Harva on juunikuu alguseks majanduses olukord niivõrd erinev sellest, mida me ilmselt kõik eeldasime veel ligi pool aastat tagasi. Sellest tulenevalt on täna Eesti majanduse olukorrast ja Eesti Panga tegevusest kõneldes kohane rääkida ilmselt enamast, kui on kirjas panga eelmise aasta aruandes. Et ma aga tulin teie ette rääkima just panga tegevusest 2019. aastal, siis lubage mul teha mõlemat – kõigepealt toon esile olulisemad tegemised keskpanga töös eelmisel aastal, kuid peale selle jagan ka Eesti Panga hinnangut majandusele ja majanduspoliitilistele valikutele. Seejärel vastan hea meelega teie küsimustele.
Te olete Eesti Pangale andnud seaduse järgi terve rea erisuguseid ülesandeid. Ühelt poolt tegeleme me hästi praktiliste küsimustega, nagu sularaharingluse korraldamine, maksesüsteemide arendamine ning statistika kogumine ja avaldamine. Teisalt on meil vastutus finantssektori stabiilsuse tagamisel, Eesti välisvaluuta reservide juhtimisel, nõuandjana majanduspoliitilistes küsimustes ning euroala keskpangana loomulikult ka osalemisel kogu euroala rahapoliitika kujundamisel. Eesti Panga tegevuse lõppeesmärgiks on toetada majanduse stabiilset arengut ja meie ühiskonna jõukuse kasvu. Selle saavutamiseks hoiame oma raha väärtust ja ostujõudu, kujundades koos teiste euroala keskpankadega ühist rahapoliitikat, kuid hoolitsedes ka näiteks selle eest, et Eesti finantssektor ei oleks liialt habras ja raharinglus toimiks laitmatult. Me vajame oma töö tegemiseks kvaliteetset majandusanalüüsi ning hoolitseme selle eest, et meie analüüsid ja majandust puudutavad andmed oleksid ka kõigile teistele kättesaadavad.
Alustangi oma ülevaadet meie tegevuse praktilistest ja kõigi inimeste jaoks vahetult tajutavatest tegevustest, mis puudutavad raharinglust. Nii sularaha kättesaadavus kui ka elektroonilised maksed on seaduse mõistes elutähtsad teenused ja me suhtume nende töökindluse tagamisse Eesti Pangas täie tõsidusega. Kokkuvõtlikult saab öelda, et raharinglus toimis eelmisel aastal Eestis tõrgeteta. Eesti Panga ning pankade, sularahavedajate ja järjest enam ka kaupluste koostöös on sularaha kättesaadavus viimase paari aasta jooksul selgelt paranenud. Sellele on kaasa aidanud poekassas pangakontodelt raha väljavõtmise teenuse levimine. Selliseid punkte, kus inimesed saavad seda teenust kasutada, on Eesti tanklates ja kauplustes juba 675. Aasta jooksul väljastasime Eesti Pangast pangatähtede ja müntidena 840 miljonit eurot ja meile tagastati 540 miljonit eurot. Münte emiteerisime kokku enam kui 21 miljonit tükki, millest enamiku moodustasid ühe- ja kahesendised. Neid viimaseid toodame pidevalt juurde, aga keskpanka tagasi need peaaegu ei jõuagi. Seetõttu soovime jätkata diskussiooni Rahandusministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga, et võtta tulevikus sarnaselt mitme teise riigiga ka Eestis kasutusele ümardamisreeglid, mis vähendaksid väikeste müntidega seonduvat kulu nii tarbijate kui ka kaupmeeste jaoks. Ligi 70% Eesti inimestest toetab seda mõtet ja ma olen kindel, et targalt tegutsedes ei ole ümardamisreegleid rakendades ka hinnatõusu ohtu.
Laitmatult toimisid eelmisel aastal ka elektroonilised maksed. Eestis oleme me esirinnas nn välkmaksete kasutuselevõtus, tänu millele liigub raha eri pankades olevate kontode vahel kõigest loetud sekunditega. Eelmise aasta lõpuks olid välkmaksete süsteemiga Eestis liitunud Swedbank, SEB, LHV ja Coop Pank – see tähendab, et teenus on kättesaadav valdavale osale Eesti Panga klientidest.
Oleme Eesti Pangas üheks oma strateegiliseks eesmärgiks seadnud saavutada võimalikult hea valmisolek kõikvõimalikeks hädaolukordadeks, mis on muu hulgas oluline selleks, et suudaksime tagada sularaharingluse ja maksete kui elutähtsate teenuste toimimise. Oleme koos partneritega läbi mänginud erinevaid kriisistsenaariume, teinud teste ja valmistanud ette hädaolukorra lahendamise plaane. Oleme investeerinud sellesse, et Eesti Panga tehtud statistika oleks võimalikult hästi kättesaadav ja hästi kasutatav, samuti oleme investeerinud andmete kogumise rakendustesse. Eelmisel aastal täpsustasime dubleerimise vältimiseks ka omavahelist tööjaotust Statistikaametiga, kellega meil on hea koostöö.
Eesti Panga üks vähem avalikku kajastamist leidnud tegevussuund on investeerimistegevus, mille eesmärk on nii Eesti riigi välisvaluuta reservide heaperemehelik hoidmine ja kasvatamine kui ka meie tegevuskulude katmine ja piisava puhvri tagamine keskpanga tegevusega paratamatult kaasnevate finantsiliste riskide katmiseks. Keskpanga investeerimisportfell kasvas 2019. aastal märkimisväärselt, ulatudes aasta lõpuks 1,2 miljardi euroni. Oleme investeerinud peamiselt kõrge kvaliteediga võlakirjadesse, vähemal määral ka arenenud riikide aktsiaturgudele. Eesti Panga investeerimisportfelli tulusus oli eelmisel aastal erakordselt hea, me teenisime investeeringute pealt tulu peaaegu 39 miljonit eurot. See andis meile võimaluse teha oma aastasest kasumist riigieelarvesse tavapärasest suurem eraldis, mis seekord ulatus peaaegu 19 miljoni euroni. Alates 1992. aastast on keskpank oma kasumist eraldanud riigieelarvesse kokku enam kui 170 miljonit eurot.
Nüüd jõuan aga Eesti Panga tegevuse selle osani, mis on seotud majandusanalüüsi, rahapoliitika, finantssektori teemade ja meie majanduspoliitiliste soovitustega. Alustan euroala arengutest ja selgitan Euroopa Keskpanga rahapoliitilisi otsuseid, mis on tehtud meie osalusel. Tavaliselt räägime üleilmsest euroala majanduse arengust, et panna möödunud aasta konteksti. Sel korral oleme paraku unikaalses olukorras, kus mullusest rääkimine mõjub vaata et kauni mälestusena millestki väga kaugest. Kuid alustan siiski möödunust: üleilmne majanduskasv oli 2019. aastal 2,9% ning euroala majandus kasvas 1,2%. Veel 2019. aasta lõpus võisime rääkida majanduse mõõdukast taastumisest pärast riikidevahelisi kaubandussõdasid, seevastu täna seisame silmitsi üleilmse langusega. Meenutagem kas või Rahvusvahelise Valuutafondi jaanuari prognoosi, mis lubas käesolevaks aastaks enam kui 3% majanduskasvu. Aprillis prognoosis IMF aga juba samas suurusjärgus üleilmset majanduslangust. Arenenud riikides saab majanduslangus olema isegi kaks korda kiirem. Sedavõrd suurt langust nii lühikese aja jooksul on varem kogetud harva. Euroopa Keskpank avaldab euroala uue majandusprognoosi ülehomme, 4. juunil, kuid teame, et juba I kvartalis tõid karantiinimeetmed euroalal kaasa ligi 4% majanduslanguse ning II kvartalis kujuneb langus ilmselt veelgi kiiremaks. Kõik prognoosid sõltuvad muidugi sellest, milliseks kujuneb tervishoiu olukord aasta teisel poolel. Kui viiruse ohjeldamiseks ei ole tarvis rakendada uusi karantiinimeetmeid ning kriisi mõjude leevendamiseks tehtu osutub tõhusaks, siis võib majandus teisel poolaastal üsna kiiresti taaskäivituda, kuid see ei ole piisav, et jõuda aasta lõpuks tasemele, kus me olime enne piirangute kehtestamist.
Majandusaktiivsuse taastumine saab olema ebaühtlane nii sektorite kui ka riikide lõikes. Arvatavasti on inimesed veel pikka aega ettevaatlikud ja kaaluvad suuremate kulutuste edasilükkamist. Samuti võib eeldada välisnõudluse vähenemist riikidest, kus viiruse levik on olnud ulatuslikum ja mõju seega suurem. Kõik prognoosid on praegu paraku spekulatiivsed, aga tõenäoliselt jõuab euroala kogutoodang tagasi pandeemiaeelsele tasemele alates 2022. aastast.
Pandeemia ja selle piiramiseks astutud sammude mõju majandusaktiivsusele on teatud täpsusega võimalik hinnata, tehes selleks eeldusi näiteks karantiiniperioodi pikkuse kohta, seevastu inflatsioonile avaldatavat mõju on täpselt hinnata keerulisem. Viirusega võitlemise meetmed ei vähenda majanduses mitte ainult nõudlust, vaid ka pakkumist. Nõrga majandusolukorraga kaasneb tõenäoliselt veelgi aeglasem hinnatõus. Samas võivad näiteks tarneahelate probleemid tuua kaasa – vähemalt ajutiselt – mõningate kaupade kallinemise. Naftahinna väga suur kõikumine avaldab lühikeses perspektiivis inflatsioonile tõenäoliselt suuremat mõju kui keskpankade rahapoliitika. Inflatsiooni lühiajaline kõikumine on aga järjest tugevamalt kujundamas ka pikaajalise inflatsiooni ootusi.
Euroala keskpankade peamine ülesanne ongi teatavasti euro väärtuse hoidmine, hoolitsedes selle eest, et hinnatõus oleks euroalal piisavalt väike ja stabiilne. Majanduse ja inimeste jõukuse kasvuks on oluline, et inflatsioon ei oleks liiga kiire ega jääks ka palju alla keskpikas perspektiivis eesmärgiks seatud 2% aastas. Möödunud aasta alguses võtsid euroala keskpangad suuna rahapoliitika karmistamisele, aga aasta jooksul selgus, et euroala hinnakasv oli selgelt jäämas allapoole 2%-lise inflatsiooni eesmärki, mistõttu otsustasime Euroopa Keskpanga nõukogus pakkuda majandusele rahapoliitika abil täiendavat tuge intressikärpe ning varaostukava mahtude suurendamise kaudu. Äärmiselt leebe rahapoliitika on oluline tegur, miks laenukasv on püsinud tugev ning ettevõtete rahastamise hind soodne. Viimastel kuudel oleme Euroopa Keskpanga nõukogus astunud samme selleks, et ka kriisiajal oleksid rahastamistingimused jätkuvalt soodsad, sõltumata kasvanud ebakindlusest turgudel. Muu hulgas oleme käivitanud laiaulatusliku erakorralise ja ajutise varaostukava pandeemia mõjude leevendamiseks. Samuti oleme otsustanud pakkuda pankadele parematel tingimustel laenu. Seda kõike ikka selleks, et pangad saaksid omakorda soodsamatel tingimustel ettevõtetele ja majapidamistele laenu anda. Lisaks toetavad ettevõtete rahastamist praegu mitmesugused riiklikud garantii- ja tugimeetmed. Karantiini mõjude leevendamiseks valitsuste tehtavad täiendavad kulutused kasvatavad Euroopa riikide avaliku sektori võlakoormust arvatavasti umbes 10–15%. Tegemist on enneolematu eelarvestiimuliga ning loomulikult tuleb seda kasutada võimalikult tõhusalt.
Pandeemiast ei ole jäänud puutumata ka Eesti majandus. Esimesed mõjud ilmnesid vahetult pärast eriolukorra kehtestamist ja viiruse leviku ohjamiseks võetud meetmete rakendamist märtsikuu keskel. Eestis ja mujal kehtestatud piirangud tõid kaasa tõrkeid tarneahelate toimimises. Kaubanduskeskuste sulgemine ja nõudluse vähenemine mõjutasid vahetult jaekaupmehi. Samuti on koroonaviirus raputanud tugevalt siinset tööturgu, eriti teenindussektoris. Kui võrrelda suures pildis praegust kriisi eelmise kriisiga, siis praegu on kõige enam pihta saanud teenindussektor, eelmise kriisi ajal oli selleks ehitus- ja kinnisvaravaldkond. Selle taustal on Eestis hetkel vist kõige päevakajalisem küsimus see, kuidas koroonaviiruse leviku piiramise majanduslike mõjudega toime tulla. Valitsuse senised kriisimeetmed on aidanud alles hoida töökohti ja leevendanud töötuse kasvu. Ettevõtted on saanud palgahüvitist juba 120 000 töötaja ehk iga viienda Eesti töötaja eest. Majutuses ja toitlustuses on saanud palgatoetust iga kolmas töötaja viiest, töötlevas tööstuses iga neljas töötaja. Ilma riigi toeta oleks tööpuudus kasvanud hüppeliselt. Kriisi tõttu kahanevad maksutulud ja kasvavad kulutused sotsiaalhoolekandele. Võib prognoosida, et senisest suurem surve riigieelarvele püsib ka eelolevatel aastatel. Kuna koormus valitsussektori eelarvele on väga suur, tuleb maksumaksja raha kulutada võimalikult tõhusalt ja suunata see eelkõige nendesse valdkondadesse, mis aitavad vältida pikaajalist kahju majandusele ja toetada Eesti majanduse kohanemist kriisijärgse maailmaga.
Nii Eesti kui ka teiste riikide majanduse taastumine sõltub paljuski sellest, milliseid piiranguid pidid riigid viiruse leviku piiramiseks kasutama ja kui kaua need kehtivad. Hindasime piirangute kestuse mõju majandusele Eesti Panga makromudelis kahe stsenaariumi kaudu. Kui piirangud oleksid kehtinud maikuu alguseni, tähendanuks see majandusele 2020. aastal umbes 6% majanduslangust. Seevastu augusti alguseni kehtinud piirangute puhul oleks languseks kujunenud 14%. Ehkki praeguseks on piiranguid oluliselt leevendatud, mõjutavad need nüüdki majandustegevust ning inimesed on suuremaid oste planeerides tõenäoliselt veel mõnda aega ettevaatlikud. Kuna Eesti majandus on suunatud ekspordile, siis sõltub siinse majanduse taastumine suuresti ka meie peamistel sihtturgudel toimuvast.
Eelnev jutt rääkis pigem majanduse aeglase taastumise kasuks, kuid siiski on võimalik välja tuua ka mõned majanduse kiiremat taastumist toetavad aspektid. Eesti tänane olukord on 2008.–2009. aasta kriisiga võrreldes selgesti parem, sest majanduses ei ole suurt tasakaalustamatust ja nii Eesti majandus- kui ka finantssektor olid enne kriisi tervikuna tugevas seisus. Samuti ei saa välistada, et sügav üleilmne majanduslangus osutub ajutiseks ning et selle aasta teisest poolest alates võib piirangute leevendamise korral näha riigiti kiiret taastumist. Taastumisel mängivad kindlasti olulist rolli valitsuste ja keskpankade toetusmeetmed, aga määramatus on kokkuvõttes väga suur.
Peatun lühidalt ka finantssektoriga seotud küsimustel, kuna panganduses esinevad probleemid võivad halvemal juhul võimendada probleeme ka ülejäänud majanduses ning hästi toimiva finantssektorita oleks kriisist taastumine kindlasti palju vaevalisem. Eesti Pank vastutab Eestis makrofinantsjärelevalve teostamise eest, mille eesmärk on suurendada finantssüsteemi vastupanuvõimet, et ka rasketel aegadel ei katkeks majanduses ligipääs laenudele. Selleks on Eesti Pank kehtestanud pankadele täiendavad kapitalipuhvri nõuded ja ka üldised põhimõtted, mida pangad peavad eluasemelaene väljastades järgima. Üldiselt on Eesti kommertspangad finantsiliselt tugevas seisus, seda nii teiste riikide pankade kui ka viimatise kriisiajaga võrreldes. Sellegipoolest otsustasime märtsis Eesti Pangas probleeme ennetavalt pankade kapitalinõudeid leevendada ning viia süsteemse riskipuhvri nõude 1%-lt 0%-ni. See vabastab pankade jaoks 110 miljonit eurot kapitali, mis võimaldab neil keerulisel ajal pakkuda inimestele ja ettevõtetele täiendavaid laene või katta laenukahjumeid, mis mõningase viiteajaga kindlasti pankadeni jõuavad. Lisaks andsime koos Finantsinspektsiooni ja Euroopa Keskpangaga pankadele selge signaali, et ajal, kui regulaatorid pankade kapitalinõudeid leevendavad, ei ole panga omanikest õige dividende makstes kapitali omakorda nõrgendada.
Väga oluline on olnud see, et pangad on pakkunud klientidele paindlikult maksepuhkust ja suutnud seejuures ühiselt kokku leppida, et laenude maksegraafikuid muutes ei tõsteta suurenenud riskidest hoolimata intressimäärasid ega küsita tavapärast lepingu muutmise tasu. See on pakkunud kriisi ajal olulist leevendust nii ettevõtetele kui ka näiteks eluasemelaenu võtnud peredele. Samas tähendab kõigile soovijatele maksepuhkuse võimaldamine seda, et esialgu ei ole nende klientide hulk, kes laenu tagasimaksmisega võivad püsivalt raskustesse jääda, eriti hästi tajutav. Seega võib probleemsetest laenudest tulenev kahjum avalduda panganduses alles mitme kvartali pärast. Tähelepanuväärne on aga see, et pangad olid võimelised pea kõigile soovi avaldanud klientidele maksepuhkust andma, kasutamata riigi poolt KredExi kaudu pakutud täiendavaid käendusi. Ühelt poolt olid pangad sunnitud reageerima kiiremini, kui said kinnitatud riiklike käenduste tingimused, teisalt on praeguseks kinnitatud käenduste tingimused sellised, et pangad ei pea nende kasutamist majanduslikult mõistlikuks. See aga ei tähenda, et KredExi käenduste järele vajadus puuduks. Lähemal ajal oleks mõistlik leppida koostöös pankadega kokku täpsemad tingimused, eelkõige just ettevõtete uute likviidsuslaenudega seoses, mille järele kasvab vajadus tõenäoliselt juba pärast kokkulepitud maksepuhkuste lõppu. Mõistlikel tingimustel pakutav KredExi käendus annaks sellisel juhul võimaluse oma tegevuse jätkamiseks täiendavat laenu saada ka nendel ettevõtetel, kelle riskid majanduskriisi kestes võivad ühe kommertspanga vaatenurgast olla muidu liialt suured.
Lubage mul anda lühike ülevaade ka keskpanga tegevusest koroonakriisi ajal. Meie jaoks üks kriitilisemaid küsimusi on seotud elutähtsate teenuste tagamisega. Õnneks ei mõjutanud pandeemiast tulenenud kriis vahetult maksete toimimist ega sularaharinglust. Olime selleks siiski valmis ja saime hakkama ka eriolukorra alguses lühiajaliselt kasvanud sularahanõudlusega. Eriolukorra ajal olid aga nii sularahanõudlus kui ka maksete mahud pigem tavapärasest väiksemad, alles nüüd on need hakanud taastuma. Koostöös pankadega leidsime võimaluse avaldada kiirstatistikat selle kohta, kuidas on kriisi käigus muutunud sularaha kasutus ja maksete tegemine. See info on kättesaadav Eesti Panga veebilehel. Nagu juba mainitud, viisime kõikidele pankadele kehtiva nn süsteemse riski puhvri 0%-ni, mis vabastas pankade jaoks lisakapitali laenukahjumi katteks ja uute laenude andmiseks. Märtsi lõpus koostasime juba viidatud kiirhinnangu selle kohta, kui sügavaks võib majanduslangus sel aastal kujuneda. Samuti pakkusime välja soovitused, milliste põhimõtete järgi tasub riigil majandust toetada. Meie peamine sõnum oli see, et ettevõtete pankroti vältimisele ja inimeste sissetulekute kaitsmisele suunatud esmased meetmed peaksid olema võimalikult vahetu mõjuga, kiiresti rakendatavad ja ajutised. Tegime kriisi ajal tihedat koostööd ka Riigikogu ja valitsusega, et keskpanga soovitusi selgitada ja pakkuda konstruktiivseid kommentaare majanduse toetamise plaanidele.
Loomulikult pidime kohanema ka organisatsioonina, luues kiiresti tehnilised võimalused rohkematele töötajatele kodukontoris töötamiseks ning kasutades teineteisest eraldatud meeskondade põhimõtet kriitiliste funktsioonide korral, kui kaugtöö ei ole võimalik. Ka sellega saime hakkama ning sarnaselt paljude teiste organisatsioonidega mõtleme juba selle peale, mida eriolukorras töötamise kogemusest õppida ja mida sellest oma töökorralduses edaspidigi kasutada.
See ei ole küll otseselt eriolukorraga seotud, aga oleme oma eelmisel aastal uuenenud juhatusega hakanud üldisemalt üle vaatama Eesti Panga lähiaastate strateegiat. Ühe olulise asjana mõtleme selle peale, kuidas olla majanduspoliitilistes küsimustes võimalikult hea nõuandja valitsusele, aga ka poliitikakujundajatele laiemalt. See on meile seadusega pandud ülesanne ja me suhtume sellesse tõsiselt. Tahame pakkuda sõltumatut ja asjatundlikku analüüsi ja kommentaare olulistes majanduspoliitilistes küsimustes ning tuua kokku eksperte ja poliitikuid majanduspoliitilise debati pidamiseks. Eelmise aasta näiteks selles vallas oli Eesti Panga mõjuanalüüs pensionisüsteemis kavandatavate muudatuste kohta ning koostöös IMF-iga korraldatud seminar, kus väliseksperdid lahkasid eri riikide pensionisüsteemide häid ja halbu külgi. Eriolukorra tõttu lükkus edasi arutelu, mida olime planeerinud pangateenuste kättesaadavuse teemal tulenevalt olukorrast, kus mitmed ettevõtjad kurdavad pankade liigse konservatiivsuse üle hiljutiste rahapesuskandaalide valgel. Üks teema, mille majanduslikke mõjusid tasub samuti põhjalikumalt vaagida, on näiteks välistööjõuga seonduv.
Lähiajal on Eesti Panga tähelepanu eelkõige sellel, kuidas toetada majanduse kriisijärgset taastumist – nii osaledes rahapoliitika kujundamisel euroala jaoks kui ka mõeldes kaasa Eesti majanduspoliitiliste valikute tegemisel. Oleme jõudmas sellesse kriisi etappi, kus tuleb teha järjest keerulisemaid valikuid, keda ja millisel moel riiklikult toetada. Koroonakriisi saabudes oli mõistlik tagada esmane tugi kõigile ettevõtetele ja inimestele, kes ootamatult kaotasid suure osa oma senisest sissetulekust, seevastu kriisist väljumisel tasub olla valivam ja riigi tuge täpsemini suunata. Esiteks läheb kõigi ettevõtete ühetaoline toetamine maksumaksjale liialt kalliks ja teiseks võib see majandusele pikas perspektiivis lausa kahjulik olla, kuna töötab vastu paratamatult tarvilikule majanduse kohanemisele uute tingimustega. Tark on teha täna selliseid otsuseid, mis on suunatud just sellele, et kohanemine uute oludega oleks võimalikult edukas nii ettevõtetele kui ka ühiskonnale tervikuna.
Ma toon välja vaid paar valdkonda, mille tähtsus saab kriisi järel olema ilmselt senisest suurem ja millesse võiks riiklikult tugevasti panustada. Need mõtted ei ole uued. Esiteks on tõenäoliselt veelgi olulisemaks muutumas majanduse digitaliseerimine. Näiteks võiks kaaluda ulatuslikumat hästi suunatud tuge Eesti mahajäämuse ületamiseks tööstuse digitaliseerimisel. Kriisijärgne aeg võib Eesti tootmisettevõtetele pakkuda uusi võimalusi, kuna globaalsed tarneahelad hakkavad muutuma ja me peame olema valmis sellest võimalusest kinni haarama. Samuti tasub panustada sellesse, et kvaliteetne andmeside ulatuks igasse Eesti nurka. Teiseks tuleb senisest enam toetada inimeste ümberõpet, sest tööpuudus kasvab ja majanduse jaoks vajalikud töökohad muutuvad. Tasub investeerida sellesse, et inimeste oskused vastaksid võimalikult hästi tööturunõuetele, sest nii saame kasvatada Eesti inimeste heaolu. Olgu ka öeldud, et kui palgatoetused kestavad liiga kaua, siis on võimalik, et maksumaksja rahaga pikendatakse nende ettevõtete tegevust, kes muutunud oludes ei ole elujõulised. Mõistlikum on pakkuda inimestele sotsiaaltoetusi käsikäes ümberõppega ja anda võimalus uute töökohtade tekkeks. Kolmandaks tasub ulatuslikumaid investeerimisprojekte käivitades mõelda, kas need toetavad ka näiteks kliimaeesmärke, mida Eesti riik on lubanud järgida ja mille saavutamine nõuab paratamatult olulist panust nii riigilt kui ka erasektorilt.
Lisaks juhin tähelepanu sellele, et just suurematele ettevõtetele laenude või käenduste kaudu riigi tuge pakkudes oleks tark võtta arvesse turuosaliste hinnanguid selle kohta, kas konkreetne ettevõte ja ärimudel on ka tulevikus konkurentsivõimelised. KredExi või MES-i kaudu tasub ettevõtetele pakkuda käendusi, eelkõige osalisi käendusi, mitte niivõrd otselaene. Sellisel juhul säilib kasuliku topeltkontrollina siiski ka panga kui laenuandja hinnang ettevõtte pikaajalise elujõulisuse kohta. KredExi ja MES-i pakutavate laenude tingimused ei pruugikski olla väga soodsad, sest need peaksid olema mõeldud eelkõige n-ö viimase võimalusena kasutamiseks sellistele ettevõtetele, kes pangast laenu ei saa. Samas, käenduste puhul peaksid tingimused olema sellised, et pankadel oleks neid ka tegelikult mõistlik kasutada. Suuremate ettevõtete toetamisel oleks veelgi parem, kui riigi rahalise toe eelduseks oleks ka omanike või uute investorite samaaegne täiendav panustamine. Eelnevaga seoses peaks riik lähtuma strateegiliste sektorite ja ettevõtete puhul eesmärgist, et toetatakse üksnes strateegiliselt olulise äri jätkamist, mitte konkreetsete ettevõtete seniseid omanikke. Keerulises olukorras kaasneb suurettevõttele raha laenamisega kindlasti oluline risk ja maksumaksjal on õigus oodata selle riski eest õiglast hüvitist, vastasel juhul läheb toetus sisuliselt ettevõtte senistele omanikele. Seega võiks riik suuremate ettevõtete puhul mitte lihtsalt soodsat laenu anda, vaid nõuda neilt näiteks õigust omandada kokkulepitud tingimustel ettevõttes teatav osalus.
Need olid mõtted, mida minu hinnangul tasub järgmiste tugimeetmete kujundamisel kaaluda. Peame meeles pidama, et me ei saa riiklike kulutustega täielikult asendada kriisi tõttu kokkutõmbunud erasektori nõudlust, me saame vaid pehmendada kriisi mõju ja luua paremad tingimused majanduse taastamiseks. Täpsemaid võimalusi jõuame kindlasti lähiajal põhjalikumalt kaaluda. Oleme Eesti Pangas valmis nii nende arutelude pidamiseks kui ka kõigi teiste meile seadustest tulenevate ülesannete võimalikult heaks täitmiseks. Aitäh! Vastan hea meelega teie küsimustele.