Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

10:00 Istungi rakendamine

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Tere hommikust, austatud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu kolmanda istungjärgu 18. töönädala teisipäevase istungit. Kas Riigikogu liikmetel on soovi üle anda eelnõusid ja arupärimisi? Ei ole üleandmise soovi. Head kolleegid, teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreeris ennast 76 Riigikogu liiget, puudub 25.


1. 10:01 Arupärimisele eelarve kulude seire kohta (nr 35) vastamise jätkamine

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Nüüd tähelepanu, kolleegid! Päevakorra täpsustamine. Kuna eilse tööpäeva jooksul ei jõudnud me oma päevakorras olnud punkte lõpuni menetleda ja kesköö saabus enne, kui me olime oma päevakorra ammendanud, siis jäi meie arutelu pooleli arupärimise nr 35 juures sinna, kus peaminister vastas Riigikogu liikmete küsimustele. Sealt me nüüd täna jätkame. Nii et ma palun küsimusustele vastamiseks kõnetooli peaminister Jüri Ratase. Küsimuse esitamiseks oli ennast registreerinud Liina Kersna. Palun, Liina Kersna!

Liina Kersna

Aitäh, istungi juhataja! Austatud peaminister! Oma sõnavõtu alguses te selgelt alahindasite reservide kogumise olulisust. Eelmise nädala neljapäeval olid meil siin Riigikogu saalis Eesti Panga esindaja, eelarvenõukogu esindaja ja ettevõtjate esindajad. Kõik nad rõhutasid headel aegadel reservide kogumise tähtsust ja kritiseerisid sellega ka teie valitsuse otsuseid. Mitmed kolleegid siin palusid, et te sõnastaksite õppetunnid. Kas üks õppetund võiks olla see, et kui meil on head ajad, siis valitsus peab oluliseks reservide kogumist? 

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh teile! Kõigepealt: tere hommikust! Ma väga tänan selle võimaluse eest! Nüüd see uus kord võimaldab täna minna edasi. Eks hommik on ikka õhtust targem, ka selle arupärimise puhul. Aga ma ei halvustanud kuidagi reservide kogumist, seda kindlasti mitte. Küll ma ütlesin tõesti nii – ja ma tsiteerin –, et reservide kogumisel (Juhataja helistab kella.) ja/või laenude võtmisel on oluline arvestada just fiskaalset konjunktuuri maailmaturul. Miks ma ütlesin, et see tagantjärele tarkus on sihuke täppisteadus? Hetkel võime öelda, et praeguses olukorras võikski Eestile olla õigem kulude finantseerimine pigem laenu abil, mitte reservide kogumise arvel. Aga see on tänases olukorras, homme võib-olla uus olukord ja kindlasti oli x arv päevi tagasi hoopis teine olukord. Me peame olema valmis ja suutelised seda arutama, nagu ma ütlesin, mitte korrutama kogu aeg dogmasid. See oli see minu mõte.
Tõesti, ma tõin esile ka selle, et kui me võtame aastad 2017–2019 – aga taas, seegi on tagantjärele tarkus –, siis olid näiteks Eesti likviidsus ja stabiliseerimisreservi tulusus negatiivne. Me võime öelda, et sellega me kaotasime reservide hoidmisel ligi 5,2 miljonit eurot – suur raha. Nii et ei saa öelda nii, et igal juhul üks või teine lahendus on õige. Nagu ma ütlesin, jah, me peame vaatama sellist fiskaalset konjunktuuri maailmaturul. Aga ka see on mõnes mõttes tagantjärele tarkus. Nii et ühelt poolt reservid ja teisalt võlakoormus on alati omavahel seotud. Ma arvan, et tasakaalu hoidmine nende vahel on vast kõige mõistlikum – kindlasti peavad riigil olema reservid ja kindlasti peab olema ka väga vastutustundlik võlakoormus. 

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Urve Tiidus, palun!

Urve Tiidus

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud peaminister! Mul on ka küsimus sellesama arupärimise kohta, mis puudutab eelarve kulude seiret. Teie sissejuhatavas kommentaaris kõlas üks niisugune hoiak – ma nüüd ei tsiteeri teid, vaid meenutan –, et eelarve kulude kontrolli all hoidmine, madal laenukoormus ja üle jõu elamise vältimine on sellised dogmaatilised seisukohad. Nii mõnigi kord ütlesite sõna "dogmad". Minu küsimus on aga hoopiski selline: milline Euroopa riik on oma eelarvepoliitikaga olnud teile kõige suuremaks eeskujuks selle peaministrikarjääri jooksul – ja võib-olla ka varem, sest te olete poliitikas olnud pikalt?

Peaminister Jüri Ratas

Ei, ma ei ole kindlasti poliitikas pikalt olnud, siin saalis on palju suurema poliitikakogemusega inimesi. Aga ma arvan, et eks me peame ikkagi vaatama eelarvele lähenemist kogu Euroopa Liidu tasandil. Siin me oleme kindlasti olnud sageli näiteks Soomega samal seisukohal. Eks see peamine, ütleme, valikukoht on see, kas konservatiivne eelarvepoliitika või siis, vastupidi, riigi väga tugev võlakoormusesse minek. On neid riike, kes on ka üle 100%. Nii et sellel teljel me oleme Euroopa Liidu Ülemkogus nii mitmelgi korral olnud näiteks Soome ja Saksamaaga ühel seisukohal. Seega, kui te nii küsite, siis ma arvan, et need on olnud kohad, kus Eestil on olnud sarnased huvid. 

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Erkki Keldo, palun!

Erkki Keldo

Aitäh! Hea ettekandja! Te siin enne just mainisite, et eks oleneb ajast, millal ja kuidas tuleb kulutusi finantseerida. Te üritate peita ja rääkida sellest, et koroonakriisi ajal ja sellest tulenevalt on tulnud laenu võtta. Mingis osas on see ka tõsi. Kuid kui me vaatame teie valitsuste viimast kolme aastat, siis nominaalselt ehk jooksvalt olete te kogu aeg olnud miinustes ehk üle kulutanud. Struktuurselt, kui me vaatame, et majandus on väga heas ajas olnud ja kasvanud, olete te olnud veel suuremas miinuses. Kui võtta nüüd lihtsustatult võrdluseks ühe pere eelarve, siis on olukord selline, et mõlemad vanemad on aasta jooksul palka juurde saanud, aga aasta lõpus vaadatakse ikka, et no ei tule kuidagi pere eelarve ots otsaga kokku. Kuidas te sellist eelarvedistsipliini ja rahaga käitumist üldse õigustate ja mis eeskuju peaks see Eesti inimestele andma? 

Peaminister Jüri Ratas

Suur tänu, härra Keldo, teile! Mul on ka hea meel täna hommikul teid tervitada. Tegelikult kõik need küsimused, mida teie fraktsioonikaaslased eile õhtul esitasid, olid väga head ja said ka vastused. Aga loomulikult läheme siit teiega edasi täna hommikul. No mis ma ütlesin? Ma ütlesin ka seda, tõin sellise näite, et aastatel 2014 ja 2015 oli valitsussektor struktuurses ülejäägis. Ja siis hiljem, kui eelarvenõukogu andis sellele oma hinnangu, tulenes see muu hulgas sellest, et investeeringuid lükati edasi. Tegelikult ma ei arva, et see on hea praktika, kui investeeringuid lükatakse edasi. Nüüd te kritiseerite, et viimastel aastatel on olnud hea majanduskasv ja siis on olnud eelarvedefitsiit, kui me räägime struktuurse tasakaalu mõttes. Jah, ma olen teiega nõus, et on olnud hea majanduskasv ja isegi väga hea majanduskasv. Ma olen alati öelnud, et see on eeskätt tänu Eesti ettevõtjatele ja tublidele tööinimestele.
Härra Keldo, ma ütlesin eile mitmeid kordi – ja mulle küll tundus, et nii mõnigi Reformierakonna liige mõistis seda –, et kui me võtame selle kolm ja pool aastat tagasi, siis tookord oli tegelikult vaja teha selliseid struktuurseid reforme, mis olid veel tegemata. Samuti oli kindel suund selline: on vaja investeeringuid tõsta. Sest selge oli see, et paljud investeeringud seisid. Ja ma tõin oma arupärimise vastuses esile ka väga konkreetsed kohad, kus on minu arvates toimunud edasiminek. Ma nimetasin siin näiteks kohalike omavalitsuste tulubaasi tõstmist, kaitseinvesteeringuid, aga ka investeeringud haridusse, sisejulgeolekusse, olgu politseinike, õpetajate või päästeametnike palkadeks. Võiks küsida, et mida teie, härra Keldo, oleksite siis ära jätnud sellest kõigest. Ma võtsin ka välja OECD hinnangu, mis ütles, et see ebavõrdsuse probleem oli ikkagi väga tugevalt aktuaalne kolm ja pool aastat tagasi. Ma mäletan väga hästi, kuidas teie siis seda kritiseerisite – ma ei tea nüüd, kas konkreetselt teie, aga teie koduerakond küll – ning kui palju oli vatti ja vilet tulumaksuvaba miinimumi tõstmise ümber. Ma saan aru, et härra Rõivas segab teid seal, see pole küll minu asi, aga ma tahan praegu siiski teile vastata. Tookord oli palju vett ja vilet ehk vaidlusi selle üle, kas tõsta tulumaksuvaba miinimumi 10 euro võrra, nii et see annaks inimestele 2 eurot reaalset tulemit. Te mäletate hästi, et me tegime ära selle tulumaksuvaba miinimumi tõusu 500 eurole. Ja tegelikult, kui nüüd seda vaadata, siis võib julgelt öelda, nagu ka OECD ütles, et tulumaksuvaba miinimumi reform vähendas ebavõrdsust ja see oli samm õiges suunas. Need olidki põhimõtteliselt eilsed vastused. Ma palun vabandust nendelt, kellega meil oli juba eile õhtul siin väga huvitav debatt, aga selge on see, et täna hommikul olen ma valmis jätkama ja edasi vastuseid andma. Öö on olnud rahulik ja hea, olen hästi maganud, nii et läheme edasi.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Toomas Kivimägi, palun!

Toomas Kivimägi

Aitäh, härra juhataja! Väga lugupeetud peaminister! Mind tegi murelikuks repliik, et praegust finantskonjunktuuri kasutades on igati mõistlik kulude finantseerimine läbi laenu. Murelikuks tegi see koht, et te ei täpsustanud, kas te peate silmas investeeringuid või jooksvaid kulusid. Minu arvates oleks lausa kuritegelik finantseerida jooksvaid kulusid läbi laenu. Küll aga on investeeringute tegemine laenu abil igati mõistlik. Ja ma arvan, et nii õnnistatud aega investeeringute tegemiseks kui praegu ei ole varem olnud – kõikvõimalikud piirangud laenu võtmisel on sama hästi kui kadunud. Selle kõrval teevad mind väga murelikuks kõhklused Rail Balticu võimaliku lisarahastamise üle. Tõepoolest, tuleb võidelda viimse veretilgani, et Eesti finantseerimismäär oleks võimalikult väike, aga ei peaks põdema ka seda, kui see on mõnevõrra suurem. Kas teil on olemas ka suur pilt, mille võrra – miljard või poolteist miljardit? – võiks raha rohkem investeeringuteks kasutada ning mida ja millises järjekorras investeerida? 

Peaminister Jüri Ratas

Ma tänan teid! Jah, kõigepealt, kui me võtame selle laenude või, ütleme, võlakoormuse kasvu, siis neid fiskaalseid meetmeid on, alternatiive on. Üks asi on laenuvõtmine, aga teine on pikaajalised võlakirjad. Just see oli põhjus, miks ma eile hilistel õhtutundidel tunnustasin siin Isamaa erakonda ja Reformierakonda. No teisi erakondasid ka, aga teid nimetasid kohe eraldi, arvestades sellega, et te olete olnud võimul sellel sajandil väga pikalt. Isamaa on olnud väga tugevasti konservatiivse rahanduspoliitika ideoloogia aluspanija, aga kindlasti on ka Reformierakond teinud siin koostööd ja kaasa aidanud. Aga tegelikult see on andnud selle võimaluse, olgem ausad, et pikaajalised võlakirjad, mis me saime – Eesti riigi reiting on väga hea. Väga hea. Me võime tegelikult täna öelda – nii uskumatu kui see ka ei tundu –, et me saame täna sellist fiskaalvahendit, kus meile makstakse tegelikult peale, st on negatiivne intress. Nii et igal juhul on need olnud sammud õiges suunas eri dekaadidel sellel sajandil, punkt üks. Punkt kaks on ideoloogiline lähenemine. Ja siin, olgugi et me oleme eri erakondadest, on see lähenemine meil minu meelest küll üks. Hakata nüüd laenu või võla abil finantseerima jooksvaid kulutusi – no seda ma ka õigeks ei pea. Ikka tuleb investeeringuid teha ja Eestisse investeerida on vaja. Kui te küsite, kas meil on sihuke suurem pilt olemas, siis meil on, nagu vastasin ka härra Keldole, viimasel ajal läinud ju väga palju olulisi investeeringuid Tallinnast välja. Võtame kas või Pärnu lennujaama kordategemise – on vaja ära teha. Kui me tahame Pärnusse rohkem välisturiste või ka siseturiste, siis ma usun, et te toetate. Kuigi ma ei tea, mis teie positsioon selle Pärnu lennujaama suhtes on, aga ma arvan, et see on õige suund, see tuleb korda teha.
Nüüd, te tõite sisse Rail Balticu. Kõigepealt, Rail Balticuga on jutt ju selline. Ilmselt te puudutate eeskätt oma mõttes seda tänast suurt lugu auväärt ajakirjaniku Poomi sulest Eesti Päevalehes, kui ma ei eksi, ja küsimus on siis selles, mis on Rail Balticu Eesti kaasfinantseerimise osa. Ja no teie ütlete, et pole hullu midagi, kui ta on ka suurem kui 15%, nii või teisiti suur projekt, eks. Ma ei tea, kas see on päris sajandi projekt, aga sinna lähedale kindlasti. Jah, ma olen päris tõsiselt töötanud selle nimel, et seda defitsiiti, mis kolme Balti riigi peale on, 1,5–2 miljardit – see on kõik ju hinnanguline, sest meil ei ole veel ehitushankeid taga –, see on olemas, see vastab tõele, kui me räägime praegusest MFF-ist. Nüüd tuli taaskäivitamiskava. Viimati oli mul laupäeval, st eelmisel nädalavahetusel samuti Rail Balticust juttu Euroopa Komisjoni presidendiga, Ursula von der Leyeniga. Ma olen mitmeid kordi just sellel teemal rääkinud. Minud arvates on see väga positiivne samm, et a) see on pandud taaskäivitamiskavasse kirja, b) sinna on pandud lisarahastus peale. Nagu te ütlete – te ütlesite viimase veretilgani, no ma ei tea, kas on vaja selliseid jõulisi väljendeid –, loomulikult, tööd tuleb teha. Ja tööd tuleb teha nii, et see oleks võimalikult ka hea positsioon Eestile. Igal juhul.
Ma luban teile, ka siin teile otsa vaadates, austatud Riigikogu liige, et ma töötan selle nimel, et seda positsiooni, mis praegu on, hoida ja veel parandada. Aga kogu see taaskäivitamiskava – ühelt poolt võib öelda, et täna ei ole ju midagi olemas. On lihtsalt üks ettepanek. Te teate seda sama hästi, et tegelikult on väga palju riike, kes ütlevad seda, et sellisel kujul nad seda üldse näha ei taha. Nii et täna öelda, et näete, see on see taaskäivitamiskava ja see 750 miljardit on kuidagi olemas, ei saa. Vastus on, et hetkel ei ole. Hetkel käivad läbirääkimised. Eesti on siin oma positsiooni võtnud, me läheme läbirääkimistele kindlate konkreetsete seisukohtadega. Vaatame, mis sellest välja tuleb. Mina ei julge siin teie ees küll öelda, et nüüd 19. kuupäeval, mis on käidud välja ajakirjanduses, saadakse kokkuleppele. Ma ei usu seda. Sest koroonaviirusest tingtituna on tegemist videokohtumisega. Ma tean seda, et plaanitakse silmast silmast kohtumisi juulikuus. No vaat, siis võivad hakata asjad liikuma. Ikkagi on vaja silmast silma rääkida, nii suured kavad. Kui te küsite, kas niisugune suur plaan on ees, siis loomulikult on. Selle kohta ma vastasin ka eile mitu korda, mis on tegelikult selle taaskäivitamiskava raames need positsioonid, mis on Eesti jaoks olulised ja mis on suur pilt. Ärme hakkame siin rääkima, kas on 5 kilomeetrit jalgrattateed või 10 kilomeetrit elektriliine. Küsimus on selles, mis on see suur pilt, eks. Siseturg, digiinvesteeringud, roheinvesteeringud jne. 

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Taavi Rõivas, palun!

Taavi Rõivas

Aitäh! Te tunnustasite eelnevaid valitsusi selle eest, et riigi rahaasjad on korras hoitud, ja teil on loomulikult õigus. Viisaka inimesena tahaks teid ka vastu tunnustada, aga kole raske on, sellepärast, et senine saldo on miinus 1,26 miljardit struktuurset puudujääki. Te väidate, et te olete teinud suuri investeeringuid, aga ma ei leia eelarvetest neid suuri investeeringuid, mida varasemad valitsused ei oleks juba riigi eelarvestrateegiaga sinna pannud. Ma näen küll Rail Balticu edasilükkamist ja summade mitte ära kasutamist. Ma näen idapiiri edasilükkamist. Kaitseinvesteeringutes ma näen protsendi langust SKT-st, nagu ka teadus- ja arendustegevustes, mida te nimetasite. Otsin neid uusi objekte, aga no mitte ei leia. Linnahall, käin vaatamas iga nädal – no ei kerki, kuidagi kohe ei kerki. See pidi majanduse käima tõmbama. Samas, ametisse asudes te rääkisisite, et eelarvetasakaal on oluline. Öelge palun, mis läks valesti!

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh! Ausalt öeldes on mul hea meel, nagu ma ütlesin ka eile, olen varem öelnud ja ütlesin ka täna – ma mõtlengi seda siiralt –, et kõik erakonnad, st EKRE, Isamaa, Reformierakond, sotsiaaldemokraadid ja Keskerakond – seisavad kokku võttes selle eest, et Eestil läheks hästi ja meie elu oleks lõppude lõpuks parem. Minul küll ei võta tükki küljest ära, kui ma tunnustan praegust opositsiooni või ka varasemaid valitsusi. Ma teen seda ka tulevikus, see käib mu loomuse juurde. Ega see, et mina teie käest pole kuulnud tunnustavat sõna või sõnakübet, mind väga ei morjenda – no see on teie stiil, teil on selleks õigus, ma aktsepteerin seda. Ja nii see on. Mõni inimene soovib elada ühtmoodi, mõni jälle teistmoodi. Muide, ma tahan öelda, et eile oli vastupidi. Ja, vaat, siin ma tahan tõesti taas tõsta esile opositsiooni. Härra Indrek Saar, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees, kes enamasti paneb ikka väga valusat kriitikat, tuli eile siia Riigikogu kõnetooli ja tunnustas praegust koalitsiooni. Mulle tuli ka nii mõnigi inimene, kes on väljaspool poliitikat, pärast ütlema, et see oli väga soliidne, mis härra Saar tegi. Tema näeb ka natuke laiemat pilti.
Kui te küsite selle kohta, et te ei näe neid suuri investeeringuid, siis selge on ju see, härra Rõivas, et te ei taha neid näha. Te ei taha öelda, et neid on tehtud Eesti ühiskonnas. Ma just rääkisin tulumaksuvaba miinimumi reformist ja see on, ma arvan, konkreetselt väga tugev investeering Eesti inimestesse. Jaa, sellega, et teie oma Excelis ütlete, et see on jooksev kulu või püsikulu ega ole investeering, ma olen nõus. Aga see on väga selgelt investeering Eesti inimestesse, nende kindlustundesse, kes teenivad madalat või keskmist palka. Kui te ütlete, et investeering ei ole see, mis sai tehtud kolme aasta jooksul – see, et riik maksab vanaduspensionäride ravikindlustuse osa kinni, ja ma arvan, ma ei eksi, kui ütlen, et haigekassa sai üle 200 miljoni euro juurde –, siis mis asi see on? See on investeering Eesti inimestesse, see on investeering Eesti inimeste tervisesse ja nende tervisenäitajatesse. Ma saan aru, et teie tahate öelda, et investeering on ainult see, et kui me ehitame betoonist mingi asja ja siis saab see valmis. Aga tõsi on see, et ka neid investeeringuid on tehtud. Te olete kõva spordimees, jooksete kiiresti, teete erinevaid spordialasid. Võtke kas või Kääriku ja vaadake, kui kaua see vindus. Nüüd läheme Käärikule, sinna on ehitatud korralik spordibaas. Kaitseinvesteeringud – kui palju oli juttu, et on vaja panna kaitseinvesteeringuid juurde. Nüüd võiks öelda, et sellest on saanud lausa traditsioon, et riigi eelarvestrateegia lükkub ühe aasta võrra edasi, me näeme jälle seal lisainvesteeringuid suurusjärgus 20 miljonit. Selles mõttes see kriitika ju ei päde. Kui te võtate kas või investeeringud kohalikesse omavalitsustesse, siis need kõik on minu meelest olulised asjad. Aga jah, ma alustasin meelega investeeringutest just Eesti inimestesse, Eesti inimeste tervisesse, rahvatervisessse. Ma pean seda kõike ääretult oluliseks. 

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Signe Riisalo, palun!

Signe Riisalo

Aitäh, hea juhataja! Hea peaminister! Tunnustus ja heakskiit on igale inimesele oluline. Ja minul ei ole kahju teid tunnustada selle eest, mida te eile ka korduvalt ütlesite, et te muretsete Eesti rahva hea käekäigu pärast. Me kõik muretseme, selleks me siin oleme. Aga küsimus on selles, et ega riigieelarve suures pildis liiga palju pere-eelarvest ei erine. Me saame teha kulutusi seni, kui meil on selleks ressursse. Kui näiteks lapsele ostetakse kommi ja ühel hetkel, kui rahakott on tühi ja ta enam kommi ei saa, siis ei tule mingit tunnustust ega heakskiitu. Nii on ka rahvaga. Kui riigikassa saab tühjaks, siis tunnustust ja heakskiitu ei tule. Tõepoolest, ma mõistan, et teie kaks viimast valitsust on soovinud ellu viia oma poliitikat, mis tõenäoliselt erineb varasemate valitsuste omast, ja see on kulukas. Aga sellele vaatamata tuleb jääda ratsionaalseks. Küsimus on mul aga tegelikult on selle kohta, et te olete korduvalt öelnud, mida kõike te olete teinud nende kahe valitsuse jooksul. Reformierakonna küsimus seisneb aga tegelikult ju selles, mis on need otsused, mida te olete teinud, et olla säästlikum ja kontrollida paremini. Selle kohta on meil küsimus. Äkki saate selgitada. 

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh teile! Ma arvan, et see riigi- ja pere-eelarve võrdlus on väga kõnekas, ma olen sellega täitsa päri. Ja ma arvan, et see on heas mõttes väga konkreetne ja lihtne lähenemine, aga päris riigieelarvet ja pere-eelarvet me muidugi võrrelda ei saa. Kui me räägime kohustustest, siis kindlasti saab riik võlakohustusi hoopis kindlamalt kanda, kui seda saab teha üks leibkond, nii see lihtsalt on. Aga nagu ma ütlesin eile mitu korda ka, ma arvan, Maris Laurile, on teie arupärimise põhimotiiv, kui ma olen õigesti aru saanud, tegelikult eelarve kulude seire. Ja ma ütlesin eile veel, et seda süsteemi on kindlasti vaja parandada, igal juhul tuleb seda parandada, siin ei ole mingit eriarvamust. Väga valusasti lõi välja meie seirevõimekus 2019. aasta aprillis, aga tegelikult kindlasti ka varem. Alati saab öelda, et kulutuste seiret tuleks teha veel paremaks ja muuta tihedamaks koostööd ministeeriumide vahel, eelarvenõukoguga koostöös, olgu see eelarve täitmine või eelarve kulude seire. Seda ma igal juhul toetan ja see on minu meelest väga õige lähenemine. Jah, eelarve laekumisi, maksutulusid, olgu need tööjõumaksud või tarbimismaksud, me seirame praegu natuke täpsemalt ja paremini. Tõsi, 2018 me nägime, et me ei suutnud tegelikult aasta lõpus kõike väga hästi seirata. Info struktuurse tasakaalu kohta tuli, nagu ma ütlesin, aprillis 2019. Aga siin ma olen igal juhul teiega päri ja see oli ka eelarvenõukogu positsioon, selline indikaator või signaal, et kui midagi halvasti, näiteks on alalaekumine, siis see peaks tulema palju kiiremini, seda tuleb tõhustada. Sellega ma olen nõus. 

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Jürgen Ligi, palun!

Jürgen Ligi

Aitäh! Härra Ratas! Ma võin teile kinnitada, et selline veiderdamine ja tänitamine ei ole investeering. See ei tõsta teie väärikust ja ka mitte lugupidamist teie vastu. Ja investeering ei ole ka see, kui te olete headel aegadel käristanud miinust üle miljardi, struktuurselt. See on nõrgestanud Eesti rahandust, see on nõrgestanud Eesti majandust. Seda on teile korduvalt rääkinud Eesti Pank, eelarvenõukogu. Ja kui te siin väänate sõnu – "investeering" oli üks –, siis tuletan meelde, et Eesti on olnud enne teid kogu aeg Euroopa tipus riiklike investeeringute poolest ja need ei ole kuidagi tõusnud teie tulekust alates, vaid pigem on protsent SKT-st langenud. Aga minu küsimus: kas see ongi teie arusaamine iseendast, et teie tulite ja hakkasite Eestit valmis ehitama, enne seda ei ole mitte midagi tehtud, teie hakkasite õhust ja armastusest siis investeerima, kulutama ja tegema asju, mis enne oli häbematult tegemata jäetud? Kas Eesti Vabariik algas teist? 

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh! Ei, ma ei ole kordagi nii mõelnud. Ma arvan, et kui keegi – kaasa arvatud mina – nii mõtleks, siis ei oleks mõtet enam seda tööd teha. Me näeme, et meie rahandus on endiselt tugevatel alustel, seda on tegelikult tõdenud ka Riigikontroll. Me näeme, et meie rahvusvahelised reitingud, krediidireitingud näitavad endiselt, et Eesti positsioon on tugev. Ma arvan, et see on olnud väga hea ja oluline tagasiside.
Nüüd see, mis te küsisite sellise ideoloogilise küsimusena. Ma arvan, et siin saalis on – kindlasti alates viimasest Ülemnõukogust, kui me räägime iseseisvuse taastamise ajast ja natuke sellele eelnevast perioodist – kõik Riigikogud ja kõik valitsused andnud tohutult palju selleks, et Eesti läheb edasi. Meeletult palju. Ma ei tea, võtame kas või selle praeguse aja ja hetke, kus me viibime. Ma arvan, et ilmselt on neid, kelle arvates ÜRO julgeolekunõukogu pole väga oluline ega prioriteetne olnud. Mina arvan, et see on prioriteet, et me selle sinna kandideerisime, aga see on minu arvates üks näide sellest, kuidas Eesti Riigikogud, Eesti valitsused ja Eesti diplomaadid on ehitanud neid müüre, et meil oleks üldse kunagi see momentum sellist kandideerimist teha. Ma arvan, et 1990. aastate keskpaik, lõpp ja 2000-ndate algus, kui meil oli suundumus pürgida Euroopa Liitu ja NATO-sse, on kindlasti olnud väga tugev. Härra Ligi, te olite ise rahandusminister, kui me läksime üle eurole. Ma arvan, et need kõik on olnud õiged sammud. Nii et mitte kordagi ei ole mul tulnud mingit sellist mõtet, nagu teie kirjeldasite, et Eesti elu algas novembris 2016. Ei, sellise arvamuse ma lükkan küll kategooriliselt ümber.
Nüüd, kui tohib eelmisele küsijale, proua Riisalole korraks veel vastata, siis minu teada Rahandusministeerium on täiustanud ka riigieelarve raha kasutamise seiret. Näiteks, Riigi Tugiteenuste Keskus esitab nüüd kulude kohta infot majandusliku sisu lõikes, mis vastab paremini riigieelarve ülesehitusele. Oluliselt on täiendatud ka piirikaubanduse seiret ja prognoosiprotsesse ning see on juba andnud ka positiivseid tulemusi. Mis siis veel plaanis on? Nagu ma olen rõhutanud nii eile kui ka täna, tuleks tihendada koostööd ka eelarvenõukoguga, et rakendada paremini nende analüütilist potentsiaali prognoosimudelitele. Valitsus ja Riigikantselei saavad, nagu ma ütlesin, igakuist infot tulude laekumise ja eelarvepositsiooni kohta. Kulude seisu vaadatakse põhjalikumalt üle, jah, nagu ma ka eile ütlesin, kaks korda aastas – see on alati koos Rahandusministeeriumi kevadise või suvise prognoosiga.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Heidy Purga, palun!

Heidy Purga

Suur tänu, hea eesistuja! Lugupeetud peaminister! Nii heal ajal kui ka kriisiaegadel on üheks majanduse käivitavaks mootoriks ikkagi ka kultuur, samuti haridus, kahtlemata. Hea näide viimasest kriisiolukorrast on võtta Saksamaalt, kes kriisiolukorda kultuurile lahendas, ütleme, andes eelisolukorda rahanduslikult teiste ridade ees või teiste valdkondade ees. Mõned küsimused tagasi mainisite, et te olete teinud korralikke investeeringuid kolme viimase aasta jooksul. Mind huvitaksid need suuremad investeeringud kultuuri ja haridusse, sest teadupärast ei ole meil teadus- ja arendustegevuse protsent tõusnud, samuti õpetajate palgad hariduses, tugiteenused, kultuurisfääris kultuuritöötajate palgad, huvitav hakkab olema ka kultuuri investeeringutega ja kõrgharidusega.

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh! Teil oli siin nüüd päris palju küsimusi, eks ma hakkan pihta. Selle üle, et teadus- ja arendustegevuse protsent ei ole 1, ei ole mina ka õnnelik. Aga selle üle, kas ta on tõusnud või vähemalt suutnud oma taset säilitada, võib vaielda. Oleneb, mis ajahetkest me seda protsenti vaatame, aga ta on pigem olnud sarnane või isegi grammikese tõusnud. Te teate isegi, et kui me tõstame isegi natukene, tähendab see juba mitukümmet miljonit.
Ühe asjaga, mis te, Heidy Purga, ütlesite, ma ei ole päri. Nimelt, õpetajate palk. Õpetajate palga alammäär on tõusnud, ma julgen öelda, kindlasti üle 300 euro. Õpetajate keskmine palk on viimase kolme aasta jooksul tublisti tõusnud. See ei ole kindlasti see koht, kus ma saan öelda, et me oleme rahul, aga ma arvan, et see tõus on olnud väga jõuline. See on olnud kindlasti meie prioriteet. Kõrgharidusega kultuuritöötajate palk on samuti tõusnud paralleelselt õpetajate palga alammääraga. Need on olnud mitmekümned miljonid, mis on sinna investeeritud – mitte kulutatud! – ja ma arvan, et see on olnud väga õige lähenemine. Nii et ma ei saa kuidagi nõus olla selle kriitikaga, et õpetajate palk ei ole tõusnud. Vastupidi, õpetajate palga alammäär on viimase kolme ja poole aasta jooksul tõusnud märgatavalt.
Nüüd kultuuriinvesteeringud. Te ütlesite, et neid ei ole tehtud. Ma ei tea, mul tuleb hetkel meelde kas või Rahvusraamatukogu, koos Rahvusarhiiviga, väga suur investeering, mille me oleme praeguse valitsusega ära otsustanud. See on väga-väga suur investeering kultuurivaldkonda. Kindlasti rahvusringhäälingu juurdeehitus, ma pean seda samuti kultuurivaldkonna oluliseks rahastamiseks. Kas saaks rohkem? Loomulikult saaks rohkem. Ütleme ausalt, ma ei tea, kuidas teil, aga minu süda või hing küll kisendab. Kui sõita mööda Eestit ringi ja vaadata, siis näiteks palju kirikuhooneid-pühakodasid on halvas seisukorras. Kindlasti on seegi väga oluline osa Eesti kultuuriruumist. Ma tõin enne esile mõned spordiinvesteeringud, mis on minu arvates samuti osa kultuurist. Ka selle koroonaviiruse raames ma olen tänulik Riigikogule ja ka teile, sest ka seesama lisaeelarve nägi kultuurivaldkonnale ette 25 miljonit. Nii et ei saa öelda, et kultuur on kuidagi fookusest väljas olnud. Sellega ma ei nõustu. 

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Heiki Kranich, palun!

Heiki Kranich

Aitäh! Kui ma teid kuulan, siis on see peaaegu lõbus, kui ainult teema ei oleks niivõrd tõsine, et teeb pigem nukraks. Te kiidate küsijaid – ütlete, et väga head küsimused –, siis loote mingi vastuse, kus te räägite tegelikult millestki muust, aga mitte sellest, mida teie käest tegelikult küsiti. Te defineerite asju ümber. Te nimetate rämedat ülekulutamist struktuurseteks reformideks. Te defineerite ümber, mis on investeeringud. Nagu ma ütlesin, see oleks isegi lõbus, kui teema ei oleks nii tõsine. Inimesed, kes ütlevad, et Eestis ei ole häid stand-up-koomikuid, minu arvates eksivad, sellepärast, et teie viimased esinemised on tõestanud, et te olete sellel alal professionaal. Ma usun, et sel teemal ootab teid ees suur tulevik. Mul on lihtsalt kahju, et Eesti, võib-olla parim stand-up-koomik on parasjagu ka peaminister, ja see teeb mind pigem murelikuks.
Aga minu küsimus on muust, just nimelt eelarvekulude seirest. Aastast 2018 on möödas juba mõnda aega. Te rääkisite siin mõningatest pisimuudatustest, mis on eelarvekulude seirest tehtud. Kas on aga olemas ka mingeid suuri asju, mis te olete selle küllaltki pika aja jooksul teinud, selleks et eelarve kulude seire puhul ei peaks Riigikontroll jälle tulema ja ütlema, et valitsus on täiesti asjadest midagi teadmata üle kulutanud? Ja peaminister ütleb selle peale: "Oops! Me ei teadnud." Mis on need suured asjad, mida te olete juba eelarvekulude seire parandamiseks teinud?

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh! Kindlasti ütlen teile, et arvestades teie kõrget lendu Eesti poliitikas, juba alates eelmise sajandi lõpust, on see kindlasti suur tunnustus, mis te siin enne jagasite minu aadressil. Suur tänu teile! Aga mis on põhimõtteline muudatus, mis on tehtud? Siin ma tõesti soovin tunnustada praegust rahandusministrit, Martin Helmet. Me oleme ju väga tõsiselt võtnud ette eelarverevisjoni. Tõsi, koroonaviirus on natukene pidurdanud seda protsessi, aga eelarverevisjon on minu arvates see teema, mida ei ole nii tõsiselt tehtud nüüd juba, ma ei tea, kümme-kakskümmend aastat. Ma tõesti panen sinna suuri lootusi, nii et kui selle tööga saab edasi minna – nüüd on koroonaviirus selle kõik natukene pausile pannud – ja me saame tulla selle juurde tagasi, kindlasti on selleks mingi sisend ka selle aasta septembris, kui me teeme järgmise aasta eelarvet, siis kindlasti on see väga põhimõtteline muutus, mida pole Eestis pikalt tehtud. 

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Signe Kivi, palun!

Signe Kivi

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud peaminister! Mulle tundus, et teie paljudes vastustes kõlas natukene solvumist. Ma tahaks öelda, et ärge olge solvunud, eks siit saalist on kostnud ikkagi ka kiitust valitsuse ja peaministri tegemiste kohta, juhul kui need tegemised kiitust väärivad. Aga selge on see, et kui me räägime eelarvest, siis paratamatult tuleb rääkida ka minevikust ja sellest, mis on teinud eelmised peaministrid ja mis on teinud eelmised valitsused. Te olete ise ka natukene kiitnud, olnud irooniline ja olnud ka kriitiline. Minu küsimus olekski selline: mis on need ettevõtmised, mida teie peaministrina olete teinud, seoses eelarvega, mida mitte keegi teine enne ei ole teinud, selleks, et Eesti riigil läheks paremini? Kas on mingeid selliseid täiesti uusi ettevõtmisi?

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh! No ma ei tea, missugust imevastust te nüüd minult ootate. Selge on see, et eelarve on kokku võttes üks tööriist, eelarve on üks vahend. Võib-olla olen ütelnud nii mõndagi julgemini välja, kui te võrdlete eelmiste valitsusjuhtide ja peaministritega. Jah, ma arvan, et see eelarve ei ole asi iseeneses, struktuurne tasakaal ei ole asi iseeneses, ta ei ole mingi selline tohutu dogma või eesmärk, mille üle ei tohi üldse diskuteerida. Ja see on olnud tegelikult nii, me ei saa seda eitada, see on olnud väga tugevasti Eesti ühiskonnas nii. Ma arvan, et kokku võttes me peame ikkagi nägema alati ka majandusmeetmete, majanduspakettide ja sammude taga inimest. Me peame alati küsima, kuidas sellel Eesti inimesel läheb, olgu ta maapiirkonnas või linnapiirkonnas –kas see viib Eesti elu edasi või mitte, kas see kindlustab Eesti julgeolekut või mitte, kas see annab kindlust Eesti inimeste toidukorvile või mitte, kas ta vähendab koolikiusamist, vaimset vägivalda, koduvägivalda või mitte? Ma arvan, et need on tegelikult ju need õiged küsimused, mida mina olen enda käest küsinud. Kui te küsite, kas eelarves on keeratud mingi asi pea peale, et nüüd seda pole kunagi olnud ja vot nüüd nii on. No ma ühe asja vastasin, nagu ma ütlesin eelmisele küsijale. Ma arvan tõesti, et see, mida küsis härra Kranich, see revisjon on tegelikult oluline asi. Vaatame, mis sellest lõpuks välja tuleb. Aga tegelikult tuleb vaadata korraks eelarve sisse ja minna, ütleme, nii põhja kui vähegi on võimalik. Ma arvan, et see on tähtis ja tegelikult väga-väga oluline. 

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Yoko Alender, palun!

Yoko Alender

Aitäh! Hea aseesimees! Austatud peaminister! Midagi on kindlasti tehtud teistmoodi, sest teie valitsuste ajal on tekkinud eelarve miinusenumbrid, selliseid me ei ole Eestis enne näinud. Oleks eeldanud, et sellest ülekulutamisest tulenevalt on siiski ka edu mingites valdkondades. Kahjuks kuulsime siin hiljuti, et Eesti on ka inimarengu aruandes jäänud toppama. Viimastel aastatel seal mingit arengut toimunud ei ole. Kuidas te hindate, kas teile tundub nüüd peale seda aega, et tegelikult nii eelarve mõttes, metoodika mõttes kui võib-olla ka ikkagi eesmärkide suhtes on teie meeskonna sees ikkagi väga erinevad eesmärgid? Teie partneritel ja teil. Kas te ei ole kuulanud eksperte või millest tulenevalt, vaatamata tohututele kulutustele, me ei ole näinud arengut näiteks inimarengu tabelites – nendes näitajates, mis näitavad, kuidas meil läheb? 

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh teile! Eks neid tabeleid me võime võtta siin ette väga erinevaid. Kui vaadata, kuidas on Eesti jõukuse tase tõusnud, siis ta on tõusnud. Kui vaadata, kuidas Eesti pensionid on tõusnud, siis nad on tõusnud. Või kui vaadata, kuidas Eesti keskmine palk on tõusnud. Need kõik on näidanud positiivseid trende. Tegelikult on teie küsimuse taust ju poliitiline. Te ütlete, et näete, valitsuses on kolm erakonda, üks ütleb ühte, teine ütleb teist, kolmas ütleb kolmandat. See on ju tegelikult teie küsimuse mõte. Aga mina ütlen, et nii see ei ole. See, et valitsuses on arvamuste paljusus, on minu meelest pluss. Ma ei tea, ma ei kujutaks ette, kui üks valitsuse liige istub tooli peal ja ütleb, et ütleme nii, ja kõik laulavad sama refrääni. Valitsuses ei ole kolme erakonna abielu, valitsuses on olemas Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, kes seisab oma valijate eest, ta teeb seda minu meelest hästi, Isamaa erakond, kes seisab oma valijate eest ja teeb seda hästi, ning Keskerakond. See ei ole mingi abielu, aga see on poliitiline koostöö. Minu meelest näitab valitsus väga laiapindset kaasatust Eesti ühiskonnast, väga erinevatest sektoritest, väga erinevast ühiskonna osadest. Ja ma arvan see on Eesti jaoks positiivne.
Mis on selle valitsuse tugevus? See on see, et suudetakse kokku leppida. On see, et suudetakse otsuseid langetada. Ja ma arvan, et see on kõige tähtsam poliitikas. Selle kohta öeldakse, et see on kompromiss. Ja poliitikas viivadki edasi kompromissid. Mul on olen ausalt öeldes, austatud Yoko Alender, olnud võimalus üsna vähesel ajal, aga nüüd juba kolm ja pool aastat näha oma ametikaaslasi Euroopa Liidu tasandil. Ma nägin seal 28 riiki. Ei ole see nii, et üks riik ütleb ühe lause välja ja kõik 27 või 26 kordavad tema järel. Aga soovitakse teha otsuseid, soovitakse kokku leppida ja leida kompromisse. Ja minu meelest see on ametisoleva valitsuse väga tugev pluss. Selle aasta jooksul on olnud väga keerulised, tõsiselt keerulised teemad. Me oleme nende asjadega hakkama saanud. Tõsi, kas hästi või halvasti, seda otsustab kõrgeim võim. 

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, lugupeetud peaminister, arupärimisele vastamise eest! Riigikogu liikmetel teile rohkem küsimusi ei ole. Läheme läbirääkimiste juurde. Vastavalt töö- ja kodukorra seadusele on esimesena võimalus läbirääkimistel osaleda arupärimiste esindajal. Ma ei tea, kas see on Taavi Rõivas või Maris Lauri. Maris Lauri, palun!

Maris Lauri

Head kolleegid! Lugupeetud istungi juhataja! Härra peaminister! Ma nüüd ei teagi, kas me peaksime oma töökorda muutma. Sellepärast, et see peaminister, kes oli eile õhtul meie ees, oli teistsugune kui see, kes oli täna meie ees. Ka vastused olid teistsugused. Eile me saime näiteks teada, et reservide kogumine on halb, kulutamine on hea ja kulutada tuleb nii palju kui tahes. Me saime teada uued majandustõed, mis osutavad näiteks sellele, et kui majanduskasv tuleb prognoositust parem, siis on täiesti loogiline, et tulud kukuvad ja kulutused kasvavad. Siin juhtus veel üht-teist. Kahjuks ei vastanud eile peaminister üldse meie küsimustele ehk sellele, mida on tehtud kulude seirega. Aga – hurraa! – täna need vastused tulid. Väga napilt, aga tulid. Midagi on siiski tehtud. Nii et võib-olla tõesti me peaksime töökorda vaatama, et me saaksime reaalselt ka sisulisi vastuseid. Eilne oli ühtepidi, võiks öelda, kurb. Mõne inimese jaoks siin saalis oli see vihastav, mõne inimese jaoks ärritav, mõne inimese jaoks ka piinlik, aga ma ütleksin nii, et ega pealtvaataja ei pea tundma tundeid sellepärast, mida esineja teeb. Esineja ei olnud eile kahjuks tasemel, täna oli see parem. Aga siiski, meie küsimused olid väga täpselt määratletud ja puudutasid tõesti riigieelarve kulusid ning seda, et meie kulutused on läinud planeeritust suuremaks. See on asjaolu, millele oli osutanud nii eelarvenõukogu kui ka Riigikontroll. Neid aspekte ignoreeriti meile vastuseid andes ikkagi täiega. Täna natuke aktsepteeriti meie hinnagut, et asjad olid tõesti viltu läinud. See on reaalne ja tõsine mure, sellepärast, et riigieelarve seadus on täpselt samamoodi seadus nagu kõik teised seadused, mis tähendab seda, et ka seda peab jälgima. See ei anna mingil juhul blankovekslit, et seal on olemas prognoosid ja teatud hälbimise võimalused.
Arukas inimene jälgib oma tulusid, aga ta jälgib eelkõige kulusid. Ja ta teeb seda pidevalt, mitte kaks korda aastas prognoosi põhjal. Ta vaatab pidevalt, kuidas seis on. See on oluline. Sellepärast, et see osa, mis jääb kulutustest üle, annab võimaluse tegelikult tulevikus teha. Me peame mõtlema oma inimestele. Ja kulutusi võib teha inimestele tõesti väga palju, aga need ei tohi olla sellised, et me peaksime tulevikus ütlema, et need olid meile taagaks. Eks need riigid, kes sattusid eelarvelistesse raskustesse selle tõttu, et nad kulutasid üle, rääkisidki sellest, et me teeme inimestele. Reaalselt juhtus lõpuks nii, et needsamad inimesed kannatasid kõvasti, väga tugevalt. Säravaim näide lähiminevikust on kindlasti Kreeka, aga raskusi on olnud ka mujal riikides väljaspool Euroopa Liitu. Ja raskusi tuleb ilmselt ka Euroopa Liidus ette.
Rääkida sellest – nagu eile juhtus –, et eelmised valitsused ei ole midagi teinud ja just nimelt praeguse peaministri valitsused on hakanud lõpuks ometigi investeerima, lõpuks ometigi tegema reforme, on tegelikult minu arvates natuke solvav kogu Eesti riigi loojate ja arendajate suhtes, kogu selle aja, aastakümnete jooksul, mis on toimunud.
Nii et ma tõesti loodan, et selliseid õhtuid enam ei tule, et asi on tõsine ja asjalik, mitte sõnavahune, mitte küsijaid alavääristav ja solvav. Ma tunnistan, et kui ma neid küsimusi kokku panin, siis ma kartsin, et just selline asi võib juhtuda. See oli selles mõttes ühtepidi pettumus, et nii tõesti juhtus, aga teistpidi kinnitus, et me tunneme oma peaministrit hästi. Aga mul on ka rõõm, sellepärast, et kui asi nii edasi läheb, siis ma tean, et eesti inimesed on nii targad, et teist korda meile selliseid peaministreid enam ei tule. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Aivar Sõerd, palun!

Aivar Sõerd

Austatud aseesimees! Austatud peaminister! Tuleme konkreetselt siis selle arupärimise teema juurde, mis oli Riigikontrolli auditist ajendatud eelarve kulude seire küsimus. Jah, tõepoolest, auditeerides 2018. aastat, leidis Riigikontroll, et seire eelarve kulude üle on puudulik. No seda oli näha 2019 veebuaris – siis oli veel eelmine Jüri Ratase valitsus –, kui toonase valitsuse rahandusminister saatis laiali oma valimismaterjalid. Ka mulle isiklikult tuli Harjumaal postkasti kiri, kus oli selgelt kirjas, et meie eelarve on tasakaalus, mitte ainult tasakaalus, vaid ka ülejäägis, ja mitte ainult 2018, vaid ka 2019. Ühesõnaga, rahandusministril polnud õrna aimu ka, mis seisus eelarve on. Siis aprillis avastati hiigelsuur puudujääk. Aga see on juba ajalugu. Tuleme natukene tänasele päevale lähemale, jõuame aastasse 2019, eelarvesse. 2019. aasta eelarveseadus nõudis, et kui aasta varem oli suur puudujääk, siis tuleb seda 0,5% võrra vähendada. Nii, siis tuli majandusprognoos, eelarve puudujääk oli 2018. aastal 1,7% SKT-st, no seda tuli vähendada 1,2%-ni. Tuli uus prognoos, see näitas, et iseenesest see ülesanne laheneb osaliselt, eelarve puudujääki näitas prognoos 1,4% SKT-st 2019. Nii, siis oli 0,2% puudu. Siis tuli peaminister tähtsalt siia ette ja ütles, et vaat, meie nüüd parandame eelarvepositsiooni 0,2% võrra. Ei ole teist nii vastutustundlikku valitsust olnud kui meie valitsus, meie parandame eelarve positsiooni. No latt seati madalale. Riigikontroll, eelarvenõukogu hoiatas, et peate natukene suurema varuga eelarvepositsiooni parandama. Ei, 0,2%, ei grammigi rohkem. Latt seati nii madalale kui võimalik ja siis joosti selle lati alt läbi või aeti see latt maha. 2019 oli eelarvepuudujääk 1,9%, st eelarve puudujääk kasvas. Aga ka majandus kasvas, majandus õitses ja kõik oli tore, majanduskasv oli üle 4%. Sel aastal võtsite veel lühiajalist laenu ka ja loomulikult see laen kulus ära eelarve jooksvate kulude katteks, kulutati ka Töötukassa reserve.
Nii, aga nüüd jõuame tänasesse, praegusesse aastasse, olukord on veel hullemaks läinud, ma ütlen, sellepärast et ega see eelarve seire, nii palju kui me siin rahanduskomisjonis tunnetame. Me oleme nõudnud, küsinud ja palunud andmeid nende hiigellaenude kasutamise kohta, mis sel aastal on võetud, oleme palunud andmeid ka lisaeelarve kulude kohta. No väga raskelt tulevad, aga loodame, et siin asi natukene vähehaaval paraneb, kui me järjekindlalt nõuame paremat eelarve kulude seiret. Aga mis ma nüüd selle aasta kohta tahan öelda, on kõigepealt see muidugi, et ega meil ei ole ainult seesama 3 miljardit, sest kes seda täpselt teab, kui palju sel aastal laenu võetakse, seiret ju ei peeta – 3 miljardit on miinimum, aga ma arvan, et rohkem.
Kui ma eile küsisin peaministrilt, et vaadake, 3 miljardit on laenu, kuhu see laenuraha läheb, ja palusin, et nimetage omal äranägemisel kolm kõige suuremat investeeringut, mis sel aastal selle laenuraha eest tehakse, siis nimetas Jüri Ratas KredExi investeeringud elamufondi rekonstrueerimiseks. Ja siis ütles teise veel, kaks investeeringut nimetas. Teiseks oli kohaliku omvalitsuse mingid rahad. Kõik. Võib-olla ei tule peaministril kohe kõik meelde peaministril, ma lisan siia juurde veel 15 miljonit interneti investeeringuid ja 10 miljonit, mis anti juurde maanteede ehitamiseks. Ega 10 miljonit äkki liiga palju ei ole. 3 miljardit on laenu ja pange siia juurde 100 või 200 miljonit nn investeeringuid, see on ju väga vähe. Kuhu ülejäänud 90% läheb? Ülejäänud 90% läheb jooksvateks kuludeks, mitte investeeringuteks. Ametnike palkadeks, sotsiaaltoetusteks, kulukate valimislubaduste täitmiseks, tasuta teenustele jne – vaat, sinna läheb see laenuraha. Ja ei ole midagi imestada, sellepärast et ...

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Lugupeetud ettekandja, te vajate vist lisaaega. Palun, kolm minutit lisaaaega!

Aivar Sõerd

Me oleme päris suures majanduskriisis ja tulud on ju ära kukkunud, aga samal ajal ei ole kulusid ka keegi üle vaadanud ega kärpinud. Ja see kulude pool, eelarve kulude pool tehti ju siis, kui eelmisel aastal majandus veel kasvas üle 4%. Nii et nende kuludega elab keskvalitsus, elavad ministeeriumid ja valitsusasutused. Ja samal ajal, toome näite, omavalitsused ju kärbivad, Tallinna linn kärbib ja enamik kärbib, muuseas lükatakse edasi investeeringuid. Sealt tuleb see suur miinus, kulude ja tulude vahe käriseb järjest suuremaks ja seda makstakse kinni laenurahaga.
Siinkohal ma lõpetan ja lihtsalt kokkuvõtlikult ütlen, et väga kehvasti on asjad riigi rahandusega. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Taavi Rõivas, palun!

Taavi Rõivas

Palun kolm minutit lisaaega!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Viis pluss kolm minutit, palun!

Taavi Rõivas

Austatud juhataja! Head kolleegid! Riigi rahaasjade korrasolek on iga valitsuse kõige olulisemaid ülesandeid ja aasta-aastalt on valitsused sellega väga hästi hakkama saanud. See ei ole juhus, et Eesti on olnud eelarvepoliitikas Euroopa parimate hulgas. Me oleme harjunud sellega, et Eesti defitsiit on alati, ka kriisiajal, normi piires. Ja headel aegadel on Eesti eelarve olnud kas tasakaalus või ülejäägis. Me oleme harjunud sellega, et Eesti summaarne laenukoorem on pikalt kõige väiksem kogu Euroopas ja sellest tulenevalt ka need laenumaksed, mida tuleb tagasi maksta jooksvates eelarvetes, tagasihoidlikud. Aga nüüd on see muutunud. 2017. aastast 2019. aastani on Jüri Ratase juhitavad valitsused suutnud – ja see "suutnud" on kahjuks jutumärkides – teha struktuurset miinust 1,26 miljardit eurot. Lahtiseletatuna tähendab see seda, et Eesti on langenud Euroopa tipust tagant viiendaks. Eelarvenõukogu esimees, kes esines Riigikogu ees loetud päevad tagasi, ütles järgmist: 2018. ja 2019. aasta puudujäägid osutusid nii suureks, et tõid kaasa rikkumise eelarvereeglite vastu. Praegusel hinnangul oli lubatust suurem ka puudujääk 2017. aastal. Siinkohal ma ei räägi mitte meie enda seatud eesmärkidest, vaid me oleme rikkunud ja eksinud ka oluliselt leebemate Euroopa reeglite vastu. Kahjuks ei ole seis parem ka 2020. aastal, sest juba enne kriisi – ilma et me oleksime pidanud arvestama oluliselt langevate tuludega – oli Eesti eelarve tasakaalu mõttes Euroopa Liidu viimases neljandikus. See ei ole see Eesti, millega mina harjunud olen, ja see ei ole see Eesti, mis suudab ka tulevikus kiiresti kasvada ja teistest kiiremini areneda.
Nüüd valeväidetest. Jüri Ratas väitis, et enne tema valitsusi on investeeringud olnud väiksemad ja vaat siis, kui tema astus ametisse, tuli lisaraha investeeringuteks. Võtame ette suuremad investeeringuprojektid. Kõige suurem on kahtlusteta Rail Baltic. Kuidas sellega läinud on? 2016. aasta kevadel pandi riigi eelarvestrateegiasse veerand miljardit eurot, nüüdseks on sellest kasutatud ära pisut üle 40. Igaüks saab ise matemaatikat teha ja hinnata, kas see on eelarvepärane või on lõviosa jäänud kasutamata. Idapiir – eelarves oli üle 70 miljoni, plaanis valmis ehitada 2020. aastaks. Seejärel tehti idapiiri projekt oluliselt kallimaks, aga mitte ei antud raha juurde, vaid – pange tähele! – võeti vähemaks. Tagajärg on loomulikult idapiiri investeeringute edasilükkumine ja tähtaegse valmimise ebaõnnestumine. Vaatame teede investeeringuid. Käesoleval aastal esimest korda ei tea mitme aasta jooksul teede investeeringud eelarves absoluutnumbris vähenesid. Kui loogiline oleks alati võrrelda protsendina eelarvemahust või protsendina SKT-st, siis – pange tähele! – tänavu vähenesid need absoluutnumbrina. Aivar Sõerd teisest pingist võib täpsustada, aga kui ma õigesti mäletan, oli see umbes 14 miljoni võrra. Olulisem on aga see, et kogu selle aja jooksul, mis Jüri Ratase valitsused on ametis olnud, ei ole lisandunud mitte ühtegi – rõhutan: mitte ühtegi – neljarealiste maanteede ehitamise projekti. Sellest saab järgmise arupärimise kontekstis edasi rääkida. On mindud edasi ja ka mitte päris takistusteta selle projektiga, mille on riigi eelarvestrateegiasse pannud juba eelmised valitsuses, ehk siis Tartu maantee Kose–Mäo lõik. Näiteid võib tuua lõputult. Ka need haiglate või tervishoiuasutuste investeeringud, millest Jüri Ratas rääkis, on kõik saanud eelarvesse juba varasemate valitsuste ajal, muuseas ka Kääriku. Kahju, et Indrek Saar ei ole siin saalis, ta saaks kinnitada, et kui võtta ette 2016. aasta aprillis kinnitatud riigi eelarvestrateegia aastateks 2017–2020, siis – pange tähele! – leheküljel 60, kust igaüks teist saab järele vaadata ja kontrollida, on sees Kääriku spordibaasi tipptasemel baasiks ehitamine. Ka kaitsekulud, teadus- ja arendustegevus, õpetajate palk. Jah, nominaalis on nad aasta-aastalt pisut kasvanud ja teistsugune olekski võimatu olukorras, kus riigieelarvetulud väga kiiresti kasvavad, aga kui me vaatame proportsioonis muu eelarvega või proportsioonis SKT-ga, siis kaitsekulutused ning teadus- ja arendustegevuse rahastus on protsendina SKT-st langenud, samuti õpetajate palk võrrelduna Eesti keskmisega – võrreldes varasemate valitsuste ajaga.
Nii et ma ei tea, millest me räägime siin, kui on juttu tohututest edusammudest, sest see eelarve tasakaal või eelarve miinus on läinud suhteliselt musta auku. Võtame ka selle viimase õlekõrre, lisaraha kohalikele omavalitsustele. Paljud teist mäletavad – see oli eelmises Riigikogu koosseisus, mina olin toona Riigikogu rahanduskomisjoni aseesimees ja mäletan väga täpselt –, et see lisaraha, mis oli n-ö tulumaksu protsendi suurenemine selle eelnõu seletuskirjas, kui see välja otsida, siis seal on kirjas, et see muudatus on eelarveneutraalne. Eelarveneutraalne tähendab seda, et on üks konkreetne sihtotstarbeline raha, mis enne läks omavalitsustele, aga nüüd võeti seesama raha ja pandi selle protsendi sisse. Esitada seda kui tohutut edasiminekut, no ma arvan, et omavalitsused ei ole sellega nõus. Küllap omavalitsused tahaksid lisarahastust, aga seda ei ole ega ole ka ette näha, sellepärast, et eelarve on sedavõrd suures miinuses.
Reformidest pole vist mõtet rääkidagi. See, et maksusüsteemi astmed on reform, on ikkagi väga loominguline lähenemine, nagu ka see, et aktsiisipoliitika oleks suur reform, sest kui me vaatame 2017. ja 2018. aasta aktsiisitulude vahet, prognoos võrreldes reaalne eelarve, siis kokku see vahe – miinusmärgiga kahjuks – on üle 3% SKT-st. See on rohkem kui kaitsekulud ja teadus- ja arendustegevus ühel aastal kokku, see on see miinus. Ja need pole mitte minu andmed, vaid teile esinenud eelarvenõukogu esimehe Raul Eametsa slaidid, täpsemalt slaid 9.
Ei ole väga hea tunne mõelda sellele, et olukorras, kus Eestit on väga suure tõenäosusega tabamas väga tõsine majanduskriis, kus eelarve laekumised ka meist sõltumata asjaoludel oluliselt langevad, läheme me vastu valitsusega, kes isegi siis, kui majanduskasv oli väga kiire, ei suutnud tegeleda rahandusküsimustes selle kõige olulisemaga: hoida rahaasjad korras. Ma arvan, et meil on põhjust olla murelik ja meil on põhjust parlamendina nendel teemadel fookust hoida. Aitäh teile!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Jürgen Ligi, palun!

Jürgen Ligi

Austatud juhtaja! Austatud kolleegid! Kolleeg ütles siin, et Jüri Ratas on andekas stand-up-koomik. Ma ei ole temaga nõus. Ta ei oska tegelikult nalja teha, ta pingutab, aga see ei tule välja. Ja heal huumoril on alati teatud vaimsus või moraal sees, et seda saaks nautida. Jüri Ratasel ei ole. See oli päris šokeeriv, kui ma tulin siia kuulama, kuulsin esimese asjana, kuidas ta pisendas ja mõnitas küsijaid, et oh, te olete ka siin, oi, teil on selline ajalugu. Sa võid lihtsalt kelle iganes aadressil midagi sellist öelda, aga kus need vastused siis olid. Meil oli siin täpselt nädal tagasi eelarve arutelu, kus me arutasime lahti Eesti eelarvepoliitika ja näitasime, kuidas Jüri Ratase tulles on ainult miinust käristatud. Peast öeldes, esimese aasta ta tekitas üle 1% ehk 1,1% struktuurset miinust, järgmisel 1,8% ja siis 1,9%. Need on, sõbrad, kaitsekulud, see ei ole mingi köki-möki, see ei ole eelarvest, see on SKT-st ja seda ei õigusta mitte ükski kiidetud kulu või investeering, millele Ratas siin justkui vihjab. Enne Jüri Ratast tehti kõik eelarved vastavalt toonastele näitajatele kerges ülejäägis või tasakaalus, kirjutati see lausa koalitsioonilepingutesse. Ratas hakkas esimese asjana tegema endale reegleid lõdvemaks ega suutnud siis ka nendest kinni pidada. Madis Müller, Ardo Hansson, maailma kõige leebemad inimesed, kurjustavad – ei kujuta ette, et nad suudaksid kurjustada, aga nad kurjustavad – selle eelarvepoliitika üle. Ardo Hansson läks käima juba 2017 alguses koos meiega, et see on oportunism, te kasutate võimalust teha valel ajal miinust, selleks teete enda jaoks reeglid, te kahjustate majanduse kasvupotentsiaali, te lõhute Eesti rahandust. Need positsioonid on üle korratud Eesti Panga iga-aastastes seisukohtades, on korratud eelarvenõukogus, Euroopa Komisjon ütleb, OECD, IMF. Euroopa Komisjon ütleb: teie eelarvepoliitika on muutunud protsükliliseks, see tähendab, et te teete kahju, te olete ahned, te ostate hääli, aga te teete kahju, selles on ju eestikeelne tulemus.
Mis mind moraalselt ärritab, on see, kuidas Ratas ise seda presenteerib, olles selgelt lõhki ajanud meie rahanduse. Kriisiks oleme valmis ilma reservideta, peame kohe kiiresti hakkama võlakirju emiteerima. Selle asemel et reageerida kiiresti, on jutt selline: aga teie ei teinud neid asju, minust algas maailm. See on nii ebameeldiv. Me ju näeme, et numbrid on ees, me oleme seda eelarvet lahanud siin Riigikogus. Ja jälle seesama mees tuleb ja ütleb, et aga mis te oleksite jätnud tegemata. Huvitav, kas Jüri Ratas tõstis kaitsekulud üle 2%, kas tema on tõesti loonud selle baasi, mis on need reitingud, millega ta kiitleb. Need on kõik loodud enne teda, seda on eksperdid kinnitanud, seda on graafikud näidanud, need olid seina peal täpselt nädal tagasi, kuidas enne tehti eelarvet plussis, Ratase ajal kiirenevas miinuses ja eksiti veel miinuse suunas. Ka see aasta tehti struktuurses miinuses eelarve, kõrgkonjunktuuri ajal. See on ebamoraalne, Jüri Ratas. See on ahne ja ebamoraalne. Ning ebamoraalne on, kuidas te kohtlete siin küsijaid, kes tegelikult on mures ja kes tegelikult on ehitanud rahandust ja Eesti riiki – mitte sellega, et nõrgestame tulevikku, vaid sellega, et loome baasi. Seda on eksperdid ju kinnitanud. Kõik see investeeringute ümbersõnastamine ja mis need olid need mõisted, see on nii hale ja see on nii nõme, et investeering on see tulumaksusüsteem. Keegi ütles, parandas, et ...
Palun lisaaega!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Palun, kolm minutit lisaaega!

Jürgen Ligi

Siis kui vähendas, siis ebavõrdsust. Võta, Jüri Ratas, ette see katteallikate tabel, mis oma seaduseelnõus oli, kuidas võeti raha, pensionäride tulumaksuvaba miinimum. Madalapalgaliste toetus, see jutt sellest, rida-realt on need kõik pigem nõrgematelt võetud raha, mitte tugevamatelt, nagu Keskerakonna ideoloogia ette näeks, ja koormus langes tegelikult kõige suurem neile, kes üldse midagi ei võitnud. See ebavõrdsuse arvestus on vale, kui me võtame juurde katteallikad. Ei ole mõtet kelkida selle ebaõnnestunud maksusüsteemiga, kus tegelikult rööviti nõrgemaid, ja nimetada seda investeeringuks. Eriti mage siis selles on see, et kõik need aastad on eelarvekõned olnud sellest, kuidas me tegime, kulutasime sellele-sellele-sellele, me tegime seda, me teeme, meil on plaanis teha seda-seda-seda. Esiteks on see miinus. Teiseks, mille arvel te seda tegite? Kus on see struktuurne tegelikult parandamine? Kus on see kaalutlus, mille asemel te mida tegite? Kus on see tasuvus? See on kõik ära kadunud sellest Riigikogu loomulikust eelarvedebatist. See on lihtsalt kelkimine sellega, et meie tõime teile, ja siis lüüakse ette veel plakat, et meie tegime teile. Kas siis rongi, raudtee tõime teile või siis tõime teile selle kriisieelarve, omast taskust maksime, on ju, eks ole. Siis peaminister laigib seda, aga pärast ütleb oi-oi-oi, ikka paha lugu, aga lihtsalt laigin. Fakt on, et selleks aastaks, kus meil on olnud võimalus oma ahnust tükk aega rahuldada, tehti meil, see tähendab valitsus tegi ju säästueelarve. Kõik oli külmutatud, palgalisa ei olnud kusagil, mida siin kelgiti enne, et vaat, tõsised mehed, et neile tuleb siis 25% ja see oli enne valimisi. Šokolaadi oli vaja rongis anda, aga 2020. aasta eelarve tehti juba säästueelarvena, kõik tuli külmutada.
Siis tuleks ju peeglisse vaadata ja mitte kelkida siin selles, et enne tehti nii, aga minust algas maailm. Praegu antakse ju seda algust tagasi, juba enne kriisi sisuliste kärbete teemal ja seda kõike kõrgkonjunktuuris. Investeeringute kohapealt veel kord: mina ei ole betooni austaja, ma olen kriitiline kõigi nende investeeringute suhtes ja eeldaks, et kõik räägiksid ikkagi mingis mõttes tasuvusest ja mingis mõttes alternatiividest, aga tõsiasi on see, et see pidev miinus ei ole toonud ju investeeringute kasvu. Eesti on alati olnud Euroopa investeerimise tipus riigi poolelt ilma ennast lõhki laenamata, ilma lõhki kulutamata. Eesti on saanud hakkama. Ja kui meil on selline peaminister, kes tahab siin nalja teha, siis ausalt öeldes ei ole see ka investeering tulevikku. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Rohkem läbirääkimiste soovi ei ole. Peaministril on võimalus lõppsõnaks. Palun!

Peaminister Jüri Ratas

Austatud Riigikogu aseesimees! Head Riigikogu liikmed! Head arupärijad! Selle arupärimise lõpuks tahan kõigepealt öelda, et igal juhul ei ole ma kordagi arvanud, et see teema ei ole oluline või et see teema ei ole tähtis. On tähtis. Nüüd stenogrammi huvides. See, mida Maris Lauri väitis, et mina olen öelnud, et reservide kogumine on halb. Ei, vastupidi, ma ütlesin, et tuleb leida tasakaal reservide kogumisel ja, ütleme, võla või laenukoormuse vahel, et kumb on ühel hetkel fiskaalpoliitiliselt õigem. Me näeme erinevatel hetkedel turul, et üks võib olla õige või teine võib olla õige, oleneb intressist. Aga kindlasti ma ei ütle seda, et reservide kogumine on halb. Selle ütluse ma lükkan kindlasti ümber.
Edasi, te ütlesite, et kulutamine, st mina ütlen, et kulutamine on hea. No eelarve poolel on tulud ja kulud ja kindlasti kulutada ka tuleb, aga kulutada tuleb targalt, kulutada tuleb õigesti. Kui te ütlesite, et mis see teie jaoks siin eile õhtul oli siin saalis, siis mina ütlen ka, mis see minu jaoks oli, minu jaoks oli see töine debatt, õige debatt õigel teemal.
Kahjuks on härra Kranich saalist välja läinud, aga nii sisuliselt kui ka vormiliselt see, mis ta mulle ütles – mina soovitaksin tal vaadata videost üle Aivar Sõerdi sõnavõttu siin läbirääkimiste voorus. Väga sisuline sõnavõtt, aga ka vormiliselt väga hea.
Härra Rõivas ütleb, et kõige olulisem ülesanne on olnud eelarve valitsustel. Ma ei tea, ma olen jätkuvalt sellel seisukohal, et see on olnud ainult üks vahend. Minu jaoks on kõige olulisem see, et Eesti rahvastik kasvaks, et meil oleks iive, et me suudaksime jõuda selleni, et iive läheks positiivseks, et meil oleks võimalikult palju Eestisse tagasipöördumist, et Eesti oleks hea koht, kus inimesed saaksid elada ja oma pere luua ning tööd teha, et meie lasterikastel peredel oleks kindlus siin Eestimaal. See on minu jaoks oluline. Julgeolek, et meil oleks sotsiaalne kindlustunne. Need on kõik olulised asjad. Ma arvan, nende üle ma olen nõus teiega tõesti debateerima ja need on väga ideoloogilised teemad. Kui teie ütlete, et see on eelarve ainult, siis veel kord: eelarve on vahend, mis on oluline ja mida ei saa võtta kuidagi ülbelt või üleolevalt. Siis te ütlete, härra Rõivas, et see ei ole see Eesti, millega just teie olete harjunud. Ma ei tea, mis Eestiga te olete harjunud – kas sellisega, kus on ainult peenhäälestus, narratiivide puudumine? Ma ei oska öelda. Eks meil olegi võib-olla erinevad nägemused, kuigi ma arvan, et kokku võttes me seisame ikkagi ühe Eesti eest, mis on tugev ning mis on sidus, edukas ja jõukas Eesti.
Nüüd, härra Ligi ütleb, et võlakirjad versus reservid. Ma tõesti arvan, et enne me peame kasutama turult teisi fiskaalseid vahendeid, kui me läheme reservide kallale, kas see on laen, kas see on võlakirjad, ja siis me kasutame reserve. Ma arvan, reservid peaksid olema heas mõttes ühed viimased asjad.
Nüüd numbritest. Siin on palju olnud küsimusi, mis selle majandusega kõik on juhtunud viimase poole aasta jooksul. Vaatame siis numbritele otsa. Keskmine palk oli 2016. aastal 1146 eurot, keskmine palk 2019. aastal, no see on lõppenud aasta, ärme tänast aastat arvesta sisse, on 1407 eurot. Õpetajate keskmine palk 2016. aastal – 1208 eurot, õpetajate keskmine palk 2019. aastal – 1540 eurot. Keskmise palga kasv on olnud siis 261 eurot ja õpetajate keskmise palga kasv on olnud 332 eurot. Seejuures on keskmine palk seotud majanduskasvuga, aga õpetajate palga tõus on ikkagi seotud valitsuse poliitiliste otsustega. Kui vaadata majandustabelit lähemalt, võrdleme siis taas kahte aastat: 2016. aasta majanduskasv – 2,6 ja 2019, aastal – 4,3; SKT, miljonit eurot, 2016 – 21 694, 2019 üle 28 000; SKT per capita 2016 – 16 487, 2019 – 21 163. Neid numbreid me võime ju laduda siin üksteisele nii ette kui ka taha, aga see väide, et üks teeb kõik valesti ja teine teeb kõik õigesti – ja see kehtib ka minu kohta –, nii pole kindlasti olnud. Kõik on andnud endast parima, et elu siin Eestimaal läheks edasi, ja ta on edasi läinud, eeskätt meie Eesti inimestele, Eesti rahvale. Aitäh teile!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, lugupeetud peaminister! Sellele arupärimisele vastamine on lõppenud ja see päevakorrapunkt on menetletud.


2. 11:18 Arupärimine teehoiukava aastateks 2020–2030 kohta (nr 25)

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Me läheme tänase päevakorraga edasi. Teiseks on Riigikogu liikmete Aivar Sõerdi, Yoko Alenderi, Andres Suti, Urve Tiiduse, Annely Akkermanni, Toomas Kivimägi, Jüri Jaansoni, Valdo Randpere, Signe Riisalo, Andrus Seeme, Ants Laaneotsa, Kristina Šmigun-Vähi ja Urmas Kruuse 11. veebruaril 2020 esitatud arupärimine teehoiukava aastateks 2020–2030 kohta. Ettekandjaks palun arupärijate esindajana kõnepulti Aivar Sõerdi.

Aivar Sõerd

Austatud aseesimees! Head kolleegid! Austatud minister! Tõepoolest, käesolev arupärimine sai käiku antud veebruaris. Sellest ajast on päris palju aega mööda läinud, aga see ei tähenda, et teema ei oleks ka praegu aktuaalne. Kõik need küsimused, mis on siin arupärimises esitatud, on aktuaalsed ka tänasel päeval. Varsti saab aasta sellest, kui valitsus tuli välja oma suure plaaniga hakata maanteid ehitama avaliku ja erasektori koostöö nn PPP ehk public-private partnership'i abil. Kuulutati välja plaan ehitada lähiaastatel Tallinnast lähtuvad maanteed neljarealiseks. Ja tõepoolest, see plaan tuli välja eelmise aasta suvel. 2019. aasta augustis lubas rahandusminister Martin Helme juba lähiajal tuua valitsusse ettepanekud projektide töösse võtmiseks. Kevadeks lubati kava elluviimiseks vajalikud seadused valmis saada. Kevadest on aga vahepeal saanud suvi. Ma viitan siinkohal ka rahandusministri sõnadele. Ta ütles, et avaliku ja erasektori koostöö abil on võimalik soovi korral juba lähiaastatel Eestis välja ehitada Tallinna–Pärnu, Tallinna–Tartu ja Tallinna–Narva maantee täies ulatuses neljarealiseks. Minister lisas, et nende PPP-projektide puhul on oluline veel see, et seda kõike tehakse väga kiiresti, laenukoormus jääb erapartnerile ja hooldus jääb samuti erapartnerile. Rahandusministri plaani asus innukalt toetama ka majandus- ja taristuminister, kes ütles, et ministeerium valmistab ette riigiteede hoiukava, milles muu hulgas kavandatakse arendustegevused ja rahastuspõhimõtted kolme põhimaantee neljarealiseks ehitamiseks.
Nii, nüüd ongi meil arupärimises küsimused konkreetselt selle teehoiukava kohta, mille valitsus 9. jaanuaril kinnitas. Ega seal nendest neljarealistest maanteedest eriti juttu pole. Loeme seda, et neli miljonit eurot eraldatakse neljarealiste maanteede väljaehitamiseks ehk praeguses seisus konkreetselt projekteerimiseks. Teehoiukava lugedes torkas muidugi kohe silma ka teehoiuvahendite järsk vähenemine, tänavuselt 279 miljonilt 209-le miljonile eurole 2023. aastaks. Eriti suur vähenemine on teevõrgu arendamise vahendites – 25 miljonile võrreldes tänavuse 100 miljoniga. Nüüd on olukord vahepeal kõvasti muutunud, selles mõttes, et valitsus oleks pidanud tegema aprillis ka riigi eelarvestrateegia, kus on mingisugune ajakohastatud numbriline plaan, aga see jäeti tegemata. Tehti tegelikult eelarvestrateegia stabiliseerimisprogrammi nime all ja esitati see Euroopa Komisjonile ingliskeelsena, aga ega seal ei olnud ka nendest neljarealistest maanteedest või PPP-dest midagi juttu. Olukord on muutunud veel ka selles mõttes, et vahepeal on kõvasti laenu juurde võetud. Vähemalt kolm miljardit või rohkem sel aastal, järgmine aasta ka veel miljard. Aga kui me vaatame selle aasta investeeringuid, siis Maanteeametile eraldati lisaeelarvega kümme miljonit eurot, natukene ka kohalikele omavalitsustele, paar-kolmkümmend miljonit, ja muud ametlikku informatsiooni ju ei ole.
Nii et arupärimises on konkreetsed küsimused PPP-projektide kohta. Ootame nendele vastuseid ja kindlasti tahame nüüd konkreetselt ikkagi teada, millal või kuidas see PPP-projekt siis edasi läheb. Pidi tulema Are–Libatse maantee pilootprojekt, 21 kilomeetrit neljarealist maanteed. Millal see hange välja kuulutatakse? Muidugi tulevad peale seda need 20-ks hankeks jagatud üksikud projektid, millega siis ülejäänud maanteed välja arendatakse, ka nende kohta tahame täpselt teada.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Ma palun nüüd arupärimisele vastama majandus- ja taristuminister Taavi Aasa.

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed, kõigepealt tänan teid arupärimise eest! See oli väga hea põhjus ja võimalus tegeleda ka natuke varasemate teehoiukavadega ja vaadata, mis on seal toimunud. Sissejuhatuseks ütlen seda, et kui aastatel 2015–2016 oli majandus- ja taristuminister Kristen Michal Reformierakonnast, siis selles oma valdkonnas suutis ta teehoiukava muudatustega ära kaotada 66 miljonit eurot. 21. oktoobril 2016 teatas Kristen Michal, et valitsus on kinnitanud uuendatud riigiteede teehoiukava aastateks 2014–2020. Selle muudatusega vähendas minister projektide ettevalmistamiseks ette nähtud vahendeid poole võrra. Kui seda ei oleks tehtud, oleks meil palju enam võimalusi neljarealiste teede kiireks väljaehitamiseks, meil oleks olemas projektid. Või teine näide. Kruusateede tolmuvabaks muutmiseks oli varem selles teehoiukavas kavandatud aastateks 2016–2020 veidi üle 80 miljoni euro. Kristen Michal rehkendas ja jättis sellest järele 34 miljonit ehk enam kui poole vähem. Selle rahaga oleks võinud viia kõvakatte alla kõik teed, kus liigub enam kui 100 autot ööpäevas. See oleks tänaseks tehtud.
Järgnevalt vastan küsimustele. Esimene küsimus: "Millistest vahenditest on kavas hakata tegema maanteede PPP projektide tagasimakseid?" Era- ja avaliku sektori koostöö (edaspidi PPP) projektide tagasimakseid kavandatakse riigieelarve vahenditest.
Teine küsimus: "Esimene PPP maanteelõik peaks olema 21 kilomeetri pikkune Libatse–Are maantee. Kui suures summas on arvestatud selle teelõigu tagasimakseid?" Vabariigi Valitsus on oma 19. detsembri 2019 kabinetinõupidamisel teinud otsuse valida PPP katseprojektiks Tallinna–Pärnu–Ikla maantee Libatse–Nurme teelõigu neljarealiseks ehitamise. Projekti PPP-tehingu arutelu Vabariigi Valitsuse kabinetiistungil on kavas teha k.a juunikuus, et teha kõnealusele katseprojektile riigihangete ettevalmistamise ja väljakuulutamisega seonduvad otsused.
Kolmas küsimus: "Juhul kui Libatse–Are maanteelõik valmib ja antakse käiku 2021. aastal, siis kas see tähendab seda, et PPP projekti tagasimakseid tuleb hakata tegema 2022. aastast?" Hetkel on käimas Libatse–Nurme teelõigu eelprojekteerimine ja keskkonnamõju hindamine, seejärel omandatakse objekti realiseerimiseks vajalikud maad. Eelprojekt, keskkonnamõjude hinnang ja maade omandamise protsess peaks esialgsete hinnangute kohaselt lõppema 2021.–2022. aastal. Vabariigi Valitsus ei ole veel teinud otsust PPP-hanke ettevalmistamise ega läbiviimise kohta. Juhul kui Vabariigi Valitsus otsustab projekti realiseerida PPP-tehinguna, kavandatakse tagasimaksed pärast projekti valmimist ja liiklusele avamist.
Neljas küsimus: "Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kinnitusel on teehoiuks plaanitud 35 miljonit eurot vähem kui eelmisel aastal kinnitatud kavas. Vähenemise põhjus on ministeeriumi kinnitusel Ühtekuuluvusfondi tulemusreservi vahendite muutus. Millise maanteelõigu ehituseks need tulemusreservi vahendid kavandatud olid ja milliste vahenditega need asendatakse?" Tulemusreservi vahendid on ette nähtud Tallinna–Tartu–Luhamaa maantee Kose–Mäo teelõigu ehitamiseks ja vähendamine kaeti riigieelarve muudest tuludest.
Viies küsimus. Teehoiukava rahaliste mahtude vähenemine on kavas täita Euroopa Liidu uue eelarveperioodi 2021–2027 Ühtekuuluvusfondi vahendite arvel. Kas EL-i ühtekuuluvuspoliitika eelarvevahenditest on kavas finantseerida ka PPP maanteede tagasimakseid? Euroopa Liidu eelarveperioodi 2021–2027 ühtekuuluvusvahendite lõplik suurus ja valdkondlik jaotus ei ole veel otsustatud. Eeldatavalt ei ole PPP-tehingute lepingulised maksed uue perioodi ühtekuuluvusvahenditest abikõlbulikud ja sellisel juhul neid nimetatud otstarbel kasutada ka ei saa. Ühtekuuluvusvahenditest riigiteedele eraldatud vahendid on kavas suunata TEN-T-maanteevõrgu investeeringuteks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele üleeuroopaliste transpordivõrgu arendamist käsitlevate liidu suuniste kohta.
Kuues küsimus. Palun selgitage, mida sisaldavad teehoiukava lisa 1 real "2014–2020 ja tulemusreservi vahendid" esitatud summad! Kas seal sisalduvad ka Ühtekuuluvusfondi tulemusreservi vahendid? Riigimaanteede teehoiukava 2020–2030 lisa 1 real "2014–2020 tulemusreservi vahendid" jagunevad järgmiselt. Ühtekuuluvusfondi 2014–2020 vahendid aastal 2020 – 25 miljonit, 2021 – 16 miljonit ja 2022 – 9 miljonit, tulemusreservi prognoositav summa aastal 2021 – 14,6 ja 2022 – 12,5 miljonit eurot. Ehk siis kokku aastal 2020 – 25 miljonit, 2021 – peaaegu 31 miljonit ja aastal 2022 – 23,5 miljonit.
Seitsmes küsimus. Euroopa Liidu pikaajalisest eelarvest perioodiks 2021–2027 on esialgsetel andmetel eelduslikult Eestil Ühtekuuluvusfondist saada veidi üle 800 miljoni euro. Kas Vabariigi Valitsus on arutanud, millised summad eelduslikult lähevad raudteede, sh ulatusliku raudteede elektrifitseerimise, ja kui palju maanteede arendamiseks? Euroopa Liidu eelarveperioodi 2021–2027 eelarveläbirääkimised Euroopa Komisjoniga on käimas. Vabariigi Valitsus on arutanud algseid ettepanekuid Euroopa Liidu järgmise eelarveperioodi meetmete jaotuseks, ent tulenevalt maikuu lõpus Euroopa Komisjoni esitatud uuendatud ettepanekutest järgmiseks Euroopa Liidu eelarveraamistikuks ning taaskäivitamispaketiks on asjakohane nende ettepanekute läbirääkimises saavutatava kokkuleppe alusel uuendada ka Eesti kavandatavate meetmete ettepanek ja jaotus.
Kaheksas küsimus. Millises seisu on esimese PPP maanteelõigu, Libatse–Are neljarealise maantee projekteerimistööd? Arvestades sellega, et PPP projektide puhul peavad kõik ehitusriskid jääma erasektorile, küsime, kas selle maanteelõigu ehitusprojekti koostamisse on kaasatud ka erasektori PPP partner. Hetkel on Maanteeameti tellimusel käimas Libatse–Nurme teelõigu eelprojekteerimine ja keskkonnamõju hinnang. Juhul kui Vabariigi Valitsus otsustab projekti realiseerimist jätkata era- ja avaliku sektori koostööna, korraldatakse riigihange projekteeri-ehita-rahasta-hoolda-tüüpi PPP-tehingu hankimiseks.
Üheksas küsimus: "Kui suures ulatuses kaetakse käesoleva aasta lõpuks kõigi uute PPP neljarealiste maanteede projekteerimistööd?" Käesoleva aasta lõpuks on Maanteeamet alustanud põhimaanteede neljarealiseks ehitamise ettevalmistavaid tegevusi alljärgnevatel teelõikudel. Esiteks, Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maanteel Adavere–Põltsamaa möödasõidu kilomeetrid 116–132 ning Kärevere möödasõidu ja Tähtvere valla lõigu kilomeetritele 168–183 eelprojektide koostamisel, sh keskkonnamõjude hindamine. Teiseks, Tallinna–Pärnu–Ikla maantee Märjamaa lõigul 62.–77. kilomeetri eelprojekti koostamine, sh keskkonnamõjude hindamine. Kolmandaks, Tallinna–Narva–Jõhvi–Toila lõigul kilomeetritele 163–171 eelprojekti koostamine, sh keskkonnamõjude hindamine.
Nüüd ma tulen korraks sissejuhatuse juurde tagasi. Kui projekteerimise või ettevalmistamistööde raha ei oleks vähendatud 2016. aastal, siis ma arvan, et need projektid oleks juba olemas. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, lugupeetud minister! Teile on ka küsimusi. Urmas Kruuse, palun!

Urmas Kruuse

Aitäh! Austatud minister! "Oleks" on paha abimees, see ei aita meid kuidagi edasi. Te olete juba peaaegu sajandi valitsuses olnud, peaks nagu ise tegutsema, ei ole vaja ega mõtet nii palju tagasi vaadata. Aga minu küsimus on selline. Endise Tallinna linnapeana te peaksite ju teadma seda, et PPP projektid on riigile ja omavalitsusele väga kallid. Meil on ju Tallinnas koolide näol näide olemas – pidi ju sekkuma selleks, et neid ümber teha, sest need on ebamõistlikult kallid. Omavalitsuse seisukohalt tähendas see ainult seda, et saaks eelarvereeglitest kuidagi mööda hiilida ja siis need ellu viia. Seetõttu ma praegu sisulisse diskussiooni ei lasku. Aga konkreetne küsimus on seotud lõunaringiga. Peaminister siin mõned nädalad tagasi lubas, et on väga halb käik tõsta lõunaring, ma ei tea, aastasse 2024 või 2025 ja alles siis see üle vaadata. Mina tahan teie käest saada nüüd kinnitust, kas ma olen õigesti aru saanud. See on üks väheseid või peaaegu ainuke projekt, mis on täielikult olemas, pane vaid kopp maasse ja hakka ehitama. Kas te sellele projektile nüüd uues valguses annete järgmisel aastal raha?

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Kõigepealt, mis puudutab ise tegutsemist, siis jah, hakkasimegi kohe ise tegutsema, kui me saime aru, et projekteerimisraha neljarealistele teedele on maha võetud ja selle aasta riigi teehoiukavas on plaanis olnud 10 miljonit eurot ehk kaks korda rohkem kui varasematel aastatel – just nimelt selleks, et neljarealisi teid projekteerida. Mis puudutab PPP projektide kallidust, siis siin tuleb kindlasti arvestada sellega, et see makstav raha sisaldab ka teede hooldust, aga, mis on minu arvates veelgi olulisem, tuleb hinnata ka teede sotsiaal-majanduslikku mõju. Kui me võtame sotsiaal-majandusliku mõju järgi, siis see, et meil ei ole neid neljarealisi teid, mida teie pika valitsuse aja jooksul oleks olnud võimalik välja ehitada, läheb Eesti rahvale maksma 500 miljonit eurot. See on see kulu. 

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aivar Sõerd, palun!

Aivar Sõerd

Aitäh, austatud juhataja! Austatud minister! Nende vastustega paraku ei saa rahule jääda, natukenegi konkreetsem võiks olla see n-ö teekaart, kuidas neid PPP maanteid siis ikkagi arendama hakatakse. Peaaegu aasta on möödas sellest, kui selle plaaniga välja tuldi. Mingisugune ajakava võiks teil olemas olla, kuidas sellega edasi liikuda. See umbmäärane jutt, et võib-olla valitsus juunis arutab, võib-olla me midagi otsustame, võib-olla midagi tehakse, ei ole ministri vääriline vastus. Öelge palun konkreetselt, millal siis ikkagi tulevad need PPP projekte ettevalmistavad seaduseelnõud Riigikokku, millal lõpevad need Libatse–Are maanteelõigu eeltööd, n-ö maade ostmised ja uuringud, millal kuulutatakse välja Libatse–Are pilootprojekti hange. Kui kaua võtab orienteeruvalt aega selle hanke võitjal projekteerimine ja selle 21 kilomeetri pikkuse teelõigu ehitus? 

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Kindlasti ütleksin stenogrammi huvides seda, et ma ei kasutanud oma ettekandes sõna "võib-olla". Ma ütlesin, et valitsus kavatseb seda arutada selle aasta juunis. Sellest valitsuse otsusest sõltuvad kõik järgmised sammud, kas valitsus otsustab PPP projekti kasuks või ei otsusta. Kui valitsus otsustab nii, siis esimene hange on konsultandi hange, selleks et hankedokumentatsiooni jms ette valmistada. Kui valitsus seda otsustab, siis konsultandi hange kuulutatakse välja kindlasti veel sellel suvel. 

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Toomas Kivimägi, palun!

Toomas Kivimägi

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister! Ka minu hinnangul on mõnevõrra kohatu süüdistada Kristen Michalit, teades, et majandusministri portfell on juba 2016. aasta novembrist teie erakonna käes. See on juba neli aastat. Küll ma küsiksin natukene hilisema aja kohta, kuivõrd te viitasite, et pole projekte. Kas te suudate saalile seletada, miks teie erakonnakaaslane projekteeris Nurme ja Libatse vahele 2 + 1 lahendust kuni lõpuni välja ja kõik maksti ära, selmet et projekteerida 2 + 2? Miks seda tehti? Oleks tehtud kohe 2 + 2 – teie enda erakonnakaaslane võinuks seda teha –, oleks meil see projekt olemas ja laual. Kas te suudate seda selgitada? Ja teiseks täpsustaksin Aivar Sõerdi küsimust. Millal te siis prognoosite, et saab reaalselt valmis palju räägitud Nurme–Libatse 2 + 2 maanteelõik? 

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Ma arvan, et meenutada seda, tähendab, tulla selle juurde tagasi, kuidas on riigi teehoiukava kujunenud aastate vältel, on isegi väga kohane. Sellepärast, et kui me täna räägime siin eelkõige 2 + 2 maanteedest, siis tõepoolest varasemalt oli raha projekteerimiseks olemas, 2016 see raha läks sealt välja ja vastavalt sellele on tehtud ka eelarvestrateegia. Nii et ma arvan, et see on vägagi kohane. Mis puutub 2 + 1 teede ehitusse, siis kindlasti on lõike, kus 2 + 1 tee on tulenevalt liikluskoormusest kohane, aga praegune valitsus on võtnud seisukoha, et me eelistame 2 + 2 maanteede väljaehitamist ja vastavalt sellele on tehtud muudatused. 

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Urve Tiidus, palun!

Urve Tiidus

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Mõneti kordan, aga võimulolev koalitsioon äratas oma koostöö alguses tähelepanu sõnumitega, et Eestis ehitatakse sadu kilomeetreid põhimaanteid neljarealiseks. Eriti jäi meelde selle teedeehituse plaaniga praegune rahandusminister Martin Helme, kelle sõnum era- ja avaliku sektori koostööst kõlas ju, ütlen otse, paljutõotavalt. Oma tänastes vastustes mainisite te mõnda teelõiku, kus potentsiaalne public-private partnership projekt võiks teostuda ja kus on mõned ettevalmistusedki pooleli. Aga me oleme kuulnud ka seda, et kulutõhusus ja tulemuslik juhtimine on mõneti keerulised aspektid avaliku ja erasektori koostöös rajatavate teede ehitusel. Eelkõige see on ikkagi raha teema ja tahtmise teema ka. Kas see Euroopa taastusfond, mida siin potentsiaalselt ja Euroopa Liidus kokku lepitakse, võib anda mingisugust lisaressurssi selliste plaanide teostamiseks nagu need neljarealised põhimaanteed? 

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Konkreetselt taastusfond – ma isiklikult ei usu, et sealt tuleb lisaressurssi, sellepärast, et taastusfond on eelkõige ikkagi suunatud nutikatele ja rohelistele lahendustele, aga maanteede ehitusele ilmselt ei kvalifitseeru. Ega lõplikku tõde ei ole enne, kui on otsused kinnitatud või otsused tehtud. Nii et eks me siis saame teada. Aga pigem sealt fondist täiendust ei tule.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Mart Võrklaev, palun!

Mart Võrklaev

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Te tegite tegelikult just hetk tagasi minu küsimusele sissejuhatuse ära. Tahtsin samuti küsida Euroopa Liidu majanduse taaskäivitamise kava kohta. Ühes oma vastuses te ütlesite, et nüüd siis, võrreldes eelmise Euroopa Liidu perioodi rahastuse läbirääkimisetega, mis pooleli olid, kuna tuleb lisaraha, peab ilmselt ka oma soove ja ambitsioone muutma ja need ümber sõnastama. Minu küsimus, millest ma eile siin ka peaministriga rääkisin, taaskäivitamisekava tutvustusel, on selline: kas teil on plaan olemas, mida te sinna taotlema lähete? Kas see võiks olla Rail Balticu kohalike peatuste välja ehitamine, vajalike rongide soetamine? Sest seni me oleme ka teiega vestelnud sellest, aga selleks raha pole olnud, need lihtsalt projekteeritakse. Samamoodi Tallinna ja rõngasvaldade trammiühendused – nii nagu te kolleeg Urve Tiidusele vastasite, sealt võiks tulla nutikate ja keskkonnasõbralike lahenduste jaoks raha. Need on nutikad ja keskkonnasõbralikud transpordiprojektid. Kas te arvate, et see on hea mõte? Kas te võtate selle siit kaasa ja võiks selle läbi rääkida? 

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Kahtlemata need on nutikad ja head lahendused, nii tramm kui ka kõik see, mis on seotud Rail Balticuga, eriti, nagu te ütlesite, kohalikud peatused. Trammiteede arendamiseks oli tegelikult juba varem võimalik selles eelarveperioodis raha saada. Kuidas taaskäivitusfond või mis sinna juurde tuleb, eks see selgub nende arutelude käigus, aga mõlemad on kindlasti sellised punktid, mida Eesti võiks võtta arvesse ja nende eest seista. 

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Andrus Seeme, palun!

Andrus Seeme

Lugupeetud juhataja! Hea minister! Minu küsimus tuleb selle kohta, et teehoiukavas on hästi tore programm "Eesti teed tolmuvabaks aastani 2030". Lõuna-Eestis, Põlva-, Võru- ja Valgamaal on riigiteede osakaal kruusateede osakaal peaaegu 50% – kõige suurem Eestis. Mida te ütleksite eelkõige Lõuna-Eesti inimestele, kunas seda programmi hakatakse otsast juba ellu viima? Me juba ootame, tahaks Ida-Virumaale järele jõuda.

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Ütlen seda, et sellel aastal juba põhieelarvega eraldati kokku 15 miljonit eurot selleks, et kruusateid tolmuvabaks muuta. Ma ütlen nüüd peast, aga vist oli suurusjärk kolm miljonit, mis läks läks Lõuna-Eestisse, sh Kagu-Eestisse, kolme maakonda: Võru, Põlva ja Valga. Lisaeelarvega eraldati veel viis miljonit eurot selleks, et tolmuteid kõvakatte alla viia. Ja see viis miljonit läheb kõik eranditult Kagu-Eestisse. Kokku on siis suurusjärgus kaheksa miljonit eurot ja ma arvan, et sellega peaks Lõuna-Eestis päris palju muutuma. No see on kordades rohkem, kui varasemalt siin eraldati kruusateedele. Kui varem oli terve Eesti peale umbes viis miljonit, siis nüüd on ainuüksi Lõuna-Eestile kaheksa miljonit. Nii et see on, ma arvan, Lõuna-Eesti jaoks väga suur muutus. 

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Jürgen Ligi, palun!

Jürgen Ligi

Aitäh! Teid kuulates torkab silma kaks sihukest vaatenurka. Üks on see, mida ma ka Jüri Ratasele äsja ette heitsin, nimelt kiitlemine teatud kuludega – meie eraldasime, meie siin kulutame – ja kalkulatsioon ei loe. Meie otsustasime kulutada, see on see tohutu tarkus. Mina seda tarkust teiega ei jaga, minu arust tuleb ka teede puhul rääkida otstarbekusest, jõukohasusest, järkjärgulisusest, aga selleni te ei küündi. Ja teine on see, et aga teie ei teinud ja meie tegime. Kõlas isegi mingi fantastiline süüdistus 500 miljonist, justkui meie tõttu oleks riik nii palju kaotanud. Öelge, kust see tänitamine teil tuleb, kas see tuleb erakonnast või perekonnast, et ei ole juba minevikus teinud ära kõiki asju, mida praegu teha tuleb. Kust see loogika tuleb ja kust tuleb see psühholoogia? 

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Ma kindlasti ei ole soovinud tänitada, ma lihtsalt tõin ära kuivad numbrid, sest ma tean, et teie erakond on numbrite erakond, ja ma usun, et numbrid teile meeldivad – isegi siis, kui nad on teie jaoks ebameeldivad.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, austatud minister! Teile rohkem küsimusi ei ole. Avame läbirääkimised. Arupärijate nimel esineb kõigepealt Aivar Sõerd. Palun!

Aivar Sõerd

Austatud aseesimees! Head kolleegid! Austatud minister! Sellele arupärimisele vastuse koostamiseks oli ikkagi aega alates veebruarist. No natukenegi oleks võinud olla nendes vastustes konkreetsust ja uut informatsiooni, kuidas PPP maanteede ettevalmistus käib. Aga seda konkreetsust ei olnud. Kogu see suurejooneline kava on erakordselt ebamäärane ... (A. Sõerdi telefon heliseb.) Vabandust! Ja ministri esinemise kokkuvõtteks võib järeldada seda, et süüdi on kunagine minister Michal ja sellepärast praegusel valitsusel PPP projektid ei edene. Veel kord: varsti saab aasta, kui te selle plaani suurejooneliselt välja kuulutasite. Ajalehed kirjutasid, televisioon näitas, aga peale seda on vaikus. Kevadeks lubati valmis teha seadusandlik raamistik. Siis pidi tulema pilootprojekt. See oli isegi valmis valitud, Libatse–Are 21 kilomeetri pikkune neljarealine lõik. Kohe pärast seda pidid tulema ülejäänud kolmel suunal projektid ja 20 eraldi hanget.
Kuhu me siis – no peaaegu aasta on möödas – tänaseks jõudnud oleme? Minister vastas, et juunis hakkab valitsus uuesti seda teemat arutama. Täpsem arutelule püstitatud ülesanne või see, kuhu aruteluga välja tahetakse jõuda, on üsna segane. Kui me räägime nüüd sellest, et me alles otsustame, kas see pilootprojekt üldse tuleb või ei tule, no siis kulub ikka väga palju aega, kuni me võib-olla mingite reaalsete asjade ja tegevusteni jõuame, sest nagu ministri vastusest selgus, siis suvel võib-olla kuulutatakse välja konsultandi hange. No siis teeb konsultant oma tööd, siis on eelplaneeringud, maade ostud jms. Kunagi tuleb ju välja jõuda selle põhihankija või põhipartneri hankeni, aga no sellest oleme ikka veel väga kaugel. Siis hakkab see partner ju projekteerima ja lõpuks alles ehitama. Kogu see plaan on niivõrd ebareaalne ja selle mõttekus on ka küsitav, sellepärast, et teiste riikide praktikast on teada, et need PPP-vormis tehtud ehitused lähevad palju kallimaks sellest, kui riik otse võtaks laenu, kuulutaks hanke ja maksaks need ehitused kinni laenurahaga, kuna laenuprotsendid on praegu väga väikesed. Aga no teatavasti praegusel valitsusel läheb laenuraha jooksvateks kuludeks.
Aga nüüd PPP projektide juurde tagasi tulles, kokkuvõtlikult võib sellest tänasest arutelust küll teha järelduse, et see valitsus PPP-vormis maantee-ehitusega hakkama ei saa. Tänan!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Urmas Kruuse, palun!

Urmas Kruuse

Austatud istungi juhataja! Auväärsed kolleegid! Ega ma ei oodanudki siin seda, et tulevad asjalikud vastused. Otsiti üks endine minister välja, loeti tema patud üles, arvestamata seda, mida tehtud on. Kuigi – ma ei mäleta, võib-olla ma eksin, aga minu arust – selle nimetatud pahategija Kristen Michali ajal algas ka Kose–Mäo lõigu ehitus, 170 miljonit. Aga võib-olla ma eksin. Sest praegu ma ei ole leidnud midagi muud kui neli miljonit projekteerimisraha. Isegi kui Kristen Michal vähendas raha, siis on see raha ikkagi veel suurem kui selle valitsuse oma. Aga see ei ole ju põhiteema.
Põhiteema on see, et te olete varsti peaaegu neli aastat valitsuses olnud, ajate mingit udu kuskilt taga, nagu oli filmis "Siil udus". Aga mind tegi eriti kurvaks üks asi. Austatud minister, ma loodan, et te kasutate võimalust lõppsõnaks siin või kommentaariks peale seda, kui sõnavõtud on läbi. Ma küsisin väga konkreetselt. Lõuna ring Tartus, teie valitsuse otsus, lükkasite teehoiukavast enda valitsuse silmapiirist välja. Olete rääkinud investeeringutest ja seesama punkt haakub selle eelmise punktiga, mida me arutasime, mis puudutab eelarvereegleid ja -distsipliini. Kui te oleksite jätkanud eelarvedistsipliini ja oleksite mõistlikult käitunud, siis me ei oleks pidanud laenu võtma mitte jooksvate kulude katteks, vaid nendesamade teeprojektide tarbeks, isegi sel juhul, kui need Jürgen Ligile ei meeldi. Aga printsiibis oleks saanud investeerida selgelt rohkem ja selgelt parema rahaga kui tipu ajal. See on kindlasti probleem. Palun kasutage võimalust, tulge siia pulti ja öelge tartlastele, et teie ministrina tõstate selle projekti, mida te lükkasite paeguse valitsuse vaateväljast välja, tagasi sellesse vaatevälja ja alustate järgmisel aastal ehitust! Sest see projekt on valmis. Küsimus on ainult selles, et tuleb panna sinna see raha nende miljardite hulgast, mida te olete planeerinud erinevateks investeeringuteks. Palun, austatud minister, kasutage seda võimalust! Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Jüri Jaanson, palun!

Jüri Jaanson

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Ma palun nüüd vabandust, et ma ei tulnud üldse siia pulti selle arupärimise teemal, vaid hoopis teisel teemal. Lihtsalt eile õhtul juhtus selline lugu, et istungi aeg sai täis, aga vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele saab vaba mikrofoni kasutada ainult esmaspäeva õhtuti ja see võimalus langes välja. Eile õhtul aga selgus, et kahel inimesel, minul ja Helmen Kütil, on olulised sõnumid öelda kevadistungjärgu lõpus. Nii et ma tänan istungi juhatajat Helir-Valdor Seederit, kellega kokkuleppel jõudsime sellisele lahendusele, et me saame oma sõnumid siiski öelda. Ma palun veel kord vabandust enda ja Helmeni nimel, et trügime niiviisi siia sisse!
Aga nüüd asjast. Ebameeldivad sõnumid tuleb selle kevadistungjärgu lõpuks, viimaseks korraks ikkagi välja öelda, asjad tuleb ära klaarida. Mis siis nüüd on? Eelmisel sügisel või eelmise aasta lõpus siis andis Reformierakond sisse Eesti Rahvusringhäälingu seaduse eelnõu 122, mis siis plaanitult sel aastal ilusti kulges, kuni valitsuskoalitsiooni erakonnad otsustasid selle ilma igasuguste selgitusteta järsult lõigata menetlemisest välja ja teise lugemise katkestada. Saame aru – see on poliitiline protsess, siin on selline võimuvõitlus. Saan aru. Mul oli pärast seda ka pikem diskussioon kultuurikomisjoni esimehe Aadu Mustaga, selgitasime vastastikku asju. Me võime teineteist mõista, võime mitte mõista, see on see asi, mis on loogiliselt mõistetav ja siin midagi ebameeldivat ei ole, see on niisugune protsess. Aga milles on nüüd tegelikult probleem? See on see, et teine lugemine oli s.a 5. mail või 6. mail ja kaks päeva hiljem, 8. mail saatsid Eesti Puuetega Inimeste Koda, Eesti Kurtide Liit ja Eesti Vaegkuuljate Liit ühispöördumise. Nad saatsid kirja küsimustega Eesti Keskerakonna fraktsioonile, ühesõnaga, võimuerakondadele. Sellest on nüüd peaaegu poolteist kuud möödas ja keegi ei ole sellele kirjale vastanud. Vaat, see suhtlemine, mismoodi me suhtleme inimestega väljastpoolt seda maja, on küll ebaviisakas ja ebameeldiv. Ma pean oma kohustuseks meelde tuletada, ma ei usu, et teil, proua Kersti Sarapuu, härra Siim Pohlak, Eesti Konservatiivse Erakonna fraktsiooni esimees, ja härra Priit Sibul, Isamaa fraktsiooni esimees, on olemas hea põhjus, miks sellele kirjale mitte vastata. Ma ei usu seda.
Lühidalt kirjast. Siin kirjas, kolmel leheküljel küsitakse või juhitakse tähelepanu sellele, et see seaduseelnõu, mis anti, laiendaks Eesti Rahvusringhäälingu kohustust tagada teleprogrammide kättesaadavus kuulmispuudega inimestele. "Keskerakonna, Isamaa ja EKRE fraktsioon otsustasid Riigikogu istungil meile arusaamatutel põhjustel katkestada nimetatud seaduse muutmise. EPIKoja ja meie liikmesorganisatsioonide, Eesti Kurtide Liidu ja Eesti Vaegkuuljate Liidu hinnangul oli see otsus ootamatu ja äärmiselt kahetsusväärne." See on tsitaat sellest kirjast. Ja lõpus nad esitavad ka küsimuse, paluvad selgitust, mis põhjusel otsustati rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine peatada, ühesõnaga, katkestada. Mil viisil siis kavatsetakse laiendada kohustust? Õigustatud küsimused. Vastust ei ole mitte keegi ka eelnõu algatajatest siiamaani mitte kellelegi andnud. Aga ma pean siiski väga oluliseks rõhutada, et sihtgrupile tuleb vastus anda. Ma kutsun üles teid, Keskerakonnana fraktsioon, Isamaa fraktsioon, Eesti Konservatiivse Erakonna fraktsioon, selle kevadistungjärgu järelejäänud perioodi jooksul võtma ennast kokku ja vastama neile konkreetselt, miks te seda tegite. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Helmen Kütt, palun! Kas Aadu Mustal on protseduuriline küsimus?

Aadu Must

Pean oluliseks vastata, kuna minu nime nimetati ja käis läbi temaatika, mis vajab korrigeerimist.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Jah, te saate pärast repliigiks sõna.

Helmen Kütt

Suur tänu, austatud kolleegid, selle võimaluse eest! Nagu Jüri Jaanson siin rääkis, olime saalis eile 12.15 kolmekesi, ja ma väga tänan härra Seederit, kes arvas, et tegelikult me peame ilmselt muutma oma kodu- ja töökorra just seda punkti, mis puudutab vaba mikrofoni võimalust, sest esmaspäeval ei pruugi see alati võimalik olla, kui istung lõppeb kell 24, ja siis vaba mikrofon jääb üldse terveks nädalaks ära. Poleks probleemi, kui see oleks lükkunud järgmisesse esmaspäeva, aga suvi tuleb vahele. Seetõttu see mõte, mida härra Seeder ütles, et me peame kodu- ja töökorda ümber tegema nende punktide kohapealt ja tegema seda sügisel, on minu meelest väga õige ja mõistlik. Tänan veel kord selle võimaluse eest!
Head kolleegid! Austatud eesistuja! "Kõik õnnelikud perekonnad on üksteise sarnased. Iga õnnetu perekond on isemoodi õnnetu." See on Lev Tolstoi mõte romaanist "Anna Karenina". Psühhiaatrilise abi seadust ja just konkreetset täiendust, mis võimaldaks ka alaealistel, alla 18-aastastel pöörduda ilma vanema nõusolekuta psühhiaatri poole, pole vaja peredele, kus suhted laste ja vanemate vahel on korras, kus lapsed on ära kuulatud ja ka kuulda võetud, kus armastus ja usaldus valitseb, kus kodu on koht, kus alati last toetatakse ja armastatakse tingimusteta – perekondades, kus nii rõõmudest kui ka muredest räägitakse julgelt kodus, kus laste rõõmud on kogu pere rõõmud ja muredele otsitakse koos lahendusi. Sellistes peredes kasvavad lapsed, kes astuvad täiskasvanuellu turvatundega ja jagavad seda oma tulevastele lastele edasi.
Minu haridus on sotsiaaltöö. Olles töötanud enam kui 20 aastat Eesti kaunimas linnas Viljandis, juhtides sealset sotsiaalametit ja olles selle valdkonna abilinnapea, puutusin ma oma töös kokku paraku just nende peredega, kus suhted olid tihti vanemate, aga ka vanemate ja laste vahel halvad või väga halvad, kus valitses lähisuhtevägivald, kus puutusin kokku vanemliku hoolitsuseta lastega ja ka seksuaalselt ära kasutatud lastega. Puutusin kokku ka nn pangakaardilastega, kellel ei olnud majanduslikke probleeme, sest nende vanemad või vanem töötasid välismaal, kus nooremate laste kasvatajaks olid tihti vanemad lapsed ja kui hästi läks, siis vanaemad-vanaisad. Neil lapsel puudus aga kõige olulisem – turvaline kodu ja armastus, õnnelik lapsepõlv ning kindlus ja teadmine, et murede korral on vajalik abi olemas. Ma pean siinkohal rääkima ka kooli- ja internetikiusamisest, kus tihti oli lastel vajalik täiskasvanute abi, kuid nad häbenesid pöörduda vanemate poole. Viljandi linnas läks enesetaputeed noormees, kes arvas ennast suhtlevat teise noorega, kuid keda pettis täiskasvanud pedofiil ja ahistaja. Noormehel oli häbi sellest vanematele rääkida ja ta ei leidnud muud väljapääsu kui enesetapp. Olukorrad, kus lahkumineku järgselt vanematevahelised hooldusõiguse vaidlused muudavad lapsed relvaks teise vanema vastu, mis on lastele väga rasked nii vaimselt kui ka psühholoogiliselt, ei ole lastekaitsetöötajatele ega ka mitte kohtutele võõrad.
Nii nagu ütles tänavu lastekaitsepäeval, 1. juunil "Lastega ja lastele" elutööauhinna pälvinud Tartu lastearst, pereterapeut ja psühholoog Lemme Haldre, on üks valdkond, mis talle väga muret teeb, laste omavaheline seksuaalne vägivald – see tähendab, et suuremad lapsed kasutavad nooremaid ära. Eile lõppes sotsiaalkomisjonis juba kuid kestnud kõrvulukustav vaikus, toimus mittetulundusühingute esindajate ja lastepsühhiaatria valdkonna parimate asjatundjate ning õiguskantsleri kantselei ja komisjoni liikmete vaheline arutelu psühhiaatrilise abi seaduse (eelnõu 115) üle. Komisjoni istungi ajaks oli komisjonile laekunud 36 noorte ja vaimse tervisega tegelevate organisatsioonide ühine pöördumine. Tsiteerin vaid üht lõiku sellest pöördumisest: "Pöördume Riigikogu sotsiaalkomisjoni poole seoses Psühhiaatrilise abi seaduse § 3 täiendamise seaduse eelnõuga (115 SE). Leiame, et muudatus on hädavajalik noorte täiendavaks võimestamiseks. Seda eriti olukorras, kus vaimse tervisega seotud muudatused, mis annavad noortele täiendavaid võimalusi abi saamiseks, peaksid olema rahva tervise huvides ja seega ka Riigikogu prioriteediks."
Lõpetuseks. Arutelu on alati parem kui vaikelu. Ja parlamentaarses riigis on see koht suur saal, kus hääletusega oma toetust ja poolehoidu või vastuseisu väljendatakse. Veel kord: just suur saal, mitte aga komisjon, kus isegi päevakorda panemiseks ja arutelu läbiviimiseks saab koalitsioon dikteerida, kas ja millal. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas

Aadu Must, palun! Sõna repliigiks.

Aadu Must

Austatud juhataja! Ma pean vajalikuks natukene kommenteerida seda teemat, mille tõstatas kolleeg Jüri Jaanson, ja natukene korrigeerida just kultuurikomisjoni seisukohti. Punkt üks, me tõepoolest üksmeelselt täname Jüri Jaansoni selle algatuse eest, mis on leidnud rakendust, mitte küll veel seadusena, aga juba ka Eestis tegelikkusse jõudnud. Viitan siin mitmetele tema tõstatatud probleemidele. Näiteks, Rahvusarhiiv tegi juba samas vaimus üritusi, kus on tõlge, jne. Siiski on oluline öelda seda, et me oleme rääkinud sellest rahvusringhäälingu juhtkonnaga, eile oli see üks teema meie läbirääkimistel rahvusringhäälingu juhtkonnaga. Veel on üks põhjustest see, et teema tuleb eurodirektiivina kohe sügisel meil päevakorda. Ja ma luban omalt poolt, et me kindlasti kutsume sellele koosolekule, kus seda arutatakse, ka kolleeg Jüri Jaansoni, ning teeme selles koostööd ka sotsiaalkomisjoniga. Teema ei ole lõpetatud ega kõrvale tõrjutud, vaid me töötame sellega edasi. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas

Aitäh! Jürgen Ligi, kas ...? Jüri Jaanson, palun!

Jüri Jaanson

Suur tänu! Jaa, härra Aadu Musta jutule vastuseks ma ütleksin veel lihtsalt seda, et loomulikult me rääkisime omavahel ja see on täiesti mõistetav nii kultuurikomisjoni seiskohalt kui ka minu seisukohalt. Aga praegu pole jutt mitte seisukohtadest, vaid praegu on jutt sellest, et sihtgruppide pöördumistele ja küsimustele tuleks vastata. Nemad ei ole vastuseid saanud.

Aseesimees Siim Kallas

Selge. Kas Jürgen Ligil on kõne? Mis formaadis see kõne nüüd on? Vaba mikrofon? Vaba mikrofon on esmaspäeval ja teoreetiliselt ei peaks jätkuma teisipäeval, aga juhatus oma targa otsuse tegi, et kuna rohkem ei ole esmaspäevi, siis anti nendele, kes soovisid, sõna. Aga ma siiski ei jätkaks praegu vaba mikrofoni. (Hääl saalist.) Palun!

Jürgen Ligi

Austatud juhataja! Kolleegid! Loomulikult me peaks rääkima teehoiukavast lõpuni. Ja minu nimi kõlas umbes nii, et pole tähtis, kas mulle meeldivad neljarealised teed. Ei ole jah tähtis. Mulle tegelikult meeldivad neljarealised teed, hea on sõita. Ega mina ei heidagi ette seda, et Eesti ei ole veel ära asfalteeritud, ma heidan ette selliseid nürisid eesmärke, kus minister tuleb ja ütleb, et oh ei, ei ole küll otstarbekas, aga me oleme otsustanud ära asfalteerida Eesti mullad, põllud ja metsad. Selline loogika 21. sajandil looduse suhtes on hale, aga on ka riigi rahanduse suhtes täiesti hale. Ma ei heida ka ette seda, et PPP projektid ei edene. Jumal tänatud, et ei edene! PPP on ju vargus tuleviku arvel, see on enesepettus ja eelarvereeglitest mööda minemine. Tegelikult iga projekt ja iga debatt siin Riigikogus peaks tulema kulude investeeringute otstarbekuse üle. Otstarbekus! Mitte nii, et ta ei ole otstarbekas, aga me oleme otsustanud. Neljarealisus suure ideena on muidugi kõigi erakondade programmist läbi läinud, aga see tänitamine samuti ei sobi, et tuleb siia minister ja ütleb midagi, mis on ikkagi päris ehmatav. Ma algust ei kuulnud, võib-olla ta midagi põhjendas, aga see, et te juba valmis ei teinud, maksis Eestile 500 miljonit, sellepärast, et teie olite võimul, aga ei teinud, on isegi Savisaare kohta liiga hale. Selline küsijate ja parlamendi tänitamine ei sobi.
Ma ei kujuta ette, kuidas sellised inimesed elavad, kuidas nad mõtlevad. Kas kõik asjad, mis ei ole juba ära tehtud, on süü? Reaalsus on, et kõik eelarvekulud peaksid olema võimalikult ühtlased, läbi kaalutud ja investeeringud seal hulgas peaksid käima mingi loogika järgi. Riik ei saa ennast tagasiulatuvalt lõhki tõmmata. Jumal tänatud, et ta ei ole üritanud kõike valmis teha. Sest tehnoloogia muutub, korraga punnitades aetakse üles hinnad, jäetakse kaalumata mõistlikkus. Selles mõttes on väga tore, et on kerge paus. Ei asfalteerita vägisi ja kaalutakse, kuhu on neljarealist teed vaja ja mis üldse on rahanduse seis. See ei ole mingi suur idee ega visioon, kui jätta targad investeeringud tegemata, teaduse raha kärpida, hariduse raha kärpida, sisuliselt külmutada, aga siis rääkida ajude asemel muudkui asfaldist. Ma ei kirjutanud ausalt öeldes arupärimisele alla põhjusel, et selles ka ei ole ideed, miks te juba ära ei ole asfalteerinud. Lubadus oli rumal, selles mõttes tuleb küsida. Rumal lubadus. Mõni lubas nelja aastaga valmis teha. Selle arvel jah, aga siis ministri väärikus peaks olema need põhjendused tuua, miks ei saa nelja aastaga. Isegi Martin Helme on natukene vait jäänud – tead, ikkagi ei saa, meil on siin mingid kooskõlastused ja mingisugused projekteerimised vaja enne ära teha. Palju targem jutt kui see, mis me siin kuulsime, et kuna ei ole ära tehtud, siis oleme kaotanud 500 miljonit. Ma arvan, et me oleme võitnud viis miljardit sellega, et me ei ole kõike ette ära teinud. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas

Selge. See oli siis nüüd veel kõne teehoiukava arupärimise arutamisel. Rohkem kõnepidamise soovi ei ole. Ma ei näe lugupeetud ministrit, kellel oleks muidu veel võimalus lõppsõnaks, järelikult lõppsõna ei ole ja arupärimine on käsitletud.


3. 12:11 Perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (185 SE) teise lugemise jätkamine

Aseesimees Siim Kallas

Nüüd läheme päevakorraga edasi ja meil on punkt nr 3, Vabariigi Valitsuse algatatud perehüvitiste seaduste muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 185 teise lugemise jätkamine. Ettekandja on sotsiaalkomisjoni liige Priit Sibul. Palun!

Priit Sibul

Austatav istungi juhataja! Head ja armsad kolleegid! Perehüvitiste ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu tutvustan teile siin kolmandat korda. Nii nagu istungi juhataja ütles, on meil teise lugemise jätkamine. Meenutan, et ministeeriumist tulnud seaduse esialgne mõte seisnes selles, et eri seaduste muudatuste käigus on kaotsi läinud mõned seaduse eesmärgid või mõtted. Ehk lastetoetust makstakse kuni 19-aastastele lastele, aga neil, kes pärast põhikooli lõpetavad, on võimalus n-ö lastetoetust saada ka suvekuude eest, kui jätkata õppimist, aga praegu ei olnud õiguslikku alust neile seda maksta. Nüüd nende muudatustega seda parandatakse. Samamoodi oli esialgne eesmärk alates 1. juulist 2020 vanemahüvitise maksmine vastavalt vanema soovile kalendrikuu kaupa peatada ja jätkata kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Kohe, kui esimesel lugemisel ministeeriumi nii minister kui ka ametnikud seda tutvustasid, avaldasid nad soovi selle eelnõu juurde liita idee, et laste järjestikuste sündide puhul oleks võimalik vanemahüvitise arvestusperiood saada kahelt ja poolelt aastalt kolmele aastale. Teise lugemise käigus see ministri ettepanek ka tuli ja see oli põhjus, miks komisjon otsustas eelnõu teise lugemise katkestada.
Teise lugemise jätkamise arutelu toimus komisjonis neljapäeval, 11. juunil, kus meil oli endiselt kolm muudatusettepanekut, millest esimene on pigem redaktsiooniline ja puudutab seda, et eelnõust jäetakse välja § 2 punkt 8. Need sätted, mis olid seal kirjeldatud, tuuakse ja sõnastatakse §-s 1 eri lõigete ja punktidena. Seda muudatusettepanekut toetasid komisjonis kõik liikmed. Teine muudatusettepanek on üleminekusätete kohta vanemahüvitise arvestamisel. Ehk määratletakse ära need pered, vanemad ja lapsed, kellele see teema laieneb, ehk põhimõtteliselt ka nendele, kes juba on vanemapuhkusel, tehakse see arvestus ringi. Kui see on neile kasulik, siis nad saavad 1. juulist kehtima hakkava redaktsiooni alusel võimaliku ümberarvestuse, kui selleks huvi on.
Ja kolmas muudatusettepanek, mida ma möödunud nädalal tutvustasin, mida aga komisjon siis ei arutanud. Tänan siinkohal meie head ametnikku Heidi Barotit ja tänan teda veel kord, sest see siin on nagu üks täppisteaduste teema. Ehk meil oli tekkinud õiguslik olukord, kus eri ajahetkedel ühtede ja samade numbritega seadusesätted kehtisid ja ühel täiemõistuslikul inimesel oli selles küllaltki keeruline orienteeruda. Kõik need muudatused said ka komisjoni toetuse.
Komisjon otsustas teise lugemise lõpetada ja kui täna suures saalis otsustatakse toetada teise lugemise lõpetamist, siis oleks see juba meie täiskogu päevakorras, nii nagu me esmaspäeval kinnitasime, neljapäeval, st siis oleks kolmas lugemine. See on kokkuvõte komisjonis toimunust. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas

Suur tänu! Küsimused. Urmas Kruuse, palun!

Urmas Kruuse

Aitäh, austatud istungi juhataja! Auväärne ettekandja! Kui te seda nn pikendust arutasite kolme aastani, kas kerkis üles ka küsimus, mida varem ikka on aeg-ajalt küsitud, just seoses sellega, et see konkreetne meede võib äkki jälle lükata enamiku emasid tööturult eemale? See on alati olnud üks oluline teema, kuidas paindlikult osaleda ka tööturul ja saada samal ajal kindlust nende hüvitistega. Kas seda küsimust selle pikenduse formaadis arutati või mitte?

Priit Sibul

Aitäh! Otseselt seda küsimust ei olnud, aga oli n-ö paindlikkuse teema. See eelnõu on muutunud läbi aegade erinevate muutuste kaupa paindlikuks ja, nii nagu ma nimetasin, oli selle eelnõu esialgne idee selline, et vanemal on võimalik kuude kaupa peatada ja vahepeal teha muid toimetusi, aga nii, et ta ei jää sellest vanemahüvitisest ilma. Aga konkreetselt seda ideed või probleemi, kas sellelt kahelt ja poolelt aastalt pikendamine kolmele aastale võib inimesi tööjõuturult eemale viia, komisjon sellises sõnastuses ei käsitlenud.

Aseesimees Siim Kallas

Jürgen Ligi, palun!

Jürgen Ligi

Aitäh! Mind on nimetatud vanemahüvitise autoriks. See on väike liialdus, aga ma tõepoolest seda gruppi juhtisin, kes selle mõtte välja pakkus aastal 2003. Selles mõttes ma võtan seda teemat üsna isiklikult. Mind hämmastab tegelikult teie vastus Urmas Kruusele. Kogu aeg on olnud ju kaalutlus see, kuidas saab töö- ja pereelu ühitada, kuidas on õrnal ajal võimalik kodus olla ja siis tööle naasta. Aga nüüd on kõik selle meetme kallal ennast peesitanud ja ajanud taga seda paindlikkust, et ta on suvalisel ajal antav suvaline raha ja mingit sihtotstarvet tal enam ei olegi. Kas komisjon üldse enam ei kaalu seda aspekti, et naiste tööturult eemal hoidmine on ka kuidagi probleem? Siiani me arvasime, et teatud ajal tuleb seda võimaldada, aga üldiselt võiks naised saada ka tööl käia ja oma laste eest hoolitseda oma raha eest. 

Priit Sibul

Ma julgen öelda küll, et ma ei tea, mis selles minu vastuses hämmastavat oli. Komisjon kindlasti arutab kõiki aspekte. Aga ma ütlen, et näiteks see muudatusettepanek, mis ei leidnud toetust, Reformierakonna muudatusettepanek, rääkis ka n-ö rehkendusest ja sellest, summa võiks olla võimalikult suurem. Kuigi, nagu ma eelmine kord ütlesin, selle muudatusettepanek oli ka kuidagi huvitaval kombel nii, et Reformierakonna esindaja põlistas seda samade argumentidega millega ministeeriumi esindajad, aga see otsus või tulemus oli täpselt risti vastupidine. Ühed tegid ühe ettepaneku ja teised ütlesid täpselt vastupidi, et see töötab teineteise vastu. Nii et tõenäoliselt see debatt, nii nagu te ütlete ja kirjeldate, jääbki kas nende eesmärkidest, kes neid sõnastusi teevad, või inimeste arusaamisest tulenevalt erinevaks. Ja meil tuleb, ma arvan, pidada ka tulevikus arutelusid ja debatte vanemahüvitise teemal. Aga niipalju kui mina aru saan, sellelt kahelt ja poolelt aastalt kolmele aastale viimise peamine eesmärk on ikkagi sündimuse kasv ja järjestikused lapsed. Me teame, et lapse saamine ja rasestumine ei ole niisama lihtne ega kiire protsess. Meil on võimalik olla lapsehoolduspuhkusel kuni kolme aastani, selles mõttes on mõistlik need ajad sättida nii, et see periood oleks ühetaoline. See on see idee, et järjestikuste laste puhul vanemahüvitises vanemad ei kaotaks, vaid rehkendus toimuks siis vähemalt samadel alustel mis eelmise lapse eest. 

Aseesimees Siim Kallas

Suur tänu! Rohkem küsimusi teile ... Oi, Jaak Valge, palun!

Jaak Valge

Sõnasoov.

Aseesimees Siim Kallas

Siis peaks teise nupu peale vajutama, kui tahtmist on kõnet pidada. Kõnepidamise võimalus. Jaak Valge, palun!

Jaak Valge

Hea koosoleku juhataja! Head kolleegid ja ikkagi ka auväärt tehniline personal! Ma tõesti ei soovi siin koosolijate aega ei loosungite ega ka liigsete eelnõu nüanssidega raisata, aga siiski paar sõna luban endale. Ja ütlen seda, et EKRE kiidab väga heaks koalitsioonikaaslase algatuse, mis täidab mõned lüngad meie iseenesest praeguseks üsna heaks kujunenud peretoetuste süsteemis, mis on tõesti võib-olla üks Euroopa parimaid. Meie põlisrahvastiku sündimus, nagu te teate, on kõrgem kui välispäritolu rahvastiku sündimus. Kui meil õnnestub ka immigratsiooni mõistlikult reguleerida ja meie inimestele Eestis sobivaid töökohti pakkuda, nii et nad ei peaks välismaale siirduma, siis me saame peatada ka eestlaste osakaalu langemise trendi meie rahvastikus ehk tegelikult saame asuda meie põhiseaduse täitmise juurde. Tänan tähelepanu eest!

Aseesimees Siim Kallas

Suur tänu! Rohkem kõnepidamise soovi ei ole. Loeme läbirääkimised lõpetatuks ja vaatame läbi muudatusettepanekud seaduseelnõu nr 185 kohta. Esimene muudatusettepanek on sotsiaalkomisjonilt ja juhtivkomisjoni arvamus on arvestada seda täielikult. Teine muudatusettepanek, samuti sotsiaalkomisjonilt ja ka siin on juhtivkomisjoni ettepanek arvestada muudatusettepanekut täielikult. Kolmas muudatusettepanek on samuti sotsiaalkomijonilt ja juhtivkomisjoni ettepanek: arvestada täielikult. Keegi neid muudatusettepanekuid ei vaidlusta, seega on eelnõu teine lugemine lõppenud, nii nagu seda soovis ka juhtivkomisjon. Teine lugemine on lõpetatud ja protsess jätkub nii, nagu on ette nähtud.


4. 12:23 Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (206 SE) teine lugemine

Aseesimees Siim Kallas

Me läheme järgmise päevakorrapunkti juurde. See on Vabariigi Valitsuse algatatu tööturuteemuste ja -toetuste seaduse ning töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 206 teine lugemine. Ettekandja on sotsiaalkomisjoni esimees Tõnis Mölder. Palun!

Tõnis Mölder

Hea istungi juhataja! Head kolleegid! Riigikogu sotsiaalkomisjon arutas esimese ja teise lugemise vahel kahel korral oma istungil Vabariigi Valitsuse algatatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Esimene lugemine oli juba 8. juunil ja muudatusettepanekute tähtaeg oli 10. juuni. Enne seda tegime vahepeal ära ka kaasamiskoosoleku, kus meil osalesid Sotsiaalministeeriumi esindaja, Eesti Tööandjate Keskliidu, Eesti Töötukassa, Eesti Ametiühingute Keskliidu ja Eesti Jagamismajandusliidu esindajad. Selle teisipäevase, 9. juuni koosolekul kuulasime ära nende ühingute või liitude arvamuse. Kõigepealt avaldas Eesti Tööandjate Keskliit arvamust, et see eelnõu on igati hea, ning toetas selle kiiret menetlemist ja eesmärki. Siiski, mõned ettepanekud, mida tööandjad ja ametiühingud omavahel arutasid, jäid eelnõust välja. Üks, millele tööandjad rõhku panid, on kindlasti see, et arengut peaks vaatama sellest vaatenurgast, milline mõju on eelseisvatel muudatustel töötukassa eelarvele. Mõne ettepaneku suhtes tuleb olla konservatiivsem, kuna need on rahaliselt mahukamad ja neid ei saa rakendada igas majanduslikus olukorras. Tööandjad mõistavad eelnõu koostajaid ning on valmis uuendusi samm-sammult proovima. See tähendab seda, et kõiki neid muudatusi, mis on siia sisse pandud, nad igati toetavad ning on valmis ka nende teemade juurde, mis on siit eelnõust välja jäänud, tulevikus tagasi tulema.
Eesti Ametiühingute Keskliit märkis, et nad tervitavad igati eelnõu kiiret menetlemist ja eelnõu sisu. Juhiti ka tähelepanu sellele, et see on väga oluline just nimelt töötuskindlustuse valdkonna vaatevinklist, sest tõesti, viimane muudatus selles valdkonnas on tehtud ei rohkem ega vähem kui 2008. aastal. Nii et selles mõttes on see igati positiivne samm. Nad tahtsid eraldi rõhutada seda, et peavad kindlasti tööampsude lubamist vägagi oluliseks.
Eesti Jagamismajanduse Liit ütles, jällegi, et eelnõu on väga positiivne. Eelkõige juhtisid nad tähelepanu sellele, et jagamismajanduse platvormid ja nendes teenuseid kasutavad inimesed on kindlasti positiivselt meelestatud seetõttu, et me lubame tööampse. Küll aga tegid nad ettepaneku, et töötamise sidumine päevade arvuga, kui inimene on töötu, takistab inimestel töötamist ja piiratud töövõimega isikud jäävad seetõttu osaliselt tööturult eemale. Pärast, hiljem tulen tagasi selle teema juurde, mis puudutab tööampse ja lubatud päevade arvu. Ka komisjonis me arutasime seda ja leidsime siin, ma loodan, parima võimaliku lahenduse.
Siis ütles töötukassa juht härra Meelis Paavel veel, et tõesti neid ettepanekuid on nende nõukogu koosolekul kordi ja kordi käsitletud. Kõik need ettepanekud, mis eelnõusse jõudsid, on suure arutelu ja konsensuse tulemus. Ka need asjad, mis siin eenõus kajastust ei leidnud, vajavad veel läbirääkimist ja -arutamist. Aga kõik need ettepanekud, mis puudutavad kas paindlikkust, mõningate määrade muutmist vms, kindlasti saab nende teemade juurde hiljem tagasi tulla. Ja muidugi on ka see punkt, et kui töötaja lahkub töölt oma soovil, vaja veel läbi mõelda, nimelt, kas ja kuidas sellel teemal töötukassa abistab neid inimesi, kes siis tõesti omal soovil töölt lahkuvad. Selles küsimuses töötukassa nõukogus sellist laia konsensust ei ole. See aga ei tähenda, et neid teemasid ei arutataks ja et sügisel nende juurde tagasi ei tuldaks.
Ka Sotsiaalministeerium, kes on selle eelnõu algataja ja eestvedaja, peab ikkagi vajalikuks seda, et need muudatused, mis siin sees on, saavad kiiresti ja otsekohe ellu rakendatud, sh osalised määrad juba 1. augustist ja tööampsud 1. septembrist. See on kindlasti kahtlemata oluline. Aga nad juhtisid tähelepanu ka sellele, et vabatahtlik töötuskindlustus vajaks kindlasti arutelu. Selleks, et seda saaks rakendada, on vaja välja töötada eraldi infosüsteem ja see võib võtta aega, nii et nende esimene perspektiivne hinnang on selline, et selle teema juurde võiks tulla tagasi aastal 2022. Eelnevalt võib ära teha otsuse, aga selle infosüsteemi selline ajaline kujundamine võib võtta seetõttu natuke rohkem aega.
Siis oli ka komisjoni liikmetel mõningaid küsimusi. Tunti huvi, kuidas tööturu eri osapooled suhtuvad töölt lahkumise kokkuleppesse. Töölt omal soovil lahkujad ei saa taotleda töötuskindlustushüvitist. Nagu ma enne ütlesin, tegelikult on nii tööandjad kui ka ametiühingud selles mõttes positiivselt meelestatud, nad on valmis seda teemat arutama, aga neid lahenduskäike on erinevaid. Ka ministeerium ütles, see teema on kindlasti laual ja selle juurde tullakse Töötukasssa nõukogus juba varsti-varsti uuesti tagasi. Töötukassa juht avaldas lootust, et see küsimus saab lähitulevikus lahenduse. Tema hinnangul on see igati mõistlik, et kui inimene ise lahkub töölt, siis töötukassa võiks seda inimest kuidagi aidata. Kindlasti on oluline koht, mis vajab analüüsimist, just nimelt see, milline mõju võiks sellisel meetmel olla töötukassa eelarvele.
Oma teisel koosolekul, mis oli 11. juunil, vaatasime läbi laekunud muudatusettepanekud. Neid tuli nii mitmeltki fraktsioonilt, aga ka juhtivkomisjon ise tegi mõningad muudatusettepanekud. Üks muudatusettepanek, mis leidis konsensusliku heakskiidu sotsiaalkomisjonis, kätkes endas just nimelt tööampse. Kui esimesel lugemisel olnud seaduseelnõu esialgne projekt nägi ette seda, et töötuna arvel olev inimene võib teha ühes kuus kuni viis päeva tööampse ja saada selle eest siis kuni 40% eelmise aasta alampalga määrast tasu, siis komisjon leidis, et selline ajaline piir võiks olla teistsugune. Reformierakonna fraktsiooni üks muudatusettepanek oli ka see, et seda ajalist piiri, päevade arvu, võiks tõsta viielt kümnele, aga komisjoni arutelude käigus ja kompromissi tulemusena leidsime, et mõistlik lahendus oleks kaheksa kalendripäeva kuus, aga mitte eelmise aasta alampalga määr, vaid ikkagi käesoleva aasta alampalga määr ja sellest kuni 40%. Ehk siis see suurusjärk on, kui ma ei eksi, selline: käesoleva aasta alampalk on 584 eurot ja siis 40% sellest peaks olema 233 eurot ja 60 senti.
Komisjon vaatas läbi ka muudatusettepanekud. Need, mida juhtivkomisjon tegi, on ka toetuse leidnud ja tulevad kindlasti siin saalis veel läbivaatamisele. Teiste muudatusettepanekute üle saab suur saal veel arutada. Komisjon tegi järgmised otsused (konsensuslikult): teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda teiseks lugemiseks 16. juuniks, teha ettepanek eelnõu teine lugemine lõpetada, ja juhul, kui teine lugemine lõpetatakse, viia läbi eelnõu kolmas lugemine 18. juunil. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! On päevselge, et me täna kella üheks oma istungit lõpetada ei suuda. Meil on kaks ettepanekut ...

Tõnis Mölder

Ma vastan kiirelt.

Aseesimees Siim Kallas

... Reformierakonna fraktsioonilt ja Keskerakonna fraktsioonilt pikendada tänast istungit. Ma paneksin hea meelega praegu selle pikendamise hääletusele ja siis läheksime läheksime küsimuste juurde, kui te selle vastu ei ole. Ollakse päri.
Lugupeetud kolleegid, panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni ja Eesti Reformierakonna fraktsiooni ettepaneku pikendada tänast istungit kuni päevakorra ammendumiseni, aga mitte kauem kui kella 14-ni. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 
Hääletustulemused
Istungi pikendamise poolt on 62 Riigikogu liiget, vastu 1, 2 erapooletut.
Me jätkame eelnõu 206 menetlemist. Palun siia jälle komisjoni esimehe Tõnis Möldri ja alustame küsimuste esitamist. Liina Kersna, palun!

Liina Kersna

Suur tänu, austatud juhataja! Hea ettekandja! Selle eelnõu puhul on suurepärane see, et me tõesti lubame esimest korda ametlikult töötutel teha tööampse. Valitsuselt tulnud eelnõus oli kaks piirangut: esiteks, sissetuleku piirang, ja teiseks, päevade arv, st viiel päeval tohiks ametlikult töötu teha oma tööampse. Jagamismajanduse liit juhtis tähelepanu asjaolule, et see ei ole mõistlik. Meie Reformierakonnaga tegime ettepaneku suurendada nende päevade arvu kümnele, kuigi tegelikult ma ei saa päris täpselt aru, miks on üldse vaja seda päevade arvu, kui meil on nagunii juba ette antud summa, mille ulatuses tohib teha tööampse. Kas teie saite aru, mis sisuline vahe on kümnel ja kaheksal päeval, mille juures me justkui jõudsime kompromissile? 

Tõnis Mölder

Aitäh! Kõigepealt ütlen, et tõesti see Reformierakonna fraktsiooni muudatusettepanek oli väga sümpaatne. Ja ma usun siiralt, et suur saal seda ka toetab. Eks see päevade arvuga sidumine on üleüldse küsitav. Ka minu arvamus on see, et kuna tegelikult on piirlagi ees, siis ei saa ju inimene rohkem teenida. Inimene võib teha kas või 30 päeva kuus tööd, aga kui ta saab selle eest ainult tunnitasu – mis see miinimummäär on, vist 3 eurot ja 48 senti –, siis võib-olla ei tulegi piirsumma kokku, ehkki ma ei ole seda päris täpselt kokku arvutanud.
Eelnõu algataja ministeerium pakkus tõesti välja selle lahenduse, et see võiks olla viis päeva, nende esialgses tekstis oli nii, just nimelt sel põhjusel, et see oleks kergesti jälgitav ja et me ei soodustaks kuidagi seda, et inimene seeläbi asuks kas mustalt tööle või siis tõesti tema täiskohaga tööle asumise motivatsioon kaoks ära. Ma ei hakka praegu kõike pikalt ette lugema. Tegelikult Sotsiaalministeerium tõi ka väga huvitava näite, kus olid erinevad arvutuskäigud. Ma võin pärast seda kommenteerida, kui kellelgi on soovi. Aga tõepoolest, selline oli mõttekoht, kas piirata see ära päevadega. Ja nii nagu ministeerium ütles, kui see tööampsude meede läheb hästi käima ja riik näeb, et see on olnud igati kasumlik ja mõistlik, siis ei ole välistatud, et tulevikus võiks päevade arvu muuta. Nad ei välistanud ka seda, et selle päevade arvu võiks tulevikus täiesti lahti siduda, kui piirsumma jääb ikkagi alles. Tähtis on ju tegelikult selles piirsummas olla. Kui nüüd teha siin mingi kiire mõttekäik, et miks kaheksa, mitte kümme, siis: kui inimene töötab kuus keskeltläbi 168 tundi, st keskmiselt 20 tööpäeva, mis on 8-tunnised, sealt edasi 40%, no 20-st 40%, saame 8. Aga kas sellel arvutuskäigul ka mingisugune teaduslik alus on, see jääb juba suure saali otsustada. 

Aseesimees Siim Kallas

Heljo Pikhof, palun!

Heljo Pikhof

Aitäh! Austatud ettekandja! Kas te mõtlesite selle eelnõu juures ka vaesematele inimestele? Eesti pole täitnud sotsiaalharta nõudeid. Töötuskindlustushüvitise alammäär on liiga madal ja töötutoetus liiga napp. Selle eelnõuga, mis täna meie ees on, inimesi vaesusest ei päästa, eriti madalapalgalisi, kes hakkavad saama eelnõu järgi esimesed 100 päeva 60%, pärast 40%. Kui me nüüd vaatame, kui suur see summa tegelikult on, siis inimesed satuvad kohe vaesusesse. Teine asi on töötutoetus. Miks see tõuseb alles järgmisest aastast, mitte sellest aastast? Ma juba tean, mis te vastate – asi on lisaeelarves –, aga kui oleks soovi, siis oleks töötutoetust sellel aastal tõsta võimalik küll.

Tõnis Mölder

Aitäh! Alustame tagantpoolt. Tõesti, see on seotud lisaeelarvega. Nii nagu ka ministeerium esimese lugemise arutelul ütles, kui tullakse välja lisaeelarvega ja parlament võtab selle vastu, siis on võimalik seda ka veel sellel aastal veel rakendada. See, mis siia eelnõusse on pandud, on miinimum, st just nimelt see alusprotsent, ülemist lage ei ole määratletud. Kui parlamendil on tahe ja soov, siis on võimalik seda rakendada ka enne, kui 1. jaanuar saabub. Me mõtleme komisjonis kindlasti alati kõigile sotsiaalgruppidele – ka neile, kes on kõige vähem kindlustatud. Ma möönan ja olen nõus, et kõiki töötukassa hüvitisi tahaks alati maksta rohkem ja kõrgema protsendimääraga, aga eks siin tuleb vaadata neid astmeid, mis ka praegu tegelikult selle eelnõuga tehakse. Need ju enamjaolt tõusevad. On kindlasti oluline vaadata, et kogu temaatika oleks selles mõttes tasakaalus, st töötukassa eelarve peaks kõigile nendele muudatustele vastu ka kaugemas perspektiivis, mitte ainult siis, kui majandusel läheb hästi.

Aseesimees Siim Kallas

Signe Riisalo, palun!

Signe Riisalo

Jaa, aitäh, hea juhataja! Hea komisjoni esimees! Tervisekriis on tagant tõuganud mitmeid protsesse ja erinevate eelnõude menetlemist, nii ka kõnealust. Tegelikult me ju teame, et Sotsiaalministeerium valmistas üsna pikalt ette kogu seda muudatust – Praxise analüüs, väljatöötamiskavatsus – ja plaan oli tulla sellega välja alles järgmise aasta alguses. Sellest eelnõust, mida me täna arutame, on välja jäänud mitmed olulised teemad, näiteks kindlustatute ringi laiendamine, samamoodi aga ka majandustsüklist toetuste ja kindlustushüvitiste määra sõltuma panemine, mis oleks asjakohane ja kokkuhoidlik. Milline teadmine komisjonil on, kas ja millal võiksid ülejäänud kavandatud muudatused jõuda valitsusse ja Riigikokku? 

Tõnis Mölder

Aitäh! Sellega, millele te viitasite – et eelnõu on sümpaatne enamikule –, ma olen nõus. Tegelikult kõik osapooled ju viitavad väga selgelt sellele, et nende teemade juurde tuleb tagasi tulla – kindlustatute ringi laiendamine, paindlik süsteem, kas seda rakendada või mitte, võib-olla ka määrade tõstmine. Ma arvan, et see on teema, mille juurde tasub tulla sügisel tagasi. Ja tegelikult ministeerium ütles ka oma vastustes seda, et see teema läheb sügisel uuesti töötukassa nõukogus arutelule. Eks seda ajagraafikut on Riigikogul endal muidugi alati võimalik algatada ja arutada. Küll aga pean mõistlikuks, et nii nagu kõik need mõtted, mis on siia eelnõusse sisse saanud, on töötukassa nõukogus konsensuslikult heaks kiidetud. Nii nagu ministeerium ka ütles, seal nõukogus võetakse vastu otsuseid konsensuslikult. Kui seal on need vaidlused ära vaieldud, tööandjad ja töötajad on omavahel teatud küsimustes kokkuleppele jõudnud, siis ongi minu arvates mõistlik ja õige aeg nende teemadega edasi minna. Nii et ma küll siiralt loodan, et sügisel me liigume sellega edasi. Ja siis saame juba parlamendis debatti edasi pidada. 

Aseesimees Siim Kallas

Urmas Kruuse, palun!

Urmas Kruuse

Aitäh, austatud istungi juhataja! Auväärt ettekandja! Mind huvitab selline asi, et kui need tööampsud rakenduvad, siis millist sihtrühma on seaduseloojad silmas pidanud. Mis oli nende eelnev sissetulek ehk kellele ja kus me loodame rakendust leida? Sest esmapilgul see võimalus 200 eurot ja natuke peale lisaraha teenida võib paljudel juhtudel tähendada seda, et kulud lähevad selle töölkäimisega ehk selle ampsu tegemisega liiga suureks. Millised sihtrühmad peaksid sellest abi saama? Kas nende palk jäi ühte või teise vahemikku? Ja teine osa mu küsimusest puudutab seda, et täna ilmus ajakirjanduses üks artikkel, mis puudutas nõrka motivatsiooni teha teatud töid hooajaliselt – just lähtuvalt sellest, et on suured võlakoormused, on võlad, mida tuleb tasuda, ja töötajale ei jäägi midagi kätte. Samas, riigil ei olegi vist väga selget ülevaadet, kui palju inimesi töötute hulgas on. Kas te seda teemat ka käsitlesite?

Tõnis Mölder

Aitäh! Hakkan vastama jälle tagantpoolt. Kahjuks ei ole ma seda meedias avaldatud lugu lugenud, kindlasti loen üle ja siis oskan võib-olla seda täpsemalt kommenteerida. Aga ma arvan, et kui me räägime nendest tööampsudest ja sihtrühmast, siis me ei olegi määratlenud ära mingit konkreetset sihtrühma. Aga tähtis on see, et siis, kui inimene jääb töötuks, me hoiaksime teda aktiivsena, nii et tal oleks võimalik ikkagi ka töötuna arvel olles käia tööd tegemas, et sellest kujuneks välja teatud tööharjumus, näiteks pikka aega tööta olnud inimestel, ja sealt edasi tuleksid ka täisväärtuslikud, täiskohaga töökohad. See on ju tegelikult väga oluline, sest me näeme, et pahatihti ongi just tööharjumus ja see pool takistuseks, miks inimesed ei leia endale täiskohaga töökohta. Kui te tahate nüüd mingit konkreetsemat näidet siia kõrvale, siis kindlasti üks hea näide on see: inimesel on olemas põhitöökoht, aga tal on kõrval olemas huvitegevused, hobid või projektid, mille eest ta saab tasu. Inimene võib töötada põhikohaga näiteks kaevurina, aga juhuslikult kirjutada ka kohalikku lehte lugusid ja saada selle eest honorari. Jah, kui ta jääb töötuks, siis tema põhitöökoht kaob, aga ta ei pea enam ka nende lehelugude kirjutamise tõttu ennast töötuna arvelt maha võtma, vaid ta saab teha tõesti tööampse ja teenida kuu jooksul näiteks nende kirjatükkide eest kuni 233 eurot ja 60 senti. 

Aseesimees Siim Kallas

Liina Kersna, palun!

Liina Kersna

Suur tänu, hea juhataja! Austatud ettekandja! Te ütlesite väga õigesti, et Riigikogul on võimalus arutelusid algatada. Ma täiendaksin, et Riigikogul on võimalus arutelusid jätkata. Meil on viimane istungite nädal. Te olete öelnud, et sellesama teema juurde tuleme tagasi sügisel. Eile sotsiaalkomisjonis otsustasime, et psühhiaatrilise abi seaduse juurde tuleme tagasi sügisel. Mu küsimus on: miks me tuleme nende teemade juurde tagasi sügisel, kui me võiksime rahulikult nende teemade üle arutada ka suvel? 

Tõnis Mölder

Aitäh! Siin me vist mõlemad tegelikult eksisime. Meil ei ole mitte ainult õigus arutelusid pidada ja algatada, vaid meil on õigus ka neid arutelusid lõpetada. Lõpetada saame selles mõttes tulemiga, mis on hea ja kvaliteetne seadus. Olgem ausad. Miks lähevad arutelud edasi sügisesse? Ju siis parlament soovib veel debatti pidada. Ilmselt on siis lahtiseid otsi ja nende eelnõude puhul ei ole veel laiemat konsensust. Ja kui see konsensus saabub, siis saame nende teemadega lõpuni minna. Selles mõttes ei tasu peljata, et suvi tuleb vahele. Mina usun küll, et sügiseks on oleme me kõik täis tahet ja tööindu ning siis saame nende teemade arutelude juurde jälle tagasi tulla. 

Aseesimees Siim Kallas

Urmas Kruuse, teine küsimus, palun!

Urmas Kruuse

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Auväärne ettekandja! Võib-olla see ajakirjanduse näide ei olnud kõige õnnestunum. Seal ajakirjanduses paistab praegu väga kitsas olevat. Aga tegelikult oli mu küsimuse mõte see: kui me võtame vastu erinevaid seadusi või muudatusi, siis me eeldame, et sellega me saavutame midagi. Sellepärast mind natuke üllatas see teie nii suur üldistus. Ma eeldasin seda, et näiteks Sotsiaalministeerium või veel mingi ministeerium on teinud analüüsi ja öelnud, et meil on praegu selline situatsioon, me läheme lahendama seda probleemi ja selle probleemi lahendamisel või selle mõjul me võib-olla saavutame veel mingi inimeste hõive või taas tööle mineku. See, millele teie viitasite, näitab pigem seda, et me räägime pikaajalistest töötutest, kelle tööharjumus kaob ära. Esimese kuue kuu jooksul ei tohiks tööharjumus veel niimoodi päriselt ära kaduda, kuigi poole aasta jooksul hakkavad kindlasti juba kriitilised hetked tekkima. 

Tõnis Mölder

Aitäh! Kui te ütlete, et minu näide oli ebaõnnestunud, ju siis see nii on, eks. Aga tegelikult sellele eelnõule, nii nagu ka eespool kõnelejad on viidanud, eelnes ministeeriumis ikkagi mitu aastat pikka ja põhjalikku tööd, sh Praxise analüüs. Ja ma ütlen veel kord: tööampsud on üks võimalus aidata tööjõuturule aktiivselt tagasi pikaaegsed töötud. Samas on see kindlasti leevendusmeede neile inimestele, kes on kaotanud oma põhitöö, aga ka neile, kellel on olemas hobid, tegevused või lisaerialad, mille eest on võimalik saada palka. Seetõttu ei peaks nad oma töötuna arvel olekut peatama, vaid saavad teha ära need tööampsud ja siis edaspidi leida endale juba pikk ja põhjalik täisajaga töökoht. 

Aseesimees Siim Kallas

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised. Signe Riisalo, palun!

Signe Riisalo

Hea juhataja! Head kolleegid! Meie ees on eelnõu, kus on häid asju ja on ka mitte nii häid asju. Kindlasti on meie ees eelnõu, kus on asju, mis on jäänud tegemata. Nagu me kuulsime komisjonis Sotsiaalministeeriumi esindajatelt, sh ministrilt, tullakse nende asjade juurde veel tagasi. Kurb on, et kõike ei tehta kohe ja korraga. 
Mis on selles eelnõus head? Hea on tõepoolest see, et me tegelikult aktiveerime inimesi. Tööampsude lubamine töötuse perioodil ehk väikeses mahus teenimine ei ole tegelikult pikaajalise töötu tagasitoomine tööturule. Eeskätt on see meede sellele inimesele, kes on töö kaotanud ja keda me hoiame seoses tööturuga, kas või väikeste tööampsude kaudu, et temast ei saaks pikaajalist töötut. See on see meede. Aga see on positiivne meede, sest selle meetme puhul – nagu ka töötuse perioodi ajatamise võimaldamisel, nii et võib teha vahepeal tööd ja siis naasta 12-kuulise perioodi juurde, saades töötushüvitist – tuleb raha riigikassasse sisse.
Paraku teine hulk meetmeid, mis on selles eelnõus, viib raha välja. Ja kui me oleme siin eile südaööni kuulanud peaministrit ja täna jätkanud, siis me kõik saame aru sellest, et rahakott ei ole kunagi põhjatu, nii ei ole ka riigi rahakott kunagi põhjatu. Sellepärast on Reformierakond teinud sellise konservatiivse ettepaneku, millega me tõepoolest soovime inimesi aidata töötuse perioodil ja tõsta nende hüvitise määra, aga seda vaid olukorras, kus meil on majanduslikult raske aeg ja inimestel ongi keeruline tööd leida ja endale sissetulekuid tagada. Küll aga on konservatiivne pool meie mõtlemisest see, et me majanduslikult heal ajal inimeste töölkäimist siiski soodustame või seda soovi ja vajadust soodustame – sellega, et need toetused ja hüvitised ei tõuseks liigselt. Sellepärast on muudatusettepanek, mida me kohe ka hääletama hakkame, mõistlik teie toel siia eelnõusse sisse saada. Aitäh teile!

Aseesimees Siim Kallas

Heljo Pikhof, palun!

Heljo Pikhof

Austatud juhataja! Head ametikaaslased! Kõigepealt ma tunnustaksin tööturu osapooli. Igal juhul on arutluse all olev eelnõu samm edasi, samm õiges suunas. Kuid samas on see poolik lahendus, kui me vaatame eelnõule eelnenud väljatöötamiskavatsust ja sotsiaalministri väljaütlemisi. Korduvalt on töötushüvitiste süsteemi muutmise vajadusele tähelepanu juhtinud näiteks OECD ja Euroopa Komisjoni uuringud, samuti meie oma Riigikontroll. Eesti ei ole praeguseks täitnud Euroopa sotsiaalharta nõudeid. On ju töötuskindlustuse hüvitise alammäär ja töötutoetus liiga napid, et hoida oma inimesi vaesusesse sattumast. Valitsuse algatatud eelnõu küll leevendab olukorda, aga seda, et meie inimesed, kes jäävad töötuks, kohe esimesest päevast vaesusesse ei langeks, see ei taga.
Kriisi sotsiaalne tagasilöök on kõige kestvam ja tugevam ning töötuse kasv tuleb viiteajaga. Tööta jäämine omakorda ähvardab vaesusesse langemisega ja ennekõike riskirühmi, st eakaid, puudega inimesi, noori ja teiskeelseid, ent kõiki teisigi. Meie töötute ebapiisav sotsiaalne kaitse ei anne neile hingetõmbeaega, ei lase käia koolitustel, ümber õppida ega võimetekohast ametit otsida, vaid sunnib vastu võtma esimese ette juhtuva töö. Või paneb siis enneaegselt tööturult kõrvale tõmbuma – enneaegsete vanaduspensioni saajate hulk on töö kaotanute seas pidevalt kasvanud – või siis otsima tööd hoopis võõrsilt. Kui ümberringi valitseb määramatus, on riigi kohus anda inimesele kindlust, et kui ta hätta satub, ei jäeta teda üksi. Ettevõtete ellujäämisse on riik laenugarantiide ja toetusmeetmetega suutnud paigutada ligi kaks miljardit eurot ja loodetakse lisa. Nii nagu tööandjat, nõnda tuleb meil ka töötajat väärtustada.
Sotsiaaldemokraadid on esitanud eelnõu Riigikogule ja tegime ka oma muudatusettepanekud arutluse all olevasse eelnõusse. See näeb ette, et töötuskindlustushüvitiste saajate ringi laiendatakse. Praegune kord ei anna neile, kelle töösuhe lõpetati poolte kokkuleppel või töötaja algatusel, hüvitisele õigust. Paraku pole sellise töösuhtelõpetamise taga valdavalt mitte töötaja vaba tahe, vaid sund, teinekord ka teadmatus. Näiteks, 2018. aastal lõpetati töötaja omal soovil 70 200 ja poolte kokkuleppel 77 000 töösuhet, st suuresti vabatahtlikult sunniviisil. Praegu saab töötuskindlustushüvitist 33% ja töötutoetust 26% kõigist töötutest, teisiti sõnastades 41% töö kaotanutest ei saa töötukassast sentigi, sest nad lihtsalt ei kvalifitseeru. Ometi on ka nemad maksnud töötuskindlustusmakseid.
Sotsiaaldemokraadid on seisukohal, et kindlustuskaitse peab laienema ka inimestele, kes on töölt lahkunud vormiliselt kas poolte kokkuleppel või enda soovil. Kui nüüd töösuhe lõpetati poolte kokkuleppel või töötaja algatusel, lükatakse hüvitise maksmine 30 töötusepäeva võrra edasi ehk raha hakkab tiksuma alles 31. päevast. Ootaja piirang on kasutusel ka mitmes teises riigis. See on meie eelnõusse sisse kirjutatud ja sellise ettepaneku tegime ka kõnealusesse eelnõusse.
Palun lisaaega!

Aseesimees Siim Kallas

Lisaaega palutakse. Kolm minutit. Olge lahked!

Heljo Pikhof

Teine ja põhimõtteline samm, mille oleme eelnõus välja käinud, on selline: suurendada töötuskindlustushüvitise määrasid ehk töötuse esimesel 100 päeval peaks olema 70% eelnevast sissetulekust ja sealtmaalt ehk 101. päevast 50%. Loomulikult tuleb tuntavalt suurendada töötutoetust. Praegune 189-eurone toetus jääb allapoole süvavaesuse piiri ja meie ettepanek on tõsta töötutoetus 60%-ni alampalgast ehk 350 eurole kuus. Seejuures ei tohi langetada ei töötutoetuse ega siis alampalgalt makstava hüvitise suurust alla 350 euro piiri.
Head kolleegid! Juba 2008. aastal vastu võetud töölepingu seadusega laiendati töötuskindlustushüvitise saajate ringi ka poolte kokkuleppel ja omal algatusel töölt lahkujatele, samuti tõsteti kindlustushüvitise määrasid. Tol ajal jäid need muudatused paraku ellu viimata ja põhjenduseks oli majanduskriis. See viga tuleb nüüd parandada, pole ju kuigi tark uuesti sama reha otsa astuda. Inimesi hoida – ka tööturul hoida – on palju kergem kui püüda neid hiljem ilma pealt või poe tagant kokku korjata. Nii mõnigi meie väikesearvulise rahva hulgast võib selleks ajaks nõnda lootusetult kaotsi minna, nii et ei leia teda hiljem tikutulegagi üles. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas

Urmas Espenberg, palun!

Urmas Espenberg

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! EKRE fraktsioon pooldab seda eelnõu, ka selle võimalikult kiiret ellurakendamist. Töötutoetustega on selline probleem, et nende paika sättimine on üsna keerukas asi. See peab kõigepealt olema piisav, et aidata rasket aega üle elada, aga ta ei tohi olla ka liiga suur ega võtta ära motivatsiooni taas endale tööd leida. Ega teda ammu pole tõstetud ka, nii et selles mõttes on väga positiivne: pakutud 40% miinimumpalgast hetkel on see tase, mis on meile jõukohane. Kindlasti ei ole see piisav, kuid näiteks paljudes lääneriikides, kus see tase on oluliselt kõrgem, ongi juhtunud tihtipeale nii, et jäädakse istuma sinna töötu abirahale ega hakata üldse ennast liigutama.
Veel tööampsudest – samuti väga mõistlikud asjad. Kui inimesed otsivad endale sobivat tööd, ei võta igat pakkumist vastu, raha aga napib, siis peaks nendest ampsudest abi olema. Ja mis väga tähtis: ei kao ära tööharjumus, töödistsipliin. Siis kaoks inimesel üldse motivatsioon ära. Kas viis või kümme – komisjonis me arutasime ja jõudsime kokkuleppele, et kaheksa võiks olla parasjagu. Veel kord: eelnõu 206 väärib toetust. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas

Erkki Keldo, palun! Ma ei näe teda. Siis on sellega läbirääkimised lõppenud. Taavi Rõivas, palun!

Taavi Rõivas

Vabandan Erkki Keldo ees, ma toetusin kogemata tema puldile ja see lülitus sisse. Tema ei ole selles süüdi. Palun vabandust!

Aseesimees Siim Kallas

Võtame teadmiseks. Niisiis on läbirääkimised lõppenud ja me alustame muudatusettepanekute läbivaatamist. Muudatusettepanekud eelnõule 206. Esimene muudatusettepanek on Eesti Reformierakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada sisuliselt. Teine muudatusettepanek, sotsiaalkomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Kolmas muudatusettepanek, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjoni ettepanek: jätta arvestamata. Kalvi Kõva, palun!

Kalvi Kõva

Aitüma! Palun seda muudatusettepanekut hääletada!

Aseesimees Siim Kallas

Muudatusettepanek läheb hääletamisele. Kõigepealt saalikutsung.
Austatud kolleegid! Panen hääletusele seaduseelnõu 206 kolmanda muudatusettepaneku, mille on teinud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Muudatusettepaneku poolt hääletas 9 Riigikogu liiget, vastu 52. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Neljas muudatusettepanek on sotsiaalkomisjonilt, juhtivkomisjon on teinud ettepaneku arvestada seda täielikult. Viies muudatusettepanek, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjoni otsus: jätta arvestamata. Kalvi Kõva, palun!

Kalvi Kõva

Aitäh! Palun ka seda muudatusettepanekut hääletada! Äkki läheb paremini.

Aseesimees Siim Kallas

Kas lubatakse panna see kohe hääletusele? Heakskiitev sumin. Niisiis paneme hääletusele viienda muudatusettepaneku selle eelnõu kohta, mille on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Muudatusettepaneku poolt hääletas 7 Riigikogu liiget, vastu 54. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Järgmine muudatusettepanek on nr 6, see on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt ja juhtivkomisjon on jätnud ka selle arvestamata. Kalvi Kõva, palun!

Kalvi Kõva

Palun ka seda muudatusettepanekut hääletada!

Aseesimees Siim Kallas

Auväärt kolleegid, panen hääletusele eelnõu kohta tehtud 6. muudatusettepaneku, mille on teinud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Selle muudatusettepaneku poolt hääletas 7 Riigikogu liiget, vastu 53, muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Seitsmes muudatusettepanek on Eesti Reformierakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjoni ettepanek: jätta arvestamata. Taavi Rõivas, palun!

Taavi Rõivas

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada!

Aseesimees Siim Kallas

Panen hääletusele seitsmenda muudatusettepaneku, mille on teinud Reformierakonna fraktsioon ja juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused

Aseesimees Siim Kallas

Muudatusettepaneku poolt hääletas 34 Riigikogu liiget, vastu 51. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Kaheksas muudatusettepanek, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Kalvi Kõva, palun!

Kalvi Kõva

Palun seda muudatusettepanekut hääletada!

Aseesimees Siim Kallas

Panen hääletusele kaheksanda muudatusettepaneku eelnõu 206 kohta, mille on teinud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused

Aseesimees Siim Kallas

Muudatusettepaneku poolt hääletas 7 Riigikogu liiget, vastu 52. Muudatusettepanek ei leidnud toetust. Oleme läbi vaadanud kõik muudatusettepanekud. Meil on juhtivkomisjoni ettepanek eelnõu 206 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.


5. 13:09 Pankrotiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (195 SE) esimene lugemine

Aseesimees Siim Kallas

Läheme järgmise, viienda päevakorrapunkti juurde. Vabariigi Valitsuse algatatud pankrotiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 195, alustame selle esimest lugemist. Palun, ettekandja justiitsminister Raivo Aeg!

Justiitsminister Raivo Aeg

Austatud Riigikogu juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed!

Aseesimees Siim Kallas

Auväärsed kolleegid! Ettekandjal on õigus lasta ennast kuulata, seetõttu paluks nüüd kuulata, mida ettekandja räägib.

Justiitsminister Raivo Aeg

Jah, kes veel ei kuulnud, alustasin nii: austatud Riigikogu juhataja ja lugupeetud Riigikogu liikmed!
Peame kõik tõdema, et majanduslik olukord maailmas muutub suisa iga päevaga aina ebakindlamaks. Ettevõtted peavad kohanema ja paraku mõned neist peavad isegi tegevuse lõpetama jätkusuutlikkuse puudumise tõttu. Aus tõdemus ettevõtte makseraskustest ja tegevuse lõpetamine peab olema vastutustundlikele ettevõtjatele mõistlik ning võlausaldajatele võimalikult kiire ja tõhus.
Praegu on mul hea meel esitleda teile Justiitsministeeriumi tehtava maksejõuetuse revisjoni esimest tulemust, pankrotiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu eesmärk on muuta pankrotimenetlused kiiremaks, kulutõhusamaks ja läbipaistvamaks, tagada võlausaldajatele suuremad väljamaksed, selgitada välja seadusevastaselt tekitatud maksejõuetused ning parandada Eesti ettevõtluskliimat, rahvusvahelist taset ja mainet. Lisaks on eelnõus tehtud hädavajalikud muudatused seoses COVID-19 koroonaviiruse mõjust tingitud majandusliku olukorra ootamatu ja järsu muutusega. Sügisel järgneb revisjoni teine etapp, milles käsitletakse ülejäänud maksejõuetuse menetlusi, ettevõtete saneerimist, võlgade ümberkujundamist ja füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamist. Teises etapis võetakse üle ka Euroopa Liidu maksejõuetuse ja saneerimise direktiiv.
Pankrotimenetluse läbiviimise pikkus ja tõhusus on üks ettevõtluskeskkonna tervisenäitajaid. Paraku Eestis on see võrreldes naaberriikidega üsna pikk ja ebatõhus protsess, eelkõige võlausaldajate jaoks. Keskmine pankrotimenetlus kestab Eestis kolm aastat, sellele kulub 9% pankrotivarast ja võlausaldajate nõuete rahuldamise määr on keskmiselt kõigest 40%. Võrdlusriikides Soomes ja Saksamaal on vastavad näitajad üks aasta 3% ja 80–90%. Üks suuremaid muresid on varatud pankrotid ja pankrotimenetluse raugemine, mis tähendab, et ettevõttest on järel vaid kest, milles ei ole niigi palju vara, et saaks välja uurida pankroti põhjused, kas see on tingitud majanduskeskkonnast, halbadest juhtimisotsustest või suisa pahatahtlik ja hooletu suhtumine ettevõtte käekäiku.
Tutvustan teile esmalt erinevaid meetmeid, millega vähendatakse pankrotimenetluse massilist raugemist ja pahatahtlike maksejõuetuste põhjustamist. Seejärel tutvustan menetluse efektiivsemaks muutmise meetmeid ning viimaks ka COVID-19 koroonaviiruse mõjudest tingitud ajutisi muudatusi. Esiteks, pankrotimenetluse raugemine ja pahatahtlik maksejõuetuse põhjustamine. Üks olulisemaid muudatusi pankrotimenetluse raugemise ja pahatahtlike maksejõuetustega võitlemisel on maksejõuetuse teenistuse loomine. Enam kui pooled pankrotimenetlused Eestis raugevad, sest puuduvad vahendid menetluse läbiviimiseks. Seetõttu ei uuri keegi maksejõuetuse põhjuseid ning raugemise võimalust kasutatakse ära vastutusest vabanemiseks. Kannatajateks on nii ettevõtte võlausaldajad kui ka majanduskeskkond tervikuna. Loodav teenistus aitab tuvastada maksejõuetuse põhjused, tuua pankrotivarasse tagasi sealt õigusvastaselt välja viidud vara ja nõuda kahjuhüvitisi. Selleks saab teenistus teha eriauditeid ja pankrotimenetluse avalikke uurimisi. Eriauditi kaudu uuritakse nn tagasivõitmise võimalusi või taastatakse võlgniku raamatupidamine. Teenistus sekkub siis, kui asi on avalikus huvis ja muud vahendid puuduvad. Teenistus luuakse Konkurentsiameti juurde. Maksejõuetuse teenistuse tegevuse tulemusel muutub Eesti ärikeskkond ausamaks, usaldusväärsemaks, sh välisinvestoritele, samuti suureneb ettevõtlusjulgus ja võlausaldajate pankrotimenetluse tulemusel tehtavate väljamaksete määr. Seejuures on üks suurimaid pankroti võlausaldajaid riik. Erinevatel hinnangutel on 40–66% nõuetest avalik-õiguslikud nõuded, eelkõige saamata jäänud maksud. Lisaks tehakse ettepanek võlausaldajate motiveerimiseks menetluskulude deponeerimiseks, mis on samuti oluline, kuid vähekasutatud meede pankrotimenetluse tagamiseks varatu pankrotivõlgniku puhul. Teeme võlausaldajale lihtsamaks pankrotimenetluse käigus antud kulutuste tagasinõudmise pankrotivarast.
Tulevikus võimaldatakse võlausaldajal nõuda ka ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks makstud deposiidi hüvitamist. Kehtiva õiguse järgi võlausaldajal vastav võimalus puudub. Pankrotimenetluse raugemise välistamiseks on oluline, et alati on olemas isik, kes vastutab pankrotiavalduse õigeaegse esitamise eest. Üldjuhul vastutab selle eest juhatuse liige. Kui juhatuse liige puudub, ei vastuta kehtiva seaduse alusel pankrotiavalduse esitamise eest keegi. Võlausaldajate huvide kaitseks tehakse ettepanek laiendada pankrotiavalduse esitamise kohustust juhatuse puudumisel osanikele ja nõukogu liikmetele, kes vastutavad juhatuse liikmete nimetamise eest. Kui juhatus on olemas, siis viimase nimetatud isikud ei vastuta.
Juriidilisest isikust võlgniku puhul sätestatakse täpsemalt maksejõuetuse saabumise eeldused, mis aitavad osapooltel selgemini ja lihtsamini tuvastada maksejõuetuse saabumise hetke. Näiteks eeldatakse maksejõuetust siis, kui täitemenetluses ilmneb ilmneb, et võlgnikul puudub vara kohustuste täitmiseks, või siis, kui võlgniku netovara on alla seaduses sätestatud suuruse. Võlgnikul on võimalik tõendada maksejõuetuse mittesaabumist. Maksejõuetuse saabumise eeldused aitavad tegeleda pankrotiavalduse hilinenud esitamise probleemidega. Eeldused on olulised maksejõuetuse saabumise hetke tuvastamisel tagantjärele, näiteks tagasivõtmise hagi või kahju hüvitamise nõude esitamisel. Vähese varaga menetlustest, eriti kus vara on n-ö välja viidud, on oluline vara tagasivõtmine. Samas ei ole võlgnikul tihti piisavalt vara, et tasuda tagasivõtmise hagi riigilõiv. Seetõttu tehakse ettepanek vabastada pankrotihaldur riigilõivu tasumisest tagasivõtmise hagi esitamisel. Praktikas on osutunud probleemiks, et juriidilisest isikust võlgniku osanikud või aktsionärid haaravad võlausaldaja staatuses kontrolli pankrotimenetluse üle fiktiivsete tehingute kaudu. Nende eesmärk on maksimeerida enda kasum, mis on aga paratamatult teistele võlausaldajatele kahjulik. Eelnõuga piiratakse nende võlausaldajate hääleõigust pankrotimenetluses.
Teiseks, maksejõuetusmenetluse kiirema, väiksemate kuludega ja kvaliteetsema läbiviimise tagamine. Maksejõuetusmenetluse efektiivsuse tõstmiseks ja ühtlasemaks lahendamiseks suurendatakse kohtute spetsialiseerumist maksejõuetuse asjadele. Juriidilisest isikust võlgnike maksejõuetusasjade kohtualluvus viiakse Harju- ja Tartu Maakohtusse ning tagatakse, et kõikides maakohtudes oleks maksejõuetusele spetsialiseerunud kohtunikud. Pankrotimenetluse kiirema läbiviimise huvides kujundatakse ümber nõuete kaitsmise ja tunnustamise kord, mis on menetluse aeganõudvaim osa. Praegu toimub nõuete kaitsmine selleks ette nähtud võlausaldajate koosolekul ning vaidlused nõuete üle lahendatakse eraldiseisvates kohtumenetlustes. Muudatusettepaneku kohaselt aga toimub nõuete kaitsmine edaspidi kirjalikult ja tunnustamine kohtus ühes menetluses. See tagab, et asja lahendaval kohtunikul on kogu asjast terviklik ülevaade. Ühtlasi viiakse sisse vastuväidete põhistamise kohustuslikkus ja täiendatakse kaitsmiseta tunnustatavate nõuete nimekirja, mille tulemusel vähenevad vaidlused nõuete üle. Kokku võttes väheneb märgatavalt nõuete tunnustamisega seonduvate vaidluste maht ning võimaldatakse kiire ja efektiivne nõuete esitamine ja kaitsmine pankrotimenetluses neljast ja poolest kuni seitsme kuu jooksul.
Praktikas on palju küsimusi tekitanud ka haldurite tasustamine, mis on oluline aspekt menetluse kulukuse ja kvaliteedi mõttes. Ühelt poolt leitakse, et tasud on kõrged, teiselt poolt jällegi, et need on liialt madalad. Eelnõu tulemusel muutub halduritasu kujunemine läbipaistvamaks ja prognoositavaks. Näiteks peab haldur menetluse alguses koostama eeldatava tegevuskava ning pidama ka oma töös tööjõuarvestust. Halduri üksikkulud hakkavad edaspidi sisaldama halduritasusid. Lisaks muudetakse halduri kasutamine ajakohasemaks, sidudes tunnitasu määra ja riigi vahenditest hüvitatava tasu piirmäära kuupalga alammääraga. Praegune halduri tunnitasu ülemmäär on kehtinud muutumatuna alates 2004. aastast. Otstarbekuse kaalutlusel luuakse võimalus jätkata täitemenetluses vara realiseerimisega ka ajutise halduri nimetamisel või pankroti väljakuulutamisel. Kehtiva õiguse järgi täitemenetlus vastavalt peatub või lõppeb. Üldjuhul alustab haldur pankrotimenetluses samade toimingutega otsast peale, mis ei ole omakorda aga menetlusökonoomiline. Samuti võib täitemenetluse jätkamine olla vajalik vara väärtuse hoidmiseks, näiteks siis, kui on tegemist kiiresti rikneva varaga. Vara eest saadu kuuluks pankrotivara hulka.
Menetluse kiirendamiseks sätestatakse ka täpsem ajaraam võlausaldajatele üldkoosolekul määratud häälte üle peetavate vaidluste lahendamiseks. Praktikas võtab see liiga kaua aega, menetlus jääb oluliste otsuste tegemise taha seisma. Eelnõuga nähakse ette, et kohus peab vaidluse lahendama samal koosolekul või keerulisematel juhtudel hiljemalt järgmisel tööpäeval. Menetlusele kuluvat aega aitab vähendada ka ajutise halduri nimetamise ja pankrotiavalduse läbivaatamise istungi pidamise kohustuslikkuse kaotamine. Paljudes menetlustes on ajutine haldur võimalik nimetada ja pankrot välja kuulutada kirjalikus menetluses, mis on kiirem ning koormab vähem osapooli ja kohut. Ühtlasi piiratakse pankroti väljakuulutamise vaidlustamist Riigikohtus. Kaebeõigust piiratakse menetlusökonoomika huvides ja kohtu koormuse vähendamiseks. Pankroti väljakuulutamine toimub hagita menetluses, kus kohtul on kohustus koguda iseseisvalt vajalikku teavet asja lahendamiseks. Samuti tugineb kohus pankroti väljakuulutamisel muuhulgas ajutise halduri aruandele. Ajutine haldur selgitab välja võlgniku vara ja kohustused ning annab hinnangu võlgniku maksejõuetusele. Seetõttu ei ole pärast kohtu sisulist ja laiapõhjalist kontrolli vaja pidada kohtuvaidlusi kolmes kohtuastmes. Lisaks saab Riigikohus anda üksnes õigusliku hinnangu. Menetlusosaliste õiguste tagamiseks nähakse muudatusega ette, et ringkonnakohus peab määruskaebust lahendades tegema põhistatud määruse.
Eelnõuga tehakse ettepanek võlgniku kaasaaitamiskohustuse tagamiseks selliselt, et see arvestaks enese mittesüüstamise privileege. Tagatakse, et ilma isiku vastava nõusolekuta ei või tema avaldatud andmeid tema suhtes algatatavas või käivas süüteomenetluses kasutada. Muudatus on oluline, kuna teabe saamine on pankrotimenetluse läbiviimiseks kriitilise tähtsusega ning valdavalt omab teavet just võlgnik ise. Lisaks viiakse võlausaldaja häälte arv vastavusse võlausaldaja kaitstud ja rahuldamata nõuete suurusega. Eesmärk on tagada, et võlausaldajad, kelle nõue on rahuldatud, ei osaleks enam pankrotimenetlusega seotud otsuste tegemisel. Otsuste tegemine saab olema efektiivsem ja asjassepuutuvate võlausaldajate huvidega arvestatavam.
Kolmandaks on COVID-19 mõjust majanduslikule olukorrale tingitud muudatused. Seoses COVID-19 ja koroonaviiruse mõjust tingitud majandusliku olukorra ootamatu ja järsu muutmisega tehakse eelnõus ettepanek võimaldada ajutiselt saneerimiskava muutmine ja võlgade ümberkujundamise kava paindlikuks muutmine. Kehtiv saneerimisseadus saneerimiskava muutmist ei võimalda ning võlgade ümberkujundamise kava muutmine on liiga keeruline. Kava muutmine peab olema vajalik saneerimise eesmärgi saavutamiseks. Lisaks võimaldatakse saneerimiskava järgsete maksete peatamine kuni kolmeks kuuks, mida saab vajaduse korral pikendada omakorda kuni kolm kuud. Tegemist on ajutise võimalusega ja vastava taotluse saab esitada kuni 2020. aasta lõpuni.
Lisaks tehakse mitmeid ettepanekuid muude õiguslike ja praktiliste probleemide lahendamiseks. Luuakse pärandvara pankrotimenetluse eriregulatsioon, mille eesmärk on ületada seadusandlikud ja praktikas tekkinud kitsaskohad. Kehtivas õiguses puudub pärandvara pankrotimenetluse eripärasid arvestav õigusraamistik, mis tekitab tõlgendamisraskusi ja ebaühtlast praktikat. Seetõttu on olemas vajadus selgema õigusraamistiku järele, mis lõppeks läbipaistvate ja tõhusamate menetlustega ning võtaks arvesse pärandvara kui varakogumi suhtes läbiviidava pankrotimenetluse spetsiifikat. Kaotatakse füüsilisest isikust pankrotivõlgnikule ärikeelu automaatne kohaldamine. Keeldu saab edaspidi kohaldada kohus vastavalt asjaoludele. Muudetakse pankrotitoimkonna liikmete valimise korda selliselt, et ka väiksemate võlausaldajate hääl oleks valiku tegemisel tugevamini esindatud. Luuakse võimalus laenude kokkuleppeliseks allutamiseks, mis annab turuosalistele suurema paindlikkuse. Sätestatakse, et võlgniku suhtes isiklikku nõuet mitte omav pandipidaja ei ole pankroti võlausaldaja. Täpsustatakse maakohtu pädevust avalik-õiguslike nõuete tunnustamise üle peetavate vaidluste lahendamisel. Muudatus on oluline seoses nõuete kaitsmise ja tunnustamise korra ümberkujundamisega, mille eesmärk on vaadata kõiki nõudeid kompleksselt ühes menetluses pankrotiasja lahendava kohtuniku poolt ja tagada seeläbi nõude tunnustamine oluliselt kiiremini. Sätestatakse täiendav pankroti väljakuulutamise tagajärg, mille kohaselt peatub võlgniku pankrotimenetlusega seonduv kohtumenetlus seniks, kuni haldur otsustab menetluse alustamise. See tagab haldurile teadmise menetlusest ja piisava aja otsustamiseks. Suurendatakse võlausaldajate rolli halduri kinnitamisel, mis suunab kohut ja võlausaldajat halduri valikul suuremale koostööle, ning suureneb mõlema usaldus valitud halduri suhtes. Täpsustatakse pandiga tagatud nõudega võlausaldaja õigust nõude tasaarvestamiseks pandieseme müügihinnaga pandieseme omandamisel. Kaotatakse ebamõistlikud vara pankrotivarast välistamise ja ühisvara jagamise tähtajad. Uuendatakse viiteid ümbersõnastatud maksejõuetuse määrusele, parandatakse pankrotiseaduse § 18 lõike 2 sõnastust selliselt, et tagasivõtmise nõudele kohaldub esitamise, mitte aegumise tähtaeg. Reguleeritakse pankrotimenetlusega seonduvate kohtukulude kandmine. Täpsustatakse pankrotiasja menetleva kohtu uurimisprintsiibi ulatus. Võimaldatakse halduri tasu ja vajalike kulutuste katteks ettenähtud summa hoiustamine kohtu deposiidis enne menetlusest lõpetava määruse jõustumist. Täpsustatakse, et nõudeavalduse esitamise kohustus on ka võlausaldajal, kes esitab pankrotiavalduse. Kaotatakse Justiitsministeeriumi pädevus distsiplinaarkaristuste määramisel.
Ja jõustumine. COVID-19 ja koroonaviiruse mõjudega seotud muudatused on kiireloomulised ning jõustuvad ettepaneku kohaselt peale Riigi Teatajas avaldamisele järgneva päeva jooksul. Need on saneerimiskava muutmise võimaldamine, võlgade ümberkujundamise kava muutmise lihtsustatud korras, kohustusliku eelistungi pidamise nõude kaotamine, pankrotiavalduse läbivaatamise võimaldamine kirjalikus menetluses, füüsilisest isikust võlgniku suhtes automaatse ärikeelu kohaldamise kaotamine, pankrotimääruse kaebeõiguse piiramine, võlausaldajate häälte määramise kiirendamine. Muus osas jõustuks seadus alates 1. jaanuarist 2021. aastast. Tänan tähelepanu eest!

Aseesimees Siim Kallas

Suur tänu, härra minister! Riigikogu liikmetel on küsimusi. Heljo Pikhof, palun!

Heljo Pikhof

Aitäh! Austatud minister! Eelnõu on valminud teie ministeeriumis. Kas sa ütleksid veel kord üle kolm kõige tähtsamat, olulisemat punkti selles eelnõus? Mis see on, mida on vaja siia sisse panna kindlasti?

Justiitsminister Raivo Aeg

Kindlasti see, millest ma alustasin, maksejõuetuse teenistuse loomine. Eeskuju on võetud meie naaberriigist Soomest, kus hinnanguliselt maksejõuetuse teenistuse töö tulemusena on oluliselt kiirenenud pankrotimenetluste aeg ja suurenenud ka n-ö võlausaldajatele tagasimakstav summa. Iseenesest on ka revisjoni töögrupp hinnanud seda efektiivseks töövormiks. See on esiteks. Kindlasti tahaksin esile tuua selle kohtute spetsialiseerumise, mis on juriidiliste isikute pankrotimenetluste koondamine Harju ja Tartu maakohtusse, selle eesmärgiga, et nendes kohtutes toimuks tugevam spetsialiseerumine just pankrotiasjadele. Sest pankrotiasjad on kohati väga keerulised ning kohtunikel, kes nendega tegelevad, peab olema pidev tööpraktika ja vastav ettevalmistus.
Kindlasti tahaksin veel esile tuua menetluse eri aspekte, näiteks, kuidas anda rohkem jõudu võlausaldajatele sellega, et ka võlausaldajal on õigus esitada pankrotiavaldust. Peale selle laiendatakse pankroti avaldamise kohustust. Praegu on see seaduse järgi põhimõtteliselt juhatuse kohustus, aga me teame, et praktikas esineb juhuseid, kus juhatus puudub, ja siis seaduse järgi nagu ei olegi kellelgi seda pankrotiavalduse esitamise kohustust ning pankrotiavaldus jääb õigel ajal esitamata. Selle tõttu hilisem pankrotimenetlus muutub sisuliselt sisutühjaks, st ei ole enam mingit vara sealt tagasi nõuda. Nüüd laiendatakse seda osaühingute puhul osanikele ja aktsiaseltside puhul nõukogule. Aktsiaseltside puhul peab olema nõukogu samuti, siis on nii nõukogul kui ka osanikel kohustus juhatus määrata. Kui nad aga oma kohustust ei täida, siis nad peavad ise vastutama pankrotiavalduse esitamise eest. 

Aseesimees Siim Kallas

Toomas Kivimägi, palun!

Toomas Kivimägi

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister! Kiidan. Seekord kiidan. Ma olen vahel olnud mõne eeslnõu suhtes üsna kriitiline, aga seekord tõesti kiidan, et see eelnõu on saali jõudnud, kuivõrd tänane olukord tegelikult on ikkagi lausa trastiline tingimustes, kus üksnes 40% nõuetest rahuldatakse. Paneme siia kõrvale Soome 88% ja OSCD 80% ning näeme, tegelikkuses ole eksitav väide, kui öeldakse, et võlgniku huvid on paremini kaitstud kui võlausaldajate huvid. Aga minu küsimus puudutab maksejõuetuse teenistust. Kas maksejõuetuse teenistus võib asuda ka pankrotihalduri asemele? Või teostab ta üksnes teatud toiminguid pankrotimenetluses, nagu ebaseaduslikult välja viidud varade tagasinõudmine jms? Kui üldjuhul finantseeritakse maksejõuetuse teenistust riigieelarvest, siis on ka vihje seletuskirjas, et ikkagi ta võib ka pankrotimenetluses saada teatud kulutusi tagasi. Mil kombel neid kulutusi kompenseeritakse? 

Justiitsminister Raivo Aeg

Aitäh küsimuse eest! Pankrotiteenistus ei asenda pankrotihaldurit. Ja pankrotiteenistus luuakse – nagu ma rääkisin, eks, vähemalt praeguste plaanide järgi – Konkurentsiameti juurde, aga ta on seal täiesti iseseisev keha. See tuli sellest, et arutati ka, kas teha eraldi uus riigiasutus, aga see mõte ei leidnud tuge ja siis otsustati ta mingi olemasoleva keha juurde luua. Pankrotiteenistuse suuruseks on esialgu planeeritud ainult kolm kuni neli inimest. Vabandust! Maksejõuetuse teenistus ikka. Kuna pankrotist räägime, siis sõnad lähevad natukene sassi. Niisiis, maksejõuetuse teenistuse suuruseks on planeeritud kolm kuni neli inimest, üks on juht ja siis on vastavad eksperdid. Selge on see, et nende menetlusvõimekusel on teatud piirid, just sellest suurusest lähtuvalt. Ja seal on tingimused, mis peavad olema täidetud. Esiteks on see, et peab olema avalik huvi konkreetse pankroti vastu. Pankrot on raugemas, see avalikku huvi pakkuv pankrot on raugemas, st pankrotimenetluseks puuduvad ressursid ja vara, ning kuna vara ei ole, siis on pankrotihalduri motivatsioon seda läbi viia väga väike. Kuna aga konkreetselt juhul menetlust teostatakse riigiressursist, siis on võimalus tagada selle jätkumine. Need on põhilised argumendid. Jah, tõepoolest, pankrotihaldur ja maksejõuetuse teenistus täiendavad üksteist, nad ei asenda üksteist. Ja see maksejõuetuse teenistus on ka partner õiguskaitseorganitele, st maksejõuetuse menetluse läbiviimisel võivad nad kas ise teostada vastavaid auditeid või siis ekspertiisi sisse tellida. Kui sealt selgub midagi või ilmnevad näiteks kuriteo tunnused, siis loomulikult nad edastavad selle informatsiooni ka korrakaitseasutustele, kelle pädevuses on kriminaalmenetluse läbiviimine. Nkii et nendel endal kriminaalmenetluse läbiviimise õigust ei teki. Ma ei tea, kas said nüüd lõpliku vastuse.

Aseesimees Siim Kallas

Urve Tiidus, palun!

Urve Tiidus

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Ma jätkan seda maksejõuetuse teenistuse teemat. Te olete küsinud ja saanud selle eelnõu kohta väga palju seisukohti ja arvamusi. Silma torkab, et Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda soovis tegelikult, et see maksejõuetuse teenistus tuleks nende koja juurde. Ehk te natuke seletate selle üle. Kas see maksejõuetuse teenistus tuleb nagu riigiasutus ja kuidas see mehitatakse? Ja teiseks – komisjonis ma korra ka vist küsisin seda, kui ma ei eksi –, defineerige see avalik huvi, mis paneb selle maksejõuetuse teenistuse tööle. 

Justiitsminister Raivo Aeg

Aitäh küsimuse eest! See avalik huvi on subjektiivne määratlus, siin ei ole selget õiguslikku definitsiooni olemas. Avalik huvi võib tekkida erinevatel asjaoludel ja nende asjaolude hindamisel leitaksegi, kas on avalik huvi või ei ole. Maksejõuetuse teenistus on tõepoolest riigi institutsioon. Just selle eesmärgiga või sellest tulenevalt ei looda seda maksejõuetuse teenistust Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja juurde, sest tegemist ei ole riikliku institutsiooniga. Küll aga tuleneb igasuguse järelevalve ja inspekteerimise n-ö mandaat ikkagi riigivõimu teostamisest. Sellepärast ongi põhjendatud, miks ta peab olema riigi institutsioon, mitte koja juurde loodav lisavõimekus.

Aseesimees Siim Kallas

Paul Puustusmaa, palun!

Paul Puustusmaa

Aitäh! Hea minister! Ma püüan nüüd üle rääkida võib-olla ja ka üle küsida just selguse mõttes. Olen taas sellesama maksejõuetuse teenistuse ja avaliku huvi juures. Iseenesest ma saan aru, et tegemist on väga hea institutsiooniga ja tõenäoliselt ka väga vajaliku institutsiooniga, aga selle menetluse käivitamine seal maksejõuetuse teenistuse juures on seotud avaliku huviga, see on nagu üks eeldusi. Hetk tagasi te ütlesite, et see avalik huvi ei ole väga täpselt määratletav, aga kui ma nüüd loen seaduseelnõu ennast, siis siit tuleb välja, et esiteks tegeleb see maksejõuetuse teenistus just nimelt avalike huvide kaudu teostatavate eri auditite ja pankrotimeneltuste läbiviimisega. Seadus ütleb ka seda, et ainukeseks vajalikuks asjaoluks on see, et võlgnikul ei jätku raha. Siis ütleb seadus seletuskirjas veel seda, et raha mittejätkumine ongi avalik huvi, st sellest tuleneb avalik huvi. Siit tulenebki mu küsimus. Kas ma saan õigesti aru, et see ongi täpselt nii, et juhul kui on tegemist raha puudumisega ehk raugemise ohuga, siis on see täiesti piisav avalik huvi, mis käivitab menetluse maksejõuetuse teenistuses?

Justiitsminister Raivo Aeg

Aitäh küsimuse eest! Kindlasti mitte raha puudumine ei ole ainukene huvi. See on just sellisel juhul, kui on tegemist suurt avalikku huvi pakkuva pankrotiprotsessiga. Näitena võib tuua hiljutise juhtumi, kus üks e-kaubamaja, e-kauplus pankrotistus. Huvilisi oli väga palju, aga kuna kahjunõuded olid seal mõnesajast eurost kuni mõne tuhande euroni, siis nad lihtsalt ei olnud huvitatud. See kahju tundus üksiku huvilise või asjaosalise jaoks liialt väike selleks, et minna oma nõudeid esitama pankrotimenetlusse. See on kindlasti üks näide, kus on avalik huvi olemas, aga ka sellel n-ö võlgnikul endal, e-kaubamajal või e-poel omal seda vara ei ole. See on näide, kus kindlasti see teenistus oleks pidanud siis sekkuma, kuna n-ö võlausaldajaid oli seal sadu ja tuhandeid, aga üksikuna võttes nad ei olnud huvitatud sinna menetlusse minemisest, see oleks siis olnud riigi funktsioon. Nii et ei ole ainult see juhtum, kui võlgnik on rahatu, vaid tegelikult siin on ka muud aspektid. Ja ka n-ö pahatahtlikkus peab olema siin asja juures.

Aseesimees Siim Kallas

Peeter Ernits, palun!

Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! Ma loen siit, et pika analüüsimise ja kaalumise tulemusena otsustati Justiitsministeeriumis luua maksejõuetuse teenistus. Eeskuju võeti Soome pankrotiombudsmanist, kes juhtumisi loodi 1995. aastal. Minu küsimus: kui pikalt Justiitsministeerium seda analüüsis ja kaalus – kas kõik need 25 aastat, mis on möödas? Miks seda nii kaua kaaluti või kui kaua üldse kulus enne, kui selle mõistliku otsuseni jõuti? 

Justiitsminister Raivo Aeg

Aitäh väga huvitava küsimuse eest! Ma tõesti ei mäleta seda Justiitsministeeriumi kaalumise ajalugu, mul on endal alles napilt aasta justiitsministri ametit peetud. Aga tegelikult see idee sisend või idee sai toetust ja kinnitust ikkagi selle maksejõuetuse revisjoni käigus. Revisjonikomisjon või inimesed, kes seda revisjoni tegid, siis hindasid ka selle Soome näite efektiivsust. Nemad leidsid, et jah, see on hea, see on efektiivne, ja tegid ettepaneku ta lülitada maksejõuetuse revisjoni lõppjäreldustesse. Ja nüüd on nendest lõppjäreldustest valminud kõnealune eelnõu. Aga ma tõesti ei tea, mille üle ja kui pikalt on varem arutelu käinud, selle kohta jään vastuse võlgu. 

Aseesimees Siim Kallas

Toomas Kivimägi, palun teine küsimus!

Toomas Kivimägi

Aitäh, auväärt juhataja! Auväärt minister! Minu teine küsimus puudutab pankrotihalduri kulusid. Kui lugeda eelnõu, siis siin kavandatakse päris olulisi muudatusi. Ma olen sellest mõttest aru saanud nii, et pigem tuleks tõsta veel pankrotihalduri motivatsiooni pankrotimenetluses osaleda. Teisest küljest, kui vaatame lähteandmeid, siis pankrotihalduri kulud on praegu 9%, samas näiteks Saksamaal on 3%. Kas nende muudatuste tulemusena pankrotihalduri kulud suurenevad või on eesmärk, et need kulud pigem vähenevad? Kas on loodud ikkagi ka seoseid pankrotihalduri tasustamise ja nõuete rahuldamise määra vahel? 

Justiitsminister Raivo Aeg

Aitäh! Pankrotihalduri tasustamine on selgelt seotud nõuete rahuldamise määraga. Kas pankrotihalduri tasud suurenevad või kulud? Ma eeldan, et need ei suurene, vähemalt siin revisjoni teinud komisjon ei ole seda täiendava asjaoluna esile toonud. Ainukene lisandus on nüüd eelnõus see, et neid n-ö jooksvaid kulusid, bürookulusid ei saa pankrotihaldur enam eraldi tasustatavatena ära tuua, nad on juba pankrotihalduri tasu sees. Lisaks, pankrotimenetluse läbipaistvamaks ja seeläbi kiiremaks muutmiseks peab pankrotihaldur menetlust alustades koostama esialgse kava või plaani, mis on siis teada võlausaldajatele ja loomulikult ka võlgnikele, et oleks seatud sihid, mille poole, missuguse aja jooksul ja mis tärminitega püüelda.

Aseesimees Siim Kallas

Heiki Kranich, palun!

Heiki Kranich

Aitäh! Auväärt minister! See, mis selle eelnõuga sünnib, on kindlasti üks väga vajalik institutsioon. Aga mulle on jäänud pisut lahtiseks selle institutsiooni volituste ulatus. Kas nad hakkavad ja kas nad saavad ise läbi viia mingisugust uurimist konkreetses pankrotiasjas? Kas nad saavad välja nõuda näiteks panga väljavõtteid, kas nad saavad välja nõuda näiteks selle pankrotis oleva ettevõtte raamatupidamisdokumente? Kas nende ülesannete hulka hakkab kuuluma ka näiteks see, kui nad tuvastavad mingi ilmselge rikkumise, ütleme, kriminaalasja algatamine? Mida see institutsioon täpselt tegema hakkab ja mis on tema volituste ulatus?

Justiitsminister Raivo Aeg

Tõepoolest, põhjuste uurimisel on vahenditeks eriauditite ja avalike uurimismenetluste läbiviimine. Selleks saab teenistus teha või tellida ekspertiise ning kasutada riikliku järelevalve meetmeid vajaliku teabe saamiseks. Näiteks on neil õigus küsitleda isikuid, vaadata läbi valdusi, dokumente, uurida nende algandmeid, kaasa võtta koopiaid. Tegemist ongi jälle natukene kopeerimisega, sest need on analoogilised meetmed, mida Soome ombudsmanil, kellest me siin ennist rääkisime, on võimalik kasutada. Nii et neid järelevalvemeetmeid ja volitusi on. Me ei loo teenistust ilma volituste ja tööriistadeta. Loomulikult, kui nad tuvastavad mingi süüteo, siis ei ole neil mitte ainult võimalus, vaid on riigiasutusena ka kohustus sellest informeerida vastavaid menetlusasutusi, kes tegelevad juba süüteomenetluse ja kriminaalmenetlusega.

Aseesimees Siim Kallas

Mart Võrklaev, palun!

Mart Võrklaev

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Jätkan samal maksejõuetuse teenistuse teemal. Jah, see tundub olema vajalik institutsioon ja aitaks pilti selgemaks teha. Küll aga tekib küsimus. Praeguse valitsuse üks prioriteetidest, nagu ma olen aru saanud, on vähemalt sõnades olnud riigireformi läbiviimine, riigi õhukeseks tegemine. Miks on valitud Konkurentsiamet? Kas teenistus tuleb olemasolevate inimeste baasilt või on plaanis ikkagi riigiaparaati kasvatada? Ja kui on plaanis seda kasvatada, siis miks just Konkurentsiamet? Miks mitte Riigikontroll, kellel peaks kontrollifunktsioonis olema väga head kogemused, ilmselt ka ressurss olemas? Sest ka praegu proovitakse panna neile hoopis teistsugust ülesannet, mis liiga palju nende senise tööga kokku ei puutu, ja peaminister on öelnud, et see on tema hinnangul väga hea mõte. Võib-olla on see ressurss seal olemas ja võiks seda kaaluda. Kas seda kaaluti?

Justiitsminister Raivo Aeg

Aitäh küsimuse eest! Siin lähtutakse praegusel juhul ikkagi sellest, et need kolm-neli inimest, kes selle maksejõuetuse teenistuse loovad, on lisaks palgatav ja värvatav ressurss. Arutati ka alternatiive, näiteks seda, kuhu võiks see maksejõuetuse teenistus veel platseeruda. Oli jutt näiteks ka sellest, millest me juba rääkisime, et võiks selle teha Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja juurde. Aga nagu enne juba põhjendasin, tegemist on riikliku järelevalvega ja sellest lähtuvalt ka riigi institutsiooniga. Arutati ka seda, et ta võiks olla näiteks Maksu- ja Tolliameti juures, aga tegelikkuses väga suur osa nendest nõuetest on riigi omad, millega tegeleb just Maksu- ja Tolliamet ehk riigimaksude võlad. Siin tekib aga lihtsalt n-ö konkurents selles mõttes, et sama asutus tegeleb võlgade ja nõuete sissenõudmisega ja sama asutus ka siis menetleb seda protsessi, seetõttu langes Maksu- ja Tolliamet välja. Jah, miks teda ei planeeritud Riigikontrolli juurde, sellele ma jään vastuse võlgu. Tehti ettepanek liikuda edasi ideega luua see teenistus Konkurentsiameti juurde. 

Aseesimees Siim Kallas

Paul Puustusmaa, palun!

Paul Puustusmaa

Suur tänu! Hea minister! Te ütlesite eelnevalt väga õigesti seda, et pankrotimenetluse suur eesmärk on eelkõige võlausaldajate kaitse, ja viitasite sellele, et oluline on pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmine, sellepärast, et kui seda liiga hilja esitatakse või juhtub midagi veel hullemat, siis võib muutuda pankrotimenetlus sisutühjaks, pole raha jne. See on väga õige. Nüüd on küsimus selles, kuidas motiveerida ja kaitsta võlausaldajaid. Motiveerida tuleb selleks, et võlgnikud esitaksid pankrotiavalduse. Meil on olemas tähtajad, teatud aja jooksul pead sa esitama, ja kui sa ei esita, siis peaks sul olema mingi tugev motiiv seda kindlasti teha. Varasemalt kehtis meil karistusseadustikus § 385, mis ütles seda, et kui sa õigel ajal pankrotiavaldust ei esita, siis sind karistatakse, saad kriminaalkaristuse. Nüüd 2014–2015 toimus kummaline karistusseadustiku reform, millega meie õiguskorda tugevasti õhendati ja muudeti nõrgemaks, sh kaotati ära see paragrahv ja kadus ära sunnimotiiv, miks esitada pankrotiavaldust. Küsimus: kas selle seadusega, mis me praegu vaatame, on tugevdatud motiivi esitada pankrotiavaldust, kui inimene on pankrotiolukorras?

Justiitsminister Raivo Aeg

Aitäh küsimuse eest! No eks need pankrotid tekivad erinevatel põhjustel. Üks on see, kui on n-ö pahatahtlik, kuritegelik pankrot. No mis sa seal ikka motiveerid, siis ongi ju eesmärk pankrot tekitada ja seeläbi võlgadest vabaneda. Teine aspekt on see, kui on halb majanduskeskkond ja ettevõte lihtsalt läheb pankrotti. Seal on juba juhtimisotsuste küsimus, kas on piisavalt tarkust ette näha, et pankrotioht on saabunud, ja teha see avaldus õigeaegselt ära, või jätkub selline asjatu ootus, et tulevad lisainvesteeringud või osatakse ise sellest pankrotisituatsioonist välja tuua, ja siis jäädakse pankrotiavalduse esitamisega hiljaks. Aga kogu selle hilinenud aja jooksul mingi majandustegevus käib, negatiivne n-ö miinustegevus, ja järjest väheneb potentsiaalne pankrotivara konkreetsest ettevõttest.
Nii et asjaolusid on erinevaid, aga lisameede on nüüd see, et võlausaldajad saavad teha ka selle pankrotiavalduse. Aga see ei ole neile kohustus, sest võlausaldaja ei pea ju teadma potentsiaalse võlgniku või konkreetse pankrotistuva keha majanduslikku seisu nii hästi, et ta oskaks hinnata, kas seal on tegemist pankrotieelse seisuga või mitte. Teiselt poolt, jah, see, et luuakse ka seda riigi võimekust sinna juurde sellesama teenistuse näol, võib-olla ka teatud juhtudel ergutab mõtlema, kuidas asjad on. Teadmine on, et menetlusvõimekus suureneb, riik paneb ka sinna õla alla, st suhtutakse tõsisemalt ja osatakse oma päris eksisteerivat olukorra hinnata, adekvaatsemalt sellele otsa vaadata. Need on need eeldused. Aga jah, nagu ma ütlesin, kui on tegemist pahatahtliku pankrotiga, mille eesmärk ongi võlgadest vabaneda läbi pankrotimenetluse, siis ega seal need meetmed väga palju juurde ei anna, siis on ikkagi hilisem riigi sekkumine ja karistusmeetmed.

Aseesimees Siim Kallas

Peeter Ernits, palun teine küsimus!

Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! Ma loen siit, et aastane selline n-ö Harju keskmine ettevõtjate võlg on umbes 34 miljonit, seejuures 40% riigi ees. Väikse rehkenduse järgi on riik selle 25 aastaga – kui lähtuda sellest, et soomlased tegid 25 aastat tagasi oma pankrotiombudsmani ja meie oleme munenud 25 aastat – saanud vastu pükse kõva 300 miljonit, muud ettevõtjad, võlausaldajad aga üle 600 miljoni. Minu küsimus on, kes selle eest vastutab. Või ei vastuta keegi? 25 aastat on põhjanaabritega võrreldes maha magatud, kas lollusest või teadlikult. 

Justiitsminister Raivo Aeg

Aitäh küsimuse eest! Ma tõesti ei oska siin sellele vastata, mina vastutust enda peale ei võta. Aga kas nüüd peaks äkki moodustama mingi komisjoni, kes selle süüdlase välja uurib, selles suhtes ma jään vastuse võlgu. Ma arvan, et Eesti riigis ikkagi ministeeriumid ja ametkonnad on töötanud heas usus. On ju üritatud parandada seadusandlikke akte, et muuta meie ettevõtlusmaastikku atraktiivsemaks ja ka menetlusi efektiivsemaks, kiiremaks. No 25 aastat on ju see aeg, napilt rohkem, mis meie riik on eksisteerinud. Eks see tarkus tuleb nähtavasti elutarkusega – nagu inimesel nii ka riigil. 

Aseesimees Siim Kallas

Urve Tiidus, palun!

Urve Tiidus

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Tõepoolest, kui siit natuke jätkata, siis me ju teame, kui kaua on eraettevõtlus, vaba eraettevõtlus nüüdseks toiminud siin taasiseseisvumise ajal. Soomega võrdlus on kahtlemata vajalik, aga algtingimused on siiski väga-väga erinevad. Minu küsimus puudutab seda, et eeskuju maksejõuetuse teenistuse loomiseks on võetud Soomest, ja kogu aeg mind kummitab see avalik huvi. Kas teil on mõni hea näide, mille abil saab paremini mõista, mis asi see avalik huvi on. Kas see on see, kui ajaleht kirjutab või keegi kuskil saates ütleb, et kuulge, seal on midagi mäda? Mõni selline praktiline näide teeks asja selgemaks.

Justiitsminister Raivo Aeg

Aitäh! Jaa, üks tõsine argument võib tõepoolest olla see, et mingi teema on jõudnud meediasse. Ma arvan, et see võib olla täiesti üks indikaator, et tegemist on avaliku huviga – kui ta ei ole just mingi ostetud artikkel. Ma ühe näite tõin selle veebikaubamajaga, mis läheb pankrotti. Võlausaldajaid on väga palju, aga need summad on nii väikesed ja nad ei ole huvitatud seal selle pankrotimenetluse toetamisest, et seal näiteks oma raha deponeerida seal pankrotimenetluse läbiviimiseks, et seda elus hoida, sest võlgnik oli varatu. Selliseid näiteid on. Või siis kindlasti on ka üks aspekt, millele ma juba osundasin, see, kus osanikud või aktsionärid pööravad läbi sisetehingute ennast n-ö võlausaldajate rolli, suurvõlausaldajate rolli, ja saavad selle kaudu eelise teiste võlausaldajate ees. Selline näide on meil ka üsna hiljutisest ajast võtta, ühe piimakombinaadi kehaga. Need on kindlasti need kohad, kus on ikkagi selline avalik huvi täiesti selgelt põhjendatud. Sellisel juhul saab seesama teenistus hakata erinevaid tehinguid jälitama, neid tehinguid tagasi pöörama, raamatupidamist taastama jne. Need on minu meelest sellised juhud. Neid ei ole kindlasti sadu ega tuhandeid, neid võib olla üksikuid või kümneid, aga sellisel juhul on tegemist ikkagi suurte pankroti-case'idega, kus on mängus ka võlausaldajate suured rahad jne.

Aseesimees Siim Kallas

Viimane küsimus, Heiki Kranich. Lühike küsimus, lühike vastus.

Heiki Kranich

Aitäh! Lühike küsimus on see: millal te näete, et see uus institutsioon saaks tööle hakata? Ja kas ta hakkab tegelema ainult uute, algavate pankrotimenetlustega või laienevad tema volitused ka juba käimasolevate pankrotiprotsesside peale?

Justiitsminister Raivo Aeg

Aitäh küsimuse eest! Seaduse jõustumiseks me oleme ette näinud 1. jaanuari 2021. Maksejõuetuse teenistuse üheks eelduseks on loomulikult ressursi olemasolu. See tähendab seda, et riigieelarves on praegu planeeritud aastaseks kuluks 600 000 eurot, millest umbes pool on personalikulud ning ülejäänud pool on needsamad auditid ja sisse ostetud ekspertiisid. Nii et sügisel, kui riigieelarve menetlus tuleb, siis eeldatavasti sinna rea peale tekib raha ja selle formeerimisega saakski alustada 1. jaanuarist 2021. No tegelikult siiski 2. jaanuarist, ma arvan. Kui raha on olemas, siis milleks oodata, tuleb hakata sellega tegelema.

Aseesimees Siim Kallas

Suur tänu, lugupeetud minister! Istungi aeg on täis, küsimusi teile ka rohkem ei ole. Kaasettekande kuulame ära juba homme ja jätkame selle teema käsitlemist.

Justiitsminister Raivo Aeg

Aitäh teile!

Aseesimees Siim Kallas

Aitäh! Istung lõppenud.

Istungi lõpp kell 14.00.

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee