Tere hommikust, auväärt kolleegid! Alustame Riigikogu täiskogu IV istungjärgu 3. töönädala teisipäevast istungit. Kõigepealt on eelnõude ja arupärimiste üleandmise võimalus. Heljo Pikhof, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Head ametikaaslased! Möödunud kolmapäeva hilisõhtul arutasime siin saalis sotsiaaldemokraatide algatatud töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Sellega soovisime laiendada töötuskindlustushüvitise saajate ringi, et hüvitist hakkaksid saama ka töötajad ja teenistujad, kes lõpetavad töölepingu või teenistussuhte omal algatusel või poolte kokkuleppel, ning tõsta töötuskindlustushüvitise määra töötuse esimesel 100 päeval 70%-ni ja 101. päevast edasi 50%-ni töötaja keskmisest töötasust. Kahjuks eelnõu esimesest lugemisest kaugemale ei jõudnud. Homme antakse üle riigieelarve ja täna anname sotsiaaldemokraatide ja Raimond Kaljulaidi nimel taas menetlusse samasisulise eelnõu. Tulemas on suurkoondamised, me kõik oleme sellest kuulnud, teatud sektorites, tervete sektorite kaupa kaotavad inimesed töö. Vajalik on ümberõpe. Inimestele on sellel ajal ka tähtis, et neile oleks [tagatud] majanduslik kindlus, toimetulek ning et nad saaksid osaleda koolitusel ja pärast seda oma oskustele ja ootustele vastava töö leida. Ühesõnaga, see ongi lühidalt kõik. Ma väga loodan, et kui see eelnõu tuleb menetlusse, siis järgmine kord me oleme [oma otsuse] rohkem läbi mõelnud ja kõik toetavad sotsiaaldemokraatide algatatud eelnõu, ja [ma loodan, et] eelarvesse saavad ka siit parandused sisse [viidud]. Aitäh!

Aitäh! Maris Lauri, palun!

Head kolleegid! Iga aasta sügisel ja sügistalvel kuuleme Riigikogus ühte ja sedasama juttu, vähemalt viimastel aastatel, sellest, kuidas me ei saa aru, mis on riigieelarvesse kirjutatud, ehk et riigieelarve on läbipaistmatu. Ja siis kõik lubavad, et teeme muudatused. Tuleb kevad, see asi on ununenud. Algab uus sügis – ja ikka sama mure, midagi muutunud ei ole. Sellepärast teeb Reformierakond ettepaneku, et võtame selle asja siis lõpuks ette ja teeme riigieelarve läbipaistvamaks ja arusaadavamaks.

Meil on siin mitu ettepanekut ja viisi, kuidas seda teha. Väga lühidalt öeldes, kõigepealt, riigieelarve peaks olema pisut detailsem kui jaotus: tulud, kulud, investeeringud ja finantseerimistehingud. Teiseks, Riigikogu liikmetele tuleks anda elektrooniline ligipääs riigieelarve alusandmetele. Riigikogu rolli ja avalikkuse mõju tuleks suurendada selle kaudu, et riigieelarve täitmine tehakse paremini nähtavaks ehk andmed avalikustatakse, mida praegu ei tehta, muideks, kui keegi ei ole tähele pannud. Ja kindlasti [on oluline] ka aruandluse üldisem parandamine. Ma loodan, et meie kõigi huvi on paremini aru saada sellest, mis riigieelarves on, ja Riigikogu rolli suurendamine eelarveprotsessis on meie kõigi huvides. Aitäh!

Aitäh! Rohkem eelnõude ja arupärimiste üleandmise soovi ei ole. Seega on juhatus vastu võtnud need kaks eelnõu ja menetleb neid nii, nagu kodu- ja töökorra seadus ette näeb. Kohaloleku kontroll, palun!

Kohalolijaks registreeris ennast 90 Riigikogu liiget, puudub 11.

Me võime alustada tänase päevakorra läbivaatamist. Meil on päevakorras üks küsimus, Vabariigi Valitsuse algatatud energiamajanduse korralduse seaduse ja maagaasiseaduse muutmise seaduse eelnõu numbriga 202. Me alustame selle teist lugemist ja palun siia ettekandjaks majanduskomisjoni liikme Kai Rimmeli.

Austatud koosoleku juhataja! Head kolleegid! [Tutvustan teile] seaduseelnõu 202, energiamajanduse korralduse seaduse ja maagaasiseaduse muutmise seaduse eelnõu menetlust juhtivkomisjonis esimese ja teise lugemise vahel. Energiamajanduse korralduse seaduse ja maagaasiseaduse muutmise seaduse eelnõu algatas Vabariigi Valitsus s.a 1. juunil. Eelnõu eesmärk on üle võtta direktiivist 2018/2002 tulenevad uued kohustused, mis aitavad energiakasutuse vähendamisel saavutada Euroopa Liidu pikaajalisi eesmärke. Direktiiv on samm sellise energialiidu suunas, mille raames käsitatakse energiatõhusust omaette energiaallikana. Eelnõu kohustab riiki parandama energiatõhusust selliselt, et sõltumata majanduskasvu tasemest peab olema eesmärgiks energiatarbimise vähendamine.

Eelnõu 202 esimene lugemine toimus 15. juunil. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, mis oli 1. juuli kell 16, Riigikogu liikmed, fraktsioonid ega teised komisjonid muudatusettepanekuid ei esitanud. Eelnõu menetlusest parlamendis teavitati Eesti Korteriühistute Liitu, Eesti Omanike Keskliitu, Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingut, AS-i Gaasivõrk ning Eesti Elektritööstuse Liitu. Eelnõu kohta esitasid ühise arvamuse AS Eesti Gaas ja AS Gaasivõrk. Oma seisukohad esitas majanduskomisjonile Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Kõigi eelnõu kohta esitatud arvamuste ja seisukohtadega on võimalik tutvuda eelnõu kaardil.

Majanduskomisjoni töörühm valmistas ette eelnõu komisjoni istungil menetlemist oma nõupidamisel, mis toimus 17. septembril ja kus osalesid eelnõu algataja, samuti AS-i Eesti Gaas ja AS-i Gaasivõrk ning Konkurentsiameti esindajad. Majanduskomisjon arutas eelnõu teiseks lugemiseks ettevalmistamist oma 22. septembri istungil. 22. septembri istungil osalesid komisjoni liikmed Annely Akkermann, Riho Breivel, Jüri Jaanson, Kalev Kallo, Mihhail Korb, Kristen Michal ja Kai Rimmel. Puudus Kalvi Kõva. Kutsutud olid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika osakonna juhataja Jaanus Uiga ja ekspert Tauno Hilimon. Päevakorras oli ainult üks punkt: Vabariigi Valitsuse algatatud energiamajanduse korralduse seaduse ja maagaasiseaduse muutmise seaduse eelnõu 202 arutelu teisele lugemisele saatmiseks. Majanduskomisjon arutas seaduseelnõu kohta esitatud muudatusettepanekuid ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika osakonna ekspert Tauno Hilimon tutvustas muudatusettepanekuid ja vastas nendega seoses tekkinud küsimustele.

Esimene muudatusettepanek. Direktiiv 2018/2002 võtab kasutusele mõiste "lõppkasutaja", seda selleks, et viidata laiemale tarbimisrühmale kui seni kasutusel olnud mõiste "lõpptarbija". Algses eelnõu sõnastuses kasutatav mõiste "lõppkasutaja" vajab täpsustamist, sest "lõppkasutaja" mõiste peab hõlmama ka lõpptarbijaid, mistõttu lõppkasutajale kehtivad direktiivi sätted peavad kehtima ka lõpptarbijatele. Olulise muudatusena oli siin ära toodud ka informatsioon selle kohta, missugust teavet peab saama lõppkasutaja või lõpptarbija arvel esitatava informatsiooniga. Selleks on kehtivad hinnad ja tegelik energiatarbimine; kütte, jahutuse ja sooja tarbevee [tootmiseks] kasutatud kütus energialiikide kaupa ning kui kaugküttevõrgu summaarne nimisoojusvõimsus ületab 20 megavatti, siis on vaja ära märkida tootmisest tingitud kasvuhoonegaaside heite kogus; kohaldatud maksud, lõivud ja tariifid. Ja need ettepanekud, see informatsioon, mis peab olema arvel kirjeldatud, on kooskõlastatud ka korteriühistutega ja ei tekita nende esitamise koha pealt mingisugust probleemi.

Samuti muudatus 1.6: kustutatakse maagaasiseaduse muudatuse esimene punkt, millega kaasnes võrguettevõtjale kohustus paigaldada igasse gaasivõrguga ühendatud korterisse peale kulutõhususe ja teostatavuse hindamise läbiviimist gaasiarvesti. See nõue võetakse sellest eelnõust välja. Nimetatud sätte kustutamise vajadust väljendasid ühises kirjas ka AS Gaasivõrk ja AS Eesti Gaas.

Sven Sester küsis, kas selle muudatusettepaneku näol on sisuliselt tegemist lõppkasutaja definitsiooni täpsustamisega, lähtudes direktiivist. Tauno Hilimoni vastus oli, et nii see on. Juhtivkomisjoni ettepanek oli arvestada seda muudatusettepanekut täielikult ja seda ka konsensuslikult tehti.

Muudatusettepanek nr 2, väljavõetav tekst: "Lõppkasutaja korterelamutesse või mitmeotstarbelistesse hoonetesse individuaalse, sealhulgas kauglugemise funktsiooniga küttekulujaoturi või arvesti paigaldamise kulutõhususe ja tehnilise teostatavuse hindamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega." Antud punkt ei ole enam otstarbekas ja võetakse sellest eelnõust välja. Sven Sester uuris, kas muudatusettepaneku vajadus tekkis töögrupi töö käigus või kes selle vajaduse välja tõi. Tauno Hilimon vastas, et muudatuse vajadus kerkis esile ministeeriumi töö käigus. Juhtivkomisjoni ettepanek oli arvestada seda muudatusettepanekut täielikult ja seda ka konsensuslikult tehti.

Muudatusettepanek nr 3. Direktiivi ülevõtmisel on liikmesriigil võimalus kergendada tootmisest tingitud kasvuhoonegaaside heite koguse esitamise nõuet juhul, kui soojust ei tarbita enam kui 20 megavatti. Vastasel juhul tuleb vastav info siiski arvel või koos arvega lõppkasutajale esitada. Selle muudatuse abil välditakse halduskoormuse kasvu väiksematel soojusemüüjatel. Majanduskomisjoni otsus oli arvestada seda ettepanekut täielikult ja seda ka konsensuslikult tehti.

Muudatusettepanek nr 4 oli tehniline ja puudutas kauglugemise funktsiooniga arvestite paigaldamist. Algsest eelnõust on välja jäänud [direktiivi] artiklist 9c tulenev nõue paigaldada kõigile lõpptarbijatele alates 25. oktoobrist 2020 uute arvestitena ainult kaugloetavad arvestid ja asendada kõik vanad arvestid 2027. aasta 1. jaanuariks kaugloetavatega. Direktiivis on tähtaegade määramisel arvesse võetud arvestite eluiga ja eeldatud, et 2027. aasta 1. jaanuariks on enamik enne 25. oktoobrit 2020 paigaldatud arvesteid eluea ületanud ja amortiseerunud. Võttes arvesse mõistlikku üleminekuaega, ei ole võimalik antud nõude kehtima hakkamist üks ühele direktiivist üle võtta ja nõue hakkab kehtima 25. veebruaril 2021, neli kuud pärast eelnõu eeldatavat jõustumise aega.

Sven Sester tundis huvi, miks need muudatused kohe eelnõus sees ei olnud, vaid esitati hiljem muudatusettepanekutena. Tauno Hilimon vastas, et vajadus muudatuste järele selgus ministeeriumi töö käigus. Telliti kulutõhususe hindamise uuring ja koos uuringu teostajatega sai direktiivi tõlgendamine selgemaks. Jaanus Uiga lisas, et 2021. aasta kuupäev on seotud sellega, et kevadel läks eelnõu menetlemine pikale ning juba on käes oktoober. Kehtestada nõue paigaldada arvestid kohe ei ole mõistlik, pigem tasub ettevõtjatele anda selleks lisaaega.

Sven Sester uuris, miks on jõustumise aeg just 25. veebruar 2021, mitte mõne kuu 1. kuupäev. Sellele vastati, et direktiivi kohaselt on nõude kehtestamise ajaks 25. oktoober 2020 ja nõue hakkab kehtima neli kuud peale nimetatud kuupäeva. Juhtivkomisjon tegi ettepaneku arvestada seda muudatusettepanekut täielikult, ja seda konsensuslikult.

Muudatusettepanek nr 5 täiendab eelnõu sõnastust. Maagaasiseaduse regulatsioon on nii mõneski osas praeguseks aegunud. Samas on teatud sätted, mille tähtsus on muutunud olematuks, kuid mis toovad kaasa nii riigi kui ka erasektori halduskoormuse. Nii AS Gaasivõrk ja AS Eesti Gaas kui ka Konkurentsiamet on seisukohal, et sellised kodutarbija hinnaregulatsioonile suunatud sätted, mis pärinevad juba gaasituru avanemise eelsest perioodist, on ebamõistlikud. Aegunud regulatsioon sisaldab ka turgu valitseva gaasimüüja kohustust esitada Konkurentsiametile põhjalik aruandlus hinnakujunduse kohta. Algselt oli meil üks gaasitarnija, kuid tänaseks on konkurents tihenenud ja selleks puudub igasugune vajadus. [See oli] AS-i Gaasivõrk ja AS-i Eesti Gaas ettepanek. Juhtivkomisjoni ettepanek oli arvestada seda muudatusettepanekut täielikult, ja seda konsensuslikult. Eelnõu algataja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium toetab seisukohta – lähtudes muu hulgas Konkurentsiameti edastatud seisukohtadest muudatuste tegemiseks eelnõusse 202 – tunnistada antud punkt kehtetuks. Konkurentsiamet nõustub ettevõtjate seisukohaga ning toetab taotletud viisil maagaasiseaduse muutmist. Viidatud regulatsioon on minetanud oma vajaduse.

Punkt 6 on puhttehniline. Tegemist on tehniliste parandustega, millega muudetakse eelnõus nimetatud paragrahvide numbreid vastavalt muudatustele. Majanduskomisjoni ettepanek oli arvestada seda muudatusettepanekut täielikult, ja seda konsensuslikult.

Sven Sester soovis teada, kas ettevõtetelt laekus ettepanekuid, mida ei arvestatud. Tauno Hilimon vastas, et AS Eesti Gaas ja AS Gaasivõrk esitasid neli muudatusettepanekut, millest ühte arvestati. Kaks ettepanekut said kaetud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esitatud ettepanekutega ning ühe puhul leiti, et see vajaks suuremat uurimist ja see pole otseselt selle direktiivi ülevõtmisega seotud.

Otsustati teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 29. septembril 2020. aastal ja teha ettepanek teine lugemine lõpetada. Kui teine lugemine lõpetatakse, siis teha ettepanek võtta eelnõu [kolmandaks lugemiseks] täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 1. oktoobril 2020. aastal. Kõik otsused on tehtud konsensuslikult. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Teile on ka küsimusi. Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Mul tekkis teie ettekande ajal küsimus: kas komisjonis tegeles selle valdkonna teemaga ainult komisjoni esimees? Kas ükski teine komisjoni liige ei tundnud ühegi küsimuse vastu huvi?

Ametnikele küsimusi sellel koosolekul rohkem ei esitatud. Mina kui menetleja osalesin eelnevalt töökoosolekul ning sain seal esitada küsimusi Eesti Gaasile, Gaasivõrgule ja ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Kuid sellel koosolekul tõepoolest ühtegi küsimust keegi teine ei esitanud. Ju olid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja antud põhjendused piisavalt täpsed.

Aivar Kokk, teine küsimus, palun!

Aitäh, juhataja! Hea ettekandja! Ma vaatan seda parandusettepanekut nr 4, mis tekitas ka komisjonis küsimusi. Siin on öeldud, et alates järgmise aasta 25. veebruarist tuleb paigaldada kauglugejad. Ma mäletan, et kui me tegime gaasiseadust samas komisjonis eelmise koosseisu ajal, siis oli idee see, et 2021. aasta 1. jaanuarist on meil kõik asjad kodus kauglugejatega: gaas, vesi, elekter ja kõik muu. Kui ministeeriumis keegi ütleb, et see peab olema 25. kuupäev, kas siis komisjon tõesti ütlebki, et nii, nagu ministeeriumi ametnik ütles, nii peab olema? Loogiline on see, et ettevõtjale teatatakse vähemalt kuus kuud ette, kui on selline oluline muudatus, sest kauglugemise funktsiooniga mõõtja on ju tunduvalt kallim kui tavaline. Kas te arutasite seda, et kui seadus oktoobris vastu võetakse, siis jääks ettevõtjale hea traditsiooni alusel kuus kuud aega, enne kui seadusest tulenevad kohustused kehtima hakkavad?

Kauglugejate paigaldamise teemat arutati tõepoolest selliselt, et kui eelnevalt oli selles eelnõus ette nähtud, et kõik lõpptarbijad peavad saama kauglugemise funktsiooniga mõõturi, siis seda muudeti. Ja kuna see ei ole kulupõhiselt otstarbekas, siis nende kaugmõõturite paigaldamise maht läheb oluliselt väiksemaks. Sama teema on läbi arutatud ka Eesti Gaasi, Gaasivõrgu ja teiste tarnijatega ning nende arvates mingisuguseid vastuväiteid ega probleeme see ei tekita.

Aitäh! Rohkem küsimusi ... Ei, Andres Sutt, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Teie vastus tekitas minus küsimuse, kuidas see muudatus nüüd tarbijat kaitseb. Ma saan aru, et teenusepakkujale on see kindlasti mugav, et ta ei pea kaugloetavaid arvesteid paigaldama, kui ma õigesti aru sain. Aga tarbija seisukohalt oleks jällegi väga mugav, kui need kaugloetavad arvestid oleksid olemas. Mis need kaalutlused olid, miks seda regulatsiooni siis muudeti?

Kuna igasse korterisse lugeja paigaldamine ei ole esiteks võimalik ja teiseks ei ole see ka otstarbekas, siis paigaldatakse lugejad korteriühistutes mitte lõppkasutaja juurde, vaid lõpptarbija juurde, see tähendab, et need paigaldatakse majja sisenemise kohta. Sellisel juhul, kui lõppkasutajale esitatakse arve, siis märgitakse arvel ära kõikvõimalik vajalik informatsioon, mida siin on kirjeldatud, kaasa arvatud see, millist energialiiki ja kui palju ta kasutab, millised on konkurentide võimalused ja tingimused, ja vastavalt sellele saab teha ka edasisi otsuseid gaasi kasutamise kohta.

Aitäh! Nüüd küll rohkem küsimusi ei ole. Lugupeetud Riigikogu liikmed! On võimalik avada läbirääkimised. Kõigil Riigikogu liikmetel on võimalus esineda kõnega. Aga ma ei näe neid soove. Seega loen läbirääkimised lõpetatuks ja vaatame läbi muudatusettepanekud, mida, nagu ettekandja ütles, on kuus. Esimese muudatusettepaneku on teinud majanduskomisjon, juhtivkomisjoni arvamus on arvestada seda täielikult. Muid arvamusi ei ole. Teine muudatusettepanek on samamoodi majanduskomisjonilt ja ka arvamus: arvestada seda täielikult. Kolmaski muudatusettepanek on majanduskomisjonilt, juhtivkomisjoni arvamus: arvestada seda täielikult. Neljas muudatusettepanek on samuti majanduskomisjonilt ja juhtivkomisjoni arvamus: arvestada seda täielikult. Viies muudatusettepanek on taas majanduskomisjonilt ja juhtivkomisjoni arvamus on arvestada seda täielikult. Kuueski muudatusettepanek on majanduskomisjonilt koos juhtivkomisjoni arvamusega arvestada seda täielikult. Muid arvamusi ei ole. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud ja meil on juhtivkomisjoni ettepanek eelnõu 202 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud ja tänane istung on sellega lõppenud. Aitäh!