Aitäh, lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Vahendan teile kultuurikomisjonis toimunud arutelu, mis oli väga sisukas ja asjakohane ning peatus üldiselt kolmel laiemal teemal, millest kohe ka juttu teen. Kõigepealt arutas kultuurikomisjon Vabariigi Valitsuse algatatud autoriõiguse seaduse muutmise seaduse eelnõu k.a 24. septembril. Komisjoni istungit juhatas meie esimees Aadu Must. Istungist võtsid osa kultuurikomisjoni liikmed Helle-Moonika Helme, Viktoria Ladõnskaja-Kubits, aseesimees Heidy Purga, Katri Raik, Kristina Šmigun-Vähi, Marko Šorin ning komisjoni ametnikud Angelika Berg ja Urvo Klopets. Külalisena osales istungil Riigikogu liige, meie kolleeg Tarmo Kruusimäe. Kutsutud külalised olid justiitsminister Raivo Aeg, Justiitsministeeriumi intellektuaalomandi ja konkurentsiõiguse talituse juhataja Gea Lepik ning nõunik Henrik Trasberg. Justiitsminister selgitas meile kogu seadusemuudatuse tausta ning juhtis ühtlasi tähelepanu kolmele kõige olulisemale muudatusele, mida nüüd ka tutvustan.
Kõigepealt, esiteks, tühja kasseti tasu süsteemi muudetakse selliselt, et nii salvestusseadmete ja kandjate loetelu kui ka tasu suurus kehtestatakse edaspidi Vabariigi Valitsuse määrusega. Praegu on määrad sätestatud seaduses, see süsteem on aga analüüsi kohaselt on liiga jäik. Vaja on panna paika tehnilised parameetrid ja hinnastamine, mis ministri sõnul kindlasti seadusesse sobilik ei oleks, vaid võiks olla määruses, kus ta annaks dünaamilisema võimalus. Teise põhimõttelise muudatuse kohaselt laiendatakse tühja kasseti tasu saamise õigus ka filmi esmasalvestuse tootjatele, kuna nende intellektuaalse töö produkti saab samuti alla laadida. Ja kolmas muudatus puudutab Patendiameti ülesannete laiendamist, millest minister siin ka juttu tegi. Justiitsministeeriumi rakendusliku iseloomuga ülesannetest lähevad üle orbteoste staatust käsitleva infoga tegelemine, riikliku järelevalve teostamine kollektiivse esindamise organisatsioonide tegevuse üle ning autoriõiguse komisjoni töö korraldamine. Selle eesmärk on Patendiametis kujundada välja intellektuaalse omandi õiguse kompetentsikeskus Eestis.
Nii nagu siin ministri jutust selgus, on teada, et eelnõu menetlemine algas juba eelmise Riigikogu koosseisu ja valitsuse ajal. Kogu selle aja jooksul ei ole huvirühmad kõrvale jäänud, nad on menetlusega kursis. Nenditi, et eelnõu paratamatult kõiki huvigruppe ei rahulda, nii nagu täna ka siin kostis. Minister lisas, et kui praegu on tühja kasseti süsteemi tasuvus null, siis tulevikus võiks see olla arvestuslikult 900 000 kuni miljon eurot aastas. Määruses planeeritud tasu hinnad jäävad küll alla Euroopa keskmise hinnaskaala – sellele on osutanud muide ka Kultuuriministeerium –, aga arvesse peab võtma eri riikide erineva kultuuri infotehnoloogiliste lahenduste leidmisel ja kasutamisel.
Ka naabritest oli juttu. Näiteks selgus Lätis tehtud uuringust, et järjest enam kasutavad inimesed voogedastust ning nendel platvormidel on tasu juba makstud. Tuleb vaadata tänapäevast situatsiooni ning vastavalt sellele ka otsused langetada. Veel üks tähelepanek kultuurikomisjoni arutelust: välisriikides võib regulatsioon olla juba ajale jalgu jäänud teisel moel ehk võib-olla võetakse tasu liiga palju, see tähendab seda, et uuringud toetavad rohkem voogedastuse kasutamist, mitte allalaadimist selle seaduse võtmes.
Ministri jutust küll juba selgus, aga täiendan kultuurikomisjoni arutelu põhjal või kinnitan üle: minister Raivo Aeg ütles, et tühja kasseti tasu näol ei ole tegemist uue maksuga, vaid sama süsteemi uuendamisega. Eelmise Riigikogu ajal oli eelnõus lahendus, et seda konkreetset summat hakatakse igal aastal üle kandma riigieelarvest, aga praeguse eelnõu puhul kaldus valitsus arvama, et maksukohustus tuleb vaid nendele maksumaksjatele, kes tõepoolest salvestusseadmeid endale soetavad. Ei ole soovi koormata maksuga neid, kes seadmeid endale ei osta. Lisanduva summa suurus, mida maaletoojate ja kaubandusvõrgu kaudu kogutakse, on sentidest kuni mõne euroni, olenevalt seadme funktsionaalsusest.
Juttu oli ka füüsiliste ja juriidiliste või eraisikute ja juriidiliste isikute erinevusest selle seaduse võtmes. Mina küsisin komisjoni istungil selgitust juriidilisi isikuid puudutava tasu tagasinõudmise kohta. Seda ma ei hakka siin üle kordama, sest need, kes saalis olid, kuulsid väga hästi, kuidas minister minu tänasele küsimusele vastas. Tasu tagasinõudmise õigus on eelkõige juriidilistel isikutel ning põhjus tuleneb Euroopa Kohtu praktikast. Tühja kasseti tasu on oma olemuselt hüvitis isikliku kasutamise erandi eest.
Komisjoni esimees Aadu Must juhtis tähelepanu ülejäänud Euroopa Liidu analoogilistele seadustele ja küsis, kas see harmoneerub meie seadustega. Kõnealuse seadusemuudatuse teksti üks koostajatest Henrik Trasberg vastas, et 21-s Euroopa Liidu riigis on täpselt samasugune süsteem. Suur erand on Soome, kus on riigieelarveline süsteem. Varem oli riigieelarveline ka Hispaania, kuid see muutus Euroopa Kohtu otsuse järel.
Täna on siin istungisaalis juttu olnud Patendiameti kohustustest, sellest räägiti ka kultuurikomisjoni istungil. Marko Šorin küsis, kas Patendiamet kasutab korjatavat tasu ka administreerimise peale ning kui palju Eesti artistid võrreldes näiteks oma lähinaabrite Läti ja Leeduga tühja kasseti tasu pealt teenivad. Ministrilt tuli vastus, et Patendiamet on riigieelarvest toimiv üksus, kogutud tasu vahendatakse autoritele ning Patendiamet seda raha administreerimiseks kasutada ei saa. Tasu suuruse koha pealt juhtis minister aga tähelepanu riigisisestele kohtulahenditele, kus kohus on mõistnud riigilt välja kahjutasu autoritele. Ja kui vaadata viimast kohtulahendit, siis Eesti kohus on pidanud õigeks enam-vähem sama metoodikat, mis on eelnõus välja pakutud.
Edasi arutleti tasu suurusjärkude määramise üle, sest praeguses seaduseelnõu tekstis on see siiski pisut ebaselge. See on sõnastatud minu väitel natukene liiga üldsõnaliselt. Mina, Heidy Purga, küsisin, mis on olnud peamised argumendid tasumäära väljakujundamisel. Henrik Trasberg tõi keskseima printsiibina esile, et õiguste omajatele peab olema tagatud õiglane hüvitis selle eest, et nende teostest tehakse koopiaid isikliku kasutamise eesmärgil, ja selle tuvastamiseks on hinnatud erinevaid tarbijamustreid. Taustaks on uuringud aastast 2017 ja 2018 ning seaduseelnõu teksti koostajad on tutvunud ka Soome uuringutega. Samuti on selle hinna või tasumäära kujundamisel arvesse võetud Euroopa Liidu keskmine ning Eestis varem kogutud summa, mis näiteks 2008. aastal oli muide 280 000 eurot.
Heidy Purga küsis veel, mis aja tagant võiks määrust üle vaadata, ja Henrik Trasberg vastas, et soov on vastavad uuringud teha iga nelja-viie aasta tagant. Ilmselt ei ole ressurssi teha neid tihedamini, sest tegemist peaks olema suuremahuliste uuringutega. Oli juttu ka juriidilise isiku arvutit kasutavast töötajast, aga sellel minister siin ennist juba peatus minu küsimuse puhul.
Meie külaline, muusikaspetsialist Tarmo Kruusimäe, kes on selle seaduseelnõuga väga hästi kursis, võttis samuti sõna ning andis oma kommentaari. Ta ütles, et ta ei ole eelnõu suhtes väga kriitiline, kuid lisas, et ministeeriumi esindaja toodud argumentatsioon on kummaline. Tühja kasseti tasu põhimõttel maksustatakse andmekandjaid. Seda ei maksa tegelikult tarbija, vaid maaletooja. Kruusimäe sõnul näitavad aruanded, et näiteks nii Telia kui ka Elisa viivad 30 miljonit eurot välja oma emafirmadesse. Seda, kui palju on seadme hinna sees õhku, näeb alles siis, kui turule tuleb uus mobiiltelefon. Ta lisas, et kui Leedus on maksustatud mobiiltelefon, mida leedukad ostavad, 6 euroga, siis meie eelnõu näeb ette 60 senti. Lati võiks kõrgemale seada ainuüksi seetõttu, et maaletoojate huve silmas pidades on nöögitud Eesti autoreid.
Lõpuks arutati komisjonis veel kahe ministeeriumi, st Kultuuriministeeriumi ja Justiitsministeeriumi kokkupuudet selle seaduseelnõuga. Selgus, et eelnõu eest vastutab Justiitsministeerium, kuid Kultuuriministeeriumil on võimalus algatada määruse ülevaatamine, kui olud on drastiliselt muutunud. Määrust saab muuta ka tihemini, kui tehakse uuringud.
Aadu Must, meie komisjoni esimees, tegi komisjonile ettepaneku esitada eelnõu täiskogu päevakorda kolmapäevaks, 14. oktoobriks, ja eelnõu esimene lugemine lõpetada. Komisjoni esimees tegi ettepaneku jääda seadusjärgse muudatusettepanekute tähtaja ehk kümne tööpäeva juurde. Konsensuslikult otsustati võtta eelnõu täiskogu päevakorda 14. oktoobriks 2020 ja teha ettepanek esimene lugemine lõpetada. See ettepanek sai samuti konsensusliku poolehoiu. Aitäh teile!