Lugupeetud Riigikogu juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Toon teie ette Vabariigi Valitsuse 6. aruande Euroopa stabiilsusmehhanismi ehk ESM-i tegevusest. Seekord tõstaksin sellest aruandest esile kaks olulisemat teemat. Esiteks, kõigi ESM-i abiprogrammide aktiivne faas on läbi. See tähendab, et esimest korda alates ESM-i loomisest oleme olukorras, kus ESM enam uusi laenuväljamakseid ei tee. Muuhulgas suudab ka Kreeka ennast taas ise rahastada. Teise märksõnana nimetaksin ma planeeritavat ESM-i reformi, mis on viimaste aastate arutelu järel jõudmas lõpusirgele. Selle reformi põhisisu on see, et ESM-i mandaat laieneb. Kui seni toetas ESM ainult raskustesse sattunud liikmesriike, siis tulevikus soovitakse, et ESM oleks ka euroalale ankur süsteemselt oluliste finantsasutuste saneerimises. Lisaks saab ESM suurema rolli ja sõnaõiguse ESM-i vahenditest toetatavate abiprogrammide koostamisel.
Kokku on ESM-ist abiprogrammidega toetatud kolme riiki: Kreeka, Hispaania ja Küpros. Programmi aktiivse faasi lõppedes jätkub järelevalve, et riigid suudaksid ESM-ilt laenatud vahendid tagasi maksta. Seni ei ole meil signaale, et mõni nimetatud riikidest võiks maksetega hätta jääda. Vabu vahendeid, mida vajaduse korral saaks kriisilahenduseks kasutada, on ESM-il praegu 410 miljardit eurot ehk 82% tema laenuvõimest. Eesti osalus ESM-is on püsinud ESM-i asutamisest saadik muutumatuna. Sissemakstud kapital on 148,8 miljonit ja vajaduse korral sissenõutav kapital 1,15 miljardit eurot. Abiprogrammideks vajalikud vahendid on ESM laenanud turult liikmesriikide sissemakstud kapitali tagatisel. See tähendab, et liikmesriikide raha ESM-i toetuslaenude andmiseks ei kasutata. Tänu kõrgele kapitaliseeritusele on ESM-il hea reiting, mis võimaldab saada soodsalt laenu. See on abi saanud riikidele kokku hoidnud tubli summa – Kreekale näiteks hinnanguliselt 7% SKP-st –, mida on saanud kasutada majanduse sügavast kriisist väljatoomiseks. ESM teenis mullu 244,7 miljonit eurot kasumit, mis suunati juhatajate nõukogu otsusega ESM-i reservfondi. See fond on võimalike kahjumite korral puhvriks ja n-ö esimeseks kaitseliiniks kapitalinõuete vastu. Praegu on reservfondi suurus 2,3 miljardit eurot.
Siinkohal räägiksin pisut pikemalt viimasena riigina ESM-i abiprogrammi lõpetanud Kreekast. Esimest korda alates aastast 2010 saab Kreeka jälle kapitaliturgudelt jõukohase hinnaga ise laenu. Algselt kokkulepitud 86 miljardi euro suurusest abiprogrammist maksti ESM-ist välja 61,9 miljardit. Ülejäänud summa jäi kasutamata ja tühistati. Kreeka kahte esimest abiprogrammi rahastas ESM-i eelkäija EFSF. Kokku ulatuvad EFSF-i ja ESM-i laenud Kreekale 203,77 miljardi euroni. Kreeka alustab EFSF-i laenude tagasimaksetega 2023. aastal ja võlakohustuste tagasimakse tähtaeg on 2070. aasta. Enne Kreeka abiprogrammi lõpetamist otsustasid rahandusministrid eurorühmas anda Kreekale veel võlaleevendust. See seisneb lisaintressi nõudest loobumises, tagasimaksete alguse edasilükkamises ning maksetähtaja pikendamises. Leevendus saab Kreekale võimalikuks järk-järgult, tingimusel, et riik püsib kokkulepitud kursil ega pööra reforme tagasi. Euroopa Komisjoni värske prognoosi järgi kasvab Kreeka majandus tuleval aastal 2,3%, kuid majanduse kriisist taastumiseks on ees veel väga suur töö.
Kordan siinkohal seda, mida minu eelkäijad on ESM-i aruandeid esitledes nentinud. ESM on suutnud euroala stabiliseerimisele oluliselt kaasa aidata. ESM loodi n-ö kiirreageerimisüksusena kriisi ajal, kuid vahepeal on saanud edasi areneda ka pikema vaatega kriisilahenduse raamistik. Selle all pean silmas pangandusliitu, mis hõlmab Euroopa süsteemselt oluliste finantsasutuste üle ühtse järelevalve ja ühtse kriisilahenduse korra kehtestamist, millele tulevikus võib lisanduda ka ühtne hoiusekindlustus. Selleteemalised arutelud Euroopas käivad. Kõik kokku peaksid tagama Euroopa pangandussüsteemi suurema stabiilsuse ja vältima edaspidi olukordi, kus riigid oma suuri süsteemseid panku päästes ise maksevõimega küsimärgi alla satuvad. Selles kriisilahenduse raamistikus nähakse nüüd rolli ka ESM-ile.
Riigijuhid leppisid 2018. aasta kevadel ja samal teemal uuesti arutledes eelmise aasta detsembris kokku täpsemad põhimõtted ESM-i reformimiseks. Nimetatud põhimõtteid täpsustati rahandusministrite koosolekul juunis 2019. ESM-ist saab nende otsuste kohaselt viimase instantsina kindlustusepakkuja pangandusliidu kriisilahendusfondile, et ühtne kriisilahenduskord saaks korralikult toimida. Lihtsustatult öeldes, sellega hakatakse suuri panku, mille funktsioonide säilitamiseks on olemas avalik huvi, rahastama, et saaks samal ajal saneerida neid finantssüsteemi destabiliseerimata. Viimane instants tähendab seda, et ESM-i vahendid tulevad mängu alles siis, kui oma osa on andnud panga omanikunõudja, võlausaldajad ning ka pankade osamaksetest kogutud kriisilahendusfond on ammendunud. See vastav fond lükati käima juba mitu aastat tagasi. Sarnased avaliku sektori garantiid viimase instantsina on olemas mitmetes riikides, tõstes kriisilahendusraamistiku usaldusväärsust. ESM-ist võetud laenu maksab selle plaani kohaselt tagasi pangandussektor ise. Niisugusteks muudatusteks on vajalik ESM-i asutamislepingu muutus ja sellega seoses vaadatakse üle ka ESM-i muud toetusvahendid ja funktsioonid. Nagu ma ütlesin, nimetatud muudatused on oma vaidlustes jõudnud lõpusirgele ja nende vaidluste tulemusel paika pandud lepingumuudatused jõuvad ilmselt järgmise aastanumbri sees ka Riigikogu ette. Minu poolt kõik, vastan hea meelega küsimustele.