Austatud Riigikogu! Austatud valitsuse liikmed! Alustame oma järjekordset infotundi. Kõigepealt teeme kohaloleku kontrolli.

Kohal on 25 Riigikogu liiget, puudub 76.

Tänases infotunnis osalevad järgmised valitsuse liikmed: peaminister Jüri Ratas, kultuuriminister Tõnis Lukas ja riigihalduse minister Jaak Aab. Ja nagu alati, kõigepealt on registreeritud küsimused. Küsimuse esitaja saab võimaluse täiendavaks, täpsustavaks küsimuseks ja seejärel võib saalist esitada ühe küsimuse. Küsimuse esitamise aeg on kaks minutit – palun sellest kinni pidada – ja vastamiseks on aega kolm minutit.

Enne kui läheme küsimuste juurde, ma tahan teid natuke informeerida eilsest juhatuse istungist. Nagu te näete esitatud küsimustest, me oleme taas olukorras, kus vastajaks on ainult peaminister ja teistele ministritele küsimusi ei ole esitatud. Infotund on eeskätt opositsioonile mõeldud, aga see ei ole mõeldud selleks, et ülejäänud ministrid kaks tundi lihtsalt istuvad ja raiskavad oma kallist tööaega. Me oleme seda korduvalt juhatuses arutanud. Panen kõigile väga südamele, et te kasutaksite võimalust ja küsiksite ka teistelt ministritelt. Vastasel juhul peab juhatus hakkama mingisuguseid meetmeid kasutusele võtma: kas läheme meie kodu- ja töökorra seaduse muutmise juurde, läheme tagasi varasema praktika juurde, nii et kolmel järjestikusel infotunnil vastaksid küsimustele muud ministrid ja seejärel oleks puhtalt peaministri infotund, või siis hakkame küsimusi vastu võtma ka koalitsiooniliikmetelt, sest tegelikult ka see on võimalik, see ei ole keelatud. Aga ma palun tulevikus vältida olukorda, kus tõesti küsimused on ainult ühele ministrile.

Aga läheme siis ... Kas härra Võrklaeval on küsimus või ei ole?

Jah, protseduuriline küsimus. Te alustasite oma sõnavõttu väitega, et järjekordselt on nii, et küsimused on ainult peaministrile. Kas te palun tooksite arvuliselt välja, kui palju selliseid situatsioone on olnud? Minu teada ei ole see väga tihti.

Neid on päris palju olnud. Kui soovite, ma palun selle statistika kokku panna ja teile saata.

Aga läheme nüüd siis tänase infotunni juurde. Esimene registreeritud küsija on Indrek Saar ja talle vastab peaminister Jüri Ratas. Palun!

Aitäh! Ma oleksin tahtnud ka protseduurilise märkusena öelda, et kui juhatusel on selliseid muresid, siis meil on olemas selline töövorm nagu vanematekogu. Seda võiks seal arutada ja mitte kulutada sellisteks epistliteks Riigikogu suure saali aega. Riigikogu töökorralduse sellised küsimused ei ole kindlasti ka nendele, kes jälgivad meie infotundi ja tahavad riigielu oluliste küsimuste arutelu kuulata, väga huvitavad. Seega, selle arutamiseks on olemas paremad formaadid. 

Aga ma tulen oma küsimuse juurde. Lugupeetud peaminister! Ma olen üsna hämmeldunud, kui vaatan  valitsuse praegust tegutsemist. Me oleme oma tervisenäitajate poolest koroonaviirusesse nakatumisel osa näitajate puhul kaugelt üle sellest, kuhu me jõudsime kevadel. Näitajad on järjekindlalt kasvanud ja see, et teine laine tuleb, on olnud pikalt teada. Üks ennetavatest meetmetest on olnud see, mida on kogu aeg pannud ka Terviseamet südamele: inimesed, ärge minge haigena tööle. Samal ajal me teame, et need inimesed, kes teenivad alla 1000 euro kuus, kaotavad koju jäädes esimese nädalaga vähemalt 100 eurot oma sissetulekust, ja see on nende jaoks väga raske valik. Valitsus ei ole siiamaani suutnud haiguspäevade teemat arutades jõuda otsuseni, et inimesed võivad jääda koju, kui neil on haigustunnused, ilma et nad kaotaksid oluliselt oma palgas. Miks te ei taha sellel teemal midagi teha? Kas te arvate, et see on ebavajalik otsus?

Austatud Riigikogu esimees! Väga auväärt Riigikogu! Hea küsija, suur tänu! Igal juhul ka mina valutan iga hetk, iga tund ja iga päev selle haiguse COVID-19 pärast südant.

Aga kõigepealt see teie esimene võrdlus, millised on Eesti näitajad võrreldes kevadega. Kui me tahame  võrrelda seisu, mis oli kevadel kogu Euroopas, praeguse seisuga Euroopas – eeskätt Euroopas, sest kõikide teiste mandrite või kontinentidega võrreldes on näha, et Euroopa näitajad tõusevad, need on kõige kiirema tõusuga, ja seda negatiivses mõttes –, siis seda päris ei saa teha. Sellepärast, et olukorrad ei ole võrreldavad. Ma ütleksin täna siin: tänu jumalale, et need ei ole võrreldavad. Selles mõttes ei ole võrreldavad, kui palju on praegu inimesi meditsiinisüsteemis, kui palju on juhitaval hingamisel. Loomulikult kunagi ei saa öelda, et üksainuski inimene, kes peab lahkuma COVID-19 tõttu, oleks kuidagi õigustatud või me ei peaks sellele tähelepanu pöörama. Loomulikult me võitleme selle nimel, et mitte ükski inimene ei peaks oma elu selle haiguse tõttu jätma.

Ma arvan, et teie küsimuse tuum on see, miks me haiguspäevade osas ei ole läinud täieliku hüvitamise peale. Kehtib ju põhimõte, et esimest, teist ja kolmandat päeva ei hüvitata. Sarnane meede oli tegelikult kevadel, see kestis mõni kuu, see oli ajutine meede ja päris palju inimesi tegelikult jäi selle meetme raames koju. Nüüd on küsimus selles, et leida ikkagi tasakaal töötukassa ja haigekassa osas. Ma pean silmas tööandjate, ametiühingute ja valitsuse kokkulepet. Täna on välja pakutud tõesti üks lahend, et ajutiselt hakata hüvitama alates teisest päevast, mitte neljandast päevast, muuta ka tööandjate hüvitatavate päevade arvu, vähendada seda ühe võrra, aga tuua see ettepoole. Ja siis alates kuuendast päevast peaks hakkama maksma haiguspäevade eest maksumaksja ehk, ütleme, haigekassa.

Need arutelud kindlasti jätkuvad. Ma ei saa öelda, et need arutelud on lõppenud. Jah, hetkel seda kokkulepet ei ole, aga need arutelud kindlasti jätkuvad. See muidugi tähendab ka eelarvelisi muudatusi ja kõike seda me peame tervikuna vaatama. Ma kindlasti tahan selle küsimusega seoses tunnustada ka kõiki tööandjaid, sest ma tean, et on juba päris palju tööandjaid, kes maksavad esimeste haiguspäevade eest, ja seda nad teevad oma vabast tahtest, mitte mingi seaduse regulatsiooni järgides. Ja see on mõistlik valik, kuna tõesti, nagu te ütlesite, haigussümptomitega koju jäämine on iga töötaja, aga ka tööandja huvides. Aitäh teile!

Indrek Saar, täpsustav küsimus palun!

Kogu selles jutus on siiski üks asi – ja mul on selle üle hea meel –, milles ma saan peaministriga nõustuda. Ma väga tunnustan neid tööandjaid. Aga miks me ei lähe nendele tööandjatele appi? Nad täna oma vahendite arvel – ja paljudel tööandjatel on täpselt samamoodi väga keerulised ajad – teevad neid tänuväärseid otsuseid ja lubavad inimestel, kellel on haiguskahtlus või haigustunnused, koju jääda. Miks me riigina ei lähe appi olukorras, kus Terviseamet on juba üle kuu aja rääkinud, et üks meie põhilisi probleeme on töökohal tekivad haiguskolded? On täiesti loogiline, et me panustaksime sellesse, et inimesed ei läheks haigustunnustega tööle. Ja te ei ole suutnud kuidagi adekvaatselt vastu vaielda, et see ei ole probleem. Inimestel, eriti nendel, kellel on väiksem palk ja kes ei saa kaugtööd teha, on väga raske otustada jääda koju ja olla kuu lõpus hädas oma arvete tasumisega, ja oma igapäevaelu rahalise korraldamisega.

Miks te ei ole selle aja jooksul siiamaani suutnud midagi teha? See ei ole lohutus, et meil ülejäänud Euroopaga võrreldes on mõnevõrra parem seis. Meie viimase 14 päeva nakatumiskordaja 100 000 inimese kohta on kõrgem kui kunagi varem. See läheb viimastel päevadel väga jõudsalt üles. Sellele on väga paljud terviseeksperdid tähelepanu juhtinud, et olukord on kriitiline. Miks me siiamaani ei ole midagi teinud? Ja ometi see, et teine laine tuleb, oli meil teada juba kuid tagasi. Sotsiaaldemokraadid on esitanud sellekohase eelnõu juba septembri alguses, ametiühingud on sellest rääkinud juba mitu kuud. Kes on teid takistanud reaalselt midagi ette võtta selle jaoks, et neid potentsiaalseid haiguskoldeid ära hoida või vähendada?

Aitäh teile! Ma ei saa kuidagi nõus olla teie ütlemise või kriitikaga, et me ei ole midagi teinud. Te võtate ühe ja kindlasti olulise tüki  – selle vastu ma ei vaidle – välja ja ütlete, et me ei ole midagi teinud, üldistate. See üldistus kindlasti õige ei ole. Me oleme palunud teid, austatud Riigikogu, järgmise aasta eelarves, aga oleme teinud ka ettepaneku järgmise nelja aasta riigi eelarvestrateegias seetõttu, et on maksude alalaekumine, et lisaks tervishoiukriisile on ka majanduskriis, mis on kaasa toonud maksude väga tõsise alalaekumise, eraldada haigekassale ca 540 miljonit lisavahendeid, et saaks edasi pakkuda plaanilist ravi, saaks edasi teha erinevaid meditsiinilisi toiminguid.

Teiseks, eile otsustas valitsus ka minna uute piirangute peale, et tõkestada viiruse levikut. On tõsi, et Eesti võib tänasel hetkel öelda, et me kindlasti kaalume väga tõsiselt erinevaid piiranguid. Eile me arutasime näiteks ürituste piiramist nii sise- kui välistingimustes – kes on selle poolt, kes vastu –, aga võib öelda, et nii suurt arvu, kui meil hetkel lubatakse sisetingimustes, ma arvan, Euroopa Liidus vähemalt ei ole. Ma ei saa öelda, et see on ainult positiivne. Loomulikult oht, et selle piiri peal käimise tõttu nakatumine võib levida – see reeglina levibki niisugustel suurtel massiüritustel –, on väga suur. Aga täna võib öelda, et sellistel kultuurisündmustel, kultuuriüritustel on tõesti võetud kasutusele väga palju usaldusmeetmeid, et viirus ei leviks. Ja hetkel ei saa öelda, et näiteks teatris või kinos on viiruse levik suur olnud. 

Kui haigushaiguspäevade juurde tagasi tulla, siis nagu ma ütlesin, need arutelud käivad. See tähendab ka seda, et tuleb leida rahaline kate, see tähendab seda, et tuleb leppida kokku see süsteem nii tööandjate kui ametiühingutega. Hetkel on nende poolt välja pakutud, et hüvitamine võiks hakata pihta teisest päevast, mitte neljandast päevast. Teine kuni viies päev maksaksid tööandjad 70% ja sealt edasi haigekassa. Ma arvan, et see ettepanek väärib edasist arutamist, edasist kaalumist. Ja niipea kui me leiame lahenduse nii sellele sisulisele küsimusele kui ka rahalisele kattele, ma usun, et me oleme valmis selle sammu astuma. Aga tõesti, nagu kevadel, ka nüüd lühikeseks ajaks. Me teame, et süsteem, kuhu me oleme jõudnud, on kehtinud Eestis 11 aastat. See sai kehtestatud 2009 toonase kriisi ajal ja seni see nii on toiminud. Tänavu me käivitasime kevadel ajutise meetme ja kindlasti need arutelud nüüd sügisperioodil jätkuvad. Aitäh teile!

Jürgen Ligi, palun!

Aitäh! Härra peaminister! Ma siiski arvan, et sellest on vähe, et te ütlete, et on arutelud, aga kokkulepet ei ole. Ma julgustaksin teid ütlema, miks neid kokkuleppeid ei ole ja miks vaid arutelud on. Esimesest päevast automaatne kompenseerimine lihtsalt ei ole jätkusuutlik. Seal on liiga suur moraalirisk ja see hakkab omaette probleemiks kujunema. Mina teid küll sellepärast ei kritiseeri, et te sellel positsioonil olete. Aga teine, õnnestunud meede kriisi puhul on töötasu hüvitis. Siin on mul küll kahtlusi, kas te olete langetamas õigeid otsuseid. On teatud valdkonnad, kes saavad teistest proportsionaalselt kaugelt-kaugelt suurema paugu. Te teate neid valdkondi: toitlustus, turism jne. Nende alleshoidmiseks on nad ise välja pakkunud palgatoetuse jätkamist. Üle põllu palgatoetus kindlasti ei ole jätkusuutlik. Aga kas te kaalute valdkondlikku valikulisust, et see meede siiski tagasi tuua? Me ju kevadel rääkisime väga ühel häälel Eesti Pangaga, et esialgu on meetmed üsna universaalsed, aga sügisel olukorra selgudes saab need muuta valikulisemaks. On see teema teil valitsuses üleval või mitte? 

Suur tänu, härra Ligi! Ma olin siin vastamas ja ma arvan või õigemini ei arva, vaid olen veendunud, et enamikus olid need Reformierakonna fraktsiooni liikmed, kes mulle esmaspäeval turismisektori kohta arupärimise esitasid. Aga seal oli kindlasti ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni liikmeid. Arupärijate nimel tutvustaja oli esmaspäeval Katri Raik.

Mis ma tahan öelda? Kõigepealt, jah, vastab tõele, et töötukassas on veel vahendeid, et anda palgatoetust. See süsteem sai loodud taas kord tööandjate ja ametiühingute kaasabil selle aasta kevadel. Ma usun, et te nõustute – või vähemalt ma loodan seda –, et see süsteem oli efektiivne, aitas paljusid inimesi, aitas töösuhteid säilitada, vältis koondamisi, aga see oli ka väga kallis. Nüüd, kas teha see meede uuesti selle summa piires, mis hetkel töötukassas on? Ma arvan, et me peame olukorda kaaluma ka sellest vaatevinklist, et me ei tea, millal see kriis tegelikult lõpeb. Me ei tea, millal tuleb vaktsiin turule, millal pandeemia on läbi. Nii et mingeid reserve hoida veel keerulisemateks hetkedeks, ma arvan, on mõistlik. See tasub ära.

Nüüd, kui tohib teie küsimust laiendada, et kas me selle sektori peale – nagu te ütlesite, toitlustus, hotellid, turism kõige laiemas mõttes – oleme veel lisaks mõelnud. Kõik see, mis ma ütlesin arupärimisele vastates,  loomulikult kehtib ka täna. Seal on kõige suuremad toetusmeetmed, mis on seotud taaskäivitamise kava ühe osaga ehk REACT-EU-ga. Plaanime sealt taotleda vajalikke meetmeid ka turismisektorisse panustamiseks, aga ma rõhutan: taotleda, sest neid otsuseid hetkel veel ei ole. 

Nüüd, mis on muutunud seoses esmaspäevaga? Täna on kolmapäeva lõuna. Eile valitsus otsustas toetada hotelle, restorane, siseturismi ja turismi – seda sektorit – lisaks 5 miljoni euroga. See on lisaks 5,8 miljonile eurole, mille kohta otsus on tehtud. Kuidas see jaguneb? Selles osas sai valdkonnaminister korralduse või palve, et ta kahe nädala jooksul peab koostöös EAS-iga, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega, välja töötama 5 miljoni kasutamise meetme, kuidas see jaotus ja mis alustel võiks toimuda. Nii et see on olnud üks konkreetne samm, mis on siin vähem kui 48 tunni jooksul tehtud. Aitäh teile!

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsimus, nr 2, esitab Kaja Kallas ja vastab peaminister Jüri Ratas. Palun!

Aitäh! Hea Jüri! Ma usun, et inimesed küsivad sinult täpselt samamoodi, nagu nad küsivad minult, millal see jama lõpeb. Ja selle jama all nad peavad silmas seda, et nädalast nädalasse peavad inimesed tundma piinlikkust selle pärast, kuidas käituvad valitsuse ministrid. Ma näen ja tean, et see teeb ka sulle tuska. Valitsus ei tegele mitte Eesti ees seisvate väljakutsete lahendamisega, vaid nädalast nädalasse omavaheliste suhete klaarimisega. Sa oled öelnud, et see koalitsioon on Eestis ainuvõimalik, aga tegelikult ei ole. Tegelikult on ka teisi variante. Sellest ei pea kinni hoidma, kui Eesti jaoks midagi paremaks teha ei saa. Seetõttu mul on sulle konkreetne ettepanek. Mis oleks, kui sina kui peaminister ja mina kui opositsiooniliider viiksime sisse sellise korra, et kohtume regulaarselt kas või näiteks iga nädal, et arutada Eesti ees seisvaid väljakutseid ja otsida võimalikke koostöökohti? Siis ei peaks sa tundma muret, kuidas sa saad seda koalitsioonikaaslastele põhjendada, et sa minuga kohtud. Ja tegelikult me saaksime seda rahulikult teha. Mis oleks, kui me viiksime sellise regulaarse suhtluse sisse, et Eesti ees seisvaid väljakutseid lahendada?

Hea Kaja! Aitäh repliigi, küsimuse või üleskutse eest! Minu vastus. Kas see teeb mulle tuska, kui ma pean isadepäeva kontserdil välja tulema Estonia kontserdisaalist, kus on just aasta isa nimetatud, et võtta välja telefon, mis on hääletu peal olnud, ja lugeda esimesi uudiseid kurikuulsast raadiosaatest, mis taas on lõhkunud meie strateegilisi suhteid, antud juhul Ameerika Ühendriikidega? Teeb küll. Mitte ainult sellepärast, et see oli isadepäev. Ma usun, et me kõik tahtsime pühapäeva mõnusalt veeta ja olla oma perega. Minu töökohustuste tõttu ei olnud see pärast seda enam võimalik. See ei ole kurtmine, lihtsalt nii see oli. Muidugi teeb tuska. Ja ma ütlesin kohe sotsiaalmeedia kaudu välja oma seisukoha, et see on täiesti absurdne ja vale jutt, Eesti jaoks on strateegilised suhted Ameerika Ühendriikidega meie nurgakivi. Nii on olnud, nii on täna ja nii jääb ka kindlasti tulevikus. Ei ole üldse mingit küsimust, kas Ameerika Ühendriigid on demokraatlik õigusriik. Vastus: jah, muidugi on. Jah, muidugi on! Ja demokraatliku õigusriigi üks tunnus on, et kui on vaidlusi ja neid ei saada muud moodi vaielda, siis vaieldakse kohtus. Nii on Eestiski ja see ei ole midagi halba.

Ma arvan, et Ameerika Ühendriikidega meie strateegiline koostöö kindlasti läheb edasi ka uue presidendi Joe Bideni ajal. Ma olen teda õnnitlenud, soovinud talle jõudu. Olenemata sellest, kes on Ameerika Ühendriikide president ja kes on Valges Majas, on need suhted meie jaoks elulise tähtsusega. Need on olnud head ja tugevad ja kindlasti need tugevad suhted jätkuvad. Punkt üks.

Ma ei tea, et ma oleksin öelnud sellise lause, et tänane koalitsioon on ainuvõimalik. Ma olen öelnud, et tänane koalitsioon on tänases Riigikogus parim, mis saab olla. Nii ma olen küll öelnud. Ma ütlen ka täna nii, et see on laiapõhjaline koalitsioon, ja see koalitsioon töötab. Ma olen öelnud ka seda, et nii kaua saab koalitsioon koos olla, kui ta töötab. Kui ta enam ei tööta, siis pole koalitsioonil mõtet. Nii et seda ma tahan öelda, et nende kõikide absurdsete jamade tõttu, millega on tulnud tegeleda, ei saa öelda, et koalitsioon ei ole igapäevast tööd teinud. Kas või seoses selle COVID-iga on väga konkreetseid ja selgeid otsuseid langetatud.

Nüüd, meie kohtumisest, nii et keegi seda ei kuule ja kahevahel – et kas opositsioonijuht ja koalitsioonijuht võivad kohtuda? Minu meelest selle võib isegi kodu- ja töökorra seadusesse sisse kirjutada: aga muidugi võivad, ja peavadki kohtuma.

Kaja Kallas, täpsustav küsimus palun!

Kohtus tavaliselt öeldakse, "et mitte jääda paljasõnaliseks". Ma pakungi kohe väga konkreetselt, et viime siis sisse selle regulaarsete kohtumiste korra. Millal me alustame? Ütle kohe kuupäev ja ellaaeg, kas või täna! 

Aitäh, Kaja! Ma arvan, et infotund on nii väärtuslik kõigile Riigikogu liikmetele, et ju me saame selle kohtumise päeva, kellaaja ja koha mujal kokku leppida. Mina tean, et sinul on minu telefoninumber olemas, minul on sinu telefoninumber olemas, ju me saame kõlistada ja selle asja kokku leppida. Poliitikutega kohtumise vastu mul pole kunagi midagi olnud, teen seda hea meelega. Ja kindlasti, nagu sa ütled, Eesti ees seisvaid küsimusi tuleb arutada, olenemata sellest, kas ollakse koalitsioonis või opositsioonis. Muidugi tuleb! 

Valdo Randpere, palun!

Aitäh! Hea Jüri! Mulle tegelikult see küsimus ja isegi see vastus meeldis. Oleks hea meelega muidugi kuulnud midagi konkreetsemat. Ma kujutan ette – minu teada ei ole maailmas sellist riiki olemas, kus valitsusjuht ja opositsiooni juht omavahel reeglipäraselt kohtuvad –, et see võiks olla maailmale väike eeskuju, kuidas  väike Eesti suurt demokraatiat ehitab. Me saaksime Eesti jälle suureks teha.

Aga ma läheksin veel kaugemale kui Kaja. Ma ei küsi niimoodi, et ütle kuupäev ja kellaaeg, vaid ma panen ette, et võib-olla iga nädal on liiga tihti, aga meil on istungivabad nädalad ja siis on esmaspäevane päev, kui sul ei ole arupärimistele vastamiseks vaja siia tulla. Leppige kokku, iga kolme nädala tagant või siis nelja nädala tagant – kuidas rehkendada –, istungivabal nädalal esmaspäeval – mis ta on, kell kaks või kell kolm? –näiteks kell kolm saate kokku ja arutate asju. Kogu maailm oleks palju parem paik elamiseks.

Hea härra Randpere, ma tänan! Ma mõtlesin, et võib-olla te hakkate isegi menüüd soovitama, mida sellel kohtumisel võiks süüa, millega alustada ja millega lõpetada. Ega seegi ei oleks paha olnud. Aga ma arvan, olles loomulikult mitte täna austatud Riigikogu liige, ent olles ka natukene seda tööd siin auväärt kogus teinud, et ega see ei ole nii, et kui on istungivaba nädal, siis Riigikogu liikmel on kuidagi vaba aeg ja ka valitsusliikmel, kui pole arupärimisi. Ma arvan, et tööd on kuhjaga. Tööd on kuhjaga Riigikogu liikmel. Sel teemal on ju kogu aeg natukene urgitsetud, et näete, Riigikogu liikmed töötavad kolm nädalat ja neljas nädal pole midagi teha. Ma olen alati öelnud, et me räägime istungitest. Istungitest! Ega istungivaba nädal ei tähenda seda, et Riigikogu liikmed tööd ei tee. Vastupidi, see on, tegelikult ma isegi ütleksin, põhitöö, mis tuleneb kõige tõsisemalt põhiseaduse mõttest. Riigikogu liige on oma mandaadi kasutamisel vaba. Kui ma ei eksi, siis see mõte on ka kodu- ja töökorra seaduses, et Riigikogu liige peab alati vaatama kogu Eesti pilti, kõiki Eesti inimesi. Ja vura siis selles 45 000 ruutkilomeetris ringi ainult ühel nädalal kuus. See on päris suur nii füüsiline kui ka, ma ütleksin, vaimne pingutus, sest kohtumisi on palju ja probleeme, mida lahendada, on palju. Inimesed tahavad Riigikogu liikmetega rääkida ja usuvad, et saavad enda küsimustele lahenduse. Nii et lüüa siin lukku esmaspäeval kell kaks – Riigikogu istung, nagu te ütlesite väga õigesti ja ma mäletan ka ise Riigikogu töögraafikut, peaks küll algama kell kolm ja te ka parandasite ennast, kell kolm, eks ju – ma seda küll ei julge teha, tõesti. Võib-olla on Kajal vaja kuskil mujal olla, minul vaja kuskil mujal olla, aga teie olete käskinud siin kohtuda. Samas saab öelda, et Riigikogu liige saab küll valitsuse liikmele suuniseid anda, eks ju, aga laske mul natukene hingata. Võib-olla on mõned muud väga olulised kohtumised, ma ei tea, näiteks Teadus- ja Arendusnõukoguga, kuidas ma ütlen, et ma ei saa kohtuda. Praegu tuleb tõsiselt arutada, kuhu me selle 1% SKP-st paneme, eks ju. Loomulikult, kui te toetate seda. Ma kutsun teid üles eelarves seda toetama. Või võtame teistsuguse juhtumi, et näiteks, ma ei tea, Kajal või mul on kaitsevaldkonnaga seotud kohtumine. Suured investeeringud, no ei saa ära jätta seda kohtumist. Nii et ärge, härra Randpere, jõuga pange seda asja peale. Tuleb olla loominguline ja paindlik poliitilistes küsimustes ja ka nendes kohtumistes. Nii see on. Ja ma tänan teid ka, et te kutsute üles sellist mitteformaalset suhtlust sisse viima. Teil on ka kohtumine, ma iga pühapäeva õhtu vaatan, terve Eesti rahva ees kohtute opositsiooni esindajana. Viimane kord vist härra Karilaiuga te kohtusite TV3 otse-eetris. Või on see lindistus? Ma ei tea täpselt. Aga päris hästi tuleb teil see välja. Aitäh teile!

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. 

Küsimus nr 3, mille esitab Jevgeni Ossinovski. Talle vastab peaminister Jüri Ratas. Palun!

Aitäh! Austatud peaminister, reformierakondlaste sõbralikkus on sul tuju heaks teinud. Seda on kindlasti rõõm näha ja ma loodan, et minu küsimus jätkab seda rõõmsat meeleolu.

Ma lugesin koalitsioonilepingut selles küsimuses, mis sinu teine valitsus on prioriteediks seadnud. Üks Eesti elu võtmeküsimus, mis tuleb lahendada lausa rahvahääletusel, on abielu mõiste defineerimine. Loomulikult on enamusvalitsusel õigus sõnastada need kõige olulisemad küsimused, mis ühiskonnaelus käesoleval hetkel teie arvates on. Mina lugesin koalitsioonilepingust, mis te seal selles osas kokku leppisite. Ja sellest tulenevalt on mul tekkinud mõned küsimused. Koalitsioonilepingus te räägite sellest, et eesmärk on korraldada rahvahääletus muus riigielu küsimuses. Nüüd, sinu erakonnakaaslased – ma ei tea, kas sina ise ka, aga sinu erakonnakaaslased kindlasti – kasutavad sellist väljendit selle rahvahääletuse kohta, et see on rahvaküsitlus. Peaaegu nagu oleks Norstati reiting.

Sellest tulenevalt on küsimus: millist juriidilist nõu on antud peaministrile selles kontekstis? Näiteks õiguskantsler arvab, et küsimus, kas abielu peaks jääma mehe ja naise vaheliseks liiduks, on ise oma olemuselt vastus. Juhul kui see on jaatav enamiku Eesti inimeste poolt, siis see on põhimõtteliselt põhiseadusliku normi kaaluga ja enam Riigikogu perekonnaseaduse § 1 muuta ei saa, mis on ka olnud EKRE ja sinu valitsuse eesmärk selle korraldamisel. Sellest tulenevalt minu esimene küsimus on: kas sa oled nõus õiguskantsleriga, et rahvahääletuse tulemuse näol on tegemist põhiseadusliku normi kaaluga otsusega? Või te peate seda selliseks rahvaküsitlusteks, et vaatame, mis rahvas ütleb, aga sellele midagi ei järgne?  

Aitäh, Jevgeni! Ma pean ausalt ütlema – ja see on siiralt öeldud –,  et sina ei ole minu tuju kunagi halvaks teinud. Vastupidi! Vastupidi, meil on alati on olnud minu meelest edasiviivad diskussioonid erinevatel kohtumistel ja näed, sinuga me ei pea siin Riigikogu infotunnis arutama, kas kohtume või ei kohtu. Ikka kohtume! Ikka kohtume! Sa elad kohas, kus minu töökoht on üsna lähedal, nii et mõnikord saame tänavanurgal kokku, mõnikord kuskil mujal.

Ma mõtlesin täna sinu küsimusele vastust ette valmistades oma erakonna peale ja jõudsin järeldusele, et Keskerakond on tõesti vist kõige pikemat aega seisnud sellise, noh, otsedemokraatia eest. Ja just, et meil oleks kaks otsedemokraatia vahendit. Üks on rahvaalgatus ja teine on rahvahääletus. Kui me mõtleme, siis rahvaalgatuse eelnõu on Keskerakonna fraktsioon algatanud – ma pidin päris palju ajaloopaberites ja arhiivipaberites tuulama, aga loodan, et kõik läks hästi – aastail 2003, 2005 ja 2006.  Nagu jonnipunn: kogu aeg löödi maha, jälle Keskerakond algatas. Ja läks edasi: 2008, 2013 ja 2016. Nende viimaste seas olen ka mina. Nii et ma vaatasin, et me oleme seda algatanud tihemini, kui toimuvad olümpiamängud.

Aga kõigepealt ma arvan, et tegemist on rahvahääletusega. Punkt üks. Punkt kaks on see, et sa küsid, kas see on põhiseaduslik norm: kas on või milline on selle õiguslik seotus, õiguslik tagajärg? Tuleb tunnistada, et tegelikult juristid vaidlevad selle üle. Sa tead ise: kaks juristi, vähemalt kolm arvamust. Ma arvan, et seda lõppvastust on üsna keeruline öelda, aga minu tunnetus on, et kui sellel rahvahääletusel öeldakse näiteks, et  abielu on mehe ja naise vahel, siis tal loomulikult teatud õiguslik jõud on. Küsimus on, mille üle veel vaieldakse. Kui me läheme detailsemaks, siis vaieldakse selle perioodi üle, kui kaua sel õiguslik jõud on. Ka selliseid huvitavaid mõttekäike on eri juristid välja pakkunud ja minu meelest seda arutelu, seda vaidlust tuleks edasi pidada, kuidas seda tegelikult nähakse. Aga tõesti on juriste, kes ütlevad: jah, seotus põhiseadusliku normiga on väga tugev. See tähendab seda, et perekonnaseadust, kus on kirjas, et abielu on mehe ja naise vahel, saab muuta ainult siis, kui teha uus rahvahääletus, mis on teise tulemusega.

Jevgeni Ossinovski, täpsustav küsimus palun! 

Aitäh selle vastuse eest! Võib-olla sa saad täpsustada, milliste juristide vastusest sina valitsusjuhina selles küsimuses juhindud? Mis on eesmärk? Ma tean, mis on EKRE eesmärk. EKRE eesmärk on see, mida ka õiguskantsler toetab selles tõlgenduses: ainult rahvahääletusega saaks seda muuta. Kas Keskerakonna esindajad, kes räägivad rahvaküsitlusest, püüavad tuginedes teistele juristide arvamustele öelda, et tegelikult selle õiguslik mõju on väga piiratud või olematu? See on esimese küsimuse täpsustus. 

Ja teine küsimus on see, et koalitsioonileppes on kohe järgmine punkt see, et juhul kui tulemus on positiivne, siis võtame vastu põhiseaduse täienduse. Kuna selle küsimuse arutelul on teatud dünaamikat olnud, siis küsin, kas see koalitsioonileppe punkt ka veel kehtib. Seda koalitsioonijuhid oma allkirjaga vist ei ole üle korranud nagu põhiseaduse teatud paragrahve. Või on siin tekkinud ka mingisuguseid uusi seisukohti? Sest selles kontekstis, et kui on kokkulepe, et sellega täiendatakse põhiseadust, siis on selle referendumi tähendus iseenesest ju koalitsioonileppes kokku lepitud, et eesmärk on, et ta oleks põhiseaduslik norm ühte või teist viisi. Millisel viisil seda teist punkti hakatakse realiseerima? 

Aga ettepanek, millest lähtudes sellele vastata, on see, et kui te tõepoolest arvate, et see on nii oluline küsimus, nii prioriteetne teema, et on vaja põhiseadusesse kirjutada abielu definitsioon, siis ehk teeks ausa referendumi põhiseaduse muutmise teemal. Kas see ei oleks kõigile lihtsam, selgem, juriidilised vaidlused jääksid ära? Oleks aus Eesti inimeste suhtes küsida neilt seisukohta, millel oleks konkreetne selge õigusmõju ja põhiseadus saaks täiendatud, kui Eesti inimestest enamik nii arvab. Ja kui ei, siis ei.

Aitäh, Jevgeni! Nüüd sa tõmbad mind täiesti õnge. Sa oled osav poliitik: ise küsid, ise vastad. Aga kõigepealt me peame minu arvates rääkima sellest, et tegemist on muu riigielu küsimusega ja asi viidaks läbi rahvahääletuse kontekstis. Nüüd, kui rääkida sellest küsimusest, siis sa oled tõesti täna väga hästi ette valmistanud, tead seda koalitsioonilepingut, mille on sõlminud EKRE, Isamaa ja Keskerakond, peast. Tõsi, esitatud eelnõus on küsimus: kas te toetate ettepanekut täiendada Eesti Vabariigi põhiseaduse § 27 ning määratleda abielu mehe ja naise vahelise liiduna? Nüüd on küsimus selles, mis võimalused on panna see põhiseaduse muudatus rahvahääletusele. Tuled sina oma fraktsiooniga appi? Kümme häält? Meilt hüppas ju esimesel tööpäeval üle teile Raimond Kaljulaid, keda praegu saalis ei ole – 11 häält. Siit leiad veel 50 häält. Seda saab teha. Aga vaja on 61 häält. Koalitsioonil hetkel 61 häält, tundub, selles küsimuses ei ole. Aga kui sotsiaaldemokraadid tulevad appi, siis on. Siis on! Nii et te peate seda omavahel arutama. Aga ütleme, et neid neid hääli hetkel ei ole. Siis tõesti saab teha rahvahääletuse muus riigielu küsimuses.

Nüüd, me oleme selle üle mõtisklenud ja minu meelest asjad lähevad aja jooksul paremaks. Ja minu meelest on hea, et enam ei aeta hääletajaid segadusse, nii et nad ei tea, mida nad siis tulevad hääletama: kas kohaliku omavalitsuse volikogu või andma vastust rahvahääletusel. Nüüd on selge pilt. Kevadel teeme rahvahääletuse küsimuses, kas abielu on mehe ja naise vahel, ja sügisel, 17. oktoobril inimesed saavad tulla ja anda oma toetushääle nendele üksikkandidaatidele, nimekirjadele või erakondadele, kes kandideerivad 79 kohalikus omavalitsuses. Ma arvan, et on hea, et debati fokuseering sügisel saab olema kohalikele teemadele. Mis need on? Sotsiaalvaldkond, haridusvaldkond, kommunaalvaldkond, teed-tänavad, lasteaiad – kõik olulised küsimused inimestele.

Nüüd küsimus, kas sellele järgneb põhiseaduse muudatus? Te nagu teaksite vastust. Kust te teate? Aga võib-olla tuleb vastus ei. Ma arvan, et te küsisite eeldades, et tuleb jah-vastus. Varianti, kui tuleb ei-vastus, te ei täpsustanud. Mis ma oskan selle kohta öelda? Tõsi on see, et kui võtta see koalitsioonileping üks ühele ette, siis seda küsimust ei ole rahvahääletusel. Küsimus rahvahääletusel on teine. Nii et eks selle üle tuleb mõtiskleda, kuidas siit edasi minna.

Ja nüüd veel sellest seotusest. Ma arvan, et need avalikud debatid – ma vaatasin, täna Riigikogu liige Jaak Valge kirjutas väga huvitava artikli, minu arust väga tasakaaluka artikli ajakirjanduses –, on ja saavad olema väga huvitavad juriidilised diskussioonid selle üle, milline on saadud tulemuse juriidiline või õiguslik tagajärg. Nii et jõudu meile kõigile nendeks tasakaalukateks debattideks! 

Mart Võrklaev, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Tänases Eesti Ekspressis on lugu pealkirjaga "Näidake oma halvimat, Mordor!". Selliselt tervitas Martin Helme Riigikogu liikmeid esmaspäeval tema umbusaldamise alguses. Lugu annab ülevaate pühapäevases raadiosaates Mart ja Martin Helme poolt väljaöeldust, kus nad ütlevad kindlas kõneviisis, et Ameerika presidendivalimised on võltsitud, mõnitavad valimiste võitjat Joe Bidenit ning räägivad veendunult ka Eesti valimiste võltsimisest. Muu hulgas on Martin Helme öelnud: "Minu meelest ei ole üldse küsimustki selles, et need valimised on võltsitud. Minu meelest peaks kõik normaalsed inimesed selle vastu sõna võtma. Sul ei ole mõtet rääkida mingisugusest demokraatiast või õigusriigist või ... Mitte millestki sellisest ei ole mõtet rääkida, kui valimisi saab nii labaselt, nii jultunult, nii massiliselt võltsida." Mart Helme on oma sõnade pärast opositsiooni survel pidanud tagasi astuma. Martin Helmele andsime tema umbusaldamisel korduvalt võimaluse oma sõnu selgitada või need tagasi võtta, seda ta aga ei teinud.

Minu küsimus on: kas te nõustute Martin Helme poolt väljaöelduga Ameerika presidendivalimiste ja Joe Bideni kohta? Kui jah, siis palun selgitage, kui ei, siis mida teeb Martin Helme ikka veel teie valitsuses?

Aitäh! Ma tuletan meelde meie kodu- ja töökorra seadust. Registreeritud küsimus puudutas rahvahääletust ja seoses sellega ma loen ette meie kodu- ja töökorra seadusest ühe lõigu, mis ütleb: "Valitsusliige võib vastamisest põhjendatult keelduda, kui küsimus ei puuduta taotluses märgitud probleemi ...". Aga see on remargiks, ministril on loomulikult õigus ise otsustada.

Ma väga tänan Riigikogu esimeest! Aitäh selle repliigi eest! Kui Riigikogu lubab, siis ma vastan sellele küsimusele, mis ei ole tõesti otseselt seotud härra Ossinovski küsimusega, aga no kaudselt võib ikka. Härra Ossinovski ju väga tõsiselt mõtles selle küsimuse läbi, nüüd teie tulite juurde. Aga loomulikult ma vastan. Tähendab, meil oli sellest juttu. Meil oli Martin Helmega sellel teemal juttu ja mina küsisin, kas tema näeb, et Ameerika Ühendriigid on demokraatlik õigusriik. Ta ütles, et jah, näeb küll. Näeb küll!

Nüüd sellest, mis on tänases Ekspressis. Ma väga vabandan, hommikust peale on olnud palju töiseid nõupidamisi, ma ei ole seda veel lugenud. Aga ma kindlasti teie näpunäidete järgi, kui õhtul tööpäev lõpeb, püüan selle ette võtta. Ma ei tea, kas see oli maksumüüri taga. Tänapäeval on kõik need asjad ju maksumüüri taga, aga õnneks meil on need paroolid olemas, küll ma sinna sisse kuidagi pääsen.

Mis ma tahan teile veel öelda? Siin ei ole küsimust: meie kõige strateegilisem partner Ameerika Ühendriigid on demokraatlik õigusriik. Fakt on see, et täna on seal vaidlused – mina ei tea, kui palju neid kohtuvaidlusi on –, aga nagu ma vastasin esimesele küsimusele, see ongi demokraatliku õigusriigi üks tunnus. Kui ei lepita kokku, ei saada kokkuleppele, siis vaieldakse ja leitakse lahendus kohtus. Ma usun, et süsteem, mis Ameerika Ühendriikides on, on kindlasti keeruline süsteem. Mina küll ei oska hoobilt teiega kaasa rääkida, mis süsteem see on, aga ma kindlasti usaldan neid ja nad teevad oma valiku. Nad teevad oma valiku! Rahvas on oma valiku Ameerika Ühendriikides teinud. Meie ei vali teiega, härra Võrklaev, mina, meie keegi siin ei vali Ameerika Ühendriikidele presidenti, selle valiku teeb Ameerika rahvas. Nii see on. Meie püüame oma asjadega siin Eestis hästi hakkama saada ja ma usun, et saame hästi hakkama. Eks põhiküsimus on praegu ikkagi selle viiruse vastu võitlemine.

Nüüd, Eesti valimised, mida te ka märkisite – et kas Eesti valimised on kuidagi võltsitud või midagi sellist. Ei, mina ei arva, et on võltsitud. Mina arvan, et me pingutame selle nimel, et Eesti valimised on nii, nagu on seaduse mõte ja säte, ausad, et need on läbipaistvad ja iga inimene saab teha oma otsuse nii, nagu ta ise seda soovib. Aitäh teile, härra Võrklaev!

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Küsimus nr 4, mille esitab Marko Mihkelson ja talle vastab peaminister Jüri Ratas. Jüri Ligil on protseduuriline küsimus. Palun! Või Jürgen Ligil, jah.

Jah, Jürgen Ligil on ka protseduuriline küsimus, nii et nüüd on neid järelikult kaks. Kui te tegite märkuse küsijale, et äkki küsimus ei ole päris teemakohane, siis kas vastajale ei peaks märkust tegema, et ta tegelikult ei vastanud küsimusele? Ta oli nõus justkui vastama, te selle võimaluse talle lahkelt pakkusite, aga ta ei vastanud absoluutselt küsimusele, mis puudutas Martin Helme jätkamist valitsuses. Kas see märkus ei olnud asjakohane?

Siin on väike erinevus sees. Loomulikult, iga Riigikogu liige võib küsida kõiki küsimusi, mida ta soovib, ja vastaja võib vastata talle viisil, kuidas tema soovib. Aga kui infotunnis on registreeritud küsimus kindlal teemal, siis peavad küsimused just sellel teemal olema esitatud. Ma lugesin sellekohase lõigu meie kodu- ja töökorrast ette. Paraku nii see on, kõik me peaksime järgima omaenda poolt vastu võetud eeskirju.

Aga palun, Marko Mihkelson, olge lahke, küsimus!

Aitäh! Läheme samal teemal edasi. Eesti välis- ja julgeolekupoliitika kõige olulisem dokument on "Eesti julgeolekupoliitika alused", mis viimase versioonina kehtib 2017. aastast. Selles on muu hulgas öeldud, et head suhted Eesti ja Ameerika Ühendriikide vahel tugevdavad Eesti julgeolekut ja üleatlandilist koostööd ning et Eesti soovib edendada Ameerika Ühendriikidega ulatuslikke kahepoolseid suhteid kõigis olulistes valdkondades ja tihendada kahe riigi dialoogi.

Sellest lähtuvalt oli täiesti loogiline, et peaminister tegi laupäeval, kui oli saanud teatavaks, et Ameerika Ühendriikide valimistel on võitmas Joe Biden, õnnitlussõnumi, rõhutades, et Ameerika Ühendriigid on jätkuvalt Eestile tähtis liitlane ja lähedane sõber. Ei läinud päevagi mööda, kui tuli ka peaministri nimetatud kurikuulus raadiosaade, kus kõlasid tsitaadid, mida kolleeg Mart Võrklaev juba mainis. Aga lisaks sellele, mida tema märkis – et Martin Helme ütles, et pole üldse mingit küsimust, et need valimised on võltsitud –, ütles Martin Helme ka seda, et Bidenite perekonna muster avalikus teenistuses on olnud saada raha Ameerika strateegilistelt vastastelt. Mida niisugused inimesed hakkavad tegema, kui nad saavad presidendiameti? küsis Martin Helme. Eile oli tal võimalus kolleegidele siin Riigikogus öelda, et Ameerika on demokraatlik riik, veelgi enam, et need seisukohavõtud Ameerika Ühendriikide tulevase presidendi kohta olid ebaõnnestunud ja et ta vabandab. Loomulikult ta midagi sellist ei teinud ja jäi enda sõnade juurde. Minu küsimus on: kuidas on võimalik, et teie seisukohti naeruvääristav ja topeltvälispoliitikat ajav, vandenõuteooriatega ühiskonda lõhestav valitsuse liige aitab kaasa Eesti-USA suhete tugevdamisele?

Härra Mihkelson, aitäh teile selle küsimuse eest! Vabandust, aga härra Ligi siin pahandas minuga, et ma ei vastanud eelmisele küsimusele. Vastasin küll ja võin ka üle korrata: Martin Helme oli umbusalduse all, Riigikogu talle umbusaldust ei avaldanud ja Martin Helme jätkab tööd rahandusministrina.

Nüüd, tulles teie küsimuse juurde, härra Mihkelson, ma kordan veel – ja ma olen valmis seda kordama kümme, sada või tuhat korda –, et USA on Eesti Vabariigi jaoks oluline liitlane. Me jagame USA-ga ühiseid väärtusi ja ühiseid huve. Eesti jaoks on tugev transatlantiline side olnud alati oluline, see on täna oluline ja on ka tulevikus oluline. Meie jaoks on oluline ka see, et meil oleksid kahepoolsed väga süvendatud suhted Ameerika Ühendriikidega, olenemata sellest, kuidas Ameerika Ühendriikide inimesed on otsustanud, kes on Valges Majas järgmine, ülejärgmine või üleülejärgmine Ameerika Ühendriikide president. Ma olen alati oma töös lähtunud nendest põhimõtetest, nendest seisukohtadest, et meie suhteid USA-ga tuleb igakülgset tugevdada, neid suhteid tuleb igakülgselt edasi arendada, sõltumata sellest, milline poliitiline jõud USA-s võimul on. Ja ka sõltumata sellest, missugune poliitiline jõud Eestis võimul on. Ka opositsioonis on opositsioonipoliitikul võimalik midagi ära teha.

Ma ütlen teile, et ma ei kahtle hetkeski USA õigusriigi toimimises, demokraatliku süsteemi võimekuses korraldada valimisi läbipaistvalt, õiglaselt, ausalt. Kui on vaidlusi, mis täna on, vaieldakse kohtus. See, et Ameerika Ühendriigid on demokraatlik õigusriik – ma olen sel teemal vestelnud, nagu ma juba mitmendat korda kinnitan, rahandusminister Martin Helmega. Ta on öelnud, et ta nõustub sellega. Ta nõustub sellega, aga seal on vaidlused üleval. Vastab tõele, et vaidlused on üleval. Nagu te ütlesite, ma tõesti arvasin, et on juba õige hetk õnnitleda tulevast Ameerika Ühendriikide presidenti, kui ma nägin, et ta on vajaliku valijameeste numbri täis saanud, toetuse täis saanud. Tegelikult oli see toetus sel hetkel juba üle. Aga mõnes osariigis tõesti veel vaidlused käivad.

Nüüd, te räägite valitsusest. Valitsus on tegelikult määratlenud Eesti suhted USA-ga välispoliitilisel maastikul 8. augustil 2019, 6. augustil 2020 ja viimati 5. novembril 2020, kui me kiitsime heaks USA-ga suhteid käsitleva memorandumi. See näeb ette, et meil on jätkuvalt tugevad suhted Ameerika Ühendriikidega ja ka Euroopas erinevates kokkupuutepunktides. Olgu see julgeolek, olgu see kaitsepoliitika, olgu see küberturvalisus, olgu see energeetikaalane koostöö – need kõik on olulised teemad. Eesti jätkab. See on Eesti valitsuse positsioon, mis ei ole muutunud.

Marko Mihkelson, täpsustav küsimus, palun!

Aitäh! Kahjuks küll ma oma küsimusele vastust ei saanud. Küsisin, kuidas Martin Helme sellised väljaütlemised olukorras, kus ta tegelikult oma sõnade eest ei vabanda, aitavad kaasa Eesti-USA suhete edendamisele ja tugevdamisele, mida teie soovite. Minu jätkuküsimus on selline. Ma nüüd ei saa päris hästi aru. Te olete kogu aeg, vist juba 27. korda, kui kokku lugeda, pooleteise aasta jooksul pidanud vabandama või seletama EKRE tegevust nii sise- kui välispoliitilistes küsimustes: et ma olen nüüd temaga rääkinud, ta sai aru, ta ütleb, et kõik on korras, läheme edasi. 22. oktoobril te lausa sõlmisite suure sõpruspakti omavahel koalitsiooni tasandil, kus ütlesite, et ei vaena teineteist, ei vaena, ma eeldan, ka Eesti inimesi ega meie liitlasi.

Ei läinud väga kaua aega mööda, kui me kuulsime selliseid sõnu nagu "närakad" ja "tüübid". Lisaks kõik see, nagu ma ka eelnevalt ütlesin, kuidas Martin Helme on suhtunud meie peamise liitlase tulevasse presidenti ja tema perekonda. Ma ei usu ühelgi hetkel, et te ei ole varsti siin meie ees tagasi mõnes teises küsimuses – kas sise- või välispoliitikat puudutavas küsimuses – ja peate taas kord vabandama ja seletama, mida on EKRE poliitikud, antud juhul Martin Helme teinud või mitte teinud.

Minu küsimus on ikkagi see, millele ei ole ka Eesti avalikkus teilt selget vastust saanud. Mart Helme astus oma sõnade pärast tagasi, Martin Helme ei ole seda teinud. Tema sõnadel oli täpselt sama kaal, sama sisu. Martin Helme on pealekauba lisaks valitsuse liikmele ka ühe Eesti erakonna esimees. Kui kaua veel jätkab Martin Helme valitsuse liikmena? Arvesse tuleks võtta näiteks kas või seda, et te vähem kui 24 tunni jooksul loobusite Mihhail Korbist, kui ta oli seadnud kahtluse alla Eesti kuulumise NATO-sse?

Aitäh teile, härra Mihkelson! Mulle tundub, et debatt teiega jääbki nii, et ükskõik mis teema on, kui mina vastan teie küsimustele, siis teie ütlete, et see ei ole piisav, te ei saa aru jne. Ja siis panete lõpuks selle oma Facebooki üles, et näete, kuidas. Aga ma arvan, et te ei tahagi aru saada, te ei tahagi kuulata, rääkimata sellest, et te tahaksite mõista seda asja.

Nüüd te süüdistate meid selles, et me panime allkirjad alla, kui oli tõesti valitsuskriis ja valitsuskriis hakkas lahenema. Ma usun, et te teate hästi – ma teen siin teile kui väga heale välispoliitika asjatundjale komplimendi –, et poliitikas saab edasi minna ainult läbi kompromisside. Muud võimalust ei ole. Muud võimalust ei ole! Ma olen seda õppinud viimased neli aastat ka Euroopa Liidu tasandil, kus on mõnikord väga põhimõttelised debatid väärtuste pinnal, aga ikka leitakse kompromiss. Ja ma arvan, et kompromiss on alati parem kui minna lõhki või minna lahku. Aga vaat seda te ei ütle. Te ütlete, et panite allkirjad ja vaadake, mis kõik juhtus.

Aga juhtus see, et kantakse ka poliitilist vastutust. Siseminister astus tagasi, see oli selle koalitsiooni ainuvõimalik samm, et teha järgmine samm ja minna edasi. Ta võttis poliitilise vastutuse. Loomulikult Reformierakonna jaoks see ei ole piisav. Vist härra Ossinovski ütles kuskil intervjuus – temagi on opositsioonipoliitik –, et sellele umbusaldusavaldusele pandi kaks eesti tähestiku tähte juurde. Üks oli "i" ja teine oli "n". Mardi nime taha lisati -in, saadi Martin ja pandi see umbusaldusavaldus siia lauale. See ju näitas tegelikult mida? See näitas teie poolt ühte: poliitilist mängurlust.

See poliitiline vastutus ... Te süüdistate mind, et pandi allkirjad ja midagi ei muutunud. Muutus küll! Muutus küll, väga selgelt muutus. Need sõnad, mis öeldi selles raadiosaates – ma arvan, et koalitsioonile tähendas see seda, et siit ei saa edasi minna. Ja see küsimus lahenes sellega, et siseminister võttis poliitilise vastutuse, aga sealtpeale algas poliitiline mängurlus teie poolt, Reformierakonna poolt. Ma võin eksida, ma ei tea, mitu allkirja sellel umbusaldusavaldusel oli, kas see arv oli äkki 34. Minu meelest see näitas tegelikult poliitilist mängurlust: ükskõik kelle vastu, aga peaasi, et me saame umbusaldusavalduse sisse anda. Vastutus oli võetud, poliitiline vastutus oli võetud. Ja sellega ma ei nõustu, et need allkirjad anti niisama – ei antud niisama. 

Andres Sutt, palun!

Aitäh! Hea peaminister, mul oli rõõm kuulda, et te väljendasite seisukohti, mis ongi Eesti Vabariigi valitsuse peaministrile ja valitsuse liikmele kohased, kui te rääkisite sellest, et Ameerika Ühendriigid on meie olulisim strateegiline partner, rääkisite sellest, et Ameerika Ühendriikide valimised olid vabad ja demokraatlikud ja et Ameerika Ühendriikides õigusriik toimib.

Aga teie valitsuse minister, kelle nimi on Martin Helme, on öelnud ja väljendanud must valgel seisukohta: ei ole üldse küsimustki selles, et need valimised on võltsitud, ja kui Trump võimult maha võetakse, siis Ameerikas põhiseadus enam ei kehti ja see tähendab seda, et Ameerikas ei ole enam ei vabadust ega demokraatiat.

Minu küsimus teile on: kas te saate siin meile lubada, et Martin Helme võtab oma sõnad tagasi ja vabandab avalikult? Ma saan aru, et te olete temaga rääkinud ja ta on väljendanud seisukohta, et valimised olid vabad ja demokraatlikud ja et Ameerika Ühendriigid on õigusriik. Kui ta seda ei tee, kas siis te teete Martin Helme kohta samasuguse otsuse, nagu te tegite Mart Helme kohta, et selline minister selliste seisukohtadega ei saa kuuluda Eesti Vabariigi valitsusse? 

Aitäh teile, härra Sutt! Ma ütlesin väga selgelt välja oma seisukohad Ameerika Ühendriikide ja Eesti suhete osas. Need on strateegilised, need on liitlassuhted, need on lähedased suhted  NATO-s, aga ka kahepoolsed suhted. Ja need ei ole mitte ainult minu sõnad, vaid need on Eesti Vabariigi valitsuse positsioonid. Viimati on Vabariigi Valitsus neid positsioone uuendanud 5. novembril 2020, kui need positsioonid tõi valitsusse välisminister Urmas Reinsalu. Ja ma toetan ja terve valitsus toetab neid positsioone. Terve valitsus toetab neid positsioone – ilma ühegi erandita, ilma ühegi mingisuguse muudatuseta. Ja see jääb nii. Nagu ma ütlesin, ma olen tõesti Joe Bidenit Ameerika Ühendriikide 46. presidendiks valimise puhul õnnitlenud, ma tegin seda 7. novembril. Kindlasti on härra Biden oma senises väga pikaajalises poliitilises karjääris näidanud, et ta on tugev Baltikumi ja Eesti toetaja.

Nüüd, minu meelest me peame rääkima lahtise tekstiga sellest, et ükskõik, kes on see naine või kes on see mees, kes on Ameerika Ühendriikide president või asepresident, ma tahan öelda, auväärt Riigikogu liikmed ja härra Sutt: see on Ameerika Ühendriikide inimeste vaba ja demokraatlik valik nende õigusriigis. Ja ma tahan teile öelda seda, et see kehtib täna ja see kehtib homme. Ja see on kehtinud ka neli aastat. Küsimus on selles, kuidas on see kehtinud varem. Mina ei hakka siin seda pesu pesema. Aga ma arvan, et ükskõik, kes on see naine või mees, ükskõik, kas ta on vabariiklane või demokraat – meie ülesanne on tagada Ameerika Ühendriikidega strateegilised suhted. Ja ma arvan, et see kehtib kõigi kohta. Me võime korraks ka siin natukene mõtiskleda, milline on olnud see, ma ei tea, laiem pilt avalikkuses viimased neli aastat. Ma pean tunnistama, et on olnud kordi, kus ma olen mõelnud, miks üks või teine inimene on sellise lause öelnud. Ei tasu! Pole vaja! Ka see viimane raadiosaade kuulub selliste hulka. Nüüd, nagu ma ütlesin teile: poliitiline vastutus selles küsimuses on võetud. Ühe erakonna jaoks on see minu meelest päris suur poliitiline vastutus. Ja põhjus, et me sinnani jõudsime, olid nende enda sõnad seal raadiosaates.

Ja kui te küsite Martin Helme kohta, siis ma olen teile mitu korda öelnud: me oleme sellest rääkinud, ta on öelnud, et ta täiesti saab aru, et Ameerika Ühendriigid on demokraatlik õigusriik, kus tuleb need vaidlused maha pidada. Aitäh teile!

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine on järjekorras küsimus nr 5. Selle esitab Helmen Kütt ja talle vastab peaminister Jüri Ratas. Palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Lugupeetud peaminister! Tervisekriisis, kuhu me kroonviiruse ajal oleme sattunud, on hästi olulised sümptomite esimesed päevad. Me näeme, et praegu on kriisis tegu väga paljude kolletega, just nimelt töökohakolletega. Ma tean ja te ütlesite ka kolleeg Ossinovski küsimusele vastates, et valitsus arutab haiguspäevade hüvitamist teatud päevast alates ja et need arutelud jätkuvad.

Kas oli laual ja kaalumisel, et nii kaua, kuni arutatakse ja vaieldakse ja leitakse kolmepoolsete läbirääkimiste tulemusena ühiselt võimalus valitsuse reservist lühiajaliselt kompenseerida ülemiste hingamisteede nakkuse või haiguse korral töötasu esimesest päevast alates, nagu oli ka kevadel? Võib-olla need mitmed töökohakolded oleks jäänud olemata, kui inimestel oleks olnud kindel teadmine, et kui tal on kurk valus, nohu või köha ja ta jääb koju, siis ta ei kaota sissetulekus.

Kahjuks hääletas sotsiaalkomisjon sotsiaaldemokraatide esitatud eelnõu, mis puudutas haiguspäevade hüvitamist esimesest päevast, maha. See tuleb siin saalis hääletamisele, aga mul puudub igasugune lootus, et kui koalitsioon on nii otsustanud, siis see leiab ikkagi toetust ja jääb menetlusse, kuigi menetlusse jäämise korral, kui valitsus oleks jõudnud kokkuleppele, oleks olnud võimalik muudatusettepanekute tähtajaks esitada muudatusi ja me oleks jõudsamini selle tulemini jõudnud. Kas oli kaalumisel variant, mis puudutab lühiajaliselt hingamisteede haiguste korral nende päevade enamat hüvitamist?

Suur tänu, proua Helmen Kütt! Aitäh selle väga olulise küsimuse eest! Kõigepealt, kas meil on kõige rohkem koldeid ikka töökohal? Ma arvan, et seda me ei saa täna öelda. Ma nüüd täitsa peast ütlen, aga ma arvan, et kõige rohkem koldeid on hetkel vist pereringis. Protsentuaalselt teisena on vist teadmata, kust need kolded on pärit, ja kui siia juurde liita veel nende juhtumite protsent, mis on väljaselgitamisel, siis ma arvan, et see on kõige suurem grupp. Aga see selleks.

Loomulikult töökohal on päris palju koldeid ja see on väga oluline teave COVID-positiivsete igapäevase lisanduse kohta, et töökohal inimesed haigestuvad. Punkt üks. Punkt kaks on see, et ma ei taha teha siin härra Saarele liiga. Härra Ossinovski rääkis minuga rahvahääletusest. Ja me rääkisime koos, kui tore meil on olla ja et me ei pea siin Riigikogu infotunnis leppima kokku, millal me kohtume või ei kohtu. Aga seda küsis härra Indrek Saar minu käest – nende haiguspäevade kohta.

Mis ma tahan teile öelda? Kindlasti on oluline kõigepealt see, et päris palju on neid, kes on asümptomaatilised, aga kelle puhul tegelikult, eks ju, on ikkagi viiruse levitamisega probleeme. Nüüd, kui te küsite, kas on olnud arutelul ettepanek muuta taas ajutiselt haiguspäevade hüvitamist, tuua seda varasemaks kui alates neljandast haiguspäevast, siis vastus on: jah, on olnud arutelul. Kas seda teha esimesest päevast? Ma ütlen, et seda me väga tõsiselt või väga sügavalt hetkel ei ole arutanud. Pigem on olnud arutelul see, kas teha nii, nagu on tööandjad ja ametiühingud teinud ettepaneku. Nad on teinud ettepaneku maksta alates teisest päevast: tööandjad võtavad kohustuse maksta teisest kuni viienda päevani ja sealt edasi, alates kuuendast  maksaks haigekassa. Seda me oleme arutanud. Ja kindlasti, nagu ma ütlesin ka härra Saarele, need arutelud jätkuvad. 

Kas see raha eraldada reservist? Jah, ma arvan, et kõige kiirem lahendus on teha seda reservfondist. Aga ma arvan, et võib ka kaaluda sellist, ütleme, segavõimalust rahastamiseks: mingi osa on haigekassast ja mingi osa on Vabariigi Valitsuse reservist. Nagu te teate, me oleme haigekassale andnud järgmiseks neljaks aastaks lisavahendeid 560 miljonit, et plaanilist ravi üleval  hoida. Ja see on väga märkimisväärne summa, eriti selles majanduskriisis. Ma loodan, et te nõustute selles osas minuga. Eks need arutelud tõesti jätkuvad, et leida võimalik lahendus. 2009. aastal, kui oli ka kriis, muudeti seda seadust ja siiamaani see on toiminud. Enne seda ei olnud sellist põhimõtet, nüüd kevadel oli ajutine lahendus. Kui selle juurde tagasi pöörduda, siis see nõuab, punkt üks, taas seaduse muutmist, aga ma arvan, et me saame ikkagi rääkida pigem ajutisest – ajutisest! – lahendusest tulevikus. 

Helmen Kütt, täpsustav küsimus palun!

Suur aitäh, härra peaminister, teile vastuse eest! Töökohakollete osas ma olen tuginenud nii meediale kui ka teadusnõukoja väidetele. Aga mis me ikka selle üle arutame, kas nad tekivad pereringis või töökohal. Probleem on ikkagi selles, et täna hüvitamise mehhanismi ei ole. Hästi palju head juttu on, aga esimesed kolm päeva on ikkagi inimese enda kanda, ja haigus levib. Täna hommikul kohtusid sotsiaaldemokraadid Päästeametiga. Lisaks sellele, et kroonviirus ise on oma leviku tõusufaasis, on ta kaasa toonud väga mitmeid teisi terviseprobleeme. Ma ei räägi siin ainult vaimsest tervisest, aga lihtsalt mõned näited. Turu-uuringute läbiviidud uuringus 8.–11. oktoobrini toodi välja, et 30 päeva jooksul on stressi tundnud 69% elanikest ja selle aasta üheksa kuuga on elust lahkunud 159 inimest. Eelmisel aastal üheksa kuuga oli see arv 12 võrra väiksem. Tulemas on pimedad ajad, halvad kuud, kus stress ja psüühilised häired võimenduvad, nii nagu täna kirjutati ka Eesti Ekspressi loos. Psüühikahäired võimenduvad, see on alles ees. Järsku te mõne sõnaga – et rahustada Eesti inimesi, kes kindlasti jälgivad seda huvitavat formaati, nagu infotund on – räägite ka sellest, mida on valitsuses veel plaanitud teha, ei peatuks eriarstide vastuvõtud. Noh, ma ei tahaks muidugi meelde tuletada seda – siin on teie käed lühikesed, nagu te ütlesite –, et Riigikogu sotsiaalkomisjonis seisab psühhiaatrilise abi seaduse muutmise eelnõu. Aga kõige suuremat stressi tunnevad just 15–24-aastased ja 25–34-aastased inimesed. Järsku te rahustate inimesi ja ütlete, et nad ei muretseks?

Jaa, ma tänan teid! Ma tänan teid tegelikult selle eest, et te annate mulle nüüd võimaluse olla oma vastuses paindlikum. Ja ma alustan sellest, et meil oli eile jälle COVID-19 tõttu teadusnõukojaga kohtumine valitsuse tasandil. Teadusnõukoja esinaine, aasta naine professor Irja Lutsar näitas meile oma skeeme ja slaide. Ja minu ametikaaslased, kes kohal olid, näitasid enda omi ja seal oli näha, kui suletud on erinevad Euroopa Liidu riigid, millised on piirnormid siseüritustel, välisüritustel, milline on sulgemisaste tänavatel. Me teame täna seda, et Euroopa Liidus on palju riike, kus on mitmed suurlinnad õhtul kella üheksast täiesti kinni pandud, liikumine tänavatel on keelatud, isegi autoga sõitmine on keelatud. Eestis see täna nii ei ole. Eesti positsioon Euroopa Liidus on, kui rääkida statistiliselt, selline, et me oleme tagantpoolt teised, Euroopas aga kolmandad-neljandad. Aga siin me ei tohi grammigi ülbust või grammigi uhkust tunda. Me peame olema väga vaoshoitud, väga tasakaalukad, muidugi ka väga alandlikud selles mõttes, et see näitaja tõus võib väga kiiresti tulla. Eestis ongi tegelikult tõusunurk viimasel seitsmel-kaheksal-üheksal päeval väga järsk olnud. Selge on, et me oleme väga kriitilises olukorras, ja kui me ei järgi reegleid, siis me oleme ühel hetkel kriisis.

Nüüd see vaimne tervis, mille kohta te küsite. Minu meelest see on väga-väga muret tekitav. Kevadised andmed inimeste vaimse tervise kohta, nagu te ütlesite ka laste osas, on olnud paljudel juhtudel väga traagilised. Täna me oleme võtnud seisukoha, et kooliõpe jätkub, kontaktõpe jätkub. See on iga kooli otsustada, et kui lööb COVID sisse, siis mis nad teevad distantsõppe osas. Teatud osas aga kontaktõpe jätkub. Ma kutsun Eesti koole üles, et kontaktõpe kindlasti peab jätkuma, kui see on vähegi võimalik. Mõnes kohas, kus ei ole, saab klassidega selles mõttes mängida, et mõned klassid jäävad koju, aga üldjoontes minu meelest hariduses kontaktõpe peab jätkuma. Täna on see koolide otsustada. See on üks asi. 

Teine asi on see, et need piirangud, mis hakkavad järgmisest esmaspäevast – taas me läheme kaubanduskeskustes 2 + 2 reegli peale –, on väga õiged. Me oleme täna andnud sellise, ma ütleksin, väga range soovituse – see on viimane piir sellises soovituses –, et kanname maski ühistranspordis, kanname maski kaubanduskeskuses, kanname maski teatrites, kinodes, kontsertidel jne. See on kõik vajalik, et viiruse levikut kogu aeg kontrolli all hoida nii palju, kui meil on võimalik. Ma arvan, et see aitab kaasa ka sellesama vaimse tervise küsimuse puhul. Haiguslehtede, haiguspäevade küsimuse juurde, mis on suur mure teie südames, ma saan aru, proua Helmen Kütt, me tuleme kindlasti veel tagasi. Hetkel otsust lahenduse kohta veel ei ole.

Urmas Kruuse, palun! 

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Kevadise eriolukorra ajal sai päris korralikult kritiseeritud seda, et plaaniline ravi katkestati. Täna te just hetk tagasi ütlesite, et on täiendavad vahendid eraldatud haigekassale ja paistab, et sellist massilist plaanilise ravi katkestust ei ole tulemas. Siit minu küsimuse esimene pool: kas nüüd sügisel kaasatakse võitlusesse selle nn COVID-iga erasektori tervishoiuasutused, millel on olemas Eesti tervishoius kindel ja selge koht? Kas nendest vahenditest, mis haigekassale eraldati, saavad osa ka eratervishoiuasutused, lähtuvalt üldisest tervishoiukorraldusest Eestis?

Teine teema, mis on kriitikat saanud, on seotud selgete sõnumitega tegutsemiseks. Te just mainisite, et koolidel on võimalik otsustada, kuidas nad tegutsevad. Me oleme viimasel ajal näinud nii Tallinnas kui mujal seda, et koolide käitumine võib olla väga eripärane, see pole kantud ühtsest loogikast. Te rääkisite ka laste vaimsest tervisest. Üks tegur, mille tõttu see on suure pinge alla sattunud, on distantsõpe. Ehk ei tohiks väga kerge käega distantsõppe peale minna. Tundub, et arusaam riskide suurusest ja vastavast käitumisest on nii erinev, et see tekitab probleeme.

Austatud peaminister, kas selle informatsiooni valguses, mida avalikkusega on jagatud, ja võib-olla ka selle informatsiooni valguses, mida teie omate ja meie täna veel ei tea, on kavandatud kommunikatsioonisõnumeid ümber teha, et ei saaks tekkida sellist seinast seina käitumist, mille korral argumendid paistavad üldsusele sellisena, et on ülereageerimine või vastupidi?

Armas Riigikogu, öelge Eesti inimestele aitäh ka nende küsimuste valguses! Öelge meie tervishoiusektorile, meditsiinisektorile aitäh! Ma palun seda! Ma arvan, et selle on nad mõlemad ära teeninud. Sellest, et te siin konstruktiivselt kritiseerite valitsust, ma saan aru. Aga Eesti inimesed, Eesti doktorid, arstid, meditsiin on seisnud väga-väga vapralt esirindel selle viirusega võitlemisel, nii nagu ka siseturvalisuse töötajad, politseinikud, piirivalvurid, päästeametnikud, kaitseliitlased, kes on teinud tõesti väga suurt tööd. Ma tahan öelda tänu ka Terviseametile. Selle eest, et me oleme täna sellises olukorras, sellises väga, no ma ei saa öelda, et heas, aga rahuldavas olukorras, tõesti nendele inimestele suur tänu.

Kui nüüd rääkida meditsiinisektori toetamisest, siis tõesti, eile tegime otsuse anda haigekassale juurde 8 miljonit. Peamiselt see on seotud COVID-19 patsientide ravimisega kaasnevate lisakuludega. Sellega ei tegele eratervishoid. Sellega tegelevad meie haiglavõrgu haiglad ja sellega tegeleb kiirabi. Anda haiglatele ja kiirabile lisavahendid 8 miljonit, selle otsuse me tegime. Sotsiaalminister peab esitama konkreetse alajaotuse lähinädalatel – ma loodan, et ta teeb seda juba järgmisel nädalal – valitsusse, et selle saaks ka valitsuse tasandil otsustada. Teine suur otsus, mis me eile tegime, oli eraldada PCR antigeenitestide jaoks  selle aasta lõpuni 4,8 miljonit, et testimine ei katkeks, et testimine läheks edasi. Tegelikult on testimine läinud massiivsemaks.

Nüüd see mure, mis on seotud haridussektoriga. On tõsi, et me oleme kokku leppinud hoida plaaniline ravi ja koolid nii kaua kui võimalik lahti. See, et me teeme mõningasi väikeseid piiranguid, sulgemisi, on just seotud sellega, et me saaksime plaanilist ravi ja koole lahti hoida, et me ei peaks distantsõppe peale minema. Me oleme püüdnud sel teemal kogu aeg konsulteerida, pidada dialoogi ka kohalike omavalitsustega.

Ma tean, et Haridus- ja Teadusministeerium ja isiklikult minister Mailis Reps teeb väga head tööd, teeb tõesti head tööd selle nimel. Aga loomulikult on hetkel koolipidajate, koolide juhtkondade otsus, mis samme nad oma koolis astuvad. Me ei saa ka öelda, et plaaniline ravi on praegu täies mahus. Me näeme, et mõned haiglad on tõstnud juba kaks taset ülespoole, sest tervishoius on hädaolukord. Haiglad on tõstnud kaks taset kõrgemale ja see tähendab ka osalist plaanilise ravi katkemist. Aga loomulikult on meie soov see, et plaanilist ravi ja koole me ei sulge.

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Läheme järgmise küsimuse juurde. Küsimus nr 6, esitajaks on Keit Pentus-Rosimannus ja talle vastab peaminister Jüri Ratas. Palun!

Aitäh, hea juhataja! Austatud peaminister! Ma jätkan koroonaviiruse teemal või lainel. Meil on tänaseks haigestumuskordaja tõusnud 144-ni 100 000 inimese kohta ja see olukord on kindlasti hästi paljudes peredes sisuliselt pidevalt aruteluteema. Küsimusi on palju, nii et ma ütlen kohe ette, et ma esitan nad mitmes järgus, et jõuda infotunnis kõike käsitleda.

Esimene küsimus puudutab riskirühmi. Kui kevadel oli esimene viiruse laine, siis tööandjatel paluti esmajärjekorras rakendada kaugtööd vanemate inimeste, riskirühmadesse kuuluvate inimeste puhul. See kindlasti puudutab väga palju ka haridusasutusi – koole ja lasteaedu. Mulle ei ole sügisel silma jäänud, et oleks kuidagi eraldi pööratud tähelepanu riskirühmadele või palutud kaugtööd rakendada eelkõige riskirühmade puhul. Kas te saaksite seda täpsustada?

Teine pool küsimusest on vaktsiini kohta. See nädal tõi hästi hea ja kaua oodatud uudise, et suur ravimifirma Pfizer loodab vaktsiini kasutama hakata juba lähikuudel, isegi lähinädalatel. Varasemast on teada, et Eestil on eelleping AstraZenecaga. Küsimus on, kas meil on võimalik hakata kasutama ka Pfizeri vaktsiini, juhul kui see kasutusloa saab. Kuidas Euroopa Liidu siseselt vaktsiini hankimine käib? Kuidas käib vaktsiini jaotamine eri liikmesriikide vahel? Kas see käib kuidagi Euroopa Liidus keskselt? Kas riigi suurus mängib rolli, millal vaktsiin meieni jõuab? Ja kuidas Eesti-siseselt otsustatakse, millisel inimgrupil on esimesena ligipääs vaktsiinile? See on ilmselt teema, millele ootavad vastuseid päris paljud. 

Aitäh! Kui ma nüüd õigesti esimesest küsimusest aru sain, siis te rääkisite riskirühmadest. Igal juhul me ka täna pingutame selle nimel, et ohus poleks need kõige suuremad riskikohad, näiteks hooldekodud, eks ju. Ma arvan, et see oli üks esimesi konkreetseid piiranguid, et hooldekodude töötajad peavad kandma maske. Teiseks, me näeme seda, et hooldekodude külastused on suures osas tänaseks lõppenud või katkenud. Samas me eile ütlesime valitsuse tasandil, et hooldekodud peavad pakkuma lähedastele võimalust oma armsaid külastada nii kontaktse külastusena kui ka kontaktivabalt. See tuleb kuidagi teistmoodi lahendada. Minu meelest on oluline, et see ei tähendaks seda, et need inimesed, kes on sunnitud hooldekodus olema, põhimõtteliselt oma lähedasi ei näe. Ma arvan, et see ei ole ka õige lähenemine. Aga loomulikult, see on kõik palju rohkem piiratud.

Nüüd, mis puutub vanematesse inimestesse, kes käivad tööl, siis igal juhul, nii palju kui võimalik, peaks nad tegema kaugtööd. Kindlasti tuleb kanda maske, kindlasti tuleb desinfitseerida käsi. Me oleme öelnud välja selged soovitused valitsuse tasandil, et kui me läheme ka oma perekonnaliikme juurde, näiteks kui me läheme oma ema, isa või, kellel on, vanaisa-vanaema juurde, siis igal juhul me peame lähtuma sellest, et me ei viiks haigust sinna, et me ei läheks nende juurde sümptomitega ja kannaksime isikukaitsevahendit.

Kui rääkida vaktsiinist, siis hetkel minu teada on nii, et on ainult kaks tootjat: need on siis AstraZeneca ja Pfizer, nagu te ka nimetasite. Nad on alustanud müügiloa taotlust Euroopa Ravimiametilt, aga mõlemal on tegelikult alles uuringud pooleli. Nii et ühelgi COVID-19 vaktsiinil ei ole hetkel Euroopas müügiluba. Teiseks, kokku on seitse suuremat tootjat, kellega Euroopa Komisjon on liikmesriikide nimel läbirääkimisi pidanud. Eesti on ühinenud eelostulepinguga kahega neist ja peaks ilmselt uuel nädalal otsustama, kas ühineda ka kolmandaga. Selle kolmanda puhul me saame otsustada siis, kui vaktsiin on reaalselt valmis. On ka selline pakkuja, kes ütleb, et me võime otsustada alles siis, kui vaktsiin on reaalselt valmis.

Hetkel on Eesti ühinenud tellimusega kahelt vaktsiinitootjalt, üks on tõesti AstraZeneca ja teine on Johnson & Johnson. Need on eelostulepingud COVID-19 vaktsiini soetamiseks. Kui mõlemad vaktsiinid jõuavad turule – ma rõhutan, kui nad jõuavad turule –, siis saame Eestis võimaldada vaktsineerimist ligikaudu 70%-le Eesti elanikest. Hetkel on need kaks lepingut ainult ja see on küsitluste järgi ka suurusjärk, kui paljud inimesed üldse soovivad ennast vaktsineerida. Aga ma veel kord rõhutan, see on nii, kui vaktsiinid üldse jõuavad turule. Seda me ei oska täna kinnitada.  Usun, et me saame selles debatis kohe edasi minna.

Keit Pentus-Rosimannus, palun täpsustav küsimus!

Aitäh! Kuna aeg oli napp eelmisele küsimusele vastamiseks, siis ma küsin, kas te soovite veel midagi täpsustada vaktsiini teemal, just riikidevahelise jaotuse ja Eesti-siseselt vaktsiini kasutuselevõtu teemal. Kuidas see käib? Kas see käib perearstide kaudu, juhul kui mõni nendest töös olevatest vaktsiinidest kasutusloa saab? Kas see on juba teada? 

Mu teine küsimus puudutab nüüd ettevõtlussektorit ja ettevõtteid, kelle tegevus selle viiruse tõttu seisab või on piiratud. Küsimus iseenesest on üsna konkreetne: kui on mingi ettevõtlussektor, mis kõige valusamalt pihta saab, millele kehtivad piirangud viiruse tõttu, siis kuidas kompenseeritakse selle mõju ettevõtete tegevusele? See on arusaadav, et majanduskriisis, viirusest põhjustatud majanduskriisis on ettevõtjatel praegu väga raske. Tõesti tehakse pöörast tööd. Ja piirangute puhul oodatakse ka vastuseid, kuhu pöörduda, millist abi pakutakse riigi poole pealt. Tegu on ju inimestega, kes annavad tööd kümnetele tuhandetele ja kes siiamaani on suutnud kuidagi ellu jääda. Kindlasti see eelkõige puudutab toitlustus- ja meelelahutussektorit, nemad on kõige valusamalt pihta saanud. Nii et jah, kõige olulisem ehk ongi see, kuidas toimub nende piirangute puhul selle sektori, nende inimeste toetamine.

Aitäh! Ma soovin tõesti, kui lubate, kaks sõna veel vaktsiinide kohta öelda. Jah, võib öelda seda, et Euroopa Komisjon on COVID-19 vaktsiini soetamiseks väga erinevas ravimifirmadega läbirääkimiste staadiumis. Neid ravimifirmasid on rohkem kui üks-kaks. Seda esiteks. Teiseks, mis puutub jaotusse, siis kõik Euroopa Liidu riigid osalevad ühishankes võrdsetena ning saavad vaktsiini vastavalt elanikkonna osakaalule Euroopa Liidu rahvaarvus. Ütleme, see võimalus antakse ette. Iga riik peab reeglina ütlema, kui palju ta soovib seda võimalust kasutada, kui suurt või väikest kogust taotleb ja ega ta ei otsusta mõnest eelostulepingust kõrvale jääda. 

Mis on meie prioriteet? Meie prioriteet on esimeses järjekorras vaktsineerida tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna töötajad, hooldekodude kliendid, teised esiliinitöötajad, kroonilised haiged, loomulikult eakam osa elanikkonnast. Reaalse vaktsineerimise plaani saame paika panna siis, kui on teada, kelle puhul on konkreetne vaktsiin näidustatud ja kelle puhul mitte. Kindlasti võib juhtuda, et esimesena turule tulevad vaktsiinid ei sobi. Ma mäletan, et eilsel pressikonverentsil professor Irja Lutsar ütles, et kui me räägime lastest, siis see võib venida pikemaks, sest nende puhul need testimised ja analüüsid on palju pikemad ja võib-olla pole ka alanud. Erinevates vanusegruppides on kindlasti vaja veel uuringud teha. Euroopa Ülemkogu tasandil me oleme kokku leppinud, et kui vaktsiin tuleb, siis pole tähtis, kui rikas, kui suur on riik, vaid kõik 27 riiki peavad saama võrdse võimaluse. See on olnud tõesti jutuks viimasel, ma ütleks, neljal-viiel ülemkogul ... Vabandust! Ütleme siis, kolmel-neljal ülemkogul tõsiselt laual. 

Nüüd edasi, ettevõtlusteema. Ma pean seda, austatud Keit Pentus-Rosimannus, ääretult oluliseks, mis te küsite. Mida me oleme teinud? Ma olen nõus, et toitlustussektor, HoReCa sektor, turismisektor on saanud kõige valusamalt pihta. Seda ma ütlesin siin ka esmaspäeval eeskätt teie ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni liikmete arupärimisele vastates. Me oleme nüüd turismile andnud veel viis miljonit, on teatud taotlus sees, et REACT-EU-st turismisektorile abi osutada. See on turismisektoris.

Ma nimetasin enne hooldekodusid, ma ütlesin, et me panime maskikohustuse peale. Me oleme valitsuse tasandil otsustanud, et nendesse hooldekodudesse, kuhu tuleb sisse COVID-19, valitsus eraldab nii lisaraha tööjõukulude kattek kui ka maskide jaoks. Seda siis teiseks.

Kolmandaks, mind teeb murelikuks tegelikult ehitussektor ja mitte täna, vaid järgmistel kuudel ja järgmisel aastal. On selge, et erasektori tellimused hakkavad ära kukkuma ja nüüd on valitsus teinud seda, et ta on tegelikult palunud teie käest luba panustada eelarvest suurem osa, et just viia ellu neid kontratsüklilisi investeeringuid. Aitäh teile!

Mart Võrklaev, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Oma vastustes te põgusalt koolikorraldust puudutasite. Minu küsimus tuleb, võiks öelda, otse põllult, omavalitsustest, ja puudutab alusharidust, lasteaedu. Eile tegelikult siin saalis lükati tagasi meie ettepanek Vabariigi Valitsusele Eesti alus- ja üldharidusasutuste töö korraldamiseks ühtsetel alustel COVID-19 viiruse oludes. Meie ettepanek oli anda see ühtsete aluste väljatöötamine valitsusele. Vastuseks põhjendati, et need ühtsed alused on olemas, aga minule jäi arusaamatuks, kas lasteaedadele ja näiteks huviringidele koolides ja huviringidele lasteaedades on ministeeriumist mingid soovitused antud. Kas peaks neid ennetava meetmena mitte tegema? Kas peaks lähtuma ikkagi ka nakkuse olemasolust? Kas te olete neid asju valitsuses arutanud? On selle kohta mingi dokument alushariduse huviringide jaoks olemas või on plaanis, et see tuleb? Need küsimused on õhus.

Aitäh! Ma usun, et kõik dokumendid, mida te soovite Haridus- ja Teadusministeeriumist saada, te ka saate. Te saate ju neid küsida otse nende käest. Kui rääkida alusharidusest, siis tõesti, ma kõigepealt arvan seda, et see kevadine kogemus on väga hea kogemus. Et kui koolid läksid kevadel distantsõppele, siis tegelikult lasteaiad jäid avatuks. Ja põhjus oli selles, et väga paljud inimesed, kes peavad tööl käima, ei saa kuhugi oma lapsi jätta. Ei ole võimalust jätta neid vanaisa ja vanaema juurde, jätta neid teise pere ema või isa juurde, kes parajasti tööl ei käi. Seetõttu hoiti lasteaiad avatuna. Väga paljud meie eesliinitöötajaid, kes töötavad politseis või kes töötavad Kaitseliidus, Kaitseväes, haiglates ja muudes meditsiiniasutuses – ka neil on väikesed lapsed, kes käivad lasteaias. Aga loomulikult riik vajas neid sel ajal ja vajab ka pregu iga päev väga. Ja kui lasteaiad oleks suletud, siis põhimõtteliselt need inimesed peaksid koju jääma. Ma arvan, et see oli õige otsus. Tõsi, reaalne pilt kevadel oli selline – ma ütlen peast –, et tegelikult lasteaedades käis eriolukorra tipus üsna vähe lapsi, ma arvan, isegi alla 10%. Jäeti tööle võib-olla üks rühm või kuidas lasteaiad seda ise korraldasid.

Kui nüüd rääkida edasi natuke laiemalt huviharidusest, mille kohta te küsisite, erinevatest treeninguringidest, siis tõesti, see teema on kogu aeg mul laual olnud. Ja ma ütleksin, et seda hoiavad heas mõttes oma tõsise pilgu all kultuuriminister Tõnis Lukas ja haridus- ja teadusminister Mailis Reps. Just selles mõttes, et me ei läheks seda valdkonda sulgema. Alles eile hommikul me arutasime seda 2 +2 reeglit. On selge, et kindlasti me ei taha seda 2 + 2 reeglit karmil kujul esmaspäevast, 16. novembrist kehtestada, nii nagu see oli kevadel. See tähendaks seda, et põhimõtteliselt me ütleksime hoobilt, et huvitegevus, sporditegemine, huviringid  – see kõik  lõpeks automaatselt ära. Väga paljudes ringides on ju lapsi rohkem, puututakse tihedamalt kokku. Seda me oleme hoidnud seni ja hoiame edasi, et tegelikult huviringid, sporditegemine, spordiringid, treeningud toimuksid kindlasti edasi. See on oluline ka sellest aspktist, mille kohta Helmen Kütt küsis: vaimse tervise aspektist. On oluline, et lapsed saaksid suhelda oma sõpradega, et lapsed saaksid teha käelist tegevust, sportida. Ma arvan, et see on tähtis ja selle nimel me töötame, et see nii jääks. Tõsi, me ei tea, missuguseks kujuneb viiruse levik järgmistel nädalatel, järgmistel kuudel. Me näeme Euroopas kõige suuremat tõusu. Eesti on suutnud hoida oma ühiskonna põhimõtteliselt ikkagi väga tugevalt avatuna. Ja ma ütlen ka teile, härra Võrklaev, et siin tuleb öelda Eesti inimestele, eeskätt Eesti inimestele nende vastutustundliku käitumise eest väga suur tänu.

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järjekorras on küsimus nr 7, mille esitab Heljo Pikhof ja talle vastab peaminister Jüri Ratas. Palun!

Aitäh! Austatud peaminister! Enam kui aasta tagasi pöördus õiguskantsler Ülle Madise Tanel Kiige poole märgukirjaga viia psühhiaatrilise abi seadus vastavusse kujunenud olukorraga. Seda selleks,  et alla 18-aastased noored saaksid ilma vanema nõusolekuta vajadusel psühhiaatri poole pöörduda. Et ministeeriumist ei tulnud kippu ega kõppu, algatasid sotsiaaldemokraadid ise vastava sisuga seaduseparanduse. Jaanuari lõpus oligi eelnõu Riigikogus esimesel lugemisel, seejärel aga kadus see teie erakonnakaaslase, sotsiaalkomisjoni esimehe Tõnis Möldri laualaekasse. Seda, et see seadusmuudatus on pakiline ja vägagi noorte huvides, on tõdenud nii lasteombudsman, psühhiaatrid, kliinilised psühholoogid kui ka mitmed laste vaimse tervisega tegelevad eksperdid. Sotsiaalkomisjoni poole on teinud ühispöördumise 36 asjaga seotud ühingut. Aga ei midagi! Komisjonist asi edasi ei liigu ja võib öelda, et EKRE taktikepi all ja Tõnis Möldri, ma ei oska öelda, kas saamatuse tõttu ei ole juba pea aasta sellele küsimusele lahendust leitud. Vaatame, kui palju on tänavu juba teismelisi endalt elu võtnud: neid on tervelt 19. Minu küsimus teile on: mida teete teie selleks, et lõpetada pea aasta kestnud küüniline mäng noorte inimeste elu ja tervisega? On ju ka valitsus sotsiaaldemokraatide eelnõu heaks kiitnud.

Aitäh teile! Kõigepealt, komisjoni esimees Tõnis Mölder – te ütlete, ma ei tea, et ta kuidagi ei tegutse hästi või õigesti. Mina tahan vastu öelda, et selle kriisi ajal kogu Riigikogu, aga selge on see, et COVID-iga seoses on just sotsiaalkomisjon kõige rohkem neid teemasid arutanud. Mulle on küll jäänud mulje, et härra Mölder on võtnud neid teemasid ääretult tõsiselt, püüdnud teha debatti, diskussiooni, leida lahendusi sotsiaalkomisjonis. Mina osalen ühe fraktsiooni koosolekutel ja pean ütlema, et ta on ka Keskerakonna fraktsiooni koosolekutel väga aktiivne nende teemade aruteludel olnud. Kriitikaga härra Möldri pihta ma kindlasti ei nõustu.

Nüüd, see teema, mille te tõstatasite: psühholoogiline nõustamine, psühholoogilise nõu andmne just lastele, kes on sattunud keerulisse olukorda. Ma igal juhul toetan, et siin tuleks muutusi teha tõesti väga tasakaalukalt.  Neid muutusi pole tegelikult meie riigis tehtud üle 20 aasta. See kord on kehtinud kogu aeg. Aga ma arvan, et me peame siin kõrval arvestama, mille üle see põhidiskussioon on. Põhidiskussioon on ju selle üles, kui palju lapsevanemad üldse saavad nendes küsimustes kaasa rääkida. Ma arvan, et seda muudatust, põhimõttelist muudatust on vaja. Ma selle vastu ei vaidle. Aga ma arvan, et teha seda nii, et me läheme täielikult teise äärmusesse – seda ma kindlasti ei toeta.

Nüüd sellest, et on vaja leida lahendusi psühhiaatrilise abi küsimuses. Jah, ma tean seda, et on ka neid Riigikogu liikmeid – see ei ole ju mingi saladus –, ja mitte ainult ühest erakonnast, nagu te ütlesite, EKRE-st, on ka teistest erakondadest neid, kes ütlevad, et lapsevanema roll on ääretult tähtis, ääretult oluline. Päris nii ei saa olla, et me lapsevanemad täiesti välja lõikame. Aga loomulikult ma pean õigeks seda, et teatud juhtudel laps saab otse psühhiaatri poole pöörduda abi saamiseks. Teatud juhtudel kindlasti peab see nii olema. Ja ma arvan, et probleem ei pruugi olla ainult konkreetses perekonnas sees. Mõnikord, vabandust, võib see olla ka perekonna lähikontaktsete tekitatud väga tõsine vaimse tervise probleem, vaimse tervisega seotud traagika. Laps saab siis otse minna psühhiaatri juurde. Nii et ma arvan, et selles küsimuses tuleb kindlasti arutelusid jätkata ja leida lahendus nii pea, kui võimalik.

Heljo Pikhof, täpsustav küsimus, palun!

Hea peaminister, vaat siin ma küll teiega nõus ei ole. Tegelikult saab ju varateismeline täna minna ükspuha millise arsti juurde ka ilma vanema nõusolekuta. Ja arst hindab seda, kas laps on küps ilma täiskasvanuta arsti juures olema või mitte. Tegelikult väga palju – mitte väga palju, aga palju – on noori, kellel pole kodus toetust, kes on võib-olla sattunud vägistamise ohvriks või kelle vanem ehk mõtleb, et minu laps jumala eest ei läheks psühhiaatri juurde, kodused probleemid tulevad välja jne, jne. See, et pea aasta aega pole jõutud sotsiaalkomisjonis üht eelnõu edasi menetleda ja tuua see Riigikogu suurde saali, on igal juhul teie erakonnakaaslase tegemata töö. Ma toon ühe näite, mille ma tõin ükskord siin ka sotsiaalminister Tanel Kiigele. Minu poole on nüüdseks pöördunud juba kolm noort – tookord oli ainult üks noor –, kes on käinud koos vanemaga psühhiaatri juures, ja nad on öelnud, et ema kuuldes nad ei hakka ütlema, et nad on teinud enesetapukatse või neil on selline mõte pähe tulnud. Üks neist on tänaseks juba lahkunud. Kindlasti oleks see noor abi saanud. Aga ma tahakski küsida: mis on need teie motiivid, et te ei saa sotsiaalkomisjoni esimehele öelda, et see eelnõu vajab kiiresti saali toomist, et see probleem vajab lahendamist? Lapsed peavad ikkagi saama vajadusel psühhiaatri juurde minna.

Aitäh! Kõigepealt, ma olen täiesti nõus, et see mure, millele te tähelepanu juhite, on ääretult tõsine. Seksuaalne väärkohtlemine, vägistamisjuhtumid – jah, ma arvan, et need on juhtumid, kus kindlasti laps peab otse abi saama, kui mingil põhjusel seda võimalust lapsevanemate osalusel pole. Ma veel kord ütlen, et seda ma arvan. Aga see pilt kindlasti ei ole must ja valge. Et ei saa minu arvates öelda, et me automaatselt kõikidel juhtudel võtame lapsevanemad sellest protsessist välja. Ja ei saa ka öelda, et me ei ole midagi teinud. Kui me vaatame olemasolevaid laste heaolu valdkonna teenuseid, siis tegelikult enamik neist toetab laste vaimset tervist. Võtame needsamad teenused väärkoheldud ja muudele abi vajavatele lastele: lastemaja teenus seksuaalselt väärkoheldud lastele, lasteabi telefon 116 111, mis minu teada on avatud 24 tundi seitse päeva nädalas. Ohvriabi teenused vägivalla ohvritele. Nüüd edasi, vanemlust toetavad teenused: vanemluskoolitus "Imelised aastad", lastevanemate portaal ja e-nõuandla Tarkvanem, puudega laste tugiteenused, lastehoiuteenus, tugiisiku teenused, sotsiaalse rehabilitatsiooni teenused, asendushooldusteenus, samuti järelhooldusteenus elluastujaile. Nii et teenuseid selles valdkonnas on väga palju. Seesama telefon, mis ma teile enne ütlesin. Me ei saa öelda, et ei ole täna mingeid võimalusi. Veel kord ma ütlen, et näiteks 2019. aasta statistika põhjal tehti minu teada SKA lasteabi telefonile üle 9000 pöördumise. Üle 9000 pöördumise! Ja tõsi on see, et neist natuke rohkem kui 4000  korral – neid oli 4200 ja natuke peale – olid pöördujad lapsed. Ja veel kord: sellega ma olen täielikult nõus, mida Helmen Kütt siin nimetas, et laste vaimse tervisega seotud pöördumiste arv on tõusutrendis. Need on keerulised küsimused. Ma saan aru, et opositsioonil on kerge seda kriitikat teha, et peaminister on süüdi, et sotsiaalkomisjoni esimees Tõnis Mölder on süüdi. Ma arvan, et see on muidugi teie õigus, teil on õigus kritiseerida. Aga ma ei saa kuidagi nõustuda väitega, et probleemiga ei ole tegeletud. Ma arvan, et me oleme tegelikult mingisuguse lahenduseni jõudmas, ja see on hea. 

Andres Sutt, palun!

Aitäh! Hea peaminister! Ma küsin tervishoiukorralduse kohta koroonakriisi teise laine ajal, ja küsin eelkõige võtmes, kuidas on olukord Eesti Vabariigi territooriumil asuvate ravimivarudega ja erinevate tarvikutega, mida meditsiiniasutused vajavad. Ma ei räägi niipalju isikukaitsevahenditest, mille puudus kevadel oli kindlasti väga terav probleem, aga mille osas täna, nagu ma aru saan, on olukord parem. Aga just ravimivarud ja erinevad meditsiinitarvikud. Sellises olukorras ei tahaks kuidagi, et Eesti Vabariigi territooriumil tekiks defitsiit ülivajalikest ravimitest või meditsiinitarvikutest. 

Ma tänan teid! Natuke veel sellest süüdistamisest. Vabandust, härra Sutt, ma hüppan korraks eelmise küsimuse juurde. Mida öelda? Ma võiksin vastu öelda, et kuidas nüüd siis proua Pikhof ja teised sotsiaaldemokraadid ärkasid. 2015–2019 vastutas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna minister tervishoiu valdkonna eest. Kus siis need lahendused olid? Ju ka siis püüti lahendusi leida, aga need ongi keerulised. Ja mitte ainult poliitilised debatid, vaid ka needsamad lapsi, lastevanemaid ja psühhiaatreid puudutavad probleemid.

Nüüd ma tulen, härra Sutt, teie küsimuse juurde. Ravimivarud on eeskätt hulgimüüjate käes, me peame seda arvestama, ka haiglatel on enda varud. Praegu minu teada – mind ei ole sellest informeerinud ei sotsiaalminister ega Sotsiaalministeerium – meil tarneraskusi ei ole. Ja mis on veel oluline: riik suurendab täiendavalt 2021. aastal ravimivaru just Euroopa Liidu vahendite toel. Teie laua peal on järgmise aasta riigieelarve, kus on kirjas uus varude agentuur, mis peab samuti tegelema erinevate varudega, sealhulgas teatud osas ka ravimivarudega. Nii et seda ma oskan teile hetkeseisu kohta öelda. 

Aga loomulikult me peame arvestama sellega – te küll ütlesite, et isikukaitsevahendid pole niivõrd teie küsimuse objektiks –, et tegelikult kevadel asi läks väga kiiresti väga keeruliseks. Ja ühel hetkel ei ole üldse välistatud, et see ei lähe taas väga keeruliseks ka mingites teistes valdkondades. Just need tarneahelad! Me just mõni aeg tagasi tegime valitsuses otsuse. Nädalapäevad tagasi, võib-olla kaks nädalat tagasi, käis meil Põhja-Eesti Regionaalhaigla ülemarst professor Peep Talving rääkimas, mis seis on erinevate ravimitega, ja seda palju laiemalt kui ainult PERH-is. Me otsustasime peale tema ettekannet, et me toetame taas Euroopa Liidu ühishankes ravimi Remdesivir hankimist Eestile. Selleks on eraldatud Vabariigi Valitsuse reservfondist üle 310 000 euro. Nii et me oleme üsna operatiivselt tegutsenud. Tõsi, neid doose on meie arvates vaja rohkem, aga on hea meel, et see toetust leidis.

Nii et jah, jätkuvalt me kogu aeg püüame varusid jälgida. Siin minu kõrval istuv riigihalduse minister Jaak Aab on teinud suurepärast tööd koos Eesti välisteenistuste, erinevate saatkondade ja saadikutega, et hankida isikukaitsevahendeid. Ja me oleme paremas seisus, kui me olime kevadel. Nii et minu meelest on väga-väga-väga olulised sammud astutud.

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Oleme jõudnud järjekorras küsimuse nr 8 juurde. Selle esitab Jürgen Ligi ning talle vastab peaminister Jüri Ratas. Palun!

Aitäh! Härra Ratas! Mart ja Martin Helme on praeguseks juba korduvalt eri kanalites väitnud, et Eesti valimised olid võltsitud ja võitja ei olnud see, kes seda ametlikult oli. Nad, sealhulgas Martin Helme, on öelnud sama ka USA valimiste kohta. Sõnad on kõlanud niimoodi, et ei ole mingit kahtlust, see oli jultunud ja massiline valimisõiguse rikkumine. Te olete kolmandat päeva vastanud küsimustele, miks Martin Helme valitsuses jätkab, sellega, et Mart Helme võttis vastutuse. Ja asi klaar. See ei vasta tõele. Mart Helme tegi pressikonverentsi ja ütles, et tal sai kõrini, aga ta ei ole mitte midagi valesti teinud. Martin Helme on nüüd jõudnud ka mitu korda sõna võtta ja siin Riigikogu saalis ta ütles umbusaldusavalduse arutuse sissejuhatuseks, et see kõik on kunstlik, välja mõeldud ja küüniline. Ta sõimas opositsiooni kurjuse kantsiks ja nõnda edasi. Minu küsimus teile on: mille poolest siiski Martin Helme on käitunud paremini ja miks tema valitsuses jätkab? Ma arvan, et sellest ei piisa, et erakonna esimees ohverdas oma lihase isa, kui ta enda patt tegelikult on suurem.

Aitäh teile selle küsimuse eest! Jah, ma olen tõesti nendele küsimustele vastanud, aga see ei tähenda seda, et ma edasi ei sooviks vastata. Loomulikult ma soovin, kui te küsite. Kõigepealt, punkt üks: Eesti ja Ameerika Ühendriikide vahelised suhted on meie jaoks tõesti väga olulised. Need on strateegilised suhted, nii on olnud, nii on täna ja on ka tulevikus. Ameerika Ühendriigid on meie peamine strateegiline partner. Meil on tugevad suhted Ameerika Ühendriikidega ka NATO tegevuste kaudu ja me oleme näinud, et need head kontaktid Ameerika Ühendriikidega on viimastel aastatel tihenenud ka teistes valdkondades – mitte enam ainult julgeoleku- ja kaitsepoliitikas, kus need on raudkindlad, vaid on ka teised valdkonnad, mis on juurde tulnud. Näiteks kolme mere initsiatiiv, mis on tõesti olnud väga huvitav ja oluline koostöövorm ka sellel aastal, kui Eesti on seal kandnud eesistuja tiitlit.

Ma saan aru, et te ei nõustu sellega, et selles küsimuses on tegelikult poliitiline vastutus võetud. Te ütlete, et see ei loe midagi, et siseminister on tagasi astunud. Ma saan aru, et teie soov oleks, et me nüüd hakkaksime tsiteerima, nagu ma juba ütlesin, seda kurikuulsat raadiosaadet, seda, mida üks või teine ütles. No ma arvan, et Riigikogu infotund ei pea olema ühe raadiosaate kuulamine.

Ma saan aru, et teie soov, härra Ligi, on see – te olete kogenud poliitik, ma saan sellest väga hästi aru –, et valitsus kukuks. See võiks olla koht, kus on võimalik valitsust umbusaldada, see läbi viia. Ma ütlen, et ma väga pean lugu kõikidest Riigikogu liikmetest, aga samas ka hea Riigikogu liige Jevgeni Ossinovski on ju öelnud, et see Martin Helme umbusaldamine ei ole tõsiseltvõetav. See ei ole tõsiseltvõetav – see on tema lause. Ja ma pean nõustuma härra Ossinovskiga, et tegelikult on see kätte läinud poliitiliseks mänguks. Aga selge, teie ütlesite oma positsiooni välja, mina ütlesin selles küsimuses oma positsiooni välja.

Siseminister võttis poliitilise vastutuse. Ja edasi toimus kõik väga kiiresti, eks ju: mindi uuesti arvuti juurde, pandi sellele eesnimele kaks tähte taha – "i" ja "n" pandi taha, Mardist sai Martin, ja umbusaldusavaldus läks töösse. See oli, ma arvan, juba poliitiline mängurlus.

Nüüd, Eesti valitsuse positsioon suhtluses Ameerika Ühendriikidega. Ma arvan, et nii aktiivset põhimõttelist valitsuse positsioonide määratlemist, kui on olnud viimase, ütleme, aasta jooksul, pole varem olnud. 8. august 2019, 6. august 2020, 5. november 2020 – me oleme kiitnud heaks USA-ga suhteid käsitlevad erinevad memorandumid, mis näitab seda, kui olulised tegelikult need strateegilised suhted on. Aitäh teile! 

Aitäh! Ja palun nüüd hästi lühidalt Jürgen Ligilt täpsustav küsimus ja ka peaministrilt lühike vastus. Aeg hakkab peale pressima. 

Aitäh! Härra Ratas! Mina ei küsinud USA kohta, ma ei küsinud raadiosaate kohta, ma küsisin Martin Helme kohta, tema seisukohtade kohta, mida ta on eri kanalites öelnud. Ma ei nimetanud üldse raadiosaadet. Ja see, mis ta on öelnud, on see, et see skandaal on välja mõeldud, see on tühja koha pealt. Ta on öelnud, et Mart Helme – seda ta ütles Riigikogus, mitte kuskil raadiosaates – tuleb meid siia kiusama ja et ta astus tagasi sellepärast, et siin saab rohkem tõtt rääkida. See ei ole märk mingist poliitilisest vastutusest. Ta on öelnud, et USA valimised on massiline ja jultunud rikkumine, et demokraatiat USA-s ei ole, kui see tulemus läbi läheb. Ja kui te loete Uusi Uudiseid – ma soovitan teil lasta sellest väljavõtteid teha –, siis selle artiklid  annavad  üheselt mõista, et sellele, mis USA-s toimub, tuleb rahvusvaheliselt ja vägivaldselt vastu hakata. Seda erakonda juhib Martin Helme.

Palun öelge mulle, mis see erinevus siiski on! Palun vastake mu küsimusele, ärge rääkige raadiosaadetest ega USA suhetest, vaid sellest, mille poolest Martin Helme käitub paremini ja mille poolest tema seisukohad erinevad Mart Helme omadest, kui ta Mart Helmet pidemeni kaitseb ja valab ainult õli tulle küsimuses, mis puudutab valimiste ausust Eestis ja USA-s – mõlemas. 

Aitäh! Jah, ma olen nõus, et see on hästi oluline ja põhimõtteline küsimus, kas valimised on ausad nii Eestis kui USA-s. Minu seisukoht: jah, on. Olen küsinud ka Martin Helme käest, kas USA on tema arvates demokraatlik õigusriik, kuigi hetkel on seal väga palju erinevaid vaidlusi. See on fakt, et see nii on. Ta on öelnud: loomulikult, USA on demokraatlik õigusriik. Nii ... Ja see on minu arust väga oluline ja väga põhimõtteline seisukoht.

Nüüd edasi, te ütlete, et ... Ma isegi ei teadnud seda tsitaati, mis te ütlesite, et Mart Helme olevat öelnud, et Riigikogu liikmed on kuidagi vabamad või nii. Ma arvan, et Riigikogu liige on oma sõnakasutuses loomulikult vaba. See on ju fakt. Kas te tahate siis midagi muud väita? Te kutsute mind üles neid Uusi Uudiseid jälgima. Ma ei ole tõesti selle portaali või nende uudiste jälgija, nagu teie vist olete. Ausõna, mina ei ole. Mina kutsun teid üles: jälgige rahvusringhäälingu portaali. See on minu arust väga hea portaal – head saated, head raadiouudised. Kui me kutsume siin teineteist üles, mida jälgida, siis mina kutsun teid üles rahvusringhäälingut jälgima.

Mis ma veel oskan öelda? Minu arvates tõesti see ongi põhimõtteline küsimus, et kui keegi on käitunud selliselt, siis ta võtab poliitilise vastutuse. Selles küsimuses võttis siseminister poliitilise vastutuse. Minu jaoks oli põhimõtteline küsimus, kas me oma liitlase kohta ütleme, et ta on demokraatlik õigusriik. Ma küsisin seda rahandusministri käest, ta ütles, et jah on, USA on kindlasti meie oluline partner. Aga sellele andke andeks jamale, mis selles saates öeldi, ma küll alla ei kirjuta, ma lükkan selle täielikult ümber ja ma tegin seda ka sotsiaalmeedias.

Mille pärast mul nüüd aga kahju on – tõesti väga huvitavad ja tõsised küsimused jäid täna käsitlemata. Ma tõesti vabandan Riigikogu esimehe ja Riigikogu liikmete ees, aga midagi ei ole teha. Ent need olid ka olulised küsimused, mida Riina Sikkut, Aivar Sõerd, Annely Akkermann ja Urve Tiidus tahtsid esitada. Kõik väga tähtsad küsimused, aga kahjuks täna jäävad ajapuudusel vastamata. Aitäh teile!

Aitäh! Tõepoolest, kui kella vaadata, siis võib-olla ühe küsimuse veel jõuaks ette lugeda, aga kahjuks aega vastamiseks enam ei ole. Ma tänan kõiki kolleege! Ma tänan valitsuse liikmeid!

Austatud kolleegid! Ma pean teile iga kord meelde tuletama, et Riigikogu täiskogu istung hakkab kell 14 ja enne seda me peame kõik kolleegid, kes hetkel saalis ei viibi, saalikutsungiga kohale kutsuma. Nii et ma tänan! Infotund on lõppenud.