Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

13:00 Infotund

Aseesimees Enn Eesmaa

Tere päevast, austatud Riigikogu! Lugupeetud ministrid! Infotund on alanud ja see algab nagu tavaliselt kohaloleku kontrolliga. Palun kohaloleku kontroll!
Kohaloleku kontroll
Kohal on 27 saadikut.
Tänases infotunnis osalevad peaminister Jüri Ratas, sotsiaalkaitseminister Kaia Iva ja välisminister Sven Mikser. Küsimusi ja küsimuste teemasid on kokku kümme, arusaadavalt saan igaühe puhul lubada ainult ühe lisaküsimuse.


1. 13:01 Sotsiaalvaldkonnas toimuv

Aseesimees Enn Eesmaa

Esimese küsimuse esitab Maris Lauri, vastab peaminister Jüri Ratas. Palun!

Maris Lauri

Aitäh! Lugupeetud istungi juhataja! Hea peaminister! Teatavasti saab erinevaid poliitilisi eesmärke saavutada, kasutades erinevaid poliitikaid. Ka sotsiaalpoliitika eesmärkide saavutamiseks on võimalik kasutada erinevaid meetodeid. Mina kahjuks ei saa ühest asjast aru, järsku aitate mul sellest tõkkest üle saada. Milline oli sotsiaalpoliitiline eesmärk, kui teie valitsus otsustas sünnitama minevate emade tulud kõrgemalt maksustada? 

Peaminister Jüri Ratas

Austatud Riigikogu aseesimees! Head Riigikogu liikmed! Hea küsija! Loomulikult ma püüan alati appi tulla, kui Riigikogu liige palub, ja aitan teil ka seda uut vanemahüvitise süsteemi paremini mõista. Te küsisite, mis oli põhieesmärk. Eelkõige me lähtusime siirast soovist muuta süsteem paindlikumaks. See oli üks esmaseid eesmärke. Teine oli see, et kui me peame silmas eesmärki, et loomulikult ka isad, aga eeskätt emad saaksid kergemini tööjõuturule tagasi pöörduda, kui nad seda tahavad, siis ei oleks nii, et me karistame neid selle eest. Nad tahavad tagasi tööle minna, soovivad palka teenida, aga neile öeldakse, et siis me võtame vanemahüvitise ära. See ei ole tõesti olnud meie soov. Praegune koalitsioon on soovinud, et emad ja loomulikult ka isad saaksid tööjõuturule naasta, kaotamata vanemahüvitist. Kui me võtame eelmise aasta 1. märtsi seisu, siis on nii, et kui naastakse tööjõuturule ja palk on kuni 1659 eurot ja 90 senti, siis ei kaotata vanemahüvitises. Kolmas väga põhimõtteline muudatus oli see, et ema ja isa saaksid selle vanemahüvitise perioodi või puhkuse ajal koos kodus olla ja nüüd on see aeg pikenenud kahe kuuni. Loomulikult me soovisime pikendada ka nn isapuhkust ja see periood on peagi kolm korda pikem. Kümne päeva asemel saab see olema 2020. aasta keskpaigast 30 päeva. Need on mõningad peamised eesmärgid selle süsteemi muutmisel. 

Aseesimees Enn Eesmaa

Maris Lauri, täpsustav küsimus, palun!

Maris Lauri

Aitäh! Hea peaminister! Teie vastus ei olnud vastus minu küsimusele. Ma esitasin küsimuse maksustamise kohta, mis puudutab emapuhkusele minejaid, kes saavad korraga kätte suure summa raha ja selle tõttu langevad kõrgemasse maksukategooriasse. Veelgi enam, ma laiendan seda küsimust: sama asi juhtub nüüd inimestega, keda koondatakse, ka nemad satuvad kõrgemasse maksukategooriasse. Mis on selle eesmärk? Solvata, mõnitada või soovida midagi muud, ma ei tea mida? Ma ei suuda aru saada, milleks sellist asja tehakse inimestega, keda peaks tegelikult toetama, aga hoopis maksumääraga karistatakse. Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas

Hea küsija! Ma tänan, et te oma küsimust täpsustasite. Kindlasti ma püüan teid aidata asjas selgusele jõuda, et seda segadust vähendada. See ei ole üldse mitte halb, kui me niimoodi koostööd saame teha. Ma saan aru, et te räägite eeskätt rasedus- ja sünnituspuhkuse hüvitisest, mis makstakse korraga välja, ja tahate teada, miks on nii, et kui see juhtub aasta lõpu poole, siis tulenevalt uuest väga põhimõttelisest ja muidu positiivsest tulumaksuvaba miinimumi reformist tuleb lapsevanemal juurde maksta. Ma ütlen ausalt, et see probleem on vaja lahendada kiiremini kui aastaks 2022. Ja lahendus peaks olema see, et meil oleks võimalik osade kaupa neid väljamakseid teha – mitte ühekorraga, vaid näiteks kuupõhiselt. Ja minu teada nii Rahandusministeerium kui ka Sotsiaalministeerium mõlemad pingutavad selle nimel, et see lahendus leida enne aastat 2022. Ka mina olen palunud neil see lahendus varem leida. Nii et siin seda parandamisruumi on. 

Aseesimees Enn Eesmaa

Andres Herkel.

Andres Herkel

Aitäh, härra juhataja! Austatud peaminister! Emad, kes saavad vanemahüvitise aasta lõpus, maksavad sellelt tulumaksu ebaõiglaselt tagasi ja see ei ole tõesti probleem, mis tuleks lahendada alles aastaks 2022. Ma küsin väga selgelt: kas selle valgusel, et nädalavahetusel on see probleem selgunud ja ajakirjanduses teravalt esil olnud, on valitsuse laual juba sellekohane eelnõu ja kas seda on võimalik kiireloomulisena menetleda?

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh teile! Nagu ma eelmisele küsimusele vastates ütlesin, minu meelest tõstatas Maris Lauri küsimuse väga õigesti, ja ma vastan ka teile, et kindlasti see on säte, mis vajab parandamist. Ja mõlemad ministeeriumid püüavadki praegu lahendust leida. Kui te küsite, kas see saab olema homme või täna õhtul valitsuse laual, siis vastan, et saab olema siis, kui on leitud parim võimalik lahendus sellele küsimusele, kui saab seda raha maksma hakata osade kaupa. Ma tahan öelda seda, et minu meelest on hästi oluline ka see, et olgu 32 päeva enne valimisi või kaks päeva enne valimisi, me ei räägi pooltõdedest. Ei ole ju matemaatikas nii, et kui on kaks liidetavat ja teada on üks neist, siis ükskõik, kui suur on teine liidetav, me teame kohe, mis on summa. Te tõite selle 2018 lõpu näite, mida ajakirjandus käsitles. Aga me peame arvestama sellega, et on ka teine liidetav, ja see teine liidetav tuleneb käesolevast, 2019. aastast. Ja ole mingit põhjust arvata, et noored inimesed arvestavad ainult oma sissetulekuga, mis nad said aastal 2018, ja ei arvesta, mis juhtub aastal 2019. Asja tuleb ikka vaadata tervikuna ja minu meelest on oluline aspekt, et me soovime seda kindlustunnet just tervikuna pakkuda. 

Aseesimees Enn Eesmaa

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


2. 13:08 Sanktsioonid inimõiguste rikkujate vastu

Aseesimees Enn Eesmaa

Järgmine teema on seotud sanktsioonidega inimõiguste rikkujate vastu. Küsib Andres Herkel, vastab välisminister Sven Mikser.

Andres Herkel

Aitäh, härra juhataja! Austatud välisminister! Bill Browder ei kõnelenud nn Magnitski sanktsioonidest mitte ainult eile Euroopa Parlamendis, vaid see teema oli teravalt üleval eelmisel nädalal ka Euroopa Nõukogu Parlamentaarsel Assambleel. Ja seal võeti vastu üks resolutsioon, kus pöördutakse riikide poole üleskutsega rakendada individuaalseid sanktsioone – sissesõidukeeld, arvete külmutamine – isikute suhtes, kelle hinge peal on ränki inimõiguste rikkumisi või kes on sellele kaasa aidanud. Minu küsimus on selline. Jah, Eesti on selle kohta ühe seaduse vastu võtnud, aga milliseid praktilisi samme on valitsusel kavas? Kas me asume siin eestvedaja positsioonile ja, nagu see üleskutse kõlab, mitte ainult Magnitski juhtumi kontekstis, vaid laiemalt inimõiguste kontekstis? 

Välisminister Sven Mikser

Aitäh! Mis puudutab Magnitski juhtumit, Magnitski nimekirja, siis mäletatavasti Riigikogu praegune koosseis täiendas väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadust, et oleks võimalik lisada sissesõidukeelu nimekirja ka inimesi, kelle puhul on alust kahtlustada inimõiguste rikkumist. Tõsi, seda seadusesätet ei ole kohaldatud. Küll aga kehtestati eelmise aasta 29. märtsil minu ehk välisministri ettepanekul sanktsioonid 49 isiku suhtes, kelle suhtes ka Eesti Vabariik kohaldab sissesõidukeeldu. Need on muu hulgas Magnitski surma asjaoludega seotud kolmandate riikide kodanikud, konkreetsel juhul siis Venemaa kodanikud.
Loomulikult, meie eelistus on alati saavutada Euroopa Liidu ja teiste sarnaselt mõtlevate ja sarnast väärtusruumi austavate riikide ühtsus, sest Eesti autonoomsete sanktsioonide heidutav või survestav mõju ei pruugi olla piisav. See on kindlasti olulise sümboolse kaaluga, aga ilmtingimata mitte piisav, et muuta nende käitumist, keda me soovime sanktsioneerida, kelle suhtes me piiravaid meetmeid kohaldame. Seetõttu me kindlasti toetame Euroopa ühispositsiooni loomist. On teada, et nn Magnitski nimekirja alusel on autonoomseid riiklikke sanktsioone rakendanud mitmed Euroopa Liidu maad, aga kaugeltki mitte kõik ja kaugeltki mitte Euroopa Liit tervikuna. Nii et ka meie töö on lisaks sellele, et vajadusel – ja see on pigemini erandjuht kui reegel – kehtestada riiklikke sanktsioone, saavutada võimalikult suur üleeuroopaline konsensus ja võimalusel loomulikult ka transatlantiline konsensus, et nendel sanktsioonidel oleks tõepoolest arvestatav survestav ja heidutav mõju.

Aseesimees Enn Eesmaa

Andres Herkel, täpsustav küsimus.

Andres Herkel

Aitäh, härra juhataja! Austatud minister! Ma juhin tähelepanu ka sellele, et kolme Riigikogu liikme suhtes, kes teadaolevalt ei ole rikkunud inimõigusi, on Venemaa sanktsioone rakendanud ja sellele tuleks teravamalt reageerida. Te ütlesite, et meie poolt mingite sammude astumine peaks olema pigem erand. Euroopa Nõukogu üleskutse on just nimelt sellele suunatud, et riigid oleksid eestvedajad ja parlamendid omakorda riikides eestvedajad. Me oleme siin esitanud ühe algatuse, et sanktsioneerida neid isikuid FSB asedirektori tasemest peale, kes aitasid kaasa Kertši agressioonile ja kelle tõttu rikutakse praegu Moskvas Ukraina meremeeste inimõigusi. Milline on Vabariigi Valitsuse seisukoht? Kas te toetate seda algatust, et Venemaa Föderatsiooni kindraleid ja sellele kõigele kaasa aidanud poliitikuid täiendavalt sanktsioneerida? 

Välisminister Sven Mikser

Aitäh! Kindlasti me toetame seda põhimõtet, et inimõiguste rikkumises süüdi olevaid või selles ka põhjendatult kahtlustatavaid isikuid sanktsioneerida. Kindlasti ei pea olema nii, et meie aktiviteedid on erandlikud. Loomulikult on Eesti inimõiguste järgimise nõudmisel eestvedajate hulgas, aga me anname endale aru, et meie väiksuse tõttu on Euroopa Liidu kui terviku sanktsioonid mõjusamad kui üksinda Eesti sammud. Nii et see peaks olema kindlasti meie eelistus pea kõigil juhtudel.
Eesti on, nagu ma ütlesin, Magnitski juhtumi puhul ka riiklikke sanktsioone rakendanud ja kindlasti vajadusel rakendame neid ka teistel analoogsetel juhtudel. Ma külastasin Ukrainat Kertši väina rünnakule eelnenud päeval ja nüüd viimati kahe nädala eest. Loomulikult oli kõnelustel Ukraina presidendi ja välisministriga üks arutatav teema, kuidas saavutada kõigepealt Ukraina mereväelaste ja aluste vabastamine ja tagastamine. Me teame, et nn kohtuprotsessil Venemaa Föderatsioonis otsustati Ukraina meremeeste kinnipidamise tähtaega pikendada. See on absoluutselt vastuvõetamatu. Euroopa Liidu liikmetega koos teeme me kõik, mis võimalik, et saavutada mereväelaste vabastamine. Ja loomulikult, kui need tegevused ei anna rahuldavaid tulemusi, siis tuleb astuda järgmisi samme. Ja muide mitte üksnes selleks, et sanktsioneerida neid, kes rikuvad inimõigusi, vaid et avaldada ka Venemaale survet, et lõppeks see majandust destabiliseeriv mõju, mida Kertši väina blokaad avaldab suurele osale Ukrainast. Mul oli ka võimalus veenduda selles, et Venemaa aktsioonid Kertši väinas ja Aasovi merel on tegelikult suurel määral halvanud sotsiaal-majandusliku elu Aasovi mere äärsetes Ukraina piirkondades.


3. 13:15 Antarktika ekspeditsioon

Aseesimees Enn Eesmaa

Järgmise teema avab Martin Helme. Küsimus puudutab Antarktika ekspeditsiooni. Vastab peaminister.

Martin Helme

Lugupeetud spiiker! Hea peaminister! Mul on selline küsimus. Oma lakkamatu sisemise rahulolematuse eest põgenevad permanentset keskeakriisi üle elavad härrasmehed on pannud kokku järjekordse pompoosse reisiplaani. Sedapuhku minnakse Antarktikasse ja selle hinnaks on öeldud umbes miljon eurot, esialgu natuke vähem. Pool sellest rahast olevat juba leitud erasektorist, aga pool või jälle natuke vähem olevat puudu. Ja sinna kõrvale on teine uudisnupukene, et sellest reisist, vähemalt mingist etapist, plaanib kuulu järgi osa võtta ka Eesti Vabariigi president. Mul on mure, et Eesti maksumaksja ei ole ilmselt huvitatud sellisest oma sisemise rahulolematuse eest põgenevate härraste reiside sponsoreerimisest, isegi kui seda tehakse presidendi kantselei eelarve kaudu. Kas te oskate meile sellest täpsemalt rääkida? Ega ometi maksumaksja ei hakka seda kinni plekkima? 

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh, hea küsija! Kasutades klassikute sõnu: Eestile on kombeks üks president korraga ja mina ei ole Eesti Vabariigi president. Mis puutub sellesse ekspeditsiooni, siis jah, erasektor on tulnud välja Antarktika ekspeditsiooni plaaniga. Niipalju kui mina tean, peaks see algama käesoleva aasta juulikuus ja kestma järgmise aasta veebruarini, et tähistada sellesse maailmajakku jõudmise 200. aastapäeva. Teatavasti tegi esimese ekspeditsiooni sinna Saaremaal sündinud Bellingshausen. Ka mina olen lugenud, et see ekspeditsioon maksab seal circa miljon eurot. Minu arvates on see, et meil on olemas selline erainitsiatiiv, eraettevõtjad, kellel on huvi ajaloo vastu ja ka huvi Eestit rahvusvaheliselt rohkem tutvustada, väga positiivne. Ja mina soovitan ka teil nii mõelda. Me oleme siin mitmes infotunnis just viimasel ajal leidnud koos teiega minu meelest häid diskussiooniteemasid. Ma ei saa alati öelda, et oleme leidnud ühisosa, aga mulle tundub, et ka teie olete hakanud liikuma sellisest väga kitsast vaatenurgast palju laiemasse vaatesse. Ka täna soovib üks teie fraktsioonikaaslane küsida Keskerakonna programmi kohta, härra Herkel on siin mitmeid kordi tundnud huvi Keskerakonna vastu. Nii et ma arvan, et see on väga tore ja mõistlik, kui me rohkem sellist dialoogi peame ja diskuteerime. Aga avaliku sektori poole raha küsimisega seni ei ole pöördutud. 

Aseesimees Enn Eesmaa

Martin Helme, täpsustav küsimus.

Martin Helme

Aitäh! Jaa, hea diskussiooni vastu ei saa küll kellelgi midagi olla. Peaasi, et üks ei räägiks aiast ja teine aiaaugust. Aga kui presidendil on ikkagi plaanis seal osaleda, kas või mingilgi etapil, siis meil tekib kaks delikaatset küsimust. Kui ta läheb sinna ja selle maksab erasektor täielikult, otsast lõpuni kinni, kas see on sobilik presidendile? Ja kui ta läheb sinna ja selle maksab kinni Eesti Vabariigi maksumaksja presidendi kantselei eelarve kaudu – mida, nagu ma väga hästi tean, ei kontrolli valitsus, vaid Riigikogu –, siis kas see on mõistlik? Minu meelest kumbki lahendus ei ole mõistlik. Ja noh, presidendile ei ole küll puhkust ette nähtud, aga president võiks oma aega siiski kuidagi teistmoodi sisustada kui sellistel endiste erakonnakaaslaste ekspeditsioonidel kaasas käia. Või mida teie arvate? 

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh, hea küsija! Teie küsimuses kordus "juhul kui" vähemalt kolmel korral. Mis saab juhul, kui ta sinna läheb, ja juhul, kui ta sinna ei lähe. Mis me selliseid hüpoteetilisi küsimusi siin esitame – see ei anna mitte midagi. On selge, et presidendi institutsioon Eestis on alati au sees olnud. Võtame president Ilvese, president Rüütli ja president Meri – kindlasti on nad Eestit rahvusvahelisel areenil väga olulisel määral tutvustanud. Ja ma ütleksin, et mitte ainult rahvusvaheline aspekt ei ole oluline, oluline on minu meelest ka riigisisene sidususe ja kindlustunde leidmine. Mulle meenub Euroopa Liiduga liitumise eelne aeg, kui president Rüütel aitas väga palju kaasa, et Eesti astuks Euroopa Liitu. See pidi Eesti inimestele andma positiivse signaali ja kindlustunde. Ma ei näe mingit probleemi selles, kui president soovib rahvusvahelisel areenil veel aktiivsemalt tegutseda. Praegune president on minu meelest seda tööd hästi teinud. Võtame kas või ÜRO Julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks saamise kampaania ja toetuse otsimise – ta on koostöös välisministri ja Välisministeeriumiga seda tööd väga aktiivselt teinud. Nii et ärge pahandage, härra Martin Helme! Ma usun, et me saame nendest hüpoteetilistest küsimustest üle ja läheme edasi.

Aseesimees Enn Eesmaa

Mart Helme.

Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud peaminister! Kas pingviinide kogukond on rahvusvaheline kogukond, on omaette küsimus. Aga me ei saanud päris täpselt aru, milline teie suhtumine ikkagi on. Kui pöördutakse valitsuse poole palvega, et valitsus toetaks presidendi osalemist sellel huvireisil, kas valitsus on siis toetaval seisukohal? Kui isegi ei pöörduta ja leitakse n-ö presidendi kantselei ressurssidest vahendid selleks, et  president sõidab kuskile valge purje all seilama, missugune on siis teie ja kogu valitsuse suhtumine sellesse? Kas see on kooskõlas presidendi mandaadiga või ei ole kooskõlas? Kui see toimub erasektori toel, kas see on korruptiivne ja kas me võime siin näha mingites küsimustes mõjuvõimuga kauplemise elemente? See ei ole niisama lihtne küsimus, millele võiks vastata, et see on tore, kui inimene reisida armastab. Mina ei armasta, aga see ei ole tore, kui Eesti Vabariigi president arvab, et tal on õigus mis tahes moel reisida.

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh teile, hea küsija! Ma ei ole kuulnud, et selle erainitsiatiivi puhul on kuidagi mängus presidendi soov hakata mõjuvõimuga kauplema, et selle Antarktika reisiga on seotud mingisugused sellised huvid. Seda kindlasti ei ole. Ma ütlesin, et see ekspeditsioon peaks kestma selle aasta juulist järgmise aasta veebruarini. Ja ma vastasin ühe teie fraktsiooni liikme küsimusele, et seni ei ole Vabariigi Valitsusele laekunud ühtki finantseerimistaotlust, kuigi kindlasti on projekti eestvedajatel nagu kõigil teistel õigus selliseid taotlusi esitada. Ma olen täiesti veendunud, et kui sellised taotlused peaksid tulema, siis tuleb neid arutada pärast Riigikogu valimisi. Te olete nagu juba alla andnud, kui küsite minu käest, mis saab peale 3. märtsi. Ma tõesti ei oska öelda, kes võidab Riigikogu valimised. Ma töötan võidu nimel, palun rahva toetust, aga kuidas see läheb, seda otsustab põhiseaduse järgi Eesti kõrgeim võim, kelleks on Eesti inimesed, Eesti rahvas. 


4. 13:23 Haldusala riigihanked

Aseesimees Enn Eesmaa

Kolleeg Liina Kersna küsib haldusala riigihangete kohta, vastab sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. Palun!

Liina Kersna

Aitäh, hea juhataja! Austatud minister! Eile sai avalikkus tänu Postimehe ajakirjaniku Aivar Pau tähelepanelikule tööle teada, et riik on välja kuulutanud 8 miljoni euro suuruse hanke kurikuulsa SKAIS2 arendamiseks. Olgu meelde tuletatud, et vaid kolmveerand aastat tagasi sõlmis riik 10 miljoni euro suuruse lepingu sama süsteemi arendamiseks. Minule kui sotsiaalkomisjoni liikmele tuli eilne uudis üllatusena. Kas see uudis tuli ka teile kui ministrile üllatusena, et juba 2019. aasta alguses nii mahukas hange välja kuulutati? Ja miks jäeti seekord avalikkus sellest hankest informeerimata?

Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva

Aitäh! Kõigepealt, mul on selline väike ettepanek, et SKAIS2 teemast me võiksime edaspidi rääkida kui sotsiaalsüsteemi infosüsteemi edendamisest, uuest infotehnoloogilisest arendusest. Selle sidumine kunagiste mitte kuigi õnnestunud hangetega võiks lõppeda. Küsimus oli, kas see oli minule üllatus, kas siin on midagi ootamatut. Ei, see ei ole ootamatu ega üllatav. Selline plaan, et uus raamleping sõlmitakse, oli kohe kavas. Ja tegemist ei ole mitte lepinguga konkreetseteks töödeks sellises mahus, tegemist on mõlemal juhul raamlepinguga. Lepitakse kokku, missugustel tingimustel edaspidi võidakse tööd teha ja missugune võib olla maksimaalne töömaht. Iga konkreetse töö jaoks tuleb sõlmida eraldi leping, eraldi raha taotleda ja siis juba täpsustatakse kogu see tööosa. Lisaks sellele, et on esialgne raamleping 10 miljoni euro kohta, mis sai sõlmitud eelmise aasta alguses, on vahepeal nõudeid täpsustatud ja tehtud ettepanekuid, kuidas hanget täpsustada. Me soovime kasutada Euroopa Liidu raha ja seda on arvestatud ka selle teise hanke tegemisel. Ja iga kord, kui minnakse mingite töödega konkreetseks, tuleb täpsustada nii summad, töö sisu kui ka see, kuhu me tahame jõuda. Ja olgu öeldud, et selle esimese raamhanke korras on eelmisel aastal akteeritud töid 710 000 euro ulatuses. Kuidas tööd ühe või teise raamhanke vahel jaotuvad, see selgubki lepingute koostamise ja tööde tegemise käigus. Nagu siin saalis on ka varasematel aruteludel öeldud, riik peaks kaaluma, kas mitte kaasata teisi arendajaid ja panna rohkem raha nende tööde tellimisse, et oleks võimalik uuele süsteemile üle minna. Nii on praegu riik ka käitunud. 

Aseesimees Enn Eesmaa

Liina Kersna, täiendav küsimus, palun!

Liina Kersna

Eilses "Aktuaalses kaameras" ütles Sotsiaalkindlustusameti direktor, et neid uusi arendusi on vaja eelkõige vanemahüvitise- ja pensionisüsteemi muudatuste elluviimiseks. Mäletan tõesti, et sotsiaalkomisjonis me oleme mõlemat eelnõu menetlenud. Ja seletuskirjades oli tõepoolest kirjas, et see nõuab ka SKAIS2 arendusi. Mõlema eelnõu mahuks arenduste mõttes oli 5,7 miljonit eurot kolme aasta peale. Mis te arvate, kui kalliks see SKAIS2 arendamine meil riigile lõppkokkuvõttes läheb? Olgu öeldud, et kui sai tehtud see 10 miljoni euro suurune raamleping, siis te ka väitsite, et see peaks nüüd kõik olema. Aitäh!

Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva

Aitäh! Loodetavasti ma ei ole midagi sellist väitnud, et üks süsteem saab valmis ja ühtegi arendust enam ei tehta. Nii nagu näiteks Maksu- ja Tolliamet teeb järjepanu uusi arendusi ja muudab oma süsteemi paremaks – ja me oleme väga rõõmsad selle üle, et seal on võimalik uusi arendusi teha –, peab samamoodi tegutsema ka sotsiaalsüsteem. Nagu ma ütlesin, praegu ei ole kindel, kui palju me praeguse arendajaga, kes on juba eelmisel aastal välja valitud, konkreetselt töid teeme ja kui palju teeme teise arendajaga. See oleneb sellest, kuidas need tööd ja omavahelised kokkulepped sujuvad. Ja mitte ainult uute seaduste elluviimiseks ei ole vaja arendustöid, vaid ka selleks, et need baasosad, mida ei jõutud esialgse tööga valmis, saaksid uued ja kaasaegsed.
Tuletan meelde, et  sotsiaalvaldkonnas kasutatavad IT-süsteemid on pärit 2000. aastast. Ja me ei loo mitte uut IT-süsteemi, vaid loome uusi teenuseid. Meil peaks saama selle aasta sügiseks valmis ka esimene sündmusteenus. See peaks olema Eestis esimene ja see tähendab seda, et enam inimene ei hakka taotlema mingeid toetusi-teenuseid, vaid näiteks kui laps sünnib, siis tuleb talle pakkumine, et teil on õigus saada seda ja seda, palun tehke linnuke, kui te soovite seda või teist. Kogu info laekub operatiivselt otse inimesele. Samamoodi peaks selle aasta sügiseks valmima iseteenindusportaal – selline, kust inimene saab kogu sotsiaalinfo otse koduleheküljelt kätte. See on igal juhul oluline.
Need uued teenused eeldavad, et Eesti infosüsteemid on tervikuna seotud selliselt, et me saame vajaliku info kohe kätte, mitte ei pea eri süsteemidest teavet koguma. Inimene ei pea seda enam mitu korda tegema. See on kogu see süsteem, mis jääb inimesele nähtamatuks, aga mis tuleb ära teha. Ainuke asi, mille üle võiks kurta, on see, et esialgne hinnang, mis aastaid tagasi SKAIS-i planeerimisel sai tehtud, ütleme nii, ei olnud õnnestunud prognoos ja analüüs.

Aseesimees Enn Eesmaa

Palun, Monika Haukanõmm!

Monika Haukanõmm

Tänan, härra juhataja! Hea minister! Nüüd me rääkisime küll sellest, mis on edasised plaanid, aga ma tuleksin siiski natuke tagasi. Eelmise aasta kevadel andis Rahandusministeerium teada, et nende finantskontrolli osakond asub uurima eelmistel perioodidel tehtud kulusid. See puudutas Tietole tehtavaid väljamakseid, seda, kas need on kooskõlas Euroopa Liidu ja ka Eesti õigusaktidega. Minu küsimus ongi nüüd, mis olid selle auditi tulemused. Kas hetkeni, millal neid tehti, olid need kooskõlas või ei olnud ja kas oli ka vajadus teha tagasinõudeid ning kui oli, siis mis ulatuses? Aitäh!

Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva

Aitäh! Sellele küsimusele on praegu raske vastata, sest lõppraport ei ole veel meieni jõudnud. Aga minu teada ei tohiks erilisi probleeme tekkida. Aga ma ei ole lõpptulemust veel näinud, nii et sellega peame ootama. Lisaks sellele oleme valmis, et ka Riigikontrollis kindlasti vaadatakse kõik need asjad väga täpselt üle. Kui need auditid saavad valmis, siis kindlasti jõuavad tulemused ka teieni. Mida ma peaksin ka selle teema puhul rõhutama, on see, et kui me saame sellised infosüsteemid, mis pakuvad inimestele teenust ja on praegusele sajandile kohased, siis need aitavad Sotsiaalkindlustusametil ka tööjõukulusid kokku hoida. Me ei pea enam piltlikult öeldes ruudulisel paberil erinevaid arvutusi tegema, vaid see jääb ikkagi automaatselt arvutite ja infosüsteemide tööks. Ma kõnelesin sellest SKA juhiga ja ta tõi välja, et administreerimiskulud tööjõule on näiteks sotsiaaltoetuste määramisel vähenenud umbes 50%, hüvitiste osakonnas umbes 17%, dokumendihalduses 25%. See tähendab, et kokku hoitud rahaga on võimalik teha muid vajalikke asju. Nii et ühest küljest läheb süsteem paremaks, teisest küljest hoiame kokku tööjõukulu. Me peame lõpuks oma sotsiaalsüsteemi infosüsteemidega jõudma 21. sajandisse. Eesmärk on, et teenused on tõesti inimestele abiks.
Ja rõhutan veel kord: raamleping on raamleping. Selle raames lepitakse kokku iga konkreetse töö summa ja töö iseloom ning taotletakse riigieelarvest või siis ESF-ist vajalikud vahendid. Aastaks 2019 on plaanitud ESF-ist saada 1,8 miljonit ja 2020. aastaks taotleme 4 miljonit. 

Aseesimees Enn Eesmaa

Head kolleegid, vastavalt kokkuleppele, et lisaküsimusi on vaid üks, lõpetan selle teema käsitlemise.


5. 13:32 Keelatud annetuse juhtumite menetlemine

Aseesimees Enn Eesmaa

Jüri Saar pärib keelatud annetuste kohta, vastab peaminister.

Jüri Saar

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud peaminister! Nagu me äsja teada saime, paigutub Eesti 2018. aasta korruptsioonitajumise indeksi alusel maailmas väga kõrgele, 18. ja 19. kohale. Oleme aastaga tõusnud kolm kohta. Poliitilise korruptsiooni kontrolli osas on meil ilmselgelt kasvuruumi. Lugupeetud peaminister, ma küsiks: kas teie kui Eesti suurima erakonna esimees oskate välja tuua mõne konkreetse sammu, mille mõjul Keskerakonda räsinud keelatud annetuste juhtumid jäävad ainult minevikku? 

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh! Te ütlesite, et küsiks seda – ma ei saa nüüd aru, kas küsite või ei küsi. Küsite? Selge!
Ma vastan teile nii, et kõigepealt ma tänan selle platvormi eest, tänu millele saab auväärt Riigikogu ees sel teemal debateerida ja selgitusi anda. Ma olen kindlasti seda meelt, et me oleme oma erakonnas 5. novembrist 2016 vahele tõmmanud väga selge joone. See on see kuupäev, millest alates minul on võimalus ja ka kohustus erakonna esimehe ametiülesandeid täita. Meil valiti uus juhatus ja me kohe deklareerisime, et Keskerakonnas ei tohi olla vähimatki korruptsioonihõngu. Kõik probleemid, mis varem on tekkinud, tuleb lahendada. Keskerakond ei tohi olla erakond, kes käib iga päev kohtus. Ja selle nimel me oleme astunud väga konkreetseid samme. Nagu te teate, erakond on müünud maha oma büroohoone ja selle eest saanud 1,8 miljonit eurot. Täna võib öelda, et põhimõtteliselt on kogu see summa läinud probleemide ja valeotsuste lahendamiseks, sanktsioonide ja kohtuotsuste täitmise katteks. Erakond on seda raha maksnud ilma igasuguse vaidluseta ja seda põhimõtet pean ma väga oluliseks.
Ma olen ajakirjandusest päris palju lugenud, et meie erakondades on hulk kriminaalse taustaga inimesi. Ma arvan, et selle osas tuleb teha väga konkreetsed ja selged otsused. Keskerakond on seda teinud. Mulle meenub, et viimati vist Postimees avaldas nimekirja nendest, kellel on kehtiv kriminaalkaristus. Ma ei tea, kuidas teie erakonnas on, aga meie heitsime need inimesed oma ridadest välja. 

Aseesimees Enn Eesmaa

Jüri Saar, täpsustav küsimus, palun!

Jüri Saar

Aitäh! Kui konkreetsemalt küsida, kas erakonna usaldusväärsuse nimel oleks mõeldav selle raha – juttu on olnud ühest konkreetsest summast, mis ulatub üle 200 000 euro – tasumine enne valimisi, et oleks väga selgelt näha Keskerakonna poliitiline tahe jätta kõik, mis varem on olnud, minevikku? 

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh! Ma saan aru, et te räägite 220 000 eurost, millest on avalikkuses palju räägitud – see on nn Tartu maja kaasus. Tegemist on 2011. aasta juhtumiga. Ka mina ütlen täna teile, auväärt Riigikogu, siin saalis, et me austame kohtu otsust. Keskerakond kindlasti ei taotle kohtult mingit edasist menetlemist. Erakond on süüdi ja me loomulikult maksame selle 220 000 eurot ära. Minu teada on seni makstud 24 500 eurot, mis tähendab, et 195 000 eurot on maksmata. Erakond pöördus ERJK poole palvega võlg ajatada, kuna praeguses seisus on meil ka palju kulutusi seoses lähenevate Riigikogu valimistega. Niisugune ajatamine on üsna tavaline. Kui tegu on leibkonna või perega, kellel on suured väljaminekud, ka siis mõnikord sellist asja palutakse. ERJK seda võimalust ei näinud, kuigi minu teada olid ka paljud ERJK liikmed arvamusel, et oleks mõistlik seda ajatamist võimaldada. Seetõttu me oleme palunud anda kohtul omapoolne hinnang, kas ERJK võinuks sellist ajatamist lubada või mitte. Kui kohus näeb, et seda võimalust ei ole, siis vastus on ühene: tuleb see raha päevapealt ära maksta.
Ma nii palju veel ütleksin teie esimese küsimuse peale lisaks, mul on hea meel teid siin Riigikogus näha. Eks päris palju on ka ju Andres Herkel isiklikult aidanud Keskerakonna heale käekäigule kaasa. Ta on väga sageli siin Keskerakonna teema tõstatanud, aga ma ei ole lõpuni aru saanud, kas ta tahab tulla erakonda või ei taha. Aitäh teile!

Aseesimees Enn Eesmaa

Andres Herkel, sedakorda küsimus.

Andres Herkel

Aitäh! Austatud peaminister! Jätame nüüd need arutelud, aga üldiselt on väga meeldiv, et te püüate vahet tõmmata enda ja oma eelkäija vahel. Samas olete nii teie kui teie võitluskaaslased ka varem olnud Keskerakonna otsuste langetamise juures, kuna te olete kuulunud juhatusse. Minu küsimus on aga selline. Mis te arvate riigilt saadava päris luksusliku summa kohta, mida Keskerakond saab ja saavad teisedki erakonnad? Kas sellel ei peaks olema üks väga selge sihtotstarve, milleks seda võib kasutada? No näiteks poliitiliseks maailmavaate kujundamiseks. Ja kas te taunite põhimõtteliselt riigilt tuleva raha kasutamist võlgade kinnimaksmiseks? Veelgi enam: kui riigil tekib erakonna vastu nõue, kas on eetiline see kinni maksta riigilt saadava rahaga? 

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh! Mina ütlen ausalt, et mina seda laua pealt küll maha lükkama nõus ei ole. Mina ei suru seda teie huvi Keskerakonna vastu laualt maha, see kõik ongi ju täiesti avalik olnud. Te ütlete küll, et jätame selle ära. Kui te seda soovite, see on teie õigus, aga minu pärast ta võib olla teemana üleval. Üldiselt aga ei ole ju nii, et riigi raha saab ainult Keskerakond. Kui me vaatame siin saalis ringi, siis näeme, et siin on kuus tubli erakonda, Vabaerakond nende hulgas, kes saavad riigilt toetust. Härra Herkel, teie olete olnud ju selle erakonna looja ja pikaajaline esimees, kui silmas pidada lähiajalugu. Tulevikku ma ei oska hinnata. Teie küsimus oli, kas seda summat võiks vähendada. Sellele saab vastuse anda ainult Riigikogu, see on eelarveline otsus, mille Riigikogu seadusega vastu võtab. Selle aasta eelarve on Riigikogu eelmise aasta lõpus kinnitanud. Nii et need diskussioonid seisavad ees järgmises koosseisus, kui keegi seda soovib. Te olete kindlasti vabad avama neidki diskussioone.
Mis otstarbel erakond riigi toetust kasutab? Minu arvates tuleks seda kasutada kogu oma tegevuseks, sh oma programmi ja maailmavaate tutvustamiseks. Eks selle, kuidas seda tehakse, mis viisil, valib iga erakond ise. Üldiselt ma arvan, et igal juhul me peaksime tõstatama teema, et kõik erakonnad – ka meie oleme selle nimel erakonnas päris palju vaeva näinud – tagaksid liikmemaksude maksmise. Sellele on tegelikult tähelepanu  juhtinud ka ERJK, et kui inimesed astuvad erakonna liikmeks, siis nad ka liikmemaksu tasuksid. See on samuti oluline. 


6. 13:41 Keskerakonna programm

Aseesimees Enn Eesmaa

Keskerakonna programmi vastu tunneb huvi Jaak Madison, vastab peaminister.

Jaak Madison

Austatud istungi juhataja! Austatud peaminister! Loomulikult meid huvitab Keskerakonna programm, sest see tõenäoliselt mõjutab kõiki Eesti inimesi ja hea oleks selgitada mõnda punkti, mida te olete lubanud. Nimelt, teie programmis eelseisvatel valimistel seisab: "Toetame inimeste põhiõigusi ning vabadust elada koos erinevates peremudelites." See on väga eufemistlikult kirjutatud ja vajab kindlasti laiemale avalikkusele natukene selgitust. Mida te mõistate täpsemalt vabaduse all elada koos erinevates peremudelites? Kas see on siis riiklikult reguleeritud, tunnustatud, legaliseeritud? Palun seletage see meile täpsemalt lahti, mida te selle all silmas peate, et me saaksime sellest paremini aru! Kas see puudutab ka samasoolisi abielusid või kooselusid, mida Keskerakond hakkab heaks kiitma? 

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh teile selle küsimuse eest! Ma ei tea, palun Riigikogult vabandust, aga mul on tunne, nagu esineksin Keskerakonna volikogul. Aga kui te küsite just neid küsimusi, siis mina pean vastama. Ma olen selles mõttes teiega täiesti päri, et Keskerakonna platvorm on tehtud väga laiapõhjaline. Ja nagu te minu meelest õigesti ütlesite, see puudutab kõiki Eesti inimesi. Me oleme tõesti võtnud põhimõtteks, et mitte kedagi ei jäeta maha ja kõik need 1,3 miljonit, kes siin elavad, on meie inimesed. Seetõttu me oleme öelnud ka, et meie eesmärk on õiglane riik kõigile.
Minu meelest põhiküsimus on nende valimiste kontekstis on see, kas me läheme Eestis ühiskonnana edasi või tagasi ja kas me suudame oma inimestele kindlustunnet pakkuda. Ma olen lugenud ka – ma arvan, et see oli üks postitus teie erakonna liikmete sotsiaalmeediakanalis –, et te ei saa aru, mida see täpselt tähendab. Väga lühidalt öeldes tähendab see seda, et Keskerakond soovib, et Eesti on taas kasvava rahvaarvuga riik. See tähendab tugevaid peresid, see tähendab seda, et me tagame kindlustunde, kui peret hakatakse üldse planeerima. See tähendab seda, et kui me räägime kodu soetamisest, siis noortele peredele antakse võimalus esimest sissemakset ise mitte teha, vaid riik käendab seda. Ma olen suurt poolehoidu kogenud väga paljude eakate inimeste poolt, kes ütlevad, et lapsi ja lapselapsi tuleb toetada. Kindlasti see tähendab seda, et esimese ja teise lapse toetust tuleb suurendada, see on selge. 60 eurot ei ole meie arvates piisav, see toetus tuleb tõsta 100 euroni. Ja mul on väga hea meel, et me nägime eelmisel aastal, et kolmandaid lapsi sündis Eestis pool tuhat rohkem kui üle-eelmisel aastal. 

Aseesimees Enn Eesmaa

Jaak Madison, täpsustav küsimus.

Jaak Madison

Aitäh! Loomulikult on rõõmustav, et peaminister loeb lihtsate parlamendiliikmete postitusi ja loodetavasti võtab neist ka õppust. Me räägime siin peremudelitest, mitte sündivatest lastest. Teatavasti lapsed sünnivad normaalses peres, milleks on ema ja isa ja lapsed. Teie räägite oma programmis erinevatest peremudelitest. Tuletan meelde, et viimasel korral Keskerakond toetas pea üksmeelselt kooseluseaduse tühistamise seaduse eelnõu mitte vastuvõtmist ehk te toetasite kooseluseadust. Nüüd, kuu aega enne valimisi, on väga paslik kõikidele inimestele teada anda Keskerakonna positsioon. Kui te saate uuesti peaministriks, kui te olete valijatelt mandaadi saanud, kas te toetate kooseluseaduse rakendusaktide vastuvõtmist? Sellega tunnustataks samasoolisi paare kui normaalseid peresid, kes saavad lapsi lapsendada. Teatavasti need perekonnad ei taga Eesti rahvuse säilimist, kasvamist ega normaalset arenemist. Mis on Keskerakonna seisukoht? 

Peaminister Jüri Ratas

Ma väga tänan selle küsimuse eest! Ütlen veel kord, et ma ei tea, kes on järgmine peaminister, kuigi ka teie erakonna esimees rääkis sellest juba kindlas kõneviisis. Teie ka tahate seda rõhutada. Ma veel kord ütlen: seda, kes võidab valimised, otsustab kõrgeim võim Eestis. Ja see, kes võidab valimised, peab, kui president teeb talle selle ettepaneku, suutma leida eri erakondade ühisosa, et moodustada koalitsioon. Nii et ärme ruttame ajast ette. Aga on tõsi, et ma töötan selle nimel, et Keskerakond Riigikogu valimised 16-aastase vaheaja järel võidaks.
Aga tuleme ikkagi tagasi põhiteema juurde, ärge viige fookust eemale! See teema on Eesti perekond. Me näeme Eestis, et meil on üksikvanemaid, me näeme, et Eestis on kahe vanemaga perekondi, me näeme, et Eestis on kärgperesid. Mina ei ole mitte mingil juhul nõus niiviisi lahterdama, et Eestis on õiged pered ja on valed pered või õiged peremudelid ja valed peremudelid. See ei ole õige! Ma olen täielikult vastu ka sellele seisukohale – kui ma ei eksi, siis see kuulub Martin Helmele, teie erakonnakaaslasele ja fraktsiooni esimehele –, et 27-aastane lastetu naine on ühiskonnale kahjulik element. Ma olen täielikult sellele vastu! See on minu meelest hirmuäratav ja ma tõmban selle lause maha. Või et me saame pered kuidagi nii liigitada, et kui peres on teatud arv palju lapsi, siis need on õiged pered. Minu meelest see on väga halb.
Kui vastata teie küsimusele rakendusaktide kohta, mis selle pika tiraadi lõpus kõlas, siis ma olen täiesti kindel, et see Riigikogu koosseis seda küsimust ei lahenda, see jääb XIV koosseisu otsustada. 

Aseesimees Enn Eesmaa

Martin Helme.

Martin Helme

Aitäh! No küll on kahju, et te nii lühikese ajaga jõudsite ühisosa otsimisest täieliku vastuolemiseni. Aga õige, kõrgeim võim annab mandaadi valimistel, aga enne kui ta mandaadi annab, peab tal olema selge, mille poolt või mille vastu ta selle annab. Sellest lausest Keskerakonna programmis on võimalik väga lihtsalt aru saada, et te toetate samasooliste paaride ametlikku registreerimist kas kooselu või abielu nime all. Ja arvestades tausta, et Keskerakonna fraktsioon on varem hääletanud kooseluseaduse tühistamise vastu, arvestades tausta, et teie erakonnakaaslasest haridusminister ei näe probleemi homopropagandas koolides ja lasteaedades, on valijal põhjendatud mure ja meil ka põhjendatud mure. Me soovime asjast väga selgelt aru saada. Üksikvanem, muide, ei ole peremudel. Kas nende erinevate peremudelitega seotud põhiõiguste alla käib samasooliste kooselu riiklik tunnustamine või ei käi? Hästi selget vastust oleks vaja.

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh teile! Kui te räägite kooseluseadusest, siis Keskerakonna juhatuse otsus oli, et see jääb iga saadiku otsustada, kuidas ta hääletab. Nii see ongi. Kui me tuleme tagasi peremudelite juurde, siis kindlasti üksikvanem lastega on loomulikult ka peremudel. Ma usun, et me kõik soovime, et pered oleks võimalikult tugevad, et ei oleks lahutusi, et emad ega isad ei lahkuks perede juurest, aga kahjuks me sedagi näeme ja seetõttu on tänapäeval ka väga palju kärgperesid.
Te ütlesite, et ma liikusin kuidagi eesmärgist kõrvale, ei otsi ühisosa. Ma tahan öelda seda, et minu meelest on teie programmis nii mõningaidki mõtteid, mis on meie programmis olnud juba aastaid või aastakümneid. Ma ei tea, kas te olete nendest taganenud või mitte, kui te ütlete, et erisusi on palju. Näiteks meie oleme kogu aeg seisnud presidendi otsevalimise eest. Ja ma olen lugenud, et teilgi on see ühes dokumendis sees. Kas see ka täna on nii või ei ole, ma ei oska öelda. Mul on tunne, Martin Helme, et me oleme siin saanud üsna head diskussiooni pidada. Mul on teile palve. Teeme kõik selleks, et hoida Eesti ühiskonnas kindlustunnet! Teeme kõik selleks, et hoida Eesti ühiskonnas sidusust ja solidaarsust! Ärme hirmutame! See on kõige olulisem. 


7. 13:50 Uskumatu SKAIS2

Aseesimees Enn Eesmaa

Järgmised kaks küsimuste teemat on seotud SKAIS2-ga. Monika Haukanõmme küsimusele vastab sotsiaalkaitseminister. Palun!

Monika Haukanõmm

Härra juhataja! Lugupeetud minister! Jätkame arutelu SKAIS2 arenduse katastroofi teemal. Liina Kersnale vastama asudes te ütlesite, et te teete ettepaneku lahutada SKAIS2 edasistest arendustest ja jätta need eelnevad ebaõnnestumised ajalukku. Tegelikult ei saa sellega nõustuda. See ettepanek ei ole väga tõsiselt võetav. Mõelgem: 2015. aasta arendusest, mis pidi maksma 7,1 miljonit, on tänaseks päevaks, 2019. aastaks saanud 25 miljonit eurot. Kui üks arendus läheb kolm korda kallimaks, kui algselt plaanitud, siis me ei saa ometi öelda, et unustame selle vana ära, hakkame otsast peale ja lähme siit nüüd edasi. Minu küsimus tuleneb sellest, et me oleme tegelikult jõudnud nende arendajatega juba kolmandale ringile ja me teame, et on toimunud asju, mida ei oleks pidanud toimuma. Nii on ju väga loogiline küsimus, mis toimub ja kes vastutab tekitatud kahju eest. 

Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva

Aitäh! Ma oma eelmises vastuses enda arust üsna täpselt kirjeldasin olukorda. Kordan veel: vastupidi, meil ei ole praegu katastroofi. Meil käib infosüsteemi sisuline läbimõeldud arendamine, et info oleks inimestel olemas, et kõik toimiks ja info liiguks süsteemide vahel hästi. Ma julgen väita, et see süsteem ei saa mitte kunagi lõplikult valmis. Sellega on täpselt sama seis nagu Tallinna linnaga, arendada tuleb teda muudkui edasi. Nagu ma ütlesin, näiteks tänavu on plaan 2,5 miljoni eest panna tööle iseteenindusportaal ja sündmusteenuste osa käivitada. Ma usun, meile kõigile on info kättesaadavus oluline – see on tähtis nii inimesele kui ka ametnikule, samuti Riigikogu liikmele. Toon kas või sellise näite. Homme on Riigikogu saalis puuetega laste toetuste tõstmise eelnõu. On kavas tõsta need toetused olenevalt puude liigist kas kahe- või kolmekordseks. Aga mis selle eelnõuga juhtus? Sel ajal, kui see üle anti, olite teie ka Vabaerakonna fraktsioonis. Eelnõu anti üle sellisel kujul, et te olite märkinud sinna rahakuluks 1 miljoni, mis pidi tulema riigieelarvest. Sellega ei oleks saanud tõsta neid lastetoetusi ei kahekordseks ega ammugi mitte kolmekordseks. See tähendanuks mitte 70 eurot juurde, mitte 160 eurot juurde, vaid 8 eurot juurde. Järelikult ei olnud teile andmed piisavalt hästi kättesaadavad. Nüüd on ministeeriumi abil arvutused õigesti tehtud ja selle eelnõuga on võimalik homme suures saalis edasi minna. Ma arvan, et selline info kättesaamine kogu sotsiaalsfääris – nii ametnikule, Riigikogu liikmele kui tavalisele inimesele – on äärmiselt oluline. Ja veel kord rõhutan, need raamhanke numbrid ei tähenda seda, et on juba lepingud, mille alusel praegu tööd tehakse. See on raamhange. 

Aseesimees Enn Eesmaa

Monika Haukanõmm, täpsustav küsimus, palun!

Monika Haukanõmm

Aitäh! Hea minister! See on muidugi väga tore, et te olete hästi optimistlik ja leiate, et katastroofiga tegemist ei ole. Rahandusministeerium teeb auditeid, samamoodi õiguskantsler teeb auditeid, te ise teete auditit – kõik vaatavad, mis on toimunud. Järelikult võime teha näo, et kõik on väga hästi. Loomulikult tuleb sellega edasi minna ja tuleb arendada, me tahame tõesti jõuda 21. sajandi sotsiaalkaitsesüsteemini. Aga minu küsimus on siis, kas ma oleme õppinud nendest vigadest, mida me oleme alates selle projekti käivitamisest teinud? Ilmselgelt pole tellija olnud piisavalt hästi informeeritud ja õigeid otsuseid teinud. Ehk siis: mida teie kui vastutav minister teete selleks, et neid riske edaspidi maandada ja et selliseid apsakaid rohkem ei oleks? 

Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva

Aitäh! Nii nagu te õigesti nimetasite ja ma eelmises vastuses enda arust ka ütlesin, see prognoos, mis oli seal aastatel 2013 ja 2014 eelmist infosüsteemi arendust ette valmistades, ei olnud adekvaatne. Selles süsteemis ei olnud nii palju tarkust sees. Mida me oleme muutnud? On muudetud Sotsiaalkindlustusameti isikkoosseisu, sinna on kompetentsi juurde toodud, on loodud TEHIK, mis koondab sellealast kompetentsi ja tegeleb infosüsteemide arendamise ja ka järelevalvega. See, et eri institutsioonid viivad läbi auditeid, on normaalne, eriti nii suurte süsteemide puhul. Nagu ma ütlesin, oli ju näha, et esialgselt plaanitud tegevus ei olnud õnnestunud. Seepärast ongi nüüd asju teistmoodi korraldatud. Infosüsteemide raamhanked on läbi viidud osade kaupa, ka on SKA teadlikkus ja kompetents nii palju paranenud, et on võimalik mõista, kuidas tegelikult teenusprotsessi tuleb juhtida ja läbi viia. Me mitte ei tegele jälle – kordan siis üle – IT-süsteemi arendamisega, vaid uute teenustega, sellistega, mis inimesi tegelikult aitavad.
See on ka Sotsiaalkindlustusameti enda seisukohalt vajalik. Kui ma ministrina tööle hakkasin, olime olukorras, kus me avastasime ebatäpsusi, kui vaatasime riigieelarve planeeringut näiteks rehabilitatsiooniteenuste ja abivahendite osas. Esimesel aastal leidsime rehabilitatsiooniks umbes 1,5 miljonit lisaeurot. Ja seegi ei jõudnud võib-olla avalikkuse ette, aga aasta jooksul leidsime 4 miljonit eurot abivahendite jaoks, et tagada tõrgeteta töö. Kui me vaatame nüüd neid kasvusid, siis selleks aastaks oleme planeerinud ligi 13,5 miljonit eurot lisaraha sotsiaalteenuste osutamiseks ja seda tänu sellele, et kogu teenuste süsteem toimib paremini, analüüs on parem ja ka raha planeerimine on parem. 

Aseesimees Enn Eesmaa

Marko Pomerants.

Marko Pomerants

Aitüma! Hea eesistuja! Lugupeetud minister! Lähtun Riigikogu kodu- ja töökorra kommenteeritud väljaandest: saadik küsib, mida tema tahab, ja minister vastab, mida tema tahab. Küsimuses väidetakse, et SKAIS2 on uskumatu, aga kas on teie tegusate päevade jooksul sündinud ka midagi usutavat, millest inimestel on kasu olnud ja millest eriti erivajadusega inimesed võiksid võita? 

Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva

Aitäh! Just nimelt, kõik see töö, ka see infosüsteemi arendamise töö on selleks, et inimesed saaksid parema teenuse. Ma juba rääkisin sellest, mis on kavas tänavu valmis saada. Kindlasti on oluline see, mida ma põgusalt eelmises vastuses ka mainisin: just nimelt teenuste korrastamine, rahastamise korrastamine ja bürokraatia vähendamine. Aga bürokraatiat me saame vähendada siis, kui meil on infosüsteemid korras, kui need omavahel haakuvad. Siis saame sealt vahelt paberid ära võtta ja inimene saab teenust palju lihtsamini. Puude taotlemine on sellest aastast lihtsam: kui varem pidi inimene täitma 16 lehekülge küsimustikku, siis nüüd on see kahe lehekülje peal. Kui varem tuli tulla büroosse, et saada abivahendikaart, siis nüüd saadetakse see postiga koju. Ja ega see kaart ei peaks olema too papitükk, mis praegu kätte saadakse. Me tahame jõuda niikaugele, et seegi on nagu digiretseptisüsteem nii teenuse kasutaja kui ka teenuse osutaja seisukohast paindlik ja lihtne. Nõnda see toimikski.
Nii et lisaks sellele, et me riigi teenuste rahastamise oleme korda saanud, me pakume ridamisi toetusmeetmeid kohalikele omavalitsustele ja ka teenuste pakkujatele, et nad saaksid oma teenuseid paremini arendada. Dementsete inimeste jaoks kohtade loomine, intervallpäevahoiu kohtade täiendav loomine – meil on praegu planeeritud raha nii infrastruktuuri jaoks kui ka kohtadega kaasnevate teenuse eest maksmiseks. Me oleme juba aasta alguses saanud rehabilitatsiooniteenuste pakkujatelt signaale, et tänu tänavusele märkimisväärsele hinnatõusule on nad valmis rohkem teenuseid pakkuma. Praegu ei ole Sotsiaalkindlustusametis rehabilitatsiooniteenuste järjekorda ja ma loodan, et meie asutused suudavad seda tempot ka edaspidi hoida, nii et seal enam järjekordi ei teki. Nii et ma arvan, et arengud on olnud märkimisväärsed. 

Aseesimees Enn Eesmaa

Austatud Riigikogu! Infotunniks ette nähtud aeg on ümber. Suur aitäh küsijatele! Suur tänu ministritele vastuste eest! Infotund on lõppenud.

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee