Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

XIV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Kolmapäev, 09.12.2020, 14:00

Toimetatud

13:58 Istungi rakendamine

13:58 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Tere päevast, austatud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu IV istungjärgu 10. töönädala kolmapäevast istungit. Kas Riigikogu liikmetel on soovi üle anda eelnõusid ja arupärimisi? Ei ole.

Kohaloleku kontroll, palun!

14:01 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kohalolijaks registreeris ennast 87 Riigikogu liiget, puudub 14.


1. 14:02 2021. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (254 SE) kolmas lugemine

14:02 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Läheme tänase päevakorra juurde. Esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud 2021. aasta riigieelarve seaduse eelnõu 254 kolmas lugemine. Palun ettekandjaks rahanduskomisjoni esimehe Aivar Koka!

14:02 Aivar Kokk

Hea juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas 2021. aasta riigieelarve seaduse eelnõu ettevalmistamist kolmandaks lugemiseks k.a 23. ja 24. novembril ning 3., 7. ja 8. detsembril.

Riigi eelarvestrateegia lähtub koalitsioonileppest, mille prioriteedid on Eesti majanduse, rahvaarvu, julgeoleku ja inimeste heaolu kasv. 2021. aasta riigieelarvel on neli peamist suurt sihti: aidata rahval terve püsida, panustada tervishoidu, aidata enim abi vajavaid inimesi sotsiaalkaitse kaudu, kiirendada nutikat arendus- ja teadustööd ning jätkata investeeringuid tulevikku, rohe- ja digipöördesse. Eelarve kulude ja investeeringute maht on ligi 13 miljardit eurot ja tulude maht 11,2 miljardit eurot. Vahe on tingitud vajalikest investeeringutest majanduse kasvu taastamisse, seetõttu ületab kulude maht tulude kasvu.

Valitsussektori investeeringute maht küündib 2021. aastal ligikaudu 1,9 miljardi euroni. Euroopa Liidu toetusi on 2021. aasta riigieelarvesse kavandatud üle 1,4 miljardi euro. Maksutulu kasvab järgmisel aastal 9,3 miljardi euroni võrreldes ligikaudu 9 miljardi euroga tänavu. Maksukoormus langeb järgmisel aastal 32,7%-ni SKP-st võrreldes käesoleva aasta 33,8%-ga. Valitsussektori eelarve on järgmisel aastal prognoosi järgi nominaalselt puudujäägis 6,7%-ga SKP-st ja struktuurselt 6,6%-ga SKP-st. 2024. aastaks on kavandatud puudujäägi vähenemine struktuurselt 1,3%-ni SKP-st ja nominaalselt 2,5%-ni SKP-st.

Muudatuste esitamise tähtajaks, k.a 30. novembriks esitas Eesti Reformierakonna fraktsioon eelnõu kohta 12 muudatusettepanekut. Mitmed nendest ettepanekutest kattusid teiseks lugemiseks esitatud muudatusettepanekutega. Muudatusettepanekute selgitused on muudatusettepanekute loetelus.

Ühe muudatusettepaneku esitas ka julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon ja rahanduskomisjon toetas seda. Rahanduskomisjon koostas kaks muudatusettepanekut. Komisjoni esimene muudatusettepanek koosneb suures osas mitmetest ministeeriumide valitsemisalade sisestest ja vahelistest täpsustavatest muudatustest. Muudatus on koostatud ministeeriumidest saadud täiendava info alusel ja konkreetsed selgitused on lisatud muudatusettepanekute loetelus iga muudatuse alapunkti juurde. Eelnimetatud ettepanekuga täiendatakse eelnõu 2021. aastaks prognoositud lisanduvate välistoetustega mahus 313 miljonit eurot, mis kajastatakse valitsuse tulude koondreana. Vahendite jaotus valitsemisalade vahel ei ole eelnõu kolmanda lugemise ajaks veel selgunud, sest läbirääkimised Euroopa Komisjoniga alles toimuvad. Vastavalt rahanduskomisjoni 3. detsembri istungi otsusele esitab valitsus esimesel võimalusel rahanduskomisjonile ülevaate välistoetuste kavandatava jaotuse kohta investeerimisobjektide ja tegevuste lõikes.

Teise muudatusettepanekuga suurendatakse regionaalseid investeeringuid. Toetatakse erinevaid kolmanda sektori ja kodanikuühiskonna projekte vastavalt fraktsioonide esitatud ettepanekutele ja rahanduskomisjonile laekunud pöördumistele.

Eelnõu teksti on tehtud keelelised ja tehnilised parandused. Eesti Reformierakonna fraktsiooni ettepanekutest arvestas komisjon ühe ettepanekuga. Ülejäänud ettepanekud komisjoni enamuse toetust ei leidnud. Ettepanek, mis leidis toetust, on suurendada eelnõu §-s 1 "Riigieelarve kulud, tulud, investeeringud ja finantseerimistehingud" Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas summat 225 000 euro võrra. Muudatuse eesmärk on rahastada koolipsühholoogide kutseaastat Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudis ja Tartu Ülikooli psühholoogia instituudis, et hea ettevalmistusega koolipsühholooge oleks rohkemates koolides. Aitäh!

14:07 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Teile on ka küsimusi. Taavi Rõivas, palun!

14:07 Taavi Rõivas

Aitäh! Praegune hetk on ajalooline ja kahjuks ajalooline väga negatiivses mõttes. See puudujääk ei teki mitte investeeringutest, nagu te ekslikult väitsite, vaid peamiselt jooksvatest kuludest. Ja nii kandub see puudujääk ka kogu nähtavasse tulevikku. Kõik need eelarved, mida praegu ametis olev valitsus on eelarvestrateegias ette näinud, toodavad miljardite kaupa Eesti riigile laenukoormust juurde ja teevad seda ka ajal, kui see pandeemia on ammu möödas. Seega mõneti on praegune eelarve selline pandeemia mõjude pikendamise eelarve. Ja võlgade tagasimaksmise te olete planeerinud ilmselt meie lastele.

Minu küsimus on just nimelt investeeringute kohta. Kuidas te saate öelda, et enam kui 2 miljardit miinust tuleb investeeringute tegemiseks, kui me teame, et riigieelarve maksutuludest tehtavaid investeeringuid on alla miljardi ja summasid, mis puudutavad Euroopa Liidu raha, on mõlemal poolel, nii tulude kui kulude poolel? 

14:08 Aivar Kokk

Aitäh, Taavi, hea küsimuse eest! Riigieelarves ei ole küll eraldi välja toodud, aga on näha ka omavalitsustele laekuvad tulud, mille sees on ka investeeringud. Ja osa investeeringuid järgmisel aastal on ka selle aasta lisaeelarves vastu võetud investeeringud, mida füüsiliselt realiseeritakse järgmisel aastal.

14:09 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aivar Sõerd, palun!

14:09 Aivar Sõerd

Aitäh, austatud juhataja! Austatud ettekandja! Jätkame seda investeeringute teemat. Seda on kogu aeg rõhutatud – seda tegite teie ka oma ettekande preambulis – ja seda on läbivalt kuni kolmanda lugemiseni välja kommunikeeritud, et valitsussektori investeeringuid on 1,9 miljardit. Riigieelarve puudutab ainult üht osa valitsussektorist, kohalikud omavalitsused oma investeeringuteks võtavad ise laenu. On ju nii? Ja kohalike omavalitsuste investeeringuid pole mõtet lugeda riigieelarve osaks. Aga mul on selline konkreetne küsimus. Kui neid investeeringuid on nii palju, nagu te kogu aeg välja toote, siis kui palju tänavuse aastaga võrreldes riigieelarvelised investeeringud kasvavad? Ja kui te soovite eraldi välja tuua valitsussektorit, siis palun öelge, kui palju protsentuaalselt kasvavad järgmisel aastal valitsussektori investeeringud võrreldes tänavuse aastaga.

14:10 Aivar Kokk

Aitäh, Aivar! Nii nagu mina, oled ka sina rahanduskomisjoni istungitel kohal olnud ja kuulanud. Kolmanda lugemise ettevalmistamise ajal me selliseid küsimusi ei arutanud, vaid rääkisime parandusettepanekutest, mis laekusid meile 30. novembril õhtuks. Alati on võimalik arutleda ja vaielda investeeringute mahu ja summa üle. Ja nagu ma ka oma ettekande alguses mainisin, väga palju Euroopa Liidu toetusmeetmete abil teostatavaid võimalikke investeeringuobjekte meil eelarvest võimalik välja lugeda ei ole. On vaid rahanumber, mis hetkel on planeeritud Euroopa Liidust saada. Seni, kuni Euroopa Liidus ei ole vastu võetud eelarvet, ei ole võimalik kõiki neid numbreid siin välja tuua. Ja me leppisime ju komisjonis ka kokku, et peale seda, kui Euroopa Liidu eelarve on vastu võetud ja läbirääkimistesse astutud, informeerib valitsus meid kõikidest oma sammudest ja investeeringutest, mis on planeeritud teha Euroopa Liidu vahenditest.

14:11 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Maris Lauri, palun!

14:11 Maris Lauri

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Kõigepealt meenutuseks: meil oli kokkulepe, et saame informatsiooni siis, kui valitsus jõuab arusaamisele, mida Euroopa rahadega võiks teha, mitte siis, kui Euroopa Komisjon on asjad ära otsustanud. Ja nagu ajakirjandusest teada, see juhtus juba samal neljapäeval. Nii et oleks oodanud ülevaadet, aga mida ei ole, seda ei ole.

Ja ma tahan teha sulle ka sellise märkuse, et kui me räägime investeeringutest, siis jutt käib investeeringutest väljaspool Euroopa Liidu vahendeid, mis on teatavasti null rida kahe reaga kokku. Sealt tuleb eelarvelisi investeeringuid ainult 400 miljonit, mis on kõvasti väiksem summa kui peaaegu 2 miljardit. Nii et ole hea, tee endale see asi selgeks! Aga ikkagi küsimus: millal me selle Euroopa Liidu vahendite ülevaate saame? 

14:12 Aivar Kokk

Aitäh! Euroopa Liidu vahendite ülevaate saame järgmise aasta esimese kvartali osast siis, kui Vabariigi Valitsus on jõudnud sellisele tasemele, et on läbirääkimiste algfaasis jõutud ka objektideni. Tänasel hetkel rahanduskomisjonile neid andmeid veel ei ole laekunud.

14:13 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

 Jürgen Ligi, palun!

14:13 Jürgen Ligi

Aitäh! Härra Kokk, teie olete juhtiv rahandusekspert selles riigis, kui mitte öelda kogu regioonis, aga ma ei ole teie vastustega rahul. Kõigepealt see, mis te ütlesite Taavi Rõivasele defitsiidi ja investeeringute võrdluse kohta. Omavalitsused ei puutu siin asjasse. Omavalitsuste investeeringute mõju kajastub juba omavalitsuste endi tasakaalus, nii et need ei ole põhjus selleks määratuks 6%-liseks miinuseks.

Aga minu küsimus tekkis ühe teie teise halva vastuse peale. Selle te andsite mulle, vastates küsimusele meie eelarve seisu kohta. Te ütlesite, et on rasked ajad. Struktuurne miinus 6,6% ei ole seotud raskete aegadega. Rasked ajad on sealt juba maha lahutatud. Öelge palun parem vastus! Kuidas sellisest miinusest saab välja tulla? Mis on need tulevased sammud, mida koalitsioon plaanib 6,6%-lisest struktuursest miinusest väljatulemiseks? Sellest ei kasvata välja, see on struktuurne miinus. Palun! 

14:14 Aivar Kokk

Aitäh, Jürgen! Täna ma ei ole sellele küsimustele veel vastanud, aga võib-olla vastasin eelmine kord, kui sa seda küsisid. Aga struktuursest miinusest väljatulemiseks on eelarve üleandmisel olnud kokkulepe, et kevadel peab RES-i aruteludeks olema Rahandusministeeriumil esitatud kokkuhoiuprojekt, kus on kirjas kohad, kus saab 2022. aasta eelarves kulusid kokku hoida. See soov oli meil juba lisaeelarve tegemise ajal. Kahjuks ei suudetud ministeeriumide vahel sellele kokkuleppele jõuda. Järgmise aasta eelarves on küll ühelt poolt kõikide ministeeriumide majanduskulud 1,7% vähendatud, kuid teistpidi on kulude poole peal suured IT‑investeeringud. Aga järgmise aasta aprillis toimuvaks RES-i aruteluks on Rahandusministeeriumile antud ülesanne leida eelarves need kohad, kus on võimalik kulusid kokku hoida, ja mitte väikeses summas. 

14:15 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Hanno Pevkur, palun!

14:15 Hanno Pevkur

Aitäh! Olgu lühikommentaariks öeldud, et suure tõenäosusega me ei näe seal muud kui sooja auru, sellepärast et riigieelarve kokkutõmbamised kohalike valimiste aastal ei tundu selle koalitsiooni puhul üldse mitte tõenäolised. Aga mu küsimus on hoopis teine. Küsimus puudutab teise ja kolmanda lugemise vaheajal toimunud menetlust siin Riigikogus ja rahanduskomisjonis, täpsemalt muudatusettepanekuid, mis sisaldavad ikkagi uskumatuid eraldisi, vaat et isegi korruptiivseid ja meelevaldseid eraldisi erinevatele organisatsioonidele. Nende muudatuste kohta pidi andma arvamuse ka Vabariigi Valitsus.

Meie kodu- ja töökorra seaduse § 120 lõige 5 ütleb, et muudatusi, millele valitsus ei ole andnud heakskiitu, hääletusele ei panda. See tähendab seda, et ka teistele muudatustele peab olema valitsus andnud heakskiidu. Minu küsimus teile on väga lihtne: kas Vabariigi Valitsus on andnud rahanduskomisjonile arvamuse ja oma heakskiidu kõikidele muudatusettepanekutele, mis teise ja kolmanda lugemise vahepeal tulid?

14:16 Aivar Kokk

Valitsus ei ole andnud kõikidele muudatusettepanekutele toetavat seisukohta, vaid on osale ettepanekutele toetavat ja osale mittetoetavat arvamust avaldanud. 

14:17 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Mart Võrklaev, palun!

14:17 Mart Võrklaev

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Üks muudatusettepanek on regionaalsete investeeringute kohta ja sealt tabelist me leiame 171 000 euro suuruse eraldise MTÜ-le Elu Marss, mis teadaolevalt võitleb abordi vastu, abordi keelustamise eest. Neile raha eraldamise vastu on algatatud petitsioon, kus on tänaseks vist ca 17 000 allkirja. Minu küsimus: kuidas on see investeering seotud regionaalsete investeeringutega? Millist probleemi regioonides see lahendab? Ja teine pool küsimusest: miks toetate teie rahanduskomisjoni esimehena ja miks toetab terve Isamaa erakond abordi keelustamist?

14:18 Aivar Kokk

Aitäh! Kõigepealt alustan sellest, et kõikidel Riigikogu liikmetel, fraktsioonidel ja komisjonidel on õigus teha parandusettepanekuid. Kui parandusettepanekud tulevad ükshaaval Riigikogu liikmetelt, iga ettepanek eraldi, siis on võimalik neid komisjonis eraldi arutada ja hääletada. Kui ettepanek tuleb kompaktsena fraktsioonide ettepanekuna, siis on üks ettepanek. Me arutasime neid teemasid kahel komisjoni istungil. Loomulikult tekkis küsimusi kõigil komisjoni liikmetel, ja mitte ainult selle eraldise kohta, vaid ka mõne teise eraldise kohta.

Kui me esimene kord eelmine nädal neid investeeringuid arutasime, siis meil oli see muudatus pandud regionaalministeeriumi alla, aga me nägime, et see on selgelt Siseministeeriumi teema, ja tänaseks on see rahvastikuministri ja Siseministeeriumi valdkonda pandud. Ja ma ei usu, et rahvastikuministri alluvuses sõlmitakse leping, kui tegu on abordi keelustamisega. Ma olen küsinud ka selle fraktsiooni käest, kes selle ettepaneku tegi. Nende sõnum on see, et see on elujaatava propaganda tegemiseks, mitte abordikeelu kehtestamiseks. 

14:19 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Urve Tiidus, palun!

14:19 Urve Tiidus

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud rahanduskomisjoni esimees! Selle eelarve kolmandaks lugemiseks on tehtud 668 muudatusettepanekut, mis puudutavad summasid, mida rahvakeeli hüütakse katuserahaks, vahel ka regionaalseteks investeeringuteks ja nii edasi. Me teame, et Eestis on piirkonnad erineva jõukusega. Keskmine SKP elaniku kohta on erinev ja joonistub väga selgelt välja, kus on raha rohkem ja kus on vähem. Kas teie rahanduskomisjoni esimehena olete teinud analüüsi, kuidas need katuseraha investeeringud toetavad regionaalsete erinevuste tasandamist? Kas teil on olemas analüüs selle kohta?

14:20 Aivar Kokk

Aitäh, Urve, küsimuse eest! Aus vastus: sellist analüüsi rahanduskomisjoni esimehel ei ole. Aga viimasel rahanduskomisjoni istungil me leppisime kokku, et jaanuaris-veebruaris me võtame regionaalsete investeeringute teema komisjonis laua peale. Eelmisel aastal me leppisime teatud põhimõtted suusõnaliselt küll kokku, aga me näeme, et nendest kokkulepetest ei ole sada protsenti kinni peetud. On vaja suuremad põhimõtted kokku leppida ja nende alla käib ka teema, kas regionaalsed investeeringud on ka Tallinna ja Harjumaa puhul või ei ole. Need arutelud tuleb siinsamas Riigikogus fraktsioonide vahel läbi vaielda ja püüda konsensuslik otsus teha.

14:21 Helir-Valdor Seeder

Jevgeni Ossinovski, palun!

14:21 Jevgeni Ossinovski

Minu küsimus puudutab rahandusministri sõlmitud Freeh' lepingut. See on õigusabileping, millega on Eesti riigile võetud kanda kulusid 3 miljonit. See on halb leping, aga see ei ole praeguse küsimuse teema. Küsisin rahandusministrilt, miks seda ei ole järgmise aasta eelarves, kus on kirjas ette nähtud kulud. Ja sellele ei ole tegelikult ka sihtotstarbelises reservis viidet tehtud, ehkki need rahalised kohustused on juba võetud. Ma küsin teie kui rahanduskomisjoni esimehe käest, kas eelarves on selle lepingu katteks rahalised vahendid ära näidatud. Vastuse lihtsustamiseks: muudatusettepanekute leheküljel 5 on kirjas mingid raha liigutamised rahapesuga seonduvalt. Kas te oskate öelda, kas selle lepingu rahastamine on siia eelarvesse korrektselt jõutud sisse panna või kavatseb valitsus seda rahastada seaduse mõttega vastuolus olevalt? 

14:22 Aivar Kokk

Aitäh! Kui vaadata parandusettepanekuid, mis on teise ja kolmanda lugemise vahel rahapesu teemaga seotult tehtud, siis üks samm on rahapesubüroo üleminek Rahandusministeeriumisse. Selle all ei ole küll arvestatud Ameerika ettevõttega lepingu sõlmimist. Selle sõlmimise otsuse tegi käesoleval aastal valitsus ja selleks võetakse raha valitsuse reservist.  

14:22 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Andres Sutt, palun!

14:22 Andres Sutt

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Nii nagu siin küsimustest-vastustest välja tuleb, meil ei ole head pilti sellest, kui palju ikkagi on eelarves investeeringuid. Ka ei ole head pilti sellest, kuidas eurorahasid kasutatakse. Riigikontroll on öelnud, et eelarve on nii üldine, et selle täitmisel ongi võimatu eelarvet rikkuda või mingi punkti vastu eksida. Samamoodi on kriitilised kaks hiljutist aruannet, mis Riigikontroll on teinud Maaelu Edendamise Sihtasutuse ja KredExi kohta. Mõlemad on kriitilised, räägivad eesmärgipuudusest, ebaselgusest meetmete rakendamisel. Mis te rahanduskomisjoni esimehena arvate, millal me jõuame sellise eelarveni, mis on arusaadav ja läbipaistev ja mille täitmist on võimalik kontrollida? 

14:23 Aivar Kokk

Aitäh! Eelarve arusaadavuse küsimuses on lähenemine kindlasti erinev. Ma usun, hea Andres, et eelarve lugemise oskus on sinu ja minu puhul võib-olla erinev kui tavakodanikul. See oskus sõltub sellest, kas on olnud kunagi vajadust eelarvet koostada, seda lugeda ja otsuseid teha.

Aga meil on esimese lugemise läbinud teie erakonna tehtud eelnõu riigieelarve läbipaistvuse parandamiseks. Samasisuline pöördumine on tehtud ka Rahandusministeeriumi ja rahandusministri poole – ka nende ettepanekuid võiks tulla. Kindlasti käivad rahanduskomisjonis järgmisel aastal arutelud eelarve läbipaistvuse üle ja ma loodan, et me jõuame enne kevadet või enne suvevaheaega konsensuslikult kokkuleppele sellises lahenduses, mis tundub kõikidele osapooltele vastuvõetav. Eks kindlasti on ka eelarve läbipaistvuse arutelul oluline, kummal pingil istutakse: kas Riigikogus või valitsuses. Nägemused mingil moel on kindlasti erinevad. Kolmandaks on, ma tean, mitmete ridade puhul üleval vaidlused, millisena näevad riigieelarvet ametnikud. Aga me oleme siiamaani enamikul juhtudel komisjonis konsensuse leidnud, küll me leiame ka selle teema puhul. Aitäh, Andres!

14:25 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Yoko Alender, palun!

14:25 Yoko Alender

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Te andsite mõista, et te ei toeta abordikeelu toetamist ja justkui süüdistasite natuke protseduurireeglit, et te ei saa vastu olla. Ja EKRE juht just mõni hetk tagasi siin ütles, et tema üldse ei toeta katuserahade jagamist. Miks te siis teete neid idiootseid asju? Kust need suunised tulevad? 6,8 miljonit jagatakse kummalistesse kohtadesse, inimestele, kes pole isegi seda raha taotlenud. Selle asemel oleksite ometi võinud teha seda, mida, ma usun, kõik ju toetavad: see on õpetajate palga tõus. Selle te jätsite ära. Öelge, miks me peaksime sellist eelarvet toetama, mida, tundub, ka need, kes selle on koostanud, ise ei toeta?

14:26 Aivar Kokk

Aitäh, Yoko! Eks küsimused ja vastused sõltuvad tihti istumiskohast. Väga kiiresti unustate ära, et ka Reformierakond on läbi aastate katuseraha jaganud. Ja Riigikogu liikmetel ehk ei ole muidu võimalik toetada oma piirkonda. Kui meepotis on üks tõrvatilk, siis see tavaliselt rikubki kõik ära ja eks siis selle üle vaieldakse ja arutatakse. Tulebki võib-olla täpsustada seda, kuidas ja mis tingimustel on võimalik regionaalseid investeeringuid teostada. Me siin räägime väga kõva häälega kolme- ja viietuhandelistest investeeringutest. Iga ministeerium aga jagab miljoneid ja sadu miljoneid, ilma et ükski Riigikogu liige sellest midagi teaks, sest see tehakse ministri määrusega. Selle üle arutelusid tavaliselt ei toimu, neid arutelusid ei ole. Eks see on ka üks teema, mille puhul on erinevad arusaamad. Tänasel hetkel on enamik Riigikogu liikmeid on olnud seda meelt, et regionaalsed investeeringud on vajalikud. 

14:27 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aivar Sõerd, palun!

14:27 Aivar Sõerd

Aitäh, austatud juhataja! Austatud ettekandja! Te minu eelmisele küsimusele, kui palju investeeringud järgmise aasta eelarves suurenevad, vastata ei osanud. Ega nad eriti ei suurene ka. Sven Pertens, TREV-2 juht, on öelnud, et teede alarahastamine on viinud kogu valdkonna kriitilisse madalseisu. Teederaha on järgmise aasta eelarves veidi üle 400 miljoni euro ja samas mahus on seda ka tänavu. Nii et siin kasvu ei ole. Aga mul on küsimus hoopis selle kohta, et eelarvest ei ole võimalik aru saada, milline on teedesummade detailne sisu. Kui ma küsisin seda, siis viidati teehoiukavale. Te ütlesite ka, et valitsus pidi juba novembris selle vastu võtma, et teehoiukava oleks pidanud olema vähemalt määruse eelnõuna eelarve juures. Ma küsingi: kuidas me saame ülevaadet, milline on teederaha detailne jaotus ja kas Sven Pertens räägib õiget juttu? 

14:29 Aivar Kokk

Aitäh! Kui ma vaatan homset valitsuse päevakava, siis teehoiukava on homses valitsuse päevakorras ja suure tõenäosusega seal ka kinnitatakse. Peale seda on kindlasti võimalik ka kõikidel Riigikogu liikmetel seda näha ja oma arvamust avaldada. Ja loomulikult, teedeehituses on täna nii, et riik ei ole järgmisel aastal eelarves, nii nagu sa, hea Aivar, ka ise mainisid, summaliselt investeeringuid vähendanud. Aga kurb tõdemus on see, et erasektori investeeringud järgmisel aastal suure tõenäosusega kogu ehitussektoris tunduvalt vähenevad võrreldes sellega, mis oli aasta tagasi. Juba sellel aastal on mitmed investeeringuotsused peatatud ja nii kaua, kui meil on koroonaviiruse olukord, paljud ettevõtjad suuri riske ei võta ja suuri investeeringuid ei tee.

Kindlasti on ka teistsuguseid ettevõtteid, kes teevad mõned investeeringud, sest, nagu öeldakse, julge hundi rind on rasvane. Aga see võib ka haavleid täis olla. Eks see riskikoht on ja täpselt täna öelda, mis ettevõte midagi teeb teeb või ei tee, öelda ei saa. Ka käskida kedagi ei saa. Aga, Aivar, sul on selles mõttes õigus, et kindlasti ehitussektori maht järgmisel aastal seoses hetkeolukorraga majanduses on langustrendis ja ehitussektoril on järgmisel aastal mitte kõige paremad ajad. Juba praegu on ehitushangete puhul näha, et nii mitmeteski hangetes on hinnad kukkunud mitte 5% ega 10%, vaid veel rohkem. Ettevõtjad valmistuvad selleks, et järgmine aasta kuidagi üle elada.

14:31 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Vilja Toomast, palun!

14:31 Vilja Toomast

Suur tänu! Hea ettekandja! Ma muidugi ei saa aru, kust see mõte tuli, et kolm fraktsiooni koos need katuserahade muudatusettepanekud esitavad, aga no see selleks. Küllap te kartsite, et te koalitsiooni sees vastastikku ei toeta üksteise ettepanekuid. Aga teiseks ma tahan öelda, et mind häirib see igapäevane ajalootund Riigikogu puldis: et vaat, siis te tegite ka nii ja siis oli ka nii. Täna on tänapäev ja tänaseid otsuseid te peate ikkagi tänapäeval seletama, mitte põhjendama, et kunagi oli ka nii. Aitab ajaloost!

Aga mu konkreetne küsimus on selline. Kes konkreetselt esitas raha eraldamise alles selle aasta juunis asutatud MTÜ-le Elu  Marss, kes on seni korraldanud ainult ühe abordivastase meeleavalduse? See  on kogu tema senine tegevus. Kes oli konkreetselt see, kes selle taotluse esitas? Ja mis oli põhjendus, milleks seda raha kulutatakse? Parandusettepanekute juures peab olema ka selgitus, milleks see raha läheb – see on ju riigieelarve ja avalik raha.

14:32 Aivar Kokk

Aitäh! Esitajad olid kolm fraktsiooni ja kahele teisele fraktsioonile esitaja oli EKRE fraktsioon. Nüüd, millele täpselt raha kulub? Nagu sa, hea Vilja, tead, tegelikult kõik regionaalsete investeeringute vahendid jaotavad eri ministeeriumid vastavalt sellele tabelile, millise ministeeriumi alla miski läinud on. Sõlmitakse lepingud ja enne lepingu sõlmimist peab raha saaja saatma ministeeriumile täieliku eelarve, milleks raha kasutatakse. Kui periood on lõppenud, siis tuleb ka aruanne esitada ja näidata, kas vahendid on õigesti kasutatud. Kui lepingut ei sõlmita, siis raha ei eraldata. Ja kui raha ei ole õigesti kasutatud, siis on ministeeriumil õigus raha tagasi küsida.

14:33 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Hanno Pevkur, palun!

14:33 Hanno Pevkur

Aitäh! Kuna te minu eelmisele küsimusele jätsite sisuliselt vastamata, öeldes, et osasid toetas ja osasid ei toetanud, siis ma küsin konkreetsemalt. Muudatusettepanek nr 3 käsitleb regionaalseid investeeringuid. Kas nendele on Vabariigi Valitsus andnud oma heakskiidu ja ka rahandusminister andnud oma heakskiidu? Kui ei ole, siis on mu küsimus, kes valetab. Rahandusminister ütles tund aega tagasi infotunnis küsimustele vastates, et tema ei tea regionaalsetest investeeringutest ööd ega mütsi. Ta oli puu otsas, kui pauk käis, tema ei ole üldse sellest midagi kuulnud. Samas, eelmisel nädalal Vabariigi Valitsuse pressikonverentsil ütles ta, et näed, nagu niuhti panime 30 000 veel Elu Marsile otsa. Ma sooviksin saada teie arvamust, kes meile siin udu ajab ja valetab. Kas rahandusminister eksib ja ta tõepoolest ei tea midagi, sest see on nagu ainult Riigikogu liikmete töö, mis siin regionaalsete investeeringute otsustamisel on toimunud, rahanduskomisjoni omalooming, või on siiski Vabariigi Valitsus andnud oma heakskiidu regionaalsetele investeeringutele, sh abordivastasele liikumisele 171 000 eurot? 

14:34 Aivar Kokk

Vabariigi Valitsus on andnud oma arvamuse kõikide parandusettepanekute kohta.

14:34 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Jürgen Ligi, palun!

14:34 Jürgen Ligi

Aitäh! Mina arvan, et ajaloost maksab rääkida küll, aga ajaloost maksab ausalt rääkida. Minu seisukoht katuseraha suhtes on olnud ühesugune 20 aastat. Ja ma ei ole muutnud seda sõltuvalt istekohast. Mu taotlus nii valitsuses kui ka Riigikogus on olnud, et sellega ei tegeldaks. Aga üks kõige kuulsam regionaalpoliitiline otsus on Elu Marsi kohta. Mismoodi see juhtus, et seda visati nagu surnud koera üle aia, ühest ministeeriumist teise. Kuidas see tegelikult juhtus? Kuidas see päriselt oli, et visati Anneli Otile? Mitu korda seda visati ja mis ministrid viskasid üle aia seda surnud raibet?

14:35 Aivar Kokk

Aitäh, Jürgen, väga hea küsimuse eest! Aus vastus on, et me neljapäeval arutasime seda asja ja nägime ka tabelit. Nagu sa tead, Exceli tabelites võivad mõned read nihkesse minna. Ja ministeeriumide read olid terves selles tabelis ühe punkti jagu nihkes ja see oli väga selgelt sellel hetkel regionaalministri valdkonna all. Aga kui me esmaspäeval vaatasime – täpselt nii oli –, siis küsisin mina Rahandusministeeriumist, kuidas siis nüüd on teised ministeeriumid siia taha tulnud. Ja Regina Vällik täpselt nii seda põhjendas.

14:36 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Urve Tiidus, palun!

14:36 Urve Tiidus

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud rahanduskomisjoni esimees! Kõigepealt lühike küsimus hea kolleegi Hanno Pevkuri küsimuse jätkuks. Tema küsis, kas Vabariigi Valitsus toetas neid regionaalseid investeeringuid või andis ainult arvamuse. Aga nüüd minu enda küsimus. Selles regionaalsete investeeringute nimekirjas on väga palju pensionäride ühendusi, aga neid on silmatorkavalt vähem, kui neid Eestis tegelikult kokku on. Kas te võite kinnitada, et kõik pensionäride ühendused, kes Eestis tegutsevad – need on fantastilised ühendused –, saavad pärast eelnõu kolmanda lugemise lõppu eelarvest toetusi?

14:37 Aivar Kokk

Aitäh! Ma loodan, et ma ei eksi – mälu järgi ütlen –, aga 50 000 eurot oli regionaalsete investeeringute vahenditest eraldatud pensionäride liidule. See peaks jaotuma kõikides Eesti maakondades tegutsevatele katusorganisatsioonidele ja selle kaudu peaksid toetust saama kõik pensionäride ühendused. Aga kindlasti teeb selle otsuse pensionäride ühendus. Ma kohe-kohe otsin selle koha üles, mille kohta veel küsiti. Vabariigi Valitsus on hinnanud kõiki parandusettepanekuid ja vastanud, milliseid punkte ta toetab ja milliseid punkte ei toeta. Nende hulgas, mida valitsus toetas, on ka regionaalsed investeeringud. 

14:38 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Mart Võrklaev, palun!

14:38 Mart Võrklaev

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kolleeg Yoko Alenderile te vastasite, et me võiks rääkida suurtest numbritest, mitte väikestest ehk regionaalsetest investeeringutest. Ma nõustun sellega ja olen sellest ka kirjutanud, et minu hinnangul need ei ole regionaalsed investeeringud, sest Riigikogust 5000 või 10 000 euro kaupa üle Eesti raha laiali jagades me tegelikult midagi ei paranda. Mänguväljak või koerte jalutusplats ei ole regionaalne investeering.

Aga te tahtsite rääkida suurtest numbritest. Mina soovin seda ka. Aivar Sõerdile, kes küsis investeeringute kohta, te vastasite, et ta peaks ise kõike teadma, sest on rahanduskomisjoni liige. Mina selle komisjoni liige ei ole, aga ma olen kindel, et teie esimehena oskate rääkida investeeringutest. Palun selgitage siis lihtsale Riigikogu liikmele, kes ei ole rahanduskomisjoni liige, mil määral tõusevad 2021. aasta eelarves investeeringud võrreldes 2020. aastaga. Ilmselt oskate eksperdina nimetada täpseid numbreid. Palun nimetage mõned suuremad investeeringud, mis on 2021. aasta eelarves sees!

14:39 Aivar Kokk

Aitäh! Kõigepealt aitäh hea küsimuse eest! Ma pean küll tunnistama, et see ei ole teise ja kolmanda lugemise vahel arutatav teema, mida sa küsid. Sul on võimalik välja võtta investeeringute tabel, mis on riigieelarve eelnõu esimese lugemise ajal antud. Siin on mitmel heal leheküljel kirjas investeeringutega seotud tegevused. Ma võin siit mõningad, kui soov on, ka ette lugeda. Näiteks haigekassale antakse järgmisel aastal 143 miljonit toetusteks ja investeeringuks. Haridus- ja Teadusministeeriumile on eraldatud investeeringuteks kokku 45 miljonit eurot. Kaitseministeeriumile läheb 50 miljonit eurot, teede investeeringuteks kokku 400 miljonit eurot. Haiglate investeeringuteks ... Ma siit kiiresti ei leia, aga on terve suur ports haiglaid, näiteks Viljandi Haigla või PERH, millel on vähemalt 12 miljonit ühe etapi investeeringuid. Need suuremad investeeringud on kõik eelarves välja toodud ja need investeeringud võiks sealt võtta. 

14:40 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Jevgeni Ossinovski, palun!

14:40 Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Te olete rahanduskomisjoni esimees ja tõenäoliselt te olete selleks saanud, kuna teil on teatud kaal ka valitsusliidus. Ma selles kontekstis küsin, kuidas teie enda moraalse kompassiga on: kas kuskil tuleb nende asjade puhul piir ka ette? Näiteks riigis, kus riik ja kirik on lahutatud ja mis on üks kõige usuleigemaid maailmas, kühveldame me maksumaksja raha miljonite kaupa ühele konfessioonile. See ei tekita kõhklusi. Te kaitsete seda, et abordivastastele tuleks raha anda, mis on ausalt öeldes juba põhiseaduslikkuse piiri peal. See ka teile kõhklusi ei tekita. Ma ei tea, no kujutame ette, et on mingi vaktsiinivastaste MTÜ, kas talle võiks ka riigieelarvest raha anda? Või näiteks mõni MTÜ, kes propageerib surmanuhtlust – annaks raha, et nad teeks kampaaniaid. Kas kuskil on piir või üldse ei ole? Kui ikka rahvasaadikud tahavad, siis kühveldame aga raha, ja nii ongi.

14:41 Aivar Kokk

Aitäh! Kõigepealt, ma ei ole kordagi öelnud, et ma toetan abordivastaseid. Sellist lauset ei ole ma ei siin kõnepuldis ega mitte kusagil mujal öelnud. Ma olen kolme tütre isa. Selles taotluses ei ole kirjas, et hakatakse tegema propagandat abordi vastu. Tuleb väga selgelt öelda, et kui ministeeriumi ja selle MTÜ vahel on sõlmitud leping ja seal on kirjas sellesisuline rida, siis tõesti ka mina ütlen, et see on väga valesse kohta läinud investeering.

Aga ei otsusta ei sina ega mina üksinda, siin saalis on 101 Riigikogu liiget ja enamushäältega tehakse otsuseid. On kindlasti otsused, mis meile kõigile meeldivad, ja on otsused, mis kõigile ei meeldi, ja nende üle vaieldakse ja diskuteeritakse ning lõplik otsus tehakse ikkagi hääletamisel. Kindlasti tead sa, Jevgeni, oma kogemusest, et valitsuses olles tuleb teha ka otsuseid, mis sulle sada protsenti ei meeldi. Oli ka neid otsuseid, mille pärast sa pidid väga võitlema, sest sulle mõte meeldis, aga teistele ei meeldinud. Tuli otsida konsensuslikke kokkuleppeid. Eks poliitika üks osa ongi konsensuse otsimine, püüdes õigeid otsuseid teha.

14:43 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Urmas Kruuse, palun!

14:43 Urmas Kruuse

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Te kindlasti komisjoni esimehena saate aru, et kui avalikkus loeb, et maksumaksja raha eraldatakse MTÜ-dele, mis ei ole raha taotlenud või on loodud alles äsja, mõni aeg enne raha eraldamist, siis see jätab väga halva mulje. Aga te märkisite, et ministeeriumid sõlmivad lepinguid nende MTÜ-dega või muude organisatsioonidega, kellele Riigikogu justkui on raha eraldanud. Ma olen saanud kohalikest omavalitsustest signaale – see puudutab küll eelmise aasta kogemusi, tänavusi kogemusi ju veel sada protsenti ei ole –, et nad olid sunnitud tegema lepinguid MTÜ-dega, keda nad enda territooriumil väga headeks partneriteks pole pidanud. Pigem on neid peetud kahtlasteks partneriteks, aga omavalitsusi sunniti neid lepinguid tegema. Ja oli ka näiteid selle kohta, et tegelikult sunniti tegema lepinguid MTÜ-dega, mis ei asunud konkreetse omavalitsuse territooriumil. Kas te olete sellega kursis ja kas te olete sada protsenti kindel, et kõik lepingud sõlmitakse ministeeriumi kaudu?

14:44 Aivar Kokk

Aitäh! Ma tean, et selle aasta eelarve kehtides ja ka eelmise aasta eelarve ajal olid sellised probleemid. Seoses sellega on järgmise aasta eelarve puhul väga selgelt teada, et kui raha on eraldatud mõnele registreeritud MTÜ-le, siis see raha läheb otse nendele, mitte omavalitsuste kaudu. Siis ei teki sellist olukorda, et omavalitsus ei soovi, nagu sa, Urmas, ütlesid, selle MTÜ-ga koostööd teha ja lepingut sõlmida. Teisalt on ka teada, et omavalitsused pole mitte alati kasutanud seda raha selleks, mis oli eelarves kirjas, vaid millekski muuks. Kui vaadata praegu seda investeeringute rida, siis näeme, et enamikul juhtudel on raha saaja just see, kelle kohta ettepanek on tehtud.  

14:45 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Maris Lauri, palun!

14:45 Maris Lauri

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea komisjoni esimees! Ma tulen sulle appi seletama meile kõigile, kuidas tuntud abordivastase ühingu raha on eri ministeeriumide vahel liikunud. Kõigepealt oli see Siseministeeriumi all, kust teatati, et see ei lähe mitte nende teemadega kokku. Siis see maandus korraks Sotsiaalministeeriumi alla, siis riigihalduse ministri alla ja lõpuks suundus tagasi Siseministeeriumi alla. Aga see selleks. Meil oli tegelikult komisjonis diskussiooniteemaks veel paar kummalist eraldust. Pean silmas raha eraldamist ühele Holstre ühingule, kes raha ei taotlenud, ja õigeusu Moskva kirikule, mis on nagunii hästi rikas. Rahanduskomisjon saab tegelikult teha omaenda ettepanekuid ja selliseid ilmselgelt kahtlasi rahaeraldusi muuta. Miks sa ei kasutanud seda võimalust?

14:46 Aivar Kokk

Aitäh! Oleks hea, kui oleks võimalik niimoodi, et üks inimene teebki Riigikogus otsuseid. Palju sõltuks muidugi sellest, kes see üks on, aga ülejäänud 100 ei peakski siis saalis olema ja kaasa töötama. Jumal tänatud, et Eestis ei ole timokraatiat, on ikka veel demokraatia. Komisjonis on meil 11 liiget ja siin saalis on 101 liiget ning alati on võimalik teha erinevaid ettepanekuid ja pakkuda lahendusi.

Loomulikult, meil oli see arutelu, olid need teemad laua peal. Mõnele MTÜ-le oli investeeringuvahendeid antud ruumide remondiks, kuigi ruume veel ei olnud. Aga ma veel kord rõhutan, et kui neid ruume ei ole, siis ei ole ka võimalik ministeeriumil selle MTÜ-ga lepingut sõlmida. Raha on eraldatud väga konkreetse asja jaoks ja kui soovitakse muuta tegevusvaldkonda, mille jaoks raha on eraldatud, siis seda ei saa, sest see on kirjas eraldi real riigieelarves.

Jah, eks katuseraha, kõikide investeeringute puhul on alati see küsimus, et kellelgi on südamel üks, kellelgi teine ja kellelgi kolmas teema. Mis ühele meeldib, see teisele ei meeldi. Kindlasti see, kes on mingi ettepaneku teinud, tulihingeliselt kaitseb seda viimase hingetõmbeni. Osale need ettepanekud ei sobi. Selle üle me võime siin vaielda. Nende 650 parandusettepaneku seas on selliseid, mida me tulihingeliselt toetame, ja on ka neid ettepanekuid, mida me ei toeta. Aga need siin on koalitsiooni ühiselt tehtud ettepanekud ja koalitsioon täna neid toetab.

14:48 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Signe Riisalo, palun!

14:48 Signe Riisalo

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Mittetulundusühing Elu Marss on ebaproportsionaalselt palju tähelepanu saanud, ja saanud seda ühe nurga alt, mis on abordivastasus. Minu küsimus on seotud sellega, et Elu Marsi eesmärk põhikirja järgi on arendada koostööd nii Eesti kui ka teiste maade kristlike koguduste ning organisatsioonide vahel, et edendada Eesti riigis kultuuri ja kõrge moraali kujunemist. Selle elluviimiseks on ette nähtud suurüritused, konverentsid, seminarid, reklaam, õppematerjal, audio-videokanalid, veebilehed, tahetakse teha uuringuid ja projekte. Peaminister on öelnud, et avalikku raha ei kasutata abielureferendumi propageerimiseks. Minu küsimus on: kas te võite kinnitada, et valitsus on seda raha andes veendunud, et see raha ei lähe abielureferendumi propageerimiseks? 

14:49 Aivar Kokk

Aitäh, Signe! Mina siin ei saa anda ühtegi kinnitust selle kohta, kuidas sõlmitakse leping ministeeriumi ja konkreetse MTÜ vahel ja kuidas käituvad konkreetse MTÜ juhatus ja selle raha kasutajad. Ma loodan küll – mulle on vähemalt seda kinnitatud –, et selliseks propagandaks seda raha ei kasutata. Aga ma ei saa seal kuskil kõrval olla ja kätt hoida, kas tehakse nii või naa. 

14:50 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Signe Kivi, palun!

14:50 Signe Kivi

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Minu küsimus on muudatusettepaneku kohta, mis oli tehtud ühtsele eestikeelsele haridusele ülemineku toetamiseks. Me soovisime täiendavalt toetada eestikeelses koolis mitte-eestikeelsete laste õpitoe korraldamist. See on tegelikult väga suur probleem. Eelnõu oli esmaspäeval siin saalis arutelul ja küsimusi oli päris palju ka selle teema kohta, mis ma praegu välja tõin. Isamaa fraktsioon ei olnud selle vastu. See oleks muidugi ka imelik olnud, sest teie valimislubadustes oli see sees. Te ei osalenud hääletusel. Te olete koalitsioonis ja valitsuses üks tugev osapool, miks te ei toetanud seda eesmärki ja muudatusettepanekut?

14:51 Aivar Kokk

Aitäh! Kommentaariks, hea Signe, ma oskan sulle öelda seda, et kui ma vaatan praegust eelarvet, siis järgmise aasta eelarves on 8 miljonit eurot just üleminekuks ühtsele eestikeelsele haridusele. Ja me teame, et see üleminek peab toimuma järk-järgult. Ja selleks see 8 miljonit eraldati, et toetada eesti keelest erineva emakeelega lastel eesti keele omandamist.  

14:51 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Johannes Kert, palun!

14:51 Johannes Kert

Tänan, härra esimees! Lugupeetud ettekandja! Mul on ka küsimus nende nn katuserahade jagamise kohta. Selline organisatsioon nagu Russki Mir, mis on püsti pandud ja püsti hoitud Vene eriteenistuste poolt, kasutab Moskva patriarhaadi kirikuid üle terve maailma oma mõjutustegevuse huvides. Võiksin teile näiteid tuua, aga aja kokkuhoiu mõttes lähen edasi. Kuidas on põhjendatud see, et Eesti maksumaksja raha eest finantseeritakse Moskva patriarhaadi kirikuid? Moskva patriarhaadil on maailmas kõige suuremad maavaldused koos maavarade ja seal asuvate tööstuste ja muu taolisega. Kuidas te sellele vastate?

14:52 Aivar Kokk

Aitäh hea küsimuse eest! Ega väga kerge ei ole vastata, aga vastus on selline, et toetatakse neid kogudusi, mis tegutsevad Eesti territooriumil.

14:53 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kristina Šmigun-Vähi, palun!

14:53 Kristina Šmigun-Vähi

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Minu pinginaabri härra Võrklaeva küsimusele vastates te nimetasite küll mõned investeeringud, kuid tema põhiküsimus oli, kui palju tõuseb 2021. aastal investeeringute maht võrreldes 2020. aasta riigieelarvega. Palun seda konkreetset summat! 

14:53 Aivar Kokk

Konkreetset summat ma ei oska küll praegu peast öelda. Kindlasti, kui natukene aega võtta ja kausta lapata, siis on ka see number võimalik välja võtta. Aga selle aasta ja järgmise aasta investeeringute mahu arvutamisel on üks väga selge küsimus. Kohalikele omavalitsustele on lisaeelarvega antud investeeringute maht üle 100 miljoni euro, millest väga suur osa on selle aasta eelarves, aga tegelikult realiseeruvad järgmisel aastal ja lähevad arvesse kui üleminevad investeeringud, mis ei ole kajastatud 2021. aasta investeeringute hulgas. Kui vaadata kogu investeeringute mahtu, mis selle aasta eelarves koos lisaeelarvega on, siis on selge, et kogu seda mahtu sel aastal ära ei kasutata ja osa läheb üle järgmisesse aastasse. See otsus on tehtud, et seda raha võib investeerida ka 2021. aastal. Aga investeeringute mahu suhe on sellel ja järgmisel aastal enam-vähem võrdne. 

14:54 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Liina Kersna, palun!

14:54 Liina Kersna

Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud ettekandja! Täna peaministri ülesannetes olnud Martin Helme ütles infotunnis, et kirikud hoitakse lahti sellepärast, et toetada inimeste vaimset tervist. Kui me vaatame järgmise aasta riigieelarvet, siis vaimne tervis sai püsirahastusena juurde 400 000 eurot – see on mõeldud kliiniliste psühholoogide kutseaastaks – ja ühekordse rahaeraldusena koos meie muudatusettepanekuga 825 000 eurot. Mulle tundub see nii ... Nagu te ütlete, et me keegi ei toeta abordivastaseid, aga noh, küll me toetame neid riigieelarvest. Samas me kõik peame oluliseks vaimse tervise teemasid, aga me riigieelarvest väga nagu ei taha neid toetada. Minu küsimus on: katuserahadeks leiate te elegantse kergusega 6,5 miljonit, aga 1 miljonit püsirahastusena vaimse tervise toetamiseks te ei ole leidnud. Miks?

14:55 Aivar Kokk

Aitäh, Liina, hea küsimuse eest! Ma tean, et ma lubasin sulle toetada psühholoogide koolitamist. Ja rahanduskomisjon ühehäälselt seda ettepanekut toetaski. Aitäh teile, et te selle parandusettepaneku tegite! 

Samas ma tahaksin ühe teise teema püstitada. Vahel tõesti ei saada kokkuleppele. Palju sõltub sellest, kus keegi parandusettepanekuid teinud on. Seesama sotsiaalvaldkond on ikkagi sotsiaalkomisjoni teema ja sa ise selle töös aktiivselt ja tublilt osaled. Rahanduskomisjon ootab ikka, et ettepanekuid tuleks ka teiste Riigikogu komisjonide kaudu. Siis on ka ettepaneku jõud hoopis midagi muud, kui komisjoni toetus on olemas. Kolmanda lugemise eel tuli ainult üks parandusettepanek Riigikogu komisjonilt ja seda rahanduskomisjonis üheselt toetati.

Ma olen viimane nädal väga palju saanud meile sotsiaalvaldkonna teemadel. Kuidagi arvatakse, et rahanduskomisjon suudab kõikide teemadega üldiselt kursis olla ja kõiki probleeme lahendada. Hea kolleegi Urmasega muretseme me põllumajanduse pärast. Aga ettepanek seda toetada tuli rahanduskomisjonilt. Me oleme sotsiaalvaldkonnas mures haigekassa seisu ja haiguspäevade hüvitamise pärast, aga asjaomane ettepanek tuli järjekordselt rahanduskomisjonilt. Rahanduskomisjon ootab teatud teemade puhul Riigikogu komisjonide tuge.

Ja alati tuleb kindlasti arvestada ka seda, et kuskil on riigieelarve tulude ja kulude piir. Me täna ühelt poolt kritiseerime seda, et eelarve on nii struktuurses kui nominaalses miinuses. Samas kogu aeg räägime sellest, milliseid investeeringuid veel oleks vaja, milliseid valdkondi oleks vaja järgmisel aastal rohkem toetada.  Ja need on püsikulud, mitte ühekordsed kulud. Riigieelarves on kõige olulisem majanduse toetamine. Majanduse toel kasvavad riigi tulud ja maksulaekumised ja selle rahaga on võimalik investeerida kas betooni või heaolusse, olgu tegu õpetajate palkadega või sotsiaalvaldkonna toetustega.

Ma igal juhul tänan kõiki Riigikogu liikmeid, et nad erinevate valdkondade eest võitlevad ja nende pärast muretsevad. Kindlasti ma tahan – ma alguses unustasin selle ära – kiita kõiki rahanduskomisjoni liikmeid. Tänu nii hästi toimivale ja väga vajalikule konstruktiivsele kriitikale on see üks parimaid komisjone, mida mul on au olnud juhtida. Aitäh komisjoni kõigile liikmetele!  

14:59 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Yoko Alender, palun!

14:59 Yoko Alender

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Tõepoolest see miinus riigieelarves teeb muret. Kindlasti viib see mõtted sellele, et teie erakonna auesimees kunagi tahtis lausa põhiseadusesse kirjutada eelarve tasakaalu. Ja kindlasti ei saa te ka ise olla uhke selle eelarve üle. Aga ma tahan küsida Reformierakonna muudatusettepaneku kohta, mis tähendas ühekordset kulu ja oli seotud koroonaajal väga kõvasti pihta saanud turismisektoriga. Rahandusminister Martin Helme mõni tund tagasi ütles siin, et puudub poliitiline tahe seda sektorit toetada. Kas te avaksite selle meie muudatusettepaneku puhul, miks see ei leidnud toetust? Kas komisjonis oli ka küsimus väheses poliitilises tahtes aidata turismisektoril sellest kriisist üle saada? See sektor on võib-olla kõige raskemini pihta saanud. Mille taha selle ettepaneku toetamine jäi?

15:00 Aivar Kokk

Aitäh! Kõigepealt tuleb kindlasti meelde tuletada, et lisaeelarvega anti valitsusele õigus kasutada valitsuse reservist COVID-i probleemi lahendamiseks päris suuri summasid. Neid vahendeid on tänaseni veel piisavalt olemas, et erinevatest olukordadest välja tulla. Jah, teie poolt on tõesti tehtud ettepanek toetada turisminõudluse suurendamist, rahvusvaheliste konverentside ja muude ürituste korraldamist, turismiettevõtete ja rahvusvahelist huvi pakkuda võivate turismiatraktsioonide arendamist. Aga mitmel korral, sellel aastal ka lisaeelarvega on turismisektorit toetatud. On selge, et turismisektor on kõige rohkem pihta saanud. Aga kas keegi oskab öelda, kuidas on võimalik toetada Tallinna? Tallinnas on see mure suurem kui maapiirkondades, seal on siseturism küllaltki palju välja aidanud. Kõiki hotelle ülal pidada aasta otsa, see riigieelarvest kinni maksta – see ei ole küll kõige reaalsem lahendus.

Aga ma veel kord rõhutan, et valitsusele on antud selle aasta lisaeelarvega vahendid, millega on võimalik teatud sektoreid toetada. Need otsused on võimalik valitsusel teha, kui ta näeb, et see on vajalik ja otstarbekas. 

15:02 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Andrus Seeme, palun!

15:02 Andrus Seeme

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Minu küsimus tuleb ka muudatusettepaneku nr 3 kohta: regionaalsed investeeringud. Küsimus on selline: kas te ei arva, et see ettepanek pigem suurendab regionaalset ebavõrdsust? Ma leian nende 668 ettepaneku seast õige mitu toetust Tallinnasse. Samas on õige mitu omavalitsust, kuhu ei ole ette nähtud ühtegi investeeringut, näiteks Kanepi valda.

15:02 Aivar Kokk

Aitäh! Ma siiralt loodan, et need Riigikogu liikmed, kes regionaalsete investeeringute ettepanekuid tegid, ikka väga hoolega vaatasid oma valimispiirkonda ja arvestasid seal kõiki omavalitsusi. Kui tõesti on Lõuna-Eestist valitud saadikud unustanud mõne omavalitsuse, siis on see küll halb. Ma pean oma kogemustest ütlema, et vaatamata sellele, et enamikus omavalitsustes ei ole Isamaa võimul, kõik valimispiirkonnad või kõik kohalikud omavalitsused said minu poolt võrdselt toetatud. Ikka ju küsid piirkonna omavalitsusjuhtidelt ja kolleegide käest, mis on sealsed valupunktid, milline MTÜ või kodanikuühendus vajaks kõige rohkem toetust. 

Siin küsitakse selle kohta, et mõnda taotlust ei ole tehtud. Inimesed on erinevad. Mõned poliitikud kirjutavad sellest iga päev, kuhu nad oma investeeringutoetused andsid. Ja on teised, kes sellest ei kirjuta ega räägi, aga nad käivad oma valimispiirkonnas rohkem ringi ja näevad, et kuskil on väga tublid kodanikuühendused, keda võiks toetada. Ja ma loodan, et nendel ühendustel on lihtsalt hea meel, et ühel hetkel nad saavad kas tegevustoetust või investeeringutoetust. 

15:04 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Andres Sutt, palun!

15:04 Andres Sutt

Aitäh, hea juhataja! Hea Aivar! Ma kuulan neid küsimusi ja vastuseid siin nii suure tähelepanu all olevate katuserahade, aga ka laiemalt tähtsamate eelarveridade kohta. Arvestades seda, et me oleme nüüd eelnõu rahanduskomisjonis juba menetlenud, on mul üks konstruktiivne ettepanek, mis puudutab eelarve suuremat läbipaistvust ja aruandlust. Ja ma küsin, kas sa oled valmis seda komisjonis toetama. Juba enne, kui see eelnõu saab seaduseks, me tegelikult hakkame regulaarselt otsa vaatama eelarve kulude poolele. Me alustame seda juba jaanuaris.

15:05 Aivar Kokk

Hea Andres! Sa püstitasid oma küsimuse kuidagi sellisena, et ma võib-olla sain natuke valesti sellest aru. Ma loodan küll, et täna me võtame selle eelnõu vastu, aga jaanuarikuus alustame sellega, et järgmise aasta eelarve arutelu käigus sellised mured oleksid lahendatud, et eelnõu oleks läbipaistvam ja ka regionaalsete investeeringute eraldamine oleks väga selge või vähemalt selgem kui tänavu. Ka eelmine aasta oli regionaalsete investeeringute eraldamisega probleem, et mõni päev varem registreeritud MTÜ-le oli raha eraldatud. Me komisjonis tegelikult arutasime seda, et vähemalt üks tegutsemisaasta peaks olema, et näha, millega keegi tegelenud on, aga kuna me seda ei ole paberi peal vormistanud, see ei ole konkreetselt kirjas, siis me ei saanud tänavu öelda mõnele ühingule, et ta on liiga noor, liiga värske ja me lükkame taotluse tagasi. Aga viimasel komisjoni istungil, kui ma õigesti mäletan, Marise ettepanek oli, et me tuleme selle teema juurde tagasi. Ja me leppisime konsensuslikult kokku, et aasta alguses võtame need teemad laua peale.

15:06 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Liina Kersna, palun!

15:06 Liina Kersna

Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud komisjoni esimees! Ma olen täitsa kurb, et iga kord, kui ma räägin vaimse tervise valdkonna lisarahastuse vajadusest, siis ma saan vastuseks, et kusagil on tulude ja kulude piir. Jah, hea rahanduskomisjoni esimees, ongi: kusagil on alati tulude ja kulude piir. See ongi poliitiliste valikute küsimus, kas eraldada 6,5 miljonit katuserahadeks või hoolitseda meie laste vaimse tervise eest, mis annab märku olulisel määral halvenemisest. Sel aastal mitmed vajalikud asjad tõesti said rahastuse, aga vaid ühekordse rahastuse. Ja on ilmselge, et täpselt aasta pärast me oleme täpselt nendesamade teemadega jälle siin. Mis te arvate, millal Eesti ühiskond on nii palju valmis, et on küps pidevalt rahastama laste vaimse tervise eest hoolitsemist?

15:07 Aivar Kokk

Ma loodan, et majandus elavneb ja lähiajal on võimalik need otsused teha. Teie ettepanekul on koolipsühholoogide koolitamise toetus eelarves lisaparandusena sees. Loomulikult ma olen, Liina, sinuga nõus, et seda rahastamist võiks olla rohkem ja rohkem ja see ei peaks olema tagatud mitte ühekordsena. Meil võiks olla kokkulepe, et see on aastast aastasse Sotsiaalministeeriumi kaudu  rahastatud. 

15:08 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Signe Kivi, palun!

15:08 Signe Kivi

Suur aitäh, istungi juhataja! Lugupeetud kõneleja! Mäletate, te andsite mulle ühe lubaduse, mis puudutab investeeringut, mille eest on seisnud meie hea kolleeg Jüri Jaanson väga-väga pikka aega. Mina usun teid ja seepärast nüüd küsingi – vahepeal me ei ole sellel teemal suhelnud –, kas te täitsite selle lubaduse. Kas selline investeering on järgmise aasta eelarves sees?

15:09 Aivar Kokk

Aitäh! Ma igaks juhuks küsisin üle, võib-olla ma kõikide arutelude juures ka ei olnud. Aga jah, see on eelarvesse sisse läinud, mis ma sulle lubasin. Mu süda oli tookord raske. Mitte selle lubaduse andmise pärast, vaid seepärast, et tookord see nii ei läinud, nagu oli mõeldud. 

15:09 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Riina Sikkut, palun!

15:09 Riina Sikkut

Aitäh, hea juhataja! Hea rahanduskomisjoni esimees! Täna infotunnis rahandusminister kinnitas väga enesekindlalt katuseraha küsimustele vastates, et katuserahasid jagab parlament, tema ei tea midagi – tema pole midagi kinnitanud, midagi paika pannud. Temal ei ole sellega mitte mingit pistmist, ütleb ta. Niimoodi on stenogrammis kirjas. Ja ühtlasi ta arvas, et kõik, kes on katuserahasid kellelegi tahtnud suunata, võiksid selle oma nime all üles tunnistada ja küsimustele vastata. Samas oli meil rahanduskomisjoni istungitel selline olukord, et me tegelikult ei saanud infot selle kohta, kes millise sooviga on välja tulnud ja kes kellele katuseraha suunata soovib. Samamoodi ei olnud rahanduskomisjoni liikmetel võimalik mitte ühtegi rida muuta. Ei olnud isegi võimalik jätta raha välja maksmata organisatsioonile, kes on avalikult öelnud, et ta seda toetust ei soovi. Kus see tõde siis on? Kas Riigikogul on võimalik katuserahasid jagada, neid ümber tõsta, nende kohta otsuseid teha? Miks ikkagi rahanduskomisjon mitte midagi ei teinud?

15:10 Aivar Kokk

Aitäh! Alustataks esimesest poolest. Kõikide parandusettepanekute kohta, mis teise ja kolmanda lugemise vahel tulevad, peavad andma arvamuse nii komisjon kui ka valitsus. Ja nii komisjon kui ka valitsus on oma arvamused andnud. See on esimese küsimuse vastus. Ja nende seas oli ka parandusettepanek regionaalsete investeeringute kohta. Võib-olla minister mõttes seda, et tema ei ole igat rida lugenud ja nende sisusse süvenenud, aga parandusettepanekute kohta arvamuse andmine on valitsuse kohustus ja see on antud. Kindlasti on võimalik ka see, et eraldi iga liige teeb ettepaneku, kõik teevad seda ükshaaval. Siis oleks siin muidugi päris huvitav olukord. Kindlasti saalis sõltub palju sellest, kui sõbralikud või mittesõbralikud ollakse. Eks sellepärast tehaksegi ühised parandusettepanekud, et oleks üks ettepanek. Aus vastus on selline.

Aga nii nagu me, hea komisjoni liige, kokku leppisime, me võtame selle laua peale ja püüame vähemalt suures plaanis leida konsensuse, millistele tingimustele peaks parandusettepanekud vastama või see organisatsioon, kellele eraldis läheb on. Kui keegi minu käest küsib, siis ma tunnistan ausalt, et mulle meeldib, kui kodanikuühendustele toetust antakse, sest need on sellised inimesed, kes tegelikult omast ajast ja tavaliselt tasuta mingeid häid asju teevad. Aga kindlasti võib alati, nagu ma ennegi ütlesin, meepotis olla mõni tõrvatilk, mis rikub kogu mee ära. 

15:12 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Indrek Saar, palun!

15:12 Indrek Saar

Aitäh sõna andmast! Võttes sõnasabast kinni: ma saan aru, et, hea rahanduskomisjoni esimees, sa praegu tunnistasid, et selles meepotis on nii suur tõrvatilk, et kogu mesi on rikutud ehk siis eelarve on raisku läinud. Ma võtan maski ära. Sa tunnistasid, et see eelarve on raisku läinud, kuna meepotis on väga suur tõrvatilk. Kas sa siis oled nõus ka sellega, mida ütles Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid hiljuti ERR-i eetris intervjuud andes, et selle valitsuse sõnum selle eelarve puhul on üheselt arusaadav, kui jutt on  sellest, millest me siin põhiliselt räägime. 171 000 eurot mittetulundusühingule, mis teeb abordivastast propagandat, ja 2 miljonit eurot referendumiks, mida on vaja ainult ühel erakonnal oma poliitiliste ambitsioonide rahuldamiseks. Kas see ongi selle eelarve puhul põhiline sõnum?

15:13 Aivar Kokk

Kõigepealt: ikkagi oleks hea, et kui mind tsiteeritakse, siis tsiteeritaks õigesti. Ma saan aru, et sulle kui hea näitlemisoskusega inimesele meeldib natukene mahlasust juurde panna. Kindlasti ma ei ole öelnud, et see eelarve on rikutud ja et selles meepotis on suured tõrvatilgad. Ma tõin lihtsalt kujundliku näite, et üks tõrvatilk võib rikkuda terve meepurgi.

Loomulikult, alati, ükskõik millise eelarve ridu vaadata, siin saaliski on igaühel teatud valdkond, mis on südamelähedasem. Seda valdkonda vaadatakse võib-olla natukene süvenenumalt, vaadatakse, kas sinna eraldatud toetused on piisavad või mitte. Ja võib-olla mõnda teist valdkonda vaadatakse vähem. Nagu ma olen öelnud: on tehtud kolme fraktsiooni ühine parandusettepanek ja selles võib-olla ridu, mis ühele meeldivad ja teisele ei meeldi. Selle üle võib alati vaielda. Aga kui keegi küsib mu käest, kas ma toetan abordivastast liikumist, siis kindlasti mitte.

15:15 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Valdo Randpere, palun!

15:15 Valdo Randpere

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Mul on selline küsimus. Sa ütlesid, et sulle meeldivad kodanikuühendused. Mulle ka meeldivad. Aga ma mõtlen, et kodanikuühendused koosnevad enamasti kodanikest. Praegu on mul vaadates seda eelarvet ja vaadates ka neid katuserahasid tunne, et ega te päris täpselt aru ei saa, mis on kõige suurem mure ja milline on kõige lähem lahendus sellele. 

Ma tahan rääkida vaktsiinidest. Mul on selline küsimus. Me saime ka infotunnis teada, et Eesti kavatseb vaktsineerida poole elanikkonnast järgmise aasta jooksul ja 50 000 inimest esimese kvartali jooksul. Ma vaatan teisi riike. Ühendriigid: 100 miljonit 100 päevaga. Rootsi kavatseb vaktsineerida kõik üle 18-aastased esimese poolaasta jooksul. Minul on küsimus: kas teil endal ei tekitanud mõtteid või kas teil ei ole natuke häbi, et te pudistate 6,5 miljonit suures osas mingitele imelikele MTÜ-dele, selle asemel et öelda, et seekord me ostame hoopis vaktsiine, et need kodanikud, kes neid kodanikuühendusi moodustavad, saaksid kiiresti hakata paremini elama?

15:16 Aivar Kokk

Aitäh! Kõigepealt: vaktsiinide ettemaksud on valitsuse reservist juba tehtud ja valitsuse reservis on ka vahendeid vaktsiinide ostmiseks. Kui palju vaktsiine kui kiiresti mingi riik kätte saab – selle puhul on alati küsimus, millised kokkulepped on. Minu teada Euroopa Liidus on kokkulepped ja ühised hanked tehtud nii, et proportsionaalselt peaksid kõik Euroopa riigid, kes on kokkuleppega liitunud ja ka oma eelarvest ettemaksu teinud, vaktsiini samadel alustel saama.

Kindlasti tuleb ka seda rõhutada, et vaktsiini kasutamine on vabatahtlik, kuidagi sunniviisil süsti teha ei tohiks. Kui palju vaktsiini ja kui kiiresti on võimalik kätte saada? Kõigepealt, vaktsiin ei ole veel kasutusel. Moskvas täna juba on, aga ma olen aru saanud, et neid vaktsiine Euroopa Liit sisse ei osta ja enamiku teiste vaktsiinide kasutamise õigused tulevad alles selle aasta lõpus. Kui need õigused on olemas, siis kindlasti Eesti riik saab oma vaktsiinid.

Ja täna keegi veel ei tea, mis on vaktsiini kasutamise tulemid või tagajärjed. Eks me lugesime mõned päevad tagasi ajakirjandusest nendest, kes on oma vaktsiine juba proovinud ja millised on vastunäidustused ja millised mitte. Iga riik on teinud oma kokkulepped, aga tänasel hetkel on küll kokkulepe, et vaktsiinid ostetakse ja järgmisel aastal pakutakse Eesti kodanikele vaktsiini tasuta. 

15:18 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Riina Sikkut, palun!

15:18 Riina Sikkut

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Eelmise aasta sügisel me rahanduskomisjonis rääkisime palju sellest, et eelarvet on keeruline lugeda, see on läbipaistmatu, aga et järgmisel aastal on eelarve teistsugune. Eelmisel aastal rääkisime seda, et katuserahade jagamise kord, niisugune, nagu see praeguseks on kujunenud, tegelikult ei ole aktsepteeritav. Et toetust saavad ka organisatsioonid, kes on väga lühikest aega tegutsenud, ja me ei tea, mida selle rahaga tegema hakatakse. Nüüd me oleme sügises aasta hiljem, aga tegelikult need mured on alles. Kas sa saad puldist kinnitada, et järgmisel aastal on eelarve seletuskiri tavalisele inimesele mõistetav ja katuseraha senise süsteemi järgi enam ei jagata? Kas rahanduskomisjon nüüd aasta aega töötab selle nimel?

15:19 Aivar Kokk

Aitäh! Küll telesilla abil, aga sa osalesid ise ka viimasel rahanduskomisjoni istungil ja need otsused tehti konsensuslikult. Meil oli ettepanek, et me võtame need teemad laua peale, ja Rahandusministeeriumile sai juba poolteist kuud tagasi antud ülesanne kaasa mõelda, kuidas eelarve oleks rohkem läbipaistev. Me leppisime kokku, et vaatame katuserahadele otsa sellise pilguga, et ei tekiks sama olukord kui eelmine aasta samal ajal. Siis oli teie fraktsioonil üks murelaps, tänavu on mõnes teises kohas murelapsed. Oleks vaja vähemalt põhitõed paika panna ja mitte nende põhitõdede vastu eksida. Tegelikult me ju oleme midagi kokku leppinud, aga kuna see ei ole kuidagi vormistatud paberi peal, siis kõik ütlevad, et täpselt ei mäleta.

15:20 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kaja Kallas, palun!

15:20 Kaja Kallas

Aitäh! Hea ettekandja! Kuulasin seda vastust Riina Sikkuti küsimusele, mis puudutas katuserahade jagamist, ja tuli välja, et midagi justkui enam rahanduskomisjonis muuta ei saa. Te ütlesite, et see on enne Riigikogus kokku lepitud, et sellisel viisil neid rahasid jagatakse, isegi kui seal hulgas on midagi, mis ei meeldi. Kus see siis ikkagi kokku on lepitud? See on Riigikogu võimalus raha jagada, otsustada selle üle, kes kui palju peaks regionaalset toetust saama. Ma ei tea, meil on 34 kohta Riigikogus, mis on tegelikult kolmandik Riigikogust, aga meid ei ole sellisele arutelule kaasatud. Kuidas see siis ikkagi Riigikogu puudutab? Kus nendel aruteludel osaleda saab, kui näiteks rahanduskomisjon ei ole see koht, kus neid otsuseid tehakse?

15:21 Aivar Kokk

Rahanduskomisjonile regionaalsete investeeringuettepanekuid saavad teha kõik Riigikogu liikmed, kõik fraktsioonid, kõik komisjonid. Kindlasti komisjonide hulgas on ka rahanduskomisjon, kes saab neid ettepanekuid teha.

15:21 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Andrus Seeme, palun!

15:21 Andrus Seeme

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Ma tahan teid kiita, et eelmisel lugemisel te lubasite mulle teha kirjaliku vastuse ja te tegite väga korrektse vastuse ...

15:21 Aivar Kokk

Õhtul hilja kohe! 

15:21 Andrus Seeme

... lausa hommikul äkki või nii. Ja nüüd ma mõtlesin, et äkki te teete mulle ühe kirjaliku vastuse veel. Sellele küsimusele praegu ei ole võimalik vastata, sest see võib olla liiga mahukas, aga need andmed on teil olemas. Mind huvitab just lisa 3. Milline Riigikogu liige missuguse ettepaneku tegi?

15:22 Aivar Kokk

Ma saan kohe ilma kirjalikult vastama öelda, et ükski Riigikogu liige üksinda ühtegi ettepanekut ei teinud.

15:22 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Valdo Randpere, palun!

15:22 Valdo Randpere

Lugupeetud eesistuja! Hea ettekandja! Sa mu esimesele küsimusele põhimõtteliselt vastasid ja ei vastanud ka. Sa hakkasid mulle rääkima, et vaktsiinid tulevad, on tellitud ja ettemaksud tehtud. Aga me teame praegu, et Eestisse tuleb neid häbematult vähe võrreldes mõne teise riigiga. Küsimus on veel selles, et sa ütlesid ka, et on vaja kas raha või ambitsioone või midagi sellist. Ma ei tea, kummast puudu jäi. Kummast jäi Eestil puudu selleks, et endale rohkem vaktsiine hankida? Juhul kui jäi ambitsioonidest puudu, siis Eesti saab tellida ka lisaks sellele, mida Euroopa Liit on tellinud. Seda on teinud mitmed Euroopa Liidu riigid. Eesti ei ole seda teinud. Eesti ei ole isegi ühinenud kõigi nende lepingutega, mis Euroopa Liit on sõlminud. Küsimus on selles, et kui ambitsioonist jäi puudu, siis kiru oma koalitsioonikaaslasi palun. Kui rahast jäi puudu, siis kas ei oleks hea mõte loobuda katuserahadest ja saata kõigile nendele MTÜ-dele ja küladele vaktsiini? 

15:23 Aivar Kokk

Aitäh! Sa oled palju paremini informeeritud kui mina, kui sa tead täpselt, kui palju lepinguid on sõlmitud ja kui palju lepinguid on sõlmimata jäänud. Ma tean seda, et 30 miljonit eurot on järgmise aasta eelarves eraldatud vaktsiinide ostmiseks.

15:23 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Tarmo Kruusimäe, palun!

15:23 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimee! Hea ettekandja! Siin arutelus ma olen aru saanud, et need MTÜ-d, kes on praegusel hetkel siin nimekirjas, on kõik suht-koht nagu kuritegelikud organisatsioonid. Ja ilmselt meie, saadikute huvi paks olema just see, et järgmine kord neid ettepanekuid tehes ja neid vormistades me jälle samalt teelt ei eksiks. Kas Reformierakonna esitatud nn heade MTÜ-de seas on selliseid, kellele võib toetust anda, kui sa näed saadikuna, et nad vajaksid abi? Ja kas need MTÜ-d, keda me käesoleva eelnõu puhul arutame, peaks sundlikvideerima? Kas on teada ka mingid faktid, mida me siin ei tea, või see on lihtsalt ühe erakonna arvamus, et need MTÜ-d on väga halvad ja väga kahtlased?

15:25 Aivar Kokk

Ma ei ole kuulnud üheski siit saalist esitatud küsimuses midagi sellist, et kõik MTÜ-d või muud kodanikuühendused, kellele on eraldatud raha, on halvad või et need tuleks likvideerida. On olnud arutelu mõnele MTÜ-le raha eraldamise üle. Ja ka Reformierakond tegi parandusettepanekuid. Küll mitte otseselt MTÜ-de kohta, vaid riigieelarve parandamise kohta, kusjuures päris korralike summade piires. Ja oli ka häid parandusettepanekuid.

Ma arvan, et see saal ei tohiks olla see koht, kus me püüame öelda, et ühed on paremad kui teised. Ma arvan, et enamik kodanikuühendusi on väga tublid, aitavad Eesti ühiskonna ja oma piirkonna arengule kaasa ükskõik mis valdkonnas. Mul tuleb praegu meelde, et viimasena küsis minu käest sõna otseses mõttes viimasel minutil toetust üks päästekomando oma hoone kordategemiseks. Ja ma hea meelega oma võimaluste ja vahendite piires toetasin seda komandot.

Ma arvan, et kõik teevad head tööd. Samas ma ütlen, et alati võib olla kohti, kus on midagi halvasti. Eks nii nagu ühiskond koosneb väga erinevatest inimestest, nii on ka kodanikuühenduste seas selliseid, kes on väga aktiivsed – ja neid on enamus –, ja kindlasti on ka neid, kes ei tee tööd nii, nagu peaks tegema. Aga mina ei oska siin eelarve arutelul ühtegi sellist kommentaari anda. Ma loodan, et need rahvasaadikud, kes fraktsioonide kaudu oma ettepanekud tegid, kalkuleerisid ikka väga läbimõeldult, kellele ja mille jaoks nad selle väikese regionaalse investeeringu toetuse tegid.

15:27 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kaja Kallas, palun!

15:27 Kaja Kallas

Aitäh! Vastuseks Tarmo Kruusimäele te justkui ütlesite, et see oli nagu teie enda raha – et te oma võimalustest lähtuvalt toetasite päästekomandot, kuna ta viimasel hetkel teie poole pöördus. Kas te peate seda õigeks, et riigi maksumaksja raha jagamine käib vastavalt sellele, kes teie juures või teiste koalitsioonisaadikute juures löögile pääseb? Ja teine küsimus: kas rahanduskomisjonis oli ka arutelu selle üle, et kuna meil on tervisekriis ja ka majanduskriis, paljud sektorid saavad pihta, siis võiks loobuda nendest katuserahadest ja eraldada see raha hoopis näiteks Ida-Virumaale tervisekriisiga toimetulekuks ja muude aktuaalsete probleemide lahendamiseks? 

15:28 Aivar Kokk

Aitäh! See ei ole kindlasti minu isiklik raha, mis sai eraldatud. See oli minu ettepanek. Kui ma väljendasin end kuidagi valesti, siis palun vabandust. Minu ettepanek oli sinna toetust eraldada.

Samas ma arvan, et selle küsimuse püstitamine ei ole, Kaja, päris hea. See pole mitte vale, seda ma ei taha öelda, aga see võib-olla pole mitte kõige parem. Seda lihtsal põhjusel, et kodanikuühendused on samamoodi koroonaviiruse pandeemia ajal kõrvetada saanud. Väga palju asju, millega nad varem võib-olla tulu teenisid, on see aasta tegemata jäänud.

Siin on palju räägitud koguduste toetamisest. Kogudused elavad enamikus annetustest. On neid, kellele on kunagi antud metsa- ja põllumaid, ja neid, kellel on väga kallis kinnisvara, mida nad saavad rentida, on ka, aga neid on ikka väga vähe. Enamik kogudusi on selle suveperioodi väga raskesti üle elanud. Sama kehtib spordiklubide, külaseltside, kultuuriseltside kohta, kelle üritused on ära jäänud. Ma oma kogemusest võin öelda, ma korraldan ka heategevuskontserte – oma raha eest, mitte katuseraha ega kellegi teise raha eest. Aga see aasta ma enne jõule teavitasin, et üritus jääb ära. See kogudus on tavaliselt selle heategevuskontserdi eest annetuste näol päris korraliku toetuse saanud. Seekord ta jõuludeaegset annetust sellisena ei saa, aga eks me annetame talle teistpidi: selle raha, mis ma oleksin pidanud ansamblile maksma, saab nüüd kogudus.

Jah, keerulised ajad on. Mitte kunagi ei ole raha nii palju, et kõik, kes soovivad, saavad nii palju, kui nad soovivad. Eks see küsimus on alati laua peal, kellele kui palju ja kas see on kõige õiglasem jaotus, mis hetkel pakutud on, või oleks mingi parem lahendus. Eks palju sõltub ka koalitsioonist, kes hetkel võimul on. 

15:28 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Helmen Kütt, palun!

15:30 Helmen Kütt

Suur aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud rahanduskomisjoni esimees! Mulle meenus kolleegi küsimuse peale, et sa lubasid ka minule, küll ühe teise eelnõuga seoses, saata ühe nimekirja. See puudutas kohalikke omavalitsusi ja laenamist. Aga siiani sa seda saatnud ei ole, saada ära peale tänast istungit.

Minu küsimus aga on muudatusettepaneku kohta, mis puudutab pikaajalist hooldust ja pensioni eest hooldekodukoha saamist. Omavalitsustele võiks vähemalt eraldada raha, et luua uusi sotsiaalteenuseid, et inimesed saaksid kauem kodus elada. Sa pole seda tegudega toetanud, aga sõnades oled alati väga toetav olnud ja tunnistanud, et omavalitsuse endise juhina või maavanemana sa tead, kui suur probleem on hooldekodukoha eest tasumine. Kas sa saad öelda – järgmine aasta seda eelarves ei ole ja meile lubatakse, et see tuleb aastal 2022 –, et sa seisad selle eest hea, et see probleem saaks lahenduse? 

15:31 Aivar Kokk

Aitäh! Kõigepealt ma vabandan, et ma tõesti olen unustanud sulle laenutabeli saata. Kui täna õhtul ei jõua, siis me püüame homme hommikul selle sulle saata. Me oleme sinuga koos sotsiaalkomisjonis olnud ja ma arvan, et tol ajal tegime mitu ajaloolist otsust. Aga ükski otsus ei ole ühe persooni otsus, vaid kõik tuleb kokku leppida ühelt poolt komisjonis ja teiselt poolt kindlasti ka koalitsioonis.

Nii oli ka teie ettepanekutega haiguspäevade hüvitamise kohta. Teil oli ettepanek hüvitada esimesest päevast, aga ma tean, et teil oli ka kompromissina nõusolek hüvitada alates teisest päevast. Oligi rahanduskomisjoni ettepanek seaduses see muudatus teha ja me panime eelarvesse selleks ka vahendid. Sotsiaalvaldkonnas on veel mitmeid muid samme olnud.

Su kolleegil Ivari Padaril oli südamel FIE-de mure. Eile oli saalis küll väga-väga vähe rahvast, aga me lõpetasime teise lugemise ühel eelnõul, mille kohaselt füüsilisest isikust ettevõtjad saavad järgmisest aastast põllumajandussaaduste müümisel saadud tulust veel 500 eurot maha arvutada. Eks me püüame neid probleeme lahendada. Kui täna keegi ütleb, et homme kindlasti kõik asjad on lahendatud, siis ta valetab, sest iga eelarve arutelul käib väga suur võitlus kõikide ministeeriumide vahel. Kõigil on vahendeid puudu.

Hooldekodude teema on loomulikult väga keeruline ja ma olen seda alati ka siin kõnepuldis ja mujalgi öelnud. Omavalitsuse ühe juhina – ma pean tunnistama, et ka see roll mul on – ma täna hommikul istusin koos teistega oma kabinetis ja me arutasime murega suurperede teemat. Osas kodudes ei ole isegi vett sees, rääkimata vannitoast ja kõigest muust sellisest. Need teemad on laua peal ja nendele otsitakse lahendusi.

Aga hooldekodude lahenduse leidmine ei ole lihtne. Sest olgem ausad, kui on leitud ükskõik mis lahendus, kuidas peresid toetada, siis suure tõenäosusega hooldekodukoha tasu peale seda mingil hetkel kasvab. Me oleme näinud, kuidas iga aasta aprillis kohatasu tõuseb. Ma loodan, et sain su küsimusest õigesti aru. Aga lahendusi otsitakse ja kindlasti ka iga omavalitsus seda teeb.

Mis minul kõige rohkem hinge kriibib, on see, et kui emad ja isad on lapsed üles kasvatanud, siis nende lapsed peavad sada protsenti pensioni ja kohatasu vahe kinni maksma. Aga nende puhul, kellel ei ole lapsi, maksab omavalitsus. Selline ebavõrdsus on praegu seadusse sisse kirjutatud. Head lahendust täna ei ole, aga seda otsitakse kindlasti. 

15:34 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Paul Puustusmaa, palun!

15:34 Paul Puustusmaa

Suur aitäh! Hea Aivar, mul on selline küsimus. Vaata, sina oled siin suhteliselt vana olija, erinevalt minust, kes ma olen parlamendis vähe aega olnud. Meil on siin saalis täna väga palju räägitud katuserahadest, kasutades halvustavat sõna "katuseraha". Tegelikult on sellel toetusel ju palju ilusam nimetus "regionaalne investeering". Aga okei, räägime katuserahadest. Kogu aeg on jäänud mulje, nagu oleks EKRE selle katuseraha välja mõelnud või halvimal juhul koalitsioon mõtles selle välja ja nüüd on seda rakendanud. Mina ei oska täpselt öelda, aga ole hea, selgita avalikkusele, kust kohast see katuseraha siis tuleb. Mis ajast seda kasutatakse? Kas selle on tõesti EKRE välja mõelnud?

15:35 Aivar Kokk

Ma loodan, et ma ei eksi, aga selle sajandi algusest kehtib see investeeringuvõimalus. Ja ma pean tunnistama, et kui ma olin omavalitsuses või maavanem, siis oli küll väga hea meel, kui sealt kandist valitud saadikud helistasid ja küsisid, kust Jõgevamaal king kõige rohkem pigistab, ja oli võimalik riigieelarvest toetust saada. Täna pöörduvad omavalitsuste juhid või kodanikuühendused meie poole täpselt samamoodi. Alati on erinevaid arusaamasid, kas sellele, teisele või kolmandale tehtud investeering või rahaeraldus on õige või mitte, aga ma arvan, et igal Riigikogu liikmel võiks olla väikegi võimalus oma piirkonda toetada. Tegelikult on praegu suur toetuse võimalus 15 ministril, mitte kellelgi teisel.

15:36 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Peeter Ernits, palun!

15:36 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! Kolleegid Kristina Šmigun ja Andres Sutt on katuserahade teema puhul, võib öelda, süütud tänu oma lühikesele karjäärile parlamendis. Seda ei saa aga öelda kolleeg Jürgen Ligi kohta ja Vilja Toomasti kohta ja isegi mitte Kaja Kallase kohta. Nad on kõik jaganud sadade tuhandete kaupa katuseraha. Aga minu küsimus on: kas rahanduskomisjonis on mingisugune fail või ülevaade, kuidas ja kellele on need lugupeetud kolleegid aastate või aastakümnete jooksul katust teinud? Kui palju nad on kulutanud ja kuidas see on seotud nende MTÜ-dega, kellele nad katust on pakkunud?

15:37 Aivar Kokk

Aitäh! Kindlasti personaalselt pole see teada. Kui fraktsioonid taotluse esitavad, siis ega me ei tea, kes Riigikogu liikmetest mingi ettepaneku taga on. Aga fraktsioonide ettepanekud on kindlasti kõik alles. Need kuuluvad riigieelarve seaduse juurde ja nii on võimalik ka tagantjärele vaadata, mis fraktsioon on millisele organisatsioonile eri aegadel regionaalsete investeeringute toetusi eraldanud.

15:37 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Tarmo Kruusimäe, palun!

15:37 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Ma tänan teid siiralt selle eest, et te siit kõnepuldist maha ütlesite, et mittetulundusühingute toetamine ei ole saatanast ja MTÜ-d ei ole halvad, hoolimata sellest, et ajakirjandus ehk soovib maalida neist sellist koletut kolli, keda ei peaks toetama. Küll aga on jäänud mulle arusaamatuks ja ma arvan, et võib-olla te arutasite ka seda, et tänavu on arusaam, et abordivastased on sihuke elueitav organisatsioon. Aga milline on siis nende vastand, selline elujaatav organisatsioon, MTÜ? Kõigel on üks pool ja teine pool. Keda me teaksime järgmine kord toetada? Kes oleks nihuke elujaatav organisatsioon? Kas see nimi kõlas teil istungil? 

15:38 Aivar Kokk

Aitäh, Tarmo! Sellisel teemal komisjonis ei arutletud. 

15:38 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Vilja Toomast, palun!

15:38 Vilja Toomast

Ma tänan! Ma siiski teen veel ühe korrektuuri sulle: katuserahad tulid tegelikult kasutusele juba eelmisel sajandil. Minu mäletamist mööda oli see Mart Siimanni valitsus, kes hakkas tõepoolest olukorda parandama. Ja need olid ennekõike regionaalsed investeeringud, millega parandati piirkonnas ka sõna otseses mõttes katuseid jne. Sellest tuli see katuserahade nimetus. Aga see selleks.

Mind ajendas teist küsimust esitama see, et sa ütlesid, et nüüd on ka MTÜ-d on raskustes, nendel on ka olukord keeruliseks läinud. Ma saan aru, ma olen ise ka MTÜ-dega tegelenud. Aga mina jagan MTÜ-d noorteks ja vanadeks. Osa neist on vanad selles mõttes, et neil on selge nägemus, nad on aastaid töötanud ja nüüd tõepoolest kriisi tõttu on ehk hätta jäänud. Aga kuidas saab hätta jääda MTÜ Elu Marss, kes on loodud alles selle aasta juunis? Mis majanduslikud raskused temal on? Mis tegevust on tema arendanud? Ei ole nagu õige kõiki ühte patta panna. See on kommentaar, küsimust polegi. Või võiks küsida, kuidas on tema saanud majanduslikult hätta jääda, kui ta alles on kriisisituatsioonis loodud.

15:40 Aivar Kokk

Lihtsalt sa võtsid nüüd ühe lõigu minu vastusest. Kaja Kallas üksnes kommenteeris, et kuskil on mure ja kuskil ei ole. Ma lihtsalt märkisin ka, et kodanikuühendustel on samad mured olnud kui paljudel teistel organisatsioonidel ja ettevõtetel. Me oleme kevadel lisaeelarvega väga paljusid ettevõtteid toetanud kas või töötukindlustuse abil töötasude maksmiseks. Me ei ole kordagi siin saalis arutanud, kas kõik ettevõtted, kes kasutasid märtsis-aprillis-mais palgatoetusi, tarvitasid seda raha sihtotstarbeliselt või tegid mingil hetkel palgad 30% väiksemaks või midagi muud sellist, sest see oli selline raske periood. Kui me täna vaatame, siis tänu sellele, et see aasta on tehtud kiirelt olulisi otsuseid, on Eesti majanduse miinus tunduvalt väiksem kui meie naabritel ümberringi. 

15:41 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kristina Šmigun-Vähi, palun!

15:41 Kristina Šmigun-Vähi

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Järgmisel aastal riigieelarve tasakaal halveneb veelgi. Rahandusminister ütleb, et laenu võttes kasvame miinusest välja. Mida teie rahanduskomisjoni esimehena sellisest jutust arvate?

15:41 Aivar Kokk

Aitäh! Eks siin tuleb asja vaadata kahelt poolt. Kui lihtsalt võtta lause, et võtad laenu ja sellega kasvatad majanduse miinusest välja, siis see ühelt poolt on vale. Aga kui teiselt poolt lähtuda sellest, et kui investeeritakse nendesse majandusharudesse või tegevustesse, mis hoogustavad ja tugevdavad majandust, mille tulemusel järgmistel aastatel tänu majanduse kasvule ka tulubaas riigieelarves paraneb, siis on see õige vastus. Nii et seda lauset tuleb vaadata mõlemat pidi.

Me rääkisime siin hetk või mõned küsimused tagasi teedeehitajate murest. On loogiline, et riik peaks veel ka järgmine aasta leidma lisavahendeid, et neid teede investeeringuid ettepoole tuua, mis on plaanitud kasutada järgmise nelja-viie aasta jooksul. Aga ma olen siin kõnepuldis ka enne öelnud, et meil on üks suur mure olnud. Läbi aastate on kardetud investeeringuteks laenu võtta ja seoses sellega on jäetud tegemata väga olulised projektid. Ja kui ei ole projekte, siis ei ole võimalik ka ehitada. Me täna näeme, et projekteerijatel on pikk järjekord ees, projekteerimisajad on suhteliselt pikad. Oleks meil täna olemas teedeehituses 2 + 2 teede projektid ... Eelmise valitsuse ajal väga selgelt lepiti kokku, et tehakse 2 + 2 teid, aga Maanteeameti juht ütles, et üle tema laiba, ja ehitas ikka niisuguseid teid, mida mööda me Peetriga peame sõitma ja traktorite taga seisma. Mis siis, et 100 märk on, me sõidame seal 70–80-ga. Nii et on tehtud valesid investeeringuid, aga on ka uusi investeeringuid tehtud. Kindlasti õigesse kohta investeerimine elavdab majandust ja see parandab ka laenude tagasimaksmise võimekust ja maksude laekumist. 

15:43 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Tarmo Tamm, palun!

15:43 Tarmo Tamm

Aitäh, juhataja! Lugupeetud komisjoni esimees, hea Aivar! Ma katuserahade kohta ei küsi. Minu meelest on see üks õigemaid asju, kui seda aetakse õiglaselt, kui on paika pandud kriteeriumid, millise perioodi jooksul peab olema konkreetne MTÜ moodustatud. Ja ise ei tohi otsustaja olla sellega seotud. Siis see toimib väga hästi ja ma arvan, et see on üks paremaid asju. 

Aga ma küsin hoopis põllumeeste kohta, et selgust saada – mul ei ole endal lõpuni selgust. Selge on see, et selle aasta kolmandas kvartalis olid majanduskasvu üheks veduriks Eesti põllumehed. Ent kui ma vaatan neid eelarveridasid, siis järgmisel aastal põllumeestele seal tegelikult ei ole midagi. Sel aastal oli üleminekutoetusi 10 miljonit, järgmine aasta üleminekutoetusi ei ole. Aga ma küsin, kust võetakse see 12 miljonit erakorralist toetust. Kas see kajastub selle aasta eelarves või järgmise aasta riigieelarves? See on väga oluline ja palju põllumehi eksitanud.

15:44 Aivar Kokk

Aitäh! 12 miljonit eurot kajastub selle aasta riigieelarves. See võeti eelmine nädal parandusettepanekuna siin saalis vastu ja selle 12 miljoni jaotamise kava oli ka juurde lisatud. Ma saan aru, et seda tutvustati ka maaelukomisjonis, kuigi mõned ütlevad, et ei tutvustatud. Mulle aga on mõned komisjoniliikmed kindlalt öelnud, et tutvustati, ja see lause on rahanduskomisjonis selle eelarve juurde lisatud. See tuli 2020. aasta eelarve parandusettepanekuna ja eelmisel nädalal sai see siin saalis ka ära kinnitatud. Või oli see üle-eelmisel nädalal? Eelmine nädal oli vaba nädal. Jah, üle-eelmisel nädalal sai see siin saalis ka kinnitatud.

15:45 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Signe Riisalo, palun!

15:45 Signe Riisalo

Aitäh! Arusaadavalt see katuserahade algne mõte on kaugenenud regionaalsetest investeeringutest. Lasteaia katus, kirikutorn, kultuurikeskuse trepp, ligipääsetavus laiemalt – täiesti mõistlik ja arusaadav. Teistpidi võib öelda, et võib-olla tuleks siis see raha anda kohalike omavalitsuste tulubaasi, et kohalik omavalitsus autonoomselt oma elu küsimusi lahendada saaks. Samas on täiesti arusaamatu mittetulundusühingute toetamine. See on täiesti läbipaistmatu ja tegelikult välistab ausa konkurentsi. On ju kõik mittetulundusühingud rahastamisega hädas, eriti praegu koroonaajal. See hasartmängumaksu nõukogu süsteem, millega riik muidu rahastab mittetulundusühinguid – nüüd seda küll muudeti –, ei ole jätkusuutlik. Aga selle aukude niimoodi kinnipanemine, et see ei ole aus ega erinevate mittetulundusühingute jaoks võrdne, on lihtsalt ebakorrektne.

15:46 Aivar Kokk

Aitäh, Signe! Ma ei taha sinuga nõus olla ja ei olegi nõus. Kui siin saalis keegi ütleb, et MTÜ‑d on mõttetud, või nagu Tarmo enne küsis, kas neid ei ole ehk mõtet toetada ja neid ei ole vaja, siis ma kardan küll, et kuidagi on millestki valesti aru saadud. Kui täna ei toetataks MTÜ-sid ... Ma ei tea, kas tõesti mõni Riigikogu liige arvab, et MTÜ-de toetamine või  MTÜ-de olemasolu on vale. (Saalist öeldakse midagi.) Vabandust, aga ma sain küll sellest tekstist sellisena aru, et MTÜ-d ei ole need, keda peaks toetama. Oli ju see lause? (Saalist öeldakse veel midagi.) Vabandust, kui ma eksin!

15:47 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Peeter Ernits, palun!

15:47 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! Ma jätkan sama teemat. Sa ütlesid, et riigieelarve dokumentide näol on need katuserahade jaotamised vähemalt fraktsiooniti arhiivis olemas. Aga kas on olemas selliseid analüüse või faile rahanduskomisjonis, millised on siis läbi aegade olnud näiteks lugupeetud Reformierakonna fraktsiooni toetatud MTÜ-d? Kellele on raha läinud ja milline on ka laiem pilt? Ehk oleks järgmine aasta selge pilt. MTÜ-sid on väga palju, aga minu tagasihoidlik analüüs, mis on poolikuks jäänud, näitab, et on olemas ka selgelt erakondlikud MTÜ-d, ka Reformierakonnal. Kas on selline ülevaade olemas? Kui on, siis ei peaks ise nii palju tööd tegema.

15:48 Aivar Kokk

Aitäh! Minu teada küll sellist ülevaadet ei ole kunagi tehtud ja sellist soovi ka keegi pole varem, vähemalt minu ajal, kui ma olen komisjoni juhtinud, esitanud. Iga aasta riigieelarve juures on võimalik seda kõike kolmanda lugemise järel näha. Aga kui keegi soovib teha sellist analüüsi ja võtta välja MTÜ-d, siis ma arvan, et neid MTÜ-sid, kes saavad alla 10 000 euro, on palju. Ent võib-olla tõesti, Peeter, on ka selliseid, kes on suuremaid summasid saanud, ja võib vaadata, mis taust seal taga on. Ma küll loodan, et ükski Riigikogu liige ei ole iseendaga seotud organisatsioonile toetust eraldanud. See oleks küll juba ka seadusega vastuolus.

15:49 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, lugupeetud rahanduskomisjoni esimees! Rohkem küsimusi teile ei ole. Kas fraktsioonidel on soov avada läbirääkimised? Maris Lauri Reformierakonna fraktsiooni nimel, palun!

15:49 Maris Lauri

Kolm minutit lisaks palun!

15:49 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Viis pluss kolm minutit, palun!

15:49 Maris Lauri

Head kolleegid! 2021. aasta riigieelarve on halb eelarve, sest see on vastutustundetu ja ei tegele asjadega, millega peaks tegelema. Eelarve oma põhiosas on alati paratamatu ja seega ei saa see põhiosas olla ei hea ega halb. Praegune hinnang sõltub sellest, mis on lisandunud eelarve n-ö põhiosale, sõltub muudatustest ja otsustest, mis selle raames tehakse.

Selles eelarves on lisandunud pisut head, aga väga palju halba – nii palju halba, et see ei tasakaalusta mingil viisil positiivseid asju. Esiteks heast. On tore, et teise ja kolmanda lugemise vahel jõudis ka valitsuskoalitsioon arusaamale, et kriis on võimendanud probleeme laste vaimse tervisega. Seetõttu on tore, et kõigepealt opositsiooni esitatud ettepanekud, mis tagasi lükati, on nüüdseks saanud valitsuse toetuse. See käib nii koolipsühholoogide õppeaasta kui ka lasteabi telefoni ning muudegi asjade kohta. Kaua võttis aega, aga hea, et lõpuks sinna jõuti, ja ma tõesti loodan, et need asjad muutuvad alaliseks.

Aga nüüd nendest väga-väga halbadest asjadest, mis kogu pildi põhjalikult ära rikuvad. Esiteks, eelarve puudujääk – puudujääk, mis ei vasta majandusoludele. Prognoositakse majanduse kasvu, koroonakriisis on lootust selle ohjamisele, kuid vaatamata sellele on Eesti ainuke riik Euroopa Liidus, mis paisutab ulatuslikult eelarve puudujääki. Eesti majanduse ja tervishoiu olukord ei ole Euroopa kontekstis halb, kuid meie eelarve puudujääk sobiks ehk sellisele riigile, kus majandus kukuks kivina ja koroonakriis oleks kuudeks majanduse lukku pannud.

Teiseks, puudujääk, mida valitsus ei plaanigi vähendama hakata. Eelarvestrateegias on ülinapp ja sisustamata kärperida ehk puudub igasugune idee, mida teha. Seega selle valitsuse arvates võib puudujääk vohada ka edaspidi. Puudujääk tähendab laenu ja laenu kasutatakse väga valesti. Koalitsioon on meile siin Riigikogus, aga ka kogu rahvale valetanud juba kaks ja pool kuud, et laenud lähevad investeeringuteks. Ei lähe! Eesti riigi investeeringud, kui jätta kõrvale Euroopa Liidu vahendid, moodustavad võrreldes selle puudujäägiga mõnevõrra rohkem kui 20%. Isegi matemaatikas kaheline peaks aru saama, et 20% ei ole 100%, vaid sellest viis korda väiksem summa. Laenuraha läheb jooksvate kulude katteks, halvemgi veel: see läheb jooksvate püsikulude katteks. See tähendab, et lisaraha läheb vaja ka järgmisel aastal, ülejärgmisel ja nii edasi. Kust see raha võetakse? Kas võtame veel laenu, veel laenu ja veel laenu? See on kindel tee võlaorjusesse. Või ootab meid ees maksude tõstmine ja kulude kärpimine? Me teame, mis see on ja mida see tähendab. Räägitakse, et tark õpib teiste vigadest, loll ei enda omadestki. Eesti valitsus ei käitu targalt. Euroopas eeskujuks olnud riigist on saamas uus Kreeka, võib-olla juba järgmisel aastal. Ja see on kurb.

Veel tahaks puudutada kulutusi selles eelarves, natuke rohkem kui tavaliselt. Põhimõte, mis eelarvete koostamisel järjest enam jõudu kogub, on see, et raha tuleb suunata endale ja omadele. Vaatame, mis juhtus lisaeelarve vahenditega, mis juhtus MES-is, mis juhtus KredExis. Suur hulk raha jagati väga kummaliste põhjendustega, kui neid põhjendusi üldse anti. Märkimisväärne osa rahast maandus omade kätte. Riigikontrollist tulid väga tõsised etteheited. Kas midagi on muutunud? Ei ole. Nagu me teame, MES jätkab samamoodi. Vargus ja raiskamine jätkub.

Parim näide nahaalsusest on viimasel nädalal kirgi kütnud kübeke riigieelarvest, nn katuserahad, ametliku nimetusega regionaalsed investeeringud, mis pole enam ei regionaalsed ega ka investeeringud. Me näeme, et ilma vähimagi häbita suunatakse raha endale oma poliitilise agenda ajamiseks. Eesti valitsuse ametlikuks poliitikaks on saanud abordivastasus, samuti Eesti riigi õõnestamine Putini sõprade rahastamisega ja ka raha jagamine lobigruppidele, kes riiklikult ametlikes strateegiates määratud poliitikate vastu võitlevad. Kas see on ikka mõistlik ja kohane? Seda kõike teeb koalitsioon koos ja häbenemata.

Paar sõna Euroopa Liidu vahenditest, mis teise ja kolmanda lugemise vahel kahel real eelarvesse lülitati. Jah, me ei tea täpselt, kui palju raha me lõpuks saame ja kas üldse saame, sest Poola ja Ungari ei suuda veel teatud asjadega leppida. Kui tulusid ei tule, siis ilmselt ei tule ka kulusid, aga ikkagi oleks hea teada, kuhu mõeldakse seda raha suunata. Seda mõtet ei ole meile avaldatud. Olen rahanduskomisjonis püüdnud juba kolm kuud saada selgitust, milleks neid summasid plaanitakse kasutada, millised on need kavad. Me oleme saanud rahanduskomisjonis ühe A4 suuruses lehe, millelt selgub palju vähem kui see, mida võib leida Euroopa Komisjoni koduleheküljelt. Nii et meile lubatakse jälle ülevaadet. Ja kuigi meil oli komisjonis kokkulepe, et ülevaade tehakse siis, kui valitsusel on plaan, millest ja kuidas võiks kulutada, siis täna siin puldis moondus see komisjoni esimehe sõnavõtus sõnumiks, et saame ülevaate siis, kui asjad on otsustatud. Ma arvan, et kaasamine oleks väga oluline.

Raha on alati vähe, ka riigi raha. Riigi rahakasutus peab vastama olukorrale ja võimalustele. Kus on reaalne tugi järjest rohkem lõõmavale tervisekriisile ja sellega paratamatult kaasnevale majanduskriisile? Ei, riik ei pea raha jagama, ei pea tegema maksusoodustusi. Riik peab looma keskkonna ja vajadusel aitama ettevõtteil ja inimestel ületada raskeid hetki, aga riik peab ka eeskuju näitama. Seda ei ole selles eelarves. On maksu- ja laenuraha jagamine omadele, on tegelemine täiesti mitterelevantsete asjadega, on tühjalt kõmisevad sõnad. Probleeme ei lahendata, neid tekitatakse juurde, aastatega saavutatut hävitatakse ja tekitatakse raskused tulevikuks. Seetõttu on see väga halb eelarve. See eelarve ei vääri toetust, vaid kõrvalelükkamist ja asendamist paremaga. Aitäh!

15:57 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Kersti Sarapuu Keskerakonna fraktsiooni nimel, palun!

15:57 Kersti Sarapuu

Austatud esimees! Head kolleegid! Täna kolmandal lugemisel olev 2021. aasta riigieelarve eelnõu on eriline. Usun, et kõik on nõus väitega, et koroonakriisis kujunenud majandusolukorras on palju määramatust ja tulevikuprognoose on keeruline teha. Siiani on Eestil kriisis läinud paremini, kui võisime karta. Optimismi lisas teadmine, et tavapärasesse elurütmi naastes taastub majandus nii Eestis kui ka mujal kiiresti. Seda näitaski tänavune suvi, kui majandusaktiivsuse taastumise kiirus isegi üllatas ja kevadised prognoosid majanduse edasise käekäigu kohta osutusid liiga pessimistlikuks. Kolmandas kvartalis langes Eesti sisemajanduse koguprodukt võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 1,9%. Jah, langus vaevalt kedagi rõõmustab, kuid oluline on tähele panna, et Euroopa riikide võrdluses paistab Eesti hästi välja. See näitab, et valitsuse kevadel koostatud lisaeelarve ja erinevad toetusmeetmed on oma eesmärki täitnud.

Aga nüüd 2021. aasta riigieelarvest. Iseenesestmõistetavalt on palju tähelepanu pööratud tervishoiule, kuhu on kavandatud kokku üle 1,76 miljardi euro. Selleks, et hoida koroonaviiruse levikut kontrolli all ja õppida sellega koos elama, tugevdame veelgi meie võimekust nakatumist tuvastada, nakkuse levikut jälgida, haigestunuid ravida ning parandame tervishoiusüsteemi vastupidavust. Panustame koroonaviirusevastasesse võitlusse üle 40 miljoni euro. Üheks näide on 177 täiendavat isolatsioonipalatit üle Eesti. See on hädavajalik investeering, sest tänahommikuse seisuga oli 70% haiglate voodifondist kasutusel.

Eesti tervishoiusüsteemi arendamiseks ja arstiabi kvaliteedi tõstmiseks oleme alustanud Euroopa Komisjoniga läbirääkimisi haiglate investeeringute tegemiseks üle Eesti. Sealhulgas taotleme Euroopa Liidu vahenditest 380 miljonit eurot Tallinna Haigla projekteerimiseks ja rajamiseks. Parema arstiabi osutamiseks ja kaasajastamiseks viime lõpuni Viljandi maakonnahaigla ja tervisekeskuse rajamise ning algab psühhiaatrilise sundraviteenuse hoone rekonstrueerimine ja juurdeehitus. Hiiumaa ja Järvamaa haigla saavad toetust, erakorralise meditsiini osakonna renoveerimise toetust saavad Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Ida-Viru Keskhaigla ning Tartu Ülikooli Kliinikum. Selleks taotletakse Euroopa Liidu vahenditest pea 65 miljonit eurot. 56 miljonit eurot on kavas investeerida kolme uue kiirabihelikopteri soetamiseks. Valitsus teeb jõupingutusi, et uue haiglahoone saaks ka Narva.

Tervisekriisi lahendades parandame ka üldist kriisiga toimetulekut. Oleme algatanud Eesti Varude Agentuuri loomise. Agentuur koondab tsiviilkriisiga toimetulekuks vajalikud toidu, ravimite, isikukaitsevahendite ja esmatarbekaupade varud ning vastutab, et need oleksid kõik olemas. Nelja aasta jooksul panustatakse sinna lausa 45 miljonit.

Head kuulajad! Praeguses keerulises olukorras on oluline seista ka eakate toimetuleku eest. Eile võttis Riigikogu vastu seaduseelnõu, mille kohaselt tõuseb alates 2021. aasta aprillist vanaduspension erakorraliselt keskmiselt 20 euro võrra. Aastaid samana püsinud rahvapension tõuseb 30 euro võrra, 251 euroni kuus. Aastatel 2010–2019 kasvas keskmine palk pea 78%, aga keskmine vanaduspension vaid 46,4%.

Kokkuvõtteks soovin öelda, et järgmisest aastast peab tervisekriisi leevenedes ja vaktsiini saabudes saama nii Eestis kui ka kogu Euroopas taaskäivitamise ja majanduse elavdamise aasta. Inimestele ja majandusele on vaja anda täiendav kindlustunne tuleviku suhtes ja võimalus kriisist väljuda. COVID-19 kriisist tingitud ümberkorralduste tulemusel peab Eesti majandus võimalikes tulevastes kriisides paremini vastu. Toetuste abiga saame kriisist kiiremini väljuda ning täiendava rahastusega soovime toetada pikaajalisi muutusi ja uuendusi meie majanduses. Julgen öelda, et Eestil on Euroopa parim eelarve, ja kutsun rahvasaadikuid selle poolt hääletama. Aitäh teile! 

16:02 Aseesimees Siim Kallas

Indrek Saar, palun!

16:02 Indrek Saar

Hea eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Kõigepealt pean ütlema, et mul on muidugi hea meel, et tänu eelarveprotsessile Riigikogus on eelarvesse lõpuks jõudnud haiguspäevade parem hüvitamine. Aitäh sellegi eest, valitsusliit! Pea kolm kuud tuli sotsiaaldemokraatidel selleks valitsusliitu survestada ja nüüd on selleks eraldatud 2,5 miljonit eurot. Vähemasti on see nii tulluses eelarves.

Vaadates tänast tervisepilti on mulle muidugi jätkuvalt sügavalt arusaamatu, miks me hakkame esimesi haiguspäevi hüvitama alles 1. jaanuarist. Olen veendunud, et meie praegused nakatumisnäitajad oleksid oluliselt leebemad, kui valitsus ei oleks selle otsusega mitu kuud hiljaks jäänud, nii nagu paljude teistegi elementaarsete ennetustegevustega. Tuletan meelde, et peale sotsiaaldemokraatide ütles Terviseamet juba 19. septembril selge sõnaga: nakatunute suure arvu taga on haigena tööl käivad inimesed. Ei saa ju kuidagi eeldada, et inimene jääb haigustunnustega koju, kui see lööb tema sissetuleku pihta nii, et ta ei tule enam toime. Ja nii on halvenenud ühelt poolt meie tervishoiu olukord ja teisalt on kriisi mõjud lükatud üha enam nõrgemate õlgadele. Sest vaadake, kui inimene peab esimesed kolm haiguspäeva ise kinni maksma ja ka siis, kui ta peab esimese päeva ise kinni maksma ja kõik järgmised päevad makstakse talle ainult 70% palgast, siis kaotab madalama palgaga inimene, kes teenib kuus 700 eurot, kahe nädalaga tervelt 100 eurot ja see on tema eelarvest väga suur osa.

Nii pean ma taas tsiteerima teaduste akadeemia presidenti Tarmo Soomeret, keda ma tsiteerisin ka riigieelarve esimesel lugemisel, aga palju abi sellest paraku ei olnud. Tuleb seda uuesti teha. Tarmo Soomere ütles: "Kõikidel kriisidel on üks omadus: rikkad saavad rikkamaks ja vaesed vaesemaks, aga ühiskond peab seda polariseerumist maksimaalselt summutama, et kriisi raskus ei jääks vaesemate õlgadele." Et kriisi raskus ei jääks vaesemate õlgadele! Minu arust on valitsusliit pidevalt väitnud, et nad püüavad seda teha. Kui me aga vaatame eelarvele otsa, siis me seda ei näe, ja selle iseloomulik näide on haiguspäevade temaatika. Need inimesed, kellel on suuremad sissetulekud, kellel on säästud, need inimesed tihtipeale saavad ka teha kaugtööd. Aga nendel inimestel, kes teevad lihtsamaid töid madalama palga eest, ei ole seda võimalust. Nemad maksavad selle kriisi ühel või teisel moel kinni. Ja lõpuks jõuab see lumepalliefektina muidugi kogu ühiskonnani riigi nakatumiskordajana.

Mida me üldiselt näeme selles, kui kasutada uudissõna, tulluses eelarves? Näeme seda, et üksikute valitsuserakondadega heades suhetes olevate suurettevõtete ja valitsuserakondade ilmavaadet esindavate MTÜ-de toetamiseks – näiteks võib tuua abordivastast võitlust pidava Elu Marsi – leitakse kiiresti vahendeid, aga neile, kes päriselt hädas, leitakse raha heal juhul näpuotsaga ja moe pärast. Selle näide on turismivaldkond, mis selles kriisis väga tõsiselt kannatada saab.

Samamoodi ei ole valitsusliit paraku võtnud kuulda meie muudatusettepanekuid riigieelarve kohta, mis panevad ette, et olukorras, kus inimeste sissetulekud langevad, võiks tõsta tulumaksuvaba miinimumi Eesti alampalgani. See raha, mis jääks sealt maksudest rohkem kätte, aitaks inimestel keerulises olukorras toime tulla. Ja samamoodi tagaks see selle, et keskmine pension oleks tulumaksuvaba. Praegu see paraku nii ei ole.

Olen varem tunnustanud valitsust kavandatava erakorralise, kuigi pisku pensionitõusu eest ja teen seda ka nüüd siin. Paraku jäävad selle kõrval mitmed väga olulised asjaolud tähelepanuta.

Palun lisaaega!

16:07 Aseesimees Siim Kallas

Lisaaega saab. Kolm minutit, palun!

16:07 Indrek Saar

Nagu näiteks need inimesed, kes vajavad omastehooldajate abi või erinevaid hooldusteenuseid. Rääkimata nendest inimestest, kes vajavad hooldekodukohta. Me teame, et keskmine pension ei aita kuidagi katta hooldekodukoha maksumust, sealt jääb mitusada eurot paraku puudu. Selles olukorras on küll 16 eurot pensionitõusu tore asi, aga nendele inimestele, kes hooldekodukohta vajavad, on sellest vähe abi. Me ju samal ajal loeme lehest, et mitmed hooldekodud loomulikult tõstavad oma kohatasu ja need tõusud on kümme korda suuremad kui see 16 eurot. Ka nende inimeste peale peaks kriitilises olukorras mõtlema ja neile eelarves tähelepanu jaguma.

Loomulikult ei hakka ma üle rääkima kõike seda, mida juba varasematel eelarve aruteludel on räägitud, aga ühe asja tooksin kindlasti välja: õpetajate palga tõus. Need inimesed saavad selles kriisis väga suure koormuse. Nad on seisnud väga suure teadmatuse ees. Ka see on osa kriitikast valitsuse kriisi ennetamise ja kriisiks valmisoleku pihta. Koolid pidid käigu pealt ise otsustama, kuidas keerulises terviseolukorras käituda. Haridusministeeriumil läks kuid aega, enne kui mindi nõu ja jõuga appi. Need inimesed kannavad paratamatult suurt koormust nii hübriidõppe kui ka koduõppe ajal ning on väga vale, et nendele täiendavaid palgavahendeid pole leitud ja et nelja aasta perspektiivis on neile saadetud signaal, et nende palgad on neljaks aastaks külmutatud. Lootust ei tohi ära võtta. Nende inimeste tööd tuleb väärtustada ja see selge sõnum tuleks ka selles eelarves anda.

Rohe- ja digipöörde laialivalguvusest ei hakka ma selles kontekstis muidugi parem üldse rääkima. Lõpetuseks see sõnum, mis selle eelarvega keset teravat tervisekriisi ühiskonnale saadetakse. Mis see sõnum on? See sõnum paraku on 2 miljonit eurot referendumiks, mida on vaja vaid ühe erakonna ambitsioonide rahuldamiseks ja mis tuleb kogu ülejäänud ühiskonna arvel, ja 171 000 eurot abordivastase MTÜ heldeks rahastamiseks. Nagu need oleksid praegu kõige tähtsamad asjad! Kurb, väga kurb. Ja seepärast hääletavad sotsiaaldemokraadid selle eelarve vastu. Tänan tähelepanu eest!

16:10 Aseesimees Siim Kallas

Mart Helme, palun!

16:10 Mart Helme

Härra eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Me saime praegu just teada, et 171 000 euroga oleks võimalik kogu Eesti turismisektor päästa – päästa lõplikust hukust ja kokkuvarisemisest. Aitäh, et te meile selle sõnumi andsite! Me kindlasti vaatame valitsuse reservrahade peale ja äkki me sealt leiamegi 170 000 eurot, et turismisektor kriisist välja tuua. Sõnum jõudis kohale.

Aga nüüd natuke tõsisemalt. Vaadake, see on teistmoodi eelarve kui see, mida on harjutud Eestis pikkade-pikkade aastate jooksul tegema. Ma lähtuksin siinkohal sissejuhatavalt oma ema sõnadest –ta oli väga hea majandaja koos minu isaga, kes oli samuti väga hea majandaja –, kes armastas ikka öelda: lase rublal minna, ruumi kümnel tulla. Ja täpselt nii ongi. Kogu see nutt selle pärast, kuidas eelarve on viidud miinusesse,  kuidas eelarvest kaetakse seda teist ja kolmandat jooksvat kulu ja nii edasi ... Vabandust, me oleme siin selle riigi juhid,  me ei ole siin mingid ökonomistid, raamatupidajad. Me vaatame tulevikku ja me käsutame ja kasutame raha, et sillutada teed tulevikku nii, et see tulevik oleks jätkusuutlik. Mitte nii, nagu see on olnud pikkade-pikkade aastate jooksul, kus on lähtutud mingitest dogmadest, näiteks eelarve tasakaalu dogmast, sellest dogmast, et kapitalil ei ole kodumaad, et money talks ja mida lollust me kõik oleme kuulnud läbi aastate. Kõik see on osutunud Eesti riigile, Eesti töötajale, Eesti maksumaksjale, Eesti majandusele surmavalt kahjulikuks.

Missugust tohutut vaeva on pidanud meie põllumees nägema, et 1990. aastate valedest, lühinägelikest ja võõraste huvides tehtud otsustest üle saada? Väga-väga palju vaeva on nähtud selle nimel. Ja me võime tuua veel teisigi näiteid. Näiteks Eesti laevade mahamüümine võileivahinna eest, Eesti kullavaru mahamüümine võileivahinna eest – kõik see on toimunud meie Eesti inimese arvel, lähtudes mingisugustest reaalses elus üldse mitte paika pidavatest dogmadest.

See valitsus ja see eelarve ei lähtu dogmadest. See vaatab loominguliselt riigi võimalustele, riigi vajadustele ja inimeste vajadustele otsa ja langetab otsuseid lähtudes nende vajaduste komponentide põhjal välja arvutatud raskuskeskmest, mille alusel on eelarvesse kirjutatud terve hulk ridasid kulude, aga ka tulude kohta.

Seega, me kuulsime siin pikki-pikki nutulaule, pisarate kiskumist. Me kuulsime, et valitsus ei ole olnud adekvaatne muu hulgas koroonakriisile reageerides. Ma julgen need süüdistused ja need väited kõik vasaku käe väikese sõrmega ümber lükata. Need ei pea paika! Kui te ei pea mind autoriteediks – ja ma olen kindel, et te ei pea mind autoriteediks, eriti opositsiooni poole peal, sest te ei saa mind autoriteediks pidada, ehkki ma olen autoriteet –, siis lugege palun, mida on öelnud ja arvanud Indrek Neivelt, mida on öelnud ja arvanud ka mitmed teised majandusanalüütikud. Võrrelge näitajaid rahvusvahelises plaanis! Siis te saate aru, et valitsus on teinud raskeid otsuseid, aga teinud neid otsuseid väga kaalutletult, vaadanud võimalustele otsa ja langetanud otsuseid vähemalt hetkeseisus parima äranägemise kohaselt. 

Palun pikendust!

16:15 Aseesimees Siim Kallas

Pikendust saab. Kolm minutit, palun!

16:15 Mart Helme

 Ja kõik need hädakisad selle pärast, et kuskile on kulutatud 2 miljonit või kuskile on kulutatud mõnisada tuhat, mis just nagu oleks vaieldavad või korruptiivsed ... No ega need ei muuda ju pilti! Need ei muuda absoluutselt seda pilti, et valitsus on teinud eelarves perspektiivseid investeeringuotsuseid.

Siin üks eelkõneleja küsis, aga kus need investeeringud on. Ma võin teile öelda, kus need investeeringud on. Ma käisin siseministrina rahanduskomisjonis ja seal istus seesama inimene, kes rääkis, et investeeringuid ei tehtud ega tehta. Ma rääkisin seal, mida Siseministeerium on investeerinud ja mis tuleb veel investeeringutena kasutusele võtta. Ja ma olen täiesti kindel, et ka kõikide teiste ministrite ettekannetes näidati ära, kuhu me raha suuname. Ma võin öelda Siseministeeriumi poolt, et me ostame ühe piirivalvelaeva. Me tellime selle Saaremaa ehitajalt, see raha jääb Eestisse. Me ostame koptereid. Praegu on üks kopter kogu aeg meditsiinilendudega hõivatud, me ostame koptereid juurde, nii et meil on kopterilennuvaru. Me koolitame välja lisameeskonna ja rajame kopteribaasid. Me teeme väga palju! Sügisel oli suur diskussioon kaitsekulude üle. Tänu sellele diskussioonile muretseb riik endale rannakaitsevõimekuse. Need on kõik investeeringud, need on kõik sammud, mida ei ole viimase pooleteise kümnendi jooksul suudetud või tahetud või julgetud astuda.

Loomulikult ei saa Eesti riik kunagi valmis. Loomulikult ei jätku selle eelarve rahast selleks, et kõik kitsaskohad ära sillutada. Aga me püüame. Me teeme, mida me oskame, me teeme, mida me suudame, me teeme, mida me peame kõige-kõige olulisemaks antud ajahetkel antud vahendite piires. Ja ma arvan, et see kõik väärib mitte ainult virisevat kritiseerimist, vaid pigem kaasamõtlemist ja kaasarääkimist nii opositsiooni kui koalitsiooni poole pealt. Aitäh!

16:17 Aseesimees Siim Kallas

Aivar Kokk, palun!

16:18 Aivar Kokk

Hea juhataja! Head kolleegid! Ükskõik millist riigieelarvet siin ka pole vastu võetud, tehtud – opositsioon, sõltumata sellest, millised erakonnad seal istuvad, kritiseerib ja koalitsioon kiidab taevani. Oleme ausad, ükskõik kui head riigieelarvet siin saalis teha ka ei soovita, raha ei jätku kunagi nii palju, et kõikide soovid saaks rahuldatud ja mured lahendatud.

Aga vaatame korra viimase perioodi peale ja selle seaduseelnõu peale ehk järgmise aasta riigieelarve peale! Meil on tervisekriis. Kui vaadata eelarvet, siis näeme ju väga selgelt, kuidas hoida ära seda tervisekriisi. Me võime siin kriitikat teha ühelt poolt või teiselt poolt, aga ligi 146 miljonit riigieelarvest läheb haigekassa toetusteks, selleks et olla valmis võitlema koroonaviirusega. Me tegime otsuse hüvitada haiguspäevad järgmise aasta neljal kuul alates teisest päevast. Ühelt poolt on arutelud ja võitlused, teiselt poolt võib öelda, et opositsioon on teemat üleval hoidnud, aga samas ei saa öelda, et koalitsioon ei oleks seda teinud. Arutelud ja otsused tuleb teha ja seejuures vaadata ka rahanumbritele otsa. Ja õnneks see otsus on tänaseks tehtud. Me vaatame eelarvet ja näeme väga suuri investeeringuid tervishoidu, haiglate kordategemiseks, et regionaalsed haiglad ja suurhaiglad oleks valmis meie inimesi ravima.

Me räägime kaitsevõimekusest. Ei ole Eesti Vabariigi ajal olnud kordagi eelarves ligi 2,3% SKP-st kaitsekuludeks. See on väga selge sõnum, et see koalitsioon peab oluliseks toetada Isamaa ettepanekut hoida kõrgel kaitsekulusid ja kaitsevõimet.

Räägime pensionitest. Mulle meenub, kuidas siin opositsiooni pool küsis pensionite ja kõige muu sellise kohta. Ma tuletan teile meelde, et järgmise aasta pensionite tõusus on ühelt poolt baasipensioni tõus ja teiselt poolt ka nn emapensioni ehk korrektselt juriidiliselt öeldes vanemapensioni tõus. Ma tuletan meelde ka seda, et 2014–2015 oli võimul kaks erakonda, kes täna on opositsioonis. Teie lükkasite nendele emadele, kes on meie emad, kolmanda aastakoefitsiendi juurdesaamise edasi 2018. aastani.

Erinevatel koalitsioonidel ongi erinevad nägemused, erinevad arusaamad ja erinevad soovid. Ei ole alati vaja öelda, et üks on parem või halvem, tuleb alati vaadata peeglisse ja näha seal seda, mis omal ajal ise tehtud on ja mida tehakse nüüd. Ja loomulikult iga eelarve on koalitsiooni nägu.

Enne Riigikogu valimisi kirjutas enamik erakondi, välja arvatud üks, alla ka teaduse suuremale rahastamisele. Järgmine aasta on esimest korda SKP-st 1% eraldatud teaduse rahastamiseks. See tähendab, et eelarvest antakse juurde 56 miljonit eurot. Loodame, et teaduse rahastamine läheb majanduse elavdamiseks ... 

Palun aega juurde!

16:22 Aseesimees Siim Kallas

Kolm lisaminutit saab.

16:22 Aivar Kokk

... ja kasvuks, et see mitte lihtsalt kuidagi niisama ära ei kulu, vaid me teame, et aastate pärast on see teadusraha kulutatud selleks, et  majandus kasvab ja me saame rohkem tuludest investeerida meie heaollu ja vajalikesse investeeringutesse. Loomulikult on väga oluline öelda ka seda, et järgmine aasta on erakorraline aasta selleski mõttes, et maksukoormus langeb 33,8%-lt SKP-st 32,7%-le SKP-st.

Need on võimalused ja arusaamad. Kui me räägime sellest aastast ja viirusest ja kõikide arenenud riikide majanduskasvu langusest, siis oleme ausad: tänu sellele, et me reageerisime kevadel kiiresti, võtsime vastu lisaeelarve, oleme me võrreldes naaberriikidega sellest kriisist väga hästi läbi tulnud. Ja ma usun, et järgmise aasta eelarve toetab ka seda, et me järgmiselgi aastal oleme kriisis edukad.

Ning kui vaadata põllumajandust, siis kui komisjoni esimees küsis, kus see raha on, siis see on selle aasta eelarves. Ma arvan, et ka selles mõttes on Riigikogu käesoleval aastal tegutsenud kiirelt ja otsustavalt, et on leidnud ühel hetkel selle aasta eelarvest lisavahendeid. Me andsime valitsusele võimekust juurde vajadusel ka järgmise aasta eelarves. Isamaa Erakond tunneb, et see eelarve on väga Isamaa nägu ja koalitsiooni nägu, ja toetab seda. Aitäh!

16:24 Aseesimees Siim Kallas

Fraktsioonide nimel kõned on peetud. Loen läbirääkimised sellega lõppenuks. Kas ma segan kedagi? Ma loodan, et ma ei sega ühtegi jutuajamist siit puldist. Aga järg on muudatusettepanekute läbivaatamise käes ja me alustame muudatusettepanekute läbivaatamist. Esimene muudatusettepanek on rahanduskomisjonilt, juhtivkomisjon on teinud ettepaneku arvestada seda täielikult. Teine muudatusettepanek, julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud seda täielikult. Kolmas muudatusettepanek rahanduskomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud seda täielikult. Kaja Kallas!

16:25 Kaja Kallas

Aitäh! Palun seda muudatust muudatusettepanekut hääletada, et kõik saaksid näidata, kas nad toetavad abordivastastele raha andmist või nad seda ei toeta. 

16:26 Aseesimees Siim Kallas

Nii. Paneme hääletusele kolmanda muudatusettepaneku. Kutsume igaks juhuks kõik saali ka. Kas protseduuriline küsimus härra Pohlakult? (Saalist küsitakse vaheaega.) Vaheaeg kolm minutit! Jah, Indrek Saar, palun! Paluks mikrofoni, ma ei kuule! Indrek Saar, vaheajal ei saa sõna võtta. Ja mulle öeldi siit kõrvalt, et see on vaieldav küsimus, et selle vastu ei saa ka olla. Nii et vaheaeg.

V a h e a e g 

16:27 Aseesimees Siim Kallas

Nii, nüüd on vaheaeg läbi. Ma kuulutan kohe välja hääletamise, nüüd enam sõna võtta ei saa. Kolmas parandusettepanek rahanduskomisjonilt, juhtivkomisjon on teinud ettepaneku arvestada seda täielikult. Palun võtta seisukoht ja hääletada! See pandi hääletusele Reformierakonna palvel.

16:30 Aseesimees Siim Kallas

Selle muudatusettepaneku poolt hääletas 54 Riigikogu liiget, vastu 44. Seda muudatusettepanekut ei lükatud tagasi.

Neljas muudatusettepanek Eesti Reformierakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata ja ettepanek ei kuulu hääletamisele vastavalt kodukorraseaduse §-le 120 lõige 5. Viies muudatusettepanek Reformierakonna fraktsioonit, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata ja see ettepanek samuti hääletamisele ei kuulu. Kuues muudatusettepanek, Eesti Reformierakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata ja ettepanek ei kuulu hääletamisele. Seitsmes muudatusettepanek, Reformierakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata ja ettepanek ei kuulu hääletamisele. Kaheksas muudatusettepanek, Reformierakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata ja ettepanek ei kuulu hääletamisele. Üheksas muudatusettepanek, Eesti Reformierakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on arvestanud seda täielikult. Kümnes muudatusettepanek, Eesti Reformierakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata, ettepanek ei kuulu hääletamisele. 11. muudatusettepanek, Eesti Reformierakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata ja ettepanek hääletamisele ei kuulu. 12. muudatusettepanek, Eesti Reformierakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata ja ettepanek ei kuulu hääletamisele. 13. muudatusettepanek, Eesti Reformierakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Ettepanek ei kuulu hääletamisele vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 120 lõikele 5. 14. muudatusettepanek Eesti Reformierakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Ettepanek hääletamisele ei kuulu. Ja viimane, 15. muudatusettepanek Eesti Reformierakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata.

Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud ja meil on komisjoni ettepanek viia läbi eelnõu 254 lõpphääletus. Kas kõik on kohal või kutsume? No nii pidulik eelarve hääletus, annan ikka kutsungi kaks minutit, annan võimaluse saali koguneda.

Austatud kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud 2021. aasta riigieelarve seaduse eelnõu numbriga 254. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

16:35 Aseesimees Siim Kallas

Eelnõu poolt hääletas 55 Riigikogu liiget, vastu 44. Riigieelarve eelnõu on seadusena vastu võetud! (Aplaus.)


2. 16:36 Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse ja meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (282 SE) kolmas lugemine

16:36 Aseesimees Siim Kallas

Järgmine päevakorrapunkt on rahanduskomisjoni algatatud kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse ja meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu numbriga 282. Päevakorras on selle eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajatel on soovi kõnesid pidada? Kõnede pidamise soovi ei ole. Siis on juhtivkomisjon teinud ettepaneku viia läbi selle eelnõu 282 lõpphääletus. Kas ma panen kutsungi või võime minna hääletuse juurde? Võime minna hääletuse juurde.

Lugupeetud Riigikogu liikmed, panen hääletusele rahanduskomisjoni algatatud kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse ja meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 282. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

16:37 Aseesimees Siim Kallas

Selle eelnõu poolt hääletas 92 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu 282 on seadusena vastu võetud.


3. 16:38 Notariaadiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (200 SE) kolmas lugemine

16:38 Aseesimees Siim Kallas

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud notariaadiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 200 kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajatel on soovi kõnesid pidada? Läbirääkimiste pidamise soovi ei ole. Meil on juhtivkomisjoni ettepanek viia läbi eelnõu 208 lõpphääletus. Kas tahetakse kutsungit või võime minna hääletuse juurde? Hääletame? Siis hääletame.

Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud notariaadiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 200. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

16:39 Aseesimees Siim Kallas

Selle eelnõu poolt hääletas 94 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.


4. 16:39 Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (257 SE) kolmas lugemine

16:39 Aseesimees Siim Kallas

Neljas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 257. Sõna saavad fraktsioonide esindajad. Riina Sikkut, sotsiaaldemokraatide fraktsiooni nimel, palun!

16:40 Riina Sikkut

Aitäh, hea juhataja! Head kolleegid! Ega viirus ei anna armu. Nii et haiguspäevad, mida me oleme viimastel nädalatel arutanud, ja kogu see kronoloogia väärivad ka täna ülekäimist. See, et kevad oli ehmatus, et oli teadmatust, kiiret otsustamist ja katsetamist, on arusaadav. Maikuus otsustas valitsus erandkorras hüvitada eriolukorra ajal kolm esimest haiguspäeva. Eriolukord möödus, viiruse levik vaibus. Suvi andis meile hingamisaja, et valmistuda uueks nakkuslaineks, selleks, mis praegu toimub. Mina kuulsin suve jooksul enim muret selle üle, et sügisel jätkub distantsõpe – see uudis tuli täna –, ja selle üle, et esimesi haiguspäevi ei hüvitata. Valitsus hakkas suve lõpus esimeste haiguspäevade hüvitamist arutama. Hakkas arutama.

Ja nüüd siis kronoloogia meedia põhjal. 28. augustil tuli uudis, et valitsus võib arutada haiguslehe tasustamist esimesest haiguspäevast. 2. septembril: valitsus arutab haiguspäevade hüvitamise muutust. 15. septembril: valitsus vaidleb haiguslehe varasema hüvitamise üle edasi. Ja uudislugu algab sellega, et valitsus on juba mitu nädalat arutanud haiguslehe hüvitamise alguse varasemaks toomist, ent seni edutult. 17. septembril esitas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon eelnõu esimeste haiguspäevade hüvitamiseks, sest valitsuse aruteludele ei järgnenud otsust. Kaks päeva hiljem, st kaks päeva pärast eelnõu esitamist, 19. septembril saame lugeda Terviseameti väljaütlemist, et nakatunute suure arvu taga on haigena tööl käivad inimesed.

Tuleb oktoobrikuu. 7. oktoobril nendib Terviseamet, et praegu teevad muret haigena tööl käivad õpetajad. Suurem osa nakatunud lastest on Terviseameti sõnul haiguse saanud koolist, kus on tööl käinud haigusnähtudega õpetajad. Tööl nakatumine on põhimure ja peamine valukoht on Terviseameti sõnul endiselt see, et sümptomitega käiakse tööl, mitte ei jääda koju. 19. oktoobril sedastab Tartu Postimees, kuidas Jõgevamaale lisandus nakatumine läbi töökontakti. Lõuna regionaalosakonna jälgimisel on Võru töökohakolle 24 inimesega ja Jõgevamaa töökohakolle 20 inimesega. 27. oktoobril loeme, kuidas Tallinna töökohakolded lõõmavad tootmisettevõtetes. Terviseamet toob esile, et probleem ei ole nendes, kes on eelsümptomaatilised, vaid kohe täiesti haigussümptomitega käiakse tööl. Tekivad pisikesed töökohakolded, sealt edasi tekib perekontaktsete ring ja niimoodi see nakatumine Tallinnas on praegu kasvanud. Päev hiljem loeme, et riik ja tööandjad liikusid haiguslehtede hüvitamisega sammu edasi. Liiguti samm edasi, aga see samm veel otsuseni ei viinud. Sotsiaalminister ütles, et kindlasti aitaks esimeste haiguspäevade hüvitamine kaasa haigusjuhtude puhul kodus püsimisele ja tööle mitteminekule ning seeläbi viiruse tõkestamisele.

Kui ma Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud sotsiaalmaksuseaduse ja töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 244 esimesel lugemisel, mis toimus alles 18. novembril, siin puldis olin, siis sain öelda, et viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 223. Tol hetkel oli see kõrgem kui kunagi varem. Esmaspäeval sain kahjuks öelda välja veel kõrgema numbri ja täna on viimase 14 päeva nakatumine 100 000 inimese kohta juba 415 inimest, haiglas viibib 264 patsienti.

18. novembril lükati haiguspäevade hüvitamise eelnõu esimesel lugemisel tagasi. Põhjendus Tõnis Möldrilt, sotsiaalkomisjoni esimehelt, oli see, et veel on vaja arutada. Ta isiklikult pooldab seda, et tuleb leida meede, mis on natuke pikem kui üks aasta, no kaks aastat. See peaks olema selline pikemalt ettevaatav asi, sest nagu me teame, paljud teadlased ja professorid on öelnud seda, et me jääme selle haigusega koos elama. Nii et nüüd me teame, et see pikaajaline meede, mida pikalt arutati, on alates teisest haiguspäevast hüvitamise võimalus neljaks kuuks.

Palun kolm lisaminutit!

16:44 Aseesimees Siim Kallas

Lisaaega, palun, kolm minutit!

16:44 Riina Sikkut

Sotsiaalkomisjoni esimees vastas Valdo Randperele, öeldes, et on vaja aeg korra maha võtta, lühidalt, aga tuleb teha vähemalt selline otsus, mis on pikaajaline ning elab ka teised viiruselained ja majandusraskused üle. Sellelsamal 18. novembril riigieelarve teisel lugemisel ei toetatud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni muudatusettepanekut esimeste haiguspäevade hüvitamiseks. 19. novembril ei leidnud toetust Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ettepanek valitsuse otsuseks, et kui meie lahendus ei sobi, siis otsustage 1. detsembriks, mil viisil te hakkate esimesi haiguspäevi hüvitama, sest vajadus on olemas. Me oleme kuulnud terve sügise, kuidas loetakse kokku töökohakoldeid. Muide, ka koolid, hooldekodud, vanglad ja haiglad on tegelikult ju töökohad. Kuidas meil neid töökohakoldeid siis nii palju on? Me ju teame, et esimeste haigusnähtudega tuleb koju jääda. Aga ma ei väsi kordamast: töölt koju jäämine tähendab inimesele kaotust sissetulekus. Nädalane haigus viib miinimumpalga teenijalt pea 100 eurot. Ei saa eeldada, et inimene püsib kergelt kareda kurgu või nohuse ninaga kodus, püsib meie kõigi tervise nimel kodus, ja paneb oma toimetuleku löögi alla. Seega tuleb valida, kas hüvitada haiguspäevi heldemalt, et toimetulekuraskused ei sunniks tõbist tööle, või hoida kokku kulusid ja riskida sellega, et nakatunud käivad tööl. Me teame, mis valiku on valitsus teinud. Tänases infotunnis saime kuulda rahandusministri käest, kes oli seekord peaministri ülesannetes: "Eesti on koroonakriisiga suurepäraselt hakkama saanud ja ma sooviksin, et selle eest nii opositsioon kui ka avalikkus meid kiidaksid ..." Kriisijuht soovib keset kriisi avalikkuse tänu ja kiitust. Kus on riigi teenimine? Valitsus peab kriisis teenima riiki, hoidma inimeste tervist, vältima surmasid, aga mitte mingisugust rahva teenimist täna siin saalis ei kõlanud. Valitsuse liikmed soovivad kiitust selle eest, mida nad juba teinud on. Ja meil ei ole kriis läbi. Rahandusminister nentis: "Kui olukord on seda nõudnud, siis oleme teinud järgmised sammud." Sedasama põhimõtet kuulsime tema isa suust eelmisel nädalal, et tehakse otsuseid, millel on ühiskonnas n-ö positiivne resonants. Ehk otsuseid teeb valitsus siis, kui avalikkus nõuab ja kui avalikkus ise piiranguid soovib. See jätab tähelepanuta fakti, mida kevadest peale on korrutatud: viiruse leviku ja arengu loogika on selline, et kui me täna midagi otsustame, siis järgmiseks kaheks nädalaks on viirus niikuinii oma arenguga kõik need käigud lukku pannud. Meil ei ole võimalik enam järgmist kahte nädalat muuta. Meil on võimalik mõjutada, mida saab, selle järel. Isegi rahandusminister nentis, et ta ei sea kahtluse alla seda, et haiguspäevade kompenseerimine võimalikult vara, esimesest päevast või teisest päevast, aitab kahtlemata mingil määral kaasa sellele, et haigustunnustega inimesed ei tule tööle. Nii et meede tegelikult toimib, ka rahandusminister nendib, et see toimib. Aga millegipärast seda otsust ei tehtud ja haiguspäevi alates teisest päevast hakatakse inimestele hüvitama alles 1. jaanuarist.

16:48 Aseesimees Siim Kallas

Lugupeetud kõneleja!

16:48 Riina Sikkut

Aitäh!

16:48 Aseesimees Siim Kallas

Aitäh! Tõnis Mölder Keskerakonna fraktsiooni nimel.

16:48 Tõnis Mölder

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Eelmine kord, esmaspäeval, kui seda eelnõu teise lugemise ajal tutvustasin, ütlesin, et me tuleme varsti siia saali teemaga, mis puudutab karantiinilehti. Tahtsin teile öelda vaid nii palju, et tõesti vahepeal komisjonis seda teemat arutasime, olid ka kohtumised tööandjate, ametiühingute ja perearstide vahel. Karantiinilehtedes lähiajal meil muudatusi ei tule. Karantiinilehtede puhul minnakse tagasi samasuguse rakenduspraktika juurde, nii nagu oli kevadel, ehk need võrdsustatakse haiguslehtedega. Ja samamoodi nagu haiguslehtede puhul ei saa ka lähikontaktsed inimesed mitte karantiinilehti, vaid haiguslehti. Seal toimub samamoodi maksmine nii, et esimene päev on inimese enda kanda, teise kuni viienda päeva hüvitab tööandja ja edasi juba haigekassa ning see protsendimäär on 70. Lihtsalt olgu see siit puldist maha öeldud teadmiseks kõigile headele kolleegidele. Ma siiralt loodan, et ministeerium tuleb järgmisel aastal välja sellise terviklikuma lahendusega, mis puudutab kogu seda temaatikat, aga siin on tõepoolest praegu selline rakenduspraktika muudatus tehtud. Mul on selle üle hea meel, et kiire ja operatiivne lahendus on leitud ilma seadust muutmata. Aitäh!

16:49 Aseesimees Siim Kallas

Priit Sibul, palun!

16:49 Priit Sibul

Aitäh! Nii nagu ma teisel lugemisel esmaspäeval seda eelnõu tutvustades ja ühele küsimusele vastates ütlesin, kehtestavad eri riigid tõesti erinevaid meetmeid ja teevad erinevaid piiranguid. Aga üks, mis on ühetaoline, on see, et kõver liigub kõigil ühes suunas, kahjuks. Nii et seoseid, millised meetmed teistest paremini töötavad või millised mõjud on ühel või teisel konkreetsel piirangul või siis ka n-ö leevendusel või seadusemuudatusel, ei ole kahjuks tänini meile kellelegi teada. Ja mina väga toetan, et me teeme selle meetme ajutisena ja jõukohasena. Ja kui tarvis, siis on meil võimalik seda siin ka pikendada. Nii et see arusaam on meil kõigil ühesugune, nagu selgus esmaspäeval teisel lugemisel. Loomulikult me kõik soovime, et igasuguse väiksemagi sümptomiga inimesed ei läheks tööle. Ja see eelnõu aitab kindlasti sellele väga palju kaasa. Küsimus on selles, millises mahus seda meedet teha, kui pikalt ja kelle arvel. Praegu jääb esimene päev endiselt töötaja kanda, teisest viienda päevani jääb see tööandja kanda ja kuuendast päevast alates kõikide maksumaksjate kanda haigekassa kaudu. Ma arvan, et kui me paneme lisakoormisi, siis peab see olema meile kõigile arusaadav. See raha ei tule kuskilt n-ö seina seest ja me peame neid meetmeid tegema selliselt, et see meie majandust võimalikult vähe halvaks. See eelnõu selles suunas igal juhul mõistlikke samme teeb. Aitäh!

16:51 Aseesimees Siim Kallas

Suur tänu! Rohkem läbirääkimistes osalemise soovi ei ole. Loen läbirääkimised lõppenuks ja valmistume lõpphääletuseks.

Lugupeetud kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu numbriga 257. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

16:54 Aseesimees Siim Kallas

Selle eelnõu poolt hääletas 93 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu 257 on seadusena vastu võetud.


5. 16:54 Maksubaasi kahandamise ja kasumi ümberpaigutamise ennetamiseks maksulepingutega seotud meetmete rakendamise mitmepoolse konventsiooni ratifitseerimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (286 SE) teine lugemine

16:54 Aseesimees Siim Kallas

Võtame vaatluse alla järgmise päevakorrapunkti, see on arvult viies, Vabariigi Valitsuse algatatud maksubaasi kahandamise ja kasumi ümberpaigutamise ennetamiseks maksulepingutega seotud meetmete rakendamise mitmepoolse konventsiooni ratifitseerimise seaduse muutmise seaduse eelnõu numbriga 286. Alustame selle teist lugemist. Palun ettekandjaks rahanduskomisjoni esimehe Aivar Koka.

16:55 Aivar Kokk

Hea juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas maksubaasi kahandamise ja kasumi ümberpaigutamise ennetamiseks maksulepingutega seotud meetme rakendamise mitmepoolse konventsiooni ratifitseerimise seaduse muutmise seaduse eelnõu teiseks lugemiseks oma 24. novembri ja 3. detsembri istungil. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 30. novembriks Riigikogu liikmed, fraktsioonid ega teised komisjonid eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitanud. Eelnõusse viidi sisse keelelised ja normatiivsed täpsustused. Komisjon langetas järgmised konsensuslikud otsused: võtta eelnõu Riigikogu täiskogu päevakorda kolmapäevaks, 9. detsembriks k.a, teine lugemine lõpetada ja viia läbi lõpphääletus. Aitäh!

16:56 Aseesimees Siim Kallas

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Küsimusi teile ei ole. Kas on soovi avada läbirääkimised? Läbirääkimistel osalemise soovi ei ole. Selle eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitatud, juhtivkomisjon on teinud ettepaneku viia läbi eelnõu 286 lõpphääletus. Kutsume kõik saali. (Saalikutsung.)

Lugupeetud kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud maksubaasi kahandamise ja kasumi ümberpaigutamise ennetamiseks maksulepingutega seotud meetmete ja rakendamise mitmepoolse konventsiooni ratifitseerimise seaduse muutmise seaduse eelnõu numbriga 286. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

16:59 Aseesimees Siim Kallas

Selle eelnõu poolt hääletas 82 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu 286 on seadusena vastu võetud.


6. 16:59 Euroopa Nõukogu filmialase kaastootmise konventsiooni (uuendatud) ratifitseerimise seaduse eelnõu (258 SE) teine lugemine

16:59 Aseesimees Siim Kallas

Kuues päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa Nõukogu filmialase kaastootmise konventsiooni (uuendatud) ratifitseerimise seaduse eelnõu numbriga 258. Alustame selle teist lugemist ja palun ettekandjaks kultuurikomisjoni liikme Marko Šorini.

16:59 Marko Šorin

Lugupeetud aseesimees! Head Riigikogu liikmed! Olen selle eelnõuga teie ees teist korda. Tegemist on Euroopa Nõukogu filmialase kaastootmise konventsiooni ratifitseerimisega. Esimesel lugemisel oli see 28. oktoobril. Tookord jäi saalis vastuseta üks küsimus, mille esitas lugupeetud kultuurikomisjoni liige Signe Kivi, nimelt, kui palju on viimasel ajal kaastootmisfilme, mille puhul me saame rääkida Eesti partnerlusest. Kultuuriminister vastas Signe Kivile ja Signe jagas hea meelega seda teavet ka kolleegidega. 2019. ja 2020. aasta jooksul on Eesti eestvedamisel valminud 11 filmi ja selliseid, kus Eesti on vähemuspartner, on 18 filmi. Olgu see ka ära vastatud.

Muudatusettepanekute tähtajaks, 11. novembriks mitte ühtegi muudatusettepanekut ei esitatud. Komisjoni sekretariaat küsis eelnõu kohta arvamust ka Eesti Filmi Instituudilt, MTÜ-lt Eesti Filmitööstuse Klaster, filmitootjate liidult ja rahvuslikult produtsentide ühingult ning nendel ka ei olnud ühtegi muudatusettepanekut. Sellest tulenevalt tegi kultuurikomisjon, arutades seda oma istungil, ettepaneku esitada eelnõu suurde saali tänaseks. Otsustati, et mina oleksin ettekandja, ning komisjoni ettepanek, mis leidis konsensusliku üksmeele, oli see, et täna tuleks teha teine lugemine ja ka lõpphääletus. Aitäh!

17:01 Aseesimees Siim Kallas

Suur tänu! Tarmo Kruusimäe, küsimus, palun!

17:01 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Kas originaalkeelest tõlkimine ei jätnud Eestile mingit tõlgendamisruumi? Sõna "vägivald" on ju väga mitmeti tajutav. Mõne jaoks on isegi maski kandmise kohustus vägivald. Ja siis me saame öelda, et kaasrahastust ei peaks tulema. Aga lihtsam küsimuse pool on see: kas see tähendab, et sellistel action-filmidel ei ole enam lootust kaasrahastust leida ja sõjafilme üldse enam ei tule?

17:02 Marko Šorin

Ma tänan! Juhin mitmele aspektile tähelepanu, et tegemist on siiski kaastootmisfilmidega, aga ühe rahastaja puhul võib teie mainitud vägivaldseid filme teha. Aga ilmselt see puudutab seda § 5 – selle kohta vist küsis eelmine kord ka teie pinginaaber – ja tookord ma ütlesin, et ilmselt tulebki silmas pidada ja eristada vägivaldseid filme ja vägivallale üleskutsuvaid filme. Selle paragrahvi järgi on minu arust siiski välistatud vägivallale üles kutsuvad filmid.

17:03 Aseesimees Siim Kallas

Valdo Randpere, palun!

17:03 Valdo Randpere

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea ettekandja! Sa ütlesid nüüd mõned numbrid, mis andsid aimdust, kui palju selliseid filme on toodetud, nii et nagu kvantiteedi poole pealt me saime teada. Aga kui vaadata kvaliteedi poole pealt, siis kas mõni neist filmidest on saanud mõne auhinna või on mõni olnud väga hea film? Oskad sa seda ka öelda? 

17:03 Marko Šorin

Tänan küsimuse eest ja muidugi tänan ka huvi tundmise eest Eesti kultuuri vastu! Selles vastuses oli ka nimekiri nendest filmidest ja mõne puhul jäi silm peale, mis on meediakajastust leidnud ka laiemalt. Siin võib ära nimetada kas või "O2", mis on Eesti eestvedamisel tehtud film, kus Eesti on vähemuspartner, ja viimati on meediast läbi käinud "Hüvasti, NSVL", mida on samuti hinnatud heaks filmiks. Aga kas nendest on mõni ka auhinnatud, seda küsimust ei arutatud ei komisjonis ega olnud sellest juttu ka vastuses. Kui see tõsiselt huvi pakub, siis ma arvan, et selle me saaksime Kultuuriministeeriumist järele küsida. Ma ei oska praegu sellele küsimusele vastata.

17:04 Aseesimees Siim Kallas

Üllar Saaremäe, palun!

17:04 Üllar Saaremäe

Aitäh, hea eesistuja! Austatud ettekandja! Küsimus on veidi spetsiifiline, aga äkki oli komisjonis sellest ka juttu. See puudutab leheküljel 11 olevat tabelit, kus on kaalupunktid, vastavalt siis režissöör 4, stsenarist 1 ja helilooja 1. Kas oli juttu, miks selline kategooriate erinevus?

17:04 Marko Šorin

Õige vastus või õigemini see, kuidas ma saan vastata, on selline: see ei tekitanud komisjonis lisaarutelu. Nii et see ongi vastus.

17:05 Aseesimees Siim Kallas

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. Kas Riigikogu liikmetel on soovi avada sel teemal läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole. Muudatusettepanekuid selle eelnõu kohta ei esitatud. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku viia läbi eelnõu 258 lõpphääletus.

Auväärt kolleegid, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa Nõukogu filmialase kaastootmise konventsiooni (uuendatud) ratifitseerimise seaduse eelnõu numbriga 258. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

17:08 Aseesimees Siim Kallas

Selle eelnõu vastuvõtmise poolt hääletas 71 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu 258 on seadusena vastu võetud. 


7. 17:08 Riigikogu otsuse "Ettepanek Vabariigi Valitsusele vesinikustrateegia väljatöötamine" eelnõu (279 OE) esimene lugemine

17:08 Aseesimees Siim Kallas

Seitsmes päevakorrapunkt on Eesti Reformierakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepanek Vabariigi Valitsusele vesinikustrateegia väljatöötamine" eelnõu 279. Alustame selle esimest lugemist ja palun ettekandjaks Riigikogu liikme Annely Akkermanni.

17:08 Annely Akkermann

Tervist, head kolleegid! Eesti vajab vesinikustrateegiat. Täna tutvustan teile eelnõu, mis teeb Vabariigi Valitsusele ettepaneku töötada välja riiklik vesinikustrateegia, et kasutada vesinikutehnoloogia võimalusi süsinikuheite vähendamiseks ja majanduse dekarboniseerimiseks. Vesinikustrateegia annab aluse vesinikutehnoloogia integreerimiseks riiklikesse kliimadokumentidesse "Kliimapoliitika põhialused aastani 2050" ning "Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030".

Kolm põhjust, miks Eesti vajab oma riiklikku vesinikustrateegiat, on järgmised. Esiteks, akadeemik Enn Lusti sõnul peetakse vesinikutehnoloogiat potentsiaalseks neljandaks teaduslik‑tehniliseks revolutsiooniks. Eestil ei ole mõtet sellest maha jääda. Kui poliitikutelt küsitakse tihti, missugune on teie suur lugu või suur eesmärk, siis vesinikutehnoloogia ja vesinikumajanduse arendamine Eestis võiks küll olla üks nendest. Teiseks, vesinikustrateegia loob ühenduslüli Euroopa Liidu kliima- ja energiapoliitika dokumentide ning Eesti vastavate dokumentide vahel. Eestil on arukas koostada vesinikustrateegia ehk plaan, kuidas tuua Eesti teadusesse ja majandusse kogu Euroopa Liidus loodav teadmine ning kättesaadavaks tehtav raha. Kolmandaks, vesinikustrateegia sõnastab ühised arusaamised, eesmärgid, teekaardid ja koostöökokkulepped eri osapoolte vahel – riigi, kohalike omavalitsuste, ettevõtjate, hariduse, teaduse ja veel teistegi vahel – ning võimaldab osapooltel planeerida ressursse, sh riigi eraldisi, eelarvestrateegias.

Järgnevalt annan põgusa ülevaate otsustest, mis on andnud uue tõuke vesinikutehnoloogia arengule. Just nimelt uue tõuke, sest võimalused kasutada vesinikku energiaallikana avastas 19. sajandi lõpul ka Tartu Ülikoolis töötanud hilisem Nobeli preemia laureaat Wilhelm Ostwald. Praegusaegne maailm võitleb kliima soojenemisega. Nafta, gaas, puit, turvas, süsi ja põlevkivi on neis sisalduva süsiniku tõttu kergesti süüdatavad ning see teeb neist suhteliselt lihtsalt kättesaadava energiaallika. Rohke süsinikuheitega majanduse kasvu peetakse planeedi kliima soojenemise põhjuseks ja riigid üle maailma on asunud otsima võimalusi kliima soojenemise pidurdamiseks, et soojenemine oleks vähem kui kaks kraadi. Euroopa Liit soovib kõndida esirinnas ning olla esimene kliimaneutraalne kontinent aastaks 2050. Pariisi kliimakokkuleppe sõlmimisega 2015. aastal leppisid 195 riiki kokku, et edendatakse vähese kasvuhoonegaaside heitega arengut ja võetakse eesmärgiks saavutada sajandi teiseks pooleks tasakaal inimtekkeliste kasvuhoonegaaside heite allikate ja sidujate vahel. Pariisi kliimakokkuleppe sõlmimisega sai vesinikumajanduse arendamine riikide tasemel uue hoo. Õigupoolest juba 2002. aastal lõi Euroopa Liit kõrgetasemelise töögrupi 19 esindajaga eri valdkondadest: teadusasutused, tööstus, avalik sektor ja lõpptarbijad. Eesti vesinikuühing moodustati 2016. aasta märtsikuus.

The Hydrogen Initiative'i, vesinikualgatuse, Linzi kokkuleppe kirjutasid paljud Euroopa Liidu riikide ettevõtjad alla 2018. aasta septembrikuus. Ka Eesti on liitunud. Vesinikualgatuse loomine tõukus samuti vajadusest vähendada süsinikuheidet ja majandust dekarboniseerida. 2018. aastal koostati maailma esimene vesinikustrateegia "Jaapani vesinikustrateegia ja selle majanduslikud ning geopoliitilised mõjud". Rõhutan lause viimast osa, vesinikustrateegial on ka geopoliitilised mõjud energiajulgeoleku säilitamisel. 2017. ja 2018. aastal selgitati rahvusvahelise projekti HyLaw raames välja vesinikutehnoloogia arengu ees seisvad seadusandlikud barjäärid. Eesti ei osalenud, meie naabritest osalesid projektis Rootsi, Soome ja Läti.

Eesti seadusi analüüsitakse praegu käimasoleva projekti raames. Nimelt on Riigikantselei, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Keskkonnaministeerium tellinud Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse SA-lt, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudile ning CIVITTA Eesti AS-ilt uuringu vesinikuressursside kasutuselevõtuks. See uuring peaks valmima 2021. aasta aprillis ning see on metoodiliselt üles ehitatud kolme tööprojektina: esiteks, vesiniku tootmise, jaotamise ja tarbimise potentsiaali tuvastamine; teiseks, pilootprojektide analüüs; kolmandaks, võimalikud ja vajalikud meetmed ja tegevused vesinikumajanduse arendamisel Eestis. Samuti analüüsitakse vesiniku potentsiaalseid kasutusvaldkondi Eestis transpordis, tööstuses, hoonete küttel, ekspordiks ja muudel erijuhtudel, nagu isoleeritud piirkonnad või elektrikatkestuste silumine. Pilootprojektidena analüüsitakse mere ja maismaa tuuleparke, päikeseparke, biogaasijaamu ja koostootmisjaamu. Vaadatakse läbi HyLaw projekti tulemused ehk see, milliseid seadusandlikke barjääre on projektis osalenud 26 riigis leitud. Selle tulemusena peaks tekkima arusaam vajadusest kohandada Eesti seadusi. See on töö meie lauale. Samuti vaadatakse läbi teiste riikide vesinikustrateegiad ning Euroopa Liidu ja Eesti vastavate valdkondade strateegiad. Eelnimetatud uuringu tulemustest on lootust saada head alusmaterjali vesinikustrateegia koostamiseks. Alusuuring annab meile teadmised, mis oleks võimalik ja mõistlik Eestis teha vesinikumajanduse arendamiseks.

Vesinikustrateegia on plaan, mis me teeme järgmisel aastal, järgmisel viiel aastal, 15 aastal ja aastaks 2050. See on pikk plaan. Vesinikustrateegia on kokkuleppeline ülesannete jaotus osapoolte, ettevõtjate, riigi ja teiste vahel. Vesinikustrateegia alusel planeeritakse ressursid nii riigieelarves, riigi taotlused Euroopa Liidu rahastusest kui ka ettevõtete arengu eelarved. Vesinikustrateegiast saavad osapooled teada, mida ja millal on neil üksteiselt oodata. Kas riik otsustab planeeringute, arengukavade, eelarvete ja personaliga võtta kasutusele vesiniku näiteks transpordis? Kui jah, siis saavad kohalikud omavalitsused korraldada hankeid vesinikul töötavate busside kasutuselevõtuks. Kui jah, saavad kütusemüüjad investeerida tanklatesse. Kui jah, saavad bussiettevõtted ja autovedude ettevõtted hakata investeerima vesinikul töötavatesse masinatesse. Kui jah, saavad eraisikud soetada vesinikuautosid ja praegu Eestis olemasolevad kaks vesinikuautot ei peaks käima tankimas Riias või Helsingis. Kui jah, saavad energiatootjad hakata investeerima vesiniku tootmisesse. Eile külastas majanduskomisjoni Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter. Küsisin temalt, kas Eesti Energia näeb oma tuleviku ärisuundades vesinikumajandust. Ta vastas, et kui tekib nõudlus, hakkab ka Eesti Energia vesinikku tootma.

Vesinikustrateegia eesmärk on kokku siduda vastused kõigile neile küsimustele ühte riiklikku dokumenti. Vesinikutehnoloogia on terve plejaad tööstuslikke lahendusi. Vesinikumajandusel on potentsiaali ulatuda kõige erinevamatesse majandusvaldkondadesse: transporti, tööstusesse ja kommunaalmajandusse. Vesinikumajanduse siirded ulatuvad kaugemale kliima- ja energiapoliitikast. Seetõttu vajab Eesti eraldi riiklikku vesinikustrateegiat.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis on käimas veel teinegi vesinikuprojekt: vesiniku tervikahela piloteerimise meede, mille eesmärk on toetada rohelise vesiniku tervikahelate väljatöötamist ja rakendamist Eestis. Projekt peab lõppema 20. novembril 2024 ja selle mahuks planeeritakse 30 miljonit, sellest viis miljonit saastekvootide müügist saadavast rahast ja viis miljonit taastefondist.

Majanduskomisjonis arutati 23. novembril k.a koos nii kõne all olevat eelnõu kui ka Eesti seisukohti Euroopa Liidu Komisjoni teatiste kohta. Need olid kliimaneutraalse majanduse saavutamine, lõimitud energiasüsteem kliimaneutraalse Euroopa nimel ja kliimaneutraalse Euroopa vesinikustrateegia. Komisjoni ühisistungil ütles Jaanus Uiga, et strateegiadokument ei too tulemusi, kui seal ei ole raha, kuid õnneks on ministeerium leidnud raha pilootprojektide tegemiseks, ning lisas, et võib-olla koostatakse töö käigus ka mingisugune teekaart. Tõsi, raha on vaja. Arengudokumenti võib nimetada nii strateegiaks kui ka teekaardiks, peaasi, et tegemist oleks laiapõhjalise turuosaliste koostöökokkuleppega. Peaasi, et dokumendil oleks visiooni ja missiooni. Peaasi, et dokument oleks innustav ja usaldusväärne.

Head kolleegid! Pilootprojekt on meetod heade kogemuste saamiseks. Neid tehakse rakenduste testimiseks, vigade väljapeilimiseks ja hilisemaks efektiivsemaks kordamiseks. Majandusvaldkonna käimatõmbamiseks on see ühe meetmena igati omal kohal, kuid üksinda siiski ebapiisav. Vesinikustrateegia abil saaksid teised turuosalised, näiteks Eesti Energia, Elering, bussiettevõtted ja veel teised, oma investeeringuid sünkroonis planeerida ning makromajanduslikus mõistes mitmekordistada riigi vesinikumajandusse tehtavad investeeringud. Vesinikustrateegia abil on võimalik luua eri sektorite, ettevõtete ja majandusharude vahel sünergiat, mis tõesti suudab Eesti vesinikumajanduse käima tõmmata. Vahelepõikena olgu öeldud, et Keila linn juba hangib linna vesinikuvisiooni koostamist. Energeetika valdkonnas muutuste käimatõmbamiseks on vaja hoopis teistsuguseid summasid kui 30 miljonit eurot nelja aasta peale.

Eile arutas majanduskomisjon Eesti Energia õlitehase küsimust, mille maksumus on 125 miljonit. Raudtee elektrifitseerimise jaoks kavandatakse riigi raha lähiaastatel pea 200 miljonit. Vesinikumajanduse käivitamiseks vajalik investeering peaks minu hinnangul olema praegusest 30 miljonist suurusjärgu võrra suurem, aga seda saaks prognoosida vesinikustrateegia koostamise käigus, samuti seda, kuidas vajalik investeering kokku panna, kaasates ettevõtjate ja Euroopa Liidu vahendeid. Muide, investorid otsivad oma rahale tootlikkust rohelistes jätkusuutlikult keskkonda kasutavates ettevõttetes. LHV on toonud turule rohefonde, mis muu hulgas on paigutanud Eesti pensioniraha nii USA vesinikutootja Plug Power kui ka Taani tuuleenergia-ettevõte Vestas Wind Systems aktsiatesse. See näitab ka Eesti investorite huvi oma raha paigutamiseks rohemajandusse, süsinikuheite vähendamisse, kliimasoojenemise vältimisse ja muu hulgas ka vesinikutehnoloogiasse. Kõnekas on fakt, et Riigikogu vesinikupäeval osales kohapeal ja läbi helesinise ekraani kokku 338 inimest. Ma ei ole sattunud kuue aasta jooksul osalema ühelgi teisel Riigikogu konverentsil, mis oleks olnud nii rahvarohke. Arenguseire Keskuse korraldus oli suurepärane.

Majanduskomisjonis eelnõu tutvustades ütlesin, et Eesti on oma vesinikumajanduse arendamisel teistest paar aastat maha jäänud ning see on võrreldes 2015. aastast möödunud viie aasta skaalal hinnates väga suur mahajäämus, tervelt pool distantsi. Eestile meeldib ennast võrrelda naabritega. Meie naabrid tegutsevad innukalt. Lätis töötab vesinikutankla juba aastast 2018 ja riik plaanib kümnele vesinikubussile juurde soetada veel 100 bussi. Rootsi loodab oma vesinikustrateegia valmis saada veel käesoleva aasta lõpuks. Poola kliimaministeerium loodab vesinikustrateegia samuti aasta lõpuks valmis saada. Leedulastel on loodud riiklik platvorm vesinikutehnoloogia juurutamise kiirendamiseks. Kahjuks meie Eestis ootame endiselt rakendusuuringute keskuse käivitamist.

Äsja esitles Soome riiklikku vesiniku teekaarti, kompaktset 50‑leheküljelist dokumenti, mis võiks olla Eestile väga hea eeskuju. Teekaardi võtab kokku see: "Kindlasti pakub vesinik Soomele suurepäraseid võimalusi uute ärimudelite loomiseks kogu vesiniku väärtusahela lõikes. Lõpuks, iga tee algab esimesest sammust. Eelistatult päris algusest sa võiksid teada, kuhu suunduda ning kuidas sinna kõige tõhusamalt jõuda. Selle teekonna jaoks ongi meie teekaart." Nii lõpeb tsitaat Soome vesinikustrateegia kokkuvõttest.

2020. aasta juunikuus esitles Saksamaa oma riiklikku vesinikustrateegiat, mis sisaldab 38 meedet ja mille elluviimiseks on eraldatud seitse miljardit eurot, lisaks 2 miljardit eurot rahvusvaheliseks koostööks. Maailmas on vesinikustrateegia või teekaart 18 riigil, aga nende riikide sisemajanduse kogutoodang moodustab 70% maailmamajanduse kogutoodangust. 92 riiki on vesinikunõukogu liikmed. Võttes arvesse, et paljudes riikides on vesinikustrateegia valmimas, võib üsna kindlalt väita, et Eesti on maailmas vesinikumajanduse planeerimisel viimase viiendiku hulgas ning juba täna peaksime vastu võtma otsuse otsekohe alustamiseks.

2020. aasta juulikuus esitles Euroopa Komisjon Euroopa strateegiat energiasüsteemide integreerimiseks ja roheenergiale üleminekuks. Eelmainitud strateegia elluviimine on Kadri Simsoni tööülesannete hulgas. Kadri Simson tutvustas strateegiat Riigikogu vesinikupäeval ja avaldas arvamust, et Eestil võiks olla abi oma riiklikust vesinikustrateegiast. Vesinikutehnoloogia kasutuselevõtt on oluline nii kliimamuutuste vastu võitlemisel kui ka inimestele tervisliku elukeskkonna loomisel, sest välisõhu saaste on üks põhjus ülemaailmse pandeemia mõõtme võtnud vähkkasvajate levikul. Kütteelemendid pigem puhastavad õhku. Seetõttu pannakse suurlinnades tohutult rõhku ühistranspordi vesinikuenergiale viimise peale. Praegu sõidab maailmas ringi üle 3400 sellise bussi ja üle 30 000 auto. Maailmas on käesoleva aasta seisuga 451 vesinikutanklat ja 54 uut tanklat planeerimisfaasis.

Üleeile kirjutas Postimehe arvamusveerus Andi Hektor: "Teisalt teeb murelikuks ametnike ja poliitikute riskipelgus uute tehnoloogiate ning uuenduste suhtes laiemalt. Hea näide on vesinikuenergeetika. Eestis hakkasid asjad vaikselt liikuma alles siis, kui EL pani lauale väga jõulise vesinikustrateegia." Andi Hektor ütleb, et Eestis kuuleb liiga tihti lauset "Me pole veel nii rikkad, et seda uut tehnoloogiat siin kasutusele võtta". Ma parafraseeriksin seda ütlust nii: "Me pole nii rikkad, et kõiki riske vältida ja kindlustada, ette karta." Me peame kaalutletult riskima ning olema kiired ja julged uute lahenduste kasutusele võtmisel.

Lõpetuseks tahan siinkohal edasi anda tänusõnad Riigikogu toetusrühma innustamise, vesinikupäeva korraldamise, kõnesoleva eelnõu ja ettekande ettevalmistamise eest akadeemik Enn Lustile, doktor Tiit Kallastele ja Ain Laidojale vesinikuühingust. Te olete hoidnud meid kursis värskemate arengusuundadega teaduses ja praktilistes rakendustes. Eraldi tahaksin tänada panuse eest Eesti vesinikutehnoloogiasse ka Enn Õunpuud, eelmisel aastal Euroopa ettevõtlusauhindade konkursilt innovatsiooniauhinna Eestisse toonud ettevõtte Elcogen juhti, kes on Riigikogu vesinikuhuvilistel lubanud oma tehases käega katsuda Euroopa kõige kõrgema võimsustihedusega ja energiaefektiivsemaid kütuseelemente. Tahan tänada ka Ivar Kruusenbergi ettevõttest PowerUp Energy Technologies, kes tõi oma seadmed Riigikogu vesinikupäevale, kus huvilised said oma telefoni laadida vesinikust toodetud elektrit. Tahan tänada Erik Kuusi, kes tõi vesinikupäevale vesinikuauto. Tänu teile on vesinikutehnoloogia Eestis siiski olemas, see töötab, laeb ja liigub. Teie ja paljud teised olete väsimatult õpetanud, arendanud ja propageerinud vesinikutehnoloogiat Eestis. Ma soovin, et teil jätkuks lusti ja jaksu veel kauaks.

Head kolleegid koalitsioonist ja opositsioonist! Vesinikutehnoloogia on poliitiliselt neutraalne. Äsja võtsime vastu neli seaduseelnõu, ainult üks neist põhjustas poliitilisi erimeelsusi, kolm läksid siit saalist välja ühehäälse toetusega. Ka vesinikustrateegia algatamine võiks olla üks, mis saaks toetuse nii koalitsioonist kui ka opositsioonist. Palun hakkame kiiresti tööle Eesti vesinikumajanduse strateegilise planeerimisega ja palun toetage Vabariigi Valitsusele ülesande andmist vesinikustrateegia koostamiseks! Tänan ette!

17:28 Aseesimees Siim Kallas

Suur tänu! Teile on küsimusi. Kristina Šmigun-Vähi, palun!

17:28 Kristina Šmigun-Vähi

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Minu küsimus tuleb inspireerituna spordist. Te mainisite oma ettekandes, et me oleme, ütleme, vesiniku kasutusele võtmisega jäänud maailmast maha paar aastat. Kui me täna teeme õige otsuse, astume õige sammu, siis kas meil on võimalus maailmale n-ö järele kerida, et olla ikkagi esirinnas?

17:29 Annely Akkermann

Jaa, kindlasti. Kui hakata täna koostama vesinikustrateegiat, siis ma arvan, et aasta pärast me võime selle Riigikogus kinnitada. Ja siis me oleme pika sammu järele teinud. Ja ma loetlesin tegelikult Eestis ettevõtteid, kes juba täna tegelevad vesinikutehnoloogia arendamisega, teevad seda väga kõrgel tasemel, on rahvusvahelises konkurentsis. Samuti oli nende 338 inimese hulgas, kes osalesid Arenguseire Keskuse korraldatud vesinikupäeval, väga palju ettevõtjaid, kes ootavad riigi sõnumeid ja sellist koordineeritud plaani. Eesti Energia ütles, et kui tekib nõudlus, siis hakkab Eesti Energia pakkuma vesinikku, on tanklaketid, kes soovivad oma tanklaid ümber kujundada energiakettideks ja tahaksid sinna tuua sisse veel vesiniku tankimise võimaluse. Tegelikult vesinikumajandus on majandus ja see on äri, ettevõtjate käes on selle elluviimisel ikkagi see jäme ots. Ettevõtjad vaatavad praegu riigi poole ja ootavad. Ka selle ettekande ettevalmistamise ajal saatsid ettevõtjaid, kes ju jälgivad meie päevakorda, mulle väga palju statistilist materjali ja nõuandeid, mida ettekandesse lisada. Koostöösoov on väga tugev, ma ei ole sellist koostöösoovi kuue aasta jooksul Riigikogus varem tajunud.

17:31 Aseesimees Siim Kallas

Nüüd üks märkus, enne kui ma annan Jevgeni Ossinovskile sõna. Igal Riigikogu liikmel on üks suuline küsimus kummalegi ettekandjale. Siis teate oma küsimusi planeerida. Nüüd järgmine on Jevgeni Ossinovski.

17:31 Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Austatud ettekandja! Eks keskkonnatehnoloogia seltskonnas jagunevad vaated kaheks: kas tulevik on elekter või on vesinik. Mina olen rohkem elektri kui vesiniku usku, aga see pole siinkohal nii oluline. Iseenesest loomulikult on tulevikus tõenäoliselt võimalik roheenergia ülejäägist toota rohelist vesinikku, mida praegu küll sama hästi kui ei toodeta. Täna on enamik sellest vesinikust, mida toodetakse ja kasutatakse, pärit fossiilkütusest, roheliseks seda nimetada ei saa. Tulevikus on seda tõenäoliselt võimalik teha.

Aga võtame nüüd Eesti olukorra. Norra hetke keskmine toodetud elektri süsiniku eriheide on 43 grammi kilovatt-tunni kohta, Eesti oma on 1153. Kas ei oleks siiski mõistlik järgmise kümnendi jooksul investeerida kogu seda raha – ka seda, mis põlevkiviõli tehasesse pannakse – selleks, et teha energeetikas see rohehüpe ära? Ja kui siis hakkab raha üle jääma, siis tõesti võiksid Hando Sutter ja paljud teised ka, ma usun, hakata rohelist vesinikku tootma.

17:32 Annely Akkermann

Aitäh! Ma natukene täpsustan. Vesinik iseenesest ei ole selline valmis energialiik, vaid on tegelikult energiakandja. Seetõttu ei ole sellist valikut, et kas elekter või vesinik. See ei ole nagu duaalne, kahetine valik. Eesti Energial on teatavasti väga suured kavatsused tuuleenergia tootmisel. Tuuleenergia sõltub aga väga palju looduslikust keskkonnast, ilmast, sest kord on tuult ja siis ei ole, mõnikord on tipuhetked. Ja seal tulebki vesinik appi. Nendel tipukoormuse hetkedel – siis, kui tuulikud toodavad rohkem elektrit, kui saab võrku panna – võib selle elektri abil vesinikku elektrolüüsida ja siis on see energia vesinikus säilitatud. Kõige efektiivsemaks peetakse tänapäevaste rakenduste puhul siiski vesiniku kasutamist transpordis: rasketranspordis, raskeveoautodes ja liinibussides, aga ka linnasisestel kaubavedudel ja sadamas. Selles mõttes ma ei oska elektrit ja vesinikku kuidagi üksteisest lahus vaadata.

17:34 Aseesimees Siim Kallas

Mart Võrklaev,  palun!

17:34 Mart Võrklaev

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja, tänan teid väga põhjaliku ja sisulise ettekande eest! Kuulates selle ära ja olles ka varem vesiniku teema vastu huvi tundnud, ma ei näe ühtegi head põhjust, miks Eesti ei võiks seda strateegiat teha või vähemalt sihte ja eesmärke seada. Eks elu näitab, kuidas on võimalik neid ellu viia. Minu küsimus: kas te teate mõnda head põhjust, miks Eesti ei peaks sellist strateegiat tegema? Ja teine pool küsimusest. Vesiniku kui energiakandja eelist energia salvestamisel te mainisite Jevgeni Ossinovski küsimusele vastates, aga võib-olla nimetate veel mõned eelised, miks see vesinik energiakandjana on hea. 

17:34 Annely Akkermann

Esimesele küsimusele on väga lihtne vastata. Tõepoolest ma ei suuda välja mõelda mitte ühtegi põhjust, miks Eesti ei peaks asuma otsekohe vesinikumajanduse strateegilist plaani koostama. Ma ei oska nimetada ühtegi põhjust. Vastus teisele küsimusele: on veel kolm valdkonda, kus vesinik on suurepärane energiakandja. Esiteks, ta puhastab linnade õhku, sest kui vesinikku kasutada kütteelementides, siis on see jääk veeaur, mis ei sisalda vähki tekitavaid tahkeosakesi ja muid keemilisi elemente. Teiseks võimaldab ka vesinikustrateegia või vesinik energiakandjana planeerida Eesti elektrienergiaga isevarustamist ja tagada energiajulgeolekut. Minu arvates on need kõik väga tähtsad aspektid.

17:36 Aseesimees Siim Kallas

Yoko Alender, palun!

17:36 Yoko Alender

Aitäh, austatud aseesimees! Hea ettekandja Annely, aitäh selle põhjaliku ettekande eest ja ka selle töö eest, mis sa teed vesinikuteema edendamisel selle toetusrühmaga! Hiljuti me andsime siin arvamuse Euroopa Liidu asjade komisjonile Euroopa Liidu vesinikustrateegia teemal ja toetasime katusstrateegiat, et Euroopa Liidu tasandil selle teemaga tegeleda. Mulle tundub väga loogiline, et kui me nüüd saaksime täna selle otsuse eelnõu tehtud, siis selle oma Eesti strateegiaga me saaksime lahendatud ka oma sisendi sinna Euroopa Liidu tasandi strateegiasse. Minu teada ka meie volinik Kadri Simson on väga tugevalt toetanud seda teemat. Kas sa kommenteeriksid natuke ka seda Euroopa poolt selles kontekstis?

17:37 Annely Akkermann

Suur tänu, hea kolleeg, heade sõnade eest! Ma usun küll, et see Eesti vesinikustrateegia on sild Eesti majanduse ja Euroopa Liidu katusdokumentide vahel. Euroopa Liidu katusdokumendid on oma olemuselt siiski väga üldised, nad peavad võimaldama kõikidel Euroopa Liidu liikmesriikidel neid ellu rakendada, aga et riik oleks edukas, peab olema see vesinikustrateegia väga adapteerunud Eesti looduslike tingimuste ja riiklike võimalustega ning senise energiatootmise struktuuriga. Ma arvan, kavandatav vesinikustrateegia aitab kindlasti ühest küljest Eestil vesinikumajandusest kasu lõigata, teisest küljest aga käia Euroopa Liiduga ühte jalga.

17:37 Aseesimees Siim Kallas

Johannes Kert, palun!

17:37 Johannes Kert

Tänan, härra aseesimees! Lugupeetud ettekandja! Eestil on ette näidata tippsaavutused vesinikutehnoloogia kütuseelementide arendamisel ja Eesti teadlasi on väga palju tsiteeritud maailma teadusajakirjanduses. Kuidas saab olla võimalik, et riigis, kust on pärit eelmise aasta Euroopa Liidu innovatsiooni peaauhind just vesinikutehnoloogia alal, ei suuda me veenda meie ametnikkonda teatud ministeeriumides, et meil on vaja oma mõtteid korrastada ka riiklikul tasemel ja kirjutada need kokku ühte strateegiasse?

17:38 Annely Akkermann

Suur tänu, hea kolleeg, hea küsimuse eest! Tõepoolest, vaatamata sellele, et Eestil ei ole vesinikustrateegiat, on Eestil mitmeid nimekaid teadlasi, kes on arendanud vesinikutehnoloogiat ja saavutanud suurepäraseid tulemusi. Ettevõte Elcogen on neid teadussaavutusi rakendanud oma toodete väljatöötamisel. Ja Elcogen ekspordib ju suures osas oma tooted Jaapanisse, mis oma vesinikustrateegia alusel kasutab neid kodumajapidamistes. Seetõttu on meil teada, et Eestil on need teadmised olemas ja on ka need ettevõtjad olemas. Meie poliitikutena saame anda hoogu. Me siin Riigikogus võib-olla ei peakski selgitama ministeeriumide ametkondadele, kuidas nemad peaksid mõtlema, vaid me peaksime andma ametnikele korralduse, nagu see eelnõu ette näeb, strateegiad välja töötada. Lõppude lõpuks meie Riigikogus oleme valitud rahvaesindajad ja meie ülesanne on anda ametnikele ka ülesandeid ning nõuda nende täitmist, poliitika koostamist ja elluviimist. Riigikogu peab olema jõulisem poliitikasuundade kehtestamisel, selleks me oleme lasknud ennast siia valida ja seda me peame suutma teha.

17:40 Aseesimees Siim Kallas

Kaido Höövelson, palun!

17:40 Kaido Höövelson

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Mis sa, Annely, arvad, mis ikkagi ajendas Jaapanit maailmas esimesena välja töötama vesinikustrateegiat?

17:41 Annely Akkermann

Suur tänu intrigeeriva küsimuse eest, hea kolleeg Kaido! Kahtlemata peaksin mina seda sinu käest küsima, sest sina, kes oled hulk aastaid Jaapanis elanud ja töötanud, oskaksid sellele küsimusele vastata ilmselt väga palju paremini kui mina. Aga ma arvan ja julgen ette kujutada, et Jaapani energiapuudus ja võib-olla ka suurte linnade õhu puhtuse probleem. Aga ma ei tea, ma tõesti ainult arvan nii. Ja ma oleksin väga tänulik, kui sa oma teadmisi minu ja kolleegidega jagaksid.

17:41 Aseesimees Siim Kallas

Jürgen Ligi, palun!

17:41 Jürgen Ligi

Aitäh! No vaat, nagu te ütlesite, vesinik on kõigest energiakandja, nii et Jaapanis peab mingi muu trikk ka olema peale energiapuuduse, mida te nimetasite. Aga ma löön selle elektri ja vesiniku teema lahku rongide puhul. Ei kuulnud, kas te olete sellest juba rääkinud, mis seis sellega on. Meil on plaanis siin jälle nagu nõukogude võimuga kogu maa elektrifitseerimine või vähemalt rongide. Kas seda saaks kuidagi peatada? Vesinikurongindus on minu meelest juba üsna kaugele jõudnud. Mis on valitsusest kuulda? Ma ühe korra olen seda vastust kuulnud ja see oli üsna juhm. Äkki on vahepeal edenemist olnud?

17:42 Annely Akkermann

Suur tänu, väga täpne küsimus! Jah, palju artikleid on ajakirjanduses olnud sellest, et Eesti raudteesid hakatakse väga suuremahuliselt elektrifitseerima. Just äsja kolmanda lugemise läbinud riigieelarves on 3,9 miljonit eurot raudtee elektrifitseerimise teatud lõikude projekteerimiseks ja ka viide, et tulevikus nähakse nende projektide elluviimiseks ette 192 miljonit eurot. Need summad on pööraselt suured ja need on täna vastu võetud riigieelarve strateegia seletuskirjas ära toodud.

Aga nüüd vesinikurongidest. Kuna see summa on nii suur ja seda on hetkel veel võimalik – no nii kaua, kui kopad ei ole maasse löödud – pöörata vesinikumajandusse. Eelmise aasta veebruarikuus loodud vesiniku toetusrühm kavandas tutvumisreisi Saksamaale ja oli plaanis minna aprillikuus vesinikumessile. See lükati koroona tõttu edasi juulisse, siis jäeti ära ja septembriks oli jällegi visiit kokku lepitud rongitootja Alstomi juurde. Alstom on tootnud ronge, mis juba sõidavad, ja oli nõus näitama meile oma rongide ja vedurite arendusi. Sealt me pidime edasi liikuma Austriasse Viini. Ühesõnaga, kõigepealt testiti vesinikuronge Põhja-Saksamaal Bremeni ümbruses, aga septembrikuuks olid need rongid viidud testimisele Viini. Ja ma olen ühest teisest ettekandest kuulnud, et neid ronge on testitud juba ka Põhja-Hollandis. Selliseid ronge on mugav kasutada umbes 100-kilomeetristel lõikudel ja eelkõige võetakse need kasutusele linnade lähiliikluses, kus ei arendata suuri kiirusi. Hollandi ettekandest saime teada, et kui kiirus läheb üle 95, siis kasvab hüppeliselt kütusekulu. Aga nende rongide eelis on see, et nad on vaiksed ja nad ei saasta õhku. Meie puhul on nii, et ise teate, kui kaugel Tallinna Balti jaamast need rongid käivad. Suur hulk ronge liigub 100 kilomeetri raadiuses ja selles mõttes need Alstomi juba testitud ja ehitamisel vesinikurongid üsna tõenäoliselt sobivad hästi siia meie Tallinna ümbrusse täpselt samadel põhjustel: pole vaja elektrifitseerida, saab selle kulu kokku hoida, nad on väiksema müraga ja saastavad vähem õhku. Need rongid on olemas. Samamoodi tellis Bremeni ümbruse maakond katsetuste tulemusel Alstomi käest 14 vesiniku kütteelementide abil liikuvat rongi. Nii et meie toetusrühm ootab koroonapiirangute mahavõtmist, et minna nende rongidega kohapeale tutvuma. Eesti saatkond aitab meid ja ka EAS aitab. Ma näen Eestile sealt tulemas väga vajalikke rakendusi paremaks rahakasutuseks. 

17:46 Aseesimees Siim Kallas

Sven Sester, palun!

17:46 Sven Sester

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja, ma tänan teid selle ülevaate eest. Ja ma arvan, et ka teie seletuskirja esimene lause on osaliselt täitunud. Te ütlete oma esimeses lauses, et eesmärk on suunata riiklikul tasandil suurem tähelepanu vesinikutehnoloogia võimalustele ja majanduse dekarboniseerimisele. Ma arvan, et see, mida me praegu teeme, on kindlasti samm selles suunas, nii et selle eest aitäh. Aga minu küsimus on pigem selles, et vorm ja sisu. Te räägite praegu vesinikustrateegia dokumendi vormistamisest, mina annan aga hiljem ülevaate sellest, mis komisjonis räägiti. Komisjonis tuli tegelikult välja ka see, et Eesti tegeleb sellega, on moodustatud vesiniku töörühm, seal on ettevõtted, seal on eri ministeeriumid, mitu korda on koos käidud ja on ka paika pandud, kuhu tahetakse jõuda. On tellitud uuring, mis peaks vist järgmise aasta aprillis valmis saama, ja sisuliselt on pilootprojektideks ette nähtud 30 miljonit eurot, millest 5 miljonit on juba eelarves olemas ja 25 peaks tulevikus tulema. Nii et on järjest astutud samme ja praegu üht-teist tehakse. Siit tulebki see minu vormi ja sisu küsimus. Kas teie jaoks on tähtis see, et oleks vesinikustrateegia, või on teie jaoks tähtis see, mida hakatakse Eestis lähitulevikus tegema, kuhu tahetakse jõuda ja kuidas seda tehakse? Kui see on muudes olemasolevates strateegiates olemas, siis kas see lahendab olukorra? See on see küsimus.

17:47 Annely Akkermann

Suur tänu küsimuse eest, hea kolleeg! Kõikidele nendele aspektidele, mille kohta te praegu küsisite, ma pöörasin tegelikult oma kõnes tähelepanu. Tõenäoliselt liikusite te sel hetkel oma kabineti ja saali vahel. Ma kordan siiski lühidalt üle, et võrreldes energeetikasektori investeeringutega, 125 miljonit või 200 miljonit, on see 30 miljonit neljaks aastaks liiga vähe, et vesinikumajandust käima tõmmata. Ma andsin ülevaate ka Keskkonnaministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Riigikantselei ühisest tellimusest Stockholmi Keskkonnainstituudile, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudile ja CIVITTA-le. Ma nentisin, et see on uuring ja see on alusuuring, mille pealt on hea kindel teha vesinikustrateegiat. Uuring uurib välja, mis on meie võimalused, mis on meie ressursid, aga strateegia sisaldab siiski otsuseid, mida me nende oma ressurssidega oma keskkonnatingimustes teeme ja mida me tegemata jätame. Aga jah, see majandusministeeriumi 5 + 25 on nagu pilootprojekt ja sealt saab samuti pikemaajalisse strateegiasse alusmaterjali. Vesinikustrateegia ja see kliimaneutraalsuse eesmärk on seatud siiski aastaks 2050, see on 30 aastat ette. Nii et need on nagu erinevad suurusjärgud, erinevad üldistusastmed. 

17:49 Aseesimees Siim Kallas

Toomas Kivimägi, palun!

17:49 Toomas Kivimägi

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja, kõigepealt kiidan sind siiralt väga põhjaliku ettevalmistuse ja sisuka ettekande eest! Tunnistan ausalt, et juba mõni aasta tagasi pöördusid minugi poole teemast huvitatud ettevõtjad, aga ma ei suutnud neile sel määral vastata, nagu sina seda täna siin teinud oled. Nii et suur aitäh sulle selle eest! Aga minu küsimus on see: kas vesinikuenergeetika Eesti jaoks on usu, valikute või vältimatu küsimus? 

17:50 Annely Akkermann

Suur tänu, hea kolleeg Toomas Kivimägi! Selle vesinikuküsimusega on nii, et kui natukene seda kaant kergitada, siis ta tõmbab sind ise käima. Selles mõttes on see nii põnev tulevikku vaatav ettevõtmine ja üldse kuidagi moraalselt õige asi, mida teha. Ma arvan, 19. sajandil, kui ka Tartu Ülikoolis töötanud Wilhelm Ostwald avastas vesiniku võimalused energiakandjana, siis oli see võib-olla niisugune usuküsimus, et kas saab kasutada või ei saa kasutada. Aga tänapäevase kliimapoliitika, süsinikuheite mõjude ja muude sellekohaste teadmiste valguses on vesinikumajanduse ja vesinikutehnoloogia arendamine siiski, ütleme, vältimatu valik. Tänapäeval on see vältimatu valik. Võib-olla kunagi oli usk, aga nüüd on teadus juba nii kaugele arenenud, et see on vältimatu valik.

17:51 Aseesimees Siim Kallas

Urve Tiidus, palun!

17:51 Urve Tiidus

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Toetan seda kiitust, et suurepärane ettekanne, väga palju infot. Mulle isiklikult meeldib üks fakt vesinikuenergia kohta, nimelt, et seda on kasutatud raketikütusena, kuna ta on nii kõrge energialaenguga. Aga maailmas kasutatakse seda palju ja Euroopa Liit kavandab aastani 2030 investeerida, eeldab, et investeeritakse 430 miljardit eurot vesinikukütusesse ja võimalik toetus võib kujuneda 145 miljardi euro suuruseks. Kas meil on siin lähinaabruse riikide seas partnereid selle vahva idee teostamiseks või elluviimiseks, näiteks Soome, Läti või Leedu?

17:52 Annely Akkermann

Jaa, kindlasti. Soome, Läti, Leedu ja Rootsi – nemad on oma planeerimisega juba kaugemal. Aga liidripositsioonile vesinikutehnoloogia komplekssel kasutuselevõtul pürgib Põhja-Holland, Põhja-Hollandi kolm maakonda, kuhu maabub Põhjamerel tuuleparkides toodetud energia. Nemad on nimetanud oma projekti – sarnaselt Silicon Valleyga – Hydrogen Valleyks. Nende Hydrogen Valley on selles mõttes kohalik projekt, et kohapeale tuleb mere pealt see energia, mis muudetakse – ma praegu ei oska täpselt öelda, kas juba merel või praegu veel mandril – elektrolüüsi meetodil vesinikuks, seejärel teda tangitakse ja siis mõeldakse, kuidas seda mööda torusid transportida, kuidas kasutada elamumajanduses ja kuidas kasutada rasketranspordis, sh raskeveoautodele ja rongidele. Ehk on integreeritud nagu sellised kavad. Ja hollandlased soovivad eest vedada võrgustikku, mis koondab eri piirkondi üle terve Euroopa. Ma olen viimase aasta kestel päris mitut hollandlaste esitlust näinud ja ütlen, et juunikuus nägin esitlust, kus nad seda tutvustasid ja mina esimest korda selle Hydrogen Valley projektiga tutvusin. Vesinikupäeval tehti sellesama projekti kohta juba uus tutvustus ja siis oli teada, et 38 piirkonda üle Euroopa alates Hispaaniast kuni Kesk-Euroopani oli juba oma piirkondadega nende võrgustikku liitunud. Eks see on selline hajus elektrienergia, ütleme, vesiniku tootmine ja vesiniku energiakandjana kasutamine, ja Holland tahab seda võrgustikku eest vedada. Selles mõttes, kui Eestis moodustuks selline klaster ja see kutsutaks Hollandi võrgustikku, siis meil oleks tänase seisuga juba otsekohe 40 koostööpartnerit. Võib-olla on neid vahepeal juurde tekkinud, sest see projekt areneb minu teada ikkagi peadpööritava kiirusega.

17:55 Aseesimees Siim Kallas

Andrus Seeme, palun!

17:55 Andrus Seeme

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja, ka mina tänan väga sisuka ettekande eest ja põhjalike vastuste eest! Ma saan aru, et Eestis on teadlased ja ettevõtjad, kes juba vesinikuenergeetikaga tegelevad, aga üks asi jäi arusaamatuks ja ma tahan lihtsalt teada. Äkki sa oskad öelda, kas Eesti riigil praegu üldse puuduvad vesinikuenergeetika arengusuunad või riiklik arvamus?

17:55 Annely Akkermann

Jah, sisuliselt kahjuks puuduvad. Kui ma koostasin oma ettekannet 24. oktoobril toimunud vesinikupäeva jaoks, siis ma võtsin lahti Riigikantselei kodulehekülje, kus peaksid olema ja ongi reas Eestis kehtivad arengukavad. Esiteks, sarnaselt eile, õigemini juba üleeile kõne all olnud metsanduse arengukavaga on väga paljud arengukavad oma tähtaja juba ületanud, nad lõpevad 31. detsembri seisuga. Tegelikult ma proovisin otsida Wordi dokumentidest "Eesti kliimapoliitika 2050" ja "Eesti energiapoliitika 2030", sisestasin päringuaknasse sõna "vesinik". Selgus, et seal sama hästi kui ei ole vesinikku sees, st kui on, siis ainult kusagil loetelus, et võiks kasutada vesinikku ja see on üks võimalus, aga mingisuguseid reaalseid suuniseid, plaane või ressursside planeerimist Eesti arengudokumentidest ei leia.

17:56 Aseesimees Siim Kallas

Taavi Rõivas, palun!

17:56 Taavi Rõivas

Aitäh! No sõltumata sellest, mis on kellegi maailmavaade, on ju üldine loogika, et need riigid, kes tabavad kiiremini ära, millised tehnoloogiad tulevikku kujundavad, saavad edumaa. Ja väikesel riigil Eestil ei ole minu arust isegi mitte muud valikut kui saada aru, mis on see üks tehnoloogia, mis ülisuure tõenäosusega suurelt maailma mõjutab, et olla seal esimeste hulgas. Aga mu küsimus on puhtalt omakasupüüdlik. Mul on südamest kahju, et mul ei õnnestunud osaleda sellel õppevisiidil, vähemasti mitte Riigikogu liikmena. Kuna aga Eesti ettevõtjad ja teadlased tegelevad vesinikuga, siis kas te olete kaalunud ka sellist varianti, et sellel visiidil võiks olla ka näiteks ettevõtjate ja teadlaste esindus kaasas?

17:57 Annely Akkermann

Suur tänu küsimuse eest! Me tõesti planeerisime seda delegatsiooni koos majandusministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumiga ja Riigikoguga. Ja tegelikult me võtsime eesmärgiks, et kolmandik sellest delegatsioonist, st 20-liikmelisest delegatsioonist seitse-kaheksa inimest, oleks ettevõtjad. Sest tõepoolest, jäme ots vesinikumajanduse arendamisel on siiski ettevõtjate käes. Majandus on ettevõtjate valdkond. Riigikapitalismi pooldaja mina ei ole, sest ettevõtjad ikkagi oskavad oma tööd ja teevad oma äri paremini kui riik iganes.

17:58 Aseesimees Siim Kallas

Heiki Kranich, palun!

17:58 Heiki Kranich

Aitäh! Minu küsimus on pigem tehnilist laadi, ütleme, selle saali tehnilist laadi. Toomas Kivimägi juba küsis sinu käest, kas see võiks olla usuküsimus. Sa tead väga hästi, et tegemist on valitsusele ettepaneku tegemisega. Valitsusele ettepaneku tegemine nõuab koosseisu häälteenamust, st 51 häält. Kui sa vaatad praegu siin saalis ringi, siis see saal on suhteliselt hõre. Kas sa usud, et kui see pannakse nüüd lõpphääletusele, siis koalitsiooniliikmed tulevad siiski lõpuks saali, et anda sellele edumeelsele ideele kokku 51 häält, või sa arvad, et nad lasevad sellel teemal lihtsalt surra?

17:59 Annely Akkermann

Ütleme nii, et see on nüüd tõesti usuküsimus. Ja ma tõesti praegusel hetkel usun, et koalitsioonisaadikud tulevad saali ja annavad oma hääle, et sellest eelnõust saaks ülesanne valitsusele vesinikustrateegia toetamiseks. Usk on selline asi, et see sureb või elab siis, kui tablool tuled põlema löövad. Aga ma arvan, et isegi kui täna veel koalitsioon ei ole valmis vesinikustrateegiat toetama, siis seda teemat küll enam peatada ei ole võimalik. Võib‑olla on võimalik seda veel edasi lükata või selle hoogu pidurdada, aga ma arvan, et teemat kui sellist ei ole võimalik enam peatada.

18:00 Aseesimees Siim Kallas

Jüri Jaanson, palun!

18:00 Jüri Jaanson

Aitäh! Austatud ettekandja, kõigepealt suur tänu põhjaliku ja suurepärase ettekande eest! Selle strateegia eelnõu raames oleme rääkinud sellest, et vesiniku töögrupp või toetusrühm plaanib minna Saksamaale ja teistesse kohtadesse tutvuma, kuidas Euroopa riikidel vesinikuga lood on ja mida meil tasuks üle võtta. Ka selle strateegia üks osa ei peaks olema Euroopa Liidu riikide sihukese koostöö arendamine just vesinikutehnoloogia kasutuselevõtuks?

18:01 Annely Akkermann

Jaa, see on väga hea tähelepanek! Ma arvan, et vesinikustrateegia, kui ta valmis saaks, võiks anda ettevõtjale ikkagi julguse veel rohkem vesinikumajandusega tegeleda, oma teadus- ja arendustegevust sellesse valdkonda suunata, oma teadus- ja arendustegevuse eelarveid sellesse valdkonda suunata. Aga mis puudutab üleeuroopalist koostööd, siis ma arvan, et Eestis tuleks teha vesinikuklaster. Ja ma arvan, et Eesti ettevõtlusele ja vesinikumajandusele oleks kasuks, kui see Eesti vesinikuklaster liituks sellessesama hollandlaste eestveetava vesinikuvõrgustikuga, sest seal on juba eri piirkondades väga palju asju katsetatud, väga palju juba ellu viidud pilootprojekte, mida me ei pea enam ise katsetama, vaid me võime minna vaatama. Me võime tutvuda nende projektidega, siis me oleme juba pika sammu ees, nii ajaliselt kui ka rahaliselt, ning saame õppida teiste kogemustest ja ka ebaõnnestumistest. Üleeuroopaline koostöö on väga tähtis. Ma arvan, et ükski riik üksinda ei suuda seda teha. Või kui keegi suudab, siis Saksamaa, kes on 7 + 2 miljardit planeerinud vesinikumajanduse arendamiseks. Aga väikeriikidel on võimalik seda teha ainult nii, et neil on koostöö ja võrgustikud. Minu enda arvamus on olnud ka ikkagi selline, et meie, poliitikute ülesanne on ettevõtjatele uksi avada. Nii et ma ise kavatsen küll kaasas käia ja korraldada igat visiiti, kus mul oleks võimalik Eesti ettevõtjatele uksi avada. Sest meie, poliitikud, oleme ka oma riigi visiitkaardid ja oma riigi suhete loojad, oma riigi müügimehed, oma riigi majanduse müügimehed, seal midagi teha ei ole.

18:03 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh, austatud ettekandja! Rohkem teile küsimusi ei ole. Ja nüüd ma palun kõnetooli ettekandjaks majanduskomisjoni esimehe Sven Sesteri. Palun!

18:03 Sven Sester

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Annan omalt poolt ülevaate, mis komisjonis räägiti. Komisjon kogunes seda teemat arutama oma korralisel koosolekul 23. novembril. Me kontsentreerisime sellele päevale kokku tegelikult kaks teemat või, ütleme siis, kaks erinevat arutelu. Kui te lubate, siis ma annan ülevaate ka sellest teisest teemast. Nimelt, üks pool on Annely Akkermanni praegu räägitud vesinikustrateegia soov, mis oma olemuses otsuse eelnõuna on kahelauseline ja sisu on see, et valitsusel tuleks valmistada ette tuleviku vesinikustrateegia. Aga teiseks haakub sama teemaga see, mis me tõime ka samal päeval komisjoni, nimelt Eesti seisukohad Euroopa Komisjonile just kliimaneutraalse Euroopa vesinikustrateegia kohta. Kuna mõlemad teemad on mingil määral üksteisega seotud, siis ma käsitlen neid koos.

Ma ei hakka üle rääkima seda, mida Annely Akkermann rääkis komisjonis, sest ta tegi juba ka siin saalis juba, vaid lähen kohe küsimuste ja vastuste juurde, mis komisjonis olid. Neid oli iseenesest päris mitmeid. Kõigepealt tunti huvi selle vastu, kas Eesti saab kujundada Euroopa seisukohta vesinikustrateegias. Ma rõhutan veel kord, et me ei arutanud mitte ainult võimalikku otsuse eelnõu, vaid ka Eesti seisukohti – kas need võivad olla Euroopaga vastandlikud riigi personaalsed seisukohad või on need üldiselt Euroopaga sarnased. Meil oli kolm inimest eri ministeeriumidest, kes sellel teemal kaasa rääkisid. Ütlen siinkohal ära, et need olid Keskkonnaministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ametnikud. Arutleti teemal, milline on Euroopa ja Eesti võimalik sarnasus või erisus ning kas me personaliseerime oma seisukohti, mis võivad olla Euroopa omadest väga erinevad. Nenditi, et me toetame Euroopa Liidu seisukohti, mis on vesinikuga seotud, ja need ühtivad Eesti omadega. Võib-olla on see pilt Euroopas praegu sihukeste numbriliste sihtide seadmise poolest parem, aga Eesti teeb tööd selle nimel, et saavutada tõesti lähitulevikus selgem pilt, kus on Eesti tugevused ning ettevõtjate ja teadustöö potentsiaal. Toodi välja ka seda, et kuivõrd Eesti on iseenesest väike, siis see tekitab kindlasti probleeme suuremastaabiliste väärtusahelate loomisel, mis omakorda tähendab seda, et oluline on kindlasti piiriülene koostöö.

Siis sooviti komisjonis teada ka seda, kas ministeeriumidel on mingi töörühm või organ, kes töötab välja Eesti positsioone ja otsustab, mida üldse Eesti teeb jooksvalt vesinikuga seonduvalt. Siis anti meile tagasisidet. Nii nagu ka siin küsimustest välja tuli, käib Keskkonnaministeeriumi juures koos vesiniku töörühm ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi juures taastuvenergia koda. Korraldatakse ühiseid arutelusid, kus arutletakse, kuskohas hetkel ollakse, kuidas edasi minna, millised on osapoolte ootused, koostöökohad jne. Selles koostöös valmistatakse ette pilootprojektide toetusmeetmete tingimusi, et Eestis ära katsetada väärtusahela minimudelid. Paralleelselt on käimas vesinikuressursside kasutuselevõtu uuring, milles analüüsitakse, millistes sektorites oleks kõige mõistlikum vesinikuressursse kasutada, milline tehnoloogia seal on ja millisel küpsusastmel see on. Selle abil saab teada, millistesse väärtusahelatesse oleks mõistlik investeerida, sest selge on see, et Eesti riigi ressursibaas on piiratud. Nagu ma enne oma küsimust esitades mainisin, peaks see analüüs valmima 2021. aasta aprilliks. Ministeeriumi esindaja nentis ka seda, et vesinik on iseenesest osa sellest kogu energiasüsteemist ja seda vaadeldakse kui taastuvenergia võimaldajat.

Siis tunti huvi, peaasjalikult tegi seda Annely Akkermann, kui mitu aastat on Eesti teistest riikidest maas ning kas lähimate aastate jooksul on ka Eestil võimalik jõuda teistele riikidele järele. Siinkohal nenditi, et esimene suurem vesinikuteema tõstatus Euroopa tasemel oli aastal 2008, aga siis ei olnud tingimused õiged, kuna polnud piisavalt palju taastuvenergiat ning tarneajad vesinikutehnoloogia sisseostmiseks olid veel tunduvalt pikemad kui praegu. Aga nüüd on vesiniku teema tõusnud selgelt Euroopas päevakorda, tingimused on õiged, ja ka Eestil tuleb lähitulevikus kindlasti valida õiged strateegilised läbilöögisuunad ja nišikohad, nii et me saaksime oma potentsiaali maksimaalselt rakendada. Ei saa öelda seda, et Eesti oleks maha jäänud. Pigem ollakse arenguprotsessis ja jälgitakse, kuidas  asjaolud terviklikult arenevad. Eesti astub oma samme ja oluline on see – seda rõhutati ka majanduskomisjonis –, et tulevased otsused oleksid teadmistepõhised. Sealt edasi jõuti järgmise etapini. Selleks, et need otsused oleksid teadmistepõhised, on vaja ära oodata ka uuring, mis on juba praegu töös. See uuring peaks valmima, nagu ma enne mainisin, järgmise aasta aprilliks. Siis me saame selle arusaama, kuidas edasi minna.

Nenditi veel seda, et vesinikku ei toodeta lihtsalt vesiniku tootmise pärast, vaid tegemist on taastuvenergia võimaldajaga, mistõttu tuleb kaaluda ka teisi alternatiive ja nende omavahelist koosmõju. Käis läbi 30 miljonit eurot, millest tänagi räägiti, ja küsiti seda, kuhu täpsemalt Eesti tegelikult plaanib oma 30 miljonit panna, kui see raha üldse tuleb. Selle kohta öeldi, et eesmärk on teha pilootprojekte ja see on plaanitud vesiniku väärtusahelate katsetamise projektide toetusmeetmeks. Viis miljonit on riigieelarves juba olemas MKM-i eelarve real kliimapoliitika pilootprojektide vahenditeks ja 25 miljonit eurot peaks tulema Euroopa Liidu taastefondidest. See oleks siis nagu reaalne raha ja selge on see, et kui soovitakse mingeid uusi suundi luua, siis on alati oluline, et sellel oleks rahaline mõõde taga.

Siis räägiti komisjonis veel sellest, mis see piloteerimine üldse on ja kui tahetakse teha pilootprojekte, siis mida see piloteerimine tähendab. Nenditi ka seda, et Eestis pole sellise meetmega tegevusi varem tehtud ja sealt tuleb siis ka see piloodi mõiste. Eesmärk on meede, mille puhul me saame tulevikus aru, lähtudes teaduspõhisusest, kuhu seda raha suunata ja kuhu oma energiat suunata. Mainiti ka seda, et selle viie miljoni euro suhtes ollakse pigem sellise suunitlusega, et see võiks minna transpordisektorisse. Kui küsiti, miks just transpordisektorisse, siis nenditi, et selles sektoris on Euroopa Liidus tegelikult kõige rohkem n-ö toimivaid lahendusi. Sellest järeldus siis see, et Eesti paneb pilootprojektina transpordisektorisse raha vesiniku kontekstis. Ja see oleks eelkõige pigem õpikogemus, et aru saada, kus on kitsaskohad ja kuhu oleks vaja kompetentsi juurde ning kuidas muuta võimalikke regulatsioone või kriteeriume.

Tunti huvi ka selle vastu, kes selles vesiniku töögrupis on, kui selline töögrupp koos käib, arutleb ja mõtleb välja tulevikusamme. Anti teada, et sinna kuuluvad vesinikuhuvilised, need on nii ülikoolid kui ka ettevõtted, kusjuures enamikus on töörühmas ettevõtted. Tunti huvi, kas nad kohtuvad perioodiliselt ja kas neil on mingid füüsilised kohtumised või virtuaalsed kohtumised. Selleks hetkeks olid nad seal Keskkonnaministeeriumi juures koos käinud kaks korda. Ma ei tea, kui ma nüüd ei eksi, siis selle meie komisjoni koosoleku ja tänase päeva vahelisel ajal on nad käinud koos ka kolmandat korda. Aga ütleme siis, et nad on kokku saanud kaks kuni kolm korda.

Siis oli meil diskussioon selle üle ja sooviti teada saada seda, millest meil tänagi siin juttu oli, mis on oluline, kas vorm või sisu. Vorm on see, et oleks strateegia, sisu on see, et oleks arusaamine, mida vesinikuga saab teha ja millised on võimalused. Sellega seoses tekkis arutelu selle üle, et Eestis on juba erinevaid arengustrateegiaid, arengukavasid ja kümneid muid dokumente. Pigem on Eestis võetud seisukoht, et võib-olla võiks luua vähem arengudokumente. Kuidas siis sellega on, kui me räägime võimalikust vesiniku arengustrateegia dokumendist? Tahtsime teada, kas ministeeriumide sõnum majanduskomisjonile on siis selline, et asjaga tegeldakse, sisu loeb ja suundumused, kuhu tahetakse jõuda, on juba töös ja selleks ei pea looma eraldi strateegiat. Või siis ikkagi peaks selle looma? Ministeeriumi esindaja kinnitas, et tõesti, sõnum on selline: töö käib, sõltumata vesiniku arengustrateegia kui sellise vormilisest dokumendist, ja pigem on oluline see, et jõutakse tulemusteni, mille pealt saab edasi minna. Ja kui need tulemused peegelduvad lõpuks muudes dokumentides, siis kindlasti on sisu siin olulisem. Tunti huvi ka selle vastu, et kui riik asjaga tegeleb, siis kas kuskil on mingi ministeerium, kes sellega konkreetselt tegeleb, ja millise ministeeriumi all peaksid vesinikuteemad olema. Seepeale nenditi, et sellega tegeleb kaks ministeeriumi: Keskkonnaministeerium ja majandusministeerium. Edasi toimus komisjonis arutelu selle üle, kumb ministeerium siis võiks olla tähtsam ja kui need teemad on kahes kohas, siis mis aspektid kummalgi ministeeriumil on. Selge on see, et mõlemal on oma aspektid, majandusministeeriumil on majanduslikud aspektid ja Keskkonnaministeeriumil keskkonnasõbralikuma tehnoloogia teema ja kogu see pool.

Veel tunti huvi, milline on see rakendusüksus või konkreetne organisatsioon, kes hakkab neid vesinikumeetmeid rakendama. Üks asi on see, et on eri ministeeriumid, aga küsimus on, kes on siis rakendusüksus. Sellele oli ka vastus olemas, nimelt on see organisatsioon Keskkonnainvesteeringute Keskus. Sealne kompetentsus on sellel tasemel, mis võimaldab edasi minna. Sellised olid need erinevad küsimused.

Lõpuks olid ka otsused või otsustuse kohad. Nagu ma ennist kohe alguses mainisin, on meil mitu otsust. Ma andsin teile mingil määral ülevaate kliimaneutraalse vesinikustrateegia positsioonidest Euroopas ja komisjonis me leidsime konsensusega, et valitsuse seisukohad, millega Eesti läheb Euroopasse, on toetatavad. Ühtlasi olid konkreetse eelnõu puhul otsused järgmised: ettekandjaks määrata mind (see oli konsensuslik otsus), teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda tänaseks (samamoodi konsensuslik otsus) ja teha ettepanek panna eelnõu lõpphääletusele (ka see oli konsensuslik otsus). Aitäh teile! 

18:17 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Hea ettekandja! Teile on ka küsimusi. Esimesena küsib Taavi Rõivas. Palun!

18:18 Taavi Rõivas

Aitäh! Ma püüdsin meenutada sarnaseid initsiatiive. Minu meelest selle aja jooksul, kui mina olen Riigikogu väga lähedalt näinud, on see üks väheseid selliseid initsiatiive, kus tõesti Riigikogust ühe valdkonna arengut püütakse vedada ning kuhu on suudetud kaasata nii erasektorit kui ka teadussektorit ja tehtud seda väga tulemuslikult. Igal juhul suur kummardus kõigi ees, kes seda on aktiivselt vedanud. Ma kuulasin väga suure huviga nii Annely ettekannet kui ka, Sven, sinu ettekannet. Ma tean, et meid kuulavad selles küsimuses ka ettevõtjad ja teadlased. Aga üks asi, mis sellest ettekandest välja ei tulnud, on see: kas ma saan õigesti aru, et kõik osalejad või kõik rahvasaadikud toetavad seda, st see on ka koalitsiooni jaoks vastuvõetav plaan? Ma ei kuulnud vähemasti mitte ühtegi vastuargumenti.

18:19 Sven Sester

Aitäh! Ma kõigepealt hakkaksin pihta sellest, et nagu ikka me poliitikutena, sa tegid kõigepealt reveransi enne küsimust sissejuhatavalt. Ma arvan, et me ei tohiks nii öelda, et see on üks ja ainus selline tegevus, mis on heal tasemel edasi, ma võiks öelda, et merendusega me oleme olnud seotud, oleme teinud väga aktiivset koostööd merendusorganisatsioonidega – me oleme Eesti lipu alla toonud vist juba mitu laeva, kui ma ei eksi –, aga me oleme ka seadustes teinud olulisi muudatusi maksuerisuste näol jne. Ma arvan, et selliseid ühisprojekte, kus koostöö käib tegelikult erinevate organisatsioonidega, kaasa arvatud ettevõtjatega, on kindlasti veel. Nii et see ei ole kindlasti üks ja ainus, mida heroiseerida.

Aga mis puudutab nüüd seda teemat, kas seda eelnõu toetatakse jne, siis komisjon siinkohal selget otsust vastu ei võtnud. Ta ei saagi võtta. Kindlasti, nii nagu ma enne ka mainisin, on lõplik otsus suure saali käes ja valdkondlikud komisjonid sel hetkel otsuseid ei kujunda. Aga mida ma võin küll öelda, on see: mulle tundus, et igal juhul mitmed komisjoni liikmed ka oma küsimuseasetusega väljendasid seda – protokoll ei anna küll edasi emotsioone – ja nentisid seda, et töö, mida Eesti riik teeb selleks, et tulevikus vesinikku kasutusele võtta, on piisav, et sellega edasi minna. See oligi seesama vormi ja sisu küsimus: mis on meie jaoks on oluline, kas vorm või sisu? Ja kui öelda, et oluline on sisu, siis kas Eesti riik tegeleb täna sellega, et tulevikus vesinikku reaalselt kasutusele võtta, alates selle võimalikust tootmisest kuni lõpetades kasutamisega, siis jah, ma arvan seda, et sisuga täna tegeldakse. Ja seda andsid ministeeriumitöötajad reaalselt edasi. See omakorda annab vastuse sellele, et eraldi dokumendi väljatöötamise vajadust ei ole, see ei ole vajalik sel hetkel, vähemalt ka ministeeriumid andsid sellise signaali. Aga loomulikult saal on see, kes otsustab.

18:21 Esimees Henn Põlluaas

Valdo Randpere, palun!

18:21 Valdo Randpere

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea ettekandja! Pikk jutt, ilus jutt. Ma oleksin küll oodanud lõpuks ka seda, mida siis komisjon soovitab saalil teha. Aga kuna tundub, et komisjon ei taha midagi soovitada, siis ma räägin sulle natuke, kuidas päriselu välja näeb. Selle vesinikutehnoloogiaga tegelevad väga edukad ja väga nutikad ettevõtjad Eestis ütlevad selgesõnaliselt, et nende tehnoloogia, nende tegevus huvitab kõiki välismaalasi ja valitsusi väljaspool Eestit, aga mitte Eesti riiki. Ja nad tunnevad selle üle sügavat kurbust. Mina ennustan ette, et kui me siin veel niimoodi – ma ei tea, mis sõna ma kasutan – mökutame, nagu täna hakkab juhtuma, st me ei hääleta sellise asja poolt, me ei tegele sellega, siis juhtub nii, et selle tehnoloogia ja need ettevõtted ostavad ära näiteks hiinlased. Ma tean, et see on juba käigus ja tulemas. Ja siis me konstateerime tagantjärele, et oli moment, aga läks minema. Eks me sõidame siis laevadega, mida sa siin nimetasid. Aga need laevad võiksid ka vesinikuga sõita. 

18:22 Sven Sester

No küsimust küll ei olnud, ma saan aru, oli kommentaar. Aga no te teate mind, eks ju, ma püüan anda ka kommentaaridele vastupeegeldust. Ma püüan muidugi mitte minna sellest komisjoni töötsüklist väljapoole. Kindlasti oli eelmise ettekandja ülesanne anda käsitlusi, mina annan pigem ülevaate komisjonis räägitust. Aga paar asja. Kõigepealt, esimene asi on see, et ma arvan, et me ei peaks seda praegusel hetkel – nii nagu teie seda esitasite ja natuke mul kriipis kõrva ka härra Kranichi küsimus eelmisele ettekandjale – politiseerima. Te nagu politiseerite seda kuidagi. Mulle tundub, et me ei peaks seda politiseerima. Minu meelest on tähtis see, kas me saame ühtemoodi aru, et vesinik on oluline tuleviku vaates ja kas see on meil selles mõttes ühine arusaam. Siin ma kinnitan teile, et kindlasti on see oluline, jaa.

Nüüd on järgmine küsimus, kas Eesti riik teeb samme selleks, et seda olulisust tõestada tulevikus. Ma arvan, et jah, teeb. Ma arvan, et see on nagu see. Mulle nagu see politiseerimise moment, mida te siin püüate teha, ei meeldi. Selles mõttes on see teie vastutus, mina ei saa teile sõnu suhu panna.

Mis puudutab seda, millest te alustasite, siis ma arvan, et meil tuleb see ka ikkagi ära asjatada, on ju, et asi oleks korrektne. Ma isegi spetsiaalselt uurisin seda. Ega mul ei oleks otsuse eelnõude puhul mingi probleem ka komisjoni seisukohta kujundada. Issand! Ma olen viiendat koosseisu parlamendis! Ärge nüüd selle pärast muretsege, et mul oleks kartust üht- või teistpidi positsiooni küsida Riigikogus parlamendiliikmete käest. Aga tuli välja, tõsilugu, et meil on võimalus ainult suunata see eelnõu saali, kuna saal on see, kes otsustab. Seda siis ka tehti konsensusega. Nii et ei ole mingeid probleeme. Aga ütlen veel kord: ma arvan, et riik tegutseb selles suunas, ja ma arvan, et see on kõige olulisem.

18:24 Esimees Henn Põlluaas

Kaido Höövelson, palun!

18:24 Kaido Höövelson

Aitäh, lugupeetud esimees! Hea ettekandja! Mis sa arvad, kui üks riigifirma ja hulk ametnikke oleks paar aastat tagasi kogu oma energia, mis läks Utah' ja Jordaania projektidele, suunanud hoopis vesinikustrateegia väljatöötamisele, siis kas me istuksime praegu siin ja arutaksime seda või sõidaks mõni vesinikubuss juba mööda Tallinna linnaliine ringi?

18:24 Sven Sester

Aitäh! Loomulikult, kui sa mingi asjaga hakkad pihta, siis mida varem sa pihta hakkad, seda kiiremini jõuad sa lõpptulemuseni. Ja eri ajajärkudel tehtud otsused on erinevad. Täna me arutame siin Riigikogus mingeid küsimusi, mida me võib-olla kaks-kolm aastat tagasi ei oleks arutanud. Kes oleks seda enne arvanud? Ajad muutuvad ja me oleme selles olukorras, täpselt nii, nagu hea küsija ütlebki, mitte ainult Eestis, vaid tegelikult ka Euroopas, kus on võetud see temaatika palju tugevamalt laua peale. Oma sissejuhatavas sõnavõtus ma juba mainisin, et kui ma ei eksi, siis 2008. aastal hakkas Euroopa esimest korda sellel teemal rääkima, aga siis võeti see teema tegelikult maha, sest nenditi, et ei olda veel selleks valmis. Nüüd ollakse valmis nii Euroopas kui ka Eestis.

18:25 Esimees Henn Põlluaas

Mart Võrklaev, palun!

18:25 Mart Võrklaev

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Pean tunnistama, et teie ettekanne oli vastuoluline. Alustasite sõnumiga, kuidas komisjon andis seisukohad Euroopa vesinikustrateegia kohta. Ja panite sinna juurde klausli, et no te Euroopas teate paremini, me siin Eestis alles tegutseme ja proovime ka, aga täpselt ei tea. Samal ajal ütlete, et tegevused käivad ja nimi pole tähtis, on ta strateegia või tegevus. Tegelikult on küll tähtis. Olles ka suhelnud vesinikuühenduse, ettevõtjate ja teiste huvilistega, näen, et on selge ootus, et riik annaks suunise, kuhupoole me läheme ja kuidas me läheme. Ettevõtjad saavad investeeringuid teha, saab plaane seada ja osapooled saavad kokku tulla, et sellist suurt muutust ellu viia. Omakorda arvan, et ka strateegia, nii nagu me näeme teiste riikide puhul, on tähtis selleks, et öelda: oot, see on Eesti riigile prioriteet, me tegeleme sellega. Mulle jääb ikkagi mulje, et siin saalis vähemalt koalitsiooni poolelt ei taheta seda toetada. Konkreetne küsimus: kas Isamaal on lisaks maksurahule veel mõni suur narratiiv või ainult see ongi? Miks ei võiks olla see teine narratiiv vesinik? 

18:26 Sven Sester

Aitäh! No vaat, me läheme nüüd hoopis teise rakurssi, kui me hakkame rääkima inimeste erinevatest mõtetest, erakondade mõtetest jms. Selles mõttes mina olen siin ikkagi ühe eelnõu komisjoni ettekandja ja ma peaksin tegelikult andma ülevaadet sellest, mis komisjonis räägiti. Aga loomulikult, kui küsitakse, siis olen alati valmis vastama. Seda teavad ka varasemad parlamendis olijad, kes on siin minuga debateerinud.

Kõigepealt ma arvan, et mingit vastuolu ei ole. Võtame need pinged maha, et ei jääks kuskil kõlama, et oli vastuolu. Ei, ei ole ühtegi vastuolu ja väga selgelt Eesti toetab vesinikustrateegia tegevusi. Ma tõin teadlikult oma sõnavõtus sisse mitte ainult Annely Akkermanni esitatud otsuse eelnõu – see on tõesti ainult kaks lauset ja selle sisu on see, et anda valitsusele kohustus töötada välja vesinikustrateegia ja lisada see vastavale arengukavale, rohkem seal ei ole, ehkki seletuskiri on pikem –, vaid ka Eesti seisukohad, mis lähevad Euroopasse. Räägin nendest seisukohtadest ka, kuigi ma mingil määral seda kõike juba kirjeldasin. 

Eesti toetab üleeuroopalist vesinikustrateegiat, me leiame, et vesiniku taastuvenergiast tootmiseks ning laiapõhjaliselt kasutusse võtmiseks on oluline edendada vesinikutehnoloogiat kogu väärtusahela ulatuses. See oli see, mida ma enne ka juba teile mainisin – kogu väärtusahel. Selle väärtusahela tunnetuse me saame kätte teatavas mõttes uuringutest 2021. aasta aprillis. Seda ma ka mainisin – teaduspõhised uuringud. Teaduspõhisus on see, mis on väga oluline. Ja Eesti näeb suurt potentsiaali vesiniku kasutamisel eelkõige energiakandja ja salvestina sektorites, mille puhul on kasvuhoonegaaside heidet keerulisem vähendada. Hästi selge positsioon. Lisaks, Eesti toetab taastuvenergia tehnoloogia tarne- ja väärtusahelate tugevdamist, sh puhta vesiniku tootmist Euroopas, mis võimaldaks Euroopa Liidul saavutada tehnoloogilise sõltumatuse ja energiavarustuskindluse ning aitaks tagada rohelise energia kättesaadavuse ja konkurentsivõimelise hinna. Jälle hästi selge positsioon Eesti poolt vaadates. Ja me oleme selgelt öelnud: selleks, et tagada Euroopa Liidu stabiilne regulatiivne keskkond heitevaba ja vähese heitega vesiniku kasutuselevõtuks, toetame ühtsete reeglite, näiteks sertifitseerimisnõuete ja standardite kehtestamist. Hästi selged ja asjalikult arusaamad. 

18:29 Esimees Henn Põlluaas

Kristina Šmigun-Vähi, palun!

18:29 Kristina Šmigun-Vähi

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Teie jutust sain ma aru, et Eesti riik teeb juba väga suuri samme vesiniku arengu suunas. Küsimus on selline: kas siis see, mida Eesti riik teeb, on põhimõtteliselt see, et ta laseb vesinikuga tegelevatel ettevõtetel rahulikult tegutseda, ei viska neile pulkasid kodarasse, et las muudkui teevad, aga Eesti riik põhimõtteliselt otseselt, kuidas öelda, rahaliselt ei toeta, vaid me lihtsalt nagu räägime sellest? Üks küsimus on mul teile veel ja ma tahan teie isiklikku arvamust teada. Kas Eestil on vaja vesinikustrateegia väljatöötamist? Teie isiklik arvamus – on vaja või ei ole?

18:30 Sven Sester

Aitäh, hea Kristina! Ma tegelikult rääkisin enne sellest juba pikalt, aga ma kordan üle, selles mõttes ei ole küsimust, võib-olla läks kõrvust mööda ja ega topelt ei kärise. Ei, üldsegi mitte. Üldsegi mitte ei ole niimoodi, et Eesti riik vaatab kõrvalt ja ütleb, et las kuskil keegi tegutseb. Me ei sega neid ja kogu nali. Ei-ei! Ja küsimus oli see, kas raha pannakse juurde. Loomulikult! Ma just enne rääkisin, 30 miljonit eurot. See ei ole üldse väike raha. See poliitiline otsus on juba tehtud, viis miljonit on juba MKM-i eelarves olemas juba järgmisel aastal, 25 miljonit loodetakse siis taastefondist saada. Ja on mõeldud juba selle peale, et see viis miljonit läheks transpordisektorile. Jällegi, miks transpordisektorile? Sellepärast, et seal tundub olevat praegu kõige suurem võimalus viia midagi ka reaalselt ellu selles vesinikuga seonduva väärtusahela lõpulülis. Hästi selgelt on olemas juba ka rahaline mõõde selle asja taga. Lisaks sellele, nagu ma enne mainisin, on praegu juba väljatöötamisel uuring, mis järgmise aasta kevadel peaks ühel hetkel valmis saama, just vesinikuga seoses ja just selleks, et saada aru, kuidas järgmisi samme Eestis seada ning teadmispõhiselt asjaga edasi liikuda. Nii et ei, üldsegi ei ole nii, et Eesti riik oleks kõrvaltvaataja. Rääkimata sellest, et on ka olemas seesama töögrupp, mida Eesti riik peab, kus on ettevõtjad, ülikoolid jne. See ongi see sõnum.

Ma annan praegu edasi seda informatsiooni, mida on rääkinud ametnikud. Ja mul ei ole põhjust kahelda nende sõnades. See sõnum, mida on antud ka majanduskomisjonis – ma esindangi praegu ju majanduskomisjoni –, on see, Eesti riik juba tegutseb selles suunas, millest me räägime kui võimalikust vesiniku väärtusahelast. See on hästi oluline.

Teil oli üks küsimus veel. Kas Eesti riik vajaks vesinikustrateegiat? Vabandust! Jah, teil oli see küsimus ka. Sellest oli ka enne siin juttu mitu korda. Taavi Rõivas küsis, kas keegi toetab või ei toeta seda. Mulle jäi küll mulje ja ma ise jagan ka mingil määral seda seisukohta – komisjonis see küll otseselt kõlama ei jäänud, nii oleks vale öelda, aga jäi mulje –, et lähtudes sellest, mida Eesti riik teeb, ei ole vesinikustrateegia kui dokument eesmärk omaette, vaid eesmärk on sisu, st mida toodetakse ja mida tahetakse teha. Seda ma võin küll öelda, et sellega tegeldakse. Ja pigem nenditi, et võib-olla järjekordset uut strateegiat pole praegu vaja. Pigem on vaja edasi minna nende tegevustega ja need siis adopteerida. Toodi ära ka arengukavad ja ma ütlen kohe, mis need on. Eesti riiklik energia- ja kliimakava ning energiamajanduse arengukava. Need oleksid, ütleme, need kohad, kus tegelikult uuringute ja tegevuste kaudu tuleksid ka oma selged sõnumid. Sellega tegeldakse.

18:33 Esimees Henn Põlluaas

Jüri Jaanson, palun!

18:33 Jüri Jaanson

Aitäh! Austatud Riigikogu majanduskomisjoni esimees! Majanduskomisjonis oli vesinikumajandamise tulevikuperspektiivide strateegia koostamine kuulamisel. Me käsitlesime seda teemat sellisest seisukohast, et riigi esindajad olid kahe ministeeriumi näol kohal, selgitasid, ke mida teeb. Dokument on koostatud, see on olemas, on isegi asutus, mis sellega tegeleb. Aga me ei käsitlenud seal seda probleemi üldse sellest vaatenurgast, et meil siiski kogunevad ettevõtjad, meil on teadusringkondade inimesed, meil on muidu ärksad inimesed, kes kogunevad ja räägivad vesiniku kasutuselevõtust ja vaatavad nõutult riigi poole, et kuidas riik üldse näeb seda asja. Ehk meil on puudu selline koordineeritud lähenemine, mis tegelikult ongi strateegia, mis on iga sektori eraldi roll, koostöö roll, mismoodi me liigume üheskoos vesinikumajandamisega tulevikuperspektiivis edasi. Mis te selle kohta kostate? 

18:34 Sven Sester

Ma ei tea, kas me olime ühes ruumis või mitte, aga mul ei ole mingit probleemi veel ja veel kord üle korrata. Minu meelest on nii, et selles mõttes kuskil peab olema meil ikka see omavaheline suhtlus ka. Kui te ütlete, et me olime majanduskomisjonis koos ja oleme ka siin saalis ja kuskil ei ole otsustatud seda, kas riik midagi teeb või ei tee, ainult kuskil keegi ettevõtja tegutseb, siis kuulge, ma just enne rääkisin, et on ju moodustatud vesiniku töörühm. Keskkonnaministeeriumis on vesiniku töörühm, kes on tänaseks päevaks kaks või kolm korda koos käinud. Selles suhtes tahetakse näha tunduvalt suuremat intensiivsust. Ma ei tea, kas kaks-kolm korda on vähe või palju, ma ei oska seda hinnata, sest ma pole ekspert. Aga kuskil on olemas tegevuslikud organid, kes tegutsevad koostöös ülikoolide ja ettevõtjatega. Kas see koostöö on piisav? Ma ei oska seda teile öelda, aga selle informatsiooni põhjal, mis meile anti majanduskomisjonis, kus te ka ise olite, anti meile mõista, et tegutsetakse ja tundub, et koostöö on piisav. Ma ütleksin, et mina sain küll sellest niimoodi aru. Minu jaoks oleks probleem olnud see, kui Eesti riik a) ei tegutse või b) ei oma sihti, kuhu edasi minna ja kuhu välja jõuda. Ma arvan, et ka teie peaksite nõus olema. Majanduskomisjoni koosolekul anti meile ülevaade sellest, milliseid samme Eesti riik praegu teeb, siis võib öelda, et Eesti riik tegutseb ja tegeleb vesiniku teemadega, millega võib-olla kolm või neli aastat tagasi ei tegeldud. Ma ei taha olla ülekohtune, aga ma arvan, et kolm-neli aastat tagasi küll nende teemadega ei tegeldud. Üks härrasmees, kes tegeleb kütuseelementide loomisega, härra Õunpuu, keda ma tunnen isiklikult, kes on vist kümme-viisteist aastat sellega tegelenud. Aga jah, siis Eesti vesinikuvaldkonnas ei tegutsenud. Mis nüüd Eesti ainult, isegi Euroopa ei tegelenud sellega. 

Tänaseks on olukord teine. Euroopas ja ka Eestis tahetakse ja soovitakse suunata nii energiat kui ka rahalisi vahendeid vesiniku kasutusele võtmiseks tulevikus ja väärtusahela loomiseks. Ja ma arvan, et see on hästi oluline. Oluline pole mitte see, kas on strateegia – dokument, mille peale on kirjutatud "Eestil vesinikustrateegia" –, vaid oluline on see, kas Eesti riik tegutseb. Ja mulle tundub selle informatsiooni põhjal, mida me majanduskomisjonis saime, et Eesti riigil on täna soov, teadmine ja tahtmine edasi minna ning on ka rahalised vahendid.

18:36 Esimees Henn Põlluaas

 Valdo Randpere, palun! Kuidas?

18:36 Sven Sester

Kahte küsimust vist ei saa, mulle tundub. Mul muidugi ei ole probleemi, kui ta tahab küsida, aga kahte vist ei saa esitada. (Hääl saalist.)

18:37 Esimees Henn Põlluaas

Aa, jaa, väga vabandan, ma olen liialt lahkeks muutunud. Kahjuks on igale ettekandjale üks küsimus ja Valdo Randperel on juba siin nr 2 ees, midagi pole parata. Aga kas on protseduuriline küsimus? Valdo Randpere, palun!

18:37 Valdo Randpere

Protseduuriline küsimus. Kui mult ei oleks võetud küsimuse võimalust ära, siis ma oleksin küsinud Sveni käest ainult seda, mis ta isiklik seisukoht on ja kas ta tahaks oma koalitsioonikaaslasi üles kutsuda selle eelnõu poolt hääletama.

18:37 Esimees Henn Põlluaas

Aga see ei ole protseduuriline küsimus. Tänan! Mikrofon läheb nüüd kinni. Tegelikult, austatud ettekandja juba vastas sellele küsimusele, kuigi selle esitas küll keegi teine. Annely Akkermann, palun!

18:37 Annely Akkermann

Suur tänu, lugupeetud juhataja! Hea kolleeg Sven Sester! Te viitasite korduvalt sellele töörühmale, mis Keskkonnaministeeriumi juures koos käib, ja seal tõesti kogunevad eri sektoritest osalised, kellel on vesinikumajanduse vastu huvi. Aga sõna "töörühm" tähendab mingisuguse töö tegemist. Mis on see konkreetne töö, mida tegema see töörühm on ellu kutsutud? Mis on selle töö väljund, mis selle tulemusel tehtud saab? Ma olen ka seal töörühmas osalenud, aga need kohtumised on, ütleme, päris üksikud ja need on kujunenud nagu jututoaks, kus kõik saavad rääkida oma mured ära, nagu pihitooliks või mingiks salongiks. Aga mis välja tuleb ja mida Eesti riik teha saab seal osalejate jaoks, see on selgusetu. Mida teie arvates teha saab?

18:39 Sven Sester

Aitäh! Jaa, ma vastan sellele ja eks ma vastan ikka Valdo Randpere küsimusele ka, ei ole üldse probleemi, ta suutis mikrofonis selle esile tuua. Kõigepealt töörühmast. Jällegi, baseerume sellel, mida on ka majanduskomisjonile edasi antud. Kindlasti te teate ise pareminigi, mind ei olnud konkreetses töörühmas, aga see on väga õige, mis te ütlesite, et koos on käidud mõned korrad, nagu ma ütlesin, kaks-kolm korda. Selle töörühma eesmärk, nii palju kui on ka edasi antud, on aru saada, millised on eri osapoolte ootused, millised on võimalikud koostöökohad, kuidas tulevikus nähakse vesiniku puhul võimalikke väärtusahela erinevaid osiseid. Ma võin praegu eksida, kuna mina sinna töörühma ei kuulu, aga ma ei välista, et osaliselt on ka seesama uuring ise töörühma otsene produkt või vähemalt temaga koostöös tehtud ülesandepüstitus, mille tulemit me näeme järgmise aasta aprillis. Ma eeldan, et see on töörühmaga kuidagi läbi arutatud, aga mina sinna töörühma ei kuulu. Selle töörühma esmane eesmärk peakski olema sünkroniseerida – sest ärme unustame, et töörühmas on mitu osapoolt, nagu ma enne mainisin, ülikoolid, ettevõtjad ja ka riik ministeeriumide näol –, milline meie võimekus praegu on ja kuhu me tahaksime suunduda. Nii näen mina seda, kuidas see töörühm peaks töötama.

Aa, vabandust! Valdo Randpere küsis, mis on minu isiklik seisukoht. Loomulikult, kui minult küsitud on, siis mina ei ole üldiselt vastuseid vahele jätnud. Ma arvan seda, et kindlasti tähelepanu pööramine vesinikule on mõistlik. Mina saan samamoodi neid kirju, mida Annely Akkermann mainis, vesinikuga töötavatelt ettevõtjatelt, ma olen selles infolistis sees. Ma tõesti arvan, jah, et Eesti riik peaks täna tegema pingutusi. Ja siin on mul erinev seisukoht Jevgeni Ossinovskist. Tema ütles ka suulises vormis tänase debati ajal ütles, et tema arvates ei peaks tegema. Ta tuli eraldi veel pärast korra mu laua juurest ka läbi ja ütles, et ei peaks tegelema. Siin meil on erinev seisukoht ja siin on mul pigem Annely Akkermanniga ühine seisukoht, et sellele peab tähelepanu pöörama. Ja ma arvan, nagu ma ka enne mainisin oma küsimuses, et esimene lause selles seletuskirjas on minu meelest hea lause ja õige. Ma tsiteerin seda veel kord: "Eelnõu eesmärk on suunata riiklikul tasandil suuremat tähelepanu vesinikutehnoloogiate võimalustele Eesti süsinikuheite vähendamiseks ning majanduse dekarboniseerimiseks." Ma arvan, et see on mõistlik. Me oleme juba täna tegelemas sellega siin saalis – ma arvan, et väga paljud inimesed pole enne pidanud vesiniku teemadele mõtlema – ja ka majanduskomisjonis me oleme neid samme astumas. Ja me saime aru ka sellest, et tegelikult ka riiklikud organisatsioonid tegelevad sellega. 

Kui te küsite minu isiklikku arvamust, siis jah, ma arvan, vesinikuga peaks tegelema. Kas selleks on vaja luua eraldi veel strateegiadokument? Ma ei ole selles kindel, et see peaks kindlasti olema. Minu jaoks on tähtis sisu, et Eesti sellega tegeleb.

18:42 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Johannes Kert, palun!

18:42 Johannes Kert

Jaa, tänan, härra esimees! Pean konstateerima, et Keskkonnaministeerium on olnud selles valdkonnas entusiastlik ja edasipüüdlik. Samas, kui ma tuletan meelde Riigikogu ja Arenguseire Keskuse ettevalmistatud vesinikupäeva ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ametnike esinemist seal, siis jäi mulle selline mulje, et nii mõnelgi mehel tuleks minna täienduskursustele Tartu Ülikooli keemiateaduskonda. Ma ei näe valitsuse ülejäänud ministeeriumides muud kui inertsust kõnealuses küsimuses. Palun vabandust selle pärast!

18:43 Sven Sester

Aitäh! See oli kommentaar ja otsest küsimust ei olnud. Ma kindlasti ei pea olema kõikide valitsuse otsuste ja mitteotsuste juures advokaadiks, aga ma arvan, et "inertsus", nagu te ütlesite, on praegu võib-olla vale sõna. Inertsus oleks see, kui mingi asi on ammu käinud ja niimoodi. Pigem on vesinikuteemad suhteliselt uus asi – kui me ütleme, et uus asi on see, mida on tehtud mõne aasta jooksul, mitte kümneid aastaid – nii Euroopa jaoks kui ka Eesti jaoks. Ma arvan, et siin inertsust praegu just ei ole. Nii palju kui minul on informatsiooni. Alati võib öelda, näiteks, et tempo on liiga madal või peaks võib-olla rohkem raha panema ja 30 miljonit järgmisel aastal pilootprojektile on liiga vähe, paneme 100 miljonit. No ma ei tea, kuskilt peab see raha tulema ka alati. Pigem ma ütleksin nii: mulle tundub, et inertsust praegu ei ole ja suund on selline, et vesinik tuleks tulevikus kasutusele võtta. Ma tean, et eraettevõtjad on kümneid aastaid pannud sinna kümneid või sadu miljoneid, miljardeid isegi. Ma ütleksin positiivse poole pealt, et Eesti on sinna suundumas. Ka mina arvasin, et Eesti ei ole nii palju sellesse süvenenud, aga nüüd mulle tundub, et tegelikult on. Tõesti, ma ei ole nii tugev spetsialist sellel teemal kui Annely Akkermann, aga vähemalt selle informatsiooni põhjal, mida mina siin esitlen – veel kord: ma annan siin edasi ka majanduskomisjoni arutelu –, tundub, et ikkagi need ministeeriumid, kes sellega tegelevad, tegelevad sellega ka tegelikult. Ma loodan, et ma ei ole naiivne, kui ma nii arvan.

18:44 Esimees Henn Põlluaas

Urve Tiidus, palun! 

18:44 Urve Tiidus

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Ma viitan teie üle-eelmisele vastusele, kus te tõdesite, et strateegia ei ole teie arvates nii oluline, aga selle teemaga tegelemine on tähtis. Kumb nendest seisukohtadest oli valdav komisjoni arutelul?

18:45 Sven Sester

Aitäh! Komisjon tegelikult ei kujundanud selles mõttes arvamust. Põhimõtteliselt kujundas komisjon arvamuse, et see arutelu oleks vaja tuua siia saali ja saal peaks kujundama oma lõpliku seisukoha. Nii et komisjon selles mõttes oma arvamust kui sellist ei kujundanud. Komisjonil ei olnud ka võimalik kodu- ja töökorra seadusest lähtudes arvamust kujundada.

Aga veel kord rõhutan, et minu arvates on oluline aru saada, et küsimus ei ole mitte vormis, vaid sisus. Ma olen seda paar korda öelnud ja olen valmis seda veel kord rõhutama, et kui küsimus on selles, kas peaks olema üks A4 või 30 või 130 lehekülge, mis algab sellest, et Eestil on vesinikustrateegia, ja siis tulevad kõik erinevad teemad, mis selle alla käivad, või on kogu see teadmine pandud riiklikusse energia- ja kliimakavasse või energiamajanduse arengukavasse või mõlemasse – selles mõttes, et töö on tehtud, sisu on teada, samuti suund, kuhu me hakkame liikuma, ja raha on eraldatud –, siis minu jaoks on tähtis see teine variant, et töö oleks tehtud. [Ütlen uuesti,] et me ühtemoodi aru saaksime.

18:46 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh, austatud ettekandja! Rohkem teile küsimusi ei ole. Nüüd on meil võimalik avada läbirääkimised. Kas fraktsioonide esindajatel on kõnesoovi? On küll. Kõigepealt palun Kaido Höövelsoni Keskerakonna fraktsiooni nimel. 

18:46 Kaido Höövelson

Hea esimees! Head kolleegid! Mind siia pulti ajendas tulema see, et kui ma küsisin ettekandja Annely Akkermanni käest seost Jaapani vesinikustrateegiaga, siis Annely ei osanud mulle vastata. Siis ma mõtlesin natukene seletada seda. Aastal 2018 koostati maailmas esimene vesinikustrateegia ja see oli nimelt Jaapani vesinikustrateegia. Enamik sellest põhjusest oli ajendatud siis 2011. aasta 11. märtsil toimunud Fukushima tuumakatastroofist. See oli peamine selline punkt, kus jaapanlased said aru, et tuumaenergia on minevik ja tulevikus peame tegema teistpidi. Ja nii edasi ja nii edasi, ma võiksin siin pikalt sellest rääkida, aga kuna aega on vähe, siis ma siinkohal lõpetan. Aitäh!

18:47 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Johannes Kert, palun!

18:47 Johannes Kert

Härra koosoleku juhataja! Austatud daamid ja härrad! Head kolleegid! Küsisin ka vahepeal Kaido käest, kuidas jaapanlased nii palju edasi on jõudnud, ja Kaido rääkis mulle just täpselt sama juttu, nii et ei jäänud vahele mingisuguse asjaga. Jälgides tänast arutelu, ma jätan pool oma kõnet kõrvale, kuna kõik need küsimused, mis mul seal kirjas on, on täna läbi käidud ja tundub, et iseenesestmõistetavad.

Nii. Hakkan siis poole pealt pihta. Vesinikuteemaga tegelemisel saaks eeskujuks tuua Keskkonnaministeeriumi entusiastliku soovi liikuda energiliselt selle teemaga edasi. Samas, ülejäänud valitsuse, eriti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi inertsus ja kohati taipamatus on kahetsusväärne. Samas rõhutan, et Eesti väikeseks mõtlemine ei ole just tänuväärne tegevus. Me saime siin Eesti küberedu foonil selle teadmise, kuidas olla oma füüsilisest kehandist suurem. Meid ootab moodne maailm koos puhta keskkonnaga. Aeg on otsustavaks tegutsemiseks. Härra Enn Õunpuu loodud Eesti ettevõte Elcogen sai aastal 2019 Euroopa Liidu innovatsiooni peaauhinna. Aastal 2020 on ta saanud Eesti Vabariigi innovatsiooniauhinna ja Soome Vabariigi innovatsiooniauhindu. Sellist auhinda ei ole saavutanud isegi Skype, TransferWise ega teised Eesti edulood. Eesti teadlased Tartu Ülikoolist ja KBFI-st on vesinikuteemal rohkelt tsiteeritud maailma teaduskirjanduses. Meil on tõsine potentsiaal kujuneda edukaks kütuseelementidel ja vesinikul põhineva tehnoloogia kasutuselevõtul, kuigi hetkeseisu võib nimetada mahajäämuseks teistest riikidest. Põhjuseid võiks põhjalikumalt otsida homme, kui käsitleme sama teemat riiklikult tähtsa küsimusena.

Eesti vajab vesinikustrateegiat. Meil on laia silmaringiga teadlased ja ettevõtjad olemas. Meil on ette näidata kohalikke omavalitsusi, kes koostavad juba oma arengukavasid kütuseelementide ja vesiniku kasutuselevõtuks. KBFI, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut on algatanud rahvusvahelise vesiniku kompetentsikeskuse. Näitan selle kompetentsikeskuse bukletti. Seega, strateegia koostajatel on, kellelt nõu küsida. Ilma strateegiat omamata ja esitlemata jäävad Euroopa toetusfondid Eestile suletuks. Saate aru, kui me ei oska teemal rääkida, siis meile ka mingit toetusraha ei anta. Euroopa Liidu esimese kümne riikliku vesinikustrateegia hulgas on vastu võetud Soome Vabariigi vesinikustrateegia, kusjuures seda lugedes näib, et selle võiks ka automaatselt Eestile üle kanda, nii lähedased on meie olud ja inimesed. Olgu öeldud, et Eesti ettevõtte Elcogen üks tehaseid on just Soomes.

Toon teile ühe näite NATO-st. Eesti oli esimene riik, kes omal ajal koostas küberkaitsestrateegia. Eestil on nüüd juba mitmes küberkaitsestrateegia. Meie järel koostasid küberkaitsestrateegia näiteks Ameerika Ühendriigid ja siis hiljem Euroopa riigid.

Palun veel kolm minutit!

18:52 Esimees Henn Põlluaas

Palun, kolm minutit lisaaega!

18:53 Johannes Kert

NATO-s eri eristusid järsult omavahel need riigid, kellel oli küberkaitsestrateegia ja kellel ei olnud. Nende riikide esindajad, kellel küberkaitsestrateegiat ei olnud – järelikult nad ei olnud süsteemselt läbi mõelnud kogu seda temaatikat –, ei osanud kaasa rääkida, kui küberkaitse teema oli laual. Nad vaikisid ja pidurdasid oma teadmatuse ja arusaamatusega kõiki protsesse. Nii et, sõbrad, hakkame pihta!

Ja veel. Eestit esindab Euroopa Komisjonis energeetikavolinikuna meie Kadri Simson. Oleks loogiline ja väga soovitatav, et tema päritolumaa oleks kõnealusel teemal eeskujuks, mitte mahajääjaks. Homme on meil siinsamas saalis võimalus just temalt kõigi Euroopa sellekohaste poliitikasuundade kohta küsida.

Me koostame strateegilisi dokumente Eesti tuleviku kohta, need on "Kliimapoliitika põhialused aastaeni 2050", "Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030", samuti strateegia "Eesti 2035". Kindlasti ootaksime, et ka need dokumendid sisaldaksid vajalikus proportsioonis väljarõhutatult vesiniku kasutuselevõtust tulevat poliitikat. Aitäh!

18:54 Esimees Henn Põlluaas

Tänan! Tundub, et rohkem kõnesoovi ei ole, seega sulgeme läbirääkimised. Kuna muudatusettepanekuid ei esitatud ja juhtivkomisjon tegi ettepaneku viia läbi eelnõu 279 lõpphääletus, siis läheme selle protseduuri juurde. Aga kõigepealt tuleb saalikutsung.

Austatud Riigikogu, ma tuletan meelde, et ... Taavi Rõivas, kas on protseduuriline küsimus?

18:56 Taavi Rõivas

Otseselt mitte. Mul on mure sellepärast, et tavaliselt on kolleegid EKRE fraktsioonist ja Keskerakonna fraktsioonist oluliste hääletuste puhul kõik saalis. Ja me teame, et Keskerakonna fraktsioon, kes on lausa algatanud homse rohepöörde arutelu siin saalis, tahaks kindlasti ka seda eelnõu toetada. Nii et mul on Reformierakonna fraktsiooni nimel ettepanek võtta üks minutine vaheaeg, üks minut, ning anda Keskerakonna ja EKRE fraktsioonile ka võimalus koguneda.

18:57 Esimees Henn Põlluaas

Jürgen Ligi, kas on protseduuriline küsimus? 

18:57 Jürgen Ligi

Kas protseduur üldse lubab sellist asja hääletada ilma rohelise erakonna osaluseta? (Naer saalis.)

18:57 Esimees Henn Põlluaas

(Naerab.) Jah, see on väga hea küsimus. Aga kuna Reformierakond tegi ettepaneku võtta vaheaeg üks minut, siis on vaheaeg üks minut.

V a h e a e g

18:59 Esimees Henn Põlluaas

Vaheaeg sai läbi. Austatud kolleegid, selle eelnõu otsusena vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust. Panen lõpphääletusele Eesti Reformierakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepanek Vabariigi Valitsusele vesinikustrateegia väljatöötamine" eelnõu 279. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

19:00 Esimees Henn Põlluaas

Poolt on 39 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Otsuse eelnõu ei leidnud toetust.


8. 19:00 Kaubandustegevuse seaduse kehtetuks tunnistamise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (235 SE) teine lugemine

19:00 Esimees Henn Põlluaas

Läheme järgmise päevakorrapunkti juurde. Vabariigi Valitsuse algatatud kaubandustegevuse seaduse kehtetuks tunnistamise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 235 teine lugemine. Ettekandja on majanduskomisjoni liige Kai Rimmel. Palun!

19:00 Kai Rimmel

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Harva on võimalus, kui saab bürokraatiat vähendada ja mõne seaduse kehtetuks tunnistada, aga siin see on: 235 SE, kaubandustegevuse seaduse kehtetuks tunnistamise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, esitatud teiseks lugemiseks.

Menetlus juhtivkomisjonis esimese ja teise lugemise vahel. Kaubandustegevuse seaduse kehtetuks tunnistamise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu algatas Vabariigi Valitsus s.a 14. septembril. Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks kaubandustegevuse seadus ning muudetakse seadusega puutumuses olevaid teisi seadusi, et vähendada ülereguleerimist. Kaubandustegevuse seadus ei anna enam lisandväärtust kaubanduse valdkonnas tegutsevate ettevõtete tegevuse reguleerimisel, sealhulgas toote ja teenuse nõuetele vastavuse tagamisel ega suhetes tarbijaga. Eelnõuga ei seata kaubanduse valdkonnas ettevõtlusega tegelemiseks uusi piiranguid.

Eelnõu 235 esimene lugemine toimus 30. septembril. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg oli 14. november. Muudatusettepanekuid eelnõu kohta ei esitatud. Majanduskomisjon teavitas eelnõu menetlusest Eesti Linnade ja Valdade Liitu, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Kaupmeeste Liitu ning Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni. Eelnõu kohta esitas oma arvamuse Eesti Linnade ja Valdade Liit ja kõiki arvamusi üheskoos arutati kahel istungil: 24. novembril ja 7. detsembril.

Majanduskomisjon teeb eelnõu kohta neli muudatusettepanekut. Eelnõu tekst on läbinud kahe lugemise vahel keeletoimetuse ning eelnõus on tehtud keelelisi muudatusi, mis ei muuda eelnõu sisu.

Neli muudatust, millest teine ja kolmas on tehnilised. Esimene muudatus tehakse alkoholiseaduses. Majanduskomisjon teeb ettepaneku jätta eelnõust välja alkoholiseadusesse kavandatud müügikohaga seotud mõistete (tegevuskoht, müügikoha hooajaline laiendus, kauplus, müügisaal, rändkauplus, kiosk ning tänava- ja turukaubandus) määratlused. Sellega seoses on ettepanek täpsustada alkoholiseaduses, lõhkematerjaliseaduses ja tubakaseaduses müügikohaga seotud sätteid, millega on kehtestatud piirangud, keelud ja kohustused seoses alkoholi, pürotehniliste toodete ning tubakatoodete ja tubakatoodetega seonduvate toodete müügiga. Muudatusettepanekuga ei muudeta piiranguid leebemaks ega karmimaks. Muudatusettepanek on koostatud kooskõlas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi arvamusega. Muudatusettepaneku aluseks on põhimõte, et müügikohtade eristatavaks tunnuseks on müügisaali olemasolu või selle puudumine. Muudatusettepaneku alapunktis asendatakse alkoholiseaduses kaupluse ja rändkaupluse mõisted kirjeldustega mahus, mis vastavad eelnõus kavandatud määratlustele. Muudatusettepaneku kohaselt tohib alkoholi müüa müügikohas, kus on müügisaal (kauplus) või müügikohtadest moodustuval marsruudil liikuva kauba jaemüügiks kohaldatud müügisaaliga või müügisaalita sõidukis ehk rändkaupluses.

Neljas muudatusettepanek on komisjoni ettepanek jõustada see seadus 2021. aasta 1. maist. See on kooskõlastatud Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumiga ja nad on andnud selleks nõusoleku. Eelnõus oli kavandatud seaduse jõustumine üldises korras. Kuna kaubandustegevuse seaduse kehtetuks tunnistamine puudutab selle alusel kehtestatud valdade ja linnade kordasid, on vaja jätta kohalikele omavalitsustele aega, et nad saaksid viia korrad kooskõlla vastuvõetud muudatustega.

Juhtivkomisjoni menetluslikud otsused ja ettepanekud. Majanduskomisjon tegi ettepaneku võtta eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 9. detsembriks ehk tänaseks ja teine lugemine lõpetada ning juhul, kui teine lugemine lõpetatakse, võtta eelnõu kolmandaks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 16. detsembriks.

19:06 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Teile on ka küsimusi. Kalle Grünthal, palun!

19:06 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Minu meelest on tegemist väga hea eelnõuga. Valitsus eesotsas EKRE‑ga on teinud väga tõsise liigutuse, ütleme, liberaalse ühiskonna poole, kus vähendatakse ülereguleerimist ehk antakse ettevõtetele päris suur vabadus. Aga kuidas te suhtute sellesse, et kui praegu valitsus liigub positiivses suunas, siis Reformierakond esitab eelnõu, mis on seotud vihakõnega, ehk püütakse inimeste vaba väljendust ja mõtteid summutada ja kriminaliseerida? Kuidas on see kooskõlas Eesti kui demokraatliku riigi põhimõtetega? Kumb suund on õigem?

19:07 Kai Rimmel

Aitäh! Väga hea küsimus, aga kahjuks seda küsimust sellel majanduskomisjoni koosolekul ei arutatud. Seda on sul võimalik arutada edasi oma heade kolleegidega kõrvalpingist.

19:07 Esimees Henn Põlluaas

Austatud ettekandja, rohkem küsimusi ei ole. Nüüd on meil võimalus, kui on soovi, avada läbirääkimised. Aga läbirääkimiste soovi ei ole. Majanduskomisjon või juhtivkomisjon on saatnud meile terve rea muudatusettepanekuid, täpsemalt neli tükki. Läheme nende läbivaatamise juurde. Esimene muudatusettepanek, esitaja majanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Teine muudatusettepanek, majanduskomisjonilt, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Kolmas muudatusettepanek, esitaja majanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Neljas muudatusettepanek, majanduskomisjoni esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 235 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõppenud.


9. 19:08 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse (intellektuaalomandi õiguse rikkumisele tugineva hagi tagamine) eelnõu (231 SE) teine lugemine

19:08 Esimees Henn Põlluaas

Läheme järgmise päevakorrapunkti juurde. Vabariigi Valitsuse algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse (intellektuaalomandi õiguse rikkumisele tugineva hagi tagamine) eelnõu 231 teine lugemine. Ettekandja on õiguskomisjoni liige Marek Jürgenson. Palun!

19:09 Marek Jürgenson

Austatud esimees! Head kolleegid! 24. novembril k.a valmistati eelnõu ette teiseks lugemiseks. Õiguskomisjoni istungit juhatas Jaanus Karilaid. Kohal olid Marek Jürgenson, Kert Kingo, Toomas Kivimägi, Tarmo Kruusimäe, Heljo Pikhof, Paul Puustusmaa, Urve Tiidus, Vilja Toomast. Kutsutud olid ka Justiitsministeeriumi esindaja Gea Lepik, Eesti Autorite Ühingu tegevdirektor Kalev Rattus, Eesti Esitajate Liidu tegevdirektor Urmas Ambur ja Eesti Fonogrammitootjate Ühingu esindaja vandeadvokaat Kaido Uduste.

Gea Lepik andis ülevaate eelnõu eesmärgist. Eesmärk on, et oleks selge, et intellektuaalomandi asjades on võimalik hagi tagamise abinõusid kohaldada ka n‑ö vahendajate suhtes, kes osutavad teenuseid, mis võimaldavad õiguste rikkujatel rikkumisi toime panna, ja oleksid tagatud ka minimaalsed tagatised vahendajate huvide kaitsmiseks, et nende suhtes ei saaks põhjendamatult hagi tagamise abinõusid kohaldada ja neile oleks tagatud kahju hüvitamine, kui tagantjärele selgub, et abinõu kohaldamine oli siiski põhjendamatu. Kohtupraktika pinnalt tehtud analüüsi tulemusel nägi Justiitsministeerium, et seaduses on lünk ja on ebaselge, kas vahendaja suhtes on võimalik kehtiva õiguse alusel hagi tagamiseks abinõusid kohaldada või mitte. Arutati külaliste ettepanekuid tähtaegade ja ka kulude kohta. Gea Lepik andis teada, et see ei puuduta antud eelnõu. Komisjoni liikmetest oli üks küsimus ainult Tarmo Kruusimäel, kes küsis, milline on ajaline praktika Euroopas. Gea Lepik vastas, et kuivõrd direktiiv sätestab ühe kuu pikkuse tähtaja, siis usutavasti ongi Euroopas praktika üks kuu.

Tulenevalt eeltoodust otsustati teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 8. detsembriks, kuid komisjoni palvel muudeti see tänaseks kuupäevaks. Selles oli konsensus. Kõigi komisjoni liikmete nimel tehti ettepanek teine lugemine lõpetada (samamoodi konsensus). Tehti ettepanek teise lugemise lõpetamise järel võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 16. detsembril (ka selles oli komisjonis konsensus). Aitäh!

19:12 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh, austatud ettekandja! Teile küsimusi ei ole. Nüüd on meil võimalik avada läbirääkimised, aga selleks soovi ei ole. Muudatusettepanekuid ei ole esitatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 231 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.


10. 19:13 Pankrotiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (195 SE) teine lugemine

19:13 Esimees Henn Põlluaas

Läheme järgmise päevakorrapunkti juurde. Vabariigi Valitsuse algatatud pankrotiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 195 samuti teine lugemine. Ettekandja on õiguskomisjoni esimees Jaanus Karilaid. Palun!

19:13 Jaanus Karilaid

Head kolleegid! Kõigepealt tuletan meelde algust. Vabariigi Valitsus algatas selle eelnõu 18. mail. Ettepanekuid oli Riigikogul võimalik teha 17. septembrini. Riigikogust eelnõu kohta ettepanekuid ei esitatud. 

Ma tuletan meelde kandvamad eesmärgid. Eelnõu eesmärk on pankrotimenetluste tõhusamaks ja kiiremaks muutmine ning seeläbi ettevõtluskeskkonna parendamine. Põhimõttelisemad ja suuremad muudatused kaasnevad eelnõu kohaselt Konkurentsiameti juurde maksejõuetuse teenistuse loomisega, halduri tasu süsteemi ümberkorraldamisega, kohtute spetsialiseerumisega ning nõuete kaitsmise ja tunnustamise süsteemi ümberkorraldamisega. Lisaks muudetakse läbipaistvamaks ja prognoositavamaks pankrotihalduri tasustamise süsteem. Eelnõuga laiendatakse ka pankrotiavalduse esitamise kohustust. Kehtiva seaduse järgi on võimalik, et juhatuse liikme puudumise korral ei ole kellelgi kohustust pankrotiavaldust esitada. Nüüd on kavas laiendada pankrotiavalduse esitamise kohustus isikutele, kes peavad tagama juhatuse olemasolu. Sellised isikud on näiteks osaühingu puhul nõukogu liikmed ja osanikud. Nemad ei vastuta, kui juhatus on olemas, kui aga juhatust pole, laieneb edaspidi vastutus neile.

Mõni sõna ka eelnõu ettevalmistamisest teise lugemise jaoks. Kõigepealt formaalsed näitajad. Kokku oli meil kuus istungit: 22. septembril, 13. oktoobril, 20. oktoobril, 10. novembril, 24. novembril ja 7. detsembril. Palusime ettepanekute arutelu juurde justiitsminister Raivo Aegi, Justiitsministeeriumi asekantsleri Kai Härmandi, Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna eraõiguse talituse nõuniku Kristiina Padu, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja kutsekogu juhatuse esimehe Terje Eipre ning Tartu Ülikooli emeriitprofessori Paul Varuli. Toimunud arutelude tulemusena otsustas õiguskomisjon algatada kokku 34 muudatusettepanekut, mis koos asjakohaste selgitustega on esitatud eelnõu teise lugemise teksti juurde kuuluvas muudatusettepanekute loetelus.

Ma ise toon nendest 34 ettepanekust välja kõige kontseptuaalsema. See on ettepanek nr 7, mis muudab oluliselt pankrotiseaduse § 45 senist sisu. Muudatuse kohaselt ei lõpe pankroti väljakuulutamisega mitte üksnes enne pankroti väljakuulutamist võlgniku varale kohaldatud arest, vaid edaspidi lõpeb üldjuhul ka enne pankroti väljakuulutamist nõude tagamiseks seatud kohtulik hüpoteek. Erandina jääb pankroti puhul kehtima vaid kriminaalmenetluses võlgniku varale võimaliku konfiskeerimise või konfiskeerimise asendamise tagamiseks kohaldatud arest või kohtulik hüpoteek. Seda põhjusel, et kuritegelikul teel saadu puhul ei ole omand tekkinud õiguslikul alusel, mistõttu poleks pankrotimenetluses sellise vara arvel nõuete rahuldamine õiguspärane ega põhjendatud. Muudatusel ei ole tagasiulatuvat jõudu ja see ei laiene ka enne muudatuse jõustumist seatud kohtulikele hüpoteekidele. Seega, võlgniku pankroti väljakuulutamise korral jäävad kehtima kõik need kohtulikud hüpoteegid, mis olid seatud enne käesolevas eelnõus ettenähtud pankrotiseaduse § 45 uue redaktsiooni jõustumist, olenemata sellest, mis menetluses kohtulik hüpoteek seati.

Seoses sellega, et edaspidi lõpeb samamoodi arestiga pankroti väljakuulutamise korral üldjuhul ka kohtulik hüpoteek, vajasid täpsustamist § 43 pooleliolevad menetlused, kus sisulist lahendit pankroti väljakuulutamise ajal veel pole. Need on seotud ka ettepanekutega nr 3 ja 4, mille tekst on teil kõigil olemas, ma ette lugema ei hakka.

Õiguskomisjon otsustas esitada eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 9. detsembriks ja teha ettepaneku eelnõu teine lugemine lõpetada. Juhul, kui eelnõu teine lugemine lõpetatakse, on ettepanek esitada eelnõu täiskogu päevakorda kolmandale lugemisele 16. detsembriks 2020 ja viia läbi lõpphääletus. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu poolthäälte enamus, 51 häält. Aitäh!

19:19 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Hea ettekandja, teile on küsimusi. Aivar Kokk, palun!

19:19 Aivar Kokk

Hea juhataja! Hea ettekandja! Kõigepealt tahan tänada, et on väga korralikku tööd selle eelnõuga tehtud. Lihtsalt enda jaoks üks täpsustus. Kas oli arutelul ka see teema, et kui ettevõtja pankrot välja kuulutatakse ja kõik protsessid on lõppenud, siis aastaid veel vedelevad äriregistris pankrotis oleva ettevõtte andmed ja kõik muu? Kas oli ka arutelu, kui pikalt võib ikkagi kogu see protsess kesta? Kui see on ikka kümneid aastaid, kas siis on loogiline, et see asi toimib?

19:19 Jaanus Karilaid

Jah, vaatan otsa ka Toomasele, kes õiguskomisjonis väga elavalt sel teemal kaasa diskuteeris. Seda aspekti seal ei olnud. Lihtsalt üldtaustana tasub meeles pidada, et näiteks 2018 oli pankrotiprotsesse 644, millest 84% olid füüsiliste isikute protsessid. Niipalju ma auväärt küsijale tuletan meelde, et kui pankrot on välja kuulutatud, siis alles see protsess pihta hakkabki. Kuskil on võlausaldaja, on võlgnik, on pankrotihaldur, siis on maakohus. Selles nelinurgas hakkab see protsess pihta. Selle eelnõu raames, kui me selle 16-ndal vastu võtame, ma arvan, see protsess läheb kindlasti lihtsamaks. Selles eelnõus on just nende nõuete kättesaamise puhul võrdse kohtlemise põhimõtet väga palju, eelkõige just see, mis puudutab ettepanekut nr 7. Selle abil saab seda kindlasti lihtsustada.

19:21 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh, austatud ettekandja! Rohkem küsimusi ei ole. Nüüd on fraktsioonide esindajatel ja ka Riigikogu liikmetel võimalik võtta sõna. Aga tundub, et läbirääkimiste soovi ei ole. Eelnõu kohta on juhtivkomisjon teinud 34 muudatusettepanekut ja läheme nende läbivaatamise juurde. Esimene muudatusettepanek on õiguskomisjonilt, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Teine muudatusettepanek on õiguskomisjonilt, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Kolmas muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt, õiguskomisjonilt, ja seisukoht on arvestada täielikult. Neljas muudatusettepanek on õiguskomisjonilt, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Viies muudatusettepanek on õiguskomisjonilt, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Kuues muudatusettepanek on õiguskomisjonilt, juhtivkomisjoni ettepanek on arvestada täielikult. Seitsmes muudatusettepanek on õiguskomisjonilt, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Kaheksas muudatusettepanek on õiguskomisjonilt, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Üheksas muudatusettepanek on õiguskomisjonilt, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Kümnes muudatusettepanek on õiguskomisjonilt, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. 11. muudatusettepanek on õiguskomisjonilt, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. 12. muudatusettepanek, õiguskomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. 13. muudatusettepanek on õiguskomisjonilt, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. 14. muudatusettepanek on õiguskomisjonilt, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. 15. muudatusettepanek on õiguskomisjonilt, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. 16. muudatusettepanek on õiguskomisjonilt, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. 17. muudatusettepanek on õiguskomisjonilt, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. 18. muudatusettepanek on õiguskomisjonilt, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. 19. muudatusettepanek on õiguskomisjonilt, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. 20. muudatusettepanek on õiguskomisjonilt, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. 21. muudatusettepanek on õiguskomisjonilt, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. 22. muudatusettepanek on õiguskomisjonilt, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. 23. muudatusettepanek on õiguskomisjonilt, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. 24. muudatusettepanek on õiguskomisjonilt, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. 25. muudatusettepanek on õiguskomisjonilt, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. 26. muudatusettepanek on õiguskomisjonilt, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. 27. muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt, õiguskomisjonilt, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. 28. muudatusettepanek on õiguskomisjonilt, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. 29. muudatusettepanek on õiguskomisjonilt, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. 30. muudatusettepanek on õiguskomisjonilt, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. 31. muudatusettepanek on õiguskomisjonilt, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. 32. muudatusettepanek on õiguskomisjonilt, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. 33. muudatusettepanek on õiguskomisjonilt, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. 34. ja viimane muudatusettepanek on õiguskomisjonilt ja juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Muudatusettepanekud on läbi vaadatud. Neid oli rohkem kui täna kolmandal lugemisel olnud riigieelarvel. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 195 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.


11. 19:26 Tuleohutuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (120 SE) teine lugemine

19:26 Esimees Henn Põlluaas

Me saame minna järgmise päevakorrapunkti juurde. Vabariigi Valitsuse algatatud tuleohutuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 120 teine lugemine. Ettekandja on õiguskomisjoni aseesimees Toomas Kivimägi. Palun!

19:26 Toomas Kivimägi

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Mul on siiralt hea meel näha, et teie silmad jätkuvalt säravad soovist panustada tuleohutusse. Käesolev eelnõu tõepoolest oma panuse sellesse annab. Ütlen kohe algatuseks, et see eelnõu on saanud õiguskomisjonis äärmiselt põhjaliku ja sisuka käsitluse. Teiseks lugemiseks ettevalmistamist on arutatud kolmel komisjoni istungil: 9. novembril, 23. novembril ja 7. detsembril ehk veel selle nädala esmaspäeval. Protokoll ainuüksi selle teise lugemise ettevalmistamise kohta on 30 lehel. Selles on oma osa loomulikult ka meie tublil konsultandil, protokollijal, kes väga põhjalikult kõikide seisukohti protokollib, aga see näitab ka tegelikult, kui sisukas ja laiaulatuslik see arutelu komisjonis oli. Ma arvan, et on igati loogiline, arusaadav ja mõistetav, et ma ei hakka seda protokolli teile ette lugema. Teiseks, ma tahan juurutada sellist uut traditsiooni, et ma ei loe ette ka seda, kes oli kohal, kes puudus või kes kaasa ei mõelnud. Ma arvan, et see ei ole väga informatiivne. Kes tahab, saab alati seda konkreetsest protokollist vaadata.

Küll aga annan ma ülevaate kolmest-neljast kõige olulisemast muudatusest ja samal ajal ka diskussiooni tekitanud teemast, et püüda jääda sisu juurde. Esimene, ma arvan, väga põhimõtteline muudatus, mis selle eelnõuga tehakse, on see, et kohalikele omavalitsustele antakse võimalus anda Päästeameti nimel kooskõlastusi ehitus- ja kasutuslubadele. Praegu seda võimalust ei ole, selle seaduseelnõuga me anname selle võimaluse. Väga tähtis on rõhutada, et see on võimalus, mitte kohustus. Kes tahavad, võtavad selle võimaluse, kes ei taha, seda ei võta. Ma arvan, et iseenesest on see igati põhjendatud ja mõistlik. Sest vaatame ikkagi tellija või kodaniku poole pealt: ilmselgelt see lihtsustab ja kiirendab tema jaoks ehitus‑ ja kasutuslubade protsessi, üks käik jääb ära või üks kiri meili teel Päästeametisse saatmata. Iseenesest ma arvan, et see on põhjendatud.

Tõusetus ka küsimus pädevusest, kas kohaliku omavalitsuse ehitusspetsialistid on pädevad neid kooskõlastusi andma. Tegelikult mingit eraldi pädevusetunnistust kohaliku omavalitsuse vastava ametniku käest ei eeldata ega nõuta. On selline üldine kommentaar, et kui ta on pädev andma hinnanguid üldehituse ohutuse kohta, siis on tal pärast väga väikest koolitust võimalik ka tuleohutuse aspektist seda kooskõlastust anda või mitte anda. Küll aga lihtsalt repliigina mainin, et Sotsiaaldemokraatlik Erakond tegi sellest tulenevalt ettepaneku, et võiks alustada üksnes abihoonete ja suvilatega, jätta esimeses faasis välja üksikelamud, aga see ettepanek komisjonis toetust ei leidnud. Nii et praegu on eelnõus sees, et kohalikud omavalitsused selle võimaluse saavad.

Teemaks oli ka see, kas seda eraldi rahastatakse. Mingit eraldi rahastamist kohalike omavalitsuste jaoks siinkohal ette nähtud ei ole. See on ikkagi kohaliku omavalitsuse vabadus ja võimalus seda kohustust kanda. Aga otse loomulikult, kodanikud on selle üle väga rõõmsad. Kindlasti on oluline ära märkida (ma rääkisin pädevusest), et Siseministeerium ja Päästeamet on valmis igakülgselt koolitama ja nõustama neid kohalike omavalitsuste spetsialiste, kes Päästeameti nimel neid kooskõlastusi andma hakkavad.

Teine väga põhimõtteline muudatus puudutab veelgi suuremat hulka inimesi. Selle eelnõuga kehtestatakse vingugaasianduri kohustuslikkus ka tahkekütet kasutavates üksikelamutes. Praegu on vingugaasiandur kohustuslik nendes üksikelamutes, kus on gaasiküte. Tahkekütet kasutavates üksikelamutes seda kohustust ei ole, aga selle eelnõuga me loome selle kohustuse ja see peab olema täidetud hiljemalt 1. jaanuariks 2022 ehk jämedalt öeldes aasta aega on selleks võimalik valmistuda. See puudutab väga suurt hulka majapidamisi, hinnanguliselt peavad 200 000 majapidamist soetama endale vingugaasianduri.

Kui üldiselt on tulesurmade arv vähenenud, siis surmade üheks peapõhjuseks on jätkuvalt vingumürgitus. Lihtsalt natukene füüsikatunde meelde tuletades: suitsuandur annab küll teada muutustest temperatuuris ja õhu tiheduses, aga mitte õhu koostises. Vaat vingugaasiandur annab märku ka muutustest õhu koostises n‑ö vingu näol. Ma arvan, et see on igati põhjendatud. Loomulikult, see on mingi lisakulu kõikidele nendele 200 000 majapidamisele, aga kui me isegi ühe või kaks inimelu suudame aastas sellega päästa, siis ma arvan, et see on igati põhjendatud ja õigustatud.

Küll olen ma väga murelik selle pärast ja olen seda korduvalt väljendanud, et kui suitsuanduri paigaldamine on suht lihtne, loogiline, arusaadav, sest suits tõuseb üles ja see andur tuleb panna kuskile lae alla, siis vingugaasianduri paigaldamine on minu hinnangul oluliselt keerukam ja komplitseeritum. Siin on väga erinevaid seisukohti: magamise kõrgusele, käimise kõrgusele, kuskile katlaruumi juurde, mida iganes. Siin on väga palju variante. Ma olen selle pärast mures, sest siis ei ole ju vingugaasiandurist kasu, kui ta ei ole õigesti paigaldatud ja tekib petlik ootus, et kõik on hästi. Aga vastus sellele on olnud, et tuleb väga täpselt lugeda neid juhiseid, mis on vingugaasianduri juures, kui sa poest seda ostad. Ma käisin korra ühes Tamrexi poes Pärnus. Tõepoolest on ka nende jaoks ebaselgust tegelikult väga palju, mismoodi ja kuidas. On väga erinevad tootjad. Ei saa eeldada, et üks vanem proua või härra suudab väga täpselt välja lugeda, kuhu ja kuidas paigaldada. Ma ütlen ka seda, et peab teadma maja konfiguratsiooni. Kõike seda ette kirjutades peaks olema 10 või 15 lehekülge juhendit selle seadme juures, aga nii pikad need juhendid kindlasti ei ole. Nii et see on probleem ja siin on hästi oluline, et omavalitsused aitaksid kaasa. Aga veel kord, põhimõtteliselt ma arvan, et see on igati õigustatud ja põhjendatud.

Kolmas hästi oluline teema on võib-olla kõige vastuolulisem, see jäi üles nagu lõpuni. See on see, et selle eelnõuga tekitatakse ka kohustuslik tuleohutusülevaatus. Täna on nn enesekontrolli aruanne, ettevõtjad teevad seda ise, neil on oma spetsialist välja koolitatud või mõnele töötajale täiendava tööülesandena see kohustus juurde pandud. Seda tehakse igal aastal, see aruanne esitatakse igal aastal Päästeametile. Nüüd on Siseministeerium leidnud, et see ei ole piisav, ja kehtestatakse kohustuslik tuleohutusülevaatus. Aga kohe märgin ära, et neid, keda see puudutab, on suurusjärgus 10 000, valdavalt on need ettevõtted, seal hulgas on ka riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusi. Ettevõtlusregistri järgi on Eestis kuskil 88 000 ettevõtet, nii et see puudutab üksnes suuremaid. Tuleohutusülevaatuse tegemine on kohustuslik büroohoones pindalaga üle 750 ruutmeetri, tööstus- ja tootmishoones pindalaga üle 1000 ruutmeetri ja garaažis pindalaga üle 1000 ruutmeetri. Nendele laieneb see kohustuslik tuleohutusülevaatus.

Mis on siin nagu problemaatiline? Selle vastu on tõsiselt olnud kaubandus-tööstuskoda. Nende seisukoht on olnud see, et enesekontrolli aruanne on juurdunud, spetsialistid on olemas ja selle kohustusliku ülevaatuse kehtestamisega ei vähene oluliselt ettevõtjate töökoormus selles valdkonnas, nad ei pea üksnes seda aruannet esitama. Aruannet nad Päästeametile ei pea esitama, kui nad on teinud kohustusliku tuleohutusülevaatuse, aga kõik muu sellega seonduv tegevus tegelikult jääb. Nii et ma väidan, et tegelikult nende töö maht ja koormus sellega seonduvalt oluliselt ei vähene.

Teine, mis tekitab probleeme, on ikkagi see, et neid inimesi, kes on volitatud tuleohutusülevaatust tegema, kes on vastava taseme omandanud, on Eestis suurusjärgus summa summarum 100. Need on viienda või kuuenda astme tuleohutusespetsialistid ja neid on tõesti Eestis kokku umbes 100. Neist 20 töötavad Päästeametis ja ei ole reaalne, et nemad saavad seda tööd teha. Nii et 80 inimest on tänase päeva seisuga need, kes peavad selle ära tegema. On kartus, et see ei pruugi olla piisav. Kuigi ma pärast ütlen, et siin on ka mõningaid leevendusmeetmeid.

Kolmas, ma isegi arvan, et võib-olla kõige olulisem moment. Ma olen kuulnud veel tänasel päeval täiesti müstilisi numbreid. See ülevaade tuleb igal ettevõttel tellida, selle eest tuleb maksta. Eelnõu materjalides on, et maksumuse suurusjärk on 300 eurot. Seda on küll väga raske öelda, sest ettevõtted on väga erineva suurusega, see maksumus võib olla, ma ei tea, sajast eurost tuhande euroni, võib-olla isegi mitme tuhande euroni. Kui me lähtume sellest 300 eurost, siis on see kokku 3 miljonit eurot. Tuleohutusülevaatust tuleb teha iga kolme aasta tagant. See tähendab, et kolme aasta peale peavad ettevõtjad oma taskust välja käima täiendavalt 3 miljonit eurot. Ma arvan, et siin on kõige olulisem see baas. Ütlen ausalt, ma täna kuulsin ühe kolleegi käest, et nad püüdsid hinnata, mis tuleohutusülevaatuse tegemine võiks maksta, ja nemad nägid, et nende ettevõtte puhul võiks see maksta tuhandeid eurosid. See on nüüd küll väga murelikuks tegev koht. Tõepoolest, kui see läheb nii kulukaks, siis tekib küsimus, kas see on põhjendatud, eriti nende ettevõtete jaoks, kes on seda [aruannet] korralikult teinud.

Kaubandus-tööstuskoja põhiettepanek oligi see, et see kohustuslik tuleohutusülevaatus võiks olla vabatahtlik ja teiselt poolt oleks Päästeametil õigus neid, kes ei ole enesekontrolli aruannet korralikult teinud või kellel on seal pidevalt olnud puudusi või vajakajäämisi, kohustada seda tuleohutusülevaadet tegema. Minu arust väga loogiline. Need, kes on hakkama saanud, kes vastavad nendele nõuetele, mida Päästeamet on kehtestanud, kellel aruanne on korras, võiks minu hinnangul jätkuvalt seda ise teha. See on see pilt, vaadates ettevõtjate poole pealt.

Aga teiselt poolt on ministeerium. Olen väga tasakaalukas ja toon välja ka ministeeriumi vastuargumendid. Esimene on see, et tõepoolest see siiski puudutab jämedalt võttes 10% või natuke rohkem, võib-olla 12% või 13% ettevõtetest. Kui registri järgi on meil kuskil 88 000 ettevõtet, siis tuleohutusülevaatuse kohustus tekib 10 000-l neist ehk suurematel, väiksematel sellist kohustust ei teki.

Teiseks, nad ütlevad, et põhimõtteliselt on ettevõttel, mõnel suuremal, õigus ja võimalus koolitada ka välja selle viienda või kuuenda astme tuleohutusspetsialisti. Kui ta on saanud selle tunnistuse, siis ei pea ettevõte kedagi väljast palkama, vaid kui inimesel on viienda või kuuenda astme tuleohutusspetsialisti pädevustunnistus olemas, siis võib see inimene ettevõttes seda teha. Aga ma arvan, et see on pigem ikkagi erand. Ma ei tea, 10, 15, 20 ettevõtet võib-olla on nii suured, et nad leiavad sellise inimese oma ettevõtte seest ja selle koolituse teevad.

Kolmas asi, mille tõttu ministeerium ütleb, et suuri probleeme ikkagi ei tule, on see, et tuleohutusülevaatuse tegemine on hajutatud. Nagu ma ütlesin, seda tuleb teha iga kolme aasta tagant. Aga et kõik need 10 000 ei satuks ühele aastale, tuleb eelnõu kohaselt büroohoonetes see teha 1. jaanuariks 2023, tööstus‑ ja laohoonetes 1. jaanuariks 2024 ja garaažides 1. jaanuariks 2025. Ehk see on nagu hajutatud. Ütleme suurusjärgu: 3000–3500 ettevõtet ja asutust aastas.

Neljas ja viimane asi, mille tõttu ministeerium ütleb, et see ei ole suur probleem. Punkt üks, esiteks tuleb seda teha iga kolme aasta tagant. Nagu ma ütlesin, see enesekontrolli aruanne, mis praegu kehtib, tuleb esitada igal aastal. Nad ütlevad, et intervall on tuleohutusülevaatuse puhul pikem. Teiseks, Päästeametil on õigus ka, kui kõik on korras ja probleeme ei ole, jätta veel üks kord kolm aastat vahele ehk kohustada järgmist tuleohutusülevaatust tegema alles kuue aasta pärast. See on nii konkreetsetel juhtudel, ma eeldan ja arvan, et see ei ole massiline, aga vähemalt on selline võimalus. Kolmas asi, mida nad ütlevad, on see, et teatud hooned võidakse vabastada konkreetse tuleohutusülevaatuse tegemisest, Päästeametil on selline voli. On toodud näiteks, ma ei tea, mingi plekkangaar, kus hoitakse fiboplokki, kus mingit põlevat materjali ei ole. Võib-olla see suuruse järgi läheb selle kohustuse alla, eks ju, aga kui mingit tuleohtu ei ole, siis võib Päästeamet teha otsuse, et ei ole kohustust tuleohutusülevaatust teha.

Kiidan ka komisjoni ja komisjoni esimeest selles mõttes, et kaasamisprotsess on äärmiselt intensiivne olnud. Ka veel selle nädala esmaspäeval, kui oli komisjoni istung, oli kaasatud kaubandus-tööstuskoda. Seal veel kord pandi lausa hääletusele, kas see kohustuslik tuleohutusülevaatus võiks olla ettevõtete jaoks vabatahtlik. Häältega 4 : 5 ei leidnud see toetust, ehk komisjoni enamus leidis, et see peaks olema kohustuslik. Sellisena on see ka praegu eelnõus sees.

Võib-olla märgin ära veel viimase sisulise ja olulise muudatuse. See on see, et selle eelnõuga luuakse võimalus nii liigirohkuse kui ka tuleohutuse eesmärki silmas pidades korraldada kontrollitud põletamisi. Siin on ühelt poolt maastikukaitsealad, kus seda lubatakse, see on ennekõike seotud liigirohkusega, aga teoreetiliselt võib see olla seotud ka tuleohuga. Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljadel on see ennekõike seotud tuleohutusega. Ma arvan, et on igati mõistlik teatud juhtudel sellist kontrollitud põletamist teha, et põlengu korral oleks tule levik väiksem.

Komisjon tegi oma menetluslikud otsused 23. novembril s.a. Esiteks, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 9. detsembriks 2020. Teiseks, teha ettepanek teine lugemine lõpetada. Kolmandaks, kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 15. detsembril 2020. Neljandaks, teha ettepanek viia läbi eelnõu lõpphääletus. Kõik need otsused võeti vastu konsensuslikult. Aitäh!

19:40 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh, hea ettekandja! Teile on vähemalt üks küsimus ja selle esitab Tarmo Kruusimäe.

19:40 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea esimees! Hea ettekandja! Minu jaoks jäi see üsnagi probleemseks ja hea oleks, kui te kordaksite selle üle. Nüüd lasub vastutus selle eest, kas korstnapühkijal on litsents või ei ole litsentsi, kodanikul, kes kutsub endale korstnapühkija külla. Me saame aru, et sellest sõltub ka hilisem kindlustusseltside lähenemine, kas kahju kuulub hüvitamisele või mitte. Kuigi – ptüi, ptüi, ptüi – me loodame, et neid kahjusid ei teki.

19:41 Toomas Kivimägi

Aitäh selle küsimuse eest! Aga seda minu hinnangul leevendab muudatusettepanek nr 2, mis ütleb, et tuleohutusteenuse osutaja peab esitama majandustegevuse teate. Selle teate esitamine, algul tundub, on nagu liigne bürokraatia, aga tegelikult selle üks mõte ongi see, et tellijatel oleks info nende kohta, kellel on kutsepädevus olemas. See on ilmselt vabalt kättesaadav register ja selle kaudu kodanikul, kui ta tahab, [tekib see võimalus]. Loomulikult on küsimus selles, kes seda teevad ja kes mitte. Ma arvan, et kümnest üheksa ei tee seda, nad eeldavad, et on see tunnistus ja see pädevus olemas, aga selle muudatusega siiski luuakse see register. Kui mina ütlen, et ma hakkan korstent pühkima, ja kui sina vaatad sellest listist, et mind seal ei ole, siis järelikult mul ei ole pädevust seda teha ja sa saad keelduda selle teenuse ostmisest. Nii et ma eeldan, et sellesama majandustegevuse teate süsteemi kehtestamine kõikidele tuleohutusteenuse osutajatele loobki selle registri. Sinna registrisse saavad üksnes need, kellel on pädevustunnistus olemas. Tõepoolest, korstnapühkimisega on niimoodi, et üldjuhul võid sa vahel seda ka ise teha, aga iga viie aasta tagant – tuletan meelde, ma olen selle üsna täpselt endale selgeks teinud – on vaja kindlustuse kontekstis, et ikkagi pädev korstnapühkija korstna ära pühiks. Sellisel juhul on kõik korras, maja ohutu ja kindlustus ka rahul.

19:42 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh, austatud ettekandja! Rohkem küsimusi ei ole. Kas on läbirääkimiste soovi? Tundub, et läbirääkimiste soovi ei ole. Siis läheme muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Esimene muudatusettepanek, õiguskomisjonilt, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Teine muudatusettepanek, õiguskomisjonilt, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Kolmas muudatusettepanek, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon: jätta arvestamata, vastavalt meie kodu‑ ja töökorra seadusele ei kuulu hääletamisele. Neljas muudatusettepanek, õiguskomisjonilt, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Viies muudatusettepanek, õiguskomisjonilt, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Kuues muudatusettepanek, õiguskomisjonilt, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Seitsmes muudatusettepanek, õiguskomisjonilt, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Kaheksas muudatusettepanek, õiguskomisjonilt, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Üheksas muudatusettepanek, õiguskomisjonilt, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Kümnes muudatusettepanek, õiguskomisjonilt, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. 11. muudatusettepanek, õiguskomisjonilt, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. 12. muudatusettepanek, õiguskomisjonilt, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. 13. muudatusettepanek, õiguskomisjonilt, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. 14. muudatusettepanek, õiguskomisjonilt, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. 15. muudatusettepanek, õiguskomisjonilt, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. 16. muudatusettepanek, õiguskomisjonilt, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. 17. muudatusettepanek, õiguskomisjonilt, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. 18. muudatusettepanek, õiguskomisjonilt, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. 19. muudatusettepanek, õiguskomisjonilt, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Oleme läbi vaadanud kõik esitatud muudatusettepanekud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 120 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.


12. 19:45 Maamaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (285 SE) teine lugemine

19:45 Esimees Henn Põlluaas

Järgmine on Vabariigi Valitsuse algatatud maamaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu 285 teine lugemine. Ettekandja on rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk. Palun! 

19:45 Aivar Kokk

Hea juhataja! Head kolleegid! Vabariigi Valitsuse algatatud maamaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse 285 teise lugemise ettevalmistamist arutas rahanduskomisjon oma 24. novembri ja 3. detsembri istungil. 3. detsembri arutelule olid kutsutud ka Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna peaspetsialist Helena Lehtis, Maa-ameti kinnisvara hindamise osakonna juhataja Andres Juss ja riigimaa haldamise osakonna juhataja Tiina Vooro ning Maksu- ja Tolliameti maksude osakonna arendusspetsialist Henri Lindeberg.

Eelnõuga luuakse alus maamaksu infosüsteemi üleviimiseks Maa-ametist Maksu- ja Tolliametisse. Sellega lahendatakse probleem, mille kohaselt ei ole võimalik edastada maamaksuteadet maa pärijatele, kes ei ole maa omandiõigust kinnistusraamatus veel ümber vormistanud. Lisaks viiakse maamaksuseadus kooskõlla riigivaraseadusega, mille kohaselt on kinnisasjaga seotud maksude tasumise kohustus riigivara kasutajal. Täpsustatakse ka Maksu- ja Tolliameti õigust edastada vajaduse korral valla- või linnavalitsusele teave maksukohustuslase maksukohustuse kohta.

Eelnõu esimene lugemine lõpetati 23. novembril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 30. novembriks Riigikogu liikmed ega fraktsioonid eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitanud. Eelnõu kohta küsiti arvamust Eesti Linnade ja Valdade Liidult ning Eesti Linnade ja Valdade Liit esitas oma arvamuse. Eelnõu algatajad on kohtunud Eesti Linnade ja Valdade Liiduga ja leidnud ühise nägemuse. Rahanduskomisjoni 24. novembri istungil langetati menetluslikud otsused ja 3. detsembri istungil arutati Eesti Linnade ja Valdade Liidu arvamust. Komisjon langetas 24. novembri istungil järgmised konsensuslikud otsused: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 9. detsembril k.a ning kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 16. detsembril 2020. Aitäh!

19:48 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh, austatud ettekandja! Teile küsimusi ei ole. Kas on läbirääkimiste soovi? Läbirääkimiste soovi ei ole samuti. Kuna muudatusettepanekuid ei esitatud, siis vastavalt juhtivkomisjoni ettepanekule lõpetame eelnõu 285 teise lugemise.


13. 19:48 Autoriõiguse seaduse, maksukorralduse seaduse ja tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse muutmise seaduse (nn tühja kasseti tasu süsteemi muutmine ning Patendiameti ülesannete laiendamine) eelnõu (233 SE) teine lugemine

19:48 Esimees Henn Põlluaas

Läheme tänase viimase päevakorrapunkti juurde, Vabariigi Valitsuse algatatud autoriõiguse seaduse, maksukorralduse seaduse ja tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse muutmise seaduse (nn tühja kasseti tasu süsteemi muutmine ning Patendiameti ülesannete laiendamine) eelnõu 233 teine lugemine. Ettekandja on kultuurikomisjoni aseesimees Heidy Purga. Palun väga!

19:49 Heidy Purga

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Vabariigi Valitsus algatas autoriõiguse seaduse muutmise seaduse eelnõu k.a 14. septembril. Nagu on teada, selle eelnõuga muudetakse nn tühja kasseti tasu ehk autori õigust saada hüvitist, kui tema teost tema nõusolekuta kopeeritakse isiklikuks kasutamiseks. Uuendusena hakatakse tühja kasseti tasu jagama ka filmi esmasalvestuse tootjatele. Eelnõu kohaselt annab Justiitsministeerium konkreetsed autoriõigusega seotud rakenduslikud ülesanded üle Patendiametile.

Eelnõu esimene lugemine toimus k.a 14. oktoobril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, k.a 28. oktoobriks esitasid muudatusettepanekuid Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja Isamaa fraktsioon ning ühise muudatusettepaneku esitasid seitse Riigikogu liiget, kes, võin öelda, olid Reformierakonnast.

Kultuurikomisjon küsis eelnõu kohta arvamusi väga paljudelt huvirühmadelt, näiteks Eesti Juristide Liidult, Eesti Autorite Ühingult, Patendivolinike Kojalt, Eesti Kaubandus-Tööstuskojalt, Eesti Esitajate Liidult, Eesti Näitlejate Liidult, Eesti Fonogrammitootjate Ühingult, Eesti Audiovisuaalautorite Liidult, Eesti Heliloojate Liidult, Eesti Kirjanike Liidult, lavastajate liidult, Eesti Lavastuskunstnike Liidult jne. Kultuurikomisjon arutas seda eelnõu k.a 10. novembri istungil õiguste omajaid esindavate organisatsioonide esindajatega. Eelnõu võimalikku muutmist, esitatud muudatusettepanekuid ja arvamusi ning eelnõu edasist menetlemist puudutavaid küsimusi käsitleti kultuurikomisjoni 16. ja 23. novembri ning 7. detsembri istungil.

Kultuurikomisjon otsustas teha käesoleva eelnõu kohta üheksa muudatusettepanekut, kokku on muudatusettepanekuid 13. Need on kirjas käesoleva eelnõu lisas. Võin niipalju öelda, et fraktsioonide esitatud muudatusettepanekud olid oma sisult väga sarnased ning kõiki on ka sisuliselt arvestatud. Muudatusettepanekute ja arvamuste arutelul oli enim tähelepanu saanud küsimuseks tasumäärade suurus ning salvestusseadmete ja ‑kandjate loetelu. Suuri vaidlusi ei olnud, kõik muudatusettepanekud võeti vastu konsensuslikult. Kultuurikomisjon otsustas esitada eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 9. detsembriks ja teha ettepaneku eelnõu teine lugemine lõpetada. Aitäh!

19:52 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Tundub, et küsimusi austatud ettekandjale ei ole. Saame minna läbirääkimiste juurde. Tarmo Kruusimäel on võimalus esineda kõnetoolis kõnega. Palun!

19:52 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea esimees! Head vabariigi vardjad! Me oleme jõudnud täna siia ja meil on selline hea ja pidulik tunne. Ma tahan tänada eelmise koosseisu liikmetest eraldi just Hardi Volmerit ja Madis Millingut, kes andsid selle toe, et me läksime muutma midagi päris suurt. Ma tahan tänada ka Indrek Saart, kes oli tol ajal kultuuriminister, ja tahan tänada ka Urmas Reinsalu, kes oli siis justiitsminister. Eks neid arvamusi oli seinast seina, sest olgem ausad, 12 aastat ei olnud selles valdkonnas toimunud mitte midagi. Autorite ühingud olid juba loobunud tühja kasseti tasu kogumisest, sest seda tühja kassettigi polnud siin Eestis müügil. Millegipärast oli otsustatud kogu aeg eelistada välismaiseid suurkorporatsioone Eesti ettevõtjatele. Tuletan meelde, et nii autor kui ka esitaja on ettevõtja.

Nüüd, olles selles uues koosseisus, pean ütlema, et eelmise koosseisu lahingud olid üsnagi viljakandvad. Nende tulemusena tegi Justiitsministeerium analüüsi ja tegi omad ettepanekud. Kohe sai loodud ka Eesti autorite toetusrühm, kus on head mõttekaaslased Üllar Saaremäe, Raivo Tamm, Madis Milling ja Urmas Espenberg, kes niimoodi klõps tuli jälle uuesti meite manu. Nüüd on meie seltskond suurenenud juba kahe uue liikmega, Marko Šorini ja Imre Sooäärega.

Ma ütlen teile, et tühi kassett ja see, mida 14 aastat ei olnud, on päris-päris probleemseks muutunud mitmeski kohas. Autorite õigused ei ole kõikse paremal tasemel kaitstud, aga ma arvan, et me oleme töökad ja viljakad.

Ma tahan eraldi tänada veel Aadu Musta usalduse eest ja loomulikult absoluutselt kõiki teisi fraktsioone ja fraktsioonide esimehi, sest eks ole keerukas võib-olla liiga agarat, liiga häälekat inimest usaldada, et ollakse õigel teel. Aga selle pika-pika vaidlemise peale me jõudsimegi sinna, kus kultuurikomisjon tegi kõik otsused konsensuslikult, mis tähendab, et eriarvamused lihviti juba eelnevalt ära. Täna ma saan tõdeda ainult seda, et Eesti riik armastab enda autoreid ja esitajaid, Eesti riik lõpetab selle ebavõrdse kohtlemise ning need paljud Eesti autorid, kes on juba registreerinud ennast kuskile teistesse riikidesse, võivad tagasi tulla, Eesti ootab enda talente tagasi. Tühja kasseti tasu eelnõu on sisustatud ja kaasajastatud, nii tühi ta enam ei ole. Õnn on tagasi meie õuel. Aitäh!

19:55 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Urmas Espenberg, palun!

19:55 Urmas Espenberg

Austatud juhataja! Head kolleegid! 14 pikka aastat on möödunud ja väga palju tööd on tehtud, lõpuks on see eelnõu jõudnud teisele lugemisele. Kuna nii paljud organisatsioonid ja osapooled on siin osalenud ja seda eelnõu on tutvustatud, ei hakka sisusse väga minema, aga võib öelda, et see on üks väga hea eelnõu. Palun seda toetada! Raha jääb Eestisse, toetab eesti kultuuri. Näiteks koguti Leedus sel aastal [seda tasu] üle 5 miljoni. Nii et päris oluline summa.

Autoreid on vaja hoida loojaid on vaja hoida. Meenub Leonardo da Vinci, kes töötas küll François I õukonnas, küll Sforzade juures. Sforzad ütlesid, et tee sinna söökla seinale üks joonistus. Nüüd on seal "Püha õhtusöömaaeg" ja kõik käivad seda vaatamas. Nii et autoreid on parem hinnata eluajal kui pärast surma. Aga veel kord, toetage seda eelnõu, väga hea asi. Aitäh!

19:57 Esimees Henn Põlluaas

Üllar Saaremäe, palun!

19:57 Üllar Saaremäe

Austatud eesistuja! Lugupeetud Riigikogu! Mõneti kordan üle seda, mida on juba öeldud. Aga Juhan Liiv on öelnud, et kes minevikku ei mäleta, see elab tulevikuta, ja ilma tulevikuta ei tahaks seda eelnõu küll kuidagi jätta.

Autor on oma loomingu omanik ja nii nagu igal omanikul on temalgi õigus ennast oma loomingu abil elatada. Kui näiteks kinnisvara omanik saab üürnikult tasu maja, korteri või maa kasutamise eest, siis autor peab saama tasu tema intellektuaalse kapitali, tema loomingu kasutamise eest.

Teose looja varaliste huvide kaitsmine on peen ja komplitseeritud, nüansirikas. See on tõsi. Riigi roll ongi luua tingimused loomingu kasutamise eest autorile õiglase tasu maksmiseks. Erakopeerimistasu, nn tühja kasseti tasu regulatsioon on osa sellest autoritasust. Osa. Eesti ei ole seni autorite õiguste kaitsmisel kaasas käinud tehnoloogia arenguga, mistõttu tuleb regulatsioon kaasajastada. Erakopeerimistasu puhul tähendab see kopeerimisvahendi hinnast kindlaksmääratud osa suunamist autorikaitsesüsteemi. See süsteem toimib edasi juba ilma riigi sekkumiseta. Autoritasude jagamisega tegelevad autorite esindusorganisatsioonid.

Erakopeerimistasu regulatsiooni uuendamisele just nimelt sellisel kujul on olnud palju vastuväiteid. Üks väide näiteks on, et selle asemel võiks riik suurendada või peaks suurendama otsetoetusi autoritele. Ma olen kahtlemata seda meelt, et loovisikutele mõeldud toetusprogrammidesse tuleks suunata jõuliselt rohkem finantsvahendeid, aga autoritasu, sh erakopeerimistasu, ei ole loometoetus, see on tasu teose kasutamise eest. Autor kui omanik ei pea paluma riigilt armuandi, ootama annetusi, käsi pikal. Poeetiliselt öeldes, autorid elavad oma loomingu nimel. Miks ei peaks nad siis saama ka oma loomingust elada? Aitäh!

20:00 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Marko Šorin, palun!

20:00 Marko Šorin

Lugupeetud aseesimees! Head Riigikogu liikmed! Tõepoolest, see on väga meeldiv eelnõu, sest üsna märgilise tähendusega on see, et autorite ühingu kohtulahing Eesti riigiga sai just sellise lõpplahenduse, et minevikus enam ei sorita. Minevikku muuta me kuidagi ei saa, seda enam vaatame tulevikku, et meil tekiks tõesti õigusselgus, kuidas me oma eesti kultuuri toetame, kuidas me tagame selle, et see oleks järjepidev, meie oma autorid oleksid motiveeritud kultuurile oma panust andma, sest kes siis veel oma autorite eest seisab kui mitte meie, Eesti riigi vardjad, kui tsiteerida ühte eelkõnelejat. Selles mõttes on tegemist eelnõuga, mida kolmandal lugemisel toetavad loodetavasti kõik fraktsioonid, ja me saame pildi selgeks, et lõpeks ära see, et autorite ühingul on raha ainult nii palju, et kontorit või süsteemi üleval pidada, vaid et tasu jõuaks ka meie autorite kätte. Nii et kutsun samuti seda eelnõu toetama ja tänan kõiki kolleege. Aitäh!

20:01 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

 Aitäh! Imre Sooäär, palun!

20:02 Imre Sooäär

Austatud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Alates 2014. aastast on Eestis kogutud erakopeerimise hüvitist nii vähe, et autoritele, esitajatele, fonogrammitootjatele ja teistele õiguste omajatele ei ole olnud võimalik sisuliselt mingit hüvitist maksta ehk jaotamisele kuuluvaks summaks on olnud ümmargune null. Kogu selle aja on meie loomeinimesed jäänud aasta-aastalt vaesemaks, võrreldes teiste Euroopa Liidu loojatega. Nii halvas seisus on teiste Euroopa riikidega võrreldes olnud ainult Bulgaaria. Ülejäänud Euroopa riikides olid need summad möödunud aasta seisuga kuni 3,4 eurot elaniku kohta. Näiteks koguti Prantsusmaal möödunud aastal 226 miljonit, Leedus 4,5 miljonit eurot, mis jagatakse kõigi õiguste omajate vahel. Eestis oli aga null eurot. Euroopa Liidus kogutava hüvitise keskmine suurus oli möödunud aastal 1,55 eurot elaniku kohta.

Kultuurikomisjon on teinud eelnõu kohta muudatusettepanekud, millega kaasajastatakse tasu kogumise süsteemi. Need muudatused lõpetaksid olukorra, kus loomeinimesed ei ole aastaid saanud mitte mingit tasu nende loomingu kopeerimise eest. Teie kõigi poolthääl viiks Eesti Euroopa nende riikide hulka, kus oma maa loojatest ja nende loomingust lugu peetakse. Te kõik olete saanud loomeinimeste pöördumise. Muudatuste jõustumist oodates elavad teile täna rohkem kui kunagi varem kaasa tuhanded Eesti muusikud, heliloojad, näitlejad, filmitegijad, fonogrammitootjad ja veel paljud teised loovisikud, keda see seadus puudutab. Kümme aastat ei ole Riigikogu suutnud teemale lahendust leida. See, et muudatus ära teha, on jäänud lobitööd tegevate organisatsioonide surve ja poliitikute julguse puudumise taha.

Ma saan aru, et meie ees on täna kompromisslahendus. Uus süsteem ei ole küll täiuslik, kõiki ettepanekuid täismahus pole arvestatud, aga sellegipoolest astume olulise sammu edasi. Iga edasiminek nullpunktist on edasiminek.

Head Riigikogu liikmed! Ma ei ole küll siin majas selle eelnõu menetlemises osaline olnud, ma olen sellele kaasa elanud ajakirjanduse vahendusel, aga Eesti Autorite Ühingu revisjonikomisjoni liikmena tahan ma kõigi loojate nimel Eestis südamest tänada kõiki Riigikogu liikmeid nii opositsioonis kui ka koalitsioonis, kes on selle teemaga siin majas tegelenud. Ma palun väga, et te kõik täna siin saalis toetaksite selle eelnõu teise lugemise lõpetamist koos kultuurikomisjoni esitatud muudatusettepanekute arvestamisega. Näidake, et te hoolite armastusega Eesti loomepärandist ja Eesti loomeinimeste panus on teie südamele oluline. Aitäh!

20:05 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Madis Milling, palun!

20:05 Madis Milling

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Eelkõnelejad on kõik ära öelnud, mis ma öelda tahtsin, aga ühe mõtte ütleks küll. Kunagi oli meil kasseti- ja plaadiajastu ja asi oli väga lihtne: kui müüdi plaat ehk helikandja, siis sealt sai autor oma tasu. Sestap pole ka ime, kui 1990‑ndate lõpu või 2000‑ndate alguse ühes artiklis ütles Eesti üks viljakamaid tollaseid popmuusikaloojaid Hendrik Sal‑Saller, et arvestatav osa tema elatisest tuleb autoritasudest. Siis saabus internetiajastu ja kõik muutus.

See, et me täna oleme selle seadusega siin, on väga märgiline ka praegu käimasoleva koroonakriisi kontekstis, kui esinejad ei saa esineda, aga elatist esitajad ja autorid ometigi vajavad. Kui meil oleks toimiv süsteem, siis saaksid nad selle raske koroonakriisi paremini üle elada. Loodame, et ühel päeval elavad nad oluliselt paremini kui täna. Aitäh!

20:06 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Indrek Saar, palun!

20:07 Indrek Saar

Head kolleegid! Mul on samamoodi väga hea meel, et me oleme jõudnud selle seaduseelnõu teise lugemiseni, loodetavasti jõuame ka kolmandani. Kõigil neil ägedatel tehnilistel vidinatel ja viguritel, mis viimasel ajal on välja mõeldud, ei oleks ju mitte mingit tähendust, kui neil ei oleks sisu või see sisu ei oleks kuidagi seotud ka meie enda keele‑ ja kultuuriruumiga. Seepärast on väga oluline, et meie autorid ja esitajad, loojad, saaksid oma töö, oma loomingu eest õiglast tasu. Mul on tõesti hea meel, et me oleme selle piinlikult pikaks veninud protsessiga lõpuks jõudnud üsna finiši lävele.

Tarmo Kruusimäe tänas neid inimesi, kes eelmises koosseisus aitasid seda teemat seaduseelnõu abil tõstatada. Tal jäi tagasihoidlikkusest üks inimene mainimata, ma teen selle tema eest ära. Tegelikult oli kolmel sõbral veel neljas sõber, ehk Priit Sibul oli minu arust üks nendest, kes samamoodi selle seaduseelnõu tol ajal algatas, kui valitsuses need asjad kippusid toppama jääma. Selles kontekstis ma muidugi, Tarmo, ei saa aru, mille eest sa tänasid eelmist justiitsministrit. Aga no las ta jääda, ärme vaatame enam nii pikalt minevikku, vaatame kõik koos tulevikku. Kõikide teiste tänusõnadega tahan siiralt ühineda. Lisan siia, et peale kultuurikomisjoni esimehe on kindlasti tänu ära teeninud kultuurikomisjoni aseesimees, kes selle seaduseelnõu vastutava ettekandjana väga sisuliselt ja tasakaalukalt aitas jõuda sellele kompromissile, kuhu komisjonis jõuti. Ma arvan, et see on väga hea kompromiss, ja ma arvan, et see on hea näide sellest, kuidas parlament olulises küsimuses klaarib ära midagi, mis valitsusel võib-olla või päris suure tõenäosusega oleks jäänud klaarimata. Siin võttis parlament selgelt ohjad enda kätte ega käitunud mitte, nii nagu pidevalt väidetakse, kummitemplina, vaid andis sellele asjale selge sisu ja õige suuna. Palju õnne, kolleegid! Me oleme tõestanud, et parlamendil on siin riigis väga oluline roll, taas kord. Ja sotsiaaldemokraadid loomulikult kahel käel seda seaduseelnõu toetavad.

20:10 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Tundub, et rohkem läbirääkimiste soovi kellelgi ei ole ja me saame läbi vaadata muudatusettepanekud, mis eelnõu kohta on esitatud.

Esimene muudatusettepanek, mille on esitanud kultuurikomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Teine muudatusettepanek, samuti kultuurikomisjoni esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Samamoodi kolmas muudatusettepanek, kultuurikomisjoni esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Neljas muudatusettepanek, mille on esitanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada osaliselt. Viies muudatusettepanek, mille on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada osaliselt. Kuues muudatusettepanek, mille on esitanud Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada osaliselt. Seitsmes muudatusettepanek, mille on esitanud Riigikogu liikmed Heidy Purga, Urmas Kruuse, Signe Kivi, Yoko Alender, Mart Võrklaev, Kristina Šmigun-Vähi ja Signe Riisalo, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada osaliselt. Kaheksas muudatusettepanek, mille on esitanud kultuurikomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Üheksas muudatusettepanek, samuti kultuurikomisjoni esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Kümnes muudatusettepanek, kultuurikomisjoni esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. 11. muudatusettepanek, ka kultuurikomisjoni esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. 12. muudatusettepanek, esitanud kultuurikomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. 13. muudatusettepanek, esitanud kultuurikomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult.

Oleme kõik muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 233 teine lugemine lõpetada. Head kolleegid, teine lugemine on lõpetatud ja tänane päevakord ammendunud. Sellega on ka tänane istung lõppenud. Aitäh kõigile! Kohtumiseni homme!

20:12 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee