Austatud koosoleku juhataja! Head kolleegid! [Tutvustan teile] seaduseelnõu 202, energiamajanduse korralduse seaduse ja maagaasiseaduse muutmise seaduse eelnõu menetlust juhtivkomisjonis esimese ja teise lugemise vahel. Energiamajanduse korralduse seaduse ja maagaasiseaduse muutmise seaduse eelnõu algatas Vabariigi Valitsus s.a 1. juunil. Eelnõu eesmärk on üle võtta direktiivist 2018/2002 tulenevad uued kohustused, mis aitavad energiakasutuse vähendamisel saavutada Euroopa Liidu pikaajalisi eesmärke. Direktiiv on samm sellise energialiidu suunas, mille raames käsitatakse energiatõhusust omaette energiaallikana. Eelnõu kohustab riiki parandama energiatõhusust selliselt, et sõltumata majanduskasvu tasemest peab olema eesmärgiks energiatarbimise vähendamine.
Eelnõu 202 esimene lugemine toimus 15. juunil. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, mis oli 1. juuli kell 16, Riigikogu liikmed, fraktsioonid ega teised komisjonid muudatusettepanekuid ei esitanud. Eelnõu menetlusest parlamendis teavitati Eesti Korteriühistute Liitu, Eesti Omanike Keskliitu, Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingut, AS-i Gaasivõrk ning Eesti Elektritööstuse Liitu. Eelnõu kohta esitasid ühise arvamuse AS Eesti Gaas ja AS Gaasivõrk. Oma seisukohad esitas majanduskomisjonile Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Kõigi eelnõu kohta esitatud arvamuste ja seisukohtadega on võimalik tutvuda eelnõu kaardil.
Majanduskomisjoni töörühm valmistas ette eelnõu komisjoni istungil menetlemist oma nõupidamisel, mis toimus 17. septembril ja kus osalesid eelnõu algataja, samuti AS-i Eesti Gaas ja AS-i Gaasivõrk ning Konkurentsiameti esindajad. Majanduskomisjon arutas eelnõu teiseks lugemiseks ettevalmistamist oma 22. septembri istungil. 22. septembri istungil osalesid komisjoni liikmed Annely Akkermann, Riho Breivel, Jüri Jaanson, Kalev Kallo, Mihhail Korb, Kristen Michal ja Kai Rimmel. Puudus Kalvi Kõva. Kutsutud olid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika osakonna juhataja Jaanus Uiga ja ekspert Tauno Hilimon. Päevakorras oli ainult üks punkt: Vabariigi Valitsuse algatatud energiamajanduse korralduse seaduse ja maagaasiseaduse muutmise seaduse eelnõu 202 arutelu teisele lugemisele saatmiseks. Majanduskomisjon arutas seaduseelnõu kohta esitatud muudatusettepanekuid ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika osakonna ekspert Tauno Hilimon tutvustas muudatusettepanekuid ja vastas nendega seoses tekkinud küsimustele.
Esimene muudatusettepanek. Direktiiv 2018/2002 võtab kasutusele mõiste "lõppkasutaja", seda selleks, et viidata laiemale tarbimisrühmale kui seni kasutusel olnud mõiste "lõpptarbija". Algses eelnõu sõnastuses kasutatav mõiste "lõppkasutaja" vajab täpsustamist, sest "lõppkasutaja" mõiste peab hõlmama ka lõpptarbijaid, mistõttu lõppkasutajale kehtivad direktiivi sätted peavad kehtima ka lõpptarbijatele. Olulise muudatusena oli siin ära toodud ka informatsioon selle kohta, missugust teavet peab saama lõppkasutaja või lõpptarbija arvel esitatava informatsiooniga. Selleks on kehtivad hinnad ja tegelik energiatarbimine; kütte, jahutuse ja sooja tarbevee [tootmiseks] kasutatud kütus energialiikide kaupa ning kui kaugküttevõrgu summaarne nimisoojusvõimsus ületab 20 megavatti, siis on vaja ära märkida tootmisest tingitud kasvuhoonegaaside heite kogus; kohaldatud maksud, lõivud ja tariifid. Ja need ettepanekud, see informatsioon, mis peab olema arvel kirjeldatud, on kooskõlastatud ka korteriühistutega ja ei tekita nende esitamise koha pealt mingisugust probleemi.
Samuti muudatus 1.6: kustutatakse maagaasiseaduse muudatuse esimene punkt, millega kaasnes võrguettevõtjale kohustus paigaldada igasse gaasivõrguga ühendatud korterisse peale kulutõhususe ja teostatavuse hindamise läbiviimist gaasiarvesti. See nõue võetakse sellest eelnõust välja. Nimetatud sätte kustutamise vajadust väljendasid ühises kirjas ka AS Gaasivõrk ja AS Eesti Gaas.
Sven Sester küsis, kas selle muudatusettepaneku näol on sisuliselt tegemist lõppkasutaja definitsiooni täpsustamisega, lähtudes direktiivist. Tauno Hilimoni vastus oli, et nii see on. Juhtivkomisjoni ettepanek oli arvestada seda muudatusettepanekut täielikult ja seda ka konsensuslikult tehti.
Muudatusettepanek nr 2, väljavõetav tekst: "Lõppkasutaja korterelamutesse või mitmeotstarbelistesse hoonetesse individuaalse, sealhulgas kauglugemise funktsiooniga küttekulujaoturi või arvesti paigaldamise kulutõhususe ja tehnilise teostatavuse hindamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega." Antud punkt ei ole enam otstarbekas ja võetakse sellest eelnõust välja. Sven Sester uuris, kas muudatusettepaneku vajadus tekkis töögrupi töö käigus või kes selle vajaduse välja tõi. Tauno Hilimon vastas, et muudatuse vajadus kerkis esile ministeeriumi töö käigus. Juhtivkomisjoni ettepanek oli arvestada seda muudatusettepanekut täielikult ja seda ka konsensuslikult tehti.
Muudatusettepanek nr 3. Direktiivi ülevõtmisel on liikmesriigil võimalus kergendada tootmisest tingitud kasvuhoonegaaside heite koguse esitamise nõuet juhul, kui soojust ei tarbita enam kui 20 megavatti. Vastasel juhul tuleb vastav info siiski arvel või koos arvega lõppkasutajale esitada. Selle muudatuse abil välditakse halduskoormuse kasvu väiksematel soojusemüüjatel. Majanduskomisjoni otsus oli arvestada seda ettepanekut täielikult ja seda ka konsensuslikult tehti.
Muudatusettepanek nr 4 oli tehniline ja puudutas kauglugemise funktsiooniga arvestite paigaldamist. Algsest eelnõust on välja jäänud [direktiivi] artiklist 9c tulenev nõue paigaldada kõigile lõpptarbijatele alates 25. oktoobrist 2020 uute arvestitena ainult kaugloetavad arvestid ja asendada kõik vanad arvestid 2027. aasta 1. jaanuariks kaugloetavatega. Direktiivis on tähtaegade määramisel arvesse võetud arvestite eluiga ja eeldatud, et 2027. aasta 1. jaanuariks on enamik enne 25. oktoobrit 2020 paigaldatud arvesteid eluea ületanud ja amortiseerunud. Võttes arvesse mõistlikku üleminekuaega, ei ole võimalik antud nõude kehtima hakkamist üks ühele direktiivist üle võtta ja nõue hakkab kehtima 25. veebruaril 2021, neli kuud pärast eelnõu eeldatavat jõustumise aega.
Sven Sester tundis huvi, miks need muudatused kohe eelnõus sees ei olnud, vaid esitati hiljem muudatusettepanekutena. Tauno Hilimon vastas, et vajadus muudatuste järele selgus ministeeriumi töö käigus. Telliti kulutõhususe hindamise uuring ja koos uuringu teostajatega sai direktiivi tõlgendamine selgemaks. Jaanus Uiga lisas, et 2021. aasta kuupäev on seotud sellega, et kevadel läks eelnõu menetlemine pikale ning juba on käes oktoober. Kehtestada nõue paigaldada arvestid kohe ei ole mõistlik, pigem tasub ettevõtjatele anda selleks lisaaega.
Sven Sester uuris, miks on jõustumise aeg just 25. veebruar 2021, mitte mõne kuu 1. kuupäev. Sellele vastati, et direktiivi kohaselt on nõude kehtestamise ajaks 25. oktoober 2020 ja nõue hakkab kehtima neli kuud peale nimetatud kuupäeva. Juhtivkomisjon tegi ettepaneku arvestada seda muudatusettepanekut täielikult, ja seda konsensuslikult.
Muudatusettepanek nr 5 täiendab eelnõu sõnastust. Maagaasiseaduse regulatsioon on nii mõneski osas praeguseks aegunud. Samas on teatud sätted, mille tähtsus on muutunud olematuks, kuid mis toovad kaasa nii riigi kui ka erasektori halduskoormuse. Nii AS Gaasivõrk ja AS Eesti Gaas kui ka Konkurentsiamet on seisukohal, et sellised kodutarbija hinnaregulatsioonile suunatud sätted, mis pärinevad juba gaasituru avanemise eelsest perioodist, on ebamõistlikud. Aegunud regulatsioon sisaldab ka turgu valitseva gaasimüüja kohustust esitada Konkurentsiametile põhjalik aruandlus hinnakujunduse kohta. Algselt oli meil üks gaasitarnija, kuid tänaseks on konkurents tihenenud ja selleks puudub igasugune vajadus. [See oli] AS-i Gaasivõrk ja AS-i Eesti Gaas ettepanek. Juhtivkomisjoni ettepanek oli arvestada seda muudatusettepanekut täielikult, ja seda konsensuslikult. Eelnõu algataja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium toetab seisukohta – lähtudes muu hulgas Konkurentsiameti edastatud seisukohtadest muudatuste tegemiseks eelnõusse 202 – tunnistada antud punkt kehtetuks. Konkurentsiamet nõustub ettevõtjate seisukohaga ning toetab taotletud viisil maagaasiseaduse muutmist. Viidatud regulatsioon on minetanud oma vajaduse.
Punkt 6 on puhttehniline. Tegemist on tehniliste parandustega, millega muudetakse eelnõus nimetatud paragrahvide numbreid vastavalt muudatustele. Majanduskomisjoni ettepanek oli arvestada seda muudatusettepanekut täielikult, ja seda konsensuslikult.
Sven Sester soovis teada, kas ettevõtetelt laekus ettepanekuid, mida ei arvestatud. Tauno Hilimon vastas, et AS Eesti Gaas ja AS Gaasivõrk esitasid neli muudatusettepanekut, millest ühte arvestati. Kaks ettepanekut said kaetud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esitatud ettepanekutega ning ühe puhul leiti, et see vajaks suuremat uurimist ja see pole otseselt selle direktiivi ülevõtmisega seotud.
Otsustati teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 29. septembril 2020. aastal ja teha ettepanek teine lugemine lõpetada. Kui teine lugemine lõpetatakse, siis teha ettepanek võtta eelnõu [kolmandaks lugemiseks] täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 1. oktoobril 2020. aastal. Kõik otsused on tehtud konsensuslikult. Aitäh!