No nii, ma siis kordan. Austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Ma loodan, et nüüd on paremini kuulda. Väga hea! Mul on hea meel anda teile aru Finantsinspektsiooni 2019. aasta tegevuse kohta. Nõue tuleneb Finantsinspektsiooni seaduse § 51 lõikest 4. Ma räägin Eesti finantsturu arengust ja meie tööst 2019. aastal. Usun, et 2019. aastal selgunud trendidest enamik elab koroonakriisi üle ning seetõttu väärivad need käsitlemist. Samuti vaatlen koroonapandeemia mõju meie finantssektorile.
Finantsinspektsiooni järelevalve toimub circa 300 finantsvahendaja üle: pangad, kindlustusseltsid, fondivalitsejad, kindlustusmaaklerid, makseasutused jt. Eesti finantssektori õigustik on 99% ulatuses Euroopa Liidu oma. Meie väiksed finantsvahendajad peavad täitma samu nõudeid kui Euroopa hiiglased. Loomulikult arvestab finantsjärelevalve normide kohaldamisel äri suuruse ja keerukusega, kuid päris eirata paksu Euroopa Liidu seaduse raamatut ei saa. Selles raamatus on umbes 600 õigusakti ja juhendit, mida peab täitma ja mille täitmise üle Finantsinspektsioon järelevalvet peab tegema, kusjuures sama kvaliteetselt kui kolleegid Hollandist, Itaaliast, Portugalist, Soomest. Ühel poolt tähendab see tarbijate suuremat kaitstust, teisalt ka suuremaid tegevuskulusid finantsvahendajatele. Kuna finantsvahendajad on kasumi teenimisele suunatud ärid, siis iga sent kulu vähendab kasumit, kui tulu jääb samaks. Tulu aga sõltub klientide arvust, profiilist ja rikkusest. Eestis on 1,3 miljonit elanikku, see on enam kui neli korda vähem kui Soomes. Hiinas on ainuüksi 102 linna, kus on üle ühe miljoni elaniku.
Hea uudis on, et kümne aastaga ei ole Eesti elanikkond eriti vähenenud, küll aga on päris palju vananenud. Mis puutub rikkusse, siis kodumajapidamiste pangakontodel on sääste enam kui 7,5 miljardi ulatuses. See on kümne aastaga peaaegu kahekordistunud. Soomes on vastav number 102 miljardit. Tasandatuna võrreldavaks tähendab see, et Soome majapidamistel on säästud keskmiselt kolm korda suuremad. Samas on meie tugevuseks oluliselt väiksem kodumajapidamise laenukoormus.
Me oleme väike ja veel mitte väga rikas riik, see määrab ära finantsvahendajate tooteportfelli: klassikalised hoiused ja krediteerimine panganduses, liiklus- ja kaskokindlustuses, kohustuslikud pensionifondid vara valitsemises. Majandus on väike ja majapidamised liiga väikeste säästudega selleks, et börs saaks tiivad. Ka muud investeerimistooted alles otsivad Eestis oma kohta.
Kui tootevikerkaar on lihtne, siis saab efektiivsust automatiseerimisega. Finantssektoris väljendub see eelkõige infotehnoloogilistes lahendites. Eestis tehakse 99,6% pangatehingutest elektrooniliselt. Kaardimaksete arvult inimese kohta oleme Euroopa Liidus seitsmendal kohal, edestades Balti sõpru, aga näiteks ka Prantsusmaad, mis esimesena maailmas 1988. aastal võttis kasutusele kiippangakaardid. Internetipanga kasutamiselt oleme Soome, Hollandi ja Balti riikidega selgelt euroala esiviisikus. Keerukas õigustik, vähene ja alles jõukust koguvate tarbijate arv ning hea IKT-keskkond on tinginud Balti finantssektoris koondumise, kohandumise ja teatud segmentides kiire kasvu. Neid märksõnu igatühte eraldi nüüd käsitlengi.
Viimastel aastatel oleme kogenud mitmeid turuosaliste piiriüleseid koondumisi. Nende sündmuste peamised tõukajad on mastaabiefekt ja kasumlikkuse otsimine. Otsuseid koondumiste sihtriikide kohta mõjutavad üldhinnangud vastavate riikide keskkondadele, seda kuni koonduvate finantsvahendajate sisemiste töötaja tasemel olevate ambitsioonideni. Näiteks on Eestil keerukas konkureerida Leeduga, kuna sealsed tööjõu- ja bürookulud on madalamad, lisaks on nende turg inimeste arvu poolest kaks korda suurem. Samas on meil üldjuhul ette näidata kvaliteetsemalt juhitud krediidiportfellid. See võib olla nii positiivne kui ka negatiivne. Meil on ette näidata meie arvates põhjamaine kaasavam juhtimiskultuur. Finantsjärelevalve vaade koondumistele lähtub seadusest. Peakorter Eestis võib tähendada suuremat tööhõivet, aga ei pruugi seda tähendada. Teisalt, näiteks panganduses tähendab see ka suuremaid riske Eesti riigieelarvele. Me reeglina soovime koos tegevusloaga näha ka reaalset tegevust Eestis, tööhõivet ja muud panust siinsesse ühiskonda, mitte ainult postkastiks olemist, mille korral Eesti on turuosalistele vaid värav laiemale reguleeritud finantsturule, et tulu teenida, samas kui siia jäävad ainult riskid. Kui eelkäsitletud koondumine suundumusena on selgemini piiritletav, siis kohandumine märksõnana hõlmab laiemat küsimusteringi. See saab tähendada äristrateegiat laiemalt, toote valikut, organisatsiooni ülesehitust, kapitali ja puhvrite suurust ning kvaliteeti riskide katteks. Kohandumise puhul märgin siin aga hoopis aspekti, mida saab tähistada pealkirjaga "Professionaalsem pangandus".
Professionaalsema või täpsemalt inimkesksema panganduse teemat käsitlen läbi nn pangakontode kaasuse. Seadusest tuleneb nõue, et pankur peab oma klienti tundma. See on vajalik riskide määratlemiseks, mõõtmiseks ja juhtimiseks, muu hulgas kuritegevusega võitlemise eesmärgil, rahapesu ja terrorismi rahastamise ja tõkestamise eesmärgil. Arusaadav ja loogiline. Oleme 2019. aasta aruandeaastal tegelenud juhtumitega, kus pank on sulgenud pangakonto, viidates endisele kliendile, et see justkui tulenes inspektsiooni soovist. Kliendile võib jääda mulje, et vaene krediidiasutus ei tahagi kontot sulgeda, aga va inspektsioon sunnib. See on lihtsalt vale. Iga finantsvahendaja turumajanduses sätib ise oma riskiisu, kujundab ise oma toimingud. Seadused ja juhendid aga vastavalt äri riskantsusele panevad turuosalistele kohustusi. Mida riskantsem äri, seda suuremad kohustused. Finantsjärelevalve kontrollib nende normide täitmist. Arvestades meie pangandusturu kesist konkurentsi, ei peaks pangakonto kergekäeline lõplik sulgemine ehk riskist lihtne vabanemine olema vaikimisi lahend, vaid alles käik kõige lõpuks, teiste ammendumisel. Aga see on siiski võimalik käik, kuna neid kliente on samuti, kes keelduvad pangale vajalikku infot andmast või tegelevad õigusvastaste toimingutega.
Mehhanistlik suhtlemine kliendiga on teine ja ehk olulisemgi kitsaskoht. Isiklikust kogemusest tean, et enamik konflikte saab lahendatud rääkimise, suhtlemisega. Kuulata inimest, selgitada olustikku, põhjendada käitumist. Ma umbes 20 aastat tagasi õppisin USA-s ja loomulikult on pangakontot sealgi vaja, et elada ja arveid maksta. Mul on siiamaani meeles, et kui ma pangakontot avasin ja pärast ka aeg-ajalt ühes pangakontoris, käisin, siis teller tervitas mind nimepidi enne, kui ma jõudsin talle oma isikut tõendava dokumendi esitada. Kuidas see võimalik oli – kas oli tegemist väga hea mäluga inimesega või oli tal mingi muu nipp vaese tudengi tuvastamiseks –, ei tea. Aga mulje jättis see küll. Tundus, et on professionaalne pankur. Professionaalne pankur ei ole eelkõige mitte inimene, kes teab matemaatikat ja peensusteni juriidikat – seda nagunii, see on vaikimisi eeldus –, vaid professionaalne pankur on inimene, kes tunneb ja tunnetab inimesi, äri, keskkonda, suundumusi, kes on väga hea suhtleja.
Riskitundlike kontrollisüsteemide saavutamiseks, sh seoses pangakontodega, oleme suunanud panku olulistes summades investeerima ja seirame seda protsessi. Kindlasti on finantstööstusele hea õppetund, kui aeg-ajalt esinenud puudustega kommunikatsioon kliendiga moondub ühel hetkel õigusloome algatuseks, mis realiseerudes on sektorile kulukam, kui oleks olnud eos investeerida laitmatusse suhtlusesse. Vaadates kogupilti ja olles dialoogis panga juhtidega, olen ma aga pigem siiski optimist ja näen selget soovi kohanduda. Eesti turuliidritel on olnud tänu tagasihoidlikule konkurentsile võimalik tooteid kujundada ja kliente valida. See on põhjustanud rahuldamata nõudlust mitte ainult kuivale jäänud rahapesijate näol, vaid andnud ka häid unaruses või kasutamata ärivõimalusi. Hea näide on tarbijakrediit.
Järgmine märksõna: "kasv". 2019. aastal nägime kiiret kasvu just väiksemate turuosaliste puhul. Näiteks kasvatas üks tarbijakrediidi andmisele keskendunud pank 232-miljonilise krediidiportfelli aastaga 347 miljoni euroni. Nad täitsid oma pakkumisega tühjaks jäänud niši, kusjuures seda mitte ainult Eestis, vaid piirkonnas laiemalt. Ühelt poolt väiksemate turuosaliste kasvamine tugevdab-suurendab konkurentsi ja on igati positiivne. Finantsjärelevalve täheldab kiiret kasvu, aga ka ohumärki: võib küsida, kas organisatsioon saab võetavate riskidega hakkama, kas on piisavalt kapitali, kas krediidi kvaliteet on eos piisavalt kõrge, kas juhid ja organisatsioon on valmis nendeks väljakutseteks.
Selge on, et ka Eestis ei kasva pankurid puu otsas ning nõukogude võim on üle põlvkondade finantsistidesse tekitanud katkestuse. Muide, Euroopas on mul tulnud nende normide väljatöötamisel, milline kogemus ikkagi peab ühel pangajuhil olema, argumenteerida selle vastu, et pangajuhil peab ilmtingimata olema üle 30-aastane staaž panganduses. Eestis oleks siis väga keeruline pangajuhte üldse leida. Õnneks leidsid mu argumendid mõistmist. Nende trendide – koondumine, kohandumine ja kasv – sees on finantsjärelevalve kohustus tagada seaduse raamides finantsturu korrapärane ja õiguspärane toimimine. Finantsjärelevalve ligi sada kõrgharidusega töötajat tagavad seda iga päev teabe kogumisega, analüüsimisega, turuosaliste suunamisega ja otsustamisega. Euroopa Liidu kõige väiksema finantsjärelevalveasutusena otsustasime 2019. aastal 220 haldusakti. Andsime õigusi – näiteks Luminori ühinemine – ja võtsime õigusi – näiteks lõpetasime Danske filiaali tegevuse Eestis. Panime kohustusi, näiteks väiksematele pankadele hoida 56 miljonit eurot täiendavaks puhvriks riskide katteks. Kujundasime seisukoha, et suurpankadel peaks see summa olema 471 miljonit eurot. Otsustame Tallinnas ja Frankfurdis keerukaid finantsalaseid ja väga suure rahalise riskiga küsimusi igal nädalal, olles sealjuures isiklikult varaliselt vastutavad. Ainus majakas sellel merel on seadus ja abiks pikaajaline järelevalvekogemus. Praeguses Finantsinspektsiooni juhatuses on enamik kolleege alustanud tööd finantssektoris 1990. aastate keskel – kes finantsjärelevalves, kes advokaadina, kes vastavas kontrollis. Meid täiendavad ning tasakaalustavad kogenud ja ka uued kolleegid organisatsioonis.
Muutsime eelmisel aastal Finantsinspektsiooni organisatsiooni, et teha veelgi paremini järelevalvet ja kriise lahendada. Oleme faktiliselt endaga liitnud Tagatisfondi, kuna meie pisiturul ei ole kriisivälisel ajal mõtet hoida käigus eraldi administratiivset aparaati Tagatisfondis, samas kui hüvitamise juhtumi käsitlemiseks nagunii ei piisa Tagatisfondi töötajatest. Hüvitamisjuhtum on näiteks siis, kui mõni pank jääb tegevusloast ilma ja hoiustajatele tuleb hoiuseid hüvitada. Versobanki sulgemise kogemus oli selle muudatuse vajalikkuse kristallselge tõend.
Koroonapandeemia vallandudes läksime väga kiiresti üle kaugtööle, rakendades koostöös keskpangaga olemasolevad infotehnoloogilised võimekused. Meie järelevalvetöö ei katkenud hetkekski. Vastupidi, rühmitasime sisemiselt võimekused ümber, et kaardistada koroonapandeemia vahetu ja kaugem mõju finantssektorile. Pärast kiirete riskide juhtimist, eriti krediidilikviidsusoperatsiooni riski valdkonnas, valmistume krediidiriskide suurenenud realiseerumiseks lähitulevikus. Selge, et majanduslanguse korral osa äridest ja ärimudelitest enam ei toimi. Kui need ärid on pangast laenu võtnud, siis tähendab see pangale võimaliku krediidiriski realiseerumist. Laenusid antakse hoiustajate arvel, kes on oma raha panga käsutusse usaldanud. Mida paksemad on pankadel headel aegadel kogutud puhvrid, seda suuremaid krediidikahjusid saab pank kanda kriisis ilma, et tegelikku ohtu satuvad hoiustajate vahendid.
Finantsjärelevalveasutusena astusime panganduse stabiilsuse ja klientide mõistliku kohtlemise nimel vajalikud sammud praktiliselt kohe eriolukorra rakendumisel. Et aega kokku hoida, märgin neist vaid kahte, mille mõju on kõige suurem. Esiteks, pankade kasumite väljamaksmise peatamine. Pankade 3,5 miljardi suurusest kogupuhvrist moodustab akumuleeritud kasum kokku 2,1 miljardit. Võrdluseks: finantsjärelevalve on 2019. aastal kohustunud panku hoidma kokku 527 miljoni euro ulatuses individuaalseid riskipuhvreid. Seadusest automaatselt tuleneb 435 miljonit makropuhvrit ja keskpangad on otsustanud circa 350 miljonit makropuhvrit. Seega oli koroonakriisi alguses võtmeküsimuseks kasumi jaotamise piiramine. Veensime ka Euroopa Keskpanga kolleege otsustama pankade kasumite väljamaksmise peatamine. See dialoog pankadega sündis märtsi keskel ja Euroopa Keskpank tegi oma otsuse märtsi lõpus. Teiseks, maksemoratooriumi raamistiku kehtestamine. Koos Euroopa teiste finantsjärelevalveasutustega otsustasime koroonapandeemia puhkedes välja töötada laenumaksete tagastamise peatamise raamistiku. See ühelt poolt leevendab pankade kapitaliseisu ja ergutab neid ajutisi maksepuhkuseid andma, teiselt poolt annab see moratooriumiga kaetud laenuvõtjatele ühetaolise ja läbipaistva ajutise leevenduse vahendite kogumiseks ja rahavoogude ümberkujundamiseks. Inspektsiooni poolt 20. aprillil vastu võetud raamistiku alusel kehtestasid meie pangad nn eramoratooriumi, mis jõustus 27. aprillil. Praeguseks on maksepuhkused rakendunud circa 5% eraisikute laenuportfelli suhtes ja 21% äriühingute portfelli suhtes. Laenupuhkuste taotluste esitamine on aga raugenud. Maksemoratoorium on viis laenuvõtja likviidsusprobleemi käsitlemiseks, kuid mitte arstirohi võlgniku mittetoimivaks muutunud ärimudelile või alalisele maksejõuetusele.
Kokkuvõtteks. Eesti finantsturgu anno Domini 2019 iseloomustas koondumine, kohandumine ja kasv. Finantsjärelevalve töötab aktiivselt ning tuletab pidevalt ja selgelt turule meelde, et toimida tuleb õigus- ja korrapäraselt. Finantsinspektsioon on oma organisatsiooni kaasajastanud ja värskendanud. Eesti pangandus sisenes koroonakriisi tugevana, keskmiselt oluliselt tugevamana kui euroala pangandus ja tugevamana, kui siseneti 2008. aasta finantskriisi. Eelseisev ei saa finantsturule ega ka järelevalvele siiski lihtne olema. Heaks abiks on siin stabiilne õigusraamistik ning vähem hetkeemotsiooni ajel tehtud otsuseid. Järelevalvelt nõuab eelseisnev häid teadmisi, suuri kogemusi, aga ka kindlat kätt. Kinnitan, et annan koos oma meeskonnaga maksimaalse panuse Finantsinspektsiooni seadusjärgse ülesande täitmiseks. Aitäh!