Austatud Riigikogu aseesimees! Head Riigikogu liikmed! Auväärt arupärijad! Ma kõigepealt nõustun täielikult arupärimise tutvustaja, Riigikogu liikme Katri Raigi öelduga, et turismisektor on ääretult oluline. Kindlasti on turismisektor saanud selles kriisis ühe suurima kui mitte kõige suurema tagasilöögi. Turismisektor on olnud see, kes tegelikult Eesti majandust on väga pikalt headel aegadel, aga ka keerulisematel aegadel üleval hoidnud. Nii et soovin siinkohal öelda kogu turismisektorile, erinevatele sektori osadele, olgu need ettevõtted, kes korraldavad reise riigisiseselt või Eestist välja, olgu need hotellid, olgu see toitlustus, olgu see siseturism – kogu HoReCa sektor –, et see on olnud tõesti väga oluline ja väga mastaapne Eesti majanduse jaoks. Nii et aitäh selle töö ja panuse eest!
Nüüd on loomulikult küsimus, kuidas me sellest kriisist saame tulla läbi nii, et sektor, mis on väga tugevasti pihta saanud, eriti harud, mis eeskätt korraldavad reise Eestist välja ja on vist isegi 100% pihta saanud, ellu jääks. Kuidas ja kui palju me suudame neid toetada? Ja ma püüangi nendele küsimustele selle arupärimise raames vastuse anda. Ma tõesti kinnitan seda ja nõustun teiega, et turismisektor, sh hotellindus, on sattunud väga keerulisse olukorda, kus turismiettevõtete käibed on drastiliselt langenud. Külalisi peatub majutusettevõtetes väga napilt, seda eriti Tallinnas. Kruiisiturism on rahvusvaheliste konverentside korraldamisel praktiliselt peatunud. Sama kinnitavad ka Eesti Turismifirmade Liit, kellega ma 8. oktoobril kohtusin, ning Eesti Hotellide ja Restoranide Liit, kelle esindajatega sain kokku eelmisel nädalal, 5. novembril.
Minu ja valitsuse sõnum on, et turismisektor on riigi jaoks oluline. Varasemalt on turismisektor ja seal tegutsevad ettevõtjad ning töötajad saanud abi kevadisest töötukassa palgatoetuse meetmest. See meede oli efektiivne, aga ta oli ka väga kulukas, ning töötukassa reservis, millest meedet rahastati, on kordi vähem vahendeid kui mõned kuud tagasi ehk kevadel enne palgatoetuse rakendamist. Suure tõenäosusega ei suudeta ka erimeetmetega kõiki turismisektori töökohti säilitada, sest pole teada, millal see oluline sektor tegelikult hakkab taastuma, rääkimata sellest, millal ta täiesti taastub.
Ei ole saladus, et kõige suurem murekoht turismisektori sihitud ja efektiivsete toetuste väljatöötamisel ja rakendamisel on tõsiasi, et koroonaviiruse uue laine leviku ja jätkuvate ülemaailmsete reisipiirangute tõttu ei ole teada, millal, millises mahus ja kuidas rahvusvaheline reisimine taastub. Väga suure tõenäosusega kehtivad nii Euroopas kui ka globaalselt erinevad piirangud rahvusvahelisele reisimisele vähemalt järgmise aasta kevadeni, see on aastani 2021.
8. oktoobril kiitis valitsus heaks turismisektorile suunatud 5,8 miljoni euro suuruse kriisiabi sihtgrupid ja tingimused. Suurem osa nendest vahenditest liigub sihtrühmadele Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kaudu. Peame valitsuses jätkuvalt arutelusid, kuidas neid sektoreid aidata, kasutades sihitud, abivajajateni jõudvaid, efektiivseid ja riigi jätkusuutlikkust arvestavaid meetmeid. Valitsus jälgib epidemioloogilist olukorda pidevalt ning teeb sellest lähtuvalt kaalutletud otsused, millisel määral ja kas üldse on praeguses olukorras reisimine võimalik.
Nüüd arupärimise küsimuste juurde. Esimene küsimus on: "Miks ei ole toetusmeetmete väljatöötamisel arvestatud MKMi poolt kokku kutsutud kriisimeetmete nõuandvale kogule turismiliitude poolt ühiselt esitatud ettepanekutega?" Kas ja millist tagasisidet said turismisektori ettevõtjad selle Siemi töörühma kaudu kogutud ettepanekutele ja milliseid ettepanekuid arvestati? Teie küsimuses viidatud kriisimeetmete töörühm moodustati 2020. aasta augustis majandus- ja kommunikatsiooniministri käskkirja alusel. Töörühm koosnes nõuandvast kogust ja eksperdikogust. Nõuandvasse kogusse kaasati erinevaid ettevõtete esindusorganisatsioone, näiteks Teenusmajanduse Koda, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Hotellide ja Restoranide Liit, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Pangaliit, Eesti Pank, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, Eesti Turismifirmade Liit ning Eesti Spaaliit. Eksperdikogusse kaasati ka proua Maive Rute, härra Indrek Neivelt ja härra Urmas Varblane. Töörühma eesmärk oli saada tagasisidet koroonapuhangu järgselt 2020. aasta märtsis MKM-i poolt välja töötatud ja EAS-i ning KredExi kaudu rakendatud kriisimeetmete kohta, et olla paremini ette valmistatud majanduskriisi süvenemiseks ning valmistuda kriisimeetmete efektiivsemaks rakendamiseks.
Turismiettevõtjate liidu poolt esitati töörühmale ja teistele ministeeriumidele erinevaid ettepanekuid. Olulisematena neist paluti maksuleevendusi ja palgatoetuste maksmist. Töörühma kohtumisel keskenduti ka KredExi kriisimeetmetele, kuna nähti vajadust liikuda sektori jaoks vajalike spetsiifilisemate lahenduste suunas. Siiski tõdeti kriisimeetmete töörühmas, et turismisektori ärimudeleid ja kriisikahjusid arvestades ei ole KredExi meetmed kõige parem lahendus. Rahvusvahelise reisimise peatumise ja erinevate piirangute tõttu on käibe puudumise olukorras ettevõtjatel keeruline võtta laene ja käendusi, sest rahvusvahelise reisimise taastumise aega on väga keeruline prognoosida. Näiteks reisiettevõtjate ärimudelis pangalaenu tegevuse finantseerimiseks ei kasutata, küll on KredExist abi saanud suuremad majutusettevõtted. Töörühm esitas valitsusele ettepaneku pakkuda turismisektorile alternatiivseid laenutooteid ning kaaluda võimalust loobuda erakorralise otselaenu puhul tagatisnõude kohustusest. Viimane ei leidnud valitsuse heakskiitu. Töörühmalt saadud tagasiside osutus vajalikuks sisendiks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi koostatava majanduse elavdamise tegevuskava jaoks. Majanduse elavdamise tegevuskava oli väga oluline alus Vabariigi Valitsusele nii 2021. aasta riigieelarve kui ka riigi eelarvestrateegia 2021–2024 koostamisel.
Teine küsimus: "Miks 180 milj. maksutulu ja 10% Eesti eksporditulust sisse toovat majandusharu (reisiettevõtlus, majutus, toitlustus) ei peeta vajalikuks toetada makstud maksuraha osaliselt ettevõtlusse tagasi investeerides, et mitte kaotada kõrge taastumislävendiga töökohti ja ettevõtteid ning seeläbi tulevast tulu riigi majandusele turu taastumisel?" Valitsus on majandusharu toetanud ka lisaks eespool mainitud palgatoetuse meetmele, kus turismisektori toetamiseks läks ligi 37 miljonit eurot, ja võib öelda, et toetati 20 745 töökoha säilimist. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium töötas välja ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus viis 2020. aasta kevadsuvel ellu tagastamatu abi toetusskeemi. See oli turismisektori ettevõtjate kriisimeede. Meetme kogumaht oli 25 miljonit eurot ning see oli suunatud kriisist enim puudutatud sihtgruppidele. Nendeks olid majutusettevõtjad, toitlustusettevõtjad, reisiettevõtjad, püsiatraktsioonide ja turismiteenuse pakkujad. Toetust sai 1081 ettevõtjat ja küsitluse põhjal oli tagasiside teenust saanute osas väga positiivne.
Septembris esitas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium valitsusele ettepaneku toetada turismisektori ettevõtjaid nõudluse stimuleerimise meetmetega majutusasutustes, seda otsetoetuste ja KredExi finantseerimisinstrumentide kaudu. 8. oktoobril otsustasime, et turismisektori toetamiseks nähakse ette otsetoetus 2020. aasta kevadel kriisimeetmest välja jäänud sihtrühmadele 5,8 miljoni euro ulatuses. Toetus on suunatud sihtgruppidele, kes on olnud ja jätkuvalt on piirangutest enim mõjutatud, sh majutusettevõtted, atraktsioonide ja turismiteenuste pakkujad, giidid, rahvusvahelise liiniveo korraldajad, konverentside korraldajad ning IATA akrediteeringut omavad reisiettevõtjad. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on koostöös EAS-iga töötanud välja toetusmeetmete tingimused, mis on hetkel ministeeriumis kooskõlastusringil. Toetuse suuruse määramisel on arvestatud ettevõtte suurust, käibe kaotust ning tegevusvaldkonda ja sellest tulenevalt püsikulude katmise vajadust, et kriisiperioodist taastuda. EAS avab toetuse taotlemise novembris, niipea kui riigiabi luba on saadud. Seega saavad abi kahjude osaliseks hüvitamiseks veel paljud turismisektori ettevõtjad.
Lisaks viis EAS koostöös sihtkohtade ja ettevõtjatega suvel läbi eduka siseturismikampaania. EAS-i kaudu jätkub rahvusvaheliste ürituste, sh konverentside Eestis toimumise toetamine, sihtkohtade võimekuse arendamise toetamine ja Eesti kui reisisihi turundamisega seotud tegevused, niipea kui piirangute leevenemine, globaalne pandeemia leviku kontrolli alla saamine seda võimaldab. Lisaks eeltoodule on MKM koostöös EAS-iga muutnud olemasolevaid välisvahendite abil toetusmeetmete tingimusi, kohandades neid kriisi vajadustele vastavaks. Turismisektori ettevõtjatel oli võimalus lisaks kriisitoetusele taotleda toetust turismiettevõtja ärimudeli uuendamiseks ning uute teenuste ja toodete turule toomiseks madalama, 20% omafinantseeringu määraga. Oleme toetusmeetmeteks suure nõudluse rahuldamiseks suunanud täiendavaid vahendeid 4 miljonit eurot ning EAS avab turismi ärimudelite toetuse uue taotlusvooru järgmise aasta 7. jaanuaril. Tegeleme MKM-i ja EAS-i turismiarenduskeskuse koostöös turismiprogrammi 2021–2024 ettevalmistamisega, kuhu kavandame turismi nn uueks stardiks nii olulisi sektori arenguid toetavaid tegevusi kui ka turisminõudluse taastamist toetavaid tegevusi. Oleme esitanud ettepanekud turismi elavdamise programmi rahastamiseks Euroopa Liidu REACT-EU 2021–2023 vahenditest, et viia ka turismisektoris läbi digi- ja rohepööre, toetada uute ärimudelite innovaatiliste lahenduste kasutusele võtmist ning taastada Eesti turismi nõudlus välisturgudel.
Kolmas küsimus: "Kuidas saab olla nii, et 2021.a. riigieelarve seletuskirjas väljatoodud meetmete all ainus turismiga seotud meede "Konkurentsivõimelise turismikeskkonna kujundamine", millest otseselt sõltub Eesti turismiteenuste eksporditulu ning mida seletuskirja kirjapandud prioriteetide valguses tuleks COVID-19 kriisist väljatulekuks suurendada, saab eelarvest eelmise aastaga võrreldes 63,9% vähem rahastust (40,8 milj. euro asemel 14,8 milj. eurot), ent mõõdikud (ekspordi maht ja välisturistide ööbimiste arv) jätkavad ühtlaselt kasvamist võrreldes eelmiste aastatega." Viidatud riigieelarve seletuskirjas väljatoodud meede hõlmab käesoleva perioodi riigieelarvelisi ja struktuuritoetusest rahastatud konkurentsivõimelise turismikeskkonna kujundamise tegevusi Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kaudu. Riigi tegevuspõhise eelarve kavandamiseks koostatud meetmete indikaatorid uuendatakse kord aastas programmide ülevaatamisel. Riigieelarve seletuskirja koostamise ajaks seda ei olnud veel tehtud, kuid arvestades muutunud olukorda, kriisi mõjusid ja sektori majandusnäitajaid, neid mõõdikuid kindlasti korrigeeritakse. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tegeleb uue perioodi struktuurivahendite planeerimisega, arvestades sealjuures turismiettevõtjate vajadusi. Nagu eelnevalt öeldud, on ministeerium esitanud ettepanekud turismi elavdamise programmi rahastamiseks Euroopa Liidu taaskäivitamiskavast, täpsemalt REACT-EU vahenditest perioodil 2021–2023.
Austatud Riigikogu, head arupärijad, ma tänan teid küsimuste eest ja loomulikult olen valmis vastama lisaküsimustele. Aitäh!