Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

12:00 Infotund

Esimees Henn Põlluaas

Tere hommikust, austatud kolleegid! Alustame oma igakolmapäevast infotundi. Kõigepealt palun teeme kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohal on 17 Riigikogu liiget ja puudub 84.
Tänases infotunnis osalevad järgmised valitsusliikmed: peaminister Jüri Ratas, maaeluminister Arvo Aller ja välisminister Urmas Reinsalu. Nagu ikka, kõigepealt saavad küsimuse esitamise õiguse eelnevalt registreerunud Riigikogu liikmed, nemad saavad ka täpsustava küsimuse esitada, ja siis on saalist üks küsimus. Küsimuse esitamiseks on aega kaks minutit ja vastamiseks kolm.


1. 12:01 Riiklik järelevalve

Esimees Henn Põlluaas

Esimesena esitab küsimuse Indrek Saar ja sellele vastab peaminister Jüri Ratas. Palun!

Indrek Saar

Tänan sõna andmast! Austatud härra peaminister! Need ajad, kui turuväravast oli võimalik osta endale ravimeid või mõne tädikese kotist medikamente, jäävad loodetavasti aastate taha. Ja kuigi aeg-ajalt võib juhtuda, et me saame ikka ühel või teisel kujul oma meilikasti mingeid pakkumisi, kus pakutakse imeravimeid, mis meid kõikidest haigustest ravivad, siis enamikul juhtudel me neid ju ei tarvita. Me läheme apteeki. Tänapäeval on tagatud, et apteegis müüdavate ravimite üle on range riiklik kontroll ja sellepärast me usaldame apteeke. Läheme sinna teadmisega, et see, mis me sealt saame, on teaduslikult tõestatud ja suure tõenäosusega tuleb meie tervisele kasuks, sest apteekide üle teostab riik järelevalvet ja nii see peabki ju olema. Aga 3. mail lugesime meediast, et Eestisse on saabunud 3 miljonit kirurgilist kaitsemaski, mis peatselt apteekidesse müügile jõuavad, kuid viis päeva hiljem tuli teade, et need lubatud kirurgilised kaitsemaskid on muutunud hoopis individuaalseks hügieeniliseks kaitsevahendiks. Nagu eile selgus, on valdkonna tunnustatud spetsialistidel tekkinud väga tõsiseid kahtlusi toote vastavuse suhtes isegi tolmumaskidele kehtestatud nõuetele.
Härra peaminister! Inimeste kaitseks me ei luba apteekides müüa hügieenitoodete nime all näiteks kloorijooki MMS, vaatamata sellele, et tootja nimetab seda mineraalseks suuloputusvahendiks. Miks ei ole praegusel juhtumil, mis puudutab maske, riiklik järelevalve selgelt sekkunud? Miks lubatakse apteekides müüa kirurgimaske jäljendavaid tolmumaske, mille sertifikaatide kehtivuse suhtes on tekkinud vägagi põhjendatud küsimusi?

Peaminister Jüri Ratas

Austatud Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed! Hea küsija! Alustan sellest, et see oli vist esmaspäevases Riigikogu vanematekogus, video teel – teie olite ka seal –, kus seesama teema meil tõusetus. Ma lubasin, et ütlen veel kord edasi palve Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, aga ka riigihalduse ministrile ja sotsiaalministrile. Sai räägitud ka majandus- ja taristuministri Taavi Aasa ning TTJA juhiga. Nüüdseks apteekidesse jõudnud maskid on – need, millest teie ilmselt räägite – hulgimüüjad toonud Hiinast ja müünud edasi apteekidele. Kvaliteedi eest vastutab tarnija, aga kindlasti ei saa – ma rõhutan: ei saa – mitte mingil juhul anda valeinfot maskide kasutusjuhendis ega ka nende väljareklaamimisel. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on ka ametlikult välja öelnud, et kontrollib standarditele vastavust, ja see ongi üks tema olulisemaid ülesandeid. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ei saa lasta juhtuda, et toode läheb müüki valeinfoga või ilma igasuguse infota.
Jah, minu teada oli seal alguses valeinfo peal, aga sellele juhiti tähelepanu ja öeldi, et see tuleb ära muuta. Olen palunud TTJA juhil selle veel ekstra üle vaadata, sest, nagu ma ütlesin, arutelu oli esmaspäeval, kui vanematekogu lõppes. Selles mõttes olen teiega täiesti sama meelt, et ei saa müüa apteegis vale toodet õige pähe ja anda selle kohta veel valeinformatsiooni. Nii et teema on loomulikult väga tõsine. Kui inimesed ostavad rohtusid või ka isikukaitsevahendeid, siis peavad nad loomulikult teadma, millega on tegemist.

Esimees Henn Põlluaas

Indrek Saar, täpsustav küsimus, palun!

Indrek Saar

Tänan vastuse eest! Aga ma ei saanud ikkagi aru, kuidas aitab valitsus praegusel juhul selles protsessis selgust luua. Me teame, et sellele partiile, mis Eestisse jõudis, on kvaliteedisertifikaadi väljastanud Poolas asuv labor, ja sealses andmebaasis meie maskipartii sertifikaadi number puudus. Me teame, et Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet pole Poola sertifitseerijaga ühendust saanud, et saada sotti, mis siis tegelik seis on. Kas selles olukorras on valitsus kuidagi püüdnud aidata selgust saada? Kas te olete püüdnud kasutada oma kontakte Poolas selleks, et aru saada, kas maskide väidetav sertifikaat on kehtiv või on tegemist võltsinguga? Või kui need maskid on toodetud Hiinas ja meil väidetavalt on Hiina valitsusega mõistlikul tasandil suhtlus, siis kas te saate aidata järele kontrollida, millega on tegu? Sest inimesed lähevad ikka ja jälle apteeki ning ostavad üsna kalli raha eest neid maske, teadmata, mis on nende tegelik väärtus. Näiteks, kui me teeme ise endale maski, siis on meil vähemalt võimalik TTJA koduleheküljelt võtta ameti ja Tallinna Tehnikaülikooli juhend, mis ütleb meile, kui palju üks või teine materjal tegelikult meid ja teisi inimesi kaitseb. Nende maskide puhul on see täiesti määramatu. Mida siis nendest oodata?

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh! Läheme nüüd konkreetselt edasi nende tolmumaskide teemaga. Loomulikult me oleme siin tegutsenud ja andnud ka vastavad korraldused-juhtnöörid Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, samuti on amet ise operatiivselt tegutsenud. Nimelt on TTJA kinnitanud nende standardile vastavust, st need on küll individuaalsed hügieenilised kaitsevahendid, kuid – ma rõhutan – mitte meditsiinilised maskid või seadmed, nn kirurgilised maskid, mille kohta ka küsisite. Need on FFP1 maskid, mis sobivad tavainimestele kasutamiseks, sest need kaitsevad kandjat, kui näiteks viiruseosake on süljepiisa või tolmuosakese küljes. Kui apteekides müüdavate maskidega kaasa antaval kasutusjuhendil ja toote pakendil on eksitav või vigane info, maski kasutatakse kaitseks piisknakkuse vastu, siis sellist infot ei tohi olla ei FFP1 ega ka meditsiinilise maski reklaamis või infokandjal. Ettevõttele sai see märkus minu teada kohe tehtud ning tänaseks on ettevõte selle eksimuse parandanud ja tooted on õige infoga müügis.
Nüüd teie küsimus Poola ja Poola ettevõtete kohta. Kindlasti ma palun nii TTJA-l kui ka Välisministeeriumil, kes loodetavasti aitab selle üle vaadata, anda see info edasi. Kui sealt ettevõttest on tulnud valeinfo, siis kindlasti vaatame ka selle info üle.

Esimees Henn Põlluaas

Jürgen Ligi, palun!

Jürgen Ligi

Aitäh! Härra Ratas! Taas maskide teemal õnnestus valitsusel eile panna keema sotsiaalmeedia. Kaks uudist kõrvuti, mõlemad eraldi võetuna väga mõistetavad. Ühelt poolt ütleb majandusminister, et kõik peaks maske kandma, neid jätkub, teiselt poolt teatab valitsus, et ta annab meie liitlastele, kes on kõige suuremas hädas, mis see summa oligi, 50 000 maski. Kuidas te valitsuse kommunikatsiooni korraldate ja kuidas te sellega rahul olete? Tegelikult on ju mõlemas uudises kõva tuum, aga kumbagi neist sisuliselt ei andnud minu arvates edasi valitsus.

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh teile! Ma arvan, et teie küsimuse teine pool käsitleb tõesti meie kahte liitlast nii NATO-s kui ka Euroopa Liidus – Itaaliat ja Hispaaniat. Itaaliast on minu teada küsinud abi välisminister oma kirjaga ja seda ta tegi 1. aprillil. Hispaania ja Itaalia mõlemad on küsinud abi ka Euroopa Liidu kodanikukaitse mehhanismi kaudu. Tõesti, Eesti on otsustanud toetada mõlemat riiki isikukaitsevahenditega, konkreetsel juhul maskidega, erinevate maskidega, aga homme peaks olema Vabariigi Valitsuses arutusel ka võimalik rahaline toetus mõlemale riigile. Minu teada Itaaliasse läheb suurusjärgus 25 000 kirurgilist ja 5000 FFP2 maski, samuti Hispaaniasse.
Nüüd teie küsimuse esimene pool, mis on olnud arutelu all nende maskide kandmise koha pealt – ma saan aru, et see oli küsimus. Kui me räägime mitte ainult väljumisest, vaid ka praegusest olukorrast Eestis, siis mina arvan, et maskide kandmine on väga õige. Ma olen ka öelnud, et see peaks olema selline sotsiaalne norm ühiskonnas, et maske kantakse kaitstes ennast, aga loomulikult ka kaitstes neid, kes on meie ümber, et me võimaliku piisknakkuse kaudu teisi ei nakataks.

Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. 


2. 12:13 Eriolukorrast väljumise plaan

Esimees Henn Põlluaas

Järgmisena küsib Kaja Kallas ja vastab peaminister Jüri Ratas. Palun!

Kaja Kallas

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud peaminister! Küsimus, mis huvitab kõiki inimesi, ettevõtjaid, samuti õpilasi kodudes, on see: millal olukord lõpeb? Eelmine nädal, kui ma küsisin teilt väljumisstrateegia kohta, siis te vastasite, et teil on töörühm ja kohe samal päeval ka arutelu selle üle. Minu tänane küsimus on seotud sellesamaga. Kui kaugele on valitsus jõudnud kriisist väljumise ja eriolukorra lõpetamise plaaniga? Me näeme ja kuuleme meedia vahendusel eriolukorra juhtide erinevaid signaale kuupäevade kohta, samuti meetmete kohta või selle kohta, millised piirangud jäävad, mis piirangud lähevad, samamoodi mõõdikute ja tingimuste kohta. Kas te saaksite palun selgitada, mis on valitsuse ametlik positsioon selle eriolukorrast väljumise strateegiaga ja kui kaugele selle plaaniga on jõutud? Ja loomulikult huvitab kõiki inimesi ka see n-ö teekaart või need kuupäevad, mida peaks vaatama sellel teel.

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh teile! Ma mõistan täielikult seda teie küsimust ja ka teie, ütleme, laiendust, et inimesi huvitavad konkreetsed kuupäevad, millal siis eriolukorrast väljutakse ja millal erinevad piirangud ühiskonnas lõppevad. See on arusaadav ja ma täiesti mõistan neid inimesi. Ma olen enne öelnud ja ütlen ka siin infotunnis välja: minu soov on, et eriolukord lõppeks nii ruttu kui võimalik. Peamine kriteerium on minu hinnangul ikkagi see, mida see viiruspuhang ja COVID-19 haigus tähendab inimese tervisele ja elule – rahvatervise aspekt. Ma arvan, et vastata teile, mis kuupäeval üks või teine või kolmas piirang lõppeb, ei oska täna ükski riik, konkreetset ajalist graafikut anda ei suuda ka näiteks teadlased või teadusnõukoda.
Kas eriolukord 1. mail lõppeb või pikeneb? Vastus: valitsuse otsus on see, et eriolukord kestab 1. maini, kui valitsus ei otsusta teisiti. Ka mina ei soovi siin infotunnis teha suuri pealkirju. Ma jään selle juurde, mida ma olen välja öelnud viimasel kahel päeval meedias: me otsustame selle hiljemalt ja ka kõige varem järgmise nädala lõpus. Ma arvan, et see ajaline raam tingib selle, kas me tunnetame, et eriolukord peaks nüüd lõppema või tuleb seda pikendada. Küsimus on loomulikult siis ka see, kui pikalt seda aega pikendada – kas see on nädal, kaks nädalat, kuu või veel kauem.
Nüüd edasi, vastates teie küsimusele eriolukorrast väljumise strateegia kohta, ma pean seda hästi oluliseks ja see on minu meelest väga oluline teekaart või, ütleme, dokument, kuidas me hakkame sellest eriolukorrast välja astuma. Aga ma tahan rõhutada kohe alguses ära, et me ei ole kahjuks veel stabiliseerimisfaasi jõudnud. Seda ütlesid teisipäeval, kui meil oli Vabariigi Valitsuse COVID-19 komisjon, ka professor Lutsar ja teadusnõukoda, et me ei ole jõudnud veel stabiliseerimisfaasi või sellele platoole, rääkimata langusfaasist. Nüüd on see dokument valmimas, meil on olemas tööversioon. Ma arvan, et lähinädalatel või järgmise nädala lõpuks püüame olla sellises valmiduses, et me saaksime seda palju laiemalt tutvustada ja selle üle arutleda, aga praegu see veel sellises valmidusastmes ei ole. Kindlasti pean oluliseks ka vanematekoguga selle väljumisplaani või -strateegia arutamist.

Esimees Henn Põlluaas

Kaja Kallas, täpsustav küsimus, palun!

Kaja Kallas

Aitäh! Ma arvan, et inimesi huvitab ka see, mis on need kriteeriumid, mida te ikkagi arvesse võtate. Te ise räägite kogu aeg nendest koroonaohvritest – ja ma olen nõus, et need on nähtavad ohvrid, kellele me tunneme kõik kaasa ja keda me tahame aidata –, aga selle kriisiga seoses on ka nähtamatud ohvrid, keda me ei näe. Need on pered, kus vanemad jäävad tööta, kus laste vaimne tervis halveneb, kus on inimesed, kes on üksi oma kodus, just vanemad inimesed, kellel on sellega seoses ka vaimseid probleeme ja seetõttu nende tervis võib-olla halveneb. Me räägime inimestest, kes ei saa plaanilist ravi sellepärast, et meil on koroonakriis. Kogu meditsiinisektor on ikkagi selle hüvanguks rakendatud. Kui palju te võtate arvesse neid n-ö nähtamatuid ohvreid, keda me nagu otse ei näe, aga kes on olemas, ning tööpuudust, plaanilist ravi saavate või õigemini praegusel juhul mittesaavate haigete hulka? Kui palju selles strateegias ikkagi arvestatakse mõlemat poolt?

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh! Ma olen täiesti veendunud, et selles strateegias arvestatakse kõiki neid pooli, mida te just kirjeldasite. Kindlasti oma vastuse lõpu poole ma ütlen oma tunnetuse, mis need konkreetsed kriteeriumid võiksid olla. Me oleme täna targemad kui võib-olla nädal aega tagasi. Tõsist tööd on teinud nii konkreetne töörühm kui ka valitsuskomisjoni liikmed ja oleme asja arutanud ka teadusnõukojaga.
Kui te ütlesite, et tuleks korraks üks oluline etapp siit välja tõsta, siis ma arvan, et esimene etapp, kui me räägime tagasipöördumisest tavaellu, peaks minu meelest olema just plaaniline ravi. Ma pean seda kõige olulisemaks. Ma olen palunud, et reede hommikul tulevad nii doktor Arkadi Popov kui ka haigekassa esindaja valitsuskomisjoni, kus me vaatame üle selle plaani, kuidas hakata haiglates plaanilist ravi taastama. Meil on ees need skeemid ja haiglate täituvuse andmed, kui palju on Eesti haiglad täitunud COVID-19-positiivsete haigetega – nii tavaline hospitaliseerimine kui loomulikult ka intensiivravi. Kõige suurem on see, nagu me teame, Kuressaare haiglas, aga õnneks – tänu jumalale! – ülejäänud haiglates on intensiivravi vajajate hulk olnud viimastel päevadel kümne patsiendi ringis.
Nii et plaanilise ravi taastamine on tähtis. Ma tean seda, et näiteks Põhja-Eesti Regionaalhaigla on kogu aeg teinud edasi ka plaanilist ravi ja võtnud patsiente vastu nii palju kui võimalik. Minu teada püütakse päevasest mahust kaks kolmandikku lahendada kas videosilla abil või telefonivestluse käigus.
Kui rääkida nendest mõõdikutest või kriteeriumidest, siis kindlasti üks asi on haiglaravil viibivate inimeste arv, patsientide arv, teine on nakatunute arv ja kolmas on intensiivravikohtade hõlmatus. Neljas, mida ma pean väga oluliseks, on ühiskonna vastupidamine ja Eesti inimeste valmidus järgida kehtestatud meetmeid. Ma arvan, et see on väga tähtis, et saada sellist sotsiaalset tunnetust. Edasi, minu arvates on oluline ka majanduse selline üldine mõõdik või näidik, mis peaks koosnema mitmest, ütleme, kümmekonnast näidikust, sh see, mida ka teie mainisite, nimelt registreeritud töötute arv. Kindlasti on oluline arstiabi kättesaadavus, olgu see EMO, perearst või eriarstid. Ja loomulikult ka usaldusmeetmed, kas viirus levib või ei.
Nii et kõiki neid näidikuid või indikaatoreid tuleks nüüd arvestada, et jõuda järgmisse faasi. Palun vabandust, et ma läksin ajast üle!

Esimees Henn Põlluaas

Urmas Kruuse, palun!

Urmas Kruuse

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Mu küsimuse esimene pool on see: kui te rääkisite hetk tagasi just mõõdikutest, siis kas haigestumus peab olema saavutanud nulltaseme või on seal mingid arvud, mida teie oma analüüsis koos ekspertidega näete, mis tasemest allpool see peab olema. Aga minu küsimuse teine pool on seotud hoopis sellesama väljumisstrateegiaga. Kuigi te praegu ütlete, et te valmistate seda ette, jääb minule mulje, et ühel ministril on see strateegia juba ammu paigas. Ja see puudutab meie haridus- ja teadusministrit Mailis Repsi. See tonnide viisi pressiteadete hulk ja väljaütlemiste välk, kunas me saame kooli tagasi ja mis toimuma hakkab, on olnud päris kolossaalne. See on tekitanud palju segadust, samas, kui enne neid väljaütlemisi just näiteks viroloog Andres Merits või Irja Lutsar on öelnud, et põhimõtteliselt saavad suured üritused toimuda võib-olla alles suve lõpus. Andres Merits on minu teada rääkinud ka sellest, et koolide avamine sellisel kombel, nagu see on praegu välja öeldud, oleks selgelt ennatlik ja võib kogu meie praeguse strateegia uppi lüüa. Minister ise on öelnud, et näiteks võiks teha koolis arenguvestlusi. Neid arenguvestlusi ja õppetööd on minu arvates paljud koolid suutnud juba praegu teha väga edukalt ka läbi veebilahenduste. Öelge palun, kas Mailis Repsil on mingi erinev strateegia või ühtib see teie strateegiaga, mida te praegu meile niimoodi üldjoontes kirjeldasite.

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh teile! Ma vastasin ka teie ametikaaslase Kaja Kallase küsimusele, et seesama väljumisstrateegia on hetkel väljatöötamisfaasis ja selles faasis, kus komisjon, ametkond ja teadusnõukoda seda toorikut alles viimistlevad. Peale seda pean ma väga oluliseks hakata seda läbi rääkima ka ühiskonnas laiemalt, erinevate huvigruppidega. Kindlasti on minu jaoks oluline ka Riigikogu vanematekoguga kõik läbi rääkida. Ja nagu ma ütlesin, ma loodan, et lähinädalatel peaks strateegia saama sellisesse valmidusse, et rääkida konkreetselt.
Te küsisite väga konkreetse küsimuse selle kohta, kas see üks sisend või mõõdik, haiglaravil viibivate inimeste arv või intensiivravikohtade hõlmatus, peab jõudma nulli. Täiesti arusaadav küsimus. Ja mina küsin ka seda enda käest, et mis see tähendab. Kindlasti mina arvan, et kõiki neid mõõdikuid, mis ma üles lugesin, tuleb vaadata ikka teatud ajateljel. Ei saa olla nii, et üks tund on nii ja nüüd me teeme kohe mingisuguse leevenduse. Ma arvan, et ka üks päev on väga vähe. Mulle tundub, et me räägime siin 10–14 päevast, pigem kahest nädalast. Kui küsida, kas sinna järgmisse faasi, sellisesse stabiliseerimisfaasi, kus me tõesti saame teatud piiranguid hakata leevendama, jõudmiseks ta peab jõudma nulli, siis ei, ma arvan, et nulli ta ei pea jõudma. Küsimus on selles, kas see peab jääma siis selliseks platooks, mis on konkreetne number, või peab tulema langus. Näiteks selle üle käib praegu tõsine arutelu tooriku ettevalmistamisel, selle eelnõu või dokumendi ettevalmistamisel. Nii et ma arvan, et nulli see näitaja ei pea jõudma. Kui me jõuame nulli, siis me oleme juba kolmandas faasis. Kui me üldse jõuame nulli selle viirusega – seda keegi ju ei prognoosi, vaid öeldakse, et me peame õppima selle viirusega elama –, siis tuleb vaadata ka pikemaajalisemaid meetmeid.
Nüüd see, mis te küsisite Mailis Repsi kohta. Kõigepealt ma tahan väga tunnustada haridus- ja teadusministrit, arvestades, kui keeruline on kogu selle koroonaviiruse ja COVID-19 haiguse puhul situatsioon ühiskonnas. Kui siin tõusetub kooli lõpu teema – mitte ainult kooli lõpp, vaid 12. klasside lõpp ja nende edasine tulevik –, on minu meelest haridus- ja teadusminister tegutsenud väga hästi ja konkreetselt ning andnud endast parima selles väga keerulises ja segases olukorras. Me oleme ühiselt ju Vabariigi Valitsuses läbi arutanud, kuidas peaks 2019/2020. õppeaasta lõpp välja nägema. Loomulikult tuleb eeskätt pöörata tähelepanu sellele, mis saab näiteks 12. klassi lõpetajatest, millal nad teevad eksamid, et alustada oma sisseastumist ülikooli. Minu meelest on haridus- ja teadusminister toonud väga põhimõttelise konkreetse selge kava. Loomulikult on tal veel mõni nädal aega seda natukene täpsustada ning jagada koolipidajate ja kohalike omavalitsustega.

Esimees Henn Põlluaas

Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas

Vabandust! Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


3. 12:28 Maskid

Esimees Henn Põlluaas

Järgmisena küsib Heljo Pikhof ja vastab peaminister Jüri Ratas. Palun!

Heljo Pikhof

Aitäh! Maskide vajalikkusest või mittevajalikkusest oleme saanud valitsuselt, Terviseametilt, teadlastelt, sh viroloogidelt, väga vastukäivat informatsiooni selle kohta, kas neid maske on vaja või ei ole, kas see kaitseb või ei kaitse. Ühed peavad maske mittevajalikuks – eelkõige on kuulda seda Terviseametilt – ja teised ütlevad, et maski kandmine avalikes kohtades peaks muutuma normiks – seda ütlevad viroloogid. On ju üldteada, et see viirus on, ütleme, piisknakkus. Selles, kui öeldakse, et lihtmask ei kaitse nakkusekandjat, on loomulikult tõetera sees. Kuid kindlasti kaitseb maskikandja inimesi, kes on läheduses. Kui kõik kannaksid avalikes kohtades maske, siis – ma arvan, et me kõik nõustume sellega – nakkus ei leviks sellisel moel nagu täna. Siit ka küsimus: miks tuleb maskide kandmise kohta eri osapooltelt vastuolulist teavet? Miks puudub valitsusel maskide kandmise suhtes kindel seisukoht? Kas ei oleks sel puhul tark lähtuda teadlaste arvamusest ja teiste riikide kogemustest, kus piir nakkuse levikule on suudetud panna sellega, et maski kandmine on tehtud kohustuslikuks? Ma arvan, et me kõik soovime sellest olukorrast võimalikult kiirelt väljuda. Kas valitsusel on plaan maski kandmine kohustuslikuks teha või mitte?

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh teile, proua Pikhof! Te ütlete oma küsimuses, et miks me ei kuula oma ala spetsialiste. Kui mina ütlesin pühapäeva õhtul rahvusringhäälingus esinedes enne kella üheksasi "Aktuaalse kaamera" uudiseid välja, et mask peaks saama või peab saama Eestis selliseks sotsiaalseks normiks – teil on täna mask ees ja ka minul on mask ees, ma arvan, et see on väga õige ja väga mõistlik –, siis see tarkus ja ütlus pärines tegelikult professor Irja Lutsarilt, kes oli meil Vabariigi Valitsuse komisjonis ja leidis, et tema arvates peaks mask saama ühiskonnas sotsiaalseks normiks. Mina seda väga toetan, ma pean seda õigeks. Ma ütlesin siin enne, et kui me ühel hetkel hakkame väljuma, kui meil on olemas näiteks kiirtestid. Suhtlesin sellel teemal eile õhtul välismaa ametikaaslastega, Saksamaa kantsleri ja Poola peaministriga. Kogu Euroopa otsib praegu usaldusväärseid kiirteste ja sellest saab kindlasti väljumise väga oluline osa. Teisalt ma arvan, et ka väljumisel saavad määravaks needsamad isikukaitsevahendid, mis meil teiega täna siin ees on.
Ma ei ütleks nii, nagu teie ütlete, et valitsus ütleb ühte, aga Terviseamet ütleb teist. Mina olen olnud ühes nõupidamiste ruumis nii Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti juhi kui ka Terviseameti juhiga COVID-19 valitsuskomisjoni koosolekul. Küsisin, viidates sellele TTJA õpetusele, mis minu meelest on väga hea, kuidas saab ka kodus ise maski teha – ka minul on kodus tehtud mask, tänan oma abikaasat selle eest –, kas Terviseamet on selle vastu ja kas see on vale õpetus, mida TTJA annab. Terviseameti juht ütles, et ei ole, see kindlasti annab midagi juurde viiruse tõkestamisel. Aga tõesti, maske on ju väga erinevaid: on isetehtud maskid, on meditsiinilised maskid, on FFP1 respiraatorid ehk tolmumaskid, on FFP2 respiraatorid, mida kasutavad peamiselt haiglad ja meditsiiniasutused, ja on ka FFP3 respiraatorid, mida kasutavad nii haiglad kui ka meditsiiniasutused. Ja mõlemal, nii FFP2-l kui ka FFP3-l on filtreerimise tase vastavalt 95% ja 99%. Meditsiinilisel maskil ehk kirurgilisel maskil on see vähemalt 80%.

Esimees Henn Põlluaas

Heljo Pikhof, täpsustav küsimus, palun!

Heljo Pikhof

Aitäh! Härra peaminister! Tegelikult rääkis Terviseamet ju pikalt, et maskide kandmine ei aita. Aga kui rääkida nüüd edasi näiteks maskide vähesusest, siis miks ei kaasa riik sellesse kõiki huvitatud ettevõtjaid ega tee maskide toojatele maksusoodustusi? Hetkel lisandub ju tollimaks 6,5%, millele omakorda lisandub käibemaks 20%. Väidetavalt hoiab toll lennujaamas päevade kaupa kinni lihtmaske, kuna kõik maskid suunatakse erikontrolli. Kui nüüd Euroopa Komisjonist rääkida, siis sealt tulnud info kohaselt peaksid esmased isikukaitsevahendid olema maksuvabad. Ma saan aru, et kui jutt on lihtmaskidest, siis need ju ka kaitsevad inimesi mingilgi moel.

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh teile! Ma toon lihtsalt ühe niisuguse näite. Ma olen teie lõpufraasi või lõpulausega sada protsenti päri. Mina arvan ka, et maski kandmine aitab igal juhul seda viirust ja haigust tõkestada, kuid kui me paneme maski ette, siis me võtame seda viirust. Loomulikult siin on kasutamisel teatud kindlad reeglid, näiteks, kui kaua üks mask kestab. Mõnda maski on võimalik kolm korda korduvkasutada peale pesu ja seejärel ta kaotab oma efektiivsuse. Aga kui me räägime ikkagi sellest, et me kanname maski õigesti ja me seda ka vahetame, siis mina arvan ka, et ta aitab. Aga loomulikult on vaja õigest materjalist maske. Riigihalduse minister on öelnud, et selle sisemise, kõige olulisema kihi materjali hind on tõusnud mitmeid tuhandeid protsente. Minu meelest see illustreerib hästi maskiturgu maailmas. Te ütlesite, et mõned lennukid on kuskil kinni. Mõned lennukid ja mõned tellimused ei jõua üldse kuhugi. Ja nagu siin härra Saare küsimusele vastates öeldud, sihtkohtadesse jõuavad ka vale kategooria ja tüübiga maskid. Ka Eestisse jõudis vale saadetis ja see viga sai parandatud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti abil.
Kas ta võiks olla kohustus ühiskonnas? Hetkel me ei ole nii öelnud, et on kohustus. Ei ole mingisugust eriolukorra juhi korraldust, et see on kohustus. Põhjus on selles, et neid maske lihtsalt ei ole piisaval hulgal. Aga ma usun, et Eesti inimesed on hea näputööoskusega. Maske saab tõesti ka kodus valmistada käepäraste materjalidega. Ja nii nagu teiegi ütlesite, see on ka minu meelest igal juhul parem kui maskita olek. Nii et ma ütlen ka siin infotunnis, vist nüüd juba kolmandat korda, et mask on igal juhul sotsiaalseks normiks Eesti ühiskonnas nii kaua, kui meil see haiguspuhang kestab. Loomulikult, siin tuleb eraldi öelda, et kui minna metsarajale või ka mittemetsarajale sportima, siis maski ees olla ei tohi, sest siis ta võib olla ohtlik meie tervisele.

Esimees Henn Põlluaas

Mart Võrklaev, palun!

Mart Võrklaev

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Mul oli täna esitatud küsimus isikukaitsevahendite kohta, aga see jääb ilmselt ajanappusel vastamata, sellepärast kasutan võimalust ja küsin nüüd. Saatsin ka täpsustused ette – ma loodan, et te olete jõudnud nendega tutvuda. Tänase esimese küsimuse juures, kui te vastasite Indrek Saarele, käis arutelu selle üle, et apteekides müüdavate maskide suhtes on ebaselgus, sest need ei ole päris need, millena neid müüakse. Minu küsimus puudutab aga riigi tellimusi. Vaieldamatult, kui meedias oli üleval jutt, et apteekides müüakse neid asju, mis ei ole päris need, milleks neid nimetatakse, siis inimestel tekib hirm ja küsimus, kas meie eesliinitöötajatel on õiged ja nõuetele vastavad kaitsevahendid olemas. Kuna siin on kaalul inimeste tervis, siis see vajab väga selget vastust ja seisukohta. Palun andke ülevaade kõikidest tarnetest või riigi ostudest isikukaitsevahendite puhul – millal on need toimunud, mis on nende päritolu, mis on maksumus, mida toodi, kui palju ja kuhu need on edasi suunatud ning kes neid kasutavad! Kas iga saadetise kohta on ka sertifikaat või testid, et olla kindel, et need on need, milleks neid nimetatakse, ja kes on vastava sertifikaadi väljastanud või saadetisi testinud?

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh! Ma küsin nüüd korraks – ma tean, et sellist vormi ei ole, nii et küsin retooriliselt – istungi juhatajalt, praegusel juhul Riigikogu esimehelt, kas ta annab mulle järgmised kaks või kolm tundi, et vastata sellele küsimusele ja rääkida, mis hankeid on tehtud, mis sertifikaatidele nad vastavad, kuhu nad lähevad, palju neid on. Kindlasti ma olen valmis selle info teile edastama, aga te saate ju aru, et kolme minutiga anda siin teie küsimusele vastust on võimatu. Sellise ülevaate tegemiseks, kui te kirjalikult küsimuse esitate – või ütlete, et see teie küsimus oli kirjalik, mis me siin ikka bürokraatiat teeme – siis ma lasen selle kokku panna. Kogu see temaatika, mille kohta te küsisite, nõuab ilmselt mitu päeva tublit tööd. Suuresti on see riigihalduse minister Jaak Aabil ja tema meeskonnal olemas. Loomulikult me edastame selle teile.
Kas riigil on ülevaade? Vastus on: jah, on ülevaade. Riigihalduse minister on saanud selle kohustuse ja ülesande, et tal oleks ülevaade kõigist isikukaitsevahenditest – mitte ainult maskid, vaid ka mütsid, kitlid, sussid, prillid jne –, kuhu on neid isikukaitsevahendeid vaja, kus on defitsiit. Samuti korraldab minister hankeid üle maailma, koostöös Välisministeeriumi ja Eesti saadikutega – tahan siinjuures ekstra ära mainida Eesti saadikud Hiinas, kes on tõesti andnud väga suurt abi –, koos välisministriga, sotsiaalministriga, eri haiglatega, kellel on väga suur kompetentsus hangete tegemisel. Nii et see ülevaade on olemas, aga seda siin kolme minutiga teile punktuaalselt kirjeldada on mõeldamatu.
Te küsisite, kas kõigil esiliinitöötajatel on olemas maskid. No tegelikult ei ole esiliinitöötaja definitsiooni olemas. Aga me võime eeldada, kes see esiliini töötaja on – loomulikult Politsei- ja Piirivalveameti töötaja, päästeametnik, meditsiinihaigla personal, kindlasti kaitseliitlane, aga mina arvan, et ka näiteks lasteaiaõpetaja ja õpetaja abi. Ma arvan, et ta on ka toidupoes-kaupluses olev müüja või inimene, kes paneb poes toitu välja. Kindlasti on ta hooldekodus. Kõik need on esiliini töötajad. Kui te küsite, kas neil kõigil on Eestis olemas isikukaitsevahendite komplekt, pealaest jalatallani, siis vastus on, et ei ole. Sellega tegeldakse. Oleme eraldi saatnud näiteks isikukaitsevahendeid kiirkorras, üks konkreetne näide on Saaremaa kauplused, circa 20–25 kauplust.

Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


4. 12:42 Võõrtööjõud

Esimees Henn Põlluaas

Järgmisena küsib Urmas Kruuse ja vastab peaminister Jüri Ratas.

Urmas Kruuse

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Küsin jälle seda, mida ma küsisin eelmisel nädalal, ja põhjus on tegelikult lihtne. Eelmise nädala küsimuse aktsent oli seotud sellega, et valitsus on selles suhtes veel üsna jäik, aga tulid koalitsiooninõukogu uudised, et väike aken on võõrtööjõu jaoks justkui avatud. Ma palusin teie käest ka teatud andmeid ja te saatsite eile ühed tabelid. Kui ma need tabelid ette võtan, siis leian ma sealt oma üllatuseks, et me räägime selle koalitsiooninõukogu otsuse mõttes umbes 600 töötajast, kellel on võimalik juuli lõpuni Eestisse tööle jääda. Maailmas on praegu puudu üle miljoni hooajatöölise põllumajanduses. Euroopa riigid on kõik hädas. Ma ei saa aru, miks tegi koalitsioon nüüd viimases hädas enne õiguskomisjoni istungit paranduse ja suudab pakkuda põllumeestele ainult umbes 600 töötaja abi. Öelge, kuskohas on siin probleem. Loogika ütleb ju seda, et isegi siis, kui meil on lootust, et osa võimalikke töötuid on valmis ümberõppeks, siis tegelikult, nagu me teame, põllumajanduses ega ka laiemalt ettevõtluses ei käi teatud spetsialistide ümberõpe nii ruttu. Põllumajanduses tähendab see seda, et selle hooaja tööd satuvad igal juhul löögi alla. Miks oli nii keeruline leida mõistlikku kompromissi ja anda nendele inimestele võimalus töötada vähemalt hooaja lõpuni ja mitte panna lisaklauslit, et kui minister – või tema volitusel PPA juht – seda soovib, siis on võimalik teatud inimestel kauemaks siia tööle jääda?

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh teile! Tõesti, me oleme sellel teemal teiega vestelnud mitmeid kordi. Ma ütlesin ja ka lubasin teile: teen kõik selleks, et põllumajandussektoris teatud lahendus ja leevendus leida. Kui teie ütlete, et ka 600 pole piisav, siis ma mõistan seda. Samas ma ei mõista seda, et 600 pole üldse midagi, sest 600 on kindlasti rohkem kui see seis, mis oli kümmekond päeva tagasi või kaks nädalat tagasi. Siis oli see seis selline, et kõik hooajatöötajad – konkreetselt rääkides põllumajandusest, metsamajandusest või kalapüügist – peavad Eestist ära minema siis, kui saab täis 9 või 12 kuu periood. Jah, see võimalus või see pudelikael, mida me saime leevenduseks anda kuni juuli lõpuni, on selline, nende andmete järgi, mis ma teile eile saatsin, et circa 600 või paarkümmend peale inimest, kes meie põllumajandussektorit kindlasti aitavad nüüd kõige kibedamal tööajal.
Te ju ise teate selles ministeeriumis aastaid töötanud ministrina, et kevadised põllutööd on alati väga kiired ja neid tuleb tegema hakata nii pea, kui võimalus on. Ja võimalused juba avanevad, tekivad – praegu saab neid töid teha. Kui kellelgi saab see periood täis, siis võib seda kuni 31. juulini pikendada.
Selge on ka see – ja me ei saa siin silma kinni panna, me näeme seda –, et kindlasti on viimaste nädalate numbrid veel suuremad. Aga paaril-kolmel viimasel nädalal on Eestis juurde tulnud umbes 2000 inimest, kes on registreerinud ennast töötutena. Loomulikult me ei saa siin võtta üks ühele, et kui inimene kaotab töö mingis muus sektoris, siis ta läheb nüüd kohe põllumajandusse appi. Võib-olla pole see logistiliselt üldse võimalik, kui inimene elab näiteks hoopis linnakeskkonnas. Aga igal juhul ka nende Eesti inimeste hulgast, kes jäävad praegu tööta, ma usun, nii mõnedki pöörduvad põllumajandussektorisse, et aidata kaasa hooajatöödel ja saada sealt leib lauale, aga miks mitte teha seal tööd ka pikemalt.

Esimees Henn Põlluaas

Urmas Kruuse, täpsustav küsimus, palun!

Urmas Kruuse

Aitäh, austatud istungi juhataja! Austatud peaminister! Me oleme mitmel korral rõhutanud seda, et selles kriisis me võiksime ja peaksime jätma teatud teravad poliitilised eelistused kõrvale. Siin on õhus selge märk sellest, et EKRE ei ole andnud sellele koalitsioonile võimalust põllumeestele vastu tulla. See vastutulek piirneb ka sellega, et kui näiteks põllumajandus-kaubanduskoda on öelnud, et hooajatöötajaid vajatakse Eestis vähemalt 2000, siis see märk, mis praegu maha on pandud, on suhteliselt väike. Ja teine asi, mis on tööjõukasutuse puhul oluline, on see, et põllumajandussektor on seda tööjõudu kasutanud väga polüfunktsionaalselt. See tähendab seda, et kui mingis ettevõttes on teatud tööd lõppenud, siis on saanud teha teisi töid. Ehk me räägime põllumajanduse puhul mitte juulikuust, st ainult külvamisest, vaid me räägime ka saagikoristusest. Valitsus ja koalitsioon on jätnud selle täiesti kajastamata. Isegi õiguskantsler on juhtinud tähelepanu sellele, et toidujulgeoleku mõttes oleks väga oluline, et sellel aastal saaksid need inimesed kuni hooaja lõpuni töötada.
Euroopa Komisjon on teatanud, et ta on teinud liikmesriikidele ettepaneku kanda põllutöölised riigile hädavajalike teenuste sektorisse, umbes nagu meditsiinitöötajad ja hooldajad. See näitab tegelikult selle kriisi sügavust, mida meie võib-olla ei pruugi tunnetada. Kui meie põllumehed saaksid praegu kasutada tööjõudu sellises formaadis, nagu nad on saanud seni seda teha, ja siis minna üle ümberkohanemise võimele – ekspertide arvates ei olegi seda võimalik täielikult saavutada, põllumajandustöö spetsiifika tõttu, st alati jäävad hooajatöölised –, siis oleks lootust, et nad oleksid konkurentsivõimelised. Seetõttu ka mõned meetmed, mida on MES-i kaudu 200 miljoni ulatuses tahetud suunata, ei ole nii kriitilised, kui on tööjõud.

Esimees Henn Põlluaas

Aitäh!

Urmas Kruuse

Miks te eirate seda põllumeeste muret?

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh teile selle küsimuse eest! Ma olen selles mõttes täiesti päri, et me oleme selles väga keerulises seisus – ma arvan, et õige ongi öelda keerulisimas seisus, mis peale teist maailmasõda vähemalt siin Euroopas on. Loomulikult, me peame suutma vaadata selliseid poliitilisi nüansse ja aspekte tervikuna ning olema võimalikult ühtsed Riigikogus ja valitsuses. Minu meelest on see debatt olnud väga konstruktiivne viie erakonna seas Riigikogus, mina olen küll seda tunnetanud. Aga selle kriitikaga ma ei ole nõus, mis te ütlete, et me jätame põllumajandus- või maaelusektori nüüd selles raskes olukorras täiesti fookusest välja või kõrvale. Hea küll, teil on õigus. Ütleme, et see arv on 2000, nagu te ütlesite. Ükskõik, kas see on 500 või on see 600, aga see on vähemalt 25%. Ma ütlen veel kord, et kaks nädalat tagasi olime olukorras, kus küsimuse all oli 0%, nüüd on see igal juhul muutunud paremaks. Me ei saa üle ega ümber sellest, mida ma juba teile eelmise küsimuse raames vastasin, et ka Eesti inimesed jäävad tööta. Ma olen täiesti veendunud, et nii mõnedki pöörduvad töö saamiseks, et leib oleks laual, põllumajandussektorisse, näiteks suve lõpu töödele, rääkimata saagikoristuse ajast, mis jääb suve lõppu ja sügisesse.
Sellessamas eelarves on väga väike samm, aga siiski samm asendustalunike heaks – pool miljonit eurot, kui Riigikogu selle heaks kiidab, on siia sisse kirjutatud. Ka see toetab üht- või teistpidi seda sektorit. Ja nüüd ma tulen selle kõige suurema toetuse juurde, Maaelu Edendamise Sihtasutuse, MES-i toetuse juurde, mis on 200 miljonit eurot. See ei lähe ju Tallinna või Tartu raekoja platsile, see läheb just Eesti maaelu edendamisse, see läheb meie põllumajandussektorisse, maaelusektorisse, olgu see käibelaen, olgu see käendus. See on ju meie põllumeestele väga-väga oluline. 200 miljonit eurot – no see ei ole enam pool miljonit, see on suur summa, see on tõsine abi. Just kriisimeetmete paketis me oleme selle ette näinud, et toetada meie põllumajandus- ja maaelusektorit.

Esimees Henn Põlluaas

Jürgen Ligi, palun!

Jürgen Ligi

Aitäh! Härra Ratas! Mul ei ole anda teile kolme tundi, aga kasutage oma kolm minutit ära mulle vastamiseks. Esimese küsimuse peale te hakkasite rääkima sellest, kuidas mask peab saama sotsiaalseks normiks. See pole teie öelda, mina ei taha seda teilt kuulda. Ma olen seda kuulnud, aga valitsus ei kehtesta sotsiaalseid norme. Ja teisalt hakkasite rääkima sellest, kuidas liitlasi tuleb aidata. Tulebki aidata, aga ma ei taha ka seda kuulda, ma ei küsinud seda. Mina küsisin olukorra kohta, millest sotsiaalmeedia kihab. On kaks uudist kõrvuti. Ühelt poolt ütlete teie ja ütleb ka teie erakonna minister, et maske ei tuleks kanda kõigil, sest neid ei jätku. Teiselt poolt on uudis, et me anname maske oma liitlastele. Ma ei vaidle kummagi uudise vastu, ma küsisin selle kohta, kuidas te sellisesse kommunikatsiooni jõudsite ja kuidas te sellest välja tuleksite. Inimesed on pahased, sest neile antakse segaseid sõnumeid – endale ei jätku, aga teistele anname. Me lõhume sellega liitlassuhteid. Inimesed arvavad, et tuleb olla kitsi ja kade nende suhtes, kes on tegelikult meie sõbrad ja turvavad meid ka praegu õhus. Teiselt poolt te räägite nagu ma ei tea kes – õpetate, kuidas inimesed peavad käituma. See ei ole valitsuse asi. Mina räägin sellest meeleolust, mida loovad kaks näiliselt vastuolulist uudist. Palun kommenteerige!

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh teile, austatud Jürgen Ligi! Ega teie ei peagi ju mind kuulama ja kuulma. See on täielikult teie õigus. Kas Vabariigi Valitsuse liikmel on üldse mingi õigus öelda midagi teile, Riigikogu liikmele? Meil on võimude lahusus ja kui teile see ei sobi, siis see ei sobi – see on arusaadav. Ma jään oma seisukoha juurde, ma jään oma ütluse juurde. Ma arvan, et mask peab olema Eesti ühiskonnas, kui on viirusepuhang, sotsiaalne norm. Igal juhul arvan seda. Ma jään ka selle ütluse juurde, mis tegelikult haakub täielikult teie küsimusega, ühe poolega vähemalt. Kui meie liitlastel on vaja abi, siis tuleb neid aidata. Teil on täiesti õigus. Itaalia ja ka Hispaania, kui me võtame need kaks riiki, on mõlemad teinud õhuturvet. Mõlemad on teinud õhuturvet siitsamast Ämarist. Jah, nii on. Igal juhul me aitame neid, nii palju kui on meie võimuses.
Mida te soovite siin välja mängida, nagu ma aru saan, on see: kui üks valitsuse liige ütleb, et maske ei jätku, aga teiselt poolt me anname neid oma liitlastele, siis kuidas see kommunikatsioon kokku käib. Ma vastasin selle kohta enda meelest juba proua Heljo Pikhofi küsimusele ja ütlesin seda, et tõesti, maske praegu kõigile ei jätku. See vastab tõele, et poodides ei ole kõiki maske saada. Aga tänu Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, kes minu teada on koostööd teinud ka TalTechiga, Tallinna Tehnikaülikooliga, on meil välja töötatud kaitsemaskide tootmise võimekus. Maski saab ka ise kodus valmistada käepäraste vahenditega ja minu teada on paljud inimesed seda juba teinud – tõin ka enda näite. Nii et ma ei ütleks, et kommunikatsioon oleks selline, et üks väide kuidagi lükkab teise ümber. Seda ütles minu meelest eile, kui oli rahvusringhäälingu saade "Suud puhtaks", ka majandus- ja taristuminister. See vastab ju tõele, et ei ole kõiki maske, st neid ei ole nii palju, kui praegu turul on nõudlust. Aga inimesed saavad ka ise panna käed külge ja oma näputööga teha need kaitsemaskid valmis. Nii et mina küll ei loe siit välja mingil moel kahte erinevat paralleelset sõnumit.

Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


5. 12:57 Eriolukorras tegutsemine

Esimees Henn Põlluaas

Järgmisena küsib Helmen Kütt ja vastab peaminister Jüri Ratas. Palun!

Helmen Kütt

Tänan, lugupeetud eesistuja! Austatud peaminister! Mulle oli väga sümpaatne, kui te ametikaaslase Kaja Kallase küsimusele vastates ütlesite, et inimeste tervis on prioriteet ja rahvatervise aspekt on oluline. Ma arvan samuti. Praeguses eriolukorras tegutsemisel on terviseaspekt kindlasti peatähtis, aga on olemas ka teisi haigusi peale selle kurja viiruse. Pean silmas raskeid kroonilisi haigusi põdevate inimeste muret, plaanilise ravi ja lõikuste edasilükkamist määramata ajaks. Kahjuks on murepöördumisi tulnud ka harvikhaigusi põdevate väikelaste kohta, kelle puhul diagnoosi määramine on edasi lükatud. Küsimus olekski see: olete te kaalunud ja analüüsinud, kas EMO-desse on pöördutud rohkem? Tegelikult on see kõik riigile kallim, rääkimata inimesest, aga inimesele ohtlikum, sest tema edasine tervenemine on väga suure riski all. Samal ajal ei saa me jätta kõrvale neid inimesi, kes on oma igapäevamuredega, st on krooniliste haigustega kodus, võtavad valuvaigisteid ja peavad kinni valitsuse soovitusest olla kodus, aga nende tervis halveneb. Nagu perearstid sotsiaalkomisjoni istungil rääkisid, jõuame me tervisekriisi ka pärast viirusepiirangute lõppemist, sest siis võivad olla ravijärjekorrad pikemad, inimeste haigused tõsisemad ja seetõttu võib tulla ka inimohvreid.

Peaminister Jüri Ratas

Väga tänan teid selle küsimuse eest, proua Helmen Kütt! Ma alustan sellest, et kui ma vastasin Riigikogu liikme proua Kaja Kallase küsimusele, siis ma ütlesin, et minu meelest peaks üheks mõõdikuks olema ka arstiabi kättesaadavus. Ütlesin eraldi, et see peaks olema kindlasti EMO-de küsimus, esmatasandi arstiabi ja eriarstide kättesaadavuse küsimus.
Vastates teie küsimusele, kas on ülevaade plaanilise ravi kohta, ütlen, et me ju teame, kuidas enamikus kohtades on see peatatud. Loomulikult, kui me räägime plaanilisest ravist, siis väga raskete haiguste puhul, nagu on vähihaigus või kardiovaskulaarsed haigused, inimestele abi antakse. On mõningad haiglad, mis pakuvad praegu plaanilist abi võib-olla natuke rohkem, aga need on väga vähesed haiglavõrgu arengukava haiglad. Küsimus oli selle kohta, kas ülevaade on olemas. Jah, ülevaade on olemas. Nagu ma ütlesin, olen ise mitmeid kordi suhelnud Põhja-Eesti Regionaalhaigla juhiga ja tean, et nemad on kogu aeg pakkunud edasi nii palju kui võimalik plaanilist ravi. Tõesti, nagu ma ka mainisin, väga palju nende päevaseid kontakte – ja neid on sadu – on läinud üle videosillale. Kui inimene – ükskõik missuguses Eestimaa nurgas – tunneb ennast halvasti ja on kriitilises seisus, siis ta peab kiirabisse helistama. Kiirabi tuleb kohale igal juhul, sest kiirabi peab oma tööd jätkama. Ja kiirabi jätkab oma tööd. Olen rääkinud mõlema kiirabijuhiga, nii lõuna- kui ka põhjaregioonis, püüan seda teha vähemalt nädalas korra, ja nad on andnud mulle ka ülevaate, et ei tee mitte ainult COVID-19 väljasõite, vaid teevad ka teisi väljasõite.
Ma ütlesin ka infotunni alguses, et minu meelest peaks esimene etapp väljumiseks olema just plaanilise ravi taastamine. See peaks olema üks esimesi samme. Ma olen palunud doktor Arkadi Popovi ja haigekassa juhi reedeks COVID-19 komisjoni, et arutada neid samme, kuidas me hakkame plaanilist ravi taastama, sest see pilt, mis täna näitab COVID-19 suhtes valmisolekut Eesti haiglates, on tugev sõnum. Aga me näeme, et meie meditsiin on suutnud päris hästi toime tulla ja tegelikult seisavad voodid paljudes kohtades tühjana. See tähendab, et plaanilist abi on vaja hakata taastama. Seda ütles ju ka eile doktor Ralf Allikvee sellessamas saates, mida ma enne mainisin, et tegelikult me peaksime plaanilist ravi rohkem pilti tooma. Vastus: igal juhul on see fookuses ja neid samme tuleb hakata astuma lähinädalatel.

Esimees Henn Põlluaas

Helmen Kütt, täpsustav küsimus, palun!

Helmen Kütt

Suur aitäh! Aitäh ka vastuse eest! Minu küsimus puudutabki erakliinikute ja -praksiste plaanilise töö taastamist. Meile kõigile on teada see, et paari nädala tagune Terviseameti otsus peatada plaaniline ravi väljaspool riiklikku haiglavõrku tekitas palju küsimusi teenuse osutajate seas, samuti juriidilisi vaidlusi ametkondade vahel, aga ka nendel inimestel, kes olid ennast juba vastuvõtule registreerinud. Täna oli ka ajakirjas Meditsiiniuudised lugu sellest, et plaanilise töö taastamise strateegiat arutatakse. Ja Meditsiiniuudistes oli kirjas, et piirangud on hetkel jõus. Erakliinikud või erapraksised on saanud ka Eesti Haigekassalt kirja, kus on öeldud, et kaugvastuvõtuna ambulatoorsete teenuste osutamine on lubatud, vaatamata Terviseameti 26. märtsi korraldusele lõpetada plaanilise abi osutamine. Selline kiri on läinud partneritele. Selles juhitakse tähelepanu ka sellele, et administratiivsed tegevused, näiteks aja tühistamine või visiidi edasilükkamine, ei ole võrdväärsed kaugvastuvõtu teenuse osutamisega ega tasustatavad. Need inimesed ei tööta mitte pearahapõhiselt, vaid mahu- ja visiidipõhiselt. See tähendab seda, et mitte kõiki teenuseid ei saa osutada telesilla kaudu. Kui arst teeb otsuse, siis selleks, et inimese tervislik seisund ei halveneks, peab ta tegelema haiguslooga, inimese ära kuulama, aga ta ei saa selle kohta esitada arvet haigekassale, samas kui riikliku võrgu haiglad väga rikkalikult rahastatakse. Ma ei ütle, et see on vale, aga küsimus on nende eriarstide, kes töötavad erapraksistes, ebavõrdses kohtlemises. Millega see põhjendatud on? Õiguskantsler on juhtinud tähelepanu ka sellele, et tegelikult ei oleks tohtinud seda otsust teha Terviseamet.

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh! Kui tohib, siis ma vastan ühe või kahe lausega sellele esimesele küsimusele veel lisaks, mis puudutab otseselt plaanilist ravi. Ma tahan anda siinkohal kindluse Eesti meditsiiniasutustele ja haiglatele. Need asjad, mis tehakse – ma pean silmas väljaminekuid COVID-19 tõttu, teie ees täna peaks olema lisaeelarve –, on otsused, et päris suur maht, üle 200 miljoni läheb Eesti Haigekassale lisaks. Seal sees on ka haiglate kriisikulude kompenseerimine, et haiglad ei peaks – siis, kui nad taastavad normaalset olukorda – ütlema, et nüüd meil raha ei jätku. Minu meelest see on hästi oluline, et raha sinna tuleks.
Ma luban, et ma reedel teie tõstatatud küsimust erakliinikute ja erapraksiste kohta arutan, kuna seal on kohal nii doktor Popov kui ka haigekassa. Hetkel saan aga toetuda Eesti Haigekassa ütlusele, mis kõlab järgnevalt: "Kui me räägime nii plaanilisest ravist, kaugvastuvõttudest, e-konsultatsioonist kui ka vältimatust hambaravist, siis eraarstiabi ei saa praegu samadel tingimustel nagu tavaolukorras, kuid inimesed ei jää vajaliku abita." Ja plaanilist eriarstiabi saab eriolukorras kolmel viisil, nagu te isegi ütlesite, telefoni teel või kaugvastuvõttudel või videokõne teel. Tõsisema haigusseisundiga patsient kutsutakse vastuvõtule või lükatakse vastuvõtt edasi ja pakutakse patsiendile uus arstiaeg. No ma põhimõtteliselt tsiteerisin – täna hommikul minu teada oli haigekassa juht Rain Laane "Terevisioonis" ja seal seda infot jagas. Aga erapraksis ja eraarstiabi, mille kohta teie küsisite – ma saan aru, et see kiri läheb vastuollu teise riigiametkonna või -asutusega. Mul ei ole neid kirju hetkel siin kaasas, aga luban, et võtan need ette. Kui me reedel haigekassa juhiga koos arutame plaanilise ravi taastamist, siis panen ka selle teema lauale. Nii et aitäh teile selle küsimuse tõstatamise eest!

Esimees Henn Põlluaas

Heljo Pikhof, palun!

Heljo Pikhof

Aitäh! Austatud peaminister! Ma tänan teid eelmiste vastuste eest, aga tegelikult te minu teisele küsimusele sisuliselt ei vastanud. Ega kõik inimesed ei oska ju õmmelda. Ei ole nii, et õmbled maski valmis ja käid sellega kolm kuud. Tegelikult peaks maski isegi mitu korda päevas vahetama. Kui nüüd räägitakse maskide vähesusest, siis miks ei kaasa riik sellesse kõiki huvitatud ettevõtjaid ega tee maskide maaletoojatele maksusoodustusi? Hetkel lisandub tollimaks 6,5%, millele omakorda lisandub käibemaks 20%. Väidetavalt hoiab toll lennujaamas lihtmaske päevade kaupa kinni, kuna kõik maskid suunatavat erikontrolli. Ja ma küsisin ka selle kohta, kas Euroopa Komisjonilt tulnud info kohaselt peaksid esmased isikukaitsevahendid olema maksuvabad. Tegelikult isegi siis, kui me neid lihtmaske ei maksustaks, oleksid need inimestele taskukohasemad. Maskid muutuksid kättesaadavamaks.

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh teile! Teie ees seisab üks inimene, kes ei oska ise seda maski õmmelda. Nii et tõesti selliseid Eesti ühiskonnas on. Mina jääksin sellega kindlasti hätta. Aga ma usun, et ma ei ole enamus, vaid ka kõva vähemus selle maski õmblemise oskuse poolest. Selles, mis te ütlete, on teil täiesti õigus – ei saa nii, et ma õmblen maski valmis ja käin sellega ei tea mitu päeva jutti, rääkimata sellest, et mitu nädalat jutti. Loomulikult, see ei olegi üldse mõeldav. Seal on, nagu ma teilegi ütlesin, konkreetsed nõuded, kui tihedalt tuleb seda vahetada. Teatud maske saab ka pesta.
Nüüd, kui te ütlete, et toll hoiab midagi kinni, siis seal on kindlasti üks aspekt, mis võib olla – ehkki ma ei tea konkreetselt, mille kohta see näide käis – just see, nagu ka Indrek Saar ütles, et tuleb teha järelevalvet. Ettevõtete küsimusega on tegelenud ju mitmed ministrid valitsuskabinetist, näiteks Kaimar Karu, kes on otsinud üles Eesti ettevõtjaid, kes võiks isikukaitsevahendeid toota. Mina ise olen rääkinud üle Eesti mõne ettevõtjaga, kes võiks isikukaitsevahendeid toota, samuti on seda teinud Jaak Aab. Aga peamiselt me oleme otsustanud, tõesti, et Eesti ettevõtjate ettepanekud kogub enda kätte Kaimar Karu. Me näeme, et Eestis on tegelikult neid firmasid, kes suudavad maske toota, kuni maskini FFP3 välja. Ja neid oleme me ka rakendanud, nendega on lepinguid sõlmitud.
Nüüd teie küsimus selle kohta, kas võiks teha maksusoodustusi. Ma täpsustan selle maksusoodustuste küsimuse üle, kuidas neid on või ei ole rakendatud, ja annan teile siis e-kirja teel teada. Samuti uurin Euroopa Komisjoni aspekti, mis te oma küsimuses esile tõite.

Esimees Henn Põlluaas

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


6. 13:10 Välispoliitika

Esimees Henn Põlluaas

Järgmisena küsib Marko Mihkelson ja vastab välisminister Urmas Reinsalu. Palun!

Marko Mihkelson

Aitäh! Lugupeetud välisminister! Pole halba ilma heata. Ma arvan, et praegune pandeemia on paljastanud Eesti pikaajalise välispoliitika ühe kõige säravama eduloo. Ma arvan, et väga paljud Eesti valitsused viimase paarikümne aasta jooksul on töötanud selle nimel, et Eesti tuntus maailmas digiriigina ja e-riigina leiaks tähelepanu ja kinnitaks kanda paljudes maailma nurkades. Ma usun, et me võime täna julgelt öelda, et maailm on justkui jõudnud Eestile järele ja tunnetanud seda, mis väärtus on Skype'il, mis väärtus on sellel, kui meie inimesed oskavad digitaalselt toimida ning kui lihtne on tegelikult hoida ühiskonda toimimas siis, kui meid tabavad sellised kriisid, nagu me praegu läbi elame. Seda on näinud ja tunnustanud mitmed rahvusvahelised meediakanalid, nagu CNN, New York Times ja mitmed teised, kes on ise omaalgatuslikult toonud Eestit eeskujuks paljudele teistele riikidele. Ma väga loodan, et need viimaste nädalate või ka kuude üksikud mõtteavaldused mõningate meie valitsusliikmete suust, kui on kas parastavalt suhtutud Eesti tehnoloogiaettevõtete olemusse-töösse või seatud kahtluse alla e-riigi ja näiteks e-valimiste usaldusväärsus ja tõsiseltvõetavus, jäävad sinnapaika ning edaspidi ikkagi saadakse aru, millist oksa seda tehes saetakse. Aga mu küsimus ministrile on selline. Välisministeeriumi üks väga oluline valdkond on ka äridiplomaatia. Kuna Eesti ettevõtjad ootavad väljumist sellest kriisisituatsioonist ja me oleme väga suures sõltuvuses välisturgudel toimuvast, siis ole hea ja palun ütle, milline on praegune tegevuskava Välisministeeriumi äridiplomaatia valdkonnas, et meie ettevõtjaid toetada.

Välisminister Urmas Reinsalu

Aitäh! See on üks Välisministeeriumi keskseid ülesandeid. Ma jagan täiesti seda vaadet, et Eestil on võimalus praegu aktiivsemalt maailmas kanda edasi sõnumit globaalsest digitaalsest tehnoloogiast ja avada ka uksi Eesti IT-ettevõtete ekspordile selles valdkonnas. Meil on homme Prantsuse ja Saksa välisministri vedamisel üks ülemaailmne riikide grupi koosolek, kus ma kindlasti seda teemat ka puudutan. Ma olen palunud oma kolleegidel panna kokku ka mõned pöördumised ülemaailmsel tasemel, võttes arvesse seda, et Eesti on maikuus julgeolekunõukogu eesistuja, samuti Euroopa Liidu tasemel, kus me kavatseme samuti teatud grupi riikidega ettepanekuid teha.
Välisministeeriumi vaates on kolm sõlmküsimust. Esiteks, ettevõtjate nõustamine ja aitamine, mis puudutab selles kriisikeskkonnas tekkinud vajadust uute toodete järele ekspordikeskkonnas. Teiseks on kahtlemata uute turgude otsimine. Siin on meie vaade ka suunatud Aasiale. Me oleme võtnud vastu otsuse, et me kindlasti ei vähenda osakaalu, vaid peame vajalikuks keskmises plaanis suurendada osakaalu, mis on välismajandusdiplomaatia võimekus, mida me Välisministeeriumis asusime eelmisest aastast välja arendama, eriti Aasia suunal. Ja kindlasti ma pean kolmandana tähtsaks ka seda, mis puudutab arengukoostöö tegevust selle pandeemiaga võitlemisel rahvusvahelistes organisatsioonides, aga ka Euroopa Liidu tegevuses, et nendes arengukoostöö projektides oleks väga tihedalt kaasatud ka eraettevõtjad, just nimelt digitaalprojektides. Seetõttu ma tegin Euroopa Liidu arenguabi ministritele ettepaneku, et oleks üks eraldi projektide koostööplatvorm, millega saaksid, nagu praktiline huvi on, kaasuda ka Eesti ettevõtjad. Ja mul on hea meel, et hulk Euroopa Liidu teisi liikmesriike on avaldanud sellele algatusele toetust.
Nii et kahtlemata on Välisministeeriumi esmane ülesanne selles kriisis olnud konsulaarabi meie inimestele. Teine ülesanne on olnud teistest riikidest informatsiooni hankimine, mis puudutab akuutset kriisiga toimetulekut ja võrreldavaid meetmeid, mida kasutatakse, ning isikukaitsevahendite soetamine. Kolmas eesmärk on loomulikult Eesti ettevõtluse toetamine, mis on n-ö järgmine faas selles kriisis.

Esimees Henn Põlluaas

Marko Mihkelson, täpsustav küsimus, palun!

Marko Mihkelson

Jah, aitäh! Ma kasutan ka võimalust siin Riigikogu saalis pöörduda meie diplomaatide poole, kes üle maailma on teinud väga palju töötunde selle nimel, et aidata jõuda meie kodanikke maailma eri nurkadest tagasi koju. Nende töö on muidugi jätkuvalt ka selles vallas, mille kohta ma just eelnevalt küsisin, ülimalt oluline, et Eesti võimalusi selles rahvusvahelises muutuvas keskkonnas kõige paremini tagada ja ära kasutada.
Aga Eesti välispoliitika üks väga olulisi kesktelgi on olnud ikkagi põhimõte "Mitte kunagi enam üksi". Me arutasime seda teemat ka eile väliskomisjonis. Nii mõnigi selle pandeemia keskel toimunud riikide ühisavaldus on olnud justkui ilma Eestita. Me oleme nii objektiivsetel kui ka subjektiivsetel põhjustel muutunud Euroopa Liidus jälle justkui saareks. Ja ma arvan, et meil tuleks väga tõsiselt mõelda, kuidas see töötab meie julgeoleku, meie majandusjulgeoleku huvides. Ma väga kahtlen, et väike Eesti saaks hakkama ilma oma lähemate partnerite ja liitlaste toeta. Minu küsimus, minister, on selline: milline on ikkagi praegu sinu tegevus välispoliitikas just nimelt Euroopa partnerite suunal kinnitamaks seda, et meie tegevus lähtub põhimõttest "Mitte kunagi enam üksi"? 

Välisminister Urmas Reinsalu

Aitäh! Eesti on olnud selles kriisis mitte ainult Euroopa, vaid ka globaalsel tasemel väga aktiivne. Just Eesti algatusel toimus julgeolekunõukogus möödunud nädalal arutelu, mis puudutab koroonaviiruse mõju rahvusvahelisele rahule ja julgeolekule. Kindlasti me kavatseme Eesti eesistumise ajal maikuus selle teema tõstatada, muu hulgas perioodilise peasekretäri kuulamisega. Ei, ma ei ole selle diagnoosiga rahul, et Eesti on kuidagi saar selles kriisis, eraldivõetuna. Loomulikult, riigid on füüsiliselt isoleeritud rahvatervise huvides rakendatud piirangutega, ka Euroopa Liidu sees, kuid see ei tähenda, et tegelikult ei oldaks üksteisega solidaarne.
Jürgen Ligi oli siin kuidagi irooniline või kritiseeris seda avaldust, et Eesti oli kõige akuutsemas kriisis tõepoolest valmis andma NATO ja Euroopa Liidu partnerile abi isikukaitsevahendite näol. Ma tahan öelda, et see lähtubki sellestsamast otsusest, et me ei ole üksi ja me ei käsitle ka meie strateegilisi sõpru ei selles kriisis ega muudes kriisides üksi olevatena. Mul oli eile õhtul vestlus nii Hispaania kui ka Itaalia välisministriga ja ma võin kinnitada, et mõlemad minu kolleegid andsid edasi tänu Eesti rahvale ja ütlesid, et nende rahvad ei unusta mitte kunagi – mitte kunagi! – seda toetust, mida Eesti kriisihetkel osutas.
Loomulikult on isikukaitsevahenditega kõigil riikidel kitsas käes, aga selles olukorras – Eesti kui Põhjala ja Balti riikide eesistujariik – kutsusin kokku välisministrite koosoleku, et käivitada konsulaarabi võrgustik ja aidata üksteise kodanikel evakuatsioonilendudega naasta. Me andsime üksteisele abi ja laias plaanis on evakuatsioonilendudega palju Eesti inimesi saanud võimaluse Eestisse tagasi tulla. Suures plaanis hõlmab see projekt ligi 600 000 Euroopa Liidu kodanikku, kes on riigipiiride taga.
Mis puudutab Eesti ettepanekut ka selle kriisiga toimetulekuks, siis ülemkogudel – või siis videokoosolekutel, nagu neid pehmelt nimetatakse valitsusjuhtide ja riigipeade tasemel – on peaminister meie valitsuse nimel, Eesti riigi nimel teinud konkreetsed ettepanekud. Mina olen teinud Eesti nimel nii arenguabi ministrite koosolekul Euroopa Liidus kui ka välisministrite koosolekul ettepanekuid, mis puudutavad just nimelt kriisimehhanismide tõhusamat ja ühtlasemat rakendamist. Nii et Eesti on olnud ärgas selles kriisis, et aidata ühiselt koos partnerriikidega kaasa kriisi lahendamisele. Ja väga oluline strateegiline perspektiiv meie kui kahtlemata NATO idasuuna piiririigi jaoks, kui väikese riigi jaoks on loomulikult dünaamika julgeoleku tasakaaludes, mis selle kriisi keskkonnas välja kujuneb. Me jälgime seda tähelepanelikult. Ma loodan, et mul on lähemas tulevikus võimalik nii Riigikogu väliskomisjonile kui ka valitsusele tutvustada Välisministeeriumi vaadet nendest riskidest – aga ka võimalustest, sest kõigis riskides, nagu sa osutasid eelmises küsimuses, on kindlasti ka võimalusi –, mida me peame väikeriigina rahvusvahelise oma väärtuspõhise kogukonna liikmena arvesse võtma. See, et Eesti teeb liitlastega koostööd selles kriisis – tõepoolest, koostöö on tegelikult tuhat korda vajalikum kui võib-olla mingil n-ö rahuaegsel hetkel. Me teeme seda ja teeme seda vastutustundlikult.

Esimees Henn Põlluaas

Jürgen Ligi, palun!

Jürgen Ligi

Aitäh! Ma loodan, et te palute nüüd vabandust selle eest, mis te minu aadressil ütlesite, nagu ma oleksin olnud irooniline liitlaste abistamise suhtes. Vastupidi, ma olin kriitiline sellepärast, et valitsus ei suutnud kommunikeerida seda, miks on vaja liitlasi aidata. Aga ka teie suhtes ma olen kriitiline, kuna te olete endale lubanud väga palju üldisi avaldusi kõva rõhuga rahvuslikel huvidel. See on selline destruktiivne välispoliitiline retoorika. Kuigi kõik teavad, et igaüks on enda huvide eest väljas, tuleb seda ikkagi esitada kui huvi teha koostööd. Ja Eesti on esimene, kes kaotab, juhul kui Euroopa killustub – nii materiaalses kui ka julgeoleku plaanis. Meil ei ole enamikku asju võimalik ise toota, kas või see, ja sellepärast ma väga tervitan seda, et liitlaste abistamiseks jätkus valitsusel oidu.
Nüüd, kuna me kuulsime, et teil on neid plaane veel, palun öelge, kuidas õnnestub teil veenda oma koalitsioonikaaslasi, kes on ju juba teinud vihaseid avaldusi just nimelt nende maskide teemal, kuidas Eesti ei tohi midagi ära anda, kuigi ilmselgelt me ise ostame peaaegu kõik väljast sisse. Kui kõik oleksid küüned enda poole, siis Eesti oleks esimesena ilma. Meie kohapealne tootmisvõimekus on ju väga piiratud, kuigi nüüd me suudame seda ehk natukene kohandada. Öelge palun, kuidas teile välisministrina tundub, kas valitsus on üksmeelne. Kuidas te seletate selle taustal nii europarlamendist kui ka siit parlamendist kostvaid vihaseid hääli liitlaste abistamise vastu? Kuidas te saate veenda oma koalitsioonipartnereid, et on vaja aidata?

Välisminister Urmas Reinsalu

Aitäh! Selle koha pealt, mis puudutab Eesti rahvale isikukaitsevahendite hankimist, võin öelda, et mina isiklikult olen teinud ja Eesti diplomaadid on teinud koostööd teiste riikidega. See ei ole nii, et me hangiks ka neid vahendeid, mida me toome ükskõik millistest riikidest, kuidagi tühjuses. Meie regiooni välisministrid on isiklikult andnud oma diplomaatidele korralduse abistada meie diplomaate, mis puudutab koostööd, et saada taustateavet, millised ettevõtjad või hankijad on eelduslikult kvaliteetsed või millel ei teki makse- või tarneprobleeme. Selles ei ole midagi imelikku. Mul on hea meel, et te korrigeerisite oma suhtumist ja ütlesite tõepoolest, et see on mõistlik, et me liitlastele seda abi anname. Kahtlemata valitsus ei kanna vastutust mingite pealkirjade või tehtud järelduste eest, mida te proovite omistada.
Nüüd, kas valitsusel on mingi käsitlus sellest, et me oleme valmis kõike ise tootma või tegema? Ei, loomulikult niisugust autarkilist käsitlust keegi ei viljele. Tänapäevases väga tihedalt seotud rahvusvahelises majandusvõrgustikus ei olegi võimalik seda ette kujutada ega ole see ka mingisugune valitsuse positsioon. Loomulikult tuleb riikidel teha koostööd. Ja loomulikult ma kuidagi ei vastanda rahvuslike huvide kaitset, mis riikidel on, koostööle. Kõik riigid lähtuvad ka selles kriisis, mis on rahvatervise kriis, sellest, et loomulikult eluline huvi on pidada silmas oma riigi inimeste tervise huve. Sellest on kahtlemata kantud ka need piirangud, mida Euroopa Liidu riigid ja maailma riigid laiemalt on kehtestanud.
Kui vaadata seda, kuidas meil väljumisstrateegia on, siis praegu on Euroopa Komisjon andnud oma soovitused väljumisstrateegia kujundamiseks, aga selle kese on üleskutse riikidele koordineerida. Kuid ka nende Euroopa Komisjoni soovituste kese on selles, et riigid kannavad vastutust oma kodanike eest ja rakendavad neid meetmeid, mida nad peavad tarvilikuks selleks, et kaitsta oma inimeste tervist. Selles ei ole midagi eriskummalist. Pole mõtet vastandada siin rahvuslikke huvisid või koostööd riikide vahel – ei, need ei ole kuidagi vastuolus. Eesti rahvuslik huvi on seista oma inimeste eest, seista oma riigi eest, seista oma riigi julgeoleku eest, seista oma rahva kestmise ja tuleviku eest. Aga rahvusliku huvi üks elemente on loomulikult ka see, et me teeme maailma riikidega koostööd vastastikku kasulikult ja oma sarnast väärtust hoidvate riikidega üksteist toetades.

Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


7. 13:26 Eriolukorrast väljumine

Esimees Henn Põlluaas

Järgmisena küsib Katri Raik ja vastab peaminister Jüri Ratas. Palun!

Katri Raik

Austatud eesistuja! Hea peaminister! Te olete täna korduvalt rääkinud väljumisstrateegiast. Arusaadavalt on olulisel kohal terviseküsimused, meditsiiniküsimused ja majandusküsimused. Mulle tundub, et Eesti inimesed vajavad ühte suurt positiivset tulevikuvaadet. Kas te olete sedasama meelt, et selles strateegias peaks olema selline pikem ilus tulevikuvaade? Kindlasti on teil peaministrina ka endal märksõnu, mis võiksid seda tulevikuvaadet iseloomustada või milles see võiks seisneda.

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh teile! Ma ei taha kindlasti nüüd kõlada siin kuidagi paatoslikult, aga ma arvan, et see on üsna eestlaslik, kui meil on, nagu te ütlete, üks samm või üks eesmärk. Mõnikord me anname natuke suurema lõtku ja ütleme, mis on kolm eesmärki. Aga kui teie ütlesite üks, siis mina vastaksin nii, et see üks on seotud Eesti rahva tervisega. Ma arvan, et see on kõige olulisem. Me oleme ju kogu selle kriisi vältel lähtunud sellest, et me säilitame kõiki neid meetmeid, piiranguid ja ebamugavusi. Ma lugesin, et Eesti Pank siin, ma ei tea, kas pahandab või konstateerib fakti, et näed, iga päevaga, kui piirangud kestavad, majandus kukub. Nagu ma ütlesin ja olen mitu korda seda näidet kasutanud ka siin infotunnis, et ma sooviksin kohe teie ees kõik piirangud maha võtta, lõpetada eriolukorra ja öelda, et läheme edasi normaalse eluga. Aga kui me vaatame siit aknast välja või vaatame siin sees ringi, vaatame kas või tänahommikusi kella kümneseid numbrilisi andmeid, siis ma ei saa seda öelda. Me ei ole minu arvates isegi veel stabiliseerimisfaasis. Nii et jah, kui me väljume siit ikkagi nii, et me suudame oma inimeste tervist hoida ja oma inimeste – kahjuks pean nii ütlema – elusid hoida, võimalikult palju, sest ma ei saa öelda, et kõiki elusid, siis on hästi. Tänahommikune kella kümnene statistika näitab, et 34 inimest Eestis on pidanud oma elu jätma COVID-19 tõttu. Suur kaastunne nende inimeste lähedastele ja peredele!
Ma arvan, et kriisist väljumisel on oluline see – vastan natuke pikemalt, kui te lubate –, mis saab meie inimeste toimetulekust tavaellu naasmisel. Kui tervis on esimene, siis järgmisena just see, kuidas me tavaellu naaseme. Ehk kindlasti tuleb leevendada olukorra piirangutest tulenevat võimalikku mõju inimeste sissetulekule, töötusele, haridusele ja igapäevasele toimetulekule; toetada meie ettevõtete toimetulekut, konkurentsivõimet ja taas väljaminekut, turgude leidmist, eksporti ja innovatsiooni; loomulikult tagada ühiskonna ja riigi toimimine, et hoida elutähtsate kaupade varu ja teenuste pakkumine vajalikul tasemel ning suurendada inimeste valmisolekut eriolukorraga kaasnevate piirangute järgimiseks; samuti ennetada konflikte ühiskonnas.

Esimees Henn Põlluaas

Katri Raik, täpsustav küsimus, palun!

Katri Raik

Hea peaminister! Peaminister teatavasti kannab vastutust kogu oma kabineti eest. Te olete märkimisväärselt hea meeskonnamängija, suur tunnustus teile selle eest! Te kiitsite enne oma haridus- ja teadusministrit. Ma ei saa aga siinkohal teiega täiel määral nõus olla. Kahjuks tekitas haridus- ja teadusministri väljaütlemine, et maikuu keskel osaliselt koolielu taastub, suurt segadust – signaal sellest, et kui lapsed lähevad kooli, siis võib ikka ka õhtul koos välja minna jne, jne.
Kultuurikomisjon on palunud haridus- ja teadusministrit enda juurde selle nädala alguses. Kahjuks ei ole teada, kas minister tuleb. Sotsiaaldemokraadid pöördusid haridusministri poole järelepärimisega 3. aprillil. Selle peale 7. aprillil teatas haridusminister, et ta tuleb 18. mail. Isegi kodu- ja töökorra seaduse järgi tekib seal teatud küsimus, kas see siis ikka on 20, 21 või 22 istungipäeva. Ent sellises eriolukorras on täiesti arusaadav, et kogu ühiskonda puudutavas küsimuses võiks minister tulla esimesel võimalusel vastama. Te ise olete seda põhimõtet järginud – veel kord suur tunnustus teile selle eest! –, kas te saaksite aga ka oma kabineti liikmetele edasi öelda, et nad siiski leiaksid võimaluse tulla varem, esimesel võimalusel küsimustele vastama? Need küsimused ei tulene opositsiooni jonnist, vaid on Eesti inimeste küsimused. Selgus võimaldab meil eriolukorraga paremini hakkama saada. Ma pean silmas nii koduõpet kui ka kõike seda, mis puudutab 9. ja 12. klassi lõpetamist – see on haridus- ja teadusministri pädevuses.

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh! Kõigepealt vastus teie küsimusele, kas ma saan edasi öelda valitsuse liikmetele, et nad tuleksid nii ruttu kui võimalik Riigikogu kutsujatele vastama, olgu see siis fraktsioon, komisjon või Riigikogu liige. Loomulikult saan, ma ütlen kindlasti edasi selle, mis te palusite. Aga ma tahan nüüd jätkata sealt, kus pooleli jäin, kui me rääkisime haridus- ja teadusminister Mailis Repsist. Ma olen jätkuvalt seda meelt, et olla selles olukorras, kus tema peab praegu toimetama – mitte ainult sellega, mis on seotud koroonaviirusega ja COVID-19 haigusega, vaid õppeaasta lõpu teemadega – on väga keeruline. Ma arvan, et Mailis on teinud väga head tööd. Väga head tööd. Ühelt poolt on suur surve, et andke teada, millal on lõpueksamid, millal 12. klass saab lõpetada. Teiselt poolt on surve, millal lõpeb ära nn e-kool või distantsõpe, et lapsed saaksid jälle kooli. Mõlematpidi on surve ühiskonnas ju väga-väga tugev, seda me teame kõik.
Me oleme öelnud, et tavapärase õppe naasmise eeldus on õpilaste turvalisuse tagamine. Seda on öelnud ka välja haridus- ja teadusminister, mina kirjutan täielikult kahel käel siia alla. Lapsi võib kooli lubada ainult siis, kui see on nende jaoks ohutu. Eile sai räägitud ka professor Irja Lutsariga ja tegelikult me hindame kahel korral seda 15. mai aspekti: 28. aprillil ja 5. mail, mõlemad peaksid olema teisipäevased päevad. Kõik nende sammude otsused on väga tugevasti kantud ohutuse põhimõttest: kui viirusepuhang leeveneb ja see pilt seda lubab. Kui ei luba, siis ei luba.
Nüüd, siin enne öeldi haridusvaldkonna kohta, siis kui me võtame viroloogide või meditsiinivaldkonna esindajate arvamused, siis paljud ütlevad, et kool otseselt ei ole üldse sellega seotud. See on noorte hulgas kõige minimaalsema nakatumise võimalusega koht. See tuli välja juba selles eilses "Suud puhtaks" saates. Aga ma arvan siiski, et koolide avamine tähendab väga paljude lisakontaktide tekkimist – lapsevanemad viivad oma lapsi kooli, õpetajad tulevad kooli, seal on ka vanemad ja eakamad, kogenenumad õpetajad. Nii et see on palju laiem teema. Seetõttu ma arvan, et kool sellisel kujul, nagu me peame silmas tavaolukorras, olgem ausad, sellel õppeaastal ei taastu.

Esimees Henn Põlluaas

Mart Võrklaev, palun!

Mart Võrklaev

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Tulen tagasi oma eelneva küsimuse juurde. Tõesti, minu küsimus oli väga detailne, aga detailid tulenevadki sellest, et kõik isikukaitsevahendeid puudutav on ka väga oluline ja, nagu ma juba ütlesin, vajab selgust. Ehk väga tervitatav on see, kui te saate mulle kirjalikult vastata, aga tegelikult on mul ka ettepanek, et lisaksite selle peatüki, kus on ülevaade ostetud isikukaitsevahenditest ja kõigest, mis ma oma kirjas ära tõin, ning ka info tulevikus juurde hangitavatest sellisesse igapäevasesse ülevaatesse, mida te Riigikogu liikmetele saadate. Kui teha seda nii, et sinna tekib kronoloogia, kust on iga päev või iga nädal järjest seda lihtsam jälgida, siis ei pea neid küsimusi siin küsima ja see info tuleb jooksvalt. Aga kõige olulisem, mida ma tegelikult soovisin kuulda selle küsimuse juures, on see, kas need kaitsevahendid, mis riik on hankinud, on sertifitseeritud, kontrollitud ja vastavad nendele nõuetele, millele nad vastama peavad, nii et nende kandjad saavad sellega arvestada, et need on täpselt nii turvalised, nagu on lubatud.

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh! Kõigepealt, kui teile sobib, siis ma palun, et riigihalduse minister võtaks teiega ühendust – tema tegeleb iga tund ja iga minut isikukaitsevahenditega. Kui see sobib, siis ma palun, et ta vastaks teile. Kui ei sobi, siis öelge, et see ei sobi ja siis nii on.
Nüüd teine teema – see, et hakata iga päev infot andma. Jah, ma annan tõesti Riigikogu liikmetele iga päev ülevaadet, aga teie soovite, et sinna tekiks veel isikukaitsevahendite tabel on-line'is. Ma arvan, et see ei ole mõistlik, see ei ole mõeldav ja seda ma kindlasti siin teie ees lubada ei saa. See, et kord nädalas anda see ülevaade, seda küll. Aga et iga päev on on-line'is üleval kõik hooldekodud, kõik haiglad, kui palju on ühes laos, palju on teises laos, palju maske tuleb, mis maske tellitakse, kus lennukid on, no selle logistikaga ei ole teil ilmselt midagi teha. Ma arvan, et see ei anna teile igapäevases töös midagi juurde. Aga kord nädalas sellist ülevaadet anda isikukaitsevahenditest – loomulikult, see ei ole probleem. Kui te nõustute sellega, siis ma palun, et Jaak Aab püüaks juba täna teiega ühendust võtta, kui teile sobib, ja annaks ülevaate isikukaitsevahenditest.
Nüüd teie küsimuse teine pool. Kas need riigi tellitud isikukaitsevahendid vastavad kõikidele normidele, kvaliteediastmele jne? Ma tõin ühe näite, mida siin riigihalduse minister on öelnud selle maski sisepinna tekstiili või materjali kohta, mille hind on tõusnud tuhandeid protsente. Nende isikukaitsevahenditega on minu meelest täna see, et oma silm on kuningas. Kui see lennuk on siin maandunud, kui see pakend on avatud, siis loomulikult riik ütleb, kas see vastas tellimusele või ei vastanud. Ja loomulikult riik seda teeb. Riik seda teeb igal juhul ja kontrollib, et kõik need maskid, mida me oleme tellinud, vastavad ka nendele kvaliteedinõuetele ja -kriteeriumidele. Seda me kindlasti teeme. Ma tahan siin isikukaitsevahendite arutelul öelda välja ka selle, et ma olen ääretult tänulik nii mitmelegi Eesti eraettevõttele ja eraettevõtjale, kes on näidanud üles initsiatiivi ja kasutades oma kanaleid toonud Eestisse sisse kvaliteetsed isikukaitsevahendid. Nii et tahan ka selle tänu öelda Eesti erasektori poole.

Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Te võite peale istungit veel ministriga rääkida.


8. 13:39 Koolide avamine

Esimees Henn Põlluaas

Järgmine registreeritud küsimus on nr 8. Esitaja Heidy Purga ja vastaja peaminister Jüri Ratas. Palun!

Heidy Purga

Aitäh, lugupeetud spiiker! Lugupeetud peaminister! Distantsõpe on Eesti koolides kestnud meil nüüd alates 16. märtsist. Haridusvaldkonna inimesed on teinud väga suuri pingutusi, et koolides kogu õppekorraldust muuta. Õpetajad töötavad suurema koormusega kui kunagi varem. Ka meie kõik oleme oma kodus teinud suuri pingutusi, eriti annavad esimese kooliastme laste vanemad endast maksimumi, et eriolukorra tingimustes saada hakkama enda tööülesannetega ning aidata selle kõrvalt ka lapsi. Väga kehvas olukorras on üksikvanemad. Me kõik pingutame ja oleme andnud selles olukorras endast maksimumi – õpetajad, lapsed ja vanemad. Just neist ma tahangi rääkida. Kui vaadelda sõnumeid, mida nii haridus- ja teadusminister kui ka ministeerium üldisemalt on viimase nädala jooksul välja saatnud, siis pehmelt öeldes ajavad need väga segadusse. Kahtlemata on HTM keerulises olukorras, kuid kas teie teate, mis plaan haridus- ja teadusministril on? Möödunud nädalavahetusel näiteks mainis minister Mailis Reps, et alates 15. maist hakkab töö koolides tasapisi pihta, seda siis väiksemates gruppides. Eile tuli aga ministeeriumist teade, et pärast eriolukorra nõuete leevendamist koolidele klassikalist tunniplaanijärgset kaugõpet enam ei toimu. Kas te oskate kommenteerida?

Peaminister Jüri Ratas

Jaa, aitäh! Sellest teemast on juba tänasegi infotunni jooksul mitu korda juttu olnud. Ma täiesti mõistan teie küsimust, sest eks hariduselu ole kindlasti valdkond, mis puudutab väga suurt osa Eesti elanikke. Ma nõustun teiega täiesti ka teie küsimuse alguses toodud olukorra suhtes, et see nn distantsõpe, st videosildasid ja erinevaid e-lahendusi kasutav õpe, on olnud väga pingeline ja kindlasti nõudnud väga palju lahendusi. Te tõite esile nii õppurite kui ka õpetajate poole, aga ma usun, et te nõustute minuga, et on ka emade-isade pool. Ma tean ise, et on väga palju vanaisasid-vanaemasid, kes istuvad lastega koos, aitavad neil ülesandeid teha ja proovivad laste õppele igati kaasa aidata. Ma nõustun ka sellega, mis te ütlesite Haridus- ja Teadusministeeriumi ja ministri kohta – see olukord ongi väga keeruline. Ühelt poolt me seisame silmitsi väga keerulise haiguse, COVID-19-ga. Seda haigust ei tunne ühiskond, ei tunne maailm, ei tunne ka parimad arstid. Punkt üks, me ei tea, kuidas ta käitub. Punkt kaks on see, et meil on eriolukord esialgu kuni 1. maini. Vaadates tänahommikusi numbreid, me näeme, et näiteks haiglaravil olevate inimeste arv on endiselt 150 juures, intensiivravi vajavate inimeste arv jätkuvalt 10 juures ja tegelikult positiivsete testide arv kasvab, nii oli see ka täna – 29 positiivset.
Nüüd see, mille kohta te küsite, mis sõnumid Haridus- ja Teadusministeeriumist välja tulevad. Mina arvan, et nüüd tuleb anda natuke aega, kuni need sõnumid saavad lõplikult kirjutatud. Aga selge on see, et isegi kui haiguspuhang lubab 15. mail mingilgi määral hariduselu taastada, siis – ma veel kord rõhutan – peab olema saabunud selline situatsioon, kus me saame öelda, et see viiruspuhang seda lubab. Nagu ma olen ka varem öelnud, 28. aprillil ja 5. mail me hindame seda koostöös teadusnõukoguga meie COVID-19 valitsuskomisjonis. Selliselt koolielu kindlasti ei taastu nagu tavakoolielu. Ei lähe hommikul 1.–12. klassi lapsed, ma ei tea, bussi peale või jalgrattaga või jalutades kooli, kus toimuvad tunnid. Sellist õppeaasta lõppu kindlasti ei tule nagu tavaõppeaasta lõpp. Eeskätt tuleb minu meelest tähelepanu fookustada 12. klassidele – neile, kes kooli lõpetavad. On välja öeldud ju ka seda, et 29. mail on eesti keele ja eesti keele teise keelena kirjalik eksam, 1.–3. juunil on eesti keele teise keelena suuline eksam ja 5. juunil matemaatikaeksam. Ma arvan, et kõige olulisem on praegu 12. klassi aspekt. Aga seda, et me tuleme taas kõik kokku, kõik paralleelklassid ja klassid, kindlasti selle õppeaasta lõpus ei tule. Vabandust, et ma läksin üle aja!

Esimees Henn Põlluaas

Heidy Purga, täpsustav küsimus, palun!

Heidy Purga

Suur tänu, lugupeetud spiiker! Suur tänu vastuse eest, lugupeetud peaminister! Kas te oskate kirjeldada seda olukorda, mis tekib alates 15. maist, eriti nendes peredes ja nende lastega, kes ei ole lõpetajad? Meil on olukord, kus tunniplaanijärgset õpet enam ei toimu ja kooli ka ei saa minna. Kas ministeeriumil on äkki teile välja käidud mingi strateegiline plaan või paindlik lahendus, mida pakkuda selleks vahepealseks ajaks? 

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh! Jah, see plaan on ju olemas. Kui peale 15. maid, ma rõhutan – ma loodan, et te mõistate mind, kui ma rõhutan kogu aeg seda lauset nii ette, keskele kui ka lõppu –, see kuri haigus COVID-19 seda kõike juhtuda laseb. Me ei tea täna, missugune on seis, ütleme, täpselt kuu aja pärast. Kui see haiguspuhang seda lubab ehk ta leeveneb ja pehmeneb, kui need erinevad indikaatorid, millest ka täna on niivõrd palju juttu olnud, hakkavad langema, siis me saame öelda järgnevaid asju. Jätame selle 12. klassi korra välja, et tuleb hinnata distantsõppe ajal õpilaste edenemist õppetöös, vajaduse korral aidata järele õpilasi, kellele distantsõpe ei sobinud, ja vaadata, kus on tekkinud puudujääke. Tuleb korraldada projektõpet, olgu lugemist, uurimist või katsetamist nõudvate probleemide lahendamisel, ning kindlasti teha ka arenguvestlusi, kokkuvõtet õppeaastast. Nii et see kõik on, ma arvan, üsna suur töö. Me peame ütlema, et sellel distantsõppe ajal on Eesti hariduselus jäänud kontaktita või siis kadunud circa tuhat õpilast. Ma arvan, et ka see on üks väga oluline aspekt – alates 15. maist tuleb teha kõik, et see kool, see klassijuhataja, see õpetaja saaks kontakti õpilasega ja saaks kontakti selle õpilase vanematega.
Nüüd edasi, nagu ma ütlesin, peale 15. maid koolides toimuv kontaktõpe on pigem erandlik ja eelkõige mõeldud tõesti 12. klassi õpilastele või lõpetajatele ja 9. klassi lõpetajatele, kellel on vaja teha katseid gümnaasiumisse astumiseks, samuti lisatuge vajavatele õpilastele. Kindlasti me peame ütlema välja ka seda, et selle õppeaasta lõpus ei toimu suuremaid üritusi, nagu lõpuekskursioonid, aktused või olgu ka koolide vahelised võistlused. Põhikool lõpetatakse aastahinnete alusel. Ja kui kool leiab, et õpilase koormus on liiga suur, siis võib 9. klassi lõpetada ka ilma loovtööta. Need on mõningad sellised lähenemisnurgad, mida Haridus- ja Teadusministeerium ja minister on praeguseks juba paberile pannud. Minu meelest see on üsna konkreetne teekaart või minekurada, aga loomulikult lähinädalatel kõik veel täpsustub.

Esimees Henn Põlluaas

Urmas Kruuse, palun!

Urmas Kruuse

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Ma ei saa nõus olla sellega, mis te ütlete, et haridus- ja teadusminister on käitunud ühiskonnaga väga adekvaatselt ja informeerivalt. Tema sõnumid on selgelt tekitanud segadust. Vahel eksperdid ütlevad selle kohta, et kui sa oled juba midagi öelnud, siis oleks mõistlik pidada väike paus ja alles seejärel midagi uuesti öelda. Aga kui esialgu tuleb teade, et 15-ndast koolid avatakse osaliselt, aga järgmises lauses või järgmisel päeval öeldakse põhimõtteliselt seda, et sellega ka kool lõpeb, siis selge see, et lapsevanemad, pedagoogid ja koolijuhid on segaduses. Päris huvitav oli vaadata ühte "Aktuaalse kaamera" intervjuud, kus proua Reps selsamal teemal rääkis. Pärast võeti intervjuu inglise kolledži direktorilt, kes ütles, et ta ei tea, mis on Mailis Repsi plaan. Ehk tegelikult, vaadates neid kirju ja pöördumisi, mis on meilegi laekunud, ja ka arutelusid meie kultuurikomisjonis, jääb mulje, et võimalikud plaanid või variandid on huvitatud osapooltega läbi rääkimata või neile tutvustamata sellises mõttes, et nad oleks saanud midagi vastu peegeldada. Aga juba saadetakse avalikkusele sõnumeid, nagu see oleks mingi lõplik variant. Öelge palun, kes lõppkokkuvõttes selle tegevuse eest vastutab. Ka viroloog Andres Merits ütles, et koolide sellisel kombel avamine on tervise näidustuse mõttes üsna ohtlik. Kelle nõuannet on austatud minister kuulanud?

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh teile! Ma ütlen veel kord, et ma oleksin pigem väga ettevaatlik sellega, mis te ütlete. Kui rääkida ainult koolidest, siis ei ole minu meelest väga palju teaduslikke lähenemisi selle kohta, et koolide avamine või sulgemine konkreetselt seda viirusepuhangut ühes või teises suunas mõjutaks. Kui teil on teada teaduslikku lähenemist, siis andke see mulle ka. Pigem on tunnetus, et kui koolid on suletud, siis väga suur osa ühiskonnaelust on pandud pausile, seisma, inimeste kontakte toimub palju vähem. Nagu ma siin ka eelnevalt küsimusele vastates ütlesin, vanemad ei vii lapsi kooli, õpetajad ei tule sinna. Nii me vähendame lähikontaktide arvu. Ma arvan, et see on olnud väga õige suund.
Te ütletesite, et inglise kolledži direktor seal otsestuudios – ma arvan, et te räägite rahvusringhäälingust – ei saanud sellest aru või ei mõistnud seda. No ta on olnud juba pikalt – ma mäletan isegi omast ajast, olles ka ühe väikese omavalitsuse juures töötanud – hariduselus. Kindlasti saame anda talle lisainfot. Ja tulebki anda lisainfot. Ma suhtlen iga päev kohalike omavalitsuste juhtidega, seal on ka haridusvaldkonna inimesi. Loomulikult on neil mõningaid küsimusi, see on ju arusaadav. Aga pigem tundub mulle, et tajutakse seda olukorda. Ma saan aru, et te soovite lõppdokumenti, härra Kruuse, ja ma mõistan teid. Aga palun mõistke ka nüüd hetkel valitsust. Seda lõppdokumenti anda välja neli nädalat või isegi rohkem, üks kuu enne, arvestades, et meil on koroonaviirus, COVID-19 haigus – no see ei ole hetkel võimalik. Sest me ei ole ju tavaolukorras, me oleme olukorras, mida Euroopa ei ole näinud alates teisest maailmasõjast. Me oleme kriisiolukorras, eriolukorras. Teine võimalus oleks olnud öelda, et mitte midagi ei toimu enam see õppeaasta.
Te tsiteerisite siin rahvusringhäälingu uudiseid. Mina võin ka tsiteerida. Ma mäletan, et üks abiturient ütles seal, et ta tahab väga teada, millal saab eksameid teha – on vaja konkreetseid sõnumeid, millal need kuupäevad on. Teine võimalus on öelda, et ei ole üldse neid kuupäevasid. Ja ma veel kord rõhutan, nii nagu ma vastasin Riigikogu liikmele proua Heidy Purgale, et kogu see asi saab toimuda ainult juhul, kui me näeme, et viirusepuhang hakkab mingilgi määral leevenema-paranema. Kui ei hakka, siis ei saa midagi toimuda. Nii et me elamegi täna sellises olukorras, kus anda lõppvastuseid 15. aprillil 15. mai kohta on mõeldamatu. Ma palun väga vabandust, aga seda ei suuda keegi täna öelda. Ja see, mida HTM ja minister on öelnud, on üsna konkreetne teekava.

Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


9. 13:53 Valitsuse kommunikatsioon eriolukorras

Esimees Henn Põlluaas

Järgmisena küsib Signe Kivi ja talle vastab taas peaminister Jüri Ratas. Palun!

Signe Kivi

Aitäh, koosoleku juhataja! Hea peaminister! Juba enne eriolukorra kehtestamist sai Eesti ühiskond vastandlikku infot koroonaviiruse ohtlikkuse ja leviku kohta. Kahjuks on vastukäiva info jagamine kestnud ka nüüd, kus ühiskond ootab signaale kriisist väljumiseks. Nii kuulutas Isamaa eestseisus 4. aprillil, et tuleb alustada masstestimist. Sise- ja rahandusminister teatasid sel nädalavahetusel, et eriolukord kindlasti pikeneb, sellele järgnes aga teie teade, et otsust siiski ei ole. Haridusminister avaldas arvamust – taas ilma õpetajaskonnaga nõu pidamata –, et 15. maist võiks hakata tasapisi koole avama. On hea, et te olete kutsunud kokku teadlaste komisjoni, sest just eri valdkondade tippteadlased on meil aidanud lahti seletada epideemia leviala, stsenaariume ja igaühe tervisekaitse võimalusi. On hea, et on moodustatud planeerimisgrupp exit-kava väljatöötamiseks. On hea, et olete jätkuvalt kinnitanud, et maskide – kas või isetehtud maskide – kandmisest peaks saama sotsiaalne norm. Aga ikka ja jälle leidub neid, kes selle plaani maha laidavad ja arusaamatust külvavad. Minu küsimus: kuidas hindate valitsuse senist kommunikatsioonivõimekust eriolukorras? Millised meetmed on lähiajal plaanis rakendada, et oleksime Eesti avalikus inforuumis nüüd ja edaspidi varustatud ainult üheseltmõistetavate selgete sõnumite ja juhistega?

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh teile! Ma püüan siis nüüd hakata kõiki neid viile, mis seal küsimuses oli, vastama. Kõigepealt ma tulen taas haridusteema juurde. Ma ei ole selle väitega nõus, et midagi ei ole läbi räägitud. Ma ei tea, et haridus- ja teadusminister oleks teinud selle üksinda kuskil valmis, nii et ta kellelegi ei näidanud, ja jooksnud selle dokumendiga mööda linna teiste eest ära – seda ütlesin mina, teie seda ei öelnud, aga ma ei ole sellega nõus. Haridus- ja Teadusministeeriumis töötavad ka inimesed ja kuna Mailis Reps on juba mitmendat korda haridus- ja teadusminister, siis ma olen täitsa veendunud, et ta on haridusvaldkonna asjatundjate ja spetsialistidega kõik läbi rääkinud. See surve on olnud hoopis teistsugune ju haridusvaldkonna poolt. On ju öeldud, et pange meile ette aprillikuu esimese nädala lõpuks konkreetne kava. Ma vaatan teile siin otsa, Signe Kivi, ja ausalt öeldes konkreetset kava ega seda, mida juhtub, et oska selle viirusepuhangu käigus öelda ükski viroloog, ükski matemaatik, kes neid valemeid teeb, ega ükski doktor. Võtame näiteks selle, mis elus me olime, ma ei tea, poolteist või kaks kuud tagasi – see oli teine Eesti, see oli teine Euroopa, see oli teine maailm. Kahjuks me oleme sellises olukorras. Me püüame anda oma parima, et tõesti anda neile, kes peavad tegema haridusmaastikul väga olulise otsuse – ma ütleks, et võib-olla ühe elu olulisema otsuse –, kuhu minna edasi õppima, selle tunnetuse, et kui viirusepuhang leeveneb, siis nad saavad teha lõpueksamid ja minna õppima, kui nad soovivad, ülikooli, ja nad saavad terve suve jooksul teha sisseastumisi ametikooli. Ma tean seda, et haridus- ja teadusminister on rääkinud läbi ka kaitseministriga, et teha ka siin teatud leevendusi, nii et nende puhul, kes teevad eksameid – mitte ainult lõpueksameid, vaid ka sisseastumiseksameid –, saaks ka ajateenistust vaadata sel korral paindlikumalt. Need on eelkõige õpilastele väga olulised teemad.
Nüüd strateegilisest kommunikatsioonist ja kommunikatsioonist. Kommunikatsioon on oluline, ma olen teiega nõus, ja eriti praeguses olukorras on ääretult tähtis anda väga konkreetseid, selgeid ja – nii palju kui võimalik – ühtseid seisukohti. Samas, siin Riigikogus on eri fraktsioonid ja erinevad poliitikud, nii on ka valitsuses. Me vaatame ju kogu aeg üle neid strateegilisi sõnumeid, mida ühiskonnale anda seoses koroonaviirusega, et neid läbi arutada, nende üle vaielda, et need oleksid võimalikult konkreetsed ja selged. Aga selge on see, et ei ole ju mõeldav, et kõik 15 ministrit laulaksid sada protsenti ühes rütmis, ühtsete sõnadega. Seda ei ole ka vaja, see ei oleks isegi mõistlik. Aga põhisõnumid on loomulikult olnud valitsusel kogu selle kriisi jooksul väga selged ja konkreetsed. Palun vabandust, et ma nii kaua hariduse teemal rääkisin!

Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Ma tänan austatud kolleege ja ministreid. Tänane infotund on lõppenud.

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee