Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

11:58 Infotund

12:00 Esimees Henn Põlluaas

Austatud kolleegid! Austatud valitsuse liikmed! Alustame oma iganädalast infotundi. Täna osalevad infotunnis järgmised valitsuse liikmed: peaminister Jüri Ratas, majandus- ja taristuminister Taavi Aas ja rahvastikuminister Riina Solman. Ja nagu ikka, kõigepealt saavad sõna registreerunud küsijad. Nemad saavad võimaluse ka täpsustavaks küsimuseks ja siis võib saalist tulla üks küsimus veel. Küsimuse pikkus on kaks minutit, vastus kolm minutit.


1. 12:01 Referendum

12:01 Esimees Henn Põlluaas

Tänane esimene registreeritud küsija on Kaja Kallas. (Hääled saalist.) Vabandust, kohaloleku kontroll tõepoolest jäi vahele, teeme selle siis ka ära. Palun kohaloleku kontroll!

12:01 Esimees Henn Põlluaas

Kohal on 32 Riigikogu liiget ja puudub 69.

Ja läheme siis küsimuste juurde. Esimene küsija on Kaja Kallas ja talle vastab peaminister Jüri Ratas. Palun!

12:02 Kaja Kallas

Aitäh! Hea peaminister! 16. novembril käesoleval aastal avaldati uuring, mille kohaselt ligi 60% valijaid ütleb, et abielureferendum ei ole praegu oluline riigielu küsimus, millega tegeleda, et on terve rida muid muresid, millega valitsus peaks tegelema. Ometi me oleme lehest lugenud, et täna tuleb valitsuskoalitsioon välja eelnõuga, mille kohaselt see rahvahääletus abielu küsimuses korraldatakse. Minu küsimus puudutab seda, et kui see rahvahääletus tuleb, siis arusaadavalt on selle küsimusele võimalik vastata jaatavalt või eitavalt. Kas valitsus plaanib teha ka kampaaniat ehk siis kasutada maksumaksja raha kas "jah" või "ei" poolt hääletamise veenmiseks? Kas on plaanis eraldada maksumaksja raha selleks, et selle referendumi tulemust ühele või teisele poole kallutada?

12:03 Peaminister Jüri Ratas

Austatud Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed! Hea küsija, suur tänu selle küsimuse eest! Ma olen täiesti päri, et Eesti riigis on hetkel, ma arvan, kõige olulisem teema, kui me räägime konkreetsest ajamomendist, kogu koroonaviiruse ja COVID-19-ga seotu. Ja see ei ole nii mitte ainult Eestis, vaid kogu Euroopas ja terves maailmas. Euroopas, tõsi, on nakatumise tõus viimasel ajal kõige kiirem olnud. Ja pean ütlema, et hoolimata muudest erinevatest murekohtadest on valitsus pingsalt nende teemadega tegelenud. Me tegeleme nendega kogu aeg, nädalas minimaalselt kaks korda valitsus koguneb selleks, et arutada COVID-19 küsimusi, ja mitte ainult arutada, vaid ka teha otsuseid, et selle viiruse levikut tõkestada.

Ma arvan, et teine suur ja oluline teema on kõik see, mis on seotud majandusega, majanduskeskkonnaga. On selge, et tervishoiukriis on üle läinud majanduskriisiks, mis automaatselt tähendab ka tööhõive küsimust. Ja tööpuudus, töökoha kaotamine suureneb, seda tendentsi me näeme. See ei ole nii suur, nagu töötukassa kevadel ennustas. Õnneks need prognoosid olid toona valed, ja see ei ole mitte kriitika töötukassa pihta. Aga siiski on meil juba üle 51 000 registreeritud töötu.

Nii et kui positsioneerida see "muu riigielu küsimus" rahvahääletuse näol, mille kohta paljud ütlevad, et see on abielureferendum, kas see on tähtsuselt esimene, teine või kolmas oluline teema – ma arvan, et hetkel on palju olulisemaid teemasid, millega me iga päev tegelemegi. See aga ei tähenda seda, et mingite teemadega, mis on kokku lepitud koalitsioonileppes, ei tegeletaks. Ja üks neist on tõesti see rahvahääletus. Jah, mis puutub sellesse küsimusse, siis loomulikult see on Riigikogu otsus, missuguseks see küsimus kujuneb. Ma arvan, et see võiks olla võimalikult perekonnaseaduse sõnastuse lähedal, sellega sarnane. Ja küsimus peaks olema võimalikult konkreetne, näiteks, kas abielu peab Eestis jääma mehe ja naise vaheliseks liiduks. Ja teil on õigus, see eeldab jah- või ei-vastust. Ja minu meelest tulebki teada saada hinnang, kas Eesti inimesed arvavad seda, et see peaks nii jääma, või soovitakse abielu mõistet laiendada.

Nüüd, kui küsimus on selle kohta, kas sinna pannakse näiteks ka, ma ei tea, mingite ministeeriumide kaudu rahva raha, et tehakse ametlikku kampaaniat valitsuse kaudu, et öelge "jah" või öelge "ei" – ei, sellist asja kindlasti plaanis ei ole. Küll ma arvan, kui tohib sellele küsimusele natuke laiemalt vastata, et minu meelest oleks oluline, et me teeksime kõik selleks, et need, kes panustavad sellesse kampaaniasse – ma ei tea, MTÜ-d või erakonnad või kes iganes –, et nende aruanded oleks kõigile kättesaadavad ja läbipaistvad. Ja seda tuleb saada kontrollida. 

12:06 Esimees Henn Põlluaas

Kaja Kallas, täpsustav küsimus palun!

12:06 Kaja Kallas

Aitäh selle kinnituse eest, et maksumaksja raha selleks ei kasutata! Aga ma küsin nüüd täpsustava küsimuse. Meil on rahvastikuministri eelarves selliseks asjaks nagu demograafia- ja perepoliitikaalase teadlikkuse tõstmine ette nähtud 500 000 eurot. See on päris suur summa. Kas te võite kinnitada, et see perepoliitika- ja demograafiaalase teadlikkuse tõstmise kampaania ei toimu sellel ajal või enne seda, kui see referendum on toimunud? Et see saaks toimuda alles pärast seda, kui referendum on läbi, et ei tekiks mingit segadust?

12:07 Peaminister Jüri Ratas

Ma tänan teid küsimuse eest! Ma arvan, et seda küll ei saa kindlasti öelda, et me erinevad kampaaniad kõik peatame – ma ei tea, ükskõik mis valdkonnas, olgu või konkreetselt selles valdkonnas, millest te räägite. Aga selge on, et selline valitsuse kampaania ei saa minu arvates mitte kuidagi hakata mõjutama rahvahääletust, no et valitsuse poolt hakatakse ütlema, et hääletage nii või naa. Samas on selge, et valitsuse liikmed ütlevad oma positsioone välja, ja see on mõistlik. Nii peabki olema, see on poliitiline debatt. Aga me teeme rahva raha eest mingi kampaania – ma arvan, et see küll ei ole kuidagi mõeldav.

Nüüd, kas see konkreetne kampaania toimub, ma ei tea, jaanuaris-veebruaris või juunis-juulis, seda infot mul tõesti ei ole. Ma usun, et te saate seda küsida rahvastikuministri käest, kui teil see soov on. Teie fraktsioonikaaslane Signe Riisalo peaks selle küsimuse siis esitama. Aga minul ei ole küll täna võimalik siin lauale tuua kõiki kampaaniaid, mis 2021. aastal on päästevaldkonnas, siseturvalisuse valdkonnas, rahvastikupoliitika valdkonnas, perepoliitika valdkonnas, sotsiaalvaldkonnas. Neid on ju tegelikult päris palju, alates erinevatest ohutuskampaaniatest.

Kui küsimus on kuidagi fokuseeritud sellele, kas meie soov on tugevdada Eestis perekonda, aidata kaasa, luua kindlustunnet elukeskkonna mõttes, et ka paljulapselistel peredel läheb hästi, siis kindlasti selle vastu ma kuidagi küll ei ole. Seda pole vaja häbeneda, see nii on. Aga samamoodi on ju ka riigil erinevad kampaaniad, mis on seotud vähemuste kaitsega. Seda on riik ka teinud, et on olnud Facebookis kampaaniaid, on olnud sotsiaalmeedias kampaaniaid.

Aga ma arvan, püüdes teie küsimusest aru saada, et kõik peab olema ja ka näima aus. Ei saa nii olla, et kuidagi ümber nurga tehakse mingit kampaaniat, ei mainita rahvahääletust ja öeldakse, et sel juhul on kõik korras. Aga seda, et mingid kampaaniad peatada või teha mingisugune kampaaniamoratoorium teatud ajaks, ma kindlasti õigeks ei pea. Kui on planeeritud mingi teavitus, siis seda tuleb teha, aga loomulikult see ei tohi kuidagi kas otse või ümber nurga olla seotud rahvahääletuse mõjutamisega. Seda ma küll õigeks ei pea.

Aga ma veel kord rõhutan seda, et kui Riigikogu hakkab menetlema seda Riigikogu otsuse eelnõu, siis mul on lihtsalt üks palve, mis ma tahan öelda Riigikogule. Olgu see see dokument või mingi muu dokument, aga nende aruandlus, kes rahvahääletusega seotud kampaaniat teevad – kui seda teeb kolmas sektor, kui seda teevad erinevad MTÜ-d –, peab küll minu meelest olema kontrollitav, see peab olema läbipaistev ja see peab olema arusaadav. Minu meelest oleks väga mõistlik just seda aruandluse poolt silmas pidada.

12:10 Esimees Henn Põlluaas

Urmas Kruuse, palun!

12:10 Urmas Kruuse

Aitäh, austatud istungi juhataja! Auväärt peaminister! Tahaks oma küsimust alustada teie vastusest eelmisele küsimusele. Kuigi te teatud asju Eesti riigis õigeks ei pea, ei saa te garanteerida, et need asjad ei juhtu. Selle tõttu on ääretult oluline, et riik ei teeks varjatud kampaaniaid ühe või teise seisukoha poolt hääletama kutsumiseks. See võiks piltlikult öeldes tähendada seda, et kui te märkisite ära, et me oleme teinud kampaaniaid vähemuste kaitseks või vähemuste teadvustamiseks ühiskonnas tervikuna, siis need riigi poolt tehtavad kampaaniad peaksid käima käsikäes. Meil on mitmesuguseid perekondade vorme ja selle tõttu oleks eriti oluline, et riik ei läheks siin varjatult maksumaksja raha kulutama. Minu küsimuse teine pool on tegelikult ajendatud lihtsate kodanike küsimustest, mis minuni on jõudnud. Kas te oskate selge ja kõva häälega öelda Eesti rahvale, mis muutub selle referendumi mõjul paremaks juba abielus olevatele inimestele? Minagi olen üle 30 aasta abielus olnud. Kui maksumaksja raha eest tehakse see referendum, siis mis nendel peredel konkreetselt paremaks muutub? Mis teadmist me ootame ja mida me tahame saavutada, et nende inimeste elu veel paremaks, veel positiivsemaks muutuks? Ma viitan siin ka sellele, et meil on olemas kehtiv perekonnaseadus, mis tegelikult kinnitab sedasama, mida referendumil tahetakse küsida. 

12:11 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh teile! Kui teie soov on kuulda minu käest lauset, et järgmise aasta esimeses kvartalis ei tohi kuidagi perekonda kaitsta, siis seda te ei saa. Tohib küll ja ma arvan, et peabki kaitsma. Minu meelest see ei ole mingi halb asi, et me Eestis ütleme, et tugev pere on oluline, et me püüame luua järjest rohkem võimalusi, et sünniksid esimesed ja teised lapsed, aga ka kolmandad ja neljandad lapsed, et meil oleks ka paljulapselistele peredele kindlustunne Eestis antud. Nii et kui soov on kuidagi poliitiliselt õngitseda peaministri suust välja, et vaat sõnu "pere" või "perekond" või "abielu" või "naine ja mees" ei tohi nagu esimese kvartali pildis olla, siis seda ma kindlasti ei ütle. Vastupidi, ma arvan, et me peame tugevat perekonda kaitsma. Jah, mina tõin teile vastates või, vabandust, proua Kaja Kallasele vastates välja, et meil minu meelest eelmisel aastal oli – või oli see tänavu – sotsiaalmeedias kampaania erinevates vähemustes turvatunde tekitamiseks. Ja see on õige, ma toetan seda. Aga seda, et me nüüd peaksime abielu või perekonda hakkama häbenema, ma küll ei toeta. Andke andeks, mitte kuidagi ei toeta! Mina pean seda väga õigeks, sest meil on tugevad perekonnad, meil on kaua kestvad abielud. Ma pean loomulikult seda õigeks.

Nüüd edasi, mis ma tahan öelda: ei ole ju kampaania seotud ainult, ma ei tea, abieluga, perekonnaga. Ma ütlesin, et see on seotud ka erinevate ohutustega. Meil on ohutuskampaaniaid, näiteks Maanteeameti kampaania, raudteedel teeb kolmas sektor kampaaniat, mis kutsub üles märkama lähenevat rongi, et ei juhtuks rongiõnnetusi inimestega, et ei juhtuks rongiõnnetusi sõidukitega, kus on inimesed sees. Selliseid üleskutseid kindlasti tehakse. Ma olen teie ees pidanud aru andma ka nendest ohutuskampaaniatest, mida on Päästeamet teinud. Kunagi oli väga aktuaalne teema PBK kanal: kuidas on võimalik, et riik seal kampaaniaid teeb? Ma mäletan, et Päästeamet tegi seal suitsuanduri kampaaniat ja sellest tuli paks pahandus Riigikogu saalis. Aga ma arvan, et kokkuvõttes, kui poliitika kõrvale jätta, olenemata sellest, mis on Eestis elava inimese emakeel, on oluline, et selliseid ohutuskampaaniad jõuaksid igaüheni ilusasti ja kiiresti kohale. Seda ma pean küll igatpidi õigeks. Ma siin mingit valehäbi küll ei tunne, kui ma veel kord ütlen, et tuleb igal juhul selle eest seista, et meie peremudelid oleks tugevad.

Aga nüüd see rahvahääletus. Ma arvan, et see avab hoopis uue dimensiooni. See küsimus tegelikult ühiskonnas on, me ei saa seda eitada. Ja ma arvan, et me liigume ühelt poolt tegelikult kiiremini ka sellel kursil, et ühel hetkel kooseluseaduse rakendusaktid võetakse vastu. See ei ole õige, et viis-kuus aastat pole neid vastu võetud. Ja teiselt poolt see on koalitsiooni kompromiss. Koalitsiooniläbirääkimised hakkasid peale hoopis teisest teemast, hakkasid peale sellest, et kooseluseadus tühistada. See ei sobinud. Aga et küsida ka valimistevahelisel ajal inimeste käest arvamust, seda ma toetan. Ma pean seda õigeks. Vabandust, Riigikogu ja Riigikogu esimees, et ma läksin ajast üle. Andke andeks palun!

12:15 Esimees Henn Põlluaas

Ma tänan!


2. 12:15 Arengud haiguspäevade hüvitamisel

12:15 Esimees Henn Põlluaas

Järgmine küsija on Indrek Saar ja talle vastab peaminister Jüri Ratas. Palun!

12:17 Indrek Saar

Aitäh sõna andmast! Lugupeetud peaminister, ma olen teie käest korduvalt küsinud, samamoodi minu kolleegid, mis saab haiguspäevadest. Me kõik saame aru, et meie tervishoiunäitajad lähevad järjest kriitilisemaks. Mis puudutab haiguspäevade hüvitamist, siis me teame, et praegu saab kolm esimest päeva kodus olla inimese enda kulu ja kirjadega. Sellel teemal on teie vastus olnud ikka üsna segane, kui pehmelt väljenduda. Ja kui midagi juhtub, siis kõige varem 1. jaanuaril, milleni on veel poolteist kuud aega. Kõik meie naaberriigid hüvitavad alates esimesest päevast. Lätis oli see niigi juba teisest päevast alates, sellest nädalast alates saab seal esimesest päevast hüvitist. Ja mulle hakkas mingi hetk tunduma, et te ei saa probleemi olemusest aru. Aga siis ma leidsin, et juba 9. oktoobril te tegelikult olete vähemalt sõnades sellest aru saanud. Te ütlesite nendest haiguspäevadest rääkides: "Ma arvan, et see on tegelikult tõsine probleem, et ühelt poolt on ju selgelt öeldud, et kui inimene tunneb sümptomeid, siis ta ei tohi tööle minna. Ära palun mine tööle! Ja me näeme, et tegelikult kollektiivides see nakatumine on vast hetkel kõige suurem tegelikult Terviseameti infole tuginedes."

Lugupeetud peaminister! Kui te näete, et terviseolukord läheb järjest käest ära ja üks muresid on töökohtades tekkivad kolded, siis miks te ei tee mitte midagi haiguspäevade teemal? Ja millal te annate meile sellel teemal konkreetse ja selge vastuse, kas tuleb midagi või ei tule midagi? Palun vastake konkreetselt, mis ajast ja mis tingimustel on inimestel alust eeldada, et kui nad ei lähe haigussümptomitega tööle, siis nende kulud vähemalt osaliselt kaetakse.

12:17 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh! Ma olen ka täna nendesamade sõnade juures. Ma arvan, et see on õige, et me kõik pingutame selle nimel, et kui inimesel on sümptomid, siis ta ei lähe tööle. Rääkimata sellest, et kui inimene tunneb ennast täiesti haigena – ta ei lähe tööle. Nüüd ma vastan ka sellele küsimusele, mis te minu käest küsisite: kas ma pean seda õigeks. Ma saan aru, et teie soovite teha selliselt, nagu on teie sisse antud eelnõus kirjas: et ka esimesest kuni kolmanda päevani hüvitatakse. Te teate ju hästi, et nendel läbirääkimistel, mis on tööandjate ja ametiühingutega käinud, on hetkel suudetud leida mingi ühisosa, et me toome hüvitamispäeva ettepoole. Me mitte ei alusta neljandast, vaid alustame teisest päevast. Ja vastus küsimusele, millal ma saan öelda konkreetse kuupäeva, millal selline süsteem võimalikuks saab või selle lähedane süsteem, mis oli kevadel: siis, kui see otsus on tehtud. Seda otsust me ei ole hetkel teinud, need arutelud käivad. Loomulikult, lõplikult peab selle nii või teisiti otsustama Riigikogu, isegi kui me teeme seda ajutiselt. Ka kevadel oli tegu seadusemuudatusega.

Täna on üks hüvitamise vorm või liik lähikontaktsetele antavad karantiinilehed, kui perearst ütleb, et keegi peab koju jääma. Aga ma isiklikult nõustun teiega, et selles suunas tuleb edasi töötada, tuleb leida see lahend nii kiiresti kui võimalik. Me peame arvestama ka seda, et lisaks sellele, et inimesed jäävad koju, on mängus ka teised mõjud. Tuleb arvestada mõju meie majanduskeskkonnale, tuleb arvestada mõju meie ettevõtetele, tuleb loomulikult arvestada ka rahalist mõju. Ent need on kõik minu arvates sekundaarsed. Primaarne on ikkagi see, et inimeste tervis oleks kaitstud, et inimeste elud oleksid kaitstud. Ei tohi juhtuda, et inimene läheb haigena tööle ja nakatab töökaaslasi, mis omakorda võib natukene hiljem viia selleni, et ei saa kogu töökollektiiv töötada.

Aga jah, mul ei ole teile täna öelda seda kuupäeva. Mul on öelda seda, et need arutelud jätkuvad valitsustasandil ja kui me jõuame lahenduseni, siis nii ruttu kui võimalik püüame selle ettepaneku tuua ka Riigikogu palge ette. Aga ma tahan teile, härra Saar, öelda, et ma igal juhul tunnustan teid, et te seda teemat üleval hoiate. See on oluline teema ja ma ütlen teile vastates, et ka mina tegelen sellega valitsustasandil. Teil on võib-olla natuke kergem seda küsida, aga te saate ju kogenud poliitikuna väga hästi aru, et see on vaja valitsustasandil kokku leppida ka erinevate osapooltega. Seda kokkulepet me püüame saavutada ja ei ole ükski valitsuse osapool öelnud, et see mitte mingil juhul ei sobi. Nii et see töö hetkel jätkub. 

12:20 Esimees Henn Põlluaas

Indrek Saar, täpsustav küsimus palun! 

12:20 Indrek Saar

Teie vastusest ma olen siiski sunnitud tegema järelduse, et teist ei ole peaministrina praegu Eesti inimestele suurt midagi kasu. Te ütlete, et te saate aru, et see on ajakriitiline teema, sellest sõltub inimeste tervis. Ma loodan, et te saate aru, et iga jokutatud päev, mil te seda otsust ei tee, viib meid lähemale sellele, et kogu elu tuleb jälle seisma panna, ja selle kahjud saavad olema kümneid kordi suuremad kui see võimalik kulu, mis kaasneb haiguspäevade varasema hüvitamisega. Näiteks ka 9. oktoobril sealsamas valitsuse pressikonverentsil te ütlesite: "Ja ma usun, et me sellele ka lähiajal püüame leida parima lahenduse." Kus see lahendus on, lugupeetud peaminister?

Aga kui te mulle ei taha vastata, siis vastake palun nendele inimestele, kellele te ütlesite juba siis ja ütlete nüüd ka: ärge minge tööle, kui teil on haigustunnused. Vastake nendele inimestele, kes saavad alla 1000 euro palka, näiteks sellele 700 eurot teenivale üksikemale, kes peab nüüd novembrikuus loobuma vähemalt 100 eurost oma sissetulekust ja detsembris saama hakkama 600 euroga. Kuidas ta detsembrikuus oma jõululaua katab? Kas tal on lootus, et ta saab mingidki elementaarsed kingitused teha ja oma arved ära maksta? Või peaks ta minema kuskilt laenu küsima? Palun vastake nendele inimestele, mida nad peaksid tegema! Kas minema tööle või tegema selle valiku, mille korral nad tegelikult ei saa enam oma igapäevase toimetulekuga hakkama?

12:21 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh! Härra Saar! Mina usungi, et teie arvate, et ega tänasest peaministrist pole asja. Te peategi seda ütlema – see on arusaadav, see on poliitiline retoorika. Aga te olete oma nipist ise selili kukkunud. Te küsite selliseid väga emotsionaalseid küsimusi, millel on väga suur tõetera sees. Nendel inimestel, kes teenivad madalat või keskmist palka, on kolm päeva palgata päris ränk miinus, mis nende arveldusarvel kuu lõpus, kui nad selle kuu eest töötasu saavad, tunda annab. Aga miks te olete oma nipist ise selili? Sellele on ju väga lihtne vastata. Põhjus on selles, et minu teada see süsteem on üle kümne aasta Eestis kehtinud – kui ma ei eksi, siis 11 aastat. Sotsiaaldemokraadid on sellel perioodil, härra Saar, väga pikalt, väga pikalt valitsuses olnud ja mitte ainult valitsuses, ka Sotsiaalministeeriumis. Ja ei ole mina näinud ega kuulnud, et see teema oleks teile olnud nii südamelähedane viimase 11 aasta jooksul.

Teil on õiged küsimused. Kuidas madalapalgalised inimesed, kui nende palk on alla 1000 euro või natuke üle selle, tegelikult hakkama saavad? Jah, ma arvan, et tulebki teha kõik selleks, et leida kompromiss ja teha otsus, et me kas või ajutiselt, selle viiruse tipus, püüame teha midagi sarnast nagu kevadel. Ja selle nimel me täna töötame, seda ma ütlesin teile. Ma saan aru, et see teile ei sobi. Te ütlete, et see ei kõlba kuhugi. Aga nendele küsimustele, mis te minu käest küsisite, ma vastan praegu Eesti inimeste ees täiesti tõsiselt ja avatult, et me töötame selle nimel, et leida see lahendus. Seda lahendust hetkel ei ole. Aga ma küsin teie käest vastu, kuigi mul ei ole selleks formaati. Aga mida siis teie tegite 11 aastat? 11 aastat olite valitsuses, Sotsiaalministeeriumis, ja lasite sellel võimalusel minna. Esimene kuni kolmas päev, mitte midagi ei hüvitata. Neljas kuni kaheksas päev – maksab tööandja, ja sealt edasi haigekassa. See ei ole rünnak teie vastu või sotsiaaldemokraatide vastu, sest ma ütlen, et teie küsimustes on väga suur tõde sees. Olukord on raske, sellepärast tulebki leida lahendus. Nagu ma ütlesin, mul ei ole täna seda kuupäeva öelda, aga mul öelda vähemalt seda, et valitsus selle nimel töötab ja me püüame leida lahenduse nii ruttu, kui võimalik.

12:24 Esimees Henn Põlluaas

Heljo Pikhof, palun!

12:24 Heljo Pikhof

Suur tänu! Austatud peaminister! Tõepoolest, nii kaua pole küll sotsiaaldemokraadid olnud valitsuses, aga viimased neli aastat või umbes nii kaua olete teie olnud peaminister. Mulle jäi teie praegusest väljaütlemisest mulje, et te olete justkui selgeltnägija. Kroonviirus tuli ju tegelikult selle aasta alguses, aga teie räägite, et juba 11 aastat tagasi oleks selleks erakorraliseks kroonviiruseks pidanud valmistuma. See ei ole lahendus tänastele haigeks jäänutele ega ka nendele, kes peavad jääma koju karantiini.

Mille kohta mina tahan lisaks küsida, on maski kandmine. Te olete öelnud, et see on rangelt soovituslik. Aga tegelikult see ei tööta ju! Ma võin näiteks tuua kas või tänase päeva Riigikogus. Ametnikel pole paljudel maski ees, ka enamikul neist, kes tulevad külastama Riigikogu. On küll grupid, kellel on maskid ees, aga nendel inimestel, kes ei ole grupis, pole maski ees. Ja sama situatsiooni näeme ka poodides ja mujal. Kui me ei taha, et mõne aja pärast, võib-olla juba järgmine nädal te tulete välja sellega, et Eesti riik on jälle lukus, siis peaks olema antud sõnum: see on rangelt kohustuslik, mitte rangelt soovituslik. Täna on ju nii, et need inimesed, kes kannavad maski, kaitsevad neid, kes millegipärast ei taha maski ette panna ja mõtlevad, et minuga seda ei juhtu. Mina haigeks ei jää. Mu küsimus ongi: mismoodi te tegelikult inimeste elusid ja tervist kaitsete, kui esimesest päevast ei maksta inimestele haigushüvitist ja kui maski kandmine pole kohustuslik? Kas me tahame, et riik läheb jälle lukku?

12:26 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh! Kõigepealt, kas te tahate nüüd väita, et 11 aastat polnud mitte ühtegi viirushaigust, infektsioonhaigust Eestis? Et nüüd tuli esimest korda COVID-19 haigus, koroonaviirus? Meil on gripp kogu aeg olnud. See põhimõte, et haigena tööle ei tule, on tõesti rohkem kehtima hakanud. Sellega ma olen päri. Seda sõnumit on hakatud järjest rohkem ja rohkem edastama. Jah, meil on täna viirus, mille vastu pole vaktsiini. Võib öelda, et gripi vastu suuremas osas on vaktsiinid olemas – need on neile, kes tahavad kaitsesüsti teha. Aga et 11 aastat kõik oli hästi ja ainult nüüd on see probleem, siiski tõele ei vasta. Ja ma ütlen veel kord: ma ei ütle, et teie suhtumine on vale. Ma pean seda õigeks ja tõesti selle nimel ma praegu töötan.

Nüüd edasi, maskide kandmine. Me peame arvestama seda, et kui me ütleme, et mask on kohustuslik, siis riik hakkab nõude rikkumise eest ka sanktsioneerima. Kui mask on kohustuslik, on põhimõtteliselt sanktsioon kuni 800 eurot. See on punkt üks. Kuni 800 eurot! Punkt kaks on see, et te ütlete, et teeme maski kohustuslikuks, muidu paneme Eesti riigi lukku. Ma ei ole sellega üldse nõus. Mask ei ole võluvits. Mask ei ole võluvits! Me ei saa öelda, et kui mask on kohustuslik, siis R0 hakkab langema. Palun, proua Pikhof, saatke mulle mõned teadusartiklid, mis ütlevad, et mask kaitseb mõlema eest: nii selle eest, et see, kes võib viirust kanda, ei anna seda edasi, kui ka tagab, et terve inimene viirust ei saa.

Mina isiklikult pean maski kandmist õigeks. Mina kannan maski. Hetkel ei kanna sellepärast, et mulle on öeldud, et vaegkuuljad paluvad, et infotunnis maski ees ei oleks. See on põhjus, miks ma annan ka intervjuusid ilma maskita. Poodides ja bensiinijaamas jne mina maski kannan. Aga ma tahan öelda, et mask ei ole võluvits. Maski osas, eks ju, on debatt jõudnud sinnamaani, et seni on see olnud soovituslik. Ma ütleksin, et nüüd on see viimane piir, kus Terviseamet praegu monitoorib, kui hästi maski kantakse, näiteks bussis, näiteks teatris, näiteks kaubanduskeskuses.

Jah, ma olen teiega nõus. Ma käin ka üsna usinasti toidupoes, mitu korda nädalas, ja ei saa öelda, et mask on rohkem kui pooltele normiks muutunud. Sellisel visuaalsel vaatlusel võib pakkuda 20%, heal juhul 30%, aga mitte väga palju rohkem. Mina arvan, et maski kanda võiks, aga maski kandmisel on omad reeglid. Seda tuleb vahetada, see tuleb õigesti ette panna. Ja ma ei ole sellega üldse nõus, et Eesti oli kunagi rangelt lukku keeratud. Ma ei kujutaks seda üldse ette. Kui me võrdleme oma situatsiooni sellega, mis on täna paljudes Euroopa riikides – no Eesti on ikkagi väga liberaalse või väga vaba suunaga olnud. Ja süüdistus, et peaminister millegagi ei tegele ja valitsus millegagi ei tegele – me teeme teadusnõukojaga kogu aeg koostööd ja meil on jätkuvalt tänu Eesti inimestele üsna head näitajad.

12:30 Esimees Henn Põlluaas

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


3. 12:30 Eesti positsioonid

12:30 Esimees Henn Põlluaas

Järgmine küsimus, järjekorras number 3, selle esitab Signe Riisalo ja talle vastab rahvastikuminister Riina Solman. Palun!

12:30 Signe Riisalo

Hea juhataja! Lugupeetud ministrid! Ma tänan peaministrit suunamast nimeliselt Riigikogu liiget infotunnis küsimusi esitama. Ma kasutangi seda võimalust, mida te pakkusite. Võib-olla Riina Solman siis kõigepealt vastab, mitu eurot oli käesoleval aastal kasutada kampaaniategevuseks, et toetada pereväärtusi.

Aga tulen nüüd oma ettevalmistatud küsimuse juurde. Rahvastikupoliitika väga oluline osa on ränne ja me teame väga hästi, et meie demograafilised näitajad panevad üldse mitte väga kauges tulevikus löögi alla omastehoolduse, haigekassa kulutuste ja pensionide väljamaksmise, kõik meile olulised süsteemid. Sidusa Eesti arengukavas räägitakse põhjalikult erinevatest meetmetest, millega te tegelete rahvastiku valdkonnas. Siseturvalisuse arengukava omakorda räägib sisserände teemadest, aga pehmeid ja toetavaid meetmeid seal palju ei ole. Minu küsimus ongi: milline on Eesti seisukoht nende inimeste sisserände soodustamiseks, nende meelitamiseks siia, kes on õppijad, töötajad, eri väljaõppega haritud inimesed, kes on pere loomise eas, valmis siin kanda kinnitama ja siin oma lapsi kasvatama, pere looma?

12:31 Rahvastikuminister Riina Solman

Suur tänu küsimuse eest! Esimene küsimus oli siis, kui palju raha, mitu eurot on käesoleval aastal olnud rahvastikuministri eelarves pereväärtuste reklaamimiseks või propageerimiseks. Sain ma õigesti aru? Käesoleval aastal ei ole selleks eraldi olnud ühtegi eurot. On olnud vahendid, et me saaksime oma programmi loomist alustada, koostada sündimust toetav pikaajaline visioon ja tegeleda vanemahüvitise ja perelepituse süsteemiga.

Järgmiseks aastaks kavandatud eelarvekavand, mis käis ka sotsiaalkomisjonist läbi, on, nagu ma aru saan, meeli erutanud peamiselt Reformierakonnas. Ma nägin seda linki. Raimo Poom avaldas just äsja Delfis loo selle kohta, et te tunnete muret, ega ei lähe mitte referendumi kampaaniaks? Ei, sellel eelarve kavandil ei ole mingisugust seost referendumiga. Meie idee ja mõte oli – ütlen teile täpselt, mis seal slaidi peal oli, mida ka komisjonile tutvustati – suurendada demograafiaalast teadlikkust riigis ja ühiskonnas. Kui keegi luges eilset Postimeest, siis seal rääkis pikalt politoloog Martin Mölder. Ta rääkis sellest, et ühes on arvatavasti kõik eestlased ühel meelel: selles, et me peaksime tagama kõik koos eesti keele, rahvuse ja kultuuri jätkusuutlikkuse. Me teame kõik, et sünnitusikka on jõudnud üheksakümnendatel sündinud põlvkond, kes on ühe kolmandiku võrra väiksem põlvkond ja saab selle võrra vähem lapsi. See tähendab, et Eesti rahvastik tegelikult pidevalt kahaneb. Seepärast olemegi mõelnud loodetavasti koos teiega sotsiaalkomisjonis ja ka rahvastikukriisi probleemkomisjoni liikmetega välja töötada ja ellu viia meetmed, mis toetavad peresid, kes on otsustanud lapsi saada. Uuringute järgi on pooled ja isegi rohkem kui pooled soovinud saada vähemalt kolm last, aga ka rohkem. Nii et tegelikult on inimestel ideaal, et oleksid suured pered, aga kõik selleni ei jõua ja kõik ei tea ka võimalusi.

Nüüd teine küsimus, mis puudutas rännet ja arengukavasid ning seda, milline on Eesti seisukoht selles, et siia tuua kvalifitseeritud töötajaid. Nagu te teate, on kvoodi alt väljas päris mitu sektorit, kõrget lisandväärtust Eesti riigile tootvat sektorit. Tegelikult saab meile töötajaid koos peredega tuua väga hõlpsasti ja ka õpirände poolest on Eesti üks liberaalseima õpirändereeglistikuga riike. Seda muret, et me kuidagi takistaksime sellist rännet või oleksime suletud riik, ei ole. Seda ei ole kunagi olnud. Küsimus on selles, kas me juhime rännet targalt või mitte. Ja mina pean küll ütlema, et rahvastikuministrina tegelen ma Siseministeeriumis ka uussisserändajate teemaga ja meil on olemas kohanemisprogramm, mille abil me pakume kõigile, kes tulevad meie riiki, vastavaid kursusi. See on selline teenus, kus õpetatakse A1 tasemel eesti keelt, tutvustatakse Eesti seadusandlust ja muid teemasid, mis aitavad neil siin kergemini kohaneda.

12:35 Esimees Henn Põlluaas

Signe Riisalo, täpsustav küsimus palun!

12:35 Signe Riisalo

Aitäh! Teil jäi eelmisele küsimusele vastamiseks vähe aega. Minu küsimuses kõlas ka sõna "meelitama". Kuidas võiks inimesi siia meelitada, neile soodsamaid võimalusi luues? Aga teine, täiendav küsimus on mul selline, mida on natukene ebamugav küsida, sest see on isiklikku laadi. Teadupärast me olime mõni nädal tagasi koos ühel konverentsil, kus osales ka COVID-isse haigestunud inimene. Mina sain Terviseametilt kirja, et olen võinud haigega kokku puutuda, mille peale ma küsisin Terviseametilt täpsustusi ja sain eneseisolatsiooni kohustuse. Sama juhtus ühe teise Riigikogu liikmega ja ka päeva moderaatoriga, kes töötab "Ringvaates". Mul on küsimus: miks te ei reageerinud ilmselt samasugusele Terviseameti pöördumisele ega olnud eneseisolatsioonis? Te osalesite ka sellel perioodil avalikel üritustel.

12:36 Rahvastikuminister Riina Solman

Suur tänu väga olulise küsimuse eest! Ma arvan, et see ei ole kuigi isiklikku laadi, see on täiesti avalikku laadi küsimus, millele ma hea meelega ka vastan. Nimelt mina ei saanud Terviseametilt kirja ega ka robotilt sõnumit ega ka kõnet, et ma oleksin haigega lähikontaktis olnud. Meie kõigi andmed olid ühiselt antud nimekirjas koos telefoninumbritega, nii ka minu andmed. Ja me istusime teiega seal konverentsil tõepoolest kõrvuti. Mina esinesin ära, liikusin väljas ringi, liikusin seal ka kohapeal ringi, aga Terviseameti robotilt mina teavitust ei saanud. Viis päeva hiljem ehk siis kolmapäeval, 4. novembril oli isadepäeva konverents. Viis päeva hiljem selgus tuttavate kaudu, et seal on osalenud koroona-positiivne inimene.

Kordan veel kord: Terviseameti robotilt ega ka meili või telefoni teel mina teavitust ei saanud. Kui ma olin teada saanud, et üritusel oli kohal ka koroonahaige inimene, pöördusin ma spetsialistide poole, pidasin aru ja tegin ka testi. Läksin samal õhtul kuni hommikuni isolatsiooni, siis selgus, et test on negatiivne. Pidasin taas aru ja leidsin, et kui ma ei ole olnud haige inimesega lähikontaktis ega ole saanud Terviseameti robotilt mingit teadet, siis võin ma maski kandes tööd teha. Paar päeva hiljem tegin igaks juhuks kordustesti, mis andis taas vastuse: negatiivne. 

Uurisin ka Terviseametist järele, ja väga kõrgetelt asjatundjatelt, kuidas sellesse suhtuda. Vastus on selline, et kui ei ole olnud lähikontaktne 15 minuti jooksul haige inimesega, temaga kõrvuti seisnud, ja robot ei ole ka teavitust saatnud, siis tegelikult ei pea olema isolatsioonis. Ja kui me nüüd mõtleme, et meie teiega olime seal suures saalis koos, kas siis selle peale oleks pidanud kogu see rahvas minema isolatsiooni, pluss töökaaslased, kellega me viie päeva jooksul kokku puutusime, ja kõik kõikide pereliikmed, kellega viie päeva jooksul kokku on puututud? Kui nii võtta, siis tegelikult peaks praegu olema terve Eesti juba isolatsioonis ja avalikke teenuseid pakkuda ei saakski. 

12:38 Esimees Henn Põlluaas

Austatud kolleegid, ma tuletan meelde, et meie kodu- ja töökorra seadus näeb ette, et ministritelt te võite küsida loomulikult ükskõik mida, mis puudutab nende tegevust ja tööd ja ka muud, aga küsimused peavad mahtuma selle teema sisse, mis on eelnevalt registreeritud. Praegu oli registreeritud teema "Eesti positsioonid". Aga palun, Urve Tiidusel on võimalus nüüd küsimus esitada.

12:39 Urve Tiidus

Suur tänu, lugupeetud juhataja! Lugupeetud rahvastikuminister! Ma siis küsin vastavalt suunisele Eesti positsioonide kohta. Kahtlemata Eesti positsioonid puudutavad meie tulevikku, laste sünde, perekondade tulevikku jne. Te olete mitmel korral väitnud, et Eestis on üks probleem see, et demograafiaalane teadlikkus on madal. Paljud ei teadvusta või pole nagu kuulnudki, et Eestis on süvenev rahvastikukriis. Õige! Öeldakse ka seda – peaminister just äsja ütles –, et tuleb seista selle eest, et peremudelid oleksid tugevad. Kes selle vastu saab olla? Aga ma küsin teie käest seda, kuidas demograafiaalase teadlikkuse tõstmine, mis iseenesest on ju üllas plaan, selle probleemi teadvustamine mõjutab tundeid ja armastust, mis on peamised eeltingimused, et tekiksid perekonnad ja lapsed sünniksid? Veidi filosoofiline küsimus, aga huvitav oleks kuulda, mida te arvate.

12:40 Rahvastikuminister Riina Solman

Aitäh teile, Urve Tiidus, tõepoolest huvitava küsimuse eest ja selle ühise mure jagamise eest, mis puudutab demograafiaalaseid teadmisi ja väikest sündimust. Kas see on seotud armastusega? Filosoofiliselt võib selle üle mõtiskleda küll. Kindlasti on laste saamine seotud armastusega. Paraku on meil selles osas, kas vanemlus on Eestis hinnatud, kas emad ja isad on hinnatud mitte ainult tööalaselt ja silmapaistva karjääri korral, vaid ka siis, kui nad on head lapsevanemad, minu arvates puudujääke. Jah, loomulikult, kui me räägime armastusest, siis lapsed tõesti sünnivad armastusest, aga nad sünnivad ka tänu sellele, et paar tunneb end turvaliselt: et ema tunneb end turvaliselt, et isa teab, et tööd on ka homme ja ta saab palka, mille eest perele kõike vajalikku soetada.

See, et me tegelikult tahame süvendada seda teadlikkust, mis puudutab vanemaks olemist, samuti paarisuhtes olemist, on igati tervitatav. Sellega tegelevad perekonnaõpetuse tundides ka õpetajad ja mida varem inimesi sellel alal harima hakatakse, seda parem. Aga kuidas elus kaaslast valida, millised on võimalused üldse peret luua, millised on toetusskeemid – sellealane teadlikkus on väga madal. 

Alles hiljuti ma olin ühes venekeelses saates, mul ei ole selle nimi meeles. Aga üks Maardus elav noor naine, kes on abielus ja nelja lapse ema ja kelle vanim laps on vähihaige ning selles mõttes väga raske puudega, ei teadnud oma õigusest saada vallast abi. Kui ta soovituste peale sinna kohale läks, sai ta sotsiaalkorteri oma nelja lapsega perele, aga tegelikult oli see väga viletsas seisukorras. Üldiselt sotsiaalkorter ikkagi antakse inimesele sellisena, et tingimused on paremad. Aga selle naise teadlikkus sellest, mis on tema õigused, oli äärmiselt madal. Ma usun, et mängus oli ka keeleprobleem ja vähene abi otsimise oskus, aga neid inimesi on, kes tegelikult ei tea oma õigusi, toetuse saamise võimalusi. Selles mõttes igasugune teadlikkuse tõstmine, mis puudutab pereplaneerimist, riigi toetusi ja kohaliku omavalitsuse toetusi selles vallas või üldse, tegelikult vajab küll täiendamist. Riik ju hoolib nendest vanematest, kes soovivad lapsi kasvatada.

Ma võin ühe näite teile veel tuua. Me teame, et kui on paljulapseline pere, siis osa pereemasid otsustab kodus lapsi kasvatada. Meie teiega teame, et see on väga suur töö. Sinu vaba aeg, sinu karjäär, sinu tööalased saavutused jäävad tagaplaanile, sest sa kasvatad lapsi. Ja kui viimane lapsuke on saanud 18-aastaseks, siis sel pereemal riiklikku ravikindlustust abikaasa kaudu enam ei ole. Tal sisuliselt ei olegi riiklikku ravikindlustust. Läheks vaja 14 miljonit aastas, me oleme selle välja arvutanud. Aga praegu sel emal, kes on teinud ühiskonna seisukohalt väga suurt tööd ja näinud vaeva, kasvatanud üles mitu last, kes on tulevased maksumaksjad, kes viivad Eesti elu meie ühiskonnas edasi, ei ole riiklikku ravikindlustust. 

12:43 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


4. 12:43 Valimised

12:43 Esimees Henn Põlluaas

Jõuame järjekorras küsimuse number 4 juurde. Selle esitab Aivar Sõerd ja talle vastab peaminister Jüri Ratas. Palun!

12:43 Aivar Sõerd

Aitäh, austatud juhataja! Austatud peaminister! Mul oli täpselt sama küsimus eelmisel nädalal ka. Ajapuudusel selleni ei jõudnud, nüüd õnnestus. Milles on asi? Nädalapäevad tagasi raadiosaates esinesid siseminister – nüüd endine – ja rahandusminister avaldusega, milles nad seadsid kahtluse alla Eesti viimaste valimiste aususe ja e-hääletamise usaldusväärsuse ja väitsid, et valimistel esines võltsimisi. No see päädis siseministri avaldusega tagasiastumise kohta. Aga esmaspäeval, järgmisel päeval oli rahandusminister siin Riigikogu ees, menetleti talle umbusalduse avaldamist. Ma küsisin tema käest: kui te väitsite, et e-valimistel esines  võltsimisi, siis miks ei algatatud menetlusi? Ta jätkas samas vaimus nagu seal raadiosaates rääkides, et nemad tulid valitsusse siis, kui valimised olid juba läbi ja tähtajad menetluste alustamiseks möödas. Nüüd on nädala jooksul asi veel edasi arenenud.

Valimisteenistuse juht on ühemõtteliselt need valeväited ümber lükanud, mis saates kõlasid, julgeolekunõukogu on ühemõtteliselt need valeväited ümber lükanud. Sellest tulenevalt ma palun siin teie selget kinnitust selle kohta, et Eesti viimased valimised olid ausad, et e-hääletus oli usaldusväärne, et Eesti e-valimised on turvalised. Palun teil lükata ümber valeväited selle kohta, et Eesti viimaste valimiste käigus toimus võltsimisi ja et Eesti e-hääletuse süsteem ei ole usaldusväärne.

12:45 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh, austatud Aivar Sõerd! Mul on mitu positiivset sõnumit teile. Üks on see, et te sellest bürokraatiast läbi murdsite ja tänane 11. küsimus, millest mind informeeriti ca tund tagasi, on tõstetud neljandaks. See on minu meelest väga kiiduväärt. Nii et mina tänan Riigikogu esimeest, Riigikogu ja teid selle järjepideva töö eest, et me saaksime seda kahekõnet pidada. Ma olin ka eelmine kord väga kurb, et see ei jõudnud arutlusele. Punkt üks.

Punkt kaks. Mul tuli teie küsimuse peale meelde see, et Läti suursaadik palus Riigikogule edasi öelda parimaid soovid. Ma käisin teda õnnitlemas, Lätis on täna iseseisvuspäev – 102 aastat – ja ta palus edastada teile parimad soovid. See tuli mulle meelde, ma infotunni alguses unustasin selle ära. Nüüd tuli lihtsalt see asi meelde.

Härra Aivar Sõerd! Eesti valimised on usaldusväärsed, Eesti valimised on läbipaistvad, Eesti valimised on ausad. Minul ei ole vähimatki infot, et viimaseid valimisi oleks kuidagi võltsitud. Teie tahate teada ainult e-valimiste kohta. See minu jutt käis nüüd e-valimiste kohta, aga käis ka sedelvalimiste kohta. Mõlema kohta käis. Ja nüüd tundub ehk väga imelik, et mina siin nii ütlen. On ju teada, et Keskerakond on pigem olnud kriitiline nende e-valimiste osas, pigem olnud kriitiline. Mina jälle, vastupidi, olen öelnud kogu aeg, et mina usaldan neid. Mina ütlen: head inimesed, kui teil on soov, tulge ja andke e-hääl! E-hääl on turvaline ja kindel anda. Ei ole tähtsust, kas sa elad Eestis hajaasustuse või tiheasustuse alal, oled sa noorem või vanem – ei ole vahet. Ja me näeme seda, et tegelikult on e-hääletus viimase 15 aasta jooksul väga märgatavalt kasvanud. Viimane kord, ma arvan, isegi juba üle poole inimestest tegi valiku e-teel. Nii et mina küll kutsun üles seda võimalust kasutama. Aga kui keegi tahab minna valimisjaoskonda, siis saab ta seda teha. See võimalus on alati olemas isegi pühapäeval. Nii nagu vanasti oli, et pandi ennast pidulikult riidesse ja mindi valimisjaoskonda.

Nüüd on inimestel palju kiireid toimetusi-sekeldusi, nad tahavad e-valimistel ära hääletada ja see muutub aina mugavamaks. Järgmistel valimistel saab hääletada veel pikemalt. Enam ei ole kodujaoskondasid olemas, tulevad elektroonilised nimekirjad. Nii et palju positiivseid asju. Vaadake, te ütlesite ühe targa lause, et rahandusminister olevat öelnud, et nemad tulid valitsusse siis, kui valimised olid juba läbi. Nii te ütlesite praegu mulle. See on kahe otsaga asi. Ühelt poolt alati tullakse valitsusse siis, kui valimised on läbi, aga teiselt poolt võib öelda nii, et tullakse valitsusse enne, kui toimuvad uued valimised. Oleneb, kust poolt vaadata.

12:48 Esimees Henn Põlluaas

Aivar Sõerd, täpsustav küsimus palun!

12:48 Aivar Sõerd

Tänan! Aitäh vastuse eest! Nii, aga lähme nüüd edasi selle teemaga. Kuidas siis ikkagi on, et siseminister on tagasi astunud, rahandusminister, kes seadis otsesõnu valimiste aususe kahtluse alla, jätkas samas vaimus ka siin Riigikogus? Ja eile veel on EKRE teinud avalduse, millega nad lükkavad ümber selle, mida räägiti ja mis järeldusteni jõuti Riigikaitse Nõukogus. Te olete ka selle liige. Ma küsin: kas te tolereerite sellist olukorda, kus teie valitsuse rahandusminister esineb valeväidetega valimiste usaldusväärsuse kohta, väidetega võltsimisest? Miks te sellist asja tolereerite? Ja kas võibki nii olla, et sellises no ikkagi väga fundamentaalses, suures küsimuses visatakse õhku valeväiteid ja alusetuid kahtlusi?

12:50 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh, härra Sõerd! No teie tahate kõike ühe vitsaga lüüa. Nii ei saa. Meil on demokraatlik õigusriik, inimestel on oma arvamused, oma tõekspidamised, ja neid tuleb väljendada. Sõnavabadus! Annaks jumal, et see jääb kehtima. Nii peabki olema. Nagu ma ütlesin teile, mina olen e-valimiste, ma ütleksin isegi, fänn, toetaja. Ausõna olen. Ma arvan, et see annab inimestele palju mugavust juurde.

Nüüd ma lähen võib-olla isiklikuks, aga seda ei kuule väga paljud inimesed – kes see ikka seda meie kahekõnet kuulab. Aga minu väga hea ametikaaslane, kellest ma siiralt väga lugu pean, Taavi Aas siin kõrval – mina arvan, et tal on hoopis teine arvamus e-valimistest kui minul. Aga ometigi me saame väga hästi koostööd teha, väga efektiivselt koostööd teha. Mina küll ei ütle, et ta peab sellepärast kuhugi ära minema. Ärge teie ka nii öelge! Inimestel võivad olla eri arvamused. Kes tahab, hääletab e-teel, kes tahab, läheb valimisjaoskonda ja teeb seda nii, nagu ta soovib teha.

Mis ma peaks ütlema Taavile? Ta teeb väga head tööd majandus- ja taristuministrina, ehitab. Me rääkisime just mõned päevad tagasi teiega ja te tunnustasite minu meelest ka, et valitsus on võtnud tugeva suuna projekteerimisel, mis puudutab kaherealisi maanteid. Hakkame Tartu poolt vastu tulema. Ja kõik muud positiivsed asjad, mis praegu teedeehituses käivad. Kas ma peaksin siis ütlema Taavile, et ei tohi enam teha? Vastupidi, ma ütlen, et tee edasi, jõudu sulle! Mis sellest, et ta e-hääletust hindab üht- või teistpidi. Nii see on.

Nüüd tuleme Riigikaitse Nõukogu juurde. Riigikaitse Nõukogu minu teada on soovitusliku iseloomuga, see on Vabariigi Presidendi soovituslik organ. See, mida president välja ütleb – tal on õigus seda välja öelda ja mina ei hakka küll kommenteerima, mida seal räägiti või ei räägitud. See on presidendi roll, ta teab täpselt, mida ta tahab seal välja öelda või mida ta seal ei soovi välja öelda.

Aga veel kord, kui me läheme nüüd selle võltsimise jutu juurde, et valimised ei ole ausad – mul ei ole infot, et see nii oleks. Ma olen siin teiega ühes paadis. Andke siis avaldus, andke siis avaldus, eks ju, korrakaitseorganitele, kui te olete seda näinud. Võib-olla on proovitud valimiste ajal võltsida ka sedelhääletuste tulemusi või teha mingeid muid koerustükke või pahu asju. Seda võib-olla on olnud, aga ma usun, et siis on ikkagi valimiskomisjon reageerinud. Aga need on olnud üksikjuhtumid. Mina ei tea, et neid oleks massiliselt.

Ma saan aru, et Reformierakonnale e-valimised muidugi meeldivad. Iga kord, kui need valimistulemused tulevad, Reformierakond saab 101 Riigikogu kohast 102, ja siis hakkab see asi nagu kokku minema. No ma natukene liialdan. Aga teate, mulle tundub, et teised erakonnad tulevad vaikselt teile kannule, ja ma töötan selle nimel, et Keskerakond oleks ühel hetkel e-valimistel teiega ühel pulgal ja sedelvalimistel siis läheme mööda. Teeme nii!

12:53 Esimees Henn Põlluaas

Heljo Pikhof, palun!

12:53 Heljo Pikhof

Aitäh! Austatud peaminister! Tõepoolest, Keskerakond on aastaid ja aastaid opositsioonis olles pannud kahtluse alla e-hääletamise tulemused. Ja nüüd on hea meel, et teie tunnistate täna vastupidist. Ma väga loodan, et ka kõik need teie erakonnakaaslased, kes enne seda, kui te saite valitsuse juhiks, olid teisel arvamusel, on sellega kaasa tulnud. Aga nüüd küsimus EKRE kohta. Mis siis EKRE probleem on, et nad on e-valimised kahtluse alla pannud? Kas see, et nad said valimistel liiga palju hääli, või siis mõnele inimesele ei antud nii palju hääli, kui ta lootis? Et naabrimees vedas alt? 

12:54 Peaminister Jüri Ratas

Ma väga tänan selle teie küsimuse eest. Mitte ainult mina ei ole seda meelt. Keskerakonnal on isegi volikogu otsus e-valimiste toetamise kohta. Aga seda ma küll ei luba teile, et nüüd on niiviisi, et kui mina midagi ütlen, siis kõik keskerakondlased peaksid sama laulu ja sama refrääni laulma. Ei ole see nii.

Mul käis korraks seest isegi niisugune judin läbi, kui te seda küsisite. Kas tõesti Sotsiaaldemokraatlikus Erakonnas on nii, et kui Indrek Saar midagi ees ütleb, siis kõik kümme – jah, kümme: tema pluss üheksa, pluss veel Kaljulaid – laulavad sama laulu? Ma ei usu, et see nii on. See oleks küll väga hirmus, kui teie erakonnas see nii on, et Indrek ütleb midagi, ja siis kõik teevad, nagu vaja.

Meil sellist asja ei ole. Keskerakond on demokraatlik erakond, on laiapõhjaline erakond ja tõesti, arvamuste paljusus on selles erakonnas suur. Nii et anda teile siin lubadus, et kõik keskerakondlased – te ehk tahate kolme veretilka ka veel kinnituseks –, et kõik ütlevad, et e-valimised on tore – seda ma küll ei tee. Ma tean, et meil on väga palju neid, kes on selles osas skeptilised, kes peavad õigeks, et ikkagi tuldaks valima valimisjaoskonda. Ja see ongi minu meelest demokraatia. Sotsiaaldemokraatlikus Erakonnas on see, ma arvan, ka oluline. Ei saa olla nii, et erakonna esimees ütleb, ja nii see ongi. Meil ei ole sellist asja igal juhul. Nii et ma arvan, et meil sellist ühtelaulmist ei tule.

Aga  kui rääkida tõsiselt, siis e-valimiste osakaal on ju järjest rohkem ja rohkem kasvanud valimistest valimistesse. Minu meelest see näitab seda, punkt üks, et inimesed soovivad seda kasutada. Ja ma arvan, et peamine, miks inimesed seda kasutavad, on tegelikult mugavus, aja kokkuhoid. Aga me ei tohi kuidagi välistada, et muud võimalust enam ei ole. Eestis, ma arvan, jäävadki kaks alternatiivset valimisvõimalust.

Mina ei tea, et oleks kuidagi – olgu need kohalikud valimised või Riigikogu valimised või Euroopa Parlamendi valimised – pandud e-hääletus nii suure küsimärgi alla, et see oleks ära kaotatud. Vastupidi, tegelikult tahetakse seda süsteemi uuendada, turvalisust tõsta – see on kogu aeg olnud valimiskomisjoni ja valimisteenistuse igapäevane töö. Nüüd on sinna RIA appi võetud. Ma arvan, et see on väga kiiduväärt. Küberturvalisus, küberjulgeolek on oluline. E-valimised tuleb muuta järjest turvalisemaks. Ja minu meelest ka IT- ja väliskaubanduse minister selle nimel töötab. Vähemalt selline on info, mis tema mulle on andnud.

Aga mina arvan, et me peaksime nüüd ka teiega koos pingutama. Ega teil ka ei lähe väga hästi nende e-valimistega, nii nagu minu erakonnalgi. Nagu ma ütlesin: Reformierakond, 102 Riigikogu kohta – noh, natukene on juurde pandud. Me mõlemad peame pingutama, mõlemad peame pingutama ja küll siis tulevad paremad tulemused. 

12:57 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


5. 12:57 Viiruse levik

12:57 Esimees Henn Põlluaas

Küsimus number 5, mille esitab Jaak Juske. Talle vastab peaminister Jüri Ratas. Palun! 

12:57 Jaak Juske

Austatud esimees! Hea peaminister! On hea näha, et te olete täna lõbusas meeleolus, kuigi olukord Eestis on väga tõsine. Minu küsimus puudutab olukorda ja viiruse levikut Eesti koolides. Teatavasti me teame, et meil on praegu kõige suuremad viirusekolded just koolides. Need levivad kiiresti. Juba ainuüksi Harjumaal on üle 40 kooli, kus on väga suured viirusekolded. Samal ajal on teada, et need kolded on saanud tihti alguse sellest, et õpetajad on tulnud haigena tööle. Ma tegelikult saan õpetajate murest aru. Kui nad kuulevad valitsusest sõnumeid, et õpetajate palgad on järgmiseks neljaks aastaks külmutatud, ja samal ajal valitsus ei suuda langetada otsust hüvitada haiguspäevad alates esimesest päevast, siis ma saan sellest murest aru. Ja siit küsimus: härra peaminister, miks valitsus venitab nii olulise otsusega ja pole saatnud Riigikogu poole teele otsust, et haiguspäevad hüvitatakse alates esimesest päevast? See aitaks tõesti vältida selliste uute suurte viirusekollete teket. Miks? 

12:58 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh teile! Täna on meil info tõesti see, et kroonaviirusega nakatunud noorte hulk on kasvanud. Jah, see vastab tõele, nii see on. Me näeme seda, et vanusevahemikus 10–19‑aastased on nakatumine kasvanud. Ja tõesti, teil on õigus, ka koolilaste seas see kasv on väga kiire, koolides see on väga kiire. See on muidugi väga muret tekitav. Samas ma arvan, et kui tahta öelda, kus see protsentuaalselt kõige kõrgem on, siis selle üle ei tasu vaielda. Selge on, et nakatumine on pereringis, on töökohtades, aga kindlasti ka haridussüsteemis.

No ma näen seda, et teil ikkagi kumab läbi see, mida Heljo Pikhofki tahab süstida ka teistesse erakondadesse: nii nagu erakonna esimees ees, nii teised järel. Indrek Saar seda täpselt küsis ja te sõidate sama küsimuse tuules nüüd kolm küsimust hiljem. Aga noh, las ta olla.

Tähendab, ma ütlen teile niiviisi. Kõigepealt, kui te ründate sellega, et me ei ole õpetajaid väärtustanud, ja te toote õpetajate palga aspekti korduvalt sisse, siis, härra Juske, te olete ise ka koolmeister olnud. Ma olen teiega kohtunud Gustav Adolfi Gümnaasiumis – väga meeldiv kohtumine oli –, seal lapsed teid toetasid väga. Ma tahan öelda, et me oleme viimase nelja aasta jooksul ikka väga märkimisväärselt õpetajate palka tõstnud. Jah, ma julgen siit seda täiesti kindla veendumusega öelda. Oleme tõstnud küll, tublisti oleme tõstnud. See kasv ei ole olnud piisav, õpetajate keskmine palk ei ole jõudnud tasemele 120% Eesti keskmisest palgast, aga ta on ligilähedane tasemega 110% keskmisest palgast, gramm alla selle. Ja olgem ausad, ikkagi iga aasta on see tõus olnud suurusjärgus 100 eurot, viimane aasta natukene vähem, 65 eurot. Aga see tõus on umbes 60 eurot, mis on ikkagi märkimisväärne õpetajate palga alammäära tõus. Selle raames on tõusnud ka õpetajate keskmine palk.

Selle ma lükkan täiesti ümber, et järgmiseks neljaks aastaks on õpetajate palk külmutatud. No kust te võtate seda? Kust te võtate seda?! Te näete ise neid majandusprognoose. Täna tuleb 4,5% majanduskasvu, homme tuleb piltlikult öeldes 0%. Te teate hästi, et me tuleme selle juurde tagasi 2021. aasta aprillis, kui me arutame seda riigi eelarvestrateegia käigus, pidades silmas  järgmist nelja aastat.

Jaa, järgmiseks aastaks on avaliku sektori palgafond külmutatud, aga see ei tähenda seda, et neljaks aastaks on külmutatud. See on täiesti vale jutt. Palun võtke need sõnad tagasi! Nagu ma ütlesin, sellega me tegeleme tõsiselt järgmise aasta aprillis. Ja siis vaatame. Seni ikkagi haridus- ja teadusvaldkonnas on tehtud minu arvates väga suured sammud: õpetajate palk, mis on nelja aasta jooksul kasvanud, nüüd teadus- ja arendustegevusse 1% SKP-st, mis järgmiseks aastaks, aga ka riigi eelarvestrateegias on fikseeritud. Need on suured asjad.

13:02 Esimees Henn Põlluaas

Jaak Juske, täpsustav küsimus palun!

13:02 Jaak Juske

Aitäh! Austatud peaminister! Te teate väga hästi, et õpetajate palkade külmutamine neljaks aastaks on kirjas riigi eelarvestrateegias. Tahtsin seda veel rõhutada, et haiguspäevade hüvitamine ei ole mitte oluline mulle, mitte ainult sotsiaaldemokraatidele, vaid tervele Eestile. Paraku me selle kohta teilt vastust ei saa, millal see väga vajalik eelnõu Riigikokku lõpuks jõuab. Aga ma tahan küsida seda, et kui me oleme ühel meelel, et viirus täna väga kiiresti levib, siis mis on valitsuse jaoks need punased jooned, need näitajad, mille korral hakatakse Eestit rohkem lukku keerama? Millal tulevad rangemad piirangud? Kas te olete pannud paika mingisugused kriteeriumid? 

13:02 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh teile! Ei noh, mis mõttes te ei saanud minult vastust? Saite küll! Härra Saarega oli väga huvitav debatt siin infotunnis. Ma arvan, et te olite oma toas võib-olla, ehk kuulasite seda raadiost või ma ei tea. Teid saalis tõesti vist ei olnud. 

Mis puutub haiguspäevadesse, siis minu jaoks on oluline põhimõte, et kui inimene on haige, siis ta ei tohi tööle minna. Esimesed kolm päeva, kas võiks neid hakata hüvitama? Jah, me selle nimel töötame, et neid lahendusi leida. Hetkel ei ole neid lahendusi. Kui tulevad, kohe anname teada. Tööandjad ja ametiühingud on leidnud teatud kompromissi, et tuua hüvitamise algus neljanda päeva asemel teisele päevale. Seda kõike ma vastasin härra Saarele väga pikalt ja põhjalikult. Mulle tundus, et ta sai aru küll, kuigi ta ütles, et talle ei meeldi need vastused. No ma saan aru, et talle ei meeldi need vastused. Aga nii see seis hetkel on. Ma olen sellele vastanud.

Nüüd, te tahate punaseid jooni. No mina ei tea, miks te tahate punaseid jooni. Mina tahan sinimustvalgeid jooni. Ma tahan sinimustvalgeid jooni! Mis ma tahan sellega öelda? Minu meelest poliitikas nende punaste joonte tõmbamine kogu aeg, et mis on need punased jooned ... Kas te tahate, et me liiguksime selle COVID-19-ga edasi, ma ei tea, et võtad nagu auto kindalaekast õpetuse, kuidas lähitulede pirni vahetada? See ei ole päris nii. Ei olnud see ka kevadel nii. Ma mäletan, siis oli meil debatt, kuidas sellest viirusest välja tullakse. Ma ütlesin kogu aeg, et piirangute kehtestamine on kergem kui nendest väljatulek.

Täna just teie fraktsioonikaaslane ütles, et Eestit ei tohi lukku keerata. Tegelikult teil ongi vist ebakõla fraktsioonis sees, teie tahate piiranguid. No kumb siis tuleb valida? Aga mis ma tahan öelda? Ega Eestit ei keeratud kevadel lukku ja seda pole ka praegu. Meil on, ma ütleks, kaks suurt eesmärki. Esiteks plaaniline ravi. Me pingutame nii kaua kui võimalik, et see ei läheks lukku. Me näeme, et mõnes kohas on plaanilist ravi vähendatud, aga plaaniline ravi peab jätkuma. Ja teine suur eesmärk on seotud meie haridussüsteemiga: et me suudame ikkagi suuremas osas minna edasi kontaktõppega. Ma arvan, et distantsõppe negatiivsed kogemused on ühiskonnale väga rängad olnud. Näiteks vaimne tervis. Palju kadus haridussüsteemist õpilasi ära, tegelikult ei tuldud distantsõppega kaasa. Kahjuks läks asi väga selliste fataalsete juhtumiteni välja. Need on kaks asja, mille nimel me pingutame. 

Mis seis on täna? Eilsest hakkasid uued reeglid kehtima: 2 + 2 reegel poodides ja kaubanduskeskustes, üheskoos tohib liikuda ainult kuni kaks inimest, välja arvatud perekond – näete, perekonda me kaitseme siingi. Teistega tuleb hoida vähemalt kahemeetrist vahemaad. Punkt üks. 10 + 2 reegel toitlustus-, meelelahutus-, kultuuriasutustes: ühes seltskonnas tohib viibida kõige rohkem kümme inimest ning ülejäänud inimestega tuleb hoida kahemeetrist distantsi. Kolmandaks, alkoholimüügi piirang 26. jaanuarini: müük on keelatud kella 00-st kuni kella 10-ni. Konkreetsed selged reeglid.

13:05 Esimees Henn Põlluaas

Helmen Kütt, palun!

13:05 Helmen Kütt

Suur tänu, lugupeetud eesistuja! Austatud peaminister! Ma väga soovin, et sama kirglik, nagu te olete rääkides, mida sotsiaaldemokraadid oleks võinud teha, te oleksite ka siis, kui räägite, mida sotsiaaldemokraadid erinevates valitsustes ära teinud on. Näiteks lastetoetuste tõus, puuetega laste toetuste tõus, täiendava raha eraldamine haigekassale. Seda muidugi koos koalitsioonipartneritega. Aga siis oleks teie jutt hästi tasakaalustatud. Ma täiesti uskusin varem ja usun veel siiani, et kui te kõnelesite peaministriks saades, et oluline pole mitte see, kes algatab mingi hea mõtte, vaid oluline on see, et teeme hea asja koos ära, siis te nii ka mõtlete.

Samas on minu usku hakanud murendama see, et eelnõu puhul, mis puudutab haiguspäevade hüvitamist ja mis täna tuleb siin saalis esimesele lugemisele, on valitsuse seisukoht eitav. Sotsiaalkomisjon tegi ettepaneku see välja hääletada. Samas oleks võinud ju eelnõu menetlusse jätta. Kui valitsusel on kokkulepe, et teisest päevast alates võiks hüvitada haiguspäevi, siis saaks muudatusettepanekute abil jõudsalt ühise eesmärgini jõuda. Poliitikas võiks ju olla niimoodi, et head asjad, olulised asjad tehakse koos ära. Ma olen aru saanud, et teie jaoks siiski on oluline haiguspäevade hüvitamine ja inimestele selgete sõnumite ütlemine. Mul ongi küsimus: miks seni, kuni lepitakse kokku tööandjate ja ametiühingutega, ei ole kasutatud kas või ajutist varianti, nii nagu tehti kevadel? Selle eest tuleb valitsust kiita, et siis tehti ära see, et ajutiselt valitsuse reservist või haigekassa vahenditest kompenseeriti haiguspäevad alates esimesest päevast.

13:07 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh, Helmen! Ma ei tea, see on täpselt nii, nagu rahvatarkus ütleb: kus hundist räägid, sinna hunt tuleb kohale. Ma tahtsin hakata rääkima härra Ossinovskist positiivsete uudiste valguses ja näen, et hopsti, tuligi siia saali. Mingit kokkulepet temaga ei olnud. Ma olen nõus, et sotsiaaldemokraadid on palju häid asju teinud. Te tuletasite meelde haigekassa raha. See oli ju Jevgeni võitlus. Jevgeni võitlus oli see, et pensionil inimeste ravikindlustuse kataks riik. Tõsine võitlus oli sellega seoses riigi eelarvestrateegiat koostades. Jah, ta vedas seda, aga tegime selle koos ära. Tegime selle koos ära! Nii et mina kiitusega kitsi ei ole.

Nüüd, see valitsus. Kui me räägime haigekassast, siis viimane otsus oli üle 500 miljoni neljaks aastaks: 540 miljonit. EKRE, Isamaa, Keskerakond. On ju maksude alalaekumised ja me ei tohiks tegelikult plaanilist ravi vähendada. Ei, ma arvan, et ei saa olla nende heade otsuste kiitmisega kitsi. Lastetoetuste tõus – te ütlete seda alati, see on teil leivanumber. Ega ma ei ütle selle kohta midagi halba. Aga ei saa ka öelda seda, et – mis see kriitika ongi – nüüd nagu paljulapselisi peresid ei tohi üldse mainidagi. Mis asi see nüüd on? Vastupidi, neid tuleb ka toetada. On ju kolme- ja enama lapsega pere toetus ja sealt edasi, kui on veel, ütleme, seitse pluss last. Need toetused on ka tõusnud viimastel aegadel. Mina ei ütle, et see on aidanud kuidagi kaasa, et sünniksid kolmandad, neljandad või viiendad lapsed, aga see on andnud igal juhul paljulapselistele peredele natukene rohkem sotsiaalset kindlustunnet, ja see on oluline.

Nüüd see haigekassa teema. Minul ei ole mingit probleemi öelda, et tõesti teie olete seda ju ei vedanud. Nii nagu teie esimees Indrek Saar väga tõsiselt ajab seda haiguspäevade hüvitamist esimesest kuni kolmanda päevani. Ta on pannud sinna kõvasti oma emotsiooni. Ega ma põhimõtteliselt selle vastu ei ole, aga siin tuleb leida lahendus. Nagu ma ütlesin härra Saarelegi, mängus on ka majanduslik aspekt, ettevõtluse aspekt, ja see on ka rahaline aspekt. Jah, teil on õigus, seda raha saab kahest kohast: kas riigieelarvest ehk praegu kiiresti Vabariigi Valitsuse reservist või haigekassast. Selle nimel me töötame edasi, et seda lahendust leida. Kas see hakkab olema esimesest päevast, nagu teie soovite? Me peame vaatama ka, mida ametiühingud ütlevad, mida tööandjad ütlevad. Nemad näevad natukene teistsugust mudelit: et see peaks olema alates teisest päevast. Nii et lahenduse nimel tuleb veel tööd jätkata.

13:10 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.  


6. 13:10 Majanduse areng

13:10 Esimees Henn Põlluaas

Järgmine on küsimus number 6. Küsija on Annely Akkermann ja talle vastab majandus- ja taristuminister Taavi Aas. Palun!

13:11 Annely Akkermann

Suur tänu, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Sellel nädalal arutati Riigikogu komisjonides välismaalaste seaduse ja teiste seaduste muutmise eelnõu 241. Riigikogu infosüsteemi on üles laetud selle eelnõu juurde 14 arvamust, mille sisu võttis eile põhiseaduskomisjoni istungil kokku teie erakonnakaaslane Andrei Korobeinik, kes ütles, et ta ei mäleta oma praktikast mitte ühtegi seaduseelnõu, millele kõik on vastu ja mida ükski huvirühm ei toeta.

Seletuskirja kohaselt on eelnõu eesmärk tagada, et Eestis saaksid viibida need välismaalased, kelle siin viibimine on Eesti huvides. Teisisõnu on eelnõu eesmärk võidelda illegaalse sisserände ja töötamise vastu. Kõik on ju õige ja põhjendatud. Paraku kõnelevad need Riigikogule saadetud 14 arvamust sellest, et kõnealuse eelnõuga tahetakse piirata hoopis legaalselt tegutsevate ja Eesti majandust vedavate ettevõtete ja sektorite arengut, seades piiranguid töötamisele, tööajale ja töötasule.

Minu küsimus on selline. Te kindlasti olete selle eelnõuga kursis. Teie juhitav ministeerium, mis vastutab Eesti majanduse arengu eest, on selle eelnõu kooskõlastanud. Missugustest argumentidest lähtudes te selle välismaalaste seaduse muutmise eelnõu kooskõlastasite?

13:12 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Austatud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu liikmed! Hea küsija! Minu mälu järgi selle eelnõu kohta Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium andis negatiivse seisukoha, seda tegime nii mina kui ka tollane IT-minister Kaimar Karu. Valitsuses on kolm osapoolt. Nende osapoolte arvamused teatud küsimustes võivad olla erinevad, aga me lähtume sellest, mis on valitsust moodustades kokku lepitud.

Mina olen kindlasti seda meelt, et Eestis on teatud sektorid, kus on nõudlus võõrtööjõu järele erinevatel põhjustel suurem. Meil on kindlasti neid sektoreid, mis on ka tegelikult avatud võõrtööle, kuhu võõrtööjõud võib Eestis tulla väga lihtsasti. Need on kindlasti need sektorid, kus me tahame näha hästi kiiret arengut, väga teadmismahukad sektorid.

Aga on ka sektoreid, kus vajadus võõrtööjõu järele on olemas lihtsalt seetõttu, et eestimaalased ei taha väga nendes sektorites tänapäeval tööd teha, nad ei kipu sinna tööle. Paraku see nii on ja mitte ainult Eestis, vaid ka väga paljudes muudes Euroopa riikides. Eks see näitab ka seda, et me oleme oma ühiskonna arengult liikunud edasi ja meie soovid on mõnevõrra kõrgemad kui varem. 

Selleks et nende sektorite tööjõuvajadust rahuldada, pean mina mõistlikuks ja õigeks, et Eestisse saab võõrtööjõud tulla küll, aga ma pean oluliseks ka seda, et see võõrtööjõud, kes Eestisse tuleb, ei hakkaks mõjutama nende sektorite palgataset Eestis tervikuna. Me kõik teame, et meie naaberriigis Soomes on väga tugevad ametiühingud, kes siis, kui Eesti ehitustöölised hakkasid Soome minema, astusid väga selged sammud selleks, et Eesti tööjõud ei mõjutaks Soome ehitajate palku. Paraku Eestis nendes sektorites, kus on palju võõrtööjõudu, ei ole tugevaid ametiühinguid. Nii et kindlasti on vajalik ka see, et riik rohkem reguleeriks, et ei oleks ebaausat konkurentsi. 

13:15 Esimees Henn Põlluaas

Annely Akkermann, täpsustav küsimus palun!

13:15 Annely Akkermann

Suur tänu, lugupeetud minister, vastuse eest! Mul on hea meel, et nii teie kui ka väliskaubandusminister mõistate selle eelnõu negatiivset mõju majanduse arengule. Aga muidugi ei mõista ma seda, et kuigi teie kui juhtiv koalitsioonipartner olite negatiivsel seisukohal, on see eelnõu ometi meil menetluses. Ma toon siinkohal välja mõne nendest 14 arvamuses osutatud probleemist. Tegemist on ebamõistlike piirangutega, mis mõjuvad negatiivselt Eesti mainele, vähendavad Eesti jaoks atraktiivsust välistalentide jaoks nii elu- kui ka töökohariigina. Samuti seatakse piiranguid tööajale, seatakse piiranguid ettevõtetele, kas nad tohivad koondada ja töökohti uuesti luua. Ja lisaks viisaprobleemid ja palgakriteeriumid. Eesti on väike ja avatud majandusega riik. Ma saan aru, et mina, teie ja Eesti suuremad ettevõtjad oleme ühel meelel, et selle eelnõu elluviimine kahjustaks Eesti majanduse arengut.

Minu küsimus on see: kas te oleksite nõus veenma oma koalitsioonipartnereid valitsuses seda eelnõu tagasi kutsuma? See on halb ega täida oma eesmärke, ei võitle illegaalse töötamisega, vaid täiesti asjatult piirab ausalt tegutsevaid ettevõtteid. Kas te oleksite nõus veenma oma koalitsioonipartnereid, et see eelnõu tuleb Riigikogust tagasi kutsuda? 

13:17 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh, hea küsija! No siin täna juba tekkis kerge diskussioon selle üle, kas ühe erakonna liikmed peavad mõtlema nii, nagu mõtleb erakonna esimees. Mul on hea meel kuuluda Keskerakonda, mille esimees ütleb, et erakonnas võivad inimesed mõelda ka teistmoodi kui tema. Ma saan aru, et Sotsiaaldemokraatlikus Erakonnas oleks mul natukene raskem. Seal on nii, et nagu esimees esimese küsimuse küsis, nii peavad kõik küsima sedasama küsimust. Minu jaoks oleks see keeruline.

Veenda koalitsioonipartnerit ... Jah, no ütleme nii, et Kaimar Karu oli sellesama erakonna esindaja ja ometi me leidsime ühise keele. Ma arvan, et igal erakonnal on õigus erakonna seisukohtadele. Ja nagu ma esimesele küsimusele vastates ütlesin, ma mõistan täiesti selgelt teatud seisukohti. Veel kord: kui meil oleksid Eestis kõikides sektorites tugevad ametiühingud, kes seisaksid oma sektori töötajate eest, siis meil oleks mõnevõrra teine olukord. Paraku Eestis see ei ole nii. Ja paraku tähendab see seda, et mõnedes sektorites võib võõrtööjõud hakata mõjutama seda, millist tasu makstakse kohalikule tööjõule. Ja see ei ole minu meelest õige. Selles suhtes ma EKRE seisukohti täiesti mõistan.

Ma arvan, et me oleme EKRE-ga täiesti ühte meelt ka selles, et meil on sektoreid, kuhu võõrtööjõu tulek on mõistlik, see arendab neid sektoreid edasi. Näiteks kas või IT. Meil ei ole siin erinevaid seisukohti. Kindlasti on meil sektoreid, mille osas me ei ole ühte meelt. Eks poliitika ole kompromisside kunst. Me ei saagi eeldada, et üks erakond teeb teisele erakonnale selgeks, et sinu mõtted on lõpuni valed, sa pead loobuma. Tuleb leida kuldne kesktee. Ja kahtlemata ka selle seaduseelnõu arutelu Riigikogu komisjonides on protsess selle nimel, et leida see mõistlik kesktee.

13:20 Esimees Henn Põlluaas

Aivar Sõerd, palun!

13:20 Aivar Sõerd

Aitäh! Austatud minister! Ma küsin majanduse arengu ja teie valitsemisala teemade kohta natukene laiemalt. Ehitusettevõtjad on tähelepanu pööranud sellele, et erasektori ehitusmahud kriisiolukorras vähenevad ja riik võiks tulla riigieelarveliste investeeringutega asemele. Aga kui me vaatame valitsuse eelarvekavasid, siis järgmisel aastal jäävad riigieelarve investeeringud enam-vähem selle aasta tasemele. Mõningat kasvu võib tulla tänu eurotoetustele. Aga kui me vaatame näiteks maantee-ehitust, millest me oleme teiega siin varem ka rääkinud, siis praegu ja järgmine aasta põhiliselt lõpetatakse olemasolevaid suuri objekte. Uusi projekte maanteedel on silmatorkavalt vähe.

Te olete öelnud, et pole projekte. Teerulle ei saa välja saata, kui pole ettevalmistusi tehtud. Aga ma küsingi: miks siis viimase nelja aasta jooksul nii tagasihoidlikult on uute maanteede projektide jaoks raha eraldatud, vaid 5 miljonit aastas uutele neljarealistele teedele? Paneme siia kõrvale, kui palju, kui mitu kümmet miljonit iga aasta läheb Rail Balticu projekteerimiseks! Siin on nagu ebakõla. Ma küsingi, kas selline asi lähtub loogikast, et kui lähiaastatel läheb jõuliselt edasi Rail Balticu ehitus ja ka ehitusettevõtete võimsused on piiratud, siis järgmistel aastatel maantee-ehituses tõmmatakse pidurit? Kas loogika ongi selline, et lähme jõuliselt Rail Balticu ehitusega edasi, ressurss on piiratud ja jätkame siis järgmistel aastatel uute maanteede ehitust tagasihoidlikumas tempos?

13:22 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh, hea küsija! Vastupidi! Sel aastal ja järgmisel aastal –järgmise aasta eelarve on küll veel menetluses, aga vähemalt ettepanek on selline – eraldataks taas 5 miljonit eurot just nimelt neljarealiste teede projekteerimiseks. See on teine aasta. Varem seda raha ei ole olnud, ja ei ole olnud väga pikka aega. Praktiliselt terve selle aja, kui on räägitud nendest neljarealisest maanteedest – see on küll olnud peaaegu kõikide erakondade lipukiri, et ehitame valmis neljarealise maantee Tallinn–Pärnu, Tallinn–Tartu, Tallinn–Narva –, on seda toetatud, aga mingil põhjusel eelarves spetsiaalselt raha nende teede projekteerimiseks ei olnud. Teist aastat nüüd on see olemas ja see näitab seda, et tegelikult me oleme väga selgelt seda meelt, et teed tuleb lõpuks valmis ehitada. Aga te ütlesite õigesti. Tõesti on nii, et teerull ei saa välja sõita, kui projekti ei ole. Pole võimalik! Teeme need projektid valmis.

Muidugi me peame arvestama veel ühte asja. Te võite küsida, miks ainult 5 miljonit, miks me rohkem ei võiks panna projekteerimisse. Aga siin tõesti tuleb mängu, nii nagu te ka märkisite, projekteerimisvõimekus. Tegelikult meil on ju nii, et lisaks nendele neljarealistele on riigieelarves ette nähtud teehoiukavas, kui ma nüüd õigesti mäletan, 10 miljonit muudeks projekteerimisteks. Kokku on minu mälu järgi 15 miljonit eurot projekteerimistöödeks maanteedel. See on päris suur maht.

Lisaks sellele oleme COVID-i ajal eraldanud täiendavaid vahendeid kohalikele omavalitsustele, kus ka on teid, mida tuleb projekteerida. Tõsi, seal on ka teid, mille jaoks on raha eraldatud, kus projekt niivõrd oluline ei ole. Näiteks kruusateede katmine kõvakattega – seal tõenäoliselt projekt ei pea nii põhjalik olema. Aga ka seal on vaja täiendavat projekteerimisressurssi. Ma võin teile kinnitada, et oma eelmises ametis ma puutusin sellega kokku, et suurte projektide puhul projekteerimisorganisatsioone, kes saaksid selle tööga hakkama, või ettevõtteid, kes saaksid sellega hakkama, tegelikult Eestis väga palju ei ole. Nii et selle turu mahuga tuleb ka arvestada.

Aga ma tahan kinnitada, et kindlasti ei lähtu valitsus sellest, et teeme valmis ainult Rail Balticu. Vastupidi, me tahame valmis teha ka need neljarealised teed. Meil on selleks projekteerimisraha ja meil on selleks ka käivitatud pilootprojekt, et kaasata erasektorit nende teede ehitusse rohkem, et seda protsessi oleks võimalik kiirendada.

13:25 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


7. 13:25 Turismimajanduse toetamine

13:25 Esimees Henn Põlluaas

Ja jõuame järgmise küsimuse juurde, mille esitab Ivari Padar ja vastajaks on peaminister Jüri Ratas. Palun!

13:25 Ivari Padar

Aitäh! Härra peaminister! Kõigepealt üks väike ääremärkus teemal "Haiguspäevad ja olukorrad, mis olid umbes 12 aastat tagasi, 2008". Ütlen lihtsalt seda, et need olukorrad on võrreldamatud. Ma isiklikult tunnen seda inimest, kes oli 2008 rahandusminister, ja ma tunnen ka tänast peaministrilt, kes tollal oli minu arvates Riigikogu asespiiker ja kuulis, mis teemad meil siin tollal üleval olid, ehk siis kolm negatiivset eelarvet. Ent see selleks.

Aga kui rääkida turismisektorist, mille kohta oli kaks nädalat tagasi arupärimine peaministrile, siis üles jäid kaks teemat, mille puhul ma sain väga selgelt aru, et võtab mingi aja, aga tuleb otsus. Üks nendest oli kindlasti palgatoetuse teema, mille puhul turismifirmad on olnud vägagi ühel positsioonil, et mõistlik on kevadeni hoida vähemalt 50% personali. Selle hind on umbes 45 miljonit. Seda esiteks. Teise teemana jäi üles see, kas muutuvad ettevõtja jaoks soodsamaks KredExi tingimused. Analoogilised toetusmeetmed Balti riikides on erinevad, ja seda Eesti ettevõtjate kahjuks. Millised on edasiminekud? Ja kunas tulevad valitsuse otsused, kas nende teemadega minnakse edasi? Kas tulevad otsused või mitte?

13:27 Peaminister Jüri Ratas

Suur tänu! Ma mäletan hästi: aastal 2008 oli rahandusminister Navi küla mees. Hea Ivari, sina olid siis rahandusminister ja tegid seda tööd suure pühendumisega. Sellega ma olen täiesti päri, et seda kriisi, mis oli 12 aastat tagasi, võrrelda tänase olukorraga on üsna keeruline. Ma arvan, et me ei pea ka pakkuma, kumb on olnud raskem või keerulisem kriis. Täna me oleme mitmes kriisis korraga: majanduskriisis, tervishoiukriisis ja kindlasti ka sellises ettearvamatuse kriisis. Kust sa võtad neid häid prognoose, kui ühed ütlevad üht, teised teist? Aga me usaldame Rahandusministeeriumi prognoose.

Ma mäletan, hea Ivari, väga hästi seda arupärimist. See oli võimas hetk siin Riigikogus, kui ma sellele arupärimisele vastasin, ja see oli oluline arupärimine. Turismisektor. Minu meelest läks vähem –ma loodan, et ma ei eksi – kui ööpäev, kui valitsus otsustas 5 miljonit lisada turismisektorile. Viis miljonit lisada! See on kabineti otsus, kabinetinõupidamise otsus. Nüüd on siis väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri kohustus tuua see toetusmeede valitsusse. Me peame oluliseks, et see käib EAS-i kaudu. Need sektorid, mis väga tugevasti pihta on saanud –restoranid, hotellid, turism laiemalt, kindlasti ka siseturism või nagu mõni selle kohta ütleb, maaturism –, kindlasti neile tuleb toetust anda. Kas 5 miljonit olukorda leevendab? Leevendab küll, aga loomulikult see ei lahenda probleemi. See sektor enam selline kindlasti ei ole, nagu ta oli enne kriisi – arvestades tööhõivet, arvestades tegevust. See vastab kahjuks tõele.

Nüüd, palgatoetuse meede. Palgatoetuse meetme osas on hetkel positsioon sama: me ei tea, kui pikalt see kriis kestab, ja ma arvan, et ei ole õige viia nüüd kõik reservid nulli. Me teame seda, et palgatoetuse meede on väga kallis meede. See on tõesti efektiivne meede, aga seda saab rakendada väga-väga lühikest aega. Seda me rakendasime kevadel. KredExi tingimused – ma loodan, et me saame järgmise küsimuse raames sellest rääkida, kuid ma palun, et äkki sa natukene täpsustad, mida sa silmas pead. Aga jah, KredExi üle aruteluga saab edasi minna. 

13:30 Esimees Henn Põlluaas

Ivari Padar, täpsustav küsimus palun!

13:30 Ivari Padar

KredExi meetmete puhul on selles mõttes küsimus lihtne, et Eestis on turismifirmad, kellel on paralleelsed struktuurid olemas nii Lätis kui ka Leedus. Ja ilmselgelt kas või intressitingimused, millega KredExi-laadseid meetmeid saadakse kätte kas või Leedus, on kordades soodsamad kui Eestis. Ilmselgelt see on koht, mis tuleb üle vaadata.

Mis puudutab palgameetmete rakendamist, siis ilmselgelt jah, see on efektiivne meede ja kallis meede. Samas on selge, et kui me selle meetme rakendamise üle novembri keskpaigas pikalt mõtleme, siis see tähendab seda, et see valdkond jääb ilma väärtuslikust tööjõust, keda soovitakse kindlasti selles sektoris säilitada. Need valikud vajavad kiireid otsuseid. Milline on teie isiklik positsioon ja kes on valitsuskoalitsioonis vastu sellele, et need kiired otsused teha? Näiteks ma lugesin üht septembrikuu Eesti Ekspressi, kus Isamaa juht Helir-Valdor Seeder väga selgelt ütles, et turismisektor ellu ei ärka. Kas tänases valitsuskoalitsioonis on neid osapooli, kes on väga radikaalsetel positsioonidel ja töötavad selle vastu, et mingeid mõistlikke lahendusi leida?

13:32 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh teile! No kõigepealt, ma ei näe ühtegi osapoolt, kes on vastu sellele, et kriisis tuleb teha kiireid otsuseid. Koalitsioon näitas oma tugevust terve koroonaviiruse esimese laine ajal. Tehti kiireid, selgeid ja konkreetseid otsuseid. Ja seda on näidatud ka nüüd.  Tõsi on, et kogu see, ütleme, käitumismuster on muutunud, aga see pole muutunud ainult Eestis, vaid kogu Euroopas. Selliseid võimsaid sulgemisi ikka tehakse äärmuslikel juhtudel, ma mõtlen just näitajate poolest äärmuslikel. Jah, tõsi on see, et minu meelest on valitud pigem lähenemine, et püüame elu lahti hoida. Seda ma ütlesin ka eelmine kord vastates. Tänase valitsuse prioriteet on plaaniline ravi ja see, et hariduse saab hoida avatuna. See on oluline.

Nüüd, turismisektor. Te ütlete, et tuleb hoida kogemust, tuleb hoida initsiatiivi. Minagi pean seda oluliseks. Näiteks IATA –kui ma ei eksi, need sertifikaadid, mida turismisektoris vajatakse, on ju olnud selle 5,8 miljoni sees, mis me eraldasime siin eelmine kuu. Nüüd on uus 5 miljonit.

Turismisektor põhimõtteliselt on nii lai, eks ju. See on nii lai sektor, et tervet turismisektorit säilitada sellisena, nagu oli kriisi eel, me ei suuda. See on arusaadav. See on arusaadav! Aga ma olen nõus sellega, mis te ütlesite. Mulle tundub, et teie mõtte tuum on selles, et me ei saa selle sektori teatud osa täiesti ära kaotada. Kui kriis lõpeb, kui algab taastumine, siis tuleb tegelikult olla kiire ja aidata kaasa majanduse stimuleerimisele, aidata kaasa ka selle sektori taastumisele. Praegu on väga hädas need, kes tegutsevad turismisektoris, pakkudes teenuseid Eestist väljas. Me teame, et seda teenust ju põhimõtteliselt ei ole. Inimesed reisivad väga vähe, reisimine on põhimõtteliselt võimatu või väga-väga suurte piirangutega. See lihtsalt ei ole mõttekas. Ja seepärast on meil need meetmed, mida me oleme tõesti välja pakkunud.

Nüüd, kui KredExist natuke laiemalt rääkida, siis ma arvan, et KredEx peab minema natukene aktiivsemalt ka Eesti siseturule, pakkuma oma teenust, pakkuma oma abi just majanduse elavdamiseks, majanduse ülalhoidmiseks. Me teame seda, et tegelikult turutõrge, olgem ausad, kui minna Tartust ja Tallinnast natuke kaugemale, on problemaatiline. Ma arvan, et KredExi uus juhtkond peab seda vaatama. Mina küll kutsun KredExit üles rohkem proaktiivselt teenuseid pakkuma Eestis laiemalt ja avaramalt. Igal juhul tasuks seda täna rakendada. 

13:35 Esimees Henn Põlluaas

Annely Akkermann, palun!

13:35 Annely Akkermann

Suur tänu, lugupeetud juhataja! Lugupeetud peaminister! 19. oktoobril küsisin infotunnis minister Raul Siemilt turismi toetusmeetmete kohta ja ta vastas, et valitsus ei ole veel jõudnud turismi toetamise meetmetega tegeleda. Jutt käis sellest 5,8 miljonist, mis oli EAS-i jääk. Vahepeal on, nagu te ütlesite, kabineti otsusega eraldatud täiendavalt 5 miljonit, ja ka EAS-i kaudu. Kas on teada, millal siis lugupeetud minister Raul Siem ja EAS nagu jõuavad asjaga tegeleda ja need meetmed välja töötada?

Aga teine küsimus on veel. Nagu te teate, töötus kasvab ja täna on töötuid juba üle 51 000. Töötukassa nõukogu on teinud valitsusele ettepaneku suunata töötukassa vahendite jääk turismisektorile, et säilitada vajalik hulk töökohti ja vähendada koondatute hulka. Te siin enne ütlesite, et tervet turismisektorit ei jõua valitsus üleval pidada. Kõik saavad sellest aru, turismisektoris  töötab praegu 30 000 inimest. Aga selleks, et see sektor saaks kriisi üle elada ja uuesti kiiresti tööle hakata, on vaja säilitada vähemalt 15 000 töökohta. Kui nüüd pooled, 15 000 inimest, liituvad töötute armeega, siis töötukassa tööturumeetmega peaks riik need teised 15 000 palgal hoidma, nii et kui viirus taandub, saaks turismitööstus jälle alustada Miks seda töötukassa meedet siiski ei taheta avada? Töötukassas peaks olema jäägis 30 miljonit, 20 miljonit sellest võiks suunata turismi. Aastaaruanded on esitatud, on teada, kes EMTAK-i järgi turismiga tegelevad. 

13:37 Peaminister Jüri Ratas

Suur tänu teile! Kõigepealt, kui te küsite, millal peab tulema minister Siem ettepanekutega selle 5 miljoni kohta, siis otsus tehti 10. novembril ja siis oli aega kaks nädalat. Nii et 10. november pluss kaks nädalat  –  ütleme siis, et saame teada 24. novembri paiku. Ma loodan, et ta tuleb umbes siis järgmise nädala kabinetinõupidamisele ettepanekutega, kuidas eeskätt hotellinduses, pluss restoranid, aga ka turism laiemalt, sh siseturism, see jaotus teha. Minu meelest, ma ütlen teile veel kord: ega me ei saa öelda, et kogu turism hetkel seisab. See turism, mis pakub teenuseid Eestist väljapoole – ma olen nõus, kahjuks see seisab. Ja see ei sõltu ainult Eestist. Me oleme püüdnud hoida lennuühendusi paljude Euroopa riikidega avatuna, nii palju kui see on võimalik. See on olnud minu meelest positiivne.

Siseturismi osas me oleme ju öelnud mitmeid kordi, teinud üleskutseid suve alguses: hea inimene, hea Eestimaa inimene, puhka see suvi Eestis! Nüüd oli üleskutse: puhka see koolivaheaeg Eestis! See kindlasti on aidanud kaasa siseturismile. Mul on päris palju infot selle kohta. Jah, tõsi, me peame nüüd minema jutuga Tallinnast väljapoole kahjuks. Ütlen sellepärast "kahjuks", et Tallinna turismisektor on ääretult keerulises olukorras. Hotellid, restoranid, kohvikud, muud söögikohad, vanalinn on väga keerulises olukorras.

Samas me tegelikult näeme seda, et Tallinnast väljaspool on ikkagi päris palju märgata, et inimesed kasutavad nädalavahetusel võimalusi puhata spaades, puhata Eesti maakohtades. Ja nad teevad seda üsna tublisti, nii palju loomulikult, kui on võimalik – kui palju ühelt poolt koroonaviirus lubab, teiselt poolt ka, kui palju rahakott kannatab. Aga seda tehakse, seda täna tehakse ja ma tõesti ütlen suur tänu, et inimesed seda teevad. Olles kohtunud nii hotellide ja restoranide liiduga kui turismifirmade liiduga, ma olen näinud, et tegelikult usk taastumisse on mõlemal sektoril olemas. Ja see usk taastumisse on tugev. Minu meelest see on tähtis.

Nüüd, kui rääkida töötukassast, siis ma vastasin ka eelmine kord, et me peame arvestama sellega, et see meede on kallis. Vaat siin ma olen Ivari Padariga nõus. Ta teab, mida ta räägib. Endine rahandusminister teab, mida ta räägib. Ta ütleb, et see oli efektiivne meede, aga ta ka põles kiiresti, sest seda kasutati kiiresti. Ja me ei saa kõiki ressursse täiesti nulli tõmmata. Me ei tea, kui kaua see pandeemia kestab, millal tuleb vaktsiin. Me peame hoidma teatud tagavara ikkagi alles. 

13:40 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


8. 13:40 Valitsuse plaanid

13:40 Esimees Henn Põlluaas

Küsimus number 8. Selle esitab Andres Sutt ja vastab rahvastikuminister Riina Solman. Palun!

13:40 Andres Sutt

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Täna hakkame siin Riigikogu saalis teisel lugemisel arutama 2021. aasta eelarvet. Te tutvustasite oma eelarvet rahanduskomisjonis 13. oktoobril. Muu hulgas oli kõne all programm "Kestlik Eesti ja tõhusad rahvastikutoimingud" ja selle raames omakorda oli juttu pereväärtuste kampaania korraldamisest. Rahanduskomisjonis te detaile välja ei toonud, ei öelnud, mis on selle eelarverea maksumus. Sotsiaalkomisjonis tuli välja, et see hind on pool miljonit eurot. Täna te kinnitasite siin, et see kampaania ei ole kuidagi seotud kavandatava referendumiga. Möödunud aastal, nagu te ka siin ütlesite, oli eelarves sellel real null eurot. Ja minu küsimus teile ongi: miks eelmisel aastal seda programmi ei olnud? Avage palun ka selle teavituskampaania sisu. Mida täpselt te plaanite teha?

13:42 Rahvastikuminister Riina Solman

Austatud Riigikogu esimees! Austatud küsija, suur tänu taas kord küsimuse eest! Mis puudutab programmi "Kestlik Eesti ja tõhusad rahvastikutoimingud", siis seda sai ka enne põgusalt selgitatud. Selle aasta eelarves seda programmi tõepoolest veel ei olnudki olemas. Nagu me hästi teame, eelmine rahvastikuminister oli Urve Palo, kelle ametikoht majanduskriisist tulenevalt n-ö likvideeriti. Enne seda oli reformierakondlasest rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo, kes tegi ka väga head tööd.

Esimene poolaasta kulus rahvastikuministril nende valdkondade nn tagasikutsumisele, mis olid pärast Urve Palot laiali jaotatud nelja ministeeriumi vahel, ja loomulikult ka ametnikkonna värbamiseks, keda rahvastikuvaldkonnal ei olnud. 29. aprillil, kui valitsus ametisse nimetati, olingi vaid mina üksinda. Mul tuli siirduda Siseministeeriumisse rahvastikuvaldkonda rajama. Mul oli kaasas kaks nõunikku ja hiljem me saime hakata personali värbama. Saime Sotsiaalministeeriumist perepoliitika osakonna rajamiseks teatava hulga inimesi nende perepoliitikatöötajate näol. Edasi me arendasime seda valdkonda. Nii et perepoliitika programm on meil "Kestliku Eesti ja tõhusate rahvastikutoimingute" programmi raames kavas eelarveaastal 2021.

Kui me läheme rahanduskomisjonis tutvustatud idee juurde või kogu selle valdkonna juurde, siis seal sai märgituid suurt hulka teisi sündimuspoliitikat ja perepoliitikat toetavaid meetmeid, jutt ei olnud ainult demograafiaalase teadlikkuse tõstmise kampaaniast.

Kindlasti ei maksa otsida seoseid selle kampaania ja tulevase referendumi vahel. Neid ei ole. Me räägime juba iga päev demograafiakriisist Eestis, rahvastikukriisist. Nagu ma ütlesin, sünnitamisikka on jõudnud põlvkond, keda on arvuliselt vähem. Inimesed ei tea teatavasti oma õigusi. On tehtud mitu uuringut ning näiteks noorte- ja pereuuring näitab, et tegelikult teadlikkus, mis puudutab praegust olukorda, meie kestvust, mida me oleme oma põhiseaduses ju lubanud tagada – oleme lubanud tagada oma rahva, keele ja kultuuri kestmise –, on madal. Inimesed ei mõtle selle peale. Aga meie rahvastik püsivalt kahaneb. See on ju fakt. Igal juhul selle temaatika ja selle valdkonna adresseerimine on õige. 

Millised täpselt on kampaania elemendid? Kuna ma küsisin selles sündimuse meetmestikku puudutavas eelarvetaotluses oluliselt enam ressursse, et toetada perepoliitikat, toetada erinevaid meetmeid, aga sain oluliselt vähem ressursse, siis ei ole me selle kampaania täpse planeerimiseni veel jõudnud. See eeldab sisulisi läbirääkimisi ja arutelu.

13:45 Esimees Henn Põlluaas

Andres Sutt, täpsustav küsimus palun!

13:45 Andres Sutt

Aitäh! Ma saan aru, et aeg sai enne otsa, kui te jõudsite selle kampaania sisu avada. Ja lõpus te nagu mainisite, et te tegelikult veel päris täpselt ei tea, mis selle kampaania sisu on. Kui ma sain valesti aru, siis palun täpsustage, mis selle kampaania sisu on. Ja täpsustage palun ka seda, millal see kampaania on kavandatud algama.

13:45 Rahvastikuminister Riina Solman

Suur tänu täpsustava küsimuse eest! Kampaania aeg ei ole paigas. See ei ole paigas seetõttu, et meie rahataotlused rahuldati väiksemas mahus. See puudutab ka kõiki teisi perepoliitika meetmeid. Need käivad kõik käsikäes ja need ei ole referendumiga seotud. Näiteks me plaanime perelepitussüsteemi rajada. Me plaanime perenõustamisteenust laiendada üle Eesti. Me toetame perepesade ehk perede tugikeskuste rajamist üle Eesti, et see ei oleks kättesaadav ainult Tallinnas ja Tartus, vaid kvaliteetselt ka Eesti muudes piirkondades. Ja kui see kampaania, mis puudutab demograafiaalase teadlikkuse tõstmist, saab ükskord sinnamaale, siis kindlasti ma need detailid avalikustan. Aga see kõik käib koostöös sotsiaalkomisjoni liikmetega, rahvastikukriisi probleemkomisjoni liikmetega ja kindlasti Sotsiaalministeeriumiga, kellega me ühiseid plaane peame.

13:46 Esimees Henn Põlluaas

Helmen Kütt, palun!

13:46 Helmen Kütt

Suur tänu, lugupeetud eesistuja! Austatud minister! Mulle on väga sümpaatne, kui te räägite rahvastikukriisist, sellest murest. Ja minu küsimus ei ole kindlasti mitte mõeldud vastandama lasterikkaid peresid nende peredega, kus kasvab üks laps või kaks last. Aga nendest peredest me kuuleme teid väga vähe rääkivat. Veel kord: lasterikkus on tõeline rikkus, see ei ole mingi vastandamine. Aga kuna küsimuse teema oli "Valitsuse plaanid", siis küsin: kas teil on tuua näiteid, mida te olete plaaninud ja viinud ka valitsusse, et toetada üksikvanemaid, kes kasvatavad ühte või kahte last, või peresid, kus on üks või kaks last? 

Ja sotsiaalkomisjonis te rääkisite mõttest tõsta lasterikka pere toetust, sellest eelarvest me seda ei leia. Aga jah, ega eelarve kokkupanek ei ole lihtne. Teatud ootused raha osas, mida ministrid loodavad sealt saada, ei pruugi täituda. Aga millised on sõnumid, mida võiks täna nendele peredele saata? Kui teil on sellekohaseid mõtteid, plaane ja tegevusi, siis oleks väga kena, kui te neid täna valgustaksite.

Uskuge, väga paljud lapsevanemad tunnevad ennast sellepärast halvasti, et nad ei leia ennast valitsuse sõnumitest. Ei saa sündida kolmandat last, kui ei ole esimest last. Kõikidel ei ole seda õnne, et elatakse koos paarina, on ka üksikvanemad, kes kasvatavad mitut last. Järsku on teil mingi sõnum ka nendele peredele. Ärge teenustest rääkige. Perepesad ja kõik see on suurepärane ja neid teenuseid on paljudel vaja, ka lasterikastel ja ühe-kahe lapsega vanematel. Kui on muresid, saab sinna pöörduda ja nõu ja abi küsida, aga tooge midagi konkreetset, mis puudutaks nende perede ootusi. Kas on toetuste tõstmise plaani või millised on kavas olevad tegevused? 

13:48 Rahvastikuminister Riina Solman

Aitäh suurepärase küsimuse eest! Meil on teiega, Helmen Kütt, tegelikult väga sarnane mure. Vastab tõele, et me oleme oma peremeetmete paketis välja pakkunud meetmeid, mis on adresseeritud lasterikastele peredele. Ühe-kahe lapsega perede toetuse tõus, sellega tegelemine, oli kavandatud järgmiseks aastaks. Nii et me kindlasti ei ole jätnud ühe-kahe lapsega peresid tähelepanu alt välja. Meie perepoliitika on universaalne ja puudutab kõiki perekondi.

Kui me räägime üksikvanemlusest, siis kes veel kui mitte mina ei peaks teadma üksikvanemate raskusi. Ma olen üksikvanemana kasvatanud oma vanemat poega ja mul täielik ülevaade ja selge pilt, mida see tegelikult tähendab nii füüsiliselt, majanduslikult kui ka hingeliselt.

Aga ma olen nüüd selle saadud eelarveeraldise puhul välja arvutanud näiteks sellise asja, mis puudutab elatisabi. Elatisabi mõistab nendelt vanematelt, kes oma vanemakohustust ei täida ja oma lapsele elatist ei maksa, riik ise välja. Kui tõsta elatisabi 100 euro asemel 10 euro võrra suuremaks ehk 110 euroni, läheb see kogukuluna maksma ligikaudu 800 000 eurot aastas, pluss veel SKAIS-i arenduse programmeerimise kulud. See tähendab, et kahjuks järgmisse eelarveaastasse see ei pruugi meil ära mahtuda.

Ma kinnitan teile, et kindlasti ei mõtle rahvastikuminister ainult lasterikastele peredele, aga tunnistagem endale nii siin saalis kui ka väljaspool seda – küllap meid jälgitakse ka teleekraani või interneti abil –, et lasterikas pere, kus on neli või enam last, vajab oluliselt enam ressursse. Ta vajab oluliselt enam majanduslikku ressurssi, ta vajab kindlasti suuremat abi ringiliikumisel, logistika korraldamisel. Vajalik eluruum ei ole enam samaväärne kui väiksema pere puhul. Ja kõike seda peavad lasterikka pere vanemad tagama oma ressurssidest. Meile on nad tulevased maksumaksjad ja Eesti tuleviku edasiviijad ehk nad tagavad meile jätkusuutliku Eesti. Aga tõsi on ka see, et ilma esimese ja teise lapseta ei ole kolmandat ja neljandat last. Ja ka nende perede toetuse tõusu me kindlasti planeerime lähitulevikus.

13:51 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


9. 13:51 Rahvahääletuse kampaania

13:51 Esimees Henn Põlluaas

Küsimus number 9. Esitab Jevgeni Ossinovski ja vastab peaminister Jüri Ratas. Palun!

13:51 Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Austatud peaminister! Ma jätkan ühest teie varasemast vastusest, mis, ma arvan, väärib laiendamist. Seonduvalt rahvahääletusega on esile kerkinud küsimus erinevate ühiskondlikult aktiivsete osapoolte osalemisest selles kampaanias. Mõned MTÜ-d on juba oma seisukoha väljendanud ja peavad plaani, kuidas selles osaleda. Ning kahtlematult, kui organisatsioonid soovivad ühiskondlikus arutelus kaasa lüüa, on see positiivne. Aga õiguskantsler juhtis juba aastal 2017 tähelepanu sellele, et tuleks mõelda selliste poliitilise initsiatiiviga esinevate MTÜ-de rahastamise läbipaistvusele. Ja nüüd on selle referendumi kampaania käigus see teema uuesti ja uue teravusega tõstatunud. Kui nüüd te rahvahääletuse eelnõu parlamendi menetlusse annate, siis oleks minu arvates õige arutleda ka selle üle, millisel viisil peaksid need organisatsioonid, kes valimisagitatsiooni teostama hakkavad, avalikustama oma rahastajad.

Vastuses kolleeg Kallase küsimusele te ütlesite, et te nõustute sellega, et see oleks vajalik. Sellest tulenevalt on küsimus, kas see on lihtsalt selline moraalne toetus parlamendiliikmete võimalikele initsiatiividele selles kontekstis või on Vabariigi Valitsuse tasandil ka sisuliselt arutatud seda, millisel viisil seda korda, seda regulatsiooni luua. Kas on alust oodata valitsuselt vastavat initsiatiivi koos selle rahvahääletuse eelnõuga? Kui ei ole, siis kas teil on tunne, et koalitsioon võiks toetada sellise regulatsioonimuudatuse vastuvõtmist või see on pigem teie isiklik toetus? 

13:53 Peaminister Jüri Ratas

Austatud Riigikogu liige härra Jevgeni Ossinovski! Ma väga tänan selle küsimuse eest. Jah, te olete väga tähelepanelikult jälginud seda infotundi. Ma ütlesin tõesti proua Kaja Kallasele, et ma arvan, et kui see rahvahääletus teha, siis rahastajad peaksid olema selged. Peaksid olema selged need allikad, need finantsid, kust selleks raha tuleb, ja seda tuleks ka kontrollida.
Kui te nüü küsite, kas seda on valitsusliikmete vahel arutatud, siis on küll. On küll! Ma olen mitme ministriga seda arutanud ja öelnud, et minu meelest on tõesti tähtis leida võimalus tagada, et selle rahvahääletuse puhul oleks finantseerimine läbipaistev.

Kui on küsimus, kuidas seda teha, siis siin mina lähtuksin sellest, et seadusandlikku võimu ja täidesaatvat võimu ei tohi segamini ajada. Neid ei tohi segamini ajada! Ja ma arvan, et kui Riigikogu otsuse eelnõu tuleb menetlusse, siis on päris paslik väga tõsiselt mõelda, kuidas ja kas üldse seda või mingit muud regulatsiooni täiendada. Tegelikult on rahvahääletuse probleemi tuum selles, milline on siis see kontrollmehhanism või kontrollorgan ja kuidas seda kontrolli tehakse. Samuti see, missugune on aruandlus.

Ma nüüd segan teid, härra Kaljulaid, teil on seal keskustelu, aga muidu te ei kuulegi, mida ma vastan. Mis ma siis teie ees siin niisama lõõritan ... Tähendab, kuidas see kontroll saab olema, on minu meelest tõesti oluline, ääretult tähtis. Ma igal juhul toetan seda, et see rahastamine oleks läbipaistev ja kontrollitav. Kas seda sätestada selle otsuse eelnõuga, kas seda teha mingi muu regulatsiooniga, mingi seadusega – see on Riigikogu kätes.

Oli ka küsimus, kas see on minu seisukoht. Jah, punkt üks: see on minu seisukoht. Kas valitsus on ühise seisukoha või ühise positsiooni kujundanud, nagu teile meeldib öelda? Ei, seda ühispositsiooni me kujundanud ei ole, aga ma ei ole kuulnud, et keegi selle vastu oleks. Vastupidi, need vestlused, mis mul on valitsuse liikmetega olnud, on olnud pigem toetavad. Pigem on need olnud toetavad! 

Nii et ma arvan küll, et tasuks ka praeguses olukorras, praeguses situatsioonis väga tõsiselt selle peale mõelda, et kui see rahvahääletuse otsus tuleb, kui teine lugemine on tehtud ja Riigikogu on selle otsustanud, siis eelnevalt tuleb mõtiskleda, kuidas teha nii, et kõik oleks läbipaistev ja ka see kontrollmehhanism oleks loodud. Selge on see, et nagu teiegi ütlesite, on neid MTÜ-sid, kes kampaaniat teevad – ja erinevas suunas kampaaniat –, palju. Sellega tuleb arvestada. 

13:56 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Paluks ääretult kiirelt väga lühike küsimus ja väga lühike vastus. Siis me jõuame veel kaks minutit saalikutsungit teha. Jevgeni Ossinovski, palun!

13:56 Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Ma küsin lühidalt. Ma tänan selle positiivse suhtumise eest! Ma arvan, et parlament saab sellest hoogu juurde, et seda teemat käsitleda ja otsusele jõuda. Aga mu teine küsimus puudutab seda teemat, mida proua rahvastikuminister siin just valgustas, ja on ka eelmise küsimuse jätkuks. Tõepoolest, eks erinevaid kampaaniaid ikka teostatakse riigis. Aga nagu te vastates ütlesite, ei tohiks olla sellist ümber nurga tegutsemist, ei tohi tunduda, et tegemist on kuidagi selle referendumi tulemuse mõjutamisega, agitatsiooniga.

Minu tähelepanu juhiti sellisele dokumendile nagu Veneetsia komisjoni värske raport referendumite kohta, see on 8. oktoobrist. See ütleb ka, et ametiasutused ei tohiks teha kampaaniat ja kui teatud teemadeaga seotud kampaaniaid üldse tehakse, siis need peaksid olema neutraalsed. Kuidas te ette kujutate, et kui nüüd tuleb see pereväärtuste kampaania, mida teie valitsus hakkab korraldama, siis kuidas see peaks olema üles ehitatud, et ta oleks neutraalne ega näiks osapooltele tulemuse mõjutamisena? 

13:58 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh teile! No ma saan aru, et Riigikogu esimees palus, et oleks väga kiire küsimus, ja see tõesti oli teil ääretult kiire, ja oleks ka väga kiire vastus. No ma ütlen veel kord, et seda, et sellesse rahvahääletusse valitsus või, ma ei tea, ministeeriumid kuidagi hakkavad sekkuma – seda ei tohi olla. Seda ei tohi olla! Aga sellega ma ei ole päri, et meil ei tohi mingit kampaaniat aasta alguses olla näiteks siseturvalisuse valdkonnas. Me ju räägime, et Sotsiaalministeerium teeb väga palju huvitavaid kampaaniaid. Kampaania peab mõjus olema ja üldiselt ma arvan, et see peab olema positiivne, mitte halvustav. Aga ma olen täiesti valmis teiega eraviisiliselt kohtuma ja seda teemat edasi arutama. Praegu ma tõesti ei taha Riigikogu istungi õigel ajal algamist küsimärgi alla panna. 

13:59 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh, küsijad! Aitäh, vastajad! Infotund on läbi.

13:59 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee