Kallis Riigikogu! Eesti Vabariigi välispoliitika ülesanne on kõigi poliitikavaldkondade potentsiaali realiseerimine rahvusvahelistes suhetes selleks, et tagada Eesti rahvuslike huvide igakülgne kaitse. Meie välispoliitika üldeesmärk on esiteks, eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade ja Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse kindlustatus rahvusvahelises suhetes; teiseks, heaolu kasv Eestis ning eestlaskonna huvide kaitse võõrsil; ning kolmandaks, Eesti kasvav panus üleilmsesse kestlikku arengusse. Üldeesmärki viiakse ellu kolme keskse poliitikavaldkonna platvormi toel, milleks on: esiteks, julgeolek ning rahvusvaheliste suhete stabiilsus ja kestlik areng; teiseks, välismajanduse arendamine; ning kolmandaks, eestlaskonna toetamine võõrsil.
See on esimene kord, kui selline terviklik välispoliitika arengukava on koostatud, ja esimest korda tutvustab välisminister Riigikogule pikaajalisi välispoliitilisi sihte. Arengukava keskne mõte on kaasata paremini kogu riigi valdkondlikud tegevused välispoliitika eesmärkide teenimisse, seada sihid valdkondlikult ning planeerida vahendeid. Arengukava on pika sihiseadega: kümme aastat. Pean oluliseks, et arengukava täitmisest tehakse parlamendile iga-aastased ülevaated. Arengukava annab meile printsiibid ja meetodid välispoliitika kujundamiseks. Konkreetsed jooksvad poliitikavalikud rahvusvahelistes suhetes arengukavas ei sisaldu.
Tänase arutelu sissejuhatuseks soovin tänada kõiki koostööpartnereid, eriti väliskomisjoni ja teisi komisjone sisukate arutelude ja ettepanekute eest Eesti välispoliitika arengukava koostamisel. See on olnud pikk ja vajalik teekond. Välispoliitika arengukava seisab välisteenistuse ja meie diplomaatide toel selle eest, et 2030. aastal saaksime tõdeda, et Eesti julgeolek kiiresti muutuvas maailmas on tagatud; Eestit tuntakse, kuulatakse ja usaldatakse; Eesti ettevõtjatel läheb välismaal hästi ja välisinvesteeringud kasvavad; Eesti on eestlaskonnale võõrsil tänu mugavatele avalikele teenustele alati lähedal.
Miski ei ilmesta rahvusvahelise koostöö tähtsust rohkem kui praegune koroonakriis. See kriis on olnud erakorraline ka meie välisteenistusele. Tahan tänada koroonakriisi ajal üles näidatud pühendumuse eest meie diplomaate, teiste riikide valitsusi ja diplomaate, kes on meie riiki ja meie kodanikke abistanud. Meie huvi on praegu taastada inimeste piiriülese liikumise võimalused nii, et see oleks inimestele turvaline, jätkata ulatusliku konsulaarabi osutamist ning toetada laiemalt rahvusvahelist koostööd ning leevendada kriisi negatiivseid mõjusid. Just Eesti ettepanekul arutas koroonakriisi ÜRO Julgeolekunõukogu.
Viimastel kuudel vallandunud, praegu kestval ja ebaselget tulevikku kujundaval COVID-19 üleilmsel pandeemial on suur mõju kogu maailma riikide välispoliitikale. Olen tutvustanud valitsusele ja edastanud väliskomisjonile praeguse vaate koroonakriisi tagajärjel toimuvatest rahvusvahelisest protsessidest ning sellega seotud riskidest. Vajalik on ka välispoliitika arengukavasse sellest tulenevad muudatused sisse viia. Samas, välispoliitika arengukava ja meie rahvuslikest huvidest kantud välispoliitika eesmärke, printsiipe ja meetodeid praegune kriis olemuslikult ei muuda. Pandeemia on tekitanud sügava globaalse kriisi ja selle venimisel peame arvestama tõsiste tagajärgedega mitte ainult tervishoiule ja majandusele, vaid ka julgeolekule. Me juba näeme kriisi mõju, mis muu hulgas väljendub globaalses rivaliteedis pandeemiaga toimetulekul, surves sotsiaal- ja tervishoiusüsteemidele, mõju riikide omavahelisele usaldusele ja koostööle. Oleme tunnistajateks ka kriisi pikaajalistele mõjudele, sh negatiivsetele majanduslikele mõjudele, struktuursetele muudatustele majanduses, konkurentsile ravimi ja vaktsiini väljatöötamisel, aga ka teadus- ja arenduskoostöö kasvavale rollile.
Arengukava sätestab Eesti välispoliitilised huvid ja tegevused järgmiseks kümnendiks. Ja kuigi praegune kriis ei ole neid eesmärke muutnud, peame tulevikku vaadates arvestama alles kujunevaid protsesse, mis meie välis- ja julgeolekupoliitilisi otsuseid suunavad. Oleme arengukava koostades arvestanud, et üleilmsed kriisid sagenevad ja just seetõttu on meie huvide kaitsmisele rahvusvahelise suhtluse kaudu vaja suunata enam tähelepanu ja ressursse.
Meie tegevus keskendub jätkuvalt liitlassuhetele ning koostööle Euroopa Liidus ja NATO-s, aga ka rahvusvahelistes organisatsioonides, nagu ÜRO. Jätkuvalt jäävad fookusesse tugevad Atlandi-ülesed suhted ning Põhjala ja Balti koostöö. Tähtis on olla välispoliitikas mõjukam, kui meie mehaaniline arvuline erikaal eeldaks. Selleks tuleb arendada Eesti algatusel uusi initsiatiive, nagu Kesk- ja Ida-Euroopa riikide vaheline kolme mere algatus. Järgmisel aastal toimub minu ettepanekul Tallinnas üheksa NATO idatiiva riigi välisministrite kohtumine. Eesti panustab USA algatatud usuvabaduse alliansi ja Ühendkuningriigi algatatud ajakirjandusvabaduse alliansi tegevusse. Tähtis on kaitsta tõde. Rääkigu ideoloogid ja teoreetikud mida tahes, tõde on olemas, ja seda ka rahvusvahelises suhtluses. Pingelistes ja kriitilistes olukordades suureneb veelgi vajadus olla valvas valeinfo levitamise suhtes ja tegutseda oskuslikult hübriidrünnakute ja vaenuliku propaganda tõrjumisel. Arengukava osutab vajadusele mõjutada Venemaad loobuma oma agressiivsest poliitikast. Arvestades geopoliitilisi arenguid, mõjutavad meie välispoliitikat üha enam suhted Hiinaga, kelle osakaal ja aktiivsus maailmas on kiiresti kasvanud. Valitseva olukorra taustal on välispoliitiliste huvide elluviimiseks kiiresti muutuvas keskkonnas vajalik oma rahvuslike huvide selge teadvustamine ja tegevuste pikaajaline planeerimine. Välispoliitika ei seisne ainult reageerimises, vaid me töötame igapäevaselt selle nimel, et tagada Eesti julgeolek, luua Eesti ettevõtjatele rohkem võimalusi välisturgudel ning toetada jõuliselt riike ja rahvaid nende püüdlustes olla vabad ning tugevdada Eesti kuvandit.
Lugupeetud Riigikogu liikmed! Koostöös valdkondade ekspertidega kaardistasime üldised suundumused, mis on Eesti jaoks järgmisel kümnendil kõige olulisemad. Välispoliitilist tegevust kujundades peame arvestama, et jätkub surve lääne elulaadile, mis põhineb demokraatial, turumajandusel, inimõigustel ja õigusriigil. Pinged rahvusvahelistes suhetes kasvavad. Julgeolekuohud muutuvad mitmekesisemaks, suurenevad hübriidohud ja pandeemiaohud. Võib arvata, et suurem osa konflikte saab alguse riikide sees, aga need võivad muutuda rahvusvaheliseks. Muutuvad majanduse ja tööstuse jõujooned maailmas. Läänemaailma rahvastik väheneb, samas kui kogu maailma rahvastik kasvab kiiresti. Rändesurve suureneb. Lisaks on aina suurema surve all keskkond, milles me elame. Seda põhjustavad globaalne rahvastiku juurdekasv, tarbimise kasv, loodusvarade ekstensiivsem kasutus ja kliimamuutused. Nendest muutustest tulenevalt kujundavad Eesti tulevikku meie tänased ja homsed välispoliitilised otsused.
Mõni kuu tagasi toimunud välispoliitika arutelul rõhutasin, et Eesti välispoliitika prioriteediks on ja jääb julgeolek – globaalne, regionaalne ja eelkõige Eesti rahvuslik julgeolek. Eesti julgeolekupoliitika siht on ohte ennetada ja julgeolekuohtude ilmnemisel neile paindlikult reageerida. Meie tegevus on suunatud sellele, et ka kümne aasta pärast saaksime tõdeda, et regionaalne julgeolek on kindel, Eesti kohaolu ja mõju maailmas on kasvanud ning et Eesti inimestel on põhjust toetada välispoliitilisi põhisuundi, sh meie kuulumist meiega samameelsetesse organisatsioonidesse. Peame oluliseks igakülgselt reeglitel ja rahvusvahelisel õigusel põhineva korra säilimist maailmas ja selle tugevdamist. Tegutseme selle nimel, et tagada Euro-Atlandi ala julgeolekukord, mis on jagamatu. See tähendab, et NATO on Euro-Atlandi piirkonna julgeoleku ja kollektiivkaitse nurgakivi ja Euroopa Liidu raames tehtav kaitsealane koostöö tähendab NATO kollektiivkaitset, mitte ei konkureeri sellega. Atlandi-ülene ühtsus ning Ameerika Ühendriikide sõjaline kohalolek Euroopas on edukalt aidanud tagada rahu ja stabiilsust meie kontinendi vabas osas üle 70 aasta, Eestis üle 15 aasta. Hoolimata erimeelsustest on Euroopa ja USA julgeolekuteemadel kindlad liitlased ja selle jätkumine on meie keskne eesmärk. Konkurents või vastasseis mingis üksikus küsimuses ei tohi üle kanduda umbusuks laiemalt ning moonduda petlikuks ettekujutuseks, et oma kollektiivset julgeolekut suudetakse tagada üksteisest lahus.
Eesti huvides on toimiv ja tugev Euroopa Liit. Me eelistame Euroopa Liidu arendamist kehtivate aluslepingute raames. Kahepoolsetes suhetes tugevdame liitlas- ja partnerlussuhteid, tihendame regionaalset koostööd ning edendame heanaaberlikke suhteid kõigi naabritega. Samuti otsime uusi võimalusi koostööks suhetes maailma teiste jõukeskustega, jäädes kindlaks oma väärtustele. Meie läbiv eesmärk on kõikehõlmav ja süvendatud koostöö Ameerika Ühendriikidega. Meie julgeolek on seotud arengusuundadega Euroopa ida- ja lõunanaabruses ning kaugemal. Eesti lähtub põhimõttest, et üleilmse julgeoleku kindlustamise ning kestliku arengu toetamise abil tugevdame ka enda julgeolekut. Üks viis seda teha on tegeleda probleemidega lähteriikides arengukoostöö kaudu. Tulevikusuundumusi arvestades kasvab sellise tegevuse tähtsus veelgi.
Eesti vanasõna ütleb: "Aus nimi on kallim kui kuld." Meie kui väikeriigi jaoks on hea maine ja tuntus suurem varandus kui meist suuremate ja võimsamate riikide jaoks. Hea maine ja mõjukus ei teeni mitte ainult meie majandust, vaid ka julgeolekut. Oleme seadnud sihiks, et Eestit tuntakse, kuulatakse, usaldatakse. Eestil on, mida maailmaga jagada ja milles me võiksime eeskujuks olla, olgu selleks näiteks meie tugev haridussüsteem, küber- ja digiteemad.
Arengukavas ja asjakohastes tegevuskavades teeme konkreetsed ettepanekud, kuidas Eesti tutvustamisele Euroopas ja laiemas maailmas ka edaspidi tähelepanu pöörata ja olla usaldusväärseks partneriks Euroopa Liidus ja NATO-s ning julgeolekunõukogu valitud liikmena. Selles rollis kutsume ise esile arutelusid maailma akuutsetes julgeolekuküsimustes. Eestit teatakse ja hinnatakse maailmas. Selle positiivne näide oli julgeolekunõukogu eesistumise esimene üritus, kus arutati teise maailmasõja lõppu Euroopas ning tänaseid Euroopa julgeolekuohte. Seal osales julgeolekunõukogu ajaloos pretsedenditu arv riike ja välisministreid ning see üritus – suurim teise maailmasõja lõpu tähistamine rahvusvaheliselt – tõkestas ka Venemaa ajalugu moonutava narratiivi.
Välismajandusest. Arengukava teises tegevussuunas planeerime samme, mis suurendaks Eesti osatähtsust maailmakaubanduses, tugevdaks Eesti konkurentsivõimet ning kasvataks jätkusuutlikult ekspordi ja välisinvesteeringute mahtu. Seda saame teha heas koostöös ettevõtjatega, tagades seadusandliku ja täidesaatva võimu kaudu parima ettevõtluskeskkonda loova rolli. Tunnistan, et Eesti tublide eksportijate toetamiseks ja uute välisinvesteeringute kaasamiseks saame teha rohkem. Eriti olukorras, kus majandus on juba pandeemiast mõjutatud. Ajal, mil välisturgudel on tekkinud suur ebakindlus, peab riik ettevõtjatele välisturgude avamisel enam toeks olema. Seetõttu oleme konkreetseid samme astunud ning plaanime oma ambitsiooni veelgi võimendada.
Valitsus on eesmärgiks seadnud ja tegutseb selle nimel, et ekspordiks ja investeeringuteks oleks kõigi peamiste majanduspartneritega tagatud vajalik lepinguline baas. Oleme kiirendanud topeltmaksustamise vältimise lepingute sõlmimiste ajakava, lähtudes meie ettevõtete huvidest. Samuti tagame Eesti ettevõtete huvide eest seismise vabakaubandus- ja investeeringute kaitse lepingute läbirääkimistel.
Riigi töö on toetada ettevõtjaid välisturgudele sisenemisel, eriti pandeemia lõppedes, mil senised reeglid enam ei pruugi kehtida. Teeme Eesti eksportijatega selleks tihedat koostööd, iseäranis kaugematel turgudel, kus riigi abi uste avamisel on eriti oluline. Ettevõtete huvi kaugemate turgude vastu on kasvanud, seda eriti Aasias ja Aafrikas. Aafrikas näeme võimalusi ka edasise majanduskoostöö tihendamiseks. Oleme juba alustanud tegevusi, et ettevõtjatel oleks kõigil olulistel eksporditurgudel tegutsemisel ja uutele turgudele sisenemisel tagatud majandusdiplomaadi või EAS-i välisesindaja tugi. See tähendab, et suurendame ettevõtjatele otsest tuge pakkuvate äri- ja investornõunike arvu ning avame uutel turgudel täiendavad välisesindused. Kaalume ka muid asjakohaseid meetmeid. Majandusdiplomaatia võimekuse kasvatamine on riigile pikaajaline tulu. Majandusdiplomaatidele on seatud selged ja mõõdetavad eesmärgid nende ülesannete täitmisel ning selle üle peetakse arvestust. Leiame võimalusi, et kasvaksid välisinvesteeringud, ja seejuures seisame selle eest, et julgeoleku- ja majandushuvid oleksid tasakaalustatud.
Arengukava kolmandas, kuid mitte vähem olulises tegevussuunas oleme kavandanud konkreetseid tegevusi, et pakkuda konsulaarteenuseid digiriigile sobival moel, teha endast olenev, et Eesti kodanikud saaks reisida viisavabalt enamatesse riikidesse, ja tagada, et Eesti inimesed oleks veelgi teadlikumad reisijad ning reisiinfo jõuaks nendeni kiiresti. Eesmärk on ka, et Eesti side võõrsil elavate kaasmaalastega oleks tugev ning nad oleksid meie ühiskonnaellu enam kaasatud. Põhiseadus sätestab, et riik kaitseb oma kodanikke ka välisriikides. Selle eest oleme igakülgselt seisnud ning soovime seda tulevikus teha veelgi jõudsamalt. Riik mitte ainult ei kaitse oma kodanikke, vaid võimaldab neile avalikke teenuseid sõltumata asukohast.
Tänu digitaalsetele lahendustele on Eesti inimeste suhtlus riigiga üldjoontes maailma riikide võrdluses kõige paremini korraldatud. Aga seda enam paneb mõtlema, et passide ja ID-kaartide väljastamisel tegutseme ikka vanamoodi, neid saatkonnas füüsiliselt üle andes. Mitmel Euroopa Liidu riigil on see toiming korraldatud posti teel. Oleme sihiks seadnud, et Eesti passi taotlemiseks ja kättesaamiseks ei pea enam reisima sadu või lausa tuhandeid kilomeetreid, vaid teenus oleks tagatud digiriigile sobival moel. Passide väljastamine välisriikides elavatele Eesti kodanikele käiski eriolukorra ajal nii. Kasutasime võimalust väljastada passid turvalise postiteenuse osutaja kaudu, kokku saadeti Välisministeeriumist kodanikele üle 500 passi.
Eesti kodakondsus on palju väärt, meie kodanikud saavad reisida 179 riiki viisavabalt. Tegutseme selle nimel, et riikide ja piirkondade arv, kuhu saame reisida viisavabalt, kasvaks veelgi. Eesti inimesed on üldjuhul teadlikud reisijad ning vaatamata reisimise kasvule ei ole tavaolukorras konsulaarabi juhtumite arv oluliselt kasvanud. Kuid koroonaviiruse ajal on tulnud selgelt esile vajadus meie inimesi operatiivsemalt teavitada ning infovahetust korraldada.
Pandeemia tõttu on kriisiteavitus ja kodanike abistamine toimunud 24/7 ning abi on vajanud ja saanud eestimaalased igas maailma nurgas. Kahe kuu jooksul vastati 10 000 päringule, mis olid eelkõige seotud tekkinud liikumispiirangute ja katkenud transpordiühendustega. Koju aidati tuhandeid Eesti inimesi. Selleks vahendati erilende, loodi erakorralisi ühendusi, väljastati hulgaliselt tõendeid transiidipiirkondade läbimiseks, paluti abi ja tehti koostööd teiste riikidega. Välisministeeriumi konsulaarosakond jätkab abivajajate nõustamist, et ka viimased välismaale jäänud kodanikud saaksid turvaliselt kodumaale naasta. Väga hea on olnud koostöös Eesti aukonsulite ja erasektoriga selle kriisi lahendamine just nimelt kolmanda sektori ja ettevõtjatega. Tulevikku silmas pidades tuleb leida reisil viibivatele eestlastele kriisiteavituse lahendusi, mis võimaldaks edastada kiiremini ja tõhusamalt teavet võimalikult paljudele kriisipiirkonnas viibivatele inimestele. Me tegime seda praegu pilootprojektina, näiteks Soomes olevatele Eesti inimestele andsime infot SMS-ide teel. Ka piirilt praegu sisenevad inimesed saavad SMS-i teel teavitusi. See on teema, mida tahaksime tugevalt edasi arendada.
Eriline tähelepanu on väliseesti kogukonnale. Siinkohal on oluline rõhutada, et lisaks end eestlasena määratlevatele inimestele peame silmas ka kõiki estofiile, meie sõpru üle maailma, kellest paljud on meie teekonnal kaasas olnud juba iseseisvuse taastamisest peale, paljud aga on tulnud juurde lähiaastatel seoses uute algatustega, nagu näiteks e-residentsus. Valitsus koostab üleilmse eestluse programmi, et tagada Eesti veelgi tugevam side oma kogukonnaga võõrsil.
Hea Riigikogu! Nii nagu ma sissejuhatuses välja tõin, on kõigi välispoliitiliste sihtide saavutamise eelduseks professionaalne ja pühendunud välisteenistus. Välisteenistuse suurim vara on meie inimesed. Välisteenistuse arendamiseks on oluline edasi liikuda uuendatud välisteenistuse seadusega, mis on parasjagu Riigikogus menetlemisel. Eesti välisesinduste haare on laiem kui kunagi varem. See on oluline saavutus. Samas ei saa me siin pidama jääda, sest kohati on Eesti välisesinduste võrgustik füüsiliselt amortiseerunud ega ole kooskõlas välisteenistusele seatud vajadustega. Peame arvestama, et kasvab rahvusvahelise suhtluse vajadus, suhtlemise iseloom muutub ning meie ettevõtted ja inimesed tegutsevad kõikjal maailmas ning riigi kohus on tagada inimeste huvide kaitse. Oleme arengukavas ette näinud sammud välisesinduste võrgu tugevdamiseks, sest väikeriigile on oluline olla nähtav ja kuuldav. Peame seejuures olema uuendusmeelsed, leidlikud, ennetavad ja analüütilised. Näiteks tähendab see uudseid avatud esindusalasid meie saatkondade juures koostöös ettevõtjatega, välisteenistuse suuremat avatust, rohkem analüüsi- ja teadmispõhist valdkondlikku poliitikakujundust. Eesti välisesinduste võrgustiku lahutamatuks osaks on ligi 200 tublit Eesti aukonsulit, kes töötavad iga päev vabatahtlikult, et Eesti ja meie rahva huve kõige paremal moel esindada. Oleme kavandanud mitmeid muudatusi, et seda koostööd veelgi parandada.
Nagu ma juba sissejuhatuses viitasin, oleme arengukava koostamisel teinud tihedat koostööd Riigikogu komisjonidega ja erinevate ühendustega. Kaalume laekunud täiendusettepanekuid tähelepanelikult ning viime nad arengukavasse sisse asjakohasel moel. Eraldi muudatusettepanekute ploki, nagu viitasin, moodustavad praegusest kriisist tulenevad järeldused. Nimetasin tegevusi ülemaailmsete kriiside ennetamisel, operatiivset koostööd ning geopoliitiliste vastasseisude pingestumist. Ettepanekuid, mis on liialt detailsed, et neid arengukavasse kirjutada, saame arvestada arengukava edasiste rakendusprogrammide ja tegevuskavade koostamisel.
Arengukava on paljude osapoolte ühise töö tulemus. Seetõttu julgen öelda, et tegemist on just nimelt Eesti välispoliitika arengukavaga, mitte kitsalt Välisministeeriumi või valitsuse dokumendiga. Samuti on oluline rõhutada, et see ei ole ainult praeguse valitsuse arengukava. Oma printsiipide, oma meetoditega, oma püstitatud eesmärkidega peab see teenima meie rahvast pikka aega, kümne aasta jooksul. Ja vastavalt vajadusele – olen veendunud, et seda tuleb käsitada kui elavat dokumenti – tehakse sinna ka korrektsioone, nii nagu elu ja muutunud olud seda nõuavad.
Suur tänu teile kõigile pühendatud aja ja esitatud ettepanekute eest! Aitäh!