Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

11:58 Infotund

12:00 Esimees Henn Põlluaas

Austatud Riigikogu! Austatud valitsusliikmed! Alustame oma järjekordset infotundi ja kõigepealt teeme kohaloleku kontrolli.

12:01 Esimees Henn Põlluaas

Kohal on 25 Riigikogu liiget, puudub 76.

Tänases infotunnis osalevad järgmised valitsusliikmed: peaminister Jüri Ratas, kultuuriminister Tõnis Lukas ja riigihalduse minister Jaak Aab. Ja nagu alati, kõigepealt on registreeritud küsimused, küsimuse esitaja saab võimaluse täiendavaks, täpsustavaks küsimuseks ja seejärel saalist üks küsimus. Küsimuse esitamise aeg on kaks minutit – palun sellest kinni pidada – ja vastamiseks on aega kolm minutit.

Enne kui läheme küsimuste juurde, ma tahan teid natuke informeerida eilsest juhatuse istungist. Nagu te näete esitatud küsimusi, siis taas oleme olukorras, kus vastajaks on ainult peaminister ja teistele ministritele küsimusi ei esitatud. Infotund on eeskätt opositsioonile mõeldud, aga see ei ole mõeldud selleks, et ülejäänud ministrid kaks tundi lihtsalt istuksid ja raiskaksid oma kallist tööaega. Me oleme seda korduvalt juhatuses arutanud. Panen väga südamele kõigile, et te kasutaksite võimalust ja küsiksite ka teistelt ministritelt, sest vastasel juhul peab juhatus hakkama mingisuguseid meetmeid kasutusele võtma – kas läheme meie kodu- ja töökorra seaduse muutmise juurde, läheme tagasi varasema praktika juurde, kus kolmel järjestikusel infotunnil esineksid ja vastaksid küsimustele muud ministrid ja siis seejärel oleks puhtalt peaministri infotund, või siis hakkame küsimusi võtma siia ettepoole ka koalitsiooniliikmetelt, sest tegelikult ka see on võimalik ja see ei ole keelatud. Aga ma palun tulevikus vältida seda olukorda, kus tõesti küsimused on ainult ühele ministrile.

Aga läheme siis ... Ei ole vist enam, jah. Kas härra Võrklaeval on küsimus või ei ole?

12:04 Mart Võrklaev

Jah, protseduuriline küsimus. Te alustasite oma sõnavõttu väitega, et järjekordselt on nii, et küsimused on ainult peaministrile. Kas te palun tooksite arvuliselt välja, kui palju selliseid situatsioone on olnud? Minu teada ei ole see väga tihti.

12:04 Esimees Henn Põlluaas

Neid on päris palju olnud. Kui soovite, ma palun selle statistika kokku panna ja saata teile.


1. 12:04 Haiguspäevade hüvitamine

12:05 Esimees Henn Põlluaas

Aga läheme nüüd siis tänase infotunni juurde. Esimene registreeritud küsija on Indrek Saar ja talle vastab peaminister Jüri Ratas. Palun!

12:05 Indrek Saar

Aitäh! Ma oleksin tahtnud muidugi ka protseduuriliselt öelda, et kui juhatusel on selliseid muresid, siis kindlasti on olemas meil selline selline töövorm nagu vanematekogu, seda võiks seal arutada ja mitte kulutada sellisteks epistliteks Riigikogu suure saali aega. Riigikogu töökorraldus sellistes küsimustes ei ole kindlasti ka nendele, kes jälgivad meie infotundi ja tahavad riigielu olulistest küsimustest kuulata, väga huvitav. Seega, selle jaoks on olemas paremad formaadid. 

Aga ma tulen oma küsimuse juurde. Lugupeetud peaminister! Ma olen üsna hämmeldunud vaadates valitsuse praegust tegutsemist. Me oleme oma tervisenäitajate poolest koroonaviirusesse nakatumisel osa näitajate puhul kaugelt üle sellest, kuhu me jõudsime kevadel. Näitajad on järjekindlalt kasvanud ja see, et teine laine tuleb, on olnud pikalt teada. Üks ennetavatest meetmetest on olnud see, mida on kogu aeg pannud ka Terviseamet südamele: inimesed, ärge minge haigena tööle. Me samal ajal teame, et need inimesed, kes teenivad näiteks alla 1000 euro kuus, kaotavad koju jäädes esimese nädalaga vähemalt 100 eurot oma sissetulekust, ja see on nende jaoks väga raske valik. Valitsus ei ole siiamaani suutnud haiguspäevade teemal jõuda tulemuseni, kus inimesed saaksid jääda koju, kui nendel on haigustunnused, ilma et nad kaotaksid oluliselt oma palgas. Miks te ei taha sellel teemal midagi teha? Kas te arvate, et see on ebavajalik tegevus?

12:06 Peaminister Jüri Ratas

Austatud Riigikogu esimees! Väga auväärt Riigikogu! Hea küsija, suur tänu! Selles mõttes igal juhul ka mina valutan südant iga hetk ja iga tund ja iga päev seoses selle haigusega COVID-19.

Nüüd, kõigepealt see teie esimene võrdlus, mis on Eesti näitajad võrreldes kevadega. Me näeme seda, et seda seisu, mis oli kevadel, võrrelda kogu Euroopas, eeskätt hetkel Euroopas, sest kõikide teiste mandrite või kontingentidega võrreldes on näha, et Euroopa näitajad tõusevad, need on täna kõige kiirema tõusuga ja seda negatiivses mõttes, seda päris ei saa teha. Sellepärast, et see olukord ei ole võrreldav. Ma ütleksin täna siin, tänu jumalale, et see ei ole võrreldav. Selles mõttes ei ole võrreldav, et kui palju on inimesi täna meditsiinisüsteemis, kui palju on juhitaval hingamisel. Ja loomulikult kunagi ei saa öelda, et ka üks üks inimelu, kes peab lahkuma seoses COVID-19-ga, oleks kuidagi õigustatud või me ei pööraks tähelepanu. Loomulikult me võitleme selle eest, et mitte ükski inimene ei peaks oma oma elu selle haiguse tõttu jätma.

Ma arvan, et teie küsimuse tuum on see, et miks haiguspäevade osas – täna, kui kehtib põhimõte, et esimest, teist ja kolmandat päeva ei hüvitata – me ei ole läinud hüvitamise peale. Sarnane meede oli tegelikult kevadel, see kestis mõni kuu, see oli ajutine meede, päris palju inimesi tegelikult jäid selle meetme raames koju. Ja nüüd on küsimus selles, et leida tegelikult siin ikkagi tasakaal töötukassa ja haigekassa osas. Ma pean silmas tööandjate, ametiühingute ja valitsuse poolt. On täna välja pakutud tõesti üks lahend, et ajutiselt hakata hüvitama teisest päevast, mitte neljandast päevast, muuta ka tööandjate, ütleme, hüvitatud päevade arvu, vähendada seda ühe võrra, aga tuua see ettepoole, ja siis alates kuuendast päevast peaks hakkama maksma haiguspäevade eest maksumaksja või, ütleme, haigekassa.

Nüüd, need arutelud kindlasti jätkuvad. Ma ei saa öelda, et need arutelud on lõppenud. Jah, hetkel seda kokkulepet ei ole, aga need arutelud kindlasti jätkuvad. See kindlasti tähendab ka eelarvelisi muudatusi ja kõike seda me peame tervikuna vaatama. Ma kindlasti tahan selle küsimuse juures tunnustada ka kõiki tööandjaid, sest ma tean, et on juba päris palju tööandjaid, kes maksavad esimesi haiguspäevi ja seda nad teevad oma vabast tahtest, mitte mingi seaduse regulatsiooni osas. Ja see on mõistlik valik, ma arvan, kuna tõesti, nagu te ütlesite, haigussümptomitega koju jäämine on iga töötaja, aga ka sellesama tööandja huvides. Aitäh teile!

12:10 Esimees Henn Põlluaas

Indrek Saar, täpsustav küsimus palun!

12:10 Indrek Saar

Kogu selles jutus on siiski üks asi, ja mul on hea meel, milles ma saan peaministriga nõustuda. Ma väga tunnustan neid tööandjaid. Aga miks me ei lähe nendele tööandjatele appi? Nad täna oma vahenditest – ja paljudel tööandjatel on täpselt samamoodi väga keerulised ajad – teevad neid tänuväärseid otsuseid ja lubavad inimestel, kellel on haiguskahtlus, haigustunnused, koju jääda. Miks me riigina ei lähe appi olukorras, kus Terviseamet juba üle kuu aja räägib, et meie üks põhilisi probleeme on töökohal tekivad haiguskolded? On täiesti loogiline, et me panustaksime sellesse, et inimesed ei läheks haigustunnustega tööle. Ja te ei ole suutnud kuidagi adekvaatselt vastu vaielda, et see ei ole probleem. Inimestel, eriti nendel, kellel on väiksem palk ja kes ei saa kaugtööd teha, on väga raske teha seda valikut, et jääda koju ja olla kuu lõpus hädas oma arvete tasumisega ja oma igapäevaelu rahalise korraldamisega.

Miks te ei ole selle aja jooksul siiamaani suutnud midagi teha? See ei ole lohutus, et meil ülejäänud Euroopaga võrreldes on mõnevõrra parem seis. Meie nakatumiskordaja, viimase 14 päeva nakatumiskordaja 100 000 inimese kohta on kõrgem kui kunagi varem. See läheb viimastel päevadel väga jõudsalt üles. Sellele on väga paljud terviseeksperdid tähelepanu juhtinud, et olukord on selles mõttes kriitiline. Miks me siiamaani ei ole midagi teinud? Ja ometi see, et teine laine tuleb, oli meil teada juba kuid tagasi. Sotsiaaldemokraadid on esitanud eelnõu juba septembri alguses. Ametiühingud on sellest rääkinud juba mitu kuud. Kes on teid takistanud reaalselt midagi ette võtma selle jaoks, et neid potentsiaalseid haiguskoldeid ära hoida või vähendada?

12:12 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh teile! Ma ei saa kuidagi nõus olla selle teie ütluse või kriitikaga, et me ei ole midagi teinud. Te võtate ühe ja kindlasti olulise tüki  – selle vastu ma ei vaidle – välja ja ütlete, et me ei ole midagi teinud, üldistate. See üldistus kindlasti õige ei ole. Me oleme täna palunud teid, austatud Riigikogu, järgmise aasta eelarves, aga oleme teinud ka ise ettepaneku järgmise nelja aasta riigi eelarvestrateegias näha ette tänu sellele, et on maksude alalaekumine, lisaks tervishoiukriisile on ka majanduskriis, mis on kaasa toonud maksulaekumiste väga tõsise alalaekumise, oleme ette näinud circa 540 miljonit haigekassale lisavahendeid, et saaks edasi pakkuda plaanilist ravi, saaks edasi teha meditsiinilisi erinevaid toiminguid.

Teiseks eile valitsus otsustas ka uute piirangute peale mineku, et tõkestada viirust. Ja tõsi on see, et Eesti tänasel hetkel võib öelda, et me oleme kindlasti väga tõsiselt kaalumas erinevaid piiranguid. Ja kui me ka eile vaatasime näiteks ürituste piiramist nii sise- kui välistingimustes, siis võib öelda – kes on selle poolt, kes vastu –, aga võib öelda, et nii suurt arvu, kui hetkel lubatakse sisetingimustes, ma arvan, rohkem Euroopa Liidus vähemalt ei ole. Ma ei saa öelda, et see on ainult positiivne. Loomulikult see oht, see oht või selle piiri peal käimine, et nakatumine võib levida ja ta reeglina levibki niisugustel suurtel massiüritustel, see oht on väga suur. Täna võib öelda seda, et sellistel kultuurisündmustel, kultuuriüritustel on tõesti võetud väga palju usaldusmeetmeid kasutusele, et viirus ei leviks. Ja hetkel ei saa öelda, et näiteks, olgu see teater või olgu see kino, et on viiruse levik suur olnud. 

Haigushaiguspäevade juurde tagasi tulles, nagu ma ütlesin, need arutelud käivad. See tähendab ka seda, et tuleb leida ka siia rahaline kate, see tähendab seda, et tuleb leppida kokku see süsteem nii tööandjate kui ametiühingutega. Hetkel on pakutud nende poolt välja, et hüvitamine võiks hakata pihta teisest päevast, mitte neljandast päevast, teine kuni viies päev tööandjad 70% ja sealt edasi haigekassa. Ma arvan, et see ettepanek väärib edasist arutamist ja edasi kaalumist. Ja niipea, kui me leiame lahenduse nii sellele sisulisele küsimusele, aga ka rahalisele kattele, ma usun, et me oleme valmis seda sammu astuma. Aga tõesti siis, nagu ka kevadel, hetkel lühiajaliselt. Me teame seda, et see süsteem, kuhu me oleme hetkel jõudnud välja, on kehtinud Eestis 11 aastat. See sai kehtestatud 2009 toonase kriisi ajal ja hetkel see nii on toiminud. Tänasel hetkel me oleme kevadel teinud ajutise meetme ja kindlasti need arutelud nüüd sügisperioodil jätkuvad. Aitäh teile!

12:15 Esimees Henn Põlluaas

Jürgen Ligi, palun!

12:15 Jürgen Ligi

Aitäh! Härra peaminister! Ma siiski arvan, et sellest on vähe, et te ütlete, et on arutelud ja kokkulepet ei ole. Ma julgustaksin teid ütlema, miks neid kokkuleppeid ei ole ja miks arutelud on. Esimesest päevast automaatne kompenseerimine lihtsalt ei ole jätkusuutlik, seal on liiga suur moraalirisk ja see hakkab omaette probleemiks kujunema. Mina teid küll sellepärast ei kritiseeri, et te sellel positsioonil olete. Aga teine, õnnestunud meede kriisi puhul on töötasu hüvitis. Siin on mul küll kahtlusi, kas te olete langetamas õigeid otsuseid. On teatud valdkonnad, kes saavad teistest proportsionaalselt kaugelt-kaugelt suurema paugu. Te teate neid valdkondi: toitlustus, turism jne. Nende alleshoidmiseks on nad ise välja pakkunud palgatoetuse jätkamist. Üle põllu palgatoetus kindlasti ei ole jätkusuutlik. Aga kas te olete kaalumas siin valdkondlikku valikulisust, et see meede siiski tagasi tuua? Me ju kevadel rääkisime väga ühel häälel Eesti Pangaga, et esialgu on meetmed üsna universaalsed, aga sügisel olukorra selgudes saab muutuda valikulisemaks. On see teema teil valitsuses või mitte? Aitäh!

12:17 Peaminister Jüri Ratas

Suur tänu, härra Ligi! Ma olin siin ja ma arvan, et ... mitte ma ei arva, vaid olen veendunud, et enamus olid Reformierakonna fraktsiooni liikmed, kes turismisektori arupärimise mulle siin teie ees esmaspäeval esitasid. Seal oli kindlasti ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni liikmeid. Arupärijate tutvustaja oli esmaspäeval Katri Raik. Mis ma tahan öelda? Kõigepealt, jah, vastab tõele, et töötukassas on veel vahendeid, et anda palgatoetust. See süsteem sai loodud taas kord tööandjate ja ametiühingute kaasabil selle aasta kevadel. Ma usun, et me nõustume sellega – või vähemalt ma loodan –, et see süsteem oli efektiivne, ta aitas paljusid inimesi, aitas töösuhteid säilitada, vältis koondamisi, aga ta oli ka väga kallis. Nüüd, kas teha teatud meede uuesti selle summa raames, mis hetkel töötukassas on? Ma arvan, et me peame kaaluma ka seda kohta, et me ei tea, millal see kriis tegelikult lõpeb. Me ei tea, millal tuleb vaktsiin turule või millal pandeemia on läbi. Nii et mingeid reserve hoida veel keerulisemateks hetkedeks, ma arvan, on mõistlik ja tasub ära.

Nüüd, kui tohib teie küsimust laiendada, et kas selle sektori peale – nagu te ütlesite, toitlustus, hotellid, turism kõige laiemas mõttes – me oleme veel lisaks mõelnud. Kõik see, mis ma ütlesin arupärimise raames, loomulikult kehtib ka täna. Seal on kõige suuremad toetusmeetmed, mis on seotud tõesti taaskäivitamise kava ühe osa, selle REACT-EU-ga, ja et sealt taotleda vastavaid meetmeid ka turismisektorisse panustamise osas, ja ma rõhutan: taotleda, sest neid otsuseid hetkel veel ei ole. Nüüd, mis on muutunud seoses esmaspäevaga? Täna on kolmapäeva lõuna. Eile valitsus otsustas toetada hotelle, restorane, siseturismi ja turismi, seda sektorit, lisaks 5 miljoni euroga. See on lisaks sellele 5,8 miljonile eurole, mille kohta otsus on tehtud. Kuidas see jaguneb? Selle osas sai vastava valdkonna minister korralduse või palve, et ta kahe nädala jooksul peab koostöös EAS-iga, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega, välja töötama 5 miljoni meetme, kuidas see jaotus ja mis alustel võiks toimuda. Nii et see on olnud üks konkreetne samm, mis on siin vähem kui 48 tunni jooksul toimunud. Aitäh teile!

12:20 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


2. 12:20 Suhtlusest

12:20 Esimees Henn Põlluaas

Järgmine küsimus, number kaks, esitab Kaja Kallas ja vastab peaminister Jüri Ratas. Palun!

12:20 Kaja Kallas

Aitäh! Hea Jüri! Ma usun, et inimesed küsivad sinult täpselt samamoodi, nagu nad küsivad minult, millal see jama lõpeb. Ja selle jama all nad peavad silmas seda, et nädalast nädalasse peavad inimesed tundma piinlikkust selle üle, kuidas käituvad valitsuse ministrid. Ma näen ja tean, et see teeb ka sulle tuska. Valitsus ei tegele mitte Eesti ees seisvate väljakutsete lahendamisega, vaid nädalast nädalasse omavaheliste suhete klaarimisega. Sa oled öelnud, et see koalitsioon on Eestile ainuvõimalik, aga tegelikult ei ole, et tegelikult on ka teisi variante. Sellest ei pea kinni hoidma, kui Eestile midagi paremaks teha ei saa. Seetõttu mul on sulle konkreetne ettepanek. Mis oleks, kui sina kui peaminister ja mina kui opositsiooniliider, viiksime sisse sellise korra, et me kohtume regulaarselt kas või näiteks iga nädal, et arutada Eesti ees seisvaid väljakutseid ja otsida võimalikke koostöökohti? Siis ei peaks sina tundma muret, kuidas sa saad seda koalitsioonikaaslastele põhjendada, et sa minuga kohtud. Ja tegelikult me saaksime seda rahulikult teha. Mis oleks, kui me viiksime sellise regulaarse suhtluse sisse, et Eesti ees seisvaid väljakutseid lahendada?

12:21 Peaminister Jüri Ratas

Hea Kaja! Aitäh, repliigi, küsimuse või üleskutse eest! Minu vastus. Kas see teeb mulle tuska, et tulla isadepäeva kontserdil välja Estonia kontserdisaalist, kus on just aasta isa nimetatud, võtta välja telefon, mis on hääletu peal olnud ja lugeda esimesi uudiseid ühest kurikuulsast raadiosaatest, mis taas on lõhkunud meie strateegilisi suhteid, antud juhul Ameerika Ühendriikidega? Teeb küll. Mitte ainult sellepärast, et see oli isadepäev ja ma usun, et me kõik tahtsime pühapäeva mõnusalt veeta ja olla oma perega, mis minu töökohustuste tõttu ei olnud sel hetkel enam võimalik. See ei ole kurtmine, vaid nii see oli. Muidugi teeb tuska. Selle osas ma ütlesin välja ka kohe oma seisukoha läbi sotsiaalmeedia, et see on täiesti täiesti absurd ja vale jutt ja Eesti jaoks on strateegilised suhted Ameerika Ühendriikidega meie nurgakivi. Need on olnud, need on täna ja jäävad ka kindlasti tulevikus. Ei ole üldse mingit küsimust selles, kas Ameerika Ühendriigid on demokraatlik õigusriik. Vastus: jah, muidugi on. Jah, muidugi on. Ja demokraatliku õigusriigi üks tunnus on, et kui on vaidlusi ja neid ei saada muud moodi vaielda, siis vaieldakse neid kohtus. Nii nagu Eestiski, ja see ei ole midagi halba.

Ma arvan seda, et Ameerika Ühendriikidega meie strateegiline koostöö kindlasti edasi läheb uue presidendi Joe Bideni juhtimisel. Ma olen teda õnnitlenud, soovinud talle jõudu. Ja hoolimata sellest, kes on Ameerika Ühendriikide president ja kes on Valges Majas, on meie jaoks elulise tähtsusega. Ja need on olnud head ja tugevad ja kindlasti need tugevad suhted jätkuvad. Punkt üks.

Ma ei tea, et ma oleksin öelnud sellise lause, et tänane koalitsioon on ainuvõimalik. Ma olen öelnud, et tänane koalitsioon on tänases Riigikogus, ma arvan, parim, mis saab olla. Nii, ma olen küll öelnud. Ma ütlen ka täna nii, et see on laiapõhjaline. Ja see koalitsioon töötab. Ma olen öelnud ka seda varem, et nii kaua saab koalitsioon alla koos, kui ta töötab. Kui ta enam ei tööta, siis pole koalitsioonil mõtet. Nii et seda ma tahan öelda, et nende kõikide absurdsete jamadega, millega tuleb tegeleda, ei saa öelda, et koalitsioon ei ole igapäevast tööd teinud. Kas või selle COVID-i raames, on teinud ja on väga konkreetseid ja selgeid otsuseid langetanud.

Nüüd meie kohtumise osas, nii et loomulikult keegi seda ei kuule siin kahevahel öeldes, et kas opositsioonijuht ja koalitsioonijuht võivad kohtuda. Minu meelest seda võib isegi kodu- ja töökorra seadusesse sisse kirjutada: aga muidugi võivad, ja peavadki kohtuma.

12:24 Esimees Henn Põlluaas

Kaja Kallas, täpsustav küsimus, palun!

12:24 Kaja Kallas

Jah. Kohtus tavaliselt öeldakse, et mitte jääda paljasõnaliseks. Siis ma küsin kohe väga konkreetselt, et viime siis sisse selle regulaarse kohtumiste korra, ja millal alustame, ütle kohe kuupäev, aeg, kellaaeg, kas või täna. Aitäh!

12:25 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh, Kaja! Ma arvan, et infotund on nii väärtuslik kõigile Riigikogu liikmetele, et ju me selle kohtumise aja, kellaaja ja koha saame kokku leppida. Mina tean, et sinul on minu telefoninumber olemas, mina tean, et minul on sinu telefoninumber olemas, ju me saame kõlistada ja selle selle asja kokku leppida. Kohtumiste vastu poliitikutega mul pole kunagi midagi olnud, teen seda hea meelega. Ja kindlasti, mis sa ütled, et Eesti ees seisvaid küsimusi kas arutada, hoolimata sellest, kas ollakse koalitsioonis või opositsioonis. Muidugi tuleb. Aitäh!

12:25 Esimees Henn Põlluaas

Valdo Randpere, palun!

12:25 Valdo Randpere

Aitäh! Hea Jüri! Mulle tegelikult see küsimus ja isegi see vastus meeldis. Oleks hea meelega muidugi kuulnud midagi konkreetsemat. Ma kujutan ette ja minu teada ei ole maailmas sellist riiki päris olemas, kus valitsusjuht ja opositsiooni juht omavahel reeglipäraselt kohtuvad, nii et see võiks olla ka selline maailmale väike eeskuju väikselt Eestilt suure demokraatia ehitamisel. Me saaksime Eesti jälle suureks teha.

Aga ma läheksin veel kaugemale kui Kaja. Ma ei küsiks niimoodi, et ütle kuupäev ja kellaaeg, vaid ma paneks ette, et võib-olla iga nädal on liiga tihti, aga meil on istungite vabad nädalad ja siis on esmaspäevane päev, kui sul ei ole arupärimistele vastamisele ka vaja tulla. Leppige sel ajal kokku, iga kolme nädala tagant või siis nelja nädala tagant, kuidas rehkendada, istungitevabal nädalal, esmaspäeval – mis ta on, kell kaks või kell kolm? – kell kolm saate kokku ja arutate asju. Kogu maailm oleks palju parem paik elamiseks.

12:27 Peaminister Jüri Ratas

Hea härra Randpere, ma tänan! Ma mõtlesin, et võib-olla te hakkate isegi ka seda menüüd siis soovitama, mida sellel kohtumisel võiks süüa, millega alustada ja millega lõpetada. Ega seegi ei oleks paha olnud, aga nüüd ma arvan seda, olles loomulikult mitte täna austatud Riigikogu liige, aga olles ka natukene seda tööd siin saalis auväärt saalis teinud, siis ega see ei ole nii, et kui on istungitevaba nädal, siis Riigikogu liikmel on kuidagi vabam see aeg või ka valitsusliikmel, kui pole arupärimisi. Ma arvan, et tööd on kuhjaga. Tööd on kuhjaga Riigikogu liikmel.

See, mille üle on kogu aeg ju isegi natukene urgitsetud, et näete, Riigikogu liikmed töötavad siin kolm nädalat ja siis neljas nädal pole midagi – ma olen alati öelnud, et me räägime istungitest. Istungitest. Ega see istungitevaba nädal ei tähenda seda, et Riigikogu liikmed ju tööd ei tee. Vastupidi, see on see töö, tegelikult ma isegi ütleksin, et põhitöö, mis tuleb kõige tõsisemalt põhiseaduse mõttest. Riigikogu liige on oma mandaadis vaba. Kui ma ei eksi, siis see mõte on olnud ju kodu- ja töökorra seaduses ka see, et Riigikogu liige peab alati vaatama kogu Eesti pilti, kõiki Eesti inimesi. Ja vura siis selles 45 000 kilomeetris ringi ainult üks nädal kuus. See on päris suur nii füüsiline kui ka, ma ütleksin, vaimne pingutus, sest kohtumisi on palju ja probleeme, mida lahendada, on palju. Inimesed tahavad rääkida Riigikogu liikmetega ja usuvad, et saavad enda küsimustele lahenduse.

Nii et lüüa siin lukku nüüd esmaspäeval kell kaks, kuigi Riigikogu istung, nagu te ütlesite ka väga õigesti ju, kui ma mäletan seda Riigikogu töögraafikut, peaks algama kell kolm – te ka parandasite ennast, kell kolm, eks ju –, siis ma seda küll ei julgeks siin teha, tõesti. Võib-olla on Kajal vaja kuskil olla, minul vaja kuskil olla ja siis teie olete siin käskinud kohtuda. Samas saab öelda, et Riigikogu liige saab küll seda suunist anda valitsusliikmele, eks ju, aga laske mul natukene hingata. Võib-olla mõned on väga oluliselt kohtumised, ma ei tea, näiteks Teadus- ja Arendusnõukogu on ja siis ma ütlen, et ma ei saa rääkida. Praegu tuleb rääkida tõsiselt, kuhu me selle ühe protsendi paneme, eks ju. Loomulikult, kui te toetate seda. Ma kutsun teid üles eelarves toetama seda.

Või võtame teise juhtumi, et näiteks, ma ei tea, kui Kajal või mul on kohtumine, ma ei tea, kaitsevaldkonnas, suured investeeringud, no ei saa ära jätta seda kohtumist. Nii et ärge, härra Randpere, jõuga pange seda asja peale. Tuleb olla loominguline ja paindlik nendes poliitilistes küsimustes ja ka kohtumistes. Nii et nii see on.

Aga ma tänan teid ka, et kutsute üles sellist mitteformaalset suhtlust sisse viima. Ja teil on ka kohtumine, ma iga pühapäeva õhtu vaatan, te terve Eesti rahva ees kohtute opositsiooni ... Viimane kord vist härra Karilaiuga kohtusite seal TV3 otse-eetris. Või on see lindistus? Ma ka ei tea täpselt. Aga päris hästi tuleb teil välja see. Aitäh teile!


3. 12:30 Rahvahääletus

12:30 Esimees Henn Põlluaas

Küsimus number 3, mille esitab Jevgeni Ossinovski ja talle vastab peaminister Jüri Ratas. Palun!

12:30 Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Austatud peaminister, reformierakondlaste sõbralikkus on sul tuju heaks teinud. Seda on kindlasti rõõm näha ja ma loodan, et minu küsimus jätkab seda rõõmsat meeleolu.

Ma lugesin koalitsioonilepingut selles küsimuses, mis sinu teine valitsus on prioriteediks seadnud. Eesti elu üheks võtmeküsimuseks, mida tuleb lahendada lausa rahvahääletusel, on abielu mõiste defineerimine. Loomulikult enamusvalitsusel on õigus sõnastada need kõige olulisemad küsimused, mis ühiskonnaelus käesoleval hetkel teie arvates on. Mina lugesin seda koalitsioonilepingut, mis te seal selles osas kokku leppisite. Ja sellest tulenevalt on mul tekkinud mõned küsimused. Koalitsioonilepingus me räägime või te räägite sellest, et eesmärk on korraldada rahvahääletus muu riigielu küsimuses. Nüüd, teie erakonnakaaslased, ma ei tea, kas sina ise ka, aga erakonnakaaslased kindlasti kasutavad sellist väljendit selle rahvahääletuse kohta, et see on rahvaküsitlus. Peaaegu nagu oleks Norstati reiting.

Sellest tulenevalt on küsimus: millist juriidilist nõu on antud peaministrile selles kontekstis? Näiteks õiguskantsler arvab, et see küsimus, kas abielu peaks jääma mehe ja naise vaheliseks liiduks, on ise oma olemuselt vastus, mis juhul, kui see on jaatav Eesti inimeste enamuse poolt, et ta on põhimõtteliselt põhiseadusliku normi kaaluga, et enam Riigikogu pärast perekonnaseaduse § 1 muuta ei saa, mis on ka olnud EKRE ja sinu valitsuse eesmärk selle korraldamisel. Sellest tulenevalt minu esimene küsimus on: kas sa oled nõus õiguskantsleriga, et tegemist on põhiseadusliku normi kaaluga otsusega rahvahääletuse tulemuse mõttes? Või te hindate seda tõesti selliseks rahvaküsitlusteks, et vaatame, mis rahvas ütleb, aga sellest midagi ei järgne? Aitäh! 

12:32 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh, Jevgeni! Ma pean ausalt ütlema, ja see on siiralt öeldud, et sina ei ole minu tuju kunagi halvaks teinud. Vastupidi! Vastupidi, alati on olnud minu meelest edasiviivad diskussioonid meil erinevatel kohtumistel ja no näed, sinuga me ei pea siin Riigikogu infotunnis arutama, kas kohtume või ei kohtu. Ikka kohtume! Ikka kohtume! Sa elad ja minu töökoht on üsna lähedal, nii et mõnikord saame tänavanurgal kokku, mõnikord kuskil mujal.

Vaat ma mõtlesin täna sinu küsimusele vastust ette valmistades oma erakonna peale ja selgus see, et Keskerakond on tõesti vist kõige pikemat aega seisnud sellise, noh, otsedemokraatia poolt. Ja just, et meil oleks neid vahendeid, kaks otsedemokraatia vahendit. Üks on rahvaalgatus ja teine on rahvahääletus. Ja kui me mõtleme, siis rahvaalgatuse eelnõu on Keskerakonna fraktsioon algatanud – ma pidin päris palju ikkagi ajaloopaberites ja arhiivipaberites tuulama, aga kui nüüd kõik läks hästi – 2003, 2005, 2006 nagu jonnipunn. Kogu aeg löödi maha, jälle Keskerakond algatas. Aga läks edasi: 2008 kuni 2003 kuni 2016. Nnende viimaste seas olen ka mina. Nii et ma vaatasin, et me oleme seda algatanud tihemini, kui tegelikult toimuvad olümpiamängud.

Aga kõigepealt ma arvan, et tegemist on rahvahääletusega. Punkt üks. Punkt kaks on see, et kui sa küsid, kas põhiseaduslik norm. Kas ta on siis või mis on selle õiguslik seotus või õiguslik tagajärg? Tuleb tunnistada seda, et tegelikult siin juristid vaidlevad. Sa tead ise: kaks juristi, vähemalt kolm arvamust. Ja ma arvan, et eks seda lõppvastust on üsna keeruline öelda, aga minu tunnetus on, et kui sellel rahvahääletusel öeldakse, et näiteks abielu on mehe ja naise vahel, siis tal loomulikult teatud õiguslik jõud on. Küsimus on, mille üle veel vaieldakse. Kui me läheme veel detailsemaks, siis vaieldakse selle perioodi üle, kui kaua see õiguslik jõud on. Ka selliseid huvitavaid mõttekäike on erinevad juristid välja pakkunud ja minu meelest seda arutelu ja seda vaidlust tuleks nüüd edasi pidada, et kuidas siis tegelikult nähakse. Aga tõesti on neid juriste, kes ütlevad jah, on sidusus või põhiseaduslikku normiga sidusus väga tugev. See tähendab seda, et perekonnaseadust näiteks muuta, kus on abielu mehe ja naise vahel, saab ainult, kui teha uus rahvahääletus, mis on teise tulemusega.

12:35 Esimees Henn Põlluaas

Jevgeni Ossinovski, täpsustav küsimus, palun! 

12:35 Jevgeni Ossinovski

Aitäh, selle vastuse eest! Võib-olla sa saad ka täpsustada, milliste juristide vastusest sina juhindud valitsusjuhina selles kontekstis. Mis on eesmärk? Ma tean, mis on EKRE eesmärk. EKRE eesmärk on see, mida ka õiguskantsler toetab selles tõlgenduses, ainult teise rahvahääletusega saaks seda muuta. Kas Keskerakonna esindajad, kes räägivad rahvaküsitlusest, püüavad tuginedes nendele teistele juristide arvamustele öelda, et tegelikult sellel õiguslik mõju on väga piiratud või olematu.  See on esimese küsimuse täpsustus. 

Ja teine küsimus on see, et siin selles koalitsioonileppes on kohe järgmine punkt see, et juhul kui tulemus on positiivne, siis võtame vastu põhiseaduse täienduse. Kuna siin on teatud dünaamikat olnud selle küsimuse arutelul, et kas see koalitsioonileppe punkt ka veel kehtib, kuna seda koalitsioonijuhid oma allkirjaga vist ei ole üle korranud nagu põhiseaduse teatud paragrahve. Või on siinkohas tekkinud ka mingisuguseid uusi seisukohti? Sest selles kontekstis, et kui on kokkulepe, et sellega täiendatakse põhiseadust, siis tähendus sellel referendumil on iseenesest ju koalitsioonileppes kokku lepitud, et eesmärk on, et ta oleks põhiseaduslik norm üht- või teistviisi. Millisel viisil seda teist punkti hakatakse realiseerima? 

Aga küsimus võib-olla, mille kaudu seda vastata, on see, et kui te tahate, tõepoolest arvate, et see on nii oluline küsimus, selline prioriteetne teema, et on vaja põhiseadusesse kirjutada abielu definitsioon, siis teeks ausa referendumi põhiseaduse muutmise eelnõuga. Kas see ei oleks kõigile lihtsam, selgem, juriidilised vaidlused jääksid ära? Oleks aus Eesti inimeste suhtes küsida neilt seisukohta, millel oleks konkreetne selge õigusmõju ja põhiseadus oleks täiendatud, kui Eesti inimestest enamus nii arvab. Ja kui ei, siis ei.

12:37 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh, Jevgeni! Nüüd sa tõmbad mind täiesti õnge. Sa oled osav poliitik – ise küsid, ise vastad. Aga kõigepealt, ma arvan, et me peame rääkima sellest, et tegemist on muu riigielu küsimusega ja seda viiakse läbi rahvahääletuse kontekstis. Nüüd kui rääkida selles küsimuses – sa oled tõesti täna väga hästi ette valmistanud, tead seda koalitsioonilepingut, mille on sõlminud EKRE, Isamaa ja Keskerakond, peast –, tõsi, seal on järgnev lause: "Kas te toetate ettepanekut täiendada Eesti Vabariigi põhiseaduse § 27 ning määratleda seda abielu mehe ja naise vahelises liidus?" Nüüd on küsimus selles, et seda põhiseaduse muudatust panna rahvahääletusele, mis võimalusi on? Tuled sina oma fraktsiooniga appi? 10 häält? Meilt hüppas ju esimesel tööpäeval üle teile Raimond Kaljulaid, keda praegu saalis ei ole – 11 häält. Siit leiad veel 50 häält, siis seda saab teha. Aga siis on vaja 61 häält. Koalitsioonil hetkel 61 häält, tundub, et selles küsimuses ei ole. Samas, kui sotsiaaldemokraadid tulevad appi, siis on. Siis on. Nii et te peate seda arutama omavahel. Aga ütleme, et ei ole. Ütleme, et neid neid hääli hetkel ei ole, siis tõesti saab teha rahvahääletuse muu riigielu küsimusena. Nüüd me oleme mõtisklenud selle üle ja asjad lähevad ajas paremaks minu meelest. Ja minu meelest on hea see, et ei seata enam hääletajaid segadusse, et mida nad siis tulevad hääletama. Kas kohalike omavalitsuste volikogusid või tulevad sinna rahvahääletusele. Nüüd on selge pilt. Kevadel teeme rahvahääletuse abielu küsimuses mehe ja naise vahel, ja sügisel, 17. oktoobril, inimesed saavad tulla ja anda oma toetushääle nendele üksikkandidaatidele, nimekirjadele või erakondadele, kes kandideerivad 79-s kohalikus omavalitsuses. Nii et ma arvan, et see on hea. Et tegelikult see debati fokuseering sügisel saab olema kohalikud teemad. Mis need on? Sotsiaalvaldkond, haridusvaldkond, kommunaalvaldkond, teed-tänavad, lasteaiad, kõik olulised küsimused inimestele. Nüüd küsimus, kas sellest tuleb põhiseaduse muudatus, sellele järgneb? Te nagu teaksite vastust. Kust te teate? Aga võib-olla tuleb vastus ei. Ma eeldan, et te küsite, et kui tuleb jah-vastus, kui tuleb jah-vastus, seda te ei täpsustanud. Mis ma oskan selle kohta öelda? Tõsi on see, et kui võtta see koalitsioonileping üks ühele ette, et seda küsimust ei ole rahvahääletusel. Küsimus on teine rahvahääletusel. Nii et eks siis seda tuleb mõtiskleda, kuidas siit edasi minna. Ja nüüd veel selle seotuse osas. Ma arvan, et need avalikud debatid – ma vaatasin täna Riigikogu liige Jaak Valge kirjutas väga huvitava artikli, minu arust väga tasakaaluka artikli ajakirjanduses –, et need on väga huvitavad juriidilised diskussioonid, mis saavad olema. Mis on see juriidiline või õiguslik seotus sellele tulemusele? Nii et jõudu meile kõigile nendeks tasakaalukateks debattideks. 

12:40 Esimees Henn Põlluaas

Mart Võrklaev, palun!

12:41 Mart Võrklaev

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Tänases Eesti Ekspressis on lugu pealkirjaga "Näidake oma halvimat, Mordor!". Selliselt tervitas Martin Helme Riigikogu liikmeid esmaspäeval tema umbusaldamise alguses. Lugu annab ülevaate pühapäevases raadiosaates Mart ja Martin Helme poolt väljaöeldust, kus nad ütlevad kindlas kõneviisis, et Ameerika presidendivalimised on võltsitud, mõnitavad valimiste võitjat Joe Bidenit ning räägivad veendunult ka Eesti valimiste võltsimisest. Muu hulgas on Martin Helme öelnud: "Minu meelest ei ole üldse küsimustki selles, et need valimised on võltsitud. Minu meelest peaks kõik normaalsed inimesed selle vastu sõna võtma. Sul ei ole mõtet rääkida mingisugusest demokraatiast või õigusriigist või mitte millestki sellisest ei ole mõtet rääkida, kui valimisi saab nii labaselt, nii jultunult, nii massiliselt võltsida." Mart Helme on oma sõnade pärast opositsiooni survel pidanud tagasi astuma. Martin Helmele andsime tema umbusaldamisel korduvalt võimaluse oma sõnu selgitada või need tagasi võtta, seda ta aga ei teinud.

Minu küsimus on: kas te nõustute Martin Helme poolt väljaöelduga Ameerika presidendivalimiste Joe Bideni osas? Kui jah, siis palun selgitage, kui ei, siis mida teeb Martin Helme ikka veel teie valitsuses?

12:42 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Ma tuletan meelde meie töö- ja kodukorra seadust. Registreeritud küsimus puudutas rahvahääletust ja seoses sellega ma loen ette meie kodu- ja töökorra seadusest ühe lõigu, mis ütleb: "Valitsusliige võib vastamisest põhjendatult keelduda, kui küsimus ei puuduta taotluses märgitud probleemi ...". Aga see on remargiks, ministril on loomulikult õigus ise otsustada.

12:42 Peaminister Jüri Ratas

Ma väga tänan Riigikogu esimeest. Aitäh selle repliigi eest! Kui Riigikogu lubab, siis ma vastan sellele küsimusele, mis ei ole tõesti otseselt seotud härra Ossinovski küsimusega, aga no kaudselt võib ikka, härra Ossinovski ju väga tõsiselt mõtles selle küsimuse läbi, teie nüüd tulite juurde. Aga loomulikult ma vastan. Tähendab, meil oli juttu sellest. Meil oli juttu Martin Helmega sellel teemal ja mina küsisin, kas tema näeb, et Ameerika Ühendriigid on demokraatlik õigusriik. Ta ütles, et jah, näeb küll. Näeb küll.

Nüüd see, mis on tänases Ekspressis. Ma väga vabandan, hommikust peale, on olnud tõesti töiseid nõupidamisi palju, ma ei ole seda teemat lugenud. Aga ma kindlasti nüüd teie näpunäidete järgi, kui õhtul tööpäev lõpeb, siis püüan selle ette võtta. Ma ei tea, kas ta oli maksumüüri taga. Tänapäeval on kõik need asjad ju maksumüüri taga, aga õnneks meil on need paroolid olemas, küll ma sinna sisse kuidagi pääsen.

Mis ma tahan öelda veel teile? Siin ei ole küsimust. Meie kõige strateegiline partner Ameerika Ühendriigid on demokraatlik õigusriik. Fakt on see, et täna on seal vaidlused, mina ei tea, kui palju neid kohtuvaidlusi on, ja ka see, nagu ma vastasin esimesele küsimusele, ongi ju demokraatliku õigusriigi üks tunnus. Kui ei lepita kokku, ei saada kokkuleppele, siis vaieldakse ja leitakse lahendus kohtus. Ma usun, et see süsteem, mis Ameerika Ühendriikides on, on kindlasti keeruline süsteem. Mina siin ei oska küll nüüd hoobilt teiega kaasa rääkida, mis süsteem see on, aga ma kindlasti usaldan ja nad teevad oma valiku. Nad teevad oma valiku. Rahvas on oma valiku öelnud Ameerika Ühendriikides. Meie ei vali teiega. Ei teie, härra Võrklaev, ega mina, meie ei vali Ameerika Ühendriikidele presidenti, seda valib Ameerika rahvas. Nii see on. Meie püüame oma asjadega siin Eestis hästi hakkama saada ja ma usun, et saame hästi hakkama. Eks põhiküsimus on praegu selle viiruse vastu võitlemine ikkagi.

Nüüd Eesti valimised, mida te ka käsitlesite, et kas kuidagi Eesti valimised on võltsitud või midagi sellist. Ei, mina ei arva, et on võltsitud. Mina arvan, et me pingutame selle nimel, et Eesti valimised oleksid nii, nagu on seaduse mõte ja säte, et nad on ausad, need on läbipaistvad ja iga inimene saab teha oma otsuse nii, nagu ta ise seda soovib. Aitäh teile, härra Võrklaev!

12:45 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


4. 12:45 Välispoliitika

12:45 Esimees Henn Põlluaas

Küsimus nr 4, mille esitab Marko Mihkelson ja talle vastab peaminister Jüri Ratas. Palun! Jüri Ligil on protseduuriline küsimus. Palun! Või Jürgen Ligil.

12:45 Jürgen Ligi

Jah, Jürgen Ligil on ka protseduuriline küsimus, nii et nüüd on neid järelikult kaks. Kui te tegite märkuse küsijale, et äkki ei ole päris teemakohane, siis kas vastajale ei peaks märkust tegema, et ta tegelikult ei vastanud küsimusele? Ta oli nõus justkui vastama, selle võimaluse te talle lahkelt pakkusite, aga ta ei vastanud absoluutselt küsimusele, mis puudutas Martin Helme jätkamist valitsuses. Kas see märkus ei olnud asjakohane?

12:46 Esimees Henn Põlluaas

Siin on väike erinevus sees. Loomulikult, iga Riigikogu liige võib küsida kõiki küsimusi, mida ta soovib, ja vastaja võib vastata talle viisil, kuidas tema soovib. Aga kui infotunnis on registreeritud küsimus kindla teemaga, siis peavad need küsimused just sellel teemal olema esitatud. Ma lugesin sellekohase lõigu meie kodu- ja töökorrast ette. Paraku nii see on ja kõik me peaksime järgima omaenda poolt vastu võetud eeskirju.

Aga palun, Marko Mihkelson, olge lahke, küsimus!

12:46 Marko Mihkelson

Aitäh! Läheme samal teemal edasi. Eesti välis- ja julgeolekupoliitika kõige olulisemaks dokumendiks on "Eesti julgeolekupoliitika alused", mis viimase versioonina kehtivad 2017. aastast. Selles on muu hulgas öeldud, et head suhted Eesti ja Ameerika Ühendriikide vahel tugevdavad Eesti julgeolekut ja üleatlandilist koostööd ning et Eesti soovib edendada Ameerika Ühendriikidega ulatuslikke kahepoolseid suhteid kõigis olulistes valdkondades ja tihendada kahe riigi dialoogi. Sellest lähtuvalt oli täiesti loogiline, et peaminister tegi laupäeval, kui oli saanud teatavaks, et Ameerika Ühendriikide valimistel on võitmas Joe Biden, õnnitlussõnumi, rõhutades, et Ameerika Ühendriigid on jätkuvalt Eestile tähtis liitlane ja lähedane sõber. Ei läinud päevagi mööda, kui tuli peaministri poolt nimetatud kurikuulus raadiosaade, kus kõlasid tsitaadid, mida kolleeg Mart Võrklaev juba mainis. Aga lisaks sellele, mida tema ütles, kuidas Martin Helme ütles, et pole üldse mingit küsimust, et need valimised on võltsitud, ütles Martin Helme ka seda, et Bidenite perekonna muster avalikus teenistuses on olnud saada raha Ameerika strateegilistelt vastastelt. Mida niisugused inimesed hakkavad tegema, kui nad saavad presidendiameti, küsis Martin Helme. Eile oli tal võimalus kolleegidele siin Riigikogus öelda, et Ameerika on demokraatlik riik, veelgi enam, et need seisukohavõtud Ameerika Ühendriikide tulevase presidendi kohta olid ebaõnnestunud ja et ta vabandab. Loomulikult ta midagi sellist ei teinud ja jäi enda sõnade juurde. Minu küsimus on: kuidas on võimalik, et teie seisukohti naeruvääristav ja topeltvälispoliitikat ajav, vandenõuteooriatega ühiskonda lõhestav valitsuse liige aitab kaasa Eesti-USA suhete tugevdamisele?

12:49 Peaminister Jüri Ratas

Härra Mihkelson, aitäh teile selle küsimuse eest! Ma vabandan, kui härra Ligi siin pahandas minuga, et ma ei vastanud eelmisele küsimusele. Vastasin küll ja võin ka üle korrata: Martin Helme oli umbusalduse all, Riigikogu talle umbusaldust ei avaldanud ja Martin Helme jätkab tööd rahandusministrina.

Nüüd, tulles teie küsimuse juurde, härra Mihkelson, siis ma kordan veel – ja ma olen valmis seda kordama kümme, sada või tuhat korda –, et USA on Eesti Vabariigi jaoks oluline liitlane. Me jagame USA-ga ühiseid väärtusi ja ühiseid huve. Eesti jaoks on tugev transatlantiline side olnud alati oluline, see on täna oluline ja on ka tulevikus oluline. Aga meie jaoks on oluline ka see, et meil oleksid kahepoolsed väga süvendatud suhted Ameerika Ühendriikidega, hoolimata sellest, kuidas Ameerika Ühendriikide inimesed on otsustanud, kes on Valges Majas järgmine, ülejärgmine või üleülejärgmine Ameerika Ühendriikide president. Nüüd, ma olen alati kandnud oma töös neid põhimõtteid, neid seisukohti, et meie suhteid USA-ga igakülgset tugevdada, neid suhteid igakülgselt edasi arendada, sõltumata sellest, milline poliitiline jõud USA-s võimul on. Aga ka sõltumata sellest, missugune poliitiline jõud Eestis võimul on. Ka opositsioonis, niipalju kui opositsioonipoliitikul on see võimalik.

Ma ütlen teile, et ma ei kahtle hetkeski USA õigusriigi toimimises, demokraatliku süsteemi võimekuses korraldada valimisi läbipaistvalt, õiglaselt, ausalt. Kui on vaidlusi, mis täna on, vaieldakse kohtus. See, et Ameerika Ühendriigid on demokraatlik õigusriik – ma olen sel teemal vestelnud, nagu te küsite juba mitmendat korda, rahandusminister Martin Helmega. Ta on öelnud, et ta nõustub sellega. Ta nõustub sellega, aga seal on täna vaidlused üleval. Vastab tõele, vaidlused on üleval. Mina, nagu te ütlesite, tõesti, arvan, et see hetk oli õige, kui ka mina õnnitlesin tulevast Ameerika Ühendriikide presidenti, nähes seda, et ta on selle valijameeste numbri saanud täis, toetuse täis – ja tegelikult oli see toetus sel hetkel juba üle. Aga mõnes osariigis tõesti veel vaidlused käivad.

Nüüd, te räägite valitsusest. Valitsus on tegelikult USA-ga määratlenud Eesti suhted välispoliitilisel maastikul 8. augustil 2019, 6. augustil 2020 ja viimati 5. novembril 2020, kui me kiitsime heaks USA-ga suhteid käsitleva memorandumi. See näeb ette seda, kus meil on jätkuvalt tugevad suhted Ameerika Ühendriikidega ja ka Euroopa poolt erinevates kokkupuutepunktides. Olgu see julgeolek, olgu see kaitsepoliitika, olgu see küberturvalisus, olgu see energeetikaalane koostöö – need kõik on olulised teemad. Eesti jätkab. See on Eesti valitsuse positsioon, mis ei ole muutunud. Aitäh teile!

12:52 Esimees Henn Põlluaas

Marko Mihkelson, täpsustav küsimus, palun!

12:52 Marko Mihkelson

Aitäh! Kahjuks küll oma küsimusele ma vastust ei saanud. Küsisin, kuidas Martin Helme sellised väljaütlemised olukorras, kus ta tegelikult oma sõnade eest ei vabanda, kuidas need aitavad kaasa Eesti-USA suhete edendamisele ja tugevdamisele, mida teie soovite. Minu jätkuküsimus on selline, et ma nüüd ei saa päris hästi aru. Te räägite kogu aeg vist juba 27. korda, kui kokku lugeda, pooleteise aasta jooksul, kui te olete pidanud vabandama või seletama EKRE tegevusi nii sise- kui välispoliitilistes küsimustes, et ma olen nüüd rääkinud, ta sai aru, ta ütleb, et kõik on korras, läheme edasi. 22. oktoobril te lausa sõlmisite suure sõpruspakti omavahel koalitsiooni tasandil, kus ütlesite, et ei vaena teineteist, ei vaena ka ma eeldan, et Eesti inimesi ega ka meie liitlasi. Ei läinud väga kaua aega mööda, kui me saime sellised sõnad nagu "närakad" ja "tüübid" ja kõik see, mida ma ka eelnevalt ütlesin, kuidas Martin Helme on suhtunud meie peamise liitlase tulevasse presidenti ja tema perekonda. Ma ei usu ühelgi hetkel, et te ei ole varsti siin meie ees tagasi ja mõnes teises küsimuses, kas sise- või välispoliitikat puudutavas küsimuses peate taas kord vabandama ja seletama, mida on EKRE poliitikud, antud juhul Martin Helme teinud või mitte teinud. Minu küsimus on ikkagi selles ja ei ole ka Eesti avalikkus saanud sellele selget vastust teie poolt. Mart Helme astus oma sõnade pärast tagasi, Martin Helme ei ole seda teinud,  sõnadel oli täpselt sama kaal, sama sisu. Martin Helme pealekauba on lisaks valitsuse liikmele ka ühe Eesti erakonna esimees. Kui kaua veel jätkab Martin Helme valitsuse liikmena, võttes arvesse ka näiteks kas või seda hetke, kui te vähem kui 24 tunniga loobusite Mihhail Korbist, kui ta oli seadnud kahtluse alla Eesti kuulumise NATO-s?

12:54 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh teile, härra Mihkelson! Ega ma arvan, et mulle tundub, et see debatt teiega jääbki nii, ükskõik mis teema on, kus mina vastan teie küsimustele, teie ütlete, et see ei ole piisav, te ei saa aru jne, ja siis panete lõpuks selle oma Facebooki üles, et näete. Aga ma arvan, et te ei tahagi aru saada, te ei tahagi kuulata. Ja mulle tundub, rääkimata sellest, et te tahaksite mõista seda asja. Nüüd te süüdistate selles, et me panime allkirjad alla, kui oli tõesti valitsuskriis ja valitsuskriis hakkas lahenema. Ma usun, et te teate ise ja ma siin teen täieliku komplimendi teile väga hea välispoliitika asjatundjana, et poliitikas saab edasi minna ainult läbi kompromisside, muud võimalust ei ole, muud võimalust ei ole. Ma olen seda õppinud viimased neli aastat Euroopa Liidu tasandil, kus on väga mõnikord väga põhimõttelised väärtuste põhjal ka debatid, aga leitakse kompromiss. Ja ma arvan, et kompromiss on alati parem kui minna minna lõhki või minna lahku. Aga vaat seda te ei ütle, te ütlete, et panite allkirjad ja vaadake, mis kõik juhtus. Aga juhtuski see, et kantakse ka poliitilist vastutust. Siseminister astus tagasi, see oli ainuvõimalik sellel koalitsioonil teha järgmine samm ja minna edasi, ta võttis poliitilise vastutuse. Ja loomulikult Reformierakonna jaoks see ei ole piisav. Vist oli härra Ossinovski, kes seda ütles kuskil intervjuus, ka opositsioonipoliitik, et sellele umbusaldusavaldusele pandi kaks eestikeelset tähte juurde, üks oli i ja teine oli n. Mardi nime taha pandi -in ja saadi Martin ja pandi see umbusaldus siia lauale. See ju näitas tegelikult mida? See näitas teie poolt ühte: poliitilist mängurlust. See poliitiline vastutus, kui te mind süüdistate, et pandi allkirjad ja midagi ei muutu – muutub küll. Muutub küll, väga selgelt muutus. Need sõnad, mis öeldi selles raadiosaates, ma arvan, et sellele koalitsioonile tähendas, et siit ei saa edasi minna. Ja see küsimus lahenes sellega, et siseminister võttis poliitilise vastutuse sel teemal, võttis poliitilise vastutuse ja sealtpeale hakkas ju poliitiline mängurlus teie poolelt, Reformierakonna poolelt. Ma isegi, ma võin siin eksida, aga ma ei tea, kas see oli 34 või mitu allkirja sellel umbusaldusavaldusel oli. Minu meelest see näitas tegelikult seda poliitilist mängurlust, ükskõik kes, aga peaasi, et me saame jälle selle umbusalduse sisse anda. Vastutus oli võetud, poliitiline vastutus oli võetud. Ja sellega ma ei nõustu, et need allkirjad olid niisama, ei ole niisama. Aitäh teile!

12:57 Esimees Henn Põlluaas

Andres Sutt, palun!

12:57 Andres Sutt

Aitäh! Hea peaminister, mul oli rõõm kuulda, et te väljendasite seisukohti, mis ongi Eesti Vabariigi valitsuse peaministrile ja valitsuse liikmele kohane, kui te rääkisite sellest, et Ameerika Ühendriigid on meie olulisim strateegiline partner, rääkisite sellest, et Ameerika Ühendriikide valimised olid vabad ja demokraatlikud ja et Ameerika Ühendriikides õigusriik toimib. Nüüd, teie valitsuse üks minister, kelle nimeks on Martin Helme, on öelnud ja väljendanud must valgel seisukohta: ei ole üldse küsimustki selles, et need valimised on võltsitud, kui Trump võimult maha võetakse, siis Ameerikas ju põhiseadus enam ei kehti, ja see tähendab seda, et Ameerikas ei ole enam ei vabadust ega demokraatiat. Minu küsimus teile on: kas te saate siin meile lubada, et Martin Helme võtab oma sõnad tagasi ja vabandab avalikult? Ma saan aru, et te olite taga rääkinud ja ta oli seda seisukohta väljendanud, et valimised olid vabad, demokraatlikud ja et Ameerika Ühendriigid on õigusriik. Kui ta seda ei tee, kas siis te teete Martin Helme suhtes samasuguse otsuse, nagu te tegite Mart Helme suhtes, et selline minister selliste seisukohtadega ei saa kuuluda Eesti Vabariigi valitsusse? Aitäh.

12:59 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh teile, härra Sutt! Ma ütlesin väga selgelt oma seisukohad välja Ameerika Ühendriikide ja Eesti suhete osas. Need on strateegilised, need on liitlassuhted, need on lähedased suhted nii NATO-s, aga ka kahepoolsed suhted. Ja need ei ole mitte ainult minu sõnad, vaid need on ka Eesti Vabariigi valitsuse positsioonid. Viimati on Vabariigi Valitsus neid positsioone uuendanud 5. novembril 2020, kui need positsioonid tõi valitsusse välisminister Urmas Reinsalu. Ja ma toetan ja terve valitsus toetab neid positsioone. Terve valitsus toetas neid positsioone – ilma ühegi erandita või ilma ühegi mingisuguse muudatuseta. Ja see jääb nii. Nagu ma ütlesin, ma olen tõesti Joe Bidenit Ameerika Ühendriikide 46. presidendiks valimise puhul õnnitlenud, ma tegin seda 7. novembril. Kindlasti ta on näidanud ka oma varases väga pikaajalises poliitilises karjääris, on näidanud härra Biden seda, et ta on tugev Balti ja tugev Eesti toetaja.

Nüüd minu meelest me peame rääkima lahtise tekstiga sellest, et ükskõik, kes on see naine või kes on see mees, kes on Ameerika Ühendriikide president või asepresident. Ma tahan öelda, auväärt Riigikogu liikmed ja härra Sutt: see on Ameerika Ühendriikide inimeste vaba ja demokraatlik valik nende õigusriigis. Ja ma tahan teile öelda seda, et see kehtib täna ja see kehtib homme. Aga see on kehtinud ka neli aastat. Ja küsimus on selles, kuidas on see kehtinud ka varasemalt.

Mina ei hakka siin seda pesu pesema. Aga ma arvan, et ükskõik, kes on see naine või mees, ükskõik, kas ta on vabariiklane või demokraat – meie ülesanne on tagada Ameerika Ühendriikidega strateegilised suhted. Ja ma arvan, et see kehtib kõigi kohta. Me võime korraks ka siin natukene mõtiskleda, kuidas on olnud see, ma ei tea, see pilt, laiem pilt avalikkuses viimased neli aastat. Ma pean tunnistama, et on olnud kordi, kus ma olen mõelnud, miks üks või teine inimene sellise lause öelnud. Ei tasu! Pole vaja! Kaasa arvatud ka see viimane raadiosaade kuulub siia. Siia hulka kuulub ka neli aastat. Nüüd, nagu ma ütlesin teile, et poliitiline vastutus on selles küsimuses võetud. Ühe erakonna jaoks on see minu meelest päris suur poliitiline vastutus. Aga see, et me sinnani jõudsime, oli nende enda sõnad seal raadiosaates. Ja kui te küsite Martin Helme kohta, siis ma olen teile mitu korda öelnud: me oleme sellest rääkinud, ta on öelnud, et ta täiesti saab aru, et Ameerika Ühendriigid on demokraatlik õigusriik, kus täna vaidlused on nende maha pidada. Aitäh teile!

13:02 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


5. 13:02 Tegutsemine tervisekriisis

13:02 Esimees Henn Põlluaas

Järgmine on järjekorras küsimus nr 5, selle esitab Helmen Kütt ja talle vastab peaminister Jüri Ratas. Palun!

13:02 Helmen Kütt

Suur tänu, härra eesistuja! Lugupeetud peaminister! Tervisekriisis nagu me oleme kroonviiruse aegselt, on hästi olulised esimesed päevad. Ja me näeme, et praegu see kriis on tegelikult väga paljude kolletega, just nimelt töökohakolded. Ma tean, nii nagu te vastasite ka kolleeg Ossinovski küsimusele, et valitsus arutab haiguspäevade hüvitamist mitmendast päevast ja need arutelud jätkuvad.

Kas oli laual ja kaalumisel, et nii kaua, kui arutatakse ja vaieldakse ja leitakse ühisosa ja kolmepoolsete läbirääkimiste tulemusena valitsuse reservist lühiajaliselt kompenseerida ülemiste hingamisteede nakkuse või haiguse korral esimesest päevast, nagu oli ka kevadel seda? Võib-olla siis need mitmed töökohakolded oleks jäänud olemata, et inimestel oleks kindlus ja teadmine, et kui tal on kurk valus, nohu või köha, ja ta jääb koju, siis ta ei kaota sissetulekus.

Kahjuks hääletas sotsiaalkomisjon sotsiaaldemokraatide esitatud eelnõu, mis puudutas haiguspäevade hüvitamist esimesest päevast, välja ja maha. See tuleb siin saalis hääletamisele, aga mul puudub igasugune lootus, et kui koalitsioon on nii otsustanud, et see leiab toetust ja jääb menetlusse, kuigi menetlusse jäädes, kui valitsus oleks jõudnud kokkuleppele, oleks olnud võimalik muudatusettepanekute tähtajaks esitada muudatusi ja me oleks nagu jõudsamini jõudnud selle tulemini. Kas oli kaalumisel variant, mis puudutab lühiajalist hingamisteede haiguste korral nende päevade hüvitamist?

13:04 Peaminister Jüri Ratas

Suur tänu, proua Helmen Kütt! Aitäh selle väga olulise küsimuse eest! Kõigepealt, kas meil on kõige rohkem neid koldeid töökohal? No ma arvan, et seda me ei saa täna öelda. Ma nüüd täitsa peast ütlen, aga ma arvan, et kõige rohkem neid koldeid hetkel vist on juba pereringis. Teisena vist on teadmata, kus need kolded on pärit protsentuaalselt, kui veel siia juurde liita see protsent, mis on väljaselgitamisel, ma arvan, sest see on kõige suurem. Aga see selleks. Loomulikult töökohal on päris palju koldeid ja ka see on väga oluline COVID-positiivsete igapäevase lisandusega, et töökohal inimesed haigestuvad, punkt üks. Punkt kaks on see, et ma ei taha lihtsalt teha siin härra Saarele liiga. Härra Ossinovskiga rääkisime ju ka rahvahääletusest. Ja me rääkisime koos, kui tore meil on olla ja ei pea siin Riigikogu infotunni kaudu leppima kokku, millal me kohtume või ei kohtu. Aga seda küsis härra härra Indrek Saar minu käest, neid haiguspäevasid.

Mis ma tahan teile öelda? Kindlasti on oluline see, et kõigepealt päris palju on neid, kes on asümptomaatilised ja kus tegelikult ka, eks ju, on viiruse levikuga probleeme. Nüüd, kui te küsite, kas on olnud see arutelul, kas on olnud arutelul, et muuta taas ajutiselt haiguspäevade hüvitamist, tuua seda varasemaks kui alates neljandast haiguspäevast, siis vastus on: jah, on olnud arutelul. Kas seda teha esimesest päevast? Ma ütlen, et seda väga tõsiselt või ka, ütleme, väga sügavalt me hetkel ei ole arutanud. Pigem on olnud arutelul see, kas teha seda nii, nagu on tööandjad ja ametiühingud teinud oma ettepaneku – nad teinud oma ettepaneku, mis siis on tõesti alates teisest päevast, kus siis tööandjad võtavad kohustuse teisest kuni viienda päevani ja sealt edasi siis haigekassa kuuendast päevast. Nii et seda me oleme arutanud. Ja kindlasti, nagu ma ütlesin ka härra Saarele, need arutelud jätkuvad. 

Kas seda eraldada reservist? Jah, ma arvan, et kõige kiirem seda teha on reservfondist. Aga ma arvan, et siin võib ka kaaluda sellist, ütleme, segavõimalust rahastamiseks, et mingi osa on haigekassast ja mingi osa on Vabariigi Valitsuse reservist. Nagu te teate, me oleme haigekassale andnud järgnevaks neljaks aastaks lisavahendeid 560 miljonit, et tegelikult plaanilist ravi hoida üleval. Ja see on väga märkimisväärne summa, eriti selles majanduskriisis. Ma loodan, et te nõustute selles osas minuga. Eks need arutelud tõesti jätkuvad, et leida see võimalik lahendus. 2009 muudeti seda seadust, kui oli see kriis, siiamaani see on toiminud. Enne seda ei olnud sellist põhimõtet, nüüd kevadel oli ajutine lahendus. Ja nüüd, kui selle juurde tagasi pöörduda, see nõuab, punkt üks, seadusemuudatust taas, aga ma arvan, et me saame ikkagi rääkida hetkel pigem ajutisest – ajutisest – lahendusest tulevikus. Aitäh!

13:07 Esimees Henn Põlluaas

Helmen Kütt, täpsustav küsimus, palun!

13:07 Helmen Kütt

Jaa, suur aitäh, härra peaminister, teile vastuse eest! Töökoha kollete osas ma olen tuginenud nii meediale kui ka teadusnõukoja väidetele. Aga mis me ikka selle üle arutame, kas nad tulevad pereringist või töökoha koldest. Probleem on ikkagi selles, et täna mehhanismi ei ole. Hästi palju head juttu on, aga esimesed kolm päeva on ikkagi inimese enda kanda, ja haigus levib. Täna hommikul kohtusid sotsiaaldemokraadid Päästeametiga. Lisaks sellele, et kroonviirus ise on oma leviku tõusus, on ta kaasa toonud väga mitmeid teisi terviseprobleeme. Ma ei räägi siin ainult vaimsest tervisest, aga lihtsalt mõned näited. Turu-uuringute läbiviidud uuringul 8.–11. oktoobril toodi välja, et 30 päeva jooksul on stressi tundnud 69% elanikest ja selle aasta üheksa kuuga on elust lahkunud 159 inimest, kui eelmisel aastal üheksa kuuga oli see arv 12 inimest vähem. Tulemas on pimedad ajad, halvad kuud, kus stress ja psüühilised häired, nii nagu täna oli ka Eesti Ekspressi lugu, psüühikahäired võimenduvad, on alles ees. Järsku te mõne sõnaga – et rahustada ka Eesti inimesi, kes kindlasti jälgivad seda huvitavat formaati, nagu on infotund – rahustate ja räägite ka sellest, mida on valitsuses veel arutatud, ei peatuks siis eriarstide vastuvõtud. Noh, ma ei taha muidugi meelde tuletada seda, et siin on teie käed lühikesed, nagu te ütlesite, et see on Riigikogus ja sotsiaalkomisjonis psühhiaatrilise abi seadus, sellepärast et kõige suuremat stressi tunnevad just 15–24-aastased ja 25–34-aastased inimesed. Aga järsku te rahustate ja räägite, et inimesed ei muretseks?

13:09 Peaminister Jüri Ratas

Jaa, ma tänan teid! Ma tänan teid tegelikult selle eest, et te annate natukene nüüd võimaluse olla ka paindlikum oma vastuses. Ja ma alustan, sellest, et ma eile vaatasin, meil oli teadusnõukojaga kohtumine jälle valitsuse tasandil, COVID-19 raames. Teadusnõukoja esinaine, professor, aasta naine, professor Irja Lutsar näitas enda skeeme ja enda slaide. Ja siis oli seal minu ametikaaslased, näitasid ka ja seal oli näha seda, et kui suletud on erinevad Euroopa Liidu riigid, mis on need piirid, siis ütleme, siseüritustel välisüritustel, mis on sulgemisaste tänavatel. Me teame täna seda, et on Euroopa Liidus  palju riike, kus on mitmed suurlinnad õhtul kella üheksast täiesti kinni pandud, liikumine tänavatel on keelatud, autoga sõitmine keelatud. Eestis see täna nii ei ole. Eestis on, meie positsioon on Euroopa Liidus täna, kui rääkida statistiliselt, me oleme sealt tagantpoolt teised Euroopas, kolmandad-neljandad. Ja siin me ei tohi grammi ka ülbust tunda või grammi ka uhkust tunda. Me peame olema väga vaoshoitud, väga tasakaalukad, väga ka muidugi alandlikud selles mõttes, et see tõuseb väga kiiresti tulla. Eestis on tegelikult tõusunurk olnud viimasel seitsmel-kaheksal-üheksal päeval väga kiire. Selge on see, et me oleme väga kriitilises olukorras ja kui me ei järgi reegleid, siis me oleme ühel hetkel kriisis.

Nüüd see vaimne tervis, mis te ütlete. Minu meelest see on väga-väga muret tekitav. Kevadised andmed inimeste vaimse tervise kohta, nagu te ütlesite ka laste osas, on olnud paljudel juhtudel väga traagilised. Täna me oleme võtnud seisukoha, et kooliõpe jätkub, kontaktõpe jätkub, see on iga kooli otsustada, kuidas lööb COVID sisse, et mis nad teevad distantsõppe osas, teatud osas, aga kontaktõpe jätkub. Ja ma kutsun ka Eesti koole üles, et kontaktõpe kindlasti peab jätkuma, kui see on vähegi võimalik. Kui see on vähegi võimalik. Mõnes kohas, kus ei ole, siis saab klassidega selles mõttes mängida, et mõned klassid jäävad koju, aga üldjoontes minu meelest just hariduskontaktõpe peab jätkuma. Täna see on koolide otsus. See on üks asi. 

Teine asi on see, et need piirangud, mis hakkavad järgmisest esmaspäevast, taas me läheme, ütleme, kaubanduskeskustes reegli peale 2 + 2. Ma arvan, et see on väga õige. Me oleme täna andnud sellise, kui on olnud soovitusi, siis ma ütleksin, et nüüd on nagu range, range, tugev, viimane piir sellises soovituses, et kanname maski ühistranspordis, kanname maski kaubanduskeskuses, kanname maski teatrites, kinodes, kontserditel jne. See on kõik see, et seda viiruse levikut kogu aeg kontrollida nii palju, kui meil on võimalik. Ja ma arvan, et see aitab kaasa ka sellele samale vaimse tervise küsimusele. Haiguslehtede, haiguspäevade küsimuse juurde, mis on teie mure, ma saan aru, proua Helmen Kütt, teie südames me tuleme kindlasti selle arutelu juurde veel tagasi. Hetkel otsuste lahendust veel ei ole.

13:12 Esimees Henn Põlluaas

Urmas Kruuse, palun! 

13:12 Urmas Kruuse

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Kevadise eriolukorra ajal sai päris korralikult kritiseeritud seda, et plaaniline ravi katkestati. Täna te just hetk tagasi ütlesite, et on täiendavad vahendid eraldatud haigekassale ja paistab, et sellist plaanilist massilist plaanilise ravi katkestust ei ole tulemas. Siit minu küsimuse esimene pool: kas nüüd sügisel kaasatakse võitlusesse selle nõndanimetatud COVIDiga erasektori tervishoiuasutused, millel on olemas Eesti tervishoius kindel ja selge koht? Kas nendest vahenditest, mis haigekassale eraldati, saavad osa ka eratervishoiuasutused lähtuvalt üldisest tervishoiukorraldusest Eestis? Teine küsimus, mis sai kriitikat, on seotud selgete sõnumitega tegutsemiseks. Te just mainisite, et koolidel on võimalik otsustada, kuidas nad käituvad. Me viimasel ajal oleme näinud ja märganud nii Tallinnas kui mujal seda, et koolide käitumine on niivõrd eripärane ja ei kanna teatud mõttes seda ühtset loogikat. Ja kui te rääkisite laste vaimsest tervisest, siis üks osa, millal see suure pinge alla sattus, oli see distantsõpe. Ehk ei mindaks väga kergekäeliselt distantsõppe peale. Tundub, et arusaam riskide suurusest ja vastavast käitumisest on nii erinev, et see tegelikult tekitab probleeme. Austatud peaminister, kas selle informatsiooni valguses, mida avalikkusega praegu on jagatud ja võib-olla ka seda, mida teie omate ja meie veel täna ei tea, on kavandatud või tehakse ja vaadatakse oma kommunikatsioonisõnumeid ümber, et ei saaks tekkida sellist käitumist seinast seina, kus argumendid paistavad üldsusele sellisena, et on ülereageerimine või vastupidi?

13:14 Peaminister Jüri Ratas

Armas Riigikogu, öelge Eesti inimestele aitäh ka nende küsimuste valguses! Öelge meie tervishoiusektorile, meditsiinisektorile aitäh! Ma palun seda. Ma arvan, et seda on nad mõlemad ära teeninud. See, et te siin konstruktiivselt kritiseerite valitsust, sellest ma saan aru. Aga Eesti inimesed, Eesti doktorid, arstid, meditsiin on seisnud väga-väga vapralt esirindel selle viirusega võitlemisel, nii nagu ka siseturvalisuse töötajad, politseinikud, piirivalvurid, päästeametnikud, kaitseliitlased, kes on teinud tõesti väga suurt tööd. Ma tahan öelda tänu ka Terviseametile. See, et me oleme täna sellises olukorras, sellises väga – no ma ei saa öelda, et heas, aga rahuldavas olukorras, selle eest tõesti nendele inimestele suur tänu.

Kui nüüd rääkida meditsiinisektori toetamisest, siis tõesti, eile tegime otsuse 8 miljonit anda juurde haigekassale, peamiselt see on seotud just COVID-19 patsientide ravimisega kaasnevate lisakuludega. Sellega ei tegele eratervishoid. Sellega tegelevad meie haiglavõrgu haiglad ja sellega tegeleb kiirabi. Anda haiglatele ja kiirabidele lisavahendid 8 miljonit, selle otsuse me tegime. Sotsiaalminister peab tooma konkreetse alajaotuse lähinädalatel, ma loodan juba järgmisel nädalal valitsusse, et seda saaks ka valitsuse tasandil otsustada. Teine suur otsus, mis eile tegime, oli PCR antigeenitestid selle aasta lõpuni 4,8 miljonit, et testimine ei katkeks, et testimine läheks edasi. Tegelikult on testimine läinud massiivsemaks.

Nüüd see mure, mis teil haridussektori osas on – on tõsi, et me oleme kokku leppinud selle, et hoida plaaniline ravi ja koolid nii kaua kui võimalik avatuna lahti. Ja tegelikult see, et me teeme mõningasi mõningasi väikeseid piiranguid, sulgemisi, on just seotud sellega, et me saaksime plaanilist ravi ja koole lahti hoida, et me ei peaks distantsõppe peale minema. Me oleme püüdnud ja püüame seda ka kogu aeg konsulteerida, pidada dialoogi ka kohalike omavalitsustega. Ma tean seda, et Haridus- ja Teadusministeerium ja isiklikult minister Mailis Reps teeb väga head tööd, teeb tõesti head tööd selle nimel. Aga loomulikult on hetkel koolipidajate, koolide juhtkondade otsus, kuidas nad vastavalt igas koolis neid samme astuvad. Aga me ei saa öelda, et plaaniline ravi täielikult praegu on. Me näeme, et mõned haiglad on tõstnud juba kaks taset ülespoole, sest me oleme täna tervishoiu hädaolukorras. On tõstnud kaks taset kõrgemale, mis tähendab ka osalist plaanilise ravi katkemist. Aga loomulikult meie soov on see, et plaanilist ravi ja koole me ei sulge.

13:18 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


6. 13:18 Olukord koroonaviirusega toimetulekul

13:18 Esimees Henn Põlluaas

Läheme järgmise juurde. Küsimus nr 6, esitajaks on Keit Pentus-Rosimannus ja talle vastab peaminister Jüri Ratas. Palun!

13:18 Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh, hea juhataja! Austatud peaminister! Ma jätkan koroonaviiruse teemal või lainel. Meil on tänaseks haigestumuskordaja tõusnud 144-ni 100 000 inimese kohta ja see kindlasti on olukord, mis on hästi paljudes peredes sisuliselt nagu pidevalt aruteluteemaks. Küsimusi on palju, nii et ma ette ütlen, et ma esitan nad nagu mitmes järgus, et jõuda infotunnis seda käsitleda. Esimene küsimus puudutab mul riskirühmi. Kui kevadel oli esimene viiruse laine, siis ka tööandjatel paluti esmajärjekorras rakendada kaugtööd vanemate inimeste, riskirühmadesse kuuluvate inimeste puhul. See kindlasti puudutab väga palju haridusasutusi, koole, lasteaedu. Mulle ei ole sügisel jäänud silma, et oleks kuidagi eraldi pööratud tähelepanu riskirühmadele või palutud kaugtööd rakendada näiteks riskirühmadega puhul. Kas te saaksite seda üle täpsustada?

Ja teine pool küsimusest tegelikult on vaktsiini kohta. See nädal tõi hästi hea ja kaua oodatud uudise, et suur ravimifirma Pfizer loodab vaktsiini kasutama hakata juba lähikuudel, isegi lähinädalatel. On varasemast teada, et Eestil on eelleping AstraZenecaga. Küsimus on, kas meil on võimalik hakata kasutama ka Pfizeri vaktsiini juhul kui see kasutusloa saab. Kuidas Euroopa Liidu siseselt vaktsiini hankimine käib, kuidas käib jaotamine, vaktsiini jaotamine erinevate liikmesriikide vahel? Kas see käib kuidagi Euroopa Liidus keskselt, kas riigi suurusel on siin vahet, millal vaktsiin meieni jõuab? Ja ka Eesti-siseselt, kuidas Eesti-siseselt otsustatakse, millisel grupil, inimgrupil, on esimesena ligipääs vaktsiinile? See on ilmselt teema, millele ootavad vastuseid päris paljud. Aitäh!

13:20 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh! Ma vabandan, kui ma sain nüüd õigesti esimese poole küsimusest aru, te rääkisite riskirühmadest vist. Vabandust! Igal juhul ka riskirühmad on ju, täna me pingutame selle osas, et need, kus on kõige suuremad riskikohad, näiteks hooldekodud, eks ju. Juba, ma arvan, et see oli üks esimesi konkreetseid piiranguid, et hooldekodude töötajad peavad kandma maske. Teiseks me näeme seda, et hooldekodude külastused on väga paljuski täna lõppenud või katkenud. Samas me eile ütlesime valitsuse tasandil, et ka hooldekodud peavad pakkuma lähedastele seda võimalust, et oma armsaid külastada nii kontaktse külastusena kui ka kontaktivabalt, kuidagi teistmoodi seda lahendada, aga minu meelest see on oluline, et see ei tähendaks seda, et need inimesed, kes on sunnitud olema täna hooldekodus, siis põhimõtteliselt nende lähedased sinna juurde ei saa tulla, ma arvan, et see ei ole ka õige lähenemine, aga loomulikult, see on kõik palju rohkem piiratum.

Nüüd kes on vanemad inimesed, igal juhul nii palju kui võimalik, kes käivad tööl, et neil teha kaugtööd, kindlasti kanda kanda maske, kindlasti desinfitseerida käsi. Me oleme öelnud ka välja selged soovitused valitsuse tasandil, et kui me läheme ka oma perekonnaliikme juurde, näiteks kui me läheme oma ema, isa või, kellel on, vanaisa-vanaema juurde, et igal juhul me peame lähtuma sellest, et me ei viiks seda haigust sinna, et me ei lähe sümptomitega ja me anname ka isikukaitsevahendid. Kui rääkida vaktsiinist, siis hetkel minu teada on nii, et on ainult kaks tootjat, see on siis AstraZeneca ja Pfizer, nagu te ka nimetasite, nad on alustanud müügiloa taotlust Euroopa Ravimiametilt, aga mõlemal on tegelikult alles uuringud pooleli. Nii et ühelgi ühelgi COVID-19 vaktsiinil ei ole hetkel Euroopas müügiluba. Teiseks, kokku on seitse suuremat tootjat, kellega siis Euroopa Komisjon on liikmesriikide nimel erinevaid läbirääkimisi pidanud ja Eesti on ühinenud eelostulepinguga kahega neist ja peaks ilmselt uuel nädalal otsustama, kas ühineda ka kolmega, ning siis selle kolmanda puhul me saame otsustada siis, kui vaktsiin on reaalselt valmis. On ka selline pakkuja, kes ütleb, et saame otsustada alles siis, kui on vaktsiin reaalselt valmis. Hetkel on Eesti ühinenud kahe vaktsiinitootjaga, üks on tõesti AstraZeneca ja teine on siis Johnson & Johnson. Need on eelostulepingud COVID-19 vaktsiini soetamiseks. Kui mõlemad vaktsiinid jõuavad turule, ma rõhutan, kui nad jõuavad turule ja Eestis siis saame võimaldada vaktsineerimist ligikaudu 70%-le Eesti elanikest, see on hetkel, need kaks lepingut ainult, see on ka suurusjärk, kui küsitluste järgi paljud inimesed üldse soovivad ennast vaktsineerida, aga ma veel kord rõhutan, kui nad üldse jõuavad turule. Seda me ei oska täna öelda, aga usun, et saame minna selles debatis kohe edasi.

13:23 Esimees Henn Põlluaas

Keit Pentus-Rosimannus, palun täpsustav küsimus!

13:23 Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Kuna aeg oli napp eelmisele küsimusele vastamiseks, siis ma küsin, kas te soovite veel midagi täpsustada vaktsiini teemal just ka riikidevahelise jaotuse ja selle Eesti-siseselt vaktsiini kasutuselevõtu teemal, et kuidas see käib. Kas see käib läbi perearsti, kas see juba on teada, juhul kui mõni nendest töös olevatest vaktsiinidest kasutusloa saab? Mu teine küsimus veel lisaks nüüd puudutab ettevõtlussektorit ja ettevõtteid, kelle tegevusel see viirus seisab, piiranguid juba on seadnud või seab.

Küsimus iseenesest on üsna konkreetne: kui on mingi ettevõtlussektor, mis kõige valusamalt pihta saab või millele tulevad piirangud viiruse tõttu, siis kuidas kompenseeritakse seda mõju ettevõtte tegevusele? See on arusaadav, et majanduskriisis, viirusest põhjustatud majanduskriisis on ettevõtjatel praegu väga raske. Tõesti tehakse pöörast tööd. Ja piirangute puhul oodatakse ka vastuseid, kuhu pöörduda, millist abi pakutakse riigi poole pealt. Tegu on ju inimestega, kes annavad tööd kümnetele tuhandetele ja kes siiamaani on suutnud kuidagi ellu jääda. Kindlasti see eelkõige puudutab toitlustus- ja meelelahutussektorit kui neid, kes kõige valusamalt on pihta saanud. Nii et võib-olla, jah, kõige olulisem ongi see, kuidas toimub nende piirangute puhul sellele sektorile nende inimeste toetamine.

13:25 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh! Ma soovin tõesti, kui lubate, kaks sõna veel vaktsiinide kohta öelda. Jah, võib öelda seda, et Euroopa Komisjon on COVID-19 vaktsiini soetamiseks väga erinevas staadiumis läbirääkimiste ja ravimifirmadega, neid on rohkem kui üks-kaks. Seda esiteks. Teiseks see jaotus, et kõik Euroopa Liidu riigid osalevad ühishankes võrdsena ning saavad vaktsiini vastavalt elanikkonna osakaalule Euroopa Liidu rahvaarvus. Ütleme, see võimalus antakse ette, see riik peab reeglina ütlema, kui palju me siis soovime sellest võimalusest võtta. Nüüd, kui ise suuremat või väiksemat kogust ei taotle või mõnest eelostulepingust kõrvale jääda ei otsustata. 

Mis on meie prioriteet? Meie prioriteet on, et esimeses järjekorras vaktsineerida tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna töötajad, hooldekodude kliendid, teised esiliinitöötajad, kroonilised haiged, loomulikult eakamad, eakamate osa elanikkonnast. Reaalse vaktsineerimise plaani saame paika panna siis, kui on teada, kellel on konkreetne vaktsiin näidustatud ja kellel mitte. Ja kindlasti võib juhtuda, et esimesena turule tulevad vaktsiinid ei sobi. Näiteks, kohe ma mäletan, et eile pressikonverentsil professor Irja Lutsar ütles, et kui me räägime lastest, siis see võib venida pikemaks, sest need testimised ja need analüüsid on palju pikemad ja võib-olla pole ka alanud. Siis ka erinevates vanusegruppides on kindlasti vaja teha uuringud. Euroopa Ülemkogu tasandil, mis me oleme leppinud kokku, et kui vaktsiin tuleb, ei sõltu see, kui rikas, kui suur on riik, vaid kõik 27 riiki peavad saama võrdse võimaluse. Ja see on olnud tõesti viimasel, ma ütleks, neljal-viiel viiel ülemkogul ... Vabandust! Ütleme siis, kolmel-neljal ülemkogul kogu aeg tõsiselt laual. 

Nüüd edasi, ettevõtlusteema. Ma pean seda, austatud Keit Pentus-Rosimannus, ääretult oluliseks, mis te küsite. Mida me oleme teinud? Ma olen nõus, et toitlustussektor, HoReCa sektor, turismisektor on saanud kõige valusamalt pihta, seda ma ütlesin siin esmaspäeval eeskätt teie ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni liikmete arupärimisele vastates. Me oleme andnud juurde nüüd turismile veel viis miljonit, on teatud taotlus sees REACT-EU-st taotleda turismisektoriks abi. Nii et see on turismisektoris.

Ma nimetasin enne hooldekodusid, ma ütlesin, et me panime maskikohustuse peale. Me oleme valitsuse tasandil otsustanud, et nendesse hooldekodudesse, kus tuleb sisse COVID-19, valitsus siis eraldab nii tööjõukulusid kui ka maske, see on teiseks.

Kolmandaks, mind teeb murelikuks tegelikult ehitussektor ja mitte täna, vaid järgnevatel kuudel ja järgmisel aastal on selge, et erasektoripoolsed tellimused hakkavad ära kukkuma ja siin on valitsus teinud seda, et ta on tegelikult eelarves palunud teie käest teha ka investeeringutest suurem panus, et just viia ellu neid kontratsüklilisi investeeringuid. Aitäh teile!

13:28 Esimees Henn Põlluaas

Mart Võrklaev, palun!

13:28 Mart Võrklaev

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Oma vastustes te põgusalt koolikorraldust puudutasite. Minu küsimus tuleb, võiks öelda, otse põllult, omavalitsustest, ja puudutab alusharidust, lasteaedu. Ja eile tegelikult siin saalis lükati tagasi meie ettepanek Vabariigi Valitsusele Eesti alus- ja üldharidusasutuste töö korraldamiseks ühtsetel alustel COVID-19 viiruse oludes. Meie ettepanek oli, et anda see ühtsete aluste väljatöötamine valitsusele. Ja põhjendused olid need, et ühtsed alused on olemas, aga minule jäi arusaamatuks, kas lasteaedadele ja näiteks huviringidele koolides ja huviringidele lasteaedades on ministeeriumi poolt mingid soovitused antud. Kas peaks ennetava meetmena neid mitte tegema? Kas peaks lähtuma seal ikkagi ka nakkuse olemasolust? Kas te olete neid asju arutanud valitsuses? On selle kohta alushariduse vaates just mingi dokument huviringides? Või kas see on plaanis, et see tuleb, et need küsimused on õhus?

13:29 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh! Ma usun, et kõik dokumendid, mida te soovite Haridus- ja Teadusministeeriumist saada, te saate. Te saate ju neid küsida otse nende käest. Kui rääkida sellest alusharidusest, siis tõesti, ma kõigepealt arvan seda, see oli kevadine kogemus ja ma arvan, et see on väga õige kogemus. Et kui läksid koolid kevadel distantsõppele, siis tegelikult lasteaiad jäid avatuks. Ja põhjus oli selles, et väga paljud inimesed, kes peavad tööl käima, ei saa kuhugi oma lapsi jätta, ei ole võimalust jätta vanaisa ja vanaema juurde, jätta teise pere ema või isa juurde, kes sel hetkel tööl ei käi ja seetõttu hoiti lasteaiad avatuna. Väga palju meie eesliinitöötajaid, kes töötavad politseis või kes töötavad Kaitseliidus, Kaitseväes, meditsiiniasutuses, haiglates, et kui neil on väikesed lapsed, kes käivad lasteaias, siis loomulikult riik sel hetkel vajas ju neid – nii, nagu iga päev me vajame – sel hetkel väga. Ja kui lasteaed oleks suletud, siis põhimõtteliselt inimesed oleks pidanud koju jääma. Ma arvan, et see oli õige otsus. Tõsi, reaalne pilt kevadest, ma ütlen peast, aga tegelikult lasteaedades käis ikkagi selles eriolukorra tipus üsna vähe lapsi, ma arvan isegi alla 10%. Jäetigi seal võib-olla üks rühm või nii, lasteaiad seda ise korraldasid.

Kui nüüd rääkida edasi natuke laiemalt huviharidusest, mis te küsisite ja erinevatest treeningringidest, siis tõesti, see on olnud kogu aeg laual, mille, ma ütleksin nii, et seda hoiab oma tõsise pilgu all heas mõttes heas mõttes kultuuriminister Tõnis Lukas ja haridus- ja teadusminister Mailis Reps. Just selles mõttes, et me ei läheks seda valdkonda sulgema. Kui ka nüüd eile hommikul me arutasime seda 2 +2 reeglit, siis oli selge see, et kindlasti me ei taha seda 2 + 2 reeglit sellisel kujul esmaspäevast kehtestada – 16. november –, nagu see oli kevadel. See tähendaks seda, et põhimõtteliselt me ütleksime hoobilt, et huvitegevus, sporditegemine, huviringid, see lõpeks automaatselt tegelikult ära. Väga paljud on seotud ju, kus on lapsi rohkem, kus puututakse tihedamalt kokku. Seda minu meelest me oleme hoidnud täna ja hoiame edasi. Et tegelikult huviringid, sporditegemine, spordiringid, treeningud toimiksid ja toimuksid kindlasti edasi. Just see, mida ka Helmen Kütt küsis selle vaimse tervise aspektist lähtudes. See on oluline, et lapsed saaksid suhelda oma sõpradega, lapsed saaksid teha käelist tegevust, sporditegevust, ma arvan, et see on tähtis ja selle nimel me töötame, et see nii jääks. Tõsi, me ei tea, missuguseks viirus kujuneb järgmistel nädalatel, järgmistel kuudel. Me näeme Euroopas kõige suuremat tõusu. Eesti on suutnud hoida oma ühiskonna põhimõtteliselt ikkagi väga tugevalt avatuna. Ja ma ütlen ka teile, härra Võrklaev, et siin tuleb öelda Eesti inimestele, eeskätt Eesti inimestele, nende vastutustundliku käitumise eest väga suur tänu.

13:32 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


7. 13:32 Hädapärane tervisekorraldus

13:32 Esimees Henn Põlluaas

Järjekorras on küsimus nr 7, mille esitab Heljo Pikhof ja talle vastab peaminister Jüri Ratas. Palun!

13:33 Heljo Pikhof

Aitäh! Austatud peaminister! Enam kui aasta tagasi pöördus õiguskantsler Ülle Madise Tanel Kiige poole märgukirjaga viia psühhiaatrilise abi seadus vastavusse kujunenud olukorraga, et alla 18-aastased noorukid saaksid ilma vanema nõusolekuta pöörduda vajadusel psühhiaatri poole. Et ministeeriumist ei tulnud kippu ega kõppu, algatasid sotsiaaldemokraadid ise vastavasisulise seaduseparanduse. Jaanuari lõpus oligi eelnõu Riigikogus esimesel lugemisel, misjärel kadus see teie erakonnakaaslase, sotsiaalkomisjoni esimehe Tõnis Möldri laualaekasse. Seda, et seadusmuudatus on pakiline ja noorte endi huvides, on tõdenud nii lasteombudsman, psühhiaatrid, kliinilised psühholoogid, mitmed laste vaimse tervisega tegelevad eksperdid. Sotsiaalkomisjonile on teinud ühispöördumise ka 36 asjaga seotud ühingut. Aga ei midagi. Komisjonist asi edasi ei liigu ja võib öelda, et EKRE taktikepi all ja Tõnis Möldri, ma ei oska öelda, saamatuse tõttu ei ole juba pea aasta sellele küsimusele lahendust leitud. Kui me vaatame, kui palju on tänavu juba teismelisi, kes on endalt elu võtnud – neid on tervelt 19. Minu küsimus teile on: mida teete teie selleks, et lõpetada pea aasta kestnud küüniline mäng noorte inimeste elu ja tervisega? On ju ka valitsus sotsiaaldemokraatide eelnõu heaks kiitnud.

13:35 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh teile! Kõigepealt, teie komisjon või komisjoni esimees Tõnis Mölder – te ütlete, ma ei tea, et ta kuidagi ei tegutse hästi või õigesti. Mina tahan vastu öelda, et ma arvan, et ka selle kriisi raames kogu Riigikogu, aga selge on see, et COVID-i osas on sotsiaalkomisjon võib-olla kõige rohkem neid teemasid arutanud. Mulle on küll jäänud mulje, et härra Mölder on võtnud neid teemasid ääretult tõsiselt, püüdnud teha debatti, diskussiooni, leida lahendusi. Sotsiaalkomisjonis on ... Mina pean ütlema, et kuna ma osalen ühe fraktsiooni koosolekul, siis ta on ka Keskfraktsiooni koosolekul väga aktiivne nendel teemadel. Selle kriitikaga härra Möldri teemal või suunal ma kindlasti ei nõustu.

Nüüd, see teema, mille te tõstatate, on psühholoogiline nõustamine, psühholoogiline nõustamine just lastele, kes on jäänud keeruliste küsimuste vahele. Ma igal juhul toetan, et siin tuleks tõesti väga tasakaalukalt teha teatud muutusi – muutusi, mida tegelikult meie riigis pole olnud üle 20 aasta. See kord on kehtinud kogu aeg. Aga ma arvan, et me peame siia kõrvale, ja ma tean, milles see põhidiskussioon on. Põhidiskussioon on ju selles, kui palju lapsevanemad üldse saavad nendes küsimustes kaasa rääkida. Ja ma arvan, et seda muudatust, punkt üks, põhimõttelist muudatust on vaja, ma selle vastu ei vaidle, aga ma arvan, et teha seda nii, et me läheme täielikult teise äärmusesse, seda ma kindlasti ei toeta.

Nüüd, et leida lahendusi selle psühhiaatrilise abi küsimuses. Nagu ma ütlen, et jah, ma tean seda, et on ka neid Riigikogu liikmeid – see ei ole ju mingi saladus – ja mitte ainult ühest erakonnast, nagu te ütlesite, EKRE-st, ei, nii see küll minu teada ei ole. On ka teistest erakondadest neid, kes ütlevad, et lapsevanema roll on ääretult tähtis, ääretult oluline. Päris nii ei saa olla, et me lapsevanemad täiesti välja lõikame. Aga loomulikult teatud juhtudel ma arvan, ma pean õigeks seda, et laps saab otse psühhiaatri juurde pöörduda abi saamiseks. Teatud juhtudel kindlasti peab see nii olema. Ja ma arvan, et see ei peaks olema ainult see küsimus, kas see probleem on ainult selles perekonnas sees. Mõnikord, vabandust, võib see olla ka selle perekonna lähikontaktsete tekitatud väga tõsine vaimse tervise probleem, vaimse tervise traagika. Laps saab tegelikult otse siis minna psühhiaatri juurde. Nii et ma arvan, et selles küsimuses tuleb kindlasti arutelusid jätkata ja leida lahendus nii pea, kui võimalik.

13:38 Esimees Henn Põlluaas

Heljo Pikhof, täpsustav küsimus, palun!

13:38 Heljo Pikhof

Hea peaminister, vaat siin ma küll teiega nõus ei ole. Tegelikult saab ju täna minna ükspuha millise arsti juurde ka ilma vanema nõusolekuta varateismeline ja arst hindab seda, kas laps on küps ilma täiskasvanuta olema arsti juures või mitte. Ja tegelikult on nii, et väga paljud, mitte väga paljud, aga on palju neid noori, kellel pole kodus toetust, kes on võib-olla sattunud vägistamise ohvriks, võib-olla kelle vanem mõtleb, et jumala eest, et minu laps ei läheks psühhiaatri juurde, tulevad välja kodused probleemid jne, jne. Et see, et pea aasta aega pole jõutud siis sotsiaalkomisjonis ühe eelnõu edasi menetlemisele ja toomisele Riigikogu suurde saali, et see on igal juhul teie erakonnakaaslase tegemata töö küll. Võib-olla ma toon siis selle ühe näite, mida ma tõin ka ükskord siin sotsiaalminister Tanel Kiigele, et minu poole on pöördunud tänaseks juba kolm noort, tookord oli veel üks noor, kes on käinud koos vanemaga psühhiaatri juures, ja nad on öelnud, et ema kuudes nad ei hakka ütlema, et nad on teinud enesetapukatse või neil on selline mõte pähe tulnud, kindlasti, ja üks on tänaseks juba lahkunud, et kindlasti oleks saanud see noor abi. Aga et ma tahakski küsida, et mis on need teie motiivid, et te ei saa sotsiaalkomisjoni esimehele öelda, et see eelnõu vajab kiiresti saali toomist, et see probleem vajab lahendamist, et psühhiaatri juurde vajadusel lapsed ikkagi saaksid.

13:40 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh! Kõigepealt, ma olen täiesti nõus, et see mure, mida te tegelikult adresseerite, on ääretult tõsine. Seksuaalne väärkohtlemine, vägistamisjuhtumid. Jah, ma arvan, et see on teema, kus kindlasti laps peab otse, otse omama võimalust, kui mingil põhjusel, kui mingil põhjusel seda võimalust ei ole läbi lapsevanemate. Ma veel kord ütlen, et ma arvan, aga see pilt kindlasti ei ole must ja valge. Et ei saa nii öelda, ei saa nii öelda, ma arvan, et automaatselt kõikidel teemadel me ka lapsevanemad välja välja võtame sellest protsessist, ja ega ei saa seda öelda, et me ei ole midagi teinud. Enamus, kui me vaatame olemasolevatest laste heaolu valdkonna teenustest, tegelikult toetavad ka laste vaimset tervist. Võtame näiteks needsamad teenused väärkoheldud või abi vajavatele lastele, lastemaja teenus seksuaalselt väärkoheldud lastele, lasteabitelefon 116 111, mis minu teada on avatud 24 tundi / seitse, 24 tundi / seitse. 116 111. Ohvriabiteenused vägivallaohvritele. Nüüd edasi, vanemlust toetavad teenused, vanemluskoolitus "Imelised aastad", lastevanemate portaal ja e-nõuandla Tarkvanem, puudega laste tugiteenused, lastehoiuteenus, tugiisikuteenused, sotsiaalse rehabilitatsiooni teenused, asendushooldusteenus, samuti järelhooldusteenus elluastujale. Nii et teenuseid selles valdkonnas on väga palju. Seesama telefon, mis ma ka teile ütlesin. Me ei saa öelda, et ei ei ole täna mingeid võimalusi. Aga veel kord ma ütlen, et tõesti näiteks 2019 minu teada statistika põhjal tehti SKA-le lasteabitelefonile üle 9000 pöördumise, üle 9000 pöördumise. Ja tõsi on see, et neist natuke rohkem kui 4000, 4200 ja natuke peale, korral pöördusid lapsed. Ja kasvutrendis, sellega ma olen täielikult teiega nõus ja nõus ka veel kord, mida Helmen Kütt siin nimetas, on see, et tõusutrendis on lapse vaimse tervisega seotud pöördumised, lapse vaimse tervisega seotud pöördumised. Need on keerulised küsimus. Ma saan aru, et seda kriitikat on nii kerge opositsiooni poolt öelda, et peaminister on süüdi, et sotsiaalkomisjoni esimees Tõnis Mölder on süüdi. Ma arvan, et see on muidugi teie õigus, see on teie õigus kritiseerida, aga ma ei saa kuidagi nõustuda selle väitega, et sellega ei ole tegeletud, ja ma arvan, et me oleme tegelikult mingisuguse lahenduseni jõudmas ja see on hea. Aitäh teile!

13:43 Esimees Henn Põlluaas

Andres Sutt, palun!

13:43 Andres Sutt

Aitäh! Hea peaminister! Ma küsin tervisekorraldusest koroonakriisi teise laine ajal ja küsin eelkõige võtmes, kuidas on meil olukord Eesti Vabariigi territooriumil asuvate ravimivarudega ja erinevate tarvikutega, mida meditsiiniasutused vajavad. Ma ei räägi niipalju isikukaitsevahenditest, mis kevadel oli kindlasti väga terav probleem ja kus täna, ma saan aru, on olukord parem. Aga just ravimivarud ja erinevad meditsiinitarvikud –sest kui tekib tarneraskusi, sellises olukorras ei tahaks kuidagi, et Eesti Vabariigi territooriumil tekiks defitsiit ülivajalikest ravimitest või meditsiinitarvikutest. Aitäh!

 

13:44 Peaminister Jüri Ratas

Ma tänan teid! Selle süüdistamise kohta – ma vabandan korraks, härra Sutt, ma hüppan eelmise küsimuse jurde selle süüdistamise osas – mida öeldakse? Ma võiksin vastu öelda, et kus nüüd siis proua Pikhof ja sotsiaaldemokraadid ärkasid. 2015–2019 vastutas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna minister tervishoiu valdkonna eest, kus siis need lahendused olid? Ju ka siis püüti neid lahendusi leida, aga need ongi keerulised, mitte ainult poliitiliste debattide põhjal, vaid ka seesama laps, lapsevanem, psühhiaater.

Nüüd ma tulen, härra Sutt, teie küsimuse juurde. Ravimivarud on eeskätt hulgimüüjate käes, me peame seda arvestama, haiglatel on enda varud. Praegu minu teada, mind ei ole informeerinud ei sotsiaalminister  ega Sotsiaalministeerium, et meil oleks tarneraskusi. Mis on veel oluline, on see, et täiendavalt on tegelikult riik suurendamas 2021. aastal ravimivaru just Euroopa Liidu vahendite toel. Teie laua peal olemas järgmise aasta riigieelarve, kus meil on uus varude agentuur, mis peab samuti tegelema erinevate varudega, sealhulgas teatud osas ka ravimite varudega. Nii et see on see seis, mida ma oskan teile öelda hetkeseisuga.

Aga loomulikult me peame arvestama sellega ... Te ütlesite, et isikukaitsevahendid pole hetkel niivõrd teie küsimuse objektiks, aga me peame arvestama sellega, et tegelikult kevadel asi läks väga kiiresti väga keeruliseks. Ja ühel hetkel ei ole üldse välistatud, et see ei lähe taas väga keeruliseks mingites ka teistes valdkondades. Just need tarneahelad! Me just tegime otsuse valitsuses siin mõni aeg tagasi. Nädalapäevad tagasi, võib-olla kaks nädalat tagasi meil käis Põhja-Eesti Regionaalhaigla ülemarst professor Peep Talving rääkimas, mis seis on erinevate ravimitega, ja palju laiemalt kui ainult PERH-is. Me otsustasime peale seda tema ettekannet, et me toetame taas kord see on Euroopa Liidu ühishankes ravimi Remdesivir hankimist Eestile. Sealt on eraldatud siis Vabariigi Valitsuse reservfondist üle 310 000 euro. Nii et me oleme siin üsna operatiivselt käitunud. Tõsi, neid doose, me arvasime, oleks vaja rohkem, aga on hea meel, et see toetust leidis.

Nii et jah, jätkuvalt me kogu aeg püüame vaadata varusid. Siin minu kõrval riigihalduse minister Jaak Aab on teinud suurepärast tööd koos Eesti välisteenistuste, erinevate saatkondadega, saadikutega, et tegelikult leida ka isikukaitsevahendeid. Ja me oleme paremas seisus, kui me olime kevadel. Nii et on minu meelest väga-väga-väga olulised sammud astutud.

13:47 Esimees Henn Põlluaas

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


8. 13:47 Õigusriik

13:47 Esimees Henn Põlluaas

Oleme jõudnud järjekorras küsimuse nr 8 juurde, selle esitab Jürgen Ligi ning talle vastab peaminister Jüri Ratas. Palun!

13:47 Jürgen Ligi

Aitäh! Härra Ratas! Mart ja Martin Helme on korduvalt praeguseks juba korduvalt eri kanalites väitnud, et Eesti valitsuse valimised olid võltsitud ja võitja ei olnud see, kes oli ametlikult. Nad on öelnud sama ka USA valimiste kohta, sealhulgas Martin Helme. Sõnad on kõlanud niimoodi, et ei ole mingit kahtlust, see oli jultunud ja see oli massiline valimisõiguse rikkumine. Te olete kolmandat päeva vastanud küsimustele, miks Martin Helme valitsus jätkab, sellega, et Mart Helme võttis vastutuse ja asi klaar. See ei vasta tõele. Mart Helme tegi pressikonverentsi ja ütles, et ta tal sai kõrini, aga ta ei ole mitte midagi valesti teinud. Martin Helme on nüüd jõudnud ka mitu korda sõna võtta ja siin Riigikogu saalis ta umbusaldusavalduse sissejuhatuseks ütles, et see on kõik kunstlik, välja mõeldud ja küüniline. Ta sõimas opositsiooni kurjuse kantsiks ja nõnda edasi. Minu küsimus on teile, mille poolest siiski Martin Helme on käitunud paremini ja miks tema valitsuses jätkab. Ma arvan, et sellest ei piisa, et erakonna esimees ohverdama oma lihase isa, kui ta enda patt tegelikult on suurem.

13:49 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh teile selle küsimuse ees! Jah, ma olen tõesti nendele küsimustele vastanud, aga see ei tähenda seda, et ma edasi ei sooviks vastata. Loomulikult ma soovin, kui te küsite. Kõigepealt, punkt üks, et Eesti ja Ameerika Ühendriikide vahelised suhted on meie jaoks tõesti väga olulised, need on strateegilised, need on olnud, need on täna ja on ka tulevikus. Ameerika Ühendriigid on meie peamine strateegiline partner, aga meil on tugevad suhted Ameerika Ühendriikidega läbi läbi NATO, läbi NATO tegevuste, ja me oleme näinud seda, et tegelikult need head kontaktid Ameerika Ühendriikidega on viimastel aastatel kasvanud ka teistes valdkondades – mitte enam ainult julgeoleku- ja kaitsepoliitika, kus need on raudkindlad, vaid on ka teised valdkonnad, mis on tulnud juurde. Näiteks, kolme mere initsiatiiv, mis on tõesti olnud väga huvitav ja oluline koostöövorm ka sellel aastal, kui Eesti on kandnud seda eesistumise tiitlit.

Nüüd, ma saan aru, et te ei nõustu sellega, et siin selles küsimuses on tegelikult poliitiline vastutus võetud. Te ütlete, et see ei loe midagi, siseminister on tagasi astunud. Ma saan aru, et teie soov oleks, et me nüüd hakkaksime tsiteerima, nagu ma ütlesin enne, seda kurikuulsat raadiosaadet, mida üks või teine ütles. No ma arvan, et Riigikogu infotund ei pea olema ainult ühe raadiosaate kuulamine.

Nüüd, ma saan aru, et teie soov on ju see, härra Ligi – ja te olete kogenud poliitik, te saate väga sellest hästi aru –, et valitsus kukuks, et leida siis see koht, kus on võimalik valitsust umbusaldada ja see läbi viia. Ma ütlen, et ma väga pean lugu kõikidest Riigikogu liikmetest, aga tõesti hea Riigikogu liige Jevgeni Ossinovski, tema on ju öelnud ka, et see Martin Helme umbusaldamine ei ole tõsiseltvõetav. See ei ole tõsiseltvõetav, see on tema lause. Ja ma pean nõustuma siin härra Ossinovskiga, et tegelikult nüüd see läks poliitiliseks mänguks. Selge on see, te ütlesite oma positsiooni välja, mina ütlesin oma positsiooni välja selles küsimuses. Siseminister võttis poliitilise vastutuse. Ja siis toimus väga kiiresti, eks ju, mindi uuesti arvuti juurde, pandi sellele eesnimele kaks tähte taha – i ja n pandi taha, Mardist sai Martin ja umbusaldus läks töösse. See oli, ma arvan, juba poliitiline mängurlus.

Nüüd, Eesti valitsuse positsioon Ameerika Ühendriikidega suhtluses. Ma arvan, et nii aktiivset põhimõttelist valitsuse positsioonide määratlemist, kui on olnud siin viimase, ütleme, aasta jooksul, pole varasemalt olnud. 8. august 2019, 6. august 2020, 5. november 2020 me oleme tegelikult kiitnud heaks USA-ga suhteid käsitlevad erinevad memorandumid, mis näitab seda, kui oluline on tegelikult strateegiline suhe on. Aitäh teile! 

13:52 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Ja palun, nüüd hästi lühidalt Jürgen Ligilt täpsustav küsimus ja ka peaministril lühidalt, et aeg hakkab peale pressima. Aitäh!

13:52 Jürgen Ligi

Aitäh! Härra Ratas! Mina ei küsinud USA kohta, ma ei küsinud raadiosaate kohta, ma küsisin Martin Helme kohta, selle kohta, tema seisukohtade kohta, mida ta on eri kanalites öelnud. Ma ei nimetanud üldse raadiosaadet. Ja see, mida ta on öelnud, oli, et see skandaal on välja mõeldud, see on tühja koha pealt. Ta on öelnud, et Mart Helme, seda ta ütles Riigikogus, mitte kuskil raadiosaates, tuleb meid siia kiusama, ja ta pidi tagasi astuma, sellepärast et siin saab rohkem tõtt rääkida. See ei ole märk mingist poliitilisest vastutusest. Ta on öelnud, et USA valimised on massiline ja jultunud rikkumine, et demokraatiat USA-s ei ole, kui see läbi läheb. Ja kui te loete Uusi Uudiseid, ma soovitan lasta teha sellest väljavõtte, seal artiklid räägivad, üheselt annavad mõista, et sellele toimuvale tuleb rahvusvaheliselt ja vägivaldselt vastu hakata, mis USA-s toimub. Seda erakonda juhib Martin Helme. Palun öelge mulle siis, mis see erinevus siiski, palun vastake mu küsimusele, ärge rääkige mulle raadiosaadetest ega USA suhetest, vaid selles, mille poolest Martin Helme on käitumas paremini ja mille poolest tema seisukohad erinevad Mart Helme omadest, kui ta Mart Helmet pidemeni nii kaitseb ja valab ainult õli tulle, selles, mis puudutab valimiste ausust Eestis ja USA-s, mõlemas. Aitäh!

13:54 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh! Jah, ma olen nõus, et see on hästi oluline ja põhimõtteline küsimus, kas valimised on ausad nii Eestis kui USA-s. Minu seisukoht: jah, on. Olen küsinud seda ka Martin Helme käest, kas USA on tema arvates demokraatlik õigusriik, kus on hetkel väga palju erinevaid vaidlusi, see on fakt, et see nii on. Ta on öelnud: loomulikult, USA on demokraatlik õigusriik. Nii. Ja see on minu arust väga oluline ja väga põhimõtteline seisukoht.

Nüüd edasi, te ütlete nagu et, ma isegi ei teadnud seda tsitaati, mis te ütlesite, et Mart Helme olevat öelnud, et Riigikogu on kuidagi, liikmed on siis vabamad või. Ma arvan, et Riigikogu liige on oma sõnakasutuses loomulikult vaba. See on ju fakt. Mis te siin tahate siis teistmoodi väita? Te kutsute mind üles neid, Uued Uudised, neid vaatama. Ma ei ole tõesti selle portaali või uudiste jälgija, vist nagu teie olete, ausõna, ei ole. Mina kutsun teid üles, jälgige rahvusringhäälingu portaali, minu arust väga hea portaal, head saated, head raadiouudised seal. Kui me kutsume siin üles teineteist, mida jälgida, siis mina kutsun üles rahvusringhäälingut jälgima.

Nüüd mis ma veel oskan öelda? Mul on tõesti, nii et see ongi põhimõtteline küsimus, et kui keegi on käitunud selliselt, siis ta võtab poliitilise vastutuse. Selles küsimuses võttis siseministri poliitilise vastutuse. Minu jaoks oli põhimõtteline küsimus, kas me oma liitlase kohta ja ütleme, et ta on demokraatlik õigusriik. Ma küsisin seda rahandusministri käest, ta ütles, et jah on, USA on kindlasti meie oluline partner. Aga see, mis jama selles saates öeldi, andke andeks, sellele ma küll alla ei kirjuta, ma lükkan selle täielikult ümber ja ma tegin seda ka oma sotsiaalmeedias. Mille üle mul nüüd on kahju, tõesti väga huvitavad küsimused ja tõsised küsimused, mis täna jäi käsitlemata. Ma tõesti vabandan siin Riigikogu esimehe ja Riigikogu liikmete ees, aga midagi ei ole teha, need olid ka olulised, aga siin Riina Sikkut, Aivar Sõerd ja Annely Akkermann ja Urve Tiidus, kõik väga tähtsad küsimused, aga kahjuks vist täna jäävad ajapuudusel vastamata. Aitäh teile!

13:56 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Tõepoolest, kella vaadates võib-olla küsimuse veel jõuaks ette lugeda, aga kahjuks aega enam vastamiseks ei ole. Ma tänan kõiki kolleege, ma tänan valitsuse liikmeid! Austatud kolleegid! Ma pean teile iga kord meelde tuletama, et meie Riigikogu täiskogu istung hakkab kell 14 ja enne seda me peame ka kõik ülejäänud kolleegid, kes hetkel saalis ei viibi, siia kohale kutsuma saalikutsungiga. Nii et ma tänan. Infotund on lõppenud.

13:57 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee