Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

XIV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Kolmapäev, 25.11.2020, 14:00

Toimetatud

13:57 Istungi rakendamine

14:01 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Tere päevast, austatud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu IV istungjärgu 9. töönädala kolmapäevast istungit.


1. 14:01 Riigihalduse ministri Anneli Oti ametivanne

14:01 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

President Kersti Kaljulaidi k.a 25. novembri otsusega nr 656 on Anneli Ott nimetatud riigihalduse ministriks. Järgnevalt kuulame ära tema ametivande. Palun!

14:01 Riigihalduse minister Anneli Ott

Austatud Riigikogu aseesimees! Austatud Riigikogu! Austatud peaminister! Asudes täitma Vabariigi Valitsuse liikme kohustusi, olen teadlik, et kannan selles ametis vastutust Eesti Vabariigi ja oma südametunnistuse ees. Tõotan pühalikult jääda ustavaks Eesti Vabariigi põhiseaduslikule korrale ning pühendada oma jõu eesti rahva heaolu ja tuleviku kindlustamisele. 

14:03 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Nii. Head kolleegid, läheme tänase istungiga edasi. On võimalus üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Eelnõude ja arupärimiste üleandmise soovi ei ole. Kohaloleku kontroll, palun!

14:03 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kohalolijaks registreeris ennast 75 Riigikogu liiget, puudub 26.


2. 14:04 Töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (250 SE) esimene lugemine

14:04 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Tähelepanu! Päevakorra täpsustamine. Me jätkame eile pooleli jäänud töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 250 esimest lugemist. Ja ma palun ettekandeks kõnetooli sotsiaalkomisjoni esimehe Tõnis Mölderi.

14:04 Tõnis Mölder

Hea istungi juhataja! Head kolleegid! Riigikogu sotsiaalkomisjon arutas oma 16. novembri istungil Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 250. Nii nagu eilegi suures saalis tutvustas eelnõu algataja esindaja ka meile eelnõu sisu. Eelnõuga laiendatakse töötuskindlustushüvitise saajate ringi ning selle kaudu tõstetakse ka töötuskindlustuse hüvitise suurust.

Oma komisjoni istungil kuulasime ära ka Vabariigi Valitsuse seisukoha. Vabariigi Valitsuse esindaja märkis, et valitsus arutas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud eelnõu oma 22. oktoobri istungil ning otsustas eelnõu esitatud kujul mitte toetada. Ta selgitas, et töötute sotsiaalse kaitse suurendamiseks võttis Riigikogu käesoleva aasta suvel vastu tööturuteenuste ja ‑toetuste seaduse ning töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse, millega tõsteti töötuskindlustuse hüvitise asendusmäär esimesel 100 päeval varasema 50% asemel 60%-ni. Samuti hakkab töötutoetus olema 35% asemel 50% käesoleva aasta töötasu alammäärast, tõustes järgmise aasta 1. jaanuarist 189 eurolt 292 euroni. Lisaks on alates 1. septembrist töötutel võimalik teha lühiajaliselt tööd ilma hüvitist kaotamata. Töötukassa andmetel on juba alates septembrist seda võimalust kasutanud ligemale 800 inimest.

Toodi ära ka eelarveline pool. Nende hinnangul läheks eelnõu rakendamine sellisel kujul maksma 48,2 miljonit eurot. Nii nagu eile siin suures saalis oli meilgi arutelu just nimelt eelarve kulude poole üle ja mitmedki küsimused komisjonis olid sellega seotud. Vastuseks komisjoni liikmete küsimusele, miks Vabariigi Valitsuse vastuses olnud numbrid ja eelnõu algataja eelarvelised numbrid omavahel ei klapi, öeldi, et suure tõenäosusega on algandmed väga erinevad ja sellest lähtuvalt on ka arvutuskäik pisut erinev.

Siis oli komisjonis veel kord küsimus, mis siis on nende kahe eelnõu vahe. Teadupärast on Sotsiaaldemokraatlik Erakond korra juba enam-vähem samasisulise eelnõu esitanud, selle number oli 199, ja toona see suures saalis toetust ei leidnud. Küsiti, mis on need argumendid või muutused, mis on nüüd juurde toodud, ja kas on algatajad pidanud ka vastavasisulisi läbirääkimisi ametiühingute ja tööandjate esindajatega, et teada saada, kui suur võiks olla see määr, mis leitakse katteallikaks. Eelnõu algataja ütles, et nende arvates on olukord majanduslikus mõttes muutunud ja seetõttu on nad tulnud uuesti selle teemaga siia suurde saali. Samamoodi ütlesid nad seda, et mis puudutab ametiühingute ja tööandjatega peetavaid läbirääkimisi, siis on seal laua taga kindlasti ka Vabariigi Valitsus. Nad loodavad, et kui see eelnõu saab heakskiidu, siis Vabariigi Valitsus neid läbirääkimisi peab.

Komisjon otsustas konsensuslikult teha ettepaneku võtta eelnõu päevakorda eilseks, aga kuna eilne töökava nihkus tänasesse, siis me arutame seda suures saalis täna. Siis oli konsensuslik otsus määrata komisjoni ettekandjaks Tõnis Mölder, siinkõneleja, ja teha ettepanek eelnõu tagasi lükata, selle poolt oli 5 komisjoni liiget ja vastu 4. Juhul kui eelnõu läbib esimese lugemise, on muudatusettepanekute tähtaeg Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kohaselt kümme tööpäeva. Aitäh!

14:08 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Teile on ka küsimusi. Paul Puustusmaa, palun!

14:08 Paul Puustusmaa

Suur aitäh! Hea ettekandja! Minu jaoks tekitavad ikka suurt segadust kulud. Hetk tagasi te ütlesite, et komisjonis arutasite, et rakendamise kulu on 48,2 miljonit. Eile oli siin juttu ka sellest, et saajate ringi laiendamise kulu on 88 miljonit. Siin on veel eraldi kirjas, et aastal 2020 on 29 miljonit ja aastal 2021 on 24 miljonit. Kokku teeb see umbes 130 miljonit. Aga ma ikkagi küsin: seesama 88 miljonit, mis on rakendamise kulu või laiendamise kulu, kui pika perioodi peale see on ette nähtud?

14:09 Tõnis Mölder

Aitäh! Veel kord ütlen, et sõltuvalt sellest, millal seda eelnõu rakendama hakatakse, võivad need algandmed Vabariigi Valitsusele antud arvamuse ja eelnõu algataja puhul erineda. Nii et ma arvan, et seetõttu see erinevus on. Mina ei oska neid numbreid siitpoolt päris täpselt kommenteerida. Eelnõu seletuskirjas on tõepoolest ühed numbrid ja Vabariigi Valitsuse vastuses on teised numbrid. Aga nii nagu ma oma ülevaates ütlesin, mulle tundub, et mõlemal juhul on algandmed väga erinevad.

14:09 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Kas fraktsioonidel on soovi avada läbirääkimised? Jah, Lauri Läänemets, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel, palun!

14:10 Lauri Läänemets

Lugupeetud kolleegid! Lugupeetud istungi juhataja! Elame keerulisel ja raskel ajal. Ma arvan, et seda eelnõu, mis praegu siin menetluses on, ei peaks käsitlema mitte ainult tavalise elu vaates, vaid seda peaks vaatama ka raske aja kontekstis – olukorras, kus inimesed on töö kaotanud, ja kahjuks võib juhtuda, et paljud veel kaotavad töö. On inimesi, kes on kaotanud töö kevadel, no nendega on selles mõttes juba päris keeruline, et teatud muudatustega, mida me siin parlamendisaalis kevade poole tegime, ja teatud muudatustega, mida lubati, aga mis kahjuks valitsusest tulemata jäid, oleme hiljaks jäänud. Näiteks nendel inimestel, kes töö kaotasid, aga kelle töötuskindlustushüvitis lõppes oktoobris, novembris või detsembris –mõnel lõpeb ka jaanuaris, veebruaris või märtsis, see järjest lõpeb –, on praegu võimalus saada töötutoetust 180 eurot, järgmisel aastal 290 eurot. Aga selle rahaga ei ela ära. Selle rahaga ei ole võimalik ära elada. Perede toimetulek satub tegelikult päris kõva löögi alla. Need on asjad, mida me peaksime vaatama just selle kriisi kontekstis.

Selle eelnõu üks olulisemaid muudatusi on minu arvates võimalus poolte kokkuleppel töölt lahkuda ja saada siiski töötuskindlustushüvitist. Ma arvan, et me kõik oleme kuulnud ja teame, et Eestis kahjuks ei ole igal pool niimoodi, et töötaja ja tööandja on võrdsetes suhetes. Jaa, me oleme proovinud seda seadusesse panna. Jaa, me rõhutame, et me pakume tuge. Aga tegelikult kipub tihti olema nii, et tööandja on tugevam osapool, ja kahjuks on tihti niimoodi, et töötaja ei tea kõiki oma õigusi ja võimalusi. Tihti juhtub, et ettevõte satub tõesti raskesse olukorda ja inimesega lõpetatakse töösuhe. Inimene tahab olla mõistlik ja tuleb ettevõtjale vastu, nii et töösuhe lõpetatakse poolte kokkuleppel. Aga nüüd pole tal enam võimalik hüvitist saada. Sisuliselt kukub ta kohe töötutoetuse peale – kohe potsti! –, 180 eurot kuus. Mis sellest, et see inimene on oma teenitud rahast maksnud igal aastal töötuskindlustusmaksu. See inimene on kogunud seda raha selleks raskeks olukorraks, mis võib tulla. Selles mõttes ma arvan, et kui me ei taha vaadata pikas perspektiivis ja me ei tunne, et seal peaks olema õigluse koht ja et inimene peaks saama töölt lahkudes enda kindlustusfondist raha tagasi, siis me võiksime vaadata seda kriisiolukorra loogikast lähtudes ja seda toetada. Kui vaja, teeme sellesse eelnõusse muudatused, aga need inimesed ei tohiks kuidagi kõrvale jääda.

Üldiselt on üldse kogu see loogika kuidagi vale. Kogu meie hüvitiste süsteem on üles ehitatud sellele, et inimene peaks kohe tööle minema –niipea kui sa töö kaotad või niipea kui sa töölt ära tuled. Aga äkki sa tulid töölt ära sellepärast, et sa tahad natukene ennast täiendada? Äkki sa tahad puhata? Sul peaks olema ka see võimalus ja sa peaksid saama teha seda niimoodi, et sind ei sunnita kohe tööle minema. Vaadake, see tööle minemise sund on kõige hullem. Selles mõttes, et kui sul raha ei ole, siis sa pead valima esimese ettejuhtuva töö. Aga see töö ei pruugi olla selline, kus sulle normaalset palka makstakse. See töö ei pruugi olla selline, kus sa saad oma oskusi rakendada. Selles mõttes vajaksid ka need seadusepügalad muutmist ja meie vastutulekut. Ma loodan, et te mõistate seda. Sotsiaaldemokraadid paluvad teil seda eelnõu toetada. Aitäh!

14:14 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Rohkem fraktsioonidel sõnavõtusoovi ei ole, läbirääkimised on lõppenud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 250 esimesel lugemisel tagasi lükata ja me läheme selle ettepaneku hääletamise juurde.

Austatud Riigikogu, panen hääletusele Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Riigikogu liikme Raimond Kaljulaidi algatatud töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Palun võtta seisukoht ja hääletada! Vabandust, tühistan hääletuse! Vabandust! Minu viga, tunnistan. Austatud Riigikogu, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 250 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

14:17 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ettepaneku poolt hääletas 65 Riigikogu liiget, vastu oli üheksa ja erapooletuid ei olnud. Eelnõu on tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja.


3. 14:17 Riigieelarve seaduse muutmise seaduse (riigieelarve läbipaistvuse suurendamine) eelnõu (251 SE) esimene lugemine

14:17 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Läheme edasi. Tänane teine päevakorrapunkt on Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu 251 esimene lugemine. Ja ma palun ettekandjaks Riigikogu liikme Maris Lauri.

14:18 Maris Lauri

Head kolleegid! Riigikogu liikmed kurdavad igal aastal, kui Riigikogusse jõuab uus järgmise aasta eelarve eelnõu, et sellest ei ole võimalik aru saada ja riigieelarve on läbipaistmatu. Sellest on räägitud palju ja on püütud otsida ka lahendusi. Eelmises Riigikogu koosseisus tegi riigieelarve järelevalve komisjon raporti pealkirjaga "Fiskaalpoliitika paradigma võimalikest muutustest Eesti parlamentaarses süsteemis", kus vaadeldi probleeme, mida Riigikogu liikmed ja muud inimesed olid tähele pannud, ning arutati selle üle, mida võiks teha. Väga lühidalt öeldes osutati sellele, et Riigikogu roll on eelarve käsitlemisel ebapiisav. Seal raportis käsitleti komisjonide asju, näiteks seda, kuidas võiks Riigikogu enda eelarvet menetleda ning kuidas võiks arutleda riigi eelarvestrateegia ja Rahandusministeeriumi rolli üle. Samas kurdeti seletuskirja ebaühtluse üle, võrdlusvõimaluste puuduse üle ja selle üle, et investeeringute programmist ei ole selget pilti. Leiti, et võiks olla elektroonne ligipääs, selle asemel et paksu paberipatakat sirvida, ja osutati ka aruandluse probleemidele. Selle aasta kevadel tuli välja Riigikontrolli raport "Ülevaade rahandusprognoosi ja -seirega seotud riskidest riigi eelarvepoliitikas", kus käsitleti eelarvenõukogu rolli, andmete usaldusväärsust, seda, mispärast tekivad hälbed, kuidas tekivad ootamatud puudujäägid eelarves jms. Eks neid teemasid on ka teisel viisil käsitletud. Kuna aga selles asjas väga edenemist ei ole toimunud, siis sai kokku pandud käsitlusel olev eelnõu. Kõiki teemasid ei ole selles eelnõus käsitletud ja on piirdutud suhteliselt vähestega, aga see ei tähenda, et teised teemad oleksid vähem olulised, nad kõik vajavad kindlasti rohkem diskussiooni ja arutelu.

Millest on selles eelnõus juttu? Kõigepealt räägin võib-olla eelarve detailsusest eelarveseaduses endas. Kui te seda vaatate, siis on siin üks pikem tabel ja seejärel tekstiparagrahvid. Kokku on seadus umbes 2,5 lehekülge pikk. Kuid seletuskiri on umbes 400 lehekülge, kord rohkem, kord vähem. Eelarvemenetluse käigus me saame ju veel igasuguseid lisamaterjale. Seaduse lühidus tähendab seda, et eelarveread on väga üldised ja oluline osa infost on tegelikult seletuskirjas. Siit tuleb välja üks sisuline probleem: nimelt, seadus on seadus, seletuskiri on seletuskiri. Seletuskirjas kirjutatu ei ole seaduse osa. See aga tähendab seda, et Riigikogu tegelikult ei otsusta mitte selle üle, kuidas raha kasutatakse ühes ministeeriumis või ühe programmi sees, vaid otsustab üksnes selle üle, kuidas raha ministeeriumide ja programmide vahel jaotub.

Mida see tähendab? Sellele osutas eelmisel nädalal ka riigikontrolör oma ettekandes, et eelarvekontrollil pole varsti enam suurt mõtet, sest asi on nii üldine, üldisel tasemel on aga kõik korras. Kuid probleemid on tihtipeale detailsuses, oluliselt sügavamal sees. Miks sellist üldisust toetatakse? Põhjus on kindlasti see, et minister saab tõsta selle tõttu oma raha selle suure ja üldise numbri sees ümber, kui ta tahab. Tekib küsimus, mida meie siin Riigikogus otsustame, kui me arutame selle numbri sees, et on sellised ja sellised investeerimisobjektid, kuigi reaalselt on võimalik, et investeeritakse hoopis kuskile mujale. Ja seadust selle käigus ei rikuta. Või on mingis programmis tehtud sellised ja sellised tegevused, aga lõpuks kulutatakse raha kuskile mujale.

Võib-olla karikatuurseim näide on selle aasta lisaeelarve. Kui me siin Riigikogus arutasime, kuhu peaks erinevate toetusmeetmete raha minema, siis lõpuks selgus, et ministeeriumide tasemel otsustati tõsta raha ühte või teise kohta. Kui Riigikogus aruteludes välistati näiteks absoluutselt kinnisvarainvesteeringud, siis nagu te kõik teate, otsustas minister, et võib küll, ja tegi sellise määruse, millega raha läks hoopis kinnisvarale, ehkki Riigikogus sellist otsust ei olnud vastu võetud. Teine asi on see, et nii mitmedki programmid on väga mahukad ehk sadades miljonites. Samas on selliseid programme, kus me räägime piltlikult öeldes kümnetest tuhandetest või isegi väiksematest numbritest. Detailsusaste on väga ebaühtlane, see võiks olla ühtlasem. Seetõttu tehakse selles eelnõus ettepanek, et eelarves oleks lisaks üldisele programmikulule esitatud ka selle programmi natuke detailsemad kulutused, näiteks tööjõu- ja majandamiskulud, tegevustoetused, mis antakse, või ka rahaülekanded, mis lähevad edasi jaotamisele, näiteks haridusvaldkonnas ülikoolidele või üldhariduskoolidele. Kindlasti ei pea kulud olema esitatud mitte väga suures detailsusastmes, vaid just nimelt sellises üldises mõttes. Selleks, et vältida liigset killustamist, ei pea nendes väikese mahuga programmides sellist detailsust tegema, kuigi siis peaks kõik olema seletuskirjas kindlasti olemas. Aga näiteks 50 miljoni pealt võiks minna see piir, millest suuremad summad peavad olema eelarveseaduses lahti kirjutatud, ülejäänud, väiksemate jaotus võiks olla seletuskirjas. See kehtiks ka investeeringute puhul, mitte ainult kulude puhul, st väga suuremahulised investeeringud tuleks üldisemal kujul ära näidata, näiteks esitada eraldi real planeeritud summad näiteks Rail Balticule või kokkuvõttes teedeehitusele või mingitele kinnisvarainvesteeringutele, et see oleks teada, kindlasti mitte ilmtingimata objektide kaupa eelarves.

Nüüd seletuskirja mahust. Ühtepidi on seda materjali kohutavalt palju, aga kui sellesse süveneda, siis selgub, et kogu vajalikku asja kätte ei saa. Sisukus on kindlasti väga palju kinni selles, kuidas selle seletuskirja koostajad tegutsevad. Kuid selle eelnõu kohaselt on mõned asjad peale seletuskirja kohustuslike elementide juba praegu ära määratletud. Seal oleks kirjas ka planeeritavad investeeringud, toetused, edasikantavad vahendid ning nende saajad üldisel tasemel ehk siis mitte väga detailselt, vaid just nimelt see, milleks ühed või teised vahendid on mõeldud. Ei peaks olema niimoodi, et näiteks teedeinvesteeringuteks on MKM-is 300 miljonit, aga pole selgitatud, kuhu need on mõeldud – kas teedeehituseks, kohalikeks teedeks või suurte maanteede jaoks. Kindlasti me saame aru, et sellised üldised arvestused peaksid olema.

Eelnevaga haakub ka ettepanek, mis kohustab Rahandusministeeriumi looma Riigikogu liikmetele ligipääsu riigieelarve eelnõu aluseks olevatele detailsematele andmetele. Kõik ei pea olema riigieelarve eelnõus või seletuskirjas, me võiksime mõnda asja ka elektrooniliselt vaadata. Kindlasti tekib küsimus, kui detailsetele andmetele ligipääsu vaja on, aga see on diskussioonikoht. Riigikogu liikmetel peaks olema võimalus pääseda ka riigieelarve täitmise andmetele juurde, mitte nii, et me peaksime manguma Rahandusministeeriumist andmeid selle kohta, kuidas eelarvet reaalselt kulutatakse. Miks on oluline teha seda elektroonselt? See seletuskiri läheks vähem mahukaks. Riigikogu liikmed saaksid juurde just sellele infole, mida neil on vaja, et eelarvet menetleda. Ja tegelikult oleks Riigikogul sel viisil võimalus kontrollida ka eelarve täitmise käiku.

Järgmine teema puudutab aruandlust. Mõni aeg tagasi sai avalikkus ootamatult teada, et riigieelarve oli hiiglaslikus puudujäägis, kuigi lubati, et tuleb ülejäägis või isegi tasakaalus. Milles oli põhjus? Nagu ma enne ütlesin, Riigikontroll süvenes asjasse. Aga lihtsamalt öeldes on nii, et meile antakse aru küll sellest, kuidas laekuvad maksud, kuidas Euroopa Liidu vahendeid saadakse ja kuidas neid kasutatakse, aga üldjoontes meil pole admestikku selle kohta, kuidas reaalselt kulusid tehakse. Kuine eelarve kulude jaotus on näha Statistikaameti koduleheküljel ja viimased numbrid on pärit eelmise, 2019. aasta detsembrist. Kahjuks ei ole need numbrid võrreldavad sellega, mis on meil riigieelarve struktuur. Kvartaalselt esitab Statistikaamet andmeid teatud viiteajaga kvartali mõttes, aga sellega on sama häda – neid ei saa samuti riigieelarvega võrrelda. Riigi majandusaasta aruanne, mida me täna siin peaksime kinnitama 2019. aasta kohta, on hiline, et hinnata riigieelarve täitmist. Riigieelarve, mis on riigi majandusaasta aruande üks osa, oleks võimalik tegelikult võtta kokku varem. Andmestik peaks olema koos ja kättesaadav juba vähemalt esimese kvartali lõpuks. Seetõttu on siin eelnõus ettepanek, et riigieelarve aruanne koostatakse järgmise aasta esimese kvartali jooksul ja sellises struktuuris, et see oleks võrreldav riigieelarvega, nii et me tõesti näeksime, kuidas seda eelarvet täidetakse.

Selleks, et ei valitsus ega ka Riigikogu ja avalikkus ei avastaks ootamatult, et me oleme hiiglaslikus puudujäägis, oleks vaja, et aruandlus eelarve tulude ja kulude kohta toimuks sagedamini – mitte kaks korda aastas nagu praegu, vaid neli korda aastas ehk iga kvartal – ja peale seda, kui see aruanne on esitatud valitsusele, saadetaks see ka Riigikogule. Juhul kui tulude laekumine on planeeritust oluliselt väiksem või kulud on tunduvalt suuremad kui prognoositud, tuleks esitada ka põhjendused, miks see nii on juhtunud. Valitsus peaks esitama planeeritavad sammud, mida tehakse, et see olukord saaks korrigeeritud. Vajaduse korral tuleks esitada ka muudatused eelarve jaoks või isegi lisaeelarve. Ja väikene asi: ministeerium peaks lisaks maksutuludele esitama oma koduleheküljel kindlasti ka kulude aruande. Hetkel näidatakse seal lihtsalt kulude üldsummat. Natuke detailsem esitus oleks kindlasti vajalik.

Head kolleegid! Ma loodan, et te kõik toetate seda eelnõu. Esiteks sellepärast, et see teeks meie kõigi töö lihtsamaks. Teiseks sellepärast, et ainuüksi nende muudatuste rakendamine teeks Riigikogu rolli eelarveprotsessis suuremaks ja tugevdaks Riigikogu rolli. See roll on aja jooksul kahjuks vähenenud. Aga ta tugevdaks ka Riigikogu rolli eelarve täitmises. Kindlasti on ka see hea, et valitsuse töö läheks selle eelnõu tulemusena lihtsamaks, kuna andmestik on täpsem, ning ka avalikkus tunnetaks ja näeks asju paremini. Ja miks mitte täiendada seda eelnõu ka teiste heade mõtetega või lahendustega. Ma kinnitan, et meie fraktsioon on valmis diskussioonideks ja vajaduse korral ka muutusteks. Nii palju lühidalt sellest eelnõust. Olen valmis vastama teie küsimustele. Aitäh!

14:33 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Tõepoolest, teile on ka küsimusi. Mart Võrklaev, palun!

14:33 Mart Võrklaev

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Esmalt arvan, et tegemist on vajaliku eelnõuga, ja tänan ka sisuka ettekande eest. Aga eelnõus on punkt, mida te ka kommenteerisite, et Riigikogu liikmetele tuleks teha elektroonselt kättesaadavaks eelarve alusandmed. Kas te olete selle eelnõu koostamisel arutanud või mõelnud, et äkki me võiks teha kogu eelarvemenetluse täisdigitaalseks? Kui me oleme kuulus ja edukas digiriik, siis ehk peaks ka eelarvemenetluse ajal olema kodanikel võimalik vaadata ja lihtsalt järele pärida, kas näiteks järgmisel aastal õpetajate palk tõuseb, kas Tallinna Haigla on eelarves või mitte jne? Seda võiks teha lihtsate päringutega. Ilmselt muudaks see läbimõeldult kogu menetluse lihtsamaks. Miks mitte ei võiks kusagil seal juures joosta kogu aeg järgmise aasta reaalne eelarve täitmise rida, kust on näha, kui palju on kulutatud ja kui palju on raha laekunud. Kuidas teile see mõte tundub ja kas see oleks reaalne?

14:34 Maris Lauri

Aitäh küsimuse eest! Kindlasti tuleb diskuteerida selle üle, kui palju saaks eelarvet elektroonseks teha. See, et eelarve oleks põhiosas elektroonselt menetletav, on minu arust hädavajalik. Sest mitme sentimeetri paksused paberipatakad ei ole operatiivsed, kui need on aga veel esitatud kas teksti- või PDF-failina, on nende menetlemine või võrdlemine eriti keeruline. Palju lihtsam oleks näiteks reaalsete tabelitena teha võrdlusi eelmise aasta andmetega või tegelike näitajatega või sellega, mis on planeeritud. Seda kõike ei saa praegu eriti hästi teha, see on põhimõtteliselt käsitsitöö. Nii et jah, elektroonsete andmete kasutamise mõte on minu arvates väga oluline. Kindlasti ei tähendaks see seda, et me peaksime minema päris alusandmete ja ülima detailsuseni, sest eks eelarve koostamisel on alati mängus teatud tinglikkus, aga mingi detailsem vaade peaks kindlasti olema. 

Kui palju peaks avalikkus kasutada saama? No ütleme niimoodi, et niipea kui eelnõu tuuakse Riigikokku, on ta ju otsekohe avalik. Vähemalt selles ulatuses peaks eelarve ja selle üldisemad taustamaterjalid olema, näiteks seletuskirja tasemel, nähtavad ka avalikkusele. Nii et eks see on diskussioonikoht, tuleb otsustada, kuhu tõmmata see avalikustamise piir. Kindlasti on ka selle eelnõu mõte see, et kui meil on olemas eelarve, siis seal kõrval peaksid olema ka reaalsed kulud, et me saaksime neid näha. Teatavasti on osa kulutusi arvestuslikud, nad on arvutatud mingite eelduste põhjal, näiteks toetuste suurus on tinglik, selles mõttes, et kui toetuse saajaid on rohkem, siis see summa läheb üle, aga kui toetuse saajaid on vähem, siis jääb midagi kasutamata. Aga see peaks olema inimestele ühtemoodi näha. Samas on teised summad ju fikseeritud ehk nendest ei tohi üle minna.

Hea oleks, kui me näeksime, kuidas raha kasutamine edeneb, näiteks aasta jooksul. Ma arvan, et see oleks väga hea mõte.

14:36 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Peeter Ernits, palun!

14:36 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! Jutt jumala õige. Aga minu küsimus on selles, et kas te omavahel Reformierakonna fraktsioonis mõtteid ei vaheta. Aasta tagasi ma kutsusin kokku riigieelarve arusaadavaks muutmise toetusrühma, see sisaldab kogu Riigikogu spektrit ja meie liikmed on Riigikogu juhatus in corpore ja aseesimees on Aivar Sõerd. Me pidasime siin maha väga põhjaliku arupidamise koos Riigikontrolli, õiguskantsleri ja Rahandusministeeriumiga. Riigikontroll koos Rahandusministeeriumiga on tegelenud meie ettepanekute analüüsiga, lihtsalt koroona tuli vahepeal peale. Nii et tegelikult on see ülevaade ja ettepanekud jäänud natukene ripakile. Praegu te tormate nagu lahtisest uksest sisse. Ei, kõik on jumala õige. Muuseas, te olite vahepeal ka rahandusminister, ma ei tea, kui ...

14:38 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Palun küsimus!

14:38 Peeter Ernits

Küsimus on selles, et miks te tormate lahtisest uksest sisse. Sellega me praegu tegeleme. Ja oleks võinud ka Aivar Sõerdilt küsida.

14:38 Maris Lauri

Aitäh! Küsimus on arusaadav. Jah, ma ju tean, et selline töörühm on Riigikogus olemas. Eks me ootasime, millal tulemused tulevad. Rääkisin ka nende inimestega, kes selles grupis töötavad, ja tundus, et asjad ei edene. Nii et minu meelest on juhtunud nii, nagu väga paljude Riigikogu toetusgruppide ja parlamendigruppidega juhtub, et nad alustavad hooga, aga jäävad siis mingil hetkel seisma. Võib-olla ma eksin, kuid mulle tundus, et uks on hakanud nagu kinni vajuma. Selles mõttes see, et ergutada selle asjaga edasi minema, oli kindlasti üks põhjus.

Teine põhjus on see, et reaalsus on paraku selline, et nii ministritel kui ka ministeeriumidel on teatud huvi hoida eelarvet natuke sellise udusena. Ja mulle tundus, et kuna sealtpoolt liikumist ei hakanud kõrva ega silma, siis ehk on vaja Riigikogust ergutust.

Kolmandaks, ma arvan, et Riigikogu ei pea alati istuma ja ootama, mida üks või teine minister teeb või kuidas ministeeriumis midagi tehakse, vaid võiks teatud asjades olla eestvedaja ja algataja, nii et ministeeriumid, ministrid, valitsus saaks sinna juurde astuda ja panustada. Nii et ma hea meelega näeksin seda, et see eelnõu oleks alustuseks. Kui on häid ideid, siis seda eelnõu saab kindlasti täiendada ja teha vajalikke muudatusi. Nii et valitsuse ettepanekud on väga teretulnud. Ma arvan, et see oleks isegi tore, kui vahelduseks mõni eelnõu töötatakse välja Riigikogu algatusel ja valitsus tuleb ise juurde.

14:40 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aivar Sõerd, palun!

14:40 Aivar Sõerd

Austatud juhataja! Austatud ettekandja! See eelnõu on samm edasi, aga põhiprobleem on minu arvates see, et eelarve on tehtud läbipaistmatuks tegevuspõhise ülesehitusega. Eelarve on jaotatud programmideks ja raha eraldatakse programmidele selleks, et teatud mõõdikuid täita. Võtame sellesama transpordiprogrammi: 400 miljonit on maht, raha eraldatakse selleks, et transpordi osakaal leibkonna kuludest ei kasvaks üle 12% kuni aastani 2024. Üks mõõdik, 12% seda ei ületataks. Mis mõte sellel on? See suur programmiline ülesehitus ja mõõdikud, las need olla eelarvet illustreerivad mingisugused lisad, aga neid programme pole siia vahele vaja. Raha tuleb eraldada otse kuludeks, mitte neid programme sinna vahele toppida, see teeb eelarve täiesti läbipaistmatuks. Ma küsingi, kas ei oleks aeg see tegevuspõhine eelarve prügikasti visata.

14:41 Maris Lauri

Aitäh, hea Aivar! Siinkohal olen ma sinust teistsugusel arvamusel. Ma arvan, et tegevuspõhisel eelarvel on oma sügav sisu. Aga see tegevuspõhine eelarve ei ole meil võib-olla kõige paremini välja kukkunud. Tegevuspõhise eelarve loogika on ju see, et seatakse eesmärk, mida soovitakse saavutada. Kui see eesmärk ei ole adekvaatselt seatud, siis juhtubki nii, nagu sa kirjeldad. Ja tõsi ongi see, et kui me vaatame seletuskirja, siis väga paljud eesmärgid, sihid, näitajad ei haaku sisuliste eesmärkidega. Näitajad on tihtipeale vanad. Ütleme nii, et nad on ammu täidetud või siis sellised, mis ei ole realistlikult täidetavad.

Ehk minu arvates on probleem selles, et sihikute seadmisega ollakse hädas või on lähtutud sellest väga formaalselt. Mida me soovime saada? No näiteks, kas me soovime saavutada seda, et meil oleksid korralikud teed, või me soovime saavutada seda, et mingid kulutused väheneksid? Kas me soovime saavutada seda, et lapsed käiksid koolis ja saaksid hea hariduse, või me soovime saavutada seda, et lapsed oleksid koolis õnnelikud? Piltlikult öeldes peavad eesmärgid vastama sellele, mida eelarve teeb, ja eelarve eesmärgid ei pruugi alati olla sellised, nagu me paneme kaunitesse ja kindlasti vahel ka vajalikesse strateegiatesse. Kui me täna arutame siin saalis ka arengustrateegiat "Eesti 2035", siis see on väga üldine strateegia ning sealt on raske võtta mingit näitajat ja panna see eelarvenäitajaks. Eelarvenäitajad peaksid olema praktilised, mõõdetavad ja arusaadavad. Kui mingi näitaja on saavutatud, siis on ta saavutatud ja tuleb seada uus. Kindlasti on olemas ka selliseid valdkondi, kus näitajat on keeruline seada, näiteks välispoliitikas või ka kaitsepoliitikas. Me tahame olla kaitstud, eks, st me ei saa eesmärgiks seada seda, et meil on nii ja nii palju inimesi väeteenistuses või kaitseväes, või mingeid muid näitajaid. 2% SKT-st on ka vahend, mitte eesmärk. Küsimus on selles, kuidas me eesmärgid seame.

14:44 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Urmas Kruuse, palun! 

14:44 Urmas Kruuse

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Jüri Ratase esimese valitsuse ajal sattus Exceli tabel põlu alla. Kui me vaatame Jüri Ratase valitsuse eelarve koostamist, siis mulle tundub, et see on olnud suur viga. Sellepärast, et nii loetamatut, nii halvasti planeeritud ja nii suures miinuses eelarvet ei ole meie vabariigi silmad minu arust varem näinud. Teie juttu kuulates tekib küsimus, sest seal on väga palju loogikat ja omavalitsustes kogemust omades ei ole seal mitte midagi uut, vaid täiesti nominaalsed vajadused. Öelge palun, mis võiks olla see asjaolu, mis seaks selle võimaliku eelnõu õiguse ja sellise vastuvõtmise kahtluse alla. Kas te tunnetate, et see on võimalik vastu võtta, või ei saavuta me siin ikkagi konsensust? 

14:45 Maris Lauri

Aitäh! Ma arvan, et selle eelnõu põhjal on võimalik saada Riigikogus vajalik konsensus, alates sellest, et meil oleks lihtsam eelarvet menetleda –see ei ole lihtne protsess, mitte ainult rahanduskomisjonis, vaid ka teistes komisjonides – ja aru saada, mida tehakse. See on praktiline pool meie endi jaoks. Kindlasti on küsimus selles, et kui materjal, millega töötatakse, on selge ja arusaadav, siis on ka selle n-ö kaitsmine lihtsam. Ma arvan, et ka valitsusel oleks lihtsam oma asju kaitsta, kui ta seda paremini näeks ja hoomaks. Samuti oleks täitmist lihtsam jälgida, kui meil oleks olemas vajalikud andmestikud. Ja ka avalikkusele oleks see vajalik.

Tegelikult mina arvan, et see oleks kõigile vajalik, väga laiale ringile, et me saaksime aru, mis asi on riigieelarve, kuhu raha kulutatakse ja miks seda tehakse. Me saaksime siis alati arutada, kas need lahendused, mis eelnõus on välja pakutud, on kõige paremad. Võib-olla on kellelgi mõni suurepärane idee, mille peale meie ei tulnud. Ütleme niimoodi, et need on meie pakutud variandid, mis tundusid kõige arukamad. Aga eks igaühel on erinevaid vaatenurki. Olles olnud majandusanalüütik, oskan ma natuke vaadata asju peale avaliku ka erasektori poole pealt, kes on samuti huvitunud riigi raha kasutamisest ja kellel on ilmselt vaatenurk natuke teistsugune kui võib-olla kusagil mõnes teises huvigrupis. Läbipaistvus on minu arust niivõrd loogiline. Sest sa ei saa töötada asjaga, millest sa aru ei saa. Kui me saame aru, siis on ka töökvaliteet parem.

14:48 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Paul Puustusmaa, palun!

14:48 Paul Puustusmaa

Suur tänu! Hea ettekandja! Iseenesest on tegemist väga meeldiva initsiatiiviga ja ma ei püüa üldse olla kriitiline selle suhtes, küll aga ma püüan põhimõtteliselt aru saada. Siin te viitasite asjaolule, et praegu oleme olukorras, kus seadus ise on 2,5 lehekülge pikk ning seletuskiri on 400 lehekülge, aga on vaja teha see protsess läbipaistvamaks ja peenemaks, sealt on vaja teatud asjaolusid esile tuua. Siit tulebki küsimus. Mis siis toimuks, sedapidi, kui me nüüd hakkaksime täpsemalt kirjutama – kas siin ei ole hoopis sellist ohtu sees, et nüüd läheb seadus väga paksuks ja seletuskiri väiksemaks, ütleme, siis on seadus 200 lehekülge ja seletuskiri 200 lehekülge? Kas see muudab siis olukorra paremaks või kuidas?

14:48 Maris Lauri

Aitäh küsimuse eest! Tegelikult nende muudatustega ei peaks minema eelnõu 200-leheküljeliseks. Võib-olla ta läheb viieleheküljeliseks, mis ei ole väga palju, aga võib-olla ta läheb ainult neljaleheküljeliseks. Just nimelt, küsimus on selles, et tuleks jagada suuremad summad, mitte kõik pisikesed summad, mis praegu eelarves on, detailselt ära ning mitte minna väga suurde detailsusastmesse seaduseelnõu tasemel. Piltlikult öeldes, kui praegu on kuhugi reale kirjutatud 300 miljonit, siis võiks selle ära jagada ja kirjutada mitte ühe reana, vaid selliselt, et tööjõukulud on nii palju, majandamiskulud on nii palju, toetused, mis antakse, on nii palju, ja veel mingi rida. Ühe rea asemel võiks olla kolm-neli-viis rida. Ehk ta võib minna kaks-kolm korda paksemaks. Kõik programmid ei ole nii mahukad. Siin on, ma ütlen, pakutud 50 miljoni piiri, st kui mingi programmi maht on kuni 50 miljonit, siis seda ei ole vaja eelnõus detailsemalt kirjeldada. Võib, aga ei pea. Kindlasti ei pea sinna kirjutama, et sellele koolile või sellele haiglale nii palju. Ühesõnaga, nii detailselt kindlasti ei pea eelarveseaduse eelnõus asju lahti kirjutama. 

14:50 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Peeter Ernits, palun!

14:50 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! Ma jätkan oma eelnevat juttu. Miks teie kunagi rahandusministrina ei teinud samme, et eelarve selgemaks muutuks? Te ütlete, et rahandusministritel on see komme, et nad tahaksid hoida seda võimalikult hägusa. Ja teine küsimus: miks te ei ühinenud meie toetusrühmaga ega osalenud nendes aruteludes, kus osalesid meie kolleegid Aivar Sõerd, Siim Kallas, Andres Sutt jt? Nüüd tulete selle jutuga siia ehk tormate nagu lahtisest uksest sisse. Miks te ei osalenud algusest peale?

14:51 Maris Lauri

Aitäh! Esiteks, ma kindlasti ei ütle, et eelarve läbipaistvuse vastu töötavad rahandusministrid. Tihtipeale töötavad vastu hoopis teiste valdkondade ministrid. Mis puudutab minu ametiaega rahandusministrina, siis ma tuletan meelde: ma olin ametis viis kuud, millest üks kuu oli peale valimisi – ükski minister ei tee otsuseid peale valimisi – ja enne seda neli kuud vahetult enne valimisi. Ma lihtsalt ei jõudnud selliste asjadega tegeleda ja ilmselt poleks olnud ka õige vahetult enne valimisi hakata tegelema väga suurte ja oluliste asjadega. Kui mul oleks olnud au saada rahandusministriks peale valimisi, oleksin selle teema kindlasti tõstatanud.

Mis puutub sellesse, miks ma ei ole teie grupis ega osale kohtumistel, siis, nagu te kindlasti teate, Riigikogus on väga palju teisi gruppe ja väga palju teisi tegevusi. Esiteks toimus selle grupi moodustamine ilmselt hetkel, kui ma seda tähele ei pannud. Teiseks, ma teadsin, et mu kolleegid fraktsioonis selles osalevad. Selle eelnõu koostamisel ma töötasin koos kolleegidega, see on selles mõttes kollektiivne töö, nii et nende mõtted on arvesse võetud. Ma leian, et alati ei pea ka olema ühe või teise grupi liige. Inimene võib töötada mõne teema kallal, ilma et ta peaks kindlasti olema vastava grupi liige.

14:53 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Toomas Kivimägi, palun! 

14:53 Toomas Kivimägi

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma ei saa olla nõus Peeter Ernitsa märkusega, et see on just nagu lahtisest uksest sissemurdmine. See uks oli lahti aasta aega. Aasta aega. Mulle meenub, kui 2020. aasta eelarve eelnõu oli laual. Taas viitan sellele, rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk lubas oma ettekandes, et järgmisel aastal on oluliselt läbipaistvam riigieelarve eelnõu. Nüüd mõnda aega tagasi selgus, et see on täpselt samasugune, kui mitte öelda hullem. Ma ei kahtle Aivari heades kavatsustes, aga ilmselt valitsus ikkagi ei soovinud seda muuta. Selles mõttes see on tegemata töö, mida Reformierakond praegu aitab teha. Aga minu küsimus on selline: missugune võiks olla Rahandusministeeriumi tippametnike hoiak seesuguse lähenemise suhtes riigieelarve eelnõu menetlemisel? Kas see vastuseis tuleb üksnes poliitikute poole pealt?

14:54 Maris Lauri

Aitäh küsimuse eest! Oma esimeses vastuses kolleeg Ernitsale ma ütlesin, et minu arvates uks oli kinni vajumas, sellepärast oli vaja see uuesti lahti teha. Mis puudutab ministeeriumi seisukohti, siis ega inimeste sisse ei näe, aga nii mitmedki siia eelnõusse pandud mõtted on tegelikult ju läbi arutatud ka ministeeriumi inimestega. Ja see mõte, et luua Riigikogu liikmetele näiteks elektroonne ligipääs teatud taustaandmetele, tuli ka sealtpoolt. Eks ideid on olnud ju erinevaid. Ütleme niimoodi, et siin eelnõus ei ole kõiki teemasid käsitletud. Näiteks eelarvenõukogu teemat, mis on kindlasti ka väga huvitav, ei ole siin üldse. Aga see vajabki rohkem diskussiooni ja võib-olla ka laiemat kaasamist. Eelarvenõukogu kõrval võiks olla ka näiteks Eesti Pank, kelle juures see nõukogu tegutseb. Nii et siin on hästi palju diskussioonikohti. Me võiksime seda kõike siin arutada.

Ma arvan, et subjektiivsete emotsioonide puhul võib mõni minister või mõni ametnik tunda, et parem kui asi olekski nii, nagu ta on, ja võib-olla veel hägusam. Aga poliitikutena me ju teame, et ühel hetkel oled sa opositsioonis ja teisel hetkel koalitsioonis, st sinu rollid muutuvad, aga teises rollis võivad su huvid ja vajadused olla hoopis teistsugused. Nii et sobiva kompromissi otsimine on minu arvates Riigikogu ülesanne. Eelkõige tahan ikkagi rõhutada: tähtis on, et Riigikogu ise ennast kehtestab, tegeleb ise teemadega ja algatab ise teemasid.

14:56 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Jürgen Ligi, palun!

14:56 Jürgen Ligi

Aitäh! Mina olin üks, kes arvas, et ehk ei ole kuigi arendav õppida eelarvet tundma Peeter Ernitsa juhtimisel, ega ühinenud selle asjaga. Aga võiks talle meelde tuletada, et eelarve võttis sellise vormi Ratta valitsuse ajal. Ei maksa meil siin endale liiga palju tuhka pähe raputada. Küll aga äkki oleks võimalik, selleks et talle meelehead teha, sest ta võtab kogu aeg sõna sellises stiilis, kirjutada sinna seadusesse paragrahv, et muuta tohib ainult neid asju, mis on juba muudetud. Midagi ära muuta ei tohi, muutus peab kordama senist. Ta räägib alati, et miks te ei teinud seda juba enne. Lepiks kokku, et kirjutame selle paragrahvi, siis saaks sellest jorinast lahti.

14:57 Maris Lauri

Aitäh! Jah, Jürgen, see oli sinu mõte. Võib-olla me võime ka selle ettepaneku kirjalikult vormistada muudatusettepanekuna ja siis me saame kindlasti arutada, kas Riigikogu tohib muuta ainult asju, mida ta on aja jooksul kunagi enne juba muutnud. Aga ma arvan, et praktikas on vahetevahel vaja muuta asju, mis on kivistunud ja ajale jalgu jäänud. Eks asjadel on ka see kalduvus, et kui neid joone peal ei hoita, siis nad vaikselt pisitasa vajuvad mäest alla. Ja mulle tundub, et see eelarve läbipaistmatus on süvenenud nende aastate jooksul, kui ma siin Riigikogus olen olnud. Ma julgen küll öelda, et sel aastal oli seletuskiri natuke ühtlasem, kui ta oli eelmisel aastal. Aga probleem on näiteks sellega, et kui võrrelda järgmiseks aastaks planeeritavaid summasid eelmise aasta omadega, siis ei ole see alati võimalik. Ministeeriumist öeldi, et aga teate, nüüd on meil programmid kokku liidetud ja endise kolme või nelja programmi asemel on üks hästi suuremahuline programm. Ma ütlesin, et kui te ainult programmid kokku liitsite, siis oleks võinud ju summad ka kokku liita. Selle peale pilgutati silmi. Nii et selle kokkuliitmise pidin kahjuks ise ära tegema. Ja seal kulus ausalt öeldes Exceli tabel ära. Excel on tegelikult väga kasulik tööriist, nii nagu on näiteks pastakas.

14:59 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Urve Tiidus, palun!

14:59 Urve Tiidus

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Mulle jäi siin kõrvu kolleegide väikene mõtteavaldus headest kavatsustest ja see meenutas mulle sellist mõnevõrra klišeelikku rahvaütlust, et heade kavatsustega on sillutatud põrgutee. Aga küsimus puudutab hoopis seda, et meil on siin pika ajalooga demokraatlikke riike ümberringi ja sõprade hulgas. Kellel on ideaalne riigieelarve, kellest võiks eeskuju võtta?

15:00 Maris Lauri

Aitäh! Ma arvan, et eelarve on selline nähtus, mis ilmselt mitte kuskil ei ole ideaalne. Iga riik kohendab seda ja muudab seda. Ka Eesti peab seda muutma vastavalt muutuvatele aegadele ja vajadustele. Kui võib-olla 1990-ndatel oli see eelarve ühtpidi väga detailne ja, niipalju kui oleme tolleaegsete Riigikogu liikmete jutust kuulnud, häda oli selles, et asi oli liiga detailne, siis nüüd on pendel jooksnud justkui teise serva, kus eelarve on muutunud väga üldiseks. Tõenäoliselt on õige variant kuskil seal keskel, st et ta ei ole ei liiga üldine ega liiga detailne. Variante on väga erinevaid. Aga teema, mida see eelnõu küll ei käsitle, on eelarvenõukogu või sellised sõltumatud organid, kes vaatavad eelarve koostamise protsessi, koostavad prognoose vms. On riike, kus sellega on väga hästi toime tuldud ja kus ta töötab väga edukalt. Näiteks, Rootsis peetakse eelarvenõukogu hästi toimivaks ja edukaks. Ma arvan, et me võiksime sealt väga palju õppida. Meie eelarvenõukogu on minu subjektiivsel hinnangul pisut hambutu ja tema vaimset kapatsiteeti, teadmisi võiks rohkem kasutada ka lihtsalt selleks, et eelarve oleks parem ja eelarve koostamine oleks kompetentsem.

15:01 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Henn Põlluaas, palun!

15:01 Henn Põlluaas

Aitäh! Ligi juttu ei saa muidugi tõsiselt võtta, nagu alati. Aga ma meenutan seda, et kui eelmise koosseisu ajal oli võim veel Reformierakonna käes, siis me riigieelarve kontrolli erikomisjonis konsensuslikult kõikide erakondade esindajatega ja koostöös Riigikontrolliga töötasime välja terve rea ettepanekuid eelarve lihtsustamise ja arusaadavuse parandamise huvides. Need ettepanekud on just selle murdmiseks, mida kõik need aastad on läbi viinud ju tegelikult Reformierakond, tänu kellele eelarve nii arusaamatu on. Aga Reformierakond tõmbas enda inimesed sealt tagant ära, me esitasime selle Riigikogule, aga loomulikult teie juhtimisel lükati see tagasi. Nüüd töötab see parlamendi toetusgrupp kõikide erakondade esindajate, Riigikontrolli ja Rahandusministeeriumi toel. Miks te torpedeerite taas seda ühistegevust?

15:03 Maris Lauri

Aitäh! Lugupeetud härra Põlluaas! Kui te oleksite kuulanud tähelepanelikult minu ettekannet, siis ma osutasin sellele raportile. Selle raporti põhikoostaja oli tolleaegne Reformierakonna fraktsiooni liige Kristjan Kõljalg. Ja kui me vaatame neid ettepanekuid, mis seal tehti, siis enamikku neist ei ole rakendatud. Ma tuletaksin meelde, et selleks ajaks, kui see raport sai valmis ja seda oleks võinud hakata ellu viima, vahetus valitsus. Nii et võib-olla me peaksime küsima siis eelmise valitsuse käest ja võib-olla ka praeguse valitsuse käest – kuna valitsusjuht on sama ja vähemalt kaks erakonda on samad nii eelmises kui ka praeguses valitsuses –, miks siis sellega edasi ei mindud.

Mispärast eelarve on läinud udusemaks? Siin on erinevaid põhjuseid, ma olen mõningaid neist nimetanud, aga mina küll ei julge öelda, et põhjuseks on Reformierakond. Muidugi võib olla Reformierakonna süü ka see, et sel aastal ei ole veel lund maha tulnud või ma ei tea veel mis. (Hääl saalist.) Nii et teie vabadus on süüdistada, aga tehke seda siis mõistlikult ja mõistusega. 

15:04 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aivar Sõerd, palun!

15:04 Aivar Sõerd

Aitäh, austatud juhataja! Austatud ettekandja! Eelmise Riigikogu koosseisu, riigieelarve kontrolli erikomisjoni tehtud ettepanekutest – neid oli vist seitse – on päris palju arvesse võetud. Ja muuseas, tänu nendele ettepanekutele on praegu olemas investeeringute loetelu. Vahepeal kadus see üldse ära, aga komisjoni ettepanekul toodi see tagasi.

Aga ma küsin selle kohta, et eelmise koosseisu ajal oli siin ka selline dokument, mis käsitles eelarve paradigma võimalikkust Eestis. See oli Riigikogu soov. Ma vaatasin, et seal ei olnud kirjas, et Riigikogu soovib nüüd tegevuspõhist eelarvet tingimata. Seal käsitleti tulemuspõhist eelarvet ja öeldi, et see sobib programmide kirjeldamiseks, mis on rohkem kui üks aasta. Aga nüüd on terve eelarve tegevuspõhine. Kas need programmid ja mõõdikud ei võiks olla eelarvestrateegia lisa, mitte aga konkreetse aasta eelarveseaduse kogu sisu? Las nad olla strateegiat illustreeriv lisa. Miks on vaja tuua seadusesse programmid, mida ei ole võimalik praktikas rakendada?

15:06 Maris Lauri

Aitäh! Kui see raport koostati, siis oli alles üksikutel ministeeriumidel tegevuspõhisus programmide mõttes. Ja kindlasti oli küsimus selles, et eelarve oli väga ebaühtlane, sest osa ministeeriume oli andmeid esitanud endisel viisil, aga osa oli teinud seda uutmoodi ehk programmidega. See tekitas kindlasti mingil määral segadust. Eelmisest aastast alates on kõik tegevuspõhiselt. Iga muutusega kohanemine võtab kindlasti aega. Alati on küsimus selles, mida me soovime saada.

Kui mu mälu ei peta – võib-olla ta petab ka, sest ma ei ole Riigikogus nii kaua olnud –, siis aastaid oli kuulda kurtmist selle üle, et ministeeriumid tegutsevad rutiinis ja nendel ei ole eesmärke või tulemusi, mida nad peaksid saavutama. Nii et see tulemuspõhisele eelarvele minek oli ilmselgelt seotud sooviga tekitada seos ametkondade ja sihtide ja eelarvete vahele, nii et kulutused oleksid seotud sihtidega ja ministeeriumides oleks sihid. Nagu ma enne ütlesin, siis mulle tundub, et nende sihtide seadmisega või määratlemisega ollakse hädas. See on nagu see koht. Kui me oleme küsinud nende sihtide kohta, siis öeldakse, et see on kuskil selles või teises arengukavas kirjas. Erasektoris tehakse ju ka suuremates ettevõtetes pikaajalisi plaane ja eelarvearvestusi ning seatakse sihte, aga selliseid üldisi eesmärke ei seota eelarvega, vaid eelarve täitmine seotakse konkreetsete lähemate eesmärkidega. Mul on tunne, et vaat selle koha peal on võib-olla probleem. Ehk need sihid ei ole õigesti seatud. Ei ole valitud õiged sihid, eesmärgid. Kui need õigesti seada, õigesti valida, siis oleks ilmselt ka arusaadavam, mida tehakse. Ütleme nii, et eelarve on alati lihtsam, kui on konkreetsemad eesmärgid ja õigemad eesmärgid. 

Aga tõesti, tihtipeale need arvulised eesmärgid, mis meil ministeeriumide või programmide juures on, kui me eelarvet vaatame, on pisut kummalised. Ütleme nii, et see, mis sinna teksti on kirjutatud, ei ole tegelikult väga hästi seostatav sellega, mida tahetakse saavutada. Aga see seos peaks olema selge. Need numbrid ei pea ilmtingimata olema kuskilt arengukavast nopitud, vaid võiks olla nii, et kui meil on aasta eelarve, siis need oleks aastaga seotud, ja kui me räägime RES-ist, kus on nelja-aastane tegevuskava, siis peaksid seal olema teistsugused sihid. Või ütleme, et need põhjendused ja sellised asjad võiksid olla loogilisemalt seotud. See seos ei ole praegu võib-olla kõige parem.

15:09 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Tarmo Kruusimäe, palun!

15:10 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Teie käest on hea küsida just seda täpsemat võrdlust, sest olite mõne aja eest ju ise samuti minister ja oskate öelda, kuidas ja mil moel käis selle eelarve koostamine. Lihtsalt teadmiseks: kui palju, millises suurusjärgus läbipaistvus on kadunud – on see 50%, on see üks kolmandik? Küsin, et aru saada, kui suur see probleem on võrreldes sellega, mis teie ajal tookord oli, ja milline on praegune olukord.

15:10 Maris Lauri

Aitäh! Vaat, eelarve läbipaistvusega on selline lugu, et seda on raske mõõta ja seetõttu on ka raske öelda, mitu protsenti on asi kehvemaks läinud. Läbipaistvus on kehv siis, kui sa ei saa aru, ja mida halvemini sa aru saad, seda kehvem on läbipaistvus. Kui sul tekib küsimusi eelarvega toimetamisel – näiteks, mis selle numbri taga on või kust kohast see number saadakse ja miks need kaks numbrit, mis omavahel liites peaksid andma kolmanda numbri, millegipärast ei anna seda kolmandat numbrit kokku –, siis on midagi viltu. Kui on väga palju sellist laadi küsimusi, siis ilmselt on midagi lahti selle materjaliga, mille kallal sa töötad. Ja olles nüüd Riigikogus olnud, olen näinud, et igasugu lappamisi ja numbrite tagaajamisi on minu jaoks küll juurde tulnud, mitte vähemaks jäänud.

Võib-olla osaliselt on asi selles, et me töötame paberitega. Võib-olla elektroonselt oleks pilt selgem. Võib-olla on küsimus ka selles, et need numbrid ei ole, ütleme, ühtlaselt esitatud. Üks minister näiteks selgitas seda, miks tema ministeeriumi seletuskirjas ei ole näidatud ühe või teise valdkonna kulusid, sellega, et aga meile öeldi, et numbreid ei pea kirjutama. Nad olid lihtsalt kirjutanud, et me teeme seda, teist ja kolmandat, kulutame neljandale ja viiendale asjale. Kõik teised ministeeriumid kirjutasid numbreid, aga nemad millegipärast ei kirjutanud numbreid. Tegemist on väga suure ministeeriumiga, väga suurte kuludega, nii et kohe plaks on eelarvest mitu protsenti läbipaistmatu selle tõttu, et meil on eelarves piltlikult öeldes kokku ministeeriumi peale võib-olla kümme rida, kuigi peaks olema võib-olla 50 rida. Nii et sellised asjad juhtuvad.

Ja veel. Ma ikkagi rõhutaksin seda, et üks asi on andmestik seletuskirjas ja teine on eelarve eelnõus endas, selles tabelis, mille me kinnitame. Mis on juriidiline nõks? See, et seadus on seadus, seadus kehtib ja seadusest tuleb kinni hoida. Seletuskiri seletab, kuidas need numbrid on saadud ehk miks nii on. Kui seletuskirjas numbreid ei ole, siis ei ole võimalik aru saada, kuidas see suur number sinna eelnõusse on tulnud. Väga lihtne põhjus.

Ma loodan, et ma vastasin teile. Ütleme niimoodi, et ma ei saa täpsemini öelda, aga kui suure ministeeriumi puhul detaile ei esitata, siis sa ei saagi aru, kust mingi number kokku saadakse.

15:14 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Jürgen Ligi, palun! 

15:14 Jürgen Ligi

Kui Henn Põlluaas ütleb "Reformierakond", siis tuleb teda muidugi väga tõsiselt võtta. Aga ma tuletan meelde, et Reformierakonna juhtimisel pandi eelarvet viimati kokku 2014. aastal. Palun rääkige ära, kuidas me seda teeme! Kuidas me siiamaani hoiame seda riiki ikkes, ei luba teha õigeid asju ja muudame eelarvet järjest segasemaks? Selle eelnõu koostajana te kindlasti seda teate.

15:14 Maris Lauri

Aitäh! Jaa, see on väga keeruline küsimus. Ma olen ka ise selle üle vahetevahel mõelnud. Ja ma kahtlustan, et see on seotud teatud paranormaalsete nähtustega.

15:14 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Riina Sikkut, palun!

15:14 Riina Sikkut

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Minu meelest eelarve on väga oluline dokument, mille üheks oluliseks kasutajaks ongi Riigikogu, selle liikmed. Kui me räägime ikkagi kasutajakesksusest ja sellistest asjadest ühiskonnas laiemalt, siis see, et eelnõu lugejad ja seletuskirja kasutajad sellest aru saavad ja sealt kasulikku infot leiavad, on nii elementaarne, et Riigikogu algatatud eelnõu on täiesti loogiline. Ja ma olen nõus, et kõik erakonnad võiksid kaasa töötada, et saaks nii riigieelarve seadus kui ka seletuskiri sellisele kujule, mis oleks meie jaoks arusaadav, mõistlik ja läbipaistev. Aga kuidas sulle tundub, kas sellest oleks kasu ka laiemalt? Kui seletuskiri annab iga valdkonna kohta näiteks ühel-kahel leheküljel sellise lihtsa ülevaate, kui majandusaasta aruande ettekandmine toimub juba kevadel, kui eelmisest aastast on väga vähe möödas ja ta on veel relevantne, ning kui eelarvenõukogu annab sisukamat ja laiemat tagasisidet ja see saab meedias laialdast kasutust, siis kas ei ole kogu ühiskonnale kasulik informatsioon, mida inimesed oma maksuraha eest saavad? See võiks parandada maksukuulekust ja tuua riiki inimesele lähemale. Kuidas selline laiem ühiskondlik kasu sulle tundub?

15:16 Maris Lauri

Aitäh küsimast! Tõesti, üks asi, millega see eelnõu tegeleb, on see, et meil endil oleks mugavam seda riigieelarvet menetleda, olla selle menetlemise juures sisulisem ja mitte kulutada aega, ka ametnike aega sellele, et kuule, mis number see on, kust te selle saite, mida see tähendab, mul ei tule need numbrid kokku. Selline asi kaoks siis ära. Ja sellele aitab minu arvates väga palju kaasa just elektroonne lähenemine. Kui need põhitaustamaterjalid on näha, siis ei teki ehk sellist laadi küsimusi, et kust üks või teine asi kokku tuleb. Mis puudutab avalikkust, siis kindlasti on väga oluline, et inimesed, eelkõige kodanikud, näeksid, kuhu raha kulutatakse ja kuidas selle kulutamiseni jõutakse.

Tore on teada seda, et vaat nii mitu protsenti läheb tervishoidu või haridusse. Aga oluline on ju ka teada, mida selle rahaga täpsemalt tehakse, miks ta sinna läheb just nimelt selles summas, mitte mingis teises summas, ning kuidas see summa kujuneb ja kust kohast need numbrid sinna kokku tulevad. Kui on avalikult näha plaanitud kulutused ja see, miks me ühte või teise kohta raha kulutame ja kuidas seda tegelikult tehakse, siis ma arvan, et nii mitmestki kohast saaks kokku hoida. Ma olen üpris veendunud, et siis tuleks nii mõnigi valija ja küsiks: "Kuulge, miks te seda raha sinna kulutate?" Praegusel juhul me tihtipeale siin Riigikogus ei näe, et kulutatakse ühte või teise kohta. Kui kõik oleks elektroonselt näha, siis võib-olla me näeksime. Ütleme, 101 silmapaari on 101 silmapaari, aga kui neid lugejaid on kaks või kolm korda rohkem – ma ei ole muidugi optimist ega arva, et kõik kodanikud hakkavad seda vaatama –, siis võib-olla avastatakse veel midagi ja see oleks ilmselt kasulik nii meile kui ka Eestile laiemalt. Mina olen alati olnud selle poolt, et mõistlikkuse piires oleksid asjad avalikud ja selged.

15:19 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Helmen Kütt, palun!

15:19 Helmen Kütt

Suur tänu, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja, suur aitäh teile selle põhjaliku ülevaate ja küsimustele vastamise eest! Mulle on kogu aeg tundunud, et heade ettepanekute puhul pole oluline mitte see, kes tegi, vaid oluline on see, mida tehti. Mulle tundub, kuulates seda debatti siin saalis, et praegu on hea võimalus leida selle toetusrühma [ettepanekute] ja teie algatatud eelnõu ühisosa ja teha midagi koos ära siinsamas Riigikogus. Muudatusettepanekute esitamise ajani on võimalik ka sellelsamal toetusrühmal oma täiendusi teha, kui seal on midagi teisiti mõeldud. See oleks väga hea näide selle kohta, kuidas saab midagi koos ja ühiselt teha erakondlikust kuuluvusest sõltumata. Otsime midagi sellist, mis meid ühendab, mitte seda, mis meid lahku lööb. Kindlasti see, et eelarve oleks kättesaadav ja selgesti loetav, on ju kõigil 101 inimese selge soov. Kas teie arvate ka nii?

15:20 Maris Lauri

Aitäh! Jaa, ma olen täiesti nõus, et me peaksime leidma ühisosi, mis on kindlasti olemas poliitiliste ja ilmavaateliste erimeelsuste kõrval. Eelmisest koosseisust on mul väga hea kogemus sellega, et kui me tegime minu eestvedamisel eelnõu, millega loodi Arenguseire Keskus, mis praeguseks teeb meile pikaajalisi vaateid, siis oli väga meeldiv näha, et tollel hetkel opositsioonis olevatest erakondadest osa seda toetas. Mitte kõik, aga osa ikkagi toetas. Nii et see koostöö on minu arust hädavajalik, selleks et näidata: Riigikogu on tegelikult võimeline koos töötama. Sest kui Riigikogu töötab koos, siis see tähendab seda, et ka Eesti inimesed töötavad koos. Kui Riigikogu on pidevalt tülis, siis on see natuke nagu ühiskonna peegeldus ka.

15:21 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Tarmo Kruusimäe, palun!

15:21 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! No te tõite siin välja, ütleme, sellise spetsiifilise lähenemise. Ma julgen öelda, et enamik inimesi ütleb, et eelarve on keeruline ja arusaamatu, täpselt nii nagu ka paljude minu valijate jaoks on näiteks naiste kingade hinna kujunemine ja nende headus täiesti arusaamatu. Aga küsimus: kas eelarve sees kõrgem üldistusaste lisab paindlikkust juurde või pigem vähendab seda? Sest me teame, et turul kujunevad hinnad aeg-ajalt hoopis teistsuguseks ja see annaks võib‑olla manööverdamisruumi, aga see on minu arvamus, teil võib olla hoopis teine arvamus. Kui me ei räägi mitte ainult Riigikogust, vaid ka sellest, kuidas läbi meedia suurem-laiem avalikkus saab sellest eelarvest aru, siis kas selle kohta on ka mingid mõjuanalüüsid olemas? Ütleme nii, nagu Jürgen ütles, et kuni aastani 2014 sai enamik inimesi eelarvest aru, aga pärast seda on olukord äärmiselt keeruline. Olulisem on minu jaoks see, kas kõrge üldistusaste takistab või võimaldab eelarvesisest paindlikkust.

15:22 Maris Lauri

Aitäh! Ma arvan, et paktilises ja reaalses elus on ikkagi nii, et äärmised otsad ei ole kunagi väga efektiivsed ega kasulikud, nad on natuke paigast ära. Kui asi on väga üldine, siis üldisus annab võimaluse, et on näiteks 500 miljonit ja selle 500 miljoni sees võib minister teha selle rahaga, mis talle pähe tuleb. Paindlikkus missugune. Aga kas me sellist paindlikkust tahame? Ma arvan, et see ei ole hea. Kuskohas see piir on? Ma pakun, et see on kuskil allpool. Meil on siin eelnõus pakutud, et see piir võiks olla 50 miljonit. Kui on alla 50 miljoni, siis seda ei ole vaja seaduses detailselt ära jagada. Võib, aga ei pea. Ja see annab endiselt paindlikkust. 50 miljoni sees on minu arvates päris palju paindlikkust. Võib-olla 50 ei ole õige piir, see on diskussioonikoht. Me võime arutada, kuhu see piir panna. Aga mulle tundub, et 500 miljonit on paindlikkuse mõttes liiga kõrge. Otsime seda piiri ratsionaalsemast kohast. No see 50 oli lihtsalt pakkumine.

Analüüsidega on niimoodi, et selle eelnõu kokkupanemisel ma kasutasin väga palju materjale, siin on erinevaid analüüse ja eri riikide kogemusi. Ütleme niimoodi, nagu ma enne ütlesin, et eelarve läbipaistvust päris hästi mõõta ei saa, see on natuke selline subjektiivne asi ja tunnetuse küsimus. Olenevalt olukorrast. Ma kujutan ette, et kui meile tundub 500 miljonit väga suur summa, siis Saksamaal, Ameerika Ühendriikides võib see olla väike summa. Siin on ka nihkeasetusi. Kui see 500 oleks praegu kroonides, siis see ilmselt tunduks ka väike summa. Nii et asjad ajas muutuvad ja paindlikkus peab olema. Kui üks asi on kunagi fikseeritud, siis see ei tähenda seda, et alatiseks nii jääb. Me peame seda piiri tunnetama. Selle eelnõu n-ö alustugi on see, et me oleme liikunud ühest servast teise serva, nüüd me peaksime natuke tagasi tulema. Tõenäoliselt on parim variant kuskil keskel. Võtame kätte ja arutame, kuskohas see on. Aga kui on vaja, siis, kuna ma olen tegelenud ka raamatupidamisega – ja eelarve tegelikult on raamatupidamine –, olen alati valmis inimesi harima, seda enam, et ma olen ka sellega tegelenud.

15:25 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, auväärt ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. Ma palun nüüd ettekandjaks rahanduskomisjoni esimehe Aivar Koka.

15:25 Aivar Kokk

Hea juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas 17. novembri istungil Eesti Reformierakonna algatatud riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu ettevalmistamist esimeseks lugemiseks. Rahanduskomisjonis tutvustas eelnõu algatajate esindajana Maris Lauri. Istungil osales ka Rahandusministeeriumi eelarvepoliitika nõunik Regina Vällik. Eelnõu eesmärk on tagada riigieelarve parem läbipaistvus ja arusaadavus ning parandada eelarve täitmise aruandlust, et tugevdada Riigikogu rolli riigieelarve menetlemisel ja täitmisel ning tagada õigeaegne reageerimine võimalikele kõrvalekalletele kinnitatud riigieelarvest.

Komisjon langetas järgmised konsensuslikud otsused: võtta eelnõu Riigikogu täiskogu päevakorda 24. novembriks – see kuupäev oli küll eile, aga nüüd on arutelu lükkunud tänasesse päeva –, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute tähtajaks vastavalt kodukorrale kümme tööpäeva, st 9. detsember kell 17.15. Komisjoni ettekandjaks määrati eeskõneleja. Aitäh!

15:27 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Aivar Sõerd, palun, Reformierakonna fraktsiooni nimel!

15:27 Aivar Sõerd

Aitäh, austatud juhataja! Head kolleegid! Ma teeksin väikese ekskursi minevikku, no mõned aastad tagasi, sest see teema, mis puudutab eelarve läbipaistvust, ei ole ainult selle koosseisu mureks. Seda teemat käsitles korduvalt ka Riigikogu eelmine koosseis. Eelmises Riigikogu koosseisus oli meil siin kolleeg Kristjan Kõljalg, kelle eestvedamisel tehti aruanne ja ka küsitlus Riigikogu liikmete seas. See päädis raportiga, mille pealkiri oli "Fiskaalpoliitika paradigma võimalikest muutustest Eesti parlamentaarses süsteemis". Tänuväärne töö. Selles käsitleti eelarve läbipaistvuse küsimust äärmiselt põhjalikult ja kõikehõlmavalt ning analüüsiti ka teiste riikide praktikat.

Mõned teemad või mõned sellised asjad, mis ettepanekutena esile toodi. Näiteks see, et riigi majandusaasta aruanne võiks olla valmis enne, kui valitsus esitab Riigikogule järgmise aasta eelarve. Aga mis me praegu näeme? Riigieelarve on ammu ära esitatud, see hakkab jõudma juba kolmandale lugemisele, kuid alles täna on meil siin eelmise majandusaasta koondaruanne. Nii et need asjad, mis Riigikogu tookord esile tõi, lihtsalt ei läinud suures osas töösse. Käsitleti eelarve koostamist väga mitmest aspektist, vaadati ka põhjalikult erinevaid meetodeid. Näiteks on võimalik kulupõhine meetod, siis on nullbaasiline eelarvestamine ning ka tulemuspõhine eelarve, millest tänapäeval on saanud tegevuspõhine eelarve. Ja ongi kogu selle eelarve sisu. Aga tookord – ma siin vaatan seda dokumenti – toodi välja, et tulemuspõhine eelarve sobib rohkem selliste programmide hindamiseks, mis ulatuvad ühe aasta raamidest palju kaugemale. Ja mõõdikud enamasti ei ole rahalised, see teeb selle raskesti mõõdetavaks. Võib-olla võiks tuleviku eelarve olla hoopis kombineeritud, st nullbaasiline, kulupõhine ja ka tulemuspõhine. Kõike seda saab arutada ja käsitleda, ma arvan, ka käesoleva eelnõu raamides.

Siis veel, peale selle raporti oli eelmises Riigikogu koosseisus – see oli küll eelarvestrateegiapõhine – olulise tähtsusega riikliku küsimuse, riigi eelarvestrateegia tuleviku arutelu. Selle raames tegi riigieelarve kontrolli komisjon samuti valitsusele mitmeid ettepanekuid ja mõned neist läksid tõepoolest arvesse, aga mitte kõik. Kuid see töö jäi eelmises Riigikogu koosseisus pooleli ja on väga tervitatav, et praegune koosseis on võtnud eelarve läbipaistvuse teema suure tähelepanu alla. See eelnõu siin meil laual on edasiminek. Kõigil on võimalik panustada ja teha ettepanekuid. Siinkohal ma kutsungi eri fraktsioone selle riigieelarve läbipaistvuse töögrupi nimel osalema selles töös. Kutsun üles koostööle. See eelnõu on alus, millelt edasi minna, ja see on kindlasti suur samm edasi. Tänan tähelepanu eest!

15:32 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Rohkem läbirääkimiste soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 251 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõppenud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 9. detsembri kell 17.15. Tänane teine päevakorrapunkt on läbitud.


4. 15:32 Kogumispensionide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (287 SE) esimene lugemine

15:32 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Läheme edasi. Kolmas päevakorrapunkt on rahanduskomisjoni algatatud kogumispensionide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 287 esimene lugemine. Ma palun ettekandjaks rahanduskomisjoni esimehe Aivar Koka.

15:32 Aivar Kokk

Hea juhataja! Head kolleegid! Soovin teile tutvustada rahanduskomisjoni algatatud kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. 

Eelnõu on seotud teise samba reformiga. Sellega täpsustatakse eelkõige pensioni investeerimiskontoga seonduvat raha ja andmete liikumist ning parandatakse ilmnenud viitevead ja muud ebatäpsused uues teise samba regulatsioonis. Põhimõttelisi muudatusi teise samba reformis eelnõu ei tee.

Eelnõuga tehakse täpsustusi pensioni investeerimiskontoga seotud raha ja andmete liikumises. Nii täpsustatakse näiteks pensionilepingu sõlmimise korda, kus kindlustusmakse tasumiseks soovitakse kasutada pensioni investeerimiskontol olevat raha, aga ka teise samba pensionärile tehtava ühekordse väljamakse ja reformiseaduse kohaselt 1. jaanuaril 2022 lisanduva osalise ühekordse väljamakse tegemise korda, kus väljamakse hõlmab ka raha pensioni investeerimiskontolt. Raha kandmist pensioni investeerimiskontolt pensionilepingusse või osalise ühekordse väljamakse algatamist, kui raha tuleb maksta välja pensioni investeerimiskontolt, ei ole otstarbekas korraldada pensioniregistri pidaja kaudu ja isik võiks vastavad korraldused anda oma pensioni investeerimiskonto avanud pangale.

Eelnõuga tehakse ka mõned täiendused regulatsioonis, kus see on kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega jäänud tegemata. Näiteks laiendatakse investeerimisfondide seaduses olevat keeldu võtta pensionifondi osakute tagasivõtmistasu osakuomanikult, kes on vanaduspensioniealine või kellel ei ole sellesse ikka jõudmiseni jäänud rohkem kui viis aastat, ka osakuomanikule, kellel on määratud puuduv töövõime ja kes teise samba reformiga on muidu ka juba nagunii võrdsustatud teise samba pensionäriga. Tagatisfondi seadusesse viiakse teise samba osakuomanikule tekitatud kahju hüvitamise regulatsiooni sisse viited pensioni investeerimiskontole, kuhu hüvitissumma tuleks kanda, kui isik ei tee enam sissemakseid pensionifondi, vaid kasutab hoopis pensioni investeerimiskontot. 

Eelnõuga tehakse ka mõned lihtsustused teisest sambast raha väljamaksmise protsessides. Kui inimene lahkub teisest sambast ja võtab raha välja, kuid tema teise sambasse peaks hiljem veel raha laekuma (näiteks likvideerib tööandja võlgnevuse), siis ei pea pensioniregistri pidaja tingimata ootama järgmist väljamakse kuud, s.o vastavalt jaanuari, maid või septembrit, aga võib selle hiljem laekunud raha kanda inimesele üle kohe. Mõte, et hiljemalt järgmisel väljamakse kuul peab see ülekanne tehtud olema, jääb kehtima.

Kui inimene läheb teisest sambast pensionile ja kasutab kogu oma teise sambasse kogutud raha, siis siin jällegi tehakse eelnõuga lihtsustus ja lubatakse pensioniregistri pidajal selle inimese pensionikontole hiljem laekunud raha lihtsalt inimesele välja maksta või tema pensionilepingusse kanda, sõltuvalt sellest, kumba väljamakseviisi ta kasutas. Oluline on siin, et eelnõu kohaselt ei pea inimene ise eraldi uut avaldust esitama. Kui pensionile minnes on valitud, et osa raha jääb veel teise sambasse, siis mingeid automaatseid kandeid hiljem ei toimu ja sambasse jäänud raha või sinna hiljem lisanduva raha kasutamiseks peab inimene ikka ise uue valiku langetama ja vastava avalduse esitama.

Aruteludele olid kutsutud Rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna juhataja Siiri Tõniste ja nõunik Kertu Fedotov. Komisjon langetas 17. novembri istungil järgmised konsensuslikud otsused: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 24. novembriks, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada ja teha ettepanek määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 7. detsember 2020 kell 15 ning määrata ettekandjaks siinkõneleja. Aitäh!

15:37 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, austatud ettekandja! Teile küsimusi ei ole. Kas fraktsioonidel on soov avada läbirääkimisi? Läbirääkimiste soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 287 esimene lugemine lõpetada ja see ongi lõpetatud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 7. detsembri kell 15. Tänane kolmas päevakorrapunkt on läbitud.


5. 15:37 Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (Lennuameti, Maanteeameti ja Veeteede Ameti ühendamine) eelnõu (236 SE) kolmas lugemine

15:37 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Läheme edasi. Neljas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (Lennuameti, Maanteeameti ja Veeteede Ameti ühendamine) eelnõu 236 kolmas lugemine. Kas fraktsioonidel on soov avada läbirääkimisi? Tundub, et on. Kalvi Kõva, palun, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel!

15:38 Kalvi Kõva

Hea Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Ma käisin siin puldis ja pidasin kõne ka seaduse teise lugemise ajal. Peab ütlema, et ega selle aja jooksul midagi muutunud ei ole. Need sõnad, mis nii mina kui ka kolleeg Kristen Michal siit puldist ütlesime, on ju tänasel päeval jõus. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna arvates tehakse seda liitmist rutakalt, ei kaasatud piisavalt huvigruppe ja sektoritel, eeskätt merendussektoril, on veel hulgaliselt küsimusi. Tulenevalt sellest ei hakka siin pikka juttu ajama ja kolmanda istungi protokolli ette lugema, mis Kalevil toona ette lugemata jäi. Annan teada Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni otsuse: meie eelnõu ei toeta ja soovitame ka teil samuti käituda. Aitäh!

15:39 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Rohkem fraktsioonidel läbirääkimiste soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 236 lõpphääletus. Me läheme lõpphääletuse juurde. Head kolleegid, tuletan meelde, et eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus.

Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 236. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

15:42 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Poolt hääletas 56 Riigikogu liiget, vastu oli 6, erapooletuid 2. Eelnõu on seadusena vastu võetud.


6. 15:42 Kodakondsuse seaduse § 28 täiendamise seaduse eelnõu (217 SE) kolmas lugemine

15:42 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Läheme edasi. Tänane viies päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud kodakondsuse seaduse § 28 täiendamise seaduse eelnõu 217 kolmas lugemine. Kas fraktsioonidel on soov avada läbirääkimisi? Läbirääkimiste soovi ei ole. Me saame minna lõpphääletuse juurde, sest juhtivkomisjon on teinud ettepaneku viia läbi eelnõu 217 lõpphääletus. Head kolleegid, tuletan meelde, et ka selle eelnõu puhul on vajalik 51 häält, et eelnõust saaks seadus.

Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud kodakondsuse seaduse § 28 täiendamise seaduse eelnõu 217. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

15:45 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Eelnõu poolt hääletas 80 Riigikogu liiget, vastuolijaid ja erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.


7. 15:45 Turismiseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (234 SE) kolmas lugemine

15:45 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Tänane kuues päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud turismiseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu 234 kolmas lugemine. Kas fraktsioonidel on soov avada läbirääkimisi? Läbirääkimiste soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 234 lõpphääletus. Kas me võime minna lõpphääletuse juurde ilma eelneva helisignaalita? Võime. Aitäh!

Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud turismiseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu 234. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

15:46 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Poolt hääletas 81 Riigikogu liiget, vastuolijaid ja erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.


8. 15:47 Mahepõllumajanduse seaduse ning taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (260 SE) kolmas lugemine

15:47 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Tänane seitsmes päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud mahepõllumajanduse seaduse ning taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu 260 kolmas lugemine. Kas fraktsioonidel on soov avada läbirääkimisi? Läbirääkimiste soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 260 lõpphääletus. Ma panen selle eelnõu hääletusele.

Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud mahepõllumajanduse seaduse ning taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu 260. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

15:48 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Poolt hääletas 81 Riigikogu liiget, vastuolijaid ja erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.


9. 15:48 Söödaseaduse muutmise seaduse eelnõu (225 SE) kolmas lugemine

15:48 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Tänane kaheksas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud söödaseaduse muutmise seaduse eelnõu 225 kolmas lugemine. Kas fraktsioonidel on soov avada läbirääkimisi? Ei ole läbirääkimiste soovi. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 225 lõpphääletus. Me läheme lõpphääletuse juurde.

Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud söödaseaduse muutmise seaduse eelnõu 225. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

15:49 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Poolt hääletas 82 Riigikogu liiget, vastuolijaid ja erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.


10. 15:49 2020. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (252 SE) kolmas lugemine

15:50 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Tänane üheksas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud 2020. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu 252 kolmas lugemine. Eelnõu kohta on esitatud ka üks muudatusettepanek. Selle muudatusettepaneku on esitanud rahanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Kas fraktsioonidel on soov avada läbirääkimised? Kas protseduuriline küsimus? Jah. Härra Kruusele mikrofon.

15:50 Urmas Kruuse

Palun täpsustage, millisest muudatusettepanekust te rääkisite.

15:50 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Rahanduskomisjoni muudatusettepanek, mille kohta juhtivkomisjon on andnud seisukoha "arvestada täielikult". Kuidas ma seda teile kirjeldan? See on mahukas ettepanek tabelitega. Tegemist on muudatusettepanekuga, millega korrigeeritakse riigieelarve seaduse koondosa tehniliselt. Eelkõige on tegemist konsolideerimise vigadega, muudatused real "Saadud toetused kokku" ja "Kulud kokku". Finantseerimistehingute eelarve kokku muutub, kuna koondosas olid Välisministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi finantseerimistehingud arvestatud vale märgiga, mistõttu summa tuli kokku väiksem jne. Ma usun, et materjal on kättesaadav ka saalis. Selge. Taavi Rõivas, palun!

15:51 Taavi Rõivas

Vabandage mind, kui ma eksin, aga ma kahtlustan, et siin on segadus sellega, et meil ei ole komisjoni ettekandjat. Vähemasti ei ole siin teda kirjas ja teda ei ole ka sinna ette kutsutud. Kui on ikkagi muudatusettepaneku hääletus, siis oleks ju loogiline, et komisjon annaks ka oma selgitused selle kohta. 

15:52 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Mulle tundub, et teil on õigus. Mul ei ole ka siin kirjas ettekandjat. Mul on küsimus rahanduskomisjonile: kes esindab rahanduskomisjoni kolmandal lugemisel? (Hääled saalis.) Kas Jürgen Ligi on ettekandja? Ei ole, komisjoni esimees isiklikult on. Komisjoni esimees isiklikult, Aivar Kokk, palun!

15:52 Aivar Kokk

Rahanduskomisjon arutas eelnõu kolmanda lugemise ettevalmistamist 17. ja 23. novembril. Vastavalt riigieelarve seaduse §-le 43 võib Vabariigi Valitsus algatada kulude kogumahtu muutmata mitte hiljem kui kaks kuud enne eelarveaasta lõppu riigieelarve muutmise seaduse eelnõu. Arvestades, et 2020. aasta riigieelarve seadus on koostatud eelmise aasta sügisel ning osa rahastamisvajadusi on muutunud, on otstarbekas riigiasutuste seatud eesmärkide tõhusamaks saavutamiseks algatada riigieelarve muutmine. Kokku kajastab eelnõu 85 muudatust. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, k.a 16. novembriks kella 17.15-ks Riigikogu liikmed, fraktsioonid ega teised komisjonid eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitanud. Rahanduskomisjon koostas koos ministeeriumidega ühe mitmest muudatusest koosneva, valdavalt tulusid ja kulusid täpsustava muudatusettepaneku. Aga oluline on see muudatusettepanek, et põllumehi toetatakse selle aasta eelarvest veel 12 miljoni euroga.

Komisjon tegi järgmised konsensuslikud otsused: võtta eelnõu Riigikogu täiskogu päevakorda kolmapäevaks, 25. novembriks, teha ettepanek kolmas lugemine lõpetada ja viia läbi lõpphääletus. Aitäh!

15:54 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Ma tänan tähelepanelikke opositsiooni liikmeid, kes nägid läbi rahanduskomisjoni esimehe riuka, mille tõttu ta siia meie ette esinema ei oleks tulnud. Aga nüüd esitavad nad ka küsimusi. Aivar Sõerd, palun!

15:54 Aivar Sõerd

Austatud eesistuja! Austatud rahanduskomisjoni esimees! Selles materjalis, mis on meile laiali jagatud, on viimases, 12. punktis parandatud summasid, mis on eelarvest välja tulnud, ja need on päris suured. Siin on 14 miljonit, Välisministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi finantseerimistehingud on olnud eelarves vale märgiga ja summad muutuvad. Ka keskkonnatasudes on avastatud vigu, ekslikult olid summad arvestamata jäänud. Ma küsin, et kui selline revisjon on tehtud, siis kas see ongi nüüd see eelarve revisjon, millest meile on aastaid räägitud. Suvel ka valitsus kogunes ja arutas eelarve revisjoni. Kas eelarve revisjoni teemale saab nüüd joone alla tõmmata ja kas te olete eelarve revisjoni tulemustega rahul?

15:55 Aivar Kokk

Aitäh, Aivar, väga hea küsimuse eest! Nagu me teame, 2019. aastal tuvastas Riigikontroll koondosas konsolideerimisvigu. Samad vead olid ka 2020. aasta eelarves. Suures plaanis võib öelda, et on olnud kaks probleemi. Üks probleem on andmete kvaliteet ehk riigieelarve valitsemisalade osa on konsolideerimata, st selle sees võib olla valitsemisalade omavahelisi tehinguid. Kui üks valitsemisala annab teisele toetust ja teine kasutab seda kuluna, siis on see topelt kajastatud. Riigieelarve koondosa on konsolideeritud. Sellised tehingud peavad olema elimineeritud. Teine suur probleem on viimase hetke käsitsitöö ehk see, et on tehtud käsitsi kaks muudatust ja infosüsteemis on jäänud need märkamata. Neid parandusi on hiljem ka käsitsi Exceli infosüsteemist väljavõetuna tehtud. See puudutab konkreetselt keskkonnatasusid ja finantseerimistehinguid eelarves.

15:56 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Urmas Kruuse, palun!

15:56 Urmas Kruuse

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud komisjoni esimees! Põllumeeste toetus 12 miljonit on kindlasti tervitatav, arvestades teatud kriisi selles sektoris. Kas te oskate komisjoni esimehena öelda, kust tuli sisuline ettepanek teha selline jaotus, nagu materjalides on öeldud? Ma pean silmas sektorisisest jaotust, kus öeldakse ära, kas seda saavad emised, sead, lihaveised, ammlehmad. Kes konkreetselt teile sellise tabeli andis muudatusettepaneku jaoks või milline institutsioon selle ametlikult rahanduskomisjonile saatis, et me täna saame seda siin materjalide hulgas näha?

15:57 Aivar Kokk

Aitäh! See on Maaeluministeeriumi ettepanek.

15:57 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Hanno Pevkur, palun!

15:57 Hanno Pevkur

Aitäh! No tavapäraselt on kombeks ikkagi see, et komisjoni esimees käib need muudatusettepanekud täpsemalt läbi. Arvestades, et meil ei ole neid siin väga palju – ma vaatan, et on 12 muudatusettepanekut, mida komisjon on vormistanud –, siis tegelikult oleks kena need üle käia. Ma arvan, et härra Kruuse tõstatatud küsimuse kohta, kas jaotus "lihaveis, ammlehm ja lüpsilehm" on proportsionaalne või õige, võiks komisjoni esimees äkki mingeid selgitusi anda.

15:58 Aivar Kokk

Aitäh! Nagu ma enne Aivari küsimusele vastates ütlesin, on ülejäänud ettepanekud selleks, et parandada konsolideerimisvead, ja konkreetne parandus on põllumeeste toetus 12 miljonit. 

15:58 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Urve Tiidus, palun!

15:58 Urve Tiidus

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud rahanduskomisjoni esimees! Et vahel eksitakse ja neid vigu parandatakse, on täiesti normaalne ka eelarve puhul. Aga minu küsimus on see: kas te esimehena annate pea, et nüüd on kõik selles aruandes õigesti?

15:58 Aivar Kokk

Aitäh! Nagu austatud Riigikogu liige teab, eelarve esitab Vabariigi Valitsus, mitte rahanduskomisjon. Rahanduskomisjon püüab, kui märkab vigu, neid ka parandada. Riigikontroll juhtis 2019. aastal sellele tähelepanu, aga selleks hetkeks oli 2020. aasta eelarve jõudnud juba sellisesse staadiumisse, et oli siin saalis vastuvõtmisel. Rahandusministeeriumi ametnike käest küsisime täpselt sama küsimuse ja Regina Vällik lubas komisjoni ees, et suure tõenäosusega 2021. aasta eelarves selliseid vigu enam ei ole.

15:59 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Loodame, et siis pead veerema ei hakka. Jürgen Ligi, palun!

15:59 Jürgen Ligi

Aitäh! Ma olen siin kolleege rahustanud, et materjal, mis põllumajandustoetuste juurde lisati, puudutab seletuskirja, sellel sisulist tähendust, siduvust ei ole. Aga siiski, kui hakata seda teksti vaatama, siis seal on kirjas, kohe vaatan, terminoloogiline kasutus on, et köögiviljad ja ... Mis see teine sõna on? Köögiviljad ja puuviljad. Mina järeldan sellest sõnastusest, et välja on jäänud aiamarjad. Teades siin mõne ministri erakondlikku tausta, kinnitage aiamarjade, otse öeldes maasikate peale mõeldes – see ei ole tegelikult naljakas, on lennanud väga ülbeid repliike selle seltskonna suunas, kes on tööjõuga kõige rohkem hätta jäänud –, ja öelge komisjoni juhina, kas marjakasvatajad on selles nimestikus ja selle rahaeralduse sees või mitte?

16:00 Aivar Kokk

Aitäh, Jürgen, hea küsimuse eest! Komisjonis sellise täpsusega arutelu ei olnud. (Hääl saalist.) Ma ei ole küsinud kellegi käest, kas maasikad, maasikataimed või maasikate korjamine on kuskil sees. Ma lugesin siit välja, et siin on sees aiandus. Aianduse all on kindlasti kõik, mis aiandusse kuulub, ka maasikakasvatus. Aga ministri määrusega tuleb lõpuks lõplik otsus. 

16:01 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Taavi Rõivas, palun!

16:01 Taavi Rõivas

Aitäh! Ma küsin pisut üldisemalt kui need praegused konkreetsed muudatusettepanekud. Sellepärast et tegemise hetkel oli prognoositud selle eelarve kui terviku ühte seisu, aga tegelikkuses juba jaanuaris ja veebruaris, veel enne eriolukorda, veel enne koroonaviiruse levikut, läks ta väga suurde miinusesse. Mul on küsimus, mis koosneb kahest poolest. Esiteks, miks selline miinus juba aasta alguses selles eelarves sedavõrd suurena tekkida sai? Ja teine pool küsimusest: mida me sellest õpime ja kuidas me tulevikus suudaksime eelarvet teha prognoosidega paremini kooskõlas?

16:02 Aivar Kokk

Aitäh! Kindlasti ei osanud selle aasta eelarve tegemise ajal keegi ette näha seda olukorda, mis majanduses võib sellel aastal seoses koroonaviirusega tekkida. Need miinused – ühelt poolt on paljusid asju proovitud lahendada selle aasta lisaeelarvega, mis on ka sellesama 2020. aasta eelarve üks osi. Aga me mõni hetk tagasi arutlesime eelarve parema läbipaistvuse üle, mida teie erakond oli pakkunud. Üks punkte seal oli ka see, et kvartaalselt on jälgitav tulude ja kulude pool, lausa kuude kaupa tegelikkuses, aga kvartaalselt on võimalik vajaduse korral parandusi teha. See on kindlasti oluline, selleks et Riigikogu liikmetel oleks tunduvalt parem eelarvet jälgida. 

16:02 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Urmas Kruuse, palun!

16:03 Urmas Kruuse

Aitäh, auväärt istungi juhataja! Hea komisjoni esimees! Te ütlesite, et saite selle nn põllumajanduse 12 miljoni jaotuse Maaeluministeeriumist. Kuna tegemist on muudatusettepanekuga, siis kas te saate kinnitada, et see tuli teile ametliku meili või ametliku kirja teel ja selle tõttu lisati see materjal eelarve kolmandale lugemisele? Või ma eksin? Ma vaatan maaelukomisjoni protokolli. Seal on selgelt öeldud, et sisemine jaotus tuleb alles peale seda, kui Riigikogu on vastu võtnud otsuse 12 miljoni eraldamiseks. See tähendab seda, et asjad päriselt ei klapi.

16:03 Aivar Kokk

Ma olen muidugi väga kurb, et kuigi te olete maaelukomisjoni aseesimees, ei teinud maaelukomisjon rahanduskomisjonile ühtegi ettepanekut ei 12 miljoni ega millegi muu kohta. Rahanduskomisjon on nüüd sellise otsuse teinud. 

16:04 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Urmas Kruuse, kas protseduuriline küsimus?

16:04 Urmas Kruuse

Auväärt ettekandjale: siinkõneleja tegi ettepaneku 15,3 miljoni eraldamiseks.

16:04 Aivar Kokk

Sa tegid selle kui Riigikogu liige.

16:04 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh selle täpsustuse eest! Jääb stenogrammi. Hanno Pevkur, palun!

16:04 Hanno Pevkur

Aitäh! Eelkõige stenogrammi huvides ma äkki siiski juhin ka rahanduskomisjoni esimehe tähelepanu sellele, et Riigikogu liikmete ette jõudev materjal võiks olla enam-vähem ikkagi ka keeletoimetaja käest läbi käinud ja ka vormiliselt üle käidud. Kui ma loen neid tabeleid, siis osa numbreid lõpust kaob ära ja on raske aru saada, kas tabeli lõpus on protsendimärk või on seal näiteks üheksa, mis on poolikuna prinditud. Seda on nii neljandal kui ka kolmandal leheküljel.

Tulles veel kord selle 12 miljoni juurde, siis ka sellest lahtikirjutusest, vabandust, on väga keeruline aru saada, et mida me siis otsustame. Kas me otsustame näiteks seakasvatusele anda jõudluskontrolli all olevate emiste arvu alusel 3,3 miljonit tervikuna? Ja kui ma vaatan aiandust, siis on siin "köögi- ja puuvilja ha". Üldiselt peaks aru saama, et tegemist on hektaritega, aga kas see on hektaripõhine? Siin ei ole lahti kirjutatud, kui palju siis ühe hektari kohta põllumees saab jne. Lihtsalt sellepärast oli ka mu esimene küsimus, et saada teie esitatud muudatusettepanekute kohta vähe põhjalikumaid selgitusi. 

16:05 Aivar Kokk

Vabandust! Prinditud materjalis peaksid leheküljel 4 olema protsendid. Ja aianduse koha pealt: see on hektaripõhine.

16:05 Esimees Henn Põlluaas

Valdo Randpere, palun!

16:05 Valdo Randpere

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea ettekandja! Minul tekib küll tunne, et sa tulid ja lootsid müüa meile põrsast kotis. Kogu see muudatusettepanekute menetluse algus nägi nii välja. Aga mul on sisuline küsimus: miks sa põikled kõrvale ega selgita neid muudatusettepanekuid? Kui sa ei suuda, siis ütle, et sa ei saa või ei oska, aga kui suudad, siis räägi. Mina vaatan muudatusettepanekut nr 3. Mulle jääb see segaseks: Justiitsministeeriumi valitsemisala, aga seal sees on hoopis sotsiaalvaldkonna teemad. Või nr 10, seal on täpselt samamoodi perepoliitika. Loogikat on siin minu jaoks natukene vähe ja selgitusi ka. Ma ei saa aru, kuidas Justiitsministeeriumi valitsemisalasse on saanud peamiselt Sotsiaalministeeriumi muudatused sattuda ja siis on nad eraldi ka veel olemas.

16:06 Aivar Kokk

Aitäh hea küsimuse eest! Võib-olla sa tulid natuke hiljem saali, ma ei oska öelda, aga ma ütlesin vastuses Aivarile, et enamasti on parandatud konsolideerimise apse, mis on tulnud sisse juba 2019. aastast. Need parandusettepanekud, mis on täna kolmandal lugemisel, ongi tegelikkuses konsolideerimisvigade parandused, et need ei tuleks 2021. aastasse kaasa.

16:07 Esimees Henn Põlluaas

Jürgen Ligi, palun! 

16:07 Jürgen Ligi

Aitäh! Ma kõigepealt palun vastata Urmas Kruuse küsimusele, kust tuli see tabel põllumajandustoetuse jaotuse kohta. Te ei vastanud, mis vormis see tuli ja kustkohalt. Teiseks palun suhtuda tõsiselt sellesse küsimusse, jaotusesse, mis puudutab aiandust. Real "Aiandus" on sulgudes "köögi- ja puuvilja ha", st aedviljad on kitsendatud köögi- ja puuviljadeks, jättes välja aiamarjad. Kas see on taotluslik ja mis võiks olla siin teie arvates Riigikogu tahe? Öelge protokolli jaoks, kuidas see juhtus ja mis teie arvates on õige. Kas aiamarju tuleks kohelda võrdselt köögi- ja puuviljadega või tuleks nad spetsiaalselt välja jätta? Loomulikult, kõige olulisem aiamari antud juhul on maasikas. Kas see on meelega välja jäetud või on siin mingisugune keeleline probleem? Kas see on teie arvates Riigikogu tahe, et maasikakasvatajad jäävad toetusest ilma, või peaksid nad siin sees olema?

16:08 Aivar Kokk

Aitäh küsimuse eest! Vastus on lihtne. Mina ei ole seda teksti siia kirjutanud, see on Maaeluministeeriumist tulnud. Ja ma ei ole tõesti esitanud ka maaeluministrile sellist küsimust, kas ta siin all on arvestanud maasikakasvatust või mitte.

16:09 Esimees Henn Põlluaas

Valdo Randpere, palun!

16:09 Valdo Randpere

Hea eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Mina jälle tahaks paluda, et sa suhtuksid tõsiselt kõigisse küsimustesse, mitte ainult nendesse, mida Jürgen proovib sulle esitada. Küsimused on ikkagi muudatusettepanekute kohta ja sa ei saa tulla ja öelda, et ah, kõik on mingi konsolideerimine. Sel juhul võikski ju kogu muudatusettepanek näha välja niimoodi, et konsolideerimise vead ja unustage ära, mida te küsite. Nii et ma ikkagi tahaksin sinu käest teada saada näiteks muudatusettepanekute nr 3 ja 10 kohta. Kui sa neid võrdled, siis kas sa suudad mulle lahti seletada, mis on nende ühisosa ja kokkulangevus või erinevus?

16:09 Aivar Kokk

Aitäh! Ma loodan, et finantspooles sa oled kodus ja saad aru sellest, et kui 2019. aastal tehti eelarves vigu, mis on kandunud 2020. aastasse, siis nüüd need vead parandatakse. Ma võin seda sulle uuesti selgitada. Kui valitsemisalad on omavahel teinud tehinguid ja konsolideerimise juures on seda kajastatud topelttehingutena, mida siin eelarves ei tohiks olla, siis nendes mõlemas punktis, mille kohta sa küsid, on parandused sisse viidud, et neid topelttehinguid ei oleks.

16:10 Esimees Henn Põlluaas

Austatud Riigikogu! Tuletan meelde, et meie kodu- ja töökorra seaduse § 68 lõike 1 järgi on kõigil Riigikogu liikmetel võimalik esitada kaks küsimust. Kuidas? Vabandust, üks oli vist protseduuriline küsimus, nagu ma aru saan. Sellisel juhul jah, Taavi Rõivas, palun!

16:10 Taavi Rõivas

Aitäh selle lahke meeldetuletuse eest! Sedasama õigust ma just nimelt kasutangi, et esitada teine küsimus. Vastus minu esimesele küsimusele ei olnud muidugi kohane. Ma meelega rõhutasin, et vastavalt Rahandusministeeriumi andmetele (need andmed on ka näiteks suvise prognoosi materjalides avaldatud) juba jaanuaris ja veebruaris ehk oluliselt enne, kui koroona Eestisse või ka meie lähiriikidesse jõudis, oli eelarve planeerituga võrreldes väga suures miinuses. Seda kindlasti koroonaga põhjendada ei saa.

Aga minu teine küsimus puudutab selle konkreetse eelarve parandamist koroona valguses. Kas te saate, käsi südamel, öelda, et kõik majandussektorid said nende muudatustega piisavalt abi? Kas te saate, käsi südamel, öelda, et Eesti tervishoiusektor on selleks praegu käimaläinud laineks täiel määral valmis, et ei jäänud tegemata mõni rahaeraldis, mis oleks olnud vajalik?

16:11 Aivar Kokk

Aitäh! Ühelt poolt vaadatuna, lisaeelarve kaudu anti selle aasta eelarvesse päris suures summas vahendeid ja samas ka vahendeid valitsuse reservi, et vajaduse korral saaks kiirelt otsuseid teha. Kas kõik sektorid saavad nii palju, kui nad soovivad? Kindlasti ei ole ükski riigieelarve sellises mahus, et kõik sada protsenti oma soovid täidetud saaksid. Homme on valitsuse päevakorras, ma vaatasin, turismisektori lisatoetus 5 miljoni ulatuses. Kui täna arutada seda, kas on võimalik riigieelarvest terve aasta ülal pidada turismisektorit, alates hotellidest kuni laevanduse ja kõige muuni, siis kindlasti oleks vaja vahendeid juurde leida. Need otsused sel juhul peabki tegema siinsamas Riigikogus. Aga lisaeelarves on antud valitsusele võimekus ja võimalus teha kiireid otsuseid. Näiteks, kevadine töötukassa meede päästis ettevõtlussektorit väga palju. Ka täna on kindlasti probleeme paljudel sektoritel, kus oleks abi võib-olla juurde vaja, ja need otsused tulebki vajaduse korral teha.

16:13 Esimees Henn Põlluaas

Ivari Padar, palun!

16:13 Ivari Padar

Lugupeetud härra ettekandja! Kolleegide küsimused, mis puudutasid seda 12 miljonit ja selle jaotust, on väga põhjendatud. Maaelukomisjoni kokkulepe oli see, et me rääkisime 12 miljonist, aga rääkisime väga tinglikult sellest, milline saab olla see jaotus. Meil on ees seaduseelnõu, mida me hakkame heaks kiitma, seadus, ja siin on planeeritav eelarveline jaotus. Kuidas te seda kirjeldate, kuivõrd paindlik on see planeeritav jaotus? Kui hakatakse arutama, mida tegelikult selle 12 miljoniga teha, siis kas saaks seda paindlikult muuta, mitte et see oleks seaduses juba kivisse raiutud? Kuivõrd suurt paindlikkust see sõna "planeeritav" annab?

16:14 Aivar Kokk

Aitäh! Lõplikult teeb selle jaotuse maaeluminister oma määrusega.

16:14 Esimees Henn Põlluaas

Andrus Seeme, palun!

16:14 Andrus Seeme

Aitäh, hea eesistuja! Hea ettekandja! Minu küsimus tuleb ka kolleegide küsimuste põhjal, millele tegelikult vastust ei tulnud. Muudatusettepanek nr 7, eelviimane rida. Lihtne küsimus: aiandus (köögi- ja puuvilja ha) – kust see tekst tuli? Kas see tuli Maaeluministeeriumist või on see Rahandusministeeriumist tulnud, just see, mis sulgudes on? Hästi palju on räägitud maasikatest ja aiamarjadest. Need sulud ju välistavad täielikult maasikakasvatajatele toetuse maksmise.

16:15 Aivar Kokk

Aitäh! Ettepanek tuli Maaeluministeeriumist.

16:15 Esimees Henn Põlluaas

Aivar Sõerd, palun!

16:15 Aivar Sõerd

Austatud rahanduskomisjoni esimees! Ma ikkagi pean küsima. Kevadel, kui me arutasime siin aprillis esimest korda 2020. aasta eelarve muutmist, te andsite väga mõista, et mingid kärped tulevad, sest laenurahaga ei saa ka igavesti elada ja kõrged kulutasemed sellest aastast kanduvad ju üle järgmistesse aastatesse. Kas või mingid väikesed kärped oleks ju võinud olla. Me teame, et lennukid ei lennanud, lähetused jäid ära ja ministeeriumid said ka hoonete pealt kulusid kokku hoida, üritused jäid ära. Te andsite nagu mõista, et sügisel – no sügisest on talv saanud – tulevad ikkagi mingisugused kärped. Aga miks te otsustasite nendest kärbetest loobuda?

16:16 Aivar Kokk

Aitäh, hea Aivar! Küll on tore, kui rahanduskomisjon või rahanduskomisjoni esimees üksinda saaks teha otsuseid, kas on kärpeid või mitte. Aga ma saan öelda seda, et me oleme arutanud 2021. aasta riigieelarvet, kus on kõikide ministeeriumide majandussektori raha 1,7% vähendatud ja see on suunatud IT-lahenduste parandamiseks. Teistpidi on RES-i arutelul öeldud selge sõnum, et järgmise aasta RES-i arutelude juures peavad olema ka kokkuhoiukohad, st 2022. aasta eelarves peavad need kohad sees olema.

16:16 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh, austatud ettekandja! Rohkem küsimusi ei ole. Nüüd avame läbirääkimised. Sõna saavad võtta vaid fraktsioonide esindajad. Palun kõnetooli Andres Suti Reformierakonna fraktsiooni nimel. Palun!

16:17 Andres Sutt

Aitäh, hea juhataja! Hea Riigikogu! Ma arvan, et see debatt, mis meil siin äsja oli, iseloomustab väga hästi seda põhjust ja võtab hästi kokku selle, miks me tänasel lõpphääletusel ei saa selle eelnõu poolt oma häält anda. Selleks on neli põhjust.

Esiteks, möödunud aasta lõpul vastuvõetud 2020. aasta riigieelarve oli toonaste prognooside järgi majandustsüklit võimendav, mitte tasandav. Kohane oleks toona olnud eesmärgiks seada struktuurne ülejääk. Kui see oleks nii olnud, oleksime olnud paremini valmis võimalikeks ootamatusteks. Ja nii, nagu me täna teame, tuligi ootamatus, ja päris suur. Märtsis sai selgeks, et maailm seisab vastakuti viimase saja aasta suurima tervishoiukriisiga. 2020. aasta lisaeelarve eesmärk oli igati õige: pehmendada selle kriisi mõju. Oli meetmeid, mis töötasid hästi, seda me oleme korduvalt rõhutanud, näiteks töötukassa meede. Kuid sama ei saa me kindlasti öelda KredExi ja Maaelu Edendamise Sihtasutuse meetmete kohta. KredExi käendused kujundati selliseks, et praktikas oli nende kasutus väga väike. Ometi oleks just käendused olnud need, kus maksumaksja panustatud eurol oleks kõige suurem mõju.

Riigist sai ühtlasi pank. Kiiruga väljaantud otselaenud on toonud esile puudused laenuandmise reeglistikus ja organisatsiooni võimekuses nii MES-is kui ka KredExis. Riigikontroll on kriitilise aruande MES-i kohta avaldanud ja KredExi aruanne ootab avaldamisjärge. Lisaks võttis valitsus suuri otselaene andes endale sisuliselt laenukomitee rolli ja see ei ole õige. See on teine põhjus, miks me seda eelnõu ei toeta.

Kolmandaks, kevadel andis koalitsioon välja lubaduse vaadata üle avaliku sektori tegevuskulud ja leida kokkuhoiukohti. Ka sellest oli just äsja juttu. See oleks olnud igati kohane, et olla solidaarne erasektoriga. Ka selle lubaduse täitmist me siit eelarvest ei leia. Tegelikkuses on selgunud, et valitsusel ei olnud võimekust, suutlikkust või tahet kiirendada investeeringuid projektidesse, mis loovad tuleviku majanduskasvu. Kuid just sellised investeeringud ühendustesse, digilahendustesse, teadusesse, arendusse, innovatsiooni on need, mis aitaksid Eestil väljuda kriisist tugevama ja edukamana.

Neljas põhjus on ka siit korduvalt läbi käinud. Vaatame muudatusettepanekuid. See arutelu ei olnud ju läbipaistev. See ei ole aktsepteeritav. Sedasama 12 miljonit põllumajandustoetuste jaoks ja seda jaotuskava esitles rahanduskomisjon kui maaelukomisjonis kokkulepitut, heakskiidu saanut. Tegelikult ju nii ei olnud. Maaelukomisjoni protokolli järgi kinnitas maaeluminister, et jaotuskava on esialgne ja see lepitakse kokku alles detsembris. Nii ei sobi! Ja see on veel üks põhjus, miks toetada seda algatust, mida Maris Lauri täna kaitses, et saavutada suurem eelarve läbipaistvus ja arusaadavus. Aitäh! 

16:19 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Rohkem fraktsioonidel kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Vaatame üle muudatusettepanekud, mida on üks. Selle on esitanud rahanduskomisjon ja juhtivkomisjoni ettepanek on arvestada seda täielikult. Muudatusettepanekud on läbi vaadatud ja jõuame lõpphääletuse juurde.

Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud 2020. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu 252. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

16:20 Esimees Henn Põlluaas

Poolt on 53 Riigikogu liiget, vastu 10 ja erapooletuid 2. Eelnõu on seadusena vastu võetud.


11. 16:20 Eesti Vabariigi ja Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni (CERN) vahelise CERN-iga ühinemise eelses staadiumis assotsieerunud liikme staatuse andmist käsitleva kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (230 SE) teine lugemine

16:20 Esimees Henn Põlluaas

Läheme järgmise päevakorrapunkti juurde. Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni (CERN) vahelise CERN-iga ühinemise eelses staadiumis assotsieerunud liikme staatuse andmist käsitleva kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu 230 teine lugemine. Palun siia kõnetooli majanduskomisjoni liikme Kalvi Kõva. Palun!

16:25 Kalvi Kõva

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Head kolleegid, ärge saalist lahkuge, see eelnõu on kahe lugemise eelnõu, nii et kohe, ma loodan, läheb hääletamiseks. Ükski komisjon ega kolleeg seaduseelnõu kohta ühtegi muudatusettepanekut ei esitanud. Seega, komisjoni arutelu oli suhteliselt lühike. Konstateeriti, et ühtegi muudatusettepanekut ei tulnud ja läheme edasi esimese lugemise tekstiga. Tehti otsus võtta eelnõu täna täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus (konsensusega). See on kõik. Aitäh!

16:25 Esimees Henn Põlluaas

Austatud ettekandja, tänan! Teile küsimusi ei ole. Kas fraktsioonidel on soov avada läbirääkimisi? Ei ole. Siis läheme lõpphääletuse juurde. Kas võime minna hääletuse juurde? Tuletan meelde, et see seaduseelnõu vajab seadusena vastuvõtmiseks Riigikogu koosseisu häälteenamust.

Panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni vahelise CERN-iga ühinemise eelses staadiumis assotsieerunud liikme staatuse andmist käsitleva kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu 230. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

16:29 Esimees Henn Põlluaas

Poolt on 73 Riigikogu liiget, vastuolijaid ja erapooletuid ei ole. Eelnõu on seadusena vastu võetud.


12. 16:29 Riigikogu otsuse "Riigi 2019. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine" eelnõu (247 OE) teine lugemine

16:29 Esimees Henn Põlluaas

Nii. Oleme jõudnud Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Riigi 2019. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine" eelnõu 247 teise lugemise juurde. Ettekandja on rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk. Palun!

16:29 Aivar Kokk

Austatud juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas eelnõu teise lugemise ettevalmistamist 16. ja 23. novembril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 20. novembriks kella 17.15-ks Riigikogu liikmed, fraktsioonid ega komisjonid eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitanud. Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjonist rahanduskomisjonile majandusaasta koondaruande kohta arvamust ei laekunud. Komisjon langetas järgmised konsensuslikud otsused: võtta eelnõu teine lugemine päevakorda kolmapäevaks, 25. novembriks k.a, teha ettepanek teine lugemine lõpetada ja viia läbi lõpphääletus. Aitäh! 

16:30 Esimees Henn Põlluaas

Hea ettekandja, teile on ka küsimusi. Taavi Rõivas, palun!

16:30 Taavi Rõivas

Aitäh! Laialt on teada asjaolu, et kui 2019. aasta eelarvet tehti, siis seati latt, et see eelarve peab olema tasakaalus. Ja siis, kui oli tibude lugemise aeg, avastati, et eelarve on tohutusse miinusesse läinud. Mul on lihtne küsimus: mis juhtus?

16:30 Aivar Kokk

Aitäh! Ma pean küll kahjuks ütlema, et 2019. aasta eelarve arutelu juures ma rahanduskomisjonis ei olnud ega oska põhjendada, miks sellised otsused sel hetkel tehti.

16:30 Esimees Henn Põlluaas

Aivar Sõerd, palun!

16:31 Aivar Sõerd

Käesoleva otsuse eelnõu esimesel lugemisel oli siin rahandusminister ja ma küsisin temalt, kuhu laenuraha läks, sest eelmisel aastal kulus ju kõvasti laenuraha. Ta vastas, et see läks Eesti Energia kapitali sissemakseks. Hakkasime seda asja täpsemalt uurima ja saime Rahandusministeeriumilt rahanduskomisjonile ametliku kinnituse, et 2019. aastal Eesti Energiale sissemakseid ei tehtud. Aga kuhu laenuraha läks? Ühesõnaga, meid informeeriti valesti ja see on tänaseni klaarimata. Ka teie ei tahtnud seda asja siin selgitada. Aga no kuhu see laenuraha ikkagi läks? Võlakoormus kasvas 183 miljoni euro võrra.

Aga mul on küsimus hoopis investeeringute kohta. Aruandes on must valgel kirjas, et valitsussektori investeeringud vähenesid. Kuidas te rahanduskomisjoni esimehena seda asja kommenteerite? Võeti võlgu, majandus kasvas, maksutulu laekus üle ääre ja investeeringud vähenesid.

16:33 Aivar Kokk

Aitäh! Me räägime, Aivar, 2019. aasta eelarvest, mida Riigikogu menetles 2018. aastal, enne selle Riigikogu koosseisu valimisi. Milliseid otsuseid tehti? Ma mäletan, Aivar, et sina olid rahanduskomisjonis ka sel ajal. Mina olin sel ajal maaelukomisjoni esimees. Ma ei oska kahjuks öelda, miks sellisel ajal sellised otsused tehti või kas oleks pidanud teistsuguseid otsuseid tegema ja mis põhjus oli selleks, et mingid investeeringud jäid avalikus sektoris tegemata. Ma tean, miks näiteks järgmisel aastal teatud investeeringuid ei ole võimalik teha –sest projektid lihtsalt ei ole valmis. Aga selle kohta, miks selliseid otsuseid 2018. aastal tehti ja miks 2019. aastal ei suudetud neid täita, ma ei oska, Aivar, sulle vastata.

16:33 Esimees Henn Põlluaas

Jürgen Ligi, palun!

16:33 Jürgen Ligi

Aitäh! Teie inimlik tagasihoidlikkus on viinud teid täielikku irratsionaalsusse. Te ütlete, et te ei tea eelmise aasta eelarve tegemisest midagi. Ometi edutati just eelmine aasta teid rahanduspoliitika liidriks koalitsioonis, sama koalitsioon oli sisuliselt ka selle eelarve tegemisel pukis, rahandusminister oli teie erakonnast – ja te ütlete, et te mitte midagi ei tea! Te olete siis komisjoni esimees olnud ainult ühe aasta ja teate ka rahandusest ainult ühte aastat. See on liiga tagasihoidlik, võtke see tagasi.

Kuidas te seda üldiselt hindate? Siin on tegemist majandusaasta aruandega. Kui majandusaasta tulemus on 2,3% struktuurset miinust, mis on röögatu, sest aasta oli korralik, siis kas te hindate majandusaastat edukaks või mitte? Nüüd näidake oma tõelist tarkust, mille tõttu teid sellesse ametisse on edutatud.

16:34 Aivar Kokk

Aitäh, Jürgen! Kindlasti ei ole hea tava see, kui võetakse vastu eelarve ja prognoositakse tasakaalus olevat eelarvet, aga aasta lõpuks selgub, et aastal, kui ei olnud majanduslangust, läks eelarve struktuursesse miinusesse. Tunnistame, et see oli halvasti prognoositud eelarve.

16:34 Esimees Henn Põlluaas

Taavi Rõivas, palun!

16:34 Taavi Rõivas

Aitäh! Ma mäletan selle eelarve tegemist hästi, kuna ka mina olin siis rahanduskomisjonis. Ma mäletan ka opositsiooni kriitikat. Me ütlesime ühemõtteliselt, et selles eelarves on tulude poolel bluffi. Tuletame meelde, et ka eelarve strateegias, mis sellega kaasas käis, läks bluff edasi 2020., 2021. ja 2022. aastasse. See 2,3% struktuurset miinust ajal, mil majandus kasvas, on, võib öelda, Eesti iseseisvuse taastamise järgse aja, loomulikult, senise ajaloo kõige kehvem eelarve. Minu küsimus on jätkuvalt see: mis nii valesti läks? Kus tehti fundamentaalsed vead? Ma olen täiesti kindel, et rahanduskomisjoni esimehena te vaatate ikkagi natukenegi minevikukogemust. Siin pidid olema mingid väga jämedad vead. Kus need teie teadmise järgi olid?

16:35 Aivar Kokk

Aitäh! Selgelt prognoositi tulude baasi suuremana, kui 2019 neid tulusid tuli, ja sealt tekkis ka see miinus. Kulusid 2019. aastal, hoolimata tulude vähenemisest, ei vähendatud. Eks me oleme märganud, et lihtsalt pidev igakuine laekumiste, tulude ja kulude pool ei ole selgelt kättesaadav ja nähtav, et teha vajaduse korral kiiresti otsuseid. Kahjuks ei suudeta riigieelarve juures nii kiiresti otsuseid teha, kui seda tavaliselt tehakse kas erasektoris või oma koduses majapidamises.

16:36 Esimees Henn Põlluaas

Jürgen Ligi, palun!

16:36 Jürgen Ligi

Aitäh! Ma siiski ei kahtle, et nii kõrges ametis te tunnete Eesti rahandust suurepäraselt. Alates 2016. aasta lõpus vastuvõetud eelarvest on Eesti eelarves mindud kolinal miinuse suurendamise teed. On planeeritud miinusega eelarvet ja kogu aeg on tulemus olnud veel suurema miinusega. Kuidas seda ikkagi laias laastus hinnata? Kas see on juhus või gravitatsioon, et need graafikud lähevad kolinal allapoole? Võib-olla ongi teie edutamise taga see, et te peate asja korda ajama.

16:37 Aivar Kokk

Aitäh, Jürgen! Kindlasti on üks teemasid, mis siin Riigikogus eelmise koosseisu ajal kaklemist ja vaidlust tekitas ja mis on ka eelarvesse miinust tekitanud, olnud lootus, et eri aktsiiside tõstmisega on võimalik eelarve tulude poolt kasvatada. Ma usun, et väga paljud siin saalis tol hetkel vaidlustasid seda, aga kuna see aktsiiside tõstmine tihti seoti riigieelarve vastuvõtmisega, siis oli raske ka koalitsioonipoliitikutel võib-olla sel hetkel nendele teemadele vastu vaielda. Nüüd on need vead parandatud ja liiga kõrged aktsiisid on langetatud. On ka näha, et tulem on see, et sellel aastal on nii mõnedki read tunduvalt paranema hakanud, võrreldes sellega, mis oli mõned aastad tagasi.

16:38 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh, hea ettekandja! Rohkem küsimusi ei ole. Austatud Riigikogu, avan läbirääkimised. Palun siia kõnetooli Aivar Sõerdi.

16:39 Aivar Sõerd

Aitäh, austatud eesistuja! Head kolleegid! Riigi majandusaasta aruanne on rutiinne raamatupidamise dokument, aga ka siin on ju vigu sees. Nii nagu Riigikontroll välja toob, Riigikogus vastuvõetud 2019. aasta riigieelarve seaduse osa summasid olid valed. Riigieelarve seadus on osa sellest aruandest. Rahandusministeerium esitas Riigikogule vigu sisaldava eelnõu, sellise märkuse on Riigikontroll selle aruande kohta teinud. Aga siiski, Riigikontroll ei loe neid vigu niivõrd oluliseks, et hinnang andmata jätta. Ja raamatupidamislik hinnang sellele aruandele on, et riigi 2019. aasta raamatupidamise aruanne kajastab olulistes osades õiglaselt riigi finantsseisundit, lõppenud aruandeperioodi majandustulemust ja rahavoogusid.

Audiitori hinnang on raamatupidamislikust vaatest õige ja õiglane, aga pilt sellest, mida see raamatupidamise dokument sisuliselt käsitleb, on kole. Milles on asi? Asi on selles, et 2019. aasta oli majanduslikult väga soodne. Kui ma õigesti mäletan, siis arvestati riigieelarvet koostades 2%‑lise majanduskasvuga, tegelikult oli eelmise aasta majanduskasv 4,3%. Maksutulusid laekus rohkem, kui eeldati, maksutulud kasvasid 9,4%. See oli võrreldes praeguse ajaga ikka väga tore aeg. Aga sellele vaatamata oli eelarve miinuses. Struktuurset miinust, mida käsitleb eelarveseadus, kohustas seesama seadus vähendama 0,5%, kuna aasta varem, 2018, oli seaduse mõttes ülemäärane puudujääk. Ma mäletan, et kui siin olid need arutelud, siis me küsisime, mis on need meetmed, millega seda struktuurset puudujääki vähendatakse. Sellele me õiget vastust ei saanud. Rahandusminister lihtsalt hooletult kommenteeris, et ah, me tegime siin natukene euroraha ümbertõstmisi, lükkasime asju edasi, ühesõnaga, lai arsenal igasuguseid asju, millega eelarvepositsiooni parandati. Tulemus ongi käes: tegelikult eelarvepositsioon ei paranenud ja selle asemel, et seaduse nõuet täita, struktuurne puudujääk suurenes, nagu siin küsimustes mainiti, 2,3%‑ni SKP‑st peale korrigeerimist, peale andmete uuendamist. Algselt on siin aruandes 1,9% struktuurset miinust.

Mis järeldused sellest teha? Vaadake, praegu me kuuleme seda, et laenu võtta on õilis ja tore ja hea, et kõik riigid võtavad. Jah, praegu on kriisiaeg, olukord on muutunud. Aga see unustatakse ära, et 2019 oli väga ilus aeg ja paljud riigid, keda nüüd tuuakse eeskujuks, et vaat, nad võtavad laenu, paljud Euroopa Liidu liikmesriigid vähendasid nendel headel aegadel võlakoormust ja tugevdasid eelarvet.

Palun lisaaega ka!

16:43 Esimees Henn Põlluaas

Palun! Kolm minutit lisaaega.

16:43 Aivar Sõerd

Nad tugevdasid eelarvepositsiooni ja kasutasid seda aega ära, aga Eesti seda ei teinud.

Me saime ka teada, kui me neid numbreid täpsustasime – sealt aruandest ei loe päris hästi välja –, et võlakoormus kasvas eelmisel aastal 183 miljoni euro võrra. Ma mäletan, et kui me seda otsuse eelnõu siin menetlesime, siis ma küsisin rahandusministrilt, kuhu see laenuraha siis läks. Ta ütles, et see läks Eesti Energia kapitali sissemakseks. Tegelikult ei läinud. See oli eelarves küll kirjas, aga selle õlitehasega on nii, et valitsuse jõulised sammud õlitööstuse arendamiseks ei ole läinud nii edukalt ja kiirelt, nagu kavandati, ja Eesti Energia kapitalieraldus nihkus tänavusse aastasse. Aga laenuraha kulus ikkagi ära. Samal ajal me loeme aruandest, et näiteks valitsussektori investeeringud vähenesid. Nii et sisuline pilt on väga kole.

Nüüd, kui me kuuleme, et laenu peab võtma ja kõik võtavad, siis unustatakse ära see, et vastutustundlik eelarvepoliitika on ikkagi selline, et kui on head ajad, siis eelarvet tugevdatakse ja kogutakse puhvreid raskemate aegade üleelamiseks. Paljud riigid seda ka tegid, Eesti eelmisel aastal kahjuks mitte. Tegelikult oli see 2019. aasta lõtv eelarvepoliitika selline eelmäng, tehtigi juba esimesed sammud selles suunas, mille tõttu me oleme sattunud suurima eelarve puudujäägiga liikmesriikide hulka.

Vaat see on sisuline kokkuvõte sellest. Kogu sellele asjale tahaks vastu hääletada, aga kuna tegemist on raamatupidamise dokumendiga, raamatupidamise aruandega, siis sellele vist vastu hääletada ei saa. Aga ei pea ka tingimata poolt hääletama. Tänan tähelepanu eest!

16:46 Esimees Henn Põlluaas

Rohkem sõnasoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Kuna muudatusettepanekuid ei esitatud, siis neid me läbi vaadata ei saa. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku viia läbi eelnõu 247 lõpphääletus. Selle juurde me lähemegi.

Austatud kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Riigi 2019. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine" eelnõu 247. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

16:49 Esimees Henn Põlluaas

Poolt on 52 Riigikogu liiget, vastu ei ole keegi ja erapooletuid on 1. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Järgmisena läheme Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse ... Jürgen Ligi, palun, kas on protseduuriline küsimus?

16:50 Jürgen Ligi

Jaa, ma arvan, et see on protseduuriline küsimus. See puudutab seda eelarvet, mille me siin vastu võtsime, 2020. aasta eelarve muudatust. Minu arvestuse kohaselt – teie kui Riigikogu juhataja ehk kommenteerite seda, ma arvan, et see on üldhuvitav – peaks selles eelarves sisalduma ka kahe Riigikogu liikme, nende nõusolekul, ebaõiglaselt suur lahkumishüvitis, mille nad peaksid tagastama. Nüüd loen ma uudiseid, et seda ei ole tagastatud ja väidetavalt kasutavad nad seda raha omal äranägemisel annetuseks justkui iseenda raha. Kas see on kooskõlas Riigikogu juhatuse poliitikaga? Kuuldavasti oli siin ka kantselei initsiatiivi. Kui see on kuidagi teistpidi, siis kas vastab tõele, et nad annetavad selle raha ja saavad tulumaksu annetuse pealt tagasi? Mis see poliitika on? Kas Riigikogu juhatus on seda arutanud? See puudutab tõepoolest 2020. aasta eelarvet.

16:51 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! See ei olnud sugugi protseduuriline küsimus, nii et ma ei pruugiks vastata. Aga tõepoolest, seadus näeb ette, et Riigikogu liikmed, kes siit lahkuvad, saavad hüvitist. Kui nad tulevad asendusliikmena tagasi Riigikokku, siis ei ole nad kohustatud seda raha tagasi maksma. Aga esimene neist isikutest, kellest juttu on, minu teada ei olegi seda raha endale jätnud. Jutt on Urmas Espenbergist EKRE-st, tema ongi juba selle heategevuseks annetanud. Teine on Korobeinik, kes on lehtede või minule teadaoleva informatsiooni põhjal lubanud samamoodi teha. Nii et see on toimunud vastavalt meie vastuvõetud eeskirjadele. Riigikogu juhatusel selle kohta n-ö eraldi poliitikat ei ole. Aga, Jürgen Ligi, ma loodan, et see on nüüd protseduuriline küsimus, vastasel juhul ma ei vasta.

16:52 Jürgen Ligi

Aga proovige see siiski lahti mõtestada, kui inimene otsustab ennast ilustada sellega, et reklaamib seda nagu annetust, ja peale seda annetamist saab tagasi ka tulumaksu. Kas see peaks olema see poliitika, mida Riigikogu ajab? Ta saab poole aasta hüvitise kümne päeva eest ja esineb sellega kui heategija ...

16:52 Esimees Henn Põlluaas

Jürgen Ligi, see ei ole protseduuriline küsimus. Seda võib arutada kuluaarides. Aga läheme oma päevakorraga edasi.


13. 16:52 Riigikogu otsuse "Riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" heakskiitmine" eelnõu (262 OE) esimene lugemine

16:52 Esimees Henn Põlluaas

Ja oleme Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Riigi pikaajaline arengustrateegia "Eesti 2035" heakskiitmine" eelnõu juures numbriga 262. Esimene lugemine. Ettekandja on peaminister Jüri Ratas, kellel on ettekandeks 30 minutit. Palun!

16:53 Peaminister Jüri Ratas

Austatud Riigikogu esimees! Väga auväärt Riigikogu liikmed! Head kuulajad! Suur tänu võimaluse eest olla teie ees nii olulise dokumendiga, nagu on "Eesti 2035".

Kas me teame, milline on elu Eestis aastal 2035? Usun, et mitte – seda on väga raske ette prognoosida. Olen aga kindel, et just täna on meil võimalus teha valikuid ja otsuseid, mis tuleviku Eestit kujundavad. Selles aitab meid riigi vastvalminud pikk ja strateegiline vaade, plaan, mis seab Eestile arengu eesmärgid, nende täitmise ambitsiooni ning täiendavad ülesanded. Riigi pikaajaline arengustrateegia "Eesti 2035" on koosloome ja koostöö strateegia. See on esimene seesugune, mis valdkondadeüleselt loob tervikvaate riigi pikaajalise arengu suunamiseks strateegilise planeerimise ja finantsjuhtimise protsesside abil. Arvestades riigi rahanduse võimalusi, tuleb Eestil senisest jõulisemalt fokuseerida pilk tulevikku ning seljatada proovikivid, mis meie kõigi elusid mõjutavad.

Kahe aasta jooksul osales "Eesti 2035" koostamisel mitu tuhat inimest: eksperdid, teadlased, ettevõtjad, ametnikud, õpetajad, poliitikud, omavalitsustegelased, erinevate sihtrühmade esindajad ja tavalised Eesti inimesed. Nad leidsid aega ja tahet, et arutada ning analüüsida, millised on meie riigi peamised arenguvajadused, millises Eestis me soovime tulevikus elada ja mida me peame tegema, et meie soovid ka tegelikkuseks saaks.

"Eesti 2035" on Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse koostööd toetav strateegia. Strateegia üldosa kiidab heaks Riigikogu, elluviimise tegevuskava Vabariigi Valitsus. Edaspidi seisab iga minister vähemalt korra aastas siin kõnepuldis, andes teile, auväärt Riigikogu liikmed, ülevaate oma valdkonna edusammudest ja kitsaskohtadest. Strateegia "Eesti 2035" koostamisel on tuginetud üleilmsete suundumuste prognoosidele ning Eesti tulevikuolukorra analüüsile. Nende põhjal on strateegias kirjeldatud üheksa võrdselt olulist arenguvajadust, toodud välja ohud ning võimalused. Eesti tulevikuvalikute prognoosimisel on olnud võtmeroll Riigikogu Arenguseire Keskusel. Analüütiliste allikatena on kasutatud raporteid mitmelt rahvusvaheliselt organisatsioonilt, näiteks OECD-lt, Euroopa Komisjonilt, Teadusuuringute Ühiskeskuselt, Euroopa Parlamendilt ja teisteltki.

Strateegia "Eesti 2035" keskmeks on viis strateegilist sihti, mis lähtuvad aluspõhimõtetest ning sõnastavad Eesti sellisena, nagu ta aastal 2035 olema peaks. Et nende sihtideni jõuda ning tulla toime arenguvajadustega, on lähiaastatel vajalikud muutused pea kõigis eluvaldkondades. Suurimad neist vajalikest muutustest on kirjeldatud "Eesti 2035" üldosas. Detailsem tegevuste loetelu on esitatud strateegia elluviimise tegevuskavas, mida valitsus hakkab igal aastal üle vaatama ja uuendama. Tegevuskavas on toodud vajalikud näitajad koos sihttasemetega, mis hästi peegeldavad meie ees seisvate ülesannete keerukust. "Eesti 2035" on tihedalt seotud Euroopa majanduse koordinatsiooniga, see on aluseks Euroopa Liidu vahendite planeerimisel ning annab suuna ülemaailmsete säästva arengu eesmärkide elluviimiseks siin armsal Eestimaal.

"Eesti 2035" koondab need varem riigisiseselt eraldi seisnud protsessid ühe katuse alla, vähendades bürokraatiat ja halduskoormust. Samuti on õnnestunud vähendada strateegia elluviimist toetavate valdkonna arengukavade arvu ligi kaks korda.

Väga austatud Riigikogu liikmed! Riigi pikaajaline arengustrateegia lähtub aluspõhimõttest, mis on kooskõlas meie põhiseaduse, seaduste ning kehtivate strateegiliste arengudokumentidega. "Eesti 2035" koostamisel on arvestatud riigi julgeolekupoliitika põhialustega, kultuuripoliitika põhialustega, aga ka kõigi teiste Riigikogus vastu võetud täna kehtivate dokumentidega. Eesti olulisim eesmärk on jääda demokraatlikuks ja turvaliseks riigiks, kus säilib ja areneb eesti rahvus, keel ja kultuur. Selle eesmärgi saavutame, järgides viit strateegilist sihti.

Esiteks, meie siht on, et Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed. Eesti rahvaarv on viimase 30 aastaga vähenenud veidi enam kui 240 000 inimese võrra ning Statistikaameti rahvastikuprognoosi põhistsenaariumi kohaselt väheneb see aastaks 2035 veel umbes 24 000 inimese võrra. Summaarne sündimuskordaja on viimase viie aasta jooksul mõnevõrra paranenud. Me ei tohiks pidada muutusi elanikkonnas paratamatuseks, vaid peaksime ühiskonnana leidma õige viisi sellele reageerida. Rahvastikuprognoos ütleb, et aastal 2035 on iga neljas Eesti inimene 65-aastane või vanem ning ühe pensionäri kohta on meil 15 aasta pärast kolme asemel 2,3 tööealist inimest.

See tähendab seniste tööviiside, elukestva õppe protsesside, aga ka tervise- ja sotsiaalvaldkonna teenuste märkimisväärset ümbermõtestamist. Selleks, et Eesti inimene oleks terve elukaare vältel teadmishimuline, loov ja ettevõtlik, et tal oleks õpitahe ja valmidus töö olemuse muutumiseks, võtame hariduses suuna paindlikkusele ja õppija vajadustest lähtumisele. Formaalharidus on vaja lõimida mitteformaalsega ning üldharidus kutseharidusega. Tarvis on luua uusi õppevorme, lihtsustada üleminekuid eri õppevormide vahel ning arendada nutikat õppevara, mis muu hulgas toetaks eesti keeles õpetamist. Jätkame ka koolivõrgu korrastamist. Harjumuspäraste ametite muutmisel vajavad ettevõtted piisaval hulgal kvalifitseeritud tööjõudu. Inimestel on aga vaja maailmatasemel teadmisi ja oskusi, et tulevikutööks valmis olla. Selleks uuendame täiskasvanuhariduse süsteemi ja arendame edasi oskuste ning vajaduste prognoosimise süsteemi OSKA. Haridussüsteemil tuleb astuda sama jalga tööturu vajadustega.

Tervishoiusüsteemi kestlikkuse tagamiseks on meil vaja teha võrreldes senisega midagi sootuks teisiti, uutmoodi. Kuigi eeldatav eluiga on Eestis kasvanud keskmiselt 78,8 eluaastani, ei ole tervena elatud elu viimase kümne  aasta jooksul pikenenud. 2019. aastal oli see näitaja keskmiselt 55,9 eluaastat. Pooltel juhtudel on inimeste tervise kaotus tingitud riskiteguritest või riskikäitumisest, sh meelemürkide tarvitamine, tasakaalustamata toitumine, liigne kehakaal ja vähene füüsiline aktiivsus. Miks me ise oma tervist rikume?

Eesti eraldas 2019. aastal tervishoiukuludeks 6,7% SKP-st. Euroopa Liidu vastav keskmine oli toona 9,87%. Hiljuti avaldatud Arenguseire Keskuse raport ennustab, et aastaks 2035 ulatub Eesti Haigekassa aastane puudujääk praeguse rahastuse ja teenuste korral 900 miljoni euroni, sest kulud kasvavad märksa kiiremini kui tulud. Riik peab oma inimeste tervise nimel pingutama, aga ta ei saa teha seda üksi, sest ainult rahast ei piisa. Meil kõigil tuleb nii enda kui ka teiste füüsilise ja vaimse tervise eest hoolt kanda. Meil tuleb vähendada riskikäitumist ja teha terviseteadlikke otsuseid. Enam tähelepanu vajab õigete valikute soodustamine ja ennetustöö. Sellele aitab kaasa tervishoiu ja sotsiaalteenuste lõimimine ja personaalmeditsiini lahenduste kasutamine. Eestis on väga suur konsensus rahva tervisehariduse edendamiseks ja tööhõiveküsimuste leevendamiseks, seda eriti praeguse koroonaviiruse valguses. Tunnetame teravalt, kui palju annab edumaad tervislik eluviis, nagu mittesuitsetamine, mõõdukas tervisesport ja tugev immuunsüsteem. Heitlikes majandustingimustes on aga olulised korralik haridus, kogemused ning kutseoskused. See on Eesti rahvast liitev siht, mille saavutamiseks välja käidud lahendused ja mõtted ootavad alati lisa.

Teiseks, meie siht on, et Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud. Kõigil Eesti inimestel peab olema võimalus eneseteostuseks ja ühiskonnaelus osalemiseks. Iga ühiskonnaliige peab tundma end toetatuna ja väärtustatuna nii teiste inimeste kui ka riigi poolt. Samuti on oluline, et kõik Eesti püsielanikud ja meie mujal elavad rahvuskaaslased tunneksid ühtekuuluvust Eestiga. Just see seob meid ühiskonna, rahva ja riigina.

Kestliku rahvastiku tagamiseks kujundame tervikliku sündimust ja vanemlust toetava rahvastiku- ja perepoliitika. Valitsus on selleks algatanud arengukava koostamise. Teeb rõõmu, et peresse kolmandate laste sündide arv on alates 2016. aastast kasvanud. Kui 2015. aastal sündis perre kolmandaks lapseks 2019 last, siis 2016. aastal 2231 last ja möödunud aastal 2773 last. Poliitikameetmete kavandamisel arvestame perede heaolu kogu laste kasvatamise perioodi jooksul. Laste heaolu tagamiseks loome riigi ja omavalitsuste koostöös positiivsed vanemlust toetavad ja laste väärkohtlemist ärahoidvad lahendused. Uuendame lastekaitse korraldust ja erivajadustega laste tugisüsteemi. Töötame välja teenused kompleksprobleemidega lastele ning toetame üleminekut perepõhisele hooldusele.

Inimkesksete heaoluteenuste pakkumisel on võtmetegur tervishoiu- ja sotsiaalteenuste lõimumine. Selleks parandame riigi ja kohalike omavalitsuste koostööd ning ajakohastame nii kogukonnateenuste kui ka haiglate ja muude tervishoiuasutuste võrgustikku. Näiteks taotleme Euroopa Liidu taaskäivitamise rahastust raha Tallinna Haigla ehitamiseks ning korrastame esmatasandi tervishoiutaristut.

"Eesti 2035" pöörab tähelepanu Eesti inimestele, kes pole seni saanud ühiskonnaelus täiel määral osaleda. Riigi ja ühiskonnana tuleb meil erivajadustega inimeste ja nende hooldajatega rohkem arvestada. Pikaajalise hooldusvajaduse ennetamiseks töötame välja vajalike teenuste süsteemi, sh juurutame varajase märkamise põhimõtet. Kavas on arendada eelkõige kodus ja kogukonnas pakutavaid hooldusteenuseid. Selleks suurendame koolituse ja töökohapõhise õppe kaasabil pikaajalise hoolduse valdkonna töötajate hulka ning tõstame nende kvalifikatsiooni. Tagada tuleb ka osalusvõimaluste, ühistegevuse, erinevate kultuuriürituste ja teiste vaba aja sisustamise viiside kättesaadavus üle Eesti ja välismaal elavatele rahvuskaaslastele. Loome võimalusi oma kultuuri hoidmiseks ja arendamiseks ning hindame kultuurivaldkonna eestvedajaid. Kultuur ühendab inimesi. Me soodustame ka eesti keele piirkondlike erikujude kasutamist. See parandab piirkondade konkurentsivõimet ja tugevdab paikkondlikku identiteeti. Ärme võtame lastelt võimalust vaielda, kas lumi ikka pakib, hakkab kokku või võtt tükkü.

Kolmandaks: meie siht on, et Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik. Eesti majandus on nii toodete kui ka teenuste sektoris tugevalt lõimitud Euroopa Liidu ühtse turuga. Eesti tööjõu tootlikkus on viimasel kümnel aastal küll kasvanud ja jõudnud 78,6%-ni Euroopa Liidu keskmisest, kuid see kasv on olnud piirkondlikult ebaühtlane ja erinevatel põhjustel aeglasem kui oodatud. Aastaks 2020 seatud siht oli 80% Euroopa Liidu keskmisest, aastaks 2035 seatud sihttase 110% Euroopa Liidu keskmisest on ambitsioon, mille saavutamiseks on vaja selles valdkonnas olulise mõjuga muutusi. Erinevalt teistest Euroopa Liidu riikidest on meie töötleva tööstuse tootlikkus madalam kui teenussektori tootlikkus. Majanduse struktuurimuutuste jätkumine on hädavajalik. Jah, oleme aastaid sellest rääkinud, aga kuidas seda kõike saavutada?

Mul on hea meel, et järgmise aasta eelarves on avaliku sektori panus teadus- ja arendustegevusele kasvanud 1%-ni prognoositud SKP-st. Eesti ettevõtete teadus- ja arendustegevuse kulutuste osakaal SKP-st on praegu aga 0,59% ehk tunduvalt alla Euroopa Liidu keskmise, milleks on 1,45%. Rahvusvahelise konkurentsivõime tagamiseks peab Eestis märgatavalt kasvama teadus- ja arendustegevus ning loomulikult innovatsioon, samuti koostöö teadlaste, ettevõtete ja teiste asutuste vahel. Selleks töötame välja uued innovatsiooniteenused ja toetused ettevõtete ning tehnoloogiate kõigi arenguetappide jaoks. Suurendame ka riigi äriühingute teadus- ja arendustegevuse investeeringuid. Meie eesmärk on saada valitud valdkondades edukaks teadus- ja arendustegevuse edendajaks, rakendajaks ja katsetajaks maailmas, et seeläbi aidata Eesti teadusasutuste sündival teadmusel kiiremini ettevõtlusse jõuda.

Et tagada teadusasutuste ja ettevõtete tihedam koostöö Eesti majandusele olulistes valdkondades, töötame välja valdkondlikud teadus- ja arendustegevuse programmid. Näiteks nutikad energialahendused, kohalike ressursside – olgu selleks puit, toit, maavarad – väärindamine, IKT või erinevad rohetehnoloogiad. Mõtestame ümber nutika spetsialiseerumise valikud. See tähendab, et senise kolme valdkonna – digivaldkond, tervisetehnoloogiad, kohalike ressursside väärindamine – sisu uuendatakse ning uue valdkonnana lisatakse nutikad ja kestlikud energialahendused.

Eesti tugevuseks maailmas on digitaalsete tehnoloogiate kasutamine avalikus sektoris ja sellest tulenev asjaajamise lihtsus. Muudame Eesti maailma digikeskuseks, kuhu tullakse nii e-residentsuse baasil virtuaalruumis kui ka füüsiliselt kohale. Ikka selleks, et oma teenuseid maailmaturul pakkuda ja ettevõtteid luua. Meil on kavas toetada ettevõtete digitaliseerimist ja automatiseerimist. Selleks saame kasutada nii Euroopa Liidu uue perioodi struktuurivahendeid kui ka Euroopa taaskäivitamise rahastu vahendeid. Eesti võimalus on ka senisest strateegilisem panustamine kohalike ressursside väärindamisse. Eesti loodusvarade ressursitootlikkus oli 2017. aasta andmetel 0,56 eurot kilogramm – üks väikseimaid Euroopas. Strateegia seab eesmärgiks selle näitaja parandamise ligi kaks korda. Selleks tuleb teha tänasest midagi rohkem või midagi teisiti. Näiteks puiduvaldkonnas tuleb pöörata suuremat tähelepanu puidukeemia võimalustele teha kohalikust toormest kallima hinnaga lõpptooteid. Põhiküsimus on, kuidas me loodusvarasid kasutame, kas me teeme seda säästvalt, tasuvalt ja nutikalt või me teeme seda hooletult.

Hea Riigikogu! Majanduse rohepöörde toetamiseks on tarvis jätkata energia- ja ressursitõhusamate tehnoloogiate arendamist ja kasutuselevõttu. Ehituses, tootmises ja tarneahelates ohutuma materjaliringluse sisseseadmine vähendab kemikaalide kasutust ning aitab meil säästlikumalt majandada. Vähetähtis ei ole ka kohalikke omavalitsusi toetavate ringmajanduse ekspertide koolitamine. Eesti majandus on üks heitemahukamaid Euroopas. 2017. aasta andmetel on siin ühe SKP euro kohta kaks korda rohkem kasvuhoonegaaside heidet kui Euroopa Liidus keskmiselt. Kuigi võrreldes 1990. aastaga on kasvuhoonegaaside koguheide Eestis esialgsetel hinnangutel praeguseks vähenenud 54%, tuleb meil astuda olulisi samme kliimasõbraliku majanduse suunas. See tähendab Eesti energiatootmise ümberkorraldamist eelseisval kümnendil. Võrreldes 1990. aastaga on põlevkivi kaevandamine vähenenud pea poole võrra. Põlevkivielektri osakaal on tänaseks langenud rohkem kui 60% protsendi võrra, 30%-ni. Õiglase ülemineku tagamiseks töötame Ida-Virumaa jaoks välja ja viime ellu teenuste paketi, mis aitab piirkonna elanikel, ettevõtetel ja kohaliku omavalitsuse üksustel muudatustest kasu saada ja vähendada kaasnevaid sotsiaal-majanduslikke mõjusid.

Riigi neljas siht on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond. Me peame oma elukeskkonda kujundades järgima kvaliteetse ruumi loome põhimõtteid. See tähendab, et kunstilised, tehnoloogilised ja majanduslikud lahendused ning looduskeskkond peavad moodustama tasakaalustatud terviku. Keegi ilmselt ei taha kasutada kergliiklusteid, mis algavad eikuskilt ja viivad eikuhugi, või avastada end kümne aasta pärast olukorras, kus me ei saa ligipääsetavuse probleemide tõttu enam hoonetesse sisse või liikuda seal sees. Kindlasti soovime ka tulevikus Läänemeres ujuda ja Eesti metsas seenel käia. Elukeskkonna kvaliteet väljendub nii inimkeskses disainis kui ka kasutatud materjalide keskkonnasõbralikkuses, näiteks puidu ja teiste loodussõbralike materjalide kasutamises ehitistes.

Kahtlemata on oluline tagada ligipääsetavus kõikidele inimestele nende elukaare vältel – nii liikumis- või nägemisraskustega inimestele, aga ka näiteks lapsele või lapsevankrit lükkavale emale või isale. Samuti võiks rahvastiku muudatustega kohandatud elukeskkond senisest enam toetada Eesti inimeste kehalist aktiivsust ja meie inimeste tervist.

Transpordisektoris on oluline roll liikumisviiside suuremal integreeritusel, inimeste liikumiskeskkonna parandamisel ja kasvuhoonegaaside heite vähendamisel. Näiteks loome taristut, et minna üle keskkonnahoidlikele sõidukitele, elektrifitseerime, uurime ja võimalusel arendame vesinikutehnoloogiat. Eesti majanduse arengu toetamiseks arendame ohutust suurendavaid ning majandusvõimalusi parandavaid kiireid, rahvusvahelisi ja riigisiseseid transpordiühendusi. Aastal 2035 võiks olla valminud mandri ja Muhumaa vaheline püsiühendus ning Eestist lähtuvad Euroopa suuna kaubaveod olla kolinud Rail Balticu rongidesse. 

Viiendaks: Eesti siht on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimkeskne riik. Inimesele peavad kõik avalikud teenused olema kättesaadavad, ligipääsetavad ja kvaliteetsed nii füüsilises kui ka digiruumis. Seda kõike olenemata tema elukohast, vanusest, erivajadusest või muudest tunnustest. Inimesele on oluline teenuste kättesaadavus ja kvaliteet. Ei tohiks olla vahet, kas teenust pakub riik või kohalik omavalitsus. Seetõttu on kavas üle vaadata riigi ja kohaliku tasandi vastutuse jaotumine teenuste osutamisel ning tugevdada riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuste partnerlust. Eesti inimesed ootavad järjest kvaliteetsemaid avalikke teenuseid. Valitsejate ülesanne on neid pakkuda. Meie eesmärk on viia avalikud teenused võimalikult palju automatiseerituks ehk taustal toimivaks ja etteaimatavaks, kasutades seejuures kõiki riigil olemasolevaid andmeid turvaliselt. Näiteks suudab riik eelmisest aastast automaatselt kontrollida õigust peretoetustele. Inimestel pole vaja vanemahüvitise saamiseks teha muud kui ühe hiireklõpsuga kinnitada riigipoolne pakkumine. Selline peab olema kasutusmugavus inimeste jaoks.

Kui me mõned aastad tagasi alles kavandasime tehisintellekti kasutamist avalike teenuste pakkumisel, siis selle aasta lõpuks on meil 50 tehisintellekti komponendiga avalikku teenust: näiteks lageraie tuvastamine, puuliikide tuvastamine, metsa küpsuse arvutamine, juturobotid, rahvusraamatukogu digiarhiivi märksõnastamine ja palju muud. 15 aasta pärast võiksid sellised teenused moodustada juba meie igapäevastest teenustest enamiku. Uuenduslike lahenduste kasutuselevõtt ja moodsate tehnoloogiate eelistamine on just see, mis Eestile on edu toonud, ning aitab meil olla maailmas suured. Keskendume edaspidigi Eesti tugevustele, toetudes saavutustele digikultuuri, spordi ja teistes valdkondades.

Sama olulised on tugevad liitlassuhted julgeoleku valdkonnas. Eesti panus NATO-s ja Euroopa Liidus on meie julgeoleku peamine garant. Lisaks sellele arendame laiapindset riigikaitset, küberturvet, parandame ühiskonna valmisolekut kriisideks ning vastupanu vaenulikele mõjutustegevustele ja hübriidohtudele. Tagame liitlaste kohaloluks vajaliku taristu ning muudame ajateenistuse korralduse inimeste võimetega sobivamaks.

Austatud Riigikogu, iga okas loeb. Kokkuvõtteks: need viis strateegilist sihti, aga kogu "Eesti 2035" olgu meil edaspidi silme ees alati, kui teeme valikuid ja olulisi otsuseid. "Eesti 2035" üldosa, mida te järgmistel nädalatel arutama hakkate, auväärt Riigikogu, on justkui meie väärtuste teekaart. Nende väärtuste suhtes on riigis suur konsensus, sest need on Eesti rahvale omased ja olulised. Konkreetsed sammud on kirjas "Eesti 2035" elluviimise tegevuskavas, mis jääb Vabariigi Valitsuse täita ja vajadusel uuendada. Küllap tuleb edaspidi seda täiendada ja muuta, sest keskkond meie ümber on alati muutumises.

Igal riigil tuleb edukas olemiseks pidevalt pingutada. "Eesti 2035" koostamise käigus saadud õppetund on, et Eesti ei vaja ühte säravat loosungit või kampaaniat riigile eesmärgi andmiseks. Riigi pikaajaline plaan peab ennekõike olema inimkeskne, kõiki Eesti inimesi ühtemoodi puudutav. See tulemus on strateegiadokumendis hästi saavutatud, sest kes meist poleks puudutatud tervisest, haridusest, avalikust ruumist, looduskeskkonnast, majandusest, riigikaitsest, kultuurist, perekonnast, lastest või tööturust. Riigi pikaajaline arengustrateegia peab lahendama riigi ees seisvaid objektiivseid probleeme ja viima elu edasi. See peab kandma ühiskonda liitvaid väärtusi ning eesmärke, samas jätma meile kõigile vabaduse valida teekond nende sihtideni jõudmiseks. Sellest ei tasu otsida erasektori strateegiatest tuttavat lineaarsust. Riigi juhtimine on märksa mitmetahulisem.

Neist mõtteist kantuna usun, et Riigikogu leiab hea konsensuse "Eesti 2035" aruteludes. Ma soovin, auväärt Riigikogu liikmed, teile selleks palju jõudu ja palju head ja tugevat koosmeelt nendeks aruteludeks. Aitäh!  

17:17 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh, austatud peaminister! Teile on terve hulk küsimusi. Esimesena palun Yoko Alender!

17:19 Yoko Alender

Aitäh, hea koosoleku juhataja! Austatud peaminister! Eesmärgiks seatud sidusast ühiskonnast, ja seda just nimelt hariduses, oleme pikalt püüdnud kõneleda ja selle eest seista ja eelnõu kaudu ka teha tegusid eestikeelsele haridusele üleminekuks. Siin on lause "Võrdsete võimaluste loomisel hariduses ja tööturul ajakohastame kohanemis- ja lõimumisteenuseid, eesti keelest erineva emakeelega õppijate hariduskorraldust ja keeleõpet ..." Kas see lause tähendab eestikeelsele ühtsele haridusele üleminekut või ei tähenda? Kui ei tähenda, siis mida sel juhul tähendab ajakohastamine? Millal võiks saabuda aeg, kui on ajakohane ühtne eestikeelne õpe?

17:20 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh teile! Kui rääkida eestikeelsest haridusest, eestikeelsele haridusele üleminekust, mille kohta te küsisite, siis selles "Eesti 2035" strateegias on kohad, millele ma soovin osutada. Kõigepealt, strateegiadokumendis on aluspõhimõtete all kirjas, et sihtideni jõudmise alus on vabadusele, õiglusele ja õigusele rajatud demokraatlik ja turvaline riik, mis austab õigus- ja sotsiaalriigi põhimõtteid ning kus säilib ja areneb eesti rahvus, keel ja kultuur. Samuti me ütleme selles dokumendis, mille me oleme teile esitanud, austatud Riigikogu, et eesti keel peab püsima elujõuline, sh peamise teabe-, haridus- ja töökeelena. Kõigil peab olema võrdne võimalus eneseteostuseks ja ühiskonnaelus osalemiseks, sõltumata individuaalsetest eripäradest ja vajadustest, kuuluvusest erinevatesse sotsiaalsetesse rühmadesse, sotsiaal-majanduslikust võimekusest ja elukohast.

Samuti on strateegiadokumendis kirjas see, et kui me räägime, kuidas me muudame haridussüsteemi õppijast lähtuvaks ja paindlikuks – see on seotud just oskustega ja tööturuga –, siis on siin kirjas põhimõte, et me toetame eesti keeles õpetamist, arendades seejuures digitaalset eestikeelset õppevara kõikide haridustasemete jaoks ja elukestvaks õppeks. Nagu ma ütlesin, strateegia kõrval on oluline dokument ka tegevuskava "Eesti 2035". Ja tegevuskavas "Eesti 2035" me näeme alapeatükki, kus on kirjas, et me suurendame ühiskondlikku sidusust ja võrdseid võimalusi hariduses ning tööturul, et haridusministeeriumi ülesanne on välja töötada eestikeelse hariduse arendamise plaan alates alusharidusest ning et haridusministeeriumi, Kultuuriministeeriumi, Siseministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi kohustus on eesti keelest erineva emakeelega inimeste õppekorralduse nüüdisajastamine alushariduses, üldhariduskoolides, kutseõppeasutustes ja mitteformaalses õppes.

Ma soovin sellele küsimusele vastates viidata ka sellele, et kui me räägime arengukavadest, siis minu teada, austatud Riigikogu, on just praegu teie laual ka kaks arengukava, mille valitsus on teie poole saatnud. Üks on haridusvaldkonna arengukava 2021–2035, mis on valitsuses heaks kiidetud 29. oktoobril k.a ja esitatud teile arutamiseks, ja teine on eesti keele valdkonna arengukava 2021–2035, mis on samuti 29. oktoobril 2020 esitatud Riigikogule arutamiseks. Aitäh teile! 

17:24 Esimees Henn Põlluaas

Kristina Šmigun-Vähi, palun!

17:24 Kristina Šmigun-Vähi

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Te räägite nii pikalt ja nii ilusti, et mul läks korraks nüüd kõik segi. Aga ju need strateegiad peavadki olema sellised, nagu nad on. Mind isiklikult väga häirivad sõnad "tuleks" ja "peaks". Need on täpselt sellised, et kui tahta, siis teeme, ja kui ei taha, siis ei tee. Kuidagi jätab sihukese ... Aga ju see peab nii olema. Mu küsimus on – arvestades tänast olukorda Eestis ja maailmas üldse – järgmine: mis te arvate, kas järsku tuleb juba aasta pärast kogu see asi üle vaadata ja meil tuleb hoopis uued eesmärgid ja strateegiad paika panna?

17:25 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh teile! Ma vabandan, kui ma pikalt vastasin, aga ma arvan, et austatud Riigikogu liikme Yoko Alenderi küsimus oli oluline ja on väga tähtis, et nii on fikseeritud nendes kahes dokumendis, millest ma rääkisin. 

Nüüd, kas tuleks või peaks? Me peame arvestama seda, et Eestil ei ole varem olnud sellist katusstrateegiat, mida ma oma kõnes teile tutvustasin. See on esmakordne. Ma arvan, et strateegiat ja tegevuskava saab ja ma arvan, et ka tuleb üle vaadata ja ajakohastada. Tänasel 25. novembrikuu päeval 2020. Issanda aastal vaevalt et me oskame kirja panna, mis toimub aastal 2035. Ja see ongi nii mõeldud, et Riigikogu vaatab strateegiat aeg-ajalt üle ja valitsus vaatab üle tegevuskava. Nagu ma märkisin, tegevuskava saab olema oluline dokument just riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia planeerimisel. Ma ütlesin ka seda, et nüüd on meie ettepanek teile – see on teie otsus –, et aastas oleks alati vähemalt korra iga minister siin täiskogu ees oma prioriteetidega ja oma tegevusvaldkondadega. Kindlasti see tähendab, ma arvan, uuendamist ja strateegia ülevaatamist teatud aja tagant.

Nüüd, kui te räägite rahvusvahelisest olukorrast, mis on tõesti väga muutuv ja väga muret tekitav, turbulentsi on tõesti palju, siis meie soov on kindlasti see, et vähemalt need rahvusvahelised organisatsioonid ja liitlassuhted, mis olemas on, et need püsiksid, et need oleksid usaldusväärsed ja areneksid edasi. Pean silmas just Euroopa Liitu ja NATO-t. 

Kui tulla strateegia juurde, siis meie rahvusvaheline positsioon on strateegias ilusti kirjas. Seal on tõesti meie soov, et me parandame riigi rahvusvahelist positsiooni ning tagame julgeoleku ja turvalisuse. Näiteks me ütleme välja, et oluline suund on Eesti välispoliitika terviklikkus, et tagada Eestile silmapaistev positsioon maailmas ja hoida tugevaid liitlassuhteid. Me ütleme välja ka selle, et me keskendume Eesti tugevuste jagamisele maailmaga, toetudes Eesti saavutustele eri valdkondades. Samuti peame oluliseks seda, et me tagame liitlaste kohalolekuks vajaliku taristu ning muudame ajateenistuse korralduse inimeste võimeid rohkem arvestavaks. Samuti peame oluliseks suurendada võimet panna vastu põhiseaduslikku korda ähvardavatele ohtudele, sh hübriidohtudele ja vaenulikule mõjutustegevusele.

Valitsuse tegevuskavas, mis käib ju käsikäes sellesama dokumendiga, me oleme välja toonud – kui rääkida just sellest rahvusvahelisest positsioonist, mida teie puudutasite – Eesti tugevate külgedega – küber- ja digivaldkond, haridus, tervishoiuteenused, turvaline toit, kultuur ja sport – seotud kogemuste jagamise muu maailmaga ning arenduskoostöö võimaluste kasutamise. Samuti me ütleme välja selle, et Siseministeeriumi, Välisministeeriumi ja Kultuuriministeeriumi koostöös on oluline üleilmse eestluse edendamine ning Eesti kultuuri nähtavuse ja kättesaadavuse toetamine välismaal. 

17:29 Esimees Henn Põlluaas

Urmas Kruuse, palun!

17:29 Urmas Kruuse

Aitäh, austatud istungi juhataja! Auväärt minister! Ma ei kuulnud teie kõnes sõnu "maaelu" ja "põllumajandus", kuigi te räägite, et need arengustrateegiad ja kavad peaksid omavahel nagu seotud olema. Sellest võib-olla selline  hüpoteetiline küsimus, et kas maaelu on määratud välja surema. Teiseks, ma märkasin leheküljel 29, kus on kirjeldatud majanduskasvu väljavaateid kümne aasta jooksul, sellist asja. Sinna on kirjutatud, et majanduskasv on väga tagasihoidlik, langedes järgmise kümne aasta jooksul alla 2%. Üks põhipõhjuseid on rahvastiku vähenemine. Aga see, mida te praegu valitsuses teete, nende asjadega absoluutselt ei arvesta. Ma pean silmas kas või välismaalaste seadust ja täiendava tööjõuvajaduse rahuldamist. Tegelikult see toetab kogu rahva rikkust, kui meil on siin töökohad olemas, olgugi osa töökohti täidetud välistööjõuga. See annab meile täiendavaid töökohti kogu elanikkonnale. Mil määral teil sõnad ja teod ikkagi kooskõlas on?

17:30 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh teile, härra Kruuse! Kõigepealt, kui me räägime põllumajandusest, siis see on käsitletud strateegias majanduse osana. Kui te teete strateegilised sihid lahti, siis siin järjekorras kolmas on majandus: Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik. Selles majanduse osas on, nagu ma ütlesin, kirjas – ja see on tõesti meie jaoks oluline –, et me püüame rahvusvahelistuda. Me teeme kõik selleks, et Eesti oleks rahvusvaheliselt tugev ja suudaks oma konkurentsivõimet tõsta.

Kindlasti me peame oluliseks pakkuda neid arenguvõimalusi eri piirkondades. Samuti me ütleme, et Eesti majandus on uuendusmeelne ja teadmistepõhine, kasutades uusi tehnoloogiaid ja ärimudeleid ning paindlikke töövorme. Tehnoloogiate puhul on see väga selgelt seotud ka põllumajandusega ja üldse maaeluga. Me ütleme majandusest rääkides välja, et loodud on soodsad tingimused ettevõtluseks, teadus- ja arendustegevuseks ja ka innovatsiooniks. Teadus ja ettevõtted teevad omavahel veel paremat koostööd. See kõik on siin kirjas.

Nüüd, kui te räägite rahvastikuküsimusest, et kas tänane poliitika selle lahendamist kuidagi toetab, siis ma tooksin välja statistika, mille ma just tänaseks esinemiseks lasin välja otsida. Tõsi on see, et rahvaarvu muutus on minu meelest meie jaoks üks kõige põhilisemaid või kõige olulisemaid tegureid. Eesti ei tohiks olla kahaneva rahvaarvuga riik või maa. Kui vaadata eri aastaid, siis näeme, et Eesti rahvaarvu muutus, kui me võrdleme seda eelnenud aasta 1. jaanuari seisuga, oli 2015. aastal –2548 inimest. 2016. aastal see oli +2673, 2017. aastal –309, 2018. aastal +3498, 2019. aastal +5687 ja 2020. aasta 1. jaanuaril +4156. See näitab seda, et tegelikult inimesed on hakanud Eestisse laiast maailmast tagasi pöörduma ja peavad Eesti elukeskkonda piisavalt turvaliseks, piisavalt kindlaks, et siia tagasi tulla. See on väga-väga meeldiv, et tegelikult tagasiränne on suurenenud.

Nüüd, kui rääkida ka tegevuskavast – vabandust, et ma käsitlen kogu aeg kahte dokumenti korraga, aga ma arvan, et see on antud juhul hästi-hästi oluline –, siis tegevuskavas on samuti ilusti kirjas see, mis puudutab näiteks biomajanduse arenduse tegevusi, mida me siin näeme järgmiste sammudena. See on majanduse ja kliimavaldkonna all.

Mis ma tahan veel öelda Eesti rahvastiku kohta? Ma mainisin seda juba oma kõnes ja ma soovin seda korra veel välja tuua ka teile, härra Kruuse, vastates. Minu meeles on meil viimasel ajal üks tõesti väga positiivne tendents. Kui me räägime sündide arvust ja eeskätt peresse kolmandate laste sündide arvust, siis see on kasvanud. Kui 2015. aastal sündis perre kolmandaks lapseks 2019 last, siis 2016. aastal 2231 last ja 2019. aastal juba 2773 last. See on, ma arvan, kindel märk sellest, et ka paljulapselised pered tunnevad ennast meie elukeskkonnas kindlalt. See on hästi oluline ja prioriteetne, et ollakse nõus, et pere suureneb.

Need on need märksõnad, mida ma soovin teile vastuseks esile tuua seoses küsimusega põllumajanduse ja rahvastiku kohta. Aitäh teile!

17:34 Esimees Henn Põlluaas

Urve Tiidus, palun!

17:34 Urve Tiidus

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud peaminister! Eesti arenguvajadustest on selles strateegias pikk loetelu. Ma toon esile ühe. Eesti inimeste tervis ja eluiga on teatavasti kõiki puudutav valdkond. Ja ühe huvipakkuva infona siin jääb silma, et praegust teenuste taset hoides kasvavad Eesti Haigekassa kulud aastaks 2035 ligi 24% kiiremini kui tulud. Seda arvutuskäiku ma täpselt ei tea. Vajalike muudatuste kirjelduses öeldakse selles arengukavas, et me tagame inimestele piisava ravikindlustuskaitse ning tervishoiu rahastamise kestlikkuse, mis toetab tervishoiuteenuste ning ravimite ja meditsiiniseadmete kättesaadavust ning ravijärjekordade vähendamist. Mis moel see teie arvates võimalikuks osutub ja millal tuleb mängu sotsiaalmaksus ravikindlustuse osa tõstmine, mis on olnud pikka aega 13%?

17:35 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh! Ma püüan sellele küsimusele vastata. Kui vaadata kõigepealt haigekassa kulutusi – ja me lähtume nende puhul erinevatest kriteeriumidest –, siis näiteks haigekassa tervishoiukulude osakaal SKP-s oli 2015. aastal 4,7%, 2016. aastal 4,8% ja 2020. aastal 6,0%. Selle aasta prognoos – ma rõhutan sõna "prognoos" – on, et see näitaja on tegelikult 6,1% ja ka järgmisel aastal 6,1%. Selleks et tervishoiusüsteemi koormust vähendada, on vaja tegeleda erinevate arendustegevustega. Üldse on vaja tegeleda erinevate tegevustega, et inimesed oleksid vähem haiged.

Ma tõin ka oma kõnes välja personaalmeditsiini, aga ma märkisin ka selliseid tarbimisharjumusi nagu näiteks meelemürkide kasutamine. On ääretult oluline, et meil tervena elatud elu oleks pikem. Ka praeguses kriisis olles me nägime ette ... Või mitte ei näinud ette, vaid statistika ütleb, et järgmisel neljal aastal haigekassa tulubaas väheneb alalaekumiste tõttu üle 500 miljoni euro. Kui ma ei eksi, siis see summa oli 540 miljonit eurot. Oli ettepanek seda erakorraliselt kompenseerida ja seda valitsus ka toetas.

Te küsisite, kas on mõeldud ravikindlustuse osa tõsta. Ma saan aru, et te räägite sotsiaalmaksust ja sellest, et seda ravikindlustuse 13% selles võiks hakata suurendama. Ma arvan, et need debatid on väga kohased, kui arutada seda strateegiat kuni aastani 2035. Tegu on ligemale 15 aastaga. Aga ma usun, et oleks vahest õige need debatid, austatud Riigikogu, pidada siis, kui me jälle oleme Riigikogu valimiste eel. Need on tegelikult maksude muutmise debatid, maksukoormuse tõusu debatid. Aga ma üldse ei taha öelda, et see on vale debatt. Vastupidi, ma arvan, et see on vajalik debatt ja see tuleb pidada juba enne 2023. aasta Riigikogu valimisi.

Minu meelest on oluline ikkagi ka see, et ennetuseks on vaja tervise peale mõelda ka teistes valdkondades. Me peame mõtlema tegelikult ruumilise planeerimise ja üldse planeerimise peale, samuti transpordikorralduses tervise arvestamise peale. Minu meelest tuleb tõsiselt võtta näiteks signaali, et me näeme, kui tagasihoidlik on noorte hulgas liikumine. Ma ei räägi praegu sporditegemisest, vaid sellest, et liigutakse ikkagi väga-väga vähe. Iga noor peaks päevas liikuma vähemalt 60 minutit. Me teame seda, et heal juhul võib-olla veerand sellest saadakse täis. Nii et kindlasti liikumisvõimaluste parandamine, eluhoiakute muutus –ma arvan, see on kindlasti üks asi, mis võtab haigekassa koormust ja kulusid väiksemaks ja võimaldab anda vabanenud raha neile, kes seda tõsiselt vajavad. Aitäh teile! 

17:39 Esimees Henn Põlluaas

Signe Kivi, palun!

17:39 Signe Kivi

Aitäh! Austatud peaminister! Minu küsimus puudutab otsuse eelnõu punkti 4.1.3  "Valmistume tulevikutööks". Teame, et koroonakriis tõi paljud inimesed maakodude kodukontoritesse, aga kui mobiilside toimimiseks on vajalik iga kord ronida keldri katusele või kiviaiale ja internet on nii aeglane, et ei lase koosolekul osaleda, siis on strateegia ilusatest sõnadest vähe. Ettevõtjad kirjutasid 27. oktoobri Postimehes, et püsiühendus on uus normaalsus, kuid umbes 80%-l Eesti hoonetest nüüdisaegset ühendust pole. Rõhutati, et digitaristu väljaehitamine toppab, meil on vaja riiklikku tervikplaani, administreerijaid ja kontrollijaid. Kas olete nõus, et selles valdkonnas on töö pooleli? Mis aastaks võime lubada, et igas Eestimaa külas on kaasaegne ja kiire ühendus? Ma loodan, et see aastanumber on enne 2035. aastat.

17:40 Peaminister Jüri Ratas

Ma väga tänan küsimuse eest! Kui me vaatame tegevuskava, siis seal on kiire internetiühenduse tagamine sees ja põhimõte on, et see oleks üle Eesti. Aga kõigepealt vastan lühidalt teie küsimusele, kas ma nõustun selle väitega, et palju tööd-tegemist on ees. Loomulikult, ma lausa kuhjaga nõustun selle väitega. Me oleme ju, kuidas öelda, arendanud kiiret internetti igal aastal. Me panustame sinna, kui tekib lisaressursse, lisaeurosid. Ma mäletan, ka sellel aastal eraldati lisaks 10 miljonit eurot kiire interneti võrgu väljaehitamisele. 

Samas ma tean, et varasemal perioodil, aasta-kaks tagasi, tegelikult kõiki neid miljoneid ei suudetud ära kasutada, investeerida. Kas on topanud hanked, kas on mingid muud protseduuriprobleemid, aga seal on päris palju kasutamata investeeringuvahendeid, mis tuleks nüüd aastail 2020 ja 2021 ära kasutada. Nii et ma olen igal juhul sellega täiesti päri, mis te ütlete: et kiire interneti kohalejõudmine kõikjale on tulevikutööd silmas pidades väga tähtis.

Ma arvan, et iga kriis pakub alati väga häid õppetunde. Ja see on nüüd üks õppetund, et tõesti kodutööd või kaugtööd on järjest rohkem ja rohkem Eesti ühiskonnas. Inimesed harjuvad sellega, tööandjad harjuvad sellega, et see toimib. Aga see, mille te kriitikana välja tõite, on täiesti õige. Nagu te ütlete, on tulnud minna kas kiviaia otsa või keldrikatusele ja oodata, et ka tuuleiil oleks õige, et kiire või vähemalt tavaline internet ikka toimiks ja, ma ei tea, videokonverents ei katkeks. Mingitest mahukamatest internetis tehtavatest operatsioonidest ma ei räägigi. 

Nii et jah, igal juhul see, millest te rääkisite, on minu meelest hästi oluline. See on tegelikult kirjas meie strateegia lõigus, kus me räägime oma elukeskkonnast: me soovime kiire interneti kättesaadavust parandada. Ja kui te küsite, mis aastal see teostub, siis me investeerime sinna, ma arvan, igal aastal suurusjärgus 10–20 miljonit eurot. Aga loomulikult investeeringute kogumaht on palju suurem. Samas me ei saa öelda, et tulevikutöö on ainult selline, noh, ma ei tea, interneti kaudu tehtav töö. Kindlasti on tulevikus on ka teistsuguseid töövorme. Ma mõtlen, et üheks võimaluseks võiksid olla palju räägitud nn tööampsud. Aga eks neid variatsioone ole kindlasti rohkem. 

Lisaks strateegiale on meil ka tegevuskavas kirjas sama eesmärk, mis on seotud kiire internetiga ja parema võimalusega kodutööks või kaugtööks. Nii et need põhimõtted on mõlemas dokumendis, nii strateegias kui ka tegevuskavas kirjas.

17:44 Esimees Henn Põlluaas

Maria Jufereva-Skuratovski, palun!

17:44 Maria Jufereva-Skuratovski

Lugupeetud Riigikogu istungi juhataja! Austatud peaminister! Minu küsimus puudutab haridussüsteemi väljakutseid, mis seisavad meie ees. Jätkusuutliku ja eduka ühiskonna jaoks on oluline, et inimesed oleksid haritud ja neid oleks võimalikult palju. Siiamaani aga on Eestis paljud inimesed puuduliku haridusega ja kahjuks nende motivatsioon osaleda nendele suunatud programmides on hästi madal. Ja minu küsimus: kuidas on võimalik neid inimesi motiveerida ja suunata neid omandama haridust või eriala?

17:45 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh teile selle väga olulise küsimuse eest! Kui me vaatame neid strateegilisi sihte, siis tegelikult esimese sihina me ütleme välja seda, et me soovime, et Eestis elavad inimesed oleks arukad, tegusad ja tervist hoidvad. Nii et kindlasti inimeste õppimisvõimalused on meie jaoks väga olulised.

Nüüd, kui lubate, ma osutan, mis on siin strateegias kirjas. Kui strateegiat vaadata, siis leheküljel 8 me märgime, et Eesti on põhihariduse võrdsuse kindlustamise poolest Euroopa absoluutses tipus. Loomulikult me peame eeskätt silmas PISA-teste, PISA-testide tulemusi. Kui me räägime Eesti 15-aastastest noortest, siis olgu see funktsionaalne lugemine, olgu see matemaatika või ka loodusteadused – füüsika, bioloogia, keemia –, nad on Euroopa riikide pingereas mitme kriteeriumi poolest esikohal.

Samas on Eestis suur erialase hariduseta inimeste osakaal: 27% täiskasvanutest vanuses 25–64 aastat on eri- või kutsealase hariduseta. Esimese taseme või madalama haridusega õpinguid mitte jätkavate noorte osakaal vanuses 18–24 on 9,8%. Ja meeste osakaal, mis on 12,7%, ületab naiste oma ligi kaks korda. Nii et siit me näeme kohe esimest suurt probleemi või negatiivset tegurit ja eesmärk on kindlasti meesterahvaste osakaalu vähendamine. Nüüd, näitajad on välja toodud ka rahvusrühmade lõikes. Oma õpinguid ei jätka 10,2% eestlastest ja 9% muust rahvusest inimestest. Ühistel väärtustel põhinev õppijast lähtuv ja kaasav haridussüsteem aitaks kindlasti pakkuda tööturu vajadusi toetavaid õpiideid. Ja inimestel tuleb uute vajadusetga kohaneda, õppida juurde terve oma elukaare jooksul ning olla valmis ka eriala vahetuseks.

Kui vaadata veel seda strateegiadokumenti, siis me näeme samuti – nüüd ma räägin nendest vajalikest muudatustest, mis on vaja tuleviku huvides teha –, et üks samm on kindlasti formaal- ja mitteformaalhariduse lõimimine. See kindlasti aitab õppima motiveerida. Kui vaadata veel tulevikku, siis on kindlasti oluline parandada kõrghariduse kvaliteeti, aga ka tõhustada selle rahastamist. Just kõrghariduse kvaliteedi ja rahvusvahelise konkurentsivõime parandamiseks on vaja laiendada töökohapõhist õpet, ettevõtlusmagistrantuuri, aga ka -doktorantuuri ning arendada praktika korraldust.

Samuti peame oluliseks toetada kõrghariduses eestikeelsete õppekavade säilimist. Ma rõhutan selle uuesti üle: eestikeelsete õppekavade säilimist. Ja tuleb toetada eriala- ja teaduskeele arendamist. Samuti peame oluliseks vaadata üle kõrghariduse rahastamise mudel, sh ajakohastada õppelaenu, õppetoetuste ja stipendiumide süsteemi. Seejuures ei tohi halveneda ligipääs kõrgharidusele. On soov parandada õppe vastavust ühiskonna, sh tööturu vajadustega, ning on oluline siduda omavahel tugevamalt kõrgharidus ja teadus- ja arendustegevus.

Nüüd, minu meelest võiks hariduse kohta veel öelda, et kindlasti tuleb suurendada ühiskondlikku sidusust ja võrdseid võimalusi hariduses ning ka tööturul. Tööealise elanikkonna vähenemine toob kaasa muutused kohalikest elanikest koosneva ja välismaise tööjõu vastastikuses tasakaalus ja just võrdsete võimaluste loomiseks hariduses ja tööturul ajakohastame kohanemise ja lõimumise teenuseid, eesti keelest erineva emakeelega õppijate hariduskorraldust ja keeleõpet ning töötame välja lahendused, mis hoiaksid kohaliku elanikkonna aktiivsena just siin Eesti tööturul. Samuti on oluline pöörata palju suuremat tähelepanu Eestisse tagasipöördumise soodustamisele ja võrdsete võimaluste edendamisele. Me arendame kaasavat haridust ning toome välja, et lõimime omavahel hariduse, sotsiaal- ja tervishoiukultuuri ja tööturu valdkonna tugiteenused.

Me peame oluliseks ka töötada välja palgalõhe minimeerimist toetavad meetmed. Tegeleme soolise segregatsiooni vähendamisega hariduses ja tööturul. Ning strateegia pöörab tähelepanu ka mitteaktiivsete ja erialase hariduseta inimeste toetamisele, et nad õpiksid ja naaseksid tööturule. Aitäh teile!

17:50 Esimees Henn Põlluaas

Andres Sutt, palun!

17:50 Andres Sutt

Aitäh, hea juhataja! Hea peaminister! Ka teie ettekandest tuli ilusti välja, et ilmselt kõige suurem määraja, kuhu me liigume, on demograafiline seis ja vananev rahvastik. See mõjutab tööjõudu, see mõjutab tervishoiu- ja pensionisüsteemi jätkusuutlikkust. Ja strateegia – see mulle väga meeldib – seab ilusti eesmärgiks jõuda tootlikkuse tasemeni 110% võrreldes Euroopa Liidu keskmisega. See ongi ainuvõimalik lahendus, kui me räägime vananevast rahvastikust. 

Aga see eeldab teistpidi, et meil on praegusega võrreldes oluliselt suuremad – mitte mõned protsendid suuremad, vaid märkimisväärselt suuremad investeeringud innovatsiooni nii era- kui ka avalikus sektoris. Samas näiteks konverentsil "Tööstuse äriplaan 2020" ütlesid ettevõtjad, et investeeringud Eestisse ei ole nagu teretulnud. Puudub selge siht, kuhu me tahame liikuda, ettevõtjatel puudub kindlus investeerida. Rääkige, kuidas te kavatsete investeeringud siia Eesti riiki meelitada.

17:51 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh teile! Kõigepealt: sellega, mille te välja tõite – et oluline on teha kõik jõupingutused, et meie rahvastik ei väheneks –, ma olen täiesti päri. Ma arvan, et see on selline fundamentaalne põhimõte. Nüüd, kui võtta lahti see strateegia, siis ma soovin teile ette kanda just need põhimõtted, mis on minu meelest majanduses olulised. Eesmärk on just Eesti ettevõtluse innovatsiooni ning teadus- ja arendustegevuse võimekuse kasv. Me peame seda väga oluliseks, sest see aitab kaasa tootlikkusele, see aitab kaasa rahvusvahelise konkurentsivõime kasvule.

Ja nüüd on küsimus, mida me selleks teeme. Selleks me töötame välja uued innovatsiooniteenused, aga ka uued innovatsioonitoetused ettevõtete ja tehnoloogiate kõigi arenguetappide jaoks. Näiteks toon uute tehnoloogiate turu seire ning nõustamise intellektuaalse omandi, uute ärimudelite ja loovkompetentsi kaasamise teemadel. Samuti on oluline, et me korraldame ümber just rakendusuuringute toetamise ning suurendame riigi äriühingute teadus- ja arendustegevuse investeeringuid. Aitame Eesti teadusasutustes sündival teadusel jõuda kiiremini rakendusse. Vaat see on väga oluline, ära sa ütle: et me kõik aitaksime kaasa, et kui teadus on hea asja teinud, siis see jõuaks rakendusse, jõuaks ettevõtlusesse. See on tõesti meie suur soov ja me tahame soodustada teadusasutuste koostööd eraettevõtjatega. Seda ei tohi kahe silma vahele jätta.

Minu meelest oluline eesmärk on suurendada Eesti majanduse oluliste valdkondade võimekust – just see fokuseering. Ja mida me veel peame selles strateegias või kui tohib nii öelda, selles projektis oluliseks, on see, et tagada teadusasutuste ja ettevõtete teadus- ja arendustegevuse alane koostöö terve Eesti, aga ka piirkondade majandusele olulistes valdkondades, näiteks keskkonnahoidu toetavad tehnoloogiad, kohaliku ressursi säästmine ja väärindamine, IKT. Oluline on minu arust see, et me töötame välja valdkondlikud teadus- ja arendustegevuse programmid, mõtestame ümber nutika spetsialiseerumise valikud ja pakume tuge Euroopa Liidu strateegilistes väärtusahelates osalemiseks ning edendame kestlikku biomajandust.

Nüüd, vaatame edasi. Minu arust on eesmärk saada valitud valdkondades edukaks teadus- ja arendustegevuse edendajaks, aga ka saavutuste rakendajaks ja miks mitte ka katsetajaks maailmas, et olla just atraktiivne välisinvesteeringute tegijate silmis, nagu te välja tõite, säärane sihtriik. Miks ei võiks Eesti tõesti väga paljudes valdkondades – näiteks digivaldkonnas, rohevaldkonnas, rohetehnoloogias, keskkonnatehnoloogiates – olla selline koht või, ütleme, platvorm, kus katsetada uusi tehnoloogiaid? Nagu inglise keeles öeldakse: a test bed, kus on isesõitvad autod jne. Ma vabandan Riigikogu ees muidugi, et ma siin ingliskeelset väljendit kasutasin, aga seda pruugitakse väga palju. Nii et jah, Eesti võiks olla riik, kust tulevad tehnoloogiamahukad teenused-kaubad. Selliste teenuste eksport, ma arvan, on hästi oluline.

Uus valdkond teadus- ja arendustegevuse arendamisel on sellised nutikad ja kestlikud energialahendused lisaks tänastele lahendustele. 

Mis veel? Ma ütleksin, härra Sutt, teile, et me võiksime ikkagi palju julgemalt mõelda vesinikutehnoloogia kasutusele võtmise võimalustele. Eesti võiks minu meelest selles tõesti olla eeskäija –eeskäija transpordisektoris ja vesiniku tootmisel ühel hetkel. Nii et mis ma oskan teile öelda? Need peaksid olema olulised suunad. Aga ma mõistan samas väga hästi, et kogu see koroonaviirus paneb plaanidele teatud piirangud peale.

Mul oli mõni nädal tagasi võimalus hoolimata COVID-19-st käia Prantsusmaal Pariisis ja kohtuda oma hea ametikaaslasega, Prantsusmaa presidendi Macroniga. Me sõlmisime seal strateegilised partnerlussuhted Eesti ja Prantsusmaa vahel. Aga ma ei kohtunud ainult presidendiga. Peale selle oli meil koostöös EAS-iga väga huvitav kohtumine Prantsusmaal tegutsevate ettevõtetega. Ma mäletan, et kui me kevadel arutasime Eesti ettevõtjatega – eeskätt nende ettevõtjatega, kes ekspordivad Eestist välja –, kuidas aidata kaasa väga raske tervishoiukriisi leevendamisele, siis üks ettevõtja ütles, et ta sooviks Pariisis kohtuda ühe Prantsusmaa ettevõtte juhiga. Ja näete, see toimuski nüüd. Ma tõesti ei tea, kas sealt tuleb ka lepinguline suhe või ei tule, aga igatahes koostöö võimalus sai loodud.

Ma tuleksin veel ühe teema juurde, see on teie märgitud rahvastiku probleem. Tuleme küsimuse esimese poole juurde tagasi. Mis sa majanduses teed, kui inimesi ei ole!? Inimesi on vaja, tublisid inimesi on vaja ja Eesti rahvaarv peab kasvama. Minu meelest ei ole probleem mitte ainult see, et rahvaarv meil tõesti prognooside kohaselt väheneb, kuigi peab ütlema, et me praegu oleme minu meelest jõudnud vastutsüklisse, ja ma ütleksin, positiivses mõttes vastutsüklisse. Me näeme, et Eesti rahvaarv on viimastel aastatel kasvanud. Nagu ma ütlesin, 2019: + 5600, 2018: peaaegu +3500. See näitab rohkeid tagasipöördujaid. Usutakse sellesse elukeskkonda, aga ma arvan, et usutakse sellesse majanduskeskkonda, et siin saab oma unistusi täide viia.

Aga mis ma tahan rahvastikust rääkides välja tuua: mis on need olulised "Eesti 2035" sihtide mõõdikud? Me ei saa üle ega ümber tervena elatud eluaastatest ja kahjuks selles osas meil ei ole kuigi positiivset trendi. Kahjuks ei ole tervena elatud eluaastate kasvu positiivset trendi ei meeste ega ka naiste puhul. Ma arvan, et see on tegelikult väga suur väljakutse, mis haakub eelmise küsimusega, et mida me siis teeme sellises suures haigekassa miinuses. Prognoositakse ju 900 miljonit eurot. Mis ikkagi on need targad lahendused, et aidata selle probleemi leevendamisele kaasa? Ma lihtsalt ütlen teile, et ma ei hakka seda kohta ette lugema. Teil on kõigil see väga oluline strateegiline dokument laual: "Eesti 2035", mida varem pole olnud. Aga kui te võtate lahti lehekülje 7, siis kolmandas lõigus te näete väga paljusid ettepanekuid, mida me peaksime muutma, et vähendada oma haigekassa kulutusi. Eesmärk on just see, mida ma teile, härra Sutt, ütlesin: et Eesti naised ja mehed elaksid kauem tervena, et tervena elatud elu pikeneks.

17:55 Esimees Henn Põlluaas

Oudekki Loone, palun!

17:59 Oudekki Loone

Aitäh! Härra peaminister! Kõigepealt ma tahaksin kiita. Suurepärane, et selles strateegias lõpuks ometi ei laulda haltuuramajandusele hosiannat, vaid punktis 4.1.3 on väga selgelt öeldud, et platvormitöötajad ja vabakutselised on töötajad, mitte iseseisvad ettevõtjad, ning ka nemad vajavad õigusi ja kaitset võrdselt kõigi teiste töötajatega. Aga kahjuks muidugi on ettevõtluskeskkonna analüüsis mainimata selline väga-väga oluline kurb fakt, et Eestis on kollektiivläbirääkimistega kaetud alla 20% töötajatest. Ja just kollektiivlepped – eriti sektoriaalsed, aga loomulikult ka ettevõttepõhised – on need, mis päriselt töötajatele nende õigused ja sotsiaalse kaitse tagavad. Kuidas te näete tulevikku? Kuidas saavutada seda, et kõik meie töötajad oleksid kaetud kollektiivlepetega? Kuidas peaks riik laiemalt tugevdama töötajate ühist läbirääkimise positsiooni?

18:00 Peaminister Jüri Ratas

Ma väga tänan teid selle küsimuse eest! Kõigepealt, ma arvan, et see, et te kogu seda temaatikat, mis on seotud kollektiivlepetega, fokuseerite, on väga paljuski seotud sellega, et me peame aitama kaasa meie tööturupartnerite tugevnemisele, ametiühingute tugevnemisele, ametiühingute toetamisele, aga ka dialoogile, mis on ametiühingute ja tööandjate vahel. Mulle ütles ametiühingute juht ... Ma juba aastaid tagasi taastasin sellise kolmepoolsete läbirääkimiste kolmnurga. Me saame regulaarselt igal aastal mitu korda kokku, kohal on nii tööandjad kui ka ametiühingud, ja me oleme käsitlenud neidsamu teemasid, mis te praegu tõstatasite.

Jah, ma arvan, et see potentsiaal on olemas. Me teame, et potentsiaal on olemas, ja ma arvan, et seda potentsiaali tuleks ka reaalselt kasutama hakata. Ja minu meelest on oluline just see, et tuleb edendada sellist sotsiaaldialoogi. Me küsime, mida see dialoog annab. Aga olgem ausad, minu teada 15–16 aastat tegelikult selline sotsiaaldialoog üldse ei toiminud. Ei olnud sellist sotsiaaldialoogi! Ma arvan, et antud juhul Vabariigi Valitsus või peaminister on üks oluline nurk selles kolmnurgas, et see sotsiaaldialoog toimiks.

Nii et ma kindlasti luban teile, et me võtame järgmistel kolmepoolsetel kohtumistel ette kollektiivlepingute teema, et kaitsta meie töötajaid, anda meie töötajatele kindlus. Aga ma arvan, et see ei ole ainult töötajatele vajalik, see annab ka tööandjatele kindluse. Minu meelest see on oluline vahe. Ja tegelikult, kui vaadata seda strateegiat, siis selle strateegia põhikontseptsioon ongi see, et me tegelikult keskendume igale Eesti inimesele. Ma tänan teid selle teema tõstatamise eest ja luban, et viin selle kolmepoolsete kohtumiste päevakorda lähiajal.

18:03 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Paul Puustusmaa, palun!

18:03 Paul Puustusmaa

Tänan, juhataja! Hea peaminister! Ma pean ütlema, et väga tugev strateegiadokument on. See on laiapõhjaline ja siit leiab väga palju häid ja vajalikke suundasid. Ja nagu ütles ka hea kolleeg Andres Sutt, siin on kaks kandvat osa. Üks neist on demokraatia pakett, mis mulle väga meeldib. Mina oleks prioriteetide järgi selle demokraatiapaketi küll pisut ettepoole toonud, aga las ta olla. Ta on olemas.

Ja mulle väga meeldib, et siin räägitakse sellest, et on vaja osalusdemokraatia senisest laiem levik saavutada, et Eesti inimeste võimestamise üks mehhanism on ulatuslikum rahvaalgatuste ja rahvaküsitluste korraldamine nii riigi kui ka kodanike algatusel. Väga meeldiv, väga hea!

Aga küsimus on selles, et kui kõrvutada rahvaalgatust ja rahvaküsitlust, siis rahvaküsitluse kohta me saame siin kevadel mingisuguse vastuse. Aga kas mul on õigus, kui ma tajun väga selget suundumust ühtlasi ka sellele, et rahvaalgatust soovitakse taastada põhiõigusena, nii nagu seda on rahvaküsitlus?

18:04 Peaminister Jüri Ratas

Ma tänan teid! Kui me võtame "Eesti 2035" strateegia sihid lahti, siis siin on kohe öeldud seda, mida juba tsiteerisin, ja lubage, ma teen seda uuesti: "Eesti rahvuse, keele, kultuuri ja elujõu suurendamisel ning demokraatliku ja turvalise riigi edendamisel tuleb meil igapäevaselt valikute tegemisel arvestada viie võrdväärse sihiga."

Nüüd, kui me räägime rahvaalgatusest, mille kohta te küsisite, siis minul on selline isiklik positsioon. Ma pean ütlema, et ma kuulun sellesse poliitilisse MTÜ-sse, kes on rahvaalgatuse põhimõtet soovinud põhiseadusesse sisse viia viiel või kuuel korral. Ma mäletan, et ma millalgi ütlesin, et me oleme seda ettepanekut teinud tihemini, kui toimuvad olümpiamängud. Me teame, et praegu seda võimalust ei ole.

Kas sellest strateegiadokumendist võiks seda välja lugeda? Seda ei ole seal konkreetselt lahti kirjutatud, aga see strateegiadokument on, auväärt Riigikogu, teie laual. Minu teada on kaks lugemist, te võite teha muudatusettepanekuid ja kokkuvõttes on see teie otsus.

Nüüd, kui vaadata selles strateegiadokumendis käsitletud osalusdemokraatiat, siis me leiame selle siit strateegiast riigivalitsemise lõigu alt. Siin on see täiesti olemas:  me räägime osalusdemokraatiast ja peame neid põhimõtteid oluliseks. See peaks olema, kui ma ei eksi, strateegiadokumendis leheküljel 12 kohe alguses. Samuti me räägime osalusdemokraatiast tegevuskavas, mis on selle strateegia üks oluline osa. See peaks olema tegevuskava leheküljel 11, kus räägitakse riigivalitsemisest ja sellest, millist muutust me soovime. Eesti peab olema edasipürgiv ja demokraatlik riik, kus avalikud teenused on kvaliteetsed, etteaimatavad ja kättesaadavad igas piirkonnas, tagades inimeste põhiõigused, ja ühiskond on teadusmahukas. Siin tegevuskavas on ette on nähtud sellised tööriistad, mis minu meelest soodustavad osalusdemokraatiat, näiteks erinevad koosloome keskkonnad. 

Nii et jah, see põhimõte on mõlemas, nii strateegias kui ka tegevuskavas olemas. Aga konkreetselt, jah, rahvaalgatust ei ole lahti kirjutatud, aga loomulikult see on Riigikogu ja poliitilise debati küsimus. Mina ei ole Riigikogu liige, aga minule isiklikult ja ma tean, et ka minu erakonnale on see väga sümpaatne mõte. 

18:07 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Jürgen Ligi, palun!

18:07 Jürgen Ligi

Aitäh! Palju ümaraid sõnu, härra Ratas, aga väga nõrk seos tegelikkusega. Alates sellest väitest, et see on mingi esimene strateegia. No tutvuge: säästva arengu ehk "Säästev Eesti 21" strateegia on tegelikult selle analoog. Ja kui ma mõtlen, mida ma ise suurteks strateegilisteks – kui tohib seda vastikut sõna kasutada –väljakutseteks pean, siis need teemad on kliima soojenemine, rahvastiku vananemine, ühtne eestikeelne kool, julgeolek, eelarve jätkusuutlikkus jne. Võtame need esimesed viis. Kliima soojenemine – teie minister, keskkonnaminister, esimese asjana eitab selle inimtekkelisust. Vananemine – teie esimese asjana lõhute pensionisüsteemi. Eestikeelne kool – tänagi keerutasite siin, rääkides eesti keele arengust ja muust, mis ei puutu üldse teemasse. Julgeolek – teie ministrid norivad liitlastega tüli ja lõhuvad liitlaskoostööd. Ja lõpuks eelarve – aastaid sügav struktuurne miinus. Öelge, kus on siin strateegia ja millal te hakkate strateegiliselt tegutsema!

18:08 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh teile, härra Ligi, sellise traditsioonilise küsimuse eest, mis näeb kõigepealtainult halba ja negatiivsust. Kui mul on õigesti meeles, siis mis puutub säästva arengu strateegiasse, siis ma arvan, et see on väga oluline dokument. Igal juhul on see oluline dokument! Aga ma ei tea, et selles oleks olnud selline tegevuskava, nagu "Eesti 2035-s" on. Ma ütleksin, et see oli selline põhialuste moodi toode.

Kui "Eesti 2035-st" rääkida, siis siin on eraldi tegevuskava. See on seotud valitsuse otsustusprotsessidega, nagu ma juba eelnevalt siin ütlesin, riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve koostamisel, arengukavade ja programmide tegemisel. Siin on väga selgelt selline seos. "Säästev Eesti 21" pole üldse halb, aga "Säästev Eesti 21" neid rolle ei täitnud. Olgem ausad, neid strateegilisi rolle see ei täitnud. Kui rääkida, kas "Säästev Eesti 21" on kuidagi "Eesti 2035-ga" vastuolus, siis ei ole. Need ei ole vastuolus. Mina arvan, et seesama dokument, mida teie, härra Ligi, praegu käes hoiate – "Eesti 2035" – tegelikult arvestab säästva arengu eesmärke ja peab neid säästva arengu eesmärke väga oluliseks.

Härra Ligi, me teame ju ja ka teie teate kindlasti väga hästi, et need 17 ülemaailmset säästva arengu eesmärki on tegelikult olulised. Nendega kutsutakse üles lõpetama vaesust, kutsutakse üles võitlema kliimamuutustega, kutsutakse üles astuma ebavõrdsuse vastu ja kindlustama kõigile inimestele heaolu paranemine, aga seda nii, et me looduskeskkonda ei kahjustaks. See annab minu meelest ka suuna ÜRO säästva arengu eesmärkide elluviimiseks. Võtame kas või selle, et "Eesti 2035" seire aitab ka säästva arengu eesmärkide täitmist seirata. Ma räägin nüüd, eks ju, ÜRO eesmärkidest. Need on võetud vastu, kui ma ei eksi, septembrikuu lõpus 2015, 25. septembril ÜRO tippkohtumisel. Deklaratsiooni pealkiri on "Muudame maailma. Säästva arengu tegevuskava aastaks 2030". Näiteks tahetakse kaotada kõikjal vaesus mis tahes kujul, tagada hea tervis ja heaolu igas vanuses inimestele, saavutada sooline võrdõiguslikkus ning suurendada naiste ja tütarlaste mõjuvõimu, vähendada ebavõrdsust nii riikide sees kui ka nende vahel, tagada säästev tarbimine ja tootmine, mis on üks eesmärk, et näiteks kaitsta ookeane, meresid ja mereelu ning kasutada säästvalt mereressursse, et üldse saavutada säästev areng. Veel on eesmärk tugevdada tegevuskava rakendamise meetodeid ja taaselustada säästva arengu alane ülemaailmne partnerlus. Need on väga põhimõttelised ja tõsised alapunktid selles ÜRO säästva arengu strateegias.

Ma ei tea, te ütlete, et seda "2035" nagu ei ole vaja. Ma küsiksin siis vastu, kas me peaks iga päev – iga päev, hea Jürgen Ligi –, elama üks päev korraga või. Meil on ikkagi minu arust vaja pikaajalist vaadet, sellist strateegilist vaadet, et me näeksime tänasest õhtust kaugemale, härra Ligi. Nii et mina tõesti teid, Jürgen Ligi, väga tänan selle tõsise küsimuse eest. Ma pean seda oluliseks.

Ma soovin nüüd vastata teile palju pikemalt, härra Ligi, kõigi nende viie punkti kohta, mis te välja tõite. No kõigepealt, austatud Jürgen Ligi, te ütlesite, et kliimateema ei ole kuidagi oluline. Ma tõin teile välja ÜRO säästva arengu printsiibid ja ütlesin, et see on üks osa ka sellest seirest, mida me teeme seoses "Eesti 2035" strateegiaga. Me ju ütleme oma aluspõhimõttes väga selgelt välja, et aastaks 2050 on Eesti konkurentsivõimeline, teadmistepõhise ühiskonna ja majandusega kliimaneutraalne riik, kus on tagatud kvaliteetne ja liigirikas elukeskkond ning valmisolek ja võime – valmisolek ja võime, austatud Jürgen Ligi! –kliimamuutuste põhjustatud ebasoodsaid mõjusid vähendada ja positiivseid võimalusi parimal viisil ära kasutada. Säästva arengu eesmärkide elluviimise eeldus on just kultuuri-, sotsiaal-, keskkonna- ja majandusvaldkonna kooskõlaline arendamine. Kooskõlaline arendamine! Eestis tehakse teadmistepõhiseid otsuseid ning lahendusteede valikul eelistatakse mõjusaid ja selliseid, ma ütleks, uuenduslikke lähenemisviise.

Nüüd edasi. Ma tean, et strateegia seab ka kliimavaldkonnas tegelikult väga-väga ambitsioonikad eesmärgid. Vaatame muudatusi Eestis, mida on vaja teha selleks, et meie kliimat ja majandust parendada. Ma härra Sutile vastasin siin, härra Ligi, just mõni aeg tagasi, tutvustades majandus- ja kliimavaldkonna olulisi punkte. Aga vaatame edasi: me suurendame Eesti majandusele oluliste valdkondade võimekust. Me kujundame paindliku ja turvalise majanduskeskkonna, mis soodustab uuendusmeelset ja vastutustundlikku ettevõtlust, aga ka ausat konkurentsi.

Mis ma soovin veel öelda teile, härra Ligi, vastuseks? Minu meelest on oluline, et me võtame kasutusele ka ringmajanduse põhimõtted. Ja minu meelest on kliimateemadega seotud ka sellised majanduse muudatused, härra Ligi, nagu vastutustundlik aiandus ja kliimaneutraalne energiatootmine. Nii et mul on väga hea meel, et me sellist debatti saame siin teiega pidada. Me ütleme strateegias välja, et me läheme üle kliimaneutraalsele energiatootmisele, aga teeme seda energiajulgeolekut tagades.

Teine teema, mille te tõstatasite, austatud Jürgen Ligi, oli see, et te ütlesite, et me lõhume Eesti pensionisüsteemi. No see kindlasti nii ei ole. Mida me oleme tõesti teinud: me oleme öelnud, et pensioni teine sammas peab olema vabatahtlik. Inimesed saavad ise otsustada, mis nad teevad, kas nad liituvad või ei liitu, astuvad välja või mitte. Te teate ise, et siin olid suured vaidlused Riigikogu, presidendi ja Riigikohtu vahel. Riigikohus lõpuks ju otsustas. Eesti on õigusriik, kus on võimude lahusus, ja Riigikohus ütles, et tegelikult on Riigikogu otsus õiguslik. See on õiguslik! Siin ei ole ju mingit paha asja olnud. Te ütlete, et me lõhume pensionisüsteemi. Võtame järgmise aasta eelarve, härra Ligi! Loomulikult see on perspektiivis üsna väike samm, aga me näeme väga raskes tervishoiukriisis ja majanduskriisis ette erakorralise pensionitõusu suurusjärgus 20 eurot. Vanaduspension järgmisel aastal indekseerimise abil ju ei tõuseks, aga praegu tõuseb 20 eurot ja see on hea asi. Ja kui me võtame näiteks rahvapensioni, siis see tõuseb 30 eurot. See on aastaid paigal seisnud. Tuleb ka lastekomponent juurde: nendele inimestele, kes pensionil on, lisandub, kui ma ei eksi, lapse kohta 3 eurot ja 55 senti. Need on head asjad.

Ma tahan öelda, et minu meelest strateegilisus tegelikult seisneb ju selles, et paljud algatused selles strateegias ongi sellised, mille elluviimine võtab palju-palju aega. Me ei näe ainult tänast ja homset päeva. Nagu ma teile ütlesin, me vaatame kaugemale, me vaatame horisondi taha. Ei ole nii, et me vastutame ainult selle eest, mis juhtub homme või mis juhtub selle Riigikogu perioodi lõpuks. Ei, minu meelest on meie kohustus vaadata kaugemat horisonti, vaadata kaugemale. Tegelikult me peame arvestama seda, et kui me täna neid samme ei astu, siis on päris kindel, et tulevikus meie järeltulevad põlved, meie lapsed kaotavad tegelikult oma konkurentsivõimes. Näiteks võib tuua tuulepargid, tuuleparkide ehitamise merre, mis on väga tõsiselt seotud erinevate keskkonnamõjude hindamisega, mis on seotud visuaalse reostusega, mis on seotud sellega, et me oma energiaportfelli hakkame ümber mängima. Kõiki neid aspekte tuleb arutada, kalavarusid tuleb arutada, tuleb vastavad mõjuhinnangud teha. Ma tahan öelda seda, et need energiaühendused ei teki üleöö. Need on suured, need on väga mahukad, väga palju maksvad ettevõtmised. Need on väga keerulised muudatused.

Nüüd see eesti keele küsimus. See oli kohe esimene küsimus minu meelest, austatud Jürgen Ligi, teie fraktsioonikaaslaselt Yoko Alenderilt. Ma sellele vastasin põhjalikult, käsitledes nii strateegiat kui ka tegevuskava.

Te ütlete, et julgeolek ei ole siin strateegias üldse kajastatud. No see ei vasta tõele! Ja nagu ka härra Puustusmaa ütles, ütlen ma teile, härra Ligi, et on võimalik muudatusettepanekuid teha. Kui me räägime turvalisusest, siis võtame kõigepealt strateegia ilusasti lahti. Leheküljel 11 me räägime alapealkirja all "Julgeolek ja turvalisus", et maailmas on rahvusvaheliste uuringute kohaselt viimaste aastakümnete langustrend rahvusvaheliste konfliktide arvus ja ulatuses pöördunud tõusule. Järgmistel kümnenditel võib riikidevaheliste konfliktide ja varisõdade tekke risk suureneda eeskätt suurvõimude huvide põrkumise, jätkuva terrorismiohu ning poliitilise ja majandusliku ebastabiilsuse tõttu. Ja peale tavapäraste ohtude on kasvanud näiteks hübriidohud, mis on seotud vaenuliku mõjutustegevusega, demokraatlikesse protsessidesse sekkumisega, küberrünnetega. Rahvusvaheliste institutsioonide roll nõrgeneb ühiste väärtussüsteemide mõranemise tõttu.

Nüüd, mida ma soovin veel öelda turvalisuse kohta, mida te, härra Ligi, küsisite seoses dokumendiga "Eesti 2035". Me oleme aluspõhimõtetes fikseerinud, et Eesti julgeoleku tagatiseks on liikmesus ja panus Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioonis ehk NATO-s ja Euroopa Liidus ning ka tihe koostöö liitlaste ja teiste rahvusvaheliste partneritega. Meie huvides on maailmas mõjukas ja ühtne aluslepingust lähtuv väärtuspõhine, solidaarne ja tõhusalt toimiv Euroopa Liit kui rahvusriikide ühendus. Eesti riigikaitse tagab kollektiivkaitse ning iseseisva kaitse võime, mille kindlustab tugev kaitsetahe. Me näeme, et meie kaitsekulud on suuruses vähemalt 2% SKP-st. Ja siin ma tahan öelda, austatud Riigikogu, suur tänu erinevatele Riigikogu koosseisudele, erinevatele valitsustele, et me oleme väga pikalt seda 2% hoidnud. Ma arvan, et see on väga oluline põhimõte, millest me lähtume. Mis ma veel soovin turvalisuse valdkonna kohta, härra Ligi, teile öelda? Ma käsitlen praegu strateegiadokumenti, aga jõuan ka tegevuskavani. Aga need on olulised tähelepanekud. Kui me vaatame, siis siin on julgeoleku osas erinevate pealkirjade all öeldud, mida me teeme: me parandame riigi rahvusvahelist positsiooni ning tagame julgeoleku ja turvalisuse.

Nüüd võiks minna tegevuskava juurde, kus on samuti kirjas julgeoleku printsiibid. Minu teada see peaks olema tegevuskavas ilusti kirjeldatud leheküljel 13, kus me räägime riigi turvalisusest, julgeolekust ja ka rahvusvahelisest mõõtest, julgeoleku ja turvalisuse tagamisest igas olukorras. Me näeme siin erinevate ministeeriumide koostööd. Minu meelest on ääretult oluline, et me parandame riigi rahvusvahelist positsiooni ja tagame julgeoleku.

Nüüd, härra Ligi, te soovisite ka, et ma vastaksin teile eelarve kohta. Eelarve osas me oleme teinud väga tõsiseid pingutusi, et näha ette riigi eelarvestrateegias meie positsiooni parandamine, et me liiguksime aastaks 2022 eelarve struktuurse ja ka nominaalse tasakaalu suunas. Ma olen sellega täiesti päri, et selle majanduskriisi tingimustes on see väga keeruline. Teha majandusprognoose, mis osutuksid õigeks, ma ei tea, ülejärgmisel aastal või nelja aasta pärast – see on loomulikult väga keeruline. Mõtleme kas või sellele, et Rahandusministeerium tegi ühe prognoosi: see oli, et järgmisel aastal on majanduskasv 4,5%. Kolme nädala pärast oli uus prognoos, mille tegi ka väga lugupeetud institutsioon ehk Eesti Pank. See räägib põhimõtteliselt nullprotsendisest majanduskasvust, täpsemalt 0,8%-sest majanduskasvust.

Mis ma tahan kokku võttes tegelikult öelda? "Eesti 2035" strateegiliste sihtide saavutamist peavad toetama riigi finantspoliitilised otsused. Ilma nendeta me ei tee seda asja siin, austatud Riigikogu, ära. Aga Eesti riigieelarve on jätkusuutlik ja makromajanduse tasakaalustamisele suunatud. See kindlasti tähendab seda, et keskpikas perspektiivis on tasakaalu saavutamine ülitähtis. Ma väga tänan!

Vabandust, et vastus võttis natuke kauem aega, aga minu meelest need olid väga olulised ja sisulised küsimused, mis Riigikogu liige Jürgen Ligi küsis erinevate teemaplokkide kohta, ja ma soovisin kõigile nendele selle "Eesti 2035" strateegia menetlemise käigus vastata. 

18:14 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Helmen Kütt, palun!

18:23 Helmen Kütt

Tänan, austatud eesistuja! Lugupeetud peaminister! Vaatamata sellele, et olen opositsiooni liige, ärge arvake, et küsimused, mida ma esitan, tulenevad sellest, et ma olen kriitikameelne. Samas kriitika, kui see on konstruktiivne, on edasiviiv. Selles dokumendis on pikaajalise hoolduskoormuse teemat tõesti käsitletud. Omastehooldajate tööd toetavaid teenuseid või garantiisid ma siit küll ei leidnud, aga võib-olla need on kuskile sisse peidetud. Me kõik rõõmustame, et kolmandaid lapsi sünnib rohkem. Iga laps loeb ja on kuldaväärt oma perele ja oluline ka riigile. Need ilusad ja olulised sõnad ja mõtted, mis on sellesse arengustrateegiasse ja tegevuskavasse sisse pandud, on äärmiselt olulised. Aga ma küsin: kuidas teod ja sõnad kokku käivad, kui seni seisab paigal psühhiaatrilise abi seadus, mis on noortele väga vajalik, et nad tulevikus töövõimelised oleksid? Õigel ajal abi saades on nad võimelised hiljem riigile oma panuse andma. 

18:25 Peaminister Jüri Ratas

Ma väga tänan teid, proua Helmen Kütt! Mina pole kordagi arvanud, et teie oleksite siin kuidagi, ma ei tea, põhjendamatult kriitiline, nagu te ütlesite. Te olete konstruktiivselt kriitiline. Ja konstruktiivsus viib ju alati edasi. Seda ma kindlasti arvan. Minu meelest tuleks vaadata meie tegevuskava – vabandust, ma tõesti hüppan siin ühe dokumendi juurest teise juurde –, neid valdkondasid on "Eesti 2035-s" väga palju. Kõigepealt me peame tulema tegevuskavas selle peatüki juurde, mis räägib oskustest ja tööturust. Kõigepealt, milliseid muutusi me soovime? Me soovime selliseid muutusi, et Eesti inimestel on teadmised, oskused ja hoiakud, mis võimaldavad eneseteostust ja isiklikku arengut. Samuti seda, et Eesti haridus- ja tööturupoliitika on paindlik, tulevikku vaatav ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline. Samuti on minu jaoks oluline, et me näeme seda, et Eestis on piisavalt kvalifitseeritud tööjõudu, mis toetab Eesti riigi ja majanduse edenemist.

Loomulikult siin all on ka kõik sellised mõõdikud ja kriteeriumid nagu näiteks tööjõus osalemise määr, demograafiline tööturuindeks, sooline palgalõhe, kindlasti on kolmanda taseme hariduse – see on siis 30–34-aastastele – osakaal, aga ka eri- või kutsealast haridust omandavate täiskasvanute osakaal. Kui vaadata täpsemalt, siis me näeme siin tulpades just neid meetmeid, mis on kirjas hoolduskoormust puudutavas tegevuskavas. Samuti juhin tähelepanu, et kui vaadata lehekülge 4, siis ka siin me näeme tegelikult seda, et eesmärk on hoolduskoormuse vähendamine ja selle sooliselt võrdsema jagamise toetamine. Nii et me näeme erinevaid osutusi sellele väga keerulisele väljakutsele ja selle teema, ma ütleksin, leevendamisele. Ma samuti soovin öelda seda, et kavas on minu teada üle vaadata pikaajalise hoolduse rahastamise mudel. Ka see on siin tegevuskavas toodud punkt kuuendal leheküljel. Need valdkonnad peaksid siin olema ilusti kirjeldatud. Pean silmas just seda osa, mis kannab pealkirja "Parandame erivajadustega inimeste heaolu ja ühiskondlikku aktiivsust ning tõhustame pikaajalise hoolduse süsteemi".

Nüüd psühhiaatrilise abi ettepanekust, millest ma olen teiega siin Riigikogu infotunnis vestelnud. Ma olen öelnud, et ma pean seda õigeks ettepanekuks. Ma arvan, et lastel peab olema õigus teatud juhtudel pöörduda otse psühhiaatri poole ilma vanema nõusolekuta. Ja selle nimel tuleb tegutseda siin Riigikogus, et see konsensus, ühisosa saavutataks. Kui te küsite minu isiklikku seisukohta, siis jah, ma arvan, et täna me oleme kindlasti sellises olukorras, kus tegelikult lapsed peaksid saama teatud juhtudel otse psühhiaatri poole pöörduda. Ja samuti ma soovin teie tähelepanu juhtuda vaimse tervise teemale tegevuskava leheküljel 6, kus on kirjas, et me toetame vaimset tervist ning vähendame vaimset ja füüsilist vägivalda.

18:29 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Raimond Kaljulaid, palun!

18:29 Raimond Kaljulaid

Hea istungi juhataja! Austatud peaminister! Ma olen väga nõus sellega, mis te ütlesite oma ettekandes: et iga ühiskonnaliige peab tundma end Eestis väärtustatuna. See on väga tähtis. Ka selles strateegiadokumendis on väga palju õigeid mõtteid ja õigeid sõnu ja õigeid aspekte välja toodud. Kindlasti ka see, et Eesti ühiskond peab olema hooliv, koostöömeelne ja avatud – väga hästi sõnastatud.

Mu küsimus on selline. Kas teie hinnangul on viimase aasta jooksul Eesti ühiskond liikunud selles suunas, et ta on hooliv ja koostöömeelne ja avatud? Kas te mõistate neid inimesi võib-olla eriti nooremast põlvkonnast, kes täna Eestis toimuvat vaadates ütlevad vastupidi, et me oleme liikunud hooliva ja koostöömeelse ühiskonna asemel konfliktiderohke ühiskonna poole ja avatud ühiskonna asemel pigem suletuma ja tagasivaatava riigi suunas?

18:30 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh teile! Ma olen öelnud mitmeid kordi oma põhimõtte selles töös ja ütlen ka täna teile, et ma lähtun sellest, et Jüri Ratas on peaminister kõigile Eesti inimestele, olenemata sellest, kas nad teda toetavad või ei toeta. Ma arvan, et sellest peab sellel ametikohal lähtuma iga sekund, iga minut, iga tund ja iga päev. Kui te nüüd küsite, kas on Eesti ühiskond hoolivam, sidusam, siis see on olnud üks minu aluspõhimõte kõigil neil neljal aastal, et Eesti ühiskond oleks hoolivam, sidusam, märkavam.

Kui ma mõtlen sellele dokumendile, mis täna, austatud Riigikogu, teie ees on, siis ma ütleksin nii. Ma arvan, et dokumendi üldpõhimõte on see, et me peaksime tegutsema selle mõttega, et me iga päev, kui me ärkame, elame natukene tugevamas, natukene paremas, natukene kindlamas, natukene hoolivamas, sidusamas, jõukamas riigis, kui see oli eile. "Eesti 2035" on tegelikult selline, ma ütleksin, heaoluühiskonna suunas liikumise narratiiv, kui tohib sellist sõna kasutada.

Jah, meie teatud sellised, ütleme, analüüsid näitavad, et teatud valdkondades on Eesti ühiskonna sidusus suurenenud: toetus meie kaitsejõududele, toetus NATO-le, toetus Euroopa Liidule. Me näeme seda, et noored inimesed, kes on vene emakeelega, tunnevad rohkem oma seotust Eestiga. See näitab kindlasti positiivseid tendentse.

See aasta on olnud raske aasta. Ma arvan, et põhjus on kindlasti seesama koroonaviirus, aga kindlasti ka teatud väljaütlemised. Ma ei eita seda. Ja ma olen kõikide nende halvustavate väljaütlemiste kohta alati oma arvamuse välja öelnud. See on fakt, et ma ei saa teile otsa vaadata ja öelda, et meil ei ole olnud raskeid väljaütlemisi, mille tõttu ühiskonnas keegi tunneb ennast, ma ei tea, diskrimineerituna või kedagi on hirmutatud või halvustatud.

Aga ma ütlen, et seda on olnud ka väga mitmes erinevas suunas. Ma saan väga hästi aru, mida teie mõtlete sotsiaaldemokraadina. Ma võiksin öelda siinsamas, et mulle meenuvad ka mingid sotsiaaldemokraatide kampaaniad, aga me ei jõua sellega väga kuskile, kui teie näitate minu poole näpuga või mina näitan teie poole näpuga. Kriisid on tavaliselt sellised olukorrad, mis tegelikult aitavad inimesi ja ühiskonda liita. Ma arvan, et see võiks olla ka üks õppetund sellest aastast, kus on olnud väga raske tervishoiukriis ja majanduskriis. Hinnangud hoolivusele või koostöömeelsusele on, ma arvan, alati väga subjektiivsed.

Selles strateegias, kui me vaatame seda lähemalt, me tegelikult näeme sellise kahe uue mõõdiku kasutuselevõttu. Üks on hoolivuse ja koostöömeelsuse kriteerium või mõõdik – see on siin sees, seda me hakkame mõõtma ühiskonnas. See on täpselt see, mille kohta te, härra Kaljulaid, küsisite. Ja teine on ühiskonnagruppidevahelised kontaktid. Ka seda me hakkame "Eesti 2035" strateegia kohaselt mõõtma. See ka tegelikult näitab sidusust, märkamist.

Me nende näitajate mõõtmisega soovime senisest teadlikumat riiki, soovime ühiskonda selles suunas tüürida, selles suunas liikuda. Ma tean, et konkreetselt nende näidikute või kriteeriumide metoodika osas käib veel töö, see peaks õige pea valmis saama. Age teie osutus on väga-väga õige. See on keeruline, väga keeruline probleem, aga seda tuleb proovida lahendada.

Ja täna mulle küll tundub siin Riigikogu ees, et oluline on see, et me saame öelda, et ka see on üks selline ühiskonna, ma ei tea, sidusust või poliitilist kultuuri näitav fakt, et tegelikult tänases Riigikogus on viis erakonda. Ma arvan, et kõik võivad olla opositsioonis või koalitsioonis. Ma mäletan seda aega, kui me olime teiega üheskoos Keskerakonnas, te panite sealt minema. Esimesel tööpäeval siin Riigikogus te vist läksite minema. Aga tegelikult te mäletate ju väga hästi, et meie erakond oli kümme aastat selline, et meile öeldi, et teiega koostööd me ei tee – erinevatel põhjustel. Ma arvan, et see ka ei ole hea, ühiskonna sidusust see ei tekita.  

18:36 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Jüri Jaanson, palun!

18:36 Jüri Jaanson

Aitäh, austatud peaminister! Lihtsalt faktina mainin, et teil õnnestus härra Jürgen Ligi siit saalist minema peletada. Aga nüüd arengustrateegia juurde. Ma kuulasin teie juttu ja pean ütlema, et tõesti väga ilusa muinasjutuna kõlab. Võiks öelda, et selline ideaalmaastik. Selline arenguvisioon võiks tõesti olla pikaajaliselt ellu rakendatud. Aga selle strateegia puhul on olulised ka vahendid ja meeskond, kes seda strateegiat või seda visiooni ellu viib. Ja nüüd ma küsingi teie käest, milline peaks olema seda strateegiat ellu viiv meeskond, valitsus: kas selline, nagu on teie oma, või selline, kes suudab püsida eelarve kokkulepitud raamide piires, kes ei keskendu võlakoormuse kasvatamisele ega tegele asendusteemadega? Ja kust jookseb piir, et erinevatel põhjustel ministrid pidevalt ei lahkuks ega tekiks töökatkestused? Palun kirjeldage, milline see meeskond võiks olla! Aitäh! Vabandust pika küsimuse pärast!

18:37 Peaminister Jüri Ratas

Ma tänan teid, härra Jaanson! Ma arvan kõigepealt seda, et kui rääkida sellest kollektiivist või kooslusest või võistkonnast või meeskonnast, nagu te ütlesite, või naiskonnast, siis kokkuvõttes see peaks olema ju kogu ühiskond. Kokkuvõttes see peaks olema kogu ühiskond, sealt tuleb alustada. Ma arvan, et see, kes on Eesti riigis ühel, teisel või kolmandal hetkel peaminister, vahest ei ole nii oluline. Täna on, austatud Riigikogu, teie ees "Eesti 2035" strateegia ja see on tegelikult Riigikogu dokument. Riigikogu ju hakkab seda muutma, nii nagu teie õigeks peate.

Tegevuskava on valitsuse tasandi dokument ja tegevuskava on seotud väga selgelt eelarveprotsessiga. Ma ütlen seda, et minu arvates võiksid strateegiat ellu viia kõik Eesti inimesed, kõik Eesti organisatsioonid oma vastutuse ja oma tegevuse piires, oma rolli piires.

On selge, et meie igapäevased valikud, mida me täna teeme, mõjutavad meie tulevikku, need mõjutavad meie homset päeva. No teie teate seda minust kindlasti kordades paremini. Teie olete hea musternäide sellest, kuidas oma vormi, oma tervisesse suhtuda, treenida, hoida end heas toonuses. Ma arvan, et see on oluline paljudele eestimaalastele, et me elaksime rohkem aastaid tervena. Kuidas me siis suhtume oma tervisesse? Kas me suitsetame või ei suitseta? Kas me tarbime alkoholi või ei tarbi alkoholi? See kõik kajastub tulevikus meie riigi tervishoiukuludes. Kas me liigume iga päev või me ei liigu iga päev? Milline on meie unerežiim? Kas me hoolitseme oma tervise eest ka preventatiivses mõttes – ma ei tea, käime uuringutel, käime aastas korra arsti juures ülevaatusel?

Jah, tegevuskava hakkab ellu viima ja selle eest vastutama Vabariigi Valitsus. See Vabariigi Valitsus, kes praegu on Riigikogu usalduse saanud Vabariigi Valitsus. Ja strateegia eest vastutab Riigikogu, kes praegu on kõrgeima võimu, Eesti elanike poolt valitud siia saali, Riigikogusse. Ka elluviimine on tegelikult siin strateegias ilusti kirjas. Selles strateegiadokumendis me näeme seda, kuidas seda ellu viiakse. Siin on tegelikult ju lausa eraldi peatükk olemas: lehekülg 29, strateegia elluviimine, kuidas see käib.

Ma ütlen ausalt, et see on väike osa sellest  elluviimisest, ja ma vabandan, et ma võtan selle siit välja, aga minu jaoks on väga sümpaatne lehekülg 30 teine lõik. Tegelikult seda ei ole varem olnud, et valitsuse iga liige tuleb siia Riigikogu ette, siia täiskogu ette. Seni on käinud mõningad valitsuse liikmed aastas korra oma valdkonda tutvustamas. Peaminister käib Euroopa Liidu poliitikat, teadus- ja arendustegevust tutvustamas, teatud tsüklilisusega kuulatakse ülevaadet kaitse- ja julgeoleku teemadel. Aga see, et iga aasta tuleb siia saali inimene, kes on keskkonnaminister või kultuuriminister või haridusminister – ma arvan, et tegu on väga hea uuendusega, et luua parem kontakt ja koostöö mitte ainult komisjoniga, vaid kogu Riigikogu koosseisuga. Ma arvan, et see on väga tähtis ja oluline.

Kas see on muinasjutt? Ei, ma ei arva, et see on muinasjutt. Ma arvan, et strateegias peabki kirjas olema pikaajaline visioon, aga see saa loomulikult olla kivisse raiutud. Aitäh teile!

18:42 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Signe Riisalo, palun!

18:42 Signe Riisalo

Aitäh, hea juhataja! Peaminister! Ma arvan, et põhimõtteliselt on see väga hea, et Riigikogul on võimalus kaasa lüüa riigi pikaajalise strateegia ellukutsumises ja ka otsustada. Ma tunnustan väga Sotsiaalministeeriumi ametnikke, kes on oma peatükid väga sisuliselt kirjutanud. Aga ma pean ütlema, et Sotsiaalministeeriumi ametnikud on neidsamu tekste kirjutanud aastaid, selles ei ole mitte midagi uudset. Siit jõuan ma edasi selleni, et tegelikult on valitsuse sõnad ja teod vastuolus. Kui me mõtleme pikaajalise hoolduse peale, siis me teame 2015. aastast, millised puudujäägid selles on ja mida teha tuleks. Kui me mõtleme sotsiaalteenuste, sh hoolekande rahastamise skeemi peale, siis teie kahe valitsuse ajal on see skeem muutunud suuresti selliseks, et  kõik kulud, mis võimalik, viiakse Euroopa Liidu vahendite alla. Ma olen mitmel korral varem teie käest küsinud, milline on jätkusuutlik lahendus. Siit seda ei paista ja see vastuolu panebki mind küsima. Minu küsimus teile on: miks peaksin mina ja miks peaksid ülejäänud Eesti inimesed uskuma, et poliitilised valikud ja otsused tehakse nende tekstide, nende eesmärkide järgi? Seni ei ole see nii olnud. 

18:43 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh! Ma arvan, et see on  oluline teema, mille te tõstatasite – pikaajaline hooldus ja need inimesed, kes sellega iga päev seotud on. On nad seda oma töö kaudu või on nad inimesed, kes seda vajavad, või nende pereliikmed. Kõik nad teavad väga hästi, kui raske see on nii vaimses mõttes, füüsilises mõttes kui ka majanduslikus mõttes. Ma arvan, et pikaajalise hoolduse küsimus on üks kõige keerukamaid, ja selliste pikaajaliste probleemide lahendamist ei saa teha üleöö. Need lahendused ei tule homme ega ülehomme, sest need on väga mahukad ja kallid lahendused. Olgem ausad, pikaajalise hoolduse probleemi on püütud lahendada, ma arvan, viimased 8–9 aastat. Ja kui me mõtleme, kas on olemas, ma ei tea, piisavalt otsuseid, mingeid uusi meetmeid, uusi rahastusmudeleid, siis ma olen nõus esimesena peeglisse vaatama ja ütlema, et me ei ole neid väga leidnud.

Mis see lahendus siis on? Ka täna on selles diskussioonis mulle esitatud küsimustes kõlanud, kui oluline on tasakaaluni jõudmine. Ka mina ise ütlesin, et eelarve struktuurse tasakaalu poole liikumine on oluline. Kui me tahame pikaajalise hoolduse probleemi lahendada, siis tegu ei ole sadade tuhandete, ei ole ka miljonite eurodega, tegu on kümnete miljonitega. On vaja leida tasakaal pikaajalise hoolduse koormas, mida kannab inimene, kes hoolduse all on, mida kannab tema perekond, kannavad tema lähedased, mida kannab maksumaksja. See tasakaal on tegelikult oluline. Ma arvan, et see on täna tasakaalust väljas, ja seda inimese kahjuks. Ma olen igal juhul nõus, et me peame eraldama sinna sektorisse lisavahendeid, aga need on väga suured ja keerulised otsused. Nagu ma ütlesin teile, me oleme püüdnud 8–9 aastat neid lahendusi otsida. Ma ei hakka teile rääkima sellest, et me oleme püüdnud palkasid tõsta ja pensioni ja tulumaksuvaba miinimumi tõsta, et inimestele natuke rohkem rahakotti jääks. Aga sellega käib kogu aeg kaasas elukalliduse tõus.

Kokkuvõttes ma arvan, et see on nii valus ja terav ja oluline küsimus, et meil võiks olla täielik selline – ma ei tea, võib-olla see on idealistlikult öeldud – poliitiline konsensus, kuidas me seda lahendame. See nõuab väga selgeid muudatusi meie maksusüsteemis, meie eelarve põhimõtetes, aga ma arvan, et see tuleb lahendada. Selles ma olen teiega täiesti nõus. Kui opositsioon ja koalitsioon suudavad seda lahendust ühtemoodi näha ja püüavad edasi liikuda põhimõttel, et jätame nüüd kõrvale küsimuse, kes esimesena hõikab lahenduse välja, siis see oleks ääretult tähtis.

18:44 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Riina Sikkut, palun!

18:47 Riina Sikkut

Aitäh, hea juhataja! Hea peaminister! Tänan tutvustamast seda põhjalikku ja kaasavalt tehtud ambitsioonikat dokumenti! Ilus on see ka. Dokumendis on aga väga napilt kirjeldatud seda, milline saab Riigikogu roll edaspidi olema. Tsiteerin, et valitsuse iga liige teeb Riigikogus ettekande, kus annab ülevaate oma vastutusvaldkonna tegevustest. Ehk siis dokument tuleb tervikuna Riigikokku, muutub justkui Riigikogu dokumendiks ja kord aastas hakkame saama ülevaateid iga ministeeriumi vastutusvaldkondades toimuvast. Milline saab siis olla Riigikogu roll Eesti strateegiliste sihtide seadmisel ja tuleviku suunamisel? Kas te näete ette, et me esimese ja teise lugemise vahel oluliselt muudame seda dokumenti või te näete ette, et need ministrite ülevaated on sisendiks millelegi, mida me saame selle dokumendi juures tegema hakata? Milline on Riigikogu roll selle dokumendi kujundamisel ja Eesti strateegiliste sihtide seadmisel?

18:48 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh! Kes olen mina, et ma saan seda teile öelda? Ma lähtun võimude lahususe printsiibist ja Riigikogu teab kõige paremini, milline teie roll on. Ma olen täiesti kindel, et need 101 inimest, kes siin täna on, sealhulgas teie, leiavad parima võimaluse, parima funktsiooni riigi strateegiliste valikute sõnastamiseks. Nende elluviimise ülesande te annate täitevvõimule, annate selle ülesande meile. Minu meelest teie panus ongi kogu see dokument. Ma väga vabandan, aga minu arust Riigikogu võib iga nädal teha siin uuendusi, nagu te seda soovite. See on lihtsalt olnud, kuidas öelda, meie väike abi Riigikogule. Teie saate nüüd, kui te soovite, selle dokumendi pea peale keerata.

Aga ma ütlen, et selle puhul on tehtud ikkagi arvamuskorje. (Riina Sikkut ütleb midagi saalis.) Peaaegu 15 000 inimest, jah, teil on õigus, või natukene alla selle. Nii et see on teie ülesanne. Kes olen mina, et seda teile öelda? Aga minu meelest on oluline ja ma olen seda palunud, et valitsuse ja Riigikogu vahelise arutelu kultuur läheks paremaks ja et tõesti valitsuse liikmed siia teie ette tuleksid. Aga jah, Riigikogul on endal võimalus oma rolli täpsustada, see sisustada. Selleks see "Eesti 2035" strateegia on siia esitatud. Te saate ju tulevikus selle koostada oma äranägemise järgi, oma tõekspidamiste järgi, kui te seda soovite. Ja ma arvan ka seda, et iga valitsuse puhul saab koalitsioongi strateegiasse oma panuse anda, samuti tegevuskavasse.

Ma ei tea, kas pikaajalisi sihte tuleks muuta igal aastal. Ma arvan, et need on head sihid, mis siin välja öeldud on. Aga loomulikult, neid on võimalik muuta. Mina isiklikult ütlen, et need on head pikaajalised sihid, need viis strateegilist sihti: arukas, tegus ja tervist hoidev inimene; avatud, hooliv ja koosmeelne ühiskond; tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik majandus; kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond ning uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimkeskne riigivalitsemise. Me oskasime selle välja pakkuda, aga seda koostöös Eesti inimestega, arvamuskorje toel. Ma tean, et rahanduskomisjon on öelnud, et kahe lugemise vahel – minu teada see ei riku teie kodu- ja töökorda, mul ei ole see peas – saavad ettepanekuid teha ka teised komisjonid. Minu meelest see on olnud väga mõistlik lähenemine rahanduskomisjoni esimehe ja kogu rahanduskomisjoni poolt.

Ma tahan üht asja veel öelda – te kindlasti olete sellega väga hästi kursis, aga minu meelest oleks oluline see siin korra üle käia. Kui see arvamuskorje strateegia koostamise käigus 2019. aasta kevadel läbi viidi, siis see oli selline väärtuspõhine küsitlus ja selles osales 14 000 inimest üle Eestimaa – paberkandjal, rahvaraamatukogudes, veebi teel. Ja seal oli küsimus, mida inimesed ütlevad, missuguses Eestis nad aastal 2035 soovivad elada. Väga sageli vastati, et see on õnnelik, hea Eesti. Ja siis küsiti täpsemalt, milline on see õnnelik ja hea Eesti, ja vastajatest 47% ütles, et see oleks turvaline, 45%, et looduslik, 32%, et vaba, avatud, inimkeskne Eesti. Ja see kõik on sellesse strateegia projekti või eelnõusse sisse pandud. 

18:52 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Liina Kersna, palun!

18:53 Liina Kersna

Aitäh! Psühhiaatrilise abi seaduse muutmise kommentaariks nii palju, et kui kolm teie erakonnakaaslast sotsiaalkomisjonis toetaksid selle eelnõu suurde saali saatmist, siis me saaksime demokraatlikul viisil seda eelnõu hääletada. Järgmine nädal saab täpselt aasta, kui me oleme seda eelnõu menetlenud. Siit strateegiast ma loen, et vaimse tervise valdkonnas tagame vajalike teenuste kättesaadavuse ja arendame varajase märkamise süsteemi. Ma saan aru, et teil on selle strateegia tegevuskava ka käepärast. Ma käisin uurimas, meil seda tegevuskava käepärast ei ole. Olge hea, vaadake sealt tegevuskavast, kui palju meil on juurde vaja lastepsühhiaatreid, koolipsühholooge ja kliinilisi psühholooge, et seda eesmärki täita, ja kui palju see meie riigile maksma läheb.

18:53 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh teile! Ma ei arva, et tegevuskavas on sellised konkreetsed numbrid välja toodud. Tegevuskava kõrval on olemas eri valdkondade arengukavad, erinevad programmid, mis on ministrite tasandil. Ma võin kindlasti seda teile täpsustada. Kui te küsite nende konkreetsete mõõdikute kohta, siis me peaksime teiega koos vaatama rahvatervise arengukava, kus on minu teada need numbrid detailsemalt välja toodud. Tegevuskavas, kui vaadata selle lehekülge 6, on kirjas just see, et me toetame vaimset tervist ning vähendame vaimset ja füüsilist vägivalda. See on siin öeldud. Aga kui te küsite, kui palju on üht või teist või kolmandat vaja – ei, seda see tegevuskava ei sisalda. 

18:54 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Raimond Kaljulaid, palun!

18:54 Raimond Kaljulaid

Aitäh! Ma tulen tagasi selle sotsiaalkaitseküsimuse juurde, mis siin enne kõlas, ja pikaajalise hoolduse küsimuse juurde. Ma olen nõus, et tegelikult kolm valdkonda – sotsiaalkaitse, haridus ja tervishoid – ongi võib-olla meie järgmiste aastakümnete kõige olulisemad valdkonnad, mille arendamisele me peaksime pühenduma. Kas pikaajalise hoolduse puhul ei võiks üks lahendus, kuidas seda strateegiat päriselt ellu viia ja rakendada, olla hoolduskindlustus? Ma tean, et sellest on ka olnud juttu valitsuses, aga pole päris täpselt teada, kuhu see on jäänud. Ja teiseks, kas Eesti tänase maksukoormuse juures, mis on küllaltki madal võrreldes Põhjamaadega, on üldse võimalik pakkuda heal tasemel sotsiaalkaitset, aga ka haridust ja tervishoidu, nagu meie põhjanaabrite juures on?

18:55 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh! Me näeme seda, et Eesti õpetaja pakub praegu maailma parimat haridust. Eesti kool pakub maailma parimat, Euroopa parimat haridust. Seda näitavad needsamad PISA-testid, mille tulemusi me teame. 

Tervishoid – ma arvan, et Eesti meditsiini tase on väga kõrge. Ma arvan, et Eesti arstide, Eesti meditsiiniasutuste tase on maailmatasemel. Ma olen selles veendunud. Kui rääkida rahva kestvusest, tervisest ja sotsiaalkaitsest, siis jah, tegevuskavas on välja toodud, millist muutust me soovime. Siin me ütleme seda, et Eestis on väärtustatud kõigi inimeste heaolu terve elukaare vältel ja rahvastiku järelkasv on soodustatud. Me ütleme, et asjaomased mõõdikud on näiteks seesama summaarne sündimuskordaja ja sissetulekukvintiilide suhte kordaja. Me ütleme seda, et Eesti inimesed on kauem füüsiliselt ja vaimselt terved ning teevad tervist hoidvaid, riske vähendavaid ning elu- ja looduskeskkonda hoidvaid valikuid. Mõõdik on ülemäärase kehakaaluga elanike osakaal. Eesti töötervishoiu- ja sotsiaalkaitsesüsteem on lõimitud, inimkeskne ja jätkusuutlik. Mõõdik on suure hoolduskoormusega – 20 ja enam tundi nädalas – 16‑aastaste ja vanemate inimeste osakaal.

Ja te küsisite hoolduskoormuse kohta. Ma arvan, et selle maksukoormuse juures, mis meil täna on, sellist põhjamaist taset pole võimalik pakkuda. Ongi valiku küsimus, kas me soovime seda pakkuda või ei soovi. Kui me soovime, siis suure tõenäosusega tuleb see poliitiline debatt avada. Ja ma arvan, et see on Riigikogu-eelne debatt. Ja see on aus debatt, kas on neid erakondi, kes ütlevad: "Jah, meie oleme nõus makse tõstma ja see raha läheb sinna." või tegelikult enne valimisi me neid erakondi ei näe. Nii et ma arvan, et on selge, et me saame mingisuguseid leevendusi teha ju sellega, mida ma siin härra Jüri Jaansonile vastates ütlesin. Inimeste enda hoolikus tervisekäitumisel on tõesti väga oluline, et meie tervena elatud elu oleks nii pikk või pikem, kui see on täna.

Nüüd  hoolduskindlustusest. No selles dokumendis ei ole seda kirjas. See eeldab poliitilist konsensust, poliitilist ühisosa. Ma arvan, et seda ühisosa on täna Riigikogus olevate erinevate erakondade vahel päris keeruline leida.

18:59 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Tarmo Kruusimäe, palun!

18:59 Tarmo Kruusimäe

Aitäh, hea aseesimees! Hea ettekandja! Ka Suitsuvaba Eesti sihib just sinna aastaks 2035. Minu küsimus on see: kas selle dokumendi menetluse käigus on meil võimalik murda ametnike hoiakuid? Järjekindlalt nad keelduvad tunnustamast 95% ohutumaid alternatiivseid tubakatooteid. Kas meil oleks võimalik kirjutada strateegiasse ka see, et me erinevate maksude abil proovime inimesi juhtida, pidades silmas tubakasurmade suurt arvu ja tubakakahju vähendamist? Mis te arvate, kas on võimalik ametnikkonna hoiakuid muuta?

18:59 Peaminister Jüri Ratas

Ma tänan teid! Ma aimasin umbes, mida te küsite. Ma ei ole kindlasti mingi tubaka-, kas või e-tubaka spetsialist, ma tean sellest väga vähe. Mul on õnnestunud 42 aastat seda ära hoida, et panna põlev tubakas ükskõik mis näol oma huulte vahele. Ma arvan seda, et me ei ela ju, noh, ma ei tea, sellises must-valges maailmas – kelle jaoks idealistlik, kelle jaoks mitte. Aga teha samme, mis vähendavad tegelikult riski inimese tervisele, teha samme, mis vähendavad ohtu inimestel kardiovaskulaarsete haiguste tekkimisele või teiste haiguste tekkimisele – ma arvan, et see on mõistlik. Ma arvan, see on väga mõistlik! Me ei saa öelda, et see on null. Võib-olla see on, ma ei tea, x protsenti 100-st, aga igal juhul ta on parem kui see tubakas või suits, mida me sellel ajahetkel võrdleme mingi teistsuguse, ma ei tea, sisendi või tehnoloogiaga või alternatiiviga. Nii et ma arvan, et teha samme paremuse poole on väga mõistlik ja seda ma küll toetan.  

19:01 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Riina Sikkut, palun!

19:01 Riina Sikkut

Aitäh, hea juhataja! Hea peaminister! Seda on muidugi rõõm kuulda, et Riigikogu dokumendiga Riigikogu võib teha, mis ta soovib. Minu küsimus polnud ajendatud sellest, et viit suurt sihti kuidagi muutma hakata. Olen selle sünteesiga, mis on kaasamisvoorude järel kokku pandud, väga nõus. Kui vaadata indikaatorite sihttasemeid, siis need on väga ambitsioonikad, näiteks soov soolist palgalõhet 17% pealt 5% peale vähendada. Samas koalitsioonileppes, mille alusel valitsus toimetab, ei ole soolise palgalõhe vähendamist üldse mainitud. Kui nüüd aasta pärast tuleb minister aru andma ja selgub, et ei ole tegevusi strateegilise sihi saavutamiseks – noh, kuulame ära, küsime paar kriitilist küsimust, mis saab? Ega ju instrumente mõjutamiseks kuidagi ei ole. Täpselt samamoodi on väga ambitsioonikas siht teadus- ja arendustöö kulude tõstmine erasektoris 2%-ni. Aga millised on tegevused selle saavutamiseks? Vigastuste, mürgistuste ja välispõhjustel hukkunute arv 100 000 kohta, mis on 58, peaks vähenema kõige rohkem 32 hukkununi. Päästeamet teeb väga head tööd. Need surmad on meil oluliselt vähenenud.

19:02 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Palun küsimus!

19:02 Riina Sikkut

Kui valitsus neid ambitsioonikaid sihttasemeid ei saavuta, mis on see, mida Riigikogu saab teha, et aidata kaasa, anda nõu?

19:03 Peaminister Jüri Ratas

Mina mõtlen selliselt, austatud Sikkut, mina mõtlen selliselt, et me peamegi tegema suuri hüppeid ühiskonnas, kui me tahame midagi saavutada. Me peame suuri hüppeid tegema, mis me siin väikesi kukesamme teeme. Siis ei oleks vaja seda "Eesti 2035" strateegiat. Me peame tegema suuri hüppeid. Ja ma olen nõus: soolise palgalõhe algtase oli 2019. aasta andmetel 17,1%.  Siht 5%, see on rohkem kui kolmekordne hüpe, mis tuleb teha. Ma arvan, et sellist ambitsioonikust ... Palju on räägitud, ma mäletan, aastaid tagasi me rääkisime kogu aeg peenhäälestamisest, aga tegelikult on ühiskonnas vaja heas mõttes ambitsioonikust või – vabandust, et ma nii ütlen! – äratuskella. Ma ütlesin välja selle, et minu meelest "Eesti 2035" peaks olema selline heaoluühiskonna suunas liikumise narratiiv.

Austatud Riigikogu, arvestades teie soovi, teie potentsiaali, ma ei usu, et te tahate mingeid väikeseid sammukesi teha. On vaja suuri samme teha. Jah, loomulikult ma olen nõus, et need ambitsioonid on väga-väga suured. Minu meelest need on ambitsioonikad eesmärgid. Tegelikult need peavadki meid kõiki liikuma panema, mindki oma suure kehakaaluga ja ka paljusid teisi liikuma panema. Need peavad teid liikuma panema, ametnikke liikuma panema, poliitikuid liikuma panema, inimesi Riigikogus ja valitsuses. Kui me tahame midagi teha, siis ma arvan, et see peab olema ambitsioonikas. Me peame nägema ikkagi uut sisu, uut kvaliteeti. Kui me seda näha ei soovi, siis ma arvan, et seda dokumenti, seda strateegiat ei ole vaja. See ei saa olla tiksumise aeg – et Eesti Vabariik on 100, ja nüüd on kõik hästi. Ei ole hästi! Me peame edasi minema! Kogu aeg peame ehitama oma demokraatiat, oma õigusriiki, aga arendama ka oma elukeskkonda turvalisemaks, kindlamaks.

Ma tänan, et te nõustute nende sihttasemetega! Ma väga kartsin, et te hakkate neid pea peale pöörama. Nüüd olen saanud kindlust, et on tehtud head tööd. Te teate ise ka, te olete töötanud Riigikantseleis. Paljud teie endised kolleegid on saanud tehtud väga suure sisendi. Väga suure sisendi! Nad pole halba tööd teinud. Vastupidi, nad on head tööd teinud. Ma tänan strateegiabürood südamest! 

Aga me räägime ikkagi 15 aasta pikkusest perioodist. Me ei räägi siin aastast, neljast aastast, kuuest aastast. 15 aastat! Pikk tee, mida mööda minna. Aga me peame arvestama, et mõni näitaja võib selle aja jooksul halveneda. Me peame sellega arvestama, midagi ei ole teha. Ja ikka on nii, et kui komistada, siis on kaks võimalust: kas kukkuda ja maha jääda või üles tõusta ja edasi minna. Minu meelest tuleb üles tõusta ja edasi minna.

19:06 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Jah. Ja mõte peab liikuma, eriti Riigikogus. Jüri Jaanson, palun!

19:06 Jüri Jaanson

Austatud peaminister! Minu eelmise küsimuse vastuse te viisite spordiradadele. Mul ei ole nii pikalt võimalik siin polemiseerida, aga te võiksite mõelda ka sellele, kas pealtvaatajad on korvpallivõistkonna või -meeskonna osa.

Aga mis ma küsida tahan, on see, et te mainisite siin ühes oma vastuses väga õigesti ja ilusti – loodan, et tsiteerin õigesti –, et eelarve tasakaalu saavutamine on ülitähtis. Ja mu küsimus ongi just selles suunas. Meil on siin väga ilus dokument ees, aga meil on eelarve tasakaaluga väga suuri probleeme. Millele te lähiaastatel ikkagi keskendute rohkem, kas eelarve tasakaalu saavutamisele või pigem sellele dokumendile? Kuidas neid asju omavahel tasakaalustada?

19:07 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh teile, härra Jaanson! Ma arvan, et säästva arengu põhimõtte järgimisel me tegelikult peame leidma tasakaalu. Me peame leidma tasakaalu majanduskeskkonna, sotsiaalkeskkonna ja looduskeskkonna vahel. Me ei saa ühtegi keskkonda või plokki kuidagi kõrgemale tõsta, sest siis tasakaal kaob. Looduses see on ju nii ilmne, et tasakaal peab olema, kui me tahame, et elurikkus säiliks – et oleks areng, aga loodus oleks hoitud. Ma arvan, et tasakaalu mõte on hästi tähtis, oluline.

Te küsite nüüd, kas tähtsam on see strateegia või eelarve tasakaal. Ma ei tea, kui need on kaalukausil, kui ma paneksin kaalukausile selle, et me peame tervisekriisi ületama ja me peame majanduskriisi ületama, siis need on väga selgelt omavahel seotud.

Kas ma olen õnnelik, et Eesti riigi eelarve ei ole struktuurses tasakaalus? Ei, ma ei ole õnnelik. Aga täna ma ei näe muud võimalust, kui me tahame sellele tervisekriisile vastu seista, kui me tahame majanduslangusele vastu seista. Kahjuks või õnneks kõik riigid seda täna teevad. Ma arvan, et pigem täna õnneks. Kui me praegu peaks välja minema tasakaalu peale, siis mida see tähendaks? No ma arvan, et suurusjärgus paar miljardit kärpimist. Ma arvan, see oleks päris ränk. Eriti kuna meil on vähem maksulaekumisi, nii või teisiti mingid asjad tõmbuvad koomale, tööpuudus suureneb ... Aitäh teile!

19:08 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Liina Kersna, palun!

19:08 Liina Kersna

Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud peaminister! Ma siiski jätkan eelmist küsimust. Ma saan aru, et see on strateegia, mis meil siin ees on, eks ole. Ja teie strateegial on oma tegevuskava, kuidas nende strateegiliste eesmärkideni jõuda. Te viitate ka sellele tegevuskavale. Kas te siiski palun täpsustaksite, milliseid tegevusi järgmised valitsused kuni aastani 2035 peavad tegema, selleks et vaimse tervise teenused oleksid kättesaadavad ja varajase märkamise süsteem oleks loodud? Mida selleks peab tegema? 

19:09 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh teile! Ei ole nii, et on ainult"Eesti 2035" strateegia ja ka see tegevuskava. Eestis on veel strateegilisi dokumente. Minu teada meil on 17 arengukava eri valdkondades. Siinsamas Riigikogus on eri valdkondade poliitika põhialused, mida on praegu 16. Nagu ma ütlesin, tulevad ka sellised programmid, mis on ministeeriumide tasemel.

Minu meelest selliste ühtsete põhimõtete ja meetmete arendamine on tähtis. Kui me räägime vaimse tervise valdkonnast, siis on oluline vaimse tervise teenuste kättesaadavuse ja hea kvaliteedi tagamine inimese kogu elukaare ulatuses, inimeste teadlikkuse parandamine, enese toetamise oskuste arendamine, psüühikahäiretega inimeste õiguste kaitse edendamine, õigusvastast käitumist põhjustavate vaimsete probleemide lahendamine – seda ka kinnipidamisasutustes näiteks –, samuti varajase märkamise süsteemi arendamine, mis ka peab silmas inimese kogu elukaart.

Siin on ääretult oluline, austatud Riigikogu, koostöö kohalike omavalitsustega, et tegutsetaks käsikäes. Suurendada tuleb kogukonna rolli, et kogukond tuleks sellega kaasa, et kogukond aitaks tegutseda. Vägivallaohvrite võrgustikupõhine abistamine, vägivalla korduvuse tõkestamine ja nende meetmete väljatöötamine, nende meetmete arendamine, radikaliseerumise ennetamine – ma arvan, et need on väga olulised tegevused, seda kõike tuleb pidevalt teha.

Tegevuskavas, austatud Liina Kersna, on see kirjas. Ma ütlesin teile, et see on lehekülg ... Ma vaatan üle, muidu ma ütlen valesti ja siis olete minu peale pahane. See peaks olema tegevauskava lehekülg 6, kui mu mälu mind ei peta, C-osa. Täpselt, nii see ongi, siit selle leiab.

Ma arvan, et te kindlasti saate siin appi tulla oma kogemustega, oma ettepanekutega ja aidata kaasa. Ütlen seda täiesti siiralt, ilma igasuguse irooniata. Nagu ma vastates ütlesin – kui ma ei eksi, siis Jüri Jaanson küsis, kes peab seda ellu viima –, ma arvan, et kogu ühiskond peab seda ellu viima, olenemata sellest, mis on meie erakondlik kuuluvus või kas me asume ühel või teisel pool teatud poliitilist joont. Aitäh teile!

19:12 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Tarmo Kruusimäe, palun!

19:12 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Kas aastaks 2035 on Eesti kohalikud omavalitsused nii tugevad, et me suudaksime vabastada majaomanikud ja korteriühistud sellest koormisest, et nad peavad enda kinnistuga külgnevaid kõnniteid ja haljasalasid tasuta korras hoidma? Ma julgen väita, et me leiame küll uusi abivajajaid, aga oleme unustanud, et täna lasub majaomanikel ja korteriühistutel see kohustus. Ma eeldan, et selleks ajaks on kohalikel omavalitsustel võimalik võrdsetel alustel teha partnerleping ja selliselt see asi ära korraldada. Kas see on reaalne?

19:13 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh! Jah, mina mäletan, et oli ju selline põhimõte, et kui olid lumerikkad talved, siis Nõmme kandis – ma olen poisina Nõmmel kasvanud ja seal koolis käinud – poole tee telgjooneni tuli väikesed tänavad puhtaks lükata. Rääkimata muidugi sellest, et kõnnitee tuli puhtaks teha.

Aga see, mida te küsite, on loomulikult väga põhimõtteline ja strateegiline küsimus: kas me paneme selle kohustuse kinnistu omanikule, kelle kinnistu taga on sageli mururiba, siis on kõnnitee ja siis algab sõidutee. Mida omanik peab tegema? Kas seda mururiba peab pügama, hooldama ja niitma? Kas seda kõnniteed peab lehtedest puhastama, lumest puhastama? 

Kas kohalikud omavalitsused on saanud aastaks 2035 jõukamaks? Ma arvan küll. Ma arvan, et kindlasti on saanud jõukamaks. See, kuidas see küsimus lahendatakse, on minu arvates omavalitsuste lõikes üsna erinev. Aga ma arvan, et me räägime ikkagi eeskätt tiheasustusega alas olevatest omavalitsustest. Tegelikult minu meelest järjest rohkem ja rohkem seda sõidutee puhtaks lükkamist enam väga ei ole.

Aga ma rääkisin härra Jüri Jaansonile vastates oma tervise eest hoolitsemisest ja  paljud tahavadki seda tööd teha. See on hea füüsiline koormus: lume rookimine, tänava puhtaks tegemine, muru niitmine. Kui inimesed seda teha tahavad, siis seda ei tohiks neile keelata. Mina arvan nii. Aga kas kohustus panna? See oleneb omavalitsusest. Ma arvan, et aastal 2035 on omavalitsused tunduvalt rikkamad ja saavad nende ülesannetega hakkama.

19:15 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Indrek Saar, palun!

19:15 Indrek Saar

Tänan sõna andmast! Lugupeetud peaminister! Mulle on see dokument, mida me praegu arutame, väga sümpaatne. Samas ma pean nõustuma nendega, kes on tänases diskussioonis avaldanud arvamust, et sellise sümpaatse suunitlusega põhimõtete ja visioonidega dokumendi heakskiitmine sel ajal, kui teie moodustatud valitsuses on äärmuskonservatiivid, on ikkagi mõnevõrra paradoksaalne. Aga minu küsimus tuleneb sellest teie enda algatatud diskussioonist, mida te soovisite. Kas ma saan õigesti aru, et teil on selge ettepanek kehtestada lähiajal hoolduskindlustusmaks? Mis määraga ja millal te soovite seda teha?

19:16 Peaminister Jüri Ratas

Hea Indrek Saar! Küll mulle oleks olnud üllatav, kui te oleks öelnud, et te ei ole õnnelik seda dokumenti lugedes, või te ei oleks väljendanud rahulolu. Küll see oleks üllatav olnud! Miks? Te olite ju ise 8. märtsil 2018 juures, kui me algatasime selle "Eesti 2035" strateegia. Teie erakond oli siis kõva toetaja. Ja ma arvan, et me tegime toona selle algatamisega head asja. Aga näete, head asjad võtavad aega. Praegu on 2020. aasta lõpp ja me oleme siin Riigikogu palge ees selle dokumendi üle andnud. Ja nüüd on teie otsus, mis sellest saab, kuidas te seda näete ja mis muudatusi te teete sellesse. 

Me oleme päris palju siin debattides rääkinud sellest – teie erakonnakaaslane härra Kaljulaid just küsis selle kohta –, kas 2020 on olnud aasta, kus on rohkem sidusust ja märkamist või rohkem vihkamist. Nüüd te toote siin välja või tegelikult nagu ütlete, et üks erakond ei sobi valitsusse. Tegelikult te andsite seda mõista, eks ole? No ma ei tea, see küll sidusust ei suurenda. Selles olete vist Raimondiga eriarvamusel. Üks tahab sidusust, teie aga ütlete, et keegi peab nurgas olema. Ma ei tea, see ei ole hea asi minu arust. Me olime selle erakonnaga, kuhu ma kuulun, kümme aastat nurka naelutatud. Ma ei arva, et ühiskond sellest väga palju võitis. Paljud inimesed ütlesid, et see hea ei ole.

Nüüd teie viimane küsimus, kas mina olen valmis hoolduskindlustusmaksu kehtestama ja mis selle määr peab olema. Ei, ma arvan, et selliseid maksumuudatusi saab teha vaid siis, kui on selleks valimiseelsel ajal selgelt küsitud valijate mandaati, küsitud neilt, kas peetakse seda õigeks või mitte. Kui te küsite, kas seda praegu algatataks, siis ma arvan, et seda konsensust kindlasti ei ole. Seda konsensust kindlasti ei ole, aga see ei tähenda seda, et nende teemadega ei tuleks tegelda. See võib olla üks lahend. Nende teemadega tuleb edasi tegeleda, aga ma arvan, et see on rohkem Riigikogu järgmise koosseisu küsimus. Aitäh teile!

19:18 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Liina Kersna, kas protseduuriline küsimus? Palun!

19:18 Liina Kersna

Suur tänu! Peaminister viitas, et tegevuskava leheküljelt number 6 ma saaks täpsemat informatsiooni. Ma olen ikkagi segaduses. Meil on olemas vaat selline dokument ja meile on antud ka selline dokument. Kummaski dokumendis ei ole tegevuskava. Ja ma vaatasin, kummaski dokumendis ei ole leheküljel 6 kuus vaimse tervisega seotud teemat. Tõenäoliselt on meil ja peaministril mingid erinevad dokumendid. Äkki me saaksime kuidagi tutvuda nende teiste dokumentidega? Palun vabandust!

19:19 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Minul on siin ainult Riigikogu otsuse eelnõu, aga mis dokumendid peaministril on? Avalikustate võib-olla, kui ei ole tegemist riigisaladusega?

19:19 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh! No see oleks küll suur katastroof, kui ma oleksin rääkinud teile need mitu tundi riigisaladusest. Aga minu teada on nii, et seesama tegevuskava, mida ma mitmeid kordi olen tsiteerinud, on Riigikantselei koduleheküljel. Kogu tegevuskava on seal väljas, sealt selle leiab. Nii et kui te tahate sellega tutvuda, siis see on täiesti olemas avalikult Riigikantselei koduleheküljel. Minu arust maksemüüre ei ole, et peate mingi summa maksma, et neid kätte saada. Ja minu teada see on ka saadetud Riigikogule – teile infoks, austatud aseesimees. Täpselt ei tea? Aga see peaks olema ka teile saadetud.

Nii ongi: Riigikogul on strateegia, valitsusel on tegevuskava. Ja nagu ma ütlesin, Riigikantselei kodulehekülje peal on tegevuskava ilusti üleval, avalik dokument. Klõpsate sinna ja seal näete neid lehekülgi, millele ma olen viidanud. Stenogrammist saab need ka Liina Kersna välja võtta. Ja ma võin teile saata, kui te soovite, üle täpsustatult kõik need tulbad ja lõigud. Ma tunnistan, silm läheb kirjuks küll. Ma olen seda mitmeid kordi tudeerinud, lugenud, vaadanud, küsinud, arutlenud – siin on palju-palju keerulisi asju, aga lõpuks saab aru küll.

19:20 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Indrek Saar, palun!

19:20 Indrek Saar

Aitäh! Ma proovin korra uuesti. Ma ikkagi ei saanud aru, kas teil on mingi seisukoht hoolduskindlustuse osas või mitte. Ma saan aru, et te ütlete, et selles Riigikogu koosseisus ei saa nagu päriselt midagi otsustada, et peab kõigepealt mandaati küsimata. Aga te olete ju Keskerakonna esimees peale selle, et te olete Eesti Vabariigi peaminister. Sellepärast te oletegi Eesti Vabariigi peaminister, et te olete Keskerakonna esimees, on ju. Eesti poliitilise süsteemi puhul see on ju loogiline. Aga Keskerakonna esimehena mis on teie ettepanek, mille te tahate rahva ette tuua järgmisteks valimisteks? Milline peaks olema hoolduskindlustusmakse määr ja palju peaks selle abil raha koguma, et hoolduskindlustuses muutus tuua?

19:21 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh! See ei ole "Eesti Keskerakonna strateegia 2035", see on "Eesti 2035" strateegia. Ja ma arvan, et see on hea strateegia. Ma kindlasti toetan seda ka erakonna esindajana ja kutsun ka teid üles seda toetama.

Nüüd, kui te tahate teada Keskerakonna seisukohtasid hoolduskoormuse ja hoolduskindlustuse osas, siis ma arvan, et see ei ole vist õige hetk. Kardan, et selles ametis väga kogenud Riigikogu aseesimees kindlasti sekkuks ja ütleks, et ma lähen teemast välja, kui ma hakkan siin praegu rääkima Keskerakonna programmilistest eesmärkidest 2023. aasta Riigikogu valimisteks. Seda debatti ma, kui te lubate, hetkel ei ava. Aga ma olen sellel teemal valmis teiega debateerima. Ühes te võite kindel olla: Keskerakond tuleb välja väga heade põhimõtete ja huvitavate lahendustega ja ma soovitan sotsiaaldemokraatidel neid toetada.

19:23 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, austatud peaminister! Rohkem küsimusi Riigikogu liikmetel teile ei ole. Ma palun ettekandjaks rahanduskomisjoni esimehe Aivar Koka.

19:23 Aivar Kokk

Hea juhataja! Head kolleegid! Austatud peaminister! Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" heakskiitmine" eelnõu arutas rahanduskomisjon oma 17. novembri istungil. Arutelul osalema olid kutsutud peaminister Jüri Ratas, Riigikantselei strateegiabüroo strateegiadirektor Henry Kattago, strateegiadirektori asetäitja Eili Lepik ning Rahandusministeeriumi eelarvepoliitika asekantsler Sven Kirsipuu.

Strateegiaga luuakse raamistik, mis koondab olulisimad riigisiseselt kokku lepitud ning rahvusvahelisi kohustusi arvestavad Eesti strateegilised sihid ja tegevussuunad; seob pikaajalise strateegia rahastamisega, st arvestab riigi rahanduse väljavaadete ja võimalustega ning on aluseks eelarveliste otsuste tegemisel, sh struktuurivahendite planeerimiseks ja kasutamiseks; annab aluse Eesti seisukohtade kujundamiseks rahvusvahelistes koordinatsiooniprotsessides, sh Euroopa Liidu poliitika planeerimises osalemise tasemel. Strateegiaga luuakse tingimused riigi strateegilise ja tulemusjuhtimise paremaks korraldamiseks, sh strateegiadokumentide arvu vähendamiseks ning ÜRO säästva arengu eesmärkide keskseks integreerimiseks riigi arengudokumentidesse.

Komisjon langetas 17. novembri istungil järgmised konsensuslikud otsused: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda k.a 25. novembril; teha ettepanek esimene lugemine lõpetada; teha ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtajaks 16. detsember ja määrata juhtivkomisjoni esindajaks siinkõneleja. Lisaks otsustati, et kõikide Riigikogu komisjonide käest küsitakse Riigikogu otsuse "Riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" heakskiitmine" eelnõu kohta ka arvamust.

19:25 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, auväärt ettekandja! Teile küsimusi ei ole. Avame fraktsioonide läbirääkimised. Kaja Kallas, palun, Reformierakonna fraktsiooni nimel!

19:25 Kaja Kallas

Aitäh! Head kolleegid! Minu nägemuses peaks strateegia aluseks olema visioon Eestist, ja kui see on paigas, siis kaardistatakse see, mis meid selle visiooni poole viib. Otsused ja sammud, mis viivad meid visioonile lähemale, neid me teeme; otsused ja sammud, mis meid sellele visioonile lähemale ei vii, neid me ei tee. Strateegia võiks vastata küsimustele, mida me üritame teha, kuidas me üritame seda teha ja kuidas me teame, et oleme liikumas oma eesmärgi suunas. Kui mõõdik ütleb, et me oma eesmärgi suunas ei liigu, siis mida me teeme selleks, et seda suunda muuta?

Meie ees arutlusel oleva dokumendi esimene osa puudutab probleeme, mis seisavad Eesti ees, ja teine osa ütleb, et keegi peaks midagi tegema. Minu loogika ütleb, et kõik eri tegevusvaldkondade alamstrateegiad ehk arengukavad peaksid selle suure strateegiaga kokku minema, näitama kätte konkreetse suuna. Aga ometi alles eile kuulsime siinsamas saalis maaeluministrit esitlemas põllumajanduse ja kalanduse arengukava, mis on koostatud aastani 2030, mitte aastani 2035 nagu see strateegia. Kuidas need asjad omavahel kokku klapivad ja milleks selline segadus? Lisas on toodud mõõdikud, mis peaksid näitama, kas oleme strateegias seatud sihtidele lähemale liikumas. Aga paljude sihtide puhul mõõdikud puuduvad või on lihtsalt öeldud, et uue metoodika tõttu lisatakse algus- ja sihttase alles järgmisel aastal. Miks neid kohe ei saa paika panna? Arusaamatu.

Seda dokumenti lugedes ei saa paratamatult üle ega ümber sellest kognitiivsest dissonantsist, mis tekib. Ühelt poolt on ju kõik õige. Kes siis ei tahaks, et Eesti oleks "loov, vastutustundlik ning avatust ja kogukondi väärtustav ühiskond, mis hoiab ja edendab Eesti identiteeti ning tagab mitmekesise, ligipääsetava ja ajaga kaasas käiva elujõulise kultuuriruumi", või poleks nõus sellega, et "eesti keel peab püsima elujõulisena" või et "Eesti julgeoleku tagatiseks on liikmesus ja panus NATO-s ja Euroopa Liidus"? Kõik me kirjutame nendele aluspõhimõtetele alla, aga kui vaadata valitsusliikmete tegevust, siis tundub, et nende kohta see ei käi – nemad jooksevad risti vastupidises suunas.

Vaatame strateegilisi sihte. "Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed." Loomulikult! "Arukas inimene hindab teadmisi, hoiab ennast, teisi ja (elu)keskkonda ning suhtub toetavalt kõikidesse ühiskonnarühmadesse." Jällegi, absoluutselt nõus! Aga kui vaadata valitsuskoalitsiooni tegevust, nende soovi ühiskonda iga hinna eest vähemuste vaenamise kaudu lõhestada, siis tekib taas küsimus, kas see nende kohta [need sihid] ei käigi. Või siis selline siht: "Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud." Ilus. Aga valitsus tegeleb peale vähemuste vaenamise ka välismaalaste seadusega, mis – vastupidi – ühiskonda sulgeb ja seda pisemaks muudab. "Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik." Ka seda tahaks, aga tegelikkuses näeme teistsugust trendi. Alles eile kirjutas Ahti Asmann, et suuri investeeringuid Eestisse enam teha ei saa.

Kui vaadata mõõdikuid, siis tundub nende sihtide saavutamine utoopiline. Teadus- ja arendustegevuse kulud erasektoris: eesmärk [on suurendada neid] 2035. aastaks 0,6%-lt 2%-le. Aga kuidas [on see võimalik] oludes, kus teaduse rahastamine pigem väheneb ja midagi selle jaoks ei tehta? Siin on veel teinegi majanduse mõõdik: tööjõu tootlikkus osakaaluna Euroopa keskmisest. Praegu on see 78,6%, aga eesmärk on jõuda 110%-ni Euroopa Liidu keskmisest. Kuidas ometi? Mida me selle jaoks teeme?

Strateegia sissejuhatuses kirjeldatakse, et oleme vananev ühiskond.

Ma palun lisaaega!

19:30 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Palun, kolm minutit lisaaega.

19:30 Kaja Kallas

Trend on see, et me oleme vananev ühiskond. Samuti öeldakse selle strateegia sissejuhatuses, et tootlikkust suurendab tehnoloogiate kasutuselevõtt, aga see on Eestis kesine. Teame, et praegune valitsus on nii tööstuses kui ka põllumajanduses piiranud täiendava tööjõu kasutamist. Aga kust tuleb tootlikkuse kasv, kui tehnoloogia kasutamine on kesine, meil on vananev ühiskond ja täiendavat tööjõudu pole võimalik sisse tuua? Millised on sammud, mida me selles suunas minemiseks tegema peame, et tootlikkuse kasv oleks 2035. aastaks nii suur[, nagu soovitakse]?

Öeldakse, et ära räägi mulle oma prioriteetidest, vaid näita mulle oma eelarvet ja ma ütlen, mis on sinu prioriteedid. Strateegiat tuleb vaadata koos eelarvega. Ka see dokument ise ütleb, et strateegiliste sihtide saavutamist peavad toetama riigi fiskaalpoliitilised otsused. Kui me aga kõrvutame strateegiat ja valitsuse fiskaalpoliitilisi otsuseid, siis ühelt poolt ütleb strateegia, et Eestis on suur hariduseta inimeste osakaal ja seda tuleks parandada. Aga teiselt poolt, neljaks aastaks ettenähtud riigi eelarvestrateegia õpetajate palgatõusuks raha ette ei näe. Kes neid hariduseta inimesi siis õpetab, kui õpetajaid ei ole?

Eraldi tahaks välja tuua lause "Eesti riigieelarve on jätkusuutlik ja makromajanduse tasakaalustamisele suunatud". See tundub nagu mingisugusest paralleelmaailmast pärit, sest me teame, et praegune valitsus – ja paraku ka eelmine – ei ole teinud midagi selle jaoks, et eelarve oleks jätkusuutlik ja makromajanduse tasakaalustamisele suunatud.

Kokkuvõtteks võib öelda, et dokumendis on palju ilusaid sõnu ja sihte. Aga kui valitsus ühelt poolt lepib kokku, et need on need olulised sihid, mille poole peab liikuma, kuid teiselt poolt hakkab tegema kiireid samme – võiks isegi öelda, et hakkab jooksma – hoopis teises suunas, siis pole sellest ilusast dokumendist mitte mingit kasu ja vastuseks on lihtsalt absoluutne kakofoonia. Siht on üks, teod on paraku teised. Kuna strateegiadokumendiga on palju vaeva nähtud ja ideaalis saame ilusate sihtidega kõik nõustuda, siis on mul ettepanek ka päriselt nende sihtide suunas liikuda, neid samme ja otsuseid teha, mitte kapata suurega galopiga otse teisele poole. Aitäh!

19:32 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Kersti Sarapuu, palun, Keskerakonna fraktsiooni nimel!

19:33 Kersti Sarapuu

Lugupeetud juhataja, palun kolm minutit lisaaega!

19:33 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

5 + 3 minutit, palun!

19:33 Kersti Sarapuu

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud saalis olijad! Tänasel ligi kolmetunnisel debatil andis peaminister väga põhjaliku ülevaate strateegiast "Eesti 2035" ja veelgi põhjalikumalt vastas ta kõikidele küsimustele, mis saalist esitati. Aga tulevik on meie laual. Valitsus on esitanud Riigikogule pikaajalise arengustrateegia – kava, mis hakkaks suunama riiki järgmise 15 aasta jooksul. Me teame, kuhu tahame jõuda. Soovime elada riigis, kus inimesed on tegusad, ühiskond hooliv, elukeskkond kõiki vajadusi arvestav, majandus uuendusmeelne ja riigi valitsemine inimesekeskne.

Arengustrateegia peamised sihid puudutavad meie inimeste tervist, valmisolekut muutusteks ja suhet elukeskkonnaga. Strateegia hakkab suunama kogu Eesti ühiskonna arengut ja suuremaid muudatusi lähima paarikümne aasta jooksul. See on tihedalt seotud riigieelarvega ning aluseks järgmise perioodi eurorahade planeerimisele. "Eesti 2035" seab viis võrdväärselt olulist strateegilist sihti: Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed; Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud; Eestis on kõiki vajadusi arvestav turvaline ja kvaliteetne elukeskkond; Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik; Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimkeskne riik.

Arengustrateegia toetab valitsuse ja parlamendi koostööd. See seob tervikuks kõigi valdkondade strateegilise planeerimise ja poliitika kujundamise ning nende rahastamise põhimõtted. See on aluseks Euroopa Liidu vahendite planeerimisele ning annab suuna ülemaailmse säästva arengu eesmärkide elluviimisele Eestis.

Kuid lisaks pikaajalisele teekaardile vajame ka lähiaja tegevusi [selle plaani] elluviimiseks. Paika on pandud peamised muutused ja tegevused sihtide saavutamiseks ning seatud on väga selged mõõdikud, mida me regulaarselt jälgime. Näiteks on sellisteks mõõdikuteks inimeste tervena elatud aastad, ülekaaluliste osakaal, elukestvas õppes osalemise määr ja ka Eesti koht ülemaailmses ettevõtlusvabaduse edetabelis. Ligi paarkümmend ambitsioonikat mõõdikut annavad meile pidevalt tagasisidet, kas oleme muudatustega õigel teel. Ühe pikaajalise eesmärgini jõuame juba tuleval aastal, kui teadus- ja arendustegevuse kuludeks on riigieelarves ette nähtud 286,4 miljonit eurot, mis moodustab 1% prognoositavast SKP-st.

Järgmisena võiksime lahenduse leida probleemkohale, mis on leidnud kajastust ka arengustrateegias ning millele on tähelepanu juhtinud ja lahendust pakkunud sotsiaalminister Tanel Kiik. On üldteada, et vanemaealiste osakaal rahvastikus suureneb ning puudega inimeste arv on tõusnud. Vaja on leida uusi lahendusi ning ajakohastada Eestis pikaajalise hoolduse süsteemi, mis praegu ei arvesta piisavalt rahvastikumuutustega ega paku abivajajatele küllaldast tuge. Pikaajalise hoolduse puhul on probleemiks inimeste märkimisväärselt suur omaosaluse määr, mis on viimastel aastatel kasvanud. Hooldatav või tema pereliige tasub hooldekodus pakutava üldhooldusteenuse eest 79% teenuse kogumaksumusest. Selle kitsaskoha lahendamisel oleks abi minister Tanel Kiige soovitatud hoolduskindlustuse süsteemi käivitamisest. Ettepaneku kohaselt oleksid maksekulud jaotatud töötaja ja tööandja vahel. Teen ettepaneku selle teemaga esimesel võimalusel edasi minna.

Tööd on muidugi palju, aga panustagem siis kõik üheskoos, et saaksime selle strateegia elluviimisel kaasa lüüa! Aitäh!

19:37 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Riina Sikkut, palun, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel!

19:37 Riina Sikkut

Aitäh, hea juhataja! Hea peaminister! Kolleegid! "Eesti 2035" puhul ei saa üle ega ümber sellest erakordselt laiast kaasamisest, mis on tehtud nende strateegiliste sihtide väljasõelumiseks – on need siis 14 000 inimest, kelle käest küsiti tuleviku-Eesti kohta, valdkondlike organisatsioonidega peetud aruteluseminarid või avaliku kommenteerimise ringid.

Kokkuvõttes on "Eesti 2035" koostamise käigus filtreeritud maailmas toimuvatest muutustest ja suurtest trendidest, Eesti elu murekohtadest ja kaasamise käigus kogutud mõtetest välja strateegilised sihid ja vajalikud muutused valdkondadeüleselt, ehk meie jaoks harjumuspäraselt ei ole siin sellist ministeeriumide jaotust. See on esimene positiivne asi. Teine on keeleline visuaalne eristumine võrreldes teiste arengukavadega, näiteks eile oli siinsamas arutusel põllumajanduse ja kalanduse arengukava, sajaleheküljeline tekst. ["Eesti 2035"] on palju sünteesitum, lihvitum, keeleliselt lihtsam ja visuaalselt kenam. Kolmandaks tuleb mainida ka ambitsiooni – nii seda, et vähendada strateegiadokumentide arvu ja suurendada nende kooskõla, kui ka seda, et seada Eesti jaoks valdkondadeülesed eesmärgid. Ja lisaks, minu enda positiivne üllatus oli see, kui hästi on strateegia põhiseadusega kokku kõlama pandud. Kui me vaatame mineviku dokumente, näiteks "Eesti 2020", siis näeme, et need alustavad justkui tühja koha pealt ning seavad tootlikkuse või hõive eesmärgi. Aga siin on rahvus, keel ja kultuur, õigusriik ja demokraatia hästi kokku kõlama pandud sellega, millised on globaalsed trendid, millised on Eesti murekohad ja milline on see ühiskondlik kokkulepe, millises suunas me võiksime liikuma hakata.

Aga muidugi on ka murekohti. 12. oktoobri istungil, kui peaminister esines poliitilise avaldusega ja dokumendi Riigikogule üle andis, ütlesin mina oma kõnes midagi sellist, et koalitsioonilepe on "Eesti 2035" karikatuur. Nii nagu Kaja Kallas oma kõnes välja tõi, on see, mis on kirjas, väga kaasavalt saadud, hästi sünteesitud, ilus ja võiks olla ühiskondlikuks kokkuleppeks, aga selline katusstrateegia hakkab tööle ainult siis, kui kõik päriselt sellesse usuvad ja teevad otsuseid sellest lähtudes. Toon mõne näite. Tõesti, rahanduskomisjonis olles ei näinud kultuuriminister kuidagi, et tema valdkonnas toimuvat piiraks see, mis strateegiasse "Eesti 2035" on kirja saanud või ei ole saanud. Eile arutasime põllumajanduse ja kalanduse strateegiat, mis sisaldab sada lehekülge valdkondlikult tugevat teksti, aga koostööd Keskkonnaministeeriumiga nähakse ainult kalandusvaldkonna juhtimises – olukorras, kus pool lämmastikukoormusest, mis meie siseveekogudesse jõuab, ja kolmandik fosforikoormusest tuleb põllumajandusest. [See näitab, et] valdkondlik arengukava on kirjutatud ainult kitsalt oma valdkonna kohta, nägemata seoseid, mis on hädavajalikud "Eesti 2035" eesmärkide täitmiseks.

Samuti on mul küsimusena välja toodud sooline palgalõhe. Tõesti, selle vähendamine 17% pealt 5% peale olukorras, kus meil on haridusvalikud segregeeritud ja tööturg on segregeeritud, nõuab väga süstemaatilist ja teadlikku tegutsemist. Koalitsioonileppes ei ole selle kohta sõnagi, ja ma väga kahtlen, kas see valitsus tuleb välja ühegi algatusega, mis võiks soolist palgalõhet vähendada. Miks me seame sihte, mille täitmist me tegelikult tõsiselt ei võta?

Pean kurvastusega nentima, et vaatamata väga ambitsioonikatele sihtidele on üks näitaja, mille puhul nähakse ette mõnevõrra halvenemist. See on sissetulekukvintiilide suhte kordaja.

Palun lisaaega! 

19:39 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Palun, kolm minutit lisaaega.

19:42 Riina Sikkut

Sissetulekukvintiilide suhte kordaja – kõlab nii, nagu mingi tehniline näitaja lihtsalt suureneb-väheneb. See kordaja näitab tegelikult sissetulekute ebavõrdsust. See peegeldab seda, kas kõigil inimestel on võrdselt võimalik teha valikuid, et oma igapäevaeluga toime tulla. Kui me lubame sellisel põhilisel näitajal halveneda ja sissetulekute ebavõrdsusel kasvada, siis see annab löögi ka sellele, kui sidus on meie ühiskond ja kuidas me näeme muud arengut, mis peaks strateegias "Eesti 2035" seatud sihtide raames toimuma.

Samuti on indikaatoriks usaldus riigi institutsioonide, sh valitsuse vastu, ja seda usaldust peaks valitsus iga päev ehitama, et seatud sihttaset täita. Aga seda ei ole samuti kuskil näha.

Lisaks on minu jaoks häiriv see, et me ei näe selliste igapäevaste või lühemaajaliste otsuste pikaajalist mõju. Me arutasime eelmisel nädalal haiguspäevade teemat eenõude, infotunni küsimuste ja riigieelarve muudatusettepanekute raames, ja igal pool lükati haiguspäevade rahastamine tagasi. Jah, 1. jaanuarist neljaks kuuks see muudatus ajutiselt tuleb. Aga me venitame, arutame ja lükkame edasi lootuses, et äkki pääseme 15 või 30 miljoni euro kulutamisest, ning riskime sellega, et inimesed käivad haigena tööl, tervisekriis tuleb tõsisem ja majandusauk sügavam. See peegeldub toimetulekuraskustes, varasemas pensionile minekus, töövõimetuses ja stressis. Ja siis me räägime strateegiast, mis seab sihiks toime tulevad, tulevikku vaatavad, riiki usaldavad ja õnnelikud inimesed. Selleks, et neid sihte saavutada, tuleb iga päev väikesi samme astuda.

Ma tõesti olen arvamusel, et kui riigi pikaajaline arengustrateegia ei hakka reaalseid otsuseid mõjutama, siis ei ole seda vaja. Saaks lasta senise süsteemiga edasi. Kui me tahame tegelikult sellist valdkondade seostatud lähenemist, ühist suundade seadmist, siis on vaja katusdokumenti, on vaja midagi, mis päriselt töötaks. Ja kõik valdkonnad peavad oma tegevuses nendest suurtest sihtidest lähtuma.

Küsisin Riigikogu rolli kohta, selle kohta, kuidas Riigikogu saab kaasa rääkida sihtide muutmises, strateegiadokumendi uuendamises ja ka järelevalves, kui selgub, et need ambitsioonikalt seatud sihid ei hakka täituma. See on midagi, mida me peame omavahel arutama, milles peame kokku leppima, ja ma loodan, et me suudame teha sisulist järelevalvet selle strateegiadokumendiga edasiliikumiseks. Nii et jõudu! Paneme selle strateegia päriselt tööle! Aitäh!

19:45 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Heiki Hepner, palun, Isamaa erakonna fraktsiooni nimel! 

19:45 Heiki Hepner

Austatud eesistuja! Lugupeetud peaminister! Head kolleegid! "Eesti 2035" strateegia on vaieldamatult laiapõhjaline dokument. Jah, ta ei ole kuldvõtmeke ega hõbekuul, mis kõik probleemid ühekorraga ära lahendab. Aga kui me sellesse usume ja selle nimel tööd teeme, siis on ta vaieldamatult suunanäitaja, ja see on iseenesest väga oluline.

Eesti rahvuse, keele ja kultuuri elujõu suurendamisel ning demokraatliku ja turvalise riigi edendamisel tuleb meil kõigil tegelikult arvestada viie võrdse sihiga, mis on ka selles strateegias välja toodud. Need on järgmised: arukas, tegus ja tervist hoidev inimene; avatud, hooliv ja koostöömeelne ühiskond; tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik majandus; kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond; ning lõpuks, uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimkeskne riigivalitsemine. On erakordselt oluline, et kõik need viis strateegilist sihti, läbivat telge oleksid võrdselt tähtsad.

Proovin seda mõne näitega illustreerida. Siinsest arutelust käis läbi kiire internet, see on erakordselt oluline. See mõjutab inimest, see mõjutab tervet ühiskonda. Kiire internet on meie majandusele vaieldamatult väga oluline tugi. Sellega me suudame mõjutada oma elukeskkonda, sest saame rakendada meetmeid, mis koormavad meie loodust vähem. Aga ka riigivalitsemine on selgelt efektiivsem, ja võimalik, et ka avatum, paremini juurdepääsetav kõigile meie inimestele.

Või vaatame näiteks haridust. Eestis on praegu tõepoolest väga hea kooliharidus, me oleme PISA-testide poolest maailmas absoluutne tipp. Selle üle on põhjust rõõmu tunda, aga loomulikult ei saa me selle peale puhkama jääda. Hariduse kohta on strateegias kirja pandud nii: "ühistel väärtustel põhinev, õppijast lähtuv ja kaasav haridussüsteem". Ma mõtestaks seda natukene laiemalt. Me oleme siin kuulnud, et peame hoidma ja edasi viima eestikeelset kõrgharidust. Aga Isamaa fraktsiooni jaoks on väga oluline seegi, et me pööraksime eestikeelsele haridusele suuremat tähelepanu ka üldhariduskoolides ja et üleminek [eestikeelsele üldharidusele] toimuks nii, et me oleksime valmis süsteemselt üle minema. Kui me seda ei tee, siis me loomulikult neid viit sihti ei saavuta. Haridus on läbiv teema kõigi nende viie sihi puhul ja see on ülioluline.

Või vaatame näiteks julgeolekut, julgeolekupoliitikat. Me ei saa rääkida turvalisest ühiskonnast, toimivast majandusest jne, kui meil ei ole julgeolekupoliitikat, mis tugineks liitlassuhetele – NATO, Euroopa Liit, teised väga olulised partnerid. Seegi teema läbib kõiki neid viit strateegilist sihti.

Nii et see dokument on laiapõhjaline ja kindlasti väga oluline. "Eesti 2035" on eestikeelne ja eestimeelne, ma julgeksin ütelda. See toetab meie julgeolekut, kultuuri, majandust ja keskkonda ning viib Eesti inimest ja Eesti elu edasi. Aitäh!

19:50 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Mart Helme, palun, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna nimel!

19:50 Mart Helme

Austatud eesistuja! Lugupeetud peaminister! Head kolleegid! Kõik on õppinud matemaatikat – kes hästi, kes halvasti – ja kõik teavad matemaatikas teoreemide tõestamise kõige olulisemat põhimõtet: teoreemi on võimalik tõestada õigesti, õigete järeldustega siis, kui lähteandmed on õiged. Kui lähteandmed on õiged! Kui lähteandmed ei ole õiged, siis ei ole võimalik saada sedasama tulemust, milleni jõudis omal ajal näiteks Pythagoras.

Me peame paratamatult käsitlema käesolevat projekti visioonina, mitte pilduma päevapoliitilisi süüdistusi äärmuspopulistide ja äärmusparempoolsete teemal, nagu siin saalis selle arutelu käigus on kõlanud. Võib-olla peaksime mõtlema ennast tagasi 2005. aastasse, 15 aasta tagusesse aega. Ja nüüd mõtleme 15 aastat ette. 15 aastat tagasi ei olnud toimunud pronksiööd. Kellelgi ei olnud aimugi, et tuleb majanduskriis, toimub massiline väljaränne Eestist ja ääremaastumine süveneb. Kellelgi ei olnud õrna aimugi sellest, et 2008 puhkeb Vene-Gruusia sõda, 2014 annekteeritakse Krimm ja puhkeb sõda Ida-Ukrainas ning 2015 algab massiline sisseränne Lähis-Idast ja Aafrikast Euroopasse. Kellelgi polnud 2005. aastal õrna aimugi nendest väga-väga suuresti olusid muutvatest asjaoludest.

Tänasel päeval ei ole meil absoluutselt õrna aimugi, mis võib juhtuda aastal 2023, 2025, 2030 või 2035. Meil ei ole sellest mingit aimu. Mitte kellelgi siin saalis ja ka Stenbocki majas ei ole kristallkuuli, paraku ei ole. Ja isegi kui on, siis see näitab ainult ilusat sillerdavat valgust. Seetõttu on täiesti asjakohatu kritiseerida seda valitsuse kokku pandud arengukava – või mis iganes nime me talle anname – sellest seisukohast, et aga päevapoliitika seda ei toesta. Muide, päevapoliitika toestab seda vägagi. See valitsus on juba ühe korra tõstnud päästjate, politseinike, õpetajate ja kultuuritöötajate palka. See valitsus ei ole külmutanud neljaks aastaks õpetajate palka, nagu siin saalis kogu aeg raiutakse. Ei ole külmutanud! Jah, palka ei ole sel aastal tõstetud, aga palga tõstmist kavandatakse, kui võimalused tekivad. Mingit külmutamist ei ole. Palun lõpetage see valetamine, desinformatsiooni edastamine ja päevapoliitiline propaganda! See ei vasta lihtsalt tõele. See ei vasta tõele, ja olgu teil häbi, kui te õhtul peeglisse vaatate, niisuguse valetamise eest. See ei ole külmutamine! Seda [palgatõusu] seal lihtsalt praegu ei ole, aga see ei tähenda, et seda sinna ei tule. Jah, teie käsitlete seda külmutamisena, aga meie ei käsitle. Meie käsitleme seda sellena, et me kavatseme palka tõsta, kui meil selleks võimalused tekivad.

Nüüd edasi. See valitsus on teinud riigi julgeoleku tagamiseks rohkem kui mõni teine valitsus väga pika aja jooksul. Esimest korda on praegu eraldatud raha rannatõrjevõimekuse tekitamiseks Eesti Vabariigis. Siiani seda ei olnud. On kava kujundada välja keskmaa õhutõrje võimekus. Sellist kava varem ei olnud.

Palun ajapikendust!

19:55 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Palun, kolm minutit lisaaega.

19:55 Mart Helme

See valitsus on parandanud päästjate, politseinike, piirivalvurite töötingimusi hüppeliselt. Ümmarguselt 100 miljonit eurot – 100 miljonit eurot! – on läinud kordonite, komandode, politseijaoskondade ja ühishoonete ehitamisele. Kaitsepolitsei saab uue maja.

See valitsus on teinud Eesti tuleviku tagamiseks rohkem, kui viimase 10–15 aasta jooksul on tehtud. Seda oleks aus tunnistada, mitte rääkida lõhestamisest ja ma ei tea, millest veel. Ainus, kes lõhestab, ainsad, kes lõhestavad, on need, kes lõhestamisest räägivad, mitte need, kes praktiliselt iga päev püüavad Eesti elu edasi viia moel, mis on maha magatud pikkade-pikkade aastate jooksul.

Siinkohal kutsun ma tõepoolest üles seda visiooni toetama. Loomulikult ei näe me ette, mis on 15 aasta pärast, aga valitsus peab paika panema vähemalt mingisugused punktiirjooned, kuidas on plaan edasi minna. Neid punktiire mööda tuleb edasi liikuda ja vajaduse korral teha kõrvalepõikeid, võib-olla ka peatuda ning võib-olla teha aeg-ajalt taktikalisi taandumisi. Elu on dünaamiline.

See, mis seda liikumist kõige rohkem takistab, on vaenulik propaganda ja mürgine õhkkond, mille praegune opositsioon on Eestis tekitanud – see ajakirjanduslik laim, kangutamine, süüdistamine, valetamine, tõe moonutamine. Lõpetage ära, ja me jõuame nende visiooni punktiiride kaudu tulemusteni, mis meil visioonis on, palju kiiremini, palju üksmeelsemalt ja palju paremini. Sest, vaadake, meie poliitiline süsteem on niisugune, et keegi on võimul ja keegi on opositsioonis. Aga opositsioonis olemine ei tähenda mitte seda, et ühiskonda lõhutakse. Opositsioonis olemine tähendab seda, et jõudumööda töötatakse võimulolijatega koos. Ma arvan, et see ongi selle visiooni kõige olulisem punkt – see, et ühiskonda ei lõhutaks võimu nimel, vaid töötataks koos. Aitäh!

19:57 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Riina Sikkut, kas protseduuriline küsimus? Jaa, palun, mikrofon.

19:58 Riina Sikkut

Kolleeg alustas matemaatikast. Ta ütles, et teoreemi tõestamisel tuleb võtta õiged lähteandmed. Minu arusaam on selline, et teoreemi tõestatakse loogilistest printsiipidest lähtudes ja see kehtib igasuguste lähteandmete korral. Teisisõnu, ükskõik kui pikad on kolmnurga kaatetid ja hüpotenuus – on need 2 millimeetrit või 2 kilomeetrit –, teoreem kehtib. Me saame kasutada Pythagorase teoreemi, et leida lahendus. Minu küsimus, see protseduuriline küsimus, on selline: kui kõnepidaja lähteandmed on kõne alguses ekslikud, siis kas ka ülejäänud kõnet ei tule tõsiselt võtta?

19:58 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Teie küsimus ei olnud protseduuriline, see oli väga sisuline. See jääb stenogrammi. Aitäh! Nii, rohkem läbirääkimiste soovi ei ole. Kas härra peaministril on kõnesoovi? Teil on võimalus sõnavõtuks, palun!

19:59 Peaminister Jüri Ratas

Austatud Riigikogu aseesimees! Head Riigikogu liikmed! Ma tahan kõigepealt öelda väga suur tänu tänase debati eest, nende läbirääkimistel öeldud mõtete eest. Ma arvan, et see, et me võtame päevapoliitika siia sisse ja et me tegelikult ei soovi vaadata pikemat visiooni, on hukatuslik. See on vale. Ma arvan, et loorberitele ei saa puhkama jääda ja siit tuleb edasi minna. Strateegiat "Eesti 2035" toetavad väga paljud muud strateegilised dokumendid, mida tuleb vaadata ühtse tervikuna.

Ma arvan, et 2020. aastal on momentum tõesti hea, et teha ka sellist pikaajalist visiooni. Tõsi on see, et ennustada, mis juhtub kolme, viie või viieteistkümne aasta pärast, on tänases väga turbulentses maailmas ääretult keeruline. Aga miks see momentum hea on? Sest praegune valitsus on tegelikult vist esimest korda iseseisvuse taastanud Eestis öelnud, et teadus- ja arendustegevuse [rahastus] saab olema 1% SKP-st. Ja minu meelest on see väga märgiline.

Ma soovin kogu südamest jõudu kõikidele fraktsioonidele, Riigikogule ja rahanduskomisjonile! Ma tahan teie ees öelda aitäh nendele Eesti inimestele, kes on arvamuskorje raames [sellesse strateegiasse] oma panuse andnud oma mõtete ja oma tegudega. Ma tahan öelda aitäh ka valitsuse liikmetele, kes on seda väga põhimõtteliselt ja pikalt arutanud. Aga ma tahan öelda aitäh ka kahele strateegiabüroo inimesele, kes on väga suures osas olnud selle dokumendi kokkukirjutajad, autorid – need on Henry ja Heili, kes on pannud siia väga suure hinge ja sisu.

Palju jõudu Riigikogule selle olulise strateegia edasisel menetlemisel ja selle üle arutlemisel kõikideks nendeks aastateks, mida see strateegia hõlmab! Aitäh teile!

20:01 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Läbirääkimised on lõpetatud ja nüüd palun ettekandjaks rahanduskomisjoni esimehe Aivar Koka. Oli ära? No vaat, see on see, kui jälgida televiisorit ja kõike ei märka. Ühesõnaga, juhtivkomisjoni ettepanek – pika päevaga lähevad asjad sassi – on eelnõu 262 esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 16. detsember kell 17.15. Ma tänan, härra peaminister, nende väga pikkade ja põhjalike vastuste eest! Ja ma tänan ka kõiki küsijaid! See päevakorrapunkt on läbitud.


14. 20:02 Meetrikonventsiooniga ühinemise seaduse eelnõu (278 SE) esimene lugemine

20:02 Esimees Henn Põlluaas

Läheme järgmise punkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud meetrikonventsiooniga ühinemise seaduse eelnõu 278 esimene lugemine. Palun ettekandjaks majandus- ja taristuminister Taavi Aasa!

20:02 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu liikmed! Ettepanek on võtta vastu meetrikonventsiooniga ühinemise seadus, millega Eesti otsustab praeguse assotsieerunud liikmesuse asemel saada meetrikonventsiooni täieõiguslikuks liikmeks.

Praeguseks on meetrikonventsiooniga liitunud 62 riiki, nende hulgas enamik Euroopa Liidu liikmesriike. Eesti on olnud assotsieerunud liige alates 2005. aastast. Meid on esindanud Eesti Metroloogiakeskus ja AS Metrosert. 2005. aastal valis Eesti assotsieerunud liikme staatuse rahaliste tingimuste tõttu, kuna nii oli soodsam. Aga tänaseks panustame igal aastal peaaegu sama palju, kui panustaksime täisliikmena, samas puudub meil ligipääs konventsiooni alusel pakutavatele teenustele.

[Täisliikmeks saamisega] muutub meie jaoks see, et saame ligipääsu riigi- ja tugietalonide võrdlusmõõtmistele ja kalibreerimisteenustele, avaneb võimalus osaleda teadus- ja arendusprojektides, saame saata oma metroloogiaeksperte väljaõppele ja kogemust omandama, saame hääletada otsuste vastuvõtmisel ja selle kaudu mõjutada metroloogia arengut, saame esitada konventsiooni igapäevatööd korraldava ja ülemaailmselt metroloogiat koordineeriva juhtkomitee liikmete kandidaate, saame suunata metroloogia digitaliseerimist, näiteks mõõtetulemuste masinloetavaks muutmist meile sobival viisil, ning mõjutada teisi riike võtma metroloogia vallas kasutusele Eestis loodud toimivaid e-lahendusi.

Lühidalt öeldes, meetrikonventsiooniga liitumisel saab AS Metrosert ligipääsu teenustele, mille kaudu muutub Eesti mõõteetalonide jälgitavuse ahel lühemaks ja nende täpsus paremaks. Eelnõu on kavandatud jõustuma üldises korras. Palun eelnõu toetada!

20:05 Esimees Henn Põlluaas

Hea ettekandja, teile on ka küsimusi. Esimesena küsib Marko Šorin.

20:05 Marko Šorin

Tänan, hea esimees! Hea minister! Täna päeval on seda eelnõu diivaninurkades arutatud ning igasugu meetritest ja verstadest räägitud. Me väga tihti kasutame siin saalis terminit "viimane miil". Kas pärast [selle eelnõu seadusena vastuvõtmist] oleks aus minna üle terminile "viimane kilomeeter" ka meie enda kõnepruugis? Kas te toetaksite seda mõtet?

20:05 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Tegemist on filosoofilise küsimusega. Eks sellised ütlemised jäävad alles sõltumata sellest, millist süsteemi me kasutame. Vaevalt me hakkame ära muutma näiteks teatrietenduse pealkirja "Sada vakka tangusoola". Ma arvan, et mõned asjad jäävad ikka alles, jäävad nii, nagu nad on praegu.

20:06 Esimees Henn Põlluaas

Jüri Jaanson, palun!

20:06 Jüri Jaanson

Aitäh! Peale assotsieerunud liikmeks saamist 2005. aastal oleme siiamaani olnud assotsieerunud liige ja nüüd ühineme. Kas Eesti on praegu teadaolevalt kasutanud mingisuguseid meetrikonventsiooni juhtbüroo teenuseid? On teil sellest ülevaade? Milleks meile seda vaja on?

20:06 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Jaa, ikka oleme teenuseid kasutanud. Kuid meil puudub ligipääs nendele etalonidele, millele pääsevad ligi täisliikmed, ja me peame kasutama nendest päris etalonidest järgmisi etalone. Nii et selles mõttes me saaksime kindlasti [etalonidele] parema ligipääsu, ja nagu ma ütlesin, me saaksime [täisliikmena] ka protsesse mõjutada.

20:07 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh, austatud minister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Palun siia kõnetooli ettekandjaks majanduskomisjoni liikme Jüri Jaansoni.

20:07 Jüri Jaanson

Head kolleegid! Ma räägin sellest, mida komisjon oma aruteludes sellest eelnõust arvas. Riigikogu majanduskomisjon arutas meetrikonventsiooniga ühinemist k.a 16. novembril. Arutelust võtsid osa kõik komisjoni liikmed. Kohal olid ka minister ja tema nõunik Moonika Parksepp, samuti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi siseturuosakonna toote ohutuse ja tarbijakaitse talituse nõunik Triinu Sillamaa.

Majandusminister tutvustas eelnõu ja rääkis sedasama, mida siingi. Ta rääkis, et Eesti riik on 2005. aastast olnud assotsieerunud liige ning et see staatus – assotsieerunud liikme staatus, mitte täisliikme staatus – valiti tookord rahalistel põhjustel, kuna nii oli lihtsalt soodsam. Aga praeguseks on olukord selline, et Eesti panustab praktiliselt nagu täisliige, sest meie osalustasu on 90% täisliikme tasust. Samas puuduvad meil täisliikme õigused, täisliikme võimalused. Seetõttu on otstarbekas ühineda meetrikonventsiooniga täisliikme staatuses.

Komisjoni liikmed tundsid huvi selle vastu, kas valitsus on arutanud konventsiooniga liitumise eel ka alternatiivsete süsteemidega liitumist. Siseturuosakonna toote ohutuse ja tarbijakaitse nõunik Triinu Sillamaa vastas, et kui 2005. aastal ühineti, siis oli tegemist assotsieerunud liikmesusega. Juriidiliselt ei ühinetud siis mitte meetrikonventsiooniga, vaid selle kõige kõrgema organi ehk peakonverentsiga. Ühinemise eesmärk oli tookord see, et Eesti riigi etalonid, nagu mass, meeter, temperatuur ja elektrilised suurused, oleksid rahvusvaheliselt tunnustatud.

Tunti huvi ka selle vastu, kas Eesti etalonide park jääb peale ühinemist kehtima ja midagi ei muutu. Vastus oli, et loomulikult ei kao riigi etalonid mitte kuhugi ja kõik muutub nende puhul paremaks, sellepärast et kõikidel etalonidel on jälgitavuse ahel ja täisliikmed saavad oma etalone kalibreerida otse büroo juures olevas hoidlas asuvates originaaletalonides. Praegu käib kalibreerimine mõne teise täisliikme etalonide kaudu.

Tunti huvi ka selle vastu, et kui Eesti maksis algul 10% osalisriigi osamaksest ja täna on jõutud assotsieerunud liikme kõrgeimale võimalikule tasemele ehk igal aastal makstakse ligi 90% osalisriigi osamaksest, siis kas täisliikmeks astumisel aastane makse enam palju rohkem ei tõuseks. Vastus oli, et tõepoolest, [eelarve] kasvab igal aastal umbes 1%, aga makse suureneb täisliikmeks saamisel umbes 5700 eurot aastas. Aastatasu tuleb selle summa võrra suurem olenemata sellest, kas täisliikmeks saadakse aasta alguses või aasta lõpus.

Samuti uuriti komisjonis, kas mõistlik oleks täisliikmeks astuda järgmise aasta alguses. Vastuseks saadi, et tõepoolest, kui Riigikogu on seaduse vastu võtnud ja Välisministeerium on meie ühinemistaotluse Prantsuse välisministeeriumi ühele struktuuriüksusele saatnud, siis saaksime tõesti aasta alguses liikmeks. Mainin ka seda, et liikmeks saamisega kaasneb üldjuhul ühinemistasu, aga Eesti seda maksma ei pea, kuna ühinemistasu katteks arvestatakse viie eelneva assotsieerunud liikmeks oleku aasta tasu. Nii et me saame täisliikmeks ilma liikmeks astumise tasu maksmata.

Komisjon tegi järgmised ettepanekud: võtta eelnõu täiskogu päevakorda tänaseks, määrata ettekandjaks Jüri Jaanson ja teha ettepanek esimene lugemine lõpetada. Kõik need otsused tehti konsensuslikult. Aitäh!

20:14 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh, austatud ettekandja! Tundub, et teile küsimusi ei ole. Ma tänan! Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 278 esimene lugemine lõpetada. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 9. detsembri kell 17.15. Selle eelnõu esimene lugemine on lõppenud.


15. 20:14 Meresõiduohutuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (284 SE) esimene lugemine

20:14 Esimees Henn Põlluaas

Läheme tänase viimase päevakorrapunkti juurde. Selleks on Vabariigi Valitsuse algatatud meresõiduohutuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 284  esimene lugemine. Palun ettekandjaks majandus- ja taristuminister Taavi Aasa!

20:14 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh, austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Selle eelnõu eesmärk on suurendada õigusselgust ja arusaadavust meresõiduohutuse valdkonnas ning tagada merendusvaldkonda reguleerivate seaduste vastavus Euroopa Liidu ja rahvusvahelisele mereõigusele.

Eelnõuga täiendatakse meresõiduohutuse seadust mitme terminiga, mida seaduses kasutatakse, kuid mida seni ei ole sisustatud. Seadusesse lisatakse terminid "teisaldatav ujuvvahend", "õppelaev", "ankruala" ja "kohustusliku lootsimise piirkond" ning täpsustatakse termineid "väikelaev", "kiirreisilaev" ja "ajalooline laev".

Olulise mõjuga muudatuseks on mitmetel tegevusaladel tegevusloa nõudest loobumine või selle asendamine majandustegevusteate esitamisega. Veeteede Amet viis aastatel 2016–2017 läbi tegevuslubade regulatsiooni analüüsi, mille tulemusena selgus, et mitmete praeguste tegevuslubade olemasolu ei ole hädavajalik ning et senine tegevusloa saamise protsess on selle taotlejale pahatihti liiga bürokraatlik. Pärast eelnõu seadusena jõustumist ei ole tegevusluba nõutav enam üheksal tegevusalal, kahel tegevusalal asendatakse tegevusloa nõue majandustegevusteatega ja üheksal tegevusalal tegevusloa nõue säilib. Ühtegi uut tegevusluba ei lisandu.

Seadusest jäetakse välja kohalikku rannasõitu tegevate laevade turvanõuete regulatsioon. Ka selle kohta on Veeteede Amet läbi viinud riskianalüüsid, mille tulemusena selgus – ja seda näitab ka teiste riikide, eelkõige Soome ja Läti praktika –, et turvalisuse nõudeid ei ole kohalikku rannasõitu tegevatele laevadele otstarbekas kohaldada.

Koostöös Sotsiaalministeeriumiga on täpsustatud kvaliteedisüsteemi nõudeid tervishoiuteenuse osutajale, kes teeb meremeeste tervisekontrolli ja väljastab tervisetõendeid. Samuti täpsustatakse eelnõus tervisekontrolliga seonduvate vaidluste lahendamise korda.

Eelnõuga täpsustatakse ka mitmete registritega seonduvaid regulatsioone, eelkõige meremeeste registriga seonduvat.

Keskkonnaministeeriumi ettepanekul on eelnõusse lisatud sätted, mis on vajalikud järgmiste merekeskkonna konventsioonide riigisiseseks rakendamiseks: esiteks, laevade ballastvee ja selle setete kontrolli ning käitlemise 2004. aasta rahvusvaheline konventsioon; teiseks, Hongkongi laevade ohutu ja keskkonnahoidliku ringlussevõttu rahvusvaheline konventsioon; kolmandaks, Nairobi rahvusvahelise laevavrakkide eemaldamise 2007. aasta konventsioon. Riigikogu on aastatel 2018–2020 vastu võtnud nimetatud konventsioonidega ühinemise seadused, kuid osaliselt on puudu veel konventsioonide rakendamiseks vajalikud seadusemuudatused.

Eelnõuga täpsustatakse ka lootside kvalifikatsiooni puudutavaid sätteid. Seadusest jäetakse välja sadama turvaülema ja sadamarajatiste turvaülema atesteerimise nõue. Seaduses asendatakse nõue viia sadamarajatiste korraline turvaülevaatus läbi igal aastal, edaspidi on see vajalik kord viie aasta jooksul.

Eelnõu seondub Vabariigi Valitsuse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga, nn ametite ühendamise eelnõuga, mis täna Riigikogus kolmandal lugemisel vastu võeti. Seoses sellega tuleb teha vastavad parandused ka käesolevas eelnõus. Palun seda eelnõu toetada!

20:18 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Teile on ka küsimusi. Tarmo Kruusimäe, palun!

20:18 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea esimees! Hea ettekandja! Mul on selline küsimus. Kui me kogu aeg räägime: "Laevad Eesti lipu alla!" ja panustame peamiselt kaldasektorisse, siis kas merendusalase ohutuskoolituse puhul, mis vastaks rahvusvahelistele standarditele, oleks võimalik viia käibemaks nulli, nagu see on Lätis ja Leedus? Ma pean silmas seda, et meie merenduse ja avamereenergeetika valdkonnas juba tuntud koolitusfirmad või, ütleme, kas või mereakadeemia või Revali Merekool oleksid konkurentsivõimelised selles regioonis neid koolitusi andma. Kas mõttel on jumet?

20:19 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Ma arvan, et igal Riigikogu liikme mõttel on jumet. Kindlasti tuleb seda kaaluda. Me oleme sel aastal teinud mitmeid soodustusi meremeestele, kes sõidavad Eesti lipu all või on Eesti lipu alla tulemas. Ja ma arvan, et kõik ettepanekud, mis on suunatud sellele, et laevad tuleksid Eesti lipu alla või et Eesti merendus muul moel edasi areneks, on kindlasti vähemalt kaalumist väärt. See, kas neid on võimalik rakendada, on iseküsimus, aga kaalumist väärt on need kindlasti kõik.

20:20 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Ja rohkem küsimusi ... Siiski on. Tarmo Kruusimäel on ka teine küsimus, palun!

20:20 Tarmo Kruusimäe

Tänan! Ma olen aru saanud, et suurus ei ole ju tegelikult oluline, vaid iga riik on ikkagi autonoomne. Siin oli küsimus, kas laeva esmane töökeel peaks Eesti lipu all sõitva laeva puhul olema eesti keel. Ja millegipärast vastatakse, et arvestades seda, et laevandus on rahvusvaheline valdkond, ning samuti asjaolu, et Eesti lipu all sõitvate laevade meeskonnad ei pruugi koosneda peamiselt eestlastest, ei ole eesti keele nõue esmase töökeelena põhjendatud. Kas samasugusel arvamusel oleks näiteks ka Prantsusmaa?

20:21 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Vabandust, küsimuse lõpp läks kaduma. (Tarmo Kruusimäe selgitab saalist.) Vaat ei oska kommenteerida, millised on selle koha pealt Prantsusmaa seadused, aga Eestis on juba varasemalt kehtiv seadus, et see ei pea olema eesti keel.

20:21 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh, austatud ettekandja! Austatud minister, rohkem teile küsimusi ei ole. Palun siia kaasettekandjaks majanduskomisjoni liikme Kalev Kallo.

20:22 Kalev Kallo

Austatud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Majanduskomisjon arutas Vabariigi Valitsuse algatatud meresõiduohutuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 284 esimesele lugemisele saatmiseks esmaspäeval, 16. novembril. Lisaks majanduskomisjoni liikmetele osalesid arutelul ka majandus- ja taristuminister Taavi Aas, ministri nõunik Moonika Parksepp, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi lennundus- ja merendusosakonna nõunik Liisa Surva ning sama osakonna merendustalituse juhataja Katrin Andre.

Algatuseks, samuti nagu siin saaliski, andis majandus- ja taristuminister Taavi Aas ülevaate meresõiduohutuse seaduse muudatustest. Komisjonis ei tekkinud väga pikka ja põhjalikku arutelu, küll aga olid komisjoni liikmetel mõningad küsimused. Tunti huvi, kas inimene, kes tegutseb erinevates valdkondades, näiteks autojuhid, jahimehed, vabatahtlikud päästjad, ning kes on ka väikelaevajuht, peab igaks tegevuseks võtma eraldi tervisetõendi. Saime Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi lennundus- ja merendusosakonna nõunikult Liisa Survalt vastuseks, et meremeeste puhul on ette nähtud kindel hulk aspekte, mida kontrollitakse ja mis tuleb tervisetõendile märkida, mistõttu on tarvis eraldi tõendit. Autojuhi tervisetõend selleks ei sobi. Merendustalituse juhataja Katrin Andre lisas, et väikelaevajuhtide puhul peavad tervisenõuded vastama B-kategooria autojuhi nõuetele, aga seaduseelnõus väljatoodud kvaliteedisüsteem on mõeldud elukutselistele meremeestele.

Tunti huvi, kuidas garanteeritakse, et tegevusluba mittevajavad tegevused oleksid tehtud vajaliku kvaliteediga. Katrin Andre vastas, et Veeteede Amet teostas enne seadusemuudatuse vormistamist analüüsi, mille käigus uuriti, milliste tegevuste puhul on tegevusloa nõue põhjendatud, ja vaadeldi teiste riikide praktikaid. Näiteks osade tegevuste puhul on tegemist riikliku järelevalve objektiga. Varem oli tegevusloastatud tegevusala laevade tehnilise dokumentatsiooni väljatöötamine, aga seaduse järgi on tegemist tegevusega, mille üle Veeteede Amet juba teostab järelkontrolli, olenemata sellest, kas ettevõtjal, kes neid dokumente esitab, on tegevusluba või mitte. Tunti huvi, kas ettevõtlusorganisatsioonidega on sel teemal suheldud ning milline on olnud nende tagasiside. Katrin Andre vastas, et kui Veeteede Amet oma analüüsi tegi, siis kaasati kõiki tegevuslubadega isikuid ning küsiti ka esindusorganisatsioonide arvamust ehk sektori esindajatega on läbi räägitud. Need olidki põhilised asjad, mille vastu huvi tunti.

Komisjon tegi oma otsused. Esiteks, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 25. novembril. Otsus tehti konsensusega, poolt olid kõik komisjoni liikmed: Annely Akkermann, Riho Breivel, Jüri Jaanson, Kalev Kallo, Mihhail Korb, Kalvi Kõva, Kristen Michal, Kai Rimmel ja Sven Sester. Teiseks, määrata ettekandjaks Kalev Kallo – samuti konsensusega, kõik komisjoni liikmed olid poolt. Ja kolmandaks, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada. Seegi otsus tehti konsensusega. Aitäh!

20:26 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Austatud sõnavõtja, tundub, et teile küsimusi ei ole. Kas on läbirääkimiste soovi? Ka seda ei ole. Sellisel juhul on juhtivkomisjon teinud ettepaneku eelnõu 284 esimene lugemine lõpetada. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 9. detsembri kell 17.15. Ma tänan kõiki! Istung on lõppenud.

20:27 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee