Aitäh, härra Sutt! Minu meelest on teie küsimuses mitu iva. Ma võtan kõigepealt ette just selle viimase. Te rääkisite valitsuse erinevatest seisukohtadest. Mulle tundub, et teile meeldib, et on arvamuste paljusus, mitte ei ole nii, et öeldakse: vaat nii on ja nii tuleb teha. Nagu, ma ei tea, Kaitseväes, eks ju – seal tuleb nii teha. Aga meie elame demokraatlikus vabas ühiskonnas, kus igaühel on õigus oma sõna öelda. Sõna on vaba – nagu ütles presidentki, mäletate, kui valitsust ametisse kinnitati. Sõna on vaba. Nii et mulle väga meeldib see teie lähenemine. Ja mulle tundub, et ka valitsuse ministrid tunnevad nii ja ütlevad oma arvamuse välja. Nii peabki olema, eks ole. Ja ma loodan, et see nii ka jääb. Ma ei tea, kas te tahtsite viidata, et kunagi see nii ei olnud, aga igal juhul selle eest me peaks seisma.
Nüüd teine teie toodud asi, mis ka minu meelest on oluline. Mulle tundub, et on moodustumas selline kolmik: Kristen Michal, teie ja mina. Me soovime vaadata majanduse pilti pikemaks perioodiks ette. Me oleme härra Michaliga mitmeid kordi sellel teemal debateerinud. Tema ütleb, et soovib ka vaadata horisondi taha. No see on õige. Minu meelest nüüd teie ka tõite selle mõtte välja, nii et me oleme siin päris ühel lainel.
Jah, see koroonakriis on olnud hirmus ja ma arvan, et see taaskäivitamise fond on oluline ka Eesti jaoks. Te küsite, kas see tuleb panna rahvahääletusele, või, ütleme, keegi on selle välja pakkunud. Minu teada praegu koostatakse väga põhjalikku õiguslikku analüüsi, kas see tuleb panna rahvahääletusele või mitte. Esialgne hinnang on, et ei tule: ei tule panna seda rahvahääletusele. Mina olen küll välja öelnud, et kui sellest taaskäivitamise fondist saab ka villa, kui see saab reaalseks, siis igal juhul tuleb tulla seda luba küsima Riigikogu ette. Riigikogu peaks otsustama, kas see luba antakse või mitte.
Nüüd, te küsite, mis on valitsuse positsioon. Euroopa Komisjon on välja tulnud proua Ursula von der Leyeni ettepanekuga eraldada 750 miljardit eurot taaskäivitamiskava elluviimiseks. See on 2018. aasta hindades, jooksevhindades on see 809 miljardit. Kui väga lühidalt vastata, siis mina toetan seda. Ma arvan, et see on õige suund, õige lähenemine, et aidata majandust, taaskäivitada majandust Euroopa Liidus ja Eestis nii lühiajalisi kui ka pikema perspektiiviga projekte ellu viies. See on minu vastus. Aga me võime öelda ka seda, et tegelikult ei ole ju veel midagi. Ei ole MFF-i, ei ole taaskäivitamiskava – selles kõiges pole kokku lepitud. Te teate rahandusguruna ju väga hästi, et vastu on mitu riiki. Mitu riiki ütleb, et toetused ja laenud ei saa jaguneda, peavad olema näiteks ainult laenud. Ma arvan, et ees seisavad väga huvitavad diskussioonid Euroopa Liidu asjade komisjonis, aga eeskätt muidugi ülemkogus. 18. juunil me saame kokku ja hakkame neid asju arutama.