendi enamuse otsuse suhtes. Riigikogu koduleheküljel on õigus- ja analüüsiosakonna selgitus obstruktsiooni kohta, seal öeldakse selgelt, et obstruktsioon on teadlik ja sihipärane katse takistada parlamendi tööd ja see on täiesti lubatav ja see ongi seaduse piires opositsioonil lubatud, kasutatakse ära parlamentaarse debati reegleid, ajalisi võimalusi. Parlamentaarsel obstruktsioonil on rida tunnuseid: elluviijaks on pea alati parlamendi vähemus, töö takistamine on formaalselt kodukorraga kooskõlas, venitamine ja takistamine on järjepidev ning lähtub konkreetsest eesmärgist, milleks on edasi lükata või ära hoida hääletamise teel otsuseni jõudmine.
See [juhatuse] otsus ütleb aga midagi muud. Selle otsusega, minu meelest, väljute te juhatuse pädevusest.
14:55 Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Ei välju. Obstruktsioon on tõesti võimalik ja seda on Riigikogu töös ka varem kasutatud. Aga obstruktsiooni teatud piiride olemasolule on viidanud ka Riigikohus oma eri otsustes, viimati näiteks pensionireformiseaduse väljakuulutamise otsuses.
Jevgeni Ossinovski, palun!
14:55 Jevgeni Ossinovski
Aitäh! Te kuidagi väga mugavalt libisesite mu eelmisest küsimusest üle. § 102 lõige 2 ütleb seda, et muudatusettepanekud kantakse ükshaaval muudatusettepaneku tabelisse, selleks et tagada Riigikogu liikme õigus oma muudatusettepaneku üle hääletust nõuda, selleks et ka teised Riigikogu liikmed saaksid selles osas seisukohta kujundada. On üks väga väike erand, mida kodukord tõepoolest lubab, aga see praegusel hetkel kõne all ei ole. Seda, et selline kimpu sidumine, nagu te ütlesite, mis praegu on ette pandud, see on seaduse sättega vastuolus, kinnitas ka Riigikogu Kantselei asedirektor härra Habicht põhiseaduskomisjoni istungil. Selles suhtes, et see on seadusevastane, kellelgi mingeid kahtlusi ei ole.
Teoreetiliselt võib argumenteerida, kas Riigikohus leiab, et oli mingi kõrgem hüve kui Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse formaalsete nõuete täitmine. Kahtlematult. Aga see, et sättega on selline praktika vastuolus, on fakt. Sellest tulenevalt on need Riigikokku toodud materjalid formaalselt seadusevastased. Miks Riigikogu juhataja lubab formaalselt seadusevastast materjali Riigikogus menetleda? Kas tulevikus võib siis tuua täiesti suvalise paberi, mille peale on kirjutatud "Muudatusettepanekute loetelu", ja te ütlete, et kui komisjon arvas, et see on loetelu moodi, siis kõlbab?
14:57 Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Te avaldasite oma isiklikku arvamust. Mul on ka isiklik arvamus, mis ei lange teie omaga kokku. Aga ma võin veel kinnitada, et juhatus arutas neidsamu küsimusi ja juhatus on arvamusel, et need materjalid, mis on täna esitatud päevakorrapunkti aruteluks, on kõik kooskõlas seadusega. Nii et see ei ole fakt, et on seadusega vastuolu.
Eduard Odinets!
14:57 Eduard Odinets
Aitäh, härra juhataja! Ma saan aru, et meil on praeguse diskussiooni tulemusena kaks varianti: lükata need kaks juhatuse pakutud otsust, millega üks juhatuse liige nõus ei olnud, tagasi või nõustuda nendega. Ma saan aru, et kui me nõustume nendega, siis me nõustume sellega, et proteste ei rahuldatud ja protestidel ei olnud alust. Aga ma ei saa sellest aru, mis juhtub siis, kui me lükkame tagasi juhatuse ettepanekud. Ma sain aru teie varasematest vastustest, et need protestid lähevad uuesti juhatusse läbivaatamisele. See tähendab, et meie jaoks jääb endiselt õhku kahtlus, et protestidel on alust ja põhiseaduskomisjon on menetlenud muudatusettepanekuid ebaseaduslikult või kodu- ja töökorra seadust rikkudes. Kui meil täna jääb see kahtlus, et protestidel võib olla alus ja juhatus arutab uuesti neid proteste, siis kuidas me saame täna menetleda otsuse eelnõu ja hääletada, võtta seisukoht selle otsuse eelnõu suhtes, kui me ei tea, kas see menetlus oli seaduslik või ei olnud? Andke mulle palun nõu!
14:58 Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Teil ei ole mitte kaks hääletusvõimalust, vaid neli: olla poolt, olla vastu, jääda erapooletuks ja mitte osaleda. Mis puudutab Riigikogu juhatuse otsuste, mis ei ole saanud konsensuslikku heakskiitu, otsustamist suures saalis, siis juhul kui suur saal ei toeta, need otsused ei saa suures saalis häälteenamust, siis neid otsuseid vastu võetud ei ole ja siis tõepoolest Riigikogu juhatus otsustab, mida edasi teha. Mis puudutab võimalikke proteste ja teie teadmatust või Riigikogu liikmete teadmatust, siis proteste menetluse kohta, mis on komisjonides varem toimunud, võib esitada veel praegu ja võib esitada ka pärast tänast, seda aega ei ole piiratud. Nii et kõik võimalikud protestid ei pruugi üldse olla isegi mitte laekunud selle päevakorrapunkti aruteluks. Aga kõik, mis esitatakse, kõik vaadatakse vastavalt kodu- ja töökorra seadusele läbi ja kõige suhtes langetatakse ka otsused, nii nagu seadus ette näeb.
Jevgeni Ossinovski, palun!
14:59 Jevgeni Ossinovski
Ma tänan! Teie ettepandud otsuse punkt 2 loob väga omapärase olukorra, kus nii nagu kolleeg Kross ette luges, tõepoolest, on opositsioon kasutanud igati seaduslikku viisi selleks, et osaleda selle eelnõu parlamendi menetluses. Aga see ei ole enamikule meeldinud, arusaadaval põhjusel. Sellele vastuseks on enamik kasutanud ebaseaduslikku viisi seadusliku obstruktsiooni ületamiseks, mis neile jällegi on meeldinud, erinevalt seaduslikust obstruktsioonist, mis neile meeldinud ei ole. Nüüd, te olete jõudnud sellega olukorda, kus võtmata hinnangut või kujundamata tegelikult juriidilist seisukohta õigusriigi kodu- ja töökorra seaduse normide rikkumise, formaalse rikkumise suhtes, te tahate Riigikogu suure saali häälteenamusega, mis te koalitsiooninõukogu kambris olete kokku leppinud, mõista hukka seaduslikku tegevust.
Ma juhin tähelepanu, et see on nüüd protseduuriline küsimus. Te ütlesite, et Riigikogu juhatus on leidnud, et see kimpu sidumine on seaduslik. Minule on antud lugupeetud teenistujate poolt istungi protokollist nr 3 väljavõte, kolmas punkt. Ma loen kolmanda punkti viimasest lausest, et te olete andnud hinnangu sellele, millisel viisil põhiseaduskomisjon tööd tegi. Aga minu küsimus ei puudutanud mitte põhiseaduskomisjoni tööd, seda käsitlesid protestid. Minu küsimus puudutab seda, et see ei ole see, kas muudatusettepanekuid suures saalis saab hääletada või ei saa hääletada, ei ole küsimus komisjoni enesekorralduses, vaid küsimus on selles, kas Riigikogu suur saal lähtub oma tööd tehes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse sätetest. Neid on sõnaselgelt rikutud ja selles kohta ma hetkel ei näe seda otsust. Kas te võiksite selgitada, mida te mõtlesite selle all, et Riigikogu juhatus on otsuse vastu võtnud?
15:01 Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Riigikogu juhatus on võtnud vastu kaks otsust, mis vajavad suures saalis kinnitamist. Need ei ole vastu võetud konsensuslikult. Otsuseks saavad nad lõplikult siis, kui suur saal need heaks kiidab.
Lauri Läänemets, palun!
15:02 Lauri Läänemets
Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Kuna ikkagi ei ole mul mitte kuskilt võimalik informatsiooni saada, et kujundada oma seisukoht siin saalis Riigikogu juhatuse nende otsuste kohta, mida Riigikogu juhatus teha ei suutnud, siis äkki te selgitaksite ja tutvustaksite ikkagi lähemalt seda protsessi ja ka neid paragrahve, millele tuginedes Riigikogu juhatus leidis, et põhiseaduskomisjonis ei peaks andma Riigikogu liikmetele, kes on teinud muudatusettepanekuid, sõna, kuigi meie kodu- ja töökorra seadus ütleb, et igal Riigikogu liikmel on õigus tutvustada enda muudatusettepanekuid. Seda ei olnud, ma kinnitan. On väga palju Riigikogu liikmeid, kes kordagi sõna ei saanud, hoolimata sellest, et nad soovisid põhiseaduskomisjonis seda teha. Nad olid alati valmis, kui põhiseaduskomisjoni esimees oli palunud neil välja ilmuda, on ju, või kuskil kohal olla, [neid kohti] oli ka muidugi keeruline leida. Palun öelge, millisele paragrahvile tuginedes ja milliste muude n-ö argumentidega või loogikatega Riigikogu juhatus argumenteerib, et see ei olnud seadusevastane.
15:03 Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Kõik on protokollis öeldud. Komisjonil on väga lai enesekorraldusõigus ja komisjoni esimees peab tagama komisjoni töövõime. Ja kõigile anti võimalus [oma muudatusettepanekuid] tutvustada. Kas ja kuidas nad seda ära kasutasid, kas ilmusid õigeaegselt oma eelnõude ja ettepanekute tutvustamisele või mitte, see on juba omaette küsimus. Aga see võimalus kõigile anti.
Jevgeni Ossinovski, palun!
15:04 Jevgeni Ossinovski
Ma tänan! Mu eelmise küsimuse viimane osa oli siiski konkreetne küsimus, mitte lihtsalt protestiv seisukoht. Te ütlesite, et Riigikogu juhatuse kaks liiget on kujundanud ametliku seisukoha selle kohta, et täna meie ees olev muudatusettepanekute loetelu suures saalis on seaduslik ja sellega on tagatud kõigi Riigikogu liikmete seaduses antud õigus hääletada oma muudatusettepanekuid. Mina loen need kaks punkti läbi. Esimeses punktis paneb juhatus ette võtta seisukoht komisjoni menetluse seaduslikkuse kohta, mitte suure saali kohta. Teine punkt on oma olemuselt avaldus, noh, selline kaunis ideoloogiline avaldus selle kohta, millised muudatusettepanekud on sobilikud ja millised ei ole. No see otsust üldse ei meenutagi. Aga ühtegi viidet seadusele ja õigustele ja sellele samale muudatusettepanekute loetelule sealt teisest punktist ei leia. Millisest punktist ma võiksin otsida Riigikogu juhatuse argumenteeritud seisukohta §102 lõike 2 täitmise kohta selle eelnõu menetlemisel?
15:05 Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Esimesest otsuse punktist, mis ütleb, et esitatud protestid ei kuulu rahuldamisele ja põhiseaduskomisjoni töö ning tegevus oli kooskõlas kodu- ja töökorra seadusega ja komisjoni ettevalmistatud muudatusettepanekud vastavad juhatuse hinnangul kodu- ja töökorra seadusele. Seega saame me täiesti seaduslikult ettevalmistatud muudatusettepanekuid suures saalis hääletada.
Lauri Läänemets, palun!
15:05 Lauri Läänemets
Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ilmselgelt, kui Riigikogu liikmele, kes oli teinud muudatusettepaneku, ei andnud komisjon võimalust muudatusettepanekut tutvustada – see on ju fakt. Kui seda [võimalust] ei antud, siis see on seaduse rikkumine, kui Riigikogu liige soovis seda teha. Teie ütlete, et Riigikogu komisjonidel on lai enesemääratluse või sihuke õigus, et komisjon saab siia-sinna otsuseid teha. Me oleme näinud, et komisjoni esimehe juhtimisel on rikutud seadust. Kas see lai õigus komisjonil tähendab seda, et võib seadust rikkuda?
15:06 Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Ei, seadust ei või rikkuda ja juhatuse hinnangul seadust ka ei rikutud. Juhatusele teadaoleva informatsiooni järgi anti kõigile võimalus oma muudatusettepanekuid tutvustada. Kas kõik seda kasutasid või mitte, see oli juba muudatusettepanekute esitaja otsustada.
Jevgeni Ossinovski, palun!
15:07 Jevgeni Ossinovski
Aitäh! Kas te võiksite nimetada Riigikogu ajaloost veel juhtumeid, kus eri esitajate eri sisuga muudatusettepanekuid on sellisel viisil grupeeritud üheks muudatusettepanekuks?
15:07 Aseesimees Helir-Valdor Seeder
No ma ei ole nüüd siin ajalootunniks valmistunud, aga mul tuleb oma pikaajalisest Riigikogu praktikast küll meelde, et 2005. aasta rahanduskomisjoni istungil seoti kimpu eri muudatusettepanekute esitajate muudatusettepanekud, nii et nad ise selleks nõusolekut ei andnud. Aga no ei, need ei olnud täpselt sama sisuga. Aga olid erinevad esitajad. Küllap on Riigikogu ajaloost võimalik leida ka veel teisi selliseid juhtumeid, aga see ei tähenda, kui me ei leia täpselt samasugust analoogilist juhtumit, siis see teeks praegusel juhul selle kimpu köitmise kuidagi ebaseaduslikuks. Nii et mul on ettepanek: jääme tänase päevakorra ja tänase istungi protseduuriliste küsimuste juurde. Meil ei ole mõtet parlamenditöö ajalukku väga sügavale laskuda.
Kalle Grünthal, palun!
15:08 Kalle Grünthal
Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! See, mis praegu toimub siin saalis protseduuriliste küsimuste nime all, on ilmekas läbilõige sellest, mis toimus põhiseaduskomisjonis, kus kurdeti, et ei antud sõna ja ei saadud rääkida. Täpselt sama muster kordub ka praegu siin. Lihtsalt protseduuriliste küsimuste nime all loetakse lugulaulu ja küsijateks põhimõtteliselt kõik needsamad isikud, kes takistasid ka põhiseaduskomisjoni tegevust. Lauri Läänemets asus lugema ette "Kalevipoega" jutumärkides ja nii terve selle istungi lõpuni. Nii et mul on ettepanek, lugupeetud istungi juhataja, äkki teil on võimalik sellised Riigikogu töö toimimist takistavad tegurid kõrvaldada, sellepärast et antud hetkel ei ole nende küsimuste esitajad sugugi mitte protseduurilisi küsimusi küsimas, vaid kasutavad oma kõneõigust ainult, ütleme, selle istungi venitamiseks.
15:09 Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Ma olen teiega muidugi nõus, aga ma annan siiski sõna veel protseduurilisteks küsimusteks, lootes, et ühel hetkel me need protseduurilised küsimused lõpetame ja saame tänase päevakorraga edasi minna.
Riina Sikkut, palun!
15:09 Riina Sikkut
No ma kõigepealt väljendan hämmastust, et kolleegi kasutatud väljend "isikute kõrvaldamine" leiab toetust istungi juhatajalt. Aga minu protseduuriline küsimus on järgmine. Esitasin muudatusettepaneku, mis puudutab üldist ravikindlustust, seda, et kõigil Eesti inimestel oleks ravikindlustus. Mul vedas, sain seda tutvustada põhiseaduskomisjoni istungil. Minule teadaolevalt on ettepanekut toetavaid saadikuid ka koalitsioonierakondade ridades. Kuidas nemad saavad minu esitatud muudatusettepaneku üle siin saalis nüüd hääletada?
15:10 Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Suur saal saab võtta seisukoha. Kui ta kobarat toetab, siis sel juhul läheb arutelu tagasi põhiseaduskomisjoni ja seda kõike arutatakse põhjalikult. Teatud analoog on siin ka kobarseadustega, mille korral on mitmed eri seadused ühte kobarasse kokku köidetud – parlament on teinud seda päris mitmel korral – ja Riigikogu liikmel on olnud valik ja võimalus, nii nagu tal on. Ta võib-olla ühte seaduseelnõu selles kobaras ei toeta ja teist toetaks. Aga see hääletuse võimalus on niisugune, nagu see on, ja see on olnud kooskõlas ka seadusega.
Jevgeni Ossinovski, palun!
15:11 Jevgeni Ossinovski
Aitäh! Sellisel juhul – mis on samuti halb õigusloome tava –, ütleb kodukorra kommentaar, et tuleks teine lugemine katkestada, selleks et parlamendiliikmetel oleks võimalik oma seadusandlikku õigust täiel määral teostada. Loomulikult on veel kaheldava väärtusega praktikaid ja on veelgi mitmeid ebaseaduslikke menetlusviise, näiteks on võimalik takistada füüsiliselt inimestel komisjoni istungile tulla. Eri viise võib loomulikult välja mõelda, aga see ei muuda olematuks asjaolu, et kõnealune põhiseaduskomisjoni otsus ja Riigikogu juhataja otsus täna seda ebaseaduslikku materjali käsitleda on vastuolus Riigikogu kodu- ja töökorra seadusega. Härra Grünthalil on loomulikult õigus, et see on väga sarnane olukord põhiseaduskomisjonis toimunuga. Mina argumenteerisin paragrahvidega ja vastuseks öeldi, et meil on häälteenamus, meid seadus ei huvita. Ja see on see, mis praegu ka siin toimub.
Aga teile, härra istungi juhataja, ütlen suures lugupidamises, et see oli 2005. aasta riigieelarve menetlus, millest te räägite ja see toimus 2004. aastal. Ja tõepoolest, need olid Keskerakonna fraktsiooni muudatusettepanekud, kusjuures samasisulised muudatusettepanekud esitati nii fraktsioonide kui ka kõikide fraktsiooniliikmete poolt selleks, et korrutada muudatusettepanekute arv 21-ga. Siis otsustas komisjon tõepoolest liita need kokku ja kasutas põhilise argumendina seda, et mitte ühegi Riigikogu liikme õigust oma muudatusettepaneku üle hääletada sellega ei piirata. Ja see on väga põhimõtteline erinevus sellest, mis siin praegu toimub. Nii nagu kolleeg Sikkut ütles, et täna oma otsusega siin seda menetleda, te piirate Riigikogu liikme õigust oma muudatusettepaneku üle hääletada.
Ja ajalugu on siin väga oluline meenutada, sest teie olete teinud ettepaneku luua täna selle otsuse vastuvõtmisega pretsedent. Teie soovite tulevikuks anda hinnangu selle kohta, millised muudatusettepanekud sobivad ja millised mitte, milliseid tuleks taunida ja milliseid tuleks soodustada. Minu konstruktiivne ettepanek on see, et võtaks selle punkti sealt välja. Ärme langeta seda otsust täna, arvestades ka poliitilist olukorda selle teema ümber. See on ju ilmselgelt väga politiseeritud koalitsiooni poolt ja sellepärast ollakse valmis isegi seadust rikkuma. Lahendaks neid küsimusi, mis tõesti on pikema elueaga kui see valitsus ja tõenäoliselt pikema elueaga kui järgmine valitsus. Lahendaks neid siiski sellisel viisil, et nii enamuse kui ka vähemuse õigused oleksid ka tulevikus piisaval määral tagatud.
15:13 Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Seadust ei ole rikutud. Pretsedenti ei looda mitte täna nende juhatuse otsuste hääletamisega, vaid pretsedent loodi pigem pretsedenditute muudatusettepanekute esitamisega. Selliseid muudatusettepanekuid, tõepoolest, varem Eesti parlamendi ajaloos esitatud ei ole. See pretsedent on loodud, aga minul ei ole õigust täna välja võtta ega muuta juhatuse otsust sellisena, nagu ta siia on esitatud. Sellisena me peame seda menetlema ja hääletama.
Lauri Läänemets, palun!
15:14 Lauri Läänemets
Aitäh! Kõigepealt kolleeg Grünthalile, ta võib-olla pole tähele pannud. Ma sain aru, et tema seda otsust, mille juhatus on teinud, või seda protokolli, pole tahtnud. Või kui sa, Kalle, oled tahtnud, siis vaata, loe läbi. Seal ei ole argumenteeritud neid asju, millist protesti ja miks ei kiideta heaks, mis on need argumendid. Aga minul on küsimus. Sellepärast me küsimegi neid küsimusi, kuna lihtsalt ei ole võimalik kuskilt mujalt teada saada, millele Riigikogu juhatus on oma otsuste tegemisel tuginenud. See on ainukene koht, kus seda teha ja loomulikult me seda teeme.
Mind huvitab ikkagi juhatuse seisukoht. Põhiseaduskomisjon selle vägistamise käigus, mida seal komisjonis prooviti seadusega teha, andis minule isiklikult küsimuse küsimiseks, minult küsimuse küsimiseks ja aruteluks ühe küsimuse kohta 11 sekundit. 11 sekundit! Teate, mõnda küsimust ei ole võimalik ettegi lugeda 11 sekundiga. Aga hea küll, hea harjutamise korral on see võimalik. Indrek Saar Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimehena oleks pidanud ühes sekundis ette kandma kuus ja pool küsimust, vastama ühtlasi nende kohta tekkinud küsimustele ja terve arutelu oleks samuti pidanud kuue ja poole küsimuse kohta toimuma sekundi jooksul. Mul on küsimus. Kas ma saan õigesti aru, et selliste reeglite suhtes, mida seal komisjonis, ebaseaduslikult loomulikult, püüti luua, on Riigikogu juhatus või vähemalt lugupeetud istungi juhataja ja Henn Põlluaas seisukohal, et tähtis on formaalsus, mitte sisu? Sisuliselt ei ole ju võimalik 6,5 küsimust sekundis ette kanda. Kas teie arvates on see normaalne ega ole seaduse rikkumine?
15:16 Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Olulised on nii sisu kui ka vorm ja Riigikogu juhatuse kahe kolmandiku enamuse arvates oli kõik korrektne. Ma olen seda korduvalt öelnud ja see protokoll on täna siin teie ees.
Riina Sikkut, palun!
15:16 Riina Sikkut
Aitäh! Küsimus juhatuse otsuse esimese punkti kohta. Hääletades selle punkti poolt me põhimõtteliselt ikkagi otsustame, et põhiseaduskomisjon tegutses kodu- ja töökorra seaduse raamides ehk põhiseaduskomisjon tegutses seaduslikult. See otsuse punkt on seda üllatavam, et viibides põhiseaduskomisjoni istungil, ei jäänud mulle kahtlustki selles, et kõik põhiseaduskomisjoni liikmed said aru, et nad ei tegutse kodu- ja töökorra seaduse raamides. Nad said aru, et nad rikuvad seadust, aga nad olid nõus seda tegema, sest nende jaoks koalitsioonileping ja referendumi toimumine olid olulisemad. Kas teie meelest need südametunnistuse piinad, millega põhiseaduskomisjoni liikmed seadust rikkusid, olid tegelikult asjatud ja eksivad põhiseaduskomisjoni liikmed, kes arvavad, et nad rikkusid seadust, aga nende jaoks eesmärk oli olulisem?
15:17 Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Põhiseaduskomisjon on ise ka proteste arutanud ja jõudnud järeldusele, et seaduse rikkumist ei ole toimunud.
Peeter Ernits, palun!
15:17 Peeter Ernits
Hea juhataja! Ma olen ka väga nördinud, nagu kolleegid sotsiaaldemokraadid – peaks rääkima sisust. Miks me ei saaks arutada selliseid sisulisi teemasid nagu kolleeg Jaansoni ettepanek gogodala keelele ülemineku kohta Eesti koolis, või kolleeg Laaneotsa ettepanekut kärbeste tapmise keelamise kohta, või kolleeg Kerdi ettepanekut roosade või lillade sokkide kandmise kohta, või kolleeg Keldo ettepanekut odra söömise kohta pärastlõunal, või kolleeg Kivimäe ettepanekut 13-aastase lapsega abiellumiseks? Miks me nii olulisi ja sisulisi teemasid püüame siin vältida?
15:18 Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Põhiseaduskomisjon arutas neid kõiki, nii et meil ei ole põhjust neid suures saalis eraldi arutada.
Kalle Grünthal, palun!
15:18 Kalle Grünthal
Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Mulle tundub, et me oleme praegu siin protseduuriliste küsimuste peale raisanud ära tunni ja 18 minutit. Mul on teile selline ettepanek, kuna, ütleme, nende küsimuste jada ei näi lõppevat, pöörduda n-ö menetluslike normide juurde. Iga küsija, kui ta soovib midagi küsida, osundab konkreetselt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse vastavale paragrahvile, lõikele ja punktile, et oleks selge, et tegemist on protseduurilise küsimusega, mitte ei korduks siin jälle põhiseaduskomisjonis tuntuks saanud "Kalevipoja" ettelugemine jutumärkides. Muidugi, heale kolleegile Lauri Läänemetsale ütlen nii palju, et ma arvan, et ta ei tohiks toriseda selle üle, et ta sai ainult 11 sekundit seal ette kanda. Lauri Läänemets oli üks põhilisi ettekandjaid, kelle kõneaeg ulatus seal kahe tunnini ja üle selle.
15:19 Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Head kolleegid! Mul on tõsine palve: läheme päevakorra juurde ja lõpetame protseduuriliste küsimuste esitamise. Need juba kordavad üksteist, me tammume paigal.
Peeter Ernits, palun!
15:20 Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Head kolleegid, me oleme nüüd protseduurilistele küsimustele vastamise etapi läbinud. Juhataja on vastanud neile nii hästi, kui on osanud, ja me saame minna juhatuse otsuste hääletamise juurde. Kõigepealt ma panen hääletusele esimese otsuse. Aga enne, kui me läheme selle hääletuse juurde, panen ma ka Riigikogu saalikutsungi tööle.
(Hääled saalis.) Jah, vabandust! Keit Pentus-Rosimannus, palun!
15:20 Keit Pentus-Rosimannus
Aitäh, hea juhataja! Kuna seda protseduurilist informatsiooni oli siin tunni ja 20 minuti jooksul väga palju, siis Reformierakonna fraktsioon palub enne hääletamist 10 minutit vaheaega.
15:32 Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Head kolleegid! Jätkame Riigikogu istungit. Reformierakonna võetud vaheaeg on läbi ja me saame minna hääletamise juurde.
Austatud Riigikogu! Panen hääletusele Riigikogu juhatuse otsuse lükata Riigikogu juhatusele Riigikogu otsuse "Rahvahääletuse korraldamine abielu mõiste küsimuses" eelnõu 288 menetlemise kohta laekunud protestid tervikuna tagasi. Arvestades komisjonide väga laia eneseregulatsiooni õigust on põhiseaduskomisjon oma töövõime tagamiseks tegutsenud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse raamides. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
15:32 Hääletustulemused
15:33 Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Otsuse poolt hääletas 49 Riigikogu liiget, vastu oli 48. Otsus on vastu võetud. Me saame minna teise Riigikogu otsuse hääletamise juurde.
Austatud Riigikogu! Panen hääletusele Riigikogu juhatuse otsuse. Riigikogu juhatus aktsepteerib obstruktsiooni kui parlamendi opositsiooni vahendit, millega demonstreeritakse oma vastumeelsust mõne parlamendi enamuse otsuse vastu, ent parlamendi töö takistamine peab jääma väärikuse piiridesse. Tuhandete parandusettepanekute esitamine, millest suur osa on põhiseaduse vastased, solvavad, Eesti julgeolekut kahjustavad ja Eesti rahvusvahelist mainet õõnestavad, ei teeni demokraatia huve, vaid madaldavad Riigikogu mainet ning diskrediteerivad demokraatliku riigi toimimist tervikuna. Riigikogu juhatus taunib ja mõistab hukka selliste ettepanekute tegemise ning kutsub parlamendiliikmeid üles loobuma nende esitamisest tulevikus. Põhiseadusest tulenevalt peab parlamendi toimimine olema tagatud igas olukorras ning obstruktsioon ei tohi viia Riigikogu igapäevase seadusandliku töö seiskumiseni. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
15:34 Hääletustulemused
15:34 Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Ettepaneku poolt hääletas 41 Riigikogu liiget, vastu oli 45. Ettepanek ei leidnud toetust.