Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

14:00 Istungi rakendamine

Aseesimees Enn Eesmaa

Austatud kolleegid! Täiskogu IX istungjärgu 3. töönädala kolmapäevane istung algab eelnõude ja arupärimiste üleandmisest. Seda soovi ei ole. Palun kohaloleku kontroll!
Kohaloleku kontroll
Istungist võtab osa 69 rahvasaadikut.


1. 14:02 Veeseaduse eelnõu (643 SE) kolmas lugemine

Aseesimees Enn Eesmaa

Tänane esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud veeseaduse eelnõu 643 kolmas lugemine. Kas fraktsioonidel on soovi läbi rääkida? Seda soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu lõpphääletus, valmistame selle korralikult ette. Kas saal on valmis hääletama? 
Panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud veeseaduse eelnõu (643 SE). Palun võtke seisukoht ja hääletage!
Hääletustulemused
Eelnõu poolt hääletas 75 saadikut, vastu ei olnud keegi, erapooletuks ei jäädud. Vabariigi Valitsuse algatatud veeseaduse eelnõu on seadusena vastu võetud.


2. 14:04 Tulumaksuseaduse § 11 muutmise seaduse eelnõu (770 SE) kolmas lugemine

Aseesimees Enn Eesmaa

Teine tänane päevakorrapunkt: Vabariigi Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse § 11 muutmise seaduse eelnõu 770 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised fraktsioonidele. Seda soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu lõpphääletus. Saalikutsungit annan pool minutit.
Panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse § 11 muutmise seaduse eelnõu (770 SE). Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu poolt hääletas 73 saadikut, vastu mitte keegi, erapooletuks ei jäädud. Vabariigi Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse § 11 muutmise seaduse eelnõu on seadusena vastu võetud.


3. 14:06 Tõestamisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (719 SE) kolmas lugemine

Aseesimees Enn Eesmaa

Vabariigi Valitsuse algatatud tõestamisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 719 kolmas lugemine. Kas fraktsioonidel on soovi läbi rääkida? Seda ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu lõpphääletus. 
Panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud tõestamisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (719 SE). Palun võtke seisukoht ja hääletage!
Hääletustulemused
Seaduseelnõu poolt hääletas 76 saadikut, vastu ei olnud keegi, erapooletuks ei jäädud. Vabariigi Valitsuse algatatud tõestamisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu on seadusena vastu võetud.


4. 14:08 Kindlustustegevuse seaduse ja võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu (769 SE) kolmas lugemine

Aseesimees Enn Eesmaa

Vabariigi Valitsuse algatatud kindlustustegevuse seaduse ja võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu 769 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised fraktsioonidele. Seda soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu lõpphääletus. Pooleminutine kutsung.
Panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud kindlustustegevuse seaduse ja võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu (769 SE). Palun võtke seisukoht ja hääletage!
Hääletustulemused
Seaduseelnõu sai 74 poolthäält, vastu polnud keegi, erapooletuks jäi üks saadik. Vabariigi Valitsuse algatatud kindlustustegevuse seaduse ja võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu on seadusena vastu võetud.


5. 14:10 "Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020". 2018. aasta täitmise aruanne

Aseesimees Enn Eesmaa

Tänane viies päevakorrapunkt on "Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020" 2018. aasta täitmise aruanne. Ettekandeks palun kõnetooli kultuuriminister Indrek Saare!

Kultuuriminister Indrek Saar

Tervist! Lugupeetud eesistuja! Head Riigikogu liikmed! Nädal pärast Eesti iseseisvumist, 1. märtsil 1918. aastal kirjutas Postimees: "Lühike on meie rahva ajalugu. Lühike on see ajajärk, kus meie vabalt areneda võinud oleme. [---] Kui meie väliselt ei ole võinud kaasas kõndida kultura rahvastega, juhtida oma ja teiste saatust, siis oleme viimastel aastakümnetel  s i s e m i s e l t  osanud kulturalisi radu käia."
See oli minu kõne sissejuhatus. Minu kõne viimane osa räägib numbritest. Minu kõnele järgnevad omakorda uued numbrid, mille alusel tehakse otsuseid veel mõnede numbrite kohta.

Aseesimees Enn Eesmaa

Austatud ettekandja! Suures saalis on kuulda ühekorraga mitu kõnet. Keskendume palun kultuuriministri kõnele!

Kultuuriminister Indrek Saar

Hea on teada, et kultuur tekitab inimestes vastukajasid! Aasta kokkuvõtted on tehtud ja nüüd keskendutakse valimisprogrammidele. Ja ka seal keskendutakse numbritele, sest see on maailm, kus me elame. Me usume, et meid ühendavad numbrid rohkem kui miski muu, sest numbritest saame me aru ju ühtmoodi. Lubage selles kahelda! 
Tõsi, kultuurivaldkonnal ei ole numbrite osas midagi häbeneda, isegi vastupidi. 2018. aasta läheb ajalukku kui aasta, mil Eestis loodi ja nähti kultuuri tõenäoliselt rohkem kui kunagi varem. Ja Eesti kultuuri nähti ja sellest kõneldi maailmas rohkem kui kunagi varem. Ilma pateetikata võib öelda, et see oli ajalooline aasta. Ükskõik millisesse kultuurivaldkonda me pilku ei heida, olgu selleks kodumaine teater või Eesti film, meie oma kirjandus või siin maalapil loodud kujutav kunst, kõikjal toimus äärmiselt palju ja sellest äärmisest paljust äratas imetlusväärselt palju rahvusvahelist huvi. Ning palju juhtunust jääb ajalukku millenagi, mida aastakümnete pärast kirjeldatakse kui meie harulise kultuuri uusi kandvaid oksi.
See kõik ei ole olnud kunst kunsti pärast. Inimeste arv, kes käisid teatris ja kinos, muuseumites ja raamatukogudes, ületas ka kõige julgemad ootused, mistõttu võin täna rahuliku enesekindlusega öelda: meie rahvuskultuur on äärmiselt heas seisus. Miks on see nii? Arvan, et suur osa vastusest on tolles Postimehe tsitaadis, mida ma alguses tsiteerisin, ära toodud. Meie riigi elanikel on sisemine, mitte välimine tarve kunsti järele. Mitte riigi kunst, riiklikult kehtestatud normid või poliitikute kontrollitud kultuurinähtused ei ole see, mida Eesti inimene ootab, vaid vabade kunstnike vabalt loodu. Olgu autoriks Arvo Pärt või Joosep Matjus, Valdur Mikita või Kris Lemsalu.
Seetõttu lubage mul veel kord väljendada mõtet, mida ma jäängi väljendama, kuni Eestis liigub ringi veel poliitikuid, kelle arvates peaks Kultuuriministeerium sekkuma kultuuri sisusse, ette kirjutama ja tsenseerima, maha kriipsutama ja juurde panema kunstilist sisu. See mõte on samavõrd rumal, kuivõrd argpükslik. Ja olgu öeldud, et see mõte on ka silmapaistvalt rumal. Selles ei väljendu põlgus mitte ainult kunstnike, vaid ka vaatajate vastu ning selle ainus allikas on hirm, et kunstis väljendatakse mõtteid ja luuakse kujundeid, mis käputäiele rusikapoliitikutele võib-olla ei sobi. Kui see oleks naljakas ja kui koht oleks sobiv, siis ma naeraks, aga see pole naljakas. Rumalus ei ole kunagi naljakas.
Kultuuriministeeriumi ülesanne on hoopis hoolitseda numbrite eest. Ning siit joonistaksin välja teise põhjuse, miks meie rahvuskultuuri seis on praegu väga hea. Ühelt poolt on riigi antavale rahale viimastel aastatel lisandunud väga olulisel määral ka erakapitali. Olen ministrina kaitsnud põhimõtet, et riigi ülesanne on toetada eraalgatusi kultuuri rahastamisel. Meie avalikkus teab juba paljude metseenide nimesid, keda ka Kultuuriministeerium on avalikult tunnustanud. Kultuurisõbrad Kristjan Rahu, Rain Lõhmus, Turid Farbregd, Armin Karu, Eva ja Bengt Heyman, Jaanus Mikk ja Narva Gate, Sylvia Kistler-Thompson ja Andrew Thompson, Meelis Kubits, Maarja Oviir-Neivelt on vaid mõned nimed pikas reas, aga ka näiteks Heiti Hääl, kelle toel sai hiljuti taasavatud Narva Aleksandri kiriku suur saal. Küsimus on põhimõtteline ja ulatub ka teistesse riigi valdkondadesse. Eesti on väike ühiskond, kus riigi ja eraalgatuse lõimumine ning põimumine peavad olema märksa tõhusamad kui siiani. Kaitsen jätkuvalt põhimõtet, et ministeeriumi ülesanne ei ole ümber riigi müüri ehitamine, vaid uute väravate avamine. Me peame erainitsiatiive toetama, julgustama, hindama, kaitsma, mitte neid juriidikaga koormama, häid kavatsusi kahtluse alla seadma või ütlema, et iga kingsepp jäägu oma liistude juurde.
Ükskõik millises ministeeriumis me ei tööta, meie mõtteviisis peab olema olulisel kohal arusaamine Eesti riigist kui avatud riigist. Ja avatud peame olema ennekõike oma elanikele. Vaid mõned näited sellest, kuidas riik on ulatanud käe eraalgatusele: Arvo Pärdi Keskuse rajamine, Vabamu uus ekspositsioon, kultuuriüritused Kreenholmis, Hieronymuse tõlkeprogramm või Konrad Mägi SA, mis kõik said teoks möödunud aastal. Avatus elanikele tähendab ka riigi avatust kohalikele omavalitsustele ja kogukondadele, pidevat koostööd ja koos tegemist. Ja me oleme seda teinud. See on olnud läbiv põhimõte näiteks muuseumireformi elluviimisel, kus me loome koos omavalitsustega sihtasutused ja koostöö abil tagame muuseumide parima arengu. Näiteks võib tuua ka laulu- ja tantsupeo õnnestumiseks vajalikud paigad: lauluväljak ja Kalevi staadion saavad korda koostöös Tallinna linnaga.
Teise olulise numbrina toon välja Kultuuriministeeriumi enda pikaajalise perspektiivi ehk kultuuritöötajate palkade tõstmise. Olen nõus Konrad Mägiga, et kunstis leiab inimene hingerahu, kuid selleks peab ka kunstnikul olema hingerahu. Kui me suudame muusikutele, näitlejatele, poeetidele ja muuseumiteaduritele anda teadmise, et nende argipäev on kindlustatud, alles siis on alust loota, et sünnib, nagu Konrad Mägi ütles, meie hinge pidupäev ehk kunst. Just seetõttu pöörduksin siinkohal tagasi oma algse kahtluse poole, kas me saame numbritest ühtmoodi aru. Ei saa! Numbrid ei ole numbrid, nad on millegi väljendus. Ja loojate palganumbrid on suhtumise väljendus. Jah, ka mina võiksin siinkohal hakata tsiteerima meie põhiseaduse esimest paragrahvi, mis sõnastab kultuuri hoidmise meie riigi peamise ülesandena, kuid ilmselt kibelevad ka siin saalis paljude hinged selle järele, et saaks selle tüütu põhiseaduse jutu vahele jätta ja minna tõsiste teemade juurde, nagu aktsiisid, protsendid või muud numbrid.
Aga mille nimel, head kolleegid? Mille nimel me iga päev tööle tuleme? Mille nimel me kandideerisime ja paljud meist taas kandideerivad? Me kõik nõuame pikemat perspektiivi, aga milline on teie isiklik pikk perspektiiv? Mis on see, mille te endast maha tahate jätta? Testamendiga pärandatud kolmetoaline korter ja suvila Rannamõisas ei ole ju see, millist jälge me endast jätta tahame. Mille nimel, head kolleegid? Ja ma ütlen, et kui me ei tegutse selle nimel, mis teeb Eestist Eesti, siis ei tegutse me millegi nimel. Aktsiisid on olulised, aga nad ei tee Eestist Eestit. Pensioni teine sammas ei tee Eestist Eestit. Meie kultuur teeb. Ja seetõttu võrdub suhtumine loojatesse ka suhtumisega sellesse, mille nimel me üldse koos käime – meie kõik, riigina.
Mitte väga palju aastaid tagasi ütles toonane peaminister, et sporti toetavad totalitaristlikud režiimid. Ja koos toonase kultuuriministriga võeti peagi vaevaks ka avalikult mõnitada ühe meie maineka ja rahvusvaheliselt ülimalt tuntud dirigendi palganumbrit, mille lekkimine ajakirjandusse ei sündinud minu veendumuse kohaselt juhuslikult. See mõnitamine oli samavõrd argpükslik kui ka rumal. Ja olgu öeldud, et see oli väga rumal. Sest nõnda ei rünnanud pea- ja kultuuriminister mitte ainult õiglast tasu saanud dirigenti, vaid laiemalt teatud laadi suhtumist. Rünnati suhtumist, et kultuuriinimene peab samuti saama oma töö eest väärilist tasu. Kõik viimase nelja aasta otsused oleme Kultuuriministeeriumis langetanud lähtuvalt suhtumisest, mille ma võtaksin kokku järgmiste sõnadega: riik loob võimalused kultuuri arenguks ja kättesaadavuse parandamiseks, seda nii kultuuri loojatele kui ka sellest osa saajatele. Eesti riigi ülesanne on Eesti kultuuri edasi viia. Kui see põhimõte on sõnastatud, on kõik järgnev lihtne. Tuleb leida õiged numbrid ja nende eest seista. Tuleb liita eraalgatus ja riiklik tugi ning selle eest seista. Kui suhtumine on selge, siis saab ka selgeks, mille nimel. Kultuuriministeerium ei tohiks olla ega olegi mikromanageerimisministeerium. Me oleme olnud ministeerium, mille kaudu Eesti riik väljendab oma suhtumist, ja sellest lähtuvalt oleme teinud otsuseid, olgu selleks kultuuritöötajate palga tõus, kunstniku- ja kirjanikupalk või kas või Tallinna Kunstihoone, Vox Clamantise ja Eesti Festivaliorkestri enda tiiva alla võtmine. Jah, enda tiiva alla võtmine on loomulikult eufemism, sest ministeeriumil ei ole tiibu, meil on ainult eelarveread, aga eelarveread võivad anda tiivad.
Hea Riigikogu! Nüüd siis aga numbritest. Ja taas on põhjust alustada palkadest. Ma loodan, et kõik siin saalis viibijad nõustuvad, et neid inimesi, kelle igapäevane töö on hoida ja arendada Eesti kultuuri, tuleb väärtustada ning tagada neile väärikas sissetulek. Seab ju ka kultuuripoliitika põhialuste dokument eesmärgiks tagada kõrgharitud kultuuritöötajatele aastaks 2020 vähemalt keskmine sissetulek. Kui ma 2015. aastal teile esimest "Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020" ülevaadet tegin, oli kultuuritöötaja miinimumtasu 731 eurot ja mahajäämus tollasest keskmisest palgast 46% ehk siis sisuliselt pooleteisekordne. Oleme pingutanud, otsinud ja leidnud vahendeid, et nelja aastaga tõsta palk 1300 euroni, mis tähendab palgatõusu 78%. Erinevus keskmisest palgast on kahanenud vaid 6%-ni ning kui järgmine, pärast valimisi tööle asuv valitsus jätkab ligilähedaseski tempos, on eesmärk aastaks 2020 täidetud.
Samuti suurendasime sel aastal 7% nende kultuurivaldkonnas töötavate inimeste palgafondi, kes on kas tugipersonal või kelle palk on juba üle Eesti keskmise. Iga allasutuse juhtkonnal on loomulikult õigus otsustada, kuidas see palgafondi kasv töötajate vahel jagada. Oluline on rõhutada, et Kultuuriministeerium saab leida vajalikud vahendid ja sõlmida teenistujate ametiliitude keskorganisatsiooniga palgakokkuleppe, mis puudutab vaid ministeeriumi haldusalas töötavat ligi 4000 kultuuritöötajat. Me ei saa võtta ära otsustusõigust töötasude määramisel näiteks kohalikelt omavalitsustelt, kuid saame olla ja peame olema eeskujuks. Ja on mitmeid näiteid selle kohta, et kultuuritöötajate väärtustamisega on kaasa tuldud. Näiteks on Tallinna linn ka sel aastal teada andnud, et nad järgivad riigi eeskuju. Lisaks pealinnale tuleb tunnustada paljusid teisi, väiksemaid omavalitsusi, kes on viimastel aastatel kultuuritöötajate palkasid ennaktempos tõstnud ja seeläbi väljendanud oma suhtumist Eesti kultuuri kestmisesse.
Edukaks on osutunud ka kolme aasta eest käivitunud kunstniku- ja kirjanikupalga süsteem, mis võimaldab tippvormis vabakutselistel kirjanikel ja kunstnikel pühenduda kolmeks aastaks loometööle ja panustada seeläbi Eesti kultuuri arengusse. Möödunud aasta lõpul kunstnike ja kirjanike liitudega kokkuvõtteid tehes ütles Maarja Kangro, et kirjanikupalk mõjus pigem tema loomingu kvaliteedile kui kvantiteedile, andes talle võimaluse mitte liiga palju toota, vaid teha asju, mida tema meelest oli vaja teha ja mida meil polnud varem tehtud. Veel näiteid. Leelo Tungal on öelnud: "Tänu kirjanikupalgale saan asuda kirjutama raamatuid, millest seni on märkmikesse ja arvutisse kirja pandud ainult märksõnu ja kavandeid." Kirjanik Mihkel Mutt leiab, et kui ühiskond loob võimaluse tegelda puhta vaimuloominguga, on sellel "nähtamatu, ent tohutu tähtsus ühiskonna elujõule". Käesoleval aastal saab Kultuuriministeeriumi eelarvest loomeliitude kaudu palka 22 loovisikut. Aastaks 2021 suureneb see arv 30-ni. Samuti leppisime loomeliitudega kokku, et kunstniku- ja kirjanikupalga saajate palk on 10% suurem kui igal aastal kehtestatud kultuuritöötaja miinimumpalk ehk siis tänavu 1430 eurot kuus.
Austatud Riigikogu! Aruande 52 leheküljel on välja toodud olulisemad saavutused kõigis kultuurivaldkondades, kuid sõnavõtuks ette antud aeg ei võimalda neid kõiki eraldi välja tuua. Aga nagu alati on teil, austatud Riigikogu liikmed, võimalus küsida. Loodan, et te seda võimalust kasutate. Kuid lubage mul siinkohal peatuda põgusalt ka kujutaval kunstil. Kunst aitab maailma mõista, ärgitab kujutlusvõimet ja paneb esitama olulisi küsimusi. Meie kunstnike looming on alati olnud sõltumatult aegadest ja rahastamisest terav, ühiskondlikult sekkuv, kriitiline. Seda on märgatud nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt. Eesti Vabariigi juubeli aastal toimus mitmeid tähelepanuväärseid Eesti kunstipärandit tutvustavaid sündmusi. Näiteks Michel Sittow' suurejooneline ülevaatenäitus Tallinnas ja Washingtonis, Konrad Mäe isikunäitus Roomas ja Baltimaade sümbolismi ühisprojekt "Vabad hinged" Pariisi Orsay kunstimuuseumis. Välisministeeriumi kultuuripreemia pälvis tänavakunstnik Edward von Lõngus, kelle tööd sidusid Eesti ajaloo ja e-riigi kuvandi ning kes seeläbi tutvustas tänapäeva Eestit ka sellele publikule, kelle jaoks jõudmine Paavo Järvi juhatatud Eesti Festivaliorkestri kontserdile või Eesti väljapanekule Veneetsia arhitektuuribiennaalil pole ehk nii oluline.
Kunstnikele võimalikult laiade loomisvõimaluste tagamiseks võtab Kultuuriministeerium suurema vastutuse kunstivaldkonna arengu eest. Käesoleval aastal kasvas kujutava kunsti rahastamine Kultuuriministeeriumi eelarvest esmakordselt üle 1,5 miljoni euro ehk kolm korda suuremaks, kui see oli neli aastat tagasi. Suurima muudatusena tegutseb Kunstihoone alanud aastast täielikult Kultuuriministeeriumi tegevustoetuse alusel, mis vähendab oluliselt konkurentsi Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitalis ja annab täiendavaid võimalusi loovisikute, projektide ja kohalike initsiatiivide toetamiseks.
Lugupeetud Riigikogu! Arvo Pärdi Keskuse avamine mullu oktoobris ei olnud oluline sündmus mitte ainult Eestile, vaid kogu maailmale. On ju Pärdi looming tervikuna jätnud olulise jälje 20. sajandi muusikaloo kulgu. Juba alates aastast 2012 on klassikalise muusika andmebaas Bachtrack tituleerinud Arvo Pärdi igal aastal maailma kõige enam esitatud nüüdisheliloojaks. Arvo Pärdi Keskuse keskmeks on helilooja isikuarhiiv ning info- ja muusikakeskus. Keskus on kohtumispaik muusikutele, teadlastele ja muusikahuvilistele – kõigile neile, kes tunnevad huvi tema loomingu või mõttemaailma vastu, ja muuseas ka neile, keda huvitab maailmatasemel arhitektuur. Arvo Pärdi Keskus valiti paari nädala eest Euroopa olulisima, Mies van der Rohe nimelise arhitektuuriauhinna 40 nominendi hulka. Kvaliteetse arhitektuuri ja oluliste kultuuriobjektidena said valmis ka Eesti Kunstiakadeemia uus hoone Kalamajas ning Eesti Ajaloomuuseumi kompleks Maarjamäel. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia saali ehitus käib täie hooga ning uued suuremad investeeringud on ERR-i uue telekompleksi ja rahvusraamatukogu renoveerimise projekteerimine. Horisondil on muuseumide ühishoidlate rajamine.
Kuid selleks, et juba valminud hooned ning meie kultuuripärand korras oleks, on siin Riigikogus arutlusel uus muinsuskaitseseadus. Või mis uus – seda on põhjalikult ja kaasavalt ette valmistatud vähemalt viis aastat ning see vastab Euroopa ja maailma eeskujudele. Tean, et eelnõu on väga põhjalikult arutatud kultuurikomisjonis ja see arutelu jätkub, kuid loodan, et veel enne selle Riigikogu mandaadi lõppu suudate leida kompromissid ning selle vastu võtta. Uue algatusena oleme käivitanud väärtusliku taluarhitektuuri säilitamise pilootprogrammi, mille maht nelja aasta peale on 400 000 eurot. Eestis on häid näiteid taluarhitektuuri säilitamisest muuseumikeskkonnas nii Eesti Vabaõhumuuseumis kui ka mitmetes paikkondlikes muuseumides. Puudu on aga olnud toetust taluarhitektuuri säilitamiseks selle algses paigas ja kasutuses, mis on väga oluline nii traditsioonilise arhitektuuri kui ka ehitusvõtete ja -oskuste säilitamiseks. Muinsuskaitseamet on seniajani toetanud nende talude restaureerimist, mis on muinsuskaitse all, nüüd saavad toetust taotleda ka kõik teised omanikud ilma hooneid kaitse alla võtmata. Toetust saab taotleda talukompleksi kuulunud eluhoonele ehk üksikelamule, mis on ehitatud enne 1940. aastat. Loodame nii aidata kaasa Eesti traditsioonilise maa-arhitektuuri ja maastiku omapära säilimisele.
Teise uue toetusmeetme eesmärk on tuua Eestisse rahvusvahelisi kultuuri- ja spordiüritusi, mis rikastavad kultuurielu ning elavdavad Eesti majandust. Toetus antakse nendele üritustele, mis ilma riigi abita toimumata jääksid, kuid mis toovad riigieelarvesse maksutuluna vähemalt poolteist korda rohkem raha, kui on toetuse suurus. Eelmisel aastal sai selle meetme raames raha lisaks mitmetele spordiüritustele ka rahvusvaheline koorifestival Europa Cantat.
Head rahvasaadikud! Eesti on kultuuriliselt rikas riik, sest lisaks omanäolistele piirkondlikele kultuuriruumidele oleme koduks enam kui 190 rahvusest inimestele. Kultuuriministeerium toetab Integratsiooni SA kaudu rahvusvähemuste kultuuriseltside ja katusorganisatsioonide tegevust ning kahte – rootslaste ja ingerisoomlaste – vähemusrahvus- ja kultuuriomavalitsust. Toetame siin elavate eri rahvaste esindajate tegevusi, säilitamaks oma kultuurilised eripärad ja traditsioonid, ning samal ajal loome neile võimalused olla aktiivsemad ühiskonnaelus, praktiseerida eesti keelt ning laiendada suhtlusvõrgustikku. Vaid nii suudame luua eripalgelise, aga ühtse kultuurse ja sõbraliku ühiskonna. Just seetõttu oleme viimastel aastatel erilise tähelepanu alla võtnud kultuurikoostöö Ida-Virumaal. Eelmisel kuul avati Narva Vaba Lava, uue sisu on saanud juba mainitud Aleksandri kirik ning edukalt jätkub kunstiresidentuuri tegevus. Eelmisel aastal toimus Narvas mitu uut festivali ja anti rohkelt etendusi. Mõne nädala eest avasime Tallinnas eesti keele maja ning veel tänavu teeme seda ka Narvas. Sinna on oodatud kõik inimesed, kelle emakeel pole eesti keel, sõltumata nende rahvusest ja keeleoskusest, et õppida, harjutada või lihtsalt kuulata eesti keelt ning elada siinsesse ellu kiiremini sisse. Iga eesti keele kõneleja on oluline ja väärtuslik meie kultuuri edasikandja. Seetõttu taastasime juba mõne aasta eest tasuta eesti keele õppe täiskasvanutele – kui täpsem olla, siis 2015. aasta sügisest – ning nüüdseks on selle läbinud üle 10 000 inimese. Eelmisel aastal tõime muu hulgas välja tasuta keeleõpperakenduse Speakly ja sellel on juba üle 30 000 kasutaja. Meie ilusa eesti keele kõnelejate hulk ei pea piirduma nendega, kes elavad Eestis, eesmärk peaks olema suurem. Miks mitte võtta järgmiseks suureks eesmärgiks Eesti Instituudi ühe juhi Mart Meri välja öeldud unistus suurendada eesti keele rääkijate arv maailmas vähemalt pooleteise miljoni inimeseni?
Head rahvasaadikud! Mõne aasta eest kirjandusfestivali HeadRead külastanud rahvusvaheliselt tunnustatud Nigeeria prosaist ja luuletaja Ben Okri ütles muu hulgas, et eestlased peaksid saama üle kinnisideest, et nad on väike rahvas. Tema sõnul ei tee üht rahvast väikeseks või suureks mitte inimeste arv, vaid rahva vaimu suurus ja rahva panuse kvaliteet, tema veendumuste jõud ja rahva seas eksisteerivad ideed. Tsiteerin: "Kui üks rahvas mõtleb ja tegutseb moel, mis mõjutab maailma kaugelt enam, kui tema suurus lubaks seda arvata, siis me ei saa enam rääkida väikerahvast."  Ma olen veendunud, et Ben Okril on õigus. Kas ei ole see mitte just täpselt see, mida enam kui sajand tagasi ka Jakob Hurt soovis, kutsudes üles saama vaimult suureks? Me tunneme sügavat huvi ka teiste rahvaste ideede ja unistuste vastu ning nii oleme rohkem teadlikud parimatest mõtetest, mis on maailmas liikvel. Seeläbi oskame maailmale pakkuda ka midagi sellist, mida märgatakse. Selle elavaks tõestuseks on "Eesti Vabariik 100" kultuuriprogramm, mis jõudis enam kui 35 riiki ja mille raames korraldati üle 500 ürituse. Veelgi enam, me oleme suutnud enesesse sulgumise asemel teha palju rohkem koostööd ning seeläbi suutnud saavutada üha enam. Soovin siinkohal tuua näitena koostöö Leedu ja Lätiga. Mitte kunagi üksi, aga just tänu Balti koostööle saime üheskoos olla Londoni raamatumessi fookusriigiks, korraldada Pariisis Orsay muuseumis Balti sümbolismi näituse ning ühiselt luua Balti Kultuurifondi.
Ja lõpetuseks. Kultuuripärandi aasta andis teatripulga üle laulu- ja tantsupeo aastale. Ma ei tea võimsamat sisemise kultuurijanu väljendust, kui on meie laulupeo traditsioon. Jah, mõnede jaoks tähendab sisemine kultuurijanu hoopis janu parema positsiooni järele kultuurimaailmas, kuid mina kõnelen siin üheslaulmisest sinimustvalgete all, mis annab me trikoloorile tagasi tema algse tähenduse: mitte rusikapoliitikute kultuuritute tegude varjamine, vaid meie rahva koondamine. Kultuur on märk sellest, kuidas me suhtume maailma. Ja kuni meil on laulupidu, seni võime rahulikult öelda: me suhtume maailma kui paika, mis on avatud, demokraatlik ja sõbralik ning kus me hoolimata erinevustest suudame koos laulda ja koos alles hoida seda üht ja ainsat eesti kultuuri, mida mujal maailmas ei ole.
Head kolleegid! Kohe on ukse ees parlamendivalimised. Ja nagu ikka, küsime üksteise käest retooriliselt, tihti meedia vahendusel: mis on sinu pikk plaan? Kus on sinu pikk perspektiiv? Milline on suur narratiiv? Ma ei taha siinkohal esitada üleskutset luua parteideülene pikk perspektiiv. Või õigemini, ma ju tahaks, aga on selge, et õhk on praegu kuum ja üksmeel tõenäoliselt ei ole võimalik, isegi kui me kõik selle üleskutsega oma südames nõustuksime. Seetõttu kirjeldaksin siinkohal vaid oma sisemist veendumust. Eesti kultuur on ainult Eestis võimalik. Kõik muu, mis Eestis on, on võimalik ka mujal. Erinevad maksumäärad, erineva laiusega maanteed, mitmesugused sillad ja raudteed, kvoodid ja määrad – need kõik on võimalikud ka mujal. Ma ei taha öelda, et need on vähetähtsad. Ei, need on väga tähtsad. Aga mille nimel, head kolleegid? Mille nimel me siin koos käime? Mis on see, mille me endast maha jätame? Mis on see, mille järgi meid ja meie tegusid mäletatakse? Mille nimel me tegutseme, hea Riigikogu? Kui see kõik ei sünni Eesti kultuuri nimel, siis ma ei tea, mille nimel see võiks sündida. Ma ei mõtle siin, et me kõik käime koos vaid ühe luuleraamatu või kellegi skulptuuri pärast. Ei! Ma räägin kultuurist. Ma räägin laulupeost ja tantsupeost, ma räägin Arvo Pärdist ja Kris Lemsalust, ma räägin kontsertidest, raamatutest, maalidest jne, aga ennekõike räägin ma Eesti kultuurist selle sõna kõige laiemas mõttes – meie keelest, meie meelest, meie kooskäimistest. Ma räägin meie metsakülades elavate inimeste oskusest rääkida loodusega ning meie uuselamurajoonide arhitektuurist, meie eluruumi täitvatest mõtetest ja kujutlustest. See kõik ei ole abstraktne, see on väga konkreetne. Minu viimase nelja aasta tegevus on olnud konkreetne: kultuuritöötajate palkade tõus, valdkonda lisavahendite suunamine, erakapitali, kogukonna ja riigi suurem koostöö. Kuid mille nimel need asjad? Vist ikka meie kultuuri nimel. Tänan!

Aseesimees Enn Eesmaa

Suur aitäh, austatud minister! Teile on küsimusi. Tarmo Kruusimäe.

Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Selles plaanis oli kirjas ka autoriõiguse seadus ja tühja kasseti tasu. Millised on edasiminekud selles vallas ja milline on Vabariigi Valitsuse seisukoht? Kui kindlad saavad autorid olla, et see temaatika mingilgi moel lahenduse leiab? Kas on võimalik öelda ka mõningaid numbreid? 

Kultuuriminister Indrek Saar

Tänan küsimuse eest! Tuleb tunnistada, et see on tegelikult valus teema ka valitsuse poolt vaadates. Mul on hea meel, et Riigikogu liikmed, olles neli aastat oodanud, et valitsus midagi ette võtab, lõpuks võtsid initsiatiivi oma kätte ja esitasid seaduseelnõu. Eelmise aasta lõpus jõudis viimaks valitsusse ettepanek, kus oli võimalik sõlmida kompromiss, ja see oli justiitsministri pakutud versioon, et tühja kasseti tasu makstakse alates aastast 2020 riigieelarvest suurusjärgus 2 miljonit aastas. See ei olnud autorite ja esitajate esindusorganisatsioonide esimene eelistus, aga nad aktsepteerisid seda kompromissvarianti ja on seda ka väljendanud. Sestap ka valitsus aasta lõpus selles põhimõtteliselt kokku leppis. Ma loodan, et Riigikogu saadikute initsiatiiv ja valitsuse valmisolek sellega siiski edasi minna saavad Riigikogus mõistlikul moel ühendatud ja veel enne selle koosseisu lõppu saavad autorid ja esitajad kindluse, et neile seni ülekohtuselt saamata jäänud tasu tulevikus siiski maksma hakatakse. 

Aseesimees Enn Eesmaa

Austatud kolleegid! Igaks juhuks tuletan meelde, et ministri aruande kohta on igaühel teist võimalik esitada üks suuline küsimus. Ain Lutsepp, palun!

Ain Lutsepp

Aitäh, härra eesistuja! Austatud minister, tänan ettekande eest! Palju oli head, aga tahaks ikka ja jälle puudutada etendusasutuste seadust, mis on pikalt kavas olnud. Eestis on etendusasutusi nii eraõiguslikke kui ka riigi asutatud sihtasutusi, nad nõuavad erinevat rahastamist ja erinevaid käsitlusi. See peaks kõik kirjas olema tulevases etendusasutuste seaduses. Praegu on valimised tulemas ja on selge, et mingil juhul sellega kuhugi ei jõuta, aga järgmisel koosseisul on vaja etendusasutuste seadus kiiresti vastu võtta. Kui kaugele on selle seaduseelnõuga jõutud ja millised on perspektiivid? 

Kultuuriminister Indrek Saar

Tänan! See on teema, mis on tõepoolest väga mitu aastat arutlusel olnud. Kultuuriministeerium on püüdnud oma partneritega ehk siis etendusasutustest tööandjate organisatsiooniga – lühendatult EETEAL – ja ka teatriliiduga nendes asjades ühe rea peale saada. Aga nagu arvata võib, on etendusasutuste liidus, kuhu kuulub erineva omandivormiga ja erineva riigitoetusega asutusi, olnud vastakaid arusaamu, kuhu suunas liikuda – et mitte öelda, et arvamused on vahel olnud kardinaalselt vastassuunalised. On olnud lähenemisi, kus on tundunud, et võiks hakata seaduseelnõuga edasi liikuma, ja on olnud hetki, kus pärast seda, kui läbiräägitud versioon on paberile pandud, on siiski jõutud äratundmiseni, et see ei ole mitte see. Sestap paraku lõplikku lahendust meil praegu ei ole. Nüüd on mulle taas kinnitatud, et etendusasutuste juhid on jõudnud põhimõttelise kompromissini ja Kultuuriministeerium võiks hakata seaduseelnõu vormistama. Me kõik saame aga aru, et järelejäänud aja jooksul ei kultuurikomisjon ega Riigikogu sellesse süveneda ei jõua. Nii et paraku jääb see tõepoolest järgmise koosseisu ülesandeks.

Aseesimees Enn Eesmaa

Palun, Barbi Pilvre!

Barbi Pilvre

Aitäh! Hea minister! Mul on selline küsimus: kuidas edeneb koostöös Rahandusministeeriumiga vabakutseliste sotsiaalse kaitse probleemi lahendamine? Ennekõike pean silmas haigekassa kindlustust.

Kultuuriminister Indrek Saar

Selle kohta küsis eelmine nädal minu käest Riigikogu liige Ain Lutsepp ja ma talle vastasin. Sellel lahendusel on olnud mitu etappi. Praxis on igal juhul teinud oma ettepanekud, kuidas selle teemaga edasi liikuda võiks. See puudutab ju palju rohkemaid inimesi kui vabakutselisi loovisikuid. Enam ei töötata 19. sajandist tuttava tööaja graafiku alusel, et kõik lähevad hommikul tööle, õhtul lõpetavad ühel kellaajal ja kord kuus makstakse palka või kui tihti kuskil riigis makstakse. Tasu saamise ja töö tegemise vormid on väga palju muutunud, eriti just viimase paarikümne aastaga. Seega probleem puudutab palju rohkemaid inimesi kui ainult loovisikuid.
Mis puudutab loovisikuid, siis vabakutseliste puhul on aluseks loovisikute seadus, mis tagab neile sel ajal, kui nad ajutiselt töötasu ei saa, elementaarsed sotsiaalsed garantiid, mida on võimalik taotleda. Selle jaoks on riigieelarvest eraldatud tänavu ca 1,2 miljonit eurot. Aga probleem on selles, et kui sa saad töötasu aeg-ajalt, sa ei ole ajutiselt töötu, aga saad töötasu võib-olla 2–3 korda aastas, siis su sotsiaalkindlustus katkeb. Mure on aga olnud selles, et säärase regulatsiooniga võib kaasneda väga suur risk, et osa töövõtjaid või ka tööandjaid tulevikus kasutab seda ära nii, et ei maksa üldse enam sotsiaalmaksu – seda ei ole ju vaja teha – või maksavad seda ainult miinimumtasu pealt, kuigi tasu aasta keskmisena tuleb märksa suurem. Aga ma loodan, et nende Praxise soovituste järgi on võimalik edasi liikuda ning Maksu- ja Tolliamet ongi lubanud koostöös Rahandusministeeriumiga teemat analüüsida. Miks see mõnevõrra on aega võtnud? Põhjus on selles, et Sotsiaalministeerium viis läbi uuringu, kus üheks võimalikuks variandiks võeti lahendus, mis tagaks kõigile Eesti inimestele ravikindlustuse, sõltumata sellest, kas nendelt laekub sotsmaksu või mitte. Jõuti järelduseni, et sellega kaasnevad maksuriskid on liiga suured ja päris sellisel kujul seda teha ei saa. Etapi kaupa on nüüd võimalik analüüse edasi teha. Aga mida juba sel aastal kindlasti tehakse, on see, et haigekassa hakkab inimesi varakult ette teavitama, kui nende ravikindlustus ähvardab katkeda. Nii et vähemalt teadlikkuse poolest läheb asi natuke paremaks juba tänavu, aga järgmised sammud astutakse nende analüüside tulemusena.

Aseesimees Enn Eesmaa

Palun, Krista Aru!

Krista Aru

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister! Aitäh selle väga põhjaliku ja sisuka aruande eest ja ka selle kohta täna tehtud ettekande eest! Minu küsimus puudutab Kultuuriministeeriumi koostööd Tallinna linnaga. See on olnud teinekord väga edukas, ma mõtlen eelkõige staadioni ja laulukaare kordategemist. Kuhu järku on jõudnud koostöö linnahalli osas? Sinna oli planeeritud konverentsikeskus, aga me lootsime isegi seda, et nii saavad sümfooniaorkestri ruumiprobleemid lahendatud. Kuhu on jõutud ja kas sellega liigutakse aastal 2019 mingis suunas edasi? 

Kultuuriminister Indrek Saar

Jaa, linn on suuliselt väljendanud valmisolekut selle teemaga edasi liikuda. Mina olen taotlenud seda, et pärast erinevates formaatides töövormis kohtumisi me jõuaksime selle memorandumiga ka valitsuskabinetti. Valitsuskabinet koosneb kolmest osapoolest, mitte kõik ei ole väljendanud selget valmisolekut seda valitsuskabinetis arutada. Ma loodan, et lähitulevikus see hetk jõuab kätte, aga garanteerida ma paraku seda kuidagi ei saa.

Aseesimees Enn Eesmaa

Heidy Purga, palun!

Heidy Purga

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Suur tänu ülevaate eest, mille te kultuurikomisjonile ja ka teistele olete esitanud, samuti tänase väga hea ettekande eest! Nii sisukat dokumenti ja nii head ettekannet ei ole ammu olnud. Minu küsimus puudutab kultuuri eksporti. Kas te saaksite täpsemalt välja tuua mõned tegevusfookused, mis edaspidi plaanis on? Kultuuri ekspordi osa oli aruandes pisut laiali pillutatud ja natukene minu jaoks ka fookusest väljas? 

Kultuuriminister Indrek Saar

Aitäh küsimast! Kui vaadata meie juubeliaasta kava, siis see oli üks tohutu kultuuri ekspordi projekt. Seda lisaks kogu sellele tegevusele, mis siin kohapeal toimus. Nagu ma ütlesin, enam kui 35 riigis korraldati üle 500 ürituse, mis olid ametliku programmi osa, aga tegelikult oli veel terve rida ettevõtmisi, mis ei ole kunagi üheski programmis olnud. On aga selge, et nii suuri summasid, nagu meil juubeliaastal kasutada oli – nagu ikka, peo ajaks paned natuke kõrvale, pärast pead vähemaga hakkama saama –, meil lähiaastatel kultuuri suunata ei ole.
Väga positiivne oli kogu sellel juubeliaastal ja mingil määral ka juba eesistumise aastal kõigi kultuuri ekspordiga otsapidi seotud ministeeriumide valmisolek ühiselt edasi minna. See valmisolek ja üldine teadlikkus, mida keegi teeb ja kuidas on võimalik ühiselt sünergiat leida, on kõvasti kasvanud. Ma pean peale Kultuuriministeeriumi silmas eelkõige majandusministeeriumi, eriti sealseid turismiga tegelevaid inimesi, ja Välisministeeriumi loomulikult ka. Meil on erinevad tööformaadid, mida kasutades me sellega tegeleme ja arutame, kuidas edasi minna. Oleme ka mõelnud selle peale, kust leida täiendavat rahastust, aga meil ei ole lõplikku lahendust ja sellepärast ei saa ka mulluses aruandes must valgel midagi väita. Need asjad on veel tööfaasis. Aga on üks tendents, mida me oleme hoidnud. See on see, et nende asutuste või loovkollektiivide puhul, kes ongi eelkõige kultuuri ekspordile keskendunud, kelle puhul me näeme, et nende tegutsemine kultuuri ekspordi suunal on regulaarne, me oleme püüdnud nende iga-aastase toetuse saamise tingimustesse lisada, et nad ei pea iga väikse ettevõtmise pärast tulema meie käest raha taotlema, vaid see on nende eelarve loomulik osa, n-ö nende põhikirjaline tegevus. Aga jah, konkreetsete meetmete koha pealt pean hetkel jääma ebamääraseks, sest lõplikku kokkulepet asjaosaliste vahel ei ole.

Aseesimees Enn Eesmaa

Valdo Randpere.

Valdo Randpere

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea kultuuriminister! Mulle ka meeldib kultuur ja mulle meeldis see ettekanne, aga mina vaatan sind seal puldis ka kui spordiministrit. Sellepärast tahan küsida, et kuigi see aruanne ei käsitle sporti, aga Kultuuriministeerium ikkagi tegeleb ka spordiga: milline on Team Estonia seis? Vahepeal lubati, et ta tuleb, siis selgus, et võib tulla küll, aga raha juurde nagu ei tule, sisu jääb samaks, aga vorm muutub ja nimi muutub. Ja kuna mul on vist viimast korda võimalik selle koosseisu jooksul sinu käest mehesõna välja pressida, siis palun ütle, milline on sinu nägemus, kuidas see Team Estonia peaks välja nägema, millega tegelema, milline on tema rahastus jne. Siis kõik spordiinimesed teaksid ka, kas maksab midagi loota või mitte. 

Kultuuriminister Indrek Saar

Tänan küsimuse eest! Mul on kirgliku spordisõbrana alati hea meel, kui saab spordist rääkida, aga me rääkisime sellest siin põhjalikult spordipoliitika põhialuste arutamise raames. Lühidalt võin öelda, et Team Estonia tuleb. Selle jaoks on järgmisel neljal aastal alates sellest aastast riigieelarves ette nähtud 8 miljonit eurot, aga ma loodan, et aja jooksul leitakse sinna ka täiendavaid vahendeid, nii et see ei jää selle nelja aasta jooksul ainukeseks rahaeralduseks. Eesti Olümpiakomitee tegeleb koostöös Kultuuriministeeriumi ja asjaomaste spordiedendajatega Team Estonia loomisega aktiivselt. See mõte ei ole kuhugi kadunud, vastupidi, see on täie hooga töös. Aga loomulikult on väga teretulnud kõik ideed ja konkreetsed toetused, mis aitavad selle elluviimiseks leida enam vahendeid, sest pikemas perspektiivis loomulikult ainuüksi sellest rahast ei piisa. Aga me võime spordist alati rääkida ka Virumaal, sinu valimisringkonnas. Sa võid vahel läbi tulla ja siis me võime seal erinevates variatsioonides ka spordist rääkida. 

Aseesimees Enn Eesmaa

Palun, Monika Haukanõmm!

Monika Haukanõmm

Tänan, härra juhataja! Hea minister, aitäh selle ettekande eest! Küsin aga ikkagi ära oma klassikalise küsimuse. Ma vaatan neid kultuuriobjekte, mis on valminud ja valmimas, ja rõõmustan nende üle. Samas on paljudel juhtudel tegemist muinsuskaitseliste objektidega, mille puhul kohaldatakse tulenevalt seadusest eritingimusi. Minu küsimus on ühelt poolt, kuidas on valminud või valmimas objektide puhul lood nende füüsilise ligipääsetavusega? Kuidas te seda hindate? Ja teiseks, kas te olete kogenud seda, et üks seadus võib osutuda ka takistuseks sellise ligipääsu loomisel? Ehk siis: kus on see tasakaal mingi objekti kaitsmise ja teiselt poolt inimeste huvide kaitsmise vahel? 

Kultuuriminister Indrek Saar

Aitäh küsimuse eest! Kui me räägime kultuuri kättesaadavusest, siis see puudutab loomulikult väga otseselt ka kogu seda ligipääsetavuse probleemi, mis puudutab puuetega inimesi. Eks me oleme sellest siin varemgi rääkinud, et me juba oleme harjunud nägema, et liikumispuudega inimestele luuakse võimalusi, aga paljud teised puude liigid on sellised, mille peale esmapilgul tihtipeale ei tule, kui endal neid probleeme ei ole. Ma usun küll, et me oleme Kultuuriministeeriumis viimaste aastatega saanud palju targemaks. Me oleme selle jaoks spetsiaalselt korraldanud erinevaid kohtumisi ja seminare, et ennast ja allasutuste töötajaid koolitada.
Mis puudutab muinsuskaitseseadust, siis see ühelt poolt jah peab tagama meie kultuuripärandi säilimise, teiselt poolt aga on muinsuskaitse algprintsiip selline, et kõige paremini säilib pärand, mis on aktiivses kasutuses. Kui osa inimesi või üldse inimesed ei saa kuhugi ligi, siis ei saa paljud kohad olla aktiivses kasutuses. Otsustajatel peaks jätkuma piisavalt kainet meelt ja pragmaatilist mõtlemist, et aru saada, et ei pea ilmtingimata 100% väliskuju säilitama selle hinnaga, et osa inimesi lülitatakse ühiskonnast välja, kuna konkreetsele hoonele ei pääse ligi. Uus muinsuskaitseseaduse eelnõu, mille üle peetakse kirglikke arutelusid, lisabki muinsuskaitsele paindlikkust juurde, andes võimaluse üksikjuhtumite korral piisavalt kaalutlusõigust rakendada ja erisusi luua. Ma väga loodan, et me ei jää kehtiva muinsuskaitseseaduse juurde, mis on meid üsna nn kinni joonistanud paljudes asjades. Usutavasti saame niikaugele, et Riigikogu leiab kompromissi ja koputab selle seaduseelnõu ära, mitte ei jäta seda järgmisele koosseisule. 

Aseesimees Enn Eesmaa

Lugupeetud minister, suur aitäh ettekande ja küsimustele vastamise eest! Küsimusi rohkem ei ole. Tuletan meelde, et selle arutelu lõpus Riigikogu otsust vastu ei võta, mis aga ei vähenda läbirääkimiste tähtsust ja tähendust. Palun Keskerakonna fraktsiooni nimel Aadu Must!

Aadu Must

Austatud juhataja! Head kolleegid! Sedasama aruannet kuulasime ka kultuurikomisjonis ja ütlen lühidalt, et komisjon jäi arvamusele, et ülekaalukalt on meie koostöö kulgenud väga sümpaatselt, vastastikuse mõistmise ja edasipüüdlikkuse vaimus. Ma otsustasin, et ei hakka kordama kõike seda, mida kultuuriminister juba rääkis, ja isegi mitte seda, mida me komisjonis arutasime – pärast mind tuleb veel paar sümpaatset komisjoni liiget, kes saavad seda teemat laiendada. Ma peatun konkreetselt ainult nendel olulistel kultuuri valdkondadel, millega ma ise praktilises elus olen tugevalt seotud olnud ja oma hinnangu kujundanud.
Neist esimene on see, mida me veame siin parlamendis koos Johannes Kerdiga: see on Balti Assamblee töö, Balti koostöö. Üks tõesti ülimalt sümpaatne aspekt on see, et meie naabrid tunnustavad meie Kultuuriministeeriumi tööd. Läti kultuuriminister Dace Melbarde, kes jätkab nüüd ka uues valitsuses, ütles, et Eesti ja Läti vaheline lävepakk on kuidagi madalamaks vajunud. Ta kiitis väga meie Kultuuriministeeriumit ja kultuuriministrit ning teate, kui hea meel oli seda kuulda.
Me käisime kultuurikomisjoniga Soomes ja suhtumine oli umbes sama. Omalt poolt pean ütlema, et meil on Kultuuriministeeriumiga olnud täielik vastastikune mõistmine ja koostöö, arendades suhteid nii põhja suunal Soomega kui ka Lätiga. Ma kiidan omalt poolt kultuuriministrit selle eest, et kui me mõnda asja kas või vaat et jooksu pealt oleme arutanud ja rääkinud, mis Balti Assamblees kavas on, siis üsna varsti olen kuulnud, et meie minister on seda juba Läti ministriga arutanud ja asjad ellu viinud. See puudutab nii Balti Kultuurifondi kui ka Soome-Eesti Kultuurifondi. See viimane on eriti oluline. Teate, Balti Assamblees oli aastaid selline lugu, et me andsime üksteisele preemiaid ja kuulutasime kirjanikke Balti Assamblee preemia laureaatideks, aga kui pärast seda küsisin mina – ma kordan seda vana näidet, sest see on mul nagu pind õrnas kohas –, kes siis sel aastal sai Balti Assamblee kultuuripreemia, siis vastus oli: "Üks lätlane, mis ta nimi oligi, igatahes tema perekonnanime lõpus oli s." Aga nüüd loodame, et jõuame nii kaugele, et kui keegi Lätist või Leedust saab preemia, siis saame seda kirjandust ka omas keeles lugeda ja lätlased-leedulased meie laureaatide töid oma keeles.
Teine väga suur teema, mis mind isiklikult on erutanud ja paljusid minu kolleege samuti, on ametkondadevaheline koostöö. Teate, ma kordan siin saalis või siin kõnetoolis juba öeldut: Eesti suur häda on killustatus. See on ametkondlik killustatus: eri ametkonnad ajavad tihti ametkonna asja ja alles pärast seda Eesti asja ka. Nad dubleerivad ja rivaalitsevad, eriti raha pärast. Ja selles kontekstis on minule ja teistele komisjoni liikmetele, samuti rahvusraamatukogu nõukogu ja arhiivinõukogu liikmetele ülimalt sümpaatne see, et rahvusraamatukogu rekonstrueerimise projekti puhul on vaatamata allumisele eri ministeeriumidele Rahvusarhiiv ja Eesti Rahvusraamatukogu jõud kokku pannud. Ministeeriumid toetavad neid ja see mõneti tühjaks jäänud uhke ja ajaloolise hoone, rahvusraamatukogu hoone probleem lahendatakse kahe ministeeriumi koostöös. Eile võeti vastu projekteerimisotsus ja selle eest, meie rahvuskultuuri hoidmise eest, tahan kiita Kultuuriministeeriumit, aga loomulikult ka teisi asjaosalisi. Hea kolleeg Valdo Randpere ütles, et seda peab siit kõnetoolist kindlasti ütlema.
Nüüd kolmas teema, mille ma lihtsalt ära nimetan. Tartu Linnavolikogu esimehena pean rõhutama, et Kultuuriministeeriumi koostöö kohalike omavalitsustega tundub olevat väga sümpaatne, vähemalt Tartust vaadatuna see niimoodi paistab. Seda eri valdkondades: nimetan huvitegevust, huviharidust, muuseume ja üldse kogu valdkonda, mida Kultuuriministeerium kureerib. 

Aseesimees Kalle Laanet

Palun, kolm minutit lisaaega!

Aadu Must

Viimasena räägiksin mõnest asjast, millest tänagi korduvalt juttu oli. Pean silmas muinsuskaitseseadust. Muinsuskaitseseadusega on tõepoolest ära tehtud suur töö, aga kuna ma olen näinud mitme muinsuskaitseseaduse menetlemist, siis tean, et loomulikult ei saa see seadus kunagi valmis. Kui ühiskond saab rikkamaks, siis tulevad uued võimalused. Sellest me kogu aeg unistame ja siis tuleb veel parem muinsuskaitseseadus. Praegune projekt on eelmisest väga palju parem. Ma räägin seda ka tartlasena, sest ma olen Tartust valitud inimene. Tartlaste jaoks on saanud hea ja kurja tundmise punktiks just see, millest minister rääkis. Kui Tartu raekoda saab muinsuskaitselt loa ehitada sinna lift, siis see hoone jääb elama ja jääb kasutusse, mida ka uus muinsuskaitse kontseptsioon ju eesmärgiks peab. Me räägime seda, et eelkõige peab hoone elama, alles teisene eesmärk on, et ta peab säilima võimalikult algupärasena. Kui see otsus vastu võetakse, siis me kõigi tartlastega koos aplodeerime ja ütleme, et uus muinsuskaitseseadus on tore asi. Kultuuriministeeriumi tegevus meie muinsusvara väärindamisel ja probleemide mõistmisel väärib kiitust. Küll me saame nendest viimastest konarustest ka üle, mõnes kohas tuleb veel teha kompromisse.
Ja viimane, puhtisiklik seisukoht. Indrek siin ütles, et parteidevahelist konsensust pikas perspektiivis paraku näha pole.  No püüame selle poole, vahest suures osas ikka tuleb! Näen, et minister annab märku, et tegelikult oleme selles vist kõik ühisel seisukohal. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet

Aitäh, kolleeg Must! Toomas Jürgenstein, palun!

Toomas Jürgenstein

Hea eesistuja! Hääd kolleegid! Ma oma kõne lõpus jõuan Hiina tasakaaluprintsiibini, mis minu jaoks sedasama "Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020" aruannet ilmestab. Aga mul tuli veel üks mõte: minister ja kultuurikomisjoni esimees on omamoodi niisugused hiinalikud yin ja yang, kes koos terviku moodustavad ja seega garanteerivad, et kultuurikomisjoni töö igati viljakas on. Aga olgu nõnda.
Inimese loomuses on vist alateadlik soov panna ametlikele dokumentidele, kui need on läbi loetud, poeetilisemaid pealkirju. Mina ristisin äsja kuuldud aruande tasakaalu otsimise aruandeks. Seda dünaamilist tasakaaluotsingut võib tajuda eri tasanditel. Esmalt ma tunnetan, et otsitakse tasakaalu inimeste ja ehituste vahel. Kõrgharidusega kultuuritöötajate palga tõstmine on viimastel aastatel kulgenud pika sammuga ja see on kindlasti õige suund. Kultuuritöötaja ei pea olema taskus sente veeretav lumehelbeke, vaid oma väärtust teadev, ühiskonda ja oma elu juhtiv looja. Palgatõusu loodetav jätkumine loob selleks eelduse. Sedasama loomekindlust saavad tunda 11 loomepalka saavat kunstnikku-kirjanikku, kelle arv mõne aastaga suureneb 15-ni. Teisalt on üsna loomulik, et loojad liiguvad inspireerivates ja maitsekates ruumides. Just sellised mitmed valminud kultuuriobjektid on – on see siis Eesti Kunstiakadeemia hoone või Arvo Pärdi Keskus Laulasmaal. Viimase puhul tahan rääkida ühest isiklikust mälestusest. Paar kuud tagasi käisin seal ja läbi kahe akna – kes on Pärdi keskuses käinud, teavad, et kuna aknad on seal niisugused vinklis, siis võib vaadata paljusid asju läbi kahe akna – nägin Arvo Pärti. Uskuge, harmoonia selle hoone ja maestro vahel on olemas! Väga selgelt on olemas! 
Teiseks nimetaksin ettevaatlikult alanud kivi ja puidu vahelise tasakaalu otsingut. Vahest me oleme oma muinsuste kaitsel ja hoidmisel unustanud suurematele ja uhkematele kivist hoonetele suuruselt alla jäävad ja igapäevasemad elamud, väärtusliku taluarhitektuuri. Tõsi, esialgu toetame seda ettevaatlikult, 100 000 euroga, aga käesolevast aastast on võimalik ka puidust ehitatud taludele toetust taotleda. See kivi ja puidu tasakaal on muidugi sümboolne. Väga loodan, et see meede edaspidi laieneb.
Kolmandaks otsime tasakaalu elektroonilise ja inimeselt inimesele keeleõppe vahel. Ühelt poolt arendame lõimimise raames keeleõppe nutilahendusi – näiteks võib tuua Speakly, millest juba juttu oli ja mille kasutajaid on juba kümnetes tuhandetes –, teisalt aga olime äsja tunnistajaks Tallinna eesti keele maja avamisele. Narva eesti keele majal on aadress olemas, aga olen aru saanud, et mõni kuu on veel avamiseni aega.
Ma palun ühe minuti juurde!

Aseesimees Kalle Laanet

Üks minut lisaaega.

Toomas Jürgenstein

Neljandaks nimetaksin tasakaalu rahvusvahelise ja oma riigi vahel. "Eesti Vabariik 100" raames on tõepoolest korraldatud üle 500 kultuuriürituse. Oleme uhked oma esindatuse üle Londoni raamatumessil ja näiteks Balti sümbolismi näituse üle Pariisis, kuid kõiki neid sündmusi tasakaalustab meie juubeliaasta laulu- ja tantsupidu.
Hääd sõbrad! Tõepoolest, ma tunnen Hiina kultuuri suhteliselt pealiskaudselt, kuid aeg-ajalt on mul olnud kiusatus seletada maailma dünaamilises tasakaalus olevate yin'i ja yang'i võtmes. Samas on ka olemas selle põhimõtte maavillane variant: Eno Raua "Naksitrallide" teine raamat lõpeb sõnadega: "Looduses peab valitsema tasakaal." Jääb vaid märkida, et küllap on niisama meie kultuuriga. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet

Aitäh, kolleeg Jürgenstein! Heidy Purga, palun!

Heidy Purga

Hea eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Tahan tänada kõigepealt ministrit selle väga põhjaliku ettekande eest ja aruandedokumendi eest. Tugev kultuur ühendab meid kõiki. See on alus kogu ühiskonna toimimiseks. Mida rikkalikum ning hoitum on meie kultuur, seda tugevamad me rahvana oleme. Kultuur pole ainult termin ja miski, mis on väga iseenesestmõistetav. Ilma kultuurita, ilma meie oma kultuurita ei oleks me mitte midagi. Nii põhjalikku ülevaadet oli tõesti hea meel lugeda. Üsna suure osa möödunud aasta kultuurisündmustest moodustasid "Eesti Vabariik 100" initsiatiivil toimunud ettevõtmised, nagu dokumendist lähtus. Juubeliüritused on olnud tõepoolest vägagi laiahaardelised nii Eestis kui ka väljaspool meie riigipiiri. Kultuurivaldkonna tegijad on ka suurepäraselt silma paistnud omavahelise ja väga eriilmelise koostööga ning suurt kiitust väärib ka kodanikualgatuse kaasahaaramine. "Eesti Vabariik 100" tähtsündmus on meie kultuurile suurt hoogu lisanud. Eriti märkimisväärseid edusamme on teinud meie filmitööstus, kaasaegse kunsti valdkond, rahvusvaheline kultuurivahetusprogramm ja kui veel südamelähedastest projektidest "Eesti Vabariik 100" sündmuste raames rääkida, siis kindlasti tõstan esile aktsiooni "Igal lapsel oma pill". Kokku osteti 3000 instrumenti. Lisaks sellele käivitati 100 tamme pargi rajamine ja linnaväljakute rajamise programm "Hea avalik ruum" koostöös arhitektide liiduga.
Olulised ettevõtmised, mis tugevdavad meie kultuuri, on kas juba algatatud või vähemalt kavas. Räägime siin näiteks väga olulisest huviharidusest, mis on saanud täiendavat toetust ja mille puhul tagatakse munitsipaal- ja eraõiguslike huvihariduse ja huvitegevuse pakkujate samaväärne kohtlemine. Selle üle on tõesti hea meel. Valmis on saanud Arvo Pärdi Keskus, Eesti Kunstiakadeemia maja, Narva Vaba Lava, ehitusjärgus on Eesti muusika ja teatri maja ja palju muud. Kuigi Eesti Rahvusringhäälingu viimase piirini amortiseerunud hoone peab veel ilmselt mõne aasta vastu, jääme ootama mitte ainult vahendite eraldamist ERR-i uue maja ehitamiseks, nagu aruandest näha, vaid vahendite eraldamist ka tulevikus.
Kultuuri mitmekesisus on meie kultuuri väga tugev külg. Siinkohal tahan ära märkida selles aruandes välja toodud fakti, et 2015. aastal avanenud Euroopa Regionaalarengu Fondist on üsna tulemuslikku rahastust saanud meie loomeettevõtete inkubaatorid, kiirendid ja tugivõrgustikud. Väga head tulemust on näidanud loomemajanduse arenduskeskus Loov Eesti, mis tegutseb kõikide valdkondade üleselt.
Need on lihtsalt mõned näited. Me jääme ootama muude ettevõtmiste hulgas ka selgemat väljendust kultuuri ekspordi vallas, samuti selgust, milline konkreetsem asendusmudel on välja töötatud Hasartmängumaksu Nõukogu tegevusele. Tuletan lihtsalt meelde, et Hasartmängumaksu Nõukogu oli aastaid suureks abiks nii haridus-, kultuuri-, spordi- kui ka sotsiaalvaldkonnas tegutsevatele organisatsioonidele ja paljudel juhtudel moodustas sellest maksust jagatud toetus nende organisatsioonide kogu eelarve. Aga kahjuks läks nii, nagu läks. Selle nõukogu tegevus on lõpetatud, aga selget ja väga konkreetset alternatiivi ei ole praeguseks välja käidud. Oleme jõudnud seisu, kus eelarveaasta esimene kuu hakkab mööda saama, aga organisatsioonidel ei ole selgust, millises mahus selle aasta eelarve kinnitatud saab.
Aga kokkuvõttes ma igal juhul kiidan seda aruannet. Mul on hea meel Kultuuriministeeriumi ja kultuuriministri eeskujuliku tegevuse üle. Suur tänu teile!

Aseesimees Kalle Laanet

Kiidan kolleeg Purgat esinemise eest. Aitäh! Palun, Krista Aru!

Krista Aru

Austatud härra juhataja! Austatud rahvaesindajad! Lugupeetud minister! Aasta 2018 oli Eesti kultuurile sisukas, ilus ja hea aasta. Seda eelkõige kõikidele loojatele, olgu kirjanduses, kunsti, teatri või filmi vallas. Selle aasta raamis ühelt poolt "Eesti Vabariik 100" ja teiselt poolt kultuuripärandiaasta ning nende tähiste koosluses sündis tänu meie loojatele palju ilusat, palju head ja palju vaimustavat, mis viis tõesti Eesti kultuuri ka laia maailma ja tegi selle toel nähtavaks ka eestlust.
On kolm suurt valdkonda, mille eest ma tahan Kultuuriministeeriumit kiita. Nendest üks on kindlasti kultuuritöötajate palgad, sest ilma selleta, et kultuuritöötaja saaks oma palgast ära elada, ei saa me rääkida, et kultuuril läheb hästi. Teine on huviharidus, noorte huvihariduse kontseptsiooni väljatöötamine, mille rakendamine toimub nüüd Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu, aga mille kontseptuaalset kokkupanemist vedas kindlasti Kultuuriministeerium, tõestades sel moel ka seda, et tal on suutlikkust olla valdkondade ühendaja – ühendaja kultuuri mõttes ja ka hariduse mõttes. Ja kolmas väga oluline teema, millega ministeerium on täiesti uuel tasandil saanud tegelda, on lõimumine. Lõimumine mitte ainult selles mõttes, et Eestis elavad teised rahvad peavad eesti keelt paremini rääkima, vaid just nimelt selles mõttes, mida lõimumine võib Eesti kultuurile, Eesti riigile ja Eesti rahvale uut ja positiivset kaasa tuua. Eriti tore on seejuures näha ka meie maailmas laiali elavate rahvuskaaslaste kaasamist, võttes aluseks kas hargmaisuse kontseptsiooni edasiarendamise või midagi muud.
Palun kolm minutit juurde!

Aseesimees Kalle Laanet

Kolm minutit lisaaega, palun!

Krista Aru

Kuid on kolm suurt valdkonda, millel ma tahan peatuda, mõeldes eelkõige mitte niivõrd sellele õnnestunud tegevusele ja aruandele, kuivõrd sellele, mis meid veel ees ootab ja mis suunas võiks Eesti kultuuripoliitika mõtestamisel – hakatakse ju ka uut kava koostama – kindlasti edasi liikuda. Üks teema on koori-, orkestri- ja tantsujuhtide palgad. Tänavu me tähistame kõik suures rõõmus-lugupidamises Eesti laulupeo ümmargust ja väärikat aastapäeva ja võime küll öelda, et sellel aastal finantseeritakse kogu laulupidude korraldamist rohkem, lisatakse finantsidele üks miljon eurot. Kuid see ei ole lahendus, millest piisab kogu meie laulu- ja tantsupeo traditsiooni kestmiseks. Lahendus peab olema kaasaegne, vaatama kaugemale tulevikku ja tagama, et see traditsioon, mis mitte ainult ei ühenda siin elavaid rahvaid, vaid annab Eestist selliste väärtustega täidetud pildi kogu maailmale, kestaks. Praegusel kujul raha juurde andes ja pidades kindlasti selle peo suurepäraselt ära, me tegelikult probleemi ennast ei lahenda.
Teiseks, meie kirjandusloo allikate, aga ka laiemalt Eesti kultuuriloo allikate – algtekstide, algmaterjalide  – taas käibele toomine. Vaadake, juba 20. sajandi alguses sõnastasid Eesti haritlased ühe põhitõdedest: Eesti saab täisväärtuslikuks kultuurirahvaks, kui tal on adekvaatne kultuurilugu, ilma aukudeta kultuurilugu. Ainult ilma aukudeta kultuurilugu võimaldab rahval toetuda adekvaatsele enesehinnangule. Rahvas, kellel ei ole omaenda lugu – olgu selles loos head juhused või halvad –, kaotab mingil hetkel oskuse omaenda olekut adekvaatselt hinnata. Ja see on asi, mida me ei tohi lubada. Seda mõisteti ja sellest lähtuti väga julgelt ja väga teadlikult 20. sajandi alguspoolel. Ja nüüd me oleme liikunud oma kirjandusallikate, väga mitmete põhimõtteliste kirjandusklassika ja kultuuriklassika tekstidega sellesse järku, et me ei oska ja ei suuda neid välja anda. Ja siin näen ma seda, et mitte ainult Kultuuriministeerium ei peaks sellega tegelema. Ta peaks kaasama Sotsiaalministeeriumi, Kaitseministeeriumi, Maaeluministeeriumi. Just nimelt see aukudeta enda rahva lugu on see, mis vabastab meid hiljem nii sotsiaalkulude kui ka kaitsekulude kasvust, sest see annab rahvale tugeva vaimu. Ja selle vaimu ja kogu loo mõtestamise edasikandmine ei tohi jääda ainult muuseumide, raamatukogude ning üksikute koduloouurijate ülesandeks, nagu see praegu on välja kukkunud. See on kogu rahva vastutus. Ja kogu seda rahva vastutust saab ja oskab kõige paremini mõtestada ja edasi kanda Kultuuriministeerium oma kaasaegses vormingus.
Mis puudutab muuseume ja raamatukogusid, siis pole kindlasti vaja, eriti raamatukogude puhul, mõelda ainult sellele, et meil on vaja e-laenutus kiiresti rakendada. See on normaalne, e-laenutuse kasutamine on ajaga kaasas käimine. Aga meil puudub raamatukogude – mõtlen eelkõige rahvaraamatukogusid – rollide kaasaegne mõtestamine. Milleks need meile Eesti eri kohtades vajalikud on? Kas ainult selleks, et nad jagaksid kirjandust, kui kirjanduse laenutamine läheb üle e-teenindusele? Pigem peaksid rahvaraamatukogud nii nagu muuseumid, nii nagu paljud väikesed rahvamajad, kogu see vabakondlik liikumine, olema rahva vaimu hoidjad. Ja rahva vaimu hoidmine on üks suuremaid kohustusi, mis meil siin Riigikogus kultuuripoliitika edendamisel täita tuleb. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet

Aitäh, kolleeg Krista Aru! Palun, Tarmo Kruusimäe!

Tarmo Kruusimäe

Hea esimees! Head töökaaslased ja hea kultuuriminister! Meil on fraktsioonis asjad kokku lepitud nii, et kui kõik viis erakonda on kõnelenud ja Isamaast keegi kõneleda ei taha, siis avaneb minul võimalus pulti tulla. Alustaksin ühe lihtsa luuletusega, mille on kirjutanud Merle Jääger: "Hariduselt räpane ja roiskund hinge sisikonnas, astun lärtsti ellu sisse, sigind töölisperekonnast." See kultuurijutt on nii mõnus, nii lummav ja meil on absoluutselt igaühel oma seisukoht. Ma loen ka ette ühe vist 37 aastat tagasi kirjutatud luuletuse. Küllap te tajute, et see mõjub täna hoopis teistmoodi kui omal ajal. Need, kes mind teavad, ei üllatu, kui ütlen, et autor on Hando Runnel: "Ilus punane peldik Peipsi kalda peal. Mina ei ole käinud mitte kunagi seal. Keegi ei ole käinud punases peldikus. Kus nemad küll käivad, otsin selgitust. Maid olen näinud ja puha, igas on oma kultuur. Kussa on peldik puhas, kussa on roojus suur. Kussa päevaleht kelgib – haridus nii-nii suur. Haridus pole peldik, peldik on kultuur. Ilus punane peldik peegeldub Peipsi vees. Saabuvad sugupõlved istuvad kord seal sees."
Just selle peldiku juurde tagasi tulles tahan teile rääkida ühe kummastava loo. Kui 15 aastat tagasi tehti narkoennetust ja meie, kes me arvasime teadvat, mis kõnetab noori, tegime 17 plakatit. Ainult üks plakat läks noortele korda, kõnetas neid: tütarlaps oli peldikus, istus rooja sees oma uute firmariietega. Aga 16 visuaalse kujundiga olime täiesti puusse pannud. Noori kõnetas ainult ettekujutus, kuidas nad ise enda puhaste firmariietega istuvad sellises roojases peldikus.
See peaks olema mõttekoht. Kui me soovime, et meie kultuur edasi kanduks, peavad noored omalt poolt andma sisendi, mida nemad kultuuriks peavad. Meie asi on hoida olemasolevat, seda, mis on meile maa soola ja emapiimaga edasi antud. Meie peaksime olema praegu toimiva kultuuri vardjad, aga me peame laskma ka noored ligi ja andma neile võimaluse sõnastada oma mõtted ja otsida omalegi koht.
Head töökaaslased ja inimesed, kes te meid interneeduse vahendusel jälgite! Tulge homme kell 14 reaalkooli juurde ja te näete, kuidas viie Tallinna kesklinna gümnaasiumi noored tähistavad Tartu rahu! See ei ole Eesti Lipu Seltsi poolt – tänavu saab Eesti lipp muuseas 135-aastaseks – peale sunnitud üritus, see on noorte omaalgatuslik ettevõtmine. Kuidas, mil moel me ikkagi saame neid noori julgustada? Kuidas me saame ennast vaos hoida manitsemast, et meie teame täpselt, kuidas asjad olema peavad? Niikaua kui meie täpselt kõike teame ja noored räägivad alles pärast meid, niikaua kui me muudkui manitseme, et jalgu ei kõlgutata söögilaua ääres, jääbki see lõhe kestma. Ja nii me vaatamegi ise mugavalt enda plasmatelerit, noored aga viibivad nutitelefonis hoopis teises maailmas. Meie koguneme ainult siis, kui söögilaua ääres on mingi tähtsam pidu. Me ütleme: "Ja selle peale vanad...", ja vanad võtavad tõesti, aga noored on kuskil mujal.
Täna tekkis mul selline küsimus: me tähistame Hiina uut aastat, aga mis seos on meil Hiina uue aastaga? Vastus on mul nagu alati olemas. Me peame ennast ette valmistama, ütleb ju lauluridagi, et Eesti maa peab olema vastu Hiina müüri. Valmistame ennast ette!

Aseesimees Kalle Laanet

Aitäh, kolleeg Kruusimäe! Härra minister, palun!

Kultuuriminister Indrek Saar

Suur tänu selle tagasiside eest! Heidy Purga mainis Hasartmängumaksu Nõukogu ja küsis, kuidas nende vahenditega tulevikus ringi käiakse. Mis puudutab kultuuri osa, siis pean täpsustama, et see ei ole määramata, see on juba mõnda aega tagasi kokku lepitud. Rahvakultuuri Keskus on välja kuulutanud regionaalse kultuuritegevuse toetamise, kõik need summad lähevad sellesse taotlusvooru. Taotlemine toimub neli korda aastas. Alates 13. veebruarist kuni 14. märtsini on esimeses voorus võimalik sealt vahendeid taotleda. Nii et kõik need hasartmängumaksu summad, mis varem läksid Hasartmängumaksu Nõukogu käsutusse, lähevad nüüd sellesse taotlusvooru, mida haldab Rahvakultuuri Keskus. Mul ei ole mingit põhjust arvata, et Rahvakultuuri Keskuse kompetents selles osas, mis puudutab regionaalseid initsiatiive, oleks väiksem, kui Hasartmängumaksu Nõukogul siiamaani oli. Aga tänan veel kord tagasiside eest! Ning kirgastavat, inspireerivat ja kultuurset valimiskampaaniat!

Aseesimees Kalle Laanet

Aitäh, kultuuriminister Indrek Saar! Sulgen läbirääkimised. Oleme ära kuulanud "Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020" aasta 2018 täitmise aruande.


6. 15:26 Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (799 SE, ühendatud eelnõud 505 SE ja 729 SE) teine lugemine

Aseesimees Kalle Laanet

Läheme tänase päevakorra kuuenda punkti juurde, milleks on Eesti Reformierakonna fraktsiooni ja Vabariigi Valitsuse algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu 799 teine lugemine. Palun kõnelema kultuurikomisjoni liikme Heljo Pikhofi!

Heljo Pikhof

Austatud juhataja! Head ametikaaslased! Toon teieni põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse arutelu komisjonis ja menetlustoimingud esimese ja teise lugemise vahepeal. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ja kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 505 algatas Eesti Reformierakonna fraktsioon 2017. aasta 14. septembril. Vabariigi Valitsus algatas põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu 729 2018. aasta 15. oktoobril. Eelnõuga sooviti luua võimalus rakendada kooliõpilaste suhtes täiendavaid mõjutusmeetmeid. 2019. aasta 17. jaanuaril langetas kultuurikomisjon aga põhimõttelise otsuse eelnõud 505 ja 729 ühendada ning koostada põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu, võttes aluseks Vabariigi Valitsuse koostatud eelnõu. Mõlemad eelnõu algatajad olid ühendamisega nõus. Kultuurikomisjon arutas eelnõu 729 pärast esimest lugemist kahel korral – see on siis 10. detsembril ja 17. detsembril – ning ühendatud eelnõu ühel korral: tänavu 17. jaanuaril. Otsustati teha kümme muudatusettepanekut. Kultuurikomisjoni istungitel esitasid oma seisukohad Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajad, samuti Eesti Koolijuhtide Ühenduse ning Eesti Õpilasesinduste Liidu esindajad. Eesti Koolijuhtide Ühenduse ja Eesti Õpilasesinduste Liidu esindajad ei toetanud eelnõu, Eesti Õpetajate Liidu esindaja aga avaldas sellele toetust.
Läheme nüüd muudatusettepanekute juurde. Kõigepealt muudatusettepanek nr 1. Kultuurikomisjon teeb ettepaneku ühendada, nagu ma juba ütlesin, kaks eelnõu: Reformierakonna eelnõu ja Vabariigi Valitsuse eelnõu. Seda ettepanekut mõlemad osapooled toetasid. Mõlema eelnõu eesmärk on tagada turvaline ja õppimist soodustav koolikeskkond. Vabariigi Valitsuse algatatud eelnõus on lahendatud regulatsiooni kitsaskohad, mis ei võimaldanud eelnõu 505 seadusena vastu võtta.
Muudatusettepanek nr 2:  kultuurikomisjon teeb ettepaneku täpsustada koolis keelatud ainete loetelu ning nendest politsei teavitamist. Eelnõu algtekstis sisalduvat koolis keelatud esemete ja ainete loetelu muudetakse. Neid aineid ja esemeid, mis pole seaduse tekstis, täpsemalt § 44 lõikes 11 nimetatud, võib kool hoiule võtta, kuid tal pole õigust neid õpilase valduses olevate asjade kontrollimisel ära võtta. Seaduse § 44 lõike 11 punkt 3 sõnastatakse ümber ning selle kohaselt on koolis õpilasele keelatud aine, mida kasutatakse mürgistuse või joobe tekitamiseks. Eelnõu algteksti kohaselt on koolis keelatud aine, mida kasutatakse narkootilise, toksilise või alkohoolse joobe tekitamiseks. Põhjendus on selline, et puudub vajadus eristada alkohoolset ja narkootilist joovet. Eelnõu algtekstis kasutatud sõnapaar "toksiline aine" viitab mürgistele ainetele ning seetõttu on see selguse huvides ümber sõnastatud.
Muudetakse ka § 44 lõike 11 punkti 5. Seda täiendatakse selliselt, et koolis on keelatud lisaks õpilase või teise isiku elu või tervise ohtu seadmiseks kasutatavale ainele või esemele – eelnõu algtekstis on sõna "asi" – ka selline ese või aine, mida kasutatakse võõra asja kahjustamiseks. Muudatuse eesmärk on võimaldada ka võõra vara kahjustamiseks kasutatava eseme või aine olemasolu kontrollimist ja äravõtmist õpilase valdusest. Rakendades õpilase valduses olevate esemete ja ainete äravõtmist õpilase valdusest ja kontrollides nende olemasolu, on vaja alati tagada, et tegu on ikkagi järjekorras viimase meetmega ning täidetud on selle eeltingimused. See tähendab, et võimaluse korral kasutatakse veenmist ja tehakse ettepanek loovutada ese/aine vabatahtlikult. Õpilase kasutuses olevaid asju hakatakse tema tahte vastaselt kontrollima vaid siis, kui muul moel ei ole võimalik kõrvaldada vahetut või vahetult ees seisvat ohtu õpilase või teise isiku elule või tervisele või siis võõrale varale. Kõnealune lõige sätestab koolis õpilasele keelatud ainete ja esemete loetelu.
Eelnõus on ka esemete loetelu, millest peab teavitama politseid. Need on esitatud viidetena § 44 lõike 11 konkreetsetele punktidele. Komisjonis tehtud muudatusega loobutakse viidetest ning tuuakse sõnaliselt välja, missuguste esemete ja ainete kahtlusest politseid teavitatakse. Samuti muudetakse ainete ja esemete loetelu, mille kahtlusest politseid teavitatakse. Võrreldes eelnõu algtekstiga ei pea kool kohustuslikus korras teavitama politseid pürotehnilisest ainest või tootest, samuti ainest, mida kasutatakse toksilise joobe tekitamiseks. Seaduse § 44 lõikes 13 on kirjas, et seaduses nimetamata, aga koolis keelatud esemete ja ainete loetelu kehtestatakse kooli kodukorras. Seaduse § 44 lõikes 11 on toodud koolis keelatud esemete ja ainete loetelu, mille põhjendatud kahtluse korral on koolil õigus nende olemasolu kontrollida ja need ära võtta.  
Muudatusettepanek nr 3 käsitleb seda, et kool saaks lisaks esemetele võtta hoiule ka ained, mis ei ole seadusega otseselt keelatud, kuid mida õpilane kasutab viisil, mis ei ole kooskõlas kooli kodukorraga. Eelnõu järgi annab § 58 lõike 3 punkt 6 koolile õiguse võtta hoiule õpilase valduses olevad esemed, mis ei ole seadusega keelatud. Selline õigus ei hõlma siiski õigust õpilase asju või riietust läbi vaadata, küll aga võib seda vaja minna tundi segava mobiiltelefoni hoiulevõtmisel. Muudatusega täpsustatakse, et see paragrahv reguleerib lisaks esemete hoiulevõtmisele ka ainete hoiulevõtmist.
Muudatusettepanek nr 4 käsitleb keelatud esemete või ainete kontrollimist ja äravõtmist. Eelnõu algtekstis on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses toodud meede suunatud õpilase valduses olevate asjade, sh õpilase kasutuses oleva suletud kapi läbivaatamisele ning õpilase ja tema riietuse kontrollimisele vaatlemise ja käega kompamise teel. Muudatusega sõnastatakse ettepanek ümber, nüüd on see suunatud aine või eseme olemasolu kontrollimisele ja õpilase valdusest äravõtmisele. Seletuskirjas on ka kirjas, et õpilase asjade ja riiete kontrollimine igaks juhuks ei ole lubatud. Selle tegevuse aluseks saab olla vaid põhjendatud kahtlus, et õpilase valduses võib olla mõni ese või aine, mis on koolis põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 44 lõikest 11 tulenevalt keelatud. Kontrollimine võib seisneda ainult asjade vaatamises või käega kompamises. Nüüd on märgitud ka see piir, et piirduma peab õpilase seljas ja kaasas olevate riiete läbikatsumisega ning see õigus ei ulatu keha ja riiete vahelisele alale. Kui tekib selline olukord, kus on piisavalt alust arvata, et õpilase valduses võib olla ohtlikke esemeid või aineid ja on tõenäoline, et ta just on peitnud need keha ja riiete vahele, siis tuleb õpilase kontrollimisse kaasata vastavalt ohu suurusele kas lapsevanem või politsei.
Edasi, keelatud asja hoiulevõtmine. Seda puudutab ka § 58 lõike 3 punkt 62, kus tehakse samuti muudatus võrreldes eelnõu algtekstiga. Ette on nähtud selline kord, et kui õpilane annab ise keelatud eseme või aine üle, siis ei pea selle juures viibima teine koolitöötaja. Üldjuhul aga peab äravõtmise juures viibima kaks inimest.
Muudatusettepanek nr 5 – kontrollija ettevalmistus mõjutusmeetme kohaldamiseks. Kultuurikomisjon asendab Haridus- ja Teadusministeeriumi ettepanekul mõjutusmeetme kohaldamiseks läbiviidava koolituse ettevalmistusega mõjutusmeetme kohaldamiseks. Muudatusettepaneku kohaselt võib eelnõuga lisatava mõjutusmeetme kohaldajaks olla isik, kellel on ettevalmistus mõjutusmeetme kohaldamiseks. Eelnõu algtekstis oli isik, "kes on läbinud mõjutusmeetme kohaldamiseks vajaliku koolituse". Haridusminister ütles meil komisjonis, et neid teadmisi on võimalik omandada taseme- ja täiendusõppes ning plaanis on 2019. aasta esimese kvartali jooksul töötada välja juhendmaterjal koolidele uue seadusega reguleeritavate mõjutusmeetmete kohaldamiseks.
Muudatusettepanek nr 6 käsitleb esemete ja asjade tagastamist. Eelnõus on tehtud muudatus, millega täpsustatakse hoiule võetud esemete ja ainete tagastamise regulatsiooni. Üldreeglina tagastatakse hoiule võetud esemed ja ained õpilasele hiljemalt koolipäeva lõppedes. Kui tegu on relva, lõhkeainega või ainega, mida kasutatakse narkootilise joobe tekitamiseks, siis sellest teavitatakse politseid ja need antakse politseile üle. Kui tegu ei ole relva, lõhkeaine või ainega, mida kasutatakse narkootilise joobe tekitamiseks, antakse see üle vanemale pärast õpilase käitumise arutamist vanemaga või vajaduse korral asja või aine ohtlikkusest lähtudes politseile.
Muudatusettepanek nr 7 käsitleb tahtevastast kontrollimist ja äravõtmist. Eelnõuga lisatav § 58 lõige 51 sätestab kohustuslikud eeltingimused eelnõuga loodava mõjutusmeetme kohaldamiseks tahte vastaselt. Kui me vaatame eelnõu algteksti, siis näeme, et selle kohaselt võib asjaomast mõjutusmeedet kohaldada muu hulgas vaid siis, kui kontrollimata jätmise korral ei ole võimalik kõrvaldada vahetut või vahetult eesseisvat ohtu vaimsele või füüsilisele turvalisusele. Muudatusega see lause asendatakse ja uus sõnastus on: "kontrollimata jätmisel ei ole võimalik kõrvaldada vahetut või vahetult eesseisvat ohtu õpilase või teise isiku elule või tervisele või võõrale asjale".
Muudatusettepanek nr 8 käsitleb riiete kontrollimist. Eelnõu algtekst võimaldab õpilast ja õpilase riideid kontrollida õpilasega erinevast soost isikul vaid juhul, kui kontrolliga viivitamine seaks ohtu kontrolli eesmärgi saavutamise. Muudatusega võimaldatakse õpilase riideid kontrollida isikul, kes ei ole õpilasega samast soost, vaid juhul, kui kontrolliga viivitamine seaks ohtu õpilase või teise isiku elu või tervise või võõra asja. Samas täpsustatakse, et kontrollitakse õpilase riietust, mitte õpilast ja tema riietust, nagu oli algses tekstis.
Muudatusettepanek nr 9 käsitleb protokolli koostamist. Kultuurikomisjon teeb ettepaneku muuta äravõtmise ja hoiulevõtmise protokolli kantavate andmete loetelu. Eelnõu algtekstis oli sõnastus, et protokolli kantakse märge õpilase, tema esemete või tema kasutuses oleva suletud kapi kontrollimise kohta, siis muudatusega täpsustatakse, et märge tehakse õpilase esemete või tema kasutuses oleva suletud kapi kontrollimise kohta, sest kontrollitakse õpilase esemeid, mitte õpilast.
Muudatusettepanek nr 10 puudutab järelevalvet mõjutusmeetmete kohaldamise otstarbekuse üle. Kultuurikomisjon soovitab jätta välja sätte, millega kohustatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi tegema järelevalvet eelnõuga reguleeritavate mõjutusmeetmete – s.o keelatud esemete ja ainete äravõtmine, kontrollimine ja hoiulevõtmine – kohaldamise otstarbekuse üle. Nimelt, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 84 lõige 1 juba näeb ette riigi kohustuse teha haldusjärelevalvet koolide ja koolipidajate tegevuse õiguspärasuse üle ja seda teostab riigi nimel Haridus- ja Teadusministeerium. Seda, kas koolipoolne tegevus oli konkreetsel juhul otstarbekas, kas mõjutusmeedet oli mingis kindlas olukorras arukas rakendada, on praktikas kontrollihetke ja sündmuse vahele jääva suhteliselt pika aja tõttu äärmiselt keeruline kontrollida ja see ei tundu ka otstarbekas. Kui tekivad probleemid, siis on neid toiminguid võimalik vaidlustada haldusmenetluse korras.
Lõpetuseks kultuurikomisjoni menetluslikest otsustest ja ettepanekutest. 2019. aasta 17. jaanuaril otsustas kultuurikomisjon esitada eelnõu 799 teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 30. jaanuariks ja ettepanek on teine lugemine lõpetada. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet

Aitäh, austatud proua Pikhof! Teile on ka küsimusi. Hanno Pevkur, palun!

Hanno Pevkur

Aitäh! Austatud ettekandja! Ma olen natukene segaduses kõikide nende eelnõude numbrite ja selle eelnõu vormilise poole pärast. Sisulisest küljest ma saan aru, et valitsuskoalitsioon on pärast aastast mõtlemist jõudnud samale seisukohale, mis Reformierakond, ja on need eelnõud liitnud. Aga puhtvormiliselt: te rääkisite eelnõudest 729 ja 729 ning mainisite ka eelnõu 505. Too 505 SE oli siis Reformierakonna eelnõu ja 729 valitsuse eelnõu. Nüüd on meie laua peal 799 SE ehk täiesti uus variant. Samas te rääkisite kogu aeg eelnõu algtekstist. Mida te selle algteksti all silmas pidasite: kas Reformierakonna eelnõu või Vabariigi Valitsuse eelnõu? Kui me räägime muudatusettepanekutest, siis muudatusettepanekud peaksid olema mingi eelnõu kohta ja seda meil täna siin laua peal ei ole. Äkki te selgitate kogu seda olukorda: mille muutmise ettepanekuid me arutame? 

Heljo Pikhof

Muudatusettepanekud on Vabariigi Valitsuse teksti kohta.

Aseesimees Kalle Laanet

Krista Aru, palun!

Krista Aru

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kultuurikomisjon arutas mõlemat eelnõu õigel mitmel istungil. Eesti Õpilasesinduste Liit oli selle seaduseelnõu vastu. Kas te natukene valgustaksite ka selles saalis nende vastuseisu põhjuseid? Me arutasime komisjonis nendega väga põhjalikult nende selgitusi. Millel need põhinesid ja millised need olid? 

Heljo Pikhof

Ma katsun ruttu protokollist leida. Leidsin üles! 10. detsembri istungil oli kohal ka Marcus Ehasoo, Eesti Õpilasesinduste Liidu esindaja. Tema juhtis tähelepanu, et lisaks õpilastele ja koolijuhtidele on eelnõu suhtes pigem negatiivsel seisukohal ka õiguskantsler, mis tuleb üllatusena. Ehasoo sõnul kohtus Eesti Õpilasesinduste Liit ka Politsei- ja Piirivalveameti esindajatega, kes samuti avaldasid arvamust, et eelnõu kooli turvalisuse tagamisele kaasa ei aita. Üks politsei argument on see, et koolijuhid ei ole piisavalt teadlikud võimalustest politseiga koostööd teha. Ehasoo ütles end mõistvat õpetajate muret seoses Paalalinna koolis juhtunuga, kuid Haridus- ja Teadusministeeriumi põhiseisukoht on, et eelnõu ei ole seotud nimetatud juhtumiga ning peab silmas kooli turvalisust laiemalt. Ehasoo arvas, et kui ka eelnõu peamine sihtgrupp ehk õpetajad ei soovi kooliruumis tekitada politsei standardit, vaid ennast turvaliselt tunda ning saada õigust hädakaitseks sekkuda, siis peaks täpsustama hoopis lastekaitseseadust. Marcus Ehasoo sõnul pooldavad õpilased koolikeskkonna turvalisuse suurendamist muul moel kui seadusega, mis annab ühele huvigrupile koolis suuremad õigused. Ta rääkis ka koolikiusamisest. Ehasoo kinnitusel on koolis põhiliselt tegu kaklustega ning kui mängus on külmrelv, siis on see enamasti pärit koolikeskkonnast, mitte spetsiaalselt kaasa võetud. Tema sõnul unustatakse ära, et kooli ja politsei vahel peab olema koostöö. Ta toonitas veel, et õpilaste arvates tekivad probleemid koolis ainult koolikiusamise tõttu. Õpilased on võtnud suuna koolikiusamise vähendamiseks ning soovivad koolikeskkonna turvalisust parandada just selle abil. Need olid need põhjendused, mis komisjonis õpilaste esindaja tõi.

Aseesimees Kalle Laanet

Yoko Alender, palun!

Yoko Alender

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Komisjonis oli kindlasti juttu ka sellest, kas edaspidi võiksime liikuda sinna, et see pädevus, mille nende olukordade lahendamiseks peaksid andma kas eraldi koolitused või täienduskoolitused õpetajatele, võiks kujuneda õpetajakoolituse lahutamatu osana. Aga läheb aega, enne kui see juhtub. Kas te kirjeldaksite pisut täpsemalt, mismoodi see pädevus praegu saadakse? Pean silmas osa koolipersonalist. Ja teiseks, kas võib olla nii, et koolidirektor kui vastutaja määrab kogu oma kollektiivi kõikidele õpetajatele need õigused, kui ta näeb, et neil on selleks vajalikud oskused?

Heljo Pikhof

Mis puudutab koolitust, siis jah, seda käsitleti komisjoni istungil. Haridus- ja Teadusministeeriumi esindaja märkis, et nende eesmärk ei ole välja töötada spetsiifilist koolitusprogrammi. Oluline on, et isikutel on vajalik ettevalmistus mõjutusmeetmete kohaldamiseks. See võib olla saavutatud asjakohaste koolituste läbimisega, eelneva praktilise tööga või muul viisil. Mõjutusmeetmete kohaldamisel on tähtsaimad eelkõige õpetajatöö võtmeoskused, nagu õpilastega kontakti saavutamine, võime oma emotsioone ja käitumist vaos hoida, läbirääkimis- ja aruteluoskused, õpilase käitumise, sh erivajadusest või eakohastest reaktsioonidest tuleneva käitumise mõistmine, pinget alandav suhtlemismudel jne. Haridus- ja Teadusministeeriumi hinnangul on keeruline saavutada neid omadusi mõnel konkreetsel olemasoleval või ellukutsutaval koolitusel osalemisega. Kuna niisugused omadused saavutatakse reeglina taseme- ja täiendusõppe ning kutsetöö käigus, saab nende olemasolu hinnata eelkõige vahetu juht. Haridus- ja Teadusministeerium tagab Sihtasutuse Innove vahendusel, et haridusasutustele pakutavate koolitusteemade hulgas on ka turvalisust soodustavate väljunditega koolitusi. See pakub koolide personalile võimalusi omandada konkreetsete juhtumite lahendamiseks vajalikke oskusi. Nagu ma enne juba ütlesin, töötatakse välja juhendmaterjal koolidele eelnõus pakutud mõjutusmeetmete kohaldamiseks. Mis puutub nende meetmete rakendamisse, siis pole kohustuslik nimetada isikud, kes läbiotsimist teostavad. Seda võib teha direktor ise, aga ta võib selle õiguse anda ka kellelegi teisele. Tervele kooli kollektiivile kindlasti mitte.

Aseesimees Kalle Laanet

Hanno Pevkur, teine küsimus, palun!

Hanno Pevkur

Aitäh! Ma jätkan oma enne esitatud küsimust. Sellest, et kultuurikomisjon on siia toonud liidetud eelnõu, ma saan aru. Aga kas oli kultuurikomisjonis arutusel ka see, et arutataks Reformierakonna fraktsiooni eelnõu, mille kohta võib teha muudatusettepanekuid? Ma loen siit pealkirjast, et see eelnõu on "Reformierakonna fraktsiooni ja Vabariigi Valitsuse algatatud". Me koos neid ei algatanud, Reformierakond algatas eraldi eelnõu. Kas kultuurikomisjonis oli arutelu all, et äkki oleks pidanud need kaks eelnõu – nii Vabariigi Valitsuse eelnõu kui ka Reformierakonna eelnõu – esimesel lugemisel tagasi lükkama? Kultuurikomisjon oleks siis saanud algatada oma eelnõu. Minu hinnangul on tekitatud natukene segadust, kuna eelnõu numbriga 799 ei ole olnud Riigikogu suures saalis kordagi esimesel lugemisel, see on tulnud justkui otse teisele lugemisele. Seda segadust on minu arvates liiga palju ja jääb arusaamatuks, et miks siin on kirjas "Reformierakonna fraktsiooni eelnõu", kui meie eelnõu ei ole siin üldse arutluse all. 

Heljo Pikhof

Aitäh! Me oleme kultuurikomisjonis arutanud nii Reformierakonna eelnõu kui ka Vabariigi Valitsuse eelnõu. Kui me vaatame seda seletuskirja, siis näeme, et siin on kirjutatud: kultuurikomisjon arutas eelnõu 729 pärast esimest lugemist kahel korral ning ühendatud eelnõu 799 ühel korral ja otsustas teha eelnõu kohta kümme muudatusettepanekut. Ütleme nii, et mõlemad algatajad olid nõus eelnõude ühendamisega, kaks eelnõu ühendatigi ja dokumendile pandi uus number.

Aseesimees Kalle Laanet

Yoko Alender, palun!

Yoko Alender

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Mis puudutab seda kompetentsi, pädevust olla kontrollija ehk isik, kellel seaduse kohaselt on see õigus, siis kas seda pädevust peaks kuidagimoodi kirjeldama ka õpetajate kutsestandardis? Kas sellest on juttu olnud? Kas eelnõu või seletuskiri käsitleb seda? 

Heljo Pikhof

Aitäh küsimuse eest! Ma arvan, et direktor näeb, kellel on suuremad eeldused ja paremad oskused sellist toimingut teostada, ja sellest ta lähtub. Kutsestandardisse läbiotsimise oskust küll kirja panema ei pea.

Aseesimees Kalle Laanet

Aitäh, hea ettekandja! Teile rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Krista Aru, palun!

Krista Aru

Härra juhataja! Austatud rahvaesindajad! Eesti Vabaerakonna fraktsioon toetas Eesti Reformierakonna kord algatatud seaduseelnõu, mille suur eesmärk oli ju sama, mis täna teisel lugemisel oleva eelnõu eesmärk: kindlustada kooli turvalisust, seadmata ühele või teisele poolele mingeid eeliseid. Kahe eelnõu ühendamine oli suurel määral mõlema algatajapoole soov ja seda eelkõige selle tõttu, et valmiv seadus ikkagi teeniks suurt eesmärki, et meie koolides oleks hea ja turvaline olla nii lastel kui õpetajatel ja ka haridusjuhtidel poleks sellega muret.   
On tõsi see, et Eesti Õpilasesinduste Liit nägi algatatud seaduseelnõus mitmeid probleeme. Eelkõige tundus neile, et ühele poolele – ja selleks pooleks pidasid õpilased õpetajaid – antakse õigus, mida õpetajad võivad hakata liiga kerge käega kasutama. See rikub koolis üldist meeleolu, kodurahu ja tasakaalu. Eesti Õpilasesinduste Liidu esindaja ütles ka seda, et kool peab suutma olla oma olemuselt, oma hinnangutelt ja suhtumistelt koht, kus ei ole vaja selliseid äärmuslikke meetmeid üldse rakendada.
Kuid me elame ajas, kus käitumiskultuur muutub. Õpilased on väga selgelt seadnud eesmärgi, et kool peab olema turvaline, aga oht võib tekkida ühe väikese liigutuse peale. Kogu meie haridussüsteemi ja kooli aluskontseptsioon on kaasav haridus. Samas ei ole me suutnud seda kaasava hariduse rakendamist vajalikul määral kindlustada tugispetsialistide ja abiõpetajatega. Me oleme olukorras, kus me tahame parimat, kuid väline õhustik, kogu väga kiiresti ja väga ootamatul moel muutuv maailm võib ka koolides tekitada olukordi, milleks nad ei ole valmis.
Selle eelnõuga kindlasti ei liiguta selles suunas, et kool muutub nüüd kontrolliasutuseks. See väike eelnõu peaks eelkõige kaasa aitama sellele, et meie õpetajad, koolmeistrid saaksid rahulikult täita oma kõige suuremat ülesannet ja et need, kellega nad töötavad – suuremad või väiksemad õpilased –, saaksid tunda ennast turvaliselt ja olla kaitstud kõikide ettetulevate intsidentide vastu.
Teiselt poolt on see eelnõu oma olemuselt alles esimene etapp haridussüsteemi kaasaegsemaks, samas turvalisemaks ja kindlasti ka kultuursemaks muutmisel. Nii et see on väike edasiminek, mille peab tegelikult kindlustama, nagu Yoko Alender oma küsimustega väga hästi välja tõi, õpetajate koolitus. Nii et õpetajate koolitus võib-olla pärast selle eelnõu vastuvõtmist natuke muutub. Selleks, et selle seaduse abil saaks koolielu tõesti nii korrastada, nagu on oodatud, tuleb õpetajakoolitus üle vaadata sellise pilguga, et õpetaja peab saama olla koolmeister. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet

Aitäh, kolleeg Aru! Kuna rohkem kõnesoovijaid ei ole, siis sulgen läbirääkimised. Eelnõu muutmiseks on juhtivkomisjon esitanud kümme ettepanekut ja kõigi nende puhul on ettepanek arvestada neid täielikult. Aga vaatame nad läbi. Muudatusettepanek nr 1, muudatusettepanek nr 2, muudatusettepanek nr 3, muudatusettepanek nr 4, muudatusettepanek nr 5, muudatusettepanek nr 6, muudatusettepanek nr 7, muudatusettepanek nr 8, muudatusettepanek nr 9 ja muudatusettepanek nr 10. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 799 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõppenud.


7. 16:01 Pandikirjaseaduse eelnõu (760 SE) teine lugemine

Aseesimees Kalle Laanet

Läheme päevakorra seitsmenda punkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud pandikirjaseaduse eelnõu 760 teine lugemine. Palun, härra Priit Sibul!

Priit Sibul

Austatud juhataja! Head kolleegid! Mul on taas hea meel tutvustada ühte väga head eelnõu. Seekord on, nagu koosoleku juhataja ütles, tegu pandikirjaseaduse teise lugemisega. Meenutan, et selle eelnõuga antakse krediidiasutustele võimalus emiteerida pandikirju, mis on üks võlakirjade eriliike. Pandikirjade näol on tegemist tagatud võlakirjadega, mille tagatiseks on krediidiasutuse kõrge kvaliteediga nõuded laenusaajate vastu. Üldjuhul on need hüpoteeklaenudest või avalikule sektorile antud laenudest tulenevad nõuded. Näiteks võib tuua eluasemelaenud, mis on väga kindel garantii. Eelnõu eesmärk on arendada Eesti kapitaliturge. Me loome siia uusi võimalusi, suurendame finantsstabiilsust, tekitades Eesti krediidiasutustele täiendava instrumendi rahaturgude kapitali kaasamiseks, ja tõhustame krediiditurgu suurendades krediidivõtjate võimalust saada rahastust ka finants- ja majanduskriisi tingimustes.
Rahanduskomisjon pöördus, kui eelnõu oli valitsuse poolt algatatud, igaks juhuks uuesti 15 huvirühma poole täiendavate seisukohtade saamiseks. Vastanutest avaldasid eelnõule toetust Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja Eesti Pank. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda tegi ettepaneku võimaldada audiitorettevõtjate kõrval ka kohtutäituritel täita pandikirjaseaduses sätestatud kontrollija ülesandeid. Algataja seda ettepanekut ei toetanud, kuna kontrollija ülesanded on küllaltki spetsiifilised ja mahukad. Seetõttu on selliste spetsiifiliste ülesannete täitmine kohane üksnes audiitorettevõtjale, kellel on võimalik luua mitmest inimesest koosnev meeskond. Kohtutäituriks saamise tingimused, sh hariduslikud nõuded ei ole vastavuses kontrollija ülesannetega. Nii et juhtivkomisjon eelnõus muudatust ei teinud.
Muudatusettepanekute tähtajaks parlamendiliikmetelt ega fraktsioonidelt ettepanekuid ei tulnud. Küll aga tegi muudatusi juhtivkomisjon koos Rahandusministeeriumiga, neid sai kokku 12. Tuleb öelda, et need on pigem täiendavad ja täpsustavad kui väga sisulised. Näiteks muudatusettepanekud 1, 3 ja 11 täpsustavad, kas teatud reeglid peavad olema ette nähtud emitendi sise-eeskirjades, Finantsinspektsiooni juhendis või ministri määruses. Muudatusettepanek nr 8 reguleerib täpsemalt olukorda, kus mitu isikut, näiteks abikaasad, on ühiselt võtnud ühe ja sama hüpoteegi tagatisel mitu laenu. Muudatusega võimaldatakse selliseid laene kasutada pandikirjade tagatisena samamoodi, nagu oleks laenu võtnud üks isik. Muudatusettepanekuga nr 12 muudetakse paindlikumaks üleminekusäte, mis reguleerib pandikirjade tagatisvara hulka arvatavate laenude tagatiste väärtuse hindamist. Nimelt, kinnisvara hindamise nõuded on olnud läbi aegade erinevad ning praegu kehtivaid nõudeid ei saa tagasiulatuvalt rakendada näiteks seitse aastat tagasi toimunud hindamisele. Muudatusega soovitakse tagada, et pandikirjade tagatisvara hulka saab arvata ka selliseid vanemaid eluasemelaene, mille tagatisi on õiguspäraselt hinnatud asjaomasel ajahetkel kehtinud nõuete kohaselt.
Komisjonis tekkis küsimus, mis puudutab pandikirju emiteeriva panga kohustusi pandikirja ostjate ees ning sellest tulenevalt muude võlausaldajate ja hoiustajate õiguste kaitset olukorras, kus pandikirjade tagatisest ei piisa pandikirju soetanud isikute ees kohustuste täitmiseks. Siin mõeldakse siis olukorda, kus tagatisvarast ei piisa, et pandikirja investorite nõudeid rahuldada. Näiteks võib tagatisvara väärtus olla 80 miljonit eurot, aga pandikirja omanikele tuleks välja maksta 100 miljonit eurot. Sellisel puhul toimub esmalt n-ö pandikirja portfelli pankrotimenetlus, mille käigus jagatakse olemasolev tagatisvara pandikirja investorite vahel ära. Ülejäänu kohta – selle näite puhul 20 miljonit eurot – saavad pandikirja investorid esitada nõudeid panga tavalises pankrotimenetluses. Muude võlausaldajate ja hoiustajate õigusi kaitstakse sellega, et tavalises pankrotimenetluses ei ole pandikirja investoritel enam eelisõigusi ehk nende nõuded on samal järjekorra kohal teiste pankroti võlausaldajatega ja nad saavad proportsionaalse hüvitise panga üldisest pankrotivarast.
Olgu ka märgitud, et pandikirjaseadus ei mõjuta kuidagi hoiuste tagamist Tagatisfondi kaudu ehk hoiustajatel on endiselt ka see lisatagatis. Väldime olukorda, kus tagatisvara ebapiisavus selgub liiga hilja. Tagatisvara haldur peab esimese asjana pärast pandikirja portfelli eraldamist välja selgitama, kas tagatisvarast saab kõik pandikirja investorite nõuded täidetud. Meie esimese lugemise eel tõstatus komisjonis ka küsimus, kas eluasemelaenu võtjate huvid on kaitstud ja kes seisab nende huvide eest eelnõu arutelul. Ma sellest esimesel lugemisel juba rääkisin, et tegelikkuses Eestis sellist konkreetset institutsiooni ei ole, kes eluasemelaenu võlausaldajate eest seisab. Sellega tegelevad justiits- ja rahandusministeerium. Ja need võlad jäävad ikkagi pangaga seotuks: isegi kui pandikirjad kusagile mujale liiguvad, eluasemelaenu võtjal jääb suhe ikka pangaga.
Komisjon arvestas neid muudatusettepanekuid, mis Rahandusministeerium välja pakkus, kuna need olid läbi räägitud nii pankade kui Finantsinspektsiooniga. On ettepanek teine lugemine lõpetada ja kui täna teine lugemine peaks lõppema, siis kolmas lugemine võiks toimuda järgmisel nädalal. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet

Aitäh, hea ettekandja! Teile on vähemalt üks küsimus. Krista Aru, palun!

Krista Aru

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kas komisjonis oli juttu või teil on lihtsalt arusaamist, kui suur on krediidiasutuste huvi nende pandikirjade vastu? Milline võiks olla prognoositav rakendatavus? 

Priit Sibul

Aitäh! Seda on keeruline ette arvata, aga lootus on, et kuna meie finantsturg on üsna üheülbaline, siis ehk neid uusi võimalusi siiski kasutatakse. See ju loob uusi võimalusi. Meie ülesanne pigem ongi võimalusi luua, aga kas krediidiasutused neid hakkavad kasutama, sellest komisjonis konkreetselt juttu ei olnud. Ja meile ei ole ka konkreetselt teada ühtegi panka, kes juhul, kui me selle seaduse vastu võtame, kohe mingid sammud ette valmistab. Aga ma seda ka ei välista.

Aseesimees Kalle Laanet

Aitäh! Teile rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Eelnõu muutmiseks on 12 ettepanekut, kõik on juhtivkomisjoni esitatud ja kõikide puhul on võetud seisukoht arvestada neid täielikult. Aga vaatame need läbi: esimene, teine, kolmas, neljas, viies, kuues, seitsmes, kaheksas, üheksas, kümnes, üheteistkümnes, kaheteistkümnes. Oleme läbi vaadanud eelnõu 760 muudatusettepanekud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõppenud.


8. 16:10 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (759 SE) teine lugemine

Aseesimees Kalle Laanet

Läheme päevakorrapunkti nr 8 juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 759 teine lugemine. Palun kõnelema õiguskomisjoni aseesimehe Uno Kaskpeiti!

Uno Kaskpeit

Austatud aseesimees! Lugupeetud kolleegid! Läheme siis eelnõu 759, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu teise lugemise juurde. Natuke menetlusest juhtivkomisjonis esimese ja teise lugemise vahel. Vabariigi Valitsus algatas eelnõu 19. novembril möödunud aastal. Esimene lugemine toimus 12. detsembril eelmise aasta lõpus. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 3. jaanuar. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks Riigikogust ettepanekuid ei esitatud. 3. jaanuaril esitas Eesti Advokatuur eelnõu kohta arvamuse, milles palus täitemenetluse seadustiku § 13 ja 14 muutmist käsitlevad sätted eelnõust välja jätta. Advokatuuri hinnangul riivaksid need muudatused ebaproportsionaalselt võlgnikuks mitte oleva abikaasa omandiõigust. Samuti oldi kahtleval seisukohal, kas tsiviilkohtumenetluse seadustikus kavandatavad edasikaebeõiguse piirangud on vajalikud ja eesmärgipärased. Teisi arvamusi ega ettepanekuid eelnõu kohta ei laekunud.
Õiguskomisjon valmistas eelnõu teist lugemist ette 24. jaanuari istungil. Istungist võttis osa Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna eraõiguse talituse nõunik Stella Johanson. Eesti Advokatuuri esindajad ei pidanud osalemist vajalikuks. Eelnõu koostaja esindaja Stella Johanson selgitas, et Justiitsministeerium ei nõustu Eesti Advokatuuri arvamusega. Ta oli seisukohal, et eelnõusse muudatusi ei ole vaja teha. Tema hinnangul on kõik eelnõu sätted eesmärgipärased, sisuliselt hästi läbi kaalutud ega riiva kellegi põhiõigusi ebaproportsionaalselt. Ka õiguskomisjoni liikmed ei avaldanud soovi eelnõus muudatusi teha, mistõttu esitatakse eelnõu teisele lugemisele muutmata kujul.
Juhtivkomisjoni menetluslikud otsused ja ettepanekud on järgmised. Õiguskomisjon otsustas 24. jaanuari istungil esitada eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 30. jaanuariks, see on siis tänaseks. Ettepanek on eelnõu teine lugemine lõpetada ja juhul, kui teine lugemine lõpetatakse, suunata eelnõu kolmandale lugemisele 20. veebruariks ja viia siis läbi lõpphääletus. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on nõutav Riigikogu koosseisu poolthäälteenamus. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet

Aitäh, austatud õiguskomisjoni aseesimees! Teile on küsimusi ka. Krista Aru, palun!

Krista Aru

Aitäh, härra juhataja! Austatud komisjonipoolne ettekandja! Te märkisite, et Eesti Advokatuur esitas oma arvamuse ja see arvamus oli küllalt põhimõtteline, juhtides tähelepanu mitmele probleemile. Vastuarvamuse esitas Justiitsministeerium. Kas komisjon arutas mõlema poole arvamusi sisuliselt ja miks komisjon kaldus just nimelt Justiitsministeeriumi arvamust toetama? 

Uno Kaskpeit

Aga sellepärast, et Justiitsministeeriumi esindaja oli kohal ja selgitas ministeeriumi seisukohta. Advokatuuri esindajad ei suvatsenud kohale tulla, järelikult nad ei pidanud vajalikuks oma seisukohtade eest seista.

Aseesimees Kalle Laanet

Aitäh! Teile rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Eelnõule muudatusettepanekuid ei esitatud ja juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 759 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõppenud.


9. 16:15 Vangistusseaduse muutmise seaduse eelnõu (680 SE) teine lugemine

Aseesimees Kalle Laanet

Läheme tänase päevakorra üheksanda punkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud vangistusseaduse muutmise seaduse eelnõu 680 teine lugemine. Palun kõnelema õiguskomisjoni liikme proua Vilja Toomasti!

Vilja Toomast

Hea aseesimees! Head kolleegid! Vabariigi Valitsus algatas vangistusseaduse muutmise seaduse eelnõu 22. augustil 2018. aastal. Eelnõu käsitleb põhiliselt kahte teemat. Esiteks, kinnipeetavate juurdepääs õigusaktide andmebaasidele, kohtulahendite registrile, Riigikogu veebilehele ja õiguskantsleri veebilehele, seda siis vanglateenistuse järelevalve all. Teine teema puudutab vangla julgeolekut ja korda ohustavate sündmuste lahendamist. Eelnõu läbis suures saalis esimese lugemise 24. oktoobril 2018. aastal ja muudatusettepanekute tähtajaks, 7. novembriks ettepanekuid ei esitatud. Eelnõu menetlusse kaasati ka advokatuur, ka sealt meile mingeid ettepanekuid ei laekunud.
Komisjon arutas eelnõu teiseks lugemiseks ettevalmistamist kahel istungil, 24. jaanuaril ja 28. jaanuaril. 24. jaanuari istungil osalesid lisaks komisjoni liikmetele Justiitsministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse juhataja Tanel Kalmet, sama talituse nõunik Julia Antonova ja avaliku õiguse talituse nõunik Mirjam Rannula, Riigikogu Kantselei infotehnoloogia osakonna veebiprojektijuht Marmo Luik ja peaspetsialist Jaan Jänesmäe. Selle istungi põhiteema oli tegelikult vaidlus eelnõuga planeeritavate muudatuste tehnoloogilise rakendamise üle. Meie õiguskomisjoni nõunik Carina Rikart andis meile teada, et 10. jaanuaril on vahepeal pidanud nõupidamise Riigikantselei, Justiitsministeeriumi ning Registrite ja Infosüsteemide Keskuse esindajad, kes vaidlesid muu hulgas selle üle, mida peetakse silmas Riigikogu veebilehe all. Unustasin ütlemata, et selle eelnõuga kehtestatakse ka see, et kinnipeetaval on õigus pääseda internetis ligi ainult õigusaktidele. Suhtlus internetis peab olema blokeeritud. Et oleks võimalik seda sätet täita, pidasid ministeeriumi ja Riigikogu ametnikud aru, kuidas sellist piirangut rakendada. Arutelu tulemusena otsustas komisjon, et need piirangud tuleb rakendada Registrite ja Infosüsteemide Keskusel, aga Riigikogu võiks abistada ja kaardistada elektroonilist suhtlemist võimaldavad osad Riigikogu veebilehel. See oli põhiline vaidlusteema sellel istungil.
Komisjon otsustas teha järgmiseks istungiks mõned muudatusettepanekud, aga sellel istungil me tegime juba ära ka edasise menetluse otsused: võtta eelnõu täiskogu päevakorda 30. jaanuariks, teha ettepanek teine lugemine lõpetada ja kui teine lugemine lõpetatakse, saata eelnõu kolmandale lugemisele 13. veebruariks ja viia sel päeval läbi ka lõpphääletus. Kõik need otsused tehti konsensusega.
Ja nagu ma ütlesin, komisjon leidis pärast toimunud arutelu ja vaidlusi, et on vaja teha mõningad muudatused. Arutasime seda eelnõu veel ka 28. jaanuari istungil, kus me otsustasime teha kolm muudatusettepanekut. Esimene muudatusettepanek muudab eelnõu pealkirja. Eelnõu sisu ei puuduta ainult kinnipeetavate ligipääsu internetile, vaid ka vangla julgeolekut ja korda ohustava sündmuse lahendamist. Teise muudatusettepanekuga me soovime lahendada küsimuse, kes peab selle eest vastutama, et kinnipeetavad teatud infole ligi pääseksid. Me sõnastasime selle muudatusettepaneku nii, et "kinnipeetaval on keelatud juurdepääs veebilehe osale, mis võimaldab elektroonilist suhtlemist". See täpsustab seda, kellel lasub vastutus. Toodi selline näide, et kui näiteks on liikluspiirang 30 km/h, siis ei pea politseinik iga sellise liiklusmärgi juures passima ja vaatama, kas autojuhid peavad piirkiirusest kinni. See on autojuhi kohustus, kui on keelatud sõita kiiremini 30 km/h, ja tema ise selle eest vastutab. Primitiivne näide, aga nii on seda piirangut kõige õigem rakendada. Just nimelt kinnipeetav on kohustatud vangistusseaduse nõudeid täitma ja rikkumise eest võib kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi. Kolmas muudatusettepanek puudutab selle seaduse rakendamise tähtaega. Me pikalt arutlesime selle üle, milliseid tehnoloogilisi muudatusi või tehnilisi rakendusi on vaja teha, et täita nõuet, et kinnipeetav ei tohi saada interneti vahendusel mingit suhtlust arendada. Komisjon otsustas teha kolmanda muudatusettepaneku, et see seadus jõustuks 1. augustil 2019. Ja komisjon jäi sellel 28. jaanuari istungil oma enne tehtud menetlusotsuste juurde, mis ma teile juba ette kandsin.

Aseesimees Kalle Laanet

Aitäh, austatud ettekandja, õiguskomisjoni liige Vilja Toomast! Teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. On esitatud kolm muudatusettepanekut, mis kõik on juhtivkomisjonilt ja arvestatud täielikult. Aga vaatame need läbi: muudatusettepanek nr 1, muudatusettepanek nr 2 ja muudatusettepanek nr. 3. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 680 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõppenud.


10. 16:24 Eesti Vabariigi ja Valgevene Vabariigi sotsiaalkindlustuslepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (790 SE) esimene lugemine

Aseesimees Kalle Laanet

Läheme kümnenda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Valgevene Vabariigi sotsiaalkindlustuslepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu 790 esimene lugemine. Palun kõnelema sotsiaalkaitseminister Kaia Iva!

Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva

Austatud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Eesti Vabariigi ja Valgevene Vabariigi sotsiaalkindlustuslepingu ratifitseerimise seaduse eelnõuga on teie ees sotsiaalkindlustusleping, mis allkirjastati Eesti ja Valgevene vahel 7. detsembril 2018. aastal. Selle jõustumine eeldab lepingu ratifitseerimist mõlema riigi poolt ja lepingus ette nähtud ooteaja möödumist. Leping jõustub ratifitseerimiskirjade vahetamisele järgneval seitsmendal kuul. Kuue kuu pikkune periood on ette nähtud lepingu rakendamise ettevalmistamiseks. Seega me oleme planeerinud, et leping jõustub 2020. aasta jaanuaris.
Mida see sotsiaalkindlustusleping tagab? Esiteks see tagab pensioni olukorras, kus inimesed on töötanud nii Eestis kui ka Valgevenes, kuid neil puudub kummagi riigi nõutav minimaalne pensioniõiguslik staaž. Eestis on nõutav teatavasti 15 aasta pikkune staaž ning Valgevenes on meestelt nõutav pensionistaaž 25 aastat ja naistelt 20 aastat. Pensioniiga on Valgevenes meestel 60 aastat ja naistel 55. Näiteks kui inimene on Eestis töötanud 10 aastat ja Valgevenes 15 aastat, siis lepingu alusel on võimalik mõlema riigi staažid liita. See annab inimestele õiguse kummagi riigi pensionile, seejuures arvutab kumbki pool pensioni suuruse ainult nn oma perioodi eest. Selleks arvutatakse kõigepealt välja teoreetiline pensioni suurus, mis oleks inimesel siis, kui ta oleks kogu oma tööelu vältel töötanud ühes riigis, ning seda korrigeeritakse vastavalt tegelikult töötatud aastate arvule.
Teiseks tagab see leping pensionide maksmise teises lepinguriigis ehk pensionide ekspordi. Eesti tagab juba praegu riigisisese õiguse alusel pensionide ekspordi ülemaailmselt, aga see kehtib eeldusel, et inimene on meil välja teeninud minimaalse pensionistaaži, milleks on 15 aastat. Lepingu alusel ekspordiks Eesti Valgevenes elavatele inimestele ka väiksema töötamise perioodi eest arvutatud pensione. Sama teeb Valgevene Eestis elavatele inimestele. Üldiselt ei maksa Valgevene oma riigisisese õiguse alusel pensione väljaspool oma riiki, seda tehakse vaid lepingu alusel.
Ning kolmas asi: leping tagab tööjõumaksete maksmise ainult ühte lepinguriiki. Sellega välditakse topeltmaksustamist lähetuste ja kahes riigis töötamise puhul. Lähetuste puhul makstakse makse lähetajariiki ja kahes riigis töötamise puhul inimese elukohariiki. Lepingu alusel makstakse vanaduspensione ja toitjakaotuspensione, samuti eri seadustega reguleeritud sooduspensione. Muid makseid ja hüvitisi see leping ei hõlma.
Olgu ka märgitud, et lepingu ratifitseerimine selle Riigikogu koosseisu poolt on oluline, sest kiirendab inimeste pensioniõiguse realiseerimist. Nagu öeldud, leping ei jõustu kohe, vaid alles kuue kuu pärast. Praegune valitsus on lepingu heaks kiitnud. Kui praegune Riigikogu koosseis ei jõua seda lepingut ratifitseerida, tuleb minna heakskiitu küsima uuelt valitsuselt. Ilmselt see ka saadakse, kuid see lükkab jõustumise aja edasi ja pikendab kogu ratifitseerimisprotsessi, mis ei ole meie inimeste huvides.
Kui suur on see sihtgrupp, keda see leping puudutab? Prognoosides teiste lepingute alusel ja võrreldes näiteks Ukrainaga, me eeldame, et esimesel aastal, aastal 2020 võib sihtgrupi suurus olla umbes 100 inimest, kuid edaspidi see ilmselt kasvab. Me oleme prognoosinud, et pensionide väljamaksmise kulu võiks esimesel jõustumisaastal olla umbes 274 000 eurot. Kuid mõistagi sõltub kõik sellest, kui paljudele see leping rakendub. Ma loodan, et Riigikogu on selle lepingu ratifitseerimisel kiire ja tõhus ning aitab kaasa, et inimesed oma väljateenitud pensioni selles osas, mis kummaski riigis on ette nähtud, ka kätte saavad. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet

Aitäh, austatud sotsiaalkaitseminister Kaia Iva! Teile on vähemalt üks küsimus. Valeri Korb, palun!

Valeri Korb

Aitäh! Lugupeetud proua minister! Ma vaatasin seletuskirja ja nägin, et Valgevene inimesi, kes elavad Eestis, on kümme ja pool tuhat. Aga kas meil on ettekujutust, kui palju meie kaasmaalasi elab Valgevenes? Kui paljusid meie inimesi puudutavad need paragrahvid, millest te rääkisite?

Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva

Praegusel hetkel meil ei ole selget ülevaadet, kui mitu Eesti inimest Valgevenes konkreetselt elab. See meie prognoos, kui palju selliseid pensionisaajaid võiks olla, puudutab esialgu ainult neid inimesi, kes juba on pensionieas. Prognoositavalt on neid praegu 100–150 ja võib-olla esimesel aastal kõik ei tule pensioni küsima, sest nad ei ole sellest lepingust teadlikud. Kõik see võtab ilmselt mõne aja. 

Aseesimees Kalle Laanet

Teile rohkem küsimusi ei ole. Aitäh! Palun kõnelema sotsiaalkomisjoni aseesimehe Monika Haukanõmme!

Monika Haukanõmm

Härra juhataja! Head Riigikogu liikmed! Eesti Vabariigi ja Valgevene Vabariigi sotsiaalkindlustuslepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu 790 ettevalmistamine esimeseks lugemiseks toimus ühel istungil, mis oli 21. jaanuaril. Eelnõu tutvustas sotsiaalkaitseminister Kaia Iva, nii nagu ta tegi seda ka siin. Teda toetas ja vastas küsimustele Sotsiaalministeeriumi piiriülese sotsiaalkindlustuse juht Leili Eenlo. Kuna minister tegi juba ülevaate eelnõu sisust, siis seda ma täpsustama ei hakka. Loomulikult tekitas lepingu arutelu Riigikogu sotsiaalkomisjoni liikmetes mõningaid küsimusi ja nendest ma annan hästi lühidalt teile ülevaate.
Maris Lauri soovis teada, et mis juhtub siis, kui inimene töötab Valgevenes viis aastat. Kas siis Valgevene maksab talle selle perioodi eest ja Eesti näiteks üksnes 10 aasta eest. Ehk siis, kuidas suhtuda 15 aasta pikkuse staaži nõudesse, mis meil Eestis kehtib. Ja kas arveldus toimub riikide vahel või kantakse ettenähtud summa üle inimese kontole? Leili Eenlo selgitas, et kõik perioodid liidetakse kokku ja kumbki riik arvutab teatud valemi alusel oma osa välja. Kasutatakse nn pro rata põhimõtet, mis tähendab seda, et kumbki riik maksab õigustatud isikule pensioni proportsionaalselt riigis töötatud ajaga. Lähtutakse konkreetsest pensionikindlustusperioodist.
Valgevenega on sõlmitud kokkulepe, et raha ei kanta inimese arvele otse üle. Pensioni maksmine toimub teise lepingupoole pädeva asutuse ehk riigi kaudu. Riigid vahetavad rahasummasid, mille osas tehakse aasta lõpus tasaarveldus. Seega Valgevene kannab Eesti riigile raha üle ja Eesti riik omakorda õigustatud isikule. Maris Lauri küsis veel selle kohta, et Valgevene majandusseis ja poliitiline olukord on selline, nagu ta on: ebastabiilne. Mis saab sellisel juhul, kui raha ühel hetkel enam üle ei kanta ja tasaarveldust ei tule? Selle peale andis Leili Eenlo selgituse, et selle lepingu alusel Eesti riik ei võta Valgevene kohustusi üle, vaid maksab välja raha, mida Valgevene saadab. Kui Valgevene riik jätab raha maksmata, siis kahjuks jääb inimesel Valgevene pension saamata. Mingisugust kohustuste ülevõtmist selle lepingu alusel ei toimu.
Jüri Jaanson märkis, et selliseid klassikalisi sotsiaalkindlustuslepinguid me oleme ju siin ka varem sõlminud, see ei ole esimene kord. Ta sooviski sellega seoses teada, kas Valgevene lepingu puhul on mingisuguseid põhimõttelisi erinevusi võrreldes teiste samaväärsete lepingutega. Samamoodi tõstatas ta küsimuse lähetatud töötajate ja kahes riigis töötamise kohta. Saime vastuseks, et tegemist on klassikalise pensionikindlustuslepinguga, erinevusi ei ole. Kahes riigis töötamise korral makstakse makse sinna riiki, kus inimene elab. Lähetatud töötajate puhul kehtib sama põhimõte nagu kogu Euroopa Liidus: 24 kuu jooksul tohib makseid maksta oma koduriiki.
Komisjoni istungil osales asendusliikmena Oudekki Loone, kes märkis, et kui isik lähetatakse välismaale, siis kohaldatakse lähetajariigi õigusakte 24 kuud. Samas on Euroopa Liidu direktiivis see aeg lühem, 18 kuud. Küsimus oligi, miks otsustati pikema aja kasuks ja kas see tähendab seda, et kui Valgevenest lähetatakse inimesi Eestisse, siis kaks aastat töötavad lähetatud töötajad Valgevene seaduse alusel. Sellele vastas Leili Eenlo, et seda küsimust tuleb vaadata kompleksis kohaldusalaga. See leping kohaldub ainult pensionitele ja sotsiaalkindlustusmaksetele ning 24 kuud on ette nähtud sotsiaalkindlustuse koordinatsiooni määruses. Euroopa Parlamendi ettepanek on seda lühendada 18 kuu peale, nii nagu on direktiivis. Kuid tegemist on ikkagi sisuliselt kahe erineva asjaga: üks on see, kuidas palka arvutada ja töötingimused, ning teine, kui pikalt kuhu peab makse maksma. Selle peale Oudekki Loone lausus, et Eesti riik oleks võinud näidata head eeskuju ja leppida kokku 18 kuu peale. Ta sooviski teada, miks seda ei tehtud. Vastuseks saime, et sotsiaalkindlustusmaksete puhul räägib määrus 24 kuust, mitte 18 kuust, ning liikmesriigid ei saa seda ühtlustada. Asjaomane ettepanek on küll Euroopa Parlamendist tulnud, kuid selles osas ei ole kokkuleppeid saavutatud.
Komisjoni esimees Helmen Kütt tundis huvi rahvapensionide maksmise vastu. Kuidas sellega on, kas rahvapensionid on ülekantavad teise riiki või mitte? Tema täpsem küsimus oli, kuidas on nende inimestega, kes ei ole töötanud 15 aastat, aga on liikunud ühest riigist teise. Leili Eenlo selgituse kohaselt kuulub rahvapension lepingu kohaldamise alasse, kuid leping näeb ette, et rahvapensioni teise riiki, teises riigis elavale inimesele ei maksta ehk seda ei ekspordita.
Selline oli ülevaade meie arutelust 21. jaanuaril toimunud komisjoni istungil. Ühtlasi tegime ka menetluslikud otsused. Langetati järgmised otsused: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 30. jaanuariks ehk tänaseks (otsus oli konsensuslik), teha ettepanek teine lugemine lõpetada (konsensus) ja määrata muudatusettepanekute tähtajaks 7. veebruar 2019 kell 17.15 (samuti konsensus) ning määrata ettekandjaks komisjoni aseesimees Monika Haukanõmm (ka konsensus). Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet

Aitäh, austatud komisjoni aseesimees Monika Haukanõmm! Teile on vähemalt üks küsimus. Urmas Kruuse, palun!

Urmas Kruuse

Aitäh, auväärt istungi juhataja! Austatud ettekandja! Milliste riikidega selliseid lepinguid veel kavandatakse?

Monika Haukanõmm

Aitäh küsimuse eest! Ma pean tunnistama, et pean nüüd vastama sellisel moel, mis mulle üldse ei meeldi, ehk et seda me ei arutanud. Paraku nii see ka on. Ja mul ei ole sellele küsimusele praegu vastust, aga kuna saalis on ka komisjoni töötajad ja minister samuti, siis on mul palve uurida, milliste riikidega on veel sellise lepingu sõlmimine kavas. 

Aseesimees Kalle Laanet

Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 790 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõppenud. Määran eelnõu 790 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 7. veebruari kell 17.15.
Läheme 11. päevakorrapunkti juurde, milleks on ... Vabandust! Jah, palun!

Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva

Austatud Riigikogu liikmed! Ma hea meelega vastan küsimusele, mis siin just tõstatus. Eestil on praegu sotsiaalkindlustusalased lepingud sõlmitud Venemaaga, Kanadaga, Moldovaga, Ukrainaga ja Austraaliaga. Töövõimereformiga seotult on praegu pooleli läbirääkimised, et muuta kehtivaid lepinguid Moldova, Ukraina, Venemaa ja Kanadaga. Venemaa ja Kanada lepingu muudatuste läbirääkimised on sisuliselt lõppenud ja valmistatakse ette nende allkirjastamist. Nii et usun, et Riigikokku uuele koosseisule arutada jõuavad need teiseks poolaastaks. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet

Aitäh, proua minister, täpsustuste eest!


11. 16:40 Riigikogu otsuse "Rahvastikupoliitika põhialused aastani 2035" eelnõu (779 OE) esimene lugemine

Aseesimees Kalle Laanet

Läheme 11. päevakorrapunkti juurde, milleks on rahvastikukriisi lahendamiseks moodustatud Riigikogu probleemkomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Rahvastikupoliitika põhialused aastani 2035" eelnõu esimene lugemine. Kutsun ettekandeks kõnetooli rahvastikukriisi lahendamiseks moodustatud Riigikogu probleemkomisjoni esimehe Siret Kotka-Repinski. Palun!

Siret Kotka-Repinski

Austatud istungi juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Kõik te teate, et Eesti rahvaarv väheneb. Praeguste trendide jätkudes elab Eestis 21. sajandi lõpuks vaevu 800 000 inimest. Seda on liiga vähe meie praeguse elukorralduse jätkumiseks. Isegi kui me suudame suurendada oma majanduse tootlikkust ning säilitada selle inimeste hulga juures oma elatustaseme, ootavad meid ikkagi ees suured muutused. See ongi rahvastikukriis: mitte akuutne ühel-kahel aastal ilmnev nähtav nähtus, mille järel tuleb tunnetatav tõusulaine, vaid pikkamisi tugevalt meie elusid mõjutav mõõnaperiood. Rahvastikukriisi probleemkomisjoni ülesanne oli analüüsida ja välja pakkuda meetmeid selle kriisi lahendamiseks. See tähendab mitte midagi vähemat kui meetmeid Eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilitamiseks. See pole mitte väike ülesanne, arvestades meie komisjoni väiksust ja komisjoni vahendite piiratust, kuid kuna rahva tulevik läheb nii paljudele inimestele korda, siis võin kindlustundega öelda, et me seisime oma ülesande kõrgusel. Me suutsime komisjoniga mobiliseerida üle 40 teadlase, ametniku ja huvirühma liikme, et parimate olemasolevate teadmiste põhjal koostada "Rahvastikupoliitika põhialused aastani 2035".
Kuidas siis valmistuda mõõnaperioodiks? Ühest-kahest lihtsast trikist ilmselgelt ei piisa. "Rahvastikupoliitika põhialused aastani 2035" on esimene rahvastikku mõjutavaid protsesse terviklikult käsitlev dokument, mis Eestis kunagi kirjutatud on. Samas, kui me ei suuda terviklikku rahvastikupoliitikat ellu rakendada, siis jääb dokumendi mõju episoodiliseks. See on nagu tammi ehitamine mõõna kaitseks: kui jätame pool tammi ehitamata, valgub vesi ikkagi ära.
Üks märkus veel selle dokumendi kohta. Põhialused – see ei ole ühe ministeeriumi arengukava, vaid kõiki eluvaldkondi hõlmav dokument. See on dokument, mis sunnib kõiki ministeeriume oma arengukavades arvestama oma tegevuse mõjuga Eesti rahvastikule. Rahvastiku tulevik sõltub neljast olulisest komponendist: need on sündimus, suremus, ränne ja võimestatus.
Järgnevalt tutvustan teile peamisi sõnumeid, mis me oleme "Rahvastikupoliitika põhialustes aastani 2035" esitanud. Esiteks, püüdes sündimust suurendada, me lähtume tõdemusest, et erinevalt paljudest teistest hääbuvatest rahvastest Eesti inimesed veel soovivad lapsi saada. Seepärast on meie ülesanne vähendada vahet soovitud laste arvu ja tegelikult sündinud laste arvu vahel. See ei tähenda ainult perede vaesusest päästmist, nagu seab eesmärgiks hästi koostatud ja asjakohane Sotsiaalministeeriumi arengukava, vaid me tegelikult astume sammu veel kaugemale. Tuleb luua universaalsete meetmete abil parim keskkond neile, kes soovivad saada emadeks ja isadeks. Need meetmed on eluasemetoetus, paindlik ja kodulähedane lastehoid, lapsetoetus, mis progresseerub vastavalt laste arvule, ja mõlema vanema osaluse suurenemine.
Teiseks, suremusest rääkides oleme sõnastanud peamiseks eesmärgiks tervena elatud aastate arvu suurendamise. Ka sel puhul on vaja kasutusele võtta ning jätkuvalt toetada tervet komplekti meetmeid, millest paljud on sisse kirjutatud sotsiaalvaldkonna arengukavasse. Üks suurimaid väljakutseid on rahva vaimse tervise ja psühholoogilise heaolu toetamine. Võib nimelt üsna kindlalt väita, et surmade põhjus number üks on Eestis eelkõige inimeste endi valed otsused. Liigsöömine ja -joomine, igasuguste mõnuainete liigne tarvitamine, vähene liikumine, stress, depressioon, liiklussurmad, enesetapud ja üledoosid – need on nähtused, mille osas oleme selgelt Euroopa riikide seas esirinnas. Ja kõik need on eelkõige vaimsete probleemide tagajärjed. Me peame kaasa aitama, et inimesed teeksid ennast vähem kahjustavaid otsuseid. Me peame pakkuma abi tänapäeva keerulise ja pingelise eluga hakkama saamiseks. Selleks on vaja muuta igasugune psühholoogiline abi märksa kättesaadavamaks – alates psühholoogide ettevalmistamisest ülikoolis ja lõpetades sellega, et iga kooliõpilane peab saama psühholoogilt nõu küsida. Ja ka Eesti vanemaealised, kelle hulgas on depressiooni rohkem kui teistes Euroopa Liidu riikides, peavad vajadusel saama psühholoogi ja psühhiaatriga rääkida. Ning need vestlused peavad olema meeldivad ja pakkuma neile arendavaid tegevusi.
Kolmandaks. On üsna selge, et tänapäeva maailmas liiguvad inimesed üha rohkem ja sagedamini üle riigipiiride. Räägitakse isegi turismi lõpust, sest pole enam võimalik teha vahet lõbu pärast ja asja pärast reisimisel. Me teame, et Eestist väljaspool elab sadu tuhandeid meie kaasmaalasi, ja seepärast on põhialustes rõhutatud hargmaisuse poliitika vajalikkust. Meie eesmärk peab olema mitmekülgsete sidemete hoidmine väljaspool Eestit elavate kaasmaalastega. See ei tähenda ainult eesti laulukooride toetamist, ehkki ka see on väga oluline, sest kultuuriline side loob sageli eelduse rohkemaks. See tähendab ka ettevõtjatevaheliste sidemete hoidmist ja arendamist, see tähendab noortevahetust ja praktikaprogramme, see tähendab keeleõpet. Need sidemed on vajalikud, et Eesti inimesed osaleksid Eesti elus olenemata oma elukohast. Need sidemed on vajalikud ka selleks, et me oskaksime oma haldussüsteeme tagasipöördujatele sobivamaks muuta. Näiteks nii, et välismaalt Eestisse koliv pere saaks oma lapsed panna kodulähedasse kooli. Rääkides koolist, oleme hargmaisuse peatükis käsitlenud ka lõimumist. See punkt peaks meeldima neile, kes kardavad eesti kultuuri kaotamist või kadumist. Me peame tulevikus jõudma olukorrani, kus meil on ühtne Eesti lasteaed ja ühtne Eesti kool. Eesti on siin suure tähega. Seal peab olema võimalik kõigil oma emakeeles oma kultuuri tundma õppida, aga samas peab ka olema võimalik suhelda eesti keeles. Vastasel korral jäävad siin arenema paralleelkultuurid, mitte eesti kultuur.
Neljandaks. Nagu ma algul ütlesin, meid ootavad igal juhul ees muutused elukorralduses. Meie rahvastik väheneb ja vananeb veel tükk aega enne seda, kui nendes põhialustes kirjas olevad meetmed lõpuks loodetavasti mõju saavutavad ning rahvastikukõver taas ülespoole kaardub. See tähendab, et rahvastiku kahanemise ajal muutub iga inimene aina väärtuslikumaks. Seepärast on ülimalt oluline, et pööraksime senisest rohkem tähelepanu inimese võimestamisele, lähtudes terviklikust talendipoliitikast, mis hõlmab elukaarepõhist formaalset ja mitteformaalset õpet. Talent pole ainult Arvo Pärt, igaühel on mingi anne. Ja anne tuleb üles leida, seda tuleb toetada ja arendada. Me keegi ei oska siia ilma sündinuna sümfooniat komponeerida, kuid me kõik oleme võimelised midagi õppima. Me näeme, milline võidujooks käib maailmas oma talentide avastamise ja arendamise nimel. Me ei tohiks jääda selles võidujooksus viimaseks. Talendipoliitika arendamisel peame silmas pidama, et haridus ja sotsiaalsfäär lõimuvad tulevikus üha enam. Projektipõhine töö ja automatiseerimine viivad meid olukorrani, kus inimestel on vaja sageli ümber õppida. See tähendab, et perioodidel, kus ümberõpe toimub, peab olema võimalik valutult toetuda sotsiaalsele turvavõrgule. See tähendab, et haridus ja sotsiaalpoliitika peavad üha enam lõimuma.
Selline on lühiülevaade rahvastikupoliitika põhialuste dokumendi rõhuasetustest. Nendest neljast suuremast osast koosneb see kaitsevall, mille me rahvastiku mõõnaperioodiks ehitama peame. Rahvastikuprotsessid võtavad aega ja neid mõõdetakse mitte aastates, vaid põlvkondades. Seepärast ei saa me pakkuda mingit imerohtu, mis homme muutust toob. Küll aga peame tegutsema kohe, sest muidu ei toimu see muutus ka põlvkondade pärast. Ma väga loodan, et see Riigikogu läheb ajalukku sellega, et ütleb: "Siiamaani, ja mitte kaugemale!" "Rahvastikupoliitika põhialused aastani 2035" loob eelduse, et me suudame rahvastikumõõna võimalikult ruttu taas tõusuks keerata. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet

Aitäh, austatud komisjoni esimees! Teile on ka küsimus. Krista Aru, palun!

Krista Aru

Aitäh, härra juhataja! Austatud ettekandja! Teema on väga tõsine. Me kõik ütleme, et sellega tuleb tegeleda. Minu esimene küsimus puudutab just seda aastat 2035. Miks te valisite rahvastikupoliitika põhialuste dokumendi lõpuajaks just nimelt aasta 2035, mitte näiteks 2050? Te rääkisite ka oma ettekandes ees ootavast mõõnaperioodist. Kas see "kuni aastani 2035" ei ole seda tausta arvestades natuke liiga lühike aeg? 

Siret Kotka-Repinski

Aitäh, see on väga hea küsimus! Aasta 2035 tundub mõnes mõttes nagu kauge aeg, mõnes mõttes aga lähedane aeg. See aastanumber tegelikult sündis teadlaste ja eri huvigruppide esindajate koostöös. Leiti, et peaks olema piisavalt kaugel olev aasta, aga samas käegakatsutav ambitsioon.

Aseesimees Kalle Laanet

Tarmo Kruusimäe, palun!

Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Ei ole küll minu asi manitseda kogenumat kolleegi, aga kas päriselt ka käsitletakse teie dokumendis mõnuaineid, mitte meelemürke? Ja kas te saate aru, mis vahe on, kui rääkida kas mõnuainetest või meelemürkidest? 

Siret Kotka-Repinski

Aitäh küsimuse eest! Jah, ma saan aru.

Aseesimees Kalle Laanet

Krista Aru, teine küsimus.

Krista Aru

Aitäh, härra juhataja! Austatud ettekandja! Üks põlvkond kestab 25 aastat. Me oleme aastas 2019 ja analüüsime selliseid protsesse ja koostame põhialuseid aastani 2035. Ma siiski kahtlustan, et aastani 2035 on liiga vähe aega. Aga minu küsimus puudutab tegelikult seda, et see dokument on esitatud otsuse eelnõuna. Juhul kui Riigikogu nüüd hääletab ja võtab selle vastu, kuidas siis teie arvates hakatakse seda otsust täitma? Mis peaks hakkama toimuma? Meil tuleb uus valitsus. Kuidas selle otsuse ellu rakendamine kulgeks? 

Siret Kotka-Repinski

Aitäh! See on Riigikogu otsus. Ma tean, et järgnevatel perioodidel seisab ees väga aktiivne arengukavade ja strateegiate väljatöötamine. Põhimõtteliselt tähendab see seda, et olgu tegu ükskõik mis valdkonnaga – olgu see sotsiaalpoliitika, hariduspoliitika või majanduspoliitika –, enne kui hakatakse arengukava või strateegiat koostama, peaks võtma kõige aluseks just "Rahvastikupoliitika põhialused aastani 2035" ja vaatama, missugused eesmärgid ja arengusuunad on selles seatud ja milliseid lahendusi pakutud.

Aseesimees Kalle Laanet

Tarmo Kruusimäe, palun!

Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Kuidas ikkagi on see teie dokumendis sõnastatud? Kas nii, nagu te ütlesite: mõnuained? 

Siret Kotka-Repinski

Kohe vaatan. Ma arvan, et pigem ei ole seal niimoodi kirjas. (Lehitseb pabereid.) Ma arvan, et pigem ei ole, aga ma ei hakka praegu seda siin otsima. Ja minu kõne oli tehtud mitte lähtudes otsesest põhialuste sõnastusest, vaid tunnetest, mis põhialuste koostamisel olid tekkinud. Sealt need rõhuasetused.

Esimees Eiki Nestor

Urmas Kruuse, palun!

Urmas Kruuse

Aitäh, auväärt istungi juhataja! Väga auväärt ettekandja! Viimasel nädalal on ajalehtedes kirjutatud sellest, et emad on pahased selle pärast, et nad on emapalga süsteemi muutmise tõttu raha kaotanud. Võib-olla see on järjekordne näide maksukaosest, mis meil tekitatud on. Kas teie hinnangul võib selline ebastabiilne olukord pikas perspektiivis mõjutada sündimust?

Siret Kotka-Repinski

Meie oleme siin dokumendis väga selgelt öelnud, et mis puudutab vanemahüvitist, siis me kiidame vanemahüvitise süsteemi ja ütleme, et vanemahüvitis peab ajaga kaasas käima ja paindlik olema. Kõik vead, mis on tekkinud, tuleb parandada ja eluga kaasa minna. Nii et me pigem rõhutame seda, et vanemahüvitis tuleb paindlikuna hoida ja muuta see veel inimesesõbralikumaks.

Esimees Eiki Nestor

Rohkem ettekandjale küsimusi ei ole. Aitäh! Komisjoni nimel teeb ettekande sotsiaalkomisjoni liige Viktor Vassiljev.

Viktor Vassiljev

Austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud kolleegid! Niisiis, otsuse eelnõu 779 menetluskäik Riigikogu sotsiaalkomisjonis. Just nimelt sotsiaalkomisjon menetles seda eelnõu. Me arutasime Riigikogu otsuse "Rahvastikupoliitika põhialused aastani 2035" eelnõu kahel istungil: 14. jaanuaril ja 22. jaanuaril. Istungitel osales ka eelnõu algataja esindaja. Kõigepealt, 14. jaanuari istungil tutvustati komisjonile Riigikogu otsuse eelnõu 779. Sotsiaalkomisjoni esimees juhtis tähelepanu, et komisjonile esitatud Riigikogu otsuse eelnõu ei vasta Riigikogu otsuse eelnõu vorminõuetele ja tegi ettepaneku pöörduda Riigikogu õigus- ja analüüsiosakonna poole arvamuse küsimiseks. See arvamus ka laekus. Meile tehti ettepanek dokumenti lühendada. Väide, et eelnõu ei vasta vorminõutele, lähtus lihtsalt sellest, et eelnõu oli liiga pikk. Varasemad poliitikate põhialused on olnud mõnevõrra lühemad dokumendid. Nii et tehti vastavad redaktsioonilised ettepanekud.
Komisjonis küsiti ka, kuidas esitatud dokument praegust olukorda paremaks muudab. Avaldati arvamust, et mis puutub sotsiaalvaldkonda, siis ei ole otsuse eelnõus midagi sellist, millega sotsiaalkomisjon ühel või teisel määral juba tegelenud ei oleks. Tõepoolest, "Rahvastikupoliitika põhialused aastani 2035" on väga laiahaardeline dokument, mis hõlmab väga paljusid küsimusi, millega on tegelenud nii sotsiaalkomisjon kui ka muud komisjonid. Nüüd on kõik ühte dokumenti kokku viidud. Arvati ka, et arvamust tuleb küsida teistelt komisjonidelt, vähemalt põhiseaduskomisjonilt ja kultuurikomisjonilt.
22. jaanuari istungil jätkati otsuse eelnõu arutelu ning siis tehti ka menetlusotsused. Niisiis, meie menetlusotsused. Sotsiaalkomisjon langetas täiesti konsensuslikult järgmised otsused: kõigepealt, saata eelnõu esimesele lugemisele 30. jaanuariks, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute tähtajaks kümme päeva. Viimane otsus oli määrata komisjoni ettekandjaks Viktor Vassiljev, kes ongi teie ees praegu. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Riigikogu liikmetel ei ole küsimusi, aga mul kui Riigikogu esimehel on. Kuna mul on kohustus Riigikogus vastu võetud seadused ja otsused alla kirjutada, siis küsin: kas teie koostöö õigus- ja analüüsiosakonnaga jätkub? Et ma teaks, millele ma alla kirjutan, kui täiskogu selle dokumendi heaks kiidab. Praegu ma ei saa kahjuks sellest aru.

Viktor Vassiljev

Jah, mina oskan kinnitada seda, et koostöö peaks jätkuma. Aga seda peab siiski üle küsima komisjoni esimehe käest, sest see on just see töölõik, mida tema korraldab. 

Esimees Eiki Nestor

Aitäh! Avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole. Otsuse eelnõu 779 esimene lugemine on lõppenud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 13. veebruari kell 17.15.

Istungi lõpp kell 17.01.

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee