Lugupeetud ettekandjad! Lugupeetud Riigikogu! Lugupeetud spiiker! Tõepoolest suur-suur tänu kultuurikomisjonile ja kultuurikomisjoni liikmetele niivõrd olulise teema tõstatamise ja selle saali jõudmise eest. Mul on tõesti väga hea meel, sest õpetajate järelkasv ja nende väärtustamine on tõepoolest riiklikult tähtsad küsimused.
Ei pea vist ütlema, et õpetajad on uue põlvkonna jaoks perekonna kõrval kõige olulisemad arengu toetajad ja sel viisil loomulikult ka kogu ühiskonna mõjutajad. Õpetajatest ja nende töö kvaliteedist iga õppija arengu toetamisel sõltub suurel määral hariduse kvaliteet tervikuna ning koos sellega õppija heaolu ja edasine elukäik, kogu riigi tulevik. Need ei ole pelgalt suured sõnad, sest see vastab ju tõele. Meie õpetajad teevad tänuväärset tööd ning meie lapsed näitavad suurepäraseid tulemusi kõigis PISA valdkondades, nagu täna siin saalis juba korduvalt on mainitud. Muidugi võib öelda, et see on vaid üks uuring ja et õpetaja töö on palju mitmetahulisem, kuid tulemused on kõnekad sellest hoolimata.
Kevadel toimunud ootamatu muutus kogu ühiskonna elukorralduses seadis meid olukorda, kus pea kõik Eestimaa pered tajusid, kui palju väljakutseid pakub õpetajaamet ja kui olulised on ühiskonnas õpetajad. Digivahend ei asenda inimest, see on meile praegu selgemast selgem, ja oleme endiselt keset keerulisi olusid, millega peame üheskoos hakkama saama. Samal ajal seisavad meie ees pikaajalised väljakutsed, me peame tagama haridussüsteemi jätkusuutlikkuse tulevasteks aastakümneteks.
Selle alustala on Eesti õpetaja väärtustamine ja toetamine. Julgen lapsevanema ja ministrina öelda, et õpetajad on Eesti ühiskonnas hinnatud spetsialistid, neid väärtustatakse kõrgelt. Aga peame selle nimel ühiskonnas veel palju rohkem ära tegema, kõikidel tasanditel. Kui vaatame 2013. aasta TALIS-e uuringut – Riigikogu liikmed loomulikult teavad seda –, siis näeme, et 2013. aastal tundis kõigest 13% õpetajatest, et ühiskond neid väärtustab. 2018. aastal oli see näitaja tõusnud õnneks juba 26,4%-le. Ja viimase viie aasta jooksul ametisse asunud õpetajate hulgas oli optimism veelgi suurem. Nimelt, 39% noortest õpetajatest tunnevad, et neid hinnatakse ja väärtustatakse. Peame tegema kõik selleks, et lapsevanemate ja kolleegidena, aga loomulikult ka koolijuhtide ja koolipidajatena ning riigi esindajatena aitaksime kaasa sellele, et õpetajad tunneksid end väärtuslikuna. Meie õpetaja on ju tõesti tubli, tark, kannatlik ja pühendunud. Iga väikegi samm on tähtis, näiteks tundkem huvi, kuidas läheb meie lähedastel õpetajatel, tuttavatel õpetajatel või neil õpetajatel, kellega puutume kokku kaudsemalt, ja kas saame kuidagi aidata neil oma tööd veelgi paremini teha. Ütleme õpetajatele ka tänusõnu, mida me kohati oma rahva hulgas üsna vähe kasutame. Täname neid igapäevase töö eest. Lisaks pisikesed, aga olulised toetusavaldused koolijuhile omavalitsuselt ja riigilt. Meil kõigil on ühine vastutus, et õpetaja saaks teha oma tööd hästi ning tunneks end toetatu ja väärtustatuna.
Meie õpetajad on viinud meid [hariduse vallas] maailma parimate riikide sekka, meile vaadatakse alt üles. Ka nüüdse distantsõppe kogemuse puhul on uskumatu, kuidas paljud, lausa kümned riigid on küsinud, mida ja kuidas me teeme. Loomulikult võime öelda, et oleme väga palju panustanud e-õppe vahenditesse ja panustame neisse jätkuvalt. Meil on mitmeid erisuguseid digipädevuse programme, digiõpikuid ja muid digiõppematerjale ning meie pingutused ulatuvad aastate taha. Distantsõppeperiood lihtsalt tõi selle kõik esile, aga see aeg tõi välja ka murekohad. Näiteks oleme uhked selle üle, et nüüd on Opiqu keskkonnas olemas digitaalsed LÕK-õpikud, need kindlasti aitavad vähemalt osaliselt üldist olukorda parandada. Ühel platvormil on olemas nii LÕK- kui ka RÕK-õppematerjalid, mis annavad abi selles osas, mida me kõik näeme ja mida ka täna siin on korduvalt välja toodud – [pean silmas seda,] kuivõrd eripalgelised ja kirjud on tänapäeval meie klassid.
Õpetaja tööajast on samuti täna juba räägitud. Õpetaja tööaeg on teema, mida Eesti Haridustöötajate Liit on oma uuringutes käsitlenud. Väga palju on tõstatatud ka küsimust, mida tähendab tavapärase 40 tunni asemel töötada reaalselt 35 tundi nädalas. Loomulikult tuleb arvestada, et õpetajad on erinevad, aga uuring TALIS 2018 ütleb, et Eesti õpetajate keskmine tööaeg nende endi hinnangul on olulisel määral üle 40 tunni. Olukord on pidevalt keeruline ja see teebki murelikuks. Väsinuna on õpetaja palju vähem võimekas, kui ta päriselt olla suudaks. Õpetaja on kogu aeg keerulises olukorras. Selleks, et ta oleks innustav, toetav ja emotsionaalselt tasakaalukas ning et ennetada tema läbipõlemist ja tagada kvaliteetne õpetamine, on vaja õpetajate reaalne tööaeg paremini sätestada.
Kui tahame liikuda kiiresti, tuleb minna üksi. Aga kui tahame jõuda kaugele, siis ainuke lahendus meil rahvaarvult väikese riigina on minna üheskoos. Tuleb leida aega, et koos mõttekaaslastega viia mõtted sinna, kuhu igapäevase õpetamise kõrvalt pole jaksu neid viia. Meil on võimalus võtta aega mõtlemiseks, tagasisidestamiseks. Selleks on ellu kutsutud riiklik haridusstipendium, mis võimaldab võtta vaba semestri professionaalseks arenguks ja uuteks algatusteks. Nii nagu professor Pedaste juba ütles, on need viis riiklikku haridusstipendiumi alles esimesed sammud. Pean haridusministrina ütlema, et nende levik ja populaarsus vajab kindlasti veel turgutamist. Siis on võimalik neid esimesi seemnekesi olulisel määral kasvatada, sest mis saaks olla veel olulisem – kui me räägime karjääriredelist ja karjäärivõimalustest – kui sellised vabad semestrid, mida kasutada enesetäiendamiseks ja tagasivaatamiseks või haridusstipendiumi toetusel oma haridustaseme tõstmiseks, näiteks doktorikraadi omandamiseks. Just need sammud vajavad meil laiemat toetust ja mõistmist.
Õpetajate järelkasvu tagamisel on äärmiselt oluline [sihtrühm] just alustavad õpetajad, seda on täna ka õpetajate eestkõnelejad öelnud ja kultuurikomisjoniski on see olnud korduvalt jutuks. Positiivse poole pealt peab ütlema, et [alustavat õpetajat toetavaid] algatusi ja programme on viimastel aastatel olnud meeldivalt palju. Tuuakse välja, mida alustav õpetaja vajab ja mida me saaksime veel teha. Mitmed sellised sammud on ka astutud. Aga üldine tagasiside alustavate õpetajatega seoses kinnitab taas kord sama: kui õpetaja kooli tuleb, siis töökoormust mitte ei hajutata, vaid pigem antakse kõige ebamugavamad tegevused just noorele tulijale. Kuid alustavad õpetajad ei ole ju reaalselt valmis täiskoormuse või sellest suuremagi koormusega töötama. Kõik need koolijuhid, kes näevad uut õhinapõhist, väga särasilmset noort inimest, kes sooviks mitmeidki asju koolis muuta, peaksid koostöös mentori ja toetajaga olema need, kes ütlevad: oodake, teeme kõike samm-sammult, sest siis me ei kaota seda toredat alustavat õpetajat kolme aasta jooksul.
Alates 2013. aastast on toiminud ka üleriigiline tunnikoormuse regulatsioon. Aga nagu ma juba ütlesin, eks me üheskoos peame tõsiselt tunnistama, et see on koolide kollektiivis toonud kaasa üsna suuri pingeid. Koolijuhtide diferentseerimine on üsna erinev ja üldiselt leitakse, et kui õpetaja karjäärimudelit nüüd – ma loodan – lähiajal rakendada, tuleb selles tasuküsimus oluliselt läbipaistvamaks teha.
Õpetajate palk – ma ei hiili sellest küsimusest kõrvale – on olnud oluline läbi mitme valitsuse, see on jätkuvalt oluline. Tõesti, kui võrrelda OECD keskmise palgaga, on meil veel pikk tee minna. Kui aga vaadata eelarvelist proportsiooni, seda, mis meil on üldharidusele laekunud, siis ei ole midagi häbeneda. Seega, kui me jätkuva majanduskasvu ja -arengu tingimustes hoiame pidevalt silma peal, et õpetajate palk päriselt kogu aeg numbrites kasvaks ega tooks kaasa uute töökohustuste lisandumist, siis oleme kindlasti teinud olulise sammu edasi. Me oleme hetkel OECD maade hulgas kõige kiirema palgatõusuga riik ja usun, et kui me nii jätkame, siis saab taas kinnitust see, mille professor Pedaste juba kenasti välja tõi. Uskuge või mitte, aga haridusvaldkonnas on täna konkurss sama suur kui kõigi teiste populaarsete erialade hulgas, ja see muutus on toimunud hetkeliselt, umbes kahe viimase aasta jooksul. Nii et midagi me oleme ühiskonnas siiski õigesti teinud. Ei tohi peatuda.
Ja see küsimus, mida me selle eelarve menetluse juures käsitlesime, et kahjuks on sel aastal avalikus sektoris palgakasv peatunud, on ju haridustöötajate liidul õigesti püstitatud. Küsimus on perspektiivis. Me peame kevadel eelarvestrateegia puhul väga täpselt vaatama, kuidas perspektiivitunne õpetajatele tagasi anda. See ongi selle karjäärimudeli märksõna.
Üks oluline muutus, mis on tulnud just õpetajatelt endilt, on seotud lähtetoetusega. See summa oli algul jagatud üsna väikesteks osadeks, aga nüüd tuleb see ühe korraga välja maksta, kokku 12 783 eurot. Me lisasime [selle saajate ringi], hea Riigikogu, nagu te mäletate, ka tugispetsialistid. Tõesti, peab tunnistama, et kooli minevad tugispetsialistid on selle üsna kenasti üles leidnud.
Kui vaadata, mida veel on meil vaja teha, siis üsna varsti kohtume aruteludel hariduse arengukava üle. Hariduse arengukava aastateks 2021–2035 toob mitmes kohas välja needsamad teemad, mida hea kultuurikomisjongi on siia suurde saali toonud. Küsimus on selles, kuidas ja milliste sammudega saaksime veel rohkem toetada tänast haridussüsteemi ja õpetajat, just järelkasvu mõttes.
Millised on ettepanekud või edasised sammud? Ma veel kord ütlen, et arengukava puhul on tegemist enam kui tuhatkonna erisuguse ürituse ja pakkumisega, mis on kokku pandud üsna kompaktseks dokumendiks. Sellest joonistub välja koolijuhtide toetamine, sest kooli õhkkonda mõjutab väga suuresti just koolijuht. Joonistub välja seegi, et me peame jätkama omavalitsuse haridustöötajate koolitamise programmi, sest kehv haridustöötaja omavalitsuses on samuti väga demotiveeriv. Kindlasti räägime edasi ka ennastjuhtivast haridusjuhist, sest just selline aktiivne, end täiendav ja õppiv direktor, koolijuht, on meie märksõna.
Ja mis siin salata, õpetajate palga miinimumi kõrval olen ka selles eestkõnelejatega kindlasti nõus, et pigem tuleb koos üle vaadata karjäärimudel ja tunnistada ausalt, et aeg on tuua tagasi palgaastmed, mis sõltuvad nii vertikaalsest kui ka horisontaalsest liikumisest ning mille korral õpetaja saab vahepeal koolist lahkuda ja hiljem tagasi tulla. Kindlasti tuleb sellega koos läbi vaadata seegi, kas vähemalt teatud osas toetavad õpetajate kvalifikatsioonireeglid seda, kui vahepeal näiteks erasektorisse liigutakse ja seejärel tagasi tullakse.
Selliste ettepanekute osas palungi, hea Riigikogu, teilt kaasamõtlemist. Loomulikult olen valmis vastama ka teie küsimustele. Kui oleme hariduse arengukava kinnitanud, peaksid need head mõtted jõudma ka tegevuskavadesse ja konkreetsetesse töörühmadesse, et tulla seejärel teie ette juba juriidiliste algatustega ja vajaduse korral ka seadusemuudatustega. Aitäh!