Suur tänu, austatud juhataja! Tere hommikust, head kolleegid! Saame taas kord arutada millegi sisulise üle, mitte selle üle, kuidas või mida valitsusliikmed räägivad. Olen teie ees Reformierakonna fraktsiooni ettepanekuga Vabariigi Valitsusele, loomaks ühtsed alused COVID-19 leviku korral õppetöö korraldamiseks alus- ja üldharidusasutustes. Nagu me teame, põhiseaduse § 37 lõige 5 ütleb meile, et hariduse andmine on riigi järelevalve all.
Hiljuti saime OECD PISA analüüsist teada, et Eesti haridussüsteem tagab meie lastele võimalikult võrdsed võimalused saada hea haridus. Ja tõesti – ela sa Väätsal, Lüllemäel, Antslas või Tallinna kesklinnas –, tõenäosus, et meie lapsed saavad hea hariduse, on jätkuvalt väga suur. Samas hoiatavad rahvusvahelised uuringud meid distantsõppe eest, kuna selline õppimise vorm võib suurendada hariduslikku lõhet. Tugevamad saavad jätkuvalt hästi hakkama, aga näiteks haridusliku erivajadusega lapsed võivad jääda veelgi enam maha. See on oht, millega me peame arvestama.
Haridus- ja Teadusministeerium ütles kooliaasta alguses, et kui klassis avastatakse nakatunu, läheb distantsõppele klass, mitte kool. Kui kooliperest on nakatunud 10%, siis läheb distantsõppele kogu kool. Täna me näeme, et koole suletakse ka siis, kui on üks või kaks nakatunut. Alles hiljuti nägime, kuidas enam kui tuhande õpilasega kool saadeti distantsõppele, kui avastati nakatunu kooli köögitädide seast. Mitmed koolid on juba ennetavalt viidud hübriidõppele, mille korral on klassid regulaarselt nii koolimajas kui ka distantsõppel. On koole, kus lapsed on ühel nädalal näiteks kaks päeva koolis kontaktõppel ja kolm päeva distantsõppel, ning järgmisel nädalal vastupidi. Ja on koole, kus ollakse üks nädal kontaktõppel ja teine nädal distantsõppel. Ennetuse eesmärgil saadetakse distantsõppele ka väikeklassi lapsi – neid, kes on haridusliku erivajadusega ja kes eriti vajavad õpetajaga otsest kontakti.
Tänaseks päevaks on kevadise distantsõppe perioodi kohta tehtud maailmas väga palju erinevaid uuringuid. Need uuringud räägivad enamasti distantsõppe halvast mõjust laste ja noorte vaimsele tervisele. Väiksemate laste vaimset tervist on mõjutanud eelkõige perekonna frustratsioonis – kas lapsevanemad pidid lisaks lapse õpetamisele tegema ka kodus tööd või siis pidid hakkama saama töötuks jäämisega. Ja see tekitas peres pingeid, mis selgelt mõjutasid ka lapsi. Teismeliste vaimset tervist mõjutas see, et nad ei saanud piisavalt suhelda oma eakaaslastega, mis on selles eas noortele äärmiselt oluline. Ja kindlasti mõjutas laste vaimset tervist – ja seda ka teadusuuringute põhjal – suhte muutumine õpetajaga. Õpetajad sattusid väga ootamatult uude situatsiooni, ka nemad pidid väga palju õppima. Osa õpetajaid sai paremini hakkama kui teised, nad pidid kohanema digitaalvahenditega ja see muutis õpilaste ning õpetajate vahelist suhet. Samas me teame, et eduka õppimise aluseks on see, et õpetajal ja õpilasel on omavahel usalduslik ja soe suhe. Koolid said meil siin Eestis kevadel väga hea distantsõppe kogemuse, ja osa koole on ka uuel õppeaastal kasutanud distantsõpet kui uut õppimismeetodit, ja see ei ole kuidagi seotud viiruse ennetamise meetmega. See kõik on seaduspärane, iseenesest seda võib teha.
Meie esitasime oma ettepaneku Vabariigi Valitsusele, et sõnastada üldised reeglid haridusasutustele õppetöö korraldamiseks COVID-19 ajal, septembri alguses, 14. septembril. Aga kahjuks jõudis see eelnõu kultuurikomisjoni menetlusse alles oktoobri lõpus, 26. oktoobril. Ja täna me oleme siin esimesel lugemisel. Selle ajaga on väga palju muutunud. Haridus- ja Teadusministeerium on nüüd, novembri alguses, avalikustanud haridusasutustele mõeldud juhendi, mis koosneb 14 punktist. Selles on suuresti arvestatud õiguskantsleri välja toodud põhimõtetega, mille ta sõnastas, vastates lapsevanematele, kes soovisid õiguskantslerilt teada saada, kas nende lapsed on saadetud distantsõppele õiguslikel alustel. Õiguskantsler on kirjutanud lapsevanematele ja rõhutanud eelkõige kolme asja: distantsõppe rakendamiseks peab olema õiguslik alus kas kooli kodukorras või õppekavas; distantsõppe korraldus peab tagama õppe kättesaadavuse ja kvaliteedi, ja kindlasti peab distantsõpe olema juhendatud õpe, mitte üksnes iseseisev õpe. Ja kindlasti peab olema ennetusmeetmena või kui koolis on nakatanu, kooli distantsõppele saatmine kooskõlastatud Terviseametiga.
Hoolimata sellest, et Haridus- ja Teadusministeerium on välja andnud juhendi, on koolide praktika jätkuvalt väga erinev. Seega on reaalne oht, et meie hariduslik kihistumine pigem suureneb, kui väheneb. Me peame meeles hoidma seda, et see viirus on siin ja tõenäoliselt ei kao see lähiajal kuhugi. Me peame õppima selle viirusega koos elama ja me peame õppima andma oma lastele võimalikult head haridust ka siis, kui viirus on meiega. Me ei tohi lubada seda, et ohverdame viirusele selle, et mõne lapse võimed ei saa välja arendatud. Nii et ma palun teie toetust ettepanekule, et Haridus- ja Teadusministeerium koostaks võimalikult täpsed juhised ja ühtsed alused kõigile haridusasutustele. Aitäh!