Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

11:58 Infotund

12:00 Esimees Henn Põlluaas

Austatud Riigikogu ja valitsuse liikmed! Alustame selle aasta viimast infotundi. Kõigepealt palun teeme kohaloleku kontrolli.

12:00 Esimees Henn Põlluaas

Kohal on 22 Riigikogu liiget, puudub 79. Tänases infotunnis osalevad järgmised valitsuse liikmed: peaminister Jüri Ratas, siseminister Alar Laneman ja välisminister Urmas Reinsalu. Nagu ikka, kõigepealt saavad võimaluse küsimuse esitada eelnevalt registreerunud Riigikogu liikmed, kes saavad ka võimaluse üheks täpsustavaks küsimuseks, ja siis võib saalist esitada ühe lisaküsimuse veel. Küsimuse pikkus on kaks minutit ja vastamise aeg kolm minutit.


1. 12:02 Tervisekriis

12:02 Esimees Henn Põlluaas

Esimene küsija on Indrek Saar ja talle vastab peaminister Jüri Ratas. Palun!

12:02 Indrek Saar

Aitäh sõna andmast! Lugupeetud peaminister! Me oleme siin teiega juba kuude kaupa rääkinud sellest, kui oluline on sellise tervisekriisi ajal vaadata veidi pikemalt ette ja tegelda ennetustegevusega, et praeguse tervisekriisi mõju meie ühiskonnale oleks võimalikult väike. Nagu me näeme, ennetusega valitsus ei ole tahtnud tegelda ja ei ole ka läbi mõelnud, kuidas mis etapis käituda. Ja nii sünnivad ülepeakaela otsused, nii nagu me eelmisel nädalal nägime.

No ei ole isegi mõtet küsida, sest on ju selge, millise valiku te tegite olukorras, kus teile tundus, et nüüd on küll asjad kriitiliseks läinud. Ka mitmed teadlased juhtisid tähelepanu sellele, et valitsus ei ole suutnud otsustada, et valitsusel ei ole plaani. Te panite tervisekriisi põhiraskuse ilmselgelt lastega perede õlgadele. Teie koalitsioonipartnerid on eriti tihti rääkinud lastega perede toetamisest ja sellest, et see on nende jaoks oluline. Ma ei tea, kuidas nemad sellesse suhtuvad, aga koos te selle otsuse tegite. Koolid pandi kinni, lastega pered saavad kõige suurema koormuse, et saada see kiirenenud levik pidama. Samal ajal jätsite kõrtsid ja muud lõbustusasutused lahti.

Minu küsimus puudutab aga seda, et väga paljud inimesed üle Eesti on viimastel päevadel selles kontekstis hakanud küsima, mis saab, kui kõik need inimesed, kes plaanisid pühade ajal minna spaasse näiteks Narva-Jõesuus, tahtsid seal kõrtsis käia, hakkavad nüüd käima kõrtsis või spaas Tartus, Rakveres või Pärnus. Milliste meetmetega te kavatsete tagada selle, et viiruse levik nende otsuste tõttu veelgi ei kiirene? 

12:04 Peaminister Jüri Ratas

Austatud Riigikogu esimees! Auväärt Riigikogu! Hea küsija! Head infotunni jälgijad! Kõigepealt ma tänan selle küsimuse eest, aga ma küll ei saa aru, kust kohast võetakse see mõte, et Eesti inimesed on hirmus kõrtsilembesed, ainult kõrtsis käivad. Sotsiaaldemokraadid tahavad siin sellist pilti ette manada. Mina arvan, et kindlasti see nii ei ole.

Tänasel hetkel me oleme näinud seda, et me oleme tegelikult suutnud selles väga keerulises tervise- ja majanduskriisis kolm ja pool kuud ühiskonna hoida põhimõtteliselt täielikult avatuna. On teatud piirangud, mida me oleme teinud. Tänased uudised meie majandusolukorrast ja majanduspoliitilistest valikutest räägivad, et Eesti seis on kardetust palju parem, nagu ütleb Eesti Pank. Kui ta veel septembris prognoosis selle aasta majanduslanguseks 3,8% või, vabandust, majanduse reaalkasvuks miinus 3,8%, siis nüüd miinus 2,5%. Järgmise aasta majanduskasvuks prognoosis Eesti Pank septembris 0,2%, nüüd on prognoos 2,9% ehk tublisti parem. See näitab, et majanduses me oleme saanud Euroopa riikidest, võib öelda, kõige vähem pihta ja see on hea.

Kui vaadata tervisekriisi, mille kohta te küsisite, siis täna me võime öelda ka seda, et kui vaadata Eestis surmade arvu, siis see on Euroopa Liidus üks väikseimaid. Loomulikult me oleme kogu aeg väga õhkõrnal jääl ja peame kogu aeg pingutama selle nimel, et olukord ei muutuks hullemaks.

Nüüd, mis puutub teie väitesse, et ei ole mingit plaani, pole mingeid otsuseid ja mis te kõik ütlesite, siis väga selge, väga konkreetne plaan on. On väga konkreetne dialoog teadlastega, majandusspetsialistidega, Terviseametiga.

Te ütlesite, et me läksime kõigepealt ründama lastega peresid. Ma ei ole üldse sellega nõus, andke andeks, härra Indrek Saar. Me oleme 3,5 kuud hoidnud Eesti haridussüsteemi täielikult avatuna. Terviseamet aga ütles selgelt, et nakatumine on tõusnud ka laste hulgas, väga palju just koolides, eri klassides ja kooliastmetes. Ja tõesti me tegime algul otsuse seitsmeks koolipäevaks, et kooli minna ei tohi. Samas on lubatud konsultatsioonid, praktikad, olümpiaadid, individuaalõpe – see kõik on edasi lubatud. Need koolid, kes soovivad, saavad praegu teha distantsõpet.

Nii et ma ütlen, et need otsused pani lauale teadusnõukoda. Nemad tulid välja selle ettepanekuga, ma arvan, et ma ei eksi, 8. detsembri hommikul. Siis me võtsime valitsuses aruteluks veel umbes 24 tundi ja nii sündis poliitiline kokkulepe. 10. detsembril – 48 tundi hiljem – me need otsused tegime, et viiruse levikut enne pühadeaega piirata.

12:07 Esimees Henn Põlluaas

Indrek Saar, palun!

12:07 Indrek Saar

Tahaksin teid tänada vastuse eest, aga ei saa, sest te tegelikult ei vastanud mu küsimusele. Te kaldusite väga kiiresti demagoogiasse, mis näitab, et te olete üsna libedal jääl. Ma ei ole kordagi väitnud, et Eesti rahvas on kõrtsilembene. Ma rääkisin, et lõbustusasutused on lahti. See puudutab ka spaasid, teatreid, kontserdisaale ja nii edasi. Kõik see on võimalik Eestimaal igal pool. Jätkuvalt! Välja arvatud Ida-Virumaal, kes on saanud kõige karmimad piirangud. Ja ma ei ole midagi rääkinud lastega perede ründamisest. Ma ütlen, et selles kriisis on nakatumisnäitaja allatoomine veeretatud eelkõige lastega perede kaela. Nende jaoks tekitati üleöö uus situatsioon ja hulk segadust, mida oleks saanud vältida, kui need plaanid oleksid varem olnud selgelt kommunikeeritud.

Aga minu küsimus on selline. Ma tahaksin midagi konkreetset teie käest teada saada, arvestades, et Ida-Virumaal on suur osa majandustegevusest seiskunud, kuna seal tuleb rakendada jõulisi piiranguid. Milline on teie konkreetne plaan, et Ida-Virumaal ei järgneks sellele majanduslik ja sotsiaalne katastroof, et inimestel oleks piisavad sissetulekud, et ärid jääksid ka selles olukorras ellu? Mis on need konkreetsed tegevused, mida te selle praegu teadaolevalt 2,1 miljoni abil teete? Ja mida te veel kavandate, et Ida-Virumaa sellest olukorrast võimalikult väikeste kaotustega välja tuleks?

12:09 Peaminister Jüri Ratas

Suur tänu selle küsimuse eest! Kõigepealt sellest, mis küsimuse alguses kõlas. Me näeme täna tõesti, et kultuuriasutused on lahti üle Eesti, majandus on põhimõtteliselt avatud üle Eesti. See on tegelikult kõigi väga suure pingutuse tulemus. Ja siin tahan mina küll öelda väga suure tänu teatritele, väga suure tänu kinodele, erinevatele kontserdikorraldajatele, nii palju kui neid on. Tegelikult usaldusmeetmeid järgitakse. Järgitakse hajutusnõuet, järgitakse 2 + 2 nõuet, järgitakse seda, et saalid ei täituks üle 50%, ja see on olnud kindlasti nende poolt väga-väga suur pingutus. Nii et kultuurirahvale selle eest suur-suur tänu! Kindlasti on siin teinud väga head tööd ka Kultuuriministeerium eesotsas kultuuriministriga.

Nüüd, tõsi on see, et kui me neid sulgemisi teeme, olgu see spaa või olgu see meelelahutusasutus, siis minu arvates on alati õigustatud küsimus, kas valitsus hakkab seda majanduslikult kompenseerima või ei hakka. Kas valitsus toetab või ei toeta? Te küsite Ida-Virumaa kohta, miks Ida-Virumaal kõigepealt need otsused tulid. Selge on see, et – ja ma tahan seda öelda ka siit Riigikogu kõnetoolist – see ei ole vaid Ida-Virumaa mure. See ei ole ainult Ida-Virumaa mure, see on kogu Eesti mure. Ei saa öelda, et see on Narva mure või Kohtla-Järve mure või Sillamäe mure. See on kogu Eesti ühine mure. Kogu Eesti ühine mure! Ja on selge, et sulgemisi oli vaja selleks, et nakatumise levik väheneks. See on tugev ennetusmeede, et me saaksime selles piirkonnas nakatumise alla.

Me ütlesime välja kohe, kui need piirangud tulid, et me kompenseerime, me toetame. Me hakkame toetama neid ettevõtjaid. Ja tänaseks me oleme otsustanud, et me ei eralda mitte ainult selle 2,1 miljonit, nagu te ütlesite. See raha läheb otseselt ettevõtlusesse, aga lisaks läheb veel 3 miljonit huvitegevusse, huviharidusse ja sporditegevusse nii Ida-Virumaal kui ka üle Eesti. Need on 10. detsembril tehtud Vabariigi Valitsuse otsused, mis on seotud piirangutega üle Eesti.

Kuidas seda teie viidatud 2,1 miljonit rakendada? Me täna teame, et suurusjärgus on paarsada ettevõtet, mis on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul seotud piirangutega Ida-Virumaal. Nagu ma eile siin Riigikogu kõnetoolis ütlesin, me võtame aluseks nende ettevõtete tänavuse novembrikuu palgakulu. See on see indikatsioon, kui me neid ettevõtteid toetame. Ja ettevõtetel peaks minu arvates olema üsna suur vabadus kasutada seda toetusraha kas rendimakseteks, investeeringuks või tööjõu palkadeks, et inimesed jääksid edasi tööle. Et neil oleks usk, et kui piirangud lõpevad, siis nad jätkavad oma tööd, et ettevõtted jätkavad oma igapäevast äri- ja majandustegevust. Loomulikult see tähendab, et ettevõte peab elus olema, aga peavad ka töötajad olemas olema.

12:12 Esimees Henn Põlluaas

Helmen Kütt, palun!

12:12 Helmen Kütt

Austatud eesistuja! Lugupeetud peaminister! Tänu ei ole mitte kunagi palju ja seda on alati väga hea ka verbaalselt välja öelda. Tänulikkus on üldse üks tore ja oluline osa inimeseks olemisest. Ma ka alustan tänamisega: ma tänan kõiki neid omavalitsusi, kes oma inimestele maske jagavad.

Eelmisel kolmapäeval küsisin ma selleteemalise küsimuse rahandusministrilt peaministri ülesannetes ja ta ütles, et ta ei tea, millal jõuavad riigi tellitud korduvkasutusega maskid kohalike omavalitsusteni. Ta ütles, et ta ei ole selle valdkonnaga hästi kursis. Tema teada oli mingi väike probleem nende kvaliteediga ja vist tuli asi uuesti korraldada. Eelmisel kolmapäeval helistasid mulle kolm omavalitsust, ma ise helistasin kahte, küsisin veel üle. Need maskid sinna jõudnud ei olnud. Tõesti, nii Tallinn kui ka mitmed teised omavalitsused on oma eelarve raha eest ostnud maske ja jaganud neid vähekindlustatud inimestele.

Järsku oskate teie midagi öelda? Võimalik, et need maskid tänaseks on juba kohale jõudnud. Vahest oskate teie öelda, mis probleem nende korduvkasutusega maskidega oli? Omavalitsustel oli ka küsimus, miks ei oleks võinud iga omavalitsus neid maske tellida. Riigile muidugi on teada toimetulekutoetuse saajate arv ja selle järgi pidi jagatama igaühele kaks korduvkasutatavat maski. Miks ei oleks võinud omavalitsused kohapealt neid ise kiiremini tellida? Ka seda ka, et kui see ühishange nüüd on, siis selle, kellele neid jagada, võiks jätta kohaliku omavalitsuse otsustada.

Ma mõistan, et see vastus ei ole teil kohe varnast võtta, aga ma oleksin väga tänulik, kui te selle mulle kirjalikult saadaksite, kui te hetkel täpselt vastata ei saa. 

12:14 Peaminister Jüri Ratas

Suur tänu, Helmen Kütt, selle küsimuse eest! Kõigepealt, see üldpõhimõte. Valitsus ütles, ma arvan, et ma ei eksi, 24. novembril, et kehtib maski kandmise kohustus siseruumides. Ja me ütlesime kohe välja ka selle, et me peame õigeks  vähekindlustatud inimestele, peredele, toimetulekuraskustes olevatele inimestele isikukaitsevahendeid maskide näol tasuta anda.

Teie avaldasite siin tunnustust kohalikele omavalitsustele ja ma ühinen sellega. Tõesti, kohalikud omavalitsused on väga palju maske jaotanud, aga tegelikult on maske jaotanud ka Politsei- ja Piirivalveamet. Ma tahan öelda ka politseile suure tänu. Eile oli mul kohtumine nii Põhja kui Lõuna prefektuuri prefektiga. Mõlemad ütlesid, et tegelikult paljudel inimestel maske ei ole. Politsei on oma jõude suurendanud, viimasel nädalavahetusel oli neid väljas umbes 30% rohkem ja seda tehakse ka järgmistel päevadel. Politsei hoiab suuremaid jõude väljas just kaubanduses, ja mitte ainult suurtes kaubanduskeskustes, vaid ka näiteks bensiinijaamapoodides, et inimesed kannaksid maski. Mul oli eile kohtumine ka Eesti kõige suuremate kaupluste esindajatega, juhtidega. Nemad ütlevad, et on ka neid näiteid, kus erasektor jaotab samuti tasuta maske. Nii et ma ütlen ka erasektori esindajatele siin suur tänu.

Nüüd, mis puutub teie küsimusse, siis ma püüan vastata, nii palju kui mul seda infot hetkel on. Kõigepealt, me tõesti lubasime korduvkasutusega maske, aga me nägime, et see protsess läheb natuke pikaks, ja ruttu muutsime otsuse selliseks, et me anname ühekordsed maskid. Loomulikult meil on jätkuvalt soov anda ka need korduvkasutusega maskid. Ühekordsed maskid peaks minu teada kohal olema. On mõeldud nii, et viiekümnene pakk igaühele, kes kohaliku omavalitsuse abivajajate nimekirjas on. Seda me oleme juba teinud.

Nüüd, need korduvkasutusega maskid – ma annan teile hiljem selle kuupäeva teada, kui see on konkreetne küsimus. Aga mul on teile nagu vastuüleskutse: te ütlesite, et teie poole on pöördunud kolm omavalitsust, kes ei ole ka neid ühekordseid maske saanud. Palun andke mulle need teada! Kui on juttu nendest korduvkasutusega maskidest, siis ma usun, et ma saan seda infot kindlasti teiega peagi jagada.

Aga jah, ma arvan, et see on olnud väga mõistlik ja õige põhimõte, et kui tuli maskikandmise kohustus, siis riik tõesti aitab neid inimesi, kes on toimetulekuraskustes. On ju selge, et maski tuleb üsna usinasti vahetada, päevas kolm kuni neli korda, ja loomulikult, kui osta suured pakid maske, siis see on päris tuntav väljaminek inimese igakuises eelarves.

12:17 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


2. 12:17 Ida-Virumaa olukord

12:17 Esimees Henn Põlluaas

Läheme küsimuse nr 2 juurde. Küsib Kaja Kallas ja talle vastab peaminister Jüri Ratas. Palun!

12:18 Kaja Kallas

Aitäh! Lugupeetud peaminister! Ida-Virumaal on koroonaolukord halb ja valitsus võttis vastu rangemad piirangud, et seda ohjeldada. Igasuguste piirangutega koos peaks käima ka otsus, kuidas hüvitatakse kahju, mis selle käigus tekib. Eile tuli otsus, et Ida-Virumaa ettevõtjaid toetatakse 2,1 miljoniga. Aga vaadakem kogu seda tervikpilti! Eelmisel nädalal oli meil riigieelarve vastuvõtmine, mille käigus tuli välja, et tegelikult ainuüksi Riigikogu katuserahadena jagati laiali 6,4 miljonit. Kui sinna juurde panna veel riigieelarves koalitsioonierakondadele eraldatud 8 + 8 + 8 miljonit, siis tegelikult on katuseraha kokku üle 30 miljoni. Kui me riigieelarvet menetlesime, siis me juhtisime pidevalt sellele tähelepanu.

Arvestades, et meil on tervisekriis, palun loobuge sellest katuserahade jagamisest, sellest omadele jagamisest! Need summad tuleks suunata koroonakriisi leevendamisse. Vaadates neid numbreid, seda, kui väikesed on Ida-Virumaa toetamise numbrid – 2,1 miljonit versus 30 miljonit –, kas te kahetsete, et riigieelarve koostamisel said tehtud sellised otsused, et nii palju katuserahadeks eraldati? Ida-Virumaa ettevõtjatele justkui väga palju enam ei jäänudki ja ka muudele ettevõtjatele, kes tegelikult selles kriisis kannatada saavad. Aga majandus peab ju edasi toimima ja inimestel tööd ja leiba olema.

12:19 Peaminister Jüri Ratas

Ma tänan selle küsimuse eest! Kui lubate, siis pühendan viis sekundit Helmen Kütile. Ma sain info, et järgmisel nädalal on kavas need korduvkasutusega maskid saada. Laialivedu peaks olema nädala teises pooles. Ühekordsed juba läksid välja, nagu ma ütlesin.

Mul on hea meel, austatud Kaja Kallas, kõigepealt selle üle, et valitsus ütles kohe, et me läheme Ida-Virumaad toetama, me läheme Ida-Virumaa ettevõtlust toetama. Kui need piirangud tulid, siis me ütlesime, et me peame õigeks Ida-Virumaad toetada. Ja ka see on minu meelest väga positiivne, et me nii ruttu leidsime selle toetusvõtme või selle toetuslahenduse, mida mul oli võimalus teile, austatud Riigikogu, eile tutvustada.

Üle Eesti eraldatakse 5 miljonit eurot. Kui me räägime ainult ettevõtlusest, siis Ida-Virumaale läheb 2,1 miljonit, aga näiteks kultuurivaldkonnas, mis on seotud täiskasvanute hariduse ja huvitegevusega, lisandub ainult Ida-Virumaal sellele 2,1 miljonile veel 430 000 eurot, pluss sporti Ida-Virumaal üle 60 000 euro, samuti laste ja noorte huviharidusele ja -tegevusele Ida-Virumaal 200 000 eurot, eraharidusele Ida-Virumaal üle 5000 euro. Need on need summad, mida me näeme Ida-Virumaale ette. Kui need kõik kokku liita, siis võib julgesti öelda, et seda on tublisti üle 2,5 miljoni euro.

Nüüd, teie küsimus selle kohta, et on eraldatud erinevaid summasid järgmise aasta riigieelarvest katuserahadeks, nagu te nimetasite, ehk siis regionaalseteks investeeringuteks. Ma tahan öelda seda, et minu arvates väga suur enamik sellest rahast läheb sinna, kus tõesti vajatakse seda investeeringut, seda toetust. Te tõite välja suurte investeeringute põhimõtte. Ma olen täiesti veendunud, et väga paljud spordiinvesteeringud – te ju küsite alati ka sellise pika plaani kohta, kuidas me inimeste tervise eest seisame – lähevad sporditaristusse. See aitab inimeste tervist hoida, see aitab kaasa, et me liiguksime rohkem, teeksime rohkem sporti.

Nüüd, te küsite, kas see 2,1 miljonit on vähe või palju. Ma saan opositsioonist aru: loomulikult öeldakse, et seda on vähe ja see tuleb hilja. Aga me peame arvestama, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul nende ettevõtete käive 2019. aasta detsembris oli 2,77 miljonit, ütleme 2,8 miljonit. Aga Ida-Virumaa majanduse sulgemine ei alanud ju mitte 1. detsembril. See otsus tuli 10. detsembril ja põhimõtteliselt algasid sulgemised 13. detsembril. Seal toimus detsembris vähemalt kümme päeva majandustegevus. Kui võtta aluseks see fakt ja ka see, et tegelikult 2019 on kindlasti olnud majandusele parem aasta kui 2020, mis on COVID-i aasta, siis ma arvan, et see on päris õiglane toetus, mida me täna Ida-Virumaa piirkonnale, sealsetele ettevõtetele ja nendes ettevõtetes töötavatele inimestele saame anda.

12:23 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Kaja Kallas, täpsustav küsimus palun!

12:23 Kaja Kallas

Aitäh! Siiski, suurusjärgud üle 30 miljoni versus 2,1 miljonit –need suurusjärgud on ikkagi väga-väga erinevad. 30 miljonit te jagate omadele ja katuserahadest, ma tuletan meelde, kõige suurem summa läks abordivastaste liikumisele. Seda on väga raske seostada regionaalsete investeeringutega.

Teine kommentaar on inimeste liikumise kohta. Te ülete, et me peame rohkem liikuma. Samas on praegu väljas jooksuliigutuste tegemine näiteks kolmekesi ära keelatud. Siin on teatav vastuolu. Aga ma saan aru, et praegu on kriis ja me katsume ära hoida, et inimesed rohkem ei haigestuks, et me saaksime nakatumiskordaja kontrolli alla. Ma arvan, et see on kõik väga õige.

Aga ma küsin uuesti selle raha kohta. Kas te arvate tõesti, et sellest 2,1 miljonist Ida-Virumaal piisab olukorras, kus ainuüksi töötasu hüvitist maksis töötukassa kevadel 1182 Ida-Virumaa tööandja 8630 töötajale nelja kuu jooksul 13,8 miljonit? Ma saan aru, et see on palju pikem aeg, aga kui vaadata, siis tööandjaid on seal üsna palju ja paljud nendest tööandjatest on alles jäänud ja seal on palju töötajaid, kes vajavad abi. Kas te arvate, et sellest 2,1 miljonist piisab Ida-Virumaa aitamiseks ja sealse majanduse käigus hoidmiseks ka pärast seda, kui need piirangud lõpevad? Kas need ettevõtjad jäävad ellu?

12:24 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh teile! Ma kõigepealt tänan, et selles küsimuses kajastus minu meelest täiesti see arusaam, et jah, me olemegi kriisis. Kindlasti oleks palju kergem lihtsalt rünnata kui konstateerida, et kriis on tervishoius, kriis on majanduses, kriis on ka hariduses. Igas eluvaldkonnas on kriis. Tõsi on see, nagu ma ütlesin, et Ida-Virumaa on saanud kõige rohkem pihta. Aga ma veel kord ütlen, et ei ole kuidagi põhjust öelda, et see on vaid Ida-Virumaa mure. Ühel hetkel on nakatumine kõrgem olnud Tartus, ühel hetkel Tallinnas, kevadel oli see Saaremaal. Nii et see on terve Eesti ühine mure ja siin on vaja ühispingutust.

Nüüd, väljas me tegelikult saame, kui me räägime 14 maakonnast, teha sporti – ma usun, et ma ei eksi praegu – kümne inimese gruppides, pluss veel võib juhendaja olla. See on tegelikult praegu lubatud.

Nüüd, kas 2,1 miljonit ... Ma tegin ruttu arvutusi. Te ütlete, et töötukassa meede oli kevadel. See vastab tõele. Hetkel töötukassa meedet palgatoetuse mõttes ei ole, aga me peame arvestama seda, et kogu see huviharidus, sport ja huvitegevus – ja huvitegevus nii täiskasvanutele kui ka noortele – on ju seotud väga paljude mittetulundusühingutega, kus töötavad juhendajad, kus töötavad treenerid. Kokku see summa Ida-Virumaale on 2,9 miljonit, ütleme, et ca 3 miljonit. On 3 miljonit nende piirangute hüvitamiseks, mis hetkel on otsustatud kehtestada kolmeks nädalaks. Nii et 3 miljonit kolmeks nädalaks.

Kui te küsite, kas see on piisav, siis nagu ma ütlesin, me võtsime aluseks eelmise aasta detsembri käibe nendes ettevõtetes. See on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi sisend ja puudutab natukene rohkem kui 1300 inimest. Ja ma arvan, et see, mis me nüüd 3 miljoni näol anname nii huvitegevusse, huviharidusse, sporti kui ka väga konkreetselt ainult ettevõtlusesse ja ainult Ida-Virumaale – mina usun küll, et see on kindel sõnum Ida-Virumaa ettevõtjatele. Jah, see piirang tuli valitsuse poolt, aga see toetus on selles mõttes piisav, et need ettevõtted saavad edasi tegutseda, jätkata majandustegevust ka järgmisel aastal. See annab nende ettevõtete töötajatele kindlust, et nad saavad oma ettevõttes edasi olla. Loomulikult see ei pruugi tähendada sajaprotsendilist kindlust, aga minu meelest on põhiline, et valitsus tegi piirangu, aga tuli väga kiiresti toetustega appi. See on väga õige konkreetne sõnum Ida-Virumaa ettevõtjatele. Nii et mina usun, et see on täiesti proportsionaalne meede ja ettevõtted saavad edasi minna ja jätkata oma majandustegevust 2021. aastal.

12:27 Esimees Henn Põlluaas

Aivar Sõerd, palun!

12:27 Aivar Sõerd

Aitäh, austatud juhataja! Austatud peaminister! Ida-Virumaa probleemid on tunduvalt suuremad, kui selle rahaga saab lahendada. Ja ainult rahaga seda ei saagi. Ida-Virumaa tunneb ennast praegu ikka väga eraldi ja üksi jäetuna. 

Aga tuleme raha juurde ikkagi tagasi. Need summad, mis te ette lugesite – 2 miljonit ja sadu tuhandeid siin veel juurde –, lähevad põhiliselt palgatoetusteks ja seda raha jätkub aasta lõpuni. Aga mis saab edasi? Ega piirangud jaanuaris maha ei lähe. Massvaktsineerimine Eestis saab alata optimistliku stsenaariumi järgi teises kvartalis. Olukord järgmise aasta algul on erakordselt tõsine. 

Kui riigieelarve juurde tulla, siis sellel aastal oli suur-suur pakett, mida teie erakonna liikmed Facebookis reklaamisid ja mille maht olevat 2 miljardit. Tegelik maht on küll kolm korda väiksem. Aga kui me vaatame järgmise aasta eelarvet, siis seal ei ole selliseid toetuspaketi rahasid. Paljud riigid teevad praegu ka teise lainega seoses plaane järgmiseks aastaks. Juba praegu teevad päästjad järgmisi päästepakette. Meil seda eelarves ei ole, nagu räägiti siin eelarve menetlemise ajal. Ainult et sel aastal jäävad summad kasutamata ja need lükkuvad edasi järgmisse aastasse. Nüüd me räägime paarist miljonist. Ma küsingi: mis saab edasi? Kui see paar miljonit, mis läheb põhiliselt palgatoetusteks – ja seda palgatoetust on vaja ka maksta jaanuaris ja veebruaris ja edasi võib-olla veel –, siis mis raha eest neid meetmeid jätkatakse?

12:30 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh teile, härra Sõerd! Nüüd ma olen küll natukene segaduses. Te tahate mind siin tasakaalust välja lüüa, ma saan sellest aru. Ühelt poolt te ütlete, et tuleb raha juurde panna, tuleb investeeringuid juurde panna – ma ju tean seda väga hästi. Teiselt poolt teie olete alati olnud see, kes küsib, kuidas on lood eelarve tasakaaluga. Seda debatti on meil teiega väga palju olnud. Ja mina arvan, et see on olnud positiivne debatt, tulebki selliselt väga konservatiivselt suhtuda eelarve tasakaalu küsimustesse. Nüüd te ütlete, et pange juurde, pange juurde! Need on natukene üksteisele vastukäivad põhimõttelised positsioonid. 

Aga kõigepealt, Ida-Virumaa on koos Eestiga. See on Eesti osa, nii nagu on ka Hiiumaa, Lääne-Virumaa, Põlvamaa, Võrumaa ja Pärnumaa. Ida-Virumaa ei ole jäetud üksi, Ida-Virumaad ei jäeta üksi. Ida-Virumaa investeeringud, toetused on olnud viimasel neljal aastal väga tugevasti fokuseeritud ja Ida-Virumaale on investeeringuid ka tehtud.

Te küsite tuleviku kohta. Kõigepealt see, mida ma vastasin austatud Kaja Kallasele, oli seotud 10. detsembril kehtestatud Vabariigi Valitsuse piirangutega. See 2,1 miljonit, mis läheb ettevõtlusele, või nagu ma ütlesin, ca 3 miljonit Ida-Virumaale kokku –loomulikult see ei lahenda Ida-Virumaa küsimusi. See ei olegi ju olnud ei küsimuse ega vastuse eeldus. Aga jutt on nendest konkreetsetest piirangutest ja konkreetsest toetusest järgmiseks kolmeks nädalaks.

Nüüd te küsite, mis saab edasi Ida-Virumaast. Jah, tõesti, Riigikogu on vastu võtnud järgmise aasta eelarve, mille eest ma olen teile ääretult tänulik. Aitäh teile selle eest! Eelarve näeb ette väga suuri kontratsüklilisi investeeringuid. Eelarve näeb ette teaduskulude kasvu – esmakordselt Eestis –, teadus- ja arendustegevuse rahastuse jõudmist 1%-ni SKP-st, samuti kaitsekulude kasvu. Ida-Virumaa eest me oleme Eestiga seisnud nagu müür. Nagu müür! Ma pean silmas ka taaskäivitamiskava ja MFF-i. Nüüd on see Euroopas heakskiidu saanud. Sealt läheb väga palju põhimõttelisi investeeringuid Ida-Virumaale. Võtame sellesama õiglase ülemineku fondi – 340 miljonit eurot. See on ju peamiselt Ida-Virumaaga seotud. Meil olid väga huvitavad diskussioonid valitsuse tasandil. Näiteks Narva Haigla toetus on 35 miljonit. Uue haigla ehitamine Narva – kui see taotlus läheb Euroopa Komisjoniga läbi rääkides läbi, siis loomulikult selle ma panen siia juurde. 

Me näeme tegelikult seda, et need on väga suured investeeringud, mis Eesti maksumaksjate kaudu Ida-Virumaal tehakse, aga mitte ainult nende kaudu. Raha eraldatakse ka Euroopa taaskäivitamiskava erinevatest fondidest. Loomulikult peamine fond on seesama õiglase ülemineku fond. Nii et tõesti meie fokuseering on, et Ida-Virumaad ei tohi hätta jätta. Ma olen sellega täielikult nõus, seisan nende eest koos teiega käest kinni hoides. Oleme koos Ida-Virumaal ja toetame Ida-Virumaad!

12:33 Esimees Henn Põlluaas

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


3. 12:33 Tervise- ja majanduskriisi tagajärgede ennetamine

12:33 Esimees Henn Põlluaas

Küsimus nr 3. Selle esitab Lauri Läänemets ja talle vastab peaminister Jüri Ratas. Palun!

12:33 Lauri Läänemets

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Lugupeetud peaminister! Minu küsimus puudutab eelolevaid pühasid,  jõule, ja asjaolu, et teatavasti jõulude ajal liiguvad inimesed väga palju ringi ja kohtuvad väga paljude inimestega. Ja arvatavasti väga paljud inimesed Tallinnast sõidavad maapiirkondadesse oma sugulastele ja lähedastele tuttavatele külla.

Kui me vaatame erinevaid maailma riike, sh ka meie ümber olevaid Euroopa riike, siis on näha, et selle üle tuntakse päris suurt muret. Inimestele jagatakse soovitusi ja kehtestatakse lausa reegleid, kui palju igast leibkonnast inimesi – näiteks kas kolm või viis – võib kohtuda teise leibkonna inimestega. Ja üle kümne inimese jõule koos tähistada ei tohi. Antakse inimestele konkreetseid soovitusi ja kehtestatakse konkreetseid reegleid.

Neid reegleid, mis hetkel Eestis kehtivad ja puudutavad lävimist ja kontakte, me kõik teame. Need on mõeldud avalikes kohtades tegutsemiseks ja puudutavad, ma ei tea, sporditegevust, ja on piirangud ka huvitegevusele ja haridusele. Meelelahutus- ja söögikohtade lahtiolekuaegade piiranguid ja seda, kui palju võib inimesi kaupluse pinnal olla, me ka teame. Aga minu küsimus teile on see: kas seoses jõuludega on valitsusel tulemas mingisugused soovitused või mingisugused üle-eestilised muud reeglid, kuidas käituda? Et inimesed saaksid aru, mida nad enne pühi peaks tegema, kui kaua näiteks kuskil avalikus kohas ei tohi viibida. Kas mingisugused soovitused valitsuselt on tulemas? 

12:35 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh! Austatud Lauri Läänemets, kui tohib kõigepealt teile tunnustuseks öelda, et ma tunnen teie puhul ära sellise hea kohaliku omavalitsuse suurte kogemustega juhi käekirja. See, mis te ütlete, näitab ikkagi väga suurt küpsust. Jah, pühad on tulemas ja oht, et viirus hakkab levima, kui me ei anna konkreetseid soovitusi, on väga suur. Nii et selles mõttes väga suur tunnustus! Ja te tulete siin tõesti meile appi.

Minu meelest on Eesti inimesed päris hästi järginud neid põhimõtteid, soovitusi. Ma ei räägi kohustustest, vaid soovitustest, mida tegelikult on täidetud. Ma mäletan, et kui meil oli kevadel esimene laine, siis me ütlesime, et see suvi on õige puhata Eestis, ja tegelikult me nägime, et Eesti inimesed puhkasidki Eestis. See andis Eesti majandusele, turismisektorile, majutusasutustele väga palju kindlustunnet tagasi, andis võimalust oma tegevust jätkata ja see oli väga positiivne.

Nüüd te küsite, kas me tuleme välja soovitustega jõulude-eelseks ajaks. Me oleme ammu juba nende soovitustega välja tulnud. Siin on taas teinud suurepärast tööd teadusnõukoda, kellega meil on väga hea koostöö, näiteks professor Irja Lutsariga. On ju öeldud väga selgelt: need jõulud on pereringis jõulud. Need jõulud on pereringis jõulud! Ma arvan, et see on väga selge soovitus ja üleskutse kõigile headele Eestimaa inimestele. Selle aasta lõpp –jõulupühad ja aastalõpp – ei ole aeg, kus me pidutsesime suurtes gruppides, pidutsesime suurtes sõpruskondades. Ei ole, sest see viirus just seal kurja teeb, see viirus just seal jookseb kõige kiiremini inimeselt inimesele ja levib. Suur oht on just noored. Noored lähevad peale jõulupidusid oma kodudesse, lähevad 1. jaanuaril oma kodudesse, kus on nende vanemad, vanavanemad ja seal toimub nakatumine. Me näeme, et pereringis on nakatumine on väga suur. Nii et me oleme ammu juba andnud selle soovituse: 2020 jõulud on pereringis.

Ja nagu ma teile eile ütlesin, me kõik ootame vaktsiini. Mul on väga hea meel, et sain eile värske dokumendi, valitsus andis heakskiidu vaktsineerimiskavale, ja seda oli võimalik tutvustada siin teie ees. Ma arvan, et see oli väga oluline. Ja tegelikult me, nagu ma ka eile ütlesin, töötame selle nimel, et 2021. aasta sügis tuleks teisiti. Nii et jõulud pereringis!

Ja lähtume nendest põhimõtetest: desinfitseerime käsi, siseruumides kanname maski ja lähtume sellest, et 2 +2 reegel on olemas. Ma arvan, et need on need võimalused, kui me üheskoos pingutame, siis saame tegelikult nakatumise peatada. Mul oli eile jutuajamine kõigi suuremate Põhja-Eesti kaubanduskeskuste juhtidega ja me kinnitasime, et me soovime üheskoos pingutada, et jõulueelsete ostude puhul kasutataks võimalikult kindlaid usaldusmeetmetid. Vabandust, et ma läksin ajast üle!

12:38 Esimees Henn Põlluaas

Pole hullu. Lauri Läänemets, palun!

12:38 Lauri Läänemets

Aitäh! Lugupeetud peaminister! See soovitus, et jõulud veeta pereringis, on väga hea, väga mõistlik, aga tegelikult tuleks täpsustada, mida see tähendab. Mina tean väga paljusid perekondi, kes tähistavad jõule pereringis, aga seal tuleb kokku 30 või rohkem inimest. Perekond on lihtsalt suur – ühel inimesel on mitu last ja õige mitu lapselast ja need tulevad üle Eesti kokku. Saksamaal Angela Merkel ütles: sõbrad, kallid kodanikud, "pereringis" tähendab seda, et kaks leibkonda kõige rohkem puutuvad kokku. Ainult nii palju inimesi, eks ole. Seal on välja arvutatud, mis statistiliselt on see piir, mille puhul saab veel nakatumise tõenäosust madalamal hoida. Meil seda kahjuks ei ole.

On veel teinegi asi, mida teevad teised riigid ja mida ma ei näe, et Eesti riik täna teeb. Valitsus tegi seda väga hästi kevadel, aga millegipärast mitte praegu: ma ei näe soovitusi ja reeglite kordamist televiisoris, ma ei näe seda eriti internetis. On küll valitsuse pressiteated ja muud teated, mida mõni leht rohkem ja mõni vähem ära trükib, aga tegelikult kommunikatsiooni, mida inimene tunneks, näha ei ole. Ja arvatavasti inimesed käituvad siis ka nii, nagu nad ise oskavad arvata, kuidas tuleb käituda.

Tõesti, teil on õigus, et inimesed on tublid. Aga mul ikkagi küsimus. Kas ma sain teie jutust õigesti aru, et need piirangud, mis on kehtestatud, ja soovitused, mis on tehtud, piirduvad sellega? Rohkem te midagi juurde ütlema ei hakka ja ei tule ka mingisugust erilist jõulukampaaniatega seotud soovitusi? Näiteks et, sõbrad, vaid nii palju inimesi võib kokku saada, on sellised ja sellised reeglid, hoidke end ja järgige neid. 

12:40 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh teile, härra Läänemets! Ma tõesti ütlen taas, et tunnen teis ära sellise tugeva omavalitsusjuhi. Mis ma tahan öelda? Me oleme seda kõike öelnud ju mitu korda ja ütleme jätkuvalt. Me ütlesime, et jõulupeod jätke ära, jätke need ära asutustes, erinevates kollektiivides. Kui te soovite koguneda, siis tõesti, nagu teiegi ütlete, võib kohuneda see tavalises mõttes perekond või osakond, kes iga päev nii või teisiti kokku puutub. Sööge jõulupiparkooke ja jooge glögi ja teed ja tehke oma istumine väga väikses ringis. Me oleme andnud väga tungivad soovitused koostöös teadusnõukojaga. Me oleme öelnud selgelt: jõulud pereringis.

Nagu te ütlete, on tõesti mõned suguvõsad, kes tulevad tavaliselt kokku ja kus koos lastega võib olla vabalt näiteks 130 inimest: tädid ja onud, täditütred, tädipojad, nende lapsed, vanaisad, vanaemad. Jah, see võib olla päris suur ring. Ma arvan, et selliseid suuri jõulupidusid sellel aastal ei tasu teha. See on siin minu üleskutse, aga see on olnud väga selgelt just teadusnõukoja üleskutse.

Me peame arvestama ikkagi ka seda, et väga oluline on see, et ohus on just vanemad inimesed, kes jõulupidudele või jõulukogunemistele tulevad. Nooremad on väga suur oht nendele inimestele, kes on eakamad. Nad võivad nakatuda sellel jõulukogunemisel, mis pereringis toimub. Me teame seda, et väga paljud inimesed 65+, kes haigestuvad, kahjuks jõuavad haiglasse. Eesti meditsiinisüsteem – nüüd ma ütlen "õnneks"– ja Eesti doktorid, Eesti arstid ja õed on näidanud oma tugevust, oma väga kõrget professionaalsust ja väga-väga paljudele inimestele nad suudavad abi pakkuda, ravi pakkuda ja inimesed tulevad haiglast koju tagasi tervena. Tänu jumalale! Aga meil on ka neid näiteid, et inimesed kahjuks peavad alla vanduma ja COVID-19 on see, mis võtab inimeselt elu.

See on tegelikult see, mida me peame kogu aeg silmas pidama ka nende jõulukogunemiste puhul. Vähem kontakte! Ma ütlesin ka eile selle palve Riigikogule, et kui me iga päev suudame 20% kontakte vähendada, siis on see väga suur samm edasi ja see R0, see nakatumiskordaja hakkab kukkuma. Selle nimel me peame kõik täna pingutama.

Mina ütlen teile ausalt, härra Läänemets, Eesti inimestesse ma usun. Ma usun Eesti ühiskonda, ma usun sellesse, et me väga targalt teeme oma käitumismustrid nende pühade eel, nende pühade ajal ja aastavahetusel. Me pingutame selle nimel, et me suudaksime nakatumise alla viia ja teha kõik selleks, et  piirangud oleksid nii leebed kui võimalik. Kas suured piirangud võivad tulla, nagu te küsite? Loomulikult võivad tulla. Valitsus iga päev monitoorib seda seisu. 

12:44 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse ... Ei, siiski on küsimusi veel. Ei ole? Siis ma lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


4. 12:44 Siseturvalisus

12:44 Esimees Henn Põlluaas

Läheme edasi järgmise küsimuse juurde, nr 4. Küsija on Urve Tiidus ja talle vastab siseminister Alar Laneman. Palun!

12:44 Urve Tiidus

Aitäh! Lugupeetud siseminister! Üks Balti riikidest, Leedu, kehtestas eile seoses COVID-19 nakatunute arvu hüppelise kasvuga jaanuari alguseni üliranged piirangud ehk laussulgemise. Nakatunute arv on seal absoluutnumbrites Eesti omast umbes kuus korda suurem. Kuna Eestis on ka nakatunute arv kasvanud, siis see vahe on vähenenud kolmekordseks. Nädalalõppudel ja pühade ajal tehakse Leeduas järelevalvet reeglite täitmise üle. 250 kontrollpunktis patrullitakse linnatänavatel ja politseile assisteerivad piirivalve, sõjaväepolitsei ja kaitseliit. Loomulikult me soovime, et olukord lõunapoolsete naabrite juures pööraks kiirelt paremuse poole, aga see sissejuhatus viib mind ikkagi Eesti seisu juurde.

Eestis nii rangeid piiranguid pole ja ekspertide seisukohalt pole need ka vajalikud. Kui professor Lutsarit tsiteerida, siis pole olukord Eestis nii hull, et riigi lukku keeramisele peaks mõtlema. Samas ütleb ta, et selline stsenaarium pole välistatud. Puhtisikliku vaatluse põhjal võin öelda, et inimestel on enesekaitseinstinkt tööle hakanud ning maske kantakse varasemaga võrreldes palju rohkem. Üks, mis veel jääb silma, on uudised politsei kontrollkäikudest avalikesse kohtadesse, kus viibijatele kehtivad arvulised ja sotsiaalse distantsi piirangud.

Palun jagage, lugupeetud siseminister, infot, kui aktiivne on järgmise kahe nädala jooksul, kui inimesed on pühademeeleolus ja piiranguid ei tee just rõõmsaks, politsei. Milliseid meetmeid te kasutate ja kuidas on need abiks, et inimesed piirangute olukorras ennast turvaliselt tunneksid? Eestis on regiooniti suur erinevus nakatunute ja haiglas ravi vajajate arvus. Kas see mõjutab politsei tegevust? 

12:46 Siseminister Alar Laneman

Austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud Riigikogu! Hea küsija, aitäh küsimuse eest! Seos turvalisuse ja politsei vahel on praeguses olukorras järgmine. Me toetame Terviseametit ja oleme oma tegevuse korraldanud nii, et püüame olla paindlikud vastavalt sellele, kuidas olukord areneb, millised on kitsaskohad ja millist tuge täpselt Terviseamet vajab. Lisaks sellele, et politsei patrullib, võin öelda, et politsei on Terviseametile inimesi appi saatnud, et tõsta Terviseameti menetlusvõimekust, kui seda peaks vaja olema. Ja seda teevad ka meie teised haldusala asutused.

Nüüd, mis maskidesse puutub, siis politsei tegutsemispõhimõte on järgmine. Kui maskide kontrollimisel avastatakse, et inimene ei kanna maski, siis tehakse märkus. Kui inimesel on mask olemas ja ta paneb selle ette, siis sellega piirdutakse. Kui maski ei ole, siis kingitakse ühekordne mask. Neid on ligi 10 000 juba jagatud. Kui tekib konfliktisituatsioon, siis selgitatakse olukorda ja vajaduse korral fikseeritakse asjaolud ja edastatakse andmed Terviseametisse.

Nüüd, mis on jäänud märkamata, on see, et politsei ei ole ju saanud lõpetada oma tavapärase töö tegemist. See on pidanud ka jätkuma. Ja et kõik politseitöö tavalised ja kriisist tingitud tööd ära teha, on politsei oma tööd ümber korraldanud. On appi võetud reservi ja on loodud sisuliselt selline ca 80-meheline – täpselt on neid mehi 78 –reservivõimekus, millest kolmandik on juba rakendatud. On korraldatud ümber ka seda, kus kohas patrullitakse, mis kellaajal jne. Nii et me suudame tagada olukorra jälgimise, olukorrale reageerimise ja meil on üsna täpne koostöö Päästeametiga, kes juhib tegevust kriisipunktides. Ma olen selles mõttes optimistlik, et need meetmed, mida politsei rakendab, vastavad vajadusele. Ja kui peaks tarvis olema, on meil ka reserv olemas. 

12:48 Esimees Henn Põlluaas

Urve Tiidus, täpsustav küsimus palun!

12:48 Urve Tiidus

Aitäh selle esimese vastuse eest! Me kõik teame, et absoluutset teadmist COVID-19 põhjustava viiruse käitumise, nakatumistingimuste kohta kellelgi veel pole. Iga päevaga lisandub uut infot ja praktilist kogemust ning seepärast on riigiti ja kultuuriti piirangud ja juhendid elanikele mõneti erinevad, isegi kardinaalselt erinevaid. Eelkõneleja Lauri Läänemets tõi näiteid Saksamaalt. Islandil näiteks ei soovitata ühiselt jõululaule laulda, Rootsis ära mõtlegi maskita jõulukuuse alla minna. Põhjamaades üldiselt on oma ettevaatlikkus üle kõige parim kaitse. Saksamaal, nagu me kuulsime, on laussulgemine ja Suurbritannia terviseameti koroonakeskuses töötav arst-lektor Taavi Tillmann leiab, et üleriigiline laussulgemine on ka Eestis detsembrikuus vältimatu. Eemalt ehk paistabki asi tõsisem. Eesti on seni laussulgemist vältinud, aga täna jõudis avalikkuse ette Terviseameti arvamus, et ei Terviseametil ega politseil pole ressurssi, et koroonaviiruse leviku tõkestamiseks seatud kohustuste täitmist kontrollida.

Kuna teie haldusalasse jäävad nii politsei kui piirivalve, siis ma küsin edasi piirikontrolli kohta just kodus viibimise kohustusega seoses. Kuidas tagatakse, et piiriületajad täidavad isolatsioonikohustust? Kuidas seda kontrollitakse? Teatavasti isolatsiooninõuete rikkujaid ähvardab ka väga suur sunniraha. Kas te olete seda juba rakendanud? Mis puhul selline karistus mängu tuleb ja kas see võiks tabada ka neid, kes suuremas kui lubatud seltskonnas kogunevad ja seal isegi napsi võtavad? Summa teatavasti on 9600 eurot. Tooge sellesse teemasse palun praktilise elu näiteid!

12:50 Siseminister Alar Laneman

Aitäh! Meetmed võib jagada kaheks. Väga oluline on politsei ja Terviseameti ja teiste ametite tegevuse kõrval inimeste informeerimine ja ka kõigi oluliste töötajate, näiteks poodide teenindajate kaasamine. Piiri kohta võin täpsemalt öelda järgmist. Seal on tavapärane politseitöö: jälgitakse, tehakse märkus. Piiri ületamise intensiivsus on langenud. On lisandunud ka mingid tõrked Vene poole peal. Sisuliselt liiguvad üle piiri ainult kaubad ja üksikud kohalikud elanikud. Teil on täiesti õigus, seal on tähelepanu alla sattunud korduvalt eneseisolatsiooninõuete rikkujaid ja nendega tegeleb edasi Terviseamet. Mul ei ole kahjuks võimalik praegu teile öelda, keda ja kui palju nad on seal kuidagi karistanud.

Mingit sellist revolutsioonilist ümberkorraldust politseitöös vaja ei ole. Kõik toimib suhteliselt tavapäraselt, lihtsalt väga tähelepanelikult. Ja lisandunud on ka politsei enda kaitse meetmed. Kui keegi on olnud lähikontaktne, siis tuleb töö ümber korraldada. Aga meetmeid on kahte plaani. Mis puutub inimeste informeerimisse, siis PPA tahab tänada klienditeenindajaid meie kaubandusasutustes ja turvamehi, kelle töö on äärmiselt oluline maski kandmise, hajutatuse ja muude reeglite täitmise jälgimisel. Nii et ei tegutse mitte ainult ametid, vaid ametid on pigem nagu kõikide nende teiste kaasajad, kes suudavad abiks olla.

12:52 Esimees Henn Põlluaas

Rohkem küsimusi sellel teemal ei ole. Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


5. 12:52 Meedia kättesaadavus

12:52 Esimees Henn Põlluaas

Järgmine küsimus, nr 5. Selle esitab Heljo Pikhof ja talle vastab peaminister Jüri Ratas. Palun!

12:52 Heljo Pikhof

Aitäh! Austatud peaminister! Paljud televaatajad, eeskätt need, kes elavad väljaspool suuremaid linnu ja vaatavad telepilti antenni abil, on märganud oma teleekraani vasakus ülanurgas tähti SD. Need annavad teada, et peagi saabuv uus aasta ei too neile rõõmu, vaid harjumuspärase telepildi kadumise. Need on meie kaasmaalased, kelle sissetulek ei luba elustiili, mille korral iga paari aasta järel soetatakse uus ja võimsam televiisor. Alles see oli, kui lõpetati telesignaali edastamine analoogformaadis ning inimesed pidid ostma uue teleri või digiboksi.

Härra peaminister! COVID-19 pandeemia leviku tõkestamiseks peavad meie tööl või koolis käivad noored jätma saabuvate jõulude ajal maal elavad vanavanemad ja teised eakamad sugulased külastamata. Kas te tõesti võtate paljudelt inimestelt olulise infokanali ja pea ainsa võimaluse meelelahutuseks, üksinduse peletamiseks?

12:54 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh, Heljo Pikhof! Mina soovin "Õnne 13", "Aktuaalset kaamerat" ja sporti vaadata igal pool üle Eesti, olenemata sellest, kas seal on vabalevi või teised lahendused, mis annavad suuremaid võimalusi vabalevile.

Nüüd teie küsimusest. Mina teen siit sama üleskutse sellele organisatsioonile, mis on rahvusringhääling ja kes minu teada oma eelarvet veel menetleb, ei ole seda otsustanud. Ma arvan, et on vaja tähelepanu juhtida sellele, et need inimesed, kes tegelevad vabaleviga – te vist peate seda silmas – peaksid üleminekuks HD-edastusele tegema pingutusi, et kõik inimesed näeksid telepilti ka edaspidi.

Rahvusringhäälingu eelarve on minu teada üle 40 miljoni – see on väga suur summa. On päris huvitav, et kui eelarvet ei ole veel lõplikult vastu võetud, öeldakse ikkagi, et vaat seda tükki on kindlasti vaja saada – jutt on siis reservist. Vastavad ettepanekud rahvusringhäälingu poolt on tehtud, ma tean seda, ja Kultuuriministeerium on need üle vaadanud.

Me oleme seda korra ka valitsuses tegelikult arutanud – nii seda küsimust, mis puudutab rahvusringhäälingule 600 000 euro eraldamist teleprogrammide paralleeledastuse tagamiseks aastatel 2021–2022 ehk jämedalt öeldes on see 300 000 eurot aastas, kui ka 400 000 euro eraldamist üleminekuks HD-edastusele. Nagu ma ütlesin, seda otsust valitsus ei ole langetanud. Meie seisukoht oli see, et see tuleb läbi rääkida rahvusringhäälingu juhatusega ja paluda neil see oma eelarves ikkagi ette näha. Ma olen sellega täiesti päri.

On päris palju neid leibkondi, neid peresid, neid talusid, kus on vabalevi ja pole digibokse. On kohti, kus ei ole interneti võimalust või levi on nii halb, et tegelikult ei saagi seda võimalust luua. Niisuguseid metsatalusid on meil küll ja küll. Nii et ma väga loodan, et leitakse võimalus, et kõik inimesed näevad telepilti edasi. Aga siin peab oma sammu tegema ka rahvusringhääling.

12:56 Esimees Henn Põlluaas

Heljo Pikhof, palun täpsustav küsimus!

12:56 Heljo Pikhof

Aitäh vastuse eest, härra peaminister! Eesti inimeste informeerimine on meie riigi ülesanne. Seda ei saa delegeerida kellelegi teisele. Riik peab oma sõnumiga jõudma kõigi inimesteni, ja kui see nii ei ole, siis jõuab nende inimesteni keegi teine, aga see sõnum ei pruugi olla meie riigi ja meie inimeste suhtes heatahtlik. Nendest kaalutlustest lähtudes peab riik ülal kahte eestikeelse ja ühte venekeelse kvaliteetse programmiga telekanalit. Mina arvan ja seda arvab ka Eesti Rahvusringhäälingu juht, et valitsuse tegevus on viinud selleni, et suurele osale inimestest muudetakse need kättesaamatuks. Selleks, et paralleeledastust jätkata ja inimestele telepilt ka uuel aastal alles jätta, läheks riigieelarvest tarvis 300 000 eurot. On kummaline, et valitsus ei leia seda 300 000 eurot, sest kuigi 58% inimestest peab abielureferendumit tarbetuks, pole teil kahju kulutada sellele 2 miljonit – peaasi, et EKRE saaks referendumi toel oma valimiskampaaniat korraldada. Tegelikult on ju teie valitsuse otsustada, kas need inimesed näevad tuleval aastal neid teleprogramme või ei näe.

12:58 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh teile! Kõigepealt, ma arvan, et teie mure on väga õigustatud. Informatsioon on vaja kohale viia. Ja siin teie ees, nagu ütles Riigikogu esimees, selle aasta viimases infotunnis tahan mina küll öelda seda, et rahvusringhääling teeb väga kvaliteetset ajakirjandust. Tema positsioon Eesti inimeste informeerimisel on väga oluline. Selle informatsiooni operatiivsus on väga oluline just praegusel koroonaviiruse ajal ja sellesse on väga suure panuse andnud ka erameedia. Te räägite maapiirkondadest. Väga paljud maapiirkondades elavad inimesed saavad seda operatiivset infot ka tänu raadiole. Vikerraadio – väga paljud inimesed kuulavad Vikerraadiot. Need, kes on vene emakeelega, kuulavad Raadio 4. Ka neile raadiotele tuleb avaldada suurt tunnustust.

Nüüd, võrdlus selle referendumiga. Mina ei tea, kust kohast te võtate, et see referendum maksab 2 miljonit. Mina tean seda, et on olnud seadusmuudatused, et Eesti peab oma valimissüsteemi muutma. Täna valimisteenistus koostöös RIA-ga neid hankeid teeb ja olenemata referendumi toimumisest investeerib sinna miljoneid eurosid – miljoneid eurosid! –, et luua uus süsteem. Tuleb luua näiteks e-nimekirjade võimalus, et meil kaoks ära kohustus, et peame käima reedel, laupäeval või pühapäeval oma kodujaoskonnas hääletamas. Siis saame teha seda üle Eesti. Nii et need investeeringud on palju suuremad. See, et sinna tekib ka referendumiliides, vastab tõele, aga mina ei tea, et see maksab 2 miljonit, nagu teie ütlete.

Nüüd, te ütlete, et see on valitsuse kätes, kas inimesed näevad pilti kineskooptelerist, kas inimesed näevad ETV-d, ETV2 ja ETV+ vabalevis või ei näe. Mina ütlen vastu, et vabandust, aga ka rahvusringhäälingul on oma kohustused. Teie, austatud Riigikogu, annate samuti riigieelarve vastuvõtmise kaudu rahvusringhäälingule väga suured summad raha. Ja rahvusringhääling on minu meelest toimetanud päris hästi, on arendanud oma tegevust näiteks ka digiplatvormidel, err.ee koduleheküljel. See on saanud väga märkimisväärseks infoedastuskanaliks Eesti inimeste igapäevases meediatarbimises.

Ei ole päris nii, et kui ERR ei ole oma eelarvet vastu võtnud, siis nüüd kukub maailm selle pärast kokku, et seda 300 000 ei ole. Ma arvan, et on ERR-i kohustus näha ette need summad oma eelarves. Aga valitsus on tõesti varasematel aastatel tulnud appi niisuguse muudatuse finantseerimisel. Aga päris nii ei ole, et ma oma eelarvet vastu pole veel võtnud ja nüüd äkki tahan saada seda tükki nagu sellises rohelises koridoris, eraldi koridoris, jättes tervikpildi vaatamata. Nii ei saa minu meelest.

13:01 Esimees Henn Põlluaas

Indrek Saar, palun!

13:01 Indrek Saar

Aitäh sõna andmast! Lugupeetud peaminister! Ma tuletan teile meelde, et nii teie praegune valitsus kui ka eelmine valitsus on otsustanud sellesama probleemiga tegelemiseks, selleks, et väidetavalt ligi 100 000 televiisorit ei hakkaks järgmisest aastast lihtsalt sahisema, kaks aastat järjest eraldada täiendavalt 300 000 eurot ERR‑ile. Sel aastal, nagu me oleme kuulnud, on rahandusminister võtnud uue hoiaku ja arvab, et ERR peaks selle raha oma eelarvest ise leidma. Nii saan ma teie jutust aru. See on oluline muutus.

Meil on käes detsembri keskpaik ja inimesed peavad otsustama, kas nad kulutavad raha selle jaoks, et osta midagi oma jõululauale, osta mõni väike kingitus või nad peavad ostma midagi täiendavat, et televiisorit näha, vähemasti digiboksi soetama või lausa uue televiisori. Te praegu määrite seda vastutust laiali, aga see on oluline poliitika muutus. Te pole tegelikult sellele küsimusele vastanud ja näitate näpuga ERR-i suunas, kuigi siiamaani on olnud teie poliitika selline, et õige on täiendav valitsuse eraldis. Aga ma tulen selle juurde, mida te ka väitsite: et järgmise aasta riigieelarvesse on koalitsioon pannud ligi 1,8 miljonit eurot muu hulgas referendumi korraldamiseks. Kas te väidate, et see summa oleks riigieelarvesse vaja lisada ka siis, kui referendumit 2021. aastal plaanis korraldada ei oleks?

13:03 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh! Ma kõigepealt vastan teie esimesele küsimusele. Ma nüüd ei tea küll, et see oleks mingi tohutu ideoloogiline, poliitiline küsimus. Ma ütlen veel kord: ma arvan, et on ERR‑i kohustus seda pilti Eesti inimestele edasi näidata. Ma tõesti arvangi nii, siiralt ütlen. Ja kui ühel hetkel ERR ütleb, enne veel, kui uus eelarveaasta on alanud, rahvusringhääling ütleb, et seda 300 000 ta oma eelarvest eraldada ei saa, siis see ei ole päris aus mäng minu meelest.

Jah, teil on õigus. On olnud nii, et varasematel aastatel tõesti on eraldatud erakorraliselt need 300 000 eurot. Ma üldse ei välista, et võib-olla ka järgmisel aastal me teeme seda erakorraliselt, kui ühel hetkel ERR teatab, et ta ei suuda enam seda pilti toota. Aga öelda enne eelarve vastuvõtmist, enne uut eelarveaastat, et andke see raha nüüd siia – mina arvan, et see ei ole päris korrektne lähenemine. Ma üldse ei välista, et kui ERR näiteks, ma ei tea, järgmise aasta keskel või aasta lõpus ütleb, et tõesti nüüd on seis selline, et meil ei ole võimalik enam oma eelarvega välja tulla ja kas saaks aasta lõpus mõne kuu jagu toetust, et seda pilti edastada – see on hoopis teine lähenemine.

Nii et ma olen jätkuvalt sellel arvamusel, et ka rahvusringhääling peab ise pingutama. Ja ma usun, et ta seda ka teeb. Ja see, mis te ütlete, on õige. Kas neid vaatajakohtasid on 100 000 või 60 000, täpselt teada ei ole, aga kindlasti neid on väga märkimisväärne hulk. Selles ma olen, härra Saar, nõus nii teiega kui ka proua Pikhofiga, kes selle teemat tegelikult tõstatas.

Nüüd see teie teine küsimus: kas 1,8 miljonit on vaja ainult referendumi jaoks ja kui referendumit ei oleks, siis poleks 1,8 miljonit vaja? Ma ütlen veel kord, et praegu on üleminekuaeg. Eesti valimissüsteemi huvides tehakse valimisteenistuse ja RIA kaudu erinevaid hankeid, et me oleksime valmis kohalikeks valimisteks, 2021. aasta 17. oktoobriks. Seal on tõesti olemas ka üks liides, et hakata tulevikus, kui on soov, rahvahääletusi läbi viima. Kui on soov! Jah, see nõuab eraldi raha, nagu ma ütlesin. Ma jään oma positsiooni juurde. Te vist soovite täpselt seda 1,8 miljonit lahti kirjutada. Asi on ka selles, et kui me soovime mingeid teenuseid saada varem, siis on küsimus, kas neid saab rahastada näiteks struktuurivahenditest või ei saa struktuurivahenditest rahastada. Sel juhul tuleb rahastada otse riigieelarvest. Kui te seda soovite, siis loomulikult selle info ma teile annan.

Aga ma tahan veel kord öelda, et kogu see investeering ei ole ainult rahvahääletuse jaoks, mis tehakse. Me läheme üle uuele valimiskorraldusele. Ma tõin näiteks e-nimekirjad, kaob ära see oma kodujaoskonnas nädala lõpus hääletamise kohustus, kui eelhääletamine on lõppenud. See annab laiemad võimalused. 

13:06 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


6. 13:06 Euroopa Liidu vahendid

13:06 Esimees Henn Põlluaas

Ja järgmine küsimus, nr 6. Esitaja on Maris Lauri ja vastaja peaminister Jüri Ratas. Palun!

13:06 Maris Lauri

Aitäh! Härra peaminister! Järgmisel aastal peaksid avanema Eestile päris suured summad Euroopa Liidu vahendeid, n-ö uue perioodi vahendeid, lisaks taasterahastud ja muud sellised olulised programmid. Summad on hästi suured. Kahjuks on olnud nii, et ma olen üritanud mitu kuud saada aru, milleks plaanib valitsus seda raha kasutada. On selge, et keegi ei saa nimetada pisikesi ja konkreetseid projekte, kuid mingisugune ettekujutus laiemalt peaks ju ometigi olemas olema. Kahjuks seda ülevaadet mul ei ole õnnestunud saada. Ei ole õnnestunud ka mu kolleegidel.

Rahanduskomisjon sai ühe A4 suuruses paberi, mis oli väga üldine ja kus tegelikult oli vähem informatsiooni, kui on saada näiteks Euroopa Komisjoni leheküljelt. On selge, et nende lehekülgedel ei ole ülevaadet sellest, kuidas Eesti plaanib raha kulutada. Ma ei usu, et arusaamist, milleks seda raha võiks kulutada, ei ole olemas, sest eri ministrid on erinevates olukordades eelarvet tutvustades või avalikkuses rääkides avaldanud oma mõtteid, mida võiks selle rahaga teha. Palun öelge, millal on võimalik Riigikogu liikmetel saada pisutki põhjalikumat ülevaadet sellest, milleks neid summasid soovitakse kulutada, millised on mõtted, millised on suuremad projektid!

13:08 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh teile, austatud Maris Lauri selle küsimuse eest! Mina arvan, et Riigikogu liige peab kohe saama selle info, millised on mõtted, millised on suuremad projektid. Ma arvan seda täiesti siiralt. Kui te seda ei ole saanud, siis ma palun, et teile saadetakse vähemalt see info, mis minul on olemas. Ma ei näe, et siin mingit suurt saladust on. 

Teil on õigus, loomulikult me ei näe täna detailideni, lõpuni ridu läbi. On erinevad taotlused ja taotlusvoorud. Ja me peame arvestama ikkagi kogu selle taaskäivitamiskava puhul ühte asja: hetkel see ei ole veel täielikult jõustunud. Punkt üks.

Punkt kaks: me peame arvestama ka seda, et kui see jõustub, siis me hakkame läbi rääkima. Ei ole nii, et Eesti ütleb, et me teeme seda, olgu tegu taaskäivitamiskavaga või õiglase ülemineku fondiga või REACT-EU-ga. See tähendab ikkagi läbirääkimisi Euroopa Komisjoniga. Need läbirääkimised võivad olla edukad, aga need läbirääkimised võivad olla ka mitteedukad, mis tähendab, et mõni projekt kukub ära. See oli see põhjus, miks ma ütlesin siin ühele küsimusele vastates, et jah, me tahame taotleda 35 miljonit näiteks Narva Haiglale õiglase ülemineku fondist, aga see ei pruugi õnnestuda, kui õnnestu läbirääkimised Euroopa Komisjoniga.

Kõigepealt see RRF või taaskäivitamiskava rahastu. Sellest on ette nähtud toetus Eestile orienteerivalt 1,1 miljardit eurot. Kogusumma võib muutuda. 30% summast jaotatakse muu hulgas 2021. ja 2022. aasta SKP kasvu alusel. Kohustus on 20% kasutada digipöördeks, 7% rohepöördeks ja samuti toetada riigipõhiste soovituste täitmist. Fondi eesmärk on toetada majanduslikku, sotsiaalset ja regionaalset ühtekuuluvust, rohe- ja digipööret, tervishoidu, konkurentsivõimet, vastupidavust, haridust ja oskusi, teadusuuringuid, innovatsiooni, arukat, kestlikku ja kaasavat majanduskasvu, töökohtade loomist, investeeringuid ja finantssüsteemi stabiilsust. Digipöördeks on 221 miljonit eurot ja see on üks plaan selle RRF-i puhul. Eesmärk on ettevõtete digitaliseerimine ja automatiseerimine, e-ehituse arendamine, digilahenduste arendus, samuti riigi IT-baasteenuste reform, avalike ettevõtjatele ja kodanikele mõeldud digiteenuste reform, riigi teenuste muutmine sündmuspõhisteks, proaktiivseteks ja ka kõnekrati abil kasutatavateks. Ja siin sees on ka viimase miili investeeringud.

Lisaks on eesmärk rohepööre, milleks hetke teadmiste kohaselt 409 miljonit eurot. Siin on kohalike omavalitsuste investeeringud kergliiklusteedesse, siin sees on Rohuküla raudtee ehitus lõikudel Turba–Ellamaa ja Ellamaa–Risti, samuti vesiniku terviktehnoloogiate kasutuselevõtu edendamine, ettevõtete rohepöörde toetamine ja rohefond. Samuti on siin sees näiteks Tallinna Vanasadama trammiliini ehitus. No mõningad näited teile.

13:11 Esimees Henn Põlluaas

Maris Lauri, täpsustav küsimus palun!

13:11 Maris Lauri

Tänan, härra peaminister! Ma tõesti loodan, et see info võimalikult kiiresti kohale jõuab. Ma olen veendunud, et kui selliste suurte summade kasutamist arutada avalikult, siis me leiame parimad meetodid, õigeimad kohad, ja seda ka juhul, kui mõni projekt ei leia Euroopa tasemel toetust. Mitu pead on mitu pead.

Minu küsimus lähtub nüüd sellest, et kuna avalikustamine on olnud väga kehv, siis olen ka mina saanud selle kohta kirju. On avaldatud nördimust, et mingid otsused ei ole tehtud avalikult, inimesi kaasates. Ida-Virumaa puhul tulid kohe kirjad. Suur nördimus oli, et nemad valmistavad ette, aga valitsus on juba otsustanud enne, kui tähtaeg käes. Kas te plaanite avalikustamist rohkem kasutada, tõesti inimesi rohkem kaasata ja arutada ka selliseid suuremaid projekte ja ideid, mitte ainult suundumusi? Ütleme nii, et me räägime näiteks Narva Haiglast, aga võib-olla Ida-Virumaal leitakse, et on mingeid teisi rahastamise kohti. Ma toon lihtsalt näite, aga vaataks üldisemalt, kuidas see avalik diskussioon võiks edaspidi teie arvates käia. Kuidas see kaasamine edaspidi toimuma hakkab?

13:13 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh! Kõigepealt ma arvan, et sellised suured raamid igal juhul tuleb paika panna. On selge, et suurte raamide paikapanekul on väga kindlalt lähtutud nendest sisenditest, mis on tulnud erinevate arengukavade, sh "Eesti 2035" aruteluga seotud korjel. Aga me peame arvestama, et nende raamide puhul kehtivad, nagu ma ütlesin, teatud kriteeriumid. Praegu väga palju räägitakse taaskäivitamiskavast, aga me saame seda rakendada, kui me teeme investeeringuid rohepöördesse, kui me teeme investeeringuid digipöördesse. Kogu taaskäivitamiskava on ikkagi seotud majanduse kiiresti käima tõmbamisega koroonaviiruse põhjustatud pandeemia kontekstis. Lisaks me teeme investeeringuid ka selleks, et meie tervishoiusüsteem ja kogu COVID-19 vastane võitlus oleks paremini rahastatud.

Ma toon mõned näited tervishoiust sellessamas taaskäivitamiskavas. Aga jah, ma olen  teiega nõus: kui suured raamid saab paika, siis see on märkimisväärne raha, mis tuleb eri fondidest, kui meil läbirääkimised õnnestuvad. Ma nimetasin siin näiteks vesinikku. Ma arvan, et vesinikutehnoloogiale on eraldatud suurusjärgus kokku 55 miljonit, ja me soovime selle raha eri ministeeriumide kaudu panna selle tehnoloogia arendamisse ja rakendamisse. 55 miljonit! Loomulikult see eeldab väga tõsiseid läbirääkimisi, väga tõsiseid hankeid, erinevaid konkursse.

Sellesama taaskäivitamiskava rahastuses on sees ka tervishoid. Narva Haiglast on juba räägitud, aga on ka Tallinna Haigla projekteerimine ja ehitus. Siin sees on ka Politsei- ja Piirivalveameti kopterid kiirabi lennuteenuse väljaarendamiseks. Siin sees on ka ettevõtete ekspordivõimekuse toetamine. Näiteks sellesama REACT-EU projekti suurus Eestile on 177,3 miljonit eurot. Siin sees on COVID-valmisolek – üle 63 miljoni, samuti tervishoiuteenuste kättesaadavuse parandamine, kriisideks valmisoleku  parandamine – üle 47 miljoni, majanduse elavdamine – suurusjärgus 38 miljonit, lisaks tööturg, sotsiaalne kaasatus, toiduabi enim puudust kannatavatele inimestele.

Õiglase ülemineku fond, millest on palju olnud juttu, on väga tugevasti fokuseeritud Ida-Virumaale. Aga me arutame ka, kas teatud osa Põhja-Jõgevamaast ja Lääne-Virumaa võiksid samuti olla toetuse saajad või mitte. Teatavasti on Ida-Virumaa maakond viimastel aastatel muutunud. Siin on oluline just tööstusinvesteeringutoetus Ida-Virumaale ja Ida-Virumaa ettevõtluse teadusmahukuse kasvatamise toetus. Samuti on siin sees täiendkoolitus ja atraktiivse elukeskkonna loomine, mis on seotud kaugküttesüsteemide kaasajastamisega.

Need on mõningad näited, mis ma jõudsin teie küsimusele vastates tuua. Ma püüan selle info kokku panna ja teile nii kiiresti saata, kui on võimalik. Ma ei näe, et see oleks kuidagi salajane info, mida  tuleb Riigikogu liikmete eest varjata. 

13:16 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Sellel teemal rohkem küsimusi ei ole, lõpetan selle käsitlemise.


7. 13:16 Välispoliitika

13:16 Esimees Henn Põlluaas

Järgmine küsimus, nr 7. Esitab Marko Mihkelson ja vastab välisminister Urmas Reinsalu. Palun!

13:17 Marko Mihkelson

Aitäh! Lugupeetud välisminister! Kuna praeguse valitsuse jaoks on sisepoliitika ja välispoliitika väga tihedalt põimunud ja jänesehaake seestpoolt tuleb päris palju, siis küsimus lähtub sellest. Oma novembriteesides te väga tulihingeliselt muidugi võitlete abielureferendumi eest, pöörates seal küll tähelepanu rohkem riigisisestele teemadele, aga tegemist on ka välispoliitikas väga olulise teemaga.

Abielureferendumil, kui see üldse peaks toimuma, ei otsustata ju mitte ainult selle üle, kes Eestis võivad edaspidi abielluda ja kes mitte, vaid ka selle üle, millisesse maailma hakkab Eesti mõtteliselt kuuluma. Valitsuserakondade eestvedamisel ühiskonda lõhestava rahvahääletuse tegelik valik on selles, kas Eesti jääb edasi truuks demokraatlikule, ka vähemuste õigusi kaitsvale lääne ühiskonnamudelile või vajub autoritaar-patriarhaalse küünilise populismi raskuse all pigem tagasi Vene mõjusfääri suunas. Alles sellel suvel tegi Venemaa praegune, Putini režiim referendumi kaudu otsuse, millega lisati naaberriigi põhiseadusesse täpselt sama klausel, millega flirdivad praegu Eesti valitsuserakonnad. Kas me tõesti tahame sarnaneda diktaatorliku Venemaaga?

Rahvaküsitluse kaitsjad püüavad kasutada muu hulgas ka argumenti, et kurja Venemaa naabruses ei tohi Eesti lubada euroopalike väärtuste kallaletungi traditsioonilisele ühiskonnale, sest see võib nõrgendada rahva kaitsetahet. See argumentatsioon ei päde kohe kuidagi, sest mida katkisem ja lõhestatum on ühiskond, seda nõrgem on tema psühholoogiline kaitsevõime.

Lugupeetud välisminister! Öelge palun, kuidas sobitub teie tulihingeline võitlus vähemuste õiguste vastu nii Eestis kui kaugemal – ma pean silmas just teie korraldust suursaadikutele mitte ühineda LGBT-vähemuste kaitseks tehtavate avaldustega – Eesti välispoliitika keskse eesmärgiga hoida ja tugevdada ühtset demokraatlikku liitlasruumi. 

13:19 Välisminister Urmas Reinsalu

Aitäh, hea küsija! Kõigepealt, mul käes viimane hetk tänavu siin Riigikogu kõnetoolis seista. Ma tahan soovida kõigile rahvaesindajatele ja kogu armsale Eesti rahvale ilusat ja rahulikku jõuluaega, pühadeaega, ja kõikide soovide täitumist uuel aastal ja muidugi tugevat tervist. Me saame hakkama selle kurja viirusega, meil on meie elutarkus, meie elukogemus, me suudame kriitilisel hetkel hoida kokku ja saame hakkama.

Nüüd, ei ole mingeid jänesehaake Eesti välispoliitikas. Kui me kõneleme euroopalikest väärtustest, mille andunud toetaja ma olen, siis minu jaoks on need ennekõike Ateena, Rooma ja Jeruusalemma vaimne pärand ja kiirgus. Ja kindlasti on ka pereväärtused osa euroopaliku kultuuri väärtusest.

Nüüd küsimus selle kohta, kas rahvahääletus iseenesest viib meid Putini-Venemaa rüppe. Ei vii, muidugi mitte! Ja seda segadust ei oleks ka meil juhtunud, kui sina, hea küsija, härra peaminister ja mina ühiselt oleksime üle-eelmises Riigikogu koosseisus algatanud rahvahääletuse kooseluseaduse kohta. Ühisel meelel ja tahtel oleksime andnud kõrgeima võimu kandjale, rahvale, selle otsuse teha. Ma arvan, kui see rahvahääletus oleks toimunud kuus aastat tagasi – Jevgeni teab! –, oleks palju pingeid ühiskonnas maha võetud ja me oleks saanud selle tegelikult valedele ülesehitatud aktsiooni selja taha lükata ja keskenduda nendele küsimustele, mis on kesksed, mis on meie riigis väga olulised.

Ma arvan, et sinu mõttekäigus on see otsusekoht vale, et sa lähtud sellest, et me oleme otsekui õpilased, kes peavad teenima ära kiitust kuskilt väljastpoolt mingite mõõdupuude järgi. Ma ütlen üheselt ja selgelt, et minu arusaam Eesti riigist ja meie tulevikust on selline: meie, siin sündinud, tulevased põlved ja tänased eestlaste põlved, meie rahvas, meie oleme oma tuleviku peremehed. Meie otsustame ise oma tulevikku ja teeme seda oma väärtuste ja tõekspidamiste järgi, nii, nagu me õigeks peame. Me ei võta demokraatia ja väärtuste osas õppetunde teistelt, vaid kui vaja, seisame julgelt ja selgelt oma põhimõtete eest nii rahvusvahelistes suhetes kui ka loomulikult siin, rahvaesinduse pühas kojas.

Head sõbrad, ma tahan teile öelda julgelt ja selgelt, et Eesti välispoliitika teenib Eesti rahvuslikke huvisid. Loomulikult on inimõigused ja inimväärikus võõrandamatud ja need on lähtudes meie põhiseaduse vaimust juhtmõtteks nii sellele rahvaesinduse kõrgele kojale kui loomulikult ka kõigile riigiametnikele, sh Välisministeeriumile.

Ning loomulikult, see aasta, julgeolekunõukokku kuulumise aasta ja meie rahvusvaheliste liitlassuhete tugevdamise aasta on tähendanud meile ka ühemõttelist ja selget Putini agressiooni tõkestamist. Me teeme seda, ja me teeme seda ühisel häälel kõigi vabade rahvastega, kes meiega ühel meelel on. Nii et mingit samastumist küsimuses, mis puudutab neid väärtusi, millesse me usume, Putini režiimiga või sellele agendaga ei ole. Ma lükkan selle täielikult tagasi ja tegelikult teab seda ka hea küsija ise.

Head sõbrad! Ajad on keerulised. Keskendume olulisele, usume iseendasse ja keskendume sellele, et ühisel jõul, kõikide koondumisel me saame hakkama.  

13:22 Esimees Henn Põlluaas

Marko Mihkelson, palun täpsustav küsimus!

13:22 Marko Mihkelson

Aitäh! Ma soovin sulle, Urmas, ka rahulikku jõuluaega ja meelekindlust Eesti huvide kaitsmisel meie liitlastega koos! Sa muidugi ei vastanud mu küsimusele, kuidas sinu tulihingeline võitlus vähemuste õiguste vastu seda liitlasruumi aitab tugevdada.

Aga kui sa räägid Euroopa väärtustest ja sellest, et me ei pea laskma teistel ennast õpetada, siis see kõlab väga kummaliselt. Ma tahaks tegelikult kuulda sinu kommentaari või nõustumist või mittenõustumist sellega, mida me siin saalis esmaspäeval abielureferendumi debati käigus kuulsime sinu erakonna esimehelt, kes muu hulgas ütles, et Euroopast on tulnud Eestile väga palju halba: on tulnud kommunism, on tulnud fašism ja ma saan aru, et on tulnud ka vajadus vähemuste õiguste eest seista. See on päris õõvastav. Ma ausalt öeldes ei saa aru, mis selliste inimeste peades toimub, kui võrreldakse kommunismi või fašismi kuritegusid vähemuste õiguste kaitsmisega. Samas me teame, et ka Euroopa mõned riigipead on võrrelnud LGBT temaatikat sama õudselt kommunismi kuritegudega.

Hea Urmas! Sa oled teinud väga palju oma poliitikukarjääri jooksul selleks, et seista nende inimeste eest, kes on kommunistliku režiimi ohvriks langenud. Repressioonide ohvrite eest oled sa seisnud väga kindlalt. Kas me tõesti oleme jõudnud aastal 2020 sellesse seisu, kus valitsuserakonna juht võib võrrelda kommunismi kuritegusid LGBT või ka teiste vähemuste õiguste kaitsega?

13:24 Välisminister Urmas Reinsalu

Aitäh! Kindlasti olen mina – ja kõik teavad seda – ühemõtteline, selge vähemuste õiguste, inimõiguste, inimväärikuse toetaja. Mul oli just läinud nädalal vestlus Ühendkuningriigi ministriga. Me arutasime ÜRO Julgeolekunõukogus usuvähemuste resolutsiooni üle. See on väga oluline teema. Meil on maailmas palju rahvaid, õigemini enamik, lõviosa inimkonnast tegelikult ei saa vabalt ja takistusteta seda õigust teostada. Inimeste õigus privaatsusele, eraelule, inimeste ühetaoline ja võrdne kohtlemine inimõiguste seisukohalt – selles ei ole mingisugust kahtlust.

Need, kes soovivad praegusele arutelule omistada mingisugust agressiivset inimõigustevastase rünnaku agendat, eksitavad Eesti rahvast, aga Eesti rahvas näeb selle läbi. Loomulikult! Eesti rahvas on tark. Ja teiseks soovitakse kahtlemata külvata segadust meie liitlastest sõprade peades, aga ma arvan, et see agenda ei õnnestu. Loomulikult ei ole keegi, ükski inimene väljendanud mingit seisukohta, mis pooldaks selliste õiguste allasurumist või kehtivate õiguste moonutamist, mis rajanevad inimõiguste ülddeklaratsiooni võõrandamatutel põhimõtetel.

Nüüd see küsimus, mis puudutas Helir-Valdor Seederi sõnavõttu. Ma arvan, et see oli tegelikult moonutatud võrdlus. On tõsiasi, et niisugused käsitlused ja kahtlemata drakooniliselt inimese olemust moonutavad agendad, inimsusevastased ideoloogiad, on tõepoolest õhtumaise kultuuriruumi pärand. Me ei ole sellest pärandist vabanenud. See on meile hoiatuseks, et inimest ei ole võimalik utoopiatega muuta. Need konstruktsioonid, utopistlikud konstruktsioonid on määratud läbikukkumisele. See on meie õppetund 20. sajandist. Ja meie kohustus ohvrite ees on seda teadmist edasi anda oma järglaste põlvedele. Sellepärast on meie kohustus ka asutada siinsamas Tallinnas rahvusvaheline kommunismi kuritegude muuseum.

Nüüd see, mis puudutab osutust, et meie välispoliitika kuidagipidi ei seisa inimõiguste eest. Ma lükkan selle ühemõtteliselt tagasi. Veelgi enam, mul on hea meel parlamenti informeerida olulisest otsusest. Nimelt olen ma ametisse nimetanud spetsiaalse täievolilise inimõiguste erisuursaadiku. Ta tegeleb just nimelt küsimustega, mis puudutavad võõrandamatute inimõiguste kaitset. Ja mul on hea meel ka parlamenti informeerida meeldivast uudisest, millest ma juba informeerisin meediavabaduse alliansi liikmeid – see on prestiižne rahvusvaheline initsiatiiv, mille üks aktiivne liige on ka Eesti. Nimelt, järgmisel aastal toimub rahvusvaheline meediavabaduse konverents Eestis, Tallinnas. 

Nii et Eesti on enesekindel, usaldusväärne, inimeste õigusi austav riik, kes seisab oma huvide eest. Ja loomulikult seisab ta ka nende väärtuste eest, millel rajaneb meie ühine arusaam, kuidas olla ka tulevikus võrdne riik teiste Euroopa riikide-rahvaste seas.

13:28 Esimees Henn Põlluaas

Tundub, et rohkem küsimusi sellel teemal ei ole. Lõpetan selle käsitlemise.


8. 13:28 Viiruse leviku tõkestamine

13:28 Esimees Henn Põlluaas

Järgmine küsimus on Riina Sikkutilt: küsimus nr 8. Talle vastab peaminister Jüri Ratas. 

13:28 Riina Sikkut

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud peaminister! Viiruse leviku tõkestamiseks on valitsus viimase üheksa kuu jooksul rakendanud erinevaid piiranguid. Täna siin saalis on hästi palju küsitud Ida-Virumaal rakendatud piirangute ja nende tekitatud kahju hüvitamise kohta. Ma jätkan samal teemal.

Seda arutelu, kas see 2,1 miljonit on palju või vähe, saab hinnata ainult siis, kui on teada eesmärk, miks me midagi hüvitame ja kellele me hüvitame. Mis on valitsuse tegevuse eesmärk? Kui on teada, mida valitsus soovib saavutada, siis saab valida vastavad instrumendid. Valitsus peaks ka ette teada andma, et kui kehtestatakse piirangud, siis kas valitsus hüvitab midagi, kui hüvitab, siis kellele hüvitab ja mida hüvitab, kas hoitakse inimesed tööl, kas tagatakse ettevõtete ellujäämine, kas hüvitatakse teatud osa saamata jäänud käibest või kasumist. Mis on see, mida valitsus ettevõtetele lubab? Kas see sõltub sellest, kui kõva häält teevad ettevõtjad? Kas see, kes kõvemini hüüab, saab rohkem? Kas eri piirkonnad on mingis prioriteetsuse või tähtsuse järjekorras valitsuse jaoks? Kellele heldemalt hüvitisi määratakse? Kas põllumajandus on eelisseisus võrreldes turismiga?

Need küsimused tekivad sellepärast, et otsustamine ei ole selge, ei ole läbipaistev, ja otsused ei ole piisavalt põhjendatud. Arvestades seda varasemat arutelu siin, kas te lisaks siin kõlanud numbritele saaksite avada, kuidas valitsus otsustab piirangute tõttu tekitatud kahju hüvitamise osalistele, näiteks Ida-Virumaa näitel?

13:30 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh teile selle olulise küsimuse eest! Ma jätkan sealt, kus ma Ida-Virumaa kohta vastamise lõpetasin. Ida-Virumaa on tõesti meie jaoks väga oluline, väga tähtis. Ma ise käisin Ida-Virumaal üle-eelmise nädala reedel – nii Sillamäel, Narvas kui ka Kohtla-Järvel. Sõnum on selge: see ei ole täna Ida-Virumaa mure, see on kogu Eestimaa mure, ja me peame ühiselt tegutsema, kõik koos. Kõik me 1,3 miljonit inimest peame ühiselt tegutsema, et saaksime selle viiruse ületatud. Ja mina olen täiesti veendunud, et ühiselt tegutsedes, tugevalt kokku hoides me saame sellega hakkama. Teie, Riina, ja mina lõhume selle opositsiooni-koalitsiooni valli siin maha ja pingutame ühiselt selle nimel, et see viirus maha suruda. Me saame hakkama, nii nagu ka välisminister ütles. Ma jagan seda positsiooni: me saame hakkama.

Ida-Virumaa osas on meil väga selged, väga konkreetsed kriteeriumid paigas. Tegelikult on Ida-Virumaa summa üle 2,8 miljoni. Üle 2,8 miljoni! See puudutab huvitegevust ja huviharidust täiskasvanutele, see puudutab huvitegevust ja huviharidust noortele. Üks meede on Kultuuriministeeriumi, teine on Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu. Jevgeni teab seda väga hästi, tema on töötanud Haridus- ja Teadusministeeriumis. Toetus noortele tähendab ka Kultuuriministeeriumi kaudu spordi toetamist Ida-Virumaal, see tähendab erakoolide, erahariduse toetamist.

Ja nüüd me jõuame selle 2,1 miljoni, täpsemalt 2 133 000 juurde – see puudutab ettevõtteid. Nüüd ma pean ette võtma selle sisendi, mille me oleme saanud oma parimatelt spetsialistidelt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis. Nemad on andnud oma sisendi, olles loomulikult läbi rääkinud teiste spetsialistidega.

Jah, me peame arvestama seda, et suletavaid ettevõtteid on olnud 204. Need puudutavad töökohti, mida on kokku 1316. Nüüd, teenimata jäänud müügitulu. Kui võtta aluseks, et detsembris oleks sama palju kliente, kui oli aasta tagasi – seda ma rõhutasin enne ka, et kui võtta 2019. aasta detsembri müügitulu aluseks –, siis see summa oleks suurusjärgus 2 770 000 eurot ehk siis umbes 2,8 miljonit. Meie oleme aluseks võtnud nende ettevõtete eelmise kuu, novembrikuu palgafondi ja korrutanud selle kahega. Sellise toetuse võiks anda nendele ettevõtetele. Ettevõtted saavad ise vaadata, mida nad selle kolmenädalase sulgemise korral kõige enam vajavad: kas nad vajavad elektriarve maksmist, veearve maksmist, rendi maksmist, inimeste toetamist. Vaja on anda usku, et nad saavad hakkama, et need ettevõtted lähevad edasi, tegutsevad edasi, jätkavad oma majandustegevust. Ja loomulikult on neil vaja ka oma töötajaid, oma inimesi.

13:33 Esimees Henn Põlluaas

Riina Sikkut, täpsustav küsimus, palun!

13:33 Riina Sikkut

Te alustasite vastust sellega, et Ida-Virumaa on tähtis. Kas see nüüd indikeerib seda, et tehtud otsused meetmete kohta kehtivad ainult Ida-Virumaale või samalaadset hüvitamist saavad eeldada ka kõik teised Eesti piirkonnad? Ehk siis: kas valitsuse lubadus ettevõtjatele on see, et vähemalt sama heldelt kui Ida-Virumaal hüvitatakse ka kõigi teiste kahjud, kui seda peaks vaja olema? Nii et mind ei huvita niivõrd need komakohad kuivõrd need põhimõtted, millest lähtudes valitsus otsuseid teeb.

Minu teine küsimus puudutab avalikkusele antavaid käitumisjuhiseid. Kahtlemata, Eesti inimesed tulevad viirusega toime. Küsimus on, kas nad tulevad toime valitsuse toega või hoolimata valitsuse tegevusest. Eile siin viiruse levikust ülevaadet andes te väga selgelt ütlesite, et kõige olulisem on vähendada kontakte, vähendada kontakte ühe viiendiku võrra. See abinõu peaks justkui viima R0 allapoole ühte ja siis hakkaks nakatunute arv meil vähenema. See on väga konkreetne soovitus: iga inimene võib mõelda, et ma siis tõesti viie inimese asemel kutsun neli.

Aga see viiendik on ju miinimum. On väga palju inimesi, kes ei saa oma tööst tulenevalt kontakte vähendada, on need siis proviisorid või kassapidajad või tervishoiutöötajad, kes patsientide eest hoolitsevad. Kuna nemad ei saa oma kontakte viiendiku võrra vähendada, siis kõik teised peavad pingutama rohkem. Nii et tegelikult see viiendiku võrra vähendamise sõnum tekitab inimestes justkui vale ootust, et kui nemad on oma viiendiku võrrra vähendamise teinud, nad on justkui hästi käitunud, siis sellest pingutusest peaks piisama. Ja võib-olla konkreetse inimese nakatumise ärahoidmiseks sellest piisabki. Aga kui me vaatame Eesti elanikkonda tervikuna, siis see ühine pingutus peab olema palju suurem. Ent kuidagi nagu ei tahaks öelda, et, inimesed, tehke rohkem kui see, mida valitsus soovitab. Mis on teie käitumisjuhis jõuludeks?

13:36 Peaminister Jüri Ratas

Ma just kiitsin siin Lauri Läänemetsa teie fraktsioonist, tema küpsust. Ma tahan öelda ka teile, et minu meelest need murekohad, millele teie juhtisite tähelepanu, on samuti väga õiged. Jah, nii nagu on öelnud ka professor Irja Lutsar, sellele viirusele meeldivad kontaktid. Ja neid kontakte me peame iga päev vähendama. Lubame endale täna vähem kontakte kui eile, homme vähem kontakte kui täna! See peab olema juhtmõte. Kui me suudame kontakte vältida või vähendada – vaevalt kõik suudavad vältida, aga vähendada suudavad –, siis see on juba väga suur samm meie isiklikus käitumisjoonises ja ‑mudelis.

Nüüd, tuleme siis teie juurde. Teil oli nii palju küsimusi, austatud Riina Sikkut. Ma võtan kõik need küsimused ette ja vastan kõikidele, et te pärast ei saa öelda, et jälle ma ei ole vastanud.

Nii, te küsite, mida kõik teised piirkonnad teevad. See toetus, see 5 miljonit üle Eesti ja 2,8 miljonit Ida-Virumaale on seotud 10. detsembri piirangutega, mis kehtivad kolm nädalat. See on toetus, mille valitsus tõesti on eraldanud. See on olnud tänase valitsuse käekiri, et kui me oleme piiranguid teinud, siis me oleme ka ettevõtlust toetanud. See oli ka kevadel nii, kui me astusime väga suuri ja põhimõttelisi samme, loomulikult ka tänu Riigikogu abile. Minu meelest erasektor ja kogu ettevõtlussektor on öelnud, et see on olnud väga õige suund. See on väga õige suund! Minule on abiks olnud eksperdinõukogu ja nad on igal juhul kiitnud neid valitsuse samme, mis me oleme teinud. Ja ka tulevikus me peame igal juhul alati kaaluma seda, et kui me piiranguid teeme, kas see tähendab ka toetust või see ei tähenda toetust. Me peame alati kaaluma, kuidas aidata Eesti inimesi, aidata meie majandust, et see kiiremini taastuks.

Nüüd, te ütlete, et teid komakohad ei huvita, aga mind huvitavad. Komakohad on elus mõnikord väga tähtsad, ka eesti keele grammatikas on komad väga tähtsad, nendest võib lause mõtegi kindlasti sõltuda.

Nüüd, läheme edasi: käitumisjuhised. Kas nende näol on olnud valitsuse tugi või mitte? No ma usun, et teie, Riina, ütlete ka, et valitsus on selles mõttes andnud oma panuse, et selle viirusega tegeleda, seda maha suruda. Ma ütlesin eile siin ja ütlen ka täna: peaminister vastutab selle eest, kas me saame koroonaviirusega hakkama või ei saa. Aga loomulikult valitsus tegutseb koostöös parimate spetsialistidega: teadusnõukojaga, Terviseametiga, eri ministeeriumidega, Politsei- ja Piirivalveametiga, kohalike omavalitsustega, pluss haiglad ja kogu meditsiinisektor ning haridussektor. Nii et see on ikka ühine pingutus. Need peavad olema ühised sammud, mida me astume, et sellele viirusele vastu seista ja oma eluga edasi minna.

Nüüd edasi. Te küsite, mis on siis soovitus lähipäevadeks. Soovitus lähipäevadeks on see: veedame need jõulud pereringis. Need jõulud on väga kitsas ringis, need jõulud ja see aastalõpp ei ole suurte pidude pidamise aeg. 

13:39 Esimees Henn Põlluaas

Jevgeni Ossinovski, palun!

13:39 Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Austatud peaminister! Eile üks kolleeg juba küsis selle kohta, aga täna on teil võimalik natukene pikemalt vastata küsimusele, mis puudutab ühte viiruse ohje vahendit nimega Hoia äpp. See sai meil valmis 20. augustil. Aga tänane olukord on selline, et meil on seda äppi alla tõmmanud ainult 17% inimestest. Samal ajal isegi Saksamaal, kus hirm tehnoloogia, andmekaitse ja muu vallas on üldiselt pidurdanud uute tehnoloogiate kasutuselevõttu, see protsent üle 20. 23–24% inimesi on Saksamaal selle installeerinud.  Soomes on see protsent ligi 50: 2,5 miljonit allalaadimist on nende Koronavilkku rakendusel.

Aga lisaks sellele statistikale, et ainult 17% on selle äpi alla tõmmanud, on üks asi veelgi murettekitavam. Selleks et tast kasu oleks, ei ole vaja mitte ainult seda, et me kõik käiksime selle sisse lülitatud koroonaäpiga. Need inimesed, kes haiged on, peavad ennast seal ka registreerima. Vastasel juhul see ju ei toimi. Ja me teame, et selle kaudu on ennast haigena registreerinud kokku kogu aja jooksul ainult 1400 inimest, mis on tänases mõttes kolme päeva haigete jagu. Aktiivseid koldeid või aktiivseid haigeid on tegelikult ainult 400 selle kaudu registreeritud, mis on vaid 5–6% tänastest aktiivsetest juhtudest.

Sellest tulenevalt:  kas te võiksite teatud ajajoone abil kirjeldada, millisel viisil valitsus on püüdnud jõuda selleni, et koroonanäppi mitte ainult ei tõmmataks alla ja kasutataks, vaid end seal ka haigeks märgitaks? Ja mis on teie hinnang: miks ühes kõige tehnoloogiasõbralikumas ühiskonnas ehk Eestis tegelikult see äpp tõhusa meetmena ei toimi?

13:41 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh teile! Muidugi võiks see olla suuremas kasutuses igal juhul. Aga ma ei arva, et see Hoia äpp on kuidagi selline võluvits, mis lahendaks selle viiruse leviku tõkestamise. Ta on kindlasti üks väga paljudest meetmetest või nagu tänapäeval meeldib meediale öelda: tööriistakastist saad võtta erinevaid töövahendeid. Nii et ma arvan, et see on tõesti üks vahend väga mitmete meetmete hulgas.

Olulisem on ikkagi see, mida ma vastasin teie pinginaabrile proua Riina Sikkutile. Kontaktide vältimine on palju tõhusam kui see Hoia äpp. Aga jah, ma olen nõus, et see võiks olla usinamalt kasutuses. Ma just vaatasin teie väga populaarset Facebooki kodulehekülge. Küll te seal õpetajate, kuidas looduskeskkonnaga tuleb ümber käia, ja ka viiruse teemal väga palju võtate sõna. Aga aidake siis seda promoda! Pange oma Facebooki, et, inimesed, kasutage seda äppi! Ma arvan, et me peame tegema kõik selleks, et seda rohkem kasutataks, aga me ei saa öelda, et see on võluvits. 

Või teine asi: arvatakse, et nüüd, kui maskid on kohustuslikud, on kohe küsimus lahendatud. Ei ole lahendatud! See on ka üks usaldusmeede, mis käib selle kõrvale, et me peame desinfitseerima käsi, me peame vähendama kontakte, me peame alati mõtlema, kas me läheme mõnele üritustele, kas on vaja kõigile üritustele minna või ei ole vaja minna. Sellega me saame taas kontakte vähendada. Koroonaviirusse nakatudes kindlasti, kui meil on see äpp olemas, tuleb end selles Hoia rakenduses haigeks märkida. Kas seda peaksid kasutajad rohkem tegema? Vastus on, et loomulikult peaksid rohkem tegema.

Aga me peame vaatama nende usaldusmeetmete puhul tervikpilti või tervet kompleksi erinevatest sammudest. Ju on ühiskonnas seda informatsiooni vähe edasi antud, kuigi see on olnud tugevasti fookuses ka valitsuse kommunikatsioonisõnumites. Ma ei usu, et see on sinihamba probleem, et sinihammas peab ka sees olema. Mõned võib-olla mõtlevad, et rakendus on olemas, aga kuidas selle sinihambaga on. Jah, see peab sees olema, muidu see äpp ei tööta. Aitäh!

13:44 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


9. 13:44 Toetusmeetmed

13:44 Esimees Henn Põlluaas

Järgmine küsimus, nr 9. Esitaja on Andres Sutt ja vastaja peaminister Jüri Ratas. Palun!

13:44 Andres Sutt

Aitäh, hea juhataja! Hea peaminister! Ma jätkan Ida-Virumaa ettevõtluse toetamise meetme teemal – sellest on siin täna päris palju juttu olnud. Tagasiside, mida me kohalike ettevõtjate käest saame, on näiteks selline, et me räägime ka kontaktivabadest puhkemajadest, kus tegelikult töötajaid praktiliselt ei ole, aga nendelt on ka tulu teenimise võimalus ära võetud. Samas püsikulud on endiselt olemas. Minu küsimus teile on selline. Me nüüd räägime sellest 2,1 miljonist ja räägime sellest, et on 150 000 eurot maksimaalne toetus ettevõtte kohta. Kuidas te selle ikkagi tagate, kui taotlejaid saab olema rohkem, kui on raha selles meetmes? Kuidas te tagate, et see otsustamine on läbipaistev ja kõik on ühetaoliselt koheldud? Ja kui paljusid ettevõtteid see 2,1 miljonit nüüd päriselt võiks aidata?

13:45 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh, härra Sutt! Kui teie võtate sõna, siis alati tuleb jutuks majandus või rahandus. Ma kindlasti tahan teiega jagada seda positiivset uudist siin, austatud Riigikogu infotunnis, et Eesti Panga tänased teated majanduse olukorrast ja majanduspoliitilistest valikutest teevad head meelt. Me peame nägema selles raskes tervishoiu- ja majanduskriisis, härra Sutt, tegelikult ka seda positiivset poolt. Eks ka teie olete oma elus väga palju pingutanud, et meie majandusel läheks hästi.

Kui nüüd vaadata majanduse reaalkasvu, siis septembris arvati Eesti Pangas, et majanduslangus on 3,8%. Me näeme seda, et see on 2,5%. Samuti on Eesti Pank parandanud oma majandusprognoosi majanduse reaalkasvu kohta järgmisel aastal: see näeb ette kõrgemat majanduskasvu. On näha, et Eesti majandus hakkab kriisist taastuma 2021. aastal, ütleb Eesti Pank. Ja ta ütleb ka seda, et tegelikult see kartus, mis oli veel mõned kuud tagasi, pole täitunud, nii halvaks ei ole Eesti majanduse seis läinud ja tegelikult Eesti on olnud üks parimaid oma majandusmudeliga kogu Euroopa Liidus. Selle üle on kindlasti hea meel.

Nüüd, mida ma soovin veel kord Ida-Virumaa kohta öelda: see meede on kokku 2,8 miljonit. Sinna meetmesse tuleb arvestada sisse ka huvitegevus, huviharidus, sporditegevus ja loomulikult ettevõtted. Siin küsiti, kui palju neid ettevõtteid on. See sisend tuleb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi spetsialistidelt: hinnanguliselt on ca 200 ettevõtet.

Kas see summa on piisav? Me arvame täna, et see summa on selles mõttes proportsionaalne, et see aitab anda nendele ettevõtetele kolmeks nädalaks usu, et nad saavad oma tegevust jätkata. Kogu selle piirangu mõte on ju see, et ühiselt pingutades kontakte Ida-Virumaal vähendades me saame seal nakatumiskõvera allapoole viia. Loodame, et see õnnestub. Loodame, et see õnnestub!

Nüüd, selge on see, et selle meetme korral peab olema määratud maksimumlagi: mis on maksimum ühe ettevõtte kohta. Loomulikult! Kas need otsused on läbipaistvad, nagu te küsite? Kas kõigil on nendele toetustele juurdepääs? Vastus: jah on. Kõigil on juurdepääs, kõik saavad taotleda, kes teatud kriteeriumidele vastavad. Minu arvates peaks selle raha taotlemine olema ettevõtja jaoks võimalikult paindlik, et ta saaks kiiresti nende mõne nädala jooksul, kui see piirang on peal, juba teha vajalikud kulutused. Seda just selle eesmärgiga, et minna oma majandustegevusega edasi. Ja veel kord: see näitab seda, et valitsus ei jäta Ida-Virumaad üksi. Vastupidi, me tuleme appi, me anname toetust. Me anname usku, et üheskoos õnnestub edasi minna ja me saame sellega koos hakkama.

13:48 Esimees Henn Põlluaas

Andres Sutt, täpsustav küsimus palun!

13:48 Andres Sutt

Aitäh! Ma annan oma küsimusega teile veel võimaluse täpsustada, kuidas te käitute olukorras, kui taotlejaid saab olema rohkem, kui on raha, mis on eraldatud. Kes jäetakse välja? Kes saab? 

Aga tahan veel küsida. Mu sissejuhatus jääb nüüd küll palju lühemaks, kuna te juba ilusti rääkisite Eesti Panga majandusprognoosist. Tõepoolest, mul ka väga hea meel, et majandus tegelikult on tulnud palju paremini toime, kui me kartsime. Ja ka järgmine aasta on ju päris korralik kasvuprognoos, kui me baasprognoosi vaatame. Seal oli veel üks oluline sõnum, millest te aga ei rääkinud. Ma siis ütlen selle ära: riigi võlakoormuse piiramatu kasvu peatamine eeldab ka olulist suunamuutust eelarvepoliitikas. Kindlasti saab sellega ainult nõus olla, sest kui seda suunamuutust ei tule, siis ootab meid paratamatult ees maksutõus.

Minu teine küsimus puudutab neid toetusmeetmeid, seda otsust, mille te tegite kabinetis 8. detsembril, kui te otsustasite, et KredExi ja Maaelu Edendamise Sihtasutusega ning turismiettevõtjate kriisimeetmetega jätkatakse järgmisel aastal. Nagu te loodetavasti teate, on Riigikontroll auditeerinud nii Maaelu Edendamise Sihtasutust kui ka KredExit ja toonud seal välja hulga puudusi. Me oleme neid teemasid käsitlenud mitu korda ka korruptsioonivastases erikomisjonis, seda just võtmes, kuidas oleks tagatud läbipaistev ja efektiivne meetmete kasutamine. Ja mu meelest on igati kohane, et enne kui nende meetmetega nüüd jätkatakse, nii nagu te soovite teha, need Riigikontrolli viidatud puudused saavad kõrvaldatud. Milliseid muudatusi ja millal on kavas KredExi ja Maaelu Edendamise Sihtasutuse vahendatavate COVID-i toetusmeetmete tingimustes teha, nii et Riigikontrolli tõstatatud probleemid oleks lahendatud?

13:50 Peaminister Jüri Ratas

Ma väga tänan selle küsimuse eest!0 Tõesti, korraks te mainisite ka seda Eesti Panga informatsiooni, et tõesti Eesti Pank ütleb, et käesoleval aastal kahaneb majandus 2,5%, mis on oluliselt väiksem langus, kui koroonakriisi puhkedes kardetud, ning ühtlasi ka Euroopa riikide üks väikseimaid. Vaat siin on huvitav, et teie erakond kunagi tahtis ju, et Eesti oleks viie kõige rikkama Euroopa riigi hulgas. No näete, selles mõttes me võib-olla olemegi nende viie hulgas, võib-olla kolme hulgas isegi. Suhteliselt väiksem tagasilöök teeb kergemaks ka kriisist väljumise. Minu meelest see on väga õige mõte, mis haakub veel ühe Eesti Panga mõttega, et majanduse kiire tagasipõrge selle aasta kolmandas kvartalis tõendas, et piirangute kadudes on Eesti majandus võimeline kiiresti kosuma.

Nüüd tulen aga tagasi eelarvepositsiooni juurde, mille kohta te küsisite. Minu meelest läheneb valitsus väga konservatiivselt eelarvepoliitikale ja see on minu meelest õige suund. Me oleme ju öelnud ka seda, et sellest kriisist väljudes me soovime võimalikult kiiresti saavutada taas eelarve tasakaalu, et parandada oma positsiooni juba aastast 2022. Me liigume selles suunas. Ja seda tõesti ka Eesti Pank ütleb, et eelarve tasakaal on oluline ja selles suunas tuleb liikuda. See on olnud ka valitsuse väga selge ja konkreetne sõnum. Mul on hea meel, et ka härra Aivar Sõerd tuli saali, sest te mõlemad rahandusasjadega väga tegelete.

Nüüd edasi. Te märkisite, et valitsus on öelnud, et KredExi, MES-i ja EAS-i meetmeid tuleb jätkata. Jah, me arvame, et neid tõesti tuleb jätkata. See on oluline just meie majanduse taastumise huvides, see on oluline ka tööhõive huvides. Tööhõive osas ma toon välja, et töötukassa ju prognoosis selle aasta kevadel, et aasta lõpus võib olla kuni 110 000 töötut. Täna me näeme, et töötute arv on suur, ta on kindlasti liiga suur Eesti jaoks, aga see on 52 000 ja natuke peale. Ei ole küll aasta lõpp veel käes, aga me oleme ühiselt pingutades – siin tuleb öelda suur tänu ettevõtjatele, ka erasektorile, samuti töötukassale – reservide kogumisega suutnud tagada, et tööpuudus ei ole kasvanud selliseks, nagu kardeti. Eesti Pank toob ju ka välja töötuse osaskaalu, mis on sellel aastal nende hinnangul 7,3%. Hetkel see on küll kõrgem, 8%, ja järgmisel aastal see natuke tõuseb, siis aga hakkab ehk langema.

Kas tuleb need puudused kõrvaldada, mida Riigikontroll on öelnud? Loomulikult tuleb. Loomulikult! Härra Sõerd, ärge segage härra Sutti, ma praegu vastan talle! Loomulikult tuleb need puudused kõrvaldada, enne ei saagi nende asjadega edasi minna. Kas töö käib? Töö käib nagu laeva köögis praegu, kinnitan ma. Täna hommikul oli nõupidamine, homme on nõupidamised ja nii see jätkub. Nii et enne, kui need meetmed ei ole ka Riigikontrolli hinnagul tehtud paremaks, kui need puudused pole likvideeritud, ei saa konkreetselt edasi minna. Aga töö käib, selle pärast ei tasu muretseda. Ent see oli õige tähelepanu juhtimine. 

13:53 Esimees Henn Põlluaas

Marko Mihkelson, palun!

13:53 Marko Mihkelson

Aitäh! Lugupeetud peaminister! Eks neid sõnu on muidugi rohkem kui tegusid. Ja imelik on ausalt öeldes kuulda, kui te tänate ettevõtjaid, eriti erasektorit, samas kui valitsus paneb jalga taha, kui soovitakse, et ettevõtted kriisisituatsioonis võrdselt koheldud saaks. Võtame kõige viimase uudise, mille on meile vahendanud Sakala.  Pakiautomaatide tootja, Eestile palju rahvusvahelist kuulsust toonud Cleveron, on saanud esmaspäeval ühelauselise vastuse KredExilt: nad tahtsid taotleda KredExist riiklikult olulist erakorralist laenu, aga seda meedet enam ei ole. Nad töötasid kuude kaupa ja kulutasid tuhandeid eurosid selleks, et teha sotsiaalmajanduslikku analüüsi ja näidata, kui oluliseks nende projekt võiks kujuneda, võrrelduna näiteks Porto Franco omaga, mille jaoks te eraldasite 40 miljonit eurot. Ja nad said vastuseks, et sellist meedet enam ei ole. Kui võtta KredExi kodulehekülg lahti, siis seal on kenasti sama meede jätkuvalt üleval. Seda segadust on natuke liiga palju. Äkki teete midagi?

13:55 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh teile, härra Mihkelson! Eriti see viimane üleskutse oli minu arust väga sümpaatne: äkki teete midagi. Me kogu aeg tegutseme! Ja ma luban, et ma tegutsen täna edasi, tegutsen homme edasi ja ka ülehomme tegutsen edasi. Siin kriisis "äkki" peale ei juhtu mitte midagi. Jah, siin on vaja tegutseda, ja me oleme alates kevadest tegutsenud nii majanduskriisi kui tervishoiukriisi leevendamise nimel.

Nagu ma enne juba ütlesin: ma olen isiklikult palunud Eesti väga erinevaid ettevõtteid juba kevadel omale nõu andma ja kogu valitsusele nõu andma, kuidas me peame järgmise aasta eelarvega, järgmise aasta riigi eelarvestrateegiaga edasi minema. Ja ettevõtjad on hinnanud – me äsja uuesti kohtusime – selle tegevuse heaks.

Nüüd see info, mille te ajalehest Sakala välja tõite – ma ei ole sellega kursis. Küll ma olen kursis ettevõttega Cleveron. Ma olen Cleveroni Viljandi kandis külastanud, tean Cleveroni pakiautomaate. Mõned kuud tagasi oli mul väga ajalooline kohtumine Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroniga Pariisis. Pariisi ühes suures kaubanduskeskuses avati siis Cleveroni pakiautomaat – mul oli au seda teha – ning nii me saime tugevdada kahepoolseid suhteid Prantsusmaa ja Eesti vahel.

Aga kui konkreetselt seda uudist kommenteerida, siis ma ütlen, et mõte on olnud kogu aeg see, et kui on niisugused suured projektid, siis peab igal juhul – on see pluss- või miinusotsus ehk jah- või ei-otsus – valitsus seda teemat arutama. Nagu te ütlete, KredExi kodulehekülje peal on see meede olemas. Nii et ma igal juhul võtan, kui olen siit ära läinud, selle Sakalas üleval olnud ühelauselise vastuse peale KredExiga ühendust ja me sellega tegeleme. See ei tähenda nüüd seda, et otsus muutub positiivseks, aga ma tahan igal juhul ise ka konkreetselt sellest aru saada. Sest et tõesti, Cleveroni ideed ja mõtted üle Eesti pakiautomaate levitades on minu meelest väga muljet avaldavad ja positiivsed. See ettevõte on kindlasti väga suur edulugu Eestis ja arendab ka meie eksporti.

Mul on aega veel ainult 20 sekundit. Ma tahan kõigile Riigikogu liikmetele, sealhulgas Riigkogu esimehele enda ja kogu valitsuse poolt soovida ilusat jõulude aega, ilusaid jõulupühi, et need oleksid armsad pühad, kus me hoiaksime üksteist. Loomulikult me üheskoos, Riigikogu ja valitsus koos pingutades teeme ühes meie heade partneritega kõik, et koroonaviirusest üle saada. Kindlasti me saame sellest võitu! Aitäh teile!

13:58 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Ka Riigikogu poolt valitsusele palju edu ja jõudu ja ilusat jõuluaega! Sellega on meie infotund läbi. Ma tänan kõiki küsijaid, tänan kõiki vastajaid! Ja nüüd lülitan sisse saalikutsungi.

13:58 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee