Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

12:00 Infotund

Esimees Henn Põlluaas

Tere hommikust, austatud kolleegid ja austatud ministrid! Alustame oma igakolmapäevast infotundi. Ja nagu ikka, kõigepealt kohaloleku kontroll.
Kohaloleku kontroll
Kohal on 21 Riigikogu liiget, puudub 80.
Tänases infotunnis osalevad järgmised valitsusliikmed: peaminister Jüri Ratas, rahandusminister Martin Helme ja riigihalduse minister Jaak Aab. Ja nagu meil kombeks on, kõigepealt saavad küsimuse esitada registreerunud Riigikogu liikmed. Nendel on õigus ka täiendavaks küsimuseks ja saalist võib esitada veel ühe küsimuse.


1. 12:01 Valitsuse sõnumid

Esimees Henn Põlluaas

Esimesena saab küsimuse esitada Indrek Saar ja talle vastab peaminister Jüri Ratas. Palun!

Indrek Saar

Aitäh sõna andmast! Lugupeetud peaminister! Sotsiaaldemokraadina ma pean ütlema, et mulle mitmekesisus väga meeldib – nii kultuuriline mitmekesisus kui ka näiteks looduslik mitmekesisus, mida ma pean väga oluliseks. Aga valitsuse sõnumite mitmekesisus, eriti kriisiolukorras, on küll väga küsitav. Valitsus on sellega suutnud märkimisväärselt silma paista. Ei ole kindlasti opositsioon ainuke, kes on olnud mures, mida ikkagi valitsus nüüd öelda tahab, kuidas me peaksime käituma. Praeguse tervisekriisi lahendamisel on valitsuse liikmed pidevalt võtnud erinevaid positsioone ja neid ka jõuliselt kommunikeerinud. Tuleb meelde näiteks see, kuidas käis arutelu selle üle, millal koolid lahti tehakse ja kas üldse tehakse ja kas valitsus tegelikult on midagi otsustanud. Samuti see, et infotunnis viibiv minister Jaak Aab teatas, et maskid peaksid olema kohustuslikud, aga siis tuli välja, et valitsusel ei ole kavatsust neid kohustuslikuks muuta ja räägitakse ikkagi sotsiaalsest normist. Kas teil peaministrina on kavas midagi ette võtta selle jaoks, et valitsuse kommunikatsioon oleks ühiskonna jaoks selgemini arusaadav? On teil mingid konkreetsed tegevused plaanis? Kas te vestlete oma kolleegidega? Või on strateegilises kommunikatsioonis mingid vead? Kas te olete selle kriisi ajal teinud mingeid tähelepanekuid, mida te kindlasti kavatsete arvestada selleks, et valitsuse sõnumid oleksid selgemad?

Peaminister Jüri Ratas

Austatud Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed! Hea küsija, aitäh selle küsimuse eest! Ma alustan nii nagu teie. Ka minule meeldib mitmekesisus. Vaatame Eesti loodust – väga mitmekesine, erinevad aastaajad. Selline värviküllane elu on kindlasti tore. Nii et ma arvan, et selles osas me oleme teiega ühel meelel.
Paraku teie sissejuhatus ei lähe tehtud kriitikaga absoluutselt kokku. Teie ütlete, et te tahate mitmekesisust. Aga mitmekesisus tähendab ka arvamuste paljusust, see tähendab minu meelest sõnavabadust. Aga te noomite, et näete, valitsuses ei räägi kõik ainult ühte juttu. Ma ei tea, kustkohast te selle paralleeli toote, võib-olla oma erakonnast – nii nagu Indrek Saar ees, nii kõik üheksa fraktsiooni liiget järel. Täpselt samamoodi! Ausõna, mina ei arva, et see mõistlik oleks, et me peaksime rääkima nagu plaadi pealt seda, mida räägib kas erakonna esimees või valitsusjuht. Mitmekesisus, arvamuste paljusus ongi see tugevus, mis viib lõpuks sihile, viib õigesse suunda.
Nüüd, valitsuse positsioonid on olnud väga konkreetsed, väga ühtsed ja väga selged. Kui me vaatame valitsuse otsuseid, siis me oleme teinud väga konkreetseid otsuseid. Meil on väga konkreetsed seisukohad, väga konkreetsed positsioonid. Te riidlete, et pole koole puudutavat otsust. Minu meelest valitsus otsustas selle, kui ma ei eksi, 9. aprillil, mis juhtub 15. mail. Väga keeruline oli toona näha ette, mis juhtub viie nädala pärast. Ja ma veel kord ütlen, et haridusmaastikule saatis valitsus eesotsas haridus- ja teadusministriga, ma arvan, väga selge sõnumi. Kui haiguspuhang võimaldab ehk leeveneb, siis 15. mail hariduselu hakkab taastuma. Ja hakkab taastuma peamiselt lõpuklasside osas: eksamid, iseseisev töö või personaalsed tunnid õpetajatega, järeleaitamine. Aga loomulikult koolielu traditsioonilises võtmes ei taastu. Aga seda sõnumit oli tookord lõpetajatele väga vaja ja see väga konkreetne sõnum anti.
Maskidest nii palju, et maskid on tekitanud väga palju arutelusid valitsuse laua taga, ka teadusnõukojas. Otsus on see, et maskid on soovituslikud, nagu te ütlete, sotsiaalne norm – jah, nii olen ka mina öelnud. Aga igaüks otsustab ise, kas ta seda kasutab või mitte. Aitäh teile!

Esimees Henn Põlluaas

Urmas Kruuse, palun!

Urmas Kruuse

Aitäh, austatud istungi juhataja! Auväärt peaminister! Nendest sõnumitest tahaks tõesti selgemalt aru saada. Ma ei saa sada protsenti nõus olla, et kõik need sõnumid, mis valitsusest on tulnud, on olnud väga selged ja arusaadavad. Seda näitab ka see, mida inimesed neid sõnumeid järgides on tegelikult teinud.  See puudutas ka 2 + 2 reeglit jne. Aga ka minu poole on inimesed pöördunud. Üks viimase aja uudis on olnud see, et tippsportlased saavad uuesti hakata teatud tingimustel treenima. Osa inimesi on küsinud, mida tippspordi all mõeldakse, kas on selline definitsioon. Kas te võiksite avalikkusele selgitada, mida see teade tähendab? Millest lähtuvalt see regulatsioon on tehtud?

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh teile küsimuse eest! Ma ei tea, kõigepealt 2 + 2 reegel, mida te nimetasite. Ma tahan öelda, et üleüldiselt me teeme ju iga nädal uuringuid, kuidas ühiskonnas erinevaid piiranguid on vastu võetud. On selge, et nüüd me räägime rohkem juba leevendustest, me oleme leevendusfaasis. Samas ma pean ütlema, et neid piiranguid on ikkagi väga suur enamik Eesti ühiskonnast vastu võtnud selgelt positiivselt. Inimesed on neid täitnud, nad on nendega arvestanud. Seda on näidanud ka uuringutel saadud tagasiside.
Nüüd, 2 + 2 reegel. Laupäeval ma käisin Pärnus ehituspoes ja käisin ka eelmisel nädalavahetusel. Neid reegleid järgiti väga hästi. Ma pean poepidajat kiitma. Sisselaskmine toimus konkreetselt, vähemalt ühes ehituspoes. Ruutmeetrite põhiselt arvutati välja, kui palju seal poes tohib inimesi olla, ja välisjärjekord lähtus sellest 2 + 2 reeglist. Nädala alguses siia Riigikokku tööle tulles tulin mööda ühest ettevõttest siinsamas Toompeal. Seal oli järjekord, samuti järgiti 2 + 2 reeglit. Nii et minu meelest seda on ikkagi võetud üldjoontes väga konkreetselt ja väga hästi vastu ja sellest on lähtutud. Ja tegelikult ma arvan, et see on olnud üks, kui tohib nii öelda, kuldvõtmeke, et me oleme jõudnud viiruse leevendusfaasi. Me oleme suutnud ikkagi tagada, et väga suurt puhangut Eestis, tänu jumalale, siiamaani olnud ei ole. Ja see on olnud suuresti tänu meie inimeste vastutustundlikule lähenemisele.
Nüüd, te küsisite spordi kohta. Vastus on väga lihtne. Täiskasvanute koondised võivad alustada, võivad juba täna tegutseda nii sise- kui välistingimustes. Ja seda, kes kuulub täiskasvanute koondisesse, kes on selle koondise kandidaat, peaks iga alaliit ise reguleerima. Seda küll valitsus ei ütle, kes täpselt need naised ja mehed või neiud ja noormehed on. Lisaks spordile sai tehtud ju väga konkreetne otsus 2. mai kohta, mis oli eelmise nädala laupäev. Ka välisjõusaalid võis avada ja võis hakata kogunema treeningutele olenemata vanusest, kui on kümneliikmeline rühm või grupp ja lähtutakse 2 + 2 reeglist.

Esimees Henn Põlluaas

Indrek Saar, täpsustav küsimus, palun!

Indrek Saar

Aitäh! Lugupeetud peaminister! Siiski, ma ütlesin seda, et mitmekesisus on tore asi, aga kriisikommunikatsioonis on vaja selgeid sõnumeid. Kui valitsuse liikmed arutelu käigus lubavad endale erinevaid lähenemisnurki, on väga tore, aga millegipärast on selle tagajärjel tekkinud hulk segadust. Kas või see, et teie peaministrina ja eriolukorra juhina ütlesite valitsuse pressikonverentsil 23. aprillil, et kinodes ja kontserdisaalides saab vabalt 2 + 2 reeglit kasutada. See andis mõista, et kohe-kohe hakatakse midagi avama. Aga neli päeva hiljem ütles valdkonda kureeriv kultuuriminister, et teatrid ja ka kinod ilmselt peavad arvestama sellega, et enne sügist mitte midagi ei toimu. Need on segased sõnumid. See on lihtsalt üks näide.
Aga tuleme nüüd selle nädala värskete väljaütlemiste juurde. Ühiskonna jaoks väga oluline teema on Rail Baltic, mis ka kriisikontekstis ilmselt on väga oluline majanduskäibe tekitaja ja võimalik töökohtade looja. Mart Helme teatas loetud päevad tagasi, et EKRE pani Rail Balticu projekti seisma. Punkt. Taavi Aas ütles, et Helme seisis Euroopa Liidus uue perioodi rahajagamisel Rail Balticu eest niisama kindlalt nagu Antanti läänerinne. Martin Helme teatas selle peale, et Taavi Aas esines lennuka fraasiga, aga ta eksib. "Seisan selle eest, et Euroopa Liidu raha ei läheks Rail Balticule." Ja Jüri Ratas räägib kassidest ja hiirtest, aga ütleb ka: "Minu juhitav valitsus ja kõik sellesse asjasse puutuvad ministrid töötavad Rail Balticu valmimise nimel, nagu see sai koalitsiooni moodustamise ajal selgelt kokku lepitud." Kuna Martin Helme on ka siin saalis olemas, siis võib-olla te ühiselt saaksite meile selgitada, mis selle Rail Balticuga valitsuse arvates saab. Kas te töötate selle teoks saamise poolt või selle vastu?

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh teile selle küsimuse eest! Kõigepealt ma alustan kriisikommunikatsioonist. Ma jään selle vastuse juurde, mida ma ütlesin härra Urmas Kruusele. Kriisikommunikatsioon on olnud selles väga keerulises situatsioonis – väga uudses situatsioonis kogu maailma jaoks – minu meelest väga selge ja konkreetne. Võtame kas või selle kriisikommunikatsiooni põhisõnumid, mis on olnud: püsi kodus, väldi lähikontakte, pese käsi! Täna me ütleme, et püsi terve, väldi lähikontakte, pese käsi. Väga konkreetsed ja minu meelest väga ühtselt mõistetavad sõnumid. Ja Eesti ühiskond on vastu öelnud, et ta saab nendest aru, ta lähtub nendest ja peab neid oluliseks. Loomulikult, aja jooksul need piirangud ja toetus piirangutele on hakanud vähenema, seda ei saa eitada, ja toetus leevendustele on hakanud suurenema. Aga ma veel kord ütlen, et ma palun ka Riigikogu liikmeid: palun saame aru, mis situatsioonis me oleme. Me ei ole mingis tavaolukorras, mis kevaditi kätte jõuab. See situatsioon on ikkagi kõigi jaoks, terve maailma jaoks väga uudne.
Nüüd, te ütlesite, et mina olevat öelnud 23. aprillil, kui ma ei eksi, et 2 + 2 kinodes käimine on lubatud. Või ma sain teist valesti aru? Ma tõesti ei mäleta, et ma oleks öelnud sellist asja, et 2 + 2 kinodes käimine võiks olla lubatud. Kui me räägime põhimõttest, kui kunagi kinod avada, siis ka seal võiks olla mingid eritingimused. Seda ma arvan küll. Ja eks ühel hetkel tuleb ka kinod avada. Aga ma vaatan selle koha üle, ma ei tea, millist pressikonverentsi te silmas pidasite.
Nüüd Rail Baltic. See ei ole ju mingi saladus, et eelmise aasta kevadel koalitsiooni tehes üks valitsuspartner, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, väljendas oma skepsist, väljendas oma mittetoetust Rail Balticule. See on ju teada, see on ühiskonnas teada, see on avalikult teada. Koalitsiooniläbirääkimised on alati mingite kompromisside saavutamise koht ja kompromissi me saavutasime. Kompromiss on järgmine, et Rail Balticuga minnakse edasi, kui aluspõhimõte 81/19 rahastamise osas peab paika. Ma olen välja võtnud Riigikogus ratifitseeritud Rail Balticu kokkuleppe, mis põhimõtteliselt ütleb sedasama – 19. juuni 2017 –, et kui me lähtume sellest finantseerimismäärast ka tulevasel perioodil, siis sellega saab edasi minna. Kui see muutub, siis tuleb selle projekti juurde tagasi tulla. Ja see kehtib ka praegu. Loomulikult ma tulen kohe Riigikogu ette, kui need protsendid peaks suuresti muutuma. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


2. 12:16 Piirangute kehtimine

Esimees Henn Põlluaas

Järgmisena küsib Kaja Kallas ja vastab peaminister Jüri Ratas. Palun!

Kaja Kallas

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud peaminister! Valitsus on pakkunud välja kuupäevad piirangute leevendamiseks ja see on tore. Alguses te ju ütlesite, et mingeid kuupäevi justkui ei tule. Aga see selleks. Nüüd, see piirangute leevendamise kava tekitab siiski küsimusi. Ülikoolis üldiselt õpetatakse, vähemalt juuraüliõpilastele, et ei ole mõtet kehtestada reegleid, mis lähevad kas loodusseadustega või avalikkuse üldise tunnetusega vastuollu. Need reeglid ei hakka mitte kunagi tööle.
Kui me räägime piirangutest Saaremaal, siis Saaremaal tegelikult on olukord hea ja teistel saartel ei ole nakatunuid ju praktiliselt olnudki. Ometi on sinna liikumine ja sealt ära liikumine endiselt piiratud. On kehtestatud reegel, et sinna võib liikuda, kui rahvastikuregistri järgi sinu põhiline või siis märgitud nn teine elukoht asub saarel. Seda kõike peab kontrollima Politsei- ja Piirivalveamet. Nüüd on tekkinud olukord, kus kipub minema nii, et riik teeb ennast inimeste silmis lolliks, sest saartele sõidavad inimesed, kes registreerivad seal nn lisa-aadressi. Kohapeal on tekkinud olukord, kus viimase nädalaga on end Saaremaale sisse kirjutanud üle 500 inimese, Muhusse 150, Hiiumaale 300 inimest, mõned neist Kõpu tuletorni. Kas ei oleks mõistlik see piirang lõpetada? See lihtsalt ju ei tööta ja tekitab Politsei- ja Piirivalveametile lihtsalt täiendavat tööd. Neid on kindlasti rohkem vaja mujal, see on ressursside valesti kasutamine. Kas võiks selle piirangu ära lõpetada?

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh teile selle küsimuse eest! Mina olen ka olnud juuraüliõpilane ja kindlasti tean ka seda ütlemist, et kus on kaks juristi, seal on kolm erinevat arvamust. Ma arvan, et nii peabki olema, et leida parim lahendus nendest kolmest.
Nüüd saarte piirangust. Punkt üks: kõik saared on ühel hetkel palunud ennast sulgeda. Seda on palutud kõikide saarte kriisikomisjonide kirjades minule või valitsusele. Ja nendest kirjadest me lähtusime. Te teate seda, et ma olen olnud nii opositsioonis kui ka koalitsioonis väga tugevasti omavalitsuste usku. Ma olen väga tugevasti soovinud seda, et omavalitsus ja riik on partnerid. Ja seda ma ütlen täie siirusega. Saaremaa olukord oli keeruline, aga täna on Saaremaa olukord, nagu te ütlete, hea. Võib isegi öelda julgustavalt, et nõks võib-olla veel parem kui hea. Tõesti, nad on teinud väga head tööd. Teil on ka õigus, et väga mitmed saared on näidanud tulemust, kus nakatumist üldse ei ole.
4. mail ehk siis selle nädala esmaspäeval avanes nendele, kellel on registripõhine sissekirjutus saartel, võimalus hakata vabalt edasi-tagasi sõitma, nii palju kui süda soovib, nii palju kui nad tahavad. Jah, nagu te õigesti ütlesite, see võimalus on siis, kui on ametlik sissekirjutus ja teine see lisa-aadress. Selle põhjal saab PPA, Politsei- ja Piirivalveamet väga lihtsalt, väga konkreetselt teha selektsiooni inimeste vahel, kellel on sissekirjutus ja kellel ei ole. See on sobinud ka PPA-le.
Te ütlete, et sissekirjutusi on palju juurde tulnud. Jah, ma olen sellega kursis. Nagu te ütlete, kui on sissekirjutus, siis sõita saab. Kui sissekirjutust ei ole, siis sõita ei saa. Ma arvan, et teie küsimuse tuum on, miks seda leevendust või miks seda piirangu mahavõtmist ei tehta enne 18. maid. Mina olen pidanud kõigi saartega läbirääkimisi – ma räägin Vormsist, Hiiumaast, Muhumaast, Saaremaast, Kihnust ja Ruhnust. Ja see on olnud nende ühine seisukoht, võiks isegi öelda, nende palve, et 4. mail võiks avada registripõhise sissekirjutusega rändamise edasi ja tagasi ning 18. mail teha saared täielikult lahti. Selle palvega tuleb arvestada. Saaremaa puhul tuleb arvestada ka sellega, et haigla vajab puhastamist. Kui ma rääkisin doktor Arkadi Popoviga selle nädala esmaspäeval, siis ta ütles, et selle tööga veel valmis ei olda. Ka see on oluline aspekt.

Esimees Henn Põlluaas

Kaja Kallas, täpsustav küsimus, palun!

Kaja Kallas

Aitäh! Küsin veel piirangute kohta. Suur osa inimesi elab Tallinnas ja paljudel on ka Tallinnasse asja. Torkab silma, et valitsus teeb ühe plaani, aga teie erakonnakaaslane Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart ütleb, et see pole sugugi hea plaan. Ta vilistab sellele plaanile ja teeb hoopis teise plaani. Indrek Saar küsis enne selgete sõnumite kohta ja te tõite näiteks õppetöö korralduse. Valitsus on öelnud, et õppetöö võiks koolides väiksemates gruppides taastada alates 15. maist. Tallinna linnapea ütles, et Tallinna koolid jäävad distantsõppele, lapsed kooli ei lähe. Punkt. Selliseid nihkeid valitsuse plaanis ja Tallinna plaanis on teisigi. Küsimus on selline: kas teil ei oleks mõistlikum oma erakonnakaaslase Tallinna linnapea Mihhail Kõlvartiga oma plaane eelnevalt kooskõlastada ja läbi rääkida, et ei tekiks sellist kakofooniat, kus linnapea valitsuse korraldustele sisuliselt vilistab?

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh teile! Te olete väga osav poliitik ja tunnustus selle eest teile! Kõigepealt, kui läbi rääkida, siis miks ainult Tallinnaga? Ma arvan, et ma olen selles kriisisituatsioonis läbi rääkinud rohkem kui 40 omavalitsusega ja plaanin seda ka näiteks täna jätkata. Ma pean väga oluliseks, kuidas on reeglitest kinni peetud, kui palju on koroonaviiruse ajal omavalitsuste uste taha abivajajaid juurde tulnud, millisena omavalitsused tunnetavad Riigikogus vastu võetud lisaeelarvet – kas see annab neile leevendust või ei anna neile leevendust –, kuidas hooldekodudes seis on ja kuidas hariduses seis on. Ma pean ütlema, et sellest 40 omavalitsusest, võib julgelt öelda, 39 või vahest 38 – jätame väikese lõtku sisse – on saanud väga hästi aru, mis toimub haridusmaastikul alates 15. maist. Ehk siis põhimõtteliselt kõik omavalitsused on sellest aru saanud.
Vabariigi Valitsus loomulikult teeb oma otsused iseseisvalt. Ja ma olen rääkinud ka Tallinna linnapeaga sellestsamast teie viidatud otsusest, et 15. mail ei avata mingit õppimist. Tallinna linnapea ütles, et tema küll pole seda nii mõelnud. Lõpuklassid, kes peavad eksameid tegema, loomulikult saavad seda teha. Õpilased, kellega tuleb teha individuaalset tööd – koolid saavad seda teha. Järeleaitamistunde saab teha. Võib-olla mõned soovivad lastevanematega teha koosolekuid – nad saavad seda teha. Me peame arvestama seda, et haridus- ja teadusminister Mailis Reps on öelnud, et tuhatkond õpilast on Eesti õppesüsteemist koroonaviiruse ajal ära kadunud. Need tuleb üles leida ja kindlasti tuleb nendega teha aktiivset tööd. Ja ma tean, et ka Tallinna plaanides need töölõigud on.
See, kuidas iga kool, iga omavalitsus need asjad sätib, ongi koolipidajate ja koolide juhtkonna otsus. Ma usun, see on direktori, õppealajuhataja ja õpetajate, koolipere ühine otsus. Lüüa siin ühe lauaga, ühe mustriga kõiki Eestimaa koole – no see ei ole ju reaalne. Juba koolide suurus on erinev. Aga see, et õppetöö normaalkujul 2019/2020. õppeaasta lõpus ei taastu, on kõigile olnud algusest peale selge. Ja isegi kui riik ütleb, et näiteks välijõusaalid võib avada, meie piiranguid ei sea enam, siis on ju arusaadav, et lõppotsused teevad kohalikud omavalitsused, kas nad seda soovivad teha või mitte. Ja mis puutub Tallinnasse, siis me peame arvestama ka seda, et Terviseamet ütleb, et Tallinnas pole veel nakatumine kontrolli alla saadud ning seetõttu tuleb olla väga tähelepanelik. Seda ütles Terviseameti Põhja regionaalosakonna juht Ester Öpik. Jah, eks epidemioloogilised olukorrad on erinevad.

Esimees Henn Põlluaas

Signe Riisalo, palun!

Signe Riisalo

Aitäh, hea juhataja! Härra peaminister! 18. mail eriolukord sellisel kujul lõpeb, muidugi tingimuslikult, kui ei toimu olulist muudatust. Arusaadav! Kui eriolukord enam ei kehti, siis see tähendab seda, et ka eriolukorra korraldused enam ei kehti. Ometi me kõik mõistame, et täiendavaid juhiseid elanikkonnale, ettevõtjatele, koolidele ehk siis kõigile tarvis on. Minu küsimus on ilma kriitikata, lihtsalt tahaks aru saada, millised on need piirangud, mida praegu kaalutakse. Millised on plaanid kas siis kohalikele omavalitsustele mõeldud või üleriigiliste juhiste, piirangute, kitsenduste rakendamiseks. Mille vahel kaalutakse? Mis olukord meid potentsiaalselt alates 18. maist ees ootab?

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh teile! Eriolukorra otsus on hetkel tehtud. 18. maist enam eriolukorda ei ole, nagu teiegi ütlesite. Te ütlete, et peab olema üks tingimus: viirusepuhang ei näita halvenemise teed, ei näita taas tõusuteed. Ma olen teiega nõus. Aga on veel üks erisus. Valitsusel on alati õigus seda otsust kaalutleda ja eriolukorda pikendada. Täna siin infotunnis teie ees olles ma kinnitan, et ma teen kõik selleks, et me ei peaks eriolukorda pikendama.
Nüüd, teie küsimus on väga otseselt seotud ka sellega, mis on juriidiline baas, millised on soovid ja millised on võimalused. Mina arvan, et tõsiselt peaks kaaluma, et ka peale 18. maid jääb kehtima 2 + 2 reegel. Ma ei räägi praegu soovituslikest reeglitest, ma räägin konkreetsetest reeglitest, mis on täitmiseks. Ja üks neist on kindlasti 2 + 2 reegel. Kindlasti jäävad piiratuks avalikud üritused. Me oleme välja öelnud, et selle õppeaasta lõpus lõpupidusid ei toimu. Ma arvan, et kindlasti lükkub edasi näiteks kinode ja teatrite taasavamine. Kui küsida, kas see juhtub enne 17. mai kella 24.00, siis ma arvan, et seda oleks väga raske teha. Ja kindlasti jäävad piiriküsimused. Täna hommikul oli väga töine ja tõsine koosolek kolme Balti peaministri vahel, kaks päeva tagasi Soome peaministriga. Aga ma arvan, et kui me räägime meie välispiirist, piirist näiteks Venemaa Föderatsiooniga, siis teatud erisused ikkagi peaksid edasi kehtima seoses koroonaviirusega.
Nüüd on küsimus selles – ma lähen edasi, kui te lubate, teie küsimusega –, kas meil on siis seda alust, kui eriolukorda enam ei ole, piiranguid kehtestada. Ma arvan, et see on väga õigustatud küsimus. Siin ma palun taas konstruktiivset abi Riigikogu täiskogult. Mul on informatsiooni, et sotsiaalkomisjon tegi oma eelmise nädala istungil otsuse, et tänasel istungil ehk 6. mail on arutelu all seaduseelnõu, mis annab rohkem jõudu praeguses kontekstis Terviseametile, aga annab ka teatud suuremaid võimalusi valitsusele. Selge on see, et riigisisene õiguslik lähenemine, kas seda saab teha või seda ei saa teha, on 50 : 50 ja selles asjas on vaja õigusselgust. Palun vabandust Riigikogu esimehe ja kogu Riigikogu ees, et ma läksin üle aja!

Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


3. 12:30 Maksud

Esimees Henn Põlluaas

Tänase küsimuse nr 3 esitab Ivari Padar ja talle vastab rahandusminister Martin Helme. Palun!

Ivari Padar

Tänan, lugupeetud härra minister! On väga tõenäoline ja eeldatavasti nii ka läheb, et veel sellel aastal tulete te Riigikogu ette täiendava lisaeelarvega. Võib eeldada, et üks täiendava lisaeelarve elemente on maksud ja maksumuudatused. Mul ongi teile selline küsimus: kas te võiksite meile veidikene avada, millised võimalikud ettepanekud maksumuudatuste kohta planeeritud on? Aga kõige rohkem huvitab mind toiduainete käibemaks. Kas on planeeritud muudatusi, et toiduainete käibemaksu alandada? Nagu te väga hästi teate, kuni 5%-ni on Euroopa Liidu raames see kokkulepe olemas, aga riigid on seda võimalust kasutanud väga erinevalt. Millised teie praegused seisukohad on? Millele saab tulevikus rõhku asetada?

Rahandusminister Martin Helme

Aitäh! Ma pean kõigepealt ütlema, et ma ei tea, kust te võtate selle eelduse, et me teeme veel ühe lisaeelarve. Kui ma vaatan praegusi töötuse numbreid, maksulaekumiste numbreid, erinevaid muid majanduse indikatsioone või siis statistikat, mida me oleme saanud nüüd, ütleme, alates kriisi puhkemisest jälgida, siis ma pean küll tunnustama Rahandusministeeriumi analüütikuid: need prognoosid, millele on üles ehitatud või millest lähtub meie üsna hiljuti siinsamas saalis vastuvõetud 2020. aasta lisaeelarve, on kooskõlas sellega, mis viimase kahe kuu jooksul tegelikult on juhtunud. Kui ei toimu väga ränkasid muutusi väliskeskkonnas, siis ma ei näe praeguse seisuga vajadust teiseks lisaeelarveks selle aasta jooksul. See on punkt 1. Ma siin muidugi teen suure reservatsiooni. Võib juhtuda, et puhkeb uuesti epideemia Eestis sees, võib juhtuda väliskeskkonnas midagi, võib juhtuda panganduses midagi – kõik need asjad võivad juhtuda. Keegi ei osanud ennustada sellist nafta hinna liikumist isegi siis, kui oli alanud juba COVID-19 kriis. Aga praegused numbrid klapivad prognoosiga ja see tähendab seda, et mina ei näe täna uue lisaeelarve vajadust.
Loomulikult võib tekkida uus lisaeelarve vajadus. Aga sõltumata sellest, kas me teeme lisaeelarvet või mitte, kui me hakkame koostama 2021. aasta eelarvet, siis meil on võimalus üle vaadata kõik tuluallikad ja loomulikult alati me vaatame üle ka kulud. Maksud on tavaliselt selle diskussiooni üks osa. Ju tead isegi, et toiduainete käibemaksu langetamine on üks neid teemasid, mis on väga pikalt ettepanekuna laual olnud. See on kahtlemata idee, mida ma isiklikult väga toetan, mis on minule väga sümpaatne, aga selle n-ö realiseerimist takistab alati küsimus, kuidas katta sellest liigutusest tekkiv laekumata tulu. Eks need ole diskussioonid, mida alati saab eelarve arutamisega koos pidada. Praegu ma ei saa öelda, et me oleksime seda valitsuses põhjalikult arutanud. Ma saan ainult markeerida enda suhtumise või meie erakonna suhtumise: see on positiivne.

Esimees Henn Põlluaas

Ivari Padar, täpsustav küsimus, palun!

Ivari Padar

Aitäh! Eks ma toetun ka sellele, mis on teie enda maaeluprogrammis: te seal ju toiduainete käibemaksu alandamist pooldate. Ja paar kuud tagasi, kui oli üks raadiosaade, siis te aiandusvaldkonnast rääkides toetasite väga palavalt, et käibemaksualandus peaks toimuma. Siit ongi mul teile selline küsimus või selline ettepanek, mis puudutab aiandussektorit ja tööjõu kättesaadavust seal. Kas ei oleks ikkagi mõistlik võtta aluseks Läti praktika, kus aiandussaaduste käibemaksu on alandatud? Aianduse puhul võiks käibemaksu alandamise teema kiiresti ette võtta. Ma arvan, et see oleks üks võimalus selles valdkonnas turuolukorda stabiliseerida. Aga vaieldamatult tuleb kogu selle asja puhul väga palju poolt- ja vastuargumente kaaluda. Üldiselt ma olen alati olnud väga skeptiline toiduainete käibemaksu langetamise suhtes, aga praegu ma pean seda teatud valdkondades ikkagi suhteliselt mõistlikuks. Nagu Läti kogemus on olnud, see on aidanud leevendada musta turu olukorda, see on legaliseerinud ettevõtteid. Siit minu küsimus: kas ikkagi mingites valdkondades ei peaks tegema varasemaid otsustusi?

Rahandusminister Martin Helme

Mul on väga hea meel, et meie erakonna programmi loetakse põhjalikult. See on põhjaliku töö tulemus ja väga sisukas programm, mis kahjuks ei ole üks ühele valitsuse tegevusprogrammiks kujunenud. See jäi valimistulemuste taha. Aga see on õige, meie oleme seda toetanud.
Kui me nüüd Läti paralleelist räägime, siis üldine vastuargument on tavaliselt see, et maksualandus ei jõua tarbijahinda. Samas see ei peagi alati jõudma. Ütleme, kui me soovime alandada käibemaksu, siis vastuväide on alati see, et selle kasu pistab kaupmees oma taskusse – kaupmees või tootja. Aga kui nii läheb, ega siis see raha ei ole jäänud kuhugi õhku rippuma, siis see ongi läinud sektori toetamiseks. See ei pruugi üldse olla vale eesmärk või vale tulemus.
Muidugi tuleb öelda, et võrreldes Lätiga on Eestis maksudistsipliin palju parem, maksude maksmine on parem, varimajanduse osakaal on väiksem. Seepärast võib-olla needsamad argumendid, mis Lätis on olnud, ei ole Eestis nii kaalukad. Meil võivad olla teised põhjused või teised argumendid või teised eesmärgid, mida me saavutada tahame ja sellesama liigutusega võiksime saavutada, aga varimajandusevastane võitlus ei ole meie jaoks nii kaalukas argument.
Kogu selle diskussiooni juurde tahaks öelda ka seda, et ei minul endal ega ka praegusel valitsusel ei ole sellist paindumatut dogmat, et maksuerisused on halvad asjad. Ma ei arva, et meil peaks olema selline eelhoiak, et me üldse ei kaalu maksuerisusi kas mingite valdkondade või sektorite kaupa. Kui see on viis, kuidas parandada Eesti ettevõtete konkurentsivõimet või parandada Eesti inimeste ostuvõimet, ja kui see on klapitatav üldise eelarvega, siis igal juhul ma suhtun sellesse väga avatult ja toetavalt.

Esimees Henn Põlluaas

Jürgen Ligi, palun!

Jürgen Ligi

Aitäh! Mul on kohati hea meel teie vastuste üle. See, mis te ütlesite Läti ja Eesti maksudistsipliini kohta, oli täitsa adekvaatne. Ja teiseks see, et te suhtute reservatsiooniga  – või mis see sõna oli – lisaeelarvesse. See on igal juhul mõistlik mõte. Aga ma soovitan teil nende prognooside kiitmisel praegu veel ettevaatlik olla. Mitte et ma ise tahaks neid asendada, aga maksulaekumises on silmatorkav seaduspära, et tarbimismaksud kukuvad kriisi saabudes väga kiiresti ära, tööjõumaksud aga on inertsiga. Selles mõttes meil on vara hõisata – me ei tea, kuidas hakkab tööjõuturg käituma ja need ülejäänud maksud tulema.
Nüüd, toidu käibemaks. See on tegelikult väga läbidebateeritud teema. On teada, kuidas need alandamised on tekkinud. Aga kas te midagi veel kaalute, kuidas saaks inimestele ja ettevõtetele abiks olla? Kas te kaalute mingit sellist, ütleme, mõne sektori toetamise vajadust või siis seda, kuidas toetuse langemine sotsioloogiliselt mõjub? Kas see on teil üldse argument, kes võidab tarbijana, milline riskigrupp, ja millised on näiteks ülemise ja alumise detsiili proportsioonid, kui tegu on toiduainete tarbimise mahuga? Ja kas te olete ka uurinud, kuidas on muutunud näiteks kaardimaksed? Vihjeks võin öelda, et tarbimine on alles just toiduainesektoris. See on sektor, kus seda loomulikku tuge majandusele veel eksisteerib.

Rahandusminister Martin Helme

Aitäh! Aitäh komplimendi eest! Kaardimakseid oleme vaadanud. Juhin nii avalikkuse kui ka Riigikogu liikmete tähelepanu sellele, et Rahandusministeerium teeb võtmemõõdikute seiret ja seal on natuke alla 20 mõõdiku, mida me siis seirame. Need on muidugi erineva ajavälbaga: on asju, mida me saame iga päev uuendada, ja on asju, mida me saame jälgida isegi 30–40-päevase sammuga. Selline on näiteks tarbija kindlustunde mõõtmine. Neid mõõdikuid me avaldame Rahandusministeeriumi leheküljel. Ma praegu peast ei suuda seda täpset veebiaadressi öelda, aga kui seal natukene uurida, siis leiab üles. Kaardimaksete dünaamika on seal olemas. Kaardimaksed on Eestis kriisiajal oluliselt langenud ja ainus sektor, kus nad siis on võrreldes eelmise perioodiga kasvanud, ongi põhimõtteliselt toidu ostmine.
Nüüd sellest, et kõigepealt kukuvad ära tarbimismaksud ja siis tulevad viitega tööjõumaksud. Nagu ma ütlesin, vähemalt praeguse seisuga – ja seda loomulikult me oleme oma prognoosides arvestanud –, aga vähemalt praeguse seisuga vastavad prognoosid suhteliselt hästi tegelikkusele, mida me oleme saanud jälgida. Tõsi küll, jälle tuleb öelda, et meil on seljataga alles väga lühike ajaperiood, mida me oleme saanud võrrelda.
Maksude alandamise kohta ja toiduainetööstuse või toidutootmise sektori toetusmeetmete kohta on erinevaid mõtteid olnud. Me tegeleme ka sellega, et n-ö majanduse stimuleerimise pakett nr 3 – või ükskõik, kuidas me teda nimetame – kokku panna. Praegu toimub ideekorje, suhtlus eri valdkondade ja asutuste vahel. Me loodame enne jaanipäeva mingisuguse menüü kokku saada ja siis hakata seda valitsuses arutama. See oleks pisut pikema perioodi peale mõeldud, mitte otseselt kriisiajaks – ütleme, kolmeks kuni viieks aastaks ja silmas pidades, mida me tegema peame, et Eesti majandus taastuks kriisist kiiresti ja oleks taastumise järel paremal tasemel kui enne kriisi. Seal neid erinevaid ideid on. Mul ei ole praegu enam aega, et neid kõiki siin läbi käia. Ma lihtsalt markeerin ära, et tööturumeetmed on seal väga olulisel kohal – nii koolitused, väljaõpped kui mitmesugused muud tööturu toetusmeetmed.

Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


4. 12:43 Rail Baltic

Esimees Henn Põlluaas

Järgmisena küsib Toomas Kivimägi ja vastab peaminister Jüri Ratas. Palun!

Toomas Kivimägi

Aitäh, härra juhataja! Härra peaminister! EKRE poliitika võib meeldida või mitte – ja fakt on see, et enamikule see ei meeldi –, ent ühte EKRE-le ette heita ei saa: see on väljaütlemiste sõnaselgus. Ka ei saa neile ette heita seda, et kui neile vähegi ruumi jätta, siis seisavad nad oma agenda eest, sõltumata sellest, mis on kirja pandud koalitsioonileppes. Ja just nii on käitunud teie juhitavas koalitsioonis EKRE ja just see kehtib EKRE avalduste kohta, mis puudutavad Rail Balticut. Pole mingit mõtet hakata siinkohal ette lugema seni Rail Balticu raames tehtut, teades, et Rail Balticu saatus ei ole otsustatud. Me saame selles kindlad olla alles siis, kui on kiidetud heaks Euroopa Liidu järgmine finantsperiood ja Rail Balticu kaasrahastamise määr on selline, nagu me loodame. Seni seda otsust pole. Ja teil pole ka vähimatki lootust projekti ebaõnnestumise korral veeretada süü Euroopa Komisjoni kaela, kuna transpordi peadirektoraadi peadirektor härra Hololei on korduvalt kinnitanud, et Rail Baltic on Euroopa Komisjoni olulisimaid prioriteete. Seega kraavi saame selle projekti ajada vaid ise, täpsemini saab seda teha praegune valitsus. Ja selleks ei peagi midagi tegema, kui lähtuda Martin Helme sõnadest. Tsiteerin: "Üldiselt on selliste ülisuurte projektidega nii, et kui neid täie jõuga kogu aeg ei toeta, siis nad kipuvad ise oma raskuse all kokku vajuma. Seismine nagu läänerindel võibki olla see, mida vaja." Martin Helme jätkab: "Olen alati seisnud suhtluses nii oma Eesti kui Euroopa kolleegidega selle eest, et raha peaks minema mitte Rail Balticule." Ka kolmanda klassi laps saab aru, mida EKRE ja Martin Helme soovivad ja veel enam, mille nimel ka iga päev töötavad. Kas ka teie olete sellest aru saanud? Ja kui kaua te pimesikku mängite, härra peaminister, riskides sajandi suurprojekti ebaõnnestumisega, lubades oma valitsuse liikmetelt selliseid avaldusi ja vastutöötamist?

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh teile selle küsimuse eest! Ma kindlasti ei ole EKRE suuvooder, aga mis puutub lausesse, et enamikule EKRE poliitika ei meeldi, siis ühelt poolt muidugi on Reformierakonnal õigus seda öelda. Te olete suurim erakond siin Riigikogus ja saate oma, noh, ma ei tea, patronaaži all öelda, kes kellelegi meeldib ja kes kellelegi ei meeldi. Aga ma arvan, et see ei ole õige suhtumine. Mina ei tea, mis on enamik või ei ole enamik. Kui enamikuks võtta 51%, siis Eestis polegi sellist erakonda. Nii et ärge andke siin hinnanguid teiste kohta. See on minu soovitus teile lihtsalt.
Seda, et keegi seisab oma agenda eest, ei saa minu arvates kellelegi ette heita. Eks iga erakond seisabki oma valijate eest. Keskerakond samamoodi: me oleme läbi aegade seisnud eakate eest, me oleme läbi aegade seisnud üliõpilaste eest, et oleks tasuta kõrgharidus, me oleme läbi aegade seisnud kohalike omavalitsuste eest, tugeva sotsiaalsüsteemi eest, haridussüsteemi eest. Seisame jätkuvalt.
Nüüd, te ütlete, et ei tasu üles lugeda, mis seni tehtud on. Hea küll, ärme hakkame seda üles lugema. Ja veel te ütlete, et lastaialapselegi on selge, mida EKRE teeb ja kuidas ta selle Rail Balticu ära jätab. Mina olen Rail Balticu suur toetaja. Mina arvan, et seda projekti on Eestile vaja. Seda projekti on Eestile vaja majanduslikult, nii ehitusperioodil kui ka peale ehitusperioodi. Seda projekti on Eestile vaja julgeoleku tugevdamiseks, seda projekti on Eestile vaja, et meie inimesed saaksid liikuma kolme Balti riigi ja Euroopa vahel, aga saaksid liikuma ka Eesti riigi siseselt.
Kus on murekohad? Ühe murekoha te ütlesite, see on MFF. Ma olen teiega nõus. Nii kaua, kui pole MFF-i, me ei tea Rail Balticu rahastamist. Kas Eesti riik suudab üksinda Rail Balticu välja ehitada, selle Eesti osa 213 kilomeetrit? Ma arvan, et ei suuda. See tähendab seda, et me peame saama selle projekti MFF-i sisse. Selle nimel ma olen iga päev seisnud, viimati rahvusvahelisel areenil täna hommikul Eesti, Läti, Leedu vahelises suhtluses. Aga MFF-i meil pole, selles on teil õigus. Meil on olemas mingi sisend MFF-ist, et see rahastus on jätkuvalt suhtega 85 : 15 oma põhiosas, ja selle eest me peame seisma. Kui Eesti on jõudnud majanduslikult paremale järjele, siis me võime öelda, et ka see protsent võib muutuda. Seni seda ei ole muudetud, vähemalt selles projekti eelnõus.
Mis ma veel tahan öelda? Kus on probleem? Raha puuduses. Selleks, et Rail Baltic valmis saada näiteks 2026. aasta lõpuks, on hetkeseisuga puudu 1,5–2 miljardit. Selle eest tuleb seista ja võidelda.

Esimees Henn Põlluaas

Toomas Kivimägi, täpsustav küsimus, palun!

Toomas Kivimägi

Aitäh! Härra peaminister! Ei maksa ennast sellest liialt häirida lasta, kui ma ütlesin, et enamikule see poliitika ei meeldi. Te saite ju oma jutus väga selgelt aru, et enamik on 51% ja praegu tõesti ei ole Eestis ühtegi erakonda, kelle toetus oleks üle 51%. Teiseks, ma olen sügavalt häiritud sellest, et te tegelikult ikkagi vaatasite mööda minu küsimuse põhirõhust. Küsimus ei ole teie seisukohas. Ma ei taha ülearu kiita Keskerakonda, aga Keskerakond tõesti on Rail Balticu eest seisnud. Ma ei kahtle mitte teie seisukohas ja väljaütlemistes. Küll aga on tegemist teie valitsuse liikmega, rahandusministriga, kellel on väga oluline mõju ka Euroopas Rail Balticu rahade eest seismisel. Ja kui Martin Helme ütleb, et tema ei seisa Rail Balticu rahastamise eest, siis on see väga suur risk kogu selle projekti õnnestumise seisukohast. Minu küsimus ongi, et kui te oma Facebooki postituses pöördute Hiina suure juhi Deng Xiaopingi poole, kasutades tema sõnu, et pole tähtis, mis värvi on kass, kui ta hiiri püüab, siis ma küsin teilt nüüd lihtsa küsimuse: mida teha kassiga, kes hiiri ei püüa? Martin Helme on selgelt öelnud, et tema Rail Balticu eest ei seisa.

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh teile! Kui teid see minu seisukoht ei huvita, kui te ütlete, et küsimus pole minu seisukohas, siis miks te küsite minu käest seda? Küsige selle käest, kelle seisukoht teid huvitab.
Nüüd, Rail Balticust ma vestlesin eile EKRE esimehega. Ma küsisin, kas neil on soov muuta koalitsioonilepet, kus on kirjas, et me seisame Rail Balticu valmimise eest, juhul kui finantseerimine on samadel alustel. Seal on toodud välja suhe 81 : 19%, nii nagu see ka praegu on. Ta ütles, et neil ei ole soovi muuta koalitsioonilepet. Järelikult Eesti valitsus töötab selle nimel, et Rail Balticuga edasi minna. Ma saan aru, et te tahate siin lüüa meie vahele suurt kiilu, võimsat kiilu. Muidugi te tahate näidata, et valitsus on lõhki, jne. Ei ole lõhki! Härra Kivimägi, valitsus läheb selle Rail Balticuga edasi, väga hästi läheb edasi.
Aga kui te tahate nendele murekohtadele näpuga näidata ja öelda, kus on need valukohad, siis selle üle ma olen teiega täiesti nõus debateerima. Üks mure MFF, nagu te ütlesite. Ma ei saa ju öelda, et MFF on vastu võetud, ja ma ei saa ka öelda seda, et Rail Baltic on Eesti, Läti ja Leedu osas kõik rahaga kaetud. Ei ole. Selle nimel ju praegu töö käib. Kogu aeg käib töö! Viimati eile või üleeile ma rääkisin rahandus- ehk eelarvevolinik Johannes Hahniga. Ma märkisin Rail Balticut ja seda, et see on Eesti jaoks oluline.
Teine probleemikoht, seda ju ka te teate, on juhtimisstruktuur, Eesti, Läti ja Leedu vahel kehtiv juhtimisstruktuur. Selles osas me tegime täna hommikul minu arvates veel ühe sammu edasi, et leida lahendus Rail Balticu parema juhtimisstruktuuri ülesehitamiseks. Ma usun, et me leiame siin kolme Balti riigiga hea lahenduse. Aga ma tulen korraks selle juurde tagasi, et kui me sellest protsendist räägime, siis see protsent on minu meelest väga ausalt koalitsioonileppesse pandud. See on samamoodi kirjas Eesti, Leedu ja Läti vahelises Rail Balticu raudteeühenduse arendamise kokkuleppes, mis on Riigikogus vastu võetud 19. juuni 2017. Selles on selgelt öeldud, et me tunnistame, et Rail Balticu projekti on seni kaasrahastatud Euroopa Liidu vahenditest ligikaudu 85%-lise finantseerimismääraga, ning eeldame, et sarnast toetusemäära kohaldatakse projekti elluviimisele tulevikus. Nii et Riigikogu on seda ka ise öelnud, et kui seda muudetakse – ja ma olen seda alati teie ees öelnud –, siis minu kohustus on siia ette tulla ja küsida, mis me teeme, kas läheme edasi või mitte. Praegu on seis hea, suhe on põhiosas 85 : 15.

Esimees Henn Põlluaas

Urmas Kruuse, palun!

Urmas Kruuse

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Kuulanud teie sõnavõttu, olen ma üsna mures. Ja seda selle tõttu, et see, mida te kirjeldate, meenutab õppesõiduautot. Ma mõtlen seda, et kui teie olete Vabariigi Valitsuses nagu roolis, tahate juhtida ja kohale jõuda, siis teie kõrval on sõiduõpetaja, kelle valduses on ka pedaalid. Teie vajutate gaasi, aga Martin Helme vajutab pidurit. Ma üritan mõista, kuidas on võimalik sellises protsessis edukalt jõuda lõpp-punkti.
See tegelikult teeb murelikuks. Ja teeb murelikuks ka sellest lähtuvalt, et kui me vaatame kas või praegust kriisi, siis näeme taevas lennukit harvemini, kui meil talvel päike sinna ilmub. Tahangi küsida seda, kuidas te ei suuda valitsuses kui tervikus tunnetada, kui oluline see projekt on. Praegu on see veel olulisem kui eile. Ei ole ju võimalik normaalselt tööd teha, kui üks väga selgelt rahanduse eest vastutav minister saab nii jäigalt öelda, et ta töötab selle vastu. Kui ta viitaks koalitsioonilepingule, kus on öeldud, nagu te viitasite, kui Euroopa Liidu rahastusprotsent läheb alla 81%, siis ei ole võimalik, et me seda teeme. Siis ma seda mõistaks.
Sellest tulenevalt on mul teile küsimus: kui juhtub, et see rahastusprotsent langeb 80 peale – mina ütlen seda, et isegi kui see rahastusprotsent oleks 80, oleks see projekt vaja ära teha –, siis mida te valitsusjuhina arvate, kas see projekt teie valitsuse ajal viiakse ellu või mitte?

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh teile! Kui te küsite nii konkreetse küsimuse, siis ma pean lähtuma sellest Riigikogus kokku lepitud dokumendist, mis räägib 85%-st. Kui see läheb 80% peale – see on 5% vähem –, siis ma pean õigeks kindlasti Riigikoguga seda arutada. Mina toetan ka siis selle projekti elluviimist. Aga igal juhul ma pean õigeks seda, et siis tuleb Riigikogu käest küsida suhtumist.
Nüüd, teie väide on, et kriisi ajal on olnud ebaselged sõnumid, ja te olete siia sisse põiminud ka Rail Balticu projekti. Mina väidan teile vastu, et ei ole segased sõnumid. Väga selged sõnumid on. Ja ma põhjendan seda. 18. veebruaril, erakorralisel valitsuse istungil enne Euroopa Liidu finantsraamistikule pühendatud ülemkogu kinnitas valitsus Eesti seisukohad Euroopa Liidu pikaajalise eelarve 2021–2027 läbirääkimistel. Seal on järgmine punkt Rail Balticu kohta: Eesti prioriteetideks on ühtekuuluvuspoliitika ja ühise põllumajanduspoliitika toetuste maksimeerimine, Rail Balticu projektile rahastuse tagamine vastavalt koalitsioonileppele ning kaasfinantseerimise määra soodsamaks muutmine.
Kui ei sobi 18. veebruar, siis võtame kriisi epitsentri, 9. aprilli. See on circa kuu aega tagasi. Siis kinnitas valitsus Eesti seisukohad Euroopa Liidu COVID-19 pandeemiast põhjustatud kriisist väljumise tegevuskava ja majanduse taaskäivitamise kava kohta Euroopa Liidu riigipeade ja valitsusjuhtide videokonverentsil. Neis seisukohtades on Rail Balticu kohta öeldud nii: "Transpordisektori heitkoguste vähendamiseks ja ühenduse tagamiseks ülejäänud Euroopaga ning majanduse elavdamiseks peab Eesti oluliseks rõhutada Rail Balticu raudteeühenduse kiire väljaehitamise vajadust ja selleks täiendava rahastuse leidmist Euroopa Liidu eelarvest. Peame vajalikuks rõhutada, et rahastus peab arvestama ka sõjalise mobiilsuse vajadusi." Sõjalisest mobiilsusest näiteks sai ka räägitud volinik Hahniga kaks päeva tagasi. Nii et ma tahan teile öelda, härra Kruuse, et nii väga, kui te ka ei taha seda nõela sellest heinakuhjast leida, te ei leia seda. Te näete, et ka kriisi ajal me oleme olnud väga konkreetselt valitsustasandi otsustes fokuseeritud Rail Balticu toetamisele – nii, nagu see koalitsioon on oma sündimisest saati kokku leppinud. Ja ma tegelikult arvan, et te hingepõhjas olete rõõmus, et me Rail Balticuga edasi läheme.

Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


5. 12:58 Eriolukorras tegutsemine ja sotsiaalne norm

Esimees Henn Põlluaas

Järgmisena esitab küsimuse Helmen Kütt ja vastab riigihalduse minister Jaak Aab. Palun!

Helmen Kütt

Suur tänu, lugupeetud eesistuja! Austatud riigihalduse minister! Eriolukord hakkab lõppema, kuid ega kroon- ehk pärgviirus pole kuhugi kadunud. Turvalist vahekaugust tuleks endiselt jälgida, põhimõtted, et haigena tööle ei lähe ja peseme korralikult käsi – need peaksid jääma meie elus enesestmõistetavaks alatiseks.
Aga nüüd maskidest. Teie kui minister, kes on mänginud mõttega maskid kohustuslikuks muuta ja sellega ka avalikkust ehmatanud, istusite saates "Suud puhtaks" ilma maskita. Oleks kindlasti olnud põhimõttekindel ja eeskuju näitav, kui te oleksite olnud seal, mask ees. Marek Strandberg – kümme punkti talle kümnest, temal oli kogu saate ajal mask ees. Tema teod ja sõnad läksid kokku. Aga minu küsimus on hoopis järgmine. Siin tuleb tunnustavalt öelda, et kohalike omavalitsustega, nagu ka teie ametinimetus eeldab, te teete väga head koostööd ja hoiate nendega sidet. Te olete nüüd selle viirusega seotud eriolukorra ajal palju suhelnud. Kas te oskate välja tuua kolm-neli probleemi, mida omavalitsused on nimetanud ja mis peaks siis, kui ehk tuleb lisaeelarve arutelu, lahendama? Kas miski oleks pidanud eriolukorras olema selgemini sõnastatud või kas nad on oodanud täpsemat infot?

Riigihalduse minister Jaak Aab

Austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Hea küsija! Väga asjakohased küsimused. Mis puutub maskidesse, siis ma natukene selgitan, mille pärast tuli avalikkusesse see minu ettepanek. Valitsuskabineti liikmete käest küsiti, millised ettepanekud on väljumisstrateegia kohta. Ja väljumisstrateegia ettevalmistamisse olid kaasatud teadusnõukogu, teadlased, eksperdid, ametid.
Miks ma selle ettepaneku tegin ja miks ma tegin selle avalikult? Kolm põhjust. Teadusnõukoda oli rääkinud, et kui leevendused tulevad, võiks kaaluda maski kandmise kas siis vabatahtlikkust või kohustust või teatud tingimustel kohustust. Minu ettepanek ei olnud, et kõik peaksid igal pool hakkama kohustuslikult maski kandma. Kes pealkirjast natukene kaugemale luges, see sai võib-olla aru ka. Ettepanek sisaldas mõtet, et me peaksime kaaluma, millistel puhkudel ja millistes kohtades võiks maski kandmine olla massilisem ja võib-olla mõnes kohas ka kohustuslik. Selle valiku on teinud suhteliselt paljud Euroopa riigid oma väljumisstrateegiat luues. Näiteks ühistranspordis ja kauplustes on tehtud mask kohustuseks, ja mitte ainult müüjatele ja muudele teenindajatele, vaid kõigile.
Eks põhjuseks on soov ära hoida võimalik uus puhang, kui inimesed on rohkem liikuma hakanud. Me teame, et veidi probleeme on meil ühistranspordis distantsi hoidmisega, selle 2 + 2 reegli täitmisega, sellepärast et järjest rohkem inimesi kasutab jälle ühistransporti. Ja kui nüüd hakatakse rakendama järgmisi leevendamismeetmeid – meil on ju graafik paigas –, siis läheb järjest rohkem inimesi liikvele. Kõigi nende meetmete puhul on valitsuskomisjon ja valitsus neid asju kaalunud ja ka omad soovitused andnud. Minu eesmärk oli tekitada diskussioon. Ja selle diskussiooni me saime. Ma ei ole kuskil öelnud, et minu arvamus on see ainuke õige, vaid ma tahtsin, et selle asja üle arutletakse.
Miks ma ei olnud stuudios maskiga? No seal oli vähemalt kolm meetrit vahet, aga sümboolselt oleks see võinud ju olla. Aitäh, Helmen, selle tähelepaneku eest! Kõigis suletud avalikes ruumides ma kannan maski, ka toidupoes käies. Kahjuks seda teevad väga vähesed viimasel ajal, sest inimesed tunnetavad, et nüüd on puhang juba läbi, nüüd on kõik korras.
Mis puudutab lisaeelarve raha, siis on ju teada, kui palju seda kohalikele omavalitsustele anti: 130 miljonit on jaotatud teede- ja erakorraliste kulude katteks, pluss investeeringutoetus. Mida omavalitsused küsivad ja mida ei oska keegi praegu täpselt prognoosida, isegi mitte Rahandusministeerium, on see, kui suur võib olla üksikisiku tulumaksu alalaekumine võrreldes esialgu tehtud eelarvega. Siin on antud ka selge signaal, et selle juurde me tuleme tagasi tõenäoliselt teise poolaasta alguses, kui meil on täpsemad numbrid olemas. Esimesed leevendavad meetmed on omavalitsustele aga lisaeelarvega võimaldatud.

Esimees Henn Põlluaas

Helmen Kütt, täpsustav küsimus, palun!

Helmen Kütt

Suur aitäh selle vastuse eest! Muidugi, kohalikele omavalitsustele vastamiseks jäi ka spiikri armust 40 sekundit. Ülejäänud aeg läks maskide teemale. Aga las ta olla. Ühistranspordi tõite te ise ka teemana lauale. Ma ei taha teile viktoriini teha, aga ma siiski küsin, kas te teate, kui palju sõidab busse Viljandist Tallinna ja Tallinnast Viljandi. Kui enne kriisi, enne eriolukorda sõitis Viljandist Tallinna 16 bussi ja Tallinnast Viljandisse 13 bussi, siis nüüd on see arv 0: mitte ühtegi bussi ei ole Viljandi ja Tallinna vahel liikumas. No jumal tänatud, et on olemas raudtee. Aga nüüd sõidab raudteeremondi tõttu buss Viljandist Lelle, seal istutakse ümber rongi ja sõidetakse Tallinna. Ja Tallinnast tagasi Viljandi sõidetakse nii, et kõigepealt Lelle ja sealt Viljandisse. Kuidas on võimalik, kui eriolukord lõpeb ja me peaksime jälgima sellist turvalist vahemaad, et vähendada viiruse levikut, sõita näiteks Viljandi ja Tallinna vahet? Viljandi ei ole väga väike linn Eesti mõistes, see ei ole olematu linn Eesti mõistes, aga transpordikorraldus on selline. Ma mõistan, et see ei ole otseselt teie valdkond, see on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valdkond, aga ma loodan, et te olete kohalike omavalitsustega suheldes ka sellel teemal rääkinud ja nad on toonud ka selle probleemi lauale. Mitte kõik ei sõida autoga, osa inimesi sõidab bussi või rongiga. Vahest te tahate seda natuke selgitada ja ka lisada, mis teemasid omavalitsused on esile toonud, viidates eriolukorra algusperioodi muredele. See võimalus teil nüüd on.

Riigihalduse minister Jaak Aab

Aitäh küsimuse eest! Ma siis alustan vastusest eelmisele küsimusele, kus mul jäi vähe aega vastata. Üks asi, mis meid õpetas, oli Lõuna-Eesti torm ja selleaegne regionaalne kriisikommunikatsioon. Päästeamet võttis selle enda kätte üle. Seaduses see niimoodi sätestatud ei ole, aga Lõuna-Eesti tormi analüüsides me jõudsime järeldusele, et täpselt seadust järgides oleks pidanud Terviseamet hakkama ka regionaalse kriisi lahendamist juhtima. Aga me teame, et nii palju ressurssi Tervisametil ei ole. Päästeametil see ressurss on ja selle oleme me nüüd selgeks vaielnud, läbi rääkinud. Selline seadusemuudatus tõenäoliselt tuleb ka mingil ajal siia Riigikogusse, aga me tegime seda ilma seadust muutmata. Päästeamet võttis juhtimise üle, aega võttis see pool päeva ja see sai teoks regionaalsete kriisikomisjonide kaudu.
Jah, alati saab paremini teha. Alguses ministeeriumid tormasid eraldi veel kuskile mingeid juhiseid andma ja asju omavalitsustele selgitama, koormates need võib-olla üle, aga mõne aja pärast hakkas kõik korralikult liikuma. Info liikus ülevalt alla ja kogu info, mis oli vaja omavalitsustest kätte saada, sealt ka saabus. Selle eest ma pean kiitma ja kiidangi Päästeametit ja meie omavalitsusi. Kõik toimis, ma ei julge öelda, et ideaalselt, aga väga hästi igal juhul ja siiamaani toimib.
Mis puudutab ühistransporti, siis paljud leevendavad meetmed rakenduvad järgmisest nädalast. Kogu situatsiooni peaks jälgima. Ma olen vestelnud Tartu linnapeaga ja Tallinna linnapeaga, nende lähenemine on olnud veidi erinev. Mis puutub ühistransporti, siis ega seda maskide kohustuslikkust väga ei taheta – jah, on ebameeldiv, kui kellelegi kohustusi peale pannakse –, aga võib-olla mingite vabatahtlikkusele rõhuvate aktsioonidega saab siiski mõjutada inimesi just suletud ruumides, kus ei ole võimalik distantsi hoida, ikkagi kasutama kõiki neid vahendeid – desovahendeid, maske jne.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium muidugi tuleb teatud ettepanekutega, mida on võimalik ära teha ühistranspordis. Mina tean, et Elron uuesti tihendab rongide graafikuid. Vahepeal võeti osa ronge käigust ära, kuna lihtsalt inimesi ei olnud. Muidugi, eks kõige suurem probleem on suuremates linnades, kus on rohkem inimesi liikvel. Ja nagu ka teadlased ütlevad, potentsiaalne oht on seal, kus on rohkem inimesi. Nii et me räägime ikkagi Tallinnast ja mõnest teisest suuremast linnast veel.

Esimees Henn Põlluaas

Urmas Kruuse, palun!

Urmas Kruuse

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Eriolukorras tegutsemine kindlasti vajab selgeid sõnumeid ja sotsiaalne norm võiks olla ka selgete sõnumite andmine valitsusliikmete poolt ja aus silmavaade. Peaminister noomis meid, et me oleme valesti aru saanud, ja tõi näiteks, et haridusministeerium on teinud väga head kommunikatsiooni. Minu arust viimane üllatus, mis meid Riigikogus tabas – see oli küll positiivne üllatus – oli see, et minister Mailis Reps ütles, et tegelikult lõpuaktused teatud vormis võivad ikkagi toimuda. Siiamaani oli kõigil arusaam, et need ei tohi toimuda. See on üks näide nende sõnumite segasusest.
Teine asi, mis mulle muret teeb, on need sõnumid, mida me saime lisaeelarve lugemisel ja mis puudutavad kohalike omavalitsuste uusi investeeringuid ja selleks eraldatud 70 miljonit. Lugupeetud rahanduskomisjoni esimees ja IRL-i esimees ütlesid selgelt välja, et nende teadmiste kohaselt – ja nende sõna on seadus – saab juba kavandatud investeeringud ära teha. Ma vaatan, et rahandusminister Martin Helme muheleb seal laua taga. Ta saavutas järjekordse seljavõidu ja sõnumid kohalikele omavalitsustele läksid ju sellised, et tegelikult see nii ei ole. Auväärt minister, te olite ka maaelukomisjonis ja andsite asjast ülevaate, te andsite meile selge lootuse, et saab teha ka juba kavandatud investeeringuid, sest omavalitsuste mure oli seotud sellega, et ei jätku raha kõikide investeeringute elluviimiseks. Mis läks ikkagi valesti, et kohalikele omavalitsustele tehti tegelikult tünga?

Riigihalduse minister Jaak Aab

Tänan küsimuse eest! Eks siis tuleb peeglisse vaadata. Riigikogu kirjutas lisaeelarve seadusesse uued objektid ja mina ei saa kuidagi enam midagi tõlgendada selles määruses, mille mina välja annan ja allkirjastan. Kui on uued objektid, siis on uued objektid. Ma kirjeldan teile selle määruse tingimusi. Selle üle ma olen palju vaielnud ja ma tean seda omavalitsuste tagasisidet ka. Üldine lähenemine on ju meil tegelikult olnud, et ka selle kriisi ajal ja sellest väljumisel on oluline, et ettevõtted – suuremad ettevõtted, aga siis ka kohalikud ja piirkondlikud ettevõtted – peavad tegutsema. Mida see raha omavalitsusele tähendab? Need on ju niisugused suhteliselt väikse mahuga hanked, mida saab kiiresti teha, ka need uued objektid. Tegelikult teedele anti ju juurde praktiliselt sama suur summa, kui tavaliselt eelarves nende jaoks on. Ka sellest tuleb majanduse elavdamine, et on võimalik esiteks teed korda teha ja teiseks, need ettevõtted saavad tööd ja inimesed palka. Eks iga omavalitsus peab uued investeeringud üle vaatama. Kirjas on, et objektide jaoks, mis on eelarves ja hankeplaanis, raha küsida ei saa. Vahepeal oli soov isegi, et kui ei tehta olemasolevaid investeeringuid ära, siis üldse ei saa. No see on kindlasti ebaproportsionaalne nõue. Praegu on sellisel kujul määrus mul veel allkirjastamata. See on linnade ja valdade liidus kooskõlastamisel. Täiendame nüansse ja siis see määrus tuleb. Aga see põhimõte, et olgu uued objektid ka, kirjutati sisse Riigikogus, valitsusest seda ei tulnud.

Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


6. 13:11 Pendelränne

Esimees Henn Põlluaas

Järgmisena küsib Valdo Randpere ja vastab peaminister Jüri Ratas. Palun!

Valdo Randpere

Aitäh, lugupeetud koosoleku juhataja! Hea peaminister! Jüri, me tegelikult rääkisime natukene libamisi juba kaks nädalat tagasi, kuidas on lood pendelrändega Soome ja Eesti, Soome ja teiste riikide vahel. Nüüd on Soome lubanud alates 14. maist avada ka Eesti vahel pendelrände tööl käimiseks. Need reeglid, mis siiani Soome on välja öeldud, on täiesti identsed nende reeglitega, mis on kehtinud Soome ja Rootsi vahel alates 7. aprillist. Mine eest ära, Jürgen, palun! Ära raputa pead, mul on paberid ka siin ees, ma võin sulle anda paberid rootsi keeles, soome keeles, inglise keeles. Need reeglid on olemas: alates 7. aprillist on pendelränne Rootsi ja Soome vahel lubatud samadel tingimustel, mis hakkavad Eesti puhul kehtima. Küsimus on selle kohta, et minu jaoks on siin mängus kaks aspekti. Esiteks, miks Eesti saab nii palju hiljem sama võimaluse, mis Rootsile anti? Kogu aeg räägitakse – välisminister, kes on seda asja nagu Eestis ajanud, räägib –, et see on tingitud tervisekaitse põhimõtetest ja et Soome lähtub ainult oma riigi tervisekaitse huvidest. Mulle tundub see täiesti arusaamatu, arvestades seda, et Rootsis on viiruse levik palju laialdasem. Nii et selle ettekäände võime ära jätta. Ma tahangi sinu käest küsida, miks Soome on Eestit sinu arvates nii palju teistmoodi kohelnud. Ja teine küsimus. Kõigis nendes riikides, kes nüüd piiri avamist arutavad, teevad seda siseministrid. Rootsis oli see Mikael Damberg ja Soomes Maria Ohisalo, kes omavahel kokku leppisid, Eesti esindajana millegipärast ajab seda asja välisminister. Miks Eesti siseminister ei saa Soomega piiriküsimusi lahendada?

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh, hea Valdo! Kõigepealt, tõesti, Soome valitsus otsustas esmaspäeval, et 14. mail avab Soome taas oma piirid töörändeks – ja tuleb kõigile infotunni kuulajatele rõhutada, et töörändeks – ja muuks vältimatuks liikumiseks Schengeni riikides. See tähendab muu hulgas, et peagi asutakse taas parvlaevadele ka pileteid müüma. Meile teadaolevalt koostab Soome siseministeerium täpsemad juhised piirieeskirjade kohta lähipäevil. Praeguseks on teada, et piiriületus on alates 14. maist lubatud töörändeks ja perekondlikel põhjustel. Lõpliku otsuse riiki lubamise kohta teeb endiselt Soome piirivalve. Soomes pole range karantiin kohustuslik, kuid eeldatakse, et need, kes tulevad Soome tööle, liiguvad vaid töö- ja elukoha vahet ning väldivad muud ringiliikumist ja ebavajalikke kontakte. Vaba aja veetmise eesmärgil välismaale reisimist jätkuvalt ei soovitata. Ma olen lootusrikas, et kuna viirus mõlemal pool Soome lahte näitab raugemise märke, siis saame peagi ka ülejäänud reisipiirangud tühistada. Aga seda alles tulevikus.
Eesti ja Soome vahel on alates eriolukorra algusest käinud pidev suhtlus nii ministrite kui ka ametkondade vahel. Ma suhtlesin teisipäeval oma kolleegi Sanna Mariniga ja alates märtsi lõpust tegutseb regulaarselt välisministeeriumide juhtimisel Eesti ja Soome töörühm, kus arutatakse piirangute leevendamist.
Nüüd, see väide, et just kõik see on lubatud Soome ja Rootsi vahel –, minu meelest see ei ole nii. Selle rände nimi on vältimatu tööränne ja see kehtib neile, kes töötavad nn loomulikus tööpiirkonnas. See toimub teatud rangetel tingimustel piirialadel. Ma arvan, et ma eelmises infotunnis tõin näite, et see on midagi sarnast kui Valga ja Valka vahel. Nii on ka Soome ja Rootsi vahel. Nii et ma jään oma positsioonile. Sina jääd oma positsioonile, et kõik on täpselt nii, nagu hakkab olema alates 14. maist. Ma ei arva, et see nii on.
Nüüd sellest, miks suhtlevad välisministrid. Suhtlevad kõik ministeeriumid. Kindlasti siseministril ja Siseministeeriumil on siin väga oluline roll, aga me oleme kokku leppinud Eesti, Läti ja Leedu peaministriga, et seda koordineerib välisministrite grupp. Seda, mis suhtlus on meil Soomega, ma just kirjeldasin.

Esimees Henn Põlluaas

Valdo Randpere, täpsustav küsimus, palun!

Valdo Randpere

Aitäh! No ma iseenesest ei saanud su käest päris seda vastust, mida ma lootsin. Või tegelikult ma arvasin, et ega sa seda ei ütle ka – nii palju ma sind tunnen. Tähendab, ma ei taha öelda, et ma tunnen sind halvast küljest, vastupidi, ma suhtun sinusse kui inimesesse väga hästi. Me oleme omavahel väga hästi suhelnud väljaspool seda saali ja siin saalis ka. Aga ma ei tahagi panna sind üles tunnistama või ütlema, et sul on kahtlusi, kas meie vabariigi siseminister üldse suudaks Soome siseministriga millestki väga rääkida, ja seepärast ma küsin su käest teistmoodi. Jüri, väga lihtne küsimus ja lihtne vastus: kas sinu arvates see, kui ühe riigi minister solvab teise riigi peaministrit ja valitsust, parandab nende riikide vahelisi suhteid, halvendab neid või ei muuda mitte midagi?

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh, Valdo! Minu teada Soome ja Eesti siseminister saavad töiselt väga hästi läbi. Ma ei ole küll kuulnud, et nad seda ei saa. Punkt üks. Punkt kaks: hea Valdo, sa tegelikult ju nüüd jõudsid puändini. Seda sa ju soovisidki küsida. Seda sa ju soovidki öelda, et seoses Eesti siseministri ütlusega Soome peaministri kohta piiri ei avata. Ja sa soovid tõestada, et juba aprilli algusest on piir Soome ja Rootsi vahel lahti. Ma väidan, et ei ole lahti. Ei ole lahti!
Selle juhtumi kohta, mille kohta sa küsisid, olen ma andnud ammendavad vastused. Kas see aitab kaasa kahe riigi vahelisele inimsuhtlusele? Loomulikult see kaasa ei aita. Aga on ju mõlemalt poolt öeldud, et me lõpetame selle ära. Ka Soome peaminister on öelnud, et läheme nüüd siit edasi.
Kui sa tahad seda üle kanda viitesse, et näed, alles 14. mail piir avatakse ja miks see ei ole, ma ei tea, 5. mai või 25. aprill jne, siis ma arvan, et siin ei ole mitte mingit seost – mitte mingit seost! Tähtis on ainult see, missugune on epidemioloogiline olukord Soomes ja Eestis. See on natukene erinev, aga tendents on ühes suunas. Nii et põhjust muust otsida ei ole minu meelest õige. Soome on ammu selle teema ära lõpetanud, vähemalt peaministriga kohtudes ta nii ütles. Ma saan aru, et te soovite seda uuesti üles tõsta, jälle üles tõsta ja jälle üles tõsta. Ega ma selle pärast sinu peale ei pahanda. Me saame muidugi hästi läbi. Kohtume mõnikord ka väljaspool Riigikogu, oleme kohtunud tenniseväljakul – hästi mängid, väga hästi mängid! –, mis ma siin ikka muud ütlen. Midagi halvasti ei ütle. Aga jah, Valdo, seda seost ei tasu otsida, seda seost ei ole.

Esimees Henn Põlluaas

Jürgen Ligi, palun!

Jürgen Ligi

Aitäh! Härra Ratas, küsin sarnasel teemal. Te olete siin sel nädalal rõhutanud, et see valitsus on teie juhitud. Te olete nädala jooksul oma partnereid kiitnud kui väga head valikut, parimat, mis teil on. Aga Euroopas on käimas üks huvitav protsess: kõik võistlevad hooajatööliste pärast, ja mitte ainult hooaja-, vaid eelkõige hooajatööliste pärast. Ukraina on üks lähteriike, kuhu neile saadetakse lennukeid järele. Ja Ukraina on nüüd öelnud ka oma tingimused, mis puhul ta on valmis oma valdavalt põllutöölisi pakkuma. Üks on otse öeldes lugupidav suhtumine sihtriigi poolt. On ka mingid turvalisuse tingimused, aga riik peab ütlema, et ta tahab seda tööjõudu. Teie juhitav valitsus, nagu te ilusti ütlete, on põhitoonilt millegipärast ukrainlasi väga spetsiifiliselt põlastanud. Korduvalt on kostnud sellised avalikud sõnumid, nagu räägiks Putin, nagu oleks tegemist mingi paariarahvaga, keda tuleb kuidagi minema ajada. Reaalsuses ongi Eestis juhtunud, et Ukraina ajutine tööjõud kaotab järjest oma töölube ja teie valitsus ei ole nõus olnud täitma seda lünka, mis teatud valdkondades on väga dramaatiline, põllumajanduses eelkõige. Öelge, kuidas teie valitsuses on selline asi võimalik? Põllumehed ahastavad, nad ei tea, kuidas põld haritud saab ja saak koristatud. Ja ka muud valdkonnad peavad kannatama võõraviha pärast teie juhitud valitsuses.

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh! Jah, seda valitsust juhib Jüri Ratas, selles mõttes on teil õigus. Aitäh! Teiseks, ma peangi lugu oma partneritest koalitsioonis – siiralt pean. Te heidate mulle ette, et ma olen viimastel nädalatel öelnud, et see on hea koalitsioon, kus on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, Isamaa ja Keskerakond. Ma jään täna ka oma sõnade juurde: täna, 6. mail siin infotunnis ma ütlen sedasama. Ma arvan, et see on parim koalitsioon Eestile. See on laiapõhjaline koalitsioon, erinevate vaadetega koalitsioon, kuhu on kaasatud võimalikult palju ühiskonna erinevaid gruppe. Jah, ma arvan küll seda. See koalitsioon on näidanud töövõimet, et ta suudab teha kompromisse, ta suudab teha väga keerulisi, aga olulisi otsuseid ja suudab Eestit valitsustasandil juhtida ka selles kriisis.
Nüüd teie kriitikast hooajatöötajate osas. Ma alustan Ukrainast. Ukraina on Eestile oluline, väga tähtis partner. Läbi idapartnerluse Eesti on Ukrainat toetanud, toetab täna ja toetab kindlasti ka tulevikus. Hooajatöötajate puhul me peame arvestama seda, et tuli teatud leevendus või muudatus, mis puudutab põllumajandussektorit. See kehtib kaks kuud, kuni 31. juulini.
Nüüd edasi. Me peame arvestama ka oma töötutega. Mul ei ole viimaseid andmeid, aga ma arvan, et Eestis on töötuid circa 50 000, poolsada tuhat. Ja loomulikult meie vastutada on ka see, et Eesti inimesed saaksid võimalikult palju selles kriisisituatsioonis tööd. Ja see tähendab seda, et loomulikult paljud inimesed otsivad uusi väljakutseid, ja miks mitte just põllumajandussektoris.
Nüüd, minu jaoks on tõesti imekspandav, et teie ja teised reformierakondlased ikka ja alati oma jutus Putini ja Kremlini välja jõuate. Ma ütleks: ärge muretsege, valitsus töötab tugevalt selle nimel, et ehitada Ligi ja Putini vahele tugev piir. Ma pean silmas idapiiri väljaehitamist, katselõike, kokku 23 kilomeetri pikkuse piirilõigu ehitamist esimeses etapis. Tuua kogu aeg seda ühte agendat välja – ma ei saa sellest aru. See on kulunud plaat, visake see Kremli või Putini plaat prügikasti! Aitab sellest plaadist. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


7. 13:24 Piirivalve loomine

Esimees Henn Põlluaas

Järgmisena küsib Katri Raik ja vastab taas peaminister Jüri Ratas. Palun!

Katri Raik

Aitäh, hea eesistuja! Hea peaminister! Koalitsioonileppes, mis aasta tagasi sõlmitud, on kirjas, et Eestis moodustatakse eraldi piirivalve Politsei- ja Piirivalveameti sees. Minister Mart Helme sõnul tagab see muudatus valmisoleku kriisideks ja valdkonna tervikliku juhtimise. Te olete seda otsust, millega siseminister eelmisel nädalal välja tuli, igatepidi kiitnud. Ma olen veidi nõutu. Terviklikkus on ju valdkonnas ka praegu olemas. On olemas eraldi integreeritud piirivalvebüroo. Kriisiks valmis Politsei- ja Piirivalveamet oli, seda on kinnitanud minister Helme ja olete ka teie. Praegu toimib koostöö hästi. Seda kinnitas ka Riigikontroll aastal 2016, kui oli kuus aastat möödas Politsei- ja Piirivalveameti asutamisest sellisel kujul. Võimalik, et endistel piirivalveohvitseridel on lihtsalt igatsus vanade aegade järele. Aga see selleks. Lugesin hea kolleegi Uno Kaskpeiti artiklit Lõuna-Eesti Postimehes, kus ta ütles, et kolm järgmist aastat on tema ülesanne koalitsioonipartnereid veenda, et Eesti vajab iseseisvat sõjaväestatud piirivalvet. Milline on teie seisukoht? Kas järgmine samm peaks olema iseseisva sõjaväestatud piirivalve loomine?

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh! Minu seisukoht on see, mis on kokku lepitud koalitsioonilepingus, valitsusliidu aluspõhimõtetes. Me leppisime kokku, et tõhustame ja tähtsustame riigipiiri valvamist ning kaitset, loome eraldi eelarvega piirivalve struktuuriüksuse PPA-s, tagades asjakohase relvastuse ja muu varustuse, ja tõhustame piirivalvuri õppesuunda Sisekaitseakadeemias. Ma loomulikult ei saa teid kuidagi täiendada, kui jutt puudutab Sisekaitseakadeemiat. Te teate seda teemat minust kordades paremini. Aga ma arvan tõesti, et fokuseering ka Sisekaitseakadeemia õppes just piirivalve poole on õige. Et sinna lisaressursse panna – mina seda väga toetan. Mis see eesmärk on? Eesmärk on tugevdada piirivalvet ja tagada suurem valmisolek kriisideks valdkonna tervikliku juhtimise abil. Me oleme praeguses eriolukorras näinud, et piirivalve on ja peab olema nn eesliinil ja suutma ka kriisiajal täita kõiki oma ülesandeid.
Siseministri otsus, mida see tähendab? See tähendab seda, et piirivalve struktuuriüksust hakkab juhtima peadirektori asetäitja piirivalve alal. PPA struktuuri luuakse, ma arvan, kümmekond täiendavat palga- ja majanduskuluga töökohta. See tähendab ka lisaressurssi, teiste PPA struktuuriüksuste personalile antakse täiendõpet. Täpsem ametikohtade arv ja ajakava on täpsustamisel.
Nii et jah, ma arvan, et kriisiaeg on näidanud, et kui me piirikontrolli taastame, siis me suudame selle taastada võib-olla lühiajaliselt, mõneks päevaks. Aga nüüd on see toiminud juba mitmed nädalad. Ja olgem ausad, suur abi on PPA-le olnud Kaitseliidust. Kaitseliitlastele tõesti suur tänu. Kui ma ei eksi, neid on kokku umbes 150, kes saavad seda tööd teha. See on tõesti see põhimõte, mille me oleme kokku leppinud, ja ma arvan, et see on hea põhimõte. Nüüd, kui te küsite selle iseseisva piirivalve-, ma ei tea, ameti kohta, siis sellist kokkulepet ei ole, et tuleb iseseisev piirivalveamet. Kui koalitsioonipartnerid tahavad üksteist veenda, siis veenmisvõimalus on alati olemas. Aga kokkulepe, mille nimel me töötame, on see, et PPA peadirektori alla tuleb, nagu ma juba ütlesin, eraldi asetäitja piirivalve alal.

Esimees Henn Põlluaas

Katri Raik, täpsustav küsimus, palun!

Katri Raik

Hea peaminister, tänan vastuse eest! Ma küsin edasi sellise asja kohta. Selleks, et piirivalvur saaks oma tööd hästi teha, on vaja korralikke piirirajatisi. Me käisime poolteist aastat tagasi koos kagupiiril kolmikpunktis. Mitu järjestikust siseministrit on vaevelnud küsimuse kallal, kuidas idapiiri taristut rajada. Võimalik, et omaaegne otsus, et piirivalvur peab endale ise piiri ehitama ja seda valvama hakkama, ei olegi kõige mõistlikum, aga nüüd see nii on. Millisena te näete meie piirirajatiste parandamise edasist käiku? Ja ma ei pea silmas ainult kagupiiri ja seda lühikest katselõiku, vaid kogu meie idapiiri, kaasa arvatud Narva jõe seda osa, mis on "pime", kuna ei ole radareid. Milline on see tee, mida mööda me liigume oma piirirajatiste täiustamisel edasi?

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh teile selle küsimuse eest! Idapiiri väljaehitamisel me oleme tänaseks järgmises seisus. Ma loodan, et PPA sõlmib ehitajaga juba lähiajal lepingu. Kui kõik laabub – kui ei ole vaideid jms –, siis on eesmärk alustada esimese etapi ehitamist selle suve teises pooles. Teine etapp peaks tähendama 23,5-kilomeetrist lõiku. Ma arvan, et see on väga tugev sõnum, arvestades, et praegu meil on ainult katselõik, kui me räägime maismaapiirist, ja seda 3–3,5 kilomeetri ulatuses. Nüüd on kavas teha ikkagi pea 8–9-kordne hüpe edasi, vahest 8-kordne hüpe edasi. Ma arvan, see on tubli tulemus. Ma tõesti loodan, et see hange läheb hästi, PPA saab lepingu sõlmitud ja ehitus hakkab pihta. Saan ka seda kinnitada, et koalitsiooni jaoks on idapiiri väljaehitamine prioriteet, see on oluline. Ja seda me oleme kajastanud ka koalitsiooni tehtud riigi eelarvestrateegias eelmise aasta kevadel ja ka riigieelarves.
Kui te küsite laiemalt piiri väljaehitamise kohta, siis ma arvan, et tõesti oluline on ka see, et sinna saab panustada erineva, ütleme, infotehnoloogilise ja mehhanismide võimekusega, näiteks droonid. Igal juhul tasub seda tulevikus minu meelest tõsiselt kaaluda.
Ma arvan, et piiriga me oleme oma vitsad kätte saanud. Kui mu mälu mind ei peta, siis see oli mõned päevad enne 2015. aasta Riigikogu valimisi, veebruari viimastel päevadel, kui toonane Vabariigi Valitsus otsustas piiri väljaehitamise ja rahastamise. Oli selge, et otsus tehti kiirustades. Otsus on muidugi otsus ja otsus on parem kui otsustamatus. Aga see otsus tehti kiirustades. Maastikku, neid pinnavorme sel hetkel ei teatud, ei teatud, missugune pilt reaalselt looduses välja näeb. Te märkisite meie ühist käiku sinna ja ka eelmises valitsuses sai sellega väga tõsiselt tegeletud, et teha neid katselõike, et teada saada, missugused on pinnavormid, kuidas seda projekteerida, kuidas see piir looduses püsima jääks. Ja nüüd saab sellega edasi minna.

Esimees Henn Põlluaas

Hanno Pevkur, palun!

Hanno Pevkur

Aitäh! Hea Jüri! Natukene arendaks seda eraldi seisva piirivalve mõtet edasi – et kuidas sa seda olukorda näed. Mina olen aru saanud, et asutuses on üks juht ja see juht ka vastutab. Politsei- ja Piirivalveametis on see Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor. Ka seadus, mille Riigikogu vastu on võtnud, sätestab väga täpselt Politsei- ja Piirivalveameti ülesanded, muu hulgas ka piiri valvamise ülesanded. Üsna tähenduslik on vaadata, kuidas teie valitsuskolleeg Martin Helme nii Rail Balticut kui ka piirivalvet puudutavale küsimusele antud vastust kuulates mitmetähenduslikult muigas. See annab oma signaali. Aga kuidas teie ikkagi seda Politsei- ja Piirivalveameti koosseisus eraldi seisvat piirivalvet ette kujutate? Kas see on samamoodi, nagu Vabariigi Valitsuse koosseisus on eraldi seisev EKRE? Ma olen aru saanud, et majas peab ikka olema üks peremees ja valitsuses peaksite ikkagi teie vastutama, nii nagu Politsei- ja Piirivalveametis peaks vastutama Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher. Kes vastutab?

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh! Ma tänan, et te kirjeldasite ka, kuidas rahandusminister ennast emotsionaalselt tunneb. Meil on ju see reegel, et peame üksteisest kaugemal istuma. Kui te ütlesite, mida Martin Helme teeb, siis ma kartsin, et äkki te ütlete, et ta nutab, et midagi on juhtunud. Aga kui inimene naerab, siis see on hea, see on positiivne. Ma olen nüüd aasta aega temaga koos töötanud ja mina ütlen ka, et minu meelest on Martin igati vahva ja positiivne inimene. Nii et see on hea, et tal on naeratus näol.
Aga ma saan aru ju, mida te küsite. Ega te ei küsi ju piirivalve kohta. See on, ma arvan, teie jaoks, ma ei tea, mitmenda järgu küsimus. Asi on ikka EKRE-s, selles, kuidas EKRE-ga on. Te valutate südant EKRE pärast. Ma usun, et Reformierakonna valijad on teile tänulikud selle eest, et te olete nii tõsiselt läinud seda EKRE asja ajama ja parandama.
Aga mis ma oskan öelda? PPA-d juhib PPA peadirektor. See on nii olnud, see saab nii olema ka tulevikus. Aga PPA peadirektoril on asetäitjad. Loomulikult saab prioriteete veel paremini fokuseerida. Seda kindlasti ka tehakse selle asetäitja koha loomisega. Aga keegi ei võta PPA peadirektorilt volitusi ära – seda te ei pea kartma.
Kui te muretsete ka Vabariigi Valitsuse pärast – kes juhib ja kes vastutab –, siis peaminister Jüri Ratas juhib ja vastutab. Ega ma, austatud Hanno Pevkur, muud ei oskagi teile öelda. Mis puutub Rail Balticusse ja piirivalvesse, siis eks meil kõigil ole emotsioonid. Ja see on hea, et inimestel on emotsioonid. Palju hullem on, kui siin mängida ühte plaati hommikust õhtuni. Riigikogu on seda ka kuulnud, eks ju. Ikka peab olema emotsioone. See, ma arvan, on asjale igati kasuks.

Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


8. 13:36 Isikukaitsevahendid

Esimees Henn Põlluaas

Läheme küsimuse nr 8 juurde, mille esitab Urve Tiidus. Vastab riigihalduse minister Jaak Aab. Palun!

Urve Tiidus

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Märtsi lõpus määrati teid, Jaak Aab, vastutavaks isikuks valdkonnas, mis on seotud isikukaitsevahendite hankimisega kogu riigis. Küllap on paljudel meeles pandeemia alguse soovitused nakatumise vältimiseks. Maailma meediasse jõudsid veidrad tervitused küünarnukkide ja kinganinadega, aga ülikiiresti asendus see mõistmisega, et asi on palju-palju tõsisem. Nõudlus maskide ja teiste isikukaitsevahendite järele kasvas hüppeliselt terves maailmas, ka Eestis. Erinevalt Aasia suurlinnadest, kus maskid on igapäevane nähtus, jäi Eestis pakkumine märtsis ja veel aprilliski nõudluse tasemest kriitiliselt allapoole, isegi ülikriitiliselt. Peatumata pikemalt olnul, palun teil jagada infot järgmiste konkreetsete küsimuste kohta. Välja on kuulutatud mitmeid riigihankeid maskide ja teiste isikukaitsevahendite ostmiseks. Paljud neist on näha Rahandusministeeriumi leheküljel, mitmel on täitmise tähtajad juba saabunud, mõnel veel ees. Kuulda on, et mingi saadetis liigub rongiga Eesti poole. Mis seis nende hangetega on? Kas tähtaegadest on kinni peetud? Kas tuleb piisav varu? Kui kauaks? Kui kaugel on Euroopa Liidu ühishange? Ja kui jääb aega – ma arvan, et ei jää –, mis see kõige kõvem õppetund on sellest kevadest?

Riigihalduse minister Jaak Aab

Tänan küsimuse eest! Jah, eriolukorra juht on nii määranud. Noh, tegelikult sel on oma ajalugu. Kõigepealt ma tegelesin desovahendite hankimisega riigiasutustele, omavalitsustele sai neid hangitud ja puudust ei olnud. Isegi perearstid ja hoolekandeasutused said neid. Hiljem oli neid turul juba piisavalt saada, meie oma tootjad tõstsid võimsust. Ka isikukaitsevahenditega tegelesin esialgu kohalikke omavalitsusi ja riigiasutusi silmas pidades. Teiselt poolt ju Terviseamet tegeles haiglatega ja muude tervishoiuteenuste osutajatega. Aga oli selge, et kriis on käes, varusid ei jätku. Kogu maailm ei olnud selleks valmis, sealhulgas ka Eesti oma varudega. Mõnel pool olid lood veidi paremad, mõnel pool kehvemad ja siis tuli neid kiiresti hankida.
See oli märtsi lõpus, ma mäletan, kas 23. või 24. märtsil määrati mind tegelema kesksete hangetega. 26. märtsil sõlmisime suure lepingu Hiina tarnijaga, kelle käest siiamaani veel neid asju tuleb. Ja kohe selgitan ka, kui kaua ja kui palju veel. Siis viisime läbi ka kiiremad läbirääkimistega hanked, et kiiresti varusid hankida. Esimene suurem kogus tuli 2. aprillil, see sai tellitud koostöös Põhja-Eesti Regionaalhaiglaga samuti Hiinast, aga väiksemaid koguseid on tulnud ka Euroopast. 7. aprillil saabus esimene lennuk selle suure Hiina lepingu raames ja nüüdseks on neid lennukeid tulnud kokku kuus tükki. Ma pean silmas seda Hiina lepingut.
Hinnates olukorda, tuleb ju kogu aeg jälgida, kuidas kulgeb nakkuskõver, kui palju on varusid vaja. Ütleme nii, et kahe nädalaga me suutsime kuu varud juba praktiliselt ette varuda. Kaks nädalat kulus selleks, et saada riigiasutused, kohalikud omavalitsused, haiglad ja muude tervishoiuteenuste osutajad, samuti hoolekanne kindlustatud umbes kuu varuga. Erinevate vahendite osas oli seis küll erinev. Praegu on selge, et mai lõpuni ja üle sellegi on varu olemas.
Miks me otsustasime tuua osa kaupa rongiga? Kuna see on selgelt odavam ja kuna kriitilised varud on olemas. Meil ei tasu neid lennutada lennukitega, mis on väga kallis. Rongitransport on 15–20 korda odavam ja sellepärast oleme otsustanud viimase osa sellest, mis on Hiina tarnijate poolt ette valmistatud, tuua kohale rongiga. Üle 90% tellitust on toodetud ja Shanghais logistikafirma DSV laos olemas. See logistikafirma aitab meil kauba kohale tuua. Nii et ühtegi kriitilist kohta momendil varudega seotud ei ole. Võib-olla täpsustan veel vastates.

Esimees Henn Põlluaas

Urve Tiidus, täpsustav küsimus, palun!

Urve Tiidus

Aitäh! Äkki te täpsustate hangete tähtaegadest kinnipidamist: kas kõik on nüüd kenasti sujunud? Kui kaugel on Euroopa Liidu ühishange? Seda ma küsisin ka selles esimeses küsimuste jadas. Ja võib-olla saate vastata ka mõnele riskirühma kuuluvale inimesele: kelle ülesanne on tagada, et ka nemad saaksid kaitsevahendid kätte, kui neil ei ole võimalik iga päev apteegis maske otsimas käia? Maal ei ole kõik nii enesestmõistetav nagu linnainimesel – ei pääse alati liikuma, lähedased inimesed on kaugel, ja paar korda kuus rongiga sõites tahaks ennast turvaliselt tunda. Kas isikukaitsevahendid on ühtmoodi kättesaadavad ka kaugemates regioonides või see jääb ainult kohalike omavalitsuste õlule? Nii et: Euroopa Liidu ühishange, hangete tähtaegadest kinnipidamine ja siis see natuke spetsiifilisem küsimus riskirühmas olevate inimeste kohta, kellel ei ole laialt võimalusi sõita, liikuda, otsida, hankida.

Riigihalduse minister Jaak Aab

Ma alustan sellest viimasest, sellest on ka hiljuti juttu olnud. Nii nagu ma rääkisin, minu ettepanek oli, et kui maskid peaks kohustuslikuks tehtama mitte ainult müüjatele-teenindajatele, vaid kõigile inimestele, siis tuleb kindlasti tagada, et riskirühmad või, ütleme, vähem kindlustatud ja eakamad inimesed saavad isikukaitsevahendeid. Meil on see võimalus olemas. Kohalike omavalitsuste abiga me saame selle kindlustada. Me ei ole mingit üldist juhist omavalitsustele andnud, küll aga oleme neile andnud piisavalt isikukaitsevahendeid, neil on kindlasti vähemalt kuu varu olemas. Kui nad otsustavad vähekindlustatud inimesi samuti maskidega varustada, siis minul ei ole midagi selle vastu. Nad saavad meilt neid ka juurde küsida, me saame neid juurde anda. Sellega ei ole mingit probleemi. Ma arvan, et olekski mõistlik, kui kohalikud omavalitsused need probleemid lahendavad, sest nemad näevad kõige paremini, kui kättesaadavad on maskid riskirühmades, kes on vähem kindlustatud. Eks me ikka niisuguse konkreetse abiga aitame kohalike omavalitsuste kaudu. Me saame omavalitsusi varustada igal juhul. Ei ole probleemi.
Nüüd, kas hangetega on tähtaegadest kinni peetud? No natukene on kõik üle läinud. Põhipõhjus on logistika. Meil on teatud eelis tänu Pekingi suursaadikule, kes on meid väga palju aidanud. Seal on vaja ka teatud riiklikku nooti juurde: kui me toome sealt lennukiga riikliku hanke korras tellitud kaupa, siis leitakse lennuaknaid kergemini. Kui on riigi kinnitus, et see on riigihange, siis saadakse lennuaknad paremini. Ma väga kiidan Hiina suursaatkonda, neist on väga palju abi olnud, ja muidugi meie logistikafirmast DSV.
Keeruline on aga kõigil. Hiinas on tarnesaadetised meeletult kuhjunud, kas või selles piirkonnas, kust meie toome, ehk siis Shanghais. Transpordivõimalust leida on keeruline. Minu teada aga hakkab täna tulema esimene konteiner rongiga ja mai lõpuks peaks ülejäänud partii kohal olema. See kindlustab juuni lõpuni meie varud. Aga kõik oleneb ju sellest, kui palju meil midagi kulub. Ja praegu kulub vähem, kui me esialgu arvestasime, me arvestasime palju suuremate kogustega.
Mis puutub Euroopa ühishankesse, siis jään vastuse võlgu, seda peab küsima Sotsiaalministeeriumist ja Terviseametist, kes valmistab seda ette. Aga ma kardan, et enne paari kuud siia midagi kohale ei jõua.

Esimees Henn Põlluaas

Urmas Kruuse, palun!

Urmas Kruuse

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Auväärt minister! Peaminister natuke noomis meid, et me vanu plaate mängitame ja võiksime selle Putini-teema ära unustada. Aga kui näiteks keskerakondlase Vladimir Velmani lugusid lugeda, siis tundub, et ei saa kuidagi ära unustada. Ma julgen öelda, et häid hitte võib alati keerutada: paned ta peale ja tegelikult läheb tunne kohe paremaks. Ma loodan, et te ei solvu selle peale.
Kui rääkida isikukaitsevahenditest, siis on mul teile selline küsimus. Ühelt poolt võiks justkui öelda, et see viirus tabas meid ootamatult. Aga me kuulsime siin tegelikult seda, et Terviseamet on välja saatnud teatud materjale hoiatustega, et me võime sellisesse kriisi sattuda. Minule on tegelikult täiesti arusaamatuks jäänud, kuidas me ikka ei olnud varustanud kaitsevahenditega eesliini töötajaid. Ma pean kõige rohkem silmas tervishoiutöötajaid, kes pidid hakkama tegelema haigestunud inimestega. Öelge palun, austatud minister, kas teie kolleeg Tanel Kiik jättis midagi tegemata? Ma julgen öelda, et see on minu jaoks olnud üks kõige müstilisem fakt, et haiglatöötajatel ei olnud piisavalt kaitsevahendeid.

Riigihalduse minister Jaak Aab

Aitäh küsimuse eest! Ma saan kinnitada, et ühelgi hetkel ei olnud koroonahaigetega tegelevates haiglates sellist olukorda, et ei oleks olnud isikukaitsevahendeid. Varu oli kriitiline, tunnistan, me lugesime päevades, kas jagub või ei jagu. Ja eks me peame kõik endale otsa vaatama – nii praegune valitsus kui ka eelmised valitsused. Meil on tehtud neid kriisiplaane küll ja küll, aga teistpidi, ega sellist pandeemiat ei osanud mitte keegi kusagil maailmas ette näha. Keegi ei teadnud, kui palju neid varusid peaks olema. Kindlasti pidi neid olema rohkem ja sinna tuleb panustada. Ka minule on juba 14. mail antud uus ülesanne. Tegelikult on haiglad ja hoolekanne nagu rohkem Sotsiaalministeeriumi teema, aga kuna ma olen tegelenud kesksete hangetega ja, ütleme, selles teemas sees, siis on mult palutud ettepanekuid, mis me teeme selle keskse varuga, kui suur see peaks olema ja millal me varud hangime. Arvestada tuleb muidugi ka Sotsiaalministeeriumi ja Terviseameti prognoosi, kas me peame olema valmis mingiks teiseks laineks ja selleks varud moodustama. Küsimus on ka selles, kui palju peab igal haiglal ja hooldekodul omal neid vahendeid olema. Tegelikult peaks neid igal hooajal kuluma, meil peaks nende kasutamine harjumuseks saama. Tõenäoliselt me kasutame isikukaitsevahendeid ka gripihooajal liiga vähe. Me saaks ka võib-olla ära hoida nii mitmedki surmad ja haigestumised, kui me käituks umbes nii nagu praegu, kui me hoiame distantsi, kasutame desovahendit, kasutame isikukaitsevahendeid. Nii nagu kõik tunnistavad, grippi nagu ei olegi enam üldse olemas, on ainult koroona. Järelikult see aitab ka teiste viiruste vastu.
Aga kindlasti see küsimus on ees. Me oleme planeerinud avatud riigihanke, raamhanke ettevalmistamise, mille abil kõik need asutused saavad teatud varu. Me selgitame välja, millist varu me hakkame hankima, milline peab olema keskne varu ja kes seda hoiab. Näiteks hoolekandes on nii, et tavasituatsioonis, isegi kui on gripihooaeg, piisab lihtsamatest vahenditest: maskist, kinnastest, võib-olla ka kitlitest ja põlledest. Praegu on olemas reserv igas neljas regioonis ja kui on mõnes hooldekodus raske seis, siis sellest reservist mõne tunniga viiakse hooldekodusse kõik lisavahendid, mida on vaja: prillid, kaitsekostüümid, kitlid, mida iganes. Nii et ma arvan, et see plaan tuleb kokku leppida, tuleb see kuskil ära kirjeldada, vastavates aktides ette näha. See varu kindlasti peab olema.

Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


9. 13:48 Suured taristuinvesteeringud

Esimees Henn Põlluaas

Järgmisena küsib Aivar Sõerd ja vastab rahandusminister Martin Helme. Palun!

Aivar Sõerd

Austatud juhataja! Austatud rahandusminister! EKRE kõneisikud, nende hulgas ka teie, on hiljuti üles astunud kõlava avaldusega, milles lubatakse Rail Balticu projekt seisma panna, sellele vastu töötada, selle projektiga seotud tegevusi pidurdada. Ma olen mõelnud selle peale, millised hoovad ja võimalused on rahandusministril seda projekti pidurdada. Asi on tõsine. Sellele on reageerinud ka Läti ja Leedu valitsuse liikmed, kes on teinud avaldusi või vähemalt andnud kommentaare selle kohta. Mis puudutab selle projekti pidurdamist valitsuse tasandil, siis seda ma teie käest ei peagi küsima, selle kohta küsime peaministrilt. Aga minu küsimus on selle kohta, mis võimalused on teil oma valitsemisala sees seda projekti pidurdada. Mis see arsenal võib olla? Kas sõnavõtud Euoopa Liidu rahandusministrite Ecofini nõukogus või siis mingid muud tegevused või mingid dokumendid, mis on vormistatud, või dokumendid, mis on jäetud vormistamata? Meil oli üks EKRE põllumajandusminister, kes jättis allkirjastamata volitused PRIA-le, mille järel tekkis õiguslik probleem. Ma küsingi, millised hoovad on teie käsutuses, et seda projekti pidurdada. Ja milliseid tegevusi, milliseid hoobasid te olete kasutanud? Ja milliseid dokumente te olete jätnud lauale seisma või jätnud allkirjastamata?

Rahandusminister Martin Helme

Aitäh! Ma võib-olla alustan sellest, et siin enne tehti märkus, et ma muigan paljutähenduslikult. Paljutähenduslikkus muidugi tähendab paljutähenduslikkust. Võib-olla ma muigasin mõne küsimuse üle, võib-olla mul tuli lihtsalt mõni uitmõte pähe. Aga tegelikult, kui te tahate teada, mis selle muigamise tähendus on, siis ma soovitan Reformierakonnale hoolega järele mõelda minu ülemüstifitseerimise taktika pikaaegse kasulikkuse üle. Sellise õhustiku loomine ... Mulle sobib, kui te mind müstifitseerite – see poliitikas kindlasti töötab minu kasuks, aga ma ei tea, kas teie kasuks. Tegelikult ma ei ole müstiline olend. Tegelikult ma olen valitsuse üks liige, üks 15-st, oma valdkonnas püüan teha nii head tööd, kui suudan ja oskan. Ja eks sellele lõppkokkuvõttes annab hinnangu mitte opositsioon, vaid valijaskond.
Peaminister minu meelest päris põhjalikult vastas juba sellele küsimusele, kas EKRE soovib koalitsioonilepet avada. Ei soovi. Kõik teavad, et Rail Baltic on meie jaoks projekt, mida me ei ole algusest saadik toetanud. Ja see hinnang – ma arvan, et praegu me seda arutelu ei pea pidama ega saagi pidada –, hinnang sellele, kas see projekt on kasulik või vajalik, läheb eri poliitikutel, eri parteidel lahku. Aga nii nagu me oleme kokku leppinud, nii on. Ja nüüd on küsimus tegelikult põhimõtteliselt selles, kas tuleb Euroopast kaasrahastus või ei tule Euroopast kaasrahastus. Ja siin oli ka enne küsimus, et kui see kaasrahastus ei ole mitte 81%, vaid 80%, mis siis saab. Ma arvan, et küsimus ei ole 83%-s, 84%-s või 1%-s. Kui me teame tänasel päeval, et puudujääk on 1,5 miljardit, siis me oleme väga kaugel 80%-sest või 85%-sest kaasrahastusest ja siis on meie enda kaasfinantseerimise kohustus nii suur, et mina ei pea küll reaalseks, et me seda suudame kanda. Ehk siis küsimus põhimõtteliselt taandub läbirääkimistele MFF-i üle. Ja nagu Aivar Sõerd väga hästi teab – minu suureks kurvastuseks ja ma siiamaani ei saa aru, kuidas see võimalik on –, Euroopa Liidu eelarve üle läbirääkimisi ei pea rahandusministrid.

Esimees Henn Põlluaas

Aivar Sõerd, täpsustav küsimus, palun!

Aivar Sõerd

Jaa, loomulikult on täpsustav küsimus. Mul on siin ees Rail Balticu projekti finantsplaan ja selle rahastamine, selle eelarve. Ja ma küsin konkreetselt mitte selle osa kohta, mis puudutab järgmist finantsperioodi, vaid konkreetselt selle finantsperioodi kohta. Ma kahjuks ei saa seda siin kommenteerida, see numbriline osa on asutusesiseseks kasutamiseks, aga nii palju võin selle kohta öelda ja selle kohta küsida, et siin on aastateks 2020 ja 2021 ette nähtud erinevad etapid. On viaduktid, mille kohta te olete öelnud, et need võivad ära kuluda ka ilma raudteerööbasteta, ja depood ja trammiliinid, millega te ka päri olete. Aga siin on ka, põhiliselt küll aastaks 2021, konkreetsed tööd, konkreetsed objektid, mis on seotud juba konkreetselt raudtee ehitusega. Ja sellepärast ma küsingi, kas selles eelarves ette nähtud ehitustööd, mis on seotud konkreetselt juba raudteetrassi kavandamise ja ehitamistega, teostuvad. Kas need jätkuvad nii, nagu on eelarves planeeritud, või te hakkate ka neid pidurdama?

Rahandusminister Martin Helme

Aitäh! Ma arvan, et me räägime samast dokumendist. Ma pean tunnistama, et mulle ei meeldi üldse see "Asutusesiseseks kasutamiseks" peale löödud tempel. Ma olen üritanud Rahandusministeeriumis nii palju kui võimalik juurutada põhimõtet, et kui eraldi ei tule korraldust selle templi pealepanemiseks, siis "Asutusesiseseks kasutamiseks" templit paberitele peale ei panda. Minu meelest on see paranoiline, see on avalikkuse ja läbipaistva valitsemise seisukohalt vale. Seda templit ei ole pannud peale mitte Rahandusministeerium, vaid MKM. Ja seda ei saa mina maha võtta, nemad peavad selle ise maha võtma.
Jaa, see on õige, et me oleme ju siiamaani Rail Balticu raha eest – mul on üks tabel, mis ütleb, et selle kaasfinantseerimine on olnud niisugune, et meiepoolne osa on olnud 18,3% – ehitanud asju, mis on väga suurepärased asjad: trammiliinid ja Ülemiste logistikakeskus, ka on meil planeeritud mingid sadamate logistikakeskused. See on kõik suurepärane ja ma arvan, et need on igal juhul Eestile kasulikud asjad, mille vastu ei vaidle keegi. Pärnu reisiterminal või Muuga sadama multimodaalne terminal või Vanasadama trammiliin, Tallinna ringtee arendamine – kõik toredad asjad.
Mis puutub 2021. aasta eelarvesse, siis seda eelarvet meil ju teatavasti veel ei ole. RES-is on need summad planeeritud, nii palju kui RES-i veel enne kriisiaega tehtud sai. Konkreetsete objektide eest vastutab eelkõige Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Ma nagu ei näe võimalust ega põhjust üksikobjektide kaupa mingisugust vägikaikavedu või sissisõda pidada. Ma räägin ikkagi põhimõttelisest küsimusest, kas kaasfinantseerimine tuleb sellises määras, nagu on lubatud, oodatud ja soovitud, või ei tule. Ja kui ei tule, siis see projekt ei ole meie jaoks jõukohane.
Siin on korra räägitud ka sellest, kuidas ma oma kolleegidega Euroopas suhtlen. Eesti positsioone ka Jüri Ratas meile tutvustas ja kõikides nendes positsioonides on alati rõhutatud, et just kaasfinantseerimise osakaal peab olema nii suur, nagu ta on kokku lepitud. Ja Eesti positsioonides on meil ka teised prioriteedid. Loomulikult ma uurin kolleegidega suheldes, mis on nende riiklikud prioriteedid, kus meil on ühiseid huve ja kus on meil võimalik üksteisele tuge anda.

Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Aeg on läbi. Ka meie tänane infotund on läbi. Ma tänan, austatud kolleegid, kõiki teid! Tänan ka ministreid vastamast! Paneme nüüd kellad helisema.

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee