Tere päevast, austatud Riigikogu! Tähelepanu! Alustame Riigikogu täiskogu IV istungjärgu 6. töönädala kolmapäevast istungit. Kas Riigikogu liikmetel on soovi üle anda eelnõusid või arupärimisi? Eelnõude ja arupärimiste üleandmise soovi ei ole. Kohaloleku kontroll, palun!

Kohalolijaks registreeris ennast 80 Riigikogu liiget, puudub 21.

Head kolleegid, tähelepanu! Päevakorra täpsustamine. Tänase kolmanda päevakorrapunkti juures, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud maksualase teabevahetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 238 teine lugemine, teeb ettekande rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk.

Läheme tänase päevakorra juurde. Esimene päevakorrapunkt: Vabariigi Valitsuse algatatud liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu 191 kolmas lugemine. Kas fraktsioonidel on soov avada läbirääkimised? Jah, Raimond Kaljulaid, palun, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel!

Hea istungi juhataja! Tõepoolest olen täna siin teie ees sotsiaaldemokraatide esindajana. Käesoleva seaduse puhul – praegu veel eelnõu puhul – tuleb kindlasti tunnustada valitsuse initsiatiivi selle küsimusega tegeleda. Aga samas tuleb siiski tõdeda, et sellel eelnõul on olulisi puudusi, mistõttu seda toetada ei saa. Neist peamised toodi välja eelnõu teisel lugemisel. Jala liikuvatel inimestel ja jalgratturitel ei ole meie tänavatel turvaline ja kahetsusväärselt palju on õnnetusi. Riik ja omavalitsused koos ei tee piisavalt, et seda olukorda muuta. Lisaks ohutusele on autostumise piiramine erakordselt oluline kliimaeesmärkide saavutamise seisukohast ja võitluses kliimakriisiga. Paraku ei võeta ka neid eesmärke piisavalt tõsiselt.

On väga kahju, et ei leidnud toetust Sotsiaaldemokraatliku Erakonna muudatusettepanekud, mis puudutasid mopeediga liiklemist jalgrattarajal ja jalgrattateel. Ja see eelnõu ei arvesta Eesti Jalgratturite Liidu, Eesti Linnaratturite Liidu ja Eesti Triatloni Liidu algatatud ning Riigikogule eelmise koosseisu ajal üle antud kollektiivses pöördumises tehtud ettepanekut lisada liiklusseadusesse jalgratturitest möödumise ja möödasõidu minimaalne kaugus poolteist meetrit. Meenutan veel kord, et sellele omaaegsele kollektiivsele pöördumisele said alla kirjutanud kodanikud vastuse, et nende ettepanek edastatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, et seda käsitleda liiklusseaduse muutmise seaduse ettevalmistamisel. Tuleb välja, et see kodanike heast tahtest tehtud pöördumine soolati sisse, pandi keldri kõige kaugemasse nurka ja unustati sinna.

Samal ajal tuleb muidugi tõdeda, et selle eelnõuga ei ole ilmselt võimalik lahendada peamist probleemi, milleks on osa Eesti omavalitsuste jätkuvalt autostumist toetavad poliitilised ja eelarvevalikud. Selles osas muudatuse saavutamiseks peaks riik neid omavalitsusi toetama. Aga sellesisulise ettepaneku me teeme riigieelarve menetluse käigus. Käesolevat eelnõu me ei toeta. Aitäh!

Aitäh! Sven Sester, palun, Isamaa Erakonna nimel!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Mind ajendas tulema siia eelkõneleja jutt, et me ühtemoodi aru saaksime. Ma arvan, et selles mõttes me oleme õigel teel. Siiamaani ei ole olnud ühelgi hetkel mõistetav ja arusaadav, mis on kergliikur, mida see oma olemuselt tähendab, kuidas sellega liiklemine reguleeritud on. Seda ei olegi olnud siiamaani võimalik reguleerida, pigem on olnud seaduses augud. Seadusandja ei ole sellele varem tähelepanu pööranud. Ka võimalikud kontrollorganid ei ole osanud täpselt käituda ja politsei tähelepanu suunata, kuidas üks või teine kergliikuri kasutaja peaks käituma, kuna sellele pole varem õiguslikku tähelepanu pööratud.

Ma arvan, et iseenesest on oluline – kui me jätame kõrvale kõik muud liikumisvahendid – kergliikurile tähelepanu pöörata, täpsustamaks, kus sellega peab sõitma, millised on juhi õigused, millised on tema kohustused alates kiirusepiirangutest ja lõpetades sellega, kas juht peab kiivrit kandma ja mis vanuseni ta seda peab tegema, milline peab olema valgustus ja nii edasi. See peab olema kuskil kindlaks määratud. 

Täna on see eelnõu meil laua peal ja ma kindlasti kutsun üles toetama seda, et selline seadus vastu võetaks. See annab meile kõigile – nii kergliikuriga sõitjatele kui ka kõigile teistele liiklejatele – selguse, kuidas tulevikus kergliikuriga igapäevaselt linnaruumis ümber käia. Pigem ma ütleksin veel teistpidi. Nüüd, kui õiguslikud raamid on kohe-kohe selgeks saamas, kutsun ma kõiki kohalikke omavalitsusi üles tegelema sellega, et kui seadus on paigas, oleks tõesti olemas ka teed, ülekäigurajad ja kõik muu, et kohaliku omavalitsuse alal oleks võimalik nii jalgratta kui ka kergliikuriga mõnusalt sõita ning jalakäijana liikuda. Aitäh!

Aitäh! Rohkem läbirääkimiste soovi fraktsioonidel ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 191 lõpphääletus ja me läheme selle lõpphääletuse juurde.

Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu 191. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Eelnõu poolt hääletas 77 Riigikogu liiget, vastu oli 9 ja erapooletuid 3. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Läheme edasi. Tänane teine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Eesti Vabariigi osaluse suurendamine Rahvusvahelises Finantskorporatsioonis" eelnõu 237 teine lugemine. Ma palun ettekandjaks rahanduskomisjoni liikme Dmitri Dmitrijevi.

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Rahanduskomisjon arutas eelnõu k.a 20. oktoobril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, mis oli 14. oktoober, ettepanekuid ei laekunud. Täiendavaid teemasid ja küsimusi istungil samuti ei tõstatatud. Eelnõusse on tehtud ainult keelelised ja tehnilised täpsustused. Komisjon langetas järgmised konsensuslikud otsused: võtta eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda kolmapäeval, 28. oktoobril, teine lugemine lõpetada ja viia läbi lõpphääletus. Aitäh!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja, teile on ka küsimusi. Henn Põlluaas, palun! (H. Põlluaas: "Vabandust, kogemata sattus näpp siia peale!") Selge. Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Kas fraktsioonidel on soov avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 237 lõpphääletus ja me läheme selle lõpphääletuse juurde.

Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Eesti Vabariigi osaluse suurendamine Rahvusvahelises Finantskorporatsioonis" eelnõu 237. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Eelnõu poolt hääletas 87 Riigikogu liiget, vastuolijaid ja erapooletuid ei olnud. Otsus on vastu võetud.

Tänane kolmas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud maksualase teabevahetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 238 teine lugemine. Ma palun ettekandjaks rahanduskomisjoni esimehe Aivar Koka.

Hea juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas oma 20. oktoobri istungil Vabariigi Valitsuse algatatud maksualase teabevahetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 238 ettevalmistamist teiseks lugemiseks. Esimene lugemine lõpetati 30. septembril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 14. oktoobriks, eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitatud. Eelnõu kohta küsiti arvamust eelnõu algataja koostatud seletuskirjas nimetatud huvigruppidelt, kes olid kaasatud eelnõu ettevalmistamisse. Ettepanekuid eelnõu muutmiseks neilt ei laekunud. Juhtivkomisjon eelnõus muudatusi ei teinud, seetõttu ei ole eelnõu juurde koostatud ka muudatusettepanekute loetelu. Komisjon langetas oma 20. oktoobri istungil järgmised konsensuslikud otsused: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 28. oktoobriks, teha ettepanek teine lugemine lõpetada ja saata eelnõu kolmandale lugemisele, kui teine lugemine lõpetatakse, 11. novembril 2020. Aitäh!

Aitäh! Teile küsimusi ei ole. Kas Riigikogu liikmetel on soov avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole. Eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitatud ja juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 238 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud ja kolmas päevakorrapunkt menetletud.

Tänane neljas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud töövaidluse lahendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 214 teine lugemine. Ma palun ettekandjaks sotsiaalkomisjoni esimehe Tõnis Möldri. 

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Selle eelnõu esimene lugemine oli 30. septembril. Riigikogu sotsiaalkomisjon arutas eelnõu esimese ja teise lugemise vahel oma istungil kaks korda: 19. oktoobril ja 26. oktoobril. Kohal olid ka Sotsiaalministeeriumi töö- ja pensionipoliitika osakonna esindajad. Muudatusettepanekute tähtajaks ühtegi muudatusettepanekut ei laekunud. Ka kaasatavate [organisatsioonide] hulgast ja huvigruppide esindajatelt ühtegi muudatusettepanekut ega märkust ei laekunud. Komisjon ise tegi kaks redaktsioonilist muudatusettepanekut, mis leidsid komisjonis konsensuslikult heakskiidu. Komisjon otsustas konsensuslikult järgmist: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda k.a 28. oktoobriks, teha ettepanek teine lugemine lõpetada, ja kolmas ettepanek oli, et kui teine lugemine lõpetatakse, siis kolmas lugemine tuleks meie ettepanekul lõpuni viia k.a 11. novembril. Aitäh!

Aitäh! Teile on ka küsimusi. Paul Puustusmaa, palun!

Suur tänu! Mul on siin üks puhtalt tehniline küsimus. Paragrahv 13¹ ütleb, et menetlus, sealhulgas protokollimine, toimub eesti keeles. Töövaidluskomisjoni istungi võib poolte ja komisjoni liikmete nõusolekul pidada ka muus keeles. Kui istung peetakse muus keeles, kuidas siis protokollimine käib?

Aitäh! Mina saan aru, et protokollimine käib ikkagi eesti keeles.

Aitäh! Teile rohkem küsimusi ei ole. Kas Riigikogu liikmetel on soov avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole. Eelnõu kohta on esitatud kaks muudatusettepanekut. Esimese muudatusettepaneku on esitanud sotsiaalkomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada seda täielikult. Teine muudatusettepanek on samuti sotsiaalkomisjoni esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada seda täielikult. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 214 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.

Läheme tänase päevakorraga edasi. Viies päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni (CERN) vahelise CERN-iga ühinemise eelses staadiumis assotsieerunud liikme staatuse andmist käsitleva kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu 230 esimene lugemine. Ma palun ettekandjaks väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Raul Siemi!

Hea istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on koostöös Välisministeeriumiga ette valmistanud Eesti Vabariigi ja Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni (CERN) vahelise CERN-iga ühinemise eelses staadiumis assotsieerunud liikme staatuse andmist käsitleva kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu. Eesti peaminister allkirjastas koos CERN-i peadirektoriga lepingu 19. juunil 2020. Lepingu ratifitseerides saab Eestist CERN-i assotsieerunud liige, eelistatult juhtub see 2021. aasta alguses. Assotsieerunud liikmeks oleku periood kestab 2–5 aastat, misjärel tekib Eestil võimalus saada täisliikmeks. Assotsieerunud liikmeks olemise ajal on võimalik liikmemaksuna makstud raha tagasi teenida tasutud liikmemaksuga võrdses ulatuses. Täisliikmeks saamisel see piirang kaob ning liikme teenimisvõimalus laieneb ehk täisliikmel on võimalik piiramatult tulu teenida.

Eestile on CERN-iga liitumine kasulik järgmistel põhjustel. Eesti ettevõtjad saavad edaspidi osaleda CERN-i hangetes, peamised võimalused on IKT- ja elektroonikasektoril. Koostöö CERN-iga on Eesti ettevõtjatele oluline ka seetõttu, et see annab Eesti ettevõtjatele referentsi ehk CERN ise on kvaliteedimärk. Lisaks tekib CERN-iga liitumisel täiendav võimalus kasvatada ettevõtjate tehnoloogiaalast võimekust ja loomulikult teadmismahukust. Inseneridel ja teadlastel tekib võimalus CERN-is töötada, stažeerida ja praktikal olla. See iseenesest toob kaasa ka teadmiste siirde Eesti ettevõtlusesse ja teadusesse. Loomulikult annab assotsieerunud liikme staatus ka võimaluse osaleda teadustöödes ja eksperimentides. Seega on CERN-iga ühinemine Eestile igati kasulik ja mitmesuguseid võimalusi pakkuv. Koostöös EAS-i ja saatkonnaga oleme alustanud ettevalmistusi, et assotsieerunud liikmeks saades asuda neid võimalusi, mida ma eelnevalt loetlesin, meie huvides viivitamatult ära kasutama. Aitäh!

Aitäh, austatud minister! Teile on ka küsimusi. Kristina Šmigun-Vähi, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Kas sel nn katseajal või sel perioodil, mis meil siis on, on ka mingisugused reeglid, mida tuleb järgida [ja millel on tagajärjed], kui ei tehta õigesti? Ma ei saanud sellest aru.

Aitäh küsimuse eest! Ainuke reegel on see, et assotsieerunud liikmest saab täisliige 2–5 aasta jooksul. Miks selline ajavahemik on pandud? See ajavahemik on pandud, kuna senine praktika on näidanud, et assotsieerunud liige õpib selle aja jooksul piisavalt hästi tundma CERN-i toimimise loogikat ja põhimõtteid ning kohaneb CERN-i tööprotsessidega. Ja peale seda, kui nendega on kohanetud ja CERN-i toimimist tundma õpitud, saab selgeks, kas täisliikme staatus on liikmetele oluline või mitte. Lõppkokkuvõttes on nii, et CERN on praegusel hetkel positsioneerinud selliselt, et kedagi ei võeta täisliikmeks n-ö esimese emotsiooni põhjal. Nii et see on selline, kuidas öelda, õpipoisiaeg. 

Kristina Šmigun-Vähi, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister, aitäh täienduse eest! Küsimus on, et kas see katseaeg tähendab seda, et kui näiteks meie, eestlased, ise ei ole millegagi rahul, siis me võime sealt välja astuda ilma trahve saamata, või on otsustajaks assotsiatsioon, kes otsustab, kas me ikka oleme selle väärilised või mitte.

Seni puudub mul teadmine selle kohta, et keegi oleks trahvi saanud, ja ka teadmine selle kohta, et assotsieerunud liikme täisliikmeks saamise taotlus oleks tagasi lükatud. Ma ei tea, kas neid juhtumeid on olnud, aga ma usun, et meie ei oleks esimesed, kes tagasi lükatakse. Aga ma millegipärast arvan, et selle pärast muretsemiseks ei ole praegu põhjust.

Aitäh, austatud minister! Teile rohkem küsimusi ei ole. Ma palun nüüd ettekandjaks majanduskomisjoni liikme Kalvi Kõva. 

Aitäh, hea aseesimees! Head kolleegid! 13. oktoober oli see õnnis päev, kui majanduskomisjon esimese päevakorrapunktina seda eelnõu arutas. Kohal olid kõik komisjoni liikmed, samuti meie tublid ametnikud.

Eelnõu tutvustas minister Raul Siem, olles kaasa võtnud ka oma tublid abilised, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu asekantsleri Viljar Lubi ning majandusarengu osakonna eksperdi Kaupo Sempelsoni. Minister andis täpselt samasuguse ülevaate nagu täna siin. Komisjoni liikmetel oli ka küsimusi, nad said vastused või vähemalt tegid näo, et nad said vastused.

Komisjon võttis vastu ka otsused: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda tänaseks (see otsus tehti konsensusega) ja teha ettepanek esimene lugemine lõpetada (taas kord konsensus). Aitäh!

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Teile küsimusi ei ole. Kas fraktsioonidel on soov avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 230 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 11. novembri kell 17.15. Seega on tänane viies päevakorrapunkt menetletud.

Läheme edasi tänase viimase, kuuenda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa Nõukogu filmialase kaastootmise konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu 258 esimene lugemine. Ma palun ettekandjaks kultuuriminister Tõnis Lukase.

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Selle eelnõuga ratifitseeritakse Euroopa Nõukogu filmialase kaastootmise uuendatud konventsioon. Konventsioon ise on pärit 1992. aastast, aga filmitootmises – nii tootmises endas, žanrites kui ka riikidevahelises koostöös – on selle ajaga väga palju muutunud. Konventsioon on valitsuses heaks kiidetud ja volitused selle allakirjutamiseks on antud k.a 2. aprillil. Praeguseks on kõik riigid asunud seda protsessi läbi viima ja üldiselt läheb see soravalt igal pool, eriti väiksemates riikides.

Ma tooksin esile selle konventsiooni meie jaoks võib-olla kõige olulisema punkti. Nimelt, kuna filmivaldkond nõuab palju vahendeid, siis on väikesel riigil võimalus häid filme teha eelkõige koostöös teistega, kuid koostööprojektides osalemine nõuab oma panust. Seni on olnud iga partneri kohustuslik panus tagada vähemalt 10% rahastust filmi kohta, aga nüüd langeb see künnis 5%-le, mis annab väiksematele riikidele, kaasa arvatud Eesti, võimaluse rohkemates projektides osaleda. See on meile kahtlemata soodne. Nii et ma kutsun üles ratifitseerima Euroopa Nõukogu filmialase kaastootmise konventsiooni. Aitäh tähelepanu eest!

Aitäh, lugupeetud minister! Teile on ka küsimusi. Urve Tiidus, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Te tõite positiivsena selles protsessis esile, et omaosalus langeb 10% pealt 5% peale. Sain ma õigesti aru? Aga küsimus on selle kohta, et protsentide teadmine on teatavasti üks asi, aga teine asi on see, kui palju see absoluutnumbrites umbes võiks olla. Kui palju Eesti filmitööstus võiks raha juurde saada?

Põhimõtteliselt on meie kinolevis umbes 55% kõigist filmidest kaastoodangul põhinevad ja üldmahud on siin aastati muutunud. Kui me räägime filmiprojektist, mis on keskmise suurusega – tegelikult kõik meie jaoks keskmise suurusega rahvusvahelised projektid on Euroopa mastaabis üldiselt väikeste filmide suurusjärgus. Võtame näiteks 1–3 miljoni eurose kogumaksumusega projekti. Sellest lähtudes võib ju ütelda, et kui me seni pidime 1 miljoni puhul maksma 100 000, siis nüüd peame maksma 50 000. Kui me arvestame, et meie filmitoodangust umbes pool – see on aastati erinev – on kaastootmisprojektid, ja kui me anname järgmisel aastal filmitootmisele juurde 3 miljonit, siis võib teha arvutuse, et meil on võimalik kaastootmisprojektides osaleda ... Kui me seni panime kaastootmisprojektidesse näiteks 1,5 miljonit – tegelikult see ei ole alati päris üks ühele nii, aga võtame mudeli – ja mõnikord me maksame ka rohkem kui 10%, siis ma kujutan ette, et meie filmitootmine võib aastas võita 100 000 – 300 000 eurot sellise puhta mudeli järgi. Aga ma ütlen, see pilt on nii kirju, et alati ei saa sellisest arvutusest lähtuda.

Signe Kivi, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Euroopa Nõukogu filmialase kaastootmise uuendatud konventsiooni ratifitseerimise seadust tuleb kindlasti toetada. Aga minu küsimus on, et kui palju tuli eelmisel aastal ekraanidele koos toodetud filme, mille üks osapool oli Eesti. On teil ülevaade?

Ülevaade kindlasti on. Ma vabandan, mul ei ole seda numbrit siin kirjas, aga ma saadan selle teie e-posti aadressile.

Tarmo Kruusimäe, palun!

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Kas Euroopa kardab ajaloolise tõe väljatulemist ja kas meil ei olegi enam õigust näidata kogu seda koledust, mis on inimsuse vastu tehtud, õigetes värvides? Ma pean silmas just seda vägivaldse sisu esiletoomisega seonduvat selles eelnõus.

Aitäh! Vägivaldse sisu tähendus on muidugi lai selles mõttes, et ta on eagrupiti erinev. Loomulikult, ükski film ei peaks elu võltsima või muutma sündmuste tähendust. Samas, filmis peaks kindlasti olema ka ilusamaid hetki. Nii et ma ei oska teile öelda, kas publik võtaks täieliku horror'i n-ö laialt vastu või mitte ja kas sõjakoledusi peab, ütleme, poolteist tundi ainult lausaliselt väga koledasti näitama. Aga kui antakse ülevaade näiteks ajaloolistest sündmustest, siis neid ilustama filmikunst ei peaks. Ja see konventsioon seda kindlasti ka ei tähenda, et neid peaks ilustama. See, et vägivallale ei tohi õhutada, on ka praegustes seadustes ja inimõiguste aktides sees. Rohkem on siin ikkagi mõeldud filmide liigitamist vanusegruppide kaupa, selle järgi, mis on lastele sobilik ja mis mitte. 

Tarmo Kruusimäe, palun!

Kas ma saan õigesti aru, et kuigi Inglismaal arutati vähemalt viis aastat, kas Stanley Kubricku "A Clockwork Orange" võiks linastuda või mitte, on see nüüdsest Euroopa Liidus ikkagi kättesaadav, lihtsalt märkega, et alla 18-aastastele see ei sobi? Kui me juba 16-aastastel laseme valida kohalikku omavalitsust, siis me arvame, et nad saavad asjadest õigesti aru. Kas siin ei tuleks teha mingeid mööndusi, sest võib-olla 18-aastaselt too film neid enam ei kõnetagi?

Aitäh! Ma ei ole teiega võrreldav filmifriik ja ei oska kaasa rääkida kõigi filmide sisu teemal ega ka nendes otsustes, mis peaks mingisugusele vanusegrupile sobiv olema. Mõnikord võiksime koos mõnda filmi vaadata ja pärast selle üle arutleda. Aga kindlasti ei võta neid otsuseid, millisele eagrupile ja millisele sihtgrupile mingit filmi tohib või ei tohi näidata, vastu kultuuriminister. Vähemalt mitte Eesti Vabariigis.

Aitäh, lugupeetud minister! Teile rohkem küsimusi ei ole. Ma palun nüüd ettekandjaks kultuurikomisjoni liikme Marko Šorini.

Hea Riigikogu aseesimees! Head Riigikogu liikmed! Austatud minister! Väga hea on esitleda eelnõu, mis tõotab Eesti riigile kasu, ja nagu siin eelnevad küsijad on öelnud, tasub seda kindlasti toetada. Etteruttavalt ühinen selle üleskutsega.

Minister tutvustas käesolevat eelnõu komisjonile 19. oktoobril. Samal istungil tutvustati ka kultuurivaldkonna eelarvet. Sellest tutvustusest koorus välja täpselt samasugune motiiv [nagu siingi], et see eelnõu suurendab Eesti võimalust Euroopa filmitööstuses kaasa rääkida, kuna kaastootmise [rahastamise] kohustus langeb 10%-lt 5%-le. Tutvustamise ajal esitati ainult üks küsimus – erinevalt suurest saalist, kus oli neid neli korda rohkem – ja see puudutas kooskõlastust. Ministeeriumi asekantsler Taaniel Raudsepp kinnitas, et eelnõu on kooskõlastatud filmiklastriga ning selles suhtes on asjad korras. Hiljem tegi komisjoni esimees Aadu Must ettepaneku, et seda eelnõu menetletaks täna ja ettekandja oleksin mina. Komisjon oli konsensuslikult mõlema ettepaneku poolt ning arvas, et esimene lugemine tuleks lõpetada.

Kuna eelnõu on küllaltki mahukas, siis [pööran tähelepanu] võib-olla lihtsalt nendele küsimustele, mis enne saalist kõlasid. Kui suur on praegu Eesti filmitööstuses kaastootmise osa? Alates 2015. aastast on kaastoodangu osa olnud 39% üldisest mahust, kuid Eesti filmitööstuse ekspordist moodustab see lausa 75%. Ja nüüd, kui see [rahastamise] tase muutub meie jaoks madalamaks, suureneb kindlasti nende filmide hulk, millega kandub edasi Eesti kultuuri. Me oleme põhiseadusega võtnud endale kohustuse Eesti kultuuri edendada, arendada ja hoida aegade lõpuni. Nii et see on väga hea eelnõu ja kutsun teid üles seda kindlasti toetama. Aitäh!

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Te eksisite öeldes, et suurel saalil on neli korda rohkem küsimusi. Neid on rohkem vähemalt viis korda, sellepärast et Üllar Saaremäel on ka üks küsimus. Palun, Üllar Saaremäe!

Aitäh, austatud eesistuja! Tegelikult on mul kaks küsimust, teine tuleb kohe hetke pärast järele. Lugupeetud ettekandja! Minu küsimus puudutab artikli nr 5 "Kaastootmisprojekti staatuse saamise tingimused" punkti 3: "Ilmselgelt pornograafilise sisuga või diskrimineerimist, viha või vägivalda propageerivatele või avalikult inimväärikust solvavatele projektidele ei saa anda kaastootmisprojekti staatust." Ja küsimus on väga lihtne. Mis saab sellisel juhul, kui käsikiri, mille põhjal koos filmi tegema hakatakse, on salastatud, nagu juhtus "Tenetiga"? Seda käsikirja oli lugenud võib-olla režissööri lähim ring. Koostöö tegijad ei teadnud sisust suurt midagi, et mida filmitakse ja miks filmitakse. Kuidas me sellisel juhul seda punkti täidame, kui me ei tea täpselt sisu?

Jah, väga lihtne vastus oleks, et komisjonis see teema üles ei tulnud. Muidugi, vahepeal on õhk homoerootikast natuke paksemaks läinud, nii et arusaadav, miks selline küsimus. Aga loomulikult, kui need, kes neid asju otsustavad, ei ole asja sisust teadlikud, ei saa nad seda keelata või kaastootmisstaatust mitte väljastada. Kui [taunimisväärne] asjaolu saab teatavaks, siis võib kaastootmisstaatuse filmilt ära võtta ning sellest tulenevalt kaovad ka kõik selle filmi toetused ja muud kasutoovad aspektid. See on minu hinnang.

Üllar Saaremäe, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Austatud ettekandja! Sama punkti kohta teine küsimus. Kui mõni neist taunimisväärsetest tunnustest, mis ma siin ette lugesin, on mõne looja käekiri – à la meile tahab tulla filmi tegema Quentin Tarantino, kes oma vägivaldsete stseenidega keerab vindi ikka nii üle, et mõnele on see naljakas, aga mõni võtab seda jällegi propageerimisena –, siis mida teha sellisel juhul? Kas me ütleme maailmakuulsale režissöörile, et otsi mõni teine koht?

Aitäh! Järjekordselt hea küsimus ja viide väga heale filmiloojale Quentin Tarantinole. Eks siin on jälle see teema, et kust jookseb see veelahe, kas tegemist on vägivaldse filmiga või vägivallale üleskutsuva filmiga. Kindlasti on neil üsna suur vahe ja ilmselt see otsustamise koht sealt vahelt läbi jookseb. Kui film on lihtsalt verine ja seal tuleb ette palju surmajuhtumeid, siis ta [on lihtsalt vägivaldne]. Eile õhtul vist näidati "Rambo" filmi, kus võib üle lugeda, mitu laipa filmi lõpuks kokku saadakse. Seda lasti meie enda televisioonis. Nii et küsimus on jah selles, kas vägivallale kutsutakse üles ja seda propageeritakse või on film lihtsalt vägivaldne.

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Teile rohkem küsimusi ei ole.

Ma tänan!

Kas fraktsioonidel on soov avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 258 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 11. novembri kell 17.15.

Head kolleegid! Tänane päevakord on läbitud ja istung lõppenud. Aitäh! Kohtumiseni homme!