Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

09:58 Istungi rakendamine

10:00 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Tere hommikust, austatud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu IV istungjärgu 10. töönädala teisipäevast istungit. Riigikogu liikmetel on võimalus üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Hanno Pevkur, palun!

10:01 Hanno Pevkur

Head kolleegid, tere hommikust! Riigikohus pöördus põhiseaduskomisjoni poole palvega menetleda kiiresti ära üks pakiline mure. Nimelt, Riigikohtu esimees ei saa kohtunike täiskogu õigel ajal kokku kutsuda. Sellest tulenevalt algatab põhiseaduskomisjon kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärk on võimaldada Riigikohtul ja Riigikohtu esimehel kutsuda kokku kohtunike täiskogu vajaduse korral veebiülekande vormis. Aga täpsemalt sellest eelnõust siis, kui me jõuame selle eelnõu esimese lugemiseni. Aitäh!

10:01 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Rohkem Riigikogu liikmetel eelnõude ja arupärimiste üleandmise soovi ei ole. Olen juhatuse nimel vastu võtnud ühe eelnõu ja juhatus menetleb seda vastavalt kodu- ja töökorra seadusele.

Nüüd tähelepanu, teated! Täna pärast täiskogu istungi lõppu toimub siin istungisaalis parvlaeva Estonia huku uurimise toetusrühma asutamise koosolek, kokkukutsuja Kalle Grünthal.

Head kolleegid, kohaloleku kontroll!

10:03 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kohale registreeris end 82 Riigikogu liiget, puudub 19.

Tähelepanu, päevakorra täpsustamine! Tänase teise päevakorrapunkti juures, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud loomakaitseseaduse ja pankrotiseaduse muutmise seaduse eelnõu 226 teine lugemine, teeb maaelukomisjonipoolse ettekande komisjoni esimees Tarmo Tamm.


1. 10:03 Riikliku pensionikindlustuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (253 SE) kolmas lugemine

10:03 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Me saame minna tänase päevakorra juurde. Esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 253 kolmas lugemine. Avan fraktsioonide läbirääkimised. Marika Tuus-Laul Keskerakonna fraktsiooni nimel, palun!

10:04 Marika Tuus-Laul

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Praegu on meie ees hääletamisel üks väga tähtis päevakorrapunkt ja nagu ma olen eelnõu eelmistel lugemistel aru saanud, kõik fraktsioonid kavatsevad kindlasti toetada pensionide erakorralist tõstmist. See on praegu hädavajalik, see on igati mõistuspärane ja ma ei kujuta ette, et keegi seda eelnõu ei toetaks.

Miks ma praegu just niimoodi alustan? Aga sellepärast, et see pole alati nii olnud. Kui me 13 aastat tagasi ka tegime keskfraktsiooniga ettepaneku tõsta pensione erakorraliselt, siis näiteks üks kõige suuremaid erakondi, mis täna enam pole poliitikas, Res Publica, kes lubas valimistel kiirendatud pensionitõusu, ei andnud sellele eelnõule ainsatki poolthäält. Kõik 28 liiget kas puudusid, ei hääletanud, ei märkinud ennast kohalolijaks või vajutasid kollast erapooletuks jäämise nuppu. See tähendab, et nendele ei läinud see pensionitõus ja eakate toimetulek üldsegi korda. Paar väiksemat fraktsiooni pidasid küll sellise sõnavõtu, et toetavad seda eelnõu, aga tegelikult anti vaid paar toetushäält. Omal ajal Res Publica näiteks tõi ettekäändeks, et pensionitõus tulevat tänaste noorte ja tööinimeste arvel.

Miks ma seda praegu meelde tuletan? Aga sellepärast, et nüüdseks on kõik selgeks saanud, et pensione ei maksta kunagi kellegi arvel. Lihtsalt on nii, et täna käid sina tööl ja maksad makse, et pensioni saaksid need inimesed, kes käisid eile tööl ja maksid makse, et tollased eakad pensioni saaks. Ühiskond ei alga täna ega lõppe homsega, ta saab eksisteerida ainult pidevas vaheldumises, pidevas uuenemises. Seega on meie kõikide kohus teha täna pensionäride, meie emade-vanaemade elu paremaks, sest nende elukvaliteet ei ole sugugi hea. Otse vastupidi! Kui võtta arvesse paari aasta tagused statistilised näitajad, mis ütlevad, et Eesti vanemaealiste suhtelise vaesuse määr on Euroopa Liidus kõige kõrgem, siis on selge, et  pensionitõusu panustamine on hädavajalik ja möödapääsmatu ka praegusel majanduslikult väga keerulisel ajal.

Miks me tegelikult oleme Euroopas kõige viimased selles küsimuses? Aga sellepärast, et tavalise indekseerimisega me eakate elatustaset ei paranda, vaid lihtsalt pisut kompenseerime elukalliduse tõusu. Pensionid on meil olnud juba aegade algusest väga madalad. Üks põhjus on selles, et ligi 20 aastat on ju kanditud pensionideks mõeldud sotsiaalmaksuraha teise sambasse ja selle võrra on pensionid täna väiksemad, ma arvan, umbes100 euro võrra. Ja kui Keskerakonna pealekäimisel poleks omal ajal tehtud koos koalitsioonipartneritega erakorralist pensionitõusu, oleks tänane pension veel umbes 100 euro võrra väiksem. Ka tänases koalitsioonis on erakorraline pensionitõus meie koalitsioonileppe aluspunkt ja me tahame pensione erakorraliselt tõsta ka tulevikus, sest eakad on selle lihtsalt elutööga välja teeninud. Pealegi ei tahagi me jääda Euroopa kõige viimasteks. Keskeltläbi 20 eurot või veidi üle selle pensionitõus pole küll see, mida meid üles kasvatanud põlvkond vääriks, aga näitab siiski head tahet nende inimeste eest seista. Eriti hea meel on selle üle, et 30 euro võrra suureneb rahvapensioni määr ehk siis kõige madalamate sissetulekutega pensionäride sissetulek, suurenedes 251,63 euroni, millega on nüüd tagatud vähemalt elatusmiinimum. Selliseid kõige madalama sissetulekuga pensionäre on meil kõikidest pensionäridest 1% ehk umbes 3000. Paluks üks minut veel!

Kutsun kõiki üles hääletama pensionide erakorralise tõstmise poolt! Teeme seda täna ja ka edaspidi kõik koos, sest esiteks meie eakad väärivad seda ja teiseks me oleme Euroopa silmis lihtsalt väga-väga piinlikus olukorras. Kui me ei leia jõudu ja tahet pensione erakorraliselt ka tulevikus tõsta, siis ma arvan, et kaugel pole see aeg, mil sotsiaalset õiglust hakatakse nõudma kohtu kaudu.

10:09 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Helmen Kütt Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel, palun! Tulge ettevaatlikult pulti, kaks esimest on juba komistanud.

10:09 Helmen Kütt

Lugupeetud eesistuja! Head ametikaaslased! Kohe varsti hääletuse järgselt seaduseks saav eelnõu on kindlasti oodatud ja leiab siin saalis toetuse. Kuna pensionide suurus on eakate vaesuse leevendamisel võtmetähtsusega, olles vanemaealistele peamiseks sissetuleku allikaks, siis pole siin saalis ilmselt keegi selle vastu, et pensionide baasosa tõstetakse, laste kasvatamise eest antakse pensionilisa ja samuti suurendatakse rahvapensioni määra.

Vanemaealiste sissetulek on riskipiiri lähedal. Seega sõltub eakate vaesusesse langemine pensioni ja palga muutmise tempost: nii kiiresti, kui kasvavad pensionid, paraneb ühiskonna üldine elatustase ja pensionärid ei lange suhtelisse vaesusesse. Tõsi, baasosa tõus 16 eurot ei ole just see, mida oodatakse, kuid iga tõus on igal juhul positiivne ja õiges suunas liikumine. Kui arvestada, et varasem baasosa tõus oli 7 eurot, siis tuleb kindlasti valitsust kiita, kuigi valimistel räägiti tunduvalt suurematest numbritest ja paremast pensionist. Rahvapensioni määra tõus 30 eurot on samuti väga vajalik ja oodatud.

Leibkonnatüübiti on kõige raskemas olukorras üheliikmelised leibkonnad, eriti üksikud 65-aastased või vanemad inimesed, ning väga tihti on need üksikud just nimelt naised. Eestis on vanadus, vaesus ja omastehooldusjust naise nägu. Pole raske mõista, et praegu tööealine omastehooldaja, kes saab hooldajatoetust näiteks 40 eurot kuus, on pensioniikka jõudes väga väikese pensioni saaja. Sotsiaalkindlustuse andmete kohaselt oli 2018. aastal keskmine vanaduspension 44 staažiaasta korral 446,52 eurot, 2019 oli see 481 eurot, 2020. aastal 528 eurot ja 2021. aasta 1. aprillist saab keskmine vanaduspension olema 544 eurot. Muidugi, nii sellel aastal kui eelmisel aastal läks igalt summalt, mis ületas 500 eurot, maha tulumaks.

Põhjus, miks ma täna siia kõnelema tulin, on hoopis selles, mida valitsus kahjuks teinud pole, kuid mida eakad ootavad ja väärivad. Iga inimene, kelle pension on suurem kui 500 eurot, maksab praegu ja jääb ka uuel aastal 500 eurot ületava osa pealt maksma tulumaksu. Selles saalis ei leidnud toetust ka 2021. aasta riigieelarve kohta tehtud muudatusettepanekud, mis oleksid keskmist pensioni saavad seeniorid tulumaksust vabastanud. Tulumaksu makstakse ka laste eest saadava pensionilisa pealt, kui see koos pensioniga ületab 500 eurot.

See saal pole kahel korral toetanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna algatatud Riigikogu otsuse eelnõu, mille kohaselt oleks valitsus pidanud välja töötama ja rakendama pikaajalise hoolduse korralduse põhimõtted ja asuma kohalikke omavalitsusi toetama, et nad saaksid pakkuda eakatele täiendavaid teenuseid pikaajalisemaks oma kodus elamiseks jahinnatud vajaduse korral ka pensioni eest hooldekoha saamiseks. Kahju, väga kahju! Väide, et on vaja veel analüüsida ja uurida, ei vasta tõele, sest uuringuid, nii kodumaiseid kui rahvusvahelisi, on aastate jooksul palju läbi viidud ja nende materjalid seisavad Sotsiaalministeeriumis suures hunnikus.

2021. aastal ei muutu midagi ka nende omastehooldajate elus, kes hooldavad eakaid – vähemalt riik ei muuda üle Eesti ühiseid põhimõtteid arvestades mitte midagi. Pigem vastupidi: kuna uuel aastal ees seisab eakatekodudes ees hinnatõus, on mitmed lähedased sundseisus ja neist võivad saada omastehooldajad mitte soovi, vaid sunni tõttu, sest ei jõuta kohatasu maksta.

Palun lisaaega!

10:13 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Palun, kolm minutit lisaaega!

10:13 Helmen Kütt

Sotsiaalkindlustusameti ülevaatest nähtub, et hooldusteenuse osutamisega seotud kulutustes on suurenenud kõige rohkem inimeste enda osa ehk siis eakate pensionist või lähedaste poolt tasutav summa. Kui 2014. aastal oli see 32,47 miljonit eurot, siis 2019. aastal oli see 61,23 miljonit eurot ehk tõus oli 29 miljonit eurot. Kohalike omavalitsuste toetus oli 2014. aastal 12,52 miljonit eurot ja 2019. aastal 16,9 miljonit eurot ehk tõus vaid 4,38 miljonit eurot. Hooldusteenuse osutamisega seotud kuludest muu, sh ka riigi osalus, on aga langenud. Kui 2014. aastal oli see 0,23 miljonit eurot, siis 2019. aastal 0,05 miljonit eurot ehk vähenemine on 0,18 miljonit eurot. Kõike seda vaatamata sellele, et valimiste eel andsid praegu koalitsioonis olevad erakonnad inimestele lubadusi ja neid usuti ja toetati. Kas ei peaks me täna mitte küsima, kas suunata 2 miljonit referendumisse või näiteks riigi suuremasse osalusse hooldusteenuses? Lubadused, et 2022. aastal tuleb nende inimeste olukorda, kes seisavad silmitsi eakatekodude hindade tõusuga, mingi muutus, praegu suurt ei aita.

Me oleme võlgu oma inimestele selle, et nad ei peaks muretsema vanaduses oma toimetuleku ja hakkamasaamise pärast ka siis, kui nende abivajadus tõuseb. Nad ei tohiks muretseda, et nende lastest ja lastelastest saavad nn hooldekodude orjad. Kõik me soovime elada võimalikult kaua iseseisvalt ja otsustusõigust omades, kuid mitte kõik ei lahku vanaduses, uisud jalas ja tennisereket käes. On palju kogu elu ausalt elanud inimesi, kes vanaduses on üksi või saavad teenust suures osas pereliikmete sissetulekute arvel. Õigustatult on välja toodud ka see, et eakaid ei kohelda võrdselt. Ühiskonna tugevuse ja eetilisuse üle otsustatakse selle järgi, kuidas hoolitsetakse nõrgemate ja haavatavamate eest. Õigustatult võime öelda, et tänast eelnõu silmas pidades me räägime eakatest, nende toimetulekust ja siin on meil veel päris pikk samm astuda. Sotsiaaldemokraadid toetavad seaduseelnõu seaduseks saamist, hääletavad selle poolt, kuid panevad siiski koalitsioonierakondadele südamele, et lubadused tuleb täita ja eakatel on õigus turvalisele vanadusele. Praegu see kahjuks nii ei ole. Tänan kuulamast!

10:16 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Aivar Kokk Isamaa erakonna fraktsiooni nimel, palun!

10:16 Aivar Kokk

Hea juhataja! Head kolleegid! Pean tunnistama, et mul ei olnud küll plaanis täna siia ette tulla, aga Keskerakonna esindaja kõne pani mind siia tulema ja tuletama meelde ajalugu natukene teistmoodi. Väga kahju, et neil, kellega me mõned aastad tagasi koos sotsiaalkomisjonis olime, on mälu valikuline. Pension ei koosne ainult baasosast. Pension koosneb väga paljudest erinevatest osadest. Isamaa erakonna eestvedamisel kehtib praegu emapension. Kui te loete seda seadust, mis täna vastu võetakse, siis 16 eurot on tühine osa sellest, mis saab kolmelapseline ema seoses sellega, et tal on emapension. Ja emapension tõuseb koefitsiendiga 1,5.

Ma tuletan Marikale meelde, et kui me mõlemad olime selles komisjonis, siis me tegime kaks otsust: üks oli emapension ja teine oli üksi elava pensionäri toetus. Kui baasosa suurenes sel aastal 7 eurot ja järgmisel aastal tõuseb 6 eurot, siis on see väiksem summa kui üksi elava pensionäri toetus või emapension.

Me oleme unustanud veel ühe väga olulise asja. Mõned aastad tagasi käis siin kõva vaidlus pensionide teemal. Pensioniarvutus on olnud 1999. aastast sotsiaalmaksu baasil ja järgmisest aastast see muutub. See võitlus on olnud ka põhimõtteline võitlus siin saalis. On olnud erinevad arusaamad. Ma tean, et Isamaa on väga toetanud seda, et tuleb arvestada sotsiaalmaksu ja samas tuleb arvestada ka staaži. Järgmisest aastast algabki see pensioniarvutus, kus on 50% ja 50%: 50% sõltub sotsiaalmaksust ja 50% staažist.

Ei ole mõtet rääkida, et keegi opositsioonis olles ütles ühte ja koalitsioon ei toetanud. See sõltubki tihti sellest, kuspool istutakse, aga meie ühine eesmärk peab olema üks: Eestimaa inimeste heaolu eest võitlemine, nende kaitsmine. Selge, et täna on kaks poolt, kes on nõrgemad: ühed on pered ja teised on eakad. Nende toetamine on kõikide koalitsioonide eesmärk. Ei ole mõtet tulla siia ette süüdistama, et keegi kunagi hääletas midagi teistmoodi.

Me võime hääletustabeleid välja tuua ja ma arvan, et siin saalis pole mitte ühtegi poliitikut, kes ei ole erinevate eelnõude puhul ühte, teist või kolmandat pidi hääletanud. Otsus ongi selle hetke poliitiline otsus. Enamik otsuseid tehakse poliitilisena. Aga samas ma loodan, et otsuste juures on väga selgelt läbi mõeldud ka majanduslik pool, võimekus ja otstarve.

Täna me liigume selle poole, et inimesed, ükskõik, kas nad on kõrgema või madalama palgaga, saaksid pensioni ajal paremini hakkama, et nad ei peaks minema omavalitsustesse sotsiaalabi kauplema või toetust saama, vaid saaksid ise hakkama. Loomulikult on eesmärk, et ühel hetkel pension võiks olla selline, et kui inimesel on vaja minna hooldekodusse, siis ta saab ise oma pensioniga hakkama. Praegu seda ei suudeta. Aga sellele on iga päev ja iga aasta ju sammuke lähemale mindud. Hinnad jooksevad küll tihti enne eest ära, kui seadusega sinna järele jõutakse, aga ma veel kord sooviksin, head kolleegid, et selliste teemade puhul, mis on seotud eakate ja lastega, võiks siin olla rohkem konsensust. Nii nagu eile ametivannet andes üks noormees ütles, et armastust, arusaamist ja mõistust võiks olla rohkem, et me ei räägiks siin ärategemisest.

Mina olin siis komisjoni esimees ja komisjonist tulid need otsused, kui tehti praegune vanemapension. Üks meie partei poliitiline lubadus oli emapension ja teine oli üksi elava pensionäri toetus. Need mõlemad olid meie erakonna ette pandud toetused. Ma mäletan väga hästi, et kui tehti pensionireformi 2015. aastal, kui Isamaa oli opositsioonis, siis ma küsisin ...

10:22 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Austatud ettekandja, kas te soovite lisaaega?

10:22 Aivar Kokk

Üks minut. 

10:22 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kolm minutit lisaaega!

10:22 Aivar Kokk

... miks ei muudeta ka pensioni põhiosa. Tolleaegne Riigikogu esimees Eiki Nestor ütles, et me ei saa sellest asjast täpselt aru. Õnneks nüüd on see seadustatud ja 1. jaanuarist hakkab kehtima, et pensionide arvestuses arvestatakse mõlemat poolt – nii staaži kui ka sotsiaalmaksu –, et ka väiksema palgaga inimesed saaksid natuke korralikumat pensioni, kui nad jõuavad pensioniikka. Aitäh!

10:22 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Siim Pohlak Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel, palun!

10:22 Siim Pohlak

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Eesti Konservatiivne Rahvaerakond loomulikult toetab pensionitõusu ja on rõõm, et keeruliste aegade kiuste on võimalik seda teha. Eakad, kelle varasema töö viljadele tugineb tänane Eesti riik, väärivad tegelikult kindlasti ka seda, et liiguksime keskmise pensioni tulumaksuvabaks tegemise poole. Aga täna kutsun üles kõiki saadikuid hääletama pensionitõusu poolt. Aitäh!

10:23 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Rohkem läbirääkimiste soovi fraktsioonidel ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 253 lõpphääletus ja me läheme selle juurde.

Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

10:25 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Eelnõu poolt hääletas 88 Riigikogu liiget, vastu oli üks, erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud!


2. 10:26 Loomakaitseseaduse ja pankrotiseaduse muutmise seaduse eelnõu (226 SE) teine lugemine

10:26 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Läheme edasi. Tänane teine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud loomakaitseseaduse ja pankrotiseaduse muutmise seaduse eelnõu 226 teine lugemine. Ma palun ettekandjaks maaelukomisjoni esimehe Tarmo Tamme!

10:26 Tarmo Tamm

Aitäh, juhataja! Head kolleegid! Loomakaitseseaduse ja pankrotiseaduse muutmise seaduse eelnõu teise lugemise teksti juurde annan ka väikese ülevaate menetlusest juhtivkomisjonis esimese ja teise lugemise vahel.

Loomakaitseseaduse ja pankrotiseaduse muutmise seaduse eelnõu algatas Vabariigi Valitsus 2020. aasta 14. septembril. Eelnõu esimene lugemine Riigikogu täiskogus toimus 2020. aasta 21. oktoobril ning esimene lugemine lõpetati. Loomakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise tingis vajadus lahendada loomakaitseseaduse ja pankrotiseaduse rakendamise käigus tekkinud probleemid. Kehtiva seadusega on loomaomanikult ära võetud loomade pidamise ülesanne asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras ning pandud see kohaliku omavalitsuse üksusele. Tegemist on riikliku ülesandega, mille täitmisega seotud kulud tuleb kohaliku omavalitsuse üksusele katta riigieelarvest. Kuna tegemist on suhteliselt prognoosimatute kuludega, mis ei pruugi tekkida igal aastal, ei ole võimalik teatud summat selleks tarbeks riigieelarves igaks juhuks planeerida. Samuti ei sobi selle ülesande täitmiseks vajalike rahaliste vahendite saamiseks Vabariigi Valitsuse reservist raha taotlemise menetlus, kuna kulutusi on vaja hakata tegema samal päeval, kui ülesande täitmise kohustus pannakse. Ka on osutunud liialt aeganõudvaks tehtud kulutuste hilisem hüvitamine riigieelarve vahenditest.

See on viinud põhiseadusevastase olukorrani, kus kohaliku omavalitsuse üksus peab riikliku ülesande täitmiseks leidma raha oma ülesannete arvel või tegema valiku, milliseid kohustusi täita ja milliseid mitte täita. Seetõttu on otsustatud panna see ülesanne Põllumajandus- ja Toiduametile ehk riigile, kelle eelarves selleks tegevuseks vajalikud vahendid ette nähakse ja kes saab seda loomade pidamiseks vajalikku summat hakata kasutama looma nõuetekohase pidamise kohustuse ülevõtmisest alates. Riigile tekitatud kulutused nõutakse sisse loomapidajalt, kellelt looma nõuetekohase pidamise kohustus üle võeti.

Käesolevat seadusemuudatust rakendatakse kõikide loomade suhtes, nii põllumajandusloomade kui ka lemmikloomade, tsirkuse- katse- ja loomaaedade loomade ja teistegi loomade suhtes. Seadusmuudatus ei käsitle hulkuvaid loomi. Hulkuvate loomadega tegelemine jääb endiselt kohaliku omavalitsuse ülesandeks.

Eelnõuga muudetakse ka pankrotiseadusest tingitud vajadust tagada loomade tervise ja elu kaitse ka juhul, kui loomapidaja suhtes on esitatud pankrotiavaldus ja algatatud pankrotimenetlus. Muudatusega nähakse pankrotihaldurile ette kohustus tagada juhul, kui võlgniku vara hulka kuulub loom, looma nõuetekohane pidamine ning sätestatakse Põllumajandus- ja Toiduameti ja pankrotihalduri töökohustus olukorras, kus looma pidamiseks on vaja rakendada asendustäitmist.

Kaasamisprotsessi käigus pöördus maaelukomisjoni poole ka Eesti Linnade ja Valdade Liit, kes tegi ettepaneku muuta kehtivaid õigusakte ja kohustada riiki tasuma ka varjupaika toodud looma marutaudivastase vaktsineerimise eest. Eesti Linnade ja Valdade Liidu esitatud arvamus võeti teadmiseks, kuna eelnõuga ei reguleerita kohaliku omavalitsuse üksuse tegevust. Eelnõuga ei reguleerita ka hulkuvate loomadega seonduvat. Eelnõuga kavandatava loomapidamise kohustuse ülevõtmise korralduse kohaselt võtab loomapidamise kohustuse loomapidajalt üle riik, kes annab loomapidamise kohustuse täitmise asendustäitmise korras üle teisele loomapidajale, lemmikloomade puhul varjupaigale. Teised loomapidajad on eraõiguslikud isikud, varjupaigad tegutsevad üldjuhul mittetulundusühingu vormis.

Maaelukomisjon arutas loomakaitseseaduse ja pankrotiseaduse muutmise seaduse eelnõu 226 oma 2020. aasta 23. novembri istungil. Istungil vaadati läbi komisjonile kaalumiseks esitatud muudatusettepanekud ning langetati eelnõu menetluslikud otsused. Komisjoni istungil osalesid Maaeluministeeriumi esindajatena ka toiduohutuse osakonna loomatervise ja -heaolu büroo nõunik Kadri Kaugerand ja sama büroos peaspetsialist Margus Proses, õigusosakonna juhataja asetäitja Ingrid Raidme ja õigusosakonna nõunik Katrin Tuula. Eelnõu saadeti tehnilise ja keelelise korrastamise eesmärgil Riigikogu Kantselei stenogrammi- ja tõlkeosakonda ning keeletoimetaja märkused, millega eelnõu algataja esindaja nõustus, on sisestatud eelnõu teksti.

Muudatusettepanekud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg oli 4. november 2020 kell 17.15. Riigikogu liikmetelt, fraktsioonidelt ega teistelt komisjonidelt ei laekunud ühtegi muudatusettepanekut. Juhtivkomisjon koos eelnõu algataja esindajatega valmistas ette kaks tehnilist laadi muudatusettepanekut. Komisjon tegi otsused muudatusettepanekute kohta hääletuse teel ning need on kantud muudatusettepanekute loetelusse. Parema loetavuse huvides on muudatusettepanekute selgitused jäetud loetelusse iga muudatusettepaneku juurde.

Juhtivkomisjoni menetluslikud otsused: juhtivkomisjon võttis vastu otsuse saata Vabariigi Valitsuse algatatud loomakaitseseaduse ja pankrotiseaduse muutmise seaduse eelnõu 226 Riigikogu täiskogule teiseks lugemiseks 2020. aasta 8. detsembri istungil ettepanekuga teine lugemine lõpetada ning juhul, kui teine lugemine lõpetatakse, viia läbi eelnõu kolmas lugemine 15. detsembril ja panna 226 SE lõpphääletusele. Muudatusettepanekud on väga lühidad ja tehnilist laadi: asendada eelnõu §-s 1 sõnad "Veterinaar- ja Toiduamet" sõnadega "Põllumajandus- ja Toiduamet". See tuleneb sellest, et vahepeal on need ametid liidetud ja ameti nime on muudetud. Teine muudatusettepanek on muuta eelnõu § 3 teksti ja sõnastada üks lause järgmiselt: "Käesolev seadus jõustub 2021. aasta 10. jaanuaril." See on kokkuvõtvalt kõik. Aitäh!

10:34 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Auväärt ettekandja, teile on ka küsimusi. Peeter Ernits, palun!

10:34 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! See hulkuvaid koeri ja kasse ei puuduta, aga pudulojuseid ja laborirotte ja loomaaia kaelkirjakuid ja tsirkuseelevante puudutab. Aga minu küsimus: kui suur on tegelikult see seltskond, millest räägitakse, sest vaevalt nüüd on jutt laborirottidest või loomaaialoomadest? Ja kui palju see riigile rahaliselt võib tähendada ?

10:35 Tarmo Tamm

Aitäh! Hulkuvate koertega tegeleb kohalik omavalitsus ja see jääb ka edaspidi kohalike omavalitsuste ülesandeks. Aga palju neid pankrotiprotsesse on? Ega neid õnneks väga palju ei ole. Aga selle jaoks on ju seadus ette valmistatud, et juhul, kui selline kurb juhtum toimub, siis need loomad ei jääks söötmata, ravimata ja nii edasi. Selle jaoks on kord ette nähtud. Varasemalt tegeles sellega kohalik omavalitsus, kes taotles riigi käest hiljem raha, aga nüüd see läheb üle Põllumajandus- ja Toiduametile. Aga ma loodan, et selliseid olukordi üldse ei teki. 

10:35 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Andres Metsoja, palun!

10:35 Andres Metsoja

Aitäh, istungi juhataja! Hea ettekandja! Teadupärast tõi selle eelnõu siia parlamenti lauale ilmselt Rey Seakasvatuse pankrot Kehtnas. Sellest on möödas tegelikult vist nüüd juba viis aastat. Minu küsimus on selline. Kui me räägime loomakaitsest, mis on kindlasti väga oluline valdkond, siis teie ka endise maaeluministrina äkki oskate kommenteerida, miks see protsess, et kohalikul omavalitsusel seda pädevust ja vastutust ei peaks olema, on nii kaua aega võtnud? Ka vastutus ilmselt läheb nüüd loomulikku rada pidi õigesse kohta. Aga see protsess on tõesti uskumatult kaua aega võtnud. Äkki natukene selgitate? 

10:36 Tarmo Tamm

Aitäh! Me muidugi komisjonis ei uurinud, miks pärast Rey pankrotti selle seaduseelnõu parlamenti jõudmisega nii palju aega on läinud. Ju see ei ole osutunud nii aktuaalseks, sest õnneks ei ole järgmisi juhtumeid olnud. Aga Rey juhtum oli tõesti õpetlik ja hea, et te seda meelde tuletasite. Kohalik omavalitsus pidi seal neid loomi talitama ja toitma ja nii edasi. Õnneks ei ole neid juhtumeid rohkem olnud ja nii ei ole ka selle seaduse järele vajadust ilmselt olnud. Aga ma ei oska öelda, ju on siis mingi ametkond leidnud, et see ei ole nii aktuaalne. Tänaseks päevaks on ta õnneks Riigikogu suure saali ees ja see saab lõpuks seadusesse. Kohalike omavalitsuste üksused võivad olla rahulikud, et nemad ei pea tulevikus enam loomadega tegelema ja täiendavaid vahendeid selle jaoks kulutama. 

10:37 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Peeter Ernits, palun!

10:37 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! Ikkagi, nagu ma aru saan, on tegemist teoreetilise asjaga, aga Eesti riigis on palju teoreetilisi asju, mis võivad juhtuda. Ja nüüd äkki see pudulojuste ja laborihiirte ja tsirkuselõvide eelnõu jõuab otsustamiseks siia meie lauale. Kuidas äkki see Rey pankrot on nüüd kõige valusam asi? Aga teine konkreetne küsimus. Loomakaitse selts tegi ettepaneku, et kui põllumajandusloomade enampakkumine luhtub, võiks teha ka teise enampakkumise, mitte kohe loomi lihakombinaati ära viia. See laideti maha. Miks?

10:38 Tarmo Tamm

Ega ei saa ka välistada, et kunagi – ma küll loodan, et Eesti riigis seda ei juhtu – tuleb ka loomaaialoomi kuidagi hakata kaitsma. Kui me loeme uudiseid Euroopast, siis paljudes riikides on seoses pandeemiaga külastajate arv vähenenud ja loomaaiad tõesti mõtlevad, mis oma loomadega ette võtta. Aga ma arvan, et Eestis sellist asja ei juhtu, Eesti riik suudab ikka neid loomi ülal pidada. Miks neid loomi hukatakse ja miks neid pikemalt ei hoita? See on kõik seotud ju kulutustega. Aga üldjuhul, ma arvan, et karjaloomad ostetakse teiste ettevõtete poolt kokku ja ma ei usu, et oleks põhjust hakata loomi hukkama. Ma hiljaaegu lugesin, et keegi jagas tšintšiljasid. Tšintšiljad leidsid kõik õnnelikult kodud. Eestlased on hästi loomasõbralik rahvas ja ma arvan, et meil sellist olukorda ei teki, et pankrotiga seoses me peaksime hakkama loomi hukkama. Need vahendid, ma arvan, riik leiab.

10:39 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Urmas Kruuse, palun!

10:39 Urmas Kruuse

Aitäh, austatud istungi juhataja! Auväärt ettekandja! Kolleegidele täpsustuseks, et see Rey juhtum maksis kohalikule omavalitsusele umbes 20 000 eurot. Aga olulisem on see, et nende asjadega tegelemise kompetents ei asu kindlasti kohalikus omavalitsuses. Kuna tegemist võib olla pankrotivaraga ja nõuetega selle ettevõtte vastu, siis loomade kiire realiseerimine, kaasa arvatud tapamajja viimine, võib seda vara kahjustada, kuna loomad ei ole sellises konditsioonis, kus nende eest võiks saada parimat hinda. Minu küsimus auväärsele ettekandjale on see: kas teoreetiliselt on võimalik, et kui riik ühel hetkel selle kulu katab ja jõutakse pankrotiprotsessini, siis riik võib oma kulutuste katmisest ilma jääda, kuna ta ei ole järjekorras kõige esimene?

10:40 Tarmo Tamm

Jah, teoreetiline võimalus on olemas. Seda me arutasime ka komisjonis. Tegelikult ka riigi tehtud kulutused, kui seda vaja on, kaetakse pankrotipesa kaudu, aga sellisteks kuludeks tuleb valmis olla. Riigil tuleb teatud juhtudel ka kulutusi kanda, ega midagi ei ole teha, aga ma ütlen, et see tõenäosus ei ole suur. Pankrotte tekib, võib ikka tekkida, see on majanduse üks kindel osa, aga ma ei tea, et loomakasvatuses oleks neid momendil ette näha. Ma arvan, et need loomad ostetakse ära teiste ettevõtjate poolt. Aga vähemalt see seadus loob eelduse ja kindluse, et need loomad ei jää kusagile taeva alla ja neid toidetakse ja ravitakse ja nii edasi. See seaduse eesmärk ongi. Aga aitäh seda Rey juhtumit meelde tuletamast, see läks maksma tõesti 20 000 eurot.

10:41 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aivar Kokk, palun!

10:41 Aivar Kokk

Hea juhataja! Austatud komisjoni esimees! Võib-olla sa kirjeldaksid seda olukorda, et näiteks kui üks 200-pealine veisefarm läheb pankrotti ja see riigile üle antakse, siis kes nende lehmadega, näiteks lüpsi ja kõige sellega tegelema hakkab. Kas on mingisugune töökorraldus riigis paika pandud? Kas ministeeriumist läheb keegi või läheb maaelukomisjon või kes siis läheb seda probleemi lahendama ja kui kauaks? Näiteks praegusel hetkel me näeme, et ostjaid nagu ei ole põllumajanduses kusagil. Kui riik selle üle võtab, siis kindlasti peab olema keegi, kes sellega tegelema hakkab.

10:42 Tarmo Tamm

Aitäh! Seda muidugi komisjon ei arutanud, milline komisjon võiks appi minna, kas see on siis rahanduskomisjon või maaelukomisjon. Aga selle jaoks ongi olemas Põllumajandus- ja Toiduamet, kes korraldab selle tegevuse. Ma arvan, et ametnikke sinna ei viida. Sinna viiakse ikka spetsialiste, kes seda ala ja valdkonda natukene tunnevad, olgu need võib-olla naaberfarmist või kusagilt mujalt palgatud inimesed. Ma arvan, et see töö tehakse spetsialistide abil ära. Riik, riigiametnikud sinna küll ei lähe, sest neil pole seda pädevust ja nende töö on midagi muud. Nii et ma arvan, et see lahendatakse ära jooksvalt. Põllumajandus- ja Toiduameti ülesanne ongi see ära lahendada.

10:42 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Andres Metsoja, palun!

10:42 Andres Metsoja

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma küsin ikkagi selle küsimuse ka ära. Lemmikloomadega tegelevad meil MTÜ-d, eraõiguslikud organisatsioonid, kuigi kohustus hulkuvate või kodutute loomadega tegelda on kohalikul omavalitsusel. Kui nüüd tekib olukord, et näiteks Varjupaikade MTÜ, kes tegeleb lemmikloomade temaatikaga, läheb pankrotti – nad tegutsevad valdavalt heategevuslikel alustel ja elavad annetustest –, kui tekib pankrot, kelle kohustus see siis olema hakkab? Kas eelnõu seda kuidagi puudutab või ikkagi ei puuduta?

10:43 Tarmo Tamm

Seletuskirjas on see väga selgelt välja kirjutatud, et hulkuvate loomadega tegelemine jääb jätkuvalt kohaliku omavalitsuse ülesandeks. Kas ta on varjupaigas või on ta kusagil mujal, koer on koer. Eks kohalikel omavalitsustel tuleb see teema ära lahendada. Ma arvan, et enamiku varjupaikade kaasomanik või MTÜ-de finantseerija on ka kohalik omavalitsus. See on kohaliku omavalitsuse ülesanne, see ülesanne ei laiene riigile. 

10:44 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Urmas Kruuse, palun!

10:44 Urmas Kruuse

Aitäh, austatud istungi juhataja! Auväärt ettekandja! Võib-olla täpsustuseks kolleegidele, et esmane eesmärk on, et loomad saaksid toidetud ja ei hukkuks. Õigus on ka küsijal, kes küsis, kuidas lehmad lüpstud saavad. Aga nendel ettevõtetel üldjuhul on olemas ka töötajad, kes seda tööd on teinud. Küsimus on selles, et ettevõtja või omanik ei taha seda enam rahastada ja siis tekib küsimus, mismoodi need loomad saavad toidetud. Aga inimestel üldjuhul on soov oma palgad kätte saada ja nad on valmis seda tööd tegelikult ka tegema. 

10:44 Tarmo Tamm

Aitäh, hea kolleeg, väga hea täpsustuse eest! Kui ettevõte läheb pankrotti, siis töötajad on seal ettevõttes ju üldjuhul alles. Võib ka juhtuda, et töötajad on sealt kuidagi laiali jooksnud, sest neil on pikka aega palk saamata ja nii edasi. Aga nende ainukene võimalus on pankrotipesa kaudu saamata jäänud tulu kätte saada. Nii et see oli väga hea täiendus, tegelikult ongi nii. See ei tähenda, et need inimesed oleksid pankrotis ja nad oleksid laiali jooksnud. Aitäh, Urmas!

10:45 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aivar Kokk, palun!

10:45 Aivar Kokk

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Kui ma nüüd teie vastusest õigesti aru sain, siis põllumajandusamet on see, kes selle ülesande endale saab. Kui ma võtan põllumajandusameti kodulehekülje lahti, siis ta tegeleb seemnekartuli sertifitseerimisega ja maaparandusega ja väetiste registreerimise ja kõige muuga, aga põllumajandusega ta küll kuidagi ei tegele. Kas te oskate öelda, kas nendele on riigieelarvest eraldatud mingisugused vahendid? Ma küll Maaeluministeeriumi all sellist rida ei näinud, aga võib-olla kasvavad siis muud tulud. Kui tekib selline olukord, siis peavad ju kuskil olema vahendid, et katta need kulud. Kui on inimesed olemas, siis nendele tuleb ju palka maksta, kui mingi ettevõte on pankrotis. Kas seda ka arutati komisjonis või ei arutatud?

10:46 Tarmo Tamm

Aitäh! Tegemist on ju uue asutusega. Veterinaar- ja Toiduamet liitus Põllumajandusametiga, nii et see kompetents ka veterinaarpoole peal on olemas. Selles pole mõtet kahelda, seal pole esindatud ainult põllumajanduspool, põllupool, seal on ka loomakasvatuspool. Nii et Veterinaar- ja Toiduamet liitus Põllumajandusametiga ja nüüd on uus asutus Põllumajandus- ja Toiduamet, mille nimes kahjuks see veterinaarpool ei kajastu. See on natuke eksitav.

10:46 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Teile rohkem küsimusi ei ole. Kas Riigikogu liikmetel on soov avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole. Eelnõu kohta on esitatud kaks muudatusettepanekut. Esimene muudatusettepanek on maaelukomisjonilt, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Teine muudatusettepanek, samuti maaelukomisjonilt, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 226 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud ja see päevakorrapunkt menetletud.


3. 10:47 Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (207 SE) teine lugemine

10:47 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Läheme edasi. Tänane kolmas päevakorrapunkt on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni, Eesti Keskerakonna fraktsiooni ja Isamaa fraktsiooni algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu 207 teine lugemine. Ettekandjaks palun rahanduskomisjoni esimehe Aivar Koka.

10:47 Aivar Kokk

Aitäh! Riigikogu rahanduskomisjon arutas alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu ettevalmistamist teiseks lugemiseks 16., 17. ja 24. novembril ning 3. detsembril. Komisjon kohtus turuosaliste ja huvigruppide esindajatega 16. novembril. Komisjon tegi kaks muudatusettepanekut. Üks on rakendamise aeg: eelnõu alguses oli see 1. detsember käesoleval aastal, ent see viidi üle 1. aprillile, et turuosalised saaksid selle seadusega kooskõlas oma aktsiisimärkidest loobuda. Ja teine on tekstiparandus: alates 1. aprillist 2021 kuni 31. detsembrini 2022 ei maksustata aktsiisiga nikotiinisisaldusega ja ilma nikotiinisisalduseta tubakavedelikke ning nimetatud perioodil ei kohaldata tubakavedelike puhul alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadust. Aitäh!

10:49 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Teile on ka küsimusi. Maris Lauri, palun!

10:49 Maris Lauri

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea komisjoni esimees! Komisjoni esindaja peaks tegema ülevaate komisjonis toimunud aruteludest. Minu arvates sa seda praegu ei teinud, sest üks diskussioon, mis meil komisjonis oli, puudutas seda, et eelnõu algatamise ja  komisjoni aruteludesse jõudmise vahel on Läti teinud oma seaduses muudatused, millega tõstab aktsiisi Eesti tasemele. Selle tõttu tekkis küsimus, kas on mõttekas Eestis vastuvoolu ujuda, mis on selle loogika. Mina ei saanud komisjoni istungitel selget vastust, miks seda tuleb teha. Järsku sa avad seda diskussiooni, ja teiseks suudad siin saalis selgitada, miks seda peaks tegema.

10:50 Aivar Kokk

Aitäh hea küsimuse eest, Maris! Vabandust, tõesti oli mitmel komisjoni istungil diskussioon selle üle, kas viia aktsiisimäär kaheks aastaks nulli või langetada see 0,2-lt ehk 0,1-le või 0,12-le. Me teame, et Läti parlament võttis mõned nädalad tagasi vastu seaduse, millega järgmisest aastast e-sigarettide aktsiisimäär on 0,12. 2022. aastal on see 0,16 ja 2023. aastal 0,2, nii nagu ta hetkel Eesti kehtib. Praegu on algatajate ettepanek viia see kaheks aastaks nulli, et likvideerida sellega piirikaubandus ja must turg. Eks see üleminek kahe aasta pärast uuesti 0,2 peale võib tekitada turuosalistel eri probleeme. Tubaka-, e-sigarettide müüjad ongi turul kahte lehte löönud. Ühed ütlevad, et soovivad, et aktsiisilangetus oleks viidud kaheks aastaks nulli, ja teine pool ütleb, et see võiks olla alandatud poole võrra.

10:51 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Riina Sikkut, palun!

10:51 Riina Sikkut

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Kas sa pead seda lahendust, mis eelnõu kuju on saanud, kõige mõistlikumaks? Kas see peegeldab neid arutelusid, mis meil rohkem kui pooleteise aasta vältel tegelikult komisjonis on toimunud?

10:52 Aivar Kokk

Aitäh, Riina! Ma saan siin ees rääkida komisjoni aruteludest ja otsustest, mitte oma isiklikust arvamusest. Komisjon on teinud otsuse, et aastaks ja üheksaks kuuks viiakse aktsiis nulli. Mina kui ettevõtja oleksin võib-olla analüüsinud ja teinud teistsuguse otsuse. Võib juhtuda see, et järgmise aasta alguses me peame selle asja juurde veel korra tagasi tulema ja arutama. Hetkel on laua peal komisjoni otsus sellisena.

10:52 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Maris Lauri, palun!

10:52 Maris Lauri

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Sa oled hästi sõnakehv komisjoni diskussioonide avamisel, aga ma annan sulle veel ühe võimaluse. Me arutasime ka seda, kui ulatuslikult toimub piirikaubandus, ja tähelepanu sai ju ka osutatud sellele, et koroonaolukorrast tulenevalt on riikidevaheline liikumine oluliselt muutunud. Seda liikumist ei saagi eriti olla ja ehk ei saa olla ka sellist salakaubandust, mille mahtusid ei suuda keegi adekvaatselt hinnata. Lisaks sai ju ka räägitud sellest, et aktsiisid ei saa olla ühesugused, ei peagi olema. N-ö musta turgu, kui see on olemas, saab mõjutada ka siis, kui eksisteerib aktsiiside erinevus teatud ulatuses. Ehk sa avad ka saalis seda diskussiooni rohkem.

10:53 Aivar Kokk

Aitäh! Jah, kui laua taga oli meil väga palju eri osapooli ehk kõik huvigrupid olid kutsutud, siis oli aruteludes eri arusaamu. Näiteks AS Deloitte Advisory: tagada tubakavedelike ja tubaka tahkete aseainete võrdne kohtlemine. MTÜ NNA Suitsuvaba Eesti: pärast maksuvabastuse perioodi tuleks maksustamisel lähtuda toote kahjulikkusest ja reaalsetest tarbimise kuludest, näiteks kehtestada e-vedelikule madal aktsiisimäär, nikotiinivabad tooted aktsiisist vabastada, aktsiisimäära suurus võiks lähtuda nikotiinisisaldusest. Nicorex Baltic OÜ on pakkunud ajutise aktsiisivabastuse asemel langetada aktsiisimäära vähemalt poole võrra püsivalt kõikidele e-vedelikele ehk 0,08 eurot milliliitri kohta. Vape Group OÜ: pärast kahte aastat aktsiisivabastust on vaja pikaajalist lahendust, vabastada aktsiisist nikotiinivabad tooted. Jne, jne. Nii palju kui oli laua taga eri osapooli, oli eri nägemusi ja arusaamasid. Kas sel hetkel, kui eelnõu Riigikogule üle anti, ei teatud Läti olukorda? Arutelu käigu viimases faasis oli teada, et Lätis arutelu käib. Ma võin nüüd eksida, aga umbes poolteist nädalat tagasi Läti parlament oma otsuse tegi. Selles valguses on eri arusaamad ja mõtted siin laua peal olnud, aga algatajate soov on olnud selline ja komisjon on seda algatajate soovi toetanud.

10:55 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Riina Sikkut, palun!

10:55 Riina Sikkut

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Kas on mõni osaline, kes tegelikult toetab seda lahendust, mis on eelnõu kuju saanud? Seda, et aktsiisimäär kaotatakse ja seda tehakse ajutiselt. Kas on mõni osaline, kes sellist lahendust toetab?

10:56 Aivar Kokk

Aitäh! Ma just lugesin ette mõned osalised. Siin on see probleem, et ka e-sigarettide müüjate vahel on väikesed eriarvamused. Osa soovib, et oleks aktsiisilangetus. Ma loen, et näiteks Suitsuvabal Eestil [on oma arvamus], ja kui ma nüüd ei eksi, siis Vape Groupil on siin oma arvamus ja Deloitte Advisoryl on siin oma arvamus ja Nicorex Balticul on oma arvamus. Kõigil on natukene erinevad arvamused. 

10:56 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Jürgen Ligi, palun!

10:56 Jürgen Ligi

Aitäh! Ma kahjuks ei olnud sellel esimesel koosolekul, kui te eelnõu algatasite, aga need, kus ma osalesin, jätsid asjast küll väga halva mulje. Ma ei saanud täpselt sellest aru, aga mulle tundus, et valitsus on selle teema suhtes väga skeptiline – mõtlen siin Rahandusministeeriumi ametnikke, kes tegelikult teemat valdavad – ja et tegelikult ei ole meil mingeid statistilisi näitajaid, mille põhjal see eelnõu algatati. Kas te võite kommenteerida valitsuse otsust ja seda, millistel numbritel põhineb see algatus, mis puudutab turu mahtu, piirikaubanduse mahtu, musta turu mahtu? Neid asju aeti komisjonis segi, ma ei tea, kas meelega või kogemata. Kas need andmed on olemas?

10:57 Aivar Kokk

Aitäh! Valitsus otsustas 2. juulil eelnõu toetada, tehes samas märkusi. Ja neid märkusi on eelnõu teise lugemise parandustes arvestatud. Musta turu sigarettide koguste kohta on eri arvamusi avaldatud, eri turuosalised pakuvad natukene erinevaid numbreid. Aga algatajate eesmärk praegu on ohjeldada piirikaubandust aktsiiside langetamise abil.

10:58 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Urmas Kruuse, palun!

10:58 Urmas Kruuse

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Tekkis küsimus, kui palju te komisjonis arvestasite terviseriskide ja muude terviseküsimustega. Kas küsisite ka kooskõlastust või arvamust sotsiaalkomisjonilt?

10:59 Aivar Kokk

Aitäh! Sotsiaalkomisjonilt arvamust ei küsitud. Aga kõik uuringud, mis on avalikult kättesaadavad, näitavad, et e-sigareti tarbimine on tunduvalt ohutum kui tavalise suitsu tarbimine. Ja see on üks üleminek suitsetamisest loobumiseks, kui minnakse tavasigaretilt e-sigareti peale ja lõpuks loobutakse üldse.

10:59 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kalvi Kõva, palun! 

10:59 Kalvi Kõva

Aitüma, hea Riigikogu aseesimees! Hea Aivar! Nagu ma asjast aru saan, siis me lahendame probleemi, et meie naaberriigis on aktsiis väiksem, meil on piirikaubandus ja [kõigest] sellest tingituna on meil see eelnõu siin saalis. Viimastel minutitel-päevadel on selgunud, et see probleem on ära kukkumas või [juba] kukkunud. Nüüd on meil mitu varianti. Üks variant on see, et rahanduskomisjon koguneb kibekiirelt, teeb ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Vaatate-uurite, sa võtad kolleegile Lätti kõne, uurid täpselt järele, kasutad muid infokanaleid. Teine võimalus on, et võib-olla sa ei saa rahanduskomisjoni kokku kutsuda ja fraktsiooni juhtidega ei ole nii head läbirääkimised, et nemad selle katkestamise ettepaneku teevad. Mina teen. Ma kirjutan selle paberi. Ole hea,  räägi oma fraktsiooniga läbi, katkestame [selle menetluse], te arutate ja tulete parema plaaniga rahanduskomisjonist siia saali. On ju hea plaan?

11:00 Aivar Kokk

Aitäh! Esimesele küsimusele saan sulle vastata, et jah, ma olen Läti kolleegidega rääkinud ja nad on kinnitanud – mul on ka kirjalikult see paber olemas –, et Läti parlament on vastu võtnud aktsiisiseaduse. Kui sa küsid, kas see [olukord puudutab] piirikaubandust, eriti selles kandis, kus sa oled kandideerinud ja saanud siia saadikuks, siis jah, tänane situatsioon on tekitanud olukorra, et näiteks Võrus on sihukene kaubandus minu teada kinni pandud, kuna keegi enam ei läinud Võrru, vaid mindi üle piiri, käidi Valkas ära ja osteti [vajalik] ära. Seetõttu see [eelnõu] ka selle aasta kevadel algatati. Ja kolmandale [küsimusele] vastus on see, et kõikidel fraktsioonidel on õigus teha ettepanek teine lugemine katkestada. Seda ei saa kuidagi komisjoni esimees, eestkõneleja keelata või käskida.

11:01 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Jürgen Ligi, palun!

11:01 Jürgen Ligi

Aitäh! Ma tegelikult küsisin tõsiselt, mis olid esiteks need valitsuse argumendid selle eelnõu kohta. See märkustega toetus, eks see ole mingisuguse lobitöö tulemus ja poliitiline kokkulepe, aga mina tahaks kuulata eksperdiarvamust, mis oli valitsuse otsuse või märkuste aluseks. Ja teiseks, ma tahaksin kuulata, mis on piirikaubanduse ja musta turu maht, millest nii ohtralt komisjonis räägiti. Ikka päriselt tuleks ka põhjendada, mis probleemi me lahendame. Pakkusin, et me võiksime neid aktsiisimäärasid tõsiselt arutada küll, aga mitte sellel tasemel, nagu komisjonis see asi toimus. Mis teie paberites huvitavamat on, et me saaksime otsustada?

11:02 Aivar Kokk

Aitäh, Jürgen! Minu paberites ei ole rohkem, kui oli komisjonis arutelus, kus sa ise osalesid. Ja küsimustele vastati, meil oli [komisjonis] esimeseks lugemiseks ette valmistades algatajate esindaja. Ja enne teist lugemist oli meil peale huvigruppide [esindajate] kutsutud Heidi Vessel ja Marek Uusküla tutvustama Vabariigi Valitsuse seisukohti, ja nende põhjendused on meil protokollides olemas.

11:03 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Jevgeni Ossinovski, palun!

11:03 Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Austatud ettekandja! Kaks küsimust. Esimene on see, mida Sotsiaalministeerium kui tervise eest vastutav ministeerium sellest suitsetamise propageerimise ettepanekust arvab. Ja teine küsimus puudutab seda kaheaastast muudatuse perioodi. Kuna aktsiisi ärajäämine, nagu ma aru saan, lõpeb veel selle parlamendikoosseisu ajal, siis milliste mõõdikute ja kriteeriumide alusel hindab see saal kahe aasta või poolteise aasta pärast seda, kas meede on olnud tõhus või mitte. Te näiteks rääkisite sellest, et tavasigareti pealt minnakse üle e-sigaretile. Kui juhtub, et suitsetamine ei vähene, aga e-sigareti tarvitamine suureneb – kas see oli siis tark meede või ei olnud tark meede? Mis need tulemuslikkuse hindamise mõõdikud teie ja algatajate jaoks on?

11:04 Aivar Kokk

Aitäh! Valitsus on selle eelnõu kooskõlastanud. Valitsuse üks liige on ka sotsiaalminister, ta esindab Sotsiaalministeeriumi arvamust selle kooskõlastamise juures, eraldi tema käest komisjon küsinud ei ole. Mille üle see vaidlus tegelikult käib? Eesti turul müüakse e-vedelikke ja neid on kahte – ei tea, kas sõna "sort" on õige – varianti: üks on nikotiinisisaldusega ja teine on nikotiinisisalduseta ja mõlemad on täna aktsiisiga maksustatavad. Eelnõu algatajate soov esialgu oli nikotiinisisalduseta vedelik vabastada aktsiisist ja nikotiinisisaldusega vedelikel vähendada aktsiisi, et vähegi võrdsustada turul konkureerimist. Me teame, et Eestis müüdavatest e-sigareti vedelikest umbes 20% on nikotiinita ja 80% sisaldavad nikotiini. Kui Lätis on siiamaani kehtiva seaduse järgi e-sigaretid maksustatud ainult nikotiinisisalduse järgi, siis huvitaval kombel  kaks kolmandikku Läti turust on nikotiinivaba, ülejäänud naabritel on see 20%. Kui Lätis on nikotiinisisaldusega e-vedelike müük 30%, Eestis ja naaberriikidel 80%, siis on näha, et selline variant ei toimi. Teine mure on selles, et kui sealt aktsiisist tulu tuleb, siis sellisel juhul läheb maksuametil kontrollimine kallimaks maksma. Ja siis jäi lauale kaks varianti: kas vähendada e-sigarettide aktsiisi või viia see nulli. Algatajate soov on, et see aastaks ja üheksaks kuuks viiakse nulli.

11:07 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Urmas Kruuse, palun!

11:07 Urmas Kruuse

Aitäh, austatud istungi juhataja! Auväärt ettekandja! Ma ei saanud päris täpselt aru, kui te viitasite sellele, et te sotsiaalkomisjoni käest nõu ei küsinud, aga viitasite eksperdi arvamusele, kelle väide oli, et e-vedelikke sellisel moel tarvitada on tervisele nagu kasulikum. Millistele ekspertiisidele te olete toetunud ja kes sellise eksperdiarvamuse andis? Ma olen arste kuulnud avalikult ütlemas seda, et kõige [vajalikkuse üle], mida sisse hingatakse – peale värske õhu –, tuleb mitu korda järele mõelda, sõltumata sellest, milline see nikotiinisisaldus seal sees on. Kes need eksperdid olid, kes andsid komisjonile terviseküsimuste suhtes nõu?

11:07 Aivar Kokk

Aitäh! Teie ees kõneleja kindlasti ei öelnud, et e-sigaret on tervisele kasulik. Kindlasti ei ole. Ja kui keegi minu käest üldse suitsetamise kohta küsib, siis ma kindlasti olen üks suurimaid suitsetamisvastaseid, olgu see e-sigaret või ükskõik mis muu. Suitsetamine on minu arust kõige kahjulikum tegevus, millega inimühiskond kunagi tegelenud on. On muidki kahjulikke asju. Aga kui rahanduskomisjonis käisid Rahandusministeeriumi ametnikud seda eelnõu tutvustamas, siis tuli ka jutuks see, millist mõju [avaldab] organismile tavaline tubakas või sigar või e-sigarettide kasutamine. Arutelu käigus tuli välja, et e-sigarettide kasutamine ei ole nii kahjulik kui tavasigarettide tarbimine.

11:08 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Helmen Kütt, palun!

11:08 Helmen Kütt

Suur tänu, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Mul on väga hea meel, et te ei arva, et e‑sigaret on tervisetoode. Kas te komisjoni liikmena või esimehena ei mõelnud, et arvamust võiks küsida ka sotsiaalkomisjonilt?

11:09 Aivar Kokk

Aitäh! Kõikidel komisjonidel on soovi korral võimalus erinevate eelnõude kohta arvamust avaldada. Jah, tuleb endale tuhka pähe raputada, et seda küsimust komisjonis ei tekkinud ja see jäigi sotsiaalkomisjonile esitamata.

11:09 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Jevgeni Ossinovski, palun!

11:09 Jevgeni Ossinovski

Siiski, Maris Lauri tõstatas selle küsimuse, protokollis on see olemas. Vaadake järele, austatud komisjoni esimees.

11:09 Aivar Kokk

Jaa, ma vaatan kindlasti järele ja vabandust, kui see nii on.

11:09 Jevgeni Ossinovski

Mina küsin praegu. Aitäh! Küsimus puudutab seda, milliste mõõdikute alusel siiski hinnatakse selle meetme tõhusust 2022. aasta lõpus. Pikk vastus oli, aga sisu polnud. Palun siiski püüda selgitada, missugust muutust me ootame olukorras, kus lätlased on oma poliitikamuudatused teinud ja on ära kukkunud põhiline ajend selle seaduse vastuvõtmiseks. Milliseid muutusi me nüüd ootame, et saaksime öelda, jah, see oli mõistlik mõte?

Mis puudutab kahjutust, siis kahtlematult öeldi komisjonis seda, et e-sigareti vedelikes on 95% vähem kahjulikke aineid, aga e-sigareti vedelikes olevate ainete pikaajalist mõju tervisele pole maailmas piisavalt uuritud. Ehk terviseriskid on võimalikud, aga neid pole lihtsalt nii selgelt tuvastatud kui tubaka puhul. Aga küsimus: kuidas me seda tõhusust hindame sellel meetmel? 

11:10 Aivar Kokk

Aitäh! Tõhususe hindamise juures oli komisjoni arutelul kaks kriteeriumit. Üks on musta turu ärakadumine ehk kuivõrd kaob võimalus või soov vedelikke segada kuskil n-ö garaažinurgas. Et neid ikka ostetaks kaubandusest juba tootja poolt pakendatult ning poleks hirmu, et segatakse kokku neid aineid, mida tõesti ei tohi ja mis on veel ohtlikumad kui täna tehases pakitud [vedelikud]. Ja teine on see, kui palju väheneb tavasigareti tarbijate hulk.

11:11 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Helmen Kütt, palun!

11:11 Helmen Kütt

Suur aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Kas kaasamisringis olid – kui sotsiaalkomisjon ei olnud kaasatud, no tühja sest – võib-olla siis kopsuarstid või muud meedikud lisaks majandusinimestele?

11:11 Aivar Kokk

Aitäh! Ei, meil ei olnud selle teemaga seoses arste kaasatud. Küsimus on aktsiisis, mitte kas tubakas turult ära kaotada või mitte.

11:12 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Tarmo Kruusimäe, palun!

11:12 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Kas see on loogikapärane, et me lähtume enda aktsiisipoliitikas alati sellest, mida teeb Läti? Ja kui me oleme sellest juhindunud, siis miks 2018. aastast tuli meil nii kõrge aktsiis, kuigi Lätis seda ei olnud? Kas sel hetkel Läti ei olnud meie suunanäitaja, aga täna oleme valinud, et peame alati lähtuma igas otsuses Läti aktsiisimäärast?

11:12 Aivar Kokk

Aitäh! Aktsiisipoliitikas kaalutakse kõigepealt seda, et kui on mingi kahjulik toode ja tahetakse selle tarbimist vähendada, siis sellele määratakse aktsiis (mis küll ei ole selle eelnõuga kuidagi kooskõlas). Kui see eelnõu üle anti, siis toodi üheks põhjuseks, miks kaheks aastaks aktsiis nulli viia, just piirikaubandus ja Lätis toimuv, kus nikotiiniga vedelikud on maksustatud ja nikotiinita vedelikud ei ole maksustatud.

11:13 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, austatud ettekandja! Teile rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Jürgen Ligi, palun!

11:13 Jürgen Ligi

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Mina ei tea, mis on optimaalne tubakavedeliku aktsiisimäär. Aga komisjonis ma tegin ettepaneku pöörata see arutelu sellele. Ja ma arvasin, et me tegime ühe kompromissi, aga nüüd ma ehmatusega näen, et kõik on endine. Ma ütlen, et see asi haiseb. See asi haiseb palju halvemini kui tubakas. See haiseb rumaluse ja veel millegi järele, eriti pärast seda, kui ma sain teada, et konkreetne MTÜ, kes siin on lobistanud, saab ka katuseraha. Vastik on. Igasugu aktsiisimäärad on olnud alati läbipaistvad, juhul kui nad läbivad mingisuguse kooskõlastusringi. Sellega tegelevad vastavad ametnikud, kes tõesti asja jagavad. Need vastavad ametnikud olid meil komisjonis väga hapu näoga ja neilt oli väga raske saada sellist vaba mõttevahetust kätte. Aga see asi jäi kripeldama.

Me kuuleme sellist juttu komisjoni esimehelt, et ei, arstidega siin ei ole vaja arutada, see on aktsiisipoliitika. Nalja teete või? Miks me tubakaaktsiisi arstidega arutame? Miks me arutame alkoholiaktsiisi arstidega? Kellega me siis peaksime tervistkahjustavate kaupade maksustamist arutama, kui mitte arstidega? Me oleme seda kunagi teinud, võib-olla me ei pannud õigeid määrasid. Aga siis tuleb seda tõestada, usutavalt tõestada ja läbi arutada. Tookord oli meil ruumis ka kopsuarstide ühenduse juht – ma usun, et oli nihuke ta ametinimetus – ja ta tõestas meile, et igasugune selline – ma ei tea, mis need sõnad on – veipimine või mis asjad need on, tore poeesia on välja mõeldud, on kopsudele kahjulik. Võib-olla on see ümber lükatud, aga seda oleks võinud küsida ju arstidelt. Meile öeldakse, et ei, siin on aktsiis, mida need arstid teavad. Kuulasin seda ja ainult imestasin. 

Meil oli mingi seitse lobisti seal, kusjuures lobistide seisukohad tundusid olevat tunduvalt viisakamad kui selle eelnõu sisu. Nulli kaheks aastaks. Ei tea, mille pärast? Kaup, mida loetakse tervist kahjustavaks, teeme aktsiis nulli. Kust selline õiguspraktika? Kus on need analüüsid, et nüüd on mingisugune katastroof – täpselt selliseid sõnu seal kasutati – ja tuleb selle kauba aktsiis nulli panna? Kust selline idee? Millal me enne oleme midagi sellist teinud? Palusin ka praegu komisjoni esimehelt – äkki ma ei ole kõigega kursis – seletada, kus on need mahud, kus on need probleemid, kus on see piirikaubanduse maht, kus on musta turu maht. Neid sõnu kasutasid lobistid seal läbisegi. Jah. (Naerab.) Ja toodi üksikjuhtumeid – keegi on kedagi näinud. Numbreid mina ei saanud, ei saanud ka täna komisjoni esimehelt, küsisin mitu korda. Ta tegi nalja siin puldis. Võib-olla ma olen midagi maha maganud, sest ma olen tõesti ühe komisjoni istungi vahele jätnud, aga siis oleks ta saanud näidata seda, et ta midagi teab, millestki hoolib. Täiesti analüüsipõhine eelnõu, väga oluline fakt sinna juurde, see selgus meil komisjoni istungil: Läti tõstab nende vedelike aktsiisi. Mis siis alles jääb? Must turg? Piirikaubandus? Kumb? Praeguses olukorras piirikaubandus – hästi ei usu. Must turg – no öelge siis see maht!

Aga hinnangutes me kuulsime, et olukord on katastroofiline. Ma ei näe seda. Mina arvan, et Eestis ei ole katastroofi e-sigarettide ega muu säärasega. Minu arust on hoopis muud katastroofid. Aga kolm koalitsioonierakonda järsku lähevad mööda spetsialistidest ja esitavad sellise asja, aga ei esita mingeid andmeid. Ma mõistan neid, kes turuosalisena tahavad madalat aktsiisi. Aga selle eelnõu menetlemine tõepoolest ajab nii halba haisu välja, et peatame selle, katkestame. Ja oma fraktsiooni poolt ma esitan ka vastava ettepaneku kirjalikult – see on mul laua peal, ma kohe toon. Kuulame ära arstid, arutame, mis on optimaalne määr ja milleks läheb see katuseraha vastavale lobiorganisatsioonile. Aitäh!

11:18 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Riina Sikkut, palun!

11:18 Riina Sikkut

Aitäh, hea juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas juba 2019. aastal tubakavedelike maksustamist, ja arutas seda korduvalt. Ometi ei ole tegemist suure sotsiaalpoliitilise muudatusega, ei ole tegemist kriisimeetmega. Aga me oleme selle põhjalikult ette võtnud, sest osa sektori esindajaid tõesti soovib, et nikotiinisisaldusega ja nikotiinisisalduseta tooteid maksustataks erinevalt. Oleme arutanud Läti näidet, seda, kuidas praktikas nikotiinisisalduse määramine toimub, kui kallis see on, kas see on administratiivselt mõttekas ja mida teha siis, kui kõik tubakavedelikud meil järsku ilma nikotiinita turule tekivad ja kes selle nikotiinisisalduse [või mittesisalduse] kindlaks määrab.

2020. aasta veebruaris valmis Rahandusministeeriumil analüüs, et vaadatagi otsa sellistele võimalikele maksustamise alternatiividele. Toodi [välja] viis erinevat stsenaariumit, kuidas seda olukorda lahendada. Komisjonis oli suhteliselt suur üksmeel selles suhtes, kuidas edasi minna. Aga üllatuslikult, 3. juunil 2020 algatasid koalitsioonierakonnad eelnõu, mis näeb ette peatada kaheks aastaks tubakavedeliku aktsiisi kogumine. Peatada aktsiisi kogumine ehk siis kaotada aktsiis nii nikotiini sisaldavatelt kui ka nikotiini mittesisaldavatelt tubakavedelikelt. Sellist stsenaariumit Rahandusministeeriumi analüüsis ei olnud ja sellist stsenaariumit ei ole ka komisjonis otseselt arutatud. Ei olnud ühtegi komisjoni liiget, kes varem oleks väljendanud toetust aktsiisi kaotamisele.

Rahandusministeeriumi analüüsi põhjal tulid välja eelistused, kas olukord jätta samaks või tõesti vähendada ühtlaselt kõiki tubakavedelike aktsiisimäärasid, sest maksustamise peatamisega võetakse võimalus mõjutada tarbijakäitumist hinna kaudu. Samuti peeti küsitavaks tubakavedeliku aktsiisi kogumise peatamise eesmärgi saavutamist. Selle eesmärki ohjata piirikaubandust ja salaturgu. Salaturust meil ei ole praegu ülevaadet. Seda ülevaadet ei teki, ei teki ka pooleteise aasta pärast, ei ole sellist kohustust kellelegi pandud. Aga aktsiisi kaotamise järel kaob meil ülevaade ära ka legaalsest turust, siis ei tea me ka seda, kellele, mida ja kui palju müüakse. Komisjoni aruteludes jäi kõlama, et salaturu puhul salaturuhind liigub tegelikult korrelatsioonis legaalse turu hinnaga. Kui legaalsel turul hind tõuseb, tõuseb hind ka salaturul, ja vastupidi – kui hind legaalsel turul langeb, siis langeb hind ka salaturul. 

Mis on selle tervisemõju? Üksmeelselt väljendas komisjon kummastust selle üle, miks on aktsiisi kaotamine tähtajaline. Kas tegemist on kriisimeetmega? Ei ole ju. Mis on selle lühiajalise aktsiisi kaotamise eesmärk? Mis muutub pooleteise aasta pärast, et kõrge aktsiisi taaskehtestamine on järsku mõistlik? Ühtlasi tekib olukord, kus ka nikotiini sisaldavaid vedelikke võib nüüd maksuvabalt kasutada. Nikotiini kui sõltuvust tekitavat ainet. Komisjoni liikmed küsisid, miks me soodustame nikotiini sisaldavate toodete tarbimist. Ka komisjoni esimees Aivar Kokk küsis eelnõu algataja esindajalt, kas eelnenud aruteludel on räägitud hoopis ühtlasest madalamast määrast, mis ei sõltuks nikotiinisisaldusest, ja kas aktsiisi kaotamine on olnud eelnenud arutelude teemaks. See põhjustas üllatust isegi komisjoni esimehel. 

Ja huvigruppidega kohtumine. Nii nagu Jürgen Ligi ilusti ütles, on tõesti aru saada, et e-sigareti vedeliku müüjad soovivad võimalikult madalat aktsiisi. Täiesti mõistetav. Aga ka huvigruppide esindajad ütlesid, et tegelikult nad sooviksid pikaajalist lahendust ja ühtlast madalat määra.

Palun kolm lisaminutit! 

11:23 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kolm minutit lisaaega, palun!

11:23 Riina Sikkut

Tegelikult jäid üles murekohad. Vastuseta [jäi] küsimus, kas tegemist on riigiabiga, kui me ainult ühel alternatiivsel tubakatootel kaotame aktsiisi, aga teisi maksustame edasi. Kuidas protseduuriliselt lahendatakse see, et kahe aasta pärast või pea kahe aasta pärast tegelikult aktsiis taastub? Kui alternatiivsete tubakatoodete puhul aktsiisi rakendati, siis anti kolmekuine üleminekuperiood, aga praegu ei ole eelnõus eraldi üleminekuperioodi kehtestatud. Ei ole aru saada, kuidas toimub üleminek taas aktsiisi kehtestamisele. Selgus, et aktsiisi kaotamise puhul meil kaob ülevaade e-vedelike turust. Aga ühetaoline, ka madalam maksustamine tagaks andmete saamise turu kohta. Ja see, et Läti on nüüd otsustanud hoopis aktsiisi tõsta. See on siin aruteludes juba korduvalt läbi käinud.

Kaupmeeste liit on pöördunud korduvalt rahanduskomisjoni poole, et tähtajatu madalam aktsiis oleks nii müüjate kui ka tarbijate jaoks nende meelest eelistatum variant. Seega ongi minu meelest suur küsimus see, kes sellisel kujul seda eelnõu soovib, kui eelneva pooleteise aasta aruteludes ei ole rahanduskomisjoni liikmed ja komisjoni esimees tegelikult väljendanud toetust sellele lahendusele. Sellist lahendust ei ole Rahandusministeerium analüüsinud, ametnikud seda lahendust ei toeta. Ka kaupmeeste liit väljendab arusaamatust, miks aktsiisi kaotamisega edasi minnakse, kui ka turuosalised tegelikult näeksid pikaajalist lahendust, mitte ajutist aktsiisi kaotamist. Kust tuleb idee, mis peaks olema oodatav mõju ja miks me sellise eelnõu menetlemisega edasi läheme?

Kuna see kõik on segane, siis Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon teeb ettepaneku Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni ning Isamaa fraktsiooni algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu 207 menetlus teisel lugemisel katkestada. Aitäh!

11:25 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Tarmo Kruusimäe, palun!

11:25 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Head vabariigi vardjad! Me oleme kogenud siin päris tugevat ja tuntavat tõe defitsiiti. Lihtsalt ajaloo huvides võiksime rääkida endisest ministrist, kes toetas isiklikult seda, et kuumutatavad tubakatooted jõuaksid turule, aga tema ametnikud ei toetanud seda, tulles komisjoni istungile ja öeldes, et ministeerium on muutnud oma seisukohta. Selle ministri allkirjaga dokument on siiamaani rahanduskomisjoni materjalides, ja see ametnik, kes ületas oma võimupiire, on siiamaani veel tippametnik, aga see selleks. Ütleme, et kui on ikkagi tõeline lahing, siis vahendeid ei valita.

Täna me räägime sellest, et Eesti on tubakasurmade poolest Euroopas kolmandal kohal. Täna me räägime sellest, kuidas mingil muul moel oleks võimalik vähendada tubaka põhjustatud kahjusid. Eri eelnõudega oleme alati põrkunud vastu üht müüri, kus räägitakse seda, et ei usuta, et alternatiivsed tubakatooted on 95% ohutumad. Nüüd me räägime täna sellest aktsiisist. Tuletaksin meelde, et siis, kui laua peal oli vähendamine poole võrra, 50% võrra, et üks milliliiter oleks maksustatud 10 sendiga, siis just Rahandusministeeriumist tuli esimene signaal ja see oli asekantsler Jegorov, kes ütles, et sellisel juhul aktsiisi ei ole vaja, sest selle kogumine on kulukam kui saadud aktsiis. Me räägime täna sellest, et juhul kui Läti jõuab sinnamaale, kus on Eesti, siis kaob piirikaubandus. Piirikaubandus Lätiga ei ole kadunud ka praegusel hetkel, ei alkoholi ega ka ehitusmaterjalidega seoses, sest inimestel on see harjumus olemas. Aga me räägime täna siin ja ainult mustast turust.

Minu käes on pudel, mida on võimalik saada erinevatest poodidest, ja see maksab 15 eurot. Ja kui see oleks aktsiisiga koormatud, maksaks see 255 eurot. 15 eurot versus 255 eurot. Kas siin on süüdi piirikaubandus või meie enda aktsiisipoliitika? Jah, Läti müüski seda vedelikku 15 euroga, sellepärast et nad nägid, et ei ole otstarbekas [seda aktsiisiga koormata]. Meie Eestis aga panime sellele aktsiisi peale, mis tähendab, et spetsiaalsetes poodides seda ei müüda. Järelikult toode, mis on ristkasutuses, leiab kasutamist siis ka väga palju turul. Meie, suitsuvaba Eesti toetusrühma liikmete soov on, et tubakast loobujatel oleks võimalik saada kindlustunnet just nendest spetsialiseerunud poodidest ja selle jaoks nõu.

Nüüd küsimus, kust tuli mõte aktsiis peatada kaheks aastaks. See tuligi sellest analüüsist. Esiteks, kui selle aktsiisi kogumine on kulukam või, ütleme, selle menetlemine on kulukam kui saadud tulu, siis võiks selle kaotada. Teiseks tuli mõte, et sektor saaks kindlustunde, kui tubakast loobujad pöörduksid spetsiaalsetesse poodidesse tagasi, et kliendid leiaksid selle tee sinna, on see kaheaastane aktsiisipuhkus. Kui palju meil on neid eelnõusid tehtud, kus me sektorile, mis pihta saanud, oleme teinud eelistusi just selleks, et sektor jalule tõuseks. Aga me unustame ära, et siin on ka tarbijad. Me ei räägi kordagi tarbijate huvidest, vaid me räägime praegusel hetkel sellest, kuidas kaupmehed näevad asja erinevalt. Ja siin on üks suur vahe: siin saalis räägib kogemus, ministeeriumides räägib pädevus. Ja mina leian, et pädevusel ja kogemusel on tegelikult päris suur vahe. Sest pädevad inimesed räägivad täpselt seda, mida on vaja. Kui on vaja täna tõestada, et tegelikult see pudel ongi vähe maksustatud, et 255 eurot on halb, ma võin tuua mingi muu riigi sisse, võiks olla näiteks 500 eurot, siis ma arvan, et ametnik suudaks selle selgeks teha. Siin saalis on aga kogemus, elukogemus, siin paljud inimesed teavad, mis asi on tubakasõltuvus, ja nad saavad aru, et "Jäta maha!" ei toimi. Juhul kui inimesed on leidnud ...

Ma sooviksin kolm minutit lisaaega!

11:30 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Palun, kolm minutit lisaaega!

11:30 Tarmo Kruusimäe

Aitüma! Kui me tahame rääkida veel aktsiisipuhkusest ja sellest, kas on vaja rääkida sotsiaalkomisjoniga, siis olen ka mina käinud sotsiaalkomisjonis. Ma olen ka rahanduskomisjonis käinud selle pudeliga ja ma mäletan seda üldist arrogantset suhtumist nendelt inimestelt, kes täna ütlesid, et nad ei saa mitte mütsigi aru. Ega ei saagi aru, kui sa tegelikult ei kuula, kui sa arvad, et sina oledki tähetark, sellepärast et sa oled kõige pädevam, kogenum ja kõik selle sa avastasid ise. Eesmärgiks on see, mina leian, et igal inimesel on õigus saada kvaliteetset ja juba laboratoorselt kinnitatud ning testitud vedelikku selleks, et endale tubakast [tekitatud] kahju vähendada. See jutt, et me ei tea täna, kui palju midagi müüakse – [seda] võiksid isegi Rahandusministeeriumi ametnikud teada, et tegelikult on ju kõikidel e-sigareti kauplustel kohustus anda iga kuu ülevaade Maksu- ja Tolliametile. See, kuidas väga pädev ametnik väidab, et siis me enam mingit informatsiooni ei saa, on üllatav.

Erinevalt ministeeriumi ametnikest on tänasel koalitsioonil kogemus ja nad on näinud tegelikult seda meeletut võitlust inimeste tervise nimel. See ongi see, mis ühendab võib-olla seda koalitsiooni, mitte aga võib-olla mingeid teisi koalitsioone, kes leidis, et mida rohkem me maksustame alternatiivseid tubakatootjaid, seda rohkem me saame teha eelisseisundit tavatubakale, sest tavatubakat on praegu võimalik saada igast kioskist, aga alternatiivsetele tubakatoodetele teeme takistusi. Me oleme juba ühe müüri murdnud, see on kuumutatud tubakatooted. Homsest peaks olema Eestis müügil – juhul kui keegi on ennast teavitanud, aga just seaduses on sätestatud, et 16. detsembrist – kuumutatavad tubakatooted. Nikotiinipadjakesed on meil juba müügil, viimane küll on kahjuks selles olukorras, et see on veel reguleerimata. Ja siinkohal suitsuvaba Eesti ütleb, et 25 mg nikotiinisisaldust on mõistlik, aga meil on turul täna 50 mg ja meil on turul täna 100 mg. Seda pädevad ametnikud ei tea, aga seda teavad nüüd elukogenud ametnikud. Usaldagem enda vaistu, usaldagem oma töökaaslasi! Me ajame õiget asja, ajage ükskord selg sirgeks. Meie valijad vajavad inimväärset elu. Suitsuvaba Eesti eest! 

11:33 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Mart Helme, palun!

11:33 Mart Helme

Hea eesistuja ja lugupeetud kolleegid! Ma ei oleks muidu siia tulnud, aga üks eelkõneleja kurtis, et siin pidi hirmsasti haisema. Ma tulin [uurima], et kas tõesti siin haiseb nii väga. Ma ei tunne. Ma ei tunne, et siin väga haiseks. (Saalist hõigatakse midagi.) Palun? Koroona? Ma ei tea. Koroona ei haise minu teada. Koroona puhul ei tunta lõhna, jaa, aga ma tunnen väga hästi lõhna, ma tunnen väga hästi lõhna. Ma käisin kohvikus ja väga hea kohvilõhn oli. Nii et ärge mind koroonas süüdistage. Ma olen terve nagu purikas ja mul on taskus kurikas.

Mida ma tahtsin tegelikult rääkida? Ma tahtsin meenutada natukene lapsepõlve. Minu, ma võiks öelda, teine kodulinn ei olnud mitte Tallinn, vaid oli Riia. Ja kuna siin räägiti piirikaubandusest, siis ma võin öelda, et ka nõukogude ajal oli piirikaubandus, sest Pärnust me sõitsime alati, kui me tahtsime midagi osta, Riiga, kuna Riias oli kaubavalik oluliselt suurem, Läti tööstus tootis palju rohkem eri kaupu kui Eesti tööstus. Läti maapoed olid oluliselt paremini varustatud kui Eesti maapoed. Tasus sõita Lätti ja see oli ka piirikaubandus. Ja kui tänasel päeval räägitakse piirikaubandusest, siis inimeste käitumisloogika on täpselt sama: sõidetakse sinna, kus on odavam ja kus on suurem kaubavalik.

Nüüd me jõuame aktsiisideni. Meenutame lähiajalugu. Meenutame seda, kuidas siinsamas aknaaluse fraktsiooni liikmed ja keskmised fraktsiooniliikmed rääkisid meile eelmise Riigikogu koosseisu ajal sellest, kui hea ja vajalik ning riigile kasulik on eri aktsiiside tõstmine. Kuidas see pidi olema inimeste tervisele kasulik, eriti muidugi, kui nad bensiini nuusutavad, ja kuidas see pidi olema väga kasulik Eesti riigieelarvele ja Eesti majandusele. No ei olnud kasulik, ei olnud üldse kasulik ja ei aidanud see alkoholismi vastu võitlemise ega ka tubaka kimumise vastu võitlemise ega millegi muuga. Muide, me võime teha väikese üle lahe põike Soome ja küsida, kas seal nüüd siis piirikaubanduse lakkamisega Soome ja Eesti vahel on joomist vähemaks jäänud? Ei ole. Ei ole. Ja Soomes on tulnud kasutusele koguni niisugune tore sõna nagu kalsarikännit ehk aluspükstes purjusolek või joomine või kuidas seda täpselt tõlkida. Et inimesed käituvad nii, nagu nad käituvad ja käituvad oma pragmaatilise loogika kohaselt.

Kui me praegu räägime sellest konkreetsest eelnõust ja teatud aktsiiside langetamisest, siis siin esitati küsimus, mispärast see tähtaeg seal on. Tähtaeg on seal väga loogiliselt. Me ei raiu midagi kivisse, me vaatame, kas see langetus praktikas toimib, missugused on selle praktilised tulemused, tagajärjed riigieelarvele, inimeste käitumisele, piirikaubandusele ja pooleteise aasta pärast me saame teha korrektsiooni. See on tervemõistuslik, pragmaatiline käitumine, aga mitte niimoodi, et virutame – ma ei tea, kui palju – sadu protsente järk-järgult aktsiisile otsa, teeme kõik kaubad kallimaks, käivitame meeletu kolonnidena Lätti sõitmise viina ja tubaka ja ma ei tea, veel mille järele ja ütleme, et ups, valesti läks, aga nüüd pole enam midagi teha. Me ei käitu niimoodi, me käitume natukene ettevaatlikumalt, mõistlikumalt, pragmaatilisemalt ja ma arvan, et see on selle koalitsiooni puhul see, mis meid eristab ...

Paluks lisaaega!

11:38 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Palun, kolm minutit lisaaega!

11:38 Mart Helme

... varasemast riigijuhtimisest ja praktikast riigi juhtimisel. Võime ju siin meenutada, ja mulle väga tuli meelde, mulle väga tuli meelde eelmise Riigikogu koosseisu ajal, kui Reformierakond kukkus opositsiooni ja üritasime käivitada niisugust opositsioonis olevate erakondade vahelist koostööd. Sellest ei tulnud mitte midagi välja, sest Reformierakonna esindajad arvasid, et see koostöö seisneb nendepoolses kamandamises. Ei noh, selle eelnõuga me teeme niimoodi, selle eelnõuga, ei, siin ei ole üldse midagi rääkida, siin me surume läbi need parandusettepanekud jne, jne. No kuulge, mis te nalja teete! Nii see ei tööta ju! Nii see ei toimi ju ja teised erakonnad, teised fraktsioonid ei ole teie alluvuses. Siin on eri fraktsioonid oma erinevate mandaatide ja huvidega. Nii lihtne see asi ongi.

Ja siis veel. Ja siis veel. Armastatakse rääkida sellest, et meil on majanduskriis ja tervishoiukriis, tervisekriis, ja see vastab tõele. Majanduskriis muidugi ei ole mitte ainult Eestile iseloomulik, vaid see on oluliselt laiem, ka see on pandeemiline. Selles olukorras on tarvis vaadata oma majanduse mätta otsast, mis meie majanduse konkurentsivõimele mõjub positiivselt. Ei ole mingit kahtlust, et teatud strateegiliselt oluliste majanduse seisukohast sisenditena käsitletavate asjade konkurentsivõimeline hind on majanduse seisukohast kriitilise tähtsusega. See on täiesti erinev suhtumine jällegi sellest, mida me nägime eelmise majanduskriisi ajal. Juba lugesin, täna hommikul jõudis ajakirjandus ilkuda, kuidas majanduslangus on 1,9%. Rumal on öelda, et see on meile meeldiv üllatus, aga ma meenutan, et eelmise majanduskriisi ajal oli majanduslangus 19%. Ja inimesed hakkasid Eestist massiliselt põgenema. Praegu inimesed massiliselt ei põgene, isegi tulevad endiselt tagasi. Ja majanduslangus on ainult 1,9% – ma arvan, et see on meie arukate otsuste tulemus. Aitäh!

11:41 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Jevgeni Ossinovski, palun!

11:41 Jevgeni Ossinovski

Ma tänan! Huvitav oleks teada, härra Helme, äkki te täpsustate, millise majandusharu tootmissisend on e-sigareti vedelik, mille aktsiisi langetamine aitaks meil majanduse käima tõmmata. Aga enamus sellest, miks tegemist on läbimõtlemata õigusloome ettepanekuga, mis lisaks sellele ka haiseb, ehkki härra Helme seda lõhna ei tuvastanud mingil põhjusel, ma juhiksin tähelepanu ainult ühele asjaolule. Need nimetatud lobistid ja neid siin esindavad rahvasaadikud kõnelevad suitsetamise mahajätmise kontekstis sellest, et e-sigarette on võimalik käsitleda suitsetamisest loobumise vahendina, alternatiivina nikotiiniasendusteraapiale, mis tuleb traditsiooniliselt plaastrite või kommide või nätsude näol. Ja tõepoolest on mõnes kohas, mõnes riigis – näiteks Suurbritannias, millele ka needsamad esindajad tähelepanu juhivad – tehtud uuringuid, mis näitavad, et kui e-sigareti tarvitamisega kaasneb ka näost näkku loobumisest nõustamine, siis sellel võivad olla teatud inimeste puhul paremad tulemused kui traditsioonilise nikotiiniasendusravi puhul. See on tõsi.

Samas, lõpuks põhiline sõltuvust tekitav aine on nikotiin ja väga paljud inimesed, kes e-sigaretti tarvitavad, tegelikult suitsetamisest ei loobu. Nad kas ei soovi seda või ei saa sellega siiski hakkama. Nimetatud isik, kes on nüüd küll saalist lahkunud, ma mäletan, tavatses mulle ette heita seda, kuidas mind on nähtud suitsurõdul, aga tema juba aastaid suitsetab e-sigaretti. No vaat, mina juba kaks aastat ei suitseta mitte midagi, aga tema käib ikka mingisuguse pudeliga mööda Riigikogu ringi. Nii palju siis loobumise alternatiivide tõhususest.

Aga mitte seda ei tahtnud ma mainida. Ma tahtsin lisada siia ühe hästi olulise aspekti, mida väga harva selles diskussioonis tähele pannakse. Miljonid inimesed alustavad nikotiinisõltuvusega viimase kümnendi jooksul just e-sigarettidest. Nad ei lähe tubakalt üle e-sigaretile kui vähem ohtlikule loobumise vahendile, vaid nad alustavad e-sigarettidest. Me räägime noortest. Noorte jaoks e-sigareti otsa kukkumine on kahtlematult lihtsam ja atraktiivsem. Paljudes riikides on regulatsioone vähem, Eestis siiani me oleme öelnud, et me kohtleme kõiki nikotiini sisaldavaid tooteid ühtemoodi. Selles osas on lahjendusi, nagu siin juba hoobeldi, ka selle valitsuse ajal tehtud, aga väga paljudes riikides tegelikult see e-sigareti regulatsioon on leebem. See tähendab seda, et seal on erinevaid maitseid, lõhnasid, nad on atraktiivsemad ja – mis on loomulikult hästi oluline, mida teavad taas kogemusest kõik need, kes alaealisena on suitsetanud – e-sigaretiga lapsevanemale vahele ei jää. See on hetkel tegelikult epideemilise levikuga Eesti koolides. Seda tuleb ju teada, et see niimoodi on.

Nüüd on järgmine küsimus. Võib arvata, et äkki nad jäävadki eluaeg suitsetama e-sigaretti ja on parem, kui nad suitsetavad terve elu e-sigaretti, kui et nad suitsetavad tavasuitsu. See võib niimoodi olla, aga me ei tea, kui paljud nendest ühel hetkel lähevad tavasuitsule üle ja selle kaudu me tekitame olukorra, kus e-sigaretist saab sisenemistee noortele tugevalt sõltuvust tekitavasse ainesse nimega nikotiin. Kas see lõpuks globaalselt läheb nii- ja naapidi? Pikaajalised uuringud on hetkel paraku tegemata, sellepärast et e-sigaret ei ole piisav. Ja sellest tulenevalt tervemõistuslik oleks lähtuda ettevaatuspõhimõttest. Püüaks siiski tervisekahjusid maksimaalselt vähendada. Praeguse valitsuse ajal on mindud teistpidi. On räägitud sekka ka igasugust lolli juttu sellest, kuidas see tõmbab majandust käima. Aga tervisevaldkonnas on mindud riskile ja seejuures isegi neid riske läbi kaalumata, nagu me kuulsime, sest pole ühtegi mõõdikut, mis võiks seda edu mõõta. Näiteks seda, kas traditsiooniline suitsetamine väheneb selle meetme tulemusena, mitte keegi tegelikult analüüsinud ei ole. Ja kuidas saakski see juhtuda olukorras, kus terviseeksperte pole sellesse arutelusse päriselt kaasatud. Nii et halb ettepanek jääb teie südametunnistusele. Jõudu!

11:46 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Rohkem läbirääkimiste soovi ei ole. Eelnõule on esitatud ka üks muudatusettepanek. Selle on esitanud rahanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Me oleme läbi vaadanud muudatusettepaneku, juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 207 teine lugemine lõpetada, aga Reformierakonna fraktsioon ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon on teinud ettepaneku eelnõu 207 teine lugemine katkestada, ja me läheme selle ettepaneku hääletamise juurde.

Austatud Riigikogu, panen hääletusele Eesti Reformierakonna fraktsiooni ja Eesti Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ettepaneku katkestada alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu 207 teine lugemine. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

11:49 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ettepaneku poolt hääletas 41 Riigikogu liiget, vastu oli 50, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust. Eelnõu jääb menetlusse ja teine lugemine on lõpetatud.


4. 11:50 Krediidiasutuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (248 SE) esimene lugemine

11:50 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Head kolleegid, läheme edasi! Tänane neljas päevakorrapunkt on Riigikogu liikmete Eerik-Niiles Krossi, Mart Võrklaeva, Annely Akkermanni, Heiki Kranichi, Valdo Randpere, Taavi Rõivase, Keit Pentus-Rosimannuse, Vilja Toomasti, Kalle Laaneti, Erkki Keldo, Johannes Kerdi, Andrus Seeme, Kristina Šmigun-Vähi, Signe Kivi ja Jüri Jaansoni algatatud krediidiasutuste seaduse muutmise seaduse eelnõu 248 esimene lugemine. Ma palun ettekandjaks Riigikogu liikme Eerik-Niiles Krossi.

11:50 Eerik-Niiles Kross

Hea juhataja! Head kolleegid! Meie eelnõu, mida mõni on ehk lugenud, lähtub kahest eeldusest. Esiteks sellest, et selleks, et tänapäeva Eesti ühiskonnas seaduskuulekalt ja seaduspäraselt toimida, peab nii füüsilisel kui ka juriidilisel isikul olema arvelduskonto ehk pangaarve. Kehtivad mitmed seadused, mis teevad sularahata arveldamise kohustuslikuks. Ettevõtlusega ilmselgelt ei ole võimalik tegeleda, kui ettevõttel ei ole Eestis pangaarvet. Selle tõttu on ka Riigikohus korduvalt jõudnud lahenditeni, mille järgi pangateenust käsitletakse Eestis elutähtsa teenusena.

Kui me vaatame pangateenust elutähtsa teenusena – samamoodi nagu internetiteenuse või elektri ja vee pakkumine inimestele –, siis see tähendab seda, et krediidiasutused ei tohi käsitleda lepinguvabaduse printsiipi, mida nad praegu oma võimalike klientide suhtes kasutavad, täiesti vabalt. Ei ole võimalik olukord, kus pank ütleb, et ma valin klienti näo järgi ning et mulle mingitel põhjustel see isik ei meeldi ja mina temaga lepingut ei sõlmi. Samamoodi ei saa sellist käitumist lubada endale Eesti Energia ega mõni teine elektripakkuja või mõni mobiiliteenuse pakkuja.

Rahanduskomisjonis tõdeti, et probleem on sellisel moel Eesti panganduses tõepoolest olemas. Pangad on seoses rahapesu uurimise ja regulatsioonide karmistamisega, seoses sellega, et Finantsinspektsioon on, nagu nad ütlevad, sõela pankade suhtes väga tihedaks ajanud, hakanud ka last pesuveega välja viskama. Pankadel on odavam ja lihtsam klientidest loobuda, kui uurida nende tausta. Aga see seab kahjuks isikud ja ettevõtted olukorda, kus nad ei saa enam Eesti ühiskonnas toimida. Selle eelnõuga me pakume välja võimaluse viia panganduspraktika Eestis kehtivate seaduste ja Riigikohtu lahenditega kooskõlla ning tagada isikutele elutähtsa teenuse osutamine ka panganduses.

Tekkis küsimusi, mida see tähendab, et isikutele tuleb tagada teenindamine. Meil on seaduses kirjas, mis on elutähtis teenus. See ei tähenda seda, et kõiki pangateenuseid peab kohustuslikus korras pakkuma. Loomulikult ei saa kohustada pankasid andma laenu või pakkuma mingisuguseid erilisi investeerimisteenuseid. Küll aga tähendab see arvelduskonto avamist, selle vahendusel maksete tegemist, sh kaardimaksete tegemist, arvelduskontole sularaha sissemaksete tegemist ja arvelduskontolt sularaha väljavõtmist. Need on kvalifitseeritud elutähtsateks teenusteks.

Kahjuks on Vabariigi Valitsus leidnud, et see eelnõu ei vääri vastuvõtmist, ja on soovitanud selle välja visata. Mina soovitan kõigil mõelda selle peale, et kui me probleemi olemasolu tõdeme, siis menetluse käigus on alati võimalik teha muudatusettepanekuid. Antud juhul ma käsitleksin seda eelnõu Eesti kodanikele ja Eesti ettevõtetele pankade teatava omavoli vastu sellise esmase õiguskaitse pakkumisena. Me oleme avatud läbirääkimisteks. Võib-olla on kellelgi paremaid ideid, kuidas olukorda lahendada. Aga ma ei ole kohanud kedagi – vähemalt mitte siin majas kolleegide hulgas –, kes leiaks, et pangaarvete sulgemisega ei ole Eestis liiale mindud. Probleem on olemas, nii et leiame sellele siis ühiselt lahenduse. Aitäh!

11:55 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Auväärt ettekandja, teile on ka küsimusi. Paul Puustusmaa, palun!

11:56 Paul Puustusmaa

Aitäh! Hea ettekandja! Mul on selline küsimus, et te omaenda sõnadega ütlesite, et pank ei tohiks valida näo järgi, keda teenindada ja keda mitte. Arusaadav, mõistetav. Kuid selle seadusemuudatuse enda sõnastus ütleb väga selgelt, et krediidiasutus on vaba otsustama, keda mitteresidentidest teenindada ja keda mitte. Ehk kuidas see kokku läheb? Seda esiteks. Teiseks, kas siin mõeldakse mitteresidentide all ainult füüsilisi isikuid või ka juriidilisi isikuid? Ja kolmas asi on veel see, et tegelikult võib mitteresident olla ka Eesti elanik. Kas nemad jäävad ka välja?

11:56 Eerik-Niiles Kross

Aitäh! Praegu kehtiv seadus annab pangale täieliku valikuvabaduse just nimelt Eesti kodanike, residentide ja Eesti juriidiliste isikute suhtes. See muudatus jätaks aga valikuvabaduse [kehtima üksnes] mitteresidentide suhtes. Kui Eesti panka tuleb suvaline välismaalane, siis pangal on vabadus ütelda, kas ta soovib temaga lepingut sõlmida või mitte. Küll aga ei ole tal täielikku lepinguvabadust Paul Puustusmaa suhtes. Need on mitteresidendid, kes jääksid [lepinguvabaduse] sisse. Residendid, kodanikud ei kvalifitseeruks enam. Teine küsimus oli sul ka või?

11:57 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Paul Puustusmaa, palun teine küsimus!

11:57 Paul Puustusmaa

Suur aitäh! Ma veel kord rõhutan, et mitteresident võib olla ka Eesti elanik. Kas nemad kuuluksid siis samuti panga vaba valiku alla?

11:57 Eerik-Niiles Kross

Ei, mitteresident ei saa olla Eesti elanik. Jutt on isikutest, kellel on elamisluba, kes elavad legaalselt siin, kelle elukoht on Eestis. Me ei tee neil vahet. Nii nagu põhiseadus ja muud seadused pakuvad võrdseid tagatisi, terviseabi jms kõikidele Eesti elanikele, nii peaks ka pangateenus olema tagatud nii kodanikest kui ka mittekodanikest elanikele ehk residentidele, aga mitte mitteresidentidele. Me ei saa kaitsta mitteresidentide õigust Eesti pangaga lepingut sõlmida, see ei ole Eesti seadusandja pädevuses. Siin me peame pigem panga õigusi kaitsma.

11:57 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Ma palun nüüd ettekandjaks rahanduskomisjoni liikme Dmitri Dmitrijevi.

11:58 Dmitri Dmitrijev

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Riigikogu rahanduskomisjon arutas seda seaduseelnõu esmaspäeval, 23. novembril. Komisjoni olid kutsutud eelnõu algatajate esindaja, Riigikogu liige Eerik-Niiles Kross, Rahandusministeeriumi finantsturgude poliitika osakonna juhataja Toomas Auväärt ja peaspetsialist Kätlin Meekler ning ettevõtluse ja arvestuspoliitika osakonna nõunik Sören Meius.

Rahandusministeeriumi esindaja tõesti märkis, et Vabariigi Valitsus toetas eelnõu eesmärki, kuid ei toetanud eelnõu esitatud kujul. Rahandusministeeriumile anti korraldus töötada välja asjakohane seaduseelnõu. Ministeerium mõistab probleemi aktuaalsust ja peab vajalikuks muudatusettepanekute väljatöötamisel tagada, et need oleksid kooskõlas nii kehtiva krediidiasutuste seaduse kui ka muude õigusaktidega, eelkõige rahapesu tõkestamise regulatsiooni sätetega.

Kui rääkida komisjonis toimunud arutelust, siis näiteks Jürgen Ligi kommenteeris, et tema seda eelnõu ei toeta, sest rahapesu tõkestamise reeglid panevad pangale vastutuse ja pank peab tegema riskipõhise analüüsi. Uue eelnõu ettevalmistamiseks peaks kindlasti kutsuma komisjoni ka Finantsinspektsiooni, et kuulata tema soovitusi pankadele. Ka Andres Sutt nõustus, et komisjoni tuleks kutsuda Finantsinspektsioon ja kuulata ära nende arvamus.

Dmitri Dmitrijev oli osaliselt algatajatega nõus, et probleem on tõesti olemas ja siiamaani lõpuni lahendamata, ning juhtis nende tähelepanu sellele, et mõned eelnõu sätted – küll teises sõnastuses – on juba seaduses olemas. Pigem on vaja analüüsida seda, kui hästi või halvasti need seadusesse sisse viidud normid töötavad, ning tulla selle küsimuse juurde hiljem tagasi koos Finantsinspektsiooni, Rahandusministeeriumi ja vajaduse korral ka praeguse eelnõu algatajatega.

Kokkuvõtteks: otsustati teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 8. detsembriks (konsensuslikult), määrata juhtivkomisjoni esindajaks rahanduskomisjoni liige Dmitri Dmitrijev (konsensuslikult) ja teha ettepanek eelnõu tagasi lükata (poolt oli 6 komisjoni liiget, erapooletuid 1). Aitäh!

12:01 Aseesimees Siim Kallas

Eerik-Niiles Kross, palun küsimus!

12:01 Eerik-Niiles Kross

Pigem täiendus. Komisjonis oli meil juttu sellest, et kevadel või suvel jõustunud muudatused justkui lahendavad selle probleemi. Mis muutus krediidiasutuste seaduses juulis? Muutus see, eks ole, et nüüd peab pank kontode sulgemist teataval määral ka põhjendama. Aga samal, lepinguvabaduse alusel on tal endiselt õigus kontosid sulgeda, nii et see [muudatus] oli rohkem selline kosmeetiline. Katse tehti õiges suunas, aga seda, et see muudatus oleks olukorda parandanud, siiski ei ole. Sellega, mulle tundub, on ka koalitsioon nõus. Tuleb tööd jätkata.

12:02 Dmitri Dmitrijev

Me tõesti juhtisime tähelepanu sellele, et esitatud eelnõus palutakse täiendada § 89 lõikega 91 ja lõikega 92, mis tegelikult on juba olemas. Tõesti, juunikuus vastu võetud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse raames muudeti §-ga 7 krediidiasutuste seadust: § 89 juba täiendati lõigetega 91 ja 92, mille järgi peab krediidiasutus põhjendama isikule makseteenuse lepingu sõlmimisest keeldumist või lepingu ülesütlemist. Juhul, kui rikkumine on toimunud, peab [krediidiasutus] kahjustatud poolele hüvitama õigusvastaselt tekitatud kahju. Aga tõesti, ka komisjonis kõlas, et võib-olla need sätted ei tööta nii efektiivselt, nagu võiksid töötada. Selles mõttes olid kõik ühel meelel, et eelnõu sellisel kujul, nagu ta on vormistatud, ei sobi, ja tuli ettepanek see tagasi lükata. Samas on tehtud Rahandusministeeriumile konkreetseks ülesandeks töötada välja eelnõu, mis lahendaks algatajate tõstatatud probleemi, mis reaalselt eksisteerib. Selles me oleme ühel meelel.

12:04 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Mart Võrklaev, palun!

12:04 Mart Võrklaev

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Mulle jääb [see olukord] natuke arusaamatuks. Teie ettekandest tuleb välja, et rahanduskomisjoni liikmed tõdevad, et probleem püsib. Kuuleme ka n-ö põllult või väljast, et jätkuvalt on probleem sellega, et kontosid suletakse või ei avata. Rahandusministeeriumile on väidetavalt antud ülesanne pakkuda omapoolseid lahendusi. Miks siiski peab selle eelnõu menetlusest välja arvama? Miks ei võiks selle eelnõuga edasi minna? Riigikogu liikmed saaksid selle kohta ettepanekuid teha, ka Rahandusministeerium saaks tulla oma ettepanekutega – selle teemaga saaks rahulikult edasi tegeleda. Probleem on laual ja liigume lahenduse poole. Ka väljapoole on saadetud sõnum, et Riigikogu tegeleb sellega, inimestel on võimalik rahvasaadikute kaudu ettepanekuid esitada, kaasa rääkida. Mis põhjusel peab selle eelnõu ikkagi menetlusest välja arvama? Miks ei võiks Riigikogu selle probleemiga edasi tegeleda?

12:05 Dmitri Dmitrijev

Aitäh küsimuse eest! Tegelikult ma sisuliselt juba rääkisin nii ministeeriumi kui ka komisjoni seisukohast, miks selline ettepanek, mis minu meelest sobis kõikidele pooltele, on tulnud. Kui me räägime sellest eelnõust, mille on esitanud 15 Reformierakonna fraktsiooni liiget, siis normitehniliselt me ausalt öeldes ei saa täiendada seaduse § 89 lõigetega 91 ja 92, kuna need on seaduses juba olemas. Samuti peavad need sätted olema kooskõlas rahapesu tõkestamise regulatsioonidega, nagu ma eelnevalt rääkisin. Peaaegu kõik komisjoni liikmed, kaasa arvatud Reformierakonna fraktsiooni esindavad liikmed, olid ühel meelel, et seda küsimust tuleb arutada laiemalt koos Finantsinspektsiooniga selle eelnõu raames, mida hakkab praegu välja töötama Rahandusministeerium, arvestades kindlasti ka seda eesmärki, mille on seadnud eelnõu algatajad.

12:06 Aseesimees Siim Kallas

Suur tänu! Küsimusi rohkem ei ole. On võimalik avada läbirääkimised, aga ka läbirääkimistel osalemise soovi ei ole. Muudatusettepanekuid selle eelnõu kohta tehtud ei ole. Meil on komisjoni ettepanek eelnõu 248 esimesel lugemisel tagasi lükata ja seda tuleb nüüd hääletada.

Lugupeetud kolleegid, panen hääletusele rahanduskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepaneku Riigikogu liikmete esitatud eelnõu 248 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

12:09 Aseesimees Siim Kallas

Selle ettepaneku poolt oli 48 Riigikogu liiget ja vastu 21 Riigikogu liiget. Eelnõu on esimesel lugemisel tagasi lükatud.


5. 12:10 Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu (249 SE) esimene lugemine

12:10 Aseesimees Siim Kallas

Järgmine päevakorrapunkt on meil nr 5, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Riigikogu liikme Raimond Kaljulaiu algatatud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu 249. Alustame selle esimest lugemist. Ettekandjaks palun siia Riigikogu liikme Lauri Läänemetsa.

12:10 Lauri Läänemets

Lugupeetud kolleegid! Selle eelnõuga me soovime muuta Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 128 lõiget 3. Lisaks sellele, et muu riigielu küsimuse otsustamiseks tuleb algatada otsuse eelnõu, mille vastus saab olla "jah" või "ei", soovime sellesse lõikesse lisada täienduse "ning küsimus ei tohi käsitleda põhiseaduse ega mõne muu seaduse muutmist".

Põhiseadus näeb ette rahvahääletuse korraldamise võimaluse, ja rahvahääletusega saab muuta ka põhiseadust. Aga sellel on tagajärg: kui eelnõu rahvalt poolthäälte enamust ei saa, siis tulevad uued Riigikogu valimised, parlament läheb laiali. Põhiseadus võimaldab panna rahvahääletusele ka muid seaduseelnõusid ja sellel on täpselt samamoodi tagajärg: kui rahvas hääletusele pandud seaduseelnõu ei toeta, läheb parlament laiali ja tulevad uued valimised. Samuti annab põhiseadus võimaluse korraldada rahvahääletust muu riigielu küsimuse puhul. Näiteks võib rahvalt uurida, kas Eestisse tuleks teha tuumajaam, või küsida, kas metsa peaks raiuma rohkem või vähem, ja muid selliseid olulisi küsimusi, ning nendele küsimustele [saadud vastuseid] on riigiorganitel kohustus arvestada.

Põhiseaduse mõte on see, et seaduseelnõud või seaduseelnõu jõudu omavad küsimused tuleb panna rahvahääletusele selliselt, et nendega kaasneks ka Riigikogu vastutus. Kui rahvas eelnõu heaks ei kiida, siis läheb parlament laiali. Me soovimegi, et see põhiseaduse mõte, mille kohaselt muu riigielu küsimusena ei saa hääletusele panna seaduseelnõusid – et ei mindaks põhiseaduse mõttest tagaukse kaudu mööda –, saaks Riigikogu kodu- ja töökorras selgelt sätestatud.

Kui hääletusele panna seaduseelnõu ja rahvas selle poolt hääletab, siis on see rahva tahe ja ettepanek jõustub kohe, president kuulutab selle välja. Seal rohkem mingisugust võimalust ei ole. Nüüd, kui aga panna rahvahääletusele seaduseelnõu või seaduseelnõuga võrdväärne küsimus muu riigielu küsimusena, siis juhtub nii, et see ei saa kohe [seadusena] jõustuda. Rahvas ütleb oma arvamuse, oma tahte välja – ükstapuha milline see ka ei ole –, aga sellel kohest jõudu seaduseks saada ei ole. Riigiorganid peaksid algatama mingisugused muudatused vastavalt sellele, kuidas rahvas on tahtnud. Aga põhiseadus ütleb, et Riigikogu liige on oma mandaadis vaba. Teda ei saa mitte keegi siin parlamendis sundida hääletama tema tahte vastaselt. Isegi kui inimesed on rahvahääletusel öelnud muu riigielu küsimuse all üht, siis kahjuks ei saa Riigikogu liikmele öelda, et sina pead nüüd täpselt samamoodi hääletama ja [rahva tahte] seaduseks tegema. Sedasi tekib hästi rumal olukord. Tekib olukord, kus rahvas on oma tahte välja öelnud, aga see tahe ei pruugi kuidagi jõustuda. See ei ole mitte midagi muud kui inimeste lollitamine, rahva lollitamine: sa ütled neile, et noh, sõbrad, nüüd on teie võimalus öelda oma arvamus, aga sellele ei järgne midagi.

See ongi hästi lühidalt kogu meie ettepaneku mõte. Aitäh!

12:15 Aseesimees Siim Kallas

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Teile on ka küsimusi. Urmas Espenberg, palun!

12:15 Urmas Espenberg

Austatud juhataja! Hea ettekandja! Mul on selline küsimus: kuidas sa defineerid vabadust? Lihtsalt huvitav oleks teada.

12:16 Lauri Läänemets

Vabandust, aga ma ei näe põhjust hakata defineerima vabadust. Seda meie eelnõu kuidagi ei puuduta. Me ei kavatse kuidagi reguleerida seda, mis on vabadus või kuidas vabadusi kasutatakse, ega ka vabaduse piiramist. Nii et sellele küsimusele ma vastama ei hakka.

12:16 Aseesimees Siim Kallas

Paul Puustusmaa, palun!

12:16 Paul Puustusmaa

Suur tänu! Hea ettekandja! Kas sa oskad selgitada, miks te olete valinud selle tee, et muuta kodu- ja töökorra seadust, kui meil on olemas rahvahääletuse seadus, mis ütleb väga konkreetselt § 1 kaudu, et hääletamisele saab panna seaduse, põhiseaduse – kõike saab panna hääletamisele. Nüüd te tahate tuua kodu- ja töökorra seadusesse vastuolu, nii et see seadus ütleks üht asja, aga rahvahääletuse seadus ütleks teist asja. Miks nii?

12:17 Lauri Läänemets

Aitäh! Kui sa rahvahääletuse seadust edasi loed – ma peast paragrahvi ei mäleta –, siis rahvahääletuse seadus ütleb, et kõik n-ö hääletusele panemise protsessid on sätestatud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses. Sellepärast ongi meie ettepanek muuta just seda – seda õiget kohta, kus see olema peaks.

12:17 Aseesimees Siim Kallas

Kalle Grünthal, palun!

12:17 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Ma kuulasin sinu seisukohta, et rahvas küll ütleb, et nemad tahavad ühtepidi, aga Lauri Läänemets kui rahvaesindaja ütleb, et tema on hääletusel vaba ja teda rahvahääletuse tulemus absoluutselt ei koti. Tuletan sulle meelde, et vastavalt Riigikogu liikme staatuse seaduse §-le 1 oled sina kogu Eesti rahva esindaja. Ehk ütleme nii, et sina oled volitatu. Rahval, kes on volitaja, on alati primaarne õigus anda juhiseid ja suunised ka sulle. Nii et sellisel juhul pead sa tegema täpselt nii, nagu teeks rahvas, kelle esindaja sa tegelikult oled. Oled sa minuga nõus?

12:18 Lauri Läänemets

Aitäh! Ma loodan, et me kõik teeme otsuseid siin niimoodi, nagu inimesed tahavad ja nagu neile kasulik on. Vaata, hea Kalle, kui näiteks juhuslikult peaks meil tulema referendum ja rahvas ütleb muu riigielu küsimusele vastates, et samasooliste abielu tuleks kuidagi seadustada – no ma ei tea, ma pole kuulnud, et sa oleksid siis nõus selle poolt siin hääletama. Ja küsimus ei olegi ju tegelikult selles, kas kuulata rahva tahet või mitte. Ma arvan, et me kõik peame seda tegema – pean mina ja pead kindlasti ka sina. Küsimus on pigem selles, et kui me tegelikult tahame, et inimesed saaksid öelda, mis on nende tahe, ja et see kohe ka seadusena jõustuks, siis selle kohta on põhiseaduses ette nähtud väga konkreetsed mängureeglid. See tähendab seda, et kui sul on soov, et inimesed ütleksid üht, teist või kolmandat või kiidaksid midagi heaks või mitte, siis sa paned selle konkreetse seaduseelnõu hääletusele ning inimesed lähevad ja hääletavad. Kui eelnõu saab poolthäälte enamuse, siis ongi see automaatselt seadusena vastu võetud. Seal ei ole küsimustki. See ei pea tulema siia saali. Siia saali tulevad need küsimused, mis vajavad kuidagi keerulisemat edasimõtlemist. Aga kui me tegelikult tahame seda, et inimeste arvamus muutuks seaduseks, siis põhiseaduse mõtte järgi tuleb see panna seaduseelnõuna hääletusele.

12:19 Aseesimees Siim Kallas

Paul Puustusmaa, palun, teine küsimus!

12:19 Paul Puustusmaa

Hea Lauri! Kas sa saad ise aru, et selle puuduse, mida te tahate oma seaduseelnõuga kõrvaldada, te praegu ise oma seaduseelnõuga realiseerite? Ehk ma tahan öelda seda, et põhiseaduse § 105 – põhiseaduskomisjoni liikmena sa tead seda – ütleb konkreetselt, et seaduseelnõu saab panna rahvahääletusele. Aga teie tahate kodu- ja töökorra seaduses tehtava muudatusega öelda, et seda teha ei saa. Kas te ise ei lähe siin põhiseadusega vastuollu?

12:20 Lauri Läänemets

Aitäh! Kui sa vaatad seda eelnõu, siis näed, et me ei piira sellega muu riigielu küsimuse [rahvahääletuse] korraldamist. Me ei piira ja ei saagi piirata ka rahvahääletuse korraldamist seaduseelnõu vastuvõtmiseks või põhiseaduse muutmiseks. Seda me ei tee. Me lihtsalt ütleme seda, mis on põhiseaduse mõte: seaduseelnõusid ei saa panna hääletusele muu riigielu küsimusena. See on põhiseaduse mõte.

12:20 Aseesimees Siim Kallas

Valdo Randpere, palun!

12:20 Valdo Randpere

Aitäh! Enne vist Urmas Espenberg küsis, et mis asi on vabadus, ja sa ei vastanud talle. Ma mõtlesin, et ma aitan – kas Urmast või sind. Aga võib-olla ei aita ma kumbagi, näitan lihtsalt oma teadmisi. Kunagi defineeriti vabadust kui tunnetatud paratamatust, mis tähendab seda, et kui sind sunniti midagi tegema, aga sa tundsid, et sa peadki seda tegema, siis sa olid vaba. Kui ühiskond natuke arenes, lisati määratlusele üks sõna juurde ja öeldi, et see on ületatud tunnetatud paratamatus: kui oled sunni tundest üle saanud ja siis teed seda, mida pead, siis oled vaba. Aga tänapäeval on kõige klassikalisem ja kõige mõistlikum defineerida vabadust valikuvõimalusena. Nii et võta heaks või pane pahaks.

12:21 Lauri Läänemets

Aitäh sulle!  

12:21 Aseesimees Siim Kallas

Kalle Grünthal, teine küsimus.

12:21 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Ma olen ausalt öeldes hämmingus selle eelnõu üle, mille te olete esitanud, sest tegelikult oled sa ise selle olukorra lahendamise osas ütelnud välja ka vastuse. Kui rahvas avaldab mingis küsimuses oma seisukoha ja see toimub rahvahääletuse kaudu, siis tegelikult on see otsus ka sinule kohustuslik. Sa ei ole siin oma otsustes enam vaba, sest seesama otsus, mille rahvas tegi, on riigiorganitele kohustuslik. See tähendab, et ka sina Riigikogu liikmena ja Riigikogu on seotud rahva tahteavaldusega ning selles asjas hääletamisel sul vaba mandaat tegelikult puudub. See on paratamatus.

12:22 Lauri Läänemets

Aitäh, Kalle! Põhiseaduse mõte on väga selgelt kirjas, ja kui lugeda põhiseaduse kommenteeritud väljaannet, siis seal on seda ka täpsustatud. Ma tõin siin näiteks küsimuse, kas metsa peaks raiuma rohkem või vähem. Jah, selle küsimusega on nii, et kui rahvas ütleb, et raiuge rohkem või raiuge vähem, siis see vastus on tõesti [riigiorganitele] kohustuslik. Mis puudutab seaduseelnõu vastuvõtmist või seaduse muutmist, siis põhiseaduse mõte on ikkagi see, et seda saab panna rahvahääletusele, aga mitte muu riigielu küsimusena. Seda me tahamegi kodu- ja töökorra seaduses täpsustada, et ei tekiks olukorda, kus toimub rahva lollitamine, et jah, inimesed lähevad hääletama ja ütlevad oma arvamuse välja, aga lõpuks sellest midagi ei muutu.

Kalle, kui sul on mingisugune hea mõtte, mida rahvahääletusel küsida, või mingisugune soov, mida rahvahääletusega seaduses muuta, siis selle [teostamine] on väga lihtne. Sa kirjutad ühe, teise või kolmanda paragrahvi – selle jaoks on meil olemas protseduurireeglid –, me paneme selle rahvahääletusele ning inimesed saavad hääletada ja öelda, kas nad on nõus, et seaduses hakkab olema selline paragrahv, või nad ei ole nõus, et seaduses hakkab olema selline paragrahv. Kui inimesed ütlevad, et nad ei ole nõus, siis läheb parlament laiali. See on põhiseaduse mõtte. Ja just eelnõude algatamisel [on oluline], et ei tehtaks selliseid laiapõhjalisi otsuseid ja et poliitiliselt ei kasutataks rahvahääletust ära – esiteks inimeste lollitamiseks ja teiseks lihtsalt nendega manipuleerimiseks, et panime mingisuguse küsimuse, mingisuguse seadusemuudatuse kuskil hääletusele ja nüüd saame selle ümber hästi palju kisa ja kära teha ja mingisuguseid oma sõnumeid rääkida, aga tegelikult sellel mingeid tagajärgi ei ole.

Jah, seadus näeb ette, et kui panna seaduseelnõu hääletusele, siis on sellel alati tagajärg. Kui tuleb "ei", siis läheb parlament laiali. See on nii sellepärast, et niisama asju rahvahääletusele ei pandaks. Kui me mängime rahvahääletuse ja inimeste usaldusega, siis tagajärg on see, et usaldus riigiorganite, Riigikogu ja üldse demokraatia vastu väheneb.

12:25 Aseesimees Siim Kallas

Urmas Espenberg, palun teine küsimus!

12:25 Urmas Espenberg

Ma ei saanud eelmine kord vastust, aga Valdo aitas sind järele. Ma esitan siis nüüd lihtsama küsimuse. Sa väitsid, et saadik on oma otsustes vaba. Mida sa selle all mõtled? Mis mõttes vaba?

12:25 Lauri Läänemets

Ma rääkisin dilemmast, mis tekib – sellest, mis on põhiseaduses kirjas. Põhiseaduses on kirjas, et sina, mina, ükstapuha kes rahvasaadikutest on oma otsustes vaba ja mitte keegi ei saa sind kohustada üht- või teistmoodi siin saalis hääletama. Mitte midagi pole teha. Kunagi on selline põhiseadus koostatud, selle põhiseaduse on heaks kiitnud Eesti rahvas ja see on Eesti rahva tahe. Ma arvan, et on väga oluline, et seda, mis Eesti rahva tahtena selles täna kehtivas põhiseaduses kirjas on, meie siin Riigikogu saalis ka järgiksime.

12:26 Aseesimees Siim Kallas

Peeter Ernits, palun!

12:26 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! Ma loodan, et sa oled selle seaduse kommenteeritud varianti lugenud, ka lehekülgi 396, 397 ja 398. See ettepanek on nagu kirvega tehtud, et võtame ja lõikame – saavutame õnne sellega, et võtame sellest paragrahvist midagi ära või paneme juurde. Minu küsimus on, et kas siis 2003. aastal, kui kodu- ja töökorra seadus vastu võeti ning Toomas Savi Reformierakonnast, Riigikogu esimees, selle välja kuulutas, ei olnud see teema läbi arutatud ja seadus ei olnud tasakaalus.

12:27 Lauri Läänemets

Aitäh! Ma arvan, et alati, kui siin saalis otsuseid tehakse – vähemalt enamasti, ma loodan –, on asjad läbi arutatud ja püütakse kõike ette näha. Aga nagu selgub, ei ole võimalik kõike ette näha. Toon ühe lihtsa näite siitsamast, selle pensionireformi, mis tehti. Me oleme saalis juba menetlenud eelnõusid, mis seda reformi parandavad, sest kõike ei suudetud korraga ette näha. Ma olen arutanud seda [rahvahääletuse] küsimust ka nende inimestega, kes kuulusid Põhiseaduse Assambleesse ja olid selle põhiseaduse koostamise juures, mis hetkel kehtib. Nemad ütlevad küll, et väga-väga palju vaadati ja arutati seda rahvaküsitluse teemat, aga seda, et keegi niimoodi tagaukse kaudu sisse võiks minna ja panna muu riigielu küsimusena hääletusele seaduseelnõu, seda tõesti sellisel kujul ette ei osatud näha.

12:28 Aseesimees Siim Kallas

Suur tänu! Rohkem küsimusi, lugupeetud ettekandja, teile ei ole. Palun siia teiseks ettekandjaks põhiseaduskomisjoni esimehe Anti Poolametsa.

12:28 Anti Poolamets

Austatud aseesimees! Head saadikud! Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu esimeseks lugemiseks ettevalmistamine toimus põhiseaduskomisjoni istungil 24. novembril. Algataja esindaja andis siin päris hea ülevaate oma seisukohtadest, mistõttu ma keskendun diskussioonile ja küsimustele, mis algatajale esitati.

Diskussioon oli sisukas. Tähelepanu all oli eelnõu kooskõla põhiseadusega, samuti muu riigielu küsimuse rahvahääletusele paneku ja seaduseelnõude üle hääletamise erinevused ning rahvahääletuse siduvuse ja kohustuslikkuse küsimus. Kaja Kallas leidis, et kui panna rahvahääletusele küsimus, mis muudab seadust, siis see peab olema pandud hääletusele seaduseelnõuna. Kui rahvas seda ei toeta, siis tagajärg on see, et Riigikogu läheb laiali. Kui aga panna rahvahääletusele muu riigielu küsimus, siis sellele ei järgne rahva "ei" puhul sellist tagajärge. Kallas leidis, et põhiseaduse kohaselt on rahvahääletuse tulemus riigiorganitele siduv, mis tähendab ka seda, et kui näiteks põhiseadust või muud seadust on rahvahääletusel muudetud, siis ei tohi seda hiljem muuta muul viisil kui rahvahääletusel.

Lauri Läänemets nõustus, et rahvahääletuse tulemus on siduv. Aga ta leidis, et rahvahääletuse siduv tulemus ei saa kohustada parlamendiliiget hiljem Riigikogus selliselt hääletama. Lauri Läänemets selgitas, et tema on seisukohal, et rahvahääletusele ei tohiks panna selliseid küsimusi, mis tekitavad rahvahääletuse tulemusel sellise olukorra, kust edasi minna ei saa. Läänemets ütles, et kui rahvas on muutnud põhiseadust, siis tema hinnangul saab Riigikogu selle hiljem tagasi muuta. Samuti on Läänemetsa hinnangul Riigikogul õigus põhiseadust muuta, isegi kui rahvas on eelnevalt teistmoodi otsustanud.

Kaja Kallas selgitas, et küsimust ei saa panna rahvahääletusele muud moodi kui põhiseaduses ettenähtud korras. Tema arvamus on, et põhiseaduse kommentaare lugedes on seaduseelnõul ja muul riigielu küsimusel vahe. Kui rahvas ei toeta rahvahääletusele pandud seaduseelnõu, siis see toob kaasa Riigikogu erakorralised valimised, aga kui rahvas ei toeta muud riigielu küsimust, siis see ei too kaasa erakorralisi valimisi.

Hanno Pevkur viitas oma sõnavõtus Põhiseaduse Assamblee aruteludele rahvahääletuse teemal. Tema hinnangul saab rahvahääletusele panna põhiseaduse või muu seaduse muudatused, mida rahvas rahvahääletusel kas toetab või ei toeta. Üks selline näide on olnud põhiseaduse täiendamise seaduse eelnõu, mis puudutas Eesti ühinemist Euroopa Liiduga. Teiseks saab rahvahääletusele Pevkuri sõnul panna muu riigielu küsimuse – sellise küsimuse, mis hetkel ei ole seadusega reguleeritud. Rahva vastus sellisele küsimusele on riigiorganitele täitmiseks kohustuslik. Pevkuri meelest on murekohaks see, et esitatud eelnõuga soovitakse Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise teel muuta [põhiseaduses] väljatoodut. Lauri Läänemets vastas, et eelnõuga ei soovita põhiseadust muuta.

Lauri Läänemets küsis, kas teiste seaduste puhul ei saa rahvahääletuse teel muudetut hiljem tagasi muuta. Näiteks kui rahvahääletusega otsustatakse muuta perekonnaseadust, siis kas seda ei ole hiljem võimalik Riigikogus tagasi muuta? Pevkuri arvates on kord selline, et kui rahvahääletusel ütleb rahvas midagi sellist, mida täna seaduses kirjas ei ole, siis see on Riigikogule ja riigiasutustele siduv. [Rahva otsuse] peab sel juhul seadusesse sisse viima ja seda saab muuta ainult rahvahääletusel.

Hanno Pevkur selgitas ka seda, et kuna põhiseaduses sätestatakse, et rahvahääletusele saab panna muu riigielu küsimuse, siis ei saa seda Riigikogu kodu- ja töökorra seadusega kitsendada, sätestades, et ühte või teist küsimust ei saa muu riigielu küsimusena rahvahääletusele panna. Kitsendused on põhiseaduses juba kirjas. Pevkuri hinnangul on teoreetiliselt võimalik panna muu riigielu küsimusena rahvahääletusele näiteks küsimus, kas laulupidu peab toimuma iga viie aasta tagant. Kui rahvas vastab "jah", siis ei muudeta seadust, küll aga on see rahvahääletusel vastu võetud põhimõte ja seetõttu siduv kõigile riigiorganitele. Pevkuri arvates on kahe 2021. aastaks planeeritud referendumi puhul rahva jah-vastus selles mõttes Riigikogule siduv, et sellisel juhul ei saa muuta perekonnaseaduse vastavat sätet. Kui tahetakse jah-vastust ümber muuta, siis peab sama küsimuse panema uuesti rahvahääletusele.

Komisjoni istungil tegi Kalle Grünthal Lauri Läänemetsale ettepaneku, et Sotsiaaldemokraatlik Erakond võtaks oma eelnõu tagasi. Lauri Läänemets ei pidanud seda aga vajalikuks.

Vabariigi Valitsuse seisukoha esitas Mariko Jõeorg-Jurtšenko. Vabariigi Valitsuse seisukoht oli eelnõu mitte toetada. Valitsuse esindaja leidis, et põhiseaduses endas on ette nähtud piirangud rahvahääletusele pandavate küsimuste osas. Põhiseaduse § 106 loetleb, milliseid teemasid ei saa panna rahvahääletusele. Põhiseaduses ei ole sätet selle kohta, milliseid küsimusi saab panna rahvahääletusele. Seaduseelnõu ja muu riigielu küsimuse panemine rahvahääletusele on kaks eri asja, selgitas valitsuse esindaja. Kuna hetkel on tegemist muu riigielu küsimusega, siis ei saa Vabariigi Valitsus eelnõu täiendust toetada esiteks sellepärast, et nõuded sellele küsimusele, mida saab panna rahvahääletusele, tulenevalt põhiseadusest endast. Teiseks leidis valitsuse esindaja, et ettenähtud täiendus võib jätta mulje, nagu sellele küsimusele ei oleks muid piiranguid. Seega on Vabariigi Valitsuse arvates eelnõuga tehtav täiendus hoopis eksitav. Valitsuse esindaja lausus, et eelnõu esitajad on eelnõu eesmärgina toonud välja vajaduse tagada Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse vastavus põhiseadusele, aga kehtiv seadus ongi juba põhiseadusele vastav ja selle muutmise järele puudub vajadus.

Lauri Läänemets küsis valitsuse esindajalt, kas eelnõuga tehtav muudatus on põhiseadusega vastuolus. Seepeale kinnitas valitsuse esindaja veel kord, et põhiseadus juba reguleerib seda küsimust, küll aga on nimetatud muudatus vastuolus õigusselgusega, kuna see muudatus võib olla eksitav ega ole ka vajalik.

Põhiseaduskomisjoni istungil otsustati teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 8. detsembriks. Samuti tegi komisjon ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata ja määrata ettekandjaks Anti Poolametsa.

12:37 Aseesimees Siim Kallas

Suur tänu! Teile on küsimusi. Kalvi Kõva, palun!

12:37 Kalvi Kõva

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea põhiseaduskomisjoni esimees! Ma enda harimise mõttes küsin sellist asja. Nii kaua kui mina olen siin Riigikogus oma igapäevast leiba teeninud, on mulle jäänud mulje, et Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmiseks Vabariigi Valitsuse käest arvamust ei küsita. Ja kui mõni komisjon on küsinud, siis Vabariigi Valitsus on öelnud, et Riigikogu kodu- ja töökorra seadus on ikka Riigikogu enda asi reguleerida, nemad selle kohta arvamust ei avalda. Seekord oli teistmoodi. Kas te oskate seda kommenteerida?

12:38 Anti Poolamets

Ma ei oska [praegust olukorda] võrrelda varasema lähenemisega, Vabariigi Valitsuse arvamuse andmine on minu meelest loomulik. Küll aga on Riigikogul eneseregulatsiooni õigus, te viitasite õigele teemale.

12:38 Aseesimees Siim Kallas

Tarmo Kruusimäe, palun!

12:38 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Me saime aru, et ega väga midagi muuta ei tahetagi, vaid sotsid lihtsalt soovivad, et nende enda tõlgendus siit kõnepuldist kuuldavaks saaks. Kuid kas te põhiseaduskomisjoni esimehena olete mõelnud, et võib-olla oli see hoopis sihuke hääletu appihüüd ja et kõik sotsialistid ei olegi selle poolt, et nad peaksid nüüd in corpore toetama samasooliste abielu, nagu nende volikogu juba ära otsustas? Võib-olla peaksime vaatama nende hingeelu? Või peaks nii nende vaba tõlgendus kui ka nende oma otsused lihtsalt nende endi keskele jääma ja meie võiksime Riigikogu tööga rahulikult edasi minna ega peaks nende sisesõtta sekkuma?

12:39 Anti Poolamets

Hea küsija! Väga vaimukas tõlgendus sotside tõlgendusest. Aga ma arvan, et nad igal juhul soovivad sellele seadusele anda oma nägemuse, mida valitsus ei jaga ja mida ka enamik komisjoni liikmeid ei jaganud.

12:39 Aseesimees Siim Kallas

Ivari Padar, palun!

12:39 Ivari Padar

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Kui seda eelnõu komisjonis arutati, siis kas oli arutelu all ka see, kas see eelnõu vastab põhiseadusele või ei vasta? Ja kui see arutelu oli, siis milline oli seisukoht?

12:40 Anti Poolamets

Seisukoht oli selline, nagu ma viimati esitasin. Üks konkreetne küsimus oli Lauri Läänemetsalt valitsuse esindajale: kas eelnõuga tehtav muudatus on vastuolus põhiseadusega? Valitsuse esindaja ütles, et põhiseadus juba reguleerib seda küsimust ja et see muudatus on vastuolus õigusselgusega, kuna tehtav muudatus võib olla eksitav. Hanno Pevkur viitas oma sõnavõtus sellele, et eelnõu pigem on põhiseadusega vastuolus, kuna rahvahääletusele saab panna muu riigielu küsimuse ning seda ei saa kitsendada Riigikogu kodu- ja töökorra seadusega, sest kitsendused on paigas põhiseaduses. Sama märkis ka valitsuse esindaja, öeldes, et põhiseaduse § 106 juba sätestab, milliseid teemasid ei saa panna rahvahääletusele, ehk kitsendused on juba olemas ja põhiseaduses endas kirjas.

12:41 Aseesimees Siim Kallas

Kalvi Kõva, teine küsimus, palun!

12:41 Kalvi Kõva

Aitüma, hea istungi juhataja! Hea põhiseaduskomisjoni esimees! Sellest viimasest vastusest ma ikkagi päriselt aru ei saanud. Kas teie kui põhiseaduskomisjoni esimehe arvates on see muudatus põhiseadusega vastuolus või ei ole? Mida teie arvate? Te ütlesite, mida Hanno Pevkur arvas ja mida valitsuse esindaja arvas – need ei olnud päris sarnased arvamused. Aga mida teie arvate?

12:41 Anti Poolamets

Mina edastan siin komisjoni arutelu, aga võin ka oma seisukoha välja öelda. Minu arvates on see põhiseadusega vastuolus. Aga sellisele asjale sooviksin ma kõige meelsamini saada Riigikohtu hinnangut, juhul kui läheb vaidluseks. Nii et tuleb edasi vaielda.

12:42 Aseesimees Siim Kallas

Peeter Ernits, palun!

12:42 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! Kui jutt läheb juba sellele, mis punktid on meie piiblis ehk kodu- ja töökorra seaduses põhiseadusega vastuolus, siis kas komisjonis arutati ka seda, millised punktid veel on põhiseadusega vastuolus ja kui palju neid üldse on ja miks ei ole neid aastakümnete jooksul kõrvaldatud? 

12:43 Anti Poolamets

Kui [küsimus] oli kodu- ja töökorra seaduse vastuolust tervikuna – kui ma kuulsin õigesti –, siis [olgu öeldud, et] see peab olema põhiseadusega väga kenasti, eeskujulikult kooskõlas. Siin selliseid puudusi olla ei saa. Antud eelnõuga püütakse aga hakata põhiseadust täpsustama, samal ajal kui põhiseaduses on olemas ammendav nimekiri selle kohta, mida ei tohi rahvahääletusele panna. Seetõttu on selles eelnõus sisalduv rahvaküsitluse teema piiramise soov vastuolus põhiseaduses juba olemas oleva nimekirjaga.

12:44 Aseesimees Siim Kallas

Lauri Läänemets, palun! Siis teeme väikese vaheaja.

12:44 Lauri Läänemets

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud komisjoni esimees! Kas komisjonis arutati kuidagi ka seda, et seaduseelnõu võiks panna [rahvahääletusele] muu riigielu küsimusena? Kas komisjon leidis, et seaduseelnõu muu riigielu küsimusena rahvahääletusele panemine on õigustatud? [Küsin nii] sellepärast, et see seaduseelnõu ütleb ju ainult seda, et muu riigielu küsimusena ei saa seaduseelnõusid rahvahääletusele panna.

12:44 Anti Poolamets

Selle teema märkis ära Kaja Kallas ja seda märkis ka Lauri Läänemets, nii et arutelu oli olemas. Püüan protokollist need paar kohta üles otsida ... Aga lühivastus on, et jah, seda käsitleti.

12:45 Aseesimees Siim Kallas

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. Enne kui avame läbirääkimised, on meil ettepanek pikendada tänast istungit kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14-ni. Panen selle ettepaneku nüüd hääletusele.

Head kolleegid, panen hääletusele Isamaa fraktsiooni ettepaneku pikendada tänast istungit kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14-ni. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

12:48 Aseesimees Siim Kallas

Istungi pikendamise poolt on 41 Riigikogu liiget, vastuolijaid on 1 ja ka erapooletuid on 1. Istung jätkub.

Avan nüüd läbirääkimised viiendas päevakorrapunktis, sõna saavad võtta fraktsioonide esindajad. Hanno Pevkur, Reformierakonna nimel, palun!

12:48 Hanno Pevkur

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Selle eelnõu eesmärki ma väga mõistan. Eriti mõistan seda sellepärast, et olen viimasel ajal päris palju lugenud Põhiseaduse Assamblee materjale ja neid arutelusid, mis seal toimusid – siinsamas saalis toimusid –, ning rahvahääletuse temaatika on midagi, mis jäi põhjalikult läbi arutamata. Seda on hiljuti tunnistanud ka Põhiseaduse Assamblee redaktsioonitoimkonna juht Liia Hänni, kes muu hulgas ütles, et nad ei näinud ette, et rahvahääletus muu riigielu küsimuses võiks olla poliitiline mängumaa, kus üks erakond või mõni parlamendiliige hakkab rahvahääletusele panema mingisuguseid parteipoliitilisi seisukohti. Sellest tulenevalt me olemegi selles debatis jõudnud sinnamaani, et meil on vaidlus selle üle, kas rahvahääletusel võib olla ka seaduse muutmine sellisel kujul, nagu ta meile [praegu] ette on pandud – me hakkame seda arutama järgmisel nädalal.

Tulles konkreetselt selle [kodu- ja töökorra seaduse muutmise] eelnõu juurde, siis sellisel moel seda probleemi kahjuks lahendada ei ole võimalik. Rahvahääletus on Eestis reguleeritud kolmes seaduses: meie kõige olulisemas, põhiseaduses, samuti rahvahääletuse seaduses ning tõepoolest ka Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses. Ainult ühte jupikest sellest mudelist või valemist välja võttes jäävad küsimärgid tegelikult õhku. Põhiline küsimärk sotside eelnõu puhul on tegelikult see, mis puudutab muudetava paragrahvi lõppu: "küsimus ei tohi käsitleda [---] muu seaduse muutmist".

Rahvahääletuse olemusest arusaamiseks soovitan ma siiralt kõikidel parlamendiliikmetel ja miks mitte ka kõigil neil, kes meid kuulavad, lugeda eelmise Riigikohtu esimehe Priit Pikamäe mõne päeva vanust ERR-i portaalis ilmunud selgitust "Põhiseaduse valgustamata nurgatagused". Ta käsitleb seal päris hästi seda, mis vahe on sellel, kui soovitakse muuta seadust, ja sellel, kui esitatakse muu riigielu küsimus. Neil tuleb vahet teha ka põhiseaduse vaatest lähtudes, aga tõepoolest, põhiseaduse kirjutamisel on jäänud muu riigielu küsimuse menetlus lõpuni läbi vaidlemata. On ainult üks selge erinevus, ja see erinevus on see, et muu riigielu küsimuse rahvahääletusele panemine ei too negatiivse tulemuse korral kaasa parlamendi laialiminekut. Ent seaduseelnõu panemisel rahvahääletusele ja negatiivse tulemuse saamisel on tagajärg see, et parlament läheb laiali. See on see kõige suurem erinevus parlamendi seisukohast vaadates.

Nüüd, kas muu riigielu küsimusena saab panna [rahvahääletusele] ka seaduseelnõu või mitte? Vormiliselt loomulikult ei saa. Kui parlament soovib panna rahvahääletusele seaduseelnõu, siis tuleb tal selleks kasutada seaduseelnõu muutmise võimalust põhiseaduses kirjeldatud viisil. Küll aga saab [muu riigielu küsimusena] rahvahääletusele panna küsimusi, mis ei ole hetkel seadustega täpselt reguleeritud. Kõige klassikalisem näide, mille ka Priit Pikamäe toob, on näiteks küsimus selle kohta, kas Eestis peaks olema tuumajaam. Kui rahvas ütleb jah, siis peavad riigiorganid hakkama liikuma selles suunas, et Eestis tuumajaam oleks. Kui vastus on ei, siis on tulemus see, et riigiorganitel ei ole õigust hakata seda rajama, algatada detailplaneeringut ega teha muid toiminguid selleks, et Eestisse tuumajaam tuleks. See on selline klassikaline näide muu riigielu küsimuse kohta.

Palun ajapikendust!

12:53 Aseesimees Siim Kallas

Jah, saate kindlasti kolm minutit lisaaega.

12:53 Hanno Pevkur

Sellest tulenevalt me peame tegelikult aru saama, et rahvahääletuse põhimõtete muutmine ei ole ainult kodu- ja töökorra seaduse muutmine, vaid tegelikult on see põhiseaduse lahtivõtmine. See on põhjus, miks Reformierakonna fraktsioon otsustas seda eelnõu sellisel kujul mitte edasi menetleda. See on debatt põhiseaduse sätete üle.

Tõepoolest, me oleme päri sellega, et see küsimus vajab paremat arutelu. Me oleme päri ka sellega, et referendumil küsimuse küsimine sellisel kujul, kas kehtiv seadus kehtib, ei ole põhiseaduse mõttega kooskõlas, eriti kui lugeda läbi Priit Pikamäe selleteemaline arutelu. Seetõttu tegelikult kõik, kellel on soov, kas ... Muuseas, reguleeritud ei ole ka see, kas rahvahääletuse initsiatiiv saab tulla ainult parlamendist või võib see tulla ka kusagilt mujalt. See ei ole reguleeritud. Initsiatiiv võib tulla rahvalt, see võib tulla valitsuselt, see võib tulla parlamendilt – aga otsuse peab tegema parlament. Ja tulenevalt sellest, milline mudel valitakse, erinevad ka hääletuse nõuded, mis meil parlamendile on seatud. Kui soovitakse muuta põhiseadust, on vaja [Riigikogu] neljaviiendikulise [häälteenamusega] otsust, et seda algatada, ja kahekolmandikulist häälteenamust, et sellega rahvahääletusele minna ja otsus vastu võtta. Kui [rahvahääletusele] soovitakse panna seaduseelnõu, siis on vajalik poolthäälte enamus, aga selle tagajärg on see, et parlament läheb laiali, kui rahvas eelnõu heaks ei kiida. Rahvahääletus muu riigielu küsimuses on kõige leebem ning selle korral on ka näiteks kümne inimese osalemine iseenesest legitiimne, kvoorumi nõuet seal tõepoolest ei ole.

Nii et küsimusi rahvahääletuse ümber on päris palju ja kindlasti on mõistlik riigiõiguslikult rahvahääletuse teema läbi arutada, et [selgitada välja,] milliseid küsimusi või kuidas rahvahääletusel peaks käsitlema. Pikamäe pakub muu hulgas välja väga lihtsa lahenduse: rahvahääletusele võiks panna ainult seaduseelnõusid ja kui soovitakse mingis muus vormis saada teada rahva arvamust, siis korraldatakse rahvaküsitlus. Kuna põhiseadus täna rahvaküsitluse instituuti ette ei näe, siis ongi meil n-ö muu riigielu küsimusena korraldatav rahvahääletus. Lugedes Põhiseaduse Assamblee protokolle, on näha, et tegelikult oli arutuse all ka rahvaküsitlus, aga see jäeti välja. Näiteks Adamsi esimeses eelnõus, esimeses põhiseaduse versioonis, oli rahvaküsitlus ära toodud. Aga see on juba ajalugu, miks tollane Põhiseaduse Assamblee ei jätnud võimalust rahvaküsitluseks, millel tegelikult õiguslikke tagajärgi ei ole, ja see asendati rahvahääletusega muu riigielu küsimuse vormis.

Võtan pika jutu lühidalt kokku. Head sotsid, me oleme valmis teiega riigiõiguslikult edasi arutama, kuidas teha vahet seadust muutvatel rahvahääletustel ja sellistel hääletustel, mille korral parlament soovib rahvaküsitluse – ma veel kord rõhutan: rahvaküsitluse, mitte rahvahääletuse – kaudu saada inimestelt arvamust ühes või teises riigielu küsimuses. Aitäh!

12:56 Aseesimees Siim Kallas

Suur tänu! Rohkem läbirääkimistel osalemise soovi ei ole ja loen läbirääkimised lõppenuks. Meil on juhtivkomisjoni ettepanek eelnõu 249 esimesel lugemisel tagasi lükata. Pean selle panema hääletusele. Koguneme!

Auväärt kolleegid, panen hääletusele põhiseaduskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepaneku lükata esimesel lugemisel tagasi eelnõu 249. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

12:59 Aseesimees Siim Kallas

Eelnõu esimesel lugemisel tagasilükkamise poolt hääletas 63 Riigikogu liiget, vastu oli 10. Eelnõu lükati esimesel lugemisel tagasi.


6. 13:00 Kogumispensionide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (287 SE) teine lugemine

13:00 Aseesimees Siim Kallas

Head kolleegid! Võtame vaatluse alla järgmise, kuuenda päevakorrapunkti. See on rahanduskomisjoni algatatud kogumispensionide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 287 teine lugemine. Palun ettekandjaks rahanduskomisjoni esimehe Aivar Koka!

13:00 Aivar Kokk

Hea juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon algatatud kogumispensionide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 287 teiseks lugemiseks ettevalmistused toimusid komisjoni 24. novembri ja 3. detsembri istungil. 24. novembri ja 3. detsembri arutelu juurde olid kutsutud ka Rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna juhataja Siiri Tõniste ja nõunik Kertu Fedotov. Eelnõu on seotud teise samba reformiga, mis muutis sellesse raha kogumise vabatahtlikuks. Algatatud eelnõu ei tee põhimõttelisi muudatusi teise samba reformis, vaid parandab ilmnenud viitevead ning teeb täpsustusi pensioni investeerimiskontoga seonduvas raha ja andmete liikumises. Eelnõuga täpsustataksegi eelkõige pensioni investeerimiskontoga seonduvat raha ja andmete liikumist.

Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 7. detsembriks Riigikogu fraktsioonid ega liikmed eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei teinud. Eelnõu kohta küsiti arvamust ka Eesti Kindlustusseltside Liidult, Eesti Pangaliidult, Finance Estonialt ja Pensionikeskuselt. 24. novembri istungil langetas komisjon eelnõu teist lugemist puudutavad menetluslikud otsused, 3. detsembri istungil otsustati esitada eelnõu kohta kuus tehnilist laadi muudatusettepanekut ning 7. detsembri istungil langetas komisjon kolmandat lugemist puudutava menetlusliku otsuse. Muudatusettepanekud on kantud muudatusettepanekute loetellu ja muudatusettepanekute selgitused on samuti esitatud muudatusettepanekute loetelus. Komisjon langetas järgmised konsensuslikud otsused: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda k.a 8. detsembriks; teha ettepanek teine lugemine lõpetada; kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu 15. detsembriks täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus.

Paari sõnaga muudatustest. Esimene muudatusettepanek lähtub soovist tagada sujuv andmevahetus pensioniregistri pidaja, Sotsiaalkindlustusameti ja töötukassa vahel, et puuduva töövõimega isikutele teisest pensionisambast tehtavaid väljamakseid ei maksustataks tulumaksuga. Teine on puhtalt tehniline parandus. Kolmas ettepanek puudutab päritud teise pensionisamba vara kasutamist täiendava kindlustusmakse tegemiseks. Ehk kui soodustatud isik kasutab kõnealust summat täiendava kindlustusmakse tasumiseks ja seeläbi oma pensioni suurendamiseks, saab ta osa teise samba pensionäridele mõeldud maksusoodustusest. Neljanda parandusettepanekuga täiendatakse, et järgmisest aastast [suurendatakse] laste pealt vanemale makstavat pensionilisa 0,5%. Viienda ettepanekuga sätestatakse täitemenetluses ajutine erand kohustuslikku kogumispensioni puudutavate väljamaksete tegemise nõuete arestimisel. Kuuenda ettepaneku järgi võib füüsilisest isikust ettevõtja omatoodetud põllumajandussaaduste võõrandamisest saadud tulust, millest on tehtud [tulumaksuseaduse § 32] lõikes 1 nimetatud mahaarvamised, arvata maksusoodustusperioodil täiendavalt maha kuni 5000 eurot. Aitäh!

13:04 Aseesimees Siim Kallas

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Teile küsimusi ei ole. On võimalik avada läbirääkimised, millel saavad osaleda kõik Riigikogu liikmed. Kuna läbirääkimistel osalemise soovi ei ole ilmutatud, loen läbirääkimised selles küsimuses lõppenuks. Me peame läbi vaatama muudatusettepanekud, neid on kuus, nagu ettekandja ütles. Esimese muudatusettepaneku on teinud rahanduskomisjon ja juhtivkomisjon on arvestanud seda täielikult. Teine muudatusettepanek on samuti rahanduskomisjonilt ja juhtivkomisjon on arvestanud seda täielikult. Keegi hääletamist ei nõua. Ka kolmanda muudatusettepaneku on teinud rahanduskomisjon ja juhtivkomisjon on arvestanud seda täielikult. Neljaski muudatusettepanek on rahanduskomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud seda täielikult. Viies muudatusettepanek on samuti rahanduskomisjonilt ja juhtivkomisjon on arvestanud seda täielikult. Ka kuues muudatusettepanek on rahanduskomisjonilt ja juhtivkomisjoni arvamus on, et seda tuleks arvestada täielikult.

Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud ja juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 287 teine lugemine lõpetada. Muid ettepanekuid ei ole. Selle päevakorrapunkti käsitlemine on ammendatud ja istung on lõppenud.

13:06 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee