Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

14:58 Istungi rakendamine

15:00 Esimees Henn Põlluaas

Austatud kolleegid, tere uue töönädala algust! Mul on hea meel näha, et meie seas paljud kannavad maski ja eriti arvestades seda suurt nakatunute arvu, meil on kõigil põhjus võtta sellest eeskuju ja anda omakorda ka eeskuju Eesti inimestele, et kõik teeksid, mis nende võimuses on, et seda koroonapandeemiat peatada. Aga lähme tänase täiskogu neljanda istungjärgu seitsmenda töönädala esmaspäevase istungi juurde. Ja kõigepealt palun eelnõude ja arupärimiste üleandmine. Marko Mihkelson, palun!

15:01 Marko Mihkelson

Lugupeetud kolleegid! Lubage mul üle anda umbusaldusavaldus rahandusminister Martin Helmele. Umbusaldusavaldusele allakirjutanud on kindlad, et Martin Helme valitsuse liikmena on sihikindlalt tegelenud Eesti julgeoleku, rahvusvahelise maine ja meie jaoks olulise liitlassuhete kahjustamisega. Martin Helme on samuti seadnud kahtluse alla Eesti valimiste usaldusväärsuse, Eesti demokraatlike institutsioonide sõltumatuse ja külvanud teadlikult umbusku Eesti kui demokraatliku riigi toimimise põhialustesse. Samuti on Martin Helme tegelenud ühiskonna lõhestamisega ja rünnanud erinevaid ühiskonnagruppe. Aitäh!

15:02 Esimees Henn Põlluaas

Aivar Kokk, palun!

15:02 Aivar Kokk

Hea juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon soovib algatada seaduse eelnõu kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse muutmise seaduse. Eelnõu kohaselt muudetakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadust, võimaldamaks kohaliku omavalitsuse üksustel suurendada netokoormust aastatel 2020–2027, et kohalikel omavalitsustel oleks võimalik seaduses sätestatud netovõlakoormuse ülempiiri rikkumata võtta tulude kasvu pidurdamise tingimustes laenu investeeringute tegemiseks ja majanduse elavdamiseks koroonaviiruse haiguse COVID-19 levikust tingitud majandussurutise olukorras. Seaduses on kehtestatud netovõlakoormuse ülempiiriks erandjuhuks aastateks 2020 ja 2021 kümnekordne põhitegevuse tulem või 80% põhitegevuse tuludest. Eeldatav on, et majanduse taastumine võib võtta kevadel oletatust kauem aega. Kui kohalikud omavalitsused on kasutanud võimalust võlakoormust suurendada maksimaalse piirini 80%, ei ole võimalik oodata netovõlakoormuse kiiret langemist ühe aastaga 60%-le põhitegevuse tuludest, eriti eelarvetulude aeglase kasvu tingimustes. Netovõlakoormuse sujuva vähenemise võimaldamiseks on ette nähtud ülempiiri järkjärguline vähendamine aastatel 2025–2027. Aitäh!

15:04 Esimees Henn Põlluaas

Kalle Grünthal, palun!

15:04 Kalle Grünthal

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Sooviksin üle anda Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu, sest selle seaduse muutmise eelnõu sihiks on vajadus, et Eesti Rahvusringhääling oma saadete ja programmide tootmisel ja edastamisel ei eiraks poliitilise tasakaalustatuse printsiipi, eelistades ühte erakonda või poliitilist liikumist teisele. Samuti muudetakse eelnõuga sisekontrolli teostamist, et tagada seadusest tulenevate nõuete täitmine. Lisaks eelmärgitule viiakse Eesti Rahvusringhäälingu seadus kooskõlla ka äriseadustikuga ja seda osas, mis puudutab nõukogu liikmete ning juhatuse liikmete õigusi, kohustusi ja vastutust. Praegusel hetkel on selles osas täielik segapuder.

Eelnõu muudatuste aluseks on võetud 31. detsembrini 2006 kehtinud ringhäälingu seadus, nii et tegemist ei ole sugugi mitte suukorvistamise, nagu võib-olla hakkate rääkima. Eelnõu olen ette valmistanud mina, Riigikogu liige Kalle Grünthal Eesti Konservatiivsest Rahvaerakonnast.

15:05 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Järgmisena palun siia Vabariigi Valitsuse esindaja proua Heili Tõnissoni.

15:06 Valitsuse esindaja Heili Tõnisson

Austatud esimees! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna kolm seaduseelnõu. Esimeseks, meresõiduohutuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust majandus- ja taristuminister Taavi Aas. Teiseks, maamaksuseaduse ja maamaksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Ja kolmandaks, maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberjaotamise ennetamiseks maksulepingutega seotud meetmete rakendamise mitmepoolse konventsiooni ratifitseerimise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Nende kahe seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust rahandusminister Martin Helme. Need kõik kolm eelnõu on edastatud elektrooniliselt. Aitäh!

15:07 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud viis eelnõu ja umbusaldusavalduse. Riigikogu juhatus otsustab nende edasise menetlemise vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele. Ja järgmisena viime läbi kohaloleku kontrolli.

15:07 Esimees Henn Põlluaas

Kohal on 95 Riigikogu liiget ja puudub 6. Ja järgmisena jõuame selle nädala päevakorra juurde, kus me peame tegema väikeseid täpsustusi, enne kui kinnitame. Kokkuleppel arupärijate esindajatega lükkub tänaseks kolmandaks päevakorrapunktiks kavandatud arupärimisele nr 41 vastamine edasi. Seega jääb see päevakorrapunkt tänasest päevakorrast välja. Koos selle muudatusega panen hääletusele Riigikogu täiskogu neljanda istungjärgu seitsmenda töönädala päevakorra kinnitamise. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

15:08 Esimees Henn Põlluaas

Päevakorra kinnitamise poolt on 89 Riigikogu liiget, vastu ja erapooletuid ei ole. Päevakord on sellega kinnitatud.


1. 15:09 2020. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (252 SE) teine lugemine

15:09 Esimees Henn Põlluaas

Nii. Tänaseks esimeseks päevakorrapunktiks on Vabariigi Valitsuse algatatud 2020. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (252 SE) esimene lugemine, vabandust, teine lugemine. Ja ettekandjaks palun siia kõnetooli rahanduskomisjoni esimehe Aivar Koki.

15:09 Aivar Kokk

Hea juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas 2020. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu oma 27. oktoobri ja 4. novembri istungil. Vastavalt riigieelarve seaduse §-le 43 võib Vabariigi Valitsus riigieelarve muutmiseks kulude kogumahtu muutmata algatada mitte hiljem kui kaks kuud enne eelarveaasta lõppu riigieelarve muutmise seaduse eelnõu. Arvestades, et 2020. aasta riigieelarve seadus on koostatud eelmise aasta sügisel ning osa rahastamisvajadusi on muutunud, on otstarbekas riigiasutuste seatud eesmärkide tõhusamaks saavutamiseks algatada riigieelarve muutmine.

Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 28. oktoobriks kella 17.15-ks laekus üks ettepanek Eesti Reformierakonna fraktsioonilt, seda komisjon ei toetanud. Rahanduskomisjon koostas koostöös ministeeriumiga kaks kulusid täpsustavat muudatusettepanekut ja lisas ettepaneku jõustada eelnõu järgmisel päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Muudatuste selgitused on toodud ettepanekute juures, muudatusettepanekute loetelus. Paari sõnaga ka Reformierakonna parandusettepanekust. Ei saa öelda, et komisjon seda põhimõtteliselt ei toetanud, vaid komisjon leidis, et see summa võiks olla palju suurem. Me rääkisime 12 miljonist ja leppisime kokku ka selle, et kui valitsus sellist ettepanekut ei tee oma ..., siis teeb seda Riigikogu rahanduskomisjon oma teise ja kolmanda lugemise vahel. Aitäh!

15:12 Esimees Henn Põlluaas

Ma tänan. Austatud kolleegid, teil kõigil on võimalus esitada ettekandjale kuni kaks küsimust, mille pikkus on üks minut. Palun, esimesena küsib Taavi Rõivas.

15:12 Taavi Rõivas

Aitäh! Kuigi nii hiliskevadel kui ka suvel kui ka varasügisel on kõik need küsimused, mis on puudutanud käesoleva aasta eelarves olevaid vahendeid koroonapandeemiaga tegelemiseks, on nad kõik saanud laias laastus sama vastuse, et raha on piisavalt, et valmisolek on piisav, siis eelmisel nädalal, kui numbrid hakkasid üles minema, ütles Terviseameti erakorralise meditsiini juht Arkadi Popov, et olukord on sedavõrd tõsine, et haiglakohtadest võib jääda puudu. Minu küsimus on selline. Saades küll aru, et praegu on valitsusel olnud käed-jalad tööd täis muude pakiliste teemadega, sealhulgas rahvusvaheliste suhete lahendamisega, ma siiski küsiksin, kas on olnud tähelepanu mõelda ka selle peale, kas käesoleva aasta eelarves on piisavalt raha selleks, et sügis vastu pidada, või on oht, et mõnes kohas jääb raha puudu? Aitäh!

15:13 Aivar Kokk

Aitäh, Taavi, hea küsimuse eest! Hetkel on valitsuse reservis kokku koos COVIDi reservi ja selle aasta riigieelarvega ligi 130 miljonit eurot. Nii et peaks olema nii, et tänavused kaks viimast kuud üle elada ei tohiks probleeme tekitada. Aitäh! 

15:13 Esimees Henn Põlluaas

Aivar Sõerd.

15:13 Aivar Sõerd

Austatud juhataja! Austatud ettekandja! Teatavasti selle aasta eelarve, mida me nüüd teist korda korrigeerime, tehti enne kriisi ja tehti ikka tulude korraliku kasvuga. Kevadel esimese lisaeelarve menetlemise ajal oli Isamaa poolt juttu ka mingist kärpeasjast. Ja ma võtsin selle stenogrammi välja, kuna ma mäletan, ma küsisin teie käest, et kuidas selle kärpe-eelarvega lood on. Nüüd kui see teine lisaeelarve meil siin laual on, ma neid kärpemeetmeid siit ei leidnud. Ja te vastasite mulle niimoodi: "Ma saan sulle öelda vaid seda, et vist kaks nädalat tagasi kolmapäevase valitsuse istungil, kus ma osalesin, protokolliti minu palvel valitsuse kohustust teise kvartali jooksul kärpemeetmed läbi arutada." Mul on konkreetne küsimus: millal ja kus kohas me saame neid kärpemeetmeid näha?

15:14 Aivar Kokk

Aitäh, Aivar, hea küsimuse eest! Selle küsimuse peaks muidugi valitsuse liikmetele esitama. Ma küll olin külalisena valitsuse istungil ja tõesti selle palve ma tegin ja see ka protokolliti. Ja ma tean, et valitsus ka jaanipäeva paiku selle teemat arutas. Järgmise aasta eelarves on kõikidel ministeeriumidel majanduskulusid vähendatud 1,7% juures. Loomulikult, kui sa küsid mu käest, kas see on piisav number, siis see number on väga väike ja kokkuvõttes summas suurusjärgus 10 miljonit. Ja samas ka investeeritakse kogu see raha sama valdkondade IT-lahendustesse, mis on aastatega jäänud rahalises tempos ja tegemistes maha. Järgmise aasta eelarve tegemise ajal oli see teema laua peal ja ka kokkulepe, et kevadel RES-i aruteluks ka rahaliste kokkuhoidude kohad peavad paigas olema. Kui me räägime 2022. aasta riigieelarvest, siis seal peavad olema ka need kohad, kus kokku hoitakse. Praegusel hetkel majanduse madalseisus kui me palkasid hakkaks kokku tõmbama, siis inimeste heaolu väheneks ja ka investeeringute koha pealt. Hetkel vastupidiselt, kuna erasektor on investeeringuid tagasi tõmbamas, siis on riigisektor see, kes peaks hoidma, kui vähegi võimalik, majandust üleval läbi oma investeeringute. 

15:16 Esimees Henn Põlluaas

Urmas Kruuse, palun!

15:16 Urmas Kruuse

Aitäh, austatud istungi juhataja! Auväärt komisjoni esimees! Kas ma sain õigesti aru, et kui Reformierakonna fraktsiooni poolt tehtud ettepanekus maasikakasvatajatele kahjude korvamiseks tehti ettepanek eraldada valitsuse reservist ligi 4,8 miljonit, siis teie oleksite tahtnud maasikakasvatajale anda veel rohkem raha? Aitäh!

15:17 Aivar Kokk

Urmas, sa ei saanud päris täpselt õigesti aru. Ei, ma pole kordagi öelnud ... Me rääkisime seda, et maasikakasvatajatel peaks olema 12 miljonit toetusraha. Me rääkisime seda, et kogu põllumajandussektoris peale maasikakasvatajate on väga palju erinevaid muid valdkondi, on piimasektor täna raskes olukorras – piima hind, nagu me teame, on selle aasta aprilli keskpaigast langenud sellisele tasemele, et kas nulliga või miinusega –, me teame, et veise- ja seakasvatajad on raskustes, me teame, et sel aastal ka põllumajanduses mahevilja kasvatajatel ei ole mitte kõige kergem aasta olnud. Seoses sellega oli meil komisjoni arutelul veel väga selge arusaamine, et see summa, millest mina olen varem rääkinud, viiest miljonist põllumajandustoetuseks, jääb väheseks. Ettepanekuid ei tulnud mitte ainult ühelt Riigikogu liikmelt, vaid mitmete poolt, et see summa võiks olla vähemalt suurusjärgus 12 miljonit. Soov on see, et maaeluminister ka teeb jaotuse, kuidas siis tema näeb seda ja et me saaks ka Riigikogus seda arutada. Komisjonipoolne ettepanek on, et seda menetletakse 2020. aasta eelarve muudatuste teise ja kolmanda lugemise vahel. Valitsusel on alati õigus oma valitsemisreservist teha ka otse need otsused ära, aga meil komisjonipoolne soov oli, et see oleks suures saalis arutelu, kus saaks ka Riigikogu liikmed oma arvamust avaldada, millises põllumajandussektorisse kui palju peaks vahendeid minema. 

15:18 Esimees Henn Põlluaas

Taavi Rõivas, palun!

15:18 Taavi Rõivas

Aitäh! Ma jätkan koroonapandeemia valmisoleku teemal. Minu jaoks on see, kui Arkadi Popov ütleb, et Eesti riik ei pruugi olla piisavalt valmis praegu käima läinud laineks, väga tõsine häirekell. Ja päriselt ei lohuta see, kui te ütlete, et valitsusel on reservis raha või et valitsus on võtnud laenu selleks, et seal reservis oleks raha. Minu küsimus on, kas te oleksite valmis tegema veel mingeid muudatusi käesoleval aastal, et see raha sealt reservist jõuaks sinna, et me oleksime koroonapandeemiaks paremini valmis, või te leiate, et kõik absoluutselt võimalik on tehtud, mitte midagi rohkem teha ei saa, et Eesti oleks viirusega toimetulekuks ja võimalikeks uuteks haiglajuhtudeks paremini valmis. Aitäh!

15:19 Aivar Kokk

Aitäh, Taavi, täpsustuse eest! Kindlasti ei ole kõik tehtud selleks, et ideaalses olukorras oleks riik valmis koroonaviirusega võitlema ja võistlema. Loomulikult on täna veel mitmed asjad tegemisel, palju asju tuleb teha ja samas ma pean ka rõhutama, et täna on riigil võimekus ka olemas vajadusel laenu juurde võtta. Kui me teame, et lisaeelarve puhul me andsime valitsusele võimaluse laenu võtmiseks 5 miljardi suurusjärgu juures, siis tänaseks hetkeks on kasutatud seda võimalust natuke üle poole sellest summast. Nii et see võimekus täna riigil on tegutseda ja kui vajadus tekib, peab Riigikogu tegema mingi otsuse või kiirelt lahendama, siis ma arvan, et kõik 101 Riigikogu liiget on valmis selleks ka, et vajadusel lisaeelarvena mingeid otsuseid teha. Aga tänasel hetkel, kui vaadata seda rahalist osa, mis täna valitsuse kasutada ja käsutada on, siis see võimalus on olemas. Ja kindlasti ka homme tulevad järgmised otsused, kui koroonakomisjon koos istub hommikul ja järgmised otsused teeb. Selge, et tänane olukord vajab kiireid ja otsustavaid otsuseid. Aitäh!

15:21 Esimees Henn Põlluaas

Riina Sikkut, palun!

15:21 Riina Sikkut

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Mina küsiksin just viiruse leviku tõkestamise teemal. Selle aasta eelarves Vabariigi Valitsuse reservi jääk on tõesti üle 100 miljoni euro. Kas homsed otsused võiksid hõlmata ka seda, et hakata esimesi haiguspäevi rahastama olukorras, kus töökohakolded on ja viirus tõesti kiiresti levib? Kevadel nii lihtne haiguslehtede võtmine kui ka nende esimesest päevast hüvitamine võis ikkagi efekti anda ja inimesed jäid koju. Kuidas nüüd sügisel? Mis sa isiklikult arvad, kas võiks osa sellest reservi jäägist kiires korras ikkagi suunata haiguslehtede hüvitamisele?

15:21 Aivar Kokk

Aitäh! Korrektne on öelda sellele, et seda teemat me komisjonis ei arutanud, aga kuna sa küsisid mu isiklikku arvamust, siis selline olukord, nagu kevadel oli, et me tegime selle otsuse kaheks kuuks. Kui tekib samasugune vajadus, siis kindlasti selline otsus tuleb teha. Nüüd on küsimus lihtsalt selles, et kevadel te märkasite, et sel päeval, kui see otsus tehti või kehtima hakkas, see esmaspäev ja talle järgnev teisipäev, siis oli ausalt öeldes ka väga palju kuritarvitamist, et jäid sinisele lehele ka need, kes ei olnud haiged, kuid samas nad lihtsalt ei tahtnud minna sellesse keskkonda tööle. Suure tõenäosusega see aitas ka sellele, et levik ei suurenenud. Aga samas ka sellises sektoris, näiteks kui apteekides väga paljud töötajad ei lähe homme teenindama, siis võib tekkida teistpidi olukord, et seal, kus ravimeid on vaja kätte saada, seal võib tekkida ... Kui sa küsid minu isiklikku arvamust, siis minu arvamus on see, et see võiks hakata teisest päevast, et ei oleks sellist, noh, ütleme, et kui esmaspäev ei ole kõige parem päev, siis ma ei lähe tööle, et sa natukene ikkagi pead läbi mõtlema, enne kui sa selle sinise lehe võtad. Aitäh! 

15:23 Esimees Henn Põlluaas

Urve Tiidus, palun.

15:23 Urve Tiidus

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud komisjoni esimees! Minu küsimus puudutab teist muudatusettepanekut, nimelt 200 000 euro suunamist Kultuuriministeeriumile, et nad saaksid rohkem toetada kontserdikorraldajaid, muusikakollektiive, esitajaid ja tugiteenuseid. Kas rahanduskomisjonis oli juttu, kas sellest 200 000 eurost on abi, või kui palju tegelikult jääb vajadusi rahuldamata, hoolimata sellest väikesest rahasüstist?

15:23 Aivar Kokk

Aitäh, Urve, hea küsimuse eest! Aus vastus on see, et turismisektoris ei ole puudujääk sadades tuhandetes ega miljonites, vaid küsimus on kümnetes ja võib rääkida ka sadadest miljonitest, kui tahta toetada kogu seda sektorit, et nad peaksid vastu täies mahus järgmise aasta suveni. Ja ega me ei tea, mis seis järgmise aasta suvelgi on – milline seis tegelikult turu peal on ja kuidas viiruse levik sel hetkel on, kas meil on vaktsiinid olemas ja kas kõik on vaktsineeritud. Aga see on summa, mida on küsinud Kultuuriministeerium ja mis on majandusministeeriumi all olnud turismisektori toetuseks. Kuna see valdkond oli kõik Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi all, siis antakse see Kultuuriministeeriumi alla, kes tegelikult selle valdkonnaga igapäevaselt tegeleb. Aitäh!

15:24 Esimees Henn Põlluaas

Urmas Kruuse, palun!

15:24 Urmas Kruuse

Aitäh, austatud istungi juhataja! Auväärt ettekandja! Minu küsimus oli ajendatud teie sõnavõtust, kus te viitasite, et see ettepanek oli liiga väike ja selle tõttu teie otsustasite teha ettepaneku tulevikus 12 miljonit eraldada. Sellest sai välja lugeda seda, et tegelikult sidusite selle ära maasikakasvatajatega. Aga kas ma nüüd võin välja lugeda teie vastusest, et minu ettepanek anda toetuseks põllumajandussektorile uues eelarves 15,2 miljonit, mis on samaväärne üleminekutoetusega, siis see võiks saada ka komisjonis sel juhul toetust?

15:25 Aivar Kokk

Aitäh! Aus vastus on see, et me praegu räägime selle aasta põllumajandusraskustest ja selle raskustest seoses koroonaga ja majanduslangustega, et toetada selle aasta põllumajanduse erinevaid sektoreid. Ei räägi selles vastuses top-up'ist, kui sa räägid järgmise aasta meetmetest. Hetkel me räägime 2020.-st aastast ja selle eelarve muudatusettepanekutest. Et olla aus vastuses, me räägime sellest. Me ei räägi siin hetkegi järgmise aasta eelarve põllumajandustoetustest ja nendest võimalikest toetuste suurustest. Täna on olemas valitsuse reservis vahendid ja meil oli konsensuslikult komisjonis see arusaamine, et põllumajandust tuleks toetada, me ei jaganud ühtegi eurot erinevate sektori sees olevat valdkondade vahel. Meil on kindlasti soov, et kui see tuleb meie komisjoni, et me arutame ka seda teemat ja soovime seda näha. Meie palve on, et selle ettepaneku teeb maaeluminister, kes sellega iga päev tegeleb. Kas see on see, mis Riigikogu liikmetele meeldib või mitte, aga ma rõhutan, et valitsusel on alati õigus ka oma istungil valitsuse reservist otsuseid teha ja kas see tuleb Riigikokku, mis oleks loogiline, eelarvete arutelude käigus, aga on õigus ka valitsusel teha ise see otsus.

15:27 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh, austatud ettekandja! Rohkem teile küsimusi ei ole, aga avame läbirääkimised ja sõna võivad võtta kõik Riigikogu liikmed. Ja nagu ikka, kõne puldist viis pluss kolm minutit või kohalt kaks minutit. Ja ma palun siia kõnetooli Aivar Sõerdi. Ole lahke!

15:27 Aivar Sõerd

Aitäh! Head kolleegid! Lühidalt kommenteeriks seda asja. Kuna päevakord on pikk, siis ma teen lühidalt. Aga seda praegust lisaeelarvet või eelarve muutmise seaduse eelnõu, no seda tuleb vaadata ikka kontekstis selle kevadise lisaeelarvega, mille maht oli oluliselt suurem. Kui te mäletate, siis aprilli algul tuli peaminister siia meile ette ja kuulutas, et valitsus on kinnitanud lisaeelarve, mille meetmete maht on 2,6 miljardit eurot. Näidati valitsusepoolset panust võimalikult suurena. Mis tegelikkus on? Tegelikkus on see, et me saime ülevaate rahanduskomisjonis oktoobri lõpus. KredExi meetmete pakett, mis oli lisaeelarves kõige mahukam, siis KredExi meetmete raames on ettevõtjatele kättesaadavaks tehtud finantseerimist 356 miljonit eurot. Kõigest. Ja Töötukassa meede rakendus kõige varem, 250 miljonit. No 250 miljonit eurot olid seal muid asju ka, aga 2,6 miljardit ei olnud see maht kindlasti. Nii et ilustati ja eksitati.

Teiseks muidugi ma tuletan meelde, et kui lisaeelarvet vastu võeti või menetlesime siin, siis oli prognoos, et majanduslangus tänavu on kaheksa protsenti, töötus ka oluliselt suurem, kui ta tegelikult on. No kriis jäi oluliselt leebemaks, ka maksutulud on paremini laekunud, aga eelarvedefitsiit on enneolematult suur. Ja sellel on ka väga konkreetne põhjus: tänavune riigieelarve tehti headel aegadel – siis, kui kriisist polnud juttugi. Ministeeriumide valitsusasutuste kulud kasvasid ikka väga kiires tempos ja see lubatud ministeeriumide selline kas või sümboolne kulude kärbe, kuna lennukid ei lenda ja üritused ei toimu ja lähetusi pole, isegi seda ei suudetud teha, kuigi seda kevadel lubati.

Rahanduskomisjoni esimees, kes siin puldis oli, hakkas rääkima midagi järgmise aasta eelarve kärbetest 1,7%, mida tegelikult riigieelarves ei ole. Aga no ju ta on seal kuskil ridade vahel peidus. Ja nagu me teame, siis see ka suunati lihtsalt ministeeriumi ühelt realt teisele reale, n-ö IT-kulude reale majanduskulude realt. Nii et sel ajal, kui erasektor kulusid tagasi tõmbas, vähemalt nendes sektorites, mis kriisist pihta said, siis avalik sektor seda ei teinud. Tulemus ongi käes, meil on hiiglaslik eelarvedefitsiit, ka järgmine aasta üks suurimaid teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega võrreldes. Ja see jutt, mida siin rahanduskomisjoni esimees rääkis, et ei kärbitud sellepärast, et valitsus arvas, et investeeringutega peab sekkuma – no vaadake seda lisaeelarvet, mis siin oli aprillis, seal ei ole ju investeeringuid. 15 miljonit lairibaarendusse ja 20 miljonit teedeehitusse, no see on selline kärbsemust laenumiljardite kõrval. Nii et laenuraha läheb ikka selleks, et maksta kinni jooksvaid kulusid avalikus sektoris, palgatõususid ja avaliku sektori laiutamist.

Kogu praeguse valitsuse jutt rahanduse teemadel on lihtsalt üks suur eksitamine ja riigi rahanduse tegeliku seisu valedega ilustamine. Tänan tähelepanu eest!

15:32 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Rohkem kõnesoovi ei ole, sulgen läbirääkimised. Läheme muudatusettepanekute juurde, mida on kokku neli. Esimene muudatusettepanek, mille on esitanud rahanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Teine muudatusettepanek, esitatud rahanduskomisjoni poolt, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Kolmas muudatusettepanek, esitatud Eesti Reformierakonna fraktsiooni poolt, juhtivkomisjoni ettepanek jätta arvestamata. Taavi Rõivas, palun!

15:33 Taavi Rõivas

Aitäh! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada!

15:36 Esimees Henn Põlluaas

Paneme selle muudatusettepaneku hääletusele. Head Riigikogu liikmed, panen hääletusele Reformierakonna fraktsiooni poolt esitatud muudatusettepaneku ja juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

15:36 Esimees Henn Põlluaas

Ettepaneku vastu on 42, vabandust, ettepaneku poolt on 42 Riigikogu liiget, vastu 48 ja erapooletuid 2. Ettepanek on lükatud tagasi.

Ja järgmine, nr 4 ettepanek, mille on esitanud rahanduskomisjon ja juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Sellega me oleme läbi vaadanud kõik muudatusettepanekud ja juhtivkomisjoni ettepanek on lõpetada eelnõu 252 teine lugemine. Teine lugemine on sellega lõpetatud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 16. novembri kell 15.00.

Ja kuna meile esitati umbusaldusavaldus istungi alguses, see on edastatud valitsusele ja valitsuse poolt on tulnud ettepanek arutada seda tänasel istungil esimesel võimalusel ja ma kuulutan välja juhataja vaheaja 20 minutit ja me juhatusega arutame seda. Aitäh!

V a h e a e g

 


2. 16:00 34 Riigikogu liikme esitatud kirjalik nõue umbusalduse avaldamiseks rahandusminister Martin Helmele

16:00 Esimees Henn Põlluaas

Austatud Riigikogu, vaheaeg on lõppenud. Vabariigi Valitsus soovib 34 Riigikogu liikme esitatud kirjaliku nõude "Umbusalduse avaldamine rahandusminister Martin Helmele" arutamist tänasel istungil. Tuginedes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 56 lõike 1 punktile 2 ja lõikele 2, olen täiendanud tänase istungi päevakorda selle nõude aruteluga. See toimub teise päevakorrapunktina. Umbusalduse esitaja luges avalduse ette, see on paljundatud ja seal saali tagaosas mõlemal pool kõikidele Riigikogu liikmetele ka kättesaadav. Tutvustan teile umbusaldusavalduse menetlemise korda. Kõigepealt on umbusaldusavalduse esitajate esindaja sõnavõtt, kuni 20 minutit. Sellele järgneb rahandusministri sõnavõtt, samuti kuni 20 minutit, ja iga Riigikogu liige võib ministrile esitada kuni kaks küsimust. Pärast seda toimuvad fraktsioonide läbirääkimised. Esimesena saab sõna selle fraktsiooni esindaja, kelle liikmed on umbusalduse avaldamise algatanud. Ja nagu ikka, kõne pikkus on viis pluss kolm minutit. Ja järgneb lõpphääletus, mis on avalik. Ministrile on avaldatud umbusaldust, kui umbusalduse avaldamise poolt on Riigikogu koosseisu enamus. Ja paluks siia siis umbusaldusavalduse esitajate esindaja. Marko Mihkelson, palun!

16:02 Marko Mihkelson

Aitäh! Head kolleegid, ma vaatan kella: kell on 16.03. Rahandusminister Martin Helme viimasest verbaalsest rünnakust Eesti julgeoleku ja demokraatliku riigikorralduse vastu on möödas juba enam kui ööpäev, aga minister ikka veel ametis. Tõsi, opositsiooni survel on siseminister Mart Helme tagasi astunud. Kuid täpselt sama retoorikat kasutav Martin Helme on endiselt ametis. Kahju! Eesti Vabariik ja meie kodanikud väärivad ausat, hoolivat ja väärikat valitsemist. Igalt ministrilt ja valitsuselt tervikuna. Eesti demokraatlike institutsioonide ning välis- ja julgeolekupoliitika lõhkumisele tuleb kehtestada nulltolerants.

Käesoleva umbusaldusavalduse esitajad on veendunud, et rahandusminister Martin Helme on valitsuse liikmena sihikindlalt tegelenud Eesti julgeoleku, rahvusvahelise maine ja meie jaoks oluliste liitlassuhete kahjustamisega. Rahandusministrina on Martin Helme seadnud kahtluse alla Eesti valimiste usaldusväärsuse, Eesti demokraatlike institutsioonide sõltumatuse ja külvanud teadlikult umbusku Eesti kui demokraatliku riigi toimimise põhialustesse. Samuti on Martin Helme tegelenud ühiskonna lõhestamisega ja rünnanud erinevaid ühiskonna vähemusgruppe.

Kuid keskendume täna kõige olulisemale! Laupäeval tegi peaminister Jüri Ratas sissekande oma Twitteri kontol, kus õnnitles Joe Bidenit ja Kamala Harrist valimisvõidu puhul. Tsiteerin: "Ameerika Ühendriigid on jätkuvalt Eestile tähtis liitlane ja lähedane sõber. Vaatan tulevikku, jätkamaks meie tugevat koostööd Ameerika Ühendriikidega." Tsitaadi lõpp. Ratas tegi selle avalduse samaaegselt paljude demokraatliku maailma valitsusjuhtidega, ootamata ära Donald Trumpi taganemise otsust. See oli õige samm. Kahjuks selgus kiiresti, et Ratas ei rääkinud kogu valitsuse nimel. EKRE kaks ministrit näitasid eile, kuidas peaministri umbusaldamine tegudes väljendub.

Mul on piinlik, kuid ma olen sunnitud selguse ja protokolli huvides tsiteerima Martin ja ka Mart Helme eilseid väljaütlemisi, mis juba mõne tunniga olid jõudnud nii Washington Posti kui mitmete teiste rahvusvaheliste väljaannete veergudele. EKRE esimees ja rahandusminister Martin Helme ütles TRE raadiojaama saates "Räägime asjast" USA presidendivalimistest rääkides, et "pole üldse see mingit küsimust, et need valimised on võltsitud. Sul ei ole mõtet rääkida mingisugusest demokraatiast või õigusriigist, kui valimisi saab nii labaselt, nii jultunult, nii massiliselt võltsida. Kui see läbi läheb, kui Trump võimult maha võetakse, siis Ameerikas ju enam põhiseadus ei kehti. President valitakse süvariigi poolt. Ameerika Ühendriikides pole enam ei vabadust ega demokraatiat." Tsitaadi lõpp.

Veidi hiljem jätkas Mart Helme nii: "Euroopa Liit on iseenesest kohitsev nähtus: sadistlikult, masohhistlikult iseennast kohitsev nähtus. Kõik needsamad Kamala Harrised ja Joe Bidenid – Biden ei saa üldse enam maailma asjadest aru. Need inimesed viivad Ameerika täpselt samasugusesse masohhistliku enesekohitsemise seisundisse." Tsitaadi lõpp. Martin Helme ütles presidendiks valitud Joe Bideni ja tema poja kohta: "Aga ma tahtsin Bidenite kohta veel öelda, et Hunter Biden lihtsalt muidugi, jah, tarvitab usinasti narkootikume, Ukraina prostituute, aga tema põhitegevus siiski sel ajal, kui tema isa oli asepresident, ja sel ajal, kui Hillary Clinton oli riigisekretär, oli vahendada massilisi tehinguid hiinlaste ja Bidenite perega ja venelaste ja Bidenite perekonnaga ja ka araablastega. Ehk siis Bidenite perekonna muster avalikus teenistuses on olnud saada raha Ameerika strateegiliselt vastastelt. Mida niisugused inimesed hakkavad tegema, kui nad saavad presidendiameti?" Tsitaadi lõpp.

Ja Mart Helme võttis teema kokku: "Mis on süvariigi tegutsemisloogika? Süvariigi tegutsemisloogika on omaenda tegevusvabaduse tagamiseks sokutada igale poole närakaid, korrumpeerunud, šantažeeritavaid närakaid. No ja Joe Biden ja Hunter Biden on korrumpeerunud tüübid." Tsitaadi lõpp.

Head kolleegid! Kui veel pole kellelegi kohale jõudnud, et praegusel Eesti valitsusel on meie julgeolekule hukutavalt mõjuvalt vähemalt kaks vastanduvat välispoliitikat, siis Mart ja Martin Helme eilsed kommentaarid peaksid panema kõigile senistele kõhklustele rasvase punkti. Kohe kuidagi ei kõla usutavalt ei peaminister Jüri Ratase manitsus sellest, et Helmed peavad lõpetama koheselt Eesti ja USA suhete õõnestamise, ega välisminister Urmas Reinsalu arvamus, justkui ministrid Helmed ei esindakski oma seisukohtades valitsuse hoiakut. Need arvamused on kahjuks tühisõnalised põhjusel, et koalitsioonierakondade juhid leppisid alles 22. oktoobril kokku, et ühegi inimese väärikust ei alandata, kedagi ei rünnata, välditakse solvavat ning ähvardavat retoorikat ja käitumist. Ja ma usun, et see ei käi ainult Eesti sisepoliitika, vaid ka meie liitlaste kohta, inimeste kohta tervikuna.

Ma arvan, et siin ei aita enam ei tordid ega vitsakimbud. Pretsedenditul moel tegid täna Eesti endised peaministrid, nende hulgas ka Isamaa auesimees Mart Laar, ühisavalduse, kus nad muu hulgas rõhutasid: "Eesti ei saa endale lubada mitut välispoliitikat. Siseministri ja rahandusministri väljaütlemisi ei saa lahutada valitsuse seisukohast. USA demokraatlikult valitud presidenti ründavad vandenõuteooriatel põhinevad absurdsed ja ilma igasuguste tõenditeta süüdistused võivad Eesti ja Ameerika Ühendriikide suhetesse lüüa mõra, mida on vaja parandada aastakümneid. Poliitikutel, kes ei jaga USA ja Eesti ühist arusaama demokraatiast, vabadest valimistest ja liitlassuhetest ning kes ei hooli Eesti inimeste aastakümnetepikkusest sihikindlast tööst nende suhete nimel, ei saa olla kohta Eesti Vabariigi valitsuses." Tsitaadi lõpp.

Head kolleegid! Eesti välispoliitika keskmes on inimõiguste, õigusriigi põhimõtete ja vähemuste kaitse. Rünnates Eesti välispoliitilise kursi kõrval ka liberaalse demokraatia üldpõhimõtteid ning kutsudes üles referendumi kaudu otsustama vähemuste õiguste üle, seab rahandusminister tõsise löögi alla ka Eesti Vabariigi kui demokraatliku õigusriigi usaldusväärsuse Euroopa Liidu ja NATO liitlaste silmis. Martin Helme juhitud EKRE paigutab meid kahjuks läänest itta ja sellise kuuluvuse puhul pole meil põhjust oodata liitlaste tingimusteta tuge. Kuidas see käib? Aga palun: Joe Biden on närakas ja korruptiivne tüüp,Vladimir Putin aga efektiivne apteeker.

Martin Helme on valitsuse liikmena korduvalt vaenanud Eesti ühiskonna erinevaid gruppe, seadnud kahtluse alla, nagu nägime, Eesti välispoliitilise kursi ja julgeolekupoliitika põhialused ning õõnestanud Eesti põhiseaduslike institutsioonide usaldusväärsust. Demokraatliku väikeriigina ei saa Eestil olla kaksikmoraali, sealhulgas universaalsetest inimõigustest või õigusriigi põhimõtetest rääkides. Jah, valimistel võivad olla tagajärjed, kuid Eesti valimised ei muuda universaalsete inimõiguste või õigusriigi põhimõtete olemust. Inimõigused pole ideoloogia, vaid nad on universaalsed ja kehtivad kõigile.

Kui ühe väikeriigi sisepoliitika matab enda alla välispoliitilise järjepidevuse ja hägustab riigi rahvusvahelist kuvandit, siis geopoliitiliselt seismilisel alal asuvana on see oht kogu riigi julgeolekule. Eesti vajab igal ajahetkel tarka ja usaldusväärset diplomaatiat, sest meil lihtsalt on ellujäämiseks liitlasi vaja. Sisepoliitilised tormituuled ja ühiskondade polariseerumine on kujunenud viimastel aastatel demokraatlikes riikides levinud nähtuseks. Eesti, keda paljud veel hiljuti sellise kurnava lõhestustegevuse suhtes immuunseks pidasid, ei ole kahjuks enam erand.

Kuigi valitsuses heakskiidu leidnud välispoliitika arengukavast on võimalik lugeda, et inimõigusi, demokraatiat ja õigusriigi põhimõtteid austava väärtusteruumi laiendamine ning rahvusvahelise õiguse edendamine on üks Eesti välispoliitika prioriteete, siis antud juhul Martin Helme verbaalsed alusetud ja kohatud rünnakud töötavad selle eesmärgi vastu. Lisaks konkreetsetele välispoliitilistele otsustele mõjutab Eesti rahvusvahelist seisundit ka see, kuidas me oma siseriiklike hoiakute ja väärtuspildiga liitlaste sekka sobitume. President Kersti Kaljulaidil on õigus, kui ta ütleb, et "väikese riigi püsimine, eriti geopoliitiliselt aktiivses piirkonnas, sõltub väga palju sellest, palju meil on partnereid ja liitlasi ja kuidas nemad meid näevad, kas sarnase või erinevana."

Lääneriikides on küllalt neid, kes siiani usuvad NATO ja Euroopa Liidu laienemise negatiivsesse mõjusse suhetes Venemaaga. Nad leiavad, et need liitunud riigid, sealhulgas Eesti, polnud justkui ühinemisküpsed, lääne väärtusruumi võõristavad ja Venemaa legitiimseid huve justkui kahjustavad. Eesti praeguse valitsuse ohtlikult rabe välispoliitika sobib nendele, sest nii leiavad nad oma mõttekonstruktsioonidele kinnitust. Reaalpoliitilises maailmas võib see ühel hetkel meile valusalt kätte maksta.

Ja lõpetuseks ma pöördun teie poole, head kolleegid Isamaast, keda teid siin saalis praegu hetkel pole, aga kindlasti te kuulate. Ja samamoodi ka Keskerakonna saadikuid näha ei ole saalis mitte kedagi, aga küll te kuulete neid sõnu. Meie vaated ei pruugi paljudes küsimustes kokku langeda. Kuid välis- ja julgeolekupoliitikas oleme 30 aastaga astunud ühte jalga. See on toonud me väikeriigile hindamatut kasu ning meie kodanikele turvalise elukeskkonna. Meie ühiseks mantraks on olnud maailmas Eesti eest ühiselt väljas olla. Meie välispoliitika on rääkinud ühel häälel. Nüüd see pole enam nii ja see on meile kõigile väga ohtlik. Ärge laske meie riigil puruneda ja toetage Martin Helme umbusaldamist! Ausalt, karikas on täis. Tegelikult juba ammu. Eesti väärib paremat. Aitäh!

16:14 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Järgmisena palun kõnetooli rahandusminister Martin Helme, palun!

16:15 Rahandusminister Martin Helme

Aitäh, lugupeetud spiiker! Head Riigikogu liikmed! Nojah, alles me olime siin. Järjekordne väljamõeldud, tühja koha pealt tekitatud skandaal, millega üritatakse seda valitsust kukutada. Mis ma teile ikka ütlen? Näidake oma halvimat, Mordor! Aitäh!

16:15 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Austatud kolleegid, igal Riigikogu liikmel on võimalus esitada ministrile kuni kaks küsimust ja küsimuse pikkus on üks minut. Esimesena küsib Taavi Rõivas, palun!

16:15 Taavi Rõivas

Aitäh! Ainuüksi Eesti Vabariigi parlamendi Mordoriks nimetamine vääriks muidugi umbusaldust ministri vastu. Aga ma pakun teile võimalust. Pakun teile võimalust südamest kahetseda kõike seda, mida te eile raadiosaates ütlesite Eesti olulisima liitlase, Ameerika Ühendriikide, sealse demokraatia ja seal valitud presidendi kohta. Samuti ma pakun teile võimalust mõista ühemõtteliselt hukka see, mida ütles selles samas saates Mart Helme. Palun, siin on teie võimalus.

16:16 Rahandusminister Martin Helme

Suur tänu lahke võimaluse eest. Jätan vahele.

16:16 Esimees Henn Põlluaas

Jürgen Ligi, palun!

16:16 Jürgen Ligi

Aitäh! Aga proovige siis laiemalt. Eesti rahvusluse ideaal on olnud tavapäraselt iseendaks jäämine ja ka Euroopasse kuulumine. Teie erakonna ja perekonna sõnavõttudest jääb mulje, et teile ei sobi juba ammu Euroopa, teile ei sobi ka Ameerika. Küll aga olete te üheselt rahul Kremliga, imetlete tema täpsust, tema efektiivsust, imetlete isiklikult Putinit, halvustate sanktsioone. Öelge, kuidas need kaks asja koos seisavad, kuidas teie maailmapilt siis ja rahvuslus laiemalt võiks kirjeldatud saada. Aitäh!

16:17 Rahandusminister Martin Helme

Aitäh! Mul on võimatu kommenteerida sinu segaseid fantaasiaid. Mul ei ole niisuguseid seisukohti olnud. Aitäh!

16:17 Esimees Henn Põlluaas

Liina Kersna, palun!

16:17 Liina Kersna

Aitäh! Te esinesite eile koos oma isaga raadiosaates ja esindasite ühtseid seisukohti, vähemalt kui ma loen selle raadiosaate stenogrammi. Minu küsimus on: kui teie isa otsustas tagasi astuda, siis milliste teie isa poolt välja öeldud seisukohtadega te siis ei nõustunud, et Mart Helme pidi tagasi astuma, aga teie mitte?

16:18 Rahandusminister Martin Helme

Aitäh! Mart otsustas tagasi astuda, et teid siia kiusama tulla.

16:18 Esimees Henn Põlluaas

Kristina Šmigun-Vähi, palun!

16:18 Kristina Šmigun-Vähi

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Täna te olite juba enne istungi algust siin Riigikogu saalis seal üleval rõdul ja vaatasite, mis siin toimub. Teie olekust jäi mulle mulje või tundus, et te tegelikult kuidagi ootasite seda, mis praegu siin toimub. Minu küsimus on, et kas te tunnete ise ka, et te olete asju välja öelnud valesti ja käitunud valesti?

16:19 Rahandusminister Martin Helme

Õige, loomulikult on ju selge, et Reformierakonnale ja laiemalt nendele jõududele, keda te esindate, piisab igast tühisemastki ettekäändest, et tänasele valitsusele kirve, kangi ja leegiheitjaga kallale tulla. Lõppkokkuvõttes, mis vahet teil on, kas on Mart või Martin, kellele te umbusaldust hääletate, küllap me jõuame ka Jüri umbusalduseni, sest teil on vaja lahti saada sellest valitsusest. Põhjuse leiab alati, mis siis, et põhjust ju ei ole.

16:19 Esimees Henn Põlluaas

Signe Kivi, palun!

16:20 Signe Kivi

Aitäh! Minister Helme! Olen juba kord siin Riigikogu saalis imestanud, et miks te ometigi võimeka poliitikuna seda võimekust rämetsemistega võimestate. Raul Rebane kirjutab täna päeval oma artiklis päris õigeid asju ja tsiteerib Nassim Talebi, kes on öelnud: "Kangelasi ei tee mitte saavutused, vaid käitumine." Täitsa nõus. Ja kuna te paar nädalat tagasi lubasite, et kui Mart Helme taandub või taandatakse valitsusest, siis lahkub ka EKRE sellest valitsusest, siis ma küsin, kas ja millal te lahkute sellest valitsusest?

16:20 Rahandusminister Martin Helme

Me ikka loodame oma valimistel saadud mandaadi järgmiste korraliste valimisteni ära kanda.

16:20 Esimees Henn Põlluaas

Mart Võrklaev, palun!

16:20 Mart Võrklaev

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Härra minister, olete eile siis raadiosaates öelnud, et USA valimised on võltsitud ja see tähendab ka seda, et Ameerikas ei ole enam vabadust ega demokraatiat. Kas te palun selgitaksite natuke selle väljaütlemise tagamaid? Millised on need tõendid, et valimisi on võltsitud ja kuidas te saate öelda ühe teise riigi ja meie hea liitlase kohta, et seal ei ole vabadust ega demokraatiat? Palun selgitage natuke seda mõttekäiku. Aitäh!

16:21 Rahandusminister Martin Helme

Hea meelega. Ma lihtsalt selgitan niimoodi, et selle jutu ette käis sõna "kui": kui on võimalik valimisi võltsida, kui on võimalik saada võimule rahva tahet võltsides, siis ei ole enam demokraatiat. See peaks ju meile kõigile selge olema. Praegu on Ameerikas vaidlustatud terves hulgas kohtades valimise kokkulugemise tulemus. Ootame, kuni Ameerika õigussüsteem, valimissüsteem produtseerib meile lõpliku tulemuse, millega kõik nõus on. Ja siis me teame, mis oli demokraatlik tahe. Aitäh!

16:21 Esimees Henn Põlluaas

Hanno Pevkur, palun!

16:21 Hanno Pevkur

Aitäh! Ma saan aru, et te olete täna võtnud positsiooni, et te sisuliselt väga ei vasta või püüate vähemalt väliselt jääda väga rahulikuks. Ma loodan, et see teis ühel hetkel võib-olla muutub. Muidugi, Riigikogu Mordoriks nimetamine oli hea sissejuhatus teie tavapärasesse rolli sulandamiseks. Ma olen seda teie käest ka varem küsinud ja jätkan sedasama küsimust: vaadates kõiki neid teie väljaütlemisi, mitte ainult Ameerika Ühendriikide suunal, vaid ka siin parlamendi suunas, parlamendiliikmete suunas – kas teil häbi ka on? Aitäh!

16:22 Rahandusminister Martin Helme

Ma täpsustaksin, et nimetasin Mordoriks Reformierakonda. Ei, mul ei ole häbi.

16:22 Esimees Henn Põlluaas

Aivar Sõerd, palun!

16:22 Aivar Sõerd

Austatud juhataja! Austatud minister! Kõigepealt ma tahan avaldada heameelt selle üle, et Ameerika Ühendriikide rahvas valis 3. novembril vabadel ja ausatel valimistel USA 46. presidendiks Joseph Bideni. Aga tulles nüüd USA-st selle eilse raadiosaate juurde, siis lisaks USA valimistele käsitlesite ka Eestis olnud valimisi ja saateosaliste seisukoht oli, et on toimunud ka meil, väidetavalt, võltsingud. See on karm hinnang. Võltsing on selline kriminaalvaldkond juba. EKRE käes hoida on siseministri portfell, kelle valitsemisalas on uurimisasutused, kes peaksid selliseid asju uurima. Miks siis ei ole uuritud Eestis toimunud võltsinguid valimistel?

16:24 Rahandusminister Martin Helme

Aitäh! Teatavasti e-valimiste tulemused hävitatakse 30 päeva pärast valimisi. Selleks ajaks ei olnud tänane valitsus veel ametis. Aga lisaks siseministrikohale on meie valitseda ka IT-ministrikoht ja sellega, et valimised oleksid läbipaistvad ja turvalised ja usaldusväärsed, nii nagu koalitsioonilepingus on kokku lepitud, tegeletakse.

16:24 Esimees Henn Põlluaas

Urmas Kruuse, palun!

16:24 Urmas Kruuse

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Te olete siin puldis olnud ikkagi sadades kordades kirglikum, praegu te olete üsna löossis ja vajaksite kindlasti nagu täiendavat kütust. Aga mulle jääb täiesti mõistmatuks, lugedes neid erinevaid refereeringuid ja tsitaate ja teie avalikke väljaütlemisi, siis millise kirega te halvustate ja alavääristate demokraatlikke süsteeme ja meie partnereid, aga kui küsimus on Valgevene või siis Venemaa valimistest, siis sellist kirge ei paista nagu kuskil olevat. Kas ma saan sellest välja lugeda seda, et te olete väga rahul, kuidas nendes kahes mainitud riigis demokraatia toimib? Aitäh!

16:25 Rahandusminister Martin Helme

Tuleks välja lugeda täpselt vastupidi. Valimised peavad olema ausad, läbipaistvad ja kõigi poolt aktsepteeritud kõikides riikides, kõikides riikides. Kolm kuud tagasi oli Riigikogu väga mures valimiste ebaregulaarsuste pärast Valgevenes. Minu meelest peaks see standard olema meil pidev. Aitäh!

16:25 Esimees Henn Põlluaas

Yoko Alender, palun!

16:25 Yoko Alender

Aitäh, hea koosoleku juhataja! Martin Helme, ütlesite eile (tsiteerin): "Minu meelest ei ole üldse küsimustki selles, et need valimised on võltsitud." Edasi rääkisite sellest, kuidas Ameerika on põhimõtteliselt kodusõja lävel, läheb verevalamiseks, tänavatel saavad olema soolikad. Täna te nimetate osa Eesti parlamendist n-ö kurjuse jõudude esindajaks. Kas te olete terve Eesti minister või on teie eesmärk viia ka meid päriselt vägivalla lävele, omavahel?

16:26 Rahandusminister Martin Helme

Mul on muidugi hea meel, et nii lai hulk Eesti avalikkusest kuulab meie raadiosaadet. Mul on kahju, et regulaarsemalt ei loe näiteks Objektiivi või Uusi Uudiseid, kus on väga palju kirjas sellest, mis siis on probleemid seal Ameerika viimaste valimistega ja mis need vaidlused seal on. Aitaks teil kahtlemata olla adekvaatsemad oma hinnangutes. Jutt, kus räägiti soolikatest ja verevalvamisest –mulle tundub, et te ei kuulanud tähelepanelikult. Mart rääkis oma unenäost.

16:27 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Andres Sutt, palun!

16:27 Andres Sutt

Aitäh, hea juhataja! Martin Helme,  minu jaoks on hämmastav kuulata seda juttu paralleelreaalsusest, et justkui me elaksime kahes erinevas maailmas. Ma tuletan veel kord meelde ja tsiteerin seda, mis te raadios ütlesite. Seal ei olnud mitte ühtegi "kui'd", te ütlesite: minu meelest ei ole üldse küsimustki selles, et need valimised on võltsitud. Need väljaütlemised lõhestavad Eesti ühiskonda, need väljaütlemised lõhestavad meie liitlassuhteid. Lihtne küsimus: kelle huvide eest te seisate? Kas on põhjust arvata, et teie või siseminister, kes peatselt on endine siseminister, või teie erakond on saanud mingil moel otseselt või kaudselt toetust Kremlist?

16:27 Rahandusminister Martin Helme

Härra Sutt, te läksite nõks aja eest Moonika Helme juurde ja küsisite talt allkirja Eesti-USA parlamendirühma nimel, et mõista hukka Mart Helme. See tuletab mulle meelde Stalinit, kes läks Molotovi juurde ja teatas, et Molotovi abikaasa on Briti spioon ja tuleb koheselt võtta ette midagi selle olukorra lahendamiseks. See stalinistlik käekiri, mida te täna näitasite, noh, ma ei tea, kuhu järgmiseks. Aitäh!

16:28 Esimees Henn Põlluaas

Kaja Kallas, palun!

16:28 Kaja Kallas

Aitäh! Lugupeetud minister! Selles raadiosaates te arutasite selle üle – ja täitsa kindlas kõneviisis –, et Eesti e-valimisi võltsitakse. Ja siis te ütlesite, et te ei saanud sellega tegeleda sellepärast, et 30 päeva läks aega, enne kui te saite siseministri koha. Küll aga on Eesti õigussüsteemis võimalik vaidlustada, kui teil on tõesti sellised kahtlused. Kas te tegite seda õigeaegselt, tegite kaebuse, et tuvastada valimiste võltsimine? Kui te seda tegite, siis millise vastuse te saite ja kas see jäi kohtus pidama? Millele tuginedes te väidate, et Eesti valimisi võltsitakse?

16:29 Rahandusminister Martin Helme

E-valimiste teemal on kohtu poole pöördutud korduvalt erinevate valimiste ajal. Need on käinud Riigikohtust läbi, need vaidlused on läbi vaieldud. Vähemalt meie erakond seekord ei pöördunud kohtusse.

16:29 Esimees Henn Põlluaas

Annely Akkermann, palun!

16:29 Annely Akkermann

Suur tänu, lugupeetud juhataja! Kõik suhted maailmas on teatavasti isikutevahelised. Pisut vähem kui kaks aastat tagasi oma poliitilist programmi tutvustades ütlesite, et soovite küsida Ameerika Ühendriikide kui tähtsaimalt liitlaselt sõjalist abi Eestile kokku kuni ühe miljardi USA dollari ulatuses. Kõik suhted on isikutevahelised. Kuidas te järgmine kord kõnetate USA presidenti, kui te seda abi küsima lähete?

16:30 Rahandusminister Martin Helme

Aitäh! Ei ole õnnestunud mul praeguse Ameerika presidendi jutule saada, ma kahtlustan, et ei õnnestu ka järgmise jutule saada või järgmise ametiaja jooksul presidendi jutule saada. Isegi kui Eesti president saab Ameerika Ühendriikide presidendiga kokku, siis on see tavaliselt juhtunud mingisuguses suuremas kambas ehk Balti riikidega, näiteks. Selline otse küsimise võimalus mul tõenäoliselt jääb ära.

16:30 Esimees Henn Põlluaas

Valdo Randpere, palun!

16:30 Valdo Randpere

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Martin, iga kord, kui midagi juhtub, kas sinu või isaga ja te midagi ütlete, siis te pärast hakkate vassima ja kusagil mingeid tõlkevigu otsima. Täna siin ka sa alguses teatasid, et sa ei ole öelnud, et valimised on võltsitud, et sa panid ainult kui ette ja et juhul kui on, kui tõestatakse, et küll siis näeme. Tegelikult see nii ei ole, seda on juba sulle siin öeldud. Su sõnavõtt algaski väga-väga kindlas kõneviisis: "Pole üldse mingit küsimust, et need valimised on võltsitud." Aga kuna sa oled keeldunud siin vabandamast ja keeldunud midagi eilse saate kohta ütlemast, ma tahtsin küsida, et kas sa endiselt seisad kõige eest, mis sa eile ütlesid ja mis su isa ütles. Kas sa leiad, et see oli üks õnnestunud raadiosaade ja sa oled uhke selle üle?

16:30 Rahandusminister Martin Helme

Eesti parim raadiosaade.

16:31 Esimees Henn Põlluaas

Erkki Keldo, palun!

16:31 Erkki Keldo

Aitäh! Teie erakond, teie ministrid on mitmeid kordi solvanud, halvustanud siin Soome peaministrit, on Saksamaad, Euroopa Liitu selles raadiosaates. Teie ja teie isa jõudsite ka valitud, värskelt valitud Ameerika uue presidendi juurde, samamoodi ukrainlasi ... nii-öelda. Aga mida olete teinud, olete kiitnud Putini täpset tegutsemist ja nii edasi. Kordan kolleeg Andres Suti küsimust. Kas teil ei tundu või tundub siiski, et teie väljaütlemised ja tegevused on väga kooskõlas meie idanaabri erinevate propagandistlike väljaütlemistega, ja miks te seda teete? Aitäh!

16:32 Rahandusminister Martin Helme

Aitäh!  Aga te olete siin väga täpselt tsiteerinud erinevaid ütelusi. Ma palun teil tuua välja siis täpsed tsitaadid, kes, millal ja kus on kiitnud Putinit, siis ma saan seda kommenteerida. Aitäh!

16:33 Esimees Henn Põlluaas

Kalle Laanet, palun!

16:33 Kalle Laanet

Aitäh! Härra Mihkelson kasutus oma kõnes ühte teie tsitaati. Ja nüüd ma toon selle täpselt välja, alustangi tsitaadiga. "Aga ma tahtsin Bidenite kohta veel öelda, et Hunter Biden lihtsalt muidugi, jah, tarvitab usinasti narkootikume, Ukraina prostituute, aga tema põhitegevus siiski sel ajal, kui tema isa oli asepresident ja sel ajal, kui Hillary Clinton oli riigisekretär, oli vahendada massilisi tehinguid hiinlaste ja Bidenite perega ja venelaste ja Bidenite perekonnaga ja ka araablastega. Ehk Bidenite perekonna muster avalikus teenistuses on olnud saada raha Ameerika strateegiliselt vastastelt. Mida niisugused inimesed hakkavad tegema, kui nad saavad presidendiameti?" Mina teie raadiosaadet ei kuulanud. Kas need on teie sõnad?

16:33 Rahandusminister Martin Helme

Aitäh! No ma soovitan inimestel rohkem lugeda uudiseid, kui ainult Delfit vaadata või ERR-i. Neid lugusid, need olid osa Ameerika valimiskampaaniast. Keegi ei ole ümber lükanud, isegi Bidenid ise ei ole ümber lükanud seda, et Hunter Bideni kompanii sai 2014. aastal Baturinate või Baturina ja Baturina perekonnalt 3,5 miljonit. Putini lähikondlane. Noh, kas see oli siis nagu päris tehing või mitte, päris tehing, eks seda saab hiljem veel veelgi selgitada, aga on ka ju ringelnud meedias pildid sellest, kuidas narkopiip suus magab see mees. Nii et viige ennast kurssi eluga.

16:34 Esimees Henn Põlluaas

Liina Kersna, palun! 

16:34 Liina Kersna

Aitäh! Üldiselt Lääne-Euroopa riigijuhid on Ameerika Ühendriikide uut presidenti õnnitlenud valimiste võidu puhul, sealhulgas ka meie valitsuse juht. Ja õnnitlenud ei ole uut Ameerika presidenti Venemaa president ja viidates samasugustele argumentidele, mida ka teie esitasite oma raadiosaates. Ma küsin teie käest: kumb on siis hetkel meie valitsuse välispoliitika? Kas me peame Ameerika Ühendriikidega suhteid oluliseks või me ei pea neid oluliseks?

16:35 Rahandusminister Martin Helme

Lisaks tervele hulgale teistele riikidele on ka Mehhiko ja Brasiilia ehk Ladina-Ameerika kaks suuremat ja mõjukamat ja Ühendriikidele lähemat riiki öelnud, et nad soovivad ära oodata valimistulemuse täieliku selgumise, mis on ju väga mõistlik. Muidugi tuletan ma meelde seda, et 2018. aastal Euroopa Ülemkogu juht Donald Tusk nimetas oma Twitteri säutsus Trumpi Ameerikat Euroopa vaenlaseks. Noh, ma ei tea, kuidas see mõjus suhetele ja strateegilisele partnerlusele, kui palju võtab aega, et selliste asjade klaarimine ühele poole saaks. Nii et ma arvan, et ärme dramatiseeri üle seda, mida keegi kuskil öelnud. Loomulikult, Eesti suhted Ameerika Ühendriikidega on strateegilised ja ei sõltu ühest isikust, olgu see Eesti minister või Ameerika president.

16:36 Esimees Henn Põlluaas

Johannes Kert, palun!

16:36 Johannes Kert

Tänan, härra esimees! Lugupeetud rahandusminister! Ööpäev tagasi väitsite väga veendunud häälel, et vast valitud Ameerika Ühendriikide presidendiks Joe Biden on korruptant. Kas te olete ööpäev hiljem, praegu, samas asjas veendunud? Aitäh!

16:37 Rahandusminister Martin Helme

Tulen tagasi selle juurde, mis ma enne ütlesin. Tuleks rohkem lugeda seda, mida kirjutatakse Ameerikas, mis on läbi käinud Ameerika valimiskampaaniast. Mul ei ole ... Ma ei hakka tegelema kogu maailma valgustamisega üksinda. Aitäh!

16:37 Esimees Henn Põlluaas

Mart Võrklaev, palun!

16:38 Mart Võrklaev

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Rahandusminister, tulen tagasi oma eelmise küsimuse juurde ja tsiteerin teid: "Minu meelest ei ole üldse küsimustki selles, et need valimised on võltsitud." Palun vastake, kas te jätkuvalt jääte enda juurde, et te väidate, et pole küsimustki, et need valimised on võltsitud ja kui selle juurde jääte, siis milliseid tõendeid omate?

16:38 Rahandusminister Martin Helme

Umbes pooles tosinas osariikides on valimistulemuste ... Tähendab, esiteks, ei ole kõikides osariikides isegi veel valimistulemused kokku loetud. Osades osariikides, umbes pooles tosinas osariikides on valimistulemused kaevatud kohtusse. Osades neis kohtades, kus on vaidlused, on kohtusse kaevatud sellepärast, et inimesed ei saanud minna kas valima või vaatlejad ei saanud jälgida valimisi, mis on, ütleme niimoodi, et normaalse tavapärase valimisprotseduuri puhul ju üsna ennekuulmatu. Ja fakt on ka see, et Ameerikas on praegu kaks meest, kes väidavad, et nad on valimised võitnud ning need vaidlused käivad seal.

16:38 Esimees Henn Põlluaas

Hanno Pevkur, palun!

16:38 Hanno Pevkur

Aitäh! Ma olen natuke mures teie vormi pärast, tundub nagu madal vorm olevat. Ei ole seda kuraasi, nagu on tavapäraselt – kas see on peaministri hea töö, et ta on suutnud teid kuidagi vaigistada, või midagi muud. Aga võib-olla ma küsin teilt teie enda sõnade ja seisukohtade pidamise kohta. Üks erakonna esimees kindlasti peaks omama ja hoidma positsiooni, mida ta ütleb. 11. novembril eelmisel aastal ehk peaaegu täpselt aasta tagasi ütlesite, et kui Mart Järvik läheb, läheb ka EKRE, ja nüüd, 18. oktoobril ütlesite, et kui läheb Mart Helme. Üllatuslikult on mõlemad üsna lähedal mardipäevale ja mõlemad on Mardid, kelle kohta te nii ütlesite. Küsin siinkohal, kas Martin Helme sõna maksab või ei maksa?

16:39 Rahandusminister Martin Helme

Maksab.

16:39 Esimees Henn Põlluaas

Urmas Kruuse, palun!

16:39 Urmas Kruuse

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Te olete Reformierakonda siin väga mitmel korral hea sõnaga meeles pidanud. Aga kindlasti oli teile väga raske hetk, kui te täna pressikonverentsil pidite tunnistama, et Mart Helme astus tagasi sellepärast, et Reformierakond andis sisse umbusaldusavalduse ja te vähemalt ühe korra olete tunnistanud enda kaotust. Aga üldsust, Eesti rahvast kindlasti ei huvita teie sugulussidemed selles mõttes, mis puudutab seadusandja rolli, kas keegi on kellegi isa või kellegi poeg, aga küll huvitab Eesti rahvast väga selgelt see, kas Eesti valitsuse liikmetel ja sõnadel on kaalu. Kas te peate seda normaalseks, et teil on võimalik valida kohta ja hetke, kuna teil sõna on tõsine ja kuna see ei ole tõsine, või arvate, et Eesti valitsuse liige peakski selliseid põhimõtteid väljendama, mis meie julgeoleku ohtu seavad? Aitäh!

16:41 Rahandusminister Martin Helme

Siin oli jälle mingi desinformatsioon. Mart ei astunud tagasi sellepärast, et tulemas oli umbusaldusavaldus. Astus tagasi sellepärast, et tahtis astuda tagasi. Aitäh! (Naer saalis.)

16:41 Esimees Henn Põlluaas

Yoko Alender, palun!

16:41 Yoko Alender

Aitäh, hea koosoleku juhataja! Martin Helme! Huvitav oli teie paralleel Mordoriga. Muidugi, siin võiks fantaseerida ju edasi, kes selles valitsuses on Gollum ja kes on Frodo ja nii edasi. Aga jäägu see ajaloolaste pärusmaaks! Te ütlesite just mõni hetk tagasi, et teie sõna maksab. Samuti kuulub teile ütlemine, et valetamisel ei ole selles valitsuses kohta. Minister, kes valetab, peab tagasi astuma. Te olete öelnud välja, et Eesti valimised on olnud petuga läbi viidud, ja nüüd ütlesite te seda meie suurima ja olulisema liitlase kohta. Ühtegi tõendit te toonud ei ole. Mina saan sellest aru nii, et te lihtsalt sihikindlalt, süüdimatult, jultunult lihtsalt valetate. Millal te tagasi astute?

16:42 Rahandusminister Martin Helme

Jah... Oh teid! Ma saan ju aru, et ega vahet ei ole, kas me ütleme midagi või ei ütle midagi, niikuinii te tahaksite, et kõik EKRE ministreid astuks tagasi, ja kui see ei õnnestu, siis kogu valitsus astuks tagasi. Seda rõõmu ma ei paku teile, ei paku kogu see valitsus teile, ei paku meie erakond teile. Lihtsalt nii on. Muidugi minu sõna maksab, ma olen rahandusminister. Aitäh!

16:42 Esimees Henn Põlluaas

Toomas Kivimägi, palun! 

16:42 Toomas Kivimägi

Aitäh, härra juhataja! Martin, ma olen seda paar nädalat tagasi öelnud, et ma ei tunne sind ära ja sellele on siin saalis ka korduvalt vihjatud, et kadunud on see hoog, see energia, see sära. Meie ees on üks väsinud, ei saa öelda vana, aga noor mees. Kas valitsuses olek on tõepoolest nii suur vaev ja kannatused või surutakse sind nii tugevalt ja sinu mõtteid ja tahtmisi valitsuses alla? Mulle tundub, et ka sul on kõrini. Kas sul on kõrini?

16:43 Rahandusminister Martin Helme

Aitäh! Aga miks te arvate, et see see on kogemata nii? Kogu aeg tuleb vastaseid üllatada. Kogu aeg. Ei tunne mind ära? Aga äkki nii peabki olema?

16:43 Esimees Henn Põlluaas

Andres Sutt, palun!

16:43 Andres Sutt

Aitäh, hea juhataja! Härra Helme! Eelmises küsimuses ütlesite, et ma ajavat mingit stalinistlikku asja. Ei aja. Eesti-Ameerika parlamendirühma esimehena pidasin ma kohaseks, et ma küsin igalt parlamendirühma liikmelt, kas nad on valmis avaldusega ühinema, ja küsisin seda ka Helle-Moonika Helmelt. Ja ma arvan, et on õige asi küsida inimestelt, mis nende seisukoht on. Aga te ei vastanud mu küsimusele. Kelle huvide eest te seisate? Kinnitage palun, kas te olete otseselt või kaudselt saanud või teie erakond toetust Vene Föderatsiooni ametkondadelt.

16:44 Rahandusminister Martin Helme

Kas me oleme siis nüüd jõudnud selleni, et ma pean hakkama tõestama seda, et me ei ole Vene agendid? Nagu me kõik teame, eitavat asja ei saa tõestada. Kui teil on mingisuguseid tõendeid kuidagigi, siis tahaks ju, et te jagate neid – kui mitte meiega, siis vähemalt pädevate asutustega. Selline laimu muuseas loopimine, vaat, see on ühiskonda lõhestav. Vaat, see on vihakõne. Vaat, see on poliitilise kultuuri muda madalaks tampimine. Kui te küsite, kelle eest või mille eest me oleme, siis meie erakonna loosung ütleb selgelt: Eesti eest.

16:45 Esimees Henn Põlluaas

Ruuben Kaalep, palun!

16:45 Ruuben Kaalep

Aitäh! Hea minister, kui ma saan praegu õigesti aru, siis opositsioon üritab teile umbusaldust avaldada selle tõttu, et te olete viidanud nendele massilistele andmetele Ameerika Ühendriikides toimunud valimispettuse kohta. Kui me vaatame kõiki teisi maailma suurriike, nagu näiteks Venemaa, Hiina, siis meil on tavaks, et demokraatlikes riikides viidataksegi sellistele valimispettustele või teistele demokraatiaga vastuolus olevatele, demokraatiat õõnestavate protsessidele. Kuidas peaks sellesse opositsiooni tegevusse suhtuma, kui sellest jääb ilmne mulje, et opositsiooni arvates maailma suurriikidest üks on selline, kelle puhul ei tohi kritiseerida seda, kui toimub demokraatia õõnestamine?

16:46 Rahandusminister Martin Helme

Ma ütleksin selle kohta niimoodi. Liitlaste kohta võib arvata, peremeeste kohta ei või arvata. Ja kõik need inimesed, kes arvavad, et me ei või midagi arvata, näitavad, et nad ei ole iseenda peremehed, nad on kellegi omad. Aitäh!

16:46 Esimees Henn Põlluaas

Annely Akkermann, palun!

16:46 Annely Akkermann

Suur tänu, lugupeetud juhataja! Minu kolleeg Marko Mihkelson oma sõnavõtus juhtis tähelepanu, et viimased 30 aastat on erinevad erakonnad siin saalis ühiselt Eestit esindanud väljaspoole, seisnud ühiselt Eesti julgeolekupoliitika eest ja välispoliitika eest. Kui on midagi klaarida, klaaritakse omavahel, aga väljapoole me oleme olnud ühtsed. Teatavasti meie, poliitikud, oleme 24 tundi päevas tööl ja me peame ka alluma põhiseadusele ja teistele seadustele, poliitikatele, mis on siin saalis kinnitatud. Ja julgeolekupoliitika üks alus on head liitlassuhted. Kas te ei arva, et teil ei ole volitusi ministrina rikkuda suhteid meie põhilise liitlasega? Te olete oma volitusi ületanud suurelt.

16:47 Rahandusminister Martin Helme

Aitäh! No see on muidugi hõrk iroonia, et Marko Mihkelson tuli siia seda juttu ette lugema. Mihkelson nii väliskomisjoni esimehena kui lihtsalt Riigikogu liikmena on korduvalt ja korduvalt, nii enne eelmisi presidendivalimisi kui ka pärast eelmisi presidendivalimisi Ameerika Ühendriikides seadnud kahtluse alla Trumpi legitiimsuse, ja peamiselt siis viidates sellele, et Trump sai võimule siis n-ö Vene koostöö tõttu, midagi, mis on ümber lükatud veenvalt hilisemate FBI uuringute käigus. Aga keegi ei muretsenud sellel ajal, kui tema seda juttu rääkis, tema ja kümned teised inimesed Eestis, poliitikud, mittepoliitikud, ajakirjanikud, diplomaat, et meie liitlassuhted kuidagi kannatavad või meie julgeolek kuidagi kannatab. Me ju näeme väga selgelt, et meil on siin totaalne topeltstandard. Küsimus ei ole mitte selles, mida räägitakse, vaid küsimus on selles, kes räägib ja kelle kohta räägitakse. Mina arvan, et minust suuremat amerikanisti Eestis annab otsida ja suuremat Eesti ja Ameerika Ühendriikide koostöö pooldajat samuti annab otsida. Ja ma olen seda ka oma ametis, seda koostööd praktilisel tasandil väga põhjalikult ajanud. Aitäh!

16:48 Esimees Henn Põlluaas

Jürgen Ligi, palun!

16:48 Jürgen Ligi

Aitäh! Ma ei saa tegelikult oma kolleegidest aru, kes ütlevad, et nad ei tunne teid ära. Mina tunnen teid väga hästi ära – te olete sama mees, kes oma seisukohti kunagi ei põhjenda, heal juhul või kõige rohkem, mis ta suudab, on rünnata küsijat. Ja te olete sama mees, kes ütles hommikul, et Mart Helme astus tagasi sellepärast, et mitte pakkuda opositsioonile rõõmu, umbusaldamise rõõmu. Öelge nüüd, miks te arvate, et teie olete parem kui Mart Helme. Miks teie olete usaldusväärsem ja miks teie seda rõõmu meile pakute?

16:49 Rahandusminister Martin Helme

Aitäh! Jaa, olen selline lahke inimene, jagan rõõmu.

16:49 Esimees Henn Põlluaas

Eerik-Niiles Kross, palun!

16:49 Eerik-Niiles Kross

Aitäh, hea juhataja! Härra minister! Ikka ja jälle sellesama raadiosaate juurde. Te ütlesite muu hulgas seal, et kui Trump võimult maha võetakse selle väidetava valimisvõltsingu tulemusel, siis Ameerikas põhiseadus enam ei kehti. Ja täna te siin ka ütlesite, et praegu on – mis on tõsi –, Ameerikas kaks meest, kes väidavad, et nad on võitnud valimised. Küsimus on pigem nagu õiguslik. Ma saan aru, et teie täna pigem peate veel Trumpi valimiste võitjaks. Ameerikas kohtud vaidlevad selle asja ühel hetkel ära ja on üsna tõenäoline, et president Trump jääb ka edaspidi väitma, et tegelikult võitis tema valimised ja et see ongi kõik valimisvõltsing, see lihtsalt on süvariigi kättemaks, mis iganes. Me oleme jaanuari lõpus olukorras, kus Ameerikas on endiselt kaks meest, kes väidavad, et nad on seaduslikud presidendid. Te olete juba kahtluse alla seadnud, kas Biden on seaduslikult valitud. Mis siis juhtub, kas siis Eesti valitsuses hakkab kolmandik liikmeid tunnistama ühte presidente ja ülejäänud teist?

16:51 Rahandusminister Martin Helme

Ma loodan, et kõik inimesed siin saalis on nõus sellega, et kui valimistel võltsingu tulemusel keegi võimule saab, siis see ei ole demokraatlike valimiste ja rahva tahte tulemusega kooskõlas. Seda ma arvan, et ilma toomata siia juurde ühtegi riiki konkreetse näitena, olgu ta ükskõik mis riik, võltsitud valimiste tulemustel demokraatiat ei ole. See peaks kõigile üheselt selge olema. Kui on süüdistused võltsingutest, neid süüdistusi praegu menetletakse, kohtuveskid käivad, küllap meile saab selgeks – detsembriks või jaanuariks, millalgi ikka saab selgeks –, missugused võltsingud leidsid kinnitust, missugused ei leidnud kinnitust, ja saab selgeks, missugune on valijameeste kogu hääletus. Loomulikult töötab Eesti selle riigi, ütleme, selle presidendiga, kelle Ameerika lõpuks paika paneb. Aitäh!

16:51 Esimees Henn Põlluaas

Keit Pentus-Rosimannus, palun!

16:52 Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Härra Helme! Te olete täiesti õigesti aru saanud, et me soovime EKRE lahkumist valitsusest. Selles ei ole mitte mingit kahtlust. Iga päev EKRE sellist järjest ülbemat laamendamist ja meie riigi julgeolekule eluliselt oluliste liitlassuhete murendamist, kahtluse alla seadmist, toob lähemale seda päeva, kui Eesti avastab ennast isolatsioonist, ja me tahame seda igal juhul ära hoida. Nüüd teie koalitsioonipartnerid on oma avalikes sõnumites olnud kriitilised selle suhtes, mida raadiosaade eile sisaldas. Kas teie praegused koalitsioonipartnerid on nõudnud, et te oma eilsed ütlemised ümber lükkaksite, te oma sõnad tagasi võtaksite ja leiaksite viisi ja võimaluse neid heastada?

16:52 Rahandusminister Martin Helme

Aitäh! Meie koalitsioonis ähvarduste ja nõudmiste keeles ei räägi, räägime mõistlikult läbi. Aga ma ütleksin selle "iga päeva" kohta, et iga päev, kui Reformierakond on opositsioonis, toob lähemale parema homse. Aitäh!

16:53 Esimees Henn Põlluaas

Kalle Grünthal, palun!

16:53 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Ma palun Riigikogu liikmena teie ees praegu vabandust mõnede meie kolleegide sõnakasutuse pärast, selline sõnapruuk teile küsimusi esitades sobib rohkem õlleputkatagusesse põõsastikku. Aga ma arvan, et vaidlust selle üle ei ole, et ametlikult praegu tegelikult presidendivalimiste võitjat ei ole selgunud, ning seetõttu ei mõista ma praegu absoluutselt seda hüsteeriat nende küsimuste esitamise osas siin saalis. See on nagu, ütleme, asja üks punkt. Teine punkt on see, et tegelikult kogu meedia ja ka opositsiooni sõnavara seondub ainult Bideni pooldamisega, ehk siis ütleme niimoodi, et ka avalik meedia teinekord, ma võin julgelt väita, 95% eelistab Bidenit kui Trumpi. Kas mu järeldused on õiged?

16:54 Rahandusminister Martin Helme

Nagu me nägime äsja lõppenud kampaaniast, ei kajasta avaliku arvamuse küsitlused seda, mis on tegelik avalik arvamus. Aga ma ka ei mõista, ma ka ei mõista.

16:54 Esimees Henn Põlluaas

Kaja Kallas, palun!

16:54 Kaja Kallas

Jah, aitäh! Kuna te olete on öelnud väga kindlas kõneviisis, et minu meelest ei ole üldse küsimustki selles, et need valimised on võltsitud, siis presidendivalimiste kohta Ameerikas, aga samal ajal olid ka senati ja kongressi või esindajatekoja valimised, et miks siis, kui neid kindlalt on võltsitud, presidendivalimisi, miks siis ei võltsitud endale suuremat toetust esindajatekojas ja ülekaalu senatis?

16:55 Rahandusminister Martin Helme

Jah, aitäh! No seda peab võltsijate käest küsima.

16:55 Esimees Henn Põlluaas

Kristina Šmigun-Vähi palun!

16:55 Kristina Šmigun-Vähi

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister, te ütlesite, et teie sõna maksab. Kas te saate aru, et te olete minister ja teie väljaütlemised ei ole nali? Iga kord, kui te midagi välja ütlete ja siis läheb midagi, nagu kuidagi tundub, et kõik ei ole õieti, siis te süüdistate kogu maailma selles, et teid on valesti mõistetud. Mu küsimus on: kui kaua veel selline muster jätkub?

16:55 Rahandusminister Martin Helme

Ei, muidugi ei ole meie väljaütlemised nali. Aga ma lükkan tagasi selle väite, et ma kogu aeg süüdistan teisi, et on valesti mõistetud. See ei ole õige. Ma süüdistan teisi, et on valesti kajastatud, meelega libauudiseid tehtud. Siin on suur vahe.

16:56 Esimees Henn Põlluaas

Eerik-Niiles Kross, palun!

16:56 Eerik-Niiles Kross

Hea juhataja! Härra minister! Te olete mõnel korral toodud paralleeli USA valimiste ja Valgevene valimiste vahel. Ei tohiks olla topeltstandardeid, me oleme valimispettuse suhtes Valgevenes olnud väga kriitilised, peame olema sama kriitilised USA-s ja nõnda edasi. Huvitaval kombel president Lukašenka või väidetavalt valitud president umbes samadel seisukohtadel USA valimiste suhtes, mis teie olete väljendanud. Kas te viiksite selle paralleeli lõpuni, kumbapidi seal Ameerikas tuleks nüüd vaadata, kas Biden etendab Lukašenka rolli või Trump?

16:56 Rahandusminister Martin Helme

Ma ütlesin, et valimiste standard ja meie suhtumine valimiste standardisse peaks olema igal pool ühesugune, sõltumata sellest riigi nimest. Aitäh!  

Valdo Randpere, palun!

16:56 Esimees Henn Põlluaas

Valdo Randpere, palun!

16:57 Valdo Randpere

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Martin! Nüüd läinud peaaegu tunni jooksul oleme teada saanud, et meie oleme pahad, rumalad, kiusame, tõlgendame valesti, otsime põhjuseid ja ettekäändeid, mida tegelikult ei ole. Ja samas ma mõtlen seda, et eile peale seda suurepärast raadiosaadet, nagu sa ütlesid, et maailma parim raadiosaade, millegipärast Jüri Ratas, meie peaminister, kirjutas ka Facebooki, et Helme, Ameerika ja Eesti vaheliste suhete õõnestamine tuleb lõpetada. Ja peale seda Jüri Ratas või natuke enne seda ta õnnitles Joe Bidenit valimiste võidu puhul. Kas sinu loogikast lähtudes võib öelda ka seda, et meie peaminister on rumal või naiivne või väga pahatahtlik või täiesti lihtsalt eksiteel?

16:58 Rahandusminister Martin Helme

Aitäh! Mina arvan, et peaks ära ootama, kuni valimiste tulemused on lõplikult selgunud. Ma tean, et Ameerikas on tavaliselt kombeks lihtne: valimistulemused tulevad sisse, üks osapool ütleb, et mina võitsin, teine osapool ütleb, jah, ma tunnistan kaotust. Siis ei ole mingisugust poleemikat, mingisugust kontroversiaalsust selle üle, keda õnnitleda. Antud valimistel kahjuks seda ei juhtunud, nii et minu meelest oleks mõistlik, kui me ootame ära, kuni valimistulemused on päriselt lõplikult selgunud, siis me saame õnnitleda võitjat. Aga mul on, et te saite terve hulga asju teada. Ma lihtsalt kardan, et ega see teid ei paranda.

16:58 Esimees Henn Põlluaas

Keit Pentus-Rosimannus, palun!

16:58 Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Hea minister! Kas teie koalitsioonipartnerid Keskerakonnast ja Isamaaliidust on mingil moel avaldanud soovi, et te raadiosaates eile öeldu ümber lükkaksite või oma sõnad tagasi võtaksite?

16:59 Rahandusminister Martin Helme

Meie koalitsioonipartnerid on väljendanud korduvalt kahetsust, et neil endal nii võimsat meediakanalit ei ole. Aitäh!

16:59 Esimees Henn Põlluaas

Kalle Laanet, palun!

16:59 Kalle Laanet

Hea Martin, sa eelnevale küsimusele vastasid, et Bidenite kohta kirjutatakse erinevates massimeediakanalites neid sõnu, mida sa raadios edasi andsid. Ma olen Trumpi kohta, president Trumpi kohta lugenud ka väga erinevaid jutte ja tõesti sisekaemusega olen mõelnud, kuidas selline mees saab olla Ameerika Ühendriikide president. Aga ma olen alati lähtunud sellest, et kui mul ei ole konkreetseid tõendeid mingite asjade kohta, siis ma pigem mõtlen, mida ma suust välja ajan. Kas ka teil on tekkinud vahel selline tunne, et rääkimine kuld ja vaikimine hõbe, et mõtleks korraks kaks sekundit, enne kui midagi välja öelda? Aitäh.

16:59 Rahandusminister Martin Helme

Aitäh! Ma loodan, et te saate aru, et me praktiseerime seda iga päev.

17:00 Esimees Henn Põlluaas

Vilja Toomast, palun!

17:00 Vilja Toomast

Jah, ma tänan! Härra Helme, mina küll siin saalis rõõmus ei ole ja mind te siin sugugi ei pea sellisel kujul lõbustama. Tegelikult olen ma väga kurb ja mul on väga häbi, nagu ütleb tänases ajalehes ka välja Riigikogu endine esimees Ene Ergma, et tal on häbi, kallid kaasmaalased, meie valitsuse pärast. Te ütlesite, et selles koalitsioonis ei ähvardata üksteist. Se on ju jälle taas vale, sest alles see oli, eelmise valitsuskriisi ajal, te ähvardasite, et kui Mart peab lahkuma valitsusest, et siis läheb minema ka kogu EKRE. Millal tesiis lähete minema, millal teie lahkute? Aitäh! Ja kogu EKRE lahkub valitsusest. Aitäh!

17:00 Rahandusminister Martin Helme

Aitäh! Ei, see ei olnud üldse ähvardus, see oli selline võimalikult lihtne ja selge kommunikatsioon, nagu meile kombeks on. Aitäh!

17:01 Esimees Henn Põlluaas

Riina Sikkut, palun!

17:01 Riina Sikkut

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Kaks nädalat tagasi oli meil valitsuskriis, mille kohta peaminister ütles, et kõige keerulisem kriis, mida ta valitsuses on läbi elanud. Kriis lõppes avalikkuse jaoks kummastava ühisavalduse allakirjutamisega, kus kinnitati põhiseaduse paragrahvidele truuks jäämist. Sellega mina sain sõnumi, et EKRE retoorika muutub pehmemaks, arvestatakse rohkem, on need siis vähemused, välispartnerid, sellega, kuidas nemad seda sõnumit vastu võtavad. Kas teie jaoks allkirjastatud ühisdeklaratsioon tähendas seda, et keegi täpselt samasugust intervjuud Deutsche Wellele ei anna, aga kõigis teistes kanalites võib jagada oma unenägusid ja ajada suust välja seda, mis parasjagu pähe tuleb? Või oli sellel deklaratsioonil ikkagi mingi teistsugune tähendus? Ja lisaküsimus on siia juurde. Saates arutatud valimiste võltsimise puhul, mis on teie jaoks erinevus kriitikas Eesti valimiste suhtes, teha kriitikat Eesti valimiste suhtes ja USA-s toimunud valimiste suhtes, kas on seal vahet? Aitäh!

17:02 Esimees Henn Põlluaas

Palun ajast kinni pidada!

17:02 Rahandusminister Martin Helme

Jaa, see deklaratsioon, mille me tegime 22. oktoobril, kolm nädalat tagasi peaaegu, on üks igavene hea deklaratsioon, kinnitab üle sõnavabaduse ja südametunnistuse vabaduse. Minu jaoks oli selle deklaratsiooni põhiline sõnum ikka see, et sõna on vaba. Aitäh!

17:02 Esimees Henn Põlluaas

Jaak Juske, palun!

17:02 Jaak Juske

Aitäh, lugupeetud esimees! Minister Helme! Ma hakkasin mõtlema, et kui te väidate, et USA-s on vandenõu, et pidevalt pidevalt võltsitakse valimisi demokraatide kasuks, kuidas üldse nelja aasta eest praegune USA president valimisi võita sai. Aga mu küsimus puudutab teie isa avaldust samas raadios, kus ta nimetas Eesti olulise liitlase uut valitud riigipead närakaks. Kas te nõustute oma isaga?

17:03 Rahandusminister Martin Helme

Mina ei ole kunagi väitnud, et on pidevalt võltsinguid või et seal on vandenõu. Aitäh!

17:03 Esimees Henn Põlluaas

Vilja Toomast, palun!

17:03 Vilja Toomast

Tänan! Härra Helme! Mul on väga lihtne ja konkreetne küsimus. Kas te olete kunagi valmis tunnistama, et te olete kunagi elus eksinud, ja tunnistama, et te olete kaotanud, ja valmis ka selle eest vabandama?

17:03 Rahandusminister Martin Helme

Ära iial ütle iial! Aitäh!

17:03 Esimees Henn Põlluaas

Erkki Keldo, palun!

17:03 Erkki Keldo

Aitäh! Hea minister! Teile on korduvalt antud võimalus öelda või hukka mõista kas oma isa või need üldiselt öeldud sõnumid, et USA valitud president ja temaga seotud isikud on korrumpeerunud närakad. Te ei ole seda teinud, ma arvan, see võiks nii mõnelegi koalitsioonisaadikule olla tõsiseks märgiks, kus teie seisukoht on. Aga te võite selle uuesti ümber lükata, kui soovite. Aga minu küsimus on selles, et kui USA valitud president ei sobi teile liitlaseks, nii nagu ma enne küsisin, kui ka soomlastega on probleeme olnud, Euroopa Liiduga ja sakslastega, siis keda näeb EKRE, keda näete teie Eesti väärtuslike liitlastena kui mitte meie pikaaegseid liitlasi ja partnereid.

17:04 Rahandusminister Martin Helme

Aitäh! Raske on võidelda või vaielda teie peas olevate erinevate fantaasiate ja hirmudega. Aga – mõnes mõttes ka vastuseks eelmisele küsimusele – me ju kõik saame aru, et radikaalsed liberaalid ja vasakpoolsed kasutavad peamise poliitilise taktikana nõudmist inimestel iseennast hukka mõista. Aga seda me ei tee.

17:05 Esimees Henn Põlluaas

Riina Sikkut.

17:05 Riina Sikkut

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Mulle meeldivad põhimõttekindlad inimesed, on need põhimõtted siis konservatiivsed või liberaalsed, millest lähtutakse. Aga kummastust tekitab see, et ühes ja samas raadiosaates, samas vestluses osalenu, samu ideid ja mõtteid jaganud inimestest üks astus tagasi ja teine on veel ametis. Et miks need standardid, need põhimõtted, millest Mart Helme lähtus oma otsust tehes, nüüd teie puhul ei kehti? Kuidas teie saate samu põhimõtteid jagades ja Mart Helme väljaöeldut hukka mõistmata oma ametis jätkata? Aitäh!

17:05 Rahandusminister Martin Helme

Jaa, aitäh! No ju te ikka peaksite põhjalikumalt süvenema, mis oli Mardi tagasiastumise põhjus. Aitäh!

17:06 Esimees Henn Põlluaas

Jaak Juske, palun!

17:06 Jaak Juske

Austatud esimees! Hea minister, ma tuletan meelde, et on viisakas vastata Riigikogu liikmete küsimustele, eriti kui on tegemist väga konkreetse küsimusega. Teie isa nimetas USA valitud presidenti närakaks. Kas te jagate seda seisukohta? Ei või jaa?

17:06 Rahandusminister Martin Helme

Jah, on muidugi viisakas vastata küsimustele, aga küsimused peavad muidugi olema sisulised. Aitäh.

17:06 Esimees Henn Põlluaas

Indrek Saar, palun!

17:06 Indrek Saar

Aitäh sõna andmist! Lugupeetud minister! See, et poliitikuna tihtipeale ründate üsna valimatul moel oma poliitilisi oponente, sellest võib ju ka mõnel juhul aru saada, olgugi et tihtipeale need väljendid, mida te valite, ei kuulu kultuurse suhtluse alla. Kas teie jaoks ei ole oluline, et iga Eesti Vabariigi poliitik, eriti valitsuse liige igapäevaselt püüaks leida ühiskonnas maksimaalset ühisosa ja püüaks leida võimalikult suurt ühisosa ka meie liitlastega? Miks te käitute risti vastupidi?

17:07 Rahandusminister Martin Helme

Aitäh! Kahjuks ei ole mina valinud seda taktikat, see on ikka teie poolt tulnud taktika, kus öeldakse, et olge meiega nõus või muidu te lõhestate ühiskonda. Kuidas me seda ühisosa siis leiame?

17:07 Esimees Henn Põlluaas

Ivari Padar, palun!

17:07 Ivari Padar

Härra minister! Ene Ergma, endine Riigikogu esimees on täna küsinud taolisel moel: "Kaabud, kes andis teile õiguse minu riiki niimoodi solvata?" Ütelge palun, mida te vastaksite Ene Ergmale.

17:08 Rahandusminister Martin Helme

Ma ütleksin niimoodi, et see on natuke suurushullustus pidada riiki enda omaks.

17:08 Esimees Henn Põlluaas

Kalle Grünthal, palun!

17:08 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Mulle seda kõike lugu siin kuulates meenus mulle üks antiikaja ütlus: see, mis on lubatud Jupiterile, pole lubatud härjale. Ehk siis, ütleme, pikka nimekirja ette lugemata ma toon väga lihtsad näited, et miks on opositsioonil lubatud absoluutselt kasutada kontrollimatut sõnavara, verbaalsed ütlusi ja ka kehakeelt. Toon näite. Sotside hulka kuuluv Riina Sikkut näitab rahumeeli keskmist sõrme siseministrile, (Hääl saalist.) mille kohaselt võetakse tegelikult politseis haldusvastutusele. Siis meie opositsioonijuht Kaja Kallas ütleb, et peaminister müüb terve Eesti maha, ja saates ütleb, et EKRE närib kõigil kõrid läbi. Miks selline ebavõrdsus peaks olema?

17:09 Rahandusminister Martin Helme

Aitäh! Jah, ei tohikski olla mingit sellist topeltstandardit, ei tohikski olla sellist ebavõrdsust, aga näe, elame ebatäiuslikus maailmas. Aitäh!

17:09 Esimees Henn Põlluaas

Maris Lauri, palun!

17:09 Maris Lauri

Mina tean seda, et isegi Jumal on eksinud, aga nüüd olen aru saanud, et teie olete seisukohal, et teie kunagi ei eksi. Kas mina eksin?

17:09 Rahandusminister Martin Helme

Mul on väga hea meel, et teil on nii isiklik suhe Jumalaga, et te täpselt teate, mis ta teeb ja mõtleb. See on midagi, kuhu meil kõigil on arendada. Aga ma ei ole öelnud, et ma kunagi ei eksi.

17:10 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh, austatud minister! Rohkem teile küsimusi ei ole. Nüüd on meil võimalik avada läbirääkimised ja sõna saavad fraktsioonide esindajad. Kõigepealt selle fraktsiooni esindaja, kelle liikmed on selle umbusaldusavalduse esitanud. Kaja Kallas, Reformierakonna fraktsiooni nimel, palun!

17:10 Kaja Kallas

Head kolleegid! Nädalavahetusel suurt pahameelt tekitanud raadiosaates ja sõnavõttudes, kus rünnati nii Ameerika Ühendriikide valimisi kui ka Ameerika Ühendriikide vast valitud presidenti väga räigete sõnadega, rünnati ka Eesti valimissüsteemi. Seal oli kaks ministrit – kaks ministrit, kes nende sõnavõttudega esinesid. Ühest me saime täna juba surveavalduse teel lahti. Ta astus tagasi kartuses, et umbusaldusavaldus tema vastu läheb läbi, ja seda õigusega, see olekski läinud läbi. Aga me ei saa jätta ka teist inimest, kes nende seisukohtadega esines, vastutusele võtmata. Meie roll Riigikoguna on väljendada pahameelt selle üle, et niimoodi lihtsalt ei tehta.

Täna me kuulasime rahandusminister Martin Helmet. Ta ei vastanud küsimustele, ta ei lükanud ka mitte ühtegi räiget sõnavõttu ümber. Talle anti korduvalt võimalus vabandada nende ütluste eest, seda vabandust ta ei kasutanud. Küsiti ka, kas ta on nõus oma isa veel räigemate väljaütlemistega, ja ta ei olnud nõus neid kuidagi ümber lükkama. Samuti on rahandusminister Martin Helme korduvalt vahele jäänud valetamisega ja jäi ka siin saalis täna valetamisega vahele – seesama, mida korduvalt öeldi, et ta on kindlas kõneviisis öelnud, et need valimised on kindlalt võltsitud. Ta ise on öelnud, et valetamine on selline patt, mida poliitikule ei andestata, ja sellisel juhul tuleb oma koht vabastada. Me tahaks näha, et see niimoodi ka oleks.

Eesti julgeoleku nurgakivid on ühelt poolt meie iseseisev kaitsevõime, aga teiselt poolt meie head suhted liitlastega, meie suhted NATO-ga. Seetõttu on rünnakud meie liitlaste suunal otseselt meie julgeoleku õõnestamine. See ei ole mingi väike küsimus, vaid see on kõigi meie eksistentsi, meie riigi iseseisvuse küsimus. EKRE soovib Eestist teha suletud provintsi ja ta soovib meid jätta üksi. Eesti välispoliitika põhimõte on olnud see, et me ei ole kunagi enam üksi, sellepärast et üksi oleme me nõrgad.

Kallid, Isamaa ja Keskerakonna saadikud, kes te ilmselt olete oma ekraanide taga tubades! Meie anname täna sellistele seisukohtadele ja tegevusele selge hinnangu. Teilgi on võimalus näidata, mida te sellisest tegevusest arvate. Kui te ütlete oma sotsiaalmeedia postitustes, et see ei ole aktsepteeritav ja see peab lõppema, te ütlete, et taunite seda tegevust, siis see on kõik tühi jutt, kui te täna jätate hääletamata või hääletate umbusalduse vastu. Sellisel juhul te ei tegutse oma sõnade järgi, teie teod ei maksa midagi. Sellisel juhul võib öelda, et kõik see, mida Mart ja Martin Helme nendes raadiosaadetes suust välja ajavad, on tegelikult need seisukohad, millele ka teie saate alla kirjutada, sest te ei anna sellele oma hinnangut. Te ütlete, et niimoodi on okei, niimoodi võib, see on täpselt see, et selline minister peab jätkama. Sellisel juhul lähete ka teie ajalukku Eesti lõhkujana, nendena, kes jätsid Eesti üksinda. See valik on teie. Lõpetame selle jama ära ja vabastame lisaks Mart Helmele ametist ka Martin Helme. Anname talle uue võimaluse. Palun hääletage selle umbusalduse poolt!

17:15 Esimees Henn Põlluaas

Ja nüüd palun kõnetooli Viktor Vassiljevi Keskerakonna fraktsiooni nimel, palun.

17:15 Viktor Vassiljev

Aitäh, härra Riigikogu esimees! Head kolleegid! Eelmine kõneleja suunas oma kõne koalitsioonile, no siis ma suunan opositsioonile, eks ole, see on üsna loogiline.

Jah, vaadake, poliitik peab lähtuma vabariigi põhiseadusest ja vabariigi põhiseaduses on öeldud, et vähemalt erakonna liige peab alati oma sõnades ja tegudes lähtuma oma südametunnistusest. Ja millegipärast ei ole põhiseaduses ühtegi sõna parteilisest südametunnistusest. Aga no jällegi, jah, ma räägin praegu vanemast Helmest, tema väljaütlemised, kellele meeldivad, kellele ei meeldi, nagu öeldakse, ilu on vaataja silmades. Ja Mart Helme oleks selle peale öelnud, et ilu on ka vaataja kätes. Mina muidugi siit puldist sellist asja ei ütle, aga tema on võimeline ütlema ühte koma teist. Teil läheb siin üsna huvitavaks, kui Mart Helme võtab oma koha sisse siin Riigikogu saalis, tõepoolest läheb huvitavaks.

Mis mind imestama paneb? See, et ma olen ka aastaid olnud opositsioonis ja minu meelest me töötasime opositsioonis päris hästi. Aga noh, seekordne opositsioon ei ole veel kõike ära õppinud. See, et Mart Helme astus tagasi, te oleksite selle võinud välja käia oma suure võiduna, eks ole, ja oleksite teeninud plusspunkte, aga teie nüüd hakkate kõiki Helmesid taga ajama, et suurt Helmet ei saa, et proovime siis nagu väikest. Umbusaldused, nad reeglina ei lähe läbi, eks ole, nii et te saate nüüd kaotuse endale kirja. Milleks te seda teete? aAga okei, see on teie vaba valik. Eks te siis tehke nii, nagu te teete, aga ei ole midagi parata, koalitsioon jääb koalitsiooniks, opositsioon jääb opositsiooniks, eks me teeme seda tööd edasi nii, nagu me teeme. Ja ega Helmetega ka midagi ei juhtu, neid on ikka rohkem kui üks. Huvitav saab olema ja huvitav saab olema igal juhul, absoluutselt. Nii et edu teile! Ja meie kui suurem vend siin selles Riigikogus vaatame ikka teie, väiksema venna tegemisi pealt ja on päris lõbus. Nii et täna te tegite siin parajat tsirkust, aga loodame, et rahvale meeldib. Igaüks teeb tsirkust oma võimete kohaselt, aga Helmed oskavad seda paganama hästi. Õppige. Aitäh!

17:18 Esimees Henn Põlluaas

Siin Pohlak, palun! Ekre, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel. Palun!

17:18 Siim Pohlak

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Reformierakond on siin rääkinud Eesti mainest. Aga see jutt ei kõla siiralt? Selgelt kumab läbi, et tänase opositsiooni ainus eesmärk on see valitsus kukutada ja jätkata poliitikat, jätkata oma toiduahelate kindlustamist, mis Reformierakonnal aastal 2016 pooleli jäi. Seda kinnitab kahepalgelisus ja topeltstandardid tänase opositsiooni tegutsemises. Praegu veel Ameerikas ametis olevat president Trumpi, teda võib Eestis valimatult rünnata, võib kritiseerida – selles ei ole Reformierakond kunagi probleemi näinud, mitte kunagi.

Tänane koalitsioon on tegus, rahandusminister Martin Helme teeb head tööd, koalitsioonil on käsil ja pooleli palju häid ja Eesti inimeste jaoks olulisi asj, millega me peame jätkama. Soovin EKRE fraktsiooni poolt rahandusministrile palju jõudu ja tänan meie koalitsioonipartnereid Isamaad ja Keskerakonda senise koostöö eest. Kutsun üles toetama rahandusministrit ja valitsuse jätkamist. Aitäh!

17:19 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh ja palun Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel kõnetooli Indrek Saare. Palun!

17:19 Indrek Saar

Head kolleegid! Mart Helme astus tagasi ja see on kahtlemata hea. Ja ma ei räägi siin praegu ainult opositsiooni poolt vaadates. Ma arvan, et see, et Mart Helme astus tagasi, on hea, arvavad ka mitmed koalitsioonisaadikud, nagu me näeme. Aga mure selle pärast, kuhu meid tänane valitsus viib, ei ole paraku oluliselt leevenenud. Nagu me äsja nägime EKRE esimehe rahandusminister Martin Helme esinemisest siin puldis, ei kavatsegi EKRE öelda, et midagi on läinud valesti. Ja me oleme poolteist aastat näinud seda, milleks EKRE juhid kasutavad oma positsiooni, seda platvormi, mis neil valitsusliikmete, ministritena antud on. See küsimus ei ole ju sugugi mitte ainult välispoliitiline, kuigi jah, täna räägime me eelkõige välispoliitikast, sest see on tõusetunud viimati fookusesse. See on süsteemne mure vastasseisude ehitamise pärast, vastasseisude ehitamise pärast oma kogukonnas, oma ühiskonnas, oma riigis, ja vastasseisude ehitamise pärast meie liitlastega.

See mure ei ole paraku Mart Helme tagasiastumisega kuhugi taandunud. Me oleme kardetavasti üsna pea taas samasuguste situatsioonide ees, ja kui mitte varem, siis sel hetkel, kus EKRE saab oma tahtmise ja tuleb Riigikokku otsuse eelnõuga, et korraldatud korraldada rahvahääletus selleks, et viia meid ajas tagasi, selleks, et panna ühiskonnas püsti üks kõigi aegade suuremaid vastasseise, konflikte. Ma ei ole paraku kuulnud, et valitsuskoalitsioon oleks sellel teemal teinud mingeid järeldusi. Siis rünnatakse taas meie enda inimesi, nii nagu korduvalt on tehtud. Ja lisaks sellele loomulikult mõjutab see vähemalt samal samal määral nagu viimased väljaütlemised ka meie liitlassuhteid. Sest meie liitlased saavad ühemõttelise signaali, kui Eesti Vabariigi valitsus tuleb ja ütleb, et ta kavatseb panna referendumile küsimuse, mille kaudu on võimalik vähemuste õigusi piirata.

Seepärast kutsun ma kõiki siinkohal üles hääletama Martin Helme umbusalduse poolt, sest see valitsus, milles tegutseb EKRE juhina Martin Helme, ei ole Eestile kasulik. Tänan!

17:23 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Ja nüüd on meil aeg minna lõpphääletuse juurde, kui minister ei soovi veel omakorda sõna võtta. Ei soovi. Aga siis paneme kõlama saalikutsungi. Jah, Siim Pohlakul on käsi püsti. Palun!

17:23 Siim Pohlak

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Sooviks võtta 10 minutit vaheaega EKRE fraktsiooni poolt enne hääletust.

17:34 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! 10 minutit vaheaega.

V a h e a e g

17:34 Esimees Henn Põlluaas

Austatud Riigikogu liikmed! Nüüd on aeg minna lõpphääletuse juurde. Ministrile on avaldatud umbusaldust, kui umbusalduse avaldamise poolt on Riigikogu koosseisu enamus. Panen hääletusele umbusalduse avaldamise rahandusminister Martin Helme vastu. Palun võtta seisukoht ja hääletada! Aga enne seda teeme veel kord saalikutsungi. See eelmine oli vaheaja lõpu märguanne ja nüüd on hääletuse märguanne. Austatud kolleegid, kas me võime minna hääletuse juurde? Võime. Panen hääletusele umbusalduse avaldamise rahandusminister Martin Helmele. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

17:35 Esimees Henn Põlluaas

(Aplaus.) Umbusalduse poolt on 46 Riigikogu liiget, vastu ja erapooletuid ei ole. Seega Riigikogu ei avaldanud rahandusminister Martin Helmele umbusaldust. Rahvaesindajad on rääkinud.


3. 17:36 Arupärimine turismisektori toetusmeetmete kohta (nr 43)

17:37 Henn Põlluaas

Ja nüüd lähme tänase kolmanda päevakorrapunkti juurde. Tänane kolmas päevakorrapunkt on, vabandust, teine, Riigikogu liikmete Katri Raigi, Jaak Juske, Indrek Saare, Helmen Küti, Ivari Padari, Heljo Pikhofi, Kalvi Kõva, Annely Akkermanni, Urve Tiiduse, Taavi Rõivase, Vilja Toomasti, Toomas Kivimägi, Heidy Purga, Jürgen Ligi, Andres Suti,  Urmas Kruuse, Signe Riisalo, Siim Kallase, Kaja Kallase, Signe Kivi, Andrus Seeme, Jüri Jaansoni, Aivar Sõerdi, Yoko Alenderi, Valdo Randpere, Hele Everausi, Ants Laaneotsa, Kristina Šmigun-Vähi, Mart Võrklaeva, Lauri Läänemetsa ja Raimond Kaljulaidi 12, oktoobril 2020 esitatud arupärimine turismisektori toetusmeetmete kohta. Sellele vastab peaminister Jüri Ratas. Ma palun ettekandjaks Katri Raik.

17:38 Katri Raik

Hea eesistuja! Austatud peaminister! Head kolleegid! Vastavalt kodu- ja töökorrale on siinkohal võimalik nii esitada küsimuste sisu kui ka rääkida, miks see küsimus on oluline. Ma lühidalt peatuksin sellel, miks turismisektor on meile eriliselt oluline, ja tooksin mõned arvud, mida me ilmselt kõik teame, aga vahest on täna siiski kasulik neid üle korrata.

Turism, head kolleegid, on inimeste sektor. Restoraniäris töötab Eestis 17 000 inimest, hotellides 7000, 2000 inimest reisisektoris ja ürituste korraldamises. Keskmisel turismifirmal ei ole suuri omavahendeid, teda ei aita laen. Turism on lõhnade, maitsete ja kompamise sektor, nagu nad ise enda kohta ütlevad. Me räägime täna Eesti inimestest ja nende toetamisest. Maailma turismiagentuur on hiljuti teinud uuringu, mis ütleb, et turismi majandusmõju Eestis on 15%-le meie töötajatest ja 15% meie SKP-st sõltub turismist. Maailma turismiagentuur on öelnud otsesõnu COVID-i ajal, mida peaks tegema – säilitama töökohad, tagama likviidsuse ja rakendama COVID-i turvameetmeid. Säilitama töökohad, tagama likviidsuse ja rakendama COVID-i turvameetmeid. Mida meie oma järelpärimise või arupärimisega peaministrile taotleme? Me tahame, et Eestil oleks selge turismipoliitika. Me saame kõik aru, et turismisektor on pihta saanud väga pikka aega. Toetusmeetmed on lõppenud, aga kriis turismisektoris kahjuks mitte. Me peame oluliseks, et toetatud saaksid kõik – väikesed, suured ja keskmised ettevõtted.

Ja selleks ongi sõnastatud peaministrile kolm küsimust, millest esimene puudutab, miks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ei ole võtnud arvesse turismiliitude ettepanekuid. Ehk küsimus sellest, kas ministriga koostöö – meil turismi eest vastutab minister Siem – on piisav. Teine küsimus on sellest, kas mitte ei peaks – ja ilmsesti küsijate arvates kindlasti peab – turismi maksutulu ettevõtlusesse tagasi investeerima ehk turismi otse toetama, mitte näiteks laenu pakkuma. Ja kolmas küsimus puudutab otseselt seda, miks järgmise aasta riigieelarves on turismile ette nähtud kaks kolmandikku vähem raha kui sellel aastal.

17:41 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Ma palun nüüd arupärimisele vastama peaminister Jüri Ratas.

17:41 Peaminister Jüri Ratas

Austatud Riigikogu aseesimees! Head Riigikogu liikmed! Auväärt arupärijad! Ma kõigepealt nõustun täielikult arupärimise tutvustajaga, Riigikogu liikme Katri Raigi poolt öeldu, et turismisektor on ääretult oluline, kindlasti turismisektor on saanud selles kriisis ühe suurima tagasilöögi kui mitte kõige suurema tagasilöögi, ja turismisektor on olnud see, kes tegelikult Eesti majandust on väga pikalt väga headel aegadel, aga ka keerulisematel aegadel hoidnud üleval. Nii et soovin siinkohal öelda kogu turismisektorile, erinevatele sektori pooltele, olgu need ettevõtted, kes korraldavad reise siseriiklikult, Eestist välja, olgu see hotellid, olgu see toitlustus, olgu see siseturism, kõik HoReCa sektor, et see on olnud tõesti väga oluline ja väga mastaapne Eesti majanduse jaoks. Nii et aitäh selle töö ja panuse eest.

Nüüd on loomulikult küsimus see, kuidas me siit kriisist saame tulla läbi nii,et sektor, mis on väga tugevasti pihta saanud, mõned nende harud, võib vist öelda, et isegi 100 protsenti pihta saanud, kes eeskätt korraldavad reise Eestist välja, et kuidas me suudame neid toetada, kui palju me suudame neid toetada. Ja ma püüangi nendele küsimustele selle arupärimise raames vastuse anda. Ma tõesti kinnitan seda ja nõustun teiega, et turismisektor, sealhulgas hotellindus, on sattunud väga keerulisse olukorda, kus turismiettevõtete käibed on drastiliselt langenud. Külalisi peatub majutusettevõtetes väga napilt ning seda eriti Tallinnas. Kruiisiturism on rahvusvaheliste konkurentsi ja konverentside korraldamisel praktiliselt peatunud. Sama kinnitavad ka Eesti Turismifirmade Liit, kellega ma 8. oktoobril kohtusin, ning Eesti Hotellide ja Restoranide Liit, kelle esindajatega sain kokku eelmisel nädalal, 5. novembril. Minu ja valitsuse sõnum on, et turismisektor on riigi jaoks oluline. Varasemalt on turismisektor ja seal tegutsevad ettevõtjad ning töötajad saanud abi kevadisest töötukassa palgatoetuse meetmest, see meede oli efektiivne, aga ta oli ka väga kulukas, ning töötukassa reservis, millest meedet rahastati, on kordi vähem vahendeid, kui oli seda mõned kuud tagasi ehk kevadel enne palgatoetuse rakendamist. Suure tõenäosusega ei suudeta ka erimeetmetega kõiki turismisektori töökohti säilitada, sest pole teada, millal see oluline sektor tegelikult hakkab taastuma, rääkimata, millal ta taastub. Nüüd ei ole saladus, et kõige suurem murekoht turismisektori sihitud ja efektiivsete toetuste väljatöötamisel ja rakendamisel on tõsiasi, et koroonaviiruse uue laine leviku ja jätkuvate ülemaailmsete reisipiirangute tõttu ei ole teada, millal, millises mahus ja kuidas rahvusvaheline reisimine taastub. Väga suure tõenäosusega kehtivad Euroopas kui ka globaalselt erinevad piirangud rahvusvahelisele reisimisele vähemalt järgmise aasta kevadeni, see on aastani 2021. 8. oktoobril kiitis valitsus heaks turismisektorile suunatud 5,8 miljoni euro suuruse kriisiabi sihtgrupid ja tingimused. Suurem osa nendest vahenditest liigub sihtrühmadele Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kaudu. Peame jätkuvalt arutelusid valitsuses, kuidas vastavaid sektoreid aidata, kasutades sihitud, abivajajateni jõudvaid, efektiivseid ja riigi jätkusuutlikkust arvestavaid meetmeid. Valitsus jälgib epidemioloogilisest olukorda pidevalt ning teeb sellest lähtuvalt kaalutletud otsused, kas ja millisel määral praeguses olukorras reisimine on võimalik.

Nüüd arupärimiste küsimuste juurde. Esimene küsimus on: "Miks ei ole toetusmeetmete väljatöötamisel arvestatud MKMi poolt kokku kutsutud kriisimeetmete nõuandvale kogule turismiliitude poolt ühiselt esitatud ettepanekutega?" Kas ja millist tagasisidet said turismisektori ettevõtjad selle Siemi töörühma kaudu kogutud ettepanekutele ja milliseid ettepanekuid arvestati? Vastus. Teie küsimuses viidatud kriisimeetmete töörühm moodustati 2020. aasta augustis majandus- ja kommunikatsiooniministri käskkirja alusel. Töörühm koosnes nõuandvast kogust ja ekspertkogust. Nõuandvasse kogusse kaasati erinevaid ettevõtete esindusorganisatsioone, näiteks Teenusmajanduse Koda, Kaubandus- ja Tööstuskoda, Eesti Hotellide ja Restoranide Liit, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Pangaliit, Eesti Pank, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, Eesti Turismifirmade Liit ning Eesti Spaaliit. Ekspertkogusse kaasati ka proua Maive Rute, härra Indrek Neivelt ja härra Urmas Varblane. Töörühma eesmärgiks oli saada tagasisidet koroonapuhangu järgselt 2020. aasta märtsist MKM-i poolt välja töötatud ja EAS-i ning KredExi kaudu rakendatud kriisimeetmete osas, et olla paremini ette valmistatud majanduskriisi süvenemiseks ning valmistuda kriisimeetmete efektiivsemaks rakendamiseks. Turismiettevõtjate liidu poolt esitati töörühmale ja teistele ministeeriumidele erinevaid ettepanekuid. Olulisematena neist paluti erinevaid maksuleevendusi ja palgatoetuste maksmist. Töörühma kohtumisel keskenduti ka KredExi kriisimeetmetele, kuna nähti vajadust liikuda sektori jaoks vajalike spetsiifilisemate lahenduste suunas. Siiski tõdeti kriisimeetmete töörühmas, et turismisektori ärimudeleid ja kriisikahjusid arvestades ei ole KredExi meetmed kõige paremaks lahenduseks. Rahvusvahelise reisimise peatumise ja erinevate piirangute tõttu on käibe puudumise olukorras ettevõtjatel keeruline võtta laene ja käendusi, sest rahvusvahelise reisimise taastumise aega on väga keeruline prognoosida. Näiteks, reisiettevõtjate ärimudelis pangalaenu tegevuse finantseerimiseks ei kasutata, küll on KredExist abi saanud suuremad majutusettevõtted. Töörühma poolt esitati valitsusele ettepanek pakkuda turismisektorile alternatiivseid laenutooteid ning erakorralise otse laenu puhul tagatisnõude olemasolu kohustuse eemaldamise võimaluse kaalumist. Viimane ei leidnud valitsuse heakskiitu ja töörühmalt saadud tagasiside osutus vajalikuks sisendiks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt koostatava majanduse elavdamise tegevuskava jaoks. Majanduse elavdamise tegevuskava oli väga oluline alus Vabariigi Valitsusele 2021. aasta riigieelarve kui ka riigi eelarvestrateegia 2021–2024 koostamisel.

Teine küsimus: "Miks 180 milj. maksutulu ja 10% eesti eksporditulust sisse toovat majandusharu (reisiettevõtlus, majutus, toitlustus) ei peeta vajalikuks toetada makstud maksuraha osaliselt ettevõtlusse tagasi investeerides, et mitte kaotada kõrge taastumislävendiga töökohti ja ettevõtteid ning seeläbi tulenevast tulu riigi majandusele turu taastumisel?" Vastus. Valitsus on majandusharu toetanud lisaks eelpool mainitud palgatoetuse meetmele, kus turismisektori toetamiseks läks ligi 37 miljonit eurot ja võib öelda, et toetati 20 745 töökoha säilimist, siis töötati Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt välja ja viidi Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse poolt 2020. aasta kevadsuvel ellu tagastamatu abi toetusskeem. See oli turismisektori ettevõtjate kriisimeede ja meetme kogumaht oli 25 miljonit eurot ning oli suunatud kriisist enim puudutatud sihtgruppidele. Nendeks olid majutusettevõtted, toitlustusettevõtjad, reisiettevõtjad, püsiatraktsioonid ning turismiteenuse pakkujad. Toetust sai 1081 ettevõtjat ja küsitluse põhjal oli tagasiside teenust saanute osas väga poisilik positiivne. Septembris esitas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium valitsusele ettepaneku toetada turismisektori ettevõtjaid läbi nõudluse stimuleerimise meetmete majutusasutustes, seda läbi otsetoetuste ja KredExi finantseerimisinstrumentide kaudu. 8. oktoobril otsustasime, et turismisektori toetamiseks nähakse ette otsetoetus 2020. aasta kevadel kriisimeetmest välja jäänud sihtrühmadele summas 5,8 miljonit eurot. Toetus on suunatud sihtgruppidele, kes on olnud ja jätkuvalt on erinevatest piirangutest enim mõjutatud, sealhulgas majutusettevõtted, atraktsioonid, turismiteenuste pakkujad, giidid, rahvusvahelise liiniveo korraldajad, konverentside korraldajad ning IATA akrediteeringut omavad reisiettevõtjad. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on koostöös EAS-iga töötanud toetusmeetmete tingimused välja, mis on hetkel ministeeriumis kooskõlastusringil. Toetuse suuruse määramisel on arvestatud ettevõtte suurust, käibe kaotust ning tegevusvaldkonda ja sellest tulenevalt püsikulude katmise vajadust, et kriisiperioodist taastuda. EAS avab toetuse taotlemise novembris niipea, kui riigiabi luba on saadud. Seega saavad abi kahjude osaliseks hüvitamiseks veel paljud turismisektori ettevõtjad. Lisaks viis EAS koostöös sihtkohtade ja ettevõtjatega suvel läbi eduka siseturismikampaania. EAS-i kaudu jätkub rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside Eestis toimumise toetamine, sihtkohtade võimekuse arendamise toetamine ja Eesti kui reisisihi turundustegevused, niipea kui piirangute leevenemine, globaalne pandeemia leviku kontrolli alla saamine seda võimaldab. Lisaks eeltoodule on MKM koostöös EAS-iga muutnud olemasolevaid välisvahendite toetusmeetmete tingimusi, kohandades neid kriisi vajadustele vastavaks. Turismisektori ettevõtjatel oli võimalus lisaks kriisitoetusele taotleda toetust turismiettevõtja ärimudeli uuendamiseks ning uute teenuste ja toodete turule toomiseks madalama, 20% omafinantseeringu määraga. Oleme toetusmeetmetesse suure nõudluse rahuldamiseks suunanud täiendavaid vahendeid 4 miljonit ning EAS avab turismi ärimudelite toetuse uue taotlusvooru järgmise aasta 7.  jaanuaril. Tegeleme MKM-i ja EAS-i turismiarenduskeskuse koostöö, turismiprogrammi 2021–2024 ettevalmistamisega, kuhu kavandame turismi nn uueks stardiks nii olulisi sektori arenguid toetavaid tegevusi kui turisminõudluse taastamist toetavaid tegevusi. Oleme esitanud ettepanekud turismi elavdamise programmi rahastamiseks Euroopa Liidu REACT-EU 2021–2023 vahenditest, et viia ka turismisektoris läbi digi- ja rohepööre, toetada uute ärimudelite, innovaatiliste lahenduste kasutusele võtmist ning taastada Eesti turismi nõudlus välisturgudel.

Kolmas küsimus: "Kuidas saab olla, et 2021.a. riigieelarve seletuskirjas väljatoodud meetmete all ainus turismiga seotud meede "Konkurentsivõimelise turismikeskkonna kujundamine", millest otseselt sõltub Eesti turismiteenuste eksporditulu ning mida seletuskirja kirjapandud prioriteetide valguses tuleks COVID-19 kriisist väljatulekuks suurendada, saab eelarves eelarvest eelmise aastaga võrreldes 63,9% vähem rahastust (40,8 milj euro asemel 14,8 milj), ent mõõdikud (ekspordi maht ja välisturistide ööbimiste arv) jätkavad ühtlaselt kasvamist võrreldes eelmise aastaga." Vastus. Viidatud riigieelarve seletuskirjas väljatoodud meede hõlmab käesoleva perioodi riigieelarvelisi ja struktuuritoetusest rahastatud konkurentsivõimelise turismikeskkonna kujundamise tegevusi Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kaudu. Riigi tegevuspõhise eelarve kavandamiseks koostatud meetmete indikaatorid uuendatakse kord aastas programmide ülevaatamisel. Riigieelarve seletuskirja koostamise ajaks seda ei olnud veel tehtud, kuid arvestades muutunud olukorraga, kriisi mõjusid ja sektori majandusnäitajaid, neid mõõdikuid kindlasti korrigeeritakse. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tegeleb uue perioodi struktuurivahendite planeerimisega, arvestades sealhulgas turismiettevõtjate vajadusi. Nagu eelnevalt öeldud, on ministeerium esitanud ettepanekud turismi elavdamise programmi rahastamiseks Euroopa Liidu taaskäivitamiskavast, täpsemalt REACT-EU vahenditest perioodil 2021–2023.

Austatud Riigikogu, head arupärijad, ma tänan teid küsimuste eest ja loomulikult olen valmis vastama lisaküsimustele. Aitäh!

17:55 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, lugupeetud peaminister, teile on tõepoolest küsimusi. Annely Akkermann, palun.

17:55 Annely Akkermann

Suur tänu, lugupeetud juhataja! Lugupeetud peaminister! Ma küsin teie käest sama küsimust, mis siin saalis infotunnis Raul Siemilt. Nimelt on jääk töötukassa meetmest töötukassas 20 miljonit ja töötukassa nõukogu liikmed on olnud seda meelt, et töötukassa meetmeid kui efektiivseid tuleks turismiettevõtetele pikendada. Puudu on sealt ainult valitsuse otsus. Käesoleval nädalal saab kaheksa kuud eriolukorra algusest ja siiamaani turismisektor vaagub hinge. Aga täna te ütlesite ka, et te arutlete ja arutlete, et see on väga lihtne otsus. Kas töötukassa võib reservis oleva summaga jätkata turismisektori tööturutoetuse väljaandmist?

17:56 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh teile, selle küsimuse eest! Kõigepealt, esiteks, et eriolukord, võib öelda, et eriolukorra algusest, aga me teame seda, et eriolukord kestis ainult väga piiratud aja sellest kogu perioodist kuni tänaseni, et eriolukord hetkel ei kehti enam. Tõsi, ma olen sellega hea küsija, teiega nõus, et kindlasti turismisektorile see tagasilöök ei ole sõltunud ainult eriolukorrast, vaid kui ka eriolukord lõppes, sest tegelikult see oli jätkuvalt keeruline, sest välisreise on tehtud palju vähem. Seda näitavad ka kõik meie statistilised hinnangud ja andmed, mis tulevad näiteks meie väravatest, olgu see sadam või olgu see lennujaam.

Nüüd teiseks, minu teada töötukassa nõukogu täies koosseisus ei ole saanud sellega sellepärast kindlasti, ma arvan, nõustuda, et see on olnud üks arutelu objekt, mida on arutatud, kus tõesti ma olen kursis sellega, et tööandjad ja ka ametiühingud on põhimõtteliselt nõustunud sellega. Minu teada see summa on küll natukene suurem täna töötukassas kui te mainisite, aga ega see sisu ei muuda. Kindlasti turismisektor, mis hõlmab nii majutust, toitlustust, reisibüroosid, rahvusvahelist reisiliiklust, ta on töötukassa andmetel, nagu ma ütlesin, ka sai turismisektor töötasu hüvitist järgnevalt – tõsi, need kuud on seotud märtsi, aprilli, mai ja juuniga – turismisektor sai kokku, nagu ma ütlesin, hüvitise saajaid oli üle 20 000 – 20 745, ja hüvitise kogukulu oli kokku 36 792 740 eurot. Võrdluses ülejäänud sektoritega, välja arvatud turismisektor, siis see kogusumma oli seal 219,7 miljonit. Nüüd, võib-olla teid huvitab ka, et toonases perioodis märts kuni juuni, kus ja kes need said, siis ütleme toetust, ma pean silmas vähemalt ühe korra, see oli: sõitjate rahvusvaheline vedu maismaal, merel, õhus 1547 saajat, majutus 5524 saajat, toitlustus 12 485 saajat ja reisibüroode ning reisikorraldaja tegevus 1189 saajat. 

Nüüd vastus teie küsimuse teisele poolele, et miks ei ole hetkel siis seda otsust tehtud, et kui seal on see vaba ressurss olemas, et miks me ei ole otsustanud seda panustada siis ka näiteks valitsuse poole pealt turismisektorisse. Põhjus on väga lihtne. Kõigepealt seda kokkulepet ei ole valitsustasandil veel punkt 1 sõlmitud ja need arutelud on olnud. Kindlasti on seis see, et väga paljudes teistes ettevõtlussektorites on keeruline hetkel. Nii et see on olnud ka üks argument, miks seda toetusvooru ei ole uuesti turismisektorile avatud. Lisaks on kaalutud teisi toetusmeetmeid turismisektorile, sealhulgas kindlasti ka hotellide ja restoranide poolele. Ja need rahalised arutelud kindlasti seisavad veel ees. Ja nagu ma ütlesin ka, et on tehtud vastava ministeeriumi ettepanek just elavdada turismisektorit REACT-EU vahenditest üsna märkimisväärse summa ulatuses. 

Nii et need on täna need põhjused. Kas teoreetiliselt või põhimõtteliselt seda raha saaks eraldada turismisektorile? Vastus on, et jah, saab küll töötukassast. Küll aga kindlasti on täna selles pandeemias, selles kriisis ka väga palju teisi sektoreid. Ja me peame arvestama ka sellega, et ega ei ole teada, millal see pandeemia lõpeb. Selles mõttes teatud reservide hoidmine veel keerulisemateks aegadeks, ma arvan, et on samuti üks argument, mida tuleb kaaluda.

17:58 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Lauri Läänemets, palun!

18:00 Lauri Läänemets

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Räägime inimestest! Turismisektoris ja tegelikult turismisektoriga seonduvalt väga paljudes erinevates muudes sektorites või teenindusvaldkondades kaotasid väga paljud inimesed. Nad kaotasid selle selle aasta alguse poole ja väga paljud neist ei olnud pikaajaliselt töötanud, seal oli väga palju noori inimesi. Ja teatavasti meie töötuskindlustushüvitise süsteem on selline, et kui sa oled alla viie aasta tööd teinud ja seda kindlustusmakset maksnud, siis poole aasta pärast saavad need hüvitised otsa. Nüüd on see periood käes, järjest ja järjest hakkab tulema neid inimesi, kellel hakkab hüvitise maksmise periood lõppema ja nende ainuke sissetuleku võimalus tegelikult on töötutoetus. Me kõik saame ju aru, et uusi töökohti praegu eriti juurde ei teki. Öelge mulle palun, mis on valitsuse plaan, et need inimesed ei jääks selle 290-eurose töötutoetuse peale?

18:01 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh! Kõigepealt, väga erinevaid töötutoetusi me oleme ju suurendanud. Neid otsuseid on tehtud, et kui inimesed jäävad töötuks, siis tõesti aidata aidata neile inimestele just rahalises mõttes kaasa. Nüüd, kui te küsite, et mis on need sammud, siis selles väga rängas majanduskriisis ja tervishoiukriisis neid samme me saame teha läbi selle, et nii palju kui võimalik meie tegevuses üles kutsuda inimesi loomulikult enesedistsipliinile, teha teatud valitsuse piiranguid, mis tõesti alati on negatiivse mõjuga majandussektorisse, et üleüldist majandust, majanduse struktuuri hoida töös võimalikult laialdaselt ehk hoida seda COVID-19 nii palju kontrolli all, kui vähegi võimalik. Ma arvan, et Eesti elanikud on siin teinud väga suurepärast tööd, Eesti meditsiinisektor, haiglad, et meie meditsiinisüsteem ei ole täna ülekuumenenud. Aga me näeme juba esimesi tõsiseid, tõsiseid ohumärke. On teatud haiglad, kes on sellessamas tervishoiu hädaolukorras viidud kõrgemale astmele, viidud isegi kaks astet kõrgemale, kus on hakatud ka plaanilist ravi kokku tõmbama. Nii et see on kindlasti üks suur-suur mängumaa, mis on kõik seotud viiruse kontrolli all hoidmisega. Teiselt poolt on olnud kindlasti meie prioriteet, et Eestit hoida võimalikult lahti, avatuna, mida me tegelikult oleme suutnud. Vaadates väga paljusid meie lähiriike, meie liitlasi Euroopa Liidus, me näeme seda, et sulgemine on palju massiivsem, palju-palju jõulisem. Me näeme seda, et isegi lähiriikides toitlustuskohad ei ole enam üldse avatud, ja kui on avatud, siis tõesti kullerteenus, olgu see näiteks läbi Bolti või läbi Wolti või kohapeal müük. Täna me saame seda veel öelda, et Eestis see toimib, et me saame minna söögikohta ja võtta pruukosti ja nautida oma seltskonda. Aga loomulikult, ma arvan, tehes seda väga selles mõttes vaoshoitult, et kasutades erinevaid usaldusmeetmeid, nagu teilgi täna on mask ees või kätehügieen ja distantsi hoidmine. Mis me veel oleme teinud ja mis tegelikult päris hästi minu meelest mõjus, oli see – aga tõsi, sellel oli ka automaatselt negatiivne mõju teatud turismisektorile – oli see üleskutse "Puhka Eestis! Puhka see suvi Eestis!" või viimane, kui oli sügisene koolivaheaeg, et puhka Eestis. Kui vaadata, mul ei ole hetkel neid andmeid käepärast, aga ma arvan, et ma ei eksi, kui ma ütlen, et tegelikult koolivaheajal, võrreldes eelneva nädalaga väga palju välislende või, ütleme, lennujaamast minek ei kasvanud. Pigem võib-olla isegi ma ütleksin, et isegi oli väike kahanemine. See näitab seda, et Eesti inimesed tegelikult väga palju ikkagi tegid seda puhkust siin Eestis, tegid seda siin kodumaal ja see aitas kindlasti turismisektorit, ma arvan, väga tugevasti Tallinnast väljaspool. Selle miinuspool on kindlasti see, et kõik, mis on seotud nende ettevõtjatega, kes tegelikult täna korraldavad meil turismialast tegevust Eestis välja, loomulikult see nende nende osas oli väga suur löök. Ja ma arvan, et teiselt poolt, olgem ausad, ikkagi pealinn Tallinn, Tallinna vanalinn, söögikohad, meelelahutuskohad, ka majutusasutused on saanud väga tugevasti pihta. Alles hiljuti suhtlesin kahe Tallinna suurema hotelli juhiga. See pilt, mis hetkel vastu vaatab, on täitumus 10% või alla selle. Samas hoitakse kööki lahti, et hommikutoitu pakkuda või lõunasööki pakkuda. Mõnedes hotellides ka sellised, ütleme, võimalused õhtuti minna sööma on ainult ettetellimisel. Selge on see, et see viirus on andnud suure suure negatiivse mõju meie turismisektorile. Nii palju, kui me suudame turismisektorit ja üldse Eesti elu lahti hoida, nii palju me suudame ka töökohti hoida, ka noorte töökohti, mida te küsisite. Ja loomulikult eesmärk on ikkagi see, et kõikide nende piirangutega, mis teeme või mida me plaanime teha, on see, et hoida turismisektor võimalikult avatuna, samuti turistidele, mis on seotud eeskätt tänasel hetkel siseturismiga. Nüüd, edasi on väga suur küsimus ka selles, kuidas tegelikult meie naabrid kogu seda turismi näevad. Ja olgem ausad, täna on meil ka riike Euroopas, kui ma tahan minna näiteks turistina sinna riiki ja olen isegi nõus olema seal eneseisolatsioonis või tegema vastavad testid, siis tegelikult ei lasta ka turistina Eesti inimest riiki sisse, sest nakatumiskordaja on ka Eestis kõrgeks läinud. Aitäh teile! 

18:06 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Keit Pentus-Rosimannus, palun.

18:07 Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh, hea juhataja! Austatud peaminister! See olukord on hästi tõsine ja enda tuleviku kohta ootavad kindlust praegu tõesti kümned tuhanded inimesed, kes selle sektoriga on seotud. Ma arvan, et need "Puhka Eestis" üleskutsed on kindlasti head ja vajalikud, aga nendest on praeguses faasis lihtsalt liiga vähe. Nagu te ka ise ütlesite, on kõige valusamalt pihta saanud Tallinn. Väga mitmes muus Eesti regioonis ei ole hetkel olukord võib-olla isegi nii kriitiline. Te mainisite ka seda 5,8 miljonit, mis puudutab seda aastat ja lisaeelarvet. Aga mulle jäi ikkagi segaseks, mis on see plaan, mis edasist puudutab, sest see 5,8 miljonit on ajaliselt piiratud. Mis on see tegevuskava, kuidas turismisektorit sellest kriisist üle aidata? Kui ettevõtted ellu ei jää, siis ei ole mõne aja pärast enam võimalik kellelegi tuge pakkuda. Kas te saate palun täpsustada ka rahaliste numbritega, kui me räägime järgmisest, 2021. aastast?

18:08 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh teile selle küsimuse eest! Ma olen selles mõttes päri, et kui ettevõte ei jää ellu, ettevõtte tegevus läheb täiesti maha, siis kaob ka teadmine selles sektoris, kaovad ka ettevalmistatud teenistujad või töötajad selles sektoris, kaob kogu kompetents. Ja loomulikult on see probleem, et seda kõike hakata uuesti ühel hetkel ehitama, kui piirid lähevad lahti, kui tegelikult turism taas jälle avaneb. Mida me plaanime teha? Üks on see, et tõesti, selle 5,8 miljoni osas käib hetkel dokumentatsiooni kooskõlastamine. Teiselt poolt on seesama, mis ma ütlesin, REACT-EU, seal on planeeritud perioodi 2021–2023 turismi elavdamise programmi rahastamiseks on taotlus hetkel sees 55 miljoni peale. Kolmandaks, ma arvan, et me peame tagasi tulema selliste ühekordsete toetuste, ühekordsete leevenduste pakkumise juurde erinevatele sektoritele, seda arutelu tuleb uuesti pidada, sh turismisektorile. Ja nagu te ütlesite, et "Puhka Eestis" oli hea, ma arvan, me peame selliste tegevustega jätkama ka tulevikus, kui välisriiki minna ei saa või see on pandeemia tõttu väga keeruline. Ja loomulikult tegeleme üldiselt COVID-19 haigusega, millega valitsus tegeleb põhimõtteliselt igapäevaselt. Valitsus koguneb kaks korda nädalas sellel teemal koostöös teadusnõukoja ja spetsialistidega, et teha kõik selleks, et seda olukorda kontrolli all hoida. Aitäh teile!

18:08 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Andres Sutt, palun!

18:09 Andres Sutt

Aitäh, hea juhataja! Hea peaminister, ma jätkan samal lainel. Küsimus on siis just ettevaatavalt, et 5,8 miljonit, mis praegu on eelarvestatud, et see on umbes seitse korda vähem, kui sektor ise on hinnanud, et nende toetusevajadus võiks olla. Mainisite ka REACT-EU-d. Minu küsimus on see: kas saate veel natukene täpsemaks minna, mis täpselt 2021. aastal rahalised võimalused on, ja kui need rahalised võimalused jäävad 58 miljoni peale, mis on teie hinnangul siis tulemus turismisektorile?

18:10 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh! Ma kindlasti sellega ju kuidagi nõustuda ei saa, et see on ainult 5,8 miljonit. Kõigepealt, kõik, mis on tänaseni olnud, et me oleme päris palju aidanud kaasa ka turismisektorile, on antud suuri ka, ütleme, laene, käibelaene turismiettevõtjatele, et nad suudaksid üldse elus püsida. Tõsi, ma ütlen ka siin Riigikogu ees, et selle osas on ka valitsus saanud palju kriitikat, ka mind on kritiseeritud selle eest. Võtame näiteks sellesama ühe suure laevandusettevõtte Tallink, mis otseselt on tegelikult turismiga seotud. Valitsus tegi otsuse käibelaenu andmise osas ja selles osas on olnud ka palju vastuütlemisi, öeldakse, et see ei ole õige suund, ei tohi toetada, eks ju, ettevõtteid selliselt konkreetselt nii suurte summadega. Ma isiklikult arvan jätkuvalt, et tegelikult see oli õige samm ja see, missuguseks oleks võib-olla Tallinki olukord kujunenud lähikuudel, see kindlasti olukord oleks olnud nende jaoks keerulisem, tublisti keerulisem. Nii et ma arvan, et me nagu ei saa öelda, et see kõik, mis on olnud, et ärme seda vaata. Samuti, eks ju, laevandussektoris oleme teinud teisi soodustusi, teisi põhimõttelisi abistamisi tegelikult, et aidata kaasa ka laevandussektorile. Nüüd järgmisel aastal, nagu ma ütlesin, tõesti on 2021–2023, siis on hetkel ettepanek, et me oleme esitanud ettepanekud turismi elavdamise programmi rahastamiseks, on Euroopa Liidu, nagu te ütlesite õigesti, REACT-EU vahenditest nende kolme aasta peale, siis 2021, 2022, 2023, 55 miljonit ja viia ka turismisektoris läbi just see digi- ja rohepööre, mis on olnud tegelikult selle taaskäivitamiskava üks väga olulisi, selliseid nurgakive. Nüüd toetada ka uute ärimudelite, innovaatiliste lahenduste kasutusele võtmist ja just aidata taastada, just aidata taastada Eesti turismi nõudlust välisturgudel. Nüüd edasi, nagu ma ütlesin, et kindlasti ma arvan, et valitsuses tuleb järgnevatel kuudel selliseid üksiktoetusi, üksikrahasummade arutelusid lauale ja see peabki nii olema. Ma üldse ei saa ka eitada seda, mida küsis ka Annely Akkermann, et kas ühel hetkel me ei pöördu tagasi ka töötukassa meetme juurde. Minu meelest see on ka samuti oluline, see oli efektiivne meede kevadel, aga nagu ma ütlesin, pandeemia perioodi meil on väga raske ette planeerida ja siin teha kõik reservid võib-olla ühe aastaga piltlikult öeldes tühjaks, ma arvan, et ka see ei ole väga vastutustundlik käitumine, sest mis järgmine aasta toob, millal tuleb vaktsiin, mis väga palju tegelikult just seda turismisektorit mõjutab, taas reisimise võimalust mõjutab. Mida Eesti veel on teinud? Hoida ikkagi lennukoridorid võimalikult avatuna, võimalikult avatuna, ja just hoida seda tasakaalu, eks ju, hoida seda tasakaalu ka selle viiruse leviku osas. Täna võib põhimõtteliselt öelda, et kõikidest Euroopa riikidest on lennud lubatud, tõsi, seal nakatumisnäitaja tohib siis olla kahekordne Euroopa keskmine, sellest allpool. Nii et ma arvan, et need on jah need konkreetsed summad, nii et 55 miljonit, see on üks, teiselt poolt see 5,8 miljonit ja kolmandalt poolt loomulikult teised sellised tegevused, mis on igapäevaselt laual. Aitäh teile!

18:14 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Katri Raik, palun!

18:14 Katri Raik

Hea eesistuja! Hea peaminister! On hea meel kuulda, et te mõistate turismisektori kriisi sügavust. Me kutsusime täna teid siia Riigikogu ette, mitte minister Siemi, sest kahjuks ei ole turismisektor oma ministriga väga head koostööd leidnud, nagu nad ise kinnitavad. Turismisektor ise mõistab, et nad peavad ennast ka ise koomale tõmbama. Nad on valmis kaotama pooled töökohtadest. Samas on selge, et vaja on endiselt inimesi, et sedasama ... vahendeid kasutada. Kas te saaksite öelda, kas te isiklikult toetate seda, et Töötukassa vahendid läheksid turismisektorisse esimesel võimalusel, ja milline teie meelest on see ajaline esimene võimalus? Aitäh!

18:15 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh teile! Ma veel kord ütlen, et Töötukassas on, eks ju, kõigepealt, me peame arvestama, kolm osapoolt: valitsus, tööandjad ja ametiühingud. Kõigepealt see kokkulepe on vaja sõlmida. Nagu ma ütlesin, me oleme valitsuses seda arutanud, seda kokkulepet hetkel ei ole. Ma isiklikult pean õigeks loomulikult teha nii palju, kui meist sõltub, et turismisektorit toetada. Aga me peame arvestama ka sellega, et kõiki reserve, teadmata, millal see pandeemia lõpeb, samas on ka teisi sektoreid, kes tegelikult vajavad võib-olla seda toetust, ma ei ütle, et samaväärselt, aga praktiliselt praktiliselt samamoodi. Nii et neid arutelusid selles mõttes tuleb jätkata. Turismisektori erinevate, ütleme, katusorganisatsioonidega, nagu ma ütlesin, ma olen kohtunud. Nende ettepanekuid on erinevad, aga tõesti, paljud ütlevad täna seda, et teha see minimaalne, et hoida see ettevõte ikkagi töös. Loomulikult mitte enam sellise töötajate arvuga, nagu see oli varasemalt. Kahjuks nii täna see seis on. Aga hoida töös, läbi selle hoida teadmised seal ettevõttes, see on küll oluline. Ja püüame neid samme ikkagi taas arutada turismiettevõtetega, aga ma arvan, et me peame tõele näkku vaatama, kas me seda tahame või ei taha – ega Tallinna suured ja võimsad hotellid Eesti mõttes täna hästi ei ela, elavad väga nigelalt, väga halvasti. Tegelikult kliente ei ole ja küsimus on selles, mis siis nendest hotellidest saab.

Tõsi, tuleb tunnustada, et enamikul, mulle tundub, sellistel hotellipidajatel Tallinna näite raames, mida ka sektor ise ütleb, tegelikult see usk taastumiseks on väga tugev. Usk taastumiseks on väga tugev. Ja see on selles raskes olukorras muidugi väga positiivne sõnum. Me näeme seda, et ka mõned hotellid tegelikult täna on läinud selliste väga suurele investeeringute peale. Nad renoveerivad ennast, kasutavad seda pandeemiat ära ja just seda ajaakent ära. See samuti näitab, et tegelikult lootus sellele, et sektor taastub, lootus sellele, et turistid tulevad tagasi, see samuti taastub. Me teeme kõik, Eesti teeb kõik mereriigina selleks, et tegelikult kui sektor ja uuesti piiripiirid hakkavad avanema, et saada siis kõiki turiste siia. Mitte ainult lennuliiklus, nagu ma nimetasin, vaid ka kruiisituristid, kes tegelikult põhimõtteliselt on täielikult ära läinud ka selle suve jooksul. Nii et need on need sammud, mida me plaanime teha. Aitäh teile!

18:17 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Jaak Juske, palun!

18:17 Jaak Juske

Aitäh, austatud esimees! Hea peaminister! Turismisektor on tootnud headel aegadel väga suure osa meie SKP-st. Nagu me oleme siin rääkinud, siis on see väga erakordne kriis, mis on eriti valusalt tabanud pealinna südant. Sellel aastal tõesti ei saabunud ju Tallinna sadamasse mitte ühtegi kruiisilaeva. Ja nagu siin juttu on olnud, et suured Tallinna hotellid tegelikult juba panevad järjest uksi kinni, vanalinnas sulgevad uksed ärid ja kohvikud ehk vanalinn on juba muutnud või muutumas selliseks kummituslinnaks. On selge, et valitsus ei ole teinud, ma arvan, piisavalt, et seda pealinna sektorit päästa ja hoida. Samas neid ettevõtteid, neid inimesi, kes on sellega seotud, on meil vaja siis, kui piirid taas avanevad. Ikkagi, austatud peaminister, mida saaks valitsus teha, kui me räägime konkreetselt Tallinnast, et seda sektorit veel alles hoida nii palju kui võimalik? Sest meil läheb neid inimesi, neid ettevõtteid vaja, kui piirid avanevad ja see kõik aitab jälle kaasa ka sel hetkel majanduse taastumisele. Aitäh!

18:18 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh! Ma ei ole kindlasti nõus sellega väljendiga, mis te ütlete täna Tallinna vanalinna kohta. Küll ma saan aru, mida te tegelikult sellega, ütleme, ma arvan, mida te mõtlete, et see kartus või see oht, et me ei näe vanalinna tänavatel enam turisti, et vanalinn on jäänud tühjemaks, see on ju tegelikult fakt. Seda me täna näeme, et erinevad söögikohad, erinevad meelelahutuskohad, et täna täna see kahjuks nii on. Ma arvan, et kõigepealt, kus tuleb öelda tunnustussõnad, täna, on Tallinna Linnavolikogu ja linnavalitsus, kes on tõsiselt ka pingutanud, et aidata linna ettevõtteid nii palju, kui neil on võimalik, nii palju kui neil on jõudu. Nüüd te ütlete, et mida valitsus teeb, ja ütlete, et valitsus ei ole sellega hakkama saanud. Selle kriitika osas ma ütlen nii palju, et nagu ma alustasin tegelikult vastamist, et oluline on see, et me suudame hoida selle haiguse, COVID- 19 nii palju kui vähegi võimalik kontrolli all. Me oleme täna Eestis hoidnud Eesti põhimõtteliselt lahti, avatuna. Neid sulgemisnäiteid on ikka väga vähe, väga vähe, eneseisolatsiooni periood, peale 24.00 ei tohi alkoholi müüa, ja olgem ausad, et ega väga palju neid ei ole, no näiteks maskikandmise kohustus hooldekodudes ja nii edasi, et see, mida on valitsus reguleerinud, mõned veel. Aga ma arvan, et me peame selles mõttes mõistma seda, et meie lähiümbrus, te ütlete, et eks ju, restoranid, söögikohad, meelelahutuskohad, on meie lähiümbruses kinni. Täna on Euroopas linnasid suurtes riikides, kus peale üheksat ei tohi tänaval enam liikuda, ei autoga, ei jalgsi, me saame tellida ainult toitlustuskohtadest süüa läbi kullerteenuse või sellise läbi luugi või kohapealse müügi. See olukord on ikkagi väga paljudes riikides täna kahjuks väga palju keerulisem. See ei ole kuidagi selline üleolev või ülbe suhtumine, et küll meil siin Eestis on hästi. Ei, ma arvan, et me peame olema siin väga vaoshoitud ja väga sellised tagasihoidlikud, aga me loomulikult peame pingutama kogu aeg, et me suudaksime jätkuvalt, ma arvan, iga nädal, mida rohkem me suudame hoida meie majandust töös, meie majandust avatuna, seda vähem on meil tööpuudust, seda rohkem ikkagi majandus tuksub, ikkagi tuksub ka seesama turismisektor, tõsi küll, siseriiklikult, nii et selle osas me peame edasi minema. Tõsi, see võib tähendada teatud selliseid lokaalseid või konkreetseid piiranguid. Ma arvan, seesama see maski näide, et ma hetkel olen siin ilma maskita sellepärast, et paljud on öelnud, et kui sa teed tööd ja siis ka teatud inimesed vaatavad sind internetis või ülekandes, et siis vaegkuuljad just ütlevad, et palun võtke mask eest ära, et nad saaksid mõista paremini. See on minu põhjus praegu, miks ma olen siin ilma maskita. Aga ma arvan, et siseruumides siseruumides ikkagi see maski kandmine, see peaks minema palju tugevamalt inimeste kasutusse,  olgu need kaubanduskeskused, olgu need kultuuriasutused. Jah, ma olen nõus, et seal peab olema teatud erisused, ütleme seal lapsed ja kui on meditsiinilised näidustused, et siis loomulikult saab öelda, et maski ei ole vaja kanda. Aga see tundub mulle küll õige tee. Teine on see, et me tõsiselt peame mõtisklema selle üle, et kas nüüd see 2 + 2 taastada täielikult, nagu oli kevadel, aga mingi selline reegel, mis hoiaks distantsi rohkem, mis hoiaks distantsi ka söögikohtades, meelelahutuskohtades, ma arvan, et see on mõistlik ja see aitab taas veel pikendada seda, et me ei peaks seda sulgemist tegema. Nii et eks neid mõningaid piiranguid tuleb kaaluda, aga tuleb seda teha tõesti väga sellise tasakaalukalt, et ta majandust haavaks nii vähe kui võimalik.

18:23 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ivari Padar, palun!

18:23 Ivari Padar

Härra peaminister! Sektor on iseenesest teinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile päris palju ettepanekuid ja need on nagu mõistlikud ettepanekud üle sektori kokku kogutud, välja on filtreeritud, mis on oluline. Ja sealt tuleb välja kaks olulist teemat. Üks on see palgatoetuse teema. Muide, rootslased täna otsustasid, et nad pikendavad palgatoetust kuus kuud. Ja teine teema on selline üleüldine konkurents naaberriikidega, mille puhul on nii, et Eesti firmad, kes kas või Leedus tegutsevad, nad ütlevad niimoodi, et analoogilised, nende KredExi meetmed Leedus on märksa kättesaadavamad, kui nad Eestis on. Aga see on üldist konkurentsikeskkonda ju kahjustav, kui meil naabrite juures on teisiti. Ütelge mulle sellist asja: kas nende ettepanekute pealt konkreetselt minister Siem, kes, tuleb välja, turismi eest vastutab, kas ta on tulnud valitsusse omapoolsete ettepanekutega, mida teha? Või mitte?

18:24 Peaminister Jüri Ratas

Kui te räägite minister Siemist, Raul Siemist, siis mis ma tahan öelda? Mina olen kohtunud nende sektorite, nagu ma ütlesin, turismisektoriga, restoranid, hotellid, seal on väga konkreetsed ettepanekud tehtud. Tema on olnud mõningate kohtumiste juures, kuhu ma olen teda palunud, kuhu ta on saanud sel hetkel tulla, nii et me oleme koos arutanud. Nüüd te ütlete, konkreetselt sellised tööjõuleevenduse meetmed. Nagu ma ütlesin, kevadel meil see oli, hetkel seda kokkulepet ei ole. Teatud reservid töötukassal on, aga turismisektor on ka öelnud, et nad on nõus ka sellise, noh, ütleme, sektori toetusmeetmega, kus nad saavad ise otsustada. Nagu ma ütlesin, eelnevalt hoida teatud osa töötajaid ikkagi oma palgalehel, et ei kaotataks ära teadmisi ja oskusi selles selles sektoris. Me oleme nii palju hetkel teinud, kui palju me oleme suutnud. Kui palju on hetkel kokku lepitud? Kindlasti on Siem tulnud oma ettepanekutega, näiteks sellesama 5,8 miljoni jaotuse osas, eks ju. Nüüd, te tõite Leedu näite. Ma arvan, et ma ei eksi, kui ma ütlen, et vist Leedus on toitlustuskohad suletud. Ma arvan, et ma ei eksi, kui ma nii ütlen. Ma vabandan, kui ma ütlen valet infot, aga see olukord on ikkagi väga teistsugune. Eestis on kõik avatud. Eestis on kõik avatud ja täna, kui me suudame seda viirust kontrollida, võimalikult palju teste teha, võimalikult palju lähikontaktseid ja need, kes on COVID 19 saanud, püsivad eneseisolatsioonis. Täna on see väga suur töö, eks ju, aga see aitab seda viirust nii palju 0kui võimalik kontrolli all hoida, mida teeb kindlasti Terviseamet ja Politsei- ja Piirivalveamet. Aga tõsi on ka see, et me näeme täna põhimõtteliselt viiruse levikut kõigis sektorites,  kõigis sektorites: sotsiaalvaldkonnas, haridusvaldkonnas, spordivaldkonnas, matustel, pidudel. Kahjuks see nii on, et põhimõtteliselt see viirus levib igal pool ja see enesedistsipliin, needsamad usaldusmeetmed, maskid, desinfitseerimine – see on hästi oluline. Nii et vaatame üle ka need palgatoetused. Tänu Riigikogule ja valitsusele on eraldatud ka teatud võimalused näiteks ka reservist teha teatud toetusi sektorile, mida me oleme teinud väga palju, tõsi küll, just eeskätt sotsiaal- ja tervishoiu valdkonnas. Ja töötukassa meede, nagu ma ütlesin, et selle juurde tuleb ühel või teisel moel ühel hetkel tagasi tulla, ma arvan küll. Aitäh teile!  

18:27 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Urve Tiidus, palun!

18:27 Urve Tiidus

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud peaminister! Analüütikud on väga palju rääkinud sellest, kuidas selle aasta tervisekriis mõjutab erinevaid valdkondi, loomulikult turismi. Öeldakse, et kaugtöö on tulnud, et jääda, mõjutab arhitektuuri jne. Et ma palun teid teha üks selline vaba tulevikuvisioon, et kui kaua või kuidas turism vastu peab. Ma tean, et homme on valitsus koos, vist otsustab jälle erinevate asjade üle, et kui palju piirata jne, jne. Aga kuna turismiküsimus, et selles muutunud olukorras, kui kaua turism sellisena vastu peab, isegi kui on võimalik maksta palgatoetusi jne, jne?

18:28 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh! Ma arvan, et eks see ole natukene erinev. Kui rääkida ettevõtetest, kes on peamiselt üles ehitanud oma tegevuse turismiteenused Eestist välja, siis võib öelda, et sellel sektoril on ikka täna väga-väga-väga keeruline olukord. Ma arvan, et on palju ettevõtteid, kes enam ei tegutse, on palju inimesi, kes just nendes ettevõtetes ei tööta ja põhjus on see, et tegelikult sellised reisid Eestist välja, reisipakettide müük on põhimõtteliselt ju peatunud.

Nüüd, kus on samuti keeruline olukord, nagu me ütlesime, on tõesti pealinn, vanalinn. Kus natukene on kergem, ma arvan, on kõik, mis on seotud siseturismiga ja võib-olla võib öelda isegi, et mõnes kohas on see tulemus, ma ei saa öelda, väga hea, aga hea või rahuldav, mõnes kohas. Selge on see, et konverentside korraldamine, et me näeme tegelikult seda, et ega väliskonverentse põhimõtteliselt enam ei ole. Kui on, on väga väikesed grupid, aga see, et me teeme konverentse kuskil internetikeskkonnas, loomulikult see on tore, seda tuleb tunnustada, aga see kuidagi ei asenda seda, et see on päevselge.

Me oleme teinud mõningaid selliseid eriotsuseid turismi osas, mõningaid selliseid eriotsuseid, mis võib-olla natukene mõningaid üritusi on aidanud. Kui mulle meenub siin Riigikogu kõnetoolis, no näiteks Pimedate Ööde filmifestival, kus tegelikult tehti väike erisus, siis WRC maailmameistrivõistlused Rally Estonia mõttes. Me oleme teinud teatud erisuse näiteks kokanduses, aga seal me ei saa öelda enam, et seal me kutsusime Bocuse d'Orile neid turiste, seal käisid pigem välisvõistkonnad või ütleme kokandusvõistkonnad. Nii et mingeid erisusi me oleme teinud, aga ma arvan, et selline rahvusvaheline mõõde konverentside ja ürituste mõttes, see on hetkel ka praktiliselt lõppenud.

Kui kaua vastu peab sektor, see on küsimus võib-olla, et millal tuleb vaktsiin ja seda ei oska täna mitte keegi kahjuks öelda. Mina ei oska öelda, minul ei ole täna infot siin teile Riigikogu kõnetoolis öelda, et vaktsiin on kohal. Ja ma arvan, et turismisektorisse vaktsiini tulemine on muidugi ääretult-ääretult oluline.

Nüüd edasi, mida ma tean, mida me oleme püüdnud just maaturismile, ettevõtetele anda, on läbi Maaelu Sihtasutuse, just erinevad käendused ja laenud, aga selge on see, et kõik sellele ei kvalifitseeru ja neid ei aita. Ma loodan seda, et kevadel läheb kergemaks, aga kevad on mitme kuu pärast, pool aastat läheb aega. Ja loomulikult me võime näha seda, et kahjuks selles sektoris, ma arvan, et see on tõene, et paljud jäävad tööta. Paljud ettevõtted selles keerulises olukorras ei suuda püsima jääda. Me püüame aidata nii palju kui võimalik seda sektorit ja nii kiiresti kui võimalik, et see sektor saaks taastuma.

18:31 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Urmas Kruuse, palun!

18:31 Urmas Kruuse

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Täna oli maaelukomisjonis arutelu all välismaalaste seadus. Arutasime ka nn erinevate sektorite jaoks lühiajalisel töötamisel kehtestatud palganõudeid. Üks asi, mis sealt läbi kumas, oli see, et kindlasti ka toitlustus või majutus oma arvude mõistes ühelt poolt tundub, et on mitte väga kõrgesti tasustatud töökohtadega sektor. Kas see võiks olla põhjuseks, miks valitsus võib-olla nii leigelt suhtub nendesse toetustesse, et säilitada majutusasutustes kriitiline mass kvalifitseeritud tööjõudu, mida sektor ise on öelnud, et ta tegelikult vajaks, et elada üle selle hetkeni, kui turud mõnes mõttes uuesti avanevad? Kas see võib-olla sellest tingitud?

18:32 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh! Ma arvan, et see loogika on hoopis teine. Loogika on see, et kui me võtame tööjõu, mis tuleb Eestist väljastpoolt – kui me ütleme seda, et teatud sektorites tuleb hooajalisele töötajale tõesti maksta sektori keskmist palka, ütleme, kõrgema kvalifikatsiooniga tööjõule, ja võib-olla koefitsiendiga 0,8 tuleb maksta selle sektori keskmisest palka nendele inimestele, kes töötavad samas sektoris, aga natukene madalama kvalifikatsiooniga ametikohal. Mida see tähendab? Ma arvan, et vastupidi, see näitab ju täna ühelt poolt seda, et kui tuleb välistööjõudu sisse, siis siin on teatud reeglid olemas, mis on sektoripõhine keskmine palk. Aga siis on ju tööandja otsustada, kuidas ta jaotab oma töökollektiivi kohapealsete töötajate ja väljastpoolt tulnud tööjõu vahel. Nii et selge on see, et teatud muutusi sellises kriisisituatsioonis tegelikult vaja oli. Aga tõesti, see on ainult üks kategooria – hooajatöötajaid. Meil on, ütleme, kolmandatest riikidest välistööjõudu enamikus hoopis teistelt aladelt või teistest kvalifikatsioonidest kui hooajatöötajad.

18:34 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Helmen Kütt, palun!

18:34 Helmen Kütt

Suur tänu, lugupeetud eesistuja! Austatud peaminister! Ma arvan, et on väga õige, et me vaatame, mida teevad meie naabrid Lätis, Leedus, Soomes. Ja minu küsimus ongi see, et enne, kui neid otsuseid langetatakse, kas te vaatate, milliseid häid meetmeid rakendatakse ka mujal. Väidetavalt Soomes saab väikeettevõtja oma töötajad saata 200-ks päevaks n-ö järjest riigi poolt hüvitatud sundpuhkusele ja vajadusel veel kaks 200-ks päevaks enne seda, kui tal tekib endal kohustus koondamishüvitisi maksta. Aga Eestis on kriisis kannatanud ettevõtjad kahe halva valiku vahel: kas maksta lepingujärgset täispalka või siis näiteks kümneaastase staažiga töötajatele 3 + 1 kuud koondamistasu. Ja teie poolt välja toodud mõte, et tegelikult ärimudelite meede ja e-vahendid, mulle tundub, et neid pole nagu eriti kellegagi ellu rakendada, sest kui ettevõtjad ei ela kriisi üle ja töötajad on koondatud, siis pole ka neid rakendada kellegagi. Aitäh!

18:35 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh! Kindlasti me vaatame teisi häid praktikaid, häid kogemusi. Mis ma oskan öelda? Te võrdlete nüüd maailma vast, ütleme siis, ühe kõige rikkama, ühe kõige jõukama riigi, Soome riigiga. Ja ma arvan, et see on hea võrdlus. Ma arvan, kindlasti Eesti eesmärk peaks olema ka ühel hetkel oma elatustase nii kõrgele viia, kui see on Soomes, või ka see jõukus. Jah, ma tean seda meedet Soomes. Eestis ei ole ju seda meedet, te teate seda sama hästi kui mina. Lihtsalt see meede on ühelt poolt nii kallis, ma arvan, meie riigile, et kas me peame sellist meedet vastu, nagu te ütlete, ma ei tea, 200 või isegi 400 päeva, see on siis põhimõtteliselt üle aasta ja ühe kuu.

Jah, me kindlasti kaalume, ma arvan, ja me kindlasti vaatame meetmeid, mida teevad ka Läti ja Leedu. Nagu ma ütlesin, mingites kohtades ma arvan, et me oleme valinud natuke teistsuguse tee, ja just teistsuguse tee tänu sellele, et me oleme suutnud seda viirust, eks ju, mingil määral kontrollida, mis ei tähenda seda, et selle viiruse kontrollimine õnnestub ka homme-ülehomme. See võib käest ära minna. Ja ma olen öelnud seda, et me oleme sellises kriisifaasis igal juhul praeguse tendentsiga väga kiiresti sisenemas. See, et olukord on ääretult kriitiline haiguse kasvamise, haiguse näitajate osas, seda näitavad viimased viimased kaks-kolm nädalat. Nii et see teeb tõesti väga murelikuks.

Praegust praeguse tendentsiga väga kiiresti sisenemas. See, et olukord on ääretult kriitiline haiguse kasvamise, haiguse näitajate osas, seda näitavad viimased viimased kaks kuni kolm nädalat, nii et see teeb väga murelikuks aitäh.

18:36 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Vilja Toomast, palun!

18:37 Vilja Toomast

Aitäh! Lugupeetud peaminister! Urve Tiidus juba püüdis küsida seoses selle homse kavandatava valitsuse aruteluga, aga ma nagu ei kuulnud, et te oleks midagi vastanud. Kas te võite meile täna öelda, kas te planeerite homme ka piiranguid, mis võiksid ka otseselt mõjutada turismisektorit veel kord? Aitäh!

18:37 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh! Kui see nii konkreetselt see küsimus oli, et ma vabandan siis, et ma läksin sellest üle, et ma saan aru, et rohkem oli selline visiooniküsimus, et millal või kui kaua turismisektor peab üldse vastu, aga jah, vastus teile, et kindlasti ma arvan, et need teatud piiranguid, mida tuleks arutada, on järgnevad. Üks on seesama maskikandmise aspekt, no ta otseselt ei piira, aga see tähendab seda, et külastajad minu meelest peaksid rohkem hakkama maski kasutama. Teine aspekt on see, et kui me räägime just niisugustest söögikohtadest, siis minu meelest seal tuleks hajutamisnõuet natuke konkretiseerida ja minna üle võib-olla selle peale, et on teatud meetrid laudkondade vahel. Aga ma ei taha siin öelda, et see tähendab 2 + 2 reegli taastamist, sest kui me seda taastame juba, siis see põhimõtteliselt tähendab seda, et kaob ära huvitegevus, kaob ära sporditegevus, kaob ära ka see võimalus, et minna, ütleme, oma sõpruskonnaga sööma või kohvikusse. Et ma arvan, et püüaks seda täna teha natukene paindlikumalt. Me seda kindlasti arutame. Ja mida tuleb arutada veel, ma arvan, et ühel hetkel tuleb ikkagi arutada seda, et me näeme seda, et täna see alkoholimüügi piirang peale 24.00, et me näeme seda, et ikkagi toimub ka väga palju sellist riigi, politsei, Terviseameti lollitamist, et öeldakse, et ostetakse mingisugune vautšer, või ma ei tea, nagu garderoobis mingi number ja siis sa saad käia ka peale 24.00 sellega ostmas. Ssee ei ole olnud kunagi see mõte. Ma arvan, et need on sellised mõningased arutelukohad, mida valitsus homme arutabd.

18:39 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Indrek Saar, palun!

18:39 Indrek Saar

Aitäh sõna andmast! Lugupeetud peaminister! Te olete oma varasemates vastustes mitu korda öelnud, et see ei ole ainult turismisektor, kus on väga tõsine kriis, vaid neid sektoreid on veel. Kas te saaksite öelda, kus on võrreldav kriis, kui me teame, et turismisektoris osades valdkondades on praktiliselt käibed nulli kukkunud, mis on veel need valdkonnad, mis on võrreldavad, millega valitsus tegeleb, kuhu ta peab vahendeid leidma lisaks turismile? Ja teine pool sellest küsimusest on see: arvestades näiteks, et reisikorraldajate käibed on täiesti ära kukkunud – ja ilmselt selle vastu keegi ei vaidle, et me tahaksime, et need firmad tulevikus ka Eestis olema oleksid ja me ei osta neid teenuseid ainult väljast sisse –, mida te neile soovitaksite, kuidas need rasked ajad üle elada?

18:40 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh! Eks turismisektorit võib ühelt poolt ka ju väga laiaks tõmmata, aga kindlasti meelelahutus, kogu kultuurisektor, ma arvan, on saanud ka selle kriisiga ikka väga suure löögi, erinevad kultuurivormid, punkt üks. Kui te küsite võrreldavaid numbreid, siis ei, võrreldavaid numbreid, ma ei hakka teile protsentides ütlema.

Kindlasti väga suur mure on täna ehitussektoril. Just olen kohtunud ehitussektori katusorganisatsiooniga ja nad ütlevad, et tegelikult erasektori tellimused on ära kadunud järgnevatel aastatel, mis on väga suur langus tegelikult ehitussektoris, kus nad soovivad tegelikult neid kontratsüklilisi investeeringuid. Ja on ka palve Riigikogule, et kui te arutate järgmise aasta eelarvet, siis seda väga tõsiselt mõelda. Me oleme sinna ette näinud teatud kontratsüklilisi investeeringuid, seda kaaluda.

Neid sektoreid on loomulikult veel. Kus me veel oleme teinud eraldi toetusi, on väike- ja keskmised ettevõtted, kus on toetatud tegelikult läbi EAS-i. Ja ka kindlasti selliseid, ütleme, kõrgtehnoloogilisi ettevõtteid, kus me oleme andnud tegelikult toetust, kus on tellimusi ära kukkunud. Ja me näeme seda, et tegelikult needsamad, no võtame, mulle praegu meenub taas kord see nn eriotsus, mille eest on palju pahandatud, ma tõin selle Tallinki enne välja, näiteks seesama MRO Magnetic, läbi selle kindlasti ettevõte sai kindlust juurde läbi riigi toe ja minu teada on saanud ka väga palju selliseid remonditöid, lennukite hooldus- ja remonditöid. Kas see on otsene seos? Ma ei oska seda öelda, aga kindlasti see on aidanud ettevõttel edasi kesta.

Nii et neid sektoreid on, ma arvan ... Põhimõtteliselt on kõik sektorid, kes on pihta saanud. Kui te ütlete, et samaväärselt pihta saanud, ja tõsi on see, mis te ütlete, et reisikorraldajad on põhiliselt seal 100% pihta saanud või 99%. Turismisektor, konverentside korraldused, kontsertide korraldamine – no me võime kõik kokkuvõttes öeldes, et see on meelelahutus –, ma arvan, et see pihtasaamine on olnud täna vast kõige suurem.

18:42 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, lugupeetud peaminister, teile rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Arupärijate nimel Ivari Padar, palun.

18:43 Ivari Padar

Lugupeetud kolleegid, lugupeetud härra peaminister! See 2021. aasta eelarve eelnõu oli ikkagi üllatus. Aga me oleme siin rääkinud ka küll ja vähe, et esimese hoobi alla, kõige sügavama hoobi alla sattus kõik see, mis on seotud turismiga. Ja samas on turismi osakaal meie omaenda SKT-s seal kusagil 7 ja 8 protsendi vahel. Ehk ta on ikkagi väga märkimisväärne valdkond ja väga-väga hästi meie ühiskonda teenindanud valdkond ja teda kuidagi kergemeelselt maha kanda mitte kuidagi ei saa. Me võime kõik ju arvata, et me ei tea, mis kevadeks tuleb, aga ilmselgelt tuleb selle valdkonna selline elujõud uute väljakutseteni välja kanda.

Üleüldse on selle turismisektori teemaga nii, et kui meil on majanduskriisid, siis kipuvad tihtipeale regioonid olema need, kes on nagu suuremad kannatajad kui metropol. Turismivaldkonna järgi küll on tänasel juhul kuidagi väga selgelt näha, et metropol on suurem kannataja kui piirkonnad ongi. Aga piirkondade puhul ja mis puudutab maaturismi, miks seal on oma spetsiifika, et majutuskohtade täitumust on, aga vaieldamatult on ära kukkunud sellised suured asjad nagu välismaa grupid, täpselt samamoodi ettevõtete üritused, mis on olnud oluline osa kogu sellest asjast.

Turismiettevõtted on siin ise püüdnud olukorra lahendust leida ja teinud head koostööd. Täna siin toimuva ürituse raames olen olnud ühenduses erinevate turismiettevõttetega, ka keskorganisatsiooniga. Ja mida ütelda? Siit tulebki välja kaks olulist ja sügavat ettepanekut, mis selles olukorras saaks teha. Üks on seesamane teema, mida siin ka Feliks Mägus tutvustas kolm nädalat tagasi, kui oli eriti tähtsa küsimuse arutelu: see on seesama palgatoetuse jätkumine 45 miljoni ulatuses, mille puhul suudetaks kevadeni hoida palgal 50% valdkonnas töötavatest inimestest. See on turismivaldkonna enda mõistes kriitiline hulk inimesi, et kevadel minna uuele perioodile kenasti vastu.

Teine asi, mis sellest arutelust on välja tulnud, on see, et me peame väga mõistlikult vaatama ka seda, mis toimub meie konkurentide juures. On Eesti turismiettevõtted, kes näiteks on aktiivsed nii Eestis, Lätis kui Leedus, ja kui nad kirjeldavad kas või tõesti seda, et kuidas nii- öelda KredExi-laadsed meetmed on rakendatud Leedus, neid on rakendatud märksa paindlikumalt ettevõtja jaoks, kui Eesti neid rakendab.

Kõik need need sellised asjad tuleb üle vaadata. Muideks, see ei puuduta mitte üksinda ainult turismiettevõtteid. See puudutab tegelikult ka muid valdkondasid majanduses, kus tuleb selgelt vaadata, et nende erakorraliste metmete juures meie ettevõtjad ei jääks võrreldes naabritega kehvemasse seisu.

Ja nüüd, mis me siin täna kuuleme? Me kuuleme seda, et ... Ega ma ei saa ette heita seda asja, et valitsus arutab ja vaatab, aga novembrikuu on käes. Ja klassikaline turismiperiood on ammu läbi ja oodatakse väga selgelt väga selgelt... Kolm minutit saab juurde? Tore! Palun siis kolm minutit!  Oodatakse seda, mis nüüd saama hakkab ja mis siis saama hakkab suhteliselt lihtsate asjadega. Ja siin ei ole midagi muud kui kas või teemal, mis puudutab töötukassat ja palgameetme rakendamist, siis siin tuleks kiireid otsuseid teha. Täna tuli uudis, et näiteks Rootsi valitsus on oma palgameedet pikendanud kuue kuu võrra ja ka meil oleks samamoodi vaja need asjad asjad ära otsustada. Saaks kogu sellele valdkonnale mingi kindlus jalgade alla, millega saab talvel arvestada, millega ei saa arvestada.

Nii et ega midagi muud kui jõudu tööle ja ootame valitsuselt väga selgeid ja kiireid otsuseid! Ja ma olen aru saanud ka ühte asja, et kuigi turismivaldkonna ettevõtted on MKMis tulnud välja väga läbikaalutud ettepanekutega, minister Siem ei ole nendega veel valitsusse jõudnud, mis teeb siin oktoobripühadejärgsel ajal kuidagi kurvaks. Tänan!

18:48 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Annely Akkermann, palun!

18:48 Annely Akkermann

Tere õhtust, head kolleegid! Viimaste aastate turismivaldkonna edu taga on 5000 ettevõtte ja 30 000 inimese aastatepikkune töö. Turismi osakaal Eesti 23 miljardi suuruses sisemajanduse kogutoodangust on 7,9%. Turismiteenuste eksport 2019. aastal oli üle 2 miljardi euro ja moodustas kümnendiku kogu Eesti ekspordist. Maksudena laekus riigile 181 miljonit eurot. 2021. aasta eelarve sissejuhatavast osast lugesin, et riik võtab majanduse elavdamiseks laenu pea 2 miljardit eurot. Läbi häda leiab eelarvest investeerimisprojekte miljardi euro eest, mis tähendab, et ühe miljardiga kaetakse jooksvaid kulusid ja kompenseeritakse vähenevaid maksulaekumisi. Ja Eesti laenukoormuse kasv on võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega pöörane, kordades suurem. Nii ülepaisutatud eelarvet lugema asudes olin üsna veendunud, et leian Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi peatükist ulatuslikud meetmed isegi mitte turismi elavdamiseks, vaid lihtsalt elushoidmiseks. Ma kujutasin ette, et 2 miljardist majanduse elavdamiseks kasutatakse turismi turgutamiseks 150–200 miljonit. Ja pettumus oli tohutu. Turismimajandusele oli planeeritud üksnes tavapäraseid äriarenduse ning turunduse meetmeid, nagu koroonapiiranguid poleks olnudki. Turismivaldkonna tuumettevõtete, reisibüroode, hotellide ja restoranide käive on kukkunud rohkem kui 80%. Teised sektorid ei ole läbi teinud ligilähedaseltki sarnast langust. Ehitussektor on käinud oma tulevikunägemusest kõnelemas, et kuna projekte ei tellita, siis järgmistel aastatel võivad, joonin alla – võivad, eratellimused väheneda. Kui aga lugeda viimaseid kinnisvara turuülevaateid, saame teada, et esialgu on kasvanud nii käive kui ka ruutmeetri keskmine hind. Nii et ehitussektori prognoosid vaatavad tulevikku. Kuidas tulevik kujuneb, ei me tea. Turism kuulub minister Siemi valdkonda, kes koos eelarvega tutvustas oma plaane RRF-i ehk taastefondi ülesaamise toetamise rahastu kasutamiseks. Ka seal ei olnud turismisektorile ette nähtud mitte ühtegi meedet ainsagi euroga peale tavapärase digitaliseerimise, aga digitaliseerida saab ikkagi reaalselt olemasolevaid hotelle ja restorane ja nende teenuseid.

Turismivaldkonna esindajad on teinud mitmeid ettepanekuid turismimajanduse üleelamise tagamiseks. Eelkõige sooviti pikendada kevadel hästitoiminud palgatoetuse meedet kitsalt turismisektori ettevõtetele, et säilitades seda veel järgmiseks kuueks kuuks, mil kriitiline arv professionaalseid turismitöötajaid tuleks hoida palgal. See 20 miljonit on selleks täna olemas töötukassa kevadise meetme jäägina ja 25 miljonit tuleks juurde eraldada 2021. aasta eelarvest. Täna kuulsime, et ametiühingute ja Kaubanduskoja esindajad nõukogus on endiselt nõus turismisektorile töötukassa meetmete pikendamisega, aga valitsus ei ole isekeskis kokkuleppele jõudnud. Tõesti, kaheksa kuud on kriisi algusest möödas ja turism ei ole taastunud, eriti need Eesti turismi lipulaevad, mis toovad ju kesklinna, Tallinna kesklinna, turistid riiki, mis teevad lõviosa Eesti ekspordist.

Ja ma tahaks, et valitsus mõtleks, millest nad jätavad Eesti ilma, missugustest sissetulekutest, kui nad jätavad turismi külma kätte. Ja ka väikeettevõtted, kellele lubati kohandada meetmeid olemasoleva jäägiga EAS-ist. Ma arvan, et me ei suuda üles loetleda lõplikult kõiki neid väikeettevõtted, sündmuste korraldajaid, turismitalusid, puhkeatraktsioone, mis selle turismi tuumteenuste ümber tegutsevad ja neile võiks kaaluda siiski maksutagastuse rakendumist, mitte mõelda välja mingisugust rohkem või vähem juhuslikku joonlauda.

18:53 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Keit Pentus-Rosimannus, palun!

18:53 Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh, hea juhataja ja head kolleegid! Selles praeguses ... surutises, kus me oleme, ma arvan, et me kõik nõustume, et lisaks tervishoiuasutuste, haiglate võimekuse ja valmisoleku tagamisele või, ütleme, nende valmisoleku tagamise kõrval on kõige olulisem keskenduda just nimelt nende sektorite aitamisele, mis kõige rohkem ja kõige valusamalt on pihta saanud. Turism, turismindusega seotud ettevõtted ja sektorid, kuuluvad kindlasti nende hulka. Küllap meil kõigil on näiteid turismisektori kohta, kust on teada, kuidas ettevõtjad ise teevad praegu täiesti pööraseid pingutusi, et ellu jääda. On juba koondatud väga suures hulgas töökohti, otsitakse kohti, kus olla efektiivsem, kust hoida kokku, proovitakse leida uusi mudeleid, et kriisist välja tulla. Ja see muu hulgas minu meelest kohustab meid riigi poole pealt nendele ettevõtjatele ja ettevõtlussektoritele, kes ise tõsiselt pingutavad, appi minema.

See kriis ei ole sõltunud ega sõltu mingilgi määral nendest ettevõtetest endist. Neil ei ole võimalik seda kriisi üle elada ilma riigipoolse kriisiabita, ilma riigipoolse toeta. Kriisiabi eripära on minu meelest see, et kriisiabi peab olema kiire. See peab olema tõhus, täpselt sihitud sinna, kus seda kõige rohkem vajatakse – praeguses kriisis kindlasti nendesse sektoritesse, kus me usume püsivasse konkurentsivõimesse ja selle konkurentsivõime taastumisse toimiva vaktsiini saabumisel. Muidu lihtsalt võib tekkida olukord, kus väga pikalt ootama ja venima jäänud kriisiabi jõuab kohale siis, kui ei ole seda enam kellelegi rakendada või kellelegi pakkuda. Paraku tuleb öelda, et selle tõhusa kiire abiga ei ole praegu asjad väga hästi. Üks näide siinsamas täna räägitud EAS-i meetme puhul on ju see, kuidas peale pandud filtrid on väga suure osa hätta jäänud reisiettevõtetest välistanud, et kui on maksimumsumma toetusel 60 000 eurot, siis väga paljude jaoks ei ole sealt kahjuks reaalset abi olnud võimalik saada.

Ehk kokkuvõtteks, turismisektorit ennast tuleb kindlasti kuulata. See on liiga oluline, liiga suur, liiga paljude töökohtadega valdkond, sektor, et sellesse kuidagi teisiti suhtuda. Turismisektor ise on öelnud, et kriisi üleelamiseks on toetus, mida nad vajavad, minimaalselt 45 miljonit eurot. Ja ma arvan, et täna arupärimise üle arutades on sobiv meelde tuletada, et me arutame siin praegu nendel nädalatel ka riigieelarvet, kus on võimalus näidata, et me mitte ainult ei räägi, vaid näitame ka reaalset võimekust raha eraldada. Ühe muudatusettepaneku riigieelarvesse on teinud Reformierakonna fraktsioon just nimelt turismisektori toetamiseks. Ma arvan, et see on üks nendest näidetest, kus tegelikult ei peaks olema selliseid parteilisi jooni praegu kriisiajal. Kui on kellelgi pretensioone või teisi ettepanekuid katteallika osas, siis ka seda tuleb arutada. Kõige olulisem on, et sõnum hädas olevale sektorile oleks see, et me abi pakume ja see abi saab olema kindel ka järgmises eelarves. Etteruttavalt loodan, et seda ettepanekut, mis osaliselt turismisektori muresid järgmise aasta eelarve kontekstis leevendab, on meil kõigil võimalik õige pea toetada. Aitäh!

18:58 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Rohkem läbirääkimiste soovi ei ole, seega on läbirääkimised lõppenud. Kas peaminister soovib lõppsõna? Ei soovi. Sellega oleme tänase kolmanda päevakorrapunkti ära menetlenud. Aitäh peaministrile! 


4. 18:58 Arupärimine eestikeelsele õppele ülemineku kohta (nr 42)

18:58 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Läheme edasi. Tänane neljas päevakorrapunkt on Riigikogu liikme Heidy Purga seitsmeteistkümnes septembri 2020 esitatud arupärimine eestikeelsele õppele ülemineku kohta mis on esitatud haridus ja teadusminister Mailis Repsile Repsile. Ma palun siia arupärija Heidy Purga.

18:59 Heidy Purga

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Nagu kõlas äsja, et arupärimine, mille ma andsin üle, jõudis adressaadini 17. septembril ja kõlas järgmiselt: "Riigikogu võttis 22. oktoobril 2019 vastu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele eesti keele elujõu, arengu ja õppe tugevdamiseks", millega pandi valitsusele ülesanne töötada välja eestikeelse hariduse arendamise plaan, alustades alusharidusest, mis annab piisava keeleoskuse, et jätkata õpinguid eesti keeles järgmistel haridustasemetel ja elukestvas õppes. Tagada igakülgsed võimalused eesti keelt õppida ja kasutada formaalses ja mitteformaalses hariduses.

Tänaseks on haridusministeerium koostanud "Eesti keele arengukava 2021–2035" eelnõu ning "Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035" eelnõu.

Haridus- ja Teadusministeerium on "Eesti keele arengukavas 2021–2035" välja toonud strateegilise eesmärgi "Strateegiline eesmärk 3. Eestikeelne kooliharidus – on mindud valdavalt üle eestikeelsele kooliharidusele".

"Haridusvaldkonna arengukavas 2021–2035" on pikaajaliseks eesmärgiks välja töötada eestikeelse hariduse arendamise plaan, alustades alusharidusest, mis annab piisava keeleoskuse, et jätkata õpinguid eesti keeles järgmistel haridustasemetel. Õpetatakse eesti keelt ja võõrkeeli, et kõik eestimaalased valdaksid eesti keelt ning vähemalt kaht muud keelt. Aga arengukava tegevussuundade all, mida eesmärgi täitmiseks tehakse, ei ole ühtegi haakuvat ettepanekut.

Sellega seoses olid mul järgnevad küsimused haridus- ja teadusministrile. Esiteks, palun põhjendage, miks on Haridus- ja Teadusministeerium kahe arengukava koostamisel loobunud plaanist alustada eestikeelse hariduse arendamist alusharidusest, et lapsed saaksid jätkata õpinguid eesti keeles järgmistel haridustasemetel. Teiseks, milline on Haridus- ja Teadusministeeriumi ajakava, et töötada välja eestikeelse hariduse arendamise plaan alates alusharidusest? Ja milline on plaani ajaraam ning vastutajad? Kolmandaks, kui palju eelarvevahendeid on planeeritud "Riigi eelarvestrateegias 2021–2024" eestikeelse hariduse arendamiseks alates alusharidusest, et lapsed saaksid jätkata õpinguid eesti keeles järgmistel haridustasemetel. Ja viimane küsimus, neljas: millised tegevused ja mis mahus on rahastatud 2021. aasta riigieelarves eestikeelse hariduse arendamine alates alusharidusest, et lapsed saaksid jätkata õpinguid eesti keeles järgmistel haridustasemelt." Need olid küsimused. Aitäh!

19:01 Aseesimees Siim Kallas

Suur tänu! Proua minister, kõnetool on teie.

19:02 Haridus- ja teadusminister Mailis Reps

Lugupeetud Riigikogu, hea arupärija, tõepoolest on suur rõõm jagada mõtteid siis nii nagu arupärija juba ütles kahe arengukava teemadel, mida suure tõenäosusega selle aasta lõpus või järgmise aasta alguses siin suures saaliski kindlasti põhjalikumalt arutama. Ja enne seda kultuurikomisjonis. Kõigepealt, kui me vaatame Eesti Eesti eestikeelse hariduse arendamise plaani küsimust, siis tõesti, Riigikogu tegi sellise ettepaneku koostada selline plaan. Vastavalt Riigikogu Eesti keele arengukavas 20 21 kuni 20 35 on samuti öeldud, et selline eestikeelse hariduse arendamise plaan on ka vajalik koostada. Ning kui vaadata edasisi samme, siis 29. oktoobril, nii et üsna hiljuti Vabariigi Valitsus saatis Eesti keele arengukava Riigikogule, Riigikogu on selle menetlusse võtnud ja nii nagu ma ütlesin, ehk kultuurikomisjonis saab olema suure tõenäosusega üsna lähiajal meil sel teemal ka arutelu. Ja seal on öeldud, et eestikeelse hariduse arendamise plaan tuleb välja töötada ning ma usun, et eks Riigikogu siinkohal annab ka omad sisulised suunised meil suure saali arutelul. Kindlasti tuleb kultuurikomisjonis ettepanekuid, mida see võiks ette näha. Samuti nii nagu arupärija juba ütles, et keelevaldkonna arengukavas kolm, üks on samuti öeldud, siin on nüüd natuke konkreetsemalt välja toodud ja siin on kolm, üks öeldud, et see peab olema etapiviisiline ja alustada tuleb alusharidusest ja alushariduses selliselt, et samm-sammult igas haridusastmel tuleb tagada selline eesti keele oskus, et saab minna järgmisele haridustasemele ja loomulikult siis ka võimalus elukestvalt edasi õppida. Nüüd milline saavad olema järgmised arengukava tegevused mis toetavad siis kõige esimene on see, et pakkuda alushariduses kvaliteetset eesti keele õpet. Lisaks eestikeelse õppe õppekvaliteedi küsimustele on vaja tagada teisi metoodikaid, näiteks laiendada ka keelekümblusmetoodikat, kus osaliselt olenevalt keelekümblusmetoodika viisist antud alushariduse rühmas kasutatakse eestikeelset õppetööd. Professionaalne eestikeelne õpetaja lasteaias, mille teema juurde ma tulen hetke pärast tagasi ka järgmistes küsimustes on samuti me meetod, kus siis tegelikult õppetöö alushariduses toimub eesti keeles. Aga kuna seal rühmas on samal ajal mitu õpetajat, siis tagatakse koheselt laste tugi ja vastav metoodika ja toetus on ka ülikoolide poolt olemas. Samuti on oluline, et eesti keelest erineva kodukeelega põhikooli lõpetajatele oleks edasiõppimiseks ja tööturul toimetamiseks piisav eesti keele oskus. Ja selleks me oleme alustanud ka kaks aastat tagasi professionaalse eestikeelse õpetajaga. Seal, ma pean kohe ütlema, see algus on nõudnud rohkem stardiaega, sest õpetajate piisav toetamine on vajanud nii ülikooli kui ka mentorite poolt oluliselt rohkem ettevalmistust. Aga projekt on käivitunud sellest aastast ja kindlasti minnakse sellega ka edasi ja kindlasti ka ülikoolid, nüüdseks eriti Tallinna Ülikool, kes on algusest peale selle juures olnud, on saanud ka palju kogenumaks ja järgmiste rühmadega on see algus kindlasti kiirem. Vajaduse korral tuleb ka arvestada eesti keele lisaõpet, tasandusõpet. Ka sellest on olnud siin saalis juttu. Nüüd , mis on ka oluline ja mida ei tohi alahinnata, on kõrghariduse ja teaduskeele teema. Ka siin Riigikogus on olnud sellekohaseid debatte ja kindlasti kultuurikomisjonis, sest valdkondliku keelearenduse ja kogu selle oskussõnavara arendust-loomist ja kasutuselevõttu saab teha ikkagi igas valdkonnas. Nii et me ei tohi siin ühtegi valdkonda kõrvale jätta. Nüüd, eestikeelse kõrghariduse õppekavade arendamine on ka pidev väljakutse ja sellekohane arutelu kaudses mõttes oli ka täna kultuurikomisjonis just sellest, et kõrghariduses tuleb vaadata, mis on need lisameetmed ja tingimused, kuidas tagada eestikeelse kõrghariduse reaalne konkurentsivõime. Nüüd, järgmine, teine küsimus oli teil ajaraami ja vastutajate kohta. Võib-olla kõige selgem vastus on see, et esiteks on arengukavad mõlemad siin üle antud. Me peame arvestama seda, et arengukava võetakse vastu. Kõigepealt arutatakse neid Riigikogus koos ettepanekutega, kuidas neid võiks täiendada. Siis tulevad nad tagasi juhtrühmadesse. Sest näiteks eesti keele arengukava puhul ei ole muudatusettepanekute sisseviija mitte ainult Haridus- ja Teadusministeerium oma parimate ekspertidega, vaid näiteks keelenõukogu haridusvaldkonnas on samuti laiapõhjaline juhtrühm. Igal juhul lähevad nad tagasi sinna ja seal muudetud kujul, ma eeldan, et Riigikogu soovib siin teatud muudatusi sisse viia, lähevad nad Vabariigi Valitsusse kinnitamisele. Parim ajaraam, mida ma täna saan ette panna koostöös, tõenäolise stsenaariumi kohaselt on 21. aasta esimene poolaasta. See on ka kindlasti see hetk, kus me neid alaprogramme vajame, sest eestikeelse hariduse arendamise plaan on ka üks alustala meil edasistele tegevussuundadele, mida on meil on vaja iseendale alati eesmärgi seadmiseks, aga on vaja vastavalt sellele ka Euroopa rahade kasutuselevõtuks. Nii või teisiti on sellel kõigel piirangud peal. Nüüd, kolmas küsimus küsib rahade kohta. Kõige esimene teema, mis on meile väga oluline, on see, et EFSF-i ehk struktuurifondides 2021–2027 perioodil on eestikeelse hariduse teemadele antud väga suur mõju. Nimelt 32,2 miljonit eurot Euroopa vahendeid ja 13,8 miljonit kaasfinantseerimist, kokku 46 miljonit. Igal juhul on see, ütleme nii, märkimisväärne summa ja ainuüksi, kui ma võtan siit alajaotused, alajaotuste osas näiteks 25,5 miljonit eurot on sellistes programmides nagu haridusprogramm ja keeleprogramm, kus on otseselt lisategevused eesti keele ja eestikeelse õppe toetuseks. See on selline üldine maht. Nüüd, neljandas küsimuses on 2021. aasta riigieelarve. Lisaks sellele, jah ma teen märkuse, lisaks Euroopa rahadele ja kaasfinantseerimisele on meil ridamisi veel selliseid alaprogramme, mis on üsna traditsioonilised, enam kui kümmekond aastat vanad, ja loomulikult nende tegevustega me kõikidega jätkame. Ja lisaks on veel teadusprogramme, mis seda puudutavad väga jõuliselt, ja kogu Eesti Keele Instituut ja Keeleamet kaudses mõttes ju kõik tegelevad sellega. Nii et need summad loomulikult lisanduvad 2021. aasta eelarves, jah, ma püüdsin teile kokku panna sellise ülevaate, sain terve A4. Kui ma lühidalt ütlen, siis on sellised märkimisväärsed programmid, mida tuleks esile tõsta, näiteks seesama professionaalne eestikeelne õpetaja lasteaias, mis tänase seisuga on saatnud lasteaedadele esimesel aastal 53 õpetajat, teisel aastal 50, sellel aastal soovime järgmised 50 saata. See 50 on tulnud ülikoolide poolt, kui palju, mitmes rühmas nad suudavad seda täiendkoolitust ja mentorlust teha. Siis, see õpetaja põhikoolis – me oleme alustanud alles esimesest klassist, tahame seda kindlasti laiendada. Aga nagu ma ütlesin, see põhikooli meetmete väljatöötamine võttis veidi rohkem aega. Esimene tagasiside tuli. Ütleme, et me vajasime täiendamist, ja seda me alustasime, sellest aastast tahame kindlasti jätkata. Aga ta ei asenda näiteks keelekümblust, mida me jõuliselt jätkame. Keelekümblusprogrammidel on nii varast kui  hilist keelekümblust erinevate meetmetega. Nagu te teate, osa on peamiselt eestikeelsed, teised on 40% eestikeelsed. Keelekümbluses on erinevaid meetmeid, keeleõppetoetused. Oluline on näiteks selline programm, millest me see aasta alustasime. Ka teie, Riigikogu liikmete ettepanek paljus oli see, et keeleõppetoetuse 1,7 miljonit jagame koolidele, kus vähemalt 40% õppest on eesti keeles, aga kus selleks lisatuge on vaja. Nüüd, uussisserändajatele on oma programm. Sinna on eraldi toetusmeetmed. Sellele lisaks on olemas veel pedagoogilise nõustamise programmid Sillamäe ja Narva koolidele 30% palgalisa, õppevara arendus esimeses kooliastmes, mitmed õpetajakoolituse ja arendusprogrammid, kus me toetame eraldi ülikoolides. Siis on see kolme kooli pilootprojekt, kus on eesmärk viia eesti keele eksami tulemused C1-ni, sealjuures me töötasime välja uued eksamid ja testid C1, B2 ja C1 tasemele, mis oli osa sellest programmist. Eesti Keele Instituudi mitmed arendused õppijakeele suunal, MTÜ Pagulasabi toetus, Üleilmakooli tegevuse toetamine – ma usun, et see on meile väga paljudele südamelähedane. Rahvusvähemuste pühapäevakoolid ja mitmed tegevused, mis  ka kindlasti seostuvad sellega, ja mitmed-mitmed, väiksemad programmid, õpilasvahetuse programmid, noorte projektid, kus eesti keel on üks osa huvihariduses, eraldi meetmed, laagritoetused, kus tegelikult selline integratsioonilaager on üks meetmetest, ja paljud-paljud teised. Need oleksid sellised kokkuvõtlikult. Ma saan aru, et siin on küsimusi, ja kui siin tuleb täpsustavaid küsimusi, ma püüan siit materjalidest välja otsida teile vajalikud vastused. Aitäh!

19:13 Aseesimees Siim Kallas

Aitäh teile! Tõepoolest on küsimusi. Liina Kersna, palun.

19:13 Liina Kersna

Suur tänu, austatud istungi juhataja! Austatud minister! Me teame, et aina enam muu emakeelega perede lapsed pannakse eestikeelsesse haridusasutusse, nii lasteaedadesse kui ka koolidesse. Ja meile mõlemale tuttavas Valga piirkonnas on see väga populaarne. Valga põhikooli õpilaste arv aina kasvab ja kasvab venekeelse emakeelega lastel arvelt ja täpselt samasugune tendents on ka lasteaedades. Aga nii koolid, nii Valga põhikool kui ka Valga eestikeelne lasteaed on hädas sellega, et nad ei saa piisavalt tuge selleks, et neid kakskeelseid lapsi nende õppimisel toetada. Palun andke ülevaade, millised on riigipoolsed toetusmeetmed eestikeelsetes haridusasutustes, et õpetada muukeelseid lapsi. Aitäh!

Valga eestikeelne lasteaed on hädas sellega, et nad ei saa piisavalt tuge selleks, et need kakskeelseid lapsi nende õppimisel toetada. Palun andke ülevaade, millised on riigipoolsed toetusmeetmed eestikeelsetes haridusasutustes, et õpetada muukeelseid lapsi.

19:15 Haridus- ja teadusminister Mailis Reps

Aitäh! Ma tahtsin täpsustada teiega need numbrid. Nii et numbrid on siis tõesti sellised, et millised on tänased põhikooli lapsevanemate valikud. Ja vastab tõele, et väga mitmed siis kas mitmekeelsed või muu kui eesti keele emakeelega, koduse keelega lapsed valivad eesti õppekeelega kooli. Kokku aastal 2019 kuni 2020, sest selle aasta andmed tulevad alles novembri seisuga, õppis 4100 muukeelset last eesti õppekeelega koolis. Lisaks õpib 1000 ingliskeelsel õppekaval ja 7600 keelekümblusprogrammis. Kokku on 2019. ja 2020. aasta seisuga 31 000 eestist erineva emakeelega õpilast meil. Ülejäänud siis venekeelsetel õppekavadel, aga siin on ka sulgudes märge, et eesti keele osakaalud on väga varieeruvad, kohati koolides kuni 40%. Nii et ka täna venekeelne õppekeel põhikoolis võib olla ka väga-väga erinev kooli sisu. Ja nii nagu hea küsija teab, et meil on väga palju selliseid ühendatud kakskeelseid koole, nii et ka vene õppekeel võib olla erinev. Nüüd Valga või teiste selliste koolide juhtum. Tõesti, me oleme siin seda vestelnud. Sellest aastast on siis võimalik küsida Haridus- ja Teadusministeeriumist mitte ainult keelekümblusprogrammi toetust, vaid ka muul juhul, kui siis on seal koolis neid teise emakeelega õpilasi. Aga mis on oluline siin jälle, eks see on selline arutelu koht, hetkel see töörühm on välja pakkunud teatud protsendi, mis neid õpilasi peab olema, ja on tulnud tagasisidet, et mõni võib-olla täpselt sellesse protsenti ei mahu. Teine on see, et eks ta on ju alles sellest aastast, võib-olla ei olnud infot. Ma ka Valgas ütlesin, me kindlasti püüame, sellel kohtumisel, et me kindlasti püüame selle info anda paremini edasi koolidele. Ja kolmas, mis tuleb nüüd arvestada, et mida me ei olnud lõpuni jõudnud töörühmas ja ma usun, et siin on see kultuurikomisjon, on see lai saal, on need fraktsioonid, me vajame kindlasti nendesamade arengukavade väljatöötamisel ka seda arutelu, et kui kauaks me siis selle muu emakeelega õpilast seal koolikeskkonnas toetame või millist tuge ta vajab, sellepärast et on riike, kus seda rakendatakse näiteks kolmeks aastaks, on riike, kes rakendavad seda ainult kaheks aastaks või aastaks. Ja põhjus on see, et edasi loetakse õpilast selle õppekeskkonna üheks või, ütleme, selle õpilaskonna lahutamatuks osaks ja kui tal on endiselt õpiraskusi, siis loetakse seda õpiraskuseks ja siis tuleb teda toetada kui õpiraskust, mitte keeleraskust, siis toetatakse, on see siis aasta või kaks, et õpilane on selle keele nagu omandanud. Nii et eks me peame siin ka ettevaatlikult vaatama, et kui on tegemist näiteks kooliga, kus suures osas õppetöö endiselt ei toimu eesti keeles, siis on selge, et see keeleõppe tugi jääb sinna lõppu, nii kui toimub keelekeskkond ja kui on näha, et see õpilane tegelikult on selle väga hästi omandanud ja ta ei vaja õppes nagu väga sellist tuge, siis võib-olla on meil vaja teha hoopis keelerühm eraldi ja siis on tegemist lihtsalt eraldi rühmaga ja siis tuleb toetada seda, et see rühm on võimalik eraldi teha. Ja kui tagasisidest tulnut vaadata, ma ei oska nüüd Valga eest öelda, üldistada ühe kohtumise pealt, aga üldiselt üle Eesti siis näiteks lasteaiad vajavad tõesti sellist väga palju metoodilist tuge. Koolide koha pealt ütleksin nii, et väga tihti ütlevad, et andke meile nagu selliseid lisavahendeid, selleks et me saaksime, ütleme siis, õppetasemerühmasid teha, et see ei ole ainult keele järgi, et seal võivad hoopis teised põhjused olla, sotsiaal-majanduslik taust, kodune tugi, lapsevanemate haridus, mitmed muud teemad. Nii et lühidalt öeldes, kui kauaks sellised meetmed on vajalikud, vajab otsustamist, aga see, et need meetmed on mingil perioodil vajalikud, see on selge. Me alustasime sellel aastal, ma loodan, et koolid saavad selle info ja liituvad sellega. Aitäh!

19:19 Aseesimees Siim Kallas

Signe Kivi, palun!

19:19 Signe Kivi

Suur aitäh! Austatud minister! Tänan kindlasti selle ülevaate eest, aga tuleb tõdeda, et hoolimata erinevatest arengukavade strateegiatest, programmidest, projektidest, keelemajadest, keelekümblusest ja tegelikult ka Eesti hariduse üldisest väga kiiduväärsest kõrgest tasemest ei ole me siiski siiani, vabaduse 30 aastaga suutnud luua ühtset sidusat ühiskonda ja paljude gümnaasiumilõpetajate eesti keele oskus on siiski nigel. Sest nagu paljud professionaalid tõdevad, alustame keele õppimisega liiga hilja. Hea, et alustame, muidugi. Keele õppimine ei ole siiski nii tõhus kui keele omandamine, kui see toimuks kohe eelkoolieas ja mängeldes. Ja täna me tõesti seisame fakti ees, kus meil on kaks paralleelset koolisüsteemi. Me kulutame maksumaksja usaldust ja raha, sest me ei ole julgenud vastu võtta poliitilist otsust minna üle ühtsele eestikeelsele haridusele. Miks me seda ei tee?

19:20 Haridus- ja teadusminister Mailis Reps

Aitäh! Et kui pikalt me seda debatti peaks pidama? Kui pedagoogiliselt või hariduslikult vaadata, siis on tegelikult – meil see debatt ei ole ju esimest korda –, siis on peamine küsimus tõenäoliselt, hea küsija, selles, et mida me siis selle nn ülemineku all silmas peame. Kui see vastus on see, et me hakkame õpilasi suunama nii nagu on ettepanekud ka tulnud, et hakkame õpilasi suunama nendes piirkondades, kus õpilasi on nii eestikeelseid kui ka venekeelseid, siis justkui vägisi sunniviisiliselt kokku, et siis me saame justkui nagu sellise avatud koolimudeli, siis ma tuletan meelde, et avatud kool on vabatahtlikkuse alusel, see on erakool ja seal saab teha omad otsused, lapsevanemad. Et ega see debatt ühiskonnas ju ei ole tegelikkuses kuhugi väga jõudnud selles osas, et mis see lahenduskäik on. Kui me näiteks lõpetame, ma ei tea, aastast järgmisest, ülejärgmisest, mis iganes aastast, venekeelsete koolide esimeste klasside komplekteerimise. Või me räägime sellest mudelist, mis Läti Vabariigis tehti mõned aastad tagasi, kus öeldi, et seesama Läti kool, mis on venekeelne, kus õpetajate keeletase varieerub, siis ühest kuupäevast nüüd järsku õpib läti keeles. Ütleme nii, et raportite järgi on kõik suurepärane ja ka meil ju on see 60 : 40 nende aastate jooksul, nii nagu hea küsija teab, väga vastakaid tulemusi toonud. Aga milline see saab olema – siin on kindlasti ka väga tugevalt neid mitte ainult poliitilist jõudu, aga ka sisulisi arvamusi. Et sellist sunniviisilist suunamist väga nagu ei toetata. Siis on väga tugev arvamus, et teatud piirkondades eesti kooli kui sellist tuleb toetada. Et ma oleksin, olles nagu päris tükk aega minister olnud, et jätame selle ... Ida-Virumaa koha pealt on tegelikult ju lahendus võimalik, aga sellisel juhul peab olema see riik. Et tänast kohalikku omavalitsust, kus on enam kui 80% mitte eesti keelt kõnelev, motiveerida õpetamaks riigikeelt ja imestada, et tema valijaskond või tema kohalik debatt ei ole selline. Nad on valmis eesti keelt õpetama, aga nad kindlasti ei ole valmis ütlema, et tänased õpetajad neile enam ei sobi. Et see on, see on selline üks pool sellest debatist, miks riik ei ole neid samme astunud. Tõenäoliselt pidi see debatt nii kaugele jõudma. Kas riik on valmis näiteks rajama lisaks sellele riigigümnaasiumidele riiklikud põhikoolid Ida-Virumaale, mis on näiteks kuidagi eelistoetatud, eelisrahastatud? See on üks küsimus.

Nendes piirkondades, kus Tallinn või mõned teised piirkonnad, kus, või ma ei tea, kas või näiteks Tartu, kus on venekeelne kool ja eestikeelne kool, et seal kindlasti tuleb ka vaadata selle sisu. Meil on koole näiteks Tallinnas, minu arust on väga hea näide Õismäe lütseum, kus justkui tegelikult on venekeelne kool, seal tegelikult kasutatakse väga erinevaid meetmeid. Ja eksamitulemused on suurepärased ja kui nende lastega ei ole teil olnud võimalus kohtada, kindlasti kohtuge, nad räägivad tõesti väga arvestatavat head eesti keelt. Ja seal selline üleminek võib-olla pigem on see, kuidas me saaksime neid veel rohkem toetada ja milliseid meetmeid see kool vajaks. Ja siis on võib-olla mõne üsna lähedal asub mõni teine kool, kus tekib küsimus, et kui me selle antud koolile homme ütleksime, et õpetage eesti keeles, siis eesti keel, nende õpetajate keeletase kindlasti seda ei ole. Nii et pigem ma usun, hea küsija, et see on selle debati sisus olnud küsimus. 

See meede, mida meie näiteks alustasime lisaks keelekümblusele, lisaks kõikidele toredatele teistele meetmetele, ma ei osanud ühtegi, on see, mis on ka väga paljudes Euroopa riikides, just eriti uusimmigrantide puhul kasutusel, on see nn kahe õpetaja programm. Kaudses mõttes natuke seda meetodit, mis kasutab avatud kool, avatud koolil on küll veidi teistmoodi. Ehk siis see mõte on selles, et õppetöö toimub põhimõtteliselt ikkagi eesti keeles, aga see teine õpetaja, kes on see antud hetkel klassis klassiõpetaja, et tema toetab neid õpilasi, kellel siis jääks muidu see aine keele pärast omandamata. Ka soomlased kasutavad seda, päris huvitav on jälgida. Kellel ei ole olnud võimalust, et ma väga soovitan. See on meetod nii, et nad töötavad paralleelselt kahes keeles. Aga see dominantkeel on eesti keel ja tagasiside lapsevanematelt on alushariduses väga-väga hea ja selles põhihariduses liiga lühike aeg, me oleme alles esimestel nädalatel. No see on midagi, mida ma ei saa öelda, et see on üleminek, aga reaalselt õppetöö toimub eesti keeles.

Nii et, noh, eks me neid programme peame laiendama. Peamine on see, mida ma usun selles debatis me peame kõik koos vaatama, et see ei oleks ettekääne mitte midagi teha. Kui me lihtsalt ütleme ühe kuupäeva ja selles ma olen väga mures, et kui me lihtsalt selle ... Mul on nende õpetajate keeletasemete kohta ka siin üks tabel, A2-tasemel neid õpetajaid on meil omajagu. Kui me nendele õpetajatele täna ütleme, et töötage eesti keeles, nad kindlasti on seda valmis raporteerima. Aga A2 tasemel, ma usun, me nendime, et seda ei ole võimalik teha. Ja need on need faktid, mida me peame arvestama ja eks see debatt läheb edasi.

Miks me ei ole suutnud? Ma arvan, et seda vastavad ajalooõpikud kunagi, eks seda analüüsi tuleb ja mõni doktoritöö kirjutatakse, et kus need debatid algasid ja kui hilja nad algasid ja mis selle ümber tehti, analüüsivad kindlasti Eesti mudelit mõne teisega võrreldes. Aga see, et me oleme liikunud jõuliselt alusharidusse, mitu järjestikust valitsus, ma usun, et mingi viimased 10 aastat, see on kindlasti ... see ühel hetkel annab rohkem märku, sest ma teile vist ühel viimasel debatil siin saalis tõin selle näite, et kui sa tuled täna venekeelsest rühmast, siis umbes kaks protsenti tulevastest õpilastest esimesse klassi sisenevad eestikeelsesse õppesse. Kui sa tuled kas eestikeelsest rühmast või tugevast keelekümbluslasteaiast, kus dominantkeel on eesti keel, sealt üle 40%. Nii et see vahe on, võime öelda, et lapsevanem juba oli hoiakutes valmis, aga reaalselt on see ... Muidugi, eks me peame arutama seda, et näiteks kui sul teatud koolides on väga kõrged lävendid, kuidas sisse pääseda, et kas meil peaks olema, me keegi ei armasta neid positiivseid kvoote, aga võib-olla teatud tingimustel me peaksime arvestama, et lapsed võib-olla ei kirjuta etteütluses "Pingviinid istuvad jääpangal" ilma vigadeta, kui ta tuleb teise koduse keelega. Eks me neid asju peame ka siin debatis arvestama.

19:24 Aseesimees Siim Kallas

 Heidy Purga, palun!

19:28 Heidy Purga

Suur tänu, lugupeetud eesistuja! Hea minister! Te tõite oma vastuses välja ka mingeid võrdlusmomente selle mudeliga, mida kasutavad teised riigid, kes on olnud selles ehk edukad. Vaatame, kuidas Eestil läheb. Ma toon siin ühe näite meie naaberriigist Lätist, kes on sama küsimuse ees olnud väga pikalt ning ühtsele riigikeelsele haridusele ülemineku kasuks juba otsustanud. Läti kogemusega võrreldes on meil mitu sisulist erinevust, tundub. Kui Eesti on teinud arengukavad ja strateegiad ning justkui asunud neid täitma, siis Läti on teinud eeltööd alguses kohe nii õpetajate informeerimise ja motiveerimise osas kui ka ettevalmistusi tugitegevuste ja teenuste sisseseadmiseks. Motivatsiooni tõstmiseks on näiteks Läti sisse seadnud palgalisa nendele töötajatele, kes üleminekus kaasa löövad. Võib vaielda, kas see on parim lahendus, kuid see on siiani toiminud. Samuti on nad loonud kakskeelse hariduse keskuse, mis tegeleb õpetajate koolitamisega, õppematerjalide koostamisega jne. Kokkuvõttes on täna Läti jõudnud sinnamaale, et neil on võimalik alustada üleminekut täielikult riigikeelsele õppele. Minu küsimus ongi, et millist tegevust teie isiklikult eestikeelsele haridusele ülemineku planeeritud tegevusplaani juures neist enda poolt eelpool nimetatutest kõige tõhusamaks peate, et me saaksime seda võimalikult kiiresti teha. Aitäh!

19:30 Haridus- ja teadusminister Mailis Reps

Aitäh! Viimasel ajal on väga populaarne teiste riikide asju kommenteerida. Ma hea meelega seda julgust endale väga ei võtaks, aga ütleksin nii, et mul on teatud ettevaatlikkus selle suhtes. Meil on ka tegelikult, noh, kõik need metoodikakeskused ja need meil, mina kiidaksin ülikoole. Ülikoolid on väga proaktiivselt kaasa mõelnud neid meetodeid ja õppematerjale. Ja pigem oleme saanud siin kogu aeg kriitikat, kui palju erinevate Euroopa programmidega alates 1990-ndate lõpust tegelikkuses neid materjale siin on tehtud, küll digis, küll paberi peal. Ka õpetajate koolitusi, nii keeleõppelist kui ka sisulist. Kus meil kindlasti on puudujääk, on selline õpetajate, ütleme, venekeelsete koolide õpetajate täiendkoolitus muudel sisulistel teemadel. Me hästi palju haarame venekeelseid koole eesti keelega seonduvalt, aga tagasiside on see, et tegelikult võiks neid oluliselt rohkem kaasata sisulistel teemadel. Ja nüüd me oleme seda viimased paar aastat hästi jõuliselt muutnud. Koolitus võib toimuda rahulikult eesti keeles, me anname kaasa sellist tuge, aga et nad julgeksid sinna tulla.

Mida ma pean kõige efektiivsemaks? Esimene on see, et mida rohkem lapsevanemaid julgeb astuda selle sammu, et tulla eestikeelsesse kooli, eestikeelsesse lasteaeda – ma väga toetan seda. Teine õpetajate lisatoe ... Vat selle lisatoega on see, et meil on see olemas, meil on ka piirkondlikud, nagu ma ütlesin, Sillamäe ja Narva on ajalooliselt saanud oma 30%. Aga selle ajaloolise toetusega tekib see probleem, et ühel hetkel on see ajalooline toetus. Nende järgmiste meetmete puhul me peame vaatama, et kui me toetame õpetajaid näiteks kuidagi rahaliselt, siis see ei saa mitte, noh, et sealt tuleb selline vastastikune ootus. Kindlasti on see väga suur väljakutse. Mina isiklikult usun väga sellesse kahe õpetaja programmi. Usun väga, et nendele, kellele meeldib keelekümblus, annab see kindlasti tuge, annab väga head toetus. Seda ei tohi mingil juhul ära kaotada. Seal on väga tugev metoodikataust ja pikaaegne kogemus. Ma usun, et väga efektiivsed on kõikvõimalikud lisad, ettepanekud, mis siin on tulnud ja mida tuleb siin Riigikogus kindlasti veel, sest meie koolid ja muud haridusasutused on siiski lõplikult autonoomsed. Ja ülikoolid, näiteks metoodikakeskus, igasugused uued õpiarendused, õpikäsitlused toovad ka selliseid positiivseid näiteid. Huviharidus – väga, usun sellesse. Mida rohkem me suudame näiteks läbi spordi, tantsu ja kultuuri, erinevate ürituste noori koos töötama panna – ja mitte inglise keeles, vaid eesti keeles –, seda efektiivsem. Meil on küll ja küll näiteid, kus läbi spordiklubi on noored väga kiiresti eesti keele ära õppinud. Tagasi tuua rohkem laagreid, suvetegevust, kodude ja õpilaste vahetusi. No koroonaajal võib-olla mitte nii väga, aga tavaajal küll. Need kõik on meetmed. Aga haridussüsteemis võib-olla, jah, minu usk on see, et kui me leiaksime igale klassile – mitte koolile, vaid igale klassile – ühe nendest metoodikatest, on see keelekümblus, on see kaks õpetajat, on see mingi lisaõpetaja tugi, siis me oleksime kindlasti võitnud. Võib-olla need oleks kokkuvõttes.

19:33 Aseesimees Siim Kallas

Katri Raik, palun!

19:33 Katri Raik

Hea eesistuja! Hea minister! Uus ettevõtmine, professionaalne eestikeelne õpetaja venekeelses rühmas, mis eeldab, ma saan aru, eesti emakeelega õpetaja osalemist, eks ju, lasteaias. Ma saan aru, et sellel õpetajal ei ole kõrghariduse nõuet, pedagoogilise hariduse nõuet. Kas te ei karda, et see saab sellele ettevõtmisele saatuslikuks ja see tekitab venekeelsetes õpetajatest suurt tusameelt, et nüüd on siis rahvuspõhine eraldamine, kellel peab olema pedagoogiline haridus ja kellel ei pea, et eestlased ei pea, venelasel peab? 

19:34 Haridus- ja teadusminister Mailis Reps

Aitäh küsimuse eest! Ei, kvalifikatsiooninõudeid meil ei ole plaanis kuidagi vähendada mitte mingil tingimusel. Lihtsalt sisenemise ajal me pidime seda vähendama sellepärast, et me kaasame selle kaudu ka kas töötavad või praktiseerivaid üliõpilasi või inimesi, kellel on mingi muu kõrgharidus ja ta oleks valmis sisenema justkui "Noored kooli" programmina. Ja sealjuures, kuna me teeme seda koostöös Tallinna Ülikooliga ja kindlasti tugevdame ka Tartu Ülikooli poolt, siis ei, see ei ole meil plaan.

Aga kuna see põhirõhk esimeses astmes oli see, et ta on lisaõpetaja ja tal on, eks ju, eesti keele oskuse teema, siis jah, need olid nagu need lisatingimused. Ja ma olen väga tänulik küsimuse eest. Kui see tundub, et ... Meil see ettepanek tuli, ütleme, põllu pealt või inimeste käest, et sellisel sisenemise hetkel nagu arvestada seda seda erisust, aga kvalifikatsiooninõuded jäävad endiselt samaks ja neid me ei vähenda. Nii nagu meil täna on, sellisel juhul jääb ju iga-aastaseks töölepinguks ja kõik need muud asjad sinna juurde. Aga kui teil on tunne või te olete saanud teada mõnest lasteaiast või koolist, et see on probleem, siis ma väga palun, andke teada, kas või anonüümselt, kui kool ei taha ise öelda – kuigi neid on nii vähe, et see tuleb ikka välja –, siis me vaatame selle uuesti üle. Aga see ettepanek tuli, jah, sellest grupist endast. Aitäh!

19:36 Aseesimees Siim Kallas

Urmas Kruuse, palun!

19:36 Urmas Kruuse

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Need plaanid võivad kõik olla väga ilusad, aga kui me märkame riigi eelarvestrateegias õpetajate palga tõusuks null nelja aasta jooksul, siis võivad kõik need ilusad plaanid õhku lennata. Aga kas te oskate väga konkreetselt öelda, et kui ühelt poolt lapsevanemad, kelle kodune või igapäevane keel ei ole eesti keel ütlevad, et nad tahaksid oma lapsi panna eestikeelsesse lasteaeda, aga kõigil seda võimalust ei ole, ei ole võimalust ka selle tõttu, et kohalikud omavalitsused ei suuda neid pakkuda, kas siis, kuna teie olete praegu minister ja vastutate selle valdkonna eest, siis mitme aasta jooksul oleks võimalik see üleminek nii korraldada, et alusharidus oleks võimalus igal pool olemas, ja kui kaua me peame rääkima arengukavadest ja ettevalmistusest, eriti nendes tingimustes, kus Tallinnas ka segregatsioon on järjest kriitilisem nüanss ka sotsiaalses mõttes? Aitäh!

19:37 Haridus- ja teadusminister Mailis Reps

Aitäh! Ma nüüd nüanssides, jah, me peaksime siis pikemalt rääkima, aga see üks-küsimus-vastus-formaat ei anna seda, et millisest. Kui me räägime nüüd Ida-Virumaast ja kui seal, tõepoolest seal on ka olnud lapsevanemate tagasiside, et ei ole piisavalt eestikeelseid rühmasid, siis kohe tulevad järgnevad küsimused, et kuidas me leiaksime õpetajaid ja mis on see lisamotivatsioon. Ja sellepärast me selle lisaõpetaja programmi, ütleme siis, eelistatult vaatasime just Ida-Virumaa poole, praegu on, esimeses ringis tuli 10 Tallinna lasteaeda ja 11 Ida-Virumaa, aga teises ringis tulid ka ka näiteks Maardu või, ütleme, Ida-Virumaal need piirkonnad, kes enne ei olnud sees, et 20 tükki ka lisandusid. See on nagu see esimene pilk.

 Kui küsimusele teises pooles oli sõna Tallinn sees, siis selle koha pealt ma vajaks küll nagu täpsemat infot. Mulle ei ole tulnud seda signaali, et näiteks eestikeelsetesse rühmadesse ei võetaks vastu. Minu isiklik kontakt on läbi mu tädi, kes töötab Lasnamäel, tema töötab eestikeelses lasteaias, kus selge enamik on juba muu koduse keelega ja väga motiveeritud noori. Aga nüüd järgnevad sammud, et ma ei alahindaks arengukavade tähtsust. Nii tugevas sõnastuses, nagu need täna need arengukavad on lauale pandud, minu meelest on selgelt näha, et ühiskonnas on ootus astuda veel jõulisemaid järgnevaid samme. Alusharidus on tulnud viimastel aastatel väga jõuliselt pilti, üleüldiselt alusharidus kui hariduse esimene aste minu meelest on teinud ära märgilise muutuse.

Kolmas küsimus oli teil õpetajate motiveerimises. Esiteks ma täpsustan veel kord, et riigi eelarvestrateegia ei olnud selle eelarve tegemise osa. See on kohustus, sellepärast et kevadel riigi eelarvestrateegiat sellisel kujul COVID-i pärast ei saanud teha, kõik eelarve läbirääkimiste nelja aasta perspektiivi arutelud tulevad meil kevadel ja selle kohaselt õpetajate esindusorganisatsioonidele ma ka seda ütlesin. Mis puudutab raha olemasolu või mitteolemasolu, hea küsija teab väga hästi, et haridusfondis on raha oluliselt rohkem kui tänaseks miinimumpalkade väljamaksmiseks. Kui Riigikogu soovib koostöös ametiühingutega õpetajate miinimumpalka tõsta, siis selleks on vahendid olemas ka juba täna, sellepärast et haridusfondis on oluliselt suuremad vahendid, kui seda on õpetajate miinimumpalga väljamaksmiseks. Nii et selles ei ole küsimus. Küsimus on selles, et peaasi, et me ei hakka ühel või teisel viisil majanduskriisi oludes kellegi palkasid pärast siis ära kärpima. Aga nüüd õpetajate edasised palgatõusud. Nii kindlalt, nagu ma siin puldis seisan, kinnitan, et loomulikult peavad palgad edasi tõusma, selles ei ole mingit küsimust. See üks aasta praegu peatati kõikides avaliku sektori palgatõusud, sealjuures kahjuks ka avaliku sektori osa on õpetajad, sellepärast et öeldi, et majanduskriisi hirmus sellist otsust teha ei julgeta. Aga mina usun, et nii nagu kõik on välja öelnud, kevadel tullakse selle teema juurde tagasi ja valdkonnad, mida siis eeliselt on välja öeldud, on haridus, siseturvalisus ja sotsiaalvaldkond, ja ma siiralt loodan, et kõik peavad oma sõna ja nii see läheb. Kas meil on vaja siia juurde lisamotivatsioonipakette? Jah, seda on korduvalt välja arvutatud. Eks me peame seda ühiselt arutama. Seal on kolm erinevat moodust. Esimene on see, et me võtame välja näiteks needsamad olulised teemad, et õpetajad töötamas mitmekeelse õpilasega, õpetajad töötamas piirkonnas, kus koormus ei tule täis. Mitmed sellised küsimused. Teiselt poolt, hea küsija on ka kindlasti teadlik, laual on alates 2013. aastast väga tugevalt õpetajate küsimus, et kas karjäärimudel jääb tasapinnaliseks, et kas tegelikult sisenev õpetaja ja 30 aastat töötav õpetaja, kes õpikuid välja annab, jääbki ühele ja samale palgaastmele. Ja aina jõulisemalt räägitakse, et õpetajal peaks olema ka karjäärimudel, mis tõstab tema palka. Sealjuures näiteks võnked, et sa vahepeal näiteks töötajad kas erivajadusega lastega, sa töötad lastega, kes vajavad võib-olla teatud lisatähelepanu, võib-olla töötad vahepeal mitmekeelse õpetajana, liigud koolidest erinevate koolide vahel, sellega annad sa mingi teatud lisapanuse ja sinu palgaaste tõuseb. Ka seda mudelit on täna välja pakutud. Nii et selle juurde me, ma usun, et aastal 2021 kindlasti tagasi tuleme, sest see küsimus, kuidas me näeme õpetajate ja ka koolijuhtide karjäärimudelit, on väga jõuliselt laual. Nii et kõikidele nendele küsimustele vastus. Kas ma usun, et õpetajate palk tõuseb? Kindlasti. Kas ma usun, et õpetaja karjäärimudel tuleks sellega koos valgusesse võtta? Ma arvan, et selleks on aeg küps juba sellepärast, et lihtsalt seda nagu miinimumpalka tõsta on üks küsimus, teine näidata noorele inimesele või keskealisele või kes iganes, sisenev inimene, perspektiivi. Ja kolmas, selle valguses vaadata läbi ka koolijuhtide karjäärimudel ja palgaastmestik ja anda seal rohkem kindlustunnet on ka hädavajalik. Aitäh!

19:43 Aseesimees Siim Kallas

Urve Tiidus, palun!

19:43 Urve Tiidus

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Täna jõudis parlamendiliikmete lauale Riigikontrolli aastaaruanne Riigikogule ja selle teema on esmatähtsate avalike teenuste tulevik. Üks väga oluline teema on siin õpetajate vähesus mõnedel aladel, näiteks loodus- ja täppisteadused. Sellega seoses ma küsin sellesama arengukava kohta, mis puudutab järgnevat 14 aastat, et kui see keelekümbluse tase, moodne tehnoloogia ja see algastme eesti keele õpetus meil edeneb ja see huvi järjest kasvab ja on tahe seda kogu aeg parandada, siis kuidas me tagame selle, et needsamad lapsed või noored hiljem saavad reaalainetes või loodusainetes õpetust eesti keeles. Kust need õpetajad tulevad, kui neid praegu mõnes kohas ei ole?

19:44 Haridus- ja teadusminister Mailis Reps

Suurepärane küsimus! Kui mul oleks kõik head vastused. Kõigepealt, mida me saame omalt poolt teha ja kus ma olen kindlasti väga tänulik ülikoolidele, me oleme ülikoolidega nüüd mitu aastat vaadanud üsna detailselt sisse, kuidas me saaksime ülikoole veel toetada. Sisse on viidud stipendiumid, võib-olla näiteks stipendiume peaks tugevdama, siis see on nagu eelistoetatud. Haridusvaldkond kui selline on kindlasti saanud ühiskonnas palju jõulisema sellise positsiooni. Hea meel on teiega jagada, et 2020. õppeaastal soovis alustada haridusvaldkonnas üliõpilasena õpinguid kolm ja pool tuhat aplikanti või avalduse esitajat rohkem kui kunagi varem. Nii et selles mõttes see haridusvaldkond kui selline on väga populaarne.

Reaalained. Reaalainete täna absoluutne number 1 on IT. Kuna me oleme esiteks võtnud kogu IT-valdkonna kõige laiemas mõttes eelisvaldkonnaks, sinna on jõuliselt suunatud tähelepanu ja vahendeid, seal on oma stipendiumisüsteem, maine, ja mis seal salata lõpetajate või peaaegu lõpetajate soliidsed palganumbrid, konkurentsitult kõige paremad palganumbrid, siis see tähendab seda, et nendest noortest inimestest, kes täna sisenevad meil kõrgharidusse, kellel on huvi ja julgust reaalainetele pühenduda, väga suur osa liigub ära IT-ga seonduvasse valdkonda. Sellest murest tingituna oleme me sellest aastast koos inseneride liiduga väga tugevalt aastal 2021 alustamas inseneeria, st IT-valdkonnale sarnaselt inseneeria programmi. Ehk tuletada meelde nendele inimestele, kes reaalained vähegi armastavad või julgevad edasi armastada, et selle IT kõrvale me peame absoluutselt siduma ka kogu inseneeria-, tehnika- ja tehnoloogiavaldkonna laiemalt.

Miks ma nii pika sissejuhatuse teen? Sest küsimus ei ole täna enam reaalainetesse sisenejatest, vaid sellest, kes sinna üldse õppima läheb. Sest seal, kui palju nad pedagoogilist moodulit võtavad või kas nad lõpuks lõpetavad õpetajana, seal sisenejaid praktiliselt ei ole. Nüüd meil on küsimus, et kui selles IT-valdkonnas või tehnoloogiavaldkonnas või inseneeria on neid inimesi, keda me siis koos juba töötavate, näiteks IT-valdkonna sektoriga või töötavate inseneridega-arhitektidega, suudame motiveerida enda ühe erialavalikuna ette kujutama, et nad võiksid seda fantastilist kogemust edasi anda õpilastele ja siis anda sinna juurde pedagoogilised oskused, siis see on see, mida me täna ülikoolidega koos näeme lahenduseks. Aga see, kes siseneb täna bakalaureusse ja ütleb, et tema tahab saada füüsikaõpetajaks, no peame tunnistama, et vaatamata stipendiumidele, vaatamata mitmetele asjadele see ei ole reaalainete või STEM-ainete esimene, teine ega kolmas valik.

Nüüd positiivsest poolest. Koolid ise on leidnud oma lõpetajate hulgast, aga no me räägime väga üksikutest, no kool on näiteks motiveerinud mõnda särasilmset noort inimest ja öelnud, et teeme. "Noored kooli" on sihtinud sellele, "Tagasi kooli", kui te vaatate neid tänavakampaaniaid, siis on just nagu reaalainetele. IT-sektoriga me oleme palunud, et kaasa mõelda. Kui nad tuleksid kas või osalise ajaga tööle koolidesse või kõrgkoolidesse-gümnaasiumidesse, siis selle kaudu me motiveeriks noori nägema, et see on üks võimalus. Aga see, et meil on reaalainete õpetajatel täna ja homme puudujääk – ja ma ei julge isegi vastama hakata küsimusele, kas eesti keel või mitte eesti keelt –, küsimus on selles, et vaieldamatult on reaalainete õpetajate, ütleme, tulevane puudus. Täna see varieerub piirkonniti, aga tulevane puudus on kõige kriitilisem. Positiivse poole pealt öeldes, klassiõpetajaks ja mitme aine õpetajaks sisenejaid on rohkem kui kohti. Mida siis täna koolid teevad, kuidas nad kompenseerivad, on see, et see tuleb mitme aine õpetajana, kus üks aine on reaalaine ja põhikooli teatud astmeni sa katad ära. Aga nüüd, kus meil tekib tõsine küsimus, on põhikooli lõpp ja gümnaasium, seal on meil vaja ainevaldkonna spetsialisti. Ja seal, jah, täna meelitatakse nagu ringiga ligi. See on siis see lahendus.

Aga ma olen avatud kõikideks teisteks ettepanekuteks ja lahendusteks. Pigem jah siis nagu kõrvalt või "Tagasi kooli" või kooli juurde on need programmid, mille kaudu me me leiame. Ja ma olen väga tänulik erasektorile. Need inimesed, kes täna erasektoris töötavad, on leidnud rohkem ja rohkem motivatsiooni ja muret tagasi tulla kooli ja vähemalt osaliselt siis töötada õpilastega. Aitäh!

19:49 Aseesimees Siim Kallas

Riigikogu liikmel on ette nähtud üks küsimus. Nii et Helmen Kütt, palun.

19:49 Helmen Kütt

Suur tänu, austatud eesistuja! Lugupeetud minister, teid on alati väga hea kuulata, sellepärast et te väga põhjalikult ja sisu tundvalt kõnelete. Olete seda teinud ka eesti keele õppe või arengu probleemkomisjonis, mille liige on minul võimalus olla. Ja kui koalitsioon otsustas, et on kaks sellist probleemkomisjoni, nendest üks on eesti keele õppe ja arengu probleemkomisjon, siis järelikult selles valdkonnas on probleeme. Teie juttu täna siin kuulates ja ka komisjonis, kui te esinete, siis tundub, et kõik on väga hästi. Muidugi ongi palju asju, mis on tehtud hästi. Nüüd, seesama komisjon, kuulates ja kohtudes nii ülikoolide kui ka ministeeriumi ametnikega, on siiski aru saanud, et näiteks hariduse kvaliteedi andmete kasutamine ehk näitajate-andmete kasutamine ei ole just väga sihipärane. Andmeid kogutakse ja saadakse aru, et üle Eesti on pilt väga erinev, aga midagi väga palju nendega ette ei võeta. Kas te oskate natuke kommenteerida?

19:50 Haridus- ja teadusminister Mailis Reps

Vist jäin natuke mõistmisega hätta, aga ma saan, ütleme niimoodi, et suurandmeid – ma mõtlen suurandmete puhul data-andmeid – töötluse osas pigem oleme eeskujuks teistele riikidele. Kus me vajame kindlasti veel lisatuge arenduse mõttes, on tagasisidestatud testid ja eksamid. Ka see on pigem sellises katsefaasis olnud rohkem ja rohkem. Ja see on see, et tulla toeks koolile, õpetajale, lapsevanemale, kuidas tema õpilasel, klassil, koolil siis läheb. Nüüd, andmete osas veel... Andmeid tagasisisestatakse koolidele võib-olla isegi rohkem, kui meil on õpetajate oskus seda kasutada. Seal on kindlasti meil puudujääk, kus meil on veel ei ole kõik hästi. Jah, oleneb kummalt poolt vaadata. Eks me oleme teinud suure arengu, me oleme ju üldiselt tublid, aga murekohti muidugi on. Muidugi, meil nendestsamadest andmetest ju tulebki välja, et on koolides erisused. Me võime öelda, et ühelt poolt on hästi, sest OECD keskmisega võrreldes on erisused väga väikesed. Aga kahjuks on need erisused endiselt märkimisväärsed. Õpetajate motivatsioonis on väga suured erisused ja, ütleme, andmete osas, ma mõtlen, mis seal veel võiks olla? Ehk eksamitulemuste osas, kui see on küsimus. Ma vist korra seal probleemkomisjonis vastasin, et riigieksamite eesti keele oskuse tulemused on üsna sarnased muude ainetega. Kipub olema nii, et see eesti keele oskus, eesti keele omandamise motivatsioon oleneb ka tegelikult väga palju sellisest kooli üldisest akadeemilisest motivatsioonist. Kui eesti keele eksami tulemused on keskmisega võrreldes väga palju madalamad, siis kipuvad olema üsna sarnased näiteks matemaatikaeksami tulemused. Kas seal on kogu selline kooli motivatsiooni küsimus?

Kui selle küsimuse teine pool on see, et mis me siis teeme sellega, siis jah, selle kriitika võib küll omaks võtta. Meie ministeeriumi poole pealt on tavaliselt järelevalved ja siis on inspekteerimised ja ettekirjutused. Aga me oleme võib-olla riigi poole pealt abistamist teinud väga palju vähem. Pigem on see selline ettekirjutus, kui keele koha pealt võtta, siis on selline trahvimine. Kui me suudaksime siia juurde luua sellised riiklikud motivatsioonipaketid, et riik tuleb appi ja mitte ainult ei saada mentoreid, vaid näiteks lausa pakub mingeid lisavahendeid või lausa aitab kontakti leida mõne ülikooliga, kus keegi võib-olla nagu sisenemas sinna – see võib-olla on see pool, kus me väga ei ole... Pigem jah, me oleme korjanud sellist, ütleme, korraldamist ja riidlemist rohkem.

19:54 Aseesimees Siim Kallas

Suur tänu! Rohkem küsimusi ei ole, on võimalik avada läbirääkimised. Katri Raik, palun!

19:54 Katri Raik

Hea eesistuja! Hea minister! Head vähesed saalis olevad kolleegid! Püüan teha lühidalt. Kuulates tähelepanelikult ministrit, ei tulnud sellest kõigest kokku justkui pilti. Meil on justkui mosaiik selles alushariduse küsimuses.

Aga alustuseks peab ütlema, et me ei saa oma tänase venekeelsetele noortele mõeldud haridusega rahul olla väga lihtsal põhjusel. Viimane Eurostati uuring näitab, et kui 20% kogu meie õpilaste üldarvust käib venekeelses põhikoolis, põhikoolis, siis kõrgkoolides õpib esimeses astmes, tähendab bakalaureuse või rakenduskõrghariduses 15%, ehk ei saa kõik kaugeltki mitte kõrgkooli sama võrdselt kui Eesti noored, ja magistriõppes on venekeelse kooli põhikooli lõpetanud vaid 7%. See näitab, et see meie praegune maastik ei tööta, see näitab väga üheselt. Kui vaadata seda, kuivõrd lapsevanemad, nii eestlased kui muukeelsed, venekeelsed lapsevanemad 79%, eestikeelsed lapsevanemad 77% on nõus, et eestikeelne õpe peab algama lasteaiast. 80% on valdav enamus. Kunagi ei ole nii, et kõik kohutavalt tahaksid muutusi. Ka koostoimimiseks eesti ja vene laste vahel mitmekeelses koolis on tähelepanuväärset heakskiitu.

Mida selles olukorras oleks tegelikult võimalik teha, et teha tegelik üleminek eestikeelsele õppele, osaliselt eestikeelsele õppele, et kaotada ära mosaiik ja tekita selle asemel pilt? Selleks pakun välja sotsiaaldemokraatide poolt mudeli, kus kolme kuni viie aastaga toimuks üleminek mudelile, kus on olemas eesti lasteaed, on olemas keelekümbluslasteaed, see, kus kahel viimasel aastal enne kooli toimub õpe ainult eesti keeles, ja osaline keelekümblus, kus juba alates kolmandast eluaastast õpetatakse või toimuvad tegevused lasteaias osaliselt eesti keeles, osaliselt vene keeles, pool eesti keeles, pool vene keeles. See ei tähenda venekeelsete lasteaiaõpetajate kadu, mida siin võib kohe esimesena ette heita, ei, kui me mõtleme lasteaiaõpetaja peale, aga mõtleme laste ja nende tuleviku peale, siis selline mudel, eestikeelsed lasteaiad, osaline keelekümblus ja täielik keelekümblus viiks meid edule. Meil on praegu Eestis 614 koolieelset lasteasutust kus 70-s viljeletakse keelekümblust ehk 11%-s. Mida selleks vaja on? Selleks on vaja poliitilist otsust, et me tahame tegelikult muudatust, mitte ei taha köögiseina valgeks värvida. Meil on vaja murda kohalike omavalitsuste vastasseis ja mõnel pool seda kindlasti on. Me peame lahendama kõige tähtsama: õpetajate puuduse. Kui kuskil tõesti on õpetajaks õppimisel alati olnud suurem konkurss, on see just koolieelse lasteasutuse õpetajad. Mis on keelekümbluse eripärad? Seal ei õpita keelt, vaid õpitakse keeles, tehakse tegevusi ühes keeles, laps õpib niimoodi kiiremini. Keelekümblusõpetaja on väga hea lasteaiaõpetaja, kellel on väga hea eesti keele oskus ja kes on saanud vastavad metoodilised teadmised. Olen ise töötanud keelekümblusklassis ja tean, et selliseid teadmisi, algteadmisi on võimalik omandada paari nädalaga. Mida me peame veel tegema? Me peame veenma ühiskonda, et see on hea mudel, koolitama õpetajaid ja eraldama sellisele üleminekule raha. Nii et võtmesõnaks õpetajad, KOV-id ja raha, aga eelkõige poliitiline tahe, et luua üks ühtne süsteem, kuidas Eesti lapsed, suured tähega, Eesti lapsed saaksid siis kõik õppida ühes ühtses koolieelsete lasteasutuste süsteemis. Aitäh!

19:58 Aseesimees Siim Kallas

Suur tänu! Rohkem läbirääkimisteks soovi ei ole. Kas arupärija, arupärimise adressaat, vabandust,  soovib midagi öelda? Ei soovi.


5. 19:59 Vaba mikrofon

19:59 Aseesimees Siim Kallas

Siis oleme selle arupärimise käsitlemise lõpetanud. Ja nüüd on meil veel vaba mikrofon. Pärast haamrilööki on võimalik registreerida sõnavõtuks vaba mikrofoni formaadis. Peeter Ernits, palun!

19:59 Peeter Ernits

Hea juhataja! Head kolleegid! Ma tahan just täna siit kõrgest kõnetoolist rääkida seda, mida ma räägin. Alles hiljuti ütles sotsiaaldemokraatide vaimne ema Marju Lauristin, tsitaadi algus: "Eks me kõik ootame, et 3. novembril kukub ametist see peamine kloun ja sealt algav laviin jõuab ka Euroopasse." Mitte keegi, kaasa arvatud sotsiaaldemokraatide juht Indrek Saar, ei öelnud ühtegi sõna. Ei Vabariigi President, mitte keegi. Aga tegelikult on nii käinud kõik selle president Trumpi ametiaeg. Meie poliitiline eliit on näidanud välja oma sügavat põlgust USA riigipea suhtes. USA presidenti ja meid, EKRE-t võib püha ürituse nimel mõõdutundetult lohmida, sildistada, laimata. Samamoodi, kui 2016. aastal Trumpile alla jäänud demokraatide presidendikandidaadi Clintoni nõunik, kunagine välisminister Madeleine Albright ütles või õigemini avaldas raamatu "Fašism" ja fašismiraamatu peategelaseks ei olnud mitte Adolf Hitler, Benito Mussolini, vaid Ameerika Ühendriikide president Donald Trump. Temale oli palju rohkem kulutatud, tunduvalt rohkem ruumi kui Hitlerile, Mussolinile ja teistele. Muuseas, riburada fašistlike riikide järel tulid siis Venemaa, Türgi, Ungari ja nii edasi, Poola ka. Ja loomulikult Albrighti ja tema globalismi ja uue normaalsust kuulutavad kohalikud jüngrid alustasid rünnakut.

Kui 30. augustil 2019 toimus peaminister Ratase umbusaldamine, siis hea kolleeg Taavi Rõivas küsis temalt, Rataselt, kas ta Albrighti raamatut "Fašism" on lugenud, kuna see näitab, kuhu me teel oleme. Aga Taavi Rõivas jättis mainimata, et fašismiraamatu peategelane ongi seesama president Trump. Ja ma ei hakka siin neid näiteid, neid näiteid on palju, kus on kasutatud toonase või praeguse Ameerika riigipea n-ö naeruvääristamist ja ründamist, see on igapäevane olnud. Ja just sellepärast lõime neli aastat tagasi pretsedenditu asja Riigikogus – president Donald Trumpi toetusrühma. Muuseas, meiega, millest võtsid õppust või jälgisid selle järgi ka Leedu kolleegid, nii et ka seimis on olemas selline. Aga miks me tegime seda, see on täiesti pretsedenditu. Ainukene mõte on kirjas selle manifestis, seal on must valgel kirjas, tsiteerin: "President Trump on ilmselgelt väljendanud oma vankumatut toetust nii Eesti iseseisvusele kui pühendumust NATO liitlaskohustuste täitmisele. Ja nüüd sellest hoolimata näeme me kahjuks president Trumpi naeruvääristamist nädalast nädalasse Eestis."

Nüüd, kui tulla tänasesse päeva, kui nii president kui ka opositsioon on ja ajakirjandus on ärganud ja hakanud rääkima, hädaldama, kuidas me kahjustame oma julgeolekut ja ründame oma põhilist poliitilist ja sõjalist sõpra – Ameerika Ühendriike. Tegelikult on toimunud juba kogu selle aja ja kellegi asi pole seda öelda, et niimoodi ei tohiks ja see ei ole hea. Aga tegelikult küsimus on, lahing on elu ja surma peale. Kas rahvusriik on oluline, kas suveräänsus on oluline või on tegemist ... või põhiline on globalismi filosoofia ja sealt edasi kõik muu. Sellele muuseas viitab ka Marju Lauristin, et ta ootab seda lainet, mis Ameerikast algab, kui see kõige suurem kloun kaob ja see laine pühib minema ka Euroopas analoogse lähenemise, Trumpi-laadse lähenemise riikide suveräänsusele ja rahvusriikidele. Tõenäoliselt nii Eestis, Poolas, Ungaris ja mujal.

Aga et pikemalt mitte rääkida ...

20:02 Aseesimees Siim Kallas

Aeg, lugupeetud esineja!

20:05 Peeter Ernits

Ja ma näitan ainult viimast, kui rääkida siin Hunter Bidenist praegu, Joe Bideni pojast, siis siin on senati kahe komisjoni raport 87 lehekülge pikk, kus kirjeldatakse üsna põhjalikult neid kahtlusi. Aga see on teise riigi siseasi ja siin meie ei sekku. Lihtsalt ma näitan, et kõik, millest on räägitud, ei ole välja mõeldud. Aitäh!

20:05 Aseesimees Siim Kallas

Suur tänu! Rohkem soovijaid ei ole. Sellega on tänane istung lõppenud.

20:06 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee