Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

14:58 Istungi rakendamine

15:00 Esimees Henn Põlluaas

Tere päevast, austatud kolleegid! Alustame Riigikogu IV istungjärgu 5. töönädala esmaspäevast istungit.


1. 15:00 Riigikohtu liikme Urmas Volensi ametivanne

15:00 Esimees Henn Põlluaas

Kõigepealt on meil täna võimalus kuulata ära Riigikohtu liikme Urmas Volensi ametivanne. Palun, Urmas Volens, siia kõnetooli!

15:00 Riigikohtu liige Urmas Volens

Tervist! Tõotan jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale. Tõotan mõista õigust oma südametunnistuse järgi kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seadustega. Aitäh! (Aplaus.)


15:01 Istungi rakendamine

15:01 Esimees Henn Põlluaas

Nüüd on eelnõude ja arupärimiste üleandmise aeg. Kaja Kallas, palun!

15:01 Kaja Kallas

Austatud juhataja! Head kolleegid! Eesti Vabariigi põhiseaduse § 12 ütleb: "Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Rahvusliku, rassilise, usulise või poliitilise vihkamise, vägivalla ja diskrimineerimise õhutamine on seadusega keelatud ja karistatav. Samuti on seadusega keelatud ja karistatav õhutada vihkamist, vägivalda ja diskrimineerimist erinevate ühiskonnakihtide vahel." Vihkamise ja vaenu õhutamine erinevate inimgruppide suhtes rikub otseselt vabaduse, demokraatia, inimõiguste ja põhivabaduste austamise ja ka õigusriigi põhimõtteid. Kuna ohvrid on sageli kaitsetud ja ise seda avaldust ei tee, siis neid on vaja kaitsta. Eesti on leppinud Euroopa Liidu Nõukogus tegelikult sellega, et me kriminaliseerime vihakõne. Ja kriminaliseerime vihakõne selliselt, et kui juba ühiskonna mingi grupi suhtes vaenu õhutatakse, siis ei pea olema otseselt tekkinud kahju, vaid tegelikult piisab vaenu õhutamisest, kui see on kriminaalkorras karistatav. Seetõttu annab Reformierakonna fraktsioon üle karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu. Aitäh!

15:03 Esimees Henn Põlluaas

Vabariigi Valitsuse esindaja proua Heili Tõnisson, palun!

15:03 Valitsuse esindaja Heili Tõnisson

Austatud esimees! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna vangistusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (arestimaja ülesannete üleandmine) eelnõu. Selle seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust justiitsminister Raivo Aeg. Aitäh!

15:04 Esimees Henn Põlluaas

Ma tänan! Olen Riigikogu juhatuse nimel võtnud vastu kaks eelnõu. Riigikogu juhatus otsustab nende menetlemise vastavalt meie kodu- ja töökorra seadusele. Ja nüüd viime läbi kohaloleku kontrolli.

15:04 Esimees Henn Põlluaas

Kohal on 97 Riigikogu liiget, puudub 4.

Panen hääletusele Riigikogu täiskogu IV istungjärgu 5. töönädala päevakorra kinnitamise. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

15:05 Esimees Henn Põlluaas

Poolt on 95 Riigikogu liiget, vastuolijaid ja erapooletuid ei ole. Päevakord on kinnitatud.


2. 15:06 2020. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (252 SE) esimene lugemine

15:06 Esimees Henn Põlluaas

Läheme tänase esimese päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud 2020. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu 252 esimene lugemine. Ja nagu ikka, kõigepealt on eelnõu algataja või esindaja ettekanne, 20 minutit, seejärel juhtivkomisjoni esindaja ettekanne. Kõikidel Riigikogu liikmetel on võimalus esitada kokku kaks küsimust, mis on üheminutilised. Palun kõigepealt ettekandjaks siia kõnetooli rahandusminister Martin Helme.

15:07 Rahandusminister Martin Helme

Lugupeetud Riigikogu juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Tulen teie ette 2020. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõuga, mille kohaselt kulude ja tulude kogumahtu ei muudeta. 2020. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu koostamise aluseks on riigieelarve seadus. Vastavalt selle seaduse §-le 43 võib Vabariigi Valitsus riigieelarve muutmiseks kulude kogumahtu muutmata algatada mitte hiljem kui kaks kuud enne eelarveaasta lõppu riigieelarve muutmise seaduse eelnõu. Arvestades, et 2020. aasta riigieelarve seadus on koostatud eelmise aasta sügisel ning osa rahastamisvajadusi on muutunud, on otstarbekas riigiasutuste poolt seatud eesmärkide tõhusamaks saavutamiseks algatada eelarve muutmine. Selle ettepaneku tegemisel oleme lähtunud soovist kasutada riigi raha optimaalselt ja sihipäraselt, vajaduse korral ka tegevusi ümber prioriseerides.

2020. aasta riigieelarve seaduse muutmise ettepanekud esitati Rahandusministeeriumile augustis. Kokku kajastab eelnõu 85 muudatust 19,3 miljoni euro ulatuses, nendega suurendati kulusid 0,2 miljonit ning vähendati investeeringuid samuti 0,2 miljonit ehk kogumahtu muutmata. See on vähem kui 0,2% kogu 2020. aasta riigieelarve kulude ja investeeringute mahust.

Riigikogu, Vabariigi Presidendi Kantselei, Õiguskantsleri Kantselei, Riigikohus, Keskkonnaministeerium, Maaeluministeerium ja Välisministeerium muudatusettepanekuid ei esitanud. Muudatused hõlmavad valitsemisalade sisemisi muudatusi täpsustunud tegevustest lähtuvalt, kuid on ka tehnilisi muudatusi. Lisaks on tehtud muudatusi valitsemisalade vahel, kus üks riigiasutus pakub teisele teenust. Näiteks on Justiitsministeerium, kes tõstab raha IKT-teenuse katteks ja Rahandusministeeriumi hanke- ja finantsarvestuse teenuseks. Kokkuvõtlikult võib öelda, et tegemist on iga-aastase tavapärase protsessiga, mis riigieelarves väga olulisi muudatusi ei tee.

Ma loen üles ka olulisemad summad, mida me liigutame, et anda teile ülevaade. Kaitseministeeriumi eelarvest tõstetakse 3,56 miljonit eurot liikursuurtükkide tarneks ja strateegilise sidevõrgu mobiilsuse ja autonoomse toimepidevuse arendamiseks. Sotsiaalministeerium liigutab 3,5 miljonit eurot tagasi Vabariigi Valitsuse reservi, kuna 2020. aasta lisaeelarvega eraldatud erivajadustega laste vanemate erakorralist toetust, mille suurus lisaeelarves oli 10 miljonit, on prognoositust oluliselt vähem kasutatud. Haridus- ja Teadusministeerium tõstab 0,87 miljonit eurot Tartu Ülikoolile reovee analüüsil põhineva SARS-CoV-2 eelhoiatuse seiresüsteemi käivitamiseks ja elluviimiseks. Haridus- ja Teadusministeerium tõstab samuti 0,55 miljonit eurot Eesti Teaduste Akadeemia peahoone ja hoovimaja remondi- ja rekonstrueerimistöödeks. Rahandusministeerium liigutab 0,25 miljonit maksuameti IT arendusprojektideks. Kaitseministeerium tõstab Rahandusministeeriumi 0,15 miljonit arvestusteenuse tagamiseks. Kõik ülejäänud muudatused on alla 0,1 miljoni euro suurused.

Sellega ma oma lühikese sissejuhatuse lõpetan ja vastan loomulikult hea meelega teie küsimustele. Aitäh!

15:11 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Tõepoolest, küsimusi on. Esimesena Signe Riisalo, palun!

15:11 Signe Riisalo

Aitäh, juhataja! Minister! Tulen selle teise muudatuse juurde, 3,5 miljonit eurot laste ja perede valdkonnast, mis oli lisaeelarvega antud 10 miljonist üks osa. See raha oli antud nendele lastele – ja nende peredele –, kes ei saanud minna eriolukorra ajal kooli ja kes vajasid täiendavat tuge, kuna kohalike omavalitsuste teenused ei olnud ette valmistatud nende laste kodus toetamiseks. See puudutab kahte teie koalitsioonipartneri ministrit, haridusministrit proua Repsi ja sotsiaalministrit härra Kiike. Minu küsimus on: kas ja mida jätsid kaks ministrit tegemata, et 3,5 miljonit eurot abi väga vajavale sihtgrupile tegelikult kohale ei jõudnud ja raha liigub tagasi riigieelarvesse?

15:12 Rahandusminister Martin Helme

Aitäh! Jah, nagu te ise juba märkisite, selge teadmisega, et see on üks väga spetsiifiline grupp, kellel on spetsiifiline probleem, me eraldasime lisaeelarves 10 miljonit. Aga nagu te ka ise märkisite, peaks see raha liikuma läbi kohalike omavalitsuste. Siin selles ahelas on ilmselt mitu kohta, kus võis ette tulla takistusi või olla mingisugune rakendamise probleem. Üks oli kahtlemata see, et selle raha taotlemisel oli väga lühike tähtaeg. Teine, mille on välja toonud sotsiaalminister, on see, et mitmel pool ei olnud kas pädevaid või polnud üldse vastavaid tugiteenuse töötajaid, kes oleks olnud võimelised seda raha nende abivajajateni viima. Nii et siin on olnud mitu erinevat aspekti, mis lõppkokkuvõttes viis selleni, et arvestuslikult oleks summa pidanud olema suurem, aga praktikas seda raha välja ei jagatud.

15:13 Esimees Henn Põlluaas

Heljo Pikhof, palun!

15:13 Heljo Pikhof

Härra minister! Ma ei näe eelarves leevendust hoolekandemuredele. Juttu on küll uutest standarditest ja omavalitsuste nõustamisest ja vabatahtlike töösse kaasamisest, ent valdkonna kogukulu väheneb 4 miljoni euro võrra. Samal ajal kuhjuvad kõrvalabi vajavate inimeste ja omastehooldajate probleemid. 16 eurot erakorralist pensionitõusu on igale eakale küll abiks, kuid muret selle pärast, et kui ise enam kodus hakkama ei saa, siis hooldekodukoht oleks pensioni eest tagatud, seda ma sellest eelnõust ei näe.

15:14 Rahandusminister Martin Helme

Aitäh! Austatud Heljo! Ma arvan, et sellest eelnõust ei saagi seda näha, sest see on järgmises eelnõus. (Hääl saalist.) Jah, ma usun, et ma jõuan sellele küsimusele kindlasti vastata. 

15:14 Esimees Henn Põlluaas

Aivar Sõerd, palun! 

15:14 Aivar Sõerd

Austatud juhataja! Austatud minister! Mul on küsimus eelnõu lisa 1 kohta. Siin on kirjas, et investeeringuid on sel aastal tehtud 158 miljoni euro eest, see hõlmab ka lisaeelarvet. Koalitsioon armastab rääkida, kuidas siin lisaeelarves olid ka mingisugused investeeringud sees. Küsimus on, kuidas see summa nii väike saab olla poole aasta kohta. Aasta peale tuleb siis võib-olla 300–400 miljonit, investeeringutoetused veel juurde. Kui suur selle aasta investeeringute maht on? Ja ma ikkagi küsin, miks see maht nii imelikult väike on. Millega te seda põhjendate?

15:15 Rahandusminister Martin Helme

Aitäh! Mul ei ole seda lisa nr 1 täpselt silme ees. Peaks püüdma täpselt aru saada, kas tegemist on finantseerimistehingutega või lisainvesteeringutega lisaeelarves endas. Hästi üldiselt vastates, see ei ole mingi saladus, et meil on probleem selles, et isegi kui me tahame majandust uute investeeringutega stimuleerida, siis planeerimisprotsess, projekteerimisprotsess – kogu see ahel – on nii kohmakas ja aeglane, et tegelikke investeeringuid nii kiiresti, kui me tahaksime teha, alati teha ei saa. Ma täpsemalt ei suuda praegu vastata, sest mul ei ole seda lisa silme ees.

15:15 Esimees Henn Põlluaas

Urmas Kruuse, palun!

15:15 Urmas Kruuse

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud minister! See ei ole väga suur saladus, et te olite ministrina üks eestkõnelejaid selles, et täiendav tööjõud ei pääseks Eestisse. Erilise löögi alla sattus põllumajandus, ennekõike maasikakasvatus. Kas selle eelnõu arutelu käigus maaeluminister härra Aller tegi ettepaneku eraldada sinna teatud summa selleks, et leevendada maasikakasvatuses valitsuse tegevusest tulenenud kahju?

15:16 Rahandusminister Martin Helme

Aitäh! Maaeluminister on teinud mitmeid lisarahastamise ettepanekuid nii käesoleva aasta eelarvesse kui ka 2021. aasta eelarvesse. Ja ma olen optimistlik, et osa neist me suudame ka ära menetleda kas 2021. aasta eelarve lugemisel või valitsuse reservi eraldiste abil. Aga ma julgen öelda, et niipalju kui ma olen härra Alleriga rääkinud, oli maasikakasvatajatel sel aastal tegelikult väga hea aasta.

15:16 Esimees Henn Põlluaas

Riina Sikkut, palun!

15:16 Riina Sikkut

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Küsin selle kohta, et me nüüd Riigikogus teeme otsuseid eelarve suhtes. Jah, need peavad kahtlemata olema sisulised, peavad asju paremaks tegema. Eelarve muutmise seletuskirjas on väikseim summa, mille kohta me otsuse teeme, 344 eurot. Kas on mõistlik Riigikogu tasandil nii väikseid summasid edasi-tagasi tõsta või peaksime rääkima suurematest eesmärkidest?

15:17 Rahandusminister Martin Helme

Olen täiesti nõus, ei ole mõistlik. Ei ole mõistlik sadade või isegi tuhandete eurode kaupa liigutada. Meil on, nagu ma ka oma sissejuhatavas sõnavõtus ütlesin, kõik ülejäänud summad, mida siin liigutatakse, väiksemad kui 100 000 eurot. Ja tõepoolest, eelnõus endas me liigutame summasid, millest mõned on ikka väga väikesed – mõnesajalised ja mõnetuhandelised. Minu hinnangul ei ole see seaduse menetluse mõttes väga ratsionaalne. Aga siin tuleb mängu eelarve baasseadus ja eelarve baasseaduses kehtivad reeglid, mis lubavad mõnesid summasid, mis on oluliselt suuremad, liigutada rahulikult ministri allkirjaga. Seevastu mõned teised summad, sõltumata sellest, kui väikesed nad on, on seadusepildis sees ja kui nad on seadusepildis sees, siis juhul, kui me tahame neid muuta, peame seda tegema seadusemuudatusega. See kurioosum meil eksisteerib, aga on täiesti mõeldav, et me võiksime seda baasseadust muuta.

15:18 Esimees Henn Põlluaas

Jevgeni Ossinovski, palun!

15:18 Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Austatud rahandusminister! Ma loen selle seletuskirja 11. leheküljelt, et Rahandusministeerium suunab Sotsiaalministeeriumile tagasi 6250 eurot, kuna on loobutud Rahandusministeeriumi haldusalas oleva RTK teenustest hasartmängumaksu toetuste menetlemisel. Kui see teema selle aasta veebruarikuus teie initsiatiivil tõstatus, siis te nõudsite ebaseaduslike toetuste tagasimaksmist, nõudsite teenistusliku järelevalve läbiviimist ja nii edasi. Pärast seda on kuidagi kaunis vaikne olnud, Sotsiaalministeerium loobus selles asjas teie haldusala teenusest. Kas te võiksite Riigikogu valgustada, kas selles küsimuses jäi peale teie tahe ning näiteks LGBT ühing ja teised organisatsioonid on rahast ilma jäänud, mis oleks minu arvates kahetsusväärne, või jäite te selles küsimuses alla?

15:19 Rahandusminister Martin Helme

Väga tähelepanelikult jälgisite seda 6000 eurot. Ma ei ole kindel, et see teema on väga vaikselt läinud. Ma meenutan, et suvel oli meil sel teemal sotsiaalministriga päris tõsine vaidlus. Jõuame tagasi selle juurde, et huvitaval kombel peame mingit 6000 eurot liigutama riigieelarves seadusandja tahtega, aga sadu tuhandeid eurosid maksumaksja raha saab minister liigutada oma allkirjaga – kellele tahab, kuhu tahab ja isegi siis, kui seadus seda ei luba, tuleb välja. Ja mina, niikaua kui seal oli minu allkiri all, ei lubanud seadusevastaselt seda raha välja maksta. Selle peale toimus väike manööver: selle raha liigutamine jäi sotsiaalministri kätte ning [otsustati] see sel aastal välja maksta. Mulle lubati, et see ei ole hasartmängumaksu raha. Nii et sellises seisus me oleme. Aga Sotsiaalministeeriumil on teatavasti väga palju erisuguseid programme ja projekte, millest raha maksta, isegi siis, kui see ei ole hasartmängumaksu raha.

15:20 Esimees Henn Põlluaas

Valdo Randpere, palun!

15:20 Valdo Randpere

Hea eesistuja! Jevgeni jõudis minu küsimuse praktiliselt ära küsida, mul oli sama teema hinge peal. Ma panin samuti tähele, et mitte ainult veebruaris, vaid ka augustis käis selline, kuidas öelda, jaht Tanel Kiige pea peale. Jutt käis sellest, et Tanel Kiik ja Sotsiaalministeerium rikuvad seadust. Kuna mina seda seaduserikkumist siit riigieelarve seaduse muutmise seadusest väga välja ei loe, välja arvatud see väike 6000 eurot siia-sinna, siis ma tahtsin küsida täpsustuseks, kas Tanel Kiik rikub seadust või ta ei riku seadust.

15:21 Rahandusminister Martin Helme

Vastus on: Riigikontrolli hinnangul rikub, minu hinnangul rikub. Jah.

15:21 Esimees Henn Põlluaas

Aivar Sõerd, palun! 

15:21 Aivar Sõerd

Austatud juhataja! Austatud minister! Minu eelmine küsimus ei olnud üldse keeruline. See on teie enda eelnõu, lehekülg 12 on lisa. Ise olete selle siia saatnud, ise olete selle numbri siia pannud. Siin ei ole finantseerimistehinguga mitte mingit pistmist. Siin on investeeringud. Investeeringuid on poole aastaga – see on põhieelarve pluss lisaeelarve – tehtud 158 miljonit eurot. Ma küsisin, miks see summa nii imelikult väike on. Aga ma küsin nüüd oma teise küsimuse. See on teile tuttavam teema, ma olen seda korduvalt küsinud nii infotunnis kui ka rahanduskomisjonis. Prognoosis oli kirjas, et 2,86 miljardit eurot – see on juba suurem number – on sel aastal kasutusele võetav laenuraha. Kuna majanduslangus osutus leebemaks, maksulaekumine on tunduvalt parem ja on ka pärast prognoosi tegemist olnud parem, isegi prognoosiga võrreldes, siis kas see 2,86 miljardit eurot kasutusele võetud laenuraha tänasel päeval veel kehtib? Või on see laenusumma väiksem või suurem? 

15:23 Rahandusminister Martin Helme

Aitäh! Need investeeringud, millest te räägite, ma arvan, on põhiliselt need investeeringud, mis me tegime kohalike omavalitsuste kaudu, muu hulgas teedeehitusse. Ja ma ei arva, et see on väike raha, aga okei. Laenusumma – jah, see laenusumma on täpselt nii suur, nagu ta on. Eesti riik on käesoleval aastal võtnud laenu mitmes järgus ja mitme erineva instrumendiga, on võtnud lühiajalisi riigikassa n-ö treasury bill'e Põhjala Investeerimispangast, on teinud võlakirjaemissiooni. Nii et jah, meil on neid erinevaid laenuvõtmisi olnud sel aastal mitmes etapis ja mitme erineva tähtajaga. Ja me prognoosime – aasta ei ole veel ju läbi –, et sellest rahast laias laastus 2 miljardit kulub selle aasta lõpuks ära. See tähendab seda, et enam-vähem samas punktis, kus me olime likviidsusega aasta alguses, oleme likviidsusega ka aasta lõpus.

Jah, nii ta ongi kulunud. Kusjuures suur osa sellest rahast, juhin tähelepanu, on läinud näiteks KredExi või MES-i finantseerimistehinguteks. Selle laenusumma sees on ka meie ettevõtlustoetuse meetmed, mida me teeme finantseerimistehingutena.

15:24 Esimees Henn Põlluaas

Urve Tiidus, palun!

15:24 Urve Tiidus

Aitäh! Lugupeetud minister! Mina puudutan Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala. Ja siin on selline muudatusettepanek, et üldharidusprogrammi vähendatakse 870 000 euro võrra, see tõstetakse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia programmi Tartu Ülikoolile reovee analüüsil põhineva SARS-Cov-2 eelhoiatuse seiresüsteemi käivitamiseks. Väga hea, sisuliselt hea mõte, sest reovee uurimine on andnud arvestataval hulgal teadusandmeid pandeemia leviku mõistmiseks. Aga kuna see raha võetakse üldharidusprogrammist ja see ei ole mitte mõnisada eurot, siis ma küsin, mis üldhariduses selle pärast tegemata jääb.

15:25 Rahandusminister Martin Helme

Aitäh! Tuletan jälle meelde või juhin tähelepanu, et see oli programm, mida me lisaeelarvega, lisarahaga turgutasime. See oli raha, mille me suunasime lisaeelarve kaudu erakoolide ja lasteaedade toetamisse. Aga see raha ei kulunud täies ulatuses ära. Selles lisaeelarves arvestatud summa, mis oli 15 miljonit, kui ma praegu peast õigesti mäletan, ei kulunud nii suures ulatuses ära. Me vaatasime, et selle rahaga saab teha koroona reoveeuuringut, ja suuname ta sinna ümber. Nii et mitte midagi ei jäänud tegemata. See on tegelikult lisaraha, see on samamoodi lisaeelarvest pärit lisaraha, mis täies ulatuses ei kulunud ära.

15:26 Esimees Henn Põlluaas

Riina Sikkut, palun!

15:26 Riina Sikkut

Aitäh, hea esimees! Hea minister! Jevgeni küsimusele vastates väljendasite imestust, et tõesti, lisaks tuhandetele eurodele võib ministri allkirjaga isegi sadu tuhandeid eurosid MTÜ-dele jagada. Mina olen hämmastunud, et miljoneid, ka kolme miljonit võib tegelikult ministri allkirjaga laiali jagada. Aga ma ei küsi selle kohta. Küsin hoopis 3,5 miljoni euro kohta, mis suunatakse Sotsiaalministeeriumi eelarvest erivajadusega laste vanematele erakorralise toetuse maksmise asemel Vabariigi Valitsuse reservi. Ma tean, miks seda tehakse, mis skeem seal taga on, aga minu jaoks on hämmastav see, kuidas sotsiaalhoolekande vahendeid, erivajadusega lastele mõeldud vahendeid jääb kogu aeg eelarves järele. Need on need kohad, kus tekib jääk, mida saab kuhugi mujale teiste kulude katteks kanda. Kuidas teie sellele vaatate, kas me ei peaks olema ikkagi võimelised erivajadusega laste ja nende vanemate toetuseks mõeldud raha suunama selliste kulude katteks, mille jaoks see on mõeldud, mitte katma sellest teisi erakorralisi kulusid?

15:27 Rahandusminister Martin Helme

Aitäh! Jah, olen nõus, et siin on, ma ei tea, tegemist mustriga või et see on väga sage. Põhjuseid võib olla erinevaid, võib-olla on sotsiaalminister maru hea lobist ja räägib valitsusest välja raha suuremas summas ja kiiremini ja rohkem, kui bürokraatia on võimeline inimesteni viima. Kuidas see summa saadakse? Kõigepealt on teoreetiline arvutus: vaadatakse, missugune on seaduses ette nähtud toetuse suurus ja kui palju on neid inimesi, kes selle seaduse alla lähevad, seejärel tehakse korrutustehe ja ongi korras. See, et tegelikult raha ei jõua nende inimesteni, kellel selleks õigus on, on probleem. See probleem on muidugi keerulisem kui lihtsalt, et kuskil keegi jättis oma töö tegemata. Nagu ma esimesele küsimusele vastuseks ütlesin, on siin tööjaotus. Tihtilugu väga suures ulatuses toimub selle raha väljajagamine kohalikes omavalitsustes. Siin on probleeme tugitöötajate leidmisega või nende tasemega. Siin on probleeme sellega, et inimesed, kellele on tegelikult mingisugused sotsiaaltoetused ette nähtud, isegi ei tea, et neil on õigus toetust saada. See mure on mitmekihiline. Eks see ole Sotsiaalministeeriumi ja kohalike omavalitsuste töö, mis on vaja ära teha, et see raha, mis seadusega on ette nähtud ja mille n-ö lae me oleme suutelised välja arvutama, ikkagi võimalikult suures ulatuses läheks abivajajateni.

15:29 Esimees Henn Põlluaas

Urmas Kruuse, palun!

15:29 Urmas Kruuse

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Mind ärgitas küsima teie eelmise küsimuse vastus. Kas ma sain õigesti aru, et austatud maaeluminister on teile öelnud, et kuna maasikakasvatuses olid nii head saagid, siis on maasikakasvatajatel väga väär loota teatud riigipoolset kompensatsiooni valitsuse mõnes mõttes pahatahtliku tegevuse eest? Kas ma sain õigesti aru või oli see teie meelevaldne tõlgendus?

15:29 Rahandusminister Martin Helme

Ma ei ole kindel, et sa said õigesti aru, sest sinu küsimuses on kirjeldatud, et valitsus on olnud pahatahtlik. Valitsus ei ole pahatahtlik olnud. Koroonakriisi ei tekitanud Eesti valitsus. Aga jah, ma ei näe praegu, et maasikakasvatajatel mingit kompensatsiooni sel aastal loota on.

15:30 Esimees Henn Põlluaas

Jevgeni Ossinovski, palun!

15:30 Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Mina sain Riina küsimusest inspiratsiooni ja küsin selle korruptiivse advokaadibüroo 3 miljoni eurose lepingu kohta. Kui ma õigesti mäletan, siis on mingi posu raha selle katmiseks antud rahandusministrile Vabariigi Valitsuse reservist. Noh, mõnikord on niimoodi, et kui on vaja kiiresti midagi rahastada, siis võib reservi kasutada. Tavaliselt tullakse siis välja eelarve muudatusega ja viiakse see ilusti eelarvesse sisse, sest tõsi on ju see, et reserv on vastavalt määrusele mõeldud ettenägematuteks kuludeks, aga nimetatud raha ei ole mingisugune ettenägematu kulu. See on asi, mida valmistatakse ette pool aastat, ja nagu me teame, on teie puhul selle korruptiivse lepingu ettevalmistused kestnud isegi rohkem kui aasta. Esimene küsimus on, et miks siin ei kajastu see, millisel viisil on see ettenägematu kulu. Ja teine, et ma ei peaks järgmises päevakorrapunktis küsima: kui suures summas on järgmise aasta raha järgmise aasta eelarves planeeritud sellesama korruptiivse lepingu rahaliseks katteks?

15:31 Rahandusminister Martin Helme

Härra Ossinovski! Laimuga ei ole Riigikogu liikmel kena tegeleda. Mingit korruptsiooni ei ole kusagil olnud. Mitte keegi ei ole suutnud siiamaani ära seletada, milles seisneb korruptsioon. See on laim. Ma soovitan mitte laimata. Ja juriidiline nõu on tavaliselt just nimelt ettenägematu kulu. Aga me teeme sealt reservist igasuguseid huvitavaid ettenägematuid kulutusi, näiteks ehitistele, mis on olnud aastaid ja aastaid ühesuguses seisus ja siis otsustatakse, et nüüd me ikkagi hakkame neid ehitama või remontima. Me teeme igasuguseid otsuseid. Sisuliselt on valitsuse reservi kasutamine ikkagi valitsuse diskretsiooniotsus. Nii on. Ja järgmise aasta raha pärast ei ole vaja muretseda.

15:31 Esimees Henn Põlluaas

Jürgen Ligi, palun!

15:31 Jürgen Ligi

Aitäh! Ma kuulsin, te ütlesite, et Tanel Kiik teie hinnangul rikub seadust. Aga teie andsite sellele allkirja. Ma ei mäleta enda ametiajast ühtegi sellist allkirja, kus ma olen leidnud, et seadust on rikutud, ja ma lepin sellega. Ma olen alati küsinud ekspertide arvamust ja leppinud siis, kui nad ütlevad, et seadus on täidetud. Miks teie lepite seaduserikkumisega ja tunnistate seda kenasti Riigikogu puldist? Mis kaalutlusel te seda teete?

15:32 Rahandusminister Martin Helme

Aitäh! Millestki on valesti aru saadud. Mina andsin allkirja dokumendile, mis peatas need maksed. Mina andsin allkirja dokumendile, mis peatas need väljamaksed. Ja sellega lõpetasin seaduserikkumise. Nii et selles mõttes ma ei saa isegi aru, millisest allkirjast me räägime. Juhtisin tähelepanu, et sellelt eelarverealt, selle eelarve tulu pealt ei saa neid väljamakseid teha. Nii ongi. Ma ei olnud nõus, et seda raha makstakse.

15:33 Esimees Henn Põlluaas

Annely Akkermann, palun!

15:33 Annely Akkermann

Suur tänu, lugupeetud Riigikogu esimees! Lugupeetud ettekandja! Tavapäraselt tegelevad eraettevõtjad kaks kolmandikku ajast tuludega ja kolmandiku kuludega. Teie kui endine ettevõtja olete nüüd siin Riigikogu puldis ja tegelete üksnes kuludega. Kuidas on olnud 2020. aasta tulude laekumised? Kas ei oleks saanud võtta neid tulusid planeeritud kulude katteallikateks, vaid tingimata tuli võtta seda raha erivajadusega laste fondist?

15:33 Rahandusminister Martin Helme

Aitäh! Selle eelnõu olemus on see, et me tõstame raha, erinevaid kulusid ümber. Osa [kulusid] jäi tegemata. Nende eest, mis jäid tegemata, oli võimalik midagi muud teha. Ministeeriumid on selleks ettepanekuid teinud. Osa raha liigub ministeeriumide vahel, kui ministeeriumid on selles omavahel kokku leppinud. Nii et see ongi, jah, kuludokument. Tuludega – et vastata küsimusele, kuidas tuludega on – on hästi, palju paremini, kui kevadel arvasime. Tulude osas me arvasime, et meil tuleb umbes 800 miljonit eurot maksulaekumise vähenemist, tegelikult me näeme, et see summa on umbes poole väiksem. Aasta lõpuni on natuke aega ja see sõltub siin muudest teguritest ka, aga põhimõtteliselt me arvame, et vähenemine on isegi väiksem kui 400 miljonit. Aga ma olen juba kaks või kolm korda seletanud, mis selle puuetega laste toetuse probleem oli. Teha mind süüdlaseks selles, et see raha lasteni ei jõudnud, ei ole õiglane.

15:34 Esimees Henn Põlluaas

Urve Tiidus, palun!

15:34 Urve Tiidus

Aitäh veel kord! Lugupeetud minister! Tulenevalt varasematest vastustest ja ka kolleeg Annely Akkermanni küsimusest küsin ma lihtsa tehnilise küsimuse. Me tõstame praegu üle neid summasid, mis tulid kriisiaegse lisaeelarvega ja mis pole nagu õieti ärakasutamist leidnud. Kas enne aasta lõppu on tulemas veel mõni lisaeelarve?

15:35 Rahandusminister Martin Helme

Aitäh! Ei, ei ole tulemas ja ei saa ka tulla, meil saab selleks aeg otsa. Aga jah, tõepoolest, 2020. aasta on selles mõttes ju ebatavaline aasta, et me tegime aasta tagasi 2020. aasta eelarvet ja aprillikuus tegime lisaeelarvet. See on kahel korral tehtud dokument, aga ta on üks ja sama asi – 2020. aasta eelarve. Ja nendest kahest dokumendist kokku saadud rahavoogusid me siin täna ühe dokumendiga veel omakorda muudame. Nii et ei, rohkem mingit muutmist [ei tule]. Muidugi võib alati Riigikogust tulla muudatusettepanekuid, aga ministeeriumist või valitsusest ei tule.

15:35 Esimees Henn Põlluaas

Signe Riisalo, palun!

15:36 Signe Riisalo

Juhataja! Minister! Kolm korda olete seletanud – või kaks –, aga te ei ole seletanud seda õigesti. Kui te räägite tugiisikutest, spetsialistidest, teenustest, siis te olete sellest 10 miljonist täiesti valesti aru saanud. See oli incash-toetusmeede ja teenuseosutajad ei puutu üldse asjasse. Nii et see oli puhas haldussuutmatus, et raha ei jõudnud sihtgrupini. Aga mul on teine küsimus. Sarnaselt selle 10 miljoniga anti lisaeelarvemeetmena ka haigekassale 213 miljonit eurot, millest eriolukorra ajal suudeti ära kulutada alla poole. Ja seda tohtiski kulutada, nii nagu valitsus palus ja Riigikogu otsustas, ainult eriolukorra ajal. Lastelt te olete raha ära võtnud 3,5 miljoni ulatuses. Aga enam kui 100 miljoni ulatuses – kus see haigekassa raha on, kus see kajastub? Kas seda kasutatakse edaspidi ikka tervishoius või kuskil mujal?

15:36 Rahandusminister Martin Helme

Aitäh! Jah, incash, millele oli pandud väga lühikene taotlustähtaeg ja inimeste avaldusi selleks ajaks ei tulnud. Ma ei tea, tehke siis sotsiaalministrile arupärimine, või ma ei tea. Ma ei ole võimeline detailides selgitama, kuhu või kuidas see raha seisma jäi. Aga haigekassa puhul, tõepoolest, ma isiklikult olen küll rahul sellega, et meie esialgne oluliselt negatiivsem prognoos haigekassa lisakulude kohta ei realiseerunud. Realiseerus umbes poole ulatuses, enam-vähem poole ulatuses. Ja see raha, mis sealt järele jäi, ei kao kuhugi ära, vaid järgmisel aastal – kui me jõuame järgmise päevakorrapunktini, siis te näete – eraldab riik haigekassale lisaraha veel suuremas summas, et mitte joosta haigekassa reservidega nulli. Umbes 140 miljonit eurot anname me järgmisel aastal haigekassale riigikassast raha juurde. Meil jäi praegu järele umbes 100 miljonit, aga järgmisel aastal anname sellest veel suurema summa haigekassale juurde.

15:38 Esimees Henn Põlluaas

Andres Sutt, palun!

15:38 Andres Sutt

Aitäh! Ma tulen korraks veel tagasi selle erivajadusega laste vanemate erakorralise toetuse juurde. Kui ma loen seletuskirja, siis näen, et siin on öeldud nii: "2020. aasta lisaeelarvega planeeriti toetusteks 10 miljonit eurot, mille vajadus osutus prognoositust väiksemaks." Kui ma teist õigesti aru saan, siis siin saalis räägite te seda, et on olnud võimekuse puudus, et neid toetusi saaks ära kasutada, välja maksta. Üks nendest väidetest on vale – kas see, mida te siin puldis olete öelnud, või see, mis on seletuskirjas kirjas?

15:38 Rahandusminister Martin Helme

Paadunud valetaja, nagu ma olen, eks? Ma olen sellel teemal ühe korra vestelnud Tanel Kiigega, küsinud, et kuhu see jäi. Enam-vähem nii, nagu tema mulle seletas, olen ma selle edasi andnud. Vaatasin veel dokumentidest hiljem järele ja sain aru, et see [toetus] tõepoolest on taotluspõhine ja neid taotlusi tuli vähem. Kusjuures ma arvan, et see väljend, et vajadus oli väiksem, ei ole sisuliselt väga korrektne. Ma ei arva, et inimestel mingit vajadust raha järele ei olnud. Ma arvan, et neil jäi puudu teavitusest või võimalusest neid dokumente kiiresti ja arusaadavalt menetleda. Aga ma veel kord ütlen, et selle küsimuse kohta oskab detailseid selgitusi anda valdkonna eest vastutav minister.

15:39 Esimees Henn Põlluaas

Liina Kersna, palun!

15:39 Liina Kersna

Suur tänu! Austatud minister, te ütlesite, et maasikakasvatajatele oli see aasta hea aasta. Samas olen ma  ajakirjandusväljaannete kaudu saanud aru, et enam kui pool saagist jäi põllule. Seda seetõttu, et valitsus keelas lisatööjõu kasutamise või saatis selle riigist välja. Te ütlesite ka seda, et teie teada ei saa maasikakasvatajad valitsuse käest mingit kompensatsiooni. Mina tean, et neljapäeval peaks olema Maaeluministeeriumis sel teemal arutelu. Millele te tuginesite, kui väitsite kindlas kõneviisis, et maasikakasvatajad ei saa kompensatsiooni?

15:40 Rahandusminister Martin Helme

Ma kõigepealt parandan, et valitsus ju pikendas koroonakriisi ajal võõrtööjõu Eestis olemise tähtaegasid. Siin saalis tehti selleks lausa seadusemuudatus. Ehk me tulime sektorile vastu ja aitasime neid võõrtööjõuga, kusjuures nii, nagu nendega kokku lepiti, et ühe korra pikendame ja rohkem mitte, selle aja jooksul peavad nad jõudma oma tööasjad ümber korraldada. Nii et aitasime, me lausa aitasime neid. Ja ma loodan tõesti, et siin saalis inimesed meediat ei usu. See ei tasu kunagi ära. Aga millel põhineb minu väide? Jah, ütleme siis niimoodi, et ma tean, et see arutelu on Maaeluministeeriumis tulemas. Ma olen küsinud Arvo Allerilt eelinformatsiooni, et milline see pilt on, mida tema näeb. Pilt on muidugi erinev, sõltuvalt sellest, kui suured need tootjad on ja millised muud erinevad spetsiifikad on neil olnud. Loomulikult on ettevõtjaid, kellel on kahjud olnud suuremad, aga üleüldine pilt oli maasikakasvatajatel sel aastal väga hea. Ma ütleksin siis nii, et ma ei saa öelda kindlas kõneviisis, mida ütles maaeluminister, aga tema jutust jäi mulle mulje, et seal ei ole väga head kahjunõude või kompensatsiooni alust. Aga isegi kui maaeluminister tuleb mingi kompensatsioonijutuga, siis selle peab heaks kiitma ju ka rahandusminister, ja ma ei arva, et rahandusminister seda heaks kiidaks.

15:42 Esimees Henn Põlluaas

Annely Akkermann, palun!

15:42 Annely Akkermann

Suur tänu veel kord, lugupeetud Riigikogu esimees! Ma nimelt ei nõustu, et selle dokumendi puhul on tegemist kuludokumendiga. Siin on sissejuhatuses selline rida, et 2020. aasta riigieelarve seaduse muutmise seadus on üles ehitatud 2020. aasta riigieelarve seaduse alusel ning kajastatud on ainult muutuvaid riigieelarve tulude, kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute eelarveid. Tulude eelarve suurendamine on tähistatud plussiga ja vähendamine miinusmärgiga. Lihtsalt et tuludega te pole siin tegelenud. Dokument annab selleks raamid küll. Ja kui te ütlesite, et makse on tegelikult laekunud kevadisest prognoosist 4 miljonit eurot rohkem, siis kas ikkagi oli vaja ära võtta erivajadusega laste vanematelt see raha, mille, nagu te ütlete, minister Kiik jättis kasutusele võtmata või tegi seda nii, et sihtgrupp ei saanud seda kasutada. Kas te kiidate heaks selle, et ministri tegematajätmise eest seda valdkonda karistatakse?

15:43 Rahandusminister Martin Helme

Justkui meil Kiigega veel vähe vaidlusi oleks! Ma peaks teda nüüd siin hurjutama hakkama. See raha tuli ju samuti lisaeelarvega. See raha oli lisaeelarves selge sildiga raha. Kui see raha ei kulunud ära nii, nagu ta lisaeelarves ette oli nähtud – eri põhjustel, ükskõik mis põhjusel –, siis me ei saa seda raha kuhugi mujale niisama heast peast kulutada. Seda ümbertõstmist me siin teemegi. Me ei võtnud seda raha kelleltki ära, vaid see jäi välja võtmata, see jäi seisma või kulutamata. Ja ma ikkagi ütleks, et muidugi me tegelesime ka tuludega. Investeeringuid vähendati 0,2 miljoni euro ulatuses ja nii palju tegime ka tulusid juurde.

15:44 Esimees Henn Põlluaas

Vilja Toomast, palun!

15:44 Vilja Toomast

Ma tänan! Lugupeetud Martin Helme! Te räägite siin, et te tõstate neid asju ümber, edasi ja tagasi. Ma saan aru, et kaitsevõime on meile väga oluline, ja ma üldse ei pahanda, et te neid iseliikuvaid tanke juurde ostate. Aga me ju teame, et neid on tellitud veel märksa rohkem kui need kaks-kolm tanki, mis te praegu juurde ostate. Kas ei võiks siis planeerida nii, et te järgmisel aastal suudate kõik välja osta, ja anda see 3,5 miljonit eurot, mis te lastelt ära võtate ... Või õigemini, ütleme niimoodi, et meede oli vale, mispärast see raha ära võetakse. Ma ei tea, mis see oli. Kas ei oleks võinud panna seda 3,5 miljonit eurot vähemalt turismisektorisse, mis praegu kiratseb ja palub abi erinevatel tasanditel? Kas see ei oleks olnud nende jaoks palju suurem tugi? Kas poleks võinud oodata veel mõned kuud ja osta need iseliikuvad tankid natuke hiljem, järgmise aasta eelarve rahast?

15:45 Rahandusminister Martin Helme

Aitäh! Need on siiski iseliikuvad suurtükid. Ants vangutas pead. (Naerab.) Ma kutsun üles mitte vastandama riigikaitset ja sotsiaalkaitset – need on kaks eri asja ja nende mõlemaga on vaja tegeleda. Ja ma juhin tähelepanu sellele, et ei ole sugugi niimoodi, et turism ei ole üldse midagi saanud. Ka lisaeelarves nägime ju turismile ette mitmeid toetusmeetmeid, päris palju, kümnete miljonite eurode ulatuses. Oli 25 + 10 miljonit eurot otsetoetusi, kui ma õigesti mäletan, pluss veel mingid muud väiksemad toetused ja mitmesugused laenumeetmed, mis me käivitasime. Muidugi, ma ei vaidle vastu, see ei ole olnud piisav, et seda sektorit kriisis aidata. Sellele ma ei vaidle vastu. Aga võib-olla peab ikkagi ka seda selgitama, et kui eelarvega on eraldatud Kaitseministeeriumile teatud summa ja kui Kaitseministeerium tahab selle summa ulatuses oma tegevusi teistmoodi teha, siis on see väga lihtne. Kui keegi, näiteks sotsiaalminister või rahandusminister, tahab minna ja ütelda, et sul jäi raha üle, anna see mulle, siis seda on tükk maad raskem teha, selle peavad ministrid omavahel kokku leppima. Poliitiline realiteet on niisugune.

15:47 Esimees Henn Põlluaas

Jürgen Ligi, palun!

15:47 Jürgen Ligi

Aitäh! See eelmine mulle antud vastus jäi väga poolikuks. Ma saan ikkagi aru, et te peate Tanel Kiige tegevust nii ebaseaduslikuks kui ka sisuliselt valeks. Te vastasite, et te lõpetasite selle ebaseaduslikkuse. Aga palun kirjeldage seda olukorda! Ma saan aru, et nii selles kui ka järgmises eelarves Tanel Kiik oma tegevust jätkab. Ja nii või teisiti olete teie selle heaks kiitnud – kas nüüd iga ülekande, seda ma ei ole väitnud. Aga kas te olete selle raha ära võtnud, mida ta on kasutanud teie jaoks täiesti vastuvõetamatul eesmärgil ja juriidiliselt valesti? Kuidas sellega on?

15:47 Rahandusminister Martin Helme

No Jürgen, endise rahandusministrina sa peaksid ju teadma, et rahandusminister ei saa minna ja võtta ära mõne ministeeriumi raha. No küll oleks tore, aga ei saa. Ei saa ära võtta teise ministeeriumi raha. Teie siin saalis olete selle raha andnud, Sotsiaalministeeriumi eelarve kinnitatakse siin saalis. Sotsiaalministeeriumi eelarve on pool kogu riigieelarvest, 5 miljardit eurot 2021. aastal. Las ma nüüd seletan, ma ei jõua siin niimoodi debatti pidada. Selles eelarves on neil sees – loomulikult on suuremad tükid seal tervise- ja pensionirahad – tohutu hunnik erinevaid projekte ja programme, mida nad rahastavad siit saadud volitusega. Mul ei ole võimalik ütelda, et nii ei tohi või seda raha ma ei luba välja maksta. Ma saan takistada seda, kui raha väljamakse on seaduse mõttes vale, kui see on riigieelarve seaduse mõttes vale või kui eelarvevahendeid kasutatakse eelarves ettenähtu suhtes valesti. Ja seda ma tegin. Seda ma tegin, nii nagu minu võimuses oli, seda ma takistasin. Selle peale lõpetas Tanel Kiik ära oma lepingu RTK-ga ehk Riigi Tugiteenuste Keskusega ning viis nende projektide rahastamise Sotsiaalministeeriumi teiste programmide alla. Kusjuures ma võin küll sisu poolest eri arvamusel olla, aga siin seaduserikkumist ei ole. Kui tal on programmid, mille nimi on, ma ei tea, võrdsed õigused või mis seal kõik need vähemuste programmid on, siis sellesa on talle raha siit saalist antud. Hasartmängumaksu seaduses on hasartmängumaksu puhul selgelt piiritletud, mille peale seda tohib kulutada, kuid riigieelarvest antud programmiraha jagab minister nii, nagu tahab. Mulle see ei meeldi, aga see ei ole vähemalt ebaseaduslik.

15:49 Esimees Henn Põlluaas

Maris Lauri, palun!

15:49 Maris Lauri

Aitäh! Mina nüüd enam ei saa aru, mida minister tahab öelda. Ühel hetkel ta ütleb, et ta ei saa teha, ja teisel hetkel ütleb, et ta ei tee rahaeraldusi. Ta ei anna maasikakasvatajatele raha, kui näiteks otsustatakse, et ikkagi tuleks anda. Ja siis ta ütleb, et ta ei saa raha ära võtta või raha panna või midagi teha. Teeks selle asja selgeks, mida minister võib teha ja mida ta ei taha teha. Kus on see suvakoht, kus on ministri mitteotsustuskoht ja kus otsustab valitsus?

15:50 Rahandusminister Martin Helme

See ei ole ju väga keeruline. Raha, mille Riigikogu on eraldanud, on juba ära antud raha, seda ma ära võtta ei saa. Aga uued summad, mida Riigikogu on andnud valitsuse käsutusse, ehk valitsuse reserv, selle raha üle otsustab valitsus konsensuslikult. Pole ju keeruline.

15:50 Esimees Henn Põlluaas

Taavi Rõivas, palun!

15:50 Taavi Rõivas

Aitäh! Hea ettekandja! Ma ei hakkakski debateerima ühe või teise kulu, ütleme siis, maailmavaatelise vastuvõetavuse või otstarbekuse üle. Ma küsin, kuidas on läinud teie enda mõnede konkreetsete prioriteetide täitmine. Käesoleva aasta eelarvet tehes te ütlesite, et on leitud raha selleks, et hakata PPP abil neljarealisi teid ehitama. Samas mulle teadaolevalt see plaan käesoleva aasta eelarvesse ei jõudnudki. Kuidas sellega läinud on? Kas selle aasta eelarve üks kõige suuremaid prioriteete olema pidanud teema, mille kohta on kindlas kõneviisis, et see kindlasti juhtub, eelmisest aastast võtta kümneid teie tsitaate, jäi tõesti ära?

15:51 Rahandusminister Martin Helme

Aga ei jäänud ära. Üldse ei jäänud ära! Pärnu maantee Pärnu-poolne ots, Libatse teelõik on praegu PPP hankes. Meile on laekunud – ma võin eksida – üle kümne pakkumise. Seal on erinevad etapid. Kõigepealt on PPP konsultant – sisuliselt on ta juriidiline konsultant, kes on riigipoolne esindaja PPP lepingu tegemisel ja PPP ehitaja leidmisel. Aga see hange on tänaseks päevaks niikaugel, et meil on pakkumised tehtud, pakkumised on suletud ning nüüd hakatakse võitjat välja valima. Nii et ei jäänud ära.

15:52 Esimees Henn Põlluaas

Kristina Šmigun-Vähi, palun! 

15:52 Kristina Šmigun-Vähi

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Lähen siin Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalale, küsimus tuleb selle kohta. Koolivõrgu programmist suunatakse 0,55 miljonit eurot teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni strateegia programmi Eesti Teaduste Akadeemia peahoone ja hoovimaja remondi- ja rekonstrueerimistöödeks. Küsimus on järgmine: mis põhjusel jäi see 0,55 miljonit eurot koolivõrgu programmis kasutamata? Missugused Eesti osad jäid kõrghariduse ettevalmistusest ilma?

15:53 Rahandusminister Martin Helme

See on väga detailne küsimus, ma ei oska vastata. Koolivõrgu programm on hiigelsuur ja seal on väga suured rahad. Kas mõni hange lükkus edasi või läks mõni ehitus odavamaks, ma ei oska vastata. Aga selles mahus loks ei ole seal midagi ebatavalist.

15:53 Esimees Henn Põlluaas

Andres Sutt, palun!

15:53 Andres Sutt

Aitäh! Ma küsin sedapuhku Siseministeeriumi valitsemisala kohta: seal on ette nähtud kanda Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalast 35 000 eurot Siseministeeriumi laste ja perede programmi seoses muu hulgas uussisserändajatega seotud tegevuste üleandmisega. Mis need olulisemad tegevused on, mida Siseministeerium seoses uussisserändajate parema integreerimisega tegema hakkab?

15:54 Rahandusminister Martin Helme

Aitäh! See on Riina Solmani vastutusalas olev osa Siseministeeriumist. Tegemist ei ole mitte tegevustega, vaid tegemist on inimeste liigutamisega ehk töökohtade liigutamisega. Need on töökoht ja palgaraha, mis tõsteti ühest ministeeriumist teise.

15:54 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh, lugupeetud minister! Rohkem teile küsimusi ei ole. Ja nüüd palun kõnepulti kaasettekandja, rahanduskomisjoni esimehe Aivar Koka. Palun!

15:54 Aivar Kokk

Hea juhataja! Head kolleegid! Riigikogu rahanduskomisjon arutas oma 12. oktoobri istungil 2020. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu esimesele lugemisele saatmist. Eelnõu tutvustas algataja esindaja, rahandusminister Martin Helme. Vastavalt riigieelarve seaduse §-le 43 võib Vabariigi Valitsus riigieelarve muutmiseks kulude kogumahtu muutmata algatada mitte hiljem kui kaks kuud enne eelarveaasta lõppu riigieelarve muutmise seaduse eelnõu. Arvestades, et 2020. aasta riigieelarve seadus on koostatud eelmise aasta sügisel ning osa rahastamisvajadusi on muutunud, siis on otstarbekas riigiasutuste seatud eesmärkide tõhusamaks saavutamiseks algatada riigieelarve muutmine. Kokku kajastab eelnõu 85 muudatust.

Komisjon langetas järgmised konsensuslikud otsused: määrata komisjoni nimel ettekandjaks eeskõneleja, võtta eelnõu Riigikogu täiskogu päevakorda esmaspäevaks, 19. oktoobriks ja teha ettepanek esimene lugemine lõpetada ning määrata muudatusettepanekute tähtajaks seitse tööpäeva, st 28. oktoober kell 17.15. Aitäh!

15:56 Esimees Henn Põlluaas

Hea ettekandja, ka teile on küsimusi. Taavi Rõivas, palun!

15:56 Taavi Rõivas

Aitäh! Suvise majandusprognoosi slaide sirvides hakkas silma, et käesoleva aasta eelarve oli juba oma kõige esimestel kuudel laekumiste mõttes suures miinuses võrreldes eelarves oodatuga. See oli – ma rõhutan –enne, kui tuli eriolukord, mille järel miinuse tekkimine on loomulikult mõistetav ja arusaadav. Kas te olete analüüsinud, mis läks eelarve tegemisel valesti, et juba esimestel kuudel sadadesse miljonitesse eurodesse ulatuv miinus tuli ja millest täpsemalt see oli ajendatud?

15:57 Aivar Kokk

Aitäh! Kui aus olla, siis rahanduskomisjon selle seaduseelnõu menetlemisel seda teemat ei analüüsinud. Aga nii suur number ei tohiks olla, nagu sa praegu ütlesid. See oli natukene väiksem, aga sinna 100 miljoni juurde see jäi. Seal oli mitmeid põhjuseid. Üks oli kütuseaktsiisi teema – detsembri lõpus osteti rohkem, kui jaanuaris oodati – ja oli ka alkoholi teema. Aga jah, prognoos oli [teistsugune]. Jaanuaris-veebruaris oli tegelik laekumine väiksem, kui eelarve prognoosi järgi seda oleks oodatud.

15:57 Esimees Henn Põlluaas

Signe Kivi, palun!

15:57 Signe Kivi

Aitäh, austatud Riigikogu juhataja! Hea ettekandja! Ma küsin teie käest ühe probleemi kohta, mille suhtes te olete mulle mitu korda öelnud, et sellega tegeletakse. Nimelt, eelmise aasta detsembrikuus algatas Reformierakond rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse, mille eesmärgiks oli kohustus tagada teleprogrammide kättesaadavus kuulmispuudega inimestele. Kultuurikomisjon arutas seda mitmeid kordi ja paljud olid väga nõus, aga siis lugemine katkestati. Arvamusi oli mitmeid, näiteks et see vajab lisaraha ja et koalitsioon tuleb oma parema eelnõuga välja. Kas sellest probleemist oli natukenegi komisjonis juttu seoses praeguse punktiga ja ka järgmise, riigieelarve punktiga? Kas te tegelete sellega?

15:58 Aivar Kokk

Aitäh! Konkreetse eelnõu puhul ei olnud see arutlusel, aga järgmise aasta eelarve arutelu käigus oli see teema laua peal küll. Praeguse seisuga on minu teada Kultuuriministeeriumil need vahendid eelarves olemas.

15:59 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Rohkem teile küsimusi ei ole. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu ... Jaa, õige. Meil tulevad enne uue eelnõu juurde minekut ikkagi ka läbirääkimised ja avangi need. Tundub, et Aivar Kokk soovib ... Ei, Aivar Kokk lõpetas. Läbirääkimiste soove ei ole. Siis ei olegi põhjust läbirääkimisi avada, sulgeme need siinsamas. Nüüd loen ette, mis mul enne pooleli jäi. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 252 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 28. oktoobri kell 17.15.


3. 16:00 2021. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (254 SE) esimene lugemine

16:00 Esimees Henn Põlluaas

Läheme järgmise päevakorrapunkti juurde, mis on väga-väga mahukas. See on Vabariigi Valitsuse algatatud 2021. aasta riigieelarve seaduse eelnõu 254 esimene lugemine. Palun taas siia kõnetooli ettekandjaks rahandusminister Martin Helme. Palun!

16:00 Rahandusminister Martin Helme

Lugupeetud Riigikogu spiiker! Head Riigikogu liikmed! Toon teie ette 2021. aasta riigieelarve, mis on teist aastat järjest tegevuspõhine ja mis annab tavapäraselt sisu sellele, mida riik aasta vältel teeb. See näitab, millised on valitsuse prioriteedid, riigi vajadused ja võimalused ning milline on meie rahanduspoliitiline hoiak. Käesolev aasta on olnud eriline igas mõttes, sest nii riigi eelarvestrateegia kui ka riigieelarve koostamise protsessile avaldas mõju 2020. aasta kevadtalvel puhkenud koroonapandeemia. Selle tõttu lükkus riigi eelarvestrateegia 2021–2024 koostamine edasi augustikuusse. Samal ajal toimus ka 2020. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse menetlemine ning käesoleva, 2021. aasta riigieelarve seaduse koostamine. Riigieelarve ja riigi eelarvestrateegiaga samal ajal tuli läbi viia euroliidu seitsmeaastase eelarveperioodi planeerimine ning taastekava sisustamine ja sidumine RES-iga. Kõik see oli valitsusele arvestatavaks väljakutseks. Tegemist on mahuka ja sisutiheda tööga, mille valitsus on ära teinud väga lühikese aja jooksul. Ma tänan kõiki koalitsioonipartnereid nende panuse eest!

Nii Eesti kui ka teiste riikide majandus on olukorras, millele on ajaloost raske leida pretsedenti. Euroopa ja muu maailma riigid on viiruse vastu võitlemiseks seadnud sisse erakordseid kitsendusi, et oma inimeste elu ja tervist kaitsta. Turumajandus pole harjunud nii radikaalsete katkestustega globaalsetes tarneahelates, inimestele seatud liikumispiirangutega ning teatud teenuste tootmise ja tarbimise keelamisega. 2020. aastal ei ole järsust majanduslangusest pääsu ühelgi maailma riigil. Tuleb rõhutada, et meie eelarvepoliitika on meid kriisist suhteliselt hästi läbi toonud. Teise kvartali majanduslangus osutus kardetust väiksemaks ning suve teises pooles avaldatud statistika viitab suhteliselt kiirele majandusaktiivsuse taastumisele. Eestil on läinud kriisis paremini kui paljudel teistel riikidel, kuna reageerisime kevadel jõuliselt ja kiiresti, puhverdades mõjusalt esialgset lööki sissetulekutele ja töökohtadele, hoides nii ära majanduse veelgi suurema languse. Meie valik oli teha kõik endast olenev, et hoida kriisiajal tööturg toimimas ning ettevõtted elus. Selleks olime valmis kulutama kogutud reserve ning suurendama riigi võlakoormust. Valitsuse valik on olla ühiskonnana solidaarsed, aidata nõrgemaid ja jagada kulusid. Samas, kriis ei ole veel läbi. Me peame jätkama erakorralise poliitikaga ja keskenduma sellele, kuidas luua meie majanduses uusi kasvuvõimalusi. Peame suutma uute ja tarkade investeeringute abil luua kasvu. Majanduse edasise arengu dikteerib meile viiruse kontrolli alla saamine, milles täna ei ole veel täit selgust. Seetõttu on määramatus tuleviku ees erakordselt suur. Lähtuda tuleb põhimõttest, et raskel ajal tuleb majandusse vahendeid juurde süstida.

Ma annan teile lühikese ülevaate praegusest majanduse olukorrast ja teile esitatud eelarve taustast. Rahandusministeeriumi prognoos lähtub eeldusest, et järgmise aasta jooksul saadakse viiruse levik kontrolli alla. Prognoos arvestab majandusolude halvenemisega sügistalvisel perioodil. Ennustame tööpuuduse kasvu kuni 10%-ni selle aasta lõpus ning järgmise aasta alguses. Samuti püsib majanduslangus käesoleva aasta teises pooles sügav. Majanduskasv taastub ning tööturu olukord hakkab paranema ja tööpuudus vähenema alles järgmise aasta teises kvartalis, meie prognoosi kohaselt. 2021. aasta osas on prognooside varieeruvus suur, sõltudes suuresti koroonakriisiga seotud piirangute kestvusest ja majanduse taastumise ajahetkest, samuti peamiste majanduspartnerite olukorrast. Suve lõpus ja septembri alguses avaldatud prognoosid arvestasid võimalike pehmemate piirangutega, millega olulist tagasilööki majandustegevusele ei kaasne. Nagu näeme, on see olukord muutunud. Aga selle prognoosi järgi peaks järgmise aasta majanduskasv jääma meil vahemikku 4–5%, plusspoolel. Prognoosi põhistsenaariumi kohaselt kahaneb Eesti SKP sellel aastal 5,5% ja kasvab järgmisel aastal 4,5%, jäädes 2021. aasta lõpul 2019. aasta lõpu tasemele alla umbes 1%-ga. See stsenaarium eeldab, et riikide poliitika hoiab ära nõudluse olulise languse viirusest otseselt mõjutamata majandussektorites ehk majanduslangus ei muutu laiapõhjaliseks. Töötajate sissetulekute langus palgatulust piirdub 2020. aastal 4%-ga tänu töötasuhüvitisele. 2021. aastal väheneb tööhõive veelgi. Keskmise palga kasv peatub ning töötus tõuseb aasta keskmisena 8%-ni. Tarbijahinnad on 2020. aastal madalamate toorainehindade, aktsiisikaupade maksulangetuse ja osa teenuste odavnemise tõttu 0,2%-lises languses.

Erandliku olukorra tõttu käivitub riigieelarve seaduses sisalduv vabastusklausel ning riigieelarve reeglid sel ja järgmisel aastal ei kehti. Järgmisel aastal on riigieelarve kulutuste maht pea 13 miljardit eurot ja tulude maht ligi 11 miljardit eurot. Vahe on tingitud vajalikest investeeringutest majanduse kasvu taastamisse, mistõttu ületab kulude maht tulude kasvu. Valitsussektori investeeringute maht on järgmisel aastal ligikaudu 9,9 miljardit eurot ehk 6,7% SKP-st. Võrreldes 2020. aastaga suurenevad investeeringud enam kui 400 miljoni euro võrra ja seda peamiselt välisvahendite kiire kasutuselevõtu tulemusena. Maksutulu kasvab järgmisel aastal 9,3 miljardi euroni, sel aastal on see 9 miljardit eurot. Maksukoormus langeb järgmisel aastal 32,7%-ni SKP-st, sel aastal on see 33,8%.

Pärast 1. mail toimunud aktsiisimäärade langust on diislikütuse hind Eestis Leeduga võrreldaval tasemel ning odavam kui Lätis. Selle tulemusel on oluliselt vähenenud Lätis ja Leedus tankimine. Diislikütus on oluline tootmissisend paljude kaupade ja teenuste hinnas. Järgmisel aastal väheneb prognoosi kohaselt piiriüleste ostude maht ja moodustab 3,8% Eestis müüdud kütusest ning Eesti sõidukite tangitud kütusest Lätis ja Leedus. Diislikütuse madalama aktsiisimäära kehtivuse ajal väheneb prognoosi kohaselt piirikaubanduse maht ning kahe aasta jooksul on oodata lisaks 75 miljoni liitri deklareerimist, seda eelkõige Lätis tankimise arvel. Kahe viimase aasta jooksul on tänu alkoholiaktsiisi langetamisele Eesti-Läti alkoholi piirikaubanduse maht vähenenud umbes 50%. Muutused on toimunud ka põhjapiiril ning turistide alkoholiostud olid enne pandeemia tulekut taastumas 2016. ja 2017. aasta tasemele. Varasemast Eesti legaalsest alkoholimüügist jääb sellel aastal Lätti kokkuvõttes ca 11%, vahepealsetel aastatel oli see umbes 25%. Järgmisel aastal piirikaubanduse maht oluliselt ei muutu. Eestis on legaalse müügi kasvu oluliseks mõjutajaks põhjapiiril toimuv ning seni, kuni koroonakriis jätkub, püsivad sadamapoodide soetused madalad, sest turiste ei liigu.

Tuleb mõista, et mahukad leevendusmeetmed ja kriisi tõttu vähenev maksutulu viivad eelarve puudujääki, mis hakkab edaspidi selgelt vähenema. Struktuurne puudujääk tähendab majandusele arvestatavat stiimulit, mis aitab kriisi mõju pehmendada. Valitsussektori eelarve on järgmisel aastal prognoosi järgi nominaalselt puudujäägis 6,7% SKP-st ja struktuurselt 6,6% SKP-st. Oleme otsustanud järgmistel aastatel puudujääki vähendada ja liikuda tasakaalu poole. Eesti valitsussektori võlakoormus kasvab ning on järgmisel aastal 6,6 miljardit eurot ehk 23,6% SKP-st. Samas jääme 2021. aastal ikkagi Euroopa Liidu väikseima võlakoormusega riigiks ning negatiivsete intresside keskkonnas saame endale lubada võimalust stimuleerida just praegu, kõige kriitilisemal ajal oma majandust, et paremate aegade naasmisel oma võlad ära maksta. Kriisi tõttu tekkinud eelarve puudujääki ja elavdamismeetmeid rahastame võlakirjaemissioonide ning laenudega. Prognoosi järgi võtab riigikassa 2021. aastal laenude ja võlakirjadega täiendavaid kohustusi 2,4 miljardi euro ulatuses. Oleme eelarvet koostades silmas pidanud, et riigi pidamine oleks meile jõukohane ja valitsus kohustuks tegema kõik endast oleneva, et leevendada kriisi mõju nii Eesti ettevõtetele kui ka inimestele. Sellest tulenevalt hoiame järgmisel aastal riigiasutuste majanduskulude pealt kokku 10 miljonit eurot ehk 1,7% majandamiskuludest. Kokkuhoitud raha suuname IT-arendusse, mis aitab hoida Eesti e-riiki tasemel ja pakkuda senisest paremaid e-teenuseid. Meie eesmärk on teha vähema rahaga rohkem ja tõhusamalt. Investeeringud infotehnoloogiasse võimaldavad inimeste tööjõudu ka mõistlikumalt kasutada.

Oluline on teada, et kohaliku omavalitsuse üksuste finantsseis on tugev ja neil on olemas võimekus 2021. aastal nii oma teenuseid pakkuda kui ka kavandatavaid investeeringuid teha. Nende peamisteks tuludeks olevad maksutulud ja riiklikud toetused ei ole kriisi mõjul kahanenud, lihtsalt kasvutempo on aeglustunud. Siiski aitavad riigieelarves kavandatavad mitmesugused meetmed suurendada omakorda ka kohalike omavalitsuste maksulaekumist 15 miljoni euro võrra ja kohalikele omavalitsustele antakse täiendavalt 20 miljonit eurot transiitteede olukorra parandamiseks.

Vabariigi Valitsus lähtub riigi eelarvestrateegiat koostades koalitsioonileppest, mille prioriteedid on Eesti majanduse, rahvaarvu, julgeoleku ja inimeste heaolu kasv. Nende eesmärkide saavutamiseks on valitsus kinnitanud tööplaani, milles kavandatud tegevusi finantseeritakse riigieelarvest. Riigieelarve vahenditest kasutatakse investeeringute tegemiseks riigi maksutulusid, Euroopa Liidu toetusi – neid muide on 2021. aastal riigieelarvesse kavandatud üle 1,4 miljardi euro –, lisaks veel kvoodirahasid, mida peaks 2021. aastal olema 86,3 miljonit eurot, ja riigiasutuste majandustegevusest teenitud omatulu. 2021. aasta kasvu annavad oma panuse ka kohalikud omavalitsused, kus valimiste aasta suurendab tavapäraselt tehtud kulutuste ja investeeringute mahtu.

Alljärgnevalt toon ära mõned olulisemad eesmärgid ja tegevused, mida valitsus kavandab ja mille finantseerimiseks on strateegias vahendid kokku lepitud. Suurimad investeeringud riigieelarves on teede ehituse ja remondi investeeringud, neid on umbes 200 miljoni euro jagu. Samuti on suured riigikaitsealased investeeringud, sh erivarustuse, hoonete ja maa soetus. Selleks on planeeritud 106 miljonit eurot. Edasi tulevad IT-investeeringud, millele järgmisel aastal läheb lisaraha 36 miljonit eurot. Ligikaudu pool investeeringute rahast tuleb välisvahenditest, millest ca 80% suunatakse investeeringutoetustena eri sektoritesse. Välisvahenditest tehtavad mahukamad investeeringud on seotud koolivõrgu korrastamise, korterelamute rekonstrueerimise ja esmatasandi tervisekeskuste rajamisega, aga ka transpordiga. Me tahame uute ja tarkade investeeringute abil luua uut kasvu, näiteks alustame järgmisel aastal vesinikutehnoloogia pilootprojekte 5 miljoni euro mahus. Vesiniku terviktehnoloogia kasutuselevõttu plaanime lähiaastatel toetada kokku 30 miljoni euroga. Selleks valitakse konkursiga välja vesinikulahendused, mis ulatuvad tootmisest tarbimiseni. Nende elluviimisele saab riik õla alla panna. Eesmärk on jõuda selleni, et vesinikutehnoloogia võetaks kasutusele ühistranspordis. Edaspidi saab nende esmaste projektide tulemusi arvestades selliste tehnoloogiate laiemaks kasutuselevõtuks juba sihikut seada.

Majanduse taastumise nimel plaanime kiirendada ettevalmistatud avaliku sektori projektide elluviimist ja edendame mitmesuguseid investeeringuid. Jätkame KredExi kaudu ettevõtetele riiklike tagatiste, laenude, ekspordikindlustuse ja riskikapitali pakkumist. See on võimalus rahastada uuenduslikke ja paljulubavaid äriideid ja projekte. Kokku panustame Eesti digivõimekuse suurendamisse Euroopa Liidu lõppeva ja uue eelarveperioodi vahendeid 232 miljonit eurot. Baaskulude kõrval lisandub sinna järgmisel aastal 2014.–2020. aasta fondidest nutika taristu arendamiseks 26,3 miljonit eurot. Euroopa Liidu uue eelarveperioodi toetustest suunatakse IT-investeeringutesse 206 miljonit eurot.

Koroonakriisi taustal oleme otsustanud, et riik võtab suurelt ette haiglavõrgu korrastamise ja haiglate uuendamise, millega parandame valmisolekut kriisile reageerida. Tegemist on ka olulise regionaalpoliitilise sammuga, sest paljud maakonnahaiglad saavad uue kvaliteedi. Neid investeeringuid teeme eelkõige euroraha abil, täites nii ühtlasi ühe meie eesmärkidest – võtta välisvahendid võimalikult kiires korras kasutusele. Nii toetame korraga majandust, edendame regionaalpoliitikat ja lahendame ka tervishoiuprobleeme. Praeguse perioodi eurorahast läheb haiglavõrgu korrastamiseks ja esmatasandi tervisekeskuste rajamiseks 30 miljonit eurot, järgmise perioodi toetustest investeeritakse tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamisse 515 miljonit eurot. Valmistume ka selleks, et riik oleks kriisiolukorras valmis kiiresti ühiskonda aitama. Politsei- ja Piirivalveametile on kavas soetada kolm uut kiirabikopterit. Lisaks pöörame erilist tähelepanu sellele, et olla mitmel tasandil valmis COVID-i kriisiga hakkama saama. Kokku läheb tervishoiuinvesteeringuteks lähiaastatel 545 miljonit eurot.

Jätkame investeeringuid, mis toetavad majandust ja teede ehitust ning selle kaudu elukeskkonda. Selleks, et Eestit paremini üheks siduda, oleme otsustanud oluliselt stimuleerida tee-ehituse turgu ning käivitada täiendavaid ehitusprojekte, mida juba 2021. aastal teostada. Jätkame PPP-pilootprojekti Libatse–Nurme teelõigu väljaehitamise ettevalmistamiseks Pärnu suunal, samuti jätkame Tallinna–Tartu neljarealise tee väljaehitamist.

Teadus- ja arendustegevuse rahastamiseks valitsussektori eelarvest eraldame lisaraha 56 miljonit eurot. Mul on hea meel öelda, et järgmisel aastal jõuame teadus- ja arendustegevuse rahastamisel Eestis esmakordselt 1%-ni SKP-st ehk 280 miljoni euroni. Väärtustame ka õpetajaid, nende palgakasv on Eestis olnud üks kiiremaid teiste OECD riikidega võrreldes. Õpetajate palgaks on vahendeid kavandatud kokku 388 miljonit eurot. See võimaldab hoida õpetajate arvestusliku keskmise palga 1540 euro tasemel. Eesti keelest erineva emakeelega õpilaste toetamiseks eesti keele omandamisel on kavandatud kokku 8 miljonit eurot.

Kaitsekuludeks on planeeritud 645,4 miljonit eurot, mis moodustab prognoositud SKP-st 2,29%. Riik tugevdab oma sõjalist võimet mahukate varustushangetega. Lisaks riigikaitse arengukavas planeeritud võimetele hangitakse pikamaa rannikukaitsesüsteem, mis võimaldab mõjutada potentsiaalset vastast terve Eesti ranniku ulatuses.

Hoiame ka oma eakaid. Kuigi majanduskriisist tingitud palga külmutamine ning tarbijahinna langus ei näe ette pensionide indekseeritud kasvu, otsustas valitsus siiski aidata pensionide ja keskmise palga vahet vähendada. Vanaduspensioni kasv on järgmisel aastal keskmiselt üle 20 euro. Keskmine vanaduspension jõuab 544 euroni.

Riigi hea maine ja usaldusväärsuse tagamiseks on valitsus seadnud oluliseks prioriteediks ka rahapesu tõkestamise. Rahapesu mõjusamaks tõkestamiseks ja ennetamiseks muudetakse rahapesu andmebüroo Politsei- ja Piirivalveameti struktuuriüksusest eraldiseisvaks ja sõltumatuks asutuseks, mis läheb Rahandusministeeriumi valitsusalasse. Rahapesu andmebüroo rahastuse ja meeskonna suurendamiseks on järgmistel aastatel ette nähtud 3 miljonit eurot aasta kohta. Büroos luuakse ka strateegilise analüüsi funktsioon.

Ma soovin siinkohal tänada südamest Rahandusministeeriumi töötajaid, teisi ministeeriume ja kõiki meie ametnikke nende suure töö eest selle eelarve ja eelarvestrateegia koostamisel. Samuti tunnustan siiralt koalitsioonipartnereid Eesti Keskerakonnast, Isamaa Erakonnast ja oma koduerakonnast. Head Riigikogu liikmed, teie ees on järgmise aasta eelarve. Kutsun teid üles seda eelarvet toetama. Loomulikult vastan hea meelega ka teie küsimustele. Aitäh!

16:19 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Küsimusi on tõesti palju. Tuletan meelde, et selle eelnõu ettekandjatele on igal Riigikogu liikmel võimalik kokku esitada kaks küsimust pikkusega 1 minut. Esimesena küsib Aivar Sõerd, palun!

16:19 Aivar Sõerd

Austatud esimees! Austatud minister! Ma arvan, et ma ei liialda, kui ütlen, et teie eelarve rajab teed selleks, et Eesti oleks tulevikus vaene võlgnikriik. Aga mul on küsimus. Te tulite tükk aega tagasi välja lubadusega põhimaanteed kiiresti ja suures mahus PPP-projektide abil välja ehitada. Kui vaatame järgmise nelja aasta eelarveplaani, siis pole seal ei suurt mahtu ega kiiret neljarealiste maanteede väljaehitamist. Põhiliselt on seal kirjas olemasolevate lõikude ja sõlmede ehitus. Uuteks projektideks, uuteks ehitusteks on näiteks järgmisel aastal ette nähtud 15 miljonit eurot. Seal on suurematest lõikudest Kärevere–Kärdla, kusjuures see on kuni 2024. aastani ainukene suurem lõik, neli kilomeetrit. Miks see loetelu nii lühike on? Ja see, mida te enne Taavi Rõivasele rääkisite Pärnu maantee Libatse–Nurme lõigu kohta – see on konsultandi hange, kui ma ei eksi. Pooleteise aastaga olete jõudnud konsultandi hankeni! See on näilisuse loomine. Ma küsingi järgmist: kas te pole maanteede kiire ja suures mahus väljaehitamise lubadusega, sellise bluffimise ja muinasjuttude rääkimisega, liiale läinud?

16:20 Rahandusminister Martin Helme

Aitäh! Aivar, sa ikka liialdad, kui ütled, et me jääme vaeseks ja võlgu olevaks riigiks. Ikka liialdad. Kõik riigid maailmas – mitte ainult Euroopa riigid, vaid kõik riigid maailmas – laenavad praegu raha ja kulutavad defitsiidis, et kriisiga toime tulla ja oma majandus uuesti kasvama panna. Kõik riigid maailmas! Ma veel kord rõhutan üle selle, mida olen rääkinud nii komisjonis kui ka avalikkuse ees. Kriisi eel, selle aasta alguses oli Eesti Euroopa kõige väiksema võlakoormusega riik, meie võlg oli umbes 8,5%. Järgmised kaks riiki olid Luksemburg ja Bulgaaria. Ma ei mäleta, kummal oli kumb, aga ühel oli võlakoormus 22% ja teisel 24%. Järgmisel aastal on Eesti võlakoormus 23%, järgmisel aastal. Sel aastal on see umbes 17%, selle aasta lõpus. Aga sel ajal, kui me jõuame Euroopas järgmise kõige madalama võlakoormusega riigini, on kõik teised läinud kaugele-kaugele eest ära. Ka järgmisel aastal on Eesti Euroopa kõige väiksema võlakoormusega riik, ka RES-i perioodi lõpus on Eesti Euroopa kõige väiksema võlakoormusega riik.

Ma ei ole endiselt aru saanud, mis on selle retoorika mõte. Isegi Reformierakond ju ei eita, et praegu on vaja võlgu võtta. Me võtame mõistlikus koguses, suhteliselt samas suurusjärgus kui teised riigid, ja paneme selle raha mõistlikesse kohtadesse. Me teame, milline on finantsiline taust maailmas. Kõik suuremad keskpangad trükivad raha: Euroopa keskpank trükib raha, Ameerika keskpank trükib raha, Briti keskpank trükib raha, jaapanlased, venelased, kõik trükivad raha. Seda raha pressitakse meeleheitlikult reaalsesse majandusse. Kui me ehitame teid, siis ükskõik, mis sellest rahast pärast saab, ükskõik, mis sellest võlast pärast saab, teed jäävad alles. Kui ehitame viimase versta välja, viime igasse Eesti kodusse korraliku kiire interneti, siis see jääb alles. Kui ehitame välja oma haiglate võrgu, siis sellega kaasneb kvaliteet, mis jõuab Eesti inimesteni, ravi kvaliteet, mis jõuab Eesti inimesteni – mitte ainult Tallinnas, vaid ka teistes maakonnakeskustes. See kõik jääb alles. Ja kui me selle kõik oleme ära teinud, siis oleme ikka veel Euroopa kõige väiksema võlakoormusega riik. Mis võlavaesusest me räägime? See on tõepoolest liialdamine, ja see on väga dogmaatiline liialdamine.

Aga paneme siia veel ühe tausta juurde. Vaatame teiste suurte riikide võlakoormust. Võtame Prantsusmaa või Ameerika Ühendriigid, võtame Saksamaa, kelle võlakoormus on varsti 100%. Selle taustal ei ole absoluutselt mõeldav, et vaadates nii kaugele, kui silmapiir paistab, intressid tõuseks. Vaadates nii kaugele, kui silmapiir paistab, intressid ei tõuse. Kogu oma 6,6-miljardilise laenukoormuse juures on meie järgmise aasta laenu teenindamise kulu 7 miljonit eurot. See ei ole märkimisväärne raha, ütleme niimoodi. Ma ei taha öelda, et 7 miljonit ei ole mingisugune raha, aga see ei ole märkimisväärne raha.

Nüüd PPP-dest. Loomulikult ei ole PPP-d eelarves, selles nende mõte ju ongi. PPP-de mõte ongi selles, et see kulu ei ole riigieelarveline kulu, vaid selle kannab erapartner ja riik hakkab saadavat hüve temalt rentima. Kui me saame PPP raames tee valmis, siis tekib kulu ja selle kulu nimi on saadavuse kulu. Me hakkame igal aastal seda teed järk-järgult välja ostma või selle eest kasutusrenti maksma või kuidas iganes me selle vormistame. Seal ei saagi olla mingit muud kulu kui praegu ette valmistatavate tegevuste kulu. Ma olen täiesti nõus, ka ma ise oleksin tahtnud palju kiiremini näha PPP-projektide edenemist. Aga Eesti riigiaparaat on just nii võimekas, nagu ta on – isegi jalgadega pekstes kiiremini ei liigu, mis sa teed. Küll aga arvan ma, et kui paneme Pärnu lõigul juurde umbes 20 kilomeetrit, mida me loodame teha sellesama PPP-projekti abil – järgmine aasta läheb ehitus lahti –, ja kui paneme Tartu maanteel järgmisel aastal juurde umbes 20 kilomeetrit – lisaks olemasolevale 20 kilomeetrile, mis on samuti töös –, siis liigume täiesti mõistlikus tempos. Kui räägime 60 kilomeetri ulatuses neljarealise tee ehitamisest või selle käivitamisest aastas, siis see on täiesti mõistlikus tempos liikumine.

Meil on Eestis tegemata neljarealisi maanteid natuke vähem kui 300 kilomeetri ulatuses. No oleneb sellest, kas tahame Pärnust Läti piirini ka veel tüki teha – sel juhul on neid natukene alla 400 kilomeetri. Kui teeme 60 või 70 kilomeetrit maanteid aastas, siis oleme nelja-viie aastaga need ära teinud. See on täiesti mõistlik tempo. Praegu on parim aeg seda teha. Stimuleerime majandust, saame teed, tõmbame kaugemaid regioone n-ö kokkupoole, teeme Eesti paremini kättesaadavaks kõikidele inimestele, ka kaugemates regioonides. See on väga mõistlik tegevus. Lisaks sellele toimub loomulikult ka raudteearendus, millest me tõenäoliselt samuti jõuame siin küsimuste voorus rääkida. Nii et ma ei ole mingil juhul nõus väitega, et me ei tee midagi rohkemat, kui oli plaanitud, või et me ei tee üldse midagi.

Aga ma juhin veel ühele asjale tähelepanu. Valitsus oli täiesti valmis panema rohkemgi raha teede ehitusse, neljarealiste teede ehitusse, aga ei olnud projekte. Ja polnudki projekte. Selle eelarvega me paneme 5 miljonit eurot projekteerimisele. Kui need projektid saavad valmis – tõenäoliselt järgmisel aastal –, siis ülejärgmisel aastal saab ehitama hakata. Kui ma tulen aasta pärast teie ette järgmise eelarvega, siis seal on veel rohkem uusi neljarealisi teid. Hurraa!

16:26 Esimees Henn Põlluaas

Urmas Kruuse, palun!

16:26 Urmas Kruuse

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Auväärt minister! See on ju selge, et te tahtlikult ajate segamini 2021. aasta eelarve projekti ja võimaliku teoreetilise perspektiivi, millel teie valitsuse näppugi küljes ei ole. See on selle jaoks, et järgmise aasta eelarves on palju tühja õhku ja mingeid objekte seal eriti sees ei ole. Aga teie jutus puudub praegu loogika. Te ühelt poolt ütlete, et kasulik on võtta laenu, intressid on olematud, ja teiselt poolt [soovitate] teha PPP-d. Omavalitsused arutasid seda aastatel 2005–2007, kui PPP oli põhimõtteliselt projekt, kuidas seadusest kõrvale hiilida ja saada lihtsalt täiendavat finantsvõimendust. Nii et selles mõttes ei oleks ju mõttekas teha PPP-d, vaid võtta laenu ja ehitada ise – see tunduks sel juhul loogilisem, kui teie jutus oleks mingi loogika.

Aga täna hommikul me kuulsime, et te ei usalda peaministrit, ja võib-olla kogu EKRE ei usalda peaministrit. Öelge mulle, palun, kas see on ka põhjus, miks te olete oma meediakanalites välja öelnud, et teie olete tahtnud põllumeestele toetusi, sh üleminekutoetusi planeerida, aga teie koalitsioonipartnerid ei ole sellega nõus olnud. Kes nendest koalitsioonipartneritest ei toetanud teie väga head ideed?

16:28 Rahandusminister Martin Helme

Ma ei ole kuidagi nõus väitega, et PPP on seadusest kõrvale hiilimine. See on absoluutselt eksitav jutt. PPP-projekt on Euroopas laialt levinud ja heaks kiidetud, see on erisuguste võimaluste mitmekesistamine oma projektide elluviimiseks. Teie öeldu on eksitav ja pahatahtlik PPP kirjeldus. Sel on omad voorused, aga see ei ole mingi ime- või võluvits, kuid kindlasti ei ole see seadusest kõrvalehiilimine. Ma arvan, et mu jutt on täiesti loogiline. Aga see, mis puudutab top-up'e – jah, maaeluminister tõi valitsusse lisataotluse. See lisataotlus käis aruteludest läbi, kuid ei leidnud toetust.

16:28 Esimees Henn Põlluaas

Urve Tiidus, palun!

16:29 Urve Tiidus

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Üks tunnuslause, mis on järgmise aasta eelarve kokkupanekuprotsessi iseloomustanud, on see, et õpetajate palgad külmutatakse neljaks aastaks. Haridusministri suust on kõlanud lause, et praegustes koroonakriisist mõjutatud majandusoludes ei saa valitsus õpetajatele palgatõusu lubada. Seevastu koalitsioonilepingust leiame lause, et eesmärgiks seatakse õpetajate palgatõusu jätkamine ja õpetajate töö tunnustamine. Nii et ootus on tegelikult väga vastupidine. Nagu soomlased ütlevad, juuri sopivasti, võtab Eesti suuri laene tuleviku arvelt. Te ütlesite, et niimoodi saab majandust stimuleerida. Õigus. Ent kui hästi motiveeritud ja tunnustatud-tasustatud õpetaja [hoidmine] ning lubaduste täitmine pole majanduse stimuleerimine pikemas plaanis, siis ma küsin, mis on. Aga öelge, milline see õpetajate palgatõus konkreetselt tuleb.

16:30 Rahandusminister Martin Helme

Jah, no siin tuleks natukene müüte kummutada. Palgad külmutati järgmiseks aastaks, kogu palgafond külmutati järgmiseks aastaks. On täiesti selge, et riigi eelarvestrateegiat teeb valitsus igal aastal, tõsi küll, sel aastal mitte kevadel nagu tavapäraselt, vaid septembris. Ja põhimõtteliselt palgaküsimust vaadati ainult ühe aasta kohta. Nagu ma ka oma sissejuhatavas sõnavõtus ütlesin, on meil niivõrd suur, ütleme, prognoosiloks selles osas, mis juhtub aasta või kahe pärast, et meil tegelikult ei ole mõtet vaadata – ma täiesti ausalt ütlen siin välja – RES-i tabeli neljandat aastat. Seda pole mõtet vaadata. Prognoosida neli aastat ette, milline hakkab olema meie väliskaubandus, milline hakkab olema koroonakäitumine, millised hakkavad olema finantsturud – seda prognoosida praegu nelja aasta kaugusele, nagu ütlesid meile väga selgelt nii Eesti Pank kui ka eelarvenõukogu, on parimal juhul akadeemiline tegevus.

Kui räägime palgafondist, siis me räägime järgmisest aastast. Jah, järgmisel aastal on palgafond külmutatud: keegi juurde ei saa, aga kelleltki ära ka ei võeta. Siin on kostnud hüüatused, et kui meil järgmise nelja aasta palgakasv on null, siis on kuri karjas. Ma ütlen niimoodi, et see on selge ülereageerimine – me ei räägi järgmise nelja aasta külmutamisest, vaid me räägime järgmise aasta külmutamisest. See, mis saab ülejärgmisel aastal ja üleülejärgmisel aastal, on kevadiste eelarvestrateegia arutelude küsimus ja lähtub loomulikult sellest, milline on järgmisel aastal majandusprognoos, majanduse seis.

Aga veel, me vaatame praegu selle aasta tööturgu, me vaatame selle aasta tööhõivet, me vaatame selle aasta palgakasvu. Palgakasv sel aastal on põhimõtteliselt null, palgakasv sel aastal erasektoris on null. Aga ütleme otse välja, et inimesed, kellel ei vähendata palka ja kellel üldse on palk, ning inimesed, keda ei koondata või kellel koormust ei vähendata, on tegelikult õnnelikud. See majanduslöök, mis meile koroonaga saabus, oli väga-väga ränk. Terved sektorid on täiesti käpuli. Sellises olukorras öelda, et palgad on avalikus sektoris külmutatud, ei ole avalikule sektorile liiga tegemine – mitte ühegi nurga alt –, vaid see on väga mõistlik kompromiss selle vahel, kas me kärbime avaliku sektori kulusid või ei kärbi või teeme palgatõusu.

Ma tahaksin veel eraldi öelda seda – eriti kui me siin õpetajate palkadest või ükskõik missugustest avaliku sektori palkadest räägime –, et valitsus on teinud palgatõusu kõigile Eesti inimestele aktsiisi langetamisega. Kõigile Eesti inimestele on tehtud palgatõus, meie ostujõud on kasvanud. Eestis on olnud kõikidest Euroopa riikidest kõige suurem hinnalangus ja see on otseselt seotud diisli-, elektri- ja gaasi- ning eelmisel aastal alkoholiaktsiisi langetamisega. Meil on olnud kõige kiirem hinnalangus terves Euroopas. See on raha, mis jääb inimestele kätte, see on kõigi inimeste puhul – ole sa pensionär või kõrgepalgaline – ostujõu kasv. Nii et see, kui palk seisab järgmisel aastal paigal, aga hinnad lähevad odavamaks, suurendab siiski kõikide inimeste sissetulekut. Ma ei ütle, et kõik on üle öö rikkaks saanud, aga ostujõud on suurenenud.

16:33 Esimees Henn Põlluaas

Heidy Purga, palun!

16:34 Heidy Purga

Aitäh, eesistuja! Lugupeetud minister! Vastavalt rahvusvahelisele haridusuuringule "Education at a Glance 2020" olid 2019. aastal Eesti õpetajate töötasud, arvestades ostujõudu, nii Euroopa Liidu kui ka OECD riikide õpetajate töötasudega võrreldes peaaegu kõige madalamad. Viimasel kohal oli Läti, kuid arvestades seda, et Lätis õpetajate töötasud järgmisel aastal tõusevad, on oht, et Eesti hõivab ise viimase koha. Oleme PISA tulemuste järgi hariduse tasemelt tippriik, kuid palga tasemelt viimaste hulgas. Seesama haridusuuring toob Eesti välja ka kui ühe väga negatiivse näite riigist, kelle valitsemissektori kogukulude suhteline kasv on viimastel aastatel olnud üle 8% suurem kui riiklike hariduskulude kasv. Sellest tulenevalt on meie hariduskulude osakaal SKP-s langenud alla Euroopa Liidu ja OECD keskmise, moodustades ainult ca 4,5% SKP-st. Siinkohal ei saa me rääkida hariduse prioriseerimisest. Jah, te olete rääkinud keskmisest palgast. Keskmise palga arvutus sisaldab aga ületöötamist, tihti pereelu ja uneaja arvel – töölepingusse kirjutatud üldtööajaga ei ole praeguses olukorras võimalik kõike ära teha. Õpetajate järelkasv annab tohutu tagasilöögi. Miks seda raha ei leita, kuigi laenukoormus on nii suur?

16:35 Rahandusminister Martin Helme

Aitäh! Eelmisel aastal oli õpetajate keskmise palga suhe Eesti keskmisesse palka, kui ma õigesti mäletan, kuskil 114% või 115%. Seda on vähem kui 120%, mis on seatud üldiseks eesmärgiks. Kuna meil palgad järgmisel aastal ei kasva, siis ei kasva ka õpetajate palk ja see suhe jääb järgmisel aastal samaks. Meil ei ole tagasilangust, see ei vasta tõele. Mingit tagasilangust ei ole. Arvestades seda, milline on meie majandusseis – milline majanduskriis meil on, kui suur langus meil on –, arvan ma, et ka õpetajad peavad mõistma, et nad ei ole kogu muust maailmast ja Eesti majandusest kuidagi eraldi seisev nähtus. Ma arvan, et olla see üks aasta sama palgaga, mille ostujõud on sama, kui see siiamaani on olnud, ei ole neile liiga tegemine.

Aga ma ei vaidle vastu, et järelkasv on tähtis. Ma ei vaidle vastu, et meil on probleem sellega, et noori õpetajaid tuleb peale vähem, kui vaja oleks. Need on universaalsed probleemid kõikides ühiskondades, mis vananevad. Nii et selles mõttes ma ei fetišeeriks siin palgakomponenti üle. On terve rida muid asju, mis on haridussüsteemis ja õpetajate töö korraldamisel või koolikorralduses sellised, millega saame motiveerida inimesi õpetajaks tulema. Aga ma ei nõustu väitega, et sel aastal ei toimunud õpetajatel ainsana ... Kui me oleksime ütelnud, et okei, õpetajatel tuleb palka tõsta, siis oleksid kohe olnud kõrval päästjad ja küsinud, et nad teevad suitsusukeldumist poole väiksema raha eest, käivad laipu veest välja toomas poole väiksema raha eest – mille poolest nende töine panus on vähem tunnustust vääriv? Kohe on kõrval politseinikud, kultuuritöötajad ja meditsiinitöötajad, kes kõik ütlevad sama. Meil ei ole võimalik tõsta palka ühel ministeeriumil ja öelda, et kellelgi teisel me seda ei tõsta. Sellises olukorras on mõistlik teha kokkulepe, et 2021. aastal palgad avalikus sektoris ei kasva. Mina ei usu, et inimesed sellest aru ei saa.

16:37 Esimees Henn Põlluaas

Jüri Jaanson, palun!

16:37 Jüri Jaanson

Aitäh! Härra rahandusminister! Minu arvates olete selle eelarve üpris nüri pliiatsiga kokku kirjutanud. Siin on palju õhku ja mulle tundub, et te kiitlete rohkem sellega, et meil on Euroopa madalaim võlakoormus. Algkooli matemaatikast on teada, et kui väiksemast arvust lahutada suurem, siis tuleb vastuseks negatiivne arv. Aga rahanumbrites on asi veelgi hullem – see on tulevikukohustus. Jah, räägiti, et see tulevikukohustus on hästi odav. Aga palun rääkige mulle, mida teie kui konservatiivi jaoks üldse tähendab eelarve tasakaal ja kas te üldse näete, et riigieelarve võiks kunagi tagasi tasakaalu jõuda.

16:38 Rahandusminister Martin Helme

Aitäh! Jaa, mina kui konservatiiv näen küll, et me läheme tagasi tasakaalu. Muidugi näen. Ka täna teie ees olev eelnõu liigub tasakaalupunkti poole, me oleme enam-vähem kümnendi keskpaigaks tasakaalus tagasi. See muidugi sõltub [teatud asjaoludest]. Nagu ma ütlesin, on täiesti mõttetu teha tänasel päeval viie- või kümneaastaseid ennustusi, prooviks hakkama saada kahe-kolme aastagagi. Aga me kindlasti liigume tagasi tasakaalu poole ja sinna tasakaalupunkti ka jõuame.

Ma pean muidugi ütlema, et algkooli matemaatikaga ei ole riigieelarve puhul ja riigirahanduses midagi peale hakata. Ei ole kahjuks nii, et meil on siin tulud ja kulud ning need peavad klappima ja siis on kõik hästi. See on oluliselt keerulisem. Alates sellest, missuguseid finantsinstrumente meil saab kasutada, ja lõpetades sellega, kuidas me ühte või teist arvele võtame, ning jätkates sellega, kuidas me seda ühte või teist arvel olevat asja diskonteerime. Siin on nii palju erisuguseid nüansse ja vaja läheb fantaasiat, kuidas riigi rahandust näha või kujutada, et algkooli matemaatikaga siin midagi peale hakata ei ole.

Mis puudutab tulevikukohustusi, siis on igal juhul nii, et kui me võtame täna laenu – toome hästi lihtsa näite, võtame laenu maantee ehitamiseks – ja meile öeldakse, et oi-oi-oi, tulevased põlved peavad selle laenu tagasi maksma, siis [võib vastu öelda, et] aga tulevased põlved sõidavad samuti seda teed mööda. Tänased põlved sõidavad seda teed mööda ja tulevased põlved sõidavad seda teed mööda, kõik saavad seda kasutada. Selles mõttes ma ei mõista, kuidas on tulevastele põlvedele ülekohut tehtud. See ei ole ju tegelikult nii lihtne, üldsegi mitte nii lihtne, sest selleks ajaks, kui tulevased põlved hakkavad tänase põlve võlga tagasi maksma, on see võlg muutunud nende tulevase sissetulekuga võrreldes palju väiksemaks, kui see on tänase põlvkonna puhul – lihtsalt sellepärast, et me oleme vahepeal saanud rikkamaks. Aga seda üksnes juhul, kui me oleme targad ega hakka siin praegu lähtuma mingisugusest dogmast, et oleme Euroopa ainsad geeniused, kes ei kuluta. Ma ei usu, et me nii suured geeniused oleme, et mitte kulutades lõpuks teistest paremasse seisu jõuame.

16:41 Esimees Henn Põlluaas

Heljo Pikhof, palun!

16:41 Heljo Pikhof

Aitäh! Tänases määramatuses kasutavad laenuraha teisedki riigid, aga väga oluline on see, mille peale neid laenumiljardeid kulutada tahetakse. Nagu ma juba enne ütlesin, ei paista eelarves mingit leevendust hoolekandemuredele. Siin on juttu uutest standarditest, omavalitsuste nõustamisest ja vabatahtlike töösse kaasamisest, ent valdkonna kogukulu väheneb 4 miljoni euro võrra. Samal ajal kuhjuvad ja kasvavad kõrvalabi vajavate inimeste ja omastehooldajate probleemid. Võtame kas või hooldekodude kättesaadavuse teema. Täna on ju nii, et kui eakal oma pensionist hooldekodu jaoks ei piisa – ja üldjuhul see nii on –, siis vahe hooldekodukoha ja pensioni vahel peavad kinni maksma kas lapsed või lapselapsed. Vaatame kas või Tartut, kus hooldekodukoha maksumus on 1100 eurot. Pension on eakal 500 või 600 eurot, ülejäänu maksmine langeb laste või lastelaste õlule. Arenenud Euroopa riikides see ju nii ei ole.

16:42 Esimees Henn Põlluaas

Palun küsimus, aega on juba kõvasti üle läinud.

16:42 Heljo Pikhof

Kas te ei ole mõelnud, et lisaraha eest oleks võinud selle probleemi ära lahendada?

16:42 Rahandusminister Martin Helme

Aitäh! Ma juhin tähelepanu sellele, et kuna Sotsiaalministeerium sai sel aastal lisaeelarves väga palju erakorralist lisaraha, siis tekib siin mitmes kohas selline pildi moonutus, mistõttu võrdluses 2020. ja 2021. aastaga Sotsiaalministeeriumi raha hulk justkui väheneb. Tegelikult ei vähene. Tegelikult on nii, et võrreldes 2019. aastaga kõikides valdkondades raha hulk suureneb, aga kuna me vahepeal, 2020. aastal tegime erakorralisi suurendamisi mingites konkreetsetes valdkondades, siis nende kahe aasta vahel võib selline mulje jääda. See on esimene asi.

Teise asjana ütlen ma muidugi seda, et ei, päris nii laia lauaga ei saa lüüa, et igal pool arenenud riikides makstakse hooldekodukohad täielikult kinni. Näiteks Šveitsis ei maksta üldse mitte midagi. Üldse mitte midagi! Tõsi, Šveitsis on pension umbes 2500 eurot – kui ma õigesti mäletan –, aga elukalliduselt on see üks maailma kõige kallimaid riike, nii et 2500 euroga ei olda seal väga rikas. Aga milline on mõne teise riigi lahendus? Jah, on sotsiaalsemaid süsteeme, on vähem sotsiaalsemaid süsteeme. Sotsiaalminister on käinud valitsuses – kui ma nüüd õigesti mäletan – kahel korral sellesama teemaga, pakkunud välja eri nägemusi, kuidas seda probleemi võiks lahendada. Probleem on ju kõigile arusaadav: meil on inimesi, kellel ei ole sissetulekut ega lähedasi, kellel oleks see sissetulek, või ei ole neil üldse lähedasi ja kes vajavad sisuliselt ööpäevaringset hooldamist. See probleem on olemas ja see probleem on praegu suures osas kohalike omavalitsuste lahendada. Kohalikud omavalitsused on muidugi hädas ja inimesed on samuti hädas, selles ei ole kahtlustki.

Ütlen ausalt, et maailmavaateliselt kaks valitsuserakonda kolmest ei leia, et meil peaks olema universaalselt kõigile täiesti tasuta antav või, ma ei tea, 89% ulatuses kinni makstav hooldekodukoht. Mingisugune inimeste enda vastutus, nende laste vastutus peab kindlasti olema. Kui me selles valdkonnas midagi teeme, siis peab see olema eelkõige ikkagi vajaduspõhine, nii et nendele inimestele, kellel endal tõesti ei ole võimalik tasuda, tuleb omavalitsus või riik appi. Selle üle, milline see mudel on, käivad valitsuses arutelud. Eks me kõik saame aru, et siin on taga üsna suured rahad, ja eks me kõik saame aru, et kuna opositsioonist on tulnud üks eelnõu selle kohta, siis tehakse sellele siin praegu reklaami. Aga mingisugust otsust, kuidas seda probleemi lahendada, praegu ei ole.

16:45 Esimees Henn Põlluaas

Andres Sutt, palun!

16:45 Andres Sutt

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kõigepealt, see eelarve ei liigu mitte tasakaalu poole, vaid tasakaalust eemale, vaatamata tõsiasjale, et 2020. aasta on osutunud palju paremaks, kui kardeti. Seda te ütlesite ise siin ja tegelikult ka eelmise päevakorrapunkti juures. Kindlasti on prognoosimine keerukas tegevus ja kindlasti on iga kriisi keskel seda raske teha. Kui ma meenutan 1992. aastast kõiki prognoose, mille hindamise või tegemise juures ma olen olnud, siis ma arvan, et tänane olukord ei ole teab mis eriskummaline. Jah, lühiajaliselt on keerulisem, aga keskpikk vaade on minu arvates täna oluliselt selgem. Küsin selles võtmes, et kui meil on 1900 miljoni eurone eelarvedefitsiit, millest investeeringuid on üks miljard – kui KOV-id juurde panna, siis 1,3 miljardit –, siis miks peaks 600 miljonit eurot minema jooksvate kulude katteks? Kuidas sellest Eesti majandusel, riigil ja ühiskonnal paremaks läheb – laenurahaga?

16:46 Rahandusminister Martin Helme

Aitäh! 2021. aasta on jah sügavas miinuses, samas suurusjärgus kui 2020. aasta. Aga kui me riigi eelarvestrateegiat vaatame, siis seal on väga ilus graafik, mis läheb väga ilusas tempos, nii et me liigume õiges suunas. Ma täpsustan, et valitsussektori investeeringuid ei ole mitte 1,3 või 1,4 miljardit eurot, vaid 1,9 miljardit eurot. Tõsi küll, sellest eelarvest ei pruugi kõik need välja tulla. Ja vahe on ka selles, eks ole, mis on eelarvelised investeeringud ja mis on valitsussektori investeeringud. Näiteks haiglate või ülikoolide investeeringud on samuti valitsussektori investeeringud, aga need ei pruugi siin eelarves sellisel kujul üldse näha olla.

Lisaks tuleb üle rõhutada sedagi, et terve hulk investeeringuid, mida me järgmisel aastal ootame ja mida me järgmisel aastal planeerime, on tehtud välisvahenditest, nagu ma sissejuhatavas sõnavõtus ütlesin, ja need välisvahendid ei saa meie seaduste järgi olla eelarvepildis sees enne, kui nad ei ole ise seaduseks saanud. Nad on täna alles projekti tasandil. Tõsi, Eesti valitsus ja ka, ütleme, Euroopa pool pingutavad selle nimel, et see raha, mis on kriisi leevenduseks või kriisist taastumiseks välja pakutud, tuleks võimalikult kiiresti kasutusse. See "võimalikult kiiresti" tähendab seda, et juba järgmisel aastal. Ja ma ei näe siin ohtu, et see raha ei läheks käiku. Muidugi see nõuab suurt tööd, suurt pingutust. Aga ma ei näe siin ohtu selles, et meie täna välja sõelutud ja välja pakutud projektid ei leiaks komisjonilt heakskiitu – need kõik tuleb ju lõpuks komisjonis kooskõlastada. Pigem on oht või probleemikoht see, et see protseduur võtab aega rohkem, kui me tahame.

Nii et kui meie investeeringud on 1,9 miljardit ja riigieelarve defitsiit on sellessamas suurusjärgus, siis ma ütleksin, et ei, me ei pane raha jooksvatesse kulutustesse. Aga isegi kui paneme – ärme siin komakoha üle vaidle –, siis see on täna, ka 2021. aastal, kui me taastume väga sügavast majanduslangusest, täiesti loomulik ja põhjendatud. Jah, ma olen nõus selle kriitikaga, et kui me jõuame 2022. aastasse ja meil on ikka veel samad proportsioonid, siis me oleme kusagil natuke liiga lõdvaks lasknud. Aga ma ei ole nõus, et see oleks järgmise aasta puhul probleem.

16:49 Esimees Henn Põlluaas

Liina Kersna, palun!

16:49 Liina Kersna

Aitäh sõna andmast! Tänaseks on täiesti selge, et koroonaaeg on inimeste vaimsele tervisele mõjunud väga halvasti. Seda me näeme nii praktikas kui ka oleme lugenud uuringutest. Näiteks enesetappude arv on oluliselt kasvanud, sh alaealiste enesetappude arv. Eesti Koolipsühholoogide Ühingu esinaine on kinnitanud, et ka laste enesevigastamisjuhtumite arv on hirmuäratavalt kasvanud. Kliinilised psühholoogid said valitsuselt järgmiseks aastaks kutseaasta rahastusena 400 000 eurot, see on väga hea. Samas on koolipsühholoogid taotlenud 200 000 euro eest ka oma kutseaasta rahastamist, milleks valitsus praegu raha ei ole leidnud. Minu küsimus on: kas te arutasite seda valitsuses ja kui arutasite, siis mis põhjustel otsustati koolipsühholoogide kutseaastat mitte rahastada?

16:50 Rahandusminister Martin Helme

Aitäh! Nii palju kui mina tean, on valitsus lisaks kliinilistele psühholoogidele eraldanud vaimse tervise jaoks kokku miljon eurot. Seda jaotust me riigieelarve tegemise ajal tõenäoliselt nii lahti ei kirjutanud. Kogu raha ei lähe muidugi ainult Sotsiaalministeeriumi kätte. Nii palju kui mina tean, läheb mingi osa sellest ka rahvastikuministrile. Aga kokku oleme vaimse tervise valdkonda pannud järgmiseks aastaks miljoni. Ma usun – ma väga siiralt loodan, aga ma ei või praegu pead anda –, et sellest miljonist jätkub ka nendele projektidele, mis siin praegu jutuks olid, sest me kõik saame aru, et probleem on tõsine.

16:51 Esimees Henn Põlluaas

Signe Kivi, palun!  

16:51 Signe Kivi

Aitäh! Lugupeetud minister! Aasta tagasi, 2019. aasta augustis leppis valitsuskabinet kokku kinnisvarainvesteeringutes, millega pidi alustatama Eesti Rahvusringhäälingu uue telekompleksi ehitust, ning 53 miljonit eurot nähti ette rahvusraamatukogu hoone, kuhu tuuakse ka Rahvusarhiivi Tallinna üksused, renoveerimiseks. Seda otsust levitati paljudes uudiste kanalites kui olulist avaliku sektori investeeringut. Riigikogule üle antud eelarvestrateegias on välja toodud hoone rekonstrueerimise projekteerimiseks ainult järgmiseks aastaks ette nähtud summad, kuid rekonstrueerimistöödeks vajalikke summasid 2022.–2024. aastaks eelarvestrateegias esitatud ei ole. Minu küsimus on järgmine – ma tean, et te olete seda teemat ka valitsuskabinetis arutanud: kas teil on mingisugune teine plaan, kuidas külastajatele ja kultuuriväärtustele kohati ohtlikus seisus oleva rahvusraamatukogu hoone ümberehitust finantseerida?

16:52 Rahandusminister Martin Helme

Mis puudutab ERR-i, siis ta on avalik-õiguslik [juriidiline isik]. ERR toimetab oma tempos, nii nagu ta toimetab. See ERR-i projekt oli meil kokku lepitud niimoodi, et ainult osa rahast tuleb n-ö lisaraha eraldisena, investeeringutoetusena, ja ülejäänud projekti maksavad nad ise kinni, võttes kas laenu või leides mingid muud kokkuhoiukohad. Ja see, kui aeglaselt või kiiresti nad liiguvad – siin teeb avalik-õiguslik ERR nii, nagu ise tahab.

Aga mis puudutab rahvusraamatukogu, siis jah, selle projekteerimiseks on raha olemas ja põhimõtteliselt on see summa – 53 miljonit eurot ehituse ja veel 10 miljonit eurot sisustuse jaoks – Riigi Kinnisvara AS-i investeeringute üldmahust broneeritud. See on investeeringute üldmahust broneeritud, aga see ei ole seal n-ö nimelise projektina projekteeritud, sest on tekkinud mingisugune bürokraatlik segadus selle üle, kas valitsuskabineti otsus läheb sellisel kujul Riigi Kinnisvara AS-i kirja või ei lähe. Igatahes, seda raha ei ole kuhugi mujale suunatud, sellele rahale ei ole ühtegi teist pretendenti ligi lastud. See on jätkuvalt Riigi Kinnisvara AS-i n-ö investeeringute, vabade vahendite hulgas olemas. Küsimus on jälle pigem selles, kui kiiresti nad suudavad projekteerida ja selle raha kasutusele võtta.

16:53 Esimees Henn Põlluaas

Vilja Toomast, palun!

16:53 Vilja Toomast

Ma tänan! Härra Helme! Räägime nüüd haigekassale ette nähtud eraldistest. Silmamoondustest te juba rääkisite, ärme sellest enam räägime. Aga kas te võiksite öelda, kui palju absoluutarvudes kasvavad järgmisel aastal haigekassale ette nähtud eraldised? Ja jätkuküsimus on selline, rahandusministrina te peaksite seda teadma: kas eraldiste kasvuga seoses tõusevad ka raviteenuste hinnad sellisel moel, et õed saaksid oma palgatõusu, milles on kokku lepitud Eesti Haiglate Liidu ja Eesti Õdede Liidu kollektiivleppes ning millest on informeeritud ka Sotsiaalministeeriumi?

16:54 Rahandusminister Martin Helme

Haigekassal on omaenda eelarve ja omaenda laekumine, mis on seotud sotsiaalmaksu laekumisega. Haigekassal on ka omaenda reservid, mille suurus on umbes 200 miljonit. Järgmisel aastal on haigekassa miinuses. See kõik on loomulikult prognoos, tööturu situatsiooni prognoos: kui suur on tööhõive ja missugune on palgaolukord ehk kui palju laekub sotsiaalmaksu. Jah, me tõepoolest prognoosime, et järgmisel aastal on haigekassa miinuses ja võtab 18 miljoni euro ulatuses kasutusele oma reserve. 143,3 miljoni euro ulatuses eraldab riik talle lisavahendeid, et ta ei peaks oma reserve nii suures ulatuses või nii kiiresti ära kasutama. Kui ta peaks oma reservidest 160–170 miljonit eurot kasutusele võtma, siis oleks tal järgmise aasta lõpuks enam-vähem kõik reservid otsas. Seda olukorda me tekitada ei taha. Kui me näeme, et nende reservid vähenevad tõepoolest sellises tempos, nagu praegu prognoosis on näha, [siis tuleb nende kulud üle vaadata]. Aga üldiselt olen ma pisut optimistlikum kui see prognoos ja arvan, et tegelikult see situatsioon nii hulluks ei kujune. Me nägime ju ka sel aastal, et haigekassa tegi algselt väga pessimistliku prognoosi, pärast tuli välja, et 200 miljoni asemel olid lisakulud tegelikult 100 miljonit. Kui me tõesti jõuame sellesse olukorda, kus haigekassa miinus jääb igal aastal 160, 170 või 150 miljoni juurde, nagu tänane prognoos näitab, siis ei ole enam võimalik, et riik teda igal aastal sellises mahus rahastaks. Siis tuleb võtta midagi ette haigekassa kulupoolega. Aga täna me sellest ei räägi. Me ootame ära järgmise aasta kevadprognoosi ja siis teeme edasised plaanid. Igal juhul järgmisel aastal toetatakse haigekassat 143 miljoni euroga muudest maksutuludest. Aitäh!

Vabandust – palgakokkulepe! Palgakokkuleppega on niimoodi, et teatavasti tuleb see kokkulepe igal aastal alles pärast riigieelarvet. Riigieelarves on selle jaoks väike puhver ette nähtud, nii et see raha on meil eelarvesse sisse arvestatud.

16:57 Esimees Henn Põlluaas

Kristen Michal, palun!

16:57 Kristen Michal

Aitäh, hea juhataja! Hea rahandusminister! Mina küsin Tallinna Haigla projekti kohta. Peaminister Jüri Ratas, kellega teil on vist ikka usalduslikud suhted – vähemalt praeguses seisus, nagu mulle tundub –, nimetas seda eelarvet koroona murdmise eelarveks. See tähendab, et selle eelarvega me seljatame selle viiruse lõplikult. Tema sõnades ma ei kahtle – kes siin üldse kahtleks. Aga mul on küsimus. Ta ütles, et selle eelarve järgi on 2021. aasta suurim objekt Tallinna Haigla. Kuna ma kuulun ka Tallinna volikogusse, siis linnapeaga vesteldes selgus, et tema ettekujutuses on Tallinna osalus maksimaalselt kuni 100 miljonit eurot. Riigil on ettekujutus, et haigla läheb maksma 550 miljonit eurot ja Tallinna osalus võiks olla ligikaudu 200 miljonit eurot. Kuidas need käärid nüüd lahenevad – kas tehakse jälle mingi kaup? Või kuidas te seda ette kujutate?

16:58 Rahandusminister Martin Helme

Aitäh! Eks see ole, jah, väga suur projekt. Selle projekti maksumus koosneb loomulikult mitmest eri osast: kas me räägime ainult ehitusest või me räägime ka sisustusest ja haigla juurde kuuluvast infrastruktuurist? Need kõik on eri tükid ja neid võib rahastada eri allikatest. Neid võib rahastada kohalik omavalitsus ja neid võib rahastada riik, võib tekitada ka mingisugused vahevariandid, eks ole, mingid sihtasutused. Lahendusi tänasel päeval tegelikult ju veel lukku löödud ei ole. Prognoosi järgi on haigla ehituse maksumus umbes 350 miljonit eurot ja sisustus vähemalt 100 miljonit eurot veel otsa. Milline see tegelik summa on? Tegeliku mahu me saame teada alles siis, kui oleme projekteerimisega lõpusirgele jõudnud.

Kokkulepe linnaga? Mina ei ole linnaga läbirääkimisi pidanud, see on rohkem ühe teise erakonna siseasi – sotsiaalminister, peaminister, linnapea. Aga need jutud, mis jõudsid nendest aruteludest ülejäänud valitsusliikmeteni, olid sellised, et linn saab väga hästi aru, et ka tal on siin väga suur omaosalus vaja maksta. Linn on arvestanud, et selleks tuleb raha laenata. Ja noh, ütleme niimoodi, et see, kas omaosalus on 100 miljonit või 200 miljonit eurot, ei ole kindlasti detailiküsimus – see oleks päris mahukas detail –, aga summas ei ole veel lõplikult kokku lepitud. Lõppkokkuvõttes on linn osalemisest huvitatud. Linn on huvitatud, et seal oleks ka tema osalus olemas, sest sisuliselt tähendab ju Tallinna Haigla seda, et linnale kuuluv Ida-Tallinna Keskhaigla ja Lääne-Tallinna Keskhaigla konsolideeritakse üheks suureks Tallinna Haiglaks. Jääb veel ainult polikliinikute süsteem üle terve Tallinna.

See on hästi suur projekt, siin on hästi suured rahad ja me oleme selle projektiga alles algusfaasis. Küll aga tuleb öelda, et selle projektiga on kiire, sest me soovime seda teha Euroopa taastefondi abil. Euroopa taastefondi raha tuleb kasutusele võtta kolme aasta jooksul ja lõplikult ära kulutada kuue aasta jooksul. See on ambitsioonikas plaan.

17:00 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Toomas Kivimägi, palun!

17:00 Toomas Kivimägi

Aitäh, lugupeetud uus juhataja! Härra minister! See valitsus läheb ajalukku, ma arvan, kui esimene valitsus, kes ei investeeri maksutuludest mitte sentigi. Ka siis, kui lisada sinna juurde eurorahad, ei investeeri see valitsus mitte ühtegi senti. Kuidas ma sellise järelduseni jõudsin? Väga lihtsalt! Kui me võtame sinu pakutud numbritest kõige suurema, mida sa oled väitnud järgmisel aastal investeeritavat, siis see on 1,9 miljardit eurot. Samal ajal laenu võetakse 2,4 miljardit eurot. Ma arvan, et sa nõustud sellega, et minu väide on õige. Veelgi enam, nende kahe numbri vahele jääb ca 500 miljonit eurot, mis tähendab, et laenuraha kasutatakse tegelikult ka palga maksmiseks ja kütuse ostmiseks. Kas selline tegevus on jätkusuutlik? Seda enam, kui peaminister on tegelikult siinsamas saalis infotunnis väitnud, et laenuraha kasutatakse eranditult investeeringuteks. Kas peaminister on eksinud või oled sina peaministrit alt vedanud?

 

17:02 Rahandusminister Martin Helme

Kõigepealt selgituseks, kust tuleb see vahe: 2,4 miljardit laenu ning 1,9 miljardit investeeringuid ja defitsiiti. Defitsiit ja investeeringud on enam-vähem samas suurusjärgus. Järgmisel aastal maksab Eesti riik laene tagasi umbes 450 miljoni euro ulatuses, need on sel aastal võetud lühiajalised laenud. Me võtsime laenu kolm korda: me võtsime kaks korda aastase tähtajaga ja me võtsime ühe korra pooleaastase tähtajaga. Pooleaastase tähtajaga laenud on juba oktoobris tagasimaksmisel, ülejäänud makstakse tagasi järgmise aasta kevadel ja suvel. Juba sealt tuleb peaaegu pool miljardit kokku – see, mis see vahe on. Ehk siis me võtame järgmise, pikemaajalisema laenu – aga võib-olla võtame ka lühiajalist laenu, seda ei ole me täna veel otsustanud – ja maksame peaaegu poole miljardi ulatuses laenu tagasi.

Lisaks sellele teeb Eesti riik ka mitmesuguseid finantseerimistehinguid. Me oleme sel aastal mitmeid riigiettevõtteid kapitaliseerinud, aga finantseerimistehingute põhimaht on siiski läinud KredExisse, väiksemal määral ka Maaelu Edendamise Sihtasutusse. Ja see on hea raha. See on raha, mille me laename edasi ettevõtetele ning mis aitab kogu meie ettevõtlust ja majanduskeskkonda. Ja mis kõige tähtsam, me loodame selle tagasi saada. See ei ole kulu, vaid see on laen, mille me loodame tagasi saada.

Nii et suures osas see poolemiljardiline vahe tuleb sellest, et meil toimub laenude tagasimaksmine ja me teeme finantseerimistehinguid. Ja ma ütlen niimoodi, et mina olen küll jube uhke selle üle, et me saame teha peaaegu 2 miljardi euro ulatuses investeeringuid nii, et me oma maksuraha ei kuluta. Juhuu!

17:03 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Jürgen Ligi, palun!

17:03 Jürgen Ligi

Mina saan samuti nii aru, et kogu teie arusaam rahandusest on, et mida rohkem, seda uhkem. Küsimus ongi, et mis teid pidurdas. 6,6%-lisel struktuursel miinusel ei ole mitte mingisugust majandustsüklilist põhjendust ja ka teie kulutuste kvaliteet ei ole kriitikat väärt. Miks te piirdusite 6,6%-ga, kui tegelik eesmärk on oma valitsuse ajal võimalikult palju raha laiaks lüüa ja jätta järeltulijatele sellest august välja ronimise piinad? Miks te üldse lubate sellel kümnendil liikuda tasakaalu poole? Miks te ei ütle, et sellel kümnendil ei tee te üldse mitte midagi olukorra parandamiseks? Mis see piir on? Öelge. Ma tõesti ei saa aru, kus teie piirid on.

17:04 Rahandusminister Martin Helme

Jah, aitäh! No ma vaidlen vastu. Nii suur stimuleerimine, nagu meie siin teeme – sel aastal paari miljardiga ja järgmisel aastal paari miljardiga –, sel on märkimisväärne makromajanduslik mõju, mis kindlasti peab andma tulemust ja pöörama meie majanduse kasvule tagasi. Defitsiidi kulutamine toob kaasa majanduskasvu, toob kaasa palgakasvu ja toob kaasa maksulaekumiste paranemise. Nii et jutt sellest, et järgmistele valitsustele jääb august välja tulemise piin, [ei vasta tõele]. Te räägite oma kogemusest, et kui kärpida, siis läheb auk sügavamaks ja sealt väljatulemine on hirmus piinarikas. Kui me õigesti kulutame, siis ei ole mingit auku. Sealt ei ole mingi piin välja tulla. Majandus kasvab nii hästi, et laenu tagasimaksmine aja jooksul – on ta siis 15 või 30 aastat, olenevalt sellest, kuidas me mingisuguse laenu teeme – on peaaegu märkamatu. Mitte mingisugust piina ei ole. Tänane valitsus, sõltuvalt sellest, kui kaua ta kestab või kui pikalt ta võimul on, teeb nii häid majanduspoliitilisi otsuseid, et kõik, kes pärast meid tulevad, on keset lillemerd.

17:06 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Yoko Alender, palun!

17:06 Yoko Alender

Aitäh, austatud istungi juhataja! Minister Helme! Keskkonnaminister tõdes, et selle eelarvega tõepoolest ei saa kuidagi rahul olla, ja ka mina arvan, et kahjuks ei hakka meie lapsed elama kesk lillemerd, sest ilmselgelt see eelarve keskkonnale kasu ei tee. Te mainisite investeeringuid vesinikutehnoloogia arengusse. Kahjuks need ei ole ju investeeringud, vaid tegemist on taotlusega, mis kavatsetakse esitada. Aga mis puudutab keskkonnaeesmärke, siis enamiku mõõdikute puhul ambitsioon täielikult puudub, enamiku mõõdikute puhul püütakse lihtsalt säilitada olemasolevat olukorda. Küll aga näiteks kavatsetakse vähendada kaitse all olevate metsade hulka – võib öelda, et peaaegu kolmandiku võrra. Kas te kommenteeriksite, kas te olete uhke selle üle, et peale teie valitsust halveneb keskkonna seisund veelgi?

17:07 Rahandusminister Martin Helme

Aitäh! Keskkonnaministri pettumusest saan ma aru, sest keskkonnaministril oli sees taotlus oma valdkonna palgakasvuks ja see oli asi, mida ta läbirääkimistel kogu aeg väga järjekindlalt lauale pani. Aga nagu ma siin juba varem seletasin, avalikus sektoris järgmisel aastal palgatõusu ei tule. Ma ei vaidle vastu tema põhilisele argumendile, et meil on avalikus sektoris eri valdkondades väga suured palgalõhed või palgakäärid ja see ei ole eluterve konkurents, kui üks ministeerium n-ö nilpsab teisest ministeeriumist väga häid töötajaid. Tegelikult peaks siin mingisugune balanss olema, selles osas vaidlust ei ole. Selle poole me peaksimegi liikuma, et meil oleks avalikus sektoris, vähemalt ministeeriumides, kus on sarnane töö, suhteliselt sarnane palk.

Kuid ma ei ole absoluutselt nõus väitega, et keskkonnavaldkond ei saa raha. Püha taevas! Terve järgmise perioodi Euroopa Liidu eelarve, terve taastefond ainult keskkonnateemast koosnebki. 38% kõikidest eurorahadest peab olema roheline, sajad miljonid CO2-raha läheb roheinvesteeringuteks. Ja mis veel välja tuli? Me lasime tellida eraldi uuringu, Rahandusministeerium tegi eraldi uuringu Eesti maksukeskkonna konkurentsivõime kohta. [Tuli välja, et] Eestis on kõikide naabritega võrreldes kõige suuremad keskkonnatasud. Ettevõtted maksavad hullupööra raha küll vee eest, küll kaevandamise eest – mille kõige eest –, taastuvenergia eest. Keskkonnavaldkonda voolab väga-väga suur raha ja seal tehakse sellega väga-väga palju.

Ma kategooriliselt ei ole nõus selle, kuidas ma nüüd ütlen, võltsi hoiakuga, et tänane valitsus ei tegele keskkonnateemadega. Eesti on Euroopas üks eesrindlikumaid riike kliimaeesmärkide poole liikumisel. See, kas mulle need kliimaeesmärgid meeldivad või ei meeldi – jätan selle praegu kõrvale, minu meelest on see pseudoteema. Aga nende eesmärkide suhtes, mis kehtestatud on, oleme me Euroopas kõige eesrindlikumad. Meie CO2 tase on kõige rohkem alla toodud võrreldes teiste riikidega. Kui ülejäänud Euroopa arutab, kas liikuda 2030. aastaks 1991. aasta tasemest 55% allapoole, siis meie oleme juba täna 60% peal. Me võime rahulikult jala üle põlve visata ja kümme aastat oodata, kuni teised järele jõuavad. Nii et selles mõttes me oleme keskkonnavaldkonnas teinud varasemal ajal väga palju ja teeme ka edaspidi – väga suurte rahadega –, ka tänasel päeval, ka järgmistel aastatel. See on pöörane raha, mis keskkonnavaldkonda läheb. Aga jah, Rene Kokal oli meel mõru, sest ta ei saanud oma töötajatele palgatõusu.

17:10 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Siim Kallas, palun!

17:10 Siim Kallas

Auväärt juhataja! Auväärt minister! Juba oli siin juttu, et tervishoiu rahastamisega on probleeme. Seda mainitakse ka selles arengukavas, mis meile natuke aega tagasi siin laiali jagati, "Eesti 2035", milles öeldakse, et tervishoiu rahastamine on meil palju väiksem kui Euroopas keskmiselt. Nüüd, dokument, mida me täna arutame, on riigi eelarvestrateegia ja selles on niisugused numbrid: ajavahemikul 2021–2024 kasvab tervishoiu rahastamise programm 1,76 miljardilt 1,87 miljardile ehk 6,3%, aga samal ajal samas ajavahemikus kasvab nominaalne sisemajanduse kogutoodang 25%. See tähendab justkui seda, et tervishoiu rahastamist planeeritakse sisemajanduse kogutoodangust veel väiksemana, kui ta on seni olnud. Mis on selle seletus või kas on plaanis mingisugusel muul viisil tervishoidu rahastama hakata?

17:11 Rahandusminister Martin Helme

Ma arvan, et kõige ausam seletus on ikkagi see, et prognoosida nii tervishoiu rahastuse puudujääki, majanduskasvu kui ka seda, milline on majanduskasv spetsiifiliselt riigieelarve laekumiste mõistes – kas meil on kiire majanduskasv, mis ei too kaasa kiiret maksutulude kasvu, või on meil teistpidi, nii et majanduskasv ja maksutulude kasv liiguvad suhteliselt samas tempos –, on tänasel päeval ülikeeruline. Ma ei võta selles suhtes tõsiselt mitte mingisuguseid pikki plaane. Ma ei taha vaimu välja kutsuda, aga kui me teise samba debatti pidasime, siis tehti siin uljaid prognoose 30 ja 50 aasta peale. Tegelik fakt on see, et ka kolme ja viie aasta peale täna prognoose tehes paneme ikka väga suure kaarega puusse.

Mida ma võin aga rahulikult öelda, on see, et ma arvan, et mitte ainult tänane valitsus, vaid mitte ükski Eesti valitsus, ükskõik milline see on, ei lase juhtuda sellel, et tervishoiusüsteem või haigekassa pankrotti läheb. Ja lisaraha, mis me selle aasta eelarvega juurde paneme, on pandud ju just nimelt selleks, et tervishoiuteenuste hindasid ei tuleks tõsta või tervishoiuteenuste mahtusid ei tuleks vähendada ning et me saaksime edasi minna nii, nagu me täna oleme. Järgmise aasta kevadel, järgmise aasta riigi eelarvestrateegia tegemisel, esiteks, on meil majanduse olukord paremini settinud, meil on veidi parema usalduspiiriga prognoosid ja ma arvan, et ka ajaraam, mille sees neid arutelusid pidada ja kokkuleppeid sõlmida, on meie suhtes veidi armulisem. Septembris oli kõiki neid asju korraga kokku leppida väga raske. Me saame selgema vastuse tervishoiu tuleviku või tervishoiu rahastamise vajaduste ja võimaluste kohta ikkagi järgmise aasta aprillis.

17:13 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Annely Akkermann, palun!

17:13 Annely Akkermann

Suur tänu, lugupeetud juhataja! Lugupeetud rahandusminister! Ma teen hästi kiire väikse täpsustuse. Te räägite, et te ei oska prognoosida 3–5 aastat ja seepärast pole eelarvestrateegiat. Strateegia ei olegi prognoos, strateegia on plaan ja see tuleb sõjandusest, see on sõjaplaan. Ilma plaanita ei jõua mitte kuskile ja ilma plaanita ei taastu me sellest majanduskriisist kohe kindlasti mitte. Strateegia tehke kohe päris kindlasti valmis.

Aga ma tahtsin küsida turismi kohta. Kui ma selle eelarve lahti tegin, siis kujutasin ette, et kui turism on meie ekspordist 10%, umbes 2 miljardit eurot, ja SKP-st 8% ning kui laenu võetakse SKP-st 6,7%, siis turismi elavdamise meetmed on suurusjärgus 150–200 miljonit. Aga ma leidsin eelarvest nulli. Kuidas te seda seletate? Miks te olete Eesti nii olulise ekspordivaldkonna ja nii olulise tööandja täielikult saatuse hooleks jätnud?

17:15 Rahandusminister Martin Helme

Aitäh! Ei, strateegia on meil muidugi olemas, riigi eelarvestrateegia ongi strateegia. Siin on ilusad tabelid nelja aasta kohta, see töö on meil kõik tehtud. Lihtsalt, ma olen mitu korda rõhutanud seda, et prognoosid, millel see strateegia põhineb, on väga suure loksuga. Meil on Eesti Pank, kes ütleb, et tõenäoline kasv järgmisel aastal on, ma ei tea, 0,2%. Meil on olemas pangad, kes ütlevad, et tõenäoline kasv järgmisel aastal on 6–7%. Meil on Rahandusministeeriumi prognoos, mis ütleb, et kasv on 4,5%. See loks on nii suur, et nende numbrite põhjal võib öelda, et ju me ikka peame seda strateegiat järgmisel kevadel kõvasti kohendama.

Turismiga on niimoodi, et esiteks, sel aastal on turismi toetatud arvestatavate rahadega: EAS-i kaudu 25 miljonit pluss 10 miljonit eurot. Lisaks sellele oli osa meetmeid, mida võeti Maaelu Edendamise Sihtasutuse kaudu, tegelikult kõlbulikud ka maapiirkondades olevatele väiketurismiettevõtetele. Turismi me oleme ju toetanud. Muide, ka see on turismitoetus, kui me toetame Tallinkit otse veeteetasudega. Ka see on turismitoetus, kui me toetame lennundust. Küllap nõustute, et turism ei ole ainult hotell. Loomulikult oleme ka KredExi kaudu pakkunud käenduslaenusid ja investeerimislaenusid, aga ka lihtsalt käendusi, investeeringuid ja igasuguseid sildfinantseeringu võimalusi. Ja järgmisel aastal on väga suured rahad plaanitud suunata sellesse valdkonda läbi EAS-i just nimelt välisvahenditest, aga neid siin tõesti ei ole. Neid siin tõesti ei ole. Ma muidugi pean ka seda ütlema, et mõte vautšeritega kogu seda sektorit elavdada – no me ei jõudnud selle lahendusega soovitud tulemuseni. Aga tegelikult olid meil lahendused laual ja on täiesti võimalik, et järgmisel aastal me hakkame neid uuesti kaaluma.

Siin on muidugi vaja endale tunnistada, et kui meil on üks sektor, mis on omadega nii käpuli ja mille taastumise väljavaade on nii ebaselge, siis ühel hetkel tuleb leida see tasakaalupunkt, kus on vaja öelda, et me ei hoia seda sektorit zombina lõputult üleval, paigutades sellesse väga suurt raha, vaid laseme majandusel teha oma hävitavat loomistööd. Kui see sektor tuleb tagasi, siis ta tuleb tagasi, ja kui ta tuleb tagasi, siis me hakkame seda toetama investeeringutoetuste ja igasuguste muude viisidega. Kuskil on see tasakaalupunkt. Aga ma ei ütle, et see tasakaalupunkt on meil praegu juba käes.

17:18 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Jaak Juske, palun!

17:18 Jaak Juske

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea minister! See on selgelt üks väga õpetajavaenulik riigieelarve. Ma tuletan meelde, et kui oli eelmine suur majanduskriis ja riigieelarvet kärbiti – ka avaliku sektori palkasid kärbiti jõhkralt –, siis üks väheseid gruppe, kes sai palgatõusu, olid toona õpetajad. Täna tahate te õpetajate palgad külmutada mitte üheks aastaks, vaid koguni neljaks aastaks. Me teame väga hästi, milline olukord on täna Eesti koolis, kus õpetajate alampalk on jäänud riigi keskmisest maha enam kui 100 euroga, kus suur osa õpetajaid on õige pea jäämas vanaduspensionile, kus juba täna on väga tõsine õpetajate puudus väga paljudes koolides. Kuidas te, härra minister, saate siit Riigikogu puldist vaadata otsa Eesti rahvale, Eesti õpetajatele ja öelda, et te külmutate õpetajate palgad neljaks aastaks – siis, kui kriis on ammu läbi? Kuidas te saate?

17:19 Rahandusminister Martin Helme

Aitäh! Ma sain siin juba täitsa rahulikult otsa vaadata ja seletada, et see neli aastat on müüt, see ei vasta tõele. Ju siis sind ei olnud saalis. Me räägime palga külmutamisest järgmiseks aastaks. Järgmiseks aastaks! Mis otsused tulevad edaspidi, järgmisel kevadel järgmise riigi eelarvestrateegiaga, seda on täna võimatu öelda. Aga me räägime üle välja palga külmutamisest järgmiseks aastaks – mitte neljaks aastaks, mitte kümneks aastaks, mitte seniks, kuni põrgu ära külmub, vaid üksnes järgmise aasta palgafond on külmutatud. Eelmise kriisi ajal tehti otsus, et ainsad, kes saavad palgatõusu, on õpetajad, kuid selle kriisi ajal on tehtud otsus, et ainsad, kes saavad palgatõusu, on pensionärid. Sa just ise praegu ütlesid, et väga paljud õpetajad on pensionärid. Nii et see raha jõuab ka väga paljude õpetajateni.

Meil on olukord, kus väga paljud inimesed – just oli juttu turismisektorist – jäävad tööst ilma. Meelelahutussektoris kärbiti inimeste palkasid 30–50%. Tööpuudus on kasvanud ja kasvab aasta lõpuks 8–9%-ni. Sellises olukorras, kus palgatõus kogu riigis – on ta erasektor või avalik sektor – on tegelikult null või miinusmärgiline, ei ole minul raske vaadata õpetajatele otsa ja öelda, et solidaarsus puudutab järgmisel aastal ka teid.

17:20 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

 Keit Pentus-Rosimannus, palun!

 

17:20 Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh, hea juhataja! Härra Helme! Te ütlete, et on keeruline prognoosida 3–4 aastat ette, samas mõni küsimus varem vastasite bravuurselt, et pole mingi küsimus, kuidas sellest hiiglaslikust puudujäägiaugust välja tulla, ja et see kõik juhtub kindlasti ja väga hõlpsasti. Minu küsimus puudutab ühte osa puudujäägist, nimelt haigekassa puudujääki. Sel aastal jääb suuresti koroonast tingituna see puudujääk prognoosi kohaselt umbes 30 miljoni euro kanti, ent eile avaldas Arenguseire Keskuse ekspert, et praeguse rahastamismudeli jätkudes ja rahvastiku vananedes kasvab haigekassa puudujääk 15 aasta pärast 900 miljoni euroni aastas. Arusaadavalt pole ravi mahtu vähendada võimalik, järjekorrad on juba praegu väga pikad. Kuidas on sellest hiiglaslikust puudujäägist tulevikus võimalik välja tulla?

17:22 Rahandusminister Martin Helme

Ma olen seda numbrit siin mitu korda öelnud – järgmisel aastal just selle jaoks, et mitte tõsta tervishoiuteenuste hindasid, ja selle jaoks, et mitte pikendada järjekordasid, võtab haigekassa oma reservidest kasutusele 18 miljonit eurot, natuke kopikaid peale, ja riik annab 143 miljonit eurot juurde. Siin enne oli Siim Kallase küsimus selle kohta, et kui meil kasv on nii palju suurem ja haigekassa rahastus on sellest väiksem, siis tegelikult see kasv tuleb ju sellest, et me vahepeal kukkusime miinusesse ja nüüd tuleme sealt miinusest tagasi. Aga haigekassale ei ole vahepeal miinust tekitatud, tema kulud on kogu aeg olnud stabiilsed ja need on kinni makstud.

Järgmisel aastal me katame ära kogu haigekassa puuduoleva raha. No mitte kogu raha, 18 miljonit eurot võtavad nad oma reservist. Järgmise aasta kevadel me vaatame olukorrale uuesti otsa ja peame andma uued hinnangud, kuidas edasi saab. Mina olen optimistlik. Mina arvan, et meie järgmiste aastate majanduskasv – ja mitte ainult majanduskasv, vaid ka maksulaekumiste kasv – on tegelikult parem, kui me praegu kardame. Selleks optimismiks annab põhjust meie selle aasta lisaeelarve, me toimisime ikkagi väga ettevaatlikult ning planeerisime palju suuremaid miinuseid ja palju suuremaid laekumiste vähenemisi, aga tegelik olukord on parem. Järgmise aasta kevadel vaatame sellele olukorrale uuesti otsa. Ega ma muud ei oska siin lisada.

17:23 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Urmas Kruuse, palun!

17:23 Urmas Kruuse

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Te ütlesite, et õpetajate palgatõusu ei pea jälgima läbi eelarvestrateegia, küll sinna ka see tõus kirja pannakse, samas presenteerite te väga selgelt objekte, mis seal justkui kirjas on. Kumb siis on õige asi, kumb on vale asi? Aga mu küsimus on tegelikult ajendatud sellest, et te märkisite, et arstide palgaläbirääkimised käivad. Sellest loen ma välja, et arstide ja õdede palk tõuseb, aga õpetajate palk ei tõuse. Kas ma sain teie vihjest õigesti aru?

17:24 Rahandusminister Martin Helme

Objektidega on teatavasti selline lugu, et kui me ühte objekti hakkame ehitama ja ehitame seda mitu aastat, siis selleks on kindel, konkreetne summa. Võtame näiteks Rüütelkonna hoone, suurusjärk 14 miljonit eurot, millest ühel aastal kulub kaheksa, järgmisel aastal mingi teine arv miljoneid. Me oleme kogusumma ära planeerinud, lihtsalt jaotame seda aastate vahel. Palgatõus on teistsuguse iseloomuga. Läbirääkimiste tulemust mina ei tea. Ma ei oska vastata, milline on läbirääkimiste tulemus. Võib-olla on läbirääkimiste tulemus ka see, et seal samamoodi otsustatakse palk üheks aastaks külmutada. Ma ei ole nende läbirääkimiste osaline ja mina ei oska vastata, mis seal on.

17:24 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Urve Tiidus, palun!

17:24 Urve Tiidus

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Kuulsime rahandusministri suust, et nii kaugele, kui silmapiir paistab, ei ole näha laenuintresside tõusu. Te kinnitasite endale, parlamendile ja avalikkusele, et hoolimata väga suurte laenude võtmisest oleme ikkagi Euroopa Liidu kõige väiksema laenukoormusega riik – tõsi –, ja see on nagu lunastus. Ja mis peaasi, see laen on odav väga pikas perspektiivis. Siit tuleb minu neli väga lühikest küsimust. Mitut aastat teie silmapiirini ulatuv prognoos katab? Miks professionaalid ikkagi kritiseerivad suurt laenuvõtmist? Ja mis peaasi, millisele analüüsile teie optimism toetub? Ja veel üks lühike küsimus – vabandust, et neid nii mitu on! –: kas kunagi võib selle tõttu terendada maksutõus, nagu ajaloos toimunud 48 võlakriisi analüüsinud Ray Dalio on suurte laenukoormuste puhul täheldanud? Natuke palju sai, aga ma arvan, et tuleb hea vastus.

17:25 Rahandusminister Martin Helme

Jaa, selge. Kui kaugele silmapiir ulatub? Kõige pikemad riiklikud võlakirjad on tavaliselt 30-aastased. On kümneseid ja kolmekümneseid, on ka lühemaid, eks ole, neid on erinevaid, aga kõige pikemad on enamasti vist 30-aastased. Mis annab mulle veendumuse või miks ma nii kindlalt väidan, et need intressid ei tõuse? Vastus on see, et mida suuremaks läheb võlg, seda võimatum on, et intressid tõuseksid. Kes on selle võla omanikud? Selle võla omanikud on peamiselt kaks seltskonda. Üks seltskond on keskpangad ja teine seltskond on laias laastus investeerimisfondid, olgu siis pensionifondid või mingid teised investeerimisfondid. Kui intressid lähevad väga kõrgeks, siis ei suudeta neid enam teenindada ja need keskpangad või investeerimisfondid peavad oma varad maha kandma. Nad ei oleks iial sellega nõus. Pigem lepivad sellega, et need varad teenivad neile naeruväärselt väikest tulu, aga seda riski, et nad peavad need hiigelvarad maha kandma, nad ei võta.

Millest on tulnud kriitika? Kriitika on tulnud sellest, et me elame võlumaailmas. Me kõik saame aru, et see on võlumaailm. Käes on sisuliselt enneolematu rahapoliitika ajastu. Keskpangad, sh Ameerika keskpank, föderaalreserv, ostab turult kokku rämpsvõlakirju. Euroopa Keskpanga varadest varsti kaks kolmandikku on riikide võlakirjad, ta sisuliselt rahastab järelturul riikide võlga, kasutades selleks väljamõeldud raha, mitte trükitud raha. Tänapäeval on Exceli tabelisse vaja lihtsalt üks veerg juurde teha, hästi suurte nullidega. Aga jah, põhimõttelist on tegemist väljamõeldud rahaga.

Kriitika on tingitud ka sellest, et sellise rahapoliitika tõttu on nii, et need, kellel juba on mingisugust vara – on sul aktsiaid või kinnisvara või oled sa mingi kaevanduse omanik –, nende rikkus kogu aeg suureneb ning võimalus selle rikkuse pealt laenu saada ja ennast mingisuguste investeeringute kaudu veel rikkamaks teha samuti kogu aeg suureneb. Aga nendele inimestele, kellel ei ole mingit vara, näiteks tavaline Eesti inimene, kes lõpetab ülikooli ja hakkab ühe- või kahetoalist korterit ostma, et pere luua, jääb see võimalus järjest kaugemaks, sest trükitud raha ajab kallimaks kõik varaklassid, nii kinnisvara, väärtpaberid kui ka kõik muu, st kõik peale võla. See tähendab seda, et me liigume väga kiires tempos ja aina kuumenevalt selles suunas, et need, kellel juba on raha, muutuvad rikkamaks, ning nende võimalus, kellel ei ole raha, saada rikkamaks, kuidagigi rikkamaks, jääb järjest ahtamaks. See ei ole kuigi hea sotsiaalpoliitiline tasakaalupunkt.

Teine osa kriitikast on see, et hää küll, sotto voce öeldakse, et ega keegi seda tagasi ei maksa, peaasi, et võlga teenindatakse. Rullime, rullime, rullime, täna võtame kümneks aastaks, kümne aasta pärast võtame 30 aastaks, peaasi, et me intressi teenindame. Noh, kõik toimib. Rootsi kinnisvaraturg on niimoodi toiminud aastakümneid. Aga kus see piir on? Jaapani võlg on üle 200% SKP-st, Ameerikal 130%, Lõuna-Euroopa riikidel 140–160%, Saksamaa põrutab 100% suunas, Prantsusmaa põrutas ammu 100%-st üle. Kus siis see piir on? Kui kaua me seda võluraha juurde loome? Ja kui kaua see võluraha tegelikku majanduskasvu tekitada saab? Nendele küsimustele keegi head vastust andnud ei ole. Ja kui kuskil mingi asi kokku jookseb, no siis juhtub see monumentaalselt.

Nüüd maksutõusust. Võib-olla olete kuulnud sellisest toredast asjast nagu modern monetary theory ehk moodne rahateooria või, nagu inglased ütlevad, magic money tree ehk võlurahapuu. Selle teooria kohaselt võiks riik üldse lõpetada maksude korjamise ja rahastada ennast ainult võlgadega. See, et ta maksude korjamise ära lõpetab ja võlgade võtmisest raha majandusse suunab, tekib nii palju majanduskasvu, et see võlg n-ö kunagi eest ära ei jookse. Ja ei olegi kunagi mingit muret. See oli hästi lihtsustatult öeldud, skeem ise on natukene keerulisem.

Ma kahjuks ei usu, et see päris nii läheb. Aga ma usun seda, et kui me seda raha mõistlikult kasutame, õigesti investeerime – selles eelarves on mõistlikud investeeringud, siin on teadusrahastuse investeeringud, siin on ettevõtluse investeeringud, siin on infrastruktuuri investeeringud, koolivõrgu ja haiglavõrgu investeeringud –, siis kasvab meie majanduse baas nii palju, et selle baasi pealt me korjame nii palju rohkem makse – ilma makse tõstmata –, et meil ei teki mingisugust probleemi selle võla tagasimaksmisel. Võib ka halvemini minna, aga elu ilma riskideta ei eksisteeri.

Neljas küsimus oli veel, aga ma ei saanud seda kirja pandud. Andke andeks!

17:31 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Heljo Pikhof, palun!

17:31 Heljo Pikhof

Aitäh! Austatud minister! Mina otsustavaid rohepöördemeetmeid sellest eelarve eelnõust ei leidnud. Ometi on need möödapääsmatud ja tähtajadki on paigas. Palun loetlege mulle sellest eelnõust mõned olulised rohepöördemeetmed ja ka rahasummad sinna juurde.

17:32 Rahandusminister Martin Helme

Aitäh! Üks väga oluline meede on seotud hoonete energiatõhususega. See on puhas rohepööre, nii rohepööre, kui üldse olla saab. Hoonete energiatõhusus on midagi, mida Euroopa kangesti armastab ja meile soovitab. Meie kliimas on see kahtlemata ka mõistlik – inimeste küttearved vähenevad, energiakulu väheneb – ja sellele on MKM-i kaudu väga suur summa ette nähtud. Kui ma õigesti mäletan, oli see umbes 80 miljonit eurot.

Teine meede on vesinikkütuse taristu tekitamine, summa järgmisel aastal 5 miljonit eurot, kokku 30 miljonit eurot. Terve hulk sellest rahast, mis läheb teadus- ja arendustegevusse, on tegelikult seotud rohepöördega. Teadus- ja arendustegevuse raha kokku on meil 280 miljonit, isegi natuke rohkem. Ka raudtee elektrifitseerimine on üks osa rohepöördest, diiselrongide asendamine elektrirongidega.

Rohepööre ei ole mingi müstika. Muidugi on rohepöörde käigus võimalik ka tobedusi teha ja tehaksegi, sest kui raha valatakse peale nii palju, nagu valatakse roheraha, siis tuleb niikuinii ka tobedusi. Aga muidu on kõik mõistlikud asjad. See, et me parandame oma elukeskkonda, vähendame oma energiakulutusi, muudame energiat vähem süsinikuintensiivseks – see kõik on rohepööre.

Ja loomulikult tuleb arvestada ka seda – seda pean ma ikka uuesti üle rõhutama –, et väga palju asju, mis tegelikult on valitsuses ära otsustatud, või see, kus suunas me liigume, on seotud eurorahadega, ja eurorahasid siin [eelarves] ei ole. Eurorahadest 38% peab minema rohepöördeks, seda on miljardeid järgmise 6–7 aasta jooksul. Nii et absoluutselt ei ole muret selles, et rohestamisse raha ei läheks. Mure on selles, et seda mõistlikult kasutataks.

17:34 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Liina Kersna, palun!

17:34 Liina Kersna

Aitäh, hea juhataja! Härra minister! Mul on hea meel kuulda, et te peate laste vaimse tervise temaatikat oluliseks, aga reaalsus on selline, et Sotsiaalministeerium küsis vaimse tervise valdkonda 5,4 miljonit eurot, sai 1 miljoni. Sellest miljonist 400 000 eurot on ette nähtud kliiniliste psühholoogide kutseaasta rahastamiseks, see on püsirahastus. 600 000 eurot – nii sain mina sotsiaalministrist aru – on ühekordne rahasüst ja selle kasutus ei ole hetkel kindel. Koolipsühholoogid vajaksid kutseaastaks 200 000 eurot. Lasteabi telefon, millele pöördujate arv on mitu korda kasvanud, vajaks samuti umbes 200 000 eurot. Lastemaja seksuaalselt väärkoheldud lastele vajaks samuti 200 000 eurot. See teeb kokku 600 000. Kui me teeme neil teemadel muudatusettepanekud ja teie peate rahandusministrina laste vaimse tervise valdkonda oluliseks, siis kas te usute, et koalitsioon toetab neid muudatusettepanekuid?

17:35 Rahandusminister Martin Helme

Aitäh! Need ei ole üle mõistuse suured summad selle eelarve mahtu arvestades. Muidugi, nagu te teate, tuleb eelarve menetluse käigus kulusid juurde tehes näidata ära ka kokkuhoiukoht või lisatulude võimalus. Kõik sõltub väga paljuski sellest, kus see kokkuhoiukoht on. Ma ei saa praegu kogu koalitsiooni nimel rääkida, aga jään neid ettepanekuid põnevusega ootama.

17:36 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ivari Padar, palun! 

17:36 Ivari Padar

Härra minister! Miks te suhtute nii halvasti põllumajandusse ja maaeluministrisse? Täitsa üllatav kohe! Maasikatoetuste puhul te juba ütlesite, et lõpptulemus on null. Maaeluminister tuli minu mäletamist mööda välja ka umbes 63 miljoni euro suuruse lisataotlusega. Vastuseks oli jälle null. Nüüd, olukorras, kus Läti ja Leedu on erakorralisi toetusi oma põllumajandussektoris juba rakendanud ja Eesti selle asja üle mõtleb, on maaeluminister avaldanud arvamust, et lisaraha on võimalik saada Vabariigi Valitsuse järgmise aasta reservist. Reservi maht on minu mäletamist mööda alla 100 miljoni euro. Kui tõenäoliseks te peate, et umbes 20–30 miljonit sellest rahast on võimalik järgmise aasta jooksul suunata näiteks põllumajandusse täiendavaks otsetoetuseks?

17:37 Rahandusminister Martin Helme

Aitäh! Ma lükkan kategooriliselt tagasi süüdistuse, et ma suhtun Arvo Allerisse kuidagi halvasti. Arvo Aller on suurepärane minister. Vastab tõele, et ta tõi terve hulga taotlusi eelarve läbirääkimistele ja suurt osa neist me rahuldada ei saanud. Me oleme koalitsioonis rääkinud võimalikest lisatoetustest seoses kriisiga, aga me ei ole neid asju lõplikult fikseerinud. 20–30 miljonist me ei räägi, aga umbes 10 miljonist erakorralisest toetusest põllumajandussektorile võime rääkida küll. Ja loomulikult, kui see toetus tuleb, siis saab see tulla ainult valitsuse reservist. Kas see tuleb sel aastal, kas see tuleb järgmisel aastal, kui suur see summa täpselt on, kellele see täpselt suunatud on – need arutelud koalitsioonis praegu käivad. Aga ma siiralt loodan, et me saame midagi teha.

17:38 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Toomas Kivimägi, palun!

17:38 Toomas Kivimägi

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister! Mina erinevalt sinust ülearu rõõmus selle üle ei ole, et maksutuludest on kavas investeerida null senti. Minu arvates on võõra raha eest investeerida küll tore, aga see raha tuleb ka tagasi maksta ja minu hinnangul ei ole see jätkusuutlik. Aga kui juba laenamiseks läks, siis ma küsin, et mis Pärnuga lahti on. Võtame näiteks Via Baltica – järgmisel aastal on eelarverea peal 12 miljonit eurot. Kui üks kilomeeter 2 + 2 maanteed maksab 4 miljonit, siis saab [selle raha eest] kolm kilomeetrit aastas. Sellise tempoga minnes läheb 50 aastat ja juba ongi Tallinna–Pärnu 2 + 2 maantee, täpsemalt Ikla–Tallinna lõik, valmis. Miks te eelistate PPP-projekti, kui sa ülistad laenamist kui ülisoodsat, ülihead rahastamise meetodit? On ju ilmselge, et PPP läheb kallimaks kui tegelikult täna riigi poolt laenu võttes selle tee ehitamine. Minu teine küsimus puudutab sinu lemmiklast, Rail Balticut. Ka siin näen ma naeruväärselt väikest summat, 15 miljonit eurot. Kas see on see raha, mida Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium küsis, või oli see maksimumsumma, millega sa nõus olid?

17:39 Rahandusminister Martin Helme

Aitäh! Oot, mis see võõras raha nüüd on? Euroopa raha ei ole võõras raha, see on meie euro. Ka laenuraha ei ole võõras raha. Meie raha ju, meie raha. Ei ole võõras raha. See on mingi vana vanasõna, et võlg on võõra oma. Ei ole ta midagi nii võõra oma. Raha, mille me laename, sellega me saame teha omi asju.

Jah, vaat, siin tuleb nüüd võib-olla üle rääkida see, et ega siis riigieelarves ei ole rahal silti peal. Ükskõik, kas ta tuli käibemaksust või tulumaksust või laenust – ta läheb tervenisti riigikassasse ja riigikassast rahastatakse neid asju, mis on riigieelarves ette nähtud. Rahal ei ole silti peal. No võib-olla siin on see spetsiifika, eks ole, et sotsiaalmaks läheb kindlatesse fondidesse ja hasartmängumaksu kasutatakse kindlal eesmärgil, aga põhimõtteliselt ei ole rahal silti peal. See kõik on n-ö arvutuslik või imaginaarne. Kui me ütleme, et investeeringuid on 1,9 miljardit ja laenu on 1,9 miljardit, siis nad on samas suurusjärgus. Kõik, mis me laename, ongi investeering. Tegelikult ei ole võimalik tuvastada kas see euro, mis läks tee-ehitusse, oli laenatud raha või tuli poes müüdud alkoholi aktsiisist. See on üks osa sellest.

Nüüd, kõige suurem probleem teedeehituse ja muide ka Rail Balticuga on ikkagi pudelikael projekteerimises. Tuleb välja – ja siin vaatan ma süüdistavalt Reformierakonna poole –, et projekteerimisega ei ole tegeldud. Riiul on jumala tühi. Mitte midagi ei ole võtta! No hea küll, ei ole tehtud neli aastat, ei ole tehtud kümme aastat, projekte pole. Ja ei olegi! Mina ei tea, miks ei ole. Aga ma tean seda, et 2021. aasta eelarves on ainuüksi projekteerimisele ette nähtud 5 miljonit eurot ja selle eest saab juba väga palju ehitada, kui need projektid valmis saavad. Ja igal aastal tuleb neid projekte juurde. Loomulikult, kolme kilomeetri kaupa ehitades ei jõua me mitte kuhugi, aga kui me teeme mõne miljoni euroga projekti, mis lahendab ära 20-kilomeetrise lõigu, ja me teeme neid projekte järgmisel aastal neli-viis, siis on ülejärgmisel aastal võimalik ette võtta juba tükk maad pikem lõik kui kolm kilomeetrit.

Ma mäletan, et kui me koalitsiooni kokku panime, siis hakkasin ma kohe rääkima, et 2016, 2017 ja 2018 on väga head aastad. Varem või hiljem tuleb majanduse jahtumine. Selleks, et siis kontratsükliliselt tegutseda, tuleb praegu hakata projekte ja rahastamismudeleid ette valmistama. Meie kõigi suureks ootamatuseks ei tulnud mitte lihtsalt jahenemist, vaid tuli väga-väga suur külmumine. Ja see ei tulnud mitte aastal 2021, 2022 või 2023, mida võis arvata ja mida siin veel aasta tagasi prognoositi, vaid tuli pumm! 2020. aasta veebruaris. Selline see maailm on.

17:42 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Jürgen Ligi, palun!

17:42 Jürgen Ligi

Aitäh! Mina soovitan teil kontrollida iseenda peal neid targutusi teemal majandusprognoosid, lillemeri ja maksud, mis laekuvad laenudest ja on suuremad kui laenud ise. Proovige sedapidi, et tõstate ennast juukseidpidi üles. Aga mu küsimus on endine. Esimene küsimus oli mul selline: kus on teie piirid? Kui te ütlete, et mida rohkem kulutame, seda kiiremini kasvab majandus, ja et suvalisel ajal suvaline defitsiit on majandusele hea, siis öelge, miks ainult 6,6% struktuurset miinust. Majandusteooria ei anna sellele mitte mingisugust seletust. Rääkimata laenuintressidest, mis on täiesti marginaalne küsimus selle üle, kuhu ja mis ajal me kulutusi teeme.

17:43 Rahandusminister Martin Helme

Nüüd ma küll ei saa aru, kust sa võtad, et suvalisel ajal suvaline defka. Ei ole suvalisel ajal, me räägime kogu aeg kontratsüklilisest. Kontratsüklilisest! Meil on kümne aasta kõige suurem kukkumine – mitte ainult Eestis, vaid terves maailmas. Loomulikult on meil vaja kontratsüklilist kulutamist. Mina ei ole kunagi rääkinud sellest, et me suure kasvu faasis peaksime ikka veel laenuga laamendama. Absoluutselt mitte, ma ei ole sellega üldse nõus. Aga kõigepealt tuleb sinna suurde kasvu jõuda. Selle jaoks on meil praegu mitte lihtsalt võimalik, vaid lausa vajalik majandus uuesti käima joosta ja teha seda laenuga.

Aga kus on piirid? Piirid on tunnetuslikud. Itaalia piir on praegu 160% SKP-st. Saksamaal tõmmatakse piir kusagile sinna, et prooviks jääda alla 100%. Prantsusmaa on kolinal üle 100% liikunud. Ameerika Ühendriikides ollakse 130% peal ja ikka ei tunne nad ennast veel kuidagi halvasti. Nende piirid on sellised. Mina nii kaugele kindlasti minna ei tahaks. Täiesti selge. Kas see piir on 40% või 60%? See 60% tuleb Maastrichti kriteeriumidest. Kuskil on keegi mingi arvutuse teinud ja jõudnud järeldusele, et liiga suur laenukoormus hakkab majandust alla vedama, mitte enam soojendama. Aga ma arvan, et ei 20% ega 30% ole veel selle piiri lähedal, et hakkaks majandust koormama.

Me räägime puhtteoreetiliselt. Puhtteoreetiliselt! Ma ei rääkinud praegu sellest, et paneme gaasi põhja, kuni jõuame selle piirini, vaid me räägime praegu puhtteoreetiliselt, kus on piirid. Ja mina ei ole kunagi öelnud, et kulutame igal ajal piiritult. Ei ole. Ma räägin sellest, et on kontratsükliline stimuleerimine. Kui selleks üldse millalgi on põhjust, siis praegu, ja ka järgmisel aastal on selleks põhjust. Siin ei ole ühtegi argumenti, et mitte võlga võtta. Iseküsimus on see, kui kaua me tahame majandust stimuleerida või kui efektiivselt see meile majanduskasvu toob, mida me loodame.

17:46 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Yoko Alender, palun! 

17:46 Yoko Alender

Aitäh, austatud istungi juhataja! Minister Martin Helme! Te väitsite, et ainus, mille te Keskkonnaministeeriumi lisataotlustest tagasi lükkasite, oli palgakulu tõus. See kindlasti nii ei olnud, seal oli palju väga olulisi sisulisi eraldusi, nende hulgas ka keskkonna- ja loodusmaja ehitus, mis edendaks meie puitarhitektuuri. Aga minu küsimus tuleb hoopis Rail Balticu kohta. Ma arvan, et selle projekti valmimine on ohus, kuna te lükkasite tagasi taotluse maakondade maavarade teemaplaneeringute koostamiseks, mis kaardistaks ära maavarade ressursid, mida selleks projektiks on tarvis. Kas kommenteeriksite seda, palun?

17:46 Rahandusminister Martin Helme

Aitäh! Kõigepealt tuleb täpsustada, et ma ei väitnud, et ainus taotlus, mille me Keskkonnaministeeriumi esitatutest tagasi lükkasime, oli palgataotlus. Ma ütlesin, et see oli taotlus, mille tagasilükkamise pärast oli keskkonnaminister kõige kurvem.

Puitmaja ehk see n-ö keskkonnamaja või kuidas iganes seda nimetatakse, see mitmekordne puitmaja, on saanud projekteerimisraha ja seda saab ehitada PPP-projektina – üliedukalt, väga hästi. Keskkonnaministeerium istub praegu hiiglasuure pinna peal, maksab metsikut renti. Ministeeriumi allasutused istuvad mööda linna laiali, maksavad samuti metsikut renti. Meil on ju näide superministeeriumi kujul võtta. Sul on ankurrentnik olemas, tuleb erainvestor, kes ehitab hoone oma raha eest rõõmsalt valmis. Keskkonnaministeeriumil on võimalik uude puitmajasse sisse kolida, rendiraha kokku hoida ja olla see ankurinvestor. Selle saab rahulikult PPP abil ära teha. Ja nii palju, kui mina olen Rene Kokaga rääkinud, siis seda teed nad ongi praegu planeerinud minna.

Rail Balticu kaevanduste teemaplaneeringutel ei olnud tegelikult mingit puutumust Rail Balticuga, vaid seal oli terve hulk eri vaidlusi eri ministeeriumidel eri põhjustel, mille detailidesse ma praegu ei ole võimeline sisuliselt minema. Aga selge on see – enne oli siin küsimus selle kohta, et Rail Balticu investeeringud on järgmisel aastal väga väikesed –, et see projekt on ajakavast maas, ta on kallinenud ja tema juhtimisega on suuri probleeme. Ainus, mis sel suvel lahenes, oli Euroopa Liidu kaasfinantseerimise määr. See suudeti säilitada. Kusjuures ma arvan – no nüüd ma fabuleerin –, et see juhtus ainult tänu sellele, et me sihukese kiusliku punkti koalitsioonileppesse panime. Muidu oleks me pidanud omafinantseeringut suurendama.

17:48 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Siim Kallas, palun!

17:48 Siim Kallas

Auväärt juhataja! Auväärt minister! Eelarvedokument on täis igasuguseid põnevaid mõõdikuid ja sihiseadmisi – see on uus ja huvitav sõna eelarve koostamisel ja ma arvan, et see on hea. Aga tabelis 271, kus on heaolu tulemusvaldkonna eelarve ja mõõdikud, on üks mõõdik selline, et loomulik iive peab olema positiivne. Minu küsimus on, et kelle loomulikku iivet silmas peetakse – kas eestlaste, Eesti kodanike, alaliste elanike või kellegi teise?

17:49 Rahandusminister Martin Helme

Jah, mul ei ole seda tabelit kohe võimalik lahti võtta, mul läks siin juba pikalt aega. Aga üldine statistika põhimõte on ikkagi see, et jutt käib kogu elanikkonnast. Need, kes on siin alalised elanikud.

17:50 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Signe Riisalo, palun!

17:50 Signe Riisalo

Aitäh, juhataja! Minister! Mul on mure sotsiaalhoolekande tuleviku pärast. Vaatan järgmise aasta eelarvet: 9,4 miljonit eurot abivahenditele tuleb küll riigieelarvest, aga 3,9 miljonit ehk enam kui kolmandik tuleb sotsiaalfondi vahenditest. Mõtleme selle peale, et needsamad puudega lapsed, kellest ma rääkisin eelmise päevakorrapunkti ajal, saavad riigieelarvest 2,65 miljonit eurot kohalike omavalitsuste toetusfondi. Jah, sellele lisandub 6,1 miljonit eurot, aga see tuleb taas kord Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest. See on raha, mis tuleb kunagi tuua riigieelarvesse, sest need on meie inimesed, kes vajavad meie abi. Need on riigi kohustused.

Ja kui ma vaatan nende välisvahendite prognoose, mida te olete koos selle riigieelarvega ministrite kaudu jaganud, siis näen, et eesti keele ja lõimumise peale läheb 71 miljonit, lastele-noortele 77 miljonit, tööhõivereformile 38 miljonit, tööturuteenustele 135,65 miljonit, pikaajalisele hooldusele 95,6 miljonit. Need miljonid on meeletult suured summad, mida järgmistel aastatel [kavatsetakse laiali jagada]. Need on riigi püsikohustused, mis on plaanis katta Euroopa Liidu vahenditega. Millega me tegelikult oma inimesi aastate pärast toetame? Mis on riigi kohustus? Mis on siin lahendus?

17:51 Rahandusminister Martin Helme

Aitäh! Mulle tuleb meelde, kuidas me umbes aasta tagasi rääkisime, et juba 2021. aastast hakkavad kõik need rahad ära kukkuma ja riigil ei ole mingit plaani, kuidas neid rahasid asendada, ja kuidas me edasi elame. Ma ütleksin, et meil on väga hea plaan. Järgmised seitse aastat ei ole seda muret. Ma ei ole kunagi aru saanud suhtumisest, et euroraha ei ole nagu päris raha. On ikka. Need inimesed, kes saavad abi kätte, ei küsi, kas see on euroraha või Eesti maksuraha või midagi muud. Me teeme riigi eelarvestrateegiat neljaks aastaks, me ei tee seda seitsmeks aastaks, et peaksime praegu muretsema, mis juhtub seitsme aasta pärast eurorahaga, kusjuures see raha kandub veel kaks-kolm aastat edasi, järgmisse perioodi.

Aga ju me siis peame selle plaani tegema. Nii nagu praegugi, toimub siis teatud üleminek – teatud programmid lõppevad ära, teatud uued programmid tulevad asemele. Ega kõik programmid, mis euroraha eest on tehtud, ei ole sugugi sellised, mis peavad elu lõpuni kestma. Seal on tehtud asju ka lihtsalt sellepärast, et raha vedeleb maas ja see on vaja ära kulutada. Ma ei väida, et see käib nende programmide kohta, mis praegu ette loeti, ma väidan seda üleüldiselt euroraha kohta. Seal on meie jaoks erineva väärtusega programme.

Aga see, et me saame leevendada riigieelarve koormust välisvahendite abil – seda on teinud kõik Eesti valitsused alates 2004. aastast, selles ei ole midagi amoraalset ega küünilist. See on väga mõistlik raha planeerimine. Ja ma ütleksin, et ministeeriumid on väga tublid, et nad on suutnud seda teha.

17:53 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kristina Šmigun-Vähi, palun!

17:53 Kristina Šmigun-Vähi

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Eesti Ehitusettevõtjate Liit ütleb, et 2021. aasta riigieelarves kavandatud investeeringud ei ole majanduse taaskäivitamiseks piisavad. Nad ütlevad tegelikult ka seda, et riigi roll on anda võimalus investeeringute tegemiseks. Nad üldse ei kurda selle üle, et nad tahaks ehitajatele mingisuguseid abirahasid jne. Kui palju te arvestate Eesti ehitusettevõtjate arvamusega või üldse huvigruppide arvamusega riigieelarvet koostades?

17:54 Rahandusminister Martin Helme

Jah, aitäh! Mul oli Eesti Ehitusettevõtjate Liidu juhiga täna juttu just nendest samadest muredest, nii et suhtlen ettevõtjatega oma meelest – nagu Bläck Rokit ütleb – täitsa vabalt. Aga selge on ju ka see, et kui ehitusettevõtjad ütlevad, et järgmisel aastal väheneb turg miljardi võrra, siis riik ... No riik võib ju – Jürgen kindlasti rõõmustab – võtta ühe miljardi laenu otsa ja teha selle miljardi eest ehitusturgu. Aga tegelik tõde on see, et riigil ei ole ligilähedaseltki selliseid projekte sellises mahus, et seda turgu n-ö tasakaalustada. Sellisel juhul peaks riik hakkama looma mudeleid, kus ta ehitab tegelikult erasektoris mingi skeemiga. Ma arvan, et natukene aitab see, et me teeme majade rekonstrueerimist – ka see 80 miljonit või rohkem, mis selle peale läheb, ju lõppkokkuvõttes aitab ehitusettevõtjaid. See on mõnes mõttes uus raha, sest varasemalt toimus see palju väiksemas mahus.

On olnud erinevaid ideid, kuidas just nimelt elamuehitust stimuleerida. Näiteks võib olla nii, et tahame Narvasse, Viljandisse või Võrru ehitada väiksemaid kortermajasid – nõukogude aja lõpust saadik ei ole sinna ühtegi kortermaja ehitatud – ja ütleme, et teie ehitage maja valmis, riik tuleb ja ostab pooled korterid ära, hakkab välja üürima, kümne aasta pärast müüb maha, igal juhul kasumiga müüb maha. Riik saab vara vastu, pärast saab renti ja pärast müüb veel kasumiga maha. Sellised skeemid on võimalikud. Täna neid skeeme tehtud ei ole. Pole olnud võimalik sellist poliitilist kokkulepet sõlmida. Aga sellised skeemid on võimalikud.

Teisest küljest me loomulikult näeme, kuidas järgmisel aastal võib ehitusturg kokku tõmbuda, sest vahepeal, selle koroonakriisi ajal olid väga selgelt kõik otsused n-ö jää peal. Keegi ei teinud investeerimisotsuseid, ka erasektor ei teinud, ei elamupindade suhtes ega kontoripindade suhtes. Keegi ei teinud otsuseid. Kurioosne pilt – ehitussektorist laekub rekordkoguses käibemaksu. Aga seda väga lihtsal põhjusel: nad lõpetavad objekte. Võtavad objektid ära, müüvad maha, maksavad käibemaksu ära, uusi objekte peale ei võta ehk sisendkäibemaksu ei maksa, tasaarveldust ei tee. Korraks on hea soe. Ma arvan, et käibemaksu tuleb palju, aga edasi on suur must auk. See on tõsine peavalu, aga täiesti realistlikult hinnates ma ei näe, et riik suudaks praegu minna kas või poole miljardiga – rääkimata miljardist eurost – ehitusturgu enda kanda võtma. Sellist poliitilist valmidust vist ei ole.

17:57 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Head kolleegid! Juhataja vaheaeg, 5 minutit, palun!

V a h e a e g

 

18:02 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Nii, head kolleegid, jätkame. Juhataja võetud vaheaeg on läbi. Järgmine küsija on Andres Sutt, palun.

18:02 Andres Sutt

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Ma tulen haigekassa finantstervise juurde. Mainisite ise ka siin vastusena ühele küsimusele, et haigekassat ei tohiks pankrotti lasta. Väga nõus! Ja vastuseks Keit Pentus-Rosimannuse küsimusele te ütlesite, et see defitsiidi number, mis haigekassas on, küll majanduskasv selle ravib. Ma saan aru, et ega te väga prognoosiusku ei ole. Aga kui me võtame sellesama eelarve ja sellesama eelarveprognoosi ja haigekassa finantsseisu, siis järgmise nelja aasta puudujääk haigekassas on üle 500 miljoni euro. Kindlasti on ühel korralikul rahandusministril plaan, kuidas sellest puudujäägist vabaneda, ja ma tahakski teada, mis see plaan on.

18:03 Rahandusminister Martin Helme

Aitäh! Jaa, see on tõsi, mis sa ütlesid, et ma pean seda prognoosi liiga pessimistlikuks. Aga mine tea,  prognoosid on prognoosid: mõni läheb täppi, mõni läheb ühele poole, mõni läheb teisele poole. See miinus eeldab, et meil on järgnevatel aastatel pikaaegne kõrge tööpuudus ja palgastagnatsioon, mis minu meelest on pisut morn vaade meie majandusele tervikuna. Aga võib juhtuda, et nii lähebki. Ja tõepoolest, kui sellised numbrid meil letis on, nagu siin taustaks oli – haigekassa enda reservide suurus on suurusjärgus 200 miljonit, need saavad vähem kui kahe aasta või pooleteise aastaga läbi –, siis on ju variante erinevaid. Tänasel koalitsioonil ei ole kokku lepitud mingisugust tervishoiusüsteemi reformi laiemalt või mingit tervishoiusüsteemi rahastamise reformi laiemalt. Ütlen täiesti ausalt: kui see oleks ainult minu teha, siis ma kindlasti mõtleks selle peale, kuidas elavdada eraturgu ja konkurentsi ning kaasata eraraha mingite erakindlustusskeemide kaudu.

Aga kui seda teha ei taheta, siis jääb laias laastus järele kaks võimalust: kas me üritame selles süsteemis kulupoolt kärpida kuidagi või toome tulu juurde. Seal on ka variante palju: kas patsiendi omaosalust suurendatakse, mingisuguste protseduuride kättesaadavust vähendatakse, tehakse kogu hinnakirjas mingisuguse koefitsiendiga läbikorrutus, et kulupoolt vähendada – neid variante on siin varasematel aastatel eelmistes kriisides kasutatud. Nendel kõigil on tegelikult üks ja sama tagajärg, üks ja sama probleem: ravi kättesaadavus inimestele sisuliselt väheneb. Seda me kõik üritaksime vältida. Aga ei, ma ei ole sugugi nii pessimistlik, et ma arvaksin, et järgneva mõne aasta jooksul on meil haigekassas poole miljardiline auk. 

18:06 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kaja Kallas, palun!

18:06 Kaja Kallas

Aitäh! Hea minister! Vastuseks Urve Tiiduse küsimusele laenude kohta, millest tuleb see, et laenu üldse tagasi ei pea maksma, tõite te näiteks selle, et Rootsi kinnisvaraturg niimoodi toimibki, et laenud rullitakse kogu aeg üle ja antakse lihtsalt uued laenud ja kõik toimib. Mul on siit tulenevalt küsimus: kui kinnisvaraturg niimoodi toimibki, siis mis põhjusel pidi valitsus andma käibekapitalilaenu 39,4 miljonit Porto Francole, mis on lihtsalt üks kinnisvaraobjekt, mis ilmselt oleks saanud selle loogika järgi laenu turult väga hästi, sest nii kinnisvaraturg toimibki?

18:07 Rahandusminister Martin Helme

Aitäh! Üks sõna: turutõrge. Terve Eesti pangandusturg oli selle aasta esimeses pooles, ja on tegelikult tänase päevani, põhimõtteliselt turutõrkes. Olles kohtunud ettevõtjatega, räägitakse täpselt sama juttu, et laenu antakse ainult nendele, kellel laenu vaja ei ole. Kui antakse laenu, siis selle laenu tingimused on sellised, et selle laenuga ei päästeta midagi, vaid aetakse rohkem pankrotti. Selle asja nimi on turutõrge. Ja selle jaoks, et turutõrkest üle saada, ongi meil loodud KredEx.

Nagu ma eelmise nädala valitsuse pressikonverentsil ütlesin, siis minu jaoks ei ole probleem see, et Porto Franco raha sai. Minu jaoks on probleem see, et veel kümme samasugust ettevõtet ei ole saanud. Tahaksin, et KredExi raha, mis me oleme eraldanud – ja see on väga suur raha, lisaeelarvega on 1,3 miljardit –, jõuaks reaalsesse majandusse, jõuaks reaalselt erasektorisse, erinevatesse sektoritesse. Siis ei tekiks ka küsimus, miks üks sai või miks teine ei saanud või kas mingid saamised olid seotud samaaegsete annetustega. Mina tahaksin, et neid objekte, keda me saame toetada või kellele me saame laenu anda mõistlikel tingimustel, oleks lihtsalt palju rohkem. Ja kui see toimiks, küll siis hakkaks uuesti korralikult tööle ka panganduse laenu pool.

18:08 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Maris Lauri, palun!

18:08 Maris Lauri

Aitäh! Härra minister! Te olete korduvalt öelnud seda, et te prognoosidesse ei usu ja kõik, mis läheb kaugemale tänasest päevast, on ebamäärane. Hea küll, järgmise aasta eelarvest võiks siis ju rääkida. Selles kontekstis ma päris hästi ei saanud aru, miks te pidevalt kulude kiitmise koha peal rääkisite pikast tulevikust ja ebameeldivate asjade puhul ütlesite, et ei saa üldse aru ja üldse ei tasu rääkida, sest me ei tea, mida tulevik toob. Te oleksite võinud piirduda ainult selle aasta eelarvega, mitte rääkida RES-ist. Aga teen kiire küsimuse: miks te räägite siinjuures siis ka Euroopa Liidu järgmise perioodi vahenditest, mis teadaolevalt ei ole lukku pandud ja mille kättesaamine teie enda ministeeriumi andmetel juhtub parimal juhul järgmise aasta teisel poolel? Ma rõhutan sõnu "parimal juhul".

18:09 Rahandusminister Martin Helme

Miks ma räägin MFF-i või taastefondi rahadest, on see, et küsitakse muudkui. Ma hea meelega vastan, kui küsitakse. Ma – usun, ei usu – olen pigem ikkagi rõhutanud seda, et nendel prognoosidel on sees väga suur loks. Usaldusmäär on väga lai. Võib-olla läheb täppi, võib-olla ei lähe täppi, võib-olla läheb ühele poole, võib-olla läheb teisele poole. Sellises olukorras ei maksa liiga kinni jääda nendesse prognoosidesse. Loomulikult mingit juhtimisinfot nad meile annavad, mingi suuna, mingi vahemiku. Ja prognoosid ei ole ju usuküsimus. Me vaatame neid prognoose ja ütleme, et okei, üks prognoos ütleb seda, teine prognoos hoopis midagi muud. Eks me siis selle pinnal peame mingisuguseid valikuid langetama.

Nüüd küsimus RES-ist – miks me siis tulime üldse siia RES-iga, kui me tegelikult keskendume järgmisele aastale? Väga hea küsimus. See oli korra isegi arutelul, kas meil on sellises olukorras mõtet ka sügisel, praegu, RES-i teha. Jätaks lihtsalt sellel aastal RES-i vahele ja teeme järgmisel kevadel, nagu on tavapärane. Aga jõudsime seadust puurides järeldusele, et ei, ikka peame tegema. Ja ju me siis teeme. Riigi eelarvestrateegia detailsus tegelikult ei nõua meilt seda, et peaksime iga sendi kirja panema. See on ikkagi strateegia, nagu suur raamistik. Ja kõik teavad ka seda, et RES-i tehakse igal aastal ja igal aastal ka muudetakse. Veelgi enam, tagantjärele muudetakse meil eelarvenumbreid, SKP lõhesid, SKP enda suurust. Viimastel aastatel on mitmel korral juhtunud, et tagantjärele saame hoopis teised numbrid, kui me siin Riigikogu saalis oleme ära koputanud. Ma arvan, et selles osas ei peaks mingit võltshoiakut olema. Ongi loks sees, nii ongi.

18:12 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Andrus Seeme, palun!

18:12 Andrus Seeme

Aitäh, hea Riigikogu aseesimees! Hea ettekandja! Minu küsimus on kohalike teede rahastamise kohta. Järgmise aasta eelarves on võrreldes selle aastaga langus pea 50%, kui selle aasta eelarve koos lisaeelarvega oli 59,3 miljonit. On küll juhtumipõhine toetus osadele, kellel on mingisugused ettevõtluse või transiitliinid. Miks see põhiosa väheneb või läheb tagasi aastatetagusesse aega? Ja miks see juhtumipõhine ei võiks olla koos sellega: kõik ühes potis, kõigile võrdselt? Sealt saab ju neid samu asju teha.

18:12 Rahandusminister Martin Helme

Aitäh! Teedeehitusega on nii – ühe korra ma sellele juba juhtisin tähelepanu ühes teises kontekstis –, et kuna 2020. aasta lisaeelarvega eraldati väga suuri lisavahendeid ka kohalikele omavalitsustele, ja just nimelt teedeehituseks, siis kui me paneme kõrvuti 2020. aastaga 2021. aasta, tekib optiline pilt sellest, nagu meil rahastus väheneks. Tegelikult ei vähene. Kui me võrdleme 2019. aastaga, siis on ikkagi kasv. Lihtsalt vahepeal oli üks aasta erakorraline lisaraha, ühekordne lisarahaeraldus, mis läks väga asja ette. 

Ma ütleksin niimoodi, et ma olen palju ringi sõitnud sel aastal mööda Eestit ja nii häid teid kui Eestis on praegu, ma ei tea, pole kunagi vist olnud. Selles mõttes olen saanud väga palju tagasisidet kohalikelt omavalitsustelt, kes olid väga rahul sellega. Järgmisel aastal kohalike teede hoiuks läheb 20 miljonit, lisaks sellele need juhtumipõhised teed, millele te ka juhtisite tähelepanu. Teedeehituse raha kohalikele omavalitsustele ei vähene, vaid suureneb järgmisel aastal. Lihtsalt see võrdlusmoment 2020. aastaga, kui anti oluliselt suurem lisaraha, tekitab mulje, nagu see oleks langus.

18:14 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Annely Akkermann, palun!

18:14 Annely Akkermann

Suur tänu, lugupeetud juhataja! Suur tänu, lugupeetud ettekandja, huvitavate vastuste eest siiamaani! Kunagi kandideerisime koos Pärnu linnapeaks ja see, kes linnapeaks sai 2009. aastal, istub ka siin meie keskel. Rääkisime väga palju Pärnu õitsengust. Nüüd ma olen edasi-tagasi lapanud eelarvet ja siin on sellised eelmiste aastate projektide sabad ainult. Üks ristmik, ja Pärnu lennujaam, mille Kadri Simson lubas ehitada, kui Lelle–Pärnu lõik kinni pandi. Te ütlesite ennist, et ei ole projekte. Neli aastat on meil olnud [see] peaminister. Ma mõistan teid, et umbusaldate peaministrit, et neli aastat ja pole projekte. Aga Pärnus on siiski Kaitseliidu majal projekt olemas. Kas te ei võiks kaaluda ammu-ammu Pärnu Kaitseliidule lubatud hoone projekti elluviimist, kui teil muid projekte niikuinii ei ole?

18:15 Rahandusminister Martin Helme

Aitäh! Pärnu elu on hea, seal on praegu muide väga hea koalitsioon. Ma olen kuulnud, et nad tegelevad seal silla ehitamisega. Lisaks sellele saab Pärnu järgmisel aastal ühe suure multimodaalse spordisaali. Siis mingisuguses lahkusehoos antakse sinna kunstisadamale raha. Kaitseministeeriumile eraldati märkimisväärne lisaraha, muu hulgas investeeringuteks. Tõsi küll, sellele lisarahale ei pandud silti juurde, et tehke sellega ära Pärnu Kaitseliidu hoone. Jah, arvestades seda, kui raske vaidlus meil oli selle üle, kuhu see raha peaks minema, siis ma ei julgenud enam Pärnu Kaitseliidu hoone puhul minna tingimusi seadma. Aga mul on küll vestlustest kaitseministriga jäänud selline mulje, et nad ehitavad järgmisel aastal väga suures mahus just nimelt erinevaid selliseid hooneid. Ma ei või praegu öelda, kas Pärnu Kaitseliidu maja on seal sees või ei ole seal sees. Igatahes Pärnul on seis hea. 

18:16 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Riina Sikkut, palun!

18:16 Riina Sikkut

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Siin on väga palju küsitud õpetajate palkade külmutamise kohta. Sellel teemal vastates ütlete, et tõesti, õpetaja palk ei tõuse, aga kuna alkoholiaktsiis ja kütuseaktsiis on langenud, siis palga ostujõud kasvab. Äärmiselt küüniline soovitus. Kui me vaatame seda, millele meie leibkonnad kulutavad, siis kui tegemist on pensioniealise üksiku õpetajaga, siis alkoholiaktsiisi ja kütuseaktsiisi langetamise tõttu – kujutage ette! – võidab kummastki alla kahe või isegi alla poolteise euro kuus. Kui õpetaja leibkond on lasteta – lasteta leibkond sellepärast, et nemad kulutavad rohkem alkoholile ja kütusele –, võidab kummagi artikli pealt alla kolme euro kuus. Mis teie soovitus õpetajatele on? Mida jätta tarbimata ja kui palju alkoholi ning kütust tuleks tarvitada, et rahandusministri ettenähtud palgatõus kätte saada?

Teine küsimus puudutab seda, et ...

18:16 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, üks minut on läbi!

18:16 Riina Sikkut

 ... külmutasite palga ainult järgmiseks aastaks, aga laenukoormus tõuseb ülejärgmisel aastal juba 27%-ni. Mille arvelt siis see õpetajate palgatõus tuleb?

18:18 Rahandusminister Martin Helme

Jah. No ma tean, et teile ei meeldi see alkoholiaktsiisi langetus, see on põhimõtteline teema. Aga lisaks diisliaktsiisi langetusele oli ju veel ka elektri- ja gaasiaktsiisi langetus. Elekter ja gaas on puhas kodukulu, puhas kodukulu. Ma saan aru, et me võime ilkuda siin, palju see õpetaja ikka joob, aga kütust, elektrit ja gaasi praktiliselt kõik Eestis kasutavad. Ja kas see on kolm eurot, kaks eurot, viis eurot – igal juhul plusspoolel. Millele ma enne tegelikult viitasin, oli see, et Eestis on Euroopa riikidest olnud kõige suurem hinnalangus. Riiklikult reguleeritud maksud on väga suurt rolli mänginud selles hinnalanguses, aga hinnalangus on toimunud ka muidugi muudes valdkondades, muu hulgas teenindusvaldkonnas.

Ma ei seoks laenu ja tulevast palgatõusu. Kui küsimus on, kust tuleb palgatõus, siis vastus on väga lihtne. Palgatõus, ükskõik mis valdkonnas – on ta erasektor, riigisektor, avalik sektor, on ta õpetaja, päästja või politseinik –, saab tulla ikka ainult siis, kui majanduskasv tuleb. Siis saab tulla. Ja majanduskasv tuleb kust? Õige: kontratsüklilisest stimuleerimisest laenurahaga.

18:19 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Helmen Kütt, palun!

18:19 Helmen Kütt

Lugupeetud eesistuja! Austatud rahandusminister! Minu küsimus puudutab omastehooldust, eelkõige omastehooldajate toetusi, mis on üle Eesti väga erinevad. Ja neid tõepoolest maksavad kohalikud omavalitsused. Ilmselt te teate, et mõnes omavalitsuses on see 15 eurot, mõnes 25 eurot, mõnes 40 eurot kuus – mitte päevas, nii nagu minult täna küsiti, et kas see toetus on päevas. Mulle oli hästi sümpaatne, kui Riigikogu valimiste eel teie erakond lubas, et omastehooldajate toetusega tegeldakse üle Eesti, see võiks olla alampalga suurune. Ja veel 2019 kevadel, aga ka 2020, oli lootus, mida kinnitas peaministri ülesannetes siin puldis infotunnis esinenud Mart Helme, et sellega tuleb tegeleda, see on väga oluline teema. Nüüd eelarves ei sõnagi. On küll uuringud, on küll omavalitsustega läbirääkimised, aga 2021 ei muutu selles vallas mitte midagi. Kas te selgitate?

18:20 Rahandusminister Martin Helme

Jah. Esiteks tuleb muidugi öelda, et ma siin vist korra juba varem ütlesin, et sotsiaalminister on käinud valitsuses selle teemaga mitu korda ja on tõepoolest erinevaid variante tutvustanud, erinevaid mudeleid arutanud, kuidas rahastada, mida rahastada, mis tingimustel. Seal on taga väga seinast seina numbrid, alates mõnekümnest miljonist, lõpetades mõnesaja miljoniga. Need on kõik väga rahamahukad otsused, mida teha tuleks. Fakt on see, et tänases keerulises majanduslikus olukorras, tänases keerulises eelarveolukorras selliste suurte lisakohustuste võtmine, mille vastu ju mitte keegi ei ole, mille üle ei ole vaidlust – me ei suuda seda lihtsalt teha. Me ei suuda seda teha. Me oleme, hambad ristis, teinud ära pensionitõusu. Me oleme mingeid investeeringuid teinud veel, teadusrahastuse suurendamise. Aga see süsteem, mis meil on Eestis olnud juba põhimõtteliselt aastaid ja aastaid, selle süsteemi muutmine, kui tema hinnalipik on minimaalselt ligi 30 miljonit eurot, siis me ei suuda seda praegu ette võtta. Aga me loodame, et kui lähevad olud paremaks, siis võtame.

18:22 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aivar Sõerd, palun!

18:22 Aivar Sõerd

Aitäh, austatud juhataja! Austatud minister! Siin eelarve arutelude juures on jäänud mulje, et on nagu kaks eelarvet. Üks on see, mis on meil siin laudadel, kus on konkreetsed numbrid ja teemad. Ja siis on veel kuskil mingisugune eelarve, kus on Tallinna Haigla ja maanteed, mida ehitatakse PPP-vormis ja laenurahaga ja Euroopa rahaga. Seda teist eelarvet ei ole keegi näinud. See justkui nagu kuskil on, aga tegelikult seda pole olemas, nii et te võite rääkida ükskõik mida, mis seal sees on.

Aga ma küsin paar konkreetset asja. Te enne väitsite, et seesama PPP, Libatse–Nurme lõik, selle ehitus algab järgmisel aastal. Ma vaatasin Ernst & Youngi analüüsi, seal on hoopis teised tähtajad. Kas te jääte selle juurde, mida te väitsite? Siin on stenogrammis kirjas, et selle pilootprojekti ehitus algab järgmisel aastal. See on esimene küsimus. Ja teine küsimus on järgmine. Te ütlesite, et 5 miljonit eurot neljarealiste maanteede projekteerimisraha on piisavalt. Mitu kilomeetrit 2 + 2 maanteed saab 5 miljoni euro eest projekteerida? Teil on abivahendid ka, saate vastata. 

18:23 Rahandusminister Martin Helme

Muidugi, ma võin ükskõik mida rääkida, meie erakonnal ongi selline komme, et me räägime ükskõik mida. See on mõnedele nagu probleem. See teine eelarve, see ei ole mingi salajane asi. Neid on kõiki räägitud, neid on komisjonis tutvustatud. Meil käis Rahandusministeeriumi meeskond rahanduskomisjonis eurorahasid tutvustamas. See ei ole mingi müstifikatsioon, seal on täitsa konkreetsed asjad konkreetsetes fondides. Suuremad asjad on kõik ükshaaval välja toodud, ajakavad juurde pandud. Miks neid ei ole siin eelarves? Väga lihtne põhjus. Kuni nad ei ole Brüsselis lõplikult lukku löödud ja selle järel toodud siia Riigikogu saali ja ära kinnitatud, ei saa me öelda, et nad on kindlalt olemas. Aga eelläbirääkimised, mis on toimunud, annavad meile kindluse väita, et need asjad, millest me oleme rääkinud – seesama Tallinna Haigla või mingid teedeehitused või mingite muude haiglate ehitused või needsamad piirivalvekopterid, millest me oleme rääkinud –, me ei näe, et seal tekiks mingisugust suurt tõrget. Meil ei ole põhjust arvata, ei ole tulnud ühtegi häirekella, et need asjad võiksid kuidagi umbe joosta.

PPP ajakavaga on niimoodi, et see Ernst & Young – ausalt öeldes ma ütleksin niimoodi, et Ernst & Youngi analüüsis oli õige mitu sellist kohta, mis mu meelest ei vastanud meie lähteülesandele või sellele, mida me tahtsime, või sellele, millest me rääkisime. Nad rääkisid nagu natuke mingist teisest teemast ja mu meelest ei saanud päris täpselt aru, mis meie tööplaan on. Aga võib-olla see oli tööandja viga, et ta ei suutnud hästi ära seletada. Me oleme tellinud lisaanalüüsi PPP tasuvuse kohta, mis ütleb, et tegelikult on PPP palju tasuvam kui Ernst & Youngi analüüs ütles. Ja ajakava on selline, et järgmise aasta alguses peaks konsultant olemas olema. Konsultant hakkab läbi rääkima, juba kokku panema reaalset ehitusprojekti ehk siis rääkima ehitajaga. Tema peakski meile ehitaja hankima ja aitama meil lepingut teha. See võib olla suhteliselt aeganõudev protsess, sest leping ise on tuhandeid lehekülgi juriidilist teksti, rahalisi kohustusi jne, jne. Aga optimistliku stsenaariumi juures ei ole üldse võimatu, et järgmise aasta lõpu poole juba hakkame selle eesmärgini jõudma, et läheb ehitamiseks. Alati on võimalik, et ei jõua nii kiiresti – ma olen korduvalt pidanud pettuma oma optimistlikes stsenaariumides –, aga siht on selline.

18:26 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ivari Padar, palun!

18:26 Ivari Padar

Aitäh! Härra minister! Kui vaadata lehekülge 333 ehk riigi eelarvestrateegia 2021–2024 rahastamiskava, siis siin on rubriik, mille nimi on riigiülene revisjon, mille puhul on 2022–2024 väga jõulise miinusmärgiga summad ehk kokku kolme aasta pealt kusagil miljard. Nende seas ka 260 miljonit riigiülese revisjoni puhul 2022. aastal. Kas te avaks veidikene seda asja: mida on selle sees planeeritud teha ja kas sinna alla kuulub näiteks teema "Kodanikuühendused ning nende rahastamine"? Seda oma lemmikteemat ei ole te eriti palju avanud veel.

18:27 Rahandusminister Martin Helme

Täpselt, see ka kuulub sinna, muidugi. Meil oli sel aastal samamoodi: Rahandusministeerium tegi arvutused, kus ta võttis kokku kulutamata jäänud raha koroonakriisi ajal – lähetused, koolitused, küttekulude, transpordikulude vähendamised. Juba ainuüksi sealt oli näha, et riigiasutustel on tegelikult seda rasva või puhvrit päris palju. Teisest küljest kõik ministeeriumid jooksid Rahandusministeeriumisse lisataotlustega, et nendel oli vaja kaugtöö seadistamiseks uusi masinaid osta ning info- ja sidekulud kasvasid, tervisekulud, desovahendid ja mis kõik veel. Lõppkokkuvõttes lepiti kokku, et ei hakata seda raha ära võtma, mis neil üle jäi, ega hakata seda raha neile juurde andma, kui neil lisakulusid tuli, vaid saagu ise hakkama oma majandamisega.

Riigieelarve tegemise käigus oli ka juttu võimalusest, et me teeme üle välja kärpe selliselt, et me tõstame välja investeeringud ja palgakulud, ja kõikides muudes kuludes, näiteks majanduskuludes, mis ei ole palgakulud, ja toetustes ehk edasi antavates toetustes, mingi protsendi. Kas see protsent on kaks või see protsent on kaheksa, see on kokkuleppe asi, sellele vastavalt lihtsalt summa muutub. Teeme sellise kärpe. Arutelu käigus jõuti järeldusele, et selline kärbe on liiga mehhanistlik, teeb osadele inimestele liiga ja osadele inimestele jätab kätte rohkem raha, kui neil vaja oleks. Lepiti kokku, et me enne järgmise aasta RES-i võtame ette ministeerium ministeeriumi järel, kulurida kulurea järel ja vaatame, kust kokku hoida. Ja 260 miljonit, kui me päriselt läheme seda võtma, on täiesti saavutatav raha. Loomulikult võib tekkida ka olukord, kus järgmise aasta kevadel on meil riigi eelarvestrateegia tegemiseks olev prognoos heldem, kui see praegune, ja kärpevajadus väiksem. Kaugele me oma kärpega läheme, kes seda teab. Aga see on saavutatav.

18:30 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Mart Võrklaev, palun!

18:30 Mart Võrklaev

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Küsimus KOV-ide rahastuse kohta, tulumaksuosa eeskätt. Kriisi algul olite ka teie see, kes ütles, et ärge palku kärpige, tehke investeeringuid, ja olete ka täna siin öelnud, et riigisektor on see, kes peaks investeeringuid tegema ja erasektorit toetama. Küll aga on juhtunud see, et minu meelest eelmises riigi eelarvestrateegias pidi tulumaksuosa kasvama 11,96 pealt 12,16-le ja sealt edasi 12,18 peale. Nüüd on ikkagi järgmised neli aastat 11,96 tulumaksuosa protsent. Ja samamoodi on n-ö külmutatud ära see tasandusfond. Ehk minu küsimus. Tegelikult kohalikud omavalitsused vajavad järgnevatel aastatel raha, niikuinii väheneb nende eelarve maksutulu vähenemisest, kuna on töötus. Kuidas nad peavad hakkama saama? Ja kuidas on selle loogikaga, et raha läbi omavalitsuste ka majandusse süstida?

18:31 Rahandusminister Martin Helme

Aitäh! Sel aastal, nagu te teate, andsime me lisaeelarvega kohalikele omavalitsustele mitmel erineval moel raha juurde. 30 miljonit andsime tulude vähenemise stabiliseerimiseks – tuli välja, et tegelikult need tulud ei vähenenud niimoodi. 2020. aastal kaheksa kuuga on hoopis kohalike omavalitsuste tulumaksu laekumine kasvanud 3,5%, mitte üldse vähenenud. On üksikud omavalitsused, kus tulu laekumine on vähenenud, aga üldine pilt on selline, et tegelikult ka 2020. aastal tulud suurenesid.

Ka selle eelarvega, mis praegu siin arutelul on, 2021. aastal tulud kohalikel omavalitsustel suurenevad. Ja, ütleme siis, see kriisieelne tulumaksu laekumise tase taastus juba kohalikel omavalitsustel paar aastat tagasi. Lisaks sellele, kohalike omavalitsuste tasandusfond kasvab 107 miljoni euroni järgmisel aastal. Kokku saavad kohalikud omavalitsused 1,3 miljardit, see on 2019. ja 2020. aastaga samal tasemel – arvestades seda, millisest langusest me läbi tulime ja sel aastal ei toimunud kärpimist ning me järgmisel aastal ei jõua veel päris kriisieelsele tasemele –, mis tegelikult tähendab, et nende raha ei ole kärbitud, nende tulu on hoolimata kukkumisest kogu aeg sama olnud, vahepeal on isegi raha juurde pandud. Selles mõttes kohalikud omavalitsused reageerisid väga ettevaatlikult, mõned hakkasid siin isegi kärpe-eelarveid tegema, tegelikku vajadust selleks ei olnud.

Kohalikud omavalitsused lõpetavad sellel aastal 90-miljonilise ülejäägiga, mis muide on 130 miljonit rohkem, kui me prognoosisime. Ehk kui me mõtleme selle peale, et me andsime neile 130 miljonit lisaeelarvega erinevatel viisidel, siis selle on nad endale sisuliselt n-ö põske pannud, varudeks. Ja meil on needsamad täiendavad rahad teedele ja transiitteedele. Kohalikel omavalitsustel kindlasti ei ole mingisugust kärpimist olnud, pigem ikkagi rahad suurenevad. Need ei suurene nii suures tempos, nagu enne kriisi oli arvestatud, aga ka muud kasvud mujal on ju väiksemad. Aga ma tulen veel kord tagasi selle juurde, et kohalike omavalitsuste üleüldine finantsseis on tegelikult väga hea. Nendel laenumaht väheneb, sel aastal kindlasti väheneb. Järgmisel aastal me prognoosime, et laenumaht neil suureneb suurusjärgus 50 miljonit. See on võetud varasemate aastate kogemusest, et valimisaastal kohalikud omavalitsused teevad hulga investeeringuid ja on tore niimoodi seal septembrikuus linti lõigata. See kindlasti stimuleerib majandust.

Aga üleüldiselt kohalike omavalitsuste võlakoorem on väike ja väheneb. Mäletatavasti me lisaeelarvega kohalikele omavalitsustele tegelikult laenulage kasvatasime. Seda ei ole üldse vaja olnud. Ja ka tagasiside omavalitsusjuhtidelt, kellega mina olen suhelnud, on ikkagi selline, et omavalitsused on väga tänulikud, et selles kriisis ei ole nende raha kallale mindud, vaid on tegelikult hoopis toetatud.

18:34 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kalle Laanet, palun!

18:34 Kalle Laanet

Aitäh, asespiiker! Härra minister! Te olete oma eelnevates vastustes rõhutanud, et järgmisel aastal ei tule palgatõuse, välja arvatud pensionäridel, mis on väga tänuväärne. Kuid meil on kindlasti mitmeid valdkondi, mis tegelikult vajaksid väikest tõuget. Üks selline valdkond on päästjad. Päästjad on pöördunud toetuse saamiseks ka riigikaitsekomisjoni poole, nad on esitanud oma taotluse rahanduskomisjonile, et päästjate palk järgmisel aastal võiks olla vähemalt Eesti keskmine. See on ainukene valdkond, mis saab täna siseturvalisuse valdkonnas Eesti keskmisest palgast vähem. Kui me kujutame ette, kui olulised nad on hädajuhtumite, tsiviilkriiside lahendamisel, siis ilma nendeta me kuidagi ei saa. Riigikaitsekomisjon konsensuslikult toetas seda taotlust, et rahanduskomisjon võiks selle raha leida. Kas ka teie toetate seda taotlust? See on kusagil 16,7 miljonit eurot.

18:36 Rahandusminister Martin Helme

Jaa, aitäh! Ma ei vaidle absoluutselt vastu, minu meelest ka päästjate palk on häbiväärselt madal, ja ju selle tõttu on seda siin ka viimastel aastatel väga pikkade sammudega järele aidatud. Päästjate palga tõus on ikkagi mitmel viimasel aastal olnud paarikümne protsendi ringis, mis arvestades madalat taset muidugi summana ei ole liiga palju.

Probleem on selles, nagu ma ka juba siin korra seletasin, et see kõik on komplektis, see on nii eelarve mõttes komplektis kui ka poliitilises komplektis. Kui me ütleme, et päästjatele 15 miljonit, siis tuleb haridusminister ja ütleb, õpetajatele 15 miljonit, kui haridusminister ütleb, et õpetajatele, tuleb kultuuriminister ja ütleb, et kultuuritöötajatele, ning niimoodi need doominod kõik lähevad. Ja siis ei ole see lihtsalt 16 miljonit, vaid siis me oleme mingisuguse 60-miljonilise palgatõusu portsu otsas. Ma ütlen täiesti ausalt: ma ei näe, kuidas me suudaksime selle avalikkusele maha müüa praeguses olukorras, kus on terve hulk sektoreid, kus massiliselt koondatakse, terve hulk sektoreid, kus palga vähendamised toimuvad. Missugune see argument on siis? Külmutamise, ma arvan, me suudame ära selgitada. Eraturul ei tõuse, palgad seisavad, keegi ei jää vaesemaks inflatsiooni tõttu, keegi ei jää tööturul tahapoole selle tõttu, et mujal palgad minema rallivad. Aga palgatõusu tänases majandusolukorras, tänases tööturu olukorras, ma ei kujuta ette, kuidas me nendele, kellel palk ei tõuse, või nendele, kellel palk väheneb, või nendele, kelle töökoht ära kaob, maha müüme avalikus sektoris.

Siin on muidugi ka poliitilise balansi küsimus, eks ole. Meil ei ole lihtsalt haridusminister, kultuuriminister, siseminister või kaitseminister, nad on ka igaüks eraldi erakonnas. Ja kui üks erakond saab 15 miljonit ja teine ei saa või ühel erakonnal on sellised ministrid, et nemad saavad lausa 30 miljonit ja kõrval ei saa teine koalitsioonipartner midagi, siis sellist kokkulepet on väga raske saavutada.

18:38 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Signe Riisalo, palun!

18:38 Signe Riisalo

Aitäh! Sotsiaalvaldkonnas Euroopa Liidu vahendeid on kasutatud, piloteerimaks häid kavatsusi. Kui need on õnnestunud, on nad viidud edaspidi perioodi lõppedes riigieelarvesse. Ratase esimene valitsus enne teie ühisvalitsust oli see, mis esmakordselt riigi teenused, abivahendid täisealistele puudega inimestele ja ka rehabilitatsiooniteenuse viis Euroopa Sotsiaalfondi vahendite katta. Kusjuures öelda seda, et aastate pärast, seitsme aasta pärast, on see aeg, kui me hakkame otsima riigieelarvest katet teenustele ja rahastustele, on ebakorrektne. Näiteks minu nimetatud 6,1 miljonit ESF-i vahenditest puudega laste teenustele järgmisel aastal, see võimalus lõpeb juba 2022. aastast. Nii et ei saa teha selliseid üldistusi.

Minu küsimus natukene haakub Kalle Laaneti küsimusega järgmises valdkonnas: õed. Haiglad saavad päris kõvasti infravahendeid. Aga milline on õdede olukord, kui me ütleme, et ei saa palkasid tõsta, sellepärast et teises sektoris koondatakse. Meil on nõudlus õdede järele, vähemalt 4000 on puudu. Miks me ei tee seda töökohta palgatõusu abil atraktiivsemaks, selleks et inimesed saaks nii tööd kui ka väärilist tasu? Kas selle peale on valitsus mõelnud ja eelarves lisaks haiglate infrasse [panustamise] midagi ka sellel suunal teinud?

18:40 Rahandusminister Martin Helme

No vot, kui te ütlete, et eelmise valitsuse ajal, siis kui ma õigesti mäletan, oli seal Ossinovski minister ja oskas hästi skeemi punuda. Kui te ütlete, et lõpeb 2022. aastal, siis see ongi ju selle lõppeva perioodi raha, mis kerib maha. Ja see on, loomulikult need spetsiifilised projektid-programmid, sotsiaalministri valdkond. Ma ei ole ette valmistatud, et sinna sisse minna. Ma lihtsalt tuletan meelde, et ka õed said eelmisel aastal palgatõusu. Ja ainuüksi see, et me ei vähenda haigekassa kaudu raviteenuste hindasid, aitab haiglatel ka oma palgapoliitikas joonel olla oma eelarvevahendite piires.

Ma lihtsalt juhin tähelepanu sellele, et teie enda erakonnakaaslased on siin mitmel puhul ja mitme nurga alt hurjutanud meid, et me liiga palju võlgu võtame. Aga samal ajal te siiski tahaksite, et me tõstaksime nii õpetajate palkasid, õdede palkasid, päästjate palkasid ja kõike muud – tegelikult need kaks asja ei lähe kokku. Jaa, ma saan aru, et on prioriteedid. Aga lihtsalt me ei saa samal ajal olla süüdi selles, et me ei tõsta palkasid, ja samal ajal olla süüdi selles, et me liiga palju võlgu võtame. Selles mõttes üks neist kahest peab järele andma. Prioriteedid on sellel valitsusel selles eelarves tegelikult ju väga selged. Prioriteedid võin uuesti üle käia: haiglavõrgu arendamine, infrastruktuuri arendamine, siseturvalisuse arendamine, riigikaitse arendamine ja pensionitõus. Väga selged prioriteedid! 

18:41 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Taavi Rõivas, palun! 

18:42 Taavi Rõivas

Aitäh! Hea ettekandja! Kõigepealt minu tunnustus, et kiitsite, kuidas isegi peale seda, kui teie olete oma eelarvetega lõpetanud, on Eesti ikka veel kõige väiksema võlakoormaga riik. Mõistagi oli sellest võimalik välja lugeda kiitust eelkäijatele. Eelkäijate kiitmine ja tänamine on alati mõistlik plaan. Eesti oli nii heas seisus, isegi teil ei ole õnnestunud seda tasakaalust täielikult välja ajada.

Aga ma küsin selle eelarve teise poole kohta: mida maksumaksja oma raha eest vastu saab? Täna korduvalt küsimustele vastates ning oma esialgses kõnes te loete kindlas kõneviisis ette asju, mida eelarves ei sisaldu: haiglad, kopterid – võimsad asjad kõik! Aga tegemist on eepilise blufiga, sellepärast et kui lugeda seda must valgel meie ees olevat eelnõu, siis seal neid kirjas ei ole. Palun, annan teile võimaluse see ümber lükata, näidake mulle see koht, kus on kirjas Tallinna Haigla, ja võtame teise juhusliku näitena needsamad kiirabikopterid, millest te olete korduvalt rääkinud. Kus need siin kirjas on?

18:43 Rahandusminister Martin Helme

Kõigepealt, selle ennast vaeseks laenamise kohta – ära hõiska. Ära hõiska, me jõuame veel. Kui tahame, siis jõuame veel. Aga ma olen ju korduvalt öelnud, et neid ei olegi siin. Ei peagi olema, ei saagi olla. See ei tähenda, et me peame muretsema, et neid ei tule. Nad on läbi räägitud, plaani pandud, ära koordineeritud Brüsseliga – tulevad. Aga siin eelarves neid ei ole, see ei ole see eelnõu. Siin neid tõesti ei ole. Ja ma ei pea seda häbenema. See ei ole häbiasi. Nad on teises kohas. Küll nad tulevad. Ei, nad ei olegi eelarves. Aga küll nad tulevad. See ei tähenda, et kui neid siin ei ole, siis neid ei tule. Te ju sellest saate aru ometi –  või vaidleb keegi vastu? –, et eurorahad ju tulevad. Euroraha tuleb ära kulutada ja ära kulutame. Meil on olemas plaanid, projektid, programmid. Ju nad tulevad. Ärge muretsege! See on õlekõrrest haaramine, et neid ei ole ja neid ei tule. Ikka tulevad. Valimistel saame hääli ka nende eest.

18:44 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Viktoria Ladõnskaja-Kubits, palun!

18:44 Viktoria Ladõnskaja-Kubits

Lugupeetud minister! Mul on jätkuküsimus seoses sellega, mida korduvalt on teie käest juba küsitud ehk õpetajate palgad, meditsiinitöötajate palgad, päästjate palgad jne. Kui me räägime sellest, et ükskõik millises palgafondis külmutatakse palkasid, siis on olemas selline alternatiivne lähenemisviis nagu riigireform. Sellest on erakonnad rääkinud palju enne valimisi. Ja nüüd siis kriisi ajal on ehk õige hetk selleks, et vähendada kuskil [kulusid] – ma ei räägi tervest avalikust sektorist, vaid valitsemiskuludest, riigiaparaadist kui sellisest. Kus on kärped?

18:45 Rahandusminister Martin Helme

Aitäh! See oli teadlik valik, et me sel aastal ei kärbi. See oli teadlik valik, et me kriisi põhjas ei kärbi. See on osa sellest, et me ei lähe kriisi süvendama. See ei ole majanduslikult ratsionaalne tegevus, et me keset kriisi tekitame tööpuudust juurde, kärbime investeeringuid, mida me saame praegu 10–15% odavamalt kui aasta tagasi. Täna juba riigihanked näitavad, et ehitushanked on 10–15% odavamad kui aasta tagasi. Ja siis me peaksime praegu need ära jätma, kriisiga veel sügavamale põhja kukkuma, siis sellest kriisist kümme aastat välja ronima – piinaga, nagu siin enne räägiti – ja siis hakkama kolm korda kallima raha eest tegutsema. No see ei ole ratsionaalne tegevus!

Üks kärbe selles eelarves siiski on. Sellest ma rääkisin oma sissejuhatavas sõnavõtus. Me võtame majandamiskulude kokkuhoiuga 10 miljonit vähemaks – üle välja, iga ministeerium peab 1,7% oma majandamiskulusid vähendama – ja suuname selle samas valdkonnas IT-investeeringuteks. Ma saan aru, et see ei ole maailma muutev tohutu kärbe, aga see on üks neid viise, kuidas me oleme leidnud kokkuhoiukoha, et teha ära midagi kusagil, kus samuti karjub raha järele. Aga nagu RES-is on kirjas – mis iganes see lehekülg oli, mida Ivari Padar mulle siin enne ütles –, me teeme kärpeid. Hakkame järgmisel aastal tegema RES-i kärpeid, sest me eeldame, et 2022. aastal jõuame kasvufaasi. Kas seda saab just riigireformiks nimetada, aga kindlasti ei kahtle keegi – ei kahtle ka mina – ja ei vaidle vastu sellele, et kui ka majanduse on põhjas, siis avalikus sektoris on sellist ebamõistlikku kulutamist alati, kust kokku võtta. Selles ei ole mingit küsimust. Lihtsalt küsimus on selles, kas praegu, tänases majandusseisus on seda mõistlik teha või mitte. Ja nagu ma enne vastasin Jürgen Ligile, ei ole niimoodi, et ükskõik mis ajal ja ükskõik kui palju tuleks defitsiidis kulutada, vaid kontratsükliliselt, majanduslanguse ajal tuleb defitsiidis kulutada. Ja täpselt samamoodi, kui kõik need investeeringud, mis meil siin plaanis on, kõik taastefondi rahad, MFF-i rahad, eelarverahad, majandusse sisse lähevad, siis on meil reaalne võimalus, et mõne aasta pärast on meil buum, ülekuumenemine. Vaat siis hakkame kärpima. Mõnuga.

18:46 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Jevgeni Ossinovski, palun!

18:47 Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Austatud minister! Ma küsin sama asja kohta, mida ma eelmises päevakorrapunktis küsisin, mis puudutab korruptiivset õigusabilepingut Ameerika advokaadibürooga. Sa vist ütlesid, et seda raha selles eelarves, järgmise aasta eelarves ei ole, kuna see tuleb reservist. Minu küsimus oli, kuidas ta reservist tuleb, kui reservist rahastatakse ettenägematuid kulusid. Sa ütlesid, et see on valitsuse diskretsioon. Mina vahepealsel ajal lugesin riigieelarve baasseadust – mis on sinu piibel – ja § 58 lõige 1 ütleb: "Vabariigi Valitsuse reservi vahendeid võib kasutada ettenägematuteks kuludeks ja investeeringuteks, mida ei ole võimalik riigieelarve eelnõu menetlemisel planeerida." On ette teada, et see korruptiivne leping toob järgmisel aastal kulusid. Neid kulusid on võimalik ette planeerida. Miks neid ei ole siin eelarves? Millisel viisil on see kooskõlas eelarve baasseaduse §-ga 58?

18:48 Rahandusminister Martin Helme

Ma veel kord ütlen: see on laim, kui sa nimetad seda korruptiivseks lepinguks, laim, valetamine, ei tasu teha, ei ole ilus. Me ei või öelda, kui suured need kulud on, sest kulud on tegevuspõhised, õigusabilepingu järgi. Kui mingid tegevused on, siis on, kui suured need summad on, me ei tea. Meil ei ole võimalik öelda. Meil on kululagi ees, aga meil ei ole võimalik öelda, millised kulud millal tekivad. Ja praktika on hoopis teine olnud, kui see § 58. Praktika on ikkagi selline, et kui valitsus otsustab mingid kulutused teha, siis ta sealt reservist võtab ja selline see elu on olnud. On tehtud sel ajal, kui teie olite valitsuses, ja on tehtud sel ajal, kui meie oleme valitsuses, ja tehakse pärast meid ka jälle. Valitsusel on alati võimalik ka sihtotstarbelisse reservi raha panna, teha see n-ö rahasildiga. Selline manööverruum on valitsusel alati.

18:49 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Helmen Kütt, palun!

18:49 Helmen Kütt

Tänan, austatud eesistuja! Lugupeetud rahandusminister! Täpsustuse huvides: abivahendid ei ole kunagi olnud tervise- ja tööministri valdkond, need on sotsiaalministri valdkond ning õnneks IRL oli eelmises valitsuses ja on ka tänases. Abivahendid ei ole Jevgeni Ossinovski valdkond olnud. See lihtsalt täpsustuseks ja edaspidiseks teadmiseks. Nüüd, mitmel korral olete rõhutanud pensionide tõusu ja see on väga hea. Vanemaealiste, 65 ja vanemate inimeste suhtelise vaesuse risk tegelikult ongi äärmiselt suur võrreldes kogu muu elanikkonnaga. Eriti suur on suhtelises vaesuses olevate üksikute üle 65-aastaste inimeste osakaal: see on koguni 78,4%. Nii et see, et pensionid tõusevad, on väga kiiduväärne. See, et ka laste eest nn aastakoefitsient tõuseb, on samuti kiiduväärne. Muret tekitab järgnev: eile helistas kaheksa lapse ema ja kurtis, et laste eest saadav raha küll tõuseb, pension ka tõuseb, aga tulumaks võtab selle kõik nagu niuhti väga suures osas tagasi. Kas te olete kunagi mõelnud sellele – ma esitasin täna ka Solmanile selle küsimuse –, et laste eest saadud raha ei oleks üldse maksustatav?

18:51 Rahandusminister Martin Helme

Aitäh! See, et see tulumaksusüsteem on meil ajas fikseeritud ja jääb jalgu sissetulekute kasvule, on ju olnud algusest saadik selge. Meil oli eelmisel aastal soov keskmine pension tulumaksust vabastada. Aasta tagasi öeldi meile, et sellist IT-lahendust ei ole võimalik nii kiiresti teha. Ja sel aastal me seda plaani niimoodi ei arutanud, ehkki see tegelikult on vajalik.

Ma siiski vaataks korraks ka teise nurga alt. Need tõusud, mis suurendavad sissetulekuid – kaasa arvatud erinevad toetused –, kui inimesed jõuavad selle 500 piirini ja sealt hakkab tulema tulumaks, siis esiteks loomulikult tuleb meeles pidada, et see tulumaks tuleb igalt eurolt, mis on üle 500. Kui sa saad 520, siis sa maksad 20 euro pealt tulumaksu, mis ei ole väga suur summa ja ei söö neid tõuse ära. Teiseks tuleb muidugi küsida filosoofilisemalt: mis hetkest alates inimese sissetulek on piisavalt suur või piisavalt väike, et tal tekib mingisugune ühiskondlik solidaarsuskohustus maksude maksmise näol. Mul ei ole seda vastust. Aga minu meelest päris nii see olla ei saa, et meil on mingisugune hulk inimesi, kellel mitte kunagi ei ole mitte mingit maksukohustust. See päris nii ei ole. See ei ole ka solidaarne ühiskond. Nii et see ongi keeruline teema.

18:52 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Mart Võrklaev, palun!

18:52 Mart Võrklaev

Aitäh! Minu eelmise küsimuse jätkuks. Võib-olla päris täpne see ei ole, et kohalikel omavalitsustel tulubaas üldse ei vähene. Eks riigi eelarvestrateegia järgi on teinud ka kohalikud omavalitsused oma eelarvestrateegia neljaks aastaks ja kui nad on planeerinud seal 12,16 ja 12,18 tulumaksuprotsendi laekumist ja see jääb 11,96 peale, et siis ikkagi kärpekohti tuleb teha ja ette võtta. Sealt ma omakorda tuleksin uuesti õpetajate palga juurde. Riik on öelnud, et neljaks aastaks külmutatakse. See suure tõenäosusega tähendab ka seda, et kui KOV-i tulubaas ei tõuse ja pigem langeb töötuse arvelt, siis ei ole võimekust ka KOV-idel endal õpetajate palgale lisa panna. Ja kui ei tõuse õpetajate palk, siis suure tõenäosusega ei ole ressurssi ja ei saa mööda minna ka lasteaiaõpetajate ning muude tugispetsialistide palgast. Samal ajal on nendest inimestest kogu aeg puudu. Kuidas te näete seda pikka plaani Eesti haridusmaastikul? Kust meil siis tulevad need haritud ja tublid õpetajad kooli, kui suur hulk neist lahkub tööturult ja me palgaga ei motiveeri neid?

18:54 Rahandusminister Martin Helme

See, mida ma enne ütlesin, kui ma sellele küsimusele kohalike omavalitsuste rahastamisest vastasin, oli see, et kasv on aeglasem, nende n-ö tulu kasv on aeglasem võrreldes varasemate aastate või varasema plaaniga. Ja see on tõsi. Ma ütlesin ka seda, et nelja aasta külmutamise jutt ei ole õige. Me ei ole rääkinud nelja-aastasest külmutamisest, me räägime, et järgmise aasta eelarves on avaliku sektori palgad külmutatud. Nii et seda nelja aastat meil siin kogu aeg räägitakse, aga tegelikult on see opositsiooni välja mõeldud. Ja lasteaiakasvatajatele ju riik paneb [juurde], seda oli 15 miljonit, kui ma nüüd õigesti mäletan, mille riik pani toetuseks, et lasteaiakasvatajate palk oleks 90% õpetajate palgast, või mis see suur skeem haridusministeeriumil on. Selle raha maksmine ka jätkub, mis ei ole sugugi väike raha.

Kui nüüd küsida seda, mis on see suur kaval plaan, kuidas me vananevas ühiskonnas selle sektori töötajaid juurde saame, noori inimesi juurde saame, siis minul praegu mingit suurt plaani esitada ei ole. See on rohkem nagu selle valdkonna ministri seletada. Me ju kõik teame, et see ei ole ainus sektor, kus see mure on. Täpselt sama mure on kõigis teistes sektorites, nii erasektoris kui ka avalikus sektoris. Sama mure on meil kohtunikega. Sama mure on meil ehitajatega, lausa maasikakasvatajatega, igal pool on üks ja sama mure, et töötajaid ei ole, ja eks see tööandja võistleb sel tööturul nendesamade väheste inimeste eest.

Üleüldiselt, ma arvan, et järgnevatel aastatel või aastakümnetel ootab meid ees teatav uus tehnoloogiline hüpe, kus seda lihtsamat tööjõudu läheb vähem vaja. Sealt vabanevad töökäed. Väljakutse riigile on, kuidas need inimesed teha tööturul kasutatavaks nendes valdkondades, kus on puudujääk ehk, ma ei tea, piltlikult öeldes, kuidas sellest kassapidajast, kelle asemele võetakse kassamasin, automaatne kassa, kuidas temast saaks, ma ei tea, lasteaiakasvataja või õpetaja. See on riigi roll, eks ju. Loomulikult on palgapoliitikal siin oma roll, aga ka ümberõppel on kindlasti väga tähtis roll.

18:56 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kalvi Kõva, palun!

18:56 Kalvi Kõva

Aitäh, hea aseesimees! Hea rahandusminister Martin! Me teeme täna COVID-i aegset eelarvet ja minu arvates on meil võimalus natukene muuta kogu sellist Eesti inimeste elustiili ja paiknemist. Me nägime pool aastat tagasi, kui palju inimesi kolis maale, tegid oma tööd maalt ja seda, mida me kõik oleme tahtnud, et – miks me teeme regionaalpoliitikat – inimesed ei koonduks suurlinnadesse. Aga paljud inimesed nüüd sügisel on ikkagi tagasi linna kolinud, ja seda väga lihtsal põhjusel: seal ei ole head internetti, millega saaks teha tööd, millega saaksid lapsed koolis oma asjad ära aetud jne. Seda kõike saaks teha viimase miili rakendusega – neli miljonit sel aastal ainult või viis, sinna kanti –, kui võimekus meil oleks sel aastal ära realiseerida viimast miili 25 miljoni eest. Et miks nii vähe, kas Siem ikka küsis rohkem?

18:58 Rahandusminister Martin Helme

Lisaeelarvega pandi ju 15 miljonit juurde. Me oleme varasemalt pannud 20 miljonit, mis on läinud Elektrilevi kaudu. Aga sel aastal pandi 15 miljonit juurde, ja kurb tõsiasi on see, et sellest 15 miljonist sisuliselt ei ole kasutusse veel midagi läinud. Sest selle jagamine erinevate internetipakkujate vahel on käivitunud sisuliselt alles septembris või sügise alguses. Sellele 15 miljonile lisandub järgmisel aastal veel 10 miljonit. Ja eurofondidest on võimalik sinna juurde panna veel oluliselt rohkem raha. Kui me tõsiselt seda tahaksime ja tõsiselt selle ette võtaksime, siis meil oleks võimalik lähiaastatel praktiliselt igasse viimasesse kui metsamajakesse internet viia. Praegu on näha, et see jääb ikkagi pakkuja võimekuse taha. Need firmad, kes kaablit sinna niimoodi veaks – nad ei ole võimelised seda raha ära kulutama. Kurb tõsiasi on see, et seda raha ei ole suudetud siiamaani kasutusele võtta – see on ning seisab ja ootab, et seda tehakse. Ja see on muidugi laiem probleem. Isegi kui me paneme raha pangega laua peale, siis neid, kes välja tulevad seda kühveldama, tegelikult ei ole. Või ei kühvelda piisavalt kiiresti. See internet päriselt ei jõua nende inimesteni. Kõik raha, mida kevadel Karu ja sügisel Siem on küsinud, me oleme öelnud, et kui on võimekus see ära kulutada, siis nii palju me oleme valmis sinna panema.

18:59 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kalle Laanet, palun!

18:59 Kalle Laanet

Aitäh! 2019. aasta koalitsioonileping sisaldab eesmärki – päästjate palgatõus. Te olete väga jõuliselt seisnud teatud koalitsioonilepingu punktide täitmise eest. Minul tekib küll küsimus, kas härra siseminister ei ole suutnud teile ära põhjendada päästjate palgatõusu vajadust, kuna see on tema valdkond. Ja täpselt samamoodi, kui te räägite, et tegelikult me sissetulekuid ei tõsta, aga pensione tõstetakse, siis järelikult oligi kellelgi rohkem võimekust vajadus ära põhjendada. Minu küsimus on, kas härra siseminister ei suutnud teile seda vajadust ära põhjendada.

19:00 Rahandusminister Martin Helme

Aitäh! Siseturvalisus on selles eelarves selgelt üks prioriteet. Lisaks piiriehitamise jätkamisega läheb raha sisekaitsereservile, ostetakse kolm uut medikopterit, tehakse korda või antakse uus eluring praegusele kolmele kopterile, hangitakse uued lennumeeskonnad, hangitakse uus piirivalvelaev 40 miljoni euro eest ja jätkatakse, ütleme siis, PPA ja Päästeameti ühishoonete ehitamisega. Isegi kapo saab uue maja. Nii et sisevaldkond selle eelarvega saab väga-väga kopsakalt raha juurde. Osa sellest rahast, tõsi, on selles nähtamatus euroeelarves, aga raha on raha. Ja politseinikud, teatavasti Politsei- ja Piirivalveamet ning Päästeamet said eelmisel aastal palgatõusu ja said ka üle-eelmisel aastal palgatõusu. Ja nagu ma seletasin, et ükskõik, mis valdkonna me oleksime ette võtnud – on see siseturvalisus, kaitse, kultuuritöötajad, õpetajad – ja öelnud, et teile me anname, siis meil ei ole võimalik öelda, et nendele teistele me ei anna. See ei ole poliitiliselt lihtsalt tehtav. Arvestades seda, et elukallidus ei tõuse, arvestades seda, et eelmisel paaril aastal on olnud arvestatav palgatõus, arvestades seda, et siseturvalisuse valdkond on saanud väga palju raha ka muudesse kohtadesse, siis siseminister oli nõus sellega.

19:02 Aseesimees Siim Kallas

Valdo Randpere, palun!

19:02 Valdo Randpere

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea rahandusminister! Kusagil pool aastat tagasi, võib-olla isegi kauem, oli Aivar Kokk see, kes lansseeris Riigikogus mõiste "tagastamatu laen". Ja siis, kui ta pärast sai korrigeeritud sel teemal, siis ta vabandas ette ja taha, ütles, et tagastamatut laenu ikka ei ole olemas ja temast on valesti aru saadud jne. Ma vaatan, et sina oled sa seda teemat veel arendanud ja räägid juba ka tagastamatust laenust, tood näiteid Rootsist. Rootsi on teil üldse tavaliselt hammaste vahel olnud, aga viimastel päevadel oleme sealt ainult häid uudiseid kuulnud: Rootsis elavad õnnelikult teatud tüüpi inimesed. Ja nüüd selgub, et Rootsis ei maksta laenusid ka tagasi. Aga mul on siin ees paber: ma kirjutasin just välja, et Rootsis amortisatsioon on 1–3%, kui sa kinnisvara tagatisel laenad. Juhul, kui sa ei maksa seda raha tagasi, siis jääd oma kinnisvarast ilma. See on see "tagastamatu laen". Aga minu küsimus sulle on: kui palju maksab Eesti riik järgmisel aastal oma varasemate ja praeguste laenude teenindamiseks intressi ja amortisatsiooni?

19:03 Rahandusminister Martin Helme

Aitäh! Jaa, no Rootsi on hammaste vahel ... Vastupidi, minu meelest Rootsit siin toodi esile kui ühte väga eesrindlikku riiki, kuhu kõigil, kellele meeldib, on võimalik minna. Ja selle kinnisvaranäitega sa kinnitasid seda, mis ma ütlesin: laenu ei maksta tagasi, aga kui sa jääd oma laenu teenindamisega hätta, siis jääd kõigest ilma. Ma tõin selle näitena sellest, kuidas see raha, mida praegu kokku laenatakse, et keegi sisuliselt ei räägi enam selle laenu n-ö mahamaksmisest. Kõik räägivad sellest, et seda laenu peab olema võimalik teenindada. Et sa ei jää kellelegi võlgu. Sul on tohutu võlg kuskil üleval, maksad oma intressikesed ära, aga rohkem mitte. Ja kõik on õnnelikud. Sellises maailmas me elame praegu. See oli see, millest ma rääkisin.  Järgmisel aastal meie laenu teenindamise kulu on suurusjärgus 7 miljonit, natuke peale.

19:04 Aseesimees Siim Kallas

Kalvi Kõva, palun! 

19:04 Kalvi Kõva

Aitäh, hea Riigikogu aseesimees! Hea rahandusminister! Täna on kõlanud väga asjalikke küsimusi, pooled minu küsimustest, mida ma tahan küsida, on küsitud. Sellest tingituna kasutan võimalust ja küsin seda, millest võib-olla väga väike hulk inimesi huvitub. Ma arvan, et neid võiks olla 101. Üks riigi esindushoone, Toompea loss, võiks ka aeg-ajalt saada remonti ning parlamendi eluolu ja kõik võiks ka olla natukene tänapäevasem, et akna vahelt ei peaks puhuma sisse tuul. Sa ise tead ka – ma kunagi käisin, kui sa siin majas olid, su kabinetis ja seal olid ka topitud mingid vatid akna vahele. Kas tuleval aastal selle maja, Toompea hoone eelarve väheneb? Küsiti ikka raha? Me peaksime ka siin majas üks hetk remonti tegema, et tihkaks külalisi tuua.

19:05 Rahandusminister Martin Helme

Jaa, ma arvan, et see ei ole ainult 101 inimese mure. Riigi esindushooned on riigi väärikuse küsimus ja see on üks põhjus, miks me näiteks Rüütelkonna hoone korda teeme riigi esindushooneks. Eelarve kokkupanemise ajal oli ka Riigikogu hoone täisrenoveerimine laual, summa suurus, kui ma õigesti mäletan, oli 130 miljoni ringis, aga ma praegu võin ka eksida. Igatahes oli see suhteliselt kopsakas summa. Ja põhjus on väga lihtne. Esiteks on siin loomulikult tohutu muinsuskaitse keerukus juures. Teiseks on vaja leida lahendus, kuidas vahepealsetel aastatel Riigikogu kuhugi mujale kolida. Selle kuhugi mujale kolimise lahendust ei ole, see tuleb ka luua, mis iganes ruumid me tekitame, kuhu sisuliselt paneme paralleelse Riigikogu püsti. See lihtsalt on kõik selline peavalu, projekti meil ka ei ole. Keegi ei kibelenud selle ette võtmisega. Aga selge on see, et Riigikogu kapremont mingis ajahorisondis tuleb ette võtta, maja on juba 100 aasta vanune ja siin pidid torud lõhkema. Jah, kui minister istub seal selles aknapoolses reas ja valmistab ette, ja kui tuul on vale nurga alt, siis kael jääb kangeks. Nii ta on. Aga jah: käis läbi, kõik saavad aru, et on vaja teha, projekt on kallis. Lihtsalt ei ole praegu veel sealmaal see asi. Mis puutub häädesse küsimustesse, siis tuleb varem saali tulla.

19:07 Aseesimees Siim Kallas

Indrek Saar, palun!

19:07 Indrek Saar

Tänan sõna andmast! Austatud minister! Tulen tagasi selle küsimuse juurde, mida ka varem küsiti, mis puudutab haiguspäevade hüvitamist. Mis loogika see on, mille järgi te olete seda otsust muudkui edasi põrgatanud ja te ei näe selle jaoks mingeid vahendeid järgmise aasta eelarves? Tervisekriisis kõigile inimestele pannakse südamele, et kui teil on haigustunnused, siis palun ärge minge tööle, sest see omakorda ohustab teisi, võib halvata veel rohkem meie majandust, paisutada majanduskriisi. Ja see kulunumber – te mainisite siin, et üks versioon oli 30 miljonit –, vaadates kogu potentsiaalset saamata jäänud tulu, kui majandus seisma jääb või tervisekriis paisub, on tegelikult suhteliselt väike. Miks te ei ole järgmise aasta eelarves raha ette näinud? Miks te ei saa sellel teemal kokkuleppele?

19:08 Rahandusminister Martin Helme

Meil on siin täna palju olnud sellest haigekassa miinusest juttu. Haigekassa on suures defitsiidis. Väiksema osa järgmisel aastal katab oma rahast nende enda reservidest võetav raha, enam-vähem 18 miljonit eurot, riik paneb juurde üle 140 miljoni euro. Ma olen täiesti nõus nende argumentidega, et koroonakriisi olukorras on eriti oluline see, et inimesed haigena tööle ei lähe. Me teame, et eriti väiksema palgaga inimeste jaoks üks või kaks päeva palga mittesaamist on täiesti argument. Minnakse ikkagi tööle. Pealekauba Eesti inimesed suhtuvad külmetushaigusesse niimoodi, et see ei ole haigus. Me kõik saame aru sellest probleemist. Aga teisest küljest ma oletan, et kõik saavad aru ka sellest probleemist, et kui haigekassal on lähiaastatel prognoosi kohaselt miinus vahemikus 150–170 miljonit või sinnakanti, siis sinna veel juurde visata mingi paarikümnemiljoniline lisakulu – no meil ei ole seda valmidust. Kui see süsteem, mis meil praegu on, on kestnud 11 aastat, siis olukorras, kus meil on niigi suur must auk ees haigekassa eelarves, siis sinna veel juurde uhada seda miinust –  ei ole kindel, et see on ka vastutustundlik.

19:10 Aseesimees Siim Kallas

Viktoria Ladõnskaja-Kubits, palun!

19:10 Viktoria Ladõnskaja-Kubits

Lugupeetud minister! Ma tahtsin täpsustada teaduse rahastamist. On ülimalt hea, et lõppude lõpuks me oleme jõudnud sinna, kus teadusele on eraldatud 1% SKP-st. Samas, niipalju kui mina jõudsin seda dokumenti lugeda, saan ma aru, et teaduse rahastamine on praegusel hetkel justkui musta kastikese sisse läinud. Ehk umbes 60 miljonit ja jaotus erinevate ministeeriumide vahel on olemas, aga kuhu täpselt see raha läheb, siit paberist tegelikult aru ei saagi. Kas te võite koos minuga vaadata musta kasti sisse ja anda teada, kuhu läheb?

19:10 Rahandusminister Martin Helme

Aitäh! Eks ta lähebki mitmesse kohta. Kindlasti on vale arvata, et teadus- ja arendustegevuse raha läheb ainult Haridus- ja Teadusministeeriumisse. Üldsegi mitte! Väga suur osa sellest läheb ju tegelikult, see n-ö arendustegevuse raha, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolele. Osa sellest rahast läheb ka Keskkonnaministeeriumisse. Osa sellest rahast, muide, läheb isegi Kultuuriministeeriumisse. See ongi laiali. Ja see pisut üle müstifitseeritud 1% saadakse ju alati tagantjärele. See on statistikakoodi järgi, mille asutused-ettevõtted annavad: lüüakse kokku eelmise aasta number, pannakse kõrvale SKP number ja saadaksegi raha kätte. Kuidas ministeeriumid seda raha kulutavad, on samuti erinev. Osa kulutab  pikemaajaliste avaliku sektori projektide peale, osa teeb jooksvaid projektitaotlusi, osa on otse investeeringutoetused. See on väga kirju pilt, mis sealt kokku tuleb. Ehk päriselt ongi niimoodi, et see 280 miljonit on üle välja laiali. Sellele lisanduvad veel erasektori investeeringud teadus- ja arendustegevusse, mis on meil Eestis selgelt alaraporteeritud, sest kuna ühelgi ettevõttel ei ole mingit motivatsiooni seda raporteerida, siis nad ei hakka seda üldse raporteerima. Laias laastus ma olen nõus, et selle summa kokkulugemine, kust ta täpselt tuleb, eelarvest ei ole kindlasti võimalik.

19:12 Aseesimees Siim Kallas

Keit Pentus-Rosimannus, palun!

19:12 Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Majandusolukorda ja majanduskasvu toetab kindlasti ka digiriigi areng ja selle digiriigi arendamise üle käib rahvusvaheliselt täiesti katkematu ja väga jõuline konkurents. OECD indeksi järgi, mis mõõdab digivalitsuste omavahelist seisu, oli Eesti 2016. aastal kõikide riikide hulgas 2. kohal. Mõned päevad tagasi välja tulnud värske indeksi järgi oleme kukkunud 16.-ks. Digiriigi seisu mõõtvate indikaatorite järgi oleme põhimõtteliselt kõikide näitajate järgi langenud alla OECD keskmise. Viimased neli IT-ministrit on olnud teie erakonnakaaslased. Mu küsimus on, kuidas te kavatsete järgmise aasta eelarves riigi tuludest – ja ma ei pea silmas Euroopa Liidu, vaid Eesti riigi panust – olukorda muuta ja mida ette võtta, et see täiesti häbiväärne langus heaks teha?

19:13 Rahandusminister Martin Helme

Ma ei saa sellest aru, kust tuleb see halvustav suhtumine, et euroraha on kehvem raha kui Eesti enda raha vastu. Vastupidi ju, see on ju kellegi teise maksumaksja taskust võetud raha, palju parem kui meie enda raha. See on ikka Väikse Peetri kott, mis tuleb kõigepealt tühjaks süüa.

Eesti riik rahastab n-ö baasina, eelarves on sees suurusjärk 190 miljonit eurot, mis läheb aastas IT-peale erinevates ministeeriumites üle välja kokku. 190 miljonit! See ei ole väike raha. See on arvestatav raha. Lisaks sellele on meil eraldi selles eelarves õiguskaare digitaliseerimisele lisaraha antud. Samamoodi digitaliseerimise projektid on ju kõik need viimase versta projektid, kus me viime interneti koduukseni. Erinevatel ministeeriumidel, ja siin on tõesti üle välja väga erinevaid projekte – Haridus- ja Teadusministeeriumil, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil, Sotsiaalministeeriumil, isegi Rahandusministeerium teeb erinevaid IT-investeeringuid kas konsolideerimiseks või uuenduste tegemiseks. Seda digiraha läheb meil nii eelarve kaudu, investeeringute kaudu kui ka euroraha kaudu väga-väga suures koguses. 

Ma ei oska kommenteerida neid OECD või mis iganes võrdlusi. Ma ei vaidle vastu sellele, et Eesti on mõnes mõttes oma digiriigi kuvandiga natuke mugavustsooni jäänud. Meil on probleem selles, et kuna eelkõige just tänu sellele, et eurorahadega motiveeritakse uusi investeeringuid, siis me oleme teinud iga natukese aja tagant mingi toreda uue vilkuva ja kellukestega asjakese, mille ülevalpidamisest me ei taha midagi teada ja mille kasulikkus on parimal juhul küsitav. Meil on mingid süsteemid, mille kõrvale tehakse teine uus süsteem ja sinna kõrvale tehakse kolmas uus süsteem. Ja ausalt öeldes tuleks ühel päeval üks prügipäev teha. Igat süsteemi ei ole vaja teha ja igat süsteemi ei ole vaja üleval pidada ning tuleks endale selgeks teha, mis need asjad on, mida me vajame, ja mis need asjad on, mida me tegelikult ei vaja, aga mida on tehtud sellepärast, et raha ei saa maha vedelema jätta. Üleüldiselt ütlen, et eriti arvestades seda, et Euroopa Liidu järgmise seitsme aasta periood ja taaskäivitamisfond paneb väga suurt rõhku digipöördele, siis selles valdkonnas rahapuudust ei ole – jah, ainult loll ei saa hakkama.

19:16 Aseesimees Siim Kallas

Valdo Randpere, palun!

19:16 Valdo Randpere

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea Martin! Täienduseks su eelmisele vastusele, ma võin ikkagi konstateerida, et tagastamatuid laenusid ei ole olemas, isegi mitte Rootsis. Ja minu väike arvestus näitab, et kui me jätkame nii laenamist, siis mõne aasta pärast kulub Eestil nende n-ö tagastamatute laenude teenindamiseks, mis iseenesest ongi tagastamine, kusagil 200 miljonit eurot aastas. Vaidle vastu, kui julged. Aga minu küsimus sulle tuleneb natukene eelnevalt esitatud küsimustest, kus keegi küsis seoses riiklike toetustega kinnisvaraprojektidele ja annetustega erakondadele. Sina ütlesid kuidagi nii, et mõni näeb seal mingit seost. Aga ma küsin sinu käest: kas sina näed mingit seost erakonnale tehtud annetuse ja riigi poolt kinnisvaraprojektile antud toetuse vahel?

19:17 Rahandusminister Martin Helme

Aitäh! Ma isegi ei kujuta ette, kust sa selle 200 miljonit välja võlusid. Rahandusministeerium tegi arvutuse, et kui RES-i perioodi lõpuks on meie võlakoormus 30%, siis selle 30% juures on laenu teenindamise kulu ligilähedale 20 miljonit, või tõenäoliselt natuke alla. Ma ei tea, kust sa 10 korda suurema ... Teie ettekujutuse järgi meie laenukoormus siis on 300% SKP-st. Isegi Kreekal ei ole nii palju. Ehkki ma saan aru, et te kogu aeg räägite sellest, kuidas me teeme Eestile Kreekat, aga ei, ei paista küll kusagilt otsast. Ja mis puudutab toetuseid ja annetusi – kas ma näen mingit seost? Seos on see, et oli annetus, oli toetus, oli annetus. Ajakavas on järjekorras seos.

19:18 Aseesimees Siim Kallas

Maris Lauri, palun!

19:18 Maris Lauri

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Härra minister, tulen tagasi teema juurde, millest esimese küsimuse juures sai räägitud. Te väitsite seda, et prognoosid on loks-loks. Kui loks-loks-prognooside pealt tehakse eelarve, siis ilmselt on ka eelarve loks-loks. Mina tahaksin küll, et eelarve ei oleks loks-loks. Aga te kindlasõnaliselt väitsite, et intressid ei tõuse ka tulevikus. Aga mulle tundub see samamoodi loks-loks-prognoosina, sellepärast et minu isiklik praktika ütleb seda, et kui 2006 sai räägitud sellest, et kinnisvarahinnad võivad ka langeda, siis enamik inimesi ütles mulle, see ei ole võimalik, sest need on alati tõusnud. Kas teile ei tundu, et selline loks-loks-suhtumine prognoosidesse ja eelarvesse ei ole ühele rahandusministrile kohane?

19:19 Rahandusminister Martin Helme

Aitäh! Mulle tundub, et veel vähem kohasem oleks see, kui ma üritan jätta muljet, et meil on siin tohutult täpne prognoos, mille järgi me väga täpselt teame, kuhu me välja jõuame, sest et see ei vastaks ju tõele. Muidugi meeldiks mulle, kui meie prognoosid ja eelarve oleksid palju väiksema loksuga. Ma pean tunnustuseks ja kiituseks Rahandusministeeriumi prognoosijatele ja analüütikutele ütlema, et üldiselt on nad ju tõele väga lähedal olnud, komakohad siia-sinna. Aga sellist majandussituatsiooni nagu praegu ei ole keegi kogenud. Vähemalt mitte, ma ei tea, viimase 70 aasta jooksul või veel kauem, 100 aasta jooksul. Sellises situatsioonis on täiesti mõistetav, et meil tulevadki loks-loks-eelarved ja loks-loks-prognoosid.

Ja ma ütleksin selle kohta, et parem siis tuleb niisugune eksitus või eksimus või hälve sisse, nagu tuli 2020. aastal, kus me tegime prognoosi – väga kõvasti sai sõimata meie esimene prognoos. Siis tehti teine prognoos, aga tegelikult esimene prognoos oli tõele lähemal kui teine prognoos. Ja selle teise prognoosi viga on olnud mõnes mõttes meie kasuks. Maksulaekumised on olnud oluliselt paremad, kulud on olnud väiksemad ja majanduslangus on olnud väiksem ning tööturg on paremas seisus. See, et meil on prognoosis suur loks sees –me peame lihtsalt leppima sellega, praeguses situatsioonis me lihtsalt peame leppima sellega. Proovime kuidagi hakkama saada ja oleme tänulikud või õnnelikud, et see loks on meie kasuks olnud. Aga anname endale aru, et me ei saa kindlas kõneviisis rääkida neist asjadest.

Mis puudutab  intresside tõusu, no ma võib-olla kindlas kõneviisis ütleksin niimoodi, et nende võlakoormuste juures, mis teistel suurtel riikidel on, kui nüüd need intressid tõusevad – nad ei pea isegi palju tõusma, tõusevad mõne protsendini –, siis on Armageddon. Meie võlasituatsioon ja selle teenindamine on nii väike mure, et siis ei ole meil mingit rahandussüsteemi enam, mille pealt midagigi prognoosida. See annab mulle kindluse väita, et seda ei juhtu. Keegi ei taha seda. Kõik kardavad seda jubedalt. See tähendab seda, et kõigil asjaosalistel on olemas ülitugev motivatsioon hoolitseda selle eest, et intressimäärad seisavad madalad.

19:22 Aseesimees Siim Kallas

Eerik-Niiles Kross, palun!

19:22 Eerik-Niiles Kross

Tänan, hea istungi juhataja! Hea minister! Mul on küllalt konkreetne küsimus. Eelarves on üks suurepärane kuluartikkel Jõgeva kirikule. Te olete hea sõnaga seda juba varem meeles pidanud. Kuidas siis juhtus, et see eelarvesse sisse jäi? Kas see on mingi süvariigi mõju või kuidas te kommenteerite seda?

19:23 Rahandusminister Martin Helme

Ma kommenteerin seda niimoodi, et riik on teinud samas suurusjärgus väga-väga palju investeeringuid, kohalikke investeeringuid. Needsamad jalgpallihallid, mida me teeme järgmisel aastal: me teeme kolm või neli uut jalgpallihalli. Kultuuriobjektidele anname raha: Tallinna Linnateatrile antakse umbes 3,5 miljonit eurot. Seesama Pärnu, mis ta oli, ujuvmuuseum või kuidas nad seda nimetavad, kunstisadam – sinna antakse raha. Riik selliseid investeeringuid teeb, aeg-ajalt erasektorisse isegi, aeg-ajalt on need avalikud. Kõik need projektid, mis meil on maakonnakeskuste edendamiseks. Ma küsisin üle, mis selle kirikuga on. Vastus on see, et see on kogukonnakeskus. Noh, ma ei ole käinud, ei ole kaenud – kogukonnakeskus: perede, vanurite, pensionäride seltsid käivad seal koos. Ja taolistele asjadele me anname raha kogu aeg igal pool. Kusjuures seesama Riigikogu saal siin, kui läheb nüüd katuserahade tegemiseks, annab ka raha kirikutele. Summad on võib-olla teised. Ma nagu ei oska tunda, et see on mingisugune eriti alatu raha.

19:24 Aseesimees Siim Kallas

Indrek Saar, palun!

19:24 Indrek Saar

Aitäh! Tulen taas selle haiguspäeva teema juurde tagasi. Mul on hea meel, et te tunnistasite, et see on tegelikult oluline teema, see on võimalik täiendav risk haiguskollete levikuks, nagu on öelnud nii Arkadi Popov kui ka Terviseamet. Ja samal ajal kahjatsete seda, et haigekassa on niigi juba miinuses ega saa seda täiendavat kulu võtta. Kas te olete teinud arvutusi, mis on alternatiivkulu tegelikkuses, kui haigus hakkab levima ja me ei saa seda kontrolli alla? Meil on ümberringi neid näitajaid oi kui paljudes riikides, kuidas teine laine läheb väga kiiresti ülesmäge. See tähendab täpselt samamoodi miljonite eurode eest saamata jäänud makse, see tähendab olematuid käibeid asutustel, see tähendab omakorda sotsiaalsüsteemi kulusid läbi töötukassa, läbi sotsiaaltoetuste jne.

19:25 Rahandusminister Martin Helme

Jaa, no saamata jäänud maksude näol isegi mitte miljoneid, vaid sadu miljoneid, nagu me sel aastal näeme. Me teame, et see alternatiivkulu on väga suur. Ja sel aastal, käesoleval aastal lisaeelarvega me eraldasime 7 miljonit nendesamade haiguspäevade jaoks. Kriisisituatsioonis, eriolukorra ajal maksti seda. Sellest rahast kulus praktiliselt kõik vist ära, kui ma õigesti peast mäletan – 6,7 miljonit. Aga see oli ainult ju poolteist kuud. Et me saaksime aru, mis see suurusjärk on, siis: kui me poolteist kuud tegime seda meedet ja see on ligi 7 miljonit ja kui me nüüd teeme püsivalt terveks aastaks, see ei ole väike raha. Aga jah, ma ei vaidle nende argumentidega siia-sinnapoole vastu. See ei ole ainult niimoodi, et see on üks kulurida ja kui me seda teeme, siis me hoiame raha kokku. Kui me seda ei tee, siis võib mingi kulu olla hoopis suurem pärast.

Koroona kohta üldiselt ütleksin niimoodi, et ma arvan, et Eestil on koroonaga läinud väga hästi. Me õppisime esimeses laines reageerima hästi, ehitasime üles oma süsteemid ja mehhanismid selleks puhuks, kui see tuleb tagasi. Me oleme teise lainega ka praegu hästi toime tulnud, erinevalt enamikust teistest riikidest Euroopas. Me peaksime selle üle terve ühiskonnana uhked olema. Ja meil on lootust, et see asi püsib meil Eestis kontrolli all. Neid kohti, kuhu koroonakriisi tõttu peaks panema kas 7 miljonit või 17 miljonit, on oi-oi-oi kui palju. Isegi kui me 2 miljardit laenu võtame, siis ikka ära ei tee neid kõiki.

19:27 Aseesimees Siim Kallas

Aitäh, lugupeetud minister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Nüüd palun siia teiseks ettekandjaks rahanduskomisjoni esimehe Aivar Koka.

19:27 Aivar Kokk

Hea juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas oma 30. septembri, 6., 12., 13., 15. ja 19. oktoobri istungil 2021. aasta riigieelarve seaduse eelnõu ettevalmistamist esimeseks lugemiseks. Eelnõu tutvustas algatajate esindajana rahandusminister Martin Helme. Kõik teised ministrid, välja arvatud maaeluminister, osalesid komisjoni istungitel ja andsid detailsema ülevaate oma valitsemisala eelarvest ning vastasid komisjoniliikmete küsimustele.

Järgmisel aastal on riigieelarve kulutuste maht pea 13 miljardit eurot ja tulude maht ligi 11 miljardit eurot. Vahe on tingitud vajalikest investeeringutest majanduskasvu taastumisse, mille tõttu ületab kulude maht tulude kasvu. Valitsussektori investeeringute maht ulatub järgmisel aastal ligikaudu 1,9 miljardi euroni. Euroopa Liidu toetusi on 2021. aasta riigieelarvesse kavandatud üle 1,4 miljardi euro. Maksutulu kasvab järgmisel aastal 9,3 miljardile eurole võrreldes ligikaudu 9 miljardi euroga tänavu. Maksukoormus langeb järgmisel aastal 32,7%-le SKP-st võrreldes 33,8%-ga tänavu.

Komisjon langetas järgmised konsensuslikud otsused: määrata eelnõu komisjoni ettekandjaks eeskõneleja, võtta eelnõu Riigikogu täiskogusse esmaspäevaks, 19. oktoobriks ehk tänaseks, esimene lugemine lõpetada ja muudatusettepanekute tähtajaks määrata 10 tööpäeva ehk 2. november kella 17.15-ks. Aitäh!

19:29 Aseesimees Siim Kallas

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Küsimusi teile ei ole. Meil on võimalik avada läbirääkimised. Läbirääkimistel on võimalik esineda fraktsioonide esindajatel. Maris Lauri, palun, Reformierakonna fraktsiooni nimel!

19:29 Maris Lauri

Kolm minutit juurde palun.

19:29 Aseesimees Siim Kallas

Kolm minutit lisaaega, palun.

19:30 Maris Lauri

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! 2021. aasta riigieelarve eelnõu peegeldab selle valitsuse olemust. See on valetamine, vassimine, visioonitus. Seda kohe algusest peale, kui koalitsioon hakkas eelarvet tutvustama. Ja seda jätkas täna ka siin saalis minister. Esitatakse valesid, vaatamata sellele, et nendega kohe vahele jäädakse. Ju peetakse Riigikogu ja rahvast lolliks. Meile on räägitud seda, et pea 2 miljardi eurone puudujääk tuleneb investeeringutest. See on vale, sest selliseid investeeringuid ei ole. Riigieelarves on investeeringuid alla miljardi. Seda koos investeeringutoetustega, mis antakse omavalitsustele, erinevatele asutustele. Sealjuures märkimisväärne osa, umbes pool nendest investeeringutest, mis riigieelarves on sees, on kaetud Euroopa selle perioodi vahenditega. Ehk laen ei ole võetud investeeringuteks, nagu meile pidevalt üritatakse väita. Ei ole riigieelarves Tallinna Haiglat, Eesti Rahvusraamatukogu ega muud. Need on lootused järgmise perioodi Euroopa Liidu vahenditele ja taasterahastusele. Need on asjad, milles valitsusjuhid suvel kokku leppisid, kuid mille üle käib praegu Euroopa Parlamendis tihe arutelu ja pole mitte mingisugust aimdust, millal kokkulepe fikseeritakse ja millal üldse jõutakse selle protsessiga sellisesse olukorda, et see jõuaks Eesti riigi eelarve sisse. Sest see peab jõudma riigieelarve sisse. Aga juba on tarkpead mõelnud, et noh, Euroopa Liidu rahad, pluss ja miinus, nullrida ja seda pole vaja riigieelarvesse sisse panna. Ehk valmistutakse põhiseaduse rikkumiseks. 

Tulles tagasi nende objektide juurde, millest meile räägitakse, räägime konkreetsest Tallinna Haiglast. Tallinna Haigla, kui see saab rahastuse – aga see pole üldse kindel –, ei ole Eesti tervishoiu kõige suurem probleem. Kõige suurem probleem – ja sellele on kõik analüüsid osutanud – on see, et meil on tervishoius järjekorrad pikad, töötajaid napib. Lisabetoon võib need probleemid veel hullemaks teha. Niisiis ei ole eelarve puudujääk mitte investeeringutest, vaid püsiva loomuga jooksvate kulude kasvust tulenev.

Kust see tuleb? Väga paljudest asjadest. Ma lihtsalt osutan paarile kõige suuremale puudujäägiga valdkonnale, kus me saame seda väga selgelt fikseerida. Ma ei ütle, et need puudujäägid on halvad, aga ma ütlen, et nad on olemas. Haigekassas lähiaastatel üle 150 miljoni euro, riigieelarvest makstavad pensionid juba praegu üle 300 miljoni euro, ja need kipuvad kasvama tulevikus. Kui me neid ühiskonnana aktsepteerime, siis kuidas me neid katame? Kas tõesti ainult laenurahast? Igavesti? Aastakümneid? See ei ole võimalik. Kas me näeme korrektsiooni muudes kuludes? Ei näe. 

Selline puudujääk, needsamad numbrid, mis ma teile esitasin, on 13% praegusest sotsiaalmaksust. Mitte kolm, mitte 0,3, vaid 13. Ehk kui me tahame katta, siis üks võimalus on tõsta makse. Ilmselt me väga ei taha seda. Mis siis edasi? Kas hoitakse kuskilt kokku? Me ei näe seda kahjuks. Meil on selline huvitav minister, kes pea kahe aasta jooksul ei ole suutnud selgeks saada, millega ta täpselt tegeleb. Vähemalt niimoodi jäi komisjonis jutust [mulje]. Ja ainuke rida või programm, millega ta ise tegeleb, üksinda, puudutab erakondade rahastamist. Aga ju siis on õudselt vajalik minister.

Iga valitsus seisab kas eelmise valitsuse õlgadel või tehtud tegude ja supi juures. Eelmine Jüri Ratase valitsus keetis kokku supi, mille nimi on hiiglaslik, enam kui miljardi eurone puudujääk. Ja nüüd, kui tuli kriis, ei olnudki midagi muud teha kui võtta laenu. Laenu võtmine on põhjendatud kahel juhul. Esiteks, kui tõesti juhtub midagi halba, meil kaovad tulud, tulevad ootamatud kulud, siis me neid katame – nii, nagu juhtus sel aastal. Ja teiseks, kui me teeme mingeid põhimõttelisi reforme, muudatusi, mis tulevikus annavad meile olulist kasu, tulusid juurde, vähendavad kulusid, seda selles eelarves ei ole. Me üldse ei ole kuulnud selle valitsuse visioonist ja ettekujutusest, mismoodi me tulevikus hakkama peaksime saama. Ja see on mõistetav, sest see valitsus elabki ainult tänases päevas, sest nagu me täna kuulsime, kõik on ju loks-loks.

Raha juurde kallamine ei lahenda probleeme, kuigi rahandusminister majandusvõhikuna nii arvab. See võib probleeme, kriisi edasi lükata, kuid lõpeb alati halvasti. Oma professionaalsest minevikust nimetan ma Lehman Brothersit, kus kümmekonna aasta jooksul keelduti lahendamast probleeme – mitte selles konkreetses ettevõttes, aga see oli näide – ja me saime 2008–2009 globaalse finants- ja majanduskriisi.

Nii et mina ei näe, et see valitsus õpiks, et ta vaataks tulevikku. Ma ei näe vastutustunnet selles eelarves. Me kuuleme ainult valetamist. Me kuuleme vassimist ka täna ja siin. Kõige masendavam selle asja juures ongi see, et meid justkui peetakse lollideks. Ja sellest tulenevalt teeb Reformierakonna fraktsioon ettepaneku 2021. aasta riigieelarve seaduse eelnõu tagasi lükata. Aitäh!

19:38 Aseesimees Siim Kallas

Indrek Saar, palun!

19:38 Indrek Saar

Palun lisaaega kolm minutit.

19:38 Aseesimees Siim Kallas

Kaheksa minutit kokku, palun.

19:38 Indrek Saar

Lugupeetud Riigikogu! Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere ütles läinud nädalal Eesti Televisiooni "Esimeses stuudios" nii: "Kõikidel kriisidel on üks omadus – rikkad saavad rikkamaks ja vaesed vaesemaks, aga ühiskond peab seda polariseerumist maksimaalselt summutama, et kriisi raskus ei jääks vaesemate õlgadele." Teaduste Akadeemia president võttis oma sõnadega kokku riigi kõige olulisema ülesande kriisis. Paraku pole tänane valitsus riigieelarvet koostades sellega toime tulnud. Vastupidi, esmalt on hoolitsetud ikka selle eest, et suured ja tugevamad kriisis oma positsiooni kindlustada saaksid ja alles seejärel on mõeldud väiksemate ja nõrgemate peale. Nii mõnelgi juhul on enne mõistus või tahtmine ilmselt otsa saanud. See ilmestas valitsuse käitumist kevadel lisaeelarvet koostades ja samasugune suhtumine jätkub ka praegu sügisel. Üksikute, valitsuserakondadega heades suhetes olevate suurettevõtete toetuseks leitakse välgukiirusel vahendid, aga kõige haavatavamad jäetakse võitlusväljal üksi. Valitsuse eelarvepoliitilised valikud pigem võimendavad nii sotsiaalseid kui ka regionaalseid lõhesid ja kasvatavad ebavõrdsust. Seda vaatamata sellele, et Ratase valitsuse käes on enneolematu hulk raha, maksuraha ja eurotoetuste kõrval laenumiljardid ja taastefondi vahendid.

Midagi lohutavat ei pakkunud selles osas ka rahandusminister Martin Helme tänane etteaste Riigikogus, kes ütles, et jah, haiguspäevi tuleks hüvitada, aga see maksab raha ja meil on muud prioriteedid. Meil on tervisekriis ja on lubamatu, et valitsus ei ole ikka veel saanud kokkuleppele esimeste haiguspäevade hüvitamises. Sellise otsustamatuse hind võib olla väga kõrge. Osa inimesi on sunnitud kergemate haigusnähtudega tööle minema, kuna nad ei saa endale palgakaotust ega näiteks laenumaksetega hättajäämist lubada. Tagajärjeks on võimalikud uued nakkuskolded töökohtadel. Meie kindel ja tungiv nõudmine on, et inimeste tervise huvides ja viiruse seljatamise huvides tuleb eelarves näha ette vahendid kolme esimese haiguspäeva hüvitamiseks.

Paarkümmend päeva tagasi ütlesin siitsamast kõnepuldist, et Eesti Pank muretseb tööpuuduse kasvu ja koondatud inimeste pärast enam kui valitsus. Nii see kahjuks jätkuvalt on. Eesti Panga asepresident Maive Rute osutas äsja sellele, et ees on pikk talv, aga koroona leevendumist veel ei paista ja kriisi tegelik sügavus võib ettevõtetes alles hakata välja lööma. Samas on lõppemas maksepuhkused, mida pangad kevadel palgakärbete tõttu massiliselt andsid. Paljudele inimestele on seega kätte jõudmas aeg, kus asjad alles hakkavad keeruliseks minema, hoiatas Rute.

Kriisi eripärast tingituna kannatavad praegu eelkõige just kõige haavatavamad inimesed. Muu hulgas need, kes töötasid või töötavad turismi alal ja sellega seotud sektorites, kus ka palgad on tihti väga madalad. Uute töötute ja tööotsijate seas on palju noori, eriti noori naisi. Ohus on tuhandete noorte perede ja seal kasvavate laste heaolu. Laste vaesuse kasv on aga väga halb valik. Mõni aasta tagasi saavutasime tõelise läbimurde: erinevad lastele suunatud sammud eesotsas lastetoetuse tõusuga tagasid selle, et Eestis kahanes otsustavalt laste vaesus. Täna on see saavutus noatera peal. Vanemate töö kaotus või kolmandiku või isegi kümnendiku võrra varasemast väiksem palk võib nii mõnegi pere ja seal kasvavad lapsed vaesusesse tõugata. Et nendes valikutes ei jääks lapsel lasteaeda minemata, tuleks kindlustada kõik lapsed riigi kulul tasuta lasteaiakohaga.

Kui Ratase valitsuse ministrid on viimastel päevadel paistnud silma põhiseadusvastaste ja ksenofoobsete avaldustega, siis valitsus on kogunud ka n-ö kuulsust uude eelarvesse kirjutatud mitme kummalise, et mitte öelda korruptsioonihõngulise ja arulageda rahaeraldusega. Üldise õiglustunde kõige kraapivamaks näiteks on täna siingi kõlanud enam kui miljon eurot Jõgeva kirikule, mida, nagu tuleb välja, luteri kirik pole soovinud ja millest isegi kogudus ei osanud unistada. Lahendusi, mis aitaksid aga löögi alla sattunud inimesi, meie eelarvest ei leia.

Selge abinõu kriisiraskuste vastu oleks ka tulumaksuvaba miinimumi tõstmine alampalgani. Samm suurendaks väiksema sissetulekuga inimestele kättejäävat summat ja aitaks ehk raskematest hetkedest üle saada. Lisaks oleks see ka moraalselt õige tegu, et niigi minimaalse sissetuleku pealt ei võtaks riik tulumaksu. Rääkimata sellest, et seeläbi saaksid ka keskmised pensionid taas tulumaksuvabaks.

Oma eelmises eelarvekõnes tunnustasin valitsust kavandatava erakorralise, kuigi napi pensionitõusu eest. Tunnustan veelgi. Muus osas on aga eakad täiesti ära unustatud. Uus eelarve ei paku ka midagi neile, kes vajavad toimetulemiseks kas omastehooldajate tuge või erinevaid hooldusteenuseid või siis hooldekodukohta. Riigi kohus on võimaldada igale abivajajale pensioni eest hooldekodukoht. Täna lasub see koorem ebaõiglaselt eakate ja nende lähedaste õlul ning käib väga paljudele perekondadele üle jõu. Sotsiaaldemokraadid seisavad 2021. aasta eelarves Eesti sotsiaalsüsteemi kõige põletavama mure leevendamise eest. Väärikas eas inimeste vanaduspõlv peab olema väärikam.

Eesti õpetajaid tabas hiljuti külma dušina uudis, et õpetajate palgad jäävad neljaks aastaks külmutatuks. Sotsiaaldemokraadid ei saa sellega kuidagi leppida. Eriti olukorras, kus me teame, et õpetajaskond vananeb, on see üks parajat sorti kuritegu siiani veel kõrgel tasemel Eesti hariduse ja meie laste tuleviku vastu. Koroonaaeg on õpetajate vastutust ja töökoormust niigi märgatavalt kasvatanud. Riigi kohus on seda hinnata.

Ajal, kui erinevad analüüsid toovad välja kibeda tõsiasja, et regionaalne ebavõrdsus on Eestis veelgi kasvanud, tahab valitsus jätta meie põllumehed ilma üleminekutoetustest. Närutamine käib ka paremate liikumisvõimaluste, sealhulgas rongiühenduste ja nn viimase miili väljaarendamisega, millega maal on seotud tuhanded töökohad ja parem elujärg.

Et rohepööre ei jääks ainult loosungiks ega ühekülgseteks tegevusteks, tuleks uuel aastal algust teha praktiliste ja konkreetsete algatustega, mis väiksema keskkonnajälje kõrval parandaksid otseselt ka meie elukvaliteeti. Kordan siinkohal üle: praegu on võimalus teha midagi tõeliselt head ja pöördelist Eesti arengu ning Eesti inimeste hüvanguks, anda majandusele uus käik ja muuta majanduse struktuuri. Miks me siis ei kasuta seda unikaalset hetke?

Eesti inimesed ei oota võimulolijatelt valesid ja vaenukõnesid, solvanguid ja alandusi ega ühiskonna lõhestamist. Nad ei oota maksumaksja kulul kaheldava väärtusega poolehoiu ostmist. Inimesed ootavad pühendunud tööd Eesti heaks, õiglasemat ja hoolivamat ühiskonda. Kuivõrd valitsuse esitatud riigieelarve seda teeb, näitab ilmekalt eelarve seletuskiri, kus ebavõrdsuse ja vaesusega seotud näitajate prognoose ei ole isegi vaevutud uuendama. Saame seda, mida mõõdame. Kui me ei soovigi vaesuse vähendamisega seotud näitajaid mõõta, pole võimalik ka Tarmo Soomere mõtte järgi käituda ja kriisi raskus jääb ikkagi kõige nõrgemate õlgadele. Ja seda see eelarve paraku teeb. Seepärast teevad sotsiaaldemokraadid ettepaneku 2021. aasta riigieelarve esitatud kujul tagasi lükata. Tänan tähelepanu eest!

19:46 Aseesimees Siim Kallas

Kai Rimmel Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel, palun! Viis pluss kolm minutit, olge lahked!

19:46 Kai Rimmel

Austatud koosoleku juhataja! Head kolleegid! Tänu uue aasta eelarvele on Eestil ilmselt võimalik tulla koroonakriisist ja sellega kaasnevast majanduslangusest välja kiiremini ja tugevamana kui paljudel teistel riikidel. Ennekõike seetõttu, et majanduse hoogustamine jätkub. Juba kevadel alandas valitsus makse, mis tähendab järgmisel aastal väiksemat maksukoormust ja madalamaid hindu. Nüüd lisandub majanduse stimuleerimiseks veel 1,9 miljardit investeeringuid, mida on varasema eelarvega võrreldes ligi kaks korda rohkem.

Millised on olulisemad otsused? Esiteks, erakorraline pensionitõus. Kui majanduskasvu tingimustes tõuseb pension indekseerimise tõttu igal aastal automaatselt, siis koroonakriisist tingitud majanduslangus oleks selle tõusu ära jätnud. Valitsus otsustas, vaatamata raskele ajale, tulla vanuritele, pensionäridele appi. Keskmine pension tõuseb rohkem kui 20 eurot, jõudes keskmiselt 544 euroni. Reformierakond leiab, et pensionitõus on riigi jaoks kulu. Aga kui pensionär ei pane lisaraha sukasäärde, vaid ostab selle eest tooteid või teenuseid, aitab see Eesti ettevõtlust ja majandust.

Teiseks, neljarealised maanteed. Rahandusminister on mitmel korral juba varem avaldanud soovi ehitada neljarealised maanteed valmis planeeritust oluliselt kiiremini. Ja seda plaanitakse ju ka teha Tallinna–Tartu maanteel, Pärnu lähistel Libatse–Nurme teelõigu PPP-pilootprojektiga ning raha eraldatakse ka kohalike teede rekonstrueerimiseks.

Kolmandaks, riik võtab rohkem kui poole miljardi ulatuses laenu haiglavõrgu korrastamiseks. Investeeringuid saavad Viljandi Haigla tervisekeskus ja psühhiaatriakliinik, Hiiumaa ja Järvamaa haigla EMO-d, PERH, Tartu Ülikooli Kliinikum ja Ida-Viru Keskhaigla. Rahasüst aitab tagada, et riik on kriisiolukorras valmis kiirelt ühiskonda aitama. Kuna enamik uuenevaid haiglaid on maakondades, siis annab see ka regionaalpoliitilise tõuke.

Neljandaks, eesti keele õpe vene lastele. Uue aasta eelarvest suunatakse rohkem kui kunagi varem raha eesti keele õpetamisele lasteaedades ja koolides. Programm "Professionaalne eestikeelne õpetaja vene õppekeelega rühmas" laieneb 50-sse uude vene õppekeelega lasteaiarühma Tallinnas, Ida-Virumaal, Maardus, Tartus ja Mustvees. Programmiga on võimalik toetada 153 eestikeelset lisaõpetajat lasteaedades. Sel aastal laienes programm ka algklassidesse ja jätkub uuel aastal Tallinnas, Ida-Virumaal ja Tartus. Kui opositsioon loobib ühtse eestikeelse hariduse kohta ainult loosungeid, siis koalitsioon viib ka tegelikult ellu selle, et meie riigis räägiksid kõik lapsed hästi eesti keelt.

Viiendaks, teadusele antakse 1% SKP-st. Sama ka siin, kui eelnevalt on sellest olnud ainult juttu, siis tänaseks on otsus selline, et teadlased saavad 280 miljonit eurot. Lisaks on lähiaastatel kavas toetada kokku 30 miljoni euroga keskkonnasõbralike vesiniktehnoloogiate kasutuselevõttu. Tegu on kahtlemata innovatsiooniga, millel on potentsiaali muuta meie elukeskkond puhtamaks.

EKRE on seisnud riigikaitse ja julgeoleku parandamise eest ning järgmisel kahel aastal õnnestubki täita üks ohtlikumaid võimekuslünki – luua täielik rannakaitsevõimekus. Olete täna kuulnud ka meditsiinikopteritest, piirivalvelaevast, samuti jätkatakse piiri väljaehitamist ja sisekaitsereservi loomist. On positiivne, et praegune valitsus ei tee samu vigu, mida tegi Reformierakonna valitsus eelmise kriisi ajal üle kümne aasta tagasi, kui jõuliselt hakati kokku hoidma ja kulusid vähendama, mille tagajärjel Eestist lahkus väljarände tõttu 100 000 inimest ja tänasel päeval püütakse kompenseerida seda inimeste väljarännet Ukraina töötajatega. Valitsus väärib tunnustust, et nad ei andnud järele opositsiooni nõudmistele asuda samamoodi kärpima, sest see oleks koroonaviirusest põhjustatud majanduslangust veelgi süvendanud. Järgmise aasta eelarve kaudu antakse majandusele kasvuhoogu, millest peaks kokkuvõttes võitma iga Eesti inimene. Aitäh!

19:52 Aseesimees Siim Kallas

Kersti Sarapuu, palun, Keskerakonna fraktsiooni nimel!

19:52 Kersti Sarapuu

Austatud juhataja! Head kolleegid! Kuulasime just mitu tundi rahandusministri vastuseid esitatud küsimustele. Millegipärast on riigieelarve arutelul saanud justkui tavaks, et esimesel lugemisel kostub opositsiooni kriitika valitsuse esitatud eelarve kohta ning koalitsiooni kuuluvad poliitikud võtavad kriitikatuld maha. Nii on see ikka olnud ning on ka edaspidi. Järgmise aasta riigieelarve on Eestit tabanud koroona- ja majanduskriisi tõttu eelmistest mõnevõrra erinev. Niisugused muutused on toimunud nii Euroopa Liidus kui ka maailmas tervikuna. Siiski ei ole see kaotanud tänase valitsuse põhimõtteid ja soovi teha otsuseid lähtuvalt Eesti ühiskonna hetkeseisust ning meie ettevõtjate ja maailmamajanduse käekäigust.

Rääkides aga kõnealusest eelarvest, siis alustaksin sellest, mis opositsioonipoliitikuile enim meelehärmi teeb. Selleks on riigilaen. Jah, täna menetlusel olevas riigieelarve projektis on 2021. aasta riigieelarve kulude maht pea 13 miljardit eurot ja tulude maht ligi 11 miljardit. On ju selge, et majanduse turgutamine nõuab vahendeid, ja olukorras, kus meie head naaberriigid ning ülejäänud Euroopa soovivad koroonaviiruse põhjustatud majanduskriisi ravida laenu abil, siis miks meie peaksime valima mõne teise tee. Miks peaksime olema meie need, kes hoiavad kramplikult kinni eelarve tasakaalust ja kärbivad inimestele hädavajalike teenuste pealt? Tänase valitsuskoalitsiooni soov on lisavahendite kaasamise abil teha keerulisel perioodil vajalikke investeeringuid, anda inimestele tööd ning elavdada riigi majandustegevust.

Mäletatavasti olime sarnasel teelahkmel tosin aastat tagasi. Siis valis toonane valitsus kärpimise tee. Mäletan ka ise linnapeana, kui me kõigi valitsuse liikmete kui ka hallatavate asutuste töötajate palkasid kärpisime 15%. Jah, inimeste püksirihm tõmmati aastateks pingule ning majandus tammus pikka aega paigal. See on läbi käidud rada koos valusate õppetundidega. Toonane kriis õpetas, et pikaajalise surutise ja tööpuuduse järsu kasvu vältimiseks tuleb majandust stimuleerida. Edukad olid need riigid, kes kasutasid laenuraha investeeringuteks. Ka täna. Tänased küsimused siin Riigikogu saalis algasid valdavalt sellega, et miks kasvatame võlakoormust ning süvendame riigi vaesumist, mis sellest, et oleme ka pärast plaanitud laenu võtmist Euroopas madalaima võlakoormusega riik. Nii küsis ka rahandusminister: mis on selle retoorika mõte? Miks me ise valetame rahvale, liialdame ja hirmutame?

Olulisi märksõnu on Keskerakonna jaoks eelarves mitmeid, kuid ühena esimestest tooksin välja just nimelt siinsamas kostnud pensionitõusu. Mul on hea meel, et valitsus leidis need vahendid, mille tulemusel kasvab keskmine vanaduspension enam kui 20 eurot. Jah, see baaspension kasvab 16 eurot ning iga lapse puhul tõstetakse veel 3,55 eurot. On ka tore, et rahvapensioni tõus on 30 eurot, et ka alla 15-aastase staažiga pensionär saaks elatusmiinimumist kõrgemat sissetulekut. Ma usun, et saalisolijad leiavad samuti, et kuigi on loogiline, et pensionide kasvu peaks kiirendama majanduskasv, tõdeme täna, kuidas viimase kümne aasta jooksul on majanduskasvuga pensionide ja keskmise palga käärid märkimisväärselt kasvanud. Me näeme seda valukohana ja meie siiras soov on ühiskonnas tekkinud ebavõrdset olukorda parandada.

Suurt rahulolu pakub seegi, et järgmisel aastal jõuab teadus- ja arendustegevuse rahastus 1%-ni SKP-st ja see pole garanteeritud mitte ainult järgmiseks aastaks, vaid kirjutatud eelarvestrateegiasse neljaks aastaks.

Palun lisaaega!

19:57 Aseesimees Siim Kallas

Lisaaega saab!

19:57 Kersti Sarapuu

Julgen öelda, et see on olnud aastaid meie kõigi eesmärk, sõltumata maailmavaatest või erakondlikust kuuluvusest. Mul on hea meel, et olukord paraneb ning astume niivõrd märgilise sammu, mida on peetud isegi uue ajastu alguseks.

Vaadates huvigruppide paljusid pöördumisi, kus soovitakse palgatõususid, toetusi, mille summad ulatuvad sadadesse miljonitesse, siis on selge, et kõiki soove täita on ebareaalne. Niisugustele taotlustele annavad hoogu ka meie opositsiooni erinevate seaduste eelnõud ning tänased küsimused. Samal ajal korratakse pidevalt, et tegevuskulusid ei tohi katta laenu arvel. Olen ka ise seda meelt. Valitsus on sellest põhimõttest eelarve projekti koostamisel ka lähtunud. Loomulikult on meie soov kõiki järjele aidata, kuid paratamatult tuleb järgida oma võimalusi. Usun, et juba järgmist eelarvet tehes saame lahendada erinevaid palga- ja hoolekandemuresid. Soovime ju seda kõik.

Eesti ja kogu maailm on koroonaviiruse leviku ja selle tõkestamise tõttu palju muutunud. Paraku ei ole lihtne prognoosida, milliseks kujuneb tulevik. Eesti on näidanud end kiire kohanejana ning tulnud kriisiga kenasti toime. Kokkuvõttes usun, et aasta tähtsaimas dokumendis kajastuv aitab riigil toime tulla nii tervishoiu- kui ka majanduskriisiga, samas pakub see vajalikku heaolu ühiskonnale. Aitäh!

19:58 Aseesimees Siim Kallas

Sven Sester, palun, Isamaa erakonna fraktsiooni nimel!

19:58 Sven Sester

Kas kolm minutit lisaaega saab?

19:58 Aseesimees Siim Kallas

Kaheksa minutit siis kokku. Palun!

19:58 Sven Sester

Lugupeetud Riigikogu liikmed! Head kuulajad! Isamaa on alati kaitsnud Eesti rahvuslikke huve, avatud majandust, julgeolekut, inimeste vabadust ise otsustada. Kui me vaatame, milline on see järgmise aasta, 2021. aasta eelarve, siis võib öelda, et see eelarve on tegelikult Eesti jaoks võimalikult kiiresti tervise- ja majanduskriisist väljumine.

Ma käsitleksin täna oma ettekandes nelja erinevat punkti: maksud, Eesti konkurentsivõime, Eesti kaitsevõime ja vastutustundlik eelarvepoliitika, millest ka eelkõneleja just rääkis. Ma hakkaksin pihta maksudest. Maksurahu. Isamaa tuli sellesse koalitsiooni poolteist aastat tagasi sõnumiga, et nelja aasta jooksul ühtegi uut maksu ei tohiks tulla, ühtegi olemasolevat maksumäära ei tohiks tõsta. See oli ebatavaline olukord, kuna oma pikaajalise kogemuse järgi võin öelda, et varem praktiliselt igal aastal – olles ise ka kaasosaline olnud –on uusi makse tekkinud või olemasolevaid maksumäärasid tõstetud. Eelmine aasta oli aasta, kus ühtegi maksu ei tõstetud. Võin teile öelda, ka see aasta. Me oleme juba nagu ära harjunud, rohkem sellest ei räägigi enam. Igaks juhuks tuletan teile meelde, et uut maksu ei tule, olemasolevat maksumäära ei tõsteta. Maksurahu.

Nüüd, teine teema, vastutustundlik eelarvepoliitika. Isamaa jaoks on olnud varasemalt ja on ka praegusel hetkel oluline, et me liiguksime tasakaalu poole. Jah, meil on partneritega erinevad arvamused, ega midagi imelikku ei ole. Jah, meil oli ka selle eelarve kokkupanekul partneritega palju arutelusid. Taheti erinevaid kulusid suurendada, nenditi, et oleks võinud rohkem raha panna. Me oleme täna olukorras, kus me majandust stimuleerime järgmisel aastal ligi 2 miljardi euroga. Meie kulud ületavad meie tulusid. See ongi reaalsus. See ongi reaalsus. Kuid kui me vaatame ajaperioodi lähima nelja aasta jooksul, siis võib küll öelda, et kui suvine majandusprognoos, mille Rahandusministeerium tõi otsustajate lauale, näitas 2024. aastaks 3,1%-list endiselt puudujääki, siis praegusel hetkel, vaadates nelja-aastast perioodi, võib öelda, et kokkuvõttes liigume tasakaalu poole. Jah, ei ole võimalik ühe aastaga tasakaalu jõuda, aga ma arvan, et meie nägemus vastutustundlikust eelarvepoliitikast peab olema ühene: pikalt ei saa me üle oma jõu elada. Jah, täna on olukord, kus on vaja majandust elavdada. Jah, me teeme neid investeeringuid. Aga mitte pikalt. Mitte pikalt.

Kui me vaatame, milliseks kujuneb järgmise aasta eelarvepoliitika, siis me näeme seda, et põhimõtteliselt võiks öelda: laenurahaga ei suurendata püsikulusid, vaadates, milliseks kujuneb meie investeeringute programm kogumahus ja milliseks kujunevad ka võetavad laenud. Palju on räägitud sellest ja on segadus tekkinud, et kui palju on siis riigieelarves konkreetseid kulusid-tulusid ja palju on kogu valitsussektoris. Kindlasti tasub laenudest rääkides ära märkida, et järgmisel aastal on eelarves suurusjärgus 1,4 miljardit ja valitsussektoris suurusjärgus 2 miljardit see tasemete vahe.

Nüüd Eesti konkurentsivõimest. Ma olen seda meelt ja meie erakond on seda meelt, et kõik hakkab pihta majandusest. Kui Eesti majandus on konkurentsivõimeline, Eesti majandus kasvab, siis tekib ka lisavahendeid selleks, et pensioni tõsta, selleks, et palkasid maksta ja kõiki muid erinevaid investeeringuid teha. Majanduse pool on kõige aluseks. Me ei ole võimelised katma oma igapäevaseid kulusid laenude arvelt. Majandus annab meile selle baasi ja selle tulu tulevikus võimalike kulude tekitamiseks. Ja mul on hea meel nentida, et tegevused, mis aitavad kaasa majanduse konkurentsivõime kasvamisele, on järgmisel aastal riigieelarves näha.

Teaduse rahastamine, millest on rääkinud erinevad koalitsioonid aegade hämarusest peale, 1%-ni jõudmisest. Jälle on vaadatud neid kümnendkohti, on ju, kas on 0,77 või 0,81 või 0,75. Ikka ei ole jõutud selle 1%-ni. Ja on näha, et järgmisel aastal tõesti 1% on tagatud ja enamgi veel, sisuliselt on kokku lepitud selles, et tulevikus hoitakse 1% määra. See läheb maksma järgmisel aastal täiendavalt 56 miljonit eurot ja jõuab suurusjärgus 282 miljoni euroni. See on selge meede majanduse konkurentsivõime suurendamiseks.

Paar sõna ka kaitsevõimest. Meie erakonna jaoks, nii nagu ka teadus- ja arendustegevusse suunatavad rahad, nii on ka kaitsevõime olnud läbi aegade Isamaa jaoks oluline. Ka nendel läbirääkimistel me arutasime ja heas mõttes survestasime oma partnereid mõtlema selle peale. Jah, tekkis olukord, kus SKP vähenes. Ja põhimõtteliselt oleks võinud ju lähtuda ka sellest, et SKP vähenemisega hoida oma 2% vähendades kaitsesse ja julgeolekusse tehtavaid investeeringuid, kuid sel juhul oleks suure tõenäosusega jäänud ka paljud asjad tegemata, mis on praegu arengukavas ette nähtud. Jõudsime kokkuleppele – ja tõesti ma siinkohal tänan meie partnereid –, et järgmisel aastal hoitakse sama taset, mis oli varem kokku lepitud. Lähtutakse sellest arengukavast, kaitse arengukavast, mis oli kokku lepitud. See tekitab olukorra, kus sisuliselt järgmisel aastal, ütleme, võin kümnendkohtadega eksida, aga vist suurusjärgus 2,29% on SKP-st julgeolekuvõimekusse suunatav tase. Sellist taset, nii kõrget protsenti, pole meil kunagi varem olnud. Ja Isamaa kindlasti tänab siin ja nendib, et see on õige ja õigesti tehtud otsus.

Paljud on rääkinud siin pensionitõusust. Mina tooksin pensionitõusus esile ühe teise aspekti. Nagu ma enne mainisin, parim pensionitõus on majanduspoliitika. Parim poliitika, majanduspoliitika – majandus tõuseb, saame pensione tõsta. Aga ma tooksin ühe asja siin olulisena välja. Kui võib-olla on räägitud rohkem sellest erakorralisest pensionist, siis Isamaa jaoks on oluline see, et me saime kokkuleppele, et nn emapensioni osa on tõusmas. Isamaa jaoks on kogu aeg olnud tähtsad pered, lapsed ja sellega seonduv. Mäletate, kunagi loodi spetsiaalselt n-ö emapensioni loogika. Täna me näeme seda, et emapension on tõusmas. Ja kui me vaatame seda 50 miljonit kogu pensioni tõusu, siis 10 miljonit sellest on ette nähtud emapensionile. Ja mul on tõesti väga hea meel, et sellele on tähelepanu pööratud.

Ma lõpetaks viimasena eesti keelega. Jällegi, meie erakonna jaoks oluline prioriteet, eesti keel, eesti keele õpe – mitte eestikeelne, vaid eesti keele õpe. Ja me näeme järgmisel aastal eelarves vahendeid selleks, et eesti keel ja eesti keele õpe oleksid erinevates venekeelsetes lasteaedades ja koolides tagatud. Aitäh teile!

20:06 Aseesimees Siim Kallas

Aitäh! Läbirääkimised Vabariigi Valitsuse algatatud 2021. aasta riigieelarve seaduse eelnõu üle on sellega lõpetatud. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 254 esimene lugemine lõpetada. Meil on ka Eesti Reformierakonna fraktsiooni ja Eesti Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ettepanek 2021. aasta riigieelarve seaduse eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, mida me nüüd hakkame hääletama. Valmistume hääletamiseks. Tähelepanu! Auväärt kolleegid, panen hääletusele Eesti Reformierakonna fraktsiooni ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ettepaneku lükata esimesel lugemisel tagasi 2021. aasta riigieelarve seaduse eelnõu numbriga 254. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

20:10 Aseesimees Siim Kallas

Selle ettepaneku poolt hääletas 40 Riigikogu liiget, vastuolijaid 53. Eelnõu jääb menetlusse. Selle päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud. Läheme järgmise päevakorrapunkti ... Mis? Muudatusettepanekute tähtaeg tuleb ka öelda, see on 2. november kell 17.15.


4. 20:11 Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (rahapesu andmebüroo valitsusasutuseks ümberkujundamine) eelnõu (259 SE) esimene lugemine

20:11 Aseesimees Siim Kallas

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (rahapesu andmebüroo valitsusasutuseks ümberkujundamine) eelnõu numbriga 259. Plaanis on selle eelnõu esimene lugemine. Ma palun siia ettekandjaks rahandusminister Martin Helme. (Helistab kella.) Rahuneme nüüd ilusti maha ja alustame järgmise päevakorrapunkti käsitlemist. 

20:11 Rahandusminister Martin Helme

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Toon teie ette rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Selle esimesele lugemisele tuleva seadusega reguleeritakse 1. jaanuarist 2021 rahapesu andmebüroo kui Politsei- ja Piirivalveameti struktuuriüksuse üleviimist Rahandusministeeriumi valitsemisalasse ja valitsusasutuseks muutmist. Otsus rahapesu andmebüroo iseseisvaks asutuseks teha tehti Riigikogus k.a 17. juunil vastu võetud seadusemuudatusega. (Juhataja helistab kella.) Ülemineku praktilisel elluviimisel on ilmnenud vajadus seadusemuudatuse järele ja seda kõnealune eelnõu käsitlebki.

Eelnõu koosneb 17 paragrahvist ja selle eesmärk on teha vajalikud muudatused Politsei- ja Piirivalveameti rahapesu andmebüroo ümberkujundamiseks Rahandusministeeriumi valitsemisalas olevaks Rahapesu Andmebürooks, säilitades senise asutuse töökorralduse ja õigused. Eelnõu on kiireloomuline, sest uus Rahapesu Andmebüroo alustab tegevust jaanuarist 2021. 30 päeva varem on vaja jõustada säte, mille alusel saaks hakata rahandusminister või tema volitatud isik teostama ametnike ja politseiametnike üleviimisega seotud toiminguid, et tagada sujuv üleminek. Teadaolevalt on üks toiming see, et tuleb allkirjastada ametnike üleviimise otsus, mille suhtes on teavitamise kohustus vastuvõtva ametiasutuse ametisse nimetamise õigust omaval isikul. Kuna vastuvõttev ametiasutus tekib alles 1. jaanuaril, on enne seda vaja seaduses sätestada eraldi volitus.

Teiseks on äärmiselt oluline, et uus Rahapesu Andmebüroo saaks ligipääsu samale informatsioonile, mida ta hetkel kasutab. Politsei- ja Piirivalveameti rahapesu andmebüroo struktuuriüksusena saab ta ligi asutusesiseselt PPA andmebaasidele. Uue asutuse tegutsema asudes on aga vajalik luua PPA-le õiguslik alus selle info jagamiseks Rahapesu Andmebürooga. Täpsed andmevahetuse ja koostöö lepingud sõlmitakse asutuste vahel eraldi, kuid õiguslik alus tuleks luua ja selleks on vaja muuta politsei ja piirivalve seadust ning kriminaalmenetluse seadustikku. Eeskätt on vaja tagada õiguskindlus jälitustoimingute teabe jagamiseks olukorras, kus RAB ei ole 1. jaanuarist enam jälitusasutuse struktuuriüksus.

Samuti viiakse eelnõuga seaduse teksti võtmekohtades paremini vastavusse Rahapesu Andmebüroo rahvusvaheliselt kehtestatud standardite sõnastusega. Eelnõuga sätestatakse, et Rahapesu Andmebüroo teenistuskohtade koosseis ja isikkoosseis jääb asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks avaliku teabe seaduse tähenduses. Selle eesmärk on toetada RAB-i käideldava info konfidentsiaalsena hoidmist. Samuti tehakse õigusaktides läbivalt tehnilisi muudatusi Rahapesu Andmebüroo kui valitsusasutuse suure algustähega kirjutamise kohta. Lühidalt kõik. Tänan teid tähelepanu eest!

20:15 Aseesimees Siim Kallas

Suur tänu, lugupeetud minister! Küsimusi teile ei ole. Aitäh! Nüüd tuleb teiseks ettekandjaks rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk. Palun!

20:15 Aivar Kokk

Hea juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas 15. oktoobril rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (rahapesu andmebüroo valitsusasutuseks ümberkujundamine) eelnõu esimeseks lugemiseks. Eelnõu tutvustas algatajate esindajana rahandusminister Martin Helme. Eelnõuga tehakse seadustesse vajalikud muudatused seoses Politsei- ja Piirivalveameti struktuuriüksusena tegutseva rahapesu andmebüroo üleviimisega alates 1. jaanuarist 2021 Rahandusministeeriumi valitsemisala iseseisvaks valitsusasutuseks.

Komisjon langetas järgmised konsensuslikud otsused. Komisjoni esindajaks 259 menetlusel on teie ees kõneleja. Otsustati võtta eelnõu Riigikogu täiskogu päevakorda tänaseks kuupäevaks, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada ja muudatusettepanekute tähtajaks määrata seitse tööpäeva, st 28. oktoober kell 17.15. Aitäh!

20:17 Aseesimees Siim Kallas

Suur tänu! Küsimusi teile ei ole, lugupeetud ettekandja. Nüüd on võimalik avada läbirääkimised. Praegu on esimene lugemine ja see tähendab, et läbirääkimistel saavad sõna võtta fraktsioonide esindajad. Läbirääkimistel osalemise soovi ei ole ilmutatud, seega loen läbirääkimised lõpetatuks. Meil on juhtivkomisjoni ettepanek eelnõu 259 esimene lugemine lõpetada. Ühtegi muud ettepanekut ei ole. Esimene lugemine on lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 28. oktoober kell 17.15.


5. 20:17 Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (253 SE) esimene lugemine

20:17 Aseesimees Siim Kallas

Võtame vaatluse alla neljanda päevakorrapunkti, see on Vabariigi Valitsuse algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu numbriga 253, ja alustame selle esimest lugemist. Palun siia ettekandjaks sotsiaalminister Tanel Kiige.

20:18 Sotsiaalminister Tanel Kiik

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud Riigikogu liikmed! Täna tutvustan hea meelega Riigikogule pensionikindlustusseaduse muutmise seaduse eelnõu 253.

Esitlen täpsemalt neid muudatusi, millega me soovime kokkuvõttes tõsta tuleval aastal erakorraliselt pensione läbi kolme komponendi: esiteks, pensioni baasosa kasv 16 eurot; teiseks, pensionilisa tõstmine iga lapse kasvatamise eest poole aastahinde võrra, mis on samuti 3,55 eurot praeguses väärtuses; kolmandaks, rahvapensioni suurendamine 30 euro võrra. Vanaduspensioni tõus tuleb järgmisel aastal seeläbi keskmiselt üle 20 euro.

Kui vaadata pensionipoliitikat, siis Euroopa Komisjon on oma iga-aastases Eesti riigiraportis korduvalt tõstatanud eakate vaesuse temaatika. Eesti kulutused vanaduspensionidele on olnud aastakümneid ühed väiksemad Euroopas ning pension on tõusnud selgelt aeglasemalt kui keskmine palk. 2019. aastal moodustas keskmine vanaduspension Eestis keskmisest netokuupalgast ligikaudu 42% ja mediaanvanaduspension moodustas 50% mediaannetopalgast. Ühtlasi on Eesti vanemaealiste (65-aastased ja vanemad) suhtelise vaesuse määr olnud varasematel aastatel Euroopa Liidus kõige kõrgem. Eurostati andmetel elas 2018. aastal suhtelises vaesuses 46,3% Eesti eakatest. Nende näitajate põhjal tuleb tõdeda, et täiendav pensionidesse panustamine on hädavajalik ja möödapääsmatu, seda ka praeguse majanduslikult keerulise situatsiooni puhul.

Pensioni baasosa kui solidaarsuskomponendi erakorraline tõstmine suurendab kõikide vanaduspensionäride, järelejäänud töövõimetuspensionäride ning toitjakaotuspensionäride pensione. Solidaarsuskomponendi tõstmine aitab suhteliselt võttes rohkem just madalamat pensioni saavaid mittetöötavaid pensionäre. 44-aastase staažiga inimese keskmine vanaduspension tõuseb 1. aprillil 2021. aastal 544 euroni. Erakorraline 16-eurone pensioni baasosa tõus puudutab kokkuvõttes ligi 320 000 inimest ja tõusu kulu on järgmisel aastal 45,8 miljonit eurot. Kogumõju riigieelarvele, n-ö netomõju on 37,3 miljonit, kuna teatud osa laekub tagasi läbi tarbimismaksude ja tulumaksu. Samamoodi on teatud kulu, mis sellega kaasneb, haigekassale mittetöötavate vanaduspensionäride eest makstav eraldis.

Ühtlasi, nagu viitasin, tõstetakse täiendavat pensionilisa iga lapse kasvatamise eest seniselt ühelt aastahindelt nüüd 1,5-le ehk poole aastahinde võrra, mis lisab pensionit 3,55 eurot iga lapse kohta ühele vanemale. Enne 2013. aastat sündinud laste kasvatamise eest suurendatakse praegu ühe vanema pensioni kokku kolme aastahinde ulatuses. Vastavalt lapse sünniaastale saab pensionärist lapsevanem kas kahe aasta ulatuses pensioniõiguslikku staaži või kahe aastahinde suurust pensionilisa ja lisaks ühe aastahinde suurust nn täiendavat pensionilisa. Seda viimast me nüüd suurendamegi. 2021. aasta 1. aprillist suurendatakse täiendavat pensionilisa 1,5 aastahindeni ehk kokku on sellisel juhul nende viidatud pensionilisade suurus 3,5 aastahinnet. Ja pensionilisa suurendamine annab täiendava sissetuleku neile eakatele, kes on kasvatanud üht või enamat last vähemalt kaheksa aastat ja kelle puhul on lapsed sündinud enne 2013. aastat. Edasi on juba tegelikult siis täiendav panus teise pensionisambasse.

Eestis on ühtekokku 429 000 last, kelle kasvatamise eest makstakse täiendavat pensionilisa ligikaudu 203 000 pensionärile. Seega, keskmiselt saab pensionilisa saav pensionär pensionilisa kahe lapse eest. Kõik eakad, nagu viidatud, seda ei saa. See sõltub sellest, kuidas vanemad on omavahel seda kokku leppinud ja otsustanud. Võimalik on nii, et ühe lapse eest saab üks vanem ja teise lapse teine vanem, aga võimalik on ka nii, et kõik pensionilisad tulevad ühele pensionärile.

Kui praegu saab kaht last kasvatanud keskmise staažiga pensionär pensioni 528 eurot ja pensionilisasid kahe lapse eest kokku pea 43 eurot ehk kokku 571 eurot, siis alates järgmise aasta 1. aprillist kujuneks sama n-ö perekonnamudeli puhul pensionisissetulekuks 594 eurot. Ehk tõus oleks siis mõnevõrra veelgi suurem, 23 eurot üle keskmise. Täpsemalt oleks see komponent selline: 544 baasosa ja 50 täiendav pensionilisa laste kasvatamise eest. Nagu ma viitasin, pensionilisa makstakse korraga ühele vanemale või jagatakse see vanemate kokkuleppel nende vahel pooleks. Laste eest saadava pensionilisa kasvu kulu järgmise aasta riigieelarves on 14 miljonit eurot, kogumõju 11,4. Siin on taas sama loogika, et teatud osa tuleb tagasi läbi tarbimismaksude ja tulumaksu ning samal ajal tekib teatud lisakulu haigekassa eraldisest.

Rahvapensioni määra suurendamisega 30 euro võrra ehk 251,63 euroni aitame kõige madalama sissetulekuga pensionäridele tagada suurema sissetuleku kui elatusmiinimum, mis 2019. aastal oli 221,36 eurot. Prognoosi kohaselt on 2021. aastal elatusmiinimum 224 eurot. Nii et nüüd läheb selgelt rahvapension sellest piirist üle nähtavateks aastateks. Näiteks, aastatel 2009–2015 moodustas rahvapension elatusmiinimumist alla 80%. See on kurvastavalt väike number. Viimati tõsteti erakorraliselt rahvapensione 2007. aastal.

Selgituseks ütlen, et rahvapension tagab vanaduses sissetuleku neile inimestele, kellel ei ole täidetud vanaduspensioni saamiseks ettenähtud staažinõue ja kes on vahetult enne pensioni taotlemist elanud vähemalt viis aastat Eestis. Rahvapensioni saajaid on Eestis praegu suurusjärgus 3000. See on 1% kõigist pensionäridest, aga see on ka see protsent, kellel tõenäoliselt on igapäevane toimetulek kõige raskem. Rahvapensioni tõusu kulu on järgmisel aastal 0,8 miljardit eurot ja kogumõju riigieelarvele on 0,6 miljonit eurot. Ehk taas kehtib sama loogika, millele enne viidatud, et teatud osa laekub tagasi ja teatud lisakulud tulevad haigekassaga seonduvalt.

Kokku kulub pensionitõusudeks järgmisel aastal n-ö netomõjuna ligi 50 miljonit eurot, brutokuluna on see üle 60 miljoni. Kui austatud Riigikogu otsustab eelnõu heaks kiita, siis jõustuvad muudatused 1. aprillist 2021. Nii nagu tavapäraselt, 1. aprillist pensione indekseeritakse ja enamik erakorralisi pensionitõuse on samuti just siis toimunud. Tänan tähelepanu eest! Olen valmis vastama kõigile küsimustele. Aitäh!

20:25 Aseesimees Siim Kallas

Alustame küsimuste esitamist. Raimond Kaljulaid, palun! 

20:25 Raimond Kaljulaid

Suur tänu, austatud Riigikogu aseesimees! Hea minister! Ma loen eelnõu seletuskirjast, et pensioni baasosa tõstmine koos teiste muudatustega vähendab pensionäride suhtelise vaesuse määra hinnanguliselt 1,2% võrra. Ja siis leheküljel 3 on toodud, ma saan aru, eakate inimeste suhtelise vaesuse määr, see on 43,7. Missugune on see määr pärast seda, kui pensionitõus ellu viiakse?

20:26 Sotsiaalminister Tanel Kiik

Tänan küsimuse eest! Need suhtelise vaesuse määrad selguvad tegelikult alati tagantjärele. Ehk täna me ei tea veel, mis on 2020. aasta number, me ei tea ka seda, missugune tuleb see 2021. aastal, aga hinnanguliselt tõesti igasugune pensionitõus loomulikult vähendab suhtelise vaesuse määrast allapoole jäävate eakate arvu. Nii et täpset protsenti ei ole mul hetkel võimalik teile öelda, sest see oleks spekuleerimine.

20:26 Aseesimees Siim Kallas

Helmen Kütt, palun!

20:26 Helmen Kütt

Suur tänu, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Küsin selguse ja võib-olla ka stenogrammi huvides, kas see laste koefitsiendi osa lisandub ka 1. aprillist 2021. See oli küsimus, mille esitas valija, mina lihtsalt tahan, et minister sellele vastaks. Ja teine asi, sotsiaalkomisjonis ma küsisin samuti lastelisa kohta, mis on väga positiivne ja õige, aga samas sealt lähevad maksud maha nii nagu ka pensionist. Hea küll, keskmine pension võiks ju maksuvaba olla, aga üle selle maksustatav. Kas te olete kaalunud, et see laste osa võiks olla eraldi ja mittemaksustatav nn toetus?

20:27 Sotsiaalminister Tanel Kiik

Suur tänu küsimuse eest! Jah, kõik pensionitõusud jõustuvad 1. aprillil 2021, nii rahvapensioni ja pensioni baasosa tõstmine kui ka lisapension laste eest. Mis puudutab tulumaksuküsimust, siis loomulikult on see valikute koht – kas panustada pigem erakorralisse pensionitõusu, nagu praegune valitsus on otsustanud kahel järjestikusel aastal, või maksuvaba tulu suurendamisse eakatel? Mõnevõrra on eesmärk ju sarnane – suurendada eakate sissetulekut. Pensioni baasosa tõstmine ja laiem rahvapensioni tõstmine toetab eeskätt neid eakaid, kes muidu maksuvaba tulu tõusust ei pruugikski võita, sest nende pension võib olla väiksem, ning loomulikult toetab see ka kõiki neid eakaid, kes praegu tulumaksu maksavad. Nii et selles vaates me oleme läinud pigem seda teed.

See, et laste eest saadav lisa võiks olla tulumaksuvaba, on minu arvates parlamendi jaoks eraldi arutelukoht. Loomulikult on see tehniliselt tehtav. Ma uurisin teie küsimuse peale natuke tausta. Öeldi, et see eeldab suhteliselt keerulisi IKT-arendusi, kuna see pensionilisa on osaliselt integreeritud sinna pensioni sisse. Ehk nagu ma enne viitasin, sõltuvalt lapse sünniaastast on osa puhul tegemist täiendavate staažiaastatega, osa puhul konkreetselt aastahinde lisandumisega ning omakorda on erinevus selles, kas laps on sündinud veel hiljem, sest sel juhul läheb see summa hoopis teise pensionisambasse, kui inimene sellega liitunud on. Nii et siin on hulk tehnilisi küsimusi, mis oleks vaja ära lahendada. Hüpoteetiliselt on loomulikult kõike võimalik välja arvutada ja teha, kuigi, kui peaks küsima n-ö maailmavaateliselt, siis ma arvan, et sel juhul on lihtsam lähtuda põhimõttest, et maksuvaba tulu tuleks suurendada kõigil pensionäridel.

20:28 Aseesimees Siim Kallas

Raimond Kaljulaid, palun teine küsimus!

20:28 Raimond Kaljulaid

Aitäh! Muidugi, ega me ei oska seda statistikat ette hinnata, aga arvata võib, et kui meil enne piltlikult öeldes oli 44 eakat inimest 100-st alla suhtelise vaesuse piiri, siis pärast selle eelnõu vastuvõtmist on kas 43 või 42. Kahtlematult oleks õigem ikkagi teha ära see 100-eurone erakorraline pensionitõus, millest on räägitud. Aga ma tahan küsida valitsuse laiema poliitika kohta, mis on minu meelest päris huvitav. Ma saan aru, et heal ajal, kui majandus kasvas, maksulaekumine suurenes ja kõik oli väga hästi, siis tõstis valitsus pensioni seitse eurot. Aga nüüd siis, kui on kriis, majandus tõmbub kokku, maksulaekumine väheneb ja rahanduses on raskemad ajad, tõstetakse pisut üle 20. Kui sügav see kriis peab olema, et jõuda selle 100 euroni, mida enne valimisi lubati?

20:29 Sotsiaalminister Tanel Kiik

Aitäh küsimuse eest! No ma arvan, et pensionitõusu naeruvääristamine ei ole selline tegevus, millega üks sotsiaaldemokraat peaks tegelema. Seda enam, et paraku, kui vaadata lähiajalugu, siis pensionitõusu on tõesti vedanud Keskerakonna juhitud valitsused, mitte ükski teine. Mis puudutab pensionitõusu eelmisel aastal, õigemini käesoleval, 2020. aastal, siis tõus oli kokku ikkagi 45 eurot, ehkki tõesti 38 eurot sellest indekseerimisega, seitse eurot täiendavalt. Kuna käesoleval aastal oleks indeks järgmise ehk 2021. aasta kohta tulnud negatiivne, mis tähendanuks seda, et kuivõrd pensioni langetada ei saa, oleks see jäänud samale tasemele ehk tõus nulli peale, siis loomulikult tundus meile õige taotleda suuremat erakorralist pensionitõusu ja seeläbi aidata enam eakaid igapäevaselt toime tulla, ka võimalike lisakuludega, mida COVID-i kriis kaasa tõi, olgu see seotud tervishoiu, isikukaitsevahendite või laiemalt toimetulekuga, sest, nagu isegi viitasite, suhtelise vaesuse osakaal Eesti eakate seas on kahetsusväärselt kõrge. Minu arvates on see, et me suutsime sel aastal koalitsiooni sees kokku leppida erakordse pensionitõusu, mis on summana üleüldse kõige suurem, suur väärtus ja väga oluline samm. Loodan väga, et Sotsiaaldemokraatlik Erakond toetab samuti pensioni erakorralist tõstmist, sõltumata sellest, kas majanduslikult on paremad või halvemad ajad. 

20:31 Aseesimees Siim Kallas

Peeter Rahnel, palun! 

20:31 Peeter Rahnel

Lugupeetud asejuhataja! Lugupeetud minister! Esitan sellise tehnilise küsimuse: kui laste kasvatamise eest saadava pensionilisa kokkulepe on sõlmitud, siis kas seda kokkulepet saab ka mingil ajal muuta? Ja kui saab, siis mis ajal see saab toimuda? Aga üldiselt pensionitõus on hea.

20:31 Sotsiaalminister Tanel Kiik

Tänan küsimuse eest! Olen nõus teie seisukohaga – pensionitõus on hea asi. Mis puudutab laste eest saadavat pensionilisa, siis minu teadmise kohaselt on võimalik seda muuta. Täpse ajalise telje kohta peaks küsima Sotsiaalkindlustusametilt. Igal juhul on võimalik seda muuta näiteks nendel juhtudel, kui üks pensionäride paarist peaks meie hulgast lahkuma. Siis on võimalik kadunu abikaasal või teisel lapsi kasvatanud isikul, näiteks elukaaslasel, saada pensionilisa laste eest. 

20:32 Aseesimees Siim Kallas

Suur tänu, lugupeetud minister! Rohkem Riigikogu liikmetel küsimusi ei ole. Nüüd ma palun siia teiseks ettekandjaks sotsiaalkomisjoni esimehe Tõnis Möldri.

20:32 Tõnis Mölder

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Riigikogu sotsiaalkomisjon arutas oma 12. oktoobri istungil riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Siin eelkõneleja, minister Tanel Kiik oli meil ka komisjonis kohal ja tutvustas eelnõu. Olgu lühidalt ära öeldud, et me arutasime mõningaid tehnilisi muudatusi, mida me esimese ja teise lugemise vahel juba ministeeriumilt meile edastatud kirja põhjal saame arutada, aga hetkel neid siia saali saadetud teksti juurde ei ole lisatud.

Läheme korra veel selle juurde, mis puudutab arutelu komisjonis. Komisjoni liikmetel olid ka mõningad küsimused. Üks küsimus oli see: millisest katteallikast pensionitõusu reaalselt ette nähakse ja kas selle tarbeks on riik võtnud ka laenu? Tõepoolest tuleb öelda seda, et sotsiaalmaksu laekumisest üksi selleks tõusuks ei piisa, aga eks siin tuleb leida teisi, alternatiivseid katteallikaid kui sotsiaalmaks, aga see ei tähenda seda, et see peaks tulema ainult laenurahast või kuidagi sellega seotuna. Siis oli küsimus veel kord selles, mis on täpsed summad. Kui riik kulutab pensionitõusu peale ühe summa, siis mis on see summa, mille riik saab maksudena hiljem tagasi? Me teame, et see osa pensionist, mis on üle 500 euro, läheb siis ka maksu alla nii nagu kõik muu. Minister vastas, et ei ole tehtud otsest arvutust selle kohta, kui palju maksuraha võiks riiklikult tagasi tulla. Üks on kindel, see oli isegi pensionitõusu üks eesmärke: elavdada majandust ja panna see raha ringlusse. Kindlasti pensionitõus kui tervik – usun, ja tegelikult tuli see ka ministri vastustest välja – läheb tagasi ringlusesse ikkagi enam-vähem maksimaalsel kujul.

Siis avaldasid komisjoni liikmed arvamust, et laenuraha kasutamisega suurendatakse järeltulevate põlvkondade võlakoormust. Märgiti ka seda, et järgmise aasta eelarves ei ole pikaajaliseks hoolduseks vahendeid ette nähtud ja paluti ministril seda selgitada. Minister küll viisakalt selgitas, aga veel kord: see ei ole selle eelnõu teema. See oli siin suures saaliski pigem küsimus sellest vaatevinklist, mis puudutab järgmise aasta eelarvet.

Siis oli küsimus, mida üks kolleeg siin ennist juba ministrilt küsis. Nimelt, paljud Eesti pensionärid elavad vaesusriskis, eriti üksi elavad pensionärid. Kui palju vähendab kavandatav pensionitõus vaesusriskis elavate pensionäride arvu? Minister vastas nii meile kui ka eelnevalt siin suures saalis, et 1,2% võrra. Veel oli üks küsimus, mida samuti hea kolleeg suures saalis juba küsis ja mis puudutab laste osas tulumaksuvabastust. Siin suures saalis andis minister juba pikema selgituse, aga komisjonis ütles, et valitsuses tõepoolest eraldi sellist maksuküsimust või sellist lähenemist arutatud ei ole.

Komisjon otsustas järgmisi asju: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu 19. oktoobri päevakorda, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada, määrata komisjoni ettekandjaks Tõnis Mölder ja muudatusettepanekute tähtajaks kümme tööpäeva. Aitäh!

20:36 Aseesimees Siim Kallas

Suur tänu! Teile on küsimusi. Aivar Kokk, palun!

20:36 Aivar Kokk

Hea juhataja! Hea ettekandja! Kas komisjonis oli arutelu ka selle üle, kuidas see mõjutab teist pensionisammast? Me teame, et varsti 20 aastat kehtinud teise pensionisamba seaduse ajal on esimese samba pension tõusnud vahepeal neli korda. Nüüd sellel aastal, õigemini järgmisel aastal me tõstame erakorraliselt esimese samba pensionit, aga teise pensionisamba juures ei toimu mingit muudatust selle seadusega. Kas see lõhe kasvab nüüd veelgi rohkem, nii et kõik need, kes on liitunud teise pensionisambaga, saavad veel rohkem pügada kui varem?

20:37 Tõnis Mölder

Aitäh! Lühike vastus on see, et komisjonis me seda teemat ei arutanud. Me võiks siia panna punkti ja sellega selle küsimuse vastuse lõpetada, nii oleks korrektne. Aga aus vastus on tegelikult see: mis puudutab teist sammast ja kogu seda temaatikat, siis ma usun, et see debatt on siin suures saalis varsti jälle päevakorras, jäänud on võib-olla veel ainult mõned päevad.

20:37 Aseesimees Siim Kallas

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide nimel on kellelgi soovi sõna võtta? Helmen Kütt, palun Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel!

20:37 Helmen Kütt

Austatud eesistuja! Head ametikaaslased! Kahtlemata sotsiaaldemokraadid toetavad seda eelnõu sellepärast, et eakate toimetulek ja pensioniga hakkamasaamine on alati olnud väga olulised teemad. Juba juunis 2019 tehti Sotsiaalministeeriumis uuring "Vanemaealiste majanduslik toimetulek ja vaesus", kus on öeldud, et Euroopa Komisjon on oma iga-aastases Eesti riigiraportis korduvalt tõstatanud pensioni piisavuse temaatika. Viimases raportis, mis tehti 2019. aastal, tuuakse välja taas asjaolu, et vanemaealiste (65-aastased ja vanemad) vaesus on Eestis endiselt väga kõrge. Ja selle tabeli järgi – tõsi küll, see on 2017. aasta tabel, sest, nagu ka minister ütles, asju vaadatakse tagantjärele – on Eesti oma 41,2%-ga vanemaealiste suhtelise vaesuse määra poolest Euroopa Liidu liikmesriikide seas kõige kõrgema vaesusriskiga.

Kui nüüd vaadata täna siin eelarvet, mis puudutab aastat 2021, siis kuigi sotsiaalkomisjoni esimees ütles, et need teemad ei ole omavahel nagu seotud, eks nad ikka on küll. Riigieelarve seletuskirjas on öeldud, et vanemaealiste, s.o 65-aastaste ja vanemate inimeste suhtelise vaesuse risk tervikuna on oluliselt suurem võrreldes koguelanikkonnaga, eriti suur on aga suhtelises vaesuses olevate üksikute üle 65-aastase inimeste osakaal – koguni 78,4%.

Miks ma siia pulti kõnelema tulin? Seda eelnõu me kahtlemata toetame. On aga hästi kurb, et kõiki muid teemasid, alates sellest, et Eesti keskmine pension ei ole tulumaksuvaba, või ka see, et lasteaastad on maksustatavad, ei ole isegi mitte arutatud. Öeldakse, et süsteem on keeruline. Kena. Meil on olnud aga eelnevaid valitsusi, näiteks Taavi Rõivase valitsus, kelle ajal Eesti keskmine pension oli tulumaksuvaba, või Jüri Ratase esimene valitsus, kui 500 eurot oli tulumaksuvaba ja see oli rohkem kui tollane Eesti keskmine pension. Uuel aastal hakkab Eesti keskmine pension olema, nagu minister siin juba ütles, koos lasteaastatega üle 540 euro, aga samas läheb igalt eurolt, mis on üle 500, tulumaks maha. Selle pensioniga ei ole võimalik maksta näiteks hooldekodukohta.

Riigieelarve seletuskirjas on oluliste tegevustena 2021. aasta eesmärkide täitmiseks toodud järgmised punktid: "Pikaajalise hoolduse süsteemis on oluline tagada hooldusvajadusega inimeste sujuv liikumine sotsiaal- ja tervishoiuteenuste vahel, vähendada hooldusvajadusega inimeste ja nende lähedaste koormust asjaajamisel ja tagada abivajadusega inimesele abi võimalikult vara." Aga tegelikult sellele pensionitõusule – veel kord ütlen, et see on väga oluline, kindlasti me seda toetame ja peame seda ainuõigeks – ei ole järgnenud järgmisi samme. Ehk siis tehakse ära pool rehkendust – see on kahtlemata parem, kui ei jõuta teha tervet rehkendust –, aga kõike seda, mis puudutab ühtse hoolekandepoliitika loomist, hoolekandepoliitika kujundamist ja jätkusuutlikku pikaajalise hoolduse süsteemi, me 2021. aastal ei näe. Me oleme teinud väga palju uuringuid, ministeeriumis on need uuringud n-ö riiuli peal olemas, ja kui minister küsiks majast, kui palju on nende uuringute peale raha läinud, siis uskuge, selle raha eest oleks omastehooldajate elu kergendamiseks juba väga palju ära teha saanud. Tänan teid tähelepanu eest!

20:41 Aseesimees Siim Kallas

Aivar Kokk, palun Isamaa Erakonna fraktsiooni nimel!

20:41 Aivar Kokk

Hea juhataja! Head kolleegid! Tänasel päeval tasub meeles pidada, et eakate turvatunne ja heaolu on väga oluline. Ühelt poolt saame seda üles näidata oma igapäevaste tegudega, kuid ka riigil on siin oma roll. Kõige haavatavamas majanduslikus olukorras on alati eakad ja pensionärid, kes elavad üksinda. Seetõttu lõime Isamaa eestvedamisel 2016. aastal üksi elava pensionäri toetuse, mis tähendab pensionärile aastas 115 eurot lisatulu. Samuti tuleb riigil väärtustada lapsevanemaks olemist. Isamaa Erakonna eestvedamisel 2013. aasta 1. jaanuarist jõustunud vanemapension ning laste osatähtsuse tõstmine makstavas pensionis on ennekõike väärtuspõhine küsimus. Lapsed on need, kelle töö ja maksutulu tagavad tulevikus pensioni meie pensionäridele. Seetõttu on ainuõige, et kõrgemat pensioni saavad need inimesed, kes on järeltulevatesse põlvedesse rohkem panustanud. Ka riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eesmärk on, et suurema pensionitõusu osaliseks saavad need pensionärid, kes on panustanud järeltulevasse põlve, st enda lastesse. Isamaa loodud vanemapension tõuseb 2021. aasta 1. aprillist 25 euroni kuus lapse kohta.

Kokkuvõtteks. Me oleme viimaste aastate jooksul rohkem panustanud eakate heaollu ka pensioni tõstmisega. Tuletan meelde, et tänavu aprillis tõusis keskmine pension 45 euro võrra. 2021. aasta riigieelarves on oodata keskmise pensioni tõusu veel 20 euro võrra. Sellega tõuseb keskmine pension ligikaudu 550 euroni. Pingutame ühiselt meie pensionäride heaolu nimel ja väärtustame lapsevanemaks olemist. Aitäh!

20:44 Aseesimees Siim Kallas

Marika Tuus-Laul Keskerakonna fraktsiooni nimel, palun!

20:44 Marika Tuus-Laul

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! On vana ütlus, et riigi kultuuritaset näitab tema suhtumine eakatesse – nendesse inimestesse, kes on oma elutöö teinud ja riigi arengusse oma panuse andnud.

Kuidas see siis eri aegadel on olnud? Mäletan, kui sajandivahetuse ajal tõusis niigi ülimalt niru elatisraha – "tõusis" muidugi jutumärkides – vaid üks kroon ja aasta hiljem 12 krooni. Mäletan aegu, kui peaminister oli enne valimisi teleekraanil kuldsel troonil ja lubas rahvale topeltpensioni. Tegelikult järgnes sellele pensioni külmutamine pikaks ajaks ja hiljem indekseerimise valemiga varem ette nähtud tõusu hoopis kärbiti.

Toonitan, et meile, Keskerakonnale on läbi aastate olnud oluline vanemate inimeste käekäik ja pension. Aastatel 2005–2007, kui Jaak Aab oli sotsiaalminister, leidis aset taasiseseisvunud Eesti suurim pensionitõus. Mäletan, et üks väga suur fraktsioon, keda praegu enam selle nimega poliitikas ei ole, ei andnud pensionitõusule ainsatki poolthäält, kuna see tallavat parempoolsed väärtused jalge alla ja tulevat noorte arvel. Ka nüüd, mil oleme valitsuses, peame oluliseks vanema generatsiooni elujärje tõstmist. Erakorralise pensionitõusu ja indekseerimisega leidis kevadel aset, nagu mäletate, viimase 12 aasta suurim pensionitõus. 45 eurot lisaks on eakatele väga suur asi.

Meie valitsus erinebki eelnevatest just sellepärast, et ajal, mil maailmas on halvemad ajad, me ei kärbi majandust surnuks ega vähenda rahva elujärge, vaid, otse vastupidi, toetame inimesi. Seepärast leiamegi, et ajal, mil indekseerimisega ei lisandu pensionidele midagi, on riigi ülesanne teha erakorraline pensionitõus, mis tõstaks pensione ka edaspidi. Pensioni baasosasse juurde pandud 16 eurot, millele lisandub laste kasvatamise eest saadav lisaraha, emapension, ja loomulikult rahvapensioni suuruse tõstmine on just praegu, mil maailma vaenab COVID ja koroonaviirus, eriti oluline, et osta maske, vitamiine, ravimeid ja muud.

Meie jaoks on uskumatu, et näiteks Eesti Rahvusringhäälingu raadiouudiste juht, kes tegelikult iga päev kujundab meie maailmavaadet ja arvamusi, tuli välja ootamatu seisukohaga, kus ütleb, et pensionide erakorraline tõstmine pole millegagi põhjendatud. Kas siis ajakirjanik ei ole kuulnud, et Eesti pensionid jäävad kordades maha Euroopa omadest ja me oleme selles osas ikka veel punase laterna rollis Euroopas? Viimased OECD kogutud võrdlusandmed – need olid küll ammu, 2015 – näitavad, et maksed pensionidele moodustavad Eesti SKT-st vaid 7%. Soomes on näiteks see protsent 11, Kreekas 17. Statistika järgi, nagu siin on täna juba öeldud, elab iga teine Eesti pensionär vaesusriskis. Kaks aastat tagasi elas suhtelises vaesuses, nagu ka juba meelde tuletatud, 43% pensionäridest. Ent eakate puhul, kes elavad üksinda, oli suhteline vaesus juba ligemale 80%. Ja miinimumpensioni vahe Euroopa eri riikidega on meil pea 900%. See kõik on tulnud ka sellest, et vahepeal pole pensioni tõstetud.

Veel vildakam on seisukoht, et kuna palgatõusu pole tulemas, siis ei tohiks suurendada ka pensioni ja peaks selle hoopis külmutama. Kuid vaadakem minevikku. Meenutagem: kümne aastaga on keskmine palk kasvanud pea 80%, pensionid aga samal ajal alla 47%. Pealegi, eakatel ei ole aega oodata. See ei ole ju ka mingi almus või hädaabi. Eakad on pensionitõusu oma elutööga selgelt välja teeninud, nad on maksud maksnud ja ehitanud üles paljud tänased haridusasutused, haiglad ja muud hooned, et meie saaks neid kasutada. 320 000 inimese elatustaseme tõstmine näitabki tegelikult meie riigi väärikust ja lugupidamist meie emade, isade, vanaemade ja vanaisade vastu, kes on meile elu andnud ja meid üles kasvatanud. Ma teen kõigile ettepaneku toetada seda eelnõu. Aitäh! 

20:49 Aseesimees Siim Kallas

Urmas Espenberg, palun, EKRE fraktsiooni nimel!

20:49 Urmas Espenberg

Luban, et teen lühidalt, kõik tahavad koju minna. Hea asespiiker! Head kolleegid! Millal algas üldse eetika, millal algas vanurite eest hoolitsemine? See oli siis, kui neid enam kuristikku ei visatud ehk umbes ürgajal. Aga kuskil grupis, kas see oli Virginia Woolf vms, soovitati sedasama teha. Igal juhul väga halvasti oli öeldud. Aga tegelikult meie – kõik kolm koalitsioonipartnerit – hoolitseme väga pensionäride eest ja muretseme nende pärast. Olen nendega vestelnud väga palju, nii tänaval, laatadel, tuttavate-sugulaste pool kui ka Facebookis. Ja igasuguseid arvamusi on olnud. Jah, see on pisku, olen nõus, aga tähtis on see, et meil on hea tahe. Eks paljud grupid on praegu hädas, näiteks õed-hooldajad, kellele lihtsalt ei saa praegu palgatõusu lubada. Paljud pensionäris on ka tänulikud selle 20 euro eest. Nii et igasuguseid vastuseid on.

Homme pidi tulema otsus teise samba kohta. Näis, kas õnnestub seda reformida või tuleb uuesti alustada. Üheks EKRE ja ka koalitsiooni kordaminekuks ma pean seda, et juba eelmisel kevadel, see oli vist veebruaris, õnnestus lõpetada Soome ja Eesti pensionäride topeltmaksustamine. Ehk see käis varem nii, et Soomes teenitud pension ja Eesti pension pandi kokku ja siis võeti tulumaks. Aga nüüd on nii, et kui inimesel on Soomes tulumaks makstud, siis Eestis seda enam topelt ei võeta. Kaugem eesmärk on meil nagu paljudel teistelgi pensioni tulumaksust vabastamine. Aga kahjuks pani meile põntsu COVID-19 ja sellele järgnenud majanduskriis.

Sellegipoolest kutsun kõiki üles seda eelnõu toetama. Aitäh!

20:52 Aseesimees Siim Kallas

Suur tänu! Rohkem läbirääkimistel osalemise soovi ei ole. Läbirääkimised on lõppenud. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 253 esimene lugemine lõpetada, muid ettepanekuid ei ole. Esimene lugemine on lõpetatud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 2. novembri kell 17.15.


6. 20:52 Vaba mikrofon

20:52 Aseesimees Siim Kallas

Nüüd järgneb viimase päevakorrapunktina vaba mikrofon. Kõikidel soovijatel on võimalik registreeruda pärast haamrilööki. Head kolleegid! Soovi vaba mikrofoni kasutada ei ole. Istung on lõppenud.

20:53 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee