Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

XIV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Kolmapäev, 11.11.2020, 14:00

Toimetamata

13:57 Istungi rakendamine

14:00 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Tere päevast, austatud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu IV istungjärgu seitsmenda töönädala kolmapäevase istungiga. Kas Riigikogu liikmetel on soovi anda üle eelnõusid ja arupärimisi? Eelnõude ja arupärimiste üleandmise soovi ei ole. Head kolleegid, kohaloleku kontroll, palun!

14:00 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kohale registreeris ennast 70 Riigikogu liiget, puudub 31. Tähelepanu! Päevakorra täpsustamine. Juhatuse ettepanekul on tänase teise ja kolmanda päevakorrapunkti järjekorda muudetud nii, et esmalt teeb riigikontrolör Janar Holm aastaülevaate ja seejärel toimub Riigikogu otsuse 247 OE esimene lugemine. 


1. 14:02 Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse (rahapesu andmebüroo valitsusasutuseks ümberkujundamine) eelnõu (259 SE) teine lugemine

14:02 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Läheme tänase päevakorra juurde. Esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (259 SE) teine lugemine. Ma palun ettekandjaks rahanduskomisjoni esimehe Aivar Koka.

14:02 Aivar Kokk

Hea juhataja! Head kolleegid! Vabariigi Valitsuse algatatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse ehk teiste sõnadega rahapesu andmebüroo valitsusasutuseks ümberkujundamise eelnõu 259 teise lugemise ettevalmistamist arutas rahanduskomisjon 4. ja 9. novembril ning 27. oktoobril. 27. oktoobri istungil langetas komisjon menetluslikud otsused. 4. novembri istungil otsustati muudatusettepanekute esitamine ja 9. novembri istungil vaadati läbi õiguskomisjoni laekunud arvamus. Juhtivkomisjon tegi eelnõus ühe muudatusettepaneku, mis on kantud muudatusettepanekute loetellu. Ettepanek on tehniline ja puudutab rahapesu andmebüroo nimekuju läbivalt asendamist rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses ja teistes seadustes. Õiguskomisjoni antud arvamuses märgitakse, et õiguskomisjonil ei ole eelnõu osas täiendusi ega märkusi. Rahanduskomisjon tegi ka alljärgnevalt konsensuslikud otsused: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 11. novembriks, teha ettepanek teine lugemine lõpetada, ja kui teine lugemine lõpetatakse, siis teha ettepanek 12. novembril teha kolmas lugemine ja otsus vastu võtta. Aitäh!

14:03 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, austatud ettekandja! Teile on ka küsimusi. Hanno Pevkur, palun!

14:04 Hanno Pevkur

Ma saan aru, et tegemist on tehnilise praagiga, mis on jäänud õigel ajal tegemata. Kui aga nüüd see tehniline praak kõrvale jätta, siis kuidas teile endale tundub, kas siiski oleks õigem arutada veel kord seda, et rahapesu-uurimised või rahapesualane uurimistöö oleks siiski Politsei- ja Piirivalveameti alluvuses, mitte Rahandusministeeriumi alluvuses? Aitäh!

14:04 Aivar Kokk

Aitäh! Sellist küsimust selle eelnõu arutelu käigus üles ei kerkinud ja praegusel hetkel on rahanduskomisjon ja Riigikogu teinud otsuse, et rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise pool antakse üle Rahandusministeeriumi all olevaks rahapesu andmebüroo valitsusasutuseks ehk see on ümber kujundatud PPA-lt Rahandusministeeriumi juurde valitsusasutuseks.

14:05 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Teile rohkem küsimusi ei ole. Kas Riigikogu liikmetel on soov avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole. Eelnõule on esitatud üks muudatusettepanek. Selle muudatusettepaneku on esitanud rahanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on: arvestada täielikult. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 259 teine lugemine lõpetada. Sellega on teine lugemine lõpetatud ja tänane esimene päevakorrapunkt menetletud.


2. 14:05 Ülevaade riigi vara kasutamisest ja säilimisest 2019.–2020. aastal

14:05 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Läheme edasi, tänane teine päevakorrapunkt on ülevaade riigi vara kasutamisest ja säilimisest 2019.–2020. aastal. Ettekandjaks ma palun riigikontrolör Janar Holmi.

14:06 Riigikontrolör Janar Holm

Hea juhataja! Head Riigikogu liikmed! Järgmise päevakorrapunktina tuleb siin arutlusele eelnõu, millega Riigikogu nähtavasti kinnitab riigi eelmise majandusaasta koondaruande. Ja kui kui rahandusminister ütleb teile, et riigi raamatupidamisdokumendid on korras, räägib ta tõtt, võin seda juba ette kinnitada. Kuid kõigepealt räägiksin siiski inimestest, mitte riigi arvepidamist puudutavatest dokumentidest. Seda enam, et nende raamatupidamisaruannete mõte ja seos tegeliku eluga on aasta-aastalt üha ähmasemaks muutunud. Ja seda hoolimata sellest, et aruannete maailma on panustatud tohutud hulgad töötunde.

Eelmisel aastal oli meie aastaaruande teemaks Eesti e-riigi tervis ja elujõud. Toona tuli tõdeda, et see elujõud on vaikselt raugemas. Eesti on vajumas mitmete e-riigi näitajate poolest keskmike hulka. Sellel korral on fookuses inimeste jaoks esmatähtsate teenuste tervis ja elujõud, mis hakkab samuti raugema.  Vaatasime, mis ootab meid ees juba lähima kümne aasta jooksul. Kes meid Eestis lähitulevikus ravib, kes õpetab ja kes hoiab korda ja päästab? Kas meil on praegu ja tulevikus piisavalt perearste, politseinikke, päästjaid, õpetajaid? Võite ju küsida, et mis siin uut on, sellest on räägitud. Üldised suundumused on tõesti teada olnud. Aga Riigikontroll tõi nüüd need esmatähtsad ametirühmad aastaaruandes korraga ühele pildile ning teiselt poolt andis neile regionaalse vaate, mis on seni meie hinnangul avalikes käsitlustes jäänud pisut tahaplaanile. Esmatähtsatest teenustest, mida osutatakse koha peal, ei ole eriti mõistlik rääkida üleriigilisi näitajaid kasutades. Inimesi ei ravi keskmine Eesti perearst, vaid arst, kes töötab konkreetses maakonnas konkreetse nimistuga. Ja tuld ei kustuta keskmine päästja, vaid päästetöötaja konkreetses Eesti piirkonnakomandos. Regionaalne vaade annab sisulise ülevaate sellest, kas esmatähtsad teenused on ka tegelikult kättesaadavad või mitte. Tehnika ja tehnoloogia ei saa esmateenuste osutajaid täielikult või piisavalt asendada, nad peavad füüsiliselt kohal olema. Need on päriselu probleemid, mis meid kõiki mõjutavad, kuid millega tegelemine ei tekita sellist elevust nagu mõni muu teema.

Mis me siis leidsime? Kokkuvõtvalt võib öelda, et me oleme Eestis jõudnud aega, kus tuleks ausalt inimestele tunnistada: kõikjal riigis harjumuspäraselt ühtlaselt ja ühetaoliselt kvaliteediga avalike teenuste pakkumine käib meile üle jõu. Ühetaolist kättesaadavust ei ole ammu enam võimalik tagada ja selle põhjus ei ole mitte ainuüksi raha, vaid selgelt ka inimeste puudus. Täitmata ametikohtade arv võtmetähtsusega erialadel kasvab, inimesi, kes võiksid neid töökohti täita, ei paista ka kuskilt tulevat. Sellest reaalsusest hoolimata deklareeritakse lugematutes heakskiidetud või menetletavates strateegiadokumentides järjekindlalt ja lennukalt, et avalikke teenuseid osutatakse ka edaspidi ühetaolise kvaliteediga ja need on kättesaadavad sõltumata elukohast. Selline reaalsuskauge ettekujutus ei too paraku vajalikke ümberkorraldusi ja uudseid lahendusi lähemale.

Head kuulajad! Öeldakse, et üks pilt räägib nii mõnigi kord rohkem kui tuhat sõna. Kui teil on käepärast meie aruanne, siis meie töö tulemust kirjeldab kõige ülevaatlikumalt aruande kolmandal leheküljel olev joonis, kus me oleme regiooniti välja toonud nende perearstide, õpetajate, politseiametnike ja päästjate osakaalu, kel lähima viie kuni kümne aasta jooksul on võimalus jääda pensionile või kes on juba täna pensionieas. Mida rohkem pensionieelikuid või pensioniealisi, seda tumedam on kaart. Tumedamad alad on eriti väljaspool Harjumaad ja Tartumaad. Aga ka neis piirkondades pole varsti põhjust enam hõisata. Minu kui saarlase silmad näevad ja suu on valmis tunnistama, et Hiiumaa tulevik on tume. Järgmise aasta rahvusvaheline naljapäev 1. aprill on päev, kus kõik Hiiumaa perearstid on jõudnud pensioniikka. Aga asi on naljast kaugel. Pensionile mineku õigus või selle lähenemine puudutab ka ligi pooli Hiiumaa õpetajaid, politseinikke ja päästjaid. Sama olukord on ka Läänemaa perearstide, õpetajate ja politseinikega. Lääne-Virumaal, Võrumaal ja Jõgevamaal on juba pensioniõiguslikud või jõuab viie kuni kümne aasta jooksul selleni kaks kolmandikku perearstidest. Sellise loeteluga saaks jätkata. Väljaspool Tallinna ja Tartut oma tööd tegevad perearstid, õpetajad, politseinikud ja päästjad tuleks ohustatud liikide esindajana kanda punasesse raamatusse. Aga probleem ei ole vanemaealiste suures hulgas. Minu sügav lugupidamine neile, kes on leidnud ja leiavad ka edaspidi endas tahet ja jõudu edasi töötada. Küsimus on noorte spetsialistide väheses osakaalus ja ebapiisavas järelkasvus. 65-aastased ja vanemad kogemustega perearstid ja õpetajad saavad veel aastaid tööturul oma oskusi pakkuda, rääkimata politseinikest ja päästjatest, kelle ametipensioniõigus võib erinevate tingimuste täitmisel saabuda juba varem, viiekümnendates eluaastates. Küsimus on selles, mis saab siis, kui nad ka tegelikult otsustavad oma pensioniõigust kasutada või vähemalt eesliinil töötamisest loobuda. Kas noored on valmis ja tahavad seda tööd teha? Selle eelduseks on, et noortele peaks meeldima töö perearsti, õpetaja, politseiniku või päästjana. Neile peaks sobima töötingimused, palk ja töökeskkond. Aga neile peab sobima ka linn või vald, kus töökoht vabaneb. Reeglina on vabanevad kohad väljaspool Tallinna või Tartut või nende lähiümbrust.

Paraku just käsitletud valdkondadest kõige probleemsema puhul, perearstiabi valdkonnas, ei soovi kümme aastat kestva perearstiõppe lõpetajad sageli töötada mujal kui Tallinnas, Tartus või Ida-Virumaal. Seda olukorras, kus eriti just väljaspool Harjumaad ja Tartumaad on pensionile siirduda võivaid perearste kaugelt rohkem kui kandidaate, kes võiks need vabad kohad täita. Pooled Eesti perearstidest on 60-aastased või vanemad, aga alla 50-aastaseid on kõigest 20%. Üha raskem on leida nimistute jaoks uusi arste. Luhtunud konkursside arv on viimase viie aasta jooksul kasvanud neli korda. Eelmisel aastal luhtus 51 konkursist 38. Perearsti on raske leida isegi maakonnakeskustesse. Ajutine perearst on muutunud perearstiabis üha püsivamaks nähtuseks. Nii on kokku 60 000 patsiendil asendusarst ja kolmel nimistul on see ajutine asendusarst olnud juba seitse aastat. Näiteks Lääne-Virumaal on tervelt neljandik kõigist nimistutest ajutise asendajaga.

Nüüd õpetajatest. Hea uudis on see, et õpetajaamet on kogunud populaarsust ja üha rohkemad noored tahavad minna õppima õpetajaks. Halb on aga see, et õpetajakoolitusele järgneval aastal lähevad kooli aineõpetajana tööle napilt kaks kolmandikku lõpetanutest, kusjuures viis aastat hiljem on juba üle poole neist aineõpetajatest koolist lahkunud. Inimesed põlevad läbi ega taha olla lõputult mitmelt poolt tuleva surve all. Kui kümne aasta jooksul uusi nooremas eas õpetajaid oluliselt juurde ei tule, siis saavad praegustest õpetajatest pensioniealiseks 36% ning veel viis aastat hiljem juba pooled kõigist õpetajatest. Väga suur puudus on aineõpetajatest, ennekõike loodus- ja täppisteaduste õpetajatest. Järgmise kümne aasta jooksul suureneb õpilaste arv vanemates kooliastmetes, kus on suurem osakaal just aineõppel, ning vajadus loodus- ja täppisteaduste õpetajate järele isegi suureneb. Seevastu klassiõpetajaid küll seni jätkub ning kümne aasta vaates jääb neid väheneva õpilaste arvu tõttu ülegi. Aga paraku ilmtingimata mitte seal, kus on aineõpetajaid puudu ning kus neil oleks võimalik ilma elukohta vahetamata aineõpetajaks ümber õppida.

Politseiametnikke on veel enam-vähem vajalikul hulgal, kuid päästjaid napib paiguti juba praegu. Viie või kümne aasta pärast on aga nende mõlema puudus terav, sest esiteks ootab ees politseiametnike ja päästjate pensionilemineku tõusulaine ja teiseks tuleb juurde liiga vähe neid, kes tahaks seda tööd teha nendes kohtades, kus ametikohad on täitmata. Muidugi sõltub ka meie endi käitumises see, kui suur on politseinike ja päästjate töökoormus. Juba 15 aastat tagasi nentis Riigikontroll, et meil ei ole mitte liiga vähe päästjaid, vaid meil põleb teiste riikidega võrreldes liiga palju.

Lugupeetud kuulajad! Rahvastik vananeb, noorte osakaal väheneb ning nende vähestegi noorte erialaeelistuste hulgas ei ole esmateenuste ametirühmad. Vastutavad ministeeriumid ja muud asutused on rakendanud erinevaid võtteid, et muuta tühjenevaid ametikohti atraktiivsemaks ja suurendada järelkasvu. Konkurents käib aga samade inimeste peale ning koolitatud ja asjatundlikku tööjõudu vajavad ka teised eluvaldkonnad. Inimesi lihtsalt ei ole ja samal viisil esmatähtsate teenuste osutamist ei ole võimalik jätkata.

Esmateenuste pakkujaid Terviseametit, Päästeametit, Politsei- ja Piirivalveametit tuleb siiski tunnustada. Nad on püüdnud probleeme ajutiste erandlike meetmetega, lipp lipi ja lapp lapi peal, hädapäraselt leevendada kas oma asutuse või siis valdkonna piires. See on üheks peamiseks põhjuseks, miks probleemid ei ole veel inimeste taluvuspiiri ületanud. Kuid hädavajadusest tõukuvad kitsad ja ajutised meetmed muudavad kogu süsteemi bürokraatlikumaks ja kulukamaks. Näiteks võib ajutiste lepingute sõlmimine asendusarstidega olla sobiv lahendus lühiajaliselt, aga pikas vaates on see koormav, ja mis peamine, ei teki vajalikku stabiilsust. Sotsiaalministeerium saatis näiteks eelmisel nädalal kooskõlastusringile tervishoiuteenuste korraldamise seaduse eelnõu, millega soovitakse parandada perearstiabi kättesaadavust ja nimistute teenindamise järjepidevust. See on kindlasti vajalik eelnõu, et esilekerkinud probleemidele mingilgi viisil reageerida ja kindlasti väärib see sellisena toetust. Aga eelnõu tutvustades on rõhutatud, et mitme eelnõus pakutud lahenduse puhul on tegemist ajutise meetmega, mis on vajalik perearstita jäänud nimistusse kuulunud inimeste teenindamiseks. Näiteks võimaldatakse ajutiselt nimistu teenindamine anda haiglale. Aga ka haiglas on vaja peremeditsiiniarste ja -õdesid. Uus ja uhke maja ise ei ravi paraku kedagi. Kas  sellised lahendused on ka tegelikult ajutised, kust tulevad püsivad lahendused ja millised on need olukorras, kui vajalikul hulgal uute perearstide lisandumist süsteemi ei ole ette näha? Ajutiste lahenduste hulk suureneb ja süveneb. Õige oleks inimestele ausalt öelda, et perearstiabi on lähitulevikus muutumas ja perearstiabi saamine näiteks maakonnakeskuse haiglas ei olegi midagi äärmuslikku, nagu sellest eelnõust võiks välja tulla. See on tulevikus ühe võimalusena paljude piirkondade jaoks uus, paratamatu normaalsus. Aeg perearstisüsteemi olemuse ümbermõtestamiseks on käes.

Rahvastiku ja tööjõu edasised trendid on võrdlemisi hästi teada ning neist nähtub selgelt, et murrangulised muutused esmateenuste osutamises on möödapääsmatud. Seega tuleb meil reaalsusega kohaneda, mitte tegeleda enesepettusega. Kui me seame esmatähtsate teenuste kvaliteedile ja kättesaadavusele realistlikud nõuded, siis tuleb mitmed teenusevormid, mida peame praegu erandlikuks või ajutiseks, muuta osades piirkondades alalisteks. Näiteks saab igapäevaseks olukord, kus linna suurkooli füüsikatund kantakse üle maapiirkonna väikekooli või perearst annab nõu videosilla teel. Seega, tööjõuvajaduse vähendamiseks tuleks kasutusele võtta ka uuendusi, mida pakub tehnoloogiline ja sotsiaalne innovatsioon. Seal, kus võimalik, tuleb loomulikult rakendada ka vabatahtlikke. Nende õlule liigub ilmselt üha enam päästet ja korrakaitset. Samas, harrastusperearstidele ülesehitatud esmatasandi tervisesüsteemi me tõenäoliselt ette ei kujuta. Peamine on meeles pidada, et üks ja sama inimene võib olla korraga nii kaitseliitlane, abipolitseinik, vabatahtlik päästja ning muul ajal sõita kiirabiautoroolis. Ehk ka nende vabatahtlike ressurss pole piiramatu ja sellest tuleb tervikvaade luua. Tervikpildi puudumist näitas ka üks meie audit kaks aastat tagasi, kus leidsime, et näiteks üks Kaitseliidu liige oli samal ajal kirjas veel neljal eri vabatahtlikul ametikohal organisatsioonides, kus teda kõik kriisi korral tahaksid enda juurde appi, kusjuures tema põhitöökoht oli riigikaitselise tähtsusega ja see välistaks muud tegevused. Ehk samadele inimestele pretendeerib ja nendega arvestab suur hulk teisi organisatsioone. Siinkohal kasutan võimalust ja tahan öelda tervitused kõigile Kaitseliidu liikmetele, kes moodustavad Eesti suurima riigikaitselise vabatahtlike organisatsiooni. Kaitseliit nimelt tähistab täna oma 102. aastapäeva. Ning seda, kui oluline on kaitseliitlaste, naiskodukaitsjate ja teiste vabatahtlike tugi ning panus, nägime hästi kevadise eriolukorra ajal.

Aga selle teema kokkuvõtteks. On oluline, et meid ees ootavasse uude normaalsusesse liikumine toimuks juhitult, tagades kõikidele inimestele esmatähtsate avalike teenuste kättesaadavuse kokkulepitud tasemel, mitte juhuslikult, mitte nii, kus mõned inimesed võivad ilma jääda isegi hädavajalikest teenustest. Kõiges selles tuleks näha ka võimalust, mitte ainult probleeme. Eesti ise ei ole ühetaoline, vaid kirju nii vajadustes, võimalustest kui probleemides. Erinevad vajadused nõuavadki erinevaid lahendusi, vajalikul miinimumtasemel teenusekriteeriumid tuleb uuesti avalikult läbi arutada ja kokku leppida. Rõhutan seega veel kord: inimeste vaim tuleb paratamatult muudatusteks valmis panna.

Austatud parlamendiliikmed! Tulen tagasi rahaasjade ja raamatupidamise juurde. Nagu ütlesin, saan kinnitada rahandusministri peatseid sõnu, et möödunud aasta raamatupidamise aastaaruanne on Riigikontrolli hinnangul olulises osas õige ehk kajastab õigesti ja õiglaselt riigi finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid. Riigikontrolli hinnangul on ka riigi majandustehingud olulises osas sooritatud kooskõlas riigieelarve seaduse ning 2019. aasta riigieelarve seadusega. Siinkohal aga ei saa jätta tõdemata, et iga-aastase riigieelarve seadusega kooskõlas mitteolevaid majandustehinguid oleks eelarve kasutajatel ka üsna keeruline teha. See nõuaks rikkujalt eraldiseisvaid silmapaistvaid jõupingutusi või lausa padurumalust, sest iga-aastane riigieelarve seadus on saavutanud üldistustaseme, mis muudab riigieelarvest arusaamise kõrval ka selle rikkumise üsna võimatuks. Seetõttu olen praegu siin juba üsna kindel, et nimetatud põhjusel saan kahe aasta pärast siin teile majandusaasta koondaruandest rääkides kinnitada, et kõik 2021. aastal tehtud majandustehingud on kooskõlas praegu teie juures menetletava 2021. aasta riigieelarve seadusega.

Seaduse seletuskirja õiguslikus mõttes teadupärast rikkuda ei saa. Rikkuda saab ainult õigusaktist tulenevaid nõudeid või piiranguid. Aga üha sagedamini oleme oma auditeid tehes jäänud hätta seletuskirjast raha eraldamise eesmärgi ja otstarbe leidmisel. Kuigi seletuskirja koostab valitsus, siis raha kasutamisel ta sellele seatud eesmärkidest ise mitte alati kinni ei pea. Nii juhtus ka tänavu lisaeelarves Maaelu Edendamise Sihtasutusele kriisi mõjude kiireks leevendamiseks eraldatud rahaga, mida tegelikult suures osas hoopis pikaajalisteks investeerimislaenudeks kasutati. Nüüd, kriisi teise laine tulekul, on raha otsas. Mõistlik oleks Riigikogus kokku leppida, millist infot seletuskiri peab sisaldama ja mis on selle info tähendus. Järgmistel aastatel tahame ka ise selle müstilise eelarve seletuskirja maagiat murda ning uurida majandusaasta koondaruannet auditeerides ka lähemalt seda, kas seletuskiri ka tegelikult seletab eelarvet ning kas tegelik raha kasutamine on vastavuses seletuskirjaga lubatavaga. Ja ma võin ette rutates öelda, et Riigikontroll ei arva, et seal peaks olema rohkem infot. Pigem vastupidi. Aga seal peaks olema oluline ja arusaadav info selle kohta, mida Riigikogu on otsustanud, et avalikkus mõistaks, milleks raha läheb.

Pikemalt ma majandusaasta aruandel ei peatukski, sest selle aruande kasutamise "parim enne" on möödas. Pean siin silmas eelkõige just aruande riigieelarve täitmist puudutavaid osasid. Rohkem kui kümme kuud pärast eelarveaasta lõppu ja olukorras, kus valitsus on esitanud Riigikogule järgmise eelarve, on keeruline eelmise aasta riigieelarve täitmist puudutavat infot konstruktiivselt kasutada. Palju meelsamini ja palju sisukamalt saaksin siin teiega riigieelarve täitmisest rääkida kevadkuudel, siis, kui sellest võiks vähemalt mingilgi viisil olla kasu uue riigieelarve koostamisel. Kuigi ega see ka siis päris kindel ei ole. Riike, kus riigieelarve täitmist puudutavaid arutelusid peetakse kevadel, on ka meie naabrite hulgas. E-riigina ei tohiks meie sellega kuidagi hätta jääda, kui tahet on. Ja tänapäeval võiks tegelikult riigi finantspilt olla fikseeritav elektrooniliselt igal ajahetkel, muutes sellise piduliku aastaaruande tootmise üha küsitavama väärtusega asjaks.

Head Riigikogu liikmed! Aasta 2020 lõpp ja aastal 2021 algus on aeg, millele me aastal 2025, 2030 või isegi 2050 tagasi vaadates ütleme, et just see oli hetk, kus tehti otsuseid mis määrasid suures osas meie tulevikuvalikud. Lähiaegadel tuleb teha rahastamisvalikud mahus, millele minevikus vastet ei ole, kindlasti ka nähtavas lähitulevikus mitte. Need puudutavad Euroopa Liidu tõukefondide, majanduse taaskäivitamise rahastuse toetust ja laenu, õiglase ülemineku fondi ning kliima- ja energiapoliitikameetmete ettepanekut CO2 kvoodi müügitulu ja moderniseerimisfondi kasutuse kohta. Oleme hetkes kus meil on üle 10 miljardi euro tõukeraha, pluss veel oma laenuvõimalused, millega on võimalik teha väga sisukaid reforme, väga suure mõjuga otsuseid. See ei ole ainult võimalus, vaid eelkõige vastutus. Suur hulk lisanduvat raha ei tähenda automaatselt kuldset tulevikku, vaid ebamõistliku kasutamise korral ainulaadse võimaluse luhtalaskmist või halvimal juhul isegi allakäiku võrreldes teiste riikidega. Oluline on, et Riigikogu oleks sedavõrd kaalukate otsuste tegemisel nõudlik eestvedaja, tagades sisuka avaliku debati ning valikute arusaadavuse. Jään neid arutelusid huviga ootama. Viidatud välisraha kasutamine saab väärika koha ka Riigikontrolli tööplaanis. Ja mitte ainult kasutamine, vaid ka planeerimine. Oleme seadnud eesmärgiks, et järgmisel aastal saaksin siin Riigikogu saalis anda ülevaate just sellel teemal, kuidas on seda raha planeeritud ja kasutatud koroonakriisist väljumiseks ning Eesti majanduse roheliseks, digitaalseks ja vastupidavaks ümberkujundamisel. Soovin teile tugevat tervist ja tänan teid.

14:30 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, austatud riigikontrolör! teile on ka küsimusi. Maris Lauri, palun!

14:30 Maris Lauri

Aitäh! Suur tänu hea ettekande eest! Ma olen teiega täiesti nõus, et riigieelarve on muutunud aasta-aastalt läbipaistmatumaks ja meil on lõpuks muutunud need read järjest vähem informatiivsemaks, nii et ma kardan, et varsti näeme ainult kahte rida – tulud ja kulud. Aga see selleks. Meie poolt on esitatud Riigikogule ka üks eelnõu, mida valitsus ei taha üldse toetada, sellepärast et see on opositsiooni poolt esitatud kahjuks. Aga ma küsin teilt, kas valitsus on rääkinud sellest, mis asju oleks nende mõttes tarvis muuta või kas nad on nõus muutma. Ma ei tahakski rääkida nii palju seletuskirjast, vaid just nimelt eelarvest endast.

14:31 Riigikontrolör Janar Holm

Aitäh küsimuse eest! Oleme tutvunud selle eelnõuga, mis on siia esitatud. Muu hulgas oli seal ettepanek aruandluse kevadesse tõstmiseks, millest ma just rääkisin ja tean seda, et ka valitsus kavandab sarnase eelnõu tegemist. Mis täpselt selles valitsuse eelnõus olema saab, kahjuks ma ei oska öelda. Meil eelmisel kevadel sai hea hoo sisse härra Ernitsa juhitud töörühmaga koostöö, paraku tuli koroonakriis vahele ja ka meil on tegelikult ette valmistatud mõned mõtted selleks, missuguseid muudatusi võiks teha. Me oleme hetkel nüüd korra tagasi hoidnud, sellepärast et Riigikontroll sõltumatu asutusena ei taha kuidagi poliitilist konkurentsi pakkuda erinevate erakondade vahelises vaidluses. Ootame ära valitsusepoolse ettepaneku ja kindlasti, nii nagu sai kokku lepitud, esitame ka oma ettepanekud. Aga küsimusele vastates, mis valitsusel plaanis on, ma ei oska seda kahjuks öelda täpselt.

14:32 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Urve Tiidus, palun!

14:32 Urve Tiidus

Aitäh! Lugupeetud riigikontrolör! Teie ettekandes oli olulist tähelepanu pööratud kvaliteetsete avalike teenuste pakkumise regionaalsele ja tuleviku mõõtmele. Me kõik teame, et võidavad need, kes faktidele otsa julgevad vaadata – isegi kui need faktid ei ole väga rõõmustavad –, ja need, kes illusioone ei loo. Selles mõttes on analüüs kasulik ja poliitikutele suurepärane abimees. Me teame, et tehnoloogia on tulnud appi õpetajate ja arstide põua leevendamiseks, internetis on palju koolitajaid. Aga kuna te teete ülevaadet eelmise aasta eelarve kasutamisest, siis ma siiski paluksin teilt sellist kommentaari: kas selles riigieelarves on mingeid võimalusi, et teie kirjeldatud tulevikuprognoosi kuidagi leevendada, rõõmsamaks muuta? Kas sellist kommentaari võiks teilt paluda?

14:33 Riigikontrolör Janar Holm

Aitäh! Kindlasti on riigieelarves ridu, mis puudutavad selgelt perearstisüsteemi, päästjaid ja korrakaitset. Küsimus on selles, mille meie oma analüüsis tõstatame, et kas need lahendused saavad olema süsteemsed või mitte. Riigieelarve eelnõu nagunii, aga ka seletuskiri tegelikult päris täpselt aimu ei anna, milleks seda raha kasutatakse. Aga öelda seda, et raha üldse nende valdkondade jaoks ette nähtud ei ole, kindlasti ei saa.

14:34 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aivar Sõerd, palun!

14:34 Aivar Sõerd

Aitäh! Austatud riigikontrolör! Te oma aruandes väljatoodud probleemide, mis on seotud suuresti tööjõuga, eks, nende lahenduseks olete pakkunud e-lahenduste juurutamist. Ma küsingi, miks siis on niimoodi, et ikkagi see e-lahenduste juurutamine on niivõrd ebaühtlane ministeeriumide ja asutuste lõikes. No ma toon ühe näite. E-maksuamet loodi 20 aastat tagasi. Mul oli endal rõõm seal juures olla, kui seda tehti. Miks see on ebaühtlane? Kas probleemiks on juhtimine ja koordineerimine? Meil on infotehnoloogiaminister, aga ma ei tea, millega ta tegeleb. Need on vahetunud ka siin.

Ja ma toon ühe näite. Rahandusminister siin rääkis pühapäeval, et Eestis on e-valimisi võltsitud, siis oli siin esmaspäeval Riigikogu ees ja rääkis, et infotehnoloogiaminister läheb kontrollima e-valimiste süsteemi, et miks seal võltsimisi on olnud. Kujutate ette, mingeid poliitilisi luulusid pannakse kontrollima, selle asemel et IT-valdkonda koordineerida. Kas probleem on selles ebaühtlases arengus, kehv koordineering? 

14:35 Riigikontrolör Janar Holm

Aitäh! Tänan küsimuse eest! Ma täpsustan, et meie lahendus ei olnud ainult e-lahendused, vaid see oli üks võimalus, millele me viitame, mida tuleks võimaluse korral rakendada. See ei ole ka alati võimalik, tuld digitaalselt ei kustuta ja korda digitaalselt ei hoia. Aga nendes kohtades, kus on võimalik digitaalseid lahendusi kasutada, tuleb seda teha. Lihtsalt nende võimaluste paljusus on palju suurem. See peamine sõnum on tegelikult see, et meil ongi vaja leida palju kirjumas spektris lahendusi, muu hulgas e-teenused. See, mis puudutab e-teenust, digitaalseid teenuseid või e-riigi võimaluste kasutamist nende teenuste osutamisel, siis siin ju otseseid takistusi ei ole. Telemeditsiini rakendatakse juba praegu, kui me mõtleme Kihnu peale, ja on võimalik teha ka koolis füüsikaõpetajatunnist ülekannet mõnda väiksemasse kooli. Nii et need võimalused ei ole kindlasti e-riigis kinni. Seetõttu ma arvan, et siin ei ole takistusi.

Kui rääkida e-riigist, siis asi, millele võiks mõelda, on see, te viitasite maksuametile, digitaliseeritud maksuametile, kus riik väga hästi näeb iga maksumaksja rahakotti ja saab selle maksu sealt väga hästi kätte. Nüüd võiks teist poolt vaadata ka, et kuidas me digitaliseeriksime kulutamise poole, kuidas teha eelarvet digitaalsemalt, kuidas saada ülearuannet, palju selgemat ülevaadet. Ma arvan, et ma ei tea, palju liiga, kui ma ütlen, et võrreldes võimalustega teeme me riigieelarvet ja ka aruannet ikkagi suhteliselt põlve otsas.

14:37 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Andres Sutt, palun! 

14:37 Andres Sutt

Aitäh! Hea riigikontrolör, suur tänu suurepärase ettekande eest! Ma arvan, mida me siin täna kuulsime, oli ühe olulise valdkonna pildistus ja riskide kaardistus ja ettevaade. Demograafia vaatab tegelikult ju samamoodi vastu ka kõikides teistes valdkondades ja mida kauem seda probleemi eirata, seda raskemaks selle lahendamine läheb. See on pildistus, mida ma oleksin hea meelega näinud riigieelarve eelnõus. Loomulikult sellist pildistust seal ei ole. Seal puudub probleemide kaardistus, kuidas edasi liikuda, mida teha. Ma arvan, et eelarve on ju tegelikult omamoodi peegeldus sellest, millised on eesmärgid. Kui eelarve on segane, siis on ka eesmärgid segased. Ja siit mu küsimus: kui suurt pingutust ja aega nõuab, et need olulisemad probleemid ja nende lahendused saaks kirja panna ja tegutsema asuda?

14:38 Riigikontrolör Janar Holm

Aitäh küsimuse eest! Ma arvan, et esimene samm on see, et me ütleme seda, et me oleme jõudnud olukorda, kus senised lahendused enam ei tööta, me peame ümber mõtestama seda, kuidas teenuseid osutatakse. Ehk ütlema selgelt välja, et ka selles eelnõus, mis näiteks Sotsiaalministeeriumi poolt tuleb, pakutud lahendused ei ole ajutised, äärmuslikud, nagu siin on öeldud, vaid need on paratamatud. Ja nüüd on küsimus, kuidas seda süsteemselt korraldama hakata. Ma arvan, et see ei võta hea tahtmise juures liiga palju aega, aga ühe asja ma tahan ära õiendada. Kindlasti ei olnud minu sõnumi sisuks see, et mitte ükski nendest ministeeriumidest ei ole mitte kunagi mitte midagi teinud viimastel aastatel nende valdkondade jaoks. On küll, väga palju on tegelikult tehtud. On tehtud Sotsiaalministeeriumis, on tehtud Siseministeeriumis, on tehtud haridusministeeriumis. Küsimus on lihtsalt selles, et see on natuke selline plaasterdamine. Tegelikult tuleks patsient tervikuna ette võtta ja vaadata, kus on tervisehäda, mitte sümptom, ja tegeleda selle tervisehädaga süsteemselt. Ja kui tahet on, siis ma arvan, õnnestub see suhteliselt kiiresti. See ei ole lihtne muidugi. Riigikontrollist on alati väga paljusid asju lihtne öelda, et tehke korda, see ongi keeruline teema. Aga see on päriselt see koht või need inimesed – arst, õpetaja, päästja, politseinik –, kelle kaudu iga inimene Eestimaal tunneb, et riik on kohal. Ja kui neid kohal ei ole, siis ma arvan, hakkab side riigiga kaduma. Nii et selles mõttes on see ka julgeolekuküsimus paljuski.

14:39 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Peeter Ernits, palun.

14:39 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja, aitäh suurepärase raporti eest! Pean tunnistama, et sinu majast tuleb pidevalt puhast kulda, aga sa räägid sellest, et tegelikult igasugused uued tehnoloogiad ja nii edasi võivad kehvi väljavaateid ainult ilustada, aga stabiilset lahendust ei ole. Aga ma küsin sinu küsimust, kui sa räägid, et kui  avalikku teenust võtta ainult kuluna, siis võib mõte minna kärpimisele, aga kui võtta neid investeeringuna, siis see sunnib küsima, mis valdkondadesse me peaks oma ressursid panema, et ühiskonnana enim dividende teeniksime. Minu arust see on üks väga oluline küsimus, aga ma tahaksin vastust. Ehk sa natuke laiendaksid,  see on nagu lahendus ka kõigile nendele hädadele, millest sa räägid.

14:40 Riigikontrolör Janar Holm

Kas ma sain õigesti küsimusest aru, et te küsite, kuhu investeerida tuleks?

14:40 Peeter Ernits

Jah. 

14:40 Riigikontrolör Janar Holm

Investeerida tulebki sellesse, et ... nendesse nelja. Ma räägin, me oleme näitena toonud oma aruandes neli valdkonda. Me võiksime rääkida sotsiaalkaitse küsimustest ja kõigest sellisest, mis veel inimese igapäevaelu puudutab. Me võiksime rääkida mitte ainult perearstiabist, vaid arstiabi on laiem, haiglatest ja kõigest- kõigest. Riigikontroll ei saa öelda, kuhu tuleb investeerida. Riigikontroll saab osundada sellele, et need on need valdkonnad, kus meie meelest inimeste vajadused ja reaalne pakkumine hakkavad üksteisest kaugenema. Ja just nimelt nende lahendamine ei ole mitte kulu, vaid nende lahendamine on investeering sellesse, et meie riik oleks tugev. See on tegelikult päris riigireform. Kui me räägime riigireformist, siis need on päriselu probleemid, mida me aitame inimestel lahendada. Riik on kohal siis, kui inimesel on riiki kõige rohkem vaja, ja need on need valdkonnad, kuhu investeerida tuleb.

14:41 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Signe Kivi, palun!

14:41 Signe Kivi

Suur aitäh! Lugupeetud ettekandja! Ülevaate õpetajaid puudutav osa, punkt 79 lõpeb kokkuvõttega: tipptasemel üldhariduse kättesaadavus on ohus. Lisan siia fakti, et Eestiski kehtib paralleelne eesti- ja venekeelne haridussüsteem, mis ei taga noortele võrdseid võimalusi edasistel haridusastmetel, tööturul ja muudes eluvaldkondades. Kohtudes õpetajaskonna esindajatega on tehtud ettepanekuid võtta lisaks riigigümnaasiumidele ka põhikoolid ministeeriumi haldusalasse, et mitte jätkata maksumaksja raha kulutamist ilma ühtse eestikeelse hariduse eesmärgita. Kas te toetate seda mõtet? Ja lisaks veel ülikoolide ja ettepanekud, et õpetajate järelkasv vajab riiklikku programmi koos vajaliku tegevusplaani ja finantseeringuga.

14:42 Riigikontrolör Janar Holm

Viimasest alustades, et vajab riiklikku programmi. Pabereid on palju ja pabereid on palju kirjutatud, kus on eesmärgid väga selgelt kirjas. Ma arvan, et nüüd on vaja seda, et ikkagi sellest paberist järgmine samm ette võtta ja siis asuda seda probleemi lahendama. Kui programm abiks on, palun väga, aga sageli jõud vaibub pärast dokumendi valmimist. Põhirõhk võiks olla sellel, mis dokumendile järgneb ehk selle rakendamises.

Eesti hariduse tulevik on ohus – eelkõige me pidasime seal ikkagi silmas seda, millele ma ka oma kõnes viitasin, et kui olulisel määral noori kooli juurde ei tule, siis kümne aasta pärast on pooled õpetajad pensioniealised. Ehk meie kuulus PISA edu põhineb paljudel meie väga headel pikaajalistel õpetajatel, aga ühel hetkel nad lihtsalt ei jaksa ja nad ei taha ja nad lähevad ära. See puudutab nii Eesti kui ka vene kooli. Nii et küsimus on selles, et olgu neid koolisüsteeme üks või kaks, oluline on see, et nendes oleksid olemas õpetajad, kes suudavad Eesti hariduselu hoida.

14:44 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kristiina Šmigun-Vähi, palun.

14:44 Kristina Šmigun-Vähi

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud riigikontrolör! Te tõite väga kenasti oma ettekandes välja probleemsed valdkonnad, alates haridusest ja meditsiinist kuni päästjateni välja. Aga mu küsimus on, et milliseid ettepanekuid ja muudatusi te teete Vabariigi Valitsusele seaduste ja määruste, õigusaktide väljatöötamiseks.

14:44 Riigikontrolör Janar Holm

Aitäh! Riigikontrolli seadus ütleb selgelt, et Riigikontroll ei saa poliitiliste eesmärkide debatti sekkuda. Mida me teha saame, on tõesti osutada probleemidele sellisel viisil, nagu me seda siin teeme. Loomulikult omame me ülevaadet sellest, missugused õigusaktid on menetluses. Riigikontrolör sarnaselt õiguskantslerile saab osaleda sõnaõigusega valitsuse istungitel ja kindlasti on omad viisid, kuidas me ministeeriumidele ja ka valitsuse istungitel oma tagasisidet anname. Aga otseselt eelnõude väljatöötamisse me ei sekku ja nendes me ei osale.

14:45 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Heiki Hepner, palun!

14:45 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud riigikontrolör, aitäh ettekande ja aruande eest! Küsin Raplamaa ja Harjumaa politsei kohta. Aruandes on ka ära toodud, et Harjumaa politseinikele on kehtestatud regioonitasu. Sellega on pandud ausalt öeldes Raplamaa natukene kehva seisu, sest sama tööd tehes ja sama kaugel ka tööl käies teenitakse Harjumaal 200 eurot ehk keskmiselt 12% enam. Ja siit tekib ka küsimus, miks näiteks kas või mõned Harjumaa äärevallad on eelistatumas seisus kui Raplamaa vallad. Kas see ikkagi on õiglane teie arvates?

14:46 Riigikontrolör Janar Holm

Aitäh küsimuse eest! Kui vaadata nüüd siin selle lehekülje 3 peal politseiametnike ja päästjate kaarti, kui võrrelda Harjumaad ja Raplamaad, siis on tegelikult näha, et Raplamaa seis on palju ilusam tuleviku mõttes, nii päästjate kui ka politseiametnike mõttes. Tundub, et noori sinna tuleb. Ja ma kujutan ette, et selle meetme eesmärk on tuua lisarahaga noori tööle, antud näite puhul Harjumaale. Ja siin tundub, et niipidi on kindlasti lähenemine õiglasem, kui oleks teistpidi lisaraha maksmine. Loomulikult Rapla on ju Tallinna külje all sisuliselt, ta on isegi lähemal kui ida Ida-Harjumaa ots, ja tekib küsimus, et miks nii. Aga kust see piir tõmmata? Ma arvan, et lähtutud on sellest, et probleem on Harjumaal, nii päästjate kui ka politseiametnike mõttes, siis iseenesest tundub seda kaarti vaadates meede pigem õigetpidi asetatud.

14:47 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Hanno Pevkur, palun!

14:47 Hanno Pevkur

Aitäh! Austatud riigikontrolör! Mul on ajalooliselt olnud au ja võimalus saada Riigikontrollilt erinevaid aruandeid, erinevaid tähelepanekuid, erinevaid kontrollikäike ja nendele vastu vaielda ja nõustuda. Tean sealjuures väga kenasti, et Riigikontrollil on võimalus öelda ministritele ette, kuidas asjad tema arvates peaksid olema ühes või teises sektoris või vähemalt mida muuta. Tulles nüüd riigieelarve juurde, siis tegelikult otsene küsimus teile. Ma olen teiega 100% nõus, mis te ütlesite, et riigieelarve on läinud aasta-aastalt lakoonilisemaks ja seletuskiri tõepoolest ei ole seaduse jõuga. Kas oleks mõeldav see, et enne, kui te järgmine kord meie ette siia tulete, siis Riigikontrolli poolt läheb rahandusministrile kontrolliaruanne või soovituste nimekiri, kuidas teha normaalset riigieelarvet?

14:48 Riigikontrolör Janar Holm

Aitäh küsimuse eest! Viitasin ka ennem kõnes sellele, et meil on, nagu "Pisuhännas" öeldakse, üht-teist juba valmis, ja me oleme kindlasti valmis seda edastama. Praegu me oleme sattunud olukorda, kus on Riigikogus algatatud eelnõu ja valitsusest tulenev eelnõu. Kindlasti me pakume oma ettepanekud sellesse debatti välja. Teine on see, millele ma oma kõne lõpus viitasin, et järgmisel aastal ma tahakski teile rääkida just nimelt sellel teemal, millele viide oli. Loomulikult lähevad need ettepanekud ka enne enne Rahandusministeeriumi.

14:49 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Urmas Kruuse, palun.

14:49 Urmas Kruuse

Aitäh, austatud istungi juhataja! Auväärne ettekandja! Siin on kirjas üsna julmad laused, et teenuste kättesaadavusega on probleeme kõikjal, välja arvatud Harju- ja Tartumaa. Kuigi siin on sisuliselt räägitud arstidest, päästjatest ja õpetajatest, on tegemist põhimõtteliselt meie rahvastikuga, mis puudutab kogu tööjõudu. Me ei saa neid ju tegelikult eraldi välja võtta. Ja minu küsimus teile on see. Kui te vaatate seda rahvastikupuud ja mõtlete ka meie riigieelarve peale, mille kohta on öeldud, et me praeguse poliitikaga sõidame sõna otseses mõttes põhja ehk oleme hullemad kui Kreeka ja piirame ka täiendava tööjõu kasutamist, siis millisel kombel on võimalik tulevikus neid teenuseid mõistlikult oma elanikkonnale pakkuda, kui maksumaksjate hulk väheneb pea sama kiirusega?

14:50 Riigikontrolör Janar Holm

See oligi meie sõnum tegelikult: ei olegi sellisel kujul enam võimalik nagu seni. Kui küsimusele alguses me keskendusime ainult neljale teenusele, siis nagu me alguses osundasime, need on need esmatähtsad teenused, mille kaudu me tajume seda, et kodanik sõltumata sellest, kas ta elab Võrumaal või Hiiumaal, tunneb riigi kohalolekut ja tema probleeme aidatakse lahendada. Loomulikult, varsti tuleb meil tugispetsialistideteemaline audit välja: inimesi ei ole. Vaatame kutsekoja analüüse selle kohta, milliseid inimesi on tööturule vaja. Näeme seda, et kui me selle lisavajaduse kõik kokku liidame, siis me saame suurema Eesti, kui meil võtta on. Loomulikult, inimesi ongi puudu, ja see sõnum meie aruandes on, et küsimus ei ole enam mitte nii väga rahas. Praegu ei ole küsimus selles, mida järgmisel aastal juurde anda. Ülejärgmisel aastal inimesi lihtsalt ei ole. Perearstiks õpib kümme aastat. Õpetajaks õpib viis aastat, päästjaks küll pisut kiiremini. Aga mis siis? Lihtsalt see kõik võtab aega ja küsimus ei olegi enam rahas, vaid inimestes. Ja seetõttu me peamegi ausalt ütlema, et neid teenuseid tulevikus osutatakse natuke teistpidi, võib-olla kaugemal, aga selleks on transport, võib-olla teisel viisil, aga tugi peaks inimestel olemas olema. See on inimeste puuduse küsimus, see on demograafiaküsimus.

14:51 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Annely Akkermann, palun.

14:51 Annely Akkermann

Suur tänu, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja, suur tänu teile huvitava ja põhjaliku ettekande eest! Mulle jäi kõrva, et te ütlesite, 10 miljardit järgnevatel aastatel Eestil on võimalik saada erinevatest fondidest arenguabi. Ja rääkisite planeerimisest. Mina puutusin kokku planeerimisega ja arengukavadega 2012. aastal, kui tehti neid terve suvi ja mis kehtisid 2014–2020. Ja nüüd seoses ettekande ettevalmistamisega vesinikupäevast läksin uurima, et kas sõna "vesinik" on ka Eesti strateegilistes dokumentides. Märkasin, et strateegilisi arengudokumente Eestil peaaegu pole. Riigikantselei vastaval leheküljel on nelikümmend kuus strateegilist dokumenti, aga enamus neist on aegunud. Kas teie olete juhtunud nägema, kas Eestil on üldse plaane selle 10 miljardi vastuvõtmiseks?

14:52 Riigikontrolör Janar Holm

Aitäh küsimuse eest! Praegu ongi ju plaanide tegemise aeg ja praegu tulebki neid plaane teha. Ja ma arvan, et Riigikogul on siin väga oluline roll, sest see on päriselt strateegiliste valikute küsimus. Raha ei kasutata ju niisama, vaid ikkagi mingite põhimõtteliste otsuste tegemiseks, selleks on raha vaja. Ja see ongi see hetk ja see oligi see, millele ma viitasin, et Riigikogu peab siin kindlasti ka väga sel rolli võtma meie hinnangul. See, mis puudutab vesiniku, siis seda ma saan küll kinnitada valitsuse istungitel osalejana, et vesinikust räägitakse üha rohkem ja üha rohkem, nii et see vesinik on ikkagi nendes debattides omal kohal. Aga praegu ongi plaanide tegemise aeg. Need 46 arengukava, see number juba ütleb, et siin on probleem. Ma arvan, et praegu tuleb hetkel ikkagi fokuseerida Eesti tuleviku eesmärkidele tervikuna, vaadata nendele peale ja Riigikogu peaks olema see, kes osaleb selle 10 miljoni või miljardi, vabandust, euro otsustamise protsessis mingil kujul.

14:53 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Jürgen Ligi, palun!

14:53 Jürgen Ligi

Aitäh! Härra riigikontrolör! Avalikest teenustest me oleme nüüd rääkinud ja rääkisime ka erikomisjonis. Aitäh selle ülevaate eest! Aga meil seadus nõuab, et me räägiksime ka tänasest päevakorrast, selleks on eelmise aasta majandusaasta aruanne. Öelge, milline oleks teie hinnang riigi majandamisele olukorras, kus majanduse üldine konjunktuur oli väga hea, aga eelarve tehti miinusega ja osutus olevat 2,3%-lises miinuses SKP-st, struktuurselt. Kas selline majandamine on adekvaatne, kas see vastab majanduse olukorrale ja kas see kergendas meie kriisihaldust praegu?

14:54 Riigikontrolör Janar Holm

Seadusetähes on tegelikult riigikontrolör üritanud alati väga täpne olla ja see, mis puudutab tänast päevakorrapunkti, siis meie aruanne esmatähtsate avalike teenuste tuleviku kohta ongi tegelikult see aruanne, mida seadus näeb ette, et me tutvustama peaksime koos majandusaasta aruande auditiga. See, mis puudutab riigi majandamist, siis asi, mis meile muret teeb ja millele me kevade alguses tähelepanu juhtisime, on see, et meil puudub rahandusministeeriumis hea ülevaade sellest, milline on näiteks eelarve täitmise seis kaks kuud enne eelarveaasta lõppu, mistõttu võib tekkida väga palju ülekulutamist ja kõike sellega kaasnevat. Oleme teinud ettepaneku, et seda ülevaadet tuleb täpsustada ja sellega tuleb tõsisemalt tegeleda. See on väga tihedalt seotud ka sellega, millele ma enne viitasin, et ka see, mis puudutab riigieelarve koostamist ja aruandlust, ka sinna maailma võiks digitaliseerimine jõuda. See, mis puudutab Eesti kõige suuremat eelarvet järgmisel aastal ja selles tehtavaid otsuseid, siis eks otsused on seal kindlasti poliitilised. On aeg, kui tuleb ka kulutusi teha. Küsimus on selles, mis laadi kulutused need on ja mida need meie tuleviku jaoks tähendavad. Ma arvan, et see on põhiküsimus. Aga ma loodan, et teise lugemise ajal te arutate seda siin koalitsiooni ja opositsiooni debatis vahetult ja vajadusel teravalt.

14:56 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Paul Puustusmaa!

14:56 Paul Puustusmaa

Suur tänu! Hea ettekandja! Ülimalt suured tänud ettekande eest, mis oli väga meeldiv ja loomulikult ka see dokument ise. See Riigikontrolli dokument tööriistana on väga hästi kasutatav – tänud selle eest! Loomulikult on mul hea meel selle üle, et Ernitsa gruppi toetate. Ma pean silmas seda riigieelarve ümbertegemist ja söödavaks muutmist. Ja ma loodan, et tulevikus on riigieelarve paremini töödeldav inimeste poolt, kes ei ole väga suured spetsialistid. Aga nüüd antud dokumendi juures, kui me räägime erinevatest sotsiaalsetest teenustest, avalikest teenustest, siis olete te viidanud, et meil on uus olukord. Ja tõepoolest, inimesed pensioneeruvad, muutuvad vanemaks, meie ühiskondlik olukord on väga oluliselt muutunud. Ja nüüd sellest olukorrast väljapääsu leidmiseks, te olete siin toonud ka väga mitmed kokkuvõtted, viitate soodustuste loomisele 4. leheküljel, nii soodustuste loomisele kui ka kauem hõives hoidmisele, viitate sellele, et tuleks kasutusele võtta uuendusi, mis on kõik väga head, aga natuke mingil määral kulukad. Ja siis te ütlete, et neljas soovitus on selline, et seada teenustele, kvaliteedile ja kättesaadavusele realistlikud nõuded. See on hästi tugev soovitus. Ja siit ka küsimus tuleb sellele, et kuna see realistlike nõuete seadmine, see võib tähendada nii kvaliteedi, kvantiteedi küsimust, kas te peate silmas seda ...

14:57 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Olge hea ja sõnastage oma küsimus lühidalt!

14:57 Paul Puustusmaa

Jaa. Kas siit võib välja lugeda soovitusi, et me peame ausalt rääkima teenuste mahu vähendamisest, teenuste vähendamisest, piiramisest või sotsiaalsete gruppide piiramisest, kelle kättesaadavus oleks nendele teenustele antud?

14:58 Riigikontrolör Janar Holm

Tänan küsimuse eest! Esiteks, olukord ei ole väga uus. See olukord on ju pikalt ette näha olnud, et me lihtsalt tõime ta teises asetuses natuke regionaalsema vaatega välja ja mitu-mitu probleemi ühte pilti. Meie peamine ettepanek on see, et oleme nüüd ausad ja ütleme, et demograafia ja kõik muu on tinginud selle, et me peame tunnistama, et samal viisil teenuste osutamine enam ei ole võimalik. Kas see tähendab mahu vähendamist? Ei tähenda mahu vähendamist. Kui inimene on haige, siis tuleb ta terveks ravida. Kui maja põleb, siis tuleb teda kustutada. Kui kuritegevus on kõrvaltänaval, siis seda ei tohi seal olla. Nii et selles mõttes ei ole küsimus mitte mahu vähendamises, vaid kõik need lahendused, mida nimetatakse ajutisteks – kui me võtame perearsti haiglas –: ajutine, äärmuslik, ainult äärmuslikul juhul. Ei ole siin midagi äärmuslikku, kui me vaatame. Võtame need kõik erinevad võimalused lahti, mis meil on perearsti teenuse osutamiseks võimalikud ja paneme nad ausalt kaardile. Ütleme, et selles piirkonnas  – kui inimesi juurde ei tule – oleme me võimelised teenust osutama niipidi, teises piirkonnas teistpidi. Aga see ei saa mitte mingil juhul tähendada seda, et Hiiumaal, olgugi, et ma saarlane olen, julgen ma öelda, et ei tähenda kuidagi seda, et Hiiumaal ei tohiks inimesi ravida. Ikka tuleb ravida. Selles ei ole küsimus. Aga jätta muljet, et meil on maja, mis ravib – ei ole. Siin on vaja inimesi, kes päriselt ravivad. Ja ma arvan, et hetkel on see koht, kus lihtsalt tulebki öelda, et läheme teisiti edasi, olud on muutunud.

14:59 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Riina Sikkut, palun.

14:59 Riina Sikkut

Hea juhataja ja hea riigikontrolör! Tänan väga sisuka ja mõtlema paneva ettekande eest. Ma küsin kaks küsimust täiesti erinevatel teemadel, kuna ka ettekanne kattis väga detailseid muresid, millega tuleb tegeleda. Küsin MES-i kohta: kuidas näeb Riigikontroll seda? Millistele reeglitele peab vastama menetlus, millega tehakse otsus laenu andmiseks riigieelarvelistest vahenditest? Kas tegemist on ikkagi finantseerimisasutusega, kes peab riski hindama: vaatama käivet, töötajate arvu, hindama riski laenu väljaandmisel? Ja teine. Nii nagu ettekanne rääkis väga suurtest teemadest, ma küsiksin tulevikku vaadates selle 10 miljardi kohta. Kuidas saaks Riigikogu suunata seda Eesti arengusse selliselt, nagu erakordsed vahendid panustatakse? Aitäh!

15:00 Riigikontrolör Janar Holm

Nii, MES-ist, mis menetlust tuleb järgida? Loomulikult, tegemist on riigi raha jagamisega, mis tähendab seda, et tegemist on haldusmenetlusega. Seal on omad reeglid, seal need, kes saavad, peavad olema põhjendused selged, reeglid peavad olema selged, ja need, kes ei saa, neile tuleb selgelt öelda, miks nad ei saanud. Ma jätan sisse minemata selle meetme sisusse. Loomulikult tuleb ka riski hinnata – selles ei ole mitte mingisugust kahtlust. Ega, kui tegemist on riigi sihtasutusega, ei pea ta ebamõistlikult käituma. Vastupidi, seal võiks olla nõuded palju suuremad mõistliku käitumise osas.

Kuidas saab Riigikogu suunata selle 10 miljardi otsustamist – vaat see on küll selline küsimus, et minu meelest Riigikogu ainult ongi see, kes peaks olema see, kes selle suhtes otsuseid vastu võtavad. Küsimus ei ole ju mitte järgmise aasta eelarvega, vaid küsimus on väga pikaajaliste otsustega. See küsimus ei ole mitte raha jagamises, vaid selle raha taga on mingisugused põhimõttelised valikud, põhimõttelised eesmärgid. Viide oli 46-le arengukavale. Tuleb aru saada, jätame need kõrvale, mis eesmärkide täitmiseks on need 110 miljardit kavandatud, mis sellest saab, miks just selleks, kas on lootust, et saab seda, milleks on ette nähtud, ja minu meelest ainus koht, kus seda lisaks valitsusele arutada saab, on ikkagi Riigikogu.

15:02 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ivari Padar, palun!

15:02 Ivari Padar

Jah, aitäh! Lugupeetud ettekandja! Tõesti väga hea ettekanne, nagu värsket õhku toodi meie ruumi kohe, et me oleme siin pikalt pidanud tegelema igasuguste teisejärguliste küsimustega ja päriselu on nagu kõrvale jäänud ja selle ettekandega nagu päriselu on meile letti toodud. Ja nüüd, kui sellest MES-i teemast ja üldse nendest erakorralistest meetmetest rääkida, mis kevadel ette võeti, see on kindlasti teema, millega me veel pikalt arutame, kuidas need lahendatud on ja mida on seal tehtud. Aga siin on nagu tekkinud ka üks selline olukord, mida me ka maaelukomisjonis arutasime, et kus on see, kus on ähmastunud see piir erinevate riigi poolt tuge andvate asutuste vahel, analoogiliste meetmete vahel, on see siis EAS-i alt, KredExi alt, sealt MES-i alt need meetmed. Ja on tekkinud ka selline olukord, kus tegelikult on ühele projektile võimalik mitmest kohast tuge saada, kõik on seaduslik. Ja kuidas sellisesse olukorda suhtuda ja kuidas selline paralleelmaailm saaks nagu mingitesse raamidesse uuesti tagasi?

15:03 Riigikontrolör Janar Holm

Aitäh! Kõigepealt tuleb kindlasti öelda seda, et need otsused, mis sündisid, sündisid ju üsna lühikese aja jooksul märtsikuus ja aprillis. Ja ma arvan, et see oligi aeg, kus tuli tuli selles hetkes otsuseid võrdlemisi kiiresti teha, ja paljuski need lahendused nagu tuginesid olemasolevale süsteemile. Ja ma arvan, et praegu on see probleem ju väga selgelt välja tulnud. Et just nimelt see mitmest kohast taotlemise võimalus, mis ei ole ebaseaduslik ja ma ütleksin, et võib-olla ei pea ka alati olema ilmtingimata välistatud, aga hädavajalik on see, et kõik teavad, kust raha küsitakse. Nii et ma arvan, et ühelt poolt oleks kindlasti vaja, et oleks infovahetust, ja teisel puhul, see on mu isiklik mõtte, mida ma olen vaadanud nii KredExisse sügavamalt sisse vaadates, kui MES-i, et äkki ikkagi tuleks nagu mõelda, kuidas nad neid asju võiksid koos teha, või kuidagi tuleks neid tükke seal selgemalt eristada, et seda kattuvust on võib-olla liiga palju. Seal sellist võib-olla mingisugust kokkutõstmise võimalust on ka, võib-olla ei olegi Eestil vaja ühte või kahte sellist asutust, võib-olla piisaks ühest, aga siin on palju ka sellist poliitilist momenti. Ma ei pea silmas parteipoliitilist, vaid poliitiliste valikute aspekti juures. Aitäh!

15:04 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Helmen Kütt, palun!

15:04 Helmen Kütt

Suur tänu, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Aitäh selle ülevaate eest! See oli väga aus, ma ütleksin, et silmi avav ja korraga nagu ettekujutust tekitav. Teatud valdkonna asjatundjana ise tegeled nagu ühes valdkonnas, ja kui siis tuleb politsei, pääste ja kõik muu sinna juurde, siis see teeb pildi palju selgemaks. Nii et suur tänu teile selle ülevaate eest! Seda enam tuleb ilmselt tänada kõiki neid, kes pensionieas töötavad – on nad arstid, on nad õpetajad. Sügav kummardus ja tänu neile, et nad seda teevad, sest pilt on päris drastiline. Ma kujutan ette, et kui teha siia juurde veel analüüs õdedest, meditsiiniõdedest, siis muutub see pilt veel kurvemaks, sest lähiaastatel, Eesti Õdede Liit on öelnud, on 4000 õde puudu, kui vaadata ettepoole ja pikalt ettepoole. Minu küsimus on selles, et kui midagi ette ei võeta, siis tegelikult võib see tähendada seda, et elu maal muutub praktiliselt võimatuks ja inimesed lähevad linnadesse. Ja see on juba ka julgeolekurisk. Aitäh!

15:05 Riigikontrolör Janar Holm

Aitäh küsimuse eest! Tõepoolest, sellele ma ka oma kõnes viitasin, et sellel on hoopis laiem tähendus kui lihtsalt see, kas ma homme saan perearstile või kui kaugel on mul konstaabel. See on kindlasti suurema mõõtmega küsimus, kas Eestimaal on võimalik igal pool elada, sellepärast et esmatähtsad teenused peavad olema kättesaadavad, arstiabi peab olema, pääste peab olema, kord peab olema tagatud ja ka õpetajad peavad olema mõistlikul kaugusel. Nii et kindlasti on sellel suurem mõju. Ma küll loodan, et asi ei ole nüüd nii hull, et mõne aja pärast ei ole võimalik Eestimaal mõnes piirkonnas elada. Ma loodan, et valitsuses ja Riigikogus arutatakse neid küsimusi väga tõsiselt ja leitakse lahendused.

15:06 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Tarmo Tamm, palun!

15:06 Tarmo Tamm

Aitäh, juhataja! Lugupeetud riigikontrolör! Tänan väga sisuka ettekande eest! See peab kõiki mõtlema panema, sõnavõtt on ju suunatud ettepoole. Sellest peaks midagi järeldama. Ma küsin, kas Eesti riigis keegi hindab seda, kui palju meil kinnisvara on. Mis kulutusi me kinnistutes peame iga aasta nagu tegema? Kas need kulutused aastate lõikes vähenevad, on need stabiilsed, palju meil neid hooneid on vajalikke? Kas sellist analüüsivat inventuuri keegi teeb? Lõppkokkuvõttes on see meie ühine raha, mis võib kokkuvõttes olla õpetajate või arstide palk. Mulle tundub, et kinnisvarast ülevaadet riigil vist ei ole olemas: mida me ehitame, kas me ehitusega suurendame üldiseid kulutusi. Kas aastate lõikes sellist aruannet on, kas me aastate lõikes suurendasime kulutusi või vähendasime kulutusi läbi nende suurte investeeringute, mis tehakse? Kas sellist hinnangut ka kusagilt on võimalik lugeda?

15:07 Riigikontrolör Janar Holm

Kui me räägime riigi kinnisvarast, mis on riigi poolt riigi omandis, siis selles mõttes kindlasti ma julgeksin öelda, et riigi kinnisvarast kui sellisest on kindlasti ülevaade olemas, mis kuulub riigile ja mis mitte. Kui küsimus on riigi kinnisvara ülalpidamise kuludes laiemalt, siis ma arvan, et sellist head ülevaadet olemas ei ole. Kindlasti on see kulupool vajalik ja kaudselt on see kindlasti ka võimalik riigieelarve kaudu tuvastada, aga mis puudutab kinnisvarale tehtavaid kulutusi, siis kindlasti vajaks uuesti lahtimõtestamist Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi roll. Need kulud, mida tehakse Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi kaudu – siin oleks, ma arvan, vaja palju-palju selgemat ... Ülevaade on seal olemas, ma arvan, need numbrid on lihtsalt väga suured, mis sealt vastu vaatavad. See on teema, mis vajaks kindlasti arutamist.

15:08 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Hele Everaus, palun!

15:08 Hele Everaus

Austatud istungi juhataja! Austatud ettekandja, väga suur tänu, väga suur tänu! Tegelikult päris palju muresid on meil, nii nagu elus ikka. Ma kontsentreerun arsti- ja meditsiiniküsimustele. Te olete ennegi ja väga tänan, et erinevaid aspekte siin meditsiinisüsteemis ja selle finantseerimises puudutanud. Üks kurb asi on see, et me oleme praegu Euroopa Liidu maades tegelikult oma tervisetulemustelt ja kogu arstiabi kättesaadavuselt üsna viimastes kohtades, mis näitab, et see on jätkusuutmatu. Ehk see ei ole ainult esmatasand, esmatasand on, see on juba tõeline häire, vaid see on kogu süsteem. Ehk minu küsimus on see, kas järsku Riigikontroll ei tuleks valitsusele appi, et analüüsida tänast tervishoiusüsteemi korraldust ja finantseerimist ja finantside kasutamist. Sest noh, see on ilmselgelt jätkusuutmatu, aga et seda tõestada, et see on jätkusuutmatu. Sest siiamaani tundub, et sellest ei ole aru saadud, me lihtsalt oleme tervikuna kogu süsteemis lõhkise küna juures. Ma arvan, et see oleks nagu, ilma terve inimeseta pole ju meil sellel riigil ka enam mõtet. Aitäh!

15:10 Riigikontrolör Janar Holm

Tänud küsimuse eest. Õnneks ma saan teile öelda, et kahjuks küll alles kahe aasta pärast, aga siiski täpselt sellessamas puldis ma tahangi rääkida tervishoiust. Me oleme seadnud eesmärgiks kahe aasta pärast anda pildi tervishoius toimuvast. Kindlasti teeme ka vahepeal tööd. Näiteks alustasime paar kuud tagasi, kuu tagasi, vähiraviga seotud temaatikat, kus on ka tegelikult väga selged küsimused, ressursi mõistlikus, muu hulgas ka ressursi mõistlikust kasutamisest. Ja tegeleme siin hambaraviga, ravi kvaliteedi küsimusr ja kõige muuga. Aga tahaksin sellist tervikpilti anda siis kahjuks küll kahe aasta pärast, aga see võtabki aega, sest ei ole lihtne teema. Aitäh!

15:10 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Vilja Toomast, palun.

15:11 Vilja Toomast

Ma tänan! Austatud ettekandja, riigikontrolör! Ma jätkan ka tervishoiu teemal. Rääkisite siin personali puudusest päris pikalt tervishoiusüsteemis ja ennekõike küll perearstidest, aga Helmen Kütt juba puudutas ka õdede puudu puudujääki. Te mainisite, et isegi väljaõppinud perearstid lahkuvad suhteliselt kiiresti töölt –läbipõlemine, aga kindlasti on üks põhjus ka väike palk. Ja minu küsimus puudutabki seda, kas Riigikontrollil on kavas – nagu te ütlesite, te hakkate tervishoiuga tegelema – vaadata ka tervishoiuteenuste hindade sisse põhjalikumalt ja vaadata, kas need palgakomponendid on seal õiglased, et tööandjad saaksid õiglast palka maksta õdedele, arstidele jne? Ja veel laiemalt, kas te vaatate ka siis eriarstiabi riigihankeid, et kas selline riigihangete süsteem, mis meil kehtib muudel riiklikel hangetel, üldse sobib meditsiiniseadmete ja eriarstiabi teenuste hankimisel?

15:12 Riigikontrolör Janar Holm

Tänan küsimuse eest! Kahes osas, et see perearstide ... Ma korra täpsustan, et kõnes tegelikult ma viitasin läbipõlemisele seoses õpetajatega, kus viie aasta jooksul ligi pooled lahkuvad sellelt töökohalt, aga kindlasti on see probleem ka arstide puhul. Perearstide puhul, kui ma perearstidest räägin, siis seal on probleemiks see, et kui meil on aastas, näiteks 2020. aastal, sellel aastal oli lõpetajaid ainult 17, siis ka nendest, kui minevikku vaadata, vähem kui pooled lähevad üldse tööle. Ma arvan, et seal algab ... Perearstina võtavad endale nimistu, võib-olla lähevad appi kuskile jne. Vaat, seal on ka see kogemuse puuduse küsimus ja hirm kohe vastutust enda peale võtta. Nii et kindlasti me selle tervishoiu vaates või kahe aasta pärast siin rääkides tervishoiust vaatame ka kulude poolt.

Teine küsimuse pool, mis puudutas eriarstiabi riigihankeid, siis me tegime auditi, mida tutvustati nüüd suvel, jaanipäeva paiku, just nimelt nendest hangetest, mis puudutas siis eratervishoiuasutustelt teenuste hankimist. Ma võin natuke eksida, aga ma arvan, et see oli umbes 9% kogukuludest, mis läheb selle peale. Me tõime seal välja hulga probleeme. Minu teada oli hiljuti ka riigieelarve kontrolli komisjonis arutelu sellel teemal ja seal selgus, et haigekassa oli päris palju neid ettepanekuid arvesse võtnud, mis puudutasid hangete tegemist. Nii et see mõju on juba siin lühikese aasta jooksul olnud. Aga kindlasti vaatame sellele edasi peale, sest seal tõesti oli olukordi, kus hankeid võisid võita need, kellel ei olnud arste, hoonet ega seadmeid, ja jäi ilma see, kellel need olemas olid. Seal oli selgeid probleeme. Aga uus hange on tulemas ja väidetavalt on väga palju ettepanekuid arvestatud. Tänud!

15:14 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Liina Kersna, palun!

15:14 Liina Kersna

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud riigikontrolör! Õpetajad põlevad läbi ka seetõttu, et väga paljudes koolides ei ole piisavalt tugipersonali. Mõned aastad tagasi küsiti ka Riigikogus, noh, tegelikult te teete seda regulaarselt, aga me andsime teile mõtte, et võiks uurida seda, kuidas on reaalselt seis koolides tugipersonaliga. Ja ma tean, et te teete seda auditit. Ma tahtsingi küsida, kus maal see on. Millal me võiksime tulemustega tutvuda?

15:14 Riigikontrolör Janar Holm

Tänan küsimuse eest! Ma võin sellele vastata niipidi, et peaaegu kohe, kui ma siit lahkun, hakkan ma sellele eessõna kirjutama. Tugispetsialistide audit on tegelikult juba valmis, me oleme tagasiside saanud. Ja ma ei saa praegu kõigest rääkida, mis seal kirjas on, küll enne peakontrolör peab selle allkirjastama. Aga ühte ma võin öelda, et see on täpselt seesama probleem, mis on ka selle teema puhul, mis ma siin käsitlesin: Eestis ei ole inimesi. Ja tegelikult ka tugispetsialistide puhul on seesama küsimus, et ka seal peab otsustama, kuidas me suudame nende inimeste hulgaga, mida meil Eestis võtta on, tegelikult aidata lastel neid probleeme lahendada. Ma arvan, et siin tuleb ka tegelikult korra aeg maha ... Ma ei mõtle aeg maha, lastel ei ole aega, lapsed kasvavad. Aga tuleb otsustada kiirelt, mis me nüüd teeme. Me elame teadmises ja seadus näeb ette, et tugiteenused on, tegelikult ei ole. Ja nüüd tuleb võtta, et ei ole ja mis me nüüd teeme? Ma arvan, et see on samasugune küsimus, nagu nende nelja esmatähtsa teenuse puhul, millest ma täna rääkisin. See ei erine palju sellest. Aga lähiajal saame loodetavasti rääkida sellest.

15:16 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, austatud riigikontrolör, sisuka ülevaate ja põhjalike vastuste eest Riigikogu liikmetele! Rohkem küsimusi teile ei ole. Avan fraktsioonide läbirääkimised. Jürgen Ligi Reformierakonna fraktsiooni nimel, palun!

15:16 Jürgen Ligi

Austatud kolleegid! Kõigepealt ma pean vabandama, et ma lugesin natukene valesti ette oma küsimuses tänast päevakorrapunkti ja riigikontrolör oli väga täpne ja leidis ka võimaluse mitte vastata mu küsimusele. Tema muidugi ei rääkinud majandusaasta aruandest, kuigi teema on sama, see on siis majandamine eelmine aasta. Ja tema päevakorrapunkti sõnastus oli jah riigivara säilimisest ja mis seal kõik oli. Mu küsimus jääb endiseks: kas, põhiteema on ikka see, kas eelmine aasta majandati heaperemehelikult. Ja vastan siis ise ära, et ei, eelarve ei olnud järjekordselt, neljandat aastat järjest, tol korral küll kolmandat, kooskõlas majandusseisuga elati vaatamata suurepärasele majandusolukorrale eelarve miinuses ja struktuurne miinus osutus aina suuremaks, see tähendab, et tõepoolest ei suudetud ka jälgida, et kuhu need kulud tüürivad. Aga väide, et see on ainult mingi jooksva hindamise probleem, ma sellega ei ole küll absoluutselt nõus, sest see on igapäevane rahandusministri töö, jälgida kulude teket ja ka sellele reageerida, mitte lasta Riigikogus kuhjata kulusid juurde, püsikulusid, ja loomulikult teha eelarve teatud tugevusvaruga. Seda ei ole ükski Jüri Ratase valitsus teinud. Ja 2,3% struktuurset miinust rikub loomulikult eelarvereegleid. Eelarvereeglid nõudsid 2018. aasta käki parandamist, aga see tehti veel suuremaks.

Aga loomulikult ma tänan selle töö eest, mida siin eelkõige tutvustati. See puudutab avalike teenuste kättesaadavust eelkõige regionaalselt. See ei ole mingisugune Riigikontrollil leiutatud teema, vaid see on midagi, mille üle on juurelnud Eesti ju üheksakümnendatest peale, kaasa arvatud siin saalis ja kaasa arvatud siis olen mina olnud nendes vaidlustes sees. Ja on olnud ju kogu aeg selge, et maa ja linna erinevust suudab kaotada ainult kommunism ja aatompomm. Aga vaatamata sellele on kõik parteid üksteise võidu, noh, mitte päris kõik parteid ja mitte kõik nii võidu, väitnud vastupidist, et nad suudavad tagada igal pool Eestis oma arsti, oma tuletõrjuja ja nõnda edasi. Ei, paraku on nii, et ebaühtlase asustuse puhul juhtub ka, et on paratamatu, et ka teenuste lähedus on erinev. Ja nii nagu Janar Holm ütles, asi ei ole lihtsalt rahas, asi on inimestes. Asi on nii klientides paraku ja patsientides kui ka selles, need on omavahel seotud, et ei ole inimesi. Inimesed ei lähe lihtsalt metsa teise inimese juurde arstiks, tuletõrjujaks ja politseinikuks, piltlikult öeldes. Nad tahavad ise olla teatud keskkonnas. Ja paratamatult need, kes valivad linnast eemale elamise, need ei saa tulevikus võtta enam nii tõsiselt seda juttu, et neil on kõik väga hästi, käe-jala juures. Ei ole, ei saa kunagi olema. Riigikontrolör ütles selle väga kenasti välja, au ja kiitus talle. Öelgu siis seda aga ka kõik siin saalis esindatud erakonnad. Ja muidugi, meil oli see arutelu ka riigieelarve kontrolli erikomisjonis. Esmaspäeval seal õnnestus ka väike diskussioon üles panna, sest valvsad kodanikud koalitsioonist haarasid kinni sõnast, et meil ei jätku inimesi, hakates mõtlema kohe migratsioonile ja kõigele muule. Siin ei ole kindlasti küsimus mitte sellest, et inimeste juurdetoomine on mingisugune lahendus, vaid see, et avalik teenus ongi selline asi, mis on seotud lähedusega ja inimeste paiknemisega paratamatult. Hoopis teine asi on see, kui me tootmise puhul ütleme, et tulebki toota nii palju, kui inimesi on, aga avalik teenus peab olema inimeste paiknemisele, paiknemise erinevusi siis võimalikult tasandama. Aga jah, aitäh selle aruande eest! Sellega lõpetaks.

15:21 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Ivari Padar Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel, palun!

15:21 Ivari Padar

Lugupeetud kolleegid! Ka minu poolt suur tänu selle ettekande eest, mis on selline reaalne elu, päriselu, värske õhk meie saalis! Me oleme siin piisavalt palju aega raisanud teemade peale, mille peale ei peaks raiskama. Ja siin tuuakse suhteliselt kontsentreeritud ettekandes olulised kitsaskohad välja. Ja ajastatus on selles suhtes väga hea, et praegu on küll käinud ka meil peaminister juba rääkimas kas või Eesti strateegiast 2035, aga selles kontekstis on ju selge, et on ka need valdkonnastrateegiad, mis on siin arutamisel ja valmimas. Ühelt poolt on selge, et üleval on rahakasutus nii uuel finantsperioodil kui ka erakorralised Euroopa Liidu vahendid. Ehk siis ehk siis kindlasti see Riigikontrolli selline kõrvaltvaade on ääretult tänuväärne töömaterjal meile tulevaste arutelude tarbeks. Ja tänan juba kohe selle eest ette.

Nüüd veel, mis siit on välja tulnud. See, mis on kas või selline üldine kokkuvõte nendest neljast elutähtsast valdkonnast, ega siin ei olegi midagi teha, siin tulebki väga sihikindlalt panna rajad maha, kuidas seda olukorda päästa. See, mis puudutab tervishoiu poolt, ma usun, et see, mis on praegusel juhul siht võetud ka tervisekeskustele, see on hea võimalus, see annab motivatsiooni tulla ka kaugematesse kohtadesse siis seda tervishoiuteenust pakkuma nii arstide tasemel kui ka õdede tasandil. Ehk see, et polikliinik uuel moel tuleb tagasi, on ju antud olukorras väga mõistlik minu meelest.

Nüüd see, mis puudutab kas või päästepoolt ja vabatahtlikkuse poolt, jah, vaieldamatult tänasel juhul vabatahtlikkuse teema on olnud juba paljude probleemide suur abimees, aga õhinapõhisus lõpuni ei kesta. Sealt tuleb kusagilt mingi piir, millega tuleb arvestada. Aga ilmselgelt vabatahtlikkuse selline soojalt soosimine ja temale kaasaaitamine on üks võimalus, mis aitab olukorda paremaks teha. Ja eks sellega tuleb järjest tegeleda.

Need teemad, mis puudutavad konkreetseid kriisiabimeetmed, mis ma olen aru saanud, millest on rohkem räägitud Maaelu Edendamise Sihtasutuse teemal. Nii et see, mis on toimunud, see vajab jätkuvat analüüsi. Aga mis me näeme, on selge, et ega siis see eesmärk või siht, mis siin Riigikogu saalis seletuskirjadest läbi käis, ja see, mis on reaalne kasutus, seal on vastuolu sees. Ilmselgelt on näha, et me peame tõsiselt vaatama üle ühe ja sama projekti ristfinantseerimise erinevatest fondidest, kuidas seda tehakse, kus on see põhjendatud, kus on see põhjendamata. Kõik see töö meil seisab ees.

Ja selge, et mis puudutab kas või Maaelu Edendamise Sihtasutust, siis Maaelu Edendamise Sihtasutuse puhul olen ma olnud algusest, selle valitsuse algusest saadik olnud häiritud sellest, et nõukogus tõsteti välja senised volitatud põllumajandusorganisatsioonide esindajad. See on teinud selle olukorra täpselt selliseks, nagu tänasel juhul on valitud, nii põllumajandus-kaubanduskoja kui ka talupidajate keskliidu esindajad on sealt puudu, ja see on teinud selle asja selliseks, kus me peame vaatama, mis seal tegelikult toimunud on.

Oli juttu ka sellest, mis puudutab finantsaruannet. Finantsaruande puhul, miks ta peaks olema jälgitav kord aastas, miks ta ei võiks olla n-ö on-line või igapäevaselt jälgitav. Kindlasti on see asi, mille puhul tuleb tähelepanu osutada, et ta peaks meil tõesti muutuma selliseks, et me saaksime igapäevaselt vaadata seda aruannet, millises olukorras riik on. Ma täpselt ei tea, mis sealt puudu on ja mul jäi nüüd küsimata aga riigikontrolöri käest, mis selleks puudu on, et ta selliseks igapäevaseks saaks. Kolm minutit juurde, palun!

15:26 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Palun, kolm minutit lisaaega!

15:26 Ivari Padar

Jah, nii et ega midagi, ka minu poolt palju õnne Kaitseliidule! Olen Võru Kaitseliidu taasasutajaliige. Ja kindlasti seda, et see materjal on Riigikogu liikmetele väga hea selline lisamaterjal, abimaterjale lauanurga peal, kui me hakkame vaatama kõiki neid lähenemisi, mis me võtame 2035 perspektiivis või 2027 perspektiivis, kui me võtame ette Euroopa Liidu uut finantsperioodi. Tänan väga!

15:27 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Peeter Ernits, palun, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel.

15:27 Peeter Ernits

Hea juhataja ja kolleegid! Ma vaatasin ajalehti 10 aastat tagasi. Anneli Talvik, perearst, kirjutas niimoodi. 10 aasta pärast – praegu, tähendab – on Eestis paigad, kus umbes 100 kilomeetri raadiuses perearsti pole. Ja teine asi, mis ta ennustas, et pilusilmsed ja umbkeelsed arstid on tavaline perearstide maailmas. Ta rääkis ka patoloogist, kes ühel saarel perearstina tegutseb, kellel kogemused on ainult nendega, kellel kellel arstiabi enam vaja ei ole. Need olid 10 aasta tagused ennustused.  Ja kui nüüd vaadata seda suurepärast raportit, siis paljud on täitunud. Pilusilmsete ja umbkeelsete osas pole vist päriselt täitunud, võib-olla tohtrid teavad paremini. Aga kui vaadata neid kaarte, siis praegu oleme jõudnud olukorda, kus pooled meist siin on ääremaa saadikud. Tähendab, need, kes on valitud Tallinnast ja  Harjumaalt ja Tartu linnast ja Tartumaalt, on siis nii-öelda mitteääremaa saadikud, ülejäänud kõik – Uno, sina ja Andrus, sina – kõik ääremaa. Jürgen ka ja paljud teised. Noh, mis siin on? Juhib, kui vaadata kõiki neid nelja – perearstid, õpetajad, politseinikud, päästjad –, siis Harjumaa ja Raplamaa on edukad, Järvamaa ka seal küljes. Aga tõeline pommiauk on Jõgevamaa, Võrumaa, Läänemaa ja Hiiumaa, just nimelt Hiiumaa. Mõned head asjad on ka olemas. Näiteks päästjate puhul on tõeline paradiis ja ka politseinike puhul Raplamaa, seal häda ei ole midagi. Ja arstide puhul on Saaremaa, perearstide puhul, aga perearstide puhul on see väike asi, et seal on asendusarstid valdavalt. Ja see on nagu edasi lükanud seda kriisi. Õpetajate puhul on Harjumaa. Aga üldine pilt on väga-väga nukker. Ja nagu riigikontrolör ütles, erimeetmeid on vaja. On vaja demograafilist lähenemist ja see lipp lipi peal, lapp lapi peal meetod ei vii mitte kusagile. Isegi nende mitmete uute tehnoloogiate kasutuselevõtt, e- konsultatsioonid ja nii edasi – see ainult ilustab seda reaalset pilti, aga tegelikkust ei paranda ja pikemat perspektiivi tõesti ei ole. Kui arstide ja perearstide puhul kusagil on olemas, need seitse aastat on ajutine asendajana, mis see siis on? Ajutine, igavene ... Perearstikonkursid lähevad luhta ja nii edasi ja nii edasi. Defitsiit – me räägime siin IT-spetside defitsiidist, keda tuleks väljastpoolt tuua Eestisse, me räägime õdede defitsiidist. Aga siit ma näen välja, et defitsiit, politsei defitsiit kuni 2030. aastani 350 kuni 400 rohkem, kui õppeasutustest juurde tuleb, päästjatel 500, perearstidel kusagil 400. Ühesõnaga, kust me need kõik võtame? Kas tõepoolest tuleb minna selle peale välja, et elu käibki Harjumaal ja Tallinnas, Tartu linnas ja Tartumaal ja ülejäänutes paikades, nii nagu Anneli Talvik 10 aastat tagasi ennustas, tulevadki sellised perearstivabad piirkonnad ja edasi ka õpetajatevabad piirkonnad. Paluksin veel mõni minut lisaaega!  Aga sellega ei saa nõustuda. Ja see nõiaring on tekkimas olnud juba pikka aega. Kuidas seda lahendada? Nagu ma ütlesin, pooled meist on siin tegelikult või julgelt üle poole on ääremaa saadikud, isegi kui nad ei taha seda tunnistada endale. Jürgen Ligi on mul ka siin ääremaa saadik. Siin ei ole ... Kui vaadata praegust koalitsioonilepet või erinevate erakondade Riigikogu valimiste programme – ma vaatasin üle need kõik ilusad jutud –, seal on, et tuleb tagada ühtlane teenuste kättesaadavus. Aga reaalne elu on tõsised korrektiivid teinud. Kas me saame seda tunnistada siis, et ongi mõned piirkonnad, kus huntidel ja ilvestel ja teistel metsaelajatel on prioriteet, aga selleks, et saada esmaseid olulisi teenuseid, tuleb minna kas Soomesse? Muuseas, Lääne-Virumaa on ka selline poolpommiauk, kuigi raske uskuda nende järgi. Aga ajades neid jälgi, siis sealt on väga palju läinud Soomesse. Lääne-Virumaa on väga ilus ja jõukas maakond, aga nende kaartide järgi tuleb välja, et ta kuulub selliste, noh, mitte päris, aga suhteliselt viletsasse seisu. Nii et need on need asjad, millega me peaksime hakkama kõik tegelema ühtlaselt ja samuti nende eelarvestrateegiate puhul arvestama sedasama demograafilist koefitsienti, et mitte jõuda sellesse olukorda, et me olemegi sunnitud kehtestama erinevad standardid. Üks standard on siin Tallinnas, Harjumaal ja Tartu kesklinnas ja Tartumaal ja ülejäänud on mingisugune selline... Nii et siin on palju mõtteid, aga seda me saame ainult ühiselt, sõltumata sellest, kes riiki juhib, ja ainult kõigi ühiste jõupingutustega ja eelkõige n-ö ääremaa saadikud, kes siin on, Ants ei ole ääremaa saadik, aga väga paljud on. Mina olen poolenisti ääremaa saadik. Aitäh! 

15:34 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aivar Kokk Isamaa erakonna nimel, palun!

15:34 Aivar Kokk

Hea juhataja! Head kolleegid! Ma tahaksin kõigepealt tänada, Janar, sind ja su meeskonda. Oleme ausad, et üle pika aja on meil üks materjal, mis vaatab natuke teistmoodi kui tavaliselt. Ja just vaatab Eestit erinevatest piirkondadest, läbi nende murede ja rõõmude. Ja teine, mis minu arvates on oluline, kui lugeda seda Riigikontrolli aruannet, on see, et on tehtud otsuseid.

Toon ühe hea näite, mis siin on, see on väga oluline otsus. 15 aastat tagasi oli mure, et õpetajaks õppima ei taha keegi ülikooli minna. Siis tehti otsus, et on võimalik toetada ehk maksta lähtetoetust õpetajatele, kui nad lähevad kõigepealt Ida-Virumaale, kui ma õigesti mäletan. See laienes ja tänaseks on see laienenud üle Eesti. Me oleme ühe mure ära lahendanud. Ülikoolis on täiesti normaalne konkurents õpetajakohale. Kui me vaatame seda tabelit, kus piirkonnas seda lähtetoetust on noored õpetajad kasutanud, kui nad on ülikooli lõpetanud, siis me näeme kõigepealt Tallinnat ja Harjumaad, seejärel näeme Tartu linna. Siis on väga pikalt tühja maad ja siis hakkavad ühe-kahe-kolme-nelja kaupa tulema erinevad maakonnad. Selle meetmega lahendasime ühe probleemi, aga ei näinud seda, et sellega võib juhtuda see, et tegelikult selleks, milleks ta mõeldud oli, ehk regionaalseks toetuseks jäi see ära.

Mulle meeldis, Janar, sinu julgus öelda siin välja, et kui raha on täpselt nii palju, kui seda on, siis tuleb julgelt ühel hetkel otsustada ja öelda, mida selle raha eest saab. Me oleme harjunud, et iga riigieelarve juures kuskil antakse natuke raha jälle juurde, kellegi või millegi arvelt. Räägime perearstindusest. Täna majandust tundes saame ju väga selgelt aru, et kui nimistus on alla tuhande inimese, siis selle perearsti koht ei tasu perearstile kuidagi ära. 1500-st ülespoole on see koht, kus perearstil on võimekus teha neid otsuseid, mida ta alati peaks tegema, ja kui nimistu on 2000, siis on tegemist väga hästi toimiva perearsti nimistuga. Kui me teame, et piirkondades rahvaarv väheneb, siis tuleks üle vaadata nimistud, kus, kuidas ja mis võimalused on nimistuid kokku panna, et perearstil oleks võimalus võtta endale kõrvale abi ja seda teenust väga heal tasemel pakkuda.

Teine teema on meil haridus. Olles ise ka ühe vallavolikogu esimees – ükski volikogu ei taha vabatahtlikult ühtegi kooli kinni panna. Kooli panevad tavaliselt kinni lapsed ja lastevanemad, sest lihtsalt sinna kooli enam lapsi ei saadeta. Aga kui me vaatame üle Eesti pilti, vaatame viimast sajandit, viimast 20 aastat, siis laste arv on vähenenud 30%, aga õpetajate arv on vähenenud mõne protsendi võrra. Meil on palju koole, kus gümnaasiumis 10. klassi läheb viis või vähem last ja sealsamas 7–8 kilomeetri kaugusel on riigigümnaasium. Neid otsuseid on kohalikel omavalitsustel kindlasti väga keeruline teha, eriti kui oled kuskil piirkonnas saadik. Kuidas sa ütled, et oma piirkonna kool pannakse kinni. Võitled viimase veretilgani, et seda mitte kinni panna. Võib-olla on ka siin koht, kus tuleks selgesõnaliselt öelda, millised koolid peaksid olema kodulähedased ...

Palun kolm minutit juurde.

15:39 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kolm minutit juurde.

15:39 Aivar Kokk

... ja millised on need, kuhu lapsed peavad sõitma. Ja siin tuleb järgmine koht. Meil on juba mitmendat aastat tasuta ühistransport. Kas keegi julgeb siin saalis öelda, et ühistransport arvestab tänast haridussüsteemi? Ma toon ühe hea näite Jõgeva maakonnast, kuna peale selle, et ma olen seal volikogu esimees, olen ühes vallas ka selle piirkonna – vanas mõistes omavalitsuste liidu –, aga meil on ettevõtluskeskuse ... nõukogu esimees. Üks riigigümnaasium ehk teiste sõnadega, igast maakonna punktist peaks laps saama hommikul kooli – õigel ajal, mitte tund aega varem, ja bussi ei peaks sõitma kaks tundi. Meil on kunagi seda arutatud, et üle 40 minuti ei tohiks kuskilt sõit aega võtta. See võitlus, et kuskilt piirkonnast, teisest vallast jõuaks laps Jõgevale riigigümnaasiumisse, või see, et vallavanemad ..., pidid ise minema, keegi pidi tulema ütlema. Tegelikkuses on sedasi, et kui riik on võtnud endale ühistranspordi keskuse rolli, kuigi paberite peal on seal omavalitsuste roll väga suur, siis tegelikult on see rohkem ikkagi Maanteeameti roll. Selliste otsuste juures tuleks väga selgelt kokku leppida, kuidas ühistransport, millele me paneme väga suure summa riigieelarvest, oleks lahendatud nii, et sa paned 5. klassi poisi või tüdruku bussi peale ja tead, et ta on 20 minuti pärast seal suuremas keskuses, kooli juures. Me võidaks siin väga paljud mured ära, sest on ju selge, et perearstinduses, nagu Janargi ütles, on väga palju pensionile minejaid ja pensionil olijaid, sama on ka haridussüsteemis. Neid muresid on võimalik lahendada ja minu arvates on see dokument, mis meil täna siin laua peal on, üks väga hea alusdokument, millest edasi minna, kui me räägime järgmise aasta RES-ist või ülejärgmise aasta riigieelarvest, et teha õigeid otsuseid.

Ja ma veel kord rõhutan, et otsused tuleb läbi kaaluda selliselt, et ühe heategemise juures ei rikuks mingit teist asja kõrval ära. Selge on ka see, et riigisektori kõrval on olemas erasektor. Tuleb vaadata seda, kui erasektor pakub seda teenust väga hästi, siis ei ole ju mõtet riigil minna sinna torkima, nii nagu ma näen praegu hooldekodudega, kus erasektor oleks suuteline seda teenust pakkuma. Sama hinnaga pakub riigisektor, ainult et ta ehitab selle ühe voodikoha 30% kallimalt kui erasektor ehk raiskab maksumaksja raha, selle asemel et võib-olla me suudaksime selle raha eest mõnda teenust riigi poolt toetada. Mis on alati suur mure, et miks lapsed peaksid maksma kinni vanemate hooldekodu raha, mis mujal maailmas paljudes kohtades on normaalne, aga meil on harjutud, et emad-isad tahavad ise hakkama saada. Nad ei taha oma laste raha.

Aga aitäh! Ja veel kord aitäh ka Riigikontrollile väga sisuka kokkuvõtte eest!

15:42 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Rohkem läbirääkimiste soovi fraktsioonidel ei ole. Suur tänu riigikontrolörile, aitäh kõigile küsijatele! Sellega on tänane teine päevakorrapunkt menetletud ja läheme edasi.


3. 15:43 Riigikogu otsuse "Riigi 2019. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine" eelnõu (247 OE) esimene lugemine

15:43 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kolmas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Riigi 2019. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine" eelnõu (247 OE) esimene lugemine. Ma palun ettekandjaks rahandusminister Martin Helme.

15:43 Rahandusminister Martin Helme

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Teie ees on riigi 2019. aasta majandusaasta koondaruanne.

15:43 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kuidas? On ikka, jah.

15:43 Rahandusminister Martin Helme

Sellest aruandest saate te ülevaate, milliseid samme astus valitsus 2019. aastal maksumaksja raha kasutades meie majanduse, inimeste heaolu ja julgeoleku kasvatamiseks ning kuidas selle tulemusena muutus meie riigi varaline seis. Valitsuse olulisim ülesanne on kindlustada Eesti rahva ja iseseisva ning kaitstud Eesti püsimine. Ma olen oma poliitilises tegevuses alati rõhutanud, et riik saab olla edukas ainult tänu edukate ettevõtjate ja tublide kodanike panusele. Aastat kokku võttes võib tõdeda, et liigume õiges suunas. Majandus kasvas 5%  –inimestel läheb järjest paremini –, keskmine palk kasvas 7,5%, hõivatute arv suurenes aastas kokkuvõttes 1% ja töötus langes 4,4%-ni. Kõik see muidugi toimus enne koroonakriisi algust. Ülevaatlikult aga annan teile valitsuse üldeesmärkide saavutamisest pildi.

Üheks eesmärkidest 2019. aastal oli peresõbralik Eesti, kus inimesed tunnevad end turvaliselt ja kindlalt ning Eesti on maa, kus luuakse oma pere ja kodu ning kuhu on oodatud tagasi kõik need, kes on siit lahkunud välismaale. Summaarne sündimuskordaja oli 2019. aastal 1,66, mis on võrreldes 2018. aastaga peaaegu sama – 2018 oli see 1,67. Vabariigi Valitsus algatas tulumaksuseaduse muutmise, mille tulemusena saavad aasta viimases kvartalis sünnitushüvitist saanud inimesed võimaluse maksustamise mõttes osa hüvitisest üle kanda järgmisesse aastasse. Suureneb täiendav maksuvaba tulu alates kolmandast lapsest 100 euro võrra kuus.

Teiseks eesmärgiks oli sidus ühiskond. Valitsus panustab sidusa ühiskonna tagamiseks inimese heaolu ja turvatunde kasvu, lühendab ravijärjekordi ja vähendab sotsiaalset ebavõrdsust. Valitsuse prioriteet on pöörata tähelepanu eakate inimeste toimetuleku ja heaolu tõstmiseks ning arendada erivajadustega inimestele suunatud teenuseid. Selleks kiitis valitsus heaks kogumispensioni teise samba kavandatavad muudatused, mille tulemusel muutub sambas pensionivara kogumine vabatahtlikuks ja tekib võimalus kogutud raha enne pensioniiga kasutusele võtta. Samuti algatas Vabariigi Valitsus tulumaksuseaduse muutmise, mille tulemusena mitmest riigist pensionisaajate maksuvaba tulu kasvab.

Vabariigi Valitsus on seadnud eesmärgiks teadmistel põhineva majanduse ja elukestva õppe arendamise. Valitsus panustab majanduskasvu, mis parandab iga inimese käekäiku kõikjal, nii linnas kui ka maal. Valitsus kiitis 2019. aasta detsembris heaks PPP-projektide põhimõtted ja juhised, mille alusel hakkab riik koostöös erasektoriga välja ehitama suuri taristuprojekte. Pilootprojektina alustatakse Libatse–Nurme teelõigu väljaehitamise ettevalmistamist Pärnu–Tallinna vahel. PPP abil on võimalik soovi korral juba lähiaastatel välja ehitada Tallinna–Pärnu, Tallinna–Tartu ja Tallinna–Narva maanteed täies ulatuses neljarealiseks. Samuti pakub väga hea lahenduse Saaremaa püsiühenduse kiireks teostamiseks. Lisaks avas valitsus tee kõrgemate tuulikute rajamiseks Kirde-Eestis. Kahe viimase aasta jooksul on tänu alkoholi aktsiisimäärade langetamisele Eesti-Läti alkoholi piirikaubanduse maht vähenenud hinnanguliselt 50%. Muutused on toimunud ka põhjapiiril ning turistide alkoholiostud olid 2019. aastal taastumas 2016. ja 2017. aasta tasemele ehk enne aktsiisitõusu olnud aja tasemele. Nii Eesti-sisese kui väliskaubanduse elavdamiseks langetati alkoholiaktsiisi nii kangel kui lahjal alkoholil 2019. aastal 25%.

Neljandaks eesmärgiks oli tõhus valitsemine. Kiideti heaks korraldada laiapõhjaline riigieelarve revisjon, mis peab andma meile tervikliku pildi riigi tegevustest ja teenustest ning näitama, kas meie tehtavad kulutused on alati suunatud just sellesse kõige õigemasse kohta ning teenivad meie rahvast ja riiki parimal viisil: mitte ainult kokkuhoiuks, vaid asjade paremaks ajamiseks. Seame eesmärgiks teha vähemaga rohkem. Lisaks tahame riigieelarve revisjoni raames pöörata erilist tähelepanu teaduse ja arendustegevuse rahastamisele, et saada läbipaistev ja terviklik pilt, kas maksumaksja raha eest tasustatud teadus ikka toob Eesti majandusele kasu.

Viimaseks, kuid kindlasti mitte vähem tähtsaks valitsuse eesmärgiks oli 2019. aastal vaba ja kaitstud riik. Ka selles valdkonnas olema eesmärgid täitnud: sõjalise kaitsekulude suurus SKP-st, millele lisanduvad täiendavad Eesti kui vastuvõtja riigi kulud ja täiendavad riigikaitseinvesteeringute programmi kulud, on üle kahe protsendi. Valitsuse olulisim ülesanne on kindlustada Eesti rahva ja iseseisva ning kaitstud Eesti püsimine. Jätkame seniste plaanidega idapiiri väljaehitamist vastavalt võimalustele. Vabariigi oluliseks alustalaks on kuulumine rahvusvahelistesse organisatsioonidesse. Tugevad kahepoolsed ja regionaalsed suhted tagavad Eesti jaoks soodsa väliskeskkonna.

Riigi majandusaasta koondaruanne on kokku pandud kõigi avaliku sektori üksuste aruannete alusel. See koosneb tegevusaruandest ja raamatupidamise aruandest ning sisaldab andmeid riigi, kohalike omavalitsuste, valitsussektori ja avaliku sektori kohta tervikuna. Valitsussektoril oli 2019. aastal 31. detsembri seisuga vara kokku 17,67 miljardit eurot, millest enamiku moodustas põhivara. Selle suurus on siis 13,43 miljardit eurot. Võrreldes eelmise perioodiga kasvas vara väärtus 590,2 miljonit eurot. Kohustusi oli kokku 7,03 miljardit eurot ning need kasvasid eelmise perioodiga võrreldes 799,8 miljonit eurot. Valitsussektori nominaalne eelarve positsioon oli Statistikaameti korrigeeritud andmete kohaselt 2019. aastal ülejäägis 21 miljoni euroga ehk 0,1% SKP-st. Puudujäägis olid keskvalitsus ja kohalikud omavalitsused, kumbki 0,1%-ga SKP-st, seda aga kompenseeris sotsiaalkindlustusfondide ülejääk 0,3% SKP-st. Sotsiaalkindlustusfondide tulem ületas ootusi peamiselt haigekassa osas ja seda põhjustas sotsiaalmaksu hea laekumine. Võrreldes 2018. aastaga paranes valitsussektori positsioon 0,6% SKP-st ehk 152 miljonit eurot. Tulenevalt 2019. aasta negatiivsest tulemist, mille summa oli 577 miljonit eurot, ja rahavoolisest puudujäägist, mis oli 226,6 miljonit eurot, ei saa Riigikogu otsustada stabiliseerimisreservi suurendamist rahavoolise ülejäägi arvelt.

Majandusaasta koondaruanne läbib enne Riigikogule esitamist ka Riigikontrolli auditi. Riigikontroll leidis, et riigi 2019. aasta raamatupidamise aastaaruanne kajastab kõigis olulistes osades õiglaselt riigi finantsseisundit ning lõppenud aruandeperioodi majandustulemust ja rahavoogusid, kui jätta arvestamata märkus materiaalse põhivara saldo kohta. Riigikontroll tegi märkuse riigi konsolideeritud ja konsolideerimata bilansi kirjele materiaalne põhivara kajastatud Kaitseväe kaitseotstarbelise põhivara kohta väärtuses 251,8 miljonit eurot. Kaitseväe varade arvestuse korraldus ei võimalda võrrelda riigi bilansis kajastatud kaitseotstarbeliste põhivarade kogumeid Kaitseväe infosüsteemis kajastatud detailsete varadega. Kaitseminister andis Riigikontrollile vastuse, et võrdluse tagamiseks võetakse Kaitseväe varade arvestuses kasutusele uus põhivara moodul. Kuna üleminek sellele on töö- ja ajamahukas, eeldatakse võrreldavate andmete saamist 2021. aasta lõpuks. Riigikontrolli kontrolliaruande kohaselt on riigi majandustehingud olulises osas sooritatud kooskõlas riigieelarve seadusega ning 2019. aasta  riigieelarve seaduse ja selle muutmise seadusega. See tähendab, et riigieelarve seaduse täitmises Riigikontroll olulisi vigu ei leidnud.

Siiski tõi riigikontroll välja, et 2019. aasta riigieelarve seaduse koondosas ei ole kõik summad õiged. Koondosa investeeringute ning põhivara amortisatsiooni ja väärtuse muutuse eelarved on esitatud tegelikult planeeritust suuremana – vastavalt 2,4 miljonit eurot ja 36,4 miljonit eurot. Koondosa kuludes on elimineerimata jäänud valitsemisala asutustele välistoetuste kaasfinantseerimiseks antud toetused summas 5,5 miljonit eurot. Rahandusminister on Riigikontrollile vastanud, et Rahandusministeerium vaatab üle eelarve koostamiseks vajalikud protsessid ja tegevused eesmärgiga tagada nii sisend- kui väljundandmete kvaliteet eelarve infosüsteemides. Samuti tõi Riigikontroll välja, et Sotsiaalministeeriumil tuleb lähtuda hasartmängumaksu laekumisest pärineva raha kasutamisel selle sihtotstarbest ning rahastada neid projekte, mis ei paigutu hasartmängumaksu seaduses loetletud valdkondadesse ehk meditsiin, hoolekanne, pered, vanurid ja puuetega inimesed ja hasartmängusõltuvusega inimesed, ehk paigutada nende kulutused ministeeriumi muudest eelarve summadest saadavate toetuste alla.

Ministrina käitusin seaduslikult, kui lasin peatada väljamaksed võrdsuse edendamise projektide rahastamiseks, kuna mul oli täiesti selge, et hasartmängumaksust toetatavate projektide rahastamine sellisel kujul ei ole kooskõlas seadusega. Seda arusaama toetas ka Riigikontroll oma seisukohaga, et toetatavaid valdkondi on tõlgendatud ebakohaselt ning seetõttu on hasartmängumaksust laekunud summasid kasutatud seaduses mitte ettenähtud eesmärgil. Sotsiaalministeeriumil on eelarves kasutada ka muid summasid kui hasartmängumaksust laekuv raha selliste toetuste tegemiseks.

Austatud Riigikogu! Palun teid kinnitada riigi 2019. aasta majandusaasta koondaruanne. Tänan tähelepanu eest ja vastan kindlasti hea meelega küsimustele!

15:54 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, lugupeetud minister! Teile on ka küsimusi. Aivar Sõerd, palun!

15:54 Aivar Sõerd

Aitäh! Austatud minister! Tõepoolest, 2019 eelarve, see ei olnud teie tehtud eelarve. Aga teil oli kehtivast seadusest tulenev kohustus, teile tekkis see kohustus struktuurset puudujääki vähendada. Te rääkisite nominaalsest puudujäägist, Aga seadus räägib struktuursest puudujäägist. Ja 0,5% oli see kohustus vähendada seda. Te siin, ma mäletan, te käisite ka siin Riigikogu ees ja rääkisite oma, kuidas te ikka kõvasti seda eesmärki täidate, kuigi me kahtlesime nendes meetmetes. Kuidas see asi välja tuli ikkagi lõpuks? Uuendatud andmetel oli 2019 struktuurne puudujääk 2,3% SKP suhtes. Kuidas siis 2018. aastaga võrreldes see tegelik pilt siis välja tuli, et kas struktuurne puudujääk vähenes 0,5%, nagu seadus nõudis ja nagu te lubasite ka ellu viia, või oli vastupidi? Aitäh!

15:55 Rahandusminister Martin Helme

Aitäh! Jaa, nagu me tagantjärgi teada saime, kui Statistikaamet uuendas SKP arveid, siis tuli välja tegelikult, et suurenes. Probleem on muidugi selles, et struktuurne puudujääk võtab arvesse seda n-ö majanduse potentsiaali lõhet ehk siis seda, kas majandus on hinnanguliselt kasvufaasis. ülekuumenemises või alajahtumise faasis ja sellest sõltuvalt siis kas riigieelarve kulud on liiga suured või liiga väikesed. Seal on veel terve hulk muid komponente, kulude kasvu kiirus ja muud asjad. Tõepoolest, siis eelarve tegemise või ütleme siis, RES-i tegemise ajal olime me ühe infoga sellest, mis on meie SKP suurus, ja tagantjärgi hinnangu andmisel saime me teada teised numbrid ja need numbrid olid n-ö meie kahjuks. Aitäh!

15:56 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kristiina Šmigun-Vähi, palun!

15:56 Kristina Šmigun-Vähi

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Täna riigikontrolör ütles, et riigieelarve peaks olema palju läbipaistvam ja arusaadavam. Kas te arvestate sellega ja teete selleks midagi, et järgnevad aastad oleks ikkagi loetavam see riigieelarve? Aitäh!

15:56 Rahandusminister Martin Helme

Aitäh! Jaa, Riigikogust on tulnud lausa ju eelnõu riigieelarve baasseaduse muutmiseks. Mul on ka Rahandusministeeriumis käivitatud eelnõu väljatöötamine põhimõtteliselt samade eesmärkide saavutamiseks. Võib-olla meil õnnestub neid eelnõusid isegi ühendada. Vaatame, kuidas see täpselt siin teie menetluses hakkab olema, aga olen olnud nii varasemalt kui ka ministriametis sellel seisukohal, et riigieelarve läbipaistvus on kehv. Loetavus on kehv ja seda tuleb parandada. Tõsi küll, arvestades seda, et juba sellel nädalal alustas Rahandusministeerium koostöös teiste ministeeriumidega järgmise aasta eelarve põhja kokkupanemist kehtiva seaduse järgi, ma ei julge lubada, et me juba järgmise aasta eelarvet saame teha mingite uute reeglite järgi. Aga püüame selle poole, et vähemalt sellest järgmisel aastal

15:57 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Andres Sutt, palun!

15:57 Andres Sutt

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Riigikontrolör oma ettekandes rääkis tegelikult ka laiemalt pikaajalistest väljakutsetest, mis Eestil riigina ees seisavad. Ta rääkis avalike teenuste kättesaadavusest, rääkis õpetajatest, päästjatest, arstidest. Ja kui ma nüüd kuulasin teie ettekannet, siis mõistagi, eelneva aasta eelarve kokkuvõte on alati tagasivaatav, aga ma oleksin soovinud kuulda ka sihukest strateegilist ettevaadet, et kuidas nende demograafiliste teemadega, kus meil rahvastik vananeb ja töötajaid jääb vähemaks, et kuidas riigieelarve neid küsimusi aitab lahendada ja millal te selle revisjoniga, riigieelarve revisjoniga siis valmis saate. Aitäh!

15:58 Rahandusminister Martin Helme

Jaa, aitäh! Ma ei ole kindel, et me majandusaasta aruande tegemise ajal peame strateegilist ettevaadet tegema, selle jaoks on meil ikkagi teised kohad, on ta siis tõenäoliselt riigi eelarvestrateegia tegemine või mingid muud. Siin me ikkagi räägime sellest, mis oli varasemalt seatud eesmärgiks, kas need eesmärgid täideti ära selle konkreetse eelarve raames ja kas see eelarve oli täidetud seaduste järgi. Ma muidugi ei sea absoluutselt hetkekski kahtluse alla seda, et me peame igal võimalusel nägema suurt plaani ja vaatama pikalt ette. Aitäh!

15:59 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Heiki Hepner, palun!

15:59 Heiki Hepner

Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud minister! Erasektor peab oma majandusaasta aruande ka valmis saama polaastaks: 1. juuliks peab see olema esitatud. Kuidas teile tundub, kas ka riik võiks püüelda sinnapoole, et parlament saaks näiteks enne suvepausile, suvevaheajale minekut ta selle otsuse teha, mida me täna teeme?

15:59 Rahandusminister Martin Helme

Aitäh! Probleem on ju selles, et see koondaruanne koosneb kõigist avaliku sektori tegijatest ja näiteks kas või needsamad ülikoolid, ega nad ei teegi enne kui poolaastaks oma aruande. Ja enne, kui meil ei ole neid aruandeid käes, ei saa me hakata seda aruannet tegema. Sellisel juhul tuleks osadele asjaosalistele tähtaega jälle ettepoole tõsta. Teoreetiliselt on see võimalik, aga kas see mäng väärib küünlaid, selles ma ei ole kindel. 

16:00 Aseesimees Siim Kallas

Aivar Sõerd, palun!

16:00 Aivar Sõerd

Austatud juhataja! Austatud minister! Selle defitsiidi asja saime selgeks, aga teeme nüüd selle võla asja ka selgeks. 2019 te olete ilusti kirjutanud, et võlakoormus püsis 8,4%, aga ma vaatasin aasta varasemat aruannet, siis ikkagi võlakoormus on kasvanud nii protsendina SKP-st kui ka nominaalselt, nominaalselt üle 300 miljoni. Ja siis ma vaatan, et te eessõnas kirjutate, ei, jooksvateks kuludeks laenuraha ei läinud. No kuhu see laenuraha läks? Muuseas, investeeringud vähenesid 2019. aastal 3%. Ja kui ma vaatasin seda veel aasta varasemat aruannet, siis 2018 ka vähenesid investeeringud. Ja samal ajal kui majandus õitses, nagu te rääkisite, 5% olevat kasv ja maksutulud kasvasid 9% lausa, väheneva trendiga investeeringuid oleks saanud ikka rahastada jooksvatest kuludest, tavapärastest kuludest. Kuhu see laenuraha läks siis?

16:01 Rahandusminister Martin Helme

Aitäh! Jaa, kui siin mainiti selle laenu mahu kasvu, siis peaaegu kogu see kasv tuli finantseerimistehingute arvel. Ja sellest omakorda väga suur osa, peaaegu kogu osa oli, no ta jagunes kaheks põhimõtteliselt, millest üks osa olid suurte riigiettevõtete kapitaliseerimised, näiteks Eesti Energia kapitalipaigutus, aga seal oli ka teisi ettevõtteid – kui ma praegu peast mäletan, siis peaks olema olnud mingid taristuettevõtted, meil olid –, ja teine osa sellest oli siis varasemate lühiajaliste laenukohustuste tagasimaksmine ehk treasury bill'ide tagasimaksmine, mis on ka finantseerimistehing. Nii et üks osa olidki päriselt investeeringud, teine oli võla rullimine.

16:02 Aseesimees Siim Kallas

Andrus Seeme, palun! 

16:02 Andrus Seeme

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister, ma kuulasin teie ettekannet ja te ütlesite, et eesmärk on teha vähemaga rohkem. Ma loen aruandlust. Statistiliselt valitsussektori töötajate arv suurenes 766 võrra. Kas see eesmärk jäi täitmata?

16:02 Rahandusminister Martin Helme

Jaa, see on ilus kurioosum. Põhimõtteliselt selle suurenemise põhjustas teatud asutuste tõstmine avalikku sektorisse Statistikaameti poolt. Töökohti juurde ei loodud. Need töökohad, mis enne olid erasektoris, klassifitseeriti ümber ja nüüd on nad riigitöötajad. Paber kannatab kõik välja.

16:02 Aseesimees Siim Kallas

Suur tänu, lugupeetud minister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Nüüd ma palun siia teiseks ettekandjaks, komisjonipoolseks ettekandjaks, rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk, palun!

16:03 Aivar Kokk

Hea juhataja ja head kolleegid! Riigikogu rahanduskomisjon arutas Riigikogu otsuse eelnõu, riigi 2019. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamist (247 OE) oma 27. oktoobri istungil. Istungil osales rahandusminister Martin Helme, kes andis ülevaate koondaruandest ja 2019. aasta tulemustest ning vastas komisjoni liikmete küsimustele. Samuti osales istungil riigikontrolör Janar Holm, kes andis ülevaate Riigikontrolli arvamusest 2019. aasta koondaruande kohta. Komisjon langetas järgmised konsensuslikud otsused: võtta eelnõu päevakorda kolmapäeval ehk täna, 11. novembril, ja teha ettepanek esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks seitse tööpäeva, st, 20. november kell 17.15. Aitäh!

16:04 Aseesimees Siim Kallas

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Küsimusi teile ei ole. Nüüd on võimalik alustada läbirääkimised, esimese lugemise protseduur näeb ette, et läbirääkimistel saavad osaleda fraktsioonide esindajad. Aivar Sõerd, palun. Reformierakonna fraktsiooni nimel!

16:04 Aivar Sõerd

Aitäh, austatud juhataja! Head kolleegid. Majandusaasta aruanne on raamatupidamise aruanne. Ja nagu riigikontrolör ütles, siis numbrid on õieti kokku löödud, aga räägiksime natukene sellest, millest need numbrid räägivad.

Ma keskenduksin põgusalt majandusaasta aruande riigieelarve täitmise aruandele, mis on oluline osa sellest aruandest. See on selles mõttes tänuväärne dokument, et ongi niimoodi, kuna eelarve on tehtud kulude osas läbipaistmatuks, siis eelarve tegelik pilt, asjade tegelik seis selgub alles kaks aastat hiljem. Nüüd seda aruannet menetledes saame rääkida, kuidas selle 2019. aasta eelarvega siis tegelikult asjad on. 

Ja tuletame natuke meelde seda ajalugu. Jah, loomulikult minister Martin Helme seda eelarvet ette ei valmistanud, seda valmistas ette minister, Isamaa Erakonda kuuluv minister. Mis ta siin rääkis, kui ta meil käis siin 2018. aasta lõpus? Et eelarve on nominaalselt ülejäägis 130 miljoni euroga ja struktuurselt tasakaalus, majandus kasvab kenasti ja kõik on roosiline. Aga nüüd me vaatame numbreid ja asi ei ole roosiline. Kõigepealt, eelmise aasta kevadel selgus, et aasta varem, 2018, oli korralik käkk kokku keeratud. Ja seadus kohustas seda, seda suurt, ootamatult, n-ö ootamatult tekkinud varasema aasta puudujääki vähendama 0,5 protsendipunkti aastas. Seda nägi ette kehtiv riigieelarve baasseadus. Ja minister Martin Helme tõepoolest ütles, et see ei ole midagi, me vähendame seda  puudujääki. Ja kui me küsisime, et milliste meetmete abil see siis võiks juhtuda, siis ta ei vastanud küsimustele, rääkis mingit jutukest, et siin on mingisuguseid tegevuste ümberlükkamisi ja edasilükkamisi ja eurorahade ümbertõstmisi ja lai arsenal asju, mis iseenesest ei pidanudki eelarvekärpeid kaasa tooma. Aga nüüd loeme nendest dokumentidest, mis meil laual on, et 2019 eelarve puudujääk mitte ei vähenenud 0,5%, aga suurenes 1,9%-ni SKP suhtes ja uuenenud andmetel, mida siin aruandes pole, 2,3%-ni SKP suhtes koguni. No Isamaa võiks seda asja ka kommenteerida omalt poolt. Teie rahandusminister oli ju, kes seda eelarvet tegi.

Nii. Aga mis veel? Kõik see juhtus ajal, kui majandus kasvas ligi 5%, nagu minister rääkis, aga eelarvete ettevalmistamisel oli teada, et majandus kasvab 2%. Ja edasi maksutulud. Maksutulud kasvasid 9,4%. Samal ajal me loeme aruandest, et näiteks valitsemissektori investeeringud vähenesid, 3% vähenesid ja kirjas on ka, kus nad vähenesid.

Palun lisaaega.

16:09 Aseesimees Siim Kallas

Kõneleja saab kolm minutit lisa.

16:09 Aivar Sõerd

Vähenesid üldiste valitsemissektori teenuste investeeringud ja investeeringud riigikaitse valdkonnas. Vaat nii! Aga võlg samal ajal kasvas, nii nominaalis kui ka protsendina SKP-st. Emiteeriti 100 miljonit eurot võlakirju, 215 miljonit eurot võeti pangalaenu ja laenukoormus, kui ta oli 2018 lõpus 7,9% SKP-st, siis 2019. aasta lõpus juba 8,4%i SKP-st. Nii et see on eellugu sellele olukorrale, kus me tänaseks oleme jõudnud.

Ja muidugi mis puudutab – unustasin ära –, mis puudutab eelarve, seda, et me nüüd alles näeme tegelikku pilti, et eelarve on kulude osas tehtud täiesti pimedaks, me ei tea, mis seal tegelikult kirjas ja see on ka teadmiseks praegu, kui me menetleme järgmise aasta eelarvet, et neid muinasjutte, mida siin räägitakse koalitsiooni poolt, neid ei saa tõsiselt võtta, et alles kahe aasta pärast näeme, mis on ja mis on tegelik pilt. Ja selleks, et seda eelarve läbipaistvust parandada, selleks on Reformierakonna fraktsioon esitanud eelnõu, mida võiks hakata natuke kiiremas tempos menetlema. Aga see, et kogu see 2019. aasta aruanne, selles sisalduv eelarve täitmise aruanne, see aitab natukene selgitada seda olukorda, kus me tänaseks oleme jõudnud. Ja see olukord on see mida, mida võrreldakse selliselt, et eelarvepoliitikas on Eesti ja Kreeka omavahel kohad ära vahetanud. Tänan tähelepanu eest!

16:11 Aseesimees Siim Kallas

Suur tänu! Aivar Kokk, Isamaa erakonna nimel, palun!

16:11 Aivar Kokk

Hea juhataja! Head kolleegid! Aivar palus, et keegi peab ju ikka Isamaa poolt vastutuse võtma ja no kes ikka võtab vastutuse. Eks see, kes sel hetkel minister ei olnud, aga hetkel on rahanduskomisjoni esimees. Aivar ja head kolleegid! Ma arvan, et ükskõik, milline koalitsioon on riigis võimul, siis see koalitsioon püüab teha kõik selleks, et oleks hea Eesti inimestel. Tihti püütakse ja antakse lubadusi, mis sel hetkel, kui kirjutatakse, kas seda kirjutatakse eelarvesse või antakse valimiste ajal, tunduvad väga realistlikud. Ma mäletan ka lubadust. Tänaseks on see 12 aastat täis, kui Eesti pidi olema viie rikkama riigi hulgas. Idee oli hea ja ma arvan, et siin saalis pole mitte ühtegi Riigikogu liiget, kes ei sooviks, et Eesti riik oleks selles heas positsioonis. Majandus teeb alati oma korrektiivi. Ühel hetkel on tõusud, ühel hetkel on langused. Tagantjärele me täna võiks öelda, et küll on kahju, et selle sajandi alguses siin saalis istunud inimesed, kui Rahvaliidu esimees ütles, et võtame laenu ja ehitame Tartu–Tallinna maantee neljarealiseks. Oleks 2002 see otsus tehtud, siis oleks see tee valmis ehitatud. Selle inflatsiooni ajal oleks ta juba enne 2008. aasta majanduslangust juba tagasi makstud. Täna saab selle sama raha eest 10 kilomeetrit ehitada.

Tihti räägitakse, et võlg on võõra oma ja jumala pärast riik ei tohi ühtegi senti võlga võtta. Tahaks teada täna siin saalis, Riigikogu liikmetel on kõigil suhteliselt hea palk, ei pea laenu võtma, aga kui vaatad iga aasta deklaratsiooni, mida maikuus esitatakse, siis kui muud midagi ei ole, siis autoliising on ikka väga paljudel, rääkimata, kellel on korteri- või mingid muud laenud. Aga mõtleme oma noorte peale. Kellel on kodus lapsed, kellel on oma kodu ja kes ei ole võtnud pangalaenu peale? Ikka võetakse eluasemelaen, sest teatakse, et kui ... Ma ise naeran, et kui oleks 11 aastat tagasi siia tulles võtnud korteri peale veel laenu, siis täna oleks see korter olnud praktiliselt käest, sest hind teeb oma korrektiivid.

Loomulikult on õigus see, et 2018 tehtud otsused olid võib-olla natukene ka valimismaigulised ja -maitselise ja loodeti ka majanduse tugevale kasvule. Seda kasvu sellist ei tulnud. Aga täna me näeme, et me oleme suutnud reageerida kiiresti, kui tekkis kevadel kriisiolukord. Me oleme üheks Euroopa parematest riikides, kes on sellest kriisist tänasel seisul suhteliselt hästi läbi tulnud. Keegi ei tea, mis toovad järgmised neli, viis, kuus kuud. Aga üleeilne uudis, et Saksamaal asuv Türgi pere on välja mõelnud vaktsiini, mis on kõikidel katsetustel toiminud väga hästi, kui see ka kevadel Eestisse jõuab, siis me saame julgelt ju vaadata, et majandus hakkab uuesti turgutama, ja kui ma vaatan saali otsast majandus- ja kommunikatsiooniministrit – selle eest müts maha. Ta on mures ühe asja pärast. Lihtsalt on näiteks projekte, kui riigieelarves arvutada, kus investeeringuid teha, et majandust turgutada. Täna tegeletakse teist aastat ju projekteerimisega. Aivar tegi riigieelarvesse ka väga tõsiselt võetava ettepaneku, et tõsta projekteerimisvõimekust. Aga me teame Taaviga mõlemad, et ma Maanteeamet ütles, et see võimekus on piiri peal ja et Taavi pani veel 5 miljonit sinna eelarvesse juurde. Et peaks olema see võimekus täna olemas, lihtsalt projekteerijaid ei ole. Selliseid asju tuleb teha järjepidevalt, mitte siis, kui tekib mingi olukord või kriis. Projektid peavad olema meil sahtlis, kui tekib see võimalus seda ka õigel ajal käivitada ja majanduse situatsioonis ka tööle panna. Aga aitäh Aivarile hea ettepaneku eest rahanduskomisjonis!

16:16 Aseesimees Siim Kallas

Suur tänu! Rohkem läbirääkimistel osalemise soovi ei ole. Ja meil on nüüd juhtivkomisjoni ettepanek eelnõu 247 OE esimene lugemine lõpetada. Ühtegi muud ettepanekut laekunud ei ole, järelikult on esimene lugemine lõpetatud. Ja muudatusettepanekute esitamise tähtajaks on 20. november kell 17.15.


4. 16:16 Maagaasiseaduse muutmise seaduse eelnõu (256 SE) esimene lugemine

16:16 Aseesimees Siim Kallas

Võtame käsitlusele järgmise päevakorrapunkti, Vabariigi Valitsuse algatatud maagaasiseaduse muutmise seaduse eelnõu numbriga 250, ja alustame selle esimese lugemisega. Palun ettekandjaks majandus- ja taristuminister Taavi Aasa. Palun!

16:16 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh, austatud eesistujalugupeetud Riigikogu liikmed. Vabariigi Valitsus esitas Riigikogule 2020. aasta 12. oktoobril maagaasiseaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu eesmärk on võtta üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse maagaasi siseturu ühiseeskirju käsitleva direktiivi. Maagaasi siseturu ühisreeglite direktiivi järgi ei olnud enne direktiivi muutmist kolmandate riikide juurest alguse saab ühenduse ühtse regulatsiooni all reguleeritud. Täna esimesel lugemisel oleva maagaasiseaduse ja maagaasiseaduse muutusega sätestatakse Eestis õiguses üheselt, et Euroopa Liidu ühisturureeglid kohalduvad ka kolmandast riigist alguse saanud gaasitrassile. Sellised reeglid hõlmavad endas näiteks tariif, tariifide kooskõlastamise kohustust, kolmanda osapoole ligipääsu võimaldamist omanike ringi kontrollimist ja nii edasi. Tuleb toonitada, et Eestis olevatele gaasitrasside haldajatele on juba aastast 2010 selliste kohustuste täitmine nõutud. Ühtlasi täpsustab eelnõu Konkurentsiametiülesandeid kolmandast riigist pärit ülekandetorude või tootmisetapi torudega kasutamisega seotud vaidluste lahendamisel ning kohustab Majandus ja Kommunikatsiooniministeeriumi teavitama Euroopa Komisjoni sellistes Eesti riigi ja kolmanda riigi vahel sõlmitud lepingutest mille eesmärgiks on reguleerida kolmandast riigist saabuva gaasi ülekandetoru haldamist. Eelnõu on planeeritud jõustuma üldkorras. Palun teid seda toetada!

16:18 Aseesimees Siim Kallas

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Küsimusi teile ei ole. Suur tänu! Ja ma palun siia ettekandjaks, majanduskomisjoni esimees Sven Sester, keda ma ei näe. Suur rõõm, kaasettekandja saabub.

16:19 Sven Sester

Lugupeetud parlamendi liikmed! Lugupeetud juhataja! Majanduskomisjon menetles seda eelnõu oma 20. oktoobri koosolekul. Me kutsusime oma koosolekule majandus- ja taristuminister Taavi Aasa ja samast ministeeriumist ka energeetika osakonna energiaturgude valdkonnajuhi Rein Vaksa. Majandus- ja taristuminister tutvustas konkreetset eelnõu maagaasiseaduse muutmise seaduse kontekstis, kannab numbrit 256 SE. Nii nagu siin saalis, nii ta ka komisjonis nentis, et peaasjalikult on direktiivi ülevõtmisega tegu ja puudutab see siis kolmandate riikide maagaasitrasse Eesti Vabariigi territooriumil. Ministri sõnul direktiiv Eestit tegelikkuses väga palju ei puuduta. Ja põhjus on selles, et hetkel selliseid gaasitrassid Eestis puuduvad ning ei ole teada selliste trasside rajamisest. Aga kuna tegemist on üleeuroopalise direktiiviga, siis võtavad kõik liikmesriigid selle üle. Direktiivi kohaselt tuleb tõesti selliste trasside rajamisest Eestisse teavitada Euroopa Liitu, kes saab soovi korral protsessis osaleda. Ja vaidluse korral on Konkurentsiamet volitatud erimeelsusi lahendama. Ja Rein Vaks, kes on energiaturgude valdkonnajuht, lisas veel juurde, et selle konkreetse eelnõuga võetakse suurem osa direktiivist üle ning rakendusaktiga kirjeldatakse ka need detailid, mis on vajalikud selleks, et direktiiv terviklikult üle võtta. Volitusnormid on seaduseelnõu sisuliselt olemas ja sellega saab direktiivi kindlasti üle ära võtta. Olid ka mõned küsimused komisjonis, neid ei olnud küll väga palju, paar küsimust vaid. Aga siiski tunti huvi selle osas, kas kooskõlastamise käigus eelnõude infosüsteemi kaudu tuli ka kelleltki mingit tagasisidet, erinevatelt turuosalistelt või üldse osapooltelt. Siin eelnõu kaitsjad nentisid, et eelnõu kohta ei ole laekunud üheltki osapoolelt ettepanekuid ega teadaolevalt ei ole üleval ka ühtegi teemaga seonduvat probleemi. Ja teine küsimus oli seotud sellega, et direktiivi ülevõtmise tähtaeg on möödunud tegelikkuses. Me uurisime seda, kas selle direktiivi ülevõtmise hilinemisega seoses on ka mingisuguseid probleeme. Siin siis kinnitati meile, et Euroopa Komisjon on alustanud direktiivi üle võtmata jätmisega seoses ametlikku menetlust, mille raames uuritakse, miks ei ole direktiivi üle võetud. Ja komisjonile on tegelikkuses ka juba selgitused antud, et konkreetse teemaga tegeldakse ja püütakse võimalikult kiiresti direktiivi Eesti õigusesse üle võtta. Rohkem küsimusi komisjonis ei olnud ja me läksime otsustuste juurde. Otsused olid sellised, et määrata ettekandjaks eelkõneleja. See oli konsensuslik otsus. Teine otsus oli selline, et teha ettepanek võtta eelnõu päevakorda 11. novembril ehk siis täna, ka see oli konsensus. Ja kolmas ettepanek, esimene lugemine lõpetada, ja ka see oli konsensus. Aitäh teile!

16:22 Aseesimees Siim Kallas

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Teile küsimusi ei ole. On võimalik avada läbirääkimised. Läbirääkimisteks soovi ei ole ilmutatud. Siis on meil otsustamiseks juhtivkomisjoni ettepanek eelnõu 256 SE esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks on 25. november kell 17.15.


5. 16:22 Kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse (arestimis- ja konfiskeerimisotsuste vastastikuse tunnustamise määruse rakendamine) eelnõu (261 SE) esimene lugemine

16:22 Aseesimees Siim Kallas

Võtame järgmise päevakorrapunkti, see on Vabariigi Valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse (arestimis- ja konfiskeerimisotsuste vastastikuse tunnustamise rakendamine) eelnõu (261 SE), ja alustame selle esimest lugemist. Palun ettekandjaks, justiitsminister Raivo Aeg!

16:23 Justiitsminister Raivo Aeg

Lugupeetud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Justiitsministeerium on ette valmistanud kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu, millega saaks vastastikku arestimis- ja konfiskeerimisotsuste tunnustamise määruse rakendada. Eelnõuga täiendatakse kriminaalmenetluse seadustikku, et tagada Euroopa Liidu liikmesriikide vaheline koostöö arestimis- ja konfiskeerimisotsuste vastastikusel tunnustamisel. Lisaks täiendatakse kriminaalmenetluse seadustiku sätet prokuratuuri volituste kohta kriminaalmenetluses selleks, et võimaldada rakendada tõhusat koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel. Oluline on välja tuua, et mõlemad nimetatud määrused on otsekohalduvad ning eelnõuga planeeritud muudatused on mõeldud määruse kohaldamiseks vajalike rakendusmeetmete ja mõistete täpsustamiseks.

Kriminaalmenetluse läbiviimise võimaldamine Euroopa Prokuratuuri ja Euroopa delegaatprokuröri poolt. Eelnõu § 1 lõikega 1 täiendatakse kriminaalmenetluse seadustiku paragrahvi 30 lõikega 3 selliselt, et Euroopa prokuröril ja Euroopa delegaatprokuröril oleks EPO määrusest tulenevate ülesannete täitmiseks just samasugused õigused, mis on prokuratuuril Eesti kriminaalmenetluses.

Kriminaalmenetluse seadustikku täpsustatakse arestimisotsuste tunnustamiseks, täitmiseks ja edastamiseks pädevate asutustega ning täpsustatakse arestimise otsustamise korda. Nii arestimis- kui konfiskeerimisotsuste vastastikune tunnustamine Euroopa liikmesriikide vahel on kriminaalmenetluse seadustikku üle võetud raamotsuste alusel juba varasemalt toimunud ning ka pädevate asutuste osas suuri muudatusi ja ümberkorraldusega antud eelnõuga ei planeerita.

Eelnõu §1 lõiget 2 täiendatakse kriminaalmenetluse seadustiku §-ga 48954, mille kohaselt on on arestimis- ja konfiskeerimisotsuste vastastikuse tunnustamise määruse alusel edastatud arestimisotsust pädev menetlema ja selle täitmist tagama prokuratuur ning tunnustama Harju Maakohus. Arestimisotsust on pädev koostama ja edastama kohtueelses menetluses prokuratuur ning kohtumenetluses kohus. Arestimisotsuste tunnustamiseks, täitmiseks ja edastamiseks pädevad asutused olemuslikult võrreldes kehtiva korraga ei muutu. Arestimisotsuste tunnustamisel ning täitmisel antakse otsuse menetlemise pädevus Riigiprokuratuuri asemel prokuratuurile laiemalt, mis võimaldab prokuratuuril paindlikumat töökorraldust.

Kriminaalmenetluse seadustikku täpsustatakse konfiskeerimisotsuste tunnustamiseks, täitmiseks ja edastamiseks pädevate asutustega ning täpsustatakse konfiskeerimise otsustamise korda. Eelnõu § 1 lõikega 2 täiendatakse kriminaalmenetluse seadustikku §-ga 48955, mille kohaselt on konfiskeerimisotsuste vastastikuse tunnustamise määruse aluseks edastatud konfiskeerimisotsust pädev menetlema Justiitsministeerium ning tunnustama ja täitmist tagama kohus. Konfiskeerimisotsuse tunnustamiseks ning konfiskeerimise otsustamiseks on pädev selle isiku elukohajärgne maakohus, kelle vara on konfiskeerimisotsuse esemeks, või kui elukoht puudub, siis sellisel juhul Harju Maakohus. Konfiskeerimisotsust on pädev edastama samas kriminaalasjas esmakordselt kohtulahendi teinud maakohus ning kohus koostab ja edastab konfiskeerimisotsuse omal algatusel või prokuratuuri taotlusel. Kehtiva kriminaalmenetluse seadustiku kohaselt on konfiskeerimisotsuse menetluseks pädev asutus Riigiprokuratuur ning selle täitmise üle on pädev otsustama Harju Maakohus. See on siis see erinevus.

Konfiskeerimisotsuse tunnustamine ning täitmine toimub pärast lõpliku kohtuotsuse jõustumist ning riigisisese korra järgi prokuratuur jõustunud konfiskeerimisotsuse täitmisega ei tegele. Seetõttu ei ole konfiskeerimisotsuste puhul prokuratuuri määramine pädevaks asutuseks põhjendatud ega vajalik. Tagamaks operatiivset koostööd, on menetlemiseks pädeva asutusena eelnõus määratud Justiitsministeerium, kes on kriminaalmenetluse seadustiku kohaselt üldiselt rahvusvahelise kriminaalmenetluses koostöö keskasutuseks.

Erisusena kehtivast regulatsioonist nähakse eelnõuga ette, et üldjuhul otsustatakse konfiskeerimisotsuse täitmine kirjalikus menetluses kohtu poolt, välja arvatud siis, kui süüdimõistetud isiku kaitsja või kolmas isik või tema esindaja taotleb suulist menetlust. 

Eelnõuga planeeritakse terminoloogilisi täpsustusi, võrreldes kehtiva kriminaalmenetluse seadustikuga. Kriminaalmenetluse seadustik kasutab hetkel mõisteid "Euroopa arestimistunnistus" ning "Euroopa konfiskeerimistunnistus". Selliste mõistete kasutamine on aga eksitav, kuna tunnustatakse ning täidetakse mitte arestimis- ja konfiskeerimistunnistusi, vaid arestimis- ja konfiskeerimisotsuseid, mis on esitatud arestimis- ja konfiskeerimistunnistuste kaudu. Eelnõus kasutatakse sarnaselt määruse mõisteid "arestimisotsus" ning "konfiskeerimisotsus", mis on taotleva riigi tehtud või kinnistatud otsused vara arestimise või konfiskeerimise kohta. Oluline on esile tuua ka seda, et määrus näeb ette, et liikmesriigid peavad tunnustama ja täitma kõiki teiste liikmesriikide esitatud kriminaalasjades läbiviidavate menetluste raames tehtud arestimis- ja konfiskeerimisotsuseid. Seega peab Eesti tunnustama ja täitma ka selliseid arestimis- ja konfiskeerimisotsuseid, mida Eesti õiguses ei ole ette nähtud. Ja loomulikult ka vastupidi: ka teised liikmesriigid peavad täitma neid otsuseid, mis Eesti õiguses on ette nähtud, aga nendel ei pruugi olla. Näiteks on praegu Eestis keelatud selliste konfiskeerimisotsuste tunnustamine ja täitmine, mis on teiste liikmesriikide poolt tehtud kriminaalmenetlustes süüdimõistva kohtuotsuseta, kuna Eesti õiguse kohaselt ei ole süüdimõistva otsuseta konfiskeerimine võimalik. Määruse kohaselt ei saa Eesti enam konfiskeerimisotsuse tunnustamisest ja täitmisest keelduda, kui süüdimõistva kohtuotsusega konfiskeerimisotsus on tehtud kriminaalasjades läbiviidavas menetluses.

Ja lõpetuseks: seaduse jõustumise ajaks on arestimis- ja konfiskeerimisotsuste vastastikuse tunnustamise määruse rakendamine muudatuste puhul 19. detsember 2020, kuna määrus on sellest ajast kohaldatav, ja EPO pädevusega seotud kriminaalmenetluse seadustiku § 30 lõige 3 muudatus jõustub üldises korras. Tänan tähelepanu eest!

16:31 Aseesimees Siim Kallas

Teile on ka küsimusi, lugupeetud ettekandja. Urve Tiidus, palun!

16:31 Urve Tiidus

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud justiitsminister! Minu küsimus on inimliku uudishimu küsimus. Siin seletuskirjas on sihtrühma alapeatükk, kus öeldakse, et üle-eelmisel ja eelmisel aastal esitati Eestile täitmiseks alla kümne arestimistunnistuse ja Eesti omakorda esitas teistele riikidele neid arestimistunnistusi. Uudishimu seisneb selles, et kas te oskate kuidagi peegeldada, mis asju nendel aastatel põhiliselt arestiti? Mis valdkonda need puudutavad?

16:32 Justiitsminister Raivo Aeg

Suur tänu nii detailse küsimuse eest! Aga kahjuks ei oska ma sellele vastata. Eks nad on konkreetse kriminaalmenetlusega seotud, nii et tõepoolest ma ei oska, jah, täna öelda. Aga ma lasen selle, hea Urve, välja uurida ja lasen teile kirjalikult vastata, siis saate väga täpse ülevaate. Kindlasti on prokuratuuril see ülevaade olemas.

16:32 Aseesimees Siim Kallas

Suur tänu! Rohkem küsimusi ei ole, lugupeetud minister. Palun siia nüüd komisjonipoolseks ettekandjaks õiguskomisjoni liikme Vilja Toomasti.

16:32 Vilja Toomast

Head kolleegid! Õiguskomisjon arutas Vabariigi Valitsuse poolt algatatud kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse ehk arestimis- ja konfiskeerimisotsuste vastastikuse tunnustamise määruse rakendamise eelnõu numbrimärgiga 261 komisjoni istungil 27. oktoobril 2020. Lisaks komisjoniliikmetele ja komisjoni nõunikele oli komisjoni kutsutud justiitsminister Raivo Aeg ja Justiitsministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik Mare Tannberg. Eelnõust andis ülevaate, nagu ka täna siin, justiitsminister Raivo Aeg. Ja täna ta tegi seda veel pikemalt kui komisjonis. Ma seda teile siin üle kordama ei hakka, millest minister komisjonis rääkis. 

Tuleb öelda, et komisjoni arutelu oli suhteliselt lühike. Komisjoniliikmed eriti küsimusi ei esitanud. Urve Tiidus küsis ühe küsimuse ja see puudutas seda, et ta oli välja lugenud, et eelnõus on lause, kus öeldakse, et väheneb võimalus keelduda arestimise, konfiskeerimise otsuste tunnustamisest, Eestil siis, tähendab. Mare Tannberg püüdis seda seletada, millest see tuleb. Et Eesti seaduse järgi ei ole Eestis õigust vara konfiskeerida enne, kui on  jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Paljudes riikides sellist seadust ei ole ja seetõttu ka Eestil ei ole võimalik neid kohtuotsuseid, mis on teises riigis tehtud, mitte tunnistada. Nii et selles mõttes väheneb see konfiskeerimise tunnustamise võimalus Eestil.

Ja nii palju veel, et eelnõu oli saadetud kooskõlastusringile arvamuse avaldamiseks Riigikohtule, õiguskantsleri kantslerile ja Eesti Advokatuurile. Ainsana esitas oma märkused Eesti Advokatuur. Aga pean ütlema, et need olid põhimõtteliselt täpsustamist nõudvad ettepanekud, sisulisi ettepanekuid ka advokatuurilt ei tulnud. Ja need juba enne Riigikogu menetlusse esitamist on viidud sellesse eelnõusse, need põhimõtted, sisse.

Ja nüüd siis komisjoni otsuste juurde. Komisjon tegi sellised otsused. Esiteks, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 11.11.2020 ja teha ettepanek esimene lugemine lõpetada. Kolmandaks määrata muudatusettepanekute tähtajaks 25. november 2020 kell 16 ja määrata ettekandjaks Vilja Toomast. Kõik need otsused tehti konsensusega. Ma tänan!

16:36 Aseesimees Siim Kallas

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Küsimusi teile ei ole. On võimalik avada läbirääkimised. Kas fraktsioonide esindajaid on, kes tahaksid kõnet pidada? Kõnepidamise soovi ei ole, seega loeme läbirääkimised lõppenuks. Meil on juhtivkomisjoni ettepanek eelnõu 261 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on sellega lõpetatud ja muudatusettepanekute tähtajaks on 25. november kell 16.


6. 16:36 Vangistusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (arestimaja ülesannete üleandmine) eelnõu (275 SE) esimene lugemine

16:36 Aseesimees Siim Kallas

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud vangistusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (arestimaja ülesannete üleandmine) eelnõu 275 esimene lugemine. Palun siia justiitsminister Raivo Aeg.

16:37 Justiitsminister Raivo Aeg

Lugupeetud istungi juhataja! head Riigikogu liikmed! Justiitsministeerium on ette valmistanud vangistusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mis käsitleb osade arestimajade üleandmist vanglatele. Eelnõuga nähakse ette järgmised muudatused. Luuakse võimalus vanglas lisaks süüdimõistetutele ja vahistatutele kinni pidada ka vastava piirkonna arestiga karistatud arestialuseid, lühiajaliselt, see on kuni 48-ks tunniks, kinnipeetud isikuid, samuti kainenema toimetatud isikuid. Seni arestimajade poolt kasutatud hooneid vanglad üle ei võta. Kuna Tartus ja Jõhvis tegutsevad sarnaste ülesannetega kinnipidamiskohad, siis tehakse eelnõuga ettepanek kulude säästmiseks ning asutuste põhitegevustele keskendumiseks anda Tartu arestimaja ülesanded üle Tartu vanglale ja Jõhvi arestimaja ülesanded Viru vanglale alates 11. jaanuarist 2021. aastast koos vajalike kulude üleandmisega Politsei- ja Piirivalveameti eelarvest Justiitsministeeriumi valitsemisala eelarvesse. Vastavalt ministeeriumidevahelisele kokkuleppele ei võta Justiitsministeerium üle ning ei hakka kinni pidama aga väljasaadetavaid ning distsiplinaararesti kandvaid kaitseväelasi. Nende kinnipidamise peab jätkuvalt tagama Politsei- ja Piirivalveamet oma arestimajade süsteemi kasutades.

Eestis kaoks 221 kinnipidamiskohta, nendest Tartus 64 ning Jõhvis 157. Ja oluliselt väheneks nende ülalpidamisega seotud vältimatute püsikulude osakaal, mida tuleb suures osas kanda ka olukorras, kui arestimajad on väga väikese täituvusega. PPA-l vabaneb isikute kinnipidamisteenuse osutamisega seotud teenistujate ressursse, kes seni töötasid Tartus ja Jõhvis arestimajades.

Muudatuste tegemiseks on vaja täiendada järgmisi seadusi: vangistusseadus, karistusseadustik, korrakaitseseadus, tsiviilkohtumenetluse seadustik, täitemenetluse seadustik ja väärteomenetluse seadus. Vangistusseaduse muudatustes sätestatakse, et arestialune vangistusseaduse tähenduses on nii arestimajas kui ka vanglas aresti kandev isik. Kehtiva sõnastuse kohaselt mõistetakse arestialusena üksnes arestimajas aresti kandvat isikut. Muudatustega nähakse ette, et vanglasse toimetatud kuni 48 tunniks kinni peetud või sundtoomisele allutatud isiku, samuti korrakaitseseaduse alusel vanglasse kainenema toimetatud joobeseisundis isiku kinnipidamisele kohaldatakse arestialuse ja aresti täideviimise kohta kehtestatud sätteid vangistusseaduses sätestatud erisustega. Seega juhul, kui vangistusseaduses on kirjas vaid "arestialune", siis kehtib see regulatsioon nii väärteo kui karistuse saanud süüdlase kui ka teiste isikute suhtes, keda saab edaspidi kinni pidada lisaks arestimajale ka vanglas. Kui nende lisanduvate isikute puhul tahetakse erisust välja tuua, siis on see vangistusseaduses eraldi välja kirjutatud. Vangistusseaduse § 86 lõike 7 kohaselt ei daktüloskopeerita distsiplinaararesti kandvaid kaitseväelasi ega võeta temalt DNA-proove. Eelnõus kavandatavate muudatustega lisatakse selliste isikute hulka ka kainenema toimetatud joobeseisundis isik, kuni 48 tunniks kinnipeetud isik ja samuti sundtoomisele allutatud isik. Vanglasse toimetatud kahtlustatavana kinnipeetu kinnipidamisele kohaldatakse vahistatu ja eelvangistuse täideviimise kohta kehtestatud sätteid vangistusseaduses sätestatud eristusega. Näiteks vanglasse toimetatud, kriminaalmenetluse seadustiku § 217 kohaselt kahtlustatavana kinnipeetu suhtes ei kohaldata vangistusseaduse § 93 lõikeid 2, 8 ja § 98 ja § 104 lõikeid 2 ja 3. Seega välistatakse vanglasisese isikuarve avamine, vanglas kinnipidamise õiendi väljastamine, samuti pakkide saamine ja vanglateenistuse ametniku kohustus kolm päeva enne vangistustähtaja lõppemist teatada sellest uurijale või prokurörile, kelle menetluses on kriminaalasi. Kahtlustatavana kinnipeetud isiku vabastamise peab vabastamine peab toimuma viivitamatu, kui menetlustoimingud on tehtud ning puudub alus isiku vahistamiseks. Kui prokuratuur veendub vahistamise vajaduses, koostab ta vahistamistaotluse ja korraldab kinnipeetu toimetamise selle taotluse lahendamiseks eeluurimiskohtuniku juurde tema kahtlustatavana kinnipidamisest alates 48 tunni jooksul. Eelnõu § 2 punktidega 1 ja 2 korrastatakse karistusseadustiku 18. peatüki kolmanda jao süüteokoosseise. Eelnõu paragrahvides 3 kuni 6 korrastatakse korrakaitseseadust, tsiviilkohtumenetluse seadustikku, täitemenetluse seadustiku ja väärteomenetluse seadustikku. Tehtavad muudatused tulenevad vajadusest tuua seadusesse arestimajade kõrval sisse ka vangla mõiste.

Seaduse jõustumine on kavandatud 21. detsembril 2020. Arestimaja ülesannete reaalne ülevõtmine on kokku lepitud 11. jaanuarist 2021. aastast. Jõustumise ning ülevõtmise vahele jääv aeg on ette nähtud infotehnoloogiliste arenduste tegemiseks, samuti rakendusaktide muutmiseks ja vastuvõtmiseks. Aitäh tähelepanu eest!

16:43 Aseesimees Siim Kallas

Suur tänu, lugupeetud minister! Teile on ka küsimusi. Paul Puustusmaa, palun!

16:43 Paul Puustusmaa

Tervist! Hea minister, tänan ettekande eest! Ma mäletan, komisjonis me küsisime ja rääkisime rahast ja kuludest, mis selle asjaga kaasnevad, mis on kasu riigile, mis on kahju, kui palju raha kulub. Ja siis ma sain teada, et umbes 200 000 ühekordselt ette nähtud riigieelarves. Aga mis mul jäi küsimata, on ikkagi see 8000, mis Siseministeeriumilt ära võetakse. Kas see on selles mõttes ka juba riigieelarves kajastatud, see 8000, mille võrra ministeeriumi eelarve väheneb siis või?

16:44 Justiitsminister Raivo Aeg

Jaa. Meil on Siseministeeriumiga see kokkulepe olemas ja järgmise aasta riigieelarves minu arusaamist mööda on ta ka kajastatud, et selles mahus Justiitsministeeriumi eelarve suurenemisega antakse vanglateenistuse käsutusse just nende personalikulude katmiseks. See, mis see eelmine summa oli, see puudutab neid, mis on need täiendavad vajalikud muudatused, on nad siis RKAS-e-poolsed mingid ehituslikud tegevused või siis ka needsamad infotehnoloogilised korrastused, mida ma siin ka mainisin.

16:44 Aseesimees Siim Kallas

Andrus Seeme, palun!

16:44 Andrus Seeme

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Minul on lihtne küsimus: kas nendel kahel vanglal on täna piisavalt palju ruumi, et hakata neid arestitavaid sinna majutama, või peab juurde ehitama?

16:45 Justiitsminister Raivo Aeg

Ei, vanglat me laiendama ei hakka, vanglas on piisavalt ruumi. Iseenesest on ju plaan pikas perspektiivis jõuda selleni, et vangid majutatakse ühekohalistesse või üksinda kambritesse. Täna me igal pool selleni jõudnud ei ole, aga viimase kümne aasta jooksul on vangide arv meie vanglates vähenenud circa 1000 võrra. See on aastast aastasse olnud perspektiiv, et vangide arv on olnud vähenemise trendis, ja see on andnud võimaluse paigutada vanglaruumidesse ka arestimaja asukaid.

16:45 Aseesimees Siim Kallas

Suur tänu, lugupeetud minister! Rohkem teile küsimusi ei ole. Nüüd ma palun siia komisjonipoolseks kaasettekandjaks õiguskomisjoni liikme Kert Kingo. Palun!

16:46 Kert Kingo

Head kolleegid! Kõnealune seadus, vangistusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus ehk siis arestimaja ülesannete üleandmine, selle eelnõu numbriga 275 oli õiguskomisjonis arutlusel 27. oktoobril. Lisaks komisjoni liikmetele olid meil külalistena kutsutud justiitsminister Raivo Aeg, Justiitsministeeriumi karistuse täideviimise talituse juhataja Priit Post, Justiitsministeeriumi õiguse ja arenduse talituse juhataja Viorica Tšaikovski ning Justiitsministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik Einar Hillep.

Nimetatud eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Eelnevalt oli eelnõu saadetud kooskõlastamisele erinevatele huvirühmadele ja siis algatatud avalik konsultatsioon. Nendeks huvirühmadeks olid Riigikohus, õiguskantsler, Eesti Advokatuur, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda ning Eesti Linnade ja Valdade Liit. Oma arvamust avaldasid Riigikohus ja õiguskantsler.

Annan lühiülevaate, mis meil komisjonis selle eelnõu raames arutusena toimus. Mina komisjoni liikmena kõigepealt märkisin ära, et vanglates on suured territooriumid ja küsisin, et kui näiteks öösel on kainestusmajja toodud toodud roolijoodik ja hommikul soovitakse selle roolijoodiku suhtes rakendada siis nagu kiirmenetlust, siis selleks on vaja kiirelt politseil, kriminaalpolitseil tegutseda – vaja rutakalt kokku panna materjalid, võtta kainestusmajast kaasa roolijoodik ja minna kohe kohtuistungile. Vanglas on muu hulgas vaja eelnevalt vormistada dokumendid ja registreerida nende toimingute tegemiseks kinnipeetava juurde või kainestusmajas viibiva isiku juurde aeg. Märkisin ära ja küsisin, et ma ei kujuta ette, kuidas kainestus- ja arestimaja kiired toimetused sobituksid vangla temposse. Justiitsministeeriumi esindaja Priit Post vastas, et tema ei näe arestimaja ja vangla vahel suuri erinevusi. Kui arestimajas on võimalik dokumente kiiresti menetleda, siis on see võimalik ka vanglas. Ta tõi välja, et võimalik on kasutada ka kaasaegseid videolahendusi.

Järgnevalt oli mul järjekordne küsimus. Minule teadaolevalt oli näiteks Tartu arestimajas ühes hoones mõrvadega tegelev grupp ehk raskete isikuvastaste kuritegude grupp, kellel oli vaja arestimajas viibivaid isikuid pidevalt küsitleda. Sellele töögrupile saadeti nimekirjad kainestusmajas olevate klientidega kohta igahommikuselt. Ehk siis selle grupi menetlejad saaksid vaadata, ega mõnes menetluses olev isik, näiteks keegi tagaotsitav isik, ei ole seal nimekirjas. Selline süsteem töötas väga hästi. Ja kuna oli olemas vahetu kontakt samas majas, siis oli kohe võimalik hakata tegema muid toiminguid ning viia inimene üle arestimajja kriminaalseadustiku § 217 alusel. Märgin siin ära, et see on kahtlustatavana kinnipidamine 48-ks tunniks. Siis, kui kainestus- ja arestimajal on paar kilomeetrit vahet, võib tekkida olukord, kus mitmes kuriteos tagaotsitav kainestusmaja klient vabaneb hommikul kainestusmajast ja siis on vaja hakata teda jälle taga otsima. Justiitsministeeriumi esindaja Priit Post vastas, et ka pärast 11. jaanuari toimetab politsei isikuid vanglasse, ja politseil on kohustus need isikud tuvastada. Peab olema teadmine vanglasse toimetatud isikute identiteedist. Temale teadaolevalt kasutavad politseinikud tuvastamise hetkel andmebaasi, kus on märgitud menetluses tagaotsitavad isikud.

Urve Tiidus küsis, kui palju jääb Eestisse alles iseseisvaid arestimaju ja kas seoses ruumide vabastamisega saavutatakse ka rahaline võit. Minister Raivo Aeg vastas seepeale, et see on Siseministeeriumi taotlus ressurssi kokkuhoiuks. Arestimajades on igasugused hoonetega seotud ülalpidamiskulud, mis eelnõuga jääksid ära, sest vanglat ei laiendata. Vangla kommunaalkulud ei muutu. Arestimajades töötavad politseinikud ei tule täies koosseisus vanglateenistusse ning seda ressurssi saab kasutada muudel eesmärkidel vastavalt kvalifikatsioonile.

Toomas Kivimägi lausus, et alguses jäi mulje, et eelnõuga muudetakse lihtsalt alluvust, ja küsis, kas arestimajade tegevus liigub täielikult vangla territooriumile ning mis on eelnõu põhimotiiv, kuivõrd arutelust ja Kert Kingo väljatoodust, probleemkohtadest selgus, et suurt ressursi kokkuhoidu ei saavutatagi. Minister Raivo Aeg vastas, et Eestist kaoks 221 kinnipidamiskohta. Oluliselt väheneks nende ülalpidamisega seotud vältimatute püsikulude osakaal, mida tuleb suures osas kanda ka olukorras, kui arestimajad on väga väikese täituvusega.

Einar Hillep, kes oli ka Justiitsministeeriumi esindaja, täiendas veel omalt poolt, et kuna Tartu arestimaja rendileping lõpeb, peaks hakkama vastasel juhul ehitama uut arestimaja. Siseministeeriumi andmetel läks Tallinna arestimaja maksma ligi 15 miljonit eurot. Ja juhul kui lihtsalt hoonet kohandada, läheks see maksma umbes seitse kuni kaheksa miljonit eurot.

Toomas Kivimägi leidis, et printsiibis on selline koondamine mõistlik, kuid seda eeldusel, et sellest tekib kasu. Ta tõi välja, et kokkuhoidu ei teki, kui Siseministeeriumi kulud kanduvad lihtsalt üle Justiitsministeeriumile. Minister Raivo Aeg vastas seepeale, et Siseministeeriumi kulud tõesti vähenevad, kuid Justiitsministeeriumil kulud tõusevad, kuna Justiitsministeerium peab tagama teenuse olemasolu. Säästmine toimub eelkõige kinnisvarateenuse ülalpidamise pealt.

Komisjoni liige Paul Puustusmaa soovis teada saada täpsemalt, mis on antud muudatusega seotud kulutused. Tema küsimusele vastas minister Raivo Aeg, et Justiitsministeeriumi 2021. aasta eelarvesse tuleb Siseministeeriumilt 800 000 eurot, see summa puudutab täiendavat palgafondi ametnikele ja meditsiinitöötajatele koos tööandja maksudega. Ühekordsed kulud tehakse 2020. aasta eelarvesse ja tegemist on lisaeelarvega.

Komisjon otsustas määrata muudatusettepanekute tähtajaks 25. novembri kell 16.00 ja ettekandjaks Kert Kingo.

16:53 Aseesimees Siim Kallas

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Urve Tiidusel on küsimus.

16:53 Urve Tiidus

Suur tänu, lugupeetud juhataja! Lugupeetud komisjonipoolne ettekandja! Te tõite selles protokollis esile seal tekkinud sellise debati ja sellepärast küsin, et kas need ministeeriumi ametnike antud vastused teie logistikaga seotud küsimustele, kas te jäite rahule nende vastustega ja see teema langeb ära või kuidas on?

16:54 Kert Kingo

Aitäh küsimuse eest! Kuna ma hetkel esindan komisjoni, siis ma ei saa isiklikku arvamust väljendada. Aga komisjoni istungi põhjal jäi mulje, et need arutelud jätkuvad. Ministeeriumi esindajad ka märkisid ära, et on punkte, on küsimusi, mida on vaja korrigeerida ja täpsustada ja eks need meil järgmisel arutelul jätkuvad. 

16:54 Aseesimees Siim Kallas

Suur tänu! Rohkem küsimusi ei ole. Kas on fraktsioonide esindajatel soovi osaleda läbirääkimistel? Soovi ei näe olevat, seega on meil juhtivkomisjoni ettepanek eelnõu 275  esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 25. november kell 16.


7. 16:55 Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Prantsusmaa sõjalisel operatsioonil Barkhane Malis" eelnõu (263 OE) esimene lugemine

16:55 Aseesimees Siim Kallas

Võtame järgmise päevakorrapunkti. See on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Prantsusmaa sõjalisel operatsioonil Barkhane Malis" eelnõu 263. Ma ei tea, kas ma hääldasin õigesti või mitte, minister saab korrigeerida. Palun esimeseks lugemiseks ettekandjaks minister Jüri Luik.

16:55 Kaitseminister Jüri Luik

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Vabariigi Valitsus toob teie ette terve rea mandaate. Igal aastal me analüüsime ja kinnitame mandaate erinevatesse maailma paikadesse saadetavate Eesti Kaitseväe üksuste osas. Ma ütlen lihtsalt alustuseks, sissejuhatuseks – kuna see rida on täna päris pikk, mida me esimesel lugemisel läbi vaatame –, et me taotleme mandaati kümnele operatsioonile kuues eri riigis mitmes piirkonnas. Need mandaadid jagunevad ühelt poolt reaalseteks operatsioonideks ja teiselt poolt vastavalt meie rahvusvahelistele kohustustele on meil vajadus hoida ka valmisolekus teatud üksusi, mida me välja ei saada muidu, kui ainult kriisi korral.

Aga minnes konkreetse missiooni juurde, siis jutt on operatsioonist Barkhane Malis – prantslaste juhitud sõjaline operatsioon. Seda operatsiooni peab Eesti poliitiliselt väga oluliseks järgnevatel põhjustel. Esiteks, me saame sellega demonstreerida oma arusaama 360-kraadisest julgeoleku lähenemisest. Küsimus ei ole ainult selles, mis on meie liitlastele oluline idas, vaid me peame tajuma ja osalema ka operatsioonidel lõunas. Eriti oluline on see muidugi NATO ja Euroopa Liidu lõunatiivale. Väga oluline on ka asjaolu, et see võimaldab meil sõdida või osaleda stabiliseerimisoperatsioonis, olukorras, kus me tahame tegutseda just nimelt lähteriikides, et vältida terroristide saabumist Euroopasse, samuti vältida illegaalset immigratsiooni, inimkaubandust jne.

Meie mehed-naised on praegu Malis operatsioonil. Järgmisel aastal on meil plaanis mõnevõrra vähendada selle mandaadi piirarvu, mida me Riigikogult palume, 95-lt 75 kaitseväelaseni. See on seotud sellega, et me vähendame mõnevõrra selle üksuse suurust, mis on nn erioperatsioonide üksus, vähendame erioperaatorite arvu. See on seotud lihtsalt konkreetse operatsiooni, konkreetse missiooni eripäraga. Nii et plaanis on Barkhane'i ja sellele alluvale Takuba missioonile, mis on erioperatsioonide missioon, saata ühelt poolt Barkhane'i üldmissiooni jalaväerühm, mis tegeleb väekaitse, baasikaitse, baasi lähiümbruse patrullimise ja kiirreageerimisega ohuolukordades – nad paiknevad suures Gao sõjaväebaasis –, ja teisalt erioperaatorid, kelle ülesanne on Mali vägede nõustamine, taktikaline väljaõpe, Mali relvajõudude julgestamine ja toetamine operatsioonide läbiviimisel. Konkreetsemate numbrite osas: mehhaniseeritud jalaväerühmas kavatseme reaalselt jätkata 40 toetuselemendis kuue, staabiohvitseride puhul kahe ja erioperatsioonide üksuses 22 mehe ja naisega.

Mis puudutab koostööd prantslastega, siis see on toonud meile olulist poliitilist ja ka julgeolekupoliitilist kasu. Ma meenutan, et järgmisel aastal saabub brittide juhitud eFP koosseisu prantslaste kompanii, kes jääb siia terveks järgmiseks aastaks. Ja kui arvestada, et eFP koosseisus järgmisel aastal saab olema kaks Euroopa tuumariiki, Suurbritannia ja Prantsusmaa, siis ma arvan, et kellelgi ei ole kahtlust, et tegu on päris mainimisväärse heidutusega Eesti julgeoleku tagamiseks, Eesti kaitseks. Aitäh teile!

17:00 Aseesimees Siim Kallas

Aitäh! Teile on küsimusi. Kalle Grünthal, palun!

17:00 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Kindlasti on üks asi Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamise osas, kuid nagu igal medalil on olemas kaks külge, siis mu küsimus oleks võib-olla järgmine. Teatavasti veteranipoliitika alustes aastast 2012 sätestati asjaolu, preambulas, et president Toomas Hendrik Ilvese sõnul me ei jäta kedagi lahinguväljale maha, ei Afganistanis tule all ega hiljem kodus, kus raske haavatasaamise järel õppivad noored mehed ja naised uuesti elama või ka lihtsalt lahingujärgse stressiga toime tulema. Minu küsimus on: milline on teie hinnang kaitseministrina, kas Kaitseministeerium käitub ja tegutseb selle põhimõtte järgi?

17:01 Kaitseminister Jüri Luik

Aitäh! Minu arust me tegutseme väga täpselt selle põhimõtte järgi. See on tõesti erakordselt oluline, sest kui me saadame oma mehi-naisi missiooni piirkondadesse, kus on reaalne oht, ja Malis see kahtlemata on, siis on täiesti selge, et me peame ka omalt poolt tagama kõik tingimused, et kui midagi juhtub ja loodame, et midagi ei juhtu, siis me oleme suutelised neid inimesi toetama ja neid toetama ka hiljem, kui on vajalik nende rehabiliteerimine või nende perekondade aitamine, seal on mitu erinevat võimalust. Eestil on terve veteranide poliitika. Ja mis puudutab seda veteranide poliitikat, siis seal on tõepoolest kõik need võimalused ette nähtud, finantseeritud. Õnneks, tõepoolest, kui võrrelda näiteks kunagise missiooniga Afganistanis, Afganistani lõunaprovintsis Helmandis, kus meil oli palju hukkunuid ja kannatanuid, vigastatuid, siis praegu me oleme, välja arvatud üks autopommiplahvatus Gao baasi väravas, oleme me õnneks suuremate vigastuste ja ohvriteta pääsenud. Aga sõda on sõda, me kunagi ei saa välistada, et midagi midagi juhtub.

17:03 Aseesimees Siim Kallas

Kalle Grünthal, teine küsimus, palun!

17:03 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Lähtudes minu esimeses küsimuses, jääb mul sel juhul arusaamatuks, miks võimaldatakse parima sotsiaalse tagatisena vigastatud kaitseväelasel pärast teenistusest lahkumist eluruumi vaid kolm aastat kasutada, rõhutan, vaid kolm aastat. Kuidas peaks pärast kolme aasta möödumist jalad või käed või posttraumaatilises stressis olev veteran pärast eluruumi kaotamist hakkama saama? See ei lähe kokku põhimõttega: me ei jäta kedagi maha lahinguväljal ega kodus. Aitäh!

17:03 Kaitseminister Jüri Luik

Aitäh! See põhimõte on meil raudkindel. Aga mis puudutab konkreetset kolm aastat, ma pean tunnistama, et ma ei oska teile praegu vastata. Oleks ma teadnud, et teil on niivõrd täpne küsimus, ma oleks ka vastuse vastuse välja uurinud. Kui lubate, ma vastan teile kirja teel hiljem. Aitäh!

17:04 Aseesimees Siim Kallas

Aitäh, lugupeetud minister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Ja teiseks ettekandjaks palun siia riigikaitsekomisjoni esimehe Andres Metsoja.

17:04 Andres Metsoja

Suur tänu, austatud istungi juhataja! Kõigepealt lubage riigikaitsekomisjoni poolt õnnitleda meie riigikaitse alustala Kaitseliitu tänasel aastapäeval ja soovida kõigile neile meestele-naistele-noortele edu ja jaksu Eesti ühe olulise ja üliolulise organisatsiooni elu korraldamiseks ja eestvedamiseks Eesti iseseisvuse suveräänsuse tagamisel.

Aga kahtlemata on ka üliolulisel kohal koorma jagamine meie liitlastega. Ja tõepoolest, teie ees on otsuse eelnõu. Antud eelnõu on seotud missiooniga Barkhane Malis. Austatud minister rääkis olulise osa ära, tahan vaid lisada seda, et Põhja-Mali konflikt algas 2012. aastal. Ja põhimõtteliselt operatsioon Barkhane käivitus 2014. aasta 1. augustil prantslaste suurima sõjalise välisoperatsioonina. Eesti kontekstis on Riigikogu andnud oma otsuse alusel mandaadi 2018. aasta augustis ja plaan on selle missiooniga edasi liikuda.

Komisjon on arutanud ja saanud ülevaate kahel korral antud otsuse eelnõu kontekstis. Esimene kohtumine oli 20. oktoobril koos riigikaitse- ja väliskomisjoniga väljasõiduistungi näol Kaitseväe Peastaabis, kus Kaitseväe juhataja asetäitja kindralmajor Indrek Sirel ja Kaitseväe Peastaabi operatiivosakonna ülem kolonel Andrus Merilo andsid ülevaate Kaitseväe osalusega välisoperatsioonide piirkondades toimuvast.

Ühtlasi arutas riigikaitsekomisjon – oma komisjoniga, mitte väliskomisjoniga – 26. oktoobril veel täiendavalt Kaitseministeeriumi kaitsepoliitika asekantsleri Kadi Silde ja poliitika planeerimise osakonna juhataja Tuuli Dunetoni ja teiste ministeeriumide ametnikega veel täiendavaid eelnõusse puutuvaid küsimusi.

Olgu siis ära mainitud need olulised küsimused, mis ikka käivad kaasas missioonide lähetamises mandaatide andmisel. Selle missiooni ülesandeks on väekaitse, täpsemalt baasi kaitse, baasi lähiümbruses patrullimine ja kiirreageerimine ohuolukordades. Sellesse Barkhane'i missiooni panustavad Prantsusmaa, Eesti, viis Saheli piirkonna riiki. Barkhane'i toetavad veel Kanada, Ühendkuningriik, Ameerika Ühendriigid, Taani ja Tšehhi. Selle missiooni maksumus Eesti riigile on 6,17 miljonit eurot, mis kaetakse Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarve eelnõust ehk sellest kahest protsendist, millest laiemalt käib ka siin saalis kogu aeg jutt.

Riigikaitsekomisjon tegi ka menetluslikud otsused. Komisjon otsustas 26. oktoobril (konsensusega) määrata mind ettekandjaks ja teha Riigikogu juhatusele ettepaneku võtta eelnõu esimeseks lugemiseks tänase istungi päevakorda. Lisaks otsustas komisjon (konsensusega) teha Riigikogule ettepaneku otsuse eelnõu esimene lugemine lõpetada ja teha Riigikogu esimehele ettepaneku määrata eelnõule muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 23. november kuni kell 15.00. Ma tänan!

17:08 Aseesimees Siim Kallas

Aitäh! Peeter Ernits, küsimus palun!

17:09 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! Võib-olla mul ei ole täpseid andmeid, aga ma küsin, kas me selle missiooniga siis toetame Mali riigipöörde järel võimule tulnud hunta juhti kolonel Assimi Goitat ja tema mõttekaaslasi? Või ei ole see nii?

17:09 Andres Metsoja

Nii nagu minister juba mainis, mis on selle missiooni mõte: selle missiooni mõte on tegeleda terrorismiohu ennetamisega, selle likvideerimisega, vältida immigratsiooni teket, teatud mõttes hoida või tasandada seda ja võidelda räige inimkaubandusega. Kõik see, mis puudutab Aafrika poliitilisi küsimusi – ütleme nii, et selles osas ei ole võimalik anda minul teile detailseid vastuseid, kes kelle poolt on. Tihtilugu on olukord antud riigis nii keeruline, et sellest on üsna keerukas aru saada. Aga selge on see, et missiooni sekkumise eesmärk või missiooni viimine Aafrikasse kannab eesmärki tagada selle riigi juhtimine nii, et terroristlikud organisatsioonid ei tegeleks omariikluse eesmärkide tapmisega iga päev sõna otseses mõttes.

17:10 Aseesimees Siim Kallas

Peeter Ernits, teine küsimus, palun!

17:10 Peeter Ernits

Aitäh! Natuke jätkaks. Meil on prantslastega vaja häid suhteid hoida ja mulle see meeldib, aga Mali ei ole mitte prantslaste riik, vaid hunta juht kolonel Goita on selle riigi praegune sisuline liider. Ma küsin: kas selle maa praegusele juhile see meeldib, et me saadame sinna tema riiki oma väeüksuse?

17:11 Andres Metsoja

Aitäh küsimuse eest! Nii palju kui mina aru saan, siis Mali väed tegutsevad koostöös rahvusvahelise operatsiooniga ja siin ei toimu selles mõttes mingit teisitimõtlemist või kahtlemist.

17:11 Aseesimees Siim Kallas

Ruuben Kaalep, palun!

17:11 Ruuben Kaalep

Aitäh! Hea ettekandja! Kui te ütlete, et olukord selles Aafrika riigis on nii keeruline, et sellest on raske aru saada, siis kuidas te saate meid veenda, et me teame sellest olukorrast piisavalt palju, et selle eelnõu poolt hääletada? Aitäh!

17:11 Andres Metsoja

Aitäh! Hea Ruuben Kaalep, ma tuletan meelde, et tegemist on koalitsiooni eelnõuga. Ja minu mäletamist mööda viibisite ka teie sellel kohtumisel väliskomisjoni koosseisus, kus tutvustati meile selle konkreetse eelnõuga seonduvat. Ja ma julgen küll arvata, et neid paljusid valitud ja seatud isikuid, kes tegelevad konfliktikollete temaatikatega kas NATO kontekstis või liitlassuhete raames, neid inimesi tuleb usaldada. Ja kahtlemata üks Riigikogu liige siin parlamendisaalis ei saa olla kõiketeadja, vaid peab oma info koguma organiseeritud allikatest. Ja seda me oleme üritanud teha. Aitäh!

17:12 Aseesimees Siim Kallas

Suur tänu! Rohkem küsimusi teile ei ole, lugupeetud ettekandja. On võimalik avada läbirääkimised, fraktsioonide esindajad. Läbirääkimistel osalemise soovi ei ole. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 263 esimene lugemine lõpetada ja sellega on esimene lugemine lõpetatud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 23. novembri kell 15. Te ütlesite 17. 23. november kell 15.


8. 17:13 Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel ÜRO rahuvalvemissioonil Liibanonis" eelnõu (264 OE I)

17:13 Aseesimees Siim Kallas

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel ÜRO rahuvalvemissioonil Liibanonis" eelnõu 264, selle esimene lugemine, ja ettekandjaks palun siia kaitseminister Jüri Luige. 

17:13 Kaitseminister Jüri Luik

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Valitsus toob teie ette otsuse eelnõu, mis puudutab meie osalemist ÜRO rahuvalvemissioonil Liibanonis, UNIFIL-i, ÜRO rahuvalveoperatsiooni koosseisus. See operatsioon tegutseb Lõuna-Liibanonis ja põhiliselt tegeleb Liibanoni-Iisraeli piiril rahu tagamisega, Liibanoni poolel Lõuna-Liibanonis, kus valitseb rühmitus Hezbollah ja kust taganemine Liibanoni-Iisraeli konflikti ajal, sealt taganemise üks tingimus oli siis, et sinna paigaldatakse rahuvalveväed. Eesti on UNIFIL-is osalenud väga võimsalt aastatel 1996–1997, kus me osalesime 135 kaitseväelasega. Alates 2015 kuni 2018 olime me Soome ja Iiri ühispataljoni koosseisus ühe rühmaga. Aga nüüd saadame me sinna ühe staabiohvitseri, sest need võimalused seal osaleda langesid ära, kuna missioon struktureeriti ümber ja näiteks Soome lahkus sellelt konkreetselt missioonilt, asendades selle hoopis kiirreageerimispataljoniga, mille liikmeks nad teisi riike ei vajanud. Nii et me oleme seal kohal üsnagi sümboolselt, ühe staabiohvitseriga. Taotleme igaks juhuks mandaati kolmele kaitseväelasele. Ja loomulikult, hoolimata oma väikesest panusest, on see oluline, sest me ju praegu, aastatel 2020 kuni 2021, oleme ÜRO Julgeolekunõukogu liikmed ja ÜRO Julgeolekunõukogule on see üks oluline operatsioon. Aitäh!

17:16 Aseesimees Siim Kallas

Kalle Grünthal, palun küsimus!

17:16 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Tallinnas Mäealuse tänaval on ehitatud spetsiaalselt Kaitseväe poolt veteranide tarbeks ka maja, kus on olemas isegi invatõstukid jalad kaotanud sõduritele. Kahjuks tõrjuti aga veteranid oma elukohast välja üürihinna tõstmisega. Algselt kuuest eurost ruutmeetri kohta hind jõudis lõpuks 60 euroni, mis on praeguseks isegi võrdne turuhinnaga. Küsin teie käest, miks ja kuidas sai üldse selline asi võimalikuks, et sõjaväelastele on mõeldud majas sunnitakse vigastada saanud veteranid lahkuma seoses üürihinnatõusuga tõusuga. Kas tõesti on Kaitseministeeriumil tähtsam raha kui sõdur, kes on kaitstes Eesti huve, kuhu me neid saadame siit Riigikogu saalist antud loa alusel? Ma tahaksin loota, et selle probleemiga olete seekord kursis.

17:17 Kaitseminister Jüri Luik

Nagu öeldud, meie jaoks on sõdur vägagi tähtis ja veteranipoliitika on väga tähtis. Aga nagu ma ütlesin, teie küsimused on ülimalt detailsed, need käsitlevad konkreetseid maju ja üürihindu. Ma ausalt ei oska sellele vastata. Ja veel kord: ma väga meelsasti vastan kirjalikult. Iseenesest on need muidugi ülimalt olulised, selles ei ole mingit kahtlust.

17:17 Aseesimees Siim Kallas

Aitäh, lugupeetud minister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Ma paluksin siia ettekandjaks riigikaitsekomisjoni liikme Madis Millingu.

17:17 Madis Milling

Austatud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid saalis ja kabinettides ekraanide taga! Kaitseminister tutvustas eelnõu sisu väga põhjalikult, mul ei ole mõtet seda üle kordama hakata. Aga fakti huvides ja silmaringi avardamiseks võib-olla väike selline ajalooline fakt sellest Liibanoni UNIFIL-i missioonist. Missioon sai alguse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidega aastal 1978. Tänasel hetkel, küll siis 8. septembri seisuga, on Liibanonis kokku 10 344 rahuvalvajat 45-st riigist ja suurimad panustajad on Indoneesia ja Itaalia. Nii et väga kaalukas rahvusvaheline missioon.

Aga nüüd komisjonis toimunu juurde. Samamoodi, nagu ka eelmise eelnõuga, arutas seda eelnõu enne esimesele lugemisele esitamist riigikaitsekomisjon oma käesoleva aasta 26. oktoobri istungil. Sellel istungil osalesid eelnõu esitaja esindajatena Kaitseministeeriumi kaitsepoliitika asekantsler Kadi Silde ja poliitika planeerimise osakonna juhataja Tuuli Duneton ja teised ministeeriumi ametnikud. Samuti toimus k.a 20. oktoobril riigikaitse- ja väliskomisjoni ühine väljasõiduistung Kaitseväe Peastaapi, kus me saime põhjaliku ülevaate kõikidest kaitseväe välismissioonidest.

Menetlusest: riigikaitsekomisjon otsustas oma k.a 26. oktoobri istungil konsensusega määrata komisjoni ettekandjaks siinkõneleja ning teha Riigikogule ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada. Ühtlasi otsustas komisjon teha Riigikogu esimehele ettepanek määrata eelnõule muudatusettepanekute esitamise tähtajaks käesoleva aasta 23. novembri kell 15. Tänan!

17:20 Aseesimees Siim Kallas

Suur tänu! Küsimusi teile ei ole. Aitäh veel kord! Kas on soovi avada läbirääkimised? Läbirääkimiste avamise soovi ei ole. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 264 esimene lugemine lõpetada, muid ettepanekuid ei ole. Järelikult on esimene lugemine lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtajaks on 23. november kell 15.


9. 17:20 Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu väljaõppemissioonil ja ÜRO rahutagamismissioonil Malis" eelnõu (265 OE I)

17:20 Aseesimees Siim Kallas

Võtame vaatluse alla järgmise päevakorrapunkti. See on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu väljaõppemissioonil ja ÜRO rahutagamismissioonil Malis" eelnõu 265. Palun esimeseks lugemiseks kaitseminister Jüri Luik.

17:21 Kaitseminister Jüri Luik

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Meie panustamine Malis ei piirdu ainult prantslaste juhitud operatsiooniga, vaid me osaleme veel kahel rahvusvahelisel operatsioonil Malis. Üks on Euroopa Liidu missioon, Euroopa Liidu nõustamismissioon, mille ametlik nimetus on EUTM (EU Training Mission in Mali), kus me osaleme kahe staabiohvitseri ja nelja väljaõppeinstruktoriga. Ja siis ÜRO missioon MINUSMA, kus me vähendame mõnevõrra oma osalust, kümnelt viiele. Reaalselt tegutseb meil seal praegu kaks staabiohvitseri.

Mali on selles mõttes huvitav riik, et erinevalt mõnedest teistest Saheli riikidest on nad väga avatud rahvusvahelisele abile ja rahvusvaheliselt toele. Ja ka tõesti, uus üleminekuvalitsus on deklareerinud, et nad jätkavad koostööd rahvusvaheliste jõududega täpselt samasugusel moel, nagu siiani on tehtud. Ja loomulikult, sellised nõustamismissioonid aitavad kaasa sellele, et loodetavasti kunagi Mali suudab tagada iseenda julgeoleku. EUTM Mali on ka selles mõttes oluline missioon, et ta on üks niisugune tõsine laiahaardeline Euroopa Liidu ühismissioon. Kui tihtipeale otsitakse, et kuidas Euroopa Liit saab ühiselt tegutseda kriisihalduses, siis vaat see EUTM Mali on just selles mõttes üks neist õnnestunud missioonidest. Ja MINUSMA, ÜRO stabiliseerimismissioon, neil on väga lai haare, ühelt poolt on neil sõjaline pool, aga teiselt poolt MINUSMA tegutseb ka põllumajanduses, arenguabis, väga paljude teiste küsimustega, mis on Mali stabiilsusele oluline. Ja nagu öeldud, Mali kui üks Saheli piirkonna suuri ja olulisi riike on siis, kui te vaatate neid rahvusvahelisi noh, ütleme, kuritegelikke kaubateid ja liikumisteid, eriti, mis puudutab salakaubandust, aga ka inimkaubandust, siis Lääne-Aafrikast ülespoole liikudes on just Mali üks selline pudelikael, kus tegutsedes võib rahvusvaheline kogukond tegelikult olla päris efektiivne. Aitäh!

17:24 Aseesimees Siim Kallas

Aitäh! Kalle Grünthal, küsimus, palun!

17:24 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma tulen jälle selle mündi teise poole peale. Olen vestelnud paljude veteranidega ja nad on kõik nagu ühest suust kinnitanud, et veteranide põhiprobleemiks on lisaks füüsilistele vigastustele ka posttraumaatiline stress, mis jääb neid saatma edaspidiseks eluks, kui seda ei ravitaks. Üks Afganistani veteran – väga hea tuttav mul – rääkis, kuidas talle kindla ajavahemiku järel tuleb ikka ja jälle meelde ja silme ette pooleks rebitud kaaslane tema kõrval lamamas ning ta tunneb selle sündmuse iseloomulikku lõhna. Kaks tema kamraadi on teinud enesetapu. Üks laskis ennast maha, teine hüppas rongi ette. Mis te arvate, kas veteranidele antav psühholoogiline abi on tasemel?

17:25 Kaitseminister Jüri Luik

Aitäh! Ma igaks juhuks alguses ütlen, et kolleegid informeerisid mind, et vastused suurele hulgale veteranide poliitikat puudutavatele küsimustele, mida te ka Riigikogu kaitsekomisjonis küsisite, see vastus, üsna detailne vastus on juba komisjoni tulnud komisjoni esimehe nimele meie poolt, aga ta pole ilmselt teieni veel jõutud. Kindlasti ta jõuab. Ja kui on vaja midagi täiendada, siis me täiendame. 

Mis puudutab psühholoogilist abi, siis seda me peame ülimalt oluliseks. Ja on olemas jällegi üks veteranide poliitika selge niisugune mõõde. Kaitseministeerium finantseerib psühholoogilist ja vajaduse korral psühhiaatrilist abi, mis puudutab veteranide rehabilitatsiooni. Ja tõepoolest on veteranide hulgas olnud rida enesetappe, erinevatel põhjustel, osa on seotud posttraumaatilise stressiga, osa on seotud ka mingite teiste eluraskuste ja probleemidega, aga väga tõsine teema, millega me kindlasti kindlasti tegeleme.

Ja meie partneriteks on veteranide organisatsioonid, kes minu arvates esindavad oma liikmete huve väga hästi. Ma ei saa öelda konkreetse veterani kohta, kellest te räägite, aga üldiselt on meil veteranide poliitika raames organisatsioonidega väga hea ja väga töine koostöö ja kontakt. Ma paluksin, kui teil on mõni konkreetne isik, te viitasite siin eri küsimustes paarile isikule, siis paluge neilt, et nad otse minu nimele saadaksid kirja. Ja kui on mingeid probleeme, siis me loomulikult tegeleme nendega.

17:27 Aseesimees Siim Kallas

Aitäh! Kalle Grünthal, teine küsimus, palun!

17:27 Kalle Grünthal

Aitäh, austatud istungi juhataja, sõna eest! Lugupeetud ettekandja! Tegelikult on asja idee selles, et reaalses elus on psühholoogiline nõustamine natukene teistmoodi, kui paberil välja paistab. Missioonilt tulnud sõdurid kogunevad ühte tuppa ja siis psühholoogist naisterahvas küsib kõigi kuuldes, kas kellelgi on probleeme või on nõustamist vaja. Loomulikult ükski sõdur ei hakka ütlema, et mul on midagi viga, eriti kui ees on selline kena naisterahvas. Aga minu ettepanek oleks põhimõtteliselt see, et kas ei oleks võimalik psühholoogidena kasutada just missioonisõdureid, kellele teha vastav ettevalmistus. Nemad teavad asja süviti, on kõik selle asja elus läbi elanud.

17:28 Kaitseminister Jüri Luik

Ma võin seda uurida, aga loomulikult tuleb arvestada, et nii psühholoogiline kui ka psühhiaatriline nõustamine nõuab ikkagi eriettevalmistust. Aga nagu te teate, on eriti see psühholoogiline mõõde tegelikult Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes või siis Kaitseväe Akadeemia ja teiselt poolt Tartu Ülikooli koostöös Eesti kaitse haldusalas vägagi hästi arenenud. See n-ö lahingu posttraumaatilise stressi problemaatika ei ole kaugeltki selline, millega me ei oleks tegelenud. Selles mõttes ma usun, et meil on võimalik anda ikkagi piisavat abi. Kui toimub mõni enesetapp, siis loomulikult on selge, et see abi kas ei olnud piisav või olid mingid muud põhjused. Aga me tõesti anname endast parima.

Madis Milling, palun!

17:29 Aseesimees Siim Kallas

Madis Milling, palun!

17:29 Madis Milling

Suur tänu, härra juhataja! Austatud minister! Ma küsin vahepeal vahelduseks ühe konkreetset eelnõu puudutava küsimuse. Kui üle-eelmises Mali eelnõus me, Riigikogu liikmed, saime ka teada, et tegemist on koostööga prantslastega ja selle koostöö tulem on kas või konkreetselt mõõdetav Prantsuse kontingendi Eestis viibimisega, siis nüüd selle konkreetse eelnõu puhul, kas oskate välja tuua, milliste konkreetsete riikidega koos me sellel missioonil talitame? Mingi tulemi kohta ei saa siin väga küsida, eks ta selline maine küsimus ole, aga millised põhiliselt koostööriigid konkreetsel missioonil on?

17:30 Kaitseminister Jüri Luik

Mis puudutab seda staapi, kus meie reaalselt ainus ohvitser on, siis kui ma ei eksi, siis seda staapi juhib iirlane. Aga see on mitmerahvuseline staap ja, ütleme, et tema põhiline eelis on selles, et me saame osaleda ÜRO rahvusvahelises rahuvalveprotsessis. Ja näiteks ma toon ka ühe sellise huvitava faktoloogilise näite, et näiteks UNIFIL-i staabi ohvitseridel on võimalus käia üle piiri Iisraeli poolel selle UNIFIL-i märgiga piltlikult öeldes. Samal ajal kui kõigile teistele inimestele on see piir absoluutselt suletusd. Seal pn paar läbikäigukohta, ülejäänud on kõik paksult mineeritud ja UNIFIL tegelikult on see pool, keda kõik laias laastus usaldavad. 

17:31 Aseesimees Siim Kallas

Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Palun teiseks ettekandjaks siia riigikaitsekomisjoni liikme Jaak Juske.

17:31 Jaak Juske

Austatud eesistuja! Head kolleegid! Nagu ütles härra minister, siis kõnealune eelnõu puudutab kahte siis Kaitseväe missiooni, mis said alguse aastal 2013 Malis. Võib-olla mis võiks veel lisada härra ministrile, on see, et see esimene missioon, mis on Euroopa Liidu väljaõppemissioon Mali riigis, et sellel missioonil osaleb kokku 28 Euroopa riiki, nendest 22 kuuluvad Euroopa Liitu. Ja teine missioon, mis on ÜRO rahutagamismissioon MINUSMA, sellel missioonil kokku osales selle aasta augusti seisuga üle 15 000 isiku, nendest sõjaväelasi 12 000. Nii et me näeme, et mõlema missiooniga on seotud väga suur ring maailma ja Euroopa riike. Nagu juba eelnevalt öeldud, siis ka seda eelnõu arutas riigikaitsekomisjon koos väliskomisjoniga 20. oktoobril kaitseväe peastaabis, saadi põhjalik ülevaade meie missioonidest. Ja riigikaitsekomisjon arutas käesolevat eelnõu enne esimesele lugemisele esitamist selle aasta 26. oktoobri istungil, kus olid kohal ka Kaitseministeeriumi esindajad. Komisjon langetas konsensusega järgmised menetluslikud otsused: teha Riigikogu juhatusele ettepanek lülitada eelnõu esimeseks lugemiseks Riigikogu tänase istungi päevakorda ja teha Riigikogule ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada ja eelnõu komisjonipoolseks ettekandjaks määrata siinkõneleja. Samuti otsustas riigikaitsekomisjon sellel samal istungil konsensusega teha ettepanek määrata eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 23. novembri kell 15.00. Aitäh!

17:33 Aseesimees Siim Kallas

Aitäh! Küsimusi teile ei ole. Aitäh, lugupeetud ettekandja! Kas on soovi avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 265 esimene lugemine lõpetada, muid ettepanekuid laekunud ei ole. Seega on esimene lugemine lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtajaks on 23. november kell 15. 


10. 17:34 Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahutagamismissioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias" eelnõu (266 OE) esimene lugemine

17:34 Aseesimees Siim Kallas

Võtame järgmise päevakorrapunkti, arvult 10nda. See on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahutagamismissioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias" eelnõu 266 esimene lugemine. Palun siia ettekandjaks kaitseminister Jüri Luige.

17:34 Kaitseminister Jüri Luik

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Jutt on siis mandaadi andmiseks ÜRO rahutagamismissioonile UNTSO. Vana missioon, mis loodi juba 1948. aastal ja millel on lai tegevuspiirkond Lähis-Idas, täpsemalt Egiptuses, Iisraelis, Jordaanias, Liibanonis ja Süürias. Tegu on relvastamata sõjaliste vaatlejatega ja Eesti panustab sellel missioonil kokku kolme sõjalise vaatlejaga. Ja miks Eesti seal osaleb? Jällegi, jutt on Eestist kui ÜRO liikmesriigist, julgeolekunõukogu liikmest.  UNTSO puhul on tegu niisuguse ajaloolise klassikalise rahuvaatlemismissiooniga ja sellel osalemine on niisugune oluline poliitiline märk. Jällegi on tegu selles mõttes unikaalse missiooniga, et neil vaatlejatel on päris lai juurdepääs, mis puudutab Iisraeli piiri, kuhu hõlpsasti kedagi teist muidu ei lubata, ainult seda missiooni. Kuigi see algas 1948. aastal tuntud sündmustega, seda missiooni hoitakse käigus tänaseni. See on mänginud olulist rolli Lähis-Ida niisugusel stabiilsuse suurendamisel, muidugi mitte alati edukalt. Aitäh!

17:36 Aseesimees Siim Kallas

Aitäh! Kalle Grünthalil on küsimus.

17:36 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud Riigikogu juhataja! Austatud minister! Nii või teisiti on olemas ikkagi see mündi teine pool: üks on missioon ja teine on, mis pärast missiooni saab. Ja selle jaoks on meil olemas 2012. aastast kehtinud veteranipoliitika, mis minu hinnangul on aegunud ja vajaks kiiremas korras uuendamist. Ja mul on küsimus selles osas, et kas ei oleks aeg hakata mõtlema selle veteranipoliitika süsteemi muutmisele, võttes aluseks ja eeskujuks nii Suurbritannias või ka Norras kasutatava süsteemi. Ehk siis kus on olemas kaitseväelaste kutseliidud, kes korraldavad veteranide normaalseid sotsiaalseid tagatisi.

17:37 Kaitseminister Jüri Luik

Aitäh! Ma pean tunnistama, et teie poolt nimetatud riikides toimiv süsteem ei ole mulle tuttav, aga kuna te selle idee siin Riigikogu saalis olete välja käinud, siis ma lasen seda uurida ja kindlasti on seal ka mingeid häid ideid, mida me võiksime üle võtta.

17:38 Aseesimees Siim Kallas

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. Ja ma palun siia komisjonipoolseks ettekandjaks riigikaitsekomisjoni liikme Johannes Kerdi.

17:38 Johannes Kert

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud daamid ja härrad, head kolleegid! Eelnõu 266 OE kohta on mul öelda järgmist. Eelnõu alusel pikendatakse järgmise, 2021. aasta lõpuni kuni kuue kaitseväelase kasutamise tähtaega ÜRO juhitaval rahutagamismissioonil UNTSO. Siis vastavalt Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias. Eelnõus nimetatud sõjalise vaatlusmissiooni aluseks on ÜRO Julgeolekunõukogu 1948. aasta resolutsioon nr 50 ning Eesti kaitseväelased osalevad sellel missioonil sõjaliste vaatlejate ja staabiohvitseridena juba aastast 1997.

UNTSO missiooni näol on tegemist ÜRO vaatlusmissiooniga. ÜRO liikmesriigina aitab Eesti kaasa rahu saavutamisele ja hoidmisele kriisipiirkondades. Eesti osaleb aktiivselt ÜRO missioonidel, mis on kooskõlas meie välis- ja julgeolekupoliitilise otsusega suurendada nähtavust ÜRO-s. Välismissioonidel osalemine on üks kaitsepoliitika teostamise vahendeid.

Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu enne esimesele lugemisele esitamist oma k.a 26. oktoobri istungil, kus eelnõu ja sellega seonduvat tutvustasid Kaitseministeeriumi kaitsepoliitika asekantsler Kadi Silde ja poliitika planeerimise osakonna juhataja Tuuli Duneton ning teised ministeeriumi ametnikud. Käesoleva aasta 20. oktoobri riigikaitse- ja väliskomisjoni ühisel väljasõiduistungil Kaitseväe Peastaabis andsid Kaitseväe juhataja asetäitja kindralmajor Sirel ja Kaitseväe Peastaabi operatiivosakonna ülem kolonel Merilo mõlemale komisjonile ülevaate Eesti Kaitseväe osalusega rahvusvahelistes missioonipiirkondades toimuvast ning Kaitseväe ettevalmistustest UNTSO missioonil jätkamiseks.

Riigikaitsekomisjon otsustas oma k.a 26. oktoobri istungil (üksmeelselt): teha Riigikogu juhatusele ettepanek lülitada arutuse all olev eelnõu esimeseks lugemiseks Riigikogu tänase istungi päevakorda ja teha Riigikogule ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada. Riigikaitsekomisjoni ettekandjaks määrati mind. Veel otsustas riigikaitsekomisjon (üksmeelselt) teha ettepaneku määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 23. novembri kell 15.00. Tänan tähelepanu eest!

17:41 Aseesimees Siim Kallas

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Küsimusi teile ei ole. Kas on soovi pidada läbirääkimisi fraktsioonide nimel? Läbirääkimiste pidamise soovi ei ole. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 266 OE esimene lugemine lõpetada, teisi ettepanekuid laekunud ei ole. Esimene lugemine on lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks on 23. november kell 15.00.


11. 17:42 Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahutagamismissioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias" eelnõu (266 OE) esimene lugemine

17:42 Aseesimees Siim Kallas

Võtame järgmise päevakorrapunkti, arvult 11-nda, Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve, eelnõu 267 OE ja esimene lugemine. Ettekandjaks kaitseminister Jüri Luik. Palun!

17:42 Kaitseminister Jüri Luik

Suur aitäh, austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Jutt on siis ameeriklaste poolt juhitud operatsioonist Inherent Resolve, mille põhiülesandeks on Iraagis tegutseda ISIL-i-vastase võitlusega. Ameeriklased ise tegutsevad sama operatsiooni raames ka Süürias. Meie Süürias ei tegutse, meie oleme ainult Iraagis. Põhimõtteliselt on sellel missioonil kaks poolt. Üks on nõustamisosa ja Eesti nõustamismeeskond on just osa sellest nõustamisplokist, teiseks on ka sama Inherent Resolve'i koosseisus lahingmissioon, milles me ei osale. Me teeme ettepaneku Riigikogul vähendada meile antavat mandaati 20-lt 10 peale. Põhjus on selles, et ameeriklased, n-ö võttes suunist president Donald Trumpilt, on siis otsustanud väga mitmed ülesanded anda hoopis NATO-le ja vähendada oma missiooni. Seetõttu, kuna me oleme tegevad ka seal NATO missioonil, seetõttu me siis vähendame vajalikku mandaati selle ameeriklaste poolt juhitud Inherent Resolve'i jaoks. Ja jutt praegu on siis osalemisest vanemstaabiallohvitseriga ja arutatakse neljaliikmelise väljaõppemeeskonna lähetamist Iraaki. Kõik see on natuke veninud ja põhjus on selles, et suuresti COVID on raskendanud instruktorite ja nõunike tegevust seal, kuna nii et meie poolt juhendatavad ei saa baasidesse sisse ja me ei saa baasidest välja ja tegelikult kogu Inherent Resolve'i meeskond, välja arvatud staabiohvitser, on ajutiselt toodud ära Eestisse. Aitäh!

17:45 Aseesimees Siim Kallas

Aitäh! Teile on küsimus. Kalle Grünthal, palun!

17:45 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Mul oli väga hea meel kuulda, kui ma esitasin oma küsimuse, kus ma rääkisin ühest veteranist, keda vaevab posttraumaatiline stress, ja te ütlesite niimoodi, et las ta kirjutab teile, et ta aitab seda meest. Mul on väga hea meel seda kuulda. Kaitseväe veebilehel on kirjas, et aasta 2020 seisuga on Eestis üle 3100 veterani. Nendest on vigastatud missioonidel 160 inimest, püsivalt vigastatud 40 ja hukkunud on missioonidel 11 meest. Kas teile ei tundu selle küsimuse lahendamisel, et aidata neid missioonisõdureid, miks ma pean pommitama nende küsimustega teid, kui selleks on olemas teie alluvuses olev ministeerium? Palun andke korraldus, et neid mehi aidataks!

17:46 Kaitseminister Jüri Luik

Ma arvan, et see teie küsimusepüstitus on absoluutselt ebaõiglane. Kaitseministeerium on tegelenud minu ajal ja ka ammu enne mind väga laiahaardelise veteranipoliitika väljatöötamisega. Kindlasti on inimesi, kellel on midagi jäänud vajaka, sellega me spetsiaalselt tegeleme. Aga teie poolt on erakordselt ebaaus öelda, et on 3000 veterani ja Kaitseministeerium nendega ei tegele. Ma kategooriliselt protestin selle vastu. Kui teil on konkreetseid küsimusi, mis puudutavad veteranipoliitikat, palun esitage need! Üks kiri on juba saadetud, see jõuab kohe teieni, võib-olla saab selle praegu üle anda. Ja ma ütlen veel kord: me oleme valmis vastama teistele teie kirjadele, te olete teretulnud Kaitseministeeriumisse, et arutada veteranipoliitikat. Meil on spetsiaalsed inimesed, kes ainult sellega tegelevad. Nii et teie mure on mulle väga arusaadav ja asjalik, aga teie hinnang minu arvates ei ole aus.

17:47 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Mul on väga lihtne küsimus: kas need sõdurid, kes vajavad abi, võivad teie poole ka kirjalikult pöörduda, nii nagu te ühele veteranile soovitasite?

17:47 Kaitseminister Jüri Luik

Aitäh! Loomulikult. Kõik, kellel on selleteemalisi probleeme, küsimusi võivad otse minu poole pöörduda, minu nimele kirjutada. Me saadame oma mehed ja naised kriisipiirkondadesse välja ja eeldame muidugi ka seda, et me omalt poolt teeme kõik selleks, et nad tunneksid ennast kindlana n-ö tagala mõttes. Ja me võlgneme seda neile. Nii et selles osas ma olen teiega absoluutselt nõus ja väga teretulnud on kirjutama need, kellel on tekkinud mingeid probleeme.

17:48 Aseesimees Siim Kallas

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Komisjonipoolseks ettekandjaks palun komisjoni liikme Ants Laaneotsa.

17:48 Ants Laaneots

Austatud Riigikogu istungi juhataja! Head kolleegid! Nagu siin juba mainitud, käesoleva aasta 20. oktoobril toimus riigikaitse ja väliskomisjoni ühine väljasõiduistung Kaitseväe peastaabis, kus Kaitseväe esindajad andsid meile ülevaate missioonide piirkondades toimuvast ja Eesti kontingendi ülesannetest neis ning vajadustest kinnitada vastavad seaduseelnõud osalemiseks järgmisel, 2021. aastal. Riigikaitsekomisjon arutas antud eelnõu veidi hiljem, käesoleva aasta 26. oktoobri istungil enne esimesele lugemisele esitamist. Eelpool kõnelenud kaitseminister andis teile põhjaliku ülevaate operatsioonist Iraagis ja Eesti planeeritavast panusest sinna. Oluline on märkida, et võrreldes käesoleva aastaga on Eesti kohandamas oma osalust käesoleval operatsioonil lähtuvalt selle koosseisu vähendamisest. See tähendab, endiselt 20 kaitseväelaselt 10 kaitseväelaseni. Sõltuvalt olukorrast kavatseb Eesti esialgu panustada operatsiooni järgmisel, 2021. aastal staabiohvitseri ja neljaliikmelise väljaõppemeeskonnaga. Tulenevalt Iraagi sõjaväe väljaõppe seisukorrast ning tingituna operatsiooni võimalikust rõhuasetuse kohandamise vajadusest seoses koroonaviiruse pandeemiaga selles riigis võimaldab eelnõus sätestatud kaitseväelaste piirarv, ma juba mainisin, 10 kaitseväelast vajaduse tekkides Eestil operatsiooni täiendavalt ja paindlikult panustada. Seejuures Eesti kaitseväelased ei osale, rõhutan seda eriti, ei osale sõjalistel operatsioonidel Süüria territooriumil.

Menetluslikud otsused. Riigikaitsekomisjon otsustas oma 26. oktoobri istungil konsensusega määrata mind antud eelnõu ettekandjaks ning teha Riigikogu juhatusele ettepanek määrata eelnõu esimeseks lugemiseks Riigikogu k.a 19. novembri istungi päevakorda. Lisaks otsustas komisjon konsensusega teha Riigikogule ettepanek otsuse eelnõu esimene lugemine lõpetada, teha Riigikogu esimehele ettepanek määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 23. november kell 15. Tänan!

17:51 Aseesimees Siim Kallas

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Küsimusi teile ei ole. Kas on soovi avada läbirääkimised? Läbirääkimiste avamise soovi ei ole. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 267 OE esimene lugemine lõpetada, muid ettepanekuid laekunud ei ole. Esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtajaks on 23. november kell 15.00 s.a.


12. 17:52 Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni valmidusüksuste koosseisus" eelnõu (268 OE) esimene lugemine

17:52 Aseesimees Siim Kallas

Järgmine päevakorrapunkt, arvult 12., Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni valmidusüksuste koosseisus" eelnõu (268 OE) esimene lugemine. Ettekandjaks palun, kaitseminister Jüri Luik!

17:52 Kaitseminister Jüri Luik

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Seoses osalemisega mitmetes NATO kiirreageerimis- ja valmidusüksustes toome teie ette ka Riigikogu otsuse projekti, mis puudutab mandaadi andmist juba ette neile tegevustele, sest selge on see, et kui jutt on valmidusüksustest, siis on vaja selleks ka sõna otseses mõttes valmis olla.

Jutt on kahest eraldiseisvast üksusest. Üks on NATO kiirreageerimisüksus NRF, mis loodi Praha tippkohtumisel. Mäletatavasti ajalooline tippkohtumine, kus Eesti kutsuti NATO liikmeks. Ja lisaks on siis sellel aastal ... eelmisel aastal Londonis detsembrikuus loodi eraldi NATO valmisoleku initsiatiiv. Ameerika Ühendriigid juhtisid tähelepanu sellele, et hoolimata NRF-i olemasolust tema reageerimisaeg on piisavalt pikk ja ei ole olemas väga palju neid reaalseid väeosasid, mis oleks selgelt ühele või teisele NRF-i komponendile kinnistatud, ja tegid ettepaneku, et reaalselt eksisteerivatest üksustes tuleb luua eraldi NATO valmidusinitsiatiiv (NATO Readiness Initiative) ehk NRI.

Me kavatseme panustada NRF-i koosseisu 70 kaitseväelasega. Siia kuulub meie üks miinijahtija, staabiohvitserid ja erioperatsioonide üksus. See kõik on seotud asjaoluga, et meilt on seda küsitud. Me ei mõtle neid ise välja, vaid need on mingid konkreetsed võimelüngad, mida meilt on küsitud. Ja NRI koosseisu me panustame soomusjalaväekompaniiga. Me räägime kokku kuni 200 kaitseväelasest, nii et sellised valmidusinitsiatiivid. Ja loomulikult on Eesti jaoks ülimalt oluline see, et NATO-l oleks võimekus võimalikult kiiresti reageerida, arvestades ka kõike seda, mis puudutab Eesti kaitset, mis puudutab artiklit 5. Aitäh!

17:55 Kaitseminister Jüri Luik

17:55 Aseesimees Siim Kallas

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Küsimusi teile ei ole. Palun siia teiseks ettekandjaks riigikaitsekomisjoni aseesimehe Kalle Laaneti.

17:55 Kalle Laanet

Austatud aseesimees! Head kolleegid! Hea minister! Nagu ka kõiki eelnevaid missiooni eelnõusid, arutati seda kahel komisjoni istungil – nii 20. oktoobril kui ka 26. oktoobril. Minister andis piisavalt põhjaliku ülevaate sellest eelnõust, kuid ma täpsustaksin veel paari asja. Kui kogu NRF-i isikkoosseis on näiteks 40 000 kaitseväelast ja NRI-sse kuuluvad näiteks 30 000 mehhaniseeritud pataljoni ja 30 000 õhueskadrilli ja 30 lahinglaeva ja oluline on kindlasti ka ära märkida, et NRF-i ja NRI kasutamise otsustab NATO nõukogu ühehäälselt, mis tähendab, et NRF-i kasutamine saab toimuda ainult Eesti nõusolekul.

Võib-olla ma veel lisan, et kus on NRF-i kasutatud, millistel põhilistel operatsioonidel. Põhimõtteliselt saab NRF-i kasutada operatsiooni piirkondades siiratuna nii konfliktide ennetamiseks kui ka nende eskaleerumise vältimiseks ja lisaks saab teda kasutada ka humanitaarabi operatsioonides. Ja näitena saab tuua välja orkaan Katrina ja Pakistani maavärina tagajärgede likvideerimise.

Ja ega mul siin midagi väga palju rohkemat lisada polegi, et kui riigikaitsekomisjoni menetluslikud otsused välja tuua. Riigikaitsekomisjon otsustas oma k.a 26. oktoobri istungil konsensusega teha Riigikogule ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada ja ühtlasi otsustas komisjon teha Riigikogu esimehele ettepanek määrata eelnõule muudatusettepanekute esitamise tähtajaks käesoleva aasta 23. november kell 15, ja loomulikult mind ettekandjaks määrata. Aitäh!

17:57 Aseesimees Siim Kallas

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Küsimusi ei ole. Läbirääkimiste soove näha ei ole. Seega on meil juhtivkomisjoni ettepanek eelnõu 268 esimene lugemine lõpetada. Muid ettepanekuid ei ole, esimene lugemine on sellega lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtajaks on 23. november kell 15. 


13. 17:58 Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel" eelnõu (269 OE I)

17:58 Aseesimees Siim Kallas

Võtame järgmise päevakorrapunkti, arvult 13. See on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel" eelnõu 269  esimene lugemine. Palun, härra kaitseminister!

17:58 Kaitseminister Jüri Luik

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Tegu on mandaadiga, mis on antud Kaitseväele juba aastaid, 50 kaitseväelasega panustamiseks operatsioonile, mis tekib täiesti ootamatult ja kus võib tekkida vajadus sellises kiiresti eskaleeruva olukorras reageerida. Meil ei ole mandaati, kuna ei käivitata näiteks NATO reageerimisjõude, millele mandaadi andmist kohe hakata arutama ja mida me siin ka enne tutvustasime. See on niisugune n-ö lahtine mandaat, erandmandaat, see on meile alati antud kasutamiseks in extremis olukordade puhul. Jutt ei ole siis standardolukorrast, kus me saame rahulikult tulla Riigikogu ette seda mandaati arutama ja teie siis saate seda otsustada.

Ma ütleksin niipalju, et võib-olla üks põhjus, miks Riigikogu meil on alati selle mandaadi andnud, on see, et me ei ole seda praktiliselt kunagi kasutanud. Nüüd sellel aastal märtsis Euroopa Liit oma Vahemere-operatsiooni Sophia formeeris ümber ja nimetas selle operatsiooniks IRINI, mis hakkas tegelema illegaalse relvaveo piiramisega Liibüasse. Ja kuna see tõepoolest tehti erakordselt suure kiirusega, üks missioon lihtsalt sisuliselt nimetati teiseks ümber, siis see meie ainus meremees, kes seal oli, tal oli tõepoolest vaja kiiresti uut mandaati. Ja siis vastavalt sellele protseduurile valitsuse otsus, presidendi nõusolek, informeerisime riigikaitsekomisjoni, siis me kasutasime ühe inimese ulatuses seda võimalust. Aitäh"

18:01

18:01 Aseesimees Siim Kallas

Suur tänu, härra minister! Küsimusi teile ei ole. Palun siia kaasettekandjaks riigikaitsekomisjoni liikme Leo Kunnase.

18:01 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Kasutan ka alguses kohe head võimalust siin kõrges kõnetoolis soovida oma kamraadidele kaitseliitlastele head Kaitseliidu aastapäeva, kuna olen ise ka Kaitseliidu asutajaliige. Lugupeetud kaitseminister rääkis sellest mandaadist väga põhjalikult. Ma tegin ise ka eelmisel aastal seda, kui ma avasin seda tausta natuke laiemalt. Nüüd on lihtsalt eelnõu number teine, aastanumber teine, aga kõik muu on sama.

Mis ma võin öelda: jah, see aasta oligi Vabariigi Valitsusel seda mandaati vaja. Seda kasutati, ja seda kasutati väga vastutustundlikult. Nii et meil ei ole mingit põhjust mitte usaldada valitsust ja kui seda peaks nüüd järgmine aasta vaja minema, siis tõesti seda ka vastutustundlikult jälle kasutatakse. Kõik ettevalmistustööd toimusid meil täpselt analoogselt kõigi teiste eelnõudega, sellest ma pikemalt ei hakka rääkima. 

Võtangi kokku asja menetluslikud otsused. Riigikaitsekomisjon otsustas oma 26. oktoobri istungil konsensusega teha Riigikogu juhatusele ettepanek lülitada arutluse all olev eelnõu esimeseks lugemiseks Riigikogu 11. novembri istungi päevakorda ja teha Riigikogule ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada. Eelnõu komisjonipoolseks ettekandjaks määrati mind. Samuti otsustas riigikaitsekomisjon samal istungil konsensusega teha Riigikogu esimehele ettepanek määrata eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 23. november 2020 kell 15. See on kõik.

18:03 Aseesimees Siim Kallas

Suur tänu! Teile küsimusi ei ole, lugupeetud ettekandja. Kas on soovi avada läbirääkimised? Seda soovi ei ole. Siis on meil juhtivkomisjoni ettepanek eelnõu 269 esimene lugemine lõpetada. Muid ettepanekuid ei ole. Esimene lugemine on sellega lõpetatud ning muudatusettepanekute esitamise tähtajaks on 23. november kell 15.00. 


14. 18:04 Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis" eelnõu (270 OE) esimene lugemine

18:04 Aseesimees Siim Kallas

Võtame vaatluse alla 14. päevakorrapunkti, see on Vabariigi Valitsuse esindajad esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis" eelnõu (270 OE) esimene lugemine. Palun siia, kaitseminister Jüri Luik.

18:04 Kaitseminister Jüri Luik

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Nagu ma enne juba mainisin operatsiooni Inherent Resolve arutelul, siis paljugi Iraagis tehtavast on üle kantud või ülekandmisel NATO Iraagi missiooni NMI ehk NATO Mission Iraq. Seal tegutsevad koos meiega väga oluliselt meie liitlased, eelkõige USA ja Taani. Taani võtab NMI juhtrolli üle 1. detsembril sellel aastal ja tegutseb läbi kogu järgmise aasta. Meie saadame sellesse missiooni staabiohvitseri, kes on ka praegu seal. Ta jätkab oma tööd Bagdadis. Ka oleme valmis kaasuma kahe meedikuga Norra, Taani, Leedu ja Eesti ühisesse väljaõppemeeskonda, mille formeerimise arutelud praegu käivad. Aga mis on väga oluline: arvestades olukorda Iraagis, on Taani palunud kolme Balti riiki saata rotatsiooni korras siis väekaitseelement, väekaitserühm Taani kompanii koosseisus Iraaki. Ja me seda ka teeksime, kui te niimoodi otsustate. Juunist 2021 kuni detsembrini 2021 viibiks Iraagis 36-inimeseline väekaitseüksus, mille ülesanne on väljaõppeinstruktorite lähikaitse Bagdadis. Me loome selle üksuse Kaitseliidu baasil, kuid me võtame antud operatsiooni ajaks need kaitseliitlased tegevteenistusse. Ja kasutades võimalust – kolleegid on seda märkinud –, õnnitlen ka omalt poolt Kaitseliitu sünnipäeva puhul! 

18:04

18:06 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, lugupeetud minister! Teile küsimusi ei ole. Ja ma palun nüüd ettekandjaks riigikaitsekomisjoni liikme Anneli Oti.

18:07 Anneli Ott

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu enne esimesele lugemisele saatmist oma 26. oktoobri istungil. Käesoleva aasta 20. oktoobril toimus riigikaitse ja väliskomisjoni ühine väljasõiduistung Kaitseväe peastaapi, kus Kaitseväe esindajad andsid ülevaate missioonide piirkondades toimuvast. Eelpool kõnelenud kaitseminister andis põhjaliku ülevaate operatsioonist ja Eesti planeeritavast panusest. Oluline on märkida, et võrreldes käesoleva aastaga suurendab Eesti märkimisväärselt oma panust, see tähendab seniselt 5-lt kuni 40-ni. Järgmisel aastal on kavas lähetada operatsioonile NMI staabiohvitser ja Kaitseväe meedikud Eesti, Leedu, Norra ja Taani ühisesse väljaõppemeeskonda. Taani võtab Kanadalt 2020. aasta 1. detsembril üle operatsiooni juhtriigi rolli ning sellega seoses on Taani teinud ettepaneku Eestile, Leedule ja Lätile lähetada ühekordselt kuueks kuuks Bagdadi jalaväerühm, mille ülesandeks on väekaitse, täpsemalt, väljaõppeinstruktorite lähikaitse. Panustamine jalaväerühmaga toetab otseselt Eesti liitlaskohustuste täitmist ning oleks Eesti jaoks loomulik jätk väga heale, lähedasele ja pikaajalisele kahepoolsele poliitilisele ning operatsioonialasele koostööle Taaniga. Seetõttu on eelnõus kaitseväelaste osalemise piirarvuks kuni 40 isikut, mis realiseerub 2021. aasta teisel poolel.

Ja menetluslikud otsused. Riigikaitsekomisjon otsustas oma 26. oktoobri istungil konsensusega määrata mind ettekandjaks ning teha Riigikogu juhatusele ettepanek määrata eelnõu esimeseks lugemiseks Riigikogu k.a 11. novembri istungi päevakorda. Lisaks otsustas komisjon konsensusega teha Riigikogule ettepanek otsuse eelnõu esimene lugemine lõpetada, teha Riigikogu esimehele ettepanek määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 23. november kell 15.00. Suur tänu!

18:09 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, auväärt ettekandja! Teile küsimusi ei ole. Kas fraktsioonidel on soov avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 270 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 23. novembri kell 15.


15. 18:10 Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe koosseisus" eelnõu (271 OE I)

18:10 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Läheme edasi. Tänane 15. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe koosseisus" eelnõu 271 esimene lugemine ja ma palun ettekandjaks kaitseminister Jüri Luige.

18:10 Kaitseminister Jüri Luik

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Toome teie ette otsuse projekti, mis puudutab samuti valmisolekuüksuses, Ühendkuningriigi juhitavas ühendekspeditsiooniväes, nn JEF-is (Joint Expeditionary Force), selles väe kontingendis osalemist. Tegu on Suurbritannia poliitilise initsiatiiviga, millel on ka väga selge sõjaline komponent või väga selge sõjaline raamistik.

JEF loodi 2015. aastal Londonis. Sellesse kuuluvad Eesti, Holland, Läti, Leedu, Norra ja Taani, 2017. aastal liitusid ka Soome ja Rootsi. Sellel aastal me kirjutasime alla ka poliitilise deklaratsiooni, kus me JEF-i fookusena nägime eelkõige just Läänemere piirkonda ja Atlandi ookeani põhjaosa. Loomulikult on tegu üksusega, mida on alati võimalik anda ka NATO käsutusse. Tegu on üksusega, mis kõigil viisidel haakub NATO staapide, NATO vastavate üksustega jne. Põhjus, miks see meile väga oluline on, on see, et britid on meile väga olulised liitlased ja neil on Eestis meie mõistes mainimisväärne väekontingent, pataljon. Seetõttu on meie jaoks väga oluline, et meil oleks koos brittidega tegutsemiseks niisugune raamistik, mis võimaldab kaitse planeerimist, aga vajaduse korral võimaldab ka ühisoperatsioone. Aastal 2019 toimus suur JEF-i õppus Eestis, on toimunud ka planeerimisõppusi. Kaitseministrite tasemel on toimunud isegi lauaõppus, nii et meile igati vajalik koostööformaat. 2020. aastal panustasime sellesse üksusesse 24 kaitseväelasega ja 2021. aastal me jätkame panustamist. Loomulikult juhul, kui te meile selle mandaadi annate.

18:13 S26

18:13 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, austatud minister! Teile küsimusi ei ole. Ja ma palun ettekandjaks riigikaitsekomisjoni liikme Peeter Rahneli.

18:13 Peeter Rahnel

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Riigikaitsekomisjon arutas tõesti kahel korral antud küsimust. 20. oktoobril toimus riigikaitse- ja väliskomisjoni ühine väljasõiduistung Kaitseväe Peastaapi, kus Kaitseväe esindajad andsid ülevaate missioonide piirkondades toimuvast ja riigikaitsekomisjon arutas enne esimesele lugemisele esitamist oma 26. oktoobri istungil sama küsimust. Eelpool kõnelnud kaitseminister andis ülevaate antud missioonist ja Eesti planeeritavast panusest. Kordan veel kord üle, et antud eelnõuga kinnitab Eesti valmisolekut panustada kuni 24 kaitseväelasega Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe koosseisu 2021. aastal. Eesti jätkab panustamist neljaliikmelise improviseeritud lõhkeseadmete vastase tegevuse meeskonna, kolmeliikmelise strateegilise kommunikatsioonimeeskonna, viieliikmelise meedikute meeskonna, õhu-tulejuhi, neljaliikmelise miinituukrimeeskonna ja seitsmeliikmelise toetuselemendiga.

Menetluslikud otsused: riigikaitsekomisjon otsustas oma 26. oktoobri istungil konsensusega määrata mind ettekandjaks ning teha Riigikogu juhatusele ettepanek lülitada eelnõu 271 esimeseks lugemiseks Riigikogu 19. novembri istungi päevakorda. Lisaks otsustas komisjon konsensusega teha Riigikogule ettepanek otsuse-eelnõu esimene lugemine lõpetada. Teha Riigikogu esimehele ettepanek määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 23. november kell 15. Tänan!

18:14

18:15 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, auväärt ettekandja! Teile küsimusi ei ole. Kas fraktsioonidel on soovi avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 271 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 23. novembri kell 15.00.


16. 18:16 Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel väljaõppe- ja nõustamismissioonil Afganistanis" eelnõu (273 OE) esimene lugemine

18:16 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

16. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel väljaõppe- ja nõustamismissioonil Afganistanis" eelnõu (273 OE) esimene lugemine. Ma palun ettekandjaks kaitseminister Jüri Luik.

18:16 Kaitseminister Jüri Luik

Austatud Riigikogu juhataja ja austatud liikmed! Antud juhul on tegu meie niisuguse klassikalise suure operatsiooniga Afganistanis, kus, nagu öeldud, me oleme kandnud ka raskeid kaotusi ja oleme panustanud väga tugevalt nii sõjaliselt kui ka poliitiliselt. Ja plaanime panustada ka järgmisel aastal jalaväerühmaga, selle toetuselemendiga, staabiohvitseriga Ühendkuningriigi juhitavas Kabul Security Forces sõjaväepolitseinike ja meedikutega ja lisaks veel demineerimismeeskonnaga. Kokku siis  45 kaitseväelast. Mandaati küsime 46 kaitseväelasele.

Nüüd, mida ma tahaksin öelda? Esiteks: kunagi pole päris ohutut missiooni, aga praegu erinevalt sellest ajast, kui me olime Helmandi provintsis, see jalaväerühm kaitseb instruktoreid Kabulis, liigub põhiliselt rohelises tsoonis. Ja mis puudutab seda Mazar-e Sharifis asuvat demineerimismeeskonda, siis seal on kindlasti ohutase praegu palju kõrgem. Nad tegelevad väljaõppega, aga loomulikult demineerimismeeskondade puhul on see riskitase kõrge.

Mis puudutab poliitilist aspekti, siis meie jaoks on väga kasulik, et Kabulis juhib seda üksust, mille koosseisus me oleme, Ühendkuningriik. Ja Põhja-Afganistanis Mazar-e Sharifis oleme me Saksa üksuse alluvuses. Nii et  me teeme koostööd kahe väga olulise Euroopa liitlasega ja loomulikult ka Ameerika Ühendriikidega, kes on kogu selle kupatuse juht ja koordinaator. Te olete kindlasti kuulnud aruteludest, et seoses Talibani ja Ameerika vahelise rahuleppega võiksid väed hakata samm-sammult lahkuma. Samas selle rahuleppe rakendamine on väga keeruliseks osutunud. Ja kahjuks ei saa täpselt küll lubada, millal siis suurem lahkumine aset leiab. Antud juhul me toome ära ühe võitleja, aga see on tõesti ka kõik, mida me hetkel saame teha. Põhistruktuurilt meie missioon Afganistanis jätkub.

18:19 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, austatud minister! Teile on ka küsimusi. Oudekki Loone, palun!

18:19 Oudekki Loone

Aitäh! Aitäh, härra minister, selle hea ülevaate eest ja eriti selle poliitilise aspekti selgitamise eest! Aga minu küsimus on tehnilist laadi. Kas te täpsustaksite täpselt selle meie missiooni koosseisu? Kui suur on meie demineerimismeeskond ja kui palju on meil seal meedikuid ja sõjaväepolitseinikuid, et oleks selge see jagunemine?

18:20 Kaitseminister Jüri Luik

Just. Mis puudutab Põhja-Afganistanis olevat demineerimismeeskonda, siis seal on neli inimest. Kui me läheme Kabuli, siis jalaväerühm 32, toetuselement kolm, staabiohvitsere on üks, sõjaväepolitseinikke kolm ja meedikuid kaks. Nii et see on see meie seal asuvate vägede struktuur.

18:20 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Ma palun nüüd ettekandjaks riigikaitsekomisjoni liikme Oudekki Loone.

18:21 Oudekki Loone

Aitäh, austatud istungi juhataja! Austatud kolleegid, kes te olete saali jäänud või kusagilt mujalt kuulate! Arutasime riigikaitsekomisjonis seda eelnõu 26. oktoobri istungil ja lisaks, nagu te ilmselt olete juba ka teiste esinejate käest kuulnud, 20. oktoobril toimus riigikaitse- ja väliskomisjoni ühine väljasõiduistung Kaitseväe Peastaapi, kus Kaitseväe esindajad andsid ülevaate missioonide piirkonnas toimuvast ja ka sellest, kui efektiivsed meie missioonid on.

Nüüd ma ei hakka kordama eelpool kaitseministri poolt juba selgitatud ülevaadet, seda, milline on meie panus, miks me seal oleme. Antud eelnõu võimaldab kuni 46-l Eesti kaitseväelasel jätkata ka järgmisel aastal panustamist NATO juhitaval nõustamis- ja väljaõppemissioonil Resolute Support Mission. Ja lisaks, rotatsiooniperioodil võib seal olla kuni 92 kaitseväelast. See siis tähendab, et ajal, kui on üksuste vahetus ehk eelmine üksus lahkub ja uus üksus saabub, toimub ülesannete üleandmine, sel ajal võib olla kuni 92 kaitseväelast.

Menetluslikult riigikaitsekomisjon otsustas oma 26. oktoobri istungil konsensusega määrata mind ettekandjaks ja teha Riigikogu juhatusele ettepaneku määrata eelnõu esimeseks lugemiseks Riigikogu k.a 11. novembri istungi päevakorda. Lisaks otsustas komisjon konsensusega teha Riigikogule ettepaneku otsuse eelnõu esimene lugemine lõpetada ja teha Riigikogu esimehele ettepaneku määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 23. november kell 15.00. Suur aitäh!

18:23 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Teile küsimusi ei ole. Kas fraktsioonidel on soov avada läbirääkimised? Ei ole läbirääkimiste soovi. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 273 esimene lugemine lõpetada, see ongi lõpetatud. Ja määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 23. novembri kell 15.00.

18:23 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Tänase viimase päevakorrapunkti juurde. Seitsmeteistkümnes milleks on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel, Euroopa Liidu sõjalisel missioonil eunavfor voor med Irini eelnõu 274, OE esimene lugemine ja ma palun ettekandjaks kaitseminister Jüri Luik.

18:23


17. 18:23 Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalisel missioonil EUNAVFOR Med/Irini" eelnõu (274 OE) esimene lugemine

18:23 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Läheme edasi tänase viimase päevakorrapunkti juurde, 17, milleks on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalisel missioonil EUNAVFOR Med/Irini" eelnõu (274 OE) esimene lugemine. Ja ma palun ettekandjaks, kaitseminister Jüri Luik!

18:24 Kaitseminister Jüri Luik

Aitäh! Olemegi jõudnud viimase eelnõuni. Austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Jutt on laevastikumissioonist Vahemerel. See missioon loodi siis sõna otseses mõttes sellel aastal, kui ühisoperatsioon Sophia asendati operatsiooniga Irini. Kui Sophia fokuseerus põhiliselt inimkaubanduse vastasele võitlusele ja ka terrorismivastasele võitlusele, siis Irini põhifookus on takistada relvade salakaubavedu Liibüasse, täitmaks ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni, mis keelab relvakaubanduse Liibüaga, samuti tõkestada illegaalset naftaeksporti, anda piirivalvele Liibüas väljaõpet jne, jne. Tegu oli Euroopa Liidus väga keerukate poliitiliste läbirääkimistega. Kuna tegelikkuses jõuab suur osa illegaalsetest relvadest Liibüasse hoopis üle Egiptuse-Liibüa piiri ja meritsi veab relvi siis Liibüa valitsusele, ÜRO poolt tunnustatud Liibüa valitsusele ainult Türgi, nii et see on ka operatsioon, kus on tekkinud juba niisugueid pingeid Türgiga. Aga tegu on Euroopa Liidu missiooniga. Nagu ikka, me osaleme sellistel missioonidel. Meil ei ole loomulikult seal mingeid laevu ega meremehi. Täpsemalt, on meremehed, aga nad saadetakse kahe staabiohvitseri näol Irini peakorterisse. Ja Irini peakorter asub igaveses linnas Roomas. Aitäh!

18:24

18:26 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, austatud minister! Küsimusi teile ei ole. Ja ma palun ettekandjaks riigikaitsekomisjoni liikme Uno Kaskpeiti.

18:26 Uno Kaskpeit

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud kolleegid! Eelnõu võimaldab kuni kuuel Eesti kaitseväelasel osaleda 2021. aastal panustamist EUNAVFOR Med/Irini sõjalisse missiooni. Missioonil osaledes täidab Eesti oma Euroopa Liidu liikmesusest tulenevaid liitlaskohustusi, mis muu hulgas suurendab Eesti välispoliitilist nähtavust. Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu koos eelnõu esitaja esindajatega oma selle aasta 26. oktoobri istungil. Riigikaitsekomisjon otsustas konsensusega teha Riigikogu juhatusele ettepanek lülitada eelnõu esimeseks lugemiseks Riigikogu tänase istungi päevakorda, eelnõu ettekandjaks komisjoni poolt määrati mind. Ühtlasi otsustas riigikaitsekomisjon konsensusega teha Riigikogule ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada. Eelnõule muudatusettepanekute esitamise tähtajaks oleks Riigikogu esimehe nõusolekul selle aasta 23. oktoober kell 15.

18:28 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, auväärt ettekandja! Teile on ka küsimusi. Merry Aart, palun. Ei, siiski ei olnud. Aitäh. Kas fraktsioonidel on soov avada läbirääkimised? Jah, Andres Metsoja, palun, Isamaa fraktsiooni nimel.

18:28 Andres Metsoja

Aitäh, hea eesistuja. Tõepoolest, siin saalis siit kõnepuldist on kõlanud nende missioonieelnõude puhul või liitlassuhete teemal sõnum, et see on justkui Eesti riigi prestiižiprojekt. Ma arvan, et veel kord on oluline üle rõhutada, et liitlassuhted on Eesti riigikaitse oluline alustala ja siin ei saa kuidagi rääkida prestiižist, vaid meie julgeolekust ja selle terviklikust käsitlusest. Kindlasti nende missioonide üks oluline osa on see, et tõepoolest meie võitlejad võivad saada viga ja need küsimused täna ühel või teisel moel leidsid käsitlust. Pean ütlema, et tõepoolest Kalle Grünthal on saanud nüüd ka selle vastuse, sest ta on varasemalt küsinud minult kui riigikaitsekomisjoni esimehelt selle kohta, mis konkreetselt puudutas siis meie veterane ja ühte konkreetset kohta ehk ... ja seal olevaid Kaitseväe ametikortereid. Ma tahan siin saalis kohe ära õiendada selle, et ei jääks õhku või et see diskussioon jääks ainult ühe Riigikogu liikme ja komisjoni esimehe või ministri selliseks teadmiseks, et antud juhul, mida hea Riigikogu liige rõhutas, kahe veterani osas on antud meile või mulle kui komisjoni esimehele selgitus, et ühe konkreetse perega siis juhtus nii, et nad lahkusid paremale, endale sobilikumale elupinnale ja teine pere õnneks lahkus või pidi lahkuma sellel eesmärgil, et perel oli juurdekasvu. Et see teema on läbi käidud ja saanud meile sellekohase selgituse. Et see ei jääks õhku, pidasin ma vajalikuks selle siinkohal ka välja tuua. Aga kindlasti veteranipoliitikas on kitsaskohti ja nende märkimine, nende esiletoomine on kahtlemata õige koht siinsamas parlamendisaalis.  Aitäh!

18:30 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Rohkem läbirääkimiste soovi fraktsioonidel ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 274 esimene lugemine lõpetada, esimene lugemine on lõpetatud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 23. novembri kell 15.

Head kolleegid! Sellega on tänane päevakord läbitud ja istung lõppenud. Aitäh! Kohtumiseni homme.

18:31 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee