Tere päevast, austatud kolleegid! Alustame Riigikogu III istungjärgu 16. töönädala esmaspäevast istungit. Ja kõigepealt on võimalus üle anda eelnõusid või arupärimisi. Vabariigi Valitsuse nimel eelnõusid üle andma palun kõnetooli proua Heili Tõnissoni.

Austatud esimees! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna seitse seaduseelnõu. Esiteks, notariaadiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust justiitsminister Raivo Aeg. Teiseks, raudteeseaduse eelnõu ja kolmandaks, energiamajanduse korralduse seaduse ja maagaasiseaduse muutmise seaduse eelnõu. Nende kahe eelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust majandus- ja taristuminister Taavi Aas. Neljandaks, vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmise ning sellega seonduvalt maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab nende kahe eelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust rahandusminister Martin Helme. Oi, vabandust! Viies oli keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu ja need kaks on siis Martin Helme esitleda. Kuuendaks, ravimiseaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Ja seitsmendaks, tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Nende kahe seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust sotsiaalminister Tanel Kiik. Aitäh!

Aitäh! Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud seitse eelnõu ja juhatus otsustab nende edasise menetlemise vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele.
Läheme nüüd kohaloleku kontrolli juurde.
Kohaloleku kontroll
Kohal on 86 Riigikogu liiget, puudub 15.
Ja nüüd, austatud kolleegid, läheme selle nädala päevakorra kinnitamise juurde. Panen hääletusele Riigikogu täiskogu III istungjärgu 16. töönädala päevakorra kinnitamise. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 
Hääletustulemused
Päevakorra kinnitamise poolt on 87 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Päevakord on kinnitatud.

Täna on meil kaks päevakorrapunkti ... vabandust, kolm. Kolm on kohtu seadus. Läheme esimese juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud Põllumajandusameti ning Veterinaar- ja Toiduameti Põllumajandus- ja Toiduametiks ümberkorraldamisega seonduvalt Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 164 teine lugemine. Ettekandjaks palun kõnepulti maaelukomisjoni liikme Merry Aarti. Palun!

Tere päevast kõikidele! Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Minu ülesanne on siin läbi viia seaduseelnõu 164 teine lugemine. Tuletan meelde, et seaduseelnõu eesmärk on liita Veterinaar- ja Toiduamet ning Põllumajandusamet. Konsolideeritud asutus hakkab kandma nime Põllumajandus- ja Toiduamet ehk PTA. Uus amet tegeleb kogu selle toiduahela järelevalvega, mis on seotud inimese elukeskkonna ja tervisega. Ühe katuse all on kergem korraldada vajalikke tegevusi, vahetada infot, parandada avaliku teenuse kvaliteeti ja kättesaadavust. Ühendamise protsessiga on tegeletud üle kahe aasta. On toimunud terve rida ühisseminare, moodustatud on PTA juhtkomisjon, kelle ülesandeks on olnud selle protsessiga tegeleda, on valminud kommunikatsioonistrateegia, sealhulgas ka sisekommunikatsiooni strateegia, mis on hästi oluline. Läbi on mõeldud struktuur vastavalt ametile pandud ülesannetele. Uues ametis saab olema 14 osakonda ja neli regiooni.
Seaduseelnõu on ajakriitiline selles mõttes, et kui tahta, et 1. jaanuaril 2021 amet hakkaks tööle täie jõuga, siis on 1. juulil viimane aeg välja kuulutada konkurss peadirektori ametikohale.
Seadusega muudetaks 31 seadust, 19 Vabariigi Valitsuse määrust, 153 Maaeluministeeriumi ja Põllumajandusministeeriumi määrust, nelja Keskkonnaministeeriumi määrust ja kahte Siseministeeriumi määrust. Need muudatused on põhiliselt seotud lihtsalt nime muutmisega.
Vabariigi Valitsus algatas seaduseelnõu 16. märtsil, esimene lugemine oli 21. aprillil ja see lõpetati. Maaelukomisjon arutas seaduseelnõu 19. mai istungil, kus vaadati läbi komisjonile kaalumiseks esitatud muudatusettepanekud ning langetati eelnõu kohta menetluslikud otsused. Eelnõu on saadetud tehnilise ja keelelise korrastamise eesmärgil Riigikogu Kantselei stenogrammi- ja tõlkeosakonda ning keeletoimetaja märkused, millega eelnõu algataja esindaja nõustus, on sisestatud eelnõu teksti.
Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg oli 6. mai, selleks ajaks ei laekunud ühtegi ettepanekut Riigikogu liikmetelt, fraktsioonidelt ega teistelt komisjonidelt. Juhtivkomisjonile kaalumiseks esitas muudatusettepaneku Maaeluministeerium. Ettepaneku sisu oli täiendada 164 SE kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse ehk KAOKS-i muudatusega selliselt, et kinnisasja omandamise korral ei kohalduks KAOKS, kui omandaja on riigi äriühing, riigi sihtasutus või riigi tulundusasutus. Kehtiv redaktsioon jätab kinnisasja omandamise korral KAOKS-i kohaldumisalast välja Eesti riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse ning Eestis loodud avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Maaelukomisjon arutas teemat pikalt ja põhjalikult ja leidis, et esitatud muudatusettepanekul puudub seos seaduseelnõuga 164, ning tegi ministeeriumile ettepaneku esitatud ettepanek tagasi võtta, mida ministeerium  ka tegi.
Juhtivkomisjon võttis vastu otsuse saata Vabariigi Valitsuse algatatud Põllumajandusameti ning Veterinaar- ja Toiduameti Põllumajandus- ja Toiduametiks ümberkorraldamisega seonduvalt Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 164 Riigikogule teiseks lugemiseks tänaseks, s.o 1. juuniks ettepanekuga teine lugemine lõpetada ja juhul kui teine lugemine lõpetatakse, viia läbi eelnõu kolmas lugemine 10. juunil ja panna see lõpphääletusele. See on minu poolt praegu kõik.

Aitäh! Ja nüüd on kõikidel Riigikogu liikmetel võimalus ettekandjale esitada kuni kaks küsimust. Küsimuse pikkus on kuni üks minut. Ivari Padar, palun!

Aitäh! Lugupeetud proua kolleeg! Kuidas valitakse uuele ametile juht? Kas see toimub avaliku konkursi korras või käib see vorstijagamise alusel: kellel jämedam vorst, see saab pealiku tiitli?

Aitäh! Lugupeetud kolleeg Ivari! Ma julgen öelda, et maaelukomisjonis on väga head, asjalikud ja asjatundlikud liikmed. Ja ma vastan sulle täiesti ausalt, käsi südamel, et 1. juulil kuulutatakse välja avalik konkurss, kui see vähegi sel kuupäeval võimalik on. 

Aitäh! Urmas Kruuse, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Auväärne ettekandja! Kas te oskate öelda, kui palju kahe asutuse liitmisel töötajaid järele jääb? Kas tuleb ka teatud töötaja arvu sääst tänu efektiivsuse kasvule ja asjade ümberkorraldamisele või jääb töötajate arv samaks, nagu praegu annab mõlemas asutuses kokku?

Kahe asutuse peale kokku on umbes 550 inimest, ma päris täpset arvu ei tea. Eesmärk on säilitada kõikide ametikohad, nii palju kui see vähegi võimalik on. Kindlasti tuleb ümberpaigutusi, kindlasti tehakse mõned töökohad ümber, kindlasti keegi otsustab ära minna, kui kellelegi uus töökorraldus ei sobi, võib-olla mõni tuleb juurde, aga eesmärk on mitte kedagi lahti lasta või koondada.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Ma kuulasin kolleeg Ivari Padari küsimust ja võib-olla ma liiga tähelepanelik ei olnud. Kas moodustatakse riiklik vorstiamet või? (Saalist öeldakse midagi.)

See küsimus vist ei ole mulle.

Jürgen Ligi, palun!

Aitäh, proua Aart! Mina kuulsin, et maaelukomisjonis on väga targad inimesed, ja te rääkisite praegu ka tööjõust. Öelge, mis maaelukomisjon arvab tööjõust põllumajanduses. Mind pommitatakse iga päev sõnumitega, mida osa poliitikuid kipub eitama: et saak jääb põllule ja nii edasi. Kas te saate selle heaks midagi teha, et saak ei jääks põllule? 

Aitäh, härra Jürgen Ligi! Sama teema on ka meil: ka mind pommitatakse igasuguste küsimustega ja ma räägin kaks-kolm korda päevas erinevate tootjatega. Aga see on väga lai ja põhjalik teema ja ma oleksin valmis sel teemal rääkima teiega eraldi, mitte siin saalis. Kindlasti on lahendusi, kindlasti tuleb otsida lahendusi. Kindlasti tuleb otsida lahendusi ja kindlasti tuleb mõne koha pealt astuda mõnel samm tagasi, mõnel samm edasi. Aga lahendused kindlasti on olemas. Eestlasel on alati lahendused olemas, küll nad tulevad.

Andrus Seeme, palun!

Aitäh, hea kolleeg! Ma küsin, kus hakkab asuma uue ameti peakorter: kas see on kuskil maal või jääb see Tallinna?

Uue ameti peakorter hakkab praeguse kava järgi olema Sakus. Aadress on Saku. Aga sellega on see väike probleem, et natukene aega võib-olla läheb ümberkorraldusteks, sest seal hakatakse tegema remonti. Sellega seoses kas 1. jaanuariks päris jõutakse, ei oska öelda, aga peakorter hakkab olema Sakus.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Selline küsimus. Ivari Padar nagu küsis selle vorstivabriku ülemuse nime, aga minu küsimus on konkreetne: kas listeeriaskandaali võtmetegelane jätkab oma juhtival kohal? Peadirektor teatavasti juba lahkus õigel ajal.

Aitäh, Peeter! See on väga hea küsimus. See küsimus on lahendatav konkursi korras siis, kui ameti peadirektori konkurss välja kuulutatakse ja kui tuleb uus peadirektor, kes nende küsimustega tegeleb. Aga listeeria ei ole selle eelnõu teema.

Aitäh, austatud ettekandja! Rohkem teile küsimusi ei ole. Nüüd on meil võimalus minna läbirääkimiste juurde. Esimesena palun Ivari Padari siia kõnepulti.

Lugupeetud kolleegid! Lugupeetud härra esimees! Iseenesest on ju seda kahe ameti ühendamist pikemalt ette valmistatud, paari või kolme valitsuse ajal. Ja kui tulemuseks on parem bürokraatia, lihtsam ja läbipaistvam asjaajamine nii ametnike seisukohalt kui ka põllul või laudas olijate seisukohalt, siis on see ju väga hea. Nüüd aga asja teine pool, miks ma siia tulin: see on seesama vorsti jagamise teema. Me praegu loome ametit, mille alluvuses ja mille kontrolli all tehakse palju vorsti, ka jämedaid vorste. Üks kolleeg, kelle nime ma ei taha nimetada, tõstis siin üles ka listeeria teema ja kõik muu, mis eelmisel aastal veel toimus. Selge, et siit saalist on tulnud hästi palju süüdistusi ühelt konkreetselt erakonnalt. On küsitud, kas Veterinaar- ja Toiduamet on poliitiline või ei ole poliitiline –kuni selleni välja, et on süüdistatud kolleeg Urmas Kruuset selle eest, et justkui tema on teinud omal ajal selle ametkonna juhi puhul poliitilise vahetuse. Ütlen, käsi südamel, et ühtegi poliitilist vahetust pole olnud. Seal olid mängus omad asjaolud, miks see kõik juhtus. Kes tahab teada, olge hea, tulge ja küsige kas minu või Urmas Kruuse käest. Kuna on tulnud väga palju etteheiteid selle koha pealt, et Veterinaar- ja Toiduametit on poliitiliselt juhitud, siis praeguses kontekstis teebki see mind ettevaatlikuks. Kas nii suure ja olulise organisatsiooni kokkupanemise puhul ei jagata vorste? See on nüüd üks uus termin Eesti poliitmaastikul. Nii see on.
Mis puudutab listeeriat, siis, lugupeetud kolleegid, on olemas maaelukomisjoni protokoll. Selleks et panna paika, kas kusagil on poliitiline listeeria või ei ole poliitilist listeeriat, kutsus komisjon kohale Veterinaar- ja Toiduameti esindaja, veterinaarlaboratooriumi esindaja ja tervisekaitse esindaja. Need olid kolme eri institutsiooni esindajad, mitte keegi neist polnud poliitiline. Paljud kolleegid said sellest koosolekust osa võtta ja protokollitud järeldus on üks: selles konkreetses ettevõttes, kellele ma soovin tulevikus väga palju edu, oli probleem. See oli raskesti lahendatav probleem, aga lahendus oli olemas. Ja ei mingit poliitikat. Nüüd on see ettevõte asunud oma probleemi lahendama, me oleme kuulnud, et ei ole muresid olnud. Nii see on.
Nii et see minu küsimus vorsti jagamise kohta – kas ühte suurt ja väga mõjuvõimsat ametkonda hakatakse politiseerima? – on olnud väga põhjendatud. Paneme seda väga tähele! Suur tänu teile tähelepanu eest!

Aitäh! Rohkem läbirääkimise soovi ei ole. Läbirääkimised on lõppenud. Ja kuna muudatusettepanekuid ei ole esitatud, siis ei saa me neid läbi vaadata. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 164 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõppenud.

Tänane teine päevakorrapunkt: rahanduskomisjoni algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse muutmise seaduse eelnõu 194 esimene lugemine. Palun kõnetooli rahanduskomisjoni esimehe Aivar Koka.

Hea juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon algatas kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse muutmise seaduse eelnõu oma 18. mai istungil. Arutelu juurde oli kutsutud ka Rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna juhataja Sulev Liivik. Komisjon langetas konsensuslikud otsused: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 1. juunil k.a, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada, teha ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtajaks 8. juuni kell 17.15 ja määrata juhtivkomisjoni esindajaks teie ees kõneleja. Kuna selle aasta kevadel RES-i arutelusid ei toimunud, siis selleks, et toetada kohalikke omavalitsusi, on eelnõu kohaselt kokku lepitud, et arengukava muudatuste ja eelarvestrateegia vastuvõtmine, mis tavaliselt on 15. oktoobril, on käesoleval aastal 1. detsembril. Ja kuna see vastuvõtmine toimub hiljemalt alles 1. detsembril, siis teine kuupäev, eelarvestrateegia info esitamine Rahandusministeeriumile oleks 30. oktoobri asemel 15. detsember. Ja kolmandaks, kui tavaliselt on eelarve eelnõu ja seletuskirja esitamine volikogule ette nähtud üks kuu enne uue eelarveaasta algust, siis nüüd lükkame ka selle 15 päeva edasi ehk tähtaeg on 15. detsember.

Aitäh! Head kolleegid! Nüüd on teil võimalus ettekandjale küsimusi esitada. Küsimuste soovi ei ole. Nüüd on võimalus avada läbirääkimised, aga vaatan, et ka läbirääkimise soovi ei ole. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 194 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõppenud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 8. juuni kell 17.15.

Tänane kolmas päevakorrapunkt: Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ja Isamaa fraktsiooni algatatud Riigikontrolli seaduse, erakonnaseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (erakondade rahastamise kontrollorgan) eelnõu 193 esimene lugemine. Palun kõnetooli ettekandjaks Riigikogu liikme Kert Kingo!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon on tegutsenud ligikaudu kümme aastat. Selle aja jooksul on oluliselt kasvanud teadlikkus rahastamise läbipaistvuse tagamise olulisusest ning paranenud kontrolli tõhusus. Samuti on praktika käigus esile kerkinud õiguslikke ja korralduslikke kitsaskohti tõhusa järelevalve läbiviimiseks ning tekkinud arvestataval määral valdkondlikku kohtupraktikat. Seaduseelnõu väljatöötamine tulenes vajadusest tagada professionaalsem kontroll erakondade tegevuse rahastamise üle. Selleks asendatakse senine Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon uue kontrollorganiga, milleks on Riigikontroll. Erakondade rahastamise põhimõtteid käesoleva eelnõuga ei muudeta. Jätkuvalt lähtutakse Veneetsia komisjoni juhistest ja raportist erakondade rahastamise kohta, Veneetsia komisjoni erakondade hea halduse tavast ning Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee poolt 8. aprillil 2003 vastu võetud soovitusest liikmesriikidele ühiste korruptsioonivastaste eeskirjade kohta erakondade ja valimiskampaaniate rahastamisel.
Erakonna olemust arvestades on tõhus erakondade rahastamise kontroll demokraatia ja avalike huvide kaitse seisukohalt oluline. Eelnõu eesmärk on muuta erakondade, valimisliitude ja üksikkandidaatide rahastamise kontroll professionaalsemaks ning selleks antakse järelevalvepädevus Riigikontrollile. Aastatel 1994–2004 oli erakondade valimisaruannete kontrollijaks Vabariigi Valimiskomisjon. 2004. aastast oli selleks Riigikogu korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjon ning 2011. aastast alates on kontrollorganiks Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon. Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovitus liikmesriikidele ühiste korruptsioonivastaste eeskirjade kohta erakondade ja valimiskampaaniate rahastamisel näeb ette riikides sõltumatu järelevalve kehtestamise, mis tähendab, et riigid peavad tagama erakondade rahastamise ning valimiskampaaniate järelevalve sõltumatuse. Sõltumatu järelevalve peab sisaldama järelevalvet erakondade eelarvete üle, sh valimiskampaania kulude kohta, ning ka nende esitlemist ja avalikustamist.
OSCE/ODHIR-i ja Veneetsia komisjoni juhiste kohaselt peavad riigid õigusloomes ja praktikas võtma kasutusele tõhusad meetmed, et oleks tagatud järelevalvet teostava organi erapooletus ning poliitilisest mõjust sõltumatus. 2012. aastal asus GRECO kolmanda hindamisvooru aruandes seisukohale, et nende soovitus teha erakondade ja valimiskampaaniate rahastamise kontrollimine ülesandeks sõltumatule organile, kellel on mandaat, volitused, rahalised vahendid ja personal rahastamise tõhusaks kontrollimiseks, poliitilise tegevuse rahastamist käsitlevate eeskirjade võimalike rikkumiste uurimiseks ning vajadusel sanktsioonide kehtestamiseks, on rahuldavalt rakendatud.
2011. aastal loodud rahastamise järelevalve organi täielik vastavus sõltumatuse nõuetele on siiski küsitav ning seda eelkõige põhjusel, et Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni koosseis ei vasta täies ulatuses sõltumatuse kriteeriumile. Välistatud ei ole poliitiline mõju ERJK liikmete üle, kuna sinna kuuluvad ka Riigikogus esindatud erakondade nimetatud liikmed, kes ei tohi küll olla Riigikogu ega Vabariigi Valitsuse liikmed. Riigikogu XIV koosseisus on esindatud viis erakonda, seega moodustavad enamiku Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni koosseisust erakondade esindajad. Sisuliselt tähendab see, et erakonnad teostavad kontrolli iseenda tegevuse üle. Aga järelevalveorgan peab lisaks sõltumatule toimimisele ka näima sõltumatu. Lisaks sõltumatuse nõudele peavad järelevalveorgani liikmed omama head erialast ettevalmistust, mis on hädavajalik nõuetekohase kontrolli tagamiseks. ERJK liikmete suhtes ei ole sätestatud nõudeid, mis tagaksid valdkondlike eksperditeadmiste ja vajaliku professionaalsuse olemasolu komisjonis. Samuti on ERJK liikmeks olek sellesse kuuluvatele isikutele kõrvaltegevus.
Riigikontroll on sõltumatu institutsioon. Põhiseaduse § 132 järgi on Riigikontroll oma tegevuses sõltumatu majanduskontrolli teostav riigiorgan. Põhiseaduse §-s 133 on piiritletud Riigikontrolli pädevus, milleks on kontrollida riigiasutuste, riigiettevõtete ja muude riiklike organisatsioonide majandustegevust; riigivara kasutamist ja säilimist; kohalike omavalitsuste valdusse antud riigivara kasutamist ja käsutamist, nende ettevõtete majandustegevust, kus riigil on üle poole osakute või aktsiatega määratud häältest või kelle laene või lepinguliste kohustuste täitmist tagab riik.
Riigikohus on oma 2009. aasta otsuses asunud järgmisele seisukohale. Põhiseaduse § 133 annab Riigikontrollile garantii, et seadusandja ei sekku Riigikontrolli kui sõltumatu kontrollorgani pädevusse. Riigikogu ei või Riigikontrollilt põhiseaduse §-s 133 sätestatud pädevust ära võtta. Põhiseaduse § 133 kindlustab muu hulgas ka selle, et seadusandja ei tohi panna Riigikontrollile ülesandeid, mis ei ole seotud Riigikontrolli põhitegevusega ja mis võivad põhiülesannete täitmist raskendada. Põhiseaduse § 133 mõte on ka Riigikontrolli kui riigiorgani pädevuse piiritlemine, mis lähtub põhiseaduse eesmärgist piirata avalikku võimu ja kaitsta rahvast avaliku võimu tegevuse eest. Riigikontrollile põhiseadusliku pädevusega võrreldes lisaülesannete panemine peab eelnevat arvestades olema õigustatav mõne kaaluka põhjusega. Riigikontrolli pädevuse laiendamist kohalike omavalitsuste üksuste munitsipaalvara valdamise, kasutamise ja käsutamise osas õigustas Riigikohtu arvates vajadus tagada avaliku võimu kasutamise läbipaistvus ja õiguspärasus.
Erakonnad teeb eriliseks ja nende rahastamise kontrolli demokraatliku süsteemi toimimise aspektist oluliseks asjaolu, et nad taotlevad valimistel rahvalt volitust riigivõimu teostamiseks. Lisaks on asunud Riigikohus kohalike omavalitsuste üksuste munitsipaalvara kontrolli puudutanud lahendis seisukohale, et see ülesanne on Riigikontrollile kui sõltumatut majanduskontrolli teostavale organile omane. Nii võib ka erakondade rahastamise kontrolli – aruannete õigsuse ja õigeaegsuse, rahastamise allikate seaduslikkuse hindamine, avalikkuse informeerimine – põhimõtteliselt pidada kokkukäivaks Riigikontrolli põhitegevusega.
Käesoleva seaduseelnõuga on paanis muuta Riigikontrolli seadust järgmiselt: §-le 3 lisatakse lõige 2, mille sõnastus oleks siis, et peale lõikes 1 sätestatu on Riigikontrolli tegevuse eesmärk erakondade, valimisliitude ja üksikkandidaatide rahastamise nõuete täitmise kontrolli kaudu tagada demokraatia põhimõttest tuleneva poliitilise tegevuse rahastamise läbipaistvus. Seaduse 2. peatükki täiendatakse §-ga 6¹, mis hõlmab siis erakonna, valimisliidu ja üksikkandidaadi tegevuse rahastamise kontrolli puudutavaid sätteid. Seadust täiendatakse peatükiga 6¹ "Erakonna, valimisliidu ja üksikkandidaadi tegevuse rahastamise kontrollimise alused ja kord". Nimetatud peatükk koosneb paragrahvidest 52², 52³, 52⁴ ja 52⁵. Kõik need paragrahvid hõlmavad regulatsioone, kuidas Riigikontroll saab rahastamise järelevalvet läbi viia, millised meetmed on tal kasutada, millised on kohustused. See hõlmab ka ettekirjutuste esitamise tähtaegasid, dokumentide esitamise tähtaegasid, samuti ettekirjutuse tegemise õiguse tähtaega, mis seadusmuudatuse järgi on nüüd kuni kolm aastat teo toimepanemisest või tähtpäevast kohustuse täitmata jätmisest.
Ja veel hõlmavad need paragrahvid sunniraha määra. See on jäänud samaks, nagu oli erakonnaseaduses, see on 15 000 eurot. Aga on ka ettekirjutuse vaidlustamise võimalus halduskohtus. Erakonnaseadust muudetakse selliselt, et asendatakse sõnad "erakondade rahastamise järelevalve komisjon" ja sõna "komisjon" sõnaga "Riigikontroll". Siis on veel paar kosmeetilist muudatust, need hõlmavad värskemaid Euroopa Parlamendi ja nõukogude määrusi, mida on uuendatud, kaasajastatud. Tunnistatakse kehtetuks paragrahvid 12¹⁰–12¹³. Need reguleerivad erakonnaseaduses praegu kõnealuse komisjoni tegevust ja selle õigusi.
Veel on väiksed kohendused maksukorralduse seaduses ja Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses. Kõik. Aitäh!

Aitäh, hea ettekandja! Teile on terve rida küsimusi. Küsimise võimalusi on igal Riigikogu liikmel kaks ja küsimuse pikkus on nagu ikka üks minut. Esimesena palun Mart Võrklaev!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Te oma ettekandes põhjalikult puudutasite põhiseaduse § 133, kus on Riigikontrolli ülesanded nelja punktina toodud ja see loetelu on ammendav. Ja siis te tõite sinna juurde justkui analoogilise kohaldamise punktiga 3, mis puudutab kohalikku omavalitsust, kohaliku omavalitsuse asutust. Pean tunnistama, et minule jäi see arusaamatuks. Kas te palun selgitaksite, millise punkti alla neist neljast Riigikontrollile antav uus ülesanne käib? Ja kuidas te ikkagi näete seda analoogiat, millest te hetk tagasi rääkisite? Ehk seletaksite seda uuesti? Minu arusaama järgi on poole aasta jooksul tulnud siit saalist päris palju halba õigusloomet, mille president on tagasi saatnud, kuna see pole vastanud põhiseadusele. Mul on tunne, et see võib jälle juhtuda, kui opositsiooni häält ei kuulata. 

Aitäh küsimuse eest! Põhiseaduslikkuse kohta mina hinnangut ei saa anda, sest mina ei ole põhiseaduskomisjoni liige, ma olen seaduseelnõu ettekandja. Küll aga ma mainisin ilusti ära, kuidas on võimalik neid täiendavaid ülesandeid Riigikontrollile lisada. See, et neid niimoodi praegu ei ole sõnastatud, ei tähenda seda, et ka tulevikus neid ei ole sõnastatud. Aga ma ei saa anda hinnanguid põhiseaduslikkuse vaatevinklist, kuna mina ei ole komisjoni liige ja komisjon annab neid hinnanguid. (Saalist öeldakse midagi.) Ma rääkisingi, et jah, praegu neid siin ei ole ja seda hakataksegi arutama. Tulevikus võib-olla täiendatakse neid punkte.

Hanno Pevkur, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Mul on teist natukene kahju, et koalitsioon on teid tanki pannud ja valinud seda eelnõu ette kandma. Ja te ütlete, et te isegi ei pea meile midagi põhjendama, et te ei tea seda vaadet põhiseaduslikkuse vaatevinklist. Riigikontroll on selgelt öelnud, et tegemist on põhiseadusvälise ülesandega, mis nüüd tahetakse talle panna. Ma ei tea, kas te olete seda lugenud või mitte, aga Riigikontroll on selle kohta meile kirja saatnud –põhiseaduskomisjoni vähemalt – ja selles ta ütleb selgelt, et Riigikontrollile ei ole omane ülesanne kontrollida eraõiguslike juriidiliste isikute vara. Ja erakonnad on eraõiguslikud juriidilised isikud. Kogu selle poliitilise sigaduse juures, mida te praegu tahate ellu viia, ma küsiks teilt hästi lihtsalt ühe paragrahvi kohta. Te viitasite kolmele aastale: et § 52³ lõikes 2 on kirjas, et ettekirjutuse võib teha "kuni kolme aasta jooksul". Kas see on koalitsiooni teadlik soov vabastada Keskerakond varasematest nõuetest ja võimalikest nn miljonikahjudest, mis praegu Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni menetluses on? 

Aitäh küsimuse eest! Kindlasti ei ole kellelgi soovi kedagi tema kohustustest ja vastutusest vabastada. Ja on ju võimalus esitada muudatusettepanekuid ka selle tähtaja kohta. Meie esmane nägemus on kolm aastat, aga te võite teha muudatusettepanekuid pikema perioodi kehtestamiseks. See aeg alles tuleb.

Aivar Sõerd, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Austatud ettekandja! Selle eelnõu eesmärk on ikka väga hämar ja väga kahtlane, kui me räägime selle tegelikust eesmärgist. Aga katsuge nüüd selgitada, mismoodi siis hinnatakse ühe järelevalve- ja kontrollorgani tööd. Mina väidan, et üks töö hindamise kriteerium on kindlasti see, kas kontrollorgani tehtud ettekirjutused ja nõuded jäävad kohtus püsima või mitte. Kui kohtusse läheb ebakvaliteetne materjal, siis halduskohus selle tühistab. Millised etteheited kohtupraktika osas erakondade rahastamise kontrolli organile on? Aga kui kohtupraktika ei ole kvaliteedi hindamise kriteerium, siis palun selgitage, millised on need kvaliteedi hindamise kriteeriumid. 

Tänan nii emotsionaalselt esitatud küsimuse eest! Mina ei ole inimene, kes saab anda hinnanguid komisjoni tegevuse kohta, sest mina pole nendes menetlustes osalenud. Küll aga on võimalik alati kõike palju tõhusamaks teha. Praegu see komisjon koguneb üks kord kuus, aga Riigikontrollis on inimene iga päev tööl. See tähendab seda, et on võimalik rohkem juhtumeid käsile võtta, rohkemate juhtumitega tegeleda. Üks kord kuus põhitegevuste kõrvalt koos käia ja võtta vastu ainult otsuseid, et seda me vaatame ja seda ka – tegelikult ametnikud vaatavad. See tähendab, et ikka saab paremini teha. Aga keegi ei ole neid kohtus võidu saavutanud kaasuseid küsimärgi alla seadunud.

Kalle Laanet, palun!

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Hea ettekandja! Ma olen nii meediast kui ka eri protokollidest lugenud kõrgete ametikandjate seisukohti, samuti eri institutsioonide arvamusi. Pean tõdema, et ma pole leidnud ühtegi kirjatükki selle kohta, et seda muudatust toetataks. Minu küsimus teile on: mis ikkagi ajendas selle eelnõu algatamise? Miks seda on vaja menetleda? Palun oma sõnadega seda selgitada. 

Nagu ma sissejuhatuses ütlesin, see komisjon ei vasta kõikidele sõltumatuse kriteeriumidele. Komisjonis on koos teie ees esinejaga kokku kaheksa liiget, nendest viis on erakondade esindajad. Komisjon teostab järelevalvet erakondade rahastamise üle. Ja nüüd on olukord, kus teostatakse järelevalvet iseenda tegevuse üle. Komisjonis on viis liiget, kes on huvitatud, et asjad oleksid võimalikult pehmed. See tähendab seda, et siin ei saa sõltumatusest juttu olla. Need liikmed on erakondliku kuuluvusega. Ja see ongi selle seadusmuudatuse mõte, et viia täiesti sõltumatusse asutusse see tegevus üle.

Taavi Rõivas, palun!

Aitäh! No see viimane kommentaar muidugi ei kannata mingisugustki kriitikat. Eri erakondadel on seal kõigil ühine huvi, et keegi ei kasutaks ebaausat konkurentsi ehk dopingut. Aga kui rääkida dopingu kasutamisest, siis ka komisjonis oli juttu sellest, et valitsust juhtival Keskerakonnal on üleval mitu vaidlust sellesama Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoniga. Neist üks on jõudnud Riigikohtusse ja teise täitmise tähtaeg oli huvitaval kombel veidi rohkem kui kolm aastat tagasi. Võimalik, et see on puhas juhus. Aga need mõlemad vaidlused on kohtuvaidlused, mille üks osapool on Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon. Te kinnitasite komisjonis, et kui see komisjon laiali saadetakse, siis vaidlused jätkuvad. Seletage palun seda teooriat, kuidas need vaidlused saavad jätkuda ja kes on siis vaidluste teine osapool ERJK asemel.

Aitäh küsimuse eest! Tavapäraselt ongi praktikas selline asi, et kui vaidluste üks pool reorganiseeritakse või tema ülesanded lähevad üle teisele organisatsioonile, siis see organisatsioon jätkabki vaidlust. Tal on selleks seaduslik õigus. Tema jätkab selle poolena, kes on need hagid sisse andnud või haldusmenetluse algatanud. See jada ei katke. Kui mingi asutus kaob ära või mingi komisjon kaob ära, siis see ei tähenda, et kohtuvaidlus on võimalik selle pärast lõpetada. Kohtuvaidlused jätkuvad. Lihtsalt nüüd on teine pool Riigikontroll.

Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Hea ettekandja, ma jätkan Mart Võrklaeva küsimust. Põhiseaduses on tõepoolest ammendavalt loetletud Riigikontrolli ülesanded ja seda ülesannet seal ei ole. Te vastasite, et see ei kuulu teie pädevusse, sest te ei ole põhiseaduskomisjoni liige. Aga kõik Riigikogu liikmed on siin saalis andnud ametivande, öeldes "tõotan jääda ustavaks põhiseaduslikule korrale". Tegelikult me peaksime põhiseadust kõik tundma. Ja nüüd ma küsin teie kui Riigikogu liikme käest, kes on andnud selle vande: millise punkti alla nendest põhiseaduse §-s 133 loetletutest läheb see ülesanne, mille te tahate Riigikontrollile praegu anda? Ja kuidas see ei lähe vastuollu põhiseadusega? 

Esiteks juhin tähelepanu, et täiesti kohatu oli märkus sõnade kohta, et jään ustavaks. Ma ei ole küll andnud põhjust kahelda minu ustavuses, selles mõttes oli see natuke liiga rutakas väljend. Mis puutub põhiseadusesse, siis ma tõin ilusti välja, kuidas saab siin kasutada analoogiat KOV-ide üksustega. Ma võin uuesti teile ette lugeda selle analüüsi, mis on tehtud. Riigikohus on asunud seisukohale, et see ülesanne – me räägime KOV-i üksustest, munitsipaalvara kasutamise kontrollist – on Riigikontrollile kui sõltumatut majanduskontrolli teostavale organile omane. Seetõttu on võimalik erakondade rahastamise kontroll täpselt samadel alustel sinna üle anda.

Urve Tiidus, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Nagu komisjoni protokollist lugeda võib, oli teie debatt seal põhjalik ja sisuline ja isegi väga tuline. Sellel arutelul meenutati ka 2009. aastat. Tollal koostas seeaegne riigikontrolör Mihkel Oviir kirja põhiseaduskomisjoni esimehele Urmas Reinsalule. Ma saan aru, et oli ka kavatsus panna erakondade rahastamise kontroll Riigikontrollile. Aga ta ütles, et seda ei saa panna, kuna Riigikontroll on olemuslikult klassikalise auditi organisatsioon ja talle ei saa anda täidesaatva võimu volitusi. Kas te natuke kommenteeriksite seda tollast kommentaari tänase soovi valguses? Aitäh!

Aitäh! Ma ei saa, ma ei oska seda kommenteerida, sest ma ei ole neid protokolle lugenud. Ma ei võta endale julgust hakata asja kommenteerima, kui ma ei ole sellega tutvunud ega seal osaline olnud.

Jürgen Ligi, palun!

Aitäh! Ma panin tähele, te rääkisite midagi KOV-ist või COVID-ist, aga selle eelnõuga ei haakunud kuidagi Riigikohtu lahendi tsitaat, mille te ette lugesite. Riigikontrollile antud ülesanded on kirjas põhiseaduses ja on kirjas ka eraldi paragrahv, mis keelab seosetuid ülesandeid anda. Teie kõneldust järeldub, et te peate erakondi avalikuks sektoriks. Kas ...

Ma juhin tähelepanu, et komisjonis ütlesin ma korduvalt ka seda, et sõltumatuse printsiibi järgimine ei ole selles komisjonis tagatud. Ma juhtisin tähelepanu, et seal on viie erakonna liikmed, kes sisuliselt iseenda üle järelevalvet teostavad. Seda ma rõhutasin korduvalt. Aga mis puutub erakondadesse, siis me ei räägi nendest kui tavalistest mittetulundusühingutest. Erakondade liikmed on saanud rahvalt volituse teostada riigivõimu. Siin ongi see erisus. Samuti ei olnud varasemalt ... (Saalist räägitakse vahele.) Kas ma tohin jätkata? Samuti ei olnud varasemalt Riigikontrolli ülesannete hulgas kohalike omavalitsuste munitsipaalvara kontroll, aga ometigi leiti, et on põhiseadusega kooskõlas, kui neile selline kontroll, selline volitus anda. Aga loomulikult on teil võimalik seaduseelnõu kohta muudatusettepanekuid esitada ja nagu see ikka käib, siis toimub siin Riigikogu saalis nende hääletamine. Küsimused ja ettepanekud on alati oodatud.

Ei, ma ei ole neid avalikuks sektoriks pidanud.

Aga Riigikontrollile on antud ülesanne avalikku sektorit kontrollida. Kuidas te seda seletate? Ja kuidas te seletate seda, et te kinnitasite korduvalt komisjonis, et tegelikult mõjuvaid põhjusi selle komisjoni suhtes kriitiline olla ei ole? Te ütlesite seda minu kuuldes korduvalt.

Annely Akkermann, palun!

Suur tänu, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Mul on aega vaid üks minut ja seepärast soovitan kõigile lugeda Rait Maruste artiklit, milles ta väga põhjalikult argumenteerib, miks see eelnõu on vastuolus põhiseadusega. Aga isegi kui see juriidiline argumentatsioon kõrvale jätta, kas te arvate, et põhimõtteliselt on õige, et rahva valitud Riigikogu liikmete eraõiguslikku ühingut, mida erakonnad kindlasti on – ja see hõlmab ka erakondade fraktsioone Riigikogus – hakkavad kontrollima ja järelevalvet teostama hoopis ametnikud? Kas see pole nagu käte peal käimine?

Aitäh küsimuse eest! Ma ei oska arvata, mida te selle käte peal käimise all mõtlesite, aga ma selgitan veel kord. Erakondade liikmed on rahva valitud ja nad teostavad riigivõimu. Selles on erisus. Teiseks, ametnikud või mitte, selge on, et praegune komisjon, mis koosneb suuremalt jaolt erakondade esindajatest, põhimõtteliselt teostab iseenda üle järelevalvet. See kindlasti ei ole sõltumatu ja see kindlasti ei enneta korruptsiooni, mida me siin üleriigiliselt taotleme. Me ju pidevalt tegeleme korruptsiooni ennetamisega, selle vastu võitlemisega. Selleks on kõige parem, kõige neutraalsem ja sõltumatum asutus Riigikontroll, kelle igapäevategevus seisnebki auditite tegemises, majandustulemuste hindamises. Tegemist on spetsialistidega. Praeguses komisjonis minule teadaolevalt selle valdkonna litsentseeritud spetsialiste ei ole.

Urmas Kruuse, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Selle seaduseelnõu kohta tekkis esimese sekundiga väga palju küsimusi ja kahtlusi. Üks osa nendest kahtlustest on seotud sellega, et peaministri erakonnal on üleval teatud võimalikud nõuded ja need ei ole rahaliselt üldse mitte väikesed. Samuti üritas peaminister esialgu sellest eelnõust distantseeruda. Ta ütles, et see on Riigikogu asi. Hiljem on ta leebunud ja saanud aru, et ei ole võimalik sellest eelnõuloomest eemalduda, mis näitab seda, et tegemist on väga suure huviga see asi kalevi alla panna. Te mitu korda ütlesite, et see komisjon ei ole sõltumatu, viidates nendele erakondade liikmetele, kes seal on. Teie jutu järgi võiks seda laiendada ka teistele nõukogudele ja komisjonidele, kus erakondade liikmed on esindatud, toon näiteks kas või ERR-i nõukogu. Aga miks te ei taha aru saada sellest, et teil ei ole probleemi, mida lahendada? Kõik kvaliteedinäitajad näitavad seda, et komisjon on teinud head tööd, kuigi seal on ka erakondade esindajad. Miks te seda eitate? 

Me oleme teiega siin eri meelt. Teie leiate, et ei ole probleemi, mida lahendada, meie leiame, et on. Ja just nimelt see sõltumatuse probleem, mida ma olen siin korduvalt rõhutanud. Hämmastav on see, et kui meil maikuu viimasel nädalal oli siin saalis arutlusel ERR-i nõukogu kolme uue liikme hääletamine, siis väideti, et ERR-i nõukogu politiseeritakse, kuigi tegemist oli isikutega, kellel puudus igasugune erakondlik kuuluvus. Ometi omistati ühele liikmele lausa EKRE-meelsus. Nüüd, kui me räägime tegevusest, mis tähendab järelevalvet erakondade üle, te leiate, et see peabki olema politiseeritud, et see on õige. Otsustage siis ära, mis on hea, kas politiseerimine või mittepolitiseerimine, objektiivsus või mitte, sõltumatus või mitte. Vastavalt vajadusele te kord räägite ühte, kord räägite teist.

Valdo Randpere, palun!

Aitäh, lugupeetud koosoleku juhataja! Hea ettekandja! Mina kuulan ja ma ei saa tõesti aru, kas sa valetad meile või sa ei saa aru, millest sa räägid. Ja ma ei saa kumbagi välistada, sest ühe korra sa oled meile valega juba vahele jäänud. Nii et ma palun, katsu nüüd aus olla ja öelda, kas sa tõesti ei saa aru, et kui põhiseaduses on mingi asi sätestatud, siis selleks, et seda muuta, peab muutma põhiseadust. Alles pärast seda võid allpool seisvaid seadusi hakata selle järgi sättima. Ei saa teha vastupidi. Praegu on ju selge, et see seadus on põhiseadusega vastuolus ja see ei saa kunagi heakskiitu ei Kadriorust ega Riigikohtust. Isegi seesama Riigikohtu otsus, mille sa ette lugesid – ka seal on väga selgelt öeldud, et see ei lähe läbi, kui me siin allpool olevaid seadusi lihtsalt oma käe peal hakkame muutma. Vasta mulle palun ausalt! Saad sa aru sellest vastuolust? Ja kas sa leiad, et see kähmerdamine ja kiirustamine on tingitud ainult sellest, et Keskerakond tahab kiiresti praegu kaelast ära saada oma nõudeid, sest muidu tuleb teha läbi kahe koosseisu ...

Head kolleegid! Palume kinni pidada ajapiirist!

Ma kohe lõpetan. Muidu tuleb teha neid muudatusi läbi kahe koosseisu, kui me tahame põhiseadust muuta, ja selleks teil ju aega ei ole. 

Esiteks, erinevalt teist püüan mina viisakaks jääda ja mitte solvama hakata. Teiseks juhin tähelepanu sellele, mida ma olen juba korduvalt öelnud. Me oleme Riigikogu saalis, mina praegu tutvustan eelnõu, see on esimene lugemine. Eelnõu kohta on võimalik esitada muudatusettepanekuid ja siis ta tuleb veel kord saali. Me kõik hääletame seda. 

Lauri Läänemets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kõigepealt ma ütlen ära, et see on täiesti uskumatu, et valitsusliit on Riigikogule esitanud korruptiivse eelnõu, mis tühistab mõne erakonna võimalikud seaduserikkumised. Tõesti uskumatu! Aga minu küsimus teile on selle kohta, et te pole suutnud ei komisjonis ega ka siin saalis ikkagi ära seletada, mis saab nendest menetlustest, mis on rahastamise järelevalve komisjon algatanud ja mis on pooleli. Kuidas need siis ikkagi jätkuvad? Mina loen välja, et need ei jätku, mitte ühtegi rakendussätet ju kirjas ei ole. Näiteks menetlused, mida on alustatud, aga millega pole veel kuskile jõutud – mitte miski ei ütle, et need lähevad Riigikontrollile üle. Kes ütleb või kus kohas see kirjas on? Öelge palun! Ja teine asi on see, et te ütlesite, et kui mõni asi on praegu kohtus, siis see läheb edasi. Hea küll, kohus ju pooleli ei jäta menetlust, aga kui kohus jõuab mingisuguse lahendini ja see asi kaevatakse edasi, kes siis esindab rahastamise järelevalve komisjoni, mida enam ei ole? Pole mitte kuskil kirjas, et sellisel juhul hakkab seda tegema Riigikontroll. 

Kõigepealt rõhutan, et see, kui ma põhiseaduskomisjonis vastasin küsimustele ja mõni vastus teile ei sobinud, siis see ei tähenda seda, et ma ei ole vastanud. Ma vastasin, me lihtsalt oleme eri meelt. Teiseks, teid huvitab see, mis saab nendest menetlustest. Selleks, et mingi alustatud menetlus lõpetada, oleks vaja alust. Ma toon näiteks kriminaalasjad. Selleks et kriminaalasi lõpetada, peab olema oportuniteet või siis on põhjus kuriteokoosseisu puudumine. Aga praegusel juhul te näete ju, et ei ole lõpetamise alust. Ilma aluseta ei ole võimalik ühtegi menetlust lõpetada, selleks on vaja seaduslikku alust ja neid see eelnõu ei sisalda. Need ongi need sätted, millest te räägite. Sellist asja ei panda kunagi seadusesse, et nüüd menetletakse seda edasi nii ja nii, siis, kui see on see ja see on see. Pannakse kirja lõpetamise alused, kui alust ei ole, siis ei saa menetlust lõpetada. Lihtne.

Jüri Jaanson, palun!

Suur tänu! Austatud ettekandja! Kõigepealt, ma saan aru, et te olete ikkagi eelnõu algatajate esindaja siin puldis, mitte komisjonipoolne ettekandja. Ma arvan, et te olete siiski tähele pannud, et nii siin saalis, avalikkuses kui ka erinevate institutsioonide poolt on korduvalt rõhutatud selle eelnõu põhiseadusvastasust. See iseenesest on ju päevselge. Teine asi: te olete siin juba korduvalt rõhutanud, et Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjonis on esindatud viis erakonda ja seetõttu see ei ole sõltumatu. Samas te olete algatanud selle eelnõu kolme erakonnaga ja üldse ei ole pöördunud algatamise küsimuses kahe ülejäänud Riigikogus esindatud erakonna poole. Ja siit on mul tekkinud küsimus. Rahvuskonservatiivide erakond on üks selle eelnõu algatajatest. Mis on selle eelnõu algatamise sisuline idee? Palun selgitage mulle! 

Esiteks selgitan, et kui mõni fraktsioon või fraktsioonide ühendus algatab eelnõu, siis Riigikogu kodu- ja töökorra seadus näeb ette, et neil pole kohustust seda kõikide teiste erakondadega kooskõlastada. See õigus on kõikidel erakondadel ja fraktsioonidel või siis fraktsioonide ühendustel olemas.
Mis on selle eelnõu sisu? Algusest peale räägin: praegu ei ole komisjon sõltumatu ja selle kohta on andnud hinnangu ka eri komisjonid. Kui me nüüd vaatame, kes need viis liiget kaheksast on. Komisjoni esimees on selgelt erakondliku kuuluvusega, ta on sotsiaaldemokraat. Aseesimees on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liikmetega lähedastes seostes: tema isa kuulub Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda ja tema vend kandideeris viimastel valimistel ka Sotsiaaldemokraatlikus Erakonnas. Te arutasite siin ERR-i nõukogu koosseisu ja leidsite, et Peeter Espak on EKRE-meelne. Komisjoni aseesimehe kohta me saame väga selgelt väita, et ta on sotsiaaldemokraatidega ühte meelt. Juba sellega on tasakaal kadunud, on kreeni mindud. Te ei saa ju eitada, et sellised asjad on. Ja sõltumatuid liikmeid, kes ei ole erakondliku kuuluvusega, on ainult kaks: Vabariigi Valimisteenistuse ja Riigikontrolli esindaja. Õiguskantsleri esindaja on Kaarel Tarand.

Hanno Pevkur, palun!

No mulle tundub, et see ettekanne läheb teil ikka täitsa rappa. Või õigemini on see juba algusest peale rabas. Ma saan aru, et te ei usalda ka omaenda esitatud Urmas Simonit ja Keskerakonna esitatud Kalle Sepperit või Helen Häält, kes on kõik tunnustatud juristid. Ja ma tean küll perekondasid, kus on üks liige näiteks Reformierakonnast ja teine sotsiaaldemokraat või mingisugused muud kombinatsioonid. Ärge nüüd Kaarel Tarandile küll liiga tehke! Aga kui tulla selle eelnõu juurde, siis ma ütlesin juba oma esimeses küsimuses, et mul on kahju, et teid on pandud siin seda eelnõu kaitsma ja tankisti rolli. See eelnõu on ilmselges vastuolus põhiseadusega ja sellel eelnõul puuduvad rakendussätted. Ja see jutt, et ERJK kohtuasjad ei lõpe ära – no kuulge, subjekt kaob ju ära! Kes on siis see, kes kohtus käib? Aga ma tulen nüüd konkreetse küsimuse juurde. Kuidas te põhjendate Riigikontrollile antavat õigust sunniraha määrata? Riigikontrolli ülesanne ei ole määrata sunnirahasid. Ja veel kord, palun põhjendage, kuidas hakkab Riigikontroll teostama järelevalvet eraõiguslike juriidiliste isikute üle, mida ta praegu ei tee. See on põhiseadusega vastuolus. 

See ongi seaduseelnõu eesmärki selgitades ilusasti välja toodud, milliseid Riigikontrolli seaduse punkte me täiendame, mida me muudame, millised paragrahvid juurde lisame, millise sisuga. Täpselt on ära toodud ka see, mis annab Riigikontrollile õiguse ettekirjutisi teha, mis annab Riigikontrollile õiguse toiminguid teha, näiteks dokumente nõuda, seletusi võtta, mis annab õiguse määrata sunniraha kuni 15 000 eurot. Ja samamoodi on mõlemal poolel õigus halduskohtusse pöörduda. Kõik need nõuded on tagatud. Kui te juristina seaduseelnõu korralikult loete, siis te peaksite selle sisust aru saama ja teadma, et kõik need õigused tuleksid sel juhul, kui eelnõu läbiks vajalikud lugemised. Aga hetkel käib eelnõu tutvustamine, tuletan meelde.

Mart Võrklaev, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Teie olete eelnõu ettekandja ja ma eeldan, et ka üks autoritest, kui see ring on laiem, kes seda välja töötasid. Kas te palun selgitaksite, kuidas see eelnõu on sündinud? Kas see on teie oma looming või on see mingi grupi töö? Teie erakonna esimees on mõni aeg tagasi öelnud, et valitsuses käis vorstide jagamine ja nemad said kõige jämedamad vorstid. Mõned EKRE vorstid hakkavad juba välja tulema: Rail Balticu kraavi keeramine, välistööjõu sissetoomise ja siin hoidmise sulgemine. Kas see eelnõu, mida teie ette kannate, võib olla äkki Jüri Ratase ja Keskerakonna vorst? 

Juhin tähelepanu, et mina olen eelnõu ettekandja. Muude küsimustega pöörduge fraktsioonide juhtide või muude esindajate poole. Mina olen ettekandja ja ma räägin teile sellest eelnõust. Ja see, kes mida ütles, kes mis sõna kirjutas – ma arvan, et see ei ole praegu teemakohane.

Heljo Pikhof, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja, teie vastustest jääb mulje, et erakondade rahastamise kontrollorganisse on määratud kahtlased inimesed. Kui siit edasi minna, siis riigikontrolör ja Riigikontrolli peakontrolörid ei tohi kuuluda erakonda, teised ametnikud võivad. Aga kui nüüd on selline olukord, et mõni ametnik kuulub teile mittesobivasse või koalitsioonile mittesobivasse erakonda, kas siis tema ka ei tohi kontrollida neid materjale, mida te tahate Riigikontrollile saata kontrollimiseks? Või kui selle ametniku isa või ema kuulub mõnda erakonda? Palun vastake, mulle tundub see teie nõiajaht juba natuke kummaline.

Vabandust, ma tõesti ei saanud sellest küsimusest aru, see läks kuidagi väga lappama, venis väga pikaks. (Naer saalis.) Mis see küsimus siis on? Palun püüdke formuleerida arusaadav küsimus. (Saalist öeldakse midagi.) 

Kui see läheb Heljo Pikhofi teise küsimusena kirja, siis palun ettekandjal püüda vastata küsimusele, nii nagu see esitati. 

Nii palju kui ma aru sain, te ütlesite, et teile jäi teatud mulje. Ma ei saa vastutada teie mulje eest. Mina ei ole kordagi mitte ühegi komisjoni liikme kohta öelnud, et ma ei usalda teda. Ma räägin kogu aeg, kuna kaheksast komisjoni liikmest viis on erakondade esindajad, siis selline komisjon ei saa teha ise enda üle järelevalvet. Praegu erakondade esindajad teostavad järelevalvet iseenda üle. Kogu aeg olen seda rääkinud.

Taavi Rõivas, palun!

Aitäh! Põhiseaduskomisjoni istungil, mis toimus neljapäeval, 21. mail, te tunnistasite, et teie ei ole selle eelnõu autor. Nimelt te ütlesite Lauri Läänemetsa küsimusele vastates, et teie ei olnud selles töörühmas ning te ei oska ka öelda, kes seal olid. No siin on nüüd küsimuste-vastuste voorus korduvalt läbi käinud, et valitsuse juhterakonnal ehk Keskerakonnal on mitu vaidlust üleval ja seetõttu oma kana kitkuda selle komisjoniga, mida teie praegu tahate laiali saata. Praegu ma vaatan saalis ringi ja Keskerakonda siin praktiliselt ei ole, Isamaa saadikuid on vaid üks saali jäänud. Kui teie ei ole selle eelnõu autor ja te ka ei tea, kes on selle eelnõu autor, ja samas need, kes eeldatavalt on selle eelnõu autorid, seisukohta ei võta või siia saali ei tule, siis kas teil pole tunne, et te olete kuidagi sattunud tankistiks selles küsimuses? 

Tänan! Ei, ma ei tunne ennast tankistina, kuigi Hanno Pevkur püüdis siin korduvalt sama nimetust kasutada. Ei, absoluutselt mitte. Teiseks ütlen seda, et see eelnõu on kolme fraktsiooni koostatud, see on ühine töö – kolm eri fraktsiooni. Ja ma arvan, et see ei olegi väga oluline, kes kirjutas ühe sõna, kes punkti pani ja kes lõi vahelöögi. See on kolme fraktsiooni esitatud eelnõu ja mina olen selle eelnõu tutvustaja. 

Signe Kivi, palun!

Aitäh, hea juhataja! Austatud ettekandja! Minu küsimus lähtub ühest teie vastusest, kus te ütlesite, et te ei ole nagu pädev andmaks eelnõule hinnangut põhiseaduse kontekstis, sest te ei ole selle komisjoni liige. Mina aga olen seda meelt, et iga Riigikogu liige peaks lähtuma oma töös põhiseadusest. Samuti me teame, et kõigil Riigikogu liikmetel on võimalik tutvuda kirjadega, mis on komisjonile saadetud. Ja 29. mail saatis Riigikontroll komisjonile kirja. Ma tsiteerin: "ERJK on talle antud volituste piires oma ülesannet täitnud, komisjoni eelarve, personal ja Riigikogu Kantseleist saadav tugi on taganud, et komisjoni tegevus on olnud tõhus. Et komisjon, Riigikontroll või keegi kolmas saaks erakondade rahastamise nõuete rikkumisi senisest tõhusamalt uurida, oleks vajalik parandada lünkasid kas komisjoni või Riigikontrolli mandaadis ja volitustes. Eelnõu nr 193 oma praeguses sõnastuses neid lünki ei korrigeeri."

Palun küsimus!

Palun andke oma kommentaar sellele kirja lõigule!

Nagu te teate, igal eelnõul on juhtivkomisjon ja juhtivkomisjoniks on põhiseaduskomisjon. Te viitasite, et ma ütlesin, et ma ei ole pädev rääkima. Hinnangu annab juhtivkomisjon põhiseaduskomisjon, mina tutvustan eelnõu, plaane, millised punktid muutuvad, millised paragrahvid lähevad muutusele, ja sellest piisab. Juhtivkomisjon ehk põhiseaduskomisjon hakkab analüüsima põhiseadusele vastavust ja võtab selles suhtes seisukoha.

Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Ma küsin siit edasi. Selles koalitsiooni töörühmas, kus te olete selle eelnõu välja töötanud, te jõudsite selleni, et muuta tuleb Riigikontrolli seadust, te jõudsite selleni, et tuleb muuta erakonnaseadust, te jõudsite selleni, et tuleb muuta maksukorralduse seadust, ja jõudsite ka selleni, et tuleb muuta Riigikogu kodu- ja töökorra seadust. Ilmselt te pidite teadma ka seda, et põhiseaduses on punktid selle kohta. Kui muuta Riigikontrolli seaduses seda, mis on Riigikontrolli tegevuse eesmärk, siis põhiseadus tuleb seal esile. Kas koalitsiooni töörühmas teil oli arutelu, et see muudatus eeldab ka põhiseaduse muutmist? Aitäh!

Kui meil oleks plaanis põhiseadust muuta, siis oleks see eelnõus kirjas. Kui konkreetselt põhiseaduse muutus oleks vajalik, siis oleks see konkreetselt kirjas. Muud ma ei oska kommenteerida.

Jürgen Ligi, palun!

Aitäh! Proua Kingo, ma võin teid informeerida, et enesekontroll on äärmiselt levinud kontrolli viis Eesti ühiskonnas. Tuntuimad organisatsioonid on ehk ajakirjanikud ja advokaadid, kes üksteisel silma peal hoiavad. Te olete kiitnud ja ka peaminister on kiitnud, et Riigikontroll on väga usaldusväärne asutus, mispärast talle tulebki see ülesanne anda. Seepärast ma loen teile ette Riigikontrolli enda seisukohad, mis on, eks ole, usaldusväärsed. Ta ütleb kolme asja. Kõigepealt: Riigikontrollile ei ole omane ülesanne kontrollida eraõiguslike isikute ehk siis ka erakondade vara. Ta ütleb, et talle ei ole omane rakendada oma soovituste täitmiseks haldussundi – ta ei tee seda kunagi, aga teie pakute talle praegu seda. Ja kolmandaks: ta satub selle eelnõu kohaselt välise surve alla ja väljub oma tavapärasest auditeerija ja auditeeritava suhte raamistikust ning see kahjustab tema usaldusväärsust. Kas see Riigikontrolli seisukoht on teie jaoks usaldusväärne seisukoht?

See on Riigikohtu ... Riigikontrolli seisukoht. (Saalist öeldakse midagi.) See on nende seisukoht.

Urve Tiidus, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja, seaduseelnõu tutvustaja! Selle eelnõu seletuskirjas on eelnõu eesmärgist rääkides viidatud Veneetsia komisjonile ja rahvusvahelisele korruptsioonivastase võitluse organisatsioonile GRECO. Ma küsin sellepärast, kas teil eelnõu tutvustajana on ka mingit infot, milline on selles valdkonnas rahvusvaheline praktika kas või siinsamas Euroopas. 

Seda ma ei oska praegu pikemalt kommenteerida küll. Ma ei ole neid kõiki dokumente, millele siin viidatud on, kaanest kaaneni läbi lugenud. Ainult need olulised punktid, mis on, mis puudutavad konkreetselt seda eelnõu. 

Erkki Keldo, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Kui koalitsioon seda seaduseelnõu välja töötas, siis peaminister ütles mitu korda, et tema arvates Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni taset tuleks tõsta. Ta on mitmel korral maininud, miks tema näeb, et selle komisjoni n-ö lõhkumine on vajalik – just et taset tõsta. Kui me vaatame, kuidas Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjonil on läinud, siis kõik ettekirjutused, mida on kohtutes vaidlustatud, on komisjon sajaprotsendiliselt võitnud. Igaks juhuks märgin ka, et suur enamik neist vaietest on olnud Keskerakonna omad ja kohtus on peaministri parteid võidetud. Kui peaminister nüüd väidab, et ta tahab sajaprotsendilise edukusega komisjoni taset tõsta, siis äkki selgitate, mis on peaministri ja koalitsiooni mõte selle taseme tõstmisel. 

Tänan küsimuse eest! Täpselt samasugune küsimus veidi teistmoodi sõnastatult juba oli. Aga ma võin üle korrata selle aspekti, et Riigikontrollis on vaieldamatult professionaalsemad inimesed. Ma ei tea, võib-olla teie kahtlete selles. Teiseks, minule teada olevalt nendel erakondade esindajatel ei pruugi kõigil olla pädevust või kompetentsi selliseid menetlusi läbi viia. Ja minu hinnangul või minule teada olevalt nad ei ole ka inimesed, kes ise konkreetselt läbi viiks neid menetlusi, neil on selleks ametnikud ja on lepingud advokaatidega. Järgmine oluline aspekt ongi see, et nad kogunevad üks kord kuus ja oma põhitegevuse kõrvalt. Riigikontrollis käiks see töö igal tööpäeval, ametnikud – sõltuvalt sellest, kui palju neid peaks olema – saavad sellega tegeleda. Neil on võimalus sisulisemalt ja põhjalikumalt sellega tegeleda. Ja see tähendabki, et töö saab paremaks ja tõhusamaks teha.

Andres Sutt, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Ma saan teie vastusest Jürgen Ligi küsimusele aru, et te peate Riigikontrolli seisukohti usaldusväärseteks. Ja seda on kindlasti hea kuulda. Te viitasite oma vastustes mitmetele analüüsidele, mis näitavad või kinnitavad, et Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon ei ole justkui sõltumatu. Palun loetlege need analüüsid! See on esimene küsimus. Teine küsimus: öelge palun, et mitmel korral hääletati maha sõltumatute ekspertide arvamus Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjonis, mille tulemusena kas teatud teemat ei võetud arutlusele või ettekirjutus jäi tegemata. 

Mina ei ole Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjonis tegev olnud ega selle töös osalenud. Seetõttu mina ei saa kommenteerida ega öelda, mitu korda mida on maha hääletatud. Seda saaksid rääkida need inimesed, kes on seal komisjonis osalenud. Valele objektile olete küsimuse suunanud. Ja teiseks, seaduseelnõud, muudatused, mis meil on, tehtavad ettepanekud on kõigile kättesaadavad. Ma ei hakanud siin neid topelt üles lugema, ma eeldan, et te ise oskate neid leida. Te oskate lugeda. Nende analüüside lingid on siin olemas. Mida need sisaldavad, seda saab igaüks ise juurde lugeda. 

Annely Akkermann, palun!

Suur tänu, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Te olete mitmele küsimusele vastanud, et see ei puuduta eelnõu, aga samas süüdistasite näiteks Kaarel Tarandit kallutatuses. Teie koduerakonda juhib mees, kes nimetab ennast senjööriks, ja terve perekond töötab seal. Ja teised Helme nimega inimesed kirjutavad erakonda toetavaid artikleid. Aga see ei tähenda, et teised erakonnad toimivad samasuguses kultuuriruumis. Ma olen täiesti kindel, et see eelnõu on vastuolus põhiseadusega, sest Riigikontrolli seadus on kirjutatud kooskõlas põhiseadusega. Aga te olete siia liitnud sätted, mis räägivad Riigikontrolli juurdepääsust aruannetele, ettekirjutustest, sunnirahast ja ettekirjutuste vaidlustamisest. Need on asjad, millega Riigikontroll pole kunagi tegelenud ja sellist peatükkigi, kuhu need ülesanded sobituksid, Riigikontrolli seaduses seni õigupoolest pole.

Palun küsimus!

Kas te nõustute, et see eelnõu on vastuolus põhiseadusega ja te teete liiga näiteks Kaarel Tarandile, süüdistades teda asjades, milles ta süüdi ei ole?

Esmalt täpsustaksin, korrigeeriksin teie sõnu. Mina ei ole süüdistanud Kaarel Tarandit kallutatuses. Ma märkisin tema perekondlikku kuuluvust: ta isa on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna kuuluvusega ja vend kandideeris selles nimekirjas. Ma tõin selle võrdlusena, viidates maikuu viimasel istunginädalal ERR-i nõukogu liikmete valimisele, kui siin saalis hõigati maha, et Peeter Espak, kellel igasugune erakonda kuuluvus puudub, on EKRE-meelne. Ma tõin selle näiteks. Teiseks, te räägite, et Riigikontrolli seaduses ei ole selliseid paragrahve ja ei ole sellist peatükkigi. Ma lugesingi teile ette, et seadust muudetakse eelnõu kohaselt nii, et on eraldi täiendav peatükk. Sinna tuleb juurde peatükk 6¹ ja seal hakkavad olema paragrahvid, mis annavad õiguse teha neid tegevusi, mida senini tegi Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon. Need ongi need ettekirjutused, sunnirahad – kõik. 

Jevgeni Ossinovski, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! Te olete keeldunud mitmele küsimusele vastamast viitega, et te olete ainult eelnõu tutvustaja. Ma juhin tähelepanu Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 98, mille kohaselt olete te eelnõu algataja esindaja. Ja sellest tulenevalt peate põhjendama ka seda, miks neid muudatusi vaja on ja millisel viisil need sinna saanud on. Läbipaistev õigusloome, see, kuidas mingid eelnõud on Riigikogu saali arutlusele tulnud, on väga oluline osa demokraatliku õigusriigi printsiibist. Kui te lihtsalt ütlete, et mina ei tea midagi, mulle lihtsalt sokutati see paber, siis see ei näe üldse hea välja.
Aga küsimus. Reformierakonna kolleegid on süüdistanud teid selles, et te olete tankist, et see on Keskerakonna kirjutatud paber, nende huvides, ja nüüd üks EKRE saadik siis lükati niimoodi tanki. Isamaa saadikud tõepoolest on algatajatena distantseerunud sellest eelnõust ja öelnud, et nad ei saanud asjast täpselt aru ja seda väga ei arutatud, aga oli vaja ja noh, mõtleme-vaatame. Kas Reformierakond teeb teile liiga ja tegelikult EKRE arvab ka nii, nagu te ütlesite oma ettekandes, et erakondade rahastamise järelevalve võiks olla võimalikult leebe ja sellest tulenevalt te olete ka selle muudatuse taga, mida ...

Aeg läbi!

... mida te praegu ette kannate? Kas te ei ole tankist, vaid toetate tegelikult seda erakondade rahastamise järelevalve süsteemi lõhkumist?

Veel kord ütlen selges eesti keeles, et kõik saaksid aru: selle eelnõu eesmärk ei ole süsteemi lõhkuda, vaid teha erakondade rahastamise järelevalve tõhusamaks ja efektiivsemaks. Selleks on vaja sõltumatut instantsi, kes seda läbi viiks, kus on olemas professionaalsus, kogemus ja oskus, pluss see, et nad igapäevaselt saavad tegeleda nende võimalike menetlustega või selle järelevalvega just nimelt väga sisuliselt, väga põhjalikult ja suuremas mahus. Praegusel juhul komisjon koguneb üks kord kuus, võetakse mingi otsus vastu ja siis tegutsetakse vaikselt edasi. Kui see läheb Riigikontrolli alla, siis see on igapäevane töö, see tähendabki efektiivsust ja tõhusust. Ja kui te esitate küsimuse, siis esitage küsimus, mitte ärge rääkige siin kaks minutit mingit ajalugu.

Urmas Kruuse, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Auväärt ettekandja! Kui te oleks jälginud seda loogikat, kuidas see komisjon on tekkinud, siis te teaksite, et see tekkis kõikide erakondade kaasabil ja otsusel. Ja praegu, kui see eelnõu algatati, oleks olnud üsna mõistlik, et oleks kaasatud kõiki parlamendis olevaid erakondi. Te olete pidevalt püüdnud jätta muljet, et erakonna esindajad võrduvad kõigi erakonna liikmetega, mida nad teps ei ole. Selle tõttu on teil tegelikult nendes vastustes jäänud vastamata mitu küsimust. Ja kuna te kogu aeg käitute, nagu te oleksite lihtsalt ettekandja, siis palun tõestage meile ära, et tegemist ei ole robotiga. Internetis me aeg-ajalt märkame, et meil palutakse teha linnuke sellesse lahtrisse, kus küsitakse, ega ma juhuslikult robot ei ole. Aga öelge palun, austatud ettekandja, millist probleemi te ikkagi päriselt lahendate – just sellest vaatevinklist, et kvaliteedi hindamisel on teatud kriteeriumid. Praegu on need kriteeriumid kõik täidetud. Millist probleemi te lahendate ja miks see algatus tegelikult oli vajalik?

Taas jälle rõhutan, et me lahendame seda probleemi, et see komisjon oleks oma koosseisult sõltumatu. Praegu ta seda ei ole ega saagi olla, sest teostatakse ju põhimõtteliselt iseenda üle järelevalvet. Ja alati saab asju paremaks teha. Täna on kogu aeg öeldud, et on töötanud ilusasti see komisjon, väga hästi on töötanud. Jah, aga alati on võimalik teha asjad tõhusamaks ja paremaks. Nii et see on väga hea algatus. 

Valdo Randpere, palun!

Aitäh, hea koosoleku juhataja! Lugupeetud ettekandja! Veel kord ma räägin sulle nüüd pulkhaaval lahti, et kui te tahate muuta põhiseadust, mida te tegelikult praegu teete, siis te peategi sellest alustama. Muutke ära põhiseadus, pange põhiseaduses Riigikontrollile üks ülesanne veel juurde ja siis minge edasi muutma neid teisi seadusi, mida te praegu tahate muuta. Aga see tähendab, et te peate seda tegema kahes koosseisus. See ei lähe kiiresti, see vähemalt kolm aastat või kolm ja pool aastat võtab aega. Ja seda aega teil ei ole. Tegelikult on teie mõte nüüd kiiresti see seadusmuudatus ära teha. Ja üks asi, mis selles eelnõus on, on see, et see lühendab aegumistähtaega kolme aastani. Kui aegumistähtaeg on kolm aastat, siis praegu Keskerakonna vastu esitatud nõuded kukuvad ära. Ükskõik, kes üht poolt kohtus esindaks, kui aegumistähtaeg on kolm aastat, siis see kehtib ka tagasiulatuvalt. See kergendab vastutust ja see tähendab automaatselt, et Keskerakond pääseb ...

Valdo Randpere, aeg on läbi!

oma miljonilisest nõudest. Ja ...

Aitäh!

Nagu ma juba korra ütlesin, mis puutub aegumistähtaega, siis on võimalik esitada oma muudatusettepanekud, mida põhiseaduskomisjon hakkab arutama. Ja see on teie vaba valik, kui pika aja peale te selle aegumise soovite teha. See on eelnõu algatajate nägemus lihtsalt.

Jaak Juske, palun!

Austatud esimees! Hea ettekandja! Me saime teie vastustest teada, et seda eelnõu on vaja selleks, et lahendada Kaarel Tarandi isa ja venna probleem. Mul tekkis huvitav küsimus: kui see eelnõu saab seaduseks ja oletame, et tulevikus selgub, et mõne tubli Riigikontrolli töötaja ema näiteks on sots, mis siis saab? Aga mu küsimus on tegelikult selline. Kui te olete siiras selle eelnõu puhul ja teile tõesti teeb muret, et see komisjon pole erapooletu, kuna sinna kuuluvad erakondade esindajad, siis miks te ei tee muudatust, et sinna võivad kuuluda ainult sõltumatud eksperdid? Miks te lähete selgelt rikkuma kehtivat põhiseadust? 

Tänan küsimuse eest! Tegelikult on kahju, et teile ainult mingi üks lause jäi meelde ja see ka omas võtmes, nii nagu teie tahtsite seda kuulda. Tegelikult ma olen palju rohkem põhjendanud seda seaduseelnõu. Meie eesmärk, ma endiselt rõhutan, on see, et oleks absoluutselt sõltumatu Riigikontrolli all asuv, ütleme, üksus, kus on professionaalsus olemas. Ja sellega kaasneb ka vastutus ametnikuna. Nagu te teate, Riigikontrolli töötajad on ametnikud. Sellega kaasneb vastutus kas või andmetöötluses, pluss kõik muud vastutused, mis ametnikutööga kaasnevad. Ja ma leian, et see on kõige parem lahendus. Kõige, ütleme, sõltumatum tulemus tulebki Riigikontrolli alt.

Jüri Jaaanson, palun!

Suur tänu! Austatud ettekandja! Minu eelmisele küsimusele vastates te ütlesite, et peamine sisuline põhjus selle eelnõu loomiseks oli see, et Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon ei ole sõltumatu. Te olete seda korduvalt rõhutanud. Minu teine küsimus on teemal, mille meie hea kolleeg Andres Sutt juba otsapidi lahti tegi. Sellele te vastata ei suutnud. Mis on need konkreetsed faktid, mille alusel te hindate, et Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon on tegutsenud mittesõltumatult või et erakondade vastastikune kontroll ei toimi? Ja nüüd teine küsimus: vaadake, te ütlete, et selle eelnõu on algatanud kolme erakonna fraktsioonid. Aga kindlasti te nõustute, et erakondade juhid annavad oma nõusoleku fraktsioonide algatustele. Kas Jüri Ratas Keskerakonna liidrina on sellele eelnõule andnud oma nõusoleku? 

Kõigepealt vastan sellele, mis oli teie küsimuse esimene pool. Mina ei ole väitnud, et komisjon ei ole sõltumatu. Ma ütlesin, et ta ei vasta kõikidele sõltumatuse kriteeriumidele, ja just seetõttu, et on tekkinud olukord, kus erakonnad teostavad iseenda üle järelevalvet. Ja ma olen alati öelnud mitmuses: "erakonnad", ma ei räägi konkreetselt ühest või kahest või kolmest erakonnast, ma pean silmas kõiki. Kõik erakondade esindajad teostavad põhimõtteliselt järelevalvet iseenda üle. Jüri Ratast puudutavale küsimusele mina teile vastata ei oska. Palun väga, teil on võimalus ise tema poole pöörduda ja küsida neid asju, kui teil on küsimusi.

Kristina Šmigun-Vähi, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Täna on siin saalis küsijate suust mitu korda kõlanud, et see eelnõu on vastuolus põhiseadusega. Teie olete õigustaustaga inimene, ma küsin hästi lihtsa küsimuse. Palun teie arvamust: kas see eelnõu on vastuolus põhiseadusega? 

Mina arvan, et ei ole.

Keit Pentus-Rosimannus, palun!

Aitäh! Hea algatajate esindaja! Kuidas te kommenteerite algatajate esindajana seda, et te olete Keskerakonnaga leidnud üksmeele selles osas, kellest saab järgmine riigikontrolör? Kas te endiselt eitate seda?

Ma ei oska küll sellele vastata, ma ei tea sellist informatsiooni.

Madis Milling, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! Te olete täna korduvalt rõhutanud sõltumatuse kriteeriumi, et seda peaks nagu parandama. Aga sõltuvus või subjektiivsus peaks ju väljenduma ka komisjoni tehtud töö kvaliteedis, ometigi ei ole komisjon kaotanud mitte ühtegi kohtuasja ja see annab ju tunnistust kvaliteetsest tööst. Kuidas te selgitaksite, milles väljendub praeguse komisjoni subjektiivsus? 

Ma ei ole öelnud, et komisjon on subjektiivne. Ma olen kogu aeg rõhutanud, et kui iseenda üle teostatakse järelevalvet, siis see tähendab seda, et ei saada olla sõltumatu. See ei ole järelevalve, kui seda iseenda üle teostatakse. See ongi põhiline argument.

Indrek Saar, palun!

Aitäh sõna andmast! Lugupeetud ettekandja! Te olete korduvalt oma vastustes rõhutanud seda, et praegu on meil olukord, kus erakondade rahastamise järelevalvet muu hulgas teostavad viis erakondade esindajat ja see ei taga sõltumatust, sest nad kontrollivad iseennast. Eelmises koosseisus oli neid veel rohkem ja sinna kuulusid kõik kolm tänase eelnõu algatanud erakonda. Siis oli kuus erakondade esindajat Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjonis. Ehk siis olukord oli teie nimetatud printsiipidest lähtudes veel hullem. Kuidas teile tundub, kas eelmises koosseisus olnud teie kolleegid tegid vea? Kas nad oleks pidanud selle asja ära klattima juba neli-viis aastat tagasi? Sest kogu see aeg on asi olnud tegelikult mitteobjektiivne ja eelmises koosseisus oli olukord ju veel hullem. 

Tänan küsimuse eest! Iga fraktsioon või fraktsioonide, ütleme, ühendus võib ise oma äranägemise järgi otsustada ja algatada seaduseelnõusid. Ju siis see tunnetus oli praegu see kõige õigem – nüüd just algatada see seaduseelnõu. 

Eerik-Niiles Kross, palun!

Aitäh, hea esimees! Hea esineja! Kui kolleeg Läänemets küsis pooleliolevate menetluste kohta, siis te tõite mõned kriminaalmenetluse näited, et need ei puutunud asjasse, et tegemist on nende puhul haldusmenetlusega. Üldiselt on haldusõiguses olemas selline asi nagu üldõigusjärglus. Kas juhul, kui need komisjoni funktsioonid lähevad üle Riigikontrollile ja see seadus võetakse vastu, muutub Riigikontroll selle komisjoni õigusjärglaseks? Kas ta asetub pooleliolevates asjades menetlusosalisena selle komisjoni kohale?

Tänan küsimuse eest! Ma ei mäleta, kelle esitatud samale küsimusele ma just vastasin. Jah, siis asub Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni asemele Riigikontroll, kui kohtus peaks tekkima selline hetk. Tema asendab komisjoni, kuna õigusjärglus on üle läinud Riigikontrollile.

Toomas Kivimägi, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Eesti vanasõna ütleb, et ära töötavat asja torgi. Ma näen ka teie kehakeelest – ma ei ole küll kehakeele ekspert, aga kõik saavad aru –, et te ei tunne ennast selles rollis praegu hästi. Te peate kaitsma midagi, mida te tegelikult ei tahaks kaitsta. Öelge palun, mis tõepoolest on olnud need probleemid või need põhjused, miks peab selle komisjoni n-ö reorganiseerima. Mis see on? Te olete korduvalt märkinud, et ta ei ole nagu sõltumatu. Jürgen Ligi viitas väga õigesti, et enesekontroll on see, mis järjest suurema rolli tegelikult saab. Ei ole paremat valvajat erakondade rahastamise üle kui konkureeriva erakonna inimesed. Ja see on siiamaale töötanud perfektselt, laitmatult. Miks te torgite töötavat asja? Tooge kolm põhjust, nimetage konkreetselt, millega sisuliselt Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon ei ole hakkama saanud. Siis ma ehk saan aru, et oleks põhjust seda teha. Öelge palun kolm põhjust. 

Esmalt ma ütlen, et te tõesti ei ole kehakeele ekspert. Ma olen öelnud, et etteheiteid sellele komisjonile ma ei ole kuskilt kuulnud, aga alati saab asju paremaks teha. Ja ma endiselt rõhutan seda, et kui komisjon on koos käinud ainult üks kord kuus, siis see tähendab seda, et võimekus mingeid menetlusi alustada, mingeid probleeme leida või kirjadele reageerida on olnud piiratud. Kui see läheb Riigikontrolli haldusalasse, siis on iga päev olemas inimesed, kes saavad sellega tegeleda. Ja see tähendab seda, et ka võimekus tõuseb, suudetakse läbi vaadata rohkem juhtumeid ja, ütleme, ka üksikkandidaadid ühekaupa läbi sõeluda, samuti erakonnad ja valimisliidud. Selles põhjus ongi, et head asja saab alati veel paremaks teha. Ja kui on võimalus paremaks teha, siis ma arvan, et see on ainult positiivne.

Jevgeni Ossinovski, palun!

Aitäh! Riigikontrolli seadus ütleb, et Riigikontroll peab vältima poliitikasse sekkumist, peab olema apoliitiline institutsioon. Kujutame ette teoreetilist olukorda enne järgmisi Riigikogu valimisi. Nädal aega enne seda Riigikontroll algatab teatud andmetele tuginedes järelevalve ühe konkreetse erakonna rahastamise üle. Nädal enne valimisi! Ja oletame, et sellest tekib suurem skandaal, kuna ebaseadusliku rahastamise väited on ka põhistatud, ja sellel on otsene mõju Riigikogu valimiste tulemustele nädal hiljem. Kuidas te hindate, kas sellises olukorras Riigikontroll sekkub poliitikasse või ta jääb siiski apoliitiliseks organisatsiooniks? 

Minu hinnangul Riigikontroll endiselt jätkab oma põhiülesande täitmist ehk majanduskontrolli läbiviimist. See ei ole poliitikasse sekkumine, kui ta teostab erakondade üle majanduskontrolli. 

Jaak Juske, palun!

Austatud esimees! Hea ettekandja! Te olete täna korduvalt hiilinud kõrvale vastusest ühele väga konkreetsele küsimusele. Miks te ei ole teinud ettepanekut muuta põhiseadust? Miks te lähete ilmselgelt rikkuma kehtivat põhiseadust? Palun selget ja konkreetset vastust. 

Nagu te enne kuulsite, ma vastasin Kristina Šmigun-Vähile, et mina arvan, et see ei ole põhiseaduse rikkumine. Ta küsis mu käest seda ja ma vastasin. Seega me ei saa siin minu vaatevinklist rääkida põhiseaduse rikkumisest.

Signe Riisalo, palun!

Hea ettekandja! Pöördun teie kui eelnõu algatajate esindaja poole. Järelevalves on üsna tuntud ja tunnustatud meetod selline – olgu see advokatuur, olgu see Notarite Koda või olgu see kas või tervishoiuteenuste osutamise kvaliteedi kontroll –, et just nimelt konkreetse süsteemi eri osapoolte esindajad kontrollivad konkurente. Ja nagu me oleme täna korduvalt kuulnud, see on imehästi ka Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjonil seni välja tulnud: ainult kohtuvõidud, ei ole kohtust ükski asi tagasi tulnud. Te viitate kogu aeg sõltumatuse kriteeriumidele. Kui me aga jätame kõrvale selle sõltumatuse teema, siis mis probleem see tegelikult on, mida lahendama asutakse? Aga kui te jälle jõuate sõltumatuse juurde, siis nimetage, mis on sõltumatuse kriteeriumid. 

Teie toodud advokaatide ja meditsiini valdkonna näited ei ole päris analoogsed. Meditsiini puhul on ikkagi tegemist spetsialistidega, kes annavad hinnanguid: arstitöös üks arst annab teisele arstile hinnanguid tema tegevuse kohta. Konkreetses komisjonis on spetsialist ainult audiitor, kes esindab Riigikontrolli. Ma täpselt rohkem ei tea, aga ma eeldan, et Keskerakonna esindaja, kes on advokaat, omab ka teadmisi selles valdkonnas. Teiste kohta mul puudub informatsioon, kas nad selles valdkonnas on tegevad, kas nad eriharidust omavad selles valdkonnas. Aga me ei saa rääkida spetsialistide teostatud järelevalvest. Me räägime tavaliste erakonna esindajate järelevalvest põhimõtteliselt omaenda erakondade üle. Ma endiselt rõhutan: ma räägin kõikidest erakondadest, ei räägi ainult ühest või kahest, ma räägin kõigist viiest erakonnast. Kõik teostavad komisjonis iseenda üle järelevalvet.

Vilja Toomast, palun!

Aitäh! Ma kuulan teie vastuseid, te rõhutate kogu aeg, et te olete ainult eelnõu ettekandja ja et te ei ole osalenud selles töögrupis, kes selle eelnõu välja töötas. Ja sisuliselt te ei oskagi vastata, sest ei ole osalenud selles töös. Minu küsimus ongi: kuidas siis teist sai selle eelnõu ettekandja? Kes tegi teile ettepaneku see eelnõu saalis ette kanda? 

Miks ma nagu ei imesta, et täiesti teemaväliseid küsimusi hakkab ühe erakonna fraktsioonist tulema. Kolm fraktsiooni algatasid seaduste muutmise. Ühe fraktsiooni esindajana mina tutvustan teile seda eelnõu ja nii näeb ka kodukord ette. Kui teile ei meeldi, et minu vastused ei ühti teie arusaamaga ja teie ootustega, siis see ei tähenda seda, et ma ei vasta. Ma vastan küsimustele, meil on lihtsalt erinevad nägemused asjadest.

Eerki-Niiles Kross, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Alustan sealt, kus teie lõpetasite: et kolm fraktsiooni on esitanud selle eelnõu. Siiamaani ei ole aga Vabariigi Valitsuse seisukohta. Ma vaatasin, et Vabariigi Valitsus on pannud selle küsimuse oma 18. juuni istungi päevakorda. See on Riigikogu viimane tööpäev. Nii et nad siis võtavad vastu seisukoha pärast seda, kui see seadus on tõenäoliselt vastu võetud, kui te niimoodi jätkate. Mitmed Reformierakonna või üldse opositsiooni eelnõud on edasi lükatud selle jutuga, et me peame ära ootama Vabariigi Valitsuse seisukoha. Hea küll, valitsus ei taha seisukohta võtta, tuline teema võib-olla. Aga ma eeldan, et te vähemasti teate, mis valitsuse seisukoht on. Muidu te nii julgelt siin seda ehk ei esitaks. Või kui te ei tea, mis on valitsuse seisukoht, siis kas te olete oma erakonna ministritega rääkinud, mis nemad sellest arvavad? 

Nagu te ise mainisite, valitsus ei ole oma seisukohta esitanud. Seega mina ei saa ka nende esitamata seisukohta siin väljendada, see on ju selge. Mis meie erakonda puutub, siis kui meie erakond on üks eelnõu algataja, siis loomulikult meie erakonna inimesed on selle toetajad. Me oleme üks osapool, kes on selle eelnõu algatanud.

Toomas Kivimägi, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja, ei peagi olema kehakeele ekspert. Üks pilt räägib rohkem kui tuhat sõna ja nii kiretut eelnõu kaitsmist ei näe just väga tihti. Aga ma mõistan ja tunnen teile pigem kaasa. Aga minu küsimus on selline. Te väidate, et erakonnad nagu kontrollivad iseennast. Kas te umbusaldate näiteks EKRE esindajat Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjonis, kui ta kontrollib teiste erakondade rahastamist? Kui jah, siis miks te umbusaldate oma inimesi? 

Ma ei umbusalda mitte kedagi selles komisjonis. Ma ei ole kordagi öelnud, et ma kedagi umbusaldan. Aga asjad ei pea mitte ainult näima sõltumatud, nad peavad ka olema seda. No igatpidi see peab välja paistma. Paraku, mis iganes hea tahtega me ka ei usu, et komisjon on aus ja objektiivne, ta peab ka paistma täiesti sõltumatu. Aga praegu see paraku nii ei ole.

Signe Riisalo, palun!

Te ütlesite kolleeg Krossi küsimusele vastates, et kui kõnealune komisjon oma tegevuse lõpetab ja riigikontrolör selle üle võtab, et siis asjad ei aegu, vaid lähevad sujuvalt järgmisele institutsioonile edasi. Seda seadusest ei loe. Palun täpsustage, kust see täpselt välja tuleb! Ja te jätsite vastamata minu eelmisele küsimusele, mis on sõltumatuse kriteeriumid. Nimetage siis need! 

Kummale ma enne vastan siis? Aegumisest ma ei ole rääkinudki. Ma rääkisin, et jätkuvad menetlused, mis on juba alustatud. See on väga suur põhimõtteline terminite erinevus, kas on aegumine või lõpetamine. Olenevalt sellest, milline tähtaeg on menetlustele seatud, sõltub nende aegumine. Aga nad jätkuvad ilusasti ja rõõmsalt. Ka on kirjas, kuidas halduskohtumenetluse seadustikus toodud korras on võimalik neid asju edasi vaielda. Seda reguleerib siis halduskohtumenetluse seadustik. Ja teine küsimus oli? (Saalist öeldakse: "Kriteeriumid.") Aa, kriteeriumid. Põhiline kriteerium ongi, et komisjonis ei tohi olla isikuid, kes võiksid olla asjast huvitatud. See on üldine kriteerium. Ma toon näiteks oma erakonna. Kui mina oleksin selles komisjonis ja minu erakonna asjad oleksid seal arutusel, siis tahes-tahtmata oleks mul huvi, et asjad oleksid hästi ja võib-olla neid ei menetletaks. See on igale erakonna esindajale lihtsalt sisse kodeeritud. Me oleme inimesed. Ja see ongi põhiline kriteerium: asjast huvitatud isikud ei tohiks olla iseendale hinnanguid andmas.

Kristen Michal, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Mulle tundub, et te ei ole päris õigesti ERJK loogikast siiski aru saanud, nagu selle eelnõu esitleminegi näitab. Tegemist on nimelt võistleva protsessiga selle parimas tähenduses. See tähendab seda, et komisjonis on küll erakondade esindajad, aga ta on loodud ikkagi põhimõttel, et konkurendid vaatavad kõige teravamalt teiste näppude peale. Nad kõik on seal alati kohal. Ja sellisena on komisjon olnud edukas ka kohtus. Nüüd andestage mulle selline nali, aga võib-olla see ei olegi nali. Mis te arvate, kui ERJK oleks natuke pehmem ja Keskerakonna esitatud miljoninõue jääks seisma, kas selle eelnõuga oleks endiselt kiire?

Püüan mõelda, mis ... See küsimus oli formuleeritud täiesti ebaloogiliselt. Suur soovitus: õppige arusaadavalt küsimusi formuleerima, ja ilma mingi pika sissejuhatuseta. Ma tõesti ei saanud aru. Palun täpsemat küsimust!

Indrek Saar, palun!

Tänan sõna andmast! Ma püüan siis võimalikult lihtsalt ja konkreetselt küsida. Vastuseks minu eelmisele küsimusele te ütlesite, et teie arvates nüüd on just õige aeg erakonnaseadust muuta. Minu küsimus oli, miks siis eelmises koosseisus juba ei oleks võinud seda teha. Kas te selgitaksite, miks nüüd just on õige aeg? Praegu me oleme aegade kõige suuremas tervisekriisis, me siseneme ilmselt väga tõsiste tagajärgedega majanduskriisi, kümned tuhanded inimesed jäävad järjest tööta, väga paljudes peredes on küsimus, mis homme saab. Eesti inimesi oleks vaja sellest kriisist välja aidata, poliitikute kogu jõud võiks minna sellesse, kuidas kriisi ja selle tagajärgedega hakkama saada. Miks selles situatsioonis teile tundub, et praegu just on kõige õigem aeg erakondade rahastamise järelevalve organit vahetama hakata?

Seaduseelnõusid võivad fraktsioonid ja ka fraktsioonide ühendused igal ajal esitada ja otsustati, et praegu see lihtsalt esitatakse.

Lauri Läänemets, palun!

Lugupeetud ettekandja! Te olete kogu aeg rõhutanud, et midagi kehvemaks selle muudatusega ei lähe, pigem läheb paremaks. Selgitage meile palun aga seda. Praeguses seaduses on kirjas, et kui erakond, kellel on teatud rahalised kohustused, neid ei täida, siis talle rakendub viivis 0,85% päevas. See on väga kõrge viivis ja see on väga kõvasti mõjunud, sundides neid erakondi, kelle puhul see rakendunud on, pingutama, et oma kohustusi täita. Teie esitatud eelnõu kohaselt kaotatakse see viivis ära. See on aga üks sunnimehhanisme, mis paneb erakondi neile tehtud ettekirjutusi täitma. Palun öelge, miks te kaotate selle sunnimehhanismi ära. 

Nagu ma teile juba põhiseaduskomisjonis vastasin, viivis kindlasti ei ole meede, mis näitab efektiivsust või tõhusust. Et see nagu näitaks, et vaat nüüd on töö kõige paremini tehtud, sest nad võtavad viivist. Seda see kindlasti ei ole. See on üks meede. Eelnõu kohaselt me ei pea vajalikuks viiviseid rakendada.

Yoko Alender, palun!

Aitäh, hea koosoleku juhataja! Austatud ettekandja! Mainisite mitu korda, et asjad ei pea mitte ainult olema, vaid ka näima korrektsed, õiglased. Hetkel näib tahes-tahtmata nii, et tegemist on Keskerakonna osaga sellest vorstide jagamisest ja nad saavad 1,2 miljoni keelatud annetuste tagasimaksmisest kõrvale hiilida. Te tõstate ennast koos kahe erakonnaga – EKRE, Isamaa ja Keskerakond – võimu abil õigluse põhimõtetest kõrgemale. Nii see näib. Kas te arvate, et see meeldib teie valijatele? Kas te arvate, et neile selline näivus meeldib? Kas see on nii? 

Teie arvamus on täiesti meelevaldne. Ma ei kujuta ette, et mõtlev inimene saab seda niimoodi näha, et talle saab see nii näida. Ma olen korduvalt öelnud: kõik need menetlused, mis on alustatud, jätkuvad. Ei saa oma kohustustest kõrvale hiilida.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Teid on täna siin pidevalt tambitud, et see eelnõu on põhiseadusvastane jne. Aga mul on selline küsimus või mõttekäik, et tegelikult Riigikontrolli tegevuse eesmärk on majanduskontrolli kaudu anda Riigikogule ja avalikkusele kindlustunne, et avaliku sektori vahendeid kasutatakse seaduslikult ja tulemuslikult. Ning muude seas on kontrollitavate hulgas ka mittetulundusühingud, kelle asutajaks on riik või avalik-õiguslik juriidiline isik. Tsiviilseadustiku üldosa seadus annab avalik-õigusliku juriidilise isiku definitsiooni, milleks on peale kohaliku omavalitsuse ja riigi ka muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. Ja selleks seaduseks minu hinnangul on erakonnaseadus, mille § 1 sätestab seda, et erakond on Eesti kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus, mille eesmärgiks on liikmete ja toetajaskonna ...

Palun küsimus!

... poliitiliste huvide väljendamine ning riigivõimu ja kohaliku omavalitsuse võimu teostamine. Kas see hõlmab teie arvates praegu Riigikontrolli pädevust? 

Ma olen, jah, selle tõlgendusega kindlasti nõus. Endiselt ütlen, et me ei pea vajalikuks hakata põhiseadust muutma. Me leiame, et Riigikontrolli tegevusvaldkonda kuulub selline tegevus täiesti.

Yoko Alender, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Siiski, tõepoolest, asjad ei pea mitte ainult näima, vaid ka olema korrektsed. Te vastasite mu eelmisele küsimusele, aga et oleks selge, palun öelge, kuidas siis ikkagi sisu poole pealt on: millisele seaduseelnõu paragrahvile te tuginete, kui te ütlete, et Keskerakond selle 1,2 miljoni maksmisest selle eelnõu kohaselt kõrvale hiilida ei saa. 

Kui te oleksite enne saalis olnud või jälginud, mis siin toimus, siis teaksite, et ma olen sellest juba rääkinud. Selleks, et mingi nõue tühiseks teha või lõpetada selle sissenõudmine, peab olema seaduslik alus. Selles eelnõus ei ole kirja pandud, et kõik nõuded muutuvad kehtetuks näiteks või kaob õigus kohtus edasi vaielda. Selliseid punkte siin ei ole.

Aitäh, austatud ettekandja! Rohkem teile küsimusi ei ole. Ja nüüd avame läbirääkimised. Kui läbirääkimisteks soovi ei ... Vabandust, jaa-jaa, üks väga oluline ettekandja on veel. Põhiseaduskomisjoni liige Taavi Rõivas, palun! Ja siis läheme läbirääkimiste juurde.

Aitäh! Tore, et põhiseaduskomisjoni esindaja saab ka selle punkti arutamisel sõna, et tutvustada komisjoni arutelu kulgu. Komisjon arutas seda teemat neljapäeval, 21. mail. Ja see istung oli, võib öelda, tavapäratult pikk, ligi kolm tundi. Tõsi, päevakorras oli ka muid punkte, aga lõviosa sellest istungist pühendati just nimelt sellelesamale küsimusele.
Eelnõu tutvustas, nii nagu teilegi täna siin saalis, Kert Kingo. Kõigel tema öeldul ma uuesti ei peatu, küll aga on oluline see, et lisaks Kert Kingole oli istungile kutsutud ka riigikontrolör Janar Holm ja tema seisukohtasid ma avan veidi põhjalikumalt. Aga veel enne, kui me jõudsime selle eelnõu arutelu juurde, avaldasid komisjoni liikmed protesti, et selle eelnõu puhul ei ole teada Vabariigi Valitsuse seisukohta. Ja olgu stenogrammi tarbeks välja öeldud ja teile teadmiseks, et seda valitsuse seisukohta ei ole tänaseni.
Nüüd kontekstist. Kõigepealt siis, nagu teada, 2011. aastast alates on erakondade rahastamise üle järelevalvet teostanud Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon, kuhu kuulub iga parlamendierakonna nimetatuna üks esindaja. Lisaks on veel kolm n-ö ekspertliiget sinna määratud. Ja mida eelnõu algataja esindaja jutus siin ei mainitud – vähemasti ma ei märganud, et oleks mainitud –, aga selles komisjonis on ka koosseisulised ametnikud, kes saavad iga päev selle tööga tegeleda.
Algul käis arutelu selle üle, miks õigupoolest seda seadust vaja on. Proua Kingo lausus, et ERJK täielik vastavus sõltumatuse nõuetele on siiski küsitav, ja ta ka põhjendas: seda eelkõige põhjusel, et ERJK koosseis ei vasta täies ulatuses sõltumatuse kriteeriumidele. Sellest võib siis järeldada, et vaatamata sellele, et ühtegi etteheidet ei ole, on soovitud viidata väidetavale erapoolikusele. Ja kõigepealt, nagu ma ütlesin, käis debatt selle üle, kas see, kui komisjonis on viie erakonna esindajad, on siis iseenda kontrollimine või üksteise kontrollimine.
Nüüd järgmine debati osa, mis kindlasti väärib ka selle saali tähelepanu ja mida on ka korduvalt välja toodud, oli küsimus põhiseaduspärasusest. Põhiseadus piiritleb Riigikontrolli pädevuse väga konkreetselt. Esiteks, kontrollida riigiasutuste, riigiettevõtete ja muude riiklike organisatsioonide majandustegevust; teiseks, riigi vara kasutamist ja säilimist; kolmandaks, kohalike omavalitsuste valdusesse antud riigivara kasutamist ja käsutamist; neljandaks, nende ettevõtete majandustegevust, kus riigil on üle poole osakute või aktsiatega määratud häältest ja kelle laene või lepinguliste kohustuste täitmist tagab riik. Kõik! See on see, mis on põhiseaduses kirjas.
Loomulikult tekkis põhiseaduskomisjoni liikmetel küsimusi, sest erakondade või ka laiemalt mittetulundussektori üle järelevalve teostamist põhiseadus Riigikontrollile ette ei näe. Riigikontrolör tõi oma ettekandes välja, et on olemas üks Riigikohtu arvamus 2009. aastast ja selles toodi välja – vabandust, see oli otsus, oluline erisus! – kolm aspekti, millisel juhul saab Riigikontrollile ülesandeid panna. Ja ma toon need kolm aspekti välja, sellepärast et nendel on edasises arutelus oluline tähtsus.
Esiteks, need ülesanded peavad olema omased Riigikontrollile kui sõltumatut majanduskontrolli teostavale organile. Teiseks, lisaülesanded ei tohi kahjustada Riigikontrolli põhiülesannete täitmist. Ja kolmandaks – ja selle üle oli meil komisjonis kõige akuutsem arutelu – peavad esinema kaalukad põhjused Riigikontrollile lisaülesannete andmiseks. Täiendavalt veel nii palju, et kaalukuse hindamise kriteerium on see, kui ei ole teist, paremat võimalust selle ülesande täitmiseks. Kui ma õigesti mäletan, siis riigikontrolör kasutas sõnu, et peab olema "vältimatult vajalik" just nimelt Riigikontrollile see ülesanne anda. Korduvalt küsiti ka eelnõu algataja käest, kas ERJK-le on etteheiteid või kas esinevad need vältimatud põhjused. Protokolli ei ole kirja saanud, et need esinevad, ja ka minu mälu kinnitab seda, et etteheiteid välja ei toodud. Mööndi, et Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon on oma tööd teinud hästi. Nii et koosmõjus selle Riigikohtu otsusega te saate siin saalis igaüks ise hinnata, kas teie hinnangul on vastuolu põhiseadusega või mitte. Komisjonis oli kindlasti ka neid liikmeid, kes leidsid, et see vastuolu on täiesti olemas.
Nüüd veel Janar Holmi seisukohtadest, mis ta seal välja tõi. Ta ütles, et selle eelnõu kohaselt muutuks Riigikontrolli jaoks väga palju. Sisuliselt Riigikontrolli fassaad muutub ja tuleb ka väga palju tööd juurde. Ühe näitena tõi ta kaasuse, kus Riigikontroll menetleb parasjagu mõne erakonna rahaasjadega seotud küsimusi ning tehakse negatiivne otsus ja kui lisaks tuleb mõni audit sama erakonna ministri valitsemisalas, siis võidakse kohe tõmmata meelevaldseid negatiivseid seoseid ja see takistaks Riigikontrolli tavapärast tööd. Janar Holm ütles ka otse välja, et tema arvates tiritakse Riigikontroll mõnes mõttes poliitikasse. Ka ütles ta, et tema riigikontrolörina ei soovi poliitikat teha. Tema arvates tuleks mõelda sellele, mis on olemasoleva süsteemi probleem, ning kaaluda ikkagi esimesel võimalusel seda, missuguseid muudatusi võiks komisjonis teha. Kompetentsi ja oskusi on tema hinnangul ERJK-s palju. Ta tõi ka konkreetseid näiteid. Ja Riigikohus on oma otsuses öelnud, et ERJK ausust ja objektiivsust kõigi erakondade suhtes aitab tagada Riigikogus esindatud erakondade võrdne esindatus komisjoni koosseisus ning samuti õiguskantsleri, riigikontrolöri ja Vabariigi Valimiskomisjoni nimetatud esindajate kuulumine komisjoni. Sellest Mihkel Oviiri omaaegsest kirjast siin juba räägiti, aga seda puudutas ka Janar Holm oma ettekandes. Samuti ta ütles, et kui antaks seadusega need ülesanded Riigikontrollile, siis kvaliteediprobleeme tema hinnangul ei tekiks, aga on oluline hoolikalt läbi mõelda, kas muudatus, millega muudetakse Riigikontrolli olemust, on ikka hädavajalik.
Nagu te märkate, mitmed need sõnastused tegelikult üsna üheselt kattuvad nii selle tekstiga, mis on kirjas põhiseaduses, kui ka põhiseadusest lähtuva Riigikohtu hinnanguga, kus on välja toodud, millistel asjaoludel võiks sellise seaduseelnõu menetlemine üldse kõne alla tulla.
Ühe näitena võimalikest probleemidest tõi Janar Holm välja selle, et Riigikontroll peab vastama arupärimistele, mida esitavad Riigikogu liikmed. Ja selles eelnõus on täiesti lahendamata – vabandust, see on nüüd minu tõlgendus, riigikontrolör ütles seda natukene diplomaatilisemalt –, küsimus, et kui näiteks Riigikontroll menetleb mõne erakonna asja, siis kas selle erakonna esindajatel on parlamentaarse kontrolli raames võimalik selles asjas kutsuda riigikontrolör välja, esitada talle arupärimist ja nii edasi. Need teemad on eelnõu autoritel ilmselt jäänud kahe silma vahele.
Kert Kingo tõi välja, et Riigikontrolli pädevust on juba laiendatud kohaliku omavalitsuse üksuste munitsipaalvara valdamise, kasutamise ja käsutamise õigsuse kontrollimisele ja Riigikohus jõudis seisukohale, et see ülesanne on Riigikontrollile kui sõltumatut majanduskontrolli teostavale organile omane. Sellest lähtudes ta ütles, et võiks sarnaselt ka erakondade rahastamist kontrollida. Janar Holm vastas, et antud juhul on tegemist teistsuguse asjaga ja kui lugeda põhiseaduse § 133, millele on täna juba väga mitmel korral viidatud, siis näeme, et kohalike omavalitsuste munitsipaalvara kontrolli puudutavat osa ei saa käsitada olemuslikult teistsuguse ülesandena. Samuti on siin mänguis veel mitu teist detaili. Kes soovib selle kohta täpsemalt lugeda, siis komisjoni protokoll on teile kättesaadav.
Riigikontrolör põhjendas veel mitme argumendiga, miks need asjad on täiesti erinevad. Jürgen Ligi tõi oma kommentaaris välja, et erakonnad ei ole riiklikud organisatsioonid, ja tegelikult üks väga oluline argument on veel: need probleemid, mida erakondade rahastamise puhul võimalikuks peetakse, ei tulene riigi rahast. Ka mina küsisin selle kohta, kas on olnud mingeidki asjaolusid, mille tõttu võiks öelda, et Kert Kingo väidetav korruptsioonioht või sõltumatuse puudumise oht oleks kunagi ERJK tegevuses reaalselt tunnetatav olnud. Kert Kingo vastas, et tema teada ei ole selliseid konkreetseid olukordi esinenud. Teda parandas komisjoni esimees Paul Puustusmaa, kes on ise ERJK töös aastaid osalenud. Tema teadis öelda, et varem on siiski korruptsioonikahtlusi olnud ja ERJK liikmeid on korruptsioonikahtluse tõttu ka kohtusse kaevatud. Lauri Läänemets tõi välja, et ta arutas seda teemat ühega põhiseaduse autoritest, Liia Hänniga, kes ütles, et Riigikontrolli puhul on väga oluline, et ei hakataks kontrollima vabaühendusi. Lauri põhjendas seda komisjonis pikalt ja põhjalikult.
Komisjoni liikmetel oli tegelikult ka küsimus, miks see eelnõu just nüüd on välja käidud. Komisjoni liikmed heitsid ette seda, et praegusel ajal on ehk pakilisemaid teemasid, millega Riigikogu peab kiireloomuliselt tegelema. Ilmselt osa komisjoni liikmete jaoks jäigi arusaamatuks, miks on vaja just nüüd, enne suve ja kiireloomulisena selle teemaga tegeleda. Tuleb tunnistada, et käis läbi ka see kahtlus, mis ka siin saalis on kõlanud: et ega seda ometi mitte valitsuse juhtiverakonna Keskerakonna konkreetsete õigusvaidluste lõpetamiseks või kraavi keeramiseks vaja ei ole. Selles osas jäid komisjoni liikmed ja eelnõu algatajad erinevale arvamusele. Eelnõu algatajate esindaja väitis raudkindlalt, et mitte mingil juhul ei saa pooleli olevad vaidlused lõppeda, komisjoni liikmed tõid välja, et tegelikult sellekohaseid rakendussätteid ei ole ja see automaatika tõenäoliselt ei rakendu. Kuidas see lõppkokkuvõttes olema saab, eks seda näitab aeg, kui see eelnõu vastu võetakse. Aga probleemi komisjoni liikmed selles nägid. Need vaidlused, mis valitsuse juhtiverakonnal üleval on, hõlmavad ju kokku enam kui 1 miljonit eurot.
Ja veel oli debatt selle üle, kas see eelnõu on kiireloomuline või mitte. Algne komisjoni esimehe ettepanek oli, et võiks juba 4. juuniks ehk siis käesolevaks neljapäevaks muudatusettepanekud esitada. See ei leidnud komisjoni enamiku toetust, sest ei ole argumenti, miks sellega peaks nii kiire olema. Seetõttu enamik toetas hääletusel – häälte vahekord oli 5 : 4 – seda varianti, et tähtaeg on kümme tööpäeva.
Samuti oli arutelu selle üle, kas peaks kutsuma õiguskantsleri ja ERJK esindaja ka teise lugemise ettevalmistamise juurde. Selle võttis kokku komisjoni esimees, öeldes, et ta püüab teha nii, et nii õiguskantsleri kui ERJK esindaja oleks selle arutelu juurde võimalik kutsuda.
Ja nüüd otsuste juurde. Otsustati teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 1. juunil 2020, see oli konsensuslik otsus. Eelnõu esimese lugemise lõpetamise poolt oli 5 komisjoni liiget ja vastu 4. Ja nii meeldiv kui see ka ei ole, selle poolt, et Taavi Rõivas saaks põhiseaduskomisjoni nimel selle ettekande teha, olid samuti kõik komisjoni liikmed. Tänan teid!

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Teile on ka küsimusi. Erkki Keldo, palun!

Aitäh! Hea ettekandja, aitäh komisjoni töö väga põhjaliku kirjeldamise eest ja protokolli ülevaate eest! Ma küsin sama küsimuse, mis esimeselt ettekandjalt, kuna temalt ma ei saanud vastust, äkki nüüd siis saan. Peaministri erakond, kes on seda eelnõu suuresti koos koalitsioonikaaslastega initsieerinud, on rääkinud efektiivsuse kasvust, lõhkudes samas üksuse, mille kaasuste efektiivsus kohtus on olnud sada protsenti. Kas teil komisjonis oli see arutelu all? Kas küsiti, milline võiks olla see suurem efektiivsus või kuidas läheks asi paremaks, kui midagi katki tehakse? Mis tulemust peaministri erakond ja kogu koalitsioon soovib saada? 

Aitäh! Eelnõu sisu teemal peaministri erakonda esindavad Riigikogu liikmed sõna ei võtnud ja nii ei ole seda ka siin protokollis kirjas. Vabandust, kui ma eksin, siis komisjoni liikmed võivad mind parandada. Küll aga ei ole uudis, et Keskerakond on ERJK vastu arvamust avaldanud ka varem. Näiteks täpselt viis aastat tagasi ütles Edgar Savisaar, et Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon on vaja laiali saata. Taavi Aas, kes siis oli Tallinna linnapea, ütles, et ERJK tahab, et linnapea käiks ringi, kott peas. Ja selliseid tsitaate leiab küll ja veel. Veel kord: ei ole minu asi hinnata, mille põhjal sellised hinnangud tulevad, aga ometi ei ole komisjoni liikmetele ja ka laiemale avalikkusele saladus, et just Keskerakonnal on käimas mitu väga olulist sisulist vaidlust. Ma ei oska öelda, kas see on juhus. Aga ma vaatasin üle ja tegin märkmeid, millised vaidlused käimas on. Vähemasti ühel ettekirjutusel oli tähtaeg 15. märts 2017, mis on just natuke rohkem kui kolm aastat tagasi. Kas see on seotud selle aegumistähtajaga, mis siia eelnõusse on kirja pandud, või mitte, seda peab hindama igaüks ise ja kogu Eesti avalikkus samuti.

Katri Raik, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea ettekandja! Kas komisjonis oli juttu ka hämara rahastamise ja poliitilise korruptsiooni võimalikest seosest? Ja kui komisjoni koosolekul selliseid sõnapaare ei kasutatud, siis mis on teie enda isiklik seisukoht, kas hämar raha ja poliitiline korruptsioon on omavahel seotud? 

Ma ei mäleta, et täpselt sellises sõnastuses oleks seda teemat arutatud. Aga Keskerakonnal on õigusvaidlused ja need võivad sattuda sellisesse õiguslikku vaakumisse ja ära langeda. Ja nii võib olla kahtlus, et selle eelnõu mõte on, et need vaidlused langeksid ära. Seda kahtlust esitati küll.
Mis puudutab minu isiklikku seisukohta, siis nii nagu majanduses, on ka poliitikas väga oluline, et konkurents oleks kõigile võrdne. Kui keegi kasutab ebaausat eelist, olgu selleks mis tahes doping, siis loomulikult paneb see teised kõik palju halvemasse seisu. Ja kui tuvastatakse, et keegi on mingitel valimistel või muus olukorras dopingut kasutanud, siis tuleb vastavalt seadusele kas see annetus tagastada või vastavat karistust kanda. Ma arvan, et see on eranditult iga erakonna huvides, et kõik oleksid ausad. Seetõttu mina küll usun, et kui parlamendis on viis erakonda või nii nagu eelmises koosseisus kuus erakonda, kes kõik omavahel valimistel konkureerivad – nad moodustavad küll valimistevahelisel ajal üht- või teistpidi koalitsioone, aga valimistel on ikkagi kõik omavahel konkurendid –, siis on viiest erakonnast nelja huvi, et see üks teeks kõik korrektselt. Ja ülejäänud nelja huvi on jällegi siis n-ö teiste suhtes see, et kõik tehtaks korrektselt.
Ma olen nõus nendega, kes ütlevad, et erakonnad ise suudavad küll oma konkurentide üle järelevalvet teostada. Ja küllap on erakonnad ka kõige paremini kursis sellega, kuidas erakondade rahastamine toimub, nii oskavad nad ka õigetele asjadele tähelepanu pöörata. Kui te küsite minu isikliku seisukohta, siis selline komisjoni koosseis on ennast õigustanud. Valitseb tasakaal, kui seal on viis erakonna esindajat ja kolm sõltumatut eksperti. Ma ei näe isegi vajadust seda koosseisu muuta, aga veenvat argumenti, miks nad laiali saata, ma pean tunnistama, ei ole kõlanud ei komisjonis ega ka täna siin saalis. Ei ole öeldud veenvat põhjust, miks nad peaks laiali saatma, ja veel kiireloomuliselt.

Andres Sutt, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Ma jätkan sõltumatuse teemal. Eelnõu algatajate esindaja ettekandest jäi mulje, et selle ERJK puhul ei ole täielikku sõltumatust tagatud ja kui Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni kuuluvad ka erakondade nimetatud inimesed, siis nad teostavad järelevalvet iseenda tegevuse üle. Ma võtan faktitäpsuse huvides lahti komisjoni protokolli 23. aprillist. Siis arutati muu hulgas Keskerakonna 50 000 euro suurust annetust ja Keskerakonna nimetatud komisjoni liige Kalle-Kaspar Sepper taandas ennast selle küsimuse arutelul. Aga minu küsimus teile on: milliseid selliseid analüüse ja fakte teile komisjonis esitati, mis panid kahtluse alla Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni sõltumatuse? Eelnõu seletuskirjas on tegelikult viidatud heale tavale, et see komisjon peab olema sõltumatu.

Ma kordan lauset protokollist, see kuulub eelnõu algatajate esindajale Kert Kingole: "ERJK täielik vastavus sõltumatuse nõuetele on siiski küsitav ning seda eelkõige põhjusel, et ERJK koosseis ei vasta täies ulatuses sõltumatuse kriteeriumile." Kuidas sellest aru saada, seda peab igaüks ise hindama. Aga mingit põhjalikku analüüsi või etteheiteid ei toodud. Pigem vastupidi, eelnõu esitaja kinnitas, et etteheiteid senisele tegevusele ei ole. Kui natuke otsida, leiate selle tsitaadi üles, see protokoll on kõigile kättesaadav. Küllap leiate selle ka ise. Nii nagu täna siin, kinnitati ka komisjonis, et ei ole etteheiteid komisjoni senisele tegevusele. Seda küsiti mitu korda üle ja mitu korda saadi sama vastus. 

Maris Lauri, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Minu küsimus tõukub sellest, millest sai selle teema puhul alustatud, ehk põhiseaduslikkusest. Milline mulje teile jäi: kas eelnõu esitajad ei tunne Eesti põhiseadust ja seatud piiranguid Riigikontrollile või on nendel sellest ükskõik? 

Aitäh! Te panete mu väga osavalt küsitud küsimusega selles mõttes plindrisse, et ma pean nüüd justkui vastama ühte- või teistpidi, aga ütlen ausalt, et ma ei tea, mis neid ajendab või miks nad seda üsna suure tõenäosusega olevat vastuolu põhiseadusega eiravad. Täna ju küsiti eelnõu algatajate esindajalt selle kohta korduvalt ja ta viis jutu põhiseaduselt sellele, et muudetakse seaduste sätteid. Aga küllap me kõik siin saame ühtemoodi saame aru, et kui seaduse säte on põhiseadusega vastuolus, siis ei saa see seaduse säte kuidagi kehtida ilma põhiseadust muutmata. Ja see analoogia, mida püütakse tuua kohalike omavalitsuste auditeerimisega – seda on väga raske mõista. Kohaliku omavalitsuse kontroll on põhiseaduses ka välja toodud, tõsi, pisut teistsuguses sõnastuses kui hilisemas seaduses, aga kooskõla põhiseadusega on kohalike omavalitsuste puhul palju lihtsam leida kui mittetulundusühingute, sh erakondade puhul. Seda on ka Riigikohus leidnud, nagu me teame. Mina küll ei kujuta ette, millise põhiseaduse paragrahvi järgi oleks võimalik seda ülesannet Riigikontrollile anda. Ma tõesti ei kujuta seda ette. Aga ilmselt püütakse seda ikkagi kuidagi saavutada, lootuses, et äkki ei teki sel teemal õigusvaidlust. Mulle tundub, et alust selleks siiski oleks.

Kristina Šmigun-Vähi, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Te ütlesite, et mitmed komisjoni liikmed küsisid selle kohta, millist probleemi see eelnõu ikkagi lahendab. Te ei öelnud ühtegi komisjonis kõlanud vastust. Kas komisjonis tuli välja, millist probleemi lahendatakse? Kui tuli, siis väga sooviks, et seda valgustate.

Üldjoontes oli see vastus sarnane sellega, mis kõlas täna siin saalis. Mööndi, et tegelikult eksitud ei ole, probleeme ei ole esinenud, aga soov on teha kontroll veel paremaks. Ja selle üle käis muidugi päris põhjalik arutelu, kas see, kui see töö läheb Riigikontrolli pädevusse, teeb tulemused veel paremaks või on praegune tase juba piisavalt hea või ehk paremgi, kui see oleks siis, kui kontroll teise kohta tõsta. Selle üle käis põhjalik arutelu. Nii et põhiline vastus oli see, et probleemi ei ole, aga parandame olukorda.

Kristen Michal, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Ma teen praegu sellist testi, et kas viga on küsijas või vastajas. Ma küsin teie käest ka, et kui ERJK töö on võistlev protsess ja sellisena olnud edukas, siis mis te arvate, kui ERJK oleks pehmem, küsiks vähem, esitaks vähem nõudeid ja Keskerakonda ähvardav miljoniline nõue jääks seisma või kaoks, kas siis selle eelnõuga oleks ikkagi kiire?

Aitäh meeldiva võimaluse eest vastata samale küsimusele, millele vastas Kert Kingo! Mulle tundub, et see seos, mis on tekkinud päris mitmel Riigikogu liikmel, see seos, mis on tekkinud ajakirjandusel, see seos, mis on tekkinud mitmel sel teemal eksperdina sõna võtnud juristil – see seos ei pruugi olla päris meelevaldne. Aga kinnitada ma seda loomulikult ei saa, sest kui ma seda siin kinnitaks, siis oleks ma ise varsti Keskerakonnaga tekkinud õigusvaidluse osapool ja ei mul pole selleks aega ega tahtmist. Kummaline see tõesti on.
Ja kui see nii on, et kas või 10% selle eelnõu algatamise põhjusest on see, et valitsuse juhtival erakonnal on lootus pääseda talle esitatud miljonitesse ulatuvatest nõuetest, on lootus pääseda vaidlustest, mis on jõudnud osaliselt ka Riigikohtusse, siis see on ikka väga räige. Ma loodan, et kõik Riigikogu liikmed mõtlevad selle peale, et isegi kui on 10%-ne tõenäosus, et selle eelnõu üks juur jookseb sinna välja, siis kas seda eelnõu ikka on vaja. Ma loodan igavese optimistina, et meil on võimalik selle üle veel mõelda. Mulle küll tundub, et käimasolevate vaidluste jätkumine olukorras, kus ERJK-d enam ei eksisteeri, satub ohtu. ERJK õigusjärgluse kohta siin eelnõus mulle teadaolevalt, nii palju kui ma siit välja lugesin, ühtegi selget rakendussätet ei eksisteeri. Ja kui on väikegi protsent, et need vaidlused satuvad ohtu, nii et me ei saa teada tõde ja me ei saa teada kohtu seisukohta, kas kasutas üks osapool dopingut või ei kasutanud, siis minu arvates juba see on põhjus, miks seda eelnõu mitte toetada. 

Katri Raik, palun!

Hea eesistuja! Hea esineja! Minu eelmine küsimus ei olnud juhuslik. Täna hääletasid koalitsioonierakondade esindajad korruptsioonivastases erikomisjonis maha küsimuse arutelu, mis puudutanuks võimalikku seost hämara raha ja poliitilise korruptsiooni vahel. Iseenesest on see uskumatu, et nii juhtus. Aga mul on teine küsimus. Ma olen kaks nädalat teie komisjonilt – teil on tunduvalt suurem Riigikogu kogemus ja üldse poliitikakogemus kui minul – püüdnud saada erakondade seisukohti, mis sel teemal avaldati. ERJK ise tegi ettepaneku, milliseid seadusmuudatusi tuleks teha töö parandamiseks, ja erakonnad avaldasid seisukohta. Ma ei tahtnud seda hakata muretsema kuskilt tagauksest, vaid tahtsin seda saada teie komisjonist, aga ma ei ole seda tänaseni saanud. Kas see on uus tava, et parlamendiliikmed ei saa tutvuda teise komisjoni dokumentidega, või kuidas see käib? On see teie komisjonis kokku lepitud kord või milles on asi? 

Väga huvitav küsimus! Ütlen ausalt, et mina ei tea, et selline kokkulepe on. Selle koosseisu ajal seda küll ei ole olnud. Mina olen põhiseaduskomisjonis oma parlamendikarjääri jooksul olnud suhteliselt vähe aega, alles selle koosseisu jooksul. Aga minu raudne hinnang on see, et Riigikogu komisjonidel ei saa olla saladusi teiste komisjonide liikmete ees, kui nad vajavad infot oma töö huvides. Riigikogu on üks asutus ja selleks, kui komisjoni mitte kuuluv Riigikogu liige tahab kas protokollile või kirjale või millele iganes ligi pääseda, peaks olema ikkagi mingid väga-väga kaalukad argumendid, kui seda ligipääsu ei võimaldata. Ma ei tea, vahest isegi riigisaladust ei peaks ilmtingimata juba eos varjama, ka sellele on võimalik ligipääsu taotleda. Nii et ma usun, et on võimalik esimesel võimalusel see probleem lahendada.
Aga selle teie küsimuse esimese poole juurde lihtsalt üks asi, mis ka tegelikult veel komisjonis meil kõlas ja mis minu mäletamist mööda on kogu aeg kehtinud ja nüüd esimest korda minu mälu järgi seda lõhutakse. See on see, et kui lepitakse kokku mängureegleid, siis ei ole see koalitsioon rullimas üle opositsioonist, vaid vähemasti püütakse kõikide erakondade konsensust. Ma mäletan oma Riigikogu praktikast mõnda näidet, kus on arutatud valimiskorralduse muutusi. Seda on püütud teha mõnikord õnnestunult, tihti ka ebaõnnestunult, on püütud teha kõikide erakondade osalusel. Ma ei ole küll ise kunagi osaline olnud, aga nii palju kui mina mäletan nii ERJK loomist kui ka varasemaid arutelusid rahastamise korra üle, siis ka seal on otsitud konsensust. Ja ma arvan, et see on tegelikult meile kõigile oluline, et selline põhimõte jätkuks, sellepärast, et täna on ühed erakonnad valitsuses, aga uskuge mind, tean omast kogemusest, mitte keegi ei ole valitsuses igavesti. Ei ole ka teie seal igavesti mitte. Nii et igaühel meist on põhjust mõelda ka selle peale, et see mänguväli oleks kõigile võrdne. Aitäh!

Maris Lauri, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Siin saalis on juba umbes kaks tundi arutatud selle üle, milleks seda vaja on ja mis on selle järelevalvekomisjoni probleem või millega ta hakkama ei saa. Ma saan aru, et ainuke probleem on see, et ta käib üks kord kuus koos, kuigi tal on ka alalised töötajad, vist kolm tükki, olemas. Kas diskussioonis komisjonis tuli arutlusele, et on ehk ka muid võimalusi selle järelevalve parandamiseks? Kas või võimalus, et see komisjon tuleb näiteks kaks korda kuus kokku, või mingid muud võimalused. 

Aitäh! Seda teemat märkis oma kommentaarides ka riigikontrolör, mitte küll nii detailselt, mitu korda kuus komisjon peaks kohtuma. Aga ta tõi oma kirjalikus pöördumises Riigikogu poole, mis on eelmisel reedel ehk siis nädal peale seda komisjoni arutelu saadetud, kui üldse midagi teha, siis eelistama peaks selle komisjoni n-ö parandamist või täiendamist. Ja ta tõi välja ka rea teemasid, mis on päriselt aktuaalsed ja pakilised, millega seadusandja peaks praegu tegelema: näiteks teatud seaduseaugud, seadustes tähelepanuta jäänud kaasused.
Näiteks seadusandja ei ole sisuliselt ega ajalise perioodina määratlenud valimiskampaania mõistet. On olnud kaasusi, kus on rikutud valimiskampaania reegleid, valimiskampaania tegemiseks on nagu kasutatud avalikku raha. Samas ei ole valimiskampaania mõiste seaduses üldse sätestatud. See probleem tuleks lahendada, et tulevikus oleks otsused selgemad. Veel on välja toodud välja, et erakondadel on lubatud oma tegevuse rahastamiseks võtta turutingimustel krediidiasutustelt laenu, aga praktikas on erakondasid krediteeritud ka teistsugusel moel. See teema vajaks seadusandja poolt selgemini lahti kirjutamist, et kõik teaks, mis on korrektne, mis mitte. Ja kolmas teema, mille Riigikontroll välja toob, on see, et keelatud annetus tuleb tagastada viivitamatult selle teinud isikule ja kui tagastamine ei ole võimalik, siis tuleb see kanda riigieelarvesse. Riigikontroll pakub välja, et kui keelatud annetuse vastuvõtmisel oleks kohustus see alati riigieelarvesse kanda, siis oleks sellel seadusesättel nii annetaja kui ka erakonna jaoks tagajärgi silmas pidades suurem heidutav mõju. Sellised on tähelepanekud, mis riigikontrolör tegi, viidates probleemidele, mis oleks tõesti vaja lahendada. 

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Jah, me kõik oleme seda meelt, et peaksid võrdsed reeglid olema, aga teie lugupeetud erakond on kaua võimul olnud. Ja kui ma vaatan nüüd: 27. märtsil 2011 loodi see komisjon, mis nüüd peaks nagu oma elutegevuse lõpetama. Aasta hiljem tuli see kilekoti lugu, millega meenuvad hea kolleeg siin saalis Kristen Michael ja kadunud Kalle Palling ja paljud teised lugupeetud inimesed ... (Sumin saalis.) Ma mõtlen, Riigikogust kadunud Kalle Palling. Ja siis, üle aasta oli juba komisjon olemas ja siis jõuti ka prokuratuuri, aga prokuratuur ühel hetkel otsustas, et ei olegi midagi. Nüüd on see komisjon head tööd teinud, on uurinud rahastamise asju ja need on jõudnud edasi kohtusse, aga kui teie olite võimul, siis unustati see asi kuidagi märkamatult ära ja lükati arhiivi. Kas see on ikka aus mäng olnud? Kui see kontroll läheks nüüd Riigikontrolli kätte ja mõni asi lõpuks jõuaks ka prokuratuuri, kas ikkagi äkki kordub millegipärast mingil hetkel samasugune lugu, nagu oli selle õnnetu või õnneliku – kuidas kellele – kilekotiskandaaliga? See on ka erakondade rahastamise teema.

Aitäh küsimuse eest! Me oleme juba päris mitu tundi seda teemat arutanud ja te olete esimene, kes ütles, et aga vaadake, mis Reformierakond tegi. Iga debati puhul, mis siin vähegi tõsisemaks läheb, ikka leiab kellegi EKRE fraktsioonist, kes tuletab meelde, et vaat, Reformierakond oli ka võimul ja vaat, mis te tegite. Ma mäletan, kui ma käisin, ma arvan, et see oli umbes 2. klassis pärastises Tallinna Väike-Õismäe Keskkoolis, mis siis oli Jevgeni Nikonovi nimeline Tallinna 17. keskkool, siis olid mul mõned klassivennad, kes tihti ütlesid üksteisele vaieldes, et aga vaata, mis sa ise tegid! Ma ei arva, et see on kvaliteetse poliitilise debati tunnus, kui püüda iga hinna eest teistele näpuga näidata. Aga mis puudutab seda toonast kaasust, siis ma ei tea, kas on vaja Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjonile midagi selles küsimuses ette heita. Ma ei oska ka seda öelda, kas siis, kui oleks Riigikontroll tegutsenud selles valdkonnas juba kümme viimast aastat, oleks mõni nendest kaasustest, mis on tõstatatud – mõni menetlejate jaoks edukalt, mõni vähem edukalt –, kas siis oleks mõni kaasus olemata jäänud. Ma ei tea seda.
Mina arvan, et praegusel erakondade rahastamise järelevalvel ei ole mitte midagi viga. Enamik pättusi, milles on erakondi kahtlustatud ja mille puhul erakonnad on arvanud, et keegi ilmselt teeb valskust, on võetud menetleda ja on leitud ka mingid lahendused. Mind isiklikult see rahuldab. 

Signe Kivi, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Minu küsimus puudutab sama teemat, mille kohta ma küsisin ka Kert Kingolt. See on Riigikontrolli 29. mail saadetud kiri põhiseaduskomisjonile. Kui palju selles kirjas tehtud ettepanekuid komisjon arutas? Ja kes konkreetselt debateerisid ja olid nõus või ei olnud nõus Riigikontrolli arvamusega? Rõhutan veel kord, et siin on ju öeldud: "Et komisjon, Riigikontroll või keegi kolmas saaks erakondade rahastamise nõuete rikkumisi senisest tõhusamalt uurida, oleks vajalik parandada lünkasid kas komisjoni või Riigikontrolli mandaadis ja volitustes. Eelnõu nr 193 oma praeguses sõnastuses neid lünki ei korrigeeri." See on väga tõsine argument. Tekitas see debatti ja kes konkreetselt üldse kogu kirja suhtes sõna võtsid? 

Aitäh! Selle konkreetse kirja, millele te viitate, saatis riigikontrolör nädal peale seda komisjoni arutelu. Ja ma võin ainult oletada, aga küllap ta leidis, et mõned asjad väärivad veel ka kirjalikult üle rõhutamist, et jääks jälg järele. Mis puudutab komisjoni debatti, siis ma tõesti püüdsin välja tuua kõigi komisjoni liikmete argumendid. Kui ma mõnda komisjoni liiget nimeliselt ei nimetanud, siis see võis olla ka seetõttu, et ta konkreetselt selles debatis sõna ei võtnud. Enamik koalitsioonisaadikuid ei võtnud debatis sõna, küll aga siis, kui läks aruteluks selle üle, mis võiks olla see tähtaeg ja kas tuleks veel kaasata õiguskantslerit ja Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni. Põhiline debatt oli opositsioonisaadikute ja algatajate esindaja Kert Kingo vahel.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kui kolleeg Peeter Ernits oli esimene, siis nüüd ma olen teine, kes teatud asju ikkagi meelde tuletab. Midagi ei ole teha, kui on üks suur häbiplekk Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni ajaloos, siis see on too kilekotiraha skandaal. Ja kui me oleme täna enamasti rääkinud paljust heast, mida on see komisjon teinud, siis ikkagi räägime ka sellest, mida see komisjon ei ole suutnud ära tõestada. Kui ikka ühe erakonna kassasse on kilekottidega raha viidud ja komisjon pole suutnud selle päritolu välja selgitada, pole suutnud välja selgitada, millisest ämma kapist see pärit oli, siis kas sellele juhtumile tuginedes me siiski ei võiks rääkida komisjoni tööülesannete üleandmisest vähe võimekamale institutsioonile? 

Aitäh! Ma tunnustan teid järjepidevuse eest! Ikkagi püüate meelde tuletada kümne aasta taguseid asju! Võtame niimoodi: oletame, et komisjonil peaks tekkima kahtlus isiklikult teie või isiklikult minu valimiskampaania mõne konkreetse elemendi suhtes. Neil tekib kahtlus, nad menetlevad seda ja jõuavad järeldusele, et ei olnud rikkumist. Kas sel juhul on komisjon automaatselt eksinud? Ma arvan, et ei ole. Ka see on täiesti okei, kui alustatakse menetlust, veendumaks, et tegelikult ei olnud probleemi. Nii ei saa ka suhtuda, et iga kord, kui komisjon midagi alustab, siis ta peab sellega nui neljaks minema Riigikohtuni ja seda isegi siis, kui seal tegelikult vaidluse sisu ei ole. Aga see võib juhtuda nii teie puhul kui ka minu puhul. Ma arvan, et ka see on okei, kui nendes asjades, kus rikkumist ei ole, jõutakse teadmiseni, et rikkumist ei ole. 

Paul Puustusmaa, palun!

Aitäh! Hea Taavi, ma kõigepealt tänan komisjoni esimehena sind väga sisuka ettekande eest. Suur tänu selle eest! Aga lähen nüüd selle juurde, et opositsioonist on täna väga tugevalt ja reljeefselt tulnud väiteid põhiseadusega vastuolu kohta. Aga vastavalt erakonnaseadusele on erakond selline ühing, kelle eesmärk on riigivõimu ja kohaliku omavalitsuse teostamine. Ja nüüd tulen ringiga õiguskantsler Indrek Tederi sõnade juurde: ta on öelnud, et arvestades erakonna olemust ja olulisust, peaks erakonna raha olema peale audiitorkontrolli ka Riigikontrolli kontrollitav. Kas võiks väita, et õiguskantsler Indrek Teder tegi oma ettepaneku viia see kontroll Riigikontrolli kätte põhiseadusvastaselt või mitte tundes põhiseadust? Kuidas sellega on?

Aitäh! Ma ei mäleta seda konkreetset Indrek Tederi sõnavõttu. Võimalik, et ta pidaski silmas seda, et tuleb põhiseadust muuta. Aga vaatame, mida põhiseaduse § 133 ütleb. Selle neljast punktist mitte ühegi alla isegi väga hoolega otsides ei ole võimalik paigutada ei mittetulundusühinguid laiemalt ega konkreetselt erakondi. Nagu Jürgen Ligi ka komisjonis ütles: kui me vaatame neid vaidlusi, mis Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjonil on olnud konkreetsete erakondadega, siis ega ei ole ju probleem riigi eraldatud rahas. Probleem on see, et keegi on kelleltki ostnud segastel asjaoludel mingi maja, keegi on teinud kuhugi mingi keelatud annetuse – need on kõik olnud ikkagi eraõiguslike isikute vahelised tehingud. Ei ole nii või vähemasti mina ei tea ühtegi kaasust, kus oleks riigieelarvelise eraldisega tekkinud kasutamise ebaseaduslikkuse küsimusi või midagi sarnast. Mina neid ei tea. Ja seetõttu ka see väga-väga suure kaarega otsitud seos, et erakondadel on ka riigi raha osaliselt või erakondade eelarvest osa moodustab riigi raha – see tegelikult ei jõua minu meelest loogilisse finišisse. Mina vaatan põhiseaduse kirjapilti ja no kuskilt ei leia seda punkti. Kui teie leiate selle punkti, mille alla mahuks ka erakonnad, öelge mulle ka. Aga minu meelest ei saa me tõlgendada kuidagi selliselt, et erakond on näiteks riigiasutus või riigile kuuluv ettevõte või riik. Erakonnad ei ole riiklikud asutused või riigile kuuluvad ettevõtted, need on täiesti teistsugused organisatsioonid.

Tarmo Kruusimäe, palun!

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Kas põhiseaduskomisjonis arutati ka seda, et üks probleem, mis tekib, on see, et Riigikontrolli töötajad ei saa ju isiklikke arvamusi ja seisukohti esitada kui komisjoni üldist arvamust? See on olnud probleem. Praegu on Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni liikmed on saanud oma parema teadmise kohaselt esitada selliseid seisukohti, nagu neile endale sobib, ja neid siis, ütleme, riivamisi serveerida, justkui need oleks komisjoni seisukohad. Kui see on, ütleme, paar kuud enne valimisi, siis see on probleem. Kas sellest on komisjonis juttu olnud? 

Kui ma sain õigesti aru, siis te viitate sellele, et teie arvates on ERJK liikmed andnud isiklikke hinnanguid, mida on võidud tõlgendada kui komisjoni seisukohti? Ei, komisjonis me sellest ei rääkinud. Ja ma usun ja loodan, et selles komisjonis on kokku lepitud kord, kes ja kuidas komisjoni nimel sõna võtab. Mina isiklikult ei ole märganud, et oleks esinenud mingeid selliseid ebakõlasid. Aga jumala eest, ükski organ, ükski komisjon ei ole ideaalne. Ja kui mõni komisjoni liige on kunagi öelnud midagi, mis kellelegi ei meeldi, siis ma ei arva, et see peaks olema ilmtingimata põhjus komisjon laiali saata. Oma tööga on see komisjon ju kenasti hakkama saanud ja seda ütles ka eelnõu algatajate esindaja komisjonis. 

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Ma tsiteerin ühe meie hea kolleegi surematuid mõtteid. Mulle see väga meeldib. "Üks kaitseb ennast künka otsas, teine võitleb soos. Üks näeb kaugele, teisele puhub tuul suitsu silma." Mõni võib-olla teab, et see on meie hea kolleeg Siim Kallas. Aga ma pean silmas jälle seda Silvergate'i asja. Toona oli teie lugupeetud seltskond künka otsas ja nägi kaugele. Ja need, keda põhiliselt see komisjon on n-ö kottinud, olid Siimu sõnu kasutades soos, müttasid seal ja suits tuli silma. Kas Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni tegevust saab sellest vaatevinklist käsitleda? Ja kuidas sulle tundub: kuna see Silvergate'i lugu oli kaheksa aastat tagasi, äkki anda komisjonile aega kümme aastat, mille tagant võiks asja vaadata rahulikult? Mida arvad sina või arvab komisjon sellest? Siin oli juttu, kas kolm aastat võiks olla tähtaeg. Minu meelest see võiks olla ka kümme aastat või rohkem. Peaks olema kõigil ikkagi nii, et suits ei puhu silma. Muidugi see, kes on künkal, võitleb selle eest, et tal oleks parem positsioon ...

Palun küsimus!

... kui sellel, kes on soos. 

Jaa, see on väga ahvatlev ettepanek. Kui ERKE fraktsioon tõesti mõtleb, et võiks seda tähtaega nihutada selliselt, et kõik käimasolevad vaidlused ja kõik need varasemad asjad oleks võimalik uuesti ette võtta või et ükski neist ära langeks, siis, jumala pärast, mina isiklikult ei arva, et see halb mõte on. Pigem ma näen probleemi selles, et ei tea kust on eelnõu algataja, kes istub kohe seal teie selja taga, välja mõelnud selle tähtaja, et tähtaeg olgu kolm aastat. Ta ei põhjendanud, miks see kolm aastat hea on, aga ta on öelnud, et kolme aasta pärast peaks olema aegumine ja siis on betoonsein ees. Aga vaatan mina käimasolevaid vaidlusi ja näen: ohoo, künka otsas on vaidlus käimas.
Muuseas, ma juhin tähelepanu, et siis, kui Reformierakond oli künka otsas, käidi kõik vaidlused lõpuni. Ja kui oli vaidlus, mis ei jõudnud otsuseni, et Reformierakond on süüdi, siis ka see oli tulemus. Ka nüüd oleks kohane, et need, kes on künka otsas, ei teeks seaduseid oma tahtmise järgi ümber, ei hakkaks keset vaidlust, mis on kohtus – ja kohus on Eestis täiesti iseseisev võim –, tegema seadust ümber, et see kaasus kohtus ära langeks.
Kui tõesti peaks nii minema, et te võtate selle seaduse koalitsiooni häältega vastu ja tõesti langeb ära kas või üks vaidlus ja jääb Eesti avalikkusele kas või ühe euro osas küsimus üles, kas Keskerakond või mis tahes muu erakond kasutas dopingut või mitte, siis ma ütlen, et see on võimu kuritarvitamine. Ja seda ei tohiks lubada. Ma ei arva, et ükskõik kes on künka otsas, võiks teha oma äranägemise järgi reegleid ümber, lähtudes sellest, mis neile parajasti meelepärane on.
Te tuletate kogu aeg meelde mingeid vanu asju. Ma tuletan meelde, et toona ei olnud kahtlust selles, kas uurimisorganid on erapooletud või ei ole. Uuriti peaministri erakonda ka, kui vaja oli. Leiti, et ei olnud asja. Nüüd ei tohiks see kuidagi teistmoodi olla. Kui on kahtlused tänase peaministri erakonna suhtes – ja me näeme, et need on väga tõsised kahtlused ja vaidlused on jõudnud kohtusse –, siis tuleb need lõpuni vaielda. Mina ei leia, et oleks väga mõistlik või üldse isegi õigustatav see, et te muudate käigupealt seadust, lootes tõenäoliselt, et see vaidlus ära langeb. Ma ei arva, et see mõistlik on. 

Valdo Randpere protseduuriline küsimus, palun!

Aitäh, hea Helir-Valdor Seeder! Mina raiskasin oma küsimused ära eelkõneleja peale, aga tegelikult ei saanud mitte mingeid vastuseid. Nüüd ma näen, et puldis on inimene, kes vastab sisuliselt ja saab asjast aru. (Naer saalis.) Kas ma saaksin taastada oma küsimused, nii et ma saaksin kaks küsimust küsida Taavi käest ja saada kaks vastust? Sina saaksid ka targemaks, kõik saaksime targemaks. 

Aitäh! Ei, kodukord ei näe seda ette. Mina küll ei juhatanud siis ja ma ei tea, kas oli viga küsijas või oli viga vastajas. Võib-olla sa ei saanud vastusest aru, kuigi vastus oli väga hea. Mõtled rahulikult järele ja saad ehk aru. Aga läheme edasi. Johannes Kert, palun!

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud ettekandja! Mul on küsimus ka selle ammuse nn kilekotiskandaali kohta. Kas ei olnud asjad mitte nii, et Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon menetles seda ja andis asja prokuratuuri üle? Komisjon ei lõpetanud asja, prokuratuur uuris seda edasi ja lõpetas asja? Nii et Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjonile ei tohiks siin ühtegi etteheidet olla. Kui kellelgi on küsimus, miks asi lõpetati, siis see küsimus on prokuratuurile. 

Aitäh selle küsimuse eest! Jah, see ei puuduta nüüd konkreetset eelnõu ega ka arutelu komisjonis, aga mulle tundub, et küsija mäletab seda õigesti.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Kui te vastasite Paul Puustusmaa küsimusele, siis te viitasite sellele, et põhiseaduse §-s 133 on ainult neli punkti ja nende alusel ei saa neid seadusi muuta. Aga ma usun, et asjas puudub vaidlus. Põhiseadus on mõnes mõttes üldnorm, erinorm, mis täpsustab asjaomast korda, on Riigikontrolli seadus. Selle seaduse § 7 lõige 1 ja punkt 5 peaks olema see seadusesäte, mis annaks Riigikontrollile võimaluse teostada ka seda järelevalvet. Ma ei hakka enam pikalt rääkima. Ma Kert Kingole juba esitasin selle küsimuse, juhul kui te panite tähele. Kas te minu mõttekäiguga olete nõus?

Ei, ei ole nõus. Kui on põhiseaduses kirjas, et Riigikogus on 101 liiget, siis on võimatu Riigikogu kodu- ja töökorra seadusega näha ette 102 liiget. Kui on põhiseaduses kirjas, et Riigikontroll tegeleb riigiasutustega, riigile kuuluvate ettevõtetega, siis ei saa põhiseadust eirates lihtsalt seaduse tasandil või määruse tasandil või otsusega panna Riigikontrollile ülesandeid, mis on täiesti teistsugused. Minu jaoks on väga tugev argument see, et riigikontrolör, kes on ametis ja kelle erapooletuses ei ole põhjust kahelda, ütleb, et need ülesanded on täiesti teistsugused. Ja enamgi veel: kui te vaatate seda riigikontrolöri kirja, siis näete, et ta ütleb, et need praegu teie soovil antavad ülesanded raskendavad nende praeguste, juhin tähelepanu, põhiseaduses loetletud ülesannete täitmist. Nii et see eelnõu mitte ainult ei ole suure tõenäosusega põhiseadusega vastuolus, vaid see ka raskendab põhiseaduses ettenähtud ülesannete täitmist. 

Tarmo Kruusimäe, palun!

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Ma jäin mõtisklema teie väite üle, et komisjon teeb head tööd. Jah, aga kelle jaoks head tööd? Ma tahan oma aruteluga jõuda sinnamaani, et, ütleme, poliitilise kiusu tekitamine või ühiskonnas mingite hinnangute andmine on tegelikult kellegi jaoks kius ja mõne teise jaoks hea töö. Ma toon lihtsa näite, et oleks arusaadav. Mary Krossi valeütluste andmine oli ju osa inimeste jaoks kius, aga teiste jaoks oli see justkui hea töö. Kas te isiklikult ei ole tunnetanud, et vahel on mõned komisjoni liikmed hinnangute andmisel ületanud enda pädevust ja see on mingil määral riivanud teie õigustunnet? Mina olen seda täheldanud ja seepärast oligi mu küsimus, kas Riigikontrolli töötajatele laieneksid sellised õigused, nagu meil on, kui me erakondades paneme oma parema äranägemise järgi inimesed sinna komisjoni, aga nad kibelevad oma seisukohti esitama komisjoni seisukohtadena. 

Aitäh! Ma ütlen ausalt, et mina ei ole seda märganud, et keegi ERJK liikmetest oleks selliseid avaldusi teinud. Aga ma ei saa seda välistada, võib-olla tõesti on. Aga teate, ma ütlen teile veel üht asja: ma usun, et enamikuga sellest komisjonist minu poliitilised vaated ei lange üldse kokku, ent ometi ma olen valmis kaitsma seisukohta, et see komisjon on erapooletu, sest seal on väga erineva maailmavaatega inimesed. Ja kui te vaatate erakondade nimetatud inimesi, siis näiteks teie erakonna nimetatud inimene on, kui ma ei eksi, vandeadvokaat. Reformierakonna nimetatud inimene on väga suure uurimiskogemusega, töötanud prokurörina, olnud erinevates ametites. Neid näiteid võib siin mitu tuua. Keskerakonda esindab ka vandeadvokaat, kelle pädevuses ei ole vähimatki põhjust kahelda. Ja küllap neid näiteid on veel. Vabandust, kui kellegi ära unustasin! Nad on kõik erinevate vaadetega, mis puudutab poliitilist maailmavaadet, aga mina küll usun, et nad kontrollivad üksteist.
Ma olen üsna kindel, et kui Helen Hääl teie esindajana näeb, et EKRE või Reformierakond on teinud midagi, mis väärib järeleuurimist, siis küllap ta seda teeb. Ja ma ei usu, et ta EKRE tegude ees silma kinni pigistab ainult seetõttu, et te olete EKRE-ga koos koalitsioonis. Ma olen täiesti kindel, et Väino Linde tegutseb samamoodi. Ta ei jäta mingeid sotside asju selle pärast tähelepanuta, et me oleme sotsidega koos opositsioonis. Nii peabki olema ja see on mõistlik.
Mina arvan, et me ei peaks suruma riigikontrolörile seda vastutust, mida ta tegelikult ise ei taha. Ja veel vähem ma tahan seda, et mis tahes valitsusel tekiks teatud kiusatus. Nagu ma ütlesin, valitsused tulevad ja lähevad, aga ma ei taha seda kiusatust mis tahes valitsusele, et omale meelepärase riigikontrolöri ametisse nimetamisega saada võimalus vältida näiteks valitsuserakondade rahastuse kontrolli. Sellist Eestit, ma arvan, mitte keegi meist ei taha, vähemasti ma loodan, et mitte keegi ei taha. 

Kai Rimmel, palun!

Aitäh, austatud koosoleku juhataja! Hea vastaja! Kas teie vastusest kolleeg Grünthalile peab järeldama, et Riigikontrolli seaduse § 7 lõige 1 punkt 5 on siis osaliselt teie tõlgenduse järgi põhiseadusvastane? See punkt konkreetselt puudutab MTÜ-sid. 

Aitäh! Selleks, et oleks kõigile selge, mida Riigikontroll saab kontrollida, loen ette põhiseaduse § 133 muutmata kujul. Riigikontroll kontrollib esiteks riigiasutuste, riigiettevõtete ja muude riiklike organisatsioonide majandustegevust; teiseks, riigi vara kasutamist ja säilimist; kolmandaks, kohalike omavalitsuste valdusse antud riigivara kasutamist ja käsutamist ja neljandaks, nende ettevõtete majandustegevust, kus riigil on üle poole osakute või aktsiatega määratud häältest või kelle laene või lepinguliste kohustuste täitmist tagab riik. Millise punkti alla teie paigutaksite siin erakonnad või laiemalt mittetulundussektori? 

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Teile rohkem küsimusi ei ole. Avan fraktsioonide läbirääkimised. Kaja Kallas Reformierakonna fraktsiooni nimel, palun!

Hea istungi juhataja! Head kolleegid! Poliitikat on alati ümbritsenud teatav umbusk, umbusk selles osas, kuidas otsuseid tehakse, kes otsuseid teeb ja kes otsuseid mõjutavad. See on omamoodi paratamatu, sest see tuleneb ka erinevatest vaadetest, mis meil asjadele on. Kui oleks ainult üks vaade, siis oleks tegemist diktatuuriga, ja seda me ju ka ei taha. Või vähemalt meie erakond ei taha. Aga mida rohkem kahtlusi selles osas, kuidas otsuseid tehakse, seda suurem probleem riigi usaldusväärsusega. Demokraatia on usaldusele ehitatud. Kui usaldust otsuste tegemise vastu õõnestatakse, siis on see ohuks demokraatiale. Kui rahvas ei usu, et seadused ja otsused on vastu võetud läbipaistvalt, siis miks neid üldse peaks järgima? Meie kõigi, st meie kui poliitikute, kui Riigikogu liikmete roll on umbusaldust otsuste tegemise protsesside vastu hajutada. See eelnõu tekitab neid kahtlusi paraku juurde.
Põhiseaduskomisjoni istungil küsisin eelnõu algataja esindajalt Kert Kingolt, millist probleemi selle seaduseelnõuga lahendatakse. Ta vastas, et ega probleemi ju tegelikult ei olegi, aga alati saab asju paremaks teha. Üldiselt peaks olema tuntud see põhimõte, et ära mine parandama asju, mis töötavad. Ammugi ei saa parandamiseks pidada seda, kui järelevalvet tegev organisatsioon sootuks ära kaotatakse. Eelnõuga tahetakse ERJK ülesanded anda Riigikontrollile. Samas põhiseaduse 11. peatükk loetleb Riigikontrolli ülesanded ja erakondade või teiste mittetulundusühingute järelevalvet selles loetelus ei ole. Seega tähendaks eelnõu seadusena vastuvõtmine järjekordselt põhiseadusega vastuollu minekut.
Riigikontrolör ütles põhiseaduskomisjoni istungil: sellise rolli andmine muudaks kardinaalselt Riigikontrolli olemust ja neil ei ole selleks ei tahet ega ka suutlikkust. Ja seda kõike plaanitakse olukorras, kus probleemi ju tegelikult ei ole.
Jättes isegi kõrvale selle, imestan ma, et üks koalitsioonierakond, kes on pidevalt rääkinud mingist süvariigist, mingist ametnike parteist, kes riiki üle võtavad, tahab anda kontrolli poliitikute üle ametnike kätte. Jah, ERJK-s on Riigikogus esindatud erakondade esindajad, aga meil on erinevad huvid ja erinevad maailmavaated ja see, et me oleme konkurendid, kes võistlevad valijate südamete võitmise eest, panebki meid üksteise järele valvama. Mitte keegi meist ei soovi, et keegi võistleks sellel võistlusel dopinguga.
Palun lisaaega!

Palun, kolm minutit lisaaega.

Paraku on üks mängija nendel võistlustel pidevalt dopinguga võistelnud, aga tänu teiste erakondade esindajatele ERJK-s ja selle tulemuslikule tööle on see võistleja dopinguga pidevalt ka vahele jäänud ja saanud selle eest karistada. Selle asemel et hakata treenima ja võistlema ausalt, otsustab dopinguga patustaja hoopis kontrolli likvideerida, kuna tema käes on võim.
Pole juhus, et keset kriisiaega tuleb koalitsioon välja sellise eelnõuga ja et peaministril on selle menetlemisega kiire. Nimelt on peaministri erakonna rahaasjade uurimised pooleli ja uusi asju tuleb järjest peale. See on ilmselt see vorst, mille Keskerakond koalitsioonipartnerite käest sai. Tuletan teile meelde, et 5. septembril 2019. aastal karistati peaministri erakonda väikese rahatrahviga tingimuslikult ja tingimus, et suuremat rahatrahvi ei pöörata täitmisele, oli see, et Keskerakond ei pane aasta ja kuue kuu jooksul toime uut kuritegu. Kolleeg Taavi Rõivas tõi välja ka selle, et 2017. aasta märtsis sai Keskerakond ettekirjutuse, mis nüüd selle seaduse kiire vastuvõtmise korral kukuks ära.
Kallid kolleegid, meie kõigi huvides on poliitikat ümbritsevat umbusku hajutada. Käesolev eelnõu seda kuidagi ei tee. Vastupidi, see eelnõu räägib sellest, et poliitika on vorstikauplemine ja oma naha hoidmine, millel ei ole Eesti rahva ja riigi tulevikuga mitte mingit seost. Seetõttu teeme ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata ja loodame, et te seda ettepanekut toetate. Aitäh!

Aitäh! Priit Sibul Isamaa erakonna fraktsiooni nimel, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Kuulates seda debatti, jääb mulle mulje, et mind sunnitakse ütlema seda, et ma umbusaldan Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni. Aga ei, ma usaldan Riigikontrolli. Ja ma arvan, et see on oluline vahe. Ma ei taha öelda, et ERJK-s pole olnud ühtegi probleemi või et komisjoni käitumist saab ainult õigustada, aga kui me vaatame kas või siingi saalis tehtut, siis ma arvan, et neil, kes teevad, ikka juhtub. Meenutame näiteks ühte komisjoni esimeest, kellele üks erakond andis toetusi ja kes seetõttu pidi lahkuma. Palagani on ka selles rahastamise järelevalve komisjonis olnud. Komisjoni liikmete peale on kaevatud, on püütud algatada kriminaalasju, kas see või teine inimene sobib esindama erakonda. Ma arvan, et seda kõike ei oleks erakondade rahastamise järelevalve juures vaja.
Aga nüüd mõningatest nüanssidest, mis tänase debati juures on olnud, ja sellest, millistel tingimustel mina ühe algatajana sellele eelnõule alla kirjutasin ja millisel kujul me oleme valmis seda edasi menetlema ja toetama. Esiteks on siin räägitud väga palju vastavusest põhiseadusele. Mõned nüansid. Esiteks on ka praegusesse Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni kaasatud Riigikontroll. Nii et öelda, et neil ei ole selle tegevusega puutumust või nad seda teha ei saa, päris ei saa. Tõesti, nad ei ole ainsad, vaid nad on üks osalejatest. Teiseks, debatt selle üle, mida või keda Riigikontroll saab kontrollida ja keda mitte, on siin saalis olnud mitmel korral. Tänagi on debati käigus läbi käinud see, et me panime Riigikontrollile ülesande kontrollida suuremaid kohalikke omavalitsusi. Kunagi arutati siin saalis selle üle, kas Riigikontroll on sobilik ja pädev kontrollima Eesti Panka, aga nüüd Riigikontroll seda järelevalvet teostab. Mina ei ole jurist ja ma arvan, et kui vaja, siis tuleb seda põhiseaduspärasust kuni Riigikohtuni välja kontrollida. Seda on varemgi tehtud. Aga põhjus, miks ma kirjutasin alla, oli seesama ka täna debatis tehtud viide, et 2009. aastal, kui seda komisjoni asutati, oli õiguskantsler Indrek Tederi ettepanek need ülesanded just Riigikontrollile anda.
On väidetud, et jube vahva on, et me üksteist kontrollime. Ma ei tea, millegipärast ettevõtjaid me ei usalda üksteist kontrollima, samas arvame, et erakonnad on parim lahendus üksteist kontrollima. Ettevõtjate puhul usaldame millegipärast maksuametit. Ja on veel üks põhjus, mille kohta Taavi ütles, et tema arvates ei ole see piisav. See puudutab avalikku raha, mis mõne erakonna eelarvest moodustab poole, mõnel rohkem, mõnel vähem. Aga seegi annab Riigikontrollile põhjust kontrollimiseks. Ja poliitiline konkurents ja kontroll ei kao ka mitte kuhugi. Selles ma olen küll veendunud, et Eesti poliitikas nii palju tahet on olemas, et see kontroll, mille abil me üksteist kontrollime, jääb alles.
On viidatud, et erakondade rahastamise järelevalve justkui kaob ära. Selle eelnõu kohaselt, millele mina alla kirjutasin, see kindlasti nii ei ole. Kindlasti ei tohi järelevalve erakondade üle kaduda, see peab liikuma õigusjärgluse korras tänaselt komisjonilt Riigikontrolli kätte. Siia ei tohi tekkida mingit auku või küsitavusi, kas mõned asjad saavad kukkuda kuhugi mingite toolide vahele või midagi muud sellist. Kindlasti seda juhtuda ei saa. Ja kui vaja on, siis tuleb meil üheskoos pärast seda debatti, kui me oleme täna esimese lugemise lõpetanud, seda eelnõu selles osas parandada.
Üks tõstatatud teema on viiviste teema. Viivised praegu kehtivad, eelnõus neid ei ole. Ma ei ole kindel, et viiviste praegune suurus on mõistlik, aga päris neid ära kaotada ei ole ka mõistlik. Me teame, et maksukorralduse seaduse kontekstis me maksude puhul oleme neid muutnud. Kas siin rakendada päris täpselt sama süsteemi või mingit teist, on minu arvates edasise arutelu teema. 
Mainitud kolme aasta tähtaeg tuleneb haldusmenetlusest, aga ma pean üsna mõistlikuks, et me valime pikema tähtaja. Kas see võiks olla nii nagu esimese astme kuriteo puhul viis aastat või teise astme kuriteo puhul kümme aastat, on samuti edasise debati teema.
Mis puutub komisjonis toimunud arutelusse, siis ma mõistan, et Riigikontroll ei taha neid ülesandeid. Mitte ükski riigikontrolör ei ole neid tahtnud.

Austatud kõneleja, kas soovite lisaaega?

Jaa.

Palun, kolm minutit lisaaega!

Mitte ükski riigikontrolör ei ole tahtnud olla erakondade üle järele valvav politsei. Selles mõttes ma saan Riigikontrollist aru. Aga ülesandeid ei ole võimalik valida ja kui me seda mõistlikuks peame, siis tuleb neil seda ülesannet täita. Aitäh!

Aitäh! Tõnis Mölder Keskerakonna fraktsiooni nimel, palun!

Hea istungi juhataja! Head kolleegid! Ma olen seda debatti siit kõrvalt jälginud päris huviga. Ja miks huviga? Ma arvan, et siin saalis on vähe inimesi, kes on reaalselt Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni tööga kokku puutunud. Mina olen olnud selle komisjoni liige kolm aastat ja veel juurde pool aastat asendusliige. Ma pean ütlema, et see, kuidas see komisjon töötab ja millist rolli see komisjon erakondade rahastamise järelevalves mängib, on tegelikult pehmelt öeldes absurdne. Ma toon teile lihtsalt mõned näited selleks, et see debatt jätkuks meil ka siis, kui on teine lugemine, ja ka siis, kui me jõuame kunagi kolmanda lugemiseni.
Üks kõige markantsemaid näiteid, mida mina mäletan, on see. Teadupärast komisjonis otsustatakse kõik ettekirjutused ja muud tegemised hääletuse teel. Ma ei kujuta ette, et kui politsei teid kinni peab, siis üks politseinik ütleb, et te ületasite kiirust, teine aga hääletab vastu ja ütleb, et te ei ületanud kiirust. Aga hääletuse teel tehakse seal kõik otsused. Kõige parem näide on minu arvates see, kui tehti ettekirjutus ühe erakonna liikmele, kes osales ühes telesaates. Talle tehti ettekirjutus selle eest, et ta võttis selles saates seitse minutit sõna. Talle tehti ettekirjutus avalike vahendite lubamatu kasutamise eest. Selles saates osales veel üks poliitik, samamoodi ühe erakonna liige, kes samuti kandideeris Riigikogu valimistel. Tema võttis sõna ja see kestis mingi 6 minutit ja 38 sekundit – ma võin selles faktis eksida –, aga tema ettekirjutust ei saanud. Hääletuse tulemusena otsustati, et temale me ettekirjutust ei tee, aga sellele teisele kandidaadile teeme ettekirjutuse. See on näide sellest, kui usaldusväärne see komisjon on. Teine hea näide on see, kus üks kolleeg sai ettekirjutuse selle eest, et üks ajaleht trükkis ära pressiteate temast. Talle tehti ettekirjutus. Kusjuures see inimene ise ei andnud sellele ajalehele mitte mingit intervjuud, ta ei teadnud, et temast tehakse pressiteade ja see trükitakse ära. See ajaleht võttis copy-paste BNS-ist ja ERR-i portaalist ühe lõigu, liitis need kokku ja avaldas. Aga ettekirjutus tehti sellele poliitikule, kes ei teadnud seda, et temast tehti selline pressiteade. Jällegi otsustati nii hääletuse tulemusena.
Siin üks kolleeg küsis, kuidas selle kilekotirahaga ikka oli või Autorolloga. Autorollo puhul toimunu on kõige selgem näide. Meile esitati konkreetsed faktid: ühest seinast võeti raha, tund aega hiljem laekus see Reformierakonna pangakontole. Aga hääletuse tulemusena – 7 vastu, 2 poolt – menetlust ei algatatud.
Ma ei usu, et oleks halb, kui see kontroll poleks parteide või poliitikute käes, vaid Riigikontrolli käes, kes on sõltumatu organ, kelle vastu on kordades suurem usaldus. Vabandust, aga siin me peame kõik peeglisse vaatama. Sõltumatu kontroll rahastamise küsimuses peab olema nr 1 prioriteet. Ja sõltumatuse saab tagada institutsioon, kellel on teadmised, kellel on pädevus ja kellel on rahva usaldus. Riigikontroll kahtlemata seda on.
Nii et Keskerakond kindlasti toetab selle eelnõu menetluse jätkamist. Ja veel kord: hea opositsioon, ärge tapke debatti! Juba enne seda, kui me jõudsime siia saali esimesele lugemisele, käia ringi ja kellata, et eelnõu on põhiseadusvastane – no ei ole. Arutame! Ärge kartke debatti! Aitäh!

Aitäh! Indrek Saar Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel, palun!

Austatud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Mis siin salata, piinlik lugu. Poliitiline vorstikäru on keset Riigikogu saali ja lõhn, mis sealt tuleb, on enam kui kahtlane. Miks me seda terminit kasutame? Selle termini tõi austatud koalitsiooni juhtivpoliitik meie diskussioonidesse üsna hiljuti. Keset kõige sügavamat tervisekriisi, kui kõik Eesti inimesed muretsesid selle pärast, mis saab inimeste tervisest, mis saab meie inimeste toimetulekust sellele tervisekriisile paratamatult järgneva majanduskriisi mõjul, mis saab meie majandusest, ütles see juba viidatud poliitikust lapsesuu välja, et tegelikult valitsuskoalitsiooni kokkupandud lisaeelarve esimene motivatsioon koalitsiooni jaoks ei ole mitte see, kuidas lahendada kriisi, vaid millised vorstid kellelgi on.
Sealtpeale on ühiskonnas käinud vaikne arutelu, mis on siis kellegi poliitiline vorst. EKRE ja Isamaa omad sõnastas Mart Helme juba ära. Ja nüüd, kui see eelnõu Riigikogu ette jõudis, kohe järgmisel päeval, kui eriolukord oli lõppenud, tekkis paratamatult avalikkuses kahtlus, et me oleme teada saanud ka kolmanda erakonna poliitilise vorsti. Ja sellepärast pean ma ütlema, et see ei lõhna hästi ja see jätab paratamatult väga halva mulje sellest, milline on poliitiline motivatsioon selle eelnõu taga.
Erakondade rahastamine on paratamatult avalik asi. See ei ole ainult Riigikogus esindatud erakondade asi, veel vähem on see ainult koalitsioonierakondade asi. Ja seda enam imelik on kuulda mõningaid põhjendusi, mis on välja toodud. Üks huvitav asi juhtus täna. Korruptsiooni erikomisjon tahtis teemat käsitleda ja päevakorra eelprojektis oli punkt Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjonist, külalinegi oli kutsutud, aga koalitsioonierakonnad arvasid, et see ei ole avalikkuse asi, see on parteide asi ja poliitiline korruptsioon ei ole nii tõsiselt võetav risk, et seda peaks korruptsiooni erikomisjon käsitlema. Mis siis veel on ühiskonna jaoks võimalik korruptsiooniallikas kui mitte erakondade varjatud rahastamine, millest me ju tihtipeale räägime, kui me räägime ERJK ülesannetest ja ka sellest, mida ERJK on paljudel juhtudel tuvastanud?
Loomulikult me võime pidada debatti, kui tõsiselt põhiseadusega vastuolus see seaduseelnõu on. Aga üks mis selge: kui Riigikontrollile antakse ülesanne kontrollida erakondade rahastamist, kui tõepoolest Riigikontroll saab kaheldava õiguse kontrollida just nimelt seda varjatumat poolt, seda riskialtimat, korruptsiooniriskialtimat poolt ehk siis varjatud rahastamist, mille puhul pole tegu avaliku rahaga, vaid just nimelt erarahaga – seda õigust Riigikontrollil siiamaani ei ole –, kui ta selle saab, siis me peame paratamatult arvestama sellega, et me oleme suure tõenäosusega seisus, kus tekib oluliselt teistsugune motivatsioon selle inimese valimisel, kelle ametinimetus on riigikontrolör. See paratamatult ajab väga paljude poliitikute jaoks asja isiklikuks. Me nägime, millise kirega sellesse suhtus näiteks eelkõneleja. Siis me ei räägi enam sellest, kuidas kasutatakse avalikku raha riigiasutustes, riigi enamusosalusega firmades, kohalikes omavalitsustes, vaid see läheb oluliselt isiklikumaks nii mõnegi meie kolleegi jaoks ja tekitab motivatsiooni, mida riigikontrolöri määramisel ei tohiks tekkida. Nii et palun mõelgem, kolleegid, ka selle peale, kui me oma otsuseid teeme.
Head koalitsioonisaadikud, ma saan aru, et teil on kokkulepe selle eelnõu poolt hääletada. Aga mõelge päris tõsiselt – mulle on aeg-ajalt jäänud mulje, et te ei ole sellele mõelnud –, kuidas te selgitate seda, millega me siin praegu, keset väga tõsist kriisi tegeleme. Eesti inimeste jaoks on praegu märksa olulisem ...

Kas te soovite lisaaega? Palun, kolm minutit lisaaega!

... kõik muu, mitte see, kuidas erakonnad oma rahaasju klaarivad või ajavad. Riigikogu aga tegeleb praegusel hetkel kõige tähtsama küsimusena sellega, kuidas erakondade rahastamise järelevalvet korrastada, ja seda olukorras, kus probleemi ERJK sisulise toimimisega tunnetatavalt ei ole. Jah, seda tööd saab teha paremaks ja ERJK on selleks ka mitmeid ettepanekuid teinud. Ma kutsun üles tõsiselt kaaluma ettepanekuid, et ERJK-l oleks rohkem volitusi ja rohkem ressurssi, et me annaksime neile võimaluse teha oma tööd veel tõhusamalt. Aga ärme läheme lõhkuma asja, mis toimib, seda eriti praeguses olukorras. Veel kord: palun mõelge selle peale, kuidas te inimestele seletate, miks me sellega just praegusel hetkel tegeleme. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon teeb ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata.

Aitäh! Siim Pohlak Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Ütlen ka alustuseks, et mina usaldan Riigikontrolli ega ole nõus väidetega, et toimivat asja ei saa paremaks teha. Kindlasti saab! Siin kõlas küsimuste esitamise ajal emotsionaalseid väiteid, et Riigikontrollile selle rolli andmise on põhiseadusvastane, aga tegelikult on samal teemal ehk erakondade rahastamise kontrolli ülesande Riigikontrollile andmisest räägitud ka varem, ja seda päris autoriteetsete riigivõimuesindajate suu läbi. Õiguskantsler Indrek Teder tegi aastal 2009 samasuguse ettepaneku. Tema ligikaudne tsitaat on: "Arvestades erakonna olemust ja olulisust, peaks erakondade raha olema Riigikontrolli poolt kontrollitav." Mina usun, et toonane õiguskantsler oli kindlasti kursis meie põhiseadusega. Toon headele kolleegidele, eriti neile, kes on rääkinud sellest, et meiegi võiksime kuuluda Põhjamaade hulka, näite, et Soomes täidab sama ülesannet Riigikontroll. Nii et vähem emotsioone ja mõelgem kaasa! Parandusettepanekuid on võimalik kõigil eelnõu menetlemise käigus teha. Aga ma ütlen veel kord, et see põhiseadusvastasuse jutt on olnud puhas emotsioon. Aitäh!

Aitäh! Sellega on läbirääkimised lõppenud, kõik fraktsioonid on saanud oma seisukohad välja öelda. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 193 esimene lugemine lõpetada, aga Eesti Reformierakonna fraktsioon ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon on teinud ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Me läheme selle ettepaneku hääletamise juurde.
Austatud Riigikogu, tähelepanu! Panen hääletusele Eesti Reformierakonna fraktsiooni ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ettepaneku Riigikontrolli seaduse, erakonnaseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 193 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 46 Riigikogu liiget, vastu 53, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust. Seega jääb jõusse juhtivkomisjoni ettepanek esimene lugemine lõpetada. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 15. juuni kell 17.15.

Head kolleegid! Sellega ei ole tänane Riigikogu istung veel lõppenud. Kõigil neil Riigikogu liikmetel, kellel ei olnud võimalust piisavalt küsida või kes ei saanud läbirääkimiste käigus sõna, on võimalik nüüd pärast haamrilööki registreerida sõnavõtuks vabas mikrofonis. Helmen Kütt, palun!

Lugupeetud eesistuja! Austatud ametikaaslased! Täna on rahvusvaheline lastekaitsepäev, mis on üks vanimaid rahvusvahelisi tähtpäevi. Palju õnne kõigile! Sest sellel päeval ei räägi me ainult lastest, vaid ka peredest, emadest-isadest, vanaemadest ja vanaisadest, kõigist neist inimestest ja ühingutest ning asutustest – kõigist, kes töötavad laste hüvanguks. Lapsed on meie tulevik. Täna on kindlasti juba sündinud ja käivad lasteaias või koolis tulevased presidendid, tulevased Riigikogu esimehed, aga ka tublid ettevõtjad, maasikakasvatajad, sportlased, sotsiaaltöötajad, õpetajad ja paljude teiste vahvate ametite pidajad ning muidugi armastavad ja hoolivad tulevased emad ja isad.
30. detsembril pöördusid viie Riigikogu fraktsiooni, peaministri, valitsuse ja sotsiaalkomisjoni poole 19 organisatsiooni esindajad oma kirjaga. Nende soov oli lihtne – täpselt niisama lihtne, nagu oli sotsiaaldemokraatide poolt 13. jaanuaril algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse ning Eesti lipu seaduse muutmise seaduse eelnõu 132, millega sooviti muuta 1. juuni riiklikuks tähtpäevaks ja ka lipupäevaks. Juba 14. jaanuaril võeti sotsiaaldemokraatide eelnõu menetlusse ja soovi korral oleks see jõutud kõiki hea õigusloome tavasid järgides ka seadusena vastu võtta. Aga kahjuks seda ei juhtunud. Oodati, et tuleb õige esitaja. Ja tõesti, jõuti ära oodata: 6. aprillil algataski valitsus eelnõu selle kohta, et 1. juuni, lastekaitsepäev nimetataks riiklikuks tähtpäevaks ja ka lipupäevaks.
See, et valitsus algatas eelnõu alles 6. aprillil, on tekitanud olukorra, kus eelnõu pole menetletud nii, et tänaseks oleks eelnõu seaduseks saanud ja lastekaitsepäev ehk 1. juuni ja vanavanemate päev, mis on septembrikuu teine pühapäev, oleks lipupäevadena juba tänavu võrdselt koheldud. Täna, mil täitub 30 aastat päevast, mil lastekaitseliit alustas ka Eestis lastekaitsepäeva tähistamist, meil siiski lipupäeva ei ole. Ja pole lihtsalt sellepärast, et koalitsiooni silmis oli määrav see, kes eelnõu algatab, mitte see, et üheskoos oleks õige ja vajalik asi saanud ära tehtud.
Täna hommikul, lugedes Tallinna uudiseid, oli minu üllatus suur, kui lugesin, et 1. juunil k.a heisatakse lastekaitsepäeval esimest korda ka riigilipud, sest 2020. aasta märtsis on 1. juuni tähistatav lastekaitsepäev lisatud valitsuse otsusega lipupäevana riiklike tähtpäevade hulka. Lastekaitsepäeva riiklikuks tähtpäevaks nimetamine ja lipupäevaks muutmine on märgiline samm õiges suunas, et pöörata tähelepanu laste õigustele ja väärtustada lastega töötavaid spetsialiste. Helistasin ja küsisin valitsuse kommunikatsioonibüroost üle, millal on valitsus sellise kas või ühekordse otsuse langetanud, et lastekaitsepäev on riiklikuks tähtpäevaks ja lipupäevaks nimetatud. Vastus oli: sellist otsust pole. Seega ka info, et lastekaitsepäev on sellel aastal riiklik tähtpäev ja lipupäev, on vale ja eksitav. Väga kahju. Tegelikult väga piinlik ja kurb.
Täna, lastekaitsepäeval palusin sotsiaalkomisjonis lisada selle nädala päevakorda arutamiseks psühhiaatrilise abi seaduse eelnõu 115 suurde saali teiseks lugemiseks ettevalmistamise. Esimene lugemine toimus tänavu 21. jaanuaril. Juba viiendat korda palusin komisjoni päevakorda sellega täiendada ja juba viiendat korda hääletati see ettepanek häältega 5 vastu ja 4 poolt maha. Ja seda olukorras, kus esialgsete andmete kohaselt on tänavu nelja ja poole kuuga kahetsusväärselt seitse alaealist sooritanud suitsiidi. 2019. aastal oli see kurb näitaja alaealiste puhul kaheksa terve aasta kohta. Kas ikka on tehtud kõik, et lapsed oleksid kaitstud? Iga laps loeb. Oleks hea, kui me mitte ainult sõnades, vaid ka tegudes iga päev töötaksime nii, et Eestimaal oleks kõigil lastel hea elada, nende õigused oleksid kaitstud ja tagatud. Tänan!

Aitäh! Rohkem sõnavõtusoove ei ole. Head kolleegid, tänane istung on lõppenud. Kohtumiseni homme!

Istungi lõpp kell 18.24.