Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

13:59 Istungi rakendamine

14:01 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Tere päevast, austatud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu IV istungjärgu 8. töönädala kolmapäevast istungit.


1. 14:01 Siseminister Alar Lanemani ametivanne

14:01 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kuna president Kersti Kaljulaidi k.a 18. novembri otsusega nr 651 on Alar Laneman nimetatud siseministriks, kuulame järgnevalt ära tema ametivande. Palun!

14:02 Siseminister Alar Laneman

Austatud Riigikogu aseesimees! Austatud Riigikogu! Austatud peaminister! Asudes täitma Vabariigi Valitsuse liikme kohustusi, olen teadlik, et kannan selles ametis vastutust Eesti Vabariigi ja oma südametunnistuse ees. Tõotan pühalikult jääda ustavaks Eesti Vabariigi põhiseaduslikule korrale ja pühendada oma jõu Eesti rahva heaolu ja tuleviku kindlustamisele. (Aplaus.)


14:03 Istungi rakendamine

14:03 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Läheme tänase istungiga edasi. On aeg anda üle eelnõusid ja arupärimisi. Jevgeni Ossinovski, palun!

14:03 Jevgeni Ossinovski

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Kaheksa sotsiaaldemokraadi nimel annan üle arupärimise keskkonnaminister Rain Eplerile, kes on hoogsalt alustanud oma ministrikarjääri. Eile, 17. novembril "Terevisioonis" seadis ta kahtluse alla kliimamuutuste inimtekkelisuse, öeldes muu hulgas: "Kas kliimamuutuses on inimtekke mõju nii suur, kui siin arvatakse, kes teab, ei ole päris veendunud." Arvestades, et globaalsetel kliimamuutustel on eksistentsiaalne tähendus meie looduskeskkonnale ja inimeste heaolule, on suhtumine "kes teab, ei ole päris veendunud" ausalt öeldes naeruväärne ükskõik kelle suust. Et aga Eesti Vabariigi keskkonnaminister sellisel viisil oma haldusala baasfakti kohta asjatundmatust demonstreerib, on kaunis ehmatav. Sellest tulenevalt soovime motiveerida lugupeetud valitsuse liiget end kiiremini faktidega kurssi viima.

Seda juhtus ka tema eelkäija härra Kokaga, et ta mitu korda püüdis mulle väita ja erinevaid pabereid saata selle kohta, et kliimamuutus ei ole inimtekkeline, kuid lõpuks pidi tunnistama, et siiski on, et teda on veendud, et on inimtekkeline ja ohtlik. Sellest tulenevalt on lootus, et samale õigele teele on võimalik juhtida ka uus keskkonnaminister. Praeguse globaalse kliimakriisi tingimustes ma arvan, et see on hädavajalik.

Sellest tulenevalt on meil austatud ministrile neli küsimust. Soovime lugemissoovitusi saada nendest materjalidest, millele ta viitas ja mille järgi ei ole inimtekkelist mõju kliimamuutustele sellisel viisil. Küsime ka, mis ta arvab Pariisi kliimaleppest ja mitmest muust küsimusest. Aitäh teile!

14:05 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aivar Kokk, palun!

14:06 Aivar Kokk

Hea juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon algatab kogumispensionide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu eesmärk on vajalike parenduste tegemine eelkõige pensioni investeerimiskontot puudutavas regulatsioonis ning viitevigade ja ebatäpsuste parandamine. Eelnõu on oma olemuselt tehnilist laadi, teise samba reformi rakendumist puudutavaid kuupäevi ega muid põhimõttelisi muudatusi teise samba reformis see eelnõu ei tee. Eelnõuga tahetakse täpsustada selle kontoga seotud raha ja andmete liikumist, tehakse mõned täiendused regulatsioonis, kus see on kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega jäänud tegemata. Tehakse ka mõned lihtsustused teisest sambast raha väljamaksmise protsessides, kui inimene lahkub teisest sambast ja võtab raha välja, kuid tema teise sambasse peaks hiljem veel raha laekuma. Aitäh!

14:07 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Siim Pohlak, palun! 

14:07 Siim Pohlak

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Täna on pidupäev – ja ma ei pea silmas mitte Läti Vabariigi aastapäeva, vaid hoopis demokraatia pidupäeva, seepärast, et annan kohe Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ja Isamaa Erakonna fraktsiooni nimel üle Riigikogu otsuse eelnõu rahvahääletuse korraldamiseks abielu mõiste küsimuses. Tegemist on esimese rahvahääletusega viimase 17 aasta jooksul ja ma väga loodan, et kui see rahvahääletus toimub, siis saab lahenduse ka pikalt ühiskonda polariseerinud samasooliste abielu puudutav teema. Aitäh! (Hõre aplaus.)

14:08 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Rohkem Riigikogu liikmetel eelnõude ja arupärimiste üleandmise soovi ei ole. Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud kaks eelnõu ja ühe arupärimise ja Riigikogu juhatus menetleb neid vastavalt kehtivatele seadustele.

Head kolleegid! Kohaloleku kontroll, palun!

14:09 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kohalolijaks registreeris ennast 93 Riigikogu liiget, puudub 8.


2. 14:09 Sotsiaalmaksuseaduse ja töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (244 SE) esimene lugemine

14:09 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Läheme tänase päevakorra juurde. Esimene päevakorrapunkt on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud sotsiaalmaksuseaduse ja töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 244 esimene lugemine. Ma palun ettekandjaks Riigikogu liikme Riina Sikkuti.

14:09 Riina Sikkut

Aitäh, hea juhataja! Head kolleegid! Mul on väga hea meel, et esimesele lugemisele on jõudnud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud eelnõu, mis puudutab ka viirusega toimetulekut. Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 223,33. See on kõrgem kui kunagi varem. Viimase 24 tunni jooksul oli positiivseid testitulemusi 274. Põhja regionaalosakonnal on jälgimisel üle 13 000 inimese ja eristada saavad nad 28 kollet. Näiteks, töökohakoldeid on 8, koolikoldeid 4, ürituste koldeid 3, lasteaiakoldeid 1, hooldekeskuse koldeid 2, on haiglakolle ja Tallinna Vangla kolle. Aga tegelikult ka need lasteaiad, koolid, vanglad ja hooldekodud on ju töökohad.

Kuidas meil neid töökohakoldeid nii palju on? Kõik me ju teame, et esimeste haigusnähtudega tuleb koju jääda. Nii saab lugeda veebilehelt kriis.ee, nii soovitab Terviseamet, sellised juhised on andnud valitsus. Tuleb perearstile helistada ja saatekirjaga testi tegema minna. Aga kes siis saab selle kareda kurgu või nohuga koju jääda? Töölt koju jäämine tähendab inimesele kaotust sissetulekus, nädalane haigus viib miinimumpalga teenijalt ligi 100 eurot. Ei saa eeldada, et inimene püsib kergelt kareda kurgu või nohuse ninaga kodus, kui see tähendab tema jaoks toimetulekuraskusi. Aga olgu, no ühe korra pingutad, võtad end kokku, võib-olla tuled toime. Novembrikuus on see nohunina nädala kodus, lepib väiksema sissetulekuga. Detsembris on tema töökaaslase koroonatest positiivne ja ta jääb kontaktsuse tõttu kaheks nädalaks haiguslehele. Jaanuaris on tal uuesti nohu. See on meist paljude jaoks reaalne stsenaarium ja reaalselt kuust kuusse madalam sissetulek. Kui me kõik enda ja teiste tervise huvides valitsuse käitumisjuhiseid järgime, siis me peaks ju olema justkui võrdses seisus. Reeglid on kõigi jaoks ühesugused, aga tegelikult me võrdses seisus ei ole.

Koroonasügis mõjutab töötajaid sissetulekute ja ametialade lõikes erinevalt. Kevad näitas meile seda. Eriolukorras hakkasime meie tööle nii, et komisjonide istungid toimusid Microsoft Teamsis. Paljud arvutiga töö tegijad hakkasid tööle kodukontoris. Arvutitööd oli lihtne koju kolida. Koosolekuid saab teha virtuaalselt. Aga samas on palju töid, mida ei saa distantsilt teha. Töö juurde läksid kevadel ja lähevad praegu inimesed, kes töötavad haiglates, hooldekodudes, politseis ja Päästeametis, kauplustes, bussides, apteekides ja mujal. Ja ka tootmisliinijuppi ei saa keegi koju kaasa võtta. Seega, kehva enesetunde ja esmaste haigustunnuste puhul saavad mõned meist kodukontoris soovi korral omas tempos tööd teha, oodata ja vaadata, kas haigus tuleb. Aga tööl kohalkäijad peaksid koju jääma ja haiguslehe võtma.

See tundub lihtne valik, sest tervis on tähtis ja kes siis ikka tahab tõbisena tööd teha. Aga see ei ole nii lihtne, sest inimeste sissetulekud on erinevad. Keskmisest madalam töötasu on näiteks kaubanduses, teeninduses, sotsiaalhoolekandes ja toitlustuses, kus kaugtööd teha ei ole võimalik. Siit puldist olen ma varem korduvalt rõhutanud: kui töötasu maksustamist ja hüvitisi puudutavaid otsuseid teha, siis tuleb meeles pidada, et kui meil miljon täiskasvanut, sissetuleku saajat, ritta panna, siis ligi 80%-l neist on sissetulek väiksem kui keskmine brutopalk. Eesti inimeste finantskäitumise uuringust on selgunud, et sissetulek kasutatakse enamasti igapäevasteks kulutusteks, mis praegu tähendab ilmselt ka maske ja desovahendeid käte puhastamiseks. Aga ka säästud on inimestel tagasihoidlikud. Nii et praegu kehtiva seadusega me soovime, et nakkuse leviku piiramiseks jääks näiteks kaupluses töötav inimene, kes tunneb haigust ligi tulemas, kohe koju ja kaotaks kolme päeva sissetuleku. Kui haigus kujuneb pikemaks, siis kaotab ta edaspidi veel 30% sissetulekust. Muidugi, kojujäämine on mõistlik inimese enda tervise huvides, ühiskonna tervise huvides. Haigestunu võib seda väga hästi ise teada ja paljud neist ju teavadki seda. Aga ta võib-olla ei saa endale sissetuleku vähenemist lubada.

Õnneks on mitmed tööandjad hakanud vabatahtlikult esimesi haiguspäevi hüvitama, et haige inimene tõesti jääks koju ja nakkus kollektiivis ei leviks. Aga see ei puuduta kaugeltki kõiki töötajaid.

Kui hüvitada nüüd ka need esimesed haiguspäevad, kui me tõesti peame haigena kojujäämist epideemia tingimustes tähtsaks, tuleb kokku leppida uus haiguspäevade hüvitamise skeem. Pean mõistlikuks hüvitada haiguspäevad riigi ja tööandjate koostöös alates esimesest päevast 80% ulatuses töötasust ja seda võrdselt: 40% maksab haigekassa ja 40% tööandja. See tähendab, et esimese kaheksa päeva ulatuses motivatsioon ei muutu, ei ole rangelt inimese omavastutus, rangelt tööandja vastutus ja rangelt haigekassa makstav hüvitise periood. Esimesed kaheksa päeva on ühtlane skeem, ei teki mingisuguseid moraaliriske. Ja samas, üks põhiargument on olnud, et kui neid esimesi haiguspäevi hüvitada, siis hakatakse seda ära kasutama, et inimesele peab jääma omaosalus. 20% sissetulekust madalapalgalisele on inimese jaoks väga suur omavastutus. Nii et kui me alates esimesest päevast 80% ulatuses haiguspäevad hüvitame, siis inimene juba kannab omavastutust. Selline lahendus võimaldab inimestel valitsuse antud soovitust järgida, kehva enesetundega koju jääda, see on tervikuna lihtsam ja loogilisem praegusest hüvitamise viisist. Ja kuigi meile tundub, et COVID-19 nakkuse kadumine ja vaktsiiniga immuunsuse saavutamine on käegakatsutavas läheduses, peavad ilmselt nii sel kui ka järgmisel talvel paljud inimesed kas positiivse testitulemuse või kontaktsuse tõttu ikkagi koju jääma. Ja kuna vaktsiini massidesse jõudmise aeg on teadmata, siis võiksime kokku leppida lahenduse, mis võimaldab meil vähemalt kaks järgmist talve üle elada ehk sobib pikemaks perioodiks kui vaid eriolukord, nagu kevadel oli. Seejuures, kui haiguslehe pikkus on üle seitsme päeva, siis tööandja koormus on väiksem kui kehtiva hüvitamise skeemi korral. Pärast kahte talve tuleks tagasi vaadata ja analüüsida, kui palju võetakse lühikesi haiguslehti, kas täiskasvanute seas on hingamisteede haiguste levik vähenenud, kas haigena tööl käimine on vähenenud, ning vajaduse korral muuta haiguspäevade hüvitamise korda.

Sotsiaaldemokraadid esitasid sellist lahendust väljapakkuva eelnõu 17. septembril, sest suvistele valitsuse aruteludele ei järgnenud otsust. Kevadel eriolukorras hüvitati erandlikult kolm esimest haiguspäeva. Eriolukord möödus, viiruse levik vaibus. Ja suvised valitsuse arutelud jõudsid meil meediasse järgmiste pealkirjadega. 28. augustil oli uudis: "Valitsus võib arutada haiguslehe tasustamist esimesest haiguspäevast". 2. septembril: "Valitsus arutab haiguspäevade hüvitamise muutust". 15. septembril: "Valitsus vaidleb haiguslehe varasema hüvitamise üle edasi". See algab sõnadega, et valitsus on juba mitu nädalat arutanud haiguslehe hüvitamise alguse varasemaks toomist, ent seni edutult. Ja 28. oktoobril loeme, et riik ja tööandjad liikusid haiguslehtede hüvitamisega sammu edasi. Samm edasi, aga see samm otsuseni veel ei viinud. Sotsiaalminister ütles, et kindlasti aitaks esimeste haiguspäevade hüvitamine kaasa haigusjuhtumite puhul kodus püsimisele ja tööle mitteminekule ning seeläbi viiruse tõkestamisele. Nii et arutatud on mitu kuud.

Täna on nakkuse levik rekordilisel tasemel, aga otsust veel ei ole. Ja täna kuulsime ka infotunnis, et ja-jah, tahaks küll, aga me veel arutame, otsime lahendust. Kriisiolukorras ei ole võimalik nii kaua arutamisele kulutada. Jah, rohkem oleks vaja sellist proovimise-katsetamise mentaliteeti, et vaatame, kas esimeste haiguspäevade hüvitamine töötab, ja kui see mõjub, muutubki selliseks mõistlikuks lahenduseks, siis me võime seda pikendada. Ja kuna see puudutab maksuraha kasutamist sotsiaalsete garantiide pakkumiseks, siis meil on hea komme, et selliseid asju lepitakse kokku ainult kolmepoolselt: ametiühingud, tööandjad ja valitsus. Sotsiaalministeerium on see, kes neid läbirääkimisi peab ja valitsuse lauale nende ettepanekuid viib. Ja seda tulekski arutada kolmepoolselt. Praegu, nii nagu meediast lugeda, on tegelikult jõutud kokkuleppele – küll alates teisest haiguspäevast hüvitamise kohta. Aga otsust ei ole, vaatamata sellele, et kolmepoolselt on seda korduvalt arutatud ja selline üksmeel leitud, et on viis, kuidas nakkuse levikut tõkestada.

Kuna kolme päeva ja 30% sissetuleku kaotus tähendab paljudele toimetulekuraskusi, ei saa me eeldada nende kojujäämist esimeste haigusnähtude puhul. Samas ei soovi me koroona ajal nakatunute töölkäimist.

Vaatame nüüd haiguspäevade hüvitamise arutelus pikemalt tagasi, sest nii täna infotunnis kui ka varasemalt komisjonis selle teema arutelul on ikka tekkinud küsimus, kuidas oli enne aastat 2009 ja aastal 2009. Jah, enne aastat 2009 hüvitati teisest haiguspäevast alates 80%. Seda on korduvalt analüüsitud. Mida see varasemate haiguslehtede analüüs meile näitab? Lühikesi haiguslehti võeti ülemiste hingamisteede haigustega. Jah, seda nähti kohana, kust kärpida 2009. aasta majanduskriisi tingimustes. Sest see oli majanduskriis, see ei olnud viiruse levikust tingitud kriis. Nüüd, teades seda, et esimeste haiguspäevade hüvitamise puhul hakkavad lühikesi haiguslehti võtma need nohu ja köha põdejaid, siis see on ju täpselt see, mida me tahame. Ja kui vaadata vanuserühmi, siis selliste kaebustega võtsid haiguslehte enne aastat 2009 vanemad inimesed, kes on praeguse nakkuse riskirühm. See on ju täpselt see, mida me tahame! Nii et ka tagasi vaadates me saame justkui seda tuge või julgust juurde otsusele, et praegu oleks vaja see samm ära teha.

Kriisi juhtides on kahtlemata vaja eesmärki ja siis tuleb valida sobivad meetmed selle eesmärgi saavutamiseks. Siin ei ole ühte õiget või vale vastust. Võime otsustada ju, et paneme nakkusele piiri mingil teisel viisil. Ma vaatan, peaaegu kõik siin on maskitatud näod. Jah, võime otsustada maskide kasuks. Aga ka seda ei ole tehtud. Maskide kandmine on praegu väga tagasihoidlik. See tähendab, et inimesed lähevad ka tööle ilma maskita, tekivad töökohakolded, kuna neil ei ole võimalik haigusnähtude puhul koju jääda. Kõik need asjad on omavahel seotud. Võib otsustada haiguspäevi mitte hüvitada, aga siis on vaja teisi meetmeid, mis maandaks selle riski, et inimesed lähevad töö juurde nakkust levitama. Seda otsust ei ole tehtud. Seega, praegu on viimane aeg otsustada haiguspäevade hüvitamine heldemalt, et olud ei sunniks tõbist tööle. Aitäh! Vastan meelsasti küsimustele. 

14:22 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, austatud ettekandja! Teile on tõepoolest ka küsimusi. Heljo Pikhof, palun!

14:22 Heljo Pikhof

Aitäh väga põhjaliku ja hea ettekande ja argumentide eest! Minu küsimus puudutab seda otsuse tegemist. Peaminister on siin öelnud, et kui pole kolmepoolset kokkulepet, siis see otsuse tegemine venib ja venib. Aga kas valitsus ei võiks tänases olukorras teha erandotsuse ja kas või riigieelarve reserve kasutada?

14:23 Riina Sikkut

Aitäh küsimuse eest! See rohkem kui kaks kuud tagasi esitatud eelnõu nägi tõesti ette püsivamat lahendust, mis võimaldaks kaks talve üle elada – ja arvan, et seda on ka vaja. Aga praegu me oleme olukorras, kus oleks vaja kiiret otsust eraldada valitsuse reservidest raha, et näiteks 1. detsembrist maksta hüvitist alates esimesest haiguspäevast, et me saaksime viiruse leviku paremini kontrolli alla ja meil ei oleks vaja Eestit lukku panna. 

14:23 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Helmen Kütt, palun!

14:23 Helmen Kütt

Suur tänu, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Me kõik ju teame, mis täna on tulemas. Me põhjalikult selgitame ja räägime, aga – nagu juba sotsiaalkomisjonis häältega 5 : 4 – see eelnõu lükatakse prügikasti. Kas ei oleks olnud mõeldav see – kui valitsus otsib kompromissi ja võimalik, et see kompromiss on leitud alates teisest päevast –, et jätta eelnõu menetlusse, muudatusettepanekute tähtajaks teha ettepanekuid ja siis edasi arutada? Sest see on kindlasti kiirem, kui algatada eelnõu, mille menetlemine võtab oma aja.

14:24 Riina Sikkut

Aitäh! Väga hea küsimus. Minu meelest oleks ka. See on ainuke mõistlik lahendus. Kui valitsusel on soov seadust muuta ja leida pikemaks perioodiks sobiv lahendus, siis tuleks teha muudatusettepanekud juba menetluses oleva eelnõu kohta. Sest isegi kui valitsus homme eelnõu esitab, ei jõua seda menetleda nii, et 1. jaanuarist hakkaks heldem haiguspäevade hüvitamine kehtima, ja ongi vaja erandkorras otsust. Kuid tegelikult oleks vaja teha muudatusettepanekud selle eelnõu kohta, mille puhul on vaja läbi viia ainult teine ja kolmas lugemine, ja oleks võimalik enne uue aasta algust see otsus vastu võtta ning heldemalt haiguspäevi hüvitama hakata.

14:24 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Indrek Saar, palun!

14:25 Indrek Saar

Aitäh! Minu küsimus on selle kohta, et peaminister ja sotsiaalminister on siin vähemalt paar kuud, kui me oleme seda teemat tõstatanud, nende käest küsinud ja rääkinud, et see on ajakriitiline ja tuleb tegutseda, öelnud, et nad tegutsevad. Ja nii me kuuleme seda juttu, et nad tegutsevad, siiamaani. Mis on sinu hinnang, millal oleks tegelikult pidanud seda tegema, selleks et me oleksime maksimaalselt saanud pidurdada haiguse levikut töökohtadel? Ja teine küsimus on ka. Eile hakkas sotsiaalminister ja täna peaminister, saades aru, et nad on oma töö tegemata jätnud, ründama hoopis kõiki eelmisi valitsusi ja vastava valdkonna ministreid, öeldes, et oleks võinud juba kümme aastat tagasi midagi teha. Kas sa annaksid oma hinnangu sellisele käitumisele, et püütakse see patt teiste kaela keerata?

14:26 Riina Sikkut

Aitäh! Tõesti, see on nii väga paljude teemade puhul, ükskõik kas see puudutab hoolekannet, ravikindlustust, haiguspäevade hüvitamist või mingisuguseid muid muresid. Isegi neljarealised maanteed oleks võinud 20 aastat tagasi valmis ehitada. Kõiki asju oleks saanud minevikus paremini teha. Nüüd me räägime viiruse leviku tõkestamise meetmetest ja on üks, kaks, kolm, neli asja, mida valitsus saab rakendada, jõuliselt rakendada, et viiruse levik kontrolli alla saada. Üks neist on haiguspäevade hüvitamine. Valitsus ju tegelikult teab seda, sest nad kevadel rakendasid neid meetmeid. Kevadel oli ehmatus kahtlemata suurem kui praegu ja oli inimesi, kes kartsid viirust ja kartsid tööle minna. Oli neid, kellel lapsed jäid koju ja nende pärast oli vaja koju jääda. Oli neid, kes olidki tõbised ja jäid koju. Ja oli näha, et haiguslehti võetakse väga palju. Õnneks saadi väga kiiresti tööle IT-lahendus, mis võimaldas inimesel endale haiguslehte avalda. Samamoodi otsustati erandkorras valitsuse reservist hüvitada kolm esimest haiguspäeva, selleks kulus kokku vist 6,7 miljonit eurot. Otsus tuli küll mai alguses, siis hüvitati eriolukorra jooksul võetud haiguslehtede puhul kolm esimest haiguspäeva. See oli kevadel eriolukorra ajal mõistlik.

Sellest tuleks õppida ja ma arvan, et kevadist kogemust peaks nii meie omavahel kui ka valitsus ja kõik kriisi lahendamisega kokku puutunud inimesed põhjalikult arutama, et me saaksime palju kiiremini ja targemini nüüd sügisele vastu minnes otsuseid teha. Suvi andis hingamisaja, viiruse levik vaibus, oli aega. Igal pool räägiti teise laine tulekust. Oli aega kaaluda, milliseid instrumente kasutada, kui teine laine Eestisse jõuab. Ja seda, et haiguspäevade hüvitamist, mida rakendati juba kevadel, sealjuures koos haiguslehtede avamiseks mõeldud IT-lahendusega, mingil kombel jätkata, mingil teisel kujul rakendada, oleks tulnud teha kohe haigestumise üles minnes, sügishooaja alguses. Minu arust oleks pidanud seda tegema juba septembrist. 1. september – ilus sümboolne päev. Õnneks said lapsed kooli minna, oleks võinud ka haiguspäevade hüvitamise juba sellest ajast rakendada.

Nüüd on möödunud rohkem kui kaks ja pool kuud ja kui valitsus soovib tulla eelnõuga Riigikogusse – oma eelnõuga –, et seda seadust muutma hakata, siis enne uut aastat ei juhtu midagi. Võib-olla me kevadel seekord räägime, et nüüd on kokkulepe ja on võimalik haiguspäevi hüvitama hakata. Aga kui palju on selleks ajaks töökohakoldeid ja mis seis on meil tervisega, ei oska mina prognoosida.

14:29 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Raimond Kaljulaid, palun!

14:29 Raimond Kaljulaid

Aitäh, istungi juhataja! Hea ettekandja! See tundub olevat selline laiem muster. Suvel tegeleti ju ralli korraldamise ja muude selliste teemadega. Samamoodi hakatakse alles nüüd Tallinnas valmistuma selleks, et inimestele isikukaitsevahendeid jagada. Millal seda alustatakse, sinna läheb veel kõvasti aega. Tegelikult ka seda oleks saanud ette näha. Aga mu küsimus on see. Sageli esitatakse selle ettepaneku vastu argument, et siis hakkavad inimesed väga palju põhjendamatult neid haiguspäevi võtma ja et kui neil lihtsalt hommikul on tunne, et ei taha täna tööle minna, siis deklareerivad, et nad on haiged. Mina siiski usun, et enamik Eesti inimesi on väga mõistlikud ja ratsionaalsed ning soovivad oma tööd teha kohusetundlikult. Kas on mingit indikatsiooni, kui tõsine selline probleem võiks olla või kuivõrd see üldse on päris argument selle ettepaneku vastu? Kas on üldse mingit tõenduspõhist materjali selle kohta?

14:30 Riina Sikkut

Aitäh! Tõesti, iga hüvitise skeemi puhul on kahtlemata neid, kes ei kasuta seda otstarbekalt või nii, nagu see mõeldud on. Samamoodi võib rääkida kevadisest palgatoetusest, et oli ettevõtjaid, kes küsisid palgatoetust ka olukorras, kus nad tegelikult tingimustele ei vastanud. Kas see tähendab, et palgatoetus kui selline oli halb ja seda poleks pidanud rakendama? Ma arvan, et suur osa Eesti ettevõtjatest ja töötajatest vaidleks vastu. Vaatamata sellele, et oli üksikuid rikkumisi, oli meede kui selline vajalik, see oli efektiivne ja seda oleks mõistlik ka tulevikus rakendada.

Täpselt sama lugu on haiguspäevadega. Kui me vaatame aega enne 2009. aastat, siis keskmine haiguslehe pikkus oli 12 päeva. 2019. aastal oli vist 13 päeva. Nüüd, kui räägitakse 10–14‑päevasest isolatsioonis või karantiinis viibimisest, siis ka seda eeldust, et need lehed kuidagi oluliselt lühemaks jääksid, ju ei ole. Kui nende lehtede sekka satuvad üksikud pohmellipäevad või mingil muul põhjusel vähese motivatsiooniga inimese kojujäämised ... nojah. Aga kui see muutub mustriks, siis kahtlemata tuleb tööandjal sellega tegeleda. Kui tegemist on vahendite regulaarse mitteotstarbelise kasutusega, siis võib-olla peaks tegelema ka haigekassa tasandil või riigi tasandil, kui me näeme seda mustrit.

See on üks asi, mida tagasi vaadates saab hinnata. Kui on kaks haigushooaega ära olnud, vaatame tagasi, kas neid ühe-kahepäevaseid lehti, millele ei järgnenud ei diagnoosi, ravi ega midagi sellist ning neid võeti mõne töötaja puhul korduvalt, oli palju. Kas neid on nii palju, et oleks vaja kuidagi mehhanismi üle vaadata? Ma arvan ise, et neid nii palju ei ole. Aga hüvitise skeemide kuritarvitamise hirm ei peaks eriolukorras või epideemia tingimustes meid sellisel määral tagasi hoidma, et me kõik teised laseme tööle nakkust levitama.

14:32 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Helmen Kütt, palun!

14:32 Helmen Kütt

Suur tänu, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Te tõite väga hästi välja selle, et 2009 oli majanduskriis. Täna on meil tervisekriis ja see tervisekriis muutub õige kiiresti majanduskriisiks. Tuleb tõepoolest tunnustada neid ettevõtjaid, kes on ise hakanud oma töötajatele esimesest päevast alates hüvitist maksma ja on sellega saavutanud, et haige inimene ei tule tööle. Te tõite välja nakkuskollete loetelu ja töökohakoldeid oli kaheksa, kui ma õigesti mäletan. Me ei oleks ju täna selles olukorras, kui meil oleks laual valitsuselt midagi, mida me saaksime arutada, sest inimesi tegelikult ei huvita, kes algatas, vaid inimesi huvitab see, et koju jäädes ei jääks nad vaesuslõksu. Kas on nii?

14:33 Riina Sikkut

Aitäh! Täpselt nii on. Kui me räägime, et muret teeb suur kulu või midagi sellist, siis tegelikult on ju võimalik seda skeemi muuta. Kuna mure on eelkõige teatud sektorites töötavate madalapalgaliste pärast, siis kui valitsus soovib, on kolmepoolselt võimalik kokku leppida. Võib ju panna lae kuni keskmise palgani, et kolme esimese tööpäeva hüvitis on kuni keskmise palgani. Et need, kes on madalapalgalised, saavad täies mahus oma hüvitise, teised peavad omavastutust mõnevõrra rohkem kandma. Vastavalt sellele, mis on valitsuse eesmärk, millist käitumise muutust nad ühiskonnas soovivad, kõik need instrumendid on olemas. Ainult otsust on vaja, et jah, me soovime, et nakatunud inimesed jääksid koju, et haigusnähtudega jäädakse koju, ning selleks me võimaldame seda või teist tüüpi hüvitise. Kas mure on teatud sektorite pärast, teatud palgatasemega inimeste pärast – seda saab peegeldada selles kokkulepitud skeemis.

14:34 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Marika Tuus-Laul, palun!

14:34 Marika Tuus-Laul

Aitäh! Hea ettekandja! Me teame ju väga hästi, et ega valitsus üksinda ei tee siin midagi. Need on kolmepoolsed kokkulepped ja need võtavad aega. Praegu on valitsus jõudnud kolmepoolsetele kokkulepetele, see on meile kõigile teada. Ma küsin, et miks me tekitame niisugust topeltstandardit. Mul on meeles, kuidas mitte ammu, eelmise kriisi ajal, sotsiaaldemokraadid valitsuses olles, vastupidi, kiitsid heaks haiguspäevade kinnimaksmise kärpimise. Just teie olite sellega nõus. Miks te praegu, kui on juba kõik kokkulepped tehtud, ei kiida seda heaks? Me peaksime ühiselt nägema, et sellest on kasu. Ja mis puudutab tervise- või majanduskriisi, siis igasugune tervisekriis on alati ka majanduskriis.

14:34 Riina Sikkut

Aitäh! Samuti väga hea küsimus. Tõesti kahju, et eelmise majanduskriisi tingimustes oli kärpekoht just haiguspäevad. Väga kahju! Aga tol ajal oli riigi seatud eesmärk euro kasutuselevõtt, nii et kärpeid tehti eri  valdkondades, tehti personalikuludes – kõik valdkonnad panustasid. Kahju, et tervise alal toimus see haiguspäevade arvel. Ma arvan ka, et selle oleks võinud juba varem tagasi pöörata, täpselt samamoodi nagu täiskasvanute hambaravihüvitis, mis kadus, aga õnneks on nüüd taastatud – taastatud heldemas mahus, kui oli enne 2009. aastat.

Majanduskriisis oli ettevõtete toimetuleku puhul küsimus ju maksukoormuses, maksukoormuse tõusu vältimises. See seati eesmärgiks ja valiti instrumendid, mis võimaldavad seda eesmärki täita. Nüüd, kui me räägime tervisekriisist, siis ei ole tähtis see, mida otsustati 11 aastat tagasi, kes seda tegi, millistel põhjustel seda tehti. Valitsusel on nüüd vaja otsustada nende tegevuste kasuks, mis võimaldavad nakkuse leviku kontrolli all hoida. Ja see, mis on see ajalooline pärand, kes mille eest on seisnud, ei ole kriisi lahendamisel enam oluline. Nüüd tuleb vaadata olemasolevaid andmeid, kuulata ekspertide soovitusi ja teha need otsused, mis võimaldaksid saavutada seda eesmärki, et viiruse levik kontrolli alla saab.

14:36 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, austatud ettekandja! Teile rohkem küsimusi ei ole. Palun nüüd ettekandjaks sotsiaalkomisjoni esimehe Tõnis Möldri.

14:36 Tõnis Mölder

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Riigikogu sotsiaalkomisjon arutas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud sotsiaalmaksuseaduse ja töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu oma 9. novembri istungil. Kohal oli eelnõu algataja, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja ja kohal olid ka Sotsiaalministeeriumi esindajad, kes tutvustasid Vabariigi Valitsuse seisukohta.

Kuna eelkõneleja juba tutvustas eelnõu, siis seda, milline selle seaduseelnõu sisu on, ma üle käima ei hakka, aga tõepoolest, ka komisjonis oli selle üle arutelu. Lisaks kuulasime ära Vabariigi Valitsuse arvamuse ja seisukoha. Vabariigi Valitsuse esindaja märkis, et Vabariigi Valitsus toetab eelnõu eesmärki hüvitada töötajatele haiguspäevi senisest varasemalt. Samas ei saa eelnõu esitatud kujul toetada, muu hulgas seetõttu, et eelnõuga soovitakse oluliselt muuta haigushüvitiste tagastamise korda, jättes kõrvale selleks vajalikud muudatused ravikindlustuse seaduses. Ta selgitas, et haigekassal ei ole andmeid töötaja keskmise töötasu kohta. See vajab täiendavat arendust ning eeldab tööandjate poolt vastavate andmete edastamist haigekassale. Nende arenduste maht on niivõrd suur, et eelnõu kiire rakendamine ei ole võimalik.

Lisaks tuleb eelnõuga muudatused sisse viia ravikindlustuse seadusesse, mis sätestab haigekassa poolt haigushüvitise maksmise. Eelnõu kulude prognoos on liiga madal, kuna arvestuse aluseks on võetud haigekassa hüvitatud haiguslehtede arv. Arvestatud ei ole seda, et haiguslehtede arv võib suureneda. See oli Vabariigi Valitsuse seisukoht.

Komisjonis oli ka teisi arutelusid. Eelkõige me oma mõtetes ja aruteludes läksime seda teed pidi, et võtsime kõne alla teemasid, mida me oleme meediast lugeda saanud. Tõepoolest, ka Vabariigi Valitsuses on sarnase sisuga – küll detailide mõttes teistsugune, aga sarnase sisuga – eelnõu arutelu all. Ka komisjonis oli küsimus, et kas Sotsiaalministeeriumis on samasisuline eelnõu ettevalmistamisel ja kui kaugel sellega ollakse. Sotsiaalministeeriumi esindaja vastas, et eelnõu on ette valmistatud ning läbirääkimised tööandjate ja ametiühingute vahel on toimunud. Need on selle heaks kiitnud, aga arutelud valitsustasandil selle eelnõuga edasiliikumiseks alles käivad. Ja ma saan aru, et peamine arutelukoht on eelkõige katteallikad.

Siis oli küsimus selle kohta, kas analoogselt praeguse olukorraga jälgitakse ka seda, kui palju läheb riigile maksma see, kui tekib töökohakoldeid, haigestumisi ja haiglates olevate inimeste arv suureneb. Kas Sotsiaalministeerium jälgib ikkagi sellist tervikpilti, kui neid analüüse tehakse? Sotsiaalministeeriumi esindaja ütles, et sellised analüüsid ja arvutused on haigekassal olemas, neid tehakse ja jälgitakse regulaarselt.

Küsiti nende kulude prognoosi kohta, mille üle oli siin ka pikk arutelu. Sotsiaalministeeriumi esindaja ütles, et selle eelnõu puhul – mitte Sotsiaaldemokraatliku Erakonna eelnõu, vaid see eelnõu, mis on Vabariigi Valitsuse arutelul – on tõepoolest prognoositud riigi kuludeks 15 miljonit. Ja tööandjatele tuleb hoopis kulude kokkuhoid 1 miljon. See tuleb sellest, et kui täna tööandjad hüvitavad viis tööpäeva, siis tulevikus oleks see neli tööpäeva. Aga veel kord: see arutelu, mis meil komisjonis oli, keskendus rohkem hoopis Vabariigi Valitsuse seaduseelnõule.

Siis oli küsimus selle kohta, mida ka eelkõneleja mainis ja markeeris, et kas selle eelnõu kohta on küsitud, nii nagu hea tava ette näeb, ametiühingute ja tööandjate seisukohta. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja ütles, et seda on küsitud. Ametiühingud olid positiivselt meelestatud, aga tööandjad ütlesid ja arvasid, et seda teemat võiks veel analüüsida ja peaks analüüsima, ja ei tormanud esimese hooga kohe seda toetama.

Küsiti ka selle kohta, kas lähikontaktsete haiguslehtedega on Sotsiaalministeeriumi ja haigekassa koostatud mõjuhinnangus arvestatud. Nüüd me räägime jälle sellest teisest eelnõust, mis on Vabariigi Valitsuse koostatud. Sotsiaalministeeriumi esindaja vastas, et Sotsiaalministeeriumi koostatud eelnõu seletuskirjas on ära toodud ka haigekassa arvutatud haiguslehtede arv ja see peaks sisaldama ka lähikontaktsetele antud haiguslehtede arvu.

Küsiti, milline on tööandjate arvamus Sotsiaalministeeriumi eelnõu kohta. Nagu ma ütlesin – nüüd me räägime jälle Sotsiaalministeeriumi eelnõust, aga nii hüplik see arutelu oli –, seal tõepoolest on olemas selline heatahtlik kolmepoolne kokkulepe nii tööandjate kui ka ametiühingutega. Ja eks siis ole näha, kas ja kui ruttu Vabariigi Valitsus selle eelnõuga Riigikogusse tuleb.

Komisjonis avaldati heameelt, et Sotsiaaldemokraatlik Erakond on sellise eelnõuga taas välja tulnud. See eesmärk, et kriisi ajal tulebki haiguspäevi rohkem hüvitada kui muidu, on igati õige. Juhiti tähelepanu ka sellele, et eelmise suure kriisi ajal olid Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valitsusliikmed need, kes olid valmis esmajärjekorras neid haiguspäevade hüvitisi kärpima. Aga veel kord: komisjonis jäi kõlama see arvamus, et hea, et me selle teemaga tegeleme ja see debatt siin suures saalis on. Eelnõu algataja märkis lõpetuseks, et nii nagu eespool viidatud, on tegemist kriisiolukorraga ning ühiselt tuleks seista selle eest, et töötajad saaksid kõigi tervise huvides haigetena kodus olla ja töökohakoldeid ei tekiks.

Riigikogu sotsiaalkomisjon otsustas teha ettepaneku võtta eelnõu täiskogu päevakorda eilseks kuupäevaks, aga kuna osa eilsest päevakorrast läks väga pikkade arutelude tõttu tänasesse päeva, siis me arutame seda täna. Komisjon otsustas teha ettepaneku eelnõu tagasi lükata (selle poolt oli 5 ja vastu 4 komisjoni liiget) ja määrata komisjoni ettekandjaks Tõnis Mölder (see otsus oli konsensuslik). Aitäh!

14:43 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Teile on hulgaliselt küsimusi. Riina Sikkut, palun!

14:43 Riina Sikkut

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Täpsustan, et meie kuluprognoosis on aluseks võetud ikkagi kümnekordne lühikeste haiguslehtede arvu kasv. Olen näinud haigekassa arvutust, mis eeldab kolmekümnekordset kasvu. Kui viirus levib, siis see kasv võib olla ka viiekümnekordne. Ma olen nõus, numbri osas on teadmatus suur. Seetõttu me olemegi aluseks võtnud selle haigekassa, Rahandusministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi heaks kiidetud numbri 30 miljonit ja ka meie eelarve muudatusettepanek põhineb nende tehtud arvutusel.

Ja teine asi on see, mille kohta küsida tahaksin. Eile siinsamas saalis kiitsime heaks seadusemuudatuse, mis hõlmas ka IT-lahendusi Sotsiaalkindlustusameti ja Pensionikeskuse vahel. Ma küsisin, kas tõepoolest saab nende IT-lahendustega nii kiiresti edasi liikuda ja saab selle tööle enne, kui teisest sambast võib hakata raha välja võtma. Te ütlesite, et jaa-jaa. Aga minu küsimus on, et kuidas need valitsuse muudatuste jaoks vajalikud IT-arendused saab kiirkorras valmis teha, aga need IT‑lahendused, mida on vaja meie ettepanekule haiguspäevade varasemaks hüvitamiseks, millegipärast ei valmi ei täna, homme ega aasta pärast.

14:44 Tõnis Mölder

Aitäh! Ma kõigepealt tulen selle eelnõu arvutuskäikude juurde. Ma arvan, et see ongi prognoosimatu, ja selle koha pealt ma olen teiega nõus. Ma saan aru, et see peamine erinevus tuleb ikkagi tööandja kuludest. Kui teie eelnõu järgi jääb tööandjale kulu 3 miljonit eurot, siis väidetavalt on Vabariigi Valitsuse eelnõu järgi – veel kord, ma ei ole seda näinud – tööandjatel hoopis kulude kokkuhoid 1 miljon. Seal on võib-olla see vahe ja ma arvan, et peamine debati koht. Riigi kulu on väga raske prognoosida. Haiguspäevade arv, haiguskolded – see on täiesti eraldi temaatika.

Mis puudutab IT-arendust, siis ma rõhutan, et see oli Vabariigi Valitsuse esindaja seisukoht. Ta ütles, et teie eelnõu puhul on tegemist väga keerukate mõttekäikudega. Tema hinnangul võtaksid sellised IT-arendused aega keskmisest rohkem ja seda ei oleks võimalik kiirkorras ehk kriisimeetmena rakendada. Selle kohta, kas ja milliseid IT-lahendusi vajab Vabariigi Valitsuse esitatud eelnõu, ma jään täna vastuse võlgu. Aga ma usun, et kui Vabariigi Valitsus tuleb selle eelnõuga välja, siis ta tagab ka selle, et kui parlamendil on soov ja tahe, siis selle eelnõuga on võimalik kiiresti edasi liikuda ja seda kiiresti rakendada.

14:46 Aseesimee Helir-Valdor Seeder

Ivari Padar, palun!

14:46 Ivari Padar

Aitäh, lugupeetud kolleeg! Selline märkus kõigepealt, et võrrelda tänast eelnõu nende otsustega, mis tehti eelmise majanduskriisi ajal 2008–2009, need võrdlused on ebaadekvaatsed. Seda kinnitas täna ka peaminister. Aga mul on küsimus. Kolleeg Marika Tuus-Laul väitis täna siin saalis, et me kõik teame, et kokkulepe on saavutatud. Peaminister seda ei teadnud. Kas te oskate lahti seletada, mil määral ja kuidas on kokkulepe saavutatud? Millal see rakendub? Millal see esitatakse valitsusele? Millega on tegemist?

14:46 Tõnis Mölder

Aitäh! Kõigepealt tulen korra selle ebaadekvaatsuse jutu juurde. Mina ei taha küll hinnata ühegi Riigikogu sotsiaalkomisjoni liikme arvamust kas ebaadekvaatseks või adekvaatseks. Ma arvan, et igal komisjoni liikmel on õigus oma arvamust öelda, ja mina siit puldist pean ka neid arvamusi ette lugema. Aga tulles nüüd selle kokkuleppe juurde, siis minu sõnum oli see, et kokkulepe tööandjate ja ametiühingute ja ministeeriumi vahel on olemas. Kas ka valitsus selle kolmepoolse kokkuleppe heaks kiidab ja tuleb välja seaduseelnõuga, seda ongi täna väga raske prognoosida. Ma arvan, et kõige paremini oskakski seda infot jagada peaminister. Kui te infotunnis tema käest selle kohta küsisite, siis ma kuulasin seda debatti. Eks olegi näha, kuhu nende aruteludega jõutakse. Ma saan aru, et nii nagu valitsuse esindaja meile sotsiaalkomisjonis ütles, siis peamine arutelu on ikkagi selle üle, kust leida sellise muudatuse jaoks sobivaid katteallikaid ja kui kiiresti on võimalik seda rakendada. Ja ma saan aru, et peamine arutelukoht on see, kas tegemist on alalise meetmega või ajutise meetmega. Näiteks siin on välja pakutud ajutine meede kaheks aastaks. Nii et enam-vähem seal see fookus on. 

14:47 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Jürgen Ligi, palun!

14:48 Jürgen Ligi

Aitäh! Mul on jälle ebameeldiv kuulata, kui te ütlete, et arutatakse katteallikaid. Kui ma siin mõni päev tagasi ütlesin Jüri Ratasele – see oli eelmine kolmapäev –, et see on jätkusuutmatu ja moraalirisk, kui esimesest päevast automaatselt peab hakkama kompenseerima, siis talle see meeldis. Teie räägite, et jutt on ainult katteallikast. Täpselt sama lugu oli eile, kui te rääkisite sellest, kuidas pensionitõus on lihtsalt partei ja valitsuse tahte küsimus ja midagi erakorralist. Need, kes seda ei taipa, on nagu halvad inimesed olnud. Pange need kaks asja kokku ja öelge siis oma maailmavaade kuidagi ära, et miks ei võiks lihtsalt partei ja valitsus otsustada, et maksame ükskõik kellele kui palju ja lõpetame selle jutu ära. Mis jutt see on mingitest vaidlustest, mingitest katteallikatest? Eile teil ei olnud katteallika probleemi.

14:49 Tõnis Mölder

Aitäh! Kõigepealt ma tuleksin selle juurde tagasi, et minu arust ma eile kiitsin teid. Ma kiidan teid jätkuvalt, selles mõttes, et olite hea minister ja ma arvan, et eks teil ka tulevikus avaneb see võimalus. Ma tulen veel kord selle juurde tagasi, mis puudutab majandusseisu ja riigieelarvet. Eile me arutasime temaatikat, kus riigieelarves on väga selgelt olemas katteallikad, see on eelnevalt kokku lepitud riigieelarve menetluses. See temaatika, mis vajab täna lahendamist – ja kiirelt vajab lahendamist –, see ei ole täna riigieelarve osa, selles ei ole kokkuleppeid, lõplikke kokkuleppeid. Ma saan aru, et see riigi kulu, mis Vabariigi Valitsuse prognoosituna täna menetluses oleva eelnõu järgi on 15 miljonit, see on päris suur summa. Selleks on vaja leida väga konkreetsed katteallikad ja nii nagu te teate, nii nagu ma ka eile ütlesin, pikalt ei saa elada niimoodi, et eelarve on defitsiidis. (Naer saalis.) Pikalt nii ei saa elada. On vaja stabiilsust, on vaja järjekindlust ja kindlasti teie mõtted selle kohta, kuidas eelarvet arutada, kuidas eelarvega toime tulla, on alati tänuväärsed. Suur aitäh teile!

14:50 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Jaak Juske, palun!

14:50 Jaak Juske

Aitäh, austet eesistuja! Hea ettekandja! See on selgelt väga ajakriitiline teema. Te ütlesite, et Vabariigi Valitsus on samal teemal oma eelnõuga välja tulemas. Samas, see tähendaks, et me kaotame väga kriitilisel hetkel aega olukorras, kus tõesti see viirus väga kiiresti töökollektiivides levib. Palun selgitage Riigikogule, mis takistab meil käesoleva eelnõuga edasi minna. Mis takistab Vabariigi Valitsusel teha siia muudatusettepanekuid ja see eelnõu, väga vajalik eelnõu, kiirkorras vastu võtta?

14:51 Tõnis Mölder

Aitäh! Esimene takistus on kindlasti see, et Riigikogu sotsiaalkomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, ja mulle tundub, et suurel saalil ei ole ka tahet ja soovi sellisel kujul selle eelnõuga edasi liikuda. Aga ma arvan, et peamine vaidluskoht ongi see, millele ka eelküsija viitas: kas inimesele jääb see esimene päev omavastutuseks või ei jää. Me teame, et kevadel, kui oli koroonakriis, tõsine kriisihetk käes, siis Vabariigi Valitsus andis selle võimaluse, et alates esimesest päevast saavad inimesed võtta haiguslehte. Inimesed said seda iseseisvalt võtta. Toona see süsteem õigustas ennast, aga täna on vaja natukene järjepidevamat ja kindlamat süsteemi kui jälle mingi ajutine meede ning tulla siis näiteks  vabandust, et ma niimoodi prognoosin – viiruse kolmanda laine puhul jälle selle debati juurde tagasi. Ma arvan, et praegu on mõistlik oodata ära see, mis tuleb Vabariigi Valitsuselt, ja usun, et selle maja suur saal võiks seda eelnõu toetada. Aga veel kord: mina saan aru nii, et Vabariigi Valitsuses on see arutelu enam-vähem selles staadiumis ja eelnõu näeb ette seda, et esimene päev jääb inimese enda vastutada, teine, kolmas, neljas, viies päev tööandjale ja sealt edasi riik. Ma arvan, et see on väga mõistlik lähenemine. Jah, nii oli. See on väga mõistlik lähenemine ja ka see, et vastutus jääb kõigile kolmele osapoolele, on mõistlik, selline vastutuse printsiibi jaotamine.

14:52 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Jevgeni Ossinovski, palun!

14:52 Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Austatud ettekandja! Mõistlikkus on selline suhteline mõiste, see sõltub väga palju kontekstist. Kahtlemata on kolmepoolne sotsiaalne partnerlus hea põhimõte, mina olen seda ka toetanud. Aga praegu olete te sattunud olukorda, kus te peate oma valitsuskolleege õigustama – eks see on koalitsioonipoliitiku ülesanne. Lihtsalt ei saa hästi aru, kuidas on võimalik, et alates augustikuust, kui see teema esimest korda tõstatus, et tegelikult on meil teiseks laineks valmistudes üks kriitilisemaid küsimusi haiguspäevade teema – vahepeal on eelarve ära menetletud, kõiksugu pudi-padile on raha leitud rohkem, kui meil seda on –, selles küsimuses öeldakse ikka, et tuleb arutada, tuleb mõelda, tuleb rääkida, tuleb otsida katteallikad. Millal otsitakse, ei tea, aga ikka proovitakse leida. Peaminister ütles, et tema ikka töötab selle nimel, et tuleks, aga teised vist ei tööta, võib-olla tema jaoks pole ka see piisav prioriteet. Kuidas te seda seletate, miks me oleme sinnamaale jõudnud, et kolm kuud räägitakse, et peab mõtlema ja arutama, aga samal ajal inimesed jäävad haigeks ja surevad?

14:53 Tõnis Mölder

Aitäh! Ma tulen kõigepealt nende läbirääkimiste juurde, mis on tööandjate ja ametiühingu ja riigi vahel. Kui me võtame aluseks selle tänase, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni eelnõu, siis nii nagu ka eelnõu algataja esindaja meile komisjonis ütles, siis teie olete neid läbirääkimisi pidanud, aga tulemused ei ole olnud positiivsed. Ma saan aru, et tööandjad on need, kes võib-olla esimese hooga teie eelnõu toetama ei tõtta. Teie küsimuse sisu oli see, et mis siis kaks-kolm kuud tehti. Need läbirääkimised tööandjate, ametiühingute ja riigi vahel on olnudki pikad. Aga need on olnud sisukad ja, mis kõige tähtsam, need on jõudnud tulemini. Ma arvan, et see ongi oluline vahe, et ühtede läbirääkimiste puhul on olnud mingi tulem ja konkreetne sisu ja vorm ning ma usun ja loodan, et me varsti siin Riigikogu saalis saame seda arutada, teiste puhul ei ole olnud seda nii kindlas vormis ja ei ole ka võib-olla sellist positiivset tulemit. Ma arvan, et see on üks põhjus, miks sotsiaalkomisjon esimese hooga seda eelnõu esimese lugemise lõpetamist ei toetanud.

14:54 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Riina Sikkut, palun!

14:54 Riina Sikkut

Aitäh! Praegu on meil 223 nakatunut 100 000 inimese kohta. Ma saan aru, et see põhiküsimus teil on, kas [hüvitada] esimesest või teisest päevast. Ausalt öeldes suures plaanis ei ole enam vahet. Otsust on vaja. Kui kõrge peab see nakatumisnäitaja olema, et valitsus tunneks survet see otsus lõpuks ära teha?

14:55 Tõnis Mölder

Aitäh! Ma ei oska öelda. Te ütlete, et nakatumisnäitaja on 200‑st ülespoole. Ma ei ole kindel, minu meelest see nakatumisnäitaja on hoopis teistsuguse numbriga, aga ärme selle üle vaidlust peame. Võib-olla mina eksin, võib-olla teie eksite, ma ei tea, kes eksib. Ma arvan, et see ei ole see koht, kus me seda debatti peame pidama, et nakatumisnäitaja on x arv ja siis tuleb kindlasti see eelnõu läbi viia. Sellest, et COVID-i viirus on meil Eestis olemas ja seis on suhteliselt kriitiline, me saame kõik siin saalis väga hästi aru. Ja ma arvan, et selle viiruse leviku tõkestamiseks tuleb kõigil tööd teha – teeb tööd Vabariigi Valitsus, teevad tööd erinevad ametid, sh Terviseamet. Aga ma arvan, et ka Riigikogu liikmed peavad siin head eeskuju näitama ja tööd tegema, ning selle eest ma tahaksin küll kõiki fraktsioone ja kõiki Riigikogu liikmeid kiita, et seda tööd tehakse. Nii et ma arvan, et ei tasu neid kahte asja niimoodi otseselt siduda, aga ilmselgelt on haiguslehtede hüvitamine üks võimalik meede selle viiruse leviku tõkestamiseks.

14:56 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Heljo Pikhof, palun!

14:56 Heljo Pikhof

Aitäh! Kui ma teie juttu siin kuulan ja ka peaministri väljaütlemised infotunnis kõrvale panen, siis ma saan aru, et see haiguslehtede hüvitamine, tulgu ta siis mis päevast tahes, jõuab selleks ajaks, kui vaktsiin on juba olemas ja enamik inimesi vaktsineeritud. Aga minu küsimus on, et kas te ise toetate seda, et esimesest päevast oleks haigushüvitis inimestele tagatud ja suurema protsendiga.

14:56 Tõnis Mölder

Aitäh! Ei toeta. Riigikogu sotsiaalkomisjoni istungil hääletasin mina selle poolt, et see eelnõu esimest lugemist ei läbiks.

14:57 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Jevgeni Ossinovski, palun!

14:57 Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Kuna teil ei ole puldis võimalik fakte kontrollida, siis ma ütlen, et eksisite teie. Riina Sikkutil on õigus: 223 on nakatumiskordaja eilse seisuga. 

14:57 Tõnis Mölder

Siis on temal õigus.

14:57 Jevgeni Ossinovski

Aga küsimus on siiski, et kui ei jõuta valitsuses kokkuleppele sellises olulises küsimuses, mis puudutab inimeste tervist, viirus levib sellise kiirusega, nagu me näeme, ja otsust ei suudeta kuude kaupa vastu võtta, siis mõnel puhul võib põhjuseks olla, et see lahendus on tehniliselt erakordselt keeruline, et ei jõuta. No vist nõustume, et tegelikult väga lihtne lahendus on seadus vastu võtta, sisuliselt on võimalik seda hakata rakendama. On võimalik, et see on nii kallis, et käib lihtsalt üle jõu. Mööname, et sellel puhul on leitud ilma mingi probleemita kate palju suurematele kuludele, mis on vähem prioriteetsed. Ja kolmas variant on see, et keegi lohistab jalgu. Kes siis koalitsioonis neid jalgu lohistab? Kas ei veeta piisavalt eest seda teemat, et otsuseni jõutaks, või on keegi sellele konkreetselt vastu? Sest see ei ole adekvaatne vastus, et arutame, mõtleme, arutame, mõtleme.

14:58 Tõnis Mölder

Aitäh! Ma arvan, et läbi pikkade arutelude sünnivad ka head tulemused. Mis puudutab valitsuse käekäiku või jalasammu – ma arvan, et see on reibas. Mulle tundub, et samm on reibas, keegi ei lohista jalgu, kõik tõstavad neid õigele kõrgusele nii, et kingatallad ei kulu. Selles mõttes ma ütlen veel kord: mina olen optimist ja ma pean selle eelnõu sisu heaks. Ka Vabariigi Valitsus ütles oma seisukohas selle eelnõu kohta, et sisu on hea, sisu on õige. Selle eesmärgi vastu, et me tuleme haiguspäevade hüvitamisega ettepoole, ei ole keegi. Küsimus on nendes kolmepoolsetes läbirääkimistes, nendes tulemites, aga ka eelarve katteallikates.

14:59 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Lauri Läänemets, palun!

14:59 Lauri Läänemets

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ega see haiguspäevade hüvitamise teema ei ole ju nüüd kahe või kolme kuu tagune teema, seda vajadust me nägime juba kevadel. Ilmselgelt oleks me palju kaugemale jõudnud, kui valitsus ja valitsuskoalitsioon oleks tegelenud oluliste asjadega. Aga vahepeal leiti, et olulised asjad on näiteks Tallinna kesklinnas luksuskinnisvara toetamine 40 miljoni euroga ja mingid  tordijagamised ja kõik sellised asjad. Te ütlesite, et kolm kuud on sotsiaalpartneritega läbirääkimisi peetud. Mitu kohtumist oli vaja  tööandjate ja töötajate esindajatega teha, et selle kokkuleppeni jõuda?

14:59 Tõnis Mölder

Aitäh! Ma tulen kõigepealt selle juurde tagasi, et te ütlesite, et kevadel valitsus justkui ei pööranud sellele asjale tähelepanu. Minu meelest oma eelmises või üle-eelmises vastuses ma ütlesin väga selgelt, et just nimelt kevadel Vabariigi Valitsuse otsusega anti ühe kriisimeetmena see võimalus, et inimesed said haiguslehti võtta, haiguspäevi võtta esimesest päevast alates iseseisvalt. Selleks oli loodud eraldi rakendus. Ma arvan, et see oli väga interaktiivne, väga hea meede ja see toimis sellel ajal väga õigesti. Nüüd on vaja leida oluliselt pikem ja sisukam meede. Mina isiklikult – see on minu isiklik arvamus – pooldan seda, et siin oleks vaja leida meede, mis on natuke pikemaks ajaks kui üks aasta või kaks aastat. See peaks olema selline pikemalt ette vaatav asi, sest nagu me teame, paljud teadlased, professorid on öelnud, et me jäämegi selle haigusega elama. Ja ega me neid kõiki haigusi täna võib-olla ei teagi, mis võivad kolme-nelja aasta pärast tulla. Sellepärast peab see olema seaduseelnõu, mis sobib kõikidesse ajajärkudesse. See on hästi oluline.

Teine asi, kui palju on neid läbirääkimisi peetud ametiühingute, tööandjate ja ministeeriumi vahel. Vaadake, need on kolmepoolsed läbirääkimised, kus Riigikogul rolli ei ole. Mul puuduvad selle kohta andmed, aga ma tean, et need läbirääkimised olid pikad. Aga mis kõige tähtsam, need olid sisukad ja jõudsid positiivse tulemini.

15:01 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Valdo Randpere, palun!

15:01 Valdo Randpere

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea ettekandja! Mina pean sissejuhatuseks kohe ütlema, et mulle selle eelnõu mõte meeldib. Tähendab, ma näen vastuolu. Valitsus räägib kogu aeg, et suurimad haiguskolded on praegu töökohad, aga samal ajal valitsuse meetmed on suunatud sellele, et piirata baaride ja restoranide lahtiolekuaegu ja piirata alkoholimüüki. Mul tekib mõnikord tunne, et kas siis töökohtades juuakse nii palju või kuidas need kaks sõnumit omavahel kokku lähevad. Aga kui on nii, et töökohad on need kohad, kus see levib, siis võiks ju olla mingi meede selleks, et inimesed tõesti juba esimesest päevast koju jääksid.

Mina näeksin hea meelega seda, et see eelnõu jääks menetlusse, aga sinna tehakse üks muudatusettepanek selle kohta, et ta kehtib teatud aja, kas veebruari lõpuni või märtsi lõpuni. Ja vaadates seda, kuidas praegu valitsus on nagunii riigieelarves raha pudistanud siia-sinna, arvan ma, et see oleks väga mõistlik meede.

15:02 Tõnis Mölder

Aitäh! Ma soovitan teil võtta siin enne hääletamist võib-olla kümme minutit vaheaega ja pidada üks fraktsiooni nõupidamine. Mulle tundub, et teile see eelnõu väga meeldib. Minu meelest ühele teie kolleegile see nii väga ei meeldinud. Siin oleks vaja ka teil enne hääletamist mingisugune ühtne seisukoht kujundada. Kes ütleb, et esimesest päevast ei ole mõistlik, kes ütleb, et teisest päevast on mõistlik. Ma ei tea. Ja ega ma ei tahagi teie siseellu sekkuda.

Ma tean, et te olete alati olnud see erakond, kes vaatab pikka perspektiivi, ja te olete alati olnud ka ettevõtlust toetav erakond. Kindlasti on teie jaoks hästi oluline ka tööandjate seisukoht. Ja minu meelest tööandjate seisukoht selle eelnõu puhul ei olnud positiivne. Aga veel kord: arutage see omavahel läbi. Sellega ma päris nõus ei ole, mida te siin ütlesite või välja tõite, et teeme nii, et see eelnõu oleks tähtajaline. Mina ikkagi arvan, et me ju ei tea, kas veebruar-märts on see aeg. Aga võib-olla on mai-aprill, aga võib-olla on hoopis juuli. See on väga prognoosimatu. Ma arvan, et siin on vaja kas või korraks aeg maha võtta, aga teha vähemalt selline otsus, mis on pikaajaline ja mis peab ka erinevad teised viiruslained ja majandusraskused vastu.

15:03 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Indrek Saar, palun!

15:03 Indrek Saar

Aitäh sõna andmast! Lugupeetud sotsiaalkomisjoni esimees! Ma ju näen, et kõik need ettekäänded, miks mitte midagi teha, on teil väga hästi omandatud. Kuigi minu jaoks on arusaamatu tegevpoliitiku selline filosoofilis-fatalistlik hoiak, et ega me ju ei tea, mis homme tuleb, ja käed-rüpes-positsioon. Minu arust on see meie ühiskonna jaoks väga ohtlik, et te sellesse niimoodi suhtute, sest sellel võivad olla väga kurvad tagajärjed. Aga vastake siis palun mu küsimusele, et mida peavad tegema need inimesed, ja Eestis on neid palju, kes saavad alla 1000 euro palka ja kes nüüd vastu jõule – täna-homme on neid inimesi ilmselt kümneid, võib-olla sadu – on selles situatsioonis, et tööle minna justkui ei tohiks, sest tal on mõned haigusnähud, aga kui ta jätab tööle minemata, siis ta detsembrikuu eelarve tema ja ta lapse jaoks ei ole mitte 700 eurot, vaid on 600 eurot. Mis ta siis tegema peaks? Palun öelge nendele inimestele, Eesti inimesed saavad siis kindlasti selle järgi oma käitumist sättida. Sotsiaalkomisjoni esimehena te saate öelda, mida nad sellises situatsioonis tegema peavad, millise valiku.

15:05 Tõnis Mölder

Aitäh! No minu lühike soovitus saab olla jätkuvalt ainult see, et haigusnähtudega ei ole mõistlik tööle minna. Aga veel kord: ma olen optimistlik ja ma siiralt loodan, et me veel selle aasta sees saame valitsuselt mingi signaali, et me liigume haiguspäevade hüvitamisega ettepoole. Milline see lõplik kokkulepe saab olema, milline see kulude prognoos on, see ei ole täna selle eelnõu teema, aga ma näen, et see on üks võimalik väljapääs. Ja nii nagu ka Vabariigi Valitsus ütles: eelnõu sisu, seda, et me toome haiguspäevade hüvitamise ettepoole, toetab ka Vabariigi Valitsus. Küll aga on põhiline vaidluskoht see, kas hüvitama peab esimesest päevast alates või teisest või kolmandast. Seal on need kitsaskohad ja eks nende üle tuleb arutada. Ja ma arvan, et vähetähtsad ei ole ka need kolmepoolsed kokkulepped ja eelkõige tööandjate kulu. Ma arvan, et need on kitsaskohad, need on arutelukohad ja nende üle tulebki debatti pidada.

15:05 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Lauri Läänemets, palun!

15:06 Lauri Läänemets

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Muidugi täiesti uskumatu on kuulata teie suust sõnu, et ootame, äkki enne selle aasta lõppu tuleb valitsuselt mingisugune signaal, mis sellega saab. Ma ei tea, kas on raske endale ette kujutada, mida tähendab 600-eurone palk ja sealjuures 100 eurost ilmajäämine – mitte ainult jõulude ajal, vaid ka jaanuarikuus ja ka novembrikuus. Me paneme oma tegevusetusega või õigemini teie panete oma tegevusetusega need inimesed väga raskesse olukorda. Ja väga raske on inimestelt nõuda ka n-ö ühiskonna nimel ohverduste tegemist, kui ühiskond või riik kuidagi neile vastu ei tule. Te olete ju korrutanud, et valitsusel on nägemus olemas, kõik koalitsioonisaadikud siin on öelnud, et kõik on juba korras ja hästi. Mis olid siis need põhjused, miks te seda eelnõu täiendada ei tahtnud, et see asi kiiremini liiguks?

15:07 Tõnis Mölder

Aitäh! Ma tulen kõigepealt selle juurde tagasi, et siin jäi justkui kõlama see, et valitsus ei hooli inimestest või valitsus on jätnud inimesed selle koroonakriisi käes kuidagi omapäi. Ma ei arva päris nii. Ma toon veel kord selle kevade näite. Riik maksis kolm-neli kuud palgatoetust, sõltuvalt sektorist. Ma arvan, et see on väga suur samm. Mõtelge nii: need inimesed said riigi käest ikkagi garanteeritud sissetuleku. Ma arvan, et see oli väga suur samm. Just nimelt see samm, et kriitilisel hetkel inimesed ei kaotaks oma tööd, oma sissetulekut, et pered oleks hoitud.

Teine asi, haiguspäevade hüvitamine kevadel – minu meelest väga hea meede, kiire meede, operatiivne meede. Jah, kas kulutõhus, kas kuluefektiivne, aga kiire, kriisi ajal, eriolukorras väga hea meede, operatiivselt lahendatud. Tuleb tunnustada Eestimaa inimesi selle eest, et nad ei kuritarvitanud seda. Perearstid ütlevad, et väga vähe oli neid haiguslehti, mis võeti põhjendamatult. Nii et inimeste vastutustunne sellistel kriitilistel aegadel on väga hea. Ja ma ei jaga seda teie seisukohta, mina arvan, et valitsus on inimesi toetanud ja toetab jätkuvalt edasi.

15:08 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Valdo Randpere, palun!

15:08 Valdo Randpere

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea ettekandja! Hea Tõnis, ma iseenesest jagan sinu muret selle pärast, et kõik mu erakonnakaaslased ei ole minuga oma seisukohti sünkroniseerinud. Aga meil ongi selline imelik erakond, et oma peaga mõtlemine on lubatud ja vahel mõned mõtlevad valesti. Aga mis puudutab seda meedet ja sinu väidet, et tööandjad ei toeta just seda eelnõu, siis mina arvan, et kui sa annaksid tööandjatele valiku, kas see eelnõu, see meede, mida praegu sotsid on ette pannud ja mis kehtiks kuni märtsi lõpuni, või siis see, millele sina kogu aeg viitad, et valitsus on tulemas mingi pikaajalisega, mis aastateks paneb meie tööturu toimima pandeemia tingimustele vastavalt, siis ma olen millegipärast kindel, et tööandjad eelistaks seda praegust eelnõu siin. Ja ma ei näe põhjust, miks me peaksime väga pikaajalist lahendust leidma just sellele epideemiale, mis suure tõenäosusega järgmisel aastal ikka otsa saab. Nii et mu küsimus on, et äkki siiski see ja piiratud ajaks.

15:09 Tõnis Mölder

Aitäh! Hea kolleeg, mulle tundub, et teil on rohkem informatsiooni kui meil siin Riigikogu saalis. Teie olete optimistlik, et järgmisest aastast see viirus lõpeb, teil on informatsiooni, et veebruaris-märtsis seda probleemi ei ole. Minul neid andmeid ei ole ja jumala eest, ma oleksin väga õnnelik, kui teil oleks õigus. Ega me keegi ei taha selles keerulises situatsioonis elada. Tulles tagasi teie küsimuse juurde, millisel seisukohal tööandjad on, siis see on väga  ennustamatu. Need on need faktid, mis meil sotsiaalkomisjonis olid. Me teame, et tööandjad on heaks kiitnud selle eelnõu, mis on Vabariigi Valitsuses arutelu all, aga ei ole esimese hooga heaks kiitnud seda eelnõu, mille on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon meile täna siia suurde saali arutelule toonud.

15:10 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kalvi Kõva, palun!

15:10 Kalvi Kõva

Aitäh, hea Riigikogu aseesimees Helir! See küsimus on ka sulle kui ühe koalitsioonipartneri fraktsiooni n-ö pealikule, aga ma küsin selle siiski Tõnise käest. Ma räägin natuke juttu ette. Ühes väikeses Eesti vallas ei suhtunud vallajuhid sellesse koroonasse üldse tõsiselt. Alles möödunud nädalal pani üks vallajuhi sõber, kes kahjuks pidi koroona tõttu lahkuma, ka vallajuhtidele natuke tõsisema tooni peale ja hakati mõtlema, kuidas selle pandeemia leviku vastu võiks võidelda. Minu küsimus on: mis peaks Eestis juhtuma, et te need pikad arutelud lihtsalt ära lõpetaksite ja tegutsema hakkaksite? Mis peab juhtuma, kui kõrgeks see kordaja peab minema?

15:11 Tõnis Mölder

Aitäh! Seda küsimust on juba korra küsitud, ma ütlen veel kord, et me ei räägi mingist konkreetsest nakatumiskordajast või mingitest konkreetsetest arvudest. Mul on ääretult kahju, et see viirus on laastanud kogu Eestimaad, kogu maailma ja et need tagajärjed on nii tõsised, nagu te just kirjeldasite. Tõepoolest, sellest on siiralt kahju! Me arutame seda eelnõu ja tahame haiguspäevade hüvitise süsteemi muuta. See praegu kehtiv süsteem on kokku kestnud kümme aastat ja mõni hea aasta veel peale. See on vastu pidanud kõik need kriisid, nii majanduskriisid kui ka haiguskriisid. Ma arvan, et see järgmine samm, mida me teeme, peab olema selline, mis peab ka järgmised kümme aastat tugevalt vastu ja niimoodi, et me seda debatti siin suures saalis enam uuesti pidama ei pea. See on selline eelnõu, mis tõepoolest aitab inimestel veel rohkem ennetada haiguse levikut ja ka teisi selliseid ohte ühiskonnale. Ma olen selles mõttes optimistlik ja siiralt loodan, et me liigume sellega edasi. Jätkuvalt ütlen, et kevadel kriisi ajal, eriolukorras, võttis valitsus vastu väga kiire ja selge meetme, see oli hea meede, aga nagu me aru saime, see ei olnud kindlasti pikaaegne meede. Sellepärast oleks meil vaja täna leida selle ajutise meetme asemele pikaaegne lahendus.

15:13 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Hea kolleeg Kalvi! Riigikogu kodu- ja töökorra seadus ei näe ette eelnõude lugemisel juhatajale eelnõu kohta sisuliste küsimuste esitamist. Küll on võimalik protseduurilisi küsimusi esitada. Ja stenogrammi huvides: ma ei ole ühegi fraktsiooni pealik.

Läheme edasi. Jaak Juske, palun!

15:13 Jaak Juske

Lugupeetud juhataja! Hea komisjoni esimees! Teie udutamine meenutab mulle olukorda, kui maja põleb ja Päästeamet ütleb, et jaa, olukord on väga hull, me homme hommikul vaatame, mida me saame teha. Te esindate siin täna ka valitsuskoalitsiooni. Ma saan väga hästi aru, et tänane valitsusliit pole kahjuks valmis seda meie eelnõu, väga vajalikku eelnõu, toetama. Aga öelge vähemalt siit puldist Eesti rahvale see kuupäev, millal valitsus oma eelnõuga lõpuks siia saali jõuab.

15:14 Tõnis Mölder

Aitäh! No see maja põlemise näide on hästi-hästi tõsine näide. Teil oli infotund, ma saan aru, te olite tööga hõivatud, aga samal ajal hakkas Riigikogus häire tööle. Ma ütlen ausalt, et mina olin küll mures. Ma tulin oma kabinetist välja, vaatasin, kas kõik on korras. Õnneks olukord lahenes, see oli lihtsalt tehniline rike. Ütleme nii, et kui on tugev häire ja nii tõsised õnnetused juhtuvad, siis tuleb ka tõsiselt reageerida.

Sellele küsimusele, millal ja kas valitsus tuleb välja oma eelnõuga, ma ei oska vastata. Sotsiaalkomisjonis ei olnud paigas konkreetset kuupäeva, aga mul on hea meel selle üle, et see kolmepoolne kokkulepe ehk eeldus valitsuse otsuse tegemiseks on olemas. Ma mõtlen kolmepoolset kokkulepet tööandjate, ametiühingu ja Sotsiaalministeeriumi ehk riigi esindaja vahel ja usun, et küll ka Vabariigi Valitsus oma aruteludel mingile lahendusele jõuab.

15:15 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kalvi Kõva, palun!

15:15 Kalvi Kõva

Aitäh, hea Riigikogu aseesimees! Algul natuke vestlust sinuga. Ma tean küll, et Priit on teil fraktsiooni esimees, aga Priit on ka peasekretär ja peasekretäril on väga palju tööd. Erakondade esimeestel tavaliselt tööd ei ole, nad suudavad olla veel Riigikogu aseesimees ja tõenäoliselt ka fraktsiooni juhtida, nii et see selleks.

Aga mu küsimus on selline. See haiguskordaja on mitu korda suurem, kui oli kevadel. Siis me reageerisime ruttu ja efektiivselt. Kui sa ütled, Tõnis, et kümne aasta jooksul on see seadus toiminud, siis nimeta mõni haigus, mis on viimase kümne aasta jooksul olnud nii laastav ja mida on olnud tarvis ohjeldada. Mulle tundub küll, et valitsuses on praegusel juhul tehniline rike, et ei suudeta seda asja kiirelt toimetada.

15:16 Tõnis Mölder

Aitäh! Ma alustan jälle sellest viimasest lausest. Ma arvan, et valitsuses ei ole tehnilist riket, et valitsuses on hea töine õhkkond, ja ma usun, et ka sellesama väga olulise teemaga jätkatakse arutelusid ning et neil on positiivne tulem. Mis puudutab haiguse kulgu, siis ei ole mina kindlasti ei viroloog ega epidemioloog ega ka midagi enamat sellel alal. Ma ei oska tõepoolest seda prognoosida. Ma arvan, et meil on Eestis väga tugevad teadlased, väga tugevad eksperdid, arstid, kes oskavad haiguse kulgu hinnata, analüüsida ja vaadelda. Siinkohal lihtsalt informatsiooni mõttes, et Riigikogu sotsiaalkomisjon kindlasti hoiab nendel teemadel silma peal ja minu meelest ka järgmisel nädalal me oleme kutsunud teadusnõukoja esindajad oma komisjoni. See peaks olema selline istung, mida ka teil ja kõigil Eestimaa inimestel on võimalik  jälgida. Ma arvan, et see on hea koht, kus me saame ülevaate haiguse kulust, näeme prognoose ja hetkesituatsiooni, mis on need kriitilised kohad. Me peame sellesse haigusesse väga tõsiselt suhtuma. Iga kergekäeline samm – ka see, mida teie oma eelmises küsimuses näiteks tõite – võib tuua tõsiseid tagajärgi. Tõesti ei tahaks selliseid tagajärgi, see ei rõõmusta ühtegi Eestimaa inimest.

15:17 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Auväärt sotsiaalkomisjoni esimees, teile rohkem küsimusi ei ole. Kas fraktsioonidel on soov avada läbirääkimised? Jah, Signe Riisalo, palun, Reformierakonna fraktsiooni nimel!

15:17 Signe Riisalo

Aitäh, hea juhataja! Head kolleegid! Kuulasin just seda viimast arutelu osa, kus lugupeetud sotsiaalkomisjoni esimees tutvustas komisjoni nimel eelnõu, ja mõtlesin, et suure tõenäosusega nii mõnigi inimene, töötaja, töövõtja ja nii mõnigi tööandja, ettevõtja, mõne asutuse juht kuulab seda diskussiooni. Millise sõnumi me siit Riigikogust anname? Kõik osapooled on ühel meelel: jah, viirus tuleb inimestest eemal hoida. Jah, see levib peamiselt töökohtades, seda ütlevad viroloogid. Jah, Terviseamet on öelnud, et, head inimesed, haigussümptomite ilmnemisel jääge koju. Aga samal ajal ei ole riik suuteline isegi mitte ajutist meedet kokku leppima, selleks et leevendada nii töövõtja kui tööandja olukorda. Sest kõnealune eelnõu, võib-olla mõnevõrra muudetud kujul, ei aita mitte ainult töötajal säästa tema sissetulekuid – aga mis veelgi olulisem, säästa tema tervist –, vaid aitab tegelikult ka tööandjal hoida tööl neid inimesi, kes veel ei ole haiged, ja neid inimesi, kes ei ole sunnitud olema lähikontaktsena eneseisolatsioonis.

Kui me oleksime tavalises olukorras, ma võib-olla räägiksin mõnevõrra teistsugust juttu. Aga me ei ole tavalises olukorras. See viirus on mure, mis mõjutab kõiki meid ühtemoodi. Me oleme kõik inimesed, sõltumata sellest, kas me oleme Riigikogu liikmed, valitsusliikmed, tööandjad või töövõtjad. Tõepoolest on nii, et kõnealune, täna arutelul olev eelnõu ei ole saanud tööandjate tuge. Aga me kõik teame ja seda on korduvalt öeldud, et tööandjate keskliit on valitsusliikmetega arutades jõudnud kokkuleppele, et võiks olla mõistlik ajutise meetmena teisest päevast alates inimestele ja tööandjatele appi tulla. Üsna eriskummaline on kuulata kogu seda dialoogi siin, ennustades tulevikku, milline saab olema viiruse kulg Eestis. Samal ajal on sellel sügisel Reformierakonna fraktsioon palunud teha valitsusel analüüsi nendest õppetundidest, mis kevadel saadi, ja on oodanud, et selle tulemusena oleks ka läbimõeldud ja läbipaistvad meetmed inimeste aitamiseks ja ettevõtjate aitamiseks. Seda ei pea Riigikogu vajalikuks, seda ei pea ka valitsus vajalikuks, sest sellist analüüsi tänaseks ei ole.

Aprillikuus võttis valitsus vastu sellise suurepärase dokumendi nagu eriolukorrast väljumise strateegia. Viis alategevuskava pidid sellele tulema erinevatest ministeeriumidest, üks nendest Sotsiaalministeeriumist, kes ka selle eelnõuga seotud on. 4. juunil arutas valitsus seda tegevuskava, aga eelmise nädala sotsiaalkomisjoni istungil öeldi, et see on AK-dokument ja seda ei näidata Riigikogu liikmetele. Ja öeldi ka, et värskem, uuem ja kaasajastatum dokument tuleb novembrikuu jooksul. Armsad kolleegid! Novembrikuu jooksul tuleb tegevuskava, kuidas toime tulla teise lainega. See on ennekuulmatu! Ja siin me siis nüüd vaidleme.

Seetõttu kutsun ma Reformierakonna fraktsiooni nimel teid kõiki, head Riigikogu liikmed, siiski mitte tagasi lükkama seda eelnõu, jätma lahti see uks, et me 1. jaanuariks Riigikogu liikmetena saaksime vastu võtta küll võib-olla muudetud kujul, aga eelnõu, mis aitab inimesi – töövõtjaid ja tööandjaid. Teeme muudatusettepanekuid, teeme selle eelnõu paremaks, sest me teame, et Vabariigi Valitsus ei ole seni suutnud otsustada ega püsida ajaraamis, mis võimaldaks Riigikogul seda eelnõu, mida nemad on ette valmistanud, siin menetleda. Harva kiidan ma mõnda valitsuskabineti liiget, aga siinkohal tahaks küll öelda aitäh Tanel Kiigele ja tema töötajatele, samamoodi ametiühingute esindajatele ja tööandjate keskliidu esindajatele. Need otsused, mis on tehtud [haiguspäevade hüvitamiseks] alates teisest päevast ajutise meetmena, on tegelikult meie kõigi huvides. Aitäh teile!

15:22 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Jevgeni Ossinovski, palun, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel!

15:22 Jevgeni Ossinovski

Aitäh, austatud istungi juhataja! Väga veider olukord, kõik – nii sotsiaalkomisjoni esimees kui ka peaminister täna infotunnis – tunnistavad, et olukord viiruse levikuga on kriitiline. Tunnistatakse, et kui lähimatel nädalatel ühiskonnas tõsisemaid muutusi positiivsuse suunas ei toimu, siis võib asi üldse kontrolli alt välja minna. Ja tõepoolest, on vähe inimesi siin saalis ja ka valitsuse liikmete seas, kellel oleks teaduslik või ka arstiteaduslik kompetentsus selleks, et viroloogilist olukorda ennustada. Aga õnneks see puudujääk on korvatud. Need spetsialistid, kes Eesti riigis on, on rääkinud ja öelnud täpselt sedasama kuude kaupa, et valdavalt nakatuvad tööealised inimesed töökohal ja selle vastu tuleb samme astuda.

Selles olukorras kuulda seda, et mõtleme, arutame, valmistume mõtlemiseks, arutame veel, kuidas mõelda – ausalt öeldes alguses tundub see lihtsalt tavapärase poliitilise tühijutuna, mis tuleneb sellest, et on mingisugused vaidlused üleval. Aga olukorras, kus kaalul on inimeste elu ja tervis, sest ühel hetkel, kui viiruse levik kontrolli alt välja läheb – ja mõnes Eesti piirkonnas ta vähemasti ajutiselt ongi seda teinud –, on selle ühiskondlikud kulud väga suured. Ja ma ei mõtle ainult inimelusid, ma mõtlen ka neid sadu miljoneid eurosid, mis siis Eesti ühiskonnal kaduma lähevad, sellepärast et tuleb rakendada rangemaid meetmeid ettevõtete suhtes ja ühiskonna laiemaks sulgemiseks. Üks kõige lihtsamaid asju, mida selles kontekstis teha on võimalik ja mille kohta otsuse langetamise kohustus meil ühiselt on olnud, on haiguspäevad.

Loomulikult võib hakata otsima siit maailmavaatelisi vaidlusi selle üle, kas ikka esimesest päevast või teisest päevast. Noh kui esimesest päevast, siis joovad täis, järgmine päev on pohmell ja ütlevad, et on haiged. Oleme selliseid argumente kuulnud. No olgu! Ei ole ju küsimus selles, et peab ilmtingimata seda eelnõu toetama. On ka alternatiivseid variante, mis laual on olnud. Kõige lihtsam ja kindlasti hädavajalik oleks olnud septembrikuus ära otsustada, et ülemiste hingamisteede haiguse sümptomitega võetud haiguslehed ajutiselt valitsuse reservist katta. Ei olnud mingit probleemi seda teha, oleks ammu tehtud. Kui palju me oleksime seda epideemiat suutnud rohkem ohjeldada tänu sellele otsusele. Ei olnud seda otsust. Loomulikult, ka teisest päevast ja 70% on parem kui tänane. See ei ole ju küsimus olnud, et siin saalis ei olda valmis täpset kompromissi otsima, millisel viisil haigushüvitiste süsteemi viiruse tõrjeks paremaks muuta.

Probleem on olnud hoopis mujal. Ja see argument, et ajutisi meetmeid oleks saanud rakendada küll ja siis oleks tõepoolest saanud mitu surma ära hoida, aga me tahaksime ikkagi pikemaajalist – ma ei mäleta, mis see sõna oli – millegi kindlat süsteemi. Vaadake, see meenutab natuke seda, kui sul on kodu, kus ei ole 15 aastat remonti tehtud. Siis kahtlemata võib abikaasaga arutleda selle üle, et kui kunagi remonti teeme, kas siis värvime seina punaseks või siniseks, kas paneme mummulise tapeedi või lillelise tapeedi. Aga kui sul samal ajal hakkab katus põlema, siis tasub ikka haarata ämbri järele, mitte öelda, et seda tulekahju praegu kustutama ei hakka, sest me otsime siiski pikemaajalisi lahendusi oma kodu probleemile. Ei ole tegelikult nii, ei ole need lahendused üksteisele vastandatud.

Valitsus peaks täna kohe otsustama ära selle valitsuse reservist erakorralise hüvitamise süsteemi nii kauaks, kuni Riigikogu võtab otsuse vastu. Tegelikult ei ole siin mitte mingit küsimust, et ei oleks võimalik poliitilise tahte olemasolul mõne tunniga see sisuline kokkulepe saavutada. Ja see, et seda kokkulepet saavutatud ei ole, võib olla põhjustatud sellest, et ei ole poliitilist tahet, vähemasti kõikidel valitsuse liikmetel. Või on kellelgi valitsuskoalitsiooni liikmetest arusaamatu vastuseis, mida küll varjatakse, ei soovita millegipärast seda avalikult öelda, et ollakse selle vastu. Või siis on prioriteedid mujal. Siin kolleegid plaksutasid selle peale, et saavad ühe mõttetu referendumi korraldada. Võib-olla tegeleb siis Vabariigi Valitsus inimeste eraeluliste probleemidega rohkem kui viirusetõrjega. Ausalt öeldes on see erakordselt vastutustundetu ja selles kontekstis mõistetamatu. Ma tõesti loodan, et me saame ühiskonnana ja parlamendina hoida üleval seda survet, et lähipäevil siiski lõpuks see otsus tuleks, sest seda otsust on hädasti vaja, selleks et viirus kontrolli alla saada. Aitäh!

15:28 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Mart Helme, palun, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna nimel!

15:28 Mart Helme

Lugupeetud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Mind mobiliseeris siia pulti tulema eelkõneleja väljend "mõttetu referendum." Ma ei oleks tulnud siia, kui see eelnev jutt muus osas poleks olnud ka täiesti mõttetu. Lugupeetud rahvasaadiku jutt oli täiesti mõttetu, sisutu, lahendusi mittepakkuv ja täiesti, ütleksin niimoodi: asjatundmatu. (Naer saalis.) Jaa, väga tore! Teate, kes kõige rohkem naeravad? Poolearulised.

Aga nüüd asja juurde. Kas on teil teada mõni Euroopa või maailma riik, kes oleks võimeline olnud koroonaviirusega efektiivselt võitlema? Me näeme tervet rida riike, kus on komandanditunnid, inimesed ei tohi teatud perimeetrist väljapoole minna, koera jalutamiseks on vaja eriluba taotleda, maski kandmise kohustus, maski mittekandmise trahvimine, rahvakogunemiste keeld. Aga mis levib? Levib koroona. Töötavat mudelit selle haiguse vastu ei ole mitte kusagil leiutatud ja ei leiutata ka Eestis.

Eestis on ainult üks mudel ja nii on see ka teistes riikides olnud – see on riigi sulgemine. See on väga paljude äride sulgemine, see on inimeste liikumise, inimeste kohtumiste radikaalne piiramine. Ja nüüd me esitame küsimuse: kas Sotsiaaldemokraatlik Erakond kompenseerib kõik need majanduslikud kahjud, kõik need saamata jäänud palgad, kõik need pankrotti läinud ettevõtted? Ei kompenseeri. Siis tuleb jälle keegi siia mõttetult õhku võngutama ja ütleb, et valitsus peab tegema, valitsus peab reservist raha võtma, valitsus peab selle-teise-kolmanda kinni maksma. Vaadake, sotsialistid, kommunism kukkus kokku sellepärast, et ei olnud raha kõige kinnimaksmiseks, ja ei ole ka selles riigis raha kõike kinni maksta. Lootusetu, seda ei juhtu. Järelikult, kui me vaatame kogu seda pilti, siis me näeme ühte asja väga selgelt: olulisel määral tuleb viirus meile sisse praegu üle piiri. Ja kui me nüüd ütleme, et paneme piirid kinni, võtame piirid kontrolli alla, siis kes hakkab esimesena karjuma? Globalistid hakkavad esimesena karjuma, kuidas valitsus tahab riigi kinni panna, valitsus tahab suletud Eestit, valitsus on ebademokraatlik jne. Me kuulsime seda juba kevadel, aga eks te oskate ju korrutada seda ka nüüd sügisel. Me ei ole veendunud, et ühiskondlik resonants suurte piirangute kehtestamisele oleks positiivne. Me ei ole veendunud, et järjekordne teatud elualade, teatud majandusalade pankrotti viimine suurte piirangutega oleks mõttekas.

Sellesse konteksti mahutub muide ka see seaduseelnõu. See seaduseelnõu on puhas kommunistlik seaduseelnõu, sest ta nõuab jälle valitsuselt lisaressursi suunamist. Tõsi küll, ma ütleksin, et võrdlemisi mõistlikul ja õilsal eesmärgil, aga lisaressursi suunamist. Aga kust see lisaressurss tuleb, ega kommunistid kunagi seda ei tea ega küsigi. Välja arvatud siis, kui raha on otsas, siis nad hakkavad vaatama, kellelt oleks midagi võimalik veel ära võtta, et seda auku täita. Ja seetõttu ma arvan, et mõttetu jutu peale koalitsioonisaadikud rohelist nuppu ei vajuta. Aitäh!

15:32 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Indrek Saar, kas protseduuriline küsimus?

15:33 Indrek Saar

Jaa, mul on protseduuriline palve istungi juhatajale. Me ilmselgelt nägime kõike seda, mida üldiselt Riigikogu kodukorda kirjutades ja kindlasti seda riiki luues tauniti. Nägime, et Riigikogu kõnetoolis, kust kõneldakse mitte ainult oma poliitiliste oponentidega, vaid ka Eesti rahvaga, kasutatakse väljendeid, mis on ilmselgelt üle teatava piiri ja mida viisakad inimesed ei kasuta. Ja siin, ma arvan, on Riigikogu juhataja kohustus sellele kolleegide tähelepanu juhtida. Kui te panite tähele, milliste sõnadega Mart Helme seda kõnet alustas, siis ma arvan, et oleks küll olnud põhjust juhtida tema tähelepanu sellele, et me võiksime jääda üksteise vastu siiski viisakaks. Rääkimata sellest, et Mart Helme loomulikult ei ole selle seaduseelnõu mõttest aru saanud, aga see ei ole juhataja kohustus talle seda selgitada.

15:34 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Ma panin tähele ja lausa panin kirja, et üks esineja alustas terminiga "poolearulised" ja temale eelnev esineja lõpetas sõnaga "vastutustundetu". Üks esineja lõpetas "mõttetu referendumiga" ja teine alustas "mõttetu jutuga". Nii et ma kutsun, kolleegid, teid tõepoolest üles olema oma sõnakasutuses vastastikku väga korrektsed. Jevgeni Ossinovski, kas protseduuriline küsimus?

15:34 Jevgeni Ossinovski

Mul on vastusõnavõtt.

15:34 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Jaa, palun! See õigus on.

15:34 Jevgeni Ossinovski

Esiteks on siiski kaks erinevat asja, mis poliitilises vaidluses on. Üks asi on, kas keegi leiab, et kellegi sõnavõtt või seisukoht on mõttetu, ja teine asi on võrrelda demokraatlikult valitud Eesti Vabariigi parlamendi liikmed ja siin esindatud poliitilisi jõudusid repressiivsete totalitaristlike režiimide peavooludega. Seda teile märkuseks.

Aga vastusõnavõtt. Tõepoolest, härra Helme sõnad ju kinnitavad seda, mida ma ütlesin, et prioriteedid on mujal, kui ta ise tunnistas, et teda ajendas pulti minema küsimus rahvahääletusest, mitte viirusest. See kindlasti vastab tõele ka sellepärast, et minu jutust ja sotsiaaldemokraatide ettepanekust tal ka ei olnud õnnestunud aru saada. Meie ei ole nõudnud karme piiranguid, vaid vastupidi, ütlesime, et üks asi – ja see ongi selle eelnõu eesmärk –, mida on võimalik teha selleks, et vältida üleüldisi sotsiaalseid piiranguid, millel saab olema väga suur ühiskondlik hind majanduslikus mõttes ja laiemalt sotsiaalselt, on haiguspäevade hüvitamine. See võimaldaks inimestel jääda vabatahtlikult koju ja sellisel viisil saada viirus kontrolli alla ilma nende piiranguteta.

Ühtegi sisulist põhjust, miks seda ei peaks otsustama, ei suutnud tänased ettekandjad keegi välja tuua. Räägitakse, et kõik on nagu nõus, aga otsustatakse ja mõeldakse. Selles mõttes tuleb tõele au anda, et härra Helme vähemasti tunnistas, et tema on haigete inimeste kojujäämise kompenseerimise vastu. Tema arvab, et inimesed ei vaja raskel ajal toetust, kui nad koroonahaigusega koju jäävad. Vähemasti sai pilt selgemaks. Ma tänan!

15:36 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Austatud kolleeg, ma ei saa kuidagi teie märkusega nõustuda. Kommunistlikke parteisid on täiesti demokraatlikes riikides ja kommunistlikke ideid levitavaid erakondi on täiesti demokraatlikes riikides.

Aga läheme edasi tänase päevakorraga. Rohkem fraktsioonidel läbirääkimiste soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 244 esimesel lugemisel tagasi lükata. Head kolleegid, me läheme selle ettepaneku hääletamise juurde.

Austatud Riigikogu, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 244 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

15:39 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ettepaneku poolt hääletas 51 Riigikogu liiget, vastu 26, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust. Eelnõu on tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja. Tänane esimene päevakorrapunkt on läbitud. 


3. 15:40 2021. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (254 SE) teine lugemine

15:40 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Tänane teine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud 2021. aasta riigieelarve seaduse eelnõu 254 teine lugemine. Ma palun ettekandjaks rahanduskomisjoni esimehe Aivar Koka.

15:40 Aivar Kokk

Hea juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas 2021. aasta riigieelarve seaduse eelnõu teisele lugemisele saatmiseks oma 26. oktoobri, 4., 9. ja 10. novembri istungitel.

Järgmisel aastal on riigieelarve kulutuste maht pea 13 miljardit eurot ja tulude maht ligi 11 miljardit eurot. Vahe on tingitud vajalikest investeeringutest majanduskasvu taastamisse, tänu millele ületab kulude maht tulude kasvu. Valitsussektori investeeringute maht ulatub järgmisel aastal ligikaudu 1,9 miljardi euroni. Euroopa Liidu toetusi on 2021. aasta riigieelarvesse kavandatud üle 1,4 miljardi euro.

Maksutulu kasvab järgmisel aastal 9,3 miljardile eurole, tänavu oli ligikaudu 9 miljardit eurot. Maksukoormus langeb järgmisel aastal 32,7%-ni SKP-st, tänavu oli see 33,8%. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, k.a 2. novembriks esitati eelnõule Riigikogu liikmete ja fraktsioonide poolt 43 muudatusettepanekut.

Rahanduskomisjon koostas ühe mitmest osast koosneva muudatusettepaneku, milles on suures osas ministeeriumide valitsemisalade sisesed ja vahelised täpsustused. Samuti muudatus seoses vajadusega toetada rahvusvahelise meretranspordi jätkumist Eesti sadamate kaudu ning motiveerida kaubasaajaid suunama oma kaubavoogusid Eesti sadamate kaudu. Sellega vabastatakse Eesti sadamatesse sisenevad laevad 50% ulatuses veeteetasude maksmisest alates järgmise aasta 1. aprillist kuni järgmise aasta lõpuni ning kompenseeritakse riigieelarves see saamata jääv tulu.

Muudatusettepanekute selgitused on toodud muudatusettepanekute loetelus. Komisjon jättis Riigikogu fraktsioonidelt ja liikmetelt laekunud muudatusettepanekud arvestamata. Muudatusettepanekute arutelul edastas Rahandusministeeriumi esindaja täiendavat teavet ettepanekute ja nendes toodud katteallikate kohta, mis oli aluseks komisjoni seisukohtade kujundamisel.

Olulisemad neist põhjendustest olid järgmised. Pensionide vabastamine tulumaksukohustusest keskmise vanaduspensioni ulatuses mõjutaks ainult neid pensionäre, kelle pension ületab keskmist vanaduspensioni. Tulujaotuse mõttes õiglasem meede on erakorraline pensionitõus, millest võidavad ka pensionärid, kelle pension jääb alla keskmise.

Kohalike omavalitsuste toetusfondis on teedele kavandatud baassummaks 29,3 miljonit eurot. Käesoleva aasta lisaeelarvega eraldati täiendavalt 30 miljonit eurot, mis võrdluses 2021. aastaga näitab kasvu. Muudatusega ei suurendata kohalike teede hoolduseks minevaid vahendeid kaks korda, vaid soovitakse muuta jaotuspõhimõtteid. Tallinna Linnahalli renoveerimiseks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile vahendeid ette nähtud aastateks 2022 ja 2023.

Koolilõunatoetuse suurendamine riigieelarvest ei suurenda tingimata koolides mahetoidu kasutamist. Sellisteks muudatusteks on vaja eelnevalt määratleda täpsed eesmärgid ning need omavalitsustega ka kokku leppida. Õpetajate arvestuslik keskmine palk on käesoleval aastal 1540 eurot ja see moodustab riigi keskmisest palgast 108%. Õpetajate palgakasv on Eestis olnud OECD riikidega võrreldes üks kiiremaid.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eestvedamisel on EAS-i baasil loomisel nii innovatsiooniagentuur kui ka rakendusuuringute programm. Projekteerimiseks on 2021. aastaks juba kavandatud 12,6 miljonit eurot. Ei ole võimalik protsessi nii palju kiirendada. Kavas olnud teemaplaneeringud on töös, et võtta kasutusele 20 miljonit eurot täiendavaid vahendeid projekteerimiseks.

Haridus- ja Teadusministeeriumil jääb igal aastal järele planeeritud õppetoetuste vahendeid. Kutseõppes on suur õppe katkestajate määr. 2017/2018. õppeaastal katkestas kutseõppe 21,7% õppuritest. Ülikoolidele riigi poolt eraldatav tegevustoetus on määratud ülikoolide ning Haridus- ja Teadusministeeriumi vahelistes halduslepingutes ja rahastamise kokkulepetes. Ühele konkreetsele ülikoolile eraldi vahendite eraldamine ei ole kõikide ülikoolide võrdväärne kohtlemine. Vabariigi Valitsus on otsustanud eraldada alates 2021. aastast Haridus- ja Teadusministeeriumile ülikoolide halduslepingutest tulenevate tegevuste täiendavaks rahastamiseks 12,8 miljonit eurot. Seejuures tuleb reaalne tõus 7,8 miljonit eurot. Üleminek ühtsele eestikeelsele haridusele peab toimuma järk-järgult ning selleks on kavandatud kokku 8 miljonit eurot, et toetada eesti keelest erineva emakeelega õpilasi eesti keele omandamisel.

Kehtiv riigikaitse arengukava 2017–2026 näeb ette, et välja arendatud võimed peavad olema elutsükli jooksul vastavuses Eesti riigikaitse ressursilise võimalustega. Kaitseministeerium arvestab rannikukaitsevõime arendamisel ette antud eelarveliste vahenditega ja lähtub kinnitatud riigi eelarvestrateegiast 2021–2024.

Lisaeelarvega eraldati 2020. aastaks Maaelu Edendamise Sihtasutusele 200 miljonit eurot, selleks et pakkuda põllumajandus- ja toidusektorile ning maheettevõtjatele erinevaid majandusmeetmeid, mis aitaksid leevendada koroonaviiruse levikust tulenevaid majanduslikke raskusi. 2020. aasta riigieelarve muutmise seaduse eelnõu kolmandaks lugemiseks valmistati eile rahanduskomisjoni ettepanekul ette muudatusettepanek, millega eraldatakse põllumeestele 12 miljoni euro suurune toetus.

Lisaeelarvega eraldati 2020. aastaks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile turismisektori toetamiseks 25 miljonit eurot, millest 5,7 miljonit eurot suunati oktoobris turismisektori toetamiseks 2020. aasta kevadel kriisimeetmest välja jäänud sihtrühmadele. Euroopa Liidu taaskäivitamisrahastu kaudu kavandatakse toetust kohalikele omavalitsustele kergliiklusteede rajamiseks 5 miljoni euro ulatuses. Eelarvesse on kavandatud 2021. aastal 4,2 miljoni eurone Elektrileviga sõlmitud juurdepääsuvõrkude passiivse lairibataristu toetusmeede, millega 2023. aasta lõpuks peaks maapiirkondades saama ülikiire juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse 40 000 aadressi. Lisaks on taastekavast kavandatud vahendid viimase miili ühenduste väljaehitamiseks.

2020. aasta riigieelarves kavandati vahendeid aktsiaseltsi Eesti Energia aktsiakapitali suurendamiseks selleks, et muuta põlevkivienergiat keskkonnasõbralikumaks, asendades põlevkivi otsepõletamise teel elektri tootmine järk-järgult põlevkiviõli ja elektri koostootmisega.

Riigikassa ei saa edasi laenata kohalikele omavalitsustele turutingimustest soodsamalt, sest muidu rikutakse konkurentsireegleid. Laenu andmisel peab riigikassa aluseks võtma ikkagi turu keskmise marginaali. Kuna marginaali arvel võitu ei saaks, on mõistlik jätta kohalikele omavalitsustele laenu andmine pankade ülesandeks. Turutõrget laenu saamisel ei ole, et keskvalitsus peaks konkurentsi sekkuma ja vähendama erasektori võimalusi teenuseid pakkuda.

Aastal 2020 otsustas Vabariigi Valitsus palkasid mitte suurendada. Lisaks vastavalt majandusprognoosile on palgatulu kasv peatunud 2020. aastal kõigil tegevusaladel ja hooajalisi tegureid arvesse võttes on keskmine palk esimese kvartaliga võrreldes kahanenud.

Pensionide solidaarsuse tagamiseks muudetakse pensionivalemit, kus esimese samba pensioniõigused sõltuvad 50% ulatuses sotsiaalmaksust ja 50% ulatuses staažist. Ühendosa lisandumine aeglustab esimese samba pensioni ebavõrdsuse kasvu ja tagab madalapalgalistele vanaduses parema sissetuleku. See seadus rakendub järgmise aasta 1. jaanuarist.

Tallinna Haigla projekteerimiseks vajaminevad kulud on esialgu kavandatud EL 2021+ vahenditest ja arvestatud aastast 2022. Vabariigi Valitsusele esitati pikaajalise hoolduse kontseptsioon 2019. aasta novembris. Välisvahendite uues perioodis (EL 2021+) on kavandatud pikaajalise hoolduskoormusega seotud tegevuste rahastamine. Laenukoormuse suurus on arvestatud tänaste tulude ja kulude juures. Seda vähendades tuleks vähendada ka kulutusi.

Riigieelarve seaduse § 28 lõike 2 kohaselt esitatakse riigieelarve seaduses sätted, mille esitamise kohustus tuleneb õigusaktist või mis on seotud eelarveaastal riigieelarve vahendite kogumise, toetusena saamise, vahendamise või kasutamise korralduse või tingimustega. Seega kajastatakse aastase eelarve tekstiparagrahvides otseselt riigieelarve vahendite kasutamisse puutuvat. Aitäh!

15:50 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Teile on ka küsimusi. Aivar Sõerd, palun!

15:50 Aivar Sõerd

Aitäh, austatud ettekandja! Kõigepealt ma teen ühe täpsustuse. Riigieelarves ei ole 1,9 miljardit investeeringuid, vaid 963 miljonit. Kohalikud omavalitsused teevad investeeringuid oma eelarvest, mida rahastatakse kas laenude või omatuludega, neid ei ole õige riigieelarve koosseisu arvata, nii et ärge eksitage. Aga ma küsin selle asja kohta natuke täpsemalt. Te mainisite Tallinna Linnahalli. See on plaanis aastatel 2022–2023, aga eelarve seletuskirjas on selline rubriik nagu toetused omavalitsustele, seal on Tallinna Linnahallile millegi pärast  2021. aasta real 20 miljonit. Ma küsingi, mida selle 20 miljoni eest tehakse. Ilmselt projekteeritakse, aga mida projekteeritakse, kas kontserdimaja, konverentsikeskust või mõlemat koos? 

15:53 Aivar Kokk

Aitäh, Aivar, täpsustuse ja küsimuse eest! Äkki sa aitad mind? Mis punkti all oli meil parandusettepanek? Kui küsida minu käest, mida täpselt projekteeritakse, siis vastus on, et seda ei ole rahanduskomisjonis küll kordagi arutatud, mis linnahallist tulevikus peaks tulema. On olemas kokkulepe, et Vabariigi Valitsuse ja Tallinna linna vahel, et renoveerida linnahall sellel kümnendil, ja on olnud mitmeid erinevaid arutelusid, mis selles hoones peaks olema, alates konverentsikeskusest ja lõpetades kontsertsaalidega. Vahepeal kevadel, enne koroona tulekut, oli Eestis ka üks eraettevõte, Tallink Grupp, kes oli valmis Tallinna linnaga läbirääkimisi alustama, et Tallink Grupp renoveerib linnahalli ja ehitab sinna ka laevadele sadama. See projekt on tänaseks küll seisma pandud. Aga 20-miljoniline investeering on loomulikult kõigepealt selle hoone tänase olukorra hindamiseks ja projekteerimiseks. Aga mis täpselt sinna projekteeritakse, seda otsustab Tallinna linn, sest see objekt on täna ikkagi Tallinna linna omandis.

15:53 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Urmas Kruuse, palun!

15:53 Urmas Kruuse

Aitäh, austatud istungi juhataja! Auväärne ettekandja! Te mainisite selle aasta eelarvet ja võimalikke põllumajandustoetusi. Põllumajandusettevõtted tegid ettepaneku, et see toetus võiks olla kaks korda suurem, ja mina tegin rahanduskomisjonile ettepaneku, et see toetus võiks olla vähemalt nn üleminekutoetuse määras ehk 15,3 miljonit. Üleminekutoetuse märgiline tähendus on minu arvates olnud sellele valitsusele kogu aeg oluline. Miks siis ikkagi ei leitud vähemalt 15,3 miljonit, rääkimata sellest 22-st või 24 miljonist, mida põllumajandusorganisatsioonid ise ettepanekuna soovisid? Kui MES-i kaudu oleks võib-olla jäetud mõned toetused näiteks teede-ettevõtetele andmata, oleks jätkunud raha ka laiemas mõttes kriisimeetmete jaoks, mis jõuaks otse ettevõtjani. 

15:54 Aivar Kokk

Aitäh! Hakkame tagantpoolt peale. Kui rahanduskomisjonis oli MES-i meetme arutelu – kokku siis 200 miljoni euro laenu ja toetuste taotlemise võimalus – siis oldi esialgu väga kriitilised ja arvati, et põllumajandussektor on liiga väike sektor. Lisaeelarve arutelul jõuti lõpuks kokkuleppeni, et seda toetust võivad küsida kõik maal tegutsevad ettevõtted. See "maal tegutsevad" tähendas seda, et välja jäid Tartu, Tallinn ja üks Tallinna külje all olev omavalitsus, ülejäänud omavalitsustes tegutsevad ettevõtted saavad sealt toetust küsida. Seda teedeehitajat ma ei tea. Ma ei tea, kes see teedeehitaja oli, kes sealt laenu sai. 

Ma pean täna kiitma kogu rahanduskomisjoni. Kahel korral järjest on rahanduskomisjon oma otsusega, oma ettepanekuga põllumajandust toetanud. Eelmisel aastal oli top-up'i 5 miljonit lisaks ja sel aastal 12 miljonit lisaks. Ma ei ole saanud ühestki valdkonnakomisjonist ettepanekuid rahanduskomisjonile. Ma olen saanud küll fraktsioonidelt ja Riigikogu liikmetelt neid ettepanekuid, aga kõik valdkonnad arutatakse kindlasti läbi ka valdkonnakomisjonides. Mõne teema kohta me tavaliselt küsime ka informatsiooni valdkonnakomisjonidest, aga ettevõtjana ma ütlen, et 12 miljonit on 12 miljonit. Ma tänan sind ettepaneku eest, see oli vist 15,3 miljonit, kui ma õigesti mäletan, aga ma arvan, et veel mõned nädalad tagasi me rääkisime 5 miljonist, siis me rääkisime 10-st ja lõpuks me suutsime kokku leppida 12 miljoni peale. See on komisjoni otsus ja ma usun ja loodan, et järgmisel nädalal, kui 2020. aasta lisaeelarve parandusettepanekuid siin saalis arutatakse, siis kõik toetavad neid konsensuslikult. Tänasel hetkel ma saan öelda, et 12 miljonit on saanud komisjoni konsensusliku toetuse. Kas teise ja kolmanda lugemise vahel leitakse järgmiseks aastaks veel vahendeid, seda ma täna ei julge välja öelda. Hetkel ei ole kokku lepitud, mille arvelt seda katta. Kui leitakse katteallikas, siis on võimalik selle teema juurde veel järgmistel nädalatel tagasi tulla. 

15:57 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Hanno Pevkur, palun!

15:57 Hanno Pevkur

Aitäh! Hea Aivar! Ma usun sinu ettenägemisvõimesse ja kindlasti oled sa oma seisukohti korduvalt väljendanud. Samas, rahvusringhääling teadis juba sinuga loo tegemise ajal, et riigieelarve teine lugemine on läbitud. Minule teadaolevalt me veel püüame seda siin arutada.

15:58 Aivar Kokk

Jaa, ma kohe vastan sulle ... Okei! Kui ringhäälingus loeti valesti lugu, kus oli kirjutatud, et käib 2020. aasta lisaeelarve ettevalmistamine teiseks lugemiseks, ja kirjutati sinna oma tarkusest 2021. Ma kuulasin ise seda saadet, ma tean, mis sinna saadetud oli. Pressiteates oli õigesti kirjutatud. Vabandust!

15:58 Hanno Pevkur

Härra istungi juhataja, kas ma saan oma 40 sekundit tagasi, palun? Ma tänan!

Ma tuleksin oma küsimusega selle juurde ka, mis on tihtipeale su enda seisukoht olnud ja mida sa oled ka varasemalt siin Riigikogu kõnetoolis väljendanud, et kui Riigikogu näeb kusagil muret või valitsuse viga, siis tuleb see parandada. Sellest tulenevalt, kui vaadata, et me oleme eelarvega 2 miljardiga miinuses, siis ma küsin sinult, kes sa peaks Riigikogus vastutama rahanduspoliitika kujundamise ja rahanduskomisjoni töö korraldamise eest, et kuidas sulle tundub, kas see ei ole viga, et valitsus on kahemiljardilise miinusega eelarve meile siia toonud? Kas sinu arvates on see igati okei, et meil on nii suur eelarve defitsiit ja kas rahanduskomisjon ei pidanud vajalikuks seda vähendada?

15:59 Aivar Kokk

Aitäh! Kui vaadata seda seisu, mis oli septembri alguses, kui kõik ministeeriumid olid esitanud oma soovid 2021. aasta eelarvesse, siis ma võin julgelt öelda, et nende läbirääkimiste juures olin ma ka kui rahanduskomisjoni esimees ja me kärpisime väga palju. Mingil hetkel oli ka see koht, kus tekkis tunne, et kui veel kärpida, siis tuleb kellegi või millegi arvelt kärpida.

Kui vaadata täna kogu maailmas toimuvat, siis me oleme alati toonud Saksamaad endale eeskujuks kui korraliku eelarvedistsipliiniga riiki. Me näeme väga selgelt, et ka Saksamaa on läinud seda teed, et on laenu juurde võtnud, et majandust turgutada. Enamus laenuvahendeid läheb kas investeeringuteks või siis näiteks palgatoetusteks, et mingil perioodil toetada nii tööandjaid kui töövõtjaid, et sellest majanduse kriisiolukorrast kergemalt välja tulla. Tänasel hetkel on 2 miljardit see number, mis siin laua peal on. Kas see [defitsiit] peaks aastate pärast suurenema? Ma ütlen oma arvamuse, et kui sama hullu kriisi kui kevadel oli, ei tule, siis kindlasti on antud valitsusele ülesanne, et RES-i arutelul peab kokku hoidma, mitte laristama. Nii et ka see eelarve kindlasti, võrreldes lisaeelarvega, on väga korralik ja kokkuhoiu eelarve.

16:01 Aseesimees Siim Kallas

Andres Sutt, palun!

16:01 Andres Sutt

Aitäh, hea juhataja! Hea rahanduskomisjoni esimees! Peaminister ütles täna infotunnis, et ta lükkab ümber, et õpetajate palk on neljaks aastaks külmutatud. Kui ma vaatan valitsuse eelarvestrateegiat, siis see ütleb väga üheselt, et õpetajate palk säilib praegusel tasemel. Kui ma vaatan eelarve seletuskirja, siis seal on ka juttu sellest, et taset tuleb hoida. Kes nüüd eksitab, kas peaminister või eelarvestrateegia ja eelarve seletuskiri?

16:02 Aivar Kokk

Ma arvan, et ma olin praktiliselt kõikide eelarve läbirääkimiste juures ja seal ja seal küll räägiti 2021. aastast ja oli kokkulepe, et sellest aastast külmutatakse kõik palgad, sealjuures ka õpetajate palk. Kuidas sinna tuli, et see on neljaks aastaks, see küsimus on, ma arvan, ka kõigil koalitsioonipoliitikutel. See on näpukas. 

16:02 Aseesimees Siim Kallas

Mart Võrklaev, palun!

16:02 Mart Võrklaev

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Te oma ettekandes nimetasite, et ükski Riigikogu liikme või fraktsiooni tehtud muudatusettepanek ei leidnud rahanduskomisjonis toetust. Samal ajal te kiitsite rahanduskomisjoni liikmeid, sealhulgas isegi opositsiooni omasid, et oli konstruktiivne ja tubli töö ja te suutsite komisjoni nimel esitada mitmed muudatusettepanekud. Kas te avaksite natuke seda teemat, kuidas on võimalik, et meil on rida muudatusettepanekuid fraktsioonide ja Riigikogu liikmete poolt ja ükski ei sobi? Mis neil siis viga on või miks neid ei saa arvestada?

16:03 Aivar Kokk

Aitäh! Kui ma vaatan muudatusettepanekuid, siis see on õige vastus, et me ühtki muudatusettepanekut ei toetanud. Kui me vaatame teistpidi, ma ka oma ettekandes ja Urmasele vastates ütlesin, et näiteks põllumajandussektori erinevate valdkondade toetuseks selle aasta eelarve parandusena sisse viidud 12 miljonit eurot ehk enamik toetusesoove, mis põllumajandussektoril on, on siin kirjas. 

On ka teemasid, mis kindlasti tulevad veel teise ja kolmanda lugemise vahel. Eelnõu on ettevalmistamisel ja kui komisjoni liikmed seda toetavad, siis saame seda hääletada. Näiteks kui me sellest aastast vabastasime lisaeelarves metsandusega tegelevatele inimestele 5000 eurot tulumaksust, siis on minu palvel järgmiseks aastaks sama vabastus ette valmistatud ka füüsilisest isikust ettevõtjatele, kes tegutsevad põllumajandussektoris. Aga see ei mõjuta otseselt 2021. aasta eelarvet. Tulumaksu tagastust saab küsida alles 2022. aastal, kui tuludeklaratsioon esitatakse. 

On teemasid, mis on lahendatud, on teemasid, mida lahendatakse, ja on ka veel teemasid, mis on õhus, mis ei ole jõudnud kokkulepete või kompromissideni, kelle või mille arvelt neid kulusid katta.

16:04 Aseesimees Siim Kallas

Liina Kersna, palun!

16:05 Liina Kersna

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Täpsustuseks: te tõesti ütlesite väga korrektselt, et OECD riikidega võrreldes on meie õpetajate palgad väga kiiresti kasvanud, aga hoolimata sellest kasvust on jätkuvalt Eesti õpetajate palgad OECD riikidega võrreldes ühed kõige madalamad. Aga küsida tahan ma hoopis koolipsühholoogide teemal. Te olete ajakirjanduses öelnud, et sotsiaaldemokraatide ettepanek koolipsühholoogide kutseaasta rahastamiseks on teile sümpaatne. Seal oli11 rahvasaadikut, kes selle ettepaneku tegid, neist kaks olid tõesti ka sotsiaaldemokraadid. Me teame, et ainult 36% koolides on koolipsühholoog. Seadus ütleb meile, et riik peab tagama abi vajavale lapsele seitsme päeva jooksul tasuta psühholoogilise toe. Mis on teie plaan, kuidas me saaksime nii, et igas koolis oleks koolipsühholoog? Sest ma saan aru, et seda ettepanekut praegu ei toetatud. 

16:06 Aivar Kokk

Aitäh väga hea küsimuse eest ja aitäh selle täpsustuse eest! Kui sa mu käest küsid, siis tõesti, see on mul hinge peal ja see on üks valdkond, mis ei ole naljaasi, vaid väga oluline. Me teame ka, milliseid juhtumeid on olnud viimastel aastatel meie lastega. Ma suhtlesin sel teemal ministritega, kõige rohkem haridusministriga. Hea haridusminister kinnitas mulle, et tema eelarves on need vahendid olemas, et koolipsühholoogide teemat toetada.

Nüüd on seal mitu erinevat küsimust. Üks on see, millele tegelikult ei ole mina lõplikku vastust saanud, ehkki ma olen küsinud mitmete Riigikogu liikmete käest ja ka koolipsühholoogide käest. See on teema, et koolipsühholooge koolitatakse kahes ülikoolis. Teine on see, et kui nad kooli lõpetavad, siis neil on vaja aasta tööd teha, enne kui nad saavad tunnistuse. Ja kolmas küsimus on see, kas peaks hoopis omavalitsusi toetama, et nad saaksid oma koolidesse psühholoogi palgata. Ma saan aru, et haritud psühholooge on vähe. See on kõige kriitilisem koht. Suurusjärk, kui palju raha on küsitud, on ju mitmesaja tuhande euro juures. On suuremaid ja väiksemaid numbreid.

Ma pean ka tunnistama, et huvigrupp, kes selle valdkonnaga iga päev tegeleb ja kes on selle probleemiga meie juurde tulnud, nii sulle kui ka mulle helistanud, on ka suhelnud kahe ministeeriumi ametnikega, aga tundub, et ministriteni see mure ei jõua. Ma lihtsalt ütlen, et ma küsisin veel eelmisel nädalal samal teemal ja me proovime veel järgmise nädala alguses sel teemal arutada ja lahendusi otsida. Ma palusin ka haridusministrilt, et ma näeksin seda kohta, kus see võimekus on.  Me peame siis teise ja kolmanda lugemise vahel otsustama, kas otsida sinna vahendeid või mitte. Aitäh, Liina!

16:08 Aseesimees Siim Kallas

Urve Tiidus, palun!

16:08 Urve Tiidus

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud komisjoni esimees! Praegune keeruline aeg tervishoius seoses COVID-19-ga on toonud meie teadvusesse rohkem kui oli mõni aeg tagasi selle, mis roll on meditsiiniõel. 11 Reformierakonna liiget tegid ettepaneku tõsta meditsiiniõdede palkasid, anda selleks haigekassale raha juurde. Lihtsalt niisugune fakt, et Eestis on täitmata praegu peaaegu 600 õe töökohta ja see lisapinge ähvardab õdede puudust veelgi suurendada. See oli väga mõistlik ettepanek. Ma küsin teie käest otse: kas see teema tekitas teil ka mingisugust diskussiooni komisjonis ja mis oli põhiline argument, mispärast see toetuseta jäi? 

16:09 Aivar Kokk

Aitäh! Kui me vaatame järgmise aasta riigieelarvet, siis haigekassale on seal ka ette nähtud lisatoetus. Otse ei saa riik kahjuks õdedele palgaraha anda, see on seotud lepingutega haigekassa ja haiglate vahel. Me saame küll läbi haigekassa nõukogu teha ettepanekuid ja soovitada, et need lepingud avatakse ja leitakse sinna vahendeid juurde, aga praegusel hetkel on haigekassale järgmiseks kolmeks aastaks lisarahastus ette nähtud nii eelarves kui RES-is.

16:09 Aseesimees Siim Kallas

Signe Riisalo, palun!

16:09 Signe Riisalo

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Ma lähen kahe eelmise küsija tuules. Me teame, et riigi võlakoormus on nüüdseks 6,6 miljardit ja iga Eesti inimene peab kandma sellest 5100 eurot, mis on väga suure osa inimeste jaoks väga suur summa. Kui me mõtleme, mis see inimene siis tegelikult selle eest vastu saab, kui me riigieelarvet vaatame, siis tänases tervisekriisiolukorras me teame, et 15 aasta pärast saab haigekassa puudujääk olema 900 miljonit. Me oleme kuulnud teie käest, et 35 miljonit eurot lisaraha näiteks õdedele ei ole võimalik eelarvest leida. Me teame seda, et koolipsühholoogidele ei ole võimalik lisaraha leida. Aga minu küsimus ongi tervis ja vaimne tervis, mis on väga olulised küsimused. Mida siis inimene saab sellest eelarvest?

16:11 Aivar Kokk

Eelarvest saab ju väga palju, eks kogu see eelarve on ju Eesti inimeste jaoks, see ei ole Riigikogu liikmete jaoks. Ka tervishoiule ja haigekassale on päris korralik summa, järgmise aasta eelarves suurendatakse ka riiklikku toetust. Pluss see, et tervishoidu investeeritakse järgnevatel aastatel ligi miljard eurot. Kas kõik need investeeringud õnnestuvad ja mis aastaks viimane haigla valmib (siia on kirja pandud, et kuni 2027. aastani)  ja kas see kõik ka Euroopa Liidu vahenditest toetust saab, see selgub siis, kui Euroopa Liidu fondid on avatud ja otsused tehtud. Aga see eelarve pöörab tervishoiule kindlasti kõigi aegade suurimat tähelepanu. Aga tunnistan sulle, et see läheb rohkem betooni kui inimestesse.

16:12 Aseesimees Siim Kallas

Jürgen Ligi, palun!

16:12 Jürgen Ligi

Aitäh! Kindlasti auväärt rahanduskomisjon arutas põhjalikult, mis on see strateegiline vaade eelarve tegemisel, et kuidas on niimoodi juhtunud, et Eesti on kukkunud rahandus- ja eelarvepoliitika priimusest kõige sügavamale põhja. Mis need kaalutlused on? Järgmisel aastal on meie eelarve struktuurne puudujääk Euroopa suurim, pluss on veel mitu sarnast näitajat. Mis see tarkus on? Kas on nii, et struktuursest miinusest lihtsalt kasvatatakse välja ja tuleb lillemeri, nagu ütles rahandusminister? Kas on nii? 

16:13 Aivar Kokk

Aitäh, Jürgen! Mul on hea meel, et sa oled alati aktiivselt osalenud kõikidel rahanduskomisjoni istungitel. Vahel tuleb sind ka niimoodi heas mõttes vaigistada, et lasta ka teistel küsimusi esitada. Eks see on alati kahe teraga mõõk. Ühelt poolt oleme täna ikkagi, sõltumata sellest, et laenukoormus protsentuaalselt kasvab, Euroopas kõige väiksema laenukoormusega riik. Teiselt poolt ma olen sinuga, Jürgen, kindlasti selles ühte meelt, et lillemerd, helesinist taevast ja rohelist muru on kindlasti raske praegu näha. Järgnevatel aastatel tuleb kuskilt püksirihma pingutada ja teatud otsuseid teha, nii nagu enne oli juttu ka haigekassa teemal.

Tuletan meelde Riigikontrolli eelmise nädala ettekannet. Eks need otsused, mida suudetakse sellise maksukoormuse juures Eesti elanikele pakkuda, on ees. Ühel hetkel tuleb ausalt tunnistada, mis on võimalik ja mis mitte. Aga eks see on alati aruteluteema ja tagantjärele tarkus, kas oleks pidanud teatud investeeringuid tegema varasematel aastatel, kas nüüd on õige aeg või on viie aasta pärast õige aeg neid investeeringuid teha.

Milliseid investeeringuid kellelegi vähem või rohkem meeldivad, eks see sõltub ka koalitsioonist ja arusaamistest. Selge, et koroona tõi meie eelarvesse raskused, kuid natuke enne seda oli juba miinuspool näha. Aga kui me näeme, et kõik ülejäänud Euroopa riigid on ka oma laenukoormust tõstnud ja tõstavad ka järgmisel aastal, laenavad juurde, siis ei saa me olla ainuke saar siin keset Euroopat, kes ühtegi senti juurde ei võta ja proovime ikka ära elada, sest näed, su kolleegid küsivad sotsiaalvaldkonda ju toetusraha.

16:15 Aseesimees Siim Kallas

Urmas Kruuse, teine küsimus, palun!

16:15 Urmas Kruuse

Aitäh, austatud istungi juhataja! Auväärt ettekandja! Tuleb küll nentida, et ükski Jüri Ratase valitsus ei ole pidanud püksirihma pingutama, vaid on toimunud päris laiaulatuslik raha laialijagamine. Selle tõttu ei saa olla ka nõus selle vaatega, et kirjutame igaks juhuks eelarvestrateegiasse nullid ehk mitte mingit tõusu ehk külmutame ja siis need poliitiliselt vajalikud kulud märgime kuidagi ära. Sellisel juhul ei ole võimalik planeerida mõistlikult riigieelarvet läbi aastate, mis teeb tegelikult murelikuks. Teiseks, prioriteetide üle me võime alati siin saalis vaielda, raha ei ole ilmast lõpuni kadunud, aga see ei tähenda, et võib võtta lihtsalt laenu ja teha ebamõistlikke asju. Üks asi, mis mulle avalikust ruumist meenub, on see, et on räägitud Tallinna–Tartu rongiühendusest, et tuleks kurve õgvendada, et Lõuna-Eesti ja Tallinna vahel saaks rongid kiiremini liikuda. Kas te oskate öelda, millise rea peal on raha selleks, et enne seda, kui Tallinna–Tartu raudtee elektrifitseeritakse, õgvendatakse ka kurvid, et saaks kiiremini rongiga sõita? 

16:16 Aivar Kokk

Aitäh! Kui sa vaatad, siis Eesti Raudteel on investeeringute raha eelarves olemas. See ei ole küll eriti suur summa, aga projekteerimisraha on olemas. Koos elektrifitseerimise projektiga tehakse ka õgvendamine. Kindlasti on neid piirkondi, kus õgvendamisi ei tehta, kogu raudteel täispiirkiirusega rongid sõitma ei hakka. On kohti, kus ei ole võib-olla mõistlik õgvendada ja siis rong sõidab mõned kilomeetrid natukene aeglasemalt. Aga eelarves on selle koha peal olemas, kui ma õigesti mäletan, kas 6 või 8 miljonit. 

16:17 Aseesimees Siim Kallas

Kalle Laanet, palun!

16:17 Kalle Laanet

Aitäh, hea aseesimees! Hea komisjoni esimees! Eesti Päästeala Töötajate Ametiühingu juhatus pöördus käesoleva aasta septembris vähemalt kahe Riigikogu komisjoni, riigikaitsekomisjoni ja rahanduskomisjoni poole. Nende palve oli tõsta Päästeameti päästjatel madalam bruto kuu põhipalk Eesti keskmisele tasandile. Teie koalitsioonilepingus on see punkt väga selgelt välja toodud, see on teie eesmärk. Riigikaitsekomisjon toetas konsensuslikult päästjate ettepanekut, ja saatis teile kirja. Ma ei tea, kas te arutasite rahanduskomisjonis seda päästjate ettepanekut või mitte, aga igatahes muudatusettepanekut te ei teinud. Sellest tulenevalt tegid viis Riigikogu liiget eraldi muudatusettepaneku ja ma loen siit, et komisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Minu küsimus teile on, miks te ei taha koalitsioonilepingu punkti täita.

16:18 Aivar Kokk

Aitäh! Eelkõige tuleb alustada sellest, et me arutame valitsuse esitatud riigieelarvet ja teiselt poolt riigieelarve parandusettepanekuid, mida on teinud nii Riigikogu liikmed kui ka Riigikogu rahanduskomisjon. Kas sa saad öelda, mis parandusettepaneku number on? Kui me siit vaatame, siis aastatel 2020 otsustas Vabariigi Valitsus palkasid mitte suurendada. Lisaks on vastavalt majandusprognoosile palgatulu kasv peatunud 2020. aastal kõigil tegevusaladel ja hooajalisi tegureid arvesse võttes on keskmine palk esimese kvartaliga võrreldes kahanenud. Kõige suurem palgamuutus oli päästjatel 2019. aastal, kui valitsuse otsusega eraldati Päästeametile palkade konkurentsivõime parandamiseks palgafondi ligi 20% lisaraha. Võrdluseks, 2018. aastal oli keskmine päästjate brutopõhipalk 810 eurot, 2019. aastal tõusis see 1004 euroni. Käesoleval aastal oli keskmise palga tõus 6%, mis teeb brutopalgaks 1067 eurot.

16:20 Aseesimees Siim Kallas

Annely Akkermann, palun!

16:20 Annely Akkermann

Suur tänu, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Teie fraktsioonis on Mihhail Lotman, kes oma ühes "Ööülikooli" loengus rääkis Dostojevskist ja defineeris raha, et raha, see on vermitud vabadus. Mart Laar omal ajal soovis eelarve tasakaalu isegi põhiseadusesse raiuda. Ma ei tea, kas te nende täiendavate küsimustega selle rahvahääletusele panete, aga praegune eelarve, mida te esitlete ja mida te peate heaks ja meid kriisist üle aitavaks, tegelikult rikub kõiki neid põhimõtteid, mida konservatiivne eelarvepoliitika võiks sisaldada ja mida konservatiivne erakond Isamaa on varem esitanud. Nimelt Eestis kasvab võlakoormus võrreldes teiste riikidega konkurentsitult kõige rohkem. Eestist on saamas Kreeka. Kui te nüüd päris ausalt ütlete, siis mis te sellest arvate? Kas te tunnete ennast natuke süüdi?

16:21 Aivar Kokk

Aitäh, Annely! Huvitav, ettevõtja, kes on läbi aastate võtnud laenu, küll laevade ostmiseks, küll kõigeks muuks, küsib täna, miks võetakse laenu mingisuguste investeeringute tegemiseks hetkel, kui me teame, et hinnad on langenud, investeeringuid on kasulik teha ja läbi aastate on paljud investeeringud erinevatel põhjustel tegemata jäänud. Üks oli kindlasti euroalale minek, enne oli vaja kõiki nõudeid ja norme täita. Siis kui me jõudsime euroalasse, siis on kogu aeg mingid tingimused ette antud ja tänasel hetkel on kaheks aastaks lõdvendatud eelarvetingimusi. Võib-olla on aeg teha ära need investeeringud, mis aastatega on tegemata jäänud. Kui olla alla 10% laenukoormusega riik ja siis võtta 10% laenu juurde, siis loomulikult tundub, et laenukoormuse kasv on ju meeletu, lausa kaks korda. Aga kui vaadata Euroopa Liidu riikide keskmist laenukoormust, siis see number algab kaheksaga ehk 82 või 83% Nii see oli ka selle aasta alguses. Tänaseks on see number kindlasti juba tõusnud. Su hea kolleeg Urmas küsis raudtee kohta. Teie enda erakonna endine juht ja peaminister Andrus Ansip lubas ju Tartu linnapeale kohe valmis ehitada 2 + 2 tee Tallinna ja Tartu vahel. Kui need investeeringud oleks tehtud selle sajandi alguses, siis, ma olen seda mitmel korral siin öelnud, selle raha eest saaks täna ainult 10 kilomeetrit ehitada. Alati on erinevad ajad ja tingimused ja võimalused ja mina ei süüdista ühtegi eelmist valitsust või varasemaid otsuseid, sest need tehti sel ajahetkel ja selliste võimaluste ja teadmiste juures. On otsustatud, et on võimalus väga olulised investeeringud ära teha. Kui seda laenu võetakse ainult elamiseks, siis ma, Annely, olen sinuga nõus, et see on vale, aga kui seda laenu võetakse investeeringuteks, siis on see õige. 

16:23 Aseesimees Siim Kallas

Aivar Sõerd, palun teine küsimus!

16:23 Aivar Sõerd

Aitäh, austatud juhataja! Austatud ettekandja! Eelarve on nüüd esitatud uuel kujul, tegevuspõhisena. Me oleme siin esimese ja teise lugemise vahel komisjonis seda uut ülesehitust ka põgusalt käsitlenud. Ma püüan sellest aru saada, aga ma olen ikkagi kimbatuses ja ma küsin teilt selle kohta. Täna on päevakorral haridusministri erasõitude teema. Kui need kulud kõik kokku lüüa, lisaks ministri palgale autojuhi palk, bussiliising, erisoodustusmaks, kõrgepalgaliste nõunike palgad – nõunikud, ma mõtlen, kes tegelevad ministri eraasjadega –, siis me saame ministri isiklike asjadega seotud kulud kokku, see on arvestatav kulu haridusministeeriumi eelarves. Ma mõtlen, et mis programmi all see on? Üks programm võiks olla haridus- ja noorteprogramm või siis teine programm, kus see võiks ka olla, on „Tõhus riik“. Kumma all [need kulud on]? Kogu haridusministeeriumi eelarve on jagatud programmideks. Kumma programmi all see ministri eraasjadega seotud kulu on?

16:24 Aivar Kokk

Aitäh, Aivar, väga hea küsimuse eest! Ma loodan, et järgmisel kolmapäeval äkki on Mailis siin ja vastab Riigikogu liikmete küsimustele. Sa oled ise ka rahandusminister olnud ja mul on hea meel, et teie erakond on teinud ühe eelnõu projekti, mida eile rahanduskomisjon toetas, et teha riigieelarve läbipaistvamaks. Me oleme mitmel korral arutanud ka sellelsamal teemal. Siin saalis on täna mitmed kohalike omavalitsuste endised juhid. Kui kohalikel omavalitsustel on eelarves väga selgelt palgafond eraldi, majanduskulud eraldi ja kõik muud kulud eraldi, siis täna riigisüsteemis on see, et ministeeriumis on palk ja majandus kokku pandud.

Me püüdsime septembrikuus saada ka sisendit, kui suured siis on majanduskulud, mille alla lähevad näiteks auto bensiinikulud ja autoliisingud ja kõik muud kulud, mida sa, hea Aivar, küsisid. Me selle suurusjärgu saime, lõpuks tuleb ka 1,7% kokkuhoiupoliitikat teha, ehk 10 miljonit, ja tagurpidi arvutades siis saame ka majanduskulud kokku. Aga [ministeeriumis toimunut] (kui ajakirjandus ikka räägib tõtt) ei saa kindlasti õigustada. Selliseid kokkuleppeid on võib-olla peaministri ja ministri vahel, ega ma ei oska öelda. Igatahes tööandja alati lepib kokku. Tööandja on ministeeriumidele muidugi Riigikogu. Kui Riigikogu aktsepteerib sellist olukorda, siis on see Riigikogu otsus. Eraettevõtluses on see omaniku või tegevjuhi otsus, kuidas ta kellegi on tööle võtnud ja millistel tingimustel. Õige on see, mida Mailis Reps vastas, et erisoodustusmaks on makstud. Aga see on makstud auto kasutamise pealt, mitte millegi muu pealt. 

16:26 Aseesimees Siim Kallas

Toomas Kivimägi, palun!

16:26 Toomas Kivimägi

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma siis jätkan Reformierakonna fraktsiooni kohtumist rahanduskomisjoni esimehega. Eesti Panga endine president härra Ardo Hansson, kes on oma väljaütlemistes alati väga konservatiivne ja tagasihoidlik, on andnud tegelikult ülikarmi hinnangu tänasele eelarvepoliitikale: „Eestlastele, kes on ammu harjunud oma maa korras riigirahandusega, on ilmuv pilt šokeeriv ja häiriv.“ Šokeeriv. Kui laenukasvu saab põhjendada sellega, et laenukoormus oli väga madal, siis mitte millegagi ei saa põhjendada tegelikult eelarve struktuurset puudujääki, mis on Euroopa Liidu kõige suurem – 6,7%, 1,8 miljardit. Kindlasti ei ole argumendiks ka viidatud COVID, sellepärast et Eesti on saanud võrreldes Euroopaga selle COVID-iga suhteliselt hästi hakkama. Ütle mulle, mis on need kolm peamist põhjust, mis tingisid nii suure, Euroopa Liidu kõige suurema struktuurse puudujäägi. 

16:28 Aivar Kokk

Aitäh, Toomas, hea küsimuse eest! Eks me peame meelde tuletama kui endised kolleegid. Maavalitsuse ajal oli meil natuke lihtsam, aga kui sa linnapeana läksid linna juhtima, siis sul oli ka olukord, kus eelmised võimulolijad olid laenanud päris korralikult. Siin on alati see arutelu kahepoolne. Ühelt poolt on teatud aegadel tehtud kindlasti ka valesid otsuseid. Kas need otsused on tehtud valesti viimastel aastatel või on seda tehtud viimasel kümnendil või sellel sajandil mingil kohal? Seda võib igaüks vaadata erineva nurga alt. Tänaseks hetkeks on tulem see, et kui me oleks olnud enne selle aasta algust 80% laenukoormusega riik, siis me ei oleks paljusid neid teemasid arutanud sellistena nagu täna. Kuna meil aasta alguses oli laenukoormus alla 10%, siis see laenuvõtmine lisaeelarvega ja arvestades ka järgmise aasta eelarvet, on loomulikult need numbrid kõik pea peale keeranud. Aga see, millest me alustasime, oli enne Riigikogu valimisi vastuvõetud eelarve. Ehk 2019. aasta eelarve on andnud ka palju alust selleks, millises olukorras me hetkel eelarvenumbritega oleme. 

16:29 Aseesimees Siim Kallas

Vilja Toomast, palun!

16:29 Vilja Toomast

Suur tänu! Hea ettekandja! Ma tulen korraks tagasi selle 35 miljoni juurde, mida me oleme küsinud lisarahastusena haigekassale ja millest saaks õdedele palka maksta. Tahan öelda, et see 35 miljonit ei ole laest võetud. See on tegelikult üles kerkinud läbirääkimistel, kui töövõtjad, tööandjad ja haigekassa pidasid järgmise kahe aasta kollektiivlepingu läbirääkimisi. Nende palkade tõstmine ei sõltu haigekassa ja tervishoiuasutuste vahel sõlmitud lepingutest, vaid ikkagi ennekõike sellest, kas haigekassa saab kehtestada tervishoiuteenustele hinnad, mis sisaldaksid ka kõrgemaid palgakomponente. See on kommentaar, aga kuna sellest on juba juttu olnud, siis ma küsin teise küsimuse muudatusettepaneku kohta, mis puudutab Tallinna Haiglat. Täna kuulsime, et Sotsiaalministeerium on võtnud palgale projektijuhi, Tallinnas töötab Tallinna Haigla projektijuht, aga riigieelarves pole järgmiseks aastaks ühtegi senti Tallinna Haiglale ette nähtud. Miks te ei toeta siis vähemalt selle 5 miljoni eraldamist Tallinna Haiglale?

16:31 Aivar Kokk

Aitäh! Tallinna Haiglale on arvestatud investeeringuid alates 2022. aastast. Kui rääkida haigekassa teemal ja sellest 35 miljonist, siis tuleb kõigile, head Riigikogu liikmed, tuletada meelde, et lisaeelarvega me andsime valitsuse reservi päris korraliku rahasumma. Tänaseks hetkeks on seal veel üle 100 miljoni euro, mida on võimalik seoses COVID-iga kasutada ja ka haigekassale lisatoetust anda, kui selleks kokkulepped ja lepingud tehakse. Kindlasti on see kokkulepe haigekassaga. Ühelt poolt peab olema haigekassal rahastusvõimalus, aga kindlasti on see haiglate ja haigekassa vaheline kokkulepe. Õdedele maksavad palka ikkagi haiglad vastavalt õdede ja haiglate vahelistele lepingutele.

16:32 Aseesimees Siim Kallas

Liina Kersna, palun!

16:32 Liina Kersna

Suur tänu, hea eesistuja! Austatud ettekandja! Jätkan eelmise küsimuse diskussiooni. Minu postkastis on Tartu Ülikooli, Tallinna Ülikooli ja koolipsühholoogide ühingu 26. oktoobril saadetud kiri, mis on läinud kultuurikomisjonile, sotsiaalkomisjonile, sotsiaalministrile ning haridus- ja teadusministrile palvega rahastada kutseaastat. Ma küsisin sel teemal ka sotsiaalministri käest, kas nad on juba oma kolleegiga sel teemal kohtunud. Sotsiaalminister ütles, et veel ei ole, aga nad plaanivad seda õige pea teha. Probleemist on selgelt märku antud.

Aga ma tahan rääkida või küsida vaimse tervise teemadel. 70% Eesti elanikkonnast tunnistab, et koroonaaeg on mõjunud halvasti nende vaimsele tervisele. Teie jälle ütlete, et meditsiinivaldkond on väga palju raha saanud, aga vaimse tervise valdkond siiski väga vähe. Ma küsin ikkagi üle: kas teie hinnangul on oluline toetada ka nüüd koroona tingimustes inimeste vaimset tervist?

16:33 Aivar Kokk

Aitäh! Vastus on lühike: jah. 

16:33 Aseesimees Siim Kallas

Mart Võrklaev, palun!

16:33 Mart Võrklaev

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Pean tunnistama, et ega ma oma eelmisele küsimusele, miks ühtegi fraktsiooni või Riigikogu liikme poolt tulnud muudatusettepanekut ei arvestatud, päris vastust ei saanud, aga lähen konkreetsemaks. Esitasin ka ise ühe muudatusettepaneku, mis puudutas omavalitsustele 100 miljoni euro suuruse laenu andmist riigi poolt, et luua selline meede, et anda soodsatel tingimustel, nii nagu ise riik saab, 0% või ligi 0% intressiga laenu ja anda see omavalitsustele edasi. Põhjus on selles, et kriisi ajal on omavalitsuste tulud langenud ja langevad ilmselt ka edaspidi, kellel siis väheneb tulumaksu laekumine, kellel prognoosi järgi tuleb vähem kui planeeriti, aga samal ajal on vaja olulisi investeeringuid teha. Teie ettekandest sain aru, et seda ettepanekut ei toetatud. Kas te palun selgitaksite, mis see põhjus on, miks me ei taha omavalitsusi kriisi ajal aidata ja majandusse lisaraha anda?

16:34 Aivar Kokk

Aitäh! Ma pean kõigepealt tulema siis selle aasta lisaeelarve juurde. Öelda, et valitsus ei soovi omavalitsusi toetada, ei ole õige. Kui tulla sinu parandusettepaneku juurde, siis see on teine pool, eks, aga selle aasta lisaeelarvest, tuletan meelde, et läks 30 miljonit teedele, 70 miljonit investeeringuteks, 30 miljonit seoses COVID-iga sotsiaalvaldkonnale, 5 miljonit lammutustoetuseks, rääkimata siis 72 miljonist ka veel KredExi kaudu korterelamute toetuseks ja kõik muudest toetussummadest. Kindlasti on selle aasta eelarvega saanud omavalitsused toetusi, mille abil investeeringuid hakatakse suures osas tegelikult realiseerima järgmisel aastal. Kui rääkida sellest, kuidas oleks võimalik 100 miljonit laenu andes valitsusel toetada omavalitsusi omavalitsusi, siis kui me sinuga vestlesime, siis kui me sinuga vestlesime, oli jutt, et praegu küsitakse intressi juba 1,6%, see oli sinu lause. (Hää saalis.) Ligi 2%. Aruteluga jõudsime KredExi teema juurde, kuidas KredEx-is täna alla 2% intressiga laenu ei anta. Samas on väga selgelt ka öeldud, et riigikassa ei saa edasi laenata kohalikele omavalitsustele tulutingimustest soodsamalt, sest muidu rikutakse konkurentsireegleid. Laenu andmisel peab riigikassa aluseks võtma ikkagi turu keskmise marginaali. Kuna marginaali arvelt võitu ei saaks, on ikkagi mõistlik jätta omavalitsustele laenu andmine pankade ülesandeks. Turutõrget laenu saamisel ei ole, et keskvalitsus peaks konkurentsi sekkuma ja vähendama erasektori võimalusi teenuseid pakkuda. Ma olen nõus, et kui erasektoris tekib sama olukord, nagu me kevadel kartsime, et pangad lihtsalt ei anna laenu, siis on kindlasti võimalus, kui Riigikogu selle otsustab, läbi KredExi ka omavalitsustele sellist toetust anda. Tänasel hetkel vähemalt seal omavalitsuses, kus mina volikogus olen, küsisime kolmelt pangalt, kas tekib mingit probleemi, ja ma pean tunnistama, et pakkumine oli alla 2%. Küll 1,6 ei olnud, oli isegi sellest mõni gramm väiksem, aga loomulikult, võrreldes sellega, mis laenu me küsisime ja mis oli eelmisel aastal, oli see kallim.

16:37 Aseesimees Siim Kallas

Urve Tiidus, palun!

16:37 Urve Tiidus

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma jätkan eelarve tasakaalu teemal. Me kõik siin saalis enam-vähem teame, et inimesed jagunevad kolmeks: optimistid, pessimistid ja realistid. Sama kehtib laias laastus ka eelarve tuleviku suhtes. Kõige optimistlikum lause, mis siit puldist on kõlanud, ma ei mäleta, kes seda ütles, aga öeldi, et laene ei peagi kunagi tagasi maksma. Eesti Pank ja eelarvenõukogu nõuavad eelarve tasakaalu viimist kiiremini, kui järgmise aasta eelarve praegu seda tagaks. Eesti Panga värske prognoosi järgi võiks Eesti majandus olla kriisist taastunud 2023. aastaks ja on mõistlik võtta eesmärgiks, et tulud tuleb kuludega kooskõlla viia. Mis te sellest mõttest arvate? Kas te ise olete pessimist, realist või optimist? Ma pean silmas pangainimeste mõtet.

16:38 Aivar Kokk

Aitäh! Kui vaadata selle aasta märtsist alates igakuiseid Eesti Panga prognoose, siis ma loodan, et ma ei eksi, öeldes, et iga kuu see prognoos muutub. Kui täna keegi täpselt teab, milline olukord on järgmise aasta veebruaris, märtsis, aprillis, mais või juunis, siis ma usun, et see inimene võib saada maailma üheks rikkamaks inimeseks, sest ta teeb kindlasti väga õigeid ja ainuõigeid otsuseid. Kui täna, arvestades seda, et jaanuarist-veebruarist on meil Eestis vaktsiin olemas ja selle viirusega võitlus lõppeb enne kevadet, siis kindlasti võib Eesti Panga soove vaadata sellise pilguga, nagu nad on välja pakkunud, et majandus taastub 2023. Nii kaua kui me ei tea, mis hetkel Euroopa ja maailm sellest kriisist väljub, siis täna prognoosida ja öelda, et homme või ülehomme on selline majandusolukord, kus majandus tõuseb ja maksurahad laekuvad tunduvalt paremini ja kiiremini, on, ma arvan, ennatlik, sest tegelikult ju selle aasta koroonakriisi mõju ei ole veel ei omavalitsuste eelarved ega ka riigieelarve veel tunnetanud sellisel moel, kui  kevadel kartsime. Me kartsime, et väga suur osa väiksemapalgalisi inimesi on töötuks jäänud ja töötuks jäämas, olgu selleks siis kõige rohkem pihta saanud turismisektor või mõni muu sektor. Järgmisel aastal kindlasti on ohus ehitussektor ja ehitusmaterjalide tootmine ja võib-olla ka ehitusmaterjalide müügi sektor. Investeerimismahud on Eestis järgmisel aastal selgelt erasektoris väiksemad kui tavaliselt keskmiselt. Ma julgeksin öelda, et ma kindlasti ei ole pessimist ja ma arvan, et ma olen realist, aga täna öelda, milline majandussituatsioon on järgmisel aastal samal ajal, ei saa. Mina loodan optimistina, et me oleme viiruse seljatanud ja majandus on tõusuteel ja siis on võimalik ka kiiremini jõuda tasakaalu, aga seda sisse kirjutada ja täna siin kõva häälega öelda, et nii on, ei saa. See sõltub ikka väga sellest, kuidas me selle kriisiga hakkama saame.

16:41 Aseesimees Siim Kallas

Signe Riisalo, palun!

16:41 Signe Riisalo

Aitäh! Tulen ikkagi tervishoiuteenuste rahastamise juurde tagasi. Nii palju kui mina olen aru saanud, oli haigekassa taotlus 178 miljonit. See, mis riigieelarvest praegu paistab, on 143 miljonit ehk seal on lõtk sees ja selle lõtku katmiseks oleme meie teinud 35 miljonit maksva muudatusettepaneku õdede rahastamiseks. Aga ma saan aru, et haigekassale on öeldud, et neil on ka reserv, mida kasutusele võtta. Kurioosne on selle juures see, et 112 miljonit sellest on tegelikult haigekassal olemasolev raha, mida eriolukorra ajal kasutada ei saanud. Ehk sisuliselt nad saavad selle eelarvega enda olemasoleva raha kasutusõiguse ja circa 30 000 eurot lisaks, isegi natukene vähem ... Vabandust! Natuke vähem kui 30 miljonit lisaks. Kas see on kriisioludes, tervisekriisis, piisav ja mõistlik, et tagada tervishoiuteenuse jätkusuutlikkus?

16:42 Aivar Kokk

Ma täpsustan, et see raha, mis on haigekassal kasutamata jäetud, on suures osas ikka lisaeelarvega kriisist väljumiseks eraldatud. Kui kriisist väljumiseks ei ole hetkel seda vaja olnud ja see pole kasutusse läinud, siis loomulikult kasutatakse seda, kui on vaja, järgmisel, ülejärgmisel või üleülejärgmisel kuul.

Ma tulen siit uuesti selle juurde, et eelmisel nädalal ütles Riigikontroll esimest korda siin saalis selgelt ja julgelt välja, et tegelikult me ei ole julgenud öelda, millist teenust me selle raha eest suudame oma inimestele pakkuda. Teine on see, kas see raha, mida me läbi teenuste saame, on ka kõige paremini kasutatud või mitte. Ja kolmas on see, et nii nagu me räägime õdede palgast, on võib-olla mingid read, mis on ka alarahastatud. Loomulikult, kui küsida ükskõik milliselt riigiasutuselt, kas tal on veel 10 või 20 miljonit puudu, siis kindlasti (endine kultuuriminister, ma näen, et noogutab) kohe öeldakse, et just nii palju on puudu ja veel teine samapalju oleks vaja juurde.

16:43 Aseesimees Siim Kallas

Andrus Seeme, palun!

16:43 Andrus Seeme

Aitäh, lugupeetud asespiiker! Hea ettekandja! Minu küsimus on kohalike omavalitsuste tasandus- ja toetusvalemi kohta. Kas ma saan õigesti aru, et kaevandusõiguse tasu kompenseerimine langeb, võrreldes käesoleva aastaga? Ma leidsin valemist sellise koefitsiendi nagu 0,847, kui ma õigesti mäletan.

16:44 Aivar Kokk

Aitäh hea küsimuse eest! Pean tunnistama, et ma pean sellele küsimusele vastama kirjalikult. Läbirääkimiste ajal eelarves sellist kohta küll ei olnud. Võib olla, et kuskil on mingi teistmoodi kompenseerimine. Seal võib olla see, et ka keskkonnatasude pool omavalitsustele teiselt poolt kompenseeritakse, võib-olla on ühelt realt tõstetud teisele. Aga kui sa lubad, siis ma vaatan selle üle ja vastan sulle kirjalikult.

16:44 Aseesimees Siim Kallas

Annely Akkermann.

16:44 Annely Akkermann

Suur tänu, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Te vihjasite, et mina endise ettevõtjana ei peaks kartma laenu võtta, ja oma vastuses minu kolleegile Toomas Kivimägile viitasite ka Pärnu linnale. Mu elukutse on tõesti finantsjuhtimine ja 28-aastase karjääri jooksul olen ma ikkagi tohutult laene võtnud. Mul puudub igasugune hirm investeerimislaenu võtmise ees. Küll aga ei saa ma praeguses eelarves nõustuda laenu võtmisega püsikulude katteks, sest sellest 2 miljardist, mis laenu võetakse, on eelarves kokku umbes 1 miljard (leidsin selle otsimise peale) kaetud investeeringutega. See miljard on enamasti seotud Euroopa Liidu rahaga. Ja ainult 300 miljonit sellest 2 miljardist, võib mööndustega öelda, on koroonakriisist ülesaamiseks. Ma pakun, et umbes miljard on ikkagi sellist laenu, millega kaetakse püsikulusid. Sellega ei saa nõustuda. Pärnu linnas oli täpselt samamoodi, kui oli eelmine kriis 2008. Pärnu linn ei kohandanud siis oma püsikulusid, raha oli 2009. aasta lõpuks täiesti otsas ning siis tuli hakata koondama, kärpima, lampe välja lülitama. Miks te Eesti riigiga nii teete?

16:46 Aivar Kokk

Küll oleks hea, kui ma saaks üksi otsustada, mis 13 miljardiga Eesti riigis teha saab. Jumal tänatud, et sellise otsuse tegemist ei ole mitte kunagi Eesti riigis ühele inimesele antud, see on ikkagi 101 inimese otsus siin suures saalis. Investeeringute mahtu on jah eri lugemistel ja aruteludel lugenud igaüks natuke erinevalt. Mina loen sealt 1,4 miljardit kokku ja 600 miljonit on tõesti sellist raha, mille üle võib vaielda, kas see on jooksev kulu või mitte. Igal juhul oli selle eelarve arutelu lõpus kokkulepe, et järgmise aasta RES-i arutelul peab olema kärpeplaan ja 2022. aasta eelarve juures tuleb arvestada sellega, et struktuurne eelarve tasakaal peaks kiiremas korras igal pool tagasi tulema. Mis aastal see täpselt kätte jõuab, selgub ikkagi selle põhjal, milline majanduslik olukord on järgmisel aastal ja järgnevatel aastatel Eestis.

16:47 Aseesimees Siim Kallas

Kristina Šmigun-Vähi, palun! 

16:47 Kristina Šmigun-Vähi

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud rahanduskomisjoni esimees! Kas laristamine püsikulude katteks ja meeletu laenukoormuse kasv ei tee teid murelikuks? Milline saab olema meie Eesti tulevik ja kas teile ei tundu, et me orjastame ennast ära, kui me nii palju laenu võtame?

16:48 Aivar Kokk

Aitäh, Kristina, väga hea küsimuse eest! Ei, ma ei karda, et me ennast orjastame. Me oleme ikka jätkuvalt Euroopa kõige väiksema laenukoormusega riik. Kas kõik otsused, mis on siin eelarves, ja laenuküsimused on õigustatud ja lähevad hästi? Tänagi küsiti siin mõne ministri tegevuse ja kulude katte kohta. Kindlasti ei ole eelarve sada protsenti läbipaistev ja kõiki kulusid ette näha on võimatu, ükskõik, kes eelarvet ette valmistab ja läbi töötab, iga rea taha iga eurot ta ei oska märkida. Ma ei karda seda, et täna oleks laenukoormus selline, et me homme oleksime pankrotis ja riik enam ei suudaks eksisteerida. Kuidagi on kõik riigid, kelle laenukoormus on üle kolme korra suurem, ka ellu jäänud ja majandatud. Loomulikult, kui keegi minu käest küsib, siis laenu tuleks minu meelest võtta ainult investeeringuteks ja just nendeks investeeringuteks, mis tulevikus raha kokku hoiavad.

16:49 Aseesimees Siim Kallas

Signe Kivi, palun!

16:49 Signe Kivi

Aitäh! Austatud ettekandja! Märkisite oma ettekandes, et eestikeelsele haridusele üleminek peab toimuma järk-järgult ja et eesti keelest erineva emakeelega õpilaste toetamiseks eesti keele omandamisel on riigieelarves ette nähtud 8 miljonit. Teame, et senine üleminek on kestnud 30 aastat. Reformierakond seisab ühtse eestikeelse haridussüsteemi eest alates alusharidusest. See on selge eesmärk konkreetsete tähtaegadega ja ühiskond on selleks valmis. Küsimus puudutab probleemi teist poolt. Nimelt vajavad toetust ka eesti koolid, kuhu muu kodukeelega noored õppima lähevad. Vastava märgukirja saatsid eelmisel sügisel meile Ida-Virumaa eestikeelsed koolid. Reformierakonna fraktsioon tegi sellesisulise muudatusettepaneku, et eraldada eelarvest selleks 1,5 miljonit eurot. Milline oli komisjoni arutelu ja kas te toetate seda muudatusettepanekut? 

16:50 Aivar Kokk

Kas sa oskad öelda, mis number parandusettepanek see oli? (S. Kivi selgitab saalist.) Kas see oli see 5 miljoni oma? Kas see oli sinu ettepanek? (S. Kivi selgitab saalist.) 

16:50 Aseesimees Siim Kallas

See on äkki nr 13.

16:50 Aivar Kokk

Jaa, see on nr 13, just. Üleminek ühtsele eestikeelsele haridusele peab toimuma järk-järgult ning selleks on kavandatud kokku 8 miljonit eurot, et toetada eesti keelest erineva emakeelega õpilasi eesti keele omandamisel. Sellest 3 miljonit on ette nähtud koolieelsetele lasteasutustele, et viia veelgi enamatesse muu emakeelega laste rühmadesse eesti keele lisaõpe, mis samuti toetab sujuvat üleminekut eestikeelsele haridusele. Käesoleval õppeaastal laieneb programm täiendavalt 50-sse vene õppekeelega lasteaiarühma Tallinnas, Ida-Virumaal, Maardus, Tartus ja Mustvees. Programmi abil saab toetada 153 eestikeelset lisaõpetajat lasteaedades. Tänavu algklassidesse jõudnud programm jätkub uuel aastal nii Tallinnas, Ida-Virumaal kui ka Tartus.

16:52 Aseesimees Siim Kallas

Toomas Kivimägi, teine küsimus, palun!

16:52 Toomas Kivimägi

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Sa oled korduvalt rõhutanud taristuinvesteeringute tähtsust ja ma loodan, et oled silmas pidanud ka 2 + 2 maanteed Via Balticat. Samas, eelarvest peegeldub minule vastu ainult 3 miljonit eurot. Kas see on kogu suuremeelsus ja prioriteetsus, mida valitsus üles näitab, või on kuskile veel peidetud mingi raha Via Baltica jaoks?

Kas sa selles kontekstis, kui sa räägid, kui hästi ja odavalt saab riik laenu võtta, pead mõistlikuks, et näiteks on tugevalt laual Nurme-Libatse teelõik PPP-projektina, mis lõppkokkuvõttes läheb riigile kindlasti oluliselt kallimaks kui selle rahastamine riigieelarvest? Kas soodsate laenutingimuste juures on see mõistlik?

Ja viimane selle teemaga väga tihedalt seotud küsimus. Aasta tagasi lubas üks mees nimega Aivar Kokk samas positsioonis siinsamas puldis olles, et kui ta on rahanduskomisjoni esimees ka aasta pärast, siis on riigieelarve oluliselt läbipaistvam ja loetavam. Küsisin kolleegi käest, kes on asjaga kursis, ta ütles, et asi on läinud hullemaks.

16:53 Aivar Kokk

Aitäh! Ma ei tea, kas on hullemaks läinud, lehekülgi on ikka kõvasti juurde tulnud, võrreldes aastatagusega. Kas kõik on nii, nagu me oleme soovinud? Kindlasti mitte. Vaidlused ja läbirääkimised Rahandusministeeriumiga on kestnud pikalt. Ma usun, et tänu sellele, et teie erakonnalt on üks eelnõu tulnud, mis järgmisel nädalal siin saalis arutelule tuleb, liigutakse ka Rahandusministeeriumis selgema ja läbipaistvama eelarve poole. Eks seal ole ka erinevad arusaamad. See, kes istub mitte siin majas, vaid mõnes teises majas, tahaks, et oleks veelgi vähem ridasid. Meie loomulikult soovime, et read oleks rohkem lahti kirjutatud, et vähemalt enamik Riigikogu liikmetest sellest aru saaks.

Aga kui rääkida 2 + 2 teede investeeringutest, siis jah, sellel koalitsioonil on selge nägemus. Mina sõidan iga nädal mitu korda mööda neid 2 + 1 teelõike, kus ma sõidan tavaliselt 80-ga, kuigi võiks 110-ga sõita, aga mõni auto sõidab ees ja möödasõiduvõimalust ei ole. Minu arust on need palju ohtlikumad kui tavaline 1 + 1 tee. Projekteerimise vahendeid on ligi 20 miljonit. Häda on olnud see, et Maanteeamet ei ole suutnud – võib-olla ei ole neile antud ka õigust, võimalust ja vahendeid – valmistada ette nii palju tee-ehitusprojekte. Järgmiseks aastaks on projekteerimiseks leitud vahendeid ja lisaks veel 5 miljonit on eelarves juurde pandud tavaprojekteerimisele, on suuremad summad. Projekteerijad on öelnud, et Eestis ei ole väga palju neid projekteerijaid, kes suudavad 2 + 2 teid projekteerida, seetõttu läheb projekteerimise hind kõrgemale. Ma loodan, et järgmine aasta sellel ajal, kui me siin arutame, on ehitusprojektid valmis ja ehitamiseks saab hakata arvestama raha riigieelarvesse ja ehitushankeid välja kuulutama.

16:55 Aseesimees Siim Kallas

Andrus Seeme, palun!

16:55 Andrus Seeme

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Minu küsimus on jätkuvalt kohalike omavalitsuste ja kohalike teede rahastuse teemal. Eelarve eelnõus on üks rida – juhtumipõhised [toetused], rahastus 20 miljonit. Üks muudatusettepanek oli ka, et jagada see raha võrdselt kõikide omavalitsuste vahel, et omavalitsused saaksid ise otsustada. Praegu tundub, et see 20 miljonit ei ole päris omavalitsuste otsustada. Mis seisukoht komisjonil oli, miks ei võiks võrdselt valemi alusel jagada KOV-ide vahel?

16:56 Aivar Kokk

Aitäh! Juhtumipõhiste tee-investeeringute soove küsiti kõikidest omavalitsustest linnade ja valdade liidu poolt. Need edastati Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeerium on selle nimekirja saatnud ka rahanduskomisjonile. Seal oli 20 miljonist investeeringutega kaetud natuke üle 10 miljoni euro. Need arutelud toimuvad rahanduskomisjonis teise ja kolmanda lugemise vahel.

16:56 Aseesimees Siim Kallas

Taavi Rõivas, palun!

16:56 Taavi Rõivas

Aitäh! See on päris huvitav, et te rõhutate, et isegi peale Eesti riigi võlakoorma neljakordset tõusu oleme ikka kõige väiksema laenukoormusega riik Euroopas. Aga praeguse valitsuse teenet ei ole selles küll kopka eestki, sellepärast et ühtlasi oleme me praegu ka kõige suurema defitsiidiga riik kogu Euroopas. Te plaanite seda ka järgmisteks aastateks, kui majandusnäitajad prognooside järgi kasvavad. Vaatame, kuhu see täiendav laenukoormus läheb. Teie ütlete, et see peaks minema ainult investeeringuteks. Aga ometi on eelarves investeeringuid alla miljardi, umbes sama palju kui ka varasematel aastatel, suurt vahet ei ole, aga vaat laenukoormust on kohe mitme miljardi jagu, ja järgmistel aastatel samamoodi. Tegelikult läheb see laen jooksvateks kuludeks, mis kerivad aastast aastasse ja mis ka peale seda, kui praegune valitsus ammu juba läinud on, seda miinust edasi tekitab. Miks te seda teete? Kas te tõesti kuidagi nagu tasakaalule lähemale ei saanud? 

16:58 Aivar Kokk

Aitäh! Väga hea küsimus. Sa tulid natukene hiljem, pooli oma erakonna liikmete küsimusi sa ei ole kuulnud. Aga eks kõikides erakondades lähe ju arusaamad investeeringutest ja kõigest muust kahte lehte. Üks pool vaatab inimese ja sotsiaalvaldkonna poole, kuhu on vaja raha, et toetada. Me just pikalt rääkisime haigekassa toetusest ja 35 miljonist, mis sinna läheb, praegu on seal toetusepoole peal üle 100 miljoni. Eks see olegi selline koht, kus kriisiolukorras tuleb teha otsuseid. Kas need otsused on õiged või mitte, seda näitab tulevik.

Jah, ma olen sinuga nõus, et kuna eelarve ei ole läbipaistvuselt veel selline, nagu me sooviks, siis me alati ei näe, kus koha peal midagi on ära peidetud. Me oleme siin küsinud ja proovinud saada selle eelarve ridades selgust nii palju kui võimalik. Kindlasti on kohti, kus on võimalik kokku hoida. Ma tuletan veel kord meelde, et eelarve üleandmise eel oli kokkulepe, et järgmise aasta aprillis RES‑i arutelul peavad olema ka kokkuhoiuread kirjas, kus kohas igal järgneval aastal kokku hoitakse. Valitsemiskulud ei saa kasvada sellises tempos, nagu nad kasvanud on.

16:59 Aseesimees Siim Kallas

Ivari Padar, palun!

16:59 Ivari Padar

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Minu küsimus on seotud ühe teie vastusega. See puudutab metsameeste ja põllumeeste tulumaksuvabastust. Kui see kevadine muudatus vastu võeti, et metsameestele antakse 5000-eurone tulumaksuvabastus, siis ma olin väga rahul, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valimislubadus sai täidetud. Nüüd on see asi, et me esitasime suvel ju ka selle eelnõu, mis puudutab põllumeeste tulumaksuvabastust 5000 eurot, mis on siiamaani seisnud. Ma saan aru, et seda sellesse eelarvesse, mida me täna käsitleme, ei taheta sisse panna. Aga nüüd oligi teie vastus küsimusele, et te olete esitamas oma ettepanekut põllumeeste tulumaksuvabastuse kohta. Samal ajal on see ettepanek olnud rahanduskomisjonis juba ammu, neli kuud. Kuidas te seda kommenteerite?

17:00 Aivar Kokk

Aitäh! Täpselt nii ongi, sinult oli väga hea ettepanek tulnud. Nagu sa ka aru saad, see otseselt ei mõjuta 2021. aasta eelarvet, kuna tulumaksutagastus toimub tuludeklaratsioonide alusel 2022. aasta kevadel. Lihtsalt, kuna see eelnõu on rahanduskomisjonis, siis rahanduskomisjon võtab selle laua peale ja püüab selle otsusega jõuda siia saali, et järgmisel aastal oleks see teema laualt maas. Kas üks ühele sellisena, nagu sa oled esitanud? Sul oli seal kaks rida, kui ma õigesti mäletan. Selle üle olid meil komisjonis esimese lugemise ettevalmistamisel arutelud ja eri erakondadel, opositsiooni- ja koalitsioonipoliitikutel oli arvamus, et see arutelu tuleb laua peale, et see seadus järgmisel aastal kehtima hakkaks. See oli see sõnum, mida ma proovisin sulle öelda: see ei ole kuhugi kadunud, see otsus, et põllumeestel, kes on füüsilisest isikust ettevõtjad, oleksid samasugused tingimused, kui on metsameestel.

17:02 Aseesimees Siim Kallas

Kristen Michal, palun!

17:02 Kristen Michal

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Ma olen kolleegidega nõus: see, et Eesti laenukoormus vihiseb mühinal üles, on sarnane võib-olla ainult paari riigi olukorraga sel sajandil, kes on olnud rängas finantskriisis, ja kindlasti on see Eesti senist rahandusloogikat arvestades pigem ebatavaline. Aga ma tahan küsida ühe teise asja kohta, mida valitsusjuht Jüri Ratas, teilegi tuttav isik, nimetas prioriteediks, öeldes, et see eelarve murrab lõplikult koroona selgroo, ja rääkides, et Tallinna Haigla on järgneva aasta kõige suurem investeering. Vaatasin: oh häda, ei senti ega eurotki ei ole selle jaoks. Tulime appi, tegime ettepaneku panna 5 miljonit selle ettevalmistamiseks. Ma arvan, et te olete minuga nõus, et euroraha kasutuseks on aeg ju kaunis piiratud. See tähendab seda, et juba täna tuleks tegutsema hakata. Kas te olete minuga nõus, et see ettepanek on väga vajalik, ja loodate, et see läheb läbi? 

17:03 Aivar Kokk

Aitäh! Nagu sa tead ka Tallinna Linnavolikogu liikmena, Tallinna Haigla – paranda, kui ma eksin – peaks olema Tallinna linna oma hetkel. Ei ole või? Riigi poolt on toetus investeeringuks planeeritud alates aastast 2022, rahaline toetus. Valitsuse poolt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Sotsiaalministeerium ning Tallinna Linnavalitsus oma vahenditest alustavad eeltöödega. Selle jaoks ei ole nad lisavahendeid juurde küsinud.

17:03 Aseesimees Siim Kallas

Andres Sutt, palun!

17:03 Andres Sutt

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Sa oled oma vastustes mitu korda viidanud Riigikontrolli ülevaatele, mida Janar Holm siin eelmine kolmapäev tutvustas. Me kuulasime rahanduskomisjonis hiljuti ka peaministrit teemal "Eesti 2035". Minu küsimus sulle on: kui hästi sinu hinnangul see järgmise aasta eelarve, mida me siin praegu arutame, arvestab nende suurte strateegiliste väljakutsetega, mis Eesti ees seisavad?

17:04 Aivar Kokk

Aitäh! Kindlasti on see eelarve start selleks. Kas kõik read, mida vaja oleks, on siin olemas? Kindlasti, kuna me täna räägime, et laenu ei saa lõpmatuseni võtta ja laenukoormus ei saa lakke minna, siis ka nende otsuste juures tuli arvestada tänast eelarvet ja eelarvedistsipliini. Ühel hetkel on võimalik uuesti eelarvega tasakaalu jõuda. Ma arvan, et järgmise aasta eelarve on selle poolest võib-olla teistsugune kui eelnevad, et projekteerimiste ja investeeringute ettevalmistamiseks on siin päris palju vahendeid.

17:05 Aseesimees Siim Kallas

Taavi Rõivas, palun!

17:05 Taavi Rõivas

Aitäh! Hea rahanduskomisjoni esimees! Loomulikult võime me ka niimoodi võtta, et lapsed on meie tulevik ja kõik lastele tehtud kulutused lähevad ka investeeringute alla. Aga rahanduskomisjoni juhina te küllap teate, et riigieelarve kontekstis on investeeringud ikkagi väga selge mõiste. Nii nagu Aivar Sõerd enne ütles, vastab sellele mõistele eelarves alla miljardi ehk mitu korda vähem, kui laenukoormus kasvab. Aga ma kõrvutasin Ratase ja Helme sõnavõtte eelarve varasematel lugemistel eelarve reaalsusega ja vaatasin, kuhu need investeeringud minema peaksid. Ratas rääkis Tallinna Haiglast. Nii nagu kolleeg Kristen Michal äsja ütles, eelarves on Tallinna Haiglale täpselt 0 eurot. Ratas ja Helme rääkisid mõlemad ka kiirabikopteritest. Vaatan järele, jälle 0 eurot. Kolmas suurim investeering, mis on Ratase valitsuse prioriteet juba aastast 2016 – palju õnne, viies sünnipäev on juba sellel prioriteedil! –, ka selle jaoks on 0. Kas ma eksin või rääkisid nad meile hoopis mingist muust eelarvest? Kui ma eksin, siis palun juhatage kätte see rida, kus kohas eelarves need investeeringud kirjas on.

17:06 Aivar Kokk

Aitäh! Ei, sa ei eksi. Kui sa vaatad seda eelarvet, mis praegu meil laua peal on, siis nende ridade peale ei ole järgmiseks aastaks tõesti ühtegi eurot kirjutatud. Kas selles eelarves, mis tuleb kolmandale lugemisele, on ka objektide taha numbreid kirjutatud? Vaevalt, aga sinna on kirjutatud võimalikud vahendid Euroopa Liidust ja see, millistele objektidele sealt raha arvestatakse, mis aastaks ja kui suures summas. Aga täna, kui sa küsid mu käest, siis on õige, et näiteks Tallinna Haiglale ei ole järgmiseks aastaks ka Euroopa Liidu vahendeid arvestatud.

17:06 Aseesimees Siim Kallas

Signe Kivi, palun!

17:06 Signe Kivi

Suur aitäh! Austatud ettekandja! Ma täpsustan oma eelmist küsimust. Küsimuse teravik oli suunatud meie, Reformierakonna fraktsiooni muudatusettepanekule, ettepanekule nr 13: 1,5 miljonit. Selgitus on siin olemas, loen ette: "Ühtsele eestikeelsele haridusele üleminekuks on vajalik koolitada õpetajaid, valmistada ette õppematerjale ning teha osapooltele teavitustööd. Muudatusega nähakse ette vahendid Riigikogu otsuse elluviimiseks 2021. aastal. Lisaks on soov täiendavalt toetada eestikeelses koolis mitte eestikeelsete laste õpitoe korraldamist." Milline oli komisjoni arutelu ja kas te toetate seda muudatusettepanekut?

17:07 Aivar Kokk

Aitäh! Ma eelmisele küsimusele just vastasin, milline oli arutelu ja milline oli see vastus. Vabariigi Valitsuse sihtotstarbeta reservist ei oldud nõus seda ettepanekut rahastama.

17:08 Aseesimees Siim Kallas

 Jüri Jaanson, palun!

17:08 Jüri Jaanson

Suur tänu! Austatud ettekandja! Ma saan aru, et eelarve projekt on korralikult räsitud ja tasakaalust väljas ning investeeringuid on seal suhteliselt vähe. Aga ma siiski küsin investeeringute kohta just koroonaepideemiast lähtuvalt. Kui palju investeeringuid on sellega seoses eelarves ette nähtud? Näiteks selleks, et saaksime ühiskonda lukku panemata seda käigus hoida, on maskide ja distantsi hoidmise kõrval hästi oluline avalike ruumide väga hea ventilatsioon. Praeguse info kohaselt ei ole koolides ja hooldekodudes ventilatsioon piisavalt hea. Kui palju näiteks on investeeringuid just selle koroonaepideemiaga toimetulekuks?

17:09 Aivar Kokk

Kui me räägime ventilatsioonist, siis selge on see, et ruumide õhutamine on üks koroonakriisi ärahoidmise võimalustest. Aga kui me vaatame tänaseid süsteeme, kuidas on ventilatsioonisüsteemid tehtud, siis tavaliselt viivad kõikide ruumide ventilatsioonisüsteemid lõpuks ühte ja samasse kohta kokku, sealt püütakse soojus ära võtta ja suunata see jälle tagasi. Minu teadmiste kohaselt juhtusid suured epideemiad, mis kruiisilaevade peal olid, just seetõttu, et ventilatsioonisüsteemid olid ühtsed. Nüüd on paljudes haiglates viidud teatud osakondade kõik ruumid omaette sisse- ja väljapuhke peale, et viirust mitte niiskuse kaudu levitada. Õhus on niiskust ja seda on bakteritele ja viirustele kindlasti vaja. Praegu on terve suur hulk haiglaid, kus järjest püütakse investeeringuid teha, et viia neid paremasse seisu, uuendada ja renoveerida. Järgmine aasta on haigekassale tegevustoetuseks planeeritud 143,4 miljonit. 2022. aastal loodetakse Euroopa Liidu vahenditest kuue haigla investeeringute mahtu suurendada.

17:09 Aseesimees Siim Kallas

Hanno Pevkur, palun!

17:11 Hanno Pevkur

Aitäh! Jätkates meie eelmist debatti: tegemist on ikkagi ju struktuursete probleemidega, mis meile siit eelarvest vastu vaatavad. Kuulates siin erinevaid vastuseid ja küsimusi, on ka selge, et see 2 miljardit, mis on puudujääk, ja ainult miljard investeeringuid, on tegelikult enneolematu jama, mis on kokkukeeramisel just tulevaste põlvede jaoks. Kui me tahame tulevaste valitsuste elu eelarve koostamisel natukenegi elamisväärseks teha, siis on selge, et on ikkagi väga hull seis. Tegelikult tahtsin su käest küsida sellist spordimehe küsimust, kuna sa eelmisele küsimusele väga palju ei vastanud, et mis tunne on. Mis tunne on esitada rahanduskomisjoni esimehena selline eelarve, mis ei ole mitte ainult 2 miljardiga miinuses, vaid ei vasta ka kuidagi ei peaministri ega rahandusministri varasematele väljaütlemistele prioriteetide, investeeringute ja kõige muu kohta? Hea klassikaline spordimehe küsimus: mis tunne sul seal on?

17:12 Aivar Kokk

Aitäh! Sa võrkpallimehena tead väga hästi, et võrkpalli ei mängita ainult üks minut, vaid võita on vaja viis geimi, või no tuleb võita kolm viiest, aga tihti on võrdsete mängus vaja viis geimi mängida, et kolme punkti kätte saada. Selle eelarve juures on üks asi, mille me oleme võib-olla kahe silma vahele või välja ütlemata jätnud. Eesti eelarve on olnud viimased 15 aastat ju Euroopa Liidu toetusvahendite nägu. Alati siis, kui üks periood lõpeb ja teine pole veel peale hakanud, tekib see koht, et peaks palju investeeringuid tegema, mida on tavaliselt plaanitud teha Euroopa Liidu vahenditest, kuid need vahendid pole veel avatud ja eelmised investeeringud on kas lõppenud või lõppemas. Kindlasti on üks aasta, vahel ka kaks aastat sellised keerulisemad. Loomulikult, ma ettevõtjana ütlen, et mulle meeldiks palju rohkem siin ees rääkida, kui investeeringute mahul oleks veel miljon otsas. Ma olin ka läbirääkimistel üks neist, kes püüdis kõvasti suruda seda poolt, et investeeringute osa suureneks. Samas ma nägin ka, et väga paljudeks asjadeks, kuhu tahaks ja kuhu oleks vaja võib-olla Eesti riigis investeerida, ei olnud valmidust, sest ei olnud lihtsalt ehitusprojekte. Nende läbirääkimiste tulemusena on siin vahendeid järgmiseks aastaks, et ette valmistada ka suurprojekte, mida siis 2022 või 2023 saab alustada. 

17:14 Aseesimees Siim Kallas

Helmen Kütt, palun!

17:14 Helmen Kütt

Suur tänu, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Riigikontroll on rääkinud siin saalis väga palju sellest, mis puudutab õpetajate puudust, perearste, päästjaid, politseid. Eile sotsiaalkomisjonis kuulasime Arenguseire Keskuse ülevaadet sellest, milline on Eesti tervishoiu tulevik. Selle eelarve lisast leiame § 9 "Eesti Haigekassa eelarvepositsioon", kus põhitegevuse tulemi miinus hakkab küll nagu vähenema, aga samas on Arenguseire Keskus toonud välja, et haigekassa on väga suures miinuses. Me ei leia siit eelarvest midagi sellist, mis puudutab hooldekodukoha [kättesaadavuse] kergendamist, omastehooldajate teemat, õdede palkasid, õpetajate palkasid. Võib-olla ma kõndisin sellel hetkel kabinetist saali, kui sa seda ütlesid. Muudatusettepanekuid on 44. Kui mitu neist arvesse võeti?

17:15 Aivar Kokk

Üks. Aga haigekassale on järgmine aasta planeeritud lisatoetust 143,4 miljonit, 2022. aastal 142 miljonit, 2023. aastal 131 miljonit. Nii et haigekassale on lisavahendid riigieelarves ette nähtud.

17:15 Aseesimees Siim Kallas

Kristen Michal, palun!

17:15 Kristen Michal

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Jätkame Tallinna Haigla teemal. Mul on hea meel, et te olete nüüd täitsa selgelt kõigile välja öelnud, et aastal 2021 ei ole eelarves senti ega eurotki Tallinna Haiglale. Ja ka lootus välisvahenditele planeerimise jaoks, mida lubati, 30 miljonit ja kõike muud, on tegelikult vaid lootus. Nüüd on mul küsimus: kui see seis on selline, nagu ta on, kas mitte poleks siiski arukas eelarvest eraldada raha, et Tallinna linn või kes iganes selle ettevalmistamisega tegeleb, saaks hakata ettevalmistavaid tegevusi läbi viima? Üht-teist seal juba tehakse. Kui avanevad Euroopa fondid ja tõesti avaneb selline võimalus suur projekt ette võtta, siis selle väikese ajaga õnnestuks see kõik ära teha. See on Eesti jaoks kindlasti oluline investeering. Mida te soovitate? 

17:16 Aivar Kokk

Aitäh hea küsimuse eest! Nii nagu ma enne su küsimusele vastasin, ühtpidi on see haigla Tallinna linna bilansis ja teistpidi on ka kokku lepitud, et Sotsiaalministeerium ning Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeerium ja Tallinna linn on ühiselt leidnud võimaluse alustada ettevalmistusi oma vahenditega.

17:17 Aseesimees Siim Kallas

Kristina Šmigun-Vähi, palun!

17:17 Kristina Šmigun-Vähi

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kristen Michal ja Taavi Rõivas küsisid suuremate investeeringute kohta 2021. aasta riigieelarves, milleks peaminister ja rahandusminister eelarve üleandmisel ja tutvustamisel pidasid Tallinna Haiglat ja päästekoptereid. Teie vastustest tuleb aga kahjuks välja, et eelarves seisavad nende ridade peal suured nullid. Kuidas see saab nii olla? Teie vastustest tulenevalt ei olegi neid eelarves. Kas me siis ei saa uskuda ja usaldada peaministrit ja rahandusministrit?

17:17 Aivar Kokk

Aitäh hea küsimuse eest! Ma lause lõppu ütlesin veel, et hetkel laua peal olevas eelarves on selle koha peal nullid, teise ja kolmanda lugemise vahel tulevad siia ka Euroopa Liidu vahenditest planeeritavad investeeringud. Millisena nad tulevad, millise rea peale, kui palju neid tuleb, seda näeme komisjonis eelarvearuteludel ja siis, kui me jõuame kolmandale lugemisele siia suurde saali. Täna ei ole sellesse eelarvesse Euroopa Liidu järgmise perioodi vahendite raha pandud. Kui prognoosida, siis suure tõenäosusega on 2021, järgmine aasta, Euroopa Liidu vahendeid heal juhul sügisperioodil võimalik kasutama hakata, aga see on heal juhul. 2022 on see tunduvalt reaalsem. Need arutelud tulevad rahanduskomisjonis veel teise ja kolmanda lugemise vahel.

17:19 Aseesimees Siim Kallas

Jüri Jaanson, palun! 

17:19 Jüri Jaanson

Suur tänu! Austatud ettekandja! Ma tulen tagasi selle ventilatsiooniteema juurde. Ma ei saa teiega päris nõus olla. Ma loen, et Tartu Ülikooli füüsikud on testinud kaitsemaske ja nende suutlikkust viirust eemal hoida. Selgunud on, et vaid väike osa korduvkasutatavatest maskidest kaitseb viiruste eest. Hoopis olulisem on maskide ja ventilatsiooni koostöö ehk siseruumides on vaja tagada väga hea õhuvahetus. See ongi see küsimus, mida ma eelmine kord küsisin. Aga nüüd ma küsin ikka epideemiaks valmistumise kohta. Kui palju on järgmisel aastal kavas inimesi teavitada just maski kandmise vajadusest ja nendest ohtudest, mis koroonaga seoses on, st kuidas me saaksime hoida ühiskonda, ühesõnaga, vabamana, kui me igaüks individuaalselt läheneksime asjale paremini?

17:20 Aivar Kokk

Aitäh hea küsimuse eest! See mask, mis mul siin ees on seni, kuni ma siit puldist jälle ära lähen, on Eestis toodetud ja kõige turvalisem mask. Ma ühele kolleegile juba soovitasin. Tartus seda valmistatakse. Tartu Ülikool tegi just selle uuringu, mis avalikustati mõni päev tagasi. Selle uuringu järgi on selle kaitseefekt peaaegu 100%, 90% kopikatega. Ma ei mäleta täpselt seda protsenti, 90% koma midagi. See info on ka ajakirjanduses levinud ja tootjal on järjekord ukse taga. Teine suur hea tootja on Softcom, kelle maske ma siin ruumis olen näinud. Aga kindlasti on korduvkasutusmaskide juures üks oluline asi: neid tuleb ikkagi vähemalt kuumas aurus hoida 5–10 minutit, veel parem oleks pesta. Lihtsalt iga päev maski ettepanemine ei loo turvatunnet.

Kindlasti olen ma sinuga sada protsenti nõus selles, mida sa ette lugesid, et ruume tuleb õhutada, sest siis ei saa viiruse kontsentratsioon jääda suureks. Kõik need ventilatsioonisüsteemid, mis on ehitatud eelmisel sajandil, toimivad viiruse ärahoidmisel kindlasti väga hästi, sest sealt ei tule mitte midagi tagasi. Kõik, mis võetakse, viiakse ära, ja väljast võetakse asemele külm õhk. Aga selle sajandi ventilatsioonisüsteemid on soojusvahetiga ehitatud. Kui soojusvahetile ei ole vahele tehtud süsteemi, et viirused ... Ma loodan, et kõikides haiglates see süsteem sinna vahele pannakse.

Ka siin majas, siin saalis ei ole ventilatsioon ju selline, mis ta olema peab. See on sul õigustatud ja õige küsimus, ventilatsioon peaks hästi toimima. Siin kuskil on küll kuulda undamist, aga kui kõik 101 liiget on saalis, siis õhk ei ole mitte kõige värskem. Jaa, õige on see, et sellele teele tuleb ventilatsiooniga minna, eriti just sellistes kohtades, kus rahvast rohkem koguneb. Aga seal on ka teine pool: need, kes ventilatsioonisüsteemidega tegelevad, peavad jälgima, et soojusvaheti ei tooks seda viirust tagurpidi uuesti tagasi. Mina ei ole selle eriala spetsialist, aga selles valdkonnas on Eestis väga palju tugevaid isiksusi ja ettevõtjaid, kindlasti oskavad nad seda jälgida. Ma tean, et sellel aastal on juba mitmed haiglate osakonnad uuele ventilatsioonisüsteemile üle läinud.

17:23 Aseesimees Siim Kallas

Indrek Saar.

17:23 Indrek Saar

Aitäh sõna andmast, lugupeetud juhataja! Austatud komisjoni esimees! Me oleme täna, ja mitte ainult täna, rääkinud pikalt ja põhjalikult haiguspäevade hüvitamisest. Nii kurb kui see ka ei ole, tulemust ei ole, kuigi valitsus väidab, et nad juba mitu kuud sellega tegelevad. Aga isegi sellisel juhul, kui rakendub see variant, nagu valitsus on öelnud, et nad ehk jõuavad 1. jaanuariks midagi kokku leppida, siis tahab see järgmise aasta eelarvest ju ka tõenäoliselt mingeid vahendeid saada. Praegu ei paista eelarves kuskil, et lisavahendeid kavandataks, ja sotsiaaldemokraatide muudatusettepanekut komisjonis ka ei toetatud. Kas on kavas lükata kogu see täiendav haiguspäevade hüvitamine tööandjate kaela või kuidas seda peaks eelarveliselt tulevikus lahendama?

17:24 Aivar Kokk

Aitäh hea küsimuse eest! Tagantpoolt alustades: kindlasti ei ole olnud plaani lükata haiguspäevade hüvitamise kulud ettevõtjate kaela. Meil on selle aasta lisaeelarvega valitsuse reservi antust tänase seisuga alles veel üle 100 miljoni euro ja kui vajadus tekib, siis on võimalik see nendest vahenditest katta. Täna on see vaidlus, et teie erakond on pakkunud seda esimesest päevast, suur osa sellest saalist on rääkinud, et alates teisest päevast. Kindlasti on vähemalt kahte päeva vaja kuidagi kompenseerida. Kui see on lühem haigestumine, siis selle kulu jääb ettevõtja kanda.

17:25 Aseesimees Siim Kallas

Indrek Saar, teine küsimus, palun!

17:25 Indrek Saar

Jaa, väga sümpaatne, kui te ütlesite, et reservis on üle 100 miljoni euro, mida võiks kulutada haiguspäevade jaoks. Kas te oskate siis mulle seletada, et kui me oleme mürinal keset teist viiruselainet ja nakatunute arv on kõrgem kui kunagi varem – meil on ligi 100 inimest haiglas ja Terviseamet juhib juba pikemat aega tähelepanu, et eelkõige on probleemne just töökohtadel nakatumine ehk töökohakolded –, siis miks ei oleks võinud juba mõnda aega tagasi või vähemalt tänasest või homsest või kohe nüüd seda reservi kasutada selle jaoks, et täiendavalt haiguspäevi hüvitada? Seal ei ole ju küsimus selles, nagu keegi nõuaks, et see peab ilmtingimata ainult esimesest päevast olema. Oluline on see, et inimesed ei kaotaks väga oluliselt oma sissetulekutes ja neil ei oleks möödapääsmatu minna haigustunnustega tööle.

17:26 Aivar Kokk

Aitäh! Nagu kevadel suudeti eriolukorras teha kiire otsus ja kolm kuud – kui ma õigesti mäletan, siis see oli kolm kuud – oli võimalik võtta haiguslehte, ilma et oleks pidanud kohe perearsti juurde minema, nii on ka täna: kui haigestumine suureneb ja olukord muutub kriitiliseks, siis on kindlasti võimalik see otsus kiirelt teha. Ma olen sinuga nõus, et teatud perioodil, kui olukord nõuab, võiks haiguslehti hüvitada – see on minu isiklik arvamus – teisest päevast. Ma mäletan, et kevadel, kui see otsus tehti, siis esimese kahe päevaga võttis haiguslehte suures osas teenindav personal. Aga ma saan nendest aru, oli kriis, oli ohtlik ja ei olnud ka turvasüsteeme, ei olnud ekraane ega mitte midagi poodides ega apteekides. Tänaseks on need lahendused olemas. Niipalju, kui mina nende läbirääkimiste juures olen olnud, võin öelda, et valitsus on valmis vajaduse korral selle otsuse kiirelt tegema.

17:27 Aseesimees Siim Kallas

Helmen Kütt, teine küsimus, palun!

17:27 Helmen Kütt

Suur aitäh, lugupeetud eesistuja! Austatud ettekandja! Nii teie, Tõnis Mölder kui ka peaminister räägite kõik seda, mis toimus kevadel. Me oleme jõudnud sügisesse, kui te veel ei tea, ja kohe on tulemas talv. Haiguskordaja on võrreldes kevadega praegu tunduvalt kõrgem. Tõesti, Terviseamet on teatanud, et levik ei ole enam mitte ainult töökollektiivides, vaid ta on nimetanud Tallinna ja Harju piirkonda lausa leviku koldeks. See, mis kevadel tehti – tunnustame valitsust, palgatoetus ja see, mis puudutas haiguspäevade hüvitamist –, oli väga tore. Millal te jõuate nüüd sügisesse ja talve? Ärge rääkige vastates, et see, mis kevadel tehti, oli hea ja õige. Me oleme nõus. Aga mis saab edasi?

17:28 Aivar Kokk

Aitäh, Helmen! Ma vist kuidagi valesti väljendusin. Ma ei tahtnud öelda, et kevadel tehti ja nüüd ei peaks tegema. Iga nädal kahel päeval istub valitsus pikki tunde koos koroonakomisjoniga. Neile on antud volitus, et sel päeval, kui see vajadus seal komisjonis välja öeldud on, see otsus ka tehakse, kindlasti mitte keegi poliitikutest ühtegi takistust sellele ei tee. Aga see ei ole mõeldud nii, et see peaks olema aastateks, vaid teatud perioodiks tuleb see otsus teha, kui olukord selline on, aga seda ütlevad spetsialistid. Mina kindlasti ei ole selle valdkonna eestkõneleja.

17:29 Aseesimees Siim Kallas

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi ei ole. Me alustame läbirääkimisi. Jürgen Ligi, palun!

17:29 Jürgen Ligi

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Las kuludest räägib keegi teine. Minu jaoks on kulud lihtsalt üks menüü ja see, kas menüü on meile kättesaadav ka tulevikus, sõltub ikkagi sellest, kas meil on olemas ka vahendid asja katmiseks. Ainus tähtis asi, mis eelarves on, on see, kas tulud ja kulud on kooskõlas omavahel ja kas nad on kooskõlas majandusolukorraga. Sellel aastal, tuleval aastal, eelmisel aastal nad seda kaugeltki ei olnud ega ole.

Mina sain rahandust juhtida, riigirahandust fiskaal- ja maksupoliitika poole pealt, aegadel, kui me lugesime korras rahandust Eesti auasjaks, rahvuslikuks uhkuseks, mis meid paigutas kusagilt kaugelt idast eesrindlike riikide hulka. Ma sain käia ministrina esinemas ja näitamas graafikuid, kus meie võlatase oli tänu sellele hoiakule kõige madalam Euroopas ja meie eelarve tasakaal, st võla allikas, kui mitte Euroopa parim, siis üks kolme parima hulgast. Seejuures saime alati näidata ka seda, et meie sotsiaalne olukord paraneb väga kiiresti ja me oleme võimelised selle juures eraldama 2% kaitsekuludele. Öeldi, et haridusvaldkonnas ja investeeringute koha pealt olime taas Euroopa tipp. Tähendab, eelarve probleem ei ole mitte selles, et me oleksime olnud kuidagi kitsid. Me tegime lihtsalt tarku valikuid.

Mida see eelarve näitab? Põhiliselt kolme asja. Mitte seda, mida siit puldist nüüd ette loetakse ja kõnedes paberilt ette vuristatakse. Olulised ei ole mitte need kulud, vaid see, et me oleme Euroopa parimate hulgast kukkunud kõige viimaseks, me oleme ainus riik, kellel järgmine aasta struktuurne miinus kasvab. Meie struktuurne miinus eelarves on Euroopa suurim ja meil on kõige kiirem võla kasv. See on selgelt kõige halvem eelarve olukord, mis olla saab. See on eelarve olukord, siin ei ole küsimus ajaloos, vaid just nimelt eelarves.

Eriti hull on seejuures, et siin käivad järjest peaminister (eile käis ta küll komisjonis), rahandusminister ja ka komisjoni esimees rääkimas, et oh, asi on mingisugustes rasketes aegades ja sellest tuleneb kõik. Ei tulene ju. See peaminister käristas struktuurset miinust majandusbuumi ajal täpselt samamoodi. Eelmine aasta oli see 2,3%, mis rikub igasuguseid reegleid.

Alati tehakse eelarve miinuses ja alati on tegelikkus veel hullem. Praegune tegelikkus on veel hullem, kui me oskasime kunagi ette kujutada. Me oleme Euroopa halvim. Sellele vaatamata kiidetakse, et see on üks jube hea eelarve, ja kolmainsus käib jälle pressikonverentsi andmas. Nende hulgas on Isamaa, kes justkui varem on tahtnud, et see asi kirjutataks põhiseadusesse, et me oleme rahanduslikult vastutustundlikud.

Struktuursest miinusest, kullakesed, ei kasvata välja, see on bluff. Struktuurne miinus ongi see, et majanduse olukord on juba arvesse võetud, aga ikkagi ka majanduse olukorraga võrreldes me elame üle jõu. See ei tähenda eelarve nominaalset tasakaalu, see tähendabki seda üle jõu elamist. 6,6% ja 6,7% miinust, see on tegelikult kohutav ja see määrab meie rahanduse käekäigu väga pikaks ajaks ette.

Teiseks, see jutt, et meil on siin mitu asja ja mitu otsa ja laenukoormus on madal jne. See on ajalugu, laenukoormus on eelmiste valitsuste vastutustunne, tegelikult üle-eelmiste valitsuste, mitte eelmise valitsuse. See ei kirjelda kuidagi seda olukorda, kuidas me järgmine aasta tohime kulutada. Järgmisel aastal me tohime kulutada nii, et me ei teeks rahandusele ja majandusele kahju, aga see eelarve teeb selgelt rahandusele ja majandusele kahju. Ei ole niimoodi, et mida rohkem riik kulutab ...

Palun lisaaega! 

17:34 Aseesimees Siim Kallas

Lisaaega kolm minutit. Palun!

17:34 Jürgen Ligi

Aitäh! ... seda uhkem ja seda toredam, seda paremaks läheb elu. Ei ole niimoodi. Riigi sekkumine majandusse on üldse vaieldav. Aga makromajanduslikult ka Keynes ei ajanud seda, et peab elama kogu aeg üle jõu. Struktuurne tasakaal on see, mida pidas silmas ka teie sõber Keynes. Headel aegadel hoitakse kokku, halbadel aegadel antakse hagu, struktuurse tasakaalu korral see toimib. Teie olete tugevasti võimendanud, te kallate bensiini peale majandustsüklile, teete asja hullemaks headel aegadel ja lähete hoopis sügavamasse miinusesse, kui tohib, sel ajal, kui majandus juba kosub. Järgmine aasta hakkab majandus kindlasti kosuma, võrreldes selle aasta raskemate aegadega. See on teie endi prognoos, see on teie endi eelarve alus. See üle 6%‑line miinus näitab, et te olete täiesti vastutustundetu koalitsioon.

Üle jõu elamine kahjustab majandust, ärge unustage ära, see tekitab majanduses ebaõiglast konkurentsi riigi poolt, see tekitab konkurentsivõime langust, see võtab ära tööjõudu, see võtab ära investeeringuid ja ressursse üldiselt. Ärge öelge, et see on kontratsükliline poliitika. See on absoluutselt naeruväärne. Peaminister on selle sõna ära õppinud. Eile ta kasutas seda jälle, et me hakkame järgmine aasta projekteerima, see on nüüd kontratsükliline poliitika. See eelarve kogu selle asja juures tegelikult ei täida neid eesmärke, kui öeldakse, et me tapame koroonat, et see on koroona võitmise eelarve. See ei ole ei makromajanduslikult koroona tapmine ega ole seda ka meditsiiniliselt. Umbes 20 miljonit läheb eelarvest meditsiini otstarbel ja majandustsükli silumiseks ei lähe siit mitte midagi, see on valesti ajastatud, valesti suunatud.

Minu arvates on siin ainult üks oluline, tõesti oluline muudatusettepanek, see on see (see on tekstiline, me oleme selle esitanud), et eelarve tuleb viia struktuursesse tasakaalu 2023. aastaks. Sedasama on öelnud Eesti Pank ja sedasama on öelnud eelarvenõukogu. Palun seda muudatusettepanekut arvestada! Aitäh!

17:37 Aseesimees Siim Kallas

Kalle Laanet, palun! Protseduuriline küsimus, Sven Sester, palun! 

17:37 Sven Sester

Aitäh! Kas teisel lugemisel ei ole enne fraktsioonid ja pärast ...?

17:37 Aseesimees Siim Kallas

Ei ole. Kõigil on õigus ... (J. Ligi kohalt: "Ma olengi fraktsioon.") Ja oled fraktsioon ka. Kõigil Riigikogu liikmetel on teise lugemise ajal võrdsed õigused. Palun!

17:37 Kalle Laanet

Palun kolm minutit lisaaega, härra aseesimees! 

17:37 Aseesimees Siim Kallas

Kaheksa minutit Kalle Laanetile.

17:37 Kalle Laanet

Kui te, härra Sester, tähele panite, siis ma lasin härra Ligi ette. Head kolleegid! Eks ma ole nii kaua, kui ma olen siin Riigikogus olnud, seisnud ikka sisejulgeoleku ja siseturvalisuse eest, nii ka selle riigieelarve menetluse käigus.

Eesti Päästeala Töötajate Ametiühing pöördus Riigikogu riigikaitsekomisjoni ja rahanduskomisjoni poole üleskutsega, et poliitikud võiksid mõnikord oma lubadusi pidada. Mõnele poliitikule võib see mõte oma originaalsuses isegi meeldima hakata. Mure ise ei ole muidugi üldse originaalne: väikesed ja aastateks külmutatud palgad. Arstid on kuidagi vaiksemaks jäänud, õpetajate palkadest ja töötingimustest kõneldakse iga päev ning enam üldsegi mitte nii traagilise tooniga nagu aastaid tagasi. See ei tähenda kahjuks, et tervishoidu ja hariduse andmist küllaga rahastatakse, kuid asjad vähemalt liiguvad, vähehaaval.

Aga päästjad ja lubadused? Päästjate näod olid möödunud kevadel valitsuse tegemise ajal naerukil, kuna Eesti Keskerakonna, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Isamaa Erakonna sõlmitud valitsusliidu aluspõhimõtted aastateks 2019–2023 lubasid päästjate palga tõusu. Aastaid kestnud ebaõiglus, mis on päästjatest siseturvalisuse valdkonna kõige madalamalt tasustatud töötajad teinud, ununes. Lootusrikkalt päästeti, demineeriti, abistati hätta sattunud inimesi, korraldati kohalike omavalitsuste kriisitegevusi, õpetati varjuma ning – vaat, et veel kõige tähtsam – ennetati ja õpetati õnnetusi ennetama värske innuga. Siis loeti valitsuse poolt Riigikogule antud eelarve eelnõust, et pikalt oodatud palgatõusu ei tule. See lükkub edasi määramatusse. Kas päästjad riputasid kindad varna ja läksid koju? Ei, nad jätkavad kohusetundlikult oma tööd, kuigi on oht, et peatselt tuleb neil hambad varna riputada.

Nii ma kirjutasin oma arvamusloos Saarte Hääles. Jah, ma tegin koos Riigikogu liikmete Hanno Pevkuri, Madis Millingu, Ants Laaneotsa ja Johannes Kerdiga muudatusettepaneku, et riigieelarves, mis katab 2021. aastat, oleks päästjatele 16,7 miljonit lisaeurot, et nad saaksid vähemalt Eesti keskmist palka. Saab näha, milline see hääletustulemus saab olema.

Aga mitte ainult sellest ei tahtnud ma rääkida. Tegelikult me ju tegime veel ettepanekuid. Need puudutavad tõesti Eesti riigi julgeolekut: 10 miljonit eurot rannakaitsesse ja 20 miljonit keskmaa õhutõrje jaoks. Need muudatusettepanekud on Eesti turvalisuse ja julgeoleku seisukohalt kindlasti ääretult olulised. Nii et eelkõige on nüüd vaade koalitsioonipoliitikute poole. Loodetavasti, kui nad ka nupuvajutusega ei toeta neid ettepanekuid, siis ehk oma mõtetes. Aitäh!

17:40 Aseesimees Siim Kallas

Aivar Sõerd, palun! 

17:41 Aivar Sõerd

Aitäh, austatud juhataja! Head kolleegid! Täna avaldas Euroopa Komisjon majanduspoliitika paketi ja seal on liikmesriikide eelarvekavade ülevaade. Eesti torkab silma mitme olulise riigirahanduse näitaja poolest ja on langenud kõige viletsamate riikide gruppi. Me pole sellesse olukorda jõudnud ainult tänavuse eelarvega, peame minema mõne aasta tagasi.

Eelmisel nädalal oli siin eelmise aasta majandusaasta aruande arutelu. Tuletan meelde, et eelmise aasta eelarvet esitles Isamaa rahandusminister, kes rääkis siin samasugust roosamannajuttu, nagu me täna kuuleme. Siis räägiti, et eelarve pidi olema ülejäägis. Nüüd räägitakse, et me liigume ülejäägi suunas ja kunagi tulevikus hakkame võib-olla ka kulusid kärpima. Samasugust muinasjuttu kuulsime siin ka 2018. aasta lõpus. Ja mis see tegelikkus oli? Selle asemel, et struktuurne puudujääk oleks vähenenud, struktuurne puudujääk suurenes. Aga eelmine aasta oli veel väga ilus aeg võrreldes praegusega: majandus kasvas 4%, eelarve tegemisel arvestati 2%-ga. Aga juba siis mindi seda teed, et hakati jooksvate kulude katteks laenu võtma. 186 miljonit eurot kasvas laenukoormus eelmisel aastal.

Miks ma seda räägin? Asi on selles, et nüüd räägitakse seda juttu, et vaadake, näete, on kriisiaeg ja kõik võtavad laenu. Aga 2019 oli veel päris ilus aeg ja väga paljud liikmesriigid kasutasid seda aega selleks, et eelarvet tugevdada. Paljud olid eelarvega ülejäägis, Eesti liikus puudujäägi suunas. Nüüd see puudujääk suureneb märkimisväärselt ja me oleme kõige olulisemate rahandusalaste näitajatega või riigieelarvet puudutavate näitajatega kõige viletsamate riikide hulka jõudnud.

Edasi, nüüd tuleme selle eelarve juurde. Siin on, nagu ma ütlesin, palju sees sellist muinasjutuelementi, millest rahanduskomisjoni esimees rääkis. Kõigepealt, see number, et investeeringuid on 1,9 miljardit eurot. Ei ole, riigieelarves on investeeringuid 963 miljonit eurot. Selle eksitamisega üritati põhjendada 2,3 miljardi suurust laenukohustuste kasvu järgmisel aastal. Samas sisaldab tegelik investeeringute summa pooles ulatuses ka eurotoetusi. Pool miljardit eurot investeeringuid riigisisesest rahast on see, mida saaks ka regulaarsetest tuludest rahastada. Muuseas, tulud kasvavad järgmisel aastal 5% ehk üle poole miljardi euro.

Aga mida me selle laenuraha eest saame? Räägitakse igasugustest Tallinna haiglatest ja helikopteritest ja neljarealistest teedest, mida eelarves ei ole. Aga mis eelarves on ja mida me selle laenuraha eest saame? Noh, uute teede puhul seda, et 3 miljonit Via Baltica lühikese lõigu pikenduseks ja 10 miljonit läheb Kardla–Kärevere lõigule. Kõik suuremad projektid on need, mis on praegu päevakorral ja mida suures osas rahastatakse Euroopa Liidu rahaga.

Palun ka lisaaega!

17:45 Aseesimees Siim Kallas

Kolm minutit, palun!

17:45 Aivar Sõerd

Nii. Võõbu ristmik, Võõbu–Mäo lõik. Need on kõik praegused olemasolevad projektid, rääkimata Rail Balticust, kus on ka ju ikkagi Euroopa Liidu eelarve raha.

Nii et selles olukorras, kus laenuraha läheb põhiliselt eelarve jooksvate kulude katteks, on veel häbematust lisada siia ka, võib öelda – ma arvan, et ei liialda –, laenurahaga kinni makstud katuserahad.

Seda tuleb ka muidugi öelda, et praeguse valitsuse teene ei ole see, et Eestil on ajalooliselt väike võlakoormus. Kui vaadata seda värskelt, täna tulnud Euroopa Komisjoni materjali, siis eranditult järgmisel aastal liikmesriikide eelarve puudujääk väheneb. Ainuke on Eesti, kellel eelarve puudujääk suureneb. Eesti jõuab oma eelarve järgmise aasta puudujäägi suuruselt Prantsusmaa ja Itaalia tasemele. Kreeka eelarve puudujääk väheneb näiteks oluliselt rohkem. Ka keskmiselt võlakoormus järgmisel aastal väheneb, Lätil väheneb, Itaalial väheneb, Kreekal väheneb. Nii et siin on tõsine järelemõtlemise koht.

Lõpetuseks ütlen lihtsalt seda, et eks me paari aasta pärast, kui me hakkame menetlema 2021. aasta eelarve täitmise aruannet, näeme, et need jutud, mida praegu räägitakse, ongi selline roosamannajutt, mida ei maksa tõsiselt võtta. Me saame näha, et tänase koalitsiooni eelarvejutt ja eelarve tegelik seis on nagu kaks eri maailma. Ma võin ennustada, et tuleb teadmine, et investeeringud praktiliselt ei kasvanud või kasvasid veidi euroraha toel ning laenuraha läks põhiliselt eelarve püsikulude katteks. Seda saame kuulda ja näha eelarve täitmise aruandest. Tänan tähelepanu eest!

17:48 Aseesimees Siim Kallas

Liina Kersna, palun! Kaheksa minutit Liina Kersnale.

17:49 Liina Kersna

Head kolleegid! Meie ees on palju olulisi teemasid, eriti riigieelarvet menetledes. Need on teemad, mis reaalselt puudutavad ja muudavad inimeste elusid. Aga meie ees on aeg-ajalt ka elu ja surma puudutavad küsimused. Ühe sellise teemaga tahangi ma teie poole pöörduda.

Nagu te teate, on meil käimas lapse õiguste kuu. Kuidas meil on siis tagatud lapse õigused, näiteks lapse õigus elule ja tervisele? Alaealiste psüühikahäirete levimuseks hinnatakse 12–20%. See tähendab, et meil võib olla 12 000 15–19-aastast noort, kellel on diagnoositav ja ravi vajav vaimse tervise häire. Muuseas, hiljuti avaldatud Arenguseire Keskuse raport ütleb, et rahvusvaheliste hinnangute järgi võib arvata, et vähemalt iga teine vaimse tervisega hädas olev ravivajaja jääb Eestis ilma ravita.

Nii praktikud, psühholoogid, psühhiaatrid, perearstid, vaimse tervise õed kui ka teadusuuringud ütlevad, et koroonaaeg on mõjutanud ja mõjutab kindlasti ka edasi inimeste vaimset tervist, sh laste ja noorte vaimset tervist. Me teame, et kui lapsevanem on stressis, on suure tõenäosusega stressis ka laps. Eestis läbiviidud uuring ütleb, et viimase 30 päeva jooksul on stressi tundnud kokku 69% elanikest, sh 14% suurel määral ja 7% väga suurel määral. Kõige enam tunnevad stressi just noored. Näiteks, 15–25-aastastest Eesti noortest 40% leidis, et nende stressi- ja pingetase on kõrgem kui viimastel kuudel.

Head kolleegid! Lapsi, kes on endalt elu võtnud, on sellel aastal kolm kuni neli korda rohkem kui varasematel aastatel, sh 12‑aastane, 13‑aastane, 14‑aastane ja 15‑aastased lapsed. Juba varasema statistika järgi me ju tegelikult teame, et heaoluriikide hulgas on Eesti laste ja noorte enesetappude arvuga esiviisikus. Juba enne COVID-i aega oli meile teada, et 15- või 14–15‑aastastest noortest 33% on ennast tahtlikult vigastanud. Üle poole 15‑aastastest tüdrukutest on tundnud depressiooni sümptomeid. Kui need numbrid ei pane meid, seadusandjaid, tegutsema, siis mis üldse paneb? 

Koolipsühholoog on laste vaimse tervise jaoks ülioluline esmatasandi spetsialist, et tulevasi tõsisemaid probleeme ennetada. Vastavalt seadusele tuleb vajaduse korral tagada õpilasele tasuta psühholoogiteenus nii üldharidus- kui ka kutsekoolis. Viimaste andmete põhjal töötas koolipsühholoog 36%‑s koolidest. Lisaks, kui koolipsühholoogide ühing ütleb, et oleks hea, kui ühe koolipsühholoogi peale oleks 200–300 last, siis reaalsuses on ühe koolipsühholoogi kohta üle 800 lapse. See tähendab, et enamikule lastest ei ole tasuta psühholoogiteenus vajaduse korral kättesaadav.

Mida meie, seadusandjad, saame siis teha? Koolipsühholoogi ettevalmistus peaks kestma kokku kuus aastat: kolm aastat bakalaureuseõpet, kaks aastat magistrantuuri ja üks aasta juhendatud praktikat ehk kutseaasta. Et tagada kutseaasta jooksul kvaliteetne praktiliste õppeainete õpetamine, juhendajate tasu ja kutseaastal osalejate töötasu 10 osalejale, on selle eeldatav maksumus 225 000 eurot. Seda riik ei rahasta. Aga peaks, sest koolipsühholooge on meil liiga vähe. Kohe oleks muuseas juurde tarvis 140 täiskohaga koolipsühholoogi.

Täna anti Riigikogu menetlusse abieluteemalise rahvaküsitluse eelnõu, mille kuluks on hinnatud 2 miljonit eurot. Lisaks plaanib rahvastikuminister teha poole miljoni euro eest pereväärtuste väärtustamise kampaaniat. Selle raha eest saaks koolitada 112 koolipsühholoogi. Kampaaniaid võib teha ja ka peab mõnikord tegema. Ka rahvaküsitlusi võib teha, aga minu hinnangul alles siis, kui elu ja surma küsimused on meil siin saalis lahendatud. Ei plaanitav rahvaküsitlus ega pereväärtuste kampaania ei ole elu ja surma küsimus. See on poliitilise valiku küsimus. See, kas laps ja noor saab õigel ajal abi, võib reaalselt olla elu ja surma küsimus, lapse elu ja surma küsimus.

Sotsiaalministeerium küsis vaimse tervise teemade jaoks lisaraha 5 miljonit eurot, sai miljoni ja sellest miljonist 400 000 läheb kliiniliste psühholoogide kutseaasta rahastamiseks. Lõpuks ometi, see on tõesti hea uudis. Eelmisel aastal koalitsiooni liikmed ei toetanud meie samateemalist ettepanekut. Ülejäänud 600 000 on mõeldud erakordseks ühekordseks rahasüstiks.

Sel aastal olen ma koos kolleegidega teie ees kolme muudatusettepanekuga, mis toetavad laste vaimset tervist: koolipsühholoogide kutseaasta rahastamine, lasteabitelefonile lisaraha eraldamine, sest pöördujate arv on mitmekordistunud, ja seksuaalselt väärkoheldud lastele suunatud lastemajateenuse avamine Lääne-Eestis. Kokku summas alla 600 000 euro. Aga raha vajaks kindlasti ka süsteemne suitsiidiennetus, noortele suunatud ravikodud ja paljud teised olulised vaimse tervise teenused.

Vaimse tervise teemad, head sõbrad, on elu ja surma küsimused. On meie, täiskasvanud inimeste ja ka seadusandjate kohustus tagada, et iga lapse elu ja tervis oleks hoitud. Aitäh!

17:56 Aseesimees Siim Kallas

Andres Sutt, palun! 

17:56 Andres Sutt

Aitäh, hea juhataja! Hea kolleeg Liina Kersna rääkis just äsja emotsionaalselt ja kirega päris probleemidest. Päris probleemidest, mille lahendamiseks on vaja mõned sajad tuhanded või mõned miljonid.

Ja siin me oleme. Järgmise aasta lõpuks ületab Eesti riigivõlg 6,6 miljardit. Teiste sõnadega, riik võtab meie, maksumaksjate nimel tuleva aasta lõpuks laenu 5100 eurot iga elaniku kohta. Kui valitsus saab jätkata homset-ei-tulegi-rahanduspoliitikaga, kasvab nelja aastaga riigi nimel võetav võlg 8000 euroni iga Eesti elaniku kohta, imikust raugani.

Mis me selle eest saame? See on õigustatud küsimus. Kas investeeringud, mis teenivad raha tagasi, või hoopis paisunud kuludega ja sihita triiviva riigi? Eesti rahvastik vananeb, see on fakt. Jah, koroonakriisis on tuhanded inimesed kaotanud töö, kuid ettevaates on Eesti suurim probleem tööjõupuudus. Haigekassa toodab järgmise nelja aastaga miinust üle 500 miljoni. Probleem on teada, aga lahendusest ei julgeta rääkida. Pensionikassa defitsiit kasvab samuti, demograafia tõttu. Sõnum on lihtne: mida noorem inimene, seda enam sõltub sinu heaolu vanaduses ise aktiivse tööea vältel säästetust ja investeeritust.

Nädal tagasi kolmapäeval andis riigikontrolör siinsamas väga karmi ülevaate esmatähtsate avalike teenuste tulevikust. Meil ei jätku kümne aasta vaates – ja see on peatselt – perearste, õpetajaid, päästjaid, politseinikke, sest järelkasvu ei tule lihtsalt peale.

Me oleme uhked, et Eesti sai Pipedrive'i abil viienda ükssarviku – ettevõtte, mille väärtust hinnatakse üle miljardi USA dollari. Aga mida me teeme riigina selleks, et tuleks kuues ükssarvik, seitsmes ükssarvik jne? Et värsked Pipedrive'i äriinglid oleksid motiveeritud oma globaalseid ideid realiseerima Eestis, mitte mõnes teises riigis, mida me selle jaoks riigina teeme? 

"Eesti 2035" strateegia, mida me ka siin Riigikogus arutame, seab eesmärgiks saavutada 15 aastaga tootlikkuse tase, mis on võrdne 110%-ga Euroopa Liidu keskmisest. Mulle meeldib ambitsioon. Aga kuidas selle eesmärgini jõuda? Vananeva rahvastikuga riigis eeldab see olulist investeeringute kasvu ning palju suuremat innovatsiooni majanduses tervikuna. Ometi, rakendusuuringute keskuse loomist koalitsioonipoliitikud 2021. aasta eelarves ei toetanud. Riigikogus arutlusel olev välismaalaste seaduse muutmise seadus ei saada kuidagi signaali, et talendid on Eestisse teretulnud. Otse vastupidi.

Eesti vajab strateegilist juhtimist ja julgeid otsuseid, selleks et teha suuri asju. Peaaegu 2000 miljonit defitsiiti kulub märkamatult, kui seda jagada sadade projektide vahel ilma prioriteete seadmata ja suurt plaani omamata. Eesti riiki ei saa ega tohi juhtida nagu majavalitsust, aga just seda praegune valitsus teeb. Vastutustundlik eelarve vaatab kaugemale kui üks aasta. Ja meie muudatusettepanekud just strateegilisest vaatest lähtuvadki. Head kolleegid, teil on võimalus neid ettepanekuid toetada. Aitäh!

18:01 Aseesimees Siim Kallas

Mart Võrklaev, palun!

18:01 Mart Võrklaev

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Samal ajal, kui meie siin Riigikogus menetleme 2021. aasta riigieelarve seadust, arutavad kohalikud volikogud valdade ja linnade järgmise nelja aasta eelarvestrateegiate ning 2021. aasta eelarvete üle. Kestva kriisi tingimustes on selge, et enamikus omavalitsustes on tulumaksu kui omavalitsuste põhilise tuluallika laekumise kasv paremal juhul pidurdunud või keerulisematel juhtudel koguni languses. Olenemata tulubaasi langusest ei ole omavalitsustel võimalik järsult majandamis‑ ja tööjõukulusid kärpida. Valdavalt on need seotud lasteaedade ja koolide ülalpidamisega ning lasteaiaõpetajate ja tugipersonali palkadega, samuti sotsiaalse kaitsega ja erinevate toetustega.

Seega, teadmata kriisi pikkust ning sügavust, kuid soovides samas omavalitsuses vastutustundlikku eelarvepoliitikat ajada, lükatakse raha kokkuhoiu eesmärgil edasi eeskätt investeeringuid. Samas on omavalitsuste planeeritud investeeringud vajalikud kohapeal elavatele inimestele ning nende edasilükkamine tähendab vähem teenuseid. Tegemata võivad jääda lasteaia juurdeehitus, kooli remont, suurem tee-ehitus või kergliiklustee ehitus. Kõik nimetatu on oluline kohalikule kogukonnale ja selle tegemata jätmine või edasilükkamine suurendab omakorda survet järgnevate aastate eelarvetele.

Jah, paljudel omavalitsustel on olemas laenuvõimekuse puhver. Kevadel andsime Riigikogus omavalitsustele võimaluse laenukoormust suurendada ning eile arutasime siin selle võimaluse pikendamise üle. Kuid kriisioludes on omavalitsuste jaoks pankade pakutavate laenude intressid oluliselt tõusnud ehk laenude võtmine on kriisieelse ajaga võrreldes oluliselt kallimaks läinud. Kui 2020. aasta algul võis omavalitsus 10–15 miljonit laenata intressiga 1% ja aastaid varem oli see 0,5%, siis selle aasta keskpaigaks oli see konkreetse omavalitsuse, Rae valla näitel tõusnud 1,6% peale. Tänaseks on see ilmselgelt veel kõrgem. Lisaks on praktika põhjal selgunud, et intressid on kallimad väiksemate summade puhul ja nende väiksemate omavalitsuste jaoks, kes asuvad linnadest kaugemal.

Olukorras, kus omavalitsuste tulubaas väheneb ja omavalitsustel on vaja teha elanike jaoks vajalikke investeeringuid, on aga laenu kasutamine paratamatus. Omavalitsused on aga enne kriisi arvestanud investeeringute tegemisel nii suuremate omavahenditega kui ka madalamate laenuintressidega. Uues olukorras, kus laenukoormust tuleb suurendada ja intressid on tõusnud, suurendavad need seitsme kuni kümne aasta jooksul laenude tagasimaksete suurust, mis seab omakorda löögi alla järgnevate aastate eelarvestrateegiates ja eelarvetes planeeritud tegevused.

Seda, et omavalitsused järgivad konservatiivset eelarvepoliitikat ning teadmatuse tõttu tuleviku ees lükkavad edasi või jätavad ära investeeringuid, kajastab ka Rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna juhataja Sulev Liiviku käesoleva aasta oktoobris koostatud analüüs "Majanduse elavdamine on kohaliku omavalitsuse kätes ja huvides". Analüüsis viidatakse muu hulgas vajadusele teha just kriisi ajal investeeringuid, sest majanduslanguse tingimustes annab iga investeeritud 1 euro 1,5-kordse võimenduse ehk iga majandusse panustatud euro tooks tagasi 1,5 eurot. Analüüs toob välja, et näiteks ca 130 miljoni eest tehtud investeeringud võiks jämedalt hinnates tuua kaasa 5–10 miljonit eurot täiendava tulumaksu laekumist omavalitsustele.

Oleme valitsuse käest korduvalt kuulnud, et riik on kriisi kulude katmiseks saanud väga soodsat, ligi nullintressiga laenu. Riigil seisab likviidsusreservis üle 2 miljardi euro soodsatel tingimustel saadud kasutamata laenuraha. Olen esitanud 2021. aasta riigieelarve seaduse kohta muudatusettepaneku, mille eesmärk on riigi poolt omavalitsustele soodsa null‑ või ligi nullintressiga ...

Palun lisaaega! 

18:05 Esimees Henn Põlluaas

Kolm minutit lisaaega. Palun!

18:06 Mart Võrklaev

 ... pikaajalise laenu andmine. Väljamakseperiood võiks olla näiteks kaks aastat, 2021–2022, viimasest väljamaksest maksepuhkus paar-kolm aastat, tagasimakseperiood seitse kuni kümme aastat ja pakutav laenusumma kokku 100 miljonit eurot, mis kaetakse riigi võetava laenuga või võlakirjaemissioonide abil, mis riigil juba tehtud või plaanis.

Tulenevalt Vabariigi Valitsuse määrusest "Laenu ja riigigarantii taotlemise ja andmise tingimused ja kord", on laenu andmisel isikule, kellel ei ole avaldatud ametlikku krediidireitingut, antava laenu intressimääraks intress, millega riigil oleks laenulepingu sõlmimise ajal võimalik sarnastel tingimustel võlakohustusi võtta. Ehk täna kuuldud rahanduskomisjoni esimehe väide, et riik ei saa anda nendel tingimustel, millega ta ise laenu saab, omavalitsustele laenu edasi, ei ole minu hinnangul päris korrektne. Määrusest tuleb selgelt välja, et kui riik saab soodsalt laenu, siis võib ta seda niisama soodsalt edasi anda. Samasisulist ettepanekut soodsa laenu andmiseks omavalitsustele on 2020. aasta lisaeelarve menetluse ajal palunud kaaluda ka Eesti Linnade ja Valdade Liit, saates selle kohta ettepaneku Riigikogu rahanduskomisjoni esimehele.

Seega, head kolleegid, kutsun teid üles kriisi ajal kohalikke omavalitsusi toetama. Selle otsusega ei toeta me niivõrd kohalikke omavalitsusi või volikogusid  eelarvete tegemisel, vaid eeskätt ikka inimesi kohapeal, kelle jaoks neid investeeringuid tehakse ja kelle elukeskkond sellest paremaks muutub. Aitäh ja loodan teie toetusele! 

18:07 Esimees Henn Põlluaas

Heidy Purga, palun!

18:07 Heidy Purga

Suur tänu, lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Võtsin siia pulti kaasa lausa selle riigieelarve seaduse esimese dokumendi, mis on väga mahukas, ja tuletasin endale meelde (seda tahan siin ka teiega jagada), mida kirjutas Haridus- ja Teadusministeerium enda eelarve kirjelduse juurde: "Olulised tegevused 2021 eesmärkide täitmiseks. Olulist tähelepanu pööratakse õpetajate, haridusasutuste juhtide ja tugispetsialistide tunnustamisele, motiveerimisele, täiendusõppele ja järelkasvu tagamisele." See jutt läheb edasi. Kes on kursis, need on kursis.

Me oleme kultuurikomisjoniga tegelenud kuid õpetajate järelkasvu teemaga. Homme toimub siin Riigikogu suures istungisaalis olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutamine, mis keskendubki õpetajate järelkasvule. Pole uudis, et need mustrid märksõnadest, mille me saime sisendiks kultuurikomisjoni, olid korduvad ja ikka ühes ja samas järjekorras: info, et õpetajate palku ei suurendata, info, et palgad külmutatakse neljaks aastaks. Oli väga valuline kogu seda protsessi läbi viies vaadata silma nendele inimestele, kes vastutavad riigis ühe tähtsaima asja eest, ehk õpetajatele.

Nüüd aga ühest haridusuuringust. Vastavalt rahvusvahelisele haridusuuringule, mille nimeks on "Education at a Glance 2020", oli 2019. aastal Eesti õpetajate töötasu, arvestades ostujõudu, nii Euroopa Liidu kui ka OECD riikide õpetajate töötasuga võrreldes peaaegu kõige madalam. Viimasel kohal on küll Läti, kuid arvestades, et Lätis õpetajate töötasu järgmisel aastal tõuseb ja meil on, nagu on, on oht, et Eesti hõivab viimase koha. Oleme PISA tulemuste järgi hariduse tasemelt tippriik, kuid palgatasemelt, tuleb nentida, viimaste hulgas. Lisaks toob see uuring välja Eesti ühena negatiivsetest näidetest, kellel oli viimastel aastatel valitsemissektori kogukulude suhteline kasv üle 8 protsendipunkti suurem kui riiklike hariduskulude kasv. Sellest tulenevalt on meie hariduskulude osakaal SKP-s langenud alla Euroopa Liidu ja OECD keskmiste, moodustades ainult 4,5% SKP-st. Siinkohal ei saa ilmselt rääkida hariduse prioriseerimisest.

Me teame lapsevanematena, et õpetaja tööaeg on seaduse järgi 35 tundi nädalas, kuid reaalsus on see, et nad töötavad 45 tundi ja rohkemgi nädalas, mis on peaaegu ühe kolmandiku võrra seadusega sätestatust suurem. Selline olukord ei ole jätkusuutlik. Tuleb leida lahendusi, kasutades tänaseid oskusi ja teadmisi.

Eesti õpetajaskond vananeb ja õpetajaskonna pealekasv on liiga väike. Peaaegu 3500 õpetajat on 60-aastased ja vanemad. Meil on Eestis ligi 16 000 õpetajat. Eeldades, et õpetaja töötab 40 aastat, oleks meil vaja ainuüksi üldhariduskoolidesse igal aastal 400 uut õpetajat, kes jäävad 40 aastaks ametisse. Kas te kujutate ette, millised numbrid need on? Selge on see, et kõik ei jää kooli ju nii kauaks. Reaalsus on, et pea pooled õpetajad lahkuvad koolist juba peale esimesi aastaid.

Miks siis jääb õpetaja kooli, kui ta jääb, mis on need põhimotivaatorid? Esimene motivaator on loomulikult palk. Töötasu peab olema konkurentsivõimeline. Lisaks peab õpetajatel olema karjäärivõimalus, neil on soov olla toetatud ja märgatud, õpetajaametit tuleks väärtustada kõikidel tasanditel. On oluline, et tööandjad, kusjuures ma mõtlen siin kohalikku omavalitsust, aga ka ministeeriumi ja teisi ...

Võtan lisaaega.

18:12 Esimees Henn Põlluaas

Palun! Kolm minutit lisaaega.

18:12 Heidy Purga

... väärtustaksid õpetajat. Ka lapsevanemate suhtumist aitaks see leevendada. Seda tuleb teha kiiresti ja õpetajatele tuleb leida palgalisa.

Seepärast palun teid toetada muudatusettepanekut nr 14, mille on esitanud mõned Reformierakonna fraktsiooni liikmed. Me palume õpetajate palgafondi 10 miljonit. Muudatuse eesmärk on väärtustada õpetajaametit ning hoida kinni sihist tõsta õpetajate palk 120%‑ni keskmisest palgast. Valitsus on 2021. aasta eelarve ning riigi eelarvestrateegiaga saatnud õpetajatele sõnumi, nii nagu ma ütlesin, et palgad külmutatakse. Kui õpetaja töötasu järgmiseks neljaks aastaks külmutatakse, langeb õpetaja palk keskmise palgaga võrreldes samale tasemele kui aastal 2012. Palun seda muudatusettepanekut toetada! Aitäh!

18:13 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Annely Akkermann, palun!

18:13 Annely Akkermann

Palun lisaaega ka!

18:13 Esimees Henn Põlluaas

Palun! Kolm minutit lisaaega.

18:13 Annely Akkermann

Head kolleegid! 2021. aasta eelarve meile esitatud kujul on häbiväärne. Valitsus ei ole julgenud olukorrale otsa vaadata, riigi tulud ja kulud on muutunud majandusolukorraga kohandamata ning üüratu auk on täidetud laenuga. Riigi tulud on 11 miljardit ja kulud 13 miljardit, nende vahe, peaaegu 2 miljardit ehk viiendik, ongi tegelikult üüratu, üldse ilma liialdamata. Meil annab sellest august välja ronida. Iga päev, iga kuu ja iga aasta, mille võrra me lükkame edasi püsikulude kohandamist vähenenud regulaarsete sissetulekutega, suurendab meie laenukoormust, aga püsikulude katmine laenuga ei ole investeerimine, millelt on tulevikus loota tulu, mis võimaldab laenu tagasi maksta ning laenu intressikulusid katta.

2 miljardit laenu, ca 1 miljard investeeringuid, needki olulises osas Euroopa Liidu rahast, vist 300 miljonit COVID-iga seotud kulusid. Püsikulude katmine laenuga on juhtimise seisukohalt julguse puudus, oskamatus, lodevus, populism. Ükski neist sõnadest ei tohiks iseloomustada riigieelarvet ega riigirahandust laiemalt. Püsikulude katteks võetud laenud ei tule tagasi investeerimistuludena, need tuleb katta tulevaste perioodide regulaarsetest tuludest, tulevaste aastate jooksul tulevaste põlvede poolt.

Siinkõneleja, kolleeg Toomas Kivimägi ja Pärnu linna rahvas on korra juba lodeva ja populistliku eelarvepoliitika vilju maitsnud, kui Keskerakonna juhitud Pärnu Linnavalitsus jättis aastatel 2007–2009 kulud kahanenud tuludega kohandamata. 2009. aastal oli eelarve tühi ja linnal maksmata arved valguse ja soojuse eest. Pärnu linna 2500 töötajat ja 40 000 elanikku teavad, et püsikulude õigeaegne kohandamata jätmine toob kaasa palgalangetused, koondamised, poolte tänavalampide väljakeeramise ning poole sõiduteest lumehunnikute alla jätmise. Ma tõesti ei soovi neid kibedaid vilju Eesti rahvale, aga selle eelarvega me nende poole tüürime.

Raha on tõesti muu hulgas vermitud vabadus. Kui oled suurelt võlgu, võtavad võlausaldajad kontrolli võlgniku elu üle enda kätte. Muide, eelarve tasakaalu suunas pingutab eriti Kreeka, et ei peaks uuesti oma riigitüüri võlausaldajate kätte andma.

Riigieelarve sissejuhatuses selgitati, et riik võtab laenu majanduse elavdamiseks. Nii ülepaisutatud eelarvet lugema asudes olin üsna veendunud, et leian Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi peatükist ulatuslikud meetmed isegi mitte turismi elavdamiseks, vaid lihtsalt elushoidmiseks. Pettumus oli tohutu. Turismimajandusele olid planeeritud üksnes tavapärased äriarenduse ning turunduse meetmed, nagu koroonapiiranguid poleks olnudki. Turism kuulub minister Siemi valdkonda, kes koos eelarvega tutvustas ka oma plaane taastefondi kohta. Ka seal ei olnud turismisektorile ette nähtud mitte ühtki abimeedet. Turismisektoris on 5000 töötajat juba koondatud, kuid selleks, et turism saaks taastuda, kui taastuvad normaalsed ühendused ning hakatakse jälle reisima, tuleb sektori 30 000 töötajast alles hoida vähemalt 15 000. Turismiettevõtjate esindajad on teinud mitmeid ettepanekuid turismimajanduse elavdamiseks. Eelkõige soovitakse pikendada kevadel hästi toiminud palgatoetuse meedet kitsalt turismisektori ettevõtetele veel järgmiseks kuueks kuuks, et säilitada siiski kriitiline arv professionaalseid töötajaid. 20 miljonit on selleks olemas töötukassa kevadise meetme jäägina. 25 miljonit tuleks juurde eraldada järgmise aasta eelarvest. Valitsus ei ole andnud nõusolekut töötukassa tööturumeetme pikendamiseks isegi olukorras, kus seal on kevadest alates jääk.

Peaminister ütleb meile, et me ei tea, mis kevadeks saab. Ma võin ennustada, mis kevadeks saab. Eesti 30 aastaga ülesehitatud turismisektor, mis on andnud 8% sisemajanduse kogutoodangust ja 10% ekspordist summas 2 miljardit, variseb rusudeks. Turismisektori töötajad võtavad töötukassast oma 20 miljonit ikkagi välja. Töötutena. Aga millega asendatakse turismi maksutulud? Seda mina ei tea, aga tahaksin valitsuselt küsida. Turismisektor on aastate jooksul maksnud makse sadu miljoneid eurosid. Turismisektor vajab praegu väikest osa nendest tagasi, neid, mis on kogutud töötukassa arvelduskontole, ja järgmisel aastal niisama palju.

Reformierakond on teinud ettepaneku turgutada turismivaldkonda 2021. aasta eelarves 24 miljoni euroga. Rahanduskomisjon seda ei toetanud.

See eelarve on oskamatu ja julgusetu, häbiväärne. Lugupeetud kolleegid, palun hääletage 2021. aasta eelarve eelnõu menetluse katkestamise poolt! Aitäh!

18:19 Esimees Henn Põlluaas

Annely ... Vabandust! Vilja Toomast, palun!

18:19 Vilja Toomast

Ma tänan! Head kolleegid! Ükskord uuristab ka vesi kivi sisse augu. Nii jätkan ka mina. Eesti Haiglate Liit, Eesti Kiirabi Liit, Eesti Perearstide Selts ja Eesti Õdede Liit alustasid selle aasta suvel läbirääkimisi kollektiivlepingu sõlmimise üle, mis puudutab õdede töötasustamist kõikides tervishoiuasutustes, mis pakuvad ka õdede osutatavaid teenuseid, sh õdede iseseisvaid vastuvõtte. Olgu näitena öeldud, et õdedel oli 2019. aastal 2,6 miljonit iseseisvat vastuvõttu ja rohkem kui pool miljonit koduvisiiti. Leping oli kavandatud kahe aasta peale ja selle projekt on saadetud ka Sotsiaalministeeriumile, lisamaks see kollektiivlepingute registrisse. Minu andmetel on kollektiivleping sõlmimata tänaseni, ennekõike haigekassa puuduliku rahastuse tõttu. Haigekassale on valitsus planeerinud järgmise aasta eelarves taotletud 178 miljoni euro asemel 143 miljonit eurot lisarahastust, mis tähendab, et vaja on veel leida 35 miljonit eurot, et tööandjad saaksid eespool nimetatud kollektiivleppe allkirjastada ja haigekassa kehtestada raviteenustele hinnad sellisel moel, et need kataksid ka õdede taotletud töötasumäärad.

Kordan lühidalt üle selle, millist töötasu õed soovivad. Õdede kokkulepitud soov on, et alates 1. jaanuarist 2021 on töötasu alammäär õdedel 9 eurot 40 senti tunnis, eriõdedel 9 eurot 90 senti tunnis ning hooldustöötajatel 6 eurot tunnis. Alates 1. jaanuarist 2022 on töötasu alammäär õdedel 10 eurot 40 senti tunnis, eriõdedel 11 eurot tunnis ning hooldustöötajatel 6 eurot 60 senti tunnis. Lisaks puudutab kollektiivleping ka tasustamist öötöö, puhkepäevadel tehtava töö ja teise töötaja asendamise eest ning tasustatud isapuhkuse saamise võimalust.

Eestis on praegu täitmata 600 õe ametikohta. Selleks et õdesid oleks rahvaarvu kohta niisama palju kui Euroopas keskmiselt, vajame juurde 4000 õde, seda nii Eesti kui ka maailma vastavate organisatsioonide analüüsidele tuginedes.

Õdede töömaht on viimase 10 aasta jooksul tõusnud 46%. Samal ajal on Tervise Arengu Instituudi andmetel õdesid juurde tulnud vaid 11%. Seni on õdede lahkumist välismaale takistanud kollektiivlepingu läbirääkimiste käigus saavutatud mõningane palgatõus, kuid töökoormuse kasv õdede vähese juurdekasvu tõttu on selle suve lõpus sundinud õdesid oma ametikohast loobuma.

Olukorra – ma pean silmas õdede nappust – lahendus saab tulla ennekõike kahest komponendist. Esiteks, järkjärguline palgatõus tööandjate ja töövõtjate vahel sõlmitud kollektiivlepingute raames kokkulepitud tingimustel. Teiseks, suurendatud õdede väljaõpe meie tervishoiukõrgkoolides ehk ennekõike Tartu ja Tallinna tervishoiukõrgkoolides. Tegelikkus näitab, et õeks õppijaid justkui jagub, aga tänase päevani pole sõlmitud uut lepet tervishoiukõrgkoolide, Sotsiaalministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi vahel, et jääks kehtima senine kokkulepe võtta kahe kõrgkooli peale õe põhiõppesse vastu 550 üliõpilast. Seda takistab ennekõike kõrgkoolide madal rahastus ja puudulik õdede praktika juhendamise tasustamine.

Sellises olukorras, kus väljaõppinud õdesid ei lisandu piisaval arvul, oleks hädatarvilik tõsta olemasolevate õdede tööle jäämise motivatsiooni. Senine kogemus on näidanud, et kas või väikegi lisa õdede töötasule, mida seni on suudetud kollektiivlepetega saavutada, on hoidnud meie õed tervishoiusüsteemis alles. Seetõttu olemegi koos kolleegidega esitanud riigieelarve kohta muudatusettepaneku suurendada haigekassa rahastust puuduoleva 35 miljoni euro võrra, et tööandjad ja töövõtjad saaksid ettevalmistatud kollektiivlepingu sõlmida ning seni kehtinud jätkusuutlik süsteem saaks edasi toimida. Seetõttu palun teid, toetage muudatusettepanekut nr 39, mida rahanduskomisjon kahjuks ei toetanud. Ma tänan!

18:24 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Riina Sikkut, palun!

18:24 Riina Sikkut

Aitäh, hea esimees! Head kolleegid! Poolteist kuud tagasi riigieelarvet üle andes ütles peaminister, et riigieelarve seatud siht on seljatada koroonakriis ja toetada inimeste elujärje paranemist. Ühtlasi kinnitas ta, et riigieelarve peegeldab koroonakriisi seljatamiseks valitsuse terviklikku plaani ja viib meid edasi mitmetes tegevussuundades, nagu näiteks, et peame püsima terved ja peame aitama neid, kes seda enim vajavad. Sellele kõigele saab alla kirjutada – väga õige. Aga kuidas see deklaratsioon ja eelarves tegelikult kajastatud numbrid kokku lähevad, on iseküsimus.

Kuidas saab olla terviklik plaan, kus puudub esimeste haiguspäevade hüvitamine olukorras, kus töökohakoldeid on meil enim, kus nakatumisnäit, 14 päeva haigestumus 100 000 elaniku kohta näiteks on kõrgem kui kevadel, ületab juba 200 inimest, ja me endiselt eeldame, et inimene peab nakkuse leviku piiramiseks jääma esimeste haigusnähtudega koju, kaotama kolme päeva sissetuleku ja kui haigus kujuneb pikemaks, siis edaspidi veel 30% sissetulekust? Muidugi, see on mõistlik nii inimese tervise huvides kui ka ühiskonna tervise huvides, aga paljud meist ei saa sissetuleku vähenemist endale lubada.

Kui haiguspäevade hüvitamise muudatus kevadel eriolukorras tehti, siis läks see asja ette. Suvel ja sügisel on seda pikalt arutatud ja täna kuulsime infotunnis haiguspäevade kohta, et seda otsust ei ole hetkel tehtud, need arutelud käivad. Seda ütles peaminister. Ühtlasi nentis ta, et ta arvab et selles suunas tuleb edasi töötada. Ta nentis, et tal ei ole meile täna öelda seda kuupäeva, tal on öelda seda, et need arutelud valitsuse tasandil jätkuvad. Sama kinnitas sotsiaalkomisjoni esimees haiguspäevade hüvitamise eelnõu tänasel arutelul: tuleb arutada, tuleb mõelda, tuleb kaaluda, tuleb kokkulepe saavutada. Jah, kahtlemata on kokkulepe sotsiaalsete partnerite vahel tähtis. Kriisiolukorras ei saa sellele kokkuleppele jõudmisega aga kuude kaupa venitada, nagu seda praegu on tehtud.

Nüüd küsimus, kes haiguspäevade hüvitamise vastu on või miks sellele otsusele ei jõutud. Miks tundub selline arutamise ja mõtlemise aeg nii lõputu olevat? Sellele andis ehk vastuse Mart Helme, kes haiguspäevade hüvitamise eelnõu tänasel arutelul ütles, et nad ei ole veendunud, et ühiskondlik resonants suurte piirangute kehtestamiseks oleks positiivne. See peegeldab seda, millest lähtudes valitsus otsustab. Ta otsustab lähtuvalt sellest, kas otsus on populaarne või ei ole. Kriisi ei saa juhtida nii, et tehakse ainult populaarseid otsuseid. Inimestele meeldivad üldiselt otsused, mis tähendavad, et nemad oma käitumist muutma ei pea. Populaarsel otsusel, mille alusel paljud inimesed oma käitumist muutma ei pea, ei ole mõju ka viiruse leviku tõkestamisele. Nii et tehes populaarseid otsuseid ja ainult populaarseid otsuseid, ei jõua me eesmärgile tõkestada viiruse levikut. Tuleb teha ka õigeid otsuseid, neid, mille kohta viroloogid, arstid, eksperdid ütlevad, et neid on vaja viiruse leviku tõkestamiseks. Nii et palun toetage muudatusettepanekut nr 40, et hüvitataks ka esimesed haiguspäevad.

Lisaks, tulles tagasi eelarve tegevussuuna juurde, et me peame aitama neid, kes seda enim vajavad, siis täna ...

Palun kolm lisaminutit!

18:29 Esimees Henn Põlluaas

Palun! Kolm lisaminutit.

18:29 Riina Sikkut

... Liina Kersna rääkis väga sisukalt ja südamlikult meie abivajavatest lastest, kellel on koolistress, muud mured ja vaimse tervise häired. Palun toetada ka muudatusettepanekut nr 12, koolipsühholoogide kutseaasta rahastamist. Aitäh!

18:29 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Jaak Juske, palun!

18:29 Jaak Juske

Austet esimees! Head kolleegid! Kauaaegse ajalooõpetajana tean ma väga hästi, milliseid kriise on pidanud Eesti kool läbi elama. Praegu viib valitsuse täiesti arusaamatu palgapoliitika meie kooli paraku taas väga sügava kriisi suunas. Sotsiaaldemokraadid seisid valitsusparteina õpetajate alampalga kiire kasvu eest. Nii sai eelmise valitsuse ajal õpetajate palga alammäär korraks kätte meie riigi keskmise palga. Tänase valitsuse ajal jäi see aga juba enne praegust majanduskriisi riigi keskmisest palgast taas selgelt maha. Õpetaja alampalk on 1315 eurot, riigi keskmine palk küündis selle aasta teises kvartalis aga juba 1433 euroni.

Valitsus armastab küll rõhutada, et vaadata tuleb hoopis õpetajate keskmist palka, mis on riigi keskmisest kõrgem. Samas tähendab keskmise palga teenimine õpetajale üldjuhul väga suurt koormust, klassijuhatamist või muid lisaülesandeid. Kokkuvõtteks võib selle tulemus olla hoopis õpetaja läbipõlemine.

Igatahes tundub, et valitsuse arvates teenivad õpetajad juba niigi piisavalt hästi. Teisiti on raske seletada Jüri Ratase juhitud valitsuse otsust külmutada õpetajate palk mitte üheks, vaid koguni neljaks järgmiseks aastaks. Kui palga külmutamist järgmiseks aastaks võib riigieelarve keerulist hetkeseisu arvestades veel kuidagi mõista, siis pikem periood jääb täiesti arusaamatuks. Nelja aasta pärast on tänane majanduskriis juba ammu ajalooks saanud.

Muide, eelmise majanduskriisi aegses suures kärpimistuhinas õpetajate palka hoopis pisut tõsteti. Tänase valitsuse prioriteetide hulka aga õpetajate palk selgelt ei kuulu.

Riigikontrolör Janar Holm tõi hiljuti Riigikogus peetud ettekandes välja juba ammu teada valusa tõe: üha keerulisem on leida pensionile siirduvate õpetajate asemele uusi õpetajaid. Mõne aine õpetajatest on juba praegu väga suur puudus. Üheks selliseks valdkonnaks on matemaatika ja loodusteadused. Eelmisel aastal oli juba pea iga viies füüsika- ning iga kuues keemia- ja geograafiaõpetaja pensionieas. Kui juba pealinna kõige paremad koolid meelitavad üksteiselt reaalainete õpetajaid üle, siis kui keeruline on seis nende õpetajate leidmisega meie maakoolides? 

Kui kümne aasta jooksul noori õpetajaid oluliselt rohkem peale ei tule ning väärikas eas kogenud õpetajad peavad jätkama, oleks õpetajatest pensionieas juba 36% ning viis aastat hiljem juba pooled õpetajad. Pisut parandab olukorda küll õpilaste arvu vähenemine koolides, aga seda ka mitte kauaks.

Otse loomulikult on korralik palk noortele vaid üks motivaatoreid, miks kooli õpetajaks tulla. Aga see on väga oluline motivaator. Noori spetsialiste vajavad meil mitmed kõrgepalgalised valdkonnad. Nii on õpetajate jätkuv palgatõus hädavajalik, kui tahame ära hoida Eesti kooli ajaloo ühte suurimat kriisi.

Lühidalt veel kahest ettepanekust. Üks valitsusparteidest on pidevalt rünnanud Eesti demokraatliku ühiskonna alustalasid. Ajalugu on aga näidanud, et demokraatia võib olla väga habras. Nii on ülioluline, et meie koolinoored ka tulevikus teaksid ja tunneksid Eesti põhiseadust, kus on kirjas ka demokraatliku riigi alustõed. Oleme teinud sotsiaaldemokraatidena muudatusettepaneku, mis annaks vajaliku raha, et kinkida igale Eesti põhikoolilõpetajale raamatuna meie riigi põhiseaduse.

Ja viimaseks. Raskel ajal ei peaks riik toetama uute pühakodade ehitust, vaid aitama korras hoida vanu, eelkõige muinsuskaitse all olevaid kirikuid. Nii oleme teinud ettepaneku suunata Jõgeva uue kiriku ehituseks mõeldud raha Eesti vanima pühakoja, Pöide kiriku restaureerimiseks. Aitäh!

18:34 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Siim Kallas, palun!

18:34 Siim Kallas

Härra esimees! Lugupeetud kolleegid! Ma juhatasin osa sellest istungist, kui rahanduskomisjoni esimees vastas keerulistele küsimustele. Mul hakkas temast tõesti väga kahju. Kui palju lihtsam oleks tal olnud vastata kõigile nendele taotlustele, et tõsta palku ühes ja teises valdkonnas, teha lisakulutusi, kui ta oleks võinud öelda, et meil on kindel raamistik, meil on eelarve tasakaal ja see tasakaal annab meile võimaluse seada just nii ja naa neid prioriteete, nagu me oleme teinud, aga jah, kahjuks ei saa me kõiki prioriteete arvestada, nii see on. Aga nüüd saab öelda, et te võtate ju miljardeid laenu, mis siis nüüd häda on, et ei saa päästjate ja õpetajate palku tõsta.

Nüüd mõned numbrid. Numbritest on täna palju räägitud, aga lisaks veel mõned. Meil on maksukoormus, mis võrreldes 2018. aastaga langeb, see on 32,7% sisemajanduse kogutoodangust, mis on väga madal ja mis on iseendast, n-ö lahus vaadatuna väga positiivne. Aga eelarve seletuskirjas on ka üks teine number. Need on konsolideeritud kulutused ja need kasvavad ja moodustavad 2021. aastal 45,6% sisemajanduse kogutoodangust, st 32,7% on maksud, aga kulutused on 45,6%. See tähendab, et me katame konsolideeritud kulutustest 71% oma rahaga ja 29% peab tulema laenudena või välisabist. Noh, vaatame tulevikku, ei tea, kas see on kõige tervislikum.

Komisjoni esimees ütles seda, mida on korduvalt öeldud, et vaat kui oleks vanasti laenu võtnud, kui palju häid asju me oleksime siis teinud, näiteks Tallinna–Tartu maantee ja igasugused muud head asjad. Need muud asjad jäetakse mainimata. Ma olen nõus, Tallinna–Tartu maantee oleks võinud olla juba neljarealine. Aga mis veel siis on jäänud tegemata, mida on teinud Läti, Leedu, Bulgaaria, Rumeenia, Tšehhi ja Ungari paremini kui meie? Selle koha peal jääb see küsimus alati õhku.

Komisjoni esimees mainis veel, et väga halb oli 2019. aasta eelarve. Ja siis on justkui atmosfääris selline ettekujutus, et see on ka kuidagi Reformierakonna vastutus. Ma juhin tähelepanu, et Reformierakond oli sel ajal juba kaks aastat valitsusest väljas olnud. Selle eelarve, mis tehti enne valimisi ja mis on tekitanud tänaseks väga palju probleeme, esitas rahandusminister, kes kuulus Isamaa ja Res Publica Liitu.

Veel niipalju, et järgmisel aastal saab 30 aastat Eesti taasiseseisvumisest. See oli aeg, kui meil oli konsensuslik tung läänemaailma ja ka läänemaailma struktuuride ja läänemaailma reeglite suunas. Rahanduse reeglid olid üks osa sellest ja me üritasime olla parimad. Me üritasime olla suurem, piiridest suurem Eesti. Me üritasime selles mõttes silma torgata. Siis tuli kogu e-valitsuse projekt, mille algatas 20 aastat tagasi nn kolmikliidu valitsus, mida juhtis Isamaa peaminister. Meil oli kõigil niisugune tung, et me tahame olla tõesti parimad kõigis valdkondades, kaasa arvatud rahanduses. Praegune eelarve liigub hoopis teises suunas. Sellest on mul inimlikult väga sügavalt kahju. Tõepoolest, põlvkond ja rohkem on möödas sellest ajast, kui Eesti taasiseseisvus ja kui olid nagu ühed printsiibid. Mul on väga kahju, et nende printsiipide järgimisega on tekkinud teatud kahtlusi.

Nii et ma kutsun teid üles toetama parandusettepanekuid nr 42–44, mis mõnes mõttes toovad tagasi sellise rahandusliku usaldusväärsuse. Aitäh!

18:39 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Johannes Kert, palun!

18:39 Johannes Kert

Lugupeetud härra eesistuja! Lugupeetud daamid ja härrad! Lugupeetud kolleegid! Tahan juhtida teie tähelepanu vajadusele teha lisainvesteeringuid riigikaitsesse. Oleme varsti juba 30 aastat ehitanud üles riigikaitset. Alguses tegime seda küll ülinappide vahenditega, võib-olla viimased seitse-kaheksa aastat on olnud enam-vähem normaalsel tasemel finantseering, kuid siiski, summa summarum on ka 2% Eesti SKP-st väga väike summa.

Suurel määral ka sellepärast, et raha on lihtsalt olnud väga vähe, on tähelepanu alt jäänud välja sellised tehnilised väeliigid nagu merevägi, merekaitse tervikuna, oleks see siis teostatav merelt või maalt või kombineeritult, samuti keskmaa õhutõrje. Nende valdkondade arendamine on vaja täna algatada. Kui me ei tee seda täna, kui me ei tee seda sellel eelarveperioodil, siis me teeme seda veel hiljem ja me saavutame operatiivse võimekuse neil aladel veel hiljem.

Olukord on selline, et kui maavägi on arenenud, noh, hindele rahuldav, siis merekaitse on jäänud kaugele selle varju. Vastasel tuleb valida, kas tulla mehhaniseeritud üksustega maad mööda, kus on lähimaa, keskmaa ja kaugmaa küllalt moodne tankitõrje, miiniväljad, pioneeritõkked, suurtükiväe tõkketule alad, või tulla merelt meie selja taha, kus ta ei pea enesekaitseks tõenäoliselt mitte ühtegi lasku tegema.

Nii et teen ettepaneku Riigikogule merekaitset, õigemini selle taktikalist allstruktuuri rannakaitset toetada või rahastada 10 miljoni euroga, et arendusvõime oleks vähemalt algatatud. Selle raha eest saab osta õppekomplekti miine, rajada nende hoidmise infrastruktuuri, algatada treeningud jne. Vastavaid struktuurimuudatusi ei ole valitsus olnud valmis tegema, selleks et merekaitsega kiiremini edasi liikuda. Aga loodetavasti struktuuri areng siiski jätkub.

Sama kriitiline on keskmaa õhutõrje puudumine. On üsna keeruline ette kujutada, et toimub maabumisoperatsioon mingile alale, aga seda ei ole võimalik kaitsta keskmaa õhutõrjega.

Palun veel kolm minutit!

18:44 Esimees Henn Põlluaas

Palun! Kolm minutit lisaaega.

18:44 Johannes Kert

Selleks, et luua eeldused ka NATO-le meie abistamiseks, peame algatama vastavate võimekuste nagu keskmaa õhutõrje ja merekaitse arengu. Keskmaa õhutõrje arengu algatamiseks teen ettepaneku Riigikogule finantseerida seda valdkonda 20 miljoni euro eraldamisega. Aitäh!

18:44 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Oudekki Loone, palun!

18:44 Oudekki Loone

Head kolleegid! See on revolutsiooniline eelarve. Mõni mu kaaslane ilmselt ütleks, nagu varasemate punktide jooksul, et see on lausa kommunistlik eelarve. Tegelikult on siin isegi sotsialismini veel tükk maad minna, kahju küll, aga natuke keinsiaanlik see on. 

Eesti tingimustes on tegemist revolutsioonilise eelarvega. Ja miks siis? Väga lihtne: seekord Eesti riik ei aja kuradit peltsebuliga välja, ei kärbi majanduslanguse oludes, ei arva, et töötajad peaksid pankurite riske katma. Tänane Eesti valitsus julgeb majandust juhtida, julgeb töökohti luua, julgeb laenu võtta. Erinevalt eelmise kriisi ajal toimunust, kui intressid olid küll ajaloo madalaimal tasemel üleüldse, aga Eesti vaatas lakke või kärpis. Kui me räägime Kreekast, siis vaatame, mis Kreekaga pärast juhtus: iga euro kohta, mis Kreeka ära kärpis, kukkus nende SKP poolteist eurot. Eesti seekord ei tee nagu Kreeka. Eesti õppis sellest. Eesti ei kärbi oma majandust surnuks, vaid elavdab seda.

Räägime selle defitsiiditeema nüüd selgeks. Juba 1932. aastast on tänu Richard Kahnile ja John Maynard Keynesile teada, et riigi kulud on alati produktiivsed.

Pensionitõus on produktiivne. Pensionärid üldiselt ei istu rahakuhja otsas nagu lohed. Pensionär võtab selle raha ja kulutab ära, eriti Eesti pensionär, kelle sissetulek on paraku ikka veel väga madal. Ma arvan, et pensionitõusu me peame veel mitmes eelarves järjest nägema. Pensionär läheb selle rahaga poodi, ostab selle eest tõenäoliselt süüa, rohkem või paremat süüa, aga võib-olla ostab ka endale vannituppa mõned uued plaadid. Kuid igal juhul tähendab see rohkem kliente poes, see tähendab rohkem tööd kassapidajale, koristajale, saalitöötajale, neile rohkem palka. Nemad lähevad ka poodi, ostavad veel asju. See tähendab, et majandus kasvab, see tähendab rohkem tellimusi põllumeestele, see tähendab rohkem tellimusi suvalisele tootmisele. See tähendab, et meie majandus kasvab. Ja see tuleb riigi kulutuste tõttu, sest riik tõstis pensione.

Samamoodi on tervishoiukulud investeering: kauem elatud tervislik elu, inimene toodab kauem, inimene tarbib kauem, õnnelikkusest rääkimata, ta läheb poodi, ostab plaate, ostab süüa, ostab huvitavaid asju, läheb kohvikusse, võib-olla tuleb isegi vanalinna kohvikusse. Ja selle tulemusena saavad kõik rikkamaks. Sellist asja, et meil on mingid püsikulud, mis on kuidagi ainult kulud, ei ole olemas. Iga riigi kulutus on produktiivne.

Mis ma siin veel kuulsin? Appi, meie laenukoormus suureneb! Mõelge ometi meie lastele, mis nüüd saab, me ei saa igavesti laenata! Saame küll. Riikidega on natuke teistmoodi kui inimeste või ettevõtetega. Vaadake, riigid ei pea kartma, et nad surevad äkki enne ära, kui võlg saab tagasi makstud. Riigid ei sure ära, mis tähendab seda, et kui sa oled riik, siis sa sisuliselt saadki igavesti laenata, sa saad igavesti raha juurde luua, vastavalt sellele, milline su majandusolukord on. Ja kui valitsus ei vii seda raha välismaisesse internetikasiinosse, siis väga tõenäoliselt paneb see raha majanduse kasvama, mõistlikult kasvama ja me ei pea muretsema laenukoormuse suurenemise pärast, me ei pea muretsema laenu teenindamise pärast.

Kolm minutit lisaaega, palun!

18:49 Esimees Henn Põlluaas

Palun! Kolm minutit lisaaega.

18:49 Oudekki Loone

Mis meie piir siis on? Tegelikult võiks ju mõelda selle peale, et võib-olla me teemegi oma majanduse ümber, võib-olla me võiksimegi palju vähem makse küsida ja palju rohkem raha laenata, raha ise juurde luua. Miks ei võiks Eesti Pank osta ära kõik need võlakirjad, mida turg ei osta? Ka selliseid projekte on maailmas tehtud. Muuhulgas, seda ei ole teinud üldse mitte kommunistlikud valitsused. Ka see on asi, millele tulevikus peaks mõtlema.

Aga meil on seal üks piir, üks tasakaal, mida loomulikult peaks jälgima. See ei ole eelarve tasakaal. See on riigi maksebilansi tasakaal, eriti kaubandusbilansi tasakaal. Kui meil on kohustusi välismaailma ees rohkem kui nõudeid, siis, see on tõepoolest õige, me elame kellegi teise armust, oleme kellestki teisest sõltuvad. Kui meil on vastupidine olukord – ja Eesti puhul on vastupidine olukord ja väga kaua aega on olnud vastupidine olukord –, siis see tähendab, et me elame allapoole oma võimete. Eesti on süstemaatiliselt aastaid hoidnud suure osa rikkusest, mida me ise oleme loonud, oma kodanikest eemal. Me ei saa kõik osa sellest rikkusest, mida me oleme koos loonud, sest mõned arvavad, et on vaja eelarve tasakaalu. Selle tulemusena inimesed kiratsevad, selle tulemusena maksavad pankurite laia elu kinni töötajad. See tuleb nüüd ära lõpetada. Praegu me lõpetame. Meie ei varasta oma inimeste taskust, vaid anname neile ausalt selle, mille nad oma tööga on loonud.

Seega, sellel eelarvel on ainult üks probleem. Ma loodan, et edaspidi läheb selle suure probleemiga asi paremaks. Mingeid väikseid asju saab kindlasti ka kohendada. Aga suure strateegia mõttes on see probleem, et seda laenu on natuke vähe. Meie riigi majandusolukord võimaldaks seda võtta märgatavalt rohkem, võimaldaks teha mõistlikke, pikki, kümneaastaseid võlakirju. Ma loodan, et selles suunas me läheme ka edasi. Aga praeguses olukorras, vaadates meie ajalugu – suurepärane eelarve. Ma loodan, et te kõik toetate seda. Aitäh!

18:51 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Kersti Sarapuu, palun!

18:52 Kersti Sarapuu

Hea juhataja! Head kolleegid! 2021. aasta riigieelarvet võib julgesti nimetada Eesti majanduse turgutamise ja investeeringute eelarveks. Mitmes majandussektoris on pärast koroonaviiruse esimest lainet olukorra taastumist oodates puhvrid ära kasutatud ja viirusekriisi uue lainega hakkama saamine on seepärast keeruline. Et säilitada võimalikult tavapärane elurütm ja aidata ettevõtjatel uues olukorras toime tulla, on Eesti riik kasutanud ka laenuraha. Soovin aga rõhutada, et me teeme seda vastutustundlikult, mõeldes eelkõige Eesti inimestele.

Eesti eelarvepoliitikat toetab ka reitinguagentuur Fitch, kes kinnitas Eesti pikaajalise riigireitingu senisel kõrgel tasemel AA– stabiilse väljavaatega. Agentuuri hinnangul on Eesti väikese ja avatud majandusena koroonaviiruse mõjudele hästi vastu pidanud. Eesti tänavune majanduslangus on prognoosi kohaselt olnud tagasihoidlikum euroala keskmisest.

Oluline on märkida, et kõik Euroopa riigid võtavad praegu laenu ja Eesti võlakoormus on euroalas konkurentsitult madalaim. 2020. aasta esimeses kvartalis oli Eesti laenukoormus 8,9%, Euroopa Liidu keskmine küündis 80%‑ni ja kõige kõrgema võlakoormusega riigid, nagu Kreeka, Itaalia, Portugal, Belgia, Prantsusmaa, ületavad kaugelt 100% piiri. Seega kinnitan, et Eesti rahandus on siiski heas seisus.

Head kuulajad! Järgmise aasta riigieelarvel on neli põhisuunda: tervishoid, sotsiaalkaitse, teadus- ja arendustegevus ning rohe- ja digipööre. Kõigis neis valdkondades on meil võimalus panustada just kohalikule majandusele ja meie inimestele. Eesti majandus toetub lähiaastatel ilmselt senisest enam viirusekindlamatele sektoritele, näiteks info ja side, tervishoid ning metsa- ja puidutööstus. See on hea võimalus valmis ehitada näiteks neljarajalised maanteed kolmel põhisuunal: Tallinnast Pärnusse, Narva ja Tartusse. Nimetatud investeering kindlustab Eesti ettevõtetele töö ja lahendab pikalt päevakorral olnud turvalise liiklemise probleemi.

Suurt tähelepanu saab pöörata ka Ida-Virumaale. Euroopa Liidu taasterahastu loob selleks head eeldused. Teemat käsitleti ka täna Riigikogus toimunud Ida‑Virumaa‑teemalisel konverentsil. Tänu Ida-Virumaa jaoks ülitähtsale õiglase ülemineku fondile Eesti saadav abi neljakordistub: 125 miljonist 552 miljonini. Õiglase ülemineku fondi eesmärk on toetada ümberõpet ja ettevõtteid, et luua uusi majanduslikke võimalusi. Järjest enam on vaja pöörata tähelepanu taastuvenergiaprojektide, eelkõige tuule- ja päikeseenergiaprojektide elluviimisele ning puhtal vesinikul  põhineva majanduse käivitamisele Euroopas.

Praegune keeruline periood on hea võimalus majandust ümber korraldada. Eesti majandusharudest on kõige vähem kahjustada saanud info- ja sidesektor. Kõige keerulisemasse olukorda aga sattusid viirusepuhangu tõttu majutuse, toitlustuse ja reisikorraldusega seotud ettevõtted. Lugesin hiljuti uudist, et IKT-sektori ettevõtjad rajavad koostöös riigi ja teiste huvitatud isikutega Jõhvi rahvusvahelise tehnoloogiakooli, kus õppimine on tasuta. Eesti idufirmade sektor on viimased viis aastat kasvanud 30% aastas. Meil on Eestis puudu tuhandeid tarkvaraarendajaid ja seetõttu peavad ettevõtted neid välismaalt palkama, et saaksime maailmatasemel konkureerida. Omalt poolt julgustan teelahkmel olevaid inimesi kaaluma võimalusi end IKT-valdkonnas proovile panna.

Austatud kolleegid! Teadus- ja arendustegevuse riigipoolne rahastamine suureneb järgmisel aastal 1%-ni SKP-st. Siinkohal on oluline märkida, et teadustegevuse ja kõrghariduse valdkonnas suurendatakse majanduse kasvuvaldkondade toetamist ...

Palun lisaaega kolm minutit!

18:56 Esimees Henn Põlluaas

Palun! Lisaaeg kolm minutit.

18:56 Kersti Sarapuu

... et realiseerida nende potentsiaali. Käivitatakse ressursside väärindamise programm, mis toetab ettevõtluse vajadusest lähtuvat teadus- ja arendustegevust puidu, toidu ja maapõueressursside väärindamisel, et soodustada neis valdkondades teadusrühmade võimekuse tõusu, valdkondlike spetsialistide pealekasvu ning arenduskoostööd ettevõtete ja teadusasutuste vahel. Alustatakse temaatiliste teadus- ja arendustegevuse programmide väljatöötamist Eesti arenguvajadustest lähtuvalt fookusvaldkondades.

Jah, kliimaeesmärk Euroopas on paika pandud: jõuda kliimaneutraalsuseni aastal 2050. See aeg võib tunduda kaugena, kuid tegelikkuses on juba ukse ees. Seetõttu oleme paigutanud rahalisi vahendeid just nimelt korterelamute restaureerimisse. Sellega saaksime säästa energiat umbes 60% tasemeni ja vähendada CO2 heidet ligi 90%, seda ainult siis, kui me alustaksime kiiresti korterelamute renoveerimisega.

2021. aasta eelarve on suunatud Eesti inimestele ja Eesti ettevõtetele. Kutsun Riigikogu liikmeid üles seda toetama. Aitäh!

18:58 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Helmen Kütt, palun!

18:58 Helmen Kütt

Austatud eesistuja! Lugupeetud ametikaaslased! Täna teisel lugemisel olev riigieelarve 2021. aastaks ei lahenda kahjuks neid probleeme, mis inimestel tegelikult on ja mille all nad kannatavad. Tõsi, kohalikele omavalitsustele saabusid südasuvel jõulud. See betooni ja asfaldi hulk, mis sai teedesse, tänavatesse ja platsidesse pandud, oli muljet avaldav. Väga hea, et seda tehti. Laenuraha eest investeeriti, inimesed said kohapeal tööd, kohalikele omavalitsustele laekusid maksud. 

Aga inimesed? Täna on kindlasti rohkem kui kunagi varem vaja leida lahendus pikaajalise hoolduskoormuse probleemidele, et tagada inimkeskne hoolekandekorraldus kõigile abivajajatele. Eesti elanikkond vananeb ja pikaajalise hoolduse korraldamise süsteem vajab kiiremas korras põhimõttelisi muudatusi, mis vähendaks pereliikmete hoolduskoormust ja tagaks hooldusvajadusega inimesele vajaduse korral ka abi. Need, kes soovivad olla omastehooldajad, peaksid saama selle eest väärilist tasu, need, kes sooviksid töötada oma õpitud alal, peaksid seda rahulikult teha saama, teadmises, et nende lähedane on hästi hooldatud.

Mida siis tahaks selles eelarves näha? Vaja oleks suurendada avaliku sektori rahastust teenuste kättesaadavuse parandamiseks, eesmärgiga eraldada lisaraha kohalikele omavalitsustele sotsiaalteenuste arendamiseks ja osutamiseks, mis vähendaks ka hooldusvajadusega inimeste omaosalust hooldusteenuste eest tasumisel. Vaja oleks tagada omastehooldajatele vääriline hooldajatoetuse suurus, sotsiaalsed garantiid ja muud vajalikud teenused. Ka seda saaksid omavalitsused teha siis, kui riik oleks langetanud otsused pikaajalise hoolduskoormuse probleemiga seoses.

Ma olen üpris veendunud, et siin saalis ei ole inimesi, kes ei teaks probleeme tervishoiu ja hoolekande korralduses. Selleks ei pea olema ei eri- ega kõrgharidust nendes valdkondades. Praegu on põhikulude ja ‑kohustuste kandja teenuse saaja ise ning tema perekonna omaosalus aastatega järjest kasvab. Lapsed ja lapselapsed on need, kes maksavad selle vahe kinni või siis jäävad töölt kõrvale, hakkavad olude sunnil ja rahaliste vahendite puuduse tõttu omastehooldajateks. Näitena saab tuua, et hooldekodukoha eest tasumisel on teenuse saaja ja tema perekonna omaosalus järjest kasvanud. Kui 2010. aastal oli see 65%, siis 2016. aastal oli see 76% ja 2018. aastaks oli see tõusnud 80%‑ni. Sotsiaalministeeriumi andmetel maksid inimesed 2018. aastal hooldekoduteenuse eest 53 miljonit eurot, mis koosnes eaka enda pensionist ning laste või lastelaste makstud tasudest, mis pensioni ja hooldekodukoha vahelise summa tasaarvestamiseks olid määratud. Riik koos kohalike omavalitsustega kulutas samal ajal hooldekoduteenuse peale vaid 14 miljonit eurot. Ja kui 2008. aastal oli riigi ja kohalike omavalitsuste kulu 11 miljonit eurot ja inimesed maksid ise 17,5 miljonit, siis kümne aastaga on omavalitsuste kulu suurenenud vaid 3 miljonit eurot ehk kokku on 14 miljonit, nagu sai öeldud, ja inimeste kanda jääv summa on suurenenud 35,5 miljonit eurot ehk kokku 53 miljoni euroni.

Perekonna ja omastehooldajate õlul on liiga suur koormus, seda nii rahaliselt, psühholoogiliselt kui ka füüsiliselt. Vaesus ja vanadus ja omastehooldus on naise nägu. Kellelegi pole saladuseks ju see, et vanemaealiste vaesus on Eestis suur.

Palun lisaaega! 

19:02 Esimees Henn Põlluaas

Palun! Kolm minutit lisaaega. 

19:02 Helmen Kütt

Aitäh! Tänane hooldaja on tulevikus väga väikese pensioni saaja. Minu head ametikaaslased on siin rääkinud ja palunud toetust erinevate vajalike asjade jaoks, nagu koolipsühholoogide kutseaasta lisarahastus, õdede palga tõus, õpetajate palga tõus, haiguspäevade hüvitamine. Mina palun teie toetust muudatusettepanekule nr 41. See tagaks hooldekodukoha pensioni eest. Mitte kõik ei lahku siit elust, uisud jalas ja tennisereket käes. Osa inimesi vajab hoolekandeteenuseid ja nad vajavad häid hoolekandeteenuseid. Seda on riik neile võlgu ja peaks selle võla ka tasuma.

Teiseks palun toetust muudatusettepanekule nr 27, tulumaksuvaba miinimumi tõus alampalgani. See kindlasti aitaks nii keskmise pensioni saajaid kui ka väikest palka saavaid inimesi, kes ei peaks siis selle pealt tulumaksu maksma.

Rahanduskomisjoni esimees, vastates täna minu küsimusele, ütles, et 44 muudatusettepanekust leidis toetust vaid üks. Ma loodan, et see saal, kaaludes ja kuulates neid kõnesid, mida siin enne mind on peetud ja ka pärast mind peetakse, leiab järsku siiski mõistliku olevat nii mõndagi ettepanekut toetada. Aitäh teile!

19:04 Esimees Henn Põlluaas

Leo Kunnas, palun!

19:09 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Jätkan sealt, kus kolleeg Johannes Kert pooleli jäi, ehk räägin kaitsekulutustest ja mitte ainult järgmise aasta perspektiivis, vaid ka RES-i vaates ja lausa kümne aasta perspektiivis.

Ütlen kohe soojenduseks, et käsi ei tõuse lugupeetud kolleegide ettepanekule, mis puudutas keskmaa õhutõrjet ja rannakaitset, vastu hääletama. Need teemad on olulised. Ka Eesti Konservatiivne Rahvaerakond püüdis valitsuses juba tõstatada seda teemat, lahendada seda probleemi, panna vajalikud summad RES-i sisse, aga see ei õnnestunud. Nüüd on opositsioon tegemas uut katset. Muidugi, see ettepanek iseenesest on pretsedenditu, sest seni pole opositsioon kunagi esitanud ettepanekut kaitsekulutusi suurendada. See on Eesti Vabariigi ajaloos nüüd esimest korda, mis väärib eraldi äramärkimist.

Aga mida siis keskmaa õhutõrje tähendab ja milleks see on vajalik? Võtan veel mõned asjad siin kokku, lisaks sellele, mis kindral Kert juba rääkis. Me räägime relvasüsteemidest, mille laskeulatus on 30–60 kilomeetrit raadiuse mõttes ja õhus 10–16 kilomeetrit. Eestis me räägime pataljonist, kus on neli patareid, või poolest vajaminevast võimekusest, mis sisaldab kaks patareid. Pataljoni miinimummaksumus on 250 miljonit ja kahe patarei maksumus 125–130 miljonit. Ehk see  ei ole loomulikult hangitav ega rakendatav ühe aasta jooksul. Leedulased tegid otsuse 2016 ja nüüd, 2020, nad alles saavad selle võimekuse. Ehk mida varem me selle otsuse teeme, seda parem. Kui me teeme otsuse nüüd, siis me näeme tulemusi 2024. aastal. Tegelikult tähendaks see väga olulisi muudatusi ka RES-is, iga aasta näiteks 35–40 miljonit. Need on väga tõsised otsused. Kui me komisjonis seda teemat arutasime, siis loomulikult ei jõudnud me nii kiiresti konsensusele, et seda probleemi lahendada. Aga me peaksime selleni jõudma.

Selleks, et me üldse saaksime selleni jõuda, on ju selge, et uut riigikaitse arengukava aastateks 2021–2030 ei ole mõtet teha 2% või 2%+ raames, see lihtsalt ei vasta meie praegusele julgeolekuolukorrale. Meie kaitsekulutused on küll kasvanud, aga julgeolekuohud pärast Ukraina sõda on kasvanud kiiremini. Sellepärast peaksime, tegelikult erakonnad või erakondade juhid peaksid saama kokku ja tegema erakondadeülese kaitsekokkuleppe, kus oleks kirjas, kui palju me selleks kümneks aastaks, mitte üheks ega neljaks, vaid kümneks aastaks, mis hõlmab järgmise arengukava perioodi 2021–2030, oleksime valmis kaitsekulusid tõstma, on see 2,5%, 2,6% või on see veel mingi teine summa. Selle kokkuleppe me peaksime saavutama, et sellel oleks mõju uue arengukava tegemisel, selle aasta sees või kõige hiljem jaanuari lõpuks. Uue arengukava valmimist on edasi lükatud, see peaks saama valmis järgmiseks kevadeks. Meil on seda sisendit vaja, et lahendada need probleemid strateegilisel moel, nii et need võimed, mida me arendame, oleksid  jätkusuutlikud.

Ma saan loomulikult aru kaitseministri ja Kaitseväe juhataja seisukohtadest, et me vajame pikemaajalisemat vaadet kogu sellele probleemile, aga seda vaadet ei olegi nii lihtsalt võimalik saavutada. Ma kutsungi teid ehk erakondi ja erakondade juhte ...

Palun lisaaega!  

19:09 Esimees Henn Põlluaas

Palun! Kolm minutit lisaaega.

19:09 Leo Kunnas

... üles, et me oleksime võimelised koos töötama. Siin ei ole koalitsiooni, siin ei ole opositsiooni, sest see periood on pikem. Meil tuleb saavutada see konsensuslik kokkulepe, määrata kindlaks, mis oleksid kaitsekulud, milliseid suuremaid võimeid me tahame arendada, et me saaksime üleüldise parema aluse ja konsensuse selles ohtlikus julgeolekuolukorras, kus me elame.

Miks keskmaa õhutõrje veel on tähtis? Me nägime selle sõjalise konflikti ajal, mis praegu Karabahhis on peatunud, küll relvarahuga, et haavatavus õhust võib uuemate relvasüsteemide ehk droonide puhul olla niivõrd tugev, et see võib mõjutada terve sõjalise konflikti saatust. Selles võtmes peame väga hoolikalt vaatama, mida me näiteks sellesama keskmaa õhutõrje suhtes teeme. 

Kutsun teid veel kord üles vaatama seda pikemas perspektiivis. Vaatame üle RES-i ja vaatame üle kümne aasta perspektiivis, mis on meie sisend uude arengukavasse. See on kõik. Tänan!

19:10 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Mart Helme, palun!

19:10 Mart Helme

Lugupeetud istungi juhataja! Kolleegid! Me oleme siin nüüd tunde kuulanud pooltõdesid, valesid, valetõlgendusi, süüdistusi, kontekstist väljarebitud targutusi eelarve teemadel.

See on väga hea eelarve. Ma nõustun kolleeg Oudekki Loonega, kes ütles samad sõnad: see on väga hea eelarve. See on kastist väljapoole mõtlemise eelarve.

Mul oli kahju vaadata ühte eelkõnelejat, kes on olnud mitmel ministripostil, kes hakkas meile siitsamast puldist rääkima nõukogudeaegse majandusteaduskonna finantstarkusi. Nõukogude aja majandusteaduskonna finantstarkusi! Vabandust! Me oleme 21. sajandis, mitte aastas 1971 või 1972. Kõik on muutunud. Kastist väljapoole mõtlemist on vaja juba ainuüksi sel põhjusel, et seda eelarvet ei tehta nii, nagu tehti varasematel aastakümnetel, kui oli suhteline stabiilsus, majanduses ja rahanduses oli võimalik võrdlemisi väikeste kõikumistega prognoosida, missugused on maksulaekumised, missugused on n-ö püsikulud jne. Me ei ole selles olukorras. Meil on täiesti ettearvamatu olukord. Meil on koroonakriis, pandeemia.

See ei puuduta ainult Eestit. See puudutab ka meie majanduspartnereid. Sellest, kuidas läheb nende majandusel, sõltub muu hulgas see, mis hakkab juhtuma meie eelarvelaekumistega ja missuguseid kulutusi on meil vaja teha sellest eelarvest, et meie sotsiaalsüsteem, tervishoid, riigirahandus tervikuna kokku ei kukuks.

Me ei saa selles olukorras kastis mõelda. Meil on ees juba sisuliselt käivitunud majanduskriis. Meil võib olla ees väga tõsine finantskriis. Üha rohkem on neid, kes ütlevad, et tänase päeva valuutasüsteemid ei pea enam pingele vastu. Ja selles olukorras räägitakse meile ikka 1970. aasta Tartu ülikooli majandusteaduskonna juttu. See ei ole adekvaatne.

See eelarve, mida meie praegu esitame, mida koalitsioon kaitseb, on ekrenoomika. See tahab suunata majandusse võimalikult palju raha, et eri majandussektorid suudaksid nina vee peal hoida ja et inimesed ei kaotaks tööd, ei tekiks sotsiaalset tasakaalutust. See on see, mida see eelarve taotleb.

Ma saan täielikult aru Helmen Küti murest nende inimeste pärast, kellel on elus raske hakkama saada tervislikel põhjustel. Ma saan väga hästi aru meie sõjalise eelarve, militaareelarve vajadustest, mida kaitsti siit puldist, ja saan väga paljudest teistest teemadest igatepidi aru. Aga palun ka nendel, kes seda eelarvet kritiseerivad, aru saada, et me ei ole tavapärases olukorras.

Mõned sõnad ka sellest, mis selles eelarves head on. Selles eelarves on hea see, et me tegelikult tõstame kaitsekulusid.  Me oleks kaitsekulusid tõstnud oluliselt rohkem, kui teatud poliitikud ja sõjaväelased ei oleks kinni kasti sees mõtlemises. Oleks tõstnud rohkem. Me teeme suured investeeringud tervishoiusüsteemi, täiendame, korraldame ümber ... 

Palun aega juurde!

19:15 Esimees Henn Põlluaas

Palun! Kolm minutit lisaaega. 

19:15 Mart Helme

... tervishoiusüsteemi infrastruktuuri, sest meil on toimunud rahvastiku muutused, demograafilised muutused ja nendega on vaja kaasas käia.

On vale kritiseerida, nagu ei oleks tõstetud päästjate, politseinike ja teiste palka. Eelmise aasta eelarves me tõstsime nende palka. Jüri Ratase esimene ja teine valitsus on üle pikkade-pikkade aegade need valitsused, kes on tõstnud nende sektorite töötajate palka kahel korral. Kiidan siinkohal eelmist siseministrit Anveltit, kelle ajal üks palgatõus aset leidis. Teine palgatõus leidis aset minu eestvedamisel eelmisel aastal.

Aga mitte ainult palgatõus ei ole oluline. Me oleme ligemale 100 miljonit eurot eraldanud ka päästjate, politsei, piirivalve ja kõikide teiste Siseministeeriumi sisejulgeoleku valdkonna ametite infrastruktuuri arendamiseks, töötingimuste parandamiseks. Ka see on oluline, missugustes tingimustes inimesed töötavad, et nad ei töötaks hallitanud seintega niisketes ruumides, vaid töötaksid remonditud, õhutatud, võimaluse korral päris uutes hoonetes.

Me oleme teinud suuri investeeringuid füüsilisse infrastruktuuri ja oleme käivitanud ja käivitamas tervet hulka maanteeprojekte. Üks eelkõneleja rääkis, et jah, Tallinna–Tartu maantee, aga mida veel. Aga mida veel? Me oleksime võinud välja ehitada ka Saaremaa püsirajatise. Me oleme kimpus sellega, et meie energiainfrastruktuur on vananenud, suures osas nõukogudeaegne, vajab väljavahetamist. Ka sinna oleks raha vaja.

Ja siis räägitakse siin mingit täiesti arusaamatut juttu sellest, et võlg tuleb ju ükskord tagasi maksta. Kullakesed, tõstke käsi, kellel teist ei ole pangalaenu. Mõnel ei ole, aga väga paljudel on. Te maksate seda tagasi, aga te elate ju juba kas uues majas või uues korteris. No autodega muidugi on teil mõnus priisata, sest Konservatiivne Rahvaerakond on ainus fraktsioon, kes kuluhüvitistest autoliisinguid kinni ei maksa. Nii et selle lõbu olete jätnud maksumaksjale, siin teil koormat kanda ei ole. Aga enamik inimesi Eestis maksab autoliisingut oma palgast.

Nii, ma pean lõpetama. Ma tõmban kriipsu alla ja ütlen: see on hea eelarve. See on kastist väljapoole mõtlemise eelarve. See on loominguline eelarve ja selle eelarvega me päästame Eesti majanduse ja Eesti inimesed vaesusest. Aitäh!

19:18 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Sven Sester, palun!

19:18 Sven Sester

Igaks juhuks võtan kolm minutit.

19:18 Esimees Henn Põlluaas

Palun! Kaheksa minutit kokku.

19:18 Sven Sester

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Isamaa jaoks on see tervise- ja majanduskriisist väljumise eelarve. Isamaa jaoks on siin sellised märksõnad nagu Eesti rahvuslike huvide kaitse, avatud majandus, julgeolek, haridus, pered ja inimeste vabadus ise otsustada. Need on märksõnad, mis sellest eelarvest selgelt vastu peegelduvad.

Isamaa jaoks on olnud oluline sõnum maksurahu. Jällegi, täna ei ole ühelgi hetkel sellest räägitud ja ma pean vajalikuks veel kord rõhutada: nii nagu varasemates eelarvetes, nii nagu eelmisel aastal, nii ka sellel aastal ei esimesel lugemisel, ei teisel lugemisel ega ka suure tõenäosusega 9. detsembril kolmandal lugemisel ei tule ühtegi maksumäära muutmist tõstmise suunas ega võimalikku uut maksu. See koalitsioon on kokku leppinud maksurahus. See on ainulaadne. Vaadates varasemaid koalitsioone, kus ka Isamaa on ise osalenud, oleme aegade jooksul näinud tavaliselt 1. jaanuaril maksumäärade tõusu või uute maksude kehtestamist. Isamaa jaoks on oluline maksurahu.

Isamaa jaoks on oluline vastutustundlik eelarvepoliitika. Sellest on täna päris mitu korda siin räägitud. Räägime siis veel. Me näeme selles eelarves tervisekriisi ja majanduskriisi ületamist. Vastavalt sellele me selles eelarves ka tegutseme. Et tervisekriisi ületada, me teeme lisainvesteeringuid või anname raha haigekassale, haiglatele, eri hangetega hangime meditsiinilist varustust, mis kõik maksab raha, kuid mille eesmärk on tervisekriisi võimalikult pehmelt ületada.

Lisaks sellele on meil majanduskriis. Me näeme seda, me näeme, mis on sellel aastal juhtunud: majandus on teinud tagasiaste. Jah, ta on seda teinud vähem, kui me eeldasime, aga fakt on see, et üle 6% on majandus sellel aastal langenud. Me näeme, et selle eelarvega tuleb raha suunata majandusse. Isamaa leiab, et pikalt üle jõu ei saa elada, aga täna on vaja majandust elavdada. Täna on see hetk, kui raha investeeringutesse pannes on võimalik tulevikus paremat majanduskasvu nautida.

Milleks on meile majanduskasvu vaja? Majanduskasvu on meil vaja selleks, et tulevikus saada tulu, mida kas investeerida või õiges kohas kulutada. Kui majandusest ei tule tulu, ei ole meil ka raha, mida suunata kas õpetajate palkadeks, pensionide tõusuks või neljarealiste teede väljaehitamiseks. Oluline on, et majandus kasvaks.

Kui me vaatame lähiperioodide kulusid ja tulusid, siis jah, seoses majanduse elavnemisega võib nentida: meie kulud ületavad meie tulusid. Kuid kui vaadata riigi nelja-aastast eelarvestrateegiat, kõigepealt seda majandusprognoosi, mis jõudis ühel hetkel valitsusse, ja siis seda nelja-aastast strateegiat, mis lõpuks valitsusest väljus, siis võib öelda, et see on dünaamiliselt eelarve puudujääki kahandav. Aastaks 2024 me näeme tunduvalt väiksemat eelarve puudujääki kui see, mida Rahandusministeerium algul oma suvises majandusprognoosis eeldas.

Isamaa jaoks on oluline teadus- ja arendustegevus. Vaadake järgmise aasta eelarvet. Me elame ajaloolisel hetkel: teadus- ja arendustegevusse läheb 1%. Varasematel aastatel on mitmed koalitsioonid püüdnud leida võimalust 1% taastamiseks või isegi mitte taastamiseks, vaid selle saavutamiseks. Järgmisel aastal see juhtub. Selleks oli vaja 56 lisamiljonit. See raha leiti.

Isamaa jaoks on oluline kaitsevõime. See on olnud meie üks suuri prioriteete läbi aegade. Isamaal on olnud võimalus kaitseministri portfelli pikka aega kanda. Meil on hea meel tõdeda, et järgmisel aastal, kuigi riigi SKP väheneb, siis peale selle, et hoitakse seda 2%, ei anta järele lisainvesteeringutes, hoitakse seda kokkulepet, mis arengukavades on ette nähtud, ja suunatakse täiendavalt raha kaitsevõimekusse. Ühelgi varasemal aastal ei ole olnud nii kõrget kaitsevõimekust ei rahalises mõttes ega ka protsendiliselt, suurusjärk on 2,3% (võin kümnendikuga eksida).

Isamaa jaoks on loomulikult oluline ka eesti keel, millest võib-olla selle eelarve läbirääkimiste ajal on vähe räägitud, aga mida kindlasti tasuks ära öelda. Me näeme järgmise aasta eelarves rahalisi eraldisi selleks, et venekeelsed lasteaiad ja koolid saaksid täiendavat eestikeelset õpet. Meie eesmärk on, et küsimus ei oleks mitte ainult eesti keele õppes, vaid eestikeelses õppes.

Kui me vaatame muudatusi, mis on tulemas hääletusele täna ja ka 9. detsembril, kolmandal lugemisel, siis ma toon esile ühe muudatuse, mis jälle kannab majanduse elavdamise sõnumit. Täna me hakkame hääletama muudatusettepanekut, mis puudutab merendust. Me oleme pikalt tegelenud merendusega, teinud erinevaid muudatusi, ka maksusoodustusi, oleme vähendanud bürokraatiat, selleks et merendusel oleks Eestis oluline koht, et me oleksime atraktiivsed, et Eesti lipu alla tuleks laevu jne. Kui te vaatate muudatusettepanekut, siis te näete, et kui 2020. aasta lisaeelarvet menetledes me andsime täiendavalt rahalisi vahendeid selleks, et laevad vabastada veeteetasudest, aga seda kuni 31. märtsini järgmisel aastal, siis nüüd muudatusettepanekuga me anname võimaluse kuni 2021. aasta lõpuni 50% ulatuses veeteetasu maksmist pidurdada või jätta see maksmata. See on järjekordselt 6,65 miljonit eurot, mis tuleb leida n‑ö sisemiste vahendite arvel. Aga see annab meile võimaluse meie majandust kasvatada, meie ettevõtlust merenduses atraktiivsemaks teha jne.

Need on need sammud, mis kajastavad ja näitavad seda, milline on see riigieelarve. Nii et ma palun seda toetada! Isamaa on kindlasti selle taga. Aitäh!

19:25 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Maris Lauri, palun! Kolm minutit lisaaega. Palun!

19:25 Maris Lauri

Head kolleegid! Eks igaüks näeb seda eelarvet oma silmadega, oma sisemise tunde järgi. Seda ei saa pahaks panna. Aga mitte kellelgi ei ole kohustust vaadata asju teise inimese silmadega. Seetõttu vaatan mina seda eelarvet enda silmadega.

Aeg-ajalt, pean ütlema, on mul tunne, et räägitakse mingist teisest eelarvest kui see, mis on meie ette toodud. Selles 2 miljardi euro suuruse puudujäägiga eelarves on investeeringuteks minemas vähem kui miljard. Enamik sellest tuleb tegelikult Euroopa Liidu rahast. See tähendab, et sellest 2‑miljardilisest puudujäägist ehk rahast, mida võetakse laenudena või veel nendest vähestest reservidest, mis ehk on järgmiseks aastaks alles – aga mine tea, mis juhtub selle aasta lõpus –, tehakse jooksvaid kulutusi. Kurbloolisus on veel see, et paljud jooksvad kulutused ei ole seotud mitte kriisiga, vaid need on püsikulutused. Need on need kulutused, mis jäävad ka järgmiseks, ülejärgmiseks ja üleülejärgmiseks aastaks.

Ma ei tea, kui midagi finantseerida laenu eest, siis see peaks olema ajutine, tulevikus tulu või kasu toov, aga jooksvaid kulutusi ... Kas te tõesti käite päevast päeva poes ja ostate toitu laenuraha eest? Ilmselt mitte. See ei ole eriti mõistlik. Võib olla, et teil on korraks ühel päeval rahakott tühi ja te võtate kellegi käest laenu, sõprade-sugulaste käest, et ellu jääda, aga kindlasti ei plaani te sellist asja ju pikalt ja püsivalt. See eelarve just nimelt seda teeb. Selle tõttu ütlen mina küll, et selles eelarves on päris suur hulk vastutustundetust.

Meil on kriis – tervisekriis, majanduskriis – ja on selge, et sellises olukorras ei ole mõistlik tõmmata kulusid kokku või ajada makse üles ja eelarvet tasakaalu. Mitte keegi ei ole sellest rääkinud. Küsimus on selles, et kui võetakse laenu ja tehakse mingisuguseid asju, siis peaks olema mingi siht, eesmärk, et anda tulevikule mingi võimalus. Aga suures osas selles eelarves tegelikult seda ei ole. Raha pudistatakse väga paljudesse kohtadesse laiali. Kindlasti on seal ka mõistlikke asju, aga need ei ole kindlasti mitte nii suurejooneliselt head, kui meile tahetakse näidata.

Väga tore, et teaduse rahastus tõusis 1%-le SKP-st, aga see tõuseb ainult tänu sellele, et meie majandus kukub. See andis võimaluse seda 1% eesmärki täita. Me oleme rahanduskomisjonis üritanud korduvalt aru saada, mida siis selle 1%-ga plaanitakse teha. See on osutunud täiesti võimatuks. Sellepärast et – pange tähele! – ministrid keelduvad Riigikogule esitamast vastavat informatsiooni. Nii ei tohi. Ministrid on Riigikogu ees vastutavad ja nad peavad meile informatsiooni andma. Mitte nii, nagu meil praegu käib, et nädalate viisi venitatakse. Selle tõttu on minul küll põhjust arvata, et see teadusraha pudistatakse laiali ja meile sellest tulu ei tule. See on kurb, sest võiks ju mõelda tuleviku peale ja pingutada selle nimel, et meil oleks tõesti asjad paremini.

Meile räägitakse siin, et laenu võtta on tore ja võiks edasi võtta. Ma juba enne ütlesin, et alati on küsimus selles, milleks me laename ja mida me saavutame. Kui me laename oma kodu loomiseks, siis selles on iva. Kui me laename pidevalt oma jooksvate kulude katteks või selleks, et asja ees, teist taga osta uusi ja uhkemaid riideid, siis me lõpetame halvasti. Eestis on väga palju neid inimesi, kes on oma laenukoormaga tõsiselt hädas. Väga palju. Nad on väga tõsises hädas, väga raskelt hädas ja nad on just nimelt samasuguse mentaliteediga, et noh, võtame korraks, tore on elada hetkeks hästi. See on ka n-ö kastist väljapoole mõtlemine. Aga sellest kastist väljapoole mõtlemisega mõeldakse ennast, ise sellest aru saamata, hoopis kuskile teise kasti. Minul on tunne, et praegu juhtub meiega ja Eestiga täpselt sama lugu. Me mõtleme ennast jälle kuskile teise kasti.

Öeldakse, et tark inimene õpib teiste vigadest, loll ei õpi enda omadestki. No õnneks seda viimast Eesti kohta veel öelda ei saa. Aga targalt me küll ei käitu, kui me teiste vigadest ei õpi. Teised riigid on seda teed läinud. Ja arvata, et laenu ei tule kunagi tagasi maksta või et laenuintressid ei tõuse vms, on rumalus, ükskõik kes seda räägib, ükskõik millise tiitli või ametinimetusega inimene.

Eelarve kohta on esitatud kindlasti väga palju muudatusettepanekuid, mis on suunatud kulude suurendamisele. Mõned neist ei ole väga mõistlikud, aga võib-olla on nad märgid sellest, et tuntakse millegi pärast muret. Mõned on tegelikult näited prioriteetide kohta, mida tuleks teha. Nii et asju on võimalik veel muuta. Me ei pea täna selle eelarvega päris lõpuni minema. Seetõttu, et sellest eelarvest ehk, juhuslikult, äkki, kogemata ka asja saaks, teeb Reformierakonna fraktsioon ettepaneku selle eelarveseaduse teine lugemine katkestada. Aitäh!

19:33 Esimees Henn Põlluaas

Valdo Randpere, palun!

19:33 Valdo Randpere

Kolm minutit anna ka igaks juhuks.

19:33 Esimees Henn Põlluaas

Palun! Kolm minutit lisaaega.

19:33 Valdo Randpere

Head kolleegid! Kuulasin seda debatti siin, tegin endale mõned märkmed ja avastasin, et meil on tekkinud siin Riigikogus liigutav üksmeel. Kommunistlik maailmavaade ja parempopulistid on leidnud ennast ühest kastivälisest olukorrast. Meid teisi on küll paraku jäetud sinna kasti kõrvale, aga iseenesest on põnev vaadata, kuidas isa kaitseb poega ja parempopulistid kaitsevad kommuniste. Ja see poeg, keda isa kaitseb, ütles rahandusministriks saades, et ta ei tunne matemaatikat. Seda on paraku näha.

Aga kuidas me siiani jõudnud oleme? Ma mõtlen natuke pikemalt tagasi, et millega see tänane debatt algas. See algas rahanduskomisjoni esimehe ettekandega. Seesama komisjoni esimees kuulub ju erakonda, kes veel mõni aasta tagasi tahtis põhiseadusesse kirja panna, et riigieelarve peab olema tasakaalus. Kevadel kasutas seesama rahanduskomisjoni esimees kogemata väljendit "tagastamatud laenud" ja siis vabandas ette ja taha, kui ta käest küsiti, et kuule, kas ikka äkki keel vääratas. Ta tunnistas, et vääratas. Ei ole palju aega mööda läinud ja nüüd sügisel me räägimegi uhkusega uuest asjast, mis on tagastamatu laen. Rahandusminister, kui ta käis meile siin eelarvet tutvustamas, rääkis isegi tagastamatust laenust Rootsi näite põhjal, kus olevatki nii, et kinnisvaralaen on tagastamatu. Ta unustas ära ainult ühe asja: kui seal laenu tagasi ei maksta, siis võetakse tagastamatu laenu asemel sul käest ära see maja, see tagatis. Nii et raha ei võeta, aga maja läheb. Võib-olla ongi see tagastamatu laen. Põhiseadusest ja sellest, et sinna kirjutada sisse tasakaalus eelarve, ei räägita muidugi üldse enam midagi, sellest tagastamatust laenust räägitakse aga uhkusega.

Räägiti siin eelnevalt ka maksurahust nagu suurest saavutusest. Aga see maksurahu on ju põhimõtteliselt tehtud tuleviku arvel. Sedasi laenates, nagu Eesti riik praegu teeb, seisame me mõne aasta pärast paratamatult maksutõusude ees. Me lihtsalt peame makse tõstma, ükskõik kes siis valitsuses on. Aga praegune valitsus tuleviku peale nagu üldse ei mõtle.

Öeldi, et see eelarve on ainulaadne. Jaa, kindlasti mõnes punktis on. Kas või selles punktis, et tuleviku peale ei mõelda, järgmise valitsuse peale, järgmiste valimiste peale ei mõelda. Selle asja nimi on põletatud raha taktika. Küll järgmised tõstavad makse ja hakkavad tagasi maksma.

Ainulaadne eelarve on see selles mõttes ka veel, et esimest korda me näeme, kuidas eelarvest jagatakse nii varjamatult raha omadele ja kaasakiitjatele, aga neilt, kes julgevad teha ausa uudise või esineda ebameeldivalt, näiteks rahvusringhääling, ähvardatakse raha ära võtta, olgu see mõeldud siis maja ehitamiseks või millekski muuks.

Räägiti siin uljalt ka sellest, kuidas riigid ei peagi laenu tagasi maksma ja riigid võivad laenata ükskõik kui palju, sest riigid ei sure. Aga mõtleme teisiti: kui me ise laename, ükskord ära sureme, pärandame midagi oma järeltulijatele ja nemad avastavad, et see pärand koosnebki ainult võlgadest, siis neil on võimalus pärandist loobuda. Kas meie lastel on võimalus loobuda Eestist või loobuda sellest võlakoormast, mille me neile pärandame?

Jüri Adams kirjutas just kogemata täna – mitte eelarve teemal – Postimehes Eesti ühest suuremast probleemist, mis seisneb selles, et inimesed järjest enam loobuvad Eesti kodakondsusest, kuna Eesti ei luba neile ka topeltkodakondsust. See ei puutu iseenesest eelarvesse, aga puutub õhkkonda, mille me oleme loonud: võõraid sisse ei taha, riigipiirid hoiame hea meelega kinni ja kui omad ära lähevad, siis no mingu, jooksku seal Rootsis või kus kurat veel. Aitäh!

19:39 Esimees Henn Põlluaas

Jevgeni Ossinovski, palun!

19:39 Jevgeni Ossinovski

Aitäh, austatud istungi juhataja! Kolm minutit lisaaega ka, palun!

19:39 Esimees Henn Põlluaas

Palun! Kokku kaheksa minutit. 

19:39 Jevgeni Ossinovski

Head kolleegid! Alustuseks meenutus Sven Sesteri sõnavõtust, kes fraktsioonist mind kuulab ja kes väitis, et 1. jaanuar 2021 on ainulaadne selle poolest, et ükski maksumäär ei tõuse. See on vale väide. Tubakaaktsiis tõuseb, see tõuseb aastani 2023 ja need tõusud võttis vastu käesolev valitsus 2019. aasta lõpus.

Nüüd eelarvest laiemalt. Tõepoolest, minu arvates on ka olnud väga omapärane, kui mitte öelda veider, näha seda, kuidas äärmuspopulistid on Oudekki Loonega ühte meelt selles, et tegemist on revolutsioonilise eelarvega, pärast seda, kui proua Loone nimetas seda peaaegu et kommunistlikuks pöördeks Eesti riigi juhtimisel.

Tegelikult on see täiesti tavaline eelarve, kus ei ole midagi eriti revolutsioonilist. 90+ protsenti sellest eelarvest on täpselt samasugune, nagu oli eelmisel ja üle-eelmisel aastal ja aastatel enne seda. Neid mõndasadat miljonit, mida valitsus sellel aastal on otsustanud ümber suunata ühte või teise kohta, on kahtlemata võimalik kasutada ja eks need, kes võimu juures on, peavad näitama ennast paremana, kui nad tegelikult on. Aga minu meelest kõneleb see kõige rohkem mõttelaiskusest selle lisanduva raha kasutamisel. Kuskil remondime ühe tänavajupikese ära, kindlasti minister või saadik saab sinna linna minna ja öelda, et näete, mina tõin teile raha, nüüd on siin tänav valmis. Kuskil linnas vist tehakse mingi monument. Kahtlemata on keset ühte suurimat majandus- ja sotsiaalkriisi Eesti Vabariigis monument see, mis vajab riigi turgutust.

Aga strateegilist lähenemist Eesti ees seisvatele pikaajalistele väljakutsetele selle valitsuse tööst paraku ei paista. Põhjuseks on tõenäoliselt see, mida politoloog Tõnis Saarts on öelnud, et ühtset väärtuselist nägemust Eesti riigi ees seisvatest probleemidestki ei ole. Kuidas siis võiks lahenduspakett kuidagigi süsteemsust meenutada? Kuna seda ei ole olnud, siis on lepitud kokku, noh, selliselt kamba korras, et näete, rahakott on siin keset lauda, kümme sulle, kümme mulle, kümme sulle, ja pange siis, kuhu tahate, et oma valijaid paremini mobiliseerida.

Näitlikustamiseks räägitakse rohepöördest. Rohepööre on tõepoolest väga oluline ja kahtlematult tuleb sellesse valdkonda väga palju raha, valdavalt välismaist raha, aga raha seegi. Kahtlematult on globaalne kliimakriis, erinevalt sellest, mida arvab tänane keskkonnaminister, eksistentsiaalne mure, mille lahendamisse peab Eesti oluliselt jõulisemalt panustama. Aga ei ole võimalik korraga liikuda kliimaneutraalsuse saavutamise poole ja riiklikult rahastada uue põlevkivitehase ehitamist, mis suurendab Eesti aastast emissiooni 5%. Ei ole võimalik rääkida sellest, et me peame muutma Eesti transpordi keskkonnasõbralikuks, kui samal ajal kõik investeeringud, mis transpordivaldkonnas on, peale rongide elektrifitseerimise, tähendavad tegelikult Eesti asfalteerimist autode jaoks. On täiesti võimalik kokku leppida, et meid see rohevärk ei huvita, võib püüda oma harimatusest seada kahtluse alla globaalset teadust selles valdkonnas, aga öelda, et nüüd me kõik võitleme rohepöörde eest, ja samal ajal teha risti vastupidiseid samme, mis tegelikult meid sellest eesmärgist kaugemale viivad, ei räägi kindlasti strateegilisest juhtimisest.

Üks hea asi selles eelarves kahtlematult on, mis esiletõstmist väärib. See on teadus- ja arendustegevuse kulude suurendamine 1%‑ni SKP-st. On kahju, et selleks oli vaja valitsusparteidel alguses sõna murda, kui nad jätsid selle raha eelmisel aastal leidmata, siis kui lubadus oli parteidel avalikkusele antud, aga hea, et nüüdki see otsus on tehtud ja ka järgmiseks neljaks aastaks riigi eelarvestrateegias kirjas. Loodame, et seda uut, teatud püsivat väärtust on võimalik hoida.

Palju nukram on lugu õpetajate palkadega, kus on, vastupidi, tagasiminek. Tegelikult aastal 2013, vahetult enne minu haridusministriks saamist, Jaak Aaviksoo ajal see [tõus] algas ja [kestis] sellest ajast peale. Mina püüdsin 100 eurot aastas õpetajate palgatõusu tempot kõikidel aastatel hoida. Kõikide ministrite ajal see ei õnnestunud, aga ikkagi. Ma tean, et kõik valitsused on siiani päriselt pingutanud, et seda raha leida, et õpetajate järelkasvu tagada. Küsimus ei ole mitte ainult selles, nagu öeldakse, et õpetajad võivad ju ühe aasta ilma palgatõusuta üle elada, et kõigil on raske. Küsimus on ju selles, et me olukorras, kus me õpetajakoolituse kontekstis oleme – meil on vananev õpetajaskond ja hariduse kvaliteet hakkab õige pea selle tõttu kahjuks ka kannatama, et vanad kogenud pedagoogid pensionile lähevad ja noori nii palju haridussüsteemi peale ei tule –, suudaksime anda selle jada tulevastele õpetajatele ette, et jah, riik väärtustab seda ametit nii palju, et iga aasta stabiilselt nende palka tõstetakse, nii nagu me näiteks meedikute puhul oleme suutnud tegelikult aastate jooksul tagada. Siin on miinusmärk väga tunnetatav. Mitte lihtsalt ei öeldud, et baranka, vaid öeldi, et baranka järgmised neli aastat. See on ikka väga-väga nukker sõnum.

Viimaseks, siin on palju räägitud, et see on koroonakriisist väljumise, paranemise, mis iganes, selle seljatamise eelarve. Igasuguseid pealkirju on sellele eelarvele pandud. Tõepoolest, tõenäoliselt septembri algul, siis kui meie, sotsiaaldemokraadid, hakkasime rääkima sellest, et teiseks laineks tuleb põhjalikumalt valmistuda ja vajalikud muudatused ära teha õigel ajal, sh haiguspäevade hüvitamine, et töökohal nakatumist vähendada, siis oldi valitsuse tasemel rohkem eufooriliselt tegevuses sellega, kuidas seda avanenud laenukraanidest tulevat raha oma sõpradele ja toetajatele laiali jagada. Sellele ei pööratud tol ajal tähelepanu. Nüüd on sellest möödas juba kaks kuud. Me näeme, et teine laine on haripunkti jõudmas, meil on viiruse levik mitmes piirkonnas kontrolli alt väljumas või väljunud. Üks olulisemaid nakatumise kohti on töökoht. Loomulikult on haiguspäevade hüvitamine hädavajalik selleks, et saada viirus kontrolli alla. Seda ei ole öelnud mitte poliitikud, vaid spetsialistid, kes neid mudeleid ja prognoose teevad. Aga seda otsust ikka ja ikka ei ole. Mõtleme, arutame, väga oluline, kõik on nõus, et tuleb teha, kokkulepe on peaaegu olemas, aga tuleb veel arutada. Sõbrad! Samal ajal viirus levib edasi. Sellel kõigel on inimlik, sotsiaalne ja majanduslik hind. See otsus tuleks ruttu ära teha. Aga vähemasti tänase päeva jooksul saime me aru, miks seda otsust pole tehtud: Mart Helme tuli siia ja ütles, et tegemist on kommunistliku algatusega võimaldada inimestel haigena saada hüvitist kodus olemise eest ja sellepärast EKRE seda ei toeta. Üllatav, aga arusaadav. Aga, sõbrad, see ei ole tegelikult ilmavaatelise vaidluse aspekt. See on rahvatervise kriisi ohje ja siin peaks need erimeelsused kõrvale jätma ja selle otsuse võimalikult ruttu langetama. Aitäh!

19:47 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Peeter Ernits, palun!

19:47 Peeter Ernits

Hea juhataja! Kolleegid! Vaadake, kui te juhite autot, siis juhitegi teie, aga mitte naine või keegi sõber kõrvalistmelt. Ja nii ongi praegu, et autot juhime meie, vaatamata sellele, et keegi ei ole halvem, need, kes ei istu juhi kohal, ei ole viletsamad, rumalamad, ei ole nii, et neil pole häid ideid, vastupidi, inimesed jagunevad enam-vähem võrdselt igal pool. Aga need jutud, et see eelarve on häbiväärne, vastutustundetu, sõidetakse hoopis teisele poole, sinnapoole, kuhu vaja pole – sõbrad, praegu juhime meie ja teie olete kõrvalistmel või tagaistmel. See on sissejuhatuseks, olles kuulanud seda kõike, kuhu hukatusse me jõuame jne.

Aga ma tahaksin rääkida ühest asjast, mis peaks olema ühine meile kõigile. Ja ma ei räägi mitte riigikaitsest, vaid demograafilisest küljest. Ma vaatasin viimasel nädalal läbi seitsme või kaheksa viimase riigieelarve paksud, 400-leheküljelised dokumendid ja üht-teist tahaksin teiega siin jagada.

Kui 2017. aastal räägiti veel põhjalikult uussisserändajate tarvis tugivõrgustiku rajamisest, siis selles järgmise aasta eelarves räägitakse esimest korda Eesti kestmisest rahvusriigina, et Eesti on kestliku rahvastikuga sidus ja kaasav ühiskond. Ma ei hakka pikalt seda kirjeldama. Tõepoolest, enamik rahvastikupoliitikast on Siseministeeriumi alluvuses, aga üksikud osad on  Sotsiaalministeeriumi või Kultuuriministeeriumi alluvuses. Siseturvalisus on Siseministeeriumi põhitegevus, aga just nimelt sel aastal on see teine pool, rahvastik ja sidus ühiskond, ka sinna tekkinud. Ma ei hakka nimetama kõiki alamprogramme, mille kaudu püütakse jõuda rahvusriigi ja Eesti rahva säilimiseni läbi aegade. Selle liikumise kompassiks on "Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava 2021–2030", mida me oleme meie komisjonis arutanud mitmel korral ja mis kirjeldab seda, kuidas ja milliste tegevustega toetada eesti rahva kestlikkust ja saavutada ühiskonnas suurem sidusus. Tõesti, see raha, mis läheb demograafilisele küljele – kui ei ole eesti rahvast, siis võib küsida, et milleks seda kõike muud vaja on, kogu seda eelarvet, neid miljardeid –, ei ole kuigi suur. Siseministeeriumi eelarves, mis on umbes 400 miljonit, on seda veidi üle 20 miljoni. Kultuuriministeeriumis on lõimumise jaoks veel 7,7 miljonit. Nii et tegelikult on see summa suhteliselt väike ja peaks olema edaspidi märksa suurem. Kuid oluline on, seda ma tahtsin praegu siin rääkida, et liikumine toimub ja on alanud õiges suunas.

Millised need meetmed peaksid olema ning kuhu ja mismoodi me jõuame? See on edaspidi arutelu all.

19:52 Esimees Henn Põlluaas

Kas ettekandja soovib lisaaega?

19:52 Peeter Ernits

Jah, paar minutit veel.

19:52 Esimees Henn Põlluaas

Rohkem kui paar, kolm minutit.

19:52 Peeter Ernits

Tõepoolest, see rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava pakub välja mitmesuguseid mõõdikuid. Võib selgelt öelda, et nende mõõdikutega ei ole asi veel kuigi selge. Ei saa nõustuda näiteks selliste asjadega, et kolmandate sündide osatähtsus peaks kasvama ainult 0,3% järgmise kümne aasta jooksul või et laste suhteline vaesus peaks vähenema ainult 0,2% või et noorte osatähtsus, kelle vanemad pole lahutatud või lahku läinud, jääb järgmise kümne aastaga jätkuvalt 60% peale. Aga piisab neist.

Lühidalt kokku võttes ma arvan, et see eelarve on täiesti normaalne eelarve. Nagu siin Jevgeni Ossinovski vist enne ütles, tõepoolest, ega liikumisruum eelarves ei ole kuigi suur. Võib-olla on ka oluline ja paljudele oluline see, et ega sellest eelarvest väga kerge aru saada ei ole. Me tegime isegi eelarvest arusaamise toetusgrupi ja Riigikontroll on sellega pikalt tegelenud, nii et ma arvan, et me liigume sinnapoole. Nii et praegu võib öelda, et vahefinišis see eelarve on, nagu ta on. Ma arvan, et see on hea eelarve, aga temast arusaamiseks tuleb kõvasti pingutada, kui üsna viisakalt öelda. Aga ma arvan, et mõne aasta pärast on pilt sootuks teine. Nii nagu omal ajal, kui Eesti riigi eelarve oli väga lihtne: raha on, raha ei ole, kui palju on. Aitäh!

19:54 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Indrek Saar, palun!

19:55 Indrek Saar

Tänan sõna andmast! Lugupeetud kolleegid! Selles eelarves on tegelikult päris palju häid asju. Nendest on siin täna juba korduvalt räägitud. Ma tõepoolest tahaks selle eelarve puhul tunnustada seda, et on aru saadud, et Eesti tervishoiusüsteem vajab lisavahendeid. Millekski on see kriis olnud hea. See on olnud teema, mida sotsiaaldemokraadid on aastaid tõstatanud, teema, mida on, kujundlikult väljendades, kinganinaga vaiba alla lükatud. Viimane suurem ja põhjalikum otsus oli Jevgeni Ossinovski ministriks oleku ajal, kui tervishoiusüsteem sai olulise lisarahastuse. Uue aasta eelarve õnneks paigutab haigekassasse lisavahendeid. Selles mõttes võib tõesti aru saada, et tegemist on kriisiga tegeleva eelarvega.

Eelarves on ka asju, mis sinna on saanud kindlasti päris põhjaliku ühiskondliku surve tagajärjel, aga see ei vähenda nende väärtust. Teadus- ja arendustegevuse jõudmine 1%‑ni SKP-st on suur samm. Kindlasti tunnustan selle eest, et see raha seal on.

Mulle isiklikult on sümpaatsed mitmed investeeringuotsused, mis puudutavad spordi- ja kultuuriobjekte, kuigi selles valdkonnas on ka asju, mida võiks kritiseerida, näiteks kultuuritöötajate palga külmutamine. Aga on ka üks väga sümpaatne asi, millega on astutud jälle samm edasi. Kunagi oli mul võimalus ministrina võidelda eesti keele majade ja eesti keele õpetamise eest eelkõige täiskasvanutele ja nendele, kellel on muu kodune või emakeel, et tekiks tunduvalt süsteemsem lähenemine. See, et sinna on, nagu Isamaa ütles, nende algatusel leitud lisaraha – ja seda ma usun –, on väga sümpaatne. Seal ma tunnen ära vana hea Isamaa, kes sõbralikult ja lahkelt püüab tõesti eesti keele ja meele eest seista. Paraku enamik neid asju, mida nad selles valitsuses teevad, nii lahket ja vana head Isamaad alati ei meenuta.

Aga ma pean nõustuma nendega, kes on öelnud, et sellest, mis on selle eelarve lugu, mida ta meile räägib, või mis on prioriteedid, on tõepoolest väga raske aru saada. Eks ta üks paras ühepajatoit ole. Võib-olla kriisiaja eelarved peavadki sellised ühepajatoidud olema. Aga võib-olla on see ka sellest, et raha on olnud piiramatult käes ja seda on eelkõige püütud kasutada selleks, et saada midagi märgilist oma programmist tehtud, aga mitte ei ole tegutsetud niivõrd sellest tulenevalt, et peaks vaatama seda, kuidas ületada tervisekriisi ja kuidas majanduskriisi mõjusid.

Mis mulle kohe üldse selle eelarve juures ei meeldi, on see, et ei vaadata selle kriisi taha. Ei vaadata seda, et ka kriisi ajal tuleb jätkata tegevustega, mis on hädavajalikud selle jaoks, et meie riik areneks, ühiskond kestaks. See, et õpetajate palga tõus on visatud üle parda, samamoodi lasteaiaõpetajate palga tõus, on kindlasti üks osa sellest. Rääkimata meditsiiniõdedest, keda meil kriisis oleks vaja igati tunnustada. Samamoodi hooldekodukoht, et nendel inimestel, kes tõesti hädasse satuvad ja vajavad hooldekodukohta, oleks võimalik see saada. Kriisi tingimustes on see eriti oluline.

Ja millest ma kohe üldse aru ei saa, on see, et selles olukorras ... 

Ma palun lisaaega!

19:59 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Palun! Kolm minutit lisaaega.

19:59 Indrek Saar

... kus seni toiminud rahvusvahelised tarneahelad katkevad ja me rohkem kui kunagi varem peaksime mõtlema selle peale, et me saaksime Eestimaal oma toitu ja Eesti põllumehed oleksid võimalikult tugevad, me näeme seda, kuidas põllumeestele lihtsalt näidatakse koht kätte. Nende üleminekutoetused, arvestades seda, millised on rahalised võimalused, jäetakse lihtsalt kiusu pärast eelarvesse panemata. See on väga halb signaal. Selles ei ole küll mitte midagi isamaalist ega rahvuslikku. Vastupidi.

Aga mis on selgelt kõige akuutsem mure selle eelarve juures, on need tänasel päeval juba väga palju räägitud haiguspäevad. Me oleme korduvalt püüdnud koalitsiooni tähelepanu tõmmata sellele teemale. Sealt ei ole seniajani tulnud mitte mingit selget vastust, kuigi seda oleks tulnud juba ammu teha. Sel aastal, tundub, ei ole enam mingit lootust, aga isegi järgmise aasta eelarvesse ei ole neid summasid ette nähtud. Lisaks kõigile teistele argumentidele ma palun, et te korraks, koalitsiooni liikmed, siiski kujutaksite ette, mis valik see on, mille ette me paneme just nimelt need inimesed, kes reeglina ei saa teha kaugtööd ja kes tihti – need asjad on koos, nendel, kes ei saa teha kaugtööd, on ka madalamad palgad – saavad alla 1000 euro palka. Selliseid inimesi on väga palju. Kui nad pannakse valiku ette, et ole solidaarne, ära mine tööle, kui sul on haigusnähud, aga su sissetulek jääb üle 100 euro väiksemaks 700–800-eurose pere-eelarve juures, siis see ei ole adekvaatne valik. See ei ole adekvaatne lahendus selle jaoks, et tegelikult tervisekriisi ohjeldada, vähendada neid mõjusid, mis töökohtades leviva viiruse ja n-ö töökohakollete tõttu on.

Mõni aeg tagasi ütles teaduste akadeemia president Tarmo Soomere, kui ta käest küsiti, mida me sellest kriisist õpime, et me õpime seda, mida näitavad paraku kõik kriisid. Kõikidel kriisidel on üks omadus: rikkad saavad rikkamaks ja vaesed jäävad vaesemaks. Ühiskonna roll on seda polarisatsiooni võimalikult mahendada. Esimeste haiguspäevade mittehüvitamine on osa sellest, kuidas vaesed jäävad vaesemaks, ja see on sügavalt ebaõiglane. Selles mõttes ma võib-olla ei ole Jevgeniga päriselt nõus. Jah, terviseküsimuses ei ole see maailmavaateline teema. Aga hakkama saamise küsimuses, lugupeetud koalitsioon, on see maailmavaateline teema. Te olete lubanud seista nõrgemate eest, aga te ei tee seda. Palun tehke see otsus ära!

Ja kuna te mõtlete, siis me peame teile kahjuks mõtlemisaega juurde andma. Me ei tahaks seda teha, aga sotsiaaldemokraatidel tuleb paraku ka täna riigieelarve menetlemisel võtta vaheaegu enne nende kõikide väga vajalike muudatusettepanekute hääletamist, millest ma siin osa puudutasin. Palun mõelge nende haiguspäevade ja nende inimeste peale, keda see puudutab, rahvatervise olukorra peale. Võib-olla saate vestelda enda esindajatega valitsuses, selleks et nad tuleksid välja selge ettepanekuga, kuidas seda probleemi lahendada. Tänan tähelepanu eest!

20:03 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

 Aitäh! Jevgeni Ossinovski, kas repliik? Jaa, palun!

20:03 Jevgeni Ossinovski

Ma tänan! Härra Ernits mainis minu nime ja ma sooviksin reageerida tema sõnavõtule, õigemini tema sõnavõtu algusele, kus ta võrdles opositsiooni ja koalitsiooni rolli autojuhtimisega, et nüüd tema erakond on roolis, opositsiooni esindajad on kõrvalistmel ja sellepärast tuleb sellega leppida. Vist oli mõte selles, et võiks hoiduda ka ettepanekute tegemisest riigieelarve kohta, kuna meist niikuinii midagi ei sõltu ja parlamendi enamusel, kes valitsuskoalitsiooni moodustavad, on selleks mandaat. See meenutas mulle kangesti kunagise EKRE juhtpoliitiku Mart Järviku seisukohta, kes võrdles poliitilist juhtimist ja bussijuhtimist, milles tal oli rohkem kogemust kui poliitilises juhtimises. Ta ütles täpselt sama: üks juhib ja teised taga oksendavad. Mina arvan, et see on tegelikult Eesti poliitika üks suuremaid probleeme, kui need inimesed, kes võimule saavad – ja see ei ole esmakordselt nii –, hakkavad arvama, et neil on tänu sellele, et neil on tekkinud ajutine au ja õigus Eesti riigi saatust rohkem kujundada kui teistel Riigikogus esindatud erakondadel, selleks ainuõigus ning sisulisi ja mõistlikke ettepanekuid, mis ühiskonnast või opositsioonist tulevad, arvestama ei peaks.

Kunagi, ma mäletan, minu esimeses koosseisus seitse aastat tagasi oli Valdo Randpere see, kes esindas koalitsiooni, kui ametiühingutega sõlmitud kokkulepet rikuti ja poolte kokkuleppel lahkumise korral hüvitis tühistati. Randpere vastas küsimusele, miks seda tehakse, et aga meil on mandaat, me oleme enamuses ja võime teha, mis me tahame. Ma arvan, et see ei ole tegelikult hea, see on Eesti poliitilise kultuuri kitsaskoht. Ma arvan, et me peaksime kõik koos töötama siiski selle nimel, et Eesti riigi ja rahva hüvang oleks paremini tagatud. Aitäh!

20:06 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Henn Põlluaas, palun!

20:06 Henn Põlluaas

Lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Oleme kuulnud täna nii häid kui ka halbu sõnu eelarve kohta, nii kiitvaid kui ka laitvaid sõnu, samamoodi ka koalitsioonierakondade kohta. Aga eelarve on eelarve, see tuleb vastu võtta. Tänane eelarve on kriisiaja eelarve, me ei saa sellest üle ega ümber. Me oleme käsist-jalust seotud pandeemiaga ja majanduskriisiga. Ma ütleksin, et selles suhtes arvestab käesolev eelarve kõiki neid väljakutseid kõige paremal moel.

Raha saavad kõik valdkonnad, olgu see siis majandus, sotsiaalvaldkond, haridus, riigikaitse, mis iganes. See on selgelt eelarve, mis takistab meie majandusel varisemast kriisi ja takistab tekkimast tohutul tööjõupuudusel. Selles suhtes on see eelarve ellujäämise eelarve positiivses mõttes. Seda erinevalt eelmisest kriisist, mille me läbisime Reformierakonna juhtimisel, mil eelarvele lasti kallale krokodillid, mille tagajärjel vähenes meie omavalitsuste tulubaas kolmandiku võrra, tuhanded ja tuhanded ettevõtted läksid pankrotti ja kümned ja kümned tuhanded inimesed kaotasid töö. Täna on meil enam kui sada tuhat inimest leiva saamiseks välismaale rännanud. Selle eelarve eesmärk on just nimelt hoida seda ära, hoida meie majandust elus, hoida ja kaitsta meie inimesi.

Te räägite, et see eelarve olevat populistlik, see ei ole reaalsusega vastavuses jne. Me oleme ju kõik vaadanud ka opositsiooni tehtud parandusettepanekuid. Seal on häid ettepanekuid. Tõepoolest, kiidan. Aga seal on ka populistlikke ja halbu ettepanekuid. Mis kõige hullem, te ei ole praktiliselt ühtegi ettepanekut – võib-olla ainult mõnda üksikut – tõsiselt võtnud. Te ei ole vaeva näinud sellega, et otsida katteallikaid. Peaaegu iga ettepaneku taha on kirjutatud "valitsuse reservfond". No andke andeks, ei ole seda raha valitsuse reservfondis sadu miljoneid eurosid. Kui te tõsiselt oleksite tahtnud oma ettepanekuid ellu viia, kui te oleksite neid tõsiselt mõelnud, siis te oleksite vaadanud ikkagi eelarvet süvitsi ja tõepoolest otsinud katteallikaid, mis on reaalsed. Täna kahjuks tuginevad need ettepanekud ainult udujuttudele.

Aga sellele vaatamata, nagu ma ütlesin, eelarve on väga hea, see kaitseb ja hoiab meie riiki ja meie rahvast ning viib meid edasi tulevikku, et me saaksime olla kindlad, et me ei peaks kartma ega värisema homse ees. Ma kutsun teid kõiki üles seda toetama. Aitäh!

20:10 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kaja Kallas, kas protseduuriline küsimus? Palun!

20:10 Kaja Kallas

Protseduuriline küsimus. Kui 44 muudatusettepanekust 20 katteallikas on reserv, siis kas see on enamus või on kõik nii, nagu härra siin enne ütles? 

20:11 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

See ei ole protseduuriline küsimus, see on matemaatiline küsimus, sellele ma ei pea vastama. Aga tundub, et rohkem läbirääkimiste soovi ei ole. Me saame minna muudatusettepanekute läbivaatamise juurde.

Head kolleegid, esimene muudatusettepanek, mille on esitanud rahanduskomisjon. Juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Kaja Kallas, palun!

20:11 Kaja Kallas

Palun seda muudatusettepanekut hääletada!

20:14 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Me läheme selle muudatusettepaneku hääletamise juurde.

Head kolleegid! Härra Pohlak, kas protseduuriline küsimus? Ei ole. (Hääl saalist.) Ei kuule? Kas nüüd kuulete? Ja härra Grünthal, kas protseduuriline küsimus? Palun mikrofon härra Grünthalile!

20:14 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Mul on selline palve, et kui tehakse mingisugused ettepanekud, näiteks muudatusettepanek läbi hääletada, paluks seda teha hästi kõva ja selge häälega. Praegu Kaja Kallas ütles midagi mikrofoni, aga isegi vaatamata saali tühjusele ja selle kõlavusele, ei kuulnud ma siia taha mitte midagi.

20:14 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Kõik kolleegid kuulsid: ettepanekud kõlava ja selge häälega.

Austatud Riigikogu, panen hääletusele esimese muudatusettepaneku, mille on esitanud rahanduskomisjon. Juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

20:15 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ettepaneku poolt hääletas 54 Riigikogu liiget, vastu oli 41, erapooletuid ei olnud. Ettepanek leidis toetust.

Teine muudatusettepanek, mille on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Kaja Kallas, palun!

20:15 Kaja Kallas

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut, mis muudaks keskmise pensioni tulumaksuvabaks, hääletada!

20:16 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Panen hääletusele teise muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

20:16 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ettepaneku poolt hääletas 33 Riigikogu liiget, vastu oli 55, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.

Kolmas muudatusettepanek, mille on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Keit Pentus-Rosimannus, palun!

20:16 Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Ma palun seda ettepanekut, mis võimaldab omavalitsustel saada ühtlaselt osa teede investeeringute rahast, hääletada, ja mitte ainult hääletada, vaid ka toetada!

20:17 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Panen hääletusele kolmanda muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

20:17 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ettepaneku poolt hääletas 40 Riigikogu liiget, vastu oli 55, erapooletuks jäi 1. Ettepanek ei leidnud toetust.

Neljas muudatusettepanek, mille on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Taavi Rõivas, palun!

20:18 Taavi Rõivas

Aitäh! See ettepanek suurendab kohalike omavalitsuste tasandusfondi suhteliselt subjektiivsete katuserahade arvel. Palun seda ettepanekut hääletada!

20:18 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Panen hääletusele neljanda muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

20:18 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ettepaneku poolt hääletas 36 Riigikogu liiget, vastu oli 55, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.

Viies muudatusettepanek, mille on esitanud Riigikogu liikmed Kalvi Kõva, Indrek Saar, Riina Sikkut ja Jevgeni Ossinovski. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Indrek Saar, palun!

20:19 Indrek Saar

Jaa. Ma palun seda väga sümpaatset muudatusettepanekut hääletada! Enne seda palun sotsiaaldemokraatide fraktsiooni nimel kümme minutit vaheaega, et me kõik saaksime mõelda, kuidas korraldada haigushüvitisi!

20:19 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Vaheaeg kümme minutit.

V a h e a e g 

 

20:29 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Austatud Riigikogu, panen hääletusele viienda muudatusettepaneku, mille on esitanud Kalvi Kõva, Indrek Saar, Riina Sikkut ja Jevgeni Ossinovski. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

20:29 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ettepaneku poolt hääletas 15 Riigikogu liiget, vastu oli 56, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.

Kuues muudatusettepanek, mille on esitanud Heljo Pikhof, Indrek Saar, Jaak Juske, Katri Raik, Jevgeni Ossinovski, Helmen Kütt ja Raimond Kaljulaid. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Kalvi Kõva, palun! 

20:30 Kalvi Kõva

Palun Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel seda muudatusettepanekut hääletada! Ja et te saaksite kõik mõelda nii selle kui ka 40. muudatusettepaneku üle, mis puudutab haiguspäevade hüvitamist, võtan kümme minutit vaheaega.

20:30 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Vaheaeg  kümme minutit.

V a h e a e g 

 

20:40 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Austatud Riigikogu, panen hääletusele kuuenda muudatusettepaneku, mille on esitanud Riigikogu liikmed Heljo Pikhof, Indrek Saar, Jaak Juske, Katri Raik, Jevgeni Ossinovski, Helmen Kütt ja Raimond Kaljulaid. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

20:41 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ettepaneku poolt hääletas 17 Riigikogu liiget, vastu oli 54, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.

Seitsmes muudatusettepanek, mille on teinud Riigikogu liikmed Kalvi Kõva, Heljo Pikhof, Indrek Saar, Jaak Juske, Katri Raik, Jevgeni Ossinovski, Helmen Kütt, Raimond Kaljulaid ja Lauri Läänemets. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Kalvi Kõva, palun! 

20:42 Kalvi Kõva

Aitäh! Palun Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel seda hääletada! Ja et kõik saaksid järele mõtelda nii selle kui ka 40. muudatusettepaneku üle, mis puudutab haiguspäevi ja mis aitab meil kriisist välja tulla, võtan meie fraktsiooni nimel kümme minutit vaheaega.

20:42 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Vaheaeg kümme minutit.

V a h e a e g

 

20:53 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Austatud Riigikogu, panen hääletusele seitsmenda muudatusettepaneku, mille on esitanud Kalvi Kõva, Heljo Pikhof, Indrek Saar, Jaak Juske, Katri Raik, Jevgeni Ossinovski, Helmen Kütt, Raimond Kaljulaid ja Lauri Läänemets. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

20:53 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ettepaneku poolt hääletas 21 Riigikogu liiget, vastu 55, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.

Kaheksas muudatusettepanek, mille on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Kaja Kallas, palun!

20:53 Kaja Kallas

Aitäh! Palun seda väga head muudatusettepanekut, mis puudutab rakendusuuringute keskuse rajamist, hääletada ja ühtlasi toetada!

20:54 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Panen hääletusele kaheksanda muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

20:54 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ettepaneku poolt hääletas 37 Riigikogu liiget, vastu oli 55, erapooletuks jäi 1. Ettepanek ei leidnud toetust.

Üheksas muudatusettepanek, mille on esitanud Riigikogu liige Aivar Sõerd. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Kaja Kallas, palun!

20:54 Kaja Kallas

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada!

20:55 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Panen hääletusele üheksanda muudatusettepaneku, mille on esitanud Aivar Sõerd. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

20:55 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ettepaneku poolt hääletas 35 Riigikogu liiget, vastu 54, erapooletuid oli 1. Ettepanek ei leidnud toetust.

Kümnes muudatusettepanek, mille on esitanud Kalvi Kõva. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Kalvi Kõva, palun!

20:55 Kalvi Kõva

Ma palun Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel seda muudatusettepanekut, mille tulemusena ostetakse Eesti koolidesse termokaamerad, hääletada! Enne hääletamist soovin võtta kümme minutit vaheaega, et te saaksite järele mõtelda.

20:56 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Vaheaeg kümme minutit.

V a h e a e g

 

21:06 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Austatud Riigikogu, panen hääletusele kümnenda muudatusettepaneku, mille on esitanud Kalvi Kõva. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

21:06 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ettepaneku poolt hääletas 8 Riigikogu liiget, vastu 59, erapooletuks jäi 1. Ettepanek ei leidnud toetust.

11. muudatusettepanek, mille on esitanud Riigikogu liikmed Kalvi Kõva ja Jevgeni Ossinovski. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Kalvi Kõva, palun!

21:06 Kalvi Kõva

Aitäh! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada! Kuna meile teadaolevalt ei ole koalitsioonil veel haiguspäevade hüvitamise kokkulepet, siis võtame ka kümme minutit vaheaega.

21:06 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Vaheaeg kümme minutit.

V a h e a e g

 

21:17 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Austatud Riigikogu, panen hääletusele 11. muudatusettepaneku, mille on esitanud Kalvi Kõva ja Jevgeni Ossinovski. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

21:17 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ettepaneku poolt hääletas 17 Riigikogu liiget, vastu 54, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.

12. muudatusettepanek, mille on esitanud Riigikogu liikmed Keit Pentus-Rosimannus, Jüri Jaanson, Signe Riisalo, Mart Võrklaev, Yoko Alender, Kalle Laanet, Riina Sikkut, Helmen Kütt, Kristina Šmigun-Vähi, Liina Kersna, Kristen Michal, Johannes Kert, Kaja Kallas, Heidy Purga ja Signe Kivi. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Kaja Kallas, palun!

21:18 Kaja Kallas

Aitäh! Palun seda suurepärast muudatusettepanekut, millega tehakse võimalikuks koolipsühholoogide kutseaasta, hääletada ja seda toetada!

21:18 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Panen hääletusele 12. muudatusettepaneku. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

21:19 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ettepaneku poolt hääletas 42 Riigikogu liiget, vastu oli 53, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.

13. muudatusettepanek, mille on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Keit Pentus-Rosimannus, palun!

21:19 Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Ma palun seda ettepanekut, mis võimaldaks ühtsele eestikeelsele haridusele üle minna, hääletada! Ja ma palun seda ettepanekut ka toetada!

21:19 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Panen hääletusele 13. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

21:19 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ettepaneku poolt hääletas 34 Riigikogu liiget, vastu oli 53, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.

14. muudatusettepanek, mille on esitanud Riigikogu liikmed Heidy Purga, Signe Kivi, Yoko Alender, Signe Riisalo, Vilja Toomast, Liina Kersna, Urve Tiidus, Johannes Kert, Mart Võrklaev, Jüri Jaanson ja Kristen Michal. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Taavi Rõivas, palun!

21:20 Taavi Rõivas

Aitäh! Neli parlamendifraktsiooni viiest on deklareerinud eesmärki suurendada protsenti, mis näitab õpetajate palga suhet Eesti keskmise palgaga. See muudatusettepanek annab selleks võimaluse. Nii et palun seda muudatusettepanekut hääletada ja toetada!

21:21 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Panen hääletusele 14. muudatusettepaneku. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

21:21 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ettepaneku poolt hääletas 41 Riigikogu liiget, vastu oli 52, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.

15. muudatusettepanek, mille on esitanud Signe Kivi. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Kaja Kallas, palun!

21:21 Kaja Kallas

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut, mis puudutab õppejõudude palku, hääletada ja toetada!

21:22 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Panen hääletusele 15. muudatusettepaneku, mille on esitanud Signe Kivi. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

21:22 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ettepaneku poolt hääletas 40 Riigikogu liiget, vastu oli 52, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.

16. muudatusettepanek, mille on esitanud Riigikogu liikmed Heljo Pikhof, Katri Raik, Jevgeni Ossinovski, Helmen Kütt, Raimond Kaljulaid ja Lauri Läänemets. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Kalvi Kõva, palun!

21:22 Kalvi Kõva

Aitäh! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada! Ja kuna meil jätkuvalt ei ole teadmist, et koalitsioon oleks jõudnud haiguspäevade hüvitises kokkuleppele, siis võtame kümme  minutit vaheaega, et nad saaksid seda rahulikult arutada.

21:23 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Vaheaeg kümme minutit.

V a h e a e g

 

21:33 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Austatud Riigikogu, panen hääletusele 16. muudatusettepaneku. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

21:33 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ettepaneku poolt hääletas 12 Riigikogu liiget, vastu oli 53, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.

17. muudatusettepanek, mille on esitanud Jaak Juske ja Riina Sikkut. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Kalvi Kõva, palun! 

21:34 Kalvi Kõva

Aitäh! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada! Ja kuna ikka ei ole meieni jõudnud mingit informatsiooni selle kohta, kas valitsuskoalitsioon on jõudnud selgusele haiguspäevade hüvitamise asjus, siis palun kümme minutit vaheaega!

21:34 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Vaheaeg kümme minutit.

V a h e a e g

 

21:44 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Austatud Riigikogu, panen hääletusele 17. muudatusettepaneku, mille on esitanud Jaak Juske ja Riina Sikkut. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

21:44 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ettepaneku poolt hääletas 12 Riigikogu liiget, vastu oli 56, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.

18. muudatusettepanek, mille on esitanud Johannes Kert, Kalle Laanet, Madis Milling, Jüri Jaanson. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Üheksateist ... Johannes Kert, palun!

21:45 Johannes Kert

Tänan, härra juhataja! Ma palun antud muudatusettepaneku läbi hääletada! (Hääled saalis.)

21:45 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kuidas, palun? Ma ei kuulnud. Jah, Taavi Rõivas, palun!

21:45 Taavi Rõivas

Lihtsalt juhin hea juhataja tähelepanu, et Johannes Kert soovis seda juba 18. muudatusettepaneku puhul. Seega palun panna hääletusele 18. muudatusettepaneku!

21:46 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

18. muudatusettepanek, jah. Palun mikrofon härra Grünthalile! Kas protseduuriline küsimus?

21:46 Kalle Grünthal

Absoluutselt. Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Minu meelest on praegu protseduurireeglid natukene viltu, härra Johannes Kert oskab ise väljendada seda, mida ta tahab.

21:46 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Jah. Ka Taavi Rõivasel on õigus panna see muudatusettepanek hääletusele.

Austatud kolleegid, panen hääletusele 18. muudatusettepaneku. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

21:46 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ettepaneku poolt hääletas 38 Riigikogu liiget, vastu oli 52, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.

Läheme edasi, 19. muudatusettepanek. Jah, 19. muudatusettepanek, mille on esitanud Riigikogu liikmed Johannes Kert, Kalle Laanet, Madis Milling ja Jüri Jaanson. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Johannes Kert, palun!

21:47 Johannes Kert

Tänan, härra juhataja! Ma palun panna muudatusettepanek nr 19 hääletusele!

21:47 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Austatud Riigikogu, panen hääletusele 19. muudatusettepaneku. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

21:48 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ettepaneku poolt hääletas 38 Riigikogu liiget, vastu oli 51, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.

20. muudatusettepanek, mille on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Keit Pentus-Rosimannus, palun!

21:48 Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! See ettepanek vabastab sisulisteks tegevusteks katteallikaid. Nii et ma palun seda ettepanekut hääletada ja ka toetada!

21:49 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Panen hääletusele 20. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

21:49 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ettepaneku poolt hääletas 42 Riigikogu liiget, vastu oli 54, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.

21. muudatusettepanek, mille on esitanud Urmas Kruuse. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Urmas Kruuse, palun!

21:49 Urmas Kruuse

Aitäh! Kuna ei suutnud 2021. aasta eelarvest leida ühtegi põllumajandustoetust, siis oleks mõistlik seda hääletada ja toetada. 

21:50 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Kas see oli ettepanek hääletada? Selge.

Panen hääletusele 21. muudatusettepaneku, mille on esitanud Urmas Kruuse. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

21:50 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Poolt hääletas 39 Riigikogu liiget, vastu oli 51, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.

22. muudatusettepanek, mille on esitanud Riigikogu liikmed Kalvi Kõva, Indrek Saar ja Lauri Läänemets. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Kalvi Kõva, palun!

21:50 Kalvi Kõva

Aitäh! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada! Kuna ei avalikest kanalitest ega usaldusväärsetelt isikutelt ei ole teadaandeid, et koalitsioon oleks jõudnud kokkuleppele haiguspäevade hüvitise asjus, võtame kümme minutit vaheaega, et te saaksite järele mõelda. 

21:51 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Vaheaeg kümme minutit.

V a h e a e g

 

22:01 Aseesimees Siim Kallas

Auväärt kolleegid, panen hääletusele 22. muudatusettepaneku, mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

22:01 Aseesimees Siim Kallas

Selle ettepaneku poolt hääletas 16 Riigikogu liiget, vastu oli 54. Ettepanek ei leidnud toetust.

Järgmine muudatusettepanek, see on 23. Selle on teinud Eesti Reformierakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Taavi Rõivas, palun!

22:02 Taavi Rõivas

Aitäh! Ei ole vist vaidlust selle üle, et turismisektor on praeguse majanduslanguse ajal kõige rohkem pihta saanud. See konkreetne muudatusettepanek võimaldab turismisektori olukorda pisut leevendada. Nii et palun seda ettepanekut toetada!

22:02 Aseesimees Siim Kallas

Panen hääletusele 23. muudatusettepaneku, mille on esitanud Reformierakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

22:03 Aseesimees Siim Kallas

Selle ettepaneku poolt hääletas 44 Riigikogu liiget, vastu oli 51. Ettepanek ei leidnud toetust.

24. muudatusettepaneku on teinud Kalvi Kõva, Indrek Saar, Riina Sikkut ja Jevgeni Ossinovski. Juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Kalvi Kõva. Taavi Rõivas, palun! Kas protseduuriline küsimus? 

22:03 Taavi Rõivas

Aitäh! Aja kokkuhoiu huvides palun seda ettepanekut hääletada!

22:03 Aseesimees Siim Kallas

Ega me ometi uuesti ei pea hääletama? (Hääled saalis.) Mis? Kuulge, kallid sõbrad, me juba hääletasime seda. Ma arvan, et ... Siis panin mina selle hääletusele. Jah, Taavi! 

22:03 Taavi Rõivas

See on nelja saadiku algatatud ettepanek, nimekirjas nr 24. Ja selleks, et hoida meie kõigi aega kokku, palun Reformierakonna fraktsiooni nimel seda ettepanekut hääletada!

22:04 Siim Kallas

23-ndat või 24-ndat? (Hääled saalis.) Ma ei saa nüüd aru, mis ... Aa, okei. Selge. Reformierakond paneb hääletusele 24. muudatusettepaneku. Palun! Olgu. Kalvi Kõva, palun!

22:05 Kalvi Kõva

See on Taavil väga hea ettepanek. Ka Sotsiaaldemnokraatliku Erakonna fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada. Aga kuna meieni pole jõudnud mingit informatsiooni, et koalitsioon oleks jõudnud haiguspäevade hüvitamise asjus kokkuleppele, võtame kümme minutit vaheaega. 

22:05 Aseesimees Siim Kallas

Vaheaeg kümme minutit.

V a h e a e g

 

22:15 Aseesimees Siim Kallas

Head kolleegid, panen hääletusele 24. muudatusettepaneku, mille on esitanud Kalvi Kõva, Indrek Saar, Riina Sikkut ja Jevgeni Ossinovski. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

22:16 Aseesimees Siim Kallas

Selle ettepaneku poolt hääletas 15 Riigikogu liiget, vastu oli 54. Ettepanek ei leidnud toetust.

25. muudatusettepanek, selle on esitanud Kalvi Kõva, Heljo Pikhof, Jaak Juske, Riina Sikkut, Jevgeni Ossinovski ja Raimond Kaljulaid. Kalvi Kõva, palun!

22:16 Kalvi Kõva

Aitäh! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada! Jätkuvalt, kuna meil ei ole mingit informatsiooni, et haiguspäevade hüvitisega oleks toimunud koalitsiooni sees arenguid, siis palun kümme minutit vaheaega!

22:16 Aseesimees Siim Kallas

Kümme minutit vaheaega.

V a h e a e g

 

22:26 Aseesimees Siim Kallas

Auväärt kolleegid, panen hääletusele 25. muudatusettepaneku, mille on esitanud Kalvi Kõva, Heljo Pikhof, Jaak Juske, Riina Sikkut, Jevgeni Ossinovski ja Raimond Kaljulaid. Juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

22:27 Aseesimees Siim Kallas

Selle ettepaneku poolt oli 14 Riigikogu liiget, vastu 54. Ettepanek ei leidnud toetust.

26. muudatusettepanek, Kalvi Kõvalt, Indrek Saarelt, Jevgeni Ossinovskilt ja Lauri Läänemetsalt. Kalvi Kõva, palun! 

22:27 Kalvi Kõva

Aitäh! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada! Kuna jätkuvalt ei tea me midagi, mida koalitsioon arvab haiguspäevade hüvitamise kohta, siis palun kümme minutit vaheaega!

22:27 Aseesimees Siim Kallas

Vaheaeg kümme minutit.

V a h e a e g

 

22:37 Aseesimees Siim Kallas

Auväärt kolleegid, panen hääletusele 26. muudatusettepaneku, mille on esitanud Kalvi Kõva, Indrek Saar, Jevgeni Ossinovski ja Lauri Läänemets. Juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

22:38 Aseesimees Siim Kallas

Ettepanek sai 16 poolthäält, vastu hääletas 54 Riigikogu liiget. Ettepanek ei leidnud toetust.

27. muudatusettepanek, selle on esitanud Kalvi Kõva, Heljo Pikhof, Riina Sikkut, Jevgeni Ossinovski, Helmen Kütt, Raimond Kaljulaid ja Lauri Läänemets. Kalvi Kõva, palun! 

22:38 Kalvi Kõva

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada! Head koalitsiooniliikmed, kümme minutit selleks, et te saaksite kokkuleppele, mis saab haiguspäevade hüvitamisest.

22:39 Aseesimees Siim Kallas

Kümme minutit vaheaega.

V a h e a e g

 

22:49 Aseesimees Siim Kallas

Auväärt kolleegid, panen hääletusele 27. muudatusettepaneku, mille on teinud Kalvi Kõva, Heljo Pikhof, Riina Sikkut, Jevgeni Ossinovski, Helmen Kütt, Raimond Kaljulaid ja Lauri Läänemets. Juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

22:50 Aseesimees Siim Kallas

Selle ettepaneku poolt hääletas 10 Riigikogu liiget, vastu oli 53. Ettepanek ei leidnud toetust.

28. muudatusettepanek, mille on teinud Kalvi Kõva. Juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Kalvi Kõva, palun!

22:50 Kalvi Kõva

Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada! Ja kuna ikka ei ole meieni jõudnud informatsiooni, et koalitsioon oleks saavutanud mingi kokkuleppe haiguspäevade hüvitamises, palun ka kümme minutit vaheaega, et nad saaksid rahulikult seda teemat arutada!

22:50 Aseesimees Siim Kallas

Kümme minutit vaheaega.

V a h e a e g 

 

23:00 Aseesimees Siim Kallas

Lugupeetud kolleegid, panen hääletusele 28. muudatusettepaneku, mille on teinud Kalvi Kõva ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

23:00 Aseesimees Siim Kallas

Selle ettepaneku poolt hääletas 8 Riigikogu liiget, vastu oli 57. Ettepanek ei leidnud toetust.

29. muudatusettepanek, selle on teinud Aivar Sõerd ja Yoko Alender. Aivar Sõerd, palun!

23:01 Aivar Sõerd

See on muudatusettepanek, millega võetakse tagasi Eesti Energiasse pandud maksumaksja raha. Eesti Energial on endal võimalik laenata raha finantsturgudelt. Maksumaksja rahaga ei saa toetada fossiilkütuste tootmist, mis on vastuolus kliimaeesmärkidega. Palun seda muudatusettepanekut hääletada!

23:01 Aseesimees Siim Kallas

Auväärt kolleegid, panen hääletusele 29. muudatusettepaneku, mille on teinud Aivar Sõerd ja Yoko Alender. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

23:02 Aseesimees Siim Kallas

Ettepaneku poolt hääletas 32 Riigikogu liiget, vastu oli 53. Ettepanek ei leidnud toetust.

30. muudatusettepanek, selle on teinud Mart Võrklaev. Juhtivkomisjoni arvamus on, et see tuleb jätta arvestamata. Mart Võrklaev, palun!

23:02 Mart Võrklaev

Palun hääletada seda ettepanekut, mis annaks kohalikele omavalitsustele riigilt 100 miljonit eurot soodsat laenu!

23:03 Aseesimees Siim Kallas

Head kolleegid, panen hääletusele 30. muudatusettepaneku, mille on teinud Mart Võrklaev. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

23:03 Aseesimees Siim Kallas

Selle ettepaneku poolt hääletas 32 Riigikogu liiget, vastu oli 51. Ettepanek ei leidnud toetust. Üks oli erapooletu ka.

31. muudatusettepanek, selle on teinud Jaak Juske ja Riina Sikkut. Kalvi Kõva, palun!

23:03 Kalvi Kõva

Aitäh! Ma palun seda väga head muudatusettepanekut hääletada! Ja jätkuvalt, kuna meil ei ole mingit teadmist, et koalitsioon oleks saavutanud kokkuleppe haiguspäevade hüvitamises, palun kümme minutit vaheaega!

23:14 Aseesimees Siim Kallas

Kümme minutit vaheaega.

V a h e a e g

 

23:14 Aseesimees Siim Kallas

Auväärt kolleegid, panen hääletusele 31. muudatusettepaneku, mille on teinud Jaak Juske ja Riina Sikkut ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

23:14 Aseesimees Siim Kallas

Selle ettepaneku poolt hääletas 9 Riigikogu liiget, vastu oli 55. Ettepanek ei leidnud toetust.

32. muudatusettepanek, selle on teinud Kalle Laanet, Hanno Pevkur, Ants Laaneots, Johannes Kert ja Madis Milling. Keit Pentus-Rosimannus, palun!

23:15 Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! See ettepanek võimaldab tõsta päästjate palka. Ma palun seda ettepanekut hääletada ilma vaheajata ja palun seda ettepanekut ka toetada!

23:15 Aseesimees Siim Kallas

Panen hääletusele 32. muudatusettepaneku, mille on teinud Kalle Laanet, Hanno Pevkur, Ants Laaneots, Johannes Kert ja Madis Milling. Juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

23:15 Aseesimees Siim Kallas

Ettepaneku poolt hääletas 34 Riigikogu liiget, vastu oli 52, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.

33. muudatusettepanek, selle on teinud Kalvi Kõva, Heljo Pikhof, Indrek Saar, Katri Raik, Jevgeni Ossinovski, Helmen Kütt ja Raimond Kaljulaid. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see muudatusettepanek arvestamata. Kalvi Kõva, palun!

23:16 Kalvi Kõva

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada vaheajaga! Teeme ettepaneku, et vaheaja jooksul koalitsioon mõtleks haiguspäevade hüvitamise üle järele. Palun vaheaega kümme minutit!

23:16 Aseesimees Siim Kallas

Vaheaeg kümme minutit.

V a h e a e g 

 

23:27 Aseesimees Siim Kallas

Head kolleegid, panen hääletusele 33. muudatusettepaneku, mille on teinud Kalvi Kõva, Heljo Pikhof, Indrek Saar, Katri Raik, Jevgeni Ossinovski, Helmen Kütt ja Raimond Kaljulaid. Juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

23:27 Aseesimees Siim Kallas

Selle ettepaneku poolt hääletas 20 Riigikogu liiget, vastu oli 54. Ettepanek ei leidnud toetust.

34. muudatusettepanek, selle on teinud Kalvi Kõva, Heljo Pikhof, Katri Raik, Jevgeni Ossinovski, Helmen Kütt, Raimond Kaljulaid ja Lauri Läänemets. Juhtivkomisjoni ettepanek on jätta see arvestamata. Kalvi Kõva, palun!

23:28 Kalvi Kõva

Aitäh! Ma palun seda muudatusettepanekut, mida Eestimaa eakad väga ootavad, hääletada ja kindlasti toetada! Enne seda võtan ka kümme minutit vaheaega.

23:28 Aseesimees Siim Kallas

Kui palju? Kümme?

23:28 Kalvi Kõva

Kümme.

23:28 Aseesimees Siim Kallas

Kümme minutit vaheaega.

V a h e a e g

 

23:38 Aseesimees Siim Kallas

Lugupeetud kolleegid, panen hääletusele 34. muudatusettepaneku, mille on teinud Kalvi Kõva, Heljo Pikhof, Katri Raik, Jevgeni Ossinovski, Helmen Kütt, Raimond Kaljulaid ja Lauri Läänemets. Juhtivkomisjon on jätnud ettepaneku arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

23:39 Aseesimees Siim Kallas

Selle muudatusettepaneku poolt hääletas 9 Riigikogu liiget, vastu oli 52. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.

35. muudatusettepanek, selle on teinud Lauri Läänemets. Juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Lauri Läänemets, palun!

23:39 Lauri Läänemets

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada! Aga enne seda ma soovin ...

23:39 Lauri Läänemets

... kümme minutit vaheaega, et koalitsioonil oleks ikkagi võimalik järele mõelda.

23:39 Aseesimees Siim Kallas

Kümme minutit vaheaega. Väga õige. Vaheaega saab võtta ainult fraktsiooni juht. Kalvi Kõva, palun! 

23:40 Kalvi Kõva

Aitäh! Palun enne seda hääletust kümme minutit vaheaega, et koalitsioon saaks järele mõelda, kuidas haiguspäevade hüvitamine ikkagi toimuda võiks!

23:40 Aseesimees Siim Kallas

Väga halvasti oli kuulda, aga oletan, et ma sain aru, mis ettepanek oli. Kümme minutit vaheaega.

V a h e a e g 

 

23:50 Aseesimees Siim Kallas

Lugupeetud kolleegid, panen hääletusele 35. muudatusettepaneku, mille on teinud Lauri Läänemets ja mille juhtivkomisjon on otsustanud jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

23:51 Aseesimees Siim Kallas

Selle ettepaneku poolt hääletas 8 Riigikogu liiget, vastu oli 57. Ettepanek ei leidnud toetust.

36. muudatusettepanek, selle on teinud Keit Pentus-Rosimannus, Jüri Jaanson, Signe Riisalo, Mart Võrklaev, Yoko Alender, Kalle Laanet, Riina Sikkut, Helmen Kütt, Kristina Šmigun-Vähi, Liina Kersna, Kristen Michal, Johannes Kert, Kaja Kallas, Heidy Purga ja Signe Kivi. Juhtivkomisjon on otsustanud jätta selle arvestamata. Kaja Kallas, palun!

23:51 Kaja Kallas

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut, mis puudutab lasteabitelefoni, hääletada ja seda ka toetada!

23:51 Aseesimees Siim Kallas

Panen hääletusele 36. muudatusettepaneku, mille on teinud Keit Pentus-Rosimannus, Jüri Jaanson, Signe Riisalo, Mart Võrklaev, Yoko Alender, Kalle Laanet, Riina Sikkut, Helmen Kütt, Kristina Šmigun-Vähi, Liina Kersna, Kristen Michal, Johannes Kert, Kaja Kallas, Heidy Purga ja Signe Kivi. Juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

23:52 Aseesimees Siim Kallas

Selle muudatusettepaneku poolt hääletas 39 Riigikogu liiget, vastu oli 51. Ettepanek ei leidnud toetust.

37. muudatusettepanek, selle on teinud Keit Pentus-Rosimannus, Jüri Jaanson, Signe Riisalo, Mart Võrklaev, Yoko Alender, Kalle Laanet, Riina Sikkut, Helmen Kütt, Kristina Šmigun-Vähi, Liina Kersna, Kristen Michal, Johannes Kert, Kaja Kallas, Heidy Purga ja Signe Kivi. Selle ettepaneku on juhtivkomisjon otsustanud jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! (Hääled saalis.) Jaa. Võtame tagasi. Keit Pentus-Rosimannus, palun!

23:53 Keit Pentus-Rosimannus

Hea juhataja! Mul oleks olnud üsna samasisuline ettepanek. Selle ettepaneku sisu on lastemajateenuse loomine Läänemaal. Ma palun seda ettepanekut hääletada ja seda ettepanekut kindlasti ka toetada!

23:53 Aseesimees Siim Kallas

Panen nüüd siis hääletusele 37. muudatusettepaneku, mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

23:54 Aseesimees Siim Kallas

Selle ettepaneku poolt hääletas 39 Riigikogu liiget, vastu oli 53. Ettepanek ei leidnud toetust.

38. muudatusettepanek, selle on teinud Kristen Michal, Aivar Sõerd, Vilja Toomast, Signe Riisalo ja Johannes Kert. Juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Taavi Rõivas, palun!

23:54 Taavi Rõivas

Aitäh! See ettepanek on konkreetselt vigade parandus, sellepärast et nii peaminister kui ka rahandusminister ütlesid sellesama eelarve üleandmisel või esimesel lugemisel, et siin on sees ka raha Tallinna uue haigla jaoks. Aga otsisime, vaatasime ühtepidi ja teistpidi – no ei olnud. Kui selle ettepaneku poolt hääletate, siis saab esimene raha Tallinna Haigla jaoks eelarvesse. Nii et palun seda ettepanekut hääletada ja toetada!

23:55 Aseesimees Siim Kallas

Head kolleegid, panen hääletusele 38. muudatusettepaneku, mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

23:55 Aseesimees Siim Kallas

Selle ettepaneku poolt hääletas 37 Riigikogu liiget, vastu oli 50. Ettepanek ei leidnud toetust.

39. muudatusettepanek, selle on teinud Signe Riisalo, Mart Võrklaev, Kalle Laanet, Yoko Alender, Urve Tiidus, Vilja Toomast, Liina Kersna, Johannes Kert, Signe Kivi, Jüri Jaanson ja Kristen Michal. Juhtivkomisjon on jätnud selle ettepaneku arvestamata. Kaja Kallas, palun!

23:56 Kaja Kallas

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut, mis puudutab meditsiiniõdede palga tõusu, hääletada ja toetada ka!

23:56 Aseesimees Siim Kallas

Panen hääletusele 39. muudatusettepaneku, mille on teinud hulk väärikaid Riigikogu liikmeid. Juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

23:57 Aseesimees Siim Kallas

Selle ettepaneku poolt hääletas 40 Riigikogu liiget, vastu oli 54. Ettepanek ei leidnud toetust.

40. muudatusettepanek, mille on teinud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Kalvi Kõva, palun!

23:57 Kalvi Kõva

Aitäh! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel palun seda muudatusettepanekut, mis toetab töötajat esimesest haiguspäevast alates, hääletada! Kuna koalitsioon on olnud siiamaani nii saamatu ettepaneku formuleerimisel ja selle elluviimisel, siis palun ka kümme minutit vaheaega enne selle muudatusettepaneku hääletamist!

23:57 Aseesimees Siim Kallas

Kümme minutit vaheaega.

V a h e a e g

 

00:07 Esimees Henn Põlluaas

Austatud Riigikogu, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 41, mille on esitanud ... nr 40, vabandust, mille on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni ettepanek on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

00:07 Esimees Henn Põlluaas

Poolt 10, vastu 54. Ettepanek ei leidnud toetust.

Muudatusettepanek nr 41, mille on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni ettepanek on jätta arvestamata. Kalvi Kõva, palun!

00:09 Kalvi Kõva

Aitäh! Palun hääletada seda väga tähtsat muudatusettepanekut, mis tagab meie eakatele tasuta hooldekodukoha! Ja kuna koalitsiooni ei paranda isegi mitte aeg, siis ma vaheaega ei võta.

00:09 Esimees Henn Põlluaas

Suurepärane! Panen hääletusele ... (Saali aken läheb tuuletõmbuse tõttu pauguga kinni. Naer saalis.) Siin kummitab. Isegi kummitused rõõmustavad. Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 41, mille on teinud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni ettepanek on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

00:09 Esimees Henn Põlluaas

Poolt 18, vastu 53 Riigikogu liiget. Ettepanek ei leidnud toetust.

Järgmine muudatusettepanek, nr 42, mille on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni ettepanek on jätta arvestamata. Taavi Rõivas, palun!

00:10 Taavi Rõivas

Aitäh! See muudatusettepanek on väga oluline meeldetuletus, et riigieelarve tegemine ei ole pidu lahtise arvega ja kõik võlad tuleb lõpuks ka tagasi maksta. Nimelt vähendab see valitsuse võimalust üle laenata. Selleks, et see jõustuks, palun seda hääletada!

00:11 Esimees Henn Põlluaas

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 42, esitaja on Eesti Reformierakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni ettepanek on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

00:11 Esimees Henn Põlluaas

Poolt 34 Riigikogu liiget, vastu 54. Ettepanek ei leidnud toetust.

Muudatusettepanek nr 43, esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Kaja Kallas, palun!

00:11 Kaja Kallas

Palun seda muudatusettepanekut, mis puudutab võlgade ohjeldamist, hääletada ja toetada!

00:12 Esimees Henn Põlluaas

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 43, mille on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

00:12 Esimees Henn Põlluaas

Poolt 37 Riigikogu liiget, vastu 54. Ettepanek ei leidnud toetust.

Viimane muudatusettepanek, nr 44, mille on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni ettepanek on jätta arvestamata. Kaja Kallas, palun!

00:13 Kaja Kallas

Palun seda muudatusettepanekut, mis viiks riigieelarvet tasakaalu poole, toetada ja selle jaoks hääletada!

00:13 Esimees Henn Põlluaas

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 44, esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

00:13 Esimees Henn Põlluaas

Poolt 35, vastu 54 Riigikogu liiget. Ettepanek ei leidnud toetust.

Sellega on 2021. aasta riigieelarve seaduse teine lugemine ... (Hääled saalis.) Muudatusettepanekud on läbi vaadatud, aga ärge sattuge ärevusse. Meil on siin kaks ettepanekut, millest ühe on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon ja teise on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Mõlemad teevad ettepaneku katkestada 2021. aasta riigieelarve seaduse eelnõu 254 teine lugemine. Palun lähemegi selle hääletuse juurde. Kas ma peaksin saalikutsungi tegema? Ei ole vaja, kõik on saalis. 

Panen hääletusele Eesti Reformierakonna fraktsiooni ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ettepaneku katkestada 2021. aasta riigieelarve seaduse eelnõu 254 teine lugemine. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

00:15 Esimees Henn Põlluaas

Ettepaneku poolt on 41 ja vastu 54 Riigikogu liiget. Katkestamisettepanek ei leidnud toetust.

Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 254 teine lugemine lõpetada. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 30. novembri kell 17.15. See päevakorrapunkt on ammendatud.


4. 00:16 Turismiseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (234 SE) teine lugemine

00:16 Esimees Henn Põlluaas

Läheme järgmise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud turismiseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu 234 teine lugemine. Ma palun siia ettekandjaks majanduskomisjoni liikme Annely Akkermanni. Ole lahke!

00:17 Annely Akkermann

Tere varahommikust, head kolleegid! Ma arvan, et te olete mulle väga tänulikud, kui ma teen lühidalt. Ma teen esialgu lühidalt ja kui te tahate pikemaid selgitusi, siis ootan küsimusi.

Juttu tuleb turismiseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise eelnõust. Eelnõu algatas Vabariigi Valitsus 14. septembril. Esimene lugemine toimus 30. septembril, muudatuste esitamise tähtajaks oli 14. oktoober kell 17.15. Riigikogu liikmed, fraktsioonid ega teised komisjonid muudatusettepanekuid ei esitanud. Rahandusministeerium esitas eelnõu juhtivkomisjonile ettepaneku lisada eelnõusse veel tulumaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muudatusi. Kui te mäletate, need puudutasid digiturundusportaalide andmete esitamist ja esitamata jätmise sanktsioneerimist. Aga selle kohta otsustas majanduskomisjon, et teema jääb turismiseadusest liiga kaugeks, kuna puudutab kogu jagamismajandust, ning lepiti kokku, et need küsimused jäetakse rahanduskomisjonile. Ja viimase info kohaselt saadab Rahandusministeerium rahanduskomisjonile uue kirja. Majandusministeerium tegi tehnilisi muudatusettepanekuid. Kaubandus-tööstuskoja ettepanekuga sai eelnõu paremaks ning võimaldab hotellidel korraldada külaliste registreerimise elektrooniliselt ja esitada Politsei- ja Piirivalveametile andmeid, nii nagu nad kokku lepivad. Eelnõu tekst läbis kahe lugemise vahel keeletoimetuse ning eelnõusse on tehtud tehnilisi ja keelelisi muudatusi, mis ühelgi juhul ei muuda eelnõu sisu. Muudatusettepanekute loetellu on kantud neli ettepanekut, mis on kõik juhtivkomisjoni ettepanekud. Kõik ettepanekud leidsid komisjoni konsensusliku toetuse.

Juhtivkomisjoni menetluslikud otsused on järgmised. Majanduskomisjon tegi ettepaneku võtta eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu päevakorda 18. novembriks ja teine lugemine lõpetada. Kui teine lugemine lõpetatakse, on komisjoni ettepanek võtta eelnõu kolmandaks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 25. novembril. See on minu poolt kõik.

00:20 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Nüüd, austatud kolleegid, võite esitada igaüks kuni kaks suulist küsimust, mille kestus on üks minut. Aga tundub, et küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat. Kas on soovi alustada läbirääkimisi? Läbirääkimiste soovi ei ole samuti. Juhtivkomisjonilt on tulnud eelnõu kohta neli muudatusettepanekut, vaatame need üheskoos läbi. Esimene muudatusettepanek, mille on esitanud majanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Teine muudatusettepanek, samuti majanduskomisjonilt, ettepanek on arvestada täielikult. Kolmas muudatusettepanek majanduskomisjonilt, juhtivkomisjoni ettepanek on arvestada täielikult. Ja neljas muudatusettepanek majanduskomisjonilt, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Oleme läbi vaadanud kõik muudatusettepanekud ja juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 234 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.


5. 00:21 Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (Lennuameti, Maanteeameti ja Veeteede Ameti ühendamine) eelnõu (236 SE) teine lugemine

00:21 Esimees Henn Põlluaas

Järgmine ja ühtlasi viimane päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (Lennuameti, Maanteeameti ja Veeteede Ameti ühendamine) eelnõu 236 teine lugemine. Palun ettekandjaks majanduskomisjoni liikme Kalev Kallo.

00:22 Kalev Kallo

Tere varahommikut! Austatud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (Lennuameti, Maanteeameti ja Veeteede Ameti ühendamine) eelnõu algatas Vabariigi Valitsus s.a 14. septembril. Meeldetuletuseks lühidalt eelnõu sisust. Eelnõuga ühendatakse Lennuamet, Maanteeamet ja Veeteede Amet. Ametite ühendamine lähtub riigireformi üldisest põhimõttest vähendada ametiasutuste arvu ja dubleerimist ning parandada avaliku teenuse kvaliteeti ja kättesaadavust. Uue ametiga soovitakse luua transpordiliikide ülene kompetentsikeskus, kus suudetakse planeerida nutikaid liikuvuse lahendusi ja viia ellu transpordiliikide üleseid projekte. Ühendamisega ei korraldata ümber ainult ametitevahelist tööd. Liitumise käigus luuakse ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi merenduse asekantsleri ametikoht, ühtlasi tuuakse ühinemisega laevade Eesti lipu alla toomise projekti turundustegevus ministeeriumisse.

Eelnõu 236 esimene lugemine toimus 30. septembril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 14. oktoobril kella 17.15-ks laekusid majanduskomisjonile muudatusettepanekud Eesti Reformierakonna fraktsioonilt. Eelnõu kohta esitasid arvamuse ITS Estonia võrgustik, merekeele nõukoda, Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing (EMSA), Merendusnõukoda ja Eesti Keele Instituut. Ühise avaliku pöördumise tegid EMSA, Eesti Laevajuhtide Liit, Eesti Laevamehaanikute Liit ja Eesti Kaptenite Klubi. Juhtivkomisjon leidis, et Eesti Reformierakonna fraktsiooni esitatud ettepanekud ei vasta Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 99 lõikele 3, sest ei sisalda viidet eelnõu muudetavale osale ega soovitava muudatuse täpset sõnastust, ja neid ei saa käsitleda muudatusettepanekuna. Oma seisukohad eelnõu ja eelnõu kohta esitatud arvamuse suhtes esitas majanduskomisjonile Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Kõigi eelnõu kohta esitatud arvamuste ja seisukohtadega on võimalik tutvuda eelnõu kaardil.

Majanduskomisjoni töörühm valmistas eelnõu komisjoni istungil menetlemist ette oma nõupidamisel 22. oktoobril, millel osalesid eelnõu algataja, Merendusnõukoja ja Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu esindajad. Kohtumisel arutati osapooltega läbi ka pöördumises toodud murekohad. Majanduskomisjon arutas eelnõu teiseks lugemiseks ettevalmistamist oma 26. oktoobri, 9. novembri ja 16. novembri istungil, millel osalesid ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad. Komisjon otsustas teha eelnõu kohta kümme muudatusettepanekut, millest üheksa esitas majanduskomisjonile Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Eelnõu tekst läbis kahe lugemise vahel keeletoimetuse ning eelnõusse on tehtud tehnilisi ja keelelisi muudatusi, mis ühelgi juhul ei muuda eelnõu sisu.

Nüüd peatun komisjonis räägitul täpsemalt. Seda eelnõu arutati kolmel komisjoni istungil. Esimene arutelu toimus 26. oktoobril. Sellest võtsid osa komisjoni liikmed Annely Akkermann, Riho Breivel, Jüri Jaanson, Kalev Kallo, Mihhail Korb, Kristen Michal ja Kai Rimmel ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi transpordi asekantsler Ahti Kuningas, transpordi arengu ja investeeringute osakonna juhataja Indrek Gailan, samuti ametite ühendamise projektijuht Priit Sauk. Sellel komisjoni istungil kuulati suures laastus ministeeriumi vastuseid sõltumatu ametiühingu ja Merendusnõukoja kirjadele. Sven Sester juhatas päevakorrapunkti sisse ning märkis, et eelneval nädalal kohtus sama teema raames töörühm, milles osalesid kõik huvigrupid, kes olid kirjalikult reageerinud konkreetsele eelnõule. Kutse oli esitatud ka majanduskomisjoni liikmetele ning osa võtsid Sven Sester, Jüri Jaanson ja juhtiv ettekandja Kalev Kallo. Ministeerium on kõigile laekunud kirjadele andnud piisavalt ammendavad vastused. Komisjoni arutelu võis olla sisu ja vormi üle, kuid lõppotsuseid otsustati 26. oktoobri komisjoni istungil mitte langetada. Leiti, et läbi tuleks vaadata Merendusnõukoja ja Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu murekohad, lisaks Reformierakonna ettepanekud ning peale seda arutada ühendameti nime üle. Kõigil võiks olla võimalik pakkuda erinevaid nimesid, mis mõtteis on, ning komisjoni liikmed saaksid nende nimede poolt hääletada. Kaks enim hääli saanud nime arutataks fraktsioonides läbi ja siis järgmisel istungil nädala pärast toimuks lõpliku seisukoha võtmine hääletuse teel.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi transpordi arengu ja investeeringute osakonna juhataja Indrek Gailan sõnas, et tegelikult alustati ühendameti loomise protsessi juba aastal 2015, kui tehti analüüse ja uuringuid, kuid toona jäi reform tegemata. Seega ei ole päris korrektne ühendameti loomise protsessi kiirustamiseks nimetada. Uuesti alustati 2019. aastal koos riigireformi suurema plaaniga. Sama aasta lõpus sai Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ülesande vaadata kolme ameti ühendamise alternatiive. Esmalt oli räägitud, et järelevalve võiks olla planeerimis- ja ehitusprotsessist eraldi. Analüüside tulemusena selgus, et järelevalve lahutamisel praegustest ametitest suureneks kompetentsi lõhustumine valdkondades. Samuti vaadati kolme ameti liitmist. Selle raames analüüsiti ka järelevalvefunktsiooni ühendametis, et kas see võiks olla kuidagi õigusevastane. Õigusanalüüsi tulemusel selgus, et mingisuguseid piiranguid seal ei eksisteeri. Kolme ameti ühendamise positiivsete suundumustena toodi välja, et klientidele ühtsete teenuste pakkumine muutub paremaks ning valdkondadeülest planeerimist on parem korraldada.

Peadirektori otsimisega kiirustamine tulenes sellest, et protsessiga on vaja alustada nii kiiresti kui võimalik, kuna uue juhi olemasolu on ühendameti loomiseks kõige parem. Juba varakult on vaja selge visiooniga juhti, et meeskond koguneks tema taha. Samas on konkursi väljakuulutamisel  pandud juurde klausel, et lõpliku otsuse teeb Riigikogu. Selles protsessis on püütud asju teha nii kiiresti kui võimalik, samas mitte minna vastuollu õiguspõhimõtetega.

Kui rääkida veel tähelepanust merendusele, siis pigem on tehtud samme selles suunas, et tugevdada üldiselt merenduse juhtimise kompetentsi. Näiteks plaanitakse luua Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi juurde merenduse asekantsleri ametikoht koos sinna juurde kuuluva osakonna ja täiendavate ressurssidega. Samuti ei vasta tõele, et merenduse teemad ametite liitmisel killustuks, kuna praeguse ameti kõik ülesanded ja tegevused lähevad üle ühendametile. See, et Veeteede Amet saab olema üks osa suuremast ametist, tähendab seda, et tekib valdkondadeülene kompetentsikeskus ja planeerimine ning protsesside, hangete ja projektide juhtimisoskuste paremate praktikate elluviimine.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi transpordi asekantsler Ahti Kuningas lisas, et üheks küsimuseks oli ka ametiülesannete dubleerimine ministeeriumis, kuid tegelikult on ministeeriumis iga valdkonna peale kolm-neli inimest ning tegeldakse seadus- ja strateegialoomega ning välisvahendite planeerimisega. Amet on klienditeenindusasutus, kuid kuna see on kliendile lähedal, siis kaasatakse amet ka ministeeriumi erinevatesse protsessidesse. Samuti tahetakse suurendada ameti analüütilist rolli. Aga dubleerimist ministeeriumiga ei teki. (Hääl saalist.) Ettekanne tuleb väga pikk, sest toimus kolm komisjoni istungit ja kõigist on vaja põhjalik ülevaade anda. (Sumin saalis.)

Sven Sester tõi välja, et kuigi see pole otseselt seotud ametite ühendamisega, tõusetus töörühma koosolekul merenduse asekantsleri kompetentsi küsimus. Merendusega seotud osapooled sooviksid, et tulevasel asekantsleril oleks merendusalased teadmised. Ahti Kuningas vastas, et töörühmas öeldi ka, et praegu ei tööta ministeeriumis ühtegi merenduse taustaga inimest, kuid tegelikult on ministeeriumis kolm merenduse taustaga isikut. Merenduse asekantslerit otsides vaadatakse kindlasti, et valitav inimene suudaks sektoriga hea dialoogi luua ning kindlasti peab tal olema kokkupuude merendusega, samas ei tohiks valikut kitsendada, nii et jääks näiteks üksnes rahvusvaheline mereõigus, kus on ainult kaks kandidaati.

Veel oli juttu sellest, et merendusorganisatsiooni esindajad on tõstatanud küsimuse merenduse asekantsleri tegevusvaldkondade kohta ning soovivad teada, kas asekantsler hakkaks rohkem tegelema meremajandusega tervikuna. Praegu jaguneb see paljude ministeeriumide vahel. Asekantsler Ahti Kuningas vastas, et merenduse asekantslerile on pandud suured lootused ning lisaks sellele, et ta peab juhtima kogu ministeeriumi merendusega seotud õigusloomet ja Veeteede Ameti haldusala, peab ta tegelema ka Siseministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi ja Välisministeeriumi merendusega seotud valdkondadega. Sven Sester tõi välja, et kõige suurem mure oli osapooltel see, et miski võib jääda ühelt poolt dubleerivaks, kuid teiselt poolt hammasrataste vahele. Ministeerium kinnitas, et seda ei juhtu.

Lisaks kahe turuosalise teemadele vaadati töögrupis läbi ka kõik ettepanekud – sinna hulka kuulus ka Reformierakonna fraktsiooni muudatusettepanek –, mis osaliselt katsid samu teemasid, millest räägiti. Kristen Michael täpsustas, et Reformierakonna kirja mõte oli funktsioonide ja rollide lahususe küsimus, et kas see on läbi mõeldud ja kas selleks on olnud piisavalt aega, ning kindlasti ka see, et ameti juhi otsing oleks võinud alata pigem sihtotsinguga. Ahti Kuningas vastas, et ameti ühendamisel peab olema roll paigas. Algselt loodeti, et juht oleks ise moodustanud endale meeskonna, kuid hetkel nii teha ei saa. Esialgu pakkusime lahendusena välja korraldada konkurss Maanteeameti juhi kohale, kellest saaks ametite liitmisel automaatselt uue ühendameti juht, kui ametite ühendamine kinnitatakse, kuid juriidika ei luba seda nii teha ning praeguse konkursi juurde on lisatud ka klausel, et kui ühendamist ei tule, siis seda ametikohta ei looda. Praegu ollakse vähemalt selles olukorras, et veebruaris-märtsis võib uue juhi saada, kuna ametite juhtide värbamine võtab aega ligikaudu pool aastat. Kristen Michal avaldas arvamust, et praeguste ametite juhid oleks võinud selle rolli võtta ning oma ametikohal jätkata, kuid ministeerium valis teise tee. Siinkohal oleks tulnud teha sihtotsing turgudelt, et kes on saadaval. Tekkis olukord, kus parlament luges uudistest, et tuleb juhi konkurss, kuid arutelu oli alles pooleli. Ahti Kuningas selgitas, et siin on olulised avaliku teenistuse seaduse nüansid, millest tulenevalt ei oleks praeguste ametite juhid saanud jätkata. Seaduse nõude järgi oleks tulnud teha uus konkurss ja oleks olnud küsitav, kui palju kandidaate tuleb, kui on teada, et ametikoht lähiajal kaotatakse. Kalev Kallo sõnas, et Jüri Jaanson juhtis töörühmas tähelepanu sellele, et asju tuleks ajada korrektselt. Arutelu käigus jõuti järeldusele, et kuna probleem on olemas, siis oleks tulnud majanduskomisjoni informeerida, et on selline olukord, ja pidada nõu, kas oleks võimalik konkurss varem välja kuulutada.

Riho Breivel uuris, kuidas suudetakse ühitada erinevad organisatsioonikultuurid. Priit Sauk vastas sellele, et ühinemist ette valmistades on ühe olulise aspektina tähtsustatud erinevate organisatsioonide kultuuride kokkusulamise riski. Selleks on omakorda tegevuskava, mida on juba pool aastat kokku pandud ning kus tuuakse välja, kuidas võidakse tulevikus koos toimida, millised on ühised väärtused, mis ametit liidavad, ja millised on vastavad tegevused.

Kai Rimmel tundis huvi, kas lisaeelarves on arvestatud ka ühendameti sümboolikaga. Priit Sauk selgitas, et kogu sümboolika ja visuaalne identiteet tuleb ära muuta, kuid see ei pea olema valmis jaanuari alguseks. Võib-olla sõidetakse paar kuud veel teiste lippude ja värvide all, kuid uue ühendameti loomise järel plaanitakse vahetada logod kõikidel sõidukitel ning reklaamplakatitel.

Sven Sester sõnas, et nimeküsimuses on majanduskomisjon pöördunud ka Eesti Keele Instituudi poole ning oma vastuskirjas on Eesti Keele Instituut analüüsinud erinevate nimede poolt- ja vastuargumente, jättes konkreetse eelistuse mainimata. Küll aga on nad palunud vältida sidekriipsuga nimesid. Merekeele nõukoda on oma pöördumises välja toonud, et loodava ameti nimi ei peaks olema liikuvusamet. Räägiti ka välja pakutud nime "liikuvusamet" leidmise protsessist. Selleks korraldati analoogne konkurss, millest võtsid osa kolme ameti inimesed, täpsustas Priit Sauk. Sven Sester tõi välja, et praeguseks on välja pakutud järgnevad nimed: liikuvusamet, transpordiamet, teedeamet ja liiklusamet. Samuti täpsustas ta, et hääletustulemused ei kajastu protokollis, vaid välja tuuakse kaks enim hääli saanud nimekandidaati ning peale seda on fraktsioonidel töönädal aega, et variante arutada. Järgmisel istunginädalal pannakse ühendameti nimi hääletusele ning hääletustulemused kajastuvad protokollis.

Jüri Jaanson soovis teada, millised on põhimõttelised alusprintsiibid nime valikul, ning tõi välja, et oluline on see, et nimi oleks eestlastele arusaadav ning kui vaidlused peaks liiga teravaks minema, siis tuleks jääda pigem traditsioonilise kui uue ja ekstravagantse nime juurde. Priit Sauk vastas, et kindlasti peab nimi kõige paremini edasi andma neid ootusi ja sisu, millega uus ühendamet peab tegelema. Liikuvustemaatika laiemalt, transpordiliikide ülene infraarenduse planeerimine, kavandamine, teenuste osutamine ja multimodaalne liikuvus – kõik need ühendaks ühe nimena liikuvusamet. Siis tehti komisjoni liikmete hulgas hääletus, et välja valida kaks enam toetust saavat nime, ja nendeks osutusid transpordiamet ja liikuvusamet. 

Sellega lõpetas komisjon 26. oktoobri istungi. 

00:42 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Austatud ettekandja! Tegelikult on teil võimalus saada ka natukene lisaaega, kui te soovite. (Naer saalis.)

00:42 Kalev Kallo

Oleks tarvis. Kaks komisjoni istungit on veel toimunud sel teemal. (Naer saalis.) Palun lisaaega! 

00:42 Esimees Henn Põlluaas

Viis minutit.

00:42 Kalev Kallo

Aitäh! Viis minutit. Püüan siis kiiremini teha, mitte nii põhjalikult.

Järgmine komisjoni istung toimus 9. novembril, siis arutati muudatusettepanekuid. Komisjonile oli muudatusettepanekuid esitanud algataja ja need vormistati komisjoni muudatusettepanekutena. Ja sellel komisjoni istungil otsustati ära ka nimeküsimus. Majanduskomisjon hääletas nimede üle. Teatavasti olid välja pakutud transpordiamet ja liikuvusamet. Hääletati transpordiametit ja tulemuseks oli 6 poolt (Annely Akkermann, Riho Breivel, Kalev Kallo, Mihhail Korb, Kai Rimmel, Sven Sester) ja 2 vastu (Kalvi Kõva ja Kristen Michal). Seega, komisjoni otsusega valiti uue ameti nimeks Transpordiamet. Ja loomulikult otsustati seoses sellega asendada eelnõus läbivalt sõna "Liikuvusamet" sõnaga "Transpordiamet" vastavas käändes.

Ülejäänud üheksast muudatusettepanekust kaheksa olid tehnilist laadi, ministeeriumi esitatud ja need võeti vastu konsensusega, välja arvatud seitsmes muudatusettepanek, kus oli, et "paragrahvi 182 lõikes 2 asendatakse arv "16" arvuga "40"". See käsitleb riigilõivu määra väikelaevade registreerimisel. Ahti Kuningas selgitas, et praegu kehtib niimoodi, et Veeteede Ametis maksab registreerimine 16 eurot ja Maanteeametis 40 eurot, kuid uues ühendametis jääks summaks 40 eurot. Seda muudatust hääletati. Selle muudatuse poolt oli 5 komisjoni liiget (Riho Breivel, Kalev Kallo, Mihhail Korb, Kai Rimmel, Sven Sester) ja vastu oli 2 (Annely Akkermann, Kalvi Kõva) ja erapooletu oli 1 (Kristen Michal).

Sellel komisjoni istungil tehti ka korralduslikud ettepanekud: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 18. novembriks – täna juba läks vaikselt 19-nda peale. Poolt oli 5 komisjoni liiget (Riho Breivel, Kalev Kallo, Mihhail Korb, Kai Rimmel, Sven Sester), vastu oli 1 (Annely Akkermann), erapooletuid 2 (Kalvi Kõva ja Kristen Michal). Teiseks teha ettepanek teine lugemine lõpetada. Poolt oli 5 komisjoni liiget (Riho Breivel, Kalev Kallo, Mihhail Korb, Kai Rimmel, Sven Sester), vastu oli 3 (Annely Akkermann, Kalvi Kõva, Kristen Michal), erapooletuid ei olnud. Ja kolmandaks, kui teine lugemine lõpetatakse, siis teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 25. novembril. Selle poolt oli 5 komisjoni liiget (Riho Breivel, Kalev Kallo, Mihhail Korb, Kai Rimmel, Sven Sester), vastu oli 1 (Annely Akkermann), erapooletuid 2 (Kalvi Kõva ja Kristen Michal). Need olid sellel komisjoni istungil tehtud korralduslikud otsused. 

Esmaspäeval, 16. novembril arutati veel kord ja täiendati juba eelmine kord vastu võetud muudatusettepanekut nr 10. Selle täienduse poolt hääletasid konsensuslikult komisjoni liikmed Annely Akkermann, Riho Breivel, Jüri Jaanson, Kalev Kallo, Mihhail Korb, Kalvi Kõva, Kristen Michal ja Kai Rimmel.

Nii. Nüüd on kiirendatud korras antud ülevaade kõigist komisjoni istungitest, aga oleks olnud võimalik põhjalikumalt teha.

00:47 Esimees Henn Põlluaas

Tänan, hea ettekandja! Teile on ka küsimusi. Tarmo Kruusimäe, palun!

00:47 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea esimees! Hea ettekandja! Esmalt muidugi head rahvusvahelist meestepäeva! Minu küsimus on: kas komisjon leidis ka seda, et Riigikogu komisjonidel on õigus kirjutada asekantsleri kandideerimistingimustesse sisse merendusalase juriidilise hariduse nõue? See spetsiifika on niivõrd erinev. Kui me eeldame, et iga jurist saab merendusalaga hakkama, oleme me eksiteel. Kas komisjon arutas seda?

00:48 Kalev Kallo

Komisjonis ja ka töörühmas oli sellest juttu. See oli ka Merendusnõukoja nõue, et asekantsleril oleks mitte ainult merendusjuriidiline, vaid ka merendusharidus ja merekogemus, ta võiks olla olnud kas kapten või vähemalt vanemtüürimees. Selline soovitus on ministeeriumile esitatud, et kui ministeerium töötab välja konkursi tingimused, oleks nendes tingimustes see nõue, aga kuna asekantsleri valik puudutab ministeeriumi tegevust, siis seadusesse seda nõuet otseselt kirjutada ei saa. Püüame sellel ka edaspidi silma peal hoida, kuna nii minister kui ka asekantsler on lubanud, et sellised nõuded konkursi tingimustesse sisse kirjutatakse.

00:49 Esimees Henn Põlluaas

Riina Sikkut, palun!

00:49 Riina Sikkut

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja, tänan põhjaliku ettekande eest! Mul on selline tunne, nagu ma oleksin lausa ise majanduskomisjoni istungitel osalenud. Meil siin saab nüüd täis 11. istungitund. Ja uskumatul kombel on juba viis kõnesoovijat ennast kirja pannud, ainult EKRE on puudu. Ma usun, et EKRE-st ka keegi lisandub. Tahtsin küsida, et millega te seletate suurt huvi selle eelnõu vastu. Mis on see, mis ta nii oluliseks teeb?

00:49 Kalev Kallo

Ma arvan, et oluliseks teeb see, et merendusringkondades on mõneti võib-olla mitte väga objektiivselt löödud kõvasti laineid, et kui nüüd Veeteede Amet läheb ühendameti koosseisu, siis äkki merendus kaotab oma tähtsust. Me teame, et nii meremeeste sõltumatu ametiühing kui ka Merendusnõukoda – Merendusnõukoja liige olen ma ise ka asutajaliikmena juba 11 aastat –, eriti nõukoja president admiral Kõuts ja teised liikmed, on aktiivselt seda teemat tõstatanud. Esialgu oldi rahul sellega, et asekantsleri koht tuleb. Minu arvates on see väga suur saavutus. Ega ministeerium sellega alguses väga nõus ei olnud. Merendus on globaalne bisnis ja kui rahvusvahelistel kohtumistel on laua taga mereadministratsioonide juhid, aga meie poolt on mingisuguse ühendameti osakonna direktor, siis see ei ole võrdväärne. Aga kui meid esindab ikkagi ministeeriumi asekantsler, siis mina väidan küll, et me ei ole mingil moel nõrgemad. Ja kui see asekantsler ikka saab olema, siis see on minu arvates väga suur saavutus. Aga merendusringkonnad kirjutasid kuni viimase minutini veel pöördumisi ja admiral helistas murelikult, et äkki ministeerium jätab kantslerikoha tegemata. On ju korralikud kokkulepped, ma arvan, et seda ei juhtu. Nii et see huvi on seotud sellega, ma arvan.

00:51 Esimees Henn Põlluaas

Kalle Grünthal, palun!

00:51 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Mul on küsimus selle eelnõu subsumeerimise loogilisest olemusest ehk kuidas komisjon paigutas elulised faktilised asjaolud normiabstraktsesse koosseisu. (Naer saalis.)

00:52 Kalev Kallo

Ma väga vabandan, aga küsimus oli minu jaoks nii segane, et ma ei saanud aru, mis sellega teada taheti.

00:52 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Tundub, et rohkem küsimusi ei ole, kui austatud vastaja ei soovi, et Kalle Grünthal oma küsimust kordaks. (Sumin saalis.) Aga vist ei ole seda soovi. Ma väga tänan. Rohkem küsimusi ei ole. Nüüd on võimalus läbirääkimisteks. Siin on tõesti terve hulk soovijaid sel hilisel tunnil. Esimesena palun kõnetooli Kristen Michali.

00:52 Kristen Michal

Aitäh, hea juhataja! Head Riigikogu liikmed ja miljonid online-vaatajad! Alustuseks ma pean ütlema, et kahju, et Kalev Kallo ettekanne nii lühidaks jäi ja ta jõudis ette lugeda ainult ühe kolmest koosoleku protokollist. Nii võis otsustamisel – ja ka ülekande jälgijatel – osa sellest informatsioonist põhjalikuks otsuse tegemiseks kaotsi minna. Aga mis on kõige olulisem – sellega ta alustas igat uut lehekülge –, et Sven Sester juhatas koosoleku sisse. Ja seda ma võin kinnitada, et seda ta kindlalt tegi. See on sada protsenti nii. Nii et aitäh, Kalev! 

Aga nüüd räägime asjast ka vähe tõsisemalt. Ametite liitmine on mulle (ma arvan, et Reformierakonna vaates on täpselt samamoodi) südamelähedane. See teema ei ole uus. Ja seda enam on argument, et sellega peab nüüd tohutult kiirustama, sest muidu midagi juhtub või jääb tegemata, selline mugavusargument. Ametite liitmist ja transpordivaldkonna ühe ameti loomist arutati juba sellel ajal, kui mina seal ministeeriumis töötasin, sellest on aastaid möödas.

Nüüd, korralduslike muudatuste tegemisel ütleb minu isiklik kogemus – ka maailma ajaloo kogemus, kui aeg-ajalt raamatuid lugeda – seda, et need muudatused on tavaliselt edukamad, kui otsida võit-võit-lahendusi, mitte selliseid, kus üks pool võidab ja teine pool pigem kaotab. Praegu peavad maanteede, lennunduse ja veeteede liitmisel ennast kaotajaks merenduse inimesed. Ometi me oleme riigina püüdnud võtta kursi sellele – pean taas kord tunnustama tollast rahandusministrit Sven Sesterit, tollast majandusministrit, kui alustasime seda projekti –, et laevad tuleksid Eesti lipu alla. Kui me oleme võtnud selle kursi, kus me üritame midagi sellist saavutada, ja samal ajal minna suunas, kus merenduse valdkonna inimesed tunnevad ennast kaotajana ja tunnevad, et teemad ei ole piisavalt läbi arutatud, siis ma arvan, et see ei ole arukas viis.

Ja kui küsida, et kes on kaotaja, kes on võitja, siis võita võivad tegelikult kõik valdkonnad, kui sinna satub arukas juhtimine, ja kaotada võivad samamoodi kõik valdkonnad. Ka lennundus on alamehitatud, maanteede valdkond ehk kõige tugevam, merendus on harjunud olema iseseisev.

Komisjonis, ehkki ettekandest see võib-olla välja ei paistnud, kulus ebaproportsionaalselt palju aega arutamisele, mis võiks olla selle ühendameti nimi, ja vähem aega kulus arutelule, kas on risk, et olulised täitev- ja järelevalvefunktsioonid kattuvad. Ja see mure meil on.

Püüdes nüüd kokku võtta, arvestades hilist tundi, ma ütleksin seda, et liitmine ja efektiivsuse otsimine on õige. Inimesed, kes seda teevad, kes seda esitlevad, ametnikud Indrek Gailanist Priit Saugini ja kõigi teisteni ning Ahti Kuningani Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist, teevad seda kindlasti südamega. Kui me tahame, et sellest saaks võit, et selle valdkonna – nii maanteede, lennunduse kui ka veeteede valdkonna – tegijad näeks sellest kasu, võitu ja sünergiat, siis ma soovitan võimalikult palju läbi arutada, mitte kasutada mugavusargumenti, et nüüd, peale kõiki neid aastaid, on hästi kiireks läinud. Seetõttu on meie ülesanne Reformierakonnas olla opositsioonina kriitiline. Nagu ma opositsioonist tean, on sarnase arvamusega inimesi, kes alluvad koalitsiooni tahtele, ühisele distsipliinile.

Edastan meie ettepaneku teine lugemine katkestada. Ma loodan, et kõik teevad otsuse südamega. Kui ei tee, siis katki ei ole midagi, eks me hiljem siis parandame. Aitäh!

00:56 Esimees Henn Põlluaas

Kalvi Kõva, palun!

00:56 Kalvi Kõva

Aitäh! Lisaaega ma ei vaja. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon on täielikult nõus nende sõnadega, mida Kristen Michal siin just ette kandis. Ma ei hakka pikka juttu pidama. Ühendameti loomine on vajalik, aga seda ühisosa otsimist eri ametite vahel on olnud vähe. Ja nagu juttu oli, tõesti merendus tunneb ennast natuke kõrvalejäetuna. Kalev nende viimaste komisjoni istungite protokollideni täpselt ei jõudnud, aga vähemalt komisjoni istungitel tundus nii, et seda ei arva mitte ainult Reformierakonna fraktsioon ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, vaid seda arvas ka EKRE fraktsioon, kuna Kai Rimmel tegi ettepaneku, et võtame aja maha, mõtleme rahulikult. Aga Sven tubli komisjoni esimehena suutis selle ikka lõpuks ilusti ära triikida.

Nii et ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon teeb ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada, et me kõik saaksime rahulikult seda asja veel arutada ja läbi rääkida. Siinkohal pean ütlema, et kui Kai selle ettepaneku komisjonis tegi, siis see oli üks väheseid kordi, kui sotsid olid EKRE-ga nõus. Aitäh!

00:58 Esimees Henn Põlluaas

Sven Sester, palun!

00:58 Sven Sester

Aitäh, lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Nende erinevate ametiasutuste liitmine tekitab küsimuse, miks seda üldse teha. Tegelikult on see osa riigireformist. Kui me lähtume sellest eesmärgist, siis vaevalt et ükski erakond võiks olla ametite liitmise vastu. Isamaa vähemalt on selgelt seisnud selle eest, et riik oleks enda ülesannete täitmisel võimalikult efektiivne.

Kahel eelkõnelejal olid pretensioonid just selle kohta – ja see on tüüpiline, ma olen seda ka varem tähele pannud –, et küsimused on jäänud vastuseta või on liiga vähe arutatud. Kui te panite tähele ja võib-olla tundus ka natuke naljakas olevat Kalev Kallo 25-minutiline ettekanne – ja ta ei jõudnud kõike ära rääkida. Aga miks see nii on? Sellepärast, et kui me vaatame, kui palju on majanduskomisjon – ma ei räägi sellest, kui palju valitsus on teinud selleks, et see eelnõu tuleks lõpuks parlamenti –, kui palju on parlament teinud tööd selle eelnõuga selleks, et täna jõuda teisele lugemisele. Väga paljude eelnõudega nii ei ole. On tehtud tööd komisjoni tasemel, tehtud tööd töögrupi tasemel, räägitud erinevate turuosalistega, antud vastuseid. Iga kord ei pruugi kõik vastused meeldida. Aga öelda seda, et ei ole omavahel arutatud, et asja on tehtud kiiresti, tormakalt, siis ma ütlen teile: ei, sõbrad, nii see kindlasti ei ole.

Kui rääkida sellest, mis on selle ühendameti sisuline eesmärk, siis on selge, et ühendameti tekkimisel suure tõenäosusega väheneb dubleerimine, tekib täiendav sünergia ja see peaks olema kasulik kõigile osapooltele.

Palju on räägitud ameti nimest. Ma peatuksin ka korraks sellel. Tõsilugu, liikuvusametina tuli ta parlamenti ja tänaseks päevaks on transpordiameti nime all muudatusettepanekuna meil laual. Sellel teemal oli pikem arutelu. Eesti Keele Instituut avaldas oma arvamuse, kus ta põhimõtteliselt ei võtnud seisukohta ja andis mõista, et on võimalik arutada erinevate nimede üle. Pigem oli nende palve see, et ei oleks sidekriipsuga nimi. Küll aga ütles merekeele nõukoda selgelt välja, et ei peaks olema liikuvusamet ja pigem tuleks leida teine nimi. Üks nende ettepanek oli ka transpordiamet. Hiljem prevaleeris see ettepanek komisjoni jaoks selgelt.

Kui rääkida huvipooltest, siis tegemist on ju Vabariigi Valitsuse seaduse muudatusega, mis määratleb ära valitsuse töökorra. Tähtis on see, et ühendameti puhul ei tekiks olukorda, kus üks või teine tegevus jääb mingil põhjusel kahe tooli vahele, jäetakse tegemata. Valitsus kinnitas, et sellist võimalust ja olukorda ei teki. Ma olen aru saanud ka sellest, et kui nad rääkisid transiidikomisjoniga, siis transiidikomisjon kiitis selle tervikuna heaks.

Kindlasti on oluline – seda mainiti täna ka siit kõnepuldist – tulevane struktuurimuudatus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis, peaasjalikult uue asekantsleri koha teke. Tõsilugu, merendusega seonduvad ringkonnad on olnud mures selle pärast, et ühendameti moodustamisel võib tekkida olukord, kus merenduse osakaal väheneb võrreldes tänasega. Kompromissi ja kokkuleppena luuakse uus asekantsleri koht, merenduse asekantsleri koht, tuuakse sinna inimesi veel lisaks juurde, et merendus oleks meil fookuses rohkem kui enne. Kui ma vaatan seda, mis on tänaseks päevaks tehtud merenduse alal, Eesti laevade Eesti lipu alla toomiseks, maksumuudatused seoses laevadega, bürokraatia vähendamine jne, siis võiks öelda, et ühendameti loomisel on oma roll tulevikus laevade Eesti lipu alla toomisel. Ja see roll on just selles, et kui siiamaani olid Veeteede Ameti ülesandeks peaasjalikult kõik turundustegevused, siis nüüd on kokku lepitud, et uue ühendameti puhul läheb see roll üle ministeeriumile. Eeldatakse, et seoses sellega on tulevikus n‑ö üle maailma turundustöö hoopis paremal tasemel.

Uus amet peaks hakkama tööle tegelikult järgmise aasta jaanuarist ja ma usun, et kõik kitsaskohad ja probleemid on tänaseks läbi arutatud. Usun, et võiksime hääletada täna selle nimel, et uus amet saaks alustada tööd jaanuari algusest. Aitäh teile! Lisaaega ei võta.

01:03 Esimees Henn Põlluaas

Kalev Kallo, palun!

01:03 Kalev Kallo

Austatud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Kuna ajapuudusel jäi osa tähtsaid asju rääkimata, siis ma räägin nüüd.

Viimasel komisjoni istungil tegi väga põhjaliku ülevaate tehtust ka minister Taavi Aas. Kuna just selleks viimaseks komisjoni istungiks, 16. novembriks, laekus Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu, Eesti Laevajuhtide Liidu, Eesti Laevamehaanikute Liidu ja Eesti Kaptenite Klubi ühine avalik pöördumine, esines minister selle valguses ja juhtis tähelepanu järgmistele asjaoludele. 28. jaanuaril toimus riigi majandusarengu komisjoni kohtumine merendusvaldkonna huvipooltega. Kohtumisel tõstatati kaheksa konkreetset teemat. Esiteks oli laevade ballastvee ja selle setete kontrolli ja käitlemise konventsioon, teiseks, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumisse meremajanduse ja ettevõtluse suunitlusega juhi ametikoha loomine, kolmandaks, merendusvaldkonna eelnõude seis, neljandaks, laeva kinnistusraamatu seis, viiendaks, EAS-i ja KredExi toetusmeetmete laiendamine laevandussektorile, kuuendaks, analüüs ja ettepanekud reisilaevadele tehtavate soodustuste kohta, seitsmendaks, relvastatud välismaiste turvaettevõtete kasutamine Eesti lipu all sõitvatel laevadel, ning kaheksandaks, Nairobi konventsiooni ratifitseerimine.

Nüüd selgituseks. Ballastvee konventsioon on majanduskomisjoni päevakorras meresõiduohutuse seaduse raames. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi merenduse ja ettevõtluse suunitlusega juhi ametikoha loomiseks on ette nähtud merenduse asekantsleri ametikoht ning tänaseks on ameti põhimäärus läbinud kooskõlastusringi ja ollakse valmis seda viima valitsusse. Merendusvaldkonna eelnõudest esimene oli meresõiduohutuse seaduse ja sellega seonduvate teiste seaduste muutmine, samuti tuleb juurde ka sadamaseaduse muutmine, mis on jõudnud tänaseks juba komisjoni töölauale. Laeva kinnistusraamatut puudutavaga seoses on arendaja Veeteede Ametile tänaseks üle andnud laevade infosüsteemi ning seda hakatakse testima, et kontrollida süsteemi toimivust ja turvanõudeid ning selgitamaks välja võimalikud probleemid reaalsel kasutamisel. EAS-i ja KredExi toetusmeetmete jaoks on tulemas valitsuse majandusarengu komisjoni väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister, kes annab sellest ülevaate. Analüüs reisilaevadele tehtavate riiklike soodustuste kohta tehti seoses COVID-19-ga, mistõttu reisilaevad said sarnased soodustused kaubalaevadega. Relvastatud välismaiste turvaettevõtete kasutamise Eesti lipu all sõitvatel laevadel soovib Siseministeerium lahendada teise eelnõu raames. Nairobi konventsiooni ratifitseerimine oli samuti päevakorras seoses meresõiduohutuse seadusega. Sellega tahtis minister öelda, et merendusringkondade mure ja kaeblemine selle üle, et midagi pole tehtud, ei vasta tõele. 28. jaanuaril valitsuskomisjonis esitatud kaheksast merendusringkondade soovist enamik on lahendatud või lahendamisel. Seetõttu ma rõhutan samamoodi, et merendusringkonnad on mõneti kunstlikult ja liiga emotsionaalselt üles tõstnud probleeme, mida mitmes kohas enam olemas ei ole. Aitäh!

01:07 Esimees Henn Põlluaas

Tarmo Kruusimäe, palun!

01:07 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea esimees! Head vabariigi vardjad! Head rahvusvahelist meestepäeva teile kõigepealt! Alustaksin väikse luuletusega, Tõnu Trubetsky: "Plankusid lõhu, kui müüre ei jõua." Minu meelest oli Eesti laevade Eesti lipu alla toomine meie eelmises koosseisus erakondadeülene eesmärk. Me liigume selle poole. Võin öelda ka, et mulle võib-olla ei meeldi see, et me ei jõua piisavalt kiirelt veel kaldasektorit toetada. Aga hakata praegusel hetkel selle eelnõu lugemist katkestama lihtsalt sellepärast, et kellelegi ei meeldi nimi või midagi muud, siis vabandust, sotsid, aga teie ettepanekud ei ole ammu enam väga adekvaatsed, kui te ise kutsute inimesi siin mis iganes ettepanekuid tegema, selleks et lihtsalt olla vastu. Ma eeldan, et tegelikult Reformierakond tajub küll, et on kuidas on, aga me peaksime selles küsimuses edasi minema ühiselt ja erakondadeüleselt. Muidu jääb tõesti mulje, et plankusid lõhu, kui müüre ei jõua. Palun eelnõu toetada! Aitäh!

01:08 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Meil on terve hulk muudatusettepanekuid vaja veel läbi vaadata. Esimene muudatusettepanek, esitanud majanduskomisjon, juhtivkomisjoni ettepanek: arvestada täielikult. Kalvi Kõva, palun!

01:09 Kalvi Kõva

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada ja toetada või õigemini vastu olla! (Naer saalis.)

01:09 Esimees Henn Põlluaas

Ja vaheajasoovi ei tulnudki? Nii, panen hääletusele majanduskomisjoni ... Kell jah, tõepoolest. (Saalikutsung.)

Austatud kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 1, mille on esitanud majanduskomisjon ja juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

01:10 Esimees Henn Põlluaas

Poolt on 64 ja vastu 19 Riigikogu liiget. Muudatusettepanek leidis toetust.

Ettepanek nr 2, majanduskomisjoni esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Nr 3, majanduskomisjoni esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Nr 4, majanduskomisjoni esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Nr 5, esitaja majanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Nr 6, esitanud majanduskomisjon, juhtivkomisjoni ettepanek: arvestada täielikult. Seitsmes ettepanek, esitanud majanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Kaheksas muudatusettepanek, esitaja majanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Nr 9, esitanud majanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 10, samuti majanduskomisjonilt, juhtivkomisjoni ettepanek: arvestada täielikult. Oleme kõik muudatusettepanekud läbi vaadanud.

Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 236 teine lugemine lõpetada, aga enne seda paneme hääletusele Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni tehtud ettepaneku katkestada eelnõu 236 teine lugemine. Kas on vaja saalikutsungit? (Hääled saalist: Ei ole.)

Panen hääletusele ettepaneku eelnõu 236 teine lugemine katkestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

01:15 Esimees Henn Põlluaas

Katkestamise poolt oli 33 ja vastu 53 Riigikogu liiget. Ettepanek ei leidnud toetust. Sellega on eelnõu 236 teine lugemine lõpetatud ja ka istung on lõppenud. Head ööd!

01:16 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee