Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

12:00 Infotund

Esimees Henn Põlluaas

Austatud kolleegid! Austatud valitsuse liikmed! Alustame oma infotundi. Ja kõigepealt viime läbi kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohal on 16 Riigikogu liiget ja puudub 85.
Tänases infotunnis osalevad järgmised valitsusliikmed: peaminister Jüri Ratas, justiitsminister Raivo Aeg ja maaeluminister Arvo Aller. Nagu ikka, kõigepealt saavad sõna küsimuse esitamiseks eelnevalt registreerunud küsijad, nemad saavad võimaluse ka täpsustavaks küsimuseks ja siis on saalist üks küsimus veel. Küsimuse esitamiseks on aega 2 minutit ja vastamiseks 3 minutit. 


1. 12:01 Erakondade rahastamine

Esimees Henn Põlluaas

Tänase infotunni esimese küsimuse esitab Indrek Saar ja talle vastab peaminister Jüri Ratas. Palun!

Indrek Saar

Tänan sõna andmast! Lugupeetud peaminister! Viimastel nädalatel on avalikkuses kerkinud hulk küsimusi selle kohta, mis puudutab Keskerakonna ühte konkreetset annetust, lisaks muudele teemadele, mis erakondade rahastamise teemal on üleval olnud. See puudutab 50 000-list annetust, mille Keskerakond jaanuarikuus sai ja aprillikuus deklareeris. Ja maikuus jõudis lugu sinnamaani, et ERJK palus prokuratuuril kontrollida, kas tegemist on seadusliku annetusega. Teil on olnud nüüd aega sellega tutvuda. Nagu me ka ajakirjandusest oleme lugenud, on teie erakonna tipp-poliitikud, aseesimehed, peasekretär ja mitmed juhatuse liikmed, samuti Tallinnas Keskerakonna tipp-poliitikud ühel ja teisel moel püüdnud selgust saada selle raha päritolus. Teie olete kinnitanud veel eelmisel nädalal, et selles rahas ei ole teie teada kohe kindlasti mitte midagi kriminaalset. Ometi, laupäeval ilmus Eesti Ekspressi artikkel ja selle tulemusena otsustasite te järgmisel päeval selle raha tagasi kanda, muutsite meelt. Kas te võiksite meile selgitada, mis olid need uued faktid, mida te lugesite Eesti Ekspressi artiklist ega olnud varem oma erakonnakaaslaste või võib-olla ka annetuse üle kandnud inimese käest kuulnud, mis panid teid meelt muutma? Ja kas te võiksite meile selgelt öelda, kelle raha see siis nüüd ikkagi on, mille te otsustasite tagasi kanda? 

Peaminister Jüri Ratas

Austatud Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed! Austatud küsija, aitäh küsimuse eest! Te ütlete, et on olnud hulk küsimusi selle 50 000 raames. Jah, see vastab tõele, on olnud. Minu arvates see, et ERJK on palunud prokuratuuril seda kontrollida, nagu te ütlete, on samuti mõistlik – tulebki neid asju kontrollida, kui on küsimusi. Teie väide oli, et ma muutsin meelt – ei, ma ei ole meelt muutnud. Ma olen oma sõnade juures ka täna. Kui selles annetuses oleks minu teada midagi kriminaalset, siis ma ei oleks teie ees peaministrina. Ja mitte läbi umbusaldushääletuse, vaid oma isikliku tagasiastumisavalduse. Ma ei tea, et selles ülekandes oleks midagi kriminaalset. Minu teada ei ole – see on see info, mis on minul, ja see võimekus, mis on erakonnal neid asju kontrollida.
Teie vastus ja põhjendus sellele, miks me selle tagasi kandsime, on Eesti Ekspressi lugu. Kui ma eksi, siis see Ekspressi lugu ilmus laupäeval ja viitas sellele, et tegemist on lapse rahaga. Lapse raha ei tohi kasutada – see oli punkt üks, mis oli meedias. Teiseks oli vastamata küsimusi või vihjeid, et selle naise endine elukaaslane oli seda ülekannet tehes saanud kuidagi mingeid soodustusi Tallinna linnast. Seal oli väga palju vastamata küsimusi ja see oligi põhjus, miks me selle tagasi kandsime. Ma olen küsinud Tallinna linnapea käest, kas selles artiklis viidatud planeeringu tingimusi on muudetud. Tema vastus on oli, et ei ole muudetud ega kavatseta ka muuta. Kelle raha see oli? Ausalt öeldes, härra Indrek Saar, minu teada on see selle naise raha. See on tulnud selle naise arvelduskontolt. Rohkem teadmist erakonnal selle kohta ei ole. 

Esimees Henn Põlluaas

Indrek Saar, täpsustav küsimus, palun!

Indrek Saar

Kas te siiski selgitaksite, et kui see on teie meelest selle naise raha, siis mis on selles teie arvates ebaseaduslikku ja miks te selle raha tagasi kandsite? See on täpsustav küsimus. Aga ma tahaksin teada ka teie arvamust. Arvestades seda, et erakonnaseadus ütleb üheselt: ainult Eesti residentidelt on võimalik erakondade annetusi vastu võtta, ja teie koduerakonnal on kümnekonna aasta tagant üks silmapaistev välisrahaskandaal, mida nimetati ka kirikurahaskandaaliks, kas teil ükski ohutuli tööle ei hakanud? Kas te ei arvanud, et seda peaks põhjalikumalt kontrollima, kui ilmus välja väide – ja ma saan aru, et muu hulgas on seda väidet selgitusena kasutanud ka teie erakonna juhtivpoliitikud –, et raha on andnud annetajale tema ekselukaaslane, eksabikaasa, kes teenis selle välismaal tehtud eduka tehingu tulemusena? Kas ei oleks sel hetkel pidanud täpsemalt kontrollima, arvestades teie erakonna varasemaid kogemusi välismaalt pärit rahaga?

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh teile! Kõigepealt veel kord vastus sellele, miks me selle tagasi kandsime. Nagu ma ütlesin, oli küsitavusi seoses perekonnaseadusega ja õhus oli ka teisi küsimusi, millele ma juba viitasin. See oli põhjus, miks oli minu otsus, pidades nõu ka erakonnakaaslastega, see raha tagasi kanda, punkt üks. Punkt kaks, teie väide või viide kümne aasta tagustele sündmustele. Ega ma ei ole ju siin teie ees kunagi varjanud seda, et Keskerakonnal on olnud probleeme rahastamisega. Nüüd on meie soov jätta need seljataha ja me oleme püüdnud seda teha. Ka selles kaasuses me käitusime minu arvates õigesti, kui see raha tagastati. Ma arvan, et see oli õige käik, õige samm. See on täiesti arusaadav, et Keskerakonnale on need, ütleme siis, nõuded ka avalikkuse ees kõrgemad. Seda ma tervitan. Ja see oli ka see põhjus, miks pilt peaks olema selge.
Te seote muidugi väga osavasti kokku aastad 2010 ja 2020. Ma mõistan, poliitiliselt, miks te seda teha soovite. Nüüd see teie väide, et see on kuskilt, ma ei tea, välismaalt annetuse kaudu saadud või mitteresidendilt tulnud raha – ei, minul sellist infot ei ole. Nagu ma ütlesin, erakonnal ei ole võimalik väga palju rohkem kontrollida annetuse tegijalt kui seda, kas see on maailmavaateline annetus, kas see on isiklik raha või miks seda on antud. Need küsimused on talle esitatud ja sealt ei ole kuidagi välja tulnud mingit skeemi või algfinantseerimist välismaa kaudu, millele te vihjate. Kui teil on selline info, no ju siis te olete paremini informeeritud. 

Esimees Henn Põlluaas

Erkki Keldo, palun!

Erkki Keldo

Aitäh! Hea peaminister! Enda vastuses kolleeg Indrek Saarele te vastasite, et te uurisite erakonnas või kas teie ise või keegi veel seal uurisite, millised on selle potentsiaalse raha keerdkäigud või kuidas iganes te seda möönsite. Eesti Ekspressis räägiti ka Tallinna n-ö võimalike, ma ei tea, teenete või kuidas tahes neid nimetada, saamise eest. See Ekspressi artikkel kirjeldab väga ilusti, kuidas poolteist kuud tagasi kohtus Tallinna abilinnapea selle võimaliku isikuga, kes võiks selle raha taga olla. Räägiti teatud arendustest. Samas artiklis mainitakse, kuidas projekt sai lõpuks kivi tagant liikuma umbes poolteist kuud tagasi, kui Tallinna linn väljastas arendajatele pärast mitut aastat vaidlemist sadeveesüsteemi projekteerimistingimused. Kas see on teie arvates kokkusattumus? Või olete te sellega lähemalt tutvunud? Olete te linnapea ja abilinnapea käest küsinud? Olete te Keskerakonna juhatuses arutanud, kas Eesti Ekspressis mainitud juhtum on kokkusattumus, halb ajastus või te ei näe tõesti siin mingit probleemi, et need asjad võivad olla omavahel seotud? 

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh teile selle küsimuse eest! Kõigepealt, need süüdistused või, ma ei tea, teooriad selle 50 000 euro annetuse kohta – kõik on ajas muutunud. Ja need ajad on olnud, ma ei tea, viimase kahe, kolme kuu või nädala jooksul. Ma tahan küll vahepeal Indrek Saarele veel lisada selle kohta, kus oleks Keskerakond kindlasti saanud teha ühe sammu rohkem: jah, see küsimine pidanuks olema jaanuaris, mitte maikuu lõpus. Otseselt seadus ei nõua, et tuleb nii kontrollida, aga ma olen nõus, et see oleks võinud olla palju varem. Need otsused, et seda teha tulevikus varem ja uurida põhjalikumalt, oleme me erakonna juhatuses teinud ja need muudatused sisse viinud.
Vastates teie küsimusele selle võimaliku seose kohta selle annetuse ja Tallinna linna vahel, ütlen, nagu ma vastasin ka härra Indrek Saarele, et ma olen küsinud Tallinna linnapea käest, kas on muudetud selle detailplaneeringu või selle ala tingimusi, ja vastus on: ei ole muudetud. Loomulikult ma usun, et see nii on.
Kui te küsite, kas see on kuidagi sellega seotud, siis, nagu ma ütlesin, kui prokuratuur leiab, et ta peab algatama sellekohase menetluse, siis ta algatab selle menetluse. Eks ta hakkab uurima, tal on selleks tööriistad olemas. Minul ei ole rohkem tööriistu. On vaid võimalus inimeste käest küsida, kas te olete teinud selle maailmavaateliselt ja kas see on tulnud teie arvelduskontolt. Neid asju on erakonna esindajad küsinud ja ta on vastanud: jah. Aga need skeemid või need seosed – minul ei ole võimalik neid kontrollida. Minu teada seal seoseid ei ole. See oli ka põhjus, miks ma vastasin esimesele küsimusele, et kui ma teaksin, et see on kriminaalne, siis kindlasti ma teie ees peaministrina täna ei oleks, ja mitte läbi umbusalduse, vaid oma isikliku tagasiastumise. 

Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


2. 12:13 Erakondade rahastamine

Esimees Henn Põlluaas

Järgmisena esitab küsimuse Kaja Kallas ja talle vastab peaminister Jüri Ratas. Palun!

Kaja Kallas

Aitäh! Lugupeetud peaminister! Te olete viimastel nädalatel nii siin Riigikogu ees kui ka avalikkusele kinnitanud, et Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni kaotamine ei olnud teie idee ja et Keskerakonnale annetatud 50 000 euro suuruse annetusega on kõik korras. Ajakirjandus on mõlemad väited ümber lükanud. Nüüd küsimus: kas te täna lõpuks suudate rääkida tõtt ja öelda, et jah, Keskerakond oli ja on endiselt Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni kaotamise taga ning te soovite sellest vabaneda, ja teiseks, selle 50 000 puhul, mis Keskerakond sai, on erakonnaseaduse alusel tegemist keelatud annetusega? 

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh teile! Ma pean mõned asjad ära korrigeerima teie küsimuses, et need vähemalt stenogrammis jääksid õigesti. Teie väide oli, et ma olen teile väitnud, et ERJK kaotamine ei ole minu idee. Ma olen teile väitnud, et ERJK kaotamine on saanud alguse Riigikogust ja mitte valitsusest. Te teate väga hästi, et sellel seaduseelnõul on kolme erakonna allkirjad – Keskerakonna, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Isamaa Erakonna omad, kes on olnud selle algatajad, punkt üks. Punkt kaks, te ütlete, et ma olen teile väitnud: 50 000, sellega on kõik korras. Seda ma ütlesin ka täna, et kui mul oleks teine info, siis ma ei oleks siin teie ees. Punkt kolm, kui te ütlete, et lõpuks tuleks rääkida tõtt, siis mul oleks väga suur palve, auväärt Kaja Kallas: öelge, kus ma olen valetanud. Tooge see lause, kus ma olen valetanud. Ma olen öelnud, et minu info kohaselt on selle annetajaga räägitud, küsimused on küsitud, ta on andnud vastused – see ei ole kuidagi seadusega vastuolus – ja me oleme lõpuks selle raha tagastanud. Kui te ütlete, et ma lõpuks räägiksin tõtt, siis ma tõesti palun teid: öelge siis välja, kuskohas ma olen valetanud või kuskohas ma olen vassinud või rääkinud midagi valet selles küsimuses. 

Esimees Henn Põlluaas

Kaja Kallas, täpsustav küsimus, palun!

Kaja Kallas

Aitäh! No esiteks, et üritate siin öelda, et te ei tea sellest Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni kaotamisest midagi, selle algatamine on justkui Riigikogu otsus ja Riigikogu erakondade otsus. Ometi te olete koalitsiooninõukogu juht ja tegelikult mitmes intervjuus möönnud – näiteks siis, kui te olite Vikerraadios –, et koalitsiooninõukogu on selle otsusega tulnud. Ehk siis see justkui enda taandamise soov ei ole kindlasti õige.
Teine küsimus. Praegu te ütlesite ka oma vastuses, et me oleme lõpuks selle raha tagastanud. Ja see on just see võtmekoht. 11. või 22. jaanuaril, tuleb välja, et on see annetus teile saabunud. Erakonnaseadus ütleb, et keelatud annetus tuleb tagastada viivitamatult. Veelgi enam, erakonnaseadus §123 lõike 2 punkt 7 ütleb, et annetus, mis on tehtud füüsilise isiku vahendusel ja kolmanda isiku vara arvelt, on keelatud annetus. Te olete ise andnud siin selgitusi ja öelnud, et te teadsite, et see on väga isiklik lugu ja see raha on tulnud kuskilt mujalt selle naise kontole jne. Sellega te ju tegelikult ütlete, et te teadsite, et see on kolmanda isiku vahendusel tehtud annetus. Ehk siis tegemist on keelatud annetusega erakonnaseaduse mõttes. Nüüd see vahe 22. jaanuarist kuni juunini, seal on viis kuud vahet. See ei ole viivitamata. Viivitamata oleks otsekohe. Kohe tulnuks küsida neid küsimusi, aga seda te ei ole teinud. Kas te täna möönate, et tegemist on keelatud annetusega erakonnaseaduse mõistes, te tegelikult seda teadsite ja seetõttu kandsite nüüd lõpuks – nagu te ise ütlete, lõpuks me oleme kandnud – selle raha tagasi? Miks te ei teinud seda varem?

Peaminister Jüri Ratas

Jah, aitäh teile! ERJK, me oleme ikka teiega seda pingpongi siin mänginud ja eks mängime ka täna. Nüüd te ütlete mulle, et mina olen öelnud: ma ei teadnud sellest midagi. Muidugi teadsin. Ma ei ole seda kunagi väitnud, et ma ei teadnud ERJK eelnõust midagi. Ma ütlesin, et see ei olnud minu idee. Aga ma teadsin sellest, kui see sai algatatud. Ja ma olen siin Riigikogu infotunnis vastanud ka, et minu eesmärk on tõsta see kvaliteet kõrgemale tasemele.
Te ütlete, et tegemist on keelatud annetusega. Ma arvan, et ei teie ega Reformierakond ega mina ega Keskerakond ega ükski teine erakond ole see, kes mõistab kohut ja otsustab selle üle, kas tegemist on keelatud annetusega või tegemist ei ole keelatud annetusega. Ma arvan, et teil ei ole küll õigust siin kohut mõista.
Edasi, teie väide, et kui 22. jaanuaril on see ülekanne toimunud, siis see on keelatud annetus – väga ränk süüdistus. Seda saavad öelda ikkagi õiguskaitseorganid. Kui see nii on, st kui nad nii ütlevad, siis see on keelatud annetus. Kui nad nii ei ütle, siis see ei ole keelatud annetus. Nagu ma ütlesin, neid n-ö tööriistu, millega teha asju selgeks sada protsenti ja lõpuni, on erakonnal vähe. See oli ka põhjus, miks me selle tagasi kandsime. Nagu ma enne vastasin, ütlen ka teile, et see vastuolu perekonnaseadusega – jah, öeldi seda, see proua ütles, kes selle ülekande tegi, et see on tema isiklik raha, et see on tulnud lapse toetuseks. Ja see oligi see koht, kus oli lõpuks otsus, et me kanname selle raha tagasi. Loomulikult selles loos on veel nii palju vastamata küsimusi, aga see oli igal juhul õige otsus, ma arvan. Ka täna ma arvan nii.
Nüüd see, miks me seda varem ei teinud. Jah, selle kriitikaga ma olen nõus. Kindlasti tulnuks seda varem teha ja neid küsimusi esitada. Ma ütlesin ka härra Saarele vastates, et kindlasti see lõtk siin vahel, kolm kuud, ei olnud hea. Aga otseselt seadus seda, et tuleb kontrollida otsekohe, minu teada ei nõua. Minu teada seadus seda ei nõua. Aga see ei tähenda seda, et ei tuleks kontrollida kohe. Nii et kui see teema tuli avalikkuse ette, siis võeti selle inimesega ühendust ja suheldi temaga, aga ikkagi jäid meie jaoks küsimused õhku. Ja see oli see põhjus, miks me otsustasime – kui ma ei eksi, siis eelmise nädala laupäeval tegime selle otsuse – raha tagasi kanda. Tänaseks on see raha tagasi kantud. 

Esimees Henn Põlluaas

Jürgen Ligi, palun!

Jürgen Ligi

Aitäh! Te küsisite, et kus te valetanud olete. No valetamisel on palju liike. On näiteks hämamine, on küsimuse kommenteerimine, küsija kommenteerimine, kellegi kolmanda süüdistamine ja mitte vastamine – ka see kõik on valetamine. Te olete selle teema juures hämanud teemal, et kes ikkagi eelnõu esitas. Ise olete erakonna esimees. Te olete varjanud seda, et see on teie erakonna kõige otsesem huvi. Te olete rääkinud sellest, kuidas te tõstate kontrolli taset, kui teie kaotate komisjoni, kuigi see tase ütleb, et see ei vasta tema rollile, see isegi kahjustab tema põhitegevust ega vasta tema põhiseaduslikule funktsioonile. Kõigist neist argumentidest te hiilite ju mööda. See on valetamine. Öelge palun, kas te teete ka selle otsuse, et lepite nüüd kokku – kuna asi on nii piinlik ja räpane –, et vähemalt võtate tagasi selle eelnõu, mis takistab praegu erakondade ausat järelevalvet, kuna Riigikontroll põhiseaduse järgi ei saa tõhusat kontrolli teha mitteriikliku raha üle ja kuna tema põhiseaduslikud funktsioonid, mida on ka Riigikohus kirjeldanud, saavad kahjustatud sellega, kui ta saab ülesande, mis ei ole talle omane. Kas te teeksite oma juhtimisotsuse erakonna juhina ja likvideeriksite selle ilge eelnõu? 

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh teile, härra Ligi! Kõigepealt süüdistamine. Ma ei ole ühtegi inimest ega ühtegi erakonda tänase infotunni jooksul süüdistanud ja kindlasti ei süüdista selles küsimuses ka ühtegi teist. Ei ole minu stiil kellelegi teisele selles küsimuses, mis on hetkel Keskerakonnal probleem, näpuga näidata, punkt üks. Punkt kaks, te ütlete, et kommenteerimine. Jah, loomulikult, kui küsimuses on olnud valeväiteid või pandud sõnu minu suhu, siis ma kindlasti lükkan nad ümber, ainuüksi sellesama stenogrammi huvides. Ma ei ole selliseid väiteid öelnud, need laused ei kuulu minule. Teie ütlete minu kohta, et ma olen valetanud. Ma vastan, et tooge siis see lause, kuskohas ma olen valetanud. Ma olen ka täna selle arvamuse juures: öelda seda, et Riigikontroll ei saa sellega hakkama, on minu arvates vale. Minu arvates see tõstab teda hoopis kõrgemale tasemele. Loomulikult, ma olen ka siin infotunnis mitmeid nädalaid öelnud ja ütlen ka täna välja selle, et loomulikult tuleb põhiseaduslikku aspekti hinnata. Ühegi menetlusega ei saa juhtuda seda, mida siin on väidetud, et kukub kahe tooli vahele. Kindlasti on võimalus seda tagasivaate tähtaega pikendada, kolmelt aastalt pikemaks. Kõiki neid asju tuleb, ma arvan, rahulikult kaaluda.
Te küsite, et mis sellest eelnõust saab. No ma saan aru, et selle eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on, kui ma ei eksi, järgmise nädala alguses. Eks siis tuleb seda hinnata. Selge on see, et ilmselt ei hakka Riigikogu siin terve suvi istuma, vaevalt küll. Kui see eilne teade antakse juhtivkomisjonile – ma ei tea, kas see on juba üle antud või mitte –, siis vaevalt et hakatakse 50 000 ettepanekut arutama. Ma arvan, et see ei ole mitte mingil juhul mõistlik. See on arusaadav. Eks siis tulebki need juhtimisotsused teha, kui on teise lugemise muudatusettepanekute esitamise tähtaeg läbi. 

Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


3. 12:24 Erakondade rahastamise järelevalve Keskerakonna musta raha valguses

Esimees Henn Põlluaas

Järgmisena esitab küsimuse Jevgeni Ossinovski ja talle vastab justiitsminister Raivo Aeg. Palun!

Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Austatud minister! Ma jätkan natuke samal teemal, aga teise nurga alt, kuna Justiitsministeerium oli tegelikult väga toetav ja kaasamõtlev erakonnaseaduse nende muudatuste suhtes, mis omal ajal, aastal 2013 rakendati. Ma just vaatasin, võtsin välja Justiitsministeeriumi arvamuse tollase eelnõu kohta aastast 2013, kus Justiitsministeerium selgelt ütleb, et eelnõus esitatud muudatused aitavad erakondade rahastamist muuta usaldusväärsemaks ja paremaks, ning teeb asjakohaseid ettepanekuid. Tegelikult ju nii ongi. Me oleme näinud, et pärast seda muud muudatused jõustusid. Ja teatavasti on pärast ühe teise erakonna rahastamisskandaali see kord läinud paremaks. Kui siin küsiti, mis muutus jaanuarikuu ja juunikuu vahel, siis tegelikult ongi ju ERJK menetlus, mis on suutnud tuvastada uusi asjaolusid, andnud täiesti uue käigu sellele 50 000 annetusele. Muidu oleks see teema rahulikult kuskile unustuste hõlma vajunud. Ja selles kontekstis on väga üllatav lugeda Justiitsministeeriumi eilset arvamust Vabariigi Valitsuse selle eelnõu kohta, et te toetate ERJK kaotamist. Ma saan aru, et siin parlamendis võib inimestel olla erinevaid huvisid ja arusaamu selles küsimuses – kellele mida kelle peasekretär ütleb –, aga te olete Justiitsministeerium. Ja nüüd järsku olukorras, kus me näeme, et rahastamise järelevalve organ on tööle hakanud, te küll möönate oma kirjas, et põhiseadusega kooskõla on küsitav, aga siiski toetate selle komisjoni lammutamist. Kuidas te seletate seda Justiitsministeeriumi seisukoha muutust? Te toetasite, olite initsiaator, et anda ERJK-le jõudu juurde, aga nüüd te tahate tast lahti saada. 

Justiitsminister Raivo Aeg

Aitäh küsimuse eest! Esiteks tuleb alustada sellest, et Justiitsministeerium kindlasti ei toeta erakondade rahastamise järelevalve kaotamist. Nagu siin mitmeid kordi on juba mainitud, oli see seaduseelnõu ajendatud ikkagi sellest, et seda erakondade järelevalvet depolitiseerida mõnes mõttes, sest praegu see vähemalt kaudselt järelevalvele teatud mõju avaldab. Me ju teame, et Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon koosneb parlamendierakondade nimetatud esindajatest ja ka praeguses komisjonis on poliitikutega väga tihedalt ja tugevalt seotud isikud, kes seda tööd seal teevad. Muidugi võib väita, et eks erakonnad ise teavad kõige paremini, kuidas seda tehakse, ning läbi selle on hea ka avastada siis teiste erakondade pattusid ja võimalikke väärkäsitlusi ja nendele tähelepanu juhtida. Aga nagu ka muus õigusmõistmises või ka näiteks kuritegude mentlemises üldjuhul ikkagi menetlejaks ei võeta neid, kes on nende kuritegude toimepanemisega hästi kursis ja võiksid neid kergesti avastada, vaid on ikkagi väga selgelt erapooletud kvalifitseeritud menetlejad ja õigusemõistjad, kes seda tööd teevad. Praegusel juhul oligi ajendiks seesama asjaolu, millele on omal ajal ju ka õiguskantsler väga selgelt viidanud – tema arvates kõige paremini vastab nendele kvalifikatsiooninõuetele, ettevalmistusele ja ka ressurssidele Riigikontroll, kes võiks erakondade rahastamise järelevalvet teha.
Me tellisime ka sellekohase analüüsi või seisukohad, et kui selline muudatus peaks toimuma, siis mis on need spetsialistide seisukohad. No täiesti sõltumatud spetsialistid on väitnud, et kui erakondade rahastamise järelevalve liigub nüüd komisjoni käest Riigikontrolli kätte, n-ö institutsiooni kätte, siis ikkagi needsamad Veneetsia komisjoni sätestatud põhimõtted saavad väga selgelt edasi kantud, neid järgitakse. Selles mõttes ei teki mitte mingisugust järeleandmist järelevalve teostamisel. Jah, omaette küsimus on see, mille kohta te ütlesite, et nüüd on erakondade rahastamine nagu kaheosaline. Üks on see, et kõige suurem osa on kindlasti riiklikust eelarvest, riigi ressurssidest, ja on ka mingi osa, mis ei kuulu sinna alla. Nüüd tulebki analüüsida väga selgelt, kas Riigikontrollil on pädevust ja kas ta saaks teha järelevalvet ka rahastamise selle osa üle, mis ei toimu riigieelarvest. Tuleb arvestada ikkagi ka sellega, et erakonnad on küll nagu MTÜ-d, aga nad on erilises seisundis, sest läbi valimiste ja läbi selle raha kasutamise nad taotlevad omale erilist seisundit, nimelt seisundit riiki valitseda. 

Esimees Henn Põlluaas

Jevgeni Ossinovski, täpsustav küsimus.

Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Justiitsministeeriumil on muide ka eriline seisund ja see võiks tegelikult väljenduda selles, et te tõepoolest olete erapooletud hindajad põhiseaduslikkuse ja erinevate seaduste kooskõla suhtes, mida sellel puhul on raske tuvastada. Aga mu teine küsimus puudutab seda, et teie arvamus on selles mõttes nukker. Esiteks sellepärast, et te teete valitsusele ettepaneku toetada seda piinlikku eelnõu. Aga teiseks, te tegelikult ei too ühtegi Justiitsministeeriumi sisulist ettepanekut, millisel viisil erakondade rahastamist tõhusamaks muuta, mis on selgelt ju vajalik. Te küll ütlete – õigemini kordate üle need mõned mõtted, mis teie parteikaaslased siin parlamendis on öelnud –, et menetlustähtaegasid võiks seal mudida natukene ja olemasolevad nõuded võiksid mitte prügikasti lennata, kuid see on selline, ütleme, common sense praeguseks selles küsimuses. Aga ERJK ise on esitanud portsu ettepanekuid selleks, et muuta järelevalvet paremaks, tõhusamaks ja professionaalsemaks. Näiteks, mis puudutab viiviste sissenõudmist, siis see regulatsioon on seaduses praegu puudu. Mis puudutab teabe küsimist kolmandatelt isikutelt, siis seda praegu teha ei saa, või no küsida võib, aga vastama ei pea. Seal on väga palju põhimõttelisi kohti, kus oleks võimalik erakondade rahastamise järelevalve päriselt tõhusamaks muuta, mis ei ole üldse seotud sellega, kas ta on Riigikontrollis või siin, aga millegipärast Justiitsministeeriumi arvamusest ei leia ühtegi sisulist ettepanekut selle kohta, kuidas võrreldes praegusega järelevalvesüsteemi tõhusamaks teha, olukorras, kus väga paljudel teistel osapooltel, sh ERJK-l, need ettepanekud on. Kas te arvate, et kehtiva korraga on kõik hästi ja tegelikult ei peaks erakondade rahastamise järelevalves parandusi tegema?

Justiitsminister Raivo Aeg

Jaa, aitäh! No seda praegust olukorda, kui hästi ta on, saab hinnata siis, kui on millegagi võrrelda. Praegu meil ju võrdlus puudub, meil ongi ainult ERJK tegevus. Aga kas see tegevus oleks efektiivsem, kui sinna tuleksid mingid uued järelevalvemeetodid, mingisugused uued toimingud, seda saab vaadata ikkagi siis, kui on teatud muudatus toimunud. Tõsi on see, nagu te ka ise ütlesite, et ERJK oma pädevuse juures küll küsida võib, aga kas see, kellelt küsitakse, peab tulema ka vastama, on iseküsimus – kolmandad isikud. Jah, erakondadelt saab küsida, erakonnad on seaduse järgi ka kohustatud esitama aruandeid, aga kolmandatelt isikutelt seda teha ei saa. Ja selleks, et allutada kolmandad isikud teatud järelevalvele või luua neile kohustus, et nad peaksid alluma järelevalvele, on kõige mõistlikum teha seda ikkagi riigiinstitutsioonide kaudu. Kindla peale ei saa neid ülesandeid panna erakondade järelevalve komisjonile. Selles mõttes ma usun, et see annab ikkagi palju tugevama väljundi ka sellelesamale kohustuse panemisele kolmandatele isikutele, kes peaksid tegema koostööd, kui seda teostatakse ikkagi läbi sellise põhiseaduslikkuse institutsiooni, nii nagu meil on plaanis seda järelevalvet nihutada.
Mis puudutab seda, kas Justiitsministeerium tegi nüüd otsekohe hulgaliselt ettepanekuid, kuidas seda järelevalvet veel tõhusamaks muuta, siis see eeldaks ikkagi teema oluliselt sügavamat konkreetse eelnõu avamist ja sellesse süvenemist. Praegu me oleme ikkagi lähtunud sellest, et me andsime arvamuse olemasoleva eelnõu kohta ja kõige olulisemate nüansside kohta, mille suhtes me pidasime vajalikuks oma seisukohta avaldada. Ei olnudki püstitatud sellist eesmärki, et võtame nüüd selle menetlusse antud eelnõu pulkadeks lahti ja hakkame seda väga põhjalikult täiendama. Sest eks tuleb arvestada ka seda, et tegemist on ju Riigikogust menetlusse antud eelnõuga. Loomulikult, kui Riigikogu hakkab seda menetlema siin põhiseaduskomisjonis, siis ma eeldan, et küllap ka Justiitsministeerium teatud mõttes pädevust omava ministeeriumina sinna kaasatakse. Ja siis võib ju arutada siin tõepoolest menetluse käigus väga selgelt ka nende lisategevuste, paranduste või meetodite sisseviimist, mis peaks siis oluliselt efektiivsemaks muutma ka järelevalvet erakondade rahastamise üle.

Esimees Henn Põlluaas

Jürgen Ligi, palun!

Jürgen Ligi

Aitäh! Härra Aeg, te olete juba näidanud, et te lähete Urmas Reinsalu teed ja olete oma juriidilistes hinnangutes alati valikuline. Urmas Reinsalu puhul oli kindel, et tal on alati öelda midagi kohtuotsuste või ka prokuratuuri otsuste kohta, kui oli vaja poliitiliselt algatada üksikjuhtumite peale asju. Aga ka teie arvel on juba värskelt esimesed sellised ütlemised. See, mida te praegu räägite, on ju erakordselt erapooletu jutt. Te püüate nagu muuseas seada kahtluse alla erakondade eneseregulatsiooni, mis on ju mitmes valdkonnas väga hästi töötanud. On ka advokatuuris – teie valdkonnas –, on kohtute seas. Te püüate rääkida politiseerimisest, aga vaikite täiesti maha selle, et Riigikontroll ütleb sisuliselt seda, et ta tunneb selles politiseerimise riski. Ta kasutab küll teisi sõnu, aga mõte on ju selles, et see kahjustab tema põhitegevust, see ei ole vastavuses tema kui sõltumatu audiitori rolliga või sanktsioneerija rolli puudumisega. Need funktsioonid on põhiseadusega talle andmata jäetud, mida te talle annate. Kas te siiski suudaksite anda nüüd õigusliku hinnangu sellele eelnõule, mitte öelda, et tuleb asju analüüsida? Kas te suudaksite kehastuda Justiitsministeeriumi ministriks ja öelda, kuidas see eelnõu on kooskõlas Riigikontrolli rollidega? Ja kas eneseregulatsioon tänapäevases ühiskonnas on ajakohane või mõeldamatu? 

Justiitsminister Raivo Aeg

Aitäh küsimuse eest! Mis puudutab nüüd seda, kas Riigikontrollile kui põhiseaduslikule institutsioonile panna kohustusi, mis ei ole otseselt loetletud põhiseaduses, siis see debatt on ju tegelikult mõned aastad tagasi läbitud – siis, kui Riigikontrollile pandi ülesanne teostada järelevalvet kohalike omavalitsuste üle riigieelarveliste vahendite järelevalves. Ka siis oli see debatt analoogiline, et põhiseaduses seda märgitud ei ole ja Riigikontroll ei tohiks ega saaks seda teha. Kogu see vaidlus läbis ka põhiseaduslikkuse järelevalve Riigikohtus. Ometigi asus Riigikohus seisukohale, et kui see on põhjendatud ja riigi toimimise seisukohalt väga vajalik, siis on see lubatud. Praegu ei olegi mingisugust teist arusaamist ja Riigikontroll väga edukalt kohalikes omavalitsustes seda järelevalvet teostab.
Teine küsimus on see, kas see nüüd politiseerib Riigikontrolli. No kuidas ta saab teda politiseerida rohkem kui mingi muu riigiressursi või riigivahendite suhtes järelevalve tegemine, audiitortegevus? See on ju sisuliselt sama: ta vaatab ära, ta peab teostama järelevalvet selle üle, kas rahalisi ressursse kasutatakse seaduspäraselt ja eesmärgipäraselt. Kas seda teeb erakond, kellel on see reeglistik ette kirjutatud, või teeb seda mingi riigiasutus, Riigikontrollil on kindlasti see pädevus olemas. Ja Riigikontroll ei ole seda ka selles mõttes vaidlustanud, et neil pädevust ei ole. Vastupidi, riigikontrolör on öelnud, et küll me sellega hakkama saame. Aga tõepoolest, mis on küsimuse all või mida tuleb veel otsustada ja millel ma enne siin juba peatusin, oli see, et see osa erakondade rahastamisest, mis ei laeku riigieelarvest – seda on tegelikult kogusummas marginaalne osa, sest valdav osa erakondade rahast laekub ikkagi riigieelarvest –, tuleb väga selgelt lahti mõelda, lahti kirjutada ja vaadata, kuidas sellega on. No mõtleme selle üle, kas seda on võimalik teha või ei ole. Aga ma usun, et seda osa nüüd eraldi lahutada kuskile teise menetlusse, seda osa, mis ei tule riigieelarvest – no see ei ole ka mõistlik.
Samamoodi on küsimuse all olnud see sanktsioneerimise osa, mida Riigikontrollil kui haldusorganil praegu ei ole. Kas see on mõistlik või ei ole? Seda me oleme samuti omakeskis arutanud ja mõelnud, et ka see killustaks järelevalve ju oluliselt ära, kui üks institutsioon teeb auditi, teeb järelevalve, teeb järeldused, ja teine haldusorgan hakkab siis rakendama mingisugust sanktsiooni. See oleks ka täiesti ebamõistlik tegevus. 

Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


4. 12:40 Moraal ja õiglustunne

Esimees Henn Põlluaas

Järgmise küsimuse, nr 4 esitab Toomas Kivimägi ja talle vastab justiitsminister Raivo Aeg. Palun!

Toomas Kivimägi

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud justiitsminister! Pole ju vähimatki kahtlust selles, et piinlikuks päevateemaks saanud 50 000-eurone annetus proua Juhastelt väärib kriminaalasja algatamist. Kas see päädib ka süüdistuse ja süüdimõistmisega, sellele on natukene vara vastuseid anda – see otsus tuleb reedel prokuratuurilt ja selle kohta ma teie käest arvamust ei küsi, sest see poleks ka kohane. Küll aga on kindlasti teie kui justiitsministri ülesanne hoolitseda ühiskonna õiglustunde eest. Ja õigluse eesmärk on kindlasti palju laiem kui õiguse eesmärk. Kas te peate normaalseks seda, et teie koalitsioonipartner, kes on saanud juba jaanuaris 50 000 euro suuruse annetuse täiesti tundmatult ettevõtjalt, ei tunne mitu kuud huvi selle raha päritolu vastu? Teiseks, kas te peate normaalseks seda, et kui annetus on olnud ebaseaduslik ja ma tagastan selle, siis on kõik korras? See on samamoodi, et kui ma olen poest midagi varastanud ja viin selle asja tagasi – kas siis sellisel juhul on minu süü ja patt lunastatud? Veelgi olulisem on tegelikult võimalik seos annetuse tegija ja annetajaga seotud isikute ärihuvide vahel. Teid kui Isamaa esindajat peaks see tegema kindlasti väga murelikuks, sest teie erakonna lipukirjaks on olnud võitlus korruptsiooni eest. Siit teile väga konkreetne küsimus: kas te saate avalikkusele üheselt ja lõplikult välistada võimaliku seose 50 000 euro tegeliku annetaja ärihuvide ja Keskerakonna otsuste vahel Tallinnas ainuvõimul olles või riigi tasandil? Kas te saate välistada selle seose? 

Justiitsminister Raivo Aeg

Aitäh küsimuse eest! Hea küsija, me jagame täitsa ühesuguseid väärtusi õigusriigi põhimõtte koha pealt. Prokuratuur peab saama oma tööd teha tõepoolest sõltumata. Ja ole sa justiitsminister, ole sa peaminister või president, kellelgi ei ole õigust anda prokuratuurile suuniseid või küsida temalt vahearuandeid, kuidas üks või teine menetlus läheb. Sedasama põhimõtet mina väga selgelt austan ja olen seda korduvalt ka toonitanud, et õigusriigi põhimõtetest ei kavatse mina Justiitsministeeriumi töö korraldamisel ja ministeeriumi juhtimisel taganeda.
Kogu see ülejäänud küsimus, mille te esitasite – tegelikult pikas perspektiivis peabki andma vastuse seesama sõltumatu menetlus, et välja selgitada, mis olid need seosed, mis olid need võimalikud asjaolud ja kas neid üldse oli. Mis puudutab ühe erakonna sisemist töökorraldust, kas on erakonna peasekretärile antud kohustus, et ta peab kõiki ülekandeid jälgima nende saabumise hetkest alates või mis aja jooksul ja kuidas ta peab ühendust võtma ja midagi kontrollima, siis see on erakonna siseasi. Mina ei hakka siin ühegi teise erakonna n-ö sisemisele töökorraldusele parlamendisaali ees hinnanguid andma. Aga ma usun küll, et kui siin on korduvalt teemaks olnud varasemad probleemid sellesama meie koalitsioonipartneriga, siis Keskerakond on tegelikult olulised positsioonid ringi sõnastanud ja meil ei ole ju enam mingisuguseid analoogilisi probleeme. Ma ei tea, kes siin seda kiriku või idaraha skandaali markeeris, aga see ongi minevik. Nendesse teemadesse tulebki suhtuda kui minevikus toimunud asjadesse. Neid konkreetseid situatsioone on õiguskaitseorganid menetluse käigus juba korduvalt hinnanud ja andnud oma hinnangud. Nii et mul ei ole siin täna selle kohta midagi lisada. Iga erakond peab oma tagatoa ja oma põranda hoidma nii puhta, nagu ta oma sisemise reeglistiku, sisemise töökorra ja kokkulepete järgi on sätestanud. Kas need reeglid on head, õiged ja eesmärgipärased? Eks sellele annabki oma hinnangu valija, iga nelja aasta tagant.

Esimees Henn Põlluaas

Toomas Kivimägi täpsustav küsimus, palun!

Toomas Kivimägi

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister! Ma ei rääkinud sõnagi minevikust, ma rääkisin olevikust, sellest probleemist, mis on täna meil kõigil laual ja huulil. Mitte ainult huulil, vaid ka südames. Ja tõepoolest on tõehetk, kas kuskilt maalt keegi ka vastutab selliste tegude eest. See on tõsimeeli õiglustunde küsimus, on ju. Seepärast ma ei räägi mitte sõnagi minevikust. Kui härra peaminister ütles tänase infotunni alguses vastuseks küsimusele raha päritolu kohta, et see tuli naise kontolt, siis ilmselt see nii ka oli. Ent kui me loeme Eesti Ekspressi 6. juuni artiklit, siis seal vastatakse sarnaselt, et raha päritolu ja annetuse põhjuseid me siiski öelda ei saa – see olevat niivõrd isiklik lugu. Neid sõnu saavad öelda üksnes inimesed, kes teavad raha päritolu väga täpselt ja teavad ka neid põhjuseid, miks on raha annetanud. Ja neid sõnu on öelnud just nimelt teie koalitsioonipartneri Keskerakonna juhtliikmed eesotsas peaminister Jüri Ratasega. Nad teavad neid põhjusi. Teavad, kellelt raha tuli. Ja minu küsimus on viitega tänase Postimehe juhtkirjale, mis on sõnastatud selliselt: aeg on vastutada, mitte enam vabandada. Soomes astus tagasi 50 000-eurosel koolitusel käinud minister. Jüri Ratase 50 000-eurone koolitus lõppes samuti. Seni kuni me ühiskonnana aktsepteerime Keskerakonna esimehe sellist käitumist, ei muutu midagi. Kas te olete nõus Postimehe juhtkirja seisukohaga? 

Justiitsminister Raivo Aeg

Aitäh küsimuse eest! No ma ütlen veel kord, et selle kohta, millised olid seosed, millised olid need tagamaad, miks see rahaülekanne tehti, on ju menetlus alustatud. Laseme siis menetlejatel oma töö rahulikult ära teha. Ka seda, et kas mina justiitsministrina või parlamendisaal hakkab juba siin menetluse keskel mingeid juba valmis hinnanguid andma, valmis otsuseid formuleerima, ma ei pea õigeks. See ongi pahatihti meil ühiskonnas üks probleem, et juba siis, kui menetlus algab, tehakse see n-ö süüdimõistev otsus ära ega järgita üldse süütuse presumptsiooni, mis on üks õigusriigi põhialuseid. Täna me üritame ennast tegelikult ju sinnasamma teele juhtida, et enne kui prokuratuuris menetlus lõpeb, kui need asjaolud selgeks tehakse, tehiolud välja selgitakse ja seosed-põhjused leitakse, tahame meie juba otsuse ära teha – õige või vale, süüdi või süütu. Ma ei pea seda õigeks. 

Esimees Henn Põlluaas

Jürgen Ligi, palun!

Jürgen Ligi

Aitäh! Härra justiitsminister, proovige veel kord olla erapooletu. See ei õnnestunud teil enne ega õnnestunud praegu. Te ütlete veendunult, et Keskerakond on muutunud ja enam selliseid idarahaskandaali moodi asju ei ole. Avalikkus näeb, et on otsene seos ühe räpase 50 000-ga vähemalt, neid juhtumeid on ju vahepeal veel olnud, aga te eitate, ütlete, et siin ei olnud midagi, kõik on korras. Katsuge olla vähemalt sama asjalik, kui oli põhiseaduskomisjoni arutelu sel teemal, erakondade järelevalve teemal. Seal me tuvastasime üsna üksmeelselt, et Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjonile tegelikult sisulisi etteheiteid ei ole. Teie hakkasite väitma, et on suured etteheited, komisjonis ei olnud neid, algatajad ütlesid seda korduvalt. Teiseks, me tuvastasime, et Riigikontrollil ei ole põhiseaduses selliseid ülesandeid, ja kui neid anda, siis ainult teatud tingimustel. Seesama kaasus, mida te siin nimetasite, tegelikult andis vastuse. Ja ka komisjonis kostus see korduvalt, et tegelikult neid mõjuvaid põhjusi Riigikontrollile lisaülesandeid anda, mida kohtuotsus võimaldaks, ei ole. Riigikontrolör isiklikult ütles, et selline ülesanne segab tema põhiülesandeid, see ei ole kooskõlas tema põhifunktsioonidega. Proovige nüüd uuesti anda sellele eelnõule, järelevalvesüsteemi lõhkumisele õiguslik hinnang, arvestades seda, mida ma teile ette lugesin. Nüüd te peaks teadma, mida arutas põhiseaduskomisjon. Palun andke õiguslik hinnang sellele eelnõule, mis praegu Riigikogule on! 

Justiitsminister Raivo Aeg

Aitäh! No teie kõne algusse tulles ma pean ka siin samamoodi ütlema, stenogrammi huvides, et see saaks stenogrammis fikseeritud: mina ei ole öelnud selle kõnealuse 50 000 kohta, et seal on kõik õige. Ma just äsja vastasin, et laske menetlejatel oma töö ära teha ja siis me võtame vastu otsuse. Ärme hakka enne otsuseid langetama, kui menetlus on alles pooleli. Ärme hakka õigust mõistma. See on esiteks.
Teiseks, mis puudutab nüüd sedasama, kas riigikontrolörile meeldib, kui parlament paneb talle töökohustusi, ja mitte lihtsalt käsulauaga, vaid seadusega. Kui parlament paneb riigikontrolöri seadusega midagi täiendavat tegema, kui see on läbinud põhiseaduslikkuse järelevalve, siis see, kas see riigikontrolörile meeldib või ei meeldi, ei ole enam debati küsimus. Paljud asjad, mis eri institutsioonidele seadustega tehakse, lisatakse kohustusi või ka võetakse ära mingisuguseid ülesandeid, ei meeldi. Aga kui parlament on selle debati läbinud, põhiseaduslikkuse järelevalve protsess on läbitud ja kõik tunnistatakse põhiseadusega kooskõlas olevaks, siis see niimoodi on. Ja teatud kohtadele tuleb oluliselt rohkem tähelepanu pöörata, seda ma ka ju sellessamas Justiitsministeeriumi seisukohas selgelt väljendasin. See puudutab just nimelt seda ühte osa sellest rahastamisest. Mis puudutab riigieelarvest raha eraldamist erakondadele, siis see ongi ju järelevalve riigi vahendite heaperemeheliku ja õigusliku kasutamise üle. Mis muu asi see siis veel on? Ma ei oska siin rohkem midagi täiendada. Eks siis põhiseaduskomisjonis tuleb see debatt ära pidada, need nüansid, ja kui on mingid nurgad, siis need ära lihvida, vajaduse korral läbida ka põhiseaduslikkuse järelevalve, otsustada presidendil ja kui on vaja, siis ka Riigikohtuni välja. Eks Riigikohtus selgub see lõplik tõde. 

Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


5. 12:52 Erakondade rahastamisega seonduv

Esimees Henn Põlluaas

Järgmise küsimuse esitamiseks registreerus Lauri Läänemets, aga kuna ta puudub infotunnist, siis võtan järjekorrast järgmise küsimuse.


6. 12:52 Erakondade rahastamise järelevalve

Esimees Henn Põlluaas

Küsimuse esitab Taavi Rõivas ja talle vastab peaminister Jüri Ratas. Palun!

Taavi Rõivas

Aitäh! Sellel teemal on siin olnud juba päris mitu küsimust, aga väga vähe täpseid ja selgeid vastuseid. Üks konkreetne küsimuse pareering oli see, et te küsisite vastu, kas te olete valetanud või vassinud, ja öelgu me siis see koht, kus te olete valetanud või vassinud. Kui ma nüüd jälgin kronoloogiat, siis ma väidan seda: ei ole võimalik, et te ei teadnud selle annetuse tegelikku tegijat ja seda, et annetust ei olnud tehtud mitte annetaja isiklike vahendite arvel, vaid teise inimese raha eest. Ma olen valmis uskuma – heatahtliku inimesena –, et jaanuaris, kui see annetus tehti, siis te võib-olla tõesti ei teadnud, kust see tuli. Võib tõesti juhtuda, et teile sai see annetus teatavaks hiljem – kuigi sel juhul tekib küsimus, miks peasekretär teid ei teavitanud, et tuli tundmatult inimeselt sedavõrd suur summa. Aga hiljemalt aprillis, kui Eesti avalikkusel tekkisid kahtlused, kas tundmatu inimene ikka võiks sedavõrd suurt summat annetada, ja tekkisid ka esimesed küsimused, et kas need motiivid on loogilised, no siis pidid teil tekkima küsimused. Hiljemalt mais ei saanud enam mingit kahtlust olla, et tegemist on kolmanda isiku vahenditest tehtud annetusega, sest kui lugeda teie ja teie erakonnakaaslaste väljaütlemisi, siis hiljemalt mais sai tehtud teie isiklikul korraldusel mitmele teie erakonna juhatuse liikmele ja samas ka teie valitsuse ministrile teatavaks, faktiliselt, kelle käest või kelle kontolt see annetus tuli. Minu küsimus on selline: kas te tõesti Eesti kõige informeerituma inimesena just seda asja ei teadnud? Või te tegelikult ikkagi teadsite, et see annetus ei pärinenud mitte proua Juhastelt endalt, vaid härra Künnapilt ehk siis mitte tema isiklikest vahenditest? 

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh teile selle küsimuse eest! Ma arvan, et ma olen olnud kogu selles kaasuses väga konkreetne oma vastustega ja andnud sada protsenti välja selle info, mis minul on teada. Ma ei oska nüüd öelda, mis kriteeriumi alusel hinnata, kes on Eesti kõige informeeritum inimene või kes ei ole. Vaevalt et see peaminister. Oleneb, mis valdkonnas. Jah, ma jään oma vastuste juurde, mis ma olen selles infotunnis andnud. Erakond oli mai lõpus selle inimesega kontaktis. Minu palvel ja põhimõtteliselt sealt alates oli ka diskussioon erakonna sees selle üle, mida siis selle annetusega teha. Mõned päevad hiljem, kümmekond päeva hiljem, eelmise nädala laupäeval tuli otsus, et me selle annetuse tagastame.
Eks ma mõistan teid ju väga hästi, härra Rõivas, kuidas te ütlete, et kolmas isik ja et kindlasti ma teadsin sellest annetusest jne. Erakond on teinud teinud minu arvates praktiliselt kõik, mis on meie võimuses, et saada teada, kustkohast on see annetus pärit ja mis eesmärkidel see on tehtud. Oleme tegutsenud selle info põhjal, mis on meil teada. Miks ma ütlen praktiliselt kõik? Sellepärast, et jah, kindlasti erakond pidanuks võtma temaga ühendust varem. Need muudatused oleme meie ka nüüd juba juhatuses sisse viinud, et tulevikus seda korda järgida. Aga nagu ma ütlesin, ega meil praegu rohkem infot ei ole. Ma arvan, et erakonnal on ka väga keeruline rohkem infot teada saada. Kui nähakse, et siin on põhjust menetlust alustada, siis kindlasti Eesti õiguskaitseorganid selle alustavad ja oma tulemuseni jõuavad. Kui nähakse, et selleks põhjust ei ole, no siis ei algatata. Ma ei oska öelda, kumba teed minnakse. Aga teie niivõrd kindlas sõnastuses esitatud küsimus, et kõik on teada, kõik on kolmandalt isikult, kõik on vale raha – no ma ütlen, et ma soovitan ka teil olla natukene ettevaatlik sellistes hinnangutes, millega lüüa nüüd üks erakond selle eest risti. Kindlasti ei ole teil õigust selliseid hinnanguid anda ega ole ka minul. Selleks ongi Eestis õiguskaitseorganid. Eesti on õigusriik, demokraatlik riik ja neid asju tuleb uurida nii, nagu kord ja kohus ette näeb. 

Esimees Henn Põlluaas

Taavi Rõivas, täpsustav küsimus, palun!

Taavi Rõivas

Aitäh! Ei, ma selle viimase hinnanguga ei nõustu. Ma arvan, et minul ja igal Eesti Vabariigi kodanikul on õigus ja minul Riigikogu liikmena lausa kohustus tuua asju esile. Kui on näha, keegi võrdse konkurentsi asemel tarvitab dopingut, siis tuleb seda mänguvälja ikkagi korrastada, sest doping poliitikas on veel ohtlikum kui doping spordis. Mängus on ühiskonna, inimeste, ka riigi saatus. Ja me ei peaks seda endale lubama. Seda esiteks. Jah, õiguskaitseorganitel on oma roll ja Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjonil on ka oma roll. Kogu oma heatahtlikkuses ma keeldun uskumast, et see on juhus, kui teie juhitavalt koalitsioonilt tuleb eelnõu, mis saadab Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni praegusel kujul, komisjoni näol laiali, üks päev peale seda, kui nad hakkasid teile esitama ebamugavaid küsimusi selle 50 000 teemal. Ei ole kuidagigi võimalik, et see oleks juhus. No ei saa olla juhus. Aga noh, võib-olla teie usute, et see saab siin juhus olla.
Veel juuni alguses te ütlesite (ma tsiteerin): "Tema on meile andnud põhjalikud ja põhjendatud seisukohad." Kõik märgid näitavad – ja see info on avalikkusest korduvalt läbi käinud –, et selleks ajaks oli juba mõnda aega teada teie erakonna juhtivatele liikmetele ja ka teile isiklikult, et annetus ei tulnud proua Helen Juhaste isiklikest vahenditest, vaid see tuli kolmanda isiku kaudu. Seda enam, et sellel kolmandal isikul on seosed võimalike vaidlustega Tallinna linnaga, mis on veel eraldi teema. Kas te tõesti Riigikogu ees kõneledes Eesti rahvaga olete praegu valmis ütlema, et ei, te ei teadnud, et see raha tegelikult ei ole Helen Juhaste isiklik raha, ja te saite sellest teada alles siis, kui Eesti Ekspress sellest kirjutas? 

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh! Kõigepealt see doping. Mida te nüüd selle dopingu all silmas peate? Kas te peate silmas musta rahastust? Või peab Reformierakond veel midagi selle dopingu all silmas? Ma ei tea. Ma arvan, et kindlasti musta rahastust ei saa olla Eesti poliitikas. Selle eest olen ma vähemalt erakonna esimehena seisnud iga päev ja seisan jätkuvalt, punkt üks. Punkt kaks on see: te küsite, kas on juhus, et kuidagi see ERJK eelnõu tuli ja siin on parasjagu see 50 000 probleemistik. Aga ütleme, et see ei ole juhus – nagu te viitate, et te ei usu seda –, isegi siis ma ei saa aru, kus see teie ründekoht on. Ma olen kogu aeg öelnud, et kõik, mis on menetluses, kui Riigikogu peaks otsustama, et erakondade rahastamise järelevalvet hakkab tegema Riigikontroll, siis ma ei kujuta ette, et midagi kukub kahe tooli vahele, mingid menetlused lõpetatakse. See on minu meelest mõeldamatu. Jätkuvalt ütlen, et see on mõeldamatu. Te teate seda, härra Rõivas, sest ma olen seda teile juba mitmeid kordi siin infotunnis vastates seda öelnud. Ja loomulikult vastan ka edaspidi teie küsimusele täpselt sarnaselt. Aga jah, kui te küsite minu käes, kas see oli nüüd kuidagi nagu timmimine, et näete, see 50 000 küsimus ja ERJK eelnõu sisseandmine, siis ei, kindlasti mingit sellist timmimist ei olnud.
Nüüd edasi, te räägite juuni algusest, et ma olin oma seisukohtadel, ja küsite, kas ma olen kuidagi neid muutnud. Ei, ma ei ole oma seisukohti muutnud. See telefonikõne oli mai lõpus. Ja minu meelest nüüd on eraldi küsimus see, kui teie ütlete, et see ei ole selle annetaja isiklikest vahenditest. Väga keeruline küsimus. Punkt üks, minu teada on raha pärit selle naise arvelduskontolt. Punkt kaks, ma tean, et see oli selle naise enda siiras tahe nii teha. Mul ei ole rohkem võimalust seda kontrollida, kas see nii oli või mitte. Mis oli tagasikande põhjus? See oli see, et naine ütles, et see raha on seotud tema lapsega, tema peretoetusega. Ja ühine otsus oli selline, et seda raha ei soovita vastu võtta. See oli see põhjus, miks erakond selle tagasi kandis. Ei kantud seda tagasi 27. mail, ei 28. mail, vaid, nagu ma ütlesin, tegime selle otsuse eelmise nädala laupäeval. Ja nii ongi. Aga see rünnak ja küsimused, kas need oli tema isiklikud vahendid või mitte – andke andeks, me läheme nüüd isiklikuks ja selliseid kontrollivõimalusi ei ole meil ega ka teie erakonnal. 

Esimees Henn Põlluaas

Kaja Kallas, palun!

Kaja Kallas

Aitäh! Te ütlete seda, et annetuse keelatust saavad kontrollida ainult õiguskaitseorganid, justkui erakond ise ei saagi seda teha. Karistusseadustikus on ka selline paragrahv nagu "Vargus". Kui te lähete poest mööda ja võtate sealt mingi asja, siis te teate, et see on vale, isegi enne seda, kui politsei teid selle eest kinni peab. Samamoodi on erakonnaseaduses tegelikult väga selgelt ära toodud, mis on keelatud annetus. Keelatud annetused on loetletud paragrahvis 123 ja seal on muu hulgas juttu ka kolmanda isiku vahendusel tehtud annetustest. Ehk siis erakond peaks ju kontrollima, ega need annetused ei vasta keelatud annetuse kriteeriumidele, mis on erakonnaseadus ära toodud. Miks? Ma ütlen, et selle mõte seal taga, miks erakond peaks kontrollima, on see: seesama erakonnaseadus ütleb, et keelatud annetus tuleb tagastada viivitamata. Mitte siis, kui seda hakkavad uurima õiguskaitseorganid, vaid viivitamata – kui erakond on veendunud, et see annetus on keelatud. Veelgi enam, seda, mis tähendab viivitamata, ütleb tegelikult samamoodi erakonnaseaduse paragrahv, kus on öeldud, et vastutust ei järgne, kui 30 päeva jooksul see annetus tagastatakse, kui saadakse teada, et see on keelatud annetus.
Siit küsimus: miks te seda kontrolli ei teinud jaanuaris, kui see annetus teile saabus? Miks te ei teinud seda kontrolli isegi aprillis, kui avaldati need aruanded ja Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon hakkas küsima selle kohta küsimusi? Teie peasekretär vastas siis, et me ei ole selle inimesega ühendust võtnud, me ei tea, kes ta on ja meid ei huvita see, kas tegemist on keelatud annetusega või lubatud annetusega või mis annetus see üldse on. Miks te midagi ei teinud jaanuarist, vaid hakkasite tegema alles juunis, ...

Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! 

Kaja Kallas

... kui ajakirjandus selle kohta küsis? Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh teile! Jah. Defineerida, et see on nüüd keelatud annetus – ma ütlen, et see on minu meelest väga libedale jääle minek. Ma saan aru, et teie olete seda nüüd defineerinud avalikkuse ees siin juba tund aega järjest. Ausalt öeldes mina ei ole küll veendunud, et see on keelatud annetus. Isegi kui Keskerakond ei oleks seda tagastanud. Aga loomulikult, sellele peavad hinnangu andma eeskätt juriidiliselt õiguskaitseorganid, kui nad peavad seda vajalikuks. Kindlasti oli õhus väga palju küsimusi, mis ei olnud selged, ja seetõttu me selle 50 000 eurot erakonna arvele kantud raha ka tagastasime. See hinnang, kas see on keelatud annetus – te punute muidugi väga osavalt siia juurde küll pealinna, küll mingid muud probleemid –, on ka aja jooksul muutunud. Ühel hetkel öeldi, et see on lapse raha, mida ei tohi edasi kanda, siis öeldi, et see on seotud mingi planeeringuga. Need kahtlustused on kogu aeg ajas muutunud. Jah, ma olen teiega täiesti päri: on kahetsusväärne, et seda kontrolli ei tehtud varem. Seda ma ei tahagi kuidagi ümber lükata. Aga see kontroll oli – oli küll hiljem, aga kontroll oli. Ja nii palju, kui me saime seda teha, oli maikuu lõpus, nagu ma olen öelnud. Peale seda tegime ka mõne nädala jooksul otsuse, et see annetus tuleb tagastada. Aga ma kutsuksin üles ka teid väga tõsiselt kaaluma, kas ikka tasub esitada selliseid väga raskeid süüdistusi, et oli keelatud annetus, on mingisugune põhjus, miks seda läbi kolmanda isiku üle kanti jne. Jaa, loomulikult ma olen härra Rõivasega nõus, et poliitik võib öelda, mida ta soovib – meil on vaba ühiskond ja sõna on vaba –, aga ma arvan, et selliseid juriidilisi süüdistusi siit saalist teele panna ei ole õige. Nii ma oskangi teile vastata. Loomulikult on tänane tarkus, tagantjärele tarkus see, et kontroll oleks pidanud toimuma varem. 

Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


7. 13:08 Elatis

Esimees Henn Põlluaas

Järgmisena esitab küsimuse Helmen Kütt ja talle vastab justiitsminister Raivo Aeg. Palun!

Helmen Kütt

Tänan, härra eesistuja! Lugupeetud justiitsminister! Riigikohtu esimees Villu Kõve esines 3. juunil Riigikogu suures saalis ülevaatega kohtukorralduse, õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise kohaldamise kohta, tehes põhjaliku ettekande. Ma tsiteerin tema ettekandest ühte lõiku: "Eraldi toon välja miinimumelatise teema, mis on meil seotud miinimumpalgaga. Ei ole keeruline prognoosida, et majanduslanguse tingimustes ei ole inimesed võimelised miinimumelatist tasuma. Paljudes piirkondades ei ole ka seni ei oldud võimelised seda maksma, eriti näiteks Lõuna-Eestis. Aga kui kohtulahendites on praegu fikseeritud miinimumelatise määr, siis see tähendab seda, et massiliselt tullakse kohtusse seda muutma ja see kuhjab kohtud üle tööga, mida oleks võimalik seadusega sealt eemal hoida. Kui tahate mingit probleemi ennetada, siis ma annangi teile edasi palve selle teemaga tegeleda. Ka tuleks elatisabisüsteemi lihtsustada. Selleks, et inimesed saaksid elatist, ei peaks tingimata esmalt pöörduma kohtusse, nagu praegune seadus nõuab. Elatisabi peaks jõudma inimesteni ka ilma kohtuvaidlust läbimata, vähemasti teatud juhtudel." See teema on olnud väga pikalt Justiitsministeeriumi laual ja kui koroonaviiruse ajal paljud ministrid ja ministeeriumid tulid osaliselt isegi mitte koroonaviirusega seotud teemadega Riigikokku, et kiiresti muuta seadusi, siis sellel teemal, millele keskendub ja mille toob esile Riigikohtu esimees Villu Kõve, ei ole Justiitsministeeriumist tulnud mitte midagi muud kui see, et rahvastikuminister tuli eelnõuga elatisabi ooteaja lühendmiseks ühe kuu peale senise nelja kuu asemel. Mida olete teie mõelnud? Te ju näete, et kohtutes see töö kuhjub. 

Justiitsminister Raivo Aeg

Jah, aitäh küsimuse eest! No ega ma siin lugupeetud Riigikohtu esimehele palju vastu vaielda ei saa. Eks need väited, mis ta siin kõnetoolis või kõnepuldis esitas, vastavad ju tõele. Need vastavad tõele selles mõttes, et selle probleemiga on tegeldud kaua. On toimunud kõiksugu ümarlaudu ja debatte, kus minu teada on osalenud ka lugupeetud kohtunikkond ise. 2018. aastal – kui ma nüüd ei eksi daatumiga – tuli ka Justiitsministeerium välja oma ettepanekuga ja suisa seaduseelnõuga, et hakata teatud valemiga elatisabi suurust määrama. Poliitilises debatis aga lasti see eelnõu ju pihuks ja põrmuks, nagu te isegi teate, sellest ei tulnud mitte midagi välja. Peale seda tellis Justiitsministeerium analüüsi elatisabi võimaliku õiglase ja objektiivse suuruse kohta. Tartu Ülikooli ja AS-i PricewaterhouseCoopers Advisors koostöös sai see aruanne valmis k.a veebruaris. See aruanne on ka avalikustatud. Selles toodigi kaks aspekti, millest lähtuda, ja need aspektid näitasid väga selgelt ära, et see praegune n-ö põhipostulaat, et tuleb lähtuda 50% miinimumpalgast, ei ole tänapäeval enam objektiivne ega adekvaatne, kuivõrd meil miinimumpalk pidevalt tõuseb ja nendele maksekohustuslastele hakkab see käima üle jõu. Aga tuleb märkida ka seda, et ka praegu on kohtul tegelikult õigus vähendada seda 50%. Nad ei pea alati seda 50% rakendama, kui see on argumenteeritud, põhjendatud. Kohus saab arvesse võtta maksekohuslase majanduslikku olukorda ja teisi aspekte – kas ja kui palju on tal ülalpeetavaid, kas tal on näiteks uuest kooselust või uuest abielust ka ülalpeetavaid. Neid asjaolusid arvestades saab kohus teha ka teistsuguse otsuse.
Pigem on varasemas kohtumenetluses lähtutud sellisest lihtsast printsiibist: kui seadus ütleb 50% miinimumpalgast, siis paneme ka 50% miinimumpalgast, ilma et oleks teemasse vajaliku põhjalikkusega süvenetud. Nii et eks siin on mitmeid asjaolusid. Ma ei välista, et kohtutel teatud töökoormus tõuseb, aga sellele analüüsile tuginedes on Justiitsministeeriumi tööplaan selline, et aasta lõpuks oleks see seaduseelnõu valitsuses. Hiljemalt oktoobris plaanime saata selle kooskõlastusringile ja peale seda valitsusse. Loodetavasti päris aasta lõpus jõuab ta ka parlamendi menetlusse.

Esimees Henn Põlluaas

Helmen Kütt, täpsustav küsimus, palun!

Helmen Kütt

Suur aitäh teile vastuse eest! Minu küsimus keskenduski tegelikult sellele, et koroonaviiruse ajal on inimesed kaotanud töö ja neil ei ole võimalik seda kohtu määratud elatist, isegi mitte seda võib-olla väiksemat kui poolt alampalka, seda määratud hüvitist maksta. Te ei ole mitte midagi selleks teinud. Kohtud on ju koormatud selle tööga. Tegelikult inimesed ei saa maksta elatist, lapsed ei saa elatist, millest iga päev on vaja neile toit lauale panna – emal või isal, sõltuvalt sellest, kes last kasvatab. Kena. Tore, et need asjad liiguvad. Tõesti, see 55-leheküljeline analüüs, mis on olemas, annab võimaluse jälle väljatöötamiskavatsuseks ja pikaks aruteluks.
Aga ma tsiteeriksin veel Villu Kõve vastust küsimusele elatise kohta: "Tegelikult mina näitaksin julgelt näpuga Justiitsministeeriumi poole, kes on käkerd... Vabandust, vale sõna! Aga nad ei ole suutnud mingi lahendusega välja tulla. Eelmise justiitsministriga meil oli mitu korda ümarlaud, kus olid kohal eri osapoolte esindajad. Kõik möönsid, et senine süsteem ei tööta. Sellest on minu meelest aasta-kaks juba möödas. Lepiti kokku ja ministeerium tegi eelnõu, aga see kadus Justiitsministeeriumis kuhugi ära." Jne, ma rohkem ei tsiteeri. Siit edasi, te ütlesite, et lootus on, et aasta lõpuks midagi tuleb. Millal siis tegelikult inimesed jaksavad maksta õiglast elatist ja lapsed, kes vajavad seda elatist, saavad selle tegelikult ka kätte? 

Justiitsminister Raivo Aeg

Mis puudutab kohtute töökoormust, siis see on paratamatu. Teatud probleemid ühiskonnas mõnikord suurendavad, mõnikord vähendavad – praegusel juhul kindlasti suurendavad – kohtute koormust. Ja mitte ainult elatisabinõuetes, vaid kindlasti on seal tsiviilvaidlusi ja maksekäsunõudeid ja erinevaid asju sellest majandussurutisest või -kriisist tulenevalt ees küll ja küll. Me tegime ju kohtute seadusse muudatuse, mis andis palju rohkem paindlikkust ka kohtutel endal oma tööd palju sujuvamalt korraldada, näiteks suunata asju teistesse kohtutesse, kui nad on näiteks kirjalikus menetlustes, komandeerida kohtunikke teistesse kohtutesse, st sealt, kus koormus on suurem, vähem koormatud kohtadesse, et kohtud saaksid oma töökoormusega hakkama.
Miks me aga ei tulnud nüüd välja selle konkreetse asjaga, kui see n-ö kobarseaduse korrana asjaoludest tingitud seadusemuudatus oli? No te saate ju aru, et selle üle on aastaid-aastaid polemiseeritud. Ei ole võimalik hakata seda nii keerulist ja mitmetahulist, mitmekihilist küsimust nüüd kiirkorras lihtsalt muutma. Siit oleks tulnud välja – ma ei tea, mis väljendus see Villu Kõvel oligi – kräpp või kräkk või midagi niisugust. Ma arvan, et seesama oleks tulnud siit saalist ka välja, kui me oleksime hakanud kiirkorras seda muutma. Sellepärast saigi ju tellitud ka see analüüs, et ei tuleks n-ö kabinetivaikuses ja ametnike peas sündinud eelnõu, vaid oleks tõesti teadmispõhine lähenemine sellele uuele eelnõule. See peaks siis sündima tõepoolest selline, mis oleks vastuvõetav eri pooltele – nii nendele, kes nõuavad seda elatist, kui ka nendele, kes peavad seda maksma. Aga ma kardan, et tasakaalu sellega veel ei saavutata. Ma võin suhteliselt kindlalt öelda ja n-ö mürki võtta, et see debatt, mis selle seaduseelnõu menetlemisel siin Riigikogu saalis algab, tuleb ikkagi väga tuline. Ja see protsess on aeganõudev, sest lihtsalt olemuslikult ei ole võimalik viia neid kahte poolt ühe seaduseelnõuga sellisele ideaalsele tasandile, mis mõlemaid pooli rahuldaks. Üks pool tunneb alati, et teda on ebaõiglaselt koheldud.
Aga loodame, et me saame selle asja ikkagi klaariks. Ja selle kaudu, kui on need mehhanismid loodud, kuidas seda elatisabi määratakse, on ta Sotsiaalkindlustusamet või on ta mingi muu, siis lõpuks ka kohtute koormus väheneb. Ma olen nõus sellega, et iga asjaga ei peaks kohtusse minema. Meil on olemas riiklikud ametid, näiteks seesama Sotsiaalkindlustusamet. Me loome ju ka Sotsiaal- ja Siseministeeriumiga koos perelepitussüsteemi, see võiks samuti olla üks osa sellest. Nii et plaanitavaid tegevusi ja edasisi samme on küll ja küll. Aga ma väidan veel kord, et neid ei oleks saanud teha jooksujalu, n-ö pooliku süvenemise ja pooliku läbimõtlemisega.

Esimees Henn Põlluaas

Taavi Rõivas, palun!

Taavi Rõivas

Aitäh! Ma loodan, et kolleeg Helmen Kütt ei pahanda, kui ma esitan oma küsimuse ajendatuna teie vastusest kolleeg Toomas Kivimägile. Ma sain aru, et te peate täiesti loogiliseks, et vahetult peale seda hetke, kui Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjonil tekkis küsimusi valitsuse juhterakonna annetuse teemal, tekkis teil valitsuses – või täpsemalt valitsusliidus – vastupandamatu soov erakondade rahastamist paremaks muuta. Sest just nii te ütlesite: kvaliteet läheb paremaks. No ma keeldun uskumast, et te ei näe ilmset vastuolu põhiseadusega. Te toote kohaliku omavalitsuse paralleeli, mida tõepoolest tõlgendati laiendavalt mõneti lihtsustatuna n-ö osana riigist või laiema osana riigist, mida aga kolmas sektor juba oma definitsiooni järgi kuidagi olla ei saa. Ma usun, et te olete lugenud ka selle kohtuotsuse seda osa põhjendusest, kus on tingimus see, et ainult siis, kui seda ülesannet muud moodi kuidagi mõistlikult täita ei saa, on võimalik seda panna Riigikontrollile. Ma ütleks, et ei ole vist kellelgi kahtlust, et praegune järelevalve seda mõistlikult ei teeks või ei saaks teha.
Aga te ütlesite täitsa õigesti, et lõviosa erakondade rahast tuleb ju maksumaksja taskust. Teie mõte oli see, et just selle üle saaks siis Riigikontroll järelevalvet teha, jättes kõrvale selle eraannetajatelt tulnud raha. Ma mõtlen aga nende kaasuste peale, mis on olnud. Olgu, ütleme, idaraha kaasuse puhul spekuleeriti ühe teise riigi osalusega, aga olid ka kõik need muud igasugused majad ja esitamata arved, samuti nüüd see viimane lugu, need ei ole ju kuidagi seotud riigi eraldisega. Need on olnud ikkagi nimelt see väiksem osa erakondade rahast, mis on tulnud annetajatelt ja just kahtlastelt annetajatelt. Minu küsimus on selline: kas teie teate mõnda kaasust, kus riigipoolne osa oleks vajanud tugevamat järelevalvet? Või olete nõus, et tegelikult just selle osaga, mis tuleb annetajatelt, on olnud probleemid?

Justiitsminister Raivo Aeg

Jaa, aitäh! Te alustasite sellega, et meil tuli nüüd kuidagi mingi kirgastumine mõned nädalad tagasi siin teatud hetkel. No see ei ole ju õige. Ma ütlesin enne, et juba – ma ei tea, mis aasta see oli – tolleaegne õiguskantsler härra Teder ütles siitsamast Riigikogu puldist, et tema arvates õige koht, kus erakondade rahastamisele järelevalvet teha ongi Riigikontroll. 2018. aastal tegi minu eelkäija justiitsminister ümarlaua, kus arutati sama küsimust ja jõuti samuti järeldusele, et mõistlik oleks liikuda selle poole, et Riigikontroll hakkaks tegema erakondade rahastamise üle järelevalvet. Nii et see ei ole nüüd mingi mõne nädala või kuu tagune kirgastumine, vaid sellel teemal on debatte olnud oluliselt varem ja mitmeid kordi.
Mis puudutab ressursside kasutamist, siis me fookustame kogu asja praegu nagu selle 50 000 peale, eks, et see oli nüüd algne argument, see oli see n-ö päästik ja põhjus, miks kogu see protsess algas. No minu teada see niimoodi ei ole olnud. Ma ei ole küll koalitsiooninõukogus ega ka siin, kui fraktsioonid selle kokkuleppe siin tegid ja selle algatasid, selle juures istunud, aga see arutelu sellesama võimaliku eelnõu elluviimise üle on toimunud ikkagi oluliselt varem. Peale selle me ju teame, mille üle ka Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon on valvanud. Need on ka sellised asjad nagu seesama riigieelarvest konkreetselt erakondadele raha ülekandmine ja selle kasutamine, selle juures on ka erasektorist või eraannetajatelt tulnud raha või ka liikmemaksud. Aga Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon on järelevalvet teinud ja osundanud mitmel korral ka muude avalike vahendite kasutamisele erakonna huvides, on ta siis mingisugusel valla väljaantaval lehel või mingil muul võimalikul viisil, kus on näiteks mingeid avalikke vahendeid kasutatud kampaania tegemise eesmärgil. Ka nende asjade üle on ERJK ju samamoodi järelevalvet ja osundusi teinud. See on väga selgelt avaliku ressursi kasutamise küsimus. Nii et see ei ole sugugi ainult see, mis on riigieelarve. No, Jürgen, mis sa seal pead raputad? See on ju avalik ressurss, eks, on ta kohaliku omavalitsuse eelarvest või on ta riigieelarvest. Neid aspekte on küll ja küll, mille üle seal järelevalvet teha, ja kus kindlasti, ma väidan veel kord, on Riigikontrolli pädevus oluliselt parem, kui see on senini olnud ERJK-l.
Tõsi küll, on väidetud, et kõik ERJK kohtusse saadud asjad on pidama jäänud. Aga kes on arvestanud kokku, kui palju on jäänud neid kohtusse jäänud saatmata, sellepärast, et ei ole olnud pädevust, ei ole olnud oskust seda asja kokku panna, nii et ta oleks saanud küpseks kohtusse saatmiseks? Selle kohta ei ole keegi üldse huvi tundnud. Ja kui me oleme siin ka n-ö sõltumatute ekspertidega arutanud seda teemat, mis see perspektiiv võib olla, siis ega nad ei ole ka ausalt öeldes olnud väga õnnelikud selle kvaliteedi üle, mis siit ERJK-st on välja tulnud.

Esimees Henn Põlluaas

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


8. 13:24 Vastutus

Esimees Henn Põlluaas

Järgmisena küsib Andres Sutt ja vastab peaminister Jüri Ratas. Palun!

Andres Sutt

Aitäh! Lugupeetud peaminister! Ma eeldan, et te olete lugenud tänaste päevalehtede juhtkirju, mis peegeldavad ühiskonna hinnangut ja ootusi. Postimeest siin korra juba mainiti, aga ma mainin veel. Postimees ütleb oma juhtkirjas väga selgelt, et aeg on vastutada, mitte enam vabandada. Kui ma kuulan teie vastuseid, siis sealt kõlab läbi selline püüd leida õigustust ja vabandusi. Aga kui me nüüd läheme sellesama annetusjuhtumi ajajoone juurde, siis 22. jaanuaril laekub kaks korda 25 000. Esimene reaktsioon teie erakonnalt tekib alles siis, kui sellest kirjutab ERR-i portaal 13. aprillil. Läheme sealt veel kaks kuud edasi, Postimees kirjutab sellest 17. mail, et ERJK uurib 50 000-se annetuse teemat. Järgmisel päeval lõpeb eriolukord ja ülejärgmisel päeval tulevad koalitsiooniliikmed siia eelnõuga, millega ERJK sellisel kujul likvideerida. See ei saa olla ega paista olevat juhus. Koalitsiooninõukogu juhina ei näe mina võimalust, kuidas te saate sellest vastutusest kõrvale astuda. Ma kuulasin siin veel teie vastuseid. 5. juunil te ütlete, et raha pole vaja tagastada. 8. juunil olete juba meelt muutnud ja viitate põhjusele, et perekonnaseaduse järgi ei saa sellist annetust vastu võtta. Küsimus ei ole ju tegelikult selles, kas raha laekus proua Juhaste kontolt. Küsimus on ju ka selles, kuidas see raha sattus proua Juhaste kontole. Härra peaminister, millal te võtate vastutuse?

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh teile! Ma ütlesin algusest peale, et kui annetuse suhtes tekib vastamata küsimusi, siis tuleb see tagastada. Seda ma olen ju terve tänase infotunni ka vastanud. Ja ma arvan, et olen ka põhjendatult vastanud, sellepärast, et loomulikult on need õigustatud küsimused.
Te süüdistate, et ma kuidagi püüan õigustada ja see ei paista olevat juhus, et see ERJK eelnõu anti nüüd peale eriolukorra lõppu sisse, ja kogu see 50 000 probleemistik. No te ju teate, härra Sutt, et ma olen kõigile nendele küsimustele vastanud, aga loomulikult ma vastan teile täpselt samamoodi. Punkt üks, kui see info erakonda laekus mai lõpus, alates sellest päevast on iga päev olnud arutelusid, et saada küsimustele vastuseid. On olnud ka videokonverents selle annetajaga. Tõsi on see, et eelmise nädala laupäeval tulid uued küsimused ühiskonnas üles ja see oli ka põhjus, miks me lõpuks otsustasime erakonnas, et tuleb see annetus tagastada. Kui te mõtlete korraks sellele aegreale, mida te ka tõite esile, siis laupäeval oli üks põhifookusi selles, kas on õige erakonnale kanda raha, mis on eeskätt suunatud lapse kasvatamisele, ja kas on vastuolu perekonnaseadusega. See oli eeskätt põhjus, miks ma andsin korralduse see annetus täies mahus tagastada. Tänaseks on see annetus tagastatud.
Jah, ei ole olnud mingisugust sellist kokkupanekut, et nüüd tuleb ERJK ära kaotada, nagu te sõnastate, ja siis kuidagi see 50 000 probleem laheneb. Ei lahene! Kõigepealt, punkt üks, praegune koalitsioon ei ole kordagi soovinud erakondade rahastamise järelevalvet ära kaotada. Meie soov on olnud tõsta seda kõrgemale tasemele. Ma olen siin teie ees ju vastanud ka väga avatult, et põhimõtteliselt on peetud kõik need aastad –alates sellest, kui ERJK on loodud – seda diskussiooni, kas kõrgem kvaliteet ning tugevam ja suurem ressurss ei oleks Riigikontrollis. Ma arvan jätkuvalt, et Riigikontrollil on suurem ressurss, tugevam ressurss. Ja see ei tähenda mitte kuidagi seda, et mina või Keskerakond või praegune koalitsioon ei sooviks erakondade rahastuse järelevalvet enam teha või sooviks seda vähendada. Siin on mõned väitnud, et soovitakse jätta erasektori või füüsilise isiku raha kuidagi kõrvale. Ka see on vale väide, sest kontrollima peab loomulikult tervikpilti. 

Esimees Henn Põlluaas

Andres Sutt, täpsustav küsimus, palun!

Andres Sutt

Aitäh! Lugupeetud peaminister! Teie vastusest kõlas taas läbi, et te saite sellest teemast teada umbes mai lõpus. Aga tegelikkuses on ju olukord teistsugune. Juba 13. aprillil oli uudis ERR-i portaalis üleval. Minule jääb arusaamatuks, miks ei tegutsetud kiiremini. Seal on ju selgelt juhi vastutus olemas. Aga ma küsin veel kord üle, et ma saaksin teist õigesti aru. Kui proua Juhaste kandis oma kontolt Keskerakonna kontole, siis see raha tõesti laekus tema kontolt, aga kuna see raha laekus tema kontole kelleltki teiselt, siis kas see keegi teine on selles teemas puhul kolmas isik või ei ole? 

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh! Miks ei tegutsetud kiiremini, juhi vastutus – ma saan ju aru, kus on teie küsimuse tuum. Küsige siis otse ära, millal ma tagasi astun, see on ju tegelikult teie küsimus. Mis te keerutate siin nende kahe küsimusega? Vastus teile selle kohta, miks ei tegutsetud kiiremini. Ei tegutsetud sellepärast, et see on tõesti õppetund. Ega siin ei ole mingit head põhjendust sellele, miks ei võetud siis kiiremini ühendust. Jah, tulnuks võtta. Ei ole ma ka kuidagi midagi muud väitnud. Eks see ole ka selles mõttes väga valus õppetund erakonnale, aga kindlasti on erakond sellest õppinud ja oleme juba ka oma otsuseid erakonna juhtimises sellel tasemel täiendanud. Nüüd, juhi vastutus. Jah, ma olen kaugel sellest, et siin infotunnis öelda, et erakonna rahaasjadega tegeleb peasekretär ja mina ei vastuta. Ma tean, et ka nii on Eesti poliitikas lähiminevikus öeldud, et küsige peasekretäri käest, mina ei tegele erakonna rahaasjadega. Ei, ma kindlasti seda vastutust eemale ei lükka ja kokku võttes vastutab erakonna käekäigu eest ikka erakonna esimees. MTÜ Eesti Keskerakonna eest vastutan mina.
Teie küsimus, kelle kontolt või kuidas see raha tema kontole jõudis. Andke andeks, härra Sutt, aga neid volitusi ei ole ei erakonna esimehel, ei ühelgi erakonnal ega ka peaministril, et saada teada, kuidas täpselt see sinna jõudis jne. Me teame ainult selle inimesi ütlusi. Selle inimese käest me oleme küsimusi küsinud, ta on neile vastanud ja on vastanud, niipalju kui meil on selle kohta infot, ausalt ja siiralt. Kui on muud infot, siis tuleb seda uurida, aga neid tööriistasid erakondadel ei ole, et seda rohkem uurida. Eesti on – tänu jumalale! – õigusriik, demokraatlik riik, meil on võimude lahusus. Eks seda tuleb siis uurida, kui seda vajalikuks peetakse. Kas peetakse või mitte, nagu te teate, siis minu teada hiljemalt selle nädala tööpäevade lõpuks, st reedeks peab see otsus tulema, mis sellest edasi saab. Kui algatatakse uurimine, siis ma arvan, et igal juhul on ka siis hea, kui seda põhjendust peetakse, siis saab lõpuks selgeks, kuidas sellega on olnud. Et MTÜ Eesti Keskerakond seda edasi uuriks ja tuleks teie vastuste juurde, see kolmas isik jne – no selliseid võimalusi erakondadel ei ole. 

Esimees Henn Põlluaas

Kaja Kallas, palun!

Kaja Kallas

Aitäh! Advokaatidel on selline ütlus, et pilk seaduseraamatusse kergendab õiguse leidmist. Mulle tundub teie vastustest, justkui te ei oleks erakonnaseadust üldse lugenud. Neid kahte asja ei saa panna kokku. Üks on karistusseadustik, mis näeb ette kriminaalkaristuse, mida tõepoolest uurib prokuratuur, mis on siis keelatud annetus suures ulatuses, aga näiteks erakonnaseaduse § 123 lõike 2 punkt 7 ütleb, et keelatud annetus on annetus, mis on tehtud füüsilise isiku vahendusel ja kolmanda isiku vara arvelt.
Teie seletustest, mida te olete varem andnud, tuleb välja, et te teadsite, et see raha selle naisterahva arvele on tulnud tegelikult kolmandalt isikult. Te olete ise ajakirjandusele seda infot ju levitanud ja öelnud, kust see raha tuli. Samamoodi te ütlesite siin, et teie tegelete erakonna rahastamisega. Kui te sellega tegelete, siis te peaksite ka teadma, mis erakonnaseadus ütleb. See loetelu on seal olemas ja annab teile võimaluse kontrollida, küsida küsimusi, ja see annab ka võimaluse vastutusest vabaneda, kui see annetus tagastatakse viivitamata – mitte viie kuu jooksul, vaid viivitamata ehk otsekohe. Ja erakonnaseadus jällegi ütleb, et viivitamata on 30 päeva ehk see vastustusejärgne. Te ütlesite veel, et te olete öelnud algusest peale, et kui midagi kahtlast tuleb välja, siis tuleb raha tagastada. Aga algus oli ju jaanuaris, mitte juunis. Algus, millal see annetus saabus, oli jaanuaris. Millal te siis täpselt saite teada sellest annetusest, et neid küsimusi küsida? Ja teine küsimus: kui te ise ütlete, et erakond ei ole suuteline kontrollima keelatud annetusi või annetuste keelatust, sest sellega peaks tegelema õiguskaitseorganid, siis kas te võiksite andagi Keskerakonna rahastamise tervikliku kontrollimise prokuratuuri kätte?

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh teile! Kõigepealt see küsimus, kelle annetus või kelle vara see on. Mina tean, et see on selle annetaja kontolt tulnud ja see on tema raha. Nagu ma ütlen, kui teil on teisi teadmisi, siis minul neid ei ole. On teadmisi, kuidas see annetaja selle raha sai. Ta on seda meile öelnud ja sealt tekkiski see küsimus, et siin võib olla vastuolu perekonnaseadusega. Aga minul tõesti ei ole seda infot, mis on teil. Te väidate, et see on kolmanda isiku vara. See on selle naise arvelduskontolt tulnud ja tema raha, tema vara. Nii palju mina tean. Kui teil on mingeid muid teadmisi, siis, ma ei tea, te peate vastavad avaldused tegema.
Ma väitsin seda erakonna rahastamise kohta, et nii on väidetud Eesti lähiminevikus või erakonna esimees on nii öelnud, et mina ei tegele erakonna rahastamise küsimustega, ärge minu käest küsige, küsige peasekretäri käest. See oli tsitaat, selline on enam-vähem tsitaat ühe erakonna esimehe öeldust. Vastupidi, mina ütlen, et mina kindlasti vastutan kogu rahastuse eest, mis Keskerakonnale on tehtud. Kas ma igapäevaselt sellega tegelen, vaatan arvelduskontosid? Ei, selleks on vastav kord olemas erakonnas ja inimene, kes sellega tegeleb. Aga loomulikult vastutust kannab erakonna esimees. Nii et neid küsimusi mina kindlasti ära ei lükka.
Kas ta on keelatud annetus või mitte? Te toote seda keelatud annetuse teemat kogu aeg siia sisse. Ma ütlen veel kord: kui ma teaksin, et see on kriminaalselt keelatud annetus, siis kindlasti ma ei oleks siin teie ees täna. Nii see on. Aga see, et siin oli vastuolu meie hinnangul perekonnaseadusega, oli ka põhjus, miks me selle raha tagastasime.
Te küsite vist kolmandat või viiendat korda seda, kas ei võinuks siis varem reageerida. Ma olen teile ka vastanud siin viimase tunni ja 38 minuti jooksul, vastan ka hetkel: muidugi võinuks ja tulnukski varem reageerida. Teie ettepanek, et kogu Keskerakonna rahastust võiks hakata kontrollima prokuratuur – aga miks mitte, hea ettepanek. Ega meil pole siin varjata midagi. Aga ma selle kohta ütleksin sellise lause ka, et enne, kui palki teise silma visata või pindu teise silma visata, eks tuleb ka korra ise peeglisse vaadata.

Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


9. 13:39 Kahtlane annetus

Esimees Henn Põlluaas

Järgmisena esitab küsimuse Jaak Juske ja talle vastab peaminister Jüri Ratas. Palun!

Jaak Juske

Aitäh, lugupeetud esimees! Austet peaminister! Ma olen täna teid siin kuulanud ja puht inimlikult on mul teist väga kahju. Te olete püüdnud viimastel aastatel keerata selga Keskerakonna kuritegelikule minevikule, keerata selga Savisaare-aegsetele rämedatele korruptsioonikuritegudele, olete üritanud oma erakonda muuta puhtamaks kui prillikivi. Nüüd, täna – ja tegelikult juba päris pikalt – olete olnud igati põhjendatud küsimuste rahe all, olete pidanud siin kõvasti oma erakonnakaaslastega keerutama, iga nädal välja mõtlema uusi vastuseid, püüdes ümber lükata süüdistusi, mis on ikkagi väga tõsised ja räägivad võimalikust korruptsioonist. Kogu see annetuse lugu haiseb ikka väga halvasti. Ja nüüd – ma saan teist jällegi puhtinimlikult aru – te ei ole täna valmis peaministri kohalt tagasi astuma, öeldes, et te ei tea, et see annetus oleks kriminaalne. Kui nüüd aga uurimisorganid alustavad ikkagi ametlikku uurimist ja selgub, et see annetus oli kuritegelik, kriminaalne, kas te siis astute tagasi? Palun selget vastust!

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh teile! Mul on hea meel, et teil on minust kahju, aga ei pea kahju olema. Ma saan hakkama, härra Juske. Aga teie tugi on alati teretulnud. Jah, see on tõesti olnud, on praegu ja on ka tulevikus minu soov: muuta erakonna käitumist rahaasjades, seda alates novembri algusest 2016. Ma väidan, et erakond on selles küsimuses päris palju muutunud ja kindlasti saab muutuda veel paremaks. Nüüd võimalikust korruptsioonist, mis te siin õhku viskate. Nagu ma ütlesin, minule ei ole teada, mul ei ole infot, et see oleks olnud kriminaalne annetus. Aga igal juhul korruptsiooni erakonna rahastuses ei tohi olla, erakonna rahastamine ja rahastus peab olema igal juhul läbipaistev – ja mitte 90%, vaid 100%.
Nüüd see, kas Jüri Ratas on edasi peaminister või mitte. Siin on ju peamiselt kaks võimalust. Reformierakonna esimees on öelnud, et ta algatab umbusalduse selles küsimuses. Umbusaldusega on võimalik peaministrit muuta või tema isikliku avalduse alusel, kui ta peab seda õigeks. Nagu ma olen öelnud, ma usaldan Eesti õiguskaitseorganeid, tuleb oodata ära nende otsused ja siis teha järgmised sammud. See, kes Eesti riigis mõistab kohut selle üle, kas annetus on kriminaalne või mitte, on lõppastmes ikkagi kohus. Nagu te teate, võib kohtutee olla väga pikk, eks, aga ma usun ja väga loodan, et selles küsimuses leitakse vastused ikkagi enne. Minu teada on nii see annetaja kui ka erakond avalikult öelnud, et me oleme valmis tegema igakülgset ja avatud koostööd õiguskaitseorganitega. 

Esimees Henn Põlluaas

Jaak Juske, täpsustav küsimus, palun!

Jaak Juske

Austatud peaminister, ega ma teilt päris täpselt konkreetset vastust ei saanud, aga soovin teile edu, sest ikkagi on väga suur oht, et kogu teie senine võitlus lendab õhku. See mull on plahvatamas. Aga mina teatavasti kogun niisuguseid absurdilaadseid lugusid Eesti ajaloost, näiteks saab sellest 50 000 euro annetuse loost kindlasti kunagi klassika. Eks ole, EKRE-sse kuuluv ema otsustab oma lapse kontole tulnud raha annetada miljonitest võimalustest just nimelt Keskerakonnale. See on tõesti väga hea lugu ajaloo mõistes, kuigi kahtlemata praeguses Eestis ikkagi väga halb pretsedent. Kogu see lugu haiseb väga halvasti. Aga ma küsin teie kui isa käest, mida teie teeksite, kui teie lapse arvelduskontole tuleks 50 000 eurot. Kas te ka pärast arutelu lapsega teeksite otsuse see raha ära annetada otse loomulikult Eesti Keskerakonnale? 

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh teile! Noh ma ei tea, kas see mull on plahvatamas, on see plahvatanud või mitte. Ma arvan, et viimastel kuudel on olnud Eesti ühiskonnas veel päris palju väga olulisi ja teisi teemasid. Aga loomulikult Riigikogu liikmetel on õigus valida just see kõige olulisem teema, mis hetkel Eesti ühiskonnas kõige põletavam on, ja selle kohta küsida. Minul on kohustus ja õigus nende küsimustele vastuseid anda. Kas sellest saab ajalugu või mitte? No teie tunnete kindlasti ajalugu paremini kui mina, aga mulle tundub, et te oskate vist ka tulevikku paremini prognoosida, vähemalt teie enda arvamuse kohaselt. Ma ei tea, kuidas te seda oma kooliõpilastele selgitama hakkate. Te olete ju koolipapa ja eks te siis hakkate seda EKRE, Keskerakonna ja ma ei tea, kelle veel, nagu te ütlesite oma küsimuses, kaasust selgitama ja seda arutama.
Nüüd see viimane küsimus, mis on minu tegevus minu lapse suhtes. Ma arvan, et seda ma küll teile vastama ei pea, andke andeks, härra Juske. Aga mina ei tea, et see raha oleks tulnud lapse kontolt selle ema kontole. Aga kui teil on ka see info või see konstruktsioon, eks siis seda tuleb kontrollida. Minu teada see raha ei ole lapse kontol olnud. 

Esimees Henn Põlluaas

Mart Võrklaev, palun!

Mart Võrklaev

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Ilmselt ei ole vaidlust selle üle, et 50 000 eurot on nii eraisiku kui ka erakonna jaoks suur raha. Te olete täna korduvalt öelnud, et te ei ole see erakonna esimees, kes ütleb, et rahaasjadest teab ainult peasekretär, vaid teie olete ka nende asjadega kursis ja olete valmis selle eest vastutama. Meedia vahendusel on teada, et see raha laekus jaanuarikuus Keskerakonnale. Ma kujutan ette, et kuna tegemist on suure summaga ja te ütlesite, et te olete rahaasjadega kursis, siis ilmselt peasekretär annab teile teatud aja tagant ka aru, vähemalt sellise suurusjärgu summadest ja üldiselt erakonna rahalisest seisust. Kaja Kallas juba küsis seda oma viimases küsimuses, aga ta ei saanud sellele tegelikult vastust. Hästi konkreetne küsimus: mis kuupäeval teie saite teada, et 50 000 on Keskerakonna kontole laekunud, ja mis oli teie järgnev tegevus? Kas te palusite uurida, kust see tuli või mis põhjusel ta tuli? 

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh! Eks ma jään üldiselt selle juurde, mis ma siin 6300 sekundi jooksul olen vastanud, eks ju. Aga jah, kui see teema tuli üles, siis, nagu ma olen ka vastanud, 27. mail – ma loodan, et ma ei eksi kuupäevaga – oli minu palvel vestlus selle annetajaga. Meil olid küsimused sellele annetajale – mis siis on need põhjused, miks ta on annetuse teinud, kas see on tulnud tema isiklikult arvelduskontolt, kas see on tema enda raha jne. Loomulikult sealt tuli ka juba see teema üles, eks ju, mis põhjusel on see raha tema kontole tulnud. Ja peale seda siis, nagu ma olen vastanud siin, oli arutelu erakonna sees. Ja siis me pidasime tõesti õigeks eelmise nädala laupäeval see 50 000 tagastada. Eeskätt oli põhjus selles, et eelmise nädala laupäeval oli peamine küsimus, mis oli üleval, vastuolu perekonnaseadusega.
Ma mäletan, et selle kohta ilmus ka selle valdkonna ühelt spetsialistilt kirjutis, kus öeldi, et jah, et see vastuolu kas võib olla või see on. Eks ta lõppkokkuvõttes ole alati kohtu hinnangute küsimus või kohtuotsuste küsimus. Jah, loomulikult ma ei astu siin kuidagi kõrvale vastutusest erakonna esimehena. Eks erakonnas – vähemalt meie erakonnas küll – vastutab ikka erakonna esimees lõppkokkuvõttes selle eest, mis toimub rahaasjades. Ei, ei ole igapäevast sellist aruandlust peasekretärilt, mis on olnud erakonna kulud või mis on olnud annetused eraisikutelt. Sellist igapäevast aruandlust kindlasti ei ole. Kui te küsite, mis oli see konkreetne kuupäev, millal ma sain sellest teada – see on nagu ülekuulamisel, hea, et te veel kellaaega ei küsi –, siis ma ei oska seda kuupäeva teile täna siin infotunnis öelda. Ju see oli siis, kindlasti oli siis, kui tulid avalikkuse ette kvartaalsed aruanded, eks. Siis on näha, kui palju üks või teine erakond saab. Nii et ei, meil sellist korda tõesti ei ole, et iga päev või ka iga nädal erakonna esimees vaataks üle, kes on erakonna arvelduskontole ülekandeid teinud. 

Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


10. 13:49 Keelatud annetused

Esimees Henn Põlluaas

Jõuame tänase viimase küsimuse juurde. Selle esitab Aivar Sõerd ja talle vastab Jüri Ratas. Palun!

Aivar Sõerd

Aitäh, austatud esimees! Austatud peaminister! Me oleme täna seda 50 000 euro kaasust pikalt käsitlenud, aga ma jään ka viimase küsimuse juures selle kaasuse raamidesse, kuna siin on pooltõdesid ja ebaselgust. Vaadake, austatud peaminister, kuupäevad mängivad siin selle asja klaarimisel väga suurt rolli. See 27. mai, millest te väga kinni hoiate, on hästi oluline, selles mõttes, et erakonnaseaduses on regulatsioonid ja seal rakendub 30-päevane tähtaeg, mille jooksul tuleb kolmanda isiku vara arvel füüsilise isiku vahendusel tehtud annetus tagastada. Mõistate? Ma viitan siin ajakirjanduses avaldatud andmetele. Me ei ole uurimisorgan, tõepoolest, aga ma viitan ajakirjanduse andmetele. Päevaleht kirjutab, et te teadsite annetuse allikat juba aprillis. Ja see ei ole lihtsalt visatud väide, vaid viidatakse konkreetselt Mailis Repsi ütlustele, et tema oli esimene, kes aprillis Juhastega suhtles. Aprillis! Järelikult oleks pidanud annetus tagastatama mais. On ju nii? Sellepärast ma küsin oma küsimuse selliselt: kas te võite möönda, et keegi teie erakonna juhtorganitest suhtles siiski proua Juhastega juba aprillikuus? 

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh teile! Ei, ma ei ole klammerdunud selle 27. mai kuupäeva külge. Ma võin kindlasti sama kirglikult rääkida 22. jaanuarist, kui see annetus tehti, millest ma olen ka rääkinud tänases infotunnis. Ja olen öelnud, et loomulikult ma arvan, et kuigi seadus otseselt ei ütle, et peab võtma järgmisel, ma ei tea, minutil, tunnil, päeval või nädalal ühendust, siis Keskerakond peab nendes rahaasjades käituma nii, et on astutud üks samm veel rohkem. Sellega ma olen nõus. Tänane tarkus kindlasti ka seda ütleb, et tulnuks võtta kohe ühendust. Aga jah, see on tagantjärele tarkus. Nii et ma võin samamoodi klammerduda 22. jaanuari, siis on sellel teie väitel ju veel suuremat kaal või jõud. Aga ega see siin meid vist praegu väga palju edasi ei vii. Küll on see viinud aga meil erakonnas asju edasi selles mõttes, et me oleme laiendanud just seda ringi, kes erakonna rahastust ja finantsi peab üle vaatama, selle üle järelevalvet tegema. Ja oleme käsitlenud ka seda teemat, et loomulikult tulevikus ei saa seda enam juhtuda, et teatud summas annetuste puhul ei võeta automaatselt annetuse tegijaga ühendust. Jah, siin võib küsida, kas seda tuleb nüüd hakata tegema kõigi annetuste puhul. Nagu me teame, ka erakonna liikmemaksud laekuvad erakonna arvelduskontole. Eks selle piiri peab iga erakond ise enda jaoks seadma ja loomulikult tuleb teha kõik selleks, et asi näib ja on seaduslik.
Nüüd teie väide selle kohta, et keegi oli aprillis ühenduses selle annetajaga. Ma arvan, et see võib tuleneda ühest ajakirjanduse artiklist, kus väideti vist, et Mailis Reps oli juba aprillikuus ühenduses selle annetajaga. Ta on eile seda väidet korrigeerinud ja öelnud, et see ei vasta tõele. Esimene kontakt oli temal selle annetajaga 27. mail. Ka mina olen tema käest küsinud, kas 27. mai on see esimene päev, ja ta on vastanud mulle, et jah on. Nii et eks selles väidete või kuupäevade virvarris on tõesti palju ebaselgust, aga see asi tuleb ära õiendada. Tema esimene kontakt oli mai lõpus, mitte aprillis. 

Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Palun nüüd küsijal teha kiiresti ja vastajal ka, muidu saab aeg otsa. Palun täpsustav küsimus, Aivar Sõerd!

Aivar Sõerd

Kiiresti. No küllap, jah, selle, millal suheldi Juhastega, saavad tõepoolest välja selgitada ikkagi uurimisorganid. Aga see eeldab ka menetluse alustamist. Kui menetlust ei alustata, siis on asi muidugi keerulisem. Aga ma küsin, vaat, selle suure erakonna järelevalve kontrollikomisjoni seaduse kohta. Te olete siin kogu aeg rõhutanud, et vaat, selle komisjoni kvaliteedinõuded ei ole sellised, mida Riigikontroll võiks pakkuda. Mida siis nüüd teie hinnangul sellesama 50 000 euro kaasuse puhul see Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon ebakvaliteetselt tegi, kui ta seda kaasust menetles? Mis ta jättis tegemata, millised toimingud olid ebakvaliteetsed või mis toimingud olid äkki üleliigsed, mida see komisjon tegi? 

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh! Ma ei ole tõesti kuulnud seda, et selle põhjuseks, et erakondade rahastamise järelevalve, ütleme, kvaliteeti tõsta, on üks, kaks, kolm või, ma ei tea, viis üksiknäidet. Ma saan aru, et seda on üsna mõnus niiviisi küsimuseks kokku siduda, aga see ei ole ju kindlasti põhjuseks. Ma jään selles mõttes oma positsiooni juurde, et Riigikontroll, kui Riigikogu nii otsustab, saab kindlasti seda tööd teha uuel ja kvaliteetsemal tasemel. Miks see nii on? Sest nende ressurss on kindlasti suurem. Ma arvan, et nende ressurss – inimressurss, raharessurss ja kindlasti ka kogemus – on suurem. Nüüd see kartus, mis siin on ka olnud – kas see võiks tähendada mingite menetluste äraraugemist? Kindlasti mitte. Need menetlused, mis on üleval, tuleb lõpuni pidada. Ja kui otsustatakse, et midagi on valesti tehtud, tuleb ka karistused määrata.
Sellele, mis te küsisite, et kas siis see prokuratuur selles küsimuses menetluse algatab või mitte, ma ei oska tõesti vastata. Nii nagu teiegi ei oska. Ja ma arvan, et see ongi väga eluterve, et ei teil ega minul pole seda teadmist. Ei saagi olla seda teadmist. See on nende kaalutletud otsus, nende otsus informatsiooni pinnalt, mida nemad saavad koguda, mis võimalusi erakondadel ei ole. Loomulikult, minu soov on selles küsimuses kindlasti see, et tehtaks igakülgset koostööd nii eile, täna kui ka homme, et see asi saaks võimalikult kiiresti selguse. Ja erakond on siin kindlasti avatud vastuste andmisel. Aga erakond on juba sisemiselt tegutsenud, et muuta tulevikus, kui saab nii öelda, erakonna enda sisekontrolli selliste annetuste puhul kindlasti efektiivsemaks. 

Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Ma tänan lugupeetud kolleege ja tänan ka valitsuse liikmeid. Infotund on lõppenud. Kas Urmas Kruusel on protseduuriline küsimus?

Urmas Kruuse

On küll. Miks te eeldate, et küsija raiskab ära kaks minutit?

Esimees Henn Põlluaas

Sellepärast, et meil tuleb siin saalis arvestada ka istungi algusega, meil tuleb sisse lülitada ka saalikutsung ja paraku pean ma arvestama kõiki neid viimaseid minuteid. Aitäh!

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee