Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

14:58 Istungi rakendamine

15:01 Esimees Henn Põlluaas

Austatud Riigikogu! Algab Riigikogu täiskogu IV istungjärgu 11. töönädala esmaspäevane istung. Nagu ikka, kõigepealt on eelnõude ja arupärimiste üleandmine. Signe Riisalo, palun!

15:01 Signe Riisalo

Hea juhataja! Head kolleegid! Reformierakonna fraktsioon andis siin Riigikogus kuus kuud tagasi üle otsuse eelnõu, millega sooviti valitsusele anda ülesanne korjata üles kõik kevadise koroonaviirusepuhangu õppetunnid, et minna teisele lainele sügisel vastu targemana. Kolm kuud tagasi, 14. septembril andsime üle teise otsuse eelnõu, selleks et valitsus koostaks juhised haridusasutustele, et meie lapsed saaksid jätkuvalt õppida turvalistes tingimustes ja et kõik ühtemoodi aru saaksid, kuidas seda korraldada. Mõlemad otsuse eelnõud lükati tagasi. See sunnib meid tulema täna uuesti siia, et anda üle otsuse eelnõu, millega me soovime, et õppetunnid korjataks üles ning haridusvaldkonnas saaks olema reeglid ja juhised, mille järgi elada.

Aga veelgi enam, meie hulgast on lahkunud 154 inimest koroonaviiruse tõttu. Igaüks lahkunuist on kellegi ema, isa, vanaema, õde, vend. Need ei ole lihtsalt numbrid, need on inimesed. Selleks, et neid numbreid edaspidi väiksena hoida, me palume Vabariigi Valitsusel koostada ja võtta vastu tervikkava COVID-i epideemiaga võitlemiseks, kus oleksid ühtsed ja selged reeglid tervishoiuressursi jagamisel, kaasamisel ja kasutamisel ning võimalik abipalumine teistelt riikidelt, Euroopa Liidu liikmesriikidelt, ühtsed alused liikumispiiranguteks ja enim kahju saanud ettevõtjate ja inimeste toetamiseks. Aitäh!

15:03 Esimees Henn Põlluaas

Tõnis Mölder, palun!

15:03 Tõnis Mölder

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Loen teile ette ühe väga tõsise statistika. Nimelt, aastal 2019 registreeriti 4119 perevägivalla kuritegu. Seda oli 14% rohkem kui 2018. aastal. Ligi 30% perevägivalla kuritegude puhul olid ohvriks lapsed. Kokku registreeriti 2019. aastal 643 seksuaalkuritegu, millest 549 puhul olid kannatanuks lapsed. Ma arvan, me saame kõik aru, et tegemist on väga tõsise ja võika statistikaga. Selleks, et ennetada selliseid asju, aga ka aidata neid lapsi, kes on sattunud ohvriks, annan ma Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ja Isamaa fraktsiooni nimel üle psühhiaatrilise abi seaduse § 3 muutmise seaduse eenõu. Nii et loodan selle menetlemist. Aitäh!

15:05 Esimees Henn Põlluaas

Vabariigi Valitsuse esindaja proua Heili Tõnisson, palun!

15:05 Valitsuse esindaja Heili Tõnisson

Austatud esimees! Lugupeetud Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna neli seaduseelnõu. Esiteks, liiklusseaduse ning autoveoseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust majandus- ja taristuminister Taavi Aas. Teiseks, perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust rahvastikuminister Riina Solman. Kolmandaks, elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Raul Siem. Neljandaks, 1996. aasta rahvusvahelise konventsiooni vastutusest ja kahju hüvitamisest ohtlike ja kahjulike ainete mereveol (HNS-konventsiooni) 2010. aasta protokolliga ühinemise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust keskkonnaminister Rain Epler. Kõik eelnõud on edastatud Riigikogule elektrooniliselt. Aitäh!

15:06 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Olen Riigikogu juhatuse nimel võtnud vastu kuus eelnõu. Riigikogu juhatus otsustab nende edasise menetlemise vastavalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusele. Nüüd viime läbi kohaloleku kontrolli.

15:07 Esimees Henn Põlluaas

Kohal on 96 Riigikogu liiget ja puudub 5.

Läheme järgmise punkti juurde, päevakorra täpsustamine ja kinnitamine. Kas Indrek Saarel on protseduuriline küsimus?

15:07 Indrek Saar

Aitäh, lugupeetud juhataja! Mul on tõepoolest küsimus päevakorra kohta. Sotsiaaldemokraadid tegid reedel Riigikogu juhatusele ja peaministrile ettepaneku, et arvestades olukorda, tuleks esimesel võimalusel käsitleda tervisekriisiga seonduvat temaatikat. Me näeme, et see on päevakorda pandud alles teisipäevaks. Kas te oskate juhatuse nimel meile selgitada, mis olid need kaalukad argumendid, miks see küsimus ei ole niivõrd ajakriitiline, et seda võib alles teisipäeval menetleda, kui meil on täna istung ja meil oleks võimalik ka täna sellest rääkida? Kas te selgitaksite meile, miks see päevakord on saanud selline, ja miks te arvate, et tervisekriisi teema käsitlemisega on aega küll?

15:08 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Tervisekriisi me oleme käsitlenud siin korduvalt. Peaminister tuli sellele avaldusele vastu, ta on nõus tulema Riigikogu ette poliitilise avaldusega ja vastavalt oma soovile ja võimalusele, vastavalt oma töögraafikule avaldas ta soovi tulla siia saali ette homme. Kaja Kallas, palun!

15:09 Kaja Kallas

Aitäh! Ma täpsustaksin. Tegelikult oli hoopis sedapidi, et peaminister teatas, et tema tahab tulla teisipäeval kell 10 Riigikogu ette rääkima COVID‑ist, mille peale nii sotsiaaldemokraadid kui ka Reformierakond tegid ettepaneku, et ta tuleks kohe täna kell kolm, sest ta on eneseisolatsioonist vaba ja mitte midagi ei saa olla olulisemat kui COVID‑iga tegelemine praegu, kui meil on ühel päeval 760 nakatunut. Mis peaminister selle peale vastas? Miks teda täna siin ei ole? Miks meil on päevakorras rahvahääletuse eelnõu ja miks me ei räägi koroonakriisist?

15:10 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Avalduses, mille peaminister esitas, oli kirjas just nimelt teisipäev, mitte tänane päev. Te võite temalt homme seda üle küsida. Aga mina usun, et see on seotud valitsuse ja peaministri pingelise töögraafikuga. Taavi Rõivas, palun!

15:10 Taavi Rõivas

Hea eesistuja! Eestis on rekordilised nakatumisnäitajad. Mitmed tervishoiutöötajad ja tervishoiuametnikud on öelnud, et Eesti haiglate kriitiline piir ei ole kaugel. On väga palju küsimusi ja küsitavusi seoses sellega, kas Eesti suudab järgmise aasta alguses kohemaid vaktsineerimisega alustada. Aga teie ütlete, et peaministril on töised tegemised, et tal ei ole võimalik tulla Riigikogu ette, kuhu teda on kutsutud rääkima koroonakriisist ehk sellest, mis on päriselt oluline. Kuidas peaks Eesti avalikkus seda mõistma?

15:11 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! See ei ole protseduuriline küsimus. Aga kindlasti peaminister tegeleb ka täna koroonapandeemia küsimustega ja tuleb Riigikogu ette homme. Jevgeni Ossinovski, palun!

15:11 Jevgeni Ossinovski

Aitäh! On kahtlematult kahetsusväärne, et peaministrit täna meie ees ei ole. Riigikogu majas ta umbes tund aega tagasi oli, aga istungile ei olnud täna valmis paraku tulema. Aga see oli ainult selle taotluse üks pool. Teine pool oli siiski see, et jätta tänasest töökavast välja sinna planeeritud referendum, mis ei lahenda ühtegi probleemi ja tegelikult juhib tähelepanu eemale oluliselt. Kas te võiksite vastata ka sellele taotlusele, mis täiesti seaduslikult Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse kontekstis tehti?

15:12 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Jah, loomulikult. Aga te olete juba nii kaua Riigikogu liige olnud, et te peaksite teadma, et kui järgmise nädala päevakorra eelnõu on juhatusel kinnitatud ja see on laiali saadetud, siis ei ole isegi juhatusel õigust seda vahepeal omatahtsi muuta. Samamoodi ka mitte fraktsioonidel. Kaja Kallas, palun!

15:12 Kaja Kallas

Mul on siin selline raamat nagu "Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadus. Kommentaarid", mis annab päris palju selgust selle kohta, kuidas me seda tööd siin teeme. See seadus ütleb muu hulgas seda, et peaministri avalduse saab panna päevakorda, nagu ta ütleb, see ei ole seotud eelmisel nädalal päevakorra kinnitamisega. Tegelikult selle taha kuidagi pugeda ei saa. Peaminister saaks tulla siia ka täna. Miks peaminister ei tulnud? Mida ta teile vastas, miks ta täna siia tulla ei saa?

Teine küsimus. Ma saan aru, et ettepanek on see, et meil läheb homsest päevakorrast välja olulise tähtsusega riikliku küsimuse,  Eesti rahvastiku tervise arengukava arutelu. Kas ei oleks mõistlikum, kui me asendaksime selle tänase päevakorrapunkti, võtaksime selle välja, kuulaksime täna peaministrit ja homme arutaksime ikkagi tervise arengukava, mis kahtlemata selles COVID‑i olukorras on väga oluline?

15:13 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh, austatud Kaja Kallas! Te vist ei saanud aru, mille üle me Jevgeni Ossinovskiga siin arutasime. Tema küsis hoopistükkis selle kohta, miks ei arutatud ettepanekut jätta tänasest päevakorrast välja rahvahääletuse eelnõu arutelu. Sellele ma vastasin. Teise küsimuse kohta, mis te küsisite: peaministri arutelu saab panna küll päevakorda ja seda me ka teeme. Raimond Kaljulaid, palun!

15:14 Raimond Kaljulaid

Ma tänan! Ka minul on protseduuriline küsimus. Ka minule tundub see päevakord, mis on ette valmistatud, küsitav, prioriteedid on ju paigast ära. Loomulikult peaksime me kõigepealt tegelema terviseküsimustega riigis ja siis selle küsitlusega. Aga te räägite siin, et peaminister on valinud ise, mis päeval ta Riigikogu ette tuleb. Ka minul on see kollane raamat, mida Kaja Kallas teile näitas. Seal on selgelt kirjas, et töönädala päevakorra valmistab ette Riigikogu juhatus. Minu teada kuulute ka teie juhatusse. Nii et mu esimene küsimus on see, miks te siis ei valmistanud ette teistsugust päevakorda ja kas tõesti see rahvahääletus on olulisem kui tervisekriis. Teine küsimus on see, et kui mina Riigikogu liikmena ei ole nõus ja võib-olla neid kolleege on siin väga palju, kes ei ole nõus sellise päevakorraga, ja me hääletame selle päevakorra vastu, mis siis saab, kuidas me saame üldse tööd alustada ja mis edasi saab, kui selline olukord täna kujuneb?

15:15 Esimees Henn Põlluaas

No aga see on ju täiesti loomulik, et iga Riigikogu liige hääletab päevakorra täpsustamise ja kinnitamise puhul nii, kuidas tema soovib. Teil on täielik vabadus hääletada sellele vastu ja mitte midagi hullu ei juhtugi, teie vastuhääl läheb arvesse. Päevakorra koostamisel lähtus juhatus komisjonide soovidest ja ettepanekutest. Pealekauba, sellel ajal, sellel hetkel ei olnud tulnud teilt veel mingisuguseid avaldusi selle kohta. Aga Kaja Kallasele jäi mul üks vastus andmata. Vabandust! See põhjus, et olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu nihkus edasi, oli komisjoni ettepanek. Keit Pentus-Rosimannus, palun!

15:16 Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh, hea juhataja! Ka minul on protseduuriline küsimus. Kaks Riigikogu fraktsiooni on avaldanud soovi täna Riigikogu saalis keskenduda käest läinud koroonakriisi arutelule. Sellest hoolimata topitakse meile täna päevakorda abielureferendumit. Me ei soovi selle asendustegevusega siin täna tegeleda. Te viitasite selle valiku tegemisel peaministri ajakavale. See on kõigile avalikult jälgitav. Peaministri ajakavas, mis tema koduleheküljel väljas on, ei ole praegu absoluutselt mitte midagi. Nüüd minu küsimus: kas Riigikogu juhataja edastas peaministrile parlamendi liikmete ja kahe fraktsiooni soovi arutada täna Riigikogu saalis koroonakriisi ja seda olukorda?

15:16 Esimees Henn Põlluaas

See, mis on peaministri päevakavas – kui teie ütlete, et seal ei ole praegu midagi, ei tähenda sugugi seda, et peaminister midagi tee. (Naer saalis.) Te olete ise olnud valitsuse liige ja te teate suurepäraselt, et ministritel on väga palju tegemist, väga palju tööd. Ja pealekauba, kui kaks Riigikogu fraktsiooni ei soovi päevakorda sellisena ja kolm fraktsiooni soovivad, siis Eesti on demokraatlik riik, Eestis otsustatakse nii, nagu hääletamistel otsustatakse. Enamuse tahe prevaleerib. Urmas Kruuse, palun!

15:17 Urmas Kruuse

Aitäh, austatud istungi juhataja! Öelge palun, kas te olete seda meelt nagu mõni teie eelkäija, kes on öelnud, et kui parlament kutsub ministrit, siis minister tuleb. Sellest johtuvalt tahan küsida, kas te väga konkreetselt tegite peaministrile ettepaneku, et ta võiks täna tulla parlamendi ette ja sellel väga olulisel teemal arutelu läbi viia ehk anda meile ülevaade sellest, mida valitsus on arvanud. Aga veelgi olulisem, vaadates seda vaidlust siin, ma võiksin teha teile ettepaneku, et järsku te võtate juhataja vaheaja ja annate peaministrile teada, et tal on võimalus täna kohe tulla. Päevakava paistab tal ikkagi ametlikult tühi olevat ja me saaksime edasi minna.

15:18 Esimees Henn Põlluaas

See ei ole protseduuriline küsimus. Ma ei oska öelda, kas tõepoolest nii Reformierakonna fraktsioon kui ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon arvavad, et kui te saadate kirjad Riigikogu juhatusele ja ka peaministrile isiklikult, siis need kirjad ei jõua kohale. Loomulikult jõuavad. Kalle Laanet, palun!

15:18 Kalle Laanet

Aitäh, hea juhataja! Ma kahe eelneva küsija küsimusest tulenevalt küsin nüüd uuesti: kas te suhtlesite peaministriga sel teemal või ei suhelnud? Mina ei ole küll vastust saanud.

15:19 Esimees Henn Põlluaas

Kas see on protseduuriline küsimus? Minu meelest ei ole sugugi mitte. Aga loomulikult olen ma peaministriga suhelnud. Helir-Valdor Seeder, palun! Vabandust, Jevgeni Ossinovski oli enne.

15:19 Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Ma sooviksin natuke täpsustada oma esimest küsimust. Teie oma vastuses, mulle tundub, ajasite segamini mõisted "päevakorra teatavaks tegemine" ja "päevakorra kinnitamine". Tõepoolest, pärast päevakorra kinnitamist, välja arvatud erandlikel juhtudel, ei saa sinna punkte juurde panna. Isegi juhatus ei saa seda teha. Meie praegu oleme hetkes, mis on pärast päevakorra teatavaks tegemist ja enne selle kinnitamist ning vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 54 lõikele 3 on seda võimalik täiendada. On tulnud taotlus päevakorda muuta vastavalt sellele lõikele ja jätta tänane punkt päevakorrast välja, selleks et me asendustegevusega sellel Eesti rahva jaoks keerulisel ajal ei tegeleks. Palun vastake sellele täiesti seaduslikule taotlusele!

15:20 Esimees Henn Põlluaas

Jah, peale seda, kui Riigikogu juhatus on päevakorra laiali saatnud, ei ole võimalik teha sinna mingisuguseid muudatusi. Kui muutmise soovi on, siis otsustab selle Riigikogu suur saal, ükskõik kellelt muutmise avaldus tuleb, kas see tuleb mõnelt fraktsioonilt või juhatuselt või juhatuse liikmelt. Seda õigust ei ole mitte keegi ära võtnud. Helir-Valdor Seeder, palun!

15:20 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Mul on selgitus protseduuriliste küsimuste kohta. Ka mina olen peaministriga suhelnud. Peaminister on kokku kutsunud homme hommikuks COVID‑i kriisikomisjoni, et tulla Riigikogu ette kõige aktuaalsema ja kõige operatiivsema informatsiooniga. Seetõttu soovib ta vahetult pärast COVID‑i kriisikomisjoni koosolekut homme tulla Riigikogu ette. See on see põhjus, miks peaminister tuleb homme hommikul siia.

15:21 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh täpsustuse eest! Keit Pentus-Rosimannus.

15:21 Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Ma püsin ikka selle päevakorra projekti kokkusaamise protseduuri juures. Kuna te mu eelmisele küsimusele ei vastanud, siis ma olen sunnitud seda servapidi kordama. Kui teile, Riigikogu juhatusele, laekusid fraktsioonide ettepanekud, mille sisuks oli soov keskenduda täna koroonakriisi arutelule, kas te edastasite need ettepanekud peaministrile? Kas sellest, et peaminister ei soovi täna meie ette tulla, peame järeldama, et peaminister lükkas tagasi need ettepanekud keskenduda täna Riigikogu saalis koroonakriisi arutelule?

15:21 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Loomulikult edastasin ma need avaldused peaministrile. Peaminister tuleb ja vastab kõikidele teie küsimustele ja teeb poliitilise avalduse koroonakriisi kohta homme. Mis puudutab päevakorra muutmist, siis seda ettepanekut on võimalik siin saalis teha, aga kui kas või üks fraktsioon on sellele vastu, siis ei lähe see ettepanek ka mitte hääletamisele. Urmas Kruuse, palun!

15:22 Urmas Kruuse

Austatud istungi juhataja! Te jätsite mu eelmise küsimuse esimesele poolele vastamata. Kas lähtuvalt sellest, et COVID‑i kriis on oma tipu lähedal ja meditsiinisüsteem oma võimete piiril, te tegite ettepaneku peaministrile tulla ikkagi täna Riigikogu ette?

15:22 Esimees Henn Põlluaas

Minu meelest tegid selle ettepaneku Reformierakond ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Siim Pohlak, palun!

15:22 Siim Pohlak

Lugupeetud istungi juhataja! Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon ei soovi ega toeta päevakorra muutmist.

15:23 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Sellega läheb maha ka see võimalus, et me hääletaksime selle üle, et võtta referendumi eelnõu päevakorrast välja. Jevgeni Ossinovski, palun!

15:23 Jevgeni Ossinovski

Jaa. No nüüd me jõudsime protseduurikasse ka. Teeks siiski korrektselt. Kui on konkreetne ettepanek muutmiseks ja kui mõni fraktsioon soovib seda vetostada, mis on loomulikult kodu‑ ja töökorra seaduse kohaselt igati lubatud, siis seda tehakse ka konkreetselt. Ma teen siis ettepaneku jätta abielureferendum käesoleva nädala päevakorrast välja, selleks et parlament saaks tegeleda oluliste asjadega.

15:23 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Kas teile piisab Siim Pohlaku ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni juba tehtud avaldusest või soovite te veel eraldi avaldust? Jah. Palun, siis ma võtan siia vahele Siim Pohlaku. Kas te olete nõus, et see punkt võetakse päevakorrast välja, või jääte oma esimese avalduse juurde?

15:24 Siim Pohlak

Aitäh! Kordan veel kord härra Ossinovskile üle, et Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon ei ole nõus abielureferendumi küsimuse päevakorrast väljavõtmisega.

15:24 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Sellega on see aruteluteema maas. Kaja Kallas, palun!

15:24 Kaja Kallas

Aitäh! Mul on esiteks üks õiendus Helir-Valdor Seederi kommentaari kohta. Ta ütles, et erakorraliselt koguneb homme kriisikomisjon. Igal teisipäeval kell üheksa koguneb peaministri juures COVID‑i kriisikomisjon, see ei ole kuidagi seotud selle Riigikogu aruteluga.

Teiseks, küsimus on see, kas peaminister ei ole mitte selle valitsuse juht ega saa kutsuda seda komisjoni kokku täpselt siis, kui on vaja, et näiteks täna ikkagi tulla siia Riigikogu ette ja piisavat informatsiooni anda. Kui ta on pealik, siis on tal küll võimalik neid otsuseid teha.

Teine ettepanek, mis meie tegime, oli see, et vahetada need ära, täna jätta välja see rahvahääletuse eelnõu ja vahetada see COVID‑i arutelu vastu, teha COVID‑i arutelu täna ja rahvahääletuse arutelu homme. See on meie ettepanek, mitte see, et midagi välja jätta.

15:25 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Esimene pool ei olnud protseduuriline küsimus. Teine pool oli ettepanek muuta peaministri poliitilise avalduse toimumise aega, see peaks tulema homme, aga sooviti vahetada see tänase päeva vastu. Kas teised fraktsioonid on sellega nõus? Siim Pohlak, palun! (Hääled saalis.) Siim Pohlak andis käega märku, nii nagu meie kodu‑ ja töökorra seadus ette näeb. Palun!

15:26 Siim Pohlak

Jah, veel kord, et ei ole nõus.

15:26 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Ka see ettepanek läheb päevakorrast maha.

15:26 Siim Pohlak

Lihtsalt ütleks, et, head kolleegid, äkki palun lõpetame selle jauramise. Me oleme siin rahva teenistuses. Kui te samal ajal kõnelete, et on koroonakriis, on vaja kiiresti tegutseda, siis see, vaadates seda venitamist ja seda, mis siin praegu toimub, kõlab minu meelest väga ebasiiralt. Palun hakkame tööle!

15:26 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Jevgeni Ossinovski, kas on protseduuriline küsimus?

15:26 Jevgeni Ossinovski

Loomulikult on protseduuriline. Aga enne Siim Pohlakule kommentaariks: tõepoolest, kujunenud terviseolukorras järgmised kuus tundi defineerida abielu mõistet on see groteskne asi, mille suunas teie olete Riigikogu surumas.

Aga protseduuriline ettepanek. Kuna minu esimene ettepanek toetust ei leidnud, siis teen Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse § 54 lõike 3 alusel ettepaneku tõsta täna päevakorda planeeritud abielureferendumi eelnõu neljapäeva peale. Siis on siin jõuluvana, ta käib ära, me saame homsed olulised arutelud ära peetud, mis puudutavad tõepoolest tervisekriisi. Kui neljapäeval on meeleolu juba rahulikum, siis võib-olla on asendustegevusele aja kulutamine kuidagi vähem groteskne.

15:27 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Kui keegi siin venitab, nii et Riigikogu ei saa teiste oluliste küsimustega tegeleda, siis ongi kahjuks näha, et see on just opositsioon. Aga kuna me oleme juba hääletanud selle tänase päevakorrapunkti ümbertõstmist, siis teist korda ei ole selle järele vajadust. Kalle Grünthal, palun!

15:28 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Kõigepealt, kogu opositsioonil ma soovitaksin läbi lugeda Riigikogu töö‑ ja kodukorra seaduse. Selle § 54 lõige 1 sätestab, et Riigikogu täiskogu järgmise töönädala päevakord tehakse Riigikogu liikmetele teatavaks töönädala lõpuks. Ma arvan, et selle üle ei ole praegu vaidlust, et see tehti teatavaks. Paragrahvi 54 kolmas lõige sätestab, et pärast päevakorra teatavakstegemist võib seda täiendada üksnes juhul, kui ükski fraktsioon ei ole selle vastu. Nüüd ongi küsimus selles, et tegelikult on ju Eesti Konservatiivne Rahvaerakond avaldanud, et ta ei poolda ei ümbertõstmist, vahetamist ega ka mingisuguseid muid protseduurilisi tegevusi. Seega, see Riigikogu esimehe koormamine mõttetute küsimustega – need ei ole protseduurilised küsimused, mida te praegu esitate. Seetõttu teen ettepaneku, et see mõttetu sõnavaling lõpetatakse ja lähtutakse Riigikogu töökorras sätestatud protseduurilistest küsimustest.

15:28 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Siim Pohlak, palun!

15:29 Siim Pohlak

Aitäh! Ütlen lihtsalt veel kord, et pole nõus ka härra Ossinovski ettepanekuga see arutelu neljapäeva peale tõsta.

15:29 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Raimond Kaljulaid, palun!

15:29 Raimond Kaljulaid

Tervist! Kõigepealt, härra istungi juhataja, te jätsite minu küsimusele vastamata. Minu küsimuse sisu ei olnud see, et kui mina hääletan päevakorra vastu, mis siis saab. Ma ikka usun, et minu hääl läheb kirja. Minu küsimus oli see, et kui Riigikogu saal hääletab päevakorra kinnitamise vastu, mis siis edasi saab.

Lihtsalt, kui tohib, ütlen remargi korras härra Grünthalile, kes ütles, et me ei ole opositsioonis olles lugenud Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadust, viidates sellele kui Riigikogu töö‑ ja kodukorra seadusele. Kuulge, tema ei ole lugenud isegi pealkirja! See on tal pahupidi meeles.

15:30 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! See ei ole protseduuriline küsimus. Nii, saame edasi minna tänase päevakorra täpsustamise ja kinnitamisega. Jürgen Ligi, kas teil on protseduuriline küsimus?

15:30 Jürgen Ligi

Mul on jah protseduuriline küsimus. Kas Riigikogu juhatuse liige tohib küsida mitteprotseduurilisi küsimusi, nagu üks nendest äsja küsis? Kas temal on eriõigus?

15:30 Esimees Henn Põlluaas

Kas teil on eriõigus? Minu meelest on kõikidel Riigikogu liikmetel, kes siin saalis on, täpselt ühesugused õigused. Aga tänan! Rohkem küsimusi ei ole ja läheme päevakorra täpsustamise ja kinnitamise juurde. Peaminister Jüri Ratas on avaldanud soovi esineda Riigikogu homsel ehk 15. detsembri istungil poliitilise avaldusega olukorrast, mis on Eestis kujunenud seoses COVID‑19 haigusega. Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse alusel olen täiendanud selle töönädala teisipäevase istungi päevakorda ja lisanud neljandaks päevakorrapunktiks peaminister Jüri Ratase poliitilise avalduse. Lisaks, sotsiaalkomisjon on teinud ettepaneku arvata selle töönädala teisipäevase istungi päevakorrast välja neljas päevakorrapunkt, olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Eesti rahvastiku tervise arengukava 2020–2030" arutelu. Kaja Kallas, kas on protseduuriline küsimus? Palun!

15:32 Kaja Kallas

Kuna iga fraktsioon saab protestida päevakorra muutmise ja selle punkti väljatõstmise vastu, siis ütlen, et me Reformierakonnana ei ole nõus selle olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu väljavõtmisega.

15:32 Esimees Henn Põlluaas

See on komisjoni ettepanek ja seda me siin hääletusele ei pane. Aga panen hääletusele Riigikogu täiskogu IV istungjärgu 11. töönädala päevakorra kinnitamise. Indrek Saar, palun!

15:32 Indrek Saar

Jaa, mul on tõepoolest protseduuriline küsimus. Kuna meie laudadele on pandud päevakord, kus see järjestus on teistsugune, siis teeks selgeks, mida me õieti teeme. Meie laudadele on jagatud päevakord, kuhu on küll sisse viidud peaministri poliitiline avaldus, aga teisipäeval esimeseks päevakorrapunktiks. Seega, meie käes [olevas päevakorras] on neljas päevakorrapunkt teisipäeval Vabariigi Valitsuse algatatud tuleohutuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Mille me nüüd siit päevakorrast teie ettepanekul peaksime välja arvama, kas tuleohutuse seaduse või sotsiaalkomisjoni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse?

15:33 Esimees Henn Põlluaas

Te vist ei kuulanud hästi, mida ma ette lugesin. Lugesin ette sotsiaalkomisjoni ettepaneku arvata päevakorrast välja neljas päevakorrapunkt ehk olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu. Seda me hakkamegi nüüd hääletama. Loomulikult, teie käes on veel need vanad päevakorrad, mida ei ole hääletatud. Heljo Pikhof, palun!

15:33 Heljo Pikhof

Aitäh! Mul on väga kahju. Kui vaadata päevakava, siis meil on teistsugune päevakava. Kas juhatus tegutseb oma päevakava järgi? Niimoodi meil see segadus tekibki. Meil on siin teine punkt.

15:34 Esimees Henn Põlluaas

Jah, neid muudetakse vastavalt sellele, kuidas me hääletame ja päevakorra vastu võtame. Vastavalt sellele trükitakse uued päevakorrad ja jagatakse teile kõigile kätte. Nüüd me viimegi päevakorda need muudatused sisse. Hanno Pevkur, palun, protseduuriline küsimus!

15:34 Hanno Pevkur

Aitäh! Härra esimees! Te korduvalt ütlesite meile siin enne, et eelmisel nädalal juhatus kinnitas päevakorra. Selles päevakorras, mille te kinnitasite, mis Riigikogu liikmetele laiali jagati ja millele viitas siin ka härra Grünthal, ei olnud peaministri poliitilist avaldust. Nüüd meie laudadele pandud päevakorda on peaministri poliitiline avaldus juba sisse pandud, ilma selleta, et me oleks seda heaks kiitnud. Te viitasite, et me tahaksime välja võtta teisipäevase punkti nr 4. Sellele viitas ka härra Saar, et neljas punkt räägib Vabariigi Valitsuse algatatud tuleohutuse seadusest ja viies punkt räägib riikliku tähtsusega küsimusest, tervishoiuvaldkonnast. Kuidas te nüüd esimehena meile seda päevakorda siin pakute? Üks punkt, mille kohta me veel ei ole otsustanud, kas ta on sees, on juba sees, ja üks punkt, mida me ei ole otsustanud välja võtta, on ka sees ja vale punktina, nagu teie meile ette lugesite. Äkki te suudate siiski juhatuses asjad klaariks teha, võtta, ma ei tea, viis või kümme minutit vaheaega ja panna meile ette selline päevakord, mida me tegelikult saaksime hääletada?

15:35 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Loomulikult, kui juhatus saatis päevakorra eelnõu laiali, ei olnud neid asju sees, sest teie enda avaldus, et peaminister tuleks siia saali, tuli hiljem. Nüüd me hääletamegi kõiki neid muudatusi, mis ma olen teile siin ette lugenud. Hääletame need läbi ja vastavalt Riigikogu soovile kas lükkame tagasi või kiidame heaks.

Nüüd panen hääletusele Riigikogu täiskogu ... Ühesõnaga, mul on juhatajana ka õigus, kui kõik need ettepanekud ja protseduurilised küsimused lähevad täiesti selgelt ühte väravasse, siis on mul võimalus lõpetada nende küsimuste esitamine. Kui tõepoolest teile tekitab ülesaamatut vaeva saada aru nendest etteloetud muudatustest, siis ütlen, et praegu juba trükitakse uut päevakorda. Ja et ära lõpetada edasine ažiotaaž, võtame ... Viis või kümme minutit? Võtame viieminutilise vaheaja, te saate need päevakorrad oma lauale ja rohkem me neid küsimusi ei käsitle. Viis minutit vaheaega.

V a h e a e g 

 

15:50 Esimees Henn Põlluaas

Austatud Riigikogu, panen hääletusele Riigikogu täiskogu IV istungjärgu 11. töönädala päevakorra kinnitamise. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

15:50 Esimees Henn Põlluaas

Päevakorra kinnitamise poolt on 53 Riigikogu liiget, vastu 46 ja erapooletuid ei ole. Päevakord on kinnitatud. 


1. 15:51 Riigikogu otsuse "Rahvahääletuse korraldamine abielu mõiste küsimuses" eelnõu (288 OE) esimene lugemine

15:51 Esimees Henn Põlluaas

Läheme Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ja Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Rahvahääletuse korraldamine abielu mõiste küsimuses" eelnõu 288 esimese lugemise juurde. Tuletan meelde meie protseduurireegleid. Kõigepealt on algataja või tema esindaja ettekanne, kuni 20 minutit, seejärel juhtivkomisjoni esindaja ettekanne, samuti kuni 20 minutit. Ettekandjatele võib iga Riigikogu liige esitada kokku kuni kaks suulist küsimust. Seejärel tulevad läbirääkimised, kus sõna võivad võtta vaid fraktsioonide esindajad. Palun siia Riigikogu pulti ettekandjaks Riigikogu liikme Siim Pohlaku. Palun!

15:52 Siim Pohlak

Tere! Lugupeetud istungi juhataja! Head rahvaesindajad! Käesoleva eelnõu eesmärk on rahvahääletuse korraldamine abielu mõiste küsimuses. Eelnõu kohaselt pannakse 2021. aasta 18. aprillil korraldatavale rahvahääletusele muu riigielu küsimusena küsimus, kas abielu peab Eestis jääma mehe ja naise vaheliseks liiduks. Hääletamissedelile kantakse kaks valikuvarianti: jah ning ei.

Ma räägin natukene taustaks Eesti senisest rahvahääletuse kasutamise praktikast. 1992. aasta põhiseaduse kehtivuse ajal on Eestis toimunud ainult üks rahvahääletus: 2003. aastal Euroopa Liitu astumise küsimuses. Tegemist on kahetsusväärse suundumusega, peale Euroopa Liiduga liitumise hääletuse ei ole Eesti inimesi rahvahääletuse kaudu mitte kordagi kaasatud riigielu küsimuste otsustamisse. Minu meelest näitab see seda, et riigivõim on Eestis olnud pikalt rahvast võõrandunud. Neile, kes armastavad võrrelda või kipuvad võrdlema Eestit teiste riikidega, peaks olema väga kõnekas see fakt, et me jääme siin isegi oma Balti naabritele, Lätile ja Leedule, kõvasti alla. Lätis on samal perioodil toimunud kaheksa ja Leedus kümme rahvahääletust, Sloveeniast või Šveitsist rääkimata. Abieluteemalisi referendumeid on üle maailma toimunud kokku 40 riigis. Nii et pole selles küsimuses ka midagi erakorralist või kummastavat.

Rahvahääletus ja otsedemokraatia on üks parimaid demokraatia avaldumise viise, see näitab riigivõimu ja rahva vahelist usaldust ja koostööd. Kui veel eelnõu juurde tulla, siis käesolevas eelnõus toodud rahvahääletuse läbiviimise kulud on Riigikogu valimiste korraldamisega samas suurusjärgus. Aitäh!

15:54 Esimees Henn Põlluaas

Hea ettekandja! Teile on terve hulk küsimusi. Mart Võrklaev, palun!

15:54 Mart Võrklaev

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Oma ettekandes te väga palju selle küsimuse sisust ei rääkinud, miks seda vaja on. Keskendusite sellele, miks võiks referendumi teha. Mul on lihtne küsimus, millele sooviksin vastust mina ja ilmselt sooviksid ka Eesti inimesed, kes rahvahääletusele osalema lähevad. Mis on selle küsimuse mõte? Taustaks niipalju, et Riigikogul on õigus panna seaduseelnõu või muu riigielu küsimus rahvahääletusele. Kui rahvahääletusele pandud seaduseelnõu ei saa poolthäälte enamust, kuulutab Vabariigi President välja Riigikogu erakorralised valimised. Perekonnaseaduse § 1 lõige 1 ütleb meile, et abielu sõlmitakse mehe ja naise vahel. Palun selgitage, et kui rahvahääletusel tuleb jah, siis mis pärast seda juhtuma hakkab. Mida teeb koalitsioon? Perekonnaseadus kehtib edasi. Kas ei juhtugi rohkem midagi? Kui tuleb ei, mis on selle tulemid, kas erakorralised valimised?

15:55 Siim Pohlak

Aitäh! Mis juhtub, kui vastus rahvaküsitlusel on jah? Siis tekib piirang. Sel juhul ei ole seadusandjatel ilma Eesti rahva nõusolekuta ehk ilma uue rahvahääletuseta tegelikult lubatud ka perekonnaseadust muuta, näiteks seadustada lisaks mehe ja naise abielule ka samast soost isikute abielu või mitmikabielu. Ei-vastuse korral säilib õigus perekonnaseadust ja vajaduse korral muid seonduvaid seadusi muuta. See samas ei tähenda kohustust, et peaks kohe muutma hakkama. See tähendab seda, et samasooliste isikute abielude või ka mitmikabielude seadustamine on tulevikus ilma rahvahääletusel selle kohta uuesti küsimata võimalik. Ja erakorralisi valimisi ei tule. 

15:56 Esimees Henn Põlluaas

Jevgeni Ossinovski, palun!

15:56 Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Austatud ettekandja! Te rääkisite niivõrd sulni paatosega rahva arvamuse küsimise olulisusest. Aga selle kõrval on teie eelnõu seletuskiri paraku kaunis kõhnakene. Teil ei ole ühtegi sisulist selgitust, mida tehakse ja miks tehakse ja mis on selle tegemise tulemus. Küll te ühe tähelepanuväärse asjana tsiteerite põhiseaduse § 27. Te aga ei ütle, miks te seda tsiteerite ja mida te tahate sellest välja lugeda. Sellest tulenevalt on minu küsimus järgmine. Põhiseaduse § 27 ütleb, et perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all. Kas eelnõu algatajate arvates on kahe samast soost täiskasvanud inimese kooselu puhul tegu perekonnaga, mis on põhiseaduse kohaselt riigi kaitse all?

15:57 Siim Pohlak

Aitäh! Ma alustan, hea küsija, sellest, et ei saa aru, millest tuleneb sotsiaaldemokraatide niivõrd suur viha selle rahvaküsitluse vastu, nii suur vaen inimeste arvamuse teadasaamise vastu. Te viitasite enne, et tuleks küsida ja et mul oli paatos sellel teemal. Jah, ma suhtungi sellesse kirglikult. Minu meelest on Eestis väga vähe küsitud rahva arvamust. See on häbiväärne ja mul on kurb näha, et sotsiaaldemokraadid sellesse sellise vihaga suhtuvad.

Aga Eesti põhiseaduse preambulis on toodud välja, et Eesti riik on loodud eesti rahvuse, kultuuri ja keele kestmiseks. Järglased sünnivad Eestis ainult samast soost perekondades. Vabandust, mitte samast soost, vaid eri soost inimeste perekondades, mehe ja naise abielu puhul. Seetõttu on vaja kaitsta Eestis mehe ja naise abielu.

15:58 Esimees Henn Põlluaas

Aivar Sõerd, palun! 

15:58 Aivar Sõerd

Aitäh! See teie otsuse eelnõu on ikka väga lakooniline ja kogu see lugu jääb hästi segaseks. Ma mõtlesin küll ja lootsin, et teie ettekanne on natukene põhjalikum, et saab vastuseid, aga ei miskit. Kohe mitu küsimust on siin järjest. Kas üldse saab õiguslikult kehtivat seaduse normi hääletusele panna? Miks on üldse vaja kehtivat normi rahvahääletusele panna? Ja ma küsin oma põhiküsimuse: katsuge selgitada hästi lihtsalt ja arusaadavalt, mis probleemi me selle otsuse eelnõuga üldse lahendame.

15:58 Siim Pohlak

Aitäh! Esiteks, kehtiva seaduse kohta võib loomulikult küsida. Nagu ma rääkisin oma sissejuhatuses, siis juhul kui vastus tuleb jah, siis lihtsalt kehtivat olukorda ei saa muuta ilma rahvalt uuesti selleks mandaati küsimata, seda rahvaküsitlusel küsimata.

Aga kui te küsite, miks see üldse vajalik on, siis sellepärast, et selles küsimuses oleks vaja asi selgeks saada. Rahva enamuse tahte vastaselt ju päris palju aastaid tagasi suruti läbi kooseluseadus. On selle seaduse kehtimisega lood praegu nagu on, aga see teema on ühiskonda pikalt polariseerinud. Nüüd on tulnud näiteks roheline erakond välja seisukohaga, et tuleks ka samasoolistel paaridel võimaldada abiellumist. Nii et see teema on endiselt üleval, see teema on aktuaalne. Ma arvan, et te olete minuga nõus, et see rahvaküsitlus toob selles teemas selguse majja.

15:59 Esimees Henn Põlluaas

Kristina Šmigun-Vähi, palun!

15:59 Kristina Šmigun-Vähi

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Te just vastasite Aivar Sõerdi küsimusele, et kehtiva seaduse kohta on ikka vaja küsida. Meil on riigis palju suuremad probleemid. Kas te näete, et praegu on õige aeg kulutada raha sellele referendumile või tuleks seda raha panna hoopis nendesse probleemsetesse kohtadesse, mis meil praegu Eestis lausa karjuvad?

16:00 Siim Pohlak

Aitäh! Te küsite, kas praegu on õige aeg seda referendumit teha. Ma arvan küll, et on. Loomulikult, miks me peaks demokraatia pausile panema? See on minu meelest lausa natuke ohtlik käsitlus. Siis võiks sama jutuga tulla ka erakonnad ja huvigrupid kohalike valimiste eel või Riigikogu valimiste eel, mis on samasugused demokraatia vormid nagu otsedemokraatia rahvahääletuse kujul.

16:01 Esimees Henn Põlluaas

Heljo Pikhof, palun! Ei ole saalis. Hanno Pevkur, palun!

16:01 Hanno Pevkur

Te rääkisite siin sellest, mis juhtub siis, kui vastus on jah. Ma arvan, et ... Härra juhataja, midagi viliseb siin.

16:01 Siim Pohlak

Ei kuule, midagi vilistab.

16:01 Hanno Pevkur

Jah, midagi viliseb. Kas me saame selle vilina kuidagi eemaldada?

16:01 Esimees Henn Põlluaas

Proovige nüüd!

16:01 Hanno Pevkur

No proovime uuesti. Ühesõnaga, te ütlesite, et kui vastus on jah, siis tohib ainult rahvahääletusega seda uuesti muuta. Sellega, ma arvan, ei olegi probleemi. Probleem on selles, et põhiseaduse § 105 lõige 3 räägib sellest, et rahva otsus on riigiorganitele kohustuslik. See tähendab, et asjaomased riigiorganid peavad vastavalt oma pädevusele astuma samme rahvahääletuse otsuse täitmiseks. Nii võib näiteks olla vajalik, et Vabariigi Valitsus asuks ette valmistama seaduseelnõu või tegema muid toiminguid teatava eesmärgi saavutamiseks. Rahva otsuse täitmata jätmine võib tuua kaasa poliitilise vastutuse. Samamoodi ütleb Veneetsia komisjonis heakskiidetud rahvahääletuste hea praktika koodeks, et rahvahääletusega on seotud kolm põhimõtet: riigivõim peab olema erapooletu ega tohi mõjutada hääletamistulemust ühepoolse agitatsiooniga, kodanikele tuleb tagada objektiivne teave hääletamisele pandud küsimuse kohta ja hääletamisele pandud küsimus peab olema sõnastatud selgelt ning see ei tohi olla eksitav ega suunav. Ehk veel kord, kui jälgida Veneetsia komisjonis heakskiidetud rahvahääletuste hea praktika koodeksit ja põhiseaduse § 105 lõiget 3, siis palun selgitage lahti vastus ei. Sellel on väga oluline kaal selles, kuidas me selle küsimusega edasi läheme. Vajaduse korral näiteks ka Riigikohtu jaoks.

16:03 Siim Pohlak

Aitäh, hea küsija! Jah, võib teha igasuguseid intellektuaalselt huvitavaid juriidilisi konstruktsioone ja tõlgendusi, nagu te siin just äsja esitasite. Ütlen veel kord, et ei-vastuse korral õigus perekonnaseadust muuta säilib. Vahel võib-olla ongi niimoodi, et lihtsad asjad kiputakse mõtlema liiga keeruliseks.

16:03 Esimees Henn Põlluaas

Kai Rimmel, palun!

16:03 Kai Rimmel

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Kas sa oled aru saanud, milles opositsiooni nimetatud ühiskonna lõhestamine rahvahääletuse korraldamisel täpsemalt seisneb?

16:03 Siim Pohlak

Aitäh! Mina ei ole aru saanud, miks opositsioon räägib lõhestamisest. See on lihtsalt propagandavõte, mulle tundub.

16:03 Esimees Henn Põlluaas

Siim Kiisler, palun!

16:03 Siim Kiisler

Aitäh, juhataja! Austatud ettekandja! Minu selgitustaotlusele vastas õiguskantsler muu hulgas seda: "Nii jaatava kui ka eitava vastuse tagajärjed tuleb enne rahvahääletust täpselt kindlaks määrata, soovitatav on seda teha ka otsuse eelnõu seletuskirjas. Praegu rahvahääletuse tulemuse igakülgset analüüsi seletuskirjas ei ole, mis võib anda ainest väideteks, et jaatavast vastusest võiks tuleneda põhiseadusvastane tagajärg." Te siin ka viitasite hoopis kooseluseadusele. Kuidas te kavatsete tagada, et inimestel on selge arusaam, millised on ühe või teise vastuse tagajärjed? Kus see selgitus siis kirjalikult on inimeste jaoks? Praegu on väga erinevaid versioone käibel.

16:04 Siim Pohlak

Aitäh! Ma olen seda õiguskantsleri arvamust näinud, jah, aga mina ei lugenud sealt kuidagi välja, et midagi oleks ebaseaduslikku selles protsessis, mida me praegu teeme. Aga kui te küsite konkreetselt kooseluseaduse teemal, siis mina viitasin lihtsalt sellele, et see küsimus on ühiskonda pikalt lõhestanud.

16:05 Esimees Henn Põlluaas

Taavi Rõivas, palun!

16:05 Taavi Rõivas

Aitäh! Nakatumine koroonasse on tõusutrendis. Valitsusel ei ole nähtavat, sisulist ja selgelt kommunikeeritud plaani ei selle haigusega tegelemisel ega näiteks vaktsiinide varumisel, erinevalt naaberriikidest. Ainuüksi järgmisel aastal võetav laen on suurem kui kõikide seniste valitsuste aegne võlakoormus kokku olnud on. See, mida me praegu teeme, saab ilmselt tulevikuõpikutes olema asendustegevuse märksõna juures kõige ilmekamaks näiteks. Aga mu küsimus puudutab seda, et nii teie, põhiseaduskomisjonis osalenud Priit Sibul, teie selja taga istuv Riigikogu juhataja kui ka Jüri Ratas on igaüks avalikult või komisjoni istungil esitanud oma versiooni sellest, mis on jahhi järelmid ja mis on ei järelmid. Kui teie neljakesi ei ole suutnud nendest asjadest täpselt ühtemoodi aru saada, kuidas on Eesti avalikkusel ja hääletajatel võimalik sellest asjast aru saada?

16:06 Siim Pohlak

Aitäh, härra Rõivas! Veel kord ütlen, et ma ei mõista opositsiooni, sealhulgas teie vimma rahvaküsitluste, rahvahääletuste, referendumite vastu, esiteks. Aga ma võin teile üle korrata, mis juhtub jah-vastuse korral, mis juhtub ei-vastuse korral, et teile oleks asi arusaadav. Jah-vastuse korral ei ole seadusandjatel ilma Eesti rahva nõusolekuta, ilma uue rahvahääletuseta lubatud kas või perekonnaseadust muuta. Ei-vastuse korral see õigus säilib. Nende tõlgenduste kohta, et koos selle seadusega keelatakse ära ka kooseluseadus jne (ka eelmised küsijad on sellele viidanud), ma ütlen lihtsalt, et lugege koalitsioonilepingut. Seal on väga selgelt kirjas, et kooseluseaduse kohta on koalitsioonipartneritel erinevad arvamused ja selles asjas ühtegi sammu ei astuta.

16:06 Esimees Henn Põlluaas

Signe Kivi, palun!

16:07 Signe Kivi

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Perekonnaseaduse § 1 lõige 1 sätestab, et abielu sõlmitakse mehe ja naise vahel, aga põhiseaduses on sätestatud perekonna kaitse. Eestis on väga erinevaid perekonnamudeleid, ühiselt kasvatatakse ka lapsi. Ma küsin teilt kui eelnõu ühelt eestkõnelejalt: millised täna toimivatest paljudest erinevatest perekonnamudelitest on eelnõu algatajate ja ka teie senist elukorraldust seganud? Mis on täna paljude inimeste elukorralduses valesti?

16:07 Siim Pohlak

Aitäh! Aga miks peaks olema üldse midagi valesti? See on teie väide, ma ei nõustu sellega. 

16:07 Esimees Henn Põlluaas

Kalle Grünthal, palun!

16:07 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Tänasel päeval me oleme sunnitud kandma maske. Loodame, et suveks saame need maskid eest ära. Küll aga juhtus täna selline pretsedenditu asi, et maskid võtsid eest ära nii Reformierakond kui ka sotsiaaldemokraadid, kes paljastasid oma tõelise olemuse sellega, et rahvas kui selline on liigitatud alamasse klassi nagu India süsteemis. Miks ma seda räägin? Nad on oma kõnedes ja sõnavõttudes kogu aeg rääkinud sellest, et nad hoolivad rahvast jne, nad seisavad rahva eest, kuid millegipärast unustavad ära, et Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi on kõrgeima võimu kandja rahvas, ja nüüd blokitakse rahva võimalust anda häält, muuta seadust täielikult. Kuidas kommenteerite?

16:08 Siim Pohlak

Aitäh! Ega siin midagi kommenteerida pole. Põhimõtteliselt olen teiega nõus. Mu vanaemal oli selline külmkapimagnet, kus oli tigu peal ja all oli kirjas, et teod loevad. Ma arvangi, et tuleb vaadata inimeste tegusid, mitte sõnu.

16:09 Esimees Henn Põlluaas

Paul Puustusmaa, palun! Kas Raimond Kaljulaidil on protseduuriline küsimus? Palun!

16:09 Raimond Kaljulaid

Aitäh, austatud istungi juhataja! Mul on tõepoolest protseduuriline küsimus. Minu teada peaks eelnõu esimesel lugemisel arutatama eelnõu üldiseid põhimõtteid, aga meil siin kolleeg Grünthal ja mõned teised kasutavad seda mingil põhjusel opositsioonierakondade sõimamiseks. Kas see on meie kodukorda puudutava seadusega kooskõlas? Minu meelest ei puutu näiteks kolleeg Grünthali avaldus mitte kuidagi arutatavasse seaduseelnõusse, ei ole seotud ühegi selle punktiga, mis on välja pakutud, vaid kujutab endast lihtsalt mingit sisuloomet Uute Uudiste jaoks. Kas see on seaduspärane?

16:09 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Kõigil Riigikogu liikmetel on õigus küsida. Sellega mu vastus ka lõpeb. Paul Puustusmaa, palun!

16:10 Paul Puustusmaa

Suur tänu! Hea ettekandja! Kõigepealt ma tahaksin muidugi, et ka opositsioon saaks praegu aru, et mida kiiremini me saame lahendatud selle küsimuse, seda kiiremini me saame minna ka nende probleemide lahendamise juurde, mis on nende väitel kiiremad, tähtsamad ja olulisemad, kas või COVID‑i asja juurde. Aga mul on hea meel selle üle, et praegustes vastustes on väga selgelt välja tulnud jahhi ja ei tähendus, jahhi ja ei mõju. Minu meelest on sellest juba kolm korda räägitud, see on väga selge. Aga mis ikkagi minu jaoks selge ei ole: kas ettekandja võiks öelda, kas ta tajub ära, milles on põhiline iva, mispärast opositsioon kindlasti ei soovi kuulata rahva arvamust selles küsimuses?

16:10 Siim Pohlak

Aitäh! Minu meelest see sobitub mustrisse, mille me alles hiljuti üle elasime siin saalis, kui teist pensionisammast sooviti inimeste endi otsustada ja käsutada anda. Samamoodi võitles opositsioon viimse veretilgani. Seda peaksid nad ise ütlema, miks nad ei usalda Eesti rahvast. Minu meelest kõik need käsitlused, et see küsimus lõhestab ühiskonda, millele on viidanud härra Saar, küll ilma suuremate põhjendusteta, võivad lõpuks viia ohtlike konstruktsioonideni, et rahvas on nagu kuidagi haige. Seda, mis 1930‑ndatel selliste mõttekäikude tagajärjel juhtus, ma arvan, kõik siin saalis viibijad teavad.

16:11 Esimees Henn Põlluaas

Ruuben Kaalep, palun!

16:11 Ruuben Kaalep

Hea Riigikogu esimees! Auväärt ettekandja! Kui jälgida opositsiooni vastutegevust praegu arutlusel olevale rahvahääletusele, siis jääb väga selgelt kõlama seisukoht, et selliseid olulisi väärtusküsimusi ei tohikski rahvahääletusele panna. Aga kes siis peaks otsustama selliste asjade üle kui mitte rahvas?

16:11 Siim Pohlak

Aitäh! Mina olen veendunud otsedemokraatia pooldaja. Ma ütlen ainult, et minu meelest võiks Eestis olla rohkem rahvaküsitlusi, rohkem referendumeid.

16:12 Esimees Henn Põlluaas

Mart Helme, palun!

16:12 Mart Helme

Härra eesistuja! Lugupeetud esineja! Opositsiooni liikmed ja ka nende paramilitaarne tiib ajakirjanduse näol armastab rääkida sellest, kuidas koroonakriisi ajal ei tohiks tegeleda niisuguse teemaga nagu abielureferendum. Ja see, kes tegeleb sellega ülemääraselt, ebakonstruktiivselt ja ühiskonda lõhestavalt, on just seesama opositsioon ja nende ajakirjanduslikud liitlased. Kas te peate seesugust tegevust moraalseks?

16:12 Siim Pohlak

Aitäh! Kindlasti ei pea. Tervisekriisi lahendamisega, ma arvan, millele opositsioon viitab, tegeleb ikkagi Terviseamet, mitte Vabariigi Valimiskomisjon, kes hakkab seda rahvahääletust korraldama. Pigem on jutt, et praegu tuleks jätta rahvahääletus ära, veel kord ütlen, ikkagi ohtlik, see võib viia sarnaste mõttekäikudeni tulevikus Riigikogu valimiste eel, kui on samamoodi keeruline situatsioon ühiskonnas. Väga ohtlik. Kui siduda see kokku veel praegu Reformierakonna veetava sõnavabadust piirava nn vihakõneseadusega, siis on tegemist väga ohtlike tendentsidega.

16:13 Esimees Henn Põlluaas

Jaak Juske, palun! 

16:13 Jaak Juske

Austatud eesistuja! Hea ettekandja! Ma olen väga traditsioonilises abielus. Kui te selle eelnõu esitasite, siis ma püüdsin teid mõista. Iseenesest pole rahvahääletusest ju midagi halba. Paraku on teid väga raske mõista, sest te väidate, et traditsiooniline abielu on Eestis ohus. No lõpetage ära! Ma ei tea mitte ühtegi inimest, mitte ühtegi jõudu Eestis, kes tahaks kaotada mehe ja naise vahelist abielu. Isegi need, kes tahavad abielu mõistet laiendada, ei ole mehe ja naise vahelise abielu vastu. Hea ettekandja, miks te valetate? Miks te tahate ühiskonda lõhestada? Miks?

16:14 Siim Pohlak

Aitäh! Esiteks, te panete mulle sõnu suhu, aga teiseks ma küsin veel kord, miks te nii vihaselt olete selle rahvahääletuse vastu. Miks te olete nii vihaselt vastu? Tegemist on väga olulise küsimusega ja Eesti rahva seisukoht selles küsimuses on vaja selgeks saada.

16:14 Esimees Henn Põlluaas

Jaak Valge, palun! 

16:14 Jaak Valge

Lugupeetud eesistuja! Auvääriline esineja! On väidetud, et Eesti riiklus ja Eesti demokraatiatraditsioon on liiga lühike, et selliseid referendumeid korraldada. Küllap on see muidugi alaväärsuskompleks, mis selles väites sisaldub. Teatavasti toimus kahe maailmasõja vahel Eestis, demokraatia ajal, neli referendumit. Aga tõsi, Šveits on mittelõhestunud maa ja maailma üks õitsvamaid riike, kus rahvahääletused toimuvad ülitihedalt. Aga Šveits on riikluselt tõepoolest palju vanem kui Eesti. Ma küsin: kuidas saab hakkama Ida-Euroopa kõige tihedamate rahvahääletustega riik Sloveenia, kus riiklus on palju lühem kui Eestis?

16:15 Siim Pohlak

Aitäh! Ma usun, et Sloveenia saab väga hästi hakkama. Tõesti, seal on toimunud mitu korda rohkem rahvahääletusi kui Eestis, väga erinevate küsimuste üle. Sloveenia on ka inimarengu indeksis kõige kõrgemal olev Ida-Euroopa riik. Nii et mina arvan, et Sloveenia saab väga hästi hakkama ja pole sealsel ühiskonnal häda midagi. Ma ei näe mingit probleemi, kuidas rahvahääletused võiksid Eesti ühiskonnale halvasti mõjuda.

16:15 Esimees Henn Põlluaas

Jürgen Ligi, palun!

16:15 Jürgen Ligi

Aitäh! Te olete rõhutanud, et te olete veendunud demokraat, ja teiselt poolt, et te põlgate intellektuaalsust. Oma olemuses te ju oma nappide vastustega ja argumentide vältimisega ka tõestate seda. Selles mõttes on kõik väga siiras. Iseasi, et te alahindate rahvast. Kas demokraatia ja ebaintelligentsus on ühildatavad?

Aga ma küsin teie taotluse kohta. Perekonnaseaduse § 1 ütleb, et abielu on mehe ja naise vaheline liit. Teie tahate saada referendumilt vastust küsimusele, et kas abielu on mehe ja naise vaheline liit Eestis. Kuidas seda tulemust hinnata? Kas see tähendab, et abielu väljaspool Eestit ei kehti? Või see tähendab, et see ei ole mehe ja naise vaheline liit väljaspool Eestit üldiselt? Mis see juriidiline konstruktsioon on? Proovige nüüd intellektuaalne olla.

16:16 Siim Pohlak

Aitäh, härra Ligi! Ma arvan, et mis puudutab seda esimest poolt, siis sageli on küsimused lihtsalt niivõrd suunatud ja kallutatud, et debatti astumine ei ole seda väärt. (Hääl saalist.) Ei, aga härra Rõivas siin enne siunas valitsust, samamoodi teie, te ei räägi asja sisust, te lihtsalt otsite erinevaid nurki, kuidas teha propagandat, et see rahvahääletus ei ole vajalik, ei ole õige. Miks ma pean sellisele propagandale vastama? Küsige sisulisi küsimusi.

16:17 Esimees Henn Põlluaas

Merry Aart, palun!

16:17 Merry Aart

Aitäh! Hea ettekandja ...

16:17 Esimees Henn Põlluaas

Vabandust, proua Aart! Jevgeni Ossinovskil on käsi üleval, ta vist soovib protseduurilist küsimust esitada. Jevgeni Ossinovskile mikrofon, palun!

16:18 Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Austatud istungi juhataja! Kas te võiksite Riigikogu valgustada selles küsimuses? Auväärt ettekandja praegu ütles, et ta ei pea vastama küsimustele, mis talle esitatakse. Muu hulgas ...

16:18 Siim Pohlak

Ei ole seda öelnud.

16:18 Jevgeni Ossinovski

See oli sõnasõnaline vastus. Siis oli väide selle kohta, et küsimused ei ole sisulised. Mina näiteks küsisin, miks viidatakse seletuskirjas ...

16:18 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! See ei ole protseduuriline küsimus.

16:18 Jevgeni Ossinovski

... põhiseaduse §-le 27. Sellele küsimusele jäeti ka vastamata. Kas te võiksite tutvustada Riigikogule, millisel viisil eelnõu algataja esindaja peaks siin küsimustele vastama?

16:18 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! See ei ole protseduuriline küsimus. Küsijad [küsivad] ja vastajad vastavad oma parima äranägemise järgi. Merry Aart, palun! Küsimus jäi pooleli.

16:18 Merry Aart

Jah, aitäh! Hea ettekandja! Inimesed tõepoolest jälgivad täna seda mängu siin. Mulle on päris mitu sõnumit tulnud ja sellepärast ma küsin, kuigi sellest on natuke ka juttu olnud. Väidetavalt ei sõltu referendumist mitte midagi, ometi algas kohe tohutu ei‑kampaania. Igale kampaaniale on alati ka vastumõju, see tähendab jah‑kampaania. Üldkokkuvõttes on see suhteliselt ressursimahukas. Mida te ütleksite meile ja Eesti rahvale? Minul on palutud seda niimoodi küsida: miks eriti opositsioon kardab Eesti inimesi ja nende arvamust? On see vastus ei või jaa, aga see on rahva arvamine. Miks meil kardetakse rahva arvamust?

16:19 Siim Pohlak

Aitäh! Kui ma seda teaksin, oleks lihtne vastata. Aga ma arvan, et riigimehelik oleks igal juhul arvestada rahvaga, ka siis, kui on tulemas rahvaküsitlus, kust teile on võib-olla tulemas ebameeldiv vastus. Igal juhul tuleks lasta rahval kõneleda, mitte oma hirmudest kantuna rahvahääletuse vastu võidelda.

16:20 Esimees Henn Põlluaas

Jürgen Ligil on käsi püsti. Kas on protseduuriline küsimus?

16:20 Jürgen Ligi

Jah. Ma tahaksin saada aru teie arusaamisest protseduurist. Te olete öelnud kaks korda, et küsimused ja vastused on vabad. Esimene kord te ütlesite, et küsida võib kõike, jättes vastamise üldse kommenteerimata. Teinekord te vastasite, et küsida võib ja vastamine on oma asi. Mina küsisin päris sisulise küsimuse, toon näiteks, nii nagu ka Jevgeni Ossinovski küsis sisulise küsimuse. Ma küsisin, mis kasu on rahvahääletusest, mis lisab praegusesse paragrahvi ainult sõna "Eestis". See oli minu sisuline küsimus. Vastaja vastus oli, et miks ta peaks vastama. Palun öelge, kas see vastab parlamentaarse debati mõttele, et vastaja vastab sisulistele küsimustele, mis antud juhul oli juriidiline küsimus, lihtsalt retooriliste hõigetega, näitab näpuga, küsib, miks ta üldse seal peab olema. Mis teie protseduuriline arusaamine on?

16:21 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Minu arusaam on väga lihtne. Ma olen seda korduvalt ka öelnud. Mida külvad, seda lõikad. Teie küsimuse esimene pool oli solvav, demagoogiline, inetu. Väga kummaline, kui te selle peale tõepoolest tahate väga ilusat ja kena põhjalikku vastust. Vaadake peeglisse, palun! Rene Kokk. Jevgeni Ossinovskil jälle käsi püsti. Kas protseduuriline küsimus?

16:21 Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Nagu ma aru saan, teie tõlgendus parlamendiprotseduurist on siis selline, et kui teie arvates küsija küsimise viis on solvav või ebakohane, siis võib sellele küsimusele mitte vastata. Olgu, saime targemaks. Mina küsisin oma küsimuse ilma igasuguste sissejuhatusteta.

16:22 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! See ei ole protseduuriline küsimus. Läheme edasi. Rene Kokk, palun!

16:22 Rene Kokk

Hea eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Kui ma seda arutelu kuulan, siis ma kujutan ette, milline mure võib olla osal inimestel siin. Järgmine aasta on kohaliku omavalitsuse valimised tulemas, ja võta näpust, äkki see inimene, Eesti kodanik saab jälle valida. Sellest tulenevalt ma küsin. Ettekandja, mis te arvate, mis osa opositsiooni liikmete suure hirmu põhjuseks olla võib, mis nii paaniliselt paneb muretsema selle pärast, et äkki inimene saab oma arvamust avaldada?

16:22 Siim Pohlak

Aitäh! Hirm on paaniline, jah. Ja ma korraks põikan – loodan, et küsija ei pahanda – ka härra Ligi küsimuse juurde. Debatti võib pidada mitmel tasandil. Ma oleksin võinud ka vastata teile sisuliselt ja enne seda teha märkuse, et kas te olite trennis, kui mingisuguseid mõtteid jagati. Aga ma arvan, et see ei ole see tase, mida me siin tahame. Aga veel kord: opositsiooni viha rahvahääletuse ja rahva kaasamise vastu on nähtav, jah, ja mul on sellest kahju.

16:23 Esimees Henn Põlluaas

Kalle Laanet, palun!

16:23 Kalle Laanet

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Minul on siin ees lahti põhiseaduse kommenteeritud väljaanne. Minu küsimus puudutab seda teie vastust, et mitte midagi ei juhtu, kui ei-vastuseid on rohkem. Siin kirjutatakse, et põhiseaduse § 105 lõige 4 sätestab, et Vabariigi President kuulutab Riigikogu erakorralised valimised välja juhul, kui rahvahääletusele pandud seaduseelnõu ei saa poolthäälte enamust. Ja edasi: poliitilise sanktsioonina seaduse rahvahääletusel tagasilükkamisele järgneb erakorraliste valimiste väljakuulutamine igal juhul. Minu küsimus on see: kui te väidate, et ei‑vastuse puhul mitte midagi ei juhtu, siis millele te tuginete, millisele seadusandlikule aktile?

16:24 Siim Pohlak

Aitäh! Hea küsija, erakorralisi valimisi ei tule, juhul kui vastus on ei. Ma veel kord kordan üle selle vastuse. Ka õiguskantsler on sellest rääkinud oma vastuses. Kui te pole seda saanud, siis ma võin selle teile pärast istungit saata.

16:24 Esimees Henn Põlluaas

Lauri Läänemets, palun! 

16:24 Lauri Läänemets

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Mina referendumeid üldjuhul toetan. Aga referendum, kus inimeste vastusest midagi ei muutu, on rahva mõnitamine, demokraatia jalge alla tallamine ja populistlik inimeste ärakasutamine. Komisjonis ma küsisin, kas te olete nõus, et rahva otsus on siduv ja selle järgi peab seadusi muutma. Nüüd tsiteerin: "Siim Pohlak vastas, et ta ei nõustu L. Läänemetsa tõlgendusega. S. Pohlak sõnas, et „ei“ vastuse puhul on väga palju erinevaid võimalusi, mida see võib tähendada. Sellel ei ole nii ühest tähendust, kui „jah“ vastusel." Lugupeetud ettekandja! Inimene peab hääletades teadma, mis on tema sammu tagajärg. Ei saa olla nii, et hiljem vaatame. See oleks sulaselge rahva mõnitamine. Loetlege palun kõik ei-vastuse tagajärjed!

16:25 Siim Pohlak

Aitäh! Algusest alustades: juba see, et see on küsitlus, millest midagi ei muutu, on vale. Muutub ju. Veel kord: on selge, et kui vastus tuleb jah, siis ei ole võimalik abielu mõistet ümber teha ilma selleks uut referendumit korraldamata. Ei-vastuse korral on jah palju erinevaid variante, täpselt samamoodi, nagu oli ka Euroopa Liiduga liitumisel. Näiteks oli jahhi puhul selge, et me liitume Euroopa Liiduga, aga ei puhul oleks olnud see, kas me ei liitu Euroopa Liiduga, aga liitume Soomega või teeme midagi muud, juba tulevase debati küsimus. Samamoodi peavad ei puhul need debatid, kui soovitakse rääkida samasooliste abieludest, mitmikabielust, kõik toimuma. Aga ei puhul ei ole kohest kohustust hakata mingisuguseid õigusakte vastu võtma selles suunas.

16:26 Esimees Henn Põlluaas

Keit Pentus-Rosimannus, palun!

16:26 Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh, hea juhataja! Austatud ettekandja! Ma olen sunnitud jätkama eelküsija küsimust. Õiguskantsler on öelnud, et rahvahääletuse tulemused on riigiorganitele kohustuslikud, ükskõik kas see vastus on ei või jah. Te olete täna selgitanud, et kui vastus on jah, rahvahääletuse tulemus on jah, siis selle kohustuse sisu on arusaadav. Selle kohustuse sisu on see, et perekonnaseaduse § 1 lõiget 1 ei saa muuta ilma uut rahvahääletust korraldamata. See on klaar. Mis ikkagi absoluutselt ei ole arusaadav, on see, milles seisneb see kohustus, mille rahvahääletusel osalejad riigiorganitele annavad, juhul kui tulemus on ei. Milline see kohustus on, mis riigiorganitele tuleb, kui vastus küsimusele on ei?

16:27 Siim Pohlak

Aitäh! Veel kord ütlen, et eitav vastus avab võimaluse algatada perekonnaseaduses abielu mõiste laiendamise.

16:27 Esimees Henn Põlluaas

Kaja Kallas, palun!

16:27 Kaja Kallas

Aitäh! Ma küsin natuke edasi sealt, mille kohta Jevgeni Ossinovski küsis. Põhiseaduse § 27 räägib, et perekond on riigi kaitse all, aga ta ei ütle, milline on õige perekond. Vaatame näiteks viimaseid rahvaloenduse tulemusi: 34,5% elas seadusliku abikaasaga, 15,6% vabaabielus. Alates 2000. aastast on vabaabielude osa pidevalt tõusnud ja viimased 15 aastat järjest sünnib Eestis vabaabieludest rohkem lapsi kui seaduslikest abieludest. Kui me teeme rahvahääletuse, nagu te ütlete, ja edaspidi on siduv, et ainuke õige perekonnavorm on see, kus on mees ja naine, kusjuures mitte ainult see, vaid et nad on ka omavahel abielus, seaduslikus abielus, siis mis saab nendest teistest perekondadest? Kas need perekonnad ei ole siis enam põhiseaduse kaitse all? Kas neid perekondi ei ole teie arvates olemas, et nad ei vaja põhiseaduslikku kaitset, või mis nendest perekondadest saab?

16:28 Siim Pohlak

Aitäh! Need olid kõik ju teie tõlgendused, ma ei nõustu nendega kuidagi. Ütlen veel kord, et kui tuleb vastus jah, siis mehe ja naise vaheline abielu peab jääma Eesti seadustes sätestatuks, kuni tuleb teistsugune arvamus uuelt referendumilt.

16:28 Esimees Henn Põlluaas

Annely Akkermann, palun!

16:28 Annely Akkermann

Suur tänu, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Te küsite, kas abielu peab jääma Eestis mehe ja naise vaheliseks liiduks, ja ütlete, et [kui referendumil on vastus] jah, siis peab jääma ja mitte midagi ei järgne. Teine võimalus on, kui vastatakse ei, ka siis mitte midagi ei järgne, aga võib järgneda. Minul tekib kohe küsimus, et abielu peab jääma mehe ja naise vaheliseks liiduks kui kauaks, kas järgmise nädalani, järgmise kuuni, järgmiste valimisteni või nii kauaks, kui näiteks rohelised saavad Riigikokku ja teevad ettepaneku abielu mõiste muutmiseks. Ma nende kahe küsimuse tõttu – mis juhtub, kui vastus tuleb ei, ja mis juhtub, kui vastus tuleb jah – mingisugust muudatust meie elus pärast referendumit ei näe. Kas te ei arva, et see on täiesti mõttetu Eesti rahva aja ja raha raiskamine?

16:30 Siim Pohlak

Aitäh! Teie arutelu läks kohe alguses rappa. Ma olen täna mitu korda öelnud, mis juhtub, kui vastatakse jah. Sellisel juhul on Eesti rahvas öelnud oma väga selge seisukoha, millisena tema näeb abielu definitsiooni. Riigiorganitele on see otsus kohustuslik. Ehk sisuliselt me ei saa siin parlamendis hakata vastu võtma mitmikabielude seadust või seadustama samasooliste abielusid. Vastupidi, rahva sõnal on väga suur jõud jahhi korral.

16:30 Esimees Henn Põlluaas

Erkki Keldo, palun!

16:30 Erkki Keldo

Aitäh! Hea ettekandja! Jätkan küsimist sealt, kus kolleegid eelnevalt lõpetasid. Nii nagu eelnevalt mainitud sai, perekond on Eestis põhiseaduse kaitse all. Selle eelnõu puhul jääb arusaamatuks see, kuidas te algul mainisite, et perekond on tähtis selleks, et Eesti rahvas oleks jätkusuutlik, millega ma olen väga nõus, siis aga (ja ma ei saa sellest kuidagi aru) te jõuate selleni, et see kõige õigem perekonnamudel saab olla abielu mehe ja naise vahel. Eriti, kui kolleegid tõid välja, et üha enam sünnib lapsi vabaabielust ja n‑ö Eesti jätkub vabaabielus olevate inimeste abil. Ma ei taha küll mitte isiklikuks minna, aga siiski seda absurdsemaks läheb minu jaoks olukord, kui ma vaatan teid, kes te seda eelnõu kaitsete, aga kui ma ei eksi, siis te olete ka ise vabaabielus, samas räägite traditsioonilisest abielust. Selles mõttes on mulle tõesti arusaamatu, mis muret te selle eelnõuga üritate lahendada.

16:31 Siim Pohlak

Aitäh! Mina räägin siiski eelkõige rahvahääletusest. Aga kui te tahate seda debatti madalale tõmmata ja isiklikuks minna, siis ma võin teilt küsida, et miks te olete nii raevukalt abielureferendumi vastu. Kas teil on omal ka mingisugused mured või probleemid? Ma võiksin samamoodi vastu küsida, kas teil on näiteks soov mitmikabiellu astuda. Me läheme siis ju samale tasandile. Ma ei taha sellist debatti.

16:32 Esimees Henn Põlluaas

Heljo Pikhof, palun!

16:32 Heljo Pikhof

Aitäh! Austatud ettekandja! Minu küsimuse esimene pool on selline: millise seadusega tuleb eelnõu algatajate arvates Eestis tagada samast soost elukaaslaste õigused? Võib-olla veel, et põhiseaduse § 27 ütleb, et perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all. Kas eelnõu algatanud kolme fraktsiooni arvates on kahe samast soost täiskasvanud inimese kooselu puhul tegu perekonnaga, mis on põhiseaduse kohaselt riigi kaitse all? Kahest osast koosneb see küsimus.

16:32 Siim Pohlak

Aitäh! Esimene pool kadus kuskile maski sisse, võib-olla saate korra täpsustada? Äkki saate esimest poolt täpsustada? Kehvasti oli kuulda. (H. Pikhof vastab saalist.) Aitäh! Ma arvan, et te triivite vist kooseluseaduse poole. Ma ütlen veel kord, et koalitsioonilepingus on selgelt kirjas, et koalitsioonipartneritel ei ole üksmeelt kooseluseaduse asjus ja ei plaanita ka mingeid samme ette võtta, tulgu sellel referendumil siis milline tulemus tahes.

16:33 Esimees Henn Põlluaas

Raimond Kaljulaid, palun!

16:33 Raimond Kaljulaid

Aitäh istungi juhatajale! Kõigepealt, hea ettekandja, te olete korduvalt viidanud, et kõik opositsiooni liikmed on rahvahääletuse vastu. Ma võin teile kinnitada: ei, mina ei ole kindlasti selle vastu, põhiseadus näeb sellise võimaluse ette ja põhiseaduspärase käitumise vastu ei ole mina kindlasti.

Aga mul on tõesti selle eelnõu kohta sisuline küsimus. Ma väga palun ka sisulist vastust. Te ütlete, et seda hääletust on vaja selleks, et kaitsta perekondi selle eest, et potentsiaalselt võib tulevikus keegi tahta lubada mehe ja naise kõrval abielluda ka näiteks kahel mehel või kahel naisel. Kas te saate tuua mulle kas või ühe konkreetse näite, mil viisil sellise õiguse andmine samasoolistele paaridele kahjustab eri soost inimeste peresid? Üks näide, mil viisil halveneks seetõttu eri soost olevate inimeste perede olukord, kui tõepoolest Riigikogu kas selles koosseisus või mõnes tulevases koosseisus seadustaks ka kahe samast soost inimese võimaluse abielluda.

16:34 Siim Pohlak

Aitäh! Ma arvan, et ootame esialgu selle rahvahääletuse tulemuse ära, kas tuleb jah või ei, siis saab edasisi debatte pidada.

16:34 Esimees Henn Põlluaas

Mihhail Lotman, palun! 

16:34 Mihhail Lotman

Aitäh, austatud eesistuja! Austatud ettekandja! Head seadused lahendavad probleeme, halvad seadused loovad probleeme juurde. Ma ei näe ühtegi probleemi, mida see rahvahääletus lahendab, aga ma näen mitut probleemi, mida see juurde tekitab. Ma saan aru selle eesmärgist. Ehkki kultuuris pidevalt sellised sotsiaalsed institutsioonid muutuvad, perekonna mõiste muutub, abielu mõiste muutub, te tahate külmutada abielu mõistet. See on arusaadav. Kuid te tahate külmutada selle koos mõistetega "mees" ja "naine", mis on ka pidevalt muutuses. Te teate muidugi Carster Semenya juhtumit, kaks aastat tuvastati tema sugu. Paljudes riikides võib sugu vahetada lihtsalt avaldusega. Olin John Smith, nüüd olen Jane Smith ja palun öelge mulle she. Tuleb see Jane Smith Eestisse ja tahab, ütleme, Jaan Ojaga abielluda. Kuidas me teda takistame? Kuidas me tuvastame tema sugu?

16:36 Siim Pohlak

Aitäh, härra Lotman! Ma arvan, et esiteks ei soovi me külmutada abielu mõistet, aga me soovime küsida Eesti rahvalt seisukohta. Te räägite, et kultuuris on kõik muutumises, on uued avastused, uued asjad. Aga teistpidi ei saa me rutata Eesti ühiskonnast ette. Kui Eesti ühiskond leiab, et praegu peab abielu olema endiselt mehe ja naise vaheline liit, siis ma arvan, et me kõik siin selles ühiskonnas toimides peame seda arvestama ka parlamendi liikmetena. Ma saan teie käsitlusest aru. Ülle Madise on öelnud, et välismaal sõlmitud abielude osa see eelnõu ei käsitle, tema vähemalt tõlgendab seda niimoodi.

16:36 Esimees Henn Põlluaas

Paul Puustusmaa, palun!

16:36 Paul Puustusmaa

Suur aitäh! Ma just kuulasin hetk tagasi hea kolleegi Lotmani selgitust pideva muutumise kohta. Eks need pidevalt muutuvad asjad ole sellised revolutsioonilised asjad. Mõnikord ongi niimoodi, et ühiskonnas midagi muutub väga revolutsiooniliselt ja võib-olla ka halvasti. Aga konservatiive ja traditsioonilisi inimesi ühendab ikka see, et tahetakse rohkem mitte revolutsioonilisi, vaid evolutsioonilisi muutusi. Antud juhul olen ma tähele pannud meie mõningate kolleegide vihjetest, kes räägivad täiesti vabalt, käsitledes abielu, et see oleks justkui mingi sõprade kooselu, tulevad kaks sõpra kokku ja nemad justkui ongi abielus. Aga abielu ja perekond on tugev mõiste, missioon, mitte ainult kaks inimest, üks mees ja naine, see on vara, õigused ja kohustused, see on seotud järjepidevuse ja lastega. Need on asjad, mis ulatuvad minevikku ja tulevikku, neil on väga tugevad juured ja kiired. See nagu unustatakse ära, mõeldakse, et see on mingi ühe päeva küsimus, lihtsalt kaks sõpra saavad kokku ja ütlevad, et ongi abielus. Nii lihtne see asi ei tohiks tõesti olla. Selle eest me võitleme. Aga küsimus on pigem selles, et vihje oli abielu eri vormide kohta. Tõepoolest, on kristlik abielu, on ametlik abielu. Kas selle referendumi tähenduses võib abieluna käsitleda ka vabaabielu?

16:38 Esimees Henn Põlluaas

Aeg on läbi, palun kinni pidada ettenähtud ajalimiidist!

16:38 Siim Pohlak

Aitäh, härra Puustusmaa! Ma põhimõtteliselt olen teie konstruktsioonidega nõus, mida te siin püstitasite ja millest rääkisite. Aga vabaabielu kohta ei julgeks ma teile praegu kindlalt öelda. Siin me räägime ikkagi registreeritud abieludest.

16:38 Esimees Henn Põlluaas

Andres Sutt, palun! 

16:38 Andres Sutt

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Mina ei ole vihane. Mul saab kohe täis 30 aastat traditsioonilist abielu ühe ja sama abikaasaga, traditsioonilises peres on sündinud kolm last. Olen nüüd hoolega kuulanud seda debatti siin ja olen tagasi selle küsimuse juures, mida Aivar Sõerd alguses küsis. Ma ikka püüan mõista, mis probleemi me üritame hetkel siin saalis lahendada. Võib-olla ma täpsustan seda küsimust: kas te saate selgitada, kes seda abielu institutsiooni täna ründab?

16:39 Siim Pohlak

Aitäh! Loomulikult, teie pikk abielu on järgimist väärt. Aga kes praegu ründab? Ütleme niimoodi, et roheliste erakond on teinud üleskutse ümber korraldada abielu institutsioon. Kas seda võib nimetada rünnakuks, või ma ei tea, revolutsiooniks või progressiivseks arenguks, see lähtub vaataja vaatenurgast. Aga neid soove ühiskonnas ju pidevalt on, et tuleb elada moodsamalt, tuleb seadusi kaasajastada jne. Ma arvan, veel kord, et me peame Eesti ühiskonna enamuse seisukohaga nendes küsimustes arvestama.

16:40 Esimees Henn Põlluaas

Valdo Randpere, palun! 

16:40 Valdo Randpere

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea ettekandja! Vähe on selliseid seadusi, mis kelleltki midagi ära ei võta ja kõigile ainult head pakuvad. Üks selline on kooseluseadus, mille me võtsime vastu 2014. aastal. Küll jäid rakendussätted vastu võtmata. Ma saan aru, et ka koalitsioonilepingu sõlmimise ajal oli teil soov, et kooseluseadus tühistataks, nii et see eelnõu, mis meil praegu laual on, on kompromiss, kooseluseadust ei tühistata, aga teeme siis mingi segase referendumi. Mina küsin sinu käest ikkagi: ütle kas või isiklik arvamus, isegi kui te ei ole valmis seda seadusesse kirjutama, mis juhtub kooseluseaduse rakendussätetega juhul, kui selle referendumi vastus on jah, või juhul, kui selle referendumi vastus on ei. Kas kooseluseaduse rakendussätted võetakse vastu või ei võeta?

16:41 Siim Pohlak

Aitäh! Härra Randpere, ma lihtsalt vastan veel kord. Esiteks, ma ei ole nõus, et tegemist on segase referendumiga. Aga ma ütlen veel kord, et lugege koalitsioonilepingut. Seal on väga hästi kirjas, mis juhtub kooseluseadusega või mis ei juhtu. Seal on kirjas, et ei juhtu mitte midagi, seepärast et koalitsioonipartneritel ei ole selle kohta ühist arvamust.

16:41 Esimees Henn Põlluaas

Signe Riisalo puudub saalist. Ei puudu, vabandust! Palun!

16:41 Signe Riisalo

Hea juhataja! Hea ettekandja! Kolleeg EKRE fraktsioonist küsis täna siin saalis, mida opositsioon peab silmas lõhestava rahvahääletuse all. Vastasite, et ega te täpselt ei tea, aga ilmselt on tegemist propagandaga. Ma aitan teil vastata. See vastus on väga lihtne. Tegemist on võrdse kohtlemise põhimõttega. Ei ole võimalik, et enamus otsustab vähemuste õiguste üle. See ongi see, mis lõhestab ühiskonda. Kujutage endale nüüd ette olukorda, et on üks klass, kus on selline tavaline seltskond, aga siis on seal üks poiss, kes võidab kõik olümpiaadid, kes on väga tubli õppimises, aga ta jookseb kõik krossijooksud aeglasemalt kui teised, on teistest peajagu lühem ja tedretähnidega. Ja kui on klassiõhtu, siis küsitakse klassis hääletuse teel, kas ollakse nõus sellega, et tedretähnilised ei või sinna tulla. Kas teile ei tundu, et see olukord on üsna samasugune? Me ei kaitse nõrgemat ega vähemust.

16:42 Siim Pohlak

Aitäh! Te heitsite ette, et enamus otsustab vähemuse üle. Mina saan aru, et demokraatlik ühiskonnakorraldus teile vist väga ei sobi, kui te rääkisite alguses siin sellest rahvaküsitlusest. Ma ütlen veel kord, et me küsime Eesti ühiskonnalt seisukohta. Me ei diskrimineeri kedagi, me ei kiusa kedagi, millele te üritasite oma küsimuse emotsionaalses osas viidata. Las Eesti rahvas ka kõneleb, ta pole 17 aastat kõneleda saanud.

16:43 Esimees Henn Põlluaas

Jürgen Ligi, palun!

16:43 Jürgen Ligi

Härra Pohlak! Te ei ole aru saanud, et enamus küll kogu aeg otsustab, aga enamus ei peaks otsustama neid asju, mis talle tegelikult korda ei lähe, aga vähemusele lähevad. Vähemuse üle otsustamine on teinekord ebademokraatlik. Te solvusite siin enne tegelikult iseenda sõnade peale. Mina tsiteerisin teid, põhimõtteliselt. Te solvusite ega tahtnud mu küsimusele vastata. Aga ma juhin tähelepanu sellele, et nii kehva seletuskirja või nii kehva ettekannet pole siin saalis ilmselt enne olnud. Me ei saanud mitte midagi aru, ei ole siiamaani aru saanud. Kas te olete üldse mõelnud selle eelnõu juriidilistele tagajärgedele? Siin peaks olema põhiseaduslik analüüs selle kohta, mis juhtub jah- või ei-vastuse puhul. Te ei vastanud küsimusele, mis muutub, kui lisada kehtivale seadusele sõna "Eestis", mida teie pakutav küsimus eeldab. Teiseks, te tegelikult ei öelnud, mis juhtub ei- või jah-vastuse puhul. Üks teie väide oli, et ei puhul tuleb uus rahvaküsitlus, aga jah kivistab midagi ära. Kas te ikka mõtlesite läbi, kui niimoodi vastasite?

16:44 Siim Pohlak

Aitäh, härra Ligi!

16:44 Jürgen Ligi

Kas te seletaksite jah ja ei erinevat mõju, palun?

16:44 Esimees Henn Põlluaas

Aeg on läbi!

16:44 Siim Pohlak

Aitäh veel kord! Kui te ütlete, et ma solvusin oma sõnade peale, siis – nagu ka praegu – te panete selle mingisugusesse oma kastmesse. Valate jäätisele hakklihakastme peale ja ütlete, et sööge nüüd. Jah-vastuse korral, ma veel kord ütlen, tekib piirang. Tulevikus ei ole ilma uue rahvahääletuseta võimalik seda seisukohta muuta. (Hääl saalis.) Meil käib jutt Eestist.

16:44 Esimees Henn Põlluaas

(Hääl saalis.) Härra Ligi, palun ärge rikkuge korda! Riho Breivel, palun!

16:44 Riho Breivel

Hea esineja! Kas te peate üldse võimalikuks, et küsimus siin ei ole rahvahääletuses –  põhirõhk praegu on ikkagi antud eelnõul –, vaid et opositsioon kardab rahvahääletusega avada üldse Pandora laegast, kuna see võib tulevikus kutsuda esile palju suurema rahvademokraatia laine?

16:45 Siim Pohlak

Aitäh! Absoluutselt olen nõus teie käsitlusega, jah.

16:45 Esimees Henn Põlluaas

Keit Pentus-Rosimannus palun!

16:45 Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Kui te sunnite meid keset koroonakriisi seda teemat siin arutama, siis eeldus on, et me saame ka vastused juriidilistele küsimustele. Minu pinginaaber küsis, viidates juriidilistele tagajärgedele referendumi, rahvahääletuse korral. Ma kordan oma eelmist küsimust. Kui rahvahääletuse tulemus on ei ja õiguskantsler on öelnud, et igasugune rahvahääletuse tulemus on riigiorganitele kohustuslik, siis milleks need rahvahääletusel osalejad kohustavad riigiorganeid, kui nad annavad vastuseks ei? Mis kaasneb ei-vastusega, mis on riigiorganitele kohustuslik?

16:46 Siim Pohlak

Aitäh! Ütlen veel kord: eitav vastus avab võimaluse algatada perekonnaseaduses abielu mõiste laiendamine.

16:46 Esimees Henn Põlluaas

Annely Akkermann, palun!

16:46 Annely Akkermann

Suur tänu, lugupeetud juhataja! Ma kordan eelkõneleja küsimust. Missuguse kohustuse paneb ei-vastus riigiaparaadile? Võimalus ei ole kohustus. Missuguse kohustuse? Omalt poolt tahan juhtida tähelepanu veel ka sellele, et kehtivat perekonnaseadust on muudetud rohkem kui kümnel korral, sealhulgas kolm korda 2014. aastal ja 2016. aastal. Kui vastus tuleb jah, siis mis aastani see jah kehtib, millal võib perekonnaseadust siiski muuta, kui te ei soovi hirmutada? Te ütlesite, et te ei soovi.

16:47 Siim Pohlak

Aitäh! Kui tuleb jah-vastus rahvahääletusel, siis see vastus kehtib kuni järgmise rahvahääletuseni, mis selle seisukoha ümber lükkab. Juhul kui järgmine rahvahääletus selle ümber lükkab.

16:47 Esimees Henn Põlluaas

Liina Kersna, palun! 

16:47 Liina Kersna

Austatud ettekandja! See on pikalt ette valmistatud eelnõu, mille seletuskiri mahub poolele A4‑le. Siin ei ole sõnagi mõjude analüüsist, rääkimata õiguslikust analüüsist. Te ütlete puldis, mis juhtub siis, kui on jah, mis juhtub siis, kui on ei – see tegelikult peaks olema must valgel seletuskirjas kirjas. Aga minu küsimus on selle kohta, et siin ei ole kirjas ka seda, kui palju selle rahvaküsitluse korraldamine maksma läheb ja milliselt realt see raha tuleb. Selle kohta on palju spekulatsioone. Palun täpsustage!

16:48 Siim Pohlak

Rahvahääletuse korraldamine läheb maksma ligikaudu 1,7 miljonit eurot. (Hääl saalist.) Ei kuulnud.

16:48 Esimees Henn Põlluaas

Toomas Kivimägi, palun! 

16:48 Toomas Kivimägi

Aitäh! Väga lugupeetud ettekandja! Te olete jätnud mulje, just nagu rahvahääletus oleks ainus vorm, kuidas rahvas saab teostada kõrgeimat riigivõimu. Aga see on pool tõde. Teine pool tõest selgub põhiseaduse §‑st 56, mis ütleb, et kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas ka Riigikogu valimisega. Miks te alahindate seda poolt? Need on täiesti võrdväärsed. Seesama Riigikogu on vastu võtnud perekonnaseaduse, kus on üheselt kirjas, et abielu sõlmitakse mehe ja naise vahel. Minu küsimus teile on: kas see sõnastus võimaldab sõlmida Eestis abielu ka kahe mehe või kahe naise vahel? Aitan kaasa ja vastan: ei ole. Milles on probleem? Mis probleemi te lahendate, kui vastandate eri ühiskonnakihte Eestis? Milles on probleem?

16:49 Siim Pohlak

Aitäh! Ma saan aru, et vastus ei ole vajalik. Küsija vastas juba ise, eks ole. Aga kui te võrdlete Riigikogu valimisi rahvahääletustega, siis me võiksime avada selle arutelu, et avatud nimekirjad, suletud nimekirjad – kõik see. Ma vaatan teie näoilmet, te vist ei taha seda debatti selleni viia. Ma ütlen veel kord, et jah, mehe ja naise abielu on praegu ju seadustes välja toodud, aga see olukord võib muutuda igal hetkel. Vaadates eri ühiskonnagruppide algatatud allkirjade korjamisi ja muid asju, siis see hetk võib üpris varsti olla. Seetõttu on vastutustundlik ja mõistlik küsida Eesti inimeste käest seisukohta selles küsimuses, et mitte talitada nii, nagu läks kooseluseadusega, mis lõi Eesti rahva kahte lehte ja tegelikult hoiab inimesi eri arvamustel siiamaani.

16:50 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Nüüd võtan juhataja vaheaja, kümme minutit.

V a h e a e g

 

17:00 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Austatud Riigikogu, juhataja võetud vaheaeg on läbi ja me saame istungit jätkata. Küsimise järjekord on Kristina Šmigun-Vähi käes. Palun!

17:00 Kristina Šmigun-Vähi

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Tegelikult on parajalt putru ja kapsaid siin. Aga mina soovin küsida teie käest, kas EKRE soovib väita, et perekond on ainult mees, naine ja lapsed.

17:00 Siim Pohlak

Aitäh! Te küsite siin igasuguseid asju perekonna kohta. Me tegelikult ei räägi ju praegu perekonnast, me räägime rahvahääletusest, referendumi läbiviimisest. Ma arvan, et jääme selle teema juurde, mis täna päevakorras on.

17:01 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Riina Sikkut, palun!

17:01 Riina Sikkut

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Mina olen muidugi demokraatia, rahva hääle, rahva päris murede lahendamise poolt ja mind väga häirib selline kuidagi pealiskaudne või lihtsustatud lähenemine. Demokraatia ei ole see, kui ükskõik mida rahvahääletusele panna. Ka see protsess, kuidas jõutakse otsusele, et küsimus on nii oluline, et seda tuleb rahva käest küsida, peab olema demokraatlik. See, mida rahvas ütleb, võiks tegelikult Eesti riigi pikaajalisi suundi või sihte oluliselt mõjutada või suunata. Rahva käest võiks küsida tuumajaama kohta, metsaraie kohta, kas või suveajale püsivalt ülemineku kohta, ravikindlustuse kohta, et kas ravikindlustus peaks olema kõigil. See küsimus, mida rahvahääletusele panna, peab olema selge. Kas küsimus, kas abielu peab jääma Eestis mehe ja naise vaheliseks liiduks, kuidagi välistab samast soost inimeste abielu? Ei välista ju. Palun proovige analoogiat: kas Eesti peab jääma Euroopa Liitu? Mida tähendab jah- ja mida tähendab ei-vastus sellisel juhul?

17:02 Siim Pohlak

Aitäh! Mind kurvastab muidugi jälle see viha, mis referendumi vastu sellest küsimusest läbi kõlas. (Hääl saalis.) See kurvastab mind. Aga selles olen ma teiega nõus, et neid küsimusi, mida rahvahääletusele panna, on tegelikult väga palju. Aga mis puudutab antud küsimuse halvustamist või negatiivset suhtumist sellesse, siis ma mitte kuidagi ei ole teiega nõus.

17:02 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Liina Kersna, palun!

17:02 Liina Kersna

Aitäh, hea juhataja! Austatud ettekandja! Teil jäi minu eelnevale küsimusele osaliselt vastamata. Te ütlesite küll, et see küsitlus läheb maksma ligikaudu 1,7 miljonit eurot. Millisele kulureale on see riigieelarves arvestatud? Kas vastab tõele, et see raha tuleb valitsuse reservist? Kui see raha tuleb valitsuse reservist, siis kas tegemist on erakorraliste kuludega, milleks on valitsuse reserv mõeldud?

17:03 Siim Pohlak

Aitäh! Selle vastuse, milliselt realt see tuleb, jään ma teile praegu võlgu. Peale istungit hangin selle vastuse ja saadan kindlasti. Aga ma saan aru, et selle kuluga oleks nagu mingi probleem, et see on halb, et me selle kulu teeme. Miks see halb on, mina seda ei mõista.

17:03 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Maris Lauri, palun!

17:03 Maris Lauri

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Teie vastuste ja ka teie erakonnakaaslaste küsimuste põhjal ma saan aru, et teie arvates on probleem opositsioonis. Kui esitatakse küsimusi eelnõude kohta, siis oleme kohe kõik tigedad ja pahased. No ei ole! Ja me ei karda rahvahääletusi. Meie probleem on see, et see referendumi  küsimus on sõnastatud vigaselt ja pole selge, mis on järelmid, ja see tehakse valel ajal. Aga mina küsin, miks te ei teinud ettepanekut korraldada siduvat referendumit ehk rahvahääletust põhiseaduse § 105 põhjal, mis negatiivse vastuse puhul oleks tähendanud Riigikogu laialisaatmist. Kas te kardate?

17:04 Siim Pohlak

Aitäh! Mis puudutab seda vihane olemist või seda, et opositsioon on vihane ja paha, siis võib-olla ma lihtsalt andsin teile hea võimaluse maitsta teie enda retoorikat. Kui EKRE räägib traditsioonilise perekonna kaitsmisest, siis sellisel juhul me oleme pidevalt vihkajad, diskrimineerime erinevaid vähemusi – kõike seda. Te saite maitsta, ma arvan, lihtsalt teie enda käsitlust.

17:04 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kaja Kallas, palun!

17:04 Kaja Kallas

Aitäh! Komisjonis te vastasite küsimustele pidevalt, et koalitsioonileping on nagu ülim ja koalitsioonileping on tähtis. Küsin selle koalitsiooni kokkuleppe kohta: kui kaua teil läks aega selle sõnastuse kokkuleppimisele ja kas on mingit võimalust, et see sõnastus muutub?

17:05 Siim Pohlak

Aitäh! Ma tõesti ei oska teile öelda tundides või päevades, kui pikalt see aega võttis. Ja sõnastust ei ole praeguse seisuga plaanis muuta.

17:05 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Toomas Kivimägi, palun!

17:05 Toomas Kivimägi

Aitäh! Väga lugupeetud ettekandja! Te tõstatasite retoorilise küsimuse, kas traditsiooniline perekond on kaitsmata. Ma küsin: kas sellest sõnastusest – kordan veel kord, perekonnaseaduse § 1, abielu sõlmitakse mehe ja naise vahel – teie teete järelduse, et traditsiooniline perekond on kaitsmata? Ja teiseks ma küsin siia juurde. Te mainisite, et äkki keegi kusagil tahab seda muuta. Ma juhin teie tähelepanu sellele, et seesama petitsioon, mis teile tõenäoliselt ei meeldi, mis on saanud lausa 35 000 allkirja, sündis just ja ainumalt vastureaktsioonina teie referendumile, ainuüksi selle tõttu. Kui poleks seda referendumit plaanis olnud, poleks ka seda petitsiooni tulnud. Nii et te olete ise selle džinni pudelist välja lasknud. Kõige lõpuks küsin seda, et minu arust on vastuoluline praegu ka see, kui te väidate, et kui see vastus on jah, siis on see imperatiivne ehk siis enam muuta ei saa, kui vastus on ei, siis te kasutate väga pehmet väljendust, et see loob võimaluse. Minu arvates on need tasakaalust väljas. Ei- ja jah-tulemus peaksid olema tasakaalus.

17:06 Siim Pohlak

Aitäh! Esiteks, ma arvan, et seda tasakaalu on väga keeruline saavutada iga küsimusega. Samamoodi oli Euroopa Liitu astumisega. Siis räägiti meile kogu aeg, kuidas üks variant on väga tähtis, väga oluline, väga kaalukas ja teine oli justkui halb, kui tolleaegset meediakäsitlust vaadata. Tasakaalu ongi keeruline saavutada.

17:07 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Taavi Rõivas, palun!

17:07 Taavi Rõivas

Aitäh! Kui meie laste põlvkonna ajaloohuvilised vaatavad tagasi Eesti poliitikale aastal 2020, siis nad avastavad tänase päeva koha pealt vähemasti kaks kurioosumit: esiteks, millega tegeleb Eesti parlament pandeemia haripunktis; ja teiseks, rahvahääletusele pannakse küsimus, mille arutelul parlamendis selle sisust või sellest küsimusest kui sellisest peaaegu üldse ei räägita. Sellepärast, et kui opositsiooni liikmed püüavad sisu ja õiguslike järelmite kohta küsida, siis te need vastused pareerite. Ja vist ei ole olnud seni ühtegi koalitsiooni küsimust, milles ei oleks sisaldunud sõna "opositsioon" ja seda kontekstis, et opositsiooni liikmeid oleks kohane hurjutada. Kas te ei karda, et selle kõige halvemal võimalikul ajal korraldatud, õiguslikult küsitava ja pealiskaudselt ettevalmistatud referendumiga te devalveerite referendumi formaadi täielikult?

17:08 Siim Pohlak

Aitäh! Jällegi ei ole kuidagi nõus teie käsitlusega ja küsimuse negatiivse tooniga. Minu meelest on kõik need jutud ja väited, mida te siin ütlete rahvahääletuse kohta, et see on ebaseaduslik ja seal on mingid vastuolud, pahatahtlik ühiskonnaga manipuleerimine ju tegelikult. Eesti rahvas on väga usaldav rahvas, heatahtlik rahvas ja kahjuks usaldab ka pimesi erinevaid globalistlikke meediakanaleid, kes teie väiteid tiražeerivad suurte pealkirjade all, kuigi neil tegelikult ei ole ju mingit sisu taga. Minu meelest, kui küsida, kas keegi siin Eesti ühiskonnale praegu liiga teeb, siis kui ka meie lapsed või lapselapsed sellele tagasi vaatavad, nad näevad seda, et pigem on see praegune opositsioon oma käitumisega. Kui te küsite, et kes tegi, siis võite öelda: "Ise tegi." 

17:09 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Tarmo Kruusimäe, palun!

17:09 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! No mina ka väga tõsiselt seda sisujuttu siin ei usu ega too seda välja. Algul ei meeldinud see, kui referendum peaks toimuma kohalike omavalitsuste valimiste päeval, nüüd ei sobi see jälle aprillis. Siin räägitakse küll ühte, teist ja kolmandat. Aga vaatame olemuslikult. Referendum kui kaasamine ja kodanikuühiskonnalt arvamuse küsimine on üks kõige olulisemaid võimalusi. Kas te ei näe ohu märki, et võib-olla järgmisena leitakse, et arvamusfestival ei ole mõistlik ja siis juba Kodanikuühiskonna Sihtkapital, eks ju? Sest meil on olemas ju esindusdemokraatia ja milleks on vaja kodanikel teha mingeid MTÜ-sid, kui Riigikogus on esindatud kõik inimesed, kes oskavad ise otsustada? See on selline hiiliv, mõned nimetavad seda revolutsiooniks. Aga revolutsioon ei tule ju kunagi veretult. See tuleb nüüd kodanikuühiskonna arvel. Kas te peate selliseid stsenaariume väga loogiliseks? Ma saan aru, et alalhoidlike inimestena, konservatiividena, me kaitseme just neid kodanikuõigusi, mida praegu üritatakse naeruvääristada.

17:10 Siim Pohlak

Aitäh! Olen nõus, jah. Ma ise olen veel hullemaid stsenaariume siin välja pakkunud. Kui öeldakse, et ei ole hea kasutada otsedemokraatia vahendeid, siis ühel hetkel võidakse öelda, ütleme siis, demokraatia teise väljundi ehk valimiste kohta, et meil on praegu halb aeg valimiste korraldamiseks, ei ole sobilik. Väga ohtlikud arutelud on need, mida opositsioon siin algatab.

17:10 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Maris Lauri, palun!

17:10 Maris Lauri

Aitäh! Hea ettekandja! Te jätsite minu eelmisele küsimusele vastamata. Ma kordan seda küsimust: miks ei teinud te ettepanekut korraldada siduv referendum, mille ei‑vastus oleks tähendanud Riigikogu laialiminekut? Kas te kardate?

17:11 Siim Pohlak

Aitäh! Koalitsioonis olid erinevad arutelud ja koalitsioonilepingu sõlmimisel juba lepiti kokku, mis suunas see küsimus läheb, ja pärast arutleti selle üle. Ütlen veel kord, et selline on koalitsiooni kokkulepe ja see küsimus on selline.

17:11 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Jüri Jaanson, palun!

17:11 Jüri Jaanson

Aitäh! Austatud ettekandja! Nagu ma aru saan, soovite te panna referendumil hääletamisele küsimuse, mis on tegelikult ju seaduses kirjas, perekonnaseaduse §‑s 1 on see must valgel kirjas. Ma ei saa hästi aru, kas keegi on – kas te saate mulle öelda – selle muutmist plaaninud, sellele kallale kippunud või mis selle üleküsimise mõte on.

17:12 Siim Pohlak

Aitäh! Härra Kivimägi ka siin viitas, justkui oleks üks eespool minu mainitud petitsioon sündinud vastukaaluks sellele referendumile. Ta ütles, et sellist asja muidu kindlasti ei oleks juhtunud. Mina härra Kivimäe asemel nii resoluutseid seisukohti ei esitaks, et kindlasti ei soovi keegi tulevikus abielu mõistet ümber defineerida. Kindlasti need asjad tulevad, ja kuna tegemist on ühiskonna jaoks olulise väärtusküsimusega, siis ainuõige lahendus on küsida üle, panna maha märk, millest edasi abielu mõiste muutmiseks on vaja Eesti rahvalt saada uuesti mandaat rahvahääletuse kaudu.

17:12 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Signe Kivi, palun!

17:12 Signe Kivi

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Me ei karda referendumit, aga referendum abielu küsimuses tähendaks seda, nagu oleks abieluga midagi väga valesti. Samas, abielludes ütlevad paarid teineteisele jah. Nüüd peab siis rahvas ka jah või ei ütlema. Minu küsimus: kas referendumil saadud jahhi tulemusena lakkavad olemast erinevad perekonnamudelid? See küsimus kõlas siin ka enne, aga te ei vastanud. Kas te ei pelga, et referendumiga hoopis abielu kui institutsiooni väärtus langeb? Kuhu jääb siis armastus?

17:13 Siim Pohlak

Aitäh! Kindlasti abielu mõiste väärtus ei lange. Selles me oleme erineval arvamusel. Inimeste eraellu me ei sekku, nad võivad elada edasi selliselt, nagu neile endale sobiv on ja meeldib. 

17:13 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Heidy Purga, palun!

17:13 Heidy Purga

Suur tänu, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Miks teil ei jätkunud julgust panna see küsimus hääletusele seaduseelnõuna, mille tagajärg oleks mitu korda selgem ja palju jõulisem olnud? Kas teil ei jätkunud hääli või kartsite valitsuse kukkumist?

17:14 Siim Pohlak

Aitäh! See, et ei jätkunud julgust, on loomulikult teie hinnang ja teil on selleks täielik õigus. Aga täna on see küsimus sellisel kujul teie ees ja kõige sobivam oli see panna hääletusele muu riigielu küsimusena.

17:14 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Vilja Toomast, palun! 

17:14 Vilja Toomast

Ma tänan! Hea ettekandja! Ma ei tea, kas ma olen millestki valesti aru saanud. Abielu on ju ennekõike eraeluline küsimus ja see, kas ma olen abielus või ei ole, on täiesti mu isiklik asi. Küsimus puudutabki seda, kas saab panna eraelulist küsimust rahvahääletusele ja nimetada seda riigielu küsimuseks.

17:14 Siim Pohlak

Aitäh! Abielu mõistet on siiski defineeritud eri seadustes ja ma arvan, et see on vägagi riigieluline küsimus. Ma saan teie käsitlusest aru, et kõik ülejäänud 40 abieluteemalist küsitlust, mis on olnud maailma teistes riikides, on kuidagi kahtlase või kaheldava väärtusega.

17:15 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Urmas Kruuse, palun!

17:15 Urmas Kruuse

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Te olete koalitsioonis muidugi valinud endale üsna mugava positsiooni. Need vastused peegeldavad täpselt seda, et kui tuleb jah-vastus, siis raiutakse kivisse, aga kui tuleb ei-vastus, siis me ei tea, mis me ette võtame. See tegelikult näitabki seda, mis on minu arvates selle küsitluse kõige suurem nõrkus teie poolt vaadatuna.

Aga teine küsimus, mida ma teie käest küsida tahtsin, on seotud sellega, et kuna te olete pannud hääletusele väga isikliku ja isiklikest väärtustest ja hoiakutest lähtuva küsimuse, siis kas te ei arva, et see hoopis abielu institutsiooni nõrgestab, just selle tõttu, et te olete tekitanud oma eelnõuga nn vihkamise ja sõja küsimuse. See näitab tegelikult seda, et demokraatiatunnetus on üsna algeline.

17:16 Siim Pohlak

Aitäh! Vihkamise ja sõja kirves visati õhku ikka kooseluseaduse vastuvõtmisega. Proua Kivile ma enne vastasin ka, et ma ei arva, et see rahvaküsitlus kuidagi abielu mõistet nõrgestab.

17:16 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Jüri Jaanson, palun!

17:16 Jüri Jaanson

Suur tänu! Ma tulen tagasi oma eelmise küsimuse juurde. Te ütlesite vastuseks, et väärtushinnangud on need, mida rahvalt tuleb üle küsida ja tsementeerida. Ma arvan, et väärtusküsimusi on seadustes teisigi, mida saab üle küsida, selleks aega ja vahendeid kulutades, samuti ühiskonda polariseerides. Ma ei arva, et see päris õige on. Aga ma küsin, kas selle referendumiga sellisel kujul, kui te küsite seaduses juba must valgel kirjas olevat asja, ei avata mitte Pandora laegast. Näiteks võime küsida üle, kas liiklus peaks olema parempoolne. Ja kui me saame referendumil sellele vastuse, mis me siis peale hakkame? Ka praegu, mida me hakkame peale ei‑vastusega?

17:17 Siim Pohlak

Ma arvan, et see võrdlus liiklusega ei päde siin kuidagi. Need ei ole kaks võrreldavat küsimust.

17:17 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Peeter Ernits, palun!

17:17 Peeter Ernits

Hea juhataja ja ettekandja! Maailm muutub ja võib jääda mulje, et ühed on sellised Talibani vennad ja teised on sellised progressiivsed. Aga ma küsin nüüd niimoodi. Minu seisukoht on, et abielu peab jääma mehe ja naise vaheliseks liiduks. Aga maailmas, te kõik olete kursis, et keegi emand Amanda abiellus Horvaatias terjeriga, on delfiiniga abiellutud, vaaterattaga, üks noormees tahtis abielluda isegi kompuutriga, aga ei saanud. Miks sellised vabadused? Miks meie parlament arutab taolisi asju, tegelikult võiks abielu olla hoopis midagi muud, kellegi teisega võiks veel [saada abielluda]?

17:18 Siim Pohlak

Aitäh! Maailm on kirju ja neid erinevaid abiellumise variante te lugesite ette. Loomulikult, igasugu hullusi juhtub maailmas. Ma ei tea, kas peakski sellel pikemalt peatuma. Ma arvan, et meie oma väikeses Eesti riigis võiksime püüda hoida esiteks rahvast võimalikult kaasatuna otsuste tegemise juurde, mis tähendab rohkem rahvahääletusi. Teiseks, selliseid ühiskonda ja väärtushinnanguid puudutavaid otsuseid peaksime kindlasti kooskõlastama Eesti inimestega, ütleme, kui me abielu küsimuses tahame midagi teada. Väga palju asju on siin. Reformierakonna fraktsioonis on täitsa olemas mõned eeldused otsedemokraatia toetamiseks. Siin pakkusid ka sotsid enne erinevaid küsimusi, mida võiks veel küsida. Nii et ma arvan, et me oleme lõpuks isegi võib-olla ühel meelel, et Eestis on vaja rohkem otsedemokraatiat.

17:19 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Eerik-Niiles Kross, palun!

17:19 Eerik-Niiles Kross

Hea juhataja! Hea ettekandja! Suur osa teie eelnõu seletuskirjast räägib põhiseadusest. Selles debatis te viitate ka sageli põhiseadusele ja sellele, justkui abielu oleks põhiseaduse kaitse all. Te olete ilmselt kursis, et põhiseaduse § 27 isegi ei nimeta abielu, vaid ta räägib perekonnast ja räägib lastest, vanematest, abivajavate liikmete abistamisest. Teisisõnu, põhiseadusliku kaitse all on perekond. On ju ilmselge, et abielu ja perekond ei ole samased mõisted. Kas te selle debatiga ja selle referendumiga ei taha mitte kitsendada perekonna mõistet? Kui te ei taha, miks te siis põhiseaduse pidevalt mängu toote, kui me räägime abielust? See debatt ei ole sel juhul üldse põhiseadusega seotud.

17:20 Siim Pohlak

Aitäh! Meie eesmärk on läbi viia rahvaküsitlus abielu teemal, nii nagu on siin eelnõus must valgel kirjas, ja mingeid muid tagamõtteid, mida siin meile omistatakse, ei saa mina küll kuidagi kinnitada.

17:20 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Mart Võrklaev, palun!

17:21 Mart Võrklaev

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Minu esimene küsimus täna oli see, mis on selle rahvahääletuse tulem. Seda on hiljem veel küsitud, aga see arusaam päris ühine ei ole. Te oma vastustes viitate hästi palju koalitsioonilepingule. Võtsin selle ette. Siin on kirjas, et viime läbi muu riigielu küsimusena rahvahääletuse ettepaneku kohta täiendada põhiseadust, määratledes abielu mehe ja naise vahelise liiduna. Põhiseaduse § 163 ütleb, et põhiseadust saab muuta seadusega, mis on vastu võetud rahvahääletusel. Mu küsimus on, miks te ei pea kinni koalitsioonilepingust ja miks te ei pea kinni oma valijale antud lubadusest minna põhiseadust muutma. Selleks on vastav kord, selle tulemusel on teatud järelmid. Miks te ei täida oma antud lubadust ja miks te rikute koalitsioonilepingut?

17:21 Siim Pohlak

Teil koalitsioonikogemust ilmselt Riigikogus veel ei ole, kuigi me mõlemad oleme värsked parlamendi liikmed. Koalitsioonis oli erinevaid arvamusi sellel teemal, millal ja kuidas seda referendumit, rahvahääletust läbi viia. Kompromisside otsimine, ma arvan, on poliitikas väga oluline. Vastupidi, selline kemplemine nagu täna siin ka istungi rakendamisel toimus, ei ole hea praktika, oleks vaja rohkem koostööd, rohkem kompromisse. Mul on hea meel, et koalitsiooni sees on kompromissivalmidus olemas nii Konservatiivse Rahvaerakonna poolelt, Keskerakonna poolelt kui ka Isamaa poolelt.

17:22 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Indrek Saar, palun!

17:22 Indrek Saar

Aitäh sõna andmast! Lugupeetud ettekandja! Te olete siin korduvalt öelnud, et opositsioon nagu ei tahaks aktsepteerida põhiseaduses ettenähtud võimalust, et Eesti riigis on võimalik korraldada referendumeid. Ma kinnitan teile veel kord, et ka mina opositsiooni liikmena ei ole kuidagi ühelgi moel küsimärgi alla pannud põhiseaduses antud võimalusi. Aga teie omakorda räägite sellest, et rahvast tuleks kaasata, räägite otsedemokraatiast. Samal ajal me teame, et selles küsimuses ja sellel ajahetkel on rahvas öelnud kõigil viimasel ajal tehtud küsitlustel, et nad arvavad, et seda referendumit korraldada ei ole vaja. Enamus on sellise referendumi vastu. Kas te arvate, et kaasama peaks ka vägisi? Kas te arvate, et see on otsedemokraatia arengule hea, kui inimestele sunnitakse peale referendumeid, mida nad ei soovi?

17:23 Siim Pohlak

Aitäh! Ma tsiteerin teile uuringufirma Norstat küsitluse tulemust. Käsitleti perioodi 17. november kuni 23. november ja küsiti rahvahääletusel osalemise kohta. Küsiti, et kui järgmisel pühapäeval toimuks rahvahääletus küsimuses, kas abielu peaks jääma Eestis mehe ja naise vaheliseks liiduks, siis kas teie osaleksite hääletusel. Rahvahääletusel oleks osalenud 75% vastajatest.

17:24 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Helmen Kütt, palun!

17:24 Helmen Kütt

Suur aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Ma püüan hästi sõbralikult ja rõõmsalt esitada küsimuse, et te ei süüdistaks, et ma olen kuri. Seda ma kindlasti ei ole. Ma kindlasti arvan, et rahva käest tuleb küsida asju, mis neile tegelikult korda lähevad, mida nad saaksid oma häälega ka mõjutada. Koalitsioonilepingut on siin tsiteeritud mitmel korral. Oleme olukorras, kus 58% inimesi on öelnud, et nad peavad seda küsitlust ebaoluliseks, ning viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 3985 koroonaviiruse proovi, neist esmaseid positiivseid oli 331, suri viis inimest ja haiglaravi vajab üle 300 inimese. Need on tegelikult need küsimused. Isegi kui täna oleks päevakorras olnud see arutelu, siis oleks pidanud seal olema teise punktina arutelu kroonviiruse olukorrast Eestis, mida teha ja mida ühiselt teha. Aga küsida ma tahan teie käest seda: kas te ei arva, et see on üpris kohatu olukord, milles me oleme?

17:25 Siim Pohlak

Aitäh! Ütlen veel kord, et demokraatiat ei saa ega tohi pausile panna. See on ohtlik käsitlus. Kui te siin viitate rahva arvamusele, siis ma loodan ja saan aru, et sotsiaaldemokraadid on loobunud ka oma obstruktsiooniplaanidest, sest suurem osa Eesti inimestest ei pea mõistlikuks seda, mida te plaanite teha nende muudatusettepanekutega. Nii et ma saan aru, et te olete ka selles asjas mõistuse pähe võtnud.

17:25 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Eerik-Niiles Kross, palun!

17:26 Eerik-Niiles Kross

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Ma proovin sama küsimust kuidagi sõbralikumalt ja lihtsamalt küsida. Kas te selgitaksite, kuidas teie arvates suhestuvad omavahel põhiseaduse mõiste "perekond" ja perekonnaseaduse mõiste "abielu"? 

17:26 Siim Pohlak

Aitäh! Ma ütlen veel kord, et me räägime siin rahvaküsitlusest ja me soovime küsida abielu mõiste kohta.

17:26 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Andres Metsoja, palun!

17:27 Andres Metsoja

Aitäh, austatud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Nii nagu poliitikud üritavad rahvast aru saada, nii üritavad poliitikud ka üksteisest aru saada. Mina püüangi aru saada, kas see n‑ö tänane debatt referendumite teemal, mille usku te olete, võiks leida järje. Samal ajal, kui ma seda debatti kuulasin, leidsin ma EKRE‑sse kuuluva, Pärnu Linnavolikogu aseesimehe Helle Kullerkupu postituse Euroopa Liidu teemal. Ja see kõlab nii: "Häbi teil olgu, Saarde valla valitsejad: kas vabadussõdalased andsid oma elu Euroopa föderatsiooni eest?" Ta põhimõtteliselt ütleb, et orjastava lipu heiskamisega Saarde valla vabadussõja monumendi ees rikutakse Eesti lipu seadust. Kas järgmise referendumiga on tulemas teie arvates ka järg, et astuda Euroopa Liidust välja? Või mis teil erakonnas selles mõttes laiemalt toimub?

17:27 Siim Pohlak

Aitäh, härra Metsoja! Suur rõõm on näha, et te Pärnu maakonna asjadesse nii kirglikult suhtute. Sellist kirglikkust võiks kohalike asjade ajamisel rohkem olla. Aga ei, minul ei ole küll informatsiooni, et koalitsioon plaaniks juba mõnda järgmist rahvahääletust, ka mitte selles küsimuses, millele te viitasite.

17:27 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Jah, härra Ossinovski, kas protseduuriline küsimus? Jaa, palun!

17:27 Jevgeni Ossinovski

Ma tänan, austatud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja on mitmel korral jätnud küsimustele vastamata selle väitega, et me räägime siin rahvaküsitlusest. Ma tean, et ka kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses on selline mõiste. Kas te oskate Riigikogule öelda, millest me täna räägime?

17:28 Siim Pohlak

Ma võin ise öelda. Me räägime rahvahääletusest, härra Ossinovski. Ilmselgelt siin Riigikogu puldis sellise kaaluka eelnõuga olles on natukene närv sees. Ma arvan, et inimlikult te saate minust aru. Aga me räägime loomulikult rahvahääletusest.

17:28 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Jah, ma ka stenogrammi jaoks kinnitan, et me räägime rahvahääletusest. Helmen Kütt, palun!

17:28 Helmen Kütt

Suur aitäh teile eelmise vastuse eest! 58% inimestest peab seda teemat ebaoluliseks. See protsent, mille te tõite, et 75% läheb hääletama – aga te ei tea, kuidas nad hääletavad. Kas teil oli arutlusel koalitsioonis, kuna see on teil pandud teemana arutlusele, päris asi ehk omastehoolduse teema ja see, et lapsed ja lapselapsed vabastada sellest orjusest, mis puudutab hooldekodusid? Kas selline arutelu teil koalitsioonilepingu juures oli? Te kindlasti osalesite. Ma mäletan, et enne seda, kui olid kohalikud valimised, te andsite väga suuri lubadusi sellel teemal. See on päris mure.

17:29 Siim Pohlak

Aitäh! Loomulikult on olnud arutlusi sellel teemal, mis te siin lõpus tõstatasite. Mis puudutab neid protsente, siis neid küsitlusi on erinevaid, igasuguseid. Te rääkisite, et ei tea veel, milline vastus tuleb. Ma arvan, et see vastus ei olegi oluline. Ükskõik, kas tuleb jah või ei, põhiline on, et inimestel on valmisolek osaleda.

17:29 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Oudekki Loone, palun! 

17:29 Oudekki Loone

Aitäh! Austatud ettekandja! Mul on võib-olla natuke kaugemale ulatuv küsimus. Aga kui me hakkame korraldama rahvahääletust, siis võib eeldada, et selleks rahvahääletuseks tehakse ka kampaaniat. Kui valimiskampaania on Eestis suhteliselt selgelt reguleeritud, see, kuidas erakonnad võivad olla rahastatud, et meie valimiskampaaniasse ei sekkuks võõrriigid või mingisugused teised organisatsioonid, et meie erakondi rahastaksid siin elavad inimesed, mitte ettevõtted, ja see on kõik avalik, siis kuidas referendumi kampaania rahastamisega on? Kas te arvate, et kui me näiteks selle rahvahääletuse korraldamise juurde läheme, kas me peaksime muutma ka muid seadusi või midagi ümber korraldama? Kui näiteks mingisugune sihtasutus tahab osaleda selles kampaanias osapoolena, kas siis tema peaks samamoodi nagu ka erakonnad saama annetusi ainult Eesti inimestelt ja kas need peaksid olema avalikud?

17:30 Siim Pohlak

Aitäh! Ma arvan, et see on väärt teema arutamiseks. Ma arvan, et ka koalitsioon peaks tõsiselt mõtlema selle peale, kuidas see asi oleks läbipaistev ja korrektne.

17:30 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kalle Grünthal, palun!

17:30 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Austatud ettekandja! Selge on see, et kui referendumil tuleb vastus jah, siis on see põhiseadusesse kui kivisse raiutud ning seda enam ükski valitsus nii kergelt kangutada ei saa. Küsimus on aga selles, miks on selline vastasseis. Kuna mulle on väga palju sõnumeid tulnud, siis ma võtan selle hinnangu lühidalt kokku. Kõigepealt, pandeemia raha saamine Eestisse seoti vihakõnega, migratsiooniseadusega ja ka samasooliste abieluga. Täpselt niimoodi ongi läinud, sest praegu Reformierakond ja sotsiaaldemokraadid seisavadki nende põhimõtete eest ehk nad püüavad neid väärtusi kaitsta. Tuletame meelde, et hetk tagasi esitas Reformierakond siin vihakõneseaduse. Rahva arvamus oli selline, et sotsiaaldemokraadid ja Reformierakond viivad ellu Euroopa föderaliseerimise plaani, mis kaugemas plaanis seab tegelikult ohtu ka Eesti iseseisvuse. Kuidas te seda rahva arvamust kommenteerite?

17:32 Siim Pohlak

Aitäh! Siin oli palju erinevaid teemasid välja toodud. Vihakõneseaduse kohta ma enne ka mainisin, et vaadates seda koosmõjus selle jutuga, et me peaksime demokraatia koroonaviiruse tõttu n‑ö pausile panema, jätma rahvaküsitluse ära, sellega mitte tegelema, siis see on ohtlik, jah.

17:32 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Palun mikrofon härra Kruusele! Protseduuriline küsimus.

17:32 Urmas Kruuse

Austatud istungi juhataja! Mul on repliik või tehniline küsimus. Kolleeg ütles, et peale jah-sõna raiutakse see nagu põhiseadusesse. Kas me ikkagi räägime ühest ja samast asjast või on see teadmine teistmoodi? Kas te kinnitaksite üle, et kolleeg kas eksis või mis see teema on?

17:32 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

See ei olnud nüüd küll protseduuriline küsimus. Mida kolleegid arvavad? No nad võivad arvata kõike. Imre Sooäär, palun!

17:33 Imre Sooäär

Hea ettekandja! Eestis on väga palju erinevaid peremudeleid: on vabaabielus elavad inimesed, on üksikvanemad lastega, on ka samasoolisi paare, on traditsioonilised abielud. Miks te olete selle vastu, et kõigil Eesti peredel oleks kindlustunne tuleviku ees ja õigusselgus, kaitse? Miks osa peab sellest ilma jääma? Milles nad süüdi on?

17:33 Siim Pohlak

Aitäh! Me ei ole kellegi vastu. See on teie käsitlus, taas kord sellest seeriast, kui meile vihakõnet ja kõike seda kogu aeg kaela määritakse. Me ei ole kuidagi vastu. Aga abielu kui oluline ühiskondlik institutsioon vajab, ma arvan, praegu seda küsitlust. Eesti rahvas peaks ütlema, kas abielu peab jääma mehe ja naise liiduks või mitte.

17:34 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Mihhail Lotman, palun!

17:34 Mihhail Lotman

Aitäh, härra eesistuja! Austatud ettekandja! Ma olen segaduses. Enne oli nagu selline tunne, et kui vastus on jah, siis on täiesti selge, mis juhtub, aga probleemid ja teatud selgusetus on siis, kui vastus on ei. Nüüd aga, kui ma kuulsin meie kolleegi Grünthali arvamust, sain aru, et ka jaa korral on suured lahkarvamused. Teie ütlesite midagi täiesti muud kui seda, mida kolleeg Grünthal aru oli saanud. Kummal on siis õigus ja kuidas me peame sellest aru saama?

17:34 Siim Pohlak

Ma arvan, et kolleeg Grünthal võib-olla ka tahtmatult eksis. Ma olen täna siin puldis kas või lihtsalt närvipingest eksinud mõne sõnaga, ajasin alguses sassi selle lasteküsimuse. Nii et ma arvan, et härra Grünthal praegu eksis siin.

17:35 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kert Kingo, palun!

17:35 Kert Kingo

Lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Rahvahääletus on plaanis selliselt, et küsida, kas abielu peaks jääma mehe ja naise vahele. Ma ei tea, kas mina olen millestki [valesti] aru saanud, aga sotsiaaldemokraadid ja reformierakondlased räägivad ja ka Imre Sooäär räägib mingitest peremudelitest, erinevatest perevormidest. Ma ei tea, kas ma olen valesti aru saanud, et hetkel me ikkagi räägime sellest abieluteemat puudutavast hääletusest.

17:35 Siim Pohlak

Aitäh! Ma ei oska seda täpselt kommenteerida, millest nemad on aru saanud või kuidas nemad on asjast aru saanud, aga küllap nad üritavadki seda arutelu tõmmata võimalikult laiaks. Eks kahjuks Eestis opositsiooni ülesanne ongi eksitada ja aeg-ajalt ka erinevate propagandavõtetega tekitada valearvamusi inimestes, nagu oleks see eelnõu midagi põhiseadusvastast, midagi halba, midagi, mida ei tohi teha.

17:36 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kalle Laanet, palun!

17:36 Kalle Laanet

Aitäh, hea juhataja! Hea esineja! Täna on räägitud siin hästi palju abielust, väärtushinnangutest ja inimeste omavahelistest suhetest. Kas ma olen õigesti aru saanud, et teie ei ole abielus? Kui te ei ole abielus, siis miks te ei ole?

17:36 Siim Pohlak

Aitäh! Korra juba läks debatt sellisele isiklikule tasandile. Ma ei tea, kas te rahuldute selle vastusega, kui ma ütlen, et jah, mul on juba pikalt olnud plaan oma laste ema omale abikaasaks kosida. Siit puldist räägitakse Eesti rahvaga, võib-olla ma võin rääkida siis ka oma kaasaga. Plaanisin seda küsida pühade ajal, aga võin küsida ka siit praegu. (Elevus saalis.) Armas Renate, kui sa seda ülekannet vaatad! (Aplaus.) Sa oled sünnitanud meie perre kolm väga armsat ja toredat last. Kas sa tuleksid mulle naiseks? Ma põlvili ei hakka siin puldi taga laskuma, seepärast et siis ei ole mind enam kuulda ega näha, aga õhtul kodus ma teen kõik nagu kord ja kohus. Plaanisin seda asja teistmoodi, aga ma ei taha kuidagi, et minu perekonnaseis diskrediteeriks seda tegelikult head eelnõu. Veel kord: ma küsin Renatelt, oma naiselt, selle küsimuse ja ma usun, et rohkem seda täna käsitlema ei pea, kuna see oli mul nagunii plaanis. (Aplaus.)

17:37 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Kolleegid, näete, kui suur sõna jõud on Riigikogu liikme küsimusel. Jevgeni Ossinovski, palun!

17:37 Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Austatud ettekandja! Te proovisite esimese poole oma vastustest n‑ö kokkulepitud jutupunktiga rünnata opositsiooni, et me kardame rahva häält kuulda. Te olite muidugi ise omast võttest selili, sest tegelikult te päris asja ehk eelnõu rahvahääletusele panna ei soovi, millest võiks ju sõltuda midagi, millel oleks ühemõtteline tähendus, näiteks võiks täiendada perekonnaseadust, ei peaks isegi põhiseadust täiendama. See oleks täiesti ühemõttelise tähenduse ja mõjuga, aga loomulikult ka suurema panusega, sest kui rahvas ütleb ei, siis parlament läheb laiali. See tõestab seda, et kuna te seda ei taha, siis on tegemist sellise ara populismiga. Aga sellest tulenevalt on mul küsimus. Miks on niimoodi, et 56% inimestest ei pea seda referendumit vajalikuks? Ma tellisin sellestsamast Norstatist samal kuupäeval küsitluse ja see näitas, et 56% inimestest ei pea seda vajalikuks. Miks see niimoodi on, kas te võiksite anda oma hinnangu? Kas inimesed ei ole veel aru saanud või nad prioriseerivad muid asju ja te püüate neid ümber veenda? Miks see niimoodi on, et enamik ei toeta?

17:39 Siim Pohlak

Aitäh! Kõigepealt tänan teid selle meeleoluka ja riigimeheliku sissejuhatuse eest. Aga mina teie viidatud küsitlust ei ole näinud, nii et ma ei võta ka seda libedat teed praegu ette, et seda kommenteerida.

17:39 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Madis Milling, palun!

17:39 Madis Milling

Suur tänu, härra istungi juhataja! Austatud ettekandja! Täna on mitmel korral küsitud teie käest, mis juhtub ühel või teisel juhul peale seda rahvahääletust. Te olete andnud mitmesuguseid vastuseid, need on olnud teie suulised vastused. Aga nagu oli hetk tagasi kuulda kolleeg Grünthali küsimusest, ei ole teil fraktsioonis ühtset seisukohta, mis ühel või teisel juhul juhtub. Äkki oleks mõistlik eelnõu esimene lugemine katkestada, siis te lisate nii eelnõusse kui ka seletuskirja konkreetselt, mis juhtub siis, kui tuleb jah, mis juhtub siis, kui tuleb ei, ja tulete saali tagasi. Täna me ju väga ei tea, mida me siin nüüd hääletame.

17:40 Siim Pohlak

Aitäh! Ma juba enne viitasin, et härra Grünthalil võis olla tegemist lihtsalt sõnakomistusega, mida ilmselt kõigil saadikutel on juhtunud. Ei, ma ei pea mõistlikuks esimese lugemise katkestamist. Te räägite, et Eestis on keeruline olukord. Ma arvan, et liigume selle eelnõuga rahulikult edasi ja kõik on hästi.

17:40 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Yoko Alender, palun!

17:40 Yoko Alender

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Hea ettekandja! Soovisite sisulisi küsimusi, minu arust on neid olnud siin hulga. Küll aga ei ole olnud eriti palju sisulisi vastuseid. Seetõttu olen ka mina sunnitud kordama kolleeg Jürgen Ligi küsimust. Palun täpsustage, mida tähendab sõna "Eestis" selles rahvahääletuse küsimuses. Kas me saaksime küsida ka mingi teise riigi kohta või milleks see sinna on lisatud ja mida see antud kontekstis tähendab?

17:41 Siim Pohlak

Ma arvan, et kuna küsimus on Eesti seadusandluses, siis see "Eesti" on selles küsimuses igati mõistlik.

17:41 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kert Kingo, palun!

17:41 Kert Kingo

Lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Reformierakond ja sotsiaaldemokraadid on siin viidanud, et paljud inimesed soovivad vabalt koos elada, ilma abiellumata. Stenogrammi huvides palun täpsustame üle: kas see rahvaküsitlus teeb abiellumise kohustuslikuks?

17:41 Siim Pohlak

Ei tee. 

17:41 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, austatud ettekandja! Teile rohkem küsimusi ei ole. Läheme edasi. Ma palun ettekandjaks kõnepulti põhiseaduskomisjoni esimehe Anti Poolametsa.

17:42 Anti Poolamets

Hea juhataja! Head saadikud! Tutvustan põhiseaduskomisjoni arutelu, mis puudutas Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ja Isamaa fraktsiooni algatatud Riigikogu otsuse "Rahvahääletuse korraldamine abielu mõiste küsimuses" eelnõu. Arutelu toimus 26. novembril komisjoni erakorralisel istungil. Osa võtsid Anti Poolamets, Kalle Grünthal, Kaja Kallas, Lauri Läänemets, Tõnis Mölder asendusliikmena, Hanno Pevkur, Martin Repinski, Taavi Rõivas ja Priit Sibul asendusliikmena.

Millised teemad olid kõige rohkem üleval? Teemad aruteludel kordusid. Te olete täna saanud neist päris pika ülevaate selle põhjal, mis küsimusi esitati Siim Pohlakule. Nii olid väga oluliselt kõne all rahvahääletuse tulemuse siduvuse teema, järelmid, eriti see, mis järgneb ei-vastusele, ning muud küsimused.

Ma annan ülevaate mitte niivõrd Siim Pohlaku sõnumitest, kuivõrd diskussioonist ja küsimustest komisjonis, et mitte liiga palju korrata. Kaja Kallast huvitas kõigepealt, kas olulise riigielu küsimuse all saab üldse küsida selle kohta, mis on seadustes juba kirja pandud. Siim Pohlak vastas, et algatatud eelnõuga ei soovita muuta põhiseadust, vaid muu riigielu küsimuse kaudu kindlaks teha rahva arvamus. Kaja Kallas kordas oma küsimust sellel teemal, et põhiseaduses on ju kirjas, et rahvahääletusele saab panna eelnõu või muu riigielu küsimuse, ent kui pannakse kirja juba seadustes olev küsimus, siis tema arvates peaksid tagajärjed olema hoopis teistsugused. Kaja Kallase arvates oleks tulnud panna küsimus rahvahääletusele seaduseelnõuna ning juhul, kui see ei läheks läbi, peaks tagajärjeks olema ka erakorralised valimised.

Taavi Rõivas kahtles samuti, kas sellist küsimust on üldse võimalik panna muu riigielu küsimusena rahvahääletusele. Rõivas küsis algatajate seisukohta tagajärgede suhtes: kui rahvas vastab hääletusele pandud küsimusele jah ja kui ta vastab ei, kas mõlemad on siis siduvad? Siim Pohlak selgitas, et rahvahääletuse tulemusena saadakse teada rahva enamuse seisukoht ning kui rahvas vastab ei, siis on poliitikutel olemas rahva arvamus ning poliitilise tahte olemasolu korral võib teha ka teistsuguseid samme. Pohlaku meelest on rahva tahe parlamendi jaoks selge suunis. See sõnum oli ka vastuseks Taavi Rõivase küsimusele, kes tahtis teada, kas rahvahääletuse küsimus on õiguslikult siduv.

Lauri Läänemetsa seisukoht oli, et rahvahääletusele on muu riigielu küsimus võimalik panna ning selle tulemus peab olema parlamendile siduv. Tedagi huvitas, miks küsimuse rahvahääletusele panemise vormiks sai muu riigielu küsimus. Lauri Läänemets oli rahulolematu ka seletuskirja liigse lakoonilisusega. Ta leidis, et rahvas hakkab valiku tegemisel lähtuma ka sellest, mis on seletuskirjas kirja pandud, ja tema arvates ei ole seal kirjas, mis on õiguslikud tagajärjed, kui vastatakse jah ja kui vastatakse ei. Siim Pohlaku arvates on oluline info seletuskirjas täiesti olemas.

Kalle Grünthali meelest sätestab perekonnaseadus, et abielu sõlmitakse mehe ja naise vahel. Kuna on tõusetunud samasooliste abielude seadustamise teema, siis see on tekitanud ühiskonnas pingeid ning see on üks põhjusi, miks rahvahääletust on kindlasti vaja.

Taavi Rõivas leidis, et kõik järelmid, mis tulenevad mis tahes referendumist, peavad olema otsuse tegijatele arusaadavad. Inimesed peavad teadma, et kui nad hääletavad jah, mis siis juhtub, ning mis juhtub ei‑vastuse puhul teisiti. Tema arvates olid täiesti selged järelmid 1992. aasta põhiseaduse rahvahääletusel ja ka Eesti Euroopa Liiduga liitumise hääletusel.

Lauri Läänemetsa seisukoht oli see, et kui rahvas vastab ei, siis tuleb muuta seadust ning ka samasoolised paarid peavad saama abielluda. Ta tahtis teada, kas eelnõu esitajad on samal arvamusel. Pohlak ütles selle peale, et see on Läänemetsa tõlgendus, millega tema ei nõustu.

Anti Poolamets küsis eelnõu algatajate esindajalt, kas 2014. aastal vastuvõetud kooseluseadus ja sellele järgnenud õiguslikud segadused olid ettekandja arvates ajendiks, mis tõid rahvahääletuse koalitsiooniläbirääkimistel päevakorda. Siim Pohlak selgitas, et üks põhilisi ajendeid oli see, et nimetatud küsimus on olnud ühiskonnas pikalt üleval ja ühiskonda polariseerinud. Pohlaku hinnangul sai ühiskonnas olev mõra alguse kooseluseadusest. Ta avaldas lootust, et rahvahääletus aitab mõneks ajaks rahu tekitada.

Hanno Pevkur küsis, kas eelnõu esitajad kinnitavad, et sellel rahvahääletusel ei ole mõju kooseluseadusele ning EKRE fraktsioon ei tõlgenda seda nii, et kooseluseadust oleks võimalik rahvahääletuse tulemusel tühistada. Siim Pohlak selgitas, et vastuse annab koalitsioonileping, kus on kirjas, et kooseluseaduse suhtes ei ole ühist seisukohta ja selle seadusega see koalitsioon ei tegele. Hanno Pevkur tahtis samuti teada saada, kas Siim Pohlaku arvates peab rahvas aru saama, millele ta vastuse annab ning mis on rahvahääletuse juriidilised tagajärjed. Pohlaku arvates on rahvahääletuse küsimus selgelt sõnastatud. Praegusest küsimusest arusaamisega ei tohiks ühelgi inimesel probleeme tekkida. Hanno Pevkur kinnitas, et ta on eelnõu esitajatega nõus: juhul kui rahvas ütleb jah, siis perekonnaseaduse § 1 muutmiseks on vaja uuesti referendumit. Ent kui rahvas ütleb ei, siis tema arvates juriidilisi tagajärgi justkui ei ole. Pevkur tahtis ettekandjalt teada, kas Siim Pohlak on näinud parlamendi menetluses või mõne erakonna valimisprogrammis perekonnaseaduse § 1 muutmise soovi. Hanno Pevkur andis ise sellele ka vastuse, selgitades, et tema teada ei ole sellist eelnõu menetluses olnud. Ta tahtis samuti ettekandjalt selgitust, kuidas see tõlgendab põhiseaduses olevat mõistet "muu riigielu küsimus", ja uuris, kas riigielu on inimeste eraelu. Pevkuri hinnangul ei puuduta riigielu küsimus tavapäraselt kodanike suhteid. Ettekandja vastas, et abielu on eri seadustes kajastatud ning seetõttu on loomulik, et selle kohta võib ka rahvahääletusel küsida. Hanno Pevkur küsis, kas esitajate arvates on rahvahääletus piisava juriidilise jõuga nii jah‑ kui ka ei‑vastuse puhul ja ka siis, kui rahvas otsustab küsimust boikoteerida. Ettekandja arvates on Eesti rahval piisav tahe taolistes olulistes riigielu küsimustes kaasa rääkida.

Lauri Läänemets uuris, kas selle arvamuse, mis on eelnõu aluseks, andis õiguskantsler ka kirjalikult ja kas komisjoni liikmetel on võimalik sellega tutvuda. Siim Pohlak selgitas, et õiguskantsleriga on konsulteeritud, aga kirjalikult seda arvamust sellel hetkel ei olnud.

Hanno Pevkur märkis, et põhiseaduskomisjon peab täiskogus selgitama, mis on referendumi eitava vastuse tagajärjed. Kalle Grünthal sõnas, et tema ei nõustu Pevkuri mõttekäiguga, et rahvahääletuse küsimus on ebaselge. Ei‑vastus tähendab, et teiste abieluvormide võimalus on samuti avatud. Hanno Pevkur selgitas, et Veneetsia komisjonis heakskiidetud põhimõtetes rahvahääletuste läbiviimiseks on öeldud, et hääletamisele pandav küsimus peab olema sõnastatud selgelt ning see ei tohi olla eksitav ega suunav. Siim Pohlak kinnitas veel kord, et tema arvates ei ole küsimuse selgusega mingeid probleeme.

Lauri Läänemets tõi välja, et põhiseaduse § 105 lõige 3 näeb ette, et rahva otsus on riigiorganitele kohustuslik, mistõttu tema arvates on vajalik, et Vabariigi Valitsus asuks ette valmistama vastavat seaduseelnõu. Sest kui vastatakse ei, peab olema varakult teada, mida Vabariigi Valitsus sellisel juhul tegema hakkab, ja peab olema kindel, et selles eelnõus väljenduks eitaval seisukohal olnud inimeste tahe. Läänemetsa arvates praegusel kujul ei olegi võimalik küsimust rahvahääletusele panna, kuna see on vastuolus põhiseaduse mõttega.

Hanno Pevkur selgitas, et rahvahääletuse otsust on võimalik Riigikohtus vaidlustada, ja avaldas lootust, et õiguskantsler läheb selle otsusega Riigikohtusse.

Anti Poolamets tõi näiteid võrdlevast õigusest ja märkis, et Eesti on rahvahääletuse võimalust kasutanud oluliselt tagasihoidlikumalt kui teised riigid. Nii on Läti alates 1992. aastast teinud kaheksa rahvahääletust ja kogu maailmas on toimunud 40 rahvahääletust abielu mõiste määratlemiseks. Nii nagu kohtumenetlus aitab konflikte ühiskonnast välja viia, aitavad seda teha ka rahvahääletused.

Lauri Läänemetsalt tuli komisjonile ettepanek kutsuda komisjoni istungile õiguskantsler. Seda mõtet toetati.

Menetlusotsustena tehti ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 14. detsembril, milles oli komisjonis konsensus, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute tegemise tähtajaks 30. detsember. Aitäh kuulamast!

17:55 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Teile on ka küsimusi. Urve Tiidus.

17:55 Urve Tiidus

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Üheks abielu kvaliteedi näitajaks on abieluõnn. Abieluõnne peetakse üldiselt väga tugevaks abielu kvaliteedi indikaatoriks. See korreleerub muu hulgas selliste näitajatega nagu laste olemasolu perekonnas, perekonna sissetulekud, majanduslik toimetulek, üldine heaolu, näiteks tervis, religioossus, aga ka perekondlike ja sõprussuhete võrgustik jne. Kas komisjonis arutati selle eelnõuga planeeritava rahvahääletuse võimalikku tulemust abieluõnne kontekstis?

17:56 Anti Poolamets

Tänan hea küsimuse eest, aga sellist küsimust ei arutatud. Keskendusime juriidilistele probleemidele.

17:56 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Hanno Pevkur, palun!

17:56 Hanno Pevkur

Aitäh! Hea komisjoni esimees! Ma ei hakka tõepoolest neid teemasid uuesti tõstma, mis me komisjonis juba läbi käisime. Pigem on ju küsimus selles, et põhiseaduskomisjoni ülesanne on tagada, et rahvahääletusele pandav küsimus oleks põhiseaduspärane, ja mis peamine, ka õigusselgus oleks tagatud. Aga me saime nii täna kui ka komisjonis ju aru, et õiguslikult on tegemist või vähemalt on tunne, et on tegemist tühikargamisega ja eelnõu kannab ainult poliitilist eesmärki. Samamoodi see eelnõu kuidagi ei liida Eesti rahvast, vaid pigem lõhestab. Kõige suurem probleem on ikkagi tagajärgedes. Ehk see küsimus ei anna ei‑ ja jah‑vastuse korral võrdselt käsitletavat tagajärge. Aga see on omakorda vastuolus põhiseaduse autorite eesmärgiga rahvahääletuse läbiviimise käsitlemisel.

Kas sa saad siin komisjoni esimehena lubada, et kui esimene lugemine täna koalitsiooni teerulli tulemusel lõpeb, siis sa komisjoni esimehena tagad, et me vaatame kõik selle eelnõu muudatusettepanekud ja kõik parandusettepanekud väga põhjalikult läbi ja proovime tagada selle rahvahääletuse küsimuse õigusselguse?

17:57 Anti Poolamets

Ma luban, et me tagame selle juriidilise analüüsi ja teeme eelnõu muudatusettepanekute juriidilise analüüsi. Küll olen ma mures muudatusettepanekute obstruktsioonilise iseloomu pärast ja ma tõsiselt muretsen Eesti parlamentarismi tuleviku pärast. Meie seadusandlik tegevus muutub mitte eriti tõsiselt võetavaks, kui esitatakse tuhandeid sisutühje muudatusettepanekuid. Ma muretsen mitte ainult selle konkreetse juhtumi pärast, vaid ka selle pärast, mis tulevikus juhtuma hakkab. Seepärast kutsun ma häid kolleege üles, et ärge jooksutage rahvaesinduse tööd kokku, sest see võib homme korduda ja hakatagi korduma. Vastutus on teie peal. Kui ühel päeval koalitsioon vahetub ja iga eelnõu kohta hakatakse 50 000 parandusettepanekut esitama, väga suurest printerist kotitäite kaupa välja laskma erinevate jõustumiskuupäevadega ettepanekuid – mina sellist koormat endale ei tahaks võtta. Julgen öelda, et mina selliseid ettepanekuid ei kavatse teha, isegi kui mõni selline obstruktsioon peab läbi minema. Mul on piisavalt lugupidamist meie parlamendi töö vastu.

17:59 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Valdo Randpere, palun!

17:59 Valdo Randpere

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea Anti! Ma säästsin ühe oma küsimuse spetsiaalselt sinu jaoks. Isegi kui te komisjonis ei arutanud seda täpselt selles sõnastuses, siis sa ehk vana sõpruse poolest vastad mulle. Kõigepealt tahan parandada sind ja ka Siim Pohlakut. Te rääkisite, mis juhtub jaa korral, ja viitasite kogu aeg koalitsioonileppele. Koalitsioonileppe kohaselt te tegelikult peale jaa‑vastust teete muudatuse põhiseaduses. Nii te olete kokku leppinud. Nii et tundub, et koalitsioonilepe on siiski teatud määral muudetav. Koalitsioonileppes ei ole te kokku leppinud, et te ei tee midagi kooseluseadusega. Te olete ainult öelnud, et teil ei ole üksmeelt. Ma küsisin sama asja Siimu käest. Nüüd isegi koalitsiooni liikmed käivad ja räägivad, et kui referendumil tuleb jaa‑vastus, siis võtame vastu kooseluseaduse rakendussätted, kui tuleb ei‑vastus, siis võtame vastu kooseluseaduse rakendussätted. Minu küsimus on: kas nad valetavad, on nad rumalad? Koalitsioonipartneritest käib jutt. Või nad lihtsalt lollitavad meid ja Eesti rahvast?

18:00 Anti Poolamets

See on väga hea küsimus. Ma näen, et sellel referendumiprotsessil on ergastav mõju. Ergastav mõju mitmes suunas: hakatakse neid olulisi teemasid arutama ja ergastav on see ka koalitsioonipartneritele. Kas või sellepärast, et kooseluseadus jäi ju maa ja taeva vahele õhku rippuma, vastuvõtjad ei suutnud vastu võtta rakendusakte ja selline mõistatuslik seadus tekitab siiamaani õiguskorras probleeme. Mina leian, et planeeritav rahvahääletus aitab palju kaasa selle patiseisust väljaviimisele. Ma arvan, et meie lähtume koalitsioonilepingust ja meie seda teemat selles koosseisus ei ava.

18:01 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Urmas Kruuse, palun! 

18:01 Urmas Kruuse

Auväärt istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Teie kolleeg Siim Pohlak tunnistas, et ta on siin puldis väga suure pinge all. Selle tunnistuseks oli ju tegelikult see, et ta oli sunnitud tegema abieluettepaneku. Kas teie fraktsioonil on kavas seoses selle seaduseelnõu menetlusega veel mõned sellised ettepanekud lasta teha, selleks et olla usutavam? 

Aga teine küsimus on muidugi hulga olulisem. Mida te ütlete nendele inimestele, kes on üle 30 aasta olnud abielus? Millist hüve või väärtust või armastust või mida iganes nad täiendavalt juurde saavad tänu sellele, et te olete valmis panema selle küsimuse rahvahääletusele?

18:02 Anti Poolamets

Esimesele küsimusele saan lühidalt vastata, et see oli kõige ilusam hetk siin saalis, mille tunnistajaks ma olen olnud. Teise küsimusse ma ei tahaks süveneda, sest ei taha isiklike arvamustega saali üle külvata. Ma tahaksin jääda komisjonis arutatu juurde ega hakka sellesse süvenema.

18:02 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Andres Sutt, palun!

18:02 Andres Sutt

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Ma küsin eesmärgiga saada selgust, mis on konkreetne tulem, kui referendumi vastus peaks olema ei. Kuulates eelnõu ettevalmistajate ettekannet eelmises voorus, ma väga suurt selgust ei saanud. Ka teie esitatud komisjoni arutelu refereering viitas sellele, et võib teha ka teistsuguseid samme, et komisjoni liikmetel olid erinevad tõlgendused. Toodi näiteks Euroopa Liiduga liitumise referendum, aga seal oligi teada väga selge tulemus: kui vastus on jah, siis on Eesti Euroopa Liidus, kui on ei, siis Eesti ei ole Euroopa Liidus. Saate äkki öelda, mis on see üks konkreetne tagajärg, mis kohustuslikult – kohustuslikult, ma rõhutan – järgneb? Mitte, et mida võib teha, kui referendumi tulemus on ei.

18:03 Anti Poolamets

Kõige paremini on vastanud sellele õiguskantsler oma kirjas Siim Kiislerile: "Kui rahvahääletusel vastab suurem osa hääletajaid senise olukorra säilitamisele suunatud küsimusele "ei", tähendaks see küsimuse praegusest sõnastusest lähtudes, et abielu ei pea jääma mehe ja naise liiduks. See vastus ei kohusta perekonnaseaduse eespool viidatud sätteid kehtetuks tunnistama ega nõua ametnikelt, kohtunikelt ja teistelt riigiorganitelt samast soost inimeste abielu sõlmimise lubamist. Eitav vastus avab võimaluse algatada perekonnaseaduses abielu mõiste laiendamine." Te küsisite hästi, aga vastus ongi võimaluste akna avamine õiguskantsleri mõtte järgi sooneutraalse abielu kehtestamiseks, nii nagu sotsiaaldemokraatide volikogu tahab ja on seda manifesteerinud. Siis on tõepoolest väravad pärani lahti selles suunas edasiliikumiseks.

18:05 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Lauri Läänemets, palun!

18:05 Lauri Läänemets

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud põhiseaduskomisjoni esimees! Kõigepealt, et te ei saaks siin puldis ja meedias rääkida, kuidas obstruktsioon on kuidagi halb ja EKRE selliste asjadega ei tegele, oi-oi, paha-paha, ma meenutan teile 2015. aasta 9. detsembrit. Teen lahti EKRE kodulehekülje ja loen siit, kuidas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon esitas kahe nädala eest napilt esimese lugemise läbinud kooseluseaduse rakenduseelnõu kohta 260 muudatusettepanekut. Fraktsiooni esimees Martin Helme ütles, et nende muudatusettepanekute esitamise eesmärk oli teha kooseluseaduse rakendusaktide vastuvõtmine võimatuks, et kooseluseadus ei jõustuks, ja eesmärk on Riigikogu töö seisma panna – kõik needsamad asjad, mille pärast te siin kurjustate. Nii et selles mõttes olete ajaloos samasugused olnud.

Aga palun öelge põhiseaduskomisjoni esimehena mulle hoopis seda. Põhiseaduse kommenteeritud väljaanne ütleb selgelt, et kui rahvas peaks sellele küsimusele juhuslikult ei vastama, siis valitsus peaks algatama mingisugused muudatused. Millised need muudatused on, mida teie koalitsioon algatada plaanib?

18:06 Anti Poolamets

Mina arvan, et selliseid muudatusi vaja ei ole. Küll aga on see tugev signaal poliitikutele, ka valijatele, et nüüd on avatud uks sooneutraalsele abielule ehk sellesama perekonnaseaduse § 1 muutmisele, soovi korral ka põhiseaduse muutmisele. Ma ei välista, et sotsiaaldemokraatide volikogu nõuab lausa selle põhiseadusesse raiumist, et seal oleks täiesti sooneutraalne abielu kogu oma uhkuses. Nii et seda, et küsimus ei ole ühiskonnas üleval, ei saa mitte öelda. Mina olen nõus õiguskantsleri lähenemisega, mida ma eespool tsiteerisin. Võin öelda, et see on ka minu vastus.

18:07 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Riina Sikkut, palun!

18:07 Riina Sikkut

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Mulle jäi kõrva, et komisjonis toimunud arutelu meile tagasi peegeldades ütlesite – vist vahendasite Siim Pohlaku sõnu, kui ma ei eksi –, et ühelgi inimesel ei tohiks praeguse küsimuse mõistmisel probleemi tekkida. Aga täpselt selle kohta ma tema käest küsisin ja ta mulle ei vastanud, viitas mulle kui vihasele [inimesele], mis oli täiesti üllatav, esmakordne selline hinnang. Aga mind segab see, et kui inimene soovib ka sisulistele küsimustele vastuseid saada, siis neid tegelikult ei anta, kuigi see peakski olema parlamentaarse debati roll.

Ma küsin nüüd uuesti. Küsimus on teil sõnastatud nii: "Kas abielu peab Eestis jääma mehe ja naise vaheliseks liiduks?" Inimene, kes ei jälgi debatti, kes ei ole võib-olla selle referendumi huviline, läheb kabiini, loeb selle küsimuse läbi ja mõtleb, et nojah, ka edaspidi võivad mehed ja naised abielluda. See ei tähenda, et ta arvaks, et samast soost inimesed abielluda ei võiks. Kui siin oleks vahel sõna "üksnes", see tähendab "jääma üksnes mehe ja naise vaheliseks liiduks", siis see justkui peegeldaks nagu unikaalsust. Nii et minu jaoks on juba selles küsimuses midagi sellist, mida võiks parlamendis arutada, et kas see on ikkagi selge.

18:08 Riina Sikkut

Aga kuidas te suhtute sellesse, mis täna toimub, et tegelikult ei saa parlamendi liikmed sisulistele küsimustele vastuseid eelnõu ettekandjalt, olukorras, kus seletuskiri on napp? 

18:08 Anti Poolamets

Eks nende vastustega ole nii nagu vahel ka küsimustega, mis kipuvad üle aja minema. Siim Pohlak, ma arvan, vastas nendele küsimustele päris hästi, konkreetselt. Aga probleemid seonduvad sellega, ma ka viitasin õiguskantsleri arvamusele, et pigem avaneb võimaluste aken ei‑vastuse korral.

Mis puudutab õigusselgust, siis jah, ma loodan, et teie esitatavate muudatusettepanekute hulgas on mõni sisuline ettepanek ka, mitte ainult kuupäeva muutmine järgmise kümne aasta peale. Jah, selliseid asju arutati enne selle küsimuse sõnastamist ja võib arutada ka pärast. See ongi sisuline arutelu. Mul on hea meel, kui me läheme sisulise arutelu juurde. Mind paneb muretsema teie optimism või teie teatud entusiasm 50 000 muudatusettepaneku esitamise tõttu, mida on korduvalt teie esindajad rõhutanud. See ei ole 260 muudatusettepanekut, mille saaks päeva-paariga läbi arutada. See ei ole üks ööistung või kaks ööistungit. See on parlamendi töö seiskamine ja seda ei sooviks ma selles saalis kellelegi.

Sotsid on korra Eesti poliitilises ajaloos pahandust teinud ja andnud Konstantin Pätsile volitused või oma poliitilise toetuse 1934. aasta märtsis, et presidendivalimised ära jätta ja konkurendid vangitorni saata. Tuletage meelde! See oli väga inetu Eesti demokraatia lõpp. Ärge mängige 50 000 muudatusettepanekuga!

18:11 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Jah, palun, protseduuriline küsimus! Signe Riisalole mikrofon, palun!

18:11 Signe Riisalo

Ma saan aru, et ettekandja teeb praegu komisjoni ettekannet. Millest nüüd need viimased mõtteavaldused, need ei ole kuidagi komisjoni tööga seotud?

18:11 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Jah, head küsijad ja vastajad, püüame jääda teemaringi. Mõttelend võib Riigikogu liikmetel olla küll väga kõrge ja loomingulisus suur, aga kodukord sätestab, et me püsime teemas. Läheme edasi. Urve Tiidus, palun!

18:11 Urve Tiidus

Aitäh! Selle otsuse eelnõu hääletamisega võib teoreetiliselt tekkida kaks olukorda: üks on see, et see saab parlamendi toetuse, ja teine olukord on see, et see ei saa seda toetust. Samal ajal on siin fikseeritud 18. aprill kui rahvahääletuse korraldamise kuupäev, juhul kui see saab parlamendis toetuse. Kas komisjonis oli juttu tehnilistest probleemidest, mis rahvahääletusega kaasnevad? Meedias või avalikkuses on olnud ka informatsioon, et valimisteenistus on väljendanud arvamust, et tehniliste ettevalmistustega läheb liiga kiireks ega jõuta neid teha. Oletame, see on teoreetiline oletus, et ta saab toetuse.

18:12 Anti Poolamets

Meil oli küll päris palju juttu ajagraafikust, aga valimistehniliste probleemideni, mis oleks nagu valimiskomisjoni rida, me ei jõudnud. Põhiline energia kulus meil ikkagi järelmite arutamisele. Samamoodi arutasime ei‑vastuse tagajärge juriidilises mõttes. Aga küllap me jõuame nende tehniliste küsimuste käsitlemiseni ka.

18:12 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Tarmo Kruusimäe, palun!

18:12 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Ma olen üllatunud, et põhiseaduskomisjonis ei viidatud nendele ohtudele, mida rahvahääletus endaga kaasa toob. Meie fraktsioonis Siim Kiisler väidab kogu aeg, et rahvahääletus kui selline on äärmiselt ohtlik, ma saan aru, et ka meie põhiseaduslikule korrale. Kas teid komisjonis valgustati, mil moel siis otsedemokraatia ohustab esindusdemokraatiat?

Teine probleem on see, et tänapäeva noored, niipalju kui sa uurid nende käest, ütlevad, et nad on igasuguse rahvahääletuse vastu, et see on ohtlik. Teie olete olnud ajaloo‑ ja ühiskonnaõpetuse õpetaja. Kuidas seda noorte meelsust nüüd muuta ja öelda, et teie arvamus, noored, on ikkagi huvitav, osalege ja võtke igal võimalusel sellest kaasamisest osa?

18:13 Anti Poolamets

Aitäh küsimuse eest! Ma ütleksin, et väga paljud küsimused olid kantud skeptilisest vaimust rahvahääletuse suhtes. Mul ei tule meelde, et keegi oleks öelnud, et seda ei tohi põhimõtteliselt korraldada, et rahvahääletus on oma loomult paha. Küll aga avaldati kahtlust selle rahvahääletuse põhiseaduslikkuse suhtes ja selle suhtes, mis asi on muu riigielu küsimus, ja küsiti, miks esitatavat küsimust ei panda seaduseelnõuna hääletusele. Nii et sellist otsesemat ja vähem otsesemat skeptitsismi rahvahääletuse suhtes ma võisin küsimustest välja lugeda küll.

Aga minu arvates (nii nagu sina küsisid noorte kohta) me oleme oma Balti naabritest kõvasti maha jäänud. Nemad julgevad küsida, alates 1992. aastast on lätlased julgenud kaheksa korda küsida rahvahääletusel rahva arvamust, leedulased kümme korda. Miks meie kehvemad oleme? Me oleme ainult ühe korra suvatsenud küsida, Euroopa Liitu mineku kohta. Vaadake, see oli keeruline küsimus, sest sellega kaasnesid tohutud juriidilised järelmid, kümned tuhanded õigusaktid, mida keegi kunagi läbi ei lugenud, ehk Euroopa õigusest tulenevad materjalid, juriidilised aktid. Praegune küsimus on sellega võrreldes päris lihtne. Ma väga loodan, et ka noored ja vanad ja kõik ühiskonnakihid õpivad seda hindama, et nende hääl pannakse kõvemini kõlama. Sest rahvahääletused ei võta Riigikogult tema põhirolli üle, vaid täiendavad seda. Ma olen kindel, et ei hakka sugugi nii tihti olema neid hääletusi, kui mõni kardab. Aga see on üks hädavajalik täiendus meie demokraatiale, sest ta on ju ometigi põhiseaduses kirjas. See ei saa olla mingi ius nudum, tühi paragrahv, mida kunagi ei kasutata. See ei ole ka mingisugune tuumanupp, mida ainult väga-väga-väga erakorralistes olukordades kasutada. Meil on ühiskonnas küsimusi, ärme kardame oma rahvast, esitame talle selle küsimuse, anname talle võimaluse kaasa rääkida.

18:16 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Andrus Seeme, palun!

18:16 Andrus Seeme

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea ettekandja! Järgmise aasta riigieelarves on kohalike omavalitsuste valimisteks ette nähtud 195 000 eurot ja rahvahääletuse läbiviimiseks 1 766 000. Minu lihtne küsimus on, miks rahvahääletus nii palju kallim on või mis selle raha eest tehakse või kas see kulutus on sellisel kriisiajal põhjendatud.

18:16 Anti Poolamets

See on väga hea küsimus ja ma hea meelega uuriksin seda valimiskomisjonilt. Ma arvan, et nemad on kõige pädevamad vastama, kui palju see ikkagi lõpuks tehniliselt maksma läheb, koma ja punkti täpsusega.

18:17 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Urmas Espenberg, palun!

18:17 Urmas Espenberg

Hea juhataja! Hea ettekandja! Uussotside iidol Herbert Marcuse on öelnud, et me purustame vana pehkinud kodanliku abielu ja rajame selle varemetele uue. Konservatiivid omakorda peavad kaitsma neid ajaloolisi väärtusi.

Kas komisjonis oli juttu ja kas oli ka mingi hääletus, kes oli poolt, kes vastu? Kas oli juttu selle kuupäeva võimalikust muutmisest või on see absoluutselt paigas?

18:17 Anti Poolamets

Komisjonis 18. aprilli kuupäeva üle ei jõutud vaidlema hakatagi, sest meil läks kibedaks vaidluseks selle kuupäeva üle, millal eelnõu saali läheb. Sellele me kulutasime päris palju aega ja lõpuks jõudsime ikkagi 14. detsembri kuupäevani, sest leiti protseduurilisi põhjendusi, miks me ei saa seda juba 7. detsembril Riigikogu saali tuua.

Aga mis puudutab Herbert Marcuse meeldetuletamist, siis tänan väga. Ma arvan, et see on väga päevakajaline küsimus. Mina ei pea küll mõistlikuks, et me marksistide programmi siin täna, aastal 2020, Riigikogus ellu viime. Soovitan tõepoolest ajalukku süveneda.

18:18 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Raimond Kaljulaid, palun!

18:18 Raimond Kaljulaid

Aitäh! No näete, mainiti marksiste ja kohe tuleb teile küsimus sotsiaaldemokraadilt. Elu on selline, kokkusattumused. Ma tahtsin öelda, Anti, et vaat kui te oleksite jäänud väliskomisjoni, oleksime saanud tegeleda edasi maailmapoliitika küsimustega. Nüüd olete põhiseaduskomisjonis, peate sellist jura eelnõu kaitsma.

Aga teie hea kolleeg Siim Pohlak ei osanud mulle vastata. Äkki teie oskate, äkki komisjonis oli selle fundamentaalse küsimuse ümber arutelu ja te teate vastust? Kui potentsiaalselt kunagi peaks seadustatama ka samast soost inimeste õigus abielluda, mil viisil see kahjustaks nende abielupaaride õigusi või nende abielupaaride varanduslikku seisundit, kus abielus on mees ja naine? Mil viisil nad saaksid kahju? Ma saan aru, et see seadus on algatatud selleks, et seda ära hoida. Ära hoida on mõtet ikka midagi, mis on kahjulik. Tooge kas või üks konkreetne, käegakatsutav näide, mil viisil nende perede seisukord halveneks.

18:19 Anti Poolamets

See on väga hea küsimus ja ma oleksin valmis sellele mitu tundi kulutama. Aga ma ei tahaks seda debatti avada selle tõttu, et imelikul kombel selliste aruteludeni komisjonis ei jõutudki, vaid aur läks põhiliselt juriidiliste järelmite arutusele. Kui sina oleks komisjoni liige olnud, siis oleks see teema kindlasti tubli pool tundi võtnud. Aga paraku me seda tõsiselt ei jõudnudki arutada.

18:20 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kolleeg Tarmo Kruusimäe, selle päevakorrapunkti arutelul on võimalus kaks küsimust esitada. Jaa, palun, protseduuriline küsimus!

18:20 Tarmo Kruusimäe

Opositsiooni liikmetest said mitmedki esitada ka kolmanda küsimuse. Ma ei tea, kui see on koalitsioonil hea tahte märk, siis ma loobun muidugi enda sõnavõtust, siis võib neile anda ju alati kolmanda küsimuse.

18:20 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ei, see ei ole hea tahte märk, see tulenes sellest, et eelnevalt olid esitatud protseduurilised küsimused. Päevakorrapunkti raames saab ikka ainult kaks küsimust esitada. Härra Kaljulaiul oli varem esitatud üks protseduuriline küsimus. Aga läheme edasi. Indrek Saar, palun! 

18:21 Indrek Saar

Aitäh sõna andmast! Lugupeetud ettekandja! Ingrid Rüütel on täna ühes intervjuus nii kenasti öelnud, et abielu ja kooselu võiksid olla seaduste ees võrdsed. Folklorist, muu hulgas teie erakonna auesimehe abikaasa, kutsub üles empaatilisele suhtumisele. Vastupidi, teie erakond on siiski korduvalt eri inimeste suu läbi öelnud, et kui rahvahääletusel saadakse vastus, et jah, abielu on mehe ja naise vahel, siis see oleks ka alus selleks, et tühistada kooseluseadus. Kas te põhiseaduskomisjoni esimehena oskate öelda, kuidas siis tagada samasooliste paaride õigusi? Millises seaduses me saaksime nende õigused tagada, juhul kui te kavatsete jõuda sinnamaani välja, et kooseluseadus sootuks tühistada, kuigi seal on juba inimestele teatavad õigused aastaid tagasi antud?

18:22 Anti Poolamets

Ma lühidalt vastan sellele. Ma arvan, et neil on kõik õigused, kõik kodanikuõigused, ka tsiviilõigused, mida me iga päev ellu viime, realiseerime. Neilt ei olegi nagu midagi [kavas] ära võtta, te olete selle välja mõelnud, et neilt midagi ära võetakse. Sellepärast ma muretsengi teie kunstlikult konstrueeritud mingi probleemi pärast, mida ei eksisteeri. Selles mõttes, et tsiviilõiguslikult saavad kõik kodanikud oma asjad aetud, samamoodi saavad oma asjad aetud vabaabielupaarid. Ma ei kuule tohutut prõmmimist vabaabielupaaridelt, et me ei saa tsiviilelus kuidagi hakkama. Aga miskipärast kuulen ma seda rohkem poliitikute suust, rohkem kui LGBT+ käest. Nii et mina arvan, et neilt ei võeta kohe mitte midagi ära. Nad saavad oma õigusi täpselt nii tagada nagu kõik teised ühiskonnaliikmed.

18:23 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Jaak Juske, palun!

18:24 Jaak Juske

Austet eesistuja! Hea ettekandja! Ma tahtsin kõigepealt teile meelde tuletada, et 100 aastat tagasi just nimelt vasakpoolsed jõud eesotsas sotside ja tööerakonnaga panid aluse Eesti parlamentaarsele demokraatiale, mida me siin ka täna naudime.

Aga küsimus on sellest vallast, et kas komisjoni aruteludest tuli kuidagi välja, kas Eestis on mõni jõud, mõni liikumine, kes tõesti nõuaks mehe ja naise vahelise abielu keelustamist Eestis.

18:24 Anti Poolamets

See oli nüüd küll naljakas konstruktsioon. Küll on olemas poliitiline jõud teie enda [erakonna] näol, kes soovib sooneutraalse abielu seadustamist, või lugesin ma kuskilt valesti, et teie volikogu võttis sellise seisukoha vastu.

18:24 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Lugupeetud ettekandja, teile rohkem küsimusi ei ole. Läheme edasi läbirääkimistega. Kaja Kallas, palun, Reformierakonna fraktsiooni nimel!

18:24 Kaja Kallas

Aitäh! Palun kohe kolm minutit lisaaega!

18:24 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Viis pluss kolm minutit, palun!

18:24 Kaja Kallas

Head kolleegid! Koroonapositiivsete uus rekord, 760 koroonapositiivset päevas, koolid on kinni, haiglad on kriitilisel piiril – ja meie arutame siin abielureferendumi üle. Mul on igatahes väga piinlik, et Riigikogu selle asemel, et arutada koroonakriisiga seotud küsimusi, mis on hetkel kõigi meelel ja keelel ja mis inimeste elu päriselt mõjutavad, üritab üles kiskuda tüli teemal, mis ei ole kuidagi riigi asi korraldada.

Meil ei ole rahvahääletuste vastu üldiselt mitte midagi. Rahvalt võibki olulistes küsimustes arvamust küsida, nii ütleb põhiseadus. Selline võimalus on täiesti olemas. Aga see küsimus, mida meile praegu pakutakse, ei ole riigi korraldada, see ei ole oluline riigielu küsimus. See kavandatav rahvahääletus on korraga mõttetu, naeruväärne ja julm. Mõttetu on rahvalt küsida midagi selle kohta, mis on juba seaduses kirjas, mida keegi ei ründa. Mõttetu on kriisiolukorras, kus raha on niigi vähe, panna seda selle rahvahääletuse toimumise peale, kampaaniate korraldamise peale. Naeruväärne on see rahvahääletus seetõttu, et me tegeleme keset suurt kriisi ebavajaliku teemaga. Eelnõu esitaja ei suutnud ühelegi küsimusele sisuliselt vastata ega vastata ka Aivar Sõerdi esitatud küsimusele, mis probleemi me selle eelnõuga lahendame.

Minule isiklikult ei juhtu selle referendumiga midagi halba. Ma olen pärit traditsioonilisest perekonnast, ma ise olen traditsioonilises abielus. Saan aru, et siingi tuleb traditsioonilisi abielusid juurde. Aga on ka teistsuguseid perekondasid. Just seetõttu lõikab see abielureferendum südamesse. Mina ei usu, et inimene on loodud nii, et ta tahab teistele halba. Aga see referendum toob kaasa palju halba, mitte mulle isiklikult ja mitte ilmselt enamikule siin saalis olijatest, kes me oleme sellistes abieludes, nagu me oleme, sest me oleme sündinud enamuse esindajatena. Aga see toob kaasa halba mitmetele sõpradele ja tuttavatele, kes on sündinud teistsugustena, mitmetele perekondadele, mis ei lähe selle õige perekonna mõiste alla, aga on ometi toimivad ja armastavad perekonnad. Tegelikult toob see seeläbi kaasa halba kogu ühiskonnale. Te tahate rahvahääletust, mis ütleks, et üks armastus on parem kui teistsugune armastus.

Põhiseadus kaitseb perekonda, mitte abielu, ja sellel on oma põhjus. Põhiseaduse loojad olid väga ettenägelikud, sest perekondi on erinevaid. Nüüd aga soovitakse öelda, et ainus õige perekond on see, kus on abielus mees ja naine. Aga see pole reaalne elu. Üheksa aastat tagasi toimunud rahvaloenduse andmetel elas 34,5% inimestest seadusliku abikaasaga, 15,6% elas vabaabielus. Alates 2000. aastast on pidevalt suurenenud vabaabielus olevate inimeste arv ja on vähenenud seaduslikus abielus olevate inimeste arv. Juba viimased 15 aastat sünnib vabaabieludest rohkem lapsi, kui neid sünnib seaduslikest abieludest.

Kui õige perekond on see, kus on mees ja naine ja nad on omavahel abielus, siis tsiteerin Põhiseaduse Assamblee liiget Liia Hännit: "Väga paljud perekonnad arvatakse niimoodi riigi kaitse alt välja. EKRE taotlus pole mitte niivõrd kaitsta abielu mõistet samasooliste paaride eest, vaid lüüa kahte lehte Eesti pered."

Miks meil on seda perede kahte lehte löömist vaja, kellele see hea on, kellele see kasulik on, mis sellest paremaks muutub, kui ütleme osale, et teie perekond ei ole õige? Jätame selle referendumi, palun, ära!"

Paljud koalitsiooni liikmete seast on mulle öelnud, et seda referendumit ei tule ju niikuinii. Nad viitavad sellega obstruktsioonile, mida opositsioon plaanib. Et pole nagu hullu midagi, kui te hääletate esimesel lugemisel menetlusse jätmise poolt, räägite mingit segast juttu küsimuse muutmisest, teades samal ajal, et koalitsioonis pole mingit valmidust seda küsimust muuta, kusjuures ka täna siit kõnepuldist Siim Pohlak kinnitas, et koalitsioon seda sõnastust muutma ei lähe, nii et seda lootust ei ole. Aga kui te hääletate selle poolt, et see asi jääb menetlusse, siis järgmised kuud me tegeleme ainult selle küsimusega. Ja vaadake, kallid kolleegid, nagu korduvalt siit puldist on öeldud, et iga asi, mida me teeme ja ka siin saalis teeme, läheb ajalukku. Kui te loodate opositsiooni peale, et meie obstruktsiooniga hoiame selle menetluse ära, nii et seda referendumit päriselt ei tuleks, siis täna on teie viimane võimalus näidata, mida teie sellest referendumist arvate. Rohkem võimalusi teil selleks ei tule. Kas te üldse julgete midagi arvata või on see teil ära keelatud? Kui te hääletate poolt, siis te lähete ajalukku kui need, kes tahtsid Eestis Putinile meelepärast rahvahääletust korraldada ja seda kõige keerulisemal koroonaajal. (Hääled saalis.) Tänane hääletustulemus jääb kehtima aastateks. Sellest on näha, kes hääletasid poliitiliselt motiveeritud kiusamise poolt ja kes hääletasid selle vastu.

Seetõttu teeme ettepaneku see eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ma palun, kõik saadikud, kes tahavad ajalukku minna mingite teiste teemadega, hääletage selle tagasilükkamise poolt! Aitäh!

18:31 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Tõnis Mölder, palun, Keskerakonna fraktsiooni nimel!

18:31 Tõnis Mölder

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Kõigepealt tahan öelda, et ma arvan, selle referendumiküsimuse sissejuhatav arutelu on juba ajalukku läinud. Ma arvan, et siit puldist on tehtud tänase päeva jooksul tugevaid avaldusi, ja saan aru, et need on saanud positiivset vastukaja. Nii et igatahes õnne veel kord kogu meie fraktsiooni nimel!

Aga läheme selle eelnõu juurde. Tõepoolest, see eelnõu, mida me siin saalis oleme arutanud, on tekitanud palju kõneainet. Seda püütakse viia kategooriatesse "hea või halb", "õige või vale", "aus või petlik". Püütakse luua vastandeid ning vastanduda. See on mõistagi loomulik, sest tugevad emotsioonid on ju need, mida märgatakse. Tugevad emotsioonid on need, millega püütakse tähelepanu. Emotsioonide tugevus on tingitud sellest, et meedia vahendusel kajastatakse kahte poolt, mida käsitletakse liigagi lihtsustatult: ründajad ja need, keda rünnatakse. Oluline on sealjuures tähele panna, et vastandumist otsivad mõlemad osapooled. Ka need, kes end rünnatavateks peavad, ei hoia tagasi selles, et konflikt oleks ühiskonnas õhus. Kõige keerulisemas olukorras on sellisel juhul inimene, kes pole veel oma otsust langetanud, inimene, kes tahab erapooletult mõtiskleda, kaaluda konstruktiivselt poolt‑ ja vastuargumente ning teha mõistlikke otsuseid. Sellise inimese jaoks selles debatis tegelikult enam kohta pole. Valida tuleb pool, sest neutraalsus on muutunud võimatuks. Võib-olla tõesti on siin vaid mustad ja valged värvid, kuid päriselus leidub ka pooltoone. Ka meil siin saalis on kolleeg Must ja kolleeg Valge, aga meil on ka teiste perekonnanimedega kolleege. On oluliselt rohkem värve.

Keskerakond on alati pooldanud otsedemokraatia võimaluste kasutamist, rahva arvamuse küsimist ja kuulamist. Eesti on demokraatlik riik, kus kõrgeimat võimu kannab rahvas, ning seetõttu tuleb suhtuda erilise tähelepanuga nendesse seadusalgatustesse, mis näevad ette rahvahääletuse. Mitte kellelgi, ka auväärt Riigikogu liikmetel, ei ole õigust kahtluse alla seada rahva kaasamise vajalikkust. Kui täpsustada, siis just eriti Riigikogu liikmetel pole seda õigust, sest meie oleme rahva valitud ja peaksime rahva arvamust võtma kuldse tõena.

Selle eelnõu vihased vastased ütlevad, et arutelu peab lõppema siinsamas, kohe, nüüd ja praegu, igaveseks. Nii ei saa, nii need asjad ei käi.

Kõige hukutavam parlamentaarse demokraatia jaoks on see, kui arutelu tahetakse iga hinna eest maha suruda. Esitada võib sada, tuhat või isegi miljon parandusettepanekut ja niimoodi halvata Riigikogu töö kuudeks või aastateks, aga see ei muuda demokraatiat tugevamaks. Head opositsiooni liikmed! Ma panen teile südamele, et ükspäev võib see teile bumerangina tagasi tulla.

Kogu nääklemisele kuluv aeg tuleks suunata hoopis põhjendatud arutelude tekkesse. Vaielda saab ka viisakalt, sest pole ju ilmaasjata öeldud, et sõna on teravam kui mõõk. Pahatihti tundub aga, et selle debati eest püütakse pageda, räägitakse vaid lihtlausetega ning unustatakse, et just need arutelud peavad olema rahvale sisendiks oma arvamuse kujundamisel. Kuid poliitikud ei suuda muud kui alustada lihtlausetega ja lõpetada lihtlausetega.

Head kolleegid! Tuletan teile meelde, et tegemist on eelnõuga, mis on alles esimesel lugemisel. Tegemist on põhimõttelise valikuga ...

Palun kolm minutit!

18:36 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Palun, kolm minutit lisaaega!

18:36 Tõnis Mölder

... selle debati edasisel teekonnal. Kas peate õigeks rahva arvamuse küsimist või leiate, et rahvas ei peaks selles asjas kaasa rääkima? See on debati algus. Tuletan teile meelde, et esimene lugemine alles avab arutelu – siinsamas saalis, aga ka komisjonis –, alles siis tekib teil võimalus seda eelnõu parandada. Ma usun, et te saate aru, et iga debatt, mis on viisakas, vaoshoitud, mõistlik ja argumenteeritud, loob meie Eestisse tugevamat demokraatiat.

Head parlamendi liikmed! Palun andke rahvale võimalus pidada otsedemokraatia pidupäeva. Ja läheme selle eelnõu aruteluga edasi. Aitäh!

18:37 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Mart Helme, palun!

18:37 Mart Helme

Lugupeetud eesistuja! Kolleegid! Rõdul on ka opositsiooni paramilitaarne tiib infooperatsiooni treimas, et kui halvasti, kui valesti praegune koalitsioon riiki juhib, kui alatu on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon, kes on toonud Riigikogu saali ühiskonda solvava, halvava, lõhestava eelnõu. Noh, me kõik seda teame, me oleme seda juba lugenud, me oleme seda juba kuulnud. Me oleme mitu tundi kuulnud ka siin sellesisulisi sõnavõtte, küsimusi. Tihtipeale ei saa neid küll isegi küsimusteks nimetada, pigem on need süüdistavad seisukohavõtud.

Milles on siis probleem? Milles on probleem, küsin ma, lugupeetud opositsioon. Kas probleem on selles, et referendumite seadustamine, mis tegelikult on ju seadustatud, antud juhul siis pretsedendi loomine annab rahvale võimaluse poliitikas ja riigielus kaalukalt kaasa rääkida? Kas see on probleem, sest see võtab esindusdemokraatialt ja esindusdemokraatiaga manipuleerivatelt jõududelt olulisel määral mõju vähemaks? Kas see on probleem? Ja ma ütlen, et jaa, see on teie jaoks probleem. Meie jaoks ei ole, sest meie oleme siin saalis selleks, et esindada seda osa rahvast, kelle teie olete oma pikkade võimuaastate jooksul sisuliselt poliitikast välja tõrjunud, kellelt te olete võtnud tihtipeale lootuse elus edasi jõuda, kelle te olete surunud ääremaale ja kelle te olete pannud lootusetusse olukorda. Ühe juhtijana oli teil siis maailma parim rahandusminister. See on teile probleem ja ma saan sellest suurepäraselt aru, et see on teile probleem, aga meile ei ole see probleem. Meile on probleem see, et rahval praegu seda sõnaõigust ei ole.

Milles on veel probleem? See on nendest küsimustest, süüdistavatest näpuga näitamistest väga selgelt välja tulnud. See on see probleem, et see referendum võtab teilt võimaluse redefineerida abielu, muuta abielu nähtuseks, millel ei ole seda selgroogu, seda konkreetset tugisammast, mille ümber tegelikult kogu ühiskondlik elu keerleb, mille ümber keerleb laste ja laste hakkamasaamise, meeste ja meeste hakkamasaamise, naiste ja naiste hakkamasaamise eluring. Te tahate selle hägustada, te tahate sellest teha midagi, mida me üldse küsitlusele ei pane. Te tahate sellest teha mingisugust uut peremudelit. Vabandust, see referendum ei käsitle peremudeleid. See referendum käsitleb abielu ja küsib Eesti rahvalt väga lihtsalt ja ilma igasuguse põhiseadusliku vastuoluta: kas Eesti rahvas arvab, et abielu peab jääma ühe mehe ja ühe naise vaheliseks liiduks? Abielu! Ja sellega ongi kõik öeldud ja sellega ei saa enam mängida, seda ei saa redefineerida. Ja ongi lihtne. Ja ongi kõik. Kõik! Väga selgelt ühiskonna jaoks sõnastatud ja väga selgelt, täiesti ühemõtteliselt, arusaadavalt ka rahva poolt kas heaks kiidetud või tagasi lükatud. Siin ei ole mitte millegi üle kõhklemist.

Ja nüüd, kuna opositsioonijuhid armastavad ikka pöörduda koalitsiooni liikmete poole pisarat kiskudes, et, kullakesed-kallikesed, me ju teame, et te ei jaga oma juhtide arvamust, et te olete tihtipeale teise meelsusega, te olete tihtipeale teisel arvamusel ... 

Palun lisaaega!

18:41 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Palun! Kolm minutit lisaaega.

18:42 Mart Helme

... siis ma pöördun nüüd teie poole, opositsiooni liikmed, kelle hulgas on samuti küllaltki arvestataval määral neid, kes ei jaga neid ultraliberaalseid seisukohti, mida esitavad siin puldis ja mujalgi teie juhid. Teie hulgas on küllalt neid, kes tahaksid anda oma toetust sellele referendumile, referendumitele tervikuna ja ka konkreetselt abielule kui mehe ja naise vahelisele liidule. Teie hulgas, opositsiooni liikmed, on niisuguseid inimesi palju, ja teie toetajate hulgas, teie valijate hulgas, lugupeetud opositsiooni esindajad, on neid inimesi veel rohkem. Seetõttu kutsun ma üles, lugupeetud opositsiooni liikmed, kes te ei toeta oma südames oma juhtide ultraliberaalseid, ühiskonda lõhestavaid, ühiskonda lammutavaid, perekonda redefineerivaid seisukohti, toetage seda referendumit ja lükake tagasi ka katsed see referendum päevakorrast maha võtta.

Ja lõpetuseks. Kui käib üks lõputu hala selle üle, et meil on tervishoiukriis ja valitsus ei saa hakkama ja nüüd tegeleb veel sellise küsimusega, siis, kulla sõbrad, teie katsed seda eelnõu torpedeerida tuhandete või miljonite parandusettepanekutega on kõige ehtsam kriisi tekitamine Eesti riigis, kõige ehtsam valitsuse ja Riigikogu töö halvamine. Ja see on absoluutselt moraalitu, see on tegelikult ka absoluutselt seadusvastane. See, uskuge mind, lööb teid väga valusalt mõlema põse pihta ja võib-olla isegi lööb teid lõpuks nokauti. Aitäh!

18:44 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Indrek Saar, palun, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel!

18:44 Indrek Saar

Aitäh sõna andmast! Palun kohe lisaaega ka!

18:44 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Viis pluss kolm minutit.

18:45 Indrek Saar

Lugupeetud Riigikogu! Eesti inimesed! Ja tõepoolest, ma pöördun teie poole, koalitsiooni liikmed. Head koalitsiooni liikmed! Mõelge korraks siiski, miks te seda teete. Kellele seda referendumit vaja on? Keda see õieti õnnelikuks teeb? Kas see teeb õnnelikuks Eesti rahva, kellest enamik on kõigi küsitluste järgi öelnud, et ei, nad ei vaja seda referendumit, mida te neile hetkel peale surute? Neile on olulised teised teemad: koroona, tervis, majandus, töökohad. On seda vaja teie erakonnale? Ma ei usu. Isamaa ja Keskerakonna liikmed, kas te tõesti astusite selle erakonna liikmeks, mis lubas peateemaks tõsta inimeste seksuaalse sättumuse küsimuse? Ei astunud. Kas te kandideerisite siia Eesti Vabariigi parlamenti selleks, et teie erakonnal avaneks võimalus korraldada referendum, mida teie valijad ei oota ega vaja, mis võtab tähelepanu meie riigi ajaloo suurima tervisekriisi lahendamiselt, mis lõhestab ühiskonda ja mis ründab paljusid meie riigi kodanikke, kellest mitmed on teie tuttavad, sõbrad, lähedased? Ei, te ei kandideerinud siia ju selleks. See pole olnud teie lubadus.

Miks te siis astute oma tuttavate ja sõprade vastu? Kas truuduse tõttu erakonnale? Ma tean, et truudus on oluline abielu mõõdupuu ja ilmselt panete te ka selle referendumile. Aga näiteks Soome parlamendis on vaikimisi kokku lepitud, et teatud küsimustes ei kehti erakondlik hääletamine, vaid kõik saavad hääletada südametunnistuse järgi. Ja üks neist teemadest on just nimelt abielu, sest abielu on liiga isiklik, liiga oluline, liiga õrn ja tundlik teema, et kehtestada siin parteiline käitumisdistsipliin.

Kes me oleme siin parlamendis? Kas pigem demokraadid või pigem NLKP? Ka see on lõpuks teie otsus. Või teeb see referendum õnnelikuks teid ennast? Ma ei usu. Sest ma tean, et ei tee. Ma tean, et oma südames te soovite, et seda referendumit ei toimuks. Aga kui te midagi ei tee, siis ta toimub. Teie vastutate selle eest siis täpselt samamoodi. Kui te ei osale hääletusel või jääte erapooletuks, siis ärge arvake, et teie näpujälge ei ole selle referendumi all. On küll. Te lasite sel juhtuda. See oli teie otsus, teie tahe. See on siis teie referendum. Miks te seda teete?

Hea küll, ma olen poliitik nagu teie ega taha teile moraali lugeda. Ma ei ole parem kui teie, tean sama hästi kui teie, et poliitikas tuleb teha kompromisse. Tean, et eesmärk pühitseb vahel abinõu ja vahel tuleb koalitsioonis toetada seda, mida muidu ei teeks. Ma tean. Kuid see referendum on olulisema kaaluga kui umbusaldusavaldus EKRE räuskajatele, olulisema kaaluga kui mõni poliitiline debatt, kus võisite hääletada poolt või üldse mitte hääletada. See on olulisema kaaluga. Sest kaalul on mitte ainult niigi lagunev Eesti maine, mitte ainult meie vähemuste olukord ja signaal kõigile teistele vähemustele, vaid kaalul on küsimus, mis on meie riigi väärtused, kes me oleme.

Just seetõttu ei suuda ma uskuda, et te täna olete otsustanud võimu nimel pühitseda sellise abinõu. Aastal 2020 Euroopa Liidu liikmesriigis, iseseisvas riigis, uhkes ja vabas riigis, mis on lubanud kõiki oma kodanikke kohelda võrdselt, otsustate teie kohe mõne hetke pärast seda mitte teha. Miks te seda teete?

Mitte kunagi enam üksi! Väikese riigi jaoks on see eluliselt oluline, nii julgeoleku kui ka majanduse jaoks. Eesti on olnud siiani postsovetiriikide priimus, võib öelda. Avatud, innovaatiline, ajakirjandusvabadust ja inimõigusi järgiv, edukalt korruptsiooni tõrjuv riik. Viimased poolteist aastat on meie põllele küll kõvasti pori raputatud. Ent kui seni on veel saanud kuidagi seda lappida vabandustega, et see on üksikute valitsusliikmete käitumine, siis peale koalitsiooni enamushäältega, parlamendi enamushäältega, teie häältega korraldatud referendumit vähemuste õiguste piiramiseks oleme ennast mänginud ajas mitukümmend aastat tagasi, lootusetult Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks.

Miks te seda teete? Küsimus ei ole ainult ajastuses. Jah, iga päev nakatuvad sajad inimesed, tuhanded töökohad kaovad, terved majandussektorid kaovad, meie ümber suletakse hotelle ning tehaseid, restorane ja koole ning ainsad paigad, kus inimesed tunglevad, on paraku haiglad. Jah, inimestel on hirm oma töökoha, tervise, laste hariduse, tuleviku pärast. Eesti pole aastakümneid olnud niivõrd keerulises olukorras. Ning ometi otsustate teie, et kõige olulisem praegu Eesti riigi jaoks on tegeleda abieluküsimusega.

Aga küsimus ei ole praegu tõesti ainult erakordselt küünilises ajastuses. See referendum on halb igal ajal ja igas kohas. Eriti halb on see aga aastal 2021 meie riigis, selles riigis, mida te olete tahtnud üles ehitada. Selleks te astusite erakonda, selleks te kandideerisite parlamenti. Nüüd olete te siin, kohe on teie ees otsus, mis lammutab seda riiki.

Miks te seda teete? Ärge öelge seda mulle, opositsionäärile. Ärge öelge seda ka ajakirjandusele, sellele paramilitaarsele opositsioonirühmitusele, sest see ei ole ju uuemal ajal ka enam kombeks. Aga kujutage ette üht, vähemalt üht oma valijatest: inimest Virumaalt või Põlvast või Tallinnast, kes tuleb teie juurde oma murega. Ja te peate talle vastama, miks te ei tegele tema murega, vaid selle referendumiga. Mida te vastate oma valijale ja mida te vastate oma südametunnistusele, kui nad teie käest küsivad, miks te seda teete? Sest te teete seda. Paraku kõik, kes ei hääleta selle referendumi vastu, on selle toimumise poolt.

Kolleegid koalitsiooni poolel! Palun peatage see hullumeelsus ja hääletage selle referendumi vastu. Ja sotsiaaldemokraadid teevad selleks eelnõu tagasilükkamise ettepaneku. Tänan! 

18:52 Aseesimees Siim Kallas

Helir-Valdor Seeder, palun nüüd!

18:52 Helir-Valdor Seeder

Palun viis pluss kolm!

18:52 Aseesimees Siim Kallas

Kaheksa minutit saab.

18:52 Helir-Valdor Seeder

Austatud Riigikogu! Eeldused rahvahääletuse läbiviimiseks loodi juba 2014. aastal, kui valedele toetudes ja vähemuse survel võeti vastu enamuse õiglustunnet riivanud kooseluseadus, mis lõhestas teravalt ühiskonda. Notarite Koda kirjutas, et ei ole kooskõlas õigusloome hea tavaga, kui eelnõu jätab mulje, nagu samast soost paaridele kooselu reguleerimise võimaluse andmine oleks seaduse peamine eesmärk, mida püütakse peita eri soost paaride faktilise kooselu probleemide taha. Selline käitumine suurendas traditsioonilise abielu pooldajate ohutunnet ja neid käremeelselt esindanud poliitikute toetust.

Viimaste Riigikogu valimiste järel kujunenud poliitiliste jõudude vahekord viis koalitsioonileppeni, kus lepiti kompromissina kokku abielu rahvahääletus. Kriitika ja etteheited, et seda pole vaja, sest abielu on seadusega kaitstud, olid variserlikud, kuna kooseluseaduse varasemad toetajad on teinud ettepaneku seadustada samasooliste abielu, ei piirduta ainult kummalise konstruktsiooniga abielu kõrval. Seega, traditsioonilise abielu pooldajate ohutunne ning kartused on osutunud põhjendatuks. Kehtivas perekonnaseaduses sätestatut, et abielu sõlmitakse mehe ja naise vahel, on asutud muutma. Soovitakse luua olukord, kus nii kooselu kui ka abielu oleksid mõeldud nii samasoolistele kui ka erisoolistele.

Milleks selline segadus? Lisaks väärtuspõhisele vaidlusele on jällegi tegemist vassimise ja tegelike taotluste varjamisega. Samasooliste abielu seadustamisega seadustatakse ka samasooliste paaride lapsendamisõigus ja sealt edasi lastega hangeldamine, surrogaatemadus ning sündidega manipuleerimine. Abieluvõrdsus tähendab lapsendamise võrdsust ja ideaal, et perekond on isa, ema ja lapsed, saab olema tulevikus juriidiliselt ja poliitiliselt ebakorrektne ning lakkab olemast.

Sellesse ahelasse sisenedes peame endalt küsima, kuhu see viib, kuidas see mõjutab ühiskonna orientatsiooni ja väärtusi. Vastate, et see on kaasaegne ja euroopalik tee. Jah, on küll. Kahjuks. Fašism ja kommunism, koonduslaagrid ja mõlemad maailmasõjad on alguse saanud Euroopast. Lastetus, üksildus, mugavdumine ja ühiskonna vananemine on samuti kaasaegse Euroopa tegelikkus. Kas tõesti kõik, mis on kaasaegne ja euroopalik, väärib järgimist? Võiksime piirduda parima ja elutervete väärtuste ülevõtmisega või vähemalt püüelda selle poole.

Isamaa Erakond tegi 2016. aastal Riigikogu erakondadele ettepaneku algatada põhiseaduse täiendamine, mis sätestaks abielu kui mehe ja naise vahelise liidu. Kuna Isamaa ettepanekule Riigikogus piisavalt toetust ei ole, siis ongi ainus võimalus perekonnaseaduses sätestatud abielu määratlust tugevamini kaitsta rahvahääletuse abil.

Eksivad need, kes väidavad, et küsitlus on mõttetu ja midagi ei muuda. Muudab küll. Õiguskantsler on üheselt väljendanud, et rahvahääletuse tulemus on siduv ja seda saab muuta vaid pärast uut rahvahääletust. Kui rahvahääletuse küsimusele vastab enamus jah, siis ei piisa tulevikus üksnes parlamendi häälteenamusest, et seadustada samasooliste abielu. See oleks praegusest põhimõtteliselt erinev olukord. 

Norstat Eesti AS‑i novembris läbiviidud küsitlusest selgus, et rahvahääletusel osaleks 75%  küsitletutest ja 63% vastaks jah. Demagoogiline on väide, justkui jah‑vastus praegu pakutud küsimusele ei välistaks samasooliste abielu seadustamist. Välistab küll. Rahvahääletuse vastu võitlejad kardavad eelkõige hääletuse tulemust ja seepärast võideldakse vahendeid valimata (obstruktsioon ja arutelu vältimine) selle vastu ning püütakse see pöörata lihtsalt valitsusevastaseks protestiks. Arutelu abielu mõiste üle olevat väheoluline ja rahvahääletus saatanast ning lõhestav. Millegipärast võideldakse selle väheolulise teemaga ülima aktiivsusega ja viimse veretilgani, ning see on juba pikemat aega olnud poliitikute, ajakirjanduse ja meedia arutelu peateema.

Viimase viie aasta jooksul on samasooliste abielude rahvahääletused toimunud Iirimaal, Austraalias, Sloveenias ja Šveitsis. Kas need näited on tagurlikud, ebademokraatlikud, vähemuste õigusi piiravad ja õigusriigile kohatud? Mida on Eestil selles reas karta ja häbeneda? Silmakirjalik on tänaseks kujunenud olukorras takistada rahvahääletuse läbiviimist, sest see hääletus ei suurenda ühiskondlikku lõhet. Ükskõik milline tulemus pigem vähendab lõhet, sest ühiskond tunnustab rahvahääletuse tulemust rohkem kui Riigikogu häälteenamusega vastuvõetud otsust või väikesearvulise eliidi poolt pealesurutud seisukohta.

Lõpetuseks, head kolleegid, Riigikogu liikme südametunnistusest ja vabast mandaadist. Põhiseaduse § 62 ütleb, et Riigikogu liige ei ole seotud mandaadiga. Eesti ajakirjanduse ja meedia käsitluses kehtib see ainult koalitsiooni liikmetele Riigikogus. Kordagi, mitte kordagi pole küsitud, kas tõesti mõtlevad ja hääletavad kõik opositsiooni liikmed vaba mandaadi põhimõttest lähtuvalt ühtemoodi, vaatamata sellele, et mitu täna saalis istuvat opositsiooni liiget on varem hääletanud kooseluseaduse vastu ja toetanud hääletusel kooseluseaduse rahvahääletuse toimumist. Parlamentaarne demokraatia on tegelikkuses ikka palju sügavam kui põhiseaduse ühe paragrahvi lihtsustatud käsitlus ja parlament palju keerulisem kui primitiivne üksikute saadikute summa. Ühisosa otsimine ka kõige keerulisemates küsimustes ning kokkuleppele jõudmine ning lubadustest ja kokkulepetest kinnipidamine on kooskõlas hea poliitilise kultuuriga, põhiseadusega ning kõrgete moraali- ja eetikanormidega. Lähtume siis sellest nii üksikute saadikutena kui ka mandaadi saanud erakondade liikmetena, kelle taga on valijad ja valimislubadused. Aitäh!

18:59 Aseesimees Siim Kallas

Suur tänu! Fraktsioonide esindajad on kõnelnud, kõned on peetud. Loen läbirääkimised lõpetatuks.

Meil on mitu head ettepanekut. Meil on juhtivkomisjoni ettepanek eelnõu 288 esimene lugemine lõpetada ja meil on kahe fraktsiooni ettepanek. Reformierakonna fraktsiooni ettepanek on Riigikogu otsuse "Rahvahääletuse korraldamine abielu mõiste küsimuses" eelnõu 288 esimesel lugemisel tagasi lükata. Samasuguse ettepaneku on teinud ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Nõnda. Läheneme hääletusele. Jaa, palun!

19:00 Indrek Saar

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel palun enne seda hääletust kümme minutit vaheaega, sest korduvad üleskutsed mõelda oma mandaadi peale ja mõelda selle üle järele, ma arvan, vajavad kümmeminutit mõtlemisaega enne seda hääletust.

19:00 Aseesimees Siim Kallas

Kümme minutit vaheaega. Palun!

V a h e a e g 

 

19:11 Aseesimees Siim Kallas

Head kolleegid! Vaheaeg on lõppenud.

Panen hääletusele Eesti Reformierakonna fraktsiooni ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ettepaneku Riigikogu otsuse "Rahvahääletuse korraldamine abielu mõiste küsimuses" eelnõu 288 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

19:12 Aseesimees Siim Kallas

Eelnõu tagasilükkamise poolt hääletas 48 Riigikogu liiget, vastu oli 51. Eelnõu jääb menetlusse.

Head kolleegid! Istungi see osa, kus me käsitleme päevakorraküsimusi, on läbi.


2. 19:12 Vaba mikrofon

19:12 Aseesimees Siim Kallas

Nüüd on pärast haamrilööki võimalik registreeruda kõneks vaba mikrofoni formaadis. Jevgeni Ossinovski, palun!

19:12 Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Palun kolm minutit lisaaega!

19:13 Aseesimees Siim Kallas

Kokku kaheksa minutit. Ai, vabandust, ei saa! Vabas mikrofonis on viis minutit.

19:13 Jevgeni Ossinovski

Ei saa? Selge. Aitäh! Austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Kuna esimesel lugemisel said sellel olulisel teemal sõna ainult fraktsioonide esindajad, siis paar täiendavat märkust samal teemal selle arutelu pinnalt, kuna teema on mitmetahuline ja kahjuks tänased mitmed ettekandjad sisulistele küsimustele ju ei vastanud.

Esiteks, tõepoolest mitmed uuringud, sealhulgas üks minu tellitud Norstati küsitlus, näitavad selgelt, et enamik küsitletutest ei pea vajalikuks selle referendumi läbiviimist. Tähelepanuväärne on see, et neid, kes seda vajalikuks ei pea, on kõikides sotsiaaldemograafilistes rühmades, need on noored, vanad, naised, mehed, venelased, eestlased, maainimesed, linnainimesed. Üleüldiselt inimesed ei pea seda teemat piisavalt oluliseks, et seda rahvahääletusel käsitleda, mis on ka loogiline.

Koalitsioon püüdis siin ette heita, et opositsioon ei taha kuulata rahva häält. See ei ole ju asja tuum. Asja tuum on see, et koalitsiooni ettepanek, see eelnõu, mis täna esimese lugemise läbis, on tegelikult näide ara populismi kohta ja just nimelt ara populismi kohta, sest aus oleks seda küsimust küsida eelnõu rahvahääletusele pannes. Seda saaks teha näiteks perekonnaseadust täiendades. Selle tulemusena oleks tõepoolest selge, et hiljem oleks perekonnaseaduses näiteks samasooliste abielu seadustada keerulisem, aga selle varjupool ja panuste tõstmine koalitsiooni jaoks seisneks selles, et selle tulemusena, kui rahvas ütleks ei, peaks parlament laiali minema. Ja seda julgust loomulikult ei ole.

Lisaks sellele võib küsida, kas selle algatusega on ka tegelikku soovi midagi muuta. Tegelikult tundub mulle aina rohkem, et eesmärk on kümme aastat järjest teha ühe partei valimiskampaaniat ja teha seda ühiskonna ühe vähemuse arvel. Sest mis juhtub siis, kui rahvas peaks vastama sellele küsimusele jah? Siis algatatakse, nagu öeldi, põhiseaduse muutmine. Põhiseaduse muudatus võib-olla võetakse ühes koosseisus vastu lihthäältega, aga sellega see ei jõustu. Siis on võimalik järgmistel Riigikogu valimistel rääkida, et valige nüüd neid, kes need homoabielud lõpuks lõplikult ära keelavad, saab veel ühed valimised sellesama teemaga ära teha. Tulemus on loomulikult see, et ka pärast järgmisi valimisi piisavat enamust selleks, et põhiseadust päriselt muuta, suure tõenäosusega ei teki. Selliselt ongi tõepoolest kümme aastat järjest seda teemat üleval hoitud, ilma ühegi sisulise muutuseta, küll aga ühiskondlikult ühte vähemust alandades. See ei ole kuidagi kohane ega õige. Kui koalitsioon soovib selles küsimuses päriselt rahvahääletust teha, siis peaksid nad tegema ettepaneku panna eelnõu rahvahääletusele. Ma arvan, et me opositsioonis oleksime valmis seda ettepanekut arutama, selleks et sellisest ummikseisust välja tulla.

Aga nüüd viimane märkus, kuna kolme minutit paraku juurde ei saa. See puudutab seda väga enesekindlat hinnangut, mida me siin täna kuulsime, et kui rahvahääletusel vastatakse jah, siis küsimuse sõnastus tähendab seda, et parlament ei saa hiljem perekonnaseadust muuta. Ma ei ole sellega absoluutselt nõus, absoluutselt ei ole nõus. See küsimus kõlab nii: kas abielu peab Eestis jääma mehe ja naise vaheliseks liiduks? Iga normaalne inimene ütleb, et abielu peaks jääma mehe ja naise vaheliseks liiduks, sest mitte keegi ei ole teinud ettepanekut meeste ja naiste vahelised abielusuhted ära lõpetada ja seda kindlasti ei tehta. Kui siin oleks juures sõna "üksnes", et üksnes mehe ja naise vaheline liit, siis oleks teine küsimus, aga seda sõna sinna juurde panna ka ei julgetud. See tähendab, nagu kirjanik Peeter Sauter ütles, et see on samasugune küsimus nagu see, kas karud on pruunid. Inimesed vastavad loomulikult jah, et karud on pruunid, aga sellest ei saa järeldada, et valged karud või pandakarud ei ole enam karud, sest seda ei ole keegi küsinud. Täpselt samamoodi ei järeldu sellest küsimusest, mis siin on, ka jah‑vastuse puhul mitte midagi selle kohta, mida võib parlament edasi teha. Aga see on loomulikult sümptomaatiline, et nendele küsimustele, mis on sisuliselt ja juriidiliselt olulised, et mis siis ühest või teisest vastusest järeldub, ei viitsinud tänased ettekandjad isegi vastata, sest neid tegelikult see ei huvita. Neid huvitab ainult valimiskampaania, mis  selle referendumiga kaasneb ja mis, ma arvan, on Eesti ühiskonnale kahjulik, rääkimata sellest, et ei lahenda ühtegi päris probleemi. Ja neid päris probleeme on meil, nagu me teame, piisavalt. Aitäh!

19:18 Aseesimees Siim Kallas

Lauri Läänemets, palun!

19:18 Lauri Läänemets

Lugupeetud kolleegid! Ma tahan rääkida Eesti peredest, Eesti inimestest, kellest praegu mööda vaadatakse, ning sellest, kuidas referendumi korraldamine sellisel kujul rahvast mõnitavaks kujuneb.

Minu jaoks on kõige tähtsam Eesti pere, iga perekond, sõltumata sellest, kas sinna kuulub ema ja vanaema, ema ja ema või isa ja ema koos lastega. Ka üksikult elav pensionär kuulub kellegi perre. Ma loodan, et Eestis pole mitte ühtegi inimest, kellel ei oleks kedagi, keda ta enda pereks saaks nimetada. Kui me tahame kaitsta Eesti peret, mille loomise tahe on ühtlasi ka eelduseks abielu sõlmimisele, siis tuleb toetada inimest. Põhiseadus ei tee riigieelarvet, referendum ei tõsta lastetoetusi ja abielu mõiste ei toeta üksi elavat pensionäri. Mitte ükski neist ei aita iseenesest Eesti perekondi ja nende toimetulekut.

Kõige hullem, mis ühe perekonnaga juhtuda saab, on see, kui keegi selle liikmetest sureb. Nende inimeste isiklik maailm kukub kokku, nende lootused ja võimalused kriipsutatakse läbi. Kahjuks just seda tänane viirusekriis teeb. Eile suri viis inimest, nädalas sureb ligi 30 inimest ja kuu lõpuks 100 või rohkem. Iga Eesti pere kriis peaks olema ka Eesti riigi, Eesti ühiskonna ja Eesti rahva ühine mure, ühine valu, mida üheskoos kanda. Sadadel ja varsti tuhandetel inimestel lõpevad igas kuus töötutoetused, keset sügavat kriisi. Nende ainsaks lootuseks jääb 180 eurot töötutoetust. Sellest saab nende kriis, kes on sunnitud sissetulekute puuduse tõttu oma kodust loobuma. Ettevõtted lõpetavad tegevuse, töökohti kaob järjest rohkem, aga valitsus ja valitsuskoalitsioon peab referendumit nii oluliseks, et kogu tähelepanu on sellel. Referendumi arutelu kriisi uues haripunktis viib tähelepanu neilt peredelt, kes täna kõige rohkem tähelepanu vajavad. Meedia on täis abieluettepanekuid ja teineteise vaenamist, süüdistamist. Aga parlamendis ja valitsuses ei räägita kokkukukkuvatest perekondadest. Keegi ei aruta, kuidas toetada eakaid, et nad saaksid hooldekodukoha. Keegi ei muretse, kas koolist pikalt eemal olevad lapsed kujunevad põlvkonnaks, kes said kehvema hariduse, ja surmad muutuvad tavaliseks statistikaks. Kurb, aga eelkõige häbi.

Ma olen referendumite toetaja, kuid ma ei taha ega pea õigeks toetada referendumit, mille tõttu rahva muredest mööda vaadatakse, referendumit, mis rahvast mõnitab. Mida muud on rahvahääletus, mille tulemus ei muuda midagi? Kui inimene tuleb hääletama, siis tema tahe peab olema seadus. Selle mõttega on Eesti rahvas põhiseaduse teinud ja parlamendiliige peab seda austama. Nüüd minnakse sellest aga mööda. Hääleta, kuidas tahad, sinu tahe tegelikult ei loe.

Demokraatiaga mängimine, populistlik rahva tahtega mängimine on häbiasi ega ole Eesti Vabariigi parlamendile sobilik. Mis aga kõige tähtsam, Eesti perel, ühelgi isal, ühelgi emal, ühelgi lapsel, vanaemal ega vanaisal ei lähe sellest midagi paremaks. Ainult raha, millega nende toimetulekut saaks parandada, lastakse tuulde. Häbi ja väga kahju! Aitäh!

19:22 Aseesimees Siim Kallas

Peeter Ernits, palun!

19:22 Peeter Ernits

Hea juhataja ja vähesed kolleegid! Mul ei olnud plaanis siia tulla, aga kuulates mitmete lugupeetud kolleegide kõnesid – iiveldama ajas. Kolleeg on rahvakunstnik, näitleja – noh, piinlik peaks olema sellist õõnest juttu rääkida. Eelkõneleja ei ole rahvakunstnik ja tema juttu võib võtta nii, et ta pole professionaal, aga kõik seesama jutt: suured hädad, vaesus, viletsus, koroona, valitsus midagi ei tee ja nüüd tegelevad nad mingisuguse jamaga.

Kuulge, kolleegid! Jah, maailm muutub, aga jutud uuest normaalsusest, mida ma järjest rohkem kuulen ka Eestis, piiritagusest rääkimata (Rootsi on suurepärane näide), on sellised, et isal võib olla seelik, emal habe, sugu on sotsiaalne konstruktsioon, lapse võib osta surrogaatemalt Ukrainast, aga ka mujalt, kõik on suhteline, perekond samamoodi ja abielu. Ma ei hakka rääkima siin, kas võib abielluda kompuutri või oma lemmikterjeriga, need on sellised äärmuslikud asjad. Aga küsimus on selles, et abielu võib olla ükskõik kelle vahel. Jah, võib-olla tõesti kusagil ja mingil ajal võib see kõne alla tulla, aga Eesti tänase ühiskonna jaoks ei ole see aeg praegu käes.

Ma olin ajakirjanik ja mäletan, kuidas kooseluseadus siin vastu võeti, kuidas siis meie lossi ukseesine lilledesse mässiti. Seesama mees, kes nüüd hiljuti tõi 101 vikerkaarevärvilist torti, oli nende lillede ostmise taga. Vikerkaare on mingisugune väike seltskond omastanud, see on muutunud. Kui ma vaatan vikerkaart, siis ma mõtlen, et keegi on selle omastanud. Ma vaatan Rakvere jõulukuuske, millele on samuti geimärk otsa lükatud – ka meie lugupeetud kolleeg, väike bisnis. Iiveldama ajab.

Perekond ja abielu on siiski mehe ja naise vaheline liit. Ja praegu see peakski jääma selliseks. Uued normaalsused tulevad tõesti sisse aknast ja uksest. Meile pressitakse peale, et kõik on suhteline. Tegelikult ei ole kõik suhteline. On palju asju, mis on, ja mis jäävad selleks. Kaks tublit homoseksuaali ostavad endale lapse Ukrainast, kus vaesed naised on nõus oma üska kasutama leivaraha teenimiseks. Nad tulevad siia ja hakkavad siin eputama. Täna juhtumisi lugesin lehest, kuidas tublide homoseksuaalide kaks last elavat 300-ruutmeetristes kõrgete lagedega tubades. Ja selliseid lugusid peame üha tihedamini kuulama ja lugema. Minu meelest ei ole see normaalne.

Eesti rahvastiku olukord on väga kriitiline. Ka täna erikomisjoni istungil räägiti detailselt sellest, kuidas rahvas hääbub, kuidas hoopis piiritagused uusimmigrandid saabuvad ja eestlaste arv maapiirkondades järjest langeb.

Armastus võib olla. Mul on armastus ka oma koerte vastu, oma kasside vastu. Armastus on ka teiste vastu, isa, ema jne vastu, kellel nad veel elavad. Aga sealt ei tule uusi lapsi, ei tule uusi eestlasi, eestimaalasi. Tõsi, võib-olla on see uus normaalsus, kui me hakkame ostma neid, kes on kusagil surrogaatema üsas kasvatatud ja kelle eest on närust raha makstud, kuigi seal on selle tähendus palju suurem ...

19:28 Aseesimees Siim Kallas

Auväärt kolleeg, teie aeg on ammendatud.

19:28 Peeter Ernits

Jah, sellega ma lõpetangi. Nii et ma olen väga rahul, et tänane hääletus niimoodi läks. See tähendab, et parlamendil on siiski mõistus veel peas. Aitäh! 

19:28 Aseesimees Siim Kallas

Riina Sikkut, palun!

19:28 Riina Sikkut

Aitäh, hea juhataja! Head kolleegid! Täna kuulsime siin saalis väga palju arutamist selle üle, kas peaks rahva arvamust kuulama, kas see on tähtis. Kahtlemata, rahva arvamus on tähtis ja rahva päris murede lahendamine on tähtis. Aga rahvahääletuse toimumine ei ole kuidagi tõend demokraatia olemasolu või mingisuguse kohalejõudmise kohta, see ei ole saavutus omaette. Demokraatia ei ole ju siht. See on igapäevane protsess, see on reeglite, seaduste järgimine, kaasamine otsustamisse, läbipaistvus. Kõik need omadused on demokraatia puhul vältimatult vajalikud.

Sisuline parlamentaarne debatt on täpselt samamoodi demokraatia puhul vältimatult vajalik, aga täna, olukorras, kus referendumiga kiirustatakse, seletuskiri on väga napp, otsuse eelnõu ettekandja pahandab opositsiooniga, ei vasta küsimustele – kuidas teha sisuline otsus? Mille alusel saadikud hääletavad? 

Nii nagu siit puldist on juba ka kõneldud, tegelikult seda kindlust, et küsimus on üheselt mõistetav, ju tegelikult ei ole. Kuidas ikkagi seda küsimust mõista? Nii nagu ka teise samba arutelude puhul, millele siin on juba täna viidatud: minu küsimuste peale, mille alusel inimesed otsustavad, milline on nende jaoks majanduslikult mõistlik otsus, milline on nende tulevase pensioni jaoks hea otsus, sain koalitsioonilt vastuse, et küllap inimesed üritavad end kurssi viia. Siin on samamoodi, et referendumil tuleb küsimus ja küllap siis inimesed ikka proovivad aru saada, mida tegelikult küsida tahetakse. Aga mis on see, mida tegelikult küsida tahetakse? Jevgeni Ossinovski viitas sellele kui arale populismile: tegelikult soovitakse küsida midagi, mida otsesõnu küsida ei julgeta. Ei küsita abieluvõrdsuse kohta. Nii et me ei tea, mida tegelikult küsida tahetakse, mis saab ei korral.

See, et rahvahääletustega edasi minna, et sisustada ka põhiseaduses ettenähtud rahvahääletus muus riigielu küsimuses, on kahtlemata tähtis. Siin saalis me oleme ka viimaste nädalate jooksul väga palju arutanud Eesti jaoks oluliste strateegiliste valikute üle, on see siis "Eesti 2035" arengustrateegia, on need küsimused, mis puudutavad liigirikkuse kaitsmist ja metsaraiet, tuumajaama, ravikindlustust kõigile, suveajale üleminekut või ainult suveajale jäämist. Need on küsimused, mille puhul on väga tugevalt erinevad seisukohad, kus on vaja eaduslikku teadmist, mida oleks vaja ühiskonnas arutada, et jõuda selgusele selles, kuidas seda valikut teha. See on oluline valik, mida saaks rahva käest küsida. Aga millegipärast selliseid väga tugeva järelmiga ja Eesti jaoks olulisi küsimusi ei soovita rahvaga arutada, rääkimata sellest, et praegu koroonakriisiga tegeleda. Me räägime sellest, kas ka edaspidi võivad mees ja naine abielluda. Jah, võivad, täna võivad, homme võivad, ka edaspidi, tulevikus võivad. 

Aga kokkuvõttes näitavad nii selle rahvahääletuse otsuse eelnõu menetlemine kui ka see arutelu siin Riigikogu suures saalis minu jaoks tegelikult austuse puudumist demokraatia vastu. Ei küsita päris küsimust, ei arutata päriselt, ei soovita läbi rääkida ega sisuliselt tugevale lahendusele jõuda. Tegelikult on küsimus ainult poliitiliste punktide võtmises, oma valimisprogrammis kirjas oleva läbisurumises. Seda, mis Eesti ühiskonda päriselt edasi viiks või aitaks lahendusele jõuda, siin täna ei kõlanud. Seda kõike, et inimesed oleksid õnnelikud, et neil oleks paremad vanemlusoskused, et lapsed kasvaksid hästi üles, saab riik toetada, see peaks kajastuma eelarves. Millegipärast on koalitsioonil väga raske selliste sisuliste murekohtade lahendamisega edasi liikuda, ent definitsioonide alal on kõik suured eksperdid. Aga läheme ikkagi sisuliselt edasi! Aitäh!

19:33 Aseesimees Siim Kallas

Andres Metsoja, palun!

19:33 Andres Metsoja

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Kõigepealt tahan teid tänada väga huvitava ja sisuka intervjuu eest Toomas Sildamile. Jaa, teid. See oli Euroopa Liidu kontekstis ja see oli väga-väga hea, tõesti väga hea. Ma veel kord tänan selle eest, sest sellist avardavat vaadet tihti ei kohta, ei kohta siin saalis ega ka paljudes teistes debattides, aruteludes.

Tõepoolest, täna arutledes abielu ja referendumi teemal, julgen mina suhteliselt noore inimesena arvata, et ega see ilmselt poliitikutele lähimas tulevikus suurt au ei tee. Aga ju on seda debatti siis ühiskonnas vaja pidada.

Küll aga küsisin selle arutelu käigus täna härra Pohlaku käest ühe küsimuse, mis ka puudutas Euroopat. Õigupoolest me küll vahetevahel unustame ära, et need asjad, mis saavad siit kõnetoolist alguse, võib-olla luhtuvad või ummistuvad kuskil ajakirjanduse radadel. Aga paraku ma avastasin täna ühe loo Pärnumaalt Saarde vallast. See debatt, mis algas selle üle, kas Euroopa Liidu lipul on koht parlamendis, on jõudnud omavalitsuse territooriumile. Väga kurb on ausalt öelda lugeda neid kommentaare, kus ka Pärnu Linnavolikogu aseesimees ütleb, et see lipp on orjastav ja see tuleb koristada avalikust ruumist. Need tegelikult asetavad kogu selle parlamentaarse diskussiooni hoopis teisele kohale. Me võib-olla tihti ei märka, et need jalajäljed, mida me ise siin teeme, satuvad Eesti pinnasele. Ja siis, kui me arutame selle üle, millised peaksid olema järgmised Euroopa Liidu toetusmeetmed või millised võiksid olla meie suhted naabritega, liitlastega, me justkui taandame kõik enda ebakindlusele ja ütleme, et Euroopa Liidu lipul ei ole meie territooriumil kohta, sest sealt tuleb kõik paha, mille vastu me jäägitult siin saalis võitleme, sealhulgas täna, olgu need siis kooseluseaduse rakendusaktid või abielu täpsem definitsioon. Teisalt oleme me mures järelkasvu pärast. Eesti riikluse alus on noored, eesti keel ja kultuur. Me püüame teise käega luua soodsat pinnast, et need inimesed, need noored inimesed, tuleks olulistel tähtpäevadel meie maakondades vabaduse ausammaste juurde ja austaks neid, kes meile selle vabaduse on andnud. See tohutu ebakindlus hävitab selle riigi.

See on võib-olla see, millele ma tahtsin täna tähelepanu juhtida. Loomulikult on see kinni meis kõigis, kaasa arvatud minus. Aga vahel tuleb tulla ilmselt siia pulti, et mitte ainult rääkida rahvaga, vaid vaadata ka peeglisse. Aitäh!

19:37 Aseesimees Siim Kallas

Suur tänu! Imre Sooäär, palun!

19:37 Imre Sooäär

Aitäh, austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Miks mina ei hääletanud täna eelnõu väljahääletamise poolt? Ma tean, et paljudel teist on seda raske mõista. Tegin selle otsuse enda südamega, raske südamega, aga ainult seetõttu, et ma usun lahenduste otsimisse, mitte pelgalt meelsuse demonstratsiooni. Ja siin on teile minu põhjendus.

Eestis on palju erinevaid peremudeleid. Meil on vabaabielus elavad paarid, kooselus elavad samasoolised ja erisoolised paarid, üksikemad lastega, kärgpered jne. Neid peremudeleid on palju. See on Eesti reaalsus. Nad kõik on Eesti pered. Nad kõik väärivad kaitset. Minu ettepanek on, et kõik Eesti pered oleksid perekonnaseaduse kaitsva tiiva all. Kõigil Eesti peredel peab olema õigus turvatundele ja õiguskindlus.

Täna arutatav referendum on kõigest mäng. See on petukaup, mille on käima pannud üks erakond, kellele see lihtsalt kasulik on. See lõhestab Eestit ja teeb paljudele peredele haiget. Me ei tohi sellel lasta siin saalis juhtuda. Kui Riigikogus ei ole see teema laual, siis pole Riigikogul põhjust sellega tegeleda. Minu ettepanek on, et Riigikogus tuleb leida lahendus. Riigikogu peab võtma vastutuse. Seetõttu tuleb seda eelnõu menetleda ja leida erakondadeülene lahendus. Menetlus sunnib Riigikogu lahendusi otsima. Üks lahenduse võimalusi on sõnastada uus küsimus. Kui panna referendumile rahvast ühendav küsimus, siis avaks see tee leppimiseks, mõistmiseks, armastuseks. Ükskõik milline tuleb tulemus, jah või ei, siis tänase küsimuse tõttu on rahvas lõhestatud ja paljud pered saavad haiget. Me ei tohi riigimeestena sellel lasta juhtuda.

Aga võimalikke lahendusi on veel. On võimalus esitada eelnõu, mis pakub kõikidele peredele turvatunnet, mida täna pole. On aeg avada südamed ja hakata neid võimalusi otsima kõigi poliitiliste jõudude vahel. Just seetõttu hääletasin ma täna nii. Minu poolt väljapakutava küsimuse põhimõte on: kas te olete nõus, et kõik Eesti pered peaksid olema perekonnaseaduse kaitse all, lisaks abielule, mis on mehe ja naise vaheline liit? Täpse juriidilise sõnastuse peavad esitama õiguseksperdid ja põhiseaduse tundjad. Mina pakun teile välja selle küsimuse põhimõtte.

Lähtusin tänasel hääletusel oma südametunnistusest ja tahan võidelda lahenduse leidmise nimel. Kui see ei ole võimalik ja minu muudatusettepaneku põhimõte toetust ei leia ja eelnõu läheb lõpphääletusele esialgsel kujul, siis võite kindlad olla, et ma teen kõik selleks, et see parlamendis toetust ei saaks. Eesti tuleb ühendada, mitte lõhestada. Mina tahan selle eest sirge seljaga seista. Armastusega. Aitäh!

19:42 Aseesimees Siim Kallas

Rohkem kõnepidamise soovi ei ole. Vaba mikrofoni kasutamine on lõppenud ja istung on lõppenud. Näeme homme.

19:42 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee