Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

11:58 Infotund

12:00 Esimees Henn Põlluaas

Austatud kolleegid! Austatud valitsuse liikmed! Alustame oma iganädalase infotunniga. Ja täna osalevad infotunnis järgmised valitsusliikmed: peaminister Jüri Ratas, majandus- ja taristuminister Taavi Aas ja rahvastikuminister Riina Solman. Ja nagu ikka, kõigepealt saavad sõna registreeritud küsijad. Nemad saavad võimaluse ka täpsustavaks küsimuseks ja siis saalist üks küsimus veel. Küsimuse pikkus kaks minutit, vastus kolm minutit.


1. 12:01 Referendum

12:01 Esimees Henn Põlluaas

Tänane esimene registreeritud küsija on Kaja Kallas. (Hääled saalist.) Vabandust, kohaloleku kontroll tõepoolest jäi vahele, aga teeme selle siis ka ära. Palun kohaloleku kontroll!

12:01 Esimees Henn Põlluaas

Kohal on 32 Riigikogu liiget ja puudub 69.

Ja läheme siis küsimuste juurde. Esimene küsija on Kaja Kallas ja talle vastab peaminister Jüri Ratas. Palun!

12:02 Kaja Kallas

Aitäh! Hea peaminister! 16. novembril käesoleval aastal avaldati uuring, mille kohaselt inimesed üle 60% või ligi 60% valijaid ütleb, et abielureferendum ei ole praegu oluline riigielu küsimus, millega tegeleda, on terve rida muid muresid, millega valitsus peaks tegelema. Ometi me oleme lehest ka lugenud seda, et täna valitsuskoalitsioon tuleb siis ettepanekuga, eelnõuga, siis see rahvahääletus abielu küsimuses korraldada. Minu küsimus puudutab seda, et kui see rahvahääletus tuleb, siis arusaadavalt on sellele võimalik vastata jaatavalt, vastata eitavalt. Kas valitsus plaanib teha ise ka kampaaniat ehk siis panna maksumaksja raha siis kas jah või ei poolt hääletamiseks, et kas on plaanis eraldada maksumaksja raha selleks, et seda referendumit siis ühele või teisele poole kallutada? Aitäh!

12:03 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed! Hea küsija, suur tänu selle küsimuse eest! Ma selles mõttes olen täiesti päri, et Eesti riigis on hetkel, ma arvan, kõige olulisem teema, kui me räägime konkreetselt hetkel ajamomentumist, on, ma arvan kogu koroonaviirus ja COVID-19 ja see ei ole mitte ainult Eestis, vaid Euroopas, terves, terves maailmas. Euroopas, tõsi, on see tõus kõige kiirem olnud viimastel aegadel. Ja pean ütlema, et hoolimata erinevatest murekohtadest, on tänane valitsus pingsalt nende teemadega tegelenud, tegeleb kogu aeg, nädalas minimaalselt kaks korda. Valitsus koguneb selles osas, et arutada COVID-19 küsimusi ja mitte ainult arutada, vaid ka teha otsuseid, et seda viirust tõkestada.

Ma arvan, teine suur ja oluline teema on tegelikult see, mis on kõik seotud majandusega, majanduskeskkonnaga. Selge on see, et see tervishoiukriis on edasi läinud majanduskriisiks mis automaatselt tähendab ka tööhõiveküsimust ja tööpuudus tegelikult ja töökaotus suureneb, seda me näeme, seda tendentsi. Ta ei ole selline, mida töötukassa võib-olla siin veel kevadel ennustas ja õnneks, et ta ei ole selline, õnneks, et need prognoosid olid toona valed, ja see ei ole mitte kriitika töötukassa osas. Aga siiski on juba üle 51 000 registreeritud töötu.

Nii et kui kuskile positsioneerida nüüd seda muu riigielu küsimust rahvahääletuse osas, mis on siis, paljud ka ütlevad, et see abielureferendum, et kas ta on esmane, teine või kolmas oluline teema. Ma arvan, et neid teemasid on hetkel palju olulisemaid, millega me igapäevaselt tegeleme. See ei tähenda seda, et mingite teemadega, mis on kokku lepitud ka koalitsioonileppes, ei tegeletaks. Üks olnud tõesti see rahvahääletus. Jah, ma arvan, et kui seda küsimust, loomulikult see on Riigikogu otsus, missuguseks see küsimus kujuneb. Aga ma arvan, et ta võiks olla võimalikult tänase perekonnaseaduse lähedal või siis sarnane. Ja ta peaks olema võimalikult konkreetne, et näiteks, kas abielu peab Eestis jääma mehe ja naise vaheliseks liiduks, ja teil on õigus, jah-ei-vastused. Ja minu meelest tulebki anda hinnang, et kas siis Eesti inimesed näevad seda, et see peaks nii olema, või soovitakse abielu mõistet laiendada. Nüüd kui küsimus on selles, et kas sinna pannakse näiteks ka, ma ei tea, mingite ministeeriumide kaudu, et tehakse ametlikku kampaaniat valitsuse kaudu, et öelge jah või öelge ei – ei, sellist asja kindlasti plaanis ei ole. Küll ma arvan, et kui tohib sellele küsimusele natuke laiemalt vastata, siis minu meelest oluline oleks see tegelikult, et me teeksime kõik selleks, et need, kes panustavad sinna kampaaniasse, ma ei tea, MTÜ-d või erakonnad või kes iganes, et tegelikult see aruandlus peaks olema kõigile läbipaistev, nähtav ja seda tuleb saada kontrollida. Aitäh!

12:06 Esimees Henn Põlluaas

Kaja Kallas, täpsustav küsimus, palun!

12:06 Kaja Kallas

Aitäh selle kinnituse eest, et maksumaksja raha selleks ei kasutata! Aga ma küsin nüüd täpsustava küsimuse. Meil on rahvastikuministri eelarves selliseks asjaks nagu demograafia- ja perepoliitikaalase teadlikkuse tõstmine ette nähtud 500 000 eurot. See on päris suur summa. Kas te võite kinnitada, et see perepoliitika ja demograafiaalase teadlikkuse tõstmise kampaania ei saa toimuda ega toimu siis sellel ajal või enne seda, kui see referendum on toimunud, st see saaks toimuma alles pärast seda, kui referendum on läbi, et ei tekiks mingit segadust?

12:07 Peaminister Jüri Ratas

Ma tänan teid küsimuse eest! Ma arvan, et seda küll ei saa kindlasti siit öelda, et erinevad kampaaniad me kõik peatame. Ma ei tea, ükskõik mis valdkonnas, olgu kas või konkreetselt selles valdkonnas, mis te ütlete. Aga selge on see, et sellised kampaaniad ei saa minu arvates mitte kuidagi hakata mõjutama rahvahääletust, et valitsuse poolt hakatakse ütlema, et tehke nii või naa. Selge on see, et valitsuse liikmed ju ütlevad oma positsioone välja ja see on mõistlik. Nii peabki olema, see on poliitiline debatt. Aga see, et me teeme tõesti, nagu te küsite, rahva raha eest mingi kampaania – ma arvan, et see küll ei ole kuidagi mõeldav.

Nüüd, kas konkreetne see kampaania toimub, ma ei tea, jaanuaris-veebruaris või juunis-juulis, seda infot mul tõesti ei ole. Ma usun, et täna te saate küsida seda rahvastikuministri käest, kui see soov teil on. Teie fraktsioonikaaslane Signe Riisalo peaks seda küsimust siis esitama. Aga ei, mul ei ole kõiki kampaaniaid teile küll täna tuua siia lauale, mis 2021. aastal on päästevaldkonnas, siseturvalisuse valdkonnas, rahvastikupoliitika valdkonnas, perepoliitika valdkonnas, sotsiaalvaldkonnas. Neid on ju tegelikult päris palju, alates erinevatest ohutuskampaaniatest.

See, kui küsimus on kuidagi fokuseeritud sellele, et kas meie soov on tugevdada Eestis perekonda, aidata kaasa, luua kindlustunnet elukeskkonna mõttes, et ka paljulastelistel peredel läheb hästi, siis kindlasti selle vastu ma kuidagi ... Seda pole vaja häbeneda, see nii on. Aga samamoodi on ju ka riigil erinevad kampaaniad, mis on seotud ka vähemuste osas, ja seda on riik ka teinud, et on olnud Facebookis kampaaniaid, on olnud sotsiaalmeedias kampaaniaid.

Aga ma arvan, et kui ma püüan teie küsimusest aru saada, siis ta peab olema ja ta peab ka näima aus. See ei saa nii olla, et kuidagi ümber nurga tehakse mingit kampaaniat ja siis ei mainita seal rahvahääletust ja öeldakse, et nüüd on kõik korras. Aga seda, et mingid kampaaniad peatada või teha mingisugune kampaania moratoorium teatud ajaks, ma kindlasti õigeks ei pea. Kui on planeeritud mingi teavitus, siis seda tuleb teha, aga loomulikult see ei saa siis kuidagi otse või ümber nurga olla seotud selle rahvahääletuse mõjutamisega. Seda ma küll õigeks ei pea.

Aga ma veel kord rõhutan seda, et kui ka Riigikogu hakkab menetlema seda Riigikogu otsuse eelnõu, siis – see on lihtsalt mõte või palve, mida ma saan öelda Riigikogule – kas see on see dokument või see on mingi muu dokument, aga see aruandlus, kes sinna kampaaniat teevad, kui ma räägin rahvahääletuse mõttes, siis teeb seda kolmas sektor, teevad seda erinevad MTÜ-d, see peaks küll minu meelest olema kontrollitav, see peab olema läbipaistev ja see peab olema arusaadav. Minu meelest see oleks väga mõistlik, et just seda aruandluse poolt tuua sisse.

12:10 Esimees Henn Põlluaas

Urmas Kruuse, palun!

12:10 Urmas Kruuse

Aitäh, austatud istungi juhataja! Auväärt peaminister! Tahaks oma küsimust alustada teie võib-olla lõpu vastusest eelmisele küsimusele. See, kui te teatud asju Eesti riigis õigeks ei pea, siis ei saa te garanteerida, et need asjad ei juhtu ja selle tõttu on ääretult oluline, et riik ei teeks varjatud kampaaniaid ühe või teise nõndanimetatud seisukoha poolt hääletama kutsumiseks. See võiks piltlikult öelda tähendada seda, et kui te märkisite ära, et kui me oleme teinud kampaaniaid vähemuste kaitseks või vähemuste teadvustamiseks ühiskonnale tervikuna, siis need kampaaniad või riigi poolt tehtud kampaaniad peaksid käima käsikäes, et meil on mitmeid perekondlikke vorme ja selle tõttu oleks eriti oluline, et riik ei läheks varjatult siin tegelikult maksumaksja raha kulutama. Minu küsimuse teine pool tegelikult on seotud puhtalt lihtsate kodanike küsimustest, mis minuni on jõudnud. Kas te oskaksite selge ja kõva häälega öelda Eesti rahvale, mis muutub selle referendumi kaudu paremaks täna juba abielus olevatele inimestele? Minagi üle 30 aasta abielus olnud, et kui maksumaksja raha eest tehakse seda referendumit, siis mis nendel peredel konkreetselt paremaks muutub, mis teadmist me ootame ja mida me tahame saavutada, et nende inimeste elu peaks muutuma veel paremaks ja positiivsemaks? Ma viitan siin ka sellele, et meil täna on kehtiv perekonnaseadus, mis tegelikult kinnitab sedasama, mida referendumil tahetakse justkui küsida. 

12:11 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh teile! Kui teie soov on kuulda minu vastust või minu käest lauset, et kuidagi perekonda ei tohi järgmise aasta esimeses kvartalis kaitsta, siis seda ei saa. Tohib küll ja ma arvan, et peabki kaitsma. Et minu meelest see ei ole mingi halb asi, et me Eestis ütleme, et tugev pere, see on oluline, me püüame luua järjest rohkem ja rohkem võimalusi, et sünniksid esimesed ja teised lapsed, aga et sünniksid kolmandad ja neljandad lapsed. Et meil oleks ka paljulapselistele peredele kindlustunne Eestis antud. Nii et kui see soov on kuidagi poliitiliselt õngitseda seda siit peaministri suust välja, et vaat nüüd pere, sõna pere või perekond või abielu või naine, mees, et seda ei tohi nagu esimese kvartali pildis olla. Et seda kindlasti ma ei ütle. Vastupidi, ma arvan, et me peame tugevat perekonda kaitsma. Jah, mina tõin teile vastuses või vabandust, proua Kaja Kallasele vastuses välja, et meil on eelmisel aastal minu meelest oli, või oli see see aasta, oli erinevate vähemuste sotsiaalmeedias kampaania nende turvatunde tekitamiseks ja see on õige, ma toetan seda. Aga see, et nüüd me peaksime abielu või perekonda hakkama häbenema, seda ma küll ei toeta, andke andeks, kui mitte kuidagi ei toeta, mina pean seda väga õigeks, sest meil on tugevad perekonnad, meil on kauakestvad abielud. Et ma pean loomulikult seda õigeks.

Nüüd edasi, mis ma tahan öelda, et ei ole ju kampaania ainult, mis on seotud, ma ei tea, abieluga, perekonnaga, ma ütlesin, et on ka seotud erinevate ohutustega, eks ju. Ohutuskampaaniaid, ma ei tea Maanteeameti kampaania, raudteedel teeb kolmas sektor tegelikult kampaaniat, mis kutsub üles märkama lähenevat rongi, et ei juhtuks rongiõnnetusi inimestega, et ei juhtuks rongiõnnetusi sõidukitega, kus on inimesed sees, et selliseid üleskutseid kindlasti tehakse. Ma olen teie ees, ma arvan, et pidanud aru andma ka nende ohutuskampaaniate osas, mida on Päästeamet teinud. Kunagi oli väga aktuaalne teema PBK kanal, et kuidas on võimalik, et riik seal kampaaniaid teeb, ma mäletan, et Päästeamet tegi seda suitsuandurikampaaniat, sellest tuli paks pahandus Riigikogu saalis, aga ma arvan, et kokkuvõttes, kui poliitika kõrvale jätta, siis hoolimata sellest, mis on Eestis elava inimese emakeel, on oluline, et selliseid ohutuskampaaniad jõuaksid ilusasti kohale ja kiiresti kohale, nii et seda ma pean küll igatpidi õigeks. Ma ei taha selles mõttes, et siin mingit valehäbi mina küll ei tunne, et veel kord ma ütlen, et tuleb igal juhul selle eest seista, et meie peremudelid oleks tugevad.

Aga nüüd see rahvahääletus, ma arvan, et see avab hoopis uue dimensiooni, see küsimus tegelikult ühiskonnas on, me ei saa seda eitada ja ma arvan, et me liigume ühelt poolt tegelikult kiiremini ka sellel kursil, et ühel hetkel ka kooselu rakendusaktid võetakse vastu, sest see ei ole õige, et viis-kuus aastat pole vastu võetud ja teiselt poolt see on koalitsiooni kompromiss. Koalitsiooniläbirääkimised hakkasid hoopis teisest teemast, hakkasid sellest, et kooseluseadus tühistada, see ei sobinud, ja et küsida ka valimistevahelisel ajal inimeste käest arvamust, seda ma toetan, ma pean seda õigeks. Ma vabandan, Riigikogu ja Riigikogu esimees, et ma läksin ajast üle. Andke andeks palun!


2. 12:15 Arengud haiguspäevade hüvitamisel

12:15 Esimees Henn Põlluaas

Järgmine küsija on Indrek Saar ja talle vastab taas peaminister Jüri Ratas. Palun!

12:17 Indrek Saar

Aitäh sõna andmast! Lugupeetud peaminister, ma olen teie käest korduvalt küsinud, samamoodi minu kolleegid, mis saab haiguspäevadest. Me kõik saame aru, et meie tervisenäitajad lähevad järjest kriitilisemaks, see, mis puudutab haiguspäevade hüvitamist, kuna me teame, et täna on kolm esimest päeva inimese enda kulu ja kirjadega, sellel teemal on see teie vastus olnud ikka üsna segane, kui pehmelt väljenduda. Ja kui midagi juhtub, siis kõige varem 1. jaanuaril, kuhu on veel poolteist kuud aega. Kõik meie naabrid hüvitavad alates esimesest päevast, Läti, kus oli niigi juba teisest päevast alates, sellest nädalast alates saab seal esimesest päevast hüvitist. Ja mulle hakkas tunduma mingi hetk, et te ei saa probleemi olemusest aru. Aga siis ma leidsin, et juba 9. oktoobril te tegelikult olete vähemalt sõnades sellest aru saanud ja öelnud, et, te vastate nende haiguspäevade kohta, tsiteerin: ma arvan, et see on tegelikult tõsine probleem, et ühelt poolt on ju selgelt öeldud, et kui inimene tunneb sümptomeid, siis ta ei tohi tööle minna, ära palun mine tööle, ja me näeme, et tegelikult kollektiivides see nakatumine on vast hetkel kõige suurem tegelikult, Terviseameti infole tuginedes.

Lugupeetud peaminister! Kui te näete, et tervise olukord läheb järjest käest ära ja selle üks muresid on töökohtades tekkivad kolded, siis miks te ei tee mitte midagi haiguspäevade teemal? Ja millal te annate meile sellel teemal konkreetse ja selge vastuse, kas tuleb midagi või ei tule midagi? Palun vastake konkreetselt, mis ajast, mis tingimustel on inimestel võimalik eeldada, et kui nad ei lähe haigussümptomitega tööle, siis nende kulud vähemalt osaliselt kaetakse.

12:17 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh! Ei, ma olen ka täna nendesamade sõnade juures, et ma arvan, et see on õige, et me kõik pingutame selle nimel, et kui inimesel on sümptomid, et siis ta ei lähe tööle. Rääkimata sellest, et kui inimene tunneb ennast täiesti haigena, et ta ei lähe tööle. Nüüd ma vastan ka sellele küsimusele, mis te minu käest küsisite, et kas ma pean seda õigeks. Ma saan aru, et teie soovite teha selliselt, nagu on teie enda eelnõu sisse antud, et esimesest kuni kolmanda päevani hüvitatakse. Te teate seda hästi ju, et need läbirääkimised, mis on tööandjate ja ametiühingutega käinud, et seal on hetkel suudetud leida mingi ühisosa, et me toome selle hüvitamispäeva, mitte me ei alusta seda neljandast, vaid alustame seda teisest. Ja vastus teile on, et millal ma saan öelda konkreetse kuupäeva, millal siis selline süsteem võimalikuks saab või selle lähedane süsteem, mis oli kevadel: siis, kui see otsus on tehtud, seda otsust ei ole hetkel me teinud, need arutelud käivad, loomulikult lõplikult peab selle nii või teisiti otsustama Riigikogu, kui me teeme seda ka ajutiselt, ka kevadel see oli seadusemuudatus. Täna ju lähikontaktsetele need karantiinilehed on, kui seda perearst ütleb, et ta peab koju jääma, et ka see on üks hüvitamise vorm või liik. Aga ma isiklikult nõustun teiega, et ma arvan, et selles suunas tuleb edasi töötada, tuleb leida see lahend nii kiiresti kui võimalik. Me peame arvestama ka seda, et  lisaks sellele, et inimesed jäävad koju, on siin ka teised mõjud, tuleb arvestada ka tegelikult mõju meie majanduskeskkonnale, tuleb arvestada siia mõju ka meie ettevõtetele, aga tuleb arvestada ka loomulikult rahalist mõju, mis on kõik minu arvates sekundaarsed. Primaarne on ikkagi see, et inimeste tervis oleks kaitstud, inimeste elud oleksid kaitstud ja oleks kaitstud see, et kui inimene läheb haigena tööle, siis tegelikult ei juhtuks seda, et ta nakatab teisi töökaaslasi, mis omakorda võib siis võib-olla natukene hiljem viia selleni, et ei saa kogu töökollektiiv töötada. Aga jah, mul ei ole teile täna öelda seda kuupäeva, mul on öelda seda, et need arutelud jätkuvad valitsustasandil. Ja kui me jõuame lahenduseni, siis nii ruttu kui võimalik püüame selle ettepaneku tuua ka Riigikogu palge ette. Aga see, mis ma tahan teile, härra Saar, öelda, et ma igal juhul tunnustan teid, et te seda teemat hoiate üleval ja see on oluline teema, mina ütlen ka teile vastu, et ka mina tegelen sellega valitsustasandil. Teil on natukene võib-olla kergem seda küsida, aga te saate ju väga hästi aru kogenud poliitikuna, et see on lõpuks vaja kokku leppida valitsustasandil ka erinevate osapooltega. Nii et  seda kokkulepet me püüame täna saavutada ja ei ole ükski valitsuse osapool öelnud, et ei, see mitte mingil juhul ei sobi. Nii et see töö hetkel jätkub. Aitäh!

12:20 Esimees Henn Põlluaas

Indrek Saar, täpsustav küsimus, palun! 

12:20 Indrek Saar

Teie vastusest ma olen siiski sunnitud tegema järelduse, et teist ei ole peaministrina antud hetkel suurt midagi kasu Eesti inimestele. Te ütlete, et te saate aru, et see on ajakriitiline teema, sellest sõltub inimeste tervis. Ma loodan, et te saate aru, et iga jokutatud päev, mis te seda otsust ei tee, viib meid lähemale sellele, et kogu elu tuleb jälle seisma panna ja selle kahjud saavad kümnetes kordades suuremad olema, kui see võimalik kulu, mis on haiguspäevade hüvitamiseks. Sest te näiteks ka 9. oktoobril sealsamas pressikonverentsil ütlesite: ja ma usun, et me sellele ka lähiajal püüame leida parima lahenduse. Kus see lahendus on, lugupeetud peaminister?Aga kui te mulle ei taha vastata, siis vastake palun nendele inimestele, kellele te ütlesite juba siis ja ütlete nüüd ka: ärge minge tööle, kui teil on haigustunnused. Vastake nendele inimestele, kes saavad alla 1000 euro palka, näiteks sellele 700 eurot teenivale üksikemale, kes peab nüüd novembrikuus loobuma vähemalt 100 eurost oma sissetulekust ja detsembris saama hakkama 600 euroga. Kuidas ta detsembrikuus oma jõululaua katab, kas tal on lootus, et ta saab mingidki elementaarsed kingitused teha ja oma arved ära maksta? Või peaks ta minema kuskilt laenu küsima? Palun vastake nendele inimestele, mida nad peaksid tegema. Kas minema tööle või tegema selle valiku, kus nad tegelikult ei saa enam oma igapäevase toimetulekuga toime?

12:21 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh, härra Saar! Mina usungi seda, et teie arvate, et ega sellest tänasest peaministrist pole asja. Te peategi seda ütlema, see on arusaadav, see on poliitiline retoorika. Aga te olete oma nipist ise selili kukkunud. Te küsite väga selliseid emotsionaalseid küsimusi, millel on väga suur tõetera sees. Need inimesed, kes teenivad madalat või keskmist palka, on kolm päeva palgata päris ränk, ütleme siis, miinus nende arveldusarvel kuu lõpus, kui nad selle kuu eest saavad töötasu. Aga miks te olete oma nipist ise selili, on ju väga lihtne. Põhjus on selles, et minu teada see süsteem on üle 10 aasta Eestis kehtinud, kui ma ei eksi, siis vist 11 aastat. Sotsiaaldemokraadid on sellel perioodil väga pikalt, väga pikalt olnud, härra Saar, valitsuses, aga mitte ainult valitsuses. Ka Sotsiaalministeeriumis ja ei ole mina näinud ega kuulnud, et see teema oleks teile olnud nii südamelähedane viimase 11 aasta jooksul. Teil on õiged küsimused. Need madalapalgalised inimesed, kui on palk alla 1000 euro, isegi natuke üleval, kuidas tegelikult saadakse hakkama? Jah, seetõttu ma arvan, et tulebki teha kõik selleks, et leida see kompromiss ja leida see otsus, et me kas või ajutiselt, kas või ajutiselt selle viiruse tipus püüame midagi sarnast teha, mis kevadel, ja selle nimel me täna töötame, seda ma ütlesin teile. Ma saan aru, et see teile ei sobi ja te ütlete, et see ei kõlba kuhugi. Aga neid küsimusi, mis te minu käest küsite, mina neile vastan praegu ja vastan Eesti inimeste ees täiesti tõsiselt ja avatult, et me töötame selle nimel, et leida see lahendus. Seda lahendust hetkel ei ole. Aga ma küsin teie käest vastu, mul ei ole sellist formaati. Aga mida siis teie tegite 11 aastat? 11 aastat olite valitsuses, Sotsiaalministeeriumis ja lasite minna sellel. Esimene kuni kolmas päev, mitte midagi ei hüvitata. Neljas kuni kaheksas päev – tööandja, ja sealt edasi haigekassa. See ei ole küsimus või rünnak teie vastu või teie suunas või sotsiaaldemokraatide suunas, aga ma ütlen, et teie küsimustes on väga suur tõde sees. See on raske, sellepärast tulebki leida lahendus. Nagu ma ütlesin, mul ei ole täna seda kuupäeva öelda, aga mul öelda vähemalt seda, et valitsus selle nimel töötab ja me püüame leida seda lahendust nii ruttu, kui võimalik.

12:24 Esimees Henn Põlluaas

Heljo Pikhof, palun!

12:24 Heljo Pikhof

Suur tänu! Austatud peaminister! Tõepoolest, niikaua pole küll sotsiaaldemokraadid olnud valitsuses, aga viimased neli aastat või midagi taolist olete teie olnud vähemalt peaminister. Mulle jäi teie praegusest väljaütlemisest mulje, et te oleksite justkui selgeltnägija. Kroonviirus tuli ju tegelikult möödunud või selle aasta alguses, aga teie räägite, et juba 11 aastat tagasi oleks selleks erakorraliseks kroonviiruseks pidanud valmistuma. See ei ole lahendus tänastele haigeolijatele ega ka nendele, kes peavad koju jääma karantiini.

Mida mina tahan küsida lisaks, on see maski kandmine. Te olete öelnud, et see on rangelt soovituslik. Aga tegelikult see ei tööta ju. Ma võin tuua kas või tänase päeva Riigikogus. Ametnikel pole paljudel maske ees, enamusel, need, kes tulevad külastama Riigikogu. On küll grupid, kellel on maskid ees, aga need inimesed, kes ei ole grupis – pole maski ees. Ja sama situatsiooni näeme ka poodides ja mujal. Kui me ei taha, et mõne aja pärast te tulete välja võib-olla juba järgmine nädal sellega, et jällegi Eesti riik on lukus siis peaks olema olnud sõnum. See on rangelt kohustuslik, mitte rangelt soovituslik. Täna on ju nii, et need inimesed, kes kannavad maski need kaitsevad neid, kes mingi millegipärast ei taha maski ette panna või mõtlevad, et minuga seda ei juhtu. Mina haigeks jäänud?

Mu küsimus ongi selles, et mismoodi te tegelikult inimeste elusid ja tervist kaitsjate, kui esimesest päevast ei tule haigushüvitiste inimestele, kui maski kandmine pole kohustuslik. Kas me tahame jällegi, et riik läheb lukku?

12:26 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh! Kõigepealt, mis te siis tahate nüüd väita, et 11 aastat pole mitte ühtegi viirushaigust, infektsioonhaigust Eestis? Et nüüd tuli esimest korda COVID-19 haigus või koroonaviirus? Meil on gripp kogu aeg olnud, gripp on kogu aeg olnud. See põhimõte, et haigena tööle ei tule, tõsi, see on rohkem kandma hakanud, sellega ma olen päri. Seda sõnumit on hakatud järjest rohkem ja rohkem andma. Jah, meil on täna viirus, millele pole vaktsiini. Võib öelda, et gripile, noh, enamusjaolt on vaktsiinid olemas, neile, kes tahavad seda teha. Aga see, et 11 aastat nüüd teie ütlete, et kõik oli hästi ja ainult nüüd on see probleem, ka tõele ei vasta. Ja ma ütlen veel kord: ma ei ütle, et teie suhtumine on vale. Ma pean seda õigeks, aga tõesti selle nimel ma praegu töötan.

Nüüd edasi, maskide kandmine. Me peame arvestama seda, et kui me ütleme, et see mask on kohustuslik, siis riik hakkab seda ka sanktsioneerima. Mask, kui on kohustuslik, on põhimõtteliselt sanktsioon kuni 800 eurot. See on punkt üks. Kuni 800 eurot. Punkt kaks on see, et te ütlete, et paneme maski kohustuslikuks, muidu me paneme Eesti riigi lukku. Ma ei ole sellega üldse nõus. Mask ei ole võluvits. Mask ei ole võluvits. Me ei saa öelda, et kui mask on kohustuslik, siis R0 langema. Palun, proua Pikhof, saatke siis mõned teadusartiklid, mis ütlevad, et mask kaitseb mõlemat – nii seda, kes võib viirust anda, et ta ei annaks siis viirust edasi, kui ka seda, kes on terve.

Mina pean maski kandmist õigeks, isiklikult. Mina kannan maski. Hetkel ei kanna sellepärast, et mulle on öeldud siin ka, et vaegkuuljad paluvad, et siin infotunnis maski ees ei oleks. See on see põhjus, miks ma annan ka näiteks intervjuusid ilma maskite. Poodides ja bensiinijaamas jne mina maski kannan. Aga ma tahan öelda, et mask ei ole see võluvits. Nii et maski osas, eks ju, see debatt on jõudnud sinnamaani, kus ta oli soovituslik, ja ma ütleksin, et see on nüüd see viimane piir kus Terviseamet praegu ka monitoorib seda, kui hästi seda maski kantakse või mitte, näiteks bussis, näiteks teatris, näiteks kaubanduskeskuses.

Jah, ma olen teiega nõus. Käies ka üsna usinasti toidupoes, mitmeid kordi nädalas, ei saa öelda, et mask on muutunud selliseks normiks üle poolte. Võib öelda sellisel visuaalsel vaatlusel 20%, heal juhul 30%, aga ega mitte väga palju rohkem. Mina arvan, et maski kandma kanda võiks, aga maski kandmisel on omad reeglid. Seda tuleb vahetada, tuleb õigesti ette panna. Ja ma ei ole sellega üldse nõus, et Eesti oli kunagi rangelt lukku keelatud. Ma ei kujutaks üldse ette, et kui me võrdleksime seda situatsiooni, mis on täna paljudes Euroopa riikides, siis no Eesti on ikkagi väga liberaalse või väga vaba suunaga täna olnud. Ja see, et peaminister millegagi ei tegele ja valitsus millegagi ei tegele? Me teeme teadusnõukojaga kogu aeg koostööd ja me oleme jätkuvalt täna – tänu Eesti inimestele – üsna heade näitajate juures. Aitäh!

12:30 Esimees Henn Põlluaas

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


3. 12:30 Eesti positsioonid

12:30 Esimees Henn Põlluaas

Järgmine küsimus, järjekorras number 3, selle esitab Signe Riisalo ja talle vastab rahvastikuminister Riina Solman. Palun!

12:30 Signe Riisalo

Hea juhataja! Lugupeetud ministrid! Ma tänan peaministrit suunamast nimeliselt Riigikogu liiget küsimusi esitama infotunnis, aga ma kasutan seda võimalust, mida te pakkusite. Võib-olla Riina Solman siis esimeseks vastab, mitu eurot kampaaniategevusele pereväärtuste toetamiseks oli käesoleval aastal teil kasutada ja tulen nüüd oma ettevalmistatud küsimuse juurde.

Rahvastikupoliitika väga oluline osa on ränne ja me teame väga hästi, et meie demograafilised näitajad panevad löögi alla mitte väga kauges tulevikus omastehoolduse, haigekassa kulutuste, pensionide väljamaksmise, kõik meile olulised süsteemid. Arengukavas, mis on sidusa Eesti peatükk, räägitakse põhjalikult erinevatest meetmetest, millega te tegelete rahvastikuvaldkonnas. Siseturvalisuse arengukava omakorda räägib sisserände teemadest, aga pehmeid ja toetavaid meetmeid seal liiga palju ei ole. Et minu küsimus ongi, et milline on Eesti seisukoht nende inimeste sisserände soodustamiseks, nende meelitamiseks siia, kes on õppijad, töötajad, eri väljaõppega haritud inimesed, kes on pere loomise eas, valmis siin kanda kinnitama ja siin oma lapsi kasvatama, pere looma?

12:31 Rahvastikuminister Riina Solman

Suur tänu küsimuse eest! Esimene küsimus puudutas siis, kui palju või mitu eurot on käesoleval aastal olnud rahvastikuministri eelarves pereväärtuste reklaamimiseks või propageerimiseks. Sain ma õieti aru? Käesoleval aastal ei ole selleks eraldi olnud ühtegi eurot, on olnud vahendid, et me saaksime oma programmi loomega alustada, koostada sündimust toetav pikaajaline visioon ja tegeleda siis vanemahüvitise ja perelepitussüsteemiga ja järgmisse aastasse kavandatud eelarvekavand, mis käis ka sotsiaalkomisjonis, mis on siin, ma saan aru, meeli erutanud peamiselt Reformierakonna seas, ma nägin seda linki. Raimo Poom on just äsja avaldanud Delfis ka selle loo, et te tunnete muret, et kas ei lähe mitte referendumi kampaaniaks? Ei, sellel ei ole mingisugust seost sellel eelarve kavandil referendumiga. Et meie idee ja mõte oli, ütlen teile täpselt, mis seal slaidi peal oli, mis ka komisjonile tutvustati, suurendada demograafiaalast teadlikkust riigis ja ühiskonnas ja see on sellepärast, kui keegi luges ka eilset Postimeest, siis seal pikalt rääkis politoloog Martin Mölder. Ta rääkis sellest, et ühes on arvatavasti kõik eestlased ühel meelel: selles, et me peaksime tagama koos teiega eesti keele, rahvuse ja kultuuri jätkusuutlikkuse. Nüüd me teame kõik, et sünnitusikka on jõudnud üheksakümnendatel sündinud põlvkonnad, kes saavad ühe kolmandiku võrra, on ühe kolmandiku võrra väiksemad põlvkonnad ja saavad selle võrra vähem lapsi ehk et Eesti tegelikult kestlikult kahaneb. Selleks olemegi mõelnud, ma loodan, koos teiega sotsiaalkomisjonis ja ka rahvastikukriisi probleemkomisjoni rahvasaadikutega üheskoos välja töötada ja ellu viia neid peremeetmed, mis toetavad neid peresid, kes on otsustanud lapsi saada. Uuringute järgi on pooled ja ka üle poolte vähemalt soovinud saada kolme, aga ka enamat last. Nii et tegelikult see ideaal on inimestel olemas, et oleksid pered, oleksid suured pered, aga kõik selleni ei jõua ja ka kõik ei tea võimalusi.

Nüüd teine küsimus, see puudutas siis rännet ja arengukavasid ja milline on Eesti seisukoht selles, et siia tuua kvalifitseeritud inimesi, töötajaid. Nagu te teate, siis tegelikult kvoodi alt on väljas päris mitu sektorit. Kõrget lisandust, lisandväärtust Eesti riigile toovat sektorit, kus siis tegelikult saab tuua meile töötajaid koos peredega väga hõlpsasti ja ka õpirände puhul on Eesti üks liberaalsema õpirändega riike. Et seda muret, et meie kuidagi takistaksime või oleksime suletud tegelikult ei ole, seda ei ole kunagi ka olnud. Küsimus on selles, kas me juhime oma rännet targalt või mitte. Ja mina pean küll ütlema, et rahvastikuministrina tegelen ka Siseministeeriumis rahvastikuvaldkonnas uussisserändajate teemaga ja meil on selleks mõeldud kohanemisprogramm, kus me pakume kõigile, kes tulevad, sisenevad riiki, vastavaid kursusi. See on selline teenus, kus õpetatakse neile A1 tasemel eesti keelt, tutvustatakse Eesti seadusandlust ja muid teemasid, mis aitavad neil siis siin kergemini kohaneda.

12:35 Esimees Henn Põlluaas

Signe Riisalo, täpsustav küsimus, palun!

12:35 Signe Riisalo

Aitäh! Teil jäi eelmisele küsimusele vastamiseks vähe aega. Et minu küsimuses oli ka sõna meelitamaks just neid inimesi siia, et  neid soodsamaid võimalusi luua. Aga teine küsimus on mul, täiendav küsimus on mul natukene ebamugav küsida, sest see on isiklikku laadi. Teadupärast me olime mõned nädalad tagasi koos ühel konverentsil, kus oli COVID haigestunud inimene. Mina sain Terviseametilt kirja, et teil on võimalik kokkupuude olnud haigega, mille peale ma küsisin Terviseametilt täpsustusi ja siis sain eneseisolatsiooni kohustuse. Sama juhtus ühe teise Riigikogu liikmega, sama ka päeva moderaatoriga, kes töötab Ringvaates tavapäraselt. Mul on küsimus, et miks te ei reageerinud ilmselt sarnasele siis Terviseameti pöördumisele ja jätkuvalt enese siis või ei olnud eneseisolatsioonis ja osalesite ka sellel perioodil avalikel üritustel, konverentsidel?

12:36 Rahvastikuminister Riina Solman

Suur tänu väga olulise küsimuse eest! Ja ma arvan, et see ei ole niivõrd isiklikku laadi, see on täiesti avalikku laadi küsimus, millele ma hea meelega ka vastan. Nimelt mina ei saanud Terviseametilt ei kirja ega ka robotilt sõnumit ega ka kõnet, et ma oleksin lähikontaktsega olnud kontaktis. Meie kõigi andmed olid ühiselt antud nimekirjas koos telefoninumbritega, nii ka minu andmed. Ja me istusime teiega seal konverentsil tõepoolest kõrvuti. Mina esinesin ära, liikusin väljas ringi, liikusin seal ka kohapeal ringi, aga Terviseameti robotilt mina teavitust ei saanud. Nüüd viis päeva hiljem, ehk siis kolmapäeval, 4. novembril isadepäeva konverents. Viis päeva hiljem selgus siis, et tuttavate kaudu, et seal on olnud koroona-positiivne inimene. Kordan veel kord: Terviseameti robotilt ega ka e-maili teel ega ka kõnedel mina teavitust ei saanud ning seepeale saades teada, et oli kohal koroonakontaktne inimene, kutsusin ma endale tegelikult... ühesõnaga pöördusin spetsialistide poole, pidasin aru ja tegin ka testi, läksin samal õhtul isolatsiooni kuni hommikuni, kui selgus, et test on negatiivne. Pidasin taas kord aru, et kui ma ei ole olnud lähikontaktse kontaktne, ei ole saanud Terviseameti robotilt kinnitust, võin ma maski kandes tööd teha. Nüüd paar päeva hiljem tegin ma igaks juhuks uue kordustesti, mis andis taaskord vastuse: negatiivne. Uurisin ka mina Terviseametist järele ja väga kõrgetelt asjatundjatelt, kuidas sellesse suhtuda. Ja tegelik vastus on selline, et kui ei ole olnud lähikontaktne 15 minuti jooksul selle inimesega, kõrvuti seisnud ja robot ei ole ka sulle teavitust saatnud, siis tegelikult ei ole sa ka isolatsioonis. Ja kui me nüüd mõtleme, et meie teiega olime seal suures saalis koos ja selle peale oleks pidanud kogu see rahvas minema isolatsiooni, nende töökaaslased, kellega me viie päeva jooksul kokku puutusime, kõik nende pereliikmed, kellega me viie päeva jooksul kokku puutusime, siis tegelikult peaks olema praegu terve Eesti juba isolatsioonis ja avalikke teenuseid me tegelikult ju pakkuda ei saakski. 

12:38 Esimees Henn Põlluaas

Austatud kolleegid, ma tuletan meelde, et meie kodu- ja töökorra seadus näeb ette seda, et ministritelt te võite küsida loomulikult ükskõik mida, nagu te soovite, mis puudutab nende tegevust ja tööd ja muid teemasid, aga küsimused peavad mahtuma selle sisse, nii nagu nad on eelnevalt registreeritud. Nii et praegu oli küsimus registreeritud Eesti positsioonidest. Aga palun, Urve Tiidusel on võimalus nüüd esitada küsimus.

12:39 Urve Tiidus

Suur tänu, lugupeetud juhataja! Lugupeetud rahvastikuminister. Ma siis küsin teie suunitlusele Eesti positsioonidest. Ja kahtlemata Eesti positsioonid puudutavad meie tulevikku, laste sünde, perekondade tulevikku jne. Te olete mitmel korral väitnud seda, et täna on Eestis üks probleem, et demograafiaalane teadlikkus on madal, paljud ei teadvusta või pole kuulnudki, et Eestis on süvenev rahvastikukriis. Õige. Öeldakse ka seda – peaminister siin äsja ütles –, et tuleb seista selle eest, et peremudelid oleksid tugevad. Kes selle vastu saab olla? Aga ma küsin teie käest seda, kuidas demograafiaalase teadlikkuse tõstmine, mis iseenesest on ju üllas plaan, kuidas selle probleemi teadvustamine ehk demograafiaalase probleemi teadvustamine mõjutab tundeid ja armastust, mis on peamised eeltingimused, et perekonnad ja lapsed sünniksid? Vähe filosoofiline küsimus, aga huvitav oleks kuulda, mis te arvate.

12:40 Rahvastikuminister Riina Solman

Aitäh teile, Urve Tiidus, tõepoolest huvitava küsimuse eest ja selle ühise mure jagamise eest, mis puudutab demograafiaalaseid teadmisi ja madalat sündimust ja kas see on seotud armastusega, filosoofiliselt siis niimoodi selle üle mõtiskledes. Kindlasti on laste saamine seotud armastusega, aga seda, et meie vanemlus on hinnatud, et emad ja isad on hinnatud mitte ainult tööalaselt ja silmapaistva karjääri puhul, vaid ka selle puhul, et nad on head lapsevanemad, selles osas, mina arvan, et meil on puudujääke. Ja loomulikult, kui me räägime armastusest, siis lapsed tõesti sünnivad armastusest, aga nad sünnivad ka sellest, et paaril on turvaline – et emal on turvaline, et isa teab, et tööd on ka homme ja tal on palka, mille eest perele vahendeid ja kõike muud soetada.

See, et me tegelikult tahame tugevdada seda teadlikkust, mis puudutab vanemaks olemist, ka paarisuhtes olemist, on igati tervitatav. Sellega tegelevad täna juba perekonnaõpetuse tundides ka õpetajad. Aga mida varem inimesi sellel alal haritakse, kuidas elus kaaslast valida, millised on võimalused üldse peret luua, millised on need toetusskeemid, sellealane teadlikkus on väga väike. 

Alles hiljuti ma olin ühes venekeelses saates, mul ei ole nimi meeles, aga igal juhul Maardus elav noor naine, abielus, nelja lapse ema, tema vanim laps oli tegelikult vähihaige, selles mõttes väga raske puue oli talle antud, ja tema ei teadnud oma õigustest saada näiteks vallast abi. Kui ta siis soovituste peale sinna kohale läks ja sai sotsiaalkorteri oma nelja lapsega perele, siis tegelikult oli see väga viletsas seisukorras. Üldiselt sotsiaalkorter ikkagi antakse inimesele mingisugustes tingimustes. Tegelikult tema teadlikkus, mis on tema õigused, oli äärmiselt madal. Ma usun, et siin on ka keeleprobleem ja abi otsimise oskus, aga neid inimesi on, kes tegelikult ei tea isegi oma õigustest, oma toetusvõimalustest. Selles mõttes igasugune teadlikkuse tõstmine, mis puudutab pereplaneerimist, riigi toetusi või kohaliku omavalitsuse toetusi selles vallas või üldse, et riik hoolib nendest vanematest, kes soovivad lapsi kasvatada, see tegelikult vajab küll täiendamist.

No ma võin ühe näite teile veel tuua. Me teame, et kui on paljulapseline pere, siis see pereema, kes on otsustanud kodus lapsi kasvatada, ja meie teiega teame, et see on väga suur töö, see on sinu vaba aeg, sinu karjäär, sinu tööalased saavutused jäävad tagaplaanile, sest sa kasvatad lapsi, ja kui see viimane lapsuke saab 8-aastaseks, siis sul riiklikku ravikindlustust enam abikaasa kaudu ei ole. Sul sisuliselt ei olegi riiklikku ravikindlustust. See maksab 14 miljonit aastas. Me oleme selle välja arvutanud, et see ema, kes on teinud ühiskonna mõistes väga suurt tööd ja näinud vaeva, kasvatanud üles mitmed lapsed, kes on tulevased maksumaksjad, kes viivad Eesti elu meie ühiskonnas edasi, temal ei ole riiklikku ravikindlustust. Aitäh!

12:43 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


4. 12:43 Valimised

12:43 Esimees Henn Põlluaas

Jõuame järjekorras number nelja juurde, küsimuse number 4 juurde ja selle esitab Aivar Sõerd ja talle vastab peaminister Jüri Ratas. Palun!

12:43 Aivar Sõerd

Aitäh, austatud juhataja! Austatud peaminister! Mul oli täpselt sama küsimus eelmisel nädalal ka. Ajapuudusel selleni ei jõudnud, nüüd õnnestus. Milles on asi? Nädalapäevad tagasi raadiosaates esinesid siseminister, endine, ja praegune rahandusminister avaldusega, milles nad seadsid kahtluse alla Eesti viimaste valimiste aususe ja e-hääletamise usaldusväärsuse ja väitsid, et valimistel esines võltsimisi. No see päädis siseministri avaldusega tagasiastumisest. Aga veel esmaspäeval, järgmisel päeval oli rahandusminister siin Riigikogu ees, menetleti umbusaldushääletust. Ma küsisin tema käest, et kui te väitsite, et esines e-valimiste võltsimisi, siis miks ei algatatud menetlusi. Ta jätkas samas vaimus nagu seal raadiosaates rääkides, et jah, et nemad tulid valitsusse siis, kui valimised olid juba läbi ja tähtajad menetluste alustamiseks olid möödas ja nüüd nädal jooksul on veel asi edasi arenenud. Valimisteenistuse juht on ühemõtteliselt need valeväited ümber lükanud, mis saates kõlasid, julgeolekunõukogu on ühemõtteliselt ümber lükanud need valeväited. Et sellest tulenevalt ma palun siin teie selget kinnitust selle kohta, et Eesti viimased valimised, e-hääletus oli usaldusväärne, et viimased valimised olid ausad. Et Eesti e-valimised on turvalised ja palun teil lükata ümber valeväited selle kohta, et Eesti viimaste valimiste käigus toimus võltsimisi ja et Eesti e-hääletuse süsteem ei ole usaldusväärne. Palun!

12:45 Peaminister Jüri Ratas

Aitähh, austatud Aivar Sõerd! Mul on mitu positiivset sõnumit teile. Üks on see, et minu meelest see, et te läbi murdsite sellest bürokraatiast ja tänane 11. küsimus, mis mind informeeriti veel circa tund tagasi, on tõstetud neljandaks, on minu meelest väga kiiduväärt. Nii et mina tänan Riigikogu esimeest, Riigikogu ja teid selle järjepideva töö eest, et me saaksime seda kahekõnet pidada. Mul oli ka eelmine kord väga kurb, et see ei jõudnud. Punkt üks. Punkt kaks. Mul tuli teie küsimusega meelde see, et Läti suursaadik palus ka Riigikogule öelda edasi parimaid soovid. Ma käisin teda õnnitlemas, Lätil on täna iseseisvuspäev ,102 aastat ja ta palus edastada teile, nii et see tuli mul meelde, ma enne unustasin selle ära infotunni alguses, nii et tuli lihtsalt see asi meelde. Härra Aivar Sõerd! Eesti valimised on usaldusväärsed, Eesti valimised on läbipaistvad, Eesti valimised on ausad. Minul ei ole ühtegi infot, et viimaseid valimisi oleks kuidagi võltsitud. Teie tahate teada ainult e-valimiste kohta, see minu jutt käis nüüd e-valimiste kohta, aga käis ka sedelvalimiste kohta. Mõlema kohta käis. Ja vot nüüd tundub küll väga imelik, et mina siin nii ütlen, sest et on ju teada, et ega Keskerakond on pigem olnud kriitiline nende e-valimiste osas, pigem olnud kriitiline. Mina jälle vastupidi olen öelnud kogu aeg, et mina usaldan neid ja mina ütlen, et, head inimesed, kui teil on soov, tulge ja andke e-hääl. E-hääl on turvaline ja kindel anda. Turvaline ja kindel anda. Ei ole tähtsust, kas sa oled seal Eesti hajaasustuses või tiheasustuses, oled sa noorem või vanem, ei ole vahet. Ja me näeme seda, et tegelikult see e-hääletus viimase 15 aasta jooksul on ikka väga märgatavalt tõusnud. Viimane kord ma arvan, et isegi juba üle poole, kes tegi selle valiku e-teel. Nii et mina küll kutsun üles seda võimalust kasutama, e-hääle võimalust. Aga kui keegi tahab minna valimisjaoskonda, saab seda teha ja see võimalus on alati olemas ju isegi ka pühapäeval. Nii nagu vanasti oli, et pandi heas mõttes ennast pidulikult riidesse ja mindi sinna valimisjaoskonda. Täna inimestel palju kiireid toimetamisi, sekeldusi päevas, tahavad teha seal e-valimisi ära, ja nüüd see muutub mugavamaks. Nüüd saab ju seda järgmistel valimistel teha veel pikemalt. Nüüd ei ole enam kodujaoskondasid olemas, tulevad elektroonilised nimekirjad, nii et palju positiivseid asju, palju positiivseid asju. Nii et seda ma ei tea. Vaadake, te ütlesite ühe targa lause, et olevat öelnud, kas rahandusminister, et nemad tulid valitsusse siis, kui valimised olid juba läbi. Nii te ütlesite? See on kahe otsaga asi. Ühelt poolt alati tullakse valitsusse siis, kui valimised on läbi, aga teiselt poolt võib öelda nii, et tullakse valitsusse enne, kui toimuvad uued valimised. Oleneb, kust poolt vaadata.

12:48 Esimees Henn Põlluaas

Aivar Sõerd, täpsustav küsimus, palun!

12:48 Aivar Sõerd

Tänan! Aitäh vastuse eest! Nii, aga lähme nüüd edasi selle teemaga. Et kuidas siis ikkagi on, et siseminister on tagasi astunud, rahandusminister, kes seadis otsesõnu valimised, valimiste aususe kahtluse alla, siis jätkas samas vaimus ka siin Riigikogus. Ja ma vaatan, eile veel on EKRE teinud avalduse, millega nad lükkavad ümber selle, mida räägiti ja mis järeldusteni jõuti Riigikaitse Nõukogus, te olete ka selle liige. Ma küsin, et kas te tolereerite sellist olukorda, kus teie valitsuse rahandusminister tuleb ja esineb valeväidetega valimiste usaldusväärsuse kohta, väidetega võitsimisest. Miks te sellist asja tolereerite ja kas võibki nii olla, et sellises no ikkagi väga fundamentaalselt suures küsimuses visatakse õhku valeväiteid ja alusetud kahtlused?

12:50 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh, härra Sõerd! No teie tahate kõiki ühe puuga lüüa. Nii ei saa. Meil on demokraatlik õigusriik, inimestel on oma arvamused, oma tõekspidamised ja neid tuleb väljendada. Sõnavabadus. Annaks jumal, et see jääb kehtima. Nii peabki olema. Mina, nagu ma ütlesin teile, mina olen see e-valimiste, ma ütleksin isegi, fänn, toetaja, ausõna olen. Ma arvan, et see annab inimestele palju mugavust juurde. Nüüd ma lähen võib-olla isiklikuks, aga siin ei kuule väga paljud inimesed, kes see ikka seda meie teiega kahekõnet kuuleb. Minu väga hea ametikaaslane, kellest ma siiralt väga lugu pean, Taavi Aas siin kõrval. Mina arvan, et tal on hoopis teine arvamus e-valimistest, kui on minul. Aga ometigi me saame väga hästi koostööd teha, väga efektiivselt koostööd teha. Mina küll ei ütle, et ta peab sellepärast ära minema kuhugi. Ärge teie ka nii öelge! Inimestel võivad olla eri arvamused. Kes tahab, teeb seda e-teel, kes tahab, läheb valimisjaoskonda ja teeb seda nii, nagu ta soovib teha. Mis ma peaks ütlema Taavile? Teeb väga head tööd, majandus- ja taristuministrina, ehitab, me just rääkisime mõned päevad tagasi teiega, te tunnustasite minu meelest ka, et valitsus on võtnud tugeva suuna projekteerimisel kaherealiste maanteede osas, hakkame Tartu poolt vastu tulema, kõik positiivsed asjad praeguses teedeehituses käivad. Mis ma peaksin siis ütlema Taavile, et ei tohi enam teha? Vastupidi, ma ütlen, et tee edasi, jõudu sulle! Ega see ei tähenda seda, et ta e-hääletusi näeb üht või teistpidi. Nii et nii see on.

Nüüd tuleme selle juurde, mis Riigikaitse Nõukogu. Riigikaitse Nõukogu minu teada on soovituslik organ Vabariigi Presidendile. Vabariigi Presidendi soovituslik organ. See, mida president ütleb välja, see on ju tema õigus öelda välja ja mina ei hakka küll nüüd kommenteerima, mis seal räägiti või mitte, see on presidendi roll täpselt, mida ta tahab seal välja öelda või mida ta seal ei soovi välja öelda. Aga veel kord, kui me läheme nüüd selle võltsimise peale, võltsimise ja et ei ole ausad, mul ei ole seda infot, et see nii oleks. Ma olen siin teiega ühes paadis. Andke siis see avaldus, andke see avaldus, eks ju, korrakaitseorganitele, kui te olete seda näinud. See, et võib-olla on proovitud võltsida valimiste ajal näiteks sedelhääletusi või teha seal mingit koerustükki või paha asja, seda võib-olla on olnud, aga ma usun, et siis on ikkagi valimiskomisjon reageerinud, aga nüüd on üksikjuhtumid. Mina ei tea, et neid oleks massiliselt. Teile muidugi, ma saan aru, et Reformierakonnale e-valimised meeldivad. Iga kord, kui valimistulemused tulevad, Reformierakond saab 101-st Riigikogu kohast 102, ja siis hakkab see asi nagu minema kokku. No ma natukene panen asja juurde. Aga teate, mulle tundub, et teised erakonnad tulevad vaikselt teile kannule ja ma töötan selle nimel, et Keskerakond ühel hetkel, et me oleksime e-valimistel teiega ühel pulgal ja sedelvalimistega siis läheme mööda. Teeme nii.

12:53 Esimees Henn Põlluaas

Heljo Pikhof, palun!

12:53 Heljo Pikhof

Aitäh! Austatud peaminister! Tõepoolest, Keskerakond on aastaid ja aastaid opositsioonis olles pannud kahtluse alla e-hääletamise tulemused. Ja nüüd on hea meel, et teie tunnistate täna vastupidist, ja ma väga loodan, et ka kõik need erakonnakaaslased, kes on olnud teiega teisel arvamusel, enne, kui te saite valitsuse juhiks, et ka nemad on sellega kaasa tulnud. Aga nüüd siin EKRE kohta küsimus, et mis siis EKRE probleem on, et nad kahtluse alla on pannud e-valimised, kas see, et nad said liiga palju valimistel hääli või siis mõnele inimesele ei olnud antud nii palju hääli, kui ta lootis, et naabrimees vedas n-ö alt? Aitäh!

12:54 Peaminister Jüri Ratas

Jaa, ma väga tänan selle teie küsimuse eest. Mitte mina ei ole ainult seda meelt, Keskerakonnal on isegi volikogu otsus selle e-valimiste osas, toetav otsus. Aga seda ma küll ei luba teile, et nüüd on niiviisi, et kui mina midagi ütlen, siis kõik keskerakondlased peaksid sama laulu ja sama refrääni laulma. Ei ole see nii. Ma isegi, mul käis korraks nihuke judin läbi seest, kui te seda küsisite, et kas tõesti Sotsiaaldemokraatlikus, Erakonnas on nii, et kui Indrek Saar midagi ees ütleb, siis kõik kümme, jah, kümme, tema pluss üheksa pluss veel Kaljulaid, kümme laulavad sama laulu. Ma ei usu, et see nii on. See oleks küll väga hirmus, kui tõesti teie erakonnas see nii on, et Indrek ütleb midagi ja siis kõik teevad. Meil sellist asja ei ole, Keskerakond on demokraatlik erakond, on laiapõhjaline erakond ja tõesti, arvamuste paljusus on selles erakonnas tugev. Nii et anda teile siin nüüd lubadus, et kõik keskerakondlased, eks ju, ühesõnaga, te tahate kolme veretilka ka veel alla, et kõik ütlevad, et e-valimised on tore – seda ma küll ei tee, ma tean seda, et meil on väga palju neid, kes on skeptilised selles osas, kes peavad õigeks, et ikkagi tullaks valima valimisjaoskonda. Ja see ongi demokraatia minu meelest, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna osas see on, ma arvan, ka oluline. Ei saa olla nii, et erakonna esimees ütleb ja siis nii see on. Meil ei ole sellist asja igal juhul. Nii et ei, ma arvan, et meil sellist ühtelaulmist ei tule, aga tõsi on see, et kui rääkida tõsiselt, siis e-valimiste osakaal on järjest rohkem ja rohkem ju kasvanud valimistest valimistesse. Ja minu meelest see näitab seda, et, punkt üks, inimesed soovivad seda kasutada, inimesed soovivad seda kasutada, ja ma arvan, et peamine, miks inimesed seda kasutavad, on tegelikult mugavus, on aja kokkuhoid. Aga me ei tohi ka kuidagi seda välistada, et seda enam ei oleks, et Eestis, ma arvan, jäävadki kaks alternatiivset valimisvõimalust. Mina ei tea seda, et oleks kuidagi, olgu see kohalikud valimised või Riigikogu valimised või Euroopa Parlamendi valimised, pandud siis see e-hääletus nii suure, ütleme, küsimärgi alla, et neid oleks ära kaotatud. Vastupidi, et tegelikult seda süsteemi uuendada, turvalisust tõsta, see on kogu aeg valimiskomisjoni ja valimisteenistuse igapäevane töö. Täna on sinna RIA appi võetud. Ma arvan, et see on väga kiiduväärt. Küberturvalisus ja küberjulgeolek. Et e-valimistest me peame rääkima, et neid muuta järjest turvalisemaks. Ja minu meelest ka tänane IT- ja väliskaubandusminister selle nimel töötab, vähemalt see info, mis tema mulle on andnud. Aga mina arvan, et meie peaksime nüüd ka siin teiega koos, ega teil ka ei lähe väga hästi nende e-valimistega, nii nagu minu erakonnalgi, nagu ma ütlesin, Reformierakond, 102 Riigikogu kohta, noh, natukene nii pandud juurde, et mõlemad peame pingutama, mõlemad peame pingutama ja küll siis tulevad paremad tulemused. Aitäh!

12:57 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


5. 12:57 Viiruse levik

12:57 Esimees Henn Põlluaas

Küsimus nr 5, mille esitab Jaak Juske ja talle vastab peaminister Jüri Ratas. Palun! 

12:57 Jaak Juske

Austatud esimees! Hea peaminister! On hea näha, et te olete täna lõbusas meeleolus, kuigi olukord Eestis on väga tõsine. Ja minu küsimus puudutab olukorda ja viiruse levikut Eesti koolides, sest teatavasti me teame, et meil on praegu kõige suuremad viiruskolded, mis ka kiiresti levivad just koolides. Juba ainuüksi Harjumaal on meil üle 40 kooli, kus on väga suured viiruskolded. Samal ajal on teada, et need kolded on saanud tihti alguse sellest, et on tulnud õpetajad haigena tööle. Ma tegelikult saan õpetajate murest aru. Kui nad kuulevad sõnumeid valitsusest, kus kohas on teatatud, et õpetajate palgad on järgmiseks neljaks aastaks külmutatud, ja samal ajal valitsus ei suuda võta otsust hüvitada haiguspäevad alates esimesest päevast, siis ma saan sellest murest aru. Ja siit küsimus: härra peaminister, miks valitsus venitab niivõrd olulise otsusega ja pole saatnud Riigikogu poole teele otsus sellest, et haiguspäevad hüvitatakse alates esimesest päevast, mis aitaks tõesti vältida uute sarnaste suurte viiruskollete teket? Miks? Aitäh!

12:58 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh teile! Nüüd, mis täna on meie info, on tõesti see, et on kasvanud koroonaviirusesse haigestunud noorte hulk. Jah, see vastab tõele, nii see on. Me näeme seda, et seal vanusevahemikus 10–19‑aastaste hulgas on haigestumine tõusnud. Ja tõesti, teil on õigus, ka koolilaste osas see kasv on väga kiire ja koolides see on kiire. See on muidugi väga muret tekitav. Ma arvan, et kui protsentuaalselt öelda, kus see kõige kõrgem on, siis selle üle ei tasu vaielda. Selge on see, et ta on täna pereringis, ta on täna töökohtadel, ta on kindlasti ka haridussüsteemis. Aga nüüd, millega ma ... No ma näen seda, et teil ikkagi kumab läbi see, mida ka Heljo Pikhof ikkagi tahab süstida ka teistesse erakondadesse, nii nagu erakonna esimees ees, nii teised järgi, sest Indrek Saar seda täpselt küsis ja te panete täpselt sama küsimuse tuules nüüd kolm küsimust hiljem, aga noh, las ta olla.

Tähendab, ma ütlen niiviisi teile, et kõigepealt, kui te ründate sellega, et me ei ole õpetajaid väärtustanud, ja te toote selle õpetajate palgaaspekti korduvalt sisse, siis, härra Juske, te olete ise olnud ka koolmeister, eks ole, ma teiega kohtunud Gustav Adolfi gümnaasiumis – väga meeldiv kohtumine –, seal lapsed teid toetasid ju väga. Ma tahan sellega öelda, et me oleme viimase nelja aasta jooksul ikka väga märkimisväärselt õpetajate palka tõstnud. Jah, ma julgen siit seda täiesti kindla veendumusega öelda. Oleme tõstnud küll, tublisti oleme tõstnud. See ei ole piisav, õpetajate keskmine palk ei ole jõudnud Eesti keskmise palga sellele 120%-le, aga ta on ligilähedane 110%-le, gramm alla kui seal. Ja olgem ausad, ikkagi iga aasta on see tõus olnud suurusjärgus 100 eurot, viimane aasta natukene vähem, 65 eurot, aga see on kuskil 360 eurot, mis on ikkagi märkimisväärne tõus olnud, õpetajate palga alammäär. Selle raames on tõusnud ka õpetajate keskmine palk.

Selle ma lükkan täiesti ümber, et järgmiseks neljaks aastaks on õpetajate palk külmutatud neljaks aastaks. No kust te võtate seda? Kust te võtate? Te näete ise neid majandusprognoose. Täna tuleb üks, 4,5% majanduskasvu, homme tuleb piltlikult öeldes teine, 0%. Te teate hästi, me tuleme selle juurde tagasi, 2021 aprill. Arutame seda riigi eelarvestrateegia käigus järgnevaks neljaks aastaks.

Jaa, järgmiseks aastaks on avaliku sektori palgafond külmutatud, aga see ei tähenda seda, et neljaks aastaks on külmutatud. See on täiesti vale jutt. Palun võtke need sõnad küll tagasi! Nagu ma ütlesin, sellega me tegeleme tõsiselt järgmise aasta aprillis. Ja siis vaatame. Täna ikkagi haridus- ja teadusvaldkonda on tehtud minu arvates väga suured sammud, eks ju. Õpetajate palk, mis on nelja aasta jooksul, nüüd teadus- ja arendustegevuse üks protsent, mis järgnevaks aastaks, aga ka riigi eelarvestrateegias fikseeritud. Need on suured asjad.

13:02 Esimees Henn Põlluaas

Jaak Juske, täpsustav küsimus, palun!

13:02 Jaak Juske

Aitäh! Austatud peaminister! Te teate väga hästi, et õpetajate palkade külmutamine neljaks aastaks on kirjas riigieelarve strateegias. Tahtsin seda veel rõhutada, et haiguspäevade hüvitamine ei ole mitte oluline mulle, mitte ainult sotsiaaldemokraatidele, vaid tervele Eestile. Paraku me selles osas teilt vastust ei saa, millal see väga vajalik eelnõu Riigikokku lõpuks jõuab. Aga ma tahaksin küsida seda, et kui me oleme ühel meelel, et viirus täna väga kiiresti levib, siis mis on tänase valitsuse jaoks need punased jooned, need näitajad, millal hakatakse Eestit rohkem lukku keerama, millal tulevad rangemad piirangud, kas te olete pannud paika mingisugused vastavad kriteeriumid? Aitäh!

13:02 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh teile!  Ei noh, mis mõttes te ei saanud minult vastust, saite küll. Härra Saarele oli väga huvitav debatt siin infotunnis. Mina arvan, et te olite oma toas võib-olla, kuulasite seda raadiost või ma ei tea, teid saalis tõesti vist ei olnud. Haiguspäevadega, minu jaoks oluline, inimene on haige, ei tohi tööle minna. Esimene või kolmas päev, kas võiks seda hakata hüvitama? Jah, me selle nimel töötame, et neid lahendusi leida. Hetkel ei ole neid lahendusi. Kui tulevad, kohe anname teada. Tööandjad ja ametiühingud on täna siin leidnud teatud kompromissi, et tuua siis see hüvitamine neljandast päevast teisele päevale. Seda kõike ma vastasin härra Saarele väga pikalt ja põhjalikult. Mulle tundus, et ta sai aru sellest küll, kuigi ta ütles, et talle ei meeldi need vastused. No ma saan aru, ma saan aru, et talle ei meeldi need vastused. Aga nii see seis hetkel on, eks. Ma olen sellele vastanud. Nüüd te tahate punaseid jooni. No mina ei tea, miks teie tahate punaseid jooni. Mina tahan sinimustvalgeid jooni. Ma tahan sinimustvalgeid jooni. Mis ma tahan sellega öelda? Minu meelest poliitikas nende punaste joonte tõmbamine kogu aeg, mis on need punased jooned, mis te tahate, et me liiguksime selle COVID-19-ga nagu, ma ei tea, et võtad sealt auto kindalaekast selle manuaali, kuidas lähitulede pirni vahetada? See ei ole päris nii. Ei ole olnud see kevadel nii. Ma mäletan, siis oli meil debatt, kuidas sellest viirusest välja tullakse. Ma ütlesin kogu aeg, et sisseminek, piirangutega sisseminek oli kergem kui see väljatulek.

Täna just siin teie fraktsioonikaaslane, tegelikult see ongi nüüd ebakõla teil vist fraktsioonis sees, teie tahate piiranguid, aga fraktsioonikaaslane ütleb, et Eestit ei tohi lukku keerata. No kumba siis tuleb valida? Aga mis ma tahan öelda? Ega Eestit ei ole kevadel lukku keeratud ja on ka praegu, ma ütleks, kaks suurt eesmärki. Plaaniline ravi. Ei, pingutame nii kaua kui võimalik, ei tohi lukku minna. Me näeme, et mõnes kohas plaaniline ravi on vähendatud, aga plaaniline ravi peab jätkuma. Ja teine suur asi, mis ma ütleksin, on see, et meie haridussüsteem. Haridussüsteem, et me suudame ikkagi enamusjaolt minna edasi kontaktõppega. Ma arvan, et distantsõppe negatiivsed kogemused on väga rängad olnud tegelikult ühiskonnale. Vaimne tervis. Palju kadus haridussüsteemist õpilasi ära, tegelikult ei tuldud kaasa sellega, kui ta läks kahjuks väga selliste fataalsete juhtumiteni välja. Need kaks asja, selle nimel pingutame. 

Mis on täna? Eilsest hakkasid uued reeglid ju kehtima, kaks pluss kaks reegel poodides ja kaubanduskeskustes, üheskoos tohib liikuda ainult kuni kaks inimest, välja arvatud perekond. Näete, perekonda siin kaitseme ning teistega tuleb hoida vähemalt kahemeetrist vahemaad, punkt üks. Kümme pluss kaks reegel toitlustus-, meelelahutus-, kultuuriasutustes, ühes seltskonnas tohib viibida kõige rohkem 10 inimest ning ülejäänud inimestega tuleb hoida kahemeetrist distantsi. Kolmandaks, alkoholimüügi piirang 26. jaanuarini keelatud 00-st kuni kella 10-ni. Konkreetsed selged reeglid.

13:05 Esimees Henn Põlluaas

Helmen Kütt, palun!

13:05 Helmen Kütt

Suur tänu, lugupeetud eesistuja! Austatud peaminister! Sama kirglik nagu te olete rääkimisel, mida sotsiaaldemokraadid oleks võinud teha, ma väga soovin, et te oleksite ka siis, kui räägiksite, mida sotsiaaldemokraadid erinevates valitsustes teinud ära on, näiteks lastetoetuste tõus, puuetega laste toetuste tõus, täiendava raha toomine haigekassale, ja seda muidugi koos teiste koalitsioonipartneritega, nii et siis oleks hästi tasakaalustatud. Ma täiesti uskusin ja usun veel siiani, et kui te kõnelesite peaministriks saades, et oluline pole mitte see, kes algatab mingi hea mõte, oluline on see, et teeme hea asja koos ära. Ma tõepoolest usun, et te nii ka mõtlete. Samas, minu usku on hakanud murendama see, et eelnõu, mis puudutab haiguspäevade hüvitamist ja mis täna siin saalis tuleb ka esimesele lugemisele, valitsuse seisukoht oli sellele eitav, sotsiaalkomisjon selle tegi ettepaneku välja hääletada. Ja samas oleks võinud ju selle eelnõu jätta menetlusse ja kui valitsusel on kokkulepe, et näiteks teisest päevast siis hüvitada haiguspäevi, siis teha muudatusettepanekute ajaks ja liikuda jõudsalt selle ühise eesmärgini. Poliitikas võiks olla ju niimoodi, et head asjad tehakse koos ära ja olulised asjad. Ja ma olen aru saanud, et teie jaoks siiski on oluline haiguspäevade hüvitamine ja inimestele selgete sõnumite ütlemine. Et mul on küsimus, miks seni, kuni lepitakse kokku tööandjate ja ametiühingutega, ei ole kasutatud kas või ajutist varianti ja nii nagu kevadel, tuleb kiita valitsust, tehti ära see, et ajutiselt valitsuse reservist või haigekassa vahenditest kompenseeriti alates esimesest päevast haiguspäevad. Aitäh teile!

13:07 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh, Helmen! Ma ei tea, see on täpselt nii, nii kui öeldakse, see on nüüd rahvatarkus, hundist räägid, eks ju, nii hunt tuleb kohale. Ma tahtsin hakata rääkima teile härra Ossinovskist positiivsete uudiste valguses ja vaatasin, et hopsti, tuligi siia saali. Mingit kokkulepet temaga ei olnud. Ma olen nõus, ega sotsiaaldemokraadid on palju häid asju teinud. Te tuletasite meelde seda haigekassa rahad. See oli Jevgeni võitlus ju, Jevgeni võitlus oli see, et see ravikindlustuse osas need, kes on pensionil inimesed, et nende eest hüvitaks riik. Tõsine võitlus oli seal riigi eelarv strateegias. Ja ma ütlen, ta vedas seda, aga tegime koos ära, tegima koos ära. Nii et ega mina kiitusega küll kitsi ei ole.

Nüüd see valitsus, kui me räägime haigekassast, viimane otsus oli üle 500 miljoni neljaks aastaks, 540 miljonit, EKRE, Isamaa, Keskerakond, eks ju, noh, alalaekumised, maksu alalaekumised, et me ei peaks tegelikult plaanilist ravi vähendama. Ei, ma arvan, et ei saa olla nende heade asjade osas kitsid. Lastetoetuste tõus, te ütlete seda alati ja see on teil leivanumber, ega ma ei ütle selle kohta midagi halvasti. Aga ei saa ka öelda seda, et mis siin see kriitika on, et nüüd nagu perekonda, paljulapselised pered, et neid ei tohi enam üldse mainidagi. Mis asi see nüüd on, vastupidi, et neid tuleb ka toetada, kolmanda ja enamalapselise pere toetus, sealt edasi, kui on veel, ütleme seitse pluss last, et see toetus. Need toetused on ka tõusnud viimastel aegadel. Ja ma arvan, et on andnud, mina ei ütle, et see on aidanud kuidagi kaasa, et sünniksid kolmandad, neljandad või viiendad lapsed, aga see on andnud igal juhul paljulapselistele peredele natukene rohkem sotsiaalset kindlustunnet, natukene rohkem sotsiaalset kindlustunnet ja see on oluline.

Nüüd see haigekassa teema. Minul ei ole mingit probleemi ega valehäbi öelda, et tõesti teie olete seda ju ei vedanud, nii nagu teie esimees ees, Indrek Saar, eks ju, väga tõsiselt seda haiguspäevade hüvitamist esimesest kuni kolmanda päevani ja on pannud sinna oma emotsiooni. Ega mina põhimõtteliselt selle vastu ei ole, aga siin tuleb leida tegelikult lahendus, nagu ma ütlesin ka härra Saarele, see on ka majanduslik aspekt, see on ka ettevõtluse aspekt ja see on ka rahaline aspekt. Et jah, teil on õigus, ega neid rahasid saab kahest kohast, kas riigieelarvest ehk kiiresti siis, ma arvan, valitsuse, Vabariigi Valitsuse reservist või haigekassast. Selle nimel me töötame edasi, et seda lahendust leida. Nüüd, kas ta hakkab olema esimesest päevast, nagu teie soovite, me peame vaatama siin ka, mida ametiühingud ütlevad, mida tööandjad ütlevad, nemad jälle näevad natukene teistsugust mudelit, et see peaks olema teisest päevast. Nii et selle nimel tuleb veel tööd jätkata. Aitäh teile!

13:10 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


6. 13:10 Majanduse arengust

13:10 Esimees Henn Põlluaas

Järgmine on küsimus number kuus ja küsijaks Annely Akkermann ja talle vastab majandus- ja taristuminister Taavi Aas. Palun!

13:11 Annely Akkermann

Suur tänu, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Sellel nädalal arutati Riigikogu komisjonides, välismaalaste seaduse ja teiste seaduste muutmise eelnõu 241. Riigikogu infosüsteemi on üles laetud selle eelnõu juurde 14 arvamust, mille sisu võttis eile põhiseaduskomisjoni istungil kokku teie erakonnakaaslane Andrei Korobeinik, kes ütles, et ta ei mäleta oma praktikast mitte ühtegi seaduseelnõud, millele kõik on vastu ja mida ükski huvirühm ei toeta. Seletuskirja kohaselt on eelnõu eesmärk tagada, et Eestis saaksid viibida need välismaalased, kelle siin viibimine on Eesti huvides. Teisisõnu on eelnõu eesmärgiks võidelda illegaalse sisserände ja töötamise vastu. Kõik on ju õige ja põhjendatud. Paraku kõnelevad need Riigikogule saadetud 14 arvamust sellest, et kõnealuse seadusega piiratakse hoopis legaalselt tegutsevate, Eesti majandust vedavate ettevõtete ja sektorite arengut, seades piiranguid töötamisele, tööajale ja töötasule. Minu küsimus on, et te kindlasti olete selle eelnõuga kursis. Teie juhitav ministeerium, mis vastutab Eesti majanduse arengu eest, on selle eelnõu kooskõlastanud. Missuguste argumentidega te selle välismaalaste seaduseelnõu kooskõlastasite?

13:12 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Austatud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu liikmed! Hea küsija! Minu mälu järgi siis seda eelnõu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium andis sinna oma negatiivse seisukoha, seda nii mina kui ka tollane IT-minister Kaimar Karu. Valitsuses on kolm osapoolt. Nende osapoolte arvamused teatud küsimustes võivad olla erinevad, aga me lähtume sellest, mis on valitsust moodustades kokku lepitud. Mina olen kindlasti seda meelt, et Eestis on teatud sektorid, kus on nõudlus võõrtööjõu järgi suurem erinevatel põhjustel. Meil on kindlasti neid sektoreid, mis on tegelikult ka avatud võõrtööle, kes võõrtööjõule võivad Eestisse tulla väga lihtsasti ja neid on kindlasti need sektorid, kus me tahame näha hästi kiiret arengut, teadmismahukad, sektorid. Aga on ka sektoreid, kus vajadus võõrtööjõu järgi on olemas lihtsalt seetõttu, et eestimaalased ei taha väga nendes sektorites tänapäeval tööd teha, nad ei kipu sinna tööle. Paraku see nii on ja see ei ole mitte ainult Eestis, vaid see on nii ka väga paljudes Euroopa riikides. Eks see näitab ka seda, et me oleme oma ühiskonna arengult liikunud edasi ja meie soovid on mõnevõrra kõrgemad kui varasemalt. Selleks et nende sektorite tööjõuvajadust rahuldada, pean mina mõistlikuks ja õigeks, et Eestisse saab võõrtööjõud tulla küll, aga kindlasti pean mina oluliseks seda et see võõrtööjõud, kes Eestisse tuleb, ei hakkaks mõjutama palgataset Eestis tervikuna nendes sektorites. Me kõik teame, et meie naaberriigis, näiteks Soomes on väga tugevad ametiühingud, kes siis, kui Eesti ehitustöölised hakkasid Soome minema, võtsid väga selged sammud selleks, et Eesti tööjõud ei mõjutaks Soome ehitajate palgataset. Paraku Eestis meil nii palju nendes sektorites, kus on just võõrtööjõudu, ei ole tugevaid ametiühinguid, nii et kindlasti on vajalik ka see, et riik rohkem reguleeriks, et ei oleks ebaausat konkurentsi. Aitäh!

13:15 Esimees Henn Põlluaas

Annely Akkermann, täpsustav küsimus, palun!

13:15 Annely Akkermann

Suur tänu, lugupeetud minister, vastuse eest! Mul on hea meel, et nii teie kui ka välismajandusminister mõistate selle eelnõu negatiivset mõju majandusarengule. Aga mina muidugi ei mõista seda, kuidas teie kui juhtiv koalitsioonipartner jäite negatiivseks ja ometi on see eelnõu meil menetluses. Ma toon siinkohal välja mõne nendest 14 arvamuses osutatud negatiivsest probleemist. Tegemist oli ebamõistlike piirangutega, mis mõjuvad negatiivselt Eesti mainele, vähendavad Eesti jaoks atraktiivsust välistalentide jaoks nii elu- kui ka töökohariigina. Samuti seatakse piiranguid tööajale, seatakse piiranguid ettevõtetele, kas nad tohivad koondada ja töökohti uuesti luua. Ja lisaks viisaprobleemid ja palgakriteeriumid. Eesti on väike ja avatud majandusega riik. Ma saan aru, et mina, teie ja Eesti suuremad ettevõtjad oleme ühel meelel, et see eelnõu kahjustab Eesti majanduse arengut.

Minu küsimus on see: kas te oleksite nõus veenma oma koalitsioonipartnereid valitsuses seda eelnõu, mis on halb ega täida oma eesmärke, ei võitle illegaalse töötamisega, vaid täiesti ausalt tegutsevaid ettevõtteid asjatult piirab, kas te oleksite nõus veenma oma koalitsioonipartnereid, et see eelnõu kutsutaks Riigikogust tagasi? Suur tänu!

13:17 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh, hea küsija! No siin täna juba tekkis kerge diskussioon selle üle, kas ühe erakonna liikmed peavad mõtlema nii, nagu mõtleb erakonna esimees. Ja ma arvan, et mul on hea meel kuuluda Keskerakonda, kelle esimees ütleb, et erakonnas võivad inimesed mõelda ka teistmoodi kui tema. Ma saan aru, et Sotsiaaldemokraatlikus Erakonnas oleks mul natukene raskem, seal, nii nagu esimese küsimuse küsis, nii kõik peavad küsima sedasama küsimust. Minu jaoks oleks see keeruline.

Veenda koalitsioonipartnerit ... Jah, no ütleme siis nii, et Kaimar Karu oli sellesama erakonna esindaja ja ometi me leidsime ühise keele. Kindlasti ei ... Ma arvan, et igal erakonnal on õigus erakonna seisukohtadele. Ja ma kindlasti, nagu ma ka esimesele küsimusele vastates ütlesin, mõistan täiesti selgelt teatud teatud seisukohti, sellepärast et veel kord: kui meil oleksid Eestis kõikides sektorites tugevad ametiühingud, kes seisaksid oma sektori töötajate eest, siis meil oleks mõnevõrra teine olukord. Paraku Eestis see ei ole nii. Ja paraku tähendab see seda, et mõnedes sektorites võib võõrtööjõud hakata mõjutama ka seda, millist tasu makstakse kohalikule tööjõule. Ja see ei ole minu meelest ka õige. Selles suhtes ma EKRE seisukohti täiesti mõistan.

Ma arvan, et me oleme EKRE-ga täiesti ühte meelt ka selles, et meil on sektoreid, kus võõrtöö jõutulek Eestisse on mõistlik, see arendab seda sektorit edasi. Näitena siin kas või IT. Meil ei ole siin siin erinevaid erinevaid seisukoht. Kindlasti on meil sektoreid, kus me ei ole ühte meelt. Ega siis ju poliitika on kompromisside kunst. Me ei saagi eeldada, et üks erakond teeb teisele erakonnale selgeks, et sinu mõtted on lõpuni valed, sa pead loobuma. Tuleb leida see kuldne kesktee. Ja kahtlemata ka selle seaduse arutelu Riigikogus j komisjonides on ju ka protsess selles suunas, et leida see mõistlik kesktee. Aitäh!

13:20 Esimees Henn Põlluaas

Aivar Sõerd, palun!

13:20 Aivar Sõerd

Aitäh! Austatud minister! Ma küsin majandusarengu ja teie valitsemisala teemade kohta natukene laiemalt. Ehitusettevõtjad on tähele pannud, tähelepanu pööranud sellele, et erasektori ehitusmahud kriisiolukorras vähenevad ja riik võiks tulla riigieelarveliste investeeringutega asemele. Aga kui me vaatame valitsuse eelarvekavasid, siis järgmisel aastal jäävad riigieelarve investeeringud enam-vähem selle aasta tasemele. Mõningad kasvu võib tulla eurotoetuste arvel. Aga kui me vaatame näiteks maantee-ehitust, millest me oleme teiega siin varem ka rääkinud, et praegu ikkagi põhiliselt, järgmine aasta põhiliselt lõpetatakse olemasolevaid suuri objekte, neid uusi projekte maanteedel on silmatorkavalt vähe. Te olete öelnud, et pole projekte. Teerulle ei saa välja saata, kui pole ettevalmistusi tehtud, aga ma küsingi, et miks siis viimase nelja aasta jooksul nii tagasihoidlikult on uute maanteede projektide peale raha eraldatud, 5 miljonit aastas uutele neljarealistele teedele. Aga paneme kõrvale, kui palju, kui mitu kümmet miljonit iga aasta läheb Rail Balticu projekteerimiseks, et siin on nagu ebakõla. Ma küsingi, et kas selline asi lähtub sellest loogikast, et kui lähiaastatel läheb jõuliselt edasi Rail Balticu ehitus, arvestades seda, et ka ehitusettevõtete võimsused on piiratud, siis järgmistel aastatel maantee-ehituses tõmmatakse pidurit. Kas see ongi siis sellest loogikast, et lähme jõuliselt Rail Balticu ehitusega edasi, et ressurss on piiratud ja jätame siis järgmistel aastatel uute maanteede ehituse tagasihoidlikumale tempole?

13:22 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh, hea küsija! Vastupidi. Sel aastal ja järgmisel aastal, järgmise aasta eelarve on küll veel menetluses, aga vähemalt ettepanekuna eraldataks taas kord 5 miljonit eurot teede, just nimelt neljarealiste teede projekteerimiseks. See on teine aasta. Varasemalt seda raha ei ole olnud ja ei ole olnud seda väga pikka aega. Praktiliselt terve selle aja, kui on räägitud nendest neljarealisest maanteedest, see on olnud küll kõikide, peaaegu kõikide erakondade lipukiri: ehitame valmis neljarealise Tallinn-Pärnu, Tallinn-Tartu, Tallinn-Narva. Kõik seda toetavad, aga mingil põhjusel eelarves spetsiaalselt raha nende teede projekteerimiseks ei olnud. Teist aastat nüüd on see olemas ja see näitab seda, et tegelikult me oleme väga selgelt seda meelt, et teed tuleb lõpuks valmis ehitada. Aga ka õigesti ütlesite. Tõesti on nii, et teerull ei saa välja sõita, kui projekti ei ole, pole võimalik. Teeme need projektid valmis.

 Muidugi me peame arvestama veel ühte asja, et võite küsida, et miks ainult 5 miljonit, miks me rohkem ei võiks panna projekteerimisse. Aga siin tõesti tuleb nii, nagu te ka märkisite, projekteerimisvõimekus. Sest tegelikult meil on ju nii, et lisaks nendele neljarealistele on riigieelarves ette nähtud teehoiukavas, kui ma nüüd õigesti mäletan, siis 10 miljonit muudeks projekteerimisteks. Kokku minu mälu järgi 15 miljonit eurot projekteerimistöödeks maanteedel, see on päris suur maht. Lisaks sellele oleme me COVID-i ajal eraldanud täiendavaid vahendeid kohalikele omavalitsustele, kus ka on teid, mida tuleb projekteerida. Tõsi, seal on ka teid, kuhu on raha eraldatud, kus projekt niivõrd oluline ei ole, näiteks kruusateede katmine kõvakattega, et seal tõenäoliselt see projekt ei pea olema nii põhjalik. Aga on ka seal vaja täiendavat projekteerimisressurssi ja võin teile kinnitada, et oma eelmises ametis ma puutusin sellega kokku, et suurte projektide puhul neid projekteerimisorganisatsioone, kes saaksid sellega hakkama, või ettevõtteid, kes saaksid hakkama, neid tegelikult Eestis väga palju ei ole. Nii et selle turu mahuga tuleb ka arvestada, aga mis ma tahan kinnitada, et kindlasti ei lähtu see valitsus sellest, et teeme valmis ainult Rail Balticu. Vastupidi, me tahame valmis teha ka need neljarealised teed. Meil on selleks projekteerimisraha ja meil on selleks ka käivitatud pilootprojekt, et kaasata erasektorit nende teede ehitusse rohkem, et seda protsessi oleks võimalik kiirendada.

13:25 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


7. 13:25 Turismimajanduse toetamine

13:25 Esimees Henn Põlluaas

Ja jõuame järgmise juurde, mille esitab Ivari Padar ja vastajaks on peaminister Jüri Ratas. Palun!

13:25 Ivari Padar

Aitäh! Härra peaminister! Kõigepealt üks väike ääremärkus teemal haiguspäevad ja olukorrad, mis olid kusagil 12 aastat tagasi, 2008. Ütlen lihtsalt seda, et need olukorrad on võrreldamatud. Ma isiklikult tunnen seda inimest, kes oli 2008 rahandusminister, ja ma tunnen ka tänast peaministrilt, kes tollal oli minu arvates Riigikogu asespiiker ja kes kuulis neid teemasid, mis meil siin üleval olid tollal, ehk siis kolm negatiivset eelarvet. See selleks.

Aga nüüd, kui rääkida turismiteemast, siis meil oli siin kaks nädalat tagasi arupärimine peaministrile, kus me neid teemasid arutasime. Üles jäid kaks teemat, mille puhul ma sain väga selgelt aru, et võtab mingi aja, aga tuleb otsus. Üks nendest oli kindlasti palgatoetuse teema, mille puhul turismifirmad on olnud õige ühel positsioonil, et mõistlik on kevadeni hoida üleval vähemalt 50% personali, ja selle asja hind on hinnanguliselt 45 miljonit. Esiteks. Teiseks oli meil teemaks üleval see, kas muutuvad soodsamaks ettevõtja jaoks KredExi tingimused. Ehk siis analoogilise toetusmeetmed näiteks Balti riikides on erinevad ja Eesti ettevõtjate kahjuks. Millised on tänasel juhul edasiminekud? Ja kunas tulevad valitsuse vastavad otsused, kas nende teemadega minnakse edasi? Tulevad otsused või mitte?

13:27 Peaminister Jüri Ratas

Jaa, suur tänu! Ma mäletan hästi. 2008, rahandusminister oli Navi küla mees. Hea Ivari, sina olid siis ju. Ja tegid seda tööd suure pühendumisega. Selles mõttes ma olen täiesti päri, et seda kriisi, mis oli 12 aastat tagasi, võrrelda tänase olukorraga on üsna keeruline. Ma arvan, et me ei pea ka ette panema seda, kumb on siis raskem või keerulisem kriis. Täna me oleme mitmes kriisis korraga –majanduskriisis, tervishoiukriisis ja kindlasti ka sellises ettearvamatuse kriisis. Kust sa võtad neid häid prognoose, kui ühed ütlevad üht, teised teist? Aga me usaldame, Rahandusministeeriumi prognoose.

Ma mäletan, hea Ivari, väga hästi seda arupärimist. See oli võimas hetk siin Riigikogus, kus ma sellele arupärimisele vastasin, ja see oli oluline arupärimine. Turismisektor. Minu meelest läks vähem – ma loodan, et ma nüüd ei eksi – kui ööpäev ja tegelikult valitsus otsustas viis miljonit lisada turismisektorile. Viis miljonit lisada. See on kabineti otsus, kabinetinõupidamise otsus. Nüüd on siis väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri kohustus tuua see toetusmeede valitsusse. Me peame oluliseks, et see võiks olla läbi EAS-i. Ja minu meelest need sektorid, mis täna on saanud väga tugevasti pihta – restoranid, hotellid, turism laiemalt, kindlasti ka siseturism või mõni ütleb selle kohta maaturism –, kindlasti siin tuleb toetust anda. Kas viis miljonit seda leevendab? Leevendab küll, aga loomulikult see ei lahenda. See sektor ju selline kindlasti ei ole enam, kui ta oli enne kriisi, arvestades tööhõivet, arvestades tegevust. See vastab täielikult kahjuks tõele.

Nüüd palgatoetuse meede. Ei, palgatoetuse meetme osas hetkel on see positsioon sama: kuna me ei tea, kui pikalt tegelikult see kriis kestab, et viia nüüd kõik reservid nulli, siis ma arvan, et see õige ei ole. Me teame seda, et palgatoetuse meede on väga kallis meede, ta on tõesti efektiivne meede, aga ta on väga-väga lühiajaline. Seda me rakendasime kevadel. KredExi tingimused – ma loodan, et me saame siin järgmise küsimuse raames sellest rääkida, kui ma palun, et äkki sa natukene täpsustada, mida sa selle all silmas pead. Aga selle KredExi osas saaks siis edasi selle arutelu ka minna. Aitäh!

13:30 Esimees Henn Põlluaas

Ivari Padar, täpsustav küsimus, palun!

13:30 Ivari Padar

KredExi meetmete puhul on selles suhtes asi lihtne, et on Eestis turismifirmad, kellel on paralleelsed struktuurid olemas nii Lätis kui Leedus ja ilmselgelt need, kas või need intressitingimused, mille puhul KredExi-laadseid, meetmeid saadakse kätte kas või Leedus, et need on kordades soodsamad kui nad Eestis on ja ilmselgelt see on see koht, mida tuleb üle vaadata. See, mis puudutab palgameetmete rakendamist, siis ilmselgelt jah, see on efektiivne meede ja kallis meede. Samas on selge, et selle meetme rakendamisega, kus me oleme siin oktoobri keskpaigas. Pikalt otsustamine, see tähendab seda, et see valdkond jääb ilma nendest sellest väärtuslikust tööjõust, keda soovitakse siis kindlasti selles sektoris säilitada. Need valikud vajavad kiireid otsuseid. Et milline on teie isiklik positsioon ja kes on valitsuskoalitsioonis tänasel juhul vastu sellele, et need kiireid otsuseid teha, et näiteks ma siin loen mingi septembrikuu Eesti Ekspressis, kus Isamaaliidu juht Helir-Valdor Seeder on väga selgelt ütelnud, et turismisektor ellu ei ärka. Kas tänases valitsuskoalitsioonis on neid osapooli, kes on väga radikaalsetel positsioonidel ja kes töötavad selle vastu, et mingeid mõistlikke lahendusi leida?

13:32 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh teile! No kõigepealt ei, ma ei näe ühtegi osapoolt, kes on vastu teha kiireid otsuseid selles kriisis. See koalitsioon näitas seda tugevust terve koroonaviiruse esimese laine, et tehti kiireid selgeid, konkreetseid otsuseid ja on näidanud ka täna. Tõsi on see, et kogu see, ütleme, käitumismuster on muutunud aga mitte muutunud ainult Eestis, muutunud üleeuroopaliselt selliseid võimsaid sulgemisi ikka tehakse nii äärmuslikel juhtudel. Ma mõtlen näitajate poolest. Jah, tõsi on see, et on minu meelest valitud selline pigem see lähenemine, et hoida elu lahti, nagu ma vastasin ka eelmine kord. Tänase valitsuse prioriteet on: plaaniline ravi ja haridust saab hoida avatuna. See on oluline, see on oluline. Nüüd, turismiturismisektor. Te ütlete, et hoida seda kogemust, hoida seda initsiatiivi üleval, ma pean seda oluliseks. Näiteks see IATA, kui ma ei eksi, need sertifikaadid, kellel on need sertifikaadid turismisektoris, see on ju olnud seal sees selle 5,8 miljoni sees, mida me tegime siin eelmine kuu. Nüüd on uus viis miljonit. Turismisektor põhimõtteliselt, see on nii lai, eks ju. Ta on nii lai sektor, et tervet turismisektorit säilitada sellisena, nagu oli kriisi eel, me ei suuda seda, see on arusaadav. See on arusaadav. Aga ma olen sellega nõus, mis te ütlete, mulle tundub, et see teie mõtte tuum on selles, et me ei saa seda sektori teatud osa täiesti ära kaotada. Siis kui kriis lõpeb, siis kui tuleb taastumine, siis olla tegelikult just kiire ja aidata kaasa stimuleerimisele, majanduse stimuleerimisel, aidata kaasa selle sektori taastumisele. Ja täna on need, kes tegutsevad turismisektoris Eestist välja pakutava teenusega, põhimõtteliselt me teame, et seda teenust ju põhimõtteliselt ei ole. Inimesed reisivad väga vähe, reisimine on põhimõtteliselt võimatu või väga-väga suurte piirangutega, et see lihtsalt ei ole mõttekas ja see on olnud need meetmed, mida me oleme tõesti pakkunud välja. Nüüd kui KredExist natuke laiemalt rääkida, siis ma arvan, et KredEx peab minema natukene aktiivsemalt ka Eesti siseturule, pakkuma oma teenust, pakkuma oma abi just majanduse elavdamiseks, majanduse ülevalhoidmiseks. Me teame seda, et tegelikult turutõrge, olgem ausad, et kui minna Tartust-Tallinnast natuke kaugemale, et see on problemaatiline. Ma arvan, et ju KredExi uus juhtkond peab seda vaatama. Mina küll kutsun üles, et KredExi sellist rohkem proaktiivsemat teenuse pakkumist Eestis laiemalt ja avaramalt igal juhul ta tasuks täna rakendada. Igal juhul. Aitäh teile!

13:35 Esimees Henn Põlluaas

Annely Akkermann, palun!

13:35 Annely Akkermann

Suur tänu, lugupeetud juhataja! Lugupeetud peaminister! 19. oktoobril küsisin infotunnis minister Raul Siemilt turismi toetusmeetmete kohta ja ta vastas, et valitsus ei ole veel jõudnud turismi toetusmeetmetega tegeleda. Jutt käis toona sellest 5,8 miljonist, mis oli EAS-i jääk. Vahepeal on, nagu te ütlesite, kabineti otsusega 5 miljonit täiendavalt ja ka läbi EAS-i. Kas on teada, millal siis lugupeetud minister Raul Siem ja EAS nagu jõuavad tegeleda ja need meetmed välja töötada?

Aga teine küsimus on veel. Nagu te teate, et töötus kasvab ja täna on töötuid juba üle 51 000. Töötukassa nõukogu on teinud valitsusele ettepaneku töötukassa vahendite jäägi suunamisest turismisektorile, et säilitada vajalik hulk töökohti ja vähendada koondatute hulka. Ja kui te siin enne ütlesite, et tervet turismisektorit ei jõua valitsus üleval pidada, kõik saavad sellest aru, turismis töötab praegu 30 000 inimest, aga selleks, et see sektor saaks üle elada ja uuesti tööle hakata kiiresti, on vaja säilitada ikkagi 15 000 töökohta. Kui nüüd pooled, 15 000 liituvad töötute armeega, siis töötukassa tööturumeetmega peaks riik selle 15 000 hoidma palgal, et kui see viirus taandub, et siis saaks jälle alustada turismitööstus. Ja miks seda töötukassa meedet siiski ei taheta avada? Töötukassas peaks olema jäägis 30 miljonit, 20 miljonit võiks sellest suunata turismi. Aastaaruanded on esitatud, on teada, kes EMTAK-i järgi turismiga tegelevad. Aitäh!

13:37 Peaminister Jüri Ratas

Suur tänu teile kõigepealt. Kui te küsite, millal peab tulema minister Siem nende ettepanekutega, mis oli selle 5 miljoni osas, siis see otsus oli 10. november, ja otsus oli see, et kahe nädala jooksul. Nii et 10 pluss 2 nädalat on seal, ütleme siis, 24. novembri paiku. Ma loodan, et ta tuleb siis oma ettepanekutega, ma loodan, järgmise nädala kabinetinõupidamisele, et kuidas seda tõesti selles, nagu ma ütlesin, eeskätt hotellinduses, restoranid, aga katurism laiemalt, siseturism, jaotust teha. Minu meelest, veel kord, ma ütlen ka teile, et ega see, et me ei saa päris seda öelda, et kogu turism hetkel seisab. See turism, mis teeb Eestist välja, pakub erinevaid teenuseid või tooteid, ma olen siin nõus, kahjuks see on nii. Aga see ei sõltu ka ainult Eestist. Me oleme püüdnud hoida ühendusi nii paljude Euroopa riikidega, lennuühendusi avatuna, mis meil võimalik. Ja see on olnud minu meelest positiivne. Nüüd siseturismi osas me oleme ju öelnud mitmeid kordi, teinud ka üleskutseid suve alguses: hea inimene, hea Eestimaa inimene, puhka see suvi Eestis. Nüüd oli üleskutse: puhka see koolivaheaeg Eestis. See kindlasti on aidanud kaasa siseturismile. Mul on olnud päris palju ka infot selle kohta, et kui me võtame, jah, tõsi, me peame nüüd minema Tallinnast väljaspoole kahjuks ja sellepärast ma ütlen kahjuks, et ega Tallinna turismisektor on ääretult keerulises olukorras, ääretult keerulises olukorras hotellid, restoranid, kohvikud, söögikohad, vanalinn väga keerulises olukorras. Aga me tegelikult näeme seda, et Tallinnast väljaspool on ikkagi päris palju seda, kus inimesed kasutavad nädalavahetusel võimalusi puhata spaades, puhata Eesti maakohtades. Ja nad teevad seda üsna tublisti, nii palju loomulikult kui on võimalik, palju ühelt poolt koroonaviirus lubab, teiselt poolt palju ka rahakott kannatab. Aga seda tehakse, seda täna tehakse ja ma tõesti ütlen suur tänu, ühelt poolt, et inimesed seda teevad, aga teiselt poolt, olles kohtunud ka nii hotellide ja restoranide liiduga turismiliiduga, ma näen seda, tegelikult see usk mõlemal sektoril taastumisele on olemas, see tugev usk taastumisele on olemas. Ja minu meelest see on tähtis.

Nüüd kui rääkida töötukassast, siis ma seda vastasin ka eelmine kord, et me peame arvestama sellega, et see meede, vot siin ma olen nõus, Ivari Padar teab, mis ta räägib, endine rahandusminister, ta teab, mis ta räägib, ütleb, et see oli efektiivne meede, ta oli, aga ta ka selles mõttes põles kiiresti, teda kasutati kiiresti. Ja me ei saa kõiki, kõiki ressursse ei saa nüüd ka täiesti nulli tõmmata. Me ei tea, kui kaua see pandeemia kestab, millal tuleb vaktsiin. Me peame hoidma teatud tagavara ikkagi ka alles. Aitäh teile!

13:40 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


8. 13:40 Valitsuse plaanid

13:40 Esimees Henn Põlluaas

Küsimus nr 8, selle esitab Andres Sutt ja vastab rahvastikuminister Riina Solman. Palun!

13:40 Andres Sutt

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Täna hakkame siin Riigikogu saalis arutama 2021. aasta eelarvet teisel lugemisel. Tutvustasite oma eelarvet rahanduskomisjonis 13. oktoobril, kus muu hulgas oli ka programm "Kestlik Eesti ja tõhusad rahvastikutoimingud". Selle all omakorda oli juttu pereväärtuste kampaania korraldamisest. Rahanduskomisjonis te detaile välja ei toonud, et mis on selle eelarverea maksumus. Sotsiaalkomisjonis tuli välja, et see hind on pool miljonit eurot. Ja täna siin kinnitasite te, et see kampaania ei ole kuidagi seotud kavandatava referendumiga. Möödunud aasta, mida te ka siin ütlesite, oli eelarves sellel real null eurot. Ja minu küsimus teile ongi, et miks eelmisel aastal seda programmi ei olnud. Avage palun ka siis selle teavituskampaania sisu. Mida te täpselt plaanite teha?

13:42 Rahvastikuminister Riina Solman

Austatud Riigikogu esimees! Austatud küsija, suur tänu taas kord küsimuse eest! Seda sai ka enne põgusalt selgitatud, mis puudutab programmi "Kestlik Eesti ja tõhusad rahvastikutoimingud". Nüüd, selle aasta eelarves seda programmi tõepoolest veel ei olnudki olemas.

Nagu me hästi teame, viimane rahvastikuminister Urve Palo, majanduskriisist tulenevalt tema töökoht n-ö likvideeriti. Enne seda oli ka reformierakondlasest rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo, kes tegi ka väga head tööd. Esimene tööaasta, esimene poolaasta kulus tegelikult rahvastikuministril siis valdkondade tagasikutsumisele, mis olid pärast Urve Palot laiali jaotatud nelja erineva ministeeriumi vahel, ja loomulikult ka ametkonna värbamiseks, keda rahvastikuvaldkonnal ei olnud. 29. aprillil, kui valitsus ametisse nimetati, olin mina üksinda, kes siirdus siis Siseministeeriumisse rahvastikuvaldkonda rajama. Mul oli kaasas kaks nõunikku ja hiljem me saime hakata personali värbama. Saime Sotsiaalministeeriumist siis perepoliitika osakonna rajamiseks teatava osa nende perepoliitika töötajate näol. Edasi me siis arendasime seda valdkonda. Nii et perepoliitika programm on täna meil kestliku Eesti ja tõhusate rahvastikutoimingute all eelarveaastal 2021.

Ja nüüd, kui me läheme siis rahanduskomisjonis tutvustatud idee juurde või kogu selle valdkonna juurde, siis seal oli ära toodud suur hulk teisi sündimuspoliitikat ja perepoliitikat toetavaid meetmeid, mitte ainult demograafiaalase teadlikkuse tõstmise kampaaniast ei olnud jutt.

Kindlasti ei maksa otsida seoseid siin selle kampaania ja tulevase referendumi vahel. Neid seal ei ole. Me räägime valdavalt ja igapäevaselt juba demograafiakriisist Eestis, rahvastikukriisist. Nagu ma enne ka ütlesin, sündimusikka on jõudnud põlvkonnad, keda on vähem. Inimesed ei tea teatavasti oma õigustest, on tehtud mitu uuringut, noorte- ja pereuuring, mis näitab, et tegelikult laste teadlikkus, mis puudutab olukorda, meie kestlikkust, mida me oleme lubanud läbi põhiseaduse ju tagada – rahva keele ja kultuuri kestlikkust oleme lubanud tagada –, siis inimesed ei mõtle selle peale. Aga me kestlikult kahaneme, see on ju fakt. Igal juhul selle temaatika ja selle valdkonna adresseerimine on õige. Aga millised on täpselt kampaania elemendid? Kuna ma küsisin selles sündimuse meetmestikku puudutavas n-ö eelarvetaotluses oluliselt enam ressursse, et toetada perepoliitikat, toetada erinevaid meetmeid, ja sain oluliselt vähem ressursse, siis ei ole me tõepoolest selle kampaania planeerimiseni täpselt veel jõudnud. See eeldab tegelikult sisulisi läbirääkimisi ja arutelu.

13:45 Esimees Henn Põlluaas

Andres Sutt, täpsustav küsimus, palun!

13:45 Andres Sutt

Aitäh! Ma saan aru, et aeg sai enne otsa, kui te jõudsite selle kampaania sisu avada, kuigi lõpus te vist mainisite, et te tegelikult veel päris täpselt ei tea, mis selle kampaania sisu on. Kui ma sain valesti aru, siis palun täpsustage, mis selle kampaania sisu on, ja täpsustage palun ka seda, millal see kampaania on kavandatud algama.

13:45 Rahvastikuminister Riina Solman

Suur tänu täpsustava küsimuse eest! Kampaania aeg ei ole paigas, meil ei ole paigas tegelikult tänu sellele, et meie rahataotlused rahuldati väiksemas mahus, ka kõik teised perepoliitika meetmed. Need käivad kõik käsikäes ja need ei ole referendumiga seotud. Näiteks me plaanime perelepitussüsteemi rajada. Me plaanime perenõustamisteenust laiendada üle Eesti. Me toetame perepesade ehk pere tugikeskuste rajamist üle-eestiliselt, et see kvaliteet ei oleks kättesaadav ainult Tallinnas ja Tartus, vaid kvaliteetselt üle Eesti piirkondades. Ja kui see kampaania, mis puudutab demograafiaalase teadlikkuse tõstmist, saab ükskord sinnamaale, siis kindlasti ma need detailid avalikustan, aga see kõik käib koostöös sotsiaalkomisjoni liikmetega, rahvastikukriisi probleemkomisjoni liikmetega ja kindlasti Sotsiaalministeeriumiga, kellega me ühiseid plaane peame.

13:46 Esimees Henn Põlluaas

Helmen Kütt, palun!

13:46 Helmen Kütt

Suur tänu, lugupeetud eesistuja! Austatud minister! Mulle on väga sümpaatne, kui te räägite rahvastikukriisist, sellest murest. Ja minu küsimus ei ole kindlasti mitte vastandav lasterikkaid peresid, aga peresid, kus näiteks kasvab üks või kaks last, nendest peredest me kuuleme teie suu läbi väga vähe räägitavat. Ja veel kord, et see ei ole, lasterikkus on tõeline rikkus, see ei ole mingi vastandamine. Aga kuna küsimus oli ka, et valitsuse plaanidest, siis kas teil on öelda või tuua näiteid, mida te olete plaaninud või viinud ka valitsusse, mis puudutab näiteks üksikvanemate toetamist, kes kasvatavad lapsi, ühte või kahte last, mis puudutab näiteks perede toetamist, kus jälle kasvab üks või kaks last. Ja kahtlemata, sotsiaalkomisjonis te rääkisite mõttest lasterikka pere toetuse tõusuks, selles eelarves me seda ei leia. Aga see ongi, eelarve kokkupanek ei ole lihtne ja teatud ootused, mida lähevad ministrid sinna saama, ei pruugi täituda. Aga lihtsalt need sõnumid, mis võiksid täna siis kõlada nendele peredele. Kui teil on neid mõtteid, plaane ja tegevusi, oleks väga kena, kui te neid täna ütleksite, sest uskuge, väga mitmed lapsevanemad tunnevad ennast sellepärast halvasti, et nad ei leia ennast nendest sõnumitest. Ei saa sündida kolmandat last, kui ei ole esimest last. Kõikidel peredel ei ole seda õnne, et elatakse koos paarina, vaid on ka üksikvanemad, kes kasvatavad mitmeid lapsi. Ja järsku on teil mingi sõnum ka nendele peredele. Ärge teenustest rääkige, Perepesad ja need on suurepärased ja neid on kõigil vaja, ka lasterikastel või ühe-kahe lapsega vanematel, kui on muresid, sinna saab pöörduda ja nõu ja abi küsida, aga tooge midagi konkreetset, mis puudutaks nende perede ootusi. Kas on toetuse tõusu plaani või millised on need tegevused? Aitäh!

13:48 Rahvastikuminister Riina Solman

Aitäh suurepärase küsimuse eest! Meil on teiega, Helmen Kütt, tegelikult väga sarnane mure. Kindlasti, kui me oleme oma peremeetmete paketi välja pakkunud, siis vastab tõele, et me oleme adresseerinud seal lasterikkaid peresid. Ühe-kahe lapsega perede toetuse tõus oli meil kavandatud järgmisse aastasse ja sellega tegelemine, nii et me kindlasti ei ole jätnud ühe-kahe lapsega peresid tähelepanu alt välja. Meie perepoliitika on universaalne ja puudutab kõiki perekondi. Ja kui me räägime üksikvanemlusest, siis kes veel kui mitte mina ei peaks teadma üksikvanematega seotud raskusi, kes ma olen üksikvanemana kasvatanud oma vanemat poega ja oman täit ülevaadet ja pilti, mida see tegelikult tähendab nii füüsiliselt, majanduslikult kui ka hingeliselt. Selles mõttes olen ka nüüd selle saadud eelarveeraldise puhul välja arvutanud näiteks sellise asja, mis puudutab elatisabi. Elatisabi näiteks nendelt vanematelt mõistab riik ise välja, kes siis oma vanemakohustust ei täida ja oma lapsele elatist ei maksa. Kui tõsta elatisabi 100 euro asemel 10 euro võrra suuremaks ehk 110 eurot läheb see kogukuluna maksma ligikaudu 800 000 aastas, pluss siis veel SKAIS-i arenduseks mõeldud programmeerimiskulud. Mis tähendab, et kahjuks sellesse eelarveaastasse see ei pruugi meil taas ära mahtuda. Aga kinnitan teile, et kindlasti ei mõtle rahvastikuminister ainult lasterikastele peredele, aga tunnistagem endale ka siin saalis ja väljaspool seda, kes meid siis jälgivad läbi teleekraani või läbi interneti, et lasterikas pere, kui seal on neli või enam last, vajab oluliselt enam ressursse, ta vajab oluliselt enam majanduslikku ressurssi, ta vajab kindlasti suuremat abi ringiliikumisel, logistika korraldamisel. Eluruum ei ole enam samaväärne, mis on väiksema pere puhul. Ja kõike seda peab siis lasterikka pere vanem või vanemad tagama oma ressurssidest. Meile on nad tulevased maksumaksjad ja Eesti tuleviku edasiviijad ehk nad tagavad meile jätkusuutlikku Eestit. Aga tõsi on see, et ilma esimese ja teise lapseta ei ole kolmandat ja neljandat last. Ja nende perede toetuse tõusu me kindlasti planeerime ka lähitulevikus.

13:51 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


9. 13:51 Rahvahääletuse kampaania

13:51 Esimees Henn Põlluaas

Küsimus number üheksa. Esitab Jevgeni Ossinovski ja vastab peaminister Jüri Ratas. Palun!

13:51 Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Austatud peaminister! Ma jätkan ühest teie varasemast vastusest, mis, ma arvan, väärib laiendamist. Seonduvalt rahvahääletusega on esile kerkinud küsimus erinevate ühiskondlikult aktiivsete osapoolte osalemisest selles kampaanias. Mõned MTÜ-d on juba ka oma seisukoha väljendanud, peavad plaani, kuidas selles osas osaleda ja kahtlematult, kui organisatsioonid soovivad ühiskondlikus arutelus kaasa lüüa, on see positiivne. Aga juba õiguskantsler aastal 2017 juhtis tähelepanu sellele, et tuleks mõelda selliste poliitilise initsiatiiviga esinevate MTÜ-de rahastamise läbipaistvusele. Ja nüüd selle referendumi kampaania käigus on see teema uuesti uue teravusega tõstatunud. Nüüd kui rahvahääletuse eelnõu parlamendi menetlusse annate, siis ma arvan, et oleks õige arutleda ka selle üle, et millisel viisil peaksid need organisatsioonid, kes valimisagitatsiooni teostama hakkavad, millisel viisil nad peaksid avalikustama oma rahastajad.

Vastuses kolleeg Kallase küsimusele ütlesite, et te nõustute sellega, et see oleks vajalik. Sellest tulenevalt on küsimus, et kas see on lihtsalt selline moraalne toetus parlamendisaadikute võimalikele initsiatiividele selles kontekstis, või on Vabariigi Valitsuse tasandil ka sisuliselt arutatud seda, millisel viisil seda korda, seda regulatsiooni luua, ja kas võiks oodata valitsuselt vastavalt initsiatiivi koos selle riigi või rahvahääletuse eelnõuga. Ja kui ei, siis kas teil on tunne, et koalitsioon võiks toetada sellise regulatsioonimuudatuse vastuvõtmist või see on pigem teie isiklik toetus? Aitäh!

13:53 Peaminister Jüri Ratas

Austatud Riigikogu liige härra Jevgeni Ossinovski! Ma väga tänan selle küsimuse eest. Jah, te olete väga tähelepanelikult jälginud seda infotundi ja ma ütlesin tõesti proua Kaja Kallasele, et ma arvan, et kui seda rahvahääletust teha, siis tõesti rahastajad peaksid olema selged, peaksid olema selged need allikad, finantsid, kust need tulevad, ja seda tuleks ka kontrollida. Nüüd kui te küsite seda, kas seda on valitsusliikmete vahel arutatud, on küll. On küll. Ma olen mitme ministriga seda arutanud ja öelnud, et minu meelest see on tõesti tähtis, et tegelikult me leiaksime selle võimaluse, et ka selle rahvahääletuse osas oleks finantseerimine läbipaistev. Nüüd kui on küsimus selles, et kuidas seda teha, siis siin mina lähtuksin sellest, et seadusandlik võim, täidesaatev võim, neid ei saa segamini ajada. Neid ei saa segamini ajada. Ja ma arvan, et kui Riigikogu otsuse eelnõu tuleb menetlusse, siis on päris paslik ikkagi väga tõsiselt mõelda, kuidas, kas seda täiendada või mingit muud regulatsiooni, sest tegelikult see probleemi- või tuumikkoht on seal rahvahääletuse juures, et mis on siis see kontrollmehhanism või kontrollorgan ja kuidas seda tehakse. Samuti missugune on siis see aruandlus. Vaat ma ei sega nüüd, härra Kaljulaid, te seal ... keskustelu oli, muidu te ei kuulegi, mis ma vastan, mis ma siin ees nii sama lõõritan. Et tähendab, et kuidas see kontroll saab olema ja minu meelest see on tõesti oluline, ääretult tähtis, et ma igal juhul toetan seda, et see rahastamine oleks läbipaistev ja kontrollitav. Kas seda teha selle otsuse eelnõuga, kas seda teha mingi muu regulatsiooniga mingi muu seadusega, see on Riigikogu kätes. Aga nüüd on küsimus, kas on minu seisukoht. Jah, punkt üks on minu seisukoht. Kas valitsus siin on ühise seisukoha või ühise positsiooni kujundanud, nagu teile meeldib öelda? Ei, seda ühispositsiooni me hetkel kujundanud ei ole, aga ma ei ole kuulnud ka, et keegi selle vastu oleks. Vastupidi, et need vestlused, mis on olnud minul valitsuse liikmetega, on olnud pigem toetavad, on pigem olnud toetavad. Nii et ma arvan küll, et tasuks ka täna selles olukorras ja situatsioonis väga tõsiselt selle peale mõelda, et kui see rahvahääletuse otsus tuleb, teine lugemine on tehtud, Riigikogu kui on selle otsustanud, et eelnevalt mõtiskletakse ja tehakse otsused just selles, et see oleks läbipaistev ja ka see kontrollmehhanism oleks loodud. Mis ta muud on. Selge on see, et te ütlete ka, et palju on neid MTÜ-sid, kes kampaaniat teevad, erinevas suunas teevad kampaaniat ja sellega tuleb arvestada. Aitäh teile!

13:56 Esimees Henn Põlluaas

Aitääh! Paluks ääretult kiirelt väga lühike küsimus, väga lühike vastus, siis me jõuame veel kaks minutit saalikutsungit teha. Jevgeni Ossinovski, palun!

13:56 Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Ma küsin lühidalt. Ma tänan selle positiivse suhtumise eest. Ma arvan, et parlament saab sellest hoogu juurde, et seda teemat käsitleda ja otsusele jõuda. Aga mu teine küsimus puudutab seda teemat, mis proua rahvastikuminister ka siin just valgustas ja ka jätkuks eelmise osas. Tõepoolest, eks erinevaid kampaaniaid ikka teostatakse riigis. Aga nagu te ütlesite vastusena, et ei tohiks ümber nurga olla sellist, tunduda, et tegemist on kuidagi selle referendumi tulemuse mõjutamisega, et tegemist on valimisagitatsiooniga. Mina juhtumisi, minu tähelepanu juhiti sellisele dokumendile nagu Veneetsia komisjoni värske raport referendumite osas 8. oktoobrist. (Juhataja: "Aeg hakkab kohe otsa lõppema.") Too ütleb ka, et ametiasutused ei tohiks teha kampaaniat ja kui kampaaniaid üldse tehakse, mis on teemadega seotud, nad peaksid olema neutraalsed. Kuidas teie kujutate ette, et nüüd see pereväärtuste kampaania, mida teie valitsus hakkab korraldama, et kuidas ta peaks olema üles ehitatud, et ta siis oleks neutraalne ja ei näiks osapooltele tulemuse mõjutamisena? Aitäh!

13:58 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh teile! No ma saan aru, et Riigikogu esimees palus ka, et väga kiire küsimus, mis tõesti teil oli ääretult kiire, ja väga kiire vastus. No ma ütlen veel kord, et mina arvan, et sellesse rahvahääletusse, et valitsus, ma ei tea, ministeeriumid kuidagi hakkavad sekkuma, et seda ei tohi olla, seda ei tohi olla. Aga sellega ma ei ole ka päri, et meil ei tohi mingit kampaaniat siin aasta alguses olla, ma ei tea, siseturvalisuse valdkonnas, me räägime, Sotsiaalministeerium teeb väga palju huvitavaid. Kampaania peab mõjus olema ja üldiselt ma arvan, ta peab olema positiivne, et mitte selline halvustav. Aga ma olen täiesti teiega valmis eraviisiliselt kohtuma ja seda teemat edasi arutama, aga ma ei taha tõesti, et lüüa Riigikogu istungi toimumise kellaaeg küsimärgi alla. Suur tänu teile!

13:59 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh, küsijad! Aitäh, vastajad! Infotund on läbi.

13:59 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee