Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

15:00 Istungi rakendamine

Esimees Henn Põlluaas

Tere, austatud kolleegid! Alustame Riigikogu täiskogu III istungjärgu 15. töönädala esmaspäevast istungit. Kõigepealt eelnõude ja arupärimiste üleandmine. Kert Kingo, palun!

Kert Kingo

Annan üle Eesti Keskerakonna, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Isamaa algatatud Riigikontrolli seaduse, erakonnaseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärk on muuta erakonna, valimisliidu ja üksikkandidaadi rahastamise kontroll professionaalsemaks. Selleks antakse järelevalvepädevus Riigikontrollile. Eelnõu on edastatud Riigikogu juhatusele elektrooniliselt.

Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Aivar Kokk, palun!

Aivar Kokk

Hea juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon algatab kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Vabariigi Valitsuse nimel proua Heili Tõnisson, palun!

Valitsuse esindaja Heili Tõnisson

Austatud esimees! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna kaks seaduseelnõu. Esiteks, pankrotiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust justiitsminister Raivo Aeg. Teiseks, ruumiandmete seaduse ning korteriomandi- ja korteriühistuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Selle seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust keskkonnaminister Rene Kokk. Need eelnõud on edastatud Riigikogu juhatusele elektrooniliselt.

Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Rohkem eelnõude ja arupärimiste üleandmise soovi ei ole. Läheme kohaloleku kontrolli juurde.
Kohaloleku kontroll
Kohal on 80 Riigikogu liiget, puudub 21.
Nüüd jõuame päevakorra täiendamise ja kinnitamise juurde. Peaminister Jüri Ratas on avaldanud soovi esineda tänasel Riigikogu istungil poliitilise avaldusega eriolukorra kohta. Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 56 lõike 1 punkti 9 ja lõike 2 alusel olen täiendanud tänase istungi päevakorda ja lisanud esimeseks päevakorrapunktiks peaminister Jüri Ratase poliitilise avalduse. Koos selle muudatusega panen hääletusele Riigikogu täiskogu kolmanda istungjärgu 15. töönädala päevakorra kinnitamise. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt on 83 Riigikogu liiget, vastuolijaid ja erapooletuid ei ole. Päevakord on kinnitatud.


1. 15:05 Peaminister Jüri Ratase poliitiline avaldus eriolukorra kohta

Esimees Henn Põlluaas

Esimene punkt ongi peaministri poliitiline avaldus. Ma natuke tutvustan protseduuri. Peaministri kõne on kuni 30 minutit, seejärel võib iga Riigikogu liige esitada peaministrile ühe suulise küsimuse. Peale seda avame läbirääkimised, sõnavõttudega võivad esineda fraktsioonide esindajad. Palun, härra peaminister, kõnetool on teie!

Peaminister Jüri Ratas

Austatud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu liikmed! Head ülekande jälgijad! Kõigepealt suur tänu, Riigikogu esimees, teile ja Riigikogule, et te olite nõus täiendama päevakorda! Aitäh selle võimaluse eest!
Peaaegu kümme nädalat tagasi, 12. märtsil esinesin, austatud Riigikogu, teie ees poliitilise avaldusega koroonaviiruse levikust tingitud kriisi kohta. Eelmisel päeval oli Maailma Terviseorganisatsioon hinnanud, et viiruse levik on saavutanud ülemaailmse epideemia mõõtmed. Samal hommikul moodustasime valitsuskomisjoni viiruse olukorraga tegelemiseks ning sellest tulenevatele rahvatervise- ja majandusprobleemidele lahenduse leidmiseks. Viimastel õhtutundidel kuulutas Vabariigi Valitsus esimest korda Eesti ajaloos välja eriolukorra.
Selleks ajaks oli Eestis leidnud kinnitust 16 inimese nakatumine ning tuvastatud nakkuse riigisisene edasikandumine. Praeguseks oleme teinud üle 70 000, täpsemalt 70 189 laboratoorset koroonaviiruse testi, millest 1784 on andnud positiivse vastuse. Paraku on see haigus nõudnud Eestis ka 64 inimelu. Üheselt on tegemist iseseisvuse taastanud Eesti suurima tsiviilkriisiga, mis on puudutanud lähedalt või kaugemalt kõiki Eestimaa inimesi, piirkondi ja eluvaldkondi.
Praeguseks on viiruse levik olnud meil enam kui kuu aega langustrendis. Teadlaste mõõdetav nakatamiskordaja on püsinud 7. aprillist alla 1, mis tähendab, et viirus taandub. Sama kinnitab Tartu Ülikooli teadlaste juhuvalimiga uuring, mille tulemused näitavad, et viiruse levimus Eestis on madal. Igapäevane uute tuvastatud nakatunute arv on terve maikuu püsinud väiksem kui kümme või võrdne kümnega. Haiglaravi vajavate COVID-19 patsientide arv väheneb samuti järjekindlalt.
Vabariigi Valitsus sõnastas 9. märtsil kriisiga tegelemiseks kuus eesmärki, mille kaudu on võimalik ka Eesti kriisiga hakkamasaamist tagantjärele hinnata. Need kuus eesmärki olid järgmised: esiteks, tõkestada koroonaviiruse edasist levikut Eestisse; teiseks, tõkestada koroonaviiruse kohapealset levikut Eestis; kolmandaks, tagada tervishoiusüsteemi toimetulek koroonaviiruse tõrje ja raviga; neljandaks, vältida paanika teket ühiskonnas ja tõsta inimeste teadlikkust koroonaviiruse leviku tõkestamise ja ravi kohta; viiendaks, tagada inimeste toimetulek koroonaviirusest tulenevate kaudsete mõjudega; kuuendaks, tagada Eesti majanduse võimalikult normaalne toimimine.
Väga austatud rahvasaadikud, auväärt Riigikogu! Koroonaviiruse levik Eestisse pidurdus pärast piiride ajutist sulgemist. Ulatuslikud reisipiirangud olid hädavajalikud ning peaaegu kõik Euroopa Liidu liikmesriigid taastasid ajutise piirikontrolli. Loomulikult oleks võinud seejuures olla enam riikidevahelist koostööd ja infovahetust, sest nägime tõrkeid inimeste koju naasmisel ning ka probleeme strateegiliste kaupade transpordiga. Need häired näitasid, kui suur väärtus ja julgeolekugarantii on hästi töötav Euroopa Liidu ühtne turg ning vaba liikumine. Usun, et kõik osapooled on kogetust järeldusi teinud ning sellest sai õppetund Euroopa Liidu ühtsuse hoidmiseks.
Viiruse kohapealse leviku tõhusaks tõkestamiseks astusime riigi ja ühiskonnana mitmeid suure kaasneva mõjuga samme. Esmajoones vajasime ülevaadet viiruse leviku ulatusest. Suurendasime kriisi alguses kiiresti pudelikaelaks osutunud testimisvõimekust. Alates 5. veebruarist oleme ööpäevas testinud keskmiselt 806 inimest. Tipp oli 2. aprillil, kui analüüsiti 2506 viiruseproovi.
Suurt tähelepanu on saanud veel isikukaitsevahendite hankimine ning eesliinitöötajate kaitsmine. See on toimunud ülemaailmse konkurentsi või isegi võidujooksu tingimustes. Sõlmitud lepingute ja rahaülekannete asemel annab praeguseni kindluse vaid päriselt kohale jõudnud saadetis. Väga oluline oli veel Eesti enda tootjate võimekuse kaardistamine ja nende pakutavate võimaluste kasutamine. Suutsime näidata solidaarsust ka oma NATO-liitlastega. Eesti abi Itaaliale ja Hispaaniale pälvis nende tähelepanu ja siira tänu.
Viiruse leviku piiramiseks tuli luua inimeste vahel sotsiaalne distants ning võimalikult palju vältida ebavajalikke kokkupuuteid. Keelasime avalikud üritused ja kogunemised, seadsime sisse liikumispiirangud saarte ja mandri vahel, sulgesime koolid, kaubanduskeskused, spordirajatised ja meelelahutusasutused. Kehtestasime 2 + 2 reegli ning kohustuse COVID-19 haigetel ja lähikontaktsetel olla karantiinis. Kuigi need on tõsised sammud, mis piiravad oluliselt inimeste õigusi ja vabadusi, oleme saanud Eestis üldjoontes hakkama siiski palju leebemate kitsendustega, kui nägime mitmes teises Euroopa ja maailma riigis.
Tervishoiusüsteemi toimetuleku tagamiseks pidime valmistuma ka kõige mustemateks stsenaariumideks, mille võimalikkust kinnitasid uudised ja ülevaated raskustes riikidest. Meditsiinisüsteemi kokkukukkumise vältimiseks tuli luua haiglatesse võimekus tegeleda suure hulga COVID-19 patsientidega, mis tähendas muu hulgas plaanilise ravi piiramist, nn koroonaosakondade loomist ning intensiivravivõimekuse tõstmist. Meie tervishoiusüsteem tõestas oma suutlikkust ning selle võimekuse piire õnneks päriselt proovile ei pandud. Kõige raskem hetk oli kuu aega pärast eriolukorra kehtestamist, 13. aprillil, kui COVID-19 tõttu vajas haiglaravi 166 inimest, kellest üheksa olid juhitaval hingamisel. Olemasolevate voodikohtade arv on jooksvalt muutunud, kuid maksimumist lähtudes oli sellel päeval üldpalatite võimekusest kasutatud 60% ja intensiivraviressursist 17%.
Head kuulajad! Kriitilises olukorras on loomulikult äärmiselt tähtis, et inimesed mõistaksid neile seatavate piirangute eesmärke ja tehtavate sammude vajalikkust. Inimeste informeeritus aitab neil oma käitumist kohandada ning enda ja oma lähedaste tervist kaitsta. Kasutasime lisaks meedia võimalustele info edastamiseks elektronkirju, otsepostitust ja SMS-sõnumeid, milles sisaldusid käitumisjuhised ning viited lisainformatsiooni leidmiseks. Panime tööle kriisiinfotelefoni 1247 ning vajalikku teavet koondava veebilehe. Lisaks toimusid igapäevased pressikonverentsid eri ametkondade osalusel, et piisavalt edastada vajalikku ja täpset infot. Kindlasti on ka ajakirjandus praeguses kriisis oma ülesandeid inimeste informeerimisel kiiduväärselt hästi ja vastutustundlikult täitnud.
Valitsuse kommunikatsioonibüroo tellimusel monitooris Turu-uuringute AS iga nädal avalikku arvamust ning inimeste teadlikkust. Selle põhjal võin öelda, et terve ühiskond on olnud kriisiinfo ja käitumisjuhistega hästi kursis. Eriolukorra esimestel nädalatel levis arvamus, et Eesti venekeelsete elanike teadlikkus kriisist on madal, kuid faktid toonast hinnangut ei kinnita. Uuringute põhjal näeme, et venekeelsed inimesed on olnud juhiste järgimisel väga usinad.
Lisaks tervishoiusüsteemile puudutab praegune kriis kõiki teisi eluvaldkondi. Viimasel Teadus- ja Arendusnõukogu koosolekul vaatasime töös olevaid uuringuid ning algatasime analüüside tegemise veel neljas valdkonnas. Need puudutavad elutähtsate kaupade varustuskindluse tagamist, kriisi toimet elanike vaimsele tervisele, viiruse leviku sotsiaal-majanduslikke mõjusid ning viroloogilisi, immunoloogilisi ja epidemioloogilisi uuringuid. Kõige vältimatu eeldus on see, et kuigi oleme koroonaviiruse esimese lainega seni hakkama saanud, siis valmistume ka selle naasmiseks.
Auväärsed siinviibijad! Näeme praegu, kuidas majandusprognooside tegemise ja arutelude puhul saab enneolematut tähelepanu tervisestatistika. Tervisekriisiga on kaasnenud väga tõsised mõjud meie majanduse toimimisele ja väljavaadetele. Viiruse ohjeldamiseks kasutatud meetmete tagajärjel on Euroopa Liidu majandustegevus langenud loetud nädalatega drastiliselt. Tõsiselt on mõjutatud tarbijate tehtavad kulutused, tööstustoodang, teenused, investeeringud, kapitalivood, tarneahelad ja paljud muud tähtsad majandusnäitajad.
Euroopa Komisjoni kevadprognoosi kohaselt võib euroala majanduslangus ulatuda sel aastal 7,7%-ni. Tegemist on suurima langusega Euroopa Liidu ajaloos, mis on palju sügavam kui 2009. aasta finantskriisi ajal. Majandusprognooside tegemine on endiselt väga raske, sest puudub retsept, millega praegust olukorda võrrelda. Ebakindluse ulatust näitavad ilmekalt stsenaariumid, kus pikemaajaliste piirangute ja pandeemia teise laine puhul võib langus aasta lõpus kujuneda peaaegu kaks korda suuremaks.
Euroopa Komisjon prognoosib Eesti majanduslanguseks tänavu 6,9%, mis on euroala keskmisest väiksem. Komisjoni oodatav langus on väiksem ka Rahandusministeeriumi poolt aprilli alguses prognoositud 8%-st, sest arvesse on võetud 2020. aasta lisaeelarve leevendusmeetmete mõjusid.
Eelarvedefitsiidi prognoos on euroalal käesolevaks aastaks keskmiselt 8,5% ja riigivõlg 103% SKP-st. Eestis kasvab 2020. aastal eelarve puudujääk 8%, riigivõlg aga 20,7%-ni SKP-st. Vaatamata suurele hüppele, jääb viimane endiselt Euroopa Liidu madalaimaks. Viiruse tõkestamiseks mõeldud meetmete leevendamine loob eeldused taastumiseks, kuid ilmselt ei suuda ei Euroopa Liidu ega Eesti majandus saadud kahju ka järgmise aasta lõpuks tasa teha.
Väga auväärsed Riigikogu liikmed! Hoolimata kõikidest ettevalmistustest, plaanidest ja õppustest, võime öelda, et selleks kriisiks ei olnud päriselt valmis ei meie ega ükski teine riik maailmas. Kõige lihtsama näitena võime vaadata isikukaitsevahendite ja desinfitseerimisvahendite globaalset puudujääki. Samuti on kõikjal olnud probleeme testimise, tervishoiusüsteemi toimetuleku, hädavajalike ravimite kättesaadavusega. Lisaks esines vajakajäämisi riikidevahelises koordinatsioonis.
Nüüd on meie kohustus olukorrast õppida. Me peame tulema siit välja targema, tugevama ja kindlasti ka vastupidavamana. Kuna oleme igas mõttes oma lähinaabritega tihedalt seotud, siis pole juhus, et piiriüleste piirangute leevendamine algas esmajoones just koostöös Balti riikide ja Soomega. Siit saame sammhaaval edasi liikuda, et taastada liikumisvabadus terves Euroopa Liidus.
Mul on hea meel, et oleme näinud selles kriisis väga selgelt, et Eestis on tarku ja toimekaid inimesi ning ametkondi, kes panustasid kiirete ja arukate lahenduste leidmisse. Ka see on väga oluline õppetund.
Õpetlik kogemus on kindlasti Eesti Vabariigi põhiseaduses ettenähtud eriolukorra kasutamine esimest korda meie ajaloos. Seda nõudvat kriisi pole Eestis varem olnud, kuid tagasi vaadates võin kinnitada, et eriolukorra kasutamine oli ainumõeldav samm. Loomulikult ei astunud me seda sammu kergekäeliselt ning valitsuses ja meid nõustanud inimeste hulgas oli enne otsuse tegemist küllalt kahtlusi ning ettevaatlikkust. Vastuseid vajasid mitmed väga põhimõttelised küsimused nii eriolukorra põhjendatuse, korralduse, kestuse kui ka juhtimise kohta. Ma olen äärmiselt tänulik õiguskantslerile ja riigisekretärile, kes neis aruteludes väga sisuliselt osalesid ning oma nõu ja soovitusi jagasid.
Kuigi kehtivad seadused näevad eriolukorra juhile ette ulatuslikud volitused, pidasin oluliseks, et räägiksime langetatavad otsused põhjalikult läbi valitsusliikmete, ametnike, ekspertide ja teadlastega. Oluliseks aruteluformaadiks sai eriolukorra kehtestamise eel loodud COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud sündmuste ning rahvatervise ja majanduse probleemide lahendamisega tegelev valitsuskomisjon. Lisaks kaasasime sellesse moodustatud teadusnõukoja, kes kõigis olulistes küsimustes aruteludesse oma panuse andis.
Valitsuskomisjon on kohtunud tiheda graafiku alusel 33 korda ning jätkab oma tegevust vastavalt sellele, kuidas koroonaviiruse olukord edasi areneb. Lisaks komisjonile on kriisi lahendamisega tegeletud tõsiselt valitsuse tasandil.
Kindlasti väärib esiletõstmist Riigikantselei oluline roll. Tegemist on riigistruktuuris ainulaadse asutusega, et koordineerida teiste asutuste kriisideks valmistumist ja nende lahendamist. Selle ülesandega on nad edukalt hakkama saanud, olgu kõne all siis kriisist väljumise strateegia koostamine, riigi situatsioonikeskuse kaudu riigiülese olukorrateadlikkuse loomine või kõigi ametkondlike tegevuste ning kommunikatsiooni koordineerimine. Riigikantselei juhib laia riigikaitse tegevusi, millele tuleb minu hinnangul lisada tsiviilkriisideks valmistumise koordineerimine.
Väga oluline juhtimise õppetund oli kindlasti ka eriolukorra tööde juhtide määramine, kes tegelesid nii isikukaitsevahenditega kui ka sideettevõtete kaudu operatiivselt vajaliku info edastamisega näiteks Eestisse naasta soovivatele inimestele. Lisaks täitsid väga kaalukat rolli Päästeameti nelja regiooni juhid ja Saaremaa piirkonna juht, kes tegelesid kohalike omavalitsuste vajadustega ning vahendasid nendelt saadud infot eriolukorra juhile, valitsuskomisjonile ning valitsusele. Suhtlesin tööde juhtidega regulaarselt ning olen neile selle panuse eest siiralt tänulik. Päästeameti struktuuri kasutamine keskseks piirkondlikuks kriisijuhtimiseks on end õigustanud ning peame seda ka edaspidi vastavalt arendama.
Oleme ka eriolukorra ajal pidanud muutma kiirkorras seadusi, mis ei osanud olemasoleval kujul näha ette selle kriisi tagajärgi. Nagu kriiside puhul otsustega üldiselt, tuli ka muudatused teha tavapärasest otsustusprotsessist olulisemalt kiiremini. Ma tänan auväärt Riigikogu väga kiire ja operatiivse osalemise eest nende küsimuste lahendamises.
Lugupeetud kuulajad! Keskööl lõppes eriolukord, kuid kriis kestab edasi. Paljud piirangud kestavad edasi. Me ei vaja selle juhtimiseks enam eriolukorra režiimi. Viiruspuhang on praeguseks taandunud ja tervishoiusüsteem taastub, kuid pandeemia globaalne kulg ning piirangutest tulenev majanduslik surutis paljudes riikides mõjutab meid veel pikka aega. Viirus ei ole ka Eestist kadunud ning ikka ja jälle leiame uusi nakatunuid. Tõhusa vaktsiini või ravimi leidmiseni, milleks WHO andmetel võib minna veel pikka aega, jääb viirus meie sekka ning meil tuleb õppida sellega koos elama. Samas oleme kindlasti selle haiguse ja teiste nakkushaiguste levikuks tulevikus palju paremini valmis. Teame, milliseid vahendeid on meil vaja, ning ühiselt vastutustundlikult käitudes saame kriisist taas üle.
Vabariigi Valitsus on võtnud vastu COVID-19 levikust põhjustatud olukorrast väljumise strateegia, millega algas töö juba kriisi teisel nädalal. Sellest juhindudes oleme hinnanud olukorda ja teinud piirangute kohta otsuseid, et tasapisi naasta normaalse elukorralduse juurde. Oleme strateegias kirjeldatud teises ehk nakkuspuhangu stabiliseerumise etapis, millele järgneb valmisolek uueks puhanguks.
Strateegia esmane roll ongi olnud pöörata meie pilgud ja mõtted kriisist väljumise suunas, kuid see ei ole kalenderplaan, see ei mõtle meie eest ega anna detailseid juhiseid iga üksikjuhtumi kohta. Dokument annab meile suuna ning selles on kokku lepitud riigi eesmärgid, põhimõtted ja kriteeriumid, millest saavad lähtuda kõik meie inimesed, organisatsioonid ja asutused ning koostada selle põhjal oma isiklikud väljumisplaanid.
Me soovime tulla kriisist välja tugevama ja ühtehoidvama ühiskonnana, milleks seadsime neli strateegilist eesmärki: esiteks, tagada inimeste füüsiline ja vaimne tervis ehk pidurdada viiruse levikut ja leevendada viiruse mõju tervishoiusüsteemile nii lühi- kui ka pikaajaliselt; teiseks, tagada inimeste toimetulek ja tavaellu naasmine ehk leevendada eriolukorra piirangutest tulenevat võimalikku mõju inimeste sissetulekutele, töökoha säilimisele, haridusele ning igapäevasele toimetulekule; kolmandaks, toetada ettevõtete toimetulekut ja konkurentsivõimet ehk leevendada neile piirangutest tulenevat mõju; neljandaks, tagada ühiskonna ja riigi toimimine ehk hoida elutähtsate kaupade varu ja teenuste pakkumine vajalikul tasemel, kindlustada elanikkonna turvalisus, põhiseadusliku korra järgimine ning Eesti riigi iseseisvus. Strateegia põhimõõdikud on meile teetähisteks, mille alusel peame olema valmis ka tagurdamiseks, kui seda peaks vaja minema. Selline paindlikkus on meie olukorras hädavajalik. Oluline on ka kannatlikkus, sest kriisist väljumine ei tohi kujuneda uueks sulgumiseks.
Auväärsed Eestimaa inimesed! Mitte ükski kehtestatud piirang ei töötaks ja me ei suudaks saavutada soovitud eesmärke, kui eestimaalased ei oleks võtnud südameasjaks vastutada mitte ainult enda, vaid ka oma lähedaste – vanaema-vanaisa, naabri, sõbra, töö- ja õpingukaaslase – ning kogu meie väikese, aga tubli ühiskonna eest. Oleme saanud taas kord tõestust, et Eestimaa inimesed nii suurtes linnades kui ka väikestes külades näevad Eestit meie kõigi ühiskonnana. See on meie kestmise vundament.
Ma olen südamest tänulik meie tervishoiutöötajatele, samuti päästeametnikele, politseinikele, Terviseameti ja Häirekeskuse töötajatele, ettevõtjatele, ametnikele, diplomaatidele ja konsulaartöötajatele, kohalike omavalitsuste inimestele ning väga paljudele vabatahtlikele. Nägime, kuidas Kaitsevägi ja Kaitseliit toetasid tervishoidu ja korrakaitse tagamist oma varude ning võimekusega, nagu mitte kunagi varem pole tehtud. Nägime ka seda, kuidas lasteaedade ja koolide õpetajad ning töötajad, sotsiaaltöötajad ning omavalitsuste teenistujad pingutasid selleks, et me kõik oleksime hoitud. Nägime ettevõtjate panust oma töö ümberkorraldamiseks ja inimestele hädavajalike teenuste ja kaupade pakkumiseks. Nägime teadlaste tõsist tööd viiruse ja sellega kaasneva uurimiseks ja selgitamiseks.
Ma olen tänulik Vabariigi Presidendile aktiivse töö ja suhtluse eest kriisiolukorras. Loomulikult on mul väga hea meel teie mõtete, panuse ja põhjaliku töö eest, austatud Riigikogu liikmed, seda nii vanematekogus, komisjonides, fraktsioonides, suures saalis, kirjavahetuses kui ka vestlustes. Soovin meile kõigile tervist ning tarkust edaspidiseks. Ma tänan teid kõiki südamest! Jõudu Eestile!

Esimees Henn Põlluaas

Aitäh, austatud peaminister! Teile on ka küsimusi. Head kolleegid, tuletan meelde, et küsimuse esitamiseks on aega üks minut. Esimesena küsib Valdo Randpere. Palun!

Valdo Randpere

Aitäh! Hea peaminister! Sa ütlesid, et meil tekkis kriisi algul maskide ja desinfitseerimisvahendite defitsiit. Iseenesest, ma arvan, nende maskide väike defitsiit on siiamaani, ega see kriisikomisjon ei ole väga edukalt suutnud neid Eestisse hankida. Ja ma võin juba ette öelda, mis on järgmine defitsiit. See saab küll olema pika aja pärast, nagu sa ütlesid, aga see saab olema vaktsiini defitsiit. Nüüd, kui me näeme, et suurriigid omavahel juba nägelevad selle üle, kes saab esma- või ainuõiguse vaktsiinile, ja selge on see, et vaktsiini algne tootmine ja distributsioon üle maailma saab olema suhteliselt pudelikaelakujuline, siis mida on Eesti juba praegu ette võtnud selleks, et kindlustada endale vaktsiini kättesaamine sel hetkel või üsna lähedal sellele hetkele, kui see leiutatakse? Ma tean, et teised riigid on selles suhtes astunud samme, vähesed riigid loodavad Euroopa Liidu ühishankele. Mida on Eesti teinud? Ära ainult palun ütle, et Jaak Aab hakkab seda hankima, siis see ei jõua kunagi siia!

Peaminister Jüri Ratas

Ma tänan kõigepealt, austatud Valdo Randpere, teie küsimuse eest! Jah, isikukaitsevahendite ja sealhulgas maskide, olgu need siis FFP3, FFP2 või kirurgilised maskid, nagu ma oma kõnes ka ütlesin, defitsiit oli meeletu. See kestis nädalaid ja kuid. Nii nagu ma ütlesin, kindel, et maskid on olemas, ei saanud olla mitte siis, kui leping oli tehtud, mitte siis, kui raha oli tasutud, vaid siis, kui nad olid Tallinna lennujaamas lennukiga maandunud. Küsimus läks edasi, ma sain aru, vaktsiini peale. Maskide kohta tahan veel niipalju öelda, mida ma ütlesin ka oma kõnes, et aitäh Eesti erasektorile, ettevõtjatele. Oli päris palju neid ettevõtjaid, kes pingutasid enda logistikaga, enda isiklike vahenditega, et isikukaitsevahendid, sh maskid, Eestisse jõuaks, ja see töö oli kiiduväärt. Maskide kohaletoimetamisele aitas väga tugevasti kaasa Eesti välisteenistus, aitasid kaasa meie saadikud. Ma pean siin kindlasti eraldi välja tooma Eesti suursaadiku Hiinas.
Nüüd, vaktsiin ja sinu mure, et see ei jõuaks kõigepealt suurematesse, jõukamatesse riikidesse ja alles siis väiksematesse riikidesse, kui see ühel hetkel tuleb. Mul oli nädalapäevad tagasi videokonverents WHO peadirektoriga, kus me samuti vaktsiinist rääkisime. Tema hinnangul võib vaktsiini väljatöötamine võtta veel aasta kuni poolteist aega. Ma tahan eraldi ära märkida selle vaktsiini raames Euroopa Liidu väga olulist panust, ma isegi ütleks, et Euroopa Liit võttis initsiatiivi, tehes seda Euroopa Komisjoni ja Euroopa Komisjoni presidendi proua Ursula von der Leyeni kaudu, kes tegelikult oli üks sellesama riikideülese rahakogumise olulisi algatajaid. Ka Eesti panustas sinna oma toe ja abi. WHO peadirektor tänas isiklikult minu kaudu Eestit selle panuse eest. Selle mõte on olnud ju see, punkt üks, et me leiaksime vaktsiini. Punkt kaks on see, et see vaktsiin ei tohi muutuda, nagu te kirjeldasite, defitsiidiks, nii et see läheks ainult mõningatele rikkamatele, jõukamatele riikidele. Vastupidi, see peab olema võrdväärselt kättesaadav kõigile.
Küsimus, mida on Eesti teinud. Üks on panus, mida me oleme sellesse rahakogumisse teinud. Teie vastu võetud lisaeelarve nägi ette samuti investeeringud Tartu Ülikooli kolmanda kategooria laborisse. Nii et kindlasti meie teadlased ja meie teaduspotentsiaal on kaasatud vaktsiini väljatöötamisse. Loomulikult saab see olema pikk ja keerukas periood.
Ma ei ole nõus teie irooniaga riigihalduse ministri Jaak Aabi suhtes. Kriisi alguses oli minu palve, et tema võtaks kogu isikukaitsevahenditega seotud korraldamise enda õlgadele, välja arvatud hooldekodude ja meditsiiniasutuste jaoks. Ta selles olukorras kindlasti andis oma parima. Ma hindan tema panust kõrgelt. Ta suutis koordineerida riigisiseselt, aga ta suutis seda koordineerida ka, niipalju kui sel hetkel oli võimalik, välisriikides, kust isikukaitsevahendid tulid.

Esimees Henn Põlluaas

Ivari Padar, palun!

Ivari Padar

Aitäh! Lugupeetud härra peaminister! Väljas on kevad, viljad valmivad. Sellega seoses on mul teile üks palve. Kas te saate seda palvet rahuldada, on omaette teema. Kas te suudaksite võimalikult kiiresti, aga võimalik, et selle nädala jooksul, anda põllumeestele ja põllumeeste organisatsioonidele tagasisidet, mis on valitsuse plaan seoses 2020. aasta põllumajandusaastaga just tööjõu ja välistööjõu mõttes? Ma väga paluks, et see vastus, kui te seda annate, oleks suhteliselt detailne, et ta annaks eri nüanssidele samuti vastuse. Kas või see, kas Ukrainaga on peetud diplomaatilisi läbirääkimisi sellel teemal, et töölisi vahetada, ning millises valmiduses on töötukassa, kasutamaks neid inimesi, kes juba siin on? Selline palve. Igal juhul oleks parem ametlikult kuulda seda valitsuse käest kui näiteks järgmisel pühapäeval Tre Raadiost.

Peaminister Jüri Ratas

Ma tänan teid selle küsimuse eest! Ma arvan, et tööjõuküsimus põllumajandussektoris, taimekasvatuses eeskätt, on loomulikult aktuaalne, seda keegi kahtluse alla ei sea. Me oleme täna, nagu te teate, teatud leevenduse teinud, see on see, et see periood kestab kuni 31. juulini. Ma olen öelnud ka siin infotunnis teile, et kindlasti ei ole see selle probleemi täislahendus, vaid see on üks osa sellest. Teiseks, me peame arvestama seda, et tööpuudus Eestis nädalatega kasvab ja kindlasti on inimesi, kes soovivad taas tööd leida ka teistes sektorites. Üks selline sektor võiks kindlasti olla põllumajandus. Loomulikult eeldab see paljudel juhtudel ka ümberkoolitamist ja õpet, kindlasti riik peab olema siin palju paindlikum ja operatiivsem.
Nüüd teie sisend selle kohta, kuidas näiteks siis, kui kolmanda riigi töötaja on Eestis, ta saaks ühest sektorist minna teise sektorisse, et kuidas see infovahetus toimub. Mul oli isegi täna Siseministeeriumi ametnikega suhtlus ja ma tean, et neil on suhtlus täna ka töötukassaga, kuidas seda infot liigutada, kuidas neid andmeid anda. Siin on tegemist delikaatsete isikuandmetega, neid tuleb kaitsta. Kui üldse neid on võimalik anda, siis me peame lähtuma sellest, et need andmed ei läheks kuidagi [mujale] välja. Ma tean seda, et Siseministeerium täna koostöös töötukassaga neid lahendusi püüab leida, just seda, et kui inimene töötab näiteks ehitussektoris ja seal enam tööd ei ole, aga tal on valmisolek minna põllumajandussektorisse, tema väljaõpe seda lubab, tema teadmised seda lubavad, siis kuidas viia kokku need, kellel lõpeb töötamine ehitussektoris, põllumajandussektoriga. Jah, siin on teatud väljakutseid, aga ametkondlikult see suhtlus juba käib. Nii et ma arvan, et sellele probleemile ühtset lahendust ei ole. Ma väga loodan, et kokkuvõttes me jõuame nii ruttu kui võimalik ka sellise epidemioloogilise olukorrani, kus me taas saame piirid eri riikidega avada, ütleme, nakatunute arv lubab siia sisse tulla teistest riikidest, kolmandatest riikidest ja see annab võimaluse taas lubada ka tööjõudu sisse näiteks, nagu te nimetasite, Ukrainast.

Esimees Henn Põlluaas

Keit Pentus-Rosimannus, palun!

Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Hea peaminister! Te rääkisite eriolukorrast oma avalduses suuresti minevikuvormis, aga ometi on nii, et selle sunnitud pausile panemise mõjud alles hakkavad väga paljudes sektorites kohale jõudma. Näiteks, maksuamet on täna avaldanud, et raskustesse on praeguseks sattunud ligi 12 000 ettevõtet. Nagu te ise viitasite, töötukassa prognoosib töötuse kasvu. Kõik need ebakindlas olukorras olevad inimesed ootavad hästi konkreetseid sõnumeid selle kohta, kuidas tugi jätkub ja kas see jätkub. Neid väga konkreetseid sõnumeid teie avalduses natukene nappis, seetõttu ma küsin üle. Palgatoetuse maksmine lõpeb praeguse seisuga 12 päeva pärast. Kas selle maksmine jätkub? Kas see jätkub nii, et tuge saavad ka need sektorid, kuhu kriis alles hakkab jõudma, ja kas töötukassa võib arvestada lisarahaga?

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh teile! Kõigepealt, ma arvan, sellistes kriisides iga kriisijuht või valitsus ühelt poolt ju seab oma ühe ja kõige olulisema prioriteedi. Selles kriisis oli minu jaoks kindlasti kõige suurem prioriteet see, et tagada inimeste tervis. Nii nagu ma teile ütlesin ka kõnes, et kui me valitsustasandil seadsime eesmärgid selle kriisiga hakkamasaamiseks, siis kolmas neist oli tagada tervishoiusüsteemi toimetulek koroonaviiruse tõrje ja raviga. Jah, me ei saa öelda, et COVID-19 ei oleks nõudnud ühegi inimese elu Eestis. Kahjuks seda ei saa öelda. See on olnud peamine. Kõike muud me saame uuesti ehitada, taas ehitada, taas luua.
Ma olen täielikult päri teiega, austatud Keit Pentus-Rosimannus, et majandusse ja teatud majandusharudesse see kriis kas on täna kohale jõudnud või hakkab alles kohale jõudma. Te küsite minu käest, kas töötukassa palgatoetuse meede jätkub või mitte. Kõigepealt on meil vaja saada töötukassa nõukogu ettepanek. Minu teada töötukassa nõukogu tegi valitsusele ettepaneku hüvitada juunikuu töötasud. Ma olen täna sotsiaalministriga rääkinud sel teemal, ma olen palunud panna neljapäeval Vabariigi Valitsuse kabinetiarutelul selle punkti arutelu alla. Ma isiklikult pean õigeks, et me läheme edasi palgatoetuse maksmisega.
Te küsite sektorite kohta. Jah, ma arvan, et seda alust, kuidas välja maksta, tuleks muuta. Sellesama ettepaneku kohaselt muutub kohustuslikuks ka tingimus, et ettevõtte käive või tulu peab olema eelmise aasta juuniga võrreldes vähenenud vähemalt 50%. See on olnud väga efektiivne meede, see palgatoetuse meede, aga olgem ausad, see on olnud ka väga kallis meede.
Nüüd teie viimane küsimus. Mul oli kohtumine sotsiaalpartneritega, nii tööandjate keskliiduga kui ka ametiühingutega. Mõlemad on teinud tõesti selle ettepaneku, et riik võiks sinna lisaraha juurde panna, nagu te ka mainisite. Eks ka seda küsimust kindlasti peab neljapäeval arutama ja ma arvan, et ka laiemalt Riigikoguga arutama, sest see tähendab lisaraha ressurssi. Aga jah, ma arvan, et töötukassa palgameede juunikuus peaks igal juhul jätkuma. See on väga paljusid inimesi tõesti koondamisest päästnud. See on andnud, ma arvan, väga paljudele ettevõtetele kindlust ja usku, et nad saavad oma tööd ja tegevust peale kriisi jätkata. Suur tänu selle väga hea ja sisuka küsimuse eest!

Esimees Henn Põlluaas

Heljo Pikhof, palun!

Heljo Pikhof

Ma arendan seda head ja sisulist küsimust edasi. Tõepoolest, palgatoetus on aidanud väga paljusid ja andnud ka kindlustunnet natukenegi juurde töötajatele, kellel on hirm, et homme-ülehomme võib-olla neil enam sissetulekut ei ole. Aga ametiühingud on öelnud, et oleks vaja vähemalt paar-kolm kuud seda lisapalgatoetust, et olukord hakkaks leevenema. Kui riik töötukassasse lisaraha ei suuna, kulub suur hulk raha ära enne, kui me saame hakata pikendama maksete perioodi, laiendama kindlustatute ringi. Ma ikkagi küsin Keit Pentus-Rosimannuse küsimusele lisaks, kuidas plaanib valitsus toetada töötukassat palgatoetuse meetme pikendamisel. Kas on plaan täiendavaks palgatoetuseks tuua lisaeelarvega töötukassasse raha juurde? Kui mu mälu mind ei peta, on valitsus sel aastal aktiivsetesse tööturumeetmetesse panustanud ainult ...

Esimees Henn Põlluaas

Aitäh!

Heljo Pikhof

... 18 000 eurot, eelmine aasta panustati 3 miljonit.

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh teile! Nagu ma ütlesin ka eelmisele küsimusele vastamise ajal, seda otsust hakkab, ma usun, neljapäeval Vabariigi Valitsus arutama. Punkt üks. Ma ütlesin, et ma pean õigeks selle meetme jätkumist, aga me peame arvestama seda, et ka rahalised ressursid on piiratud. Täna teha otsus, et juunikuus edasi minna selle 50% määraga (see langetati 50%-le) ja et see toetus ei ole mitte rohkem kui 800 eurot, selline ettepanek valitsuse laual on. Te küsite õigustatud küsimuse, et kui valitsus või riik otsustab sinna raha juurde lisada, siis, punkt üks, loomulikult tähendab see lisaraharessurssi. Punkt kaks, loomulikult on küsimus ka selles, kui palju või kui kaua me majandust täpselt sellisel kujul soovime üleval hoida. See ei ole ju ainus meede majanduspakettides, riigilt on tulnud üsna mahukas majandustoetuste pakett, olgu see KredExi, olgu see EAS-i, olgu see kohalike omavalitsuste või olgu see investeeringute kaudu, mis kõik peaksid teatud valdkondades andma juurde tööd ja hankeid ja sellega inimestele leiba lauale. Nii et me ei ole kindlasti ainult töötukassale toetunud, me oleme teinud ka erinevaid meetmeid, et majandust stimuleerida ja pärast seda kriisi võimalikult kiiresti pöörata majandus taas tõusule. Nii et tuleb tervikpilti vaadata. Jah, üks võimalusi on kindlasti raha lisamine, aga nagu ma ütlesin, ühelt poolt on laual rahaküsimus, teiselt poolt ka see küsimus, kui palju me panustame palkade kinnimaksmisesse ja kui kaua. On ka teised meetmed, et ikkagi meie majandust ja ettevõtlust igapidi stimuleerida ja aidata turu aktiviseerimisele kaasa. Ma arvan, et seda pilti tuleb igal juhul tervikuna vaadata.

Esimees Henn Põlluaas

Urmas Kruuse, palun!

Urmas Kruuse

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Auväärt peaminister! Põllumajandusorganisatsioonid saatsid 7. mail teile kirja pöördumisega seoses välistööjõuga. Tänaseni avaliku informatsiooni põhjal vastust ei ole tulnud. Nende jaoks tähendab iga vastamata päev nagu nädalat. Kõik Euroopa riigid, kellele on antud võimalus – ja ka Eestile on antud võimalus –, on kasutanud võimalust välistööjõudu sisse tuua, just hooajatöö jaoks. Miks Eesti riik seda võimalust ei ole kasutanud? Praegune tegevus meenutab pigem seda, et inimene upub, aga teie pakute talle õnge, mitte päästerõngast. Päästerõngast on täna vaja eriti aiandussektoril, kes vajaks välistööjõudu. Miks te ei ole kasutanud võimalust, mida Euroopas teised riigid kasutavad? Ka nendes riikides on tööpuudus kõvasti kasvanud.

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh teile! Jah, 7. mail see kiri või taotlus tõesti sisse tuli. Täna on, kui ma ei eksi, 18. mai. Kindlasti neile vastatakse ja loomulikult sisuliselt vastatakse. Ma olen andnud ka teile, austatud Riigikogu liige Urmas Kruuse, siin infotunnis täpselt samale küsimusele mitmeid kordi vastuse, andsin ka just hetke eest proua Heljo Pikhofile vastuse samale küsimusele, mis leevendusi me oleme teinud. Nii et ei saa öelda, et selles sektoris riik ei oleks absoluutselt mingeid samme leevenduse suunas astunud. Ka seesama pikendus juulikuu lõpuni on üks leevendusi. Nagu ma ütlesin teile, täna tihendavad oma koostööd Siseministeerium ja töötukassa, et inimesed, kes mingis teises sektoris jäävad tööta, saaksid kiiremini tulla põllumajandusse või taimekasvatusse, mille pärast teil mure oli. Loomulikult, kolmas küsimus on palju laiem. Kolmas küsimus on see, et võimalikult kiiresti taastuks kriisieelne situatsioon, nii et kevadel või suvisel ajal tõesti saaksid Eestisse tulla ka hooajatöötajad. Ega seda aluspõhimõtet ei ole ju keegi muutnud. Lihtsalt koroonaviirus on muutnud inimeste liikumisvõimalusi, on karantiinireeglid. Me töötame ju selle nimel, et me tulenevalt epidemioloogilisest olukorrast võimalikult kiiresti piire avada saaksime. Me peame arvestama seda, et eilse seisuga oli meil üle 50 000 inimese töötuna arvel, 50 137, viimase nädalaga registreeriti 1518 uut töötut. Nii et ka see on teistsugune situatsioon kui iga kevad, meie töötute arv on kahjuks palju suurem. Loomulikult on küsimus ka selles, et me peame ju ka oma inimestele pakkuma neid võimalusi, et nad siin riigi sees tööd leiaks.

Esimees Henn Põlluaas

Liina Kersna, palun!

Liina Kersna

Aitäh! Austatud peaminister! Haridusvaldkond pidi eriolukorras tegema fundamentaalseid muudatusi oma töö korraldamiseks. Riik oma vastukäiva kommunikatsiooniga ei teinud seda olukorda sugugi kergemaks. Kui aprilli keskel väitis valitsus, et näiteks lõpuaktuseid kindlasti ei toimu, siis täna me teame, et need toimuvad. Lõpueksamite teemal tahtis valitsus saada tähtajatut õigust otsustamaks, kuidas lapsed põhikooli ja gümnaasiumi lõpetavad. Riigikogu seda õigust ei andnud. Siis andis valitsus teada, et üldjuhul põhikoolis ja gümnaasiumis lõpueksameid ei toimu. Samal ajal oli tegelikkus see, et põhikoolis lõpueksameid üldse ei toimunud, gümnaasiumis toimusid need vabatahtlikkuse alusel. Teie andsite sotsiaalmeedias teada, et 15. mail kontaktõpe taastub, tegelikult me teame, et see taastus osaliselt. Minu küsimus on: milliseid õppetunde te haridusvaldkonnas olete enda jaoks sõnastanud?

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh teile! Ma loodan, et me kõik ikka adume, kus me oleme olnud viimased kaks kuud või rohkem, kaks ja pool kuud, kümme nädalat. Anda selles kriisis, kus mingil hetkel oli väga raske ennustada järgmist tundi, punktuaalselt ja kellaajaliselt reeglistik ette – ma arvan tagasihoidlikult, et seda on natuke palju nõutud või palutud. Ma arvan, et haridusvaldkonnas on antud väga selgeid sõnumeid. 9. aprillil prognoosida täpselt seda, mis hakkab juhtuma 15. mail, oli ääretult keeruline. Tagantjärele vaadates see prognoos, mis valitsustasandil välja öeldi, ja see ettepanek, mille haridus- ja teadusminister esitas, olid ju väga ajakohased, arvestades selle viiruse levikut. Ma ütlesin oma kõnes, et minu hinnangul oli üks keerulisemaid hetki 13. aprillil, kui COVID-19 tõttu oli haiglavoodis 166 inimest. Mõtleme korraks, kuskohas me 9. aprillil olime ja mis situatsioonis me elasime. Märtsi viimasel nädalal olid tulnud rahvusvahelised uuringud Suurbritanniast ja Soomest, meie enda teadlased olid kasutanud erinevaid lähenemisnurkasid. Ma mäletan, et 23. ja 24. märtsi paiku öeldi, et kõige optimistlikum lahendus on, et aprilli keskpaigas on meil vist 230 inimest intensiivravil. 230 inimest. See oli see seis, kus me elasime ja kus me olime.
9. aprillil anti väga selge sõnum: 15. mail saab hariduselu taas avatud, lõpueksameid saab tegema hakata. Tõsi on see, et kui te pahandate selle pärast, et 9. aprillil ei saanud öelda välja, kas lõpuaktused ja lõpupeod toimuvad, siis see on minu arvates üsna väike detail antud juhul. Täna me teame, et Haridus- ja Teadusministeeriumilt on tulnud suunis: aktused tohivad toimuda, aga siseruumides peab hoidma distantsi, ruum peab olema hõredalt täidetud, st mitte rohkem kui 50%. Suunis on aktuseid pidada klasside kaupa, vanemad kaasata digilahenduste kaudu. Peod ei ole lubatud. Haridusministeeriumi suunis lähtub teadusnõukoja soovitusest, et juunis oleks mõistlik vanemaealisi liigsete kontaktide eest kaitsta. Ma saan aru, et see rünnak oli väga tugevasti haridussüsteemi pihta. Aga mina soovin haridusministeeriumit ning haridus- ja teadusministrit tänada. Sealt sai minu meelest suuresti alguse ka väljumisstrateegia või avamisstrateegia. See oli väga oluline. Toona sooviti väga tugevasti seda, et saaks öelda eeskätt abiturientidele, kas nad saavad teha eksameid, kuidas toimub sisseastumine ülikoolidesse. Ma arvan, et see oli hästi tähtis. Ma arvan, et üldprintsiip peab olema see, et ka sõnumites võiks olla pigem ettevaatlik, et mitte neid sõnumeid pärast kahetseda.

Esimees Henn Põlluaas

Jürgen Ligi, palun!

Jürgen Ligi

Aitäh! Väga suur üksmeel ühiskonnas on selles, et majandus käima läheks ja taastuks, töökohad ja ettevõtted alles jääksid. Teiegi ütlesite, et suur eesmärk on teil majandust stimuleerida, kiirete meetmetega see saavutada. Kas te olete kursis, kui edukas te selles olete, kui palju tegelikult lisaeelarvega väljapakutud rahast on käiku läinud, ja kas te olete kursis, kuidas seletavad seda olukorda turuosalised?

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh teile selle küsimuse eest! Loomulikult on ju olemas konkreetselt näidikud või n-ö majandusmõõdikud, mida me oleme iga nädal vaadanud ja saanud ülevaate. Nii et jah, ma arvan, kogu valitsus on kursis nendega, olgu see siis – härra Ligi, ma tänan teid selle väga asjaliku küsimuse eest – registreeritud töötute arv, olgu see näiteks ettevõtete käibe muutus võrreldes eelmise aastaga, olgu need majandusaktiivsuse indeksid, olgu selleks eelarve tasakaalu küsimus, maksuvõla kasv võrreldes eelmise aasta märtsiga (need andmed tulevad Maksu- ja Tolliametist) või ka tarbimine (elektri tarbimine, kaardimaksed), kaupade ja teenuste eksport jne. Turuosalistest rääkides, mul on tõesti selle kriisi raames olnud pidev suhtlus nii ettevõtluse esindusorganisatsioonidega kui ka pangasektoriga. Neid kohtumisi on toimunud mitmeid, ka sellel nädalal on neid ees. Loomulikult toimuvad ka vestlused valitsustasandil erinevate KredExi ja EAS-i meetmete raames. Kui te muretsete selle pärast, kas me oleme kursis, mis hetkel toimub, siis loomulikult, valitsust hoitakse kursis. See on minu meelest hästi oluline, et ka kriisist väljumisel toimuks kahekõne ettevõtlusorganisatsioonide ja valitsuse vahel. Nii et ma arvan, et need meetmed, mis on loodud EAS-i või KredExi kaudu, tegelikult oma eesmärki täidavad ja aitavad Eesti ettevõtetel sellest kriisist välja tulla, aitavad väga paljudel Eesti inimestel säilitada oma töökoha ja anda tegelikult usku ettevõtetele, et nad peale kriisi saaksid ilusasti oma tegevusega jätkata. Ma väga tänan, et te tõesti muretsete sama küsimuse pärast, teil on südamel see mis minulgi – Eesti majandus ja ettevõtlus. Jah, ma loen seda ääretult oluliseks. Suur tänu teile selle tõsise küsimuse eest!

Esimees Henn Põlluaas

Hele Everaus, palun!

Hele Everaus

Austatud istungi juhataja! Austatud peaminister! Enne viirust me teadsime, et meil on väga tõsised probleemid arstiabi kättesaadavusega, olles Euroopa Liidu maade seas ravijärjekordade poolest esirinnas, pikkuse mõttes kahjuks. Viirus tõi oma paradigma ja tuhanded inimesed jäid seetõttu vajalikust arstiabist ilma. Kuidas nüüd kõike seda tagasi teha, sest ka need inimesed iga päev kannatavad oma erinevate vaevuste käes? Samas me teame, et meil on Euroopa Liidu maadest vähem arste, vähem õdesid. Kuidas ühelt poolt inimressurss ja teiselt poolt rahaline ressurss on ette nähtud, et see, mis on kaotatud, tasa teha? Tegelikult seesama viirus toob meile kindlasti ka veel kroonilisi haigeid juurde.

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh teile, austatud doktor Everaus! Jah, teie küsimuse see pool, et järjekorrad on pikenenud, vastab tõele. Järjekorrad on pikenenud, sest plaaniline ravi on olnud üheksa-kümme nädalat maas ja see ei ole tänaseni ju lõplikult taastunud. See taastub eri haiglates erineva tempoga ja on ka neid, kes täielikult ei saa veel taastumist lubada. Just eile oli mul isiklikult juttu suuremate haiglate juhtidega. Nii nagu ma olen ka avalikult paar korda öelnud, et neid piiranguid seada oli kergem, kui on piiranguid maha võtta, tulles sellest kriisist välja. Ma arvan, et meditsiinis kehtib põhimõtteliselt sama põhimõte hetkel, et plaanilist ravi lõpetada, COVID-i osakondi avada oli kergem kui liikuda tagasi normaalsuse ja plaanilise ravi taastamise juurde. See eeldab loomulikult, punkt üks, seda, et me suudaksime kõigepealt haiglatele tasuda need kulutused, mida nad on teinud COVID-19 tõttu, et nad ei peaks hoidma kokku plaanilise ravi arvel. Seda just teie ja Riigikogu oletegi teinud. Kui lisaeelarve sai vastu võetud, siis seal oli haigekassale eraldi ette nähtud – ma arvan, et ma ei eksi, kui ma ütlen – suurusjärgus 150 miljonit eurot. See on, ma arvan, väga oluline, et nad saaksid kindluse, et nad ei pea tegema neid kulutusi oma plaaniliste ravikulutuste arvel. Me ei saa täna öelda, et me suudame järele võtta, ma ei tea, nädalatega. Kindlasti võtab see haiglatel aega kuid, ma arvan, et terve see aasta kui mitte rohkem, aga ma siiski usun, et Eesti haiglad ja meditsiin on tublid, nende võimekus on suur ja nad annavad endast parima. Nagu te ütlesite, paljud haigused või mured on inimestel olnud ooterežiimil. Koroonaviirus võib olla tekitanud ka lisaks kroonilisi haigusi, kindlasti neid näiteid on, kuna haiguspuhang oli ikkagi uus, aga puudutas Eestis, meie ühiskonnas tuhandeid inimesi. Mis see täpne meditsiiniline mõju on sellel koroonaviirusel teistele kroonilistele haigustele, ma arvan, et hetkel on selle kohta lõplikku hinnangut raske öelda, aga kindlasti see mõju on olemas. Nii et ma saan öelda, et rahaliselt on haiglate tegevus kaetud, haiglad pingutavad, et plaanilise ravi juurde tagasi minna. Aga loomulikult, meie plaanid näevad ette, et teatud haiglates igal juhul ka COVID-19 osakonnad peavad säilima, see võimekus peab säilima, rääkimata EMO-dest, kes igal juhul peavad andma kiiret ja operatiivset abi.

Esimees Henn Põlluaas

Lauri Läänemets, palun!

Lauri Läänemets

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud peaminister! Töötasuhüvitis, millest siin juba mitu korda on räägitud, on selles mõttes väga oluline, ma arvan, et see on kõige tõhusam toetus siiamaani olnud. Selle on ainuisikuliselt ju inimesed ja ettevõtjad välja pannud, mitte riik. See on kindlustusmakse, mida on kogutud. Vastupidi sellele, et ligi 2 miljardit paketist läks ettevõtete toetamiseks, aga inimeste toetamiseks pole siiamaani midagi läinud. Selles mõttes on see väga oluline teema. Töötukassa nõukogu teab ja on öelnud, et seda hüvitise perioodi tuleb pikendada. Me oleme teiega sellest kolm nädalat tagasi rääkinud, valitsusele ei tohiks see üllatusena tulla. Riigikogu käib koos veel umbes kuu aega. Kui riigieelarvet tahta kiirkorras menetleda, tuleks hiljemalt kahe nädala pärast lisaeelarve Riigikogule esitada. Minu küsimus on teile see: kas valitsus esitab, selleks et neid inimesi aidata, enne jaanipäeva Riigikogule teise lisaeelarve või mitte?

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh teile, härra Läänemets! Ma ütlesin teile ju, et väga suure tõenäosusega me seda töötukassa nõukogu ettepanekut sel nädalal arutame. Ma tean väga selgelt ka seda, mis on laual. Nagu te ütlesite ka ise, on see lisarahavajadus riigi poolt. Kindlasti peab see olema üks osa sellest ja käima käsikäes sellega. Aga me ei saa üle ega ümber vaadata ka sellest või minna kõrvale tervikpildist, minna kõrvale ka teistest majandusmeetmetest, mida ikkagi riik on oluliselt rohkem, oluliselt operatiivsemalt ja jõulisemalt teinud, kui me võrdleme kriisiga aastatel 2008–2009. Ka see on ju tööjõuturule oluline leevendus, et inimesed ei kaota oma tööd või kaotavad võimalikult vähe ning majanduse ja ettevõtluse eri valdkonnad taastuvad võimalikult kiiresti. Te küsite ei- või jah-vastust, kas teine lisaeelarve enne jaanipäeva Riigikogusse tuleb või mitte. Nagu ma ütlesin, see on neljapäevase arutelu koht, mis võimalusi tegelikult meil on selle küsimuse lahendamiseks. Seda valitsus neljapäeval arutab.

Esimees Henn Põlluaas

Helmen Kütt, palun!

Helmen Kütt

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Austatud peaminister, suur aitäh teile nii ülevaate kui ka küsimustele vastamise eest! Ma ei hakka üle rõhutama, et selles, et me täna oleme selles olukorras ehk eriolukorrast väljunud, on kõige suurem eelkõige Eesti inimeste, asutuste, valitsuse ja ka Riigikogu osa. Meie osa on võib-olla kõige väiksem, aga oluline on just nimelt inimeste osa, kes on väga selgelt ja täpselt täitnud nõudeid, et sellest kurjast viirusest lahti saada. Minu küsimus puudutab aga konkreetselt seda, mis eriolukorra lõppedes hädaolukorras kellegi roll on. Suurüritused, festivalid, kontserdid, mis üle Eesti on planeeritud, juba ka välja kuulutatud – kas neile annab loa kohalik omavalitsus või peab pöörduma Terviseameti poole? Kuidas see tegelikult hakkab olema? Me küll teame tänu ka teie ülevaatele, millised on olnud info ja suunised valitsuse ja erikomisjoni poolt, aga kuidas hakkab olema tänasest või homsest?

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh teile! Ma kindlasti nõustun teiega ja jagan seda seisukohta. See, et mul üldse on võimalus täna siin olla – ma olen täiesti samal arvamusel –, on tänu meie inimeste vastutustundlikule käitumisele. Eesti inimesed on näidanud üles ääretult suurt vastutustunnet, isiklikku vastutust enda, oma lähedaste, oma pere, oma emade ja isade ning vanaisade ja vanaemade ees, lähikontakte võimalikult palju piirates. See on andnud tõesti ka tulemust. Te tõite välja ka teisi valdkondi. Kindlasti on eesliinil olnud meditsiin ja ma ütleksin, et ka Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitseliit. Häirekeskus teinud väga tänuväärset tööd. Väga paljud vabatahtlikud on läinud näiteks vastama telefonile 1247, mis on olnud, ma arvan, ääretult positiivne näide. Riigikogu roll minu hinnangul on olnud väga suur ja sellest on olnud väga palju kasu. Me peame kõik oma rolli täitma, mis meil sel hetkel on. Selge on see, et Riigikogul on seadusandliku võimu roll. Olgem ausad, kogu selles kriisis, olgu see riigieelarve või ka eelmisel nädalal menetluses olnud (mis on ka palju kriitikat saanud, aga minu meelest tõi õigusselgust juurde) seaduseelnõu 165 puhul, on olnud Riigikogu roll oluline.
Kui te küsite suurürituste kohta, et kuidas see olema saab, siis eks see saab olema selle üldreegli all kõigepealt, et 50% saali mahutavusest, aga mitte rohkem kui 500 inimest, välisüritustel kuni 1000. Ma kujutan ette, et ülejäänud osas peab loataotlus käima sarnaselt sellega, nagu see varem käis, ainult et nendest piiridest ei saa üle minna, me ei saa teha üritusi, mis on suuremad kui 1000 inimest. Kindlasti peame vaatama ka  mingeid selliseid üritusi, ma kujutan ette, et ühe päeva jooksul ühes kohas tehakse väga mitu kontserti, varem oli mingi festival ja nüüd öeldakse, et me teeme mitu kontserti, seal on kellaajalised vahed, seal saab kontrollida, et inimesi ei ole rohkem kui 1000 sellel alal. Kindlasti me näeme ka selliseid taotlusi. Eks nendele tuleb igaühele läheneda personaalselt. Aga üldjoontes see reeglistik on ette öeldud ja loataotlus, avaliku ürituse loa taotlus käib sarnaselt sellega, nagu see varem käis.

Esimees Henn Põlluaas

Katri Raik, palun!

Katri Raik

Hea eesistuja! Hea peaminister! Te rõhutasite oma kõnes sümpaatsel viisil, et meie venekeelne elanikkond käitus sarnaselt meie, eestlastega. See ongi nii. Aitäh, et te selle eraldi välja tõite. Ent ometi teeb murelikuks see, kui vaadata töötuse statistikat. Ida-Virumaal jääb töötuks palju noori, noored töötavad tihti teenindussektoris. Kõige keerulisem on Eestis olla vene naine, sest sul on kolm häda: sa oled naine, sa oled venelane ja su eesti keel ei tarvitse olla parim ning tihti elad sa Ida-Virumaal. Kas me teie meelest saaksime midagi riigina eraldi teha oma venekeelsete inimeste jaoks, et nad ei jääks praeguses keerulises olukorras tööjõuturul veel halvemasse olukorda, kui nad on? Statistika näitab, et küsimus on tõsine.

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh teile! Kindlasti üks asju, mida me ju oleme teinud juba mitu aastat palju süvenenumalt ja intensiivsemalt, on eesti keele õpe. Ma arvan, et tuleb igal juhul edasi minna sellega, mis on toimunud täiskasvanute eesti keele õppes, aga mis on toimunud ka haridusvaldkonnas, olgu need lasteaiad või olgu see põhikooli esimene aste. See on, ma arvan, hästi tähtis. Te nimetasite Ida-Virumaad. Ida-Virumaal elavad ju nii vene emakeelega inimesed kui ka eesti emakeelega inimesed. Aga tõesti, Ida-Virumaa on selles, ütleme, tööpuuduses saanud väga tugevalt või kõige rohkem pihta. See potentsiaal, et ta võib veel pihta saada, arvestades just tootmist, arvestades just  põlevkivisektorit, on väga suur, arvestades ka seda, mis toimub maailmaturul täna ja mis on keskkonnaeesmärgid. Nii et minu meelest neid erimeetmeid Ida-Virumaale tuleb luua. Me oleme seda ka valitsuses teinud, me oleme teatud leevendusi loonud, et Ida-Virumaal just tööstuse pihtasaamine oleks väiksem. Ma arvan, et neid arutelusid tuleb kindlasti jätkata. Töötukassa rahastab minu meelest ka eesti keele õpet, mis on oluline. Need on need meetmed, mida me saame rakendada ja mida tuleb rakendada. Täna kindlasti Ida-Virumaa suurt põlevkivisektorit, ma arvan, tuleb vaadata, kuidas ma ütlen, eri suunitlusega ja seda abistada. See arv, kui paljud inimesed võivad seal jääda töötuks, ei ole mitte kümnetes, vaid sadades.

Esimees Henn Põlluaas

Jevgeni Ossinovski.

Jevgeni Ossinovski

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Minu küsimus puudutab demokraatiat ja järeldusi, mida sina oled selles kontekstis teinud, ning kui peaks seda kõike teist korda veel tegema, siis mida peaks sellest õppima. Nimelt, parlament on võtnud selle aja jooksul vastu neli kriisiga üht- või teistpidi seotud seadust, millest üks on jäänud välja kuulutamata presidendi poolt, kahe kohta on president öelnud, et ka seal on, ütleme, näiteid kehva õigusloome kohta jne. Eks nad ole tekitanud nii siin saalis kui ka laiemas avalikkuses üsna kriitilist arutelu. Kas sulle ei tundu, et seda tüüpi probleeme oleks saanud vältida, kui valitsuses oleks võib-olla natukene struktuursemalt ja süsteemsemalt mõeldud kriisi alguses sellele, kuidas võtta opositsioon sellesse protsessi kaasa ja jagada vastutust strateegiliste otsuste eest selles küsimuses? Taktikalised otsused on valitsuse teha, see on selge, aga strateegilisemas plaanis võiks opositsiooni paremini kaasata.

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh! Kui see küsimuse teravik oli suunatud opositsiooni kaasamisele, siis ütlen, et Eesti on olnud, on täna ja kindlasti ka jääb demokraatlikuks õigusriigiks. Ma olen püüdnud isiklikult teha kõik selleks, et opositsioon oleks informeeritud, olen püüdnud võimalikult palju opositsioonifraktsioonidele ja poliitikutele otsuseid tutvustada, selgitada olukorda, olgu need, nagu ma ütlesin ka oma kõnes, vanematekogu kohtumised, olgu need fraktsioonide kohtumised. Mul on väga hea meel, et oli võimalus ka näiteks Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni koosolekul videosilla vahendusel osaleda. Aitäh selle võimaluse eest! Ka komisjonide raames on meil seda toimunud. Võib-olla peaminister ei olegi tavaolukorras nii palju komisjonide istungitel osalenud kui selle kriisi ajal veebikeskkonnas.
Siin oli mingil hetkel küsimus, kas oleks pidanud näiteks opositsioon olema kuidagi kaasatud valitsuse COVID-19 komisjoni. Ma arvan, et see oli valitsuskomisjon. Me alati lähtume ju täidesaatva ja seadusandliku võimu lahususest. Sinna ei olnud kaasatud ka kõik valitsuse liikmed. On olnud arvamus, et seal oleks võinud olla tööandjate esindaja või ametiühingute esindaja või, ma ei tea, kohalike omavalitsuste esindaja. Aga selge on see, minu meelest kõige olulisem selle kriisi raames oli see, et dialoogi tuli hoida. Minu meelest me seda dialoogi hoidsime Riigikogu opositsiooniga pidevalt. Ma isiklikult saatsin ja saadan edasi – kui Riigikogu seda soovib muidugi – igal hommikul ülevaateid kriisi seisust. Minu meelest see, mida Riigikogu esimees tegi, et oleksid vanematekogu kohtumised, oli väga mõistlik. Näiteks on väljumisstrateegias ju väga palju opositsiooni ettepanekuid arvestatud. Ma tean, et mõned opositsioonipoliitikud küsisid, kas üldse on mõtet neid teha, et niikuinii ei arvestata. Vastupidi, on arvestatud. Neid arvestati, ma ei saa öelda, et sada protsenti, aga ikkagi enamikus.
Kas midagi oleks saanud paremini teha? Alati saab midagi paremini teha. Kui selle viiruspuhangu ajal oleks kõik vastused olnud selged, teada ja olemas, no mis siis viga oleks olnud. Aga ühelgi riigil neid ei olnud, ei olnud ka Eestil. Ma arvan, et kindlasti tagasivaadet ja analüüsi, mis on need õppetunnid, tuleb kindlasti teha ja ka seda demokraatia poolt tuleb vaadata.
Teie küsimuses oli ka vihje, et president on lükanud mingeid seadusi tagasi. Minu meelest olid need rohkem seotud delikaatsete isikuandmetega ja nende väljastamise või mitteväljastamisega, kes kuidas seda näeb. Aga kui me räägime infotelefonist või kriisitelefonist 1247, siis jah, ma olen nõus, me saame seda parandada. Ma arvan, et seda muudetud kujul Riigikogu poolt teha oleks väga mõistlik. Ka seadusandlusega saab paremini tegeleda, kui seda kriisi ajal tehti. Eks õppetund ole tegelikult ju see, et Eesti ei olnud kunagi, ma arvan, nii põhimõtteliselt läbi mõelnud, et kui me läheme eriolukorda, milline see juhtimistasand on, ja kui me tuleme eriolukorrast välja, millised need tasandid on. Mina arvan, et Riigikogu andis selle 165 SE-ga õigusselgust juurde. Neid õppetunde tuleks kindlasti vaadata ja teha nende kahe seaduse, nii NETS-i kui ka HOS-i ehk hädaolukorra seaduse analüüs, millele ka president on oma sõnavõtus viidanud. Ma arvan, et see on mõistlik.

Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Austatud peaminister, teile rohkem küsimusi ei ole. Nüüd on kõikidel fraktsioonidel võimalus esineda sõnavõtuga. Kõne pikkus on 5 + 3 minutit. Avan läbirääkimised ja esimesena palun siia Kaja Kallase Reformierakonna fraktsiooni nimel. Kolm minutit lisaaega.

Kaja Kallas

Head kolleegid! Lugupeetud peaminister! Täna on eriolukorra lõpp ja peaminister tänas siin kõiki paremale ja vasakule. Sõnades on see muidugi tore ja viisakas, aga me paraku teame, kuidas asjad tegelikult olid. Tegelikkus oli see, et valitsus ei teinud eriolukorras Riigikoguga mitte mingisugust koostööd. Mitte ühtegi ettepanekut ei arvestatud, mitte ühtegi hoiatust ei kuulatud. Tuldi kobareelnõudega, isegi kobareelnõude kobaraga, võeti vastu seadusi, millel ei olnud eriolukorra lahendamisega mitte mingisugust seost. Keset kõige kibedamat kriisiaega leidis valitsus aega arutada sümboolse tähendusega eelnõu, et igal juhul opositsioonile koht kätte näidata. Asi läks isegi niikaugele, et president ei kuulutanud ühte kiiruga vastu võetud seadust välja. Kui palusime Riigikogu suures saalis arutada riigi kriisist väljumise strateegiat, ei soovinud peaminister tulla Riigikogu suure saali ette. Aga nüüd, peale eriolukorra lõppemist ehk post factum teeme siin peaministri algatusel näilise arutelu. See ei ole koostöö Riigikoguga. See ei ole Riigikoguga arvestamine. Tagantjärele informeerimine ei ole strateegia arutamine. Ülevaadete saatmine ei ole Riigikogu kaasamine.
Eriolukord on läbi. Aga see ei tähenda seda, et poliitikud saavad jala sirgeks lasta, sest palju on lahendamata küsimusi ja eriolukorraga tekitatud segadust. Räägitakse, et tuleb ka viiruse teine laine. Majanduskriis ja rahanduskriis seisavad alles ees. Lubatud kiired majandusmeetmed pole käiku läinud. KredExi 1,5 miljardist on ettevõteteni jõudnud ainult 70 miljonit. Need on väljakutsed, mida tuleks tõepoolest lahendada kõik koos, võimalikult laiapindselt, mitte ainult erakondlikult, valitsuse kinnistes tagatubades oma tarkusest lähtudes. Lahendusi tuleks otsida inimesi, sh opositsiooni sisuliselt kaasates, mitte tagantjärele võltsilt tänades. Peaministri murelikust tõdemusest, et teine laine tuleb, on vähe praktilist kasu. Inimesed ja ettevõtjad ei saa oma elu planeerida tõdemuse põhjal, et võib-olla tuleb sügisel jälle kõik seisma panna. Me peame tulevikus nii palju kui võimalik suutma viiruse peatada kohe nakkuskoldes, hoidma ühiskonna võimalikult avatuna, tagama tavapärase raviteenuse ja leidma ühiskondliku tasakaalupunkti viirusega elamisel.
Eriolukord on selleks korraks läbi, me ei jookse enam ajaga võidu ja saame rahulikult mõtestada koroonakriisi võimalikke edasisi etappe. Kui oleme ühises viirusega toimetulemise plaanis kokku leppinud, saame taas keskenduda ka kõigele sellele, mis viimastel kuudel on tagaplaanile jäänud. Ravijärjekordade lühendamine, haiglate kohandamine selleks, et kogu ravi ei peaks kinni panema. Andmete kogumine haigestunute kohta ja kiire reageerimine, mitte üldised piirangud. Lapsevanemad vajavad selgust, kuidas töötavad lasteaiad ja koolid sügisel, kui viirus võib tagasi tulla. Me teame, et hariduslik lõhe erinevate võimalustega laste vahel venib suuremaks, kui lapsed koolis ei käi. Me ei saa lubada, et mõni laps seetõttu koolisüsteemist sootuks välja kukub. Need on nähtamatud ohvrid, mis lähevad kogu ühiskonnale kalliks maksma. Töötajatele ja ettevõtjatele on vaja selgeid sõnumeid, kuidas hakkavad toimima kaubandus ja toimuvad kultuuriüritused, millised piirangud kavatsetakse kehtestada ettevõtlusele. Kas on mingit lootust, et me hakkame jälle turiste siia meelitama, või on valitsuse seisukoht, et turistid ja üldse välismaalased pole siin lõplikult teretulnud? Teadmatus toob töötuse ja vaesuse.
Kriis on võimalus majanduse konkurentsivõime tõstmiseks. Kriis on võimalus tervishoiu tugevdamiseks. Kriis on võimalus targemaks ühistranspordiks ja logistikaks. Kriis on võimalus jätta ministeeriumides kõrvale suur hulk üldisi arenguplaane ja bürokraatiat ning keskenduda sammudele, mis konkreetse positiivse muutuse toovad. Kriisi mõtestamine, otsustusjulgus ja värske pilk on see, mida me vajame. Peame need asjad läbi rääkima enne, kui teine laine tuleb. Me ei tohi suvel lasta luhta minna, et sügisel leida ennast jälle teadmatuses. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Järgmisena palun kõnepulti Kersti Sarapuu Keskerakonna fraktsiooni nimel. Palun!

Kersti Sarapuu

Lugupeetud juhataja! Hea peaminister! Head kolleegid! Südaööl lõppes Eestis eriolukord, mis kestis kokku 67 päeva. See pole olnud tuhkatriinulugu, kus raskused ületatakse ja kõik loksub paika kui imeväel. Võitlus tundmatu vaenlasega on pakkunud suuri väljakutseid ning nende ületamine on nõudnud kogu ühiskonnalt erakordseid pingutusi. Ma ei julge veel öelda, et oleme pääsenud, kuid samm endise normaalsuse poole on see siiski.
Koroonaviirusest tingitud kriis pani meid täiesti uude olukorda ning viis taasiseseisvunud Eesti Vabariigi esimese eriolukorrani. Tagasi vaadates oli see rahvatervise huvides ainuõige samm. Usun, et sellega on nõus kõik saalis viibijad, olenemata maailmavaatest ja erakondlikust kuuluvusest.
Kui valitsus 12. märtsil eriolukorra välja kuulutas, oli õhkkond mõistagi ärev. Kõik, mis tundus kaugel, oli äkitselt kohal ning arusaadavalt oli sellel hetkel küsimusi rohkem kui vastuseid. Niivõrd järsu ja tempoka kriisi lahendamine pole olnud meie riigi jaoks lihtne, sest varasemat lahingukogemust pole ju ette näidata, ja kui vaadata oma piiridest kaugemale, ei saa selle kogemusega uhkustada mitte ükski maailma riik. Vaatamata sellele, on Eestil tegelikult hästi läinud. Me ei pääsenud küll ohvriteta, kuid suutsime hoida haiguse leviku kontrolli all ja vältida kõige hullemat. Seda kinnitavad ka numbrid. Nakatunute arv küündib Eestis 1800-ni, aga elanike arvu kohta võetuna jääb see siiski alla Euroopa keskmise.
Me oleme selle haiguse tänaseks seljatanud. Siinkohal avaldan kiitust kõigile Eestimaa inimestele, kes on vastutustundlikult järginud kehtestatud reegleid ja juhiseid. See pole olnud lihtne ülesanne, kuid tänu inimeste mõistvale suhtumisele ei pidanud valitsus minema nii kaugele nagu mõnes teises Euroopa riigis, kus reeglid olid tunduvalt rangemad. Samm-sammult olukorda hinnates suutsime säilitada tasakaalu meie inimeste vabaduste, ühiskonna üldise toimimise ja viiruse ohjeldamiseks vajalike sammude vahel. Kuid tänusõnu väärivad ka teadlased ja mitmed ametkonnad, kes on hoidnud silma peal viiruse levikul ning pakkunud igakülgset tuge otsuste langetamisel. Mõistagi tuleb teha sügav kummardus inimeste ees, kes on pistnud viirusega rinda eesliinil, jättes tagaplaanile oma isikliku elu ja huvid ning andes maksimaalse panuse riigi ja siin elavate inimeste heaks. Tahan eraldi tunnustada ka valitsust, kes sageli unetundide arvel on meid läbi selle kriisi juhtinud.
Võib öelda, et üle pika aja paistab murepilvede vahelt päikesekiir. Olukord Euroopas on vaikselt stabiliseerumas ning kõik riigid tegelevad olulisel määral väljumisstrateegia koostamise ning elluviimisega. Täit kindlust homse ees aga siiski pole, sest nagu ka mitmed eksperdid ütlevad, ei tohi me kaotada valvsust ja hakata olukorda suhtuma kergekäeliselt. Seetõttu kutsun inimesi üles olema kõigis otsustes vastutustundlikud, sest kõige hullem, mis juhtuda võiks, oleks uute haigestumisjuhtude arvu kasv ja taas meetmete kehtestamine. Usun, et seda stsenaariumi soovime me kõik vältida. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Järgmisena palun kõnepulti Siim Pohlaku Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel. Palun!

Siim Pohlak

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Alustuseks tänan valitsust ja peaministrit lõppenud eriolukorra juhtimisel tehtud töö eest ja soovin jõudu edaspidiseks. Eriolukorra rakendamine ja meetmed – vähemalt täna vaadates – õigustasid ennast. Eesti haiglad ei ummistunud ja surnuid ei loeta meil täna sadades või tuhandetes. Eesti inimesed olid ettevaatlikud ning järgisid juhiseid. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel tänan kõiki, kes eriolukorras reegleid järgisid, ning kindlasti kõiki eesliinil töötajaid: meedikuid, politseinikke, poemüüjaid ja paljusid-paljusid teisi. Aitäh teile! Käimasolev kriis on toonud välja ja tõenäoliselt paljastab ka edaspidi veel mitmed nõrgad kohad meie ühiskonnas, meie riigisüsteemides. Samuti on tugevalt välja joonistumas viimaste kümnendite tormilise globaliseerumise miinused ja vajadus rahvusliku majanduse ning toimiva maaelu järele. Võtame halvast välja seal peituva võimaluse, oleme jätkuvalt distsiplineeritud, põhjamaisele rahvale kohaselt ettevaatlikud, teeme kriisis avalduvatest kitsaskohtadest järeldused, parandame need [kitsaskohad] ning läheme edasi ühtse ja tugevama riigi ja rahvana. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Järgmisena, palun, Priit Sibul Isamaa fraktsiooni nimel!

Priit Sibul

Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Lugupeetav peaminister! Me oleme olnud tublid. Ma ei mõtle siin valitsust, isegi mitte Riigikogu, ma mõtlen meie Eesti inimesi, kes täitsid kriisikomisjoni korraldusi ja püsisid kodus. Just see võimaldas meil panna piir viiruspuhangule ja jõuda tänasesse olukorda. Aitäh teile, head Eesti inimesed!
Ma väga loodan, et suudame majanduslanguse ohjeldamisel olla edukad, sest meie ettevõtjad on konkurentsivõimelised ja me peame majandust toetama ainult seal, kus turg ise ei toimi. Me teame, et maailm on läbipõimunud ja globaalne ning meie jaoks on oluline toetada ettevõtjaid seal, kus teisteski riikides seda tehakse, et meie ettevõtjad suudaksid püsida konkurentsis. Tõesti, ma arvan, oluline on, et riik sekkub majandusse nii vähe kui võimalik ja vaid seal, kus see ainult hädapärast vajalik on.
Täna on siin mitmed kolleegid nimetanud ja positiivseks pidanud palgatoetuse meedet. Ma arvan, et see on tõesti aidanud väga paljusid ettevõtjaid ja paljusid töötajaid, aga mina ei julge küll täna veel öelda, kas see meede oli hea ja positiivne või mitte. Ma arvan, et kahjuks saame hinnata ainult tagantjärele, kas see palgameede toimis selles kontekstis, et inimesed pääsesid koondamisest ja saavad edasi töötada, kas see oli lühiajaline kriis, mille me üle elasime, või tulevad pärast seda ikkagi koondamised ja selgub, et tegelikult see meede käis meile üle jõu ja võimete. Nii et ma arvan, et me peame selle küsimuse juurde tagasi tulema ja hindama seda alles tagantjärele.
Eriolukord on läbi. Mida sellest kriisist õppida? Eelkõnelejad viitasid erinevatele kobarseadustele. Ma ei ole rääkinud oma fraktsiooniga, rääkimata siis koalitsioonist, aga oli üks idee, mis minu meelest vääriks tõsist mõtlemist ja kasutamist tulevikus, kuid mida me liiga tõsiselt ei jõudnud arutada. Me mäletame eelmisi kriise. Kriisi ajal me elame olemasolevas kriisis ja püüame seda lahendada erinevate seadustega, aga ma arvan, et sellistel puhkudel oleks meil kõige mõistlikum seadusega panna iseendale tähtaeg, millal ja kui kaua see seadus saab kehtida. Ma olen küllalt veendunud, et ka meie siin saalis vaatame juba pool aastat hiljem tänast kriisi hoopis teistsugusena, kui me täna siin seda näeme. Ma arvan, et see on asi, millele meil kõigil tasuks korra mõelda ja mida arutada.
Me oleme võtnud vastu lisaeelarve ja ma ei tea, kas meil tuleb neid veel vastu võtta, aga kindlasti peame me kohanema reaalsuse ja tegeliku eluga. Tõesti, nagu viidatud, Maksu- ja Tolliameti juht on rääkinud sellest, mis toimub. Tõenäoliselt tuleb meil siiski ka negatiivne lisaeelarve vastu võtta, sest meil on jäänud tegemata osa kulutusi, mida kindlasti ei ole mõtet sel aastal ära teha, ja ka avalik sektor peab kohanema selle reaalsusega, mis meil on. Kindlasti ei tule kokku hoida arutult, vaid sealt, kust võimalik ja vajalik, ning investeerida nendesse kohtadesse, kust raha majanduses kõige kiiremini tagasi tuleb ja kust ühiskonnal on võimalik kõige rohkem võita. Ma ei ole ei külatark ega jõuluvana. Seepärast arvan, et peame arutama ja üheskoos jõudma parimate lahendusteni. Soovin meile selleks kõigile külma pead ja tuliseid arutelusid. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Järgmisena palun kõnepulti Indrek Saare Sotsiaaldemokraatiku Erakonna fraktsiooni nimel.

Indrek Saar

Tänan sõna andmast! Lugupeetud kolleegid, lubage mul kõigepealt tänada kõiki meie Eesti inimesi. Me oleme selles tervisekriisis saanud nakatumise hästi kontrolli alla, kuna me oleme ühiskonnana käitunud targalt, ettevaatlikult ja solidaarselt – nii, nagu meie rahvale eksistentsiaalsetel hetkedel omane on olnud. Seda hoolimata valitsuse tihtipeale segastest, vastukäivatest ja paraku ka poliitiliselt egoistlikest sõnumitest. Tuleb tõdeda, et rahvas on valitsusest targem.
Meie ees seisnud peaministrile on ikka meeldinud rääkida sidusast ühiskonnast, tõsi, viimasel ajal mõnevõrra vähem kui vahetult pärast tänase koalitsiooni moodustumist. Võib-olla on see jutupunkt meelest ära läinud, aga võib ka olla, et Ratase loodud koalitsiooni võimetus omavahel sisulist koostööd teha on ka tema pettekujutelma selle valitsuse asjus lõpuks mõra löönud. Loomulikult võib arutleda ka selle üle, kes seda valitsust tegelikult juhib ja sellele suuna annab, aga jäägu selleks mõni teine aeg ja koht, kuna täna me räägime eriolukorra lõppemisest ja sellega kaasnenust ja kaasnevast.
Tervisekriisi kontrolli alla saamiseks pani valitsus elu seisma. Sellega kaasnes inimestele hulk ebamugavusi ja ka suure osa majanduse kunstlikku koomasse viimist, nagu ütles hiljuti Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni korraldatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelul "Elu pärast kriisi – terve ühiskonnana edasi" siinsamas kõnepuldis Ardo Hansson. Oleme karantiini ühiskonnana hästi talunud, nüüd tuleb taastuma hakata. On selge, et kui jätame taastumise vaid turujõudude meelevalda, saab sündima hulk uut häda ja ebaõiglust ning ühiskond saab pihta palju valusamalt kui solidaarselt ja sidusalt käitudes. Siin peab riik hoidma initsiatiivi ja hädasolijaile appi tulema. Seda oleks paljudes asjades juba pidanud tegema. Õnneks on tänu varasematele valitsustele, sh riigimeestele nagu Ivari Padar, nagu ka just tsiteeritud Eesti Panga endine president on osutanud, riigil praegu väga hea võimekus laenu võtta. Seega saab asi jääda vaid tahtmise taha. Tahtmisega tundub aga asi vähemalt sama segane olevat nagu valitsuse muude sõnumite ja seisukohtadega.
Nagu juba algatuseks meenutasin, on Jüri Ratas õigustanud oma peaministritoolil istumist lubadusega ehitada sidusamat ühiskonda. Seda arusaamatum on olukord, kus me ei kavatsegi aidata suurt osa meie inimestest, kes riigi otsuste tulemusel on majanduslikult hätta sattunud. Kõik need inimesed, kelle tööleping on lõppenud poolte kokkuleppel või enda algatusel, on end avastanud olukorrast, kus nad peavad hakkama saama heal juhul 189 euroga kuus, juhul kui neil ei õnnestu tänastes keerulistes oludes tööd saada. Ei ole vaja ilmselt kirjeldada, kui raske see on kiiresti kukkuva majanduse situatsioonis, kus töötute arv kasvab nädalaga tuhandete inimeste võrra. Kuidas tulla toime 189 euroga kuus, kui see jääb alla elatusmiinimumi? Ja mida peaksid leiva peale panema need hakkajad inimesed, kes on töötanud FIE-na ja kellele riik tuleb veidi appi vaid siis, kui nende käive on olnud üle 20 000 euro? Mismoodi seletada sidusust väikeettevõtjatele, kui nemad peavad oma ettevõttega jätkamiseks laenu võttes mitte ainult maksma kolm korda kõrgemat intressi kui suurfirmade omanikud, vaid pantima ka oma isikliku vara? Kui põllumeestel jääb saak koristamata, sest valitsus kasutab kriisi ära selleks, et oma võõraviha välja elada, siis kas see on uus sidusus? Vaevalt et sidususele aitab kaasa olukord, kus pärast valitsuse järjekordse eriolukorra teadaande lugemist – või nüüd siis ka hädaolukorra teadaande lugemist – ja teadmiseks võtmist tuleb pühapäeva pealelõunal "olulisi täpsustusi" ühest raadiosaatest, kus esinevad ühe pere ministrid pööravad titele hoopis teise otsa. Koolis käivate laste ja nende vanemate niigi kasvanud stressi suurendamine segaste sõnumitega, kas, kuidas ja millal kooli minna, maskid ette, maskid maha, valitsuse ringmängudest rääkimata, ja parlamentaarse demokraatia naeruvääristamine, sest Riigikogu sisuliste arutelude tapmiseks on tehtud kõike hoolega, alustades kõikide opositsiooni ettepanekute ignoreerimisest eriolukorraga seotud ...
Ma palun lisaaega!

Esimees Henn Põlluaas

Palun! Kolm minutit lisaaega.

Indrek Saar

... lisaeelarve ja teiste oluliste seaduste vastuvõtmisel ja lõpetades Riigikogu esimehe korduvate käikudega opositsiooni, tegelikult kogu Riigikogu tasalülitamiseks. Eriti kontrastselt tõuseb see esile vaadates, kuidas Põhjamaad süsteemselt töötasid maksimaalselt avatud ühiskondliku arutelu nimel ja kaasasid opositsiooni kriisiotsuste juurde, saavutades seeläbi suure ühiskondliku konsensuse. Selle kõige taustal mõjub peaministri jutt sidususest ja kaasamisest ääretult küünilise propagandana.
Ja veel, meil ei ole aega jääda arutama, millal tuleb järgmine laine või mõni muu epideemia. On väga oluline, et kasutaksime seda õppetundi nüüd ja kohe ning valitsus paneks kiiremas korras kokku korraliku tervisekriisideks valmisolemise strateegia koos konkreetsete tegevusplaanidega, et me saaksime need stsenaariumid ühiskonnas põhjalikult läbi arutada ja harjutada, nii nagu me teeme ka sõjalise riigikaitse puhul. Samuti loodan, et valitsus vähemasti nüüd saab aru, kui oluline on teaduse rahastamine nii tervise- kui ka majanduskriisidega toimetulekuks, ja hakkab täitma lepet, et teadus- ja arendustegevuse rahastamine tuleb kiiresti viia 1%-ni SKT-st. Valitsusel on viimane aeg tunnistada tehtud vigu, asuda sisulisele koostööle ja näidata, et nad tegelikult ka mõistavad enda vastutust ühiskonna kriisist väljaviimiseks, nii et kedagi ei jäetaks maha ning me tuleksime sellest kriisist välja võimalikult terve ühiskonnana ja saaksime minna koos edasi. Tänan tähelepanu eest!

Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Palun kõnetooli peaminister Jüri Ratase lõppsõnavõtuks.

Peaminister Jüri Ratas

Austatud Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed! Head kuulajad! Kõigepealt tänan selle arutelu eest. Ma tahan öelda aitäh läbirääkimistel osalemise eest nii Eesti Konservatiivsele Rahvaerakonnale, Isamaale kui ka Keskerakonna fraktsiooni esindajatele. See, mis te ütlesite, oli minu jaoks oluline. See on muidugi üsna üllatav, et sotsiaaldemokraadid erakonna esimehe Indrek Saare suu läbi, ma sain aru, tsiteerides härra Ardo Hanssonit, ütlesid, et piirangutega viidi majandus koomasse. Andke andeks, aga esiteks polnud Eesti täielikult lukus. Olid tõesti teatud piirangud, aga ma ei tea, sotsiaaldemokraadid võiksid, ma arvan, oma juurte tõttu muretseda ikka selle pärast, kuidas on lood rahva tervisega. Neid piiranguid sai tehtud ainult selleks, härra Indrek Saar, et aidata kaasa sellele, et COVID-19 levik oleks Eestis võimalikult väike, inimeste tervis oleks hea ja võimalikult vähesed peaksid oma elu COVID-19 tõttu jätma. See oli see põhjus. See, et need piirangud tekitavad teatud murekohti majandusele, vastab tõele. Minu meelest meie eelmine president Toomas Hendrik Ilves ühes intervjuus (see vist oli saates "Hommik Anuga"), et kõike saab üles ehitada, aga kõige olulisem on inimeste tervis, inimeste elu. Ma jagan seda seisukohta. Te muretsete majanduse pärast, ütlete, et see on kõige tähtsam ja olulisem. Nagu ma ütlesin, prioriteet minu jaoks oli hoopis teine. See oli inimeste elu ja tervis.
Ma tahan öelda Reformierakonnale ja Kaja Kallasele, et mina võin seda tänu vasakule ja paremale jagada, mille kohta, ma sain aru, see kriitika oli. Kindlasti ma seda ka jagan, sest selles kriisis on tõesti väga palju neid, keda tänada. Aga ma ei kuulnud teie sõnavõtust aitähhi Eesti inimestele. Ju see ununes teil täiesti ära.
Te ütlesite, et valitsus ei teinud koostööd Riigikoguga, et saadeti mingeid ülevaateid ja asju. Ma küsisin ühes vanematekogus, see oli seal [kriisi] poole peal, kas neid ülevaateid on vaja, et kui ma segan kuidagi Riigikogu liikmeid ja see on probleem, siis loomulikult ma olen nõus nendest kohe loobuma. Ma mäletan, et vanematekogus Riigikogu juhatuse liige, teine aseesimees Siim Kallas ütles, et ei, ta väga sooviks neid ülevaateid. Ma ütlesin, et selge, ma saadan neid edasi. Kui see on probleem, siis võime teha ju nii, et teile neid ülevaateid enam ei tule. Valitsuse ja minu soov oli kogu selle kriisi ajal võimalikult lähedaselt, võimalikult tihedalt teha koostööd Riigikoguga, Riigikogu komisjonidega. Ma arvan, et see koostöö, nagu ma ütlesin, peaministri ja Riigikogu, Riigikogu komisjonide vahel oli palju tihedam, kui see tavaolukorras on olnud.
Ma saan aru, et on suur kriitika selles KredExi asjas. Ma kohtusin pangaliiduga, KredEx oli ka seal. Nad ütlesid, et tegelikult Eesti ettevõtted said esimese leevenduse, kui nad pöördusid pankade poole, maksepuhkuse abil. See teine leevendus, millest teie räägite, see 1,5 miljardit, mis on siis tagatis või käendus, see on järgmine samm. Minu meelest KredExis käib väga pingeline töö taotluste hindamisel. Taotlusi on laekunud kokku laenusummale 284 miljonit ja 76 miljoni peale laenukäenduste jaoks. Tänase seisuga on jõutud lepinguteni laenusummas 7 miljonit ja käendusteni summas 33 miljonit. Mitmele taotlejale on ka ära öeldud, kuid aktiivses menetluses on taotlusi summas 221 miljonit. See töö igal juhul käib.
Nüüd see välissuhtluse probleem. Ma arvan, et Eesti näitas välissuhtluses väga aktiivset joont, see oli täiesti unikaalne, Balti riikide piiride avamine oli selline mini-Schengen. Soomega oli väga hea usalduslik koostöö, 14. mail avati töötajatele piirid. Aga ma kokkuvõttes tahan öelda ka selles sõnavõtus, et ongi õige ja tulebki oma inimestele öelda, et puhkame sel suvel Eestis, oleme Eestis sel suvel.
Lõpetuseks tänan veel kord südamest kõiki Riigikogu liikmeid kaasamõtlemise ja töö eest, olgu siis vanematekogus, komisjonides, fraktsioonides, suures saalis, kirjade ja telefonikõnede kaudu, kohtumistel, meedias ja avalikel esinemistel. Suur-suur tänu ja ma väga loodan, et eriolukorda ei pea me taas minema. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Mart Võrklaeval on käsi üleval. Kas on protseduuriline küsimus? Palun!

Mart Võrklaev

Tahtsin küsida. Siin peaks olema debatt ja arutelu. Kas peaministri lõppsõna on debati edasiviimine ja edasiarutamine või on see Riigikogu liikmete noomimise koht? Mulle jäi hetkel kõrvu rohkem seda viimast. Kas te selgitaksite, palun?

Esimees Henn Põlluaas

Selle üle, millise mulje see kellelegi jättis, ma kindlasti ei hakka diskuteerima. Aga loomulikult, nii nagu eelnõude puhul, nii on ka peaministril poliitilise avalduse tegemise korral lõpus sõnavõtuõigus ja austatud peaminister seda õigust ka kasutas. Täpselt nii nagu kõik Riigikogu liikmed, kõik fraktsioonide esindajad esitasid oma mõtteid enda sõnavõttudes, nii on seesama õigus ka peaministril. Meie esimene päevakorrapunkt on läbi. Aitäh, austatud peaminister ja austatud Riigikogu liikmed!


2. 16:44 Toote nõuetele vastavuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (125 SE) kolmas lugemine

Esimees Henn Põlluaas

Läheme tänase teise päevakorrapunkti juurde, Vabariigi Valitsuse algatatud toote nõuetele vastavuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 125 kolmas lugemine. Kõikidel fraktsioonidel on võimalus esineda sõnavõtuga, kõnega, kui on soovi läbirääkimisteks. Aga läbirääkimiste soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 125 lõpphääletus. Lähemegi selle juurde.
Austatud kolleegid, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud toote nõuetele vastavuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (125 SE). Tegemist on lõpphääletusega. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt oli 83 Riigikogu liiget, vastuolijaid ja erapooletuid ei ole. Eelnõu on seadusena vastu võetud.


3. 16:48 Tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (elektrooniliste võimaluste laiendamine koosolekute korraldamisel ja otsuste vastuvõtmisel) eelnõu (180 SE) kolmas lugemine

Esimees Henn Põlluaas

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (elektrooniliste võimaluste laiendamine koosolekute korraldamisel ja otsuste vastuvõtmisel) eelnõu 180 kolmas lugemine. Kas fraktsioonidel on läbirääkimiste soovi? Läbirääkimiste soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on läbi viia eelnõu 180 SE lõpphääletus.
Panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (180 SE). Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Lõpphääletusel oli poolt 81 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud.
Austatud Riigikogu, eelnõu on seadusena vastu võetud.


4. 16:50 Riigikogu otsuse "Riigireformi elluviimisest" eelnõu (181 OE) esimene lugemine

Esimees Henn Põlluaas

Tänane neljas päevakorrapunkt, Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Riigireformi elluviimisest" eelnõu 181 esimene lugemine. Palun siia ettekandjaks riigihalduse ministri Jaak Aabi. Jah, Kaja Kallas, palun! Kas protseduuriline küsimus?

Kaja Kallas

Aitäh! Hea juhataja! Järgmiseks tuleb arutlusele Riigikogu otsuse eelnõu. Meil on võimude lahusus, Riigikogu tegutseb eraldi. Miks on Riigikogu otsuse eelnõu kandmas ette valitsuse liige?

Esimees Henn Põlluaas

Kuna selline ettepanek tuli komisjonist ja juhatus nõustus komisjonide ettepanekutega, siis seetõttu on ettekandjaks minister Jaak Aab. Juhatus ei ole seda ettepanekut teinud. Jah, palun, Kaja Kallas!

Kaja Kallas

Aitäh! Lihtsalt selle dokumendi punktis 2 on ka see, kuidas Riigikogu on väga tähtis. Me just siin eelmise punkti arutelul kuulsime, kuidas Riigikogu on väga oluline. Aga kas võiks siiski nii olla, et Riigikogu oma otsused valmistab ise ette, kannab ise ette ja arutab siis ka, et saaks ikkagi teada Riigikogu tahet, mitte valitsuse tahet selles küsimuses? Võib-olla peaks selle menetluse siin lõpetama?

Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Loomulikult on teil võimalus esitada katkestamise ettepanek, aga kuna selle eelnõu on esitanud Vabariigi Valitsus, siis on ju ka täiesti loogiline, et selle kannab ette valitsuse esindaja. Tundub, et rohkem protseduurilisi küsimusi ei ole. Kas need on soovid esitada küsimust või on need protseduurilised küsimused? Vaikus. Käsi on püsti Jürgen Ligil. Ma eeldan, et ülejäänud on siis küsimused ettekandjale. Palun, Jürgen Ligi!

Jürgen Ligi

Aitäh! Minul mõningase kogemusega Riigikogu liikmena on ikka küsimus, et mis protseduur see on, kui valitsus ütleb Riigikogule ette, mida too peaks otsustama. See on mingi väga-väga eriskummaline poliitika. Ma saan aru, et koalitsioon, kes iganes, eks ole, valmistab ette mingisugused dokumendid ja vormistab need ise Riigikogus otsusena, aga siin täiesti lineaarselt tuleb minister Riigikogule otsuse eelnõu esitama. Mina ausalt öeldes sellist asja minevikust ei mäleta. Mis protseduur see on ja kui hea see tava teie arvates on?

Esimees Henn Põlluaas

Valitsus esitab Riigikogule eelnõusid. Tegemist on järjekordse eelnõuga, mis tuleb valitsuselt. Valitsus tegeleb ka riigireformi küsimustega, nii et seetõttu täna ongi meil lugupeetud minister siin seda eelnõu tutvustamas. Toomas Kivimägi, palun!

Toomas Kivimägi

Aitäh, lugupeetud juhataja! Mul on protseduuriline küsimus protseduurilise küsimuse esitamise protseduuri kohta. Meil eelmine kord oli sellest juttu, et kui me soovime protseduurilist küsimust esitada, siis tõstame käe. Nüüd te arvasite, et need, kes seal kirjas on, soovivad esitada protseduurilist küsimust. Kas protseduurilise küsimuse esitamise protseduur on vahepeal muutunud?

Esimees Henn Põlluaas

Nojah, kui te tahate järjekordselt poolteist tundi raisata lihtsalt tühjale kemplusele ja parlamendi töö blokeerimisele, siis ma olen selleks valmis. Ma võin järjekordselt poolteist või kaks korda poolteist tundi teie küsimustele vastata, aga tõepoolest, meie kodu- ja töökorra seadus ütleb, et kui Riigikogu liige soovib esitada protseduurilist küsimust, siis ta annab käega märku. Siin oli terve rida registreeritud sõnavõtte. Ma küsisin teilt, millega on tegemist, kas protseduuriliste küsimustega. Kes käega märku andis, need said ka võimaluse seda esitada. Ma nägin, et ka Jüri Jaansonil oli käsi üleval. Palun!

Jüri Jaanson

Suur tänu! Ma tunnen tõesti huvi selle vastu, kas Riigikogu juhatus valitsuse esitatud seaduseelnõude ja otsuse eelnõude puhul üldse ei vaata asja sisse. Me näeme, et valitsus sisuliselt tekitab Riigikogu kaudu endale ise tööülesandeid. Praegu on tegemist küll ainult ühe ülesandega, aga see asi võib minna ka sinnamaani, et valitsus esitab Riigikogule näiteks otsuse eelnõu, et pange ennast kinni. Mis siis saab? Ma arvan, et Riigikogu peaks ikka oma otsused ise esitama, need, mis on seotud just valitsusele tööülesannete andmisega.

Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Ma olen kindel, et valitsus ei tule selliste põhiseadusvastaste ettepanekutega Riigikokku. Isegi kui peaks selline asi juhtuma, siis ma olen kindel, et Riigikogu ei lase iialgi läbi ega võta vastu sellist otsust, et iseennast kinni panna. Me teame, et meie ajaloos on selline asi kahjuks juhtunud, aga ma olen ka kindel, et kõik tänased Riigikogu liikmed, olgu nad siis koalitsioonist või opositsioonist, on küll sedavõrd õppinud meie ajaloolisest kogemusest ja seisavad ikkagi demokraatia eest, nii et me ei lase sellisel asjal juhtuda. Isegi hüpoteetiliselt, ma leian, selliste võimaluste väljapakkumine siin saalis ei ole just väga, kuidas öelda, Riigikogu liikmele kohane.
Aga teie teise küsimuse kohta, millega te alustasite, ütlen, et te peaksite hästi teadma, kuidas protseduur käib. Valitsus esitab siinsamas saalis Riigikogule eelnõud, need lähevad komisjonidesse, komisjonid esitavad Riigikogu juhatusele ettepaneku, millal neid saalis arutada, olles seda teemat juba eelnevalt ise arutanud. Kõikides nendes komisjonides on ka meie austatud opositsiooni esindajad, kes on seda teemat juba arutanud, ja siis komisjonid teevad juhatusele ettepaneku, millal nad sooviksid seda saalis arutada. Juhatus, pannes kokku järgmise nädala päevakorda, arvestab nende soovidega ja saadab need eelnõud suurde saali. Täna, kui me kiitsime heaks selle nädala töökava, päevakorra, siis hääletasite kõik teie, lugupeetud opositsiooni esindajad ja loomulikult ka koalitsiooni esindajad, päevakorra poolt ja nii see meie töökavva sattuski. Madis Milling.

Madis Milling

Suur tänu! Kogu lugupidamise juures, austatud Riigikogu esimees, ei ole teie ülesanne arvustada Riigikogu liikmete protseduurilisi küsimusi või küsimise soove või anda neile hinnanguid. Teie ülesanne on nendele küsimustele vastata. Aga nüüd ma küsin ka. Ma olen jätkuvalt segaduses, kuidas siis ikkagi saab esitada protseduurilist küsimust. Kas selleks tuleb käega märku anda, registreerida ennast tablool või teha mõlemat korraga?

Esimees Henn Põlluaas

Väga hea oleks teha mõlemat korraga, tõepoolest, siis tekib ka see järjekord märksa paremini. Kelle ma nüüd ... Kõigepealt võtame esimese küsimuse esitaja. Urmas Kruuse, palun!

Urmas Kruuse

Aitäh, austatud istungi juhataja! Te vist eksisite selles kohas, et valitsus või Riigikogu ei ole läinud põhiseadusega vastuollu. On olnud ka seaduseelnõusid, mida on meile tagasi saadetud just lähtuvalt vastuolust põhiseadusega. Nii et ma loodan, et see oli keelevääratus. Aga kas te palun selgitaksite seda küsimust, millest mina aru ei saanud? Siin kõlas fraas, ma sain nii aru, et põhiseaduskomisjon oli soovitanud ettekandjaks selle konkreetse eelnõu arutelul minister Jaak Aabi. Kas see vastab tõele või mitte? Kuidas see asi juhtus või milles see probleem oli?

Esimees Henn Põlluaas

Valitsus on algataja ja valitsuse esindaja on siin seda eelnõu tutvustamas. Palun, esimese küsimuse esitaja Urmas Espenberg!

Urmas Espenberg

Hea juhataja! Lugupeetud kolleegid! Mul on ettepanek Reformierakonna hagijatele, et äkki lõpetaks selle pulli seekord ära ja hakkaks sisulist tööd tegema.

Esimees Henn Põlluaas

Ma palun vabandust! Kuna meil oli aseesimehega eesistuja vahetuse küsimus arutelul, iga kahe tunni tagant peaks eesistujat vahetama (ma lahkelt pakkusin, et ma võin vastata lõpuni), siis mul läks see küsimus kõrvust mööda. Vabandust! Palun Urmas Espenbergil korrata.

Urmas Espenberg

Juhataja seletas, reformistid, teile põhjalikult, kuidas protseduur käib. Võib-olla läheks sisulise töö juurde, aitab sellest pullitegemisest!

Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! See ettepanek on kindlasti väga hea ja seda ma ka toetan. Aga küsimusi on veel. Kalle Grünthal, palun!

Kalle Grünthal

Aitäh! Nagu mina aru sain, on praegu probleemiks see, et selle eelnõu ettekandja on Vabariigi Valitsuse poolt minister Jaak Aab. Aga meie kodu- ja töökorra seaduse § 90 sätestab, et seaduse algatamiseks on õigus Vabariigi Valitsusel. Paragrahvi 98 lõige 3 sätestab, et esimene lugemine algab eelnõu algataja või tema esindaja ettekandega. Ehk Vabariigi Valitsuse esindaja on meie minister Jaak Aab. Seega, minu hinnangul on praegu kõik protseduurireeglid paigas. Kui veel keegi Reformierakonnast või sotsidest tahab mingisuguse protesti esitada, siis palun nendelt konkreetset viidet, millistel alustel on rikutud kodu- ja töökorra seadust.

Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Teie täpsustus on absoluutselt õige, täpselt nii see on. Jevgeni Ossinovski.

Jevgeni Ossinovski

Aitäh! See täpsustus ei olnud õige, sest tema rääkis seaduse algatamisest ja see on otsuse eelnõu. Aga sama paragrahv küll ütleb, et ka otsuse eelnõu võib algatada tõepoolest Vabariigi Valitsus. See arutelu on tõesti väga ebakonstruktiivne, aga istungi juhatajana te võiksite siiski juhtida kolleegide tähelepanu asjaolule, et need küsimused, mida küsitakse, tegelikult ei ole protseduurilised küsimused oma olemuselt. Kas seda tüüpi ettepanek, mida isand Aab hakkab ette kandma, on mõistlik või mitte? Ma arvan ka, et see on suhteliselt mõttetu, ja mul on kahju, et Jaak selles olukorras on, aga seadusega see vastuolus küll mitte kuidagi ei ole. Nimelt võeti näiteks eelmises koosseisus vastu kliimapoliitika põhialused samamoodi Riigikogu otsusena. Seda tuleb vaadata hoopis teistpidi. Kui valitsus hindab, et mingi asi on piisavalt oluline, et seda valitsuse otsusena vastu võtta ei tohiks, et see vajab laiemat mandaati ja laiemat kokkulepet ühiskonnas, siis algatatakse see Riigikogu otsusena, et tekiks n-ö pikemaajalisem valitsuseülene vaade. Sellest tulenevalt see ettepanek täna siin on. Tõepoolest võiks ju ka istungi juhataja proovida kutsuda kolleege üles püsima seaduse raames, aga selleks peaks istungi juhataja muidugi seda seadust teadma.

Esimees Henn Põlluaas

Jah, aitäh! Täpselt nii see on, aga me kuuleme ju iga päev seda ja ka täna kuulsime siin peaministri poliitilise avalduse juures, kuidas Riigikogu esimees püüab Riigikogu tasalülitada. Nii et tulles kõige suuremal määral meie opositsiooni liikmetele vastu, olen lasknud esitada küsimusi, mis jah, tõepoolest, on protseduurilistest küsimustest üsna kaugel. Toomas Kivimägi, palun!

Toomas Kivimägi

Ei, minul ei ole protseduuriline küsimus. (Naer saalis.) Mul on küsimus ministrile, aga ma ootaks enne ministri kõne ära.

Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Sellisel juhul paluks [kõnesoovi] ära kustutada. Jüri Jaanson, kas teil on protseduuriline?

Jüri Jaanson

Jah, on soov küsida. Eelmises vastuses mulle te mainisite, et Riigikogu on päevakorra läbi arutanud. Aga ma juhin tähelepanu sellele, et me ei aruta selle punkti puhul mitte seda, kas me peaks selle päevakorrast välja võtma, vaid me arutame ikkagi seda, kas sellist punkti peaks juhatus üldse menetlusse laskma. See kuulub sisuliselt päevakorra juurde. Küsimus ongi, kas edaspidi tulekski mingit eelnõu puudutavaid küsimusi arutada enne päevakorra vastuvõtmist. Või kuidas te seda asja näete?

Esimees Henn Põlluaas

Jah, selliseid teemasid on olnud ka varem väga palju. Loomulikult, alati kui valitsus esitab eelnõu, on siis tegemist otsuse ettepanekuga või seaduseelnõuga, siis valitsuse esindaja tuleb seda siia Riigikogu saali tutvustama. See on täiesti normaalne ja nii see asi peabki käima. Nii et aitäh! Tükk aega kulus jälle selleni, et saaks minna päevakorraküsimusega edasi. Nüüd ma annangi sõna riigihalduse ministrile Jaak Aabile. Palun!

Riigihalduse minister Jaak Aab

Austatud esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Mul on siiski austav ülesanne tutvustada teile Riigikogu otsuse eelnõu "Riigireformi elluviimisest".
Eelnõu on koostanud tõesti Vabariigi Valitsus ministeeriumide, Riigireformi SA ning Riigireformi Radari ettepanekutest lähtuvalt. Samuti on arvestatud strateegia "Eesti 2035" eelnõuga ning kehtiva Riigikogu otsusega "Riigireformi ja hea halduse põhialused", mis võeti vastu eelmise Riigikogu koosseisu ajal.
Ükski riik ei ole ega saagi kunagi vist täiesti valmis. Riigikorraldus ja riigi tegevus mõjutavad meid kõiki iga päev. Seetõttu on uuenduste ja muudatuste tegemiseks vaja parlamendi tasandil kokkulepet. Riigikogu otsus kinnitab suuna, kuhu tahame oma riigikorralduse uuendustega jõuda järgmistel aastatel. Sellest juhisest saame lähtuda igapäevatöös, nii planeerimis- kui ka otsustusprotsessis.
Eelnõu on põhjalikum ja ka konkreetsem kehtiva riigireformi otsuse edasiarendus. Riigireformi aluspõhimõtted ja suunad käesolevas eelnõus keskenduvad eelkõige riigivalitsemisele ja riigiaparaadi tõhususele ega pretendeeri asendama eri valdkonnapoliitikate reforme. Samuti ei vasta ta tõenäoliselt lõplikult üldisele ja ideoloogilisele küsimusele "Millist riiki me tahame?", vaid pakub lahendusi muutuvas maailmas demokraatliku ja jätkusuutliku riigina jätkamiseks. Eesti kui riigi pikemad arengusuunad lepitakse kokku Eesti pikaajalises strateegias ehk dokumendis "Eesti 2035", mis loodetavasti tuleb Riigikogus arutlusele veel sel aastal ja mille samuti esitab valitsus Riigikogule.
Riigireformiga kujundatakse riigivalitsemist jätkusuutlikumaks, tõhusamaks ja elanikkonna vajadustega rohkem arvestavaks. Riigireform on pidev protsess, mis peab muutma ja tõenäoliselt juba ka on muutnud meie mõtteviisi. Seetõttu ei saa riigireformi lugeda ajaliselt piiritletud protsessiks, millel on kindel algus- ja lõppkuupäev.
Riigivalitsemine on muutumas. On ootus, et riigihaldus muutub üha paindlikumaks, riik muutub rohkem läbinähtavaks ja taustal toimivaks ning avalike teenuste pakkumisel hakkab üha suuremat rolli mängima asutuste koostöö. Kindlasti kasvab tulevikus riigi roll sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnas. Neid muutusi arvestades on ka eelnõu koostatud. Samuti on erilist tähelepanu pööratud regionaalpoliitikale, kaugtööle ning e-riigi arendamisele, mille olulisus on tulnud välja just eriolukorras. Kõigi tegevuste juures peetakse oluliseks uuenduslike lahenduste katsetamist ja kasutamist.
Otsuse eelnõu põhimõtted on struktureeritud nelja tegevussuunda silmas pidades. Esiteks on tulevikule orienteeritud riik, kus nähakse rahva omanikutunde süvendamist oma riigi suhtes, kaasates inimesi rohkem poliitika kujundamisse avalike diskussioonide kaudu. Ühiskonnaelus osalemise võimaluste tagamisel tuleb eraldi tähelepanu pöörata neile, kellel see praegu on raskendatud. Et tagada parem regionaalne tasakaal parlamendis, on ka selle otsuse raames ettepanek Riigikogu valimisteks moodustada võrdsema mandaatide arvuga valimisringkonnad. Aga siin rõhutan kindlasti: valitsus ei kirjuta Riigikogule selliseid asju ette. See on mõeldud arutamiseks just nimelt siin Riigikogus. Kui Riigikogul on kas Riigikogu valimiste, koosseisu või volituste kohta ettepanekuid, siis on võimalik seda otsuse eelnõu vastavalt täiendada. Siin ma ootan tõsiselt Riigikogu kaastööd ja abi.
Teiseks on kohanemisvõimeline ja tegus riik. Riigivalitsemisele on väljakutseteks killustatus, bürokraatia, konkurents eelarveliste ressursside pärast ja üha kasvav negatiivne demograafiline trend. Valitsussektori töö tuleb muuta paindlikumaks, parandada koostööd asutuste vahel ja luua võimalused ühtsemaks toimimiseks. Juba on alustatud eri asutuste ümberkorraldamist, luues terviklikumat valdkonnakorraldust ja ühtsema kvaliteediga teenuseid. Hetkel on minu teada kolme valdkonna nn konsolideerimisettepanekud ka Riigikogus lugemisel. Samuti jätkatakse juba alustatud riigiasutuste tugiteenuste konsolideerimist. Kabinetis võeti hiljuti vastu põhimõttelised otsused, mis puudutavad näiteks sihtasutuste palga- ja personaliarvestuse konsolideerimist Riigi Tugiteenuste Keskusesse.
Kolmandaks on riik inimeste vajadustele suunatud. Eriolukorras on meile suureks abiks olnud e-riigi lahendused. Olukord on ka näidanud, et endiselt tuleb arendada mitte ainult e-riigi kuvandit, vaid ka digiriigi nutikaid lahendusi, küberturvalisust, riiklike andmebaaside ja registrite omavahelist liidestamist. Kindlasti on oluline teenuste kättesaadavus olenemata asukohast ning need peavad arvestama inimkeskse ja sündmuspõhise lähenemisega.
Lõpuks peab riik olema regionaalselt tasakaalus. Riigi regionaalse arengu paremaks juhtimiseks ja tasakaalustatud arenguks on oluline jõuda riigivalitsemises suurema detsentraliseerimiseni territoriaalselt ning tõhustada koostööd riigi ja kohaliku omavalitsuse ja kogukondade vahel. Soodustada tuleb tööjõu paindlikku liikumist, paindlikku värbamist ja kaugtööd, millega luuakse kõikides Eesti piirkondades riigi heaks töötamise võimalused. Nimetatud põhimõtete elluviimiseks on koostatud täiendavalt Vabariigi Valitsuse riigireformi tegevuskava aastateks 2019–2023, mis sisaldab juba konkreetseid tegevusi, vastutajaid ja ajakava. See tegevuskava, mille kohta me seda vastu võttes ka selgelt ütlesime, et see on ajutine või esialgne, võeti valitsuses vastu 1. augustil 2019. Seal on kokku 39 punkti. Kui vaadata see tegevuskava läbi, siis näeme, et on tegemist päris väljakutseid esitava tegevuskavaga, millega me tegelikult ju iga päev ka praegu tegeleme. Miks oli ta esialgne? Sellepärast, et me ootame sisendit nii Riigikogult, ühiskonnalt kui ka huvigruppidelt. Ja see kava ei ole staatiline, seda tegevuskava saab pidevalt täiendada, muuta, veel paremaks teha. Valitsus on otsustanud, et ta kuulab neid ettepanekuid ja korrektsioonid selles tegevuskavas ka teeb.
On hea meel, et Riigikogus on moodustatud riigireformi toetusrühm. Ma väga loodan ka toetusrühmaga kõiki neid küsimusi arutada. Seda otsust ette valmistades olid meil kohtumised Riigireformi SA ettepanekute tegijatega, Riigireformi Radariga, olen arutanud neid teemasid tööandjate keskliiduga, ametiühinguga. Nii et need ei ole lihtsalt kuskil kabinetivaikuses ilmunud ideed. Nii nagu ma mainisin, mina ei näe siin ühtegi vastuolu otsusega, mis võeti vastu eelmises Riigikogu koosseisus ja kus räägiti riigireformi põhialustest.
Hiljuti moodustati ka riigireformi koordinatsioonikogu. See on see tööinstrument, kus mina kui riigireformi eest vastutav minister saan hoida sidet ministeeriumide juhtkondadega. See on selline hea kogu, kus me saamegi neid tegevusi järjest monitoorida, seirata. Ma kindlasti rõhutaksin, et koordinatsioonikogu, kuhu kuuluvad kõigi ministeeriumide kantslerid, on ka mõttekoda. Just tegevametnikud, juhtivad ametnikud, kes iga päev riigivalitsemise juures täitevvõimuasutustes on, saavad teha ettepanekuid sellesama tegevuskava täiendamiseks ja uute tegevuste kohta. Ühe näitena: kui me eelmine nädal olime koos – video teel muidugi, nii nagu tänapäeval kohane –, kõlas ettepanek, et kriisitelefon 1247, kui meil kriis hakkab mööda minema, võiks kujuneda näiteks riigiabitelefoniks. Inimene, kes soovib saada mingit informatsiooni riigi toimimise kohta, teenuste kohta, saaks selle telefoni teel seda küsida. Viimasel ajal tulnud kõned näitavad, et tihtipeale inimesed ei küsigi mitte enam kriisi kohta, mitte maski kandmise kohta või piirangute kohta, vaid küsivad, kuna selline telefon on avalikult välja kuulutatud, riigi toimimise kohta, teenuste kohta jne. Nii et siin on üks hea ja konkreetne ettepanek, mida me kindlasti lähiajal arutame, kuidas selline telefoninumber võikski kujuneda riigiteenuste ja riigiabi numbriks.
Menetlusest oli siin juttu. Ma ei taha teie diskussiooni sekkuda. Foon oli selline, et need põhimõtted, nii nagu ma rääkisin, põhinevad väga paljude sihtgruppide tehtud ettepanekutel. Üks selliseid põhilisi dokumente, mille me võtsime aluseks koalitsiooniläbirääkimistel, oli Riigireformi SA ettepanekud. Me oleme arvestanud ka kõigi teiste ettepanekutega. Tehti selline otsus, kui me Vabariigi Valitsuse tööplaani tegime, et lisaks sellele oma tegevuskavale, kus me lähtume tõesti konkreetsetest tegevustest, mis on riigireformi tegevuskava valitsuse tasandil, me tooksime siiski need põhimõtted, põhialused ja suunad arutlusele Riigikokku, et kõik saaksid öelda välja oma arvamuse. Keegi ei hakka ette kirjutama Riigikogule, mida ta selle eelnõuga teeb, see on teie otsustada. See on meie nägemus, see ei põhine ainult ühe koalitsiooni mõtetel ja toimetustel, vaid tegelikult pärineb see juba pikast ajast, see põhineb riigivalitsemise ja riigihalduse kogemustel, sellel, mida on teinud kõik Eesti valitsused. See ei ole lihtsalt käigupealt väljamõeldud tarkus.
Me soovime saada kas teie heakskiitu või otsust nende suundade ja põhimõtete tagasilükkamise kohta ja ka häid ettepanekuid täiendamiseks. Niipalju, kui ma tean komisjoni arutelust, on plaanitudki praegu nii, et ettepanekuid saab esitada praktiliselt sügiseni. 14. september, minu teada, kui te selle kinnitate, on tähtaeg. Nii et seda teemat saabki väga põhjalikult arutada fraktsioonides, valijatega, huvigruppidega ning dokumenti täiendada ja parandada. Tänan kuulamast! Vastan nüüd hea meelega teie küsimustele.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, lugupeetud minister! Teile on ka küsimusi. Jaanus Karilaid, palun!

Jaanus Karilaid

Aitäh juhatajale! Hea ettekandja! Rõõm, et olete tähele pannud, et parlamendis on tõesti tehtud selline toetusrühm. Seal osalevad ka kolm konstruktiivset reformierakondlast ja üks sotsiaaldemokraat. Meil oli esimene koosolek eelmine teisipäev, esines meile endine Riigireformi SA tegevjuht Jüri Raidla. Vaatasime ka seda otsuse eelnõu, leidsime, et sel on väga kõlav ja ilus pealkiri "Riigireformi elluviimisest", kuid tekkis konsensuslik küsimus, kas eelnõu algataja on teadlikult vältinud riigireformi täpsemat sõnastamist ja määratlemist.

Riigihalduse minister Jaak Aab

Riigireformi eesmärk on sõnastatud nii meie tegevuskava juures kui ka selle otsuse juures. Kui ma inimsõnadega ütlen, siis me tahame tõhusamat, paremini toimivat ja kasutajasõbralikku riiki.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Signe Kivi, palun!

Signe Kivi

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Minu küsimus puudutab seletuskirja II osas pealkirja all "Tulevikule orienteeritud riik" olevat sõnastust. Ma tsiteerin: "Esindusdemokraatiat kahjustab asjaolu, kui Riigikogu osaks jääb vaid töö juba vormistatud tekstiga, mitte selle analüüsimine ega selguse saamine, kas ja millist probleemi püütakse eelnõuga lahendada." Edasi: "Konsensuspõhimõtte üheks osaks on ka opositsiooni tasakaalustatum kaasamine poliitiliste valikute tegemisse." Küsimus ongi, et aga milline olukord peab Eesti riigis olema või tekkima, et seda sätet siis tõepoolest järgitaks. Lõppenud eriolukorra kestel kahjuks opositsiooni otsuste tegemisse ei kaasatud. Sellest oli täna saalis ka pikemalt juttu.

Riigihalduse minister Jaak Aab

Tänan küsimuse eest! Aktuaalne küsimus. Ma arvan, et peaminister teile siin sellele ka vastas just hiljuti, peale poliitilist avaldust. Ma olen olnud selle protsessi sees, selle kriisi sees. Ega see lihtne ei olnud. Nii nagu peaminister ütles, tema üritas teha maksimumi, et kaasata  komisjone, fraktsioone, rääkida sellest, millised valikud on. Aga oli tõesti kiire. Kunagi ei saa seda täielikult ju õigustada, Riigikogu on tegelikult kõrgem võim ja alati tuleks põhimõttelised otsused läbi rääkida. Aga me olime sellises ajaraamis. Ma kirjeldan kas või ühte asja. Riigihangete seadus näeb ette avatud hanke ka isikukaitsevahendite puhul. Ma olen sellega hiljuti kokku puutunud. Kui ma oleks teinud avatud raamhanke, siis me oleks kaitsevahendid saanud siia mai lõpuks.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Andres Sutt, palun!

Andres Sutt

Aitäh! Selle otsuse eelnõu juures tekib hulga küsimusi, millist lisandväärtust see nagu iseenesest loob, kuna need tegevussuunad on hästi üldiselt sõnastatud. Seletuskirjas on viidatud, et paljud küsimused saavad vastuse strateegias "Eesti 2035". Sel juhul on küsimus, mida see otsuse eelnõu nagu juurde annab, kas me ei võikski äkki rääkida sel juhul ainult strateegiast "Eesti 2035", kus saaks kõiki neid küsimusi palju konkreetsemalt arutada. Ma vaatan osa "Tulevikule orienteeritud riik" punkte 7 ja 8. Kaheksas punkt: me toetame innovatsiooni. Ma arvan, et oleks kohane küsida, millal me siis jõuame teadus- ja arenduskulutuste finantseerimisel 1%-ni SKP-st. Või see, et riigieelarve vahendite kasutamine peab olema läbipaistev. Samas on Riigikontroll tulnud välja hästi kriitilise auditiga. Konkreetsust oleks võib-olla mina rohkem oodanud.

Riigihalduse minister Jaak Aab

Tänan küsimuse eest! Nagu ma ka oma ettekandes ütlesin, valdkondade poliitika sisu meie siin ei kajasta. Me kajastame neid suundasid ja tegevusi, mis teeb kõigi nende valdkondade poliitikate rakendamise paremaks, tõhusamaks, inimlähedasemaks, teeb teenused paremaks inimesele ja ettevõtjale. Me kirjeldame neid protsesse ja tegevusi, mille abil me sellega tegeleme.
Mis puudutab valdkondade sisu, paksemat riiki, õhemat riiki, siis seda siin ei ole. Me oleme küll orienteeritud sellele, et olemasolevas ruumis, kus on teatud maksud, teatud kulud, üritada neid võimalikult tõhusalt ja hästi kasutada ja saada parem tulemus nendes raamides. Ma üritaks seda kirjeldada nii. Aga mis on nende valdkondade sisu sotsiaalpoliitikas, tervishoiupoliitikas, kaitsepoliitikas, milles iganes, selleks on "Eesti 2035", strateegiline dokument. Mul on hea meel, et ta jõuab Riigikokku, teda valmistatakse ette jah valitsuses, suurem roll kui varem on ka peaministri bürool ja Riigikantseleil. Varem oli ta Rahandusministeeriumi eest vedada. See tuuakse teile arutelule ja täpselt niisamuti saate ka eri valdkonnapoliitikate pikemat vaadet siin kaaluda, hinnata ja täiendada. Nii et selline erinevus on nende kahe dokumendi vahel.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Toomas Kivimägi, palun!

Toomas Kivimägi

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister! Mina olen viimane, kes heidab ette konkreetsust selles otsuse eelnõus, et mitte öelda vastupidi. Ma olen täiesti veendunud, tundes sind, et sina pole seda dokumenti koostanud. Tegemist on deklaratsioonide kogumiga. Kui me loome olukorra, et Riigikogu kiidab näiteks selle täna kõik heaks, siis ma väidan, et mitte midagi, mitte vähimatki ei muutu tegelikult, mitte ükski ministeerium ei saa mitte ühtegi kohustust selle tõttu, et Riigikogu on selle dokumendi heaks kiitnud. See on äärmiselt ümar, siin puudub vähimgi konkreetsus. Teine asi, mis on selle häda, millele ka Jaanus Karilaid tegelikult tähelepanu juhtis: me räägime millegi elluviimisest, aga selle mõiste sisu me ei tea, see mõiste puudub. Me räägime riigireformi elluviimisest, aga mis on riigireform? See mõiste puudub. See ei ole tegelikult mitte minu, vaid ühe riigireformi parima asjatundja etteheide sellele dokumendile, sellest see algab. Kuna seda mõistet ei ole, siis ma väidan, et see on nii lai dokument, terve riik tahetakse ära reformida, aga lõpuks ei jõua me kuskile. Minu ettepanek on tõmmata seda oluliselt koomale ja kitsendada, määratleda riigireformi mõiste. Siis on ikkagi võimalik millelegi loota, kui on sees ka tähtaeg. Ehk ikkagi ootame mõistet. Miks ei ole seda mõistet?

Riigihalduse minister Jaak Aab

Aitäh küsimuse eest! Selle konkreetsuse üle olen minagi palju vaielnud ka Jüri Raidlaga. Eelnõu, mille tema ette valmistas, oli väga konkreetne. Muidugi huvitas Jüri väga palju see põhiseaduslike institutsioonide pool. Ma tunnistan kohe, et selles vaidluses võib-olla peakski sisu andma rohkem Riigikogu. See sisu, mis siia kirja on pandud – tegelikult on iga selle punkti taga Vabariigi Valitsuse tegevuskavas vähemalt mingi konkreetne tegevus tähtajaga. Siin oli küsimus ka põhiseaduskomisjonis, et miks seal on nii mitugi punkti, kus on öeldud, et tuleb analüüsida. Aga alguses tulebki analüüsida, ei ole kohe kirjas, et sellel hetkel ta käivitub. Näide on kas või sellesama ametite konsolideerimise kohta. Alguses Vabariigi Valitsuse tööplaanis ja selles reformi tegevuskavas oli ka, et analüüsida, aga selle analüüsi me tegime ära juba 1. augustiks. 1. augustil tulid konkreetsed ettepanekud ja nende ettepanekute tulemused kolme ministeeriumi kohta on teil eelnõudena Riigikogus. See on loomulik protsess. Teisest küljest, kui väga täpseid tegevusi ette kirjutada Riigikogu otsuses ... Aeg on nii muutuv ja tegelikult kõik need plaanid ja asjad väga pika aja peale tõenäoliselt ei kehti. Me tuleme ka seda kava ellu viies pidevalt uutele ideedele, mida annab rakendada teistmoodi. Nii et põhisuunad peaks olema siin kirjeldatud. Need ei ole kuidagi vastuolus ka selle põhialuste dokumendiga, mis eelmine Riigikogu otsusena vastu võttis. Aga kuidas seda öelda? See on valik võimalikult suure üldistuse, mis on Riigikogu otsusena eelmises koosseisus vastu võetud põhialuste suhtes, ja konkreetse tegevuskava vahel. Need on sellised suunad lähiajal riigivalitsemise tõhustamiseks. Tõhustamine, parem, tõhusam ja ma ütleksin, et inimesele ja ettevõtjale sõbralikum riik on eesmärk.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Urve Tiidus, palun!

Urve Tiidus

Aitäh! Mul on ministrile üks suhteliselt lihtne küsimus. Te ütlete selles dokumendis, et terviklikkuse tagamiseks on tähtis vähendada fragmentaarsust või killustatust strateegilises planeerimises. Üks mehhanisme on teha seda peaministri ja Riigikantselei rolli suurendamise kaudu. Kui te peaksite seda seisukohta selgitama kellelegi natukene avaramalt, siis palun, kas te teeksite seda? Kuidas [seda teha], mis tähendab peaministri rolli suurendamine?

Riigihalduse minister Jaak Aab

Aitäh! Ma mainisin ka ühes vastuses, et see strateegia "Eesti 2035" on olnud siiamaani ettevalmistamisel selle plaaniga, et see kinnitataks valitsuses. Selline oli veel eelmisel aastal ametnike nägemus. Me otsustasime selle just arengukavade vähendamise eesmärgil ja arutasime ka valitsuskabinetis mitu korda neid küsimusi. Me oleme selle kokku leppinud. Valdkondlikke arengukavasid oli varem vist 45 valitsuse tasandil, neid on järele jäänud praeguse kokkuleppe järgi 18. Nad ongi üldisemad, nad on valdkondi ületavad, st ei ole väga kitsaid arengukavasid, mis kinnitatakse valitsuse tasandil. Need arengukavad, mis puudutavad kitsamat ala, on ministeeriumide enda teha ja enda vastu võtta ja ka oma huvigruppidega läbi rääkida.
Peaministri vastutuse tõstmine. Üks konkreetne otsus on see, et kui varem vedas Rahandusministeerium selle üldise strateegia "Eesti 2035" ettevalmistamist, siis praegu teeb seda Riigikantselei. Vastav ettepanek oli ka sellelsamal Riigireformi SA-l ja Jüri Raidlal, seda oleme siin arvestanud.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Lauri Läänemets, palun!

Lauri Läänemets

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud minister! Kui Riigikogu oleks riigireformi algatanud või selle otsuse eelnõu teinud, siis oleks Riigikogu valitsusele ülesande andnud. Nüüd on valitsus tulnud ettepanekuga Riigikogule, et millise ülesande peaks Riigikogu valitsusele andma. Sellest lähtub ka minu küsimus. Riigikontroll on selle eelnõu kohta viidanud, et siin ei ole reformi elluviijate jaoks selgeid valikuid ja täpsemaid eesmärke ehk ta on hästi üldine. Riigikogu selle otsuse langetamisel ei ütleks valitsusele, kuhu kohta me täpselt välja tahaks jõuda, valitsus saab selle kõik ise sisustada. Minu arvates võib-olla endale suurema mandaadi küsimist, Riigikogult töö äravõtmist iseloomustab kõige paremini see, et te soovite valitsusega teha ettepaneku, millised võiks olla järgmistel Riigikogu valimistel valimisringkonnad, mis peaks olema Riigikogu töö ja roll. Miks te kõike seda Riigikogult ära soovite võtta?

Riigihalduse minister Jaak Aab

Aitäh, Lauri! Tegelikult see vastus juba korra kõlas. Selle kõik, mis puudutab Riigikogu, selle punkti, mis räägib valimisringkondadest, oleks mina isegi siit otsuse eelnõust välja jätnud, aga see ettepanek sisaldus ka Jüri Raidla ettepanekus ja leidis toetust. Sellest, et midagi tuleb nende ringkondadega ette võtta, kuna nad on mandaatide arvult väga erinevad, on palju räägitud. Hääle kaal eri ringkondades ei ole proportsionaalselt enam õige, kui ringkonnad on nii eri suurusega. Sellepärast selline ettepanek siia sisse sai. Aga nagu ma ütlesin, kõige kohta, mis puudutab Riigikogu tööd, ka põhiseaduslikke institutsioone, ma väga ootangi Riigikogu ettepanekuid. Valitsus on rohkem pannud kirja, ütleme, need suunad, kus meil on ka mingi tegevus, mida saab alati täiendada. Võib ka võtta uue suuna ja teha uusi tegevusi. Selleks ootan ka ettepanekuid. Eks ta ole suhteliselt praktilisest elust lähtunud.  Meil on ka teatud kogemus. Vaatame kas või eelmist valitsust ja selle tegevusi, osa neist ju jätkub. Riigireform ei ole niimoodi, et paneme kuskile stardipaku ja hakkame kuhugipoole jooksma. See on ikkagi  pidev protsess ja pigem võiks ta olla mõtteviis. Jah, me kogu aeg mõtleme, iga päev mõtleme, kuidas paremini riiki valitseda, teha seda väiksema ressursiga, aga paremini, ütleme siis nii.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Helmen Kütt, palun!

Helmen Kütt

Suur aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Kui haldusterritoriaalne reform sai läbi, siis oli juttu sellest, et viiakse läbi uuring või analüüs, mis puudutab sotsiaalteenuste paremat kättesaadavust ja seda olukorda. Kui mina nüüd võtan inimesena lahti selle eelnõu, lootes, et ma saan siit selgust, ja loen teemat "Inimeste vajadustele suunatud riik", siis ega ma siit selgust küll ei saa. See kõik on väga tore, mis siia kirja on pandud, aga tavainimese jaoks ei muuda see mitte midagi. Küsimus on mul selles, et teil on siia lisatud juurde ka vabakondade kooskõlastused, Eesti Valdade ja Linnade Liidult ja Eesti Tööandjate Keskliidult. Kas rohkem kedagi ei olnud? Kas inimesed ei teadnud või te ei küsinudki kellegi käest rohkem? Ka see küsimus, et kas selline uuring on läbi viidud ja kus sellega tutvuda saab.

Riigihalduse minister Jaak Aab

Aitäh küsimuse eest! Nagu ma ütlesin, me räägime siin teenustest üldmõistes, mitte ainult sotsiaalteenustest, vaid kõigist riigiteenustest, sellest, kuidas me neid paremini kujundame. Kui me räägime sotsiaalvaldkonnast, siis nii nagu ma ütlesin, valdkonnapoliitikad on natuke teise dokumendi sisu. See on "Eesti 2035", kus me vaatame valdkondade sisse. Selle uuringu kohta mina kahjuks detaile ei tea, võib-olla peaks küsima sotsiaalministri käest, kui kaugele selle uuringuga on jõutud. Küll tean ma rohkem seda, mis puudutab kohalikke omavalitsusi ja teenuste arendamist kohalikes omavalitsustes. Aga nagu ma ütlesin, valdkondade sisudokumendid on teised. Meie räägime siin riigireformi elluviimise otsuse eelnõust, mis räägib riigivalitsemise ja riigihalduse põhimõtetest, suundadest, tegevustest, ütlemata ära, mis valdkonnas me kuidas toimetame. See räägib üleüldistest suundadest ja põhimõtetest eri valdkondades riigi haldamiseks.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Siim Kiisler, palun!

Siim Kiisler

Aitäh! Austatud minister! Siin on väga üldiseid punkte ja väga konkreetseid punkte. Aga ma tahan küsida sellise punkti kohta nagu 24, kus te olete ette pannud, et detsentraliseeritakse avalike ülesannete täitmist, andes kohalikele omavalitsustele keskvõimu tasandilt üle sobivad ülesanded koos nende täitmiseks vajaliku rahastusega. Väga palju arutatud, väga hea asi minu arust, olen siin teiega täiesti ühte meelt. Aga mis need konkreetsed asjad nüüd siis on? Kindlasti on sul selge nägemus olemas, mis tõesti reaalselt suuri asju me anname lähiajal üle keskvõimu tasandilt kohalikele omavalitsustele.

Riigihalduse minister Jaak Aab

Aitäh küsimuse eest, Siim! Eks me siin alles hiljuti arutasime neid asju, sh sinuga. Jäätmekäituse korraldamise raha me saime tulubaasist sinna pandud, eks ju, see enam toetusfondis ei ole. Aga eks neid on ikka. Asenduskoduteenus oli üleüldse ju varem riigiteenus, maksti maavalitsuste kaudu, nüüd on see raha tegelikult toetusfondis. Tavaliselt käibki nende ülesannete andmine nii, et kõigepealt läheb ülesande rahastus toetusfondi, seda jagatakse teatud valemiga, mis lepitakse kokku, nii et ta jõuaks igasse omavalitsusesse täpselt selle valdkonnapõhise valemi põhjal. Aga nii ühte kui ka teist on ju tulubaasi ka läinud.
Praegu on arutluse all päris suured teemad. Ma ei tea, kas me jõuame nende otsusteni, aga ega siin ei ole ka näiteks linnade ja valdade liidu seisukoht ühtne. Me räägime riigi kõrvalmaanteedest. Päris tõsiselt on tehtud analüüsid, milline on riigi kõrvalmaanteede seis, millise remondivajakuga nad on ning kas ja kuidas me saaksime neid üle anda. Aga need arutelud jätkuvad. Räägitud on sotsiaalvaldkonna teenustest, veel teatud asjadest. Räägitud on muidugi haridusest. See kabineti arutelupunkt on praegu ettevalmistamisel ehk ootab kabineti arutelu, kas me saame millegagi edasi minna ja kuidas me seda saame.
Detsentraliseerimine, et millised võivad KOV-i ülesanded olla ja kus nende vastutus võiks veel suurem olla? Näiteks üks teema, mille tõstatasin ka mina: milline vastutus on HEV-koolide suhtes riigil ja kohalikel omavalitsustel. Praegu on selline segamudel, riik nagu annab midagi üle, ja rahastamine on ka segamudel. Kas me ei võiks siin jõuda mingisuguse lahenduseni, et on ära piiritletud, mis jääb riigile ja mis läheb võib-olla piirkondlikult kohaliku omavalitsuse ühistööks näiteks maakonnas? Need on väga aktuaalsed teemad. Ma ikkagi üritan, jah. Me teame, et need protsessid pole lihtsad. Need puudutavad ju ka valdkondlikke ministeeriume ehk tegelikult need ülesanded lähevad ju asutustest, ametitest, ministeeriumidest sinna, aga ma luban üritada igal juhul nii palju, kui suudan.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Toomas Kivimägi, palun!

Toomas Kivimägi

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister! Minu mure tegelikult ongi selles, et selles eelnõus, vastupidi sinu viidatule, on liialt vähe Riigireformi SA-d ja, ütleme otse, Jüri Raidlat. Ma saan otse viidata seetõttu, et riigireformi toetusrühm kohtus eelmisel nädalal härra Jüri Raidlaga. Meil oli väga asine ja asjalik ja praktiliselt konsensuslik arusaam, mismoodi ja kuidas peaks edasi minema. Aga selles dokumendis seda kõike on väga-väga-väga vähe. Ma ütlen veel kord, et me oleme selle nii laiaks teinud, et me jõuame riigireformi käigus isegi elamumajanduse probleemide lahendamiseni. Loomulikult on see inimlikult väga oluline, väga tähtis teema, ent kui see on ka üks osa riigireformist, siis, no kuulge, me ei jõua kuskile. Minu ettepanek veel kord on olulisel määral fokuseerida. Kui need põhiseaduslikud institutsioonid on selline punane rätik, siis ei pea neid puutuma, jätame need kõrvale. Aga võiks tõmmata oluliselt koomale. Ja kui sina ütled, et tõhustamine on mõiste, siis mina ütlen, et tõhustamine on printsiip. Ma ootan ikkagi reformi mõistet.

Riigihalduse minister Jaak Aab

No siis võime sõnadega mängida: tõhus riik, mitte tõhustamine, on ju. No nii ta on, ta on kirjeldatud ka siin ju: jätkusuutlik tõhus riik. Aga mis puudutab ikka seda, et üldine või konkreetne, siis jah, ma olen Jüriga ka selle üle pikalt vaielnud. Kui vaadata Riigireformi SA-d, siis nad valmistasid ette ju otsuse eelnõu, seletuskirja, kõik. Nad olid väga konkreetseks läinud paljudes just nimelt põhiseaduslikke institutsioone puudutavates küsimustes ja see huvi tunduski olevat rohkem sealpool, nagu mõned õhku visatud numbrid Riigikogu liikmete arvu vähendamise kohta jne. Aga seda poolt meie küll ei tahtnud väga siin otsuse eelnõus kajastada. See ongi võib-olla tõesti, nagu ma ütlesin, Riigikogu vaidluse koht. Mis puudutab seda, kui konkreetne peab olema see eelnõu ja kui konkreetne on tegevuskava, siis ma palusin ka põhiseaduskomisjonis, et võtke kõrvale tegevuskava, igale punktile mingid tegevused ju vastavad ja needsamad tegevused lõpuks viivad ikkagi selle eesmärgi täitmiseni, mille kohta sa küsisid. See on see tõhus, parem riik.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Katri Raik, palun!

Katri Raik

Hea eesistuja! Hea minister! Samal ajal, kui meie räägime riigireformist, toimubki tegelikult riigireform või toimuvad suured muutused. Ma pean silmas uute ametite moodustamist, nii nagu on Keskkonnainspektsiooni ja Keskkonnaameti kokkupanemine. Neljapäeval arutame me siinsamas hiiglasliku Haridusameti tekkimist. Kindlasti oleks lihtsam omavahel liita Haridus- ja Teadusministeerium ja Kultuuriministeerium kui panna tööle see hiiglaslik Haridusamet. Hajutage minu hirmu, et need suured ametid kujunevad nii võimsaks, et ministrile jääb pigem esinduskohustus, et midagi avada, midagi sulgeda. Kas me siin ei lähe vale teed, koondades ameteid liiga suureks, liiga suure raha ja liiga suure võimuga?

Riigihalduse minister Jaak Aab

Tänan! Väga oluline küsimus sellesama protsessi juures, kui me räägime asutuste ja ametite konsolideerimisest valdkondades ehk teatud ministeeriumide all. Minemata väga detailidesse, ütlen, et nad kõik on veidi erinevad, need konsolideerimised, mis on suurema mahuga, mis on väiksema mahuga. Haridus- ja Teadusministeeriumi ja ka teiste valdkondade nii mõnegi asutuse ja ameti probleem on olnud natukene ka raha jagamine ehk on paisutatud seda mehhanismi, mis jagab raha. Aga kahjuks on tihtipeale läinud sellega kaasa ka poliitika kujundamine, millega mina nõus ei ole. Poliitika kujundamine peab olema ministeeriumis ja selles peab olema selge vahe. Ametid ja asutused rakendavad poliitikat. Jah, nad aitavad poliitikakujundajaid muidugi oma teadmiste, andmete, tausta ja ettepanekutega, aga ministeerium on see koht, kus peab olema kompetents poliitika kujundamiseks. Ma arvan, et need piirid on veidi hägustunud, nad on nihkunud siia-sinna tänu sellele, et ministeeriumide haldusalades on paisunud sihtasutused, asutused, keskused. Mina arvan, et see on igal juhul väga palju selgem, ja siiski usun, et see aitab ka ressurssi kokku hoida. Kui me toome kõrvale mõne teise näite, nagu Keskkonnainspektsioon ja Keskkonnaamet, siis ka siin on räägitud, et vaevalt me seal väga palju ressurssi kokku hoiame. Aga miks niisugused ettepanekud kirjeldavad neid muutusi? Sellepärast, et tegelikult toimub sisuliselt nende valdkondade tõsine revisjon. See ei ole 1 + 1 tehe, vaid me vaatamegi, milliseid funktsioone ja ülesandeid dubleeritakse, mida annab teha paremini. Ei ole vaja teha eri asutustes umbes sarnast asja, rääkimata igasugustest tugifunktsioonidest, mis tuleb nagunii koondada. Ka näiteks rakendusteenus, mis on juba jõudnud peaaegu täiesti Riigi Tugiteenuste Keskusesse. Rakendusteenus tähendab Euroopa raha ja ka riigisiseste programmide raha rakendamist, konkursside korraldamist, projektide läbitöötamist, aruandluse läbitöötamist. See on Riigi Tugiteenuste Keskuses, see on täiesti okei. Sellega me tõstame seda kompetentsi. Valdkondlikud eesmärgid kirjutab ikka ministeerium ette, kuhu raha jagatakse, mis eesmärgil, aga kogu tehniline toimetamine peab olema ühes kohas, siis ta on stabiilne, ta on, ütleme, võrdne kvaliteedilt ega ole selliseid probleeme, mida tihtipeale on haldusalades juhtunud, ka nendes sihtasutustes, ametites, asutustes jne.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Jürgen Ligi, palun!

Jürgen Ligi

Aitäh! Ma jään selle juurde, et riigi tõhustamine peab olema hügieen, mitte mingisugune puuslik nimega riigireform. Eesti riik ei ole läbi kukkunud ega kuidagi laiali valgunud. Seda näitab ka selle puusliku peakummardajate keskendumine, nagu te ütlete, kogu aeg mingitele põhiseaduslikele institutsioonidele. Kui riiki kuidagi tervikuna vaadata, siis võiks kas või mõelda sellele eelarve mahule, et kus see tõhustamise ruum on, kus tegelik raha on jne, ei ole vaja vahtida kogu aeg oma naba ja siis sellest kui suurest reformist rääkida. Aga mul on üksikküsimus valimiste kohta. Kõlas ikka väga koledalt, kui te ütlesite, et näed, et Rein või Peeter või kes see oli, eks ole, ütles, et selle võiks siia sisse panna, et ringkonnad ära muuta, ja te siis panitegi selle sisse. Sellel on poliitikaklassikas üks nimi, see on gerrymandering, sest järgmiste valimiste jaoks ringkondade muutmine on igal juhul manipulatsioon ja ebausaldusväärne. Kas te mõtlete tõsiselt, et hakkate järgmiseks valimiseks tegema ümber piirkondi, kus saadikud ju teevad juba tööd?

Riigihalduse minister Jaak Aab

Jah, ma olen sellele küsimusele ka täna vastanud. Seda kaaluti, ega seda ei kirjutatud niisama kellegi ettepanekul lihtsalt siia sisse. Kõiki neid ettepanekuid kaaluti ja leiti, et seda väga ebavõrdsete valimisringkondade küsimust võiks proovida kuidagi lahendada. See on kõlanud eri huvigruppidelt, see ei tule lihtsalt valitsuse seest. Aga nagu ma ütlesin, mina ei tahaks siin ettekirjutaja olla. Kui Riigikogu leiab, et neid pole vaja muuta ja need on täiesti okei praegusel kujul ... Ma ei tea, kõik eksperdid on hinnanud, et see on veidi probleem. Aga see on teie hinnata.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Viktoria Ladõnskaja-Kubits, palun!

Viktoria Ladõnskaja-Kubits

Hea minister! Teadagi, et riigireform on hästi oluline. Samas tekkis mul küsimus, kui ma lugesin neid dokumente, mida te pakkusite Riigikogule. Kas teie jaoks on ikkagi olulisem Riigikogu roll või valitsuse roll? Alguses te ütlete seda, et on vaja rohkem rolli anda parlamendile, samas kui me räägime strateegilistest dokumentidest, te viitate valitsusele. Siin saalis te olete korduvalt maininud strateegiadokumenti pealkirjaga "Eesti 2035". Selle kohta on mul ka küsimusi. Kui me räägime ainult sellest dokumendist, siis tõepoolest oli alguses mõte, justkui valitsus kinnitab selle dokumendi. Nüüd te räägite, et see võiks olla läbi hääletatud Riigikogu saalis. Samas on see ainult selle dokumendi n-ö müts, sest terve see keha on need arengukavad ja neid justkui parlament ei pea heaks kiitma, sellepärast et need valmivad ju ministeeriumides. Minu arusaam on selline, et juhul, kui te tahate tõepoolest rõhku panna Riigikogule, siis las me hääletame läbi ka arengukavasid näiteks.

Riigihalduse minister Jaak Aab

Tänan küsimuse eest! Riigikogu roll valdkonnapoliitikate aruteludel on väga erineval moel võimalik. Mis puudutab neid arengukavasid, siis ma ütlesin, et valitsuse tasandi arengukavasid oli paar aastat tagasi 45, nüüd on 18, aga need on valitsuse tasandi arengukavad, mida ei olegi Riigikogus arutatud. Teie küsimus võib-olla puudutab neid teatud valdkondade põhialuseid, millega on käidud Riigikogus. See ettepanek on praegu selline, et Riigikogu roll oleks kindlasti see, et Riigikogu saaks teha ka täitevvõimu üle järelevalvet. Ma tean, et meil on kokkulepe, mis ei ole jõudnud veel vist päris dokumentidesse, et iga minister (ma olen kuulnud seda Riigikogu ettepanekutest) käib vähemalt korra aastas kogu oma haldusala [ülevaatega] Riigikogu ees, annab aru, kuulab ettepanekuid ja küsimusi, vastab nendele. Nagu ma ütlesin, selle strateegia "Eesti 2035" kohta on selge otsus, et Riigikogu peab seda arutama ja Riigikogu peab vastavad otsused tegema. Kindlasti sellele eelneb suur töö. Ega "Eesti 2035" ei kirjutata ju põlve otsas valmis. Seda teebki see praegune protsess, kuhu kaasatakse väga laialt regioonid ja huvigrupid, erinevad esindajad saavad oma sisendi anda, valitsus veab seda protsessi ja toob selle protsessi variandi teie lauale. See ongi see nägemus Eesti tulevikust eri valdkondades. See kirjutab ette paljuski nende valdkondade arengukavade sisu, mis valitsuses pärast vastu võetakse, pluss veel selle valitsuse omad omakorda, mis kuskil ministeeriumide arengukavades sees on. Nii et see on hierarhia. "Eesti 2035" on  eri valdkondade põhimõtted ja arengusuunad ning selle põhjal tehakse juba detailsemad dokumendid valitsuses. Teie annate need suunad ja põhimõtted kätte.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Urve Tiidus, palun!

Urve Tiidus

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Me oleme Eesti taasiseseisvuse ajal alati vaadanud natuke ka põhja poole. Seal on kohalike omavalitsuste autonoomia olnud suurem ja on ka praegu suurem. Kui te räägite sellest, et kohaliku omavalitsuse autonoomiat tuleks suurendada võimalike muudatustega keskkonnavaldkonnas, sotsiaalvaldkonnas, siis ma küsin natukene täpsema küsimuse. Loomulikult, meile on tähtis, et on harmooniline areng regiooniti üle Eesti. Aga kuidas tegelikult seesama riigireformi kava või mõte regionaalset ühtlustamist või harmoonilisemat arengut tagab, nii et kõigil oleks motivatsioon ja võimekus sellist tulemust saavutada, nagu te ideaalis siin kirjeldate?

Riigihalduse minister Jaak Aab

Aitäh! Eks see ole ka niisugune ajakohane küsimus kindlasti, sest haldusreform, õigemini, kohalike omavalitsuste haldusterritoriaalne reform (püüame jääda mõistetes täpseks) on toimunud. Me saame teha sellest esimesed järeldused, aga ma väga pikalt detailidest ei räägi. Tundub jah, et omavalitsused on võimekamad, seda näitavad ka analüüsid ja uuringud. Üks valdkond, kus on võimalik omavalitsustele rohkem ülesandeid anda, on piirkondlik koostöö. See koostöö mudel ... Me näiteks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse eksperdirühmas homme hakkame ka arutama, kas me ei peaks nägema ette täiendavaid mudeleid selle koostöö jaoks või täiendavaid kohustusi, et koostöö seal piirkonnas või regioonis toimiks. Kõrval on siis regionaalhaldus, mis puudutab riigiaparaati. Me teame, et eri valdkonnad praktiliselt toimivad ju regioonides, aga need regioonid on tihtipeale erinevad, st ühel ametil või asutusel on ühed regioonid, teisel ametil või asutusel on teised regioonid. Seda küsimust me kavatseme lähiajal arutada. See on minu ülesanne, ma peaks selle kabinetti viima, paralleelselt omavalitsuste koostöö toimimise teemaga kas maakonna või piirkonna tasandil. Harjumaa Omavalitsuste Liidu eestvedamisel on selline uuring ka tehtud, ka linnade ja valdade liit ja Rahandusministeerium osalesid selles protsessis. Need ettepanekud on olemas, mida me peamegi läbi arutama ja võib-olla sealt võtma mingid mõtted, kuidas seda piirkondlikku ja omavalitsuste koostööd paremini arendada. Eesmärk on see, et kõik omavalitsused võimalikult ühtlaselt ja hästi oleksid võimelised neid teenuseid pakkuma kas ise või täites teatud ülesandeid koostöös selles piirkonnas või maakonnas.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Urmas Espenberg, palun!

Urmas Espenberg

Aitäh, juhataja! Hea ettekandja! Ma lugesin ka seda toorikut toetusrühmas. Sul oli hästi pikalt seal juttu riigimajadest. Äkki valgustaksid, mis asjad need on. Osa on pooleli, osa ehitatakse.

Riigihalduse minister Jaak Aab

Tänan küsimuse eest! Aktuaalne tegevus, millega ma jah pidevalt tegelen. On ju võetud vastu juba mõni aeg tagasi otsus, et maakondades asuvate eri asutuste ja ametite esinduste, mis sinna kahjuks või õnneks on alles jäänud, omavaheline mitte lihtsalt kinnisvaraline asumine või füüsiline asumine, vaid ka sisuline koostöö peaks olema parem, et inimene, ettevõtja või kohalik omavalitsus, kes toimetab seal, saaks selgemini aru riigi toimetamisest, saaks selgemini aru riigiga suhtlemisest. Selleks on tehtud ettepanek riigimajad teha. Kõlab nii uhkelt, et igasse maakonda ehitatakse uus riigimaja. Päris nii see ei lähe. Need programmid on ette valmistatud, enamikus maakondades on kaks maja, üks on nn Keskkonnaministeeriumi ja Maaeluministeeriumi maja ja teine on teiste asutuste maja. Ma arvan, et enamikus maakondades see nii läheb. Aga lähiajal kabinetis jälle arutame teatud maakondade teemasid. Seal ei ole päris ühte lahendust. Me mõtlesime ka, et me saame kõik maakonnad niimoodi põmm, põmm, põmm ühise mudeliga läbi lüüa. Ei saa päriselt, sest need asutused on erinevad, mis maakondades on, regioonikeskused on natuke erinevad jälle ehk seal on vaja ju ka puhtkinnisvaraliselt rohkem ruumi. Üldiselt on see praeguste maavalitsuse majade või ka riigiasutuste omanduses olnud majade renoveerimine, nende funktsionaalsemaks tegemine, kusjuures me üritame ikkagi ka seda, et oleks ühisteenuste lett. Nii et kui inimene tuleb füüsiliselt kohale – me oleme uhked oma e-riigi üle, aga kõik ei ole võimelised seda kasutama –, siis ta saab kiiresti lahenduse, saab oma asjad riigiga aetud, seal on infotöötaja, kes teda aitab. Nii et ikkagi, kuidas öelda, mina vaatan rohkem sisu poolt, nii mõnigi teine tahab vaadata ainult kinnisvaraliselt, aga päris nii see ei ole.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Viktoria Ladõnskaja-Kubits, palun!

Viktoria Ladõnskaja-Kubits

Lugupeetud minister! Proovin teist aru saada. Te ütlesite, et see peamine dokument, peamine strateegia asub üleval ja selle all on arengukavad, mis ei kuulu parlamendis läbihääletamisele. Kuhu kohta jäävad need põhialuste dokumendid, mida kinnitab parlament? Mis on olulisem, kas Eesti strateegia või põhialuste dokumendid? See oli eelmise küsimuse jätkuks.
Teine küsimus on väga konkreetne. Teadagi, riigireform algab riigiaparaadist. Mis on teie isiklik arvamus, kui palju ministreid peaks olema Eesti valitsuses? Kas me ei näe seal võimalusi kokkuhoiuks? Ja veel: kas parlamendi tasemel mõningad komisjonid ei dubleeri teineteist?

Riigihalduse minister Jaak Aab

Aitäh küsimuse eest! Ma kohe kuidagi ei taha kommenteerida parlamendi asja, seda peate kommenteerima ikka teie ise. Siin on ju seadusandlik võim, mina esindan täidesaatvat võimu. Kuidas parlamendi töö on organiseeritud, see on küsimus teile. Vaevalt et täitevvõim siin teile tuleb midagi ette kirjutama või isegi väga palju ette panema, te peate ise otsustama, kuidas see kõige parem on. Küll on kõlanud, jah, Jüri Raidla ja paljude teiste ettepanekutes, et parlamendis võiks olla, kuidas öelda, rohkem jõudu ja teadmist. Võib-olla peab mõtlema selle ressursi peale, mis teenindab parlamendis parlamendiliikmeid, komisjone jne, et tõeliselt sisukalt ja kompetentselt saaks seda tööd teha. Ma arvan – see on minu isiklik arvamus –, et selle peale peaks mõtlema.
Mis puudutab strateegiate kava, siis endiselt käivad siin teie ees välispoliitika arutelud jne, nende teemadega käiakse Riigikogus jätkuvalt. Need, millest mina räägin, on valitsuse tasandi arengukavad, need on kogu aeg valitsuse tasandil olnud. Nüüd on küsimus, kas mingi valdkonna põhialused tulevad ka Riigikokku või mitte. Minu teada on see lõpuni otsustamata. Kui keegi soovib ministritest tulla ja arutada, siis küll, aga kindlasti tuleb iga minister korra aastas, räägib kogu oma haldusala sisu lahti ja siis saab selle üle arutleda, mida siiamaani pole olnud. See on ka ikkagi Riigikogu rolli või informeerimise taseme tõstmine. Te saate arupärimisi teha, te saate infotunnis küsitleda, aga terviklik valdkonna arutelu üks kord aastas, ma arvan, on täiesti mõistlik.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Toomas Kivimägi, minu teada on teil kaks protseduurilist küsimust ja kaks sisulist küsimust küsitud. Kas veel üks protseduuriline? Palun, Toomas Kivimägi, protseduuriline küsimus!

Toomas Kivimägi

Minu teada protseduuriliste küsimuste arv ei ole piiratud.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ei ole.

Toomas Kivimägi

Ma lihtsalt kontrollisin juhataja tähelepanu.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Tarmo Kruusimäe, palun!

Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Mina olen arvamusel, et riigimajadega ei oleks praegu vaja väga kiirustada. Meil oli kaks kuud karantiini ja ma arvan, et päris suured muutused on toimunud inimeste vajadustes, asjade korraldamises ja kõiges selles. Kui me nüüd vaatame jaanuaris kirjutatud eelnõu ja seda draft'i, siis näeme, et need kaks kuud on meid päris palju õpetanud. Väga paljud eakad inimesed on saanud endale ID-kaardi, PIN-koodid, nad on õppinud väga palju uusi asju ja ma arvan, et poolte teenuste järele võib reaalne vajadus ära kaduda. Võib-olla oleks hea suve jooksul seda analüüsida, kui palju seda [vajadust] on ja milline on elanikkonna valmisolek. Muidu me teeme sellise mehhanismi, et hakkame jälle pimedat vanaema kinno viima.

Riigihalduse minister Jaak Aab

Aitäh küsimuse eest! Kindlasti on see aktuaalne. Me oleme arutanud oma ministeeriumis ametnikega, et see oli hea kaugtöö õppetund kõigile. Nii mõnigi, kuidas ütleme, asutuse, ameti või ka ministeeriumi keskastme juht kippus enne olema kahtlev, et äkki ma ei saa usaldada ikkagi inimest niimoodi kuskil kaugel tööd tegema või kodus tööd tegema. Tegelikult juba enne seda hakkas üks selline protsess ja meil on ka otsus tehtud kabinetis, et kõik riigiasutused ja -ametid, ministeeriumid, isegi riigi sihtasutused ja äriühingud (selline kiri on mul ka saadetud ministritele, kes esindavad omaniku kohustusi nendes äriühingutes ja sihtasutustes) võimaluse korral värbaksid tööjõudu üle Eesti, mitte Tallinnas või Tartus, vaid üle Eesti. Neid töökohti on päris palju tekkinud. See nägemus oli küll selline ja selle kohta endiselt küsitakse, et riigimajas võiksid olla mõned funktsionaalsed töökohad, arvestades turvalist andmesidet jne, kus ametnikud, kes kaugtööd teevad, saaksid töötada. Aga kindlasti järjest rohkem tõuseb tavalise, klassikalise, üle interneti kaugtöö roll. Meil on vaja tõsiselt mõelda, kuidas seda soodustada, siin on oluline küberturvalisus, turvalisuse nõuded, andmebaasid. Kõik see tuleb läbi töötada, aga ma arvan, et see andis meile väga hea õppetunni, et palju paindlikumalt annab teha tööd nii erasektoris kui ka riigisektoris. See ei ole ainult riigisektori asi, ka erasektoris annab palju paindlikumalt tööd teha. Müts maha nende inimeste ees või kogu selle asja ees, mis sündis halvast, eks ju, viirusest, aga minu haldusalas, ma ei taha nüüd öelda, et sai jupp maad paremini töö ära tehtud, aga mitte midagi pole toppama jäänud, kõik sujub. Võib-olla isegi, mulle tundub, inimesed oskavad efektiivsemalt oma aega kasutada. Seal on mitu plussi veel juures: töö- ja pereelu ühitamine, vähem töö ja kodu vahel sõitmist, mida iganes. See on huvitav tendents ja seda tuleks kindlasti lähemalt vaadata ja analüüsida. Koordinatsioonikogus ministeeriumide kantslerid tõstatasid selle küsimuse ja kõik olid väga positiivsed selles suhtes, et see andis väga hea kaugtöö õppetunni, et tõesti on võimalik ka riigitööd teha väga paljuski kaugtööna ehk inimene on oma valikutes vabam, ta saab elada eri kohtades. Näiteks, me siin rääkisime riigipalgaliste töökohtade väljaviimisest, mida mulle on ka tihtipeale ette heidetud, aga see on teatud määral ikkagi regionaalpoliitiline meede ja see on inimesele vastutuleku meede. Need kohad, näiteks Türil Sotsiaalkindlustusameti osakond või Pärnus EAS-i osakond või Pärnus formeerunud just selle üle-eestilise värbamisega üks Sotsiaalkindlustusameti osa, tulid täiesti loogiliselt, sest leiti need inimesed, kes tahaksid seal töötada, kes tahaksid elada Pärnus ja töötada seal, tahaksid elada Türil, selles piirkonnas, ja nad saavad teha riigitööd, nendel on see võimalus, nad ei pea elama Tallinnas, et teha riigitööd. Selles suunas me saame küll kõvasti areneda, et pakkuda inimestele eri piirkondades võimalust olla ka riigipalgal, teha riigitööd, mida võib-olla eeldab nende haridus, kogemus, võib-olla ka tahtmine riiki teenida.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Jüri Jaanson, palun!

Jüri Jaanson

Suur tänu! Austatud minister! Räägime siin riigireformist, samamoodi räägime ka valdkondlikest põhialustest. Ma olen kindel, et kui riigireform kui selline peaks tulema, siis ta peaks kindlasti aitama valdkondi oma põhialuseid ellu viia ja – see on hästi tähtis – valdkondade koostööd ja n-ö nende silotornide koostööd parandada. Toome lihtsa näite. Näiteks on Eestis hästi suur probleem laste liikuvusega ja sellest tuleneva ülekaalulisusega. See puudutab mitmeid valdkondi: sotsiaalvaldkonda, kultuurivaldkonda, haridusvaldkonda. Siit tulebki küsimus, millisel moel riigireform teie nägemuses peaks neid valdkondi lähendama võrreldes praegusega.

Riigihalduse minister Jaak Aab

Tänan küsimuse eest! Üks asi on see, et kui valitsuse tasandi arengukavasid oli 45, siis nad olidki väga killustatud. Nüüd on kokkulepe, et neid on 18. Enamik neist ongi näiteks keele arengukavad, eesti keele arengukavad, need hõlmavad mitut valdkonda, mitut ministeeriumi. Minu teada on ka liikuvuse arengukava vist olemas, seda valmistatakse ette Kultuuriministeeriumis, haridusministeeriumis, võib-olla veel mõnes teises ministeeriumis. Aga ma detailse vastuse jään võlgu. Nii et me liigume selles suunas, et sellised probleemid või mingid teemad (näiteks sa räägid laste liikuvusest), mis puudutavad mitmeid valdkondi, ka Sotsiaalministeeriumi, eks ju, olekski valdkondadel ühiselt läbi mõeldud ja et arengukavade taga oleks konkreetne tegevus, et see ei jääks tühjaks dokumendiks. Ma arvan, et kui nende dokumentide arv on vähenenud, nad on valdkondadeülesed, siis nad toimivad paremini. Kui neid on hästi palju ja nad on killustatud ja igas valdkonnas on neid mitu tükki, siis nad tihtipeale ei tööta.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Helmen Kütt, palun!

Helmen Kütt

Tänan, lugupeetud minister! Õiguskantsleri Kantselei oma arvamust ei avaldanud. Eesti Linnade ja Valdade Liit ja Eesti Tööandjate Keskliit arvamust küll avaldasid, need on siin lisas, kus on vabakondade kooskõlastused. Mind huvitab just nimelt tööandjate keskliidu ettepanek või teemapüstitus nr 1, see puudutab ka tööandjate manifesti soovitusi vähendada avalikus sektoris töötajate arvu. Valitsuse eesmärk on ametnike osakaal hõives jätta samale tasemele. Sinna tabelisse on märgitud: "Võtame teadmiseks". Mida see tegelikult tähendab, milline on valitsuse plaan või mõte?

Riigihalduse minister Jaak Aab

Tänan küsimuse eest! Kui ma räägiks kogu avalikust teenistusest ja avalikust sektorist, siis ma ei lõpetaks vist enne homme hommikut, kõik numbrid ja kes kuidas on. Aga eks ta ole niimoodi, et avaliku sektori sees on ju õpetajad, politseinikud, kaks suurt haiglat. Ühes valitsuses jõuti vist sinnamaani, et hakati haiglatele ette kirjutama, kui palju nad peavad hooldustöötajaid lahti laskma. Selleni me kindlasti ei taha jõuda. Pigem, nii nagu ma ametite konsolideerimise juures rääkisin, on see sisuline revisjon. Aga selle revisjoni käigus võib tulla välja, et meil on mingi teema või valdkond hoopis liiga vähe kaetud. Ma ei saa öelda, et see läheb kivi alla. Jah, erasektor ja avalik sektor alati konkureerivad mitmete asjade pärast, näiteks ka tööjõu pärast, kui me jõuame kunagi palkadeni ja nende teemadeni. Mina arvan, et ametnikke peab olema piisavalt, samas, kõik need tänapäeva võimalused, tugiteenuste konsolideerimised – meil on ju üks raamatupidamine riigis praktiliselt järele jäänud, see on ühes keskuses, vanasti oli igas asutuses oma raamatupidamine – on muidugi töökohtade arvu vähendanud. Kindlasti see teatud hulgal väheneb veel, aga sealsamas tervishoius või kuskil mõnes teises kohas on võib-olla juurde vaja. Nii et mina ei võta seda ühesuunalise ja niisuguse otselõikamisena, et kõigilt lõikame pool maha ja siis me oleme kõik õnnelikud. Ma arvan, et kriisiaeg õpetas seda, et me peame ikka hästi läbi mõtlema selle õhukese riigi teooria. Kui me tahame väga õhukest riiki, siis me oleme äkki mingis olukorras hädas. Ju need järeldused tuleb meil ka teha, mida kriis õpetas, need kokkuvõtted ja analüüsid.
Aga mis puudutab tüüpilist ametnikkonda, siis jah, nende töötajate arv väheneb iga aasta umbes 500 võrra. Kõik räägivad sadadest tuhandetest. Riigi ametiasutuste, ministeeriumide ametnikke on 8000. Paar aastat tagasi oli veel 10 000, nüüd on 8000. Seal on ka kuskil see piir. Nagu ma ütlesin, me oleme tihtipeale andnud ministeeriumist ka poliitika kujundamise kuskile välja ja oleme kaotanud kompetentsuse ministeeriumis. Ka seda tuleb sisuliselt hinnata. Mina ei ütle, et see on ainult ja igal pool igas asutuses ja ministeeriumis mingi arvutustehe, et tõmbame lihtsalt nii mitu protsenti maha. Tavaliselt on üritatud nii teha, aga püüame sisulisemalt. Äkki kuskil on inimesi puudu? Aga üldnumber, ma arvan küll, on vähenemas. See 12%, mis on võetud avaliku sektori arvuks, kust on muu sektor välja jäetud, põhiseaduslikud institutsioonid ja needsamad haiglad, on 116 000, see on 12%. Kunagi on seatud eesmärgiks, et me ei hakka seda kasvatama. Ühelt poolt võib ju mingis sektoris töötajate arv kasvada (politseinikud, õpetajad, päästjad, tervishoiutöötajad), aga ametnike arv tõenäoliselt väheneb. Seda tänapäeva võimalused lihtsalt võimaldavad, et me saame paljudes kohtades tegelikult ka kokku hoida.
Aga see 12% on võetud võrreldes tööealise elanikkonnaga, mitte elanike arvuga. Miks seda võrreldakse tööealise elanikkonnaga? Demograafiline suund on kahjuks allapoole. Viimased aastad on rändesaldo olnud positiivne ja minu teada tööealiste elanike arv ei ole eriliselt vähenenud, aga eelmistel aastatel see päris jõudsalt vähenes. Riik peaks saama hakkama umbes võrreldavate kuludega. Kui me vaatame tööealise elanikkonna suurust, siis riik peaks orienteeruma ka selle järgi, et võrreldes sellega ei oleks see üle võlli suur. Seda peab jälgima. Aga jah, on soove, et võtame pool maha, võtame 10% maha, võtame 20% maha. Mina ei oska nii täpselt vastata, kuskil vajadus muutub, kuskil on vaja juurde ja teises kohas on võimalik ka vähendada. See ei ole lihtne aritmeetiline tehe.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ivari Padar, palun!

Ivari Padar

Aitäh! Lugupeetud härra minister! Riigikogu eelmises koosseisus kõik need arutelud, mis puudutasid riigi paremaks tegemist, olgu selle nimi reform või kuidas tahes, olid õige aktiivsed. Põhiseaduskomisjonis oli eraldi alakomisjon, oli eraldi parlamendikomisjon. Nüüd tõesti on aasta otsa olnud kogu see valdkond kuidagi nagu vaikuses, pole seda debatti eriti siin saalis olnud. Kas selle teie valitsuse esitatud eelnõu mõte on selline, et läbi lillede anda Riigikogu põhiseaduskomisjonile nagu soovitus, et ahoi, aeg on tööle hakata?

Riigihalduse minister Jaak Aab

Aitäh, Ivari, selle küsimuse eest! Jah, eelmine parlamendikoosseis oli sel teemal väga aktiivne. Nagu me teame ja nagu sa ise mainisid, põhiseaduskomisjoni all oli mingi omaette väiksem rühm moodustatud ja oli ka probleemkomisjon. Ma kindlasti tunnustan seda, et seda teemat päris põhjalikult ja päris pikalt arutati. Jõuti põhialuste otsuseni, mis on tegelikult väga head [alused] ja mida kõik eksperdid kiidavad. Aga, ütleme, mis on selle otsuse asi, me oleme siit jõudnudki järgmiste teheteni või üritanud kirjeldada ära neid suundasid ja tegevusi. Need ajas ikkagi muutuvad. Mingid põhialused on seal minu arust täiesti õiged. Siin on küsitud, et mis selle juriidilise asjaga nüüd saab, et kui me võtame selle otsuse vastu, kas eelmine otsus on siis tühine. Mina ei ole jurist, minu arust see otsus nendest põhialustest lähtub ja ma ei näe mingit põhjust, et selle eelmise otsuse peaks tühistama. Need ei ole omavahel mitte kuidagi vastuolus.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Henn Põlluaas, palun!

Henn Põlluaas

Me oleme mitmelt opositsiooni liikmelt kuulnud murest Riigikogu rolli vähenemise üle. Tõepoolest, seda muret jagan ka mina. Aga paraku ei saa seda vist tõsiselt võtta, sest tänane opositsioon on olnud just nimelt ju valitsustes, kes on seda rolli vähendanud. Näiteks kas või need arengukavad, 2014, kui ma ei eksi, Ansipi valitsuse ajal muudeti Riigikogu roll siin ainult soovituslikuks ja nõuandvaks, Riigikogu enam ei kinnita neid. Aga täna ma loen siit eelnõust, et Riigikogu otsustab ja seab Eestile pikaajalised strateegilised sihid ning vähendatakse Riigikogu ja valitsuse tasandil kinnitatavate arengudokumentide arvu. See suundumus on ju väga positiivne. Aga äkki sa seletad opositsioonile vahet, mis on riigireformi tegevussuunad, mis annavad ju ette tõesti need suunad, nagu öeldakse, ja eesmärgid ning mille põhjal tehakse konkreetsed tegevuskavad? Siin süüdistatakse konkreetsuse puudumise pärast. Äkki seletate, mis vahe on tegevussuunal ja tegevuskaval, et meie kolleegid saaksid ikkagi sellest aru?

Riigihalduse minister Jaak Aab

Tänan küsimuse eest! Ma olen päris mitu korda üritanud seda selgitada. Ma saan aru, et alati tekib see vaade, et kui konkreetne mingi dokument peab olema. Ma üritasin seda seletada ka võrreldes eelmise Riigikogu otsusega, kus ongi põhialused ja kus on räägitud väga üldisest lähenemisest riigireformile. Väga head põhialused iseenesest, ma väga kiidan heaks, mis eelmine Riigikogu koosseis tegi. Meie oleme üritanud selles dokumendis kirjeldada konkreetsemalt neid suundasid, mis põhinevadki riigireformi tegevuskaval, nende suundade all on ju konkreetsed tegevused. Aga ma veel kord mainin, et see tegevuskava ei ole kivisse raiutud ja lõplik. Kui tuleb uusi suundasid, uusi ettepanekuid, siis me saame seda tegevuskava jaoks arutada. Selleks me selle Riigikogu ette tõime, mitte selleks, et siit kummitemplit saada, uskuge mind. Me tahamegi sisulist arutelu. Nii nagu põhiseaduskomisjon otsustas, on piisavalt aega ja siis otsustate teie, kas sellisel kujul, täiendatult või muudetult sobib riigireformi otsuse elluviimiseks selline alus või suunis või ei sobi, ja valitsus teeb sellest omad järeldused. Kui seda on täiendatud, siis me oleme kindlasti valmis tegevuskava täiendama. Nagu tänagi kõlas, kui üritada minna valdkonnapoliitikasse, siis tegelikult see ei ole see dokument. See kirjeldab lihtsalt riigihaldust ja riigivalitsemist ja seda, kuidas seda paremini saaks teha. Ta on nagu veidi selle ülene, aga me kipume jälle tihtipeale maanduma kuskil oma valdkonnapoliitikas. Püüame vaadata selle üleselt, kuidas üks riigiaparaat võiks hästi toimida, alates põhiseaduslikest institutsioonidest, valitsusest, ametitest, asutustest, kohalikest omavalitsustest jne. Kui need üldised suunad on käes, siis selle põhjal valitsus saab tegutseda ja oma tegevuskava täiendada.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, lugupeetud minister! Teile rohkem küsimusi ei ole. Ma palun nüüd ettekandjaks põhiseaduskomisjoni esimehe Paul Puustusmaa.

Paul Puustusmaa

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Tänan kõigepealt ministrit ettekande ja küsimustele vastamise eest. Need andsid kindlasti nii mõnedki vastused, mis muidu kõiki kiusaksid ja rahu ei annaks. Ma püüan siin teie ees olla, et valgustada teid sellest, mis toimus riigireformi otsuse eelnõuga põhiseaduskomisjonis.
Kõigepealt tahan öelda, et mul on ülimalt hea meel, et see meil siin laua peal on, sest ega meil polegi palju alternatiive: meil kas see on või seda ei ole. Selles mõttes, et see, et meil midagi on olemas, on iseenesest väga hea, siit alustada on ka väga hea. Siin tuleb toetada ja öelda, et ministril oli tuline õigus, kui ta ütles niimoodi, et väga paljuski on see meie otsustada, sest mitte midagi ei ole pandud paika põhjalikult, nii et mitte midagi me ümber ei saaks otsustada. Me võime mida iganes teha. Eks see ongi väikestviisi poliitiline võitlus ja see võitlus hakkas meil ka põhiseaduskomisjonis pihta ja üpriski reljeefselt. Ma veel jõuan sinna, nende momentide juurde.
Ma kindlasti tahan rõhutada veel kord ka muidugi seda, mida minister siin juba eelnevalt ütles, et tõepoolest, põhiseaduskomisjonis me andsime pikendatud tähtaja muudatusettepanekute tegemiseks just nimelt sellelsamal põhimõttel, et me saaksime võimalikult palju tagasisidet meie kõikidelt kallitelt kolleegidelt, fraktsioonidelt, komisjonidelt. Loomulikult tahan eraldi tänada Jaanus Karilaidi selle eest, et ta on loonud selle toetusrühma, mis näitas juba oma esimesel koosolekul väga tugevat efektiivsust. Homme vist on meil juba järgmine koosolek. Nii et meil ongi nüüd kujunenud niimoodi, et meil on ühelt poolt loodud mingisugunegi alus, ilma milleta meil poleks üldse mitte midagi, ja selle kõrval on olemas põhiseaduskomisjon, mis sellega tegeleb. Me ei ole – erinevalt eelmisest koosseisust – põhiseaduskomisjoni alla loonud mingit eraldi komisjoni, vaid jah, meil on olemas riigireformi toetusrühm, mis väga efektiivselt toimib, seda ainuüksi seetõttu, nagu ma ütlesin, et seal olid koos erinevad poliitilised jõud. Juba esimene istung näitas konstruktiivsust.
Aga ma lähen nüüd põhiseaduskomisjonis toimunu juurde. Nagu ma ütlesin, toimus väga tuline arutelu. Ma võiksin isegi öelda, et mõnes mõttes oli see arutelu teravam kui see, mis siin saalis oli. Ma tahaks veel eraldi välja tuua seda, et vaadake, riigireformi mõistet peab ka aduma võib-olla õigest otsast. Meil on see otsus kolmeleheküljeline, aga ta võiks põhimõtteliselt olla ka ühe- või kaheleheküljeline, see sõltub sellest, kui tihedalt me kõige olulisemad suunised sinna kirja paneme. Eeldada, et see peaks olema ülimalt täpne, konkreetse alguse ja lõpp-päevaga – seda ei saa. Vaadake, riigiga on nii, nagu on ühes legendis Tallinna linnaga: ega ta ei saa päris valmis. Me oleme võtnud ju täiesti kindlalt sellise suuna, et pelgalt peenhäälestusega me ilmselt hakkama ei saa. Tuleb arendada, tuleb minna kaugemale, tuleb minna sügavamale. Kui me näeme, et miskit on viltu, siis me peame vundamenti kohendama. Nii nagu ka ametnikud ütlesid oma ettepanekutes selle otsuse eelnõu kohta: nad ootavad neid suuniseid, nad ootavad seda juhendit, mida Riigikogu annaks, see oleks nagu tugev skelett, millele saab liha joonistada juurde küll. Nagu minister siin meelde tuletas, meil on olemas strateegia "Eesti 2035", see on üks selline koht. Loomulikult, selle otsuse juures on juba arvestatud poliitiliste fraktsioonide seisukohti, mis käsitlevad riigi arengut üldiselt, siin on arvestatud Riigireformi SA ettepanekuid. Tõsi, need ei ole lõplikud. Nagu ma ütlesin, tõepoolest, me saame kõike muuta, kõik on meie kätes. Ja meil on aega seda teha.
Aga lähen nüüd komisjoni otsuse ja komisjoni istungite juurde. Nagu ma ütlesin, oli meil istungeid kaks: 4. mail ja 11. mail. Komisjoni istungid iseenesest olid üpris teravad ja reljeefsed. Komisjoni istungit juhatasin mina. Kohal olid Kalle Grünthal, Kaja Kallas, Siim Kiisler, Andrei Korobeinik, Lauri Läänemets, Hanno Pevkur, Martin Repinski ja Taavi Rõivas. Kohal oli loomulikult ka minister, olid kohal ka ministeeriumi esindajad. Kaks korda sai seda arutatud, eelkõige sellepärast, et sellele asjale saaks n-ö hoo sisse lükata. Esimene arutelu läks nii pikaks, et me lihtsalt ei jõudnud kõike läbi võtta. Siis tulid järgnevad arutelud ja nendes järgnevates aruteludes tuli ka see reljeefsus välja. Nimelt oli opositsioon täiesti veendunud selles, et riigireformi, nagu ka siin saalis tuli välja, me ei peaks niimoodi alustama. Me peaksime ikkagi looma komisjoni, me peaksime tervikuna alustama täiesti nullist ja arendama riigireformi Riigikogu poolt erikomisjonide või mingi allkomisjoni kaudu. Nagu ma ütlesin, mulle tundus, et selline lähe, kus on valitsuse ettevalmistatud tekst, et minema saaks, ei ole sugugi halb, sest siin ei ole halbu momente. Väitega, et tegemist on liiga loosungliku lähenemisega, ma nõustuda ei saa.
Tegelikult, mis on siin välja toodud? Siin on toodud välja see, kuidas me saaksime põhimõtteliselt kohaliku omavalitsuse ja valitsuse tööd efektiivsemaks muuta. Siin on ette nähtud see nüanss, kuidas saaks rahvast rohkem kaasata. Siin on ette nähtud see nüanss, kuidas me saaksime bürokraatiat vähendada, kuidas me saaksime poliitilist tsementeeritust vähendada, kuidas me saaksime riiki efektiivsemaks ja odavamaks muuta. Need põhimõttelised suunised on siin antud.
Samas muidugi peab ütlema seda, et Riigikontrollil olid siin ka etteheited olemas. Hea kolleeg Toomas Kivimägi on nendele ka viidanud. Riigikontrolli arvates oli tegemist liiga vähese konkreetsusega. Riigikontrollil oli väide, et Riigikogu on riigielu tähtsamate küsimuste areen, Riigikontrolli arvates peaks Riigikogu läbi arutama kõigepealt riigireformi ulatuse ja eesmärgid, mida soovitakse saavutada, ning leppima kokku, mis on Riigikogu jaoks reformi puhul esmatähtis. Riigikogu võiks selles dokumendis tuua välja rohkem ambitsiooni ja konkreetsust. See on üks võimalikke lähenemisi ja seda saab kaaluda.
Mida ütles Riigikontroll veel? Riigikontrolli arvates on eelnõu puudus see, et läbisegi on mõningased põhimõtted, üldised sihid ja konkreetsed meetmed. Olemuslik probleem eelnõu puhul on see, et riigireformi vajalikkus ei ole päris selge. Kuna sellised konkreetsed valikud on tegemata ja ambitsioonikad eesmärgid on seadmata, siis on need puudused olemas. Taas, need võimalused on meie käes. Riigikontrolli arvates ei tohiks raisku lasta seda võimalust, mida on pakkunud COVID-19 pandeemia, selleks on bürokraatia vähendamise vajadus, halduskoormuse vähendamise vajadus ja riigi kulude kokkuhoidmise võimalus. Poolel teel ei tohiks seisma jääda. Kohaliku omavalitsuse reformiga, mille tulemusel peaksid omavalitsused muutuma võimekamaks, tuleb edasi minna. Tarvis oleks kindlamaid suuniseid, kuidas täitevvõim peaks lahendama regionaalse ebavõrdsuse probleemi. Kestlikuks riigihalduseks on äärmiselt oluline kehtestada selged ja stabiilsed riigi rahanduse reeglid. Kõiki neid teemasid saaks selle reformi raames käsitleda. Taas, see on võimalik. Siin võib olla see oht, et me läheme käsitlusega ka liiga peeneks, aga jälle, need võimalused on meie endi kätes.
Riigikontroll rõhutas veel seda, et põhimõtteliselt peaks selles dokumendis olema lahendatud see, millist riiki me tahame, st mis tüüpi riiki me soovime arendada ja kuhupoole liikuda. Päris tugevalt öeldud. Riigikontroll viitas veel sellele, et Arenguseire Keskus on teinud mitmeid uuringuid meie riigi arengustrateegia küsimustes, on välja pakutud viis valikut, millest me peaksime valima ühe või mingi sümbioosi. Selline ettepanek oli. Kaalume.
Minister sõnas vastuseks sellele, et need põhimõtted, mis on eelnõus välja toodud, on valitsuskoalitsiooni seisukohad küll, kuid kõik võivad neid ettepanekuid täiendada ja muuta. Ta rõhutas ametiasutuste konsolideerimise küsimust ja sõnas ka, et seoses riigireformiga on moodustatud koordinatsioonikogu, kuhu kuuluvad kõikide ministeeriumide kantslerid ja kust saab abi ja toetust ühelt poolt riigireformi läbiviimiseks ja ka täiendavate andmete saamiseks.
Hanno Pevkur leidis, et kui me räägime riigireformist, siis on eelnõu väga väheambitsioonikas. Ta sõnas, et eelnõus ei ole välja toodud ajalist perspektiivi ja tema arvates tuleks eelnõu jätta üldse kõrvale ning pidada Riigikogus kõigepealt filosoofiline debatt teemal, millist riiki me tulevikus sooviksime. Pevkur tegi ettepaneku jätta eelnõu üldse seisma, võtta arvesse kriisist saadud õppetunnid ja teha üks korralik Riigikogu enda algatatud otsuse eelnõu, mitte kaasata Vabariigi Valitsuse algatatud otsuse eelnõu. Taas ma rõhutan, et nagu te näete, siin on olemas juba poliitilise võitluse tasand, aga minu raudne veendumus on, et see, kui me peaksime kõike nullist alustama, ei ole see, mis aitaks meil üldse edasi liikuda, vähemalt efektiivselt mitte.
Taavi Rõivase sõnul ei ole eelnõus visiooni, kuidas Eestit paremaks muuta. Eesmärk ei ole sõnastatud konkreetselt ning arusaadavalt ja ambitsioonikust ei ole. Selles mõttes Taavi kordas Hanno sõnu. Varasematest reformidest, mis väärivad reformi nime, tõi ta näiteks töövõimereformi või haldusreformi, niimoodi kitsalt. Ta tõi veel välja, et maailm on väga palju muutunud, mis seab Eesti ühiskonna ette palju väljakutseid, alustades sellest, kuidas muuta tuleviku kriisijuhtimise korraldust, lõpetades sellega, kuidas paremini olla valmis kodus töötamiseks ja e-õppeks. Tema sõnul ja tema arvates ei ole eelnõu puhul üldse tegemist riigireformiga. Nagu te näete, sellised sõjad meil seal olid.
Lõppkokkuvõttes, kui me olime seda arutanud, leidsime siiski, et selle asjaga saab edasi minna. Nagu ma alustasin ka tänast sõnavõttu, on mul ikkagi hea meel, et me saame sellega niimoodi edasi minna. Kui me sellega edasi ei läheks, kui me sellest ei alustaks, siis meil poleks üldse midagi, millest alustada. Konsensuslikke otsuseid oli kaks. Kõigepealt see, et mina oleksin ettekandja, ja teine oli see, et muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrata 14. september k.a. Teised otsused, mis käsitlesid päevakorda võtmist ja ka ettepanekut esimene lugemine lõpetada, võeti vastu häälteenamusega 5 : 4. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Teile küsimusi ei ole. Avan fraktsioonide läbirääkimised. Siim Kiisler Isamaa fraktsiooni nimel. Palun!

Siim Kiisler

Austatud aseesimees! Ma palun lisaaega ka.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

5 + 3 minutit.

Siim Kiisler

Auväärt Riigikogu! Kõigepealt tahaks öelda paar sõna selle punkti arutelu alguses toimunud debati kohta, millele ka põhiseaduskomisjoni esimees Paul Puustusmaa viitas. Ma ei ole kuidagi nõus nende Riigikogu liikmetega, kes arvavad, et valitsus ei võiks meile pakkuda oma eelnõusid, mida meie saame arutada ja omale sobivaks muuta. Me võiksime tänulikud olla, kui valitsus ettepanekuid teeb, eriti silmas pidades, et viimasel ajal meil siin Riigikogus kõik hääletused ei ole alati läinud võib-olla nii kvaliteetselt, nagu me oleksime tahtnud. Ei maksa olla nii üleolev väljastpoolt tulevate nõuannete suhtes, tasub ära kuulata ja arvesse võtta seda, mis meile sobib. Seda enam, et riigihalduse ministri alluvuses töötavad kindlasti väga head eksperdid, kes suudavad oma mõtteid selgelt kirja panna. Seda on selle teksti ladusast sõnastusest ka näha ja tunda.
Kui nüüd selle dokumendi sisu juurde minna, siis kindlasti on siin mitmeid väga häid mõtteid. Aga nõustun ja Isamaa fraktsioon nõustub paljuski Riigikontrolli kriitikaga ja üleskutsega suuremale ambitsioonikusele ja konkreetsusele. Ma toon mõne näite. Väga positiivsed, konkreetsed ja selged positsioonid on näiteks punktis 10, kus öeldakse, et seadustes reguleeritakse ainult kõige olulisemaid, üldisemaid ja püsivamaid teemasid, õigusloomes jätkatakse dereguleerimisega vastavalt õiguspoliitika põhialustele. Selge suund, arusaadav. Või punkt 19: bürokraatlikke toiminguid rakendatakse nii vähe kui võimalik. Väga hea, igatepidi kiiduväärt ja selge. Või punkt 24: detsentraliseeritakse avalike ülesannete täitmist, andes kohalikele omavalitsustele keskvõimu tasandilt üle sobivad ülesanded koos nende täitmiseks vajaliku rahastusega. Jällegi selge ja mõistlik suund, mida võiks toetada. Samas on need head selged sõnumid vahepeal peidetud sellise, ma ütleksin nii, ebavajaliku jutu sekka. Kui kirjeldatakse, et Riigikogu on riigielu tähtsaimate küsimuste arutelu areeniks ja võtab vastu kõige olulisemaid otsuseid ja teeb täitevvõimu üle järelevalvet, siis see kõlab loomulikult ilusasti, aga ta viib fookust kõrvale, võtab reljeefsust ja selget sõnumit sellest dokumendist ära. On ka nõrka sõnastust, näiteks punktis 15, kus on öeldud, et kaalutakse turukonkurentsis tegutsevate riigi äriühingute erastamise võimalusi. Olgem julged! Kui on soov äriühingud erastada, siis ütleme, et soovime erastada, muidu ei ole sel sõnumina selles dokumendis ei üht- ega teistpidi väärtust ega sisu. On ka mõnevõrra vastuolulisi kohti. Ma tooksin siin näitena punkti 5, kus öeldakse, et vähendatakse killustatust strateegilises planeerimises ning seatakse valdkondadeülesed prioriteedid. Samas, punktis 23 öeldakse, et koordineeritakse ametkondade tegevust piirkondlike tegevuskavade abil. Ühtepidi vähendatakse killustatust, aga teistpidi tahetakse piirkondlikke tegevuskavasid. Arusaadav on maakondade ja piirkondade soov anda rohkem võimu piirkondlikele tegevuskavadele, see on traditsiooniliselt nii olnud. Aga jällegi, kõigile meeldida ei saa, tuleks teha selgemad valikud ja hoida selgemat fookust. Kuigi riigihalduse minister ütles, et see ei ole siin valdkonnaprobleemide kirjeldus, siis on siia sisse lipsanud sellised väljendid nagu "lahendatakse inimeste eluasemeprobleeme". See on näide täiesti sobimatu sõnastuse kohta siin tekstis. Mis on sellel riigireformiga pistmist? Mitte mingit. Aga ilmselt keegi tahtis väga sellist lauset siin näha ja siis kirjutati see sisse. Ma loodan, et meil on julgust sellised laused siit välja võtta.
Võib-olla kõige paremini iseloomustab seda suundumust see, kui võrrelda seda Riigikogu otsust möödunud aastal tehtud Riigikogu otsusega riigireformi ja hea halduse põhialuste kohta. Riigihalduse minister küll ilusasti viitas, et see on eelmise otsuse jätk, aga vaatame, kuidas on kirjeldatud valitsussektori ümberkorraldamist. Möödunud aasta otsuses öeldakse, et valitsussektori töö korraldatakse ümber nii, et probleemid lahendatakse kiirelt ning loobutakse ebavajalikust tegevusest ja liigsest halduskoormusest. Hea, lihtne, selge sõnum. Käesolevas eelnõus on lause, mis hakkab samamoodi pihta: "Valitsussektor korraldatakse ümber selliselt, et riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste toimimine toetab ühiskonna terviklikku arengut ja tootlikkuse kasvu." Ma arvan, et igaüks näeb sellest võrdlusest ära, kuhupoole me selle tekstiga liigume. Isamaa fraktsiooni arvates see ei ole hea suund, kuhu liikuda. Hoidkem konkreetsust, fookust ja reljeefsust!
Kokkuvõtteks tahaks öelda, et kõigile ei saa selle dokumendiga meeldida. Kui me tahame talle päris sisu anda, peame tegema selged valikud ja julgema otsustada. Jaak Aab siin rõhutas korduvalt paindlikkust. Ma olen veendunud, et Jaak Aab ise on ka väga paindlik, teeb Riigikoguga head koostööd ja annab meile nii oma kui ka oma alluvate ekspertiisi kasutada, et me saame selle dokumendi vormida selgeks, tugevaks ja hea kvaliteediga otsuseks. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Ivari Padar Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel, palun!

Ivari Padar

Lugupeetud kolleegid! Nagu juba enne juttu oli, eelmises Riigikogus oli seda riigireformiteemalist arutelu hulgem. Selleks olid ka omad põhjused, kas või seesama haldusreform ja haldusreformi ajakava, mis teatud surve peale pani. Mina olin siis ühel hetkel ka riigireformi probleemkomisjoni esimees ja minust järgmine riigireformi probleemkomisjoni esimees oli Tanel Talve, kes on andnud ka oma hinnangu täna käsitletavale eelnõule ega saa aru, mis vahet on sellel Riigikogu otsuse eelnõul, mis võeti vastu 2019, kus olid põhialused, ja tänasel eelnõul. Ehk eeldatavasti, kuna sisulist vahet ei nähta – võib-olla see on kusagil detailides, härra minister rääkis ka nendest detailidest –, oleks olnud tõesti mõistlik asjade käik see, et uue koosseisu põhiseaduskomisjon oleks võtnud aluspõhimõtete edasiarendamise eesmärgiks. Nüüd läks nii, et valitsus tegi oma ettepaneku ja justkui võib öelda, et loob Riigikogule veidikene survet, et võiks sellise asjaga nagu riik ja tema korraldus paremini tegelda. See on nii. Igal juhul on selge, et see debatt on pihta hakanud ja seda tulebki pidada.
Siin ka enne kolleegid rääkisid, mis on riigireformi definitsioon. See on ääretult keeruline teema ja on rubriigist, mis värvi on armastus. Üleüldse see sõna "reform", see kõlab Eesti asja ja Eesti poliitika kontekstis nii, et meil on suured muutused, mille nimi, saab ütelda, on reform, on see siis maareform, omandireform, põllumajandusreform või töövõimereform. Tegelikult on ikkagi niimoodi, et hea riigi jätkukujundamine ongi pidev protsess. Kas ta nimi peab olema reform või mitte, on selline maitseasi. Riigi edendamine – ma usun, me kõik saame ühtemoodi aru, et selle nimel tuleb pingutada. Kindlasti olen ma seda meelt, et Riigikogu roll kogu selles debatis peab olema märksa suurem. Kahjuks on ikkagi läbi aegade olnud nii, et on väga palju Riigikogu liikmeid, kellel tegelikult selle vastu väga suurt huvi ei ole. Nii see ka on.
Nii et jah, selle tänase eelnõu kohta tuleb ütelda, et väga keeruline on näha, mis vahe on siin riigireformi põhialustega võrreldes, mis on vastu võetud. Siin on mitmel korral räägitud Riigikontrolli kriitikast selle eelnõu suhtes. Kuidas teemaga edasi minna, selle kohta on mul üks soovitus. Tookord, kui eelmises koosseisus arutati just haldusreformiga seotud asjaolusid, siis ka nendes parlamendikõnedes me fikseerisime ära küsimused, millele meil tol ajal ei olnud väga selgeid vastuseid, näiteks kuidas haldusreform toimub, kuidas maavalitsused likvideeritakse, millised probleemid tekivad. Nüüd on mõningane aeg edasi läinud ja ma väga soovitan võtta ette neid vanu protokolle ja vaadata, mis meil tookord üles jäi, millele oleks vaja lahendust saada ja mis tol ajal ära lahendati, kas või riigireformi puhul ja ministeeriumide omavahelise horisontaalsema koostöö puhul. Tollal toimus just see, et viis ministeeriumi läksid ühte majja kokku, selle nimel, et horisontaalse koostöö abil saada paremat lõplikku sünergiat. Haldusreformi kontekstis veel kindlasti see, et ka siin dokumendis on sees see, mis puudutab omavalitsuste õigusi ja finantsautonoomiat. Aasta pärast on ...
Kolm minutit juurde, jah!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Palun! Kolm minutit lisaaega.

Ivari Padar

... kohalike omavalitsuste valimised. Tegelikult on nii, et kõik, kes on mõelnud sügavuti haldusreformile, mis toimus, sellele, kuidas kohati haldusterritoriaalselt mindi mõistlikult kokku ja kohati oli see ebaratsionaalne, võiks ikkagi arutada Riigikogus järgmiste kohalike omavalitsuste valimiste kontekstis, mis on need probleemid, mida me saaksime ära lahendada ja kus me saaksime anda signaali kohalikele omavalitsustele, et pärast järgmisi valimisi on üks või teine rõhuasetus teistmoodi, finantseerimine ja finantsautonoomia teistmoodi. Ma tahaksin loota, et seal, kus on sügavalt ebaproportsionaalsed omavalitsused tekkinud, me mitte järgmiste valimistega, vaid ülejärgmiste valimiste eel saaksime need piirid ära muudetud mingi loogika järgi. Nii et tuleb selle asjaga tööd teha. Jõudu meile kõigile!
Me proovime riiki mõistlikumaks teha ja meil on siin sees ka teatud asutuste ühendamised, aga ma ei ole päris täpselt aru saanud, milline loogika on praegu selles, mis toimub piirivalve ja politsei ümber, kus luuakse lisaametikohtasid. Ma ei ole rahul selles kontekstis, kui me räägime mõistlikust ja läbipaistvast riigist, sellega, mis on toimunud kas või Maaelu Edendamise Sihtasutuse nõukogus, kust põllumeeste organisatsioonid on välja arvatud. Need on sellised näited, kus me ühelt poolt tahame head ja läbipaistvat riiki ja teiselt poolt tuleb õlgu kehitada või räigelt protesteerida. Tänan teid!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Jaanus Karilaid, palun, Keskerakonna fraktsiooni nimel!

Jaanus Karilaid

Head kolleegid! Kõigepealt tunnustan ma ministrit, et meil on vähemalt midagi ees, mida kritiseerida, sest olgem ausad, ega mitte keegi ei ole takistanud ju Riigikogul tulla ise välja parema nägemusega riigireformist. Ma ei tea ühtegi takistust, see on puhtalt poliitilise tahte küsimus. Eks ma võib-olla kõne lõpus ka jõuan sinna, miks me ise ei ole tulnud parlamendi poolt välja riigireformi võib-olla sügavama või konkreetsema käsitlusega. Kui me räägime üldse riigireformist ja kui me hakkame detaile vaatama, siis oht on tõesti see, et me saame väga suure arvamuste paljususe selle kohta, kuidas mõni ministeerium töötab, kuidas mõni sihtasutus töötab, kuidas tema arvates tuleks töötada, kas mõned ametid peab liitma või ei pea liitma, kas personali värbamine on adekvaatne või mitte.
Ma proovisin panna kirja mõningad märksõnad, mis, ma rõhutan, minu isikliku arvamuse kohaselt annaks riigireformile jumekama hoo. Kui me räägime avalikust võimust, siis me teame, et avalik võim täna jaotub põhiliselt kahe tasandi vahel: on kohalik omavalitsus ja keskvõim. Eelkõneleja rääkis, et on vaja rohkem finantsautonoomiat. Kas me leiame poliitilise koosmeele ja saavutame sügiseks kokkuleppe, et me võtame endale siin sihi? Me räägime, et maksutuludest läheb ca 25% kohalikule tasandile, ja me räägime Põhjamaadest. Meie jaoks on Skandinaavia väga suur eeskuju, me teame, et Taanis on see protsent umbes 50. Kas me julgeme teha otsuse, et me hakkamegi igal aastal samm-sammult finantsautonoomiat suurendama, et me oleme põhimõttelise otsuse teinud ja see ei ole poliitilise vägikaikaveo osa, vaid see on printsiip, milles on kokku lepitud? Näiteks jõutakse siis Põhjamaade näitajani kahe-kolme aasta jooksul, nii et me saaksime rääkida, et kohalik omavalitsus on võimeline pakkuma teenuseid ja on elujõuline.
Teine punkt on avalikud teenused. Me sealt dokumendist loeme avalike teenuste kvaliteedi tõstmisest ja ka teenuste ühtlustamisest. Kas me julgeme panna kirja sinna dokumenti ka ressursi? Kui me paneme kirja ainult printsiibi, siis ei ole ju tagatist, et me tõesti tegeleme digisüsteemidega, teenuste arendamisega, siis see jääb ainult deklaratsiooniks. No kes on selle vastu, et avalik teenus oleks kvaliteetne? No kes on selle vastu, et kõikides maakondades peaks olema teenuste kvaliteet ühtlaselt tagatud? Mitte keegi selle vastu ju ei ole. Miks me peame seda uuesti üle kordama? Aga see on küll poliitiline valik, kui me teeme kokkuleppe ja leiame nii palju ressurssi selle jaoks mõne ajaühiku jooksul. Vaat, see on juba poliitiline kunst, kui me saaksime siin kokkuleppele.
Kolmandaks. Aastast aastasse räägitakse parlamendi rolli suurendamisest. Jälle, kes on Riigikogu liikmetest selle vastu, et parlamendi rolli võiks suurendada? Me korrutame seda kogu aeg. Aga teeme otsuse, et 2021. aasta riigieelarves me teeme ära oma alatiste komisjonide töötajate palgareformi. Kui me võrdleme ministeeriumidega ja keskvõimuga, siis me võiksime teha otsuse, et jah, me suurendamegi oma rolli, aga me teeme ära ka oma komisjonide töötajate palgareformi, tõstame näiteks palka 30%, millega konkurentsivõime ja kvaliteet tegelikult meil kindlasti paraneks. Ma arvan, et siis ka parlamendi roll suureneks. Kui te vaatate meie komisjonide töötajate sissetulekuid võrreldes näiteks ministeeriumide osakonnajuhatajate sissetulekutega, siis loomulikult, te näete, et enamik õigusloomest peabki tulema ju kesktasandilt, kuna me ei ole ressursse seal planeerinudki. Aga iga aasta me räägime, et parlamendi roll võiks suureneda.
Homme on järgmine toetusrühma koosolek, meile esineb Riigikontrolli esindaja ja annab avalikust haldusest väga põhjaliku ülevaate, mis on tegelikud ressursid ja vahendid. Siis me teame, mida täpsemalt kritiseerida ja mis lahendusi pakkuda. Nii et me proovime jõuda oma ettepanekuteni sügise alguses. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Henn Põlluaas, palun, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel!

Henn Põlluaas

Lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Riigireform on ju tegelikult vana ja habemega asi. Sellest on räägitud aastaid ja aastaid. Ma usun, et ei ole mitte kedagi, kes tegelikult selle vajaduses kahtleks. Selle eesmärk on, loomulikult, ju efektiivne, toimiv, töötav riik või süsteem, mis tegutseb kõige paremal kombel nii riigi kui ka meie rahva huvides. Paraku on läbi nende aastate ka selgelt näha olnud see, et eri poliitiliste jõudude rõhuasetused on olnud erinevad. Aga head meelt teeb see, et põhikontseptsioonis ja eesmärgis me oleme ühel meelel. Eelmine Riigikogu koosseis, nii nagu Ivari Padar meenutas, tegi tõesti sellel teemal väga sisukat tööd. Lisaks Riigikogu otsustele olid meil ka olulise tähtsusega riiklike küsimuste arutelud, meil oli spetsiaalne probleemkomisjon selle jaoks loodud, kes tegi väga head tööd ja pani kirja väga head ettepanekud ja suunad, kuhupoole minna. Koostöös Raidla Riigireformi SA-ga me ju kirjutasime alla, kõik erakonnad, kes toona olid Riigikogus – täna on neid siin natukene vähem – hea tahte kokkuleppele, et minna riigireformi küsimusega edasi. Ma olen kindel, et kuigi täna on mõnevõrra teistsugune koosseis Riigikogus, siis tegelikult soov selles suunas edasi minna on jätkuv ja püsiv. Selles suhtes ma väga tervitan valitsuse poolt meile siia toodud ettepanekut, riigireformi elluviimise tegevussuundi. Siin ongi Riigikogul võimalus näidata enda rolli, sisustada täpsemalt, mõnevõrra võib-olla mõnes asjas laiemalt riigireformi ja panna kirja just need suunad, printsiibid, mida me oluliseks peame. See rida, mis selles otsuse eelnõus on, et Riigikogu roll strateegiliste suundade ja sihtide otsustamisel ja vastuvõtmisel suureneb, on meie teha. Kui me selle ka sisuga täidame, siis ei ole meil kellelgi, ma loodan, põhjust nuriseda, et Riigikogu roll on jäänud väikeseks, et Riigikogu on justkui kummitempel, täidab ainult valitsusest ja ka Brüsselist tulnud ettepanekuid ja suuniseid, vaid me saame näidata, et Riigikogu on tõepoolest põhiseaduslik institutsioon, seadusandlik institutsioon. Mis saab olla veel parem kui see, et me selle riigireformi eesmärgi täidame võimalikult suures üksmeeles! Loomulikult, sajaprotsendilist üksmeelt ei saavuta me iialgi, aga meie võimalus on ikkagi see, et me sirutame üksteisele käed, lepime nendes põhilistes, kõige olulisemates asjades kokku ja viime ellu selle, et riigireform ei jääks lihtsalt üheks ilusaks jutuks. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Rohkem fraktsioonidel läbirääkimiste soovi ei ole, läbirääkimised on lõppenud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 181 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 14. septembri kell 17.15.


5. 18:56 Vaba mikrofon

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Head kolleegid! Tänane istung ei ole veel lõppenud. Kõigil soovijail on võimalus pärast haamrilööki registreeruda sõnavõtuks vabas mikrofonis. Soovijaid ei ole. Head kolleegid, istung on tõepoolest tänaseks lõppenud. Aitäh ja kohtumiseni homme!

Istungi lõpp kell 18.56.

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee