Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

13:58 Istungi rakendamine

14:00 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Tere päevast, head kolleegid! Austatud Riigikogu, alustame Riigikogu täiskogu IV istungjärgu 1. töönädala kolmapäevast istungit. Alustuseks on Riigikogu liikmetel võimalus üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Signe Kivi, palun!

14:01 Signe Kivi

Austatud Riigikogu juhataja! Head kolleegid! Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatav Riigikogu otsuse eelnõu teeb Vabariigi Valitsusele ettepaneku korraldada Eesti alus- ning koolihariduse muutmine ühtseks ja eestikeelseks, mis kindlustaks ühiskonna sidususe ja tagaks, olenemata noorte emakeelest, nende konkurentsivõime ning võrdse ligipääsu haridusele ja tööturule. Riik koostöös kohaliku omavalitsusega tagab teise emakeelega noortele võimaluse õppida oma emakeelt ja kultuuri. Üleminek ühtsele alusharidusele on korraldatud 2024. aastaks, mis on eelduseks üleminekule ühtsele eestikeelsele kooliharidusele 2030. aastaks. Reformierakonna fraktsioon on sarnaste ettepanekutega välja tulnud juba kolmel korral. Tuletan meelde, et eestikeelsele haridusele üleminek oli olulisel kohal ka Isamaa, EKRE ja Eesti 200 valimislubadustes.

Järgmisel aastal möödub Eesti Vabariigi taasiseseisvumisest 30 aastat. 1993. aasta juunis võttis Riigikogu vastu põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, seda eesmärgiga, et aastaks 2000 on Eestis ühtne ja eestikeelne gümnaasium. Täna, 20 aastat hiljem, on eesmärk täidetud vaid osaliselt. Teeme ettepaneku esimese sammuna viia alusharidus üle ühtsele eestikeelsele õppele 2024. aastaks, sest eri riikide kogemused ja paljud uurimused näitavad, et keeleõpe on kõige tõhusam lasteaias, kus keel omandatakse mängeldes lühikese ajaga. Sellele järgneks loogilise sammuna üleminek täielikult eestikeelsele üldharidusele 2030. aastaks.

Head kolleegid! Eesti ühiskond on ühtseks eestikeelseks hariduskorralduseks valmis. Vaja on Riigikogu poliitilist tahet ja otsust. Aitäh!

14:03 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Rohkem eelnõude ja arupärimiste üleandmise soovi Riigikogu liikmetel ei ole. Olen juhatuse nimel vastu võtnud ühe otsuse eelnõu. Riigikogu juhatus menetleb seda vastavalt kodu- ja töökorra seadusele.

Kohaloleku kontroll, palun!

14:03 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kohalolijaks registreeris ennast 89 Riigikogu liiget, puudub 12.


1. 14:04 Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelise merejulgeoleku koalitsiooni operatsioonil Sentinel" eelnõu (211 OE) esimene lugemine

14:04 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Läheme tänase päevakorra punktide juurde. Täna on meil päevakorras kaks päevakorrapunkti. Esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelise merejulgeoleku koalitsiooni operatsioonil Sentinel" eelnõu 211 esimene lugemine. Ma palun ettekandjaks kaitseminister Jüri Luige.

14:05 Kaitseminister Jüri Luik

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Lubage ka minul kõigepealt soovida teile head hooaja algust ja jõudu. Oleme Riigikogu ette toonud otsuse eelnõu, mis näeb ette meie osalemise rahvusvahelisel operatsioonil, mille nimi on Sentinel. Jutt on USA käivitatud mereväeoperatsioonist ning USA kaitseminister ja Briti kaitseminister on teinud meile ettepaneku sellel operatsioonil osaleda. Tegu on laevastikuoperatsiooniga, mis põhiliselt leiab aset Hormuzi väinas. See operatsioon toimib nn tahtekoalitsioonina ning selle tegevuseks ei taotleta eraldi ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni, see viiakse läbi ÜRO mereõiguse konventsiooni alusel. Me oleme seadnud sellel operatsioonil osalemise eeltingimuseks Eesti ja Bahreini vahelise diplomaatilise leppe, mis annaks meie ohvitseridele seal diplomaatilise puutumatuse. Hetkel, osaliselt COVID-i tõttu, ei ole õnnestunud seda lepet veel lõplikult sõlmida. Loomulikult me sinna enne ei lähe, kui see leping on sõlmitud.

Kui te küsite, mida see praegu praktiliselt tähendab, siis see tähendab, et sellel laevastikumissioonil on olemas juhtimisstaap, mis asub Bahreinis. Me saadame sinna ühe ohvitseri, kelle jaoks see on kahtlemata suurepärane võimalus saada niisuguse massiivse sõjalise operatsiooni juhtimisel väljaõpet, kuid samas on see loodetavasti ka võimalus anda oma panus. Kõik kulutused kaetakse Kaitseministeeriumi eelarvest. Sellega ma lõpetan.

14:07 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, lugupeetud minister! Teile on ka küsimusi. Erkki Keldo, palun!

14:07 Erkki Keldo

Aitäh! Hea kaitseminister! Kas teie arvates võivad sellised operatsioonid ja teistsugused meie liitlasriikidega toimuva rahvusvahelise koostöö vormid olla ohus või ohustatud, kui näiteks tuleval aastal peaks tehtama ka kaitse-eelarves kärbe?

14:07 Kaitseminister Jüri Luik

Aitäh! Te pakute mulle muidugi fenomenaalselt hea võimaluse. Kui olla avameelne, siis see operatsioon, kuhu me saadame ühe ohvitseri, ei ole tõenäoliselt ohustatud isegi eelarvekärpe puhul. Aga loomulikult, kui eelarvet kärbitakse, siis me peame Kaitseministeeriumi haldusalas vaatama igale poole, ei ole välistatud, et ka rahvusvaheliste operatsioonide poole.

14:08 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Johannes Kert, palun!

14:08 Johannes Kert

Tänan, härra juhataja! Härra minister! Te ütlesite, et meie mereväeohvitser saab selle operatsiooni käigus väljaõpet. Ma väidan, et ilma väljaõppeta inimest ei tohigi sinna operatsioonile saata. Ta kindlasti saab kogemusi, mida hiljem meie mereväe arendamisel kasutada.

14:08 Kaitseminister Jüri Luik

Teil on muidugi õigus. See oli minu lapsus linguae. Loomulikult saadame me sinna ohvitseri, kes on suuteline tegema ka laevastikuoperatsiooni operatiivplaneerimist. Selge on see, et ta saab seal kogemusi, mitte väljaõpet. 

14:09 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Urmas Kruuse, palun!

14:09 Urmas Kruuse

Aitäh, austatud istungi juhataja! Auväärt minister! Hea kolleeg Erkki Keldo küsis juba sarnase küsimuse ära, aga teie vastus pani mind uuesti nuppu vajutama ja küsima. Tõepoolest, rahandusminister Martin Helme oma sõnavõttudes on öelnud, et ka kaitse-eelarvet tuleb vähendada. Hiljem on ta end korrigeerinud, justkui saades aru, et ta on ilmselt lolluse öelnud. Aga teie ütlesite, et kui kärbitakse. Kas te ministrina tahate täna meile parlamendis öelda, et ei olegi lõplikult otsustatud, et kaitse-eelarvet ei puudutata? Ma arvasin, vastavalt sõnavõttudele, mida ma avalikust meediast olen lugenud ja kuulnud, et see teema on laualt maas ja keegi tänases valitsuses ei kavatse kaitse-eelarvet kärpida.

14:10 Kaitseminister Jüri Luik

Ma arvan, et aus vastus on see, et eelarveläbirääkimised veel käivad ja on nagu see kuldne printsiip, et niikaua, kuni kõik ei ole otsustatud, ei ole midagi otsustatud. Aga loomulikult ei ole kahtlust, et kaitse-eelarvel on olnud väga pikka aega üleparteiline tähendus. Ma loodan, et see on tõesti teema, kus kõik koalitsioonipartnerid on lõpuks üksmeelel, et kaitse-eelarvet on vaja säilitada.

14:10 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, austatud minister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Ma palun ettekandjaks riigikaitsekomisjoni esimehe Andres Metsoja.

14:11 Andres Metsoja

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Head kolleegid! Riigikaitsekomisjon arutas seda eelnõu enne esimesele lugemisele esitamist 11. juuni istungil. Sellel istungil osalesid eelnõu esitaja poolt kaitseminister Jüri Luik ja teised Kaitseministeeriumi esindajad. Tõepoolest, midagi ministri poolt juba esitatust üle kordama hakata ei pea ma vajalikuks. Lisan vaid, et riigikaitsekomisjon oma 11. juuni istungil tegi ettepaneku eelnõu esimene lugemine lõpetada. Veel otsustati samal istungil konsensuslikult, et määratakse mind komisjoni ettekandjaks, ning tehti ettepanek määrata eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 30. september kell 17. Aitäh!

14:12 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Lugupeetud ettekandja, teile on ka küsimusi. Madis Milling, palun!

14:12 Madis Milling

Suur tänu, härra istungi juhataja! Austatud komisjoni esimees! Nagu sa kindlasti mäletad, siis tänahommikusel riigikaitsekomisjoni istungil heitis rahandusminister Martin Helme Kaitseministeeriumile ette ebamõistlikku rahakulutamist ja nimetas Kaitseväe välismissioone näiteks ebamõistlikeks prestiižiprojektideks. Kas see missioon on ka ebamõistlik prestiižiprojekt?

14:12 Andres Metsoja

Aitäh! Jah, kahjuks on seda väljaütlemist raske unustada. Komisjoni esimehena ei hakanud ma laskma selle mõtet täpsustada. Aga küllap nii on, et kui selle mõttekäiguga kaasa minna, et meie liitlassuhted on prestiižiprojekt, siis võiks öelda, et tegemist on esinduskuluga ja halbadel aegadel peaks ju sealt hakkama kärpima. Kui me nimetame liitlassuhteid, riigikaitse arengut, kogu väljaõpet prestiižiks, siis ma sellest päris täpselt aru ei saa. Aga see on tsitaat, las ta kommenteerib seda ise.

14:13 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Urmas Kruuse, palun!

14:13 Urmas Kruuse

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Auväärt ettekandja! Kas ma kuulsin õigesti, et sellised sõnad rahandusminister tõepoolest komisjonis ütles? Kui ta täna infotunnis Riigikogu ees esines, siis ta kaitses väga innukalt lepingut advokaadibürooga Ameerika Ühendriikidest, nimetades seda veel laiemalt selliseks missiooniks, mille abil leida ühiseid sõpru võitluseks rahapesuga. Sellisel juhul, kui ta tõepoolest nimetas kaitsekoostööd maineprojektiks, andis ta ka hinnangu sellelesamale rahapesuprojektile, mis on tegelikult väga kummastav ja tekitab arusaamatust.

14:14 Andres Metsoja

Aitäh! Mina ei oska rahandusministri pähe näha ja tema mõttekäike siduda ja ma ei tahagi seda teha. Aga seda ta ütles küll, et liitlassuhted ehk meie välismissioonid on prestiižiprojekt.

14:14 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, austatud ettekandja! Teile rohkem küsimusi ei ole. Kas fraktsioonidel on soov avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 211 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 30. septembri kell 17. Esimene päevakorrapunkt on menetletud.


2. 14:15 Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (212 SE) esimene lugemine

14:15 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Läheme edasi. Tänane teine päevakorrapunkt on põhiseaduskomisjoni algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu 212 esimene lugemine. Ma palun ettekandjaks põhiseaduskomisjoni liikme Martin Repinski.

14:15 Martin Repinski

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu käsitleb eelkõige valla ametiasutuste töötajaid ja nende volitusi volikogudes. Alguse sai kõik sellest, et õiguskantsler pöördus Riigikohtu poole. Riigikohus nõustus õiguskantsleriga, et olukord kohalikes omavalitsustes ja volikogudes ei ole õiglane, sest vallavalitsuse töötajad kaotavad oma volitused volikogus. Riigikohus tegi ettepaneku seaduse muutmiseks, et töötajate volitused ei lõpeks, vaid oleksid peatatud selleks ajaks, kui nad valla asutuses töötavad. Me räägime just ametiasutustest. Juttu oli kohtuotsuses ka hallatavate asutuste töötajatest. Aga Riigikohus soovitas seadusandjal sel teemal mõelda ega teinud kohustuslikuks, et seda peab muutma. Seejärel pöördus Rahandusministeerium Riigikogu poole ettepanekuga seaduse muutmiseks. Selle tulemusena sündiski seaduseelnõu, mida on korduvalt põhiseaduskomisjonis arutatud, esimest korda 11. mail, siis 2. juunil ja seejärel 9. juunil ning viimati selle nädala esmaspäeval, 14. septembril.

Konsensuslik otsus oli komisjoni liikmetel selline, et tehti ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks lühem aeg, tähtaeg on 18. septembril kell 16. See on seotud sellega, et Riigikohtu otsuse järgi peab see muudatus jõustuma hiljemalt 17. oktoobril jooksval aastal, sellepärast peabki seda kiiremas korras menetlema. Plaan on selline, et täna ehk 16. septembril on esimene lugemine, vahepeal on teine lugemine ja kolmas lugemine on 30. septembril. See tähendab seda, et 17. oktoobriks oleks see seadusemuudatus jõustunud. Aitäh!

14:19 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Teile on ka küsimusi. Vilja Toomast, palun!

14:19 Vilja Toomast

Aitäh! Austatud ettekandja! Ma tahaksin väga konkreetset täpsustust. Te tegelikult suhteliselt laia mõistena käsitlesite ametiasutuste töötajaid. Keda te silmas peate? Kas nad on inimesed, kes töötavad avaliku teenistuse seaduse alusel, või nad töötavad alltöövõtulepingu alusel jne? Kas te täpsustaksite ja tooksite mõne näite, näiteks, kelle kohta vallavalitsuse töötajatest ja mis suhete alusel töötajatest see seadus kehtib ja kelle kohta mitte?

14:20 Martin Repinski

Aitäh küsimuse eest! Hetkel on olukord selline, et võrdselt käsitletud on nii ametiasutuste ametnikud, kes töötavad näiteks vallavalitsuses, kui ka töötajad, kes töötavad töölepingu alusel. Näiteks, vallavalitsuse autojuht praeguse seaduse järgi, kui ta töötab mitte hallatavas asutuses, vaid ametiasutuses, ma ei tea, kantseleis, vahet ei ole, mis ametiasutuses, kaotab oma volitused lõplikult. Kui me võtame seaduse vastu sellisel kujul, nagu see hetkel on, siis tema volitused peatuvad, aga ametnikel ikkagi volitused lõpevad.

14:21 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Mart Võrklaev, palun!

14:21 Mart Võrklaev

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Esmalt ma ütlen, et kehtiva seaduse regulatsioon minu meelest, et nii töölepingu alusel kui ka ametnikuna töötades volikogu liikme volitused lõpevad, on pigem hea lahendus. Olles olnud pikaaegne omavalitsuse juht, olen liigagi tihti näinud seda, et kandideerimise põhjuseks on tegelikult see, et hiljem tulla valla- või linnavalitsusse tööle. Seal võib tekkida huvide konflikt, istudes kahel toolil, seda nii otsuste tegemisel kui ka selles mõttes, et ühel hetkel on volikogu liikmena töötav ametnik justkui juhi ehk linnapea või vallavanema ülemus, järgmisel hetkel alluv. Ehk probleem on olemas. Aga okei, praeguse muudatusega valitakse n-ö leebem versioon, volikogu liikme volitused ei lõpe, vaid peatuvad, juhul kui töötatakse töölepingu alusel. Aga miks siis sama lõdvendust ei tehta ametnikule, kes töötab omavalitsuses? Minu hinnangul tekib situatsioon, kus töölepingu alusel töötav ja ametnikuna töötav inimene on ebavõrdses olukorras.

14:22 Martin Repinski

Aitäh! Jah, olen sellega nõus, et kui sellisel kujul see muudatus jõustub, siis ongi olukord ebavõrdne ja seda tuleb arutada. Näiteks, kui me vaatame seda, missugune on olnud Vabariigi Valitsuse seisukoht, siis Vabariigi Valitsus toetas muudatusettepanekuid, aga toetas tingimuslikult. Ta toetas sellisel juhul, kui esimese ja teise lugemise vahel tuleb muudatusettepanek ja samasugune muudatus tehakse ka ametnike puhul, et oleksid võrdselt käsitletud nii töötajad kui ka ametnikud.

14:23 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Urmas Kruuse, palun!

14:23 Urmas Kruuse

Aitäh, austatud istungi juhataja! Auväärt ettekandja! Minu küsimus johtub hea kolleegi küsimusest. Mis olid need kõige olulisemad argumendid või mis tingis selle, et jäi selline erinev käsitlus? Lisaks on olnud avalikkuses juttu sellest, et nn kandideerimise kaudu võib ka poliitiline võim tegelikult survestada võimalikke ametnikke ja vastupidi. Teiseks, miks on sellisel juhul arvamus, et töölepinguga töötav inimene näiteks vallavalitsuses on vähem mõjuvõimsam teatud huvide konflikti puhul kui ametnik?

14:23 Martin Repinski

Te saite minu arust võib-olla natuke valesti aru. Ametnikel on praegu niimoodi, et volitused üldse lõpevad. Praegu lõpevad need mõlemal, nii et töötajate puhul tehakse seda pigem leebemaks. Ametnike puhul on pigem vastupidi, nendel on võib-olla rohkem vastutust ja just sellepärast nemad ei saa [seal olla], aga pärast, kui nad näiteks sellelt ametikohalt lahkuvad, ei saa nad ka volikogusse tagasi pöörduda, ei saa järgmiste valimisteni olla uuesti volikogu liikmed.

Ma olen ka sellega nõus, et see käsitlus peab olema võrdne. Aga praegune muudatus probleemi, kui see probleem kuskil eksisteerib, pigem ei lahenda. Ma isegi ütleksin, et ta loob rohkem neid võimalusi. Kui hetkel on niimoodi, et nii need töötajad, kes töötavad töölepinguga, kui ka ametnikud, kes kuuluvad just ametiasutuse alla, peavad üldse lahkuma ja enam ei saa volikokku tagasi tulla, siis nüüd tekib võimalus, et kui töötajad näiteks lahkuvad oma töökohalt, siis nad saavad olla uuesti volikogu liikmed. Nii et selles mõttes olen ma nõus, et tulevikus võiks nii olla.

Miks see niimoodi on, oli küsimus. Ma vastan, et see eelnõu oli sellisel kujul sisse antud ja praegu on see esimesel lugemisel ning esimese ja teise lugemise vahel on võimalik ja vajalik teha muudatusettepanekuid. Ma arvan, et küll nad tulevad, ja siis me teisel lugemisel arutame, kas jäävad ainult töötajad, nii nagu praegu on, või tulevad ka ametnikud siia alla. Ma usun, et me hakkame arutama ka hallatavate asutuste juhtide ja töötajate kohta antud kontekstis.

14:26 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Hanno Pevkur, palun!

14:26 Hanno Pevkur

Aitäh! Ma mõistan, siin saalis on erinevad arvamused ja meil ongi erinevad arvamused, mispidi kõige õigem oleks. Minul isiklikult ei oleks midagi selle vastu, kui autojuht, olles edasi autojuht, oleks ka volikogu liige. Ma ei näe kuidagi, et tema mõju ükskõik kumba pidi oleks häiritud. Tegelikult peab iga volikogu liige lähtuma huvide konflikti tõlgendamisel ka sellest, et kui tekib huvide konflikt, siis tuleb ennast ühe või teise otsuse tegemisest taandada. Selles mõttes tõesti, kui kõrgemal positsioonil olevad inimesed saavad kuuluda volikokku, siis nendel võib olla suurem huvide konflikt kui siis, kui me räägime mõnest kas või nõunikust kusagil osakonnas, kes kuulub volikokku. Minu küsimus selle pika sissejuhatuse järel tegelikult on see, et mis su enda arvamus on. Ma tean, et me komisjonis ikkagi korraks ka arutasime, kas see piirang üldse sellisel kujul on proportsionaalne, sest sisuliselt ju inimese jaoks ei muutu midagi, kui kas lõpeb või peatub. Kui autojuht ei saa neli aastat olla autojuht, siis nelja aasta pärast peaks ta sinna justkui tagasi minema. Kuidas su enda arvamus on, kas võiks tegelikult veel mõelda, et lubada inimesel olla volikogus ja töötada ka autojuhina?

14:27 Martin Repinski

Aitäh! See on minu arvamus, et me ei saa seadusesse kirjutada konkreetseid ametinimetusi, et näiteks autojuht tohib, keegi teine ei tohi jne. Aga minu isiklik arvamus on ka see, et hetkel ei ole olukord õiglane. Ma olen näinud konkreetselt juhtumeid, kui ametnik on valitud volikogu valimistel volikokku ja siis ta peab sealt lahkuma, kuna ta on ametnik, ja näiteks poole aasta pärast lahkub ta oma töökohalt, läheb mujale ja tema volikogukoht on kaotatud. Minu arust ei ole see ebaõiglane mitte ainult selle inimese suhtes, vaid ka tema valijate suhtes. Eriti töötajate puhul paistab see silma, kui me räägime ametiasutuse töötajatest, aga minu isiklik arvamus on see, et ka ametnike puhul peab see muudatus tulema.

14:28 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Tarmo Kruusimäe, palun!

14:28 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Kui mitu päeva enne kandideerimisavalduse sisseviimist peaks ametnik laskma ennast vormistada lepinguliseks töötajaks?

14:28 Martin Repinski

Aitäh! Väga huvitav küsimus. Komisjonis me ei ole seda kahjuks arutanud.

14:29 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Erkki Keldo, palun!

14:29 Erkki Keldo

Aitäh! Jah, ma olen selles mõttes komisjoniga nõus. Minu arust, eriti kui me vaatame maapiirkondi, siis seal on n-ö aktiivseid inimesi, kes tahaksid kogukonnas, kohalikul tasandil kaasa rääkida, niigi vähe ja seda õigust võiks pigem laiendada. Aga ma küsin lihtsalt seda, kas komisjonis tuli arutelule ka see – vaadates kas või tänast Eesti Ekspressi artiklit –, et pärast ei jõua kõiki neid keskerakondlasi, kes on Tallinna linna palgal või nõukogudes või muudes kohtades, kokku lugeda. Kas see teie arvates ohtu ei kujuta? Kas komisjonis ei arutatud, kas see ei tekita ohtu, kui Tallinnas see jama olukord veel hullemaks läheb? Kas oli sellist arutelu?

14:29 Martin Repinski

Aitäh! Sellist arutelu meil komisjonis ei olnud.

14:29 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Mart Võrklaev, palun!

14:29 Mart Võrklaev

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma saan aru, et see muudatus tuleb komisjoni enda poolt, et töölepingu alusel töötajaid ja ametnikke koheldaks võrdselt. Üks küsimus oli see. Teiseks, allasutuste juhtidega on ka minu hinnangul probleem, kui ühel hetkel allasutuse juht on volikogus linna- või vallavanema n-ö ülemus ja järgmisel hetkel alluv, kuid me tahame, et allasutused oleksid juhitud professionaalselt, mitte poliitiliselt. Kas ikkagi ei peaks seda piirangut laiendama ka allasutuste juhtidele, tegema seda leebemas versioonis, et volikogu liikme volitused peatuvad, mitte ei lõpe?

14:30 Martin Repinski

Aitäh! Esimese küsimuse kohta ma ütlen niimoodi, et kes teeb muudatusettepaneku, seda on praegu raske prognoosida. Hetkel on eelnõu sellisel kujul, nagu ta oli sisse antud. Praegu on meil esimene lugemine ja kuna see on ikkagi üsna huvitav muudatus ja puudutab, nagu me näeme, päris palju aspekte, siis ma arvan, et neid muudatusettepanekuid – see on puhtalt minu arvamus – tuleb nii fraktsioonide poolt kui ka ilmselt komisjonist.

Mis puudutab küsimust hallatavate asutuste töötajate või juhtide kohta, siis ma ütlen niimoodi, et see on kahe otsaga asi. Mul on ka kogemus kohalikust omavalitsusest. Ma tean, et mõnikord tundub, et see ei ole normaalne. Toon näite. Koolidirektor hääletab vallavanema või linnapea umbusaldamise poolt või vastu ja siis vallavanem või linnapea peab otsustama, kui kõrge on selle koolidirektori töötasu jne. See on üks kõige-kõige lihtsamaid näiteid. Aga vaatame teiselt poolt. Näiteks mina loen päris palju. Ida-Virumaal on olemas selline ajaleht nagu Põhjarannik, ma olen seda päris palju lugenud. Seal nad kirjutavad näiteks selliseid asju, et peaks rohkem kaasama kohalikke inimesi. Samas heitsid nad ette näiteks Politsei- ja Piirivalveametile, et seal eriti ei tolereerita, kui inimesed, kes töötavad selles struktuuris, kandideerivad, et peaks rohkem just motiveerima ja motiveerima ka neid inimesi, kes on riigistruktuuridega kuidagi seotud. Samamoodi, kui me vaatame, kes on hallatavate asutuste juhid, kas või näiteks spordikoolide või lihtsalt koolide ja lasteaedade direktorid, siis üldjuhul nad ongi aktiivsed inimesed, kellel on, ma usun, tihtipeale olemas oma arvamus. Aktiivsed ühiskonnategelased nad peavadki olema, see ongi hea. Kui me kõrvaldame selle võimaluse, et nad võiksid olla volikogu liikmed, siis vald või linn võib päris palju kaotada. Lõppkokkuvõttes võime olla selles olukorras, kus meil on volikogudes ainult asendusliikmed, kellel on marginaalsed häältesaagid, ja neid inimesi, kelle poolt inimesed reaalselt hääletasid, keda nad tahtsid näha volikogus, ütleme niimoodi, seal lihtsalt ei ole. Ma arvan, et see on selline kahe otsaga asi, nagu ma kohe alguses ütlesin. Selle üle peab vaidlema, seda peab arutama. Ma usun, et see otsus, mis sünnib Riigikogus septembri lõpuks, kui kõik läheb hästi, ongi kõige õigem otsus.

14:34 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Urve Tiidus, palun!

14:34 Urve Tiidus

Aitäh teile! Lugupeetud ettekandja! Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse on käivitanud tegelikult kevadine Riigikohtu otsus. See on siin eelnõus kenasti lahti seletatud. Ühe lausega on öeldud ka, et see seadusemuudatus avaldab mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele, aga ei midagi väga palju täpsemat. Te mainisite, et te olete ka omavalitsuse ja kohaliku eluga seotud. Millist tagasisidet või infot te olete saanud selle seaduseelnõu kohta, kas või oma ringkonnast?

14:34 Martin Repinski

Aitäh küsimuse eest! See tagasiside, mida ma olen saanud, on olnud väga mitmekülgne. Nagu ma ütlesin, see ei ole ainult minu arvamus, niimoodi räägivad inimesed, kes on selle süsteemiga seotud. Ühed arvavad, et ei tohi neid inimesi kõrvale jätta, kui me räägime nendest hallatavatest asutustest, mida hetkel see eelnõu otseselt ei käsitle. Aga ma arvan, et on õige, kui ma seda ütlen, sest Riigikohtu otsuses on seda põgusalt käsitletud, Riigikogule on antud soovitus selle üle mõelda. On olemas, nagu ma juba ütlesin, arvamused, mis on seinast seina, ütleme nii. Mõned inimesed arvavad, et see võimalus peab olema piiratud, et kui sa töötad kas või koristajana kuskil lasteaias, siis sa ei tohi olla volikogu liige, sest siis on huvide konflikt. Teised arvavad vastupidi, et kõik võiksid olla [volikogus], ka ametnikud. Nii et arvamusi on palju. Vaatame, mida Riigikogu otsustab.

14:35 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aivar Kokk, palun!

14:36 Aivar Kokk

Hea juhataja! Hea ettekandja! Ma olen valla töös osalenud ja volikogus olnud 1989. aastast. Ma praegu paneks ennast vallavanema rolli: peale volikogu valimisi pooled volikogu liikmed oleksid need, kes peatavad hetkeks volikogu liikme staatuse ja töötavad minu alluvatena ja võivad iga päev mulle öelda, et kui sa mu palka ei tõsta või seda või teist või kolmandat ei tee, siis ma lähen volikokku ja hääletan su maha. Riigikohtu vastu ei saa küll vaielda, aga kindlasti paluksin, et te komisjonis väga tõsiselt arutaksite, milline see lõplik lahendus peaks ikkagi olema. Ma ei tea, kui kohtus seda otsust tehti, siis kui palju ikkagi suheldi kohalike omavalitsustega ja kui palju seal on inimesi, kes on kohalikus omavalitsuses töötanud või volikogus olnud. See olukord tekib, ma usun, et valla juhtimisega tahavad väga vähesed inimesed peale selle seaduse vastuvõtmist tegeleda.

14:36 Martin Repinski

Aitäh! See on jah jällegi väga huvitav aspekt selle seaduseelnõu juures, aga minu arust me seda kindlasti põhiseaduskomisjonis arutame veel korduvalt. Aga mis on tähtis? Minu arust on seesama oht ja võib seesama konflikt tekkida, hallatava asutuse juht võib samamoodi ju minna vallavanema juurde ja öelda täpselt needsamad sõnad, mis sa praegu ütlesid.

14:37 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Urmas Kruuse, palun!

14:37 Urmas Kruuse

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Mulle jäi teie vastusest meelde üks dilemmaküsimus: kui allasutuse juht avaldab vallavanemale umbusaldust ja järgmisel hetkel vallavanem peab määrama tema palka, et see on keeruline situatsioon. Kas ma kuulsin õigesti, et see on keeruline situatsioon teie jaoks? Tegelikult ju midagi keerulist ei ole, need ametid tuleb teineteisest lahutada ja jääda selles mõttes adekvaatseks, mitte lasta ennast poliitilistest emotsioonidest üles kütta? Või?

14:38 Martin Repinski

Aitäh! Minu jaoks ei ole see keeruline situatsioon, ei ole praegu ega ole kunagi olnud. Aga puhtteoreetiliselt, kuna ma olen olnud selle süsteemiga või kogu selle asjaga väga tihedalt seotud, siis ma tean, et võimalused võivad tekkida. Kui ma olin vallavanem, siis oli volikogus näiteks koolidirektor, kes oli koalitsioonis, ja oli koolidirektor, kes oli opositsioonis. Minu arust oli väga hea koostöö nii ühes kui ka teises variandis. Nii et selles mõttes sõltub loomulikult kõik sellest, kui professionaalne on see juht ja kui professionaalsed on hallatavate asutuste juhid. Aga mina näen siin ohtu, et teoreetiliselt võib selline risk kohalikus omavalitsuses realiseeruda.

14:39 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Tarmo Kruusimäe, palun!

14:39 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Te olite ühes eelmises vastuses ebatäpne, öeldes, et lasteaia koristaja justkui ei saaks kandideerida. Samas me teame, et õpetajad ja koolidirektorid ja kõik teised saavad kandideerida. Aga tulles nüüd selle hinnangu juurde, et väga paljudel ametnikel on oma arvamus, ja arvestades seda tõika, et arvamus ongi püha ja kui neil on ka soov seda avaldada, siis võib-olla me peaksime kaaluma sellist varianti, et nii nagu me oleme loonud volikogude juurde noortevolikogu, me võiksime ju luua ametnike ja lepinguliste töötajate jaoks varivolikogu ka. See on ikkagi kaasav demokraatia. On see mõeldav?

14:39 Martin Repinski

Aitäh! Esiteks, ma ei olnud ebatäpne, ma ütlesin, et kui mulle oli küsimus esitatud nende arvamuste või tagasiside kohta, mida ma olen selle algatuse kohta kuulnud, siis ma ütlesin, et mõned inimesed arvavad, et ka allasutuse või hallatava asutuse koristaja näiteks ei tohiks üldse kandideerida või volikogus ei tohiks olla inimene, kes saab töötasu omavalitsuse rahakotist, ütleme niimoodi. Teiseks, mis puudutab ettepanekut, siis ma arvan, et kõik lugupeetud Riigikogu liikmete ettepanekud väärivad seda, et neid võiks vähemalt arutada, ja missugune otsus lõppkokkuvõttes sünnib, seda me ju ei tea. Aga aitäh ettepaneku eest!

14:40 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Peeter Ernits, palun!

14:40 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! Kuulasin siin kolleegide arvamusi. Siin oli juttu, et kojamees või keegi ametnik võib tulla vallajuhi juurde, kõik see Aivar Koka n-ö dilemma ja sinu enda kogemus, et arvamusi on seinast seina, ja sa ütlesid, et põhiseaduskomisjon jõuab veel arutada neid asju küll. Aga seadus peab hakkama kehtima, loen siit, 17. oktoobril. Sinna on kuu aega ja täna on esimene lugemine. Kuidas see võimalik on või sellele tähtajale ei maksa tähelepanu pöörata, mis siin dokumendis on?

14:41 Martin Repinski

Tähtajale on kindlasti vaja tähelepanu pöörata ja ma arvan, et me püsime graafikus ja 17. oktoobriks see seadusemuudatus jõustub. Aga mis puudutab arutelu põhiseaduskomisjonis, siis tegelikult oleme seda eelnõu päris palju arutanud. Kuna arvamusi on väga palju, siis ma lihtsalt ei oska ennustada, missugune tulemus lõppkokkuvõttes on. Aga seda on arutatud korduvalt, nagu ma juba ütlesin. Komisjonis on seda arutatud vähemalt neljal korral. Ma mäletan, et arutelud on olnud väga tulised. Ma arvan, et ongi hea, kui aeg pressib peale, siis on komisjoni liikmed, Riigikogu liikmed motiveeritud, et kiiremini otsusele jõuda. Ma usun, et see aeg on täiesti piisav selleks, et teha häid otsuseid.

14:42 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Vilja Toomast, palun!

14:42 Vilja Toomast

Aitäh! Minu küsimus puudutab ikka sedasama teemat, et kes võib ja kes ei või. Kui ma õigesti olen aru saanud, siis Riigikohus viitas just nimelt võrdse kohtlemise põhimõttele, sellele paragrahvile, kui ta sellise otsuse tegi. Minule ei ole selge, et kui kohus ja õiguskantsler tahaksid, et me viiksime kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse vastavusse põhiseadusega, miks me jätame ikkagi võrdse kohtlemise printsiibi arvestamata ja jätkuvalt lubame hallatavate asutuste juhtidel istuda samal ajal volikogus ja juhtida oma asutust, kuid ametnikel, vallaametnikel, teistel töötajatel – jätame selle koristaja nüüd rahule –, kõikidel erinevate töölepingutega töötavatel inimestel me peatame volitused, kui nad on saanud rahvalt mandaadi. Mulle tundub, et me ikkagi ei lahenda selliselt väljapakutud ettepanekuga vastuolu põhiseadusega. Saan ma õigesti aru?

14:43 Martin Repinski

Riigikohtu otsus põgusalt seda käsitles, aga siin ei ole tehtud mingisugust otsust, see ei ole kohustuslik, ütleme niimoodi, see on lihtsalt soovituslik. Ma võin tsiteerida: "Konflikt mandaadi ja töökoha huvide ning avalike ja erahuvide vahel võib tekkida mitte ainult kohaliku omavalitsuse ametiasutuse, vaid ka hallatava asutuse töötajatel." Kohus räägib sellest, et teoreetiliselt võib selline konflikt tekkida. Loomulikult, sellega me arvestame, seda me arutame komisjonis ja ma usun, et ka siin saalis me veel seda arutame. Jällegi, nagu ma juba ütlesin, ühelt poolt see risk on olemas, aga mina ikkagi arvan, et Eestis on inimesed mõistlikud ja omavalitsuste juhid on mõistlikud. Mina usun seda siiralt ja ma usun, et me ei saa kõike nii täpselt reguleerida. Lõppkokkuvõttes ongi niimoodi, et kui inimesed on hääli saanud ja nad on kas või kuidagi vallaga seotud, kui nad näiteks osalevad riigihangetes kohalikes omavalitsustes, ehitavad teid, ma ei tea, võtame midagi väiksemat, jah, teevad remonti kuskil koolis näiteks, ja kui nende firma teeb pakkumuse, siis võib lõppkokkuvõttes teha ka niimoodi, et nende volitused siis lõpevad, ka nemad ei tohiks seal olla, sest teoreetiline huvide konflikt on olemas. Jah, on olemas instrument ja võimalused seda reguleerida. Alati saab öelda, et selle küsimuse arutelus ma ei osale, selles küsimuses ma ei hääleta, ja nii tehaksegi. Jaa, on olemas üldaktid, nagu näiteks eelarve, mille puhul on lubatud hääletada, isegi kui seal teoreetiliselt võiks olla mingisugune huvide konflikt. Aga teistes küsimustes lihtsalt kõik inimesed peavad olema ise mõistlikud ja valla- või linnasekretär peab seda jälgima, peab juhtima volikogu liikme tähelepanu sellele, et see konflikti koht on olemas. Aga sellised asjad, millest härra Aivar Kokk praegu rääkis, justkui võib ametnik tulla vallavanema juurde ja öelda, et kui sa mul palka ei tõsta, siis ma hääletan sinu umbusaldamise poolt, on juba puhas kriminaalne asi ja seaduserikkumine, selle eest võib trellide taha minna. Ma arvan, et see on juba praegu reguleeritud ja üle reguleerida ka ei tahaks.

14:46 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Urve Tiidus, palun!

14:46 Urve Tiidus

Aitäh! Ütlesite äsja, et kõik inimesed peavad olema ise mõistlikud. Ei vaidle vastu. Aga Eesti omavalitsusi ühendab selline organisatsioon nagu linnade ja valdade liit. Täitsa huvitav oleks teada, mis arvamus nendel selle eelnõu kohta on, kas seda üldse on küsitud ja kui ei ole, siis miks, ja kas te kavatsete nende seisukohta küsida.

14:47 Martin Repinski

Minul selle kohta informatsiooni ei ole.

14:47 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Andrus Seeme, palun!

14:47 Andrus Seeme

Aitäh, hea eesistuja! Hea ettekandja, minu küsimus on selle kohta, kas õiguskantsleri hinnang on olemas ja kas te komisjonis arutasite, mis on tema seisukoht. Kui ma sain [õigesti] aru, siis te kolleeg Viljale vastasite, et tegelikult üle reguleerida ei tohi. Siis võiks üldse mitte reguleerida, sest on teised seadused.

14:47 Martin Repinski

Jah, mul on see õiguskantsleri arvamus olemas, komisjonis me oleme seda arutanud. Õiguskantsleri arvamus koosnes sellest, et me peame käsitlema võrdselt nii ametnikke kui ka töötajaid. Hetkel siin seaduseelnõus seda ei ole. Aga ma usun, et selline ettepanek tehakse ja teisel lugemisel Riigikogu liikmed saavad hääletada selle üle, kas see jääb niimoodi või mitte. Vaatame.

14:48 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Teile rohkem küsimusi ei ole. Kas fraktsioonidel on soov avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 212 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 18. septembri kell 16. Head kolleegid, tänane päevakord on läbitud. Istung on lõppenud. Kohtumiseni homme.

14:48 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee