Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

12:00 Infotund

Esimees Henn Põlluaas

Tere hommikust, austatud Riigikogu liikmed! Austatud ministrid! Alustame oma kolmapäevast infotundi. Nagu ikka, alustame kohaloleku kontrolliga.
Kohaloleku kontroll
Kohal on 17 Riigikogu liiget ja puudub 84.
Infotunnis osalevad seekord järgmised valitsusliikmed: peaminister Jüri Ratas, justiitsminister Raivo Aeg ja sotsiaalminister Tanel Kiik. Nagu ikka, kõigepealt saavad küsimuse esitada eelnevalt registreerunud Riigikogu liikmed, seejärel saavad küsimuse esitajad õiguse täpsustavaks küsimuseks ja siis saalist üks küsimus. Küsimuse esitamiseks on aega kaks minutit ja vastamiseks kolm minutit. 


1. 12:02 Prioriteetsusastmed

Esimees Henn Põlluaas

Esimesena on võimalus esitada küsimus Urve Tiidusel ja vastab peaminister Jüri Ratas. Palun!

Urve Tiidus

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud peaminister! Eesti inimesed on olnud igati mõistvad pandeemiast tingitud eriolukorra reeglite ja piirangute suhtes, kiiresti on kohanetud uutmoodi olukorra ja kaugtööga, hakkama on saadud kaasneva stressi ja sotsiaalse eraldatusega, valdavas enamuses. Küllap see kõik on kaasa aidanud, et pole toimunud plahvatuslikku nakatumist. Iga päevaga küsitakse siiski järjest sagedamini, kes omas mõttes, kes valjusti, millal see kõik lõpeb, millal kaovad piirangud, millal avaneb majandus, kaubandus, peatub töötuse kasv, sotsiaalsete probleemide kuhjumine. Ja kas või lihtne küsimus, mis on saarte elanikel: millal pääseb jälle normaalselt mandrile, nagu Võru ja Tartu inimesed? Ühesõnaga, millal saab naasta harjumuspärase elu juurde? Nagu ikka, jagunevad arvamused laias laastus kaheks. Ühed ütlevad: ärge kiirustage, mis see paar nädalat veel teeb, peaasi, et nakatumist ei oleks. Teistel on pakilised töö- ja eraeluasjad ning oodata pole kauem võimalik. Märgid kannatamatusest on õhus ja riigid käituvad siin erinevalt. Eestis on eriolukorrast väljumise strateegiast räägitud juba mitu päeva. Lugupeetud peaminister, palun öelge ilma diplomaatiata ja konkreetselt, millised otsused on tehtud järgnevate päevade ja nädalate kohta seoses väljumisstrateegiaga, ja lisaks, millisel prioriteetsuse astmel on majanduse taaskäivitamine selles protsessis.

Peaminister Jüri Ratas

Austatud Riigikogu esimees! Riigikogu liikmed! Hea küsija! Ma kõigepealt nõustun selle hinnanguga, mis te annate Eesti elanikele. Tõesti, see käitumismall ja reeglitest kinnipidamine on olnud ikkagi väga suures enamuses hea, kui mitte väga hea. Ma tuginen siin ka valitsuse kriisikomisjoni 21. aprilli koosolekule, kus professor Irja Lutsar koos teadusnõukojaga osales. Seal tuli samuti välja, et koroonaviiruse puhang Eestis 20. aprilli seisuga, kui me vaatame sellist joont või trendi, on alates 12. märtsist suunaga allapoole. See on loomulikult positiivne.
Te küsisite, millal see kõik lõpeb. Ma arvan, et ma olen kõige suurem toetaja sellele, et see lõpeks nii ruttu kui võimalik, tänase infotunni ajal võiks ära lõppeda. Kahjuks seda veel need numbrid selle viirusepuhangu kohta ei näita, et tänase infotunni ajal me saaksime selle ära lõpetada. Tõsi on see, et me oleme väga põhimõtteliselt töötanud COVID-19 haiguspuhangust väljumise strateegiaga. Me oleme jõudnud päris lähedale sellele, et see info edastada nii Riigikogule kui ka avalikkusele ja huvigruppidele ning see läbi arutada lähipäevade jooksul. Kes ei soovi läbi arutada, võtab info teadmiseks. Eks siin need lähenemised olegi erinevad. Ma arvan, et järgmise nädala alguses peaks ka valitsus selle lõplikult heaks kiitma. Siin sees on olemas väga selged mõõdikud, ka viimasel kohtumisel teadusnõukojaga me ühe mõõdiku siia veel lisasime, see on nakatunute arv vanusegrupis 50+, mida tuleb mõõta, ja mõõta just seda, et 14 päeva summaarne juhtude arv peab olema väiksem tipust või võrdne tipuga. See tipp vanusegrupis 50+ oli 6. aprillil 476.
Vastus teie küsimusele, millal saab Saaremaale, millal saab Hiiumaale, sõltub ikkagi konkreetselt selle haiguspuhangu taandumisest. Ma lähtun jätkuvalt põhimõttest, et siin tuleb üheksa korda mõõta, enne kui üks kord lõigata. Aga selge on see, et me selle leevendamise või avamise faasi eel täna oleme. Ma arvan, et mingeid piiranguid on võimalik võib-olla isegi juba sellel kuul leevendada, ma pean siin aprillikuud silmas, aga peamiselt saab see olema maikuu jooksul. Mingid piirangud kindlasti kehtivad veel pikemalt.

Esimees Henn Põlluaas

Urve Tiidus, täpsustav küsimus, palun!

Urve Tiidus

Suur tänu! Ma kõigepealt teen väikse paranduse. Minu küsimus oli, millal pääsevad saarte elanikud mandrile, muidugi siis vastupidi ka. Aga tempo kogu selles protsessis on väga erinev. Täna jõudis avalikkuse ette uudis, et Oxfordi ülikool alustab homme inimestel katseid COVID-i vaktsiiniga, muidugi väikesel arvul, ja on valmis suve lõpul tulema välja miljoni doosiga, kui see homme alustatav katse õnnestub. See näitab, et lootust on. Aga ma siiski palun teid täpsustada. Meedias oleva info kohaselt arutasid eriolukorra valitsuskomisjon ja teadusnõukoda eile ja küllap arutavad veel ka täna, kuidas ja millal piiranguid leevendama asutakse. Kas on võimalik, et homme Vabariigi Valitsuse istungil kinnitatakse nende soovituste põhjal mingisugune otsus, kas see eriolukord kestab veel kaks nädalat või kuu aega, või kuidas te arvate, mismoodi see protsess kujuneb? Teiseks kordan ma seda esimese küsimuse lisaküsimust. Millisel prioriteetsusastmel – te sageli kasutate seda sõna – on majanduse taaskäivitamine? Mitu küsimust, aga küllap saame vastuse.

Peaminister Jüri Ratas

Aga mina ei ole üldse pahane, et on mitu küsimust, need on väga konkreetsed küsimused teil ja ka väga vajalikud küsimused. Hakkame pihta. Te räägite Oxfordi ülikooli teatest vaktsiini väljatöötamise kohta. Need on väga positiivsed sõnumid. Ma arvan, et täna terve maailm pingutab selle nimel, et saada a) vaktsiin ja b) ravim. Ma usun, et kui me räägime lõplikust COVID-19 haiguspuhangu seljatamisest, siis just neid kahte me vajame: tuleb olla täiesti veendunud, et meil on olemas vaktsiin ja meil on olemas ka head ravimid. Ka Eesti annab siin tegelikult oma tagasihoidliku panuse nende mõlema väljatöötamisse. Me oleme natukene toetanud, niipalju kui meil on jõudu – ma mõtlen, rahaliselt toetanud – teadlasi, ülikoole. Ka teadusnõukojaga oli arutelu all eraldi küsimus, minu meelest rahandusminister seda küsis, kas Riigikogus vastu võetud lisaeelarve 4 miljonit, kui ma ei eksi, kolmanda taseme biolaborile Tartus aitab kaasa. Härra Merits ütles, et see aitab väga palju sellele kaasa, et nad on seda pikisilmi oodanud.
Nüüd prioriteetsuse astmest. Jah, kui see kava saab lõplikult sellise, ütleme, raamistiku, siis me palume teie tagasisidet kindlasti, ka Riigikogu liikmete tagasisidet. Mul on palve, et see saadetakse ka kõikidele Riigikogu liikmetele. Siin on tõesti toodud välja selline esialgne ajaline ja prioriteetsuse järjekord. Kui te ootate või soovite leida selles kavas konkreetseid kuupäevasid ja kellaaegasid, siis neid te ei leia. Siit leiab kaks asja: plaanilise ravi taastamine eile ja teine on see, mis me oleme kokku leppinud haridusvaldkonnas, 15. mai. Eelhinnang saab olema teadusnõukoja poolt 28. aprillil ja 5. mail. Aga põhimõtteliselt jah, kõik need sammud me oleme pannud prioriteetsuse järjekorda, kuidas leevendamine ja haiguspuhangust väljumine toimuma peaks. Mida ma tahan öelda? Kindlasti jäävad kehtima teatud eritingimused, igal sammul näiteks seesama 2 + 2 reegel, isikukaitsevahendid töötajatele, kui me räägime kaubanduskeskuste avamisest, mis on oluline, ja desinfitseerimisnõue. Nii et see kava on toodud siin selles mõttes väga põhjaliku detailsuse astmega välja. Aga jah, kui soov või mõte on see, et leida siit ka konkreetseid kuupäevasid, siis kindlasti sellist kava, ma arvan, välja anda mitte keegi täna ei saa, sest kokkuvõttes on ikkagi tervis ja elu see number üks ning see sõltub sellest, kuidas käitub see viirus ja haiguspuhang.

Esimees Henn Põlluaas

Mart Võrklaev, palun!

Mart Võrklaev

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud peaminister! Minul on ka hästi konkreetne küsimus. Ajakirjandusväljaannetest saame lugeda ülevaadet sellest, mida Mart ja Martin Helme nädalavahetusel oma raadiosaates puudutasid, ajakirjanduse toetamist kriisi ajal riigi poolt. "Meile oli see äärmiselt vastumeelne, äärmiselt vastumeelne ja on tänase päevani äärmiselt vastumeelne. Aga noh, eks siin on ikkagi vorst vorsti vastu ka natukene. Ma ei hakka nüüd täpselt üles lugema, mis vorste meie vastu saime, aga me saime. Ja meie vorstid on jämedamad," rääkis Helme koalitsioonis toimunud kauplemisest ajakirjanduse toetamise teemal. Ja minu küsimus on: mis vorste ja kui pakse siis koalitsioonierakonnad valitsuses jagavad?

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh! Loomulikult, sellist jaotust ja jagamisprintsiipi ei ole olnud, see ei tule kõne allagi, ka selle kriisi ajal. Kui rääkida ajakirjandusest, siis on paslik öelda seda, et ajakirjandus on olnud ääretult oluline koostööpartner, ajakirjandus on olnud väga oluline neljas võim kogu selle kriisi vältel, teinud professionaalset ja väga head tööd just nende reeglite elanikkonnale teatavaks tegemisel, ja andnud ka kindlust, et kui te nii käitute, siis me suudame viirusepuhangut tõkestada. Ma pean ajakirjanduse tööd väga professionaalseks ja väga heaks. Eriti tahan ma välja tuua erameedia osa, kes on olnud tõesti oma online-uudistega ja suurte portaalidega väga hea info edasiandja ja -kandja. Head meelt teeb kindlasti ka näiteks ETV+ väga tugev tõusutrend just vaatajate arvus, mis näitab ka usalduse suurt kasvu. Ajakirjandus on saatnud ju oma pöördumise, seal on olnud eri aspekte. Üks aspekte oli tõesti kojukandetoetus. Jutt on sellest, et reklaamiturg on ära kukkunud, ja kui me soovime, et uudised läheksid ka edaspidi ajalehtede kujul inimeste postkastidesse, siis seda toetust oleks vaja anda. Me otsustasime siis, et see võiks kojukandes olla hinnanguliselt suurusjärgus 50% kuus, mis on 150 000 eurot, kokku kolme kuu peale 450 000 eurot. Samuti on ajakirjandusega olnud juttu sellest, et digiväljaannete käibemaksulangetus 20%-lt 9%-le on olnud õige suund. Hea meel on ka, et Riigikogu seda tõesti toetas, nii et aitäh teile selle töö eest. See on minu meelest tähtis. Millest veel on räägitud? On räägitud sellest, et rohkem võiks kampaaniate puhul ja elanikkonna teavitamisel kaasata meediaettevõtete liitu, milles me oleme samuti kokku leppinud.
Mul on Urve Tiidusele veel öelda, et see eriolukorra aspekt, mille kohta te küsisite, jah, see tuleb homme arutelu alla. Minu ettepanek on eriolukorda tänases situatsioonis pikendada. Kui pikalt seda pikendada? Homme-ülehomme me seda arutame. Ma arvan, et kui seda teha, siis minimaalselt saab see olla kaks nädalat.

Esimees Henn Põlluaas

 Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


2. 12:15 COVID-19 viiruse levik ja leviku piiramine Saaremaal

Esimees Henn Põlluaas

Nüüd küsib Lauri Läänemets ja vastab sotsiaalminister Tanel Kiik. Palun!

Lauri Läänemets

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Minu küsimus on Saaremaa kohta ja COVID-19 viiruse leviku kohta Saaremaal. Teatavasti on Saaremaa Eestis see punkt, mis selle viiruse tõttu kõige rohkem kannatada on saanud, seal on väga palju inimesi haiglasse sattunud, Saaremaa majandus täiesti seisab ja kahjuks on ka väga palju inimesi surnud. Tänases Äripäevas on välja toodud teatud kirjavahetus, mis puudutab ühte Itaalia [võrkpallimeeskonna] mängu, mis, me teame, Saaremaal toimus, ja asjalugu, et nii Saaremaa Vallavalitsus kui ka võrkpallurid ise uurisid Sotsiaalministeeriumist, kas seda mängu on mõttekas teha, ja juhtisid ka tähelepanu, et itaallased tulevad sellest piirkonnast, kus viirus väga palju levinud on. Äripäevas on avaldatud kogu see kirjavahetus ja seal on kirjas: "Sotsiaalministeeriumi poolt juhitud töörühm võttis 27. veebruaril üldise seisukoha, mille järgi ei pea praeguses olukorras põhjendatuks kultuurisündmuste ja spordisündmuste piiramist või keelamist COVID-19 viiruse levikuga seoses." Ja muid selliseid soovitusi oli ka, aga üldine, konkreetne ja väga hästi arusaadav vastus on see, et soovitust selle mängu ärajätmiseks ministeerium ei andnud. Minu küsimus teile on see: olge hea, andke oma hinnang selle vastuse kohta, mis Saaremaa ja võrkpallurid said.

Sotsiaalminister Tanel Kiik

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed! Aitäh küsimuse eest! Kui me lähme tagasi sinna perioodi, millele te viitasite, siis 27. veebruaril töörühm arutas põhimõtteliselt kõigi avalike ürituste lauskeelamist. Tõepoolest, olukorras, kus Eestis oli teadaolevalt üks nakatunu, ei pidanud ministeeriumideülene rühm, kuhu kuulus, mälu järgi ütlen, üle poole Eesti ministeeriumidest, tol hetkel seda sammu proportsionaalseks. See töörühm ei arutanud Saaremaa võrkpalliturniiri eraldi. Tõsi on see, et Saaremaa Vallavalitsuse poolt, ma nüüd mälu järgi ütlen, pöördus abivallavanem 28. veebruaril kirjaga Sotsiaalministeeriumi kantsleri Marika Priske poole. Temaga me suhtlesime sel teemal ja 29. veebruaril omakorda edastas kantsler selle kirja vastamiseks Terviseametile, kellel on volitus ürituste korraldamise kohta hinnanguid anda, ja edastas ka soovituse pigem seda mängu mitte korraldada. See oli ka meie ministeeriumi toonane positsioon. Kahetsusväärselt juhtus nii, et Terviseameti sees oli siin erinevaid arvamusi ning läks välja mõnevõrra leebem vastus, kus oli küll viidatud erinevatele tervisekaitsenõuetele, ohutusnõuetele, aga ei olnud otsest soovitust või veel vähem keeldu selle ürituse korraldamise kohta. Tagantjärele tarkusena nüüd, teades kõiki neid poolteise kuu jooksul arenenud sündmusi, võib loomulikult öelda, et seda mängu poleks pidanud korraldama. Aga kui laiemalt rääkida viiruse Eestisse levimisest, samuti Saaremaale jõudmisest, siis siin on olnud väga palju erinevaid n-ö nakkuskoldeid, nakkusallikaid. Me oleme kaardistanud suurusjärgus sada inimest, kes on selle viiruse Eestisse toonud. Ma olen ennegi öelnud, et kõige rohkem on seda toodud tegelikult Austriast, seejärel on Itaalia ja umbes pooled inimesed ehk 50 inimest on selle toonud ligi 20 riigist üle maailma. Ehk koroonaviirus on jõudnud kõigisse Eesti maakondadesse, ta oleks jõudnud sinna ka siis, kui seda võrkpalliturniiri poleks peetud. Küll aga on selge, et viiruse kohapealne levik Saaremaal oleks olnud aeglasem, kui poleks toimunud seda üritust ja veel mitmeid avalikke üritusi, mis sattusid just nimelt sellesse samasse perioodi, kui see viirus võib-olla siis Eestis intensiivsemalt levima hakkas. Avalike ürituste lauskeeld jõudis valitsuse lauale ja otsuseni 12. märtsi õhtul, kui kuulutati välja ühtlasi eriolukord. Aga ma ütleksin niimoodi, et ühest küljest saan ma aru sellest süüdlaste otsimisest, seda tehakse väga mitmel rindel eri suundadesse näidates, kuid see tagantjärele midagi ei anna, kuna me teame, et see viirus on levinud üle maailma suurtesse riikidesse, väikestesse riikidesse, suurtele saartele, väikestele saartele. Tagantjärele, ma arvan, ei saa öelda mitte ükski riik, et ta tegi kõik otsused õigesti, et kõik ametid tegid kõik otsused õigesti. Sellist riiki ei ole mitte kunagi olnud.

Esimees Henn Põlluaas

Lauri Läänemets, täpsustav küsimus, palun!

Lauri Läänemets

Suur tänu selle vastuse eest! Nüüd on asi palju selgem, et tegemist oli siiski info liikumise veaga, mille tõttu läks vale soovitus välja Terviseametist. Küsin siis edasi. Esmaspäeval teatas oma tagasiastumisest Saaremaa vallavanem Madis Kallas. Ta põhjendas seda järgmiselt: "Meile laekunud infole tuginedes kujundas oma seisukoha ka vallavalitsus. [---] Vallavalitsuse juhina ei suutnud ma sel ajahetkel olukorda piisavalt kriitiliselt hinnata ega saadud infot ümber lükata. Seepärast on õige, et ma lahkun vallavanema ametist." Saaremaa vald lähtus oma seisukoha kujundamisel ka mainitud töörühma ja Terviseameti seisukohtadest või vähemalt sellest infost, mis nad saanud olid ja mille kohaselt ei peetud põhjendatuks piirata suurüritusi ja konkreetselt ka Saaremaa võrkpallimängu, mille kohta ministeeriumilt küsiti ja mille kohta Terviseamet vastuse andis. Öelge palun seda, et kui vallavanem leidis, et ta peab selle eest tagasi astuma, mis Saaremaal juhtunud on, siis millised mõtted teid valdavad, kui meenutate ja mõtlete nüüd enda haldusala otsustele ja Saaremaa sündmustele.

Esimees Henn Põlluaas

Jürgen Ligi, palun!

Jürgen Ligi

Aitäh! Härra Kiik! Mina ei ole mitte kordagi kuulnud eksperte ütlemas, et see on võrkpallihaigus, küll aga on öeldud, et see on pidude haigus. Saaremaal toimus üks mehine suur alkoholipidu paar päeva hiljem. Nii et me tegelikult ei tohiks, eriti arvestades, et selle viiruse allikas ei ole eelkõige Itaalia, tagantjärele targutada. Mul on hea meel, et te sellega ei tegele, ei süüdista tagantjärele tarkusega kedagi, isegi Terviseametit mitte, kes teile allub. Me tõesti ei ole keegi minevikus nii targad kui olevikus. Aga öelge, mida see valitsus teeb. Kuulsime siin jälle üleeile, et valitsus on algatanud juurdluse ühe Riigikogu liikme tegevuse suhtes, kes on võrkpalliga seotud ja järelikult tegeleb inimeste nakatamisega. Seda on ka üks valitsuse häälekandjaid väitnud, et opositsioonierakond ja konkreetne parlamendiliige levitavad koroonaviirust. Mis uurimine teil valitsuses on? Ma arvan, et see ei ole naljaküsimus, siin peab olema mingisugune arusaadav sõnum. Niisama ei saa selline süüdistus jääda.

Sotsiaalminister Tanel Kiik

Aitäh küsimuse eest! Tõsi on see, et vallavanemaga suhtles tol perioodil samamoodi Sotsiaalministeeriumi kantsler. See on ka tegelikult meedias ilmunud info, et meie ühine positsioon toona ministeeriumis oli, et pigem ei ole seda üritust mõistlik korraldada. Vallavanem jagas väga paljusid kõhklusi, aga toona oli tõesti raske leida ju juriidilisi argumente ärajätmiseks. See konkreetne üritus ei toimunud minu teada vist Saaremaa vallale kuuluval pinnal ehk ka seal tekkis selline teatud takistus ja oli ka vallavalitsuse sees erinevaid arvamusi. Arutelu tulemusena jõuti selleni, et seda üritust siiski ei keelatud. Nagu öeldud, tagantjärele tarkus ehk täppisteadus ütleb meile, et oleks pidanud seda keelama. On see siis Terviseamet, on see siis vald, on need ürituse korraldajad ise, kes oleks võinud jätta selle tegemata – taas on see tagantjärele tarkus. Aga ma arvan, et see ei anna meile täna midagi.
Mis puudutab poliitilist vastutust, siis mina hindan Saaremaa vallavanemat kõrgelt. Ma arvan, et see töö, mis tehti Saaremaal kohapeal – olen ka ise seal käinud – nii vallavanema kui ka kriisistaabi liikmete poolt, Päästeameti, haigla, väga paljude osalenud poolte eestvedamisel ja koostöös, oli muljet avaldav. Me näeme ju tänaseid numbreid. Saaremaal on küll kokku olnud üle 500 nakatunu, kuid viimase kahe nädala jooksul on lisandunud 86. Vahepeal, mõne nädala jooksul oli lisandumine mitmesaja juures ehk praegu on väga selgelt alla tulnud see nakatunute arv. On saadud kontrolli alla olukord ka Kuressaare Haiglas, koostöös Kaitseväe välihaiglaga, ja seda tööd on tehtud seal kollektiivselt koos, eeskätt lahendusi, mitte süüdlasi otsides. Ma arvan, et see on mõistlik põhimõte igasuguse kriisi ajal.
Mis puudutab kõikvõimalikke tagantjärele analüüse, mida oleks pidanud tegema, siis eks need analüüsid nagunii tehakse. Need analüüsid tuleb rahulikult läbi vaadata, et näha, mis on õiguslikud küsimused, mida oleks saanud paremini reguleerida, mis on konkreetsed otsused, mida oleks võinud varem teha. Eks neid teevad kõik riigid, küllap teeb ka Eesti. Aga ma arvan, nagu öeldud, eeskätt peab selliste analüüside mõte olema see, et olla tulevikus paremini valmis, mitte see, et otsida välja üks, kaks, kolm või kümme inimest ja öelda, et nemad vastutavad selle eest, et meil on ülemaailmne epideemia. Ma arvan, et see pole korrektne. 

Sotsiaalminister Tanel Kiik

Aitäh küsimuse eest! Kõigepealt olen väga nõus teie kommentaariga. See on nii, seda ei ütle mitte ainult Terviseameti, vaid Maailma Terviseorganisatsiooni, Euroopa Liidu, n-ö rahvusvaheliste ühenduste tarkus, et see on tõesti selliste ürituste, pidude, seltskonnategevuse haigus. Nii nagu ikka viirused üldjuhul, kui me räägime inimkandjapõhistest viirustest, mis liiguvad inimeselt inimesele, liiguvad need loomulikult siis, kui on tihe kontakt, ollakse koos piiratud ruumis. Nii on see kahjuks kõigi teiste viiruste puhul täpselt samuti. Selles mõttes olen igati nõus, et kui kujutada ette, nagu ilma selle üksiku ürituseta oleks Eesti maailmakaardil praegu valge laik, siis see kindlasti ei päde.
Mis puudutab seda kirja, siis ei, see ei ole Vabariigi Valitsuse otsus, see ei ole Vabariigi Valitsuse mingisugune juurdlus, see on ühe ministri kiri mulle. Kindlasti vastan kirjale nii nagu kõigile teistele kirjadele, aga ma arvan, et see ei ole täna Vabariigi Valitsuse prioriteet nr 1, 2 ega 3. Tegemist on ühe konkreetse ministri kirjaga, mis loomulikult väärib õigel ajal vastamist ja sellega asi piirdub.

Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. 


3. 12:27 Majandusmeetmed ja investeeringud kriisist väljumisel

Esimees Henn Põlluaas

Küsimuse nr 3 esitab Kristen Michal ja vastab peaminister Jüri Ratas. Palun!

Kristen Michal

Hea juhataja! Hea peaminister! Nagu elus, nii ka kriisides on faasid. Alguses paistis kõik kauge, siis tuli lahendus sokkide ja rasva abil ning hiljem nappis juba isikukaitsevahendeid, otsiti töödejuhataja ja mindi lennukitele vastu. Kurjale viirusele, nagu teie seda nimetate, järgneb majanduslik mõju. Kriisi alguses tegid tarbijad, ettevõtjad, avaliku võimuna riigid otsuseid sulgumiseks, isoleerumiseks. Selle mõju oli kiire ja tugev, paljud inimesed kaotasid teenistuse. Kriisi algfaasis saab riik pakkuda leevendust, sotsiaalse iseloomuga tööturumeetmeid ja näiteks likviidsuse tagamiseks vajalikke meetmeid. Esimesed sammud on tehtud, selle abi mõju loodetavasti on kiire, kriisile vastavalt ajutise iseloomuga ja tõhus. Järgmine lahenduste vaade peaks olema seatud keskpikale plaanile, mis on 3–5 aastat. Kriisi majanduslik järelefekt, pohmelus, lihtsamalt öeldes, kestab mõnes sektoris aastaid. On sektoreid, kus taastumine saab alata alles peale teadlaste läbimurdeid, et inimesed saaks taas kiiresti ja hulgakaupa koos olla või reisida, ja on sektoreid, kus majanduslik inerts on kindlasti pikem. Tänane valitsus on loodetavasti juba asjatundjatega arutanud lihtsat teadmist, et isegi siis, kui valitseja oleks väga lahke ja riik varasemad 17 aastat väga hästi hoitud, siis majanduskriisi leevenedes ei saa Eesti loota vaid Euroopa Liidu rahasüstidele ja selle abil status quo säilimisele. See tähendab seda, et struktuursed muutused majanduses on paratamatud. Tuleb hulk valdkondi, mis hakkavad toimima teisiti, on neid, mis kasvavad, ja kiiresti. Riik saab anda hoogu, et kriisis saada koos hakkama ja sellest paremini väljuda. Mis on valikud? Näiteks, IT-valdkonnas peaks Eesti olema sellisel ajal maailmas üliedukas enesemüüja, ometi teeme selles valdkonnas kaheldavaid valikuid. Et vestlesime teema üdist ka varem, siis minu küsimus, mis vajab sisukat vastamist, on see: milline on valitsuse vaade keskpikas plaanis kriisist väljudes, mis on need majanduslikud sammud ja plaanid?

Peaminister Jüri Ratas

Suur tänu teile selle väga tõsise ja asjaliku küsimuse eest! Ma olen täiesti päri teiega, et kui me sellesse kriisi sisenesime, siis oli vaja kiireid meetmeid. Tänane hinnang, mis tuleb teadusnõukojast oma ala tippude poolt, on öelnud, et need piirangud olid proportsionaalsed, olid õiged, et see aitas kaasa viirusepuhangu leviku tõkestamisele. Me oleme andnud ruttu ja eeskätt tänu just Riigikogule ju lisaeelarve kaudu abi majandussektoritele. Töötukassa on siin teinud väga head tööd ja tuleb öelda aitäh nii tööandjatele kui ka ametiühingutele. See väike kild, mis te oma küsimuses ütlesite, et 17 aasta jooksul on majanduses ja fiskaalpoliitikas õigesti käitutud – loomulikult ma saan aru, millele te poliitiliselt vihjate. Ma olen siitsamast Riigikogu kõnetoolist öelnud ju aitäh nii Isamaale kui ka Reformierakonnale, kes on tõesti olnud väga pikalt ja ka sellel ajal võimul. Olen öelnud aitäh ka teistele erakondadele, kes on Riigikogu tänases koosseisus, nii sotsiaaldemokraadid, EKRE kui ka Keskerakond. Nii et ma üldse ei vähetähtsustaks teie seda repliiki, see on õige repliik.
Aga kui vaadata 3–5-aastases perspektiivis, siis ma arvan, et me väljume siit hoopis teistsuguse ühiskonnana, hoopis teistsuguse maailmana. Nüüd on küsimus selles, mis on need pikemad majanduslikud vaated. Ma arvan, et üks olulisi asju (ma täna seda ka üle rõhutasin näiteks Euroopa Liidu asjade komisjoniga hommikul kohtudes), nagu te tõite välja, on digitaalsed lahendused, eks ju. Selge on see, et me peame neid veel jõulisemalt edasi arendama, need on töötanud hästi. Üks parimaid näiteid on seesama e-õpe või e-kool, aga ka ikkagi kogu toidu tellimine e-teenuste kaudu. See võttis jah kriisi tipu ajal palju aega, aga näiteks see, et lapsed oma vanematele, kes elavad võib-olla ka saarte peal, tellivad e-teel, on üsna levinud. Minu meelest me ei saa üle ega ümber kogu sellest kliimatemaatikast, CO2-st. Ma arvan, et investeeringud peavad jätkuvalt olema olulised ja tähtsad keskkonnavaldkonnas. Eesti jaoks, ma arvan, on olulised ühendused, mis on olulised ka rahvusvahelises mõttes. See on kindlasti raudteeühendus Rail Baltic, see on kindlasti elektrisüsteemi sünkroniseerimine, kus on suured investeeringuprojektid käsil, aga see on ka tee-ehitus. Nii et ma arvan, et neid pikema perspektiiviga investeeringuid kindlasti ei saa tagaplaanile lükata, vaid tuleb juba täna vaadata ettepoole.

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh selle küsimuse eest! Mina ei ole kordagi arvanud, et teie olete naljamees. Te teetegi tööd südamega ja need küsimused ongi õiged. Jutt on nüüd sellest tunnelist, te ütlesite ette, et te räägite nalja tegemata. Ma mõtlen ikka sellele pildile (ma olen seda siin mõnikord öelnud ka), see oli, kui ma ei eksi, 2017 see teie valimisreklaam. Te olite Tallinnas mere ääres, seisite ja vaatasite mõtlikult Soome poole ning ütlesite, et siia see tunnel peab tulema. Nüüd te ütlete, et pikemas perspektiivis. Mina olen nõus, kui kõigevägevam elu ja tervist annab, mere äärde minema koos teiega, lapsed kaasa võtma, on see siis 20 või 30 aasta pärast. Ma ei tea, kas see tunnel siis on või ei ole, aga ütleme, et on. Selle kõigega olen ma nõus.
See konstruktsioon, mis te ütlesite, et Helir-Valdor Seeder võttis meilt ära pensionisamba, see ei vasta selles mõttes tõele, et mina kindlasti ütlen ka sel hetkel – no kui see pensionisüsteem peab paika –, et vabatahtlikuna mina jätkan. Vaat, ma ei tea, mis nüüd teie teete, kas võtate krapsti välja. Sest tõesti, teile on ju eelmine esimees öelnud – vabandust, neid on rohkem olnud –, härra Ansip on öelnud, et tema võtab raha kohe välja, eks ju. Mina olen öelnud jälle vastupidi, et ma ikka jätkaks edasi.
Nüüd tunnelist. Ma arvan – samuti ilma naljata –, et see on tõsine teema. Mina küll toetan selle tunneli edasiarendamist. See ei saa olla, ma arvan, täna kuidagi kriisimeetmete eriinvesteering, sest eriinvesteering teedeehitusele, nagu te teate, on suurusjärgus 40 miljonit ja sellega me seda tunnelit valmis ei tee, see läheb eeskätt kohalike omavalitsuste kruusateedele ja asfaltteedele, Maanteeametil on seal mõned projektid, kaks või kolm tükki. Aga seda, et selle tunneliga edasi minna ja täitsa tõsiselt analüüsidega edasi minna, jah, ma pean oluliseks. Ma olen seda rääkinud ka, et viimati, kui mul oli võimalus käia – veebruari lõpus, kui veel sai käia – Soomemaal ja kohtuda Soome presidendiga, siis me mõlemad tõdesime, et tegelikult tunneli ehitusega tuleb edasi minna ja on oluline see, et me hoiame ikkagi seda juhtlõnga ministeeriumide tasemel. See ei tähenda seda, et tulevikus ei võiks erasektor sinna kampa tulla. Ma arvan, et see on hea. Nii et ma seda mõtet toetan.
Kui te küsite, kas ekstra võiks teha siia mingi sellise rohelise koridori või kiirtee selle tunneli investeeringute raames, siis ma arvan, et peaks küll tegema seda, et tuleks vaadata korra üle, mis seisus need analüüsid on, ning seda tööd forsseerida. Vaevalt, et me nüüd homme hakkame seda tunnelit kaevama, aga tegutseme selle eesmärgiga, et ühel hetkel seda hakatakse kaevama. Seda küll, jah. Nii et seda forsseeringut toetan igal juhul. 

Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Kristen Michal, täpsustav küsimus, palun!

Kristen Michal

Tänan, juhataja! Hea peaminister! Jätkame siis sealtsamast. Digivaldkonna kohta me oleme ühel arvamusel, nagu te ütlesite, ometigi, aga võib-olla just seetõttu jäävadki mulle arusaamatuks need vangerdused valitsuses, ning mis seal salata, ka minu kolleegide poolt siin loodud profaanide toetusrühm lamemaa toetuseks. Aga las see jääb. Infrastruktuurist ma tahaksingi edasi rääkida. Taas natuke nalja tehes, aga samas tõsiselt: enne kriisi oli meil neljarajaliste teede planeerimiseks 4 miljonit ehk piltlikult öeldes, nagu me elaksime riigis, kus saaks iga raja jaoks ühe miljoniga tee ära planeerida, meil ongi üks tee. Kriisis on aru saadud, et majandusvaldkonnad tegutsevad inertsiga, tuleb ette tööd teha ja vaeva näha. Kui me tahame tulevikus saada suuremaks, siis IT-ühendustele, maanteeühendustele ja lennuühendustele lisaks on üks ühendus, mille puhul minu kirg teile ilmselt üllatusena ei tule, see on Tallinna–Helsingi tunnel. Arvestades, et tegemist on väga suure projektiga, mis annaks tööd aastakümneteks, mis kasvataks majandust nii ehituse ajal kui ka selle valmides, kas äkki poliitikat korraks kõrvale heites, kui me mõlemad oleme pensioniealised mehed – hoolimata sellest, et Seeder on meilt ära võtnud meie pensionisamba –, poleks ilus, kui me saaksime mõlemad minna näitama lastele, et näete, lapsed, see Tallinna–Helsingi tunnel ehk see suur ühendus sündis ühe kriisi ajal, kui poliitikud lõid käed ja tegid midagi oma rahva jaoks? Mis te kostate?

Esimees Henn Põlluaas

Jürgen Ligi, palun!

Jürgen Ligi

Aitäh! Minu lootus selle kriisiga seoses on targem majandus tulevikus, aga olen praegu oma erikomisjoni kaudu rohkem kui tavaliselt seotud raha kasutamise otstarbekuse jälgimisega. Komisjonis on ametnikega väga selge jutt: küsid ja saad vastused, kuidas siis ettevõtteid kavatsetakse toetada ja kuidas inimesi. Aga meediat jälgides saame täiesti teistsuguseid sõnumeid. Küll öeldakse, kes raha mingil juhul ei saa, kellegi kohta öeldakse – siin ma viitan konkreetselt Sven Sesterile, eelmisel juhul oli see rahandusminister, nüüd Sven Sester, kes nii ütleb –, et vaat, teised saavad nii palju, kui tollest üle jääb. Kuidas teil see raha jagamine tegelikult käib? Keegi on ilma reegliteta, ilma otsusteta juba raha ära broneerinud, kelleltki on see õigus ära võetud. On meediapilt, aga kuidas tegelikult on? Kui kaugel te sellega olete? Ja kas te võite täpsustada, miks sellised uudised levivad?  

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh! Kõik need rahajaotuse võtmed või meetmed said ministeeriumide ja ministrite poolt pakutud eelmise nädala lõpus, mõned tulid ka selle nädala alguses. Hakkame neid arutama homme ja ülehomme, et leppida kokku nende meetmete mudelites ja selles jaotuses. Nii et selles mõttes oleme päris lähedal otsustusfaasile, need konkreetsed projektid on täna olemas. Ma ei saa kuidagi öelda täna teile siin infotunnis, et see OÜ saab ja see AS ei saa, või nagu te ütlesite, et keegi on öelnud, et kui sellest OÜ-st või AS-ist üle jääb, siis vaatame edasi. Ei, sellist jaotust kindlasti hetkel ei ole otsustatud. Mina ise arvan, et meil majanduses, kui me räägime nüüd täiesti erasektorist, on neid, keda minu meelest tuleb toetama minna ja kes on Eesti majanduse lipulaevad olnud, pakuvad palju tööd inimestele, on olulised meie majandusstruktuurile, on olulised ka majanduse taastumisele. Kindlasti tuleb eraldi vaadata, mis saab teatud riigiosalusega ettevõtetest, kas sinna anda juurde jõudu, mis on sealt selle kriisi tõttu välja läinud, või mitte. Nii et ei ole olemas sellist nimekirja, et kellele anda või kellele mitte anda. Seda hakkame arutama, nagu ma ütlesin, homme ja ülehomme.

Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse arutelu.


4. 12:40 Mittetulundusühingute rahastamine

Esimees Henn Põlluaas

Järgmisena küsib Helmen Kütt ja vastab sotsiaalminister Tanel Kiik. Palun!

Helmen Kütt

Suur tänu, austatud eesistuja! Lugupeetud sotsiaalminister! Eelmise nädala lõpul tuli meedia kaudu murekiri, mille tõi puuetega inimeste koja poolt välja Monika Haukanõmm. See mure puudutas nende organisatsiooni 272 allorganisatsiooni, nemad on neile katuseks. Ma toon sellest kirjast üheainsa lause, et teise kvartali maksed toimuvad vastavalt kokkulepitud maksegraafikule, kuid alates kolmandast kvartalist peavad nad väljamakstava toetuse summat vähendama kooskõlas kehtiva sotsiaalministri käskkirjaga. Tegemist on hasartmängumaksu laekumisest saadava toetusega. Ma tänan väga teid kiire reaktsiooni eest, te kohe ütlesite, et puuetega inimeste toetusi vähendama ei hakka, ja ka esmaspäeval sotsiaalkomisjonis väljatoodud info eest, et nende 13 strateegilise partneri lepingute ja toetuste summad jäävad kindlasti samaks, seal muutusi ei tule. Me näeme, et sellised kriisid võivad tekkida, hasartmängumaksust saadav summa võib tihtipeale väheneda ja jälle tekib sama probleem. Kas te olete selles valguses mõelnud ka seda, et sellised toetused tuleks lahti siduda hasartmängumaksust, nii et see laekub riigieelarvesse, ja lepingud, mis sõlmitakse strateegiliste partneritega, tulevad täitmisele riigieelarve vahendite arvel? Järsku te natuke seda mõtet kommenteerite, sest tegelikult seda ettepanekut on varem ju Sotsiaalministeeriumile ka tehtud, ja ka seda, et te kinnitate üle, et need 13 strateegilist partnerit võivad olla rahulikud, nende tegevus saab jätkuda ja nad ei pea enam muretsema.

Sotsiaalminister Tanel Kiik

Suur tänu olulise küsimuse eest! Läheme siis järjest. Kõigepealt viitasite te sellele konkreetsele Sotsiaalministeeriumi asekantsleri kirjale. Tuleb ausalt tunnistada, et kirja sõnastus ei ole kõige õnnestunum. Seal on viidatud sellele, et esialgsete andmete põhjal võib hasartmängumaksu laekumine väheneda kuni 50%. Esiteks, seal oli täpsustamata jäetud, et see puudutas konkreetseid kuid, seda perioodi, kui kasiinod on kinni, mitte kogu aastat. Kogu aasta 50%-list vähenemist ükski prognoos ette ei näe. Usun, et seda ka ei tule. Sellest –50%-st tekkis selline ohutunne või muretunne paljudel organisatsioonidel, kas nende rahastust hakatakse ka seetõttu 50% kärpima. Ma kinnitasin toona ja kinnitan täna, et kindlasti mitte. Küsimus, mis saadeti välja neile kõigile strateegilistele partneritele, oli tõesti see, et ühiselt nõu pidada, võib-olla arutada, et juhul, kui me näeme, et hasartmängumaksu laekub vähem – ja me teame, et meil on praegu eriolukord, erinevad meetmed kehtivad, teatud üritusi pole isegi võimalik korraldada, on need mingid koolitused, konverentsid või muu selline tegevus, mis tuleb nii või naa edasi lükata –, siis tuleks rahulikult läbi rääkida ja omavahel kokku leppida, kuidas me kolmanda ja neljanda kvartali mure lahendame. Kui me näeme, et küllalt palju üritusi, küllalt palju tegevusi vajavad jätkuvalt rahastust, kui me näeme, et hasartmängumaksu laekumine väheneb tõesti drastiliselt, siis meil tuleb kindlasti arutada seda küsimust ka valitsuse tasandil. Olen suhelnud eelnevalt sel teemal kultuuriministriga, samuti riigihalduse ministriga, kuna teatavasti hasartmängumaksust läheb raha neljale ministeeriumile: Kultuuriministeerium, Sotsiaalministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, samuti Rahandusministeerium. Kõigil on kas projektid või partnerid, kes selle kaudu rahastust saavad. Kahtlemata on see probleem selles mõttes laiaulatuslikum.
Mis puudutab teie küsimuse teist poolt, siis sellega olen ma hästi nõus. Võtame nüüd korra konkreetselt Sotsiaalministeeriumi vaate, mis on ka teile kindlasti kõige tuttavam. Me rahastame ühest küljest sellest rahast hasartmängusõltuvusega inimesi. Hea küll, 6,5% meile suunatud rahast läheb sinna, ülejäänud 93,5% sellest 15,3%-st, mis kokkuvõttes Sotsiaalministeeriumile on eraldatud, läheb meditsiinile, hoolekandele, peredele, vanuritele, puuetega inimestega seotud projektide toetamiseks. Nii et ega siin väga suurt loogikat ei ole küll. Hasartmängumaksu raha on see raha, millest toetatakse meditsiini, hoolekannet, peresid, vanureid, puuetega inimesi jne. Tegelikult debati mõttes olen igati nõus teiega. Kas nüüd hetkel on kõige parem aeg see lahti siduda? Mõnes mõttes võib-olla isegi on, kuna me näeme, kuivõrd ebastabiilseks see muudab väga oluliste, riiklikult oluliste valdkondade rahastamise. Siin mingisugust muud loogikat selle taga, kui et see raha tuleb kuidagimoodi proportsionaalselt ja mõistlikult jaotada, ma tegelikult ei näe. Ma arvan, et see on igati vääriline ja õige aeg selleks teie praeguseks debatipüstituseks.

Esimees Henn Põlluaas

Helmen Kütt, täpsustav küsimus, palun!

Helmen Kütt

Suur tänu selle vastuse eest! Mul on hea meel, et me mõlemad sama meelt oleme. Ma arvan, et väga-väga paljud organisatsioonid on selleks debatiks ja aruteludeks valmis. Aga mure, mis tegelikult on ja mille kohta ma tahaks teilt nüüd veel küsida seoses sellega, on see, et nendel 13 strateegilisel partneril võib olla süda rahul, nende rahastamine jätkub. Aga esmaspäeval sotsiaalkomisjonis tuli ilmsiks see, et kõik teised väikeprojektid ehk kõik teised organisatsioonid, välja arvatud need 13 strateegilist partnerit, said eelnevalt esitada aasta ringi väikeprojektide taotlusi, aga nende taotluste esitamine on lõppenud selle aasta lõpuni. Väga palju väikeprojekte ja väga palju vabatahtlike organisatsioone, kes tegelikult ka panustavad selle kriisi järel vajalikesse tegevustesse, on esitanud taotlusi varem nii Ida-Virumaalt kui ka Võrumaalt ja üle Eesti eri paikadest. Omavalitsused on andnud oma toetuse ja juurde on taotletud lisavahendeid. Nüüd me teame, et neil selle aasta jooksul võimalust seda taotlust esitada ei ole. Samas näitena, Taani riik just vastupidi suurendas oma rahalisi vahendeid riigieelarvest mittetulundusühingute, vabatahtlike tegevuse toetamiseks, et inimesed ka peale sellist tervishoiukriisi, väljudes sellest, saaksid normaalse elu juurde tagasi pöörduda, panustades vabatahtlikena. Kas te taotlesite ka sellest kriisipaketist täiendavaid rahalisi vahendeid, et oleks olnud võimalik neid väikeprojekte siiski aasta lõpuni rahastada kas või mingis mahus?

Sotsiaalminister Tanel Kiik

Aitäh küsimuse eest! Tõepoolest, praegu on selline olukord, et neid n-ö väikeprojektitaotlusi mõnda aega teha ei saa. Kui pikk see periood on, ei ole täna veel selge, see sõltub just nimelt hasartmängumaksu laekumistest. Kui me vaatame maksulaekumist tervikuna, siis näiteks märtsikuus laekus hasartmängumaksu Eesti riigile umbes miljon eurot vähem kui veebruaris, 2,8 miljoni pealt oli kukkumine 1,8 miljoni peale. Me täna ei tea veel, mis saab olema aprillikuu seis. Nagu öeldud, see probleem on natuke laiaulatuslikum. Minu soov on tõesti läbi rääkida ministritega, kellest enamikuga olen juba jõudnud rääkida sel teemal, kuidas me saame seda n-ö tasandada või kuidas vajaduse korral saab taotlust esitada, mida valitsus saab arutada, taotlusi on palju, erinevaid n-ö alalaekumisi on mitmel rindel. Aga kui hasartmängumaksu puhul me näeme tõesti drastilist alalaekumist võrreldes kõigi teiste maksudega, kus me räägime 5%-st, 10%-st, siin me räägime võib-olla teatud kuudel 40–50%-lisest alalaekumisest, siis ilmselgelt seab see väga paljud organisatsioonid, ministeeriumid, samuti kohalikud omavalitsused teatud raskuste ette. Ma arvan, et sellise kollektiivse lahendusega oleks mõistlik välja tulla, mitte nii, et iga ministeerium eraldi, vaid pigem kõik need neli ministeeriumi koos. Siis saab valitsuse tasemel arutada, kas see kuulub kriisimeetmena eraldi hüvitamisele või mitte. Nendele organisatsioonidele julgen täna jah tõesti niipalju öelda, et nagu see eriolukord on olnud väga muutlik ja on selle võrra raskendanud ka meie igapäevast tööd ja toimimist, siis kahjuks tuleb praegu arvestada, et võib-olla tõesti lähikuudel neid toetusi saada ei ole võimalik. Aga ma väga loodan, et olukord stabiliseerub ja hasartmängumaksu laekumine – nii kummaline, kui seda öelda ei ole –, mõnes mõttes ma seda loodan, kasvab selles vaates. Kuigi ma olen teiega nõus, nagu te enne viitasite, hea oleks, kui see raha tuleks tegelikult mujalt. Ei peaks olema sellist skisofreenilist olukorda, kus Sotsiaalministeerium, kes tegeleb inimeste heaolu ja murede lahendamisega, hoolekandeküsimustega, vaesusriskidega, peab samal ajal elama kaasa hasartmängumaksu laekumisele, teades, et see on see valdkond, kust ta saab lisaraha vajalike organisatsioonide toetamiseks. Nii et veel kord: selle debati juurde me tuleme. Ma loodan, et saame lähiajal anda organisatsioonidele, ka väikeprojektide taotlejatele positiivsemaid vastuseid, kui on seni võib-olla olnud võimalik.

Sotsiaalminister Tanel Kiik

Suur tänu taas olulise küsimuse eest! Väga õigesti ütlesite, jah, et strateegiline partner, nii nagu nimi ütleb, ei ole lihtsalt juhuslikult valitud organisatsioon. Seal on väga pikaaegne valikupõhimõte taga, koostööpõhimõte taga, need on organisatsioonid, mis annavad väga suurt lisandväärtust: puuetega inimeste koda, kes puuetega inimeste n-ö fondi kaudu on taotleja, pensionäride ühenduste liit, Kuldne Liiga, Eesti Punane Rist, nagu viidatud, Lastekaitse Liit. Kedagi välja tuues ma mõnevõrra pisendan võib-olla teisi, aga seda ma kindlasti ei tee taotluslikult. Tegelikult on need 13 kõik oma valdkonnas olulised partnerid ministeeriumile ja riigi vaates tervikuna. Hetkel on niimoodi, et teiseks kvartaliks me oleme andnud kindluse ja tegelikult ka maksed on juba tehtud vastavalt algsele graafikule, kolmanda kvartali makseteni jõuame mõnevõrra hiljem, nagu tavaliselt. Oleme kokku leppinud, tõesti, et me püüame aprilli jooksul ja mai keskpaigaks saada väga selge pildi ette, milliseid tegevusi organisatsioonid saavad ja soovivad kindlasti ellu viia, kas on midagi, mida tuleks niikuinii edasi lükata tulenevalt eriolukorra meetmetest, tulenevalt olukorrast. Samal ajal me ka teame, et me päris täpselt isegi täna ei tea, eks ole, kas on lubatud juulis, augustis, septembris mingeid suuremaid üritusi teha või mitte. Ehk olukord muutub paraku reaalajas ja mõnevõrra prognoosimatult. Aga tänagi valitsus arutab väljumisstrateegiat ja kindlasti annab ka siin teatud kindlustunde, teatud visiooni, mille alusel on võimalik edasi tegutseda. Meil on ka teatav jääk hasartmängumaksu rahast ehk praegu ei ole n-ö kassa piltlikult öeldes tühi ja nullis. Kui alalaekumine osutub algselt kardetust väiksemaks ehk kui alalaekumine ei ole niivõrd suur, siis on võimalik siiski kolmanda kvartali maksed teha jätkuvalt täismahus ja vajaduse korral, nagu öeldud, koostöös teiste ministeeriumidega ja koostöös Vabariigi Valitsusega arutada sinna valdkonda lisaraha eraldamist. Ehk plaan A on täna siiski see, et iga strateegilise partneri vajalikud tegevused, riiklikult olulised tegevused, mida ootavad mitte ainult valitsus ja Sotsiaalministeerium, vaid tegelikult ootab ju väga suur osa Eesti elanikkonnast, on need siis lapsed, pered, puudega inimesed, on need siis tervisevaldkond ja eakad, saaksid kõik siiski ellu viidud. See on n-ö plaan A, millega me täna töötame, ja see on eesmärk, mille me loodame ka saavutada.

Esimees Henn Põlluaas

Signe Riisalo, palun!

Signe Riisalo

Aitäh! Härra minister! 13 strateegilist partnerit ei ole lihtsalt 13 organisatsiooni. Sinna taha on tegelikult ju koondunud palju suurem hulk organisatsioone ja see puudutab palju suuremat ringi mittetulundusühinguid. Nii näiteks on Lastekaitse Liidul minu teada ca kuus partnerit selles strateegilise partnerluse projektis. Teisalt, strateegiline partnerlus ei ole mitte nime pärast strateegiline partnerlus, vaid ministeerium on ju oma prioriteedid seadnud, mis on väga sügavalt seotud riigi enda tegevuste ja arengukavadega. See tähendab seda, et kui peaks pidurduma mittetulundussektori tegevus nendes kokkulepitud valdkondades, siis pärsib see ka suurte riiklike tegevuste ja prioriteetide elluviimist. Selles valguses tahaksin ma küsida, kuidas te olete kavandanud oma tegevuses paindlikkust või muutumist, kui peaks juhtuma, et mittetulundusühingud ei saa rahanappuse tõttu või muudel põhjustel neid suuri strateegilisi tegevusi toetada.

Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. 


5. 12:53 Eriolukorra juhtimine

Esimees Henn Põlluaas

Küsimuse nr 5 esitab Jürgen Ligi ja vastab peaminister Jüri Ratas. Palun!

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh teile! Ma hakkasin korra mõtlema, et selle tiitli "eriolukorra juht" ma annan, ma arvan, Eesti inimesele, kes tegelikult on olnud selles eriolukorras kõige parem juht a) iseendale, b) ühiselt ühiskonnale. See, et me täna näeme paranemise märke, on ikka väga tugevasti seotud just sellega, et meil on näha sellist Eesti elanike käitumismustrit, et nad on nendest reeglitest väga tugevasti kinni pidanud. Ma olen öelnud ju ka välja, et me saame, ja ma arvan, et me oleme saanud selle viirusepuhangu kontrolli alla ainult tänu sellele, et me oleme hoidnud ühte, aga käitunud ka igaüks individuaalselt väga vastutustundlikult.
Teie küsimuse teine pool, millel on tugevasti ka poliitiline pool, oli, et tulevad erinevad sõnumid, et kes keda üle trumpab. Te teate väga hästi, mida tuleb lugeda, mida tuleb uskuda: seda, mida valitsus otsustab. Valitsus on otsustanud selle, et eriolukord kehtib kuni 1. maini, kui valitsus ei otsusta teisiti. Ma olen öelnud, ma arvan, mitmeid kordi, et me tuleme eriolukorra pikendamise juurde 23. või 24. aprillil. See natuke sõltub sellest, kuidas me majandusmeetmeid jõuame otsustada, ja sõltub ka sellest, mis on seotud ülemkogu videokonverentsiga, mis saab alguse tänase teadmise põhjal kell 16, mis automaatselt lõpetab ka Vabariigi Valitsuse istungi. Enne seda on ka Põhjala ja Balti peaministrite ja riigijuhtide kohtumine videosilla vahendusel. Nii et ma arvan, kui te küsite, mida valitsuse poolt uskuda, siis ma arvan, et seda, mida valitsus on otsustanud. Täna ei ole eriolukorra pikendamist otsustatud, see teema on suure tõenäosusega homme või ülehomme laual ja siis me otsustame. Siis jääb piisavalt ka aega, ca nädal, et anda selge sõnum, mis selles olukorras saab. Nagu ma avastasin täna ka eelnevalt, minu ettepanek on tänase seisuga välja kujunenud, et 1. mail eriolukorrast välja tulla me ei saa, seda tuleb pikendada vähemalt kaks nädalat.

Jürgen Ligi

Aitäh! Härra Ratas! Ametlikult olete teie eriolukorra juht, ajakirjanduse järgi on juhte üsna palju. Martin Helme nimetab ennast reklaamis eriolukorra liidriks. Äsja me rääkisime siin, kuidas ettevõtete toetamine käib ajalehe kaudu, ja teie ütlete, et otsustatud veel ei ole, kes [toetust] saab, aga ajalehes juba inimesed ütlevad, kes saab. Perekond Helme on eriolukorda pikendanud juba kolm korda. Kõigepealt Martin Helme kahe nädala võrra, siis teie vaidlesite natuke vastu ja ütlesite, et ei, see pole otsustatud, aprillis otsustatakse. Siis ta pikendas kahe kuu võrra, te ei öelnud enam midagi. Ja üleeile ütles Mart Helme, et kuu aega pikeneb. Selline sõnumite virvarr ei ole tegelikult üldse naljakas, see on kodanikele äärmiselt häiriv, ettevõtetele äärmiselt häiriv – nad ei tea, kuidas oma elu korraldada. Kuidas me sellest üle saaksime, et valitsusest tuleksid sõnumid, mis peegeldavad tegelikke plaane, aga mis veel tähtsam, tegelikke otsuseid?

Esimees Henn Põlluaas

Jürgen Ligi, täpsustav küsimus, palun!

Jürgen Ligi

Aitäh! Härra Ratas! Ma ei tea, kas te tajute, milline meeletu eneseiroonia on selles, kui te vastates räägite maast ja ilmast. Mina küsisin eriolukorra juhtimise ja eriolukorra juhi kohta, teie hakkasite pikalt rääkima sellest, kuidas tegelikult juhib iga inimene ise eriolukorda, igaühel on oma eriolukord, rahvas on eriolukorra juht. Selles on ju oma paatos, aga juht on siiski üks. Sõnum peab olema rahvale, mitte rahvalt teile, mitte ministritelt teile. Mitte teie ei pea saama ajalehest teada oma seisukohti, vaid teie peate peegeldama eriolukorra juhi ja valitsuse seisukohti ja otsuseid. Aga see on kogu aeg vastupidi. Täna me kuulsime vahetult enne siia tulekut, et hoopis Mihhail Kõlvart on juht, tema ütleb, et Tallinnas ei toimu sügisel ühtegi suurt üritust. Mida peab sellest järeldama? Kes juhib? Keda uskuda? Mille järgi elu sättida? Eriolukorra varjus on ta toonud Eestisse tagasi PBK ja kasutab teile sarnast retoorikat: kui on kas või üks inimene, siis on kõik okei. Te ütlesite ETV+ kohta vist isegi täna hästi, aga igatahes on Eesti kanalid ju venelastel üles leitud, aga Kõlvart, näed, toob Vene kanali tagasi ja ütleb, et no üks inimene ikka on seal kanalis. Vastake ühele küsimusele. Ärge öelge, et mul oli väga mitu küsimust. Ma küsin ühte asja teist korda: kuidas saada üle sellest, et eriolukorra juhti juhitakse, mitte ei juhi eriolukorra juht? Ma mõtlen siin sõnumeid, ma mõtlen siin juhiseid.

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh teile! Eks ma tajun ka seda, et see poliitiline pingpong, mis on siin saalis olnud, tuleb ju tagasi. See ühtsustunne, mis võib-olla poliitiliselt selle koroonaviiruse ajal mõne nädala või natuke rohkem kui kuu on olnud, hakkab nüüd vaibuma. See on ka arusaadav, ega see pole etteheide. Oli ju enne seda koroonaviirust nii, et teie ütlesite, et vastused, mis ma annan, ei kõlba kuhugi, need pole õiged, need pole head. No ega ma seda pahaks ei pane.
Eriolukorra juht on de iure loomulikult ja ka de facto täna peaminister Jüri Ratas. Ma iga sekund töötan selle nimel, et tuua Eesti sellest eriolukorrast välja, teha kõik selleks, et see haiguspuhang saaks pidurdatud, teha kõik selleks, et tagada Eesti inimeste tervis ja elu. Ma vastutan selle eest ise eriolukorra juhina, nii see on, ja seda vastutust ma olen valmis kandma iga sekund. Nagu ma vist vastasin ka siin varem: ma arvan, et ma olen selle kõige suurem fänn, et tulla sealt välja sekundi pärast, kui see oleks võimalik. Kahjuks see täna ei ole võimalik. Nii ongi. Ma täielikult adun seda vastutust oma õlgadel. Aga te ütlesite, et see on paatos, ja siis te ütlesite, et seal on ka tera tõtt. Ma mäletan, kui sai alguse see koroonakriis, siis ma ütlesin, et me peame käituma meie-ühiskonnana, mitte minu-ühiskonnana. See ühiskond on olnud väga tugevalt meie-ühiskond. Ma arvan, et see on olnud väga suuresti edu võti. Kas see on paatos? Kui see on paatos, siis see on väga hea paatos, aga see, et ka iga indiviid on tunnetanud väga suurt vastutust, kuidas käituda, ja väga suur osa ühiskonnast on seda teinud, on igal juhul andnud selle, et me näeme täna üsna häid numbreid, kui rääkida sellest, kui palju on tänahommikuse seisuga lisandunud positiivseid teste. Me näeme seda, et hospitaliseerimine on hakanud langema, ja näeme seda, et ka [täidetud] intensiivravikohtade arv on hakanud langema, kui rääkida COVID-19-st. Hea uudis on ka see, et plaaniline ravi taastub. Tõsi, tuleb öelda seda, et COVID-19 on nõudnud nüüd juba 44 inimese elu.

Esimees Henn Põlluaas

Kristen Michal, palun!

Kristen Michal

Aitäh, hea juhataja! Hea peaminister! Eriolukorra juhtimise üks eesmärke peaks olema ju edukalt sellest eriolukorrast Eesti riik välja juhtida, sellest kriisist välja juhtida, nagu me ka enne rääkisime. Eesti oma tugeva IT- ja e-riigi mainega peaks olema ju sellisel ajal maailmas, kui inimesed hoiavad üksteisest füüsilist distantsi ja on elektrooniliselt ühendatud, üliedukas enesemüüja, pehmelt öeldes. See sobib meile kultuuriliselt, tehnoloogiliselt valmisolekult ja kõigelt muult. Ometigi me praegusel ajal näeme seda, et selle valdkonna eest vastutav minister vabastati ametist ametisse sobivuse pärast. Teie ütlesite ise, et teil talle etteheiteid ei ole. Samal ajal asutas tema vabastanud erakond ka siin meie kolleegide hulgas selles ametis end diskrediteerinud eksministri juhtimisel ühe töörühma, mis kindlasti ei loo paremat mainet e-riigile, e-valimistele ega kõigele muule. Kas te peaministrina peate seda mõistlikuks, normaalseks asjaks, mis toetab Eesti edulugu, edukat kriisist väljumist? Kui te ei pea normaalseks, siis mida te kavatsete sellega ette võtta?

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh! See, kas me sellest kriisist edukalt väljume või mitte, on loomulikult tagantjärele tarkus, kui me oleme sellest kriisist väljunud. Kas see oli edukas või mitte, sellele annate hinnangu kindlasti teie, Riigikogu liikmed, aga eeskätt Eesti inimesed. Kas seda kriisi suudeti juhtida hästi või halvasti? Üks asi on, ma arvan, täna selge, selles asjas annan ka mina hinnangu: kui me räägime eesliinist, kui me räägime meditsiinist, tervishoiust – need inimesed on suutnud seda kriisi juhtida hästi. Meditsiinisüsteem on vastu pidanud ja see on olnud kindlasti hea märk. Kindlasti on seda kriisi suutnud ka hästi juhtida, kui me räägime piiride sulgemisest, politsei ja Kaitseliit, Häirekeskus, kes on väga pingelises olukorras võtnud vastu, ma arvan, väga keerulisi kõnesid. Nii et me näeme neid hästi juhitud kohtasid palju. See, mis hinnang antakse sellele edukale või mitteedukale väljumisele Eesti inimeste ja Riigikogu poolt, loomulikult puudutab ka poliitikuid. Ei ole mingi saladus, et seda eriolukorda juhib peaminister, juhib Jüri Ratas ja meil on olemas vastav COVID-19 valitsuskomisjon, mis töötab igapäevaselt. Eks ka sellele antakse hinnang. Täna on seda hinnangut vara anda, sest me ei ole sellest kriisist väljunud.
Mina ei sekku kindlasti peaministrina nendesse sõprusrühmadesse või toetusrühmadesse, mida Riigikogus moodustatakse. Ma saan aru, et üks vihje oli viimasele toetusrühma moodustamisele.
Kui küsida ministri väljavahetamise kohta, siis teie poliitikuna, vana kalana heas mõttes selles poliitikas teate hästi, et Eestis on koalitsioonivalitsused. Koalitsioonivalitsused lähtuvad sellest, et delegatsioone nimetavad koalitsiooni osapooled. Täna on kolm koalitsiooni osapoolt. Ettepanek välja vahetada väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kaimar Karu tuli delegatsiooni juhi ja erakonna esimehe poolt. Ma olen öelnud välja meedias ja ütlen ka teile siin välja tööalaselt, et kui küsida, kas mina olin rahul Kaimar Karu tegevusega selle viie ja poole kuu jooksul, siis jah, olin. Ta oli kindlasti professionaalne minister. See, kas erakond vahetab ministreid välja või mitte – on kirjutamata reegel, et see on koalitsiooni osapoolte otsus.

Esimees Henn Põlluaas

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. 


6. 13:06 Põhjendamatult kõrged ravimihinnad

Esimees Henn Põlluaas

Järgmisena küsib Jevgeni Ossinovski ja vastab sotsiaalminister Tanel Kiik. Palun!

Jevgeni Ossinovski

Ma tänan! Austatud sotsiaalminister! Õhtuleht viis läbi ühe põhjaliku analüüsi, mis puudutas soodusravimite kättesaadavust apteekides ja piirhindasid. 16. aprillil, eelmisel reedel see analüüs ka ilmus. Seal käsitletakse kahte olulisemat teemat, mis on piirhindade mõttes riigi poolt korraldatud. Nende kahe teema kohta ma eraldi ka täna küsin. Kui me üldiselt oleme viimase poole aasta jooksul arutanud pikalt, kuidas ravimiturukorraldus on tähendanud seda, et Eesti patsiendid on miljoneid eurosid ülemäära maksnud, siis selle teema ma hetkeks jätaks kõrvale ja vaataks tõesti neid kahte aspekti, mis on selges sõltuvuses riigi tegevusest.
Üldiselt on Eesti soodusravimite süsteem ennast päris hästi õigustanud. Me oleme suutnud küllalt väikese rahaga pakkuda üsna suurt paketti ravimeid, piirhindade regulatsioon on olnud selge ja säästnud nii meie vahendeid kui ka patsiente. Sellest analüüsist tuleb esimesena välja üks oluline teema, mis puudutab piirhinnaga, odavamate geneeriliste ravimite kättesaadavust apteegis. See kohustus on seadusega pandud, et need peavad olema kättesaadavad, apteekril on kohustus neid patsiendile esmajärjekorras ka pakkuda, aga me oleme siianigi teadnud, et see alati niimoodi ei ole, need ravimid lihtsalt pole kättesaadavad. Õhtuleht on leidnud, et tegelikult isegi 26%-l juhtudest ei ole piirhinnaga ravimit apteegis saada. Kui me võrdleme näiteks Ravimiameti sellealaseid analüüse või järelevalve tulemusi, siis nende tulemused on olnud palju leebemad ja kontrolle on ka tehtud palju vähem. Sellest tulenevalt minu esimene küsimus on, kuidas selle info valguses, et tegelikult piirhinnaga ravimite kättesaadavuse probleem on massiline, plaanite te reformida Ravimiameti järelevalvetegevust.

Sotsiaalminister Tanel Kiik

Suur tänu taas olulise küsimuse eest! Olen sellel teemal jah suhelnud nii Õhtulehega kui loomulikult ka Ravimiametiga. Ravimite hinnapoliitika. Olen väga nõus teiega, see piirhindade põhimõte on üldjoontes olnud Eestis patsiendisõbralik, samamoodi nagu ka teatavasti eelmise valitsuse ajal otsustatud täiendav ravimikompensatsioon suurema retseptiravimite vajadusega inimestele. Need on head asjad, aga ka kõige paremat asja saab teha veel paremaks. Kahtlemata ka siin, vaatasin nii Õhtulehe andmeid kui ka Ravimiameti enda andmeid, on selgelt kitsaskohti, on selgelt olukordi, kus ei suudeta täiel määral seadust täita, on see siis tulenev tarneraskustest või on see tulenev asjaolust, et konkreetne patsient näiteks ühes või teises apteegis ei soovigi kõige odavamat ravimit, vaid soovib mõnda muud, tal on harjumus osta midagi muud. Võib-olla teda ei ole ka veendud, talle ei ole selgitatud, et on olemas sama toimeainega ravim, mis on soodsama hinnaga, mida oleks tegelikult õige talle vastavalt seadusele esmajärjekorras soovitada, kui just arst ei ole välja kirjutanud konkreetset ravimit ilma toimeaineta, just nimelt ravimipõhiselt. Ma arvan, et see teema on selline pika vinnaga, millele tuleb kindlasti tähelepanu juhtida ka edaspidi, seda luban ka teha.
Kui te küsite, kas praegu, eriolukorra ajal on välja töötatud Ravimiameti järelevalve võimestamise reform, siis seda hetkel veel ei ole, aga sellega kindlasti laiemalt, nii nagu kogu apteegituru puhul, tuleb pärast apteegireformi, ma ütleksin, edukat jõustamist siiski edasi liikuda, vaadata, kuidas toimub uues olukorras ravimitootjate, hulgimüüjate, apteegiomanike, samuti haigekassa, Ravimiameti, kõigi nende turuosaliste omavaheline koostöö, hinnapoliitika, hinna kujundamine, tarbijate teadlikkuse tõstmine, hinnaläbirääkimised tootjatega ja ka seaduse nõuete täitmine. Kindlasti on Õhtulehe analüüsist väga palju ka Ravimiametil võimalik võtta sisendit, kuidas oma tööd veelgi tõhusamalt teha. Need metoodikad on olnud erinevad, väga selgelt erinevad on olnud need protsendid ja tulemused, mida Ravimiamet on näidanud enda järelevalves ja mida on näidanud Õhtuleht, aga ma arvan, et probleemi olemust ei eita keegi. Küsimus on selles, kui suur või mastaapne see probleem on. Aga sellega tegelema peab ilmtingimata. Selles vaates on oodatud ka kõik opositsiooni ettepanekud, on oodatud kõik ravimituru osapoolte ettepanekud. Tegelikult enne koroonakriisi algust oli meil mitmeid nõupidamisi, tol hetkel just nimelt tarneraskustest tulenevalt, aga laual oli nii ravimite riiklike varude pidamise küsimus, mis samuti aitaks tarneraskusi leevendada, kui ka laiemalt kõikvõimalik ravimipoliitikaga seonduv. Laua taga olid perearstide esindajad, apteekide esindajad, hulgimüüjad, ravimitootjad. Ma arvan, et selline ümarlaud tuleb kindlasti peagi taas kokku kutsuda. Kriisi ajal oleme seni tõesti tegelenud eeskätt jooksvate probleemide lahendamisega.

Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Jevgeni Ossinovski, täpsustav küsimus, palun!

Jevgeni Ossinovski

Ma tänan! Teie esimese vastuse täpsustuseks lihtsalt ütlen, et me ei räägi ju loomulikult selles analüüsis nendest juhtudest, kui on müügil nii odav kui ka originaalravim ja patsient eelistab originaalravimit. Seda on väga palju ja siin on tõepoolest küsimus teadlikkuse tõstmises jne. Aga need juhtumid, millest siin on juttu ja mida on tegelikult massiliselt, 26% nendest olukordadest, mida Õhtuleht analüüsis, on need, et 23 000 korda oli selline olukord, kus piirhinnaalune ravim puudus. Ravimiamet on neid tuvastanud ainult 58. Seal on võib-olla mingi metoodiline erinevus, aga põhimõtteliselt on see suurusjärgu võrra suurem. Selles olukorras ei räägi me välditavast omaosalusest, millest riik tavaliselt räägib. See on põhimõtteliselt vältimatu omaosalus, sest inimesel ei ole võimalik odavat ravimit saada, sest seda apteegis lihtsalt ei ole, ja selle tõttu maksavad patsiendid miljoneid eurosid ülemäära.
See teine teema, mis tõstatati, tuli minule ka üllatusena. Eelmise aasta lõpu poole ilmnes – ja Õhtuleht on tänuväärselt selle lõpuni uurinud –, et piirhinna kokkulepped sõlmitakse toimeainete puhul ühe konkreetse pakendi kohta. Samal ajal, kui turul on samadel toimeainetel ka teistsugused pakendid, kas suurema või väiksema kangusega ravimiga või suurema tablettide arvuga pakendis, siis tegelikult piirhinnareeglid ei kehti ja sellest tulenevalt inimesed peavad maksma taas kord rohkem, nad ei ole kaitstud selle piirhinna kokkuleppega. Näiteks, ma vaatasin, et metoprolooliga piirhinnaaluse ravimi 100 50-milligrammist tabletti maksab 5,50, aga 100 25-milligrammist ehk poole vähem kanget tabletti maksab tegelikult rohkem, 5,83, kuid piirhind on kaks korda väiksem. Ehk inimene tegelikult maksab rohkem, riik hüvitab vähem, inimene on kaitseta. Seda on kindlasti keerulisem sisuliselt lahendada kui järelevalvemenetlust Terviseametis, aga minu meelest on see vähemasti niisama akuutne. Kas te nõustute sellega, et see vajab muutust, ja millal on plaanis selle teemaga tegelda?

Sotsiaalminister Tanel Kiik

Tänan küsimuse eest! Lühivastus on, et nõustun. Pikem vastus on see, et mis puudutab Õhtulehe analüüsi, siis ma ei taha üldse nende metoodikat kahtluse alla seada. See mõnevõrra sarnaneb võib-olla tavalise patsiendi teekonnaga. Seal kontrolliti eeskätt hetkeseisu ehk ei võetud arvesse seda, kas näiteks järgmisel päeval tagasi tulles patsient oleks saanud soodsama ravimi või mitte, näiteks seetõttu, et seda polnud lihtsalt parasjagu apteegis kohapeal olemas, aga see oli tellitud, või oli just nimelt enne teda keegi klient ostnud suurema koguse sama ravimit, nii et laojääki enam ei olnud. Kui me räägime vähem levinud ravimitest, väiksematest apteekidest, siis seal kohapeal laovarud ei ole kunagi ju teab mis suured. See vajabki natukene põhjalikumat ülevaatamist. Nagu öeldud, Ravimiametiga olen sel teemal suhelnud, ja ma arvan, seda tulebki teha, vaadata ja võrrelda metoodikat Ravimiameti omaga ja nii palju kui võimalik tuvastada, kas see probleem oli püsiv, kas see probleem oli pigem ajahetke valimises või oli nii, et kui patsient oleks nädala või kuu jooksul käinud iga päev konkreetses apteegis. siis igal päeval oleks talle antud ikkagi kallim ravim. Sellisel juhul me räägiksime hoopis laiaulatuslikumast küsimusest kui siis, kui hetkeseisuga sattus, piltlikult öeldes, osa neist, kindlasti mitte kõik, valel päeval või valel ajal sinna apteeki, kui parasjagu polnud seda ravimit saadaval.
Teine pool, see piirhindade küsimus. Jah, praegu on see loogika tõesti olnud, et inimesel on teoreetiliselt võimalik sel juhul otsustada, kas ta ostab selle suurema toimeainesisaldusega ravimi ja lõikab ise tableti pooleks. Alati see ei ole võimalik, ma olen nõus. Sõltub sellest, millisest pakendist me räägime, kas on võimalik lihtsa vaevaga võtta pool tabletti ja saada sama toimeaine kangus või on tegemist mingite kapslite või muu sellisega, mille puhul selline n-ö jupitamine ei pruugi inimesel niivõrd kerge olla. Sellisel juhul võib tekkida tõesti olukord, kus ta saab sama toimeainega ravimit lihtsalt mõnevõrra kõrgema hinnaga, seetõttu, et see on talle sobivamas pakendis, toimeaine sobivama kangusega. Ma arvan, et ka selle küsimuse juurde tuleb tagasi tulla, selle üle ma ei vaidle. Aga nagu öeldud, Õhtulehe analüüs on suhteliselt värske. Ma tean, et nad kirjutavad veel edasi, teevad tööd. Ma olen ilma naljata tunnustanud nii avalikult kui ka omavahelises vestluses Õhtulehe peatoimetajat ja laiemalt Õhtulehe kollektiivi, et see on väga õige teema, mida lauale tuua, kogu see apteegireformiga seonduv, tegelikult ravimituruga seonduv. See on inimeste raha, see on tegelikult inimestel tihti sundkulu. Arusaadavalt, patsient apteeki minnes ei pruugi alati teada kõiki oma õigusi ja apteegi kohustusi. Siin tulebki ühest küljest neid laiemalt inimestele selgitada ja seda koostööd selles mõttes ka tihendada, et oleks väga selge järelevalve ja kontroll, kui seadusi ei rikuta võib-olla tarneraskustest või muust vältimatust olukorrast tulenevalt, vaid rikutakse teadlikult kas mugavusest või harjumusest. Loomulikult kehtivad seadused kõigile, on ta siis suurem või väiksem apteegipidaja.

Esimees Henn Põlluaas

Signe Riisalo, palun!

Signe Riisalo

Aitäh! Lugupeetud minister! Ma tulen ka ühe eriolukorra meetme juurde, mis samamoodi käib inimeste tasku pihta. Kaks nädalat tagasi lisaeelarve menetluse käigus rahandusminister Martin Helme ütles meile, et tööturumeetmeid, mis on mõeldud leevendusena inimestele, hakatakse võimaldama ka võlaõiguslike lepingute puhul, mitte ainult töölepingu ja avaliku teenistuse puhul. Härra Jüri Ratas kaks nädalat tagasi ütles meile siin infotunnis, et temal teadmine selle koha pealt puudub, aga valitsus arutab seda ja ta annab meile lähipäevadel selge vastuse. Sellest vastusest me kuulnud ei ole. Eelmise nädala esmaspäeval sotsiaalkomisjonis ametnikud ütlesid, et meedet ei laiendata võlaõiguslike lepingutega inimestele. Mul on küsimus, kuidas siis tegelikult on. Võlaõigusleping on käsundusleping, mille alusel töötavad väga paljud hoolekandevaldkonna inimesed: puuetega laste lapsehoidjad, tugiisikud, koduhooldajad, samamoodi haridus- ja tugispetsialistid. Need ei ole ainult ja ilmtingimata äris ja ettevõtluses toimetavad inimesed, vaid sedasama miinimumpalka või väikest palka saavad inimesed meie enda hädas olevate inimeste heaks töötades täna kriisi ajal. Mis see tegelik olukord siis on? Kas need arutelud käivad või ei käi ja mis see lahendus on?

Sotsiaalminister Tanel Kiik

Suur tänu küsimuse eest! Tõepoolest, kui kriisi ajal erinevaid meetmeid välja töötada, mida tavapäraselt tehakse võib-olla aastate, vähemasti kuude jooksul, aga praegu on seda tehtud päevade ja nädalatega, siis on väga raske korraga kõiki sihtrühmi katta. Seda enam, kui me räägime näiteks erinevatest lepinguvormidest. Praegune meede on tõesti mõeldud töölepingupõhiselt, see tähendab seda, et inimestel, kellel on võlaõigusseaduse alusel tehtud käsunduslepingud ja töövõtulepingud, on võimalus neid töölepinguks tagantjärele ümber vormistada vastavalt seadusele. Seda on päris palju ka tehtud (ma olen seda statistikat palunud, suheldes töötukassa ning Maksu- ja Tolliametiga), juhul kui see leping vastab töölepingu, ütleme, sisule. Vaatame võlaõigusseaduse alusel tehtud lepinguid. Kaks kolmandikku neist on väga lühiajalised, kuni kolmekuulised, ehk need on tegelikult juhuotsad, mis on väga paljuski ajaliselt määratletud ja ei ole stabiilset tööandjat. Kui me räägime pikaajalistest lepingutest, mis kestavad üle 10 kuu, 10–12 kuud või rohkem, siis me räägime siin 11%-st lepingutest ehk kümnendikust. See on eeskätt see seltskond ja see ring, kellel on võimalik leping töölepinguks ümber vormistada ja saada vastavalt sellele hüvitisele täies ulatuses tasustatud. Hüvitise üks olulisi põhimõtteid, kordaks selle üle, on see, et taotluse esitab tööandja ehk tööandja esitab oma töötajate eest taotluse, makstes nende eest ise omafinantseeringu, 150 eurot pluss maksud, bruto on 150 eurot pluss sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse tuleb juurde, taotledes siis kuni 70% töötaja varasemast töötasust, aga mitte rohkem kui 1000 eurot, ja samamoodi tuleb vastata kindlatele kriteeriumidele. Ehk kui me räägime muudest töövõtulepingutest, mis sellele põhimõttele vastavad, siis neid on võimalik töölepinguks teha, toetust saada. Aga kui me räägime näiteks 1–2-kuulistest lühiajalistest lepingutest, mille puhul tegelikult ei olegi sellist stabiilset tööandjat, ei ole sellist tööandjat, kes selle taotluse ka teoreetiliselt võiks esitada koos selle omapoolse kohustuse, omafinantseeringuga, ja n-ö töökohta tagada sellele inimesele, siis tõesti selle konkreetse meetme alla ei ole võimalik neid hetkel mahutada. Me oleme seda arutanud mitu korda töötukassa nõukogus, kus on osapooli mitu, nii tööandjad, ametiühingud kui ka riigi poolt sotsiaalminister ja Rahandusministeeriumi kantsler. Ei ole nii lihtne sellist sobivat õiguslikku lahendust, mis vastaks ka töötukassa nõukogu liikmete arusaamale õiglasest hüvitisest, välja töötada. Küll aga on õigus saada töötuskindlustushüvitist 50% ulatuses esimesed 100 päeva, edasi 40%. See õigus neil on, kui nad on töötuskindlustusmaksu maksnud. Seda konkreetset meedet täna nende lepingute suhtes, kui need on väga lühikese perioodiga, ei ole sisuliselt võimalik rakendada, kuna ei ole püsivat tööandjat, kedagi, kes töökohta tagaks. Ehk sisuliselt nende inimeste lepingud on lõppenud, järgmine hetk on nad kellegi teise juures. Kogu kontrollimehhanismi loomine on mitu korda keerulisem, see eeldaks seda, et me suudame tuvastada täpselt ära, kas selle töövõtulepinguga inimese sel kuul tehtud tegevused on kajastatud õiges kuus või on tal võimalik midagi seal ringi liigutada. Kogu see temaatika on keerulisem. Me oleme seda arutanud mitmel töötukassa nõukogu koosolekul. Hetkeseisuga on tõesti see soovitus, et kui on tegemist pikaajalise lepinguga, siis see ümber vormistada töölepinguks ja seda hüvitist taotleda.

Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


7. 13:21 Valitsuse otsused ja rahvusvahelised ühendused

Esimees Henn Põlluaas

Järgmisena küsib Siim Kallas ja vastab peaminister Jüri Ratas. Palun!

Siim Kallas

Aitäh, härra esimees! Austatud peaminister! Millal me võime loota Soome silla taasavamist ehk tavapärase laevaühenduse taastumist Tallinna–Helsingi ja ka Tallinna–Stockholmi vahel?

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh teile! Nii ruttu kui võimalik. Ei sõltu see ainult meist, see sõltub ka Rootsi Kuningriigist ja Soome Vabariigist. Minul on nende mõlema riigi juhiga telefonikonverents homme enne ülemkogu, seal on laiem ring, seal on terve Põhjala ja Balti riikide juhid. Nii et siis, kui viirusepuhang taandub, punkt üks. Ma arvan, et selline koordineeritud tegevus Eesti ja Rootsi ning Eesti ja Soome vahel ning ka piiri ületamise puhul Eesti ja Läti vahel on siin regioonis väga mõistlik. Samas peame arvestama sellega, et Soome ja Rootsi on selle viiruse vastu võitlemisel olnud erinevatel teedel. Nagu me teame, Rootsi on valinud teise mudeli kui ülejäänud Euroopa Liit. 

Esimees Henn Põlluaas

Siim Kallas, täpsustav küsimus, palun!

Siim Kallas

Esiteks, teil ei ole mingit ajaraami või mingit ettekujutust, kui kaua see võib kesta, lihtsalt millalgi oleks seda huvitav kuulda. Aga teine küsimus on tegelikult selline. Traditsiooniliselt on Eesti ja Soome juhtide suhted olnud väga head, kuni isikliku sõpruseni välja. Aga mulle tundub, et praegu on need suhted suhteliselt jahedad, et mitte öelda halvad. Mis on teie hinnang Eesti ja Soome suhete hetkeseisule?

Esimees Henn Põlluaas

Urve Tiidus, palun! 

Urve Tiidus

Aitäh! Lugupeetud peaminister! Ma jätkan ühenduste ja piiride teemal, aga küsimus on palju lähemast kandist – saartel elavad inimesed. Esimeses vastuses ei vastanud te täpselt sellele, millal pääsevad saartel elavad inimesed mandrile samadel tingimustel, nagu näiteks Tartu inimesed, Tallinna inimesed, Harjumaa inimesed. Millal nad pääsevad liikuma? Kas on teil mingisugune tärmin öelda?

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh! Suhted on väga head, väga lähedased persoonide vahel. Kui te peate silmas, ma saan aru, riigijuhtide suhtlust, suhtlust Eesti ja Soome või Eesti ja Rootsi peaministri vahel, siis ma ütlen, et see on samuti väga tihe, väga hea. Nii et ma hindan seda kõrgelt. See kartus või mure, mis teil on, ei ole kuidagi põhjendatud.
Te ütlesite, et pole vastust. No seda vastust ei ole täna ju kellelgi, kui pikalt see viirusepuhang on. Piiride avamine ei sõltu mitte sellest, et kas on tore, et piirid on kinni. Ei, see ei ole tore. Piirid on kinni sellepärast, et lihtsalt soovitakse viirust tõkestada. Ma väga loodan, et maikuus või juunikuu alguses me näeme teistsugust reisimist näiteks Eesti ja Soome vahel.

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh! Kui nad on olnud kogu aeg saarel, aga nende töökoht näiteks on mandril, siis üks kord saavad nad tulla. Kogu aeg on saanud tulla, aga tõesti, tagasi ei saa enam oma kodukohta minna. Kui te küsite, millal saartel elavad inimesed pääsevad mandrile, nii nagu Tartu inimesed pääsevad Tartusse, siis seda vastust täna ei ole mitte kellelgi olemas. Mitte kellelgi. See vastus sõltub viirusepuhangust. Ma saan aru, et me oleme hakanud jõudma sinna faasi, et tehke kõik lahti. Ei, see ei ole mõeldav. See ei ole mõeldav, et tehke kõik lahti. Seda ütleb ka Euroopa Komisjon. Kõik ütlevad, et kui leevendusi teha, siis tuleb neid teha järk-järgult. Tuleb teha mingi leevendus ja siis mõõta. Ega me siis niisama selle väljumisstrateegiaga ei mängi toredat mängu, vaid siin on ju väga selgelt toodud välja kaheksa põhimõõdikut. Nagu ma ütlesin, eile me teadusnõukojaga lisasime veel ühe mõõdiku sinna juurde. See saab tugineda nendele mõõdikutele. Kui mõõdikud seda lubavad, siis me saame leevendusi teha.
Te ütlesite, et ma ei vastanud sellele küsimusele. Te tahate, et ma vastaksin teile, et saavad liikuma teisipäeval, ma ei tea, mis kuupäev see konkreetne teisipäev siis on, kella ühest. No ei ole sellist vastust, seda pole olemas. Te saate ju väga selgelt aru, et soov on täna ikkagi ju see, et haigusepuhang saada kontrolli alla. Ma mitte ei alusta lauset sellest, kui raske oli olukord Saaremaal, vaid ma alustan lauset sellest, kui tublid olid Saaremaa elanikud selle väga keerulise olukorraga toimetulekul. Seda olukorda me ei soovi rohkem näha.
Kui rääkida teistest saartest – ma saan aru, et teil on mure ka Vormsi, Hiiumaa, Kihnu ja Ruhnu pärast –, siis ma arvan, et saartevaheline liiklus suure tõenäosusega saab olema teatud ajalise aknaga, natukene erinev. Kui te küsite, mis see "natukene" tähendab, siis ütleme, et kuni kaks nädalat erinev, kui me räägime Vormsist, Hiiumaast, Kihnust ja Ruhnust või räägime Muhumaast ja Saaremaast. Mina olen vestluses olnud kõigi nende vallajuhtidega, nii Kihnu, Ruhnu, Vormsi kui ka Hiiumaa juhtidega. Nad näevad hetkel seda, et saarele peaks pääsema need, kes on rahvastikuregistris sinna sisse kirjutatud. Hiiumaa väikese erandiga näeb seda natuke laiemalt. Teie küsimus on, ma saan aru, vastupidine. Hetkel veel ei ole seda vastust. Seda vastust kahjuks COVID-19 ei anna. Aga ma usun, et saartevaheline liiklus taastub, läheb normaliseerumise teed kindlasti mais ja juunikuus.

Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Omalt poolt torkan siia vahele, et ka parlamendi tasemel on Eesti ja Soome suhted suurepärased. 


8. 13:29 Omastehooldus

Esimees Henn Põlluaas

Aga järgmise küsimuse, nr 8, esitab Heljo Pikhof ja vastab sotsiaalminister Tanel Kiik. Palun!

Heljo Pikhof

Aitäh! Austatud minister! Keegi ei eita ju, et täna on pikaajalises hoolduses meil palju probleeme ja suur koormus langeb pereliikmetele nii hooldamisel kui ka hooldekoduteenuse eest tasumisel. Teenuse kättesaadavus sõltub üha rohkem teenuse kasutaja maksevõimest. Inimeste ja nende lähedaste omaosalus hooldekodukoha eest tasumisel on viimase kümne aastaga kasvanud 60%-lt 80%-le. Me täna elame kriisiajas, me ju teame, et paljud inimesed on jäänud tööta või on jäämas tööta, nad on ilma sissetulekuta. Kas mitte ei peaks riik võtma endale kohustuse praegu maksta kinni pensioni ja hooldekodukoha vahe, et tuleval aastal hakkaks see normiks muutuma? Sotsiaaldemokraadid tegid lisaeelarve kohta muudatusettepaneku, mille koalitsiooni liikmed kahjuks kolmapäeval maha hääletasid. See oleks teinud hooldekodukoha pensioni eest kättesaadavaks. Lisaeelarve maht on 2,5 miljardit eurot, ma pean silmas rahalist mahtu, aga omavalitsused ei näe seal tuge inimestele, kelle lähedased on hooldekodus, see tähendab seda, et pensioni ja hooldekodukoha vahe saaks kinni makstud riigi toel. Miks see nii on? Palun vastake sellele küsimusele.

Sotsiaalminister Tanel Kiik

Aitäh küsimuse eest! Alustan algusest. Omastehooldajate küsimus ja laiemalt üldse see, kui me räägime üldhoolekandest, räägime erinevatest hooldusteenustest, on teema, mida, ma olen ennegi öelnud, riik on aastakümnete jooksul selgelt liiga vähe adresseerinud. Ei ole tegelikult omavalitsusi piisavalt toetatud ega ole neid inimesi piisavalt toetatud ei omaosaluse tasumisel, ei teenuse korraldamisel, ei standardite seadmisel ega ka vajalike investeeringute tegemisel. Jõudumööda on nende tegevustega järk-järgult, võiks öelda, edasi liigutud, me oleme saanud ka Euroopa Liidu vahenditest piisavalt toetada erinevate taristumeetmete elluviimist, et just nimelt tagada parem keskkond neissamades üldhoolekandeasutustes, erihoolekandeasutustes, tagada kvaliteetsemad, kõrgematele standarditele vastavad ruumid. On loodud ka n-ö tegevuslubade süsteem, alates selle aasta jaanuarist teatavasti seegi käivitus koos üleminekufaasiga, et oleks väga selged põhimõtted, kriteeriumid, millele tuleb teenusepakkujatel vastata. Aga seni tegelikult inimesi, kes on pidanud maksma omaosalust, või siis kohalikke omavalitsusi, kes nendega koos seda on teinud, ei ole riik väga palju toetanud. Erihoolekanne on küll riigi oma, aga me räägime üldhoolekandest, seal on jäetud inimesed ja omavalitsused selle teenuse [maksumuse] kandjaks. Me teame tõesti seda, et inimeste omaosalus, nagu te õigesti ütlesite, on kümne aastaga 20% tõusnud, jõudes juba 80%-ni, mistõttu on mitu valitsust tegelenud pikaajalise hoolduse põhjaliku reformiga. Ka meie oleme kokku leppinud käesolevas valitsuses, et aasta lõpuks esitame enda väga selged põhimõtted ja ettepanekud pikaajalise hooldussüsteemi loomiseks. Eesmärk on tegelikult sama, millele te viitasite, et vähendada inimeste omaosalust, selgelt struktureerida ka omaosaluse kujunemise loogikat, toetada nii kohalikke omavalitsusi kui ka inimesi eluliselt vajalike teenuste saamisel ja pakkumisel.
Mis puudutab seda, miks riik hetkel ei maksa kõiki neid teenuseid kinni, siis vastavalt seadusele tõesti on tegemist omavalitsuse teenusega. Ma arvan, et see lähenemine, et omavalitsused ja riik siin koos tegutseksid, ongi kõige õigem. Nagu te hästi teate, sellesama lisaeelarvega tegelikult ju Vabariigi Valitsus ja Riigikogu on toetanud omavalitsustele kokku 130 miljoni euro eraldamist. Sellest on 30 miljonit seotud erinevate teenuste eest tasumisega, on see sotsiaalabi, on see seesama hooldekoduteenus, on need muud jooksvad kulutused, 70 miljonit on investeeringuteks ja lisaks 30 miljonit erinevate teede korrashoiuks. Ma nüüd lähen korra ajalukku. Kui 2009. aastal majanduskriisi ajal otsustati kohaliku omavalitsuse tulubaasi kärpida, vähendati seda osa, mis neile tulumaksust laekus, teades, et niikuinii nende tulubaas tulenevalt maksu alalaekumisest langes, siis seekord on mindud selgelt teist teed, seekord on omavalitsusi täiendavalt siiski rahaliselt toetatud ja neil on võimalik teha, oma eelarve raames loomulikult, leevendusi ka inimestele, kes hooldusteenuse eest tasuvad.

Esimees Henn Põlluaas

Heljo Pikhof, täpsustav küsimus, palun!

Heljo Pikhof

Lugupeetud minister! Ega te nüüd otse minu küsimusele ei vastanud. Tegelikult ma ütlesin, et sotsiaaldemokraadid tegid ettepaneku, et sellessamas lisaeelarves, mis on 2,5 miljardit, oleks võinud ette näha toetuse, just arvestades kriisiolukorda, et pensioni ja hooldekodukoha vahe oleks võimalik olnud kinni maksta. Kui me räägime sellest 30 miljonist, mis kohalikele omavalitsustele üle Eesti jaotatakse, siis tegelikult on see ikkagi ette nähtud selleks, et need teenused ei jääks osutamata, mida normaalse tulubaasi puhul oleks saanud osutada. Omavalitsused on öelnud selge sõnaga, et kui siin oleks riigi tugi, siis see oleks praegu väga vajalik. Paljud inimesed on sunnitud oma eakad koju tooma, ise omastehooldajaks hakkama, ja nende inimeste pärast tööjõuturule tagasi saamine ei saa sugugi kerge olema. Ma küsin veel kord, miks te ei näinud ette ühe kriisimeetmena seda, et hooldekodukoha ja pensioni vahe oleks kinni maksnud riik või see raha oleks tulnud omavalitsustele riigilt. Osa hooldekodukohti maksab suisa 1000 eurot ja isegi rohkem.

Esimees Henn Põlluaas

Liina Kersna, palun!

Liina Kersna

Aitäh, istungi juhataja! Austatud minister! Arusaadavalt on praeguses eriolukorras hooldekodud väga ranges isolatsioonis ja loomulikult kasvab seal olevate inimeste vajadus vaadata teisele inimesele silma, suhelda, olla kontaktis oma lähedastega. Praegu saavad nad seda teha vaid telefoni teel. Sotsiaalkindlustusameti, Telia ja Samsungi koostöös, saan ma aru, saadeti Saaremaa hooldekodudesse 30 tahvelarvutit, mille kaudu said hooldekodu elanikud vaadata oma lähedastele silma ja teha nendega videokõnesid. Kas Sotsiaalkindlustusametil on plaanis seda projekti laiendada Saaremaalt väljapoole?

Sotsiaalminister Tanel Kiik

Suur tänu küsimuse eest! Me räägime nüüd riiklike teenuste või antud juhul kohalike omavalitsuste teenuste lausringijaotamisest. Seda, ma arvan, kriisi ajal n-ö pikaajalises vaates teha pole mõistlik, see tuleb rahulikult läbi rääkida, rahulikult kokku leppida. Kui me räägime selle konkreetse teenuse kulu katmisest, siis see oleks ju eeldanud samamoodi, et kui riik võtab täna selle kohustuse, siis peab ta seda kohustust kandma ka homme. Mitte niimoodi, et kui seesama inimene, kellele te viitate, on rahalistes raskustes ja ta on võib-olla rahalistes raskustes nii sel aastal kui ka järgmisel aastal ning vahepeal me tema eest selle kulu katame, aga järgmisel aastal ütleme, et kriis on läbi, nüüd pead ise hakkama saama. See eeldab ikkagi jätkusuutlikult läbimõeldud süsteemset lahendust, milline on õiglane omaosalus. Ka vastavalt seadusele ei tohi omaosalust nõuda inimeselt rohkem, kui ta majanduslik toimetulek võimaldab, sotsiaalhoolekande seaduses on nii kirjas, et nende teenuste eest tasumine ei tohi jääda n-ö isikliku sissetuleku taha ja samamoodi ka perekonna puhul tuleb tõesti vaadata majanduslikku seisu. Kui me räägime kohaliku omavalitsuse kohustustest, kohaliku omavalitsuse pakutavatest teenustest, on ta selle osutamise siis delegeerinud erasektorile või on ta seda enda asutuste kaudu pakkumas inimestele, siis sellesama 30 miljoni euro ulatuses on neil võimalik teha sealt just nimelt eraldisi ja otsuseid selle kohta, toetamaks inimesi omaosaluse tasumisel hooldekodukoha eest.
Aga nagu öeldud, pikas plaanis me tuleme selle teema juurde, et vaadata läbi, mis lahendust inimestele pakkuda, et me ei näeks järgmise kümne aasta jooksul sarnast olukorda, kus inimeste omaosalus kasvab ning kohalike omavalitsuste panus ja riigi panus sõltuvalt sektorist ja teenusest langeb. Teemapüstituse mõttes olen ma igati nõus teiega, aga nagu öeldud, me ei saa võib-olla lahendada pikaajalisi küsimusi ühekordse meetmega. Pikaajalisi küsimusi tuleb lahendada ikkagi jätkusuutlike meetmetega, põhimõtteliste otsustega, on see siis ülesannete ümberjaotamine, on see siis koos panustamine edaspidi, nii nagu pikaajalise hoolduse reformi põhimõte ka ette näeb. Selle lisaeelarvega eeskätt tõesti lahendati kriisiaegset olukorda, lahendati akuutseid küsimusi, on need siis töötasumeetmed, on see siis erinevate ettevõtlussektorite toetamine, ja samamoodi omavalitsustele anti lisaraha just selleks, et ka nemad saaksid enda piirkonnas, valdades ja linnades lahendada sotsiaalabi pakkumise küsimust, lasteaiatöö küsimust, tagada sotsiaalteenuseid ja muud taolist. Veel korra, ma siin enne seda välja tõin, see on põhimõtteliselt eelmisest kriisist erinev lähenemine, seekord mitte ei võetud raha omavalitsustelt vähemaks, vaid anti neile juurde.

Sotsiaalminister Tanel Kiik

Tänan küsimuse eest! Tõepoolest alustati selle algatusega Saaremaalt, sest seal oli see probleem kõige akuutsem, seal olid ka esimesed hooldekodud, kus kahjuks laiaulatuslikult avastati ja tuvastati koroonaviirusesse nakatunuid ja määrati nad karantiini. Ma olen nõus, seda küsimust peaks kaaluma, et kas on võimalik laiendada seda üle Eesti. Me teame, et meil on teenusepakkujaid suurusjärgus 150, pooled on erasektorist, pooled on kohaliku omavalitsuse teenusepakkujad, teenuskohti on kokku ligi 200, kus pakutakse üldhoolekandeteenust, siia lisanduvad erihoolekandeüksused, mis on riiklikud. Kogu see maksumus on kindlasti väga suur. Ma mõnes mõttes loodan, et pikaajaliselt seda sel määral ehk vaja ei lähe. Kui me saame selle viiruse kontrolli alla, siis karantiinis olevad hooldekodud siiski saavad järk-järgult naasta sellise rütmi juurde, kus ilma sümptomiteta isikukaitsevahendeid kasutavatel inimestel oleks võimalik pereliikmeid külastada või lahendatakse kohapeal esialgu need asjad ära erinevate infokommunikatsioonilahendustega. Ma arvan, et see Saaremaa algatus oli väga hea. Ma olen nõus, et võiks mõelda ja kaaluda, kas on võimalik midagi sarnast üle Eesti teha.
Hooldekodusid me toetame täna erinevate meetmetega, eeskätt isikukaitsevahendite pakkumisega, samuti infektsioonikontrolli korraldamisega nendes. Aga olen igati nõus, et tuleb vaadata ka seda inimlikku poolt. Me teame niigi, et eakate seas on võib-olla üksildustunnet ja võib-olla ka ärevust kriisi ajal keskmisest rohkem. Me teame, et elanikkonna küsitluses, mida Riigikantselei tegi, 51% inimestest ütles, et nad tunnevad praegu rohkem stressi ja pingeid kui tavalises olukorras. See kehtib nii eakate kui ka kõigi teiste ühiskonnaliikmete kohta. Selliste võib-olla eeskätt inimlike väärtuste ja inimliku kontakti hoidmise lisameetmetega, ma arvan, tuleb põhimõtteliselt kindlasti edasi minna. Nüüd on küsimus selles, kas meil on see ka rahaliselt võimalik. Aga võtan need tähelepanekud igal juhul siit kaasa ja loodan, et jõudumööda omavalitsused ise selle peale rohkem mõtlevad, kuidas seda teenust oma inimestele hooldekodudes maksimaalselt pakkuda. Vajaduse korral saab ka Sotsiaalkindlustusametiga teha kindlasti head koostööd lahenduste ja parimate praktikate ning info vahetamisel. Aga sellist n-ö vaba raha kahjuks Sotsiaalkindlustusameti kontol, et üle riigi kõigile hooldekodudele tahvelarvutid väljastada, paraku ei ole.

Esimees Henn Põlluaas

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


9. 13:42 Tervishoiu olukord

Esimees Henn Põlluaas

Järgmisena küsib Keit Pentus-Rosimannus ja vastab peaminister Jüri Ratas. Palun!

Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh, hea juhataja! Hea peaminister! Eriolukorra kehtestamisega pani valitsus pausile ka plaanilise ravi osutamise ja see on puudutanud väga paljusid nii kroonilisi haigeid kui ka neid, kes on näiteks oodanud mõnda operatsiooni. Kui nüüd on võimalik piiranguid järk-järgult leevendama hakata, siis selleks, et plaanilise ravi pikemaks muutunud järjekordi vähendada, peavad haiglad ilmselt osaliselt tegema ka ületunde. Kui haiglad ja arstid on selleks ka valmis, siis praeguses olukorras puudub haigekassa poolelt rahaline kate, haigekassa praegune mudel selle katmist ette ei näe. Kui te olete valitsuses arutanud täiendavat toetamist, siis kas te olete kaalunud, kuidas seda kulu täiendavalt katta? Kas te olete arutanud näiteks ravihinna tõstmist selle ülekulu katmiseks?

Peaminister Jüri Ratas

Suur tänu teile selle küsimuse eest! Eks see oli ka põhjus, miks esimese suure leevendusena me läksime selle juurde, et plaaniline ravi avada alates eilsest. Doktor Arkadi Popov on hinnanud, et avamine kestab 7–10 päeva. Me oleme saanud ka ülevaate vältimatust ja plaanilisest ravist. Kui me võrdleme märtsi 2019 märtsiga 2020, siis me näeme, et vältimatu ravi on ca 8% langenud – 2020. aasta kahjuks – ja plaaniline ravi umbes 22%.
Ma tahan tuua taas kindlasti välja Riigikogus vastuvõetud lisaeelarve. Üle 200 miljoni euro, täpsemalt 213,2 miljonit eurot läheb tervishoiusüsteemi toimepidevuse ning kvaliteetse tervishoiuteenuse osutamisele. See eraldatakse lisaeelarvest Eesti Haigekassale Sotsiaalministeeriumi kaudu. Siin on erinevad, ütleme, jaotusvõtmed sees, see on kokku lepitud. Näiteks, 150 miljonit läheb haiglatele ja eriarstiabile, esmatasandile, samuti õendusele ja kiirabile lähevad erinevad summad. Me peame arvestama, et pikemas plaanis tuleb kindlasti selle teie küsimuse juurde tagasi tulla. Küsimus on selles, kas me saame hakata pakkuma plaanilist ravi kiirendatud või forsseeritud korras. Tõesti, on puudujääk või defitsiit, inimesi, kes HVA-haiglate ravijärjekorras olid märtsis 2020, oli kokku ca 130 000. See ei tähenda seda, et tavaperioodil see arv oleks olnud null. Ei, see nii ei ole. Neid on olnud ka varem, aga selge on see, et neid on nüüd juurde tulnud.
Nii et minu vastus on see, et me esimese sammu oleme teinud, katmaks kõiki COVID-19 kulusid, et haiglad ei peaks seda tegema plaanilise ravi arvel, mida nad on arvestanud eelmisel aastal käesoleva aasta eelarvesse. Aga selle juurde, et pakkuda veel kiirendatud korras plaanilist ravi, tuleb kindlasti tagasi tulla. Olgu niipalju veel öeldud, et plaaniline ravi saab taastuda ainult juhul, kui väga selgelt on tervishoiuteenuste osutajatel täidetud ka COVID-19 epideemiast tulenevad tingimused, mis on neile ette kirjutatud, kuidas peab nende asutuses toimetama. Nii et teatud piirangud ka siin veel jäävad.

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh teile! Kindlasti ei saa plaaniline ravi kuidagi takerduda selle tõttu, et haiglad on pidanud tegema lisakulutusi COVID-19 haiguse tõttu. Riik on lubanud, et ta need kulutused tasub lisaks, selle raha tasub lisaks. Tõesti on väga konkreetne plaanilise töö taastamise juhend tehtud tervishoiuteenuste osutajatele COVID-19 epideemia tingimustes, näiteks plaanilise töö taastamisel epideemia tingimustes vastutab TTO teenuse mahu ja ohutu korraldamise eest, Terviseametil on nõustav ja kontrolliv roll plaanilise töö taastamisel epideemia tingimustes ja ravi jaoks peavad olema ette nähtud ruumid, need peavad olema eraldatud COVID-19-ga saastunud ruumidest. Siit tuleb välja ka tegelikult see teie küsimus. Kindlasti nõuab see teatud ümberkorraldusi haiglates, kindlasti nõuab see teatud investeeringuid haiglates. Personalil ei tohi olla COVID-19 tunnuseid ning plaanilise raviga tegelev personal ei tohi igapäevase töö käigus kokku puutuda COVID-19 patsientidega. Ka see tähendab lisaressurssi, sest tuleb personali hoida eraldi. Me oleme kokku leppinud, et hospitaliseerimine – me ei räägi EMO-dest, vaid hospitaliseerimisest – toimub Eestis kuues-seitsmes haiglas, kui me taastame plaanilise ravi, ülejäänud haiglatesse COVID-19 osakondadesse hospitaliseerimise korras patsiente enam ei tooda. Nii et ma arvan, et kindlasti need lisainvesteeringud, mida tehakse selle viirusega võitlemisel, ei saa tulla plaanilise ravi arvel, vaid need tuleb tasuda eraldi.

Esimees Henn Põlluaas

Keit Pentus-Rosimannus, täpsustav küsimus, palun! 

Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Minu küsimus oli ju eelkõige see, kas haiglad ja ka patsiendid, kes ravi ootavad, saavad kindlad olla, et nii, nagu lubatud on, täiendavate kulude katmise taha ravi osutamine ei jää.
Aga teine küsimus puudutab just nimelt sedasama patsientide turvalisuse või tervise tagamist olukorras, kus vaktsiini veel ei ole ega ole ka mingit kindlust, et kui see vaktsiin tuleb, siis kui tõhusaks see osutub. Seetõttu tuleb tõenäoliselt haiglates teha ümberkorraldusi selliselt, et terved või COVID-19-ga mittenakatunud patsiendid oleksid eraldatud ja oleksid võib-olla ka eraldi osakonnad. See kõik tähendab täiendavaid investeeringuid. Jällegi küsimus on, et kui haiglatel ei ole arusaadavalt olnud plaanis nende investeeringute tegemine, aga see on patsientide tervise huvides vajalik, siis kas on valitsusel selliste vältimatute investeeringute rahastamiseks plaan. Kas see plaan on osa kriisist väljumise strateegiast? Kas te olete seda arutanud ja kui suures mahus te peate võimalikuks neid kulutusi haiglate asemel katta?

Esimees Henn Põlluaas

Valdo Randpere, palun!

Valdo Randpere

Aitäh! Hea peaminister! Ma tulen tagasi selle küsimuse juurde, mida Siim Kallas sinu käest küsis. Ta küsis laevaühenduse kohta Soomega ja laevaühenduse kohta Rootsiga. Ma kõigepealt täpsustan mõnda asja. Sa ütlesid, et laevaühendus Rootsiga sõltub Rootsi ja Eesti valitsuse otsusest. See ei ole päris tõsi. Rootsi ei ole piire sulgenud ja seetõttu ka Rootsi valitsus ei otsusta midagi, see on Eesti valitsuse otsus, kui ta tahaks Rootsiga taas laevaühendust alustada. Samas Siim küsis, kas Eesti ja Soome vahel on suhted kuidagi väga halvaks läinud või halvemaks läinud, kui nad varem on olnud, ja selle tõttu ei ole Soome ja Eesti vahel enam mitte mingit ühendust ega ka reisijaliiklust. Selle peale sa vastasid, et ei, suhted on head, räägid endiselt Soome kolleegidega telefonis. Seda ma täitsa usun. Ma arvan ka, et suhted nii halvad ei ole, et keegi toru hargile paneks, kui sa helistad. Aga samas, kui ma vaatan, kuidas Soome on käitunud näiteks Rootsi suhtes, sellesama Rootsi suhtes, kellel on teistsugune strateegia ja hoopis kõrgem nakatuvus ja suurem nakatunute hulk, siis näiteks Rootsile tegi Soome erandi. Põhja-Rootsis ja Põhja-Soomes on maismaapiir, Tornedalenis. Oli ka küsimuse all, et rakendada seal sama režiimi mis Eesti suhtes. Aga Soome parlament, kellega meil ka Henn Põlluaasa andmetel on väga head suhted, hääletas selle poolt, et Rootsiga säilitada võimalus pendelrändeks: inimesed, kes käivad tööl kas Soomes või Rootsis, võivad vabalt ületada piiri. Aga Eesti suhtes sellist erandit ei rakendatud. Minu küsimus on ikkagi, et äkki see on sellest tingitud, et meil siseminister mõnda aega tagasi solvas Soome valitsust, ja võib-olla on Soome valitsus ikkagi natukene teistsugusel seisukohal Eesti suhtes, kui ta on Rootsi suhtes. Kui on mingi muu põhjus, äkki sa seletad mulle seda.

Esimees Henn Põlluaas

 Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh selle küsimuse eest! Kõigepealt, kui rääkida kaubaveost ja kaubavahetusest, siis see ju toimib. Täna toimib ka näiteks Paldiski-Kappelskäri laevaühendus, see on olemas. Ma saan aru, et poliitika ja selline poliitiline retoorika tuleb siia tagasi, ja see on arusaadav. Minul ei ole sellist teadmist nagu teil, härra Randpere, et Soome ja Rootsi piir tööalaseks pendelrändeks on täielikult avatud. Eesti puhul, nagu me teame, on see hetkel suletud. Kui mina vestlesin Soome peaministriga, siis ta tõi välja, et tõesti Põhja-Soomes on mõned kohad, kus on (toome paralleeli Valga ja Valkaga) väga tugevasti teatud omavalitsused või linnad või asumid omavahel seotud, ja seal tõesti lubatakse teatud tingimustel – ta rõhutas: teatud tingimustel – piiriületamist. Minu teada ei ole seal laialdast tööpendeldamist lubatud, nagu teie ütlete. Minul sellist infot ei ole.
Nüüd see, mida Siim Kallas küsis. Ma vastasin talle. Suhted on head ja töised. Juba homme räägime taas telefoni teel Soome ja Rootsi ametikaaslastega. Sellist erisust, nagu te tahate siin poliitiliselt välja tuua, ei ole, punkt üks. Minu meelest on ka üsna alandav ja süüdistav öelda meie heale naabrile Soomele, et nad peaksid selle tulemusena tegema mingisuguseid otsuseid. Eriti veel, nagu ma sain aru, te ütlesite, et Eduskunta on otsustanud või teil on hirm, nagu ta oleks otsustanud Eesti puhul erinevalt. Geograafiliselt, saan aru, need mõned punktid asuvad teineteisele väga lähedal ja see on tõesti olnud põhjus, miks on mingi erand tehtud Soome ja Rootsi vahel. Aga tööpendeldamine kahe riigi vahel – mina küll ei tea, et see oleks lubatud, nagu te väitsite.


10. 13:55 Sünnitusabi eriolukorra ajal

Esimees Henn Põlluaas

Kui nüüd küsija ja vastaja teevad hästi-hästi lühidalt – lühemalt, kui lubatud –, siis jõuab ühe küsimuse veel võtta. Hele Everaus, palun! Eelmine teemakäsitlus on lõppenud.

Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Vastuseks niimoodi ei jäägi aega.

Esimees Henn Põlluaas

Aitäh!

Hele Everaus

Tänan teid selle võimaluse eest! Minu küsimus on seotud naistearstide, lastearstide, aga tegelikult sünnitajate murega. See ei puuduta ainult eriolukorda, nad on ju ka plaanilised haiged, kui nii võtta, õigemini mittehaiged tegelikult. Mure on selles – ja me ei saanud vastuseid kahjuks sotsiaalkomisjoni istungil teie kolleegilt –, et ühelt poolt on näidanud ka meie kogemus Eestis, et sünnitama tulijad võivad olla viiruspositiivsed ilma sümptomiteta. Viimase kuu jooksul on kümmekond niisugust sünnitajat leitud. Teiste sõnadega, siin on kiirdiagnostikumi vajadus väga oluline (teatavasti on sünnituse tempo igal sünnitajal erinev), et teada saada, kuidas käituda selle konkreetse sünnitajaga edasi.
Teiseks, kui need viiruspositiivsed sünnitajad on leitud, siis 48 tunni pärast lähevad nad koju, aga nad peavad selle pisikese eluga koos elama, teiste sõnadega, teda toitma. Ja seal tekib järgmine küsimus. Lihtne, aga ometi tundub väga ületamatu: 12 kirurgilist maski päevas ehk kaheks nädalaks on vaja 168 maski ühele sünnitajale kodus toimetulekuks. Nendele küsimustele konkreetseid lahendusi teie kolleegid ministeeriumist veel esmaspäeval ei leidnud ...

Sotsiaalminister Tanel Kiik

Teine pool küsimusest oli ...

Esimees Henn Põlluaas

Kahjuks teine pool küsimusest jääb ajapuudusel vastamata. (Hääled saalis.) Meil on vaja sisse lülitada saalikutsung. Ma tänan kõiki häid kolleege ja tänan ministreid vastamast. Infotund on läbi.

Hele Everaus

Kõik!

Esimees Henn Põlluaas

Suurepärane, aitäh! Vastab sotsiaalminister Tanel Kiik.

Sotsiaalminister Tanel Kiik

Aitäh küsimuse eest! Igati arusaadav teematõstatus. Olen ka ise suhelnud eri haiglatega sel teemal, Terviseameti, ministeeriumiga, eile õhtul suhtlesin ka Pelgulinna sünnitusmaja juhiga, mis on küll Lääne-Tallinna Keskhaigla osa, aga tegin seda siiski, et saada just kohapealset tunnetust. Vajadus kiirtestide järele on igati arusaadav ja me oleme neid ka tellinud. Me räägime nendest Cepheid Xpress SARS-CoV-2 testidest. Valitsuskomisjon on otsustanud toetada 20 000 sellise testi soetamist. Põhiline takistus ei ole mitte raha taga, vaid hetkel tõesti selle taga, et tegemist on usaldusväärsete, kvaliteetsete testidega, mida tahab kogu maailm. Neid toodetakse USA-s FDA heakskiiduga ja sertifikaadiga. 20 000 ei ole veel Eestisse jõudnud, meil on esimesed partiid kohal. On ka jaotus tehtud haiglate vahel. Eeskätt on need mõeldud erakorralise meditsiini osakonnale, aga olen nõus, ka sünnitusosakonnale ehk muudele ajakriitilistele patsientidele, kellele ei sobi n-ö tavaline PCR-test, mille vastuse saamine võtab mõnevõrra kauem aega. Selle suunaga oleme me teiega täiesti ühel pardal ja tegeleme sellega edasi. Tegelikult ka eile valitsuskomisjonis leppisime kokku, et tuleme veel nende testide täiendava soetamise küsimuse juurde. 20 000, nagu öeldud, on juba otsustatud ja raha eraldatud, aga tegelikult on vaja veel. Peaministri ettepanekul arvutasime välja, mis see vajadus võiks olla. Tõenäoliselt suve lõpuni me räägime 50 000 lisatestist. Nüüd tuleb leida sobiv tarnija, tuleb valitsuskomisjonis seda küsimust arutada. Lähiajal seda ka teeme.

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee