15:00 Istungi rakendamine
Esimees Henn Põlluaas
Head kolleegid! Mul on rõõm tervitada teid uue, 2020. aasta istungjärgu algamise puhul. Alustame Riigikogu täiskogu III istungjärgu 1. töönädala esmaspäevast istungit.
Aga enne, kui me oma tavaprotseduuride juurde läheme, tahaks ma meenutada ühte olulist tähtpäeva. Nimelt möödub täna 130 aastat Jüri Uluotsa sünnist. Jüri Uluots oli tuntud Eesti ühiskonna- ja riigitegelane, õppejõud, ajakirjanik, ta oli viimase Eesti valitsuse peaminister, üks Eesti põhiseaduse koostajatest ning lõi tublisti juba Eesti Vabariigi algusaastatel Asutava Kogu tegevuses kaasa. Alates 21. juunist 1941 täitis ta peaministrina presidendi ülesandeid. Me võime öelda, et tänu temale püsis Eesti õiguslik järjepidevus läbi pikkade okupatsiooniaastate. 1944. aastal koos Eesti rahvuslike jõudude ja rahvuskomiteega kutsus ta üles osutama vastupanu pealetungivate punavägede vastu, ta nimetas Eesti meeste võitlust teiseks vabadussõjaks, võitluseks meie iseseisvuse ja vabaduse eest. Koos rahvuskomiteega kutsus ta kokku ka Otto Tiefi valitsuse, kes esimese dekreediga kuulutas Eesti käimasolevas sõjas neutraalseks ja nõudis kõikide võõrvägede lahkumist Eesti territooriumilt. Kahjuks oli olukord veidi teine kui vabadussõja ajal ja iseseisvust ei õnnestunud taastada, aga see-eest õnnestus Jüri Uluotsal põgeneda Rootsi ja panna seal tööle eksiilvalitsus, tänu kellele saime 1991. aastal kuulutada välja Eesti iseseisvuse õigusliku järjepidevuse alusel. Meil on põhjust Jüri Uluotsa sügava tänutundega meenutada.
Nüüd aga läheme eelnõude ja arupärimiste üleandmise juurde. Signe Riisalo, palun!
Signe Riisalo
Head Riigikogu liikmed! Teie postkasti saabus rahulikul pühade ajal ettepanek teha 1. juunist lipupäev. 1. juuni on rahvusvaheline lastekaitsepäev. Kui me mõtleme selle peale, missugust Eesti riiki me tahame, ja kui me loeme erinevaid arengukavasid, siis suureks sihiks on meil seatud lastesõbralik Eesti. Lastesõbralikkust saame üles näidata tähelepanuga ja see tähelepanu on lastekaitsepäev, mida juba 1925. aastast on Ameerika Ühendriikide algatusel tähistatud ja mis oli algselt pühendatud ilma vanemateta Hiina laste toetuseks. Eestis on ilma vanemateta lapsi tuhatkond, kellele meie ühiskond pakub kodu ja perekonda. 1. juuni võiks olla see päev, kui me hommikul heiskame sinimustvalged lipud, et ühiselt mõelda selle peale, et meie ümber kasvavad lapsed ja meie põlve kannavad edasi lapsed. Eelnõu annan üle Reformierakonna fraktsiooni liikmete nimel. Aitäh!
Helmen Kütt
Austatud eesistuja! Lugupeetud ametikaaslased! Soovin kõigile tegusat ja mõnusat aastat ja head koostööd! Annan sotsiaaldemokraatide nimel üle pühade ja tähtpäevade seaduse ning Eesti lipu seaduse muutmise seaduse eelnõu. See põhineb 19 organisatsiooni poolt detsembri lõpus meile saadetud ettepanekul. Need organisatsioonid on seda teemat väga kaua endaga kandnud. Ja näete, milline koostöö! Esimesel tööpäeval on kõigil samad mõtted. Ma väga loodan, et opositsiooni ja koalitsiooni selle eelnõu menetlemisel ei ole, kõik on sama meelt ja võime erakondadeüleselt juba selle aasta 1. juunil tähistada lastekaitsepäeva riikliku püha ja lipupäevana. Suur aitäh!
Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Olen Riigikogu juhatuse nimel võtnud vastu kaks üllatavalt üsna sarnast eelnõu. Juhatus otsustab nende edasise menetlemise vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele.
Ja nüüd, lugupeetud kolleegid, kohaloleku kontroll!
Kohaloleku kontroll
Kohal on 94 rahvasaadikut ja puudub 7.
Nüüd jõuame selle nädala päevakorra hääletamise juurde. Panen hääletusele Riigikogu täiskogu ... Vabandust! Siin on vist protseduurilisi küsimusi. Palun, Hanno Pevkur!
Hanno Pevkur
Aitäh, härra juhataja! Ma saan aru, et juhatus peaks enne päevakorra meie ette toomist läbi arutama ka need küsimused, kuidas ja millises järjekorras see päevakord meie ette tuleb. Kui ma vaatan tänaseks planeeritud päevakorda, siis on meil kolmandaks punktiks üks sisuline eelnõu, selle esimene lugemine, ja selle ees on kaks arupärimist. Jättes kõrvale asjaolu, et võib-olla tahaks ka opositsioon mõnda eelnõu sisuliselt arutada ja isegi koalitsioon võiks mõnikord mõnda eelnõu sisuliselt arutada, siis ehk oleks mõistlik kolmas päevakorrapunkt, kas a) tõsta täna esimeseks või b) panna teisipäevasesse päevakorda. Seda sellepärast, et ei ole normaalne, et meil on arupärimised, kus reeglina on kohal need, kes arupärimise teema vastu huvi tunnevad, ja seejärel on üks sisuline eelnõu ja siis on jälle arupärimised. Milline on juhatuse põhjendus? Teen konkreetse ettepaneku panna kolmas päevakorrapunkt teisipäevasesse päevakorda.
Esimees Henn Põlluaas
Jah, loomulikult arutas juhatus nii tänast päevakorda kui ka selle nädala päevakorda. Tänane jaotus tulenes sellest, et me tulime vastu peaminister Jüri Ratta soovile vastata arupärijatele esimesena. Kuna esmaspäevasel istungil ei ole meil mingisugust ajalist piirangut, siis ma usun, et me kõik saame väga põhjalikult osaleda kõikide küsimuste arutelul. Jürgen Ligi, kas on protseduuriline küsimus? Palun!
Jürgen Ligi
Aitäh! Mul on juhatusele lausa ettepanek. Hea mõte oleks ju tulla vastu ka Riigikogule. Me oleme arupärimiste esitamisel olnud üsna säästlikud. Enamik nädalaid on olnud ilma arupärimisteta, kuid nüüd on järsku korraga viis arupärimist ühel päeval. Kindlasti ei tule see kasuks nende arutamisele. Mul on ettepanek, et tulevikus hajutaks juhatus – loomulikult koostöös ministritega – arupärimised erinevatele nädalatele.
Esimees Henn Põlluaas
Aitäh ettepaneku eest! Läheme ... Hanno Pevkuril on jälle näpp püsti. Kas protseduuriline küsimus?
Hanno Pevkur
Ma ei saanud oma küsimusele vastust. Mul oli konkreetne ettepanek tõsta see päevakorrapunkt teisipäeva peale. Kui kogu saal sellega nõus on, siis ei ole me ju kuidagi teinud ülekohut peaministrile, kes saab endiselt olla esimene. Nii saaksime eelnõu sisuliselt arutada ikkagi teisipäeval, homseks on meil planeeritud ju ainult üks päevakorrapunkt – kodakondsuse seaduse muutmise seadus. Tegelikult oleks igati sobilik, kui me tänaseid olusid arvestades, kus meil on kavas viis arupärimist, jääksime ainult arupärimiste juurde ning homme tuleks meie ette siseminister rääkima väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu rakendamisest ning massilisest sisserändest Eestisse.
Esimees Henn Põlluaas
Juhatus lähtub päevakorra paikapanemisel nii komisjonide soovidest ja ettepanekutest kui ka sellest, kuidas valitsuse liikmetel on oma teiste tööülesannete kõrvalt võimalik siia Riigikokku tulla, et igal võimalikul viisil oma ülesandeid kõige paremini täita. Seetõttu on juhatus otsustanud koostada päevakorra just sellisel moel.
Ma vaatan, et protseduurilisi küsimusi on väga palju ja tuleb üha juurde. Jürgen Ligi, teine küsimus, palun!
Jürgen Ligi
Aitäh! Ma palun sisulist vastust oma esimesele ettepanekule. Sellest, et te ütlete aitäh, on mulle vähe. Öelge, kas juhatus oleks nõus sellise asja ette võtma, et arupärimisi hajutataks ega kuhjataks kõiki ühele esmaspäevale. Kas teie arvates on see mõistlik? Formaalset vastust ma tean, seda, et siin lähtutakse ju ka ministrite soovidest, aga Riigikogu soov oleks tegelikult käsitleda arupärimisi võimaluse korral eri päevadel, eri nädalatel. Kas te arutate seda küsimust tõsiselt?
Taavi Rõivas
Aitäh! Juba päris mitmendat korda ei saa juhatus hakkama, et koostada selline päevakord, mis oleks päevade lõikes tasakaalus. Ka sel nädalal on meie ette pandud päevakord, kus täna on kavas rohkem punkte kui ülejäänud päevadel kokku. Jah, ma mõistan, et osalt on see seetõttu, et valitsusest väga palju sisulisi eelnõusid ei tule ja seepärast on ülejäänud päevad talumatult hõredad. Aga see ei õigusta kuidagi pretsedenti, mille te praegu olete teinud. Ma väidan, et seda ei ole taasiseseisvumisjärgses Riigikogus varem olnud, et arupärimised ja eelnõud oleksid segamini. Millega te põhjendate sellise pretsedendi loomist? Palun sisulist vastust!
Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Kahtlemata on päevakordi olnud läbi aastate väga erinevaid. Väga erinev on olnud punktide arv eri päevadel ja see, et nüüd on esmaspäeval lisaks arupärimistele ka eelnõud, tuleneb väga selgelt eelmise Riigikogu koosseisu ajal vastu võetud muudatustest. Vanasti oli esmaspäev ainult arupärimiste jaoks, aga nüüd saab ka sellel päeval arutada muid küsimusi. Indrek Saar, palun!
Indrek Saar
Tänan! Ma paluks täpsustavat kommentaari seoses teie vastusega Hanno Pevkuri teisele küsimusele. Kas ma sain valesti aru või ongi teie arvates nüüd nii, et Riigikogu päevakord ja Riigikogu töörütm sõltub sellest, kuidas see sobib valitsusele? Ma olen varem olnud kahes Riigikogu koosseisus, see on kolmas koosseis, ja ühe koosseisu ajal saanud terve mandaadi kestuse vältel täita ka valitsuse liikme kohustusi. Mina olen siiamaani aru saanud, et parlamentaarses riigis sätib reeglina ikkagi valitsuse liige oma tegevused selle järgi, kuidas parlamendile sobib ja kuidas näeb ette parlamendi kodukord. Kas nüüd on teil selline uus, modernne ja paindlik lähenemine, mille korral parlamendi kodukorda võib painutada vastavalt sellele, kuidas valitsuse liikmetele parasjagu paremini sobib?
Esimees Henn Põlluaas
See on nüüd küll täiesti puhtalt teie enda tõlgendus. Loomulikult esitab Riigikogu valitsusliikmetele ettepaneku või kutse tulla Riigikogu liikmete ette, aga alati – ka siis, kui teie olite minister – on Riigikogu juhatus püüdnud arvestada nii Riigikogu liikmete kui ka valitsusliikmete töökoormust ja klapitada neid kõige paremal viisil. Jevgeni Ossinovski, palun!
Jevgeni Ossinovski
Aitäh! Te märkisite õigesti, et esmaspäevase päevakorra muutus on tingitud eelmise koosseisu ajal vastu võetud muudatustest, millega otsustati, et esmaspäeva peale on lisaks arupärimistele võimalik panna ka eelnõusid. Kuna ma eelmises koosseisus, kui seda seadust isand Pomerantsi juhtimisel menetleti, olin põhiseaduskomisjoni liige, siis tean, et tollane tahe oli see, et nendele esmaspäevadele, kui ei ole ühtegi arupärimist – ja neid meil on, eriti koosseisude alguses, aga mitte ainult –, oleks juhatusel ja komisjonidel võimalik planeerida ka eelnõusid, et päevakord tühjaks ei jääks. Aga nüüd on juhtunud kuidagi niimoodi, et meil on päevakord arupärimisi täis – arupärimisi teistele päevadele panna ei saa – ja te olete eelnõusid juurde pannud. Teoreetiliselt on ju võimalik, et kell saab 12 öösel ja arupärimisi ei ole suudetud ära menetleda. Sellest tulenevalt on küsimus järgmine: kas juhatus on kaalunud võimalust, et kui päevakorras on juba näiteks kolm arupärimist, siis eelnõusid sellele päevale enam ei panda, või mõnda muud sellist kõigile arusaadavat reeglit, millest tulenevalt seda tüüpi arutelud siin saalis võiksid lõppeda?
Esimees Henn Põlluaas
Kahjuks ei olnud suur saal teie põhiseaduskomisjonis peetud aruteludest nii täpselt teadlik. Meie kodu- ja töökord muudeti just selliseks, nagu see täna on. Ilmselt oleksite pidanud selgemalt kommunikeerima. Riigikogu juhatus võtab päevakorra vastu oma kõige parema äranägemise ja teadmise järgi. Kas me täna üldse jõuame istungini? Protseduurilisi küsimusi tuleb muudkui juurde. Ilmselt on siin tegemist juba millegi muuga. Aga palun, Kaja Kallas!
Kaja Kallas
Mul on väga lihtne ettepanek. Kodukord ütleb, et päevakorda saab muuta, kui keegi vastu ei ole. Kas te esitate küsimuse, kes on vastu, ja me saame edasi minna? Võib-olla keegi ei olegi vastu ja kõik on nõus, et me võime päevakorda muuta, tõstes selle eelnõu teisipäeva peale. Siis on olukord lahendatud ja me kinnitame päevakorra muudetud kujul.
Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Mina isiklikult arvan, et sellisel juhul me jäämegi iga päev ja iga nädal päevakorda muutma ja siis muutub juhatus üsna mõttetuks organiks. Kui te ei ole päevakorraga rahul – me läheme nüüd selle hääletamise, päevakorra kinnitamise juurde –, siis on teil võimalik hääletamisel oma seisukoht avaldada. (Hääled saalis.) Hanno Pevkur, te olete juba kaks korda sõna saanud. Palun, olge lahke, kolmas kord!
Hanno Pevkur
Kindlasti oleks tänase päevakorra arutelu juurde saanud minna kiiremini ka siis, kui meil ajalootundi poleks olnud. Kindlasti on Uluotsa äramärkimine väga õige, kuid võib-olla oleks seda saanud teha ka lühemalt, aga ma jätan selle siinkohal kõrvale. Kui Riigikogu liikmetel on ettepanek päevakorda täiendada või muuta, siis selleks on kodu- ja töökorras võimalus täiesti olemas. Riigikogu istungi juhatajal on võimalus – tõepoolest, nii nagu Kaja Kallas õigesti märkis – küsida. Kui keegi fraktsioonidest on vastu, kui EKRE on vastu, no selge, siis on EKRE vastu. Aga see küsimus tuleb ära küsida: kas keegi on vastu konkreetsele ettepanekule, mille ma tegin, et tõsta päevakorrapunkt nr 3 tänasest päevakorrast homsesse päevakorda punktiks nr 1? Konkreetne ettepanek.
Esimees Henn Põlluaas
Hea küll! Kuna te nii sihikindlalt seda soovite, siis palun Riigikogu liikmetel hääletada Hanno Pevkuri ettepaneku üle. (Sumin saalis.) Kas keegi on Hanno Pevkuri ettepaneku vastu? Palun näidake käega! (Sumin saalis.) Näete, vastuolijaid on, nii et see ettepanek ei lähe läbi.
Panen hääletusele Riigikogu täiskogu III istungjärgu 1. töönädala päevakorra kinnitamise. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Päevakorra kinnitamise poolt on 41 rahvasaadikut, vastu on 40, erapooletuid ei ole. Päevakord on kinnitatud.