Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

13:56 Istungi rakendamine

14:00 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Tere päevast, austatud Riigikogu! Tähelepanu! Alustame Riigikogu täiskogu IV istungjärgu 6. töönädala kolmapäevast istungit. Kas Riigikogu liikmetel on soovi üle anda eelnõusid või arupärimisi? Eelnõude ja arupärimiste üleandmise soovi ei ole. Kohaloleku kontroll, palun!

14:00 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kohalolijaks registreeris ennast 80 Riigikogu liiget, puudub 21.

Head kolleegid, tähelepanu! Päevakorra täpsustamine. Tänase kolmanda päevakorrapunkti juures, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud maksualase teabevahetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 238 teine lugemine, teeb ettekande rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk.


1. 14:01 Liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (191 SE) kolmas lugemine

14:01 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Läheme tänase päevakorra juurde. Esimene päevakorrapunkt: Vabariigi Valitsuse algatatud liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu 191 kolmas lugemine. Kas fraktsioonidel on soov avada läbirääkimised? Jah, Raimond Kaljulaid, palun, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel!

14:02 Raimond Kaljulaid

Hea istungi juhataja! Tõepoolest olen siin täna teie ees sotsiaaldemokraatide esindajana. Käesoleva seaduse puhul – praegu veel eelnõu puhul – tuleb kindlasti tunnustada valitsuse initsiatiivi selle küsimusega tegeleda. Aga samas tuleb siiski tõdeda, et sellel eelnõul on olulisi puudusi, mistõttu seda toetada ei saa. Neist peamised toodi välja eelnõu teisel lugemisel. Jala liikuvatel inimestel ja jalgratturitel ei ole meie tänavatel turvaline ja kahetsusväärselt palju on õnnetusi. Riik ja omavalitsused koos ei tee piisavalt, et seda olukorda muuta. Lisaks ohutusele on autostumise piiramine erakordselt oluline kliimaeesmärkide saavutamise seisukohast ja võitluses kliimakriisiga. Paraku ei võeta ka seda eesmärki piisavalt tõsiselt.

On väga kahju, et ei leidnud toetust Sotsiaaldemokraatliku Erakonna muudatusettepanekud, mis puudutasid mopeediga liiklemist jalgrattarajal ja jalgrattateel. Ja see eelnõu ei arvesta Eesti Jalgratturite Liidu, Eesti Linnaratturite Liidu ja Eesti Triatloni Liidu algatatud ning Riigikogule eelmise koosseisu ajal üle antud kollektiivses pöördumises tehtud ettepanekut lisada liiklusseadusesse jalgratturitest möödumise ja möödasõitmise minimaalne kaugus poolteist meetrit. Meenutan veel kord, et sellele omaaegsele kollektiivsele pöördumisele said alla kirjutanud kodanikud vastuse, et nende ettepanek edastatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, et seda käsitleda liiklusseaduse muutmise seaduse ettevalmistamisel. Tuleb välja, et see kodanike heast tahtest tehtud pöördumine soolati sisse, pandi keldri kõige kaugemasse nurka ja unustati sinna.

Samal ajal tuleb muidugi tõdeda, et selle eelnõuga ei ole ilmselt võimalik lahendada peamist probleemi, milleks on osa Eesti omavalitsuste jätkuvalt autostumist toetavad poliitilised ja eelarvevalikud. Selles osas muudatuse saavutamiseks peaks riik toetama neid omavalitsusi. Aga sellesisulise ettepaneku me teeme riigieelarve menetluse käigus. Käesolevat eelnõu me ei toeta. Aitäh!

14:04 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Sven Sester, palun, Isamaa Erakonna nimel!

14:04 Sven Sester

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Mind ajendas tulema siia eelkõneleja jutt, et me ühtemoodi aru saaksime. Ma arvan, et selles mõttes me oleme õigel teel. Siiamaani ei ole olnud ühelgi hetkel mõistetav ja arusaadav, mis on kergliikur, mida see oma olemuses tähendab, kuidas see reguleeritud on. Seda ei olegi olnud siiamaani võimalik reguleerida, pigem on olnud seaduseaugud. Seadusandja ei ole sellele varem tähelepanu pööranud. Ka võimalikud kontrollorganid ei ole osanud täpselt käituda ja politsei tähelepanu suunata, kuidas üks või teine kergliikuri kasutaja peaks käituma, kuna sellele pole varem õiguslikku tähelepanu pööratud. Ma arvan, et iseenesest on oluline – kui me jätame kõrvale kõik muud liikumisvahendid – tähelepanu pööramine kergliikurile, täpsustamaks ära küsimuse, kus ta peab sõitma, millised on tema õigused, millised on tema kohustused alates kiirusepiirangutest ja lõpetades sellega, kas peab kiivrit kandma, mis vanuseni, milline peab olema valgustus ja nii edasi. See pidi olema kuskil ära määratletud. Täna on see meil laua peal ja ma kindlasti kutsun üles toetama seda, et selline seadus vastu võetaks. See annab meile kõigile – nii kergliikuriga sõitjatele kui ka kõigile teistele liiklejatele – selguse, kuidas tulevikus kergliikuriga igapäevaselt käidelda tänases linnaruumis. Pigem ma ütleksin teistpidi. Nüüd, kui õiguslikud raamid on kohe-kohe selgeks saamas, kutsuks ma ka kõiki kohalikke omavalitsusi üles tegelema sellega, et kui seadus on paigas, oleks tõesti olemas teed, ülekäigurajad ja kõik muu selleks, et oleks võimalik kohalikus omavalitsuses mõnusalt sõita nii jalgratta kui ka kergliikuriga ning jalakäijana liikuda. Aitäh!

14:06 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Rohkem läbirääkimiste soovi fraktsioonidel ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 191 lõpphääletus ja me läheme selle lõpphääletuse juurde.

Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu 191. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

14:06 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Eelnõu poolt hääletas 77 Riigikogu liiget, vastu oli 9 ja erapooletuid 3. Eelnõu on seadusena vastu võetud.


2. 14:07 Riigikogu otsuse "Eesti Vabariigi osaluse suurendamine Rahvusvahelises Finantskorporatsioonis" eelnõu (237 OE ) teine lugemine

14:07 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Läheme edasi. Tänane teine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Eesti Vabariigi osaluse suurendamine Rahvusvahelises Finantskorporatsioonis" eelnõu 237 teine lugemine. Ma palun ettekandjaks rahanduskomisjoni liikme Dmitri Dmitrijevi.

14:09 Dmitri Dmitrijev

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Rahanduskomisjon arutas eelnõu k.a 20. oktoobril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, mis oli 14. oktoober, ettepanekuid ei laekunud. Täiendavaid teemasid ja küsimusi istungil samuti ei tõstatatud. Eelnõusse on tehtud ainult keelelised ja tehnilised täpsustused. Komisjon langetas järgmised konsensuslikud otsused: võtta eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda kolmapäeval, 28. oktoobril, teine lugemine lõpetada ja viia läbi lõpphääletus. Aitäh!

14:10 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Lugupeetud ettekandja, teile on ka küsimusi. Henn Põlluaas, palun! (H. Põlluaas: "Vabandust, kogemata sattus näpp siia peale!") Selge. Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Kas fraktsioonidel on soov avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 237 lõpphääletus ja me läheme selle lõpphääletuse juurde.

Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Eesti Vabariigi osaluse suurendamine Rahvusvahelises Finantskorporatsioonis" eelnõu 237. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

14:10 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Eelnõu poolt hääletas 87 Riigikogu liiget, vastuolijaid ja erapooletuid ei olnud. Otsus on vastu võetud.


3. 14:10 Maksualase teabevahetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (238 SE) teine lugemine

14:10 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Tänane kolmas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud maksualase teabevahetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 238 teine lugemine. Ma palun ettekandjaks rahanduskomisjoni esimehe Aivar Koka.

14:13 Aivar Kokk

Hea juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas oma 20. oktoobri istungil Vabariigi Valitsuse algatatud maksualase teabevahetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 238 ettevalmistamist teiseks lugemiseks. Esimene lugemine lõpetati 30. septembril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 14. oktoobriks, eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitatud. Eelnõu kohta küsiti arvamust eelnõu algataja koostatud seletuskirjas nimetatud huvigruppidelt, kes olid kaasatud eelnõu ettevalmistamisse. Ettepanekuid eelnõu muutmiseks neilt ei laekunud. Juhtivkomisjon eelnõus muudatusi ei teinud, seetõttu ei ole eelnõu juurde koostatud ka muudatusettepanekute loetelu. Komisjon langetas oma 20. oktoobri istungil järgmised konsensuslikud otsused: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 28. oktoobriks, teha ettepanek teine lugemine lõpetada ja saata eelnõu kolmandale lugemisele, kui teine lugemine lõpetatakse, 11. novembril 2020. Aitäh!

14:14 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Teile küsimusi ei ole. Kas Riigikogu liikmetel on soov avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole. Eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitatud ja juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 238 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud ja kolmas päevakorrapunkt menetletud.


4. 14:15 Töövaidluse lahendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (214 SE) teine lugemine

14:15 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Tänane neljas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud töövaidluse lahendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 214 teine lugemine. Ma palun ettekandjaks sotsiaalkomisjoni esimehe Tõnis Möldri. 

14:15 Tõnis Mölder

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Selle eelnõu esimene lugemine oli 30. septembril. Riigikogu sotsiaalkomisjon arutas eelnõu esimese ja teise lugemise vahel oma istungil kaks korda: 19. oktoobril ja 26. oktoobril. Kohal olid ka Sotsiaalministeeriumi töö- ja pensionipoliitika osakonna esindajad. Muudatusettepanekute tähtajaks ühtegi muudatusettepanekut ei laekunud. Ka kaasatavate [organisatsioonide] hulgast ja huvigruppide esindajatelt ühtegi muudatusettepanekut ega märkust ei laekunud. Komisjon ise tegi kaks redaktsioonilist muudatusettepanekut, mis komisjonis leidsid konsensuslikult heakskiidu. Komisjon otsustas konsensuslikult järgmist: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 28. oktoobriks k.a, teha ettepanek teine lugemine lõpetada, ja kolmas ettepanek oli, et kui teine lugemine lõpetatakse, siis kolmas lugemine tuleks meie ettepanekul lõpuni viia 11. novembril k.a. Aitäh!

14:16 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Teile on ka küsimusi. Paul Puustusmaa, palun!

14:16 Paul Puustusmaa

Suur tänu! Mul on siin üks puhtalt tehniline küsimus. Paragrahv § 131 ütleb, et menetlus, sealhulgas protokollimine, toimub eesti keeles. Töövaidluskomisjoni istungi võib poolte ja komisjoni liikmete nõusolekul pidada ka muus keeles. Kui see istung peetakse muus keeles, kuidas siis protokollimine käib?

14:17 Tõnis Mölder

Aitäh! Mina saan aru, et protokollimine käib ikkagi eesti keeles.

14:17 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Teile rohkem küsimusi ei ole. Kas Riigikogu liikmetel on soov avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole. Eelnõu kohta on esitatud kaks muudatusettepanekut. Esimene muudatusettepanek, mille on esitanud sotsiaalkomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Teine muudatusettepanek, samuti sotsiaalkomisjoni esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 214 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.


5. 14:18 Eesti Vabariigi ja Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni (CERN) vahelise CERN-iga ühinemise eelses staadiumis assotsieerunud liikme staatuse andmist käsitleva kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (230 SE) esimene lugemine

14:18 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Läheme edasi tänase päevakorraga. Viies päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni (CERN) vahelise CERN-iga ühinemise eelses staadiumis assotsieerunud liikme staatuse andmist käsitleva kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu 230 esimene lugemine. Ma palun ettekandjaks väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Raul Siemi!

14:18 Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Raul Siem

Hea istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on koostöös Välisministeeriumiga ette valmistanud Eesti Vabariigi ja Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni (CERN) vahelise CERN-iga ühinemise eelses staadiumis assotsieerunud liikme staatuse andmist käsitleva kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu. Eesti peaminister allkirjastas koos CERN-i peadirektoriga lepingu 19. juunil 2020. Lepingu ratifitseerides saab Eestist CERN-i assotsieerunud liige, mis eelistatult juhtub 2021. aasta alguses. Assotsieerunud liikmeks oleku periood kestab kaks kuni viis aastat, misjärel tekib Eestil võimalus saada täisliikmeks. Assotsieerunud liikmeks olemise ajal on maksimaalne võimalus liikmemaksuna makstud raha tagasi teenida võrdses osas tasutud liikmemaksu ulatuses. Täisliikmeks saamisel piirang kaob ning selline liikme teenimise võimalus laieneb ehk täisliikmel on võimalik piiramatult tulu teenida.

Eestile on CERN-iga liitumine kasulik järgmistel põhjustel. Eesti ettevõtjad saavad osaleda CERN-i hangetes, peamised võimalused on IKT ja elektroonikasektoril. Koostöö CERN-iga on Eesti ettevõtjatele oluline seetõttu, et see annab Eesti ettevõtjatele referentsi ehk CERN ise kui kvaliteedimärk. Lisaks tekib CERN-iga liitumisel täiendav võimalus kasvatada ettevõtjate tehnoloogiaalast võimekust ja loomulikult teadmismahukust. Inseneridel ja teadlastel tekib võimalus CERN-is töötada, stažeerida ja praktikal olla. See iseenesest toob kaasa ka teadmiste siirde Eesti ettevõtlusesse ja teadusesse. Loomulikult annab assotsieerunud liikme staatus ka võimaluse osaleda teadustöödes ja eksperimentides. Seega ühinemine CERN-iga on Eestile igati kasulik ja mitmesuguseid võimalusi pakkuv. Koostöös EAS-i ja saatkonnaga oleme alustanud ettevalmistusi, et assotsieerunud liikmeks saades asuda neid võimalusi, mida ma eelnevalt loetlesin, meie huvides viivitamatult kasutama. Aitäh!

14:22 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, austatud minister! Teile on ka küsimusi. Kristina Šmigun-Vähi, palun!

14:22 Kristina Šmigun-Vähi

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Kas see nn katseaeg või see periood, mis meil siis on, kas seal on mingisugused reeglid, mida tuleb ka järgida, kui ei tehta õigesti. Jah, ma ei saanud sellest aru.

14:22 Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Raul Siem

Aitäh küsimuse eest! Ainuke reegel on see, et assotsieerunud liikmest saab täisliige kahe kuni viie aasta jooksul. Miks selline ajavahemik on pandud? See ajavahemik on pandud, kuna senine praktika näitab seda, et assotsieerunud liige õpib selle aja jooksul piisavalt hästi tundma CERN-i toimimise loogikat ja põhimõtteid ning kohaneb CERN-i tööprotsessidega. Ja peale seda, kui on sellega n-ö kohanetud ja toimimist tundma õpitud, saab selgeks, kas see täisliikme staatus on oluline või mitte. Lõppkokkuvõttes on nii, et CERN on praegusel hetkel positsioneerinud selliselt, et liikmeid ei võeta täisliikmeks n-ö esimese emotsiooni põhjal. Nii et see on selline, kuidas öelda, õpipoisiaeg. 

14:24 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kristina Šmigun-Vähi, palun!

14:24 Kristina Šmigun-Vähi

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister, aitäh täienduse eest! Küsimus on, et see katseaeg, kas see tähendab seda, et näiteks, kui meie, eestlased, ise ei ole millegagi rahul, siis me võime sealt välja astuda ilma trahve saamata või ongi otsustajad, ütleme siis, assotsiatsioon, kes otsustab, kas me ikka oleme selle väärilised või mitte.

14:24 Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Raul Siem

Seni puudub mul teadmine, et keegi oleks trahvi saanud, ja ka teadmine selle kohta, et assotsieerunud liikme täisliikmeks saamise taotlus oleks tagasi lükatud. Ma ei tea, kas neid juhtumeid on olnud, aga ma usun, et meie ei ole esimesed, kes tagasi lükatakse. Ma millegipärast arvan, et selle pärast muretsemiseks ei ole praegu põhjust.

 

14:25 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, austatud minister! Teile rohkem küsimusi ei ole. Ma palun nüüd ettekandjaks majanduskomisjoni liikme Kalvi Kõva. 

14:25 Kalvi Kõva

Aitäh, hea aseesimees! Head kolleegid! 13. oktoober oli see õnnis päev, kui majanduskomisjon esimese päevakorrapunktina antud eelnõu arutas. Kõik komisjoni liikmed olid kohal, samuti meie tublid ametnikud.

Eelnõu tutvustas minister Raul Siem, olles kaasa võtnud ka oma tublid abilised Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu asekantsleri Viljar Lubi ning majandusarengu osakonna eksperdi Kaupo Sempelsoni. Minister andis täpselt samasuguse ülevaate nagu täna meile siin. Komisjoni liikmetel oli ka küsimusi, nad said vastused või vähemalt tegid näo, et nad said vastused.

Komisjon võttis vastu ka otsused: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda tänaseks (see otsus tehti konsensusega), teha ettepanek esimene lugemine lõpetada (ja taas kord konsensus). Aitäh!

14:26 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Teile küsimusi ei ole. Kas fraktsioonidel on soov avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 230 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 11. novembri kell 17.15. Seega on tänane viies päevakorrapunkt menetletud.


6. 14:26 Euroopa Nõukogu filmialase kaastootmise konventsiooni (uuendatud) ratifitseerimise seaduse eelnõu (258 SE) esimene lugemine

14:26 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Läheme edasi tänase viimase, kuuenda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa Nõukogu filmialase kaastootmise konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu 258 esimene lugemine. Ma palun ettekandjaks kultuuriminister Tõnis Lukase.

14:27 Kultuuriminister Tõnis Lukas

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Selle eelnõuga ratifitseeritakse Euroopa Nõukogu filmialase kaastootmise uuendatud konventsioon. Konventsioon ise on pärit 1992. aastast, aga filmitootmises – nii tootmises endas, žanrites kui ka riikidevahelises koostöös – on selle ajaga väga palju muutunud. Konventsioon on valitsuses heaks kiidetud ja volitused selle allakirjutamiseks on antud k.a 2. aprillil. Praeguseks on kõik riigid asunud seda protsessi läbi viima ja üldiselt läheb see soravalt igal pool, eriti väiksemates riikides. Ma tooksingi esile selle konventsiooni meie jaoks võib-olla kõige olulisema punkti. Nimelt, kuna filmivaldkond nõuab palju vahendeid, siis väikesel riigil on võimalus häid filme teha tihti koostöös teistega, kuid koostööprojektides osalemine nõuab ka oma panust. Kui seni on olnud kohustuslik panus igalt partnerilt vähemalt 10% rahastust filmi kohta, siis nüüd langeb see künnis 5%-le, mis annab väiksematele riikidele, kaasa arvatud Eesti, võimaluse rohkemates projektides osaleda. See on meile kahtlemata soodne. Nii et ma kutsun üles ratifitseerima Euroopa Nõukogu filmialase kaastootmise konventsiooni. Aitäh tähelepanu eest!

14:29 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, lugupeetud minister! Teile on ka küsimusi. Urve Tiidus, palun!

14:29 Urve Tiidus

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Te tõite positiivsena selles protsessis esile, et see omaosalus langeb 10% pealt 5% peale. Sain ma õigesti aru? Aga küsimus on selle kohta, et teatavasti protsentide teadmine on üks asi, aga teine asi, kui palju see absoluutnumbrites umbes võiks olla, mis Eesti filmitööstus võiks juurde saada.

14:30 Kultuuriminister Tõnis Lukas

Põhimõtteliselt on meie kinolevis umbes 55% kõigist filmidest kaastoodangul põhinevad ja üldmahud on siin aastati muutunud. Kui me räägime filmiprojektist, mis on keskmise suurusega filmiprojekt, siis kõik meie jaoks keskmise suurusega rahvusvahelised projektid on üldiselt Euroopa mastaabis isegi väikeste filmide suurusjärgus. Näiteks võtame 1–3 miljoni eurose kogumaksumusega projekti. Sellest lähtudes võib ju ütelda, et kui me 1 miljoni puhul pidime maksma 100 000, siis nüüd peame maksma 50 000. Kui me arvestame, et meie filmitoodangust umbes pool – see on aastati erinev – on kaastootmisprojektid, ja kui me anname järgmisel aastal filmitootmisele juurde 3 miljonit, siis sealt võib teha arvutuse, et meil on võimalik kaastootmisprojektides osaleda. Kui me seni panime kaastootmisprojektidesse näiteks 1,5 miljonit – tegelikult see ei ole alati päris üks ühele, aga võtame mudeli – ja mõnikord me maksame ka rohkem kui see 10%, siis ma kujutan ette, et meie filmitootmine võib aastas võita 100 000 – 300 000 eurot sellise puhta mudeli järgi. Aga ma ütlen, see pilt on nii kirju, et alati ei saa lähtuda sellisest arvutusest.

14:32 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Signe Kivi, palun!

14:32 Signe Kivi

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Euroopa Nõukogu filmialase kaastootmise konventsiooni (uuendatud) ratifitseerimise seadust tuleb kindlasti toetada. Aga minu küsimus on, et kui palju eelmisel aastal tuli ekraanidele koos toodetud filme, kus üks osapool oli Eesti. On teil ülevaade?

14:32 Kultuuriminister Tõnis Lukas

Ülevaade kindlasti on. Ma vabandan, mul ei ole seda numbrit siin, aga ma saadan teile selle e-posti aadressile.

14:33 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Tarmo Kruusimäe, palun!

14:33 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Kas Euroopa kardab ajaloolise tõe väljatulemist ja kas meil enam ei olegi õigust näidata kõike seda koledust, mis on inimsuse vastu tehtud, õigetes värvides? Ma pean silmas just seda vägivaldse sisu esiletoomist selles eelnõus.

14:33 Kultuuriminister Tõnis Lukas

Aitäh! Vägivaldse sisu tähendus on muidugi lai selles mõttes, et ta on eagrupiti erinev. Loomulikult, ükski film ei peaks elu võltsima või muutma sündmuste tähendust. Samas, filmis kindlasti peaks olema ka ilusamaid hetki. Nii et ma ei oska teile öelda, kas publik võtaks täieliku horror'i n-ö laialt vastu või mitte ja kas sõjakoledusi peab, ütleme, poolteist tundi ainult lausaliselt väga koledasti näitama. Aga kui antakse näiteks ülevaade ajaloolistest sündmustest, siis neid ilustama filmikunst ei peaks. Ja see konventsioon kindlasti ka seda ei tähenda, et neid ilustama peaks. See, et vägivallale ei tohi õhutada, on ka praegustes seadustes ja inimõiguste aktides sees. Rohkem on siin ikkagi mõeldud filmide liigitamist vanusegruppide kaupa, mis on lastele sobilik ja mis mitte. 

14:34 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Tarmo Kruusimäe, palun!

14:34 Tarmo Kruusimäe

Kas ma saan õigesti aru, et kuigi Inglismaal arutati vähemalt viis aastat, kas Stanley Kubricku "A Clockwork Orange" võiks linastuda või mitte, on see nüüdsest ikkagi Euroopa Liidus kättesaadav, lihtsalt märkega, et alla 18 see ei sobi? Kui me juba 16-aastastel laseme valida kohalikku omavalitsust, siis me arvame, et nad saavad asjadest õigesti aru. Kas siin ei tuleks teha mingeid mööndusi, sest võib-olla 18-aastaselt ei olegi too film enam see, mis neid kõnetaks.

14:35 Kultuuriminister Tõnis Lukas

Aitäh! Ma ei ole teiega võrreldav filmifriik ja ei oska kaasa rääkida kõigi filmide sisu teemal ega ka nendes otsustes, mis peaks missugusele vanusegrupile sobiv olema. Mõnikord võiksime koos mõnda filmi vaadata ja siis pärast selle üle arutleda. Aga kindlasti ei võta neid otsuseid, millisele eagrupile ja millisele sihtgrupile mingit filmi tohib või ei tohi näidata, vastu kultuuriminister. Vähemalt mitte Eesti Vabariigis.

14:36 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, lugupeetud minister! Teile rohkem küsimusi ei ole. Ma palun nüüd ettekandjaks kultuurikomisjoni liikme Marko Šorini.

14:36 Marko Šorin

Hea Riigikogu aseesimees! Head Riigikogu liikmed! Austatud minister! Väga hea on esitleda eelnõu, mis Eesti riigile tõotab kasu, ja nagu siin eelnevad küsijad on öelnud, tasub see kindlasti toetamist. Etteruttavalt ühinen selle üleskutsega.

Minister tutvustas käesolevat eelnõu 19. oktoobril. Samal istungil tutvustati ka kultuurivaldkonna eelarvet. Sellest tutvustusest koorus välja täpselt samasugune motiiv, et Eesti jaoks suureneb võimalus Euroopa filmitööstuses kaasa rääkida, kuna kaastootmise [rahastamise] kohustus langeb 10%-lt 5%-le. Tutvustamise ajal tuli ainult üks küsimus – erinevalt suurest saalist, kus oli neid neli korda rohkem – ja see puudutas kooskõlastust. Ministeeriumi asekantsler Taaniel Raudsepp kinnitas, et eelnõu on kooskõlastatud filmiklastriga ning selles suhtes on asjad korras. Hiljem tegi komisjoni esimees Aadu Must ettepaneku, et seda eelnõu menetletaks täna ja ettekandja oleks mina. Komisjon oli konsensuslikult selle poolt ning arvas, et esimene lugemine tuleks lõpetada.

Kuna eelnõu on küllaltki mahukas, siis võib-olla lihtsalt nendest küsimustest, mis enne saalist kõlasid, et kui suur osa on praegu Eesti filmitööstuses kaastootmisel. Alates 2015. aastast on kaastoodangut 39% üldisest mahust, kuid Eesti filmitööstuse ekspordist moodustab see lausa 75%. Ja nüüd, kui see [rahastamise] tase muutub meie jaoks madalamaks, suureneb kindlasti nende filmide hulk, kus kandub edasi Eesti kultuur. Põhiseaduses me oleme endale võtnud kohustuse Eesti kultuuri edendada, arendada ja hoida aegade lõpuni. Nii et väga hea eelnõu ja kutsun teid üles seda eelnõu kindlasti toetama. Aitäh!

14:39 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Te eksisite, et suurel saalil on neli korda rohkem küsimusi. Vähemalt viis korda on, sellepärast et Üllar Saaremäel on ka üks küsimus. Palun, Üllar Saaremäe!

14:39 Üllar Saaremäe

Aitäh, austatud eesistuja! Tegelikult on mul kaks, teine tuleb kohe hetke pärast järele. Lugupeetud ettekandja! Minu küsimus puudutab artikli nr 5 "Kaastootmisprojekti staatuse saamise tingimused" punkti 3: "Ilmselgelt pornograafilise sisuga või diskrimineerimist, viha või vägivalda propageerivatele või avalikult inimväärikust solvavatele projektidele ei saa anda kaastootmisprojekti staatust." Ja küsimus on väga lihtne. Aga mis saab sellisel juhul, kui see käsikiri, mille põhjal koos filmi tegema hakatakse, on salastatud, nii nagu juhtus "Tenetiga"? Seda käsikirja oli lugenud võib-olla režissööri lähim ring. Koostöö tegijad ei teadnud sisust suurt midagi, et mida filmitakse, miks filmitakse. Kuidas me sellisel juhul seda punkti täidame, kui me ei tea täpselt sisu?

14:40 Marko Šorin

Jah, väga lihtne vastus oleks, et komisjonis see teema üles ei tulnud. Muidugi, vahepeal on õhk homoerootikast natuke paksemaks läinud, arusaadav, miks selline küsimus. Aga loomulikult, kui need, kes neid asju otsustavad, ei ole asja sisust teadlikud, ei saa nad seda keelata või kaastootmisstaatust mitte väljastada. Kui see asjaolu saab teatavaks, siis võib kaastootmisstaatuse selliselt filmilt ära võtta ning sellest tulenevalt kaovad kõik selle filmi toetused ja muud kasutoovad aspektid. See on minu hinnang.

14:40 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Üllar Saaremäe, palun!

14:41 Üllar Saaremäe

Suur tänu, härra eesistuja! Austatud ettekandja! Sama punkti kohta teine küsimus. Kui mõni neist taunimisväärsetest tunnustest, mis ma siin ette lugesin, on mõne looja käekiri. À la meile tahab tulla filmi tegema Quentin Tarantino, kes oma vägivaldsete stseenidega keerab vindi ikka nii üle, et mõnele on see naljakas, mõni võtab seda jällegi propageerimisena. Mida teha sellisel juhul? Kas me ütleme maailmakuulsale režissöörile, et otsi mõni teine koht?

14:41 Marko Šorin

Aitäh! Järjekordselt hea küsimus ja viide väga heale filmiloojale Quentin Tarantinole. Eks siin on jälle see, et kuskil jookseb see veelahe, kas tegemist on vägivaldse filmiga või vägivallale üleskutsuva filmiga. Kindlasti on siin üsna suur vahe ja ilmselt see otsustamise koht sealt vahelt läbi jookseb. Kui film on lihtsalt verine ja seal tuleb ette palju surmajuhtumeid, siis ta ... Eile õhtul vist näidati "Rambo" filmi, kus võib üle lugeda, mitu laipa filmi lõpuks on. Seda lasti meie enda televisioonis. Nii et küsimus on jah selles, kas vägivallale kutsutakse üles, seda propageeritakse või film on lihtsalt vägivaldne.

14:42 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Teile rohkem küsimusi ei ole.

14:42 Marko Šorin

Ma tänan!

14:42 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kas fraktsioonidel on soov avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 258 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 11. novembri kell 17.15.

Head kolleegid! Tänane päevakord on läbitud ja istung lõppenud. Aitäh! Kohtumiseni homme!

14:43 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee