Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

09:58 Istungi rakendamine

10:00 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Tere hommikust! Head kolleegid, alustame Riigikogu täiskogu IV istungjärgu 4. töönädala teisipäevast istungit. Alustuseks on võimalik üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Lauri Läänemets, palun!

10:00 Lauri Läänemets

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel annan üle arupärimise rahandusminister Martin Helmele. Me soovime teada, kuidas Martin Helme kui Eesti Energia üldkoosolek vaatab asju, mida Eesti Energia teeb, ja mis on tema plaanid arvestades seda, et Eesti Energia on Paldiskis 4,2 MW suuruse päikesepargi ühe suure maatüki jaganud 84 väiksemaks tükiks ja küsib sellele väiketootjate toetust. Mida arvab rahandusminister riigiettevõtte sellisest skeemitamisest? Kui teised suurtootjad kasutavad suurte päikeseparkide rajamiseks kas enda raha või osalevad vähempakkumisel, siis Eesti Energia lükkab käe sügavale maksumaksja rahakotti ja võtab sealt 12 aasta jooksul välja 2,6 miljonit eurot.

Teine küsimus puudutab ka sama teemat: mida soovib rahandusminister ette võtta olukorras, kus Eesti Energia taotleb vana skeemi järgi taastuvenergia toetust Tootsi tuulepargile? See võib maksumaksjale 12 aasta jooksul maksma minna umbes 300 miljonit eurot. Mida riik kavatseb ette võtta? Aitäh!

10:02 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Rohkem eelnõude ja arupärimiste üleandmise soovi Riigikogu liikmetel ei ole. Olen juhatuse nimel vastu võtnud ühe arupärimise ning juhatus menetleb seda kooskõlas kõigi seaduste ja heade tavadega. Kohaloleku kontroll, palun!

10:02 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kohalolijaks registreerus 89 Riigikogu liiget, puudub 12.


1. 10:03 Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele moodustada ekspertidest COVID-19 analüüsikomisjon" eelnõu (220 OE) esimene lugemine

10:03 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Läheme tänase päevakorra juurde. Esimene päevakorrapunkt on Eesti Reformierakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele moodustada ekspertidest COVID-19 analüüsikomisjon" eelnõu 220. Tuletan meelde, head kolleegid, selle päevakorrapunkti menetlemise korda. Tähelepanu! Alustuseks on eelnõu esindaja ettekanne kuni 20 minutit, seejärel on juhtivkomisjoni esindaja ettekanne kuni 20 minutit. Iga Riigikogu liige võib esitada kummalegi ettekandjale ühe suulise küsimuse. Läbirääkimistel saavad sõna fraktsioonide ja komisjonide esindajad. Muudatusettepanekuid eelnõu kohta ei esitatud, eelnõu vastuvõtmiseks on nõutav Riigikogu koosseisu häälteenamus.

Läheme tänase esimese päevakorrapunkti juurde. Esimene päevakorrapunkt on Eesti Reformierakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele moodustada ekspertidest COVID-19 analüüsikomisjon" eelnõu 220 esimene lugemine. Palun ettekandjaks Riigikogu liikme Signe Riisalo.

10:04 Signe Riisalo

Austatud juhataja! Head kolleegid! Käesoleva aasta 2. märtsil toimus sotsiaalkomisjoni istung, kus me esmakordselt tundsime huvi ja kuulasime ära ametnikke erinevatest ametkondadest, et teada saada, milline on olukord maailmas ja millised on riskid Eesti jaoks COVID-19 viiruse kontekstis. Kuulsime, et Eestile suurt riski ei ole ja kui haigus peakski siia jõudma, siis me oleme valmis – meie varud on piisavad, meie haiglad ja arstid on võimelised vastu võtma patsiente.

Kaks nädalat hiljem kuulutati välja eriolukord. Seitse kuud hiljem ootame me südamevärinaga, kas tuleb teine laine. Kas me oleme vaadanud tagasi ja mõelnud sellele, mida me kogesime kevadel, mida me tegime suvel, selleks et olla sügisel paremini valmis, ja mille võrra me oleme täna targemad? Teadlased ütlevad meile, nõustades ka Vabariigi Valitsust, et see haigus ei kao mitte kuskile ja inimeste ülesanne on õppida sellega elama. Tegemist on suurlinnade haigusega ja eriti haavatavad on eakamad inimesed.

Selleks, et me oleksime paremini valmis nii COVID-19 viiruse edasise levikuga võitlemiseks, sellega toimetulemiseks, aga ka teiste võimalike kriiside puhkemiseks, teeb Reformierakonna fraktsioon valitsusele ettepaneku moodustada eksperdikomisjon, kes analüüsiks õppetunde ja seda, mida tehti hästi. Ja seda, mida hästi tehti, seda ka oli. Me kõik teame, et statistilised näitajad on Eesti puhul olnud siiski head. Ei ole olnud liiga palju haigestumisi, ei ole olnud õnneks ka liiga palju surmasid. Aga me teame, et oli ka segadust ja oli ka vigu.

Võimalik on läheneda sellele õppimisele ja tagasivaatamisele kahel viisil. Kui me räägime suurtest organisatsioonidest või ka väikestest hooldekodudest, siis on kaks lähenemist: sisehindamine ja välishindamine. See, millest meie selles otsuse eelnõus räägime, on tegelikult valitsuse jaoks oma tegevuse sisehindamine. Ehk valitsus koos sõltumatute ekspertidega peab analüüsima seda, mida tehti ja mida oleks võinud teha teisiti, kus olid vead praktikas ja kus olid vead seadusandluses. 

Me oleme korduvalt kuulnud siit kõnepuldist, aga ka infotunnis ministritelt, kuidas Eesti riiki tuleb juhtida rohkem teadus- ja teadmispõhiselt. Tänaseks on meil selle haiguse kohta nii teadust kui ka teadmist oluliselt rohkem. Tänaseks on meil ka see kogemus – mis tegelikult meid ju rikastab –, mis ei õnnestunud nii hästi. Mis meil hästi ei õnnestunud, olid kindlasti kommunikatsiooniküsimused, mis olid kogu eriolukorra perioodil ja on tegelikult ka nüüd sügisel äärmiselt segased. Me kõik mäletame seda, kui kevadel anti segaseid sõnumeid selle kohta, kuni vaidlusteni välja Terviseameti ja perearstide vahel, millises vanuses inimesi eeskätt testida. Teame ka seda, et põhjus ei olnud mitte selles, et me poleks soovinud igat haigestunut või sümptomitega inimest testida, vaid tegemist oli nii testide kui ka kaitsevahendite – maskide, kinnaste, kaitseülikondade ja mütside – puudumisega tervisevaldkonnas. Selle tulemusena ei suutnud me ohjeldada haiguskoldeid nii nagu praegu, sügisel. Nüüd oleme selle võrra targemad olnud ja suutnud haiguskoldeid vaka all hoida, mida näitab ka muutuv statistika. Kui haigestumiste arv kiires tempos kuskil tõuseb – tekkinud kollete tõttu –, siis suudetakse see paari nädalaga vaigistada. Hea näide oli Tartu. Ja tegelikult näeme sarnast trendi praegu ka Tallinnas, Harjumaal.

Millised valdkonnad lisaks kommunikatsioonile ja erinevate testide ning kaitsevahendite puudusele veel muret tekitavad? Kindlasti on hästi oluline mõelda sellele, kuidas toimus juhtimine – kas rollid olid paigas, kes, mida ja miks tegi. Sest keset eriolukorda me tormasime ummisjalu muutma ka seadusi. Me muutsime nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadust ning me muutsime ka hädaolukorra seadust. Need on kaks peamist seadust, mis just erinevate osapoolte rolle sellises kriisiolukorras reguleerivad. Kõigil meil on ilmselt meeles see, kui siin käis õiguskantsler Ülle Madise, kes ütles, et sellega ei ole seadusandluse mõttes töö tehtud. Need rollid tuleb uuesti üle vaadata, need õigused erinevatele osapooltele sõnaselgelt ka seaduses anda, nii et iga osapool saab aru, mis on tema roll, millal ja milleks. Arusaadavalt see täna nii ei ole. Me teame, et valitsus on lubanud need seadused muudetud kujul Riigikogu ette tuua. Kas ka rakendades sihipärast analüüsi senisest kogemusest? Loodetavasti.

Lisaks kommunikatsioonile ja juhtimisele tuleb vaadata ka sektorite põhiselt, kui me räägime tervishoiust, haridusest, hoolekandest ja kindlasti ka majandusest. Kõikides nendes valdkondades saime me valusaid õppetunde. Väga hästi on meeles Saaremaa haigla kiired reageerimised ja üldse sündmused Saaremaal. Aga me ei ole seni kuulnud kuskilt, mismoodi on kaardistatud Saaremaa vallavanema, haiglajuhi, aga ka õendusjuhi, üksikute arstide kogemust – mida oleks saanud teha teisiti, millised olid valupunktid ja mis läks hästi. Väga oluline on ka see, mis läks hästi.

Hooldekodud. Me oleme kuulnud kurbi lugusid hooldekodudest, kus haiglad keelasid meditsiiniõdedel töötajate ristkasutamise. Mis juhtus selle peale? Selle peale juhtus näiteks Alutaguse vallas see, et hooldekodu jäi üldse ilma igasugusest meditsiinilisest toest. Ainult sotsiaalhoolekandes töötavad inimesed hooldasid neid eakamaid patsiente, kes olid nakatunud. Mis veel juhtus hooldekodudes? Kiirabi viis ära ainult need eakad inimesed, kellel oli tõepoolest vajadus intensiivravi järele, aga mitte neid, kes olid haigestunud. See tähendab seda, et me jätsime hooldekodud üksinda ja abita. See on kindlasti üks õppetund, kus meil on põhjust kaardistada muresid, probleeme ja paremat käitumist.

Haridus. Jaa, me teame, et oli ebamugav – lapsed jäid koduõppele ja vanemad pidid kodus tegema samaaegselt tööd, muretsema, et lapsed oleks toidetud ja ka õpetatud. See oli raske, aga me elasime selle perioodi üle. Oluliselt keerulisem oli see aga nendele vanematele, kelle lapsed on haridusliku erivajadusega või ka puudega. Ja need vanemad, kes ei oma spetsiifilist oskust, erilist oskust, mida ülikoolis õpetatakse õpetajatele ja tugispetsialistidele, pidid kodus oma lapsi õpetama. Kas ja kui palju need lapsed haridust said – sellist, mida nad vajavad –, on tänaseni ebaselge. Koolid sulgusid, lapsed läksid koju, kohalikud omavalitsused ei olnud selleks valmistunud, et toetavaid teenuseid sellises mahus nendele peredele ja lastele pakkuda.

Majandus. Teame, et majanduses mõni sektor kannatas rohkem kui teine, aga pihta said kõik. Nüüd on küsimus selles, kas me oskame analüüsida ja lahti mõtestada, miks me midagi sulgesime, miks me midagi avatuks jätsime ja miks me tänaseni midagi piirame. Kas nendel tegevustel on tegelikult siis ka see sisu ja tulemus, mida me päriselt loodame? Toome näiteks kas või lennuühendused. Mida vähem otselende ja lennuühendusi, seda suletumad me oleme nii ehk naa oma haavatavas olukorras. See ei tohiks olla pikas perspektiivis mitte mingil juhul Eesti inimeste ja ettevõtjate huvi.

Veel üks valdkond, mida peab väga oluliselt analüüsima ja lahti mõtestama, on kõikvõimalikud piirangud inimeste liikumisele ja vabadusele. Ka see on valdkond, mida õiguskantsler on riskina korduvalt välja toonud. Vaatamata haiguse levikule, vaatamata kriisidele ja eriolukordadele ei saa me teha järeleandmisi inimeste põhiõigustes. See on kindlasti teema, mida tuleb arutada. Kui me mõtleme selle peale, kes on selle kõige eest vastutav, mis juhtus, mis juhtub praegu ja mis juhtub tulevikus ka erinevate kriiside – loodetavasti mitte eriolukordade – ajal, siis me vaatame ikkagi valitsuse ja peaministri poole. Sellepärast on meie soov, et Riigikogu toetaks Reformierakonna ettepanekut, et valitsus tõepoolest võtaks kokku sõltumatud eksperdid, hindaks seda, mis juhtus, kaasaks sinna ka selle teadmise, mis meil on tänaseks nii teadlastelt kui ka praktikas tulnud. Vaadata tuleb nii kommunikatsiooni, juhtimist, osapoolte rolle, vigu ja õnnestumisi praktikas, kui ka neid vajadusi, mis on seotud seaduste muudatustega. Aitäh! Ootan küsimusi.

10:16 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Tõepoolest, teile on palju küsimusi. Kalle Laanet, palun!

10:16 Kalle Laanet

Aitäh, hea aseesimees! Hea ettekandja! Umbes aasta tagasi alustasime riigikaitsekomisjonis sellise seaduseelnõu nagu riigikaitseseadus menetlemist. Meil olid väga põhjalikud vaidlused täitevvõimuga just selles aspektis, et kriiside lahendamise juhtimine selliselt, nagu seal ja ka hädaolukorra seaduses välja oli toodud, reaalsuses ei toimi. Nagu elu näitas, siis pandeemia puhkemise käigus kriisi lahendamise juhtimisstruktuur selliselt, nagu ta meie õigusruumis täna on, ei toiminudki. Sellest tulenevalt ma küsin, kas sellise analüüsi läbiviimine oleks ka oluline just nimelt tunduvalt laiema pildi saamiseks ning riigikaitseseaduse ja samamoodi hädaolukorra seaduse menetlemise raames, võib-olla uue avamise raames, vajalik.

10:17 Signe Riisalo

Minu vastus ja veendumus on, et jah, see on vajalik. Kui me eriolukorra ajal hädaolukorra seadust kiiresti muutsime, siis tegelikult need sätted, mida sooviti ja mis võetigi vastu, olid sisuliselt vastuolus nende sätetega, mis riigikaitseseadusesse varasemalt olid planeeritud. Need asjad on omavahel väga sügavalt seotud ja ma tean, et ka valitsuses ning Riigikantseleis on olnud mõtteid, et hädaolukorra seadus ja riigikaitseseadus tuleks üle vaadata ja muuta selliselt, et me tõepoolest oleksime valmis erinevateks kriisideks.

10:18 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Liina Kersna, palun!

10:18 Liina Kersna

Aitäh, hea juhataja! Austatud ettekandja! Te ütlesite oma ettekandes väga õigesti, et täna me teame koroonaajast oluliselt rohkem. On tehtud hulganisti uuringuid, mis annavad meile häid õppetunde. Muu hulgas teame me seda, et koroonaaeg mõjus inimeste vaimsele tervisele väga laastavalt. Teiseks oli see eriti raske üle elada erivajadustega inimestele, kellele teie ka viitasite. Seda on tõstnud Eesti kontekstis esile ka Eesti Puuetega Inimeste Koda, Euroopas teised sarnased organisatsioonid. Minu küsimus on, kas teie sotsiaalkomisjoni liikmena olete aru saanud, kas sellest kogemusest on riik õppinud. Täna me näeme, et näiteks Tallinna linnas on ka väikeklasside õpilased suunatud distantsõppele ennetavalt.

10:19 Signe Riisalo

Aitäh küsimuse eest! Väga õige teematõstatus. Kui me räägime sellest, et õpilased, erivajadusega ja haridusliku erivajadusega õpilased, sattusid eriolukorra ajal koju, siis me teame, et osades kohalikes omavalitsustes on kõrge risk, ja Tallinnas tegelikult ka praktika, et õpilased on taas osaliselt koduõppel. Ma ei ole mitte hetkekski märganud seda tegevust, mis oleks olnud koostöös Sotsiaalministeeriumi või ka sotsiaalosakondadega, et toetada neid peresid ja lapsi, kelle õpetamine ei tähenda seda, et sa võimaldad talle arvuti, vaikse ruumi ja ta iseseisvalt õpib, vaid kelle õpetamine on spetsiifiline, vajab erioskusi ja -teadmisi, et see haridus üleüldse temani jõuaks. Ja siit on järgmine risk, et hariduslõhed kasvavad suuremaks. Me teame, mida see toob kaasa noortele, kes ei jõua tööturule, ei õpi edasi, mida see toob kaasa tervisele, sest ka hariduslikust taustast tulenevad lõhed tervena elatud aastate ja eluea vahel on olulised tervisenäitajad. Nii et jah, mina sotsiaalkomisjoni liikmena, nagu te küsisite, ei ole märganud, et sellega tegeldaks silmanähtavalt ja piisavalt. Need teemad vajavad jätkuvalt sisulist tegelemist.

10:21 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Toomas Kivimägi, palun!

10:21 Toomas Kivimägi

Aitäh, härra juhataja! Väga lugupeetud ettekandja! Suurepärane initsiatiiv! On üksnes kahju tõdeda, et valitsus ise pole selle elementaarse asja peale tulnud. Ma arvan, et nad on võib-olla ka pimestatud sellest, et on jätnud mulje, justnagu võitlus koroonaviirusega on olnud üks suur edulugu. Jah, kui võtta kitsalt n-ö viirus kui selline, siis läbi lockdown'i on see kõige kiirem, efektiivsem tee see kontrolli alla saada. Ent mis on selle hind? Mis on selle hind? Selle sõnapaari on toonud päevakorrale üks ajakirjanik, kes on nimetanud, kui palju oli nähtamatuid ohvreid. Mina söandan väita, et neid nähtamatuid ohvreid oli tuhandeid kordi rohkem kui COVID-i ohvreid. Selle kinnituseks on Inglismaal läbi viidud uuring, kus lockdown'i ajal nende inimeste hulk, kes kogesid teatud depressioonisümptomeid, suurenes kaks korda. Kui tavapäraselt oli see iga kümnenda briti probleem, siis pandeemia ajal oli see iga viienda briti probleem. Ehk minu küsimus ongi see, mille kohta ma leidsin täna ühe artikli (mille on kirjutanud Viljar Arakas, ma pole tema lugu lugenud) pealkirja, mille ta on sõnastanud selliselt, mis minu arust võtab väga hästi kokku: peamine, et koroona ei muutuks vaimuhaiguseks. Ma arvan, et see ei ole isegi liialdusena öeldud. Kas on plaanis uurida, kui palju oli suremus näiteks plaanilise ravi sulgemise tõttu?

10:22 Signe Riisalo

Vaimne tervis on kindlasti varjuna kõige selle kohal, millest me oleme läbi tulnud ja lõpuni läbi ju veel ei ole, kui me mõtleme selle peale, mis on sellised täiesti objektiivsed näitajad, nagu töötus, pankrotid, maksepuhkused või -võimetused, sellega kaasnev stress, depressioon. Eilne meediapilt andis meile teada, et kaheksa esimese kuuga oli 130 enesetappu, mis tõepoolest ei ole teab mis kõrge, meil ei ole toimunud pöörast kasvu. Aga kui me vaatame võrdluses koroonaohvritega, siis on 130 väga suur arv ja kuude lõikes on see veel eriti drastiliselt nähtav. Absoluutselt peab nõustuma sellega, et vaimse tervise käsitlus on olnud Eestis varasemalt puudulik. Meil ei ole riiklikult vaimse tervise strateegiat sellisel kujul, et inimesed päriselt abi saavad ja praegune olukord tõi eeskätt üles vajaduse psühho-sotsiaalse kriisiabi, millest ma olen siin puldis ka varem rääkinud, järele. Sest see abi, mis ei lase inimesel stressi, depressiooni langeda, on seotud väga oluliselt kriisijuhtimisega. See on seotud sellega, kuidas me informeerime. Aus, kiire kommunikatsioon. Adekvaatne abi kohe esimestel nädalatel inimesele, kes on jäänud hätta või saanud tugevalt puudutatud, kaotanud lähedase, töö, läinud pankrotti. See on tegelikult see, mis aitab ennetada posttraumaatilist sündroomi, pikaajalisi tervisehäireid ja lõpuks ka enesetappe.

10:24 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Urve Tiidus, palun!

10:24 Urve Tiidus

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! On üks selline ütlus, et kui korduvates situatsioonides inimesed käituvad ühte moodi, siis ei saa oodata erinevaid tulemusi. See ütlus ei käi konkreetselt selle pandeemia kohta, sellepärast et me kõik loodame, et seda uuesti ei tule nii arvukal kujul [haigestunutega]. Targad inimesed õpivad juhtunust ja eriti kriisidest, seepärast on see mõistlik eelnõu. Aga ma küsin, kuidas valitakse need sõltumatud eksperdid. Kas seda on võimalik öelda juba praegu?

10:25 Signe Riisalo

Seda otseselt ei ole praegu võimalik öelda, sest nii, nagu eelnõu ette näeb, on see valitsuse pädevus seda sissevaatavat hindamist oma senisele tegevusele, seadusandlusele, praktikale, juhtimisele, rollidele teha. Eks me kõik teame väga hästi seda, mis on alati väikese riigi probleem – see on inimeste nappus. Ja eriline nappus on headest tarkadest inimestest. Ma ei välista üldse, et valitsus võiks kaasata näiteks juhtimisprotsesse või kommunikatsiooni hindama – mõnda teist asja on keerulisem, näiteks haigla sisemist tegutsemist – ka väliseksperte. Kindlasti võiks sellest abi olla. Aga me teame, et meil on olnud suurepärane teadusnõukoda, kes üsna kriisi algusest on valitsust nõustanud, kes on vaatamata oma positsioonile olnud siiski väga erapooletu. Ma arvan, et ka nende kaasamine ja veel enamate Eesti teadlaste kaasamine on mõistlik ja tark tegu. Aga teisalt, millele võiks teadlaskonna kaasamine kaasa aidata, on rakendusuuringute parem  korraldus (sellega ei ole Eestis liiga hästi). See võiks anda hoogu edaspidiseks tõesti praktilistele rakendusuuringutele, kuidas me oma elu valitsusasutustes korraldame, kuidas me teatud probleemidele lahendusi otsime, ja ka hindame, mismoodi üks või teine lahendus töötab või ei tööta.

10:26 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Urmas Kruuse, palun!

10:26 Urmas Kruuse

Aitäh, austatud istungi juhataja! Auväärt ettekandja! Kvaliteedi hindamiseks on ääretult oluline võrrelda välismaise analoogiga, mis tähendab, et võrrelda saab näiteks nii protsesse kui ka tooteid. Minu küsimus on, kas te sotsiaalkomisjonis või mingitel muudel kokkusaamistel olete hinnanud plaanilise ravi katkestamise mõttekust ja otstarbekust. Väga palju on tulnud signaale nii ekspertidelt kui ühiskonna inimestelt, et see oli viga, mis viitab sellele, et need inimesed, kes vajasid plaanilist ravi, jäid tegelikult abita ja kahju tervisele kogu ühiskonna mõttes oli sedavõrd suur. Kas te seda teemat olete käsitlenud? Ja kas te jagate arvamust, et plaanilise ravi katkestamine oli viga?

10:27 Signe Riisalo

Aitäh küsimuse eest! Me spetsiifiliselt sellisel kujul sotsiaalkomisjonis sellel teemal sügavuti arutlenud ei ole. Küll on seda aga kevadistel sotsiaalkomisjoni istungitel, mida oli nädalas tükki kolm, ja kord nädalas oli ka Sotsiaalministeeriumi ja Terviseameti esindaja meil komisjonis, korduvalt ja korduvalt küsitud. Ma tahan siia juurde öelda veel selle, et kui kevadel võeti vastu eriolukorrast väljumise strateegia dokument, siis oli viis aladokumenti, tegevuskava, mis pidid sellele järgnema – erinevate ministeeriumide poolt, üks nendest siis Sotsiaalministeeriumilt –, ja olid suuresti suunatud tervisevaldkonnale. Aga neid tegevuskavasid, ammugi mitte nende tegevuskavade tulemust me tegelikult ei tea. Mõned korrad on seda sotsiaalkomisjonis ka küsitud. Mis puudutab plaanilise ravi katkestamist, siis ühtepidi see hirm, mis tekkis, see teadmatus, oli natukene nagu arusaadav ka, kuna käituti ootamatult. Kas seda plaanilist ravi hoiti kinni liiga kaua, kas oleks saanud midagi siiski teha, on kõik need kohad, mida peakski analüüsima. Me oleme praegu kuulnud erinevatelt haiglajuhtidelt ja ka Sotsiaalministeeriumi ametnikelt mõtteid selle kohta, et võib-olla tulevikumeditsiinis on suurem osa elektroonilisel nõustamisel, elektroonilistel visiitidel. Näiteks krooniliste haigete puhul võiks see toimida  ja veel mõne tervisehäda puhul, aga selgelt ei saa see üle võtta vahetut kontakti. Nii nagu arstid ise on öelnud, et naha värvi läbi telefoni hinnata ei saa.

10:29 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Andres Sutt, palun!

10:29 Andres Sutt

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Suurepärane selgitus ja põhjendus, miks sellist komisjoni on vaja. Ma lihtsalt teisest valdkonnast tooksin näitena finantssektori, kus finantskriiside järel reeglina on ka uuritud ja analüüsitud neid põhjusi ning analüüsi ja põhjuste tulemusel tehtud ettepanekuid seadusandluse, institutsionaalse ning kriisijuhtimise korralduse võtmes. Sealhulgas on seda teinud ka Eesti ja see on olnud hästi kasulik. Reeglina need riigid, kes seda on teinud, on olnud palju edukamad ja järgmisteks kriisideks palju paremini valmis. Ehk annate nõu või põhjendusi nendele Riigikogu liikmetele, kes võib-olla kõhklevad sellise komisjoni vajalikkuses? Mis need põhilised põhjendused on?

10:30 Signe Riisalo

Seadusandja poolt ei ole soovi väljendamine ja seadusesse panemine esmakordne, et valitsusele antakse kohustus analüüsida teatud ajaperioodi tagant mingisuguse seaduse või mingisuguse reformi, mis on läbi viidud, tulemusi, et siis teha need parandused ja parendused, mis vajalikud on. Selles mõttes praktika, et Riigikogu annab ülesande valitsusele kas läbi seaduse või antud juhul läbi selle otsuse-eelnõu, ei ole midagi uut ega enneolematut. Selline kriis ja eriolukord on meil loomulikult esmakordne ja ma arvan, et on ülimalt tark ära kasutada seda olukorda, seda võimalust, ka seda teadmiste hulka, mis meil väga lühikese ajaperioodi jooksul on kogunenud, selleks et olla tulevikus targemad. Ma kordan, tõepoolest, Eesti tegi asju ka hästi. Küsimus ei ole absoluutses hukkamõistus valitsuse tegevusele või ametkondade tegevusele. Aga me kõik teame, et oli asju, mida oleks saanud paremini teha. Ja selleks, et me järgmine kord teeksime paremini, selleks seda analüüsi ja neid tulemusi ... Ega analüüs ise ei anna midagi. Analüüs peab ikkagi lõppema nende soovitustega, et see määrus, seadus, need tegevused, rollid on korraldatud teisel viisil. Kõik ei ole seaduste küsimus. Väga palju selles kriisis oli sellist, mis on inimkäitumine, mis on tingitud inimlikest hirmudest. Aga ka neid inimlikke hirme on võimalik ohjeldada ja hirmu ohjeldamise esimene reegel on teadmine, informatsioon.

10:32 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kert Kingo, palun!

10:32 Kert Kingo

Aitäh, Riigikogu aseesimees! Hea ettekandja! Teatavasti on COVID-19 raames iga riik käitunud erinevalt, tulenevalt riigi eripäradest. Meile teadaolevalt on ka meie ministeeriumide ja ametkondade töö korraldatud juba selliselt, et regulaarselt analüüsitakse olukorrapõhiselt kõiki tegevusi, nende põhjal võetakse vastu otsuseid, tehakse järeldusi. Mul on küsimus: mille poolest uus komisjon erineks senistest komisjonidest, mis erinevalt tegutsevad? Mille poolest konkreetselt nemad erineksid? Mida nemad teistmoodi analüüsiksid või teistmoodi otsustaksid või teeksid? Praegusel hetkel tundub väga, et see oleks üks järjekordne üksus, mis tegeleb lihtsalt dubleerimisega.

10:33 Signe Riisalo

Aitäh küsimuse eest! Selline küsimus mind sügavalt rõõmustab, sest ma saan tulla oma varasema elukogemuse juurde. 26 aastat olen olnud riigiametnik ja olen olnud selle sees, mida te just kirjeldasite, kus riigiasutused analüüsivad, teevad tagasivaateid. Teevadki ja teevad seda väga pisikeste tükkide kaupa. See olukord, millest me täna räägime, on kogu riiki hõlmav. Me räägime väga erinevatest sektoritest ja väga erinevatest ministeeriumidest. Sellist analüüsi, kuidas tulla toime eriolukorra ja kriisiga, tegelikult ei tehta. Mida on küll tehtud sellesama HOS-i või hädaolukorra seaduse nii väljatöötamisel kui hiljem rakendamisel, on erinevad kriisiõppused. Aga taas kord, need kriisiõppused on olnud üsna sektoripõhised. Seetõttu ma arvan, et suurem pilt – nii nagu ka härra Kalle Grünthal siin alguses küsis ja ettepaneku tegi –, millega me läheks kuni riigikaitseseaduseni välja ja vaataks seda tervikuna, on mõistlik.

10:34 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Valdo Randpere, palun!

10:34 Valdo Randpere

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea ettekandja! Mul on paar tähelepanekut ja on ka üks küsimus. Tähelepanekud: ma arvan, et sellist komisjoni oleks kindlasti vaja ja mul oleks väga hea meel, kui ta tegeleks mitte ainult Eesti kogemuse hindamisega, vaid vaataks laiemalt, mida on maailmas tehtud. Sest me näeme praegu seda, et meie näiteks vaidleme endiselt maskide üle. Ja siis me näeme, et riigid, kus on olnud kõige rangemad piirangud, on sageli kõige suurema suremusega riigid, ja vastupidi. Leida sealt see õige tee ja kuidas epideemiaga võidelda, selleks on vaja laiemat pilti kui ainult Eesti. Aga mul on sulle konkreetne küsimus. Mida me sinu arvates tulevikus, mõne aasta pärast näeme? Kas me näeme tulevikus jõnksu allapoole selle aastakäigu laste, kes kevadel koolis käisid, hariduse ja teadmiste tasemes või me seda ei näe?

10:35 Signe Riisalo

Aitäh küsimuse eest! Ma korraks kommenteerin esimest poolt ka siiski ja siis tulen küsimuse enda juurde. Nagu ma oma ettekande alguses ütlesin, siis teadus- ja teadmispõhisus on hästi olulised ja me teame, et Eesti võimekus teadusuuringuid teha, võrreldes kogu maailma teadlaskonnaga, on oluliselt väiksem. Suur hulk uuringuid, millele tuginevad ka meie teadlased, teadusnõukoda ja valitsus oma otsustes, on välismaise päritoluga. Nii teadus kui ka teadmine, kuidas toime tuldi, võrdlus teiste riikidega on absoluutselt ja loomulikult üks osa sellest tagasi- ja siis ka edasivaatest.

Jube raske on hinnata, kas jõnks hariduses allapoole tuleb või ei tule. Oluliselt kergem on mul öelda seda, et tõenäoliselt mingisugune psühholoogiline muudatus meie lastes toimub. Me oleme kuulnud koolipsühholooge rääkimas. Väiksem on probleem algklasside õpilastega, kelle puhul kodu tugi õppimisel ongi olulisem, see roll on suurem ja ka meie õppeviisid ning standardid on sellised, kus oodatakse perekonnalt suuremat kaasatust ja kodus laste õpetamist. Kui me räägime teismelistest, siis nende puhul on äärmiselt oluline, et oleksid rutiinid. Rutiinid ja reeglid on need, mis aitavad lastel toime tulla. See ei ole ülevalt peale surutud, see on laste enda psühholoogiline vajadus. Kui vanemad väiksemate laste puhul kodus ei olnud suutelised piisavalt õpetama enda sotsiaalse või haridusliku tausta tõttu või ka mõtteviisi ja väärtuste tõttu, ning kui teismelised jäid kõrvale seetõttu, et reeglid olid lõdvenenud ja nad ei suutnud iseennast piisavalt organiseerida ega sundida  uues olukorras õpiharjumust tekitama, siis tõsi on see, et lisaks psühholoogilistele muredele, mis võib-olla on leevendatavad, võivad olla tagasilöögid ka hariduses. Mis oli hariduse mure veel kindlasti, kooliti ja omavalitsuseti erinev, oli ligipääs tehnikale – kas oli arvuti, tahvel, telefon jne. Ka need asjad olid erinevad. Lisaks erinevas keeles õppivate laste puhul olid ka õppeprogrammid ja need asjad erinevad. Selles mõttes püüdlus, et me oleme tahtnud läbi hariduse võrdsustada laste stardiplatvormi, sai kindlasti tagasilöögi.

10:38 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Tiit Kala, palun! 

10:38 Tiit Kala

Tänan, austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Tuginedes teie ettekandele, on mul kahe poolega küsimus. Esiteks: miks te arvate, et teadusnõukoda, mis annab valitsusele COVID-i suhtes nõu, ei ole sõltumatu? Ja teiseks: te väitsite, et COVID-i eriolukorra ajal olid osadel inimestel põhiseaduslikud õigused piiratud. Kas te tundsite, et teil endal olid ka põhiseaduslikud õigused piiratud ja milles see väljendus?

10:39 Signe Riisalo

Aitäh küsimuse eest! Kõigepealt küsimuse esimene pool, mis puudutab teadusnõukoja sõltumatust. Ma ei ole öelnud, et teadusnõukoda ei oleks sõltumatu. Vastupidi, ma väga hindan nende tööd ja tegevust ning ma väga hindan nende julgust sõltumata sellest, mida valitsus on otsustanud, öelda seda, mida nad eksperdi ja teadlasena õigeks peavad. Seetõttu, nagu ma varasemalt ütlesin, nende jätkuv kaasatus protsessidesse on äärmiselt oluline.

Mis puudutab inimõiguste piiramist, siis ma ei tunneta, et mina isiklikult oleksin olnud piiratud, aga ma tunnetasin seda riski nende trendide jätkumisel. Kui eriolukord oleks kestnud kauem, siis oleks võinud tekkida olukord, kus inimesed ei saa ennast liikumisvabaduse piiratuse tõttu piisavalt realiseerida. Täna, kui me ei ole enam eriolukorras, me teame, kus piirangud liikumisel on kaudselt tekkinud – jälle tulen lennuühenduste või ka nende kokkulepete juurde, missuguse haigestumuskordaja korral ühte või teise riiki lubatakse või ei lubata reisida, ja kas karantiini on vaja jääda või mitte. Aga see on natuke teine teema. Mis puudutab isikuvabadust, ettevõtlusvabadust, siis seal olid riskid täiesti selgelt olemas, sest pandi piiranguid ettevõtlusele.

10:41 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kalle Grünthal, palun!

10:41 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Te mingi aeg tagasi ütlesite, et Kalle Grünthal on teinud mingisuguse ettepaneku täna siin saalis. Ma pean tunnistama, et see väide vist on natukene eksitav, sest selle tegi Kalle Laanet.

10:41 Signe Riisalo

Oi, vabandust!

10:41 Kalle Grünthal

Aga mis meelel, see keelel, nagu öeldakse.  Minu küsimus on võib-olla näiteline. Kaks küla, eriti hästi läbi ei saa. Ühe küla elanikud hakkavad ehitama omale kultuurimaja, ja kui kultuurimaja on peaaegu valmis, siis naaberküla elanikud, kes pole selles külas käinud, võtavad vastu otsuse, et lähme neile kultuurimaja ehitama. Kui kohale lähevad, siis näevad, et maja on peaaegu valmis. Selle eelnõuga on täpselt samamoodi. Kust pärinevad need andmed, et selline komisjon juba ei tööta, ja kusjuures ka sõltumatutest spetsialistidest?

10:42 Signe Riisalo

Aitäh! Kõigepealt ma võlgnen vabanduse kahele Kallele, et ma nad segamini ajasin. Mis puudutab tõsiasja, kas selline komisjon töötab, siis mina sügavalt usun, et kui valitsus sellise erapooletu eksperdikomisjoni oleks kokku kutsunud, siis me oleksime kõik sellest kuulnud, esiteks. Teiseks, ma olen suhelnud ka erinevate kõrgete riigiametnikega ja tean, et neil on kavas kokku tulla, selleks et arutada omavahel tagasivaadet ja seda, mis on õpitud ja mida on veel õppida. Selles mõttes ma olen üsna kindel, et täna sellisel kujul eksperdikomisjoni – selge ülesandega teha ettepanekuid, mida teha samamoodi ja mida tulevikus teistmoodi – ei ole valitsuse juures moodustatud.

10:43 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Urmas Espenberg, palun!

10:43 Urmas Espenberg

Austatud asespiiker! Hea komisjonikaaslane! Minu teada tegutses kriisi ajal valitsuskomisjon Ratta juhtimisel päris hästi ja ega ka meie sotsiaalkomisjon halvasti tegutsenud – ennast peab ikka kiitma. Päris head tööd teeb ka teadusnõukoda. Lisaks on meil olemas sellised institutsioonid nagu Sotsiaalministeerium, Terviseamet, Ravimiamet, sada muud ametit, valitsus. Ja kui asi on väga hull, saame me teha alati uue kriisikomisjoni. Kas sulle ei tundu, et muidu tore idee, aga kas ei meenuta see natuke nõukogude aega, kui iga asja puhul otsustati teha mõni uus komisjon, mis tegelikult mitte midagi ei teinud?

10:44 Signe Riisalo

Lühike vastus oleks, et ei meenuta nõukogude aega. Pikem vastus oleks see, et tõepoolest, eriolukorra ajal peaministri juhitud kriisikomisjon oli tõhus, aga tegi ka vigu. Jälle tulen selle juurde, milline oli rollijaotus, kas see oli optimaalne ja milline oli kommunikatsioon – üsna segane teatud ajahetkedel. Mis puudutab sotsiaalkomisjoni, siis meil oli enamasti kolm istungit nädalas. Üks istung oli sisustatud Sotsiaalministeeriumi, Terviseameti ja veel teiste ametnikega. Minul isiklikult oli piinlik. Me tegime ettepaneku minna üle süsteemile, kus esmaspäevasel sotsiaalkomisjoni istungil on ametnikkonnal selged küsimused, mis on reedeks sotsiaalkomisjonist saadetud. Selle eest on Sotsiaalministeeriumi asekantsler Maris Jesse meid aga avalikult tänanud.

Minu teine ettepanek, et säästa ametnikke kohaletulemise vaevast või Teamsi istumise vaevast, oli see, et need vastused võiksid tulla ametnikelt kirjalikult. Me kõik oleme kirjaoskajad ja oskame lugeda, aga seda komisjon heaks ei kiitnud. Ilmselgelt nädalas kaks tundi kriisi ajal, eriolukorra ajal, nendele ametnikele, kes olid otseselt seotud selle tervisekriisiga, oli äärmiselt koormav. Mis puudutab seda, et meie tegime head tööd sotsiaalkomisjonis ja Jüri Ratas tegi head tööd valitsuses, kriisikomisjonis, ja veel haiglad tegid head tööd, tegelikult ka õpetajad läbi Teamsi või muu elektroonilise keskkonna tegid head tööd ... Väga paljud inimesed tegid väga head tööd selleks, et sellest välja tulla. Aga  see kogemus on meil läbi mõtestamata. Ja seda olekski tarvis teha.

10:46 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Annely Akkermann, palun!

10:46 Annely Akkermann

Suur tänu, lugupeetud ettekandja, väga huvitava ettekande ja väga vajaliku eelnõu kaitsmise eest! Mulle on väga sümpaatne, et te puudutasite oma ettekandes ka majandust. Majandust kahtlemata väga tugevalt see kriis mõjutas. Ja võib-olla rohkem kui koroona, mõjutasid majandust meetmed, mida koroona tõrjumiseks kasutati. Näiteks spordisaalide ja restoranide sulgemine, hotellidele mõjusid rängalt lennupiirangud – nende kliendid ei saanud Eestisse või neil ei soovitatud reisida. Kas teile tundub, et selle lisaeelarvega, mida suvel menetleti – majanduse turgutamiseks investeeriti ehitusse, mis oli kriisis eelmise kriisi ajal – oleks saanud investeerida ka inimvarasse? Näiteks tõstes meditsiinikulutusi, et arstid saaksid ravida ja järjekorrad lüheneksid või muid sarnaseid investeeringuid inimkapitali, et inimesed saaksid kas või spaades tervist taastada, kas või vaimset tervist?

10:47 Signe Riisalo

Aitäh, Annely, küsimuse eest! Hästi ebapopulaarne on siit puldist rahvasaadikuna öelda, et majandusküsimustes ma ei ole väga tugev, aga selles mõttes ma ikkagi tahan seda öelda. Ma liiga vähe puudutasin majandusteemat sellepärast, et majandusele see mõju on suurem ja pikaajalisem, ja ma arvan, et me neid murekohti või neid tibusid alles hakkame kokku lugema. Täna me saame statistikat maksude, töötuse, veel millegi kohta, aga seda reaalset mõju, mis majandusele pikas perspektiivis on, me täna ei tea.

Kas oleks saanud [panustada] inimvarasse? Absoluutselt oleks saanud inimvarasse rohkem panustada. Aga need eriolukorra ajal vastu võetud riigieelarve muudatused olid – me keegi ei osanud ette näha – näiteks haigekassasse lisandunud ca 200 miljonit, millest eriolukorra ajal kulutati ära umbes 97 miljonit (ma võin numbritega natukene eksida, aga suurusjärgud on mul kindlasti õiged), ja üle jäi 113 miljonit, mis tänaseni ongi üle haigekassa eelarves – need vastuvõetud seadusemuudatused ei andnud piisavat paindlikkust. Selles mõttes me Riigikoguna võime ka ise peeglisse vaadata, aga see kiiresti tehtud asjade tulemus ongi väiksemate ja suuremate vigade kogum kõrvuti õnnestunud asjadega. Tõepoolest, inimvarasse ju panustati tööturumeetme, palgatoetuse ja tegelikult, nüüd ma kiidan valitsust, panustati ka puuetega laste toetuse kaudu. Aga kuhu ressurssi vähem läks, oli seesama vaimse tervise teemade plokk ja kohaliku omavalitsuse võimekus oma inimesi päriselt aidata. Sinna oleks võinud seda ressurssi inimeste abistamiseks minna. See raha, mis kohalikele omavalitsustele anti, oli tegevuse elavdamiseks, mitte inimestesse [panustamiseks].

10:49 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Helmen Kütt, palun!

10:49 Helmen Kütt

Austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Väga õige algatus, kindlasti me toetame seda hääletamisel. Kui mõni heidab siin ette, et miks nii hilja või miks murtakse sisse lahtisest uksest, kõik need analüüsid on tehtud või tegemisel, siis tõepoolest, ootus selleks oli ju kevadel, et tehtu põhjal tehakse kevadel ja suvel analüüs ja siis ollakse sügiseks valmis. Aga paraku see nii ei ole. Mina oma väites keskendun just sellele või põhjendusena leian selle, et sotsiaalkomisjonis minister minu küsimusele, mis puudutas hooldekodusid ja erihooldekodusid, ja selle mõjust, mida tähendas täielik lukustamine või sulgemine nii sotsiaalsest, emotsionaalsest, aga ka erihaigustest tulenevast olukorrast, see on tegemata, seda ei ole keegi teinud. Väga tore, kui mõnes valdkonnas uuringud on tehtud. Siis selle komisjoni korral tõdetakse, et siin on uuringud olemas, võetakse need kokku ja me saaksime täisanalüüsi. Komisjoni mõte ongi ju selles, et koondada need erinevad valdkonnad kokku, et näha, mis on tehtud ja mis vääriks analüüsimist.

10:50 Signe Riisalo

Jaa, absoluutselt, mõte on selles. Kui ma tõin erinevaid näiteid hariduse või hoolekande valdkonnast, nii lastest kui ka eakamatest inimestest, siis tegelikult mure ongi ju selles, et  viirus läks hooldekodudesse. Teadusnõukoja ekspert Irja Lutsar ütleb, et kõige suurem risk on eakamad, ja ühiskonnana meie ülesanne on hoida viirus eakatest eemal. Aga me ei tea seda, mis on need reaalsed meetmed, mis aitasid [viiruse] eemal hoida mõnest hooldekodust, aga teisest mitte. Mida see hooldekodu tegi teistmoodi? Need ongi need väikesed asjad, mis tuleb selgeks teha, et kõigil oleksid juhised. Ma ei arva, et need peavad olema ranged reeglid. Aga need juhised, mis aitavad toime tulla nii erilises olukorras, mida enne ei ole ühelgi hooldekodul, koolil, õpetajal jne olnud, see ongi see vajadus, sellest me räägime.

10:51 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Marek Jürgenson, palun!

10:51 Marek Jürgenson

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Isiklikult arvan, et kevadist olukorda on põhjalikult analüüsitud ja momendil ollakse oluliselt teadlikumad. Samas te olete korduvalt kiitnud valitsuse ja teadusnõukoja tegevust. Minu küsimus on, kas teie arvates tagajärgede analüüsimine käesoleval hetkel on ikka arukas tegevus. Tuleks vaadata hoopis tulevikku, tegeleda sellega, mis tuleb peale COVID-it – kas tuleb midagi uut. Kas või sellega, kuidas sellest kriisist väljuda. Ilmselgelt kriis ju süveneb. Mida te ise arvate Rootsi mudelist, mida Rootsi rakendas?

10:52 Signe Riisalo

Aitäh küsimuse eest! Klassikud on öelnud midagi taolist, et minevikku tundmata pole meil ka tulevikuvaadet. Ma julgen küll öelda, et loomulikult me peame vaatama tulevikku. Aga me ei tohi, rõhuasetus ei tohi vaadata tulevikku ilma mineviku kogemusi kaasa võtmata ja neid analüüsimata. See oleks viga. Mis puudutab Rootsi kogemust, siis minul ei ole head vastust. Nii nagu mitte kellelgi ei ole täna head vastust. Me näeme statistikat, kõverate muutust – ka seal on haigestumise ja suremuse kohapealt olnud tõusud ja langused. Minu jaoks on Rootsi puhul kõige suurem ootus see, et me lõpuks – ma ei tea, kas aasta või viie pärast – saame öelda Rootsi kogemuse näitel, et majandus jäi ellu, nad tulevad majanduslikus mõttes paremini välja. See oleks tegelikult see, mida ma ise loodan. See näitab teistele, kes sulgesid oma riigi, et sulgemine ei ole lahendus. Ja ei ole lahendus sellepärast, et sulgemise tõttu kaob haigus ainult ajutiselt.

10:54 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Jürgen Ligi, palun!

10:54 Jürgen Ligi

Aitäh! Majanduse kohta peab küll ütlema, et üks riik üksi majandust üleval ei hoia. Selles mõttes Rootsi kogemus ei ole tagantjärele üheselt hinnatav. Mina innustaks selle eelnõu puhul ambitsiooni tõstma ja moodustama Riigikogu komisjoni, mis kuulab üle need sõltumatud eksperdid ja selgitab välja, mida oleks saanud teha paremini. On ilmne, et kevadine stardipauk läks tegelikult võssa. Jutt käib sellest, et ka üks surm on liiga palju ja meil on valida, kas inimene või raha. Hanerasvajutt läks võssa. Komisjonil oleks vaja selgeks teha, miks ei arvestatud plaanilise ravi, koolide, piiride sulgemise hoiatusi. See võiks olla Riigikogu roll. Aga kust tuleb see väide, et meil läks selles kriisis hästi? Ma mõtlen siin piirkondlikku minekut, majanduslikult ja viroloogiliselt. Kas me tõesti kuidagi eristusime piirkonnast siinses ühiskonna korralduslikus, meditsiinilises või majanduslikus mõttes?

10:55 Signe Riisalo

Aitäh küsimuse eest! Jälle, ma majandusse ei lasku. Kommenteerin kahte järgmist ettepanekut ja ühte küsimust. Kõigepealt see, kas võiks olla parlamendikomisjon. Jah, parlamendikomisjon võib olla ka. Aga nii nagu ma alguses ütlesin, siis on hindamiseks teaduslikult kaks täiesti erinevat metoodikat: sisehindamise loogika ja välishindamise loogika. See soov, mida mina täna siin meie fraktsiooni nimel väljendan, on sisehindamise loogika. Ehk vaadatakse tehtule, hinnatakse kriitiliselt, tuuakse plussid-miinused välja ja jõutakse tulemuseni, mida on vaja muuta, mida teha teisiti. Välishindamise puhul on tõepoolest võimalik teine vaade ja see võimalus on meil jätkuvalt olemas, millega Riigikogu ettepaneku tekkimise korral saab edasi minna. Mis see kolmas asi oli, mida sa küsisid? Ütle nüüd. (Jürgen Ligi täpsustab saalist.) Millel põhineb see, et läks hästi? Ma ei taha olla kiitusega kitsi selles mõttes, et oli asju, mida tehti hästi, ja neid asju olen ma siin maininud. Aga kui me vaatame haigestumise, surmade ja haiglasse sattumise statistikat, siis ka regioonipõhiselt me ei olnud kõige kehvemad. Ehk tegelikult on võimalik öelda ka midagi positiivset, ja kui on põhjust, ma ei kõhkle seda ütlemast.

10:57 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Mart Võrklaev, palun!

10:57 Mart Võrklaev

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Minu hinnangul on ka tegemist väga olulise algatusega ja järelduste tegemiseks vajaliku komisjoniga. Saalist on täna korduvalt kõlanud, et erinevad ministeeriumid, ametkonnad, ma julgen ise arvata, ka kohalikud omavalitsused kuni lasteaedade ja koolideni välja, kõik on teinud enda sees tagasivaate. Vaadanud, mis on läinud hästi, mis halvasti ja mida tahaks teistmoodi teha või samamoodi teha, kui teine laine hoogu kogub. Mis teie tunnetus on, kas selline üle välja eksperdikomisjon, kes vaatab valdkonniti üle, teeb omad järeldused ja soovitused, ei ole kriitikanool nende pihta, kes on juba oma järeldused teinud, ja midagi kas õigesti või valesti teinud? See võiks olla ju ka tugi ning suunanäitaja, mis tegevuse sissevaate korral kinnitaks, et need järeldused on õiged, nii võiks edasi minna, seda võiks teistmoodi teha. Kas see võiks olla selline tööriistakast ja abivahend ministeeriumist omavalitsuse ning lasteaiani?

10:58 Signe Riisalo

Aitäh! See on väga õige küsimus ja tähelepanek. Tõepoolest, on terve hulk väga tublisid organisatsioone ja asutusi, kes on teinud oma sisemise tagasivaate, on sellest õppinud ja teinud ka oma töökorralduses muudatusi. See teadmine, mis on kogunenud nendelt erinevatelt ühte tüüpi organisatsioonidelt või asutustelt, oleks vajalik tuua esile nii plusside-miinuste kui ka muudatuste kontekstis. Absoluutselt nõus sellega. Tunnustan kõiki neid erinevaid asutusi, kes on seda teinud. Väga õigesti on teinud, väga kaasaegne lähenemine juhtimisele. Murelikuks teeb pigem see – ma olen seda täna korra juba maininud –, et meil oli väljumisstrateegia eriolukorrast ja sellele pidid järgnema tegevuskavad, millega ma ei ole saanud tutvuda, kuigi ma olen huvi tundnud. Ammugi pole ma saanud tutvuda nende tegevuskavade tegevuste elluviimise ja nende tulemustega. See on ka põhjus, miks ma oman veendumust, et piisavalt ei ole vaadatud, kuidas me tulime läbi eriolukorrast ja kuidas me siit edasi peaksime minema, et koos viirusega elada.

11:00 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Paul Puustusmaa, palun!

11:00 Paul Puustusmaa

Aitäh, hea juhataja! Hea Signe, ma tänan väga põhjaliku ettekande eest! See ettekanne oli sedavõrd hea, et ma ütlen – mitte mingi sarkasmiga –, kui ma peaksin oma otsuse tegema selle ettekande põhjal, siis ei oleks üldse kahtlustki positiivses otsuses. Teiselt poolt on jälle see, et ettekandest nagu kumas läbi midagi sellist, et me peaksime tervet meie tervishoiusüsteemi reformima. See oli nii laiaulatuslik, need analüüsid, need toodud näited – me jõudsime isegi suitsiidini välja, umbes 130 suitsiidi oli –, ja mulle jäi nüüd arusaamatuks, kas see oli kuidagi seotud koroonaga, valitsuse tegevusega või liberaalse majanduse reeglitega. Jäi arusaamatuks. Kuna ma olen paadunud jurist, siis ma ei lähtu ainult ettekandest, vaid ma lähtun ikkagi ka seletuskirjast. Ja küsimus tuleb seletuskirja baasil. Siin on kesksel kohal üks lause, mis ütleb niimoodi: "Komisjoni loomine on vajalik juba selle pärast, et nii mõnedki vahetult kriisi lahendamist juhtinud ametnikud on vallandatud või omal soovil lahkunud, ning saadud kogemused tuleb kaardistada ..." Kas äkki kommenteeriksite seda lauset? Või seda, mida see tähendab?

11:01 Signe Riisalo

Kommenteerin kahte esimest mõtet ja siis küsimust. Mis puudutab kogu tervishoiusüsteemi reformimist, siis mina isiklikult arvan, et see ongi vajalik, aga ma ei arva, et see peaks selles raamistikus juhtuma. Mis puudutab vaimset tervist ja suitsiidide näidet, siis see on küll COVID-iga väga selgelt seotud. Kohe viiruse alguses valdkonna spetsialistid ütlesid, et see on risk, sest sellises suletud olukorras, töö kaotamise olukorras, laste kodus õpetamise olukorras, haiguse hirmus, lähedaste kaotamise tulemusena inimeste vaimne tervis saab löögi. Siin on selge seos olemas ja siin on ka õppimiskohad, kuidas kriisis juhtida inimeste vaimse tervise säilitamist. Mis puudutab küsimust, et kogemus kokku korjata ka nendelt inimestelt, kes täna enam ei tööta, aga olid vahetult kättpidi probleemide lahendamise sees, siis vastus on: jah, nende kogemus on ka väärtuslik. Ma ei ütle nüüd nende inimeste kohta, aga ma tahan öelda seda, et iga kogemus on väärtuslik – hea kogemus ja ka halb kogemus on väärtuslik. Just nendest halbadest on meil rohkem õppida.

11:02 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Igal Riigikogu liikmel on selle päevakorrapunkti arutelul igale ettekandjale võimalus esitada üks küsimus. Jüri Jaanson, palun!

11:02 Jüri Jaanson

Suur tänu! Austatud ettekandja! Ma olen ka arvamusel, et igasuguste muutunud olukordade, kriiside järel tuleks teha põhjalik sissevaade, et hinnata, kuidas saaks järgmine kord paremini. Ma arvan ka seda, et muutunud olukord pani riigis proovile kõik eri valdkonnad, aga näiteks ka inimesed, ühiskonnagrupid. Valitsuse käitumine oli siin erinev. Näiteks võib valitsust kiita selle eest, kuidas ta vaegkuuljatele viipekeeles infot edastas. Aga samas olid vaegkuuljad koroonaajal tohutult hädas just sellega, et kanti maske – neil ei olnud võimalik suu pealt lugedes infot saada. Sellised detailid on kõik lahendamata. Ma küsingi, millisel detailsusastmel teie arvates see sissevaade peaks olema. Loodetavasti mitte selline, et tahtsime paremat, aga läks nagu läks, aga võiks natukene võib-olla põhjalikum olla.  

11:04 Signe Riisalo

Aitäh, Jüri! See oli hästi hea näide kommunikatsioonist, mille sa tõid. Ühtpidi oldi väga operatiivsed ja suudeti vaegkuuljatele informatsioon kättesaadavaks teha, aga mitte kõigile. Need, kes olid vaegkuuljad ja soovisid huultelt lugeda, nende jaoks jäi see asi ikkagi kättesaamatuks. Täiesti selgelt üks õppimise koht. Ja detailsuse aste on minu nägemuses ikkagi üsna-üsna detailne. Mart Võrklaev esitas siin oma küsimuse, mainides ära, et paljud asutused on seda sissevaadet teinud ja ka muudatusi juba ellu kutsunud. Huvi ongi ju see, et erinevat tüüpi asutused saaksid seda kogemust üks ühele üle võtta: mis oli teises asutuses hea ja läks hästi, ning vältida seda, mis läks halvasti. Selles mõttes peab see olema üsna detailne ja ilmselt lõpuks minema ka valdkonnapõhiseks. Sellist olukorda, nagu oli näites hooldekodudest, kus meditsiinipersonal puudus töötajate ristkasutamise keelu tõttu täielikult, peab vältima.

11:05 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Mihhail Lotman, palun!

11:05 Mihhail Lotman

Aitäh, härra eesistuja! Hea ettekandja! Tänan väga südamliku ja inimliku ettekande eest! Ma täiesti jagan teie emotsioone, kuid ei jaga teie mõtteid. Selles ettekandes ma jagaksin kahte asja. Esiteks, probleemi kirjeldus, mis minu meelest oli korrektne. Teiseks, lahendus, mis minu meelest oli halb ja ohtlik. Mõelge ise. Valitsus moodustab komisjoni. Keskerakond toob oma eksperdid, Isamaa toob oma eksperdid, EKRE toob oma eksperdid. Kas teie oleksite sellise komisjoniga rahul? Teine oht seisneb selles, et kui valitsus teeb mingisuguse sammu, mille tulemused võib-olla ei ole head, siis [nad ütlevad]: aga me ei vastuta, komisjon vastutab. See oleks väga ohtlik samm demokraatlikust ühiskonnast tehnokraatilisse ühiskonda, mida ma tahaksin igal juhul vältida. Kahjuks aeg sai otsa, ma tahaksin veel midagi küsida, aga ei saa.

11:06 Signe Riisalo

Aitäh! Ma mõistan seda tähelepanekut. Mina isiklikult ei arva nimetatud erakondadest nii küüniliselt, et nad teeksid ja käituksid niimoodi. See viirus ja kriisid on rahva ühine mure, mitte poliitilise koalitsiooni mure. Seda esiteks. Teiseks, teadusnõukoda, kes on olnud valitsuse ja kriisikomisjoni kõrval, on seda teinud seni ja loodetavasti teeb ka edaspidi täiesti ausalt, tuginedes oma parimatele teadmistele, kompetentsidele ja ekspertiisile. Absoluutselt ei kõhkle nende aususes ja siiruses. Täpselt samamoodi ei kahtle ma mitte ühegi eksperdi, keda valitsus kasutab, aususes, siiruses ja kompetentsuses, sest iga inimene, kes töötab oma elualal, teeb seda loodetavasti parimate kavatsustega. Ma usun inimestesse.

11:07 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Tarmo Kruusimäe, palun!

11:07 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Teile küsimusi võib esitada, aga vastus, kui ei ole õige, ei saa teid õigele teele suunata. Seega, teie ettekandes oli päris tuntav tõe defitsiit. Me oleme COVID-19 kriisi ajal saanud kodanikena õigusi juurde: näiteks poliitilistel meeleavaldustel võib kanda näomaski. Aga minu küsimus on see: kas teine laine on möödas? Ma järeldan seda praegusel hetkel ühistranspordist. Kui nädal tagasi oli Atko bussidesse sisenemine esiuksest võimatu, siis nüüd on see võimalik. Ja ma näen üha vähem ja vähem maske. Kas Riigikogu liikmed on praegusel hetkel infosulus ja nad ei tea, et teine laine on möödas? Teie kui Sotsiaalministeeriumi tundev inimene oskate ehk rohkem infot öelda.

11:08 Signe Riisalo

Praegu ma olen siin teiega ikka täpselt võrdsel positsioonil, samas infoväljas. Aga ma võin öelda, et juba suvel proua Irja Lutsar kinnitas, et ta ei ole veendunud, et teine laine tuleb samasugusel kujul. Küll aga ta kinnitas, et sügise poole on tõenäoline, et haigestumisi tuleb juurde. Täpselt nii ongi läinud. Kas see on teine laine selles mõttes, et kordub kevad, seda ei ole keegi meile lubanud ja seda ei saagi keegi meile lubada. Meie ülesanne on seda haigust inimestest eemal hoida või siis mitte teisi nakatada. Selleks on Terviseamet väga selge sõnaga andnud soovituse, mida on ka tänaseks kinnitanud teadusnõukoja esindaja, et mõistlik on – soovituslikult – maske avalikes kohtades kanda.

11:09 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Indrek Saar, palun!

11:09 Indrek Saar

Tänan sõna andmast! Lugupeetud ettekandja! Ma vaatan, et teie ettekantav eelnõu on esitatud 6. juulil käesoleval aastal. Me oleme siin juba tugevasti oktoobrikuu keskpaigale lähenemas. Arvestades erakorralist olukorda, kus me oleme, kas sotsiaalkomisjonil tõepoolest – sellistes teemades, mis puudutavad akuutset kriisi, sellest järelduste tegemist, analüüsi ja valmisolekut selle võimalike jätkudega toimetada – on olnud nii tihe tööplaan, et seda teemat ei ole varem olnud võimalik tuua Riigikogu suurde saali: me arutame seda alles nüüd, oktoobrikuu keskpaigas?

11:10 Signe Riisalo

Aitäh küsimuse eest! Kui me selle eelnõu fraktsioonina sisse andsime, siis me lootsime esimesi kokkuvõtteid ja tulemusi näiteks tänasel kuupäeval juba lugeda või nendega tutvuda. Kahjuks nii ei läinud. Sotsiaalkomisjoni kohta saan öelda seda, et päevakorda pannakse asju komisjoni esimehe ettepanekul. Õigus ja võimalus on ka teistel osapooltel, komisjoni liikmetel, ettepanekuid teha, mida me teemegi. Hea näide on enam kui aasta sahtlis olnud eelnõu, mis on psühhiaatrilise abi seadus ja piiratud teovõimega inimestele, alaealistele nende hulgas, ligipääsu andmine ilma eestkostja nõusolekuta psühhiaatri teenusele. Kõnealuse eelnõu puhul võib muidugi öelda, et eks see suvi tuli ka peale, aga tõepoolest, küsimus on õigustatud.

11:11 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Merry Aart, palun!

11:11 Merry Aart

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kuulates küsimusi saalist, siis mulle tundub, et me seda analüüsi oleme juba alustanud – küsimused näitavad seda. Samas ma usun, et sellealaseid tegevusi analüüsitakse tegelikult ju regulaarselt, süsteemselt ja tegevusi ka korrigeeritakse. Päris sellist seisakut ei ole. Aga minu kogemus ütleb seda, et seda tüüpi analüüse saavad teha ja peavad eelkõige tegema need, kes on protsessis osalenud, sest nad on asjadega kursis. Võib-olla ma kaasaksin väljastpoolt ainult moderaatori või töörühma juhi, kes oleks erapooletu ja katsuks jälgida mängu. Väljast tulevad eksperdid, paraku neil läheb päris palju aega, paratamatult tekib infomüra, erinevad tõlgendused, väga palju selgitamisi, läbirääkimisi, lahtirääkimisi. Minu küsimus on, kas selline eraldi komisjon on ressursi kasutamise seisukohalt otstarbekas. Ma ei mõtle siin raha, vaid ma mõtlen eelkõige aega ja inimressurssi.

11:12 Signe Riisalo

Suur aitäh, Merry! Sa ütlesid väga õigeid asju. Täpselt need inimesed peavadki olema selle protsessi osalised, kes on ise kättpidi sees olnud, kes ise on kogenud seda kriisi ühelt või teiselt ametipositsioonilt, sealhulgas kliendiga vahetult töötades. Väga õige. Aga nemad ei ole need, kes selle kokku kirjutaksid. Keegi peab selle kokku kirjutama ja selle kokkukirjutamise volituse me soovimegi anda ekspertide kaudu valitsusele.

11:13 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Maris Lauri, palun!

11:13 Maris Lauri

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma enam ei ole sotsiaalkomisjonis, selle tõttu ma ei tea, sa oled nende asjadega paremini kursis. Kas on kuskil neid kogemusi [kogutud] ja neid analüüse tehtud ning kas nad on praegu kuskil ühes kohas kättesaadavad?

11:13 Signe Riisalo

Lühike vastus oleks, et ei. Pikemalt võiks öelda seda, et üsna mitmel teisel teemal on erinevatel ministeeriumidel olnud ülesanne teha analüüse kitsamas valdkonnas ja ka neid ei ole alati võimalik kätte saada. Ehk teisisõnu, neid ei ole tehtud või vähemalt lubatud ajaks tehtud. Kui Kert Kingo ütles ja ka Merry Aart viitas, et tehakse ja pidevalt, siis ei tehta alati ja mitte kõige kohta. Ja kindlasti ei tehta nii laiaulatuslikke, mis nii paljusid valdkondi kataks ja hästi selge sihitusega oleks: kuidas tulla läbi kriisist. Mitte kuidas korraldada tervishoidu ümber, vaid kuidas tulla läbi kriisist, et me kõik tervemad oleksime.

11:14 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Teile rohkem küsimusi ei ole. Ma palun ettekandjaks sotsiaalkomisjoni esimehe Tõnis Möldri.

11:14 Tõnis Mölder

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Riigikogu sotsiaalkomisjon arutas oma 21. septembri istungil Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele moodustada ekspertidest COVID-19 analüüsikomisjon" eelnõu. Kohale olid kutsutud eelnõu algataja esindaja ja Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Maris Jesse. Nagu eelkõneleja mainis, tutvustati meile komisjonis lühidalt eelnõu sisu. Ma arvan, et see debatt, mis siin eelnevalt oli, andis päris hea ülevaate sellest, mis on selle otsuse-eelnõu eesmärk. Kuulasime ära ka Vabariigi Valitsuse esindaja ja Sotsiaalministeeriumi asekantsleri mõtted. Asekantsler sõnas, et juba maikuus tehti selliseid ametkondlikke tagasivaatavaid analüüse sellest, mis läks hästi, mis olid halvad üllatused, milliseid õppetunde saadi ja mida sellest järeldati. Ka Riigikantselei tegi kõikide haaratud asutustega intervjuusid, millel põhinev analüüs on võetud aluseks sügisese kriisi juhtimisstruktuuri parandamiseks võrreldes kevadisega, ja ka muude tegemiste parandamiseks. Ehk sellist õppetundi on üritatud maksimaalselt kevadisest protsessist kaasa võtta.

Komisjoni liikmetel oli väga palju erinevaid arvamusi. Oli neid, kes ütlesid, et see otsuse-eelnõu on väga vajalik. Igasugune analüüs sellest, mis kevad tõi ja mida sügisel saaks paremini teha, on igati õige. Juhiti tähelepanu sellele, et eelnõu on mõistliku sisuga, aga oli ka mõningaid küsimusi ja teisi mõtteid. Juhiti tähelepanu ka sellele, et eelnõu kitsaskoht võib olla see, et me justkui anname valitsusele ülesande teha kontrolli iseenda üle. Olid ka mõned küsimused, näiteks: kes võiksid olla konkreetsed persoonid, kes sellesse komisjoni või töörühma kuuluksid. Jätkuvalt on siin öeldud, et tegemist peaks olema sõltumatute inimestega, ekspertidega, aga need võiksid olla tervishoiu valdkonnast kindlasti, aga miks mitte ka näiteks hariduse ja kommunikatsiooni valdkonnast, sest kindlasti kommunikatsiooni pool oli kevadel üks kõige olulisemaid kohti, ja võib-olla isegi kitsaskohti. Veel kord märgiti seda, et igasuguste vahekokkuvõtete tegemine on oluline. Ka eelnevas arutelus, kui eelnõu algataja oma ettekannet tegi, tõusetusid kaks küsimust, mille puhul võib-olla täna tagantjärele me oskame seda olukorda hinnata ja kus võib-olla ei tehtud kõige õigemaid samme. Üks, mis puudutab hooldekodusid, ja teine, mis puudutab haridusasutusi, sealhulgas ka erivajadustega õpilaste haridusasutusi. Ministeerium tõepoolest möönab, et need olid kohad, mis vajavad rohkem analüüsimist, rohkem kokkuvõtteid, ja ütleb ka seda, et kui mõni asutus – komisjoni liikmed juhtisid tähelepanu, et hooldekodud on need asutused –, kes ei ole saanud piisavalt tuge, siis ministeerium võtab selle info teadmiseks ja kindlasti sügisesel perioodil annab veel rohkem informatsiooni ja tuge just nimelt hooldekodudele, kes saaksid selgemaid juhiseid, kuidas käituda ja olla valmis eelkõige teise laine tulekuks. Komisjonis oli ka arutelu selle üle, et tegemist ei ole ju ainult kitsalt sotsiaalkomisjoni teemaga – need teemad ja olukorrad kriisioludes on oluliselt laiemad kui ainult tervishoiu vaatevinkel. Komisjon otsustas saata eelnõu ka kõigile teistele Riigikogu komisjonidele teadmiseks ja neil on olnud võimalik anda tagasisidet. Muudatusettepanekute tähtajaks ühtegi muudatusettepanekut ei laekunud.

Komisjon tegi järgmised konsensuslikud otsused: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda tänaseks, 13. oktoobriks, teha ettepanek viia läbi eelnõu lõpphääletus ja määrata komisjoni ettekandjaks komisjoni esimees Tõnis Mölder. Aitäh!

11:19 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Teie ettekanne oli nii arusaadav ja põhjalik, et ühtegi küsimust Riigikogu liikmetel teile ei ole. Kas fraktsioonidel on soov avada läbirääkimised? Indrek Saar, palun, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel!

11:19 Indrek Saar

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Tuleb kindlasti tunnustada Reformierakonna fraktsiooni initsiatiivi eest, mille nad seda seaduseelnõu esitades on võtnud, sest olukorras, kus valitsusel kipub silme ees asi segaseks minema ja ei suudeta enam tegeleda sellega, millega akuutses kriisis peaks tegelema, on parlamendi asi meelde tuletada, mis tegelikult õues toimub.

See seaduseelnõu on esitatud juuli alguses ja praegu me oleme oktoobri keskpaigas. Kui me mõtleme, mis selle ajaga vahepeal kõik juhtunud on, siis tekib tõepoolest küsimus, millega õieti valitsuskoalitsioon oma suve ja sügise alguse veetnud on. Ma saan aru, kevad oli kõigile väsitav, kindlasti ka valitsusele, kindlasti ka sotsiaalkomisjonile, kes selles kriisisituatsioonis ja tihtipeale vastuolulise informatsiooniga pidi tegema otsuseid, pidi kiiresti tegutsema. Aga olukorras, kus kõik terviseeksperdid ütlesid, et pandeemia ei ole läbi, tuleb teine laine, tuleb tõenäoliselt ka kolmas või neljaski, me ei ole seda viirust lõplikult alistanud, on siiski kummaline, et me praegu, oktoobri keskel räägime elementaarsetest asjadest, mida oleks kuid tagasi tulnud teha.

Millest see tulenes? Eks neid versioone on erinevaid. Võib-olla tõesti, et valitsuse ja valitsuskoalitsiooni energia läks enesekiitmisele, kui hästi saadi kriisi esimese lainega hakkama, mille üle võiks ju ka pikalt arutada, mis siis tegelikult oli ja kui hästi sai sellega hakkama valitsuskoalitsioon. Aga paratamatult on tõsiasi see, et sügiseks ei oldud valmistunud ja seda me nägime, mida lähemale me tegelikult sügisele jõudsime, sellest, et terve augustikuu ei olnud võimalik aru saada, mis on valitsuse ja haridusministeeriumi juhised, mis on nende teadmine sellest, kuidas on kõige targem valmistuda uue kooliaasta alguseks. Küsisime seda korduvalt. Vastused olid segased. Lõpuks öeldi viimasel hetkel enne kooliaasta algust, et koolijuhid ja koolipidajad ise otsustavad. Siis koolipidajad ise otsustasid. Siis hakkas valitsus kritiseerima seda, mida koolipidajad otsustasid.

Nädalate kaupa arutati selle üle, millised on juriidilised nüansid, mis puudutab maske, selle asemel et inimestel soovitada maski kanda, selle asemel et teha sotsiaalkampaaniaid ja selgitada, kui oluline on distantsi hoidmine ka sügisel, arutati juriidiliste nüansside üle ega tehtud suurt midagi selleks, et ennetada olukorda, kus peaks kedagi keelama või käskima hakkama. Rääkimata käitumisjuhistest tööandjatele, millele töövõtjad on korduvalt tähelepanu juhtinud – see on üks olulistest komponentidest kriisi süvenemise ärahoidmisel. Näiteks, isegi selline lihtne asi, kus Tallinna linn suhteliselt jõuka omavalitsusena tegi muu hulgas olulise tähelepaneku: tõi koolidesse termokaamerad ja väga kiiresti sai selgeks, et koolides ei ole tervise olukord tükk aega või mitte kunagi, nagu ütlesid osad koolijuhid, nii hea olnud. Äkki sellest kriisirahast, mida me siin eelarvesse kavandame, võiks kõigile omavalitsustele need vahendid tekitada? Sest nagu näha, see väga distsiplineerib lapsevanemat ja last ka selleks, et mitte minna haigena kooli. No millest ei saa üle ega ümber ... 

Ma palun lisaaega.

11:24 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Palun, kolm minutit lisaaega!

11:24 Indrek Saar

... mitte ainult sotsiaaldemokraadid, vaid ka terviseeksperdid tõdenud – see on üks võtmetegureid – on see, kuidas inimesed käituvad, millise otsuse nad vastu võtavad tõbistena ja kas nad lähevad tööle või mitte. Terviseamet ütles eelmisel nädalal selge sõnaga, et see on praegu üks põhilisi riskifaktoreid. Aga siiamaani ei ole suutnud valitsus mitte midagi teha selle jaoks, et hõlbustada inimestel selle otsuse tegemist, et ma ei lähe tööle, ehk siis ei ole tulnud appi kompenseerimaks esimesi haiguspäevi. Me siiamaani ootame seda otsust.

Tõepoolest, kuidagi kummaline, millega siis valitsus õigupoolest tegeleb keset pandeemiat, keset kriisi. Kas tõesti põllumeeste ja välistudengite kiusamine, mis on kuidagi selle suve refrääniks kujunenud, või ka Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon, mida kõige kuumemal kriisi ajal oli vaja ära kaotama hakata, või siis praegu – kuhu valitsuse energia läheb? Valitsus tegeleb abielu referendumiga. Tõepoolest, selles selgusele jõudmine mõjutab inimeste tervist, elu ja meie majanduse käekäiku keset kriisi kõige rohkem. See on loomulikult retooriline küsimus. Ma väga loodan, et parlament – ja selle jaoks on loomulikult vaja, et seda tahaks teha ka parlamendis olev valitsuskoalitsioon – kasutab oma õigust tuletada valitsusele meelde, mis situatsioon meil praegu on, ja teeb seda muu hulgas sellega, et võtab täna vastu selle otsuse-eelnõu, mida me antud hetkel arutame. Ehk aitab see mõnevõrragi valitsust ja valitsuse fookust õige rea peale saada. Tänan tähelepanu eest! Sotsiaaldemokraadid kindlasti toetavad antud otsuse-eelnõu.

11:27 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Rohkem fraktsioonidel läbirääkimiste soovi ei ole, seega on läbirääkimised lõppenud. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 220 lõpphääletus ja me läheme  lõpphääletuse juurde. Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus.

Austatud Riigikogu, panen hääletusele Eesti Reformierakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele moodustada ekspertidest COVID-19 analüüsikomisjon" eelnõu 220. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

11:29 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Eelnõu poolt hääletas 41 Riigikogu liiget, vastuolijaid 25, erapooletuid ei olnud. Eelnõu ei saanud toetust ja otsus jäi vastu võtmata.


2. 11:30 Raudteeseaduse eelnõu (201 SE) teine lugemine

11:30 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Tänane teine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud raudteeseaduse eelnõu teine lugemine ja ettekandja majanduskomisjoni liige Jüri Jaanson. Palun!

11:30 Jüri Jaanson

Head kolleegid! Lubage mul tutvustada raudteeseaduse eelnõu menetlemist esimese ja teise lugemise vahel. Meeldetuletuseks: valitsus algatas eelnõu 1. juunil, esimene lugemine toimus 15. juunil. Eelnõu algatamise ajendiks oli vajadus võtta Eesti õigusruumi üle Euroopa Parlamendi ja Euroopa Nõukogu kaks direktiivi, üks üleeuroopalise raudtee koostalituse kohta ja teine raudteeohutuse kohta. Majanduskomisjon andis menetlusest asjaosalistele, keda on üksjagu, teada. Loen need stenogrammi huvides need üles: AS Eesti Raudtee, AS Operail, AS Eesti Liinirongid, Edelaraudtee AS, Edelaraudtee Infrastruktuuri AS, mida vist praegu enam ei ole, AS E.R.S., Logistika ja Transiidi Assotsiatsioon MTÜ, Tallinna Tehnikakõrgkool, Enefiti Kaevandused AS, AS Sillamäe Sadam ja AS Tallinna Sadam.

Eelnõu suhtes esitas arvamuse AS Eesti Raudtee ja tehtud ettepanekutele reageerisid Eesti Liinirongid ja Operail. Oma ettepanekud eelnõu suhtes ja seisukohad laekunud arvamuste suhtes esitas ka eelnõu algataja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Tööd oli kuhjaga ja suur tänu majanduskomisjoni nõunikule Piia Schultsile, kes väga põhjalikult selle eelnõu läbi töötas. Tegemist on täiesti uue terviktekstiga, sest raudteeseaduse vana versioon on muudatusettepanekutega juba nii kirjuks ja keeruliseks aetud, et sinna nendest direktiivide muudatustest ja muudest muudatustest tulenevaid muudatusi oli väga keeruline või praktiliselt võimatu sisse kirjutada. Seega töötas ministeerium välja uue eelnõu, mille põhja läbitöötamisega tegeles nõunik väga-väga põhjalikult.

Eelnõu läbis kahe lugemise vahel keeletoimetamise. Sinna on tehtud väga palju tehnilisi ja keelelisi muudatusi, mis aga ei muuda eelnõu sisu. Majanduskomisjon arutas eelnõu ettevalmistamist oma 29. septembri istungil. Osalesid ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad. Teised osapooled istungil osalemist vajalikuks ei pidanud. Komisjon aktsepteeris eelnõu algatajate tehtud ettepanekuid ja töö korras laekunud ettepanekute sõnastusi, millest kokku moodustus 13 muudatusettepanekut.

Veidi muudatusettepanekutest. Muudatusettepanekuid on 13, need kõik leidsid komisjoni konsensusliku toetuse. Sisulise poole pealt on kõige kaalukamad ja olulisemad muudatusettepanek number 8 ja 11. Number 8 on Euroopa Liidu määrusest tehtavate erandite kohta, mis on praegu lõpetatud. Need erandid – [artiklid] 20, 22 ja 23 – puudutavad puudega inimeste abistamist ja teavitamist rongijaamades. See muudatus toob seadusesse karistusmäära 100 trahviühikut, kui puudega inimesed jäetakse abistamata. Number 11 toob muudatused ehitusseadustikku. Siin on mõned muudatused, näiteks nõuded raudteeseaduses, või üks väga põhimõtteline muudatus, et projekteerimistingimusi raudteerajatiste suhtes ei väljasta enam kohalikud omavalitsused, vaid ... kuidas see nüüd oligi ... Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.

Veidi muudatusettepanekust number 1, mis tundub hästi mahukas, seal on väga palju sõnastusi ja täpsustusi. On nii sõnastuslike terminite viimist terminite paragrahvist sisusse, kui neid on kasutatud ainult ühel või kahel juhul. Palju on ka sõnastuslikke parandusi kogu tekstis, viidete ümbersuunamisi ja muud sellist, mis muudab eelnõu teksti paremini loetavaks ja mõistetavaks. Ka selles suhtes komisjonil küsimusi väga ei olnud. Paar ikka oli. Kui komisjoni liikmete küsimusi vaadata, siis tundus komisjoni liikmetele tavapäratu, et kuigi tervikteksti väljatöötamisega on palju tööd tehtud, hakatakse teksti parandama ligi 80 muudatusettepanekuga. Ma arvan, et selle uuesti tegemine muudab asja lihtsalt paremaks.

Juhtivkomisjon tegi ettepaneku võtta eelnõu teiseks lugemiseks päevakorda 13. oktoobriks, see on siis tänaseks, ja ettepanek on teine lugemine lõpetada. Kui teine lugemine lõpetatakse, siis viia läbi lõpphääletus 15. oktoobril – see on ülehomme. Kõik otsused olid konsensuslikud. Lisan veel, et koroonakriisist tulenevalt lükati nende Euroopa Komisjoni direktiivide vastuvõtmine edasi. Need tuleb vastu võtta praeguse tärminiga selle kuu lõpuks. Selles suhtes oleme igati ajakavas. Aitäh!

11:39 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Austatud ettekandja, teile küsimusi ei ole. Kas Riigikogu liikmetel on soov avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole. 

Vaatame üheskoos läbi ka esitatud ettepanekud. 1. muudatusettepanek, mille on esitanud majanduskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. 2. muudatusettepanek, samuti majanduskomisjoni esitatud, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. 3. muudatusettepanek, majanduskomisjoni esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. 4. muudatusettepanek, majanduskomisjoni poolt, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. 5. muudatusettepanek, samuti juhtivkomisjon, arvestada täielikult. 6. muudatusettepanek, majanduskomisjoni esitatud, arvestada täielikult. 7. muudatusettepanek, majanduskomisjoni esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. 8. muudatusettepanek, ka majanduskomisjoni esitatud, arvestada täielikult. 9. muudatusettepanek, majanduskomisjoni esitatud, arvestada täielikult. 10. muudatusettepanek, esitaja majanduskomisjon, arvestada täielikult. 11. muudatusettepanek, majanduskomisjoni esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. 12. muudatusettepanek, majanduskomisjoni esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Ja viimane muudatusettepanek, 13., samuti majanduskomisjoni esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Muudatusettepanekud on läbi vaadatud, juhtivkomisjoni seisukoht on eelnõu 201 teine lugemine lõpetada.

Head kolleegid, sellega on teine lugemine lõpetatud ja sellega on ka tänane istung lõppenud. Aitäh! Kohtumiseni homme!

11:42 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee